Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2261 88696 87263 2022-07-26T22:12:00Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:10.12.12TerryPratchettByLuigiNovi1.jpg|pisi|Sulg on tugevam kui mõõk, kuid ainult siis, kui mõõk on väike ja sulg väga terav. "Fantastiline valgus"]] [[Pilt:Bibliotekarien.jpg|pisi|Nähtamatu Ülikooli Raamatukoguhoidja maalitud pingil Londonis 2014 (vabaõhunäitus "Book Benches")]] '''Terry Pratchett''' (28. aprill 1948 – 12. märts 2015) oli inglise aja- ja ulmekirjanik, kes on enim tuntud kui [[Kettamaailm]]a lugude autor. == Tsitaadid == * Mitte [[tarkus]], vaid [[kujutlusvõime]] tegi ahvist [[inimene|inimese]]. ** {{halliga|Imagination, not intelligence, made us human.}} ** Foreword to The Ultimate Encyclopedia of Fantasy (1998) by David Pringle, ISBN 0-87951-937-1, and The Definitive Illustrated Guide to Fantasy (2003) by David Pringle, ISBN 1-84442-930-X * Olen meelsamini roniv [[ahv]] kui langev [[ingel]]. ** {{halliga|I'd rather be a climbing ape than a falling angel.}} ** The Herald, 4. oktoober 2004 == Teosed == === "Võlukunsti värv" === Kettamaailma sarja avaromaan "The Colour of Magic" ilmus 1983. Urmas Alase tõlge [[eesti keel]]de ilmus 1997. Tsitaadid Varraku väljaandest 1997. * Oleks kena küll, kui [[maailm]]a juhiks puhas [[loogika]] ja [[arv]]ude [[harmoonia]], kuid tegelikult olid karmid [[fakt]]id sellised, et Ketas liikus [[kosmos]]es silmanähtavalt hiid[[kilpkonn]]a turjal ja [[jumal]]atel oli kombeks käia [[ateism|ateistidel]] aknaid sisse löömas. (lk 68–69) === "Fantastiline valgus" === Originaal "The Light Fantastic" ilmus 1986. aastal. Eesti keelde tõlkis romaani [[Krista Kaer]], tõlge ilmus esmakordselt 1998. aastal. Tsitaadid Varraku 1998. aasta väljaandest. * [[Ankh-Morpork]]! [[Pärl]] linnade seas! See ei ole muidugi täiesti täpne kirjeldus – Ankh-Morpork ei olnud ümar ja sile – aga isegi selle kõige tigedamad [[vaenlane|vaenlased]] nõustuksid, et kui Ankh-Morporkit üldse millegagi võrrelda, siis võib see sama hästi olla ka mingi [[prügi]]kübe, mis on kaetud sureva [[mollusk]]i haigete eritistega. (lk 166) * Tegelikult oli enamik Kettamaailma elanikke parajasti säärases meeleseisundis, mis on saavutatav ainult eluaegse [[meditatsioon]]ile pühendumisega või umbes kolmekümne sekundi pikkuse keelatud [[taim]]ede pruukimisega. (lk 202) === "Ürgsorts" === Originaal "Sourcery" ilmus 1988, tõlge Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], Varrak, 2001. * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. (lk 60) * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja magus [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus – mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi – elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv [[ämblik]] selle ära sõi. (lk 63) * "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline [[võlur]]. Sinu [[süda]]mele on graveeritud sõna "võlur"." :"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma [[silm]]aga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94) * Pagasit oli tabanud õnnetu armastus ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellise olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju [[joomine|juua]]. (lk 142) * Ta nägi välja nagu [[inimene]], kes on äsja [[söömine|söönud]] peotäie [[käbinääre|käbinäärmeid]] ja need liitri [[adrenaliin]]iga alla loputanud. (lk 146–147) * Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid [[palee]]sid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või [[soo|sohu]] vajub. (lk 153) * "Ma ei sõida ühegi lendava [[vaip|vaibaga]]," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan [[maapind]]a!" :"Sa mõtled [[kõrgus]]t," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine." :"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186) * Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on [[varakamber|varakambriga]]. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. (lk 187) * "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207) * Pikajalgse võluri ja väikese [[jõgi|jõega]] läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda minutis. (lk 214) * Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt [[vihje]]id, ning seepärast soovitas kaine [[mõistus]], et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama [[otsus]]eid langetama. (lk 242) * Ta [Rincewind] istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe [[sokk|soki]]. Seejärel pani ta [[saabas|saapa]] tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku [[telliskivi]]. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245) * "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin]. :"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus segaduses." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist." (lk 262) * Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab [[liiv]]a kasutama." (lk 263) * [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269) === "Mort" === Tsitaadid väljaandest "Mort". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 1999 * "Mina suren ülevalt nagu [[kuninganna]] Ezeriel." :Mort kibrutas [[laup|otsaesist]]. [[Ajalugu]] oli tema jaoks tundmatu maa. :"Kes see veel oli?" :"Ta elas Klatšias ja tal oli palju [[armuke]]si ja ta istus [[madu|mao]] otsa," ütles Cutwell, kes parajasti [[amb]]u vinna tõmbas. :"Ta tegi seda meelega! Tema armastust peteti!" :"Mina mäletan ainult seda, et ta kümbles eesli[[piim]]as. Naljakas asi see ajalugu," sõnas Cutwell mõtlikult. "Saad kuningannaks, valitsed kolmkümmend aastat, teed [[seadus]]i, kuulutad rahvastele [[sõda|sõdu]] ja lõpuks on ainus, mida sust mäletatakse see, et sa lõhnasid nagu [[jogurt]] ja sind hammustati-" (lk 177) === "Härrasrahvas" === Tsitaadid väljaandest "Härrasrahvas". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003. * Kõige "varema" leidmiseks on kulutatud palju inimlikku nutikust. [[Teadmine|Teadmiste]] praeguse seisu võib kokku võtta järgmiselt: [[algus]]es polnud midagi ja see plahvatas. Teised [[teooria]]d ülimast algusest on seotud jumalatega, kes lõid maailma oma [[isa]] küljeluudest, sisikonnast ja munadest. Selliseid teooriaid on üsna palju. Nad on huvitavad – '''mitte selle pärast, mida nad jutustavad universumist, vaid selle pärast, mida nad ütlevad inimese kohta.''' (lk 5) * Aiavoolik, ükskõik kui hoolikalt seda ka kokku ei keerataks, keerdub öösel alati lahti ja seob muruniiduki jalgratastega kokku. (lk 18 joonealune märkus) * Kõige väiksem ajaühik [[multiversum]]is on [[New York|New Yorgi]] [[sekund]]: see on [[aeg]], mis kulub rohelise tule süttimisest [[foor]]is ajani, mil sinu [[auto]] taga olev takso hakkab signaaliga tuututama. (lk 222 joonealune märkus) * ''Cool''-kultuse munkadel, kelle tilluke ja ligipääsmatu [[klooster]] on peidetud tõeliselt normaalsesse ja lahedasse orgu alam-Jääraharjades, on [[noviits]]ide vastuvõtmiseks eriline [[eksam]]. Uustulnuk viiakse tuppa, mis on täis igasuguseid [[riided|rõivaid]], ja temalt küsitakse: "Jou, mu [[poeg]], milline neist on kõige [[stiil]]sem kehakate?" Ja õige vastus on: '''"Kuule, just see, mis ma valin."''' (lk 256) * [[Haldjas|Haldjate]] jõud peitus teiste veenmises, et need on nõrgad. (lk 268) === "Väikesed jumalad" === Tlk Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003. * Jumalatel on see häda, et neil pole kellegi poole palvetada. (lk 11) * Paljudele tundub, et neid kutsub [[vaimulik]]uamet, kuid tegelikult kuulevad nad oma sisehäält, mis ütleb: "Töö on tubane, ei pea raskeid asju tõstma... või tahad äkki künnimeheks saada nagu su isa?" (lk 19) * [[Hirm]] on kummaline pinnas. Põhiliselt võrsub seal [[kuulekus]]e [[mais]], mis kasvab sirgete ridadena, tehes [[rohimine|rohimise]] lihtsaks. Vahel aga kasvavad selles ka tõrksuse [[kartul]]id, mis paisuvad ja koguvad jõudu nähtamatult maa all. (lk 26) * Noh, ütles ta [Suur Jumal Om, kes on parajasti väike kilpkonn] endale, kui Om saab tagasi oma õige kuju ja jõu, siis võetakse meetmed tarvitusele. Mardikate ja [[melon]]ite sugu kahetseb veel, et nad üldse maailma loodi. Ja kõigi [[kotkas]]tega sünnib midagi tõeliselt jubedat. Ja... ja siis tuleb veel püha käsk, milles on juttu suurema hulga [[salat]]itaimede istutamisest... (lk 28) * Vorbisele meeldis näha korralikult süüdlaslikke [[südametunnistus]]i. Just selleks südametunnistused olemas olidki. [[Süütunne]] on määre, milles pöörlevad [[võim]]u rattad. (lk 43) * Viimane inimene, kes teadis, kuidas see töötab, oli ilmselt juba aastate eest surnuks piinatud. Või siis kohe, kui need seadmed siia paigaldati. [[Autor]]i tapmine oli traditsiooniline [[intellektuaalomand|autorikaitse]] meetod. (lk 254) === "Savijalad" === Originaal "Feet of Clay" (1996), tõlkinud Allan Eichenbaum, Varrak, 2005. * Pealaelt hakkavad juuksed hõredaks jääma. Selgelt näha, et juuksepiir taganeb. Vähem juukseid, mida kammida, kuid teisest küljest rohkem nägu, mida pesta... (lk 10) * Päkapikud peavad küpsetamist sõjakunsti osaks. Kui nemad teevad marmorkooki, siis mõtlevad nad seda sõna-sõnalt. (lk 17) * "Noh... räägitakse..." :"{{Sõrendus|Kes}} räägib?" :"{{Sõrendus|Kõik}}, härra komandör. Saate aru, kõik räägivad." :"Kas needsamad, kes esinevad väljendites "igaüks" ja "kõik teavad"? Need, kes elavad "ühiskonnas"?" :"Jah, härra komandör. Ma arvan küll." :Vimes lõi käega. "Ah nemad. Hea küll, räägi edasi." (lk 79) * "Vetinari valitsemisajal on elu igatahes julgem olnud," arvas härra Potts Pagarite gildist. :"Ta laseb tõesti kõik tänavanäitlejad ja miimid skorpioniauku visata," nõustus härra Boggis Varaste gildist. :"Tõsi. Aga ärgem unustagem, et tal on ka oma halvad küljed. Ta on kapriisne inimene." :"Arvate? Võrreldes nendega, kes meil enne on olnud, on ta usaldusväärne ja kindel nagu kalju." :"Klõpstoos oli ka usaldusväärne," tähendas härra Sock süngelt. "Mäletate, kui ta oma hobuse linnanõunikuks tegi?" :"Te peate tunnistama, et ta polnud halb nõunik. Võrreldes mõne teisega." :"Niipalju kui mina mäletan, olid teisteks nõunikeks tollal lillevaas, liivahunnik ja kolm meest, kellel oli pea maha raiutud." (lk 167-168) * Aga õnnetuseks - ja vastupidiselt igasugusele kainele mõistusele - heidavad mõtlematud inimesed teinekord oma kinniseotud vaenlased ruumidesse, kus ei leidu ainsatki naela, käepärast teravaservalist kivi, teravat klaasikildu ega äärmuslikel juhtudel isegi mitte niipalju vana koli ja tööriistu, et saaks valmistada täiesti töötava soomusauto. (lk 215) * Ei ole just kõige arukam parimat brändit üle kogu toa puristada, eriti kui selle teele jääb põlev sigar. (lk 248) * Kui Colon oli väike, oli tal roosa mängusiga, kelle nimi oli Kohutav, ja raamatuga "Kooselu koduloomadega" oli ta kuuenda peatüki juures. Raamatus olid gravüürid ka. Seal ei mainitud aga kordagi kuuma lehkavat hingeõhku ja suuri mütsudes astuvaid jalgu, mis meenutasid varre otsa pandud taldrikuid. Seersant Coloni raamatu järgi oleksid lehmad pidanud tegema "muu". Iga lapski teab, et lehmad teevad "muu". Nad poleks tohtinud teha "mhouu-u-u-u-m!" nagu mingi merekoletis ja sind ilaga üle pritsida. :Colon üritas end püsti ajada, libises mingi lehma kriisihetke tunnistajal ning vajus ühele lambale selga. Lammas tegi "bhääät!" Kas siis üks õige lammas teeb sellist häält? (lk 258) * "Kes see mees on, kellele see vabrik kuulub?" :"See on Kassiroosk. Te teate teda küll, tema kirjutab teile alati kirju selle kohta, et Vahtkonnas on liiga palju "alamaid rasse", nagu tema ütleb. Et siis... trolle ja päkapikke..." :Seersant pidi sörkima, et Vimesiga sammu pidada. :"Võta paar zombit juurde," ütles Vimes. :"Aga zombide vastu olete te ju alati surmvihane, andestage see sõnamäng," lausus seersant Colon. :"Kas mõni neist tahab Vahtkonda astuda?" :"Oh, muidugi. Paar tublit poissi tahab, härra komandör, ja kui nende nahk nii hall ja ripnev ei oleks, siis võiks arvata, et nad on alles viis minutit tagasi maetud." :"Vannuta nad homme ametisse." (lk 268) * Isand Vetinari sammus välja ja läks tagasi peasaali, Vimes järel. :"Kõigest hoolimata," sõnas ta, "et rahu säilitada, tuleb see golem hävitada." :"Ei, härra." :"Lubage ma kordan käsku." :"Ei, härra." :"Ma olen kindel, komandör, et ma andsin teile just käsu. Ma tundsin täiesti selgesti, et mu huuled liikusid." :"Ei, härra. Ta on elus." :"Ta on lihtsalt savist tehtud, Vimes." :"Kas me pole kõik samasugused? Vähemalt nende brošüüride järgi, mida konstaabel Külasta kõigile jagab. Pealegi, ta {{Sõrendus|ise}} arvab, et on elus, ja mulle sellest piisab." :Patriits heitis käega trepi ja oma paberitest üle ujutatud kabineti poole. :"Sellele vaatamata, komandör, tuli mulle juhtivatelt usutegelastelt tervelt üheksa ametlikku läkitust, milles väidetakse, et ta on jälestusväärne." :"Jah, härra patriits. Ma mõtisklesin palju selle seisukoha üle ja jõudsin sellisele järeldusele: nad kõik on persevestid." (lk 306) * "Kas te olete tähele pannud, et õnneküpsistes ei ennustata kunagi halba? Seal pole kunagi midagi sellist, et "Oh sina heldene aeg, nüüd läheb kõik täitsa metsa." Et need pole kunagi õnnetuseküpsised." :Vimes süütas sigari ja raputas tikku, et see kustuks. "See, kapral, on niimoodi universumi ühe peamise liikumapaneva jõu pärast." :"Mis? Et näiteks need, kes õnneküpsiste ennustusi loevad, ongi need, kellel veab?" küsis Noobel. :"Ei. See on sellepärast nii, et inimesed, kes õnneküpsiseid {{Sõrendus|müüvad}}, tahavad neid ka tulevikus müüa." (lk 309) * Üks preester küsis: "Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse jumalasse, kelle olemasolu saab loogilise debatiga tõestada?" :"Jah." :Vimesi haaras teatud eelaimus, mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale. :"Aga jumalad lihtsalt {{Sõrendus|on olemas}}," väitis preester. :"See Pole Ilmne Fakt." :Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli kiivrisse. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud turvis nirises tema valgelt hõõguvate jalgade ümber loikudesse. :"Minu Meelest Pole See Suurem Asi Argument," lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult. (lk 313) === "Öövahtkond" === Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008. * Vimes oli eelmisel ööl pead murdnud, kas ta peaks neile sissejuhatuseks väikese ergutuskõne pidama, kuid oli siis otsustanud seda mitte teha. Võib-olla ei osanud nad oma tööd tõesti mitte üldse, kuid nad olid ikkagi võmmid, ja võmmid ei reageeri "õnneliku perekonna" nõksule eriti hästi: "Tere, poisid, te võite mind Christopheriks kutsuda, minu uks on alati avatud, ma olen kindel, et kui me kõik ühiselt pingutame, hakkame me oivaliselt läbi saama ja oleme nagu üks suur õnnelik pere." Need mehed olid näinud liiga palju perekondi, et sellise jama õnge minna. (lk 95) * "Kõik ju võtavad!" pahvatas Konks. "See on lihtsalt lisatasu! :"Kõik?" imestas Vimes. Ta laskis pilgul üle rühma käia. "Kas siin võtab veel keegi altkäemaksu?" :Tema põrnitsev pilk liikus ühelt näolt teisele, sundides suurema osa rühmast otsekohe Põrandalaudade ja Lae Sünkroniseeritud Uurimise Võistkonda kehastama. Ainult kolm vahtkondlast pidasid tema pilgu all vastu. (lk 98) * Nagu kõik pisikurjategijad maailmas, nii olid ka vahtkondlased uhked selle üle, et on mingid sügavused, kuhu nad kunagi ei lasku. Inimesel peab alati olema keegi, kes on temast madalam, olgu see siis kas või mudaussike. (lk 115) * Vimes voltis paberitüki lahti. Pliiatsikiri oli laiali valgunud, kuid siiski dešifreeritav, ja paberitükil seisis: ''Morfiline tänav, täna õhtul kell 9. :Parool: mõõkkala.'' :Mõõkkala? Alati on parooliks "mõõkkala". Kui keegi iganes üritab välja mõelda sõna, mida keegi ei suudaks ära arvata, siis valivad nad alati "mõõkkala". See on üks inimmõistuse kiiksudest. (lk 129) * Saju ajal väheneb tänavakuritegevus. Inimesed püsivad toas. (lk 180) * Siirupikaevanduse Tee Vabariigi piiridest jäid välja kõik linna suured, tähtsad hooned, mida mässajad tavaliselt vallutada üritavad. Seal polnud ühtegi valitsusasutust, ühtegi panka, ja pühakodasid oli väga vähe. Igasugune linnamaastikul oluline arhitektuur puudus sealt peaaegu täiesti. :Oli ainult tähtsusetu kraam. Vabariigi sisse jäi terve tapamajade piirkond, võiturg ja juustuturg. Sinna jäid tubaka-ja küünlavabrikud, enamik puu-ja köögiviljaladudest ning vilja-ja jahuhoidlatest. See tähendas, et vabariiklased olid ilmajäetud küll sellistest tähtsatest asjadest nagu valitsemis-ja pangateenused ning hingepäästmisvõimalused, kuid said ilusti hakkama sääraste tüütuseni igavate, igapäevaste asjade muretsemisega nagu toit ja jook. :Hingepäästmist on inimesed nõus pikalt ootama, kuid nad eelistavad, et lõunaga üle tunni aja ei venitataks. (lk 293) * Sõnumitooja, kes oli nooremleitnant ja parajasti väga pabinas, ei suutnud leida õigeid sõnu, seletamaks, et "relvastamata tsiviilisik" võib halvemal juhul tähendada ka sajakilost tapamajatöötajat, kellel on ühes käes lihakonks ja teises tükeldamisnuga. (lk 304) === "Tubakas" === Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012. * Ja siis oli veel noor Sam, kes kasvas nagu oavars ja oli väga vastuvõtlik. Tema ema ütles, et puhkus värskes õhus teeks talle head. Vimes ei vaielnud vastu. Sybiliga polnud mingit mõtet vaielda, sest isegi kui sa arvasid, et oled võitnud, tuli pärast ikkagi välja, et mingi võlukunsti tõttu, mis pole abielumeestele kättesaadav, olid sa asjast täiesti valesti aru saanud. :Vähemalt lubati tal linnast ära sõites turvis selga jätta. See oli osa temast ja sama mõlki taotud kui ta isegi, kuigi turvise puhul saab mõlgid välja taguda. (lk 11) * "Willikins peaks sinuga kaasa tulema, kallis," lausus leedi Sybil. Liht­salt igaks juhuks." :"Milliseks juhuks, kallis? Ma käin ju igal ööl linna tänavatel. Ma arvan, et mulle pole väikeseks jalutuskäiguks maal saatjadaami vaja. Ma üritan lihtsalt siinsesse ellu sisse elada. Ma silmitsen nartsisse, et näha, kas nad täidavad mind rõõmuga, või mida iganes nad peaksid tegema, hoian silmad lahti, et näha väga haruldast vesivarblast, ja vaatan, kuidas mutid lendu tõusevad. Ma olen juba mitu nädalat ajalehest looduspildikesi lugenud. Ma arvan, et saan ise hakkama, kallis. Vahtkonna komandör ei löö kartma, kui satub vastamisi pelgliku kärbsenäpiga!" (lk 45-46) * Kuid sepp põrnitses edasi ja ütles: "Nii et palgatud tapja peab teid kaitsma, jah?" :"Tegelikult, härra," sõnas Willikins, "olen ma komandör Vimesi teenistuses kui kammerteener ehk härrasmehe härrasmees ja seda vibupüssi on mul vaja sellepärast, et teinekord hakkavad tema sokid vastu." Ta vaatas Vimesi poole. "Kas teil on juhtnööre, komandör?" siis aga hüüdis: "Ärge liigutage, sest niipalju kui mina tean, on sepal töötamiseks vaja kahte kätt." Ta pöördus jälle Vimesi poole. "Andestage see vahelesegamine, komandör, aga ma tunnen temasuguseid." :"Willikins, ma olen üsna kindel, et sa oled ise ka temasugune." :"Jah, härra, tänan, härra, ja ma ei usaldaks ennast karvavõrdki, härra,ma tunnen tigedad raipenahad alati ära, kui neid näen. Mul on peegel." (lk 68-69) * Paistis, et Linnavahtkonnas oli vähemalt üks esindaja igast kahejalgsest mõtlevast liigist pluss Noobel Nobbs. Sellest oli saanud traditsioon: kes lõi läbi võmmina, lõi läbi liigina. Kuid keegi polnud Vimesile veel välja pakkunud, et ta peaks tööle võtma mõne härjapõlvlase, ning selle lihtsaks põhjuseks oli üleüldine teadmine, et härjapõlvlased on haisvad, kannibalistlikud, õelad ja ebausaldusväärsed närukaelad. :Muidugi teadsid kõik ka seda, et päkapikud on üks petiste kamp, kes tõmbavad sul naha üle kõrvade, kui ainult saavad, ja trollid on kõrilõikajatest ainult natuke paremad, ja ainus linnas alaliselt elav gorgo ei vaata kunagi kellelegi silma, vampiire ei saa usaldada, ükskõik kui palju nad ka ei naerataks, libahundid aga on põhimõtteliselt lihtsalt vampiirid, kes ei oska lennata, ja sinu naaber on tõeline lurjus, kes viskab rämpsu üle müüri sinu aeda, ja tema naine pole ka just vooruse verstapost. Aga samas on maailmas igaühel oma koht. Ja ei saa ju öelda, et linlased oleksid eelarvamuste kammitsas, sest lõppude lõpuks töötas ülikoolis kunagi ju isegi üks ork, aga talle meeldis jalgpall - kuidas veel! - ja kui keegi suudab väljaku keskelt väravasse lüüa, siis annad sa sellisele ju kõik andeks ja, noh, igaühte tuleb ju võtta sellisena, nagu ta on... Ainult mitte neid neetud härjapõlvlasi, tänan väga. Kui mõni härjapõlvlane linna tuli, kiusasid inimesed teda taga, nii et lõpuks läksid nad kõik linnast minema, mööda Ankhi jõge allavoolu, mõne Harry Kuninga taolise juurde tööle: luid jahvatama, nähku parkima ja vanarauda töötlema. Seal jäid nad linna piirist ja seega ka seadusest tubli jalutuskäigu kaugusele. (lk 85) * Vimes nägi, kuidas maastik mööda ujus, kui ta üle terrassi purjetas ja selili lillepeenrasse maandus, kus ta jäi taevasse vahtima. Tema nägemisalasse ilmus Feeney murelik nägu, mis tundus pisut liiga suur. "Andke andeks, komandör. Mina isiklikult ei tahaks teile mingi hinna eest viga teha, aga ma ei tahtnud, et teile vale mulje jääks. Selle võtte nimi on "üks mees tema üleval all väga kahju". (lk 98-99) * "Keha hakkab kipitama," ütles Feeney. "Nii ütles minu isa. Tema ütles, et vaata, kuulaja hoia kõigil inimestel silm peal. Pole olnud ühtegi head korrakaitsjat, kelle sees poleks peidus raasukest suli, ja see suli annab sulle märku. Ta ütleb: "Sellel mehel on midagi varjata" või "See mees on palju rohkem hirmul, kui peaks" või "See mees käitub selgelt liiga ülbelt, sest sisimas on ta üksainus närvipundar". Suli sinu sees annab alati märku." :Vimes valis imetluse, mitte jahmatuse, aga ka imetlust ei võtnud ta liiga palju. "Tead, Feeney, ma arvan, et sinu vanaisa ja isa panid täppi. Nii et ma saadan välja õigeid signaale, või kuidas?" :"Ei, härra komandör, te ei saada välja mingeid signaale. Minu vanaisa ja isa olid vahel samasugused. Täiesti vaiksed. See teeb inimesed närviliseks." (lk 106) * Vimes ütles endale, et nemad ei saa sinna ju midagi parata, et mingi käpardist jumal oli leidnud hulga ülejäänud tükke ja otsustanud, et maailm vajab olendit, kes näeb välja nagu hundi ja ahvi ristsugutis. See jumal andis neile ka religioosse dogma, mis kindlasti kuulus kõige kasutumate hulka isegi taevaliku idiootsuse mõõdupuu järgi. Härjapõlvlased nägid välja, nagu oleksid nad halvad, ning ilma Kutsuva Pimeduse vahendamiseta nad ka rääkisid niimoodi. Kui epheebe pähklid suudaksid karjuda, kui neid purustatakse, siis ütleksid kõik: "See ju meenutab härjapõlvlaste häält!" Ja paistis, et see naerev jumal, kes ei jäänud selle kõigega veel rahule, andis neile ilmselt kõige hullema kingituse - enesekriitilisuse, mille tõttu häijapõlvlased uskusid niivõrd kindlalt, et nad on kõndiv rämps ja neid ei anna kuidagi päästa, et nad ei leidnud endas isegi nii palju jõudu, et iseend ära koristada. (lk 144) * [Preili Beedle:] "Nad kõik notiti maha, ilma igasuguse põhjuseta. Selliseid asju tuleb ette. Kõik ju teavad, et härjapõlvlased on väärtusetud. Ma ütlen, komandör, on tõsi, et kõige jubedamaid tegusid maailmas on korda saatnud inimesed, kes usuvad, usuvad siiralt, et nad teevad maailmale heateo, eriti kui asjaga on seotud ka mõni jumal." (lk 165) * Kartseri juures oli midagi teoksil - Vimesile tundus, et tegu võib olla rahutusega, mürgliga, aga võib-olla ka rüselusega või isegi üleüldise mölluga ja sellisel juhul lõpeb see mõnele väga mitteüldisele isikule kurvalt. Vimesile torkas pähe rõõmus mõte: täpselt, võib-olla on see hoopis mäsu - see on alati kasulik sõna, sest keegi ei tea päris täpselt, mida see tähendab, kuid see kõlab ohtlikult. (lk 229) * Ja siis kerkis Vimesi vaimusilma ette korraks Koomi org. Sel päeval oli ta peaaegu surma saanud: oru nõlvadelt voolav vesi mürises läbi lõputute paekivist tunnelite, peksis teda vastu seinu, tagus vastu tunnelite põhja ja lage ning heitis ta lõpuks tillukesele liivarannale, täielikku pimedusse. Ja sellest pimedusest sai Vimesi sõber, Vimes triivis pimeduse peal ja seal koitis temas mõistmine ja ta sai aru, et hirm ja raev on võimalik sepistada mõõgaks, ja soov oma lapsele veel kord raamatut ette lugeda on võimalik sepistada kilbiks ja turviseks ühele närudes ja surevale mehele, kes on üksikule rannale heidetud. Ja pärast surus see mees kätt kuningatel. (lk 256) * Ähmane siluett küsis: "Politsei? Siin? Tõmba kedagi teist, semu! Kes sa enda arust oled? Mingi komandör Vimes või?" :Pargas hüppas jälle, pimedusest lendas keereldes välja eksinud muna ja lartsatas Vimesile näkku. Vimes pühkis muna ära, või vähemalt pühkis seda natuke laiali, ja vastas: "Vaata aga, kas teil veab alati nii hästi?" (lk 259) * Vimes ärkas niiskes ja täielikus pimeduses, liiv põse all. Mõned tema kehaosad teatasid teenistusse ilmumisest, teised aga väitsid, et neil on ema kirjutatud vabastustõend. (lk 282) === "Head ended" === Kirjutatud koos [[Neil Gaiman]]iga. Tlk Tiina Randus. * Räägitakse, et [[põrgu]]s mängivad parimad [[bänd]]id. :See on suures osas õige. Aga [[taevas]] on paremad [[koreograaf]]id. == Allikata tsitaadid == * Selleks, et tõeliselt [[loll]] olla, peab olema [[inimene]]. * Kui inimene [[surm|sureb]], kaotab ta kõigepealt [[elu]]. Järgmisena lähevad [[illusioon]]id. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Pratchett, Terry}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[he:עולם הדיסק]] 2poeococr0tgu8sff0xnwpyeuivczxf 0 2615 88560 85353 2022-07-26T14:21:36Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Esimene asi, mille järele [[inimene]] [[õnnetus]]se sattununa ringi vaatab — olgu see siis [[loom]]ade, mingite materiaalsete olude või inimeste [[süü]] läbi sündinud —, on mõni elav vaba olend, kelle kraesse osa süüst ajada, et seejärel kätte maksta. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 62 * Jumaluke, milliseid piinu kannatab inimene, kelle [[hing]]e närib rahuldamata iha kätte maksta. Ta [[uni|magab]], [[käsi|käed]] rusikas, ja kui ärkab, on peopessa surutud küüned [[veri]]sed. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 231 * "Mis on mul [[hirm|karta]] niikaua, kuni mul on [[õnn]] nautida Majesteetide soosingut?" küsis d'Artagnan. :[Tréville:] "Kõike, uskuge mind. Kardinal pole [[mees]], kes unustaks mingi müstifikatsiooni seni, kuni tal on arved õiendamata selle müstifikatsiooni [[autor]]iga, kes näib olevat ühe minu tuttava gaskoonlase nägu." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 220 * Ma panin Heathcliffile kolde äärde tooli ja pakkusin talle hulga häid asju. Ent tal oli paha olla, söögist ta suurt ei hoolinud ning minu katsed teda lõbustada olid asjatud. Ta toetas küünarnukid põlvedele ja lõua kätele ja vajus tumma mõtisklusse. Kui ma pärisin tema mõtete järele, siis vastas ta tõsiselt: :"Ma püüan otsustada, kuidas Hindley'le kätte maksta. Mul on ükskõik, kui kaua ma; ootama pean, peaasi, et ma saan seda lõpuks teha. Loodan, et ta enne ära ei sure!" :"Kas sul [[häbi]] ei ole, Heathcliff!" noomisin mina. "[[Jumal]]a asi on [[karistus|karistada]] halbu inimesi, meie peame õppima andeks andma." :"Ei, jumal ei saaks sellest niisugust [[rahuldus]]t hagu mina," vastas ta, "kui ma ainult teaksin, kuidas seda kõige paremini teha! Jäta mind üksi ja ma nuputan midagi välja. Kui ma sellele mõtlen, siis ma ei tunne [[valu]]." (lk 60) * [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * Ühelgi [[terve mõistus]]ega inimesel ei tuleks iial pähe [[Pesemine|pesta]] [[tindiplekk]]e [[tint|tindiga]] või õliplekke [[õli]]ga. Ainult [[veri|verd]] peab ikka ja jälle verega maha pesema. ** Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden. ** [[Bertha von Suttner]], "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Viertes_Buch 4. raamat], lk 105 * Teiseks, juba praegu tuleb mõelda, mida teha majanduslikult (ja loodetavasti ka sõjaliselt) kokku kukkunud [[Venemaa]]ga. Kui kõik [[kindral]]id valmistuvad eelmiseks sõjaks, ja [[diplomaadid]] eelmiseks [[rahukonverents]]iks, siis [[20. sajand]] pakub meile kaht võidetu kohtlemise mudelit: [[Versailles' rahu|Versailles]] ja [[Euroopa Liit]]. :Oleks ülimalt lühinägelik ükskõik kumba korrata proovida. Vastamine peab algama ajaliselt lähemast küsimusest: mida [[külm sõda|külma sõja]] kaotanuga valesti tehti, mida sealt õppida on? Kena olemisele Kremlist samaga ei vastata, seda püütakse kenaolija vastu ära kasutada ja varitsetakse võimalust kättemaksuks. * [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 * [Odysseus:] "Ma olen [[Hektor]]iga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks [[vaherahu]] võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine [[Andromache]] kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas [[Trooja]] all." :Midagi tema hääles. :"Mis temast sai?" :"See, mis saab kõigist [[poeg]]adest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames [[vaen]]. Poja tähtsaim [[kohustus|kohus]] on isa eest kätte maksta. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud." :Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. (lk 233-234) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 ==Allikata== * Ükski kättemaks pole nii täiuslik kui [[andestus]]. ** [[Josh Billings]] ==Vanasõnad== * [[Unustamine]] parem kui kättemaksmine. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] immtmj7xktg4hcog90f46lstxjs4cjr 4 3676 88686 88317 2022-07-26T16:42:52Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikitsitaadid:Teated|Teated]].<br />Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse. </div></div> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikitsitaadid:Üldine_arutelu/Arhiiv|<span style="color:white;">Arhiiv</span>]] • [[Vikitsitaadid:Teated|<span style="color:white;">Teated</span>]] • [[Vikitsitaadid:Hääletused|<span style="color:white;">Hääletused</span>]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&section=new&preloadtitle=Kirjuta&nbsp;siia&nbsp;uue&nbsp;teema&nbsp;pealkiri}} <span style="color:white;">Alusta uut teemat] • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 1|<span style="color:white;">Arhiiv 1</span>]]''' (2006–2019) • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 2|<span style="color:white;">Arhiiv 2</span>]]''' (2020–2022)</span></div> </div> {{Sisukord paremale}} ==2900 artiklit== 2900. artikkel on [[Triinu Meres]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET) == 3000 artiklit == 3000. artikkel on [[Virginia Woolf]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET) :3100. artikkel on [[Simone de Beauvoir]]. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET) :3200. artikkel on [[Mari Tarand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET) :3300. artikkel on [[Ernestine Rose]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET) :3400. artikkel on [[Anne Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET) :3500 [[Olga Tokarczuk]], 3600 [[Angela Davis]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET) :3700 [[Ilse Lehiste]], 3800 [[Muriel Spark]], 3900 [[Laura Ingalls Wilder]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET) == 4000 artiklit == 4000. artikkel on [[Toni Morrison]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET) :4100. artikkel on [[Ilona Laaman]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET) :4200. artikkel on [[Helen Fielding]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4300. artikkel on [[Dagmar Normet]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4400. artikkel on [[Salme Reek]]. :4500. artikkel on [[Liisi Ojamaa]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET) :4600. artikkel on [[Ljudmila Ulitskaja]]. :4700. artikkel on [[Helena Tulve]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET) :4800. artikkel on [[Lesja Ukrajinka]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET) :4900. artikkel on [[Ene-Reet Soovik]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET) == ETISe mall == Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET) == 5000 artiklit == 5000. artikkel on [[Elinor Ostrom]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET) :5100. artikkel on [[Astrid Reinla]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET) :5200. artikkel on [[Robin Hobb]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET) :5300. artikkel on [[Lynn Margulis]]. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET) :5400. artikkel on [[Elizabeth Barrett Browning]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET) Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel [[Tuum]]. Enne seda loodi "[[Kirjeldus‎]]" ning enne seda "[[Epi Tohvri‎]]". Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: [[Eri:Arvandmestik|hetkel näitab]] süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna [[:Eri:Uued_leheküljed|uute lehekülgede]] seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini "Tuum". [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET) :Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET) 5500. artikkel oli [[Sigrid Undset]], 5600. [[Epi Tohvri]], 5700. [[Christa Wolf]]. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET) :5800. artikkel on [[Louise Labé]], 5900. [[Vera Poska-Grünthal]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET) == Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET) :Olen valmis jätkama. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET) *{{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) *{{poolt}} (kuigi võiks juba ükskord selle adminstaatuse püsivaks saada; pidevad hääletamised on pehmelt öeldes arusaamatu väiksemate projektide kiusamine) [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:38 (EET) :Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 12:36 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 00:32 (EET) Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET) == policy == Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET) :"Neil seal" (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, "või muidu".) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET) == Poliitika == Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET) :Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest "nad ju niikuinii tulevad muidu surkima" [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma. :Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET) == 6000 artiklit == Nüüd sai 6000 täis artikliga [[Marguerite Duras]]. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST) :6100 - [[Katja Kettu]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST) :6200 - [[Karen Blixen]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST) :6300 - [[Éva Janikovszky]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST) :6400 - [[Rachel Carson]] :6500 [[Sviatlana Aliaksijevič]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST) :6600 - [[Ruth Benedict]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST) :6700 - [[Marguerite Yourcenar]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST) :6800 [[Pearl S. Buck]], 6900 [[Viiu Härm]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST) == Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis == Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: [[Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения]]. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST) == Malli tahaks == Inglise vikis on leiutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wikitext#Retaining_newlines_and_spaces viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge]. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini. <poem lang="fr" style="float:left;">Frère Jacques, frère Jacques, Dormez-vous? Dormez-vous? Sonnez les matines! Sonnez les matines! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> <poem style="margin-left:2em; float:left;">Are you sleeping? Are you sleeping? Brother John, Brother John, Morning bells are ringing! Morning bells are ringing! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> {{Clear}} :Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST) ::Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST) :{{ae|Kaniivel}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST) :: Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti. :: Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris. :: Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua? :: [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST) ::: Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas "Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI", siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST) :::: ME<span style="{{PeeglisH}}">S</span>I. :::: Nii saab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST) ::::: Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST) :::::: Juhend: [[Mall:PeeglisH]]. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST) == Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum? == Mul on nüüd juba paar korda ([[Arutelu:Arnold_Rüütel|siin]] ja [[Arutelu:Arnold_Matteus|siin]]) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST) :Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale "X ütles kunagi mulle", siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST) == 7000 artiklit == Täna sai 7000. artikliks [[Wisława Szymborska]]. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST) :7100, [[George Sand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST) :Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST) :7200, [[Margaret Mead]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST) :7300, [[Alma Ostra-Oinas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST) :7400, [[Els Oksaar]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST) :7500, [[Grazia Deledda]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST) :7600, [[Leïla Slimani]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST) :7700, [[Māra Svīre]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST) ::Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST) :7800, [[Helmi Neggo]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST) :7900, [[Fanny de Sivers‎]]. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST) == Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kevad tõi [[rändlinnud]] [[Egiptus|Egiptimaalt]], nood omakorda hirmsa ja palava [[Suvi (Luts)|suve]], nüüd on käes [[sügis]]t ettevalmistavad [[vihm]]ad, [[seen]]e- ja [[kool]]iaeg ning [[jõulud]]ki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline [[unnapüük]], veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. {{ping|Kaniivel}} {{ping|WikedKentaur}} {{ping|Kruusamägi}} {{ping|Sillerkiil}} - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) :Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:44 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. september 2021, kell 07:26 (EEST) * Ma olen {{poolt}}. Aga hääletuse tingimused võtavad pisut kukalt kratsima. Eesti vööndiaeg on praegu EEST (UTC+03:00), peale kellakeeramist (mis toimub oktoobri viimase laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00) on EET (UTC+02:00). Kui nüüd kohaliku aja järgi 13. septembril kell 01:29 hääletaks hulk kasutajaid vastu, siis oleksime kohe protseduurilise probleemi ees: kas hääled loevad või ei ole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:58 (EEST) :No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine "nädala pärast" ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST) ::Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST) == Linkimise eelvaade == Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST) : Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST) :: Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST) ::: Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. november 2021, kell 23:50 (EET) == 8000 artiklit == 8000. artikkel: [[Emily Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. november 2021, kell 21:56 (EET) :8100: [[Mary Douglas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. november 2021, kell 22:50 (EET) :8200: [[Anna Seghers]]; 8300: [[Lucy Worsley]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. november 2021, kell 23:37 (EET) :8400: [[Ngaio Marsh]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 21. november 2021, kell 21:33 (EET) :8500: [[Selma Lagerlöf‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2021, kell 15:26 (EET) :8600: [[Lea Tormis]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET) :8700: [[Ester Mägi]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET) :8800: [[Sofi Oksanen]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET) :8900: [[Narine Abgarjan]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET) == Teemaartiklid == Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu [[Jokker]] või [[Lööve]] meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel [[:en:Wikiquote:Theme pages]] on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. november 2021, kell 15:52 (EET) :Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 23. november 2021, kell 21:22 (EET) ::Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha. ::See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada. ::Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET) :::Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET) :Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole. :Niisiis: ehkki mingil määral saab "kasutusnäiteid" "sisulistest" tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine. :Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt "teemakesksetest" tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt "õigustatud" materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus). :Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET) ==Järjekordne administraatorihääletus== 29. detsembril lõpevad [[User:Ehitaja|Ehitaja]] adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:14 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:36 (EET) == 9000 artiklit == 9000. artikkel oli [[Herta Müller‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET) :9100 - [[Undinė Radzevičiūtė‎]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET) :9200 - [[Carolina Pihelgas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET) :9300 - [[Gabriela Mistral]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST) :9400 - [[Enheduanna]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST) :9500 - [[Bertha von Suttner]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST) :9600 - [[Florence Nightingale]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST) :9700 - [[Alice Munro]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST) :9800 - [[Nelly Sachs‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST) :9900 - [[Edith Stein]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 20:32 (EEST) == [[Julia Reda]] == Hi! Coult you move the page to [[Felix Reda]]? The person changed their gender. [[Kasutaja:Wikisaurus|Wikisaurus]] ([[Kasutaja arutelu:Wikisaurus|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET) == Värskendatud logo == Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET) : Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: [[phab:T302683]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET) ::Aitüma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET) ::Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET) :::It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET) ::::There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET) :::::Seems you have difficulty understanding the word "like". [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET) ::::::No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET) == 10 000 sisulehekülge == [[Pilt:Vikitsitaadid 10 000.svg|150px|right]] Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja [https://logo-test.toolforge.org/test?wiki=et.wikiquote.org&logo=File:Vikitsitaadid%2010%20000.svg&useskin=vector nii] (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada). Mõni küsimus ka lisaks: * prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla? * logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks? : [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST) ::Eks me vaikselt nokitseme mõne päevaga ära. Minu poolest võib see seal ka veidi pikemalt olla. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:44 (EEST) :::Hetkel on sinna jäänud veel 125 lehekülge. Ma ise enne 1. augusti ei julgeks nagu ühtegi kuupäeva pakkuda või on nüüd oodata ühte kiiret lõpuspurti? [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:48 (EEST) ::::Phabricatori ''task'' on muidu leitav [https://phabricator.wikimedia.org/T313698 siit] [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 07:48 (EEST) ::Täna vast ei jõua, aga homme tahaks ära teha. Siis saab mõni asjaosaline rahul puhkusereisile sõita. Minu poolest võiks selle rahumeeli kas või pooleks aastaks üles jätta, kuna meil siin on kasutajate liiklus väike, mistõttu keegi sellest lühikese ajaga eriti teada ei saa ega jõua ka tüdineda. Samuti pole ka erilist lootust, et nii pea mingit järgmist suurt ümarat numbrit ette lööks, kuna plaan on tegeleda vahepeal koristustööde ja kvaliteedi parandamisega, et andrestel oleks vähem ettekäänet virinaks (ehkki kes väga tahab, leiab muidugi põhjenduse alati, kätt ette panna ei saa). Nii et nii-öelda aeglase metabolismiga projektina võime võtta sedalaadi tähtaegu märksa rahulikumalt kui Vikipeedias. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 20:36 (EEST) 10 000. artikkel on [[Sappho]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:42 (EEST) hdhr9o69le9jnfcwarp76wurl5d8nbr 0 3833 88515 87576 2022-07-26T12:40:23Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Baba in Nepal.jpg|pisi|]] '''Habe''' on inimese näo alaosal (lõual, ülahuule kohal, põskedel ja kaela ülaosal) kasvav karvkate. ==Proosa== * Planchet tormas [[trepp|trepist]] alla, nagu oleks kurat teda näkist hammustanud. Hetke pärast tulid sellid koorma all küüru vajudes trepist üles. :D'Artagnan saatis nad oma katusekambritesse, sulges hoolikalt ukse ja ütles Planchet'le, kes oli nüüd omakorda aru kaotamas: :"Ja nüüd jagame." :Ta laotas maha suure [[vaip|vaiba]] ning tühjendas sellele esimese koti. Niisamuti tegi Planchet teisega. Siis lõikas d'Artagnan üleni värisedes [[nuga|noaga]] lõhki kolmanda. Kuuldes kuldraha heledal kõlinat, nähes hiilgavaid eküüsid, mis sädeledes kotist välja voolasid nagu [[kala]]d mõrrast, tundes end poolest säärest saadik vajuvat kuldsete või [[hõbe]]daste müntide voogu, haaras Planchet'd pööritus. Ta hakkas ühel kohal tiirlema nagu piksest rabatud ja langes raskelt maha rahakuhjale, mille ta kirjeldamatu klirinaga laiali paiskas. Rõõmust lämmatatud Planchet kaotas [[teadvus]]e. D'Artagnan heitis talle näkku klaasi [[valge vein|valget veini]], mis ta otsekohe jälle ellu äratas. :"Ah mu jumal, ah mu jumal, ah mu jumal!" kordas Planchet, kuivatades oma [[vuntsid|vurre]] ja habet. :Tol ajal nagu tänapäevalgi, kandsid koloniaalkaupmehed ratsaväelase vurre ja sõjasulase habet. Ainult [[rahakümblus]]ed, mis juba tolgi ajal väga haruldased olid, on tänapäeval peaaegu tundmatuks muutunud. (lk 289) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 * "Aga minul on [[lõke|lõkke]] ääres alati väike kartus, et mu habe äkki põlema süttib," rääkis Sammalhabe. "Selleks pole ju palju tarvis, aitab kõige pisemastki [[säde]]mest." :"Kui niisugune õnnetus peaks juhtuma, siis pista oma habe aga jälle kähku teevette," andis Kingpool nõu. "Pole midagi, et tee selle tõttu ehk natuke mõrumaks muutub." :Ning Muhv lisas: :"Sinu sammalhabe, kallis Sammalhabe, on meile kõigile tähtis. Sinu sammalhabeme nimel me võime juua ükskõik kui mõru teed." :Sammalhabemele läksid need sõpruseavaldused tõsiselt südamesse. :"Ma tänan teid," ütles ta heldinult. "Ning muidugi püüan ma sädemete eest kõrvale hoida. Loodame kõige paremat." (lk 34) * Sammalhabe oli kuulnud, et [[kiskja]] pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole [[roomamine|roomama]]. :"Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita," mõtles ta sealjuures õnnetult. "Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!" :Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi enesetunde veelgi ebamugavamaks. :"Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele," arutas Sammalhabe edasi. "Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda..." :Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk habe kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma. (lk 38) * Linnuema hüppas toimekalt [[pesa]] servale, et tühje munakoori minema visata. Ta paistis oma pojukestega igapidi rahul olevat. Nüüd nägi ka Sammalhabe neid kõiki. Viis udusulis kerakest tegid ühekorraga oma tillukese noka pärani lahti. :"Mu pisikesed!" hakkas Sammalhabe rääkima. "Mu armsakesed! Nüüd te siis oletegi munast koorunud. Te tulite osa võtma looduse kõige veidramast ja imetlusväärsemast vigurist, mida kutsutakse eluks. Ma pean teile aga otsekohe ütlema, et te tulite ilmale raskel ajal, väga raskel ajal. Kas tervitab teid lindude rõõmus ja juubeldav siristamine? Oh ei, mu kullakesed, linnulaul on vaikinud. Kas [[haudumine|haudus]] teie ema teid ehk välja puuladvas, sõbralikult kahiseva lehestiku keskel? Oh ei, ta pidi seda tegema habemes. Sest metsa on tabanud häda ja viletsus. Nii varjulised võsaalused kui ka kaunid lilledega kaetud nurmed on muutunud koledate kasside rüüstatud tallermaaks..." (lk 75) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 * Sammalhabe tundis kergendusega, et [[hirm]] annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi. :"Jäta juba ükskord järele," manitses Sammalhabe Kingpoolt. "Esiteks vähendab [[värisemine]] [[eneseväärikus]]t ja teiseks paneb see mu habeme tudisema just nagu mõnel vanakesel." (lk 99) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 ==Luule== <poem> mul on võltshabe külmast [[aur]]ust, ma olen [[välk|välgus]] [[peegeldus|peegelduv]] [[koi]], ma olen... </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 == Eesti vanasõnad == * Habe kasvab kärmemini kui [[aru]]. * Habe mehe au, [[tütar]] mehe kõrgus, [[naine]] mehe [[nõu]]. * Habe vanataadi [[ilu]]. * Parem [[vana]] habeme all kui [[noor]]e piitsa all. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] jxtifqgf2an8gfplsgcz1rrxiklaxl9 0 3841 88559 30509 2022-07-26T14:21:17Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:British Columbia Regiment 1940.jpg|pisi|]] '''Poeg''' on poiss või [[mees]] oma ema ja isa suhtes. ==Proosa== * [Odysseus:] "Ma olen [[Hektor]]iga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks [[vaherahu]] võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine [[Andromache]] kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas [[Trooja]] all." :Midagi tema hääles. :"Mis temast sai?" :"See, mis saab kõigist poegadest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames [[vaen]]. Poja tähtsaim [[kohustus|kohus]] on isa eest [[kättemaks|kätte maksta]]. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud." :Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. (lk 233-234) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 ==Vanasõnad== * Ei saa [[puu]]st poega ega laastust last. * [[Ema]] karistab küll [[tütar]]t, aga ei kasvata poega. * [[Isa]] kogub, poeg pillutab. * Isa [[sepp]], poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa. * Kestab isa eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks ajaks. * Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. * Mehe poeg näeb mõnda. * [[Nõid]] leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne.. * Pojast poolgi turva, [[tühi]] turv tüttaresta . * Pojast põlv muutub . * Seni poeg poeg, kui naise võtab. * Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Perekond]] 9jk7exti4gouhec8flio3i9xio42ydy 0 3887 88524 29395 2022-07-26T12:47:38Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Chelsea, England, Spelling Lesson, 1912.JPG|thumb|]] '''Õpetamine''' kõige laiemas tähenduses on õppimise esilekutsumine. ==Proosa== * Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada. :"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "[[Köömned]] armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke [[ubaleht|ubalehe]] ja [[palderjan]]i peale silmad lahti." (lk 97) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Vanasõnad== * Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni. * Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt. * Küllap [[elu]] õpetab. * Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. * Parem [[kümme]] kord enam õpetada kui [[üks]] kord vähe. * Õpeta [[hunt|hundi]] [[poeg]]a murdma! * Õpeta [[siga|seale]] [[muru]] tuhnimist! * Õpi iseennast tundma! * Õpi [[noor]]es eas, kui tahad [[vana]]s eas tark olla!. * Õpi palju, näe palju, ära palju pajata! * Ükski meister pole meistriks sündinud. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Õpeta haugi ujuma! ** Vene vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pedagoogika]] [[Kategooria:Tegevused]] npo6qlmpntf5b1ang9sjujdqis8ut7a 88526 88524 2022-07-26T12:47:44Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[File:Chelsea, England, Spelling Lesson, 1912.JPG|thumb|]] '''Õpetamine''' kõige laiemas tähenduses on õppimise esilekutsumine. ==Proosa== * Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada. :"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "[[Köömned]] armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke [[ubaleht|ubalehe]] ja [[palderjan]]i peale silmad lahti." (lk 97) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Vanasõnad== * Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni. * Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt. * Küllap [[elu]] õpetab. * Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. * Parem [[kümme]] kord enam õpetada kui [[üks]] kord vähe. * Õpeta [[hunt|hundi]] [[poeg]]a murdma! * Õpeta [[siga|seale]] [[muru]] tuhnimist! * Õpi iseennast tundma! * Õpi [[noor]]es eas, kui tahad [[vana]]s eas tark olla!. * Õpi palju, näe palju, ära palju pajata! * Ükski meister pole meistriks sündinud. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Õpeta haugi ujuma! ** Vene vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pedagoogika]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] jz1vn9r8ky76sz1jamk0mvh85ykowbs 0 6332 88513 88202 2022-07-26T12:36:57Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Praegu on meil [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistumine, millega on seotud palju üritusi, kus tuleb pidada avakõnesid. Aga kuna mulle ei meeldi pidada avakõnesid stiilis, et "Mul on tore, et te siin [[Tallinn]]as olete ja teil tuleb kindlasti sisutihe päev", siis pean süvenema valdkondadesse, millega ma muidu igapäevaselt ei tegelegi, aga mis on õpetlik sellepärast, et kui juba lähen ja teen suu lahti, siis peab sellel jutul olema alati mõte sees. ** [[Kersti Kaljulaid]], intervjuu: [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"], Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Linnuema hüppas toimekalt [[pesa]] servale, et tühje [[munakoor]]i minema visata. Ta paistis oma pojukestega igapidi rahul olevat. Nüüd nägi ka Sammalhabe neid kõiki. Viis udusulis kerakest tegid ühekorraga oma tillukese noka pärani lahti. :"Mu pisikesed!" hakkas Sammalhabe rääkima. "Mu armsakesed! Nüüd te siis oletegi munast koorunud. Te tulite osa võtma looduse kõige veidramast ja imetlusväärsemast vigurist, mida kutsutakse eluks. Ma pean teile aga otsekohe ütlema, et te tulite ilmale raskel ajal, väga raskel ajal. Kas tervitab teid lindude rõõmus ja juubeldav siristamine? Oh ei, mu kullakesed, [[linnulaul]] on vaikinud. Kas [[Haudumine|haudus]] teie ema teid ehk välja puuladvas, sõbralikult kahiseva lehestiku keskel? Oh ei, ta pidi seda tegema [[habe]]mes. Sest metsa on tabanud häda ja viletsus. Nii varjulised võsaalused kui ka kaunid lilledega kaetud nurmed on muutunud koledate kasside rüüstatud tallermaaks..." (lk 75) * Sammalhabe oli aga millegipärast nihelema hakanud. Viimaks kummardus ta Muhvi kõrva juurde ja sosistas: :"Me peaksime vist omalt poolt ka midagi ütlema?" :Muhv noogutas. Ta tõusis ja kõlistas [[lusikas|lusikaga]] vastu kakaotassi. Sumin laua ümber vaibus. :Aga et Muhv oli tugevasti erutatud ja kartis oma kõnega segamini minna, siis ütles ta ainult paar sõna, loomulikult ja lihtsalt: :"Kõik hea, [[lõpp]] hea." (lk 87) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Vaata ka== * [[Retoorika]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lmaq7sc75eml38j5ecaomzbqz6irc2s 0 6714 88701 86868 2022-07-27T09:51:35Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Välk.JPG|pisi|Äike Kumaril]] '''Äike''' on audiovisuaalsete ja puuteefektidega ilmastikunähtus, kus keeruka füüsikalise protsessi tulemusel tekivad sajupilvedes kõu (madalatooniline kõmin), pikne (elektrilahendus) ja piksega kaasnev välk (lühiajaline ere [[valgus]]), sageli ka [[sadu]] (enamasti [[vihm]]). ==Proosa== * Äike tuleb [[Rooma]]s ootamatult nagu kõik muugi. Kui [[põhjamaa]]l äiksepilv endast juba paar tundi varem ähvardava kõminaga ette teatab, siis siin tuleb see tõesti nagu [[välk]] selgest [[taevas]]t. (8. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975 * "Kas Teie Majesteet mäletab, et mõnikord, kui ta mängis Fontainebleau pargis või Versailles' lossi õues, kattus taevas pilvedega ja kõlas piksemürin?" :"Jah, muidugi." :"Ja kuigi Teie Majesteedil oli ehk suur tahtmine mängu jätkata, ütles talle see piksemürin: "Peab tuppa minema, ''sire''."" :"Nii see on, härra, kuid mulle on ka öeldud, et piksemürinas kõlab jumala hääl." :"''Sire''," ütles d'Artagnan, "kuulatage hoolega käratsevat rahvahulka ja te näete, et see sarnaneb väga piksemürinaga." :Ja õhtutuul kandiski nendeni hirmsa kõmina. :See vaikis järsku. :"Näete, ''sire''," ütles d'Artagnan, "rahvale öeldi, et te magate. Tähendab, olete ikkagi kuningas." (lk 521) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * [[Marss|Marsi]] [[teadlane|teadlasele]], kellel puudub käsitus [[nägemine|nägemistajust]], võiksid olla arusaadavad [[vikerkaar]], äike või [[pilv]]ed kui füüsikalised nähtused, ehkki ta poleks mitte kunagi võimeline aru saama vikerkaarest, äikesest või pilvedest kui inimmõistetest, ega sellest kohast, mis neil asjadel on meie fenomenaalses maailmas. Nende mõistete alla kuuluvate asjade objektiivset loomust võiks ta mõista, sest ehkki need mõisted ise on seotud konkreetse vaatevinkliga ja konkreetse nägemisfenomenoloogiaga, asjad, mida tollest vaatevinklist mõistetakse, pole seda: nad on sellest vaatevinklist vaadeldavad, kuid tema suhtes välised; seega võib neid mõista ka teistest vaatekohtadest, ükskõik kas samade organismide või kellegi muu poolt. Välgulöögil on objektiivne iseloom, mis ei ammendu tema visuaalse väljanägemisega, ja seda saab uurida ka [[marslane]], kellel puudub nägemine. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2098-2099 * Kui Vanaisa oli selle karistuse täide saatnud, näeb ta üht hilpharakat oksalt oksale lendamas, kes oma ilusat ülikonda laseb [[päike]]sepaistes läikida ja oma muretut [[laul]]ukest vilistab. "Kehkenpüks vihmakass," hüüab ta temale, "kas sul pole midagi muud teha kui eputada?" — "Vanamees," ütles see, "[[töö]] on must, ega mina või oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha, — mis sa ise selle kohta ütleksid?" — "Sina riidenarr!" hüüab Vanaisa pahuralt, "siitpeale olgu sul mustad [[püksid]] ja [[karistus]]eks ei pea sa oma janu kunagi [[jõgi|jõest]] kustutama, vaid lehtedelt veepiisku jooma. Oma lustilist laulu pead sa ainult siis vilistama, kui teised [[loom]]ad varjule poevad ja läheneva äikese ees [[hirm]]u tunnevad." ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "[[Emajõgi|Emajõe]] sünd", rmt: "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Äike on üks keerulisemaid [[loodusnähtus]]eid, mida [[salvestamine|salvestada]], sest seda ei saa eriti ette [[Plaan|planeerida]], raske on leida [[koht]]a, kus segamatult salvestada ning see on tehniliselt teiste [[heli]]de salvestamisest keerulisem. ** Taavi Tulev, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608643420/taavi-tulev-annab-valja-eesti-esimese-aikeseplaadi "Taavi Tulev annab välja Eesti esimese äikeseplaadi"], ERR/Klassikaraadio "Suveduur", 29.06.2022 ==Luule== <poem> Nii palju [[naer]]u, [[lind]]e, [[lill]]i't hoi! Ja [[päike]]st, meeletumalt päikest. Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr! mürr-mürr! trahh-trahh! </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Kolmas kiri Ingile", 1919 <poem> Kuskil on ehk [[päike]] paiksem, äike äiksem, tuulem tuul. Kuskil on ehk valu vaiksem, [[mure]]ohe sureb suul. </poem> * [[August Sang]], "[[Märts]]iöö", rmt: "Emajõe unisel veerel", 2003, lk 15-17 <poem> Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. </poem> * [[Ivar Ivask]], "Äike Rõngu surnuaial" kogust "Tähtede tähendus" (1964), lk 31 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] 40tgeb1dqaxsu7n1p0xej2zb05i8hwt 88702 88701 2022-07-27T09:53:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Välk.JPG|pisi|Äike Kumaril]] '''Äike''' on audiovisuaalsete ja puuteefektidega ilmastikunähtus, kus keeruka füüsikalise protsessi tulemusel tekivad sajupilvedes kõu (madalatooniline kõmin), pikne (elektrilahendus) ja piksega kaasnev välk (lühiajaline ere [[valgus]]), sageli ka [[sadu]] (enamasti [[vihm]]). ==Proosa== * Kui Vanaisa oli selle karistuse täide saatnud, näeb ta üht hilpharakat oksalt oksale lendamas, kes oma ilusat ülikonda laseb [[päike]]sepaistes läikida ja oma muretut [[laul]]ukest vilistab. "Kehkenpüks vihmakass," hüüab ta temale, "kas sul pole midagi muud teha kui eputada?" — "Vanamees," ütles see, "[[töö]] on must, ega mina või oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha, — mis sa ise selle kohta ütleksid?" — "Sina riidenarr!" hüüab Vanaisa pahuralt, "siitpeale olgu sul mustad [[püksid]] ja [[karistus]]eks ei pea sa oma janu kunagi [[jõgi|jõest]] kustutama, vaid lehtedelt veepiisku jooma. Oma lustilist laulu pead sa ainult siis vilistama, kui teised [[loom]]ad varjule poevad ja läheneva äikese ees [[hirm]]u tunnevad." ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "[[Emajõgi|Emajõe]] sünd", rmt: "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * "Kas Teie Majesteet mäletab, et mõnikord, kui ta mängis Fontainebleau pargis või Versailles' lossi õues, kattus taevas pilvedega ja kõlas piksemürin?" :"Jah, muidugi." :"Ja kuigi Teie Majesteedil oli ehk suur tahtmine mängu jätkata, ütles talle see piksemürin: "Peab tuppa minema, ''sire''."" :"Nii see on, härra, kuid mulle on ka öeldud, et piksemürinas kõlab jumala hääl." :"''Sire''," ütles d'Artagnan, "kuulatage hoolega käratsevat rahvahulka ja te näete, et see sarnaneb väga piksemürinaga." :Ja õhtutuul kandiski nendeni hirmsa kõmina. :See vaikis järsku. :"Näete, ''sire''," ütles d'Artagnan, "rahvale öeldi, et te magate. Tähendab, olete ikkagi kuningas." (lk 521) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Äike tuleb [[Rooma]]s ootamatult nagu kõik muugi. Kui [[põhjamaa]]l äiksepilv endast juba paar tundi varem ähvardava kõminaga ette teatab, siis siin tuleb see tõesti nagu [[välk]] selgest [[taevas]]t. (8. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975 * [[Marss|Marsi]] [[teadlane|teadlasele]], kellel puudub käsitus [[nägemine|nägemistajust]], võiksid olla arusaadavad [[vikerkaar]], äike või [[pilv]]ed kui füüsikalised nähtused, ehkki ta poleks mitte kunagi võimeline aru saama vikerkaarest, äikesest või pilvedest kui inimmõistetest, ega sellest kohast, mis neil asjadel on meie fenomenaalses maailmas. Nende mõistete alla kuuluvate asjade objektiivset loomust võiks ta mõista, sest ehkki need mõisted ise on seotud konkreetse vaatevinkliga ja konkreetse nägemisfenomenoloogiaga, asjad, mida tollest vaatevinklist mõistetakse, pole seda: nad on sellest vaatevinklist vaadeldavad, kuid tema suhtes välised; seega võib neid mõista ka teistest vaatekohtadest, ükskõik kas samade organismide või kellegi muu poolt. Välgulöögil on objektiivne iseloom, mis ei ammendu tema visuaalse väljanägemisega, ja seda saab uurida ka [[marslane]], kellel puudub nägemine. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2098-2099 * Äike on üks keerulisemaid [[loodusnähtus]]eid, mida [[salvestamine|salvestada]], sest seda ei saa eriti ette [[Plaan|planeerida]], raske on leida [[koht]]a, kus segamatult salvestada ning see on tehniliselt teiste [[heli]]de salvestamisest keerulisem. ** Taavi Tulev, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608643420/taavi-tulev-annab-valja-eesti-esimese-aikeseplaadi "Taavi Tulev annab välja Eesti esimese äikeseplaadi"], ERR/Klassikaraadio "Suveduur", 29.06.2022 ==Luule== <poem> Nii palju [[naer]]u, [[lind]]e, [[lill]]i't hoi! Ja [[päike]]st, meeletumalt päikest. Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr! mürr-mürr! trahh-trahh! </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Kolmas kiri Ingile", 1919 <poem> Kuskil on ehk [[päike]] paiksem, äike äiksem, tuulem tuul. Kuskil on ehk valu vaiksem, [[mure]]ohe sureb suul. </poem> * [[August Sang]], "[[Märts]]iöö", rmt: "Emajõe unisel veerel", 2003, lk 15-17 <poem> Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. </poem> * [[Ivar Ivask]], "Äike Rõngu surnuaial" kogust "Tähtede tähendus" (1964), lk 31 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] 3ibpyssu2cm18jbadbfopyqk43tbvbc 88703 88702 2022-07-27T10:18:53Z Kruusamägi 873 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Välk.JPG|pisi|Äike Kumaril]] '''Äike''' on audiovisuaalsete ja puuteefektidega ilmastikunähtus, kus keeruka füüsikalise protsessi tulemusel tekivad sajupilvedes kõu (madalatooniline kõmin), pikne (elektrilahendus) ja piksega kaasnev välk (lühiajaline ere [[valgus]]), sageli ka [[sadu]] (enamasti [[vihm]]). ==Proosa== [[Fail:Accademia - La tempesta - Giorgione.jpg|pisi|Itaalia renessansskunstniku Giorgione teos "Torm"]] [[Fail:Mail Coach in a Thunder Storm on Newmarket Heath.jpg|pisi|Richard Gilson Reeve, "Postitõld äikesetormis Newmarket Heathil" (1827)]] * Kui Vanaisa oli selle karistuse täide saatnud, näeb ta üht hilpharakat oksalt oksale lendamas, kes oma ilusat ülikonda laseb [[päike]]sepaistes läikida ja oma muretut [[laul]]ukest vilistab. "Kehkenpüks vihmakass," hüüab ta temale, "kas sul pole midagi muud teha kui eputada?" — "Vanamees," ütles see, "[[töö]] on must, ega mina või oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha, — mis sa ise selle kohta ütleksid?" — "Sina riidenarr!" hüüab Vanaisa pahuralt, "siitpeale olgu sul mustad [[püksid]] ja [[karistus]]eks ei pea sa oma janu kunagi [[jõgi|jõest]] kustutama, vaid lehtedelt veepiisku jooma. Oma lustilist laulu pead sa ainult siis vilistama, kui teised [[loom]]ad varjule poevad ja läheneva äikese ees [[hirm]]u tunnevad." ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "[[Emajõgi|Emajõe]] sünd", rmt: "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * "Kas Teie Majesteet mäletab, et mõnikord, kui ta mängis Fontainebleau pargis või Versailles' lossi õues, kattus taevas pilvedega ja kõlas piksemürin?" :"Jah, muidugi." :"Ja kuigi Teie Majesteedil oli ehk suur tahtmine mängu jätkata, ütles talle see piksemürin: "Peab tuppa minema, ''sire''."" :"Nii see on, härra, kuid mulle on ka öeldud, et piksemürinas kõlab jumala hääl." :"''Sire''," ütles d'Artagnan, "kuulatage hoolega käratsevat rahvahulka ja te näete, et see sarnaneb väga piksemürinaga." :Ja õhtutuul kandiski nendeni hirmsa kõmina. :See vaikis järsku. :"Näete, ''sire''," ütles d'Artagnan, "rahvale öeldi, et te magate. Tähendab, olete ikkagi kuningas." (lk 521) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Äike tuleb [[Rooma]]s ootamatult nagu kõik muugi. Kui [[põhjamaa]]l äiksepilv endast juba paar tundi varem ähvardava kõminaga ette teatab, siis siin tuleb see tõesti nagu [[välk]] selgest [[taevas]]t. (8. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975 * [[Marss|Marsi]] [[teadlane|teadlasele]], kellel puudub käsitus [[nägemine|nägemistajust]], võiksid olla arusaadavad [[vikerkaar]], äike või [[pilv]]ed kui füüsikalised nähtused, ehkki ta poleks mitte kunagi võimeline aru saama vikerkaarest, äikesest või pilvedest kui inimmõistetest, ega sellest kohast, mis neil asjadel on meie fenomenaalses maailmas. Nende mõistete alla kuuluvate asjade objektiivset loomust võiks ta mõista, sest ehkki need mõisted ise on seotud konkreetse vaatevinkliga ja konkreetse nägemisfenomenoloogiaga, asjad, mida tollest vaatevinklist mõistetakse, pole seda: nad on sellest vaatevinklist vaadeldavad, kuid tema suhtes välised; seega võib neid mõista ka teistest vaatekohtadest, ükskõik kas samade organismide või kellegi muu poolt. Välgulöögil on objektiivne iseloom, mis ei ammendu tema visuaalse väljanägemisega, ja seda saab uurida ka [[marslane]], kellel puudub nägemine. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2098-2099 * Äike on üks keerulisemaid [[loodusnähtus]]eid, mida [[salvestamine|salvestada]], sest seda ei saa eriti ette [[Plaan|planeerida]], raske on leida [[koht]]a, kus segamatult salvestada ning see on tehniliselt teiste [[heli]]de salvestamisest keerulisem. ** Taavi Tulev, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608643420/taavi-tulev-annab-valja-eesti-esimese-aikeseplaadi "Taavi Tulev annab välja Eesti esimese äikeseplaadi"], ERR/Klassikaraadio "Suveduur", 29.06.2022 ==Luule== <poem> Nii palju [[naer]]u, [[lind]]e, [[lill]]i't hoi! Ja [[päike]]st, meeletumalt päikest. Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr! mürr-mürr! trahh-trahh! </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Kolmas kiri Ingile", 1919 <poem> Kuskil on ehk [[päike]] paiksem, äike äiksem, tuulem tuul. Kuskil on ehk valu vaiksem, [[mure]]ohe sureb suul. </poem> * [[August Sang]], "[[Märts]]iöö", rmt: "Emajõe unisel veerel", 2003, lk 15-17 <poem> Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. </poem> * [[Ivar Ivask]], "Äike Rõngu surnuaial" kogust "Tähtede tähendus" (1964), lk 31 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] t9nv1mpp5ato4hdt3bs2vnlk8palnep 4 6985 88687 88319 2022-07-26T16:43:49Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki {|class="wikitable" align="right" !Tsitaadilehekülgede arv!!Kuupäev!!Lehekülg |- |1000 || 6. märts 2020 || [[Greta Thunberg]] |- |1500 || 6. august 2020 || [[Marju Lauristin]] |- |1900 || 22. september 2020 || [[1900]] |- |2000 || 4. oktoober 2020 || [[Doris Lessing]] |- |2100 || 14. oktoober 2020 || [[Lili Milani]] |- |2200 || 24. oktoober 2020 || [[Marie Curie]] |- |2300 || 1. november 2020 || [[Chimamanda Ngozi Adichie]] |- |2400 || 21. november 2020 || [[Julia Reda]] |- |2500 || 30. november 2020 || [[Hilda Taba]] |- |2600 || 3. detsember 2020 || [[Liv Ullmann]] |- |2700 || 9. detsember 2020 || [[Jessikka Aro]] |- |2800 ||27. detsember 2020 || [[Kaisa Ling]] |- |2900 ||1. jaanuar 2021 || [[Triinu Meres]] |- |3000 ||2. jaanuar 2021 || [[Virginia Woolf]] |- |3100 ||8. jaanuar 2021 || [[Simone de Beauvoir]] |- |3200 ||11. jaanuar 2021 || [[Mari Tarand]] |- |3300 ||13. jaanuar 2021 || [[Ernestine Rose]] |- |3400 ||17. jaanuar 2021 || [[Anne Brontë]] |- |3500 ||17. jaanuar 2021 || [[Olga Tokarczuk]] |- |3600 ||26. jaanuar 2021 || [[Angela Davis]] |- |3700 ||29. jaanuar 2021 || [[Ilse Lehiste]] |- |3800 ||31. jaanuar 2021 || [[Muriel Spark]] |- |3900 ||7. veebruar 2021 || [[Laura Ingalls Wilder]] |- |4000 ||7. veebruar 2021 || [[Toni Morrison]] |- |4100 ||9. veebruar 2021 || [[Ilona Laaman]] |- |4200 ||11. veebruar 2021 || [[Helen Fielding]] |- |4300 ||13. veebruar 2021 || [[Dagmar Normet]] |- |4400 ||15. veebruar 2021 || [[Salme Reek]] |- |4500 ||18. veebruar 2021 || [[Liisi Ojamaa]] |- |4600 ||20. veebruar 2021 || [[Ljudmila Ulitskaja]] |- |4700 ||21. veebruar 2021 || [[Helena Tulve]] |- |4800 ||23. veebruar 2021 || [[Lesja Ukrajinka]] |- |4900 ||27. veebruar 2021 || [[Ene-Reet Soovik]] |- |5000 ||28. veebruar 2021 || [[Elinor Ostrom]] |- |5100 ||28. veebruar 2021 || [[Astrid Reinla]] |- |5200 ||2. märts 2021 || [[Robin Hobb]] |- |5300 ||5. märts 2021 || [[Lynn Margulis]] |- |5400 ||6. märts 2021 || [[Elizabeth Barrett Browning]] |- |5500 ||9. märts 2021 || [[Sigrid Undset]] |- |5600 ||12. märts 2021 || [[Epi Tohvri]] |- |5700 ||17. märts 2021 || [[Christa Wolf]] |- |5800 ||24. märts 2021 || [[Louise Labé]] |- |5900 ||25. märts 2021 || [[Vera Poska-Grünthal]] |- |6000 ||2. aprill 2021 || [[Marguerite Duras]] |- |6100 ||10. aprill 2021 || [[Katja Kettu]] |- |6200 ||17. aprill 2021 || [[Karen Blixen]] |- |6300 ||23. aprill 2021 || [[Éva Janikovszky]] |- |6400 ||22. mai 2021 || [[Rachel Carson]] |- |6500 ||31. mai 2021 || [[Sviatlana Aliaksijevič]] |- |6600 ||5. juuni 2021 || [[Ruth Benedict]] |- |6700 ||11. juuni 2021 || [[Marguerite Yourcenar]] |- |6800 ||25. juuni 2021 || [[Pearl S. Buck]] |- |6900 ||4. juuli 2021 || [[Viiu Härm]] |- |7000 ||8. august 2021 || [[Wisława Szymborska]] |- |7100 ||2. september 2021 || [[George Sand]] |- |7200 ||8. september 2021 || [[Margaret Mead]] |- |7300 ||15. september 2021 || [[Alma Ostra-Oinas]] |- |7400 ||22. september 2021 || [[Els Oksaar]] |- |7500 ||26. september 2021 || [[Grazia Deledda]] |- |7600 ||3. oktoober 2021 || [[Leïla Slimani]] |- |7700 ||7. oktoober 2021 || [[Māra Svīre]] |- |7800 ||15. oktoober 2021 || [[Helmi Neggo]] |- |7900 ||25. oktoober 2021 || [[Fanny de Sivers‎]] |- |8000 ||5. november 2021 || [[Emily Brontë‎]] |- |8100 ||14. november 2021 || [[Mary Douglas]] |- |8200 ||18. november 2021 || [[Anna Seghers]] |- |8300 ||19. november 2021 || [[Lucy Worsley]] |- |8400 ||21. november 2021 || [[Ngaio Marsh]] |- |8500 ||25. november 2021 || [[Selma Lagerlöf‎]] |- |8600 ||25. november 2021 || [[Lea Tormis‎]] |- |8700 ||26. detsember 2021 || [[Ester Mägi‎]] |- |8800 ||31. detsember 2021 || [[Sofi Oksanen‎]] |- |8900 ||2. jaanuar 2022 || [[Narine Abgarjan‎]] |- |9000 ||8. jaanuar 2022 || [[Herta Müller‎]] |- |9100 ||24. jaanuar 2022 || [[Undinė Radzevičiūtė‎]] |- |9200 ||9. veebruar 2022 || [[Carolina Pihelgas‎]] |- |9300 ||2. aprill 2022 || [[Gabriela Mistral]] |- |9400 ||16. aprill 2022 || [[Enheduanna]] |- |9500 ||3. mai 2022 || [[Bertha von Suttner]] |- |9600 ||18. mai 2022 || [[Florence Nightingale]] |- |9700 ||14. juuni 2022 || [[Alice Munro]] |- |9800 ||29. juuni 2022 || [[Nelly Sachs‎]] |- |9900 ||25. juuli 2022 || [[Edith Stein]] |- |10000 ||26. juuli 2022 || [[Sappho]] |} See lehekülg on loodud, pakkumaks mõningast [[Statistika|statistilist]] ülevaadet eestikeelsest Vikitsitaatide projektist. Hetkeseisuga on tsitaadilehekülgi {{NUMBEROFARTICLES}}. Meediafaile on lisatud {{NUMBEROFFILES:R}}. [[:Kategooria:Toimetamist ootavad|Toimetamist ootab]] {{PAGESINCATEGORY:Toimetamist ootavad}} lehekülge. 2021. aasta keskpaiga seisuga on üle tuhande muudatuse teinud neli kasutajat, kelle arvele langeb ligi 70% projektis tehtud muudatustest. == [[Progress]] == Seisuga 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehekülgi 564, millega oli eestikeelne keeleversioon artiklite arvult Vikitsitaatide keeleversioonide seas 37. kohal. Esimesed 1000 tsitaadilehekülge täitusid 6. märtsil 2020. 4. oktoobril 2020 ületas tsitaadilehekülgede arv 2000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt tõusnud Vikitsitaatide keeleversioonide seas 27. kohale. 2500 piir ületati sama aasta 30. novembril. 2. jaanuaril 2021 ületas tsitaadilehekülgede arv 3000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt tõusnud 89 keeleversiooni seas 18. kohale. 3500 piir ületati kõigest kaks nädalat hiljem (17. jaanuar). 7. veebruaril 2021 ületas tsitaadilehekülgede arv 4000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt keeleversioonide seas 16. kohal. Kuu lõpuks jõudis lehekülgede arv 5000-ni ning keeleversioonide seas tõusti veel kolm kohta. 2. aprillil 2021 valmis 6000. tsitaadilehekülg, mistap olime tol hetkel keeleversioonide üldarvestuses 12. kohal. 8. augustil 2021 valmis 7000. tsitaadilehekülg, mistap olime tol hetkel keeleversioonide üldarvestuses 11. kohal. 8000 lehte täitus 5. novembril 2021. 2021. aasta lõpuks oli eestikeelses Vikitsitaatide projektis 8870 sisulehekülge, millega see oli tõusnud eri keeleversioonide seas 6. kohale. 9000 lehte sai kokku 8. jaanuaril 2022. 10 000 lehte sai täis 26. juulil 2022. == Vaata ka == * [[:et:w:Vikipeedia:Statistika|Eestikeelse Vikipeedia statistika]] * [[:meta:Wikiquote#Statistics|Vikitsitaatide keeleversioonid suuruse järgi]] == Välislingid == * [https://etwikiquote.wikiscan.org/ Eestikeelsed Vikitsitaadid] Wikiscan [[Kategooria:Vikitsitaadid| ]] dtfa96fel0x8rydsi49kq76hzjbiyal 0 7061 88568 81705 2022-07-26T14:29:58Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Neatcoulee.jpg|pisi|Kuristik Montanas]] ==Proosa== * Tormame muretult kuristikku, kui oleme endale ette seadnud midagi, mis takistaks meid seda nägemast. ** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", osa "Jumalata inimese armetus", 183/166. Tõlkinud [[Kristiina Ross]]. Logos ja Hortus Litterarum, 1998, lk 104 * 57. Sest [[seadus]], õigesti mõistetuna, ei ole mitte niivõrd piirang, kui juhis vabale ja arukale [[inimene|inimesele]], näitamaks talle teed õige huvi suunas, ning ta ei kirjuta ette midagi enamat, kui on üldiseks hüvanguks neile, kes sellele seadusele alluvad. Kui nad ilma seaduseta saaksid olla [[õnn]]elikumad, siis seadus, muutudes kasutuks, kaoks iseenesest. Ja ei vääri õieti piirangu nime see, mis seab meile tõkked, et vaid kaitsta meid kukkumast [[soo]]mülgastesse ja kuristikesse. Niisiis, kuidas seda ka poleks valesti mõistetud, seaduse eesmärk ei ole mitte keelata või piirata [[vabadus]]t, vaid seda kaitsta ja suurendada. ** [[John Locke]], "Teine traktaat valitsemisest", 6. ptk "Isalikust võimust". Tõlkinud Alar Kilp. Akadeemia 4/2007, lk 896 * [[Tarkus]] on [[needus]] ja see võib su [[hullumeelsus|hulluks]] ajada. Mõne inimese hinges peitub Catskilli [[kotkas]], kes ühteviisi suudab laskuda kõige pimedamaisse kuristikesse ja neist jälle välja lennata ja nii kõrgele [[õhk]]u tõusta, et ta päikesepaistelises [[taevas]] nähtamatuks muutub. Kuid pidagem meeles, kui ta ka ainult kuristikes lendaks, on tegemist ikkagi mäestikuga, nii et mägikotkas on ka madalale laskudes kõrgemal kui teised [[lind|linnud]] kõrge lagendiku kohal. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 460 * Inimene on köis, mis kinnitatud [[loom]]a ja üliinimese vahele, – köis üle kuristiku. ** [[Friedrich Nietzsche]], "Nõnda kõneles Zarathustra". Tõlkinud Johannes Palla. Tallinn: Olion 2006, lk 11 * 146. Kes võitleb koletistega, vaadaku ette, et ta ise seejuures koletiseks ei muutu. Ja kui sa vaatad liiga kaua kuristikku, vaatab kuristik ka sinu sisse. ** Friedrich Nietzsche, "Ütlusi ja vahemänge", 4. ptk teosest "Sealpool head ja kurja: tulevikufilosoofia eelmäng". Tõlkinud Jaanus Sooväli. Ilmamaa 2017 * Katoliiklikud doktriin ja distsipliin võivad küll olla [[müür]]id, kuid nad on mänguväljaku müürid. Kujutlegem [[laps]]i mägise ookeani[[saar]]e kaljunukil haljendaval [[aas]]al mängimas. Niikaua kui kalju serva piiras müür, võisid nad pöörases mänguhoos kartmatult mürada, nagu kõige kärarikkamas lastetoas. Aga kui müür maha lõhuti, tekkis ilmselge oht kukkuda kuristikku. Lapsed ei kukkunud sinna; aga kui [[sõber|sõbrad]] nende juurde naasid, olid nad hirmunult keset aasa kobaras koos ega laulnud enam. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Dogmade võim ja seikleja". Rmt: "Õigest usust". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 192 * [Oblomov:] "Sa oled noor, Olga, ja ei tunne kõiki ohte. Inimene ei suuda end alati valitseda; mingi põrgujõud tuleb tema sisse, [[pimedus]] laotub [[hing]]e üle ja silmi sõgestavad [[välk|välgud]]. [[Mõistus]]e selgus kaob: austus [[puhtus]]e ja [[süütus]]e vastu — maruhoog pühib kõik minema; inimene kaotab aru; temas lõõskab kirg, ta ei saa enam enesest võitu — ja siis avaneb jalge ees kuristik." :Värin raputas teda. :"Noh, mis siis? Las avaneb!" ütles Olga suurisilmi talle otsa vaadates. * [[Ivan Gontšarov]], [https://et.wikisource.org/wiki/Oblomov/teine_jagu/XII "Oblomov", II jagu], 12. peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare * ...ülesaamata on see kuristik, mis nende ja tema vahel on, ja seda laiem näitab ta tema [[silm]]is, mida rohkem ta [[elu]], kohuseid, seisusi ja inimesi tundma õpib. Siin ei ole silda, mis teda sellest kuristikust üle teisele kaldale viiks. Küll on inimesed ise selle kuristiku teinud, nad on ise oma mõttes vaheseinu ehitanud, aga seda kindlamalt on nad tema [[vangla|vangis]], et see nende enese aastasadadel armsaks saanud ja paksuks vanunud [[mõte]] on. ** [[Juhan Liiv]], "Vari" * Kui keegi oleks tahtnud temale varemalt seletada, et inimese elus on [[silmapilk]]e, kus seistakse nagu mingisuguse põhjatu sügavuse ees, millesse vahtides silm ei seleta mitte midagi — absoluutselt mitte midagi, siis Karin oleks naernud ja öelnud, et niisukest asja ei ole. Sest midagi peab ikka veel olema. Aga nüüd ta äkki taipas, et tema ise seisab selle tühja sügavuse serval, mida ta tänini poleks uskunud ega oletanudki. /---/ Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu kuristik ja sinu ümber tühjus — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust müür, sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga [[lõpp]]u ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XVI "Tõde ja õigus" IV], 16. peatükk * Kui kuristikku vaadata, siis ei tohiks kuristik sulle lehvitada. ** [[Terry Pratchett]], "Ajavaras", tlk Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2007, lk 62 ==Luule== <poem> Toed varisevad kantsides, kui algab kivipild, ent kuristikel [[tants]]ides sulgkergusest saab sild. </poem> * [[Betti Alver]], [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Maailma saatust alati"] kogus "Tolm ja tuli" (1936) <poem> [[August]]iöö kui põhjatu kuristik rukkipõllu ja [[pihlakas|pihlaka]] kohale langetab [[udu]]lina. Põhjanael kauguses sirab ja kirglik on [[rohutirts|sirtsude]] [[serenaad]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Geograafia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] gkljn2pcisbqfbts140i3f57l94e1o9 0 7194 88604 82750 2022-07-26T15:36:37Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anthonyvandyckselfportrait.jpeg|pisi|Anthonis van Dyck, autoportree päevalillega (1630ndad)]] [[Image:Alfrida_Baadsgaard_-_Solsikker.png|pisi|Alfrida Baadsgaard (1839-1912), "Päevalilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Bouquet_of_Sunflowers_MET_DP130800.jpg|pisi|Claude Monet, "Kimp päevalilli" (1881)]] [[Pilt:Vincent_Willem_van_Gogh_128.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Päevalilled" (1888)]] [[File:Paul Gauguin - Vincent van Gogh painting sunflowers - Google Art Project.jpg|thumb|Paul Gauguin, "Vincent van Gogh päevalilli maalimas" (1888)]] [[Pilt:Margaretha Roosenboom Sunflowers on a stone ledge.jpg|pisi|Margaretha Roosenboom (1843-1896), "Päevalilled kivisimsil", ''s.d.'']] [[Pilt:Pigen_med_solsikkerne_(Michael_Ancher).jpg|pisi|Michael Ancher, "Tüdruk päevalilledega" (1889)]] [[Pilt:Clytie,_by_Evelyn_Pickering_de_Morgan.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Clytie" (u 1886)]] [[Pilt:Мати._Художник_М.Івасюк._1908_р.jpg|pisi|Mõkola Ivasjuk, "Ema" (1908)]] [[Pilt:Charlotte_Salomon_-_JHM_4351.jpg|pisi|Charlotte Salomon, "Leben? oder Theater? Ein singspiel" (u 1940-1942)]] [[Pilt:Matthias Laurenz Gräff. "Lorbeeren der Vergänglichkeit".jpg|pisi|Matthias Laurenz Gräff, "Püsimatuse loorberid" (2017)]] '''Päevalill''' (''Helianthus'') on korvõieliste sugukonna taimeperekond, mille looduslik levila on Põhja-Ameerikas. Euroopas kasvatatakse laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena kaht tuntumat liiki: harilikku päevalille ja maapirni. ==Draama== <poem> Sander: Aga mis sa seal siis [[söömine|süüa]] krõksutad, Tiit? Piibeleht: (''kes poole kõrwaga kuulatades taha raamatukappide poole wahtis'') Ah miä wai? (''Näitab pihu pealt.'') Noid. Sander: Päewaroosi-seemneid! — Koolis närisid [[nisu]], kui õieti mäletan. Piibeleht: Midägi peab närima. Tõine kõrd unub söögiaig ärä — siss ei tunne tühja kõttu. Stepin naksi noid järämä. Sander: Stepis? Mis sa seal tegid? Piibeleht: [[Venemaa|Wenemaalt]] käin endale priiust toomas. Iks paar aastat sääl orjusen, ja jälle aasta wai nii kodumail koski walla. Siss om wähemb häbi elädä. </poem> * [[Eduard Vilde]], [https://et.wikisource.org/wiki/Pisuh%C3%A4nd/I "Pisuhänd"], I vaatus ==Luule== <poem> Ah Päevalill! ajavoost roid, [[Päike|Päikse]] sammusid loed iga [[hetk]], Taga ihates kuldsooje maid, Kus otsa saab rändaja retk, Kus [[Poiss]], kelle närtsitas [[kirg]], Ja [[Neitsi]], kel lumetekk üll, Üles tõusevad [[haud|hauast]], et minna, Kuhu pürgib mu päevalill. </poem> * [[William Blake]], "Päevalill". Tõlkinud [[Märt Väljataga]]. Vikerkaar 1994/8, lk 1 <poem> [[Must sõstar|Mustsõstra]] põõsas mõni kirju [[leht]] – neist tõstvad [[tuul]]ed magust küpset [[lõhn]]a, ning päevaroosi suur ja särav [[täht]] nüüd ehib tervet [[peenar]]t juba õiekõhna. </poem> * [[Marie Under]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/11 "Hilissuvi" 1] kogus "Eelõitseng" <poem> Läbisin [[sovhoos]]ipiire, suu mul ahnelt õhku jõi. Päevalillepäike kiire kurjalt mulle silma lõi. </poem> * [[Ossip Mandelštam]], "*Ei see kant mustmullamaadel...", tlk [[Märt Väljataga]], rmt: [[Nikolai Gumiljov]], [[Anna Ahmatova]], [[Ossip Mandelštam]], "Tähepuu varjus:", 1990, lk 135 <poem> Too mulle päevalill, istutan selle maha siia sooldunud [[maapind|pinda]], kus veedan vangistust, et saaks taeva asuur[[peegel]] [[hommik]]ust [[õhtu]]ni näha tema [[kollane|kollase]] näo iha ja ängistust. ... Too mulle [[taim]], mis näitab minekuks tuld sinna, kus läbipaistvusi särama paiskub ning kus [[elu]]gi kerge essentsina haihtub. Too mulle päevalill, mis on [[valgus]]est [[hull]]. </poem> * [[Eugenio Montale]], "*Too mulle päevalill...", tlk [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Aleksander Kurtna]], Looming, 1976 <poem> Reas on kõik saapaninad, üksteist segavat näikse. Need ümarad pead ja pilotkad, need märgid on hirmsa [[äike|äikse]]. Me üksteist tapame peagi (on sajandiks tagasikäik see...). Päevalill kaeb üle tara: kas asendab tõelise päikse? </poem> * [[Uldis Bērziņš]], "1939" (1976). Tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Rmt: "Läti uuema luule valimik" (1997), lk 142 <poem> Oo, luba vaikida! Ses kesköös tähises me jaoks just seati üles kaunid tähised. Kui leiduks [[pilliroog]]u, kurbus lõikaks pilli... Mu lauge puudutasid. [[ripsmed|Ripsmeis]] väreleb see külmuv täht, mis libises me järele sealt suurte õite varjust keset päevalilli. </poem> * [[Viivi Luik]], "Sonetid" 2. Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 166 <poem> On ju lumi[[valge]]t kõige hõlpsam kujutada [[hall]]i läbi [[lind]]u [[kivi]] kaudu päevalilli [[detsember|detsembris]] ...<!--//--> kõige plastilisem [[leib|leiva]] [[kirjeldus]] on [[nälg|nälja]] kujutamine ta südamik on niiske poorne [[sisemus]] soe päevalilled öös [[Kybele]] [[rinnad]] kõht reied </poem> * [[Tadeusz Różewicz]], "Nüüdiserootika visand", rmt: "Roheline raamat", tlk Mats Traat, 1982, lk 56-57 <poem> päevalill pöörab oma palge vastu päikesele, miks siis ka mitte mina kui luba seks igal rohuliblel mu jalge all. ja miks ei peaks maakera end keerama nii, et iga MINA end päikese poole pöörata saaks, inimsaatused olevat kirjutatud tähtedesse. miks lüüakse siis mulle vastu sõrmi, kui sirutan käe nõudmaks oma pärisosa </poem> * [[Urve Karuks]], "Miks siis ka mitte mina", rmt: "Kogutud luuletused", 2019. Koostanud [[Sirje Kiin]], lk 22 <poem> /---/ pärast nägin rohelist [[rohutirts]]u talle oli päevalillest saanud [[maja]] selle [[katus]] oli [[taevas]] ja seinad olid õiekorv [[põrand]] aga polnud muud kui ta enese tiivulised sandaalid /---/ päevalillede tohutud südamed kõrgusid pea kohal nagu taevas hüpates sai neid puudutada nad olid kõigist suuremaks saanud ja pidid surema </poem> * [[Hasso Krull]], "Kütioru päevalilled", Vikerkaar 1/2000, lk 5-6 <poem> saja, saja, [[vihm]]akene, nüüd oled ammugi üle, [[muld]] ainult märg, päevalilled loojangupäikesed. ma muidugi olen pagan, mu kell on päikesekell, mu aeg vihmaaeg, mu koht see kust kaua äraolnu ütleb: issand kui hea oli tagasi tulla! </poem> * [[Kirsti Oidekivi]], "Üks koht eestimaal". Vikerkaar 4/5 2010, lk 61 ==Proosa== * Külast natuke väljas kössitas üks ilma oma õueta maja, nähtavasti oli mõni naisevõtuga kiirustanud, isaga riidu läinud ja kodunt minema kolinud. See maja oli samuti tühi ja seal sees oli õudne. Ainult üks asi rõõmustas jumalagajätuks Zahhar Pavlovitši meelt: selle maja [[korsten|korstnast]] kasvas välja päevalill, ta oli juba üsna mehine ja kummardas küpsevat pead [[päikesetõus|päevatõusu]] poole. ** [[Andrei Platonov]], "Inimene iseendas". Tõlkinud Virve Krimm. Rmt: "Meistri saamine" (1979), lk 79 * Isa Malloire'i köögiviljaaias vaatasid päevalilled silmagi pilgutamata oma taevasele kaasvennale otsa. ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 47 * Tüdruk küünitas päevalille poole, mille keegi [[külaline|külalistest]] oli toonud. :Temagi heitis [[pilk|pilgu]] lille õiekrooni ja see päästis ta. Selle määratu [[elujõud]] paiskus talle vastu silmi. Spiraaljalt keerdunud emakad, nende aeglane peadpööritav liigutus. Keskosas olid need veel toorelt rohelised, õiekrooni äärtel juba küpsed. Need ajasid kollaseid sulgkergeid õietolmuudemeid. :Kas siis seda pidi nimetatama lilleks? Kui kaugel oli see lille [[idee]]st. Kuidas võidi seda [[ilu]]saks pidada? Võõras olend, kelle keegi oli pistnud lille[[vaas]]i. Ta sõi [[õhk]]u. Hääletu lõõtsutus täitis toa. Tal oli [[hirm]]. :Lumm naelutas ta paigale. Ta hoomas ühel hetkel lille ja samas tütretütre säravat [[nägu]], mis küünitus lille poole, niisama konkreetselt nagu tema oli ükskord näinud öist [[saal]]i. * [[Leena Krohn]], "Nõia kätki" Tõlkinud Asta Põldmäe. Rmt: "Matemaatilised olendid" (2008), lk 110 * Esmalt akendeta konku, mille nad olid linnas [[kabinet]]iks konverteerinud; hiljem klanitud ärklikabinet maakodus, palvepuldil [[Shakespeare]]'i kogutud teosed ja akna all aias Mathilde. Hulk kuid oli ta sealt välja vaadates meelisklenud, kuidas inimese elutsükkel peegeldub päevalille omas: mullast heledalt võrseid ajav lootusrikas ilu; pale, mis pöördub laia ja tugevana, kohusetruult üleni päikesesse; pea mõtete küpsemisest nii raske, et kummardub maani, pruunistub, minetab ereda krooni, nõrkeb varre otsas; pikk [[talv]] niidab selle. Seal ülal oli ta kõnelnud mitmete tämbritega, kärkinud, lömitanud, marssinud mehe- ja tippinud tibisammul. :Üksteist kaalukat [[näidend]]it pluss kaks, mis polnud tagantjärele küllap kuigi kaalukad: kirjutades oli ta neid kõiki etendanud tummadele seintele, siis päevalilledest publikule ning ka õues [[umbrohi|umbrohtu]] kitkuva Mathilde saledale turjale. * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 * Päevalillest on saanud [[pidu]]de lill. :Päevalillepäikesed põllupeenardelt on peosaalidesse jõudnud, värske mullalõhnaline maalähedus on tähelepanuväärseks vahelduseks [[orhidee]]de võõrapärasele, eksootilisele ilule. * [[Olivia Saar]], "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus 2016, lk 125 * Võtke [[seemned]] ja pange endale [[tasku]]tesse, siis kasvavad vähemalt päevalilled seal, kuhu te langete. ** [https://www.theguardian.com/world/video/2022/feb/25/ukrainian-woman-sunflower-seeds-russian-soldiers-video Ukrainlanna vene okupantidele], Guardian, 25. veebruar 2022 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] jtw5n3qvknma9xwfquzogl19m5015rh 0 7562 88707 81302 2022-07-27T10:49:54Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aelbert_Cuyp_Thunderstorm_over_Dordrecht.jpg|pisi|Aelbert Cuyp, "Äikesetorm Dordrechti kohal" (1645)]] [[Pilt:Ankara_Lightning_-_panoramio.jpg|pisi|Äikesetorm Ankara kohal]] '''Välk''' on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses seoses [[äike]]sega. ==Piibel== * Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine. ** [[Matteuse evangeelium]], 24:27 ==Luule== <poem> Ent muutus samal ajal sünk[[must]]aks taevas, [[pilv]]edega kattus, ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, välk [[juur]]teni lõi pooleks </poem> * [[Francesco Petrarca]] "Kantsoon", tõlkinud [[Ain Kaalep]] ("Renessansi kirjanduse antoloogia", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39 <poem> Maga nõnda, kui magab üks [[ingel]], kes valvajahooled ära heitnud on pääkohal taevase [[kõrgus]]e ees, tema [[tiivad]] on laotunud tähtil [[öö]] virvete vees, aga suletud silmi ees Jumala välkude [[nool]]ed! </poem> * [[Marie Heiberg]], "À la Rabindranath Tagore" <poem> Sääl äkki — välk ja [[pasun]]ate kaja... Kuid juba paiskus püsti kogu [[maja]]: "Ta sureb! Vett..." Siis [[arst]] ja kanged rohud... Ah, milleks kõik see jant, kui Looja mõistab kohut! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Haige "Haige"] 1 kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Mõistuse iginõue: luua korda meeltega märgatus. Mu kirg lõi sinna kui kõue- kärgatus. Maise mu pagasi hele pilbastas välk. Tagasi on isegi vaadata jälk. </poem> * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 9 kogust "Kohtupäev" <poem> välk, mis värvib [[valge]]ks [[sein]]ad ja [[puu]]d ja üllatab neid selles hetkigavikus, mis on marmormanna ja [[häving]] ning mis on ka sinu sisse graveeritud su [[needus]]eks ja seob sind rohkem kui see, et sa, mu [[võõras]] ja mu [[õde]], mind armastad, — ning kohe vappuv mürin ja terav ragin vargaurka kohal, nagu raputataks [[tamburiin]]e ja trambitaks [[fandango]]t, kõrgel samas kramplikud viiped siin-seal... </poem> * [[Eugenio Montale]], "Torm", tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 137 <poem> Välk puhkab välisseinal, pauk puhkab paugu peal, vulkaani mädane purse on paiguti peeglite peal. </poem> * [[Hando Runnel]], "Välk puhkab". Looming 10/1979, lk 1388 <poem> Riigi Maja aias õues hoovis olid välgud, oli äike kohutav. Mõtlesin, mind tabab Isa välk. Seekord ei tabanud veel. </poem> * [[Juhan Viiding]], luulet, Looming 10/1979, lk 1395 ==Proosa== * Järgmisel [[hommik]]ul, enne kui ma [[voodi]]st olin tõusnud, tuli väike Adèle joostes mulle [[uudis]]t tooma: öösi olevat välk sisse löönud suurde [[kastan]]isse aia lõpus ja poole [[puu]]st ära kiskunud. ** [[Charlotte Brontë]], "[[Jane Eyre]]", 23. peatükk. Tõlkinud Elvi Kippasto. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 248 * [Oblomov:] "Sa oled noor, Olga, ja ei tunne kõiki ohte. Inimene ei suuda end alati valitseda; mingi põrgujõud tuleb tema sisse, [[pimedus]] laotub [[hing]]e üle ja silmi sõgestavad välgud. [[Mõistus]]e selgus kaob: austus [[puhtus]]e ja [[süütus]]e vastu — maruhoog pühib kõik minema; inimene kaotab aru; temas lõõskab [[kirg]], ta ei saa enam enesest võitu — ja siis avaneb [[jalg]]e ees [[kuristik]]." :Värin raputas teda. :"Noh, mis siis? Las avaneb!" ütles Olga suurisilmi talle otsa vaadates. * [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, 12. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * [[Saatus]]e tahtel ei näinud kuninganna Elisabeth enam kunagi oma abikaasat ja viimane ei näinud kunagi oma poega, kes sündis Wolfsteini lossis Landshuti lähedal. Suur [[õunapuu]] lossi aias oli samal päeval oma esimesed õied avanud ja ka kõige vanemad inimesed ei mäletanud, et see kunagi nii vara oleks sündinud. Sellepärast arvati, et see on heaks täheks noorele printsile ja et teda juba varajases nooruses kuulsus ja au ootavad. :Aga enne kui viljad õunapuus olid valminud, käis äikesetorm üle maa ja välk lõi puusse, seda keskelt nagu kirvega kaheks raiudes. * [[Karl Ristikivi]], "Põlev lipp", IV peatükk. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1961, lk 55 * [[Äike]] tuleb Roomas ootamatult nagu kõik muugi. Kui põhjamaal äiksepilv endast juba paar tundi varem ähvardava kõminaga ette teatab, siis siin tuleb see tõesti nagu välk selgest taevast. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", 8. mai * [[Armastus]] seisis äkitselt meie ees nagu mõrtsukas, kes põiktänavas otsekui [[maapind|maa]] alt välja kargab, ja tabas meid mõlemaid. :Nii tabab välk, nii tabab soome puss. * [[Mihhail Bulgakov]], "Meister ja Margarita". Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika 1995, (Europeia sari nr 32), lk 117 * Välk näitab meile [[õmblus]]t taeva [[kolp|kolbal]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 27 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] 3w1duxlutc1i6pocha2ikpfdh47w2vn 0 7567 88518 74157 2022-07-26T12:43:43Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== * Kel riimis kirjutada saanud moeks, <br> sel iga [[värss]] on eelmisele toeks. * On [[luuletus]]el riim kui [[laev]]al [[tüür]],<br>kurss kindel — hillitsetud laintemüür. ** [[Samuel Butler (luuletaja)|Samuel Butler]], "Hudibras", 1663 <poem> 4 [[Saabas|Saapaid]] tehakse [[liim]]igagi — luuletatakse riimigagi! 5 Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja — sügavam. Viisakas neiu on ilus, punastav — ilusam! 6 Kui laulsid riimi pärast, said peksa riimi pärast. Kui laulsid südamest, said nüüdki tänu sest. 7 Mõtted käivad üksipidi, riimid aga ristamisi, kinni käe alt hoiavad. 8 Rikkuses riimid on kõlavad, vaesuses nemad on valusad. </poem> * Juhan Liiv, "Kilde" <poem> Kui armukeeru esimeses [[torm]]is maast [[jalg|jalad]] lahti sipleb luulelend, siis selles naiselikus kõlavormis meil iga värske riimur avab end. Too laad sind päris alasti ei kisu, kui ära peidad krobedamad vead, ning ehkki värsil pole mingit sisu – [[luukere]] püsti hoiab riimis read. </poem> * [[Juhan Sütiste]], "Sonett" (1939, ajakiri "Varamu" nr 1) <poem> Siit üle meid jooksutab [[kiirustamine|kiirustav]] [[päev]]: hetke ehk kleepume vastu vitriine kus risti on väänatud džemprite käed ja kirjapood pleegitab siledaid riime. </poem> * [[Milvi Seping]], "Raekoja plats", kogus "Külmamailane" (1981), lk 16 <poem> Hallolluse olek, [[mõistus]]e palavik tunnete alatemperatuuris. Seda ei riimi, siia ei tule: mädanev [[pintsak]] kuuris. </poem> * [[Juhan Viiding]], luulet, Looming 10/1979, lk 1395 <poem> See siin on [[proosa]], riime siin ei leidu, siin räägib [[mees]], kes lühijutte teeb. Ja pikki ka. Ta tundis ühte neidu. Nüüd teisega ta tundmatusi teeb. See ongi proosa. Riimid muidu küljes - ka [[kuusk|kuusepuudel]] leidub käbisid! Ei riimu iial käbidega [[hüljes]]! Need [[loom]]ad muidu [[aju]] läbisid. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Proosa". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused. Koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 280 ==Proosa== * ...sest et sääl enam [[kirjastaja]]id, kes käsikirju kirjastavad, ega lugejaid, kes luuletusi loewad, ei ole, waid kõik on tühi ja kole ja kuulsust enam ei ole, mis üks wäga hää riim on, millest Teie aga aru ei saa, sest et Teie [[luuletaja]]test aru ei saa, mis ka suur ime ei ole, sest et mina isegi enesest aru ei saa, kuid nii palju saan ma aru, et minu waim arusaamata mõistatus on, ehk ta küll mu tulewates lauludes kui selge wesi woolama saab, kuhu taewa tähed sisse paistawad.“ ** [[Eduard Bornhöhe]], "Tallinna narrid ja narrikesed", IV osa, "Narride narr", Salomon Vesipruuli kirjast autorile * Tulen väljast, ostan [[ajaleht|ajalehe]] "Ükstapuha" uuema numbri ja loen: "Kõik, kes iial riimida oskavad, ärgaku üles isamaalisele tööle. Tulge kainuse kiituseks laulma naablimängudega ja neebali ja tuubali pasunakestega! Tulge ja laulge kainusele, siis kaob [[joomine]], sest Eestimaal, kus luuletusi keegi enne ei ole lugenud, löövad kainuse laulud [[viin]]a kohe maha, Tulge, tulge isamaa asja hääks ja hakake pääle! Valmid riimid on ise ära tuua säält ja säält." ** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust "Ühe kirjaniku päevaraamatust"], 15 juuli * "Riimi pärast ongi luule ikka sügavam kui proosa," ütles ta [Tigapuu]. "Sellepärast on luulel sisu kõrvaline asi, ainult riim, sest riim teeb sügavaks. Kes sisu peale rõhku paneb, see võib proosat kirjutada." ** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, 27. peatükk * Riimi fetišeerimine teiste [luulele omaste] kvaliteetide arvelt ei mõjuta ilmselt riimi pragmaatilist funktsiooni. Riim on endiselt keskne mälutehniline võte, mis võimaldab teksti hõlpsasti meelde jätta, seda eriti laulusõnade puhul. Samuti ei kõiguta fetišism riimi rolli koomilise efekti loomisel (vemmalvärsi puänteeriv lõppriim) või hüpliku, sünkopeeritud rütmi markeerimisel (hiphop-luule siseriim). Küll aga tekitab riimi ülehindamine illusiooni, nagu muutuks mis tahes lausung ainuüksi riimi lisamise abil “poeetiliseks”. Nii ei hakkagi algaja luuletaja uurima Suitsu, Underi, Visnapuu või Alveri meetriliselt keerukaid tekste, vaid piirdub kohmakate lõppriimide purssimisega, arvates ise, et kirjutab midagi “vabavärsist” peenemat ja osavamat. Selle nukra eksitusega puutub paratamatult kokku igaüks, kes on lugenud näiteks luulevõistlustele laekuvaid töid. Riimi ülehindamine viib tegelikult riimi mandumiseni; kaob riimitraditsiooni sügavus, levib arusaam, et luule on seltskondlik mäng, mis ei puuduta tõsisemalt ei keelt ega selle kõnelejat. Seepärast tuleb riimi fetišeerimisse suhtuda väga ettevaatlikult. ** [[Hasso Krull]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/12667 "Mis on luule?"], Vikerkaar, juuli 2011 * ...eestikeelne vabavärss on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus [[päevik]]us, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja riim ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need [[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi [[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki... ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018. * Riimiga on selline asi, et ta jääb meelde. See riim on üks võimas meeldejätmise vahend, aga mitte ainult, seal on veel midagi huvitavat, see [[elekter]], mis võib tekkida kahe sõna vahel, kui nad lähevad riimi, võib anda terve luuletuse. ** [[Tõnu Õnnepalu]], intervjuu: [[Miina Pärn]], [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma], ERR, 16. juuni 2020 * Muhv käivitas mootori ning noogutas: :"Ainult kuskil poe juures peame hetkeks kinni ja ostame [[kass]]i jaoks natuke [[vorst]]i. : :Vorst kassile on tähtis [[toiduaine]], :et näljast tal ei lõpeks teekond maine." : :"Alles pool tundi tagasi hakkasid [[luuletaja]]ks, ja juba tulevad sul isegi riimid välja," ütles Kingpool tunnustavalt. (lk 84) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] 24hjdpq6xxw3bhty6z46riytpbsesg3 88540 88518 2022-07-26T14:00:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== * Kel riimis kirjutada saanud moeks, <br> sel iga [[värss]] on eelmisele toeks. * On [[luuletus]]el riim kui [[laev]]al [[tüür]],<br>kurss kindel — hillitsetud laintemüür. ** [[Samuel Butler (luuletaja)|Samuel Butler]], "Hudibras", 1663 <poem> 4 [[Saabas|Saapaid]] tehakse [[liim]]igagi — luuletatakse riimigagi! 5 Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja — sügavam. Viisakas neiu on ilus, punastav — ilusam! 6 Kui laulsid riimi pärast, said peksa riimi pärast. Kui laulsid südamest, said nüüdki tänu sest. 7 Mõtted käivad üksipidi, riimid aga ristamisi, kinni käe alt hoiavad. 8 Rikkuses riimid on kõlavad, vaesuses nemad on valusad. </poem> * Juhan Liiv, "Kilde" <poem> Kui armukeeru esimeses [[torm]]is maast [[jalg|jalad]] lahti sipleb luulelend, siis selles naiselikus kõlavormis meil iga värske riimur avab end. Too laad sind päris alasti ei kisu, kui ära peidad krobedamad vead, ning ehkki värsil pole mingit sisu – [[luukere]] püsti hoiab riimis read. </poem> * [[Juhan Sütiste]], "Sonett" (1939, ajakiri "Varamu" nr 1) <poem> Siit üle meid jooksutab [[kiirustamine|kiirustav]] [[päev]]: hetke ehk kleepume vastu vitriine kus risti on väänatud džemprite käed ja kirjapood pleegitab siledaid riime. </poem> * [[Milvi Seping]], "Raekoja plats", kogus "Külmamailane" (1981), lk 16 <poem> Hallolluse olek, [[mõistus]]e palavik tunnete alatemperatuuris. Seda ei riimi, siia ei tule: mädanev [[pintsak]] kuuris. </poem> * [[Juhan Viiding]], luulet, Looming 10/1979, lk 1395 <poem> See siin on [[proosa]], riime siin ei leidu, siin räägib [[mees]], kes lühijutte teeb. Ja pikki ka. Ta tundis ühte neidu. Nüüd teisega ta tundmatusi teeb. See ongi proosa. Riimid muidu küljes - ka [[kuusk|kuusepuudel]] leidub käbisid! Ei riimu iial käbidega [[hüljes]]! Need [[loom]]ad muidu [[aju]] läbisid. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Proosa". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused. Koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 280 ==Proosa== * ...sest et sääl enam [[kirjastaja]]id, kes käsikirju kirjastavad, ega lugejaid, kes luuletusi loewad, ei ole, waid kõik on tühi ja kole ja kuulsust enam ei ole, mis üks wäga hää riim on, millest Teie aga aru ei saa, sest et Teie [[luuletaja]]test aru ei saa, mis ka suur ime ei ole, sest et mina isegi enesest aru ei saa, kuid nii palju saan ma aru, et minu waim arusaamata mõistatus on, ehk ta küll mu tulewates lauludes kui selge wesi woolama saab, kuhu taewa tähed sisse paistawad.“ ** [[Eduard Bornhöhe]], "Tallinna narrid ja narrikesed", IV osa, "Narride narr", Salomon Vesipruuli kirjast autorile * Tulen väljast, ostan [[ajaleht|ajalehe]] "Ükstapuha" uuema numbri ja loen: "Kõik, kes iial riimida oskavad, ärgaku üles isamaalisele tööle. Tulge kainuse kiituseks laulma naablimängudega ja neebali ja tuubali pasunakestega! Tulge ja laulge kainusele, siis kaob [[joomine]], sest Eestimaal, kus luuletusi keegi enne ei ole lugenud, löövad kainuse laulud [[viin]]a kohe maha, Tulge, tulge isamaa asja hääks ja hakake pääle! Valmid riimid on ise ära tuua säält ja säält." ** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust "Ühe kirjaniku päevaraamatust"], 15 juuli * "Riimi pärast ongi luule ikka sügavam kui proosa," ütles ta [Tigapuu]. "Sellepärast on luulel sisu kõrvaline asi, ainult riim, sest riim teeb sügavaks. Kes sisu peale rõhku paneb, see võib proosat kirjutada." ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVII "Tõde ja õigus" II], 27. peatükk * Muhv käivitas mootori ning noogutas: :"Ainult kuskil poe juures peame hetkeks kinni ja ostame [[kass]]i jaoks natuke [[vorst]]i. : :Vorst kassile on tähtis [[toiduaine]], :et näljast tal ei lõpeks teekond maine." : :"Alles pool tundi tagasi hakkasid [[luuletaja]]ks, ja juba tulevad sul isegi riimid välja," ütles Kingpool tunnustavalt. * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 84 * Riimi fetišeerimine teiste [luulele omaste] kvaliteetide arvelt ei mõjuta ilmselt riimi pragmaatilist funktsiooni. Riim on endiselt keskne mälutehniline võte, mis võimaldab teksti hõlpsasti meelde jätta, seda eriti laulusõnade puhul. Samuti ei kõiguta fetišism riimi rolli koomilise efekti loomisel (vemmalvärsi puänteeriv lõppriim) või hüpliku, sünkopeeritud rütmi markeerimisel (hiphop-luule siseriim). Küll aga tekitab riimi ülehindamine illusiooni, nagu muutuks mis tahes lausung ainuüksi riimi lisamise abil “poeetiliseks”. Nii ei hakkagi algaja luuletaja uurima Suitsu, Underi, Visnapuu või Alveri meetriliselt keerukaid tekste, vaid piirdub kohmakate lõppriimide purssimisega, arvates ise, et kirjutab midagi “vabavärsist” peenemat ja osavamat. Selle nukra eksitusega puutub paratamatult kokku igaüks, kes on lugenud näiteks luulevõistlustele laekuvaid töid. Riimi ülehindamine viib tegelikult riimi mandumiseni; kaob riimitraditsiooni sügavus, levib arusaam, et luule on seltskondlik mäng, mis ei puuduta tõsisemalt ei keelt ega selle kõnelejat. Seepärast tuleb riimi fetišeerimisse suhtuda väga ettevaatlikult. ** [[Hasso Krull]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/12667 "Mis on luule?"], Vikerkaar, juuli 2011 * ...eestikeelne vabavärss on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus [[päevik]]us, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja riim ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need [[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi [[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki... ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018. * Riimiga on selline asi, et ta jääb meelde. See riim on üks võimas meeldejätmise vahend, aga mitte ainult, seal on veel midagi huvitavat, see [[elekter]], mis võib tekkida kahe sõna vahel, kui nad lähevad riimi, võib anda terve luuletuse. ** [[Tõnu Õnnepalu]], intervjuu: [[Miina Pärn]], [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma], ERR, 16. juuni 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] 9k1q1hh19xnf65a67ad5xv9doqeuzen 0 7601 88564 58361 2022-07-26T14:28:26Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Book_of_hours_Simone_de_Varie.jpg|pisi|Jean Fouquet' illustratsioon Simon de Varie tundideraamatule. Madonnat Jeesuslapsega ümbritsevad kurekellaõied. XV sajand]] [[Pilt:Albrecht_D_Akelei.jpg|pisi|Albrecht Dürer. Kurekell]] '''Kurekell''' (''Aquilegia'') on omapärase õiekujuga taimede perekond tulikaliste sugukonnast. Perekonda kuulub 60-70 liiki. ==Draama== <poem> Ophelia (Laertesele): Siin on [[rosmariin]]i, see on [[mälestus]]eks; palun, armsam, pea meeles; ja siin on [[Kannike|käoorvikuid]], need on mõlgutuseks. Laertes: Õpetlikkus [[hullus]]es: mõlgutus sobib kokku mälestusega. Ophelia (kuningale): Siin on teile venklit ja kurekelli ka. (kuningannale): Siin on ruuti teie jaoks, ja muist on minu jagu; me võime hüüda neid pühapäeva armulilledeks; oo, aga teil tuleb oma ruuti teistviisi kanda. Siin on maarjalill. Annaksin teile mõned kannikesed, aga need närtsisid kõik ära, kui mu isa suri. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", IV vaatus, 5. stseen. Tõlkinud [[Georg Meri]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 370-371 &nbps; <poem> Armado: Rahu! "Kõikvõimeline [[Mars]] ja piigimeeste kaitsja, ta kinkis [[Hektor]]ile, [[Trooja]] pärijale, väe võiduks. Telgist ilmub, ründab võidumaitsja teid väsimata, paistku [[kuu]] või [[päike|päiksepale]]. Ja mina olengi see [[õis]]..." Dumain:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;See [[piparmünt]]. Longaville:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;See kurekell. </poem> * William Shakespeare, "Asjatu armuvaev", V vaatus, 2. stseen. Tõlkinud [[Rein Sepp]]. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 305-306 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] k5c8o2gersobvb9o3gtd1cu8rxiy9qy 88569 88564 2022-07-26T14:30:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Book_of_hours_Simone_de_Varie.jpg|pisi|Jean Fouquet' illustratsioon Simon de Varie tundideraamatule. Madonnat Jeesuslapsega ümbritsevad kurekellaõied. XV sajand]] [[Pilt:Albrecht_D_Akelei.jpg|pisi|Albrecht Dürer. Kurekell]] '''Kurekell''' (''Aquilegia'') on omapärase õiekujuga taimede perekond tulikaliste sugukonnast. Perekonda kuulub 60-70 liiki. ==Draama== <poem> Ophelia (Laertesele): Siin on [[rosmariin]]i, see on [[mälestus]]eks; palun, armsam, pea meeles; ja siin on [[Kannike|käoorvikuid]], need on mõlgutuseks. Laertes: Õpetlikkus [[hullus]]es: mõlgutus sobib kokku mälestusega. Ophelia (kuningale): Siin on teile venklit ja kurekelli ka. (kuningannale): Siin on ruuti teie jaoks, ja muist on minu jagu; me võime hüüda neid pühapäeva armulilledeks; oo, aga teil tuleb oma ruuti teistviisi kanda. Siin on maarjalill. Annaksin teile mõned kannikesed, aga need närtsisid kõik ära, kui mu isa suri. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", IV vaatus, 5. stseen. Tõlkinud [[Georg Meri]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 370-371 <poem> Armado: Rahu! "Kõikvõimeline [[Mars]] ja piigimeeste kaitsja, ta kinkis [[Hektor]]ile, [[Trooja]] pärijale, väe võiduks. Telgist ilmub, ründab võidumaitsja teid väsimata, paistku [[kuu]] või [[päike|päiksepale]]. Ja mina olengi see [[õis]]..." Dumain:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;See [[piparmünt]]. Longaville:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;See kurekell. </poem> * William Shakespeare, "Asjatu armuvaev", V vaatus, 2. stseen. Tõlkinud [[Rein Sepp]]. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 305-306 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0tvr7wvkjfn8hdp8y9jjergbevuqj22 0 7661 88517 80686 2022-07-26T12:42:43Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Pieter_Aertsen_005.jpg|pisi|Pieter Aertsen, "Lihuniku pood Egiptusesse põgeneva püha perekonnaga" (1551)]] [[Pilt:Giacomo_Ceruti_-_Still-Life_-_WGA4679.jpg|pisi|Giacomo Ceruti, "Vaikelu" (1750ndad)]] [[Fail:Vorst.tif|pisi|[[Peeter Allik]]u linoollõige "Vorst" (2010)]] '''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab enesest maitsestatud, soolatud hakkliha- või tangupudru-seguga täidetud sooli. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega. ==Proosa== * Olid nad mõned lusikatäied magusat leemekest suhu ja kõhtu pannud, ütles Lapi lahke meelega: :"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib [[inimene]] juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui vorst ka leeme kõrval oleks!" :Patsti! kukkus toa [[lagi|laest]] üks suur vorst keset [[laud]]a. [[Mees]] ja [[naine]] olid natuke aega kingituse üle nõnda ehmatanud, et neil meelde ei tulnud kohe vorsti otsast kinni hakata. Lopi märkas, et vorstiga esimene soovimine täide oli läinud, ja see vihastas teda nõnda, et ta täie [[suu]]ga hüüdis: :"Võtku sind — või pangu vorst sulle [[nina]] otsa kui —" :Aga vaene mehike ei saanud [[ehmatus]]est enam rääkida, sest vorst rippus juba Lapil nina otsas; mitte enam vorsti kombel, vaid kui ninaga ühest [[juur]]ikast kasvanud tükk. :Mis nüüd teha? Kaks [[soov]]i oli tuulde läinud, pealegi veel viimane naise nina nii imelikuks loonud, et ta muu rahva silma ette ei usaldanud astuda. Siiski üks soov oli veel ütlemata ja sellega võisid nad targa kombel kõik heaks moondada. Aga vaesel Lapil ei olnud sel silmapilgul paremat soovi meeles, kui et oma nina pika vorsti kütkest jälle lahti saaks. :Seepärast nimetas ta soovi, ja vorst oli tuulde kadunud. * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_rahva_ennemuistsed_jutud/Lopi_ja_Lapi "Lopi ja Lapi"] kogumikust "Eesti rahva ennemuistsed jutud" * Kohtuprotsess: masinavärk, millesse sisenetakse [[siga|seana]] ja millest väljutakse vorstina. ** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" * Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti [[viin|valgest]], sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu [[kurk]], [[juust]], vorst, [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin. ** [[Anton Hansen Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, XXVI ptk * Poiss oli [[suvila]]st tulnud vorsti ostma. Kaisu oli [[nuga|noaga]] näidanud, et kas nii palju. — Putsi, vähe vist, oli poiss öelnud. Kaisu oli noa teise kohta asetanud. — Persse, palju sai, arvas naga. Kaisu oli vorsti ära kaalunud ja [[hind|hinna]] öelnud. — Putsi, kui kallis! Kust persest ma selle [[raha]] võtan? oli poiss hädaldanud. :[[Kassaaparaat]] oli kolksatanud. Poiss oli ehmunult hüüatanud: — Persse, mida sa nüüd... ja samal silmapilgul kõige oma vorstiga tee peale lennanud. :Mehed olid itsitanud, aga suu kinni pannud, kui Kaisu oli käskinud vait olla, kuni veel luud-kondid terved. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998, lk 191 * [Rehepapp:] "... Mida sa, lambapea, siis sõid?" :[Sulane Jaan:] "/.../ Noh, vorsti sõin, [[sink]]i sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu [[roos]]. Seda pole ma varem saanudki, [[valge]] justkui [[pekk]] ja pehme!" /---/ :[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli [[seep]]. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas [[mürk]]." * [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp". Varrak 2000, lk 4 * "Mis härra Dibblerist sai?" :Päkapikk kallutas pead. "See on see kondine mees, kes vorstikesi müüs?" küsis ta. :"Täpselt. Kas ta sai viga?" :"Ei usu," vastas päkapikk kaalutletult. "Igatahes müüs ta noorele Kõuekirvele ühe vorstikese saia vahel, niipalju ma tean." :William mõtles järele. [[Ankh-Morpork]]il on pahaaimamatu uustulnuka jaoks palju [[lõks]]e varuks. :"Noh, sellisel juhul, kas härra Kõuekirvega on kõik korras?" päris ta. :"Arvatavasti. Ta hüüdis just äsja ukse alt, et tal on juba palju parem, aga esialgu ta veel välja ei tule," ütles päkapikk. * [[Terry Pratchett]], "Tõde". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2007, lk 16 * Piia ja isa pikutasid [[Suvila|suvekodus]] [[Muru|murul]]. Ema oli [[Tartu|Tartus]] [[komandeering|tööreisil]] ja nemad olid vahelduseks täitsa omapäi. Elu isaga oli teistmoodi, aga tore. :"Sel nädalal oleme [[toortoit|toortoidulised]]," teatas isa kohe, kui ema auto [[Silmapiir|silmapiirilt]] kadus. "Milleks meil need [[Peenar|peenrad]] ja [[põõsas|põõsad]] siin on! [[Õhtu|Õhtuti]] sööme vorste." (lk 43) * [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii sinki-vorsti, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka [[hüüumärk]]e! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et [[laps]]ed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui [[hommik]]ust [[õhtu]]ni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"] Looming 8/2016 * Muhv käivitas mootori ning noogutas: :"Ainult kuskil poe juures peame hetkeks kinni ja ostame [[kass]]i jaoks natuke vorsti. : :Vorst kassile on tähtis [[toiduaine]], :et näljast tal ei lõpeks teekond maine." : :"Alles pool tundi tagasi hakkasid [[luuletaja]]ks, ja juba tulevad sul isegi [[riim]]id välja," ütles Kingpool tunnustavalt. (lk 84) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> VI Kui siis algas kallis püha – laual kannus õlu wiha, süldikausse rida pikk, worstirõngas kõwerik. ... XI Põder limpsas õunasuppi oraw näris worstijuppi, kaarnal kapsapirukas, kullil lihawiilukas. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> S e e neil enam ei vehi. Nemad on ruunatud. Palju armetuid [[keha|kehi]] vorstiks on suunatud. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Tallipoisi rahvalaul" kogust " Elulootus" (1980), lk 31 ==Vanasõnad== * Kaua seisab [[koer]]a kaelas vorst ehk narril hea [[asi]]. * Paku [[pagar]]i pojale [[sai]]a ehk [[lihunik]]u [[laps]]ele [[liha]] (vorsti). * Kes talguid suudab vorstega sööta. * Rikas tapab suure [[härg|härja]], ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana [[vares]]e, sealt saan sada vorstikest. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] af6gmgbezqn9x19bukmwoj3n2ohjp68 0 7711 88543 88486 2022-07-26T14:03:40Z WikedKentaur 15 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Prussakalised]] ümbersuunamise [[Prussakas]] asemele: J. Liivile wikitext text/x-wiki [[File:Blattodea. Cascuda. Santiago de Compostela 1.jpg|thumb|Harilik prussakas (''Blattella germanica'')]] [[File:Metsprussakas.JPG|thumb|Metsprussakas (''Ectobius lapponicus'') kestub]] ==Luule== <poem> [[Must]] [[lagi]] on meie [[tuba|toal]], on must ja [[suits]]uga, sääl [[ämblikuvõrk|ämbliku võrku]], sääl nõge, on [[ritsikas|ritsikaid]], prussakaid ka. </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Must_lagi_on_meie_toal "Must lagi on meie toal"] ==Proosa== * Prussakatest. Teada on, et prussakad toodi meile sisse [[Saksamaa]]lt, mistõttu on täiesti õigustatud taotleda administratiivkorras nende sünnikohta tagasi saatmist. * {{halliga|От прусаков. Известно, что прусаки завезены к нам из Германии, а потому вполне законно и основательно ходатайствовать о высылке их административным порядком на место родины.}} ** [[Anton Tšehhov]], «Домашние средства», 1885 ** Чехов А. П. Сочинения в 18 томах, Полное собрание сочинений и писем в 30 томах. — М.: Наука, 1974 год — том 4. (Рассказы. Юморески), 1885—1886. — стр.185 * [Laste arutelu pioneerilaagri arstisabas:] "Aga meil on kodus [[lutikad]]!" :"Mõni ime! Kellel neid ei ole!" :"Meil küll pole, meil on [[prussakad]]!" :"Kui prussakad on peas, siis ka ei saa laagrisse!" :"Uhh, jõle vastik, mis sa räägid niimoodi! Prussakad ei käi peas!" :"Aga võib-olla mõni kogemata juhtub? Ega tema ei tea, et see pea on!" :"[[Kohver|Kohvrisse]] võib küll mõni prussakas minna, kui sa asju pakid ja sul kodus prussakad on." :"Siis mine kuhugi metsa oma kohvriga ja löö see prussakas välja, enne kui sa teiste hulka tuled!" :"Hull, ega minul siis ei ole, ma räägin, et mõnel võib-olla on!" (lk 5) * [[Mare Müürsepp]], "Lehmaga mere ääres", 1987 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Putukad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] hoqx5s56hgxizm5xadj2vffk61in16e 88553 88543 2022-07-26T14:13:57Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Blattodea. Cascuda. Santiago de Compostela 1.jpg|thumb|Harilik prussakas (''Blattella germanica'')]] [[File:Metsprussakas.JPG|thumb|Metsprussakas (''Ectobius lapponicus'') kestub]] ==Luule== <poem> [[Must]] [[lagi]] on meie [[tuba|toal]], on must ja [[suits]]uga, sääl [[ämblikuvõrk|ämbliku võrku]], sääl nõge, on [[ritsikas|ritsikaid]], prussakaid ka. </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Must_lagi_on_meie_toal "Must lagi on meie toal"] ==Proosa== * Prussakatest. Teada on, et prussakad toodi meile sisse [[Saksamaa]]lt, mistõttu on täiesti õigustatud taotleda administratiivkorras nende sünnikohta tagasi saatmist. * {{halliga|От прусаков. Известно, что прусаки завезены к нам из Германии, а потому вполне законно и основательно ходатайствовать о высылке их административным порядком на место родины.}} ** [[Anton Tšehhov]], «Домашние средства», 1885 ** Чехов А. П. Сочинения в 18 томах, Полное собрание сочинений и писем в 30 томах. — М.: Наука, 1974 год — том 4. (Рассказы. Юморески), 1885—1886. — стр.185 * [Laste arutelu pioneerilaagri arstisabas:] "Aga meil on kodus [[lutikad]]!" :"Mõni ime! Kellel neid ei ole!" :"Meil küll pole, meil on prussakad!" :"Kui prussakad on peas, siis ka ei saa laagrisse!" :"Uhh, jõle vastik, mis sa räägid niimoodi! Prussakad ei käi peas!" :"Aga võib-olla mõni kogemata juhtub? Ega tema ei tea, et see pea on!" :"[[Kohver|Kohvrisse]] võib küll mõni prussakas minna, kui sa asju pakid ja sul kodus prussakad on." :"Siis mine kuhugi metsa oma kohvriga ja löö see prussakas välja, enne kui sa teiste hulka tuled!" :"Hull, ega minul siis ei ole, ma räägin, et mõnel võib-olla on!" (lk 5) * [[Mare Müürsepp]], "Lehmaga mere ääres", 1987 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Putukad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] abv2eiicqanqr5wkxd72fxx8rxrlh9y 0 7812 88506 85964 2022-07-26T12:29:44Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks..jpg|pisi|Rahulolev hiirelõks pärast töö edukat sooritamist.]] '''Lõks''' ehk '''püünis''' on seadeldis kellegi püüdmiseks. ==Piibel== <poem> Sest ta oma [[jalad]] viivad ta [[võrk]]u ja ta käib püüniste peal. 9 Püüdepael haarab teda kannast, lõks hoiab teda kinni. 10 Tema jaoks on peidetud maa peale [[köis]], teerajale [[silmus]]. </poem> * [[Iiobi raamat]], 18:8-10 ==Proosa== * Hiirelõks ei ole meie päevil leiutatud. Niipea kui kujunev [[ühiskond]] leiutas [[politsei]], leiutas politsei hiirelõksud. /---/ :Kui ühes [[maja]]s, ükskõik missuguses, areteeritakse mingis [[kuritegu|kuriteos]] kahtlustatav isik, siis hoitakse [[vahistamine|vahistamist]] saladuses. Esimesse tuppa pannakse neli-viis meest varitsema, [[uks]] avatakse kõigile, kes koputavad, suletakse seejärel ja sissetulijad areteeritakse. Nõnda saadakse kahe-kolme päeva jooksul kätte kõik, kes külastavad seda maja. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 96 * NOTSU (''üllatunult''): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud Lõks ja ma ootan, et [[Elevant]]s siia sisse lendaks. :ELEVANTS (''kole pettunult''): Oo! (''Pärast pikka pausi''): Ikka tõesti või? :NOTSU: Täpselt nii. * [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 143 * See oli suur raudlõks. Ma ei ole küll kunagi [[karu]]püüniseid näinud, aga ma kujutan ette, et need siin olid niisama suured kui karurauad või suuremadki. Need on inimeserauad, ütlesin ma endale, sest need on [[inimene|inimeste]] püüdmiseks üles pandud. Eriti ühe inimese püüdmiseks. Sest polnud mingit kahtlust, et rauad olid pandud minu jaoks. ** [[Clifford D. Simak]], "Libainimesed". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 7 * Kaisu istub mättale ja ahmib [[mustikas|mustikaid]] suhu. [[Üksildus]] ja lõksus olemise tunne tulevad peale kui [[murdlaine]]. Kes mulle selle eest aitäh ütleb, mõtleb ta. [[Töö]], mäletab ta ema sõnu. Töö kiidab tegijat. Nüüd tundub, et ema on talle pärandanud liiga suure [[vastutus|vastutustunde]], selle lõksus ta ongi. ** [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998, lk 39-40 <poem> Ugrilane asus odrakäki kallale, jõi [[kali|kalja]] peale, heitis siis korraga kurja pilgu [[uks]]e poole, haaras [[kärbsepiits]]a ja virutas. Miski piiksatas ning jäi vait."Mis see oli?!" küsis vennapoeg pilku tõstmata. "Ah, mis ta ikka oli," porises ugrilane. "Va päkapiku-raibe. Palju on neid siginenud, söövad varsti [[nisu]] sootuks ära!" Vennapoeg tõstis aeglaselt [[pea]] ning jõllitas onule otsa. "[[Päkapikk]]!" hüüatas ta. "Päkapikk! Kas sina, onu, oled näinud päkapikke?" "Olen," vastas ugrilane odrakäkki närides. "Alguses olid neid kõik kohad täis, aga ma olen teisi ikka püüdnud. Praegugi on [[ait|aidas]] ja [[sahver|sahvris]] lõksud üleval." </poem> * [[Andrus Kivirähk]], "Ugrilane". Rmt: "Õlle kõrvale", 1996 * Ära astu [[kõnnitee]]lt [[tänav]]ale enne, kui saad kogu tänavast üle minna. Võid kõnniteelt vaadelda [[jalakäija]]id, kes on keset hullunud ja möirgavat [[liiklus]]t lõksu jäänud. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Olen naine, kes on püütud armastuse lõksu, armastuse õuduse lõksu. Armastuse [[halvatus]]. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik [[kilpkonn]], keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga nädal aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Kui Kingpool oli veidi aja pärast metsa vahele kadunud, vaatas Muhv Sammalhabemele kohmetult otsa ja lõi siis silmad maha. :"Ausalt öeldes ei ole ma oma elus veel ühtegi püünist valmistanud," ütles ta vaikselt. "Ma pole selleks lihtsalt mahti saanud, sest kogu mu vaba aeg on kulunud kirjade kirjutamisele." :Sammalhabe naeratas. :"Kõike tuleb ju elus ükskord esimest korda teha," rääkis ta. "Ega minagi pole mingisugune väljaõppinud püünisemeister, aga metsi mööda ringi hulkudes olen ma [[loom]]adele ülesseatud lõkse mõnikord siiski näinud. Tõtt öelda on need minus alati [[vastumeelsus]]t äratanud. Ei ole just nagu eriti ilus kedagi püünisesse meelitada, kuid praegu pole meil kahjuks teist teed. Ja niipalju kui ma asjast aru saan, ei lähegi püünise tegemiseks tarvis midagi muud kui [[labidas|labidat]] ja [[kirves]]t." (lk 53) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> [[Mure]], sinul on nõiutud sidemed, siidi[[häll]] on sul, laulud tasased, tasakesi sa, kallike, hällitad, kiigus hällitad, laulad laulukest, laulad laulukest, kuni uinutad. — Ärkan ülesse, — [[mets]]a sülesse sinu eest lähen rahu otsima. Vennike, kuidas mind ära näed sa, kallike, kuidas mind ära vahid sa, lähed ette kui tuhkrumees lõksuga! Lõks sul kaenla all, — vahid tagasi, kas ma sind vahest ei näinud kuidagi, aru saanud, mis salamõte sul? </poem> * [[Juhan Liiv]], "Mure". Rmt: J. Liiv, "Luuletused", koostanud August Sang. Eesti Raamat 1969, lk 114 <poem> Uurimiseks [[lind|linnukesed]] toodagu, ja [[loom]]ad, [[hiir]]tele ja [[rott]]idele üles seadke lõksud. Süstitagu [[insuliin]]i, et neil tekiks koomad, et nad räägiks protseduuril välja oma nõksud. Kust nad teavad maale minna, kui veel [[laev]] ei leki, aga hakkab ja peab leidma varjulise doki? </poem> * [[Juhan Viiding]], "George Marrow 1011. uni", kogus "Detsember" (1971), lk 52 <poem> kui näid kui kitkutud, poolpaljas [[paabulind|paabu]] — jäänd riismed [[uhkus]]est, kui jumal teab mis lõkse [[elu]] veel su ette seab, on ainus pääs: pead muretsema [[kaabu]]! </poem> * [[Kalju Kangur]], "Must kaabu" (1978) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 80 <poem> Kas me jõuame [[andestus|andestada]] [[kilekott|kilekotibuumi]] vallapäästjatele ja neile, kes pidasid nailonsärki, plasttopsi ning -kõrt [[areng]]u näitajaks, kuigi igas [[Särk|särgis]], topsis, [[joogikõrs|kõrres]] ja kotis oli lõks, mida tassiti riigist [[riik]]i, ilma et seda oleks märganud ükski [[toll]]? </poem> * [[Livia Viitol]], "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11 ==Vanasõnad== * [[Kiitus]] on rumalate lõks. * [[Mesi]] [[karu]] lõksu meelitab. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] qjrzapt3nrfjl9cs2h2eb2tcpv5kvdz 0 8197 88602 69055 2022-07-26T15:25:11Z Pseudacorus 2604 /* Piibel */ wikitext text/x-wiki [[File:Ostrich in safari.jpg|pisi|Jaanalind]] '''Jaanalind''' (''Struthio'') on [[lind]]ude perekond jaanalinnuliste seltsist. Perekonnast on järel üks liik – jaanalind (''Struthio camelus''), 13 liiki on välja surnud. Jaanalind on suurim lennuvõimetu lind. ==Piibel== <poem> Tema [[palee]]des kasvavad [[kibuvits]]ad, linnustes [[nõges]]ed ja [[ohakas|ohakad]]; see saab [[šaakal]]ite asukohaks ja jaanalindude pesitsuspaigaks. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 34, salm 13 <poem> Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons need tiivad ja suled tegusad? :14 Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda, :15 unustades, et jalg võib need purustada ja metsloom tallata. :16 Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; see pole tema mure, et ta vaev võiks olla asjatu. :17 Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust. :18 Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku. </poem> * [[Iiobi raamat]] 39:13-18 ==Proosa== * Jälle oli Wolfgang [[külmkapp|külmkapi]] köögiviljalahtri kookospähklisuurusi [[jaanalinnumuna|jaanalinnumune]] täis toppinud. Kes neid sööma pidi? Need olid suurimad loomsed [[rakud]] üleüldse. [[Omlett]] tervele kooliklassile. Pole ime, et need loomad elasid tegelikult seal, kus leidus veel sajapealisi suguharusid. Aga nende kahe jaoks? Seda oli rohkem kui liiast. (lk 67) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ph5g8r24la516w36m88xsnvvkba58ph 88603 88602 2022-07-26T15:25:46Z Pseudacorus 2604 /* Piibel */ wikitext text/x-wiki [[File:Ostrich in safari.jpg|pisi|Jaanalind]] '''Jaanalind''' (''Struthio'') on [[lind]]ude perekond jaanalinnuliste seltsist. Perekonnast on järel üks liik – jaanalind (''Struthio camelus''), 13 liiki on välja surnud. Jaanalind on suurim lennuvõimetu lind. ==Piibel== <poem> Tema [[palee]]des kasvavad [[kibuvits]]ad, linnustes [[nõges]]ed ja [[ohakas|ohakad]]; see saab [[šaakal]]ite asukohaks ja jaanalindude pesitsuspaigaks. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 34, salm 13 <poem> Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons need tiivad ja suled tegusad? 14 Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda, 15 unustades, et jalg võib need purustada ja metsloom tallata. 16 Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; see pole tema mure, et ta vaev võiks olla asjatu. 17 Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust. 18 Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku. </poem> * [[Iiobi raamat]] 39:13-18 ==Proosa== * Jälle oli Wolfgang [[külmkapp|külmkapi]] köögiviljalahtri kookospähklisuurusi [[jaanalinnumuna|jaanalinnumune]] täis toppinud. Kes neid sööma pidi? Need olid suurimad loomsed [[rakud]] üleüldse. [[Omlett]] tervele kooliklassile. Pole ime, et need loomad elasid tegelikult seal, kus leidus veel sajapealisi suguharusid. Aga nende kahe jaoks? Seda oli rohkem kui liiast. (lk 67) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] kiknr6ewi62tctbonf0rtosb8ua0qbm 0 8291 88510 46188 2022-07-26T12:33:48Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Linna [[viletsus]] oli päikesevalgusele armutult nähtav: lagunenud [[krohv]], pragunenud [[värv]], muhud, kühmud ja augud tänavakattes, katuseräästailt tilkuv [[tõrv]], kesklinna asfaltkõnniteede sajad jalajäljed, suured ja väikesed, meeste- ja naistekingade omad, ka paljaste jalgade jäljed, aga mitte kuskil kedagi, kes oleks võinud neid jälgi jätta. ** [[Maimu Berg]], "Quattuor aetates", rmt: "On läinud", Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 151 * Keel on algselt [[tegu]], mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus tähenduse ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune. ** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader, 2008, lk 13 * Saan teada, et suurem osa [[mets]]ast hävitati [[Itaalia]]s juba antiikajal, see, mis seal praegu kasvab, on paari tuhande aasta vanune [[võsa]], mis on kohati metsa ilme võtnud - aga Itaalias pole põlismetsa selle õiges tähenduses. Nii et siis ka [[loodus]] on siin jälg antiiksest [[tsivilisatsioon]]ist, ka siinsed [[puu]]d pärinevad tollest varaküpsest [[kultuur]]ist. [[Maastik]]upilt on antiigi pärand nagu iidsed [[varemed]]ki. ** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum, 2010, lk 77 * Üle öötaeva reaktiivlennuki helendav jälg. Nagu piitsavorp üle tumeda selja. Taevast tohivad nad piitsutada, vett võivad nad mürgitada ning pole midagi, mida nad ei tohiks teha [[Maa (planeet)|Maaga]]. (lk 57) ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", Tallinn: Eesti Raamat, 1973 * Oma [[eostamine|eostamisest]] tean ma vaid seda, mida teiegi enda omast teate. See sündis pimeduses ja mina polnud nõus. Mina (ja see tühine sõna on liigagi kaalukas tolle haruldase olevuse tähistamiseks, kes ma siis olin) kõndisin igavesti piiritus unustuses, meeleolus, millega nuusutatakse öölilli, ja korraga... Mu vägistajad, mehed ja naised, jätsid minusse oma jäljed, ja ma paisusin kuust kuusse, läksin raskeks, kuni [[häbi]] ei saanud enam varjata ning unustus heitis mu välja. Kuid see on mul ühine kõigi minusarnastega. (lk 195-196) ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007 * Indrek oli kuulnud vanu jahimehi rääkivat, [[rebane]] olevat nii kaval loom, et ta pühkivat [[saba]]ga oma jäljed [[lumi|lumel]] tasaseks. Oli see õige või mitte, seda Indrek ei teadnud, aga niipalju oli kindel, et oleks temal, Indrekul, saba, siis tema oleks küll nii kaval, et ta pühiks praegu ja ka [[tulevik]]us lumelt kõik oma jäljed, kuni see hädavajalik. Kahjuks ei olnud Indrekul sellist saba, millega jälgi pühkida, ja rebasel pole ehk nõutavat [[mõistus]]t, vaid on ainult saba. Nõnda jäävad Indrekul kui ka rebasel jäljed lumele, kui nad kõnnivad mööda [[mets]]a või lähevad mööda kraavikallast üle lageda [[raba]]. Õnnetu inimene, õnnetu loom! ** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" III, 38. peatükk * "Me ei saa kunagi midagi täiesti maha kustutada," ütles vang. "Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed." (lk 251) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967 * Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: [[tekst]] koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri [[kultuur]]idest ja on üksteisega [[dialoog]]is, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte [[autor]], nagu siiani on arvatud, vaid [[lugeja]]: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik [[tsitaat|tsitaadid]], millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma [[minevik]]u, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb. ** [[Roland Barthes]], "Autori surm" (1968). Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Rmt: R. Barthes, "Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid". Varrak 2002, lk 125 * [[Minevik]]ust on järel jäljed ja [[mälestus]]ed. Et need meiega [[tulevik]]ku kaasa tuleksid, seadsime nad näitusele näha. Siinsamas, [[olevik]]us. ** [[Janne Andresoo]] raamatukogus avatud laulupeonäituse kommentaariks,[https://kultuur.err.ee/935314/rahvusraamatukogus-avatakse-laulupeo-trukikultuurile-puhendatud-naitus "Rahvusraamatukogus avatakse laulupeo trükikultuurile pühendatud näitus"], ERR, 02.05.2019 * "Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed," ütles Kingpool. "See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]]." :Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto. :"Tee peal on jäljed," ütles ta. "Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi." :"Igatahes," nõustus Kingpool. "Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki." (lk 62) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> Milleks punakuldseis põõsais nuuksed, soov, et viimne habras jälg ei kaoks? Sinu [[kaer]]avihuvärvi [[juuksed]] uneski on kauged minu jaoks. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "*** Milleks punakuldseis põõsais nuuksed". Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. "Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 35 <poem> Tagasi rändavate [[rändlind]]ude jäljed on kirjutatud eilsele [[lumi|lumele]]. </poem> * [[Kalju Lepik]], "Thermopylai", Vikerkaar 10/1988, lk 1 <poem> Maa on täis leidmata otsimist. Põdrakanepi [[lilla]]d ladvad kiiguvad [[tuul]]es. Veel püüab [[nõmm]] oma jahmunud taimekätega tabada vinti, kes tikkis jäljed ta [[liiv]]a. </poem> * [[Ellen Niit]], "Nõmmevaikus" (1958). Rmt: E. Niit, "Paekivi laul", 3. trükk. EKSA 2008, lk 59jj ==Vanasõnad== * Peremehe jäljed väetavad [[põld]]u. * Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane. * Valel lühikesed [[jalg|jalad]] (jäljed). ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[Roberto Calasso]], "Kirjastaja jälg", tlk Heli Saar, Komapäev, 2019 [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Teemad]] 4wqfewh1xu4l2l95eqpftik7t813l2i 0 8473 88698 64395 2022-07-27T09:47:38Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Torupillimängija Tiisu Hindrik Saaremaalt, AM13813F11684 170.jpg|thumb|Torupillimängija Tiisu Hindrik Saaremaalt (1898 paiku)]] ==Proosa== * Mees tõusis püsti ja võttis riiulilt torupilli. :"Teid huvitavad need asjandused, jah?" :"Jah, mingis mõttes küll," jäi Joonas viisakalt ebamääraseks. :"Teate, see nõuab hoolt. Aga kotipill on vägev. Sel on kohe õige kõla, et kõik jäävad kuulama. Vägev asjandus, heh, noh, saate pihta küll, mida ma mõtlen, Kotid küljes. Heh, heh." Vanamees pilgutas silma. "Näete, kõigepealt tuleb õigetpidi kätte võtta, [[kott]] kaenla alla. Siis puhute selle täis." :Joonas vaatas, kuidas papi õhukotti täis puhus, kuidas [[pruun]]ist [[nahk|nahast]] paun järjest suuremaks paisus, torudest hakkas kostma vaikset viginat. Ja siis hakkas mees mängima. Kui sa seisad väikeses ja madala laega ruumis, kostab torupilliheli peaaegu talumatult valjult, selle barbaarne ja samas kuidagi melanhoolne hääl imbub sisikonda. Sa ei suuda sellest lahti saada, see peaaegu seestab, nõuab kõik mõtted endale. (lk 3-4) * [[Meelis Friedenthal]], "Inglite keel", Tallinn: Varrak, 2016 * [[Hundinui]]ad äratasid minus [[üksildus]]tunnet; kui [[tuul]] neist nagu nuttes läbi puhus, kõlas see kui [[koovitaja]] hüüd, ning koovitaja, see tuletas jällegi meelde iiri torupilli, mida Billy Tuohey õhtuti mängis. Teine järvekallas oli ääristatud [[pappel|paplitega]], mis eraldasid selle muust maailmast. Sellest maailmast, kuhu mina tahtsin põgeneda. Ja nüüd, kui ma olin selles maailmas, kerkisid need pildid rabast ja kodukandi inimestest üha mu silme ette. ** [[Edna O'Brien]], "Maatüdrukud". Tõlkinud Sirje Leol. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk 146 ==Luule== <poem> Siin haua varju pugend sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest: sest surma vastu paiskas Jumal päikest. </poem> * [[Ivar Ivask]], "Äike Rõngu surnuaial" kogust "Tähtede tähendus" (1964), lk 31 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 9uqhnwpa4rq5k49j74sjyy5coyobg1n 88699 88698 2022-07-27T09:48:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Torupillimängija Tiisu Hindrik Saaremaalt, AM13813F11684 170.jpg|thumb|Torupillimängija Tiisu Hindrik Saaremaalt (1898 paiku)]] ==Proosa== * [[Hundinui]]ad äratasid minus [[üksildus]]tunnet; kui [[tuul]] neist nagu nuttes läbi puhus, kõlas see kui [[koovitaja]] hüüd, ning koovitaja, see tuletas jällegi meelde iiri torupilli, mida Billy Tuohey õhtuti mängis. Teine järvekallas oli ääristatud [[pappel|paplitega]], mis eraldasid selle muust maailmast. Sellest maailmast, kuhu mina tahtsin põgeneda. Ja nüüd, kui ma olin selles maailmas, kerkisid need pildid rabast ja kodukandi inimestest üha mu silme ette. ** [[Edna O'Brien]], "Maatüdrukud". Tõlkinud Sirje Leol. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk 146 * Mees tõusis püsti ja võttis riiulilt torupilli. :"Teid huvitavad need asjandused, jah?" :"Jah, mingis mõttes küll," jäi Joonas viisakalt ebamääraseks. :"Teate, see nõuab hoolt. Aga kotipill on vägev. Sel on kohe õige kõla, et kõik jäävad kuulama. Vägev asjandus, heh, noh, saate pihta küll, mida ma mõtlen, Kotid küljes. Heh, heh." Vanamees pilgutas silma. "Näete, kõigepealt tuleb õigetpidi kätte võtta, [[kott]] kaenla alla. Siis puhute selle täis." :Joonas vaatas, kuidas papi õhukotti täis puhus, kuidas [[pruun]]ist [[nahk|nahast]] paun järjest suuremaks paisus, torudest hakkas kostma vaikset viginat. Ja siis hakkas mees mängima. Kui sa seisad väikeses ja madala laega ruumis, kostab torupilliheli peaaegu talumatult valjult, selle barbaarne ja samas kuidagi melanhoolne hääl imbub sisikonda. Sa ei suuda sellest lahti saada, see peaaegu seestab, nõuab kõik mõtted endale. (lk 3-4) * [[Meelis Friedenthal]], "Inglite keel", Tallinn: Varrak, 2016 ==Luule== <poem> Siin haua varju pugend sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest: sest surma vastu paiskas Jumal päikest. </poem> * [[Ivar Ivask]], "Äike Rõngu surnuaial" kogust "Tähtede tähendus" (1964), lk 31 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 0adq3a1jrwebut1z74oq8sa4w287dtr 88700 88699 2022-07-27T09:50:35Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Axel_Ender_-_Italian_Boy_-_NG.M.01637_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Axel Ender, "Itaalia poiss" (1879)]] [[File:Torupillimängija Tiisu Hindrik Saaremaalt, AM13813F11684 170.jpg|thumb|Torupillimängija Tiisu Hindrik Saaremaalt (1898 paiku)]] ==Proosa== * [[Hundinui]]ad äratasid minus [[üksildus]]tunnet; kui [[tuul]] neist nagu nuttes läbi puhus, kõlas see kui [[koovitaja]] hüüd, ning koovitaja, see tuletas jällegi meelde iiri torupilli, mida Billy Tuohey õhtuti mängis. Teine järvekallas oli ääristatud [[pappel|paplitega]], mis eraldasid selle muust maailmast. Sellest maailmast, kuhu mina tahtsin põgeneda. Ja nüüd, kui ma olin selles maailmas, kerkisid need pildid rabast ja kodukandi inimestest üha mu silme ette. ** [[Edna O'Brien]], "Maatüdrukud". Tõlkinud Sirje Leol. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk 146 * Mees tõusis püsti ja võttis riiulilt torupilli. :"Teid huvitavad need asjandused, jah?" :"Jah, mingis mõttes küll," jäi Joonas viisakalt ebamääraseks. :"Teate, see nõuab hoolt. Aga kotipill on vägev. Sel on kohe õige kõla, et kõik jäävad kuulama. Vägev asjandus, heh, noh, saate pihta küll, mida ma mõtlen, Kotid küljes. Heh, heh." Vanamees pilgutas silma. "Näete, kõigepealt tuleb õigetpidi kätte võtta, [[kott]] kaenla alla. Siis puhute selle täis." :Joonas vaatas, kuidas papi õhukotti täis puhus, kuidas [[pruun]]ist [[nahk|nahast]] paun järjest suuremaks paisus, torudest hakkas kostma vaikset viginat. Ja siis hakkas mees mängima. Kui sa seisad väikeses ja madala laega ruumis, kostab torupilliheli peaaegu talumatult valjult, selle barbaarne ja samas kuidagi melanhoolne hääl imbub sisikonda. Sa ei suuda sellest lahti saada, see peaaegu seestab, nõuab kõik mõtted endale. (lk 3-4) * [[Meelis Friedenthal]], "Inglite keel", Tallinn: Varrak, 2016 ==Luule== <poem> Siin haua varju pugend sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest: sest surma vastu paiskas Jumal päikest. </poem> * [[Ivar Ivask]], "Äike Rõngu surnuaial" kogust "Tähtede tähendus" (1964), lk 31 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lli8j5hnq1lhpedixohe1on7n6hda92 0 8711 88565 80852 2022-07-26T14:28:51Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frans Floris 001.jpg|thumb|right|[[Frans Floris]]e maal [[Apollon]]ist muusade õpetajana]] ==Proosa== * [[Gustav Suits|Suitsu]] muusa ei salli nuuksumist. Tema loomule on võõras [[hing]]e [[ekshibitsio­nism]]. ** [[Johannes Semper]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=690 "Kilde Gustav Suitsu puhul"], Looming nr 9, 1933 * Muusad on [[naised]]. Muusa vahendab mehele neid [[loodus]]e lätteid, millest too ammutab. Et naise hing on sügavalt seotud loodusega, püüab mees naise kaudu uurida [[vaikus]]e ja viljaka [[öö]] lõputust. Muusa ei loo ise midagi, ta on mõistuslikuks muutunud [[sibüll]], kes kuulekalt ümmardab oma isandat. Tema nõuanded on kasulikud isegi konkreetsetel ja praktilistel aladel. Mees soovib saavutada oma sihte ilma omataoliste abita, teise mehe nõuanded oleksid talle talumatud; mees kujutleb, et naine räägib teiste väärtuste ja talle tundmatu [[tarkus]]e nimel vaistlikumalt ja vahetumalt kooskõlas [[tegelikkus]]ega. ** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool". Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund 1997, (ptk "Müüdid", lk 168) * Plagiaatorid magagu rahulikult. Muusa on naine, ta paljastab haruharva, kes oli esimene. (lk 34) * Mõnes [[inspiratsioon]]iallikas pesevad muusad [[jalg]]u. (lk 37) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977 * Olgugi mu armastus [[luule]] muusa vastu õnnetu [[armastus]] — nagu kõik mu armastused — on see mulle vähemalt ajaviiteks, kui mitte [[lohutus]]eks. (15. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976 ==Luule== *Jutusta mulle, oh Muusa, sest [[sangar]]ist, vaevades vaprast, :kaua kes eksles [[tee]]l, püha [[Trooja]]t laastamast tulles! * [[Homeros]]e eepose "[[Odüsseia]]" algus, tlk [[August Annist]] <poem> Oo, [[hing]]est ma ei räägi: see on eetriline, põgenev – väljuv oma harilikust vormist, tundmuste ujutet magneedilisest [[torm]]ist, – hing pole nii, nagu [[keha]] – geomeetriline: [[Nägu]] – ööris, [[nina]] kolmnurk terav – sirge hypote- nuusiga [[suu]] - [[suudlus]]te pööris laulatet igaveseks muusiga. </poem> * [[Johannes Vares-Barbarus]], "Autoportree" kogus [http://www2.kirmus.ee/erni/rmtk/barb/geom_ftx.html "Geomeetriline inimene"] <poem> Ema, panid mind õppima [[klaver]]it ja kiitsid mu arabeske ja trillereid, kuigi iga [[õpetaja]] arvates oli mu löök veidralt puine, hoolimata noist heliredeleist ja tundidepikkusest harjutamisest, mul polnud kuulmist ning jah, mind ei saanudki õpetada. Ma õppisin, õppisin, õppisin mujal, muusadelt, keda polnud palganud sina, hea ema. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Rahutuks tegevad muusad"", rmt: "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 15 <poem> Oh vanad õnnelikud ajad, kui muusa oli tütarlaps, kes kuuldes karjakrapi kaja kõik lõõritas kord lüürikaks. Nüüd muusa, Mõtte närvlik naine, pilk hindav, peas elektrilained, on vihuti nii vihanegi, et vist ei võta jutulegi. * [[Betti Alver]], "Lugu valgest varesest" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&table=Books&book_id=365&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tähetund"], lk 167 <poem> Kuid ma ei nõua kalki kaebemüüri, mis varjab toredust ja lupjab sooni. Ma suudlesin su üsa punast mooni. Kui pühad enam süstasid ei üüri, siis hoiab muusa türavart kui tüüri ja Emajõgi eitab valukrooni. </poem> * [[Ivar Grünthal]], ''cit. via'' [[Janika Kronberg]], "Maroko-ihalus". Looming nr 11 2007, lk 1660 [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] gsj98mdwjy9b98lc6w04lw6fz1gugx4 0 8730 88523 67906 2022-07-26T12:46:51Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carum_carvi_002.JPG|pisi|Õitsev köömen]] [[Pilt:Kümmelsamen_für_WP.jpg|pisi|Köömneseemned]] Harilik '''köömen''' (''Carum carvi'') on sarikaliste sugukonda köömne perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim, mille aromaatseid seemneid nimetatakse köömneteks. Köömneid kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. ==Piibel== <poem> [[Till]]i ju ei peksta pahmareega ja köömnete peal ei veeretata vankriratast, vaid tilli klopitakse kepiga ja köömneid vitsaga. </poem> * [[Jesaja raamat]] 28:27 * Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest - õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale! ** [[Matteuse evangeelium]], 23:23 ==Luule== <poem> /---/ Tuli meelde sädeledes ühe tunni kild - Sest see väike hõbe[[sõrmus]] oli armusild -: kuidas [[kummel]]ist ja köömnest lõhnas öine [[ait]], valgepäine neid ta ligi, liigutusest vait, oli nõnda tasane ta [[kallistus]]te all, viimaks võttis [[sõrmus]]e ja [[sõrm]]e surus tall'. /---/ </poem> * Marie Under, "Valge lind", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud Karl Muru. Tänapäev 2006, lk 286-288 <poem> Köömnepuhmas üle põlluraja peened oksad kohevile ajab. Muti muldse katusega maja mustendamas keset kummeleid. </poem> * [[Milvi Seping]], "Põlluteel" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 54 ==Proosa== * Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada. :"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "Köömned armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke [[ubaleht|ubalehe]] ja [[palderjan]]i peale silmad lahti." (lk 97) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Välislingid== {{Vikipeedia|Köömen}} [[Kategooria:Taimed]] cyd8py4vcex9irhv8rn6p1ev2wjlem4 0 9217 88639 86439 2022-07-26T15:59:35Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Doktor:] [[Elu]]s ei ole olemuslikult [[peategelane|pea]]- ja [[kõrvaltegelane|kõrvaltegelasi]]. Selles osas on kogu [[ilukirjandus]], elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust valed. Igaüks on paratamatult omaenda [[elulugu|eluloo]] [[kangelane]]. "[[Hamlet]]it" võiks jutustada [[Polonius]]e [[vaatepunkt]]ist ja nimetada "Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks". Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi [[pruut]]. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi [[Odüsseus]], kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub. ** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"). * Olime nagu abieluinimesed, [[vandeseltslased]], [[tegelased]] raskes stseenis, kes vuristavad [[tekst]]i, ise oma [[sõna]]de [[tähendus]]t mõistmata. (lk 43) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * "Ma ei teagi kohe," ütles Susannah parajasti tasa. "Mulle täitsa meeldib üksinda elada." Tema etendas tänini [[seebikas]] [[teismeline|teismelist]]. Teismeliseks jäetakse ta tegelaskuju surmani, edasi hakkab ta mängima [[ema]]sid ja [[abikaasa]]sid. Naiskaraktereid määratlevad lugudes alati nende [[suhted]]. (lk 74) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Teater]] [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Filmikunst]] 5xkmf0og93uwhg42ikb13qukbbo89u7 0 9644 88577 65809 2022-07-26T14:42:38Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} ==Proosa== * Isand [[Hernes]], kes oli [[küla]] advokaat, oli vististi kogu aeg [[uks]]e taga luuramas, iga hetk valmis kutse peale ilmuma, sest ta kargas kusagilt välja nagu hernes kaunast. Iga kord, kui [[Tomat]] külla ilmus, kutsus ta ikka advokaadi, et oma [[õigus]]t seaduseparagrahvidega maksma panna. :"Siin ma olen, kõrgeausus! Teie teenistuses," kogeles Hernes sügavasti kummardades ja hirmust rohetades. :Aga ta oli nii tilluke ja varmas, et ta kummardust keegi tähelegi ei pannud. [[Hirm|Kartusest]] kasvatamatuna paista lõi isand Hernes [[kukerpall]]i ja siples nüüd [[jalg]]adega õhus. (lk 16) * [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011 * "Aga kõigepealt tuleb meil Tarule austust avaldada," ütles Vanaema. Ta ütles seda selgesti tuntava suure T-ga. :Pikemalt mõtlemata tegi Esk kiire [[kniks]]u. :Vanaema käsi laksas talle vastu [[kukal]]t. :"Kummarda, ütlesin ma sulle," sõnas ta ilma vihata. "Nõiad kummardavad." Ja ta näitas ise ette. * [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik, Varrak 1999, lk 42 ==Luule== <poem> [[Kased]] kummarduvad peatsis ehatäht on jalutsis Mööda [[jõgi|jõge]], mööda [[rohi|rohtu]] mööda [[valge]]t kasetohtu sammub [[öö]] kui pehme [[kass]] </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Kassikangas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 48 <poem> kased kummardusid sügavalt arvasin et mulle ma ei märganud et samal päeval ümberringi kahvatasid puud keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> Siis jätkub tükk ja kui kell pool 11 me kummardades näeme teineteist, siis selle ühe kummarduse sees on veel üks kummardus mu südames </poem> * [[Juhan Viiding]], "Näidend", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 410 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Sport]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] s9mypgbtfy3cyd6902f5h82sqf6igj2 0 10164 88561 87916 2022-07-26T14:22:00Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset [[elutuba]] olev [[kiiktool]] saab püsida [[tasakaal]]us. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning [[eesmärk]] ongi [[kiikumine]]. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * [[Öötöö|Ööseltöötaja]] väsib mitte niivõrd tööst kui kohustusest ajada üksipäini terve magava maailma asju. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * [Odysseus:] "Ma olen [[Hektor]]iga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks [[vaherahu]] võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine [[Andromache]] kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas [[Trooja]] all." :Midagi tema hääles. :"Mis temast sai?" :"See, mis saab kõigist [[poeg]]adest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames [[vaen]]. Poja tähtsaim kohus on isa eest [[kättemaks|kätte maksta]]. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud." :Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. (lk 233-234) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] o4q7ejl32vi8h42ydfz4ep4mqi4oafn 0 10341 88582 52748 2022-07-26T14:48:47Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tuttavate asjade [[nägemine]] puudutab vahel salapärasel kombel meie [[mälu]] ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne [[mälestus]]e. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu Ariadne [[lõng]] mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Väljamõeldud inimesed]] cr2oi36ao6rv5f9j45ljm376qgbenhb 88583 88582 2022-07-26T14:49:32Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tuttavate asjade [[nägemine]] puudutab vahel salapärasel kombel meie [[mälu]] ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne [[mälestus]]e. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu Ariadne [[lõng]] mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Mulle meenus Ariadne ilme, kui ta oli öelnud: ''minu vend''. "Kas ta sai karistada? [[Theseus]]e aitamise eest?" :"Ei. Ta põgenes noormehega, kui ebard oli surnud. Theseus oleks tüdrukuga abiellunud, aga minu vend otsustas, et tahab teda enesele. Sa tead, kuidas ta armastab neid, kelle sammud on kerged. Vend ütles Theseusele, et ta jätaks Ariadne saarele, kuhu ta tüdrukule järele tuleb." :Ma teadsin, millist venda ta silmas pidas. Dionysos, luuderohu ja viinamarjade jumal. [[Zeus]]i mässumeelne poeg, keda surelikud kutsusid leevendajaks, sest tema seltsis kadusid kõik mured. Vähemalt võis Ariadne Dionysosega igal õhtul tantsida, mõtlesin ma. :Hermes raputas pead. "Ta jõudis kohale liiga hilja. Ariadne oli uinunud ja [[Artemis]] tappis ta." (lk 166) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Väljamõeldud inimesed]] kmxoqai3d5d4f6qv2tg8u4whe0n21pk 0 11435 88528 72802 2022-07-26T12:49:49Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Usaldusväärne ja innukas [[teenija]] peab pidama meeles, et [[raiskamine]] ja liialdus ei ole tõendus oskustest. Otse vastupidi. Hea kokakunst ei ole mingil juhul kulukas, kuna see kasutab iga asja parimal viisil ära ning valmistab lihtsaist ja säästlikest koostisainetest road, mis on ühtaegu keelepärased ja elegantsed. ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks" * Vaba-impro ei ole nagunii nii väga [[vaba]], kui nüüd päris diibiks minna. Seal on sama palju [[reegel|reegleid]] kui uues [[kontrapunkt]]is. No okei, ma liialdan. ** [[Maria Faust]], intervjuu: Siim Nestor, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/77456768/maria-faust-olen-tudinud-suutundest-et-akki-ma-pole-ikka-piisavalt-geniaalne "Maria Faust: Olen tüdinud süütundest, et äkki ma pole ikka piisavalt geniaalne"], Eesti Ekspress, 08.03.2017 * Isegi meie [[galaktika]] sai paljudes keeltes nime selle järgi, et meenutas öötaevasse pritsitud [[emapiim]]a. Legend on jäädvustatud [[Jacopo Tintoretto]] kuulsal maneristlikul maalil "[[Linnutee]] sünd". Pildil laseb [[Jupiter]]i naine [[Juno]] imeva lapse [[Herakles]]e kesk toidukorda [[rinnad|rinna]] otsast lahti ja pritsib piimajoa [[kosmos]]esse. Üles lennanud piimatilkadest saavad [[täht|tähed]]. Maa peale kukkunud piiskadest saavad [[liilia]]d. Olen ise selle [[maal]]i ees Londoni Rahvusgaleriis seisnud, kui olin neljandat kuud [[Rasedus|rase]] ja ootasin alles looteveeuuringu tulemusi. Kui vaatasin Juno nibudest kahele poole valges kaares [[purskkaev]]una [[pritsimine|pritsivaid]] piimajugasid, naersin endamisi ja mõtlesin: milline liialdus ja kui ebatõenäoline. Aga ei ole. Tintoretto oli [[seitse|seitsme]] lapse isa. Küllap tema juba teadis, kuidas [[piim]] pritsida võib. (lk 200) ** [[Sandra Steingraber]], "Mina olen ookean", tlk Ursula Erik, 2009 * "Ära nüüd liialda," pomises Muhv. :Kuid Kingpool oli juba hoogu sattunud. :"Ma ei liialda mitte põrmugi!" hüüatas ta. "See, kes liialdab, on hoopis Sammalhabe! Või pole see sinu meelest liialdamine, kui endale [[rästik]]uid [[tasku]]sse topitakse? Võib-olla on see sinu meelest täiesti loomulik asi?!" (lk 102) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pczhkw41p500m2pyq9451dokdt9md7e 0 12241 88502 88501 2022-07-26T12:19:53Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eugen_von_Blaas_-_Plauderei_-_1905.jpg|pisi|Eugen von Blaas, "Lobisemine" (1905)]] ==Proosa== * Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab [[uudishimu]] ja peletab [[igavus]]t: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. (lk 15) ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008 * "Me räägime sellest hiljem," ütles Anna Pavlovna naeratades. :Ja kui ta oli vabanenud noormehest, kes ei mõistnud elada, asus ta uuesti oma majaperenaisetoimingute juurde ning hoidis jälle silmad lahti ja kõrvad kikkis, valmis appi astuma, kui vestlus mõnes punktis soikuma kipub. Nagu ketrustöökoja peremees, kes, olles paigutanud töölised kohtadele, kõnnib oma ettevõttes ringi ja läheb mõne värtna liikumatust või erilist, kriiksuvat ja liiga valju vurinat märgates kärmesti selle juurde ning hoiab värtnat tagasi või paneb selle parajalt käima - nõnda astus ka Anna Pavlovna mööda oma võõrastetuba kõndides mõne vaikiva või liiga palju kõneleva ringi juurde ja pani ühe sõna või ümberpaigutusega taas käima ühtlaselt ja sündsalt veereva jutumasina. * [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" I. Tõlkinud Virve Krimm, Eduard Suursepp ja Oskar Truu, 2016, lk 18 * Paul ei olnud endast kunagi uskunud, et tal on kalduvust snobismiks, aga kui [[ämm]] rebeneda ähvardavast [[siid]]ist täisrelvastuses peale tungis, ja ründas kõiki, kes õigel ajal tema kõnevoolu eest ei põgenenud - jah, siis pani see teda judisema. (lk 319) ** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tegevused]] ci3p1m19uafqz0nx0g8h1ef56shtxzl 88519 88502 2022-07-26T12:45:18Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eugen_von_Blaas_-_Plauderei_-_1905.jpg|pisi|Eugen von Blaas, "Lobisemine" (1905)]] ==Proosa== * Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab [[uudishimu]] ja peletab [[igavus]]t: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. (lk 15) ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008 * "Me räägime sellest hiljem," ütles Anna Pavlovna naeratades. :Ja kui ta oli vabanenud noormehest, kes ei mõistnud elada, asus ta uuesti oma majaperenaisetoimingute juurde ning hoidis jälle silmad lahti ja kõrvad kikkis, valmis appi astuma, kui vestlus mõnes punktis soikuma kipub. Nagu ketrustöökoja peremees, kes, olles paigutanud töölised kohtadele, kõnnib oma ettevõttes ringi ja läheb mõne värtna liikumatust või erilist, kriiksuvat ja liiga valju vurinat märgates kärmesti selle juurde ning hoiab värtnat tagasi või paneb selle parajalt käima - nõnda astus ka Anna Pavlovna mööda oma võõrastetuba kõndides mõne vaikiva või liiga palju kõneleva ringi juurde ja pani ühe sõna või ümberpaigutusega taas käima ühtlaselt ja sündsalt veereva jutumasina. * [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" I. Tõlkinud Virve Krimm, Eduard Suursepp ja Oskar Truu, 2016, lk 18 * Paul ei olnud endast kunagi uskunud, et tal on kalduvust snobismiks, aga kui [[ämm]] rebeneda ähvardavast [[siid]]ist täisrelvastuses peale tungis, ja ründas kõiki, kes õigel ajal tema kõnevoolu eest ei põgenenud - jah, siis pani see teda judisema. (lk 319) ** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003 * [Contessa Damasini kohta:] Ta hääl on tugev, kõlav ja peaaegu mehelikult madal, mis sobiks sõjaväge juhatama. Nagu tõeline väejuht kamandas ta ka oma seltskonda — või pigemini nagu tantsumeister, kes ballisaalis tantsutuure juhib. Ta segas ennast vaevalt konversatsiooni sisusse, mis omakorda näitab ta loomulikku tarkust. Seevastu oli ta kogu aeg valvel, et kõnetoon ei muutuks liiga julgeks või ägedaks, väljendused liiga teravaks või kellelegi isiklikult solvavaks. Kui kõlas ta käsklus: "''Soyez plus sage''!" oli see märgiks, et tuli kõneainet vahetada, või vähemalt anda mõnele teisele võimalus ennast väljendada. ** [[Karl Ristikivi]], "Rooma päevik", 1976, lk 29-30 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tegevused]] ex7ptce8c3zvgdk1gztgc89iwb12vf9 88522 88519 2022-07-26T12:46:03Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eugen_von_Blaas_-_Plauderei_-_1905.jpg|pisi|Eugen von Blaas, "Lobisemine" (1905)]] ==Proosa== * Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab [[uudishimu]] ja peletab [[igavus]]t: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008, lk 15 * "Me räägime sellest hiljem," ütles Anna Pavlovna naeratades. :Ja kui ta oli vabanenud noormehest, kes ei mõistnud elada, asus ta uuesti oma majaperenaisetoimingute juurde ning hoidis jälle silmad lahti ja kõrvad kikkis, valmis appi astuma, kui vestlus mõnes punktis soikuma kipub. Nagu ketrustöökoja peremees, kes, olles paigutanud töölised kohtadele, kõnnib oma ettevõttes ringi ja läheb mõne värtna liikumatust või erilist, kriiksuvat ja liiga valju vurinat märgates kärmesti selle juurde ning hoiab värtnat tagasi või paneb selle parajalt käima - nõnda astus ka Anna Pavlovna mööda oma võõrastetuba kõndides mõne vaikiva või liiga palju kõneleva ringi juurde ja pani ühe sõna või ümberpaigutusega taas käima ühtlaselt ja sündsalt veereva jutumasina. * [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" I. Tõlkinud Virve Krimm, Eduard Suursepp ja Oskar Truu, 2016, lk 18 * Paul ei olnud endast kunagi uskunud, et tal on kalduvust snobismiks, aga kui [[ämm]] rebeneda ähvardavast [[siid]]ist täisrelvastuses peale tungis, ja ründas kõiki, kes õigel ajal tema kõnevoolu eest ei põgenenud - jah, siis pani see teda judisema. ** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, lk 319 * [Contessa Damasini kohta:] Ta hääl on tugev, kõlav ja peaaegu mehelikult madal, mis sobiks sõjaväge juhatama. Nagu tõeline väejuht kamandas ta ka oma seltskonda — või pigemini nagu tantsumeister, kes ballisaalis tantsutuure juhib. Ta segas ennast vaevalt konversatsiooni sisusse, mis omakorda näitab ta loomulikku tarkust. Seevastu oli ta kogu aeg valvel, et kõnetoon ei muutuks liiga julgeks või ägedaks, väljendused liiga teravaks või kellelegi isiklikult solvavaks. Kui kõlas ta käsklus: "''Soyez plus sage''!" oli see märgiks, et tuli kõneainet vahetada, või vähemalt anda mõnele teisele võimalus ennast väljendada. ** [[Karl Ristikivi]], "Rooma päevik", 1976, lk 29-30 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tegevused]] flba5kz3g9ge6y3iiq859y324x9q0t2 88525 88522 2022-07-26T12:47:39Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eugen_von_Blaas_-_Plauderei_-_1905.jpg|pisi|Eugen von Blaas, "Lobisemine" (1905)]] ==Proosa== * Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab [[uudishimu]] ja peletab [[igavus]]t: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008, lk 15 * "Me räägime sellest hiljem," ütles Anna Pavlovna naeratades. :Ja kui ta oli vabanenud noormehest, kes ei mõistnud elada, asus ta uuesti oma majaperenaisetoimingute juurde ning hoidis jälle silmad lahti ja kõrvad kikkis, valmis appi astuma, kui vestlus mõnes punktis soikuma kipub. Nagu ketrustöökoja peremees, kes, olles paigutanud töölised kohtadele, kõnnib oma ettevõttes ringi ja läheb mõne värtna liikumatust või erilist, kriiksuvat ja liiga valju vurinat märgates kärmesti selle juurde ning hoiab värtnat tagasi või paneb selle parajalt käima - nõnda astus ka Anna Pavlovna mööda oma võõrastetuba kõndides mõne vaikiva või liiga palju kõneleva ringi juurde ja pani ühe sõna või ümberpaigutusega taas käima ühtlaselt ja sündsalt veereva jutumasina. * [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" I. Tõlkinud Virve Krimm, Eduard Suursepp ja Oskar Truu, 2016, lk 18 * Paul ei olnud endast kunagi uskunud, et tal on kalduvust snobismiks, aga kui [[ämm]] rebeneda ähvardavast [[siid]]ist täisrelvastuses peale tungis, ja ründas kõiki, kes õigel ajal tema kõnevoolu eest ei põgenenud - jah, siis pani see teda judisema. ** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, lk 319 * [Contessa Damasini kohta:] Ta hääl on tugev, kõlav ja peaaegu mehelikult madal, mis sobiks sõjaväge juhatama. Nagu tõeline väejuht kamandas ta ka oma seltskonda — või pigemini nagu tantsumeister, kes ballisaalis tantsutuure juhib. Ta segas ennast vaevalt konversatsiooni sisusse, mis omakorda näitab ta loomulikku tarkust. Seevastu oli ta kogu aeg valvel, et kõnetoon ei muutuks liiga julgeks või ägedaks, väljendused liiga teravaks või kellelegi isiklikult solvavaks. Kui kõlas ta käsklus: "''Soyez plus sage''!" oli see märgiks, et tuli kõneainet vahetada, või vähemalt anda mõnele teisele võimalus ennast väljendada. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", 1976, lk 29-30 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tegevused]] heeizvudzwrbl0x6xagsjin0s4cprvh 0 12368 88514 58268 2022-07-26T12:37:22Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Ema]]del on juba niigi [[nõrkus]] unustada ennast eluks ajaks [[hällilaul]]u laulma ja nad ei taha, kui haudumisajajärk möödub, rääkimata neist, kelle pojal viga küljes. (lk 8) ** [[Silvia Rannamaa]], "Kaugele...", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 5-7 * Linnuema hüppas toimekalt [[pesa]] servale, et tühje munakoori minema visata. Ta paistis oma pojukestega igapidi rahul olevat. Nüüd nägi ka Sammalhabe neid kõiki. Viis udusulis kerakest tegid ühekorraga oma tillukese noka pärani lahti. :"Mu pisikesed!" hakkas Sammalhabe rääkima. "Mu armsakesed! Nüüd te siis oletegi munast koorunud. Te tulite osa võtma looduse kõige veidramast ja imetlusväärsemast vigurist, mida kutsutakse eluks. Ma pean teile aga otsekohe ütlema, et te tulite ilmale raskel ajal, väga raskel ajal. Kas tervitab teid lindude rõõmus ja juubeldav siristamine? Oh ei, mu kullakesed, linnulaul on vaikinud. Kas haudus teie ema teid ehk välja puuladvas, sõbralikult kahiseva lehestiku keskel? Oh ei, ta pidi seda tegema habemes. Sest metsa on tabanud häda ja viletsus. Nii varjulised võsaalused kui ka kaunid lilledega kaetud nurmed on muutunud koledate kasside rüüstatud tallermaaks..." (lk 75) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] k1n59qbr4k3ah3k3o4k7bd1wq31u5ju 0 12596 88521 58833 2022-07-26T12:45:53Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kuigi memme sõnades polnud midagi rahustavat — ta ei rääkinud üldse peaasjast — , rahustas ta jutt mind ometi. See on alati nii olnud. Juba kauges [[lapsepõlv]]es sisendas see hääl rohkem oma madala pehme kõlaga kui sõnade sisuga. Pisarad lakkasid. Võtsin ta käe ja surusin oma põse selle vastu. Tegelikult ei tahtnud ma midagi muud kui olla jälle laps, kes võib ja saab vähemasti osagi oma kohustuste ja vastutuse koormast lükata endast tugevama inimese õlgadele. :Tundsin ennast äkki sellena, kes ma olen — väsinud, juba kõvasti kulunud, [[keskiga|keskeas]] naisena, ja samal ajal lapselikku vajadust seda mitte tunda. (lk 25) * [[Silvia Rannamaa]], "Pahema jala päev", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 23-42 * Sammalhabe vaatas Muhvile uurivalt otsa. :"Usun, et mõistan sind," ütles ta siis. "Rotid pole loodusele tõesti teab mis eriliseks kaunistuseks. Aga õnneks on olemas mitmesuguseid vahendeid, mis aitavad hingelist tasakaalu tagasi saada. Kõige parema mõjuga on minu arvates rahustav tee. Selleks tuleb võtta <!--//-->üks osa [[köömned|köömneid]], kaks osa [[ubaleht|ubalehelehti]], kolm osa [[palderjan]]ijuuri, ja ongi kogu materjal koos, mida rahustuseks vaja." :"Kasvab see materjal sul [[habe]]mes või?" küsis Muhv kõhklevalt. :"Seda mitte," naeratas Sammalhabe. "Aga milleks on siis olemas [[mets]]?" (lk 94-95) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Psühholoogia]] 9xej64qohu2jtkaqoj2ici2saa99nha 0 12611 88509 58853 2022-07-26T12:31:58Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Draama== <poem> LUCIUS: Teie olete haruldane [[geenius]]. Ma kuulatasin teid. Olete abiandmise ja eneseohverdamise geenius. Vaatame, mis sellest tuleb. Kas jääte pooleli, nagu minu [[luuletaja]], nagu suurem osa meie rahva geeniustest jääb pooleli? EIE: Miks jäävad nad pooleli? LUCIUS: Ah, neil on vana selgroo viga, mis sageli tuleb [[vaesus]]est, [[harimatus]]est - sageli ka [[väikekodanlus]]e vingust. EIE: Kas ei ole ka teie mitte poolelijäänud registraator, härra doktor? LUCIUS: Arvatavasti, preili Eie. Ka mina olen ustav oma rahvuslikule laadile. </poem> * [[Hella Wuolijoki]], "Dr. Lucius ja Luuletaja", näidend 3 vaatuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 26 ==Proosa== * [Kingpool:] [[Linnulaul]]u nimel on mu armas [[hiir]]eke valmis ükskõik missuguseks ohvriks. (lk 54) ** [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] lh7m6n7srj64bcr2cm9a5ckwmwkickb 0 12732 88503 59298 2022-07-26T12:27:47Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Täna püüan [[hetk]]es püsida ja olla [[tänulikkus|tänulik]] oma jalgadele ja kehale, mis on mind nii kaugele toonud. Olen tänulik vaimule, mis pole valu ja raskuse all alla vandunud. Olen tänulik õppetundidele, mida iga päev ette kannab. Tänulik võõrastele [[kaasteeline|kaasteelistele]], kes on nii omadeks saanud. (lk 43) * Mitte vähem oluline tugevama [[vaim]]u kõrval on paremas toonuses [[keha]]. Ma jõuan palju rohkem kui varem. Palju rohkem, kui söandasin uskuda. [[Meelekindlus]]t on minus enam. :[[Palverännak]] muudab elusid. Ja mis peamine, täna siin pole mingit kommertsi ega lihtsust. Ehe [[raskus]] igal sammul — päris palverännak. Nagu ennemuist. Mulle meeldivad päris asjad. :Ma mõtlen, et kui kümme päeva rännakut on toonud rahuldava seisundi, siis kuhu on veel edasi [[Areng|areneda]]? (lk 85) * Mina olen end üles leidnud. Leidsin ka [[tugevus]]e, mida arvasin endas mitte olevat. Füüsilise, aga ka vaimutugevuse. :Tahan uskuda, et leinas olen nüüd valmis viimaseks faasiks. Olen rohkem tänulik, et imetlusväärne Mammi oli mu elus, ja vähem kurb sellepärast, et tema aeg otsa sai. :Olen kindel, et kui ta oleks veel siin, siis ütleks ta [[rongijaam]]a aknal veinijoomise, ookeanivees alasti [[suplemine|suplemise]] ja ebaseaduslike [[piiriületus]]te peale: "Kurat, tüdruk, sa ikka oskad elada!" Õnneks ta teadis, et [[elujanu]] olen pärinud temalt endalt. :Kui suudan oma elu elada sama täisväärtuslikult ja julgelt, nagu Mammi seda tegi, siis pole elatud asjata. Kui ma suureks saan, tahan Mammi olla. (lk 230) * [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et loomad ei kannata välja naksitrallide pilku. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata kassidega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte jä teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud autost enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," Ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam vaimujõud kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lhjph22grxg18zrbynbh8cskb34aqm5 0 13142 88505 88244 2022-07-26T12:28:26Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erik_Henningsen_-_Kamp_mod_Ilden_-_1904.png|pisi|Erik Henningsen, "Tuletõrjujad" (1904)]] [[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|[[Tulekahju]] kustutamine [[Tallinn]]as]] [[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|Eesti Päästeameti maskott on tuletõrjekoer Nublu, kes oli varem [[Jaan Rannap]]i samanimelise raamatu peategelane ning nüüd teeb karjääri mõminaräpparina.]] '''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad [[kass]]e puu otsast alla toomas ja [[tulekahju]]sid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani. ==Proosa== * Meie külas oli pritsimeeste selts. Kõigil pritsimeestel olid ilusad kuldnööpidega kuued ja vaskkiivrid nagu vanaaegsete sõjameeste [[sõjakübar]]ad. Mõnel mehed oli puusa peal väike [[kirves]] ja kokkulapatud [[nöör]] üle õla; need olid ronijad. Teistel olid küll kirved, aga nööri ei olnud — need olid pumpajad. Vanemad mehed kuulusid korrapidajate komandosse; neil ei olnud kirveid ega [[kiiver|kiivreid]], nad pidid leppima punase äärega mütsiga ja pritsimehekuuega. (lk 43) * Kõige huvitavam oli siis, kui prits välja toodi. Siis sõideti suure mürinaga Laugaste tiigi juurde ja hakati pumpama. Mehed pressisid aga pumbata, kuna veejuga tõusis puude ladvust kõrgemale. Kui mehed hakkasid väsima, lubati meidki pumba juurde jõudu proovima. (lk 44) * Kord jõulu ajal sõitis kaupmees Peterburi ja tõi sealt pritsimeestele pillid — läikivad vaskpillid, trummi, vasktaldrikud, mis kokku lüües teevad -häält, ja mustast puust hõbenuppudega viled. Nüüd hakati pritsimeeste orkestrit asutama. Kogu küla oli ärevil ning erutatud, kes missuguse pilli saab. Orkestrijuhiks sai Looguse Peeter, kes oskas mitut pilli mängida ja oli kroonus olnud keisriproua: polgus muusikamees. (lk 44) ** [[Jüri Parijõgi]] "Kui meie hakkasime pillimeesteks", lk 43-51, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 * Oli juba päris pime, Väikevend ja Karlsson võtsid käest kinni ja astusid üle [[katus]]e tagasi Karlssoni [[maja]] juurde, mis seisis Väikevenna [[kodu]] kohal. Kui nad sinna jõudsid, kuulsid nad, et mööda tänavat tuleb valjusti tuututades [[tuletõrjeauto]]. :"Küll sa näed, et kuskil põleb," ütles Väikevend. "Tuletõrje on kohal." :"Mõtleks, kui see äkki on meie maja!" lausus Karlsson lootusrikkalt. "Siis pruugib neil ainult mulle öelda ja ma aitan neid, sest ma olen maailma parim tulekustutaja." :Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja <!--//-->selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on. :Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks. :"Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!" ütles ta. :Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline. :"Aga miks siis ometi?" imestas Karlsson. "Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel." :"Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu," väitis Väikevend. "Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!" :Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi. :"Muidugi võiksime natuke [[tembutamine|tembutada]] tuletõrjega," pakkus Karlsson. :Kuid Väikevend ei tahtnud enam tembutada. Ta seisis vaikselt paigal ja ootas redelit mööda lähenevat [[tuletõrjuja]]t. :"Nojah, eks ole minulgi paras aeg koju minna ja põhku pugeda. Me võtsime asja küll rahulikult ja kuigi palju ei tembutanud, aga mul oli hommikul igatahes oma kolm-nelikümmend kraadi [[palavik]]ku, seda ei maksa ometi unustada!" :Nende sõnadega keksis Karlsson üle katuse minema. :"Hei hopsti, Väikevend!" hüüdis ta. :"Hei hopsti, Karlsson," vastas Väikevend. :Ise aga ei pööranud ta pilku järjest lähemale jõudvalt tuletõrjujalt. :"Kuuled sa, Väikevend!" hüüdis Karlsson veel enne kui <!--//--> [[korsten|korstna]] taha kadus. "Ära sa tuletõrjele räägi, et ma siin olen. Sest ma olen maailma parim tulekustutaja, ja siis hakkavad nad muudkui mind appi kutsuma, niipea kui kuskil [[tuli]] lahti pääseb." :Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal. :"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla." :See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha. :"Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 77-79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 * Ükski inimene ei tundnud poistele kaasa. [[Pealtvaata]]jaile paistis ainult imelikuna, et Prits ja Karla plehku ei pistnud. Isegi siis, kui [[kaarnad]] nad lõpuks rahule jätsid, kükitasid nad [[puu]] otsas edasi. :"Noh, eks ronige alla, [[kangelased]]!" hüüdis rahvas. :"Me ei saa!" hädaldas kingsepa Karla, ja rätsepa Prits ulgus: "Uu-uu, me oleme kinni jäänud! Me ei saa alla!" :Loo lõpp oli see, et tuletõrje pidi kohale tulema. Tuletõrjujad ajasid oma suure [[redel]]i püsti ning tõid mõlemad hädavaresed alla. Tõsi küll, see läks tuletõrjelgi korda ainuüksi seetõttu, et väike nõid nõidus Pritsu ja Karla parajal silmapilgul jälle puu küljest lahti. (lk 76) * [[Ottfried Preussler]], "Väike nõid", tlk [[Vladimir Beekman]], 1979 * "Sellega on ametlik osa läbi," lisas tuletõrje ülem südamlikult. :"Aga võib-olla saan ma veel kuidagi kasulik olla?" :"Minul oleks küll üks pisikene [[palve]]," hüüatas vanainimene käbedalt. "Kui te ehk kastaksite mu Alberti põhjalikult vooli<!--//-->kust üle! Albert on ennast [[mets]]as nii [[tolm]]useks püherdanud, et näeb välja rohkem [[hall]] kui [[valge]]." :"No see on ju [[tuletõrjuja]]te käes tühiasi," naeratas ülem. :Ta astus korraks auto juurde ja ütles midagi tuletõrjujatele. Kohe jooksid kaks tuletõrjujat [[voolik]]ut lahti kerides aeda. [[Kass]]ile suunati tugev veejuga ning mõne hetke pärast helkis ta karv puhtalt ja helevalgelt. :"Võimas," ütles Kingpool. :"Ongi Albert!" imestas Muhv. :"Kas jooksite oma kaaslastega ehk tassikese [[kakao]]d?" küsis vanainimene tuletõrje ülemalt. "Tänase tähtsa päeva puhul?" :"Suurima heameelega," ütles ülem ja tuletõrjujad ühinesid seltskonnaga. (lk 86-87) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 * Samal ajal põles [[Ankh-Morpork]]is Narride gildi hoone. :See oli probleem, sest gildi tuletõrjebrigaad koosnes peamiselt [[kloun]]idest. :Ja s e e oli probleem sellepärast, et kui näidata klounile veeämbrit ja [[redel]]it, oskab ta reageerida ainult ühel viisil. Aastatepikkune väljaõpe nõuab oma ja võtab juhtimise üle. Käsklusi hakkab jagama punane [[nina]]. Kloun ise ei saa sinna midagi parata. * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 11 ==Luule== <poem> Sest pole tolku mõnele, kas kõnele või sõnele - tihti tahaks päris käratada: tratatataa! Tratatataa! Kas seks, et sinusugust äratada, peaks põlema kõik ilmamaa? On mitmeid muresid, kuid on ka rohtu, mis abiks meil on kõrvaldamaks neid. Et hoida ära igasugust [[oht]]u, pea ikka meeles tõrjevahendeid! </poem> * [[Ain Kaalep]], "Pea korras tuletõrjevahendeid", rmt: "Muusad ja maastikud", 2008, lk 517 <poem> Kui pritsimeeste pasun kisendab, see kõikidele hirmu sisendab. </poem> * [[Joel Sang]], "Tuletõrjuja laul", rmt: "Loomariik", lk 38-39 <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. Tuletõrje neil ees ja taga, verev viirastub kõikjal kukk. Ah sa kurat! üks meestest pragab — talle jalgu jäänd pehkiv pukk. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 <poem> Ainult tuletõrje valvemeeskond ärkvel püsib, lõhub [[bridž]]i - [[ajaviide]] tõhus, kuni [[häirekell]] ei kutsu, kuni tarvis pole pritsi. </poem> * [[Hando Runnel]], "Vaikne öö", rmt: "Avalikud laulud", 1970, lk 50 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] r7nzal5qsbd4y9qik73bv1as5i1c4o9 0 13327 88530 82861 2022-07-26T12:52:16Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir, "Daami portree"]] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud nädalal ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti koristasin, ja teie kõrguse muhv lamas toolil, ja — uskuge mind, ta pistis oma käed teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile musu — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei uisutanud väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega tasakaalu, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma arguse üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] hba47ntaro9nr6jipufu0g784a0aohb 88531 88530 2022-07-26T12:55:51Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud nädalal ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti koristasin, ja teie kõrguse muhv lamas toolil, ja — uskuge mind, ta pistis oma käed teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile musu — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei uisutanud väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega tasakaalu, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma arguse üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mqmramu1ojvd75d2jxrp32w0evv1tfr 88532 88531 2022-07-26T13:01:00Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud nädalal ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti koristasin, ja teie kõrguse muhv lamas toolil, ja — uskuge mind, ta pistis oma käed teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile musu — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei uisutanud väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega tasakaalu, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma arguse üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] gxz65ulwr6xn8l69dj0zf4u22pzvufs 88533 88532 2022-07-26T13:07:06Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud [[nädal]]al ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti [[koristamine|koristasin]], ja teie kõrguse muhv lamas [[tool]]il, ja — uskuge mind, ta pistis oma [[käed]] teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile [[suudlus|musu]] — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei [[uisutamine|uisutanud]] väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega [[tasakaal]]u, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma [[argus]]e üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja.» :"Mis? Kas [[köösner]], kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], muhv või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] dpb4woa1mywi5slth7wgyzaw34o9w2x 88534 88533 2022-07-26T13:12:59Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud [[nädal]]al ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti [[koristamine|koristasin]], ja teie kõrguse muhv lamas [[tool]]il, ja — uskuge mind, ta pistis oma [[käed]] teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile [[suudlus|musu]] — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei [[uisutamine|uisutanud]] väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega [[tasakaal]]u, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma [[argus]]e üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Üks teine tudeng palus näha Krünitzi ökonoomilis-tehnoloogilise entsüklopeedia köidet, kus leiduvat artikkel "juuksesalv". Leibnitz (kellel oli täiesti kiilas pealagi): "Kas selle juuksesalvi abil saab oma juuksed tagasi?" Tudeng (pilkavalt): "Noh, Teie ei soovi seda enam ometi kasutada?" L.: "Ei, kuid mul on üks vana muhv, sellel on karvad välja langenud." ** [[Emil Anders]], "Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused", 2012, lk 89 * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja.» :"Mis? Kas [[köösner]], kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], muhv või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 21d7k9kvxrrevqxklzw8s6snvjqk6a8 88535 88534 2022-07-26T13:13:44Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud [[nädal]]al ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti [[koristamine|koristasin]], ja teie kõrguse muhv lamas [[tool]]il, ja — uskuge mind, ta pistis oma [[käed]] teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile [[suudlus|musu]] — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei [[uisutamine|uisutanud]] väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega [[tasakaal]]u, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma [[argus]]e üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Üks teine tudeng palus näha Krünitzi ökonoomilis-tehnoloogilise entsüklopeedia köidet, kus leiduvat artikkel "juuksesalv". Leibnitz (kellel oli täiesti kiilas pealagi): "Kas selle juuksesalvi abil saab oma juuksed tagasi?" Tudeng (pilkavalt): "Noh, Teie ei soovi seda enam ometi kasutada?" L.: "Ei, kuid mul on üks vana muhv, sellel on karvad välja langenud." ** [[Emil Anders]], "Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused". Tõlkinud Aira Võsa, 2012, lk 89 * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja.» :"Mis? Kas [[köösner]], kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], muhv või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] f3hws60rxuy0g4gpvx45bowdrnq3dkd 88536 88535 2022-07-26T13:14:26Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud [[nädal]]al ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti [[koristamine|koristasin]], ja teie kõrguse muhv lamas [[tool]]il, ja — uskuge mind, ta pistis oma [[käed]] teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile [[suudlus|musu]] — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei [[uisutamine|uisutanud]] väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega [[tasakaal]]u, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma [[argus]]e üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Üks teine tudeng palus näha Krünitzi ökonoomilis-tehnoloogilise entsüklopeedia köidet, kus leiduvat artikkel "juuksesalv". Leibnitz (kellel oli täiesti kiilas pealagi): "Kas selle juuksesalvi abil saab oma juuksed tagasi?" Tudeng (pilkavalt): "Noh, Teie ei soovi seda enam ometi kasutada?" L.: "Ei, kuid mul on üks vana muhv, sellel on karvad välja langenud." ** [[Emil Anders]], "Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused". Tõlkinud Aira Võsa, 2012, lk 89 * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja.» :"Mis? Kas [[köösner]], kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], muhv või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 34 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 4ibfmcd8ldukqu93ep70dco7a9gbidx 88537 88536 2022-07-26T13:55:42Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] '''Muhv''' on käte soojashoidmiseks ja kahtlase kirjavara transpordiks mõeldud enamasti karvane torukujuline riideese. ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud [[nädal]]al ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti [[koristamine|koristasin]], ja teie kõrguse muhv lamas [[tool]]il, ja — uskuge mind, ta pistis oma [[käed]] teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile [[suudlus|musu]] — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei [[uisutamine|uisutanud]] väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega [[tasakaal]]u, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma [[argus]]e üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Üks teine tudeng palus näha Krünitzi ökonoomilis-tehnoloogilise entsüklopeedia köidet, kus leiduvat artikkel "juuksesalv". Leibnitz (kellel oli täiesti kiilas pealagi): "Kas selle juuksesalvi abil saab oma juuksed tagasi?" Tudeng (pilkavalt): "Noh, Teie ei soovi seda enam ometi kasutada?" L.: "Ei, kuid mul on üks vana muhv, sellel on karvad välja langenud." ** [[Emil Anders]], "Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused". Tõlkinud Aira Võsa, 2012, lk 89 * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja.» :"Mis? Kas [[köösner]], kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], muhv või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 34 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 6x5catb6rt059o57c71221k1wsc3jwb 88538 88537 2022-07-26T13:56:53Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] '''Muhv''' on käte soojashoidmiseks ja kahtlase kirjavara transpordiks mõeldud enamasti karvane torukujuline riideese. ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud [[nädal]]al ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti [[koristamine|koristasin]], ja teie kõrguse muhv lamas [[tool]]il, ja — uskuge mind, ta pistis oma [[käed]] teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile [[suudlus|musu]] — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei [[uisutamine|uisutanud]] väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega [[tasakaal]]u, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma [[argus]]e üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Üks teine tudeng palus näha Krünitzi ökonoomilis-tehnoloogilise entsüklopeedia köidet, kus leiduvat artikkel "juuksesalv". Leibnitz (kellel oli täiesti kiilas pealagi): "Kas selle juuksesalvi abil saab oma juuksed tagasi?" Tudeng (pilkavalt): "Noh, Teie ei soovi seda enam ometi kasutada?" L.: "Ei, kuid mul on üks vana muhv, sellel on karvad välja langenud." ** [[Emil Anders]], "Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused". Tõlkinud Aira Võsa, 2012, lk 89 * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja." :"Mis? Kas [[köösner]], kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], muhv või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 34 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 97v425vaj694e3yz02cnj826xe3dxlr 88539 88538 2022-07-26T13:56:56Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_Loir_Portrait_of_a_woman_in_a_red_dress_with_a_black_muff.jpg|pisi|Marianne Loir (1715-1769), "Daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Lydia_(Mrs_Russell_of_Chelsea),_(circa_1910).jpg|pisi|Bess Norriss Tait, "Lydia (Mrs Russell of Chelsea)" (1910)]] [[Pilt:Edward Okuń - Dama z mufką.jpg|pisi|Edward Okuń, "Daam muhviga" (1912)]] '''Muhv''' on käte soojashoidmiseks ja kahtlase kirjavara transpordiks mõeldud enamasti karvane torukujuline riideese. ==Proosa== * "See oli nii, armuline preili," vastas mrs. Honour, "et ta tuli möödunud [[nädal]]al ühel päeval siia tuppa, kui ma parajasti [[koristamine|koristasin]], ja teie kõrguse muhv lamas [[tool]]il, ja — uskuge mind, ta pistis oma [[käed]] teie muhvi, sellessesamasse muhvi, mille teie kõrgus eile minule kinkis. Jätke! mr. Jones, ütlesin ma, te venitate mu perenaise muhvi välja ja rikute ära; aga tema muudkui hoidis käsi muhvis edasi, ja siis ta andis muhvile [[suudlus|musu]] — uskuge mind, et ma ei ole eluajal sihukest musu näinud." — "Arvatavasti ta ei teadnud, et see oli minu muhv," vastas Sophia. "Kuulake aga edasi, teie kõrgus. Ta andis muhvile uuesti ja uuesti musu ja ütles, et ilusamat muhvi pole terves maailmas. Võeh, sir, ütlen mina, seda muhvi olete te juba sada korda näinud. Jah, mrs. Honour, vastas tema, aga või ma siis midagi muud ilusat märkan, kui teie perenaine ise mul silma all on?" ** [[Henry Fielding]], "Tom Jones", IV raamat, 14. ptk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat 1981, lk 144 * Kitty ei [[uisutamine|uisutanud]] väga kindlalt; käed muhvist välja võtnud, hoidis ta nendega [[tasakaal]]u, lastes muhvil rippuda nööri otsas ja vaadates Levinile otsa, kelle ta ära tundis, naeratas temale ja oma [[argus]]e üle. ** [[Lev Tolstoi]], "Anna Karenina". I köide, I-IV jagu. Tõlkinud Selma Holberg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, lk 41 * Üks teine tudeng palus näha Krünitzi ökonoomilis-tehnoloogilise entsüklopeedia köidet, kus leiduvat artikkel "juuksesalv". Leibnitz (kellel oli täiesti kiilas pealagi): "Kas selle juuksesalvi abil saab oma juuksed tagasi?" Tudeng (pilkavalt): "Noh, Teie ei soovi seda enam ometi kasutada?" L.: "Ei, kuid mul on üks vana muhv, sellel on karvad välja langenud." ** [[Emil Anders]], "Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused". Tõlkinud Aira Võsa, 2012, lk 89 * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja." :"Mis? Kas [[köösner]], kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], muhv või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma muhv seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune [[nimi]]. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 34 * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. ** [[Helju Mikkel]], intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 ==Luule== <poem> Mäger kaugest laanesopist tundis rõõmu vatijopist. Rebane lõi saba puhvi, valis sinna juurde muhvi. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Sügislaat metsas" kogust "Igaühel oma pesa" (1978), lk 53 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] jdocw21dzu4rw1z875kcmbhqqsab8vu 0 13531 88573 63892 2022-07-26T14:35:15Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kaukaasia]]sse sõitsime keisrinna erarongiga, millel oli kolm salongvagunit, magamisvagunid, köögiruumid ja vagunid teenijaskonna jaoks. Rong sõitis läbi Venemaa valduste ja igaüks, kes vähegi võis, tuli raudtee äärde lehvitama. Kui Maria Fjodorovna enam ei jaksanud vastu lehvitada, tuli minul, nägu kübaraloori varjus, seista aknal ja mängida keisrinnat. Tema ise istus sel ajal salongis ja ladus pasjanssi. Mulle polnud sugugi vastumeelt lehvitada ja näha, kuidas mulle kniksu tehakse ja kummardatakse. Vahel tuli küll mõte, et inimesed paneksid pahaks, kui seda teaksid. Aga keisrinna väikest habrast kogu vaadates mõistsin ma, et ta lihtsalt ei jaksa ennast kogu aeg näidata. (lk 14) ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996 * Kui [[kuristik]]ku vaadata, siis ei tohiks kuristik sulle lehvitada. ** [[Terry Pratchett]], "Ajavaras", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 62 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] c77gfjanoyebeydzz6jdjk6dpwysw4k 88575 88573 2022-07-26T14:37:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kaukaasia]]sse sõitsime keisrinna erarongiga, millel oli kolm salongvagunit, magamisvagunid, köögiruumid ja vagunid teenijaskonna jaoks. [[Rong]] sõitis läbi [[Venemaa]] valduste ja igaüks, kes vähegi võis, tuli [[raudtee]] äärde lehvitama. Kui Maria Fjodorovna enam ei jaksanud vastu lehvitada, tuli minul, [[nägu]] kübara[[loor]]i varjus, seista aknal ja mängida keisrinnat. Tema ise istus sel ajal [[salong]]is ja ladus [[pasjanss]]i. Mulle polnud sugugi vastumeelt lehvitada ja näha, kuidas mulle [[kniks]]u tehakse ja [[kummardus|kummardatakse]]. Vahel tuli küll mõte, et inimesed paneksid pahaks, kui seda teaksid. Aga keisrinna väikest habrast kogu vaadates mõistsin ma, et ta lihtsalt ei jaksa ennast kogu aeg näidata. (lk 14) ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996 * Kui [[kuristik]]ku vaadata, siis ei tohiks kuristik sulle lehvitada. ** [[Terry Pratchett]], "Ajavaras", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 62 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 1mpxjlr04duks1qcsky3g4s7gv7os5j 88586 88575 2022-07-26T14:50:34Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ja siis oli ta Le Havre'is, oli laeval ja seisis teiste reisijate hulgas ning lehvitas [[taskurätt]]i, kuigi tal polnud kedagi, kes oleks talle vastu lehvitanud. Ei olnud seda tõenäoliselt ka paljudel teistel lehvitajatel. Xavier'l oli õigus olnud — see oli väga kirev seltskond. [[Võõrkeel|Võõraid keeli]] rabises ta kõrvus. Põgenejad — või ainult taganejad? Kas nad tulevad kord tagasi, et aidata oma vana ema, kes nüüd, käsist ja jalust seotud, ei saanud neile isegi jumalagajätmiseks lehvitada? :Või ütleme siiski lõpuks, et [[sadam]]as, kõigi saatjate ja mahajääjate hulgas, oli ka keegi, kes talle lehvitas? Üks kõhn tumedavereline tütarlaps, kes seisis värisedes külmas [[tuul]]es ja lehvitas, ilma et ta oleks näinud Pablot või see teda. Lehvitas lõplikuks jumalagajätuks. :Ei, see oleks liiga kunstlik ja liiga sentimentaalne. Maria ei ole seal. Maria on kadunud, lõplikult kadunud. Maria on ainult unistus. * [[Karl Ristikivi]], "Lohe hambad" 1970, lk 251-252 * [[Kaukaasia]]sse sõitsime keisrinna erarongiga, millel oli kolm salongvagunit, magamisvagunid, köögiruumid ja vagunid teenijaskonna jaoks. [[Rong]] sõitis läbi [[Venemaa]] valduste ja igaüks, kes vähegi võis, tuli [[raudtee]] äärde lehvitama. Kui Maria Fjodorovna enam ei jaksanud vastu lehvitada, tuli minul, [[nägu]] kübara[[loor]]i varjus, seista aknal ja mängida keisrinnat. Tema ise istus sel ajal [[salong]]is ja ladus [[pasjanss]]i. Mulle polnud sugugi vastumeelt lehvitada ja näha, kuidas mulle [[kniks]]u tehakse ja [[kummardus|kummardatakse]]. Vahel tuli küll mõte, et inimesed paneksid pahaks, kui seda teaksid. Aga keisrinna väikest habrast kogu vaadates mõistsin ma, et ta lihtsalt ei jaksa ennast kogu aeg näidata. (lk 14) ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996 * Kui [[kuristik]]ku vaadata, siis ei tohiks kuristik sulle lehvitada. ** [[Terry Pratchett]], "Ajavaras", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 62 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] b2wond79ndy6mn5wauxix07zv7glv4f 88601 88586 2022-07-26T15:20:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ja siis oli ta Le Havre'is, oli [[laev]]al ja seisis teiste reisijate hulgas ning lehvitas [[taskurätt]]i, kuigi tal polnud kedagi, kes oleks talle vastu lehvitanud. Ei olnud seda tõenäoliselt ka paljudel teistel lehvitajatel. Xavier'l oli õigus olnud — see oli väga kirev seltskond. [[Võõrkeel|Võõraid keeli]] rabises ta kõrvus. Põgenejad — või ainult taganejad? Kas nad tulevad kord tagasi, et aidata oma vana ema, kes nüüd, käsist ja jalust seotud, ei saanud neile isegi jumalagajätmiseks lehvitada? :Või ütleme siiski lõpuks, et [[sadam]]as, kõigi saatjate ja mahajääjate hulgas, oli ka keegi, kes talle lehvitas? Üks kõhn tumedavereline tütarlaps, kes seisis värisedes külmas [[tuul]]es ja lehvitas, ilma et ta oleks näinud Pablot või see teda. Lehvitas lõplikuks jumalagajätuks. :Ei, see oleks liiga kunstlik ja liiga sentimentaalne. Maria ei ole seal. Maria on kadunud, lõplikult kadunud. Maria on ainult unistus. * [[Karl Ristikivi]], "Lohe hambad" 1970, lk 251-252 * [[Kaukaasia]]sse sõitsime keisrinna erarongiga, millel oli kolm salongvagunit, magamisvagunid, köögiruumid ja vagunid teenijaskonna jaoks. [[Rong]] sõitis läbi [[Venemaa]] valduste ja igaüks, kes vähegi võis, tuli [[raudtee]] äärde lehvitama. Kui Maria Fjodorovna enam ei jaksanud vastu lehvitada, tuli minul, [[nägu]] kübara[[loor]]i varjus, seista aknal ja mängida keisrinnat. Tema ise istus sel ajal [[salong]]is ja ladus [[pasjanss]]i. Mulle polnud sugugi vastumeelt lehvitada ja näha, kuidas mulle [[kniks]]u tehakse ja [[kummardus|kummardatakse]]. Vahel tuli küll mõte, et inimesed paneksid pahaks, kui seda teaksid. Aga keisrinna väikest habrast kogu vaadates mõistsin ma, et ta lihtsalt ei jaksa ennast kogu aeg näidata. (lk 14) ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996 * Kui [[kuristik]]ku vaadata, siis ei tohiks kuristik sulle lehvitada. ** [[Terry Pratchett]], "Ajavaras", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 62 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] br2s5k4b8t6j2l1dxmapik2uyd3nohn 0 13612 88689 86857 2022-07-26T21:38:21Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Vaovahesse oli kogunenud kena loiguke [[vihm]]avett, [[tüdruk]] oli põlvili maas ja latsutas kahe peoga vastu armsalt lirtsuvat vedelat [[pori]]. :"Näe, kui ilus," [[Näitamine|näitas]] ta meile kahte kummikut, mis võisid alguses olla [[kollane|kollased]], nüüd aga seisid ääreni nätsket pori täis ja kummalgi lilla [[kartul]]iõiekobar keskele ehteks torgatud. * [[Asta Kass]], "Pahupidi puhkus". Tallinn: Tiritamm, 2006, lk 64 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Jalanõud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] at9tgxchdz32u1tydmlvqmq28iicip9 88690 88689 2022-07-26T21:39:53Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wellies.jpg|pisi|Kummikud]] ==Proosa== * Vaovahesse oli kogunenud kena loiguke [[vihm]]avett, [[tüdruk]] oli põlvili maas ja latsutas kahe peoga vastu armsalt lirtsuvat vedelat [[pori]]. :"Näe, kui ilus," [[Näitamine|näitas]] ta meile kahte kummikut, mis võisid alguses olla [[kollane|kollased]], nüüd aga seisid ääreni nätsket pori täis ja kummalgi lilla [[kartul]]iõiekobar keskele ehteks torgatud. * [[Asta Kass]], "Pahupidi puhkus". Tallinn: Tiritamm, 2006, lk 64 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Jalanõud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] mcych76n4bgghtcml4u29um5glkwfca 0 13887 88511 68245 2022-07-26T12:34:08Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Peter Wimsey:] "Aga — nojah — tahan ainult öelda, et — vaadake, kas te kunagi [[lapsepõlv]]es sonkisite keppide ja igasuguste toigastega vaikseid, salapärase väljanägemisega [[tiik]]e, lihtsalt selleks, et näha, mis nende põhjas on?" :"Tihtipeale," vastas härra Murbles. "Mulle meeldis väga [[looduslugu]] ning kui ma nii pika aja möödudes seda öelda võin, oli mul küllalt märkimisväärne tiigifauna kollektsioon." :"Kas te juhtusite kunagi oma uurimise käigus põrgulikku [[hais]]u üles keerutama?" :"Kulla lord Peter — te teete mind päris murelikuks." (lk 23-24) * "Kuulge, Wimsey," küsis kapten Culyer Bellona klubis, "kas te ei lõpetagi ära oma uurimist või kuidas seda nimetada? Klubi liikmed nurisevad tõsiselt ja ma ei saa seda neile pahaks panna. Nende meelest on teie lõppematud pärimised talumatult tüütud, vanapoiss, ja ma ei saa keelata neil mõtlemast, et selle kõige taga peab midagi olema. Inimesed kurdavad, et [[portjee]]d või [[kelner]]id ei pööra neile tähelepanu, sest teie lobisete nendega alalõpmata ning kui te parjasti seda ei tee, siis tolknete te baaris ja kuulate teiste jutuajamist pealt. Kui see on teie meelest [[taktitunne|taktitundeline]] viis uurimist läbi viia, siis ma tahaksin, et te teeksite seda taktitundetult. Asi hakkab läbinisti ebameeldivaks muutuma." (lk 81) ** [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * "Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed," ütles Kingpool. "See on hiigla vahva, kui saab midagi uurida." :Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto. :"Tee peal on [[jäljed]]," ütles ta. "Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi." :"Igatahes," nõustus Kingpool. "Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki." (lk 62) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele uuritud ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] jbr8ey6i3im4lkiav7fte73monjwvtd 0 14730 88648 73707 2022-07-26T16:06:29Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tänapäeval on jutuks [[kliimamuutus]]. Paari miljardi aasta pikkuse maailma ajaloo kestel võis muidugi tekkida kliimamuutusi. Ilma kliima soojenemisteta poleks inimesi ülepea olemas. Juba see talumatu toon [[ökoloogia]]peatükis. Nii süüdlaslik. Ainult selle peal väljas, et tekitada süümepiinu. Maailma lõpp saabub ülehomme. Nagu kirikus. Ainult ilma [[paradiis]]ita. [[Moraal]]il oli bioloogiasse sama vähe asja kui [[poliitika]]sse. Nagu oleks inimene ainus elusolend, kes oma [[keskkond]]a hävitab. Kõik [[organism]]id tegid seda. Iga isend kasutas ruumi ja ressursse ning jättis endast maha jäätmed. Iga elusolend võttis teiselt eluruumi ära. Kus oli juba keha, seal ei saanud olla teist keha. [[Linnud]] ehitasid [[pesa|pesi]], [[mesilased]] [[kärg]]i, inimesed maju. Looduslikku [[tasakaal]]u polnud olemas. Ainete ringlus, mis kõike elus hoidis, tekkis ainult [[tasakaalutus]]est. Päike, mis iga päev tõusis. Võimas energiavoog, mis meid elus hoidis. [[Tasakaal]] oli lõpp, surm. (lk 127) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 * [---] Johanna on veendunud, et [[ema]] on [[isa]] lõplikult maha kandnud, kes neid tuhandeid [[haud]]u ikka tagantjärele kindlaks teha suudab, ema teeb ainult Johanna jaoks näo, et isa on kusagil olemas, aga aegapidi nihkub see kusagil ikka kaugemale ja kaugemale nii ajas kui ruumis, ulatub juba peaaegu Hiinamaale, mis, nagu öeldud, on ema jaoks maailma lõpp. (lk 26) ** [[Astrid Reinla]], "Johanna H. lugu", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987 * Seda ei tohi unustada: ühe loo [[lõpp]] on vaid teise [[algus]]. Lõpuks on seda ju ennegi juhtunud. [[Inimesed]] surevad. Vana kord saab läbi. Sünnivad uued [[ühiskonnad]]. Kui me ütleme, et käes on "maailma lõpp", on see tavaliselt vale, sest [[planeet|p l a n e e d i g a]] on kõik hästi. :Aga niimoodi see maailm lõpeb. :Niimoodi see maailm lõpeb. :''Niimoodi see maailm lõpeb.'' :Viimast korda. (lk 17) * [[N. K. Jemisin]], "Viies aastaaeg", tlk Sash Uusjärv, 2018 * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt lükkas Lancelot lahti majakese rulooga ukse. Ta tegi ühe enesekindla sammu õuejääle, ja ehkki viivu [[libastumine|libises]] ta nõtkelt, [[arabesk]]i sooritav nõrk jalg pikalt taga, kraapsas parem varvas kivi, pidurdades jala libisemise, keha liikus edasi, ta pöörles värtnana ning prantsatas sedavõrd ägedalt sabakondile, et oli sunnitud veerema küljeli ja krigistama hambaid. Kaua oigas ta valudes. Püsti ukerdades kleepus põsk jääl, ta rebestas pealmisi nahakudesid, ja kui ta puudutas [[marrastus]]t, said sõrmeotsad natuke veriseks.<!--//--> :[[Mägironija]]na tõngus ta käsikaudu taas verandale ja majakesse, kus ta lebas põrandal ja hingeldas. Vana hea pakasetaat, mõtles ta. Õigus oli neil, kes ütlesid, et maailm lõpeb jääs. [Nad eksisid. See lõpeb tules.] (lk 130-131) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 ==Luule== <poem> ... kui lõpeb ilm ja maa ja [[universum]]eidki tabab hääb ning üksinda jääd sa, siis sinus iga olend kestma jääb; kaob surm, tal puudub [[ruum]], et saada jagu ainsast [[aatom]]ist; sa, hävimatu tuum, jääv [[hingus]], kätkev kogu [[olemine|olemist]]. </poem> * [[Emily Brontë]], "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183 [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Geograafia]] 7f0uh9eblb5rayvjqn7ciyjvg05vc9m 0 17876 88520 83422 2022-07-26T12:45:46Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Kõigepealt joome kosutavat teed," pakkus Agnessa, "melissi-lavendli ja lõhnava mündi teed. [[Lavendel]] on armurohi, nukrameelsuse rohi, münt on meelepuhastaja, [[meliss]] aga päikeseline meelerahustaja. Kui seda teed jood, siis hakkab hing looma, keha hingama ja tärkavad meelelised tunded." (lk 55) ** [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014 * Sammalhabe vaatas Muhvile uurivalt otsa. :"Usun, et mõistan sind," ütles ta siis. "Rotid pole loodusele tõesti teab mis eriliseks kaunistuseks. Aga õnneks on olemas mitmesuguseid vahendeid, mis aitavad hingelist [[tasakaal]]u tagasi saada. Kõige parema mõjuga on minu arvates [[rahustamine|rahustav]] tee. Selleks tuleb võtta <!--//-->üks osa [[köömned|köömneid]], kaks osa [[ubaleht|ubalehelehti]], kolm osa [[palderjan]]ijuuri, ja ongi kogu materjal koos, mida rahustuseks vaja." :"Kasvab see materjal sul [[habe]]mes või?" küsis Muhv kõhklevalt. :"Seda mitte," naeratas Sammalhabe. "Aga milleks on siis olemas [[mets]]?" (lk 94-95) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] feuwiljqy71rf3m45plz0i24na898x6 0 18578 88600 87703 2022-07-26T15:18:01Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Agnès_Martin-Lugand_-_2018_(cropped).jpg|pisi|Agnès Martin-Lugand 2018. aastal]] '''Agnès Martin-Lugand''' (sündinud 22. juulil 1979) on prantsuse kirjanik. Eesti keelde on tõlgitud tema esikromaan "Les gens heureux lisent et boivent du café" (2013). =="Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi"== Agnès Martin-Lugand, "Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi". Tõlkinud Pille Kruus, 2014. * Tipphetk saabus siis, kui Félix asetas diivanilauale reisifirmade reklaamvoldikud. Ma teadsin väga hästi, mida ta sepitseb: päikeselist [[puhkus]]t kõige selle juurde kuuluvaga. Turismigrupid, lamamistoolid, [[palm]]id, odava [[rumm]]iga [[kokteil]]id, läikivad päevitunud [[keha]]d, veevõimlemistunnid, et saaks [[treener]]it jõllitada - Félixi jaoks unelm, minu jaoks [[õudusunenägu]]. Kõik puhkajad tillukesel rannaribal üksteiste otsas hunnikus või õhturiietuses Rootsi laua ees trügimas, et nohisev naaber viimast [[vorst]]i jumala eest endale ei napsaks; ja kõik need inimesed rõõmustamas, et on kümneks tunniks [[lennuk]]isse lärmavate laste keskele suletud - kõik see ajas mind oksele. (lk 19) * Üritasin korduvalt [[sigaret]]ti süüdata. Lõikav [[tuul]] ei vaibunud hetkekski, see hakkas mulle juba pinda käima. Asi läks veel hullemaks, kui sain aru, et tuul suitsetab minu eest. Seetõttu süütasin enne pagasi pealelaadimist veel ühe sigareti. Vahepeal panin põlema ka juuksesalgu, mis mulle tuuleiili tõttu näkku lajatas. (lk 35) * Pidin leiutama mooduse, kuidas mitte märjaks saada iga kord, kui lähen värsket [[õhk]]u hingama. Täna olin taas alt läinud. Esimese asjana otsustasin loobuda [[vihmavari|vihmavarjust]], millest polnud vähimatki tolku, sest olin nelja päevaga lõhkunud [[neli]] vihmavarju. Teise asjana otsustasin enam mitte loota päikesekiirtele, mis kadusid sama kärmelt, kui ilmusid. Kolmanda ja viimase asjana otsustasin õue minekuks valmistuda vihmasaju ajal, sest selleks hetkeks, kui ma kummikud jalga, kolm [[kampsun]]it ja mantli selga ning [[sall]]i kaela sain, võis sadu olla lakanud ja mul oli väiksem oht märjaks saada. (lk 43) * Pidin tegema [[suurpuhastus]]e, et [[maja]] taas korda saada. Polnud tähtis, kus riigis [[joomine|juua]] või [[pohmelus]]t põdeda - tagajärjed olid sama. (lk 59) * Tundsin end halvasti, väga halvasti. Pint Guinnessi tundus tõeline väljakutse. Olin juba märganud, et kõik iirlannad joovad seda, aga mina polnud iirlanna. Ma olin pisike pariisitar, kes oli veendunud, et see [[õlu]] on vastik. Aga mu kõht oli juba talunud nende halba [[vein]]i, küll ta ka nende vaadiõlle ära kannatab. Pealegi polnud mul valikut. Pirtsutamine oli selle kuti seltskonnas välistatud. :"Mille terviseks me joome?" uurisin. :"[[Vaherahu]]." :Võtsin end kokku ja lonksasin. Seejärel teist korda. :"See jälkus maitseb hästi, natuke [[kohv]]i maitsega," ütlesin iseendale. (lk 88) * Olin alguses tagasi. Miski polnud muutunud: kiirustavad linnaelanikud, põrgulik [[liiklus]], sagimine poodides. Olin unustanud, et pariislased on pidevalt hapu näoga. Inimliku soojuse praktika iirlaste juures pidanuks kooliprogrammis kohustuslik olema. Mõtlesin sellele, aga teadsin väga hästi, et vähem kui kahe päeva pärast on mu enda ilme sama tuim ja ebasõbralik. (lk 141) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Martin-Lugand, Agnès}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]] cwz72li2fg73p9kmi1830nz4v3w944o 0 18581 88671 87707 2022-07-26T16:21:52Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lauren groff bw.jpg|pisi|Lauren Groff (2007)]] '''Lauren Groff''' (sündinud 28. juulil 1978 Cooperstownis New Yorgi osariigis USAs) on USA kirjanik. =="Moirad ja fuuriad"== Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad", tlk Lauri Saaber, 2017 * Tihe uduvihm taevast nagu eesriide äkiline võbelus. Merelindude hääleharjutused katkesid, [[ookean]] jäi tummaks. Üle vee tuhmusid halliks majaakende tuled. :Kaks inimest tulid mööda [[rand]]a. Temake oli linalakk; joonistus teravalt välja rohelistes bikiinides, ehkki oli maikuu [[Maine]]'i osariigis ja külm. Tema oli kõrget kasvu ja reljeefne; ta sees veikles valgus, mis püüdis ja peatas pilku. Nende nimed olid Lotto ja Mathilde. :Veidi aega vaadesid nad luitelompi tulvil ogalisi olendeid, kes pagesid, paisates üles liivakeermeid. Siis võttis tema käte vahele temakese näo, et suudelda kalbeid huuli. Ta oleks võinud praegu õnnest surra. Tema nägemuses tõusis [[meri]] neid endasse imema, limpsas neil keelega liha luudelt, rullis nende konte sügaviku koralsetel purihammastel. Juhul kui mu kõrval on temake, mõtles ta, kanduksin ma sellega lauldes kaasa. :Nojah, ta oli ka noor, kõigest kakskümmend kaks, ning tolsamal hommikul olid nad salaja [[abiellumine|abiellunud]]. [[Liialdus]]ed võis asjaolusid arvestades andeks anda. (lk 9, romaani algus) * Ta igatses midagi sõnatut ja võimsat - mida? Kanda temakest üll. Ta kujutles, kuidas elab eatuna temakese [[soojus]]es. Inimesed ta elus olid langenud ära ükshaaval nagu [[doomino]]kivid; tema liigutused <!--//-->vangistasid temakest järjest rohkem, välistades hülgamise. Ta kujutles elukestvat koinimist rannal, kuni nemadki saavad üheks muldvanadest paaridest, kes harrastavad hommikuti [[kiirkõnd]]i, ihu kui pähkli lakeeritud viljaliha. Veel vanast peast valsitab ta temakese luidete keskele, kus teeb oma tahtmist abikaasa seksikate habraste linnuluude, plastpuusade ja bioonilise põlvega. Taevas terendaksid vetelpäästedroonid, vilgutaksid tulesid, komistaksid kõuehäälel ''Liiderdajad! Liiderdajad!'', et kihutada nad patustena lagedale. Ja nii terve igaviku. Ta sulges silmad ja soovis. Temakese ripsmed ta põse vastas, reied ta piha ümber, nende hirmuäratava julgustüki esimene pühitsus. Abielu tähendabki ju igavikku. :[Ta oli kavandanud viisakat voodit, tseremoniaalsuse aimust: oli näpanud toakaaslase Samueli [[rannamaja]], kuna oli veetnud seal enamiku suvesid alates viieteistkümnendast eluaastast ja teadis võtme peituvat aias karettkilpkonna kilbi all. Majas šotiruudulised mustrid ja lillelised Liberty mööblikatted ning paksu tolmuga Fiestawarei serviisid; rünkliku ranna kohal plinkis öösiti külalistetuppa tuletorni kolmikrütm. Hoopis nõnda oli Lotto kujudenud esimest korda hunnitu tüdrukuga, kelle oli nõidunud enesele naiseks. Kuid Mathilde oli propageerinud vabaõhuvahekorda, ja õigusega. Mathildel on alati õigus. Selle avastab ta juba üsna varsti.] :Liig ruttu möödus kõik. Kui temake karjatas, sööstsid [[kajakad]] düüni varjust madalatesse pilvedesse nagu haavlilaeng. Hiljem näitab temake talle marrastust kaheksanda selgroolüli juures, mille tekitas rannakarp, kui ta kaevus ühtesoodu oma mõrsjasse. Nad olid surutud nii lähestikku, et kui nad naersid, kerkis tema naer temakese kõhukoopast, aga temakese naer ta kurgust. Ta suudles temakese põsesarnu, rangluud, randme juurjate siniste soontega valendikku. Kohutav nälg, mida ta oli lootnud rahuldada, polnudki rahuldatud. Lõpp ilmnes alguses. (lk 9-10) * "Minu naine," ütles ta. "Minu." Üll kandmise asemel võiks ta ehk temakese täienisti alla neelata. :"Ahah," ütles temake. "Just. Olen ma ju [[vallasvara]]. Mu kuninglik [[suguvõsa]] vahetas mind kolme muula ja võinapakese vastu." :"Ma armastan su võinapakest," ütles tema. "Nüüd on see minu võinapake. Nii soolane. Nii magus."<!--//--> :"Aitab," ütles temake. Kadunud oli naeratus, nii uje ja lakkamatu, et ehmatav oli näha lähiplaani selleta. "Mitte keegi ei kuulu kellelegi. Meie saavutame midagi suuremat. Uut." (lk 10-11) * Mõtlikul pilgul haukas ta hellalt temakese ninaotsa. Armastanud need kaks nädalat kõigest jõust, oli ta pidanud temakest ses armastuses klaastaldrikuna lüümjaks. Oli näinud, kuidas headus ulatub südamikuni välja. Kuid klaas on õrn, vaja on olla ettevaatlik. "Sul on õigus," ütles ta, ja mõtles ise vastupidist; ta mõtles, kui sügavalt kuuluvad nad kokku. Kui kindlalt. :Nende kahe ihu, jahtuma hakanud higist libedat, lahutas tibatilluke tühe, kuhu mahtus vaevalt õhk. Ometigi oli kolmas isik, nende [[abielu]], sedakaudu sisse lipsanud. (lk 11) * [[Abielu]] — üksikosadest koosnev ühtsus. Lotto valjuhäälne ja valgusküllane, Mathilde vagane ja valvas. Hõlpus oli uskuda, et Lotto on valitsev pool, see, kes dikteerib tooni. On tõsi, et terve ta senine elu moodustas pideva [[areng]]u Mathilde suunas. Kui elatu poleks valmistanud teda ette Mathilde saabumise hetkeks, poleks ''neid'' kunagi olnudki. (lk 12) * Lotto ilmus lavale: pisike paharet, käed-jalad pikaksveninud, kämblad-päkad tohutud, kopsumaht ebaharilikult tugev. Gawain viis [[poeg|poja]] akna valgusvihku. Tuul tõusis taas, elusad tammed dirigeerisid <!--//-->tormi samblaste käsivartega. Gawain nuttis. Oli jõudnud [[eneseteostus|eneseteostumiseni]]. "Gawain juunior," ütles ta. :Ent lõppude lõpuks nägi vaeva ju Antoinette, ja kuumavad tunded, mida äratas temas abikaasa, olid juba pooleldi pojale üle kantud. "Ei," ütles Antoinette. Ta meenutas üht kohtingut Gawainiga kastanpruunis kinosaalis, ekraanil oli jooksnud "Camelot". "Lancelot," ütles ta. Olgu ta mehed rüütliteemalised. [[Huumorimeel]] ei puudunud temalgi. :Enne kui torm tabas uuesti, toodi arst Antoinette'i jälle kokku õmblema. Sallie tupsutas lapsukese nahka oliiviõliga. [[Tädi]]le näis, nagu hoiaks ta peos iseenda tuksuvat südant. "Lancelot," sosistas tädi. "Mäherdune nimi. Kolki saama hakkad sa kindla peale. Aga ära pabista. Mina hoolitsen, et sa oleksid Lotto." Ja kuna Sallie oli võimeline tegutsema nagu hiir seina sees, kellega sarnaneski, siis hakati poissi tõesti hüüdma Lottoks. (lk 12-13) * Lapsuke väntsutas ema. Antoinette'i keha oli puru, rinnad puretud. [[Imetamine]] ei õnnestunud. Ent niipea kui Lotto naeratas ja ema nägi, et maimuke on tema näo järgi, tema põselohukeste ja sarmiga, andestas ta pojale. Lohutav oli leida pojas oma tuttavat [[ilu]]. Tema mehe suguvõsa polnud veetlev rahvas, põlvnes Florida igat masti asukatest - hispaanlaste, šotlaste, ärakaranud orjade, seminolide ja seiklejate kaudu timukua indiaanlastest; põhiliselt oli neil põllutööliste kõrbemaläinud välimus. Sallie oli terava palgega ja kondine. Gawain aga karvane vaikiv koljat; Hamlinis naljatati, et mees olevat vaid pooleldi inimene, sigitajaks [[karu]], kes oli eksitanud Gawaini ema teel õuekemmergusse. Läbi aegade olid Antoinette'i köitnud pumatiga võitud ja lakutud, lobeda sammuga laristajad, kuid aasta pärast laulatust erutas [[abikaasa]] teda ikka veel nõnda, et õhtuti avastas ta end järgnemas koju jõudnud mehele duši alla täies riides otsekui transsilangenu. (lk 13) * Ta sõitis liini lõppu, rahade lõppu, pöidlaküüdiga Weeki Wachee veeparki. Kui ta astus seal kabinetti, piidles pargi direktor tema punakuldseid pihani juukseid, tema kumerusi, mis olid nagu Ameerika mäed, ning pomises: ''Jah.'' :Merineitsinduse paradoks: mida laisem näib [[merineitsi]], seda rängemalt ta rügab. Antoinette naeratas raugelt ning sädeles. Teda müksasid manaatid; tema juukseid näksisid päikeseahvenad. Ent kahekümne kolme kraadine vesi oli jahe, hoovus tugev, õhk kopsudes täpselt mõõdetud, et reguleerida kerkimist või vajumist. Merineitsid ujusid-laskusid teatrisse läbi pika mustendava tunneli; vahetevahel takerdusid juuksed ja naelutasid su skalpipidi paigale. [[Publik]]ut ta ei näinud, kuid tajus klaasi taga nende silmade raskust. Ta küttis nähtamatud pealtvaatajad üles, pani nad uskuma. Aga vahetevahel, kui ta ajas suu kõrvuni, mõtles ta sireenidele, keda teadis tema: mitte teeseldud läägele Väikesele Merineitsile, vaid tollele, kes loobus keelest ja laulust ja sabast ja kodust surematuse nimel. Kes laulaks karidele mehi tulvil laevu ning jälgiks julmal pilgul sügavikus lõtvujaid. (lk 14) * Aasta pärast, kui Antoinette konutas ühel päeval suruõhukambris, rullides säärtelt sabasorgu, nihkus Sallie ligi. Ulatas Disney uue Orlando-pargi voldiku. "Sina oledki [[Tuhkatriinu]]," sosistas Sallie. :Seesugust mõistmist polnud Antoinette elus kogenud. "Olen jah," ütles ta. :Ja Tuhkatriinu ta oli. Talle sobitati ümber võruseelikuga satiinkleit ning pähe teemante imiteeriv [[tiaara]]. Korter asus tal apelsinisalus, uueks korterikaaslaseks Sallie. (lk 15) * Kui Gawain tassis trepist üles perekondliku [[kiiktool]]i, päevitas Antoinette palkonil mustade bikiinide ja punase huulepulgavõõba väel. :Mees täitis ukseava: kuus jalga kaheksa tolli, nii karvane, et habe ei eristunud soengust, nii üksildane, et naisterahvad haistsid seda tema kiiluvees, kui ta mööda läks. Teda oli arvatud tobukeseks, ja ometi, kui ta vanemad hukkusid autoavariis, jättes ta kahekümneaastaselt kahekesi seitsmeaastase õega, oli tema ainus, kes taipas perekondliku maa väärtust. Nende sääste kasutas ta sissemaksena, et ehitada [[tehas]] perekonna puhta külma [[allikavesi|allikavee]] villimiseks. Floridalaste [[sünniõigus]]t omanikele müütada oli moraali mõttes ehk piiripealne asi, aga ühtlasi ameerikalik rahategemise viis. Jõukust korjas ta sukasäärde ega kulutanud. Kui tema naisenälg kippus liig ägedaks, oli ta ehitanud härrastemaja, palistuseks jämedad valged korintose [[sambad]]. Ta oli kuulnud, et [[naised]] armastavat suuri sambaid. Ta ootas. Naisi ei tulnud. :Siis helistas tema õde ja käskis toimetada uude korterisse perekondlikku kribukrabu, ja siin ta nüüd oli, unustas hingamise, kui nägi Antoinette'i, kurvikat ja kahvatut. Mõistmatuse, mida ilmutas vaatepildi vastu temake, võis andeks anda. Vaene Gawain, juuksed pulstis, tööriided räpased. Naeratav Antoinette heitis uuesti pikali, et lasta end kummardada päikesel. (lk 15) * Sallie vahtis sõbrannat ja venda; tajus, kuidas tükid klõpsatasid paika. Ütles: "Gawain, see on Antoinette. Antoinette, see on mu vend. Tal on pangas paar miljonit." Antoinette tõusis, heljus üle toa, lükkas [[päikeseprillid]] laubale. Gawain oli küllalt lähedal, et näha pupilli neelamas iirist, millele järgnes tema peegeldus mustal taustal. :[[Pulmad]] toimusid ülepeakaela. Antoinette'i merineitsid istusid kirikutrepil, sabad helkimas, ja loopisid pruutpaari poole kamaluga kalatoitu. Jänkid talusid kuumust mõrult. Sallie oli voolinud tordile venna martsipankujukese, kelle õlal lesiskles Antoinette - adaadžo, merineitsietenduste uhke kulminatsioon. Nädalaga oli majja tellitud mööbel, värvatud koduabilised, buldooserid koukisid basseini jaoks mulda välja. Kindlustanud [[mugavus]]ed, ei olnud Antoinette'l raha kulutamiseks rohkem kujutlusvõimet; kõige muu puhul piisas ju kataloogikvaliteedist. :Mugavustesse suhtus Antoinette kui oma pärisosasse, aga ta polnud arvestanud [[armumine|armumisega]]. Teda üllatas Gawaini hellus ja selgus. Ta võttis mehe käsile. Kui ta ajas maha karvatuustid, avastas ta tundliku näo, lahke suujoone. Rätsepaülikondades ja naise ostetud sarvraamidega [[prillid]]es oli abikaasa väärikas, ehkki mitte võluv. Mees-muundatu läkitas talle üle toa naeratuse. Sel hetkel lahvatas veiklemine temas leegiks. :Kümme kuud hiljem tulid orkaan ja lapsuke. (lk 16) * Gawain kallas pojasse kogu armastuse, mida oli nii kaua alla neelanud. Laps kui lihakssaanud lootuse tombuke. Poega hällitades tundis eluaeg tohmaniks hüütud Gawain süles [[geniaalsus]]e raskust. (lk 16) * Sallie panus oli ohjata majapidamist. Ta palkas [[lapsehoidja]]id ja vallandas selle eest, et nad polnud tema. Kui lapsuke hakkas sööma päristoitu, mälus Sallie pudiks banaane ja avokaadosid, poetas maimukesele suhu nagu linnupojale. (lk 16) * Ja niipea kui Antoinette oli pälvinud suhestuva naeratuse, pööras temagi energia Lotto suunas. Ta mängitas [[Beethoven]]it, kõlarid põhja keeratud, hõikudes raamatuist loetud muusikatermineid. Tudeeris kaugõppes varajast Ameerika mööblikunsti, Kreeka mütoloogiat, lingvistikat, ning luges oma koolitööd täispikkuses ette. See titetoolis <!--//-->püreeplekiline laps püüab ehk kinni vaid kaheteistkümnendiku mu ideedest, mõtles ta, kuid kes teab, mis lapseajusse tegelikult salvestub. Juhul kui sirgumas oli suurmees, milles Antoinette ei kahelnud, kavatses ta poja suurusele viivitamatult aluse panna. (lk 16-17) * Antoinette'i tasu oli Lotto aukartustäratava [[mälu]] avaldumine kahe aasta vanuses. [Tumedavõitu and; muudab asjad tulevikus lihtsamaks, aga poisi laisemaks.] Ühel hommikul tuli pojuke allkorruse söögituppa, ronis toolile ja lõugas lasteluuletuse, miile Sallie oli õhtul ette lugenud. Gawain aplodeeris hämmastusega ja Sallie pühkis kardinasse silmi. "Braavo," ütles Antoinette kõigutamatult ja kergitas tassi, et kohvi juurde valataks, varjates kätevärina. Sallie luges õhtuti pikemaid luuletusi; needki olid poisil hommikul sõna-sõnalt peas. Menu kasva tas enesekindlust: poiss tajus, et vallutab nähtamatut treppi. Käisid paadimehed istanduses riigipühi veetmas, hiilis Lotto õue ja puges pimedas külaliste peolaua alla. Nagu koopast nägi ta sealt jalgu, mis pungusid meeste mokassiinidest, nägi naiste püksikute niiskeid pastelseid merikarpe. Mürisevate kiiduhõisete saatel kargas ta lagedale, karjudes Kiplingi poeemi "Kui..." [[Nauding]]u, milleks oli nende võõraste [[aplaus]], torkas katki Antoinette'i kitsi naeratus, ema tasane "Mine magama, Lancelot" tema ülistamise asemel. Ema oli märganud, et kui ta poissi ülistab, ei pinguta too enam. [[Puritaan]]id taipavad ka tasu edasilükkamise väärtust. (lk 17) * Lotto oli tilluke [[täiskasvanu]], kõneosav ja helge loomuga. Ema hoidis teda veel aastakese koolist eemal, ja kuni esimesse klassi minekuni ei tundnud ta teisi lapsi, kuivõrd Antoinette oli väikese linnakese jaoks liiga hea; töödejuhataja tütred olid muhkus metslased, ema aga teadis, kuhu säherdune [[sõprus]] viiks - ei, aitäh. (lk 17) * Kaugõpingud oli Antoinette juba aastaks unarusse jätnud, eelistades üht [[telejutlustaja]]t, sellise välimusega, nagu oleks mõni laps nikerdanud vahtplastist büsti ja vesivärvidega üle maalinud. Jutlustaja naisel oli püsiripsmetušš, juuksed sätitud keerukaks katedraaliks, mida Antoinette jäljendas. Antoinette palus posti teel jumalasõna kuulutavaid kassette ja kuulas basseini ääres kassetimängijast tohutute kõrvaklappidega. Kirjutas hiljem üüratuid [[tšekk]]e; need põletas Sallie valamus. "Kullake," sosistas Antoinette Lottole tol ööl. "Me oleme siin, et päästa su [[hing]]. Tead sa, mis juhtub su isa ja tädi taoliste uskmatutega, kui tuleb [[viimne kohtupäev]]?" Ema ei jäänud vastust ootama. Oo, ta oli proovinud näidata Gawainile ja Salliele valgust. Ihkas jagada nendega paradiisi, kuid nemad ainult naeratasid areldi ja taganesid. Ta on sunnitud pojaga pilveistmelt vaatama ja kurvastama, mismoodi teised kaks pereliiget põlevad sügavuses kogu igaviku. Aga Lotto päästab ta ''ilmtingimata''. Ema läitis tiku, asus väreleval summutatud häälel lugema [[Ilmutuseraamat]]ut. Tiku kustumisel süütas ema järgmise ja jätkas lugemist. Lotto jälgis tuld õgimas peenikesi puupirde. Sedamööda, kuidas leek ligines ema sõrmedele, tundsid kuumust ka tema sõrmed, otsekui põletataks tedagi. [Pimedus, pasunad, mereelukad, lohed ja inglid, ratsanikud ja hulksilmsed koletised täidavad ta unesid aastakümneid.] Ta jälgis liikumas ema kauneid huuli, ema silmi, mis olid silmakoobastesse eksinud. Hommikul ärkas ta veendumusega, et teda jälgitakse kõikjal kohtumõistmiseks. Päevad nagu kirikus. Halbu mõtteid mõeldes tegi ta süütut nägu. Esines isegi üksi olles. (lk 18) * Ent saabus päev, kui Gawain katkestas argiselt kell pool neli töö ning jalutas piklikku rohelist muruplatsi pidi majani. Abikaasa magas basseini sügavama otsa juures, suu lahti ja peopesad tervitamas päikest. Selleks et naine põletust ei saaks, kattis mees ta keha hellalt linaga, suudles tukslevat pulssi naise randmel. Köögis võttis Sallie parajasti [[küpsis]]eid ahjust. Gawain läks ümber maja, noppis nispero, muigutas mõru vilja suus ja istus veepumbale rooshibiskide kõrvale, vahtides roobasteerada, kuni sealt tuli viimaks ta poeg, jalgratta sadulas kui sääsk, kärbes, palvetajaritsikas. Seitsmenda klassi lõputunnistus käes. Suvi laius Lotto ees nagu aeglase vooluga jõgi. Kooli tõttu nägemata telesarjade korduste orgia: "Hazzardi kihutajad", "Õnnepäevad". Kesköine konnajaht järvedest. Poisi rõõm täitis teeraja valgusega, juba isaksolemise tõik liigutas Gawaini, aga poeg oma ehtsuses oli ime, ilus ja lõbus ja sihvakas, etem nendest, kes olid ta teinud. :Äkki tõmbus maailm poisi ümber kokku. Hämmastav. Gawainil oli mulje, justkui oleks kõiksusse imbunud seesugune söövitav selgus, et pilk küündis aatomiteni välja. :Märgates vanal veepumbal näiliselt tukastavat isa, hüppas Lotto sadulast. Veider. Gawain ei maganud iial päevaajal. Poiss tardus paigale. Vastu magnooliatüve toksis rähn. Üle isa varvaste vilksas anoolis. Lotto laskis jalgratta kukkuda, jooksis, surus käed Gawaini põskedele ja korrutas isa nime nii valjusti, et kui ta tõstis silmad, nägi ta jooksmas ka ema, kes muidu kunagi ei jooksnud: kiljuv-valge välgatusena, nagu pikeerib lind. (lk 19) * [[Maailm]] avaldas oma olemuse. [[Pimedus]] ähvardas sügavusest. :Kord oli Lotto juhtunud jälgima, kuidas avanes [[karst]]ikurk ja neelas perekonna vana õuekemmergu. [[Kõiksus]] oligi karstikurk. :Kiirustades mööda liivaradu hikkoripuude vahel, tundis ta ühtaegu õudu selle ees, et maapind murdub ta jalge all ja ta pudeneb pimedusse, ning selle ees, et maa ei murdugi. Vanad naudingud minetasid värvi. Kuueteistkümnejalane [[alligaator]], kelle söötmiseks oli ta jääkapist varastanud terveid külmutatud kanu, oli nüüd tühipaljas sisalik. Villimistehas pelk suur masin. (lk 19) * Linnake jälgis lese öökimist asaleapeenras ja võluvat poega patsutamas ema turjale. Needsamad kõrged põsesarnad, punakuldne <!--//-->juus. Ilu lisab [[lein]]ale peenust, lennutab südamesse vääramatu noole Hamlin nuttis lese ja poisi, mitte hiiglase Gawaini pärast, kuigi too oli kohalik mitmendat põlve. (lk 1920) * Lotto oli uppumas. Katsus vedada [[kool]]is seanahka, kuid õpetajad, harjunud pidama teda priimuseks, ei tulnud mänguga kaasa. Katsus istuda ja kuulata ema seltsis ususaateid, hoida ema tursunud käsi, kuid [[Jumal]] oli tema jaoks hapuks läinud. Temas säilisid ainult jädemed: lood ise, moraalne paindumatus, puhtusemaania. (lk 20) * Antoinette, voodis tüüne nagu merilehm, suudles ta peopesa ja lubas tal minna. Ema emotsioonid olid redus. Antoinette jälgis kõiksust mõõtmatust kaugusest. Paisus, ümardus üha. Lõhenes viimaks otsekui vägev puuvili. Seemnena kukkus välja lapsuke Rachel. (lk 20) * Tema palgele oli tekkinud põletikuline [[akne]], naha sees kuum ja tukslev; ta ei olnud enam ilus poiss. Aga see polnud tähtis. [[Tüdruk]]ud trügisid ummisjalu teda suudlema, kas haletsusest või kuna ta oli rikas. Keskendumine tüdrukute mudapehmetele suudele, milles oli kuumal keelel viinamarjanäts, suutis hajutada kaela sadanud jubedustunnet. Amelemispeod kooli puhketubades, õhtuti parkides. Ta pedaalis koju läbi Florida pimeduse, väntas rattaga mis jaksas, otsekui põgeneks kurbuse küüsist, ent [[kurbus]], alati kärmem, jõudis talle vaevata taas kannule. (lk 20) * Mõni tund hiljem seisis silmi pilgutav Lotto rannal. Portfellidega mehed ei olnudki kosilased, vaid advokaadid. Tema elu oli läinud. Teenijad õhku haihtunud. Kes teeb siis töö? Härrastemaja, tema lapsepõlv, villimistehas, bassein, esivanemate põliskodu Hamlin - läinud. Tema isa vaim - läinud. Vahetatud röögatu rahasumma vastu. Crescent Beach oli kena kant, kuid nende uus maja, tilluke ja roosa, toetus luidete kohal vaiadele nagu postamendile tõstetud betoonist Lego-kast. Jalamil lokkas kääbuspalmitihnik, palav-soolases tuules plagistasid nokka pelikanid. Sellises rannas sai autoga sõita. Ehkki pikapveokeid varjasid luitevallid, kostis ''thrash-metal''<nowiki>'</nowiki>i raiumine majja. :"See ongi või?" küsis ta. "Emmeke, sa jaksanuks osta miilide viisi randa. Miks me kolime viletsasse väikesesse karpi? Miks just ''siia''?" :"Hind oli odav. Sundmüük. [[Raha]] ei kuulu mulle, kullake," ütles ema. "Vaid sulle ja su õele. On teie jaoks fondis hoiul." Märtrinaeratus. :Kuid mis hoolis ta rahast? Ta vihkas raha. [Kogu tulevase elu väldib ta rahale mõtlemist, jätab selle teiste mureks, lähtub eeldusest, et tal on küllalt.] Raha polnud tema isa, polnud tema isa maa. :"[[Reetmine]]," ütles Lotto, raevust pisarais. :Ema võttis ta näo käte vahele, püüdes mitte puudutada vinne. "Ei, kullake," ütles Antoinette. Ja naeratas kiirgavalt. "[[Vabadus]]." (lk 21) * Neljateistkümneselt oli ta kasv kuus jalga, viisteist aastat pidi tiksuma täis juuli lõpus. [Lõvi tähemärk seletab teda üleni.] Küünarnukid ja põlved kriimud, juuksed kuklal salkus. Nahk, vaeseke, <!--//-->puha aknepuru. Ehmunult pilgutav ja pooleldi [[orb]]: trööstiks näis talle ära kuluvat [[kallistus]]. Ta oligi paelunud paari tüdrukut, kes pärisid ta nime, ent kuna ta oli liig jahmunud, et mõjuda huvitavalt, hüljati ta kohe. (lk 21-22) * Nad olid natuke vanemad, läksid üheteistkümnendasse klassi. Teadsid asju, mida tema ei teadnud. Ta alustas elu rannaliiva, õlle <!--//-->ja narkootikumide nimel; varastas jagamiseks ema [[valuvaigisti|valuvaigisteid]]. Isa kaotamise kibedus ähmastus päeval, ehkki öösiti ärkas ta ikka pisarais. Saabus [[sünnipäev]]: ta avas kaardi ja tema kink oli iganädalane taskuraha, viieteistaastasele arutus koguses. [[Suvi]] sirutus kaugele kooliaastasse, üheksandasse klassi, ning jäi mällu kui lust ja lillepidu. Pärast kooli viibiti lakkamatult rannas, öötundideni välja. :"Nuusuta," ütlesid sõbrad. "Suitseta." Tema nuusutas ja suitsetas, unustas vähekeseks. (lk 22-23) * "Tead," ütles Chollie kord Lottole, "sa oled vist mu esimene tõeline [[sõber]]." Poisid olid parajasti video mängusaalis, mängisid ja arutasid filosoofiat: Chollie tsiteeris Päästearmeest saadud kassetihunnikut ja Lotto üheksanda klassi õpikut, mida suutis osundada, mõhkugi mõistmata. Pilku heites nägi Lotto Pac-Mani peegeldust Chollie lauba ja lõua rasulaikudel. Kaaslane kohendas ninal prille, vaatas mujale. Lotto härdus. "Sina oled ka vahva," ütles ta ega teadnud, et mõtleb seda tõsiselt, kuni oli sõnad valjusti lausunud: tahumatu, üksildane, süütus rahanäljas Chollie meenutas talle isa. (lk 23) * Lotto vaatles tükk aega, tasapisi kangastus mingis raamatus kohatud pilt: punane meri, kuhu kaardub kividest jalgrada nagu koolibri nooliv keel. Ta kahmas kühvli, mille oli jätnud maha mõni laps, ning asus kaevama. Nahk pinevil kui kummiliimikiht; üsna hull põletus, kuid lihased selle all tervitasid liikumist. Tugev hiilgusrikas keha. Meri kohises ja mulksus. Ülejäänud kolmik virgus. Bikiinitar Gwennie tõusis ihu naksudes. Püha müristus, teda oleks Lotto noolinud kas või kupust kannani. Tüdruk jälgis Lotto tegutsemist. Mõistis. Oli vintske, rõngastatud, maalinud endale tindi ja nõeltega ise vanglatätokad, aga silmad varjutasid silmapliiatsi. Plika põlvitas ja kündis küünarvartega liiva nagu buldooser. Chollie ja Michael näppasid rannavalve autoplatvormilt labidad. Michael raputas pihku amfetamiinipudelikest, mille oli pannud pihta ema tagant, ja nad ampsasid tabletid. Kaevasid vaheldumisi, lõualuude naginal. Neli hukas noort oktoobri hakul, hämarikus, kesk süvenevat pimedust. Kerkis prunnakas kuu, veepinnale piserdus kalbe valgus. Michael korjas ajupuitu, süütas lõkke. Sõmerased võileivad olid ammugi minevik. Käed verivillis. Nad ei hoolinud. Spiraali alguseks, lätteks, keerasid nad kummuli vetelpäästjatooli, matsid ja tampisid liivaga kõvasti kinni. Ükshaaval oletasid nad valjusti, mida kujutab Lotto skulptuur: nautilus, viiulikael, galaktika. Värtnalt jooksev lõng. Loodusjõudude täiuslik ilu, kaduviku täius, nõnda nad oletasid. Lotto oli liiga arg, et öelda ''[[aeg]]''. Ta oli ärganud kuiva keelega, kihuga muuta abstraktne konkreetseks, ehitada üles oma uus äratundmine: et aeg ongi nimelt säärane spiraal. Ta armastas kogu pingutuse tulutust, teose enese kaduvikku. Ookean tungis peale. Limpsas nende jalgu. Voogas mööda spiraali välisseina, sõrmitses, murendas. Kui vesi oli uhtunud liiva vetelpäästjatoolilt ja avaldanud valge luukeresarnase sisemuse, lagunes miski, mille osakesed ketras värten tulevikku. [See päev kõverdub ümber telje, selle sära sulandub tema kõiksusse.] (lk 24) * Gwennie võttis Lotto käe. Poiss tundis ihus pakitsust - oli tema hetk, ta kaotab neitsilikkuse. Tüdruk leistangil, sõitsid nad peole, mis toimus ühes elaniketa rahamajas. Õlut juues jälgisid nad vanemaid noori nahistamas määratu suure lõkketule ümber, kuni viimaks tiris Gwennie Lotto läbi maja. Andumised aknalaudadel, madratsitel läikivad jäsemed, kannikad, käed. [Iha! Vana laul uueneb nooreks lihaks.] Gwennie avas akna, nad ronisid välja, istusid veranda katusel. Kas tüdruk nuttis? Silmameik joonistas põsesarnadele kurjad tumedad vöödid. Tüdruku suu liikus ta suule, ja tema, kes ta polnud suudelnud alates randa kolimisest, tundis kontides vallandumas tuttavat valkjaskuuma vedelust. Pidu oli vali. Ta tõugati selili liivasele tõrvapapile, ta vaatas üles temakese tulepaistel näkku, too kergitas seelikut ja nihutas alukate hargivahel, ja Lotto, kes oli alati valmis, valmis kõige abstraktsematega tüdrukumõtete peale — tildri jalajäljed meenutasid talle häbet, piimakanistrid tisse -, ei olnud valmis praegu, kuna hakatus oli nii ülijärsk. Aga see polnud tähtis. Gwennie nihverdas ta sisse, kuigi oli ise kuiv. Ta pigistas silmad kinni ja kujudes mangosid, lõhenenud papaiasid, vilju, mis on vänged ja magusad ja tilguvad mahlast, ja siis läkski lahti, ta ägas ja magusaks muutus kogu keha, ja Gwennie vaatas teda ülalt, puretud huultel kasvamas naeratus, ja sulges silmad ja kaugenes temast, ja mida rohkem tüdruk kaugenes, seda lähemale proovis Lotto jõuda, otsekui jälitaks võsas [[nümf]]i. Mäletades vargsi loetud pornoajakirju, veeretas ta tüdruku käpuli, ja temake naeris üle õla ta poole, ta sulges silmad ja rautas puusadega ja tundis, kuidas temakese selg kooldus nagu kassil, ja ta mattis sõrmed tüdruku juustesse, ja siinkohal märkas ta akent noolivaid leeke. Kuid ei suutnud peatuda. Ei suutnud. Lootis vaid, et maja püsib, kuni ta on omadega päral. Selle hiilguse jaoks oli ta sündinud. Ümberringi pragises kõik, kuumus kõrvetas kui päike, ja Gwennie vappus tema all, ja üks-kaks-kolm purskas ta tüdrukusse. :Siis karjus ta tüdrukule kõrva, et teeme vehkat, vehkat, vehkat. Toppimata end tagasi püksi, kelgutas ta katuseservale, hüppas saagopalmirägastikku. Gwennie hõljus ta juurde, pahupidi seelik tuprus tulbiõiena. Nad roomasid põõsastest, temal viiner püksiaugust ripakil, ning lagedal kostitas neid [[tuletõrjuja]]te pilkav aplaus. "Tubli töö, Romeo," ütles üks. (lk 25) * Reisist põhja poole on tal tulevikus meeles vaid šokk. Hommikul ärkas ta päikselises [[Florida]]s, magama heitis [[New Hampshire]]'i külmas pimedikus. Poistejalgadest lehkavas ühiselamus. Näljanäpistusega kõhus. :Einetades tol õhtul söögisaalis, oli ta lauba pihta laksatanud kõrvitsapiruka lõik. Ta tõstis pilgu ja avastas, et poisid naeravad teda. Keegi huilgas: ''Oh sa vaene kaapekakk''. Veel keegi ütles: ''Florida frukt'', ja keegi kolmas ütles: ''Kanakabistaja'', ja sel kohal naerdi kõige rohkem; nõnda jäi hüüdnimi talle külge. Tema, kes ta oli kesk haudjat palavust eluaeg kõndinud nagu peremees [noorperemees oligi ta olnud], tundis tõmbuvat kõrvu õlgade vahele, kui sibas kõvaks külmunud maapinnal. Kanakabistaja — Bostoni ja New Yorgi poiste silmis mats. Vistrikuline, lapsepõlve veeduse minetanud, üleliia kõhn ja kolge. Lõunaosariiklasena alam olend. Tema [[jõukus]], mis oli teda vanasti esile tõstnud, ei väärinud jõukate hulgas märkimist. (lk 26) * Ta ärkas enne koitu, istus lõdisedes voodiveerel ja jälgis, kuidas aken helenes. SURM-turm, SURM-turm, lõi ta [[süda]]. (lk 26) * [[New Hampshire]]'is ei leidunud sooja. Taevaski oli kahepaikselt kõle. Kui kell pool kuus avati spordisaal, läks Lotto kohe basseini äärde mullivanni, et keeta jää kontidest. (lk 27) * Vees hulpides kujudes ta sõpru, kes suitsetavad päikesepaistel savu. Viibiks ta Gwennie juures, oleksid nad tänaseks ammendanud iga neile teadaoleva vahekorravariandi, koguni apokrüüfilised. (lk 27) * Lotto [[fantaasia]] olid spordisaali laetalad, kõrgus vähemalt viiskümmend jalga. Luigelik sukeldumine sealt basseini madalamasse otsa lõpetaks vaevad. Ei, ta roniks hoopis tähetorni tippu, seoks kaela köie ja viskuks alla. Ei. Ta hiiliks majandusruumi, näppaks natuke valgeid pulbreid, millega puhastatakse tualette, ja sööks nagu jäätist, kuni sisikond vahutab välja. Teatraalne element sisaldus varakult tema mõttepiltides. (lk 27) * Teda ei lubatud koju tänupühaks ega jõuluks. "Kas mind karistatakse ikka?" küsis ta. Hääl värahtas, ehkki üritas kõlada mehiselt. "Oi, kallikene," ütles Sallie. "See ei ole [[karistus]]. Mamma tahab sulle etemat elu." Etemat elu? Siin oli ta Kanakabistaja; ja kuna ta ei ropendanud, ei olnud tal isegi võimalik kurta, kuidas teda hüütakse. Tema [[üksildus]] ulgus üha valjemini. (lk 27) * [[Dekaan]] laskis teda kutsuda. Oli kuulnud Lanceloti probleemidest. Tema hinded on laitmatud, ta pole lollpea. Kas ta on õnnetu? Dekaani kulmud olid kui röövikud, kes närivad õunapuud üleöö paljaks. Jah, ütles Lotto, ma olen õnnetu. Hmm, ütles dekaan. Lotto on hea rühiga, taibukas, rikas. [Valge.] Temasugused poisid loodi juhtideks. Ostaks ta vahest näoseepi, soovitas dekaan, tõuseks ta redelil ehk kõrgemale pulgale? Üks sõber võivat retsepti väljastada; dekaan otsis märkmepaberil, kuhu panna kirja telefoninumber. Paokil sahtlis täheldas Lotto silmanurgast [[püstol]]i tuttavlikku õlist läiget. [Gawaini <!--//-->öökapp, nahkkabuur.] Hiljem naelutus see Lotto pilku, kui ta päevi kohmakalt õhtusse saatis - see põgusalt silmatud püstol, mille kaalu tajus ta oma peos. (lk 27-28) * Veebruarikuus läks klassiuks lahti ning tema kirjandustundi astus sisse punases keebis [[kärnkonn]]. Tainase näoga. Jume nätske, juuksed hõredad. Naerukihinate raund. Pisikest kasvu mees lennutas lehviva keebi õlgadelt, kirjutas tahvlile kriidiga ''Denton Thrasher''. Pigistas silmad kinni, ja kui need avas, oli näkku kätketud piin, käsivarred pikal, nagu kannaksid midagi rasket. (lk 28) * Vaikus. Turtsatusi polnud. Poisid olid tardunud. :Lotto sisemuses valgustus välja tundmatu tuba. Siin peitus vastus kõiksusele. Iseendast oli võimalik vabaneda, muunduda kellekski muuks. Oli võimalik vaigistada maailma heidutavaim nähtus — toatäis poisse. Alates isa surmast oli Lotto ähmastunud. Sel hetkel naasis ta teravana fookusse. (lk 28) * "Nonii, teie volaskid," ütles ta, "rääkige mulle, mis on te lugemislaual." :""[[Tappa laulurästast]]"," sosistas Arnold Cabot. :"Issand aidaku meid," ütles Denton Thrasher, võttis prügikorvi, marssis piki pingiridu ja pildus poiste pehmekaanelised köited sellesse. "Ei maksa koormata pead vähemate surelikega, kui [[William Shakespeare|bardi]] on riivatud <!--//-->vaid ääriveeri. Enne kui minust pääsete, higistate Shakespeare'i ojadena. Ah et seda kutsutakse peenema järgu [[haridus]]eks. Kahekümne aasta pärast on [[jaapanlased]] me keiserlikud isandad." (lk 28-29) * "Esiteks," ütles ta, "seletage mulle, mis vahe on [[tragöödia]]l ja [[komöödia]]l." :Francisco Rodriguez ütles: "Üks on kurbmäng, teine naljamäng. Üks on pühalik, teine kerglane." :"Vale," ütles Denton Thrasher. "[[Meelepete]]. Vahet ei olegi. Küsimus on [[perspektiiv]]is. Lugude jutustamine on [[maastik]], tragöödia ja komöödia mõlemad draama vormid. Kõik sõltub lihtsalt raamist, kuhu pilt asetada. Näete nõnda," ütles ta, moodustades kätega neljakandilise vaateava, mida liigutas mööda klassi, kuni see seiskus Moosipontšikul, kurval poisil, kelle kael liimerdas üle krae. Neelanud alla keelele kerkinu, nihutas Denton käteava sihtima kärmet populaarset pruuninahkset poissi Samuel Harrist — Lotto paadivanemat - ja ütles: "Tragöödia." Poisid naersid, Samuel veel eriti valjusti; enesekindlus nagu tuulesein. Denton Thrasher nihutas raami, kuni see joondus Lotto näoga, ning Lotto märkas mehe nööpsilmade pilku. "Komöödia," ütles mees. Lotto naeris klassivendadega koos, mitte kuna nali oli tema kulul, vaid kuna ta oli tänulik, et Denton Thrasher oli talle avaldanud teatrimaagia. Viimaks oli Lotto leidnud ainukese viisi, kuidasmoodi ta suutis selles maailmas elada. (lk 29) * Aprillis helistas nutune Sallie. Lotto ei tohi ka suveks koju tulla. "See oleks... ohtlik," ütles tädi, ja ta teadis: mõeldakse tema sõpru, kes jõlguvad endiselt naabruskonnas. Ta kujudes, kuidas Sallie näeb neid kiirtee veeres kõndimas ja tädi isepäised käed kallutavad rooli, et litsuda nad laiaks. Oo, ta igatses hoida süles õekest; õde kasvab ega mäletagi teda enam. Ta igatses Sallie [[kokakunst]]i. Igatses ema <!--//-->parfuümilõhna; et ema kõneleks uneleval häälel [[Mooses]]est või [[Iiob]]ist nagu oleks selliseid tegelasi isiklikult tundnud. Palun, palun, ma ei lahku kordagi majast, sosistas ta, ning rahustuseks ütles Sallie, et talle sõidetakse kolmekesi külla ja minnakse perega suvitama Bostonisse. Tema teadvuses ergas Florida päike. Ta kartis pimedaks jääda, kui seda vaatab. Lõõma mattunud lapsepõlve oli võimatu näha. :Ta pani telefonitoru hargile. Lootuseta, sõpradeta. Hüljatuna. [[Enesehaletsus]]est hüsteerilisena. (lk 29-30) * Administratiivhoones asetses dekaani kabinet; kabinetis asetses sahtel ja sahtlis relv. Ta meeliskles, kuidas dekaan avab hommikul ukse, avastab verepritsmed, taganeb vapustatult sammukese. :Sallie ja ema lähevad leinast lõhki. Tore! Ta tahtiski, et nad valaksid pisaraid kogu ülejäänud elu. Tahtis, et nad nutaksid veel surivoodil selle pärast, mida olid talle teinud. Varahtama pani teda vaid õe meenutamine. Ah, kuid õde on nii väike. Ei aimagi kaotust. :Valgusetu hoonekamakas. Ta kobas ust — lukustamata, libises see ta käe all lahti. [[Juhus]] oli tema poolt. [Keegi oli küll.] Tulesid süüdata ta ei riskinud. Kobamisi liikus ta piki seinaäärt: teadetetahvel, mantlivarn, teadetetahvel, uks, sein, uks, nurk. Vägeva mustendava tüheme künnis, mida kujutas endast määratu suur hall. Vaimusilmas nägi ta seda justkui päevavalgel: kaugemas servas kahe kaarja tiivaga trepp. Teise korruse rõdukäike palistamas lihavate valgete meeste õliportreed. Sarikate küljes rippumas vanaaegne paat. Päeviti rändas valgus ühest kõrgest valgmikuaknast teise. Täna öösel olid aknad kaevusuudena tumedad. :Ta sulges silmad. Ta jalutab lõpule vapralt vastu. Ta astus sammu, astus järgmise. Armunud vaiba sahisevasse puutesse, haigutava eimiski ahvatlusse, jooksis ta kolm sammu juubeldades. :Talle laksati näkku. :Põlvili kukkunud, ukerdas ta vaibal. Uus hoop nina pihta. Ta küünitas üles olematusse, ent ei, midagi oli seal siiski, ja ta kukkus taas, tundis vihinat. Vehklevad käed puutusid riiet. Mis kattis puitu, ei, mitte puitu, teraskärniga vahtkummi, ei, mitte vahtkummi - kas <!--//-->nahkunud pudingit? Ta kobas madalamal. Kompis töödeldud nahka. Paelad? King? Tema hambad said vopsu. :Ta taandus käpakil nagu krabi; kusagilt kostis kiledat itku; metsikuna nihkus ta seinte ääres, ja kui möödas oli terve igavik, leidis valguslüliti; ja avastas selle räiges ereduses, et vaatab trossidega lakke kinnitatud [[paat]]i, mis on kreeni vajunud ja millelt kõigub kõigi aegade kõige hullem jõuluehe. Üks poiss. Surnud. Näost sinine. Keel väljas. Prillid viltu. Hetk hiljem tõdemus: oih, vaene Moosipontšik ripub kaheksaaerulise sõudepaadi vöörimuna küljes. Oli üles roninud, silmuse sidunud. Hüpanud. Särgil õhtusöögist šokolaadi-piparmündiküpsiste laga. Surev häälitsus vaibus Lotto rinnas. Ta pistis jooksu. (lk 30-31) * Kui kabelikell lõi kolm hommikul, leidis Lotto ennast istumas aula laval. :Pikkades istmerodudes püsis publiku mälestus. Ta tõmbas taskust kanepisigareti, mille oli kavatsenud suitsetada vahetult enne seda, kui vajutab hambad relvatorule. :Kõik oli ajuvaba. Lavast paremal kõlas vallatu vile. Lava eest kõndis läbi prillideta ja narmendavas ruudulises pidžaamas Denton Thrasher, tualett-tarvete kotike käes. :"Denton," ütles Lotto. :Paun tihkelt vastu rinda, piilus mees varjudesse. "Kes on?" küsis ta. :"Ei, vasta minule! Pea, näita end,*" ütles Lotto. :Denton paterdas lavale. "Ah sina, Lancelot. Ma pidin ehmatusest otsad andma." Ta köhatas ja küsis: "On see [[kannabis]]e lembe lõhn, mis kõditab mu sõõrmeid?" :Kui mees sirutas sõrmed, ulatas Lotto sigareti ja Denton imes mahvi. (lk 31; *"Hamlet", I, 1. Tlk Georg Meri. William Shakespeare. Kogutud teosed. V köide. Eesti Raamat, 1966.) * Lotto ütles: "Ma leidsin täna öösel poodud poisi. Kes poos end. Poos üles." :Denton tardus liikumatuks. "Oh, mu laps," ütles ta. :"Ma ei tundnud teda õieti. Teda hüüti Moosipontšik." :"Harold," ütles Denton. "Ah see poiss. Ma püüdsin meelitada teda rääkima, aga ta oli hirmus kurb. Te, poisid, olite temaga kohutavad. Elajad. Mitte küll sina, Lotto. Ma ei mõelnud sind. Mul on kahju, et just sina juhtusid ta leidma." (lk 32) * See lapseohtu Lancelot, keda Denton süleles. Nii noor, tema nutus midagi sügavamat pealiskaudsest murest. Midagi heidutavat. Kell oli neli. Armas Lancelot, nii andekas, kuid see läks juba veidi liiale, isegi kui Denton nägi temas haruldast sorti sädet. Tema välimus - ühtviisi paljutõotav ja selline, nagu oleks mingi algse tõotuse lõhkumine mõjunud talle laastavalt, mis oli viieteistaastase poisi puhul veider. <!--//-->Nojah, ilu tuleb ehk tagasi. Kümne aasta möödudes võib ta olla hurmav, kohaneda oma võimsa peiarikehaga, oma sarmiga: suure lavanäitleja väge oli temas praegugi. Paraku teadis Denton, et maailm on suuri näitlejaid täis. Jestas, kell lõi pool viis, mine või ogaraks. Säherdust muret ei suutnud Denton mahutada. Oli liig nõrk. [[[Lein]] on tugevate pärusmaa, kes kasutavad seda põlemisel [[kütus]]eks.] Ta kartis, et jääb siia poisi lõksu igavesti. Ta teadis vaid üht, mis võis pisaratevoolu kinni keerata, ja paanitsedes tõukaski ta lapse püstiasendisse, sukeldus rüppe, võttis teksadest kalbe üllatunud vagla, mis kasvas ta suus muljetavaldavalt, ja jumal tänatud, sellest üksi piisas, et nuuksed katkestada. Nooruse tuletungal! Nooruslikult nobe pealekauba. Oo, lahustus see liig, liig sitke liha ning sulas kokku ainsaks mõrkjaks kastepiisaks.* Denton Thrasher pühkis suud, ajas end istukile. Mida ta oli teinud? Poisi silmad pagesid varju: "Ma lähen magama," sosistas poiss ja jooksis piki vahekäiku kahe poolega uksest välja. Häbilugu, mõtles Denton. Sunnitud [[põgenemine]] öösse, kui dramaatiline. Ta hakkab sellest paigast puudust tundma. Hakkab kahetsema, et ei saa näha Lanceloti sirgumist. Ta tõusis ja kummardas. "Ole õnnistatud," ütles ta avarasse inimtühja teatrisaali ning kadus kostüümilattu pakkima. (lk 32-33; *"Hamlet", I, 2.) * Kuu aega jälgis Samuel Lotto tujutuid teekondi kooli territooriumil. Ja kui nad lasti kooliorjusest priiks, viis Samuel poisi kaasa Maine'i osariigis asuvasse suvemajja. Tutvunud senaatorist isa ja Samueli segaverelise ema, Atlanta mustanahaliste kõrgseltskonna staardebütandiga, olid Lotto elamusteks purjetamine, piknikud merekaldal, Lilly Pulitzeri ja Brooks Brothersi kampsuneid kandev sõpradering, šampanja, aknalaual jahtuvad pirukad ja labradori retriiverid. Samueli ema ostis talle näoseepi ja õiged riided, käskis süüa ning käia sirge seljaga. Ta kohanes tõesti, sirgus iseendaks. Tal oli edu ühe Samueli neljakümneaastase sugulase juures, kes piiras teda paadikuuris: pruun ihu, leidis Lotto oma heameeleks, maitseb samuti kui roosakas. Minnes kooli kümnendasse klassi, oli Lotto kuldseks päevitunud, nõnda et vistrikuarmidest põskedel oli hõlpus mööda vaadata. Ta oli blondim ja ladusam. Naeratas, heitis nalja, õppis [[mitmekülgsus]]t nii laval kui elus. See, et ta ei ropendanud kunagi, näitas tema vankumatust. Jõulu eel muutus Samueli sõber populaarsemaks juba ka Samuelist, kel olid tuulispasa [[enesekindlus]] ja toredad pruunid särasilmad, kuid pahandada oli hilja. Tulevikus, vaadates sõpra nende paljude sõpruseaastate vältel, imetles Samuel iga kord oma kätetööd, kuna just tema oli võitnud Lotto jälle elule. (lk 34) * Siis, kümnendas klassis, vahetult enne tänupüha, tuli Lotto ühel päeval matemaatikat õppimast, kui avastas koridoris toaukse kõrval konutava haisva vahakarva Chollie. "Gwennie," ägas Chollie ja kiskus kooku. Lotto tiris ta tuppa. Ta jutustas puterdades: Gwennie oli teinud [[üledoos]]i. See oli uskumatu, et Gwennie oli surnud, nii ohtlik ja elust pakatav. Aga see oli tõsi. Õe leidis Chollie. Kes oli ära jooksnud. Kel polnud kedagi peale Lotto. Beežist linoleumpõrandast sai ookean, mis uhtus Lotto sääremarju. Ta istus maha. Kui kärmelt teisenesid asjalood. Minut-kaks tagasi oli ta nooruk, mõtles oma Nintendo-konsoolist, kirus asümptoote ja siinuseid. Nüüd lasus <!--//-->temas [[täiskasvanu]] raskus. (lk 34-35) * Lotto oli õppinud maailma [[suvalisus]]t. Inimesi võidi miinusmärgistada eksliku nobeda lahutustehtega. Kui [[surm]] ähvardab iga hetk, ollakse kohustatud elama! :Sestap käivitus tema naistekütiperiood. Reisid suurde linna, ööklubides läbihigistatud polosärgid, kokaiinitriibud sajandi keskpaigast pärit modernsetel diivanilauakestel, vanemad parajasti reisil. ''Ära põe, mees, kõik on kombes, majapidajal on savi.'' Kolmekas kahe tüdrukuga võõras vannitoas. "Äkki tuled tänavu suveks koju?" küsis Antoinette. "Ah või nüüd olen ma oodatud," ütles Lotto ja keeldus sapiselt. Koolidirektori tütar kahvpalliväljakul. Maasikad kaelal. Taas Maine, neljakümne ühe aastane sugulane halva mainega motellis, naabriplika võrkkiiges, turistiplika, kes ujus öösel purjepaadi pardale. Samueli kade silmapööritus. Lotto priske taskurahaga ostetud Volvo mahtuniversaal. Septembriks kolm tolli juures: kuus jalga kuus tolli. "Othello" nimiroll; Desdemona linnakesest, seitseteist, ja nagu Lotto tuvastas, raseeritud sealt kohast paljaks kui puberteedieelik. (lk 35) * Siis saabus suve viimane nädal. Uusimat labradorikutsikat laua ümbert lahti sidudes heldisid Samueli vanemad. "Meie poisid," ütles Samueli ema merivähirestoranis. "Nad hakkavad suureks sirguma." Poisid — kes arvasid, et ongi, ennäe, nelja aastaga juba suureks sirgunud! — hoidsid näoilmet heatahtlikult vaos. (lk 36) * Erapoistekooli umbselt territooriumilt [[ülikool]]i imedemaale. Segaühika duširuumis seebised rinnad. Söögisaalis limpsasid tüdrukukeeled masinajäätist. Kaks kuud hiljem oli Lotto hüüdnimeks Kõblajääger. Krokodillikunn. Mitte et tal oleksid puudunud [[standard]]id, ta nägi lihtsalt igas naises midagi rabavat. Luuvilja kujuga kõrvalestad. Oimusid palistavad pehmed kuldsed udemed. [[Detail]]id särasid üle vähehõrgutava terviku. Lotto unistas elust antipreestrina, kes pühendab elu [[seks]]ile. Ta sureks muldvana [[saatür]]ina, matuserongkäigus kepslemas majatäis siredaid [[nümf]]e. Võib-olla ongi tema ülim anne see, mida ta rakendab sängis? [Puhas [[miraaž]]! Kuna kõrget kasvu meestel venivad käed-jalad miilide kaupa, kurnab vere pumpamine alakehasse südant. Tema [[sarm]] veenis teisi, et ta on etem, kui tegelikult oli.] :Selline tüdrukute [[paraad]] tundus toakaaslastele üle mõistuse. Kirpudest puretud ja niburõngastega naisuuringute tudeng; kivipesuteksadest kummuvate rasvavoltidega kohalik; neuroteaduse tudeng, tutt trimmitud, prillid kanged, meelisasend "tagurpidi karjapiiga". Toakaaslased jälgisid seda pendeldamist ühikaboksi ühistoast, ja kui Lotto haihtus tüdrukuga oma tuppa, krabasid alustatud [[taksonoomia]]raamatu.<!--//--> :''Australianopithecus'': sorakil juustega austraallanna, tulevikus kuulus džässviiuldaja. :''Virago stridentica'': androgüünne punkarineiu, kelle Lotto oli korjanud üles linnakõrtsist. :''Sirena ungulatica'': oivik, sametise näoga kolmesajanaelase keha otsas. :Tüdrukud ei teadnud. Toakaaslaste [[õelus]] oli mõtlematu. Aga kui nad näitasid raamatut kahe kuu pärast Lottole, sattus ta raevu. Ta lõugas, nimetas neid naistevihkajaiks. Nad kehitasid õlgu. Ringiaelejad naised pälvivadki põlastust. Samas kui Lotto käitus normaalse mehena. Ega nemad reegleid leiutanud. :Meesterahvaid ei toonud Lotto endaga koju. Tema mehi ei märgitud raamatusse. Mehed jäid nähtamatuks, sänginälgade vaimudeks väljaspool ta sängi. (lk 37) * Oli Lotto viimne õhtu tudengiteatri laval. "[[Hamlet]]". Kui kellahelistaja oli teinud tiiru, astusid teatrikülastajad saali vesimärgadena: kogu päeva orgu rõhunud pilved olid lõhenenud. Opheliat mängiti alasti, röögatutel rindadel sinised soonekesed nagu Stiltoni juustul. Lotto oli Hamlet, ja Hamlet Lotto. Iga etenduse järel oli ta välja teeninud püstiovatsioonid. :Ta ragistas akside pimeduses kaela, hingas kõhukoopaga. Keegi nuuksus, keegi läitis sigareti. Laudaloomade nihelemine videvikus. Sosinad. ''Jee, ma sain töökoha pangas... Musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga... Murra jalg! Murra mõlemad!'' :Kajav-sumbunud vaikus. Eesriie avanes. Tunnimehed tammusid. :"Kes on?" Lüliti Lotto sisemuses plõksatas, elu eemaldus temast. Ta oli prii. :Akside vahelt jälgis Lotto kest, kuidas ta lonkis edasi Hamletina. :Taas iseendasse pöördus ta alles siis, kui vammus nõretas higist ja ta kummardas ning publiku lärm kasvas tema päramiseks püstiovatsiooniks. (lk 37) * Ta sulgus tualetikabiini. Hoone tühjenes, eesuksed lukustati. Kui ta kobis lagedale, olid garderoobid koristatud. Valitses pimedus. Peeglivalgustite paistel võttis ta jumestuse pikkamisi maha. Grimeeris näo uuesti, siludes mõhnalist palet ning jättes paika silmapliiatsi, kuna talle meeldis, et see muutis reljeefseks ta sinise maailmavalu. Tore oli viibida viimasena selles pühamus. Kus tahes mujal ei sallinud ta üksiolekut. Aga täna õhtul, oma nooruse viimasel hiilgehetkel, tulvas temas seni elatud kõiksus: kaotatud leitsakuline Florida, isakujuline tuim tuige, ema tuline usk temasse, Jumal, kes teda jälgis, hunnitud kehad, millesse ta oli enese üürikeseks unustanud. Lainetena kobrutas see temast üle. (lk 38) * Tundelõõmast vallatud, suundus ta vihmases pimeduses näitetrupi peole, mida oli kuulda miili kauguseltki; ta sisenes aplausi saatel, talle pisteti pihku õlu. Möödus mõni minut või ka kosmiline ajastu, ja ta seisatas aknasimsil, maailmas sähvivate välkude taustal. :Puude siluetid kui vilkuvad neuronid. Ülikoolilinnaku heledalt miilavad söed, tuhmumas peagi tuhaks. (lk 38) :Tema jalge ees möllas [[pidu]]: varaste üheksakümnendate moetuurid, paljastatud nabad ja ihurõngad, ning nokatsid, et peita taganevat juustepiiri, hambad üllatasid mustas valguses, pruun huulevärv pruuni ripsmetušiga, kõrvaneedid, baikerisaapad, rebadel püksid, hiphop, Salt-N־Pepa, roheliselt kumav kõõm juustes, deodorandiviirud, põsesarnade sära valgusefektides. (lk 38) * Ukseavas äkitselt temake. :Kõrget kasvu profiil, koridori valgus mänglemas märgadel juustel nagu halo, selja taga trepil kehademass. Teda vaadeldi, ehkki temakese nägu ta ei näinud. :Pea liikus ja pool nägu tuli ilmsiks, tugev ja ergas. Põsesarnad sihvakad, huuled lopsakad. Kõrvad tillukesed. Jalutuskäigust vihmas üleni tilkuv. Sellesse, kuidas teda rabati taamalt mürtsu ja tralli kiuste, armuski Lotto esiteks. :Ta oli temakest ennegi näinud, teadis, kellega tegu. Mathilde mista-nd-oligi. Säherdune [[ilu]], et helk pidi hubisema ülikoolilinnaku seintel, asjad küütlema temakese puutest. Sellele tüdrukule polnud Lotto pääsenud ligilähedalegi, polnud pääsenud ainuski tudeng — nõnda tõusis tüdruk lausa müüdiks. Sõpradeta. Jäine. Sõitis nädalavahetustel suurde linna: töötas [[modell]]ina, millest ka nooblid rõivad. Ei pidutsenud iial. Olümposlik, elegantne, pjedestaalil. Mathilde Yoder — jah, just. Kuid täna õhtul oli võidukas Lotto selleks tüdrukuks valmis. Tüdruk oli siin nimelt tema jaoks (lk 39) * Inimsummas ujus Lotto üle põranda Mathildeni. Sokkis oli temake kuus jalga pikk. Kontsades olid Mathilde silmad joonel Lotto suuga. Talle heidetud pilk oli kõigutamatu. Lotto aimas juba, et hakkab armastama temakeses peituvat naeru, mida too ei näita kellelegi muule. :Stseeni dramaatilisus oli tunda. Oli tunda seegi, kui paljud vahtisid neid praegu ja millise kauni paari moodustasid nad Mathildega.<!--//--> :Hetke vältel oli ta uueks saanud. Minevik oli läinud. Ta langes põlvili, võttis Mathilde käed ja surus oma südame vastu. Karjus temakese nagu ilmasamba poole üles: "Abiellu minuga!" :Temake viskas pea kuklasse, nii et paljastus valge ussikael, puhkes naerma ja ütles midagi, lärmisse uppuval häälel. Lotto luges hunnitutelt huultelt jaatust. Tulevikus jutustab ta seda lugu tosinaid kordi, kirjeldab musta valgust, armumise momenti. Aastaid naalduvad laua kohale kõik nende sõbrad, muigel salaromantikutena. Mathilde aga jälgib teda loetamatul ilmel. Loo puändiks jutustab ta iga kord, kuidas Mathilde ütles: "Võib." :Jah. Võib. Üks uks sulgus tema järel. Lahti lükkus teine ja etem. (lk 39-40) * Küsimus on [[vaatepunkt]]is. Eks paista ju päikese troonilt, et [[inimkond]] on [[abstraktsioon]]. [[Maakera]] tühine täpike, mis pöörleb värtnana. Lähemale tulles muutub linn valgussõlmeks teiste linnade keskis; veel lähemalt hakkavad aegamisi eristuma helkivad hooned. Koit akende taga avaldab kehad, ühetaolised. Alles teravustamine toob täpsemad tunnused: sünnimärgid ja ninakarvad, hamba, mis unes takerdunud alahuule kuivusse, kaenlaaluste krabiseva ihu. (lk 41) * Kehas nii võimukalt alanud armastus oli vohama löönud, laiali levinud. Nad olid koos viiendat nädalat. Esimene nädal kulges seksita, sest Mathilde pipardas. Järgnes nädalalõpumatk, vasikasilmne esimene kord, ja hommikul leidis ta kusele minnes, et kaigas on verine varrest sibulani, ning taipas, et Mathilde oli olnud neitsi ja peljanud seetõttu temaga magada. Pöördudes uues valguses, kuna Mathilde kastis näo pesemiseks karskesse ojja, kust põsed kerkisid õhetava ja veest klaasjana, teadis ta, et ei ole eales kohanud puhtamat hinge, tema, keda oli puhtuseks eelhäälestatud. (lk 41) * Ja õnnelikud nad olidki, ehkki kummastasid teineteist ikka. Eile oli Lotto avastanud Mathilde [[allergia]] suši suhtes. Täna hommikul, kui ta rääkis telefonis tädiga, jälgides duši alt väljunud Mathildet pugemas rätikusse, vapustas teda rängalt abikaasa perekonnatus. Naise väheseid jutustusi [[lapsepõlv]]est tumestas väärkohtlemine. Ta kujudes seda reljeefselt: [[vaesus]], <!--//-->päevinäinud haagiselamu, tigetsev [[onu]], kellest ta naine vihjas hullematki. Mathilde eredaim lapsepõlvemälestus oli telekas, mida ei keeratud kunagi kinni. Lunastas kool, stipendium, modellitööga teenitud peenraha. Nad roobitsesid vastastikku lugusid. Kuidas väike Mathilde oli külakolkas nii üksik, et lubas reie siseküljel nädal aega elutseda kaanil. Kuidas hiljem oli groteskne mees rongis värvanud endale modelli. Küllap nõudis see meeletut [[tahtejõud]]u — jätta minevik, nii kole ja kurb, puhta lehena seljataha. Nüüd oli naisel vaid tema. Teda liigutas teadmine, et ta on naisele [[kõiksus]]. Ta ei küsi enamat, kui naine kingib vabatahtlikult. (lk 41-42) * Lotto oli kui joobnud. Millest? [[Kõiksus]]est. Keldrikorter West Village'is, täiusliku aiakesega, mida haris too ülakorruse Briti tuhalabidas, kelle paksud kintsud olid praegugi akna taga tiigerliiliate keskel. Üksainuke hiiglaslik magamistuba ja üüri piirmäär. Nii köögist kui vannitoast võis näha mööduvate jalakäijate kingi, paistes varbaid, tätoveeritud pahkluid; aga keldrikorrus oli turvaline, isoleeritud orkaanidest ja pommidest, maetud saatuselöökide eest pinnase- ja tänavakihistustesse. Elanud kaua nomaadielu, oli ta juurdumas sellesse paika, sellesse naisesse, kel olid peened näojooned, kassilikud kurvad silmad, tedretähed ning vibalik-kõrge, keelatud <!--//-->maiguga keha. Milliseid kohutavaid asju ütles ema, kui ta helistas ja teatas oma naitumisest. Milliseid räigusi. Meenutamine murdis ta südame. Ometi oli terve linn täna nagu kaetud laud: üheksakümnendad särasid uudselt; tüdrukute meik sädeles põsesarnadel; riided olid õmmeldud hõbeniidiga; kõiksus näis tõotavat seksi ja jõukust. Lotto kavatses käituda õgardina. Igal pool ilu, ohtrus. Ja tema oli Lancelot Satterwhite. Temas lõõmas päike. Selle suurepärase ''kõiksusega'' paarituski ta parajasti. (lk 42-43) * [Chollie:] "Oleksin mina nemad, sugutaksin kah kogu aeg. Mathilde välimus on pentsik, aga ma paneks teda küll. Lotto jällegi on kuulus kepivend. Tänaseks kindlasti ekspert." :"Eks ole! Täielik meeslits," ütles Danica. "Talle antakse andeks, sest ta vaatab sind sihukese pilguga. Oleks ta tõesti kenake, ei mõjuks <!--//-->ta iial nii tapvalt, kuid temaga on see värk, et viie minutiga tahad ta alasti koorida. Lisaks on ta muidugi kutt. Lotto kombel ümber aelev plika oleks katkutõbine. Puutumatu. Aga kutid tohivad toppida riista miljonisse auku ja kõik räägivad, et normaalsed poisid." (lk 43-44) * Danica tiristas uksekella, kärmelt ja korduvalt. Jätkas tasem. "Igatahes ei ennusta ma nende abielule üle aasta. Sest noh, kes abiellub kahekümne kaheselt? Võib-olla söekaevurid. Või farmerid. Mitte meie. Umbes kaheksa kuu pärast hakkab Lotto koinima ülakorruse kurja eite. Ja mõnd vihast [[menopaus]]ini jõudnud [[lavastaja]]t, kes teeb temast Leari. Ja igaüht, kes talle silma jääb. Ja Mathilde lahutab tulistvalu, et minna mehele kas või [[Transilvaania]] vürstile." (lk 44) * Uks lendas lahti - lävel Lotto, oimudel läikimas higipärlid. Läbi tühja elutoa oli kriipsuna näha Mathildet, kes tõmbas selja taga kinni vannitoa ukse justkui tiibu voltiv sinine morfiid. Danica oli sunnitud end talitsema, et põsemusi asemel Lottot mitte lakkuda. Soolakas, oh jumal, see viib keele alla, nagu pehme kuum soolakringel. Lotto läheduses nõrkes ta alati natuke. (lk 44) * Kaaslastest peajagu pikem Lotto väljastas juubeldava [[soojus]]e laserkiiri ja naeratusest pimestatud sisenejad pilgutasid silmi. Ulatasid ronitaimi terrakotapottides, kuuspakke, raamatuid, veinipudeleid. Lootestaadiumis [[tõusik]]ud matkisid oma vanemate maneere. Kahekümne aasta pärast on neil maamajad ja pretensioonikate kirjanduslike nimedega lapsed, tennisetunnid, inetud autod ja kuumad noored praktikandid tiivaripsutuse jaoks. [[Eesõigus]]te [[orkaan]], lärmakas, pillav ja põrmustav, aga kese haigutab õõnsalt. (lk 45) * Kaaslased olid plehku pannud, kui Natalie nendega liitus: viimane oli seda sorti, kellega on tore lävida vindisena ülikoolipeol, aga kes nüüd, pärismaailma sattunult, kaebas aina rahahäda. Jube tüütu. Nad olid vaesed, ''pididki'' olema, kuivõrd astusid äsja ülikoolist ellu, saa juba üle. (lk 46) * Nojah, mõtles Natalie. Nüüd ongi mulle selge. Korter ja too [[mull]], milles hõljusid Lotto ja Mathilde. Jultumuse ja nartsissismi mull, loovisikuks pürgijale vajalik. Natalie oli vanasti tahtnud [[skulptor]]iks, eeldused olid muide paganama head. Keskkoolis majutati loodusteaduste tiiba tema keevitatud üheksa jala kõrgune DNA-heeliks, roostevabast terasest. Ta unistas püstitada gigantseid liikuvaid tarindeid, güroskoopide ja tulerataste taolisi, mida ajaks ringi vaid tuul. Kuid tema vanematel oli õigus, töökohata ei saa. Ehkki ta õppis Vassaris igati loogiliselt majandust ja hispaania keelt, on ta praktikumi lõpuni ometi sunnitud üürima Queensis naftaliinilõhnalist konkut. Auku ainsates kõrge kontsaga kingades lappis ta õhtust õhtusse superliimiga. [[Elu]] oli rügamine. Mitte seda ei olnud talle tõotatud. Brošüürid, mida ta vaatas ülikooli kandideerimise aegu eeslinnavoodis nagu pornot, olid olnud ühemõttelised: kes pääseb Vassarisse, tõotasid nood kaunid naerusuised noored, elab kullakarvalist elu. Ent lähitulevikus paistis tänane liisunud õlu kehvakeses korteris olevat tema kõrgustesse kerkimise lagi. (lk 47) * Elutoa ukse kaudu nägi ta, kuidas ilmasambalik Lotto naeris Samuel Harrise nalju, kelle isa oli suurim suli pealinna senaatorite seas. Pruukinud kogu empaatiakapitali ära üllatavale abielule, tahtis [[senaator]] loomuldasa kanda hoolt, et kaasinimestel poleks võimalik langetada omi [[valik]]uid. Oli immigratsiooni, naiste ja geide vastane ega piirdunud sellega. Ülikoolilinnakus liberaalide klubi algatamine tegi Samuelile au; paraku oli mõlemat, nii Lottot kui Samueli, nakatanud Samueli upsaka ema üleolev tõupuhta [[aristokraat|aristokraadi]] hoiak. Kui Natalie ja Samuel põgusalt käisid, suhtus senaatoriproua temasse eriti põlglikult, sest kord oli ta õhtusöögilauas salvrätikusse nina nuusanud. Lotto sarm laskis sul vähemasti uskuda, et sinust ollakse huvitatud. Samueliga tundsid sa end lihtsalt alama olendina. Nataliel oli kiusatus sõita Doc Martensi saapaga mõlema lolli rikkurinäkku. (lk 47) * Selja taga küsis Lottole tundmatu hääl: "Mis on ainuke keelatud sõna mõistatuses [[male]]st?" :Ja vestluskaaslane ütles pärast pausi: "Male või?" :Ja esimene vestleja ütles: "״Sa mäletad meie rebaseaasta Borgese-seminari!", ja Lotto puhkes valjusti naerma armastusest sääraste [[Pretensioonikus|pretensioonikate]] pihkurite vastu. (lk 48) * Juba liimusid huuled, juba kiimeldi, ehkki päike säras alles. Lärm paisus pügala võrra, hääled valjenesid. :"... revolutsiooni künnisel. Ida- ja Lääne-[[Saksamaa taasühinemine]] toob tohutu pettumuse kapitalismileeris." :"[[Helene Cixous]] on [[Seksikus|seksikas]]. Ja [[Simone de Beauvoir]]. Ja [[Susan Sontag]]." :"Radikaalsed [[feminist]]id ei saa ''ipso facto'' olla seksikad." :"... inimese eksistentsiaalne seisund on [[üksindus]]." :"[[Küünik]]! Ainult sina oled võimeline rääkima nii keset [[orgia]]t." (lk 49) * Racheli kott pandi kappi, kus olid telkimisvarustus ja vihmamantlid. Kui Lotto õde pöördus, kõnetas teda viivitamatult lühikest kasvu tumedanahaline mees - vist Samuel? -, asudes üdini väsinud moega jahvatama mingist ''üli''olulisest tööpostist pangas. Nagu oleks kangesti keeruline kasseerida tšekke ja lugeda sularaha. Seda oskas Rachelgi, ja tema käis alles kolmandas klassis. :Hiilimisi poetas ta venna tagataskusse ümbriku soolaleivakingitusega. Ta mõnules mõttest, milline on venna näoilme ümbrikku avades: ta oli säästnud kuue kuu taskuraha, ligi kaks tuhat dollarit. Kaheksa-aastase meelest sõge summa. Millele tema selle kulutab? Emmeke läheks muidugi põlema, aga Rachel ''põdes'' vaese Lotto ja <!--//-->Mathilde pärast, ta ei suutnud ''uskuda'', et nad olid abiellumisel ära lõigatud. Otsekui võinuks raha neid takistada: Mathilde ja Lotto olid nagu lusikad sahtlis, sündinud pesitsema teineteise rüppe. Pealegi oli neil pappi tarvis. Sa vaata ainult: tilluke hämar urg, mainimisväärt mööblita. Nii lagedat eluaset polnud ta eales näinud. Neil ei olnud telekatki, ei olnud veekeetjat ega vaipa. Nad olid ''vaesunud''. Ta hiilis tagasi suure venna ja Mathilde seltsi, nina surutud Lotto vastu, kuna vend lõhnas nagu soe kreem — ja Mathilde, nojah, nagu keskkooli maadlusvõistkonna ruum, kus kohtus tema gaididerühm. Raske hingata. Viimaks vaibus hirm, mis oli Rachelit vallanud lennujaamas: armastuse puhang oli sellest võimsam. Siin oldi nii seksikad ja purjus. Teda šokeerisid inimeste suust pudenevad "kuradid" ja "persed": Antoinette oli oma lastesse söövitanud, et vägisõnad on verbaalselt väetitele. Lotto ei vandunud-ropendanud iial; tema vend ja Mathilde olid tublid täiskasvanud. Tema kavatses saada samasuguseks, elada moraalselt ja puhtalt, elada armastuses. Ta heitis pilgu kehade keerisele õhtupäikeses, lämmatavas juunikuises korteris kesk napsi ja muusikat. Elult ei tahtnud ta muud kui seda: ilu, sõprust ja õnne. (lk 49-50) * Nosijate kõrval judisev Mathilde tõmbas kardigani hõlmad koomale. Jaapani vahtralt langes veinpunane leht ja maandus spinati-artišokikastmesse turritama. Puu varjus oli tõesti vilu. Varsti algab [[talv]] - pikk, külm ja valge. Kustutab tänase õhtu, kustutab aia. Mathilde torkas stepslisse jõulutulede kee, mille nad olid ülal okstele põiminud, ning puu süttis dendriidina. (lk 53) * "...kaks papit istuvad hoovil ja heietavad jutulõnga," pajatas Lotto parajasti; niisiis [[anekdoot]]. "Tuleb vana hundikoer, tiirutab tolmus, istub ja hakkab mune lakkuma. Luristab ja ludistab, armastab oma väikest roosat jubinat mis hull. Huulepulga ots kaugel väljas. Üks ätt pilgutab sõbrale silma ja ütleb: ''Kirevase kahju, et mina seda ei saa.'' Teine ätt: ''Ptüi! Peni ju HAMMUSTAKS sind.''" :Naerdi mitte niivõrd anekdooti, kuivõrd Lotto nauditavat esitust. Mathilde teadis, et see oli mehe isa lemmiknali, et Lotto rääkimise peale lagistas Gawain iga kord, käsi suul, kuni läks näost punaseks. (lk 53) * Simsi kohal seisva [[maal]]i tõi Mathilde paar kuud varem koju galeriist, kus oli töötanud kogu möödunud aasta. Kui tujukas kunstnik oli minema tuhisenud, virutades lõuendi seina pihta ja lõhkudes alusraami, käskis Ariel, galerii omanik, visata maali prügikonteinerisse. Aga Mathilde võttis hoopis katkise maali, paigaldas uuele alusele, raamis ära ja riputas messing-Buddha seltsi. Sinine abstraktne maal tuletas Lottole meelde igahommikust koidueelset hetke, tuhmi udu kahe maailma vahel. Mis sõna ta otsib? ''Lummutuslik''. Just nagu Mathilde ise. Oli päevi, kui ta saabus prooviesinemistelt koju ja leidis naise istumas hämarikus, põrnitsemas maali ja hellitamas peos klaasi punase veiniga, näoilme ähmane. :"Kas mul on põhjust muretseda?" küsis ta kord, kui kandideeris etendusse, kuhu tegelikult ei tahtnudki, ja avastas koju tulles naise istumas pimenevas toas. Ta suudles naist kõrva taha. :"Ei. Ma olen lihtsalt väga õnnelik," ütles naine. (lk 54) * "Mismoodi see on?" küsis Natalie tasahilju. "[[Abielu]], tähendab." :Lotto ütles: "Igikestev [[bankett]], kus süüakse lõputult, ilma et isu kaoks." :Mathilde ütles: "[[Kipling]] nimetas seda väga pikaks [[kahekõne]]ks." (lk 54) * Mõlemad istusid kaua, sõid ja teesklesid söömist. Siis ütles Danica: "Hüva. Topelt ei kärise. Pikendame [[kihlvedu]]. Kuus aastat. Kuni on 1998. Nad lahutavad, sina maksad kaks miljonit dollarit ja mina ostan korteri Pariisis. ''Enfin''." :Chollie pilgutas-pungitas silmi. "Eeldusel, et ma olen ikka maksejõuline." :"Muidugi oled. Sinusugune pisike nälkjas teenib kolmekümnendaks eluaastaks sada miljonit," ütles Danica. :Chollie ütles: "Kaunimat [[kompliment]]i pole mulle iial tehtud." (lk 55) * Kui varjud tihenesid piisavalt, et žesti peita, näpistas Susannah Nataliet tagumikust. Kaks tipsutavat naist muigasid. Diskreetselt oli kokku lepitud, et tulevikus veedavad nad Susannah' pool öö. Natalie teadis ainsana Susannah' uut, seebiooperi nipsaka kurikaelatütre rolli, teadis ainsana nende vahele kerkivat uute tundmuste merd. "Kui ma oleksin avalikult suur paks [[lesbi]], kustuks mu karjäär eos," oli Susannah öelnud. Sellised sõnad ei istunud Nataliele hästi, aga ta hammustas huulde ja laskis Susannah'l lõõmata endas kõik päevad, mis ta seisis oma kurva halli töölaua ääres kaubabörsil, pangakonto iga sekundiga priskem, kuniks maailm pöörles. (lk 56) * Muist sõpru vaatles pimenevas taevas rulluvat lennukijälge: selle hääbumine oli kuidagi hõllanduslik, pani nii mõnedki mõtisklema surnud mustapäisest tüdrukust, kelle kallistavaid käsi ei tunta enam eales kaela ümber. Tüdrukust, kellel oli olnud apelsinilõhn. (lk 56) * Keegi ütles: "Vaadake! [[Kuu]]!" ja seal see oligi, nagu taeva meresinisesse serva randunud laev, täites nad kõik [[igatsus]]ega. (lk 56) * Rachel istus venna kõrval, naaldus venna soojusse. Oli sügisvaheajaks külla sõitnud, kõrvalestad ringiratast augustatud, juuksed eest pikad ja tagant ära pöetud. Kümneaastase kohta raju, aga ta pidi ju tegema ''midagi'', et mitte mõjuda kõhetu kuueaastase pudrunäpuna, ning tudeerinud eakaaslaste horde, mõistis ta, et etem on olla pentsik kui imal. [Tark tüdruk. Nii on.] (lk 56) * Samasugusena terendas emmekese [[tulevik]]: tilluke roosa rannamaja, kujukesi ja sitsi tulvil mausoleum. Emmeke rääkis Rachelile, et armastab mere müha, kuid tütar polnud eales näinud teda kõndimas välja liivadele. Ta passis vaid roosas akvaariumitaolises majakeses, otsekui [[imikala]] maigutab klaasi küljes suud. Vaene emmeke. (lk 57) * Mina ei jää iial [[vananemine|vanaks]], tõotas Rachel vargsi. Ei jää iial kurvaks. Pigem kugistan tsüaniidikapsli, tapan end nagu see Lotto sõber, keda nutetakse taga. Elu ei vääri elamist [[noorus]]eta, kui sind ei ümbritse teised noored inimesed ilusas külmas aias, mis hõngab kõdu ja lilli ja langenud lehti, mis läigib tulederodu valgel, kuulatab tasast suurlinna aasta viimasel meeldival õhtul. (lk 57) * Sureva inglitrompeti all valvas vanaeide emane vöödiline [[kass]]. Kassi ajas segadusse, kuidas need inimolendid pikutasid toidu juures justkui saagist küllastunud hiidkõutsid. Ta igatses tippida lähemalt uurima, aga neid oli liiga palju, ja nad olid nii äkilised ja ennustamatud. Etskae: inimesed tõusidki heast peast kiljumisi, korjasid asju sülle, tormasid sinna-tänna. Kassi ehmatas nende [[ehmatus]], kuivõrd tema oli haistnud [[vihm]]a ammu enne kuulmist. ''Tabbouleh''-kausi lusikas kukkus mulda, pöörles värtnana ning hüljati; esimesed vihmapiisad peksid selle poriträpsuliseks. Inimesed olid läinud. Keldrikorruse aknast väljus käsi, tõmbas puu tuled pistikust. Perutavas pimeduses väänles kollane juhe aknast sisse nagu madu: näljane kass valmistus jälitama, kuid juhe haihtus ja aken suleti. Kompinud käpaga peenutsevalt üht jämedat piiska leheäärel, lidus kass üle õue tuppa. (lk 57) * Luanne oli sehkendaja. Nii mõnigi päev saabus Mathilde koju lugudega, kuidas sõbranna püüdis [[võrgutamine|võrgutada]] nende bossi Arieli, vodevillikulmudega rõvedat punnsilma. "Miks ometi?" küsis Lotto. "Ta on ju nägus. Noor. Saaks endale ka etema mehe." Ja Mathilde läkitas abikaasale pilgu ja ütles: "Musike. Ariel on ''rikas''," ning rohkem seletusi polnudki tarvis. (lk 58) * Sellele et Lotto meeleolu on kehv, viitasid vatsa mõõtmed ja korteris vedelevad kasutatud raamatud; tuju langedes ei suutnud Lotto muud kui lugeda. Naljakas, Mathilde mees jättis hiiglakasvu hampelmanni mulje, aga kui suu avas, võis näiteks tsiteerida lõikude kaupa [[Wittgenstein]]i. Luanne'i muutis see närviliseks - lõhe mehe välise oleku ja sisimas peituva isiksuse vahel. (lk 58) * Lotto ja Mathilde juurde vaarus roheline paharet Chollie, keel pehmeks purjutatud. "Ma polegi enne täheldanud, kui lähestikku paiknevad su silmad, Mathilde, ja kui laiali sinul, Lotto." Ta viibutas kaht sõrme Mathilde poole, ütles: "[[Kiskja]]," ja siis Lotto poole: "[[Ohver]]." :"Mina olen ohver ja Mathilde kiskja?" küsis Lotto. "Ära aja. ''Mina'' olen tema kiskja. ''Seksikiskja'',"ütles Lotto, kuna teised ägasid. (lk 59) * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"Mine tea. Võib-olla on ta ajud ära joonud," ütles Luanne. "Teie eelmisel peol kuulsin teda rääkimas, et [[Sting]] on tema [[hingeloom]]." :Lotto vilistas üle toa; Arnie — Uskumatu Hulki rollis - tõstis pilgu tüdrukutemerelt, kellele valmistas šokolaadimartiinisid. Ta loivas platsi ja laksas käe Lotto õlale. Oli värvitud roheliseks nagu Cholliegi. Külg külje kõrval mõjus Arnie täispumbatud, Chollie aga lössikslastud rehvina. :Lotto kuulutas Arniele: "Luanne lubas sinuga sängis hullata, kui sa defineerid rahuldavalt [[hermeneutika]]," ning tüüris paari magamistuppa ja sulges ukse. :"Jumal küll," ütles Chollie. "Mina annaksin otsad." :"Aga toast välja pole nad tulnud," ütles Lotto. "On [[Cupido]]l varuks palju nõkse: kord pruugib nooli ta, kord jälle lõkse!*" :"Kas jälle [[Shakespeare]]?" küsis Chollie. :"Igavesti," ütles Lotto. (lk 59; *"Palju kära ei millestki", III, 1. Tlk Georg Meri. William Shakespeare. Kogutud teosed, IV köide. Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.) * Mathilde polnud kunagi kalk, kuid [[passiiv-agressiivsus]] oli naisel veres. Kui restoranis ei maitsenud toit, ei puudutanud naine seda, hoidis silmad maas ega iitsatanud, kuni Lotto oli sunnitud kelnerile ütlema, et roog on liiga soolane või alaküpsenud, semu, ja kas me saaksime palun midagi muud, aitäh. Kord manööverdas naine nad [[Martha's Vineyard]]i pulma, seistes terve õhtu pruudi — teeneka [[Broadway]] näitlejanna - läheduses leebe sõnatu naeratusega, kuni pruut esitas neile spontaanse [[kutse]]. Nad käisidki ära, keerutasid tantsu; ja üks produtsent helistas sarmikale Lottole seoses "Minu veetleva leedi" uuslavastusega; ning kuigi Lottot ei võetud rolli, sest tema hääl jättis soovida, saatsid nad näitlejannale igati kena komplekti odavmüügist ostetud vanaaegseid hõbedasi greibilusikaid, mille poleerisid enne üle, et need paistaksid kallid. :Lotto ette kerkis nägemus, nagu oleks tema sõrmede, laugude, varvaste, suulihaste külge kinnitatud sada säravat [[niit]]i. Kõik niidid viisid Mathilde nimetissõrmeni, mida naine võngutas filigraanselt tema tantsitamiseks. (lk 60) * "Ahah," ütles Mathilde. Ja lisas äkki: "Mina tulen galeriist tulema." Kohkuvat näisid mõlemad. :"Okei," ütles Chollie. "Kes toetab geeniust?" :"Ma sain teise töö. Mind palgati mingisse interneti [[idufirma]]sse. [[Tutvumissait]]. Alustan nädala pärast. Ma pole veel kellelegi rääkinud, ei Luanne'ile ega Arielile ega Lottole. Lihtsalt. Ma vajasin vaheldust. Arvasin, et mu [[tulevik]] on kunstimaailmas. Aga ei ole." :"On see internetis?" :"[[Internet]]is," ütles Mathilde, "eksisteerivad meie kõikide tulevikud." Nad muhelesid kahekesi jookide kohal. (lk 61) * "Miks sa just minule räägid?" küsis Chollie veidi aega hiljem. "See tähendab, [[pihtimine|pihtimiseks]] olen ma üsna pentsik valik. Või mis?" :"Ei tea," ütles Mathilde. "Ma ei suuda otsustada, oled sa hea- või pahatahtlik. Aga mul on tunne, et võiksin sulle siinsamas avaldada oma [[saladus]]ed ja sa ei lobiseks neid edasi, vaid ootaksid nükke tarvis soodsaimat hetke." :Chollie tardus liikumatuks, valvsaks. "Avalda mulle oma saladused," ütles ta. :"Ära mitte loodagi," ütles Mathilde. (lk 61) * Teise korruse korteris sõi Bette, keda altrahva pidustused ei lasknud magada, üksinda pimedas vedela munaga sändvitši. Nüüd kostis trepikojast eksimatult nagin ning Bette'it vaimustas mõte murdvargast ja tillukesest püstolist, mida ta hoidis sõnajalapostamendi riiulis. Leiva käest pannud, surus ta kõrva uksele. Kuid teise kriuksatuse järel kostus hoopis pomin. Paar ettevalmistavat mütsu. Sulatõsi! Ja hakkaski pihta. Temast ja Hugh'st oli möödas juba väga kaua; kuid nende vahel sündinu tundus talle tänini värske, nagu äsja hammustatud virsik. Kogu see juubeldav kehalisus oli nagu eile. Nad alustasid nii noorelt, et ei teadnudki õieti, mida teevad, ega raatsinud ka loobuda, seega abiellusid nad, kui said vanuse täis. Need mahlad pole halb alus, millele rajada abielu. Esimesed aastad joovastasid, hilisem õnn oli rahulikum. :Tüdruk mademel oigas kumedalt. Poiss pomises, aga mitte nii klaarilt, et Bette oleks tabanud sõnu; tüdruku oiged valjenesid ja lämbusid siis, otsekui hammustaks temake midagi — kas poisi õlga? Kurnatud uks lõgises. Bette liibus vastu võppuvat puitu [teda polnud väga ammu [[puudutus|puudutatud]]; toidupoes pakkus ta peenraha peopesast, et müüja sõrmed riivaksid ta kätt]. Milline atleedikkus. Bette meeltes seostus see pühapäevaste külastustega loomaaeda, kaputsiinahvide süüdimatu hooramisega ahvimajas. :Segahäälne poolkarje, ja Bette sosin pahkluude ümber kaheksaid joonistavale vöödilisele emasele kassile: "Komm või pomm, [[vanapiiga]]. Sulatõsi."<!--//--> :Väljas mademel kähisev hingamine, kahin, kostümeeritud tobedus. Oh, ta ju teadis, kes seal on: too kummalise moega hiiglane allkorruselt oma pikka kasvu ilmetu naisega, kuigi piinlikkuse vältimiseks kavatses ta neid fuajees kohates teeselda teadmatust. Siis laskusid eemalduvad sammud, muusika prahvatas ja tasanes ukse sulgumisel ning Bette jäi taas üksi. Võta viskiklähv ja tuterda voodisse, tuikene, nagu pai tüdruk, kelleks sa oled muutunud. (lk 62-63) * Rachel silitas värskelt värvitud seina. Pomises: "Kuidas te seda tooni kutsute? Kas Ehalise Enesetapp? Või Kirik Talvisel Pärastlõunal? Tumedamat sinist pole ma eales näinud." (lk 63) * "Täie austuse juures," ütles Chollie. "Tänane [[pidu]] on kõige magedam pidude ajaloos. Me räägime ''seintest''. Susannah ja Natalie <!--//-->amelevad, Danica magab vaibal. Mis kurivaim suile sisse läks, et sa korraldasid veinidegusteerimise? Kahekümnendates aastates ei teata [[vein]]ist keda kottigi! Meil olid keskkooliski etemad peod." (lk 63-64) * Chollie kaaslanna häälitses vapustatult. Udusuline [[modell]] mingist Nõukogude Liidu vabariigist, kelle ilu, möönis Lotto vastutahtsi, edestas koguni Mathildet. [Neil päevil polnud see keeruline.] (lk 64) * "Ma ei tea. Minul on küll lõbus," ütles Rachel. Ustav Rachel - väike terav näolapp ja näljased silmad. Oli erakoolist nädalalõpuks suurde linna sõitnud. Vaevu neljateistkümnene, aga muserdatud moega. Lotto märkas lihani puretud küüsi. Vaja Sallielt küsida, kas õega on lahti midagi, millega peaks kursis olema. "Ma õpin siin palju. Reedeõhtused ühika pidžaamapeod lööb see iga kell üle." :"Kujutan ette. Piparmündiliköör. Videokassetil John Hughesi filmid. Keegi nutab õhtu otsa vannitoas. Keskööl lipatakse alasti kooliõuel. Kõik tüdrukud mängivad pudelimängu. Ainult minu Rachel, vähimustrilises pidžaamas, loeb nurgas raamatut, mõistes kohut nagu pisike [[kuninganna]]," ütles Lotto. "Kirjutab päevikusse hävitava [[arvustus]]e." :Rachel ütles: "Mannetu ja alp [[üritus]], äratas pettumust. Viiepallisüsteemis üks punkt." Naerukõhinad, ahastusesõlm toas sõlmiti leebelt valla. Leevenduse pakkumine on tulevikus Racheli pärusmaa, mitte just silmatorkav and, aga täis headust. (lk 65) * "Haa," ütles Luanne. "Naljanumber. [[Kadedus|Kade]] ''sinu peale''?" :"Ära plära," ütles Chollie. "Oleks see Picasso, ülistaksime praegu Mathilde kaugelenägevat pilku. Sa käitud nagu [[vulva]]." :"Sina nimetad mind vulvaks? Ma isegi ei tunne sind," ütles Luanne. :"Me oleme kohtunud miljon korda. Sa ei tahagi mind tunda," ütles Chollie. (lk 66) * Kui nad olid kahekesi, laskus Mathilde Lotto ette põlvili, võttis prillid ära ja mattis näo mehe rinnale. Mees hoidis abikaasat abitult, tõi kuuldavale trööstivaid helisid. Ta jälestas konflikte. Need olid talumatud. Tema naise õblukesed õlad rappusid. Aga kui naine tõstis viimaks pea, võpatas ta: õhetav pale, kuigi tursunud, naeris ometi. Naeris? Lotto suudles ploomikarva pitsereid naise silmade all, tedretähne kalbel ihul. Tema hardus oli kolossaalne. :"Sa nimetasid Luanne'i harakaks," ütles naine. "Sina! Kehastunud džentelmen. Päästsid päeva. Haa!" :Tema imetabane tüdruk. Sooja sööstuga nägi ta, et naine elab üle selle kohutava täbara kitsikuseperioodi, mida ei suutnud temaga jagada. Et naine naaseb. Hakkab teda jälle armastama. Ei lahku temast. Ja kus iganes nad edaspidi ka ei elaks, kõikjal värvib õhu siniseks see maal. Otsekui tunnistäht. Nende pikalilöödud abielu tõusis maast, ringutas, vaatas neid käsipuusakil. Mathilde oli tagasiteel Lotto juurde. Halleluuja. (lk 67) * "Mida tähendab üldse [[edu]]?" küsis Rachel. "Mina arvan, et see tähendab võimalust töötada nii palju kui soovid, alal, mis sind sütitab. Ja Lotto on aastaid pidevalt töötanud." :"Kallis oled," ütles Lotto. Õde oli keskkooliõpilane, sama kõhn kui Sallie. Välimuse poolest Satterwhite, tumedapäine, karvane ja viimistlemata; õe sõbrad ei suutnud uskuda tema ja Lotto sugulust. Tema planaarsus oli rabav ainult Lotto meelest. Vennale meenutas tema kitsas nägu Giacometti skulptuure. Ta naeratas haruharva. Lotto tõmbas ta suudluseks lähemale, aimates, kui kõvasti on õde sisimas omadega puntras. :"Edu tähendab raha," ütles Chollie. "Ullikesed."<!--//--> :"Edu," ütles Sallie, "tähendab [[eneseleidmine|eneseleidmist]]." (lk 68-69) * [Sallie:] "Lotto, mu maisileivake, sinus oli suurust juba sünnihetkel. Ma nägin seda kohe, kui tulid Antoinette'ist kisaga ilmale. Orkaani keskpaiku. Sa ei kuula lihtsalt, milles sinu suurus seisneb. Gawain rääkis alati, et tema arvates saab sinust kas USA president või [[astronaut]]. Vägevus, monumentaalsus. See on su saatusetäht." :"Vabandust, et valmistasin sulle [[pettumus]]e," ütles Lotto. "Ja saatusele." :"Nojah. Sa valmistasid pettumuse ka meie surnud isale," ütles Rachel naerdes. :"Surnud isa pettumuse terviseks," ütles Lotto. Klaasikergitus õe suunas, ta neelas kibeduse alla. Õde polnud süüdi: Rachel ei olnud Gawaini kunagi tundnud ega teadnud, millist valu põhjustas vennale äsja. (lk 69) * Mathilde tuli korteriuksest, [[kandik]] kätel. Hiilgas hõbedases kleidis, plaatinablondid juuksed keeratud hitchcockilikku krunni: oli muutunud edutamisest alates kuue kuuga noobliks. Lottol oli isu viia naine magamistuppa, et praktiseerida tarmukalt mõningaid meelehärmi maandamise nippe. :Päästa mind, vormisid ta huuled, kuid tema naine ei pannud tähele. :"Ma olen mures." Mathilde asetas kandiku köögilauale, pöördus nende poole. "Jätsin selle täna hommikul üles Bette'i ukse taha, aga kell on üksteist ja see oli puutumata. Kas keegi on teda viimastel päevadel näinud?" :Vaikuses tiksus antiikne seinakell, mille Sallie oli käsipagasis sumadaniga kohale vedanud. Kõik heitsid pilgu lakke, justkui vaataksid läbi kipsplaatide ja põrandalaudade ja vaiba külma pimedasse korterisse [seal ümises vaikuses vaid külmkapp, voodil lebas külm kogukas tomp, peale akna vastu hõõruva näljase vöödilise emakassi polnud hingajaid]. (lk 69) * [Lotto:] "[[Jõulud|Jõulupühi]] ei veedeta üksi." :"Emmeke veedab," ütles Rachel. "Emmeke on üksipäini rõskes rannamajakeses, vaatleb binokliga vaalu." :"Lori. Sinu emal oli valida ja ta valis [[agorafoobia]], selle asemel et tähistada lihaste lastega Kristuse sünnipäeva. Kusjuures ma tean, et <!--//-->see on haigus. Ma elan sellega koos iga pärglima päev. Mitte ei taipa, miks ma ostan talle igal aastal pileti. Tänavu pakkis ta kohvrigi. Riietus pidulikult, lõhnastas end. Aga istus siis diivanile. Otsustas pigem korrastada fotosid varuvannitoa kastides. Ta on täiskasvanud naine, kes langetas valiku. Me ei tohi lasta tal rikkuda tuju," ütles Sallie, ent kriipsuks pigistatud huuled lükkasid nood sõnad ümber. Lotto tundis kergendusesööstu. Tädi tänase tema kallal tänitamise, nokkimise ja torkimise tingisid hoopis süümepiinad. (lk 69-70) * Mathilde asetas kolksuga lauale pudeli punaveini. "Kuulake mind. Antoinette pole tõstnud sellesse korterisse jalgagi. Pole minuga iial kohtunud. Ta valis vihastamise ja vihapidamise. Tema valikuid kahetseda ei ole meie asi." Lotto nägi, et naise käed värisevad: [[raev]]ust, taipas ta. Lotto armastas haruldasi puhkusid, kui naise [[vagurus]] osutus õhukeseks, kui pealispinna all paljastus keemistemperatuur. Tõsi mis tõsi, perverssem osake temast oleks tahtnud lukustada Mathilde ja ema kuhugi tuppa küünte ja hammastega kisklema. Aga ta ei teeks Mathildele nii; naine oli sootuks liiga magus, et viibida tema ema seltskonnas kas või minuti ilma sandistumata. Mathilde kustutas lühtri, nõnda jäi tuba valitsema tulede ja klaasist jääpurikatega jõulupuu ning Lotto tõmbas abikaasa endale sülle. :"Hinga," ütles ta mahedalt naise juustesse. Rachel pilgutas pühadepuu helgis silmi. (lk 70) * Lotto teadis, et Sallie oli kõnelnud karmi tõtt. Möödunud aasta oli viidanud, et kauem ei saa ta oma kuhtuvale [[sarm]]ile panustada; ta katsetas seda ikka ja jälle prooviesinemiste kadalippudes, baristade ja metroos lugejatega, ent lõtku ei antud talle rohkem kui suvalisele mõõdukalt veedevale noormehele. Neil päevil suutsid inimesed <!--//-->temalt pilku pöörata. Pikalt oli ta arvanud, et see on pelk lüliti, vajadust mööda klõpsutatav. Ent kadunud see oli: tema ''mojo'', tema ''juju'', tema kiirgus. Tema hõlpus suhtlemisoskus - läinud. (lk 70-71) * Järeleandmatu Sallie jälgis Lottot. Tema poisu. Tema südameke. Selgesilmne Sallie teadis, et Rachel, peenema moraalse kompassiga, lahkem ja ontlikum, väärib tema [[kiindumus]]t Lottost enam. Kuid Lotto oli see, kelle eest Sallie palvetas ärgates. Aastaid kestev lahusolek mõjus rängalt. [''...lumivalge, uinund maa...''] Praegu meenusid tädile jõulud enne Lotto ülikoolidiplomit, enne Mathildet, kui vennapoeg sõitis tema ja Racheli juurde Bostonisse, peatuma respektaablisse põlishotelli, mille ümber sadanud kolmejalased hanged moodustasid lumevangistuse unenäolise lõksu. Õhtusöögil oli Lotto mehkeldanud omale randevuu tüdrukuga naaberlauast: poisi sujuvus, Lotto ema sarnane, kui too oli noor ja kütkestav, võttis Salliel hinge kinni. Undiinlik Antoinette viirastus viivuks võsukeses. Hiljem varitses Sallie kesköötunnini, ootas rombakna all koridori lõpus, kus asusid nende toad, lõputu lumi langemas taustal ajaloolisele pargile. [''...sõidab linna jõulumees...''] Kaugemas otsas nagu kirbukiri kolm toateenijat kärudega, kes kõssitasid üksteise naerupahvakuid. Siis avanes tema poisu uks ja Lotto kobis lühikeste sportpükste väel koridori. Milline ilus sihvakas seljajoon, vähemasti samasugune kui emal saledana. Kaelas supelrätik; kavatses basseini ujuma minna. Plaanitud patt nii valulikult läbinähtav, et Sallie kujudes höõguvi põsi, kuidas hommikul kirendavad selle täidesaatmisest tüdruku kannikad kahhelkivivõrgustik ja Lotto põlvedel kärnad. Kellelt õppis poiss säärase enesekindluse, mõtles ta, sellal kui Lotto kahanes toateenijateni. Vennapoeg ütles midagi ja kolmik kilkas, üks nähvas kergelt kaltsuga, teine lennutas aegamisi nooruki rinna pihta <!--//-->sillerdavaid šokolaadikomme. [''...kristalses täheöös!''] Poiss püüdis kommid. Tädini kandus kõmisev naer. Ta hakkab muutuma tavaliseks, oli Sallie mõelnud. Hakkab labastuma. Sallie nägi, et kui poiss ei ole hoolas, kleebib mõni magus plika end külge ja Lotto abiellub sihitult, trajektooriks kõrgelt tasustatud palgaorjus, pere, jõulukaardid, rannamaja, pekine keskiga, lapselapsed, rahahunnik, tüdimus, surm. Privileegidest pimestatud konservatiivne truudus vanuigi. Kui Sallie nutt vaibus, avastas ta, et on üksi, et akna vahelt puhub kaelale külm tõmbus, et usterivi jätkub kahel pool, kuni piseneb koridori lõpus olematusse. [''...põhjapõdrad, kaelas kuljused, on iidse saani ees!''] Aga oh hiilgust! Ilmus Mathilde; ja esmamulje kiuste polnud tegu sellesinase magusa tüdrukuga, keda Sallie oli kartnud. Ta nägi Mathildes ränikivi. Laiskuse küüsist suudetakse Lotto päästa, oli Sallie mõelnud, agą siin nad nüüd olid, aastate pärast, ning Lotto oli ikka tavaline. Refrään takerdus tädi kurgus. (lk 71-72) * Keegi [[võõras]], kes kiirustas nobedalt jäiseid kõnniteid pidi, heitis aknasse pilgu. Nägi laulvaid inimesi kümblemas pühadepuu puhtas ärksas valgussõõris, ja selle võõra süda jõnksatas; kujutis ei lahkunud sealt, vaid lõimus, kui ta jõudis koju, kus lapsed magasid juba voodis ja tema naine pani tõredalt kokku kolmerattalist jalgratast kruvikeerajata, mida mees oli jooksnud laenama. See püsis temaga veel kaua aega hiljemgi, kui lapsed olid rebinud kingid paberist ja hüljanud leiud pilla-palla, saanud mänguasjade jaoks liig vanaks ning jätnud vanematekodu ja lapsepõlve, nõnda et tema ja ta naine imestasid ammuli sui, millise kohutava kärmusega oli kõik juhtunud. Aastate pikku kristalliseeris teadvus lauljad keldrikorteri mahedas valguses, kujundas sellest tema veendumustes ülima õnne võrdpildi. (lk 72) * Kesköötund lähenes, aga [[lagi]] ei andnud Rachelile asu. Mis kuraas, et Mathilde oli lae võõbanud kuldvärviga! Ülal ereduses kajastusid nende kehad püdelate klompidena. Tuba muundas see tõesti, säras tumedate seinte kontrastiks elegantselt. Aasta kõledal viimasel päeval jäi mulje, nagu oleks üks käsi koorinud maha katuse justkui sardiinikarbi kaane ja nemad seisaksid augustikuu päikesepaistes. (lk 72) * Lotto mõlgutas ülakorruse maimukesest ja millisena mõjuks [[Rasedus|rase]] Mathilde, tagant traksis kui tütarlaps, profiilis aga, nagu oleks neelanud pudelkõrvitsa. See mõte ajas naerma. Õlapael langetatud, töllakil rind piisavalt priske isegi mehe näljase suu jaoks. Päevad, mis tõukuvad puhtusest, soojast ihupiimast; nimelt seda, täpipealt, ta tahtiski. (lk 73) * "Jajah, olen kuulnud," ütles Rachel. "Alguses, kui sa siia kolisid, külastas see Bridget minu meelest ka su pidusid. Tüütu piripiiga. Sa mahutasid sellesse tuppa alati miljon inimest. Ma igatsen selliseid aegu." :Lae all kummitasid pidude [[vaim]]ud, nende endi nooremad minad, liiga tobukesed, et hoomata oma [[ekstaas|ekstaatilisus]]t. (lk 74) * Kuhu kadusid küll kõik meie [[sõbrad]], imestas Lotto. Need, kellega olime varem nii harjunud, jäid kaugeks. Nohikprintsid titekärudes kaksikutega, Park Slope'i [[hipsterlus]] ja käsitööõlled. Baariimpeeriumi omanik Arnie põrutas tänini venitatud kõrvatunnelite ja vanglatätokatega tüdrukuid. Natalie oli [[San Francisco]]s mingi interneti idufirma finantsdirektor; sajad hajusid üldse silmapiirilt. Sõpruskonda oli järk-järgult kärbitud. Säilinud oli vaid lülipuit, luuüdi. (lk 74) * "Ma ei teagi kohe," ütles Susannah parajasti tasa. "Mulle täitsa meeldib üksinda elada." Tema etendas tänini seebikas teismelist. Teismeliseks jäetakse ta [[tegelaskuju]] surmani, edasi hakkab ta mängima emasid ja abikaasasid. Naiskaraktereid määratlevad lugudes alati nende suhted. :"Mind kurvastab üksi magamine," ütles Danica. "Kui ostaks õige [[Seksinukk|seksinuku]], et oleks hommikul seltsim ärgata." :"Semmi mõne [[modell]]iga. Sama teeb välja," ütles Chollie. :"Peletis oled, Chollie," hoidis Danica naeru tagasi. :"Faa-faa," ütles Chollie. "Laula aga laula. Tõtt teame mõlemad." (lk 74) * Lotto tõusis istukile, haigutas. Oli avanud püksinööbi. Kolmkümmend, [[noorus]] on läbi. Ta tunnetas pealevajuvat pimedust, ütles: "Nonii, mu kullakesed. Inimkonna viimane aasta. Järgmisel uusaastal saabub millennium ja lennukid kukuvad taevast, arvutid plahvatavad, tuumareaktorid hakkavad tõrkuma, me näeme vaid sähvatust ja meie üle laskub piirituvalge eimiski. ''Finito''. Otsas kogu inimeksperiment. Sestap elagem sajaga! See aasta on meie päramine!" :Ta naljatas, aga uskus ise oma juttu. Mõtles, kuidas ilma inimesteta lööb roheliselt siravas maailmas kihama kummaline elu: vastanduvate pöialdega rotid, prille kandvad ahvid ning merepõhja paleesid rajavad mutantkalad. Kuidas eksistentsi kõikehõlmavas skeemis on inimsoost tunnistaja lõppude lõpuks tarbetu. Mõtles, kuidas tema noore ema näol veikles ilmutuse küünlavalgus. "Ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ma imestasin väga teda nähes,*" sosistas Lotto, ning sõbrad heitsid talle pilgu, nägid midagi hirmsat ja pöörasid pilgu ära. :Persse, ta murrab ju Racheli südame. Murrab terve see pere. Õnnetu emmeke mattus eraldusse. Sallie orjas koeralikult. Lotto [[uhkus]] oli õele arusaamatu: ainult laps võib pidada viha nii kaua, ainult laps keeldub andestamast, et vahekordi siluda. Nähes Racheli silmi tulvamas [[haletsus]]t, vangutas Mathilde hiljukesi pead: Ei. Ta võib märgata. (lk 75; *Johannese Ilmutus, 17:6.) * "Ma tühistan su võla, kui tuled minuga [[kohting]]ule," ütles Chollie, kuum hingeõhk riivamas Danica kõrva. :"Mis asja?" kordas Danica. :"Mina olen rikas. Ja sina nurjatu," ütles Chollie. "Põrgut, miks mitte?" :"Kaheksa," ütles Mathilde. :"Sest sa ajad mind iiveldama," ütles Danica. :"Kuus. Viis. Neli," ütlesid teised. Chollie kergitas kulmu. :"Okei, olgu," ohkas Danica. (lk 76) * "Head 1999-ndat, mu arm," ütles Lotto Mathildele; ja sel kombel polnud nad suudelnud väga ammu. Vähemalt kuu. Lotto oli unustanud [[tedretähnid]] naise nägusal ninal. Kuidas võib unustada midagi säherdust? Miski ei lämmata armuiha tõhusamalt kui end surnuks rügav abikaasa. Või surevad unistused, mõtles ta, või pettumus. :Mathilde pea tõmbus eemale - kahanevate iiriste ränd. (lk 77) * Lotto jälgis, kuidas naine vingerdas magamistoas kleidi ült, et pugeda tangapüksikeste väel päevateki alla. :"Kas mäletad, uusaastaööl oli meil tavaks enne magamaheitmist seksida? Uue aasta lihalik sissepühitsus," hõikas ta naisele ukseava kaudu. Ta kaalus, kas jätkata, öelda, et tänavu võiksid nad vahest ehk lapse saada. Lotto võiks ju jääda koduseks. Oleks tema see, kes on anatoomiliselt kohastunud, oleks raseduse vältimisel juba juhtunud eksitus ning väike Lotto-pätsike küpseks praegugi tema ahjukeses. Polnud aus, et säärane ürgne rõõm on eranditult naisterahvaste päralt. :"Musikene, meil oli tavaks seksida ka prügiviimise päeval ja toidupoest tulles," ütles Mathilde. :"Kas miski on muutunud?" küsis tema. :"Me oleme vanad," ütles naine. "Me teeme seda siiski tihemini kui enamik meie abielus sõpru. Kaks korda nädalas pole paha." :"Sellest ei piisa," pomises ta. :"Ma kuulsin sind," ütles naine. Just nagu hoiaksin ma sind kuival." :Ta ohkas hingepõhjast, valmistus tõusma.<!--//--> :"Hüva," ütles naine. "Kui kohe voodisse tuled, tohid mind põrutada. Aga ära solvu, kui ma magama uinun." :"Juhhei. Milline [[ahvatlus]]," ütles Lotto ja istus pimeduses pudeliga edasi. (lk 77-78) * Ta kuulatas, kuidas naise hingamine ühtlustus norskamiseks, arutles, mismoodi oli ta sellesse punkti jõudnud. Üksildane ja purjus, moorib oma nurjumise mahlas. [[Triumf]] oli olnud tagatud. Kuidagiviisi oli ta keeranud nässu oma [[potentsiaal]]i. See oli [[patt]]. Kolmekümneselt ikka veel eikeegi. Nurjumine tapab ajapikku. Temast oli veri välja lastud, nagu oleks öelnud Sallie. :[Võimalik, et me armastame teda [[alandlikkus|alandlikuna]] rohkem.] (lk 78) * Täna öösel mõistis ta, miks ema mattis enese elusalt rannamajja. Kokkupuude inimestega teeb ohtlikult haiget. Ta kuulatas tumedat rütmi, mis oli tema mõtetes tagunud terve igaviku, isa surmast saadik. Pinge ja pingeleevendus. Taevast võib kukkuda lennukitükk ja muljuda ta maasse. Mingi lüliti üksainus klõpsatus ajus võib lõhkuda vooluringi. Tuua viimaks ometi õndsa kergenduse. Veresoonte lõhkemisi esines ta peres. Isa oli läinud nii järsku, neljakümne kuueselt, liiga noorena; ning Lotto ei himustanud muud kui sulgeda silmad ja leida isa sealt eest, peita pea isa rinnale, tunda isa lõhna, kuulda isasüdame sooja tüminat. On seda palju palutud? Erinevalt emast oli isa teda armastanud. Mathilde oli kinkinud talle mõndagi, tema aga oli ammutanud naise tühjaks. Kuum usk temasse oli jahtunud. Naine pöördus temast ära. Ta valmistas pettumuse. Kirevase pihta, ta kaotab naise, ja kui ta Mathilde kaotab, kui Mathilde lahkub tema juurest - sakvuajaaž näpus, õbluke seljajoon otsusekindel -, võikski ta sama hästi surnud olla. (lk 78) * [[Valu]]! Hommikuvalgus tungis ta silmi kui mõõk. Akna taustal Mathilde, jääpurikate pimestavas nimbuses. Üll oli naisel rääbakas [[kittel]]. Varbad punetasid külmast. Ja naise pale — mis oli sellega? Miski oli siin valesti. Silmad pundunud ja punased. Mida oli Lotto teinud? Kindlasti mingi jõleduse. Jättis võib-olla [[porno]] [[sülearvuti]] ekraanile, nõnda et Mathilde nägi, kui ärkas. Võib-olla kohutavat sorti porno, kõige hullemat sorti, võib-olla juhatas metslase [[uudishimu]] teda klikkima alatutele ussiurgetele, järjest paadunumatele, kuni tulemus oli andestamatu. Naine lahkub. Temaga on lõpp. Üksildane paksmagu, nurisünnitis, kes ei vääri hingeõhkugi. "Ära jäta mind," ütles ta. "Ma suudan end parandada." :Naine tõstis pilgu, tõusis siis ja astus üle vaiba diivani juurde, asetas arvuti lauakesele, võttis külmade pihkude vahele ta põsed. :Kittel paotus, avaldas reied — kaks magusat roosat putot. Lausa tiivulised. :"Oh, Lotto," ütles Mathilde, ja naise kohvine hingeõhk segunes tema surnud [[ondatra]] hingeõhuga, ta tajus oimukohal naise miilustavaid ripsmeid. "Sa said hakkama, musike," ütles naine. :"Millega?" küsis tema. :"See on nii hea. Ma ei teagi, miks ma üllatusin, sest muidugi on sul talenti. Sa rabelesid lihtsalt nii kaua." :"Aitäh," ütles ta. "Palun vabandust. Mis on teoksil?" :"Kust mina tean! [[Näidend]] vist. Pealkiri on "Allikal". Sa oled alustanud öösel kell 1.47. Oh, ma ei suuda uskuda, et sa kirjutasid kogu loo viie tunniga. Vaja on kolmandat vaatust. Ja keeletoimetust. Ma olen juba asja kallal. Su konarlik õigekiri pole meile kummalegi uudis." :Tema öine kirjatöö naasis fookusse. Sügavale maetud emotsioonid, tõrusarnased, seoses isaga. Ahah. (lk 79) * "Terve aja," ütles naine, "oli see peidus kõikide silme all. Sinu tõeline anne." :Naine istus talle kaksiratsa otsa, pusis teksad ta puusadelt. :"Mu tõeline anne," kordas tema pikkamisi. "Oli peidus." :"Sinu [[geniaalsus]]. Sinu uus elu," ütles naine. "Sa oled sündinud näitekirjanik, mu arm. Olgu tänatud jumal või kurat, aga me nuputasime selle välja." (lk 80) * Ent parasjagu ütles tema naine: "No terekest, söör Lancelot, olete teie vast tragi. Tooge oma piik tandrile." Ja milline kaunis viis päriselt virguda, ratsur-abikaasa sosistamas tema värskelt rüütliks ülendatud tillile, soe hingeõhk rääkimas talle, et ta on — kes õieti? [[Geenius]]. Oma kontides teadis Lotto seda ammugi. Teadis sestsaadik, kui ta oli poisipõnn, kelle [[deklameerimine]] toolil ajas täiskasvanud mehed näost roosaks ja vesistama. Aga kui kena on selline kinnitus, ja veel sedasi vormistatuna. Kuldse lae ja kuldse naise all. Heakene küll siis. Ta hakkab [[näitekirjanik]]uks. (lk 80) * Ta jälgis, mismoodi too Lotto, kelleks ta oli end arvanud, tõusis jumestatuna ja keskaegses rõivastuses ning lõõtsutas, vammus higine, kuna publiku püstiovatsioonid andsid väljenduse tema sisimale möirgele. Kehatu [[kummitus]] läks liialdatud [[kummardus]]ega, huljus läbi suletud korteriukse igaveseks minema. :Järele oleks pidanud jääma [[olematus]]. Kuid mingisugune Lotto säilis ometi. Üks eraldiseisev, uudne tema, abikaasa all, kelle nägu libises üles mööda ta kõhtu, kes lükkas kõrvale tangapüksikeste paela, mähkudes ta ümber. Tema sõrmed vedasid lahti naise kitli, paljastasid rindade tibulinnud, naise kallakil lõug sihtis nende kehade ähmast peegeldust ülal. Naine ütles: "Oh jumal," poksis rusikatega ta rinnakorvi, ütles: "Nüüd oled sa Lancelot. Mitte enam Lotto. Lotto on lapsenimi, sina aga pole laps. Sa oled Lancelot Satterwhite, kuradima geniaalne näitekirjanik. Me saavutame selle."<!--//--> :Juhul kui see tähendab, et tema naine naeratab talle blondide ripsmete tagant jälle, tema naine, kes kappas temaga praegu nagu ratsavõistluste medalist, suudab ta muutuda. Suudab täita naise soovi. Nurjunud näitlejat pole enam. On potentsiaalne näitekirjanik. Temas kerkis tunne, justkui avastanuks ta akna valguseta konkus, kuhu oli lukustatud. Ehkki iselaadi kaotusvalu püsis. Selle tõrjumiseks sulges ta silmad, et liikuda pimesi suunas, mida esialgu oskas näha selgelt vaid Mathilde. (lk 80-81) * "Kas sõjaloo pealkiri on "[[Kirgastus]]"?" küsis produtsent. :"Mind akrediteeriti Afganistani merejalaväekorpuse juurde," ütles Lotto. "Kaks nädalat kartsin ma iga hetk surma. Ja kuna ma ei <!--//-->surnud, tundsin [[õnnistus]]t igas hetkes. Kuigi hülgasin religiooni juba lapsena. Usu või ära usu, see [[pealkiri]] on kohane." (lk 90-91) * Külmas päikesepaistes upitasid tulivõhad nina alles kahutavast porist. Lotto pikutas, jälgis maailma ärkamist-tärkamist. Nende abielu oli kestnud seitseteist aastat; Mathilde elas mehe südame sügavaimas sopis. Mõnikord tähendas see mehele esmase heiastusena abikaasat ja mitte Mathildet, leemekulbi liigutajat ja mitte teda ennast. Abstraktsiooni lihast ja luust olendi asemel. Täna oli siiski teisiti. Kui ta astus verandal lähemale, nägi mees ühtäkki Mathildet. Tumedat sundi, mis oli tema keskpunkt. Nägi tema piitsa plaksumas hellalt-hellalt, et mees pöörleks värtnana. :Ta asetas külma käe kõhule, mida talvekahvatust pagendav mees peesitas päikeses. :"[[Edevus]]," ütles ta. :"Näitleja näitekirjaniku nahas," lausus Lotto nukralt. "Edevusest ei vabane ma ilmaski." :"Tühja kah. See oled ju sina," ütles Mathilde. "Sinu meeleheitlik soov on, et võhivõõrad sind armastaksid. Et sind nähtaks." :"Sina näed mind," ütles mees, kuulates naudinguga oma äsjaste mõtete kaja. :"Mina näen," nõustus naine. (lk 92) * Autos imetles Lancelot Mathildet: milline sile pale on naisel, noolitav otsekui vanillijäätise pall. Poleks tema vasakut kehapoolt vaid ootamatult betooni valatud, viskuks ta üle käsipiduri, et kohelda naist, nagu lehm kohtleb soolakivi. (lk 95) * "[[Laps]]ed on mölakad," ütles ta. "Olgu nad õnnistatud. Meilegi kuluks paar tükki ära, M. Kuna sa põetad mind nüüd kogu suve, on sul mu kehaga vaba voli, ja selles iharas fluidumis sigitamegi ehk ühe magusa pambu." Nad ei kasutanud rasestumisvastaseid vahendeid, mingit puuet aga ei kahtlustatud kummalgi. Viga oli selgelt vedamises ja õiges ajastuses. Kõrgendatud meeleoluta oleks ta käitunud ettevaatlikumalt, suhtunud vaikse tundlikkusega stoilisse igatsusse, mida tajus naises alati, kui tõstatas antud teema. :"Sinu rohud on päris priimad, mis?" lausus naine. "Nii näikse." :"On aeg," ütles tema. "Aeg oli ammugi. Praegu on meil maja ja natuke pappi, sina oled veel viljakas. Ega mina tea, äkki kisuvad su munarakud juba kipra. Nelikümmend. Me riskime väsinud vedrudega lapse peas. Kuigi loll laps polekski ehk väga halb. Taibukad teevad minekut, kohe kui põgeneda suudavad. Juhmid püsivad kauem <!--//-->pesas. Teisest küljest, kui jokutada liiga kaua, lõikame talle pitsasid lahti, kuni oleme üheksakümmend kolm. Ei, selle asjaga on tuli takus. Kui koju saame, rasestan su tuhatnelja." :"Kõige [[romantika|romantilisem]] jutt, mida olen kuulnud," ütles naine. (lk 95-96) * Järsku vajus ta istuma. Palav niiskus vallutas silmad: mäherdune ilu, mäherdune jalustrabav vedamine. Ning samuti valu, tunginud sügavikust äsja pinnale otsekui tuumaallveelaev. (lk 96) * Naine suudles ta laupa, toetas sinna oma jahutava põse. Ütles: "Sul on palavik. Ma otsin sulle ühe võlutableti," ning mees oli sunnitud kannatama kärsitust, naise kohmitsemist kraanivee, pudelikese korgi ja vatitupsuga, kuni oblaat lahustus ta keelel hiilguseks. (lk 97) * Ta oleks meeleldi helistanud emale, et Antoinette'i magus hääl teda paitaks, kuid vaatas selle asemel sülearvutist dokumentaali Krakatau kohta. Kujudes vulkaanituhaga kaetud maailma. Just nagu oleks keegi hullunud lapsuke võtnud ja sodinud maastiku mustjashalliks: ojad tahmunud, puud puhvis sõmerast tuhast, kingud libedalt õliläikesed. Kehastunud Hades. Karistuse väljad, kisendused öös, asfodeelide aasad. Surnute kondiklõbin. :Ta peesiskles õuduses. Püherdas murtud mehena oma õnnetuses. Ei saanud salata, mandumiseski oli peidus isevärki ''rõõm''. (lk 97) * "Hakka kirjutama," kamandas naine. :"Inspiratsiooni pole," kurtis tema. :"Siis kirjuta essee," ütles naine. :"Esseed on luparditele," ütles tema. :"Eks kirjuta näidend sellest, kuidas sa vihkad maailma," ütles naine. :"Ma ei vihka maailma. Maailm vihkab mind," ütles tema. :"Tönn-tönn," naeris naine. :Mathilde ei tea ju, mõtles ta. Ära karista teda. Näidendid ei sünni suvaliselt. Et need kukuksid õigesti välja, on tarvis kuuma kihelust ja pakilist tulva. Ta läkitas valuliku naeratuse, rüüpas otse pudelist.<!--//--> :"Kas sa jood, kuna oled kurb, või selleks, et mulle oma kurbust näidata?" küsis naine. :Pihtas-põhjas. (lk 98-99) * "Pidutseks ehk neljandal juulil," ütles naine. :"Ei," ütles tema. :"Ma ei küsinud sult luba," ütles naine. :Ning kolm päeva hiljem, nagu nõiaväel, ümbritsesid teda küpsev šašlõkk, ja mitmevärvilised säraküünlad pildusid sädemeid laste hunnitutes, kappasid meenutavates käekestes, nad lippasid ringi aakritel, mida Mathilde oli möirgava murutraktoriga isiklikult püganud. Minu kõikvõimas imenaine, mõtles ta, kuid edasi meenus talle, et see värskelt lõigatud rohu lõhn on tegelikult taimede olfaktoorne kisendus. :Tellitud oli õllevaat, vardas grillid maisitõlvikuid ja taimevorste, olid arbuusid, ja kalbes sügava dekolteega kleidis Mathilde nägi välja ülemeeleliselt kaunis, nühkides pead mehe lõua alla kaelasuudluste saatel, nõnda kandis ta õhtu lõpuni kõril huulepulga punast haavasarnast jälge. (lk 99) * Peohääled, taevasse lartsatasid ilutulestiku vesivillid. [Surmamõistetud tähistavad rahu taevaste pommiplahvatustega.] (lk 100) * Ta läks tualettruumi, kus teda uimastasid eredad tuled, tema õhetavate põskede ja ortooside peegelpilt, pühkis seal muige näolt ning vahtis allesjäänud lotendavat maski. Maise elu poolel rajal. Madalal häälel ütles ta: "''Nel mezzo del camin del nostro vita, mi ritrovai per una selva oscura, ché la diritta via era smarrita''."* Ta oli naeruväärt. Melanhoolne ja pretensioonikas ühekorraga. Pretenhoolne. Melansioonikas. Surkis kuuenda raseduskuu mõõtu vatsa, mis kummus taljekohas. Chollie oli sõpra nähes kohe küsinud: "Oled ikka kombes, kamraad? Sa hakkad kuidagi tüsedaks muutuma." :"Halloo, pada," vastas Lancelot. "Ära sõima katelt," ja tõsi mis tõsi, ka Chollie nelisajadollarilise särgi nööpe pungitas pugu. Ent samas polnud Chollie iialgi olnud ilus poiss; Lanceloti kukkumine oli toimunud palju kõrgemalt. Danica, Chollie raha eest ostetud šikis ühe õlaga disainerkleidis, ütles: "Jäta ta rahule, Choll. Tema keha on katki kuni väikese varbani. Ainuke aeg elus, kui meesterahvas tohibki tüseneda." (lk 100; "Just meie maise elu poolel rajal/end äkki leidsin keset sünget metsa/sest õigelt teelt ma olin eksi läinud". Dante Alighieri. Jumalik komöödia. Põrgu, I laul. Tlk Harald Rajamets. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011.) * Lottot tülgastas, et mõned suudavad suhtuda [[abielu]] institutsiooni nii odavalt. :Selle tülgastusega ja surmani, surmani muserdatuna tõusis Lancelot, et panna uuesti riidesse. Kargutagu pealegi nagu [[küülik]]ud, kuni annavad kurnatusest otsad, aga ta ei luba inimestel ennast ja Mathildet sarjata. Milline mõnitus, kui sind haletsevad sihukesed [[kärbsed]]. [[Abielurikkuja]]d. Kärbestest hullemad. (lk 101) * "Kui aus olla," tunnistas tema, "peitis mu naeratus [[tüütus]]t." :Naine pöördus kissis silmi. Kukutas õlgadelt kleidi, mis valgus põrandale. Oli kleidi all alasti. "Ennäe, mida mina peitsin," ütles naine. :"Enam ei ole tüütu," ütles tema. :"Tüüta mind, kallis," ütles temake. "Oma tüüaka tüükaga." :"Nagu [[tüügassiga]]," ütles tema. Ent temakese [[meelehärm]]iks oli ta rohkem nagu loiuvõitu põrsas, kes suigatab nisa ääres. (lk 102) * Vuhinal kihutas ta edasi allamäge. Elu minetas tema jaoks maitse. Kipslahased eemaldati, aga [[keha]] vasak külg oli õrnroosa ja närb, koed sarnanesid ülekeenud munanuudlitega. Katmata seisis ta vaatluseks Mathilde ette; naine sulges ühe silma. "[[Pooljumal]]," ütles naine. Ja sulges teise. "Pätakas." Tema puhkes naerma, kuid ta edevus oli hoobi saanud. (lk 102) * Lähenes keskpäev. Ta hoidus liigutamast, kuulatles, kuidas Mathilde hiilib magamistoa uksest sisse. Siis kerkis vooditekk ning külje all asus siplema mingi nässakas pehmus, mis lakkus teda lõuast nosplini. :Ta naeris laginal, nähes armsat läkiläkitaolist nägu, silmad peas ja kolmnurksed kõrvad sametised. :"Oh sind," ütles ta [[kutsikas|kutsikale]]. Tõstis pilgu Mathilde poole ega saanud parata, silmi tungisid palavad pisarad. :"Aitäh," ütles ta. :"See on emane shiba inu," ütles Mathilde ja puges mehe kõrvale. "Mis nime paned?" :Koer, oli tal tahtmine öelda. Ta oli alati tahtnud koera Koeraks hüüda. See oli meta. Oli koomiline. :Kuid veidral, erutaval kombel pudenes ta suust sõna ''Jumal''. :"[[Jumal]]. Rõõm kohtuda, Jumal," ütles naine. Korjas kutsika sülle ja vaatas näkku. "Kõige arukam [[epistemoloogia]], mida olen eales kuulnud." (lk 103) * Kutsikas ravib paljutki, kuigi ravi on lühiajaline. Nädalakese oli ta üldjoontes taas õnnelik. Sedavõrd, vaimustas teda Jumala näljane nohin, kutsika viis tõsta iga krõbuskikuulike söömiseks kausist välja tema jalalabale. Püüdlikkus, millega kutsikas kõõlus tagajalgadel, saba lipuvardana kikkis, pisike punnitav urruauk praokil, ning filosoofiline silmavidutus junni tehes. Kuidas kutsikas istus tema seltsis, järas vaikselt ta püksisäärt, sellal kui ta pikutas ja uneles murule laotatud vaibal selili. Kuidas ta peopesa riivas alati midagi pehmet niipea, kui ta hõikas: "Jumal!", mis kõlas küll teise piiblikäsu rikkumisena, aga võta näpust, see oli pärisnimi. Teda valdas heameel, kui tema pöidlapadjakest naksasid tillukesed nõelteravad hambad. Kime hädakisagi, kui kutsikas mässis enese jalutusrihma keerdudesse või asetati ööseks asemekasti, ajas ta naerma. :Tema armastus koera vastu ei kadunud teps; üksnes selle maagia kahvatus argipäeva survel. Jumal ei suutnud sillata kuristikku, mis <!--//-->lahutas eraklikku elu murtud mehena tema mäletatud ja igatsetud suurlinnaelust: intervjuudest, õhtusöökidest restoranides, äratundvatest pilkudest metroos. Ei suutnud põimida kiiremini kokku ta konte ega tervendada väikese kärme keelekese abil kõiki haavu. Koerad, sõnatud, suudavad oma peremehi-perenaisi vaid peegeldada. Saatuslikud lüngad inimestes pole nende süü. (lk 103-104) * Sees valitses jahedus, neid tervitas valgejuukseliste meri. "Vaata ette," sosistas Mathilde talle kõrva. "Vanurid. Surelikkus on nakkav. Ära hinga sügavalt." (lk 105) * Keelpillide häälestamise õrnad aeglased ebaakordid. Seda ootusärevat libamuusikat, mõtiskles ta, võiksin ma kuulata tundide kaupa ning lahkuda siit kosutatud tundega. :Ooperiteatri väravad libisesid päevavalguse vastu kinni, sosinad sumbusid, esile astunud dirigent tõstis käsivarred. Kui need alla sööstsid, kohus sealt üles — mis asi? Mitte otseselt muusika. Heli. Kriipiv, kummastav, metsik; ja ikkagi lahenes kakofoonia tasapisi iselaadseks meloodiaks. Ettepoole naaldunud, sulges ta silmad ja tundis, kuidas too heli pesi temast pikkamööda läinud nädalatel siginenud seenhallituse. :Ooperi pealkiri oli "Nero". Ehkki Rooma põlemise lugu, ei leidnud tulekahju aset laval, ja too Nero polnudki keiser, vaid hoopis Nero teisik, veinikeldrite vardja Nero, välimuse poolest keisri kaksikvend, kes elas palees kui kuninga kass. See ei olnudki niivõrd lugu, kui sügavikust pinnale ujuv võimas olevus; pigem ootamatult kuuldav lainetõus kui narratiiv. Lanceloti pea pööritas värtnana. Nõnda mõjub tõeline kirgastus. Lööb su oimetuks. (lk 105) * Ta veetis terve õhtu, lugedes ooperi helilooja kohta, mida vähegi leidis. :Keegi Leo Sen. Lõuna-Aasia Liignimi, tuletis 'sõjaväge' tähistavast sanskriti sõnast, nimega tunnustati auväärsete tegude sooritajaid. Elupaik Nova Scotia. Küllaltki uus komponist, kelle teoseid esitati alles kuuendat aastat, ja võrdlemisi noor. Vanus ebaselge, kuna veebis ei olnud Leo Seni fotosid; kõigest kahe aasta tagune CV ja näpuotsaga ülistusi loomingu aadressil. New York Times loetles teda põnevaimate välisheliloojate hulgas, Opera News pühendas kaks lõiku teosele pealkirjaga "Paracelsus". Mingil amatöörlikul võrguküljel oli paar audioklippi poolikust teosest, kuid aastast 2004, nii ammusest ajast, et see võis olla ka tudengiperioodi töö. Niipaljukest kui isik suudab internetis kummituseks jääda, oli Leo Sen sellega hakkama saanud. :Lancelotile kangastus geeniusest eremiit. Metslasepilguga monomaan, hullunud omaenese talendist või pigem autismi kalduv. Hatuse habemega. Niudevööga. Seltskondlikult ebapädev. Süda nagu elajal. Lancelot läkitas e-kirju arvukatele tuttavatele uurimaks, kas nood tunnevad Seni. Ei tundnud ainsamgi hing. (lk 107) * Kas juba september? Nii ruttu? Puudelt rabises lehti. Jumal kasvatas selga koheva aluskarvalise kasuka. Lancelot lonkas kõndides veel nõrgukest jalga. Kuna tema nartsissism oli üüratu, näis talle, nagu matkiks maailm oma ebalevas tinglikkuses tema keha. (lk 108) * Ühel varasel oktoobripäeval, kui sügisene õhk oli vilu, õnnestus tal siiski Leo Sen telefonile saada. Hääl ei olnud ootuspärane. Mahe ja kõhklev, briti aktsendiga, mis üllatas teda esmalt; ehkki järele mõeldes, noh, Indiat ju koloniseeriti; haritud klasside kõnepruuki iseloomustavad kahtlemata BBC lihvitud häälikud. On see temast rassistlik? Ta polnud kindel. :"Kas te ütlesite Lancelot Satterwhite?" küsis Leo Sen. "Kui erutav." :"Erutatud olen hoopis mina," ütles Lancelot ebamugavalt valjusti. Ta oli seda jutuajamist kujutlenud nõnda tihti, et kummaline oli praegu kuulda mahedat häält talle esimesena imetlust avaldamas. Ta oli oletanud, et kolkageenius Leo Seni ärritab inimkontakt. Leo Sen selgitaski, et elab internetiühenduseta saarel, kus telefon töötab vaid juhul, kui keegi ümberkaudne võtab parajasti toru. See on mõttekaaslaste kogukond. Taotletakse igapäevast töösse süvenemist, meditatiivseid mõlgutusi. :"Jätab mungakloostri mulje," ütles Lancelot. :"Või nunnakloostri," ütles Leo. "Ka selline tunne on mõnikord." (lk 108) * "Kiiksuga?" küsis naine. "Süngelt naljakas? Üldiselt ei mõtle inimesed ooperist kui millestki naljakast. Mõeldakse pakse primadonnasid, pühalikkust, nibelungide mõrsjaid, naisi, kes tapavad end tublide meeste armastuse pärast." :"Aga ooperis on olemas kauaaegne huumoritraditsioon. ''Opera buffa''. Vanasti oli see masside levinumaid meelelahutusi. Tore oleks see jälle demokratiseerida, muuta rahva seas populaarseks. Las postiljon leelutab seda kirju laiali kandes. Tema väike sinine vormikuub mõjub, nagu peidaks imekaunist häält." (lk 110) * [Lotto:] "Sinu meelest ei oska ma nalja teha?”<!--//--> :[Mathilde:] "''Minu'' meelest oled sa kangesti koomiline. Samas ei pea ma kuigi koomiliseks sinu loomingut." (lk 110-111) * "Mul on teismelise tunne, kes seab sammud talveballile, kikilips kaelas ja särp vööl," ütles ta. :"Noh, mu arm, mõningail inimestel on selline tunne, kui nad kohtavad sind," ütles Mathilde hellalt-hellalt. (lk 111) * Üksindus! Akende taga jälgis teda hämarduv mets. Kuna õhtusöögini oli aega, vihtus ta viguri mõttes kätekõverdusi. Pakkis lahti märkmikud ja kirjutusvahendid. Astus õue majakest ümbritsevale sõõrjale sissesõiduteele, tiris juuripidi maast sõnajala, istutas meresinisesse valge lemmemustriga kruusi ja paigutas kaminasimsile, kuigi selle nurgad kooldusid juba toa ootamatus palavuses. (lk 112) * Mõlemad naersid südamest. Ligi kakskümmend ühist aastat, ja kui lõõmav kihk oligi asendunud sooja huumoriga, siis oli see küll vähem metsik, aga hõlpsam alal hoida. (lk 112) * Need inimesed olid ilusad! Arusaamatu, miks sabistas ta ennist niiviisi. Too kuulus käharsoenguga poetess, kes näitas peopesas kõigile tsikaadi täiuslikku kesta. Too kaksikutega sarnanev Saksa abielupaar, identsete raamimata prillidega, juuksed kui une pealt vikatiga lõigatud. Too punapäine poiss, vaevu tudengieast väljas, äkkroosade halvava arglikkuse hoogudega — selgelt luuletaja. Too blond romaanikirjanik — atleetlik ja kobe, paljunejakõhu ja lillatavate kottis silmaaluste kiuste. Kaugeltki mitte Mathilde tase, kuid piisavalt noor, et Mathildel võiks sellest loomuldasa vesi ahjus olla. Küünarvarred valged ja veetlevad, nagu poleerkuusepuidust voolitud. Kunagi ennemuiste, kui teda pimestas iga naise erilaadne ilu, olnuks talle sellistest küünarvartest küll, ja viivuks pöörduski tagasi nooruslik Lotto - seksikas peni imetamisorgias kesk romaanikirjaniku kumerat, hõbedaste venitusarmidega vatsa. Veetlev, tõesti. Ta ulatas veekarahvini, peletas kujutluspildi keharaputusega. (lk 113) * Teda uudistanud nooruke afroameerika režissöör küsis: "Satterwhite? Ma lõpetasin hiljuti Vassari. Seal oli Satterwhite'i nimeline hoone," ning Lancelot võpatas pisut ja ohkas. Ta oli olnud ebameeldivalt jahmunud, kui külastas tänavu kevadel oma ''alma mater''<nowiki>'</nowiki>it loengu pidamiseks, dekaan aga tõusis püsti ja teadustas sissejuhatava kiidukõne käigus, et Lanceloti perekond oli annetanud koolile ühiselamu. Lotto pani kaks ja kaks kokku: ta mäletas, kuidas oli leidnud lõpuaktuse nädalavahetusel üüratu maapinnasüvendi ees, kus liikusid buldooserid, seismas Sallie, diktaatorinäoga ja seelik lehvimas vastu kõhnu sääri. Tädi põimis käe ta käevangu ning juhtis ta minema. Oli tõsi, et ta polnud kandideerinud muudesse koolidesse ja immatrikuleerimiskiri postitati väidetavalt tema Florida-koju; ta ise ei näinudki seda. Juhul kui mängus oli sohk, kirendasid sel Antoinette'i näpujäljed. "Ah soo," ütles ta režissöörile, kes vahtis <!--//-->Lancelotti kummaliselt. Näoilme oli ta vististi reetnud. "Sugulusside puudub." (lk 113-114) * Lancelot keeras sarmikraani lahti. "Mis on te nimi? Teie valdkond?" küsitles ta ükshaaval. :Kunstiinimesed! Nartsissistid! Kes looritas seda paremini, kes halvemini, aga nad seisid nagu lapsed palliplatsi serval, sõrm suus, jälgides kaaslasi päranisilmi, kuniks neid valiti ükshaaval mängu. Rääkima õhutatuna tabas kõiki salamisi kergendus, et adutud on nende <!--//-->''tähtsust''. Et tähtsaim isik toas on näinud neis võrdväärselt tähtsaid isikuid. Ehkki ainult potentsiaalselt. Ehkki ainult tulevikus. Sest kuigi ta muheles teiste suunas nagu lahke ilmasammas, teadis Lancelot, et ainuke tõeline kunstnik selles asutuses on tema. (lk 114-115) * "Te seisite ja ''vaikisite'' kogu aja!" imestas Lancelot. "Tegite mind narriks!" :Leo ütles õlgu kehitades: "Ma lõbutsesin. Tahtsin näha oma libretisti inimesena." :"Aga, vabandage väga, teie ei saa olla helilooja. Te olete ju lasteaialaps," ütles Lsuicelot. :"Kakskümmend kuus," ütles Leo. "Mähkmeeast ammugi väljas." Kroonilise punastaja kohta kõlas noormehe hääl teravalt. :"Te ei vasta üldse ootustele," ütles Lancelot. :Ägestunud Leo pilgutas silmi. Värvivarjundiks vihane vähk. "Minu arvates on see vahva. Keda huvitavad teiste ootused?" :"Mind mitte," ütles Lancelot. :"Ega mindki," ütles Leo. Ta mõõtis Lancelotti pilguga värsilahu jagu ja lõdvestus lõpuks, näol kiivas naeratus. (lk 115) * Tänavusuvine ooper oli sündinud maadlusest närvutavat laadi kurbusega, paanikast välismaailma möirgava sissetungi üle. "Tavaliselt päästab mind sellest just töö," ütles Leo. "Muusika sõdib minus, kuni oleme mõlemad tundmusteks liig kurnatud." :"Tean täpselt, mida te silmas peate. See on nagu Jaakobi heitlus Jumalaga," ütles Lancelot. "Või Jeesuse heitlus kiusajaga kõrbes." :"Ma olen ateist. Aga mõlemad müüdid meeldivad mulle," ütles Leo naerma puhkedes. (lk 116) * Tema ainuke ekstravagantsus oli jalgpall, loomulikult Euroopa, mitte Ameerika variant, ning pöialt hoidis ta Tottenhamile. Sest ennäe, ta juudisoost ema armastas tõika, et antisemiitlike loosungite vastu võitlev Tottenham tituleeris end Heebrea Armeeks, Iisraeli Lasteks. Minu jaoks, rääkis Leo, oli küsimus pealekauba nimes, nii meetrilises ja tuumakas. Tottenham Hotspur - otsekui tilluke laul. Saare kogukonnakeskuses leidus televiisor, längus satelliidipann katusel põhiliselt hädajuhtumeiks, kuid Leo Seni kirglikule vutiarmastusele tehti erand. :"Poisipõlves ''vihkasin'' ma viiulit," ütles Leo, "kuni isa sundis mind komponeerima pala telekast käiva matši saatel. Tottenham-Manchester, meie omad olid kaotusseisus. Ja ühtäkki, sedaaegu kui ma mängisin, kasvas mu emotsioon, mis seni oli sügav ka muusikata, isegi sügavamaks. Paine ja joovastus. Minu otsustav hetk, edaspidi taotlesin vaid selle taasloomist. Pala nimetasin ma ''Audere est Facere''." Ta puhkes taas naerma. :"Tegemise julgus," tõlkis Lotto. :"Tottenhami moto. Samuti hea lipukiri kunstiinimesele." (lk 116) * Leo Sen ütles: "Minu elu on ilus." :Lancelot nägi, et see on tõsi. Ta oli piisaval määral formalist, et mõista taolise nõudliku eluviisi veetlust, kui palju metsikut pinget suudetakse nõnda sisimast ammutada. Leo ärkab aoaegu, vaatega merelindudele külmal ookeanil, hommikueineks värsked marjad ja kitsepiimajogurt, joob kohalikku ravimtaimetõmmist, mustades luitelompides sinikrabid, uinumise taustaks tuuleroosk ja lainete rütmiline kohin karmidel kaljudel. Lõunasse avanevate akende all kumavad salativõrsed. Tsölibaat ja tempereeritud mõõdukus, milles seisneb Leo väline elu lakkamatu külmetamise tingimustes. Seespool hõõgumas muusikapalavik. :"Ma aimasin, et te olete askeet," ütles Lancelot. "Aga mõtlesin metslasehabemega askeeti, kes kütib odaga kalu, niudevöö väel. Ja safrankollases turbanis." Ta muigas. :"Teie jällegi," ütles Leo, "olete alati olnud lodev. Teie loomingust saab see selgeks. Riske lubavad teil võtta privileegid. Teie elus on austrid, šampanja, rannamajad. Teid poputatakse. Pesamuna tänase päevani." (lk 117) :Torkest küll haavunud, möönis Lancelot: "Tõsi mis tõsi. Poleks mul päitseid, kaaluksin kolmsada viiskümmend naela ja lööksin lulli. Kuid mu naine hoiab mind ohjes. Käsib iga päev sportida. Keelab hommikuse napsi." (lk 117) * "Aa," ütles Leo, piieldes oma hiiglasekäsi. "Teil on seega naine?" :Nende sõnade toon. Nojah. Lanceloti ettekujutuste kaardipakk paisati veel kord vägisi segamini. :"Mul on naine," ütles Lancelot. "Mathilde. Pühak. Üks puhtamaid hingi, keda olen eales kohanud. Moraalselt rikkumatu, ei valeta, ei salli lollusi. Ma ei tea kedagi teist, kes oleks jäänud neitsiks kuni pulmaeelse ajani, aga Mathilde jäi. Tema meelest on ebaõiglane lasta võõrastel meie tagant koristada, mistõttu ta koristab maja ise, ehkki me jaksaksime palgata majapidaja. Ta talitab kõik. Kõik viimseni. Kirjutatud teosed võlgnen ma esmajoones talle." :"Nii et ülev armastuslugu," ütles Leo kergel toonil. "Aga pühakuga elamine väsitab." :Lancelot mõtles oma kõrget kasvu naisele, kelle blond juukselõõm valendas. "See väsitab," möönis ta. (lk 117) * Ilmutus avaldubki kiht-kihilt, nagu kooriks lahti sibulat. Jõudnud südamikuni, leiad alles sealt tõelise sõbra. (lk 118) * Hääletuks tardunud järv kaes talle perra. Pinnal vihmatibade rõugearmid. (lk 118) * "Läki," ütles Lancelot. "Ideid on mul miljon. Need keevad mu sees üle. Et neist eemale pääseda, olin sunnitud minema jalutama, aga ideedega on see häda, et mida rohkem sa jalutad, seda rohkem neid tekib. Sest nemad paljunevad ajukäärudes." (lk 120) * Loomingulise trombi viiendal päeval ärkas Lancelot armetul sombusel koidikul, võttis jalgratta ja kurseeris künkast alla kohaliku linnakese ujulasse. :Vesi parandas kõik. Ta oli kehv ujuja, aga summimine aitas; iga ringiga veetis ta järjest kauem lihtsalt vee all liueldes. Vesi uhtus ja rahustas teda, tõi tagasi meeleseisundi, milles ta oli loomekülasse saabunud. Vahest oli põhjuseks hapnikuvaegus. Vahest oli tema loikamlik keha viimaks saanud end välja elada, eriti pealesunnitud tsölibaadi tingimustes. Või vahest lahustas tema ängid pelk kurnatus? [Vale. Saadetud kingi oleks ta pidanud ära tundma.] Siiski, jõudnud basseini lõppu, puudutanud seina ja vinnanud enese üles, teadis ta, milline tuleb ooperi sisu. See kerkis tema ette helkivana, ehtsamana veepinnast, millel see hällis. (lk 122) * Muusikat ei olnud Leo seni kirjutama hakanud, küll aga oli joonistanud köögist näpatud rasvapaberile. Nood joonistused kooldusid seintel ringiratast — ornamenteeritud eskiisid, poisi enda. kõhetu noolja keha pikendid. Leo põrmustav lõuakuju profiilis; poisi komme sõrmeküüned sirpjaks näsida, tore särav juus, mis laskus alla kaelakondini. Poisi lõhn, ligilähedalt puhas ja karske, valastatud. [Neid, kes sünnivad muusika jaoks, armastatakse enim. Nende kehad on vaid hingele anumaks; parim neis on muusika, kõik muu tühipaljas instrument — tühipaljas liha.] (lk 124) * Lotto ei unustanud abikaasat, kuid tema naine eksisteeris alalisel, muutumatul tasandil, mille elurütm oli tal kontides. Seda, kus naine parajasti viibib, suutis ta prognoosida kas või minuti pealt. [Praegu klopib omleti tarvis mune; praegu matkab krudisevatel põldudel salakesi tiigi äärde suitsu kimuma, nagu vihasena ikka.] Aga Lanceloti eksistentsitasand oli olevik - säherdune, milles talle tuttav kõiksus ja temagi olid pööratud pahempidi, milles ennustatavus oli varisenud koost. (lk 127) * Lancelot kuumutas taldrikul tofukastet, kartuliputru ja rohelisi ube. Eine keskel liitus temaga keegi haisev keskmiselt kurt helilooja, kel nõrgus waltwhitmanlikku habemesse ila. Silmad lõhkenud veresoontest roosad, suhtles mees põhiliselt mühatuste kaudu, jõllitades Lancelotti julmalt nagu sikk. Lõõpimiseks vesdes Lancelot mehega ühepoolselt. :"Jõhvikamoosi?" küsis Lancelot ja rookis taldrikule väikese koguse. Vastas mühatus. :"Mis te räägite? Teie parim tänupüha, hotellis Ritz 1932. aastal?" Vastas mühatus. :"Kellega?" Mühatus. "Tõsijutt? Hämmastav. Kas tõesti kuningapere?" Mühatus. "Teie ja printsess Margaret tegite sõjapäevil... tohoh! Ma ei teadnudki, semu, et seda va asja harrastati nii vanasti." Mühin, mühin, mühatus. (lk 128) * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt lükkas Lancelot lahti majakese rulooga ukse. Ta tegi ühe enesekindla sammu õuejääle, ja ehkki viivu [[libastumine|libises]] ta nõtkelt, [[arabesk]]i sooritav nõrk jalg pikalt taga, kraapsas parem varvas kivi, pidurdades jala libisemise, keha liikus edasi, ta pöörles värtnana ning prantsatas sedavõrd ägedalt sabakondile, et oli sunnitud veerema küljeli ja krigistama hambaid. Kaua oigas ta valudes. Püsti ukerdades kleepus põsk jääl, ta rebestas pealmisi nahakudesid, ja kui ta puudutas [[marrastus]]t, said sõrmeotsad natuke veriseks.<!--//--> :[[Mägironija]]na tõngus ta käsikaudu taas verandale ja majakesse, kus ta lebas põrandal ja hingeldas. Vana hea pakasetaat, mõtles ta. Õigus oli neil, kes ütlesid, et [[maailma lõpp|maailm lõpeb]] jääs. [Nad eksisid. See lõpeb tules.] (lk 130-131) * Siin ta nüüd nälgib. Riiulil üksainus õun — lõunasöögi jäänuk — Mathilde pakitud karp kõhnade inimeste teraviljabatoone ja viimane kiirnuudlitops. Põsk jooksutab ta verest tühjaks. Sabakondi mõra läheb tema sees riknema. Elekter on ära, aga kõik küttepuud põletas ta eileõhtuses aplusehoos — ta külmub surnuks. Samuti puudub tal kohv, mistõttu osutuvad tõeliseks tragöödiaks kofeiinivõõrutusnähud. Ta mähkus leitud rõivakodinatesse, sidus pleedi keebiks. Mütsitäiteks pani ta pähe sülearvuti koti. Suur nagu kubujuss, tõstis ta jalad voodile ja pistis kinni terve karbi batoone. Pärast söömingut teadis ta, et see oli viga, sest need maitsesid nagu kolmeks aastaks puhmastesse kadunud tennisepallid. Takkapihta sisaldas iga teraviljabatoon 83 protsenti kiudainete päevanormist, järelikult oli ta äsja manustanud 498 protsenti päevaseid kiudaineid — vermed sisikonnas tapavad ta kiiremini kui verejooks või külm. (lk 131) * "Ah jaa," ütles Blaine. "Leo tänas ja keeldus, puid oli tal küllaga, ta näitas pähklivõile, leivapätsile ja veekannule ja eelistas tööd mitte katkestada. Minu meelest oli sinnajäämine kahjutu. Heldeke. Kas ma eksisin?" :Ei, ei, ei, kinnitas Lancelot. Kuid mõtles endamisi: Jah, see on õudne, inimest ei tohi jätta üksinda pakasega rinda pistma, kas te ei ole kunagi lugenud Shackletonist ega Tema Majesteedi laevast Endurance? Liustikud ja kannibalism. Voi muinasjutte, milles talviti koputavad uksele laanetrollid? Töötades öötunnil, kuuleb Leo ukse juures liikumist, suundub paljajalu asja uurima, ja väluserva puude vahelt kõlab mahedat ebamaist laulu, ja intrigeeritud Leo sammubki põgusalt külma kätte ja uks sulgub tema järel. Tuppa sibanud trollid lukustavad ukse, ja kuidas ta ka ei püüaks, ei pääse ta enam kuratlikult palava tule äärde, tuppa, kus löövad tantsu alasti metsalised, sellal kui noormees kössitab ukse najal nagu Anderseni väike tikumüüja, kauge õnne nägemustesse hääbudes, kuni hingamine vaibub olematuks. Jäätumine. Surm! Vaene Leo, jäigastunud laip sinise varjundites. Kuigi tänu kunstiinimestest kumavale kergendusele ja kaminate lõõsale valitses kolooniakeskuses troopika, judises Lancelot ometi. (lk 132) * Lancelot pruukis korduvalt lõhnaõli, raseeris korduvalt lõuga. Ihu oli ta kuuma duši all küürinud toll-tollilt. Tõsise suuga uudistas ta end peeglist. Õieti on see ju tühiasi, tema kaastööline mängib ette ühise projekti esimese muusika; argine rutiin; aga süda oli tal kurgus, ta ei söönud päev otsa; tema liikmed olid kuidagi puseriti, nagu oleksid kondid üles sulanud ja meelevaldselt taas kalgendunud. Säärane tunne oli tal viimati nooruses, kui ta oli alles enesele võõras ja tüdruk oli olnud kuunäo ja iserõngastatud ninaga, kui õhtu veedeti rannal ja maja nende ümber lahvatas leekidesse. Tema esimene täideviidud armuakt. Närvilisuse tõttu unustas ta minutiks tüdruku nime. [Gwennie.] Oo, Gwennie, mu mälu on viledaks kulunud, ei meenuta sugugi aju kunagist teraspüünist. Ehkki see, mida ütleks mulle Gwennie vaim, ei kuulu täna arutamisele. :Tema sees oli midagi teoksil. Justkui peituks temas martäänahi, mis söövitab ta avamisel söeks. Mingi sedavõrd valgustkartev saladus, et Mathildegi ei teadnud. (lk 134) * Kui Leo painutas oma koletislikke sõrmi, nägi Lancelot nagu esimest korda nende uskumatut ilu. Need olid Rahmaninovi sõrmed, valdasid tertsdeetsimit. Leo hõljutas sõrmi klahvide kohal, need laskusid ja Go aaria oligi alanud. :Pärast avatakti sulges Lancelot silmad. Nõnda oli hõlpsam, muusika vabanes maisest kestast. Ja sel kombel kuuliski ta helisid lahenemas mahedaks lauluks. Harmooniliseks, lauglevaks. Nii magusaks, et hambad hakkasid valutama. Üks palav kihelus lähtus ta kõhust, kiirgas temas lainetena laiali, kõrisõlmest reiekontideni, üks kummastav tundmus, mida konstateerida oli kuri vaev; ent vaevalt oli Leo minutikese mänginud, kui Lancelot liigitas selle juba. Paine. Teda oli vallanud paine, tuhane ja tihke. See muusika oli vale, läbi ja lõhki vale, ei passinud üldse projektile. Läkastada oleks tahtnud temagi. Lancelot oli lootnud midagi eeterlikku, võõrikut. Midagi natuke inetut. Muusikat, milles peituks huumor, tuhat ja tuline! Lõikavat sorti muusikat! Õõnestavat ja süvistavat, milles aimuks Antigone algmüüt, too igijulm ja võõrik jutustus. Kui Leo oleks ainult suvatsenud arendada tänavusuvise ooperi kõlapilti. Aga see. Ei. See oli siirup, huumorivaene. Värisev nüri tuikamine. Nii vale, et muutis kõik. :Muutis kõiksuse. (lk 135) * Ta hoolitses, et tema suletud silmadega nägu, pööratud ülitähelepanelikult Leo poole, säilitaks külmaverelise maski. :Tal oli kiusatus põgeneda vannituppa vesistama. Oli kiusatus peatada Leo rusikahoobiga. Ta ei teinud kumbagi. Istus vaid ja kuulas, mathildelik naeratus ees. Tema hingesadamas paiskas vägev laev, mille pardale ta oli igatsenud seilamiseks ronida, õhku kumeda vile. Otsad heideti lahti. Laev liikus hääletult lahesuudmesse, jättes Lanceloti üksinda kaldale, jälgima lahustumist madala horisondi taha, jälgima ärapagemist. (lk 136) * Üksildasena seadis ta sammud külma kätte ja taarus piki kaanetunud roopaid kolooniakeskusse, tundes valulikult õlul neljakümne eluaasta taaka. (lk 136) * Naine tõusis nii tormakalt, et tõukas tooli uperkuuti, ja talle läheneti avasüli, nägu lõhestamas naer, ja ta surus nuhutava näo naise juustesse. Tema kurku oli takerdunud maakera, selle raieringid ja külvikorrad. Naise tugev kondine keha ta vastas, naise lõhn ta ninas, kõrvanibu maik ta huulil. Ivakeseks tõmbus naine eemale, heitis talle julma pilgu, sulges köögiukse jalaga. Kui ta proovis kõnelda, pressis naine käe kõvasti ta suule ja ta vakatas ning juhatati haudvaikuses ülakorrusele, ja naine tegi temaga oma tahtmist nõnda toorelt, et kui ta teisel päeval ärkas, olid ta puusakontidel sinikad nagu ploomid ja külgedel sõrmeküünte kriimustused, mida ta vannitoas näpistas, näljasena valu järele. (lk 138) * Ja edasi jõulud. Eeskoja lühtrilt rippus puuvõõrik, trepibalustreid ehtisid ilukuusepärjad, majas levis kaneeli ja küpseõunte hõng. Lipsusõlme kohendav Lancelot seisis trepi jalamil, naeratades peeglisse rünkliku naoga. Teda vaadates, mõtles ta, ei oskaks arvatagi, kui katki oli ta tänavu olnud. Katsumused olid teda hoopis tugevdanud. Ehk koguni, mõtles ta, ka veetlevamaks teinud. Meestega juhtub seda, et aastad lisavad võlu. Sellal kui naised jäävad lihtsalt vanaks. Mathilde laup - äestatud, vaeseke. Kahekümne aasta pärast on naine hõbehall, üleni kipras põskedega. Oo, kuid endistviisi kaunis, mõtles ta, ja andunult ustav. (lk 138) * Teatrikunsti tuleviku sümpoosionil viibis neli näitekirjanikku, varakas ülikool jaksas nad kõik korraga külla sõidutada: kahekümnendates aastates imelaps-neiu, kolmekümnendates aastates dünaamilise põlisameeriklase, elava klassiku, kelle parimad teosed jäid möödunud sajandisse neljakümne aasta kaugusele, ja neljakümne nelja aastase Lotto, kes pidi oletatavasti esindama keskiga. Ning kuna hommik oli hiilgusrikas, pilgeni täis jahedat tuult ja bugenvilleade neoonroosat heledust, ning kuna üksteise mitmekesist loomingut imetleti, siis mekkisid neli näitekirjanikku ja moderaatorgi ürituse eel kulissidetaguses ruumis klatsi kõrvale mehemoodi burbooni, astudes lavale juba nokastanult. Auditoorium sisaldas viis tuhat istekohta, mis olid viimseni hõivatud, nagu ka LED-ekraaniga ruum ülekande jälgimiseks, inimesed istusid vahekäikudes ja tuled põlesid nii eredalt, et lavalised ei näinud õieti kaugemale esireast, kus istusid üheskoos nende naised. Mathilde naeratas talle rea välisservast, elegantne plaatinablond pea toetatud rusikale. (lk 149) * [Lotto:] "Palun, ärgem suhtugem üleolevalt maailma koduperenaistesse," ütles ta. Naer. "Loojatena oleme mõnikord küllalt nartsissistlikud eeldama, et meie elulaad ongi inimkonna kroonijuveel. Kuid minu tuttavate hulgas on näitekirjanikud enamasti tölplased ja tolgused" — päss möiratas heakskiitvalt - "kirjanike naised aga sootuks etema loomuga. Lahkemad, heldemad, igapidi väärikamad. Elu sumedaks, puhtaks ja mugavaks muutmiseski peitub üllus. Meiesuguste kutseliste ilmasammastega teeb see valik nad vähemasti võrdseks. Naine on abielu dramaturg, tema murevaev iga teose alustala, isegi kui tema panust ei tunnustata otseselt." (lk 150) * Ta nautis sõnade sumedat voolu, mis näis lausa paiskuvat ta suust. Soravuse eest tänas ta kõrgemaid jõude. [Meil polnud sellega pistmist.] (lk 151) * [Lotto:] "Aga kuulge, loomevõime, mis kingitakse igaühele meist, on piiritletud, täpselt nagu on piiritletud meie eluaeg, ja kui naisterahva valik on luua oma võimetega pigem päriselu kui kujuteldavat, siis on see valik hiilgusrikas. Naisterahva lapsesaamine on looming, hoopis olulisem kirjasõna väljamõeldud maailmast! Tühipalja simulaakrumi asemel luuakse elu ennast. Millised polnud ka Shakespeare'i saavutused, ometi oli ta pisem tema ajastu keskmisest hariduseta naisest, kes sai lapsed. Nood lapsed olid meie esivanemad, hädavajalikud tänaste põlvede sünniks. Ei ole ju võimalik tõsimeeli väita, et parimgi näidend kaalub üles kas või ainsagi inimelu." (lk 151) * Kaua silmitses ta peeglist oma palet: laup lahmakas kui enesereklaamitahvel, nina, mis näis vananedes kummaliselt kasvavat, kõrvalestade peenikesed karvad sirgu näpistatuna tollipikkused. Terve aja oli ta käinud inetuses ringi kõhklematult, nagu oleks see ilu. Kui veider. (lk 152) * Ta neelatas. Taju kummaline kaja: see hetk oleks nagu elus ette tulnud varemgi. Millal? Ülikoolis, kohe pärast laupäevahommikust laulatustalitust, kui ta lippas ühikatrepist üles ja tuba tundus ühtäkki nii väike, lapsepõlve sordiini all. Toppinud spordikotti riideid mesinädalate varastamiseks Maine'i rannikul, haaras ta pikemata telefonitoru ja helistas emale, et hillitsetud kahjurõõmuga kuulutada oma abielu. "Ei, sa ei abiellu," ütles ema. "Ma abiellusin. See on tehtud," ütles tema. "Tee see olematuks. Hangi kiirlahutus," ütles ema, ja tema keeldus. Ema küsis: "Lancelot, mis sorti tüdruk abielluks sinuga? Mõde ometi. Kas immigrant? Kullakaevaja?" "Ei kumbki," ütles tema. "Hoopis Mathilde Yoder. Parim inimene maamunal. Sinagi hakkad teda armastama." — "Ei hakka," ütles ema. "Ma ei kohtu temaga eales. Sa kas annulleerid abielu või jääd pärandusest ilma. Taskurahast samuti. Ja mismoodi elatad sa end selleta suures kurjas linnas? Mismoodi elatad sa end näitlejana?" küsis ema, kelle halvustav hoiak ajas tal hinge täis. Ta kujutles, kui tühi oleks elu Mathildeta. Ta ütles: "Pigem suren," ja ema ütles: "Mu kallis, sa sööd veel oma sõnu." Tema ohkas: "Elage hästi, emmeke, sina ja su tilluke süda," ning katkestas ühenduse. Kiil oli löödud sügavale sisse. (lk 154) * Antoinette asetas telefonitoru hargile. Ei, mõtles ta. Pole võimalik, et poeg eelistas emale jällegi abikaasat. Kuigi Antoinette oli pojale kinkinud kõiksuse. Temata ei oleks poiss iial tõusnud iseendaks; ei oleks iial kirjutanud surematuks oma ema, kes oli timminud poja parketikõlblikuks. Pojad kuuluvad emadele. Olgugi nabanööri lõikamisest aastakümneid, seda sooja hulpimist pimeduses jagavad nad teineteisega alati. (lk 155) * Taamal pildus ookean lainetevõrku valgele liivale ja lohistas tagasi saagitult. Antoinette teadis, et roosa majake luidetel kuulatab, et tema meheõde vaalib köögis pähklivõiküpsiseid, et tütar ja lapselapsed tulid äsja rannast, sest välidušš akna all sülitas vett. Andku Jumal talle jaksu, tal oli kõrini neist väikestest tõmmut verd pelguritest. Küllap oli see loomulik, et ta armastas neid vähem kui poega, kes oli suur ja kuldne nagu tema. Kui lõvi möirgab, siis hiired hüppavad. (lk 155) * Veidi hiljem tõusis Antoinette ja täheldas liigutuse juures tualettlaua peeglist oma nägu. Nurkadest kipras, tursunud, kurnatud. <!--//-->Nojah, pole ka ime. Pöörane jõupingutus oli poja turvalisuse hind. Maailm, iga hetkega hädaohtlikum, käriseb lakkamatu taatlemiseta varmalt. Tema pühendumine Lancelotile, tema toodud ohvrid! Takujutles uhket surmajärgset ilmutust: kuidas avalduvad niidid, mille tõmbamisest polnud pojal aimu kuni ema lahkumiseni, tema õudsed vintsutused poja nimel. Kas istutas ta enese vabatahtlikult siia — roosasse räämas majakesse? Ega ei. Gawaini pärandatud rahaga võinuks ta supelda luksuses. Mandarin Orientali tipukorrus Miamis, tema kapriiside käsutada toateenindus ja trummiansamblid. Marmorist vannitubadesse mahuks terve see hurtsik. Hotelli jalamil veepind nagu päikesevalge teemant. Ent ta ei puutunud Gawaini raha, mitte rohkem kui äraelamiseks tarvis. Summad olid tema lastele, et jahmunud nägudega avastataks tema pühendumuse määr. Taas manas ta esile vana lohutava möttepildi, nii tõelise, nagu vaataks ta stseeni kordussaatena telekast: poeg musta värvi ülikonnas, särk narmendab kandmisest — ta polnud Lancelotti aastakümneid näinud, tema teadvuses oli säilinud lapseohtu poiss, mädapaiseline ja kohmetu, kelle neelasid põhjaosariigid, minia aga riietatud odavasse paatjasmusta, igavene meigitud vuhva. Tema kujutluses sinetas lauvärv, huulepliiats oli pruun, juuksed kui varesepesa. Sallie ulatab ümbriku Antoinette'i kirjaga, mis seletab kogu ta pühendumuse pojale. Lancelot pöördub eemale, läkastab lämbuvalt, avab kirja, loeb. "Ei!" karjatab poiss. Ja kui Antoinette'i minia puudutab abikaasat ebalevalt õlast, raputab poeg end lahti ning matab näo kätesse, et nutta taga aastaid, mil unustas tänada memme vaeva. (lk 155-156) * Ja küpsisetaldrikuga Rachel kummardus, sattunud kunagisse tuttavasse truualamlikku positsiooni. Vend oli ainus, kes suutis ema sedasi üles kruvida. Jumal küll, Lotto! Nüüd veedab Rachel puhkuse jäägid, ümmardades vana metsalist sunniviisil; igiammused etteheited venna <!--//-->aadressil olid kärmed tärkama. [Õilishinged tunnevad sama tugevaid tundmusi kui meie, teised; erinevus seisneb käitumisvalikus.] Kihk kähvata paar hävitavat sõna, mis oleksid Lotto maailmas vallandanud põrgukaose, valjastati, lukustati siseilma. (lk 156-157) * Haiglase enesetundega kujudes ta Mathildet. Tema sõnad, mis kahekordistusid mälus, näisid nüüd mürgistena. Kui ta oli öelnud, et naisterahva loominguline geniaalsus peitub lastes, mida tähendas see lastetu naisterahva Mathilde jaoks? Kas alaväärtuslikkust? Võrreldes lapsi saanud naistega? Aga ta ei arva ju nii, üldsegi mitte! Tema silmis on Mathilde üle kõige. Tema on see, kes ei vääri Mathildet. Kindlasti naasis naine Nob Hilli hotelli ja pakib parajasti, poeb kollasesse taksosse, astub lennuki pardale, et lennata tema juurest minema. Saatuslik päev ongi käes. Naine hülgab ta, jätab tema päralt vaid kõlbelise laostumise. :Mismoodi elada Mathildeta? Süüa oskas ta teha, kuid polnud iial küürinud vetsu, polnud iial maksnud ühtegi arvet. Mismoodi kirjutada Mathildeta? [Varjatult teadvustas ta, kui totaalselt on tema teostes mängus tema naise näpud. Ära vaata, Lotto; see on, nagu vaataksid päiksesse.] (lk 157) * Jalad veritsesid, ta tajus seda. Oli päikesest põlenud, suu kuivas, nälginud magu oli sõlmes. Ta lehkas, otsekui oleks ligunenud higilombis. Loivamisi saabus ta künkale hotelli juurde ja astus sisse, ning administraator, kes oli nad eile õndsalikult hotelli registreerinud, pahvatas: "Opaa! Härra Satterwhite, mis teiega juhtus?" Ja Lotto kägises: "Mind rööviti," sest teatud mõttes oligi see tõsi, [[publik]] oli temalt ärandanud [[soliidsus]]e; ja mees kamandas jooksupoissi, kes tõi kohale hotelli [[ratastool]]i, et eskortida Lotto liftiga üles numbrituppa, ja võti kohmitseti lagedale ja ta lükati tuppa ja Mathilde tõusis voodis istuli, lina all alasti, ja naeratas talle. (lk 158) * Naine ohkas ja tõi talle veel, ja uksele koputati ja naine avas ukse, ja koridoris seisis jooksupoiss ratastel lauakesega, millel oli šampanjaämber, lõhe- ja sparglivaagen, korvike pehmete kuumade kuklitega ja desserdiks šokolaadikook, kõik hotelli kulul, et vabandada [[tänavarööv]]i eest. Üldiselt on [[San Francisco]] džentelmenlik linn, intsidente esineb harva. Vajab ta arstiabi, leidub hotellil lepinguline tohter ja nõnda edasi. Palun teatage, kui saame täiendavalt kasuks olla. (lk 159) * Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises esietenduse pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega silmi. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku naudingut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši maailma lõpus. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu sarmile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema [[sarimõrvar]]. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja publik limpsab selle järele keelt." (lk 165) * Oh, armastuse jumalad, kuhu kaob <!--//-->aeg? [Päripäeva keeris, mis kihutab eikuhugi.] (lk 165-166) * "Vaene Alicia. Mitmes lahutus sul oli, kolmas või?" küsis Mathilde. "Kolmepunkti-Sam. Ülejäänud mängu veedad pingil." :Semud naersid, ja Lotto ütles: "See hüüdnimi on etem, kui tal oli kahekümneselt. Mäletate? Kellamees Sam." :Samuel kehitas häirimatult õlgu. Too ammune enesekindlus, mille ümber pöörleb maailm. Tohtri pilgus oli huvi. "Kellamees Sam?" küsis tüüp. :"Munandivähk," ütles Samuel. "Lõpuks tähtsusetu. Ma sain ühe kellaga tehtud neli last." :"Minul on kaks imekaunist kella," ütles Lotto, "aga lapsi pole need teinud." (lk 169) * "Vähemalt oli emmeke loomade suhtes allergiline," ütles Lotto. "Muidu oleks teil ehk olnud kassid. Kassikuse hais ulatuks randa, nii et silmad märjad." :"Ümberkukkuv koli oleks kassid laiaks litsunud," ütles Sallie. :"Haa! Lapikute kasside herbaarium. Bukett. Raami või ära, säti seinale aukohale. ''Memento mjäui''," ütles tema. (lk 180) * Pilku tõstes taipas ta, miks jättis maailm nii võõriku mulje. :Purpurrüüst taevalaotus kees kummaliselt. Kostüümikunstnikud pussitaksid võistlejaid, et ajada küüned külge säärasele varjundile. Laval omandaks selle kandja paugupealt suure autoriteedi, mõjuks Leari või Othellona enne, kui on lausunud silpigi. :Ent kõigest kõige moondunum oli meri. :Oli sültjas. Laineharjad kummusid nii pikkamisi, et murdumist oli raske näha. :See polnudki tõeline Florida. Kummastav, kuid mitte Florida. :Luupainaja, mõtles ta võrdlemisi veendunult, mina aga ei oska ärgata. (lk 181) * Kui hõlpsasti libastub inimene mõistuslikkusest mõistmatusse. Ta leidis enese hulkumas poolel laudteel, paljajalu, õlgadel pikeerimas õud. Alla pimedusse, tillukeste konnade vahelt, kes huljusid õhus poolel kalpsatusel, luidete kohal, mida räbaldasid väädid ja kääbuspalmid ja ussiaugud. Jalataldadele settis liiva karedus. Sammudele tekkis rütm, ta seisatas. Hingas pisut. Ainitine kuu, nagu oleks tema selle taevasse arbunud. Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik — tal iga kuuga ketas muudab kuju.* (lk 181; "Romeo ja Julia", II. 2. Tlk Georg Meri. William Shakespeare. Kogutud teosed. V köide. Eesti Raamat, 1966.) * "Mathilde!" hüüdis ta. :Ta kutsus just esmaste armu- ja päramiste ülikoolipäevade Mathildet, kelle sängis Hooker Avenuel antiigiäri peal lebas ta esimese nädala seksita. Raseerimata jalgade rabedus, külmad varbad, ihu vaskne maik. Päevapaistel kõndis tüdruk nappides hilpudes, jõllitavad mehed kiiluvees nagu metsalised. Mathilde üksildus oli saar, kuhu ta maabus nagu merehädaline. Teisel ööl, mille Lotto veetis tüdruku voodis, leidis ta ärgates toa laiguti väljaveninuna ja laiguti kokkupressituna, seintel virvendas veidravõitu hallikas valgus, tema kõrval magas võhivõõras. Temasse tulvas äng. Pikkadel tulevikuaastatelgi <!--//-->ärkab ta käputäie kordi magamistoas, mis kuulub küll talle, kuid pole üdini omane, naisterahva kõrval, kellest ta ei tea tegelikult midagi. Tol esimesel korral tõusis ta kabuhirmus, käis jooksmas, ängistus kannul, ning sörkis koiduaegu taas antiigiäri peale korterisse, kaasas kuum kohv, virgutades Mathildet selle lõhnaga. Teda lõdvestas alles tüdruku naeratus. Mathilde keset koidikut, ideaal, nagu tema nõuete järgi modelleeritud. [Oleks Lotto kuulanud kabuhirmu, tulnuks ta elu sootuks erinev: hiilguseta, näidenditeta, enesepiitsutuseta, muretu ja rahakas. Glamuurivaba, lasterikas. Kumb elu on etem? Pole meie asi öelda.] (lk 181-182) * Ta oli luidetel istunud terve aegkonna. Tuul oli kangesti külm. Meri kangesti kummastav. Kaugustes loksusid jäämägedena Texase mõõtu prügisaared. Pudelite mäng ja plätud ja kaablikinnitused ja penoplastigraanulid ja boad ja nukubeebide pead ja kunstripsmed ja täispuhutavad loomad ja jalgrattarehvid ja võtmed ja porikaitsmed ja makulatuuri sattunud raamatud ja insuliinisüstlad ja kilekotikesed ja seljakotid ja antibiootikumipurgid ja parukad ja tamiil ja politseilint ja surnud kalad ja surnud kilpkonnad ja surnud delfiinid ja surnud merelinnud ja surnud vaalad ja surnud jääkarud ja kogu see surma kihisev umbsõlm. :Jalatallad merikarpidest katki. Pidžaamapluusi oli ta kaotanud. Oli pesuväel elementide meelevallas. (lk 182) * Ta loovutaks oma varanduse, et lepitada vihaseid jumalaid, kes olid ta siia toonud. [Naljatilk! Raha on narridele.] Edasi mõtles ta loovutada oma teosed. Kuulsuse. Näidendid — nojah, "Sireene" mitte. Või jah, isegi selle uusima, hilise lemmiku, naiste salaminade loo, milles tajus oma loomingu seni parimat. Jah, isegi "Sireenid". Võetagu temalt näidendid, tema aga hakkab elama alandlikult ja ontlikult. Võetagu temalt kõik, ainult lastagu ta koju Mathilde juurde. (lk 182) * Valgusesäde vasakus silmas — migreenide tavapärane augur. Ligi tõmbunud sädemed lahenesid päikesepaisteks, Hamlini tagahoovi kinkanipuuks. Kallakad päikesekiired läbi habetillandsiate, ja muruplatsi äärel metsviinapuurägastik, kus tema esivanemate kodu pidi jälle saama Florida mullaks, nuhelduna miljoni termiidi jahvatavatest lõugadest või orkaani vägevast lehtrist. Väätide varjus akende hüvastijätuhelk. (lk 182) * "Kullake," küsis ema. "Mida sa siin teed?" :"Ütle sina," vastas ta. "Mina tahan vaid koju." :"Koju naise juurde," tõdes ema. "Mathilde. Ma ei sallinud teda kunagi. Ma eksisin. Neid asju mõistetakse alles pärast surma." :"Ei. Sa ei eksinud," ütles tema. "Mathilde valetab." :"Ükstakama. Ta armastas sind. Oli tubli naine. Kinkis sulle ilusa rahuliku elu. Hoolitses arvete eest. Sinul polnud mingit tüli." :"Me olime abielus kakskümmend kolm aastat, aga ta ei rääkinud, et oli olnud hoor. Või abielurikkuja. Või mõlemat. Raske vahet teha. Hiiglaslik mahavaikimine ongi valetamine." :"Hiiglaslik on hoopis su ego. Milline jõledus, sa polnudki talle ainuke meesterahvas. Tüdruk küürib kakskümmend kolm aastat su <!--//-->vetsu, ja sina kannad vimma, kuna mõni tema kogemus ei seostu sinuga." :"Aga ta ju valetas," ütles Lotto. :"Jama puha. Abielu koosnebki valedest. Enamasti heasoovlikest Asjadest, mis vaikitakse maha. Kui väljendada häälekalt igapäevaseid mõtteid, lömastad teisepoole pulbriks. Mathilde ei valetanud. Ta ei rääkinud sulle lihtsalt." (lk 183-184) * Kuu kui maailma naba, valgus vetel peenikestest karvadest teerada, mis juhatab sirgjoones Lottoni.<!--//--> :Sealt nad lähenevad, kõik tema Mathilde-eelsed tüdrukud. Neid on nii palju. Nad on alasti. Nad säravad. Chollie sassispäine õde Gwennie, tema esimene viieteistkümne aastavanuses. Klanitud erakooliplikad, dekaani tütar, tudengineiud ja ülikoolilinna kohalikud: nende rinnad kui leivapätsid ja rusikad, kui spordisokkidesse peidetud seinatennisepallid, kui härjasilmad ja hobukastanid, kui teetassid ja hiirekoonud ja puugikublad, nende hiilgavad esi- ja tagasillad Lottole viimseni ilusad. Paar poisipilbast, tema teatrikunstiõpetaja. [Pilk ära.] Milline kehade küllus! Neid on sadu! Neisse võiks lausa kaevuda. Kakskümmend kolm aastat truudust Mathildega. Tal on õigus südametunnistuse piinadeta püherdada kehade meres, nõnda nagu püherdab koer värskel haljendaval rohul. :Tema naisele oleks see paras. See võrdsustaks teda, meest. Kätte tasunud, naaseks ta pärastpoole naise juurde koju. :Ent ta ei tohi. Ta pigistas silmad kinni ja sõrmed kõrvadesse. Liiv surus ta sabakonti. Ta tunnetas nende möödumist, sulgjad sõrmed silitamas ta ihu. Protsessiooni lõpus luges ta aeglaselt tuhandeni, enne kui vaatas ja nägi kuurada eendumas seiskunud veest, liiv pika vaona üles küntud. (lk 184-185) * Päev koitis kõigepealt pilvedel. Päikese kuldsed karjad. Lohutus seegi. Rand sirutus neitsilikuna, luidetel mustendas floora. Ideaal - puutumata maa. Ajalugu oli öö jooksul keritud algusse. :Kunagi oli ta lugenud, et uni mõjub väikeajule samuti kui lained ookeanile. Unest sünnib säde, tukslevate impulsside rodu läbib neuronite võrgu lainesarnaselt; see uhub minema ebavajaliku, säilitab vaid olulise. :[Nüüd oli talle selge, mis on teoksil. Tema perekondlik pärand. Aju viimne pimestav kogupauk.] (lk 187) * Ühel päeval, jalutades parajasti külas, kus nad olid kahekesi olnud nii õnnelikud, kuulis Mathilde selja tagant lähemale sõitmas autotäit poisse. Huilati nilbusi. Talle pakuti imeda anatoomiat. Himustati häälekalt ta perset. :Tema jahmatuse asendas soe õhetus, nagu oleks ta kallanud kurku klaasi viskit. :See on tõsi, mõtles ta. Perse on mul ikka veel laitmatu. :Ent kui auto joondus näoga kohakuti, vakatasid poisid juhmilt. Ta nägi neid möödumisi - kaameks tõmbunuid. Mootor paugatas, ja läinud nad olidki. (lk 191) * Aastakümneid hiljem, vanaduspõlves, kui tema keha ligunes armulikult lõvikäppadel troonivas portselanvannis, turgatas talle, et tema [[elujoonis]] võiks kujutise poolest moodustada [[X]]-i. Vees peegeldusid tema labajalad, pardilestadena harakil. :Alates lapsena kogetud kohutavast avardumisest oli elu koondunud keskikka, ühteainsasse hõõguvasse tulipunkti. Ning lahvatanud sealt jällegi laiali. :Ta libistas kannad lahku, et need ei puudutaks enam. Peegeldus liikus koos jalgadega. :Nüüd näitas tema elu sootuks erinevat kuju, esimesega võrdväärset ja vastandlikku. [Komplitseeritud, see meie Mathilde; ta kannab oma [[vasturääkivus]]ed välja.] :Nüüd ilmnes ta elujoonis nõnda: suurem kui valge [[tühjus]], väiksem kui valge tühjus. (lk 192) * Nad olid mõlemad neljakümne kuue aastased, kui Mathilde abikaasa, kuulus näitekirjanik Lancelot Satterwhite, ta hülgas. :Mees läks tema juurest ära sireenideta [[kiirabiauto]]s. Nojah, mitte küll mees ise. Külm liha, mis oli mehest järel. (lk 192) * Aga praegu oli ta üksipäini. Seisis aasal [[rändrahn]]u tipus, abikaasa särk üll, ning jälgis koitu valgustamas vikerkaarevärvilist [[härmatis]]t. Kivi külmus ajas varbad valutama. Umbkaudu kuu oli miski närinud tema abikaasa südant. Mees oli majas mornitsenud, vältinud ta pilku. Talle näis, nagu mõõnaks mees temast eemale, ehkki ta teadis, et [[mõõn]]avoolule järgneb tõus, et aeg toob mehe alati tagasi. (lk 192) * "Sinagi armastasid teda. Aga sa polnud tema naine." :"Ei olnud. Kuid mul oli [[kaksik]]õde, kes suri. Gwennie." Pilk kaugel eemal, ütles Chollie külmal häälel: "Kes tappis enese seitsmeteistkümneselt." :Chollie huuled torutasid, väänlesid. Mathilde puudutas ta õlga. :"Sina mitte," ütles Chollie kähku, ja Mathilde tõlgitses neid sõnu nõnda, et värske kurbus põletab rohkem, et praegu vajab lohutamist tema, Mathilde. Ta tundis leina lähenemist, maapind rappus, nagu tuiskaks kusagil rong, mille hoog pole teda seni veel tabanud. Tal oli natuke aega. Ta jõuab trööstiks olla; trööstida oskab ta lõppude lõpuks kõige paremini. Selleks on ju abielunaised loodud. :"Mul on väga kahju," ütles ta. "Lotto ei jutustanud mulle Gwennie [[enesetapp|enesetapust]]." :"Lotto ei teadnud. Arvas, et see oli õnnetus," ütles Chollie, ja talveheledust tulvil aasal ei kõlanudki nood sõnad esialgu kummaliselt. :Nende [[kummalisus]] koidab alles mitu kuud hiljem, sest nüüd jõudis jubedus pärale, rammis temast läbi, ning pikka aega ei tundnud ta muud kui olematust, selle metsikut vilistavat väge. (lk 193) * [[Karpkala]]de kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi sügavikku. (lk 194) * Lotto õetütred ja õepoeg hiilisid suruma põski vastu ta põlvi. Toit ilmus ta sülle ja kadus. Lapsed istusid tema seltsis terve pika pärastlõuna. Mõistmine loomalikul tasandil - maailm oli neile uus, keelega polnud nad piisavalt kohanenud. (lk 194) * Lein polnud Mathildele harjumatu nähtus. Too ennemuistne hunt oli tema maja nuuskimas käinud varemgi. :Tal oli säilinud üks foto endast mudilasena. :Tema nimi oli olnud Aurélie. Kuldsed juuksed, paksud põsed. Bretooni suurpere ainuke laps. Lokid näo eest kammitsetud bareti alla, mitmekordne sall kaelas, pitsilised sokid pahkluudeni. Vanaema-vanaisa söötsid talle galette ja meresoolaga karamelle, jootsid siidrit peale. Köögisahvris laagerdusid Camemberti juusturattad. Lehk võis su jalust lüüa, kui avasid pahaaimamatult ukse. (lk 195) * Tema ema oli müüjanna Nantes'i kalaturul. Tõusis sinetavas öös, sõitis autoga linna ja tuli keskhommikul, korpas kätel sillerdamas soomused, kondid külmad kokkupuutest jääga. Hiilgusrikas näoke, kuid hariduseta. Ema südame olid võitnud abikaasa nahktagi, Elvisesoeng ja mootorratas. Eluks kehvake vahetuskaup, aga alguses oli mulje võimas. (lk 195) * Aurélie eostati 1968. aasta mairevolutsiooni aegu; tema vanemad polnud küll radikaalid, kaugel sellest, ent õhus, mis elevusest pakil, ei osanud nemadki väljenduda muidu kui loomalikul teel. Raseduse varjamatuks muutudes nad abiellusid, tüdruku emal juustes apelsiniõied ja külmkapis kookosekoogi lõiguke. (lk 195) * Aurélie isa, vaikne tüüp, armastas vaid paari asja. Kiviladumist, veini, mida pruulis garaažis, jahikoera, keda kutsus Bibiche, oma ema, kes oli teise maailmasõja päevil püsinud hinges musta turu verivorstiäriga, ning tütart. Aurélie oli ärahellitatud, õnnelik ja laulusuine tüdrukutirts. :Aga kui Aurélie sai kolmeseks, sündis perre uus beebi. Väikevend, jonnakas kisakõri. Ometi kudrutati selle olevuse, selle tekkidesse mässitud vissis naeripabula ümber. Aurélie vahtis tooli alt, teda kõrvetas kadedus.<!--//--> :Beebit vaevasid voolmed, kodu oksendad kirjuks. Aurélie ema askeldas, nagu oleks tükkideks lagunemas. Appi tõttasid neli võilõhnalist tädi. Nood klatšisid hullupööra ning väikevend näitas tädidele nokut ning Bibiche kihutati luuaga majast välja. (lk 195-196) * Vanaema sarnanes pojaga, oli täisnurkne, tugevate näojoontega, kõrgemat kasvu kui enamik mehi. Suunurgad olid tahutud järsult, ''n''-kujuliselt allapidi. Vanaema, kelle süli oli nagu graniitiste, tavatses õõnestada teiste räägitud nalju naerukohtadel valjusti ohates. (lk 196) * Kuniks pere einetas õues kasvava tamme jalamil, pandi maimuke magama vanaema voodisse. Aurélie istus allkorrusel potil, üritas häda teha. Ta kuulatas, kuidas vend müdistas ülal vanaema toas ja koogas omaette. Tirinud püksikesed uuesti üles, astus ta tasakesi trepile, sonkides sõrmega trepibalustrite tolmus. Meekarva eredas koridoris seisatas ta ja kuulatas venda läbi ukse: see laulis endamisi, siputas voodipäitsis jalgu. Ta kujutles venda toas ja naeratas. Ta paotas ust ja vend ronis voodist välja ja tuterdas vanaema koridori, püüdis teda krahmata, tema aga taandus sammukese — eemale venna kleepjatest käekestest.<!--//--> :Sõrm suhu pistetud, jälgis ta, kuidas vend tatsas edasi ülemisele trepimademele. Talle heideti muhevil pilk, tasakaalupunkt kadus. Maarjalilletaoline käeke küünitus, ja juba jälgiski ta väikevenna kukkumist. :Haiglast naasid Aurélie vanemad tummade ja näost hallidena. Maimukese kael oli murdunud. Oldi võimetud. :Ema tahtis Aurélie koju viia. Kuigi kell oli palju ja tüdruku põsed paistetasid nutust, keeldus tema isa. Ei suutnud teda vaadata, olgugi et ta klammerdus isale põlvi, haistis higiste ja kivitolmust jäikade teksade lõhna. Pärast lapsukese kukkumist oli Aurélie lohistatud trepist alla, tema käsivarrel mustendas verevalum. Ta näitas seda neile, nemad aga ei heitnud talle pilkugi. :Tema vanemate vahel lasus mingi kohutav nähtamatu raskus. Neil puudus jaks kergitada lisakoormat, tütart kohe kindlasti mitte. (lk 196-197) * Too laubasuudlus jääb tema viimseks lõhnamälestuseks emast [Arpège, Lanvini toode, krundiks tursakala hais]. Jäikade teksade möödakõndiv riive, kui ta sirutas puudutuseks käe, viimseks kompemälestuseks isast. :Viis korda anus ta vanavanemaid, et kutsutaks ema ja isa, kuni vanaema vakatas ega vastanud rohkem. :Samal õhtul ootas ta ukse juures, ja kui nad ei tulnud ikkagi, tõstis Aurélie sisimas pead kohutav raev. Sellest vabanemiseks peksis ta jalgadega ja kriiskas, lõhkus vannitoas peegli ja köögis ükshaaval klaasid, äigas kassile obaduse kõrri ja lippas pimedusse, kus rusikad kiskusid mullast vanaema tomatitaimed. Esiteks proovis vanaema teda rahustavalt emmata, tundide viisi; kannatuse katkedes aga oli sunnitud siduma ta voodisse kardinanööridega, mis rebenesid antiiksetena. (lk 197) * Kaua see nõnda kestis, on keeruline öelda. Nelja-aastase jaoks on aeg uputus, ummiklaine. Võimalik, et mitu kuud. Aastadki polnud välistatud. Pimedus tiirutas temas ja maandus. Vanemate näod vaibusid vaimusilmas ähmaseks kaksiklaiguks. Kas isa ülahuulel oli vunts? Kas ema oli heleblond või hoopis brünett? Ta unustas sünnitalu lõhna, unustas tõldade all krudisenud kruusa, köögis alalõpmatu videviku, mida ei hajutanud ka lambituled. Hunt keerles värtnana, tõmbus ta rinnas kerra, seadis enese norinal puhkama. (lk 198) * Lotto matusel osales tuhandeid. Mathilde teadis, et tema meest olid armastanud võhivõõradki. Kuid säärane rüselus! Kõik need talle tundmatud inimesed, kes palistasid kõnniteid ja itkesid. Oo, suurmees! Oo, kodanlik näitekirjanik! Ta kulges särava musta limusiinirodu eesotsas justkui musta linnulaada juhtkaaren. Tema abikaasa oli inimesi liigutanud, oli meeleliigutuse varal kujunenud ka nende Lancelot Satterwhite'iks. Miski mehest elas nende sees. Ei olnud enam tema päralt. Oli nüüd nende päralt. :See tundus ebahügieeniline, see tatistamise ja pisarate uputus. Liiga palju kohviaure hingati talle näkku. Parfuümipilved kippusid kallale. Ta vihkas parfüümi. Selle taha peideti kas viletsat hügieeni või kehahäbi. Puhtad ei pretendeeri kunagi lillekesteks. (lk 199) * Majas oli palav. Bassein pildus päikesekilde. Musta värvi riided jäid köögipõrandale. Emane koer lömitas nurgas padjaasemel, animaalsed silmad pärlendamas. :[Jumal oli lakkunud Lotto kirjutuslaua all mehe siniseks tõmbuvaid varbaid, aina lakkunud ja lakkunud, just nagu suudaks mehe uuesti elule lakkuda, lollike.] :Ning siis tema mina kummastav lahkuminek kehast, nõnda et ta vaatles oma alastust kusagilt väga kaugelt. (lk 199) * Kaotanud mõne lühikese kuu jooksul kaks elu armastust, eelistas tädi Sallie leinata paabulinnumeetodil, kanda juveelkirevaid Tai siidkleite, värvida juuksed sinimustaks. Alasti Mathilde aga kaevus tekkidesse, kui madratsile laekus söögikandik, ning lõdises, kuni uinus taas. Kandik, uni, vets, kandik, uni, halvad mõtted, hirmsad mälestused, Jumala hälin, kandik, uni; nõnda kestis see igaviku. (lk 200) * Nõnda kestis see igaviku, ainult et lesepõlve esimesel nädalal kerkis tekkidest koosnevas laagris, sängis, kus oli hoiul ta alasti keha, nii võimas iha, et ähvardas teda lämmatada. Õigupoolest vajas ta keppi. Vajas seda ridamisi. Tema silme ees jõnksutasid mehed puusadega, hääletud ja mustvalged nagu algelistes kinopiltides. Meeste kohal tinises orelimuusika, otsekui saadaks filmi organist. Orgastiline organist. Haa!<!--//--> :Säherdune võimas iha oli teda puhuti vallanud minevikuski. Esimesel Lottoga veedetud aastal. Ja samuti esimesel seksiaastal, ammu enne Lottot. Abikaasa oli alati uskunud, et lõhkus tema neitsinaha, kuid tal olid lihtsalt päevad, muud midagi. Siiski soodustas ta Lotto eksiarvamusi. Ehkki ta polnud neitsi, oli meesterahvaid eelnenud vaid üks. See oli saladus, mida Lotto ei pidanud iialgi saama teada. Lotto ei oleks mõistnud; abikaasa egoism ei oleks tunnistanud eelkäijat. Judinaga meenutas ta end seitsmeteistaastasena keskkoolis, kuidas esimese ilmutusliku nädalavahetuse järel kõneles terve kõiksus talle seksist. Valguse tukslemine kraavipervede ambroosialehtedel, liigutused, mille juures õrritasid riided ta ihu. Sõnade moodustumine selle või teise isiku suus, rullumised keelel, vormumised huultel kuni voolava esilepaiskumiseni. Talle näis, nagu oleks too mees küünitanud järsult temasse, tirinud lagedale maavärina ja päästnud lahti ta ihu pinnal. Keskkooli lõpunädalail oli tal tahtmine nood isuäratavad poisid viimseni nahka pista. Oleks ta tohtinud, oleks ta nad täienisti alla neelanud. Ta naeratas neile kõrvuni suuga; nemad putkasid minema. Tema oli puhkenud naerma, kuigi tundis, et tuleks häbeneda. (lk 200-201) * Oli olnud aeg, mil ta istus Lottoga pimeduses mehe ühe metsiku varase näidendi esietendusel ja too saavutus, alkeemilise transformatsiooni nägemuslik hiilgus lõi ta sedavõrd pahviks, et ta naaldus üle neid lahutava vahemaa lakkuma abikaasa nägu kõrvalestast huulteni. Saamata parata. :Täpselt samamoodi, hoides süles Racheli ja Elizabethi vastsündinud tütart, igatses ta lapsukese ilmsüütust nii väga endasse, et ampsas tillukese krampliku rusika suhu ja lutsutas, kuni beebi pistis kisama. :Tema lesknaiseiha oli selle vastand. : :Lesknaine. ''Ennastõgiv sõna'', kirjutas Sylvia Plath, eneseõgija. (lk 202) * Hirm oli haaranud teda söögisaalis õunavormi juures; ta oli pannud plehku tualettruumi ja istunud prill-lauda katval paberrõngal väga kaua kivistunult. See juhtus ülikooli lõpupäevil. Lahesuue, mis haigutas ta tulevikus, heidutas teda alates eelmisest kuust. Tema, kes ta oli sünnist saati vangis mitmesugustes puurides, pääseb varsti vabana lendu, ent õhkutõusu kujutlus muutis ta soolasambaks. (lk 203) * Eksamisessi ettekäändel puikles ta kõrvale nädalalõpureisist suurde linna. Riietus hoolikalt. Vaatas õhtul ära oma uluki lavaesinemise, mis avaldas muljet: noormees oli igati tasemel, maniakaalne Hamlet, kutsikalikult tarmukas, ehkki tõeline kolge. Kaugusest polnud mõhnad põskedel eristatavad ja noorm ees levitas loomuldasa kuldset <!--//-->valgust, mille kuma mängles publikuski. Museaalistunud monoloog suudeti esitada seksikana, uudsena. "''See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav'',*" ütles noormees piraadimuigega, ning tema kujutles kuidas kõigi pealtvaatajate kihevil istmikud hakkavad toolidel kuumalt surisema. Paljutõotav. Kulm kortsus, luges ta vahekäigutulede paistel kavalehelt noormehe täisnime: Lancelot (Lotto) Satterwhite. Lancelot. Nojah. Eks tuleb läbi ajada. (lk 204; *"Hamlet", III, 1.) * Seal oligi tema otsitu, purjutas ja lõugas aknalaual, ja noormehe ülimalt musklis keha tabas Mathildet üllatusena. Kandis niudevööks tütarlaste geeliga silmamaski. Pealael tühi veekann, elastiksidemega mässitud. Ei soliidsuse raasugi, aga püha taevas, mäherdune ilu. Kummalised näojooned, kunagi vististi võluvad, võlusid eemalt nüüdki; kuid seni polnud ta sattunud nägema noormeest riieteta ega osanud aimata kehalist veatust. Mathilde ohtrate kalkulatsioonide seas polnud ükski hõlmanud tema põlvede vedeldumise momenti paaritumisinnas. :Tahtejõuga sundis ta poissi pilku tõstma, teda märkama. :Pilk tõsteti. Teda märgati. Nägu tardus. Keha tants lakkas. Temakese kuklakarvad tõusid tuntavalt turri. Noormees hüppas inimmassi, paisates pikali mingi vaese plikanääpsu, ning ujus inimeste keskelt üle põranda Mathilde juurde. Oli temast kõrgemat kasvu. Temakese mõõt oli kuus jalga, praegu kontsades kuus jalga kolm tolli; kõrgemat kasvu mehed olid haruldased. Talle meeldis see ebaharilik tunne — mõjuda vaiksemana, hapramana. Noormees puudutas ta peopesa. Langes põlvele ja karjus tema poole üles: "Abiellu minuga!" Ja tema-temake oli nõutu; ta puhkes naerma, vaatas põlvitajat ja ütles: "Ei!" :Mehe jutustuses sellest kahekõnest — lõng, mida kedrati nii paljudel pidudel, nii paljudel õhtusöökidel, ja mida tema kuulas iseloomuliku naeratusega, pea viltu, kergelt muigel — ütles temake: "Võib." Ta ei parandanud meest kordagi, iial. Las elab ulmades! Need tegid mehe õnnelikuks. Ja tema armastas meest õnnelikuks teha. Võib! Ehkki tõele vastas see alles kahe nädala möödudes, mil nad abiellusidki, oli mahavaikimine kahjutu. :Lotto lugudes sai nende kohtumisest ''coup de foudre'', aga mees oli ka sündinud jutuvestja. Tõeluse ümbervormija teistlaadi tõeks. Nagu temake teadis, oli see tegelikult olnud ''coup de foutre''*. Nende abielu taga oli seks. Kokku tõid neid muud põhjused, ja mõistagi hoidsid mitmed muud põhjused neid hiljem koos, kuid esimestel päevadel oli seks varsti kõige taga. Kuni eelmiste lõivude tasumiseni ei andnud ta<!--//--> end kätte, ning ootus sütitas neid mõlemat. Kauaks nõutasid suguelundid prioriteedi ülejäänud eluseikade ees. :Ent isegi siis teadis temake, et kindel pole siin ilmas miski, ammugi kellegi jah-sõna. Absoluute pole olemas. Jumalad armastavad meid mõnitada. (lk 204-205; ''coup de foudre'' - 'armastus esimesest pilgust'; ''coup de foutre'' - 'seemnepurse' (pr k)) * Kui tema mehel oli puudusi, jäid need talle märkamatuks; ja ehk oligi see tõsi, ehk oligi ta leidnud ainsa ebakohtadeta inimese maailmas. Sellist meest ei oleks ta suutnud välja mõelda uneski. Lõbus ja ustav, sarmikas süütalaps. Rikas pealekauba. Lancelot Satterwhite - Lotto. Tolsamal hommikul olid nad abiellunud. Ta oli tänulik liivale, mis igritses tema siivututesse kehaosadesse ja kipitas seal; puhtakujulist naudingut poleks ta usaldanud. :Liig ruttu möödus see — nende esimene seaduslikult kinnitatud vahekord. Mees naeris ta kõrva, tema mehe kurguõnarusse. Mitte millelgi polnud tähtsust. Nende minad, eraldiseisvad ja lahus, olid ühildunud. Tema üksildusel oli lõpp. Tänumeel mattis ta hinge. Mees aitas ta püsti; maast supelrõivaid korjates oleksid nad nagu kummardanud ja ookean teispool düüni aplodeerinud. Tema sisemus juubeldas helinal terve laupäeva-pühapäeva. (lk 206) * Ta astus korterisse, mis näis kuidagi kokkupressitud, tulvil tema eelmist elu, halli ja pisikest. Kümmelnud kuumas vannis, puges ta. tukastuseks suleteki alla. Kui helises telefon, viibis ta parajasti sügaval· unenäos. Tingimata halb uudis. Vaid halvad uudised tirisevad nii lõikavalt. (lk 207) * "Nonoh. Halloo jah," ütles mahemagus hääl. "Avastasin juhtumisi, et oled mu minia, eevatütreke." :Mathildel kulus viivuke toibumiseks, enne kui ta vastas: "Proua Satterwhite. Väga armas teiega viimaks vestelda." :Kuid hääl ei peatunud. "Olgu sulle pihitud, ma käitusin, nagu on emade kord ja kohus, ja kuulasin maad, kes sa seesugune oled ja kust tuled. Maakuulamine juhatas mind veidravõitu radadele. Sa oled ''tõesti'' veetlev, mulle räägiti õigust. Ma nägin su fotosid, eriti pesukataloogide omi, olgugi et sinu kopsikud paistavad üpris väikesed ja ma imestan, kes küll palkas sind nendega edvistama. Kui tohib, siis <!--//-->kõnelen sinuga ausalt, südameke - mind ei vaimustanud see plakat tiinekate ajakirjas, kus sa olid pooluppunud rotiterjeri moega. Naljakas, et sulle maksti enese sellisena näitamise eest. Aga mõned su fotod on väga toredad. Sa oled nägus tüdruk. Minu Lancelotile hea partii vähemalt välimuse osas." :"Tänan teid," ütles Mathilde umbusklikult. :"Samas ei ole sa kirikuskäija, mida ma otsekoheselt öeldes ei seedi. Paganlus perekonnas," jätkas ämm. "Pole kindel, kas see sobib mulle. Ehkki hoopis hullemad on minu avastused su onust ja isikutest, kellega ta läbi käib. Sulid iga mõõdupuu järgi. Inimesi tuntakse lõpuni alles nende kaimude kaudu. Ja tuleb tunnistada, avastused on ebameeldivad. Lisagem veel hirm isiku ees, kes võrgutab sedavõrd lahke hinge, nagu on minu poisu, ja sõlmib abielu pärast sedavõrd lühikest kuramaaži. Sääraseks asjaks on võimeline vaid väga ohtlik või väga kalkuleeriv persoon. Kõigi asjaolude kuhjumine veenab mind, et mul oleks raske leida sinuga ühist keelt. Vähemalt selles ajalikus elus." :"Tohoh," ütles Mathilde. "Nähtavasti ootab meid ämma-minia käibesuhe, Antoinette." Mõlemad puhkesid naerma. :"Sina võiksid mind kutsuda proua Satterwhite," ütles Lotto ema. :"Võiksin. Aga pigem ei kutsu," vastas Mathilde. "Ämmamamma kõlab etemini." (lk 207-208) * "Vintske linnuke, mis?" ütles Antoinette. "Nojah, minu Lancelot on nii õrna südamega, et naisterahvas, kes läheb talle mehele, peabki olema pisut karmimat laadi. Kuid ikkagi, kardetavasti pole see sina." :"Juba olen," mainis Mathilde. "Millega saan teid aidata? Mida te soovite?" :"Küsimus on ''sinu'' soovides, mu tüdruk. Eeldatavasti oled sa kursis Lanceloti rahalise taustaga. Oh, loomulikult oled sa kursis! See oligi sinu mehelemineku põhjus. Pole mõeldav, et sa armastaksid mu kallist poisut kahenädalase tutvuse järel tõsiselt, olgugi ta iseenesest armastust väärt. Oma poega teades usun, et ta pole esialgu rääkinud, kuidas sa ei näe mu rahast punast krossigi, kuniks minul on hing sees ja teie abielu püsib. Me arutasime seda temaga eile hommikul, kui teie tegu oli tehtud ja ta helistas mulle parastamiseks. Te käitusite ennatlikult. Lapsikult, ja lapsed te tänini oletegi. Ja nüüd ka <!--//-->puupaljad. Huvitav oleks teada sinu tundeid praegusel hetkel. Väga kahju, et su plaanid nulliti sedasi ära." :Tahes-tahtmata tuli Mathildel õhust puudu. :Antoinette ei katkestanud. "Muidugi tähendab see, et sul oleks märksa kasulikum abielu annulleerida. Võtta sada tuhat dollarit ja visata varvast." :"Haa!" ütles Mathilde. :"Kullake, ma ei pane ju pahaks, kui sina nimetad hinna. Koonerdada ilmselt ei kõlba. Ütle ainult, sinu soov on seadus. Küsi endale stardikapital, ülikoolilõpetajale marjaks, ja see kantakse veel täna pärastlõunal su kontole, sa allkirjastad paar paberikest ja kaod pildilt. Jäta mu vaene laps rahus sarvi maha jooksma, kuni ta leiab ajapikku mõne magusa tubli tüdruku, kellega pöörduda minu juurde koju Floridasse." :"Põnev," ütles Mathilde. "Naisterahva kohta, kes ei vaevunud poega terve aasta külastama, on teil arenenud omanikuinstinkt." :"Nojah, kullake, kui lapsuke kasvab su kõhus ligemale aasta, kui sa näed tema näojoontes ennast ja abikaasat, hakkab omanikuinstinkt arenema sinulgi. Ta on mu veri. Mu looming. Ühel päeval sa mõistad." :"Mina mitte," ütles Mathilde. :"Viissada tuhat? Ei? Aga miljon?" jätkas Antoinette. "Sul tarvitseb vaid laev hüljata. Rahaga pakku joosta. Miljon dollarit annab elule hoogu. Sa saaksid reisida, näha võõraid kultuure. Avada eraäri. Lantida rikkamaid mehi. Maailm oleks sulle valla, Mathilde Yoder. Võta seda kui esimest liivatera, millest kasvab sinu austrisse pärl." :"Te olete osav metafoore segama," ütles Mathilde. "Mingis mõttes imetlen ma teid lausa." :"Järeldan sinu kommentaarist, et jõudsime üksmeelele. Tipp-topp valik. Sa pole rumal. Ma helistan advokaadile, jooksupoiss toob paberid tunni-paariga." :"Oo, vau," ütles Mathilde mahedalt. "Tulevik tuleb võrratu." :"Jah, kullake. Sinust on arukas tehinguga nõustuda. Kena kogus krabisevat, igatahes." :"Ei," ütles Mathilde. "Ma pidasin silmas, et võrratu saab olema leiutada viise, mismoodi hoida poega teist eemal. Sellest tuleb meie<!--//-->väikene mäng. Küll näete. Kõigi pühade aegu, kõigil sünnipäevadel, kõigi teie haiguste aegu kerkib üles midagi pakilist, nii et teie poeg on sunnitud jääma minu juurde. Ta jääb minu, mitte teiega. Ta valib ''mind'', mitte ''teid''. Emmeke — nõnda kutsub teid Lotto ja hakkan kutsuma ka mina —, emmeke, kuni te ei palu vabandust, kuni te ei manitse end väevõimuga viisakaks, võite temast suu puhtaks pühkida." :Mathilde asetas telefonitoru leebelt hargile, tõmbas juhtme seinast, ja kuna ta oli higistanud T-särgi läbimärjaks, läks uuesti vanni. Päeva-paariga saabub esimene kirjake, milletaolisi, hüüumärkidest ogalisi, läkitab Antoinette talle aastaid arvukalt. Omalt poolt läkitab tema ämmale fotosid, kus Lotto ja Mathilde naeratavad kahekesi, pikutavad basseini ääres, reisivad San Franciscos; kus Lotto kannab Mathildet kätel üle nende iga järgmise eluaseme ukseläve. Kui Lotto pöördus õhtul tagasi, ei iitsatanud Mathilde abikaasale telefonikõnest. Nad vaatasid telekast komöödiasarja. Käisid koos duši all. Hiljem sõid täidetud minipitsasid, alasti. (208-210) * "Lein," räägiti nagu ühest suust, paljuteadvalt, sügavmõttelise moega. Diskreetselt lepiti kokku, et naastakse siis, kui ta on taas tema ise, naeratav, viks ja elegantne. Kohaletuleku asemel saadeti kingitusi. Samuel saatis potililli - bromeeliaid. Chollie tornide viisi Belgia šokolaadi. Danica oma isikliku massööri, kellest Mathilde vabanes eiramisi. Arnie saatis kasti veini. Ariel pika musta kašmiirkleidi, millesse Mathilde mähkus päevade kaupa looteasendis. Kummalisel kombel osutus vaid see põlise bossi pehme kingitus täiuslikuks. (lk 211) * Ta klõpsutas kustu esituled, pimedus kerkis ta ümber nagu unelm. :Kuupaisteta öö. Auto meenutas kala, kes riivab lõõgastunult koopaseinu. Elu veeres mööda, tema aga oli passiivne, pimeduses ripakil. Külmavereline. (lk 212) * Võimetus — ja mis edasi? Mathilde oli neljakümne kuue aastane. Liiga noor, et teha armastusega jäädavalt lõpparve. Alles parimas eas. Priima välimusega. Ihaldusväärne. Paarilisest igaveseks lahti haagitud. :Mitte niisuguseid lugusid ei jutustata meile naistest. :Naiste lood on armastuse lood, eluseltsilisse suubumise lood. Kergekujulise erimi moodustab igatsus, kui suubumist ei saavutata. Suubumine üksindusse ning saatusel sarvist haaramine: rotimürk, viskumine rööbastele mõnes Venemaa vaksalis. Sumedaimad ja leebeimadki lood on ülalmainitute pelk mugandus, variatsioon. Kodanlikus laiatarbehelistikus tõotab see armastust maailma kõigile paidele tüdrukutele. Kaks muldvana jantlikku keha vannitavad teineteist, mehe paralüütilised pihud seebitavad naise kärbunud udaraid, erektsioon vupsab šampoonivahus püsti kui roosa periskoop. Kanäe! Pikad lentsivad jalutuskäigud plaatanialleedel, ainsamgi kõõrdpilk pajatab, üks lausutud sõna majutab tuhandeid. ''Sipelgapesa'', ütleb mees; ''Martiini'', vastab naine; ja nii naasebki ammututtav tihke naljavirre. Naeru imekaunid rõkatused. Tuterdatakse rähmas silmi, tuta-tuta, et õhtustada aegsasti, suigatada käsikäes filmi vaadates. Kehad nagu <!--//-->pärgamenti mässitud pahklikud kriipsujukud. Üks sängitab teise surioodile, aitab manustada ravimiüledoosi, sureb ise järgmisel päeval, kuna armsama hingusega on maailmast kadunud viimnegi värv. Oo, hingesugulus. Oo, romantiline romanss. Oo, täitumus. Temakese usk, et see läheb nimelt nõnda, oli andestatav. Säärase käsitluseni olid juhatanud teda temast vägevamad jõud. :Võidab kõik! ''All you need is!'' Annab tiivad! Alistu! :Seda kamarajura neelavad naised alates balletiseeliku kandmise east nii nagu haned nuumsööta. :Eks räägi ju vanasõnadki, et igal pajal oma kaas ja igal majakal oma tuli. :[Vaie ei jää esitamata. Kaheksakümnendates aastates, eluhämarikus, kaugel-kaugel sealpool silmapiiri istub ta Londonis hommikul eraklikus teelauas, tõstab pilgu, näeb iseoma peopesa, mis sarnaneb iidse maakaardiga, ja akna taga sinist viirpapagoid, selle ebaloomuliku subtroopilise maailma loomulikku asukat. Järsku taipab ta selgelt, et tema elutuum, kehastajaks pisike sinine papagoi, ei seisnenud armastuses. Tema elu oli sisaldanud hirmuärataval hulgal armastust. Kuuma kihku, maagiat. Tema abikaasa Lotto. Jestas, tal oli olnud Lotto. Ometigi taipab ta — jah, just! —, et tema elu kogumäär oli olnud sootuks enamat armastuse kogumäärast.] :Ent vahetul viivul, kui ihne kuu valgustas mõlkis metalli, lehmakeret, klaasikilde, polnud tal midagi peale katkihammustatud keele ja vere tõusulaine. Palava roostemeki. Ning lõpmatusse sirutuva jõuetu küsimuse: "Mis edasi?" (lk 212-213) * Too tüdrukutirts, kes ta kunagi oli, too väike Aurélie, avastas ühel päeval näpust sinise kohvrikese ning et tema juuksed on näo eest kuklasse kraabitud. Küllap oli ta viiene-kuuene. :"Sa lähed oma Pariisi-vanaema juurde," ütles tema kõrget kasvu bretooni-vanaema. Pariisi-vanaemaga oli miski alati olnud korrast ära miski oli valmistanud piinlikkust; tema ema ei maininud lihast ema eal; telefoniski vesteldi harva. Aurélie ei olnud emaema eales kohanud. Tema nimepäeval polnud sellelt vanaemalt eales kinkepaberis pakikesi. :Nad seisid rongivaguni vahekäigus. Vanaema kulmukortsutus laienes lõualotini. "Sinu ema ema oli ainuke sugulane, kes nõustus sind võtma," ütles vanaema. :"Mul ükspuha," ütles Aurélie. :"Sinul muidugi," ütles vanaema. Ulatas taile kompsu võileibade ja kõvakskeedetud munadega, purgi lüpsisooja piimaga ja kaks ''chaussons aux pommes''<nowiki>'</nowiki>i, haakis nööpnõelaga ta mantlile sedelikese. "Vaata, et sa istekohalt ei liigu," hoiatas vanaema, andis tüdrukule karuse põsemusi, pühkis punetavaid rantis silmi tärgeldatud taskurätiga ja lahkus. (lk 214) * Tema ees seisis vanaema. Niisama ilus naisterahvas kui Aurélie emagi, õunakarva põskede ja paksude kulmudega, olgugi sel väljalaskel silmaümbrused kipras. Hämmastav. Riided mõjusid ühtaegu uhkete ja kaltsakatena. Vanaema oli lõhnastatud, elegantsed sõrmed meenutasid pehmes seemisvutlaris pliiatseid. Vanaema kummardus, võttis ta kompsu ja vaatas sisse. "Ohoo! Tubli talupojatoit," ütles vanaema. Alumise lõikehamba puudumine kinkis naeratusele bravuuri. "Täna õhtul sööme kõhu kõvasti täis," kuulutas vanaema. (lk 215) * Vanaema korter oli sisustatud siivsalt, ehkki hõredalt. Paljad puitpõrandad küüritud valkjaspuhtaks. Ennevanasti seinu ehtinud pildid <!--//-->olid jätnud tumedad laigud muidu kalbele kannatuslillemustriga tapeedile. Toas polnud soojem, lihtsalt tuuletum. Nähes tüdruku lõdinat, ütles vanaema: "Küte maksab raha." Tal kästi sooja saamiseks viiskümmend korda hüpelda. "Hüplemine on tasuta!" ütles vanaema. Allkorruselt kopsis vastu põrandat harjavars. (lk 215-216) * Aurélie teeskles uinumist, sellal kui vanaema pesi hoolikalt, harjas hambaid söögisoodaga, kohendas meiki ja lisas parfüümi. Vanaema väljus. Aurélie vahtis laepirni kumerusi. Ta ärkas, sest teda tassiti süles konkusse. Uks sulgus. Magamistoas meesterahva ja vanaema hääled, voodi kägin. Järgmisel päeval otsustati, et püsigu ta parem algusest peale konkus, talle anti taskulamp ja Tintini raamatud ema lapsepõlvest. Aegapidi õppis ta tuvastama kolme mehehäält: esimese tämber meenutas rasvarikast pasteeti, teises kiunus heelium, kolmandas ragises killustik. (lk 216) * Aurélie unistas seiklustest kummastavates koomiksimaades, eiras toahelisid, suutis viimaks nende saatel uinudagi. Ta hakkas käima koolis, kus teda rõõmustasid pedantsus, täitesulepead, millimeetripaber, ortograafiline täpsus. Ta armastas ka koolitoitu: šokolaaditäidisega ''madeleine''-koogikesi ja kilepakendis piima, mida lastele jagati. Ta armastas klassikaaslaste lärmakust, jälgis neid vaimustusega. Nõnda kestis see umbes kuus aastat. (lk 216) * Ent kevadel pärast üheteistkümnendat sünnipäeva leidis Aurélie koju tulles vanaema poolpaljana voodist. Vanaema oli jäik, kael jääkülm. Keel porsunud. Kaelal paistsid vist mingid jäljed, kuigi olid võib-olla suudlused. [Ei.] Kaks sõrmeküünt ära kistud, sõrmeotsi kattis veri. (lk 216) * Hiljem avastas ta end Atlandi ookeani kohalt lennukist. Sügavuses sulgisid pilved. Vesi säbardus ja silenes lakkamatult. Tema kõrvalistmel oli keegi võõras, biitsepsid nagu padjad ja pihk silitamas hellalt Aurélie juukseid, kuni tüdruk uinus tasapisi. Ärgates viibis ta juba uuel kodumaal. (lk 217) * Vassaris ajas ta prantsuse keele õppejõud imestama: "Teil pole vähimatki aktsenti," rääkisid nad. :"Ah, nojah," vastas tema ladusalt. "Võib-olla olin ma mõnes eelmises elus pisike prantslanna." :Aga selles elus oli ta [[ameeriklanna]], hääldas inglise keelt nagu ameeriklanna. Emakeel oli peidus pinna all. Ent [[prantsuse keel]] lõikus sälgud tema kõneviisi, samamoodi kui maas sisalduvad juured nügivad paigast sillutist. Kuidas ta hääldas sõna ''forte'' — näiteks: "Et sinu elu sujuks lepase reega, Lotto. Nüüdsest peale mimu ''forte''," ja tema suus kõlas see naiselikult, tugevalt. Lotto küsis uudishimulikul pilgul: "Sa mõtlesid ''for-tay''?", ameerikapäraselt. :''For-tay'': missugune nonsenss. "Iseendastki mõista," vastas tema. :Või siis ''faux amis''. 'Soodsa' asemel 'oportunistlik'. 'Petma' asemel 'trumpama'. "Ma ei saa hingata," ütles ta esietenduse õhtul vestibüülis, kui rahvasumm tungles Lotto ümber, "selles opositsioonis." Ta oli mõelnud teed tõkestavat tunglust, ehkki nojah, kui aru pidada, siis kõlbas ju teinegi tähendus. (lk 217) * Sõnaosavuse kiuste kippus ta valesti kuulma, valesti tõlgendama. Kogu täiskasvanuelu usub ta, et inimesed säilitavad kõige olulisemaid asju — testamente, sünnitunnistusi, passe, ainulist fotot väikesest tüdrukutirtsust - pangas nõndanimetatud Hoidiselaekas. Turvalisus kui midagi raiskuvat, mille peab säilitamiseks eelnevalt sisse tegema. (lk 217) * Ta lantis ka koolibussi juhti, korpulentset kiilanevat meest. Too ei tahtnud muud kui teda nuttes emmata. :"Mage," pahandas Mathilde. Ta seisis kesk motellituba, rinnahoidja ikka seljas. Oli nüsinud samal päeval basseinis juuksed nudisoengusse. Kiharad olid triivinud basseinipinnal uppunud maduussidena. :"Lõpeta vesistamine." :"Mul on nii hale meel," vastas mees. "Anna andeks." :"Hale oled sa küll," ütles tema. :"Sina oled ju nii kangesti ilus," vastas mees. "Ja mina nii üksik." (lk 218) * Mees langetas põse ta reitele. Mathilde toestas mehe kaalukat pead. Mehe pehmetes juustes lõhnas looduslik seep, ja sellest vaatevinklist näis mehe nahk väga armas, roosa ja sile otsekui põrsal. :"Mu naine lahkus meie hulgast," ütles mees, huuled kõditamas ta kintsusid. "Poole aasta eest. Rinnavähk." :"Minu abikaasa suri nelja kuu eest," vastas tema. "Tuiksoone lõhkemine." Paus. "Minu võit," lisas ta. :Mehe ripsmed riivasid mõtlikult ta ihu. "Siis sa tead ju," ütles mees. :"Tean," vastas tema. :Motellituba täitis valgusfoori süttimine-kustumine teispool tänavat: punane pimedusega vaheldumisi. "Mismoodi sa edasi elad?" küsis tema. :"Naabrinaiste pajaroast. Lapsed helistavad mulle iga päev. Mul on uus hobi, ehitan tuulelohesid. See kõik on nii mõttetu," vastas mees. :"Minul ei ole lapsi," ütles tema. :"Kahju," ütles mees. :"Mul mitte. Parim otsus mu elus," vastas tema. (lk 219) * "Mismoodi sina edasi elad?" küsis mees. :"Tõmban läbi magedaid tüüpe." :"No kuule!" puhkes mees äkki naerma. "Ja kas aitab?" :"Kesiselt." :"Miks sa siis jätkad?" :Pikkamööda ütles tema: "Mu abikaasa oli teine meesterahvas, kellega ma elus seksisin. Kakskümmend neli aastat truudust. Tahan teada, millest ilma jäin." :"Ja millest sa jäid?" :"Ei millestki. Mehed on seksis kohutavalt saamatud. Ainult mu abikaasa polnud." :Ta mõtles: nojah, üllatusi leidus üks või kaks, kuid põhiliselt on see tõsi. (lk 219) * Joonud suure koguse [[vein]]i, jäi ta magama, ärgates kesk ööd, säng külm ja tühi ja abikaasatu. Sellistel hetkedel tunnetas ta eksistentsiaalse [[kibedus]]ega, et tema abikaasa polnud mõistnud teda mitte üks raas. (lk 220) * Oma seisukohtade ja taibukuse kiuste oli Mathildest kuidagi saanud koduperenaine; ja koduperenaised, nagu me kõik teame, on nähtamatud. [[Päkapikud]], kes toovad kinke abielusussi sisse. Tema õlul olid maamaja, korter suures linnas, maksud ja koer: Lotto ei aimanudki, kuhu kadus tema aeg. Lastega oleks ta sattunud vihma käest räästa alla, nii et jumal tänatud [[lastetus]]e eest. Samuti ei tohtinud unustada, et terve hulga, vähemalt poolte abikaasa näidendite puhul hiilis ta mehe kirjutatut öösiti hääletult peenhäälestama. [Mitte ümber kirjutama, vaid toimetama, häilima, sära andma.] Pealegi hooldas ta abikaasa äriasju; teda kohutasid nägemused summadest, mida priiskava ja prassiva loomuga mees pillaks tuulde. (lk 220) {{JÄRJESTA:Groff, Lauren}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] 81sk1x03vkylw4wjmscxvdsdg5e21jh 0 18583 88588 88414 2022-07-26T14:55:13Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]] '''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. =="Kirke"== Madeline Miller, "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021. * Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna "nümf" ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7) * [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli <!--//-->nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8) * Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8) * Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?'' :Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. <!--//--> :"[[Abielu]]," ütles ema isale, "või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna." :[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. "Ma teen soodsa [[tehing]]u," ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9) * Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9) * "Tüdruk," ütles ema isale ja kirtsutas nina. :Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind. :"Ta leiab hea abikaasa," ütles isa. (lk 9) * "Valitseja poeg?" lausus ema. "Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?" :Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: "Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala." :Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10) * [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. :Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11) * Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11) * Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult. :"Mis juhtuks," küsisin ma, "kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?" :"Ta põleks hetkega tuhaks." :"Mis siis, kui surelik näeks mind?" :Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. "Too surelik oleks õnnega koos." :"Ma ei põletaks teda?" :"Muidugi mitte," ütles isa. :"Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad." :"Ei ole," ütles ta. "Vaata." Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. "Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?" :Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12) * Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12) * "Sina," ütles ta helendavale õele Pasiphaele, "[[abiellumine|abiellud]] [[Zeus]]i igavese pojaga!" Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab. :"Ja sina," ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. "Iga [[poeg]] on oma ema moodi." (lk 13) * Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.'' :Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13) * Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga <!--//-->äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14) * Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. "Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev." :"Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad," ütlesin ma. :"Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees." :"Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud," ütles Phaethousa. "[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hää]]lt samamoodi ära peita ei saa." :"Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?" (lk 14) * Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14) * Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. <!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * "Ja kuidas isa kuldsed veised olid?" :"Ilusad." :Perses naeris. "Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?" :"Mitte kunagi," ütles õde. :Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. "Mida ma ei tea?" :Õe täiuslik nirginägu. "Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab <!--//-->vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud." :"Ei ole nii!" :Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]]. :"Me räägime Kirkele veistest," ütles vend emale. "Ta ei teadnud." :Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. "Rumal Kirke." (lk 16-17) * Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17) * Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18) * Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud <!--//-->esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid. :Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. :Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19) * Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad! :Isa naeratas. "Vennad," ütles ta, "mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi." :Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu. :Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''. :Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim. :See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20) * Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20) * Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm <!--//-->pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall [[oda]] käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21) * Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: "Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]]." :Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!'' :Isa valgus pimestas silmi. "[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?" :Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21) * Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21) * Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.'' :Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid. :"Ma toon vangi." :Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22) * Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha. :Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga. :Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23) * Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25) * "On sul kõht tühi?" küsisin ma. "Ma võiksin sulle süüa tuua." :"Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks." :See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25) * "Sa aitasid surelikke," ütlesin ma. "Selle eest said karistada." :"Nii on." :"Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?" :See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. "Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?" :"Tean," ütlesin ma. "Aga ma ei saa sellest aru."<!--//--> :"Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest." :Mu ihu raputas värin. "Kuidas nad seda välja kannatavad?" :"Nii hästi, kui suudavad." (lk 25-26) * :"Kõik jumalad ei pea olema ühesugused," ütles ta. :Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige. :"Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma." :See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26) * Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut. :"Ja kas ta võitis?" olin kord isa käest küsinud. :"Ei võitnud," oli isa vastanud. :Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust. :Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps. :Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27) * Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28) * "Isa, pärisin ma, "kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?" :Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe. :"Ta peaks midagi paremat vastu saama," ütles ta. :"Nagu näiteks?" :Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. "Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile." Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29) * Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30) * Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest. :Ma vangutasin pead. "Kust sa selliseid asju kuulnud oled?" :"Ma kuulan." (lk 31) * Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?'' :"Mida sa silmas pead?" küsisin ma. :"Näiteks," ütles ta, "las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord." :Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas. :Ta raputas pead. "Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle." :Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. "Nagu [[merekarp]]," ütlesin ma.<!--//--> :"Ahaa!" Ta vehkis sõrmega õhus. "Lapik või koonus?" :"Koonus." :"Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?" :"Mitte midagi," ütlesin ma. "[[Õhk]]." :"See ei ole üks ja sama," ütles ta. "Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme." :Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32) * [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: "Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi." :Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul. :''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32) * Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri. :"[[Minos]]," ütles isa lamamisasemelt. "Zeusi poeg ja Kreeta kuningas." :"Surelik?" Ema ajas end istukile. "Sa ütlesid, et see on jumal!" :"Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on." :Perses irvitas. "Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?" :Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. "Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud." (lk 33) * [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. <!--//-->Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks. :Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. (lk 34) * Aietes võttis mu käevangu. "Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased." :Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35) * "Kas sa [[Athena]]t näed?" sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35) * [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36) * "Vaata sinna," lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes. :Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel. :"Muidugi ta meeldib sulle," ütles Aietes. "See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma." (lk 36) * Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha. :Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. "Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?" :Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37) * Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38) * Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe. :Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39) * Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40) * [Glaukos:] Ta ohkas. "Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge." :"Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]]." :Ta pidas hetke aru. "Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre." (lk 42) * Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli. :"Me kohtusime korra," ütlesin ma. :Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. "Kellega?" :"Prometheusega," ütlesin ma. "Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit." :Ta vaatas üles. "Prometheus," ütles ta. :"Jah." Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. "Tuletooja." (lk 43) * "Kas sa oled kogu aeg nii umbusklik?" :"Mis ma oskan öelda?" Ta sirutas peopesad välja. "Maailm on inetu paik. Me peame siin kuidagi toime tulema." :"Ma arvan, et sa oled [[Odysseus]]." ütlesin ma. "Sinu soontes voolab sama riukalik veri." :Teda ei kummastanud, et ma olin tema nime ära arvanud. Ta oli mees, kes oli jumalatega harjunud. "Ja sina oled jumalanna Kirke, päikese tütar." :Minu nimi tema suus. See sütitas minus terava ja tugeva erutuse. Ta meenutab tõepoolest ookeanilaineid, mõtlesin ma. Sa vaatad üles, ja kallas on kadunud. :"Enamasti mehed ei tea, kes ma olen." :"Enamasti on mehed narrid, kõneleb minu kogemus." ütles ta. (lk 212) * Tundsin end kui [[kotkas]] kaljunukil. Küünised hoidsid ikka veel kivist kinni, aga mõtted lendasid juba õhus. (lk 213) * "Ma olen kuulnud," ütlesin ma, "et nii mõnigi hakkab usaldama seda, keda armastab." :See üllatas teda; ja oi kuidas mulle meeldis [[punastamine|puna]] tema palgel, enne kui ta seda varjata jõudis! :"Emand, vaid narr ütleks sellest aust ära. Aga päris ausalt, ma usun, et ainult narr oleks nõus. Ma olen surelik. Selsamal hetkel, kui ma panen käest moolü ja tulen sinu sängi, võid sa põimida taiu." Ta vaikis hetke. "Kui sa just ei annaks surnute jõe nimel vande[[tõotus]]e, et ei kavatse minu vastu kurja." :Vandetõotus [[Styx]]i jõe nimel seoks ka Zeusi ennast. "Sa oled [[ettevaatlikkus|ettevaatlik]]," ütlesin ma. :"Tundub, et me mõlemad oleme." :Ei, mõtlesin ma. Mina ei olnud. Ma olin hulljulge, tormasin pea ees. Tema oli teistsugune [[nuga]], ma tundsin seda. Teistsugune, aga ometi nuga. Ma ei hoolinud. Ma mõtlesin: ma tahan seda nuga. Mõni asi on valatud verd väärt. :"Ma tõotan," ütlesin ma. (lk 214) * [Kirke ja Odysseus:] Hiljem, aastaid hiljem kuulsin ma [[laul]]u, mis meie [[kohtumine|kohtumisest]] sündis. Poiss, kes seda laulis, ei pidanud viisi, rohkem [[noot]]e läks mööda, kui ta pihta sai, ometi kumas sulnidus tema jorutamisestki läbi. Mind ei üllatanud pilt, mis minust maaliti: uhke [[nõid]], kes heitub kangelase mõõga ees, põlvitab ja palub armu. Mulle tundub, et naiste [[alandamine]] on [[luuletaja]]te kõige lemmikum [[ajaviide]]. Otsekui ei saakski lugu jutustada, kui ma ei rooma ega halise. (lk 215) * Ta hõõrus sõrmenukke vastamisi. Ta oli nooruses olnud [[vibukütt]] ning miski ei kurna käsi enam kui [[vibunöör]]i pinguletõmbamine ja [[nool]]e teelesaatmine. Ta oli [[vibu]] sõtta minnes maha jätnud, ent [[valu]] oli temaga kaasa tulnud. Kord ütles ta mulle, et oleks ta vibu kaasa võtnud, siis oleks ta olnud parim laskja kahe sõjaväe peale kokku. :"Miks sa siis selle maha jätsid?" :[[Poliitika]], selgitas ta. Vibu oli [[Paris]]e relv. Paris, see nägus naisevaras. "[[Kangelased]] pidasid teda [[argpüks]]iks. Vibukütist ei oleks iial saanud parimat kreeklaste hulgas, ükskõik kui osav ta ka poleks olnud." :"Kangelased on narrid," ütlesin ma. :Ta naeris: "Me oleme ühel nõul." (lk 229) * Õhtuti istusime kolde ääres ja arutasime päevasündmusi. "Mida sa arvad," küsisin ma, "suurest [[tamm]]est, kuhu välk sisse lõi? Äkki see on seest mädanikku täis?" :"Ma vaatan," ütles ta. "Kui on, siis ei ole keeruline ta maha võtta. Heidan homme enne õhtusööki pilgu peale." :Ta raius tamme maha ja mässas terve päeva pärast seda minu [[põldmarjad]]ega. "Need olid igale poole läbi kasvanud. Päris ausalt, sul on vaja [[kits]]i. Neli kitse ajaks kuu ajaga asja joonde. Ja siis pole enam mingit muret." :"Ja kust ma need kitsed peaksin võtma?" :See sõna meie vahel - ''[[Ithaka]]'' - oleks nagu lõhkunud lummuse. :"Pole lugu," ütlesin ma. "Ma moondan mõne lamba kitseks, siis on asi korras." (lk 230) * Minu naine, oli ta alati öelnud, kui tema naine jutuks tuli. Need kaks sõna varjasid teda kilbina. Külarahvaski ei kutsunud kunagi surmajumalat nimepidi, nad kartsid, et siis nõuab ta enese juurde kellegi, kes on neile kõige kallim. :Naise nimi oli Penelope. Kui Odysseus magas, laususin ma mõnikord pilkases pimeduses seda valjusti. See oli väljakutse või ehk tõendus. Näed? Ta ei tule. Tal ei ole väge, mida sa usud tal olevat. :Ma hoidsin end tagasi, kuni suutsin, ent lõpuks sai tema naisest kärn, mille ma pidin maha kratsima. "Missugune ta on?" :Odysseus kõneles oma naise hellast loomusest, sellest, kuidas tema leebed juhtnöörid panid mehed kiiremini liigutama kui ükskõik kui vali kärkimine. Ta oli suurepärane ujuja. Tema lemmiklill oli krookus ning ta kandis esimest kevadist õit juustes, sest uskus, et see toob talle õnne. Kuidagi õnnestus Odysseusel kõneleda oma naisest nõnda, nagu oleks ta kõrvaltoas, nagu neid ei lahutaks mitu merd ja kaksteist aastat. :Ta on Helena nõbu, ütles Odysseus. Tuhat korda leidlikum ja arukam, ehkki Helenagi oli omal moel nutikas, aga jah, püsimatu. Ma olin juba kuulnud lugusid Helenast, Sparta kuningannast, Zeusi surelikust tütrest, maailma kõige ilusamast naisest. Trooja kuninga poeg Paris oli naise ära meelitanud tema mehe Menelaose juurest ja nii algas sõda. :"Kas ta läks Parisega kaasa vabast tahtest või viidi vägisi?" küsisin ma. :"Kes seda teab. Me olime tema väravate all laagris kümme aastat ja ma ei kuulnud kordagi, et ta oleks üritanud põgeneda. Ent niipea, kui Menelaos oli linna vallutanud, viskus alasti Helena mehe kaela ja vandus, et oli terve aja ainult kannatanud, et ta ei tahtnud muud kui oma mehe juurde tagasi. Tal on niisama palju keerde kui maol ja üks silm alati valvel, kust aga kasu lõigata."<!--//--> :Üsna sinu moodi, mõtlesin ma. :"Minu naine aga," ütles ta. "Temas on püsi. Püsi kõigis asjus. Isegi arukad mehed eksivad vahel teelt, tema mitte kunagi. Ta on kindel nagu taevatäht, nagu osavaima meistri tehtud vibu." Ma tundsin tekkinud vaikuses, kuidas ta jõudis mälestustes üha sügavamate kihtideni. "Ükski tema lausutud sõna ei tähenda ainult üht asja, ei täida ainult üht eesmärki, ometi võib tema peale kindel olla. Ta teab, kes ta on." :Sõnad lõikasid mind nagu vahe nuga. Ma olin teadnud, et Odysseus armastab oma naist, sellest hetkest peale, kui mees oli kõnelenud tema kangakudumisest. Sellest hoolimata oli ta jäänud mitmeks kuuks ja mu valvsus oli uinunud. Nüüd nägin ma selgemini: kõik minu sängis mööda saadetud ööd ei olnud muud kui tema ränduritarkus. Egiptuses kummardad Isist, Anatoolias veristad lamba Kybele auks. See ei tähenda, et sa reedaksid Athena, kes ootab sind kodus. :Ent juba siis, kui see mõte mulle pähe turgatas, teadsin ma, et see ei ole kogu tõde. Mulle meenusid kõik need Odysseuse sõjas veedetud tunnid, kui ta pidi toime tulema kuningate rabedate raevuhoogude ja nende poegade tusameelega, valvama, et ükski uhke sõdalane kaaslase kallale ei sööstaks. See oli niisama keeruline ülesanne, kui taltsutada Aietese leegitseva hingeõhuga härgasid, ainult et Odysseus võis loota üksnes iseenda nõksude peale. Ent kodus Ithakal ei ole enam tõrksaid kangelasi, nõupidamisi, südaöiseid rüüsteretki, ühtegi sõjakavalust pole vaja välja nuputada, muidu kaaslased sureks. Kuidas peaks selline mees tagasi koju minema, oma kolde ette, oma õlipuude juurde? Meie kodurahu oli tema jaoks otsekui harjutuseks, taipasin ma. Kolde ees istudes ja aias töötades püüdis ta meenutada, kuidas see käis. Mis tunne on, kui kirves tabab puud, mitte kellegi ihu. Kuidas ta peaks Penelopega taas koos elama, et nende suhe töötaks sujuvalt nagu Daidalose liigesed. (lk 231-232) * Odysseus naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud Hektori vastu rohkem kui mõni [[kärbes]]. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi." :"Sina kaasa arvatud?" :"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult [[Achilleus]] võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid." :See on tõsi, mõtlesin ma. Nii paljud pigistasid silmad kinni ja unistasid, et ongi nii tugevad, nagu nad oleksid tahtnud. Ent <!--//-->Odysseus tundis iseennast, ta oli klaari pilguga kõik läbi uurinud ja kaardistanud viimse kui künka ja kivikese. Ta teadis peensusteni, milles seisnevad tema anded. :"Ma olen Hektoriga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa Priamose kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine Andromache kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas Trooja all." :Midagi tema hääles. :"Mis temast sai?" :"See, mis saab kõigist poegadest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui Pyrrhos palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames vaen. Poja tähtsaim kohus on isa eest kätte maksta. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud." :Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. :"Kummaline, kuidas see mõte mind lohutab. Et kui mind tapetakse, läheb mu poeg meresid vallutama. Ta peab nii kaua jahti, kuni leiab mehed, kes mu surmasid. Ta jääb nende ette seisma ja ütleb: "Teil jätkus jultumust valada Odysseuse verd ja nüüd hakkab voolama teie veri."" (lk 233-234) * Tal oli veel mälestusi. Telemachose esimene suutäis leiba, esimene sõna, kuidas ta armastas kitsi ja pinkide alla peitu pugeda ja lagistas naerda, kui ta üles leiti. Odysseusel oli oma poja kohta ühe aasta peale rohkem lugusid kui minu isal minu kohta terve igaviku jooksul. (lk 235) * Luuletajad nimetavad und Surma Vennaks. Suuremale osale meestest meenutavad pimedad tunnid vaikust, mis saabub, kui nende päevad on loetud. Ent Odysseus magas niisamuti, nagu ta elas: ta viskles ja vähkres, pomises alatasa midagi läbi une, nii et hundid kikitasid kõrvu. Ma vaatasin teda pärlhallis koiduvalguses: tema näo võbelusi, pinges õlgu. Ta heitles linadega, nagu oleksid need vastased, kellest maadluses jagu saada. Ta oli minu seltsis veetnud aasta jagu rahupäevi ja ikkagi läks ta igal öösel sõtta. (lk 238) * Jumal oli kadunud. Ma surusin otsaesise õlipuu krobelise tüve vastu. Ma hingeldasin. Värisesin raevust ja alandusest. Mitu korda veel, enne kui ma õppust võtan? Iga rahuhetk oli vale, pelgalt jumalate armust. Ükskõik kui kaua ma ka ei elanud, mida ma ka ei teinud, alati võis mõnel jumalal tulla tuju astuda Olümposelt alla ja teha minuga, mida tahab. (lk 240) * Aias kiiskasid verivärsked rohelised lehed kui noaterad. Ma tõmbasin sõrmedega läbi mulla. Peagi oli käes niiske suvi ja ma pidin hakkama väätidele vaiasid panema. Eelmisel aastal oli Odysseus mind aidanud. Ma puudutasin seda mõtet, nagu oleks see verevalum, et näha, kui palju see haiget teeb. Kui ta sureb, kas ma olen siis nagu Achilleus, kes nuttis taga oma hukkunud armastatut Patroklost? Ma püüdsin ette kujutada, kuidas ma jooksen rannas edasi-tagasi, kitkun juukseid, surun vastu rinda vana tuunikaräbalat, mis temast maha oli jäänud. Kisendan valust, et olen kaotanud poole oma hingest. :Ma ei suutnud seda ette kujutada. See teadmine tegi hoopis teistmoodi haiget. Ent ehk pidigi see nii minema. Üheski jutustatud loos ei jäänud jumalad ja surelikud kauaks kokku. (lk 243) * Ma töötasin hoolikalt, sõrmed täpsed, tunnetamas viimsetki aistingut. Ravimtaimed jälgisid mind riiulitelt. Ridade kaupa rohtusid, mille väe ma olin omaenda kätega kokku kogunud. Mulle meeldis neid vaadata, neis kaussides ja pudelites: salvei ja roos, münt, sigur, metsloorber, kinni korgitud moolü. Ja kõige lõpuks, endiselt seedripuust karbis: uhmris tambitud koirohi ja vaigulill, millest keedetud tõmmist olin ma joonud iga kuu alates sellest, kui ma esimest korda Hermesega ühte heitsin. Iga kuu, välja arvatud kõige viimane. (lk 244) * "Kuula mind," ütlesin ma. "Sa pead midagi teadma? Ma näitasin talle teekonna ette. Ükshaaval lugesin ma üles ohud, mida ta pidi vältima - madalikud, metslaste saared, sireenid, need naisepeaga linnud, kelle laul mehi hukutas. Lõpuks ei olnud seda enam kuhugi edasi lükata. "Sa pead mööduma ka Skyllast. Kas sa tead, kes ta on?" :Ta teadis. Ma vaatasin, kuidas hoop teda tabas. Kuus meest, või ka kaksteist. :"Kuidagi peab saama teda takistada," ütles ta. "Mõni relv, mille ma võin käiku lasta."<!--//--> :Seda armastasin ma tema juures ehk kõige rohkem: kuidas ta kunagi võitluseta alla ei andnud. Ma pöörasin kõrvale, et mitte näha tema nägu, kui ma ütlesin: "Ei. Mitte midagi ei saa teha. Isegi mitte niisugune surelik nagu sina. Mina seisin kord temaga silmitsi, see oli ammu, ja ma pääsesin põgenema ainult tänu nõiakunstile ja jumalikule päritolule. Ent sireenidega kavalus aitab. Topi meeste kõrvad vaiku täis, enda omad jäta puhtaks. Kui sa end masti külge kinni seod, oled sa ehk esimene mees, kes on kuulnud nende laulu ja võib sellest hiljem jutustada. Kas see ei oleks tore lugu, mida naisele ja pojale rääkida?" :"Oleks küll." Ent tema hääl oli nüri kui täkitud noatera. (lk 246-247) * Telegonose nägu oli rõõmus, kuni laeva veel näha oli. Siis kadus rõõm jäägitult. :Ma tunnistan, et olin aastaid lootnud, et ta võiks olla nõid. Olin püüdnud õpetada teda taimi tundma, nende nimesid ja omadusi. Ma laususin tihti tema nähes vähemaid taidusid, lootes, et mõni neist võiks ehk tema pilku püüda. Ent ta ei näidanud eales üles vähimatki huvi. Nüüd nägin, miks. Nõiakunst muudab maailma. Tema tahtis ainult sellest osa saada. :Ma üritasin midagi öelda. Ei teagi, mida. Ent ta oli juba mulle selja keeranud ja suundus metsa. (lk 277) * Lõpuks oli kõik selge. Turvises Athena [[meeleheide]], tema jäik nägu, kui ta ütles, et me veel kahetseme, kui Telegonos elama jääb. Jumalanna kartis, et poiss teeb haiget kellelegi, keda ta armastab. Ja keda armastas Athena kõige rohkem? :Surusin käe suule. "Odysseus." (lk 304) * Saatusejumalannad naersid minu, Athena, meie kõigi üle. Nõnda kibedat nalja armastasid nad üle kõige: kui keegi üritas ettekuulu<!--//-->tuse vastu võidelda, nööris silmus seda tihedamini tal kõri. (lk 304-305) * "Emand Penelope," ütles Telegonos, "kas sa näed neid kangastelgi, millest sulle kõnelesin? Mul on kahju, et pidid enda omad maha jätma, aga neid võid iga kell kasutada, kui ema nõus on." :Igal muul juhul oleksin naerma puhkenud. See oli vana ütlemine: kududa teise naise telgedega on nagu magada tema mehega. Ma vaatasin, kas Penelope võpatab. (lk 310) * [Telemachos:] "Kummaline mõelda, et jumalannal võiks sõpru vaja minna." :[Kirke:] "Neid läheb vaja kõigil elusolenditel, kes ei ole just meelemõistust kaotanud." (lk 337) * [Kirke ja Penelope:] Me vaatasime teineteisele üle varjulise kambri otsa. Õhus oli aimata äikest. Ta ütles: "Sa oled kõnelenud minu pojaga. Ta on mõista andnud, et tema isa läks sõjas kaotsi. Et ta oli tagasi koju jõudes teistsugune, näinud liiga palju surma ja kannatusi, et elada harilikku elu. Sõdalaste needus. Kas nii?" :"Umbes nii, jah." :"Minu poeg on parem kui mina ja parem kui tema isa. Ometi ei näe ta kõike." :"Ja sina näed?" :"Mina olen pärit [[Sparta]]st. Me teame, missugused on vanad sõjamehed. Nende käed värisevad ja nad ärkavad ehmatusega keset ööd üles. Vein loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd. Minu mehe käed olid kindlad kui sepal ning kui pasunat puhuti, oli ta esimesena sadamas ja uuris silmapiiri. Sõda ei murdnud teda, ta läks ainult rohkem iseenda moodi. [[Trooja]] all võis ta viimaks ometi näidata, milleks ta võimeline oli. Alati mõni uus [[sõjakavalus]], vandenõu, õnnetus, mida ära hoida." (lk 341) * [Penelope:] "Minu mees valetas iga hingetõmbega, nii samuti sulle kui ka iseendale. Tal oli alati mitu sihti." :[Kirke:] "Kord ütles ta sinu kohta sama." :Ma olin tahtnud talle haiget teha, kuid ta noogutas. "Me arvasime, et me oleme kõige targemad kogu ilmas. Kui me abiellusime, tegime tuhat [[plaan]]i, kuidas pöörame oma kasuks kõik, mida puudutame. Siis tuli sõda. Ta ütles, et [[Agamemnon]] on kõige nigelam väejuht, keda ta eales näinud on, aga uskus, et võib teda ära kasutada, et endale nime teha. Nii läkski. Tema sepitsused alistasid Trooja ja muutsid pool maailma teistsuguseks. Minagi tegin plaane. Milliseid kitsi milliste kitsedega paaritada, kuidas suuremat saaki saada, kus oleks kalameestel kõige targem võrgud vette lasta. Need olid Ithaka kõige suuremad mured. Sa oleksid pidanud nägema tema nägu, kui ta koju jõudis. Ta tappis kosilased, aga mis pärast seda järele jäi? Kalad ja kitsed. Hallineva peaga naine, kes ei olnud jumalanna, ja poeg, kellest ta ei saanud aru." :Penelope hääl lõikas teravalt läbi õhu kui murdunud küpress. :"Keegi ei pidanud sõjanõu, ei olnud sõjaväge, mida võita või käsutada. Kõik mehed, keda ta oli tundnud, olid surnud - pooled olid olnud tema laevas ja teine pool olid kosilased. Ja tundus, nagu oleks iga päev saabunud sõnumeid kaugest aust ja hiilgusest. Menelaos oli ehitanud uhiuue kuldse palee, Diomedes vallutanud kuningriigi Itaalias. Isegi Aeneas, see Trooja põgenik, oli asutanud linna. Mu mees saatis sõna Orestesele, Agamemnoni pojale, pakkus ennast talle nõuandjaks. Orestes vastas, et tal juba on nii palju nõuandjaid kui vaja, pealegi ei tule talle mõttessegi suure kangelase väljateenitud puhkust segama hakata.<!--//-->Siis saatis ta sõna teistelegi, Nestori ja Idomeneuse ja teiste poegadele, aga kõik vastasid sama. Nad ei tahtnud teda. Ja tead, mida ma endale kinnitasin? Et tal on lihtsalt aega vaja. Et iga hetk meenuvad talle tagasihoidliku kodukolde lihtsad rõõmud. Minu kohalolu rõõmustab teda. Me hakkame taas üheskoos plaane pidama." Penelope suu tõmbus iseennast pilgates kõveraks. :"Aga ta ei tahtnud seda elu. Ta läks alla randa ja mõõtis seda sammudega. Ma vaatasin teda aknast ja mulle tuli meelde, kuidas ta oli jutustanud loo hiigelmaost, kellesse usuvad kõik põhjamaa mehed ja kes ihkab kugistada alla terve maailma." :Minagi mäletasin seda lugu. Lõpuks hakkas [[madu]] sööma iseennast. :"Ja kõndides kõneles ta õhuga, mis mässis ta enese sisse, säras tema ihul kõige kirkama hõbedana!" :"[[Athena]]!" :"Kes muu!" Tema naeratus oli külm ja kibe. "Iga kord, kui ta maha rahunes, tuli jumalanna uuesti. Sosistas talle kõrva, sööstis pilvedelt alla, et täita tema meeled unistustega seiklustest, mida ta taga igatses." :Athena, rahutu jumalanna, kelle sepitsustel ei olnud otsa ega äärt. Ta oli võidelnud selle nimel, et tema kangelane koju tagasi jõuaks, et rahvas võiks teda imetleda, mis oleks auks talle endale ja jumalannale. Et kuulata, kuidas ta jutustab lugusid võitudest, surmast, mida nad üheskoos Trooja all külvanud olid. Ent mulle meenus ahnus Athena näos, kui ta oli kõnelenud Odysseusest - nagu öökull, jahisaak küüniste vahel. Tema soosik ei tohtinud iialgi muutuda igavaks ja koduseks. Odysseus pidi elama sündmuste tulipunktis, särama, kiiskama, aina otsima, aina pingutama, aina rõõmustama jumalannat mõne uue riukaga, särava leidlikkusega, mis oleks otsekui sündinud eimillestki. (lk 342-343) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Miller, Madeline}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 0uces8ddwsq9nmb2hupgkxkd3pfuv49 0 18678 88548 88452 2022-07-26T14:06:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Graffiti in Tartu 03.JPG|pisi|Ökoterroristide ideoloogiline juht Sammalhabe tänavakunstnik [[Edward von Lõngus]]e kujutatuna]] '''"Naksitrallid"''' on [[Eno Raud|Eno Raua]] lastejutustus, mille esimene raamat ilmus 1972 ja teine 1975. Selle jätk on "[[Jälle need naksitrallid]]" (1979–1982). Teose peategelased ehk naksitrallid on ökoterroristid Muhv, Sammalhabe ja Kingpool. ==Tsitaadid== Tsitaadid mõlemat raamatut sisaldavast koondväljaandest: [[Eno Raud]], "Naksitrallid", 1984. ===Esimene raamat=== * "[[Kodu]], kodu ..." sosistas Kingpool äraoleval ilmel. "See sõna kõlab mu kõrvus veel magusamalt kui šokolaadijäätis. Lõpuks olen ma siis ometigi oma pikkadelt rännuteedelt koju jõudnud!" (lk 10) * "No siis on meil ju kõik mured murtud!" rõõmustas Kingpool. :Aga vaevalt sai ta seda öelnud, kui teda tabas tugev köhahoog. Ta rappus [[köha]] käes päris tükk aega, enne kui sai viimaks jälle sõna suust. :"See köha tuleb [[külmetus|külmetamisest]]," ütles Sammalhabe. "Sa pead katsuma edaspidi vähem [[jäätis]]t süüa." :"Täitsa õige," nõustus Kingpool ikka veel kõõksudes. "Jäätis on kõige kurja juur. Iga kord, kui ma seda äraneetud jäätist maitsen, hakkab köhaga üks igavene jant peale." :"Aga miks sa siis jäätise tarvitamisest üldse ei loobu, kui see sulle nii halvasti mõjub?" tundis Muhv huvi. "On ju olemas ka mitmesuguseid teisi [[maiustus]]i." :"Nagu näiteks [[kissell]]," muigas Kingpool pilklikult. "Ma ei saa ju ometi eluaeg ainult kisselli süüa." (lk 11) * "Kas see [[põdrasamblatee]] on väga [[mõru]]?" küsis Kingpool vaikselt. :"Hirmus mõru," noogutas Sammalhabe. "Mõruduses ei pea sa pettuma. Kui järele mõelda, siis ma ei teagi ühtegi teist rohtu, mis oleks nii kosutavalt mõru kui põdrasamblatee." (lk 16) * "Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub," otsustas Muhv viimaks. "Nii suurel [[liiklusummik]]ul peab igatahes olema mingi põhjus." :"Põhjuseks pole muud kui eemaldumine loodusest," ütles Sammalhabe. "Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad [[mugavus|mugavaks]]. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam tänavatele üldse ära ei mahu." (lk 17) * "Ma palun teid mitte erutuda," ütles Muhv lepitavalt. "[[Erutus]]est ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse <!--//-->korral mitmesugused asjad väga kergesti segamini." (lk 17-18) * "Mina armastan samuti [[loom]]i," lisas Sammalhabe. "Ning ma armastan neid isegi väga. Kuid ma leian ka, et isegi kõige palavamal armastusel peaks ikkagi olema mingisugune [[piir]]." (lk 18) * Kõige esimesena hüppas aga autost välja Kingpool. Ta sidus oma mänguhiire auto tagant lahti, pühkis ta [[tolm]]ust puhtaks ja hüüdis pidulikult: :"Kas teate, naksitrallid, mis tähendab [[õnn]]? õnn tähendab seda, et su mänguhiir on ikka ilusasti alles, olgugi ta [[rattad]] natuke rohkem kulunud!" (lk 30) * "Kahtlemata," ütles Sammalhabe. "Kuid sina, Kingpool, tähistad tänast tähtsat päeva kõigepealt sellega, et jood ära põdrasamblatee, mis ma sinu jaoks hoole ja armastusega keetsin." :"Kas kõik?" küsis Kingpool õnnetult :"Kõik," ütles Sammalhabe. "Viimse tilgani." :Ta läks ja tõi autost keedupoti ning surus selle otsustavalt Kingpoolele kätte. :"See pole [[õiglus|õiglane]]," ajas Kingpool ikka veel vastu. "Linnas on rinnalapsed ilma [[piim]]ata, aga minusugune vana [[hulkur]] võib samal ajal juua õilsat põdrasamblateed nagu vett. Mu [[südametunnistus]] ei või niisugust asja lubada, minu meelest on see rinnalaste suhtes õudselt [[ülekohus|ülekohtune]]."<!--//--> :"Ära keeruta," ütles Sammalhabe. "Esiteks on sul köha ja teiseks on põdrasamblatee niivõrd mõru, et ükski normaalne rinnalaps ei võtaks seda suu sissegi." :Kingpool silmitses auravat [[põdrasamblatee]]d suurima vastumeelsusega. :"Ah niivõrd [[mõru]]," kordas ta vaikselt ja hakkas siis köhima. (lk 31-32) * "Palav hakkab," ütles Muhv viimaks. "Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks." :"Eks viska oma [[muhv]] seljast maha," soovitas Kingpool. :Aga Muhv raputas pead. :"Paraku pole see võimalik," ütles ta. "Mul on ju niisugune nimi. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv." :Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34) * "Mina [[linn]]adest eriti ei hooli," ütles Sammalhabe. "Minu meelest ei tasukski siin linnakivide vahel peatuda. Ilm on ilus ja [[loodus]] ju otsekui kutsub meid oma rüppe." (lk 42) * "Siin on tõepoolest hea ja rahulik," ütles Muhv, kui nad autost olid välja astunud. "Ma hakkan üha rohkem aru saama, miks Sammalhabe nii väga loodust armastab. Isegi [[mure]] on sõbralikus looduses hoopiski kergem kanda." (lk 51) * [Kingpool:] [[Linnulaul]]u nimel on mu armas hiireke valmis ükskõik missuguseks [[eneseohverdus|ohvriks]]. (lk 54) * "Ma arvan, et tänaseks on meil askeldustest küllalt," ütles Sammalhabe. "Päev kaldub juba õhtusse ja pealegi on mu ristluud kaevamisest täitsa kanged." :"Raiumine jälle mõjub rohkem õlalihastele," leidis Muhv. "Ausalt öeldes ei jõuaks ma täna küll enam [[sõrm]]egi liigutada." :"Minul on sõrmede poolest kõik enam-vähem korras," ütles Kingpool. "Aga [[varbad|varbaid]] ei liigutaks ma praegu küll miski hinna eest. Loodusel on see pisike viga, et ta kipub varbaid valusaks torkima." (lk 55) * "Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed," ütles Kingpool. "See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]]." :Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto. :"Tee peal on [[jäljed]]," ütles ta. "Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi." :"Igatahes," nõustus Kingpool. "Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki." (lk 62) * Nad hakkasid kuuldud [[hääl]]e suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid [[pisar]]atest märjad ning tal oli terve näputäis [[kiri|kirju]] käes. :"Mis sa siin ometi teed?" küsis Sammalhabe kaastundlikult. :Muhv hakkas uuesti nuuksuma. :"Ma olen nii [[üksindus|üksik]]," luksus ta. "Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud." :"Ah sina oled üksik!" sai Kingpool vihaseks. "Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja [[sõbrad]], või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!" :"Palun vabandust," ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. "Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all." :"Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!" vangutas Sammalhabe pead. :"Eks kuulake ise," ohkas Muhv. "Siis te ehk mõistate mind paremini!" :Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema. :"Kallis Muhv!" luges ta. "Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra..." :Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama. :"Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!" ohkas Sammalhabe. "Mis mõte sellel on?"<!--//--> :"Ei olegi mõtet," nuttis Muhv. "Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama." :"Selle tobeda harjumuse me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. "Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta [[luuletus]]i, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti lõkke juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega." :"Mulle meeldivad eriti [[loodusluule]]tused," ütles Sammalhabe. :Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud. :"Ma tänan teid, sõbrad!" hüüdis ta säravi silmi. "Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan [[luuletaja]]ks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis [[magus]]at [[kurbus]]t ja [[valu]]!" :"Mina eelistaksin siiski magusat [[kook]]i koos magusa [[kakao]]ga," ütles Sammalhabe. "Kõigepealt tuleb ikka [[kass]] vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub." (lk 80-81) ===Teine raamat=== * Äraseletatud ilmel mõõtis Kingpool pilguga põõsaid ja puid, katsudes kindlaks teha, kui palju need tema [[lapsepõlv]]est saadik olid suuremaks sirgunud. See polnudki muuseas eriti lihtne, sest eks olnud ka tema ise ju vahepeal mõnevõrra kasvanud, kuigi just mitte hiiglaslikult. Mis puutub näiteks [[kivi]]desse ja [[känd]]udesse, siis ei tundunud need talle enam hoopiski nii võimsad ja vägevad kui kaugetel lapsepõlveaegadel. :"Iga lapike maad on mulle siin tuttav," ütles Kingpool nukralt. "Tuttav ja ühtlasi ka võõras." :"Kõik [[Muutumine|muutub]]," noogutas Sammalhabe. "Niisugune on kord juba looduse seadus. Ka [[tähed]] taevas ei ole igavesed." (lk 96) * Sammalhabe tundis kergendusega, et [[hirm]] annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi. :"Jäta juba ükskord järele," manitses Sammalhabe Kingpoolt. "Esiteks vähendab [[värisemine]] [[eneseväärikus]]t ja teiseks paneb see mu [[habe]]me tudisema just nagu mõnel vanakesel." :"Aga see..." läksid Kingpoole, häälepaelad lõpuks kuidagimoodi lahti. "See-see-see on [[rästik]], kes seal rohu sees vingerdab! Ma astusin talle peale, ausõna!" :Sammalhabeme hääl muutus korrapealt kalgiks. :"Sa astusid rästikule peale!" hüüatas ta etteheitvalt ja lükkas Kingpoole hoolimatu liigutusega oma habeme alt välja. "Kus su silmad küll ometi olid, sa pimeloom!" :Ning juba tõttas Sammalhabe sinnapoole, kus rohi liikus. Mõne silmapilgu pärast kummardus ta rästiku kohale ja rääkis hellalt: :"Sa pisikene! Muidugi on see rumal Kingpool sulle peale astunud, sellepärast sa niiviisi sipledki. Oma koledate paljaste [[varvas]]tega on see Kingpool sind sõtkunud! Ta on tõesti väga rumal. Aga ega ta siis meelega kah sulle häda ei teinud. Anname Kingpoolele andeks, eks ole?" (lk 99) * Kui Sammalhabe küla vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: "Ma tahan [[kringel|sünnipäevakringlit]], ma tahan sünnipäevakringilt..." :Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid segadusse. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav [[loodusnähtus]], mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106) * Auto hakkas liikuma ja varsti jäid lossivaremed selja taha. Nüüd oli naksitrallidel viimane kui ängistuseraas rinnust kadunud. :"[[Vabadus]]," ütles Sammalhabe hardalt. "Ma mõistan alles praegu, mida see sõna tõeliselt tähendab." :"Ja kas te ka tunnete, kuidas vabadus [[lõhn]]ab," naeratas Kingpool ning liigutas seekord varvaste asemel ninasõõrmeid. "Ma ei tea ühtegi teist asja, mis lõhnaks nii magusasti kui vabadus." (lk 156) * Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari. :"Selge," ütles ta siis. "Puulehed... No muidugi!" :Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab. :"Vaadake seda," ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. "See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e [[tasakaal]] on rikutud." :"Kuidas?" imestas Kingpool. "Missugune tasakaal?" :"Looduses on ju kõik omavahel seotud," rääkis Sammalhabe edasi. "[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid." (lk 176) * Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse. :Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne: :LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL! : :SAMMALHABE :KINGPOOL :MUHV (lk 191) [[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2l9i57o0u0zdfjn5l1sf13gfxqrpc33 0 18705 88552 88421 2022-07-26T14:11:13Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ares Ludovisi Altemps Inv8602 n2.jpg|pisi|Nn "Ludovisi Ares", rooma koopia kreeka originaalist. [[Carrara marmor]]ist kuju restaureeris 1622. aastal kuulus itaalia skulptor [[Gianlorenzo Bernini]]]] '''Ares''' oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal. ==Proosa== * Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal Ares, kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest – kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. (lk 96) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 82c14j3d0wzrpc7cky143wdcssb1nno 1 18721 88545 88485 2022-07-26T14:03:40Z WikedKentaur 15 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Arutelu:Prussakalised]] pealkirja [[Arutelu:Prussakas]] alla: J. Liivile wikitext text/x-wiki Äkki oleks ikkagi loogilisem teisaldada artikkel pealkirjale "Prussakas", milline täiearuline inime otsiks siit "Prussakalisi"? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 14:28 (EEST) 68khqvbpfb6rzcwz9b6cv5t91qabd8j 0 18724 88504 2022-07-26T12:28:07Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassi...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte jä teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud [[auto]]st enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," Ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam [[vaimujõud]] kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pvuzu6nw88pytvibmpyn8ufpspnzbyo 88508 88504 2022-07-26T12:30:33Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte jä teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud [[auto]]st enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," Ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam [[vaimujõud]] kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] iu0pz9asl5oj5yeudyjv43uwtzdflcv 88547 88508 2022-07-26T14:03:50Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte ja teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud [[auto]]st enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam [[vaimujõud]] kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 4i2i1q04ecfo3oh7tp77y32t9hedz5b 88562 88547 2022-07-26T14:24:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte ja teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud [[auto]]st enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam [[vaimujõud]] kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. ** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], 2001, lk 60 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 58bno9p7mqakwa4r93eviiig219zrya 88563 88562 2022-07-26T14:27:30Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki '''Põrnitsemine''' on pikem ja põhjalikum [[pilk]]. ==Proosa== * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte ja teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud [[auto]]st enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam [[vaimujõud]] kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. ** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], 2001, lk 60 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lsggw9q96pg5j0bmtlc95jh17e6hjdy 88567 88563 2022-07-26T14:29:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki '''Põrnitsemine''' on pikem ja põhjalikum [[pilk]]. ==Proosa== * 146. Kes võitleb koletistega, vaadaku ette, et ta ise seejuures koletiseks ei muutu. Ja kui sa vaatad liiga kaua kuristikku, vaatab kuristik ka sinu sisse. ** [[Friedrich Nietzsche]], "Ütlusi ja vahemänge", 4. ptk teosest "Sealpool head ja kurja: tulevikufilosoofia eelmäng". Tõlkinud Jaanus Sooväli. Ilmamaa 2017 * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte ja teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud [[auto]]st enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam [[vaimujõud]] kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. ** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], 2001, lk 60 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] t93orc7ws1mar3csc90cuib0xhon2a2 88570 88567 2022-07-26T14:32:03Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki '''Põrnitsemine''' on pikem ja põhjalikum [[pilk]]. ==Proosa== * 146. Kes võitleb koletistega, vaadaku ette, et ta ise seejuures koletiseks ei muutu. Ja kui sa vaatad liiga kaua kuristikku, vaatab kuristik ka sinu sisse. ** [[Friedrich Nietzsche]], "Ütlusi ja vahemänge", 4. ptk teosest "Sealpool head ja kurja: tulevikufilosoofia eelmäng". Tõlkinud Jaanus Sooväli. Ilmamaa 2017 * "On siiski üks võimalus, kuidas sellest valvetõkkest läbi murda," ütles Sammalhabe. "Looduses on niimoodi seatud, et [[loom]]ad ei kannata välja naksitrallide [[pilk]]u. Kui loomale pikalt ja pidevalt otsa vaadata, pöörab ta pea kõrvale ja kõnnib kõige parema meelega varsti minema." :"Nagu ma aru saan, soovitad sa meil hakata [[kass]]idega tõtt vahtima," naeratas Muhv. :Ta kummardus ettepoole, surus nina vastu klaasi ja asus lähemal istuvale kassile pingsalt otsa põrnitsema. Sammalhabe valis ohvriks pisut kaugemal istuva kassi ja järgnes Muhvi eeskujule, Kingpool aga püüdis vaadata ühe silmaga ühte ja teisega teist kassi. :Ei möödunud minutitki, kui kassid rahutuks muutusid. Nad hakkasid nihelema ja_sihitult ringi vahtima. Nägu läks mõlemal kummaliselt häbelikuks. Ja siis... :Siis tõusid kassid peaaegu korraga jalule, üks tõmbas keelega paar korda üle rinnaesise, teine sirutas ennast laisalt. Nad ei teinud [[auto]]st enam üldse väljagi, vaid kõndisid üle tee ja kadusid puude vahele. :"See oli õpetlik juhtum," ütles Sammalhabe. "Meie, naksitrallid, seisame kõrgemal igasugustest neljajalgsetest, sest meil on tugevam [[vaimujõud]] kui nendel." :"Vaimujõud on meil võimas," noogutas Kingpool. (lk 50) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. ** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], 2001, lk 60 * Aliide Truu jõllitas [[kärbes]]t ja kärbes jõllitas vastu. Kärbse [[silm]]ad olid punnis ja Aliidet ajas see iiveldama. ** [[Sofi Oksanen]], "Puhastus". Tõlkinud Jan Kaus. Varrak, 2009, lk 8 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5eftpfbem4waivtbe22ukeq1qu4vhy9 0 18725 88507 2022-07-26T12:30:07Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Põrnitsemine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Põrnitsemine]] 369rv1evkh4btcbtqo7n05u1gnpxz2e 0 18726 88512 2022-07-26T12:34:38Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Mulle meeldivad hirmsasti igasugused uurimisretked," ütles Kingpool. "See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]]." :Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto. :"Tee peal on [[jäljed]]," ütles ta. "Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi." :"Igatahes," nõustus Kingpool. "Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki." (lk 62) * Eno Raud...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Mulle meeldivad hirmsasti igasugused uurimisretked," ütles Kingpool. "See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]]." :Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto. :"Tee peal on [[jäljed]]," ütles ta. "Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi." :"Igatahes," nõustus Kingpool. "Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki." (lk 62) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2949flvscqyqunjh7ub3unfya1wvxm5 0 18727 88516 2022-07-26T12:40:45Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Linnuema hüppas toimekalt [[pesa]] servale, et tühje munakoori minema visata. Ta paistis oma pojukestega igapidi rahul olevat. Nüüd nägi ka Sammalhabe neid kõiki. Viis udusulis kerakest tegid ühekorraga oma tillukese noka pärani lahti. :"Mu pisikesed!" hakkas Sammalhabe rääkima. "Mu armsakesed! Nüüd te siis oletegi munast koorunud. Te tulite osa võtma looduse kõige veidramast ja imetlusväärsemast vigurist, mida kutsutakse eluks. Ma pean teile a...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Linnuema hüppas toimekalt [[pesa]] servale, et tühje munakoori minema visata. Ta paistis oma pojukestega igapidi rahul olevat. Nüüd nägi ka Sammalhabe neid kõiki. Viis udusulis kerakest tegid ühekorraga oma tillukese noka pärani lahti. :"Mu pisikesed!" hakkas Sammalhabe rääkima. "Mu armsakesed! Nüüd te siis oletegi munast koorunud. Te tulite osa võtma looduse kõige veidramast ja imetlusväärsemast vigurist, mida kutsutakse eluks. Ma pean teile aga otsekohe ütlema, et te tulite ilmale raskel ajal, väga raskel ajal. Kas tervitab teid lindude rõõmus ja juubeldav siristamine? Oh ei, mu kullakesed, linnulaul on vaikinud. Kas [[haudumine|haudus]] teie ema teid ehk välja puuladvas, sõbralikult kahiseva lehestiku keskel? Oh ei, ta pidi seda tegema habemes. Sest metsa on tabanud häda ja viletsus. Nii varjulised võsaalused kui ka kaunid lilledega kaetud nurmed on muutunud koledate kasside rüüstatud tallermaaks..." (lk 75) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] iqs5glrgoqpt6qi7ld5qtvml0uap5b6 0 18728 88527 2022-07-26T12:49:04Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada. :"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "[[Köömned]] armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke [[ubaleht|ubalehe]] ja [[palderjan]]i peale silmad lahti." (lk 97) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Kohad]] Kate...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada. :"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "[[Köömned]] armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke [[ubaleht|ubalehe]] ja [[palderjan]]i peale silmad lahti." (lk 97) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0cttptjl64p5bhuvspa2ilc5vxvx14d 88529 88527 2022-07-26T12:50:18Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada. :"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "[[Köömned]] armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke [[ubaleht|ubalehe]] ja [[palderjan]]i peale silmad lahti." (lk 97) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] r66xpvoeaco7fmehr4l8wuqbwo54h82 88542 88529 2022-07-26T14:03:39Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Aga Ahtama suurim väärtus olid vesiroosid. Neid on väga palju, küllap [[jõgi|jõe]] madalus ja põhi neile väga sobivad. [[Muda]] pole kuigi paks ja [[paas|paepõhjas]] leidub selliseid sobivaid praokesi, kus vesiroosil väga mõnus poetada aastaastalt [[juur]]i tugevamini kinni. Üksainus [[taim]] kasvab haruliseks nagu mõni suur merivähk kuskil atollileiguses, kes käib vedamas kookospähklaid. Kuigi nüüd olen näinud suuremaid [[õis]]i paljudel [[taim]]edel, vesiroos ikkagi on omaette, sest temast nagu eriti selgelt tundub, kuidas kõik, mis tal on, läheb õite pääle, kuidas ta ei säästa midagi nende kaunimuse saavutamiseks. Ta on nagu need [[liblikas|liblikad]], kes mõnepäevaseks [[lend]]lemiseks [[päike]]ses valmistuvad mitu [[aasta]]t. Ja siis [[kontrast]] kasvukoha tavalise sodisuse, [[vesi|veegi]] saastunuse ja vesiroosi heleduse vahel, mis kogu [[maailm]]a on pannud moraalitsema üht- või teistpidi. Õigustada saab ju vastandeid. Ütelda, et [[inimene]] olgu puhas nagu vesiroos, kuigi kasvab maailma kõntsas, aga vastupidigi, et inimene peab otsima kõntsa, endale ning endast soetama muda, et ta kord õitseks vesiroosiks sellest välja. Minu meelest mõlemad lobisevad ilmaaegu, sest vesiroosid varsti on kõnts - kui inimene end ei kõntsasta ammu enne õitsemahakkamist. ** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 46 * Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada. :"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "[[Köömned]] armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke [[ubaleht|ubalehe]] ja [[palderjan]]i peale silmad lahti." (lk 97) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] toc2ywkjcsvsfn0lvpji3d2m9g5beff 0 18729 88541 2022-07-26T14:03:27Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja." :"Mis? Kas köösner, kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samu...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Kui te tingimata tahate rohkem kuulda, siis teadke, et ta nimi on Beorn. Ta on väga tugev ja ta on nahamuutja." :"Mis? Kas köösner, kes nimetab [[küülik]]ut hermeliiniks, kui ta sellest nahast just [[orav]]at ei tee?" küsis Bilbo. :"Sa armas taevas, ei! Ei ja veel kord ei!" ütles Gandalf. "Ära tee ennast lolliks, isand Baggins, kui vähegi võid. Ja kõigi imede nimel, ära lausu sõna köösner, kui sa tema [[maja]]st saja miili kaugusel ei ole. Samuti ära võta suhu niisuguseid õnnetuid sõnu nagu karusvaip, [[kasukas]], [[boa (riietus)|boa]], [[muhv]] või midagi muud selletaolist. Ta on nahamuutja — muudab omaenda [[nahk]]a. Mõnikord on ta hiiglasuur must [[karu]], mõnikord jälle pikk, tugev, vägevate käsivarte ja suure habemega mustajuukseline mees." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik". Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 138 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6g5vmjjmmww20hv61hol3537jrauegg 0 18730 88544 2022-07-26T14:03:40Z WikedKentaur 15 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Prussakalised]] ümbersuunamise [[Prussakas]] asemele: J. Liivile wikitext text/x-wiki #suuna [[Prussakas]] tk9q20kz2zq8ogmcv5nbaqodgy86vjo 1 18731 88546 2022-07-26T14:03:40Z WikedKentaur 15 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Arutelu:Prussakalised]] pealkirja [[Arutelu:Prussakas]] alla: J. Liivile wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Prussakas]] gt4bj5j233yaaj61u9uzfun4zescix5 0 18732 88549 2022-07-26T14:06:41Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Posttraumaatiline stressihäire]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Posttraumaatiline stressihäire]] 2015gf4tok9i1nt7lxezcsw9n1fmq6w 0 18733 88550 2022-07-26T14:06:44Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Posttraumaatiline stressihäire]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Posttraumaatiline stressihäire]] 2015gf4tok9i1nt7lxezcsw9n1fmq6w 0 18734 88551 2022-07-26T14:08:56Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> Miks vaatad nii teraselt [[nuga]]? Terasest [[hammas]] sellel ja [[teras]]est huul. Surilina lõksutab suga [[saatus]]e kangaspuul An-ri-li-su! </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Surilina". Rmt: "Sõnarine" 2. Koostanud [[Karl Muru]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, lk 94 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Miks vaatad nii teraselt [[nuga]]? Terasest [[hammas]] sellel ja [[teras]]est huul. Surilina lõksutab suga [[saatus]]e kangaspuul An-ri-li-su! </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Surilina". Rmt: "Sõnarine" 2. Koostanud [[Karl Muru]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, lk 94 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0a214g0rz0lyxo9hndgt7n6amibynd8 0 18735 88554 2022-07-26T14:17:09Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Penelope:] "Mina olen pärit [[Sparta]]st. Me teame, missugused on vanad [[sõjamehed]]. Nende käed värisevad ja nad ärkavad [[ehmatus]]ega keset ööd üles. [[Vein]] loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd." (lk 341) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] Kategooria:Definitsioonita artiklid...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Penelope:] "Mina olen pärit [[Sparta]]st. Me teame, missugused on vanad [[sõjamehed]]. Nende käed värisevad ja nad ärkavad [[ehmatus]]ega keset ööd üles. [[Vein]] loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd." (lk 341) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] bm5zah2ps1lbxzc5eeqkepw4vltag0n 0 18736 88555 2022-07-26T14:17:13Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Penelope:] "Mina olen pärit Spartast. Me teame, missugused on vanad [[sõjamehed]]. Nende käed värisevad ja nad ärkavad [[ehmatus]]ega keset ööd üles. [[Vein]] loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd." (lk 341) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Kreeka linnad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Penelope:] "Mina olen pärit Spartast. Me teame, missugused on vanad [[sõjamehed]]. Nende käed värisevad ja nad ärkavad [[ehmatus]]ega keset ööd üles. [[Vein]] loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd." (lk 341) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Kreeka linnad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ky3558l0kw4ro6qpudz1rywq3pf46am 0 18737 88556 2022-07-26T14:17:21Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ta hõõrus sõrmenukke vastamisi. Ta oli nooruses olnud [[vibukütt]] ning miski ei kurna käsi enam kui [[vibunöör]]i pinguletõmbamine ja [[nool]]e teelesaatmine. Ta oli [[vibu]] sõtta minnes maha jätnud, ent [[valu]] oli temaga kaasa tulnud. Kord ütles ta mulle, et oleks ta vibu kaasa võtnud, siis oleks ta olnud parim laskja kahe sõjaväe peale kokku. :"Miks sa siis selle maha jätsid?" :[[Poliitika]], selgitas ta. Vibu oli Parise relv. Paris, see n...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta hõõrus sõrmenukke vastamisi. Ta oli nooruses olnud [[vibukütt]] ning miski ei kurna käsi enam kui [[vibunöör]]i pinguletõmbamine ja [[nool]]e teelesaatmine. Ta oli [[vibu]] sõtta minnes maha jätnud, ent [[valu]] oli temaga kaasa tulnud. Kord ütles ta mulle, et oleks ta vibu kaasa võtnud, siis oleks ta olnud parim laskja kahe sõjaväe peale kokku. :"Miks sa siis selle maha jätsid?" :[[Poliitika]], selgitas ta. Vibu oli Parise relv. Paris, see nägus naisevaras. "[[Kangelased]] pidasid teda [[argpüks]]iks. Vibukütist ei oleks iial saanud parimat kreeklaste hulgas, ükskõik kui osav ta ka poleks olnud." :"Kangelased on narrid," ütlesin ma. :Ta naeris: "Me oleme ühel nõul." (lk 229) * Ma olin juba kuulnud lugusid [[Trooja Helena|Helenast]], [[Sparta]] kuningannast, [[Zeus]]i surelikust tütrest, maailma kõige ilusamast naisest. Trooja kuninga poeg Paris oli naise ära meelitanud tema mehe Menelaose juurest ja nii algas sõda. :"Kas ta läks Parisega kaasa vabast tahtest või viidi vägisi?" küsisin ma. :[Odysseus:] "Kes seda teab. Me olime tema väravate all laagris kümme aastat ja ma ei kuulnud kordagi, et ta oleks üritanud põgeneda. Ent niipea, kui [[Menelaos]] oli linna vallutanud, viskus alasti Helena mehe kaela ja vandus, et oli terve aja ainult kannatanud, et ta ei tahtnud muud kui oma mehe juurde tagasi. Tal on niisama palju keerde kui maol ja üks silm alati valvel, kust aga kasu lõigata." (lk 231) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kp10pavawywpnc9zzm4ixfc9f029zoa 0 18738 88557 2022-07-26T14:19:25Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud Hektori vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi." :"Sina kaasa arvatud?" :"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult [[Achilleus]] võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid." :See on tõsi, mõtlesin ma. Nii paljud pigistasid silmad kinni ja unistasid, et ongi nii tugevad, nagu na...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud Hektori vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi." :"Sina kaasa arvatud?" :"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult [[Achilleus]] võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid." :See on tõsi, mõtlesin ma. Nii paljud pigistasid silmad kinni ja unistasid, et ongi nii tugevad, nagu nad oleksid tahtnud. Ent <!--//-->Odysseus tundis iseennast, ta oli klaari pilguga kõik läbi uurinud ja kaardistanud viimse kui künka ja kivikese. Ta teadis peensusteni, milles seisnevad tema anded. :"Ma olen Hektoriga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine [[Andromache]] kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas [[Trooja]] all." :Midagi tema hääles. :"Mis temast sai?" :"See, mis saab kõigist [[poeg]]adest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames [[vaen]]. Poja tähtsaim [[kohustus|kohus]] on isa eest [[kättemaks|kätte maksta]]. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud." :Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. (lk 233-234) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] huef2rpsddo17x47oobuif92lvtkx02 88558 88557 2022-07-26T14:19:36Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud Hektori vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi." :"Sina kaasa arvatud?" :"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult [[Achilleus]] võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid." :See on tõsi, mõtlesin ma. Nii paljud pigistasid silmad kinni ja unistasid, et ongi nii tugevad, nagu nad oleksid tahtnud. Ent <!--//-->Odysseus tundis iseennast, ta oli klaari pilguga kõik läbi uurinud ja kaardistanud viimse kui künka ja kivikese. Ta teadis peensusteni, milles seisnevad tema anded. :"Ma olen Hektoriga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine [[Andromache]] kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas [[Trooja]] all." :Midagi tema hääles. :"Mis temast sai?" :"See, mis saab kõigist [[poeg]]adest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames [[vaen]]. Poja tähtsaim [[kohustus|kohus]] on isa eest [[kättemaks|kätte maksta]]. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud." :Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. (lk 233-234) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] oqmmw9y6wjru1dhqhwr5w5zwy2lsctr 88566 88558 2022-07-26T14:29:34Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud Hektori vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi." :"Sina kaasa arvatud?" :"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult [[Achilleus]] võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid." :See on tõsi, mõtlesin ma. Nii paljud pigistasid silmad kinni ja unistasid, et ongi nii tugevad, nagu nad oleksid tahtnud. Ent <!--//-->Odysseus tundis iseennast, ta oli klaari pilguga kõik läbi uurinud ja kaardistanud viimse kui künka ja kivikese. Ta teadis peensusteni, milles seisnevad tema anded. :"Ma olen Hektoriga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine [[Andromache]] kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas [[Trooja]] all." :Midagi tema hääles. :"Mis temast sai?" :"See, mis saab kõigist [[poeg]]adest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames [[vaen]]. Poja tähtsaim [[kohustus|kohus]] on isa eest [[kättemaks|kätte maksta]]. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud." :Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. (lk 233-234) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 ==Draama== <poem> Armado: Rahu! "Kõikvõimeline [[Mars]] ja piigimeeste kaitsja, ta kinkis Hektorile, [[Trooja]] pärijale, väe võiduks. Telgist ilmub, ründab võidumaitsja teid väsimata, paistku [[kuu]] või [[päike|päiksepale]]. Ja mina olengi see [[õis]]..." Dumain:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;See [[piparmünt]]. Longaville:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;See [[kurekell]]. </poem> * [[William Shakespeare]], "Asjatu armuvaev", V vaatus, 2. stseen. Tõlkinud [[Rein Sepp]]. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 305-306 [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hplw79jk83a0c8zrgc6loqn7wqkl5fe 0 18739 88571 2022-07-26T14:32:10Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Noor [[mees]] nõjatus vastu majaseina ja vaatas mind. Sagris juustega kahupea, nägu säras kui kalliskivi. Ehkki ei olnud [[valgus]]t, mida peegeldada, kiiskasid ta kuldsed sandaalid. :Ma teadsin, kes ta oli, muidugi ma teadsin. Tema näost kiirgas ilmeksimatult [[vägi]], mõjukas kui tupest tõmmatud [[mõõk]]. Olümposlane, [[Zeus]]i poeg ja välja valitud [[sõnumikandja]]. Jumalate naerusuine kesaparm, [[Hermes]]. (lk 94) * [[Madeline Miller]], "Kirke"...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Noor [[mees]] nõjatus vastu majaseina ja vaatas mind. Sagris juustega kahupea, nägu säras kui kalliskivi. Ehkki ei olnud [[valgus]]t, mida peegeldada, kiiskasid ta kuldsed sandaalid. :Ma teadsin, kes ta oli, muidugi ma teadsin. Tema näost kiirgas ilmeksimatult [[vägi]], mõjukas kui tupest tõmmatud [[mõõk]]. Olümposlane, [[Zeus]]i poeg ja välja valitud [[sõnumikandja]]. Jumalate naerusuine kesaparm, [[Hermes]]. (lk 94) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Jalanõud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ch31el4dkswgb5vd8ztsyzpjfxq5i1k 0 18740 88572 2022-07-26T14:32:26Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Sandaal]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Sandaal]] jzhpoyezvajd865vlmozaqt62el3pif 0 18741 88574 2022-07-26T14:36:34Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Noor [[mees]] nõjatus vastu majaseina ja vaatas mind. Sagris juustega kahupea, nägu säras kui kalliskivi. Ehkki ei olnud [[valgus]]t, mida peegeldada, kiiskasid ta kuldsed [[sandaal]]id. :Ma teadsin, kes ta oli, muidugi ma teadsin. Tema näost kiirgas ilmeksimatult [[vägi]], mõjukas kui tupest tõmmatud [[mõõk]]. Olümposlane, [[Zeus]]i poeg ja välja valitud [[sõnumikandja]]. Jumalate naerusuine kesaparm, Hermes. (lk 94) * Lapsena olin kuulnud lugusid...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Noor [[mees]] nõjatus vastu majaseina ja vaatas mind. Sagris juustega kahupea, nägu säras kui kalliskivi. Ehkki ei olnud [[valgus]]t, mida peegeldada, kiiskasid ta kuldsed [[sandaal]]id. :Ma teadsin, kes ta oli, muidugi ma teadsin. Tema näost kiirgas ilmeksimatult [[vägi]], mõjukas kui tupest tõmmatud [[mõõk]]. Olümposlane, [[Zeus]]i poeg ja välja valitud [[sõnumikandja]]. Jumalate naerusuine kesaparm, Hermes. (lk 94) * Lapsena olin kuulnud lugusid Hermese [[hulljulgus]]est: kuidas ta oli kätkist põgenenud ja varastanud [[Apollon]]i veisekarja, surmanud hirmsa [[valvur]]i Argose, olles enne ükshaaval unele suigutanud kõik <!--//-->koletise tuhat silma, kuidas ta meelitas kivideltki saladused välja ja võlus ära jumalad, kes rivaalitsemise asemel hoopiski tema pilli järgi tantsima hakkasid. :Kõik see oli tõsi. Ta võis su mässida ümber sõrme kui lõnga. Ta võis su pea nõnda segi ajada, et kaotasid igasuguse eneseuhkuse ja lõpuks lämbusid naeru kätte. Ma olin hiilgava [[mõistus]]e tunnistajaks olnud haruharva - [[Prometheus]]ega olin kõnelenud vaid hetke ning [[Okeanos]]e kojas läks nutikusena kirja enamasti see, kui õnnestus kellegi kallal kurja nalja teha. Hermese mõistus oli tuhat korda teravam ja väledam. See helkis kui silmipimestav päikesesära laineharjadel. Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane Zeus, kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal [[Ares]], kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. Hermese lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest - kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. Ma õhetasin, pea käis ringi, otsekui oleksin joonud mõnd oma tõmmist. (lk 95-96) * Ma tundsin, kuidas Hermese vägi küünitab minu saladuste järele. Vanasti oleksin talle vastu tormanud, vastuseid täis peeker üle ääre ajamas, andnud talle kõik, mida ta tahtis. Ent ma olin muutunud. Ma ei olnud talle midagi võlgu. Ta võis saada minust vaid nii suure osa, kui ma tahtsin anda. :Tõusin püsti ja jäin tema ette seisma. Ma kuidagi nagu tundsin omaenda silmi, kollaseid kui kivikesi jõepõhjas. "Ütle mulle," laususin ma, "kuidas sa tead, et sinu isal mu mürkide asjus õigus ei ole? Kuidas sa tead, et ma sind siinsamas ära ei mürgita?" :"Ega ei teagi." :"Ikkagi julged jääda?" :"Pole asja, mida ma ei julgeks," ütles ta. :Ja nõnda said meist armastajad. (lk 99) * Hermes tuli aastaid aina tagasi, sahises läbi õhtuhämaruse. Ta tõi kaasa jumalate hõrgutisi - Zeusi aitadest varastatud veini, magusaimat mett Hybla mäelt, kus mesilased kogusid vaid pärnade ja liivatee õietolmu. Me nautisime oma vestlusi, niisamuti seda, kui heitsime ühes sängi. :"Kas sa sünnitad mulle lapse?" küsis ta. :Ma naersin ta välja. "Ei, ei iial." :Ta ei haavunud. Talle meeldisid teravad torked, sest tema soontes ei olnud verd, mida valada. Ta küsis ainult huvi pärast, sest tema loomuses oli otsida vastuseid, sundida teisi oma nõrkusi reetma. Ta tahtis näha, kui arust ära ma tema pärast olen. Ent minus ei olnud enam suhkrususe jälgegi. Ma ei unistanud temast päevad läbi. Ma ei sosistanud tema nime padja sisse. Ta ei olnud minu mees, sõbergi peaaegu mitte. Ta oli mürgimadu ja mina teine samasugune ning nõnda tundsime me teineteisest rõõmu. (lk 99) * Oli hommik, päike oli just puude kohale kerkinud ja mina lõikasin aias anemoone laua peale. Sead tuhnisid ninapidi rokas. Üks kultidest oli kangust täis läinud, puskles ja rohitses tähtsalt. Ma vaatasin talle otsa. "Eile nägin ma, kuidas sa ojas mullikesi puhusid, ja üleeile, kuidas tähniline emis hammustas sinu kõrvast tüki välja. Nii et käitu korralikult." Siga puhises pahaselt, nina mullas, potsatas siis kõhuli ja jäi vagusi. :"Kas sa räägid alati sigadega, kui mind parasjagu siin ei ole?" :Hermes seisis rännurüüs, laia äärega müts silmile vajunud. :"Mulle meeldib mõelda, et see on risti vastupidi." ütlesin ma. (lk 105) * Hermese mustad silmad särasid. "Ma kardan, et ma olen kõigest sõnumitooja." :"Palun!" ütlesin ma. "Ma ei taha neid siia, tõesti ei taha. Ma ei ütle seda nalja pärast." :"Jaa," ütles ta, "seda muidugi. Aga sa oled väga igav. Pane kujutlusvõime tööle, mingis asjas peaksid nad ometi head olema. Vii nad sängi." :"Jabur mõte," ütlesin ma. "Nad jookseksid karjudes minema." :"[[Nümf]]id teevad seda alati," ütles ta. "Aga ma reedan sulle saladuse: nad on kohutavalt kehvad põgenejad." (lk 190) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] n0rhzz9s77jusb75gojyouq81pqdcnp 0 18742 88576 2022-07-26T14:41:38Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud [[Hektor]]i vastu rohkem kui mõni [[kärbes]]. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi." :"Sina kaasa arvatud?" :"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult Achilleus võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid." (lk 36) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 ==Kirjandus== * [[Madeline Miller]...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud [[Hektor]]i vastu rohkem kui mõni [[kärbes]]. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi." :"Sina kaasa arvatud?" :"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult Achilleus võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid." (lk 36) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 ==Kirjandus== * [[Madeline Miller]], "Achilleuse laul" [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] bbox4eyiolpkd7f6wpkp3qz3xaa0f74 0 18743 88578 2022-07-26T14:43:20Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Naine vaatas üles. Tema silmad särasid eredana kui tõrvikud. Ta heitis loori eemale ning päästis valla juuksed, mis olid nagu päikesepaiste Kreeta nõlvadel. Vähimagi kahtluseta oli ta pooljumal, võimas segu surelikkusest ja jumalikkusest. Ja veelgi enam: ta oli minu sugulane. Keegi ei säranud nõnda kuldsena, kui ei põlvnenud otse Heliosest. :"Vabandust pettuse pärast," ütles ta. "Ent ma ei saanud riskida sellega, et sa saadad mu minema. Eriti kui...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Naine vaatas üles. Tema silmad särasid eredana kui tõrvikud. Ta heitis loori eemale ning päästis valla juuksed, mis olid nagu päikesepaiste Kreeta nõlvadel. Vähimagi kahtluseta oli ta pooljumal, võimas segu surelikkusest ja jumalikkusest. Ja veelgi enam: ta oli minu sugulane. Keegi ei säranud nõnda kuldsena, kui ei põlvnenud otse Heliosest. :"Vabandust pettuse pärast," ütles ta. "Ent ma ei saanud riskida sellega, et sa saadad mu minema. Eriti kui olen terve elu igatsenud sind tundma õppida." :Temas oli midagi, mida oli keeruline kirjeldada, mingi tulisus, mingi uimastav kuumus. Ma olin oletanud, et ta on ilus, sest ta kõndis nagu jumalate kuninganna, kuid tema ilu oli kummaline, mitte selline nagu Pasiphael ja mu emal. Iga joon eraldi oli ilmetu, nina liiga terav, lõug liiga jõuline. Ent üheskoos mõjusid need, nagu vaataks tuleleegi südamesse. Võimatu oli pilku pöörata. :Tema silmad klammerdusid minu külge, otsekui tahaksid mind nülgida. "Te olite isaga lähedased, kui sa laps olid. Ma ei tea, mida ta võis sulle kirjutada oma isemeelse tütre kohta." :Tema jõud, tema kindlus. Ma oleksin ta esimesest silmapilgust ära tundnud, kas või ainult selle järgi, kuidas ta oma õlgu hoidis. :"Sa oled Aietese laps," ütlesin ma. Otsisin mälupõhjas Hermese öeldud nime. "Medeia, eks?" :"Ja sina oled minu tädi [[Kirke]]." (lk 172) * "Nii et sa mõtlesid omakorda kavaluse välja?" :Iasonile see ei meeldinud. Ta oli kuldajastu kangelane. Kavaldamine oli argpükste, selliste meeste jaoks, kes olid tõeliste julgustükkide jaoks liiga nõrgukesed. Mees kibrutas kulmu, Medeia kõneles kiiresti. :"Mu armsam oleks tagasi lükanud igasuguse abi," ütles ta. "Aga ma käisin peale, sest ma ei suutnud niisama pealt vaadata, kuidas ta oma elu ohtu seab." :Iason leebus. Niisugune jutt istus paremini: kuningatütar minestab tema jalge ees, ütleb lahti oma julmast isast, et temaga koos olla. Tuleb tema juurde öösel salaja, ainsaks valguseks armsama nägu. Kes suudaks öelda ei? :Ent Medeia nägu oli nüüd varjatud. Hääl oli tasane, sumbus tema enese kokku pigistatud pihkude sisse. :"Ma olen õige pisut osav kunstides, mida sina ja isa tunnete. Ma keetsin lihtsa tõmmise, mis pidi kaitsma Iasoni ihu härgade tulehinguse eest." :Nüüd, kui ma teadsin, kes ta oli, näis säärane alandlikkus naeruväärsena, nagu oleks vägev kotkas püüdnud end võimalikult <!--//-->pisikeseks teha, et mahtuda varblase pessa. Ta nimetas tõmmist lihtsaks? Ma ei olnud selle pealegi tulnud, et mõni surelik võiks tunda nõiakunsti, saati siis veel nõnda vägevat taidu. Ent taas oli jutujärje haaranud Iason, kes veeretas uusi hiidrahne, rakendas härgasid ikkesse, kündis ja külvas nurmel. :Kui sõdalased püsti kargasid, ütles ta, teadis ta saladust, kuidas neist jagu saada, nagu Medeia oli teda õpetanud. Ta pidi viskama sõdalaste keskele kivi, et nad tungiksid raevust pimedana üksteisele kallale. Nõnda ta tegigi, ometi ei olnud Aietes nõus kuldvillakust loobuma. Ta ütles, et kõigepealt peab Iason võitlema surematu lohega, kes seda valvas. Medeia keetis uue tõmmise, mis pani lohe magama. Iason pages kuldvillaku ja Medeiaga laevale - au ei oleks teda iial lubanud ilmsüüta tütarlast julma türanni meelevalda jätta. :Mõttes jutustas ta lugu juba oma õukonnas, kujutades ette ülikute suuri silmi ja minestavaid neitseid. Ta ei tänanud Medeiat abi eest, peaaegu ei vaadanud tema poolegi. Justkui oleks see, et pooljumalanna ta päästis, olnud tema sünniõigus. (lk 174-175) * "Mingit hullust ei olnud," ütlesin ma. :Medeia kuldne pilk puuris mind. "Kuigi kõneldakse, et armastajad on hullumeelsed." :"Kui ma oleksin teadnud, ei oleks ma riitust toimetanud." :Ta noogutas. "Sina ja enamik teisi. Ehk sellepärast ongi nõnda, et palve esitaja käest ei tohi midagi küsida. Kui paljudele meist antaks armu, kui nähtaks meie südamete sisse?" :Ta võttis keebi õlgadelt ja asetas selle enda kõrvale toolileenile. Ta kandis taevasinist rüüd, mille peale oli seotud kitsas hõbevöö. :"Kas sa kahetsed?" :"Eks ma võiksin sinu meeleheaks pisaraid valada ja silmi hõõruda, aga ma olen otsustanud, et nii võltsi elu ei ole mulle vaja. Isa oleks hävitanud terve laeva, kui ma ei oleks tegutsenud. Minu vend oli sõdalane. Ta ohverdas end võidu nimel." :"Ainult et ta ei ohverdanud ennast. Sina tapsid ta." :"Ma jootsin talle tõmmist, et ta ei kannataks. See on parem saatus, kui suuremale osale meestest osaks langeb." :"Ta oli veri sinu verest." :Medeia silmad hõõgusid kui sabatäht öötaevas. "Kas üks elu on rohkem väärt kui teine? Ma ei ole kunagi nõnda arvanud." :"Ta ei pidanud surema. Sa oleksid võinud end ühes kuldvillakuga üles anda. Isa juurde tagasi minna." :Milline ilme! Tõepoolest nagu sabatäht, mis kihutab maa poole ja põletab nurmed tuhaks. :"Ma oleksin pidanud pealt vaatama, kuidas isa Iasoni ja tema mehed elusast peast lõhki kisub, ja siis oleks piinatud mind ennast. Anna andeks, aga see ei ole asi, mida ma nimetaksin valikuks." (lk 177) * [Kirke:] "Kindlasti ta ei tee oma lapsele liiga." :[Medeia:] Ta turtsatas. "Ta ei pea mind oma lapseks. Ma olin midagi, mille võis niisama minema heita, nagu tema seemnest kasvanud sõdalased või tuld hingavad härjad. Nagu ema, kellest ta sai lahti niipea, kui ta oli isale sünnitanud pärija. Võib-olla oleksid asjad olnud teisiti, kui mul ei oleks olnud nõiavõimeid. Aga kümneaastasena suutsin ma juba taltsutada rästikuid pesades, tappa ühe sõnaga lambaid ning järgmisega neid taas ellu äratada. Ta karistas mind selle eest. Ta ütles, et nõnda on võimatu mind mehele panna, aga tegelikult ei tahtnud ta, et ma tema saladused oma mehele edasi räägiksin." :Ma kuulsin Pasiphae häält, otsekui oleks ta mulle kõrva sosistanud: ''Aietesele ei ole elus meeldinud ükski naine.'' :"Isa suurim soov oli anda mind naiseks mõnele omasugusele nõidjumalale, kes võiks tasuda mõne võõrapärase mürgiga. Neid ei olnud mõistagi kuskilt leida, kui Perses välja arvata, nii et isa pakkus mind talle. Ma palvetasin igal öösel, et see elajas mu ära põlgaks. Ta on naiseks võtnud ühe sumeri jumalanna, keda ta peab ahelates." (lk 177-178) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8x1o7rzezv4qfzm14mhtwsdq1m6z23u 0 18744 88579 2022-07-26T14:46:25Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "See oli lillede töö," ütlesin ma. "Nemad päästavad valla olendite tõelise [[loomus]]e."<!--//--> :Vend pööras oma filosoofipilgu minule. "Kas sa ei arva, et sulle sobib hästi, et nende tõeline loomus on ühtlasi sama, mis sinu suurim südamesoov?" :Ma jäin teda ainiti vahtima. "Ma ei soovinud oma südamepõhjas muuta Skyllat [[koletis]]eks. Ma tahtsin ainult paljastada tema sisima inetuse." :"Ja sa usud, et see oli temas sügaval sisimas peidus? Ku...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "See oli lillede töö," ütlesin ma. "Nemad päästavad valla olendite tõelise [[loomus]]e."<!--//--> :Vend pööras oma filosoofipilgu minule. "Kas sa ei arva, et sulle sobib hästi, et nende tõeline loomus on ühtlasi sama, mis sinu suurim südamesoov?" :Ma jäin teda ainiti vahtima. "Ma ei soovinud oma südamepõhjas muuta Skyllat [[koletis]]eks. Ma tahtsin ainult paljastada tema sisima inetuse." :"Ja sa usud, et see oli temas sügaval sisimas peidus? Kuue peaga ilastav jõletis?" :Mu nägu kipitas. "Miks mitte? Sina ei tundnud teda. Ta oli väga õel." :Aietes naeris. "Oh, Kirke! Ta oli samasugune tagasaalides üles mukitud hoor nagu kõik teisedki. Kui sa väidad, et tema sees oli peidus üks meie aja kõige hirmsam koletis, siis oled sa suurem narr, kui ma arvata oskasin." :"Ma arvan, et keegi ei oska öelda, mis peitub kellegi teise sees." (lk 73-74) * Ta pööritas silmi ja valas peekri uuesti täis. "Mina arvan," ütles ta, "et Skylla pääses pakku [[karistus]]e eest, mille sa tema jaoks välja mõelnud olid." :"Mida sa silmas pead?" :"Mõtle! Mida teeks meie kodades [[inetus|inetu]] [[nümf]]? Mida tema elu väärt oleks?" :See oli nagu vanasti, tema küsis ja mina ei osanud vastata. "Ma ei tea." :"Muidugi tead. Sellepärast see olekski olnud hea karistus. Isegi kaunis nümf on suuremalt jaolt kasutu, inetu nümf oleks tühipaljas õhk, vähem veel kui tühi koht. Ta ei abielluks kunagi ega sünnitaks lapsi. Ta oleks oma perekonnale koormaks, häbiplekk maailma palgel. Ta elaks varjus, põlatud ja teotatud. Aga koletise jaoks," ütles ta, "on alati ruumi. Ta saab kogu au ja hiilguse, mis talle vähegi käeulatusse jääb. Teda ei armastata selle eest, aga keegi ei takista teda. Nii et unusta kõik see tobe kahetsus. Ma arvan, et võib öelda, et sa muutsid ta paremaks." (lk 74) * Nõiakunst, saar, lõvi - kõik oli alguse saanud Skylla muutumisest. Ma ei oleks olnud siiras, kui oleksin püüdnud väita, et ma kahetsen, et mul nüüd selline elu on. :"Ma ei ole midagi kuulnud selle kohta, mis juhtus temaga pärast seda, kui ta merre sukeldus. Kas sa tead, kus ta on?" :"Siit üldse mitte kaugel - vähem kui päevateekond surelike laevaga. Ta leidis väina, mis talle meeldib. Ühel pool on veekeeris, mis neelab laevad ja kalad ja üldse kõik, mis ette satub. Teisele poole jääb kalju, kus on koobas, kuhu ta saab oma pea peita. Kõik laevad üritavad keerisest mööda pääseda ja sõidavad otse tema lõugade vahele ja ta sööb nad ära." :"Sööb ära?" kordasin ma. :"Jah. Ta sööb [[meremees|meremehi]]. Kuus tükki korraga, üks iga suu kohta, ja kui nad sõuavad linga aeglaselt, neelab ta alla kaksteist. Mõni üritab võidelda, aga võid ise ette kujutada, palju sellest kasu on. Meremeeste karjed kostavad kaugele." :Ma tardusin toolil paigale. Ma olin kogu aeg ette kujutanud, et Skylla ujub sügavikes ja lutsutab külma kalmaariliha. Aga ei. Skylla oli alati armastanud olla valgusvihus. Ta oli alati tahtnud teisi nutma ajada. Ja nüüd oli temast saanud täitmatu isuga koletis, relvastatud hammaste ja surematusega. :"Kas keegi ei saa teda takistada?" :"Zeus või sinu isa võiksid seda teha, kui nad tahaksid. Aga miks nad peaksid? Koletised on jumalatele õnnistuseks. Mõtle, kui palju palveid." (lk 102) * Ma sundisin end üles vaatama, ja Skylla oli kohal. :Ta oli niisama hall kui õhk, kui kalju. Olin alati ette kujutanud, et ta meenutab midagi: madu või kaheksajalga, haikala. Ent seda, kuidas ta tõeliselt välja nägi, ei oleks ma osanud uneski näha, see peaaegu halvas kõik minu meeled. Kaelad pikemad kui mastipuud. Kuus pead jõllitasid, kohutavalt muhklikud nagu sulanud laavast tekkinud kivid. Mustad keeled lõmpsisid mõõgapikkusi hambaid. :Tema pilk oli naelutatud meestele, kes hirmuhigistena ei märganud midagi enese ümber. Ta roomas lähemale, libises üle kaljude. Tundsin sõõrmetes roomajate jäledat lehka, otsekui oleksin sattunud maa-aluse koopa peale, kus nad vingerdasid. Skylla kaelad lainetasid õhus ning ma nägin, kuidas ühe suu nurgast nõrgus kiiskav ilalartsakas ning plartsatas merre. Keha ei olnud näha. See oli udu sees peidus nagu kombitsadki, need koletud, luudeta moodustised, millest Selene oli nõnda ammu kõnelenud. Hermes oli rääkinud, kuidas Skylla kombitsad klammerdusid koopa külge nagu erakvähi konksjad jalajädemed, kui ta sööma kummardus. :Tema kaelad olid hakanud vibreerima ja kobarasse koonduma. Ta valmistus rünnakuks. (lk 118) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hkni5g433nxceh2gityxibrqx8l6d7j 88580 88579 2022-07-26T14:46:33Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "See oli lillede töö," ütlesin ma. "Nemad päästavad valla olendite tõelise [[loomus]]e."<!--//--> :Vend pööras oma filosoofipilgu minule. "Kas sa ei arva, et sulle sobib hästi, et nende tõeline loomus on ühtlasi sama, mis sinu suurim südamesoov?" :Ma jäin teda ainiti vahtima. "Ma ei soovinud oma südamepõhjas muuta Skyllat [[koletis]]eks. Ma tahtsin ainult paljastada tema sisima inetuse." :"Ja sa usud, et see oli temas sügaval sisimas peidus? Kuue peaga ilastav jõletis?" :Mu nägu kipitas. "Miks mitte? Sina ei tundnud teda. Ta oli väga õel." :Aietes naeris. "Oh, Kirke! Ta oli samasugune tagasaalides üles mukitud hoor nagu kõik teisedki. Kui sa väidad, et tema sees oli peidus üks meie aja kõige hirmsam koletis, siis oled sa suurem narr, kui ma arvata oskasin." :"Ma arvan, et keegi ei oska öelda, mis peitub kellegi teise sees." (lk 73-74) * Ta pööritas silmi ja valas peekri uuesti täis. "Mina arvan," ütles ta, "et Skylla pääses pakku [[karistus]]e eest, mille sa tema jaoks välja mõelnud olid." :"Mida sa silmas pead?" :"Mõtle! Mida teeks meie kodades [[inetus|inetu]] [[nümf]]? Mida tema elu väärt oleks?" :See oli nagu vanasti, tema küsis ja mina ei osanud vastata. "Ma ei tea." :"Muidugi tead. Sellepärast see olekski olnud hea karistus. Isegi kaunis nümf on suuremalt jaolt kasutu, inetu nümf oleks tühipaljas õhk, vähem veel kui tühi koht. Ta ei abielluks kunagi ega sünnitaks lapsi. Ta oleks oma perekonnale koormaks, häbiplekk maailma palgel. Ta elaks varjus, põlatud ja teotatud. Aga koletise jaoks," ütles ta, "on alati ruumi. Ta saab kogu au ja hiilguse, mis talle vähegi käeulatusse jääb. Teda ei armastata selle eest, aga keegi ei takista teda. Nii et unusta kõik see tobe kahetsus. Ma arvan, et võib öelda, et sa muutsid ta paremaks." (lk 74) * Nõiakunst, saar, lõvi - kõik oli alguse saanud Skylla muutumisest. Ma ei oleks olnud siiras, kui oleksin püüdnud väita, et ma kahetsen, et mul nüüd selline elu on. :"Ma ei ole midagi kuulnud selle kohta, mis juhtus temaga pärast seda, kui ta merre sukeldus. Kas sa tead, kus ta on?" :"Siit üldse mitte kaugel - vähem kui päevateekond surelike laevaga. Ta leidis väina, mis talle meeldib. Ühel pool on veekeeris, mis neelab laevad ja kalad ja üldse kõik, mis ette satub. Teisele poole jääb kalju, kus on koobas, kuhu ta saab oma pea peita. Kõik laevad üritavad keerisest mööda pääseda ja sõidavad otse tema lõugade vahele ja ta sööb nad ära." :"Sööb ära?" kordasin ma. :"Jah. Ta sööb [[meremees|meremehi]]. Kuus tükki korraga, üks iga suu kohta, ja kui nad sõuavad linga aeglaselt, neelab ta alla kaksteist. Mõni üritab võidelda, aga võid ise ette kujutada, palju sellest kasu on. Meremeeste karjed kostavad kaugele." :Ma tardusin toolil paigale. Ma olin kogu aeg ette kujutanud, et Skylla ujub sügavikes ja lutsutab külma kalmaariliha. Aga ei. Skylla oli alati armastanud olla valgusvihus. Ta oli alati tahtnud teisi nutma ajada. Ja nüüd oli temast saanud täitmatu isuga koletis, relvastatud hammaste ja surematusega. :"Kas keegi ei saa teda takistada?" :"Zeus või sinu isa võiksid seda teha, kui nad tahaksid. Aga miks nad peaksid? Koletised on jumalatele õnnistuseks. Mõtle, kui palju palveid." (lk 102) * Ma sundisin end üles vaatama, ja Skylla oli kohal. :Ta oli niisama hall kui õhk, kui kalju. Olin alati ette kujutanud, et ta meenutab midagi: madu või kaheksajalga, haikala. Ent seda, kuidas ta tõeliselt välja nägi, ei oleks ma osanud uneski näha, see peaaegu halvas kõik minu meeled. Kaelad pikemad kui mastipuud. Kuus pead jõllitasid, kohutavalt muhklikud nagu sulanud laavast tekkinud kivid. Mustad keeled lõmpsisid mõõgapikkusi hambaid. :Tema pilk oli naelutatud meestele, kes hirmuhigistena ei märganud midagi enese ümber. Ta roomas lähemale, libises üle kaljude. Tundsin sõõrmetes roomajate jäledat lehka, otsekui oleksin sattunud maa-aluse koopa peale, kus nad vingerdasid. Skylla kaelad lainetasid õhus ning ma nägin, kuidas ühe suu nurgast nõrgus kiiskav ilalartsakas ning plartsatas merre. Keha ei olnud näha. See oli udu sees peidus nagu kombitsadki, need koletud, luudeta moodustised, millest Selene oli nõnda ammu kõnelenud. Hermes oli rääkinud, kuidas Skylla kombitsad klammerdusid koopa külge nagu erakvähi konksjad jalajädemed, kui ta sööma kummardus. :Tema kaelad olid hakanud vibreerima ja kobarasse koonduma. Ta valmistus rünnakuks. (lk 118) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] 7ik2g0pm3hgqeugyyzav2l5q7d1vmhs 0 18745 88581 2022-07-26T14:48:28Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mulle meenus [[Ariadne]] ilme, kui ta oli öelnud: ''minu vend''. "Kas ta sai karistada? [[Theseus]]e aitamise eest?" :"Ei. Ta põgenes noormehega, kui ebard oli surnud. Theseus oleks tüdrukuga abiellunud, aga minu vend otsustas, et tahab teda enesele. Sa tead, kuidas ta armastab neid, kelle sammud on kerged. Vend ütles Theseusele, et ta jätaks Ariadne saarele, kuhu ta tüdrukule järele tuleb." :Ma teadsin, millist venda ta silmas pidas. Dionysos, luuderoh...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mulle meenus [[Ariadne]] ilme, kui ta oli öelnud: ''minu vend''. "Kas ta sai karistada? [[Theseus]]e aitamise eest?" :"Ei. Ta põgenes noormehega, kui ebard oli surnud. Theseus oleks tüdrukuga abiellunud, aga minu vend otsustas, et tahab teda enesele. Sa tead, kuidas ta armastab neid, kelle sammud on kerged. Vend ütles Theseusele, et ta jätaks Ariadne saarele, kuhu ta tüdrukule järele tuleb." :Ma teadsin, millist venda ta silmas pidas. Dionysos, luuderohu ja viinamarjade jumal. [[Zeus]]i mässumeelne poeg, keda surelikud kutsusid leevendajaks, sest tema seltsis kadusid kõik mured. Vähemalt võis Ariadne Dionysosega igal õhtul tantsida, mõtlesin ma. :Hermes raputas pead. "Ta jõudis kohale liiga hilja. Ariadne oli uinunud ja Artemis tappis ta." (lk 166) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kn6wfikp7jzxeejnnkkxmqvppdle5m2 88584 88581 2022-07-26T14:49:42Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mulle meenus [[Ariadne]] ilme, kui ta oli öelnud: ''minu vend''. "Kas ta sai karistada? [[Theseus]]e aitamise eest?" :"Ei. Ta põgenes noormehega, kui ebard oli surnud. Theseus oleks tüdrukuga abiellunud, aga minu vend otsustas, et tahab teda enesele. Sa tead, kuidas ta armastab neid, kelle sammud on kerged. Vend ütles Theseusele, et ta jätaks Ariadne saarele, kuhu ta tüdrukule järele tuleb." :Ma teadsin, millist venda ta silmas pidas. Dionysos, luuderohu ja viinamarjade jumal. [[Zeus]]i mässumeelne poeg, keda surelikud kutsusid leevendajaks, sest tema seltsis kadusid kõik mured. Vähemalt võis Ariadne Dionysosega igal õhtul tantsida, mõtlesin ma. :Hermes raputas pead. "Ta jõudis kohale liiga hilja. Ariadne oli uinunud ja [[Artemis]] tappis ta." (lk 166) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lplaemek21xxsozfrri5lfkdo5rnky0 0 18746 88585 2022-07-26T14:49:49Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mulle meenus Ariadne ilme, kui ta oli öelnud: ''minu vend''. "Kas ta sai karistada? [[Theseus]]e aitamise eest?" :"Ei. Ta põgenes noormehega, kui ebard oli surnud. Theseus oleks tüdrukuga abiellunud, aga minu vend otsustas, et tahab teda enesele. Sa tead, kuidas ta armastab neid, kelle sammud on kerged. Vend ütles Theseusele, et ta jätaks Ariadne saarele, kuhu ta tüdrukule järele tuleb." :Ma teadsin, millist venda ta silmas pidas. [[Dionysos]], luuderoh...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mulle meenus Ariadne ilme, kui ta oli öelnud: ''minu vend''. "Kas ta sai karistada? [[Theseus]]e aitamise eest?" :"Ei. Ta põgenes noormehega, kui ebard oli surnud. Theseus oleks tüdrukuga abiellunud, aga minu vend otsustas, et tahab teda enesele. Sa tead, kuidas ta armastab neid, kelle sammud on kerged. Vend ütles Theseusele, et ta jätaks Ariadne saarele, kuhu ta tüdrukule järele tuleb." :Ma teadsin, millist venda ta silmas pidas. [[Dionysos]], luuderohu ja viinamarjade jumal. [[Zeus]]i mässumeelne poeg, keda surelikud kutsusid leevendajaks, sest tema seltsis kadusid kõik mured. Vähemalt võis Ariadne Dionysosega igal õhtul tantsida, mõtlesin ma. :Hermes raputas pead. "Ta jõudis kohale liiga hilja. Ariadne oli uinunud ja Artemis tappis ta." :Ta kõneles nõnda argisel toonil, et hetkeks tundus mulle, nagu oleksin valesti kuulnud. "Misasja? Ta on surnud?" :"Omaenese käe kõrval juhatasin ta [[allilm]]a." :See nõtke ja lootusrikas tüdruk. "Miks?" :"Ma ei saanud Artemise käest selget vastust. Sa tead, kui kehva iseloomuga ta on. Arutult haavunud au." Ta kehitas õlgu. (lk 166) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6wi1ljo81q6djro7i5yc00y3ho8atkw 0 18747 88587 2022-07-26T14:54:53Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ja ometi pole see [[täpp]] seinal üldsegi mitte [[auk]]. Selle võis tekitada isegi mingi ümar must ollus, näiteks suvest jäänud väike roosileht, ja mina, kes ma pole just kõige ontlikum perenaine - vaadake kas või [[tolm]]u kaminasimsil, tolmu, mis olevat Trooja kolm korda enda alla matnud, nii et hävimast keeldusid otsustavalt ainult [[potikillud]], nagu võibki uskuda. (lk 8-9) ** Virginia Woolf, "Kirjutamata romaan", tlk [[Mirjam Parve]], 2017...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ja ometi pole see [[täpp]] seinal üldsegi mitte [[auk]]. Selle võis tekitada isegi mingi ümar must ollus, näiteks suvest jäänud väike roosileht, ja mina, kes ma pole just kõige ontlikum perenaine - vaadake kas või [[tolm]]u kaminasimsil, tolmu, mis olevat Trooja kolm korda enda alla matnud, nii et hävimast keeldusid otsustavalt ainult [[potikillud]], nagu võibki uskuda. (lk 8-9) ** Virginia Woolf, "Kirjutamata romaan", tlk [[Mirjam Parve]], 2017 * Kord, kui Ahhilleus Iolkosesse läks, seisis sadamas suur laev Troojast ning Eumelos võõrustas palees Trooja ülikuid. Nendega kaasas oli üks Trooja kuninga Priamose nooremaid poegi, Troilos, kes jäi Eumelose poja ja Ahhilleuse seltsi kuni saatkond kaubatehinguid ajas. Trooja laevu ei ilmunud Iolkosesse sageli; Heraklese sõjakäik Trooja vastu polnud ununenud ja Iolkoses elas veel mehi, kes kandsid ihul Trooja alt toodud arme ning troojalastesse suhtuti teatud umbusaldusega. "Reetlikud" - see oli ahhailaste sõna troojalaste tarvis, kuigi Ahhilleus kunagi ei saanud aru, millele see põhines. Ahhilleus - Trooja printsist pisut vanem - võttis ta oma "kaitse" alla ja viis ta üles Pelionile. Troilos oli vaimustatud elust kentauride juures, nagu Ahhilleus seda näitas ja kirjeldas. Trooja printsid pidid leppima harjutustega oma linna ees; Ida mägestikus Trooja taga ei elanud kentaure. (lk 23) ** [[Helgi Öpik]], "Trooja väljadel", 1980 [[Kategooria:Kreeka linnad]] [[Kategooria:Türgi linnad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 1m6ksusqtawcvobft2xee1ql2ckf3ww 0 18748 88589 2022-07-26T15:04:39Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Meil pole [[araablased|araablastega]] ei ühist keelt ega meelt. Marokolase [[hingeelu]] mõistmiseks on tarvis aega. Ei astuta võõrausulise hinge nagu laadapoodi. Tuleb hoiduda pealiskaudsest vaatlemisest ja rutulisest [[arvamus]]est. Nagu kõik, mis väärtuslik, nii peidavad endid ka marokolase hingeavaldused igapäevaste kõneluste, käitumise ja [[viisakus]]e taha. Kes arvab, et on neist kähku aru saanud, petab end. Kes mõtleb, et pole enam midagi ava...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Meil pole [[araablased|araablastega]] ei ühist keelt ega meelt. Marokolase [[hingeelu]] mõistmiseks on tarvis aega. Ei astuta võõrausulise hinge nagu laadapoodi. Tuleb hoiduda pealiskaudsest vaatlemisest ja rutulisest [[arvamus]]est. Nagu kõik, mis väärtuslik, nii peidavad endid ka marokolase hingeavaldused igapäevaste kõneluste, käitumise ja [[viisakus]]e taha. Kes arvab, et on neist kähku aru saanud, petab end. Kes mõtleb, et pole enam midagi avastada, petab end samuti. (lk 8) * Nende seltskondlik läbikäimine on peen, võluv ja täpne. Meid köidab ühel päeval nende viisakusvormelite [[peenetundelisus]], teisel tembeldame [[silmakirjalikkus|silmakirjalikuks]] selle, kes vaid tahtis olla viisakas. Meie silmis kõige harilikum ja tavalisem toiming on nende jaoks erilise tähendusega. (lk 8) ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Maroko]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] t3oprsnblmk21ciqhcfsh5bsbv866ox 0 18749 88590 2022-07-26T15:07:54Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui olin pikapeale [[araabia keel]]ega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid [[märkus]]i. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud [[Hambad|hamba]] neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See [[tuhk]] on küll väga mõjuv selle või mõne teise hai...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui olin pikapeale [[araabia keel]]ega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid [[märkus]]i. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud [[Hambad|hamba]] neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See [[tuhk]] on küll väga mõjuv selle või mõne teise haiguse puhul, kuid paraku on see ka väga kallis!" Kuulsin inimesi ka nõnda sosistavat: "Kohe kui mees oli [[kuskuss|kuskusipudru]] söömise lõpetanud, kiskus kramp tema sooled keerdu. Ju ta kalmistul selle kõrvale läkski, kelle käsi oli pudrujahu seganud!" :Nagu [[ristsõna]]mõistatus laheneb üheainsa puuduva tähe leidmisel, nii selgus mullegi ühel päeval nende ütluste tagamõte. Sõnade "hamba", "kederluu" ja "tuha" ette tuli panna lihtsalt sõna "koolnu" ja tõde oligi käes. :Niisiis, koolnuilt käidi otsimas rohtu kehavalude ja hingehädade puhul. Surnuluud pidid peletama haiguse ja abistama nõidumisel, mis oli tol ajal [[Maroko]]s laialt harrastatav kunst, mida praktiseeriti enamasti kahjutute, aga mõnikord ka kurjade tagajärgedega. [[Mitmenaisepidamine]] ja laste soetamine paljude naistega lõid soodsa pinna [[intriig]]idele ja tülidele. Mis ime siis, et kui muud abinõud meeleheite ja kire raevu puhul enam ei aidanud, mindi kalmistult tooma neid kõige tõhusamaid vahendeid. (lk 18) * [[Kederluu]] lasi end reie- ja sääreluu vahelt hõlpsasti välja võtta, seda oli ka võrdlemisi lihtne uhmris pulbriks tampida. Kederluu oli hädaohutu. Tuhaks põletatuna kõlbas see tõve taltsutamiseks ja armuvahekordade korrastamiseks. (lk 19) ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Maagia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pzuktroazj303pvu4zt5gvmjsgp4zeq 0 18750 88591 2022-07-26T15:08:23Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Kederluu]] lasi end reie- ja sääreluu vahelt hõlpsasti välja võtta, seda oli ka võrdlemisi lihtne uhmris pulbriks tampida. Kederluu oli hädaohutu. Tuhaks põletatuna kõlbas see tõve taltsutamiseks ja armuvahekordade korrastamiseks. (lk 19) ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kederluu]] lasi end reie- ja sääreluu vahelt hõlpsasti välja võtta, seda oli ka võrdlemisi lihtne uhmris pulbriks tampida. Kederluu oli hädaohutu. Tuhaks põletatuna kõlbas see tõve taltsutamiseks ja armuvahekordade korrastamiseks. (lk 19) ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 192xoimt3zclxvvarbvyw1f4lgjtx11 88593 88591 2022-07-26T15:09:13Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kederluu lasi end [[reieluu|reie]]- ja [[sääreluu]] vahelt hõlpsasti välja võtta, seda oli ka võrdlemisi lihtne uhmris pulbriks tampida. Kederluu oli hädaohutu. Tuhaks põletatuna kõlbas see tõve taltsutamiseks ja armuvahekordade korrastamiseks. (lk 19) ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8vi8y23meamghsq4htek6o4powfskdj 0 18751 88592 2022-07-26T15:08:52Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui olin pikapeale [[araabia keel]]ega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid [[märkus]]i. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud [[Hambad|hamba]] neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See [[tuhk]] on küll väga mõjuv selle või mõne teise hai...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui olin pikapeale [[araabia keel]]ega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid [[märkus]]i. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud [[Hambad|hamba]] neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See [[tuhk]] on küll väga mõjuv selle või mõne teise haiguse puhul, kuid paraku on see ka väga kallis!" Kuulsin inimesi ka nõnda sosistavat: "Kohe kui mees oli [[kuskuss|kuskusipudru]] söömise lõpetanud, kiskus kramp tema sooled keerdu. Ju ta kalmistul selle kõrvale läkski, kelle käsi oli pudrujahu seganud!" :Nagu [[ristsõna]]mõistatus laheneb üheainsa puuduva tähe leidmisel, nii selgus mullegi ühel päeval nende ütluste tagamõte. Sõnade "hamba", "kederluu" ja "tuha" ette tuli panna lihtsalt sõna "koolnu" ja tõde oligi käes. :Niisiis, koolnuilt käidi otsimas rohtu kehavalude ja hingehädade puhul. Surnuluud pidid peletama haiguse ja abistama nõidumisel, mis oli tol ajal [[Maroko]]s laialt harrastatav kunst, mida praktiseeriti enamasti kahjutute, aga mõnikord ka kurjade tagajärgedega. Mitmenaisepidamine ja laste soetamine paljude naistega lõid soodsa pinna [[intriig]]idele ja tülidele. Mis ime siis, et kui muud abinõud meeleheite ja kire raevu puhul enam ei aidanud, mindi kalmistult tooma neid kõige tõhusamaid vahendeid. (lk 18) * [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Perekond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9ticmj360d96zlanlyfiwgsz9mc97a3 88705 88592 2022-07-27T10:40:06Z Kruusamägi 873 esmane def wikitext text/x-wiki '''Mitmenaisepidamine''' ehk '''polügüünia''' on [[abielu]] vorm, mille korral mehel on mitu [[ämm]]a. ==Proosa== * Kui olin pikapeale [[araabia keel]]ega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid [[märkus]]i. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud [[Hambad|hamba]] neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See [[tuhk]] on küll väga mõjuv selle või mõne teise haiguse puhul, kuid paraku on see ka väga kallis!" Kuulsin inimesi ka nõnda sosistavat: "Kohe kui mees oli [[kuskuss|kuskusipudru]] söömise lõpetanud, kiskus kramp tema sooled keerdu. Ju ta kalmistul selle kõrvale läkski, kelle käsi oli pudrujahu seganud!" :Nagu [[ristsõna]]mõistatus laheneb üheainsa puuduva tähe leidmisel, nii selgus mullegi ühel päeval nende ütluste tagamõte. Sõnade "hamba", "kederluu" ja "tuha" ette tuli panna lihtsalt sõna "koolnu" ja tõde oligi käes. :Niisiis, koolnuilt käidi otsimas rohtu kehavalude ja hingehädade puhul. Surnuluud pidid peletama haiguse ja abistama nõidumisel, mis oli tol ajal [[Maroko]]s laialt harrastatav kunst, mida praktiseeriti enamasti kahjutute, aga mõnikord ka kurjade tagajärgedega. Mitmenaisepidamine ja laste soetamine paljude naistega lõid soodsa pinna [[intriig]]idele ja tülidele. Mis ime siis, et kui muud abinõud meeleheite ja kire raevu puhul enam ei aidanud, mindi kalmistult tooma neid kõige tõhusamaid vahendeid. (lk 18) * [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Perekond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hsisbwfeiflr9lafjxxkna2dtvvmdz5 0 18752 88594 2022-07-26T15:10:24Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui ma 1929. aastal [[Maroko]]sse asusin ja mulle siin jutustati, et vanad naised kaevavat mõnikord [[kalmistu]]l vargsi surnuid hauast välja, väga saladuslikuks otstarbeks, siis ma seda ei uskunud. Minu, [[Eesti]]st tulnu, euroopalik mõtlemisviis ei julgenud niisugust tegu võimalikuks pidada. Suhtusin neisse juttudesse kui väljamõeldistesse, araabia aju [[fantaasia]] viljasse, mida rahvasuu küll laialt levitab, mis aga tegelikult on alusetud. :Kord hi...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui ma 1929. aastal [[Maroko]]sse asusin ja mulle siin jutustati, et vanad naised kaevavat mõnikord [[kalmistu]]l vargsi surnuid hauast välja, väga saladuslikuks otstarbeks, siis ma seda ei uskunud. Minu, [[Eesti]]st tulnu, euroopalik mõtlemisviis ei julgenud niisugust tegu võimalikuks pidada. Suhtusin neisse juttudesse kui väljamõeldistesse, araabia aju [[fantaasia]] viljasse, mida rahvasuu küll laialt levitab, mis aga tegelikult on alusetud. :Kord hiljem, aastal 1935, langes mu pilk rabavaile ridadele ajalehes, mu suust pääses hüüe: kas tõesti?! [[Ajaleht]] teatas kainelt, et [[politsei]] oli tabanud kalmistul kaks naist, kes olnud parajasti ametis laiba väljakoukimisega mulla alt. :Need õudsed toimingud leidsid niisiis tõepoolest aset — see seisis trükitult must-valgel. :Hakkasin asja vastu huvi tundma. Miks [[laip]]u välja kaevati? Milleks neid vajati? (lk 17) * Kui olin pikapeale [[araabia keel]]ega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid märkusi. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud hamba neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See [[tuhk]] on küll väga mõjuv selle või mõne teise [[haigus]]e puhul, kuid paraku on see ka väga kallis!" Kuulsin inimesi ka nõnda sosistavat: "Kohe kui mees oli kuskusipudru söömise lõpetanud, kiskus kramp tema sooled keerdu. Ju ta kalmistul selle kõrvale läkski, kelle käsi oli pudrujahu seganud!" :Nagu ristsõnamõistatus laheneb üheainsa puuduva tähe leidmisel, nii selgus mullegi ühel päeval nende ütluste tagamõte. Sõnade "hamba", "kederluu" ja "tuha" ette tuli panna lihtsalt sõna "koolnu" ja tõde oligi käes. :Niisiis, koolnuilt käidi otsimas rohtu kehavalude ja hingehädade puhul. Surnuluud pidid peletama haiguse ja abistama nõidumisel, mis oli tol ajal Marokos laialt harrastatav kunst, mida praktiseeriti enamasti kahjutute, aga mõnikord ka kurjade tagajärgedega. Mitmenaisepidamine ja laste soetamine paljude naistega lõid soodsa pinna intriigidele ja tülidele. Mis ime siis, et kui muud abinõud meeleheite ja kire raevu puhul enam ei aidanud, mindi kalmistult tooma neid kõige tõhusamaid vahendeid. (lk 18) * [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kahhvugm1fvabk8lth1uvhihlmnpnet 0 18753 88595 2022-07-26T15:13:37Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tundsin end halvasti, väga halvasti. Pint Guinnessi tundus tõeline väljakutse. Olin juba märganud, et kõik iirlannad joovad seda, aga mina polnud iirlanna. Ma olin pisike pariisitar, kes oli veendunud, et see [[õlu]] on vastik. Aga mu kõht oli juba talunud nende halba [[vein]]i, küll ta ka nende [[vaadiõlu|vaadiõlle]] ära kannatab. Pealegi polnud mul valikut. Pirtsutamine oli selle kuti seltskonnas välistatud. :"Mille terviseks me joome?" uurisin....' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tundsin end halvasti, väga halvasti. Pint Guinnessi tundus tõeline väljakutse. Olin juba märganud, et kõik iirlannad joovad seda, aga mina polnud iirlanna. Ma olin pisike pariisitar, kes oli veendunud, et see [[õlu]] on vastik. Aga mu kõht oli juba talunud nende halba [[vein]]i, küll ta ka nende [[vaadiõlu|vaadiõlle]] ära kannatab. Pealegi polnud mul valikut. Pirtsutamine oli selle kuti seltskonnas välistatud. :"Mille terviseks me joome?" uurisin. :"[[Vaherahu]]." :Võtsin end kokku ja lonksasin. Seejärel teist korda. :"See jälkus maitseb hästi, natuke [[kohv]]i maitsega," ütlesin iseendale. (lk 88) * [[Agnès Martin-Lugand]], "Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi". Tõlkinud Pille Kruus, 2014 [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] tr251in4yjent40uo2zpi73539ph16f 0 18754 88596 2022-07-26T15:13:52Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tundsin end halvasti, väga halvasti. Pint [[Guinness]]i tundus tõeline [[väljakutse]]. Olin juba märganud, et kõik [[iirlannad]] joovad seda, aga mina polnud iirlanna. Ma olin pisike pariisitar, kes oli veendunud, et see [[õlu]] on vastik. Aga mu kõht oli juba talunud nende halba [[vein]]i, küll ta ka nende vaadiõlle ära kannatab. Pealegi polnud mul valikut. Pirtsutamine oli selle kuti seltskonnas välistatud. :"Mille terviseks me joome?" uurisin....' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tundsin end halvasti, väga halvasti. Pint [[Guinness]]i tundus tõeline [[väljakutse]]. Olin juba märganud, et kõik [[iirlannad]] joovad seda, aga mina polnud iirlanna. Ma olin pisike pariisitar, kes oli veendunud, et see [[õlu]] on vastik. Aga mu kõht oli juba talunud nende halba [[vein]]i, küll ta ka nende vaadiõlle ära kannatab. Pealegi polnud mul valikut. Pirtsutamine oli selle kuti seltskonnas välistatud. :"Mille terviseks me joome?" uurisin. :"Vaherahu." :Võtsin end kokku ja lonksasin. Seejärel teist korda. :"See jälkus maitseb hästi, natuke [[kohv]]i maitsega," ütlesin iseendale. (lk 88) * [[Agnès Martin-Lugand]], "Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi". Tõlkinud Pille Kruus, 2014 [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ohecn7347eao5l4fd5tb8iirvm4woaw 0 18755 88597 2022-07-26T15:14:06Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Iirlased]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Iirlased]] jg7y6me5l0q76fpo71ts3v87xlmdimk 0 18756 88598 2022-07-26T15:17:24Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> Ja kõikjale su uued [[peremehed]] on sirutanud oma haarmed. On neile armas must [[Hispaania]]. Nad ulatavad sulle klaasi [[veri|verd]] (ses tilgad tuhandetest mahalastuist). Joo vennas - "Marshalli kokteil"! </poem> * [[Pablo Neruda]], "Las ärkab metsaraiuja", rmt: "Valik luuletusi", tlk [[Johannes Semper]], 1953, lk 29 [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] Kategooria:Piltide lisamis...' wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Ja kõikjale su uued [[peremehed]] on sirutanud oma haarmed. On neile armas must [[Hispaania]]. Nad ulatavad sulle klaasi [[veri|verd]] (ses tilgad tuhandetest mahalastuist). Joo vennas - "Marshalli kokteil"! </poem> * [[Pablo Neruda]], "Las ärkab metsaraiuja", rmt: "Valik luuletusi", tlk [[Johannes Semper]], 1953, lk 29 [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] clio0a5bfaxc0h0avysjf8fzhpn3kit 0 18757 88599 2022-07-26T15:17:41Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Peremees]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Peremees]] 51jsz1qq7kibvd4rrto70338lubqqyz 0 18758 88605 2022-07-26T15:37:22Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Minu naine," ütles ta. "Minu." Üll kandmise asemel võiks ta ehk temakese täienisti alla neelata. :"Ahah," ütles temake. "Just. Olen ma ju vallasvara. Mu kuninglik [[suguvõsa]] vahetas mind kolme muula ja võinapakese vastu." :"Ma armastan su võinapakest," ütles tema. "Nüüd on see minu võinapake. Nii soolane. Nii magus."<!--//--> :"Aitab," ütles temake. Kadunud oli naeratus, nii uje ja lakkamatu, et ehmatav oli näha lähiplaani selleta. "Mitte kee...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Minu naine," ütles ta. "Minu." Üll kandmise asemel võiks ta ehk temakese täienisti alla neelata. :"Ahah," ütles temake. "Just. Olen ma ju vallasvara. Mu kuninglik [[suguvõsa]] vahetas mind kolme muula ja võinapakese vastu." :"Ma armastan su võinapakest," ütles tema. "Nüüd on see minu võinapake. Nii soolane. Nii magus."<!--//--> :"Aitab," ütles temake. Kadunud oli naeratus, nii uje ja lakkamatu, et ehmatav oli näha lähiplaani selleta. "Mitte keegi ei kuulu kellelegi. Meie saavutame midagi suuremat. Uut." (lk 10-11) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] n6yzh3t25xpzew1kfp5km5sktbeugpp 88672 88605 2022-07-26T16:23:49Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Minu naine," ütles ta. "Minu." Üll kandmise asemel võiks ta ehk temakese täienisti alla neelata. :"Ahah," ütles temake. "Just. Olen ma ju vallasvara. Mu kuninglik [[suguvõsa]] vahetas mind kolme muula ja võinapakese vastu." :"Ma armastan su võinapakest," ütles tema. "Nüüd on see minu võinapake. Nii soolane. Nii magus."<!--//--> :"Aitab," ütles temake. Kadunud oli naeratus, nii uje ja lakkamatu, et ehmatav oli näha lähiplaani selleta. "Mitte keegi ei kuulu kellelegi. Meie saavutame midagi suuremat. Uut." (lk 10-11) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] trxnfztr7zei5rywkxtjrkji3080vb0 0 18759 88606 2022-07-26T15:37:57Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Johannese ilmutuse raamat]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Johannese ilmutuse raamat]] 5ogpt9aw8ove6axno3mr2n9n0tv5w8y 0 18760 88607 2022-07-26T15:38:21Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Illusioon]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Illusioon]] manzyvyn865x1x0vzapyw44kp43avd4 0 18761 88608 2022-07-26T15:39:20Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Vagiina]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Vagiina]] opkn8wq09bsmp3r410tpj7iosenuhlh 0 18762 88609 2022-07-26T15:41:42Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ta sõitis liini lõppu, rahade lõppu, pöidlaküüdiga Weeki Wachee [[veepark]]i. Kui ta astus seal kabinetti, piidles pargi direktor tema punakuldseid pihani juukseid, tema kumerusi, mis olid nagu Ameerika mäed, ning pomises: ''Jah.'' :Merineitsinduse [[paradoks]]: mida laisem näib merineitsi, seda rängemalt ta rügab. Antoinette naeratas raugelt ning sädeles. Teda müksasid manaatid; tema juukseid näksisid päikeseahvenad. Ent kahekümne kolme kraadin...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta sõitis liini lõppu, rahade lõppu, pöidlaküüdiga Weeki Wachee [[veepark]]i. Kui ta astus seal kabinetti, piidles pargi direktor tema punakuldseid pihani juukseid, tema kumerusi, mis olid nagu Ameerika mäed, ning pomises: ''Jah.'' :Merineitsinduse [[paradoks]]: mida laisem näib merineitsi, seda rängemalt ta rügab. Antoinette naeratas raugelt ning sädeles. Teda müksasid manaatid; tema juukseid näksisid päikeseahvenad. Ent kahekümne kolme kraadine vesi oli jahe, hoovus tugev, õhk kopsudes täpselt mõõdetud, et reguleerida kerkimist või vajumist. Merineitsid ujusid-laskusid teatrisse läbi pika mustendava tunneli; vahetevahel takerdusid juuksed ja naelutasid su skalpipidi paigale. [[Publik]]ut ta ei näinud, kuid tajus klaasi taga nende silmade raskust. Ta küttis nähtamatud pealtvaatajad üles, pani nad uskuma. Aga vahetevahel, kui ta ajas suu kõrvuni, mõtles ta sireenidele, keda teadis tema: mitte teeseldud läägele Väikesele Merineitsile, vaid tollele, kes loobus keelest ja laulust ja sabast ja kodust surematuse nimel. Kes laulaks karidele mehi tulvil laevu ning jälgiks julmal pilgul sügavikus lõtvujaid. (lk 14) * [[Pulmad]] toimusid ülepeakaela. Antoinette'i merineitsid istusid kirikutrepil, sabad helkimas, ja loopisid [[pruutpaar]]i poole kamaluga [[kalatoit]]u. Jänkid talusid kuumust mõrult. Sallie oli voolinud tordile venna martsipankujukese, kelle õlal lesiskles Antoinette - adaadžo, merineitsietenduste uhke kulminatsioon. (lk 16) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Mütoloogilised olendid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0spxqlmw5984fnt474o3bqm34c480kq 88612 88609 2022-07-26T15:42:39Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Mütoloogilised olendid]]; lisatud [[Kategooria:Väljamõeldud olendid]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta sõitis liini lõppu, rahade lõppu, pöidlaküüdiga Weeki Wachee [[veepark]]i. Kui ta astus seal kabinetti, piidles pargi direktor tema punakuldseid pihani juukseid, tema kumerusi, mis olid nagu Ameerika mäed, ning pomises: ''Jah.'' :Merineitsinduse [[paradoks]]: mida laisem näib merineitsi, seda rängemalt ta rügab. Antoinette naeratas raugelt ning sädeles. Teda müksasid manaatid; tema juukseid näksisid päikeseahvenad. Ent kahekümne kolme kraadine vesi oli jahe, hoovus tugev, õhk kopsudes täpselt mõõdetud, et reguleerida kerkimist või vajumist. Merineitsid ujusid-laskusid teatrisse läbi pika mustendava tunneli; vahetevahel takerdusid juuksed ja naelutasid su skalpipidi paigale. [[Publik]]ut ta ei näinud, kuid tajus klaasi taga nende silmade raskust. Ta küttis nähtamatud pealtvaatajad üles, pani nad uskuma. Aga vahetevahel, kui ta ajas suu kõrvuni, mõtles ta sireenidele, keda teadis tema: mitte teeseldud läägele Väikesele Merineitsile, vaid tollele, kes loobus keelest ja laulust ja sabast ja kodust surematuse nimel. Kes laulaks karidele mehi tulvil laevu ning jälgiks julmal pilgul sügavikus lõtvujaid. (lk 14) * [[Pulmad]] toimusid ülepeakaela. Antoinette'i merineitsid istusid kirikutrepil, sabad helkimas, ja loopisid [[pruutpaar]]i poole kamaluga [[kalatoit]]u. Jänkid talusid kuumust mõrult. Sallie oli voolinud tordile venna martsipankujukese, kelle õlal lesiskles Antoinette - adaadžo, merineitsietenduste uhke kulminatsioon. (lk 16) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Väljamõeldud olendid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sanwh6xjrw1rk8z46tzunum5jbrzbpo 0 18763 88610 2022-07-26T15:42:06Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ta sõitis liini lõppu, rahade lõppu, pöidlaküüdiga Weeki Wachee veeparki. Kui ta astus seal kabinetti, piidles pargi direktor tema punakuldseid pihani juukseid, tema kumerusi, mis olid nagu Ameerika mäed, ning pomises: ''Jah.'' :Merineitsinduse [[paradoks]]: mida laisem näib merineitsi, seda rängemalt ta rügab. Antoinette naeratas raugelt ning sädeles. Teda müksasid manaatid; tema juukseid näksisid päikeseahvenad. Ent kahekümne kolme kraadine ve...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta sõitis liini lõppu, rahade lõppu, pöidlaküüdiga Weeki Wachee veeparki. Kui ta astus seal kabinetti, piidles pargi direktor tema punakuldseid pihani juukseid, tema kumerusi, mis olid nagu Ameerika mäed, ning pomises: ''Jah.'' :Merineitsinduse [[paradoks]]: mida laisem näib merineitsi, seda rängemalt ta rügab. Antoinette naeratas raugelt ning sädeles. Teda müksasid manaatid; tema juukseid näksisid päikeseahvenad. Ent kahekümne kolme kraadine vesi oli jahe, hoovus tugev, õhk kopsudes täpselt mõõdetud, et reguleerida kerkimist või vajumist. Merineitsid ujusid-laskusid teatrisse läbi pika mustendava tunneli; vahetevahel takerdusid juuksed ja naelutasid su skalpipidi paigale. [[Publik]]ut ta ei näinud, kuid tajus klaasi taga nende silmade raskust. Ta küttis nähtamatud pealtvaatajad üles, pani nad uskuma. Aga vahetevahel, kui ta ajas suu kõrvuni, mõtles ta sireenidele, keda teadis tema: mitte teeseldud läägele Väikesele Merineitsile, vaid tollele, kes loobus keelest ja laulust ja sabast ja kodust surematuse nimel. Kes laulaks karidele mehi tulvil laevu ning jälgiks julmal pilgul sügavikus lõtvujaid. (lk 14) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] a12lj8cuc7gmmx4wm4m1p3vj8usrna8 88611 88610 2022-07-26T15:42:18Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta sõitis liini lõppu, rahade lõppu, pöidlaküüdiga Weeki Wachee veeparki. Kui ta astus seal kabinetti, piidles pargi direktor tema punakuldseid pihani juukseid, tema kumerusi, mis olid nagu Ameerika mäed, ning pomises: ''Jah.'' :Merineitsinduse [[paradoks]]: mida laisem näib merineitsi, seda rängemalt ta rügab. Antoinette naeratas raugelt ning sädeles. Teda müksasid manaatid; tema juukseid näksisid päikeseahvenad. Ent kahekümne kolme kraadine vesi oli jahe, hoovus tugev, õhk kopsudes täpselt mõõdetud, et reguleerida kerkimist või vajumist. Merineitsid ujusid-laskusid teatrisse läbi pika mustendava tunneli; vahetevahel takerdusid juuksed ja naelutasid su skalpipidi paigale. [[Publik]]ut ta ei näinud, kuid tajus klaasi taga nende silmade raskust. Ta küttis nähtamatud pealtvaatajad üles, pani nad uskuma. Aga vahetevahel, kui ta ajas suu kõrvuni, mõtles ta sireenidele, keda teadis tema: mitte teeseldud läägele Väikesele Merineitsile, vaid tollele, kes loobus keelest ja laulust ja sabast ja kodust surematuse nimel. Kes laulaks karidele mehi tulvil laevu ning jälgiks julmal pilgul sügavikus lõtvujaid. (lk 14) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Ettevõtted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] p84db7r5cihi7wugox3hstnq0t0ih6f 0 18764 88613 2022-07-26T15:43:29Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui Gawain tassis trepist üles perekondliku [[kiiktool]]i, päevitas Antoinette palkonil mustade bikiinide ja punase huulepulgavõõba väel. :Mees täitis ukseava: kuus jalga kaheksa tolli, nii karvane, et habe ei eristunud soengust, nii üksildane, et naisterahvad haistsid seda tema kiiluvees, kui ta mööda läks. Teda oli arvatud tobukeseks, ja ometi, kui ta vanemad hukkusid autoavariis, jättes ta kahekümneaastaselt kahekesi seitsmeaastase õega, oli te...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui Gawain tassis trepist üles perekondliku [[kiiktool]]i, päevitas Antoinette palkonil mustade bikiinide ja punase huulepulgavõõba väel. :Mees täitis ukseava: kuus jalga kaheksa tolli, nii karvane, et habe ei eristunud soengust, nii üksildane, et naisterahvad haistsid seda tema kiiluvees, kui ta mööda läks. Teda oli arvatud tobukeseks, ja ometi, kui ta vanemad hukkusid autoavariis, jättes ta kahekümneaastaselt kahekesi seitsmeaastase õega, oli tema ainus, kes taipas perekondliku maa väärtust. Nende sääste kasutas ta sissemaksena, et ehitada [[tehas]] perekonna puhta külma allikavee villimiseks. Floridalaste [[sünniõigus]]t omanikele müütada oli moraali mõttes ehk piiripealne asi, aga ühtlasi ameerikalik rahategemise viis. (lk 15) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ek2qxqm65izkda01h7fgr71cw8bgmc6 0 18765 88614 2022-07-26T15:45:32Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kaugõpingud oli Antoinette juba aastaks unarusse jätnud, eelistades üht telejutlustajat, sellise välimusega, nagu oleks mõni laps nikerdanud vahtplastist [[büst]]i ja [[vesivärvid]]ega üle maalinud. Jutlustaja naisel oli püsiripsmetušš, [[juuksed]] sätitud keerukaks katedraaliks, mida Antoinette jäljendas. Antoinette palus posti teel jumalasõna kuulutavaid [[helikassett|kassette]] ja kuulas basseini ääres [[kassetimängija]]st tohutute kõrva...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kaugõpingud oli Antoinette juba aastaks unarusse jätnud, eelistades üht telejutlustajat, sellise välimusega, nagu oleks mõni laps nikerdanud vahtplastist [[büst]]i ja [[vesivärvid]]ega üle maalinud. Jutlustaja naisel oli püsiripsmetušš, [[juuksed]] sätitud keerukaks katedraaliks, mida Antoinette jäljendas. Antoinette palus posti teel jumalasõna kuulutavaid [[helikassett|kassette]] ja kuulas basseini ääres [[kassetimängija]]st tohutute [[kõrvaklapid|kõrvaklappidega]]. Kirjutas hiljem üüratuid [[tšekk]]e; need põletas Sallie valamus. (lk 18) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ppjjw2pm87r4bmp7m1rgdr6d2op80oe 0 18766 88615 2022-07-26T15:46:06Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kaugõpingud oli Antoinette juba aastaks unarusse jätnud, eelistades üht [[telejutlustaja]]t, sellise välimusega, nagu oleks mõni laps nikerdanud vahtplastist büsti ja vesivärvidega üle maalinud. Jutlustaja naisel oli püsiripsmetušš, juuksed sätitud keerukaks katedraaliks, mida Antoinette jäljendas. Antoinette palus posti teel jumalasõna kuulutavaid kassette ja kuulas basseini ääres kassetimängijast tohutute kõrvaklappidega. Kirjutas hiljem ü...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kaugõpingud oli Antoinette juba aastaks unarusse jätnud, eelistades üht [[telejutlustaja]]t, sellise välimusega, nagu oleks mõni laps nikerdanud vahtplastist büsti ja vesivärvidega üle maalinud. Jutlustaja naisel oli püsiripsmetušš, juuksed sätitud keerukaks katedraaliks, mida Antoinette jäljendas. Antoinette palus posti teel jumalasõna kuulutavaid kassette ja kuulas basseini ääres kassetimängijast tohutute kõrvaklappidega. Kirjutas hiljem üüratuid [[tšekk]]e; need põletas Sallie valamus. "Kullake," sosistas Antoinette Lottole tol ööl. "Me oleme siin, et päästa su [[hing]]. Tead sa, mis juhtub su isa ja tädi taoliste uskmatutega, kui tuleb [[viimne kohtupäev]]?" Ema ei jäänud vastust ootama. Oo, ta oli proovinud näidata Gawainile ja Salliele valgust. Ihkas jagada nendega paradiisi, kuid nemad ainult naeratasid areldi ja taganesid. Ta on sunnitud pojaga pilveistmelt vaatama ja kurvastama, mismoodi teised kaks pereliiget põlevad sügavuses kogu igaviku. Aga Lotto päästab ta ''ilmtingimata''. Ema läitis tiku, asus väreleval summutatud häälel lugema [[Ilmutuseraamat]]ut. Tiku kustumisel süütas ema järgmise ja jätkas lugemist. Lotto jälgis tuld õgimas peenikesi puupirde. Sedamööda, kuidas leek ligines ema sõrmedele, tundsid kuumust ka tema sõrmed, otsekui põletataks tedagi. [Pimedus, pasunad, mereelukad, lohed ja inglid, ratsanikud ja hulksilmsed koletised täidavad ta unesid aastakümneid.] Ta jälgis liikumas ema kauneid huuli, ema silmi, mis olid silmakoobastesse eksinud. Hommikul ärkas ta veendumusega, et teda jälgitakse kõikjal kohtumõistmiseks. Päevad nagu kirikus. Halbu mõtteid mõeldes tegi ta süütut nägu. Esines isegi üksi olles. (lk 18) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] achtck8mtu2vx6knkd4k3ffsfdl7cfi 0 18767 88616 2022-07-26T15:46:53Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Maailm]] avaldas oma olemuse. [[Pimedus]] ähvardas sügavusest. :Kord oli Lotto juhtunud jälgima, kuidas avanes karstikurk ja neelas perekonna vana õuekemmergu. [[Kõiksus]] oligi karstikurk. :Kiirustades mööda liivaradu hikkoripuude vahel, tundis ta ühtaegu õudu selle ees, et maapind murdub ta jalge all ja ta pudeneb pimedusse, ning selle ees, et maa ei murdugi. Vanad naudingud minetasid värvi. Kuueteistkümnejalane [[alligaator]], kelle söötmisek...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Maailm]] avaldas oma olemuse. [[Pimedus]] ähvardas sügavusest. :Kord oli Lotto juhtunud jälgima, kuidas avanes karstikurk ja neelas perekonna vana õuekemmergu. [[Kõiksus]] oligi karstikurk. :Kiirustades mööda liivaradu hikkoripuude vahel, tundis ta ühtaegu õudu selle ees, et maapind murdub ta jalge all ja ta pudeneb pimedusse, ning selle ees, et maa ei murdugi. Vanad naudingud minetasid värvi. Kuueteistkümnejalane [[alligaator]], kelle söötmiseks oli ta jääkapist varastanud terveid külmutatud kanu, oli nüüd tühipaljas sisalik. Villimistehas pelk suur masin. (lk 19) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Geoloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 21ld9nsicu24x9mt72mhb9l1g7ilot7 0 18768 88617 2022-07-26T15:47:46Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Siis, kümnendas klassis, vahetult enne tänupüha, tuli Lotto ühel päeval [[matemaatika]]t õppimast, kui avastas koridoris toaukse kõrval konutava haisva vahakarva Chollie. "Gwennie," ägas Chollie ja kiskus kooku. Lotto tiris ta tuppa. Ta jutustas puterdades: Gwennie oli teinud üledoosi. See oli uskumatu, et Gwennie oli surnud, nii ohtlik ja elust pakatav. Aga see oli tõsi. Õe leidis Chollie. Kes oli ära jooksnud. Kel polnud kedagi peale Lotto. Beež...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Siis, kümnendas klassis, vahetult enne tänupüha, tuli Lotto ühel päeval [[matemaatika]]t õppimast, kui avastas koridoris toaukse kõrval konutava haisva vahakarva Chollie. "Gwennie," ägas Chollie ja kiskus kooku. Lotto tiris ta tuppa. Ta jutustas puterdades: Gwennie oli teinud üledoosi. See oli uskumatu, et Gwennie oli surnud, nii ohtlik ja elust pakatav. Aga see oli tõsi. Õe leidis Chollie. Kes oli ära jooksnud. Kel polnud kedagi peale Lotto. Beežist linoleumpõrandast sai [[ookean]], mis uhtus Lotto sääremarju. Ta istus maha. Kui kärmelt teisenesid asjalood. Minut-kaks tagasi oli ta nooruk, mõtles oma Nintendo-konsoolist, kirus asümptoote ja siinuseid. Nüüd lasus <!--//-->temas [[täiskasvanu]] raskus. (lk 34-35) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 74tx0joqk6ys2mc073spyralbjgef2f 0 18769 88618 2022-07-26T15:48:29Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Juba liimusid huuled, juba kiimeldi, ehkki päike säras alles. Lärm paisus pügala võrra, hääled valjenesid. :"... revolutsiooni künnisel. Ida- ja Lääne-[[Saksamaa taasühinemine]] toob tohutu pettumuse kapitalismileeris." :"[[Helene Cixous]] on seksikas. Ja [[Simone de Beauvoir]]. Ja [[Susan Sontag]]." :"Radikaalsed [[feminist]]id ei saa ''ipso facto'' olla seksikad." :"... inimese eksistentsiaalne seisund on [[üksindus]]." :"[[Küünik]]! Ainult sin...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Juba liimusid huuled, juba kiimeldi, ehkki päike säras alles. Lärm paisus pügala võrra, hääled valjenesid. :"... revolutsiooni künnisel. Ida- ja Lääne-[[Saksamaa taasühinemine]] toob tohutu pettumuse kapitalismileeris." :"[[Helene Cixous]] on seksikas. Ja [[Simone de Beauvoir]]. Ja [[Susan Sontag]]." :"Radikaalsed [[feminist]]id ei saa ''ipso facto'' olla seksikad." :"... inimese eksistentsiaalne seisund on [[üksindus]]." :"[[Küünik]]! Ainult sina oled võimeline rääkima nii keset [[orgia]]t." (lk 49) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] qt5dwil83drogarhsxz394xekuevfc1 88619 88618 2022-07-26T15:48:36Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Seksuaalsus]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Juba liimusid huuled, juba kiimeldi, ehkki päike säras alles. Lärm paisus pügala võrra, hääled valjenesid. :"... revolutsiooni künnisel. Ida- ja Lääne-[[Saksamaa taasühinemine]] toob tohutu pettumuse kapitalismileeris." :"[[Helene Cixous]] on seksikas. Ja [[Simone de Beauvoir]]. Ja [[Susan Sontag]]." :"Radikaalsed [[feminist]]id ei saa ''ipso facto'' olla seksikad." :"... inimese eksistentsiaalne seisund on [[üksindus]]." :"[[Küünik]]! Ainult sina oled võimeline rääkima nii keset [[orgia]]t." (lk 49) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Seksuaalsus]] lypfxoatcrieztdcpjo9o8n69q6d8g4 0 18770 88620 2022-07-26T15:49:19Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Mida tähendab üldse [[edu]]?" küsis Rachel. "Mina arvan, et see tähendab võimalust [[töö]]tada nii palju kui soovid, alal, mis sind sütitab. Ja Lotto on aastaid pidevalt töötanud." :"Kallis oled," ütles Lotto. Õde oli keskkooliõpilane, sama kõhn kui Sallie. Välimuse poolest Satterwhite, tumedapäine, karvane ja viimistlemata; õe sõbrad ei suutnud uskuda tema ja Lotto sugulust. Tema planaarsus oli rabav ainult Lotto meelest. Vennale meenutas t...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Mida tähendab üldse [[edu]]?" küsis Rachel. "Mina arvan, et see tähendab võimalust [[töö]]tada nii palju kui soovid, alal, mis sind sütitab. Ja Lotto on aastaid pidevalt töötanud." :"Kallis oled," ütles Lotto. Õde oli keskkooliõpilane, sama kõhn kui Sallie. Välimuse poolest Satterwhite, tumedapäine, karvane ja viimistlemata; õe sõbrad ei suutnud uskuda tema ja Lotto sugulust. Tema planaarsus oli rabav ainult Lotto meelest. Vennale meenutas tema kitsas nägu Giacometti skulptuure. Ta naeratas haruharva. Lotto tõmbas ta suudluseks lähemale, aimates, kui kõvasti on õde sisimas omadega puntras. :"Edu tähendab [[raha]]," ütles Chollie. "Ullikesed."<!--//--> :"Edu," ütles Sallie, "tähendab eneseleidmist." (lk 68-69) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 3xf3kfiy0dqvwgkna10sgp7eu7uycq7 88621 88620 2022-07-26T15:49:27Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Mida tähendab üldse [[edu]]?" küsis Rachel. "Mina arvan, et see tähendab võimalust [[töö]]tada nii palju kui soovid, alal, mis sind sütitab. Ja Lotto on aastaid pidevalt töötanud." :"Kallis oled," ütles Lotto. Õde oli keskkooliõpilane, sama kõhn kui Sallie. Välimuse poolest Satterwhite, tumedapäine, karvane ja viimistlemata; õe sõbrad ei suutnud uskuda tema ja Lotto sugulust. Tema planaarsus oli rabav ainult Lotto meelest. Vennale meenutas tema kitsas nägu Giacometti skulptuure. Ta naeratas haruharva. Lotto tõmbas ta suudluseks lähemale, aimates, kui kõvasti on õde sisimas omadega puntras. :"Edu tähendab [[raha]]," ütles Chollie. "Ullikesed."<!--//--> :"Edu," ütles Sallie, "tähendab eneseleidmist." (lk 68-69) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ohbwe1xvw651hsdoyzg394eyfgv56yz 0 18771 88622 2022-07-26T15:50:32Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui varjud tihenesid piisavalt, et [[žest]]i peita, näpistas Susannah Nataliet [[tagumik]]ust. Kaks tipsutavat naist muigasid. Diskreetselt oli kokku lepitud, et tulevikus veedavad nad Susannah' pool öö. Natalie teadis ainsana Susannah' uut, [[seebiooper]]i nipsaka kurikaelatütre rolli, teadis ainsana nende vahele kerkivat uute tundmuste merd. "Kui ma oleksin avalikult suur paks lesbi, kustuks mu [[karjäär]] eos," oli Susannah öelnud. Sellised sõnad e...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui varjud tihenesid piisavalt, et [[žest]]i peita, näpistas Susannah Nataliet [[tagumik]]ust. Kaks tipsutavat naist muigasid. Diskreetselt oli kokku lepitud, et tulevikus veedavad nad Susannah' pool öö. Natalie teadis ainsana Susannah' uut, [[seebiooper]]i nipsaka kurikaelatütre rolli, teadis ainsana nende vahele kerkivat uute tundmuste merd. "Kui ma oleksin avalikult suur paks lesbi, kustuks mu [[karjäär]] eos," oli Susannah öelnud. Sellised sõnad ei istunud Nataliele hästi, aga ta hammustas huulde ja laskis Susannah'l lõõmata endas kõik päevad, mis ta seisis oma kurva halli töölaua ääres kaubabörsil, [[pangakonto]] iga sekundiga priskem, kuniks maailm pöörles. (lk 56) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Seksuaalsus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8g4mb0vdit4d8dv3bzgz7147zrmx6yg 0 18772 88623 2022-07-26T15:51:16Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"Mine tea. Võib-olla on ta ajud ära joonud," ütles Luanne. "Teie eelmisel peol kuulsin teda rääkimas, et [[Sting]] on tema [[hingeloom]]." (lk 59) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kzw0j3s7jrr84iajyjodh898c24x9de 88626 88623 2022-07-26T15:51:59Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis neuroteadust. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos [[Harvard]]is, ei tee teda veel lolliks." :"Mine tea. Võib-olla on ta ajud ära joonud," ütles Luanne. "Teie eelmisel peol kuulsin teda rääkimas, et [[Sting]] on tema [[hingeloom]]." (lk 59) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] atm5tjr2xmcqn7d8yntjnpcj8xpu5e6 0 18773 88624 2022-07-26T15:51:35Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"Mine tea. Võib-olla on ta ajud ära joonud," ütles Luanne. "Teie eelmisel peol kuulsin teda rääkimas, et [[Sting]] on tema hingeloom." (lk 59) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sd1hrf3pb3ej3nf2ca74nifepk7oal2 88625 88624 2022-07-26T15:51:41Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Teemad]]; lisatud [[Kategooria:Loomad]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"Mine tea. Võib-olla on ta ajud ära joonud," ütles Luanne. "Teie eelmisel peol kuulsin teda rääkimas, et [[Sting]] on tema hingeloom." (lk 59) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] i8cqj49jp6ghshz26gm02dorjp6uhu2 0 18774 88627 2022-07-26T15:52:35Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"Mine tea. Võib-olla on ta ajud ära joonud," ütles Luanne. "Teie eelmisel peol kuulsin teda rääkimas, et [[Sting]] on tema [[hingeloom]]." :Lotto vilistas üle toa; Arnie — Uskumatu Hulki rollis - tõstis pilgu tüdrukutemerelt, kellele valmistas šokolaadimartiinisid. Ta loivas platsi ja laksas käe Lotto õlale. Oli värvitud roheliseks nagu Cholliegi. Külg külje kõrval mõjus Arnie täispumbatud, Chollie aga lössikslastud rehvina. :Lotto kuulutas Arniele: "Luanne lubas sinuga sängis hullata, kui sa defineerid rahuldavalt [[hermeneutika]]," ning tüüris paari magamistuppa ja sulges ukse. :"Jumal küll," ütles Chollie. "Mina annaksin otsad." :"Aga toast välja pole nad tulnud," ütles Lotto. "On Cupidol varuks palju nõkse: kord pruugib nooli ta, kord jälle lõkse!*" :"Kas jälle [[Shakespeare]]?" küsis Chollie. :"Igavesti," ütles Lotto. (lk 59; *"Palju kära ei millestki", III, 1. Tlk Georg Meri. William Shakespeare. Kogutud teosed, IV köide. Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Vanarooma jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kvbv8mgmmtid8fbqg3pg8w8z4jrsh75 0 18775 88628 2022-07-26T15:53:01Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Luanne asus üle toa seirama Arniet. Rehmas kärsitult "Vait, kullakesed," ütles ta. "Ma luuran praegu." Mathilde taganes ohates. :"Oot-oot. Keda? Ah Arniet," ütles Chollie kiusakalt. Kas pettumusest? "Ole n'd ikka. Ta on ju juhmard." :"Loll nagu lauajalg," ütles Luanne. "Selles mõte ongi." :"Arnie või?" küsis Lotto. "Arnie õppis ülikoolis [[neuroteadus]]t. Ta pole sugugi rumal. See, et ta ei käinud sinuga koos Harvardis, ei tee teda veel lolliks." :"Mine tea. Võib-olla on ta ajud ära joonud," ütles Luanne. "Teie eelmisel peol kuulsin teda rääkimas, et [[Sting]] on tema [[hingeloom]]." :Lotto vilistas üle toa; Arnie — Uskumatu Hulki rollis - tõstis pilgu tüdrukutemerelt, kellele valmistas šokolaadimartiinisid. Ta loivas platsi ja laksas käe Lotto õlale. Oli värvitud roheliseks nagu Cholliegi. Külg külje kõrval mõjus Arnie täispumbatud, Chollie aga lössikslastud rehvina. :Lotto kuulutas Arniele: "Luanne lubas sinuga sängis hullata, kui sa defineerid rahuldavalt hermeneutika," ning tüüris paari magamistuppa ja sulges ukse. :"Jumal küll," ütles Chollie. "Mina annaksin otsad." :"Aga toast välja pole nad tulnud," ütles Lotto. "On [[Cupido]]l varuks palju nõkse: kord pruugib nooli ta, kord jälle lõkse!*" :"Kas jälle [[Shakespeare]]?" küsis Chollie. :"Igavesti," ütles Lotto. (lk 59; *"Palju kära ei millestki", III, 1. Tlk Georg Meri. William Shakespeare. Kogutud teosed, IV köide. Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 3lhmmulyh6weq17kuab1tw82chvdlee 0 18776 88629 2022-07-26T15:54:10Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mathilde polnud kunagi kalk, kuid passiiv-agressiivsus oli naisel veres. Kui [[restoran]]is ei maitsenud toit, ei puudutanud naine seda, hoidis silmad maas ega iitsatanud, kuni Lotto oli sunnitud kelnerile ütlema, et roog on liiga soolane või alaküpsenud, semu, ja kas me saaksime palun midagi muud, aitäh. Kord manööverdas naine nad [[Martha's Vineyard]]i pulma, seistes terve õhtu pruudi — teeneka [[Broadway]] näitlejanna - läheduses leebe sõnatu na...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mathilde polnud kunagi kalk, kuid passiiv-agressiivsus oli naisel veres. Kui [[restoran]]is ei maitsenud toit, ei puudutanud naine seda, hoidis silmad maas ega iitsatanud, kuni Lotto oli sunnitud kelnerile ütlema, et roog on liiga soolane või alaküpsenud, semu, ja kas me saaksime palun midagi muud, aitäh. Kord manööverdas naine nad [[Martha's Vineyard]]i pulma, seistes terve õhtu pruudi — teeneka [[Broadway]] näitlejanna - läheduses leebe sõnatu naeratusega, kuni pruut esitas neile spontaanse [[kutse]]. Nad käisidki ära, keerutasid tantsu; ja üks produtsent helistas sarmikale Lottole seoses "Minu veetleva leedi" uuslavastusega; ning kuigi Lottot ei võetud rolli, sest tema hääl jättis soovida, saatsid nad näitlejannale igati kena komplekti odavmüügist ostetud vanaaegseid hõbedasi greibilusikaid, mille poleerisid enne üle, et need paistaksid kallid. :Lotto ette kerkis nägemus, nagu oleks tema sõrmede, laugude, varvaste, suulihaste külge kinnitatud sada säravat [[niit]]i. Kõik niidid viisid Mathilde nimetissõrmeni, mida naine võngutas filigraanselt tema tantsitamiseks. (lk 60) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 1a74vuw62hj0qdjiz81i0cgq98ephb9 0 18777 88630 2022-07-26T15:54:27Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mathilde polnud kunagi kalk, kuid [[passiiv-agressiivsus]] oli naisel veres. Kui restoranis ei maitsenud toit, ei puudutanud naine seda, hoidis silmad maas ega iitsatanud, kuni Lotto oli sunnitud kelnerile ütlema, et roog on liiga soolane või alaküpsenud, semu, ja kas me saaksime palun midagi muud, aitäh. Kord manööverdas naine nad [[Martha's Vineyard]]i pulma, seistes terve õhtu pruudi — teeneka [[Broadway]] näitlejanna - läheduses leebe sõnatu na...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mathilde polnud kunagi kalk, kuid [[passiiv-agressiivsus]] oli naisel veres. Kui restoranis ei maitsenud toit, ei puudutanud naine seda, hoidis silmad maas ega iitsatanud, kuni Lotto oli sunnitud kelnerile ütlema, et roog on liiga soolane või alaküpsenud, semu, ja kas me saaksime palun midagi muud, aitäh. Kord manööverdas naine nad [[Martha's Vineyard]]i pulma, seistes terve õhtu pruudi — teeneka [[Broadway]] näitlejanna - läheduses leebe sõnatu naeratusega, kuni pruut esitas neile spontaanse [[kutse]]. Nad käisidki ära, keerutasid tantsu; ja üks produtsent helistas sarmikale Lottole seoses "Minu veetleva leedi" uuslavastusega; ning kuigi Lottot ei võetud rolli, sest tema hääl jättis soovida, saatsid nad näitlejannale igati kena komplekti odavmüügist ostetud vanaaegseid hõbedasi greibilusikaid, mille poleerisid enne üle, et need paistaksid kallid. :Lotto ette kerkis nägemus, nagu oleks tema sõrmede, laugude, varvaste, suulihaste külge kinnitatud sada säravat [[niit]]i. Kõik niidid viisid Mathilde nimetissõrmeni, mida naine võngutas filigraanselt tema tantsitamiseks. (lk 60) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Mänguasjad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] dpwg09wer77pp2qk9h5anz7087iyaxk 0 18778 88631 2022-07-26T15:55:24Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Ahah," ütles Mathilde. Ja lisas äkki: "Mina tulen galeriist tulema." Kohkuvat näisid mõlemad. :"Okei," ütles Chollie. "Kes toetab [[geenius]]t?" :"Ma sain teise töö. Mind palgati mingisse interneti idufirmasse. [[Tutvumissait]]. Alustan nädala pärast. Ma pole veel kellelegi rääkinud, ei Luanne'ile ega Arielile ega Lottole. Lihtsalt. Ma vajasin vaheldust. Arvasin, et mu [[tulevik]] on kunstimaailmas. Aga ei ole." :"On see internetis?" :"[[Internet]]...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ahah," ütles Mathilde. Ja lisas äkki: "Mina tulen galeriist tulema." Kohkuvat näisid mõlemad. :"Okei," ütles Chollie. "Kes toetab [[geenius]]t?" :"Ma sain teise töö. Mind palgati mingisse interneti idufirmasse. [[Tutvumissait]]. Alustan nädala pärast. Ma pole veel kellelegi rääkinud, ei Luanne'ile ega Arielile ega Lottole. Lihtsalt. Ma vajasin vaheldust. Arvasin, et mu [[tulevik]] on kunstimaailmas. Aga ei ole." :"On see internetis?" :"[[Internet]]is," ütles Mathilde, "eksisteerivad meie kõikide tulevikud." Nad muhelesid kahekesi jookide kohal. (lk 61) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Ettevõtted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sffrvowbge4qy2q4uvybiix24rgcpzo 0 18779 88632 2022-07-26T15:55:33Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Ahah," ütles Mathilde. Ja lisas äkki: "Mina tulen galeriist tulema." Kohkuvat näisid mõlemad. :"Okei," ütles Chollie. "Kes toetab geeniust?" :"Ma sain teise töö. Mind palgati mingisse interneti [[idufirma]]sse. Tutvumissait. Alustan nädala pärast. Ma pole veel kellelegi rääkinud, ei Luanne'ile ega Arielile ega Lottole. Lihtsalt. Ma vajasin vaheldust. Arvasin, et mu [[tulevik]] on kunstimaailmas. Aga ei ole." :"On see internetis?" :"[[Internet]]is,"...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ahah," ütles Mathilde. Ja lisas äkki: "Mina tulen galeriist tulema." Kohkuvat näisid mõlemad. :"Okei," ütles Chollie. "Kes toetab geeniust?" :"Ma sain teise töö. Mind palgati mingisse interneti [[idufirma]]sse. Tutvumissait. Alustan nädala pärast. Ma pole veel kellelegi rääkinud, ei Luanne'ile ega Arielile ega Lottole. Lihtsalt. Ma vajasin vaheldust. Arvasin, et mu [[tulevik]] on kunstimaailmas. Aga ei ole." :"On see internetis?" :"[[Internet]]is," ütles Mathilde, "eksisteerivad meie kõikide tulevikud." Nad muhelesid kahekesi jookide kohal. (lk 61) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Internet]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0pgpqrxysddhovwch93vn18ivcgtkwo 0 18780 88633 2022-07-26T15:56:11Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Miks sa just minule räägid?" küsis Chollie veidi aega hiljem. "See tähendab, pihtimiseks olen ma üsna pentsik valik. Või mis?" :"Ei tea," ütles Mathilde. "Ma ei suuda otsustada, oled sa hea- või pahatahtlik. Aga mul on tunne, et võiksin sulle siinsamas avaldada oma [[saladus]]ed ja sa ei lobiseks neid edasi, vaid ootaksid nükke tarvis soodsaimat hetke." :Chollie tardus liikumatuks, valvsaks. "Avalda mulle oma saladused," ütles ta. :"Ära mitte lood...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Miks sa just minule räägid?" küsis Chollie veidi aega hiljem. "See tähendab, pihtimiseks olen ma üsna pentsik valik. Või mis?" :"Ei tea," ütles Mathilde. "Ma ei suuda otsustada, oled sa hea- või pahatahtlik. Aga mul on tunne, et võiksin sulle siinsamas avaldada oma [[saladus]]ed ja sa ei lobiseks neid edasi, vaid ootaksid nükke tarvis soodsaimat hetke." :Chollie tardus liikumatuks, valvsaks. "Avalda mulle oma saladused," ütles ta. :"Ära mitte loodagi," ütles Mathilde. (lk 61) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5noth8c3ci3cxnzg8od4fdhx90cqsu6 0 18781 88634 2022-07-26T15:56:39Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Lotto:] "[[Jõulud|Jõulupühi]] ei veedeta üksi." :"Emmeke veedab," ütles Rachel. "Emmeke on üksipäini rõskes rannamajakeses, vaatleb binokliga vaalu." :"Lori. Sinu emal oli valida ja ta valis agorafoobia, selle asemel et tähistada lihaste lastega Kristuse sünnipäeva. Kusjuures ma tean, et <!--//-->see on haigus. Ma elan sellega koos iga pärglima päev. Mitte ei taipa, miks ma ostan talle igal aastal pileti. Tänavu pakkis ta kohvrigi. Riietus pidul...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Lotto:] "[[Jõulud|Jõulupühi]] ei veedeta üksi." :"Emmeke veedab," ütles Rachel. "Emmeke on üksipäini rõskes rannamajakeses, vaatleb binokliga vaalu." :"Lori. Sinu emal oli valida ja ta valis agorafoobia, selle asemel et tähistada lihaste lastega Kristuse sünnipäeva. Kusjuures ma tean, et <!--//-->see on haigus. Ma elan sellega koos iga pärglima päev. Mitte ei taipa, miks ma ostan talle igal aastal pileti. Tänavu pakkis ta kohvrigi. Riietus pidulikult, lõhnastas end. Aga istus siis diivanile. Otsustas pigem korrastada fotosid varuvannitoa kastides. Ta on täiskasvanud naine, kes langetas valiku. Me ei tohi lasta tal rikkuda tuju," ütles Sallie, ent kriipsuks pigistatud huuled lükkasid nood sõnad ümber. Lotto tundis kergendusesööstu. Tädi tänase tema kallal tänitamise, nokkimise ja torkimise tingisid hoopis süümepiinad. (lk 69-70) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 477uvp0ziqa4ns0lbuqkmojpf8plwwx 0 18782 88635 2022-07-26T15:57:32Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mathilde asetas kolksuga lauale pudeli punaveini. "Kuulake mind. Antoinette pole tõstnud sellesse korterisse jalgagi. Pole minuga iial kohtunud. Ta valis vihastamise ja vihapidamise. Tema valikuid kahetseda ei ole meie asi." Lotto nägi, et naise käed värisevad: [[raev]]ust, taipas ta. Lotto armastas haruldasi puhkusid, kui naise vagurus osutus õhukeseks, kui pealispinna all paljastus keemistemperatuur. Tõsi mis tõsi, perverssem osake temast oleks tahtnu...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mathilde asetas kolksuga lauale pudeli punaveini. "Kuulake mind. Antoinette pole tõstnud sellesse korterisse jalgagi. Pole minuga iial kohtunud. Ta valis vihastamise ja vihapidamise. Tema valikuid kahetseda ei ole meie asi." Lotto nägi, et naise käed värisevad: [[raev]]ust, taipas ta. Lotto armastas haruldasi puhkusid, kui naise vagurus osutus õhukeseks, kui pealispinna all paljastus keemistemperatuur. Tõsi mis tõsi, perverssem osake temast oleks tahtnud lukustada Mathilde ja ema kuhugi tuppa küünte ja hammastega kisklema. Aga ta ei teeks Mathildele nii; naine oli sootuks liiga magus, et viibida tema ema seltskonnas kas või minuti ilma sandistumata. Mathilde kustutas lühtri, nõnda jäi tuba valitsema tulede ja klaasist jääpurikatega [[jõulupuu]] ning Lotto tõmbas abikaasa endale sülle. :"Hinga," ütles ta mahedalt naise juustesse. Rachel pilgutas pühadepuu helgis silmi. (lk 70) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] s569o697gbp9igk2x23qfs8qawg7unj 0 18783 88636 2022-07-26T15:58:13Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Ma ei teagi kohe," ütles Susannah parajasti tasa. "Mulle täitsa meeldib üksinda elada." Tema etendas tänini seebikas teismelist. Teismeliseks jäetakse ta [[tegelaskuju]] surmani, edasi hakkab ta mängima emasid ja abikaasasid. Naiskaraktereid määratlevad lugudes alati nende suhted. :"Mind kurvastab üksi magamine," ütles Danica. "Kui ostaks õige seksinuku, et oleks hommikul seltsim ärgata." :"Semmi mõne [[modell]]iga. Sama teeb välja," ütles Chol...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ma ei teagi kohe," ütles Susannah parajasti tasa. "Mulle täitsa meeldib üksinda elada." Tema etendas tänini seebikas teismelist. Teismeliseks jäetakse ta [[tegelaskuju]] surmani, edasi hakkab ta mängima emasid ja abikaasasid. Naiskaraktereid määratlevad lugudes alati nende suhted. :"Mind kurvastab üksi magamine," ütles Danica. "Kui ostaks õige seksinuku, et oleks hommikul seltsim ärgata." :"Semmi mõne [[modell]]iga. Sama teeb välja," ütles Chollie. :"Peletis oled, Chollie," hoidis Danica naeru tagasi. :"Faa-faa," ütles Chollie. "Laula aga laula. Tõtt teame mõlemad." (lk 74) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Seksuaalsus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] dnb9sk1mlldt7beqf8lks2iwdnplnn2 88637 88636 2022-07-26T15:58:19Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mänguasjad]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ma ei teagi kohe," ütles Susannah parajasti tasa. "Mulle täitsa meeldib üksinda elada." Tema etendas tänini seebikas teismelist. Teismeliseks jäetakse ta [[tegelaskuju]] surmani, edasi hakkab ta mängima emasid ja abikaasasid. Naiskaraktereid määratlevad lugudes alati nende suhted. :"Mind kurvastab üksi magamine," ütles Danica. "Kui ostaks õige seksinuku, et oleks hommikul seltsim ärgata." :"Semmi mõne [[modell]]iga. Sama teeb välja," ütles Chollie. :"Peletis oled, Chollie," hoidis Danica naeru tagasi. :"Faa-faa," ütles Chollie. "Laula aga laula. Tõtt teame mõlemad." (lk 74) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Seksuaalsus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Mänguasjad]] 9h01e53x7vby12d504sswjwy20foj5y 0 18784 88638 2022-07-26T15:59:22Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Tegelane]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tegelane]] d84grj1sakpggdcfmbynm2fyaoimfh0 0 18785 88640 2022-07-26T15:59:44Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Seebiooper]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Seebiooper]] dakhx90cn02vawrt9ruixq1pyt2ad59 0 18786 88641 2022-07-26T16:00:25Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Terve aja," ütles naine, "oli see peidus kõikide silme all. Sinu tõeline anne." :Naine istus talle kaksiratsa otsa, pusis teksad ta puusadelt. :"Mu tõeline anne," kordas tema pikkamisi. "Oli peidus." :"Sinu [[geniaalsus]]. Sinu uus elu," ütles naine. "Sa oled sündinud näitekirjanik, mu arm. Olgu tänatud jumal või kurat, aga me nuputasime selle välja." (lk 80) * Ent parasjagu ütles tema naine: "No terekest, söör Lancelot, olete teie vast tragi. To...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Terve aja," ütles naine, "oli see peidus kõikide silme all. Sinu tõeline anne." :Naine istus talle kaksiratsa otsa, pusis teksad ta puusadelt. :"Mu tõeline anne," kordas tema pikkamisi. "Oli peidus." :"Sinu [[geniaalsus]]. Sinu uus elu," ütles naine. "Sa oled sündinud näitekirjanik, mu arm. Olgu tänatud jumal või kurat, aga me nuputasime selle välja." (lk 80) * Ent parasjagu ütles tema naine: "No terekest, söör Lancelot, olete teie vast tragi. Tooge oma piik tandrile." Ja milline kaunis viis päriselt virguda, ratsur-abikaasa sosistamas tema värskelt rüütliks ülendatud tillile, soe hingeõhk rääkimas talle, et ta on — kes õieti? [[Geenius]]. Oma kontides teadis Lotto seda ammugi. Teadis sestsaadik, kui ta oli poisipõnn, kelle [[deklameerimine]] toolil ajas täiskasvanud mehed näost roosaks ja vesistama. Aga kui kena on selline kinnitus, ja veel sedasi vormistatuna. Kuldse lae ja kuldse naise all. Heakene küll siis. Ta hakkab näitekirjanikuks. (lk 80) * Ta jälgis, mismoodi too Lotto, kelleks ta oli end arvanud, tõusis jumestatuna ja keskaegses rõivastuses ning lõõtsutas, vammus higine, kuna publiku püstiovatsioonid andsid väljenduse tema sisimale möirgele. Kehatu [[kummitus]] läks liialdatud [[kummardus]]ega, huljus läbi suletud korteriukse igaveseks minema. :Järele oleks pidanud jääma [[olematus]]. Kuid mingisugune Lotto säilis ometi. Üks eraldiseisev, uudne tema, abikaasa all, kelle nägu libises üles mööda ta kõhtu, kes lükkas kõrvale tangapüksikeste paela, mähkudes ta ümber. Tema sõrmed vedasid lahti naise kitli, paljastasid rindade tibulinnud, naise kallakil lõug sihtis nende kehade ähmast peegeldust ülal. Naine ütles: "Oh jumal," poksis rusikatega ta rinnakorvi, ütles: "Nüüd oled sa Lancelot. Mitte enam Lotto. Lotto on lapsenimi, sina aga pole laps. Sa oled Lancelot Satterwhite, kuradima geniaalne näitekirjanik. Me saavutame selle."<!--//--> :Juhul kui see tähendab, et tema naine naeratab talle blondide ripsmete tagant jälle, tema naine, kes kappas temaga praegu nagu ratsavõistluste medalist, suudab ta muutuda. Suudab täita naise soovi. Nurjunud näitlejat pole enam. On potentsiaalne näitekirjanik. Temas kerkis tunne, justkui avastanuks ta akna valguseta konkus, kuhu oli lukustatud. Ehkki iselaadi kaotusvalu püsis. Selle tõrjumiseks sulges ta silmad, et liikuda pimesi suunas, mida esialgu oskas näha selgelt vaid Mathilde. (lk 80-81) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hf2vys7w5r2wtroxm3dupqqqhe1v8c6 88642 88641 2022-07-26T16:00:32Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Terve aja," ütles naine, "oli see peidus kõikide silme all. Sinu tõeline anne." :Naine istus talle kaksiratsa otsa, pusis teksad ta puusadelt. :"Mu tõeline anne," kordas tema pikkamisi. "Oli peidus." :"Sinu [[geniaalsus]]. Sinu uus elu," ütles naine. "Sa oled sündinud näitekirjanik, mu arm. Olgu tänatud jumal või kurat, aga me nuputasime selle välja." (lk 80) * Ent parasjagu ütles tema naine: "No terekest, söör Lancelot, olete teie vast tragi. Tooge oma piik tandrile." Ja milline kaunis viis päriselt virguda, ratsur-abikaasa sosistamas tema värskelt rüütliks ülendatud tillile, soe hingeõhk rääkimas talle, et ta on — kes õieti? [[Geenius]]. Oma kontides teadis Lotto seda ammugi. Teadis sestsaadik, kui ta oli poisipõnn, kelle [[deklameerimine]] toolil ajas täiskasvanud mehed näost roosaks ja vesistama. Aga kui kena on selline kinnitus, ja veel sedasi vormistatuna. Kuldse lae ja kuldse naise all. Heakene küll siis. Ta hakkab näitekirjanikuks. (lk 80) * Ta jälgis, mismoodi too Lotto, kelleks ta oli end arvanud, tõusis jumestatuna ja keskaegses rõivastuses ning lõõtsutas, vammus higine, kuna publiku püstiovatsioonid andsid väljenduse tema sisimale möirgele. Kehatu [[kummitus]] läks liialdatud [[kummardus]]ega, huljus läbi suletud korteriukse igaveseks minema. :Järele oleks pidanud jääma [[olematus]]. Kuid mingisugune Lotto säilis ometi. Üks eraldiseisev, uudne tema, abikaasa all, kelle nägu libises üles mööda ta kõhtu, kes lükkas kõrvale tangapüksikeste paela, mähkudes ta ümber. Tema sõrmed vedasid lahti naise kitli, paljastasid rindade tibulinnud, naise kallakil lõug sihtis nende kehade ähmast peegeldust ülal. Naine ütles: "Oh jumal," poksis rusikatega ta rinnakorvi, ütles: "Nüüd oled sa Lancelot. Mitte enam Lotto. Lotto on lapsenimi, sina aga pole laps. Sa oled Lancelot Satterwhite, kuradima geniaalne näitekirjanik. Me saavutame selle."<!--//--> :Juhul kui see tähendab, et tema naine naeratab talle blondide ripsmete tagant jälle, tema naine, kes kappas temaga praegu nagu ratsavõistluste medalist, suudab ta muutuda. Suudab täita naise soovi. Nurjunud näitlejat pole enam. On potentsiaalne näitekirjanik. Temas kerkis tunne, justkui avastanuks ta akna valguseta konkus, kuhu oli lukustatud. Ehkki iselaadi kaotusvalu püsis. Selle tõrjumiseks sulges ta silmad, et liikuda pimesi suunas, mida esialgu oskas näha selgelt vaid Mathilde. (lk 80-81) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] m70mkrin400yph2d33jrdqqt3mhy2gt 88657 88642 2022-07-26T16:10:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Oma esialgses, arenemata ja pimesi kobavas olekus tekib näitemäng muidugi väljaspool teatrit, auahne [[kirjanik]]u kirjutuslaual; teatrisse satub ta esmakordselt siis, kui [[autor]] arvab, et tükk on valmis. Muidugi üsna pea (umbes poole [[aasta]] pärast või sedasi) selgub, et ei ole valmis; sest kõige paremal juhul rändab tükk tagasi autori kätte koos ettepanekuga, et autor seda kärbiks ja peale muu viimase vaatuse ümber teeks. Salapärastel põhjustel on just viimane vaatus alati see, mis tuleb ümber teha, täpipealt samuti, nagu on viimane vaatus alati see, mis laval kindlasti ära vajub ja millest [[kriitika]] leiab harukordse üksmeelega üles kõik tüki nõrkused. Tuleb imeks panna, et draamakirjanikud jäävad säärasest kurvast [[kogemus]]est hoolimata jonnakalt seisukohale, nagu peaks nende tükil ülepea mingi viimane vaatus olema. (lk 7) * Lava sügavuses klähvib [[inspitsient]] atavistlikus [[viha]]hoos rekvisiitori kallal. Viimaks on lavastaja [[hääl]]e ära karjunud ega saa [[sõna]]gi [[suu]]st, laval aga komberdab hinge vaakudes vaeseomaks klohmitud tekst. :Härra autor kössitab parteris nagu hunnik õnnetust. Olukord on lootusetu ja miski asi ei aita, sest ülehomme on peaproov. (lk 21) * [[Kunstnik]] loeb tüki läbi, hoolimata selle keele- ja [[stiil]]i-ilust; ta vaatab ainult, kus peavad [[uks]]ed olema ja milliseid segavaid [[mööbel|mööblitükke]] nõuab autor, et pärast nõupidamist lavastajaga kõik teisiti teha. Jahmunud autor kuulutab seepeale, et just nii ja mitte teisiti ta asja kujutleski. Teatrile on nimelt väga omane, et asjad üldse kukuvad välja hoopis teisiti, kui neid esialgu ette nähakse. (lk 39) ** [[Karel Čapek]], "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud J. Čapek, 1981, [[LR]] nr 45/46 * "Terve aja," ütles naine, "oli see peidus kõikide silme all. Sinu tõeline anne." :Naine istus talle kaksiratsa otsa, pusis teksad ta puusadelt. :"Mu tõeline anne," kordas tema pikkamisi. "Oli peidus." :"Sinu [[geniaalsus]]. Sinu uus elu," ütles naine. "Sa oled sündinud näitekirjanik, mu arm. Olgu tänatud jumal või kurat, aga me nuputasime selle välja." (lk 80) * Ent parasjagu ütles tema naine: "No terekest, söör Lancelot, olete teie vast tragi. Tooge oma piik tandrile." Ja milline kaunis viis päriselt virguda, ratsur-abikaasa sosistamas tema värskelt rüütliks ülendatud tillile, soe hingeõhk rääkimas talle, et ta on — kes õieti? [[Geenius]]. Oma kontides teadis Lotto seda ammugi. Teadis sestsaadik, kui ta oli poisipõnn, kelle [[deklameerimine]] toolil ajas täiskasvanud mehed näost roosaks ja vesistama. Aga kui kena on selline kinnitus, ja veel sedasi vormistatuna. Kuldse lae ja kuldse naise all. Heakene küll siis. Ta hakkab näitekirjanikuks. (lk 80) * Ta jälgis, mismoodi too Lotto, kelleks ta oli end arvanud, tõusis jumestatuna ja keskaegses rõivastuses ning lõõtsutas, vammus higine, kuna publiku püstiovatsioonid andsid väljenduse tema sisimale möirgele. Kehatu [[kummitus]] läks liialdatud [[kummardus]]ega, huljus läbi suletud korteriukse igaveseks minema. :Järele oleks pidanud jääma [[olematus]]. Kuid mingisugune Lotto säilis ometi. Üks eraldiseisev, uudne tema, abikaasa all, kelle nägu libises üles mööda ta kõhtu, kes lükkas kõrvale tangapüksikeste paela, mähkudes ta ümber. Tema sõrmed vedasid lahti naise kitli, paljastasid rindade tibulinnud, naise kallakil lõug sihtis nende kehade ähmast peegeldust ülal. Naine ütles: "Oh jumal," poksis rusikatega ta rinnakorvi, ütles: "Nüüd oled sa Lancelot. Mitte enam Lotto. Lotto on lapsenimi, sina aga pole laps. Sa oled Lancelot Satterwhite, kuradima geniaalne näitekirjanik. Me saavutame selle."<!--//--> :Juhul kui see tähendab, et tema naine naeratab talle blondide ripsmete tagant jälle, tema naine, kes kappas temaga praegu nagu ratsavõistluste medalist, suudab ta muutuda. Suudab täita naise soovi. Nurjunud näitlejat pole enam. On potentsiaalne näitekirjanik. Temas kerkis tunne, justkui avastanuks ta akna valguseta konkus, kuhu oli lukustatud. Ehkki iselaadi kaotusvalu püsis. Selle tõrjumiseks sulges ta silmad, et liikuda pimesi suunas, mida esialgu oskas näha selgelt vaid Mathilde. (lk 80-81) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9pinn0q1izokui5pf5qldn9z2qg7rmc 88662 88657 2022-07-26T16:12:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Oma esialgses, arenemata ja pimesi kobavas olekus tekib [[näidend|näitemäng]] muidugi väljaspool [[teater|teatrit]], auahne [[kirjanik]]u kirjutuslaual; teatrisse satub ta esmakordselt siis, kui [[autor]] arvab, et tükk on valmis. Muidugi üsna pea (umbes poole [[aasta]] pärast või sedasi) selgub, et ei ole valmis; sest kõige paremal juhul rändab tükk tagasi autori kätte koos [[ettepanek]]uga, et autor seda kärbiks ja peale muu viimase vaatuse ümber teeks. Salapärastel põhjustel on just viimane vaatus alati see, mis tuleb ümber teha, täpipealt samuti, nagu on viimane vaatus alati see, mis laval kindlasti ära vajub ja millest [[kriitika]] leiab harukordse üksmeelega üles kõik tüki [[nõrkus]]ed. Tuleb imeks panna, et draamakirjanikud jäävad säärasest kurvast [[kogemus]]est hoolimata jonnakalt seisukohale, nagu peaks nende tükil ülepea mingi viimane vaatus olema. (lk 7) * Lava sügavuses klähvib [[inspitsient]] atavistlikus [[viha]]hoos rekvisiitori kallal. Viimaks on lavastaja [[hääl]]e ära karjunud ega saa [[sõna]]gi [[suu]]st, laval aga komberdab hinge vaakudes vaeseomaks klohmitud [[tekst]]. :Härra autor kössitab parteris nagu hunnik õnnetust. Olukord on lootusetu ja miski asi ei aita, sest ülehomme on peaproov. (lk 21) * [[Kunstnik]] loeb tüki läbi, hoolimata selle keele- ja [[stiil]]i-ilust; ta vaatab ainult, kus peavad [[uks]]ed olema ja milliseid segavaid [[mööbel|mööblitükke]] nõuab autor, et pärast nõupidamist lavastajaga kõik teisiti teha. Jahmunud autor kuulutab seepeale, et just nii ja mitte teisiti ta asja kujutleski. Teatrile on nimelt väga omane, et asjad üldse kukuvad välja hoopis teisiti, kui neid esialgu ette nähakse. (lk 39) ** [[Karel Čapek]], "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud J. Čapek, 1981, [[LR]] nr 45/46 * "Terve aja," ütles naine, "oli see peidus kõikide silme all. Sinu tõeline anne." :Naine istus talle kaksiratsa otsa, pusis teksad ta puusadelt. :"Mu tõeline anne," kordas tema pikkamisi. "Oli peidus." :"Sinu [[geniaalsus]]. Sinu uus elu," ütles naine. "Sa oled sündinud näitekirjanik, mu arm. Olgu tänatud jumal või kurat, aga me nuputasime selle välja." (lk 80) * Ent parasjagu ütles tema naine: "No terekest, söör Lancelot, olete teie vast tragi. Tooge oma piik tandrile." Ja milline kaunis viis päriselt virguda, ratsur-abikaasa sosistamas tema värskelt rüütliks ülendatud tillile, soe hingeõhk rääkimas talle, et ta on — kes õieti? [[Geenius]]. Oma kontides teadis Lotto seda ammugi. Teadis sestsaadik, kui ta oli poisipõnn, kelle [[deklameerimine]] toolil ajas täiskasvanud mehed näost roosaks ja vesistama. Aga kui kena on selline kinnitus, ja veel sedasi vormistatuna. Kuldse lae ja kuldse naise all. Heakene küll siis. Ta hakkab näitekirjanikuks. (lk 80) * Ta jälgis, mismoodi too Lotto, kelleks ta oli end arvanud, tõusis jumestatuna ja keskaegses rõivastuses ning lõõtsutas, vammus higine, kuna publiku püstiovatsioonid andsid väljenduse tema sisimale möirgele. Kehatu [[kummitus]] läks liialdatud [[kummardus]]ega, huljus läbi suletud korteriukse igaveseks minema. :Järele oleks pidanud jääma [[olematus]]. Kuid mingisugune Lotto säilis ometi. Üks eraldiseisev, uudne tema, abikaasa all, kelle nägu libises üles mööda ta kõhtu, kes lükkas kõrvale tangapüksikeste paela, mähkudes ta ümber. Tema sõrmed vedasid lahti naise kitli, paljastasid rindade tibulinnud, naise kallakil lõug sihtis nende kehade ähmast peegeldust ülal. Naine ütles: "Oh jumal," poksis rusikatega ta rinnakorvi, ütles: "Nüüd oled sa Lancelot. Mitte enam Lotto. Lotto on lapsenimi, sina aga pole laps. Sa oled Lancelot Satterwhite, kuradima geniaalne näitekirjanik. Me saavutame selle."<!--//--> :Juhul kui see tähendab, et tema naine naeratab talle blondide ripsmete tagant jälle, tema naine, kes kappas temaga praegu nagu ratsavõistluste medalist, suudab ta muutuda. Suudab täita naise soovi. Nurjunud näitlejat pole enam. On potentsiaalne näitekirjanik. Temas kerkis tunne, justkui avastanuks ta akna valguseta konkus, kuhu oli lukustatud. Ehkki iselaadi kaotusvalu püsis. Selle tõrjumiseks sulges ta silmad, et liikuda pimesi suunas, mida esialgu oskas näha selgelt vaid Mathilde. (lk 80-81) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 4vt8ig4v3n8fatfue10a6gae8cb0fh8 0 18787 88643 2022-07-26T16:01:14Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Kas sõjaloo pealkiri on "Kirgastus"?" küsis [[produtsent]]. :"Mind akrediteeriti [[Afganistan]]i merejalaväekorpuse juurde," ütles Lotto. "Kaks nädalat kartsin ma iga hetk [[surm]]a. Ja kuna ma ei <!--//-->surnud, tundsin [[õnnistus]]t igas hetkes. Kuigi hülgasin religiooni juba lapsena. Usu või ära usu, see [[pealkiri]] on kohane." (lk 90-91) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Psühholoogia]]...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Kas sõjaloo pealkiri on "Kirgastus"?" küsis [[produtsent]]. :"Mind akrediteeriti [[Afganistan]]i merejalaväekorpuse juurde," ütles Lotto. "Kaks nädalat kartsin ma iga hetk [[surm]]a. Ja kuna ma ei <!--//-->surnud, tundsin [[õnnistus]]t igas hetkes. Kuigi hülgasin religiooni juba lapsena. Usu või ära usu, see [[pealkiri]] on kohane." (lk 90-91) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 119 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9aj40sxvnfm3psrotule9c7wobxric9 88645 88643 2022-07-26T16:02:21Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Kas sõjaloo pealkiri on "Kirgastus"?" küsis [[produtsent]]. :"Mind akrediteeriti [[Afganistan]]i merejalaväekorpuse juurde," ütles Lotto. "Kaks nädalat kartsin ma iga hetk [[surm]]a. Ja kuna ma ei <!--//-->surnud, tundsin [[õnnistus]]t igas hetkes. Kuigi hülgasin religiooni juba lapsena. Usu või ära usu, see [[pealkiri]] on kohane." (lk 90-91) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kzxgqcze9q3vsrsecupzt5uyve7d6f4 0 18788 88644 2022-07-26T16:02:07Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Kui aus olla," tunnistas tema, "peitis mu [[naeratus]] [[tüütus]]t."· :Naine pöördus kissis silmi. Kukutas õlgadelt [[kleit|kleidi]], mis valgus põrandale. Oli kleidi all alasti. "Ennäe, mida mina peitsin," ütles naine. :"Enam ei ole tüütu," ütles tema. :"Tüüta mind, kallis," ütles temake. "Oma tüüaka tüükaga." :"Nagu tüügassiga," ütles tema. Ent temakese meelehärmiks oli ta rohkem nagu loiuvõitu põrsas, kes suigatab [[nisa]] ääres....' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Kui aus olla," tunnistas tema, "peitis mu [[naeratus]] [[tüütus]]t."· :Naine pöördus kissis silmi. Kukutas õlgadelt [[kleit|kleidi]], mis valgus põrandale. Oli kleidi all alasti. "Ennäe, mida mina peitsin," ütles naine. :"Enam ei ole tüütu," ütles tema. :"Tüüta mind, kallis," ütles temake. "Oma tüüaka tüükaga." :"Nagu tüügassiga," ütles tema. Ent temakese meelehärmiks oli ta rohkem nagu loiuvõitu põrsas, kes suigatab [[nisa]] ääres. (lk 102) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 1phwbf2kyc5kdymzddicqjc03zbejrq 88647 88644 2022-07-26T16:04:33Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Kui aus olla," tunnistas tema, "peitis mu [[naeratus]] [[tüütus]]t." :Naine pöördus kissis silmi. Kukutas õlgadelt [[kleit|kleidi]], mis valgus põrandale. Oli kleidi all alasti. "Ennäe, mida mina peitsin," ütles naine. :"Enam ei ole tüütu," ütles tema. :"Tüüta mind, kallis," ütles temake. "Oma tüüaka tüükaga." :"Nagu tüügassiga," ütles tema. Ent temakese meelehärmiks oli ta rohkem nagu loiuvõitu põrsas, kes suigatab [[nisa]] ääres. (lk 102) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pqbnf3a392g4y39e12j7lttjfrndzf8 0 18789 88646 2022-07-26T16:04:20Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Lähenes keskpäev. Ta hoidus liigutamast, kuulatles, kuidas Mathilde hiilib magamistoa uksest sisse. Siis kerkis vooditekk ning külje all asus siplema mingi nässakas pehmus, mis lakkus teda lõuast nosplini. :Ta naeris laginal, nähes armsat läkiläkitaolist nägu, silmad peas ja kolmnurksed kõrvad sametised. :"Oh sind," ütles ta [[kutsikas|kutsikale]]. Tõstis pilgu Mathilde poole ega saanud parata, silmi tungisid palavad pisarad. :"Aitäh," ütles ta....' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Lähenes keskpäev. Ta hoidus liigutamast, kuulatles, kuidas Mathilde hiilib magamistoa uksest sisse. Siis kerkis vooditekk ning külje all asus siplema mingi nässakas pehmus, mis lakkus teda lõuast nosplini. :Ta naeris laginal, nähes armsat läkiläkitaolist nägu, silmad peas ja kolmnurksed kõrvad sametised. :"Oh sind," ütles ta [[kutsikas|kutsikale]]. Tõstis pilgu Mathilde poole ega saanud parata, silmi tungisid palavad pisarad. :"Aitäh," ütles ta. :"See on emane shiba inu," ütles Mathilde ja puges mehe kõrvale. "Mis nime paned?" :Koer, oli tal tahtmine öelda. Ta oli alati tahtnud koera Koeraks hüüda. See oli meta. Oli koomiline. :Kuid veidral, erutaval kombel pudenes ta suust sõna ''Jumal''. :"[[Jumal]]. Rõõm kohtuda, Jumal," ütles naine. Korjas kutsika sülle ja vaatas näkku. "Kõige arukam epistemoloogia, mida olen eales kuulnud." (lk 103) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] o52sgb8tyjf65j0ep242xmxycqqssld 0 18790 88649 2022-07-26T16:07:03Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt l...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt lükkas Lancelot lahti majakese rulooga ukse. Ta tegi ühe enesekindla sammu õuejääle, ja ehkki viivu [[libastumine|libises]] ta nõtkelt, [[arabesk]]i sooritav nõrk jalg pikalt taga, kraapsas parem varvas kivi, pidurdades jala libisemise, keha liikus edasi, ta pöörles värtnana ning prantsatas sedavõrd ägedalt sabakondile, et oli sunnitud veerema küljeli ja krigistama hambaid. Kaua oigas ta valudes. Püsti ukerdades kleepus põsk jääl, ta rebestas pealmisi nahakudesid, ja kui ta puudutas [[marrastus]]t, said sõrmeotsad natuke veriseks.<!--//--> :[[Mägironija]]na tõngus ta käsikaudu taas verandale ja majakesse, kus ta lebas põrandal ja hingeldas. Vana hea pakasetaat, mõtles ta. Õigus oli neil, kes ütlesid, et maailm lõpeb jääs. [Nad eksisid. See lõpeb tules.] (lk 130-131) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Energeetika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] t37w3ye7dofkzya9c6iaj2usb6763hc 0 18791 88650 2022-07-26T16:07:19Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt l...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt lükkas Lancelot lahti majakese rulooga ukse. Ta tegi ühe enesekindla sammu õuejääle, ja ehkki viivu [[libastumine|libises]] ta nõtkelt, arabeski sooritav nõrk jalg pikalt taga, kraapsas parem varvas kivi, pidurdades jala libisemise, keha liikus edasi, ta pöörles värtnana ning prantsatas sedavõrd ägedalt sabakondile, et oli sunnitud veerema küljeli ja krigistama hambaid. Kaua oigas ta valudes. Püsti ukerdades kleepus põsk jääl, ta rebestas pealmisi nahakudesid, ja kui ta puudutas [[marrastus]]t, said sõrmeotsad natuke veriseks.<!--//--> :[[Mägironija]]na tõngus ta käsikaudu taas verandale ja majakesse, kus ta lebas põrandal ja hingeldas. Vana hea pakasetaat, mõtles ta. Õigus oli neil, kes ütlesid, et maailm lõpeb jääs. [Nad eksisid. See lõpeb tules.] (lk 130-131) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Energeetika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9z43rnpt79ke8yjpn6g1ous0bmu2lr1 88651 88650 2022-07-26T16:07:28Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Energeetika]]; lisatud [[Kategooria:Sport]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt lükkas Lancelot lahti majakese rulooga ukse. Ta tegi ühe enesekindla sammu õuejääle, ja ehkki viivu [[libastumine|libises]] ta nõtkelt, arabeski sooritav nõrk jalg pikalt taga, kraapsas parem varvas kivi, pidurdades jala libisemise, keha liikus edasi, ta pöörles värtnana ning prantsatas sedavõrd ägedalt sabakondile, et oli sunnitud veerema küljeli ja krigistama hambaid. Kaua oigas ta valudes. Püsti ukerdades kleepus põsk jääl, ta rebestas pealmisi nahakudesid, ja kui ta puudutas [[marrastus]]t, said sõrmeotsad natuke veriseks.<!--//--> :[[Mägironija]]na tõngus ta käsikaudu taas verandale ja majakesse, kus ta lebas põrandal ja hingeldas. Vana hea pakasetaat, mõtles ta. Õigus oli neil, kes ütlesid, et maailm lõpeb jääs. [Nad eksisid. See lõpeb tules.] (lk 130-131) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Sport]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] qvfkd7vmz6hqbw719krtingzxlztayc 0 18792 88652 2022-07-26T16:07:41Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Alpinism]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Alpinism]] mwfd3u1tnny3ac1yddk2gx9nzpvvjza 0 18793 88653 2022-07-26T16:08:08Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt l...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt lükkas Lancelot lahti majakese rulooga ukse. Ta tegi ühe enesekindla sammu õuejääle, ja ehkki viivu libises ta nõtkelt, [[arabesk]]i sooritav nõrk jalg pikalt taga, kraapsas parem varvas kivi, pidurdades jala libisemise, keha liikus edasi, ta pöörles värtnana ning prantsatas sedavõrd ägedalt sabakondile, et oli sunnitud veerema küljeli ja krigistama hambaid. Kaua oigas ta valudes. Püsti ukerdades kleepus põsk jääl, ta rebestas pealmisi nahakudesid, ja kui ta puudutas [[marrastus]]t, said sõrmeotsad natuke veriseks. (lk 130) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kuvtrywneeawtldvgwist6i0q0ohqj4 0 18794 88654 2022-07-26T16:09:49Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Jalad veritsesid, ta tajus seda. Oli päikesest põlenud, suu kuivas, nälginud magu oli sõlmes. Ta lehkas, otsekui oleks ligunenud higilombis. Loivamisi saabus ta künkale hotelli juurde ja astus sisse, ning administraator, kes oli nad eile õndsalikult hotelli registreerinud, pahvatas: "Opaa! Härra Satterwhite, mis teiega juhtus?" Ja Lotto kägises: "Mind rööviti," sest teatud mõttes oligi see tõsi, publik oli temalt ärandanud soliidsuse; ja mees kama...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Jalad veritsesid, ta tajus seda. Oli päikesest põlenud, suu kuivas, nälginud magu oli sõlmes. Ta lehkas, otsekui oleks ligunenud higilombis. Loivamisi saabus ta künkale hotelli juurde ja astus sisse, ning administraator, kes oli nad eile õndsalikult hotelli registreerinud, pahvatas: "Opaa! Härra Satterwhite, mis teiega juhtus?" Ja Lotto kägises: "Mind rööviti," sest teatud mõttes oligi see tõsi, publik oli temalt ärandanud soliidsuse; ja mees kamandas jooksupoissi, kes tõi kohale hotelli ratastooli, et eskortida Lotto liftiga üles numbrituppa, ja võti kohmitseti lagedale ja ta lükati tuppa ja Mathilde tõusis voodis istuli, lina all alasti, ja naeratas talle. (lk 158) * Naine ohkas ja tõi talle veel, ja uksele koputati ja naine avas ukse, ja koridoris seisis jooksupoiss ratastel lauakesega, millel oli šampanjaämber, lõhe- ja sparglivaagen, korvike pehmete kuumade kuklitega ja desserdiks šokolaadikook, kõik hotelli kulul, et vabandada tänavaröövi eest. Üldiselt on San Francisco džentelmenlik linn, intsidente esineb harva. Vajab ta arstiabi, leidub hotellil lepinguline tohter ja nõnda edasi. Palun teatage, kui saame täiendavalt kasuks olla. (lk 159) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Kuritegevus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ait4y8vazu22l4uh4gt29d6pm5o2dvw 88655 88654 2022-07-26T16:10:08Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Jalad veritsesid, ta tajus seda. Oli päikesest põlenud, suu kuivas, nälginud magu oli sõlmes. Ta lehkas, otsekui oleks ligunenud higilombis. Loivamisi saabus ta künkale hotelli juurde ja astus sisse, ning administraator, kes oli nad eile õndsalikult hotelli registreerinud, pahvatas: "Opaa! Härra Satterwhite, mis teiega juhtus?" Ja Lotto kägises: "Mind rööviti," sest teatud mõttes oligi see tõsi, publik oli temalt ärandanud soliidsuse; ja mees kamandas jooksupoissi, kes tõi kohale hotelli ratastooli, et eskortida Lotto liftiga üles numbrituppa, ja võti kohmitseti lagedale ja ta lükati tuppa ja Mathilde tõusis voodis istuli, lina all alasti, ja naeratas talle. (lk 158) * Naine ohkas ja tõi talle veel, ja uksele koputati ja naine avas ukse, ja koridoris seisis jooksupoiss ratastel lauakesega, millel oli šampanjaämber, lõhe- ja sparglivaagen, korvike pehmete kuumade kuklitega ja desserdiks šokolaadikook, kõik hotelli kulul, et vabandada tänavaröövi eest. Üldiselt on [[San Francisco]] džentelmenlik linn, [[intsident]]e esineb harva. Vajab ta arstiabi, leidub hotellil lepinguline tohter ja nõnda edasi. Palun teatage, kui saame täiendavalt kasuks olla. (lk 159) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Kuritegevus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6it122gpd8ea1hylfyfqegym49anmjq 0 18795 88656 2022-07-26T16:10:32Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Naine ohkas ja tõi talle veel, ja uksele koputati ja naine avas ukse, ja koridoris seisis jooksupoiss ratastel lauakesega, millel oli šampanjaämber, lõhe- ja sparglivaagen, korvike pehmete kuumade kuklitega ja desserdiks šokolaadikook, kõik hotelli kulul, et vabandada [[tänavarööv]]i eest. Üldiselt on [[San Francisco]] džentelmenlik linn, intsidente esineb harva. Vajab ta arstiabi, leidub hotellil lepinguline tohter ja nõnda edasi. Palun teatage, k...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Naine ohkas ja tõi talle veel, ja uksele koputati ja naine avas ukse, ja koridoris seisis jooksupoiss ratastel lauakesega, millel oli šampanjaämber, lõhe- ja sparglivaagen, korvike pehmete kuumade kuklitega ja desserdiks šokolaadikook, kõik hotelli kulul, et vabandada [[tänavarööv]]i eest. Üldiselt on [[San Francisco]] džentelmenlik linn, intsidente esineb harva. Vajab ta arstiabi, leidub hotellil lepinguline tohter ja nõnda edasi. Palun teatage, kui saame täiendavalt kasuks olla. (lk 159) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Sündmus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] osfxsi2r7g1f4b0c31rmw1io8aha2kq 88658 88656 2022-07-26T16:10:56Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Naine ohkas ja tõi talle veel, ja uksele koputati ja naine avas ukse, ja koridoris seisis jooksupoiss ratastel lauakesega, millel oli šampanjaämber, lõhe- ja sparglivaagen, korvike pehmete kuumade kuklitega ja desserdiks šokolaadikook, kõik hotelli kulul, et vabandada [[tänavarööv]]i eest. Üldiselt on [[San Francisco]] džentelmenlik linn, intsidente esineb harva. Vajab ta arstiabi, leidub hotellil lepinguline tohter ja nõnda edasi. Palun teatage, kui saame täiendavalt kasuks olla. (lk 159) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Sündmused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] jccauwhocu93eimeqa22jcgjgyabhxd 0 18796 88659 2022-07-26T16:11:46Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises esietenduse pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega silmi. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku [[nauding]]ut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši [[maailma lõpp|maailma lõpus]]. Sallie ümmarda...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises esietenduse pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega silmi. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku [[nauding]]ut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši [[maailma lõpp|maailma lõpus]]. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu [[sarm]]ile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema [[sarimõrvar]]. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja [[publik]] limpsab selle järele keelt." (lk 165) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Hobid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] rmeagfbymhzv6c2yja381n5cb3akyth 88660 88659 2022-07-26T16:12:00Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises esietenduse pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega silmi. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku [[nauding]]ut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši [[maailma lõpp|maailma lõpus]]. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu [[sarm]]ile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema [[sarimõrvar]]. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja [[publik]] limpsab selle järele keelt." (lk 165) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Hobid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] cq4tkesib6gmqle18h2cgl89ndu0wht 88661 88660 2022-07-26T16:12:09Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises esietenduse pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega silmi. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku [[nauding]]ut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši [[maailma lõpp|maailma lõpus]]. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu [[sarm]]ile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema sarimõrvar. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja [[publik]] limpsab selle järele keelt." (lk 165) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Hobid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 68ik0yy4f1kaqeuwca8vevicrv7pz18 88675 88661 2022-07-26T16:26:14Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises [[esietendus]]e pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega [[silm]]i. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku [[nauding]]ut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši [[maailma lõpp|maailma lõpus]]. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu [[sarm]]ile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema sarimõrvar. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja [[publik]] limpsab selle järele keelt." (lk 165) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Hobid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] s7yi5u1jhb88mykjbozc21gd4xavy3k 88677 88675 2022-07-26T16:30:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises [[esietendus]]e pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega [[silm]]i. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku [[nauding]]ut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši [[maailma lõpp|maailma lõpus]]. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu [[sarm]]ile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema sarimõrvar. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja [[publik]] limpsab selle järele keelt." (lk 165) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 * USA päevaleht Wall Street Journal kirjutas hiljuti meeskirjanikest, kes olid avastanud, et naispeategelasega psühholoogiliste põnevike populaarsuse laineharjal surfamiseks tasub võtta endale sooneutraalne kirjanikunimi. [---] Nagu ikka, pakkus selline paljastus [[Twitter]]i kasutajatele palju nalja. Näiteks märkis üks neist tabavalt: küll me aru saame, mis soost [[autor]] on, kui tekstis on 2992 sõnaga kirjeldatud, millised [[sarimõrtsukas|sarimõrtsuka]] eest peituva tüdruku [[rinnad]] välja nägid. ** [[Silvia Urgas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/16-mehepilguga-poplugu/ "16 mehepilguga poplugu"] Sirp, 11.08.2017 (arvustus: [[Armin Kõomägi]], "Minu erootika saladus") [[Kategooria:Hobid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] cxi47uewmk8glcez99wnvov62ia238f 88678 88677 2022-07-26T16:30:28Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri ''blackbox''<nowiki>'</nowiki>is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises [[esietendus]]e pidu. :"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega [[silm]]i. :Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta. :"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku [[nauding]]ut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši [[maailma lõpp|maailma lõpus]]. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu [[sarm]]ile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema sarimõrvar. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja [[publik]] limpsab selle järele keelt." (lk 165) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 * USA päevaleht Wall Street Journal kirjutas hiljuti meeskirjanikest, kes olid avastanud, et naispeategelasega psühholoogiliste põnevike populaarsuse laineharjal surfamiseks tasub võtta endale sooneutraalne kirjanikunimi. [---] Nagu ikka, pakkus selline paljastus [[Twitter]]i kasutajatele palju nalja. Näiteks märkis üks neist tabavalt: küll me aru saame, mis soost [[autor]] on, kui tekstis on 2992 sõnaga kirjeldatud, millised sarimõrtsuka eest peituva tüdruku [[rinnad]] välja nägid. ** [[Silvia Urgas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/16-mehepilguga-poplugu/ "16 mehepilguga poplugu"] Sirp, 11.08.2017 (arvustus: [[Armin Kõomägi]], "Minu erootika saladus") [[Kategooria:Hobid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8ztuvuym0u8akpjffkjqxvfe8qvbsxc 0 18797 88663 2022-07-26T16:12:58Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Vähemalt oli emmeke loomade suhtes allergiline," ütles Lotto. "Muidu oleks teil ehk olnud [[kass]]id. Kassikuse [[hais]] ulatuks randa, nii et silmad märjad." :"Ümberkukkuv koli oleks kassid laiaks litsunud," ütles Sallie. :"Haa! Lapikute kasside [[herbaarium]]. [[Bukett]]. Raami või ära, säti seinale aukohale. ''Memento mjäui''," ütles tema. (lk 180) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] Kate...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Vähemalt oli emmeke loomade suhtes allergiline," ütles Lotto. "Muidu oleks teil ehk olnud [[kass]]id. Kassikuse [[hais]] ulatuks randa, nii et silmad märjad." :"Ümberkukkuv koli oleks kassid laiaks litsunud," ütles Sallie. :"Haa! Lapikute kasside [[herbaarium]]. [[Bukett]]. Raami või ära, säti seinale aukohale. ''Memento mjäui''," ütles tema. (lk 180) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] s5d26d54ni1n8x30aydskfz2sct1ypi 88681 88663 2022-07-26T16:36:35Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Vähemalt oli emmeke [[loom]]ade suhtes allergiline," ütles Lotto. "Muidu oleks teil ehk olnud [[kass]]id. Kassikuse [[hais]] ulatuks randa, nii et silmad märjad." :"Ümberkukkuv koli oleks kassid laiaks litsunud," ütles Sallie. :"Haa! Lapikute kasside [[herbaarium]]. [[Bukett]]. Raami või ära, säti seinale aukohale. ''Memento mjäui''," ütles tema. (lk 180) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] jereyd3n13dybgsb85i2yxz60swcooi 88688 88681 2022-07-26T16:43:53Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta oli kuulnud ema hõbeehete kõla. See ütles talle, et öö on kuuvalge. Ta teadis, et kuuvalguses paistab hõbe pruuni naha taustal valge. Sellest ei räägitud kunagi, kuid Kasper teadis, et ema oli saanud ehted oma varasematelt armukestelt. Et nende katkematu, meloodiline kõlin tekitas Maximillianis vajaduse pidevalt enda kallal tööd teha, see oli ''memento mori'', nagu oleks väikesel laual, millel ema supi keetmiseks toiduaineid hakkis, seisnud surnupealuu. ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet, 2008, lk 260 * "Vähemalt oli emmeke [[loom]]ade suhtes allergiline," ütles Lotto. "Muidu oleks teil ehk olnud [[kass]]id. Kassikuse [[hais]] ulatuks randa, nii et silmad märjad." :"Ümberkukkuv koli oleks kassid laiaks litsunud," ütles Sallie. :"Haa! Lapikute kasside [[herbaarium]]. [[Bukett]]. Raami või ära, säti seinale aukohale. ''Memento mjäui''," ütles tema. (lk 180) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] jretxfno6cyxu7b7hbuj0wbc48lnvth 0 18798 88664 2022-07-26T16:14:37Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aastakümneid hiljem, [[vanadus]]põlves, kui tema keha ligunes armulikult lõvikäppadel troonivas portselanvannis, turgatas talle, et tema [[elujoonis]] võiks kujutise poolest moodustada X-i. Vees peegeldusid tema labajalad, pardilestadena harakil. :Alates lapsena kogetud kohutavast avardumisest oli elu koondunud [[keskiga|keskikka]], ühteainsasse hõõguvasse tulipunkti. Ning lahvatanud sealt jällegi laiali. :Ta libistas kannad lahku, et need ei puudutak...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Aastakümneid hiljem, [[vanadus]]põlves, kui tema keha ligunes armulikult lõvikäppadel troonivas portselanvannis, turgatas talle, et tema [[elujoonis]] võiks kujutise poolest moodustada X-i. Vees peegeldusid tema labajalad, pardilestadena harakil. :Alates lapsena kogetud kohutavast avardumisest oli elu koondunud [[keskiga|keskikka]], ühteainsasse hõõguvasse tulipunkti. Ning lahvatanud sealt jällegi laiali. :Ta libistas kannad lahku, et need ei puudutaks enam. [[Peegeldus]] liikus koos jalgadega. :Nüüd näitas tema elu sootuks erinevat kuju, esimesega võrdväärset ja vastandlikku. [Komplitseeritud, see meie Mathilde; ta kannab oma [[vasturääkivus]]ed välja.] :Nüüd ilmnes ta elujoonis nõnda: suurem kui valge [[tühjus]], väiksem kui valge tühjus. (lk 192) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Tähestikutähed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 4f1yr560xkvgr4zib4kxy577cg1hzrx 0 18799 88665 2022-07-26T16:16:36Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aastakümneid hiljem, [[vanadus]]põlves, kui tema keha ligunes armulikult lõvikäppadel troonivas portselanvannis, turgatas talle, et tema elujoonis võiks kujutise poolest moodustada [[X]]-i. Vees peegeldusid tema labajalad, pardilestadena harakil. :Alates lapsena kogetud kohutavast avardumisest oli elu koondunud [[keskiga|keskikka]], ühteainsasse hõõguvasse tulipunkti. Ning lahvatanud sealt jällegi laiali. :Ta libistas kannad lahku, et need ei puudutak...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Aastakümneid hiljem, [[vanadus]]põlves, kui tema keha ligunes armulikult lõvikäppadel troonivas portselanvannis, turgatas talle, et tema elujoonis võiks kujutise poolest moodustada [[X]]-i. Vees peegeldusid tema labajalad, pardilestadena harakil. :Alates lapsena kogetud kohutavast avardumisest oli elu koondunud [[keskiga|keskikka]], ühteainsasse hõõguvasse tulipunkti. Ning lahvatanud sealt jällegi laiali. :Ta libistas kannad lahku, et need ei puudutaks enam. [[Peegeldus]] liikus koos jalgadega. :Nüüd näitas tema elu sootuks erinevat kuju, esimesega võrdväärset ja vastandlikku. [Komplitseeritud, see meie Mathilde; ta kannab oma [[vasturääkivus]]ed välja.] :Nüüd ilmnes ta elujoonis nõnda: suurem kui valge [[tühjus]], väiksem kui valge tühjus. (lk 192) * [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] f911ysbbkox24tfaxxoeknke2e0ls3s 0 18800 88666 2022-07-26T16:17:05Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Karpkala]]de kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Karpkala]]de kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] fsr9mwrjfrtmol5bwobfmux8do1fmvn 88667 88666 2022-07-26T16:17:13Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Karpkalade kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9mjpl19xdpzkbwwnzbahmv627zmav7g 88679 88667 2022-07-26T16:34:29Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Nüüd oma õitsvate mirtide ja tiikide Carinzias silmitsed sa kaldanõlvakul, kuidas karpkala nakitseb argsi, või jälgid õhtu läitumist [[pärn]]ade kohal sakiliste [[torn]]ide vahel ja veele laskuvat verandade, pansionaatide leekivat puna. </poem> * "Dora Markus", tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003 ==Proosa== * Karpkalade kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ktg10xpsdsuqhgus417ldcuu1yy0dm7 88680 88679 2022-07-26T16:34:57Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Nüüd oma õitsvate mirtide ja tiikide Carinzias silmitsed sa kaldanõlvakul, kuidas karpkala nakitseb argsi, või jälgid õhtu läitumist [[pärn]]ade kohal sakiliste [[torn]]ide vahel ja veele laskuvat verandade, pansionaatide leekivat puna. </poem> * [[Eugenio Montale]], "Dora Markus", tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003 ==Proosa== * Karpkalade kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 3h1ixm1ok5umbk8onf5wamfs7zua6ig 88691 88680 2022-07-26T21:42:40Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Nüüd oma õitsvate mirtide ja tiikide Carinzias silmitsed sa kaldanõlvakul, kuidas karpkala nakitseb argsi, või jälgid õhtu läitumist [[pärn]]ade kohal sakiliste [[torn]]ide vahel ja veele laskuvat verandade, pansionaatide leekivat puna. </poem> * [[Eugenio Montale]], "Dora Markus", tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003 ==Proosa== * Karpkalade kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] e07azzxff1trs2zmkwle6qww0nfk1vo 88692 88691 2022-07-26T21:44:52Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[File:Vánoční kapr.jpg|thumb]] ==Luule== <poem> Nüüd oma õitsvate mirtide ja tiikide Carinzias silmitsed sa kaldanõlvakul, kuidas karpkala nakitseb argsi, või jälgid õhtu läitumist [[pärn]]ade kohal sakiliste [[torn]]ide vahel ja veele laskuvat verandade, pansionaatide leekivat puna. </poem> * [[Eugenio Montale]], "Dora Markus", tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003 ==Proosa== * Karpkalade kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2seuph5jk9jm7txgwte20s4h5ttxycq 88704 88692 2022-07-27T10:32:46Z Kruusamägi 873 esmane def + pildid wikitext text/x-wiki [[File:Aquatic Plants and Fish.jpg|pisi|Giuseppe Castiglione, "Kalad veetaimedega", 18. sajand]] [[File:Kintoki in gevecht met een karper-Rijksmuseum RP-P-1958-340.jpeg|pisi|Totoya Hokkei, "Kintoki lahingus karpkalaga", 19. sajand]] '''Karpkala''' (''Cyprinus carpio'') on laialdase levikuga ja üks tuntumaid mageveekalu maailmas. Kasutatakse laialdaselt toiduna. ==Luule== <poem> Nüüd oma õitsvate mirtide ja tiikide Carinzias silmitsed sa kaldanõlvakul, kuidas karpkala nakitseb argsi, või jälgid õhtu läitumist [[pärn]]ade kohal sakiliste [[torn]]ide vahel ja veele laskuvat verandade, pansionaatide leekivat puna. </poem> * [[Eugenio Montale]], "Dora Markus", tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003 ==Proosa== * Karpkalade kombel ujusid omaksed pinnale ja muigutasid suud ta näo ümber, enne kui vajusid tagasi [[sügavik]]ku. (lk 194) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 5mcz0oxnpjq390dy1chhk3elo8i88xz 0 18801 88668 2022-07-26T16:19:00Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Vaie ei jää esitamata. Kaheksakümnendates aastates, eluhämarikus, kaugel-kaugel sealpool [[silmapiir]]i istub ta [[London]]is hommikul eraklikus teelauas, tõstab pilgu, näeb iseoma [[peopesa]], mis sarnaneb iidse maakaardiga, ja akna taga sinist [[viirpapagoi]]d, selle ebaloomuliku subtroopilise maailma loomulikku asukat. Järsku taipab ta selgelt, et tema elutuum, kehastajaks pisike sinine papagoi, ei seisnenud [[armastus]]es. Tema [[elu]] oli sisaldan...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Vaie ei jää esitamata. Kaheksakümnendates aastates, eluhämarikus, kaugel-kaugel sealpool [[silmapiir]]i istub ta [[London]]is hommikul eraklikus teelauas, tõstab pilgu, näeb iseoma [[peopesa]], mis sarnaneb iidse maakaardiga, ja akna taga sinist [[viirpapagoi]]d, selle ebaloomuliku subtroopilise maailma loomulikku asukat. Järsku taipab ta selgelt, et tema elutuum, kehastajaks pisike sinine papagoi, ei seisnenud [[armastus]]es. Tema [[elu]] oli sisaldanud hirmuärataval hulgal armastust. Kuuma kihku, maagiat. Tema abikaasa Lotto. Jestas, tal oli olnud Lotto. Ometigi taipab ta — jah, just! —, et tema elu kogumäär oli olnud sootuks enamat armastuse kogumäärast.] (lk 213) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] qtnj2nyf4v2xs30vc0emuzm1bb8s7tq 0 18802 88669 2022-07-26T16:20:28Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aurélie unistas [[seiklus]]test kummastavates koomiksimaades, eiras toahelisid, suutis viimaks nende saatel uinudagi. Ta hakkas käima [[kool]]is, kus teda rõõmustasid [[pedantsus]], [[täitesulepea]]d, [[millimeetripaber]], [[ortograafia|ortograafiline]] [[täpsus]]. Ta armastas ka koolitoitu: šokolaaditäidisega ''[[madeleine]]''-koogikesi ja kilepakendis [[piim]]a, mida lastele jagati. Ta armastas klassikaaslaste lärmakust, jälgis neid [[vaimustus]]eg...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Aurélie unistas [[seiklus]]test kummastavates koomiksimaades, eiras toahelisid, suutis viimaks nende saatel uinudagi. Ta hakkas käima [[kool]]is, kus teda rõõmustasid [[pedantsus]], [[täitesulepea]]d, [[millimeetripaber]], [[ortograafia|ortograafiline]] [[täpsus]]. Ta armastas ka koolitoitu: šokolaaditäidisega ''[[madeleine]]''-koogikesi ja kilepakendis [[piim]]a, mida lastele jagati. Ta armastas klassikaaslaste lärmakust, jälgis neid [[vaimustus]]ega. Nõnda kestis see umbes kuus aastat. (lk 216) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ech1jdau5b8dmgnyp70175tqc2fiss7 0 18803 88670 2022-07-26T16:20:49Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aurélie unistas [[seiklus]]test kummastavates koomiksimaades, eiras toahelisid, suutis viimaks nende saatel uinudagi. Ta hakkas käima [[kool]]is, kus teda rõõmustasid [[pedantsus]], [[täitesulepea]]d, [[millimeetripaber]], [[ortograafia|ortograafiline]] [[täpsus]]. Ta armastas ka koolitoitu: šokolaaditäidisega ''madeleine''-koogikesi ja kilepakendis [[piim]]a, mida lastele jagati. Ta armastas klassikaaslaste lärmakust, jälgis neid [[vaimustus]]ega. N...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Aurélie unistas [[seiklus]]test kummastavates koomiksimaades, eiras toahelisid, suutis viimaks nende saatel uinudagi. Ta hakkas käima [[kool]]is, kus teda rõõmustasid [[pedantsus]], [[täitesulepea]]d, [[millimeetripaber]], [[ortograafia|ortograafiline]] [[täpsus]]. Ta armastas ka koolitoitu: šokolaaditäidisega ''madeleine''-koogikesi ja kilepakendis [[piim]]a, mida lastele jagati. Ta armastas klassikaaslaste lärmakust, jälgis neid [[vaimustus]]ega. Nõnda kestis see umbes kuus aastat. (lk 216) ** [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017 [[Kategooria:Maiustused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lbm4sp07wiljnj4489abmvn2g41xm6e 0 18804 88673 2022-07-26T16:24:58Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Ammumine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ammumine]] avwafi9amedyr7cht15suwgov1u51pb 0 18805 88674 2022-07-26T16:25:14Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Kummik]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kummik]] kyx5ckvbw98nvjknp8tfvc3eoahwtws 4 18806 88676 2022-07-26T16:29:06Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* [[Sõnavabadus]]ega kaasnev sotsiaalne [[vastutus]] tähendabki, et me võiksime pidevalt olla valmis piirama enda [[vabadus]]t öelda välja kõike, mida sülg suhu toob, hoolitsemaks võimestava dialoogiruumi säilimise eest. [[Poliitkorrektsus]] ei ole ülalt alla antud [[käsk]], vaid avatud [[kutse]] jagada oma [[inimsus]]t, võrdne võrdsega. ** [[Maria Muuk]], [https://kultuur.err.ee/1608428384/maria-muuk-kolonialismikeskustelu-jatkuks "Kolonialismikeskustelu jätk...' wikitext text/x-wiki * [[Sõnavabadus]]ega kaasnev sotsiaalne [[vastutus]] tähendabki, et me võiksime pidevalt olla valmis piirama enda [[vabadus]]t öelda välja kõike, mida sülg suhu toob, hoolitsemaks võimestava dialoogiruumi säilimise eest. [[Poliitkorrektsus]] ei ole ülalt alla antud [[käsk]], vaid avatud [[kutse]] jagada oma [[inimsus]]t, võrdne võrdsega. ** [[Maria Muuk]], [https://kultuur.err.ee/1608428384/maria-muuk-kolonialismikeskustelu-jatkuks "Kolonialismikeskustelu jätkuks"], ERR, 08.12.2021 31rqxt03cqcba6w94k6d9a9vu602me9 0 18807 88682 2022-07-26T16:37:16Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Sinu [[voodi]] on see siin," näitas Reedik, "ja üldse, tunne end nagu omas kodus. Me oleme kõik õiged [[mehed]]. Minul on sinuga kahe peale [[kapp]] ja vaata, et sa oma asjad korras hoiad, muidu läheb toa [[hinne]] kohe alla." :"Mis hinne? Kas siin on midagi nagu koolis või?" ehmus Jaan. :"Jah, hindeid pannakse justkui koolis. Iga päev pannakse kolm hinnet. Esiteks, toa korra eest, noh et voodid oleks ilusasti tehtud ja asju ei tohi voodi peal vedelda...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Sinu [[voodi]] on see siin," näitas Reedik, "ja üldse, tunne end nagu omas kodus. Me oleme kõik õiged [[mehed]]. Minul on sinuga kahe peale [[kapp]] ja vaata, et sa oma asjad korras hoiad, muidu läheb toa [[hinne]] kohe alla." :"Mis hinne? Kas siin on midagi nagu koolis või?" ehmus Jaan. :"Jah, hindeid pannakse justkui koolis. Iga päev pannakse kolm hinnet. Esiteks, toa korra eest, noh et voodid oleks ilusasti tehtud ja asju ei tohi voodi peal vedelda ja kapis ei tohi sul näiteks olla [[sokid]] ja [[küpsis]]ed segamini. Teiseks pannakse hinne vaikse tunni eest, ja kolmandaks hinne [[öörahu]] eest." :"Magamise eest panevad hinde või?" muheles Jaan. :"No sina mees oled küll eile sündinud! Missugune normaalne inimene siis kohe magama jääb, kui kästakse! Kõige lõbusam üldse ongi [[vaikne tund]]! Siin saab niisukest nalja, et oh, ma ei jõua rääkidagi kõike, mis me siin oleme teinud," hüüdis Reedik ja ta silmad särasid ja keel läks sõlme ja ta tõesti ei osanudki kohe öelda, mis nali just kõige toredam on olnud. (lk 8) * [[Mare Müürsepp]], "Lehmaga mere ääres", 1987 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 25zwh2lvrvj78ub24p1pgm3l16ssnfv 88683 88682 2022-07-26T16:37:25Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Sinu [[voodi]] on see siin," näitas Reedik, "ja üldse, tunne end nagu omas kodus. Me oleme kõik õiged [[mehed]]. Minul on sinuga kahe peale [[kapp]] ja vaata, et sa oma asjad korras hoiad, muidu läheb toa [[hinne]] kohe alla." :"Mis hinne? Kas siin on midagi nagu koolis või?" ehmus Jaan. :"Jah, hindeid pannakse justkui koolis. Iga päev pannakse kolm hinnet. Esiteks, toa korra eest, noh et voodid oleks ilusasti tehtud ja asju ei tohi voodi peal vedelda ja kapis ei tohi sul näiteks olla [[sokid]] ja [[küpsis]]ed segamini. Teiseks pannakse hinne vaikse tunni eest, ja kolmandaks hinne öörahu eest." :"Magamise eest panevad hinde või?" muheles Jaan. :"No sina mees oled küll eile sündinud! Missugune normaalne inimene siis kohe magama jääb, kui kästakse! Kõige lõbusam üldse ongi [[vaikne tund]]! Siin saab niisukest nalja, et oh, ma ei jõua rääkidagi kõike, mis me siin oleme teinud," hüüdis Reedik ja ta silmad särasid ja keel läks sõlme ja ta tõesti ei osanudki kohe öelda, mis nali just kõige toredam on olnud. (lk 8) * [[Mare Müürsepp]], "Lehmaga mere ääres", 1987 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8xxib6b4qvrhr6htd7obbv7jbfkalo5 0 18808 88684 2022-07-26T16:37:39Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Sappho''' oli vanakreeka luuletaja ja pedagoog, antiikaja tuntuim naiskirjanik. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Ta sündis Lesbose saarel, arvatavasti kas Eresose või Mytilene linnas. Enamik tema kirjutistest on hävinenud. ==Luule== Fragmentide numeratsioon on eri väljaannetes erinev. <poem> 1 Üllas kirju [[troon]]iga [[Aphrodite]], [[Zeus]]i tütar, seiklusteseadja helde, palv...' wikitext text/x-wiki '''Sappho''' oli vanakreeka luuletaja ja pedagoog, antiikaja tuntuim naiskirjanik. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Ta sündis Lesbose saarel, arvatavasti kas Eresose või Mytilene linnas. Enamik tema kirjutistest on hävinenud. ==Luule== Fragmentide numeratsioon on eri väljaannetes erinev. <poem> 1 Üllas kirju [[troon]]iga [[Aphrodite]], [[Zeus]]i tütar, seiklusteseadja helde, [[palve]]t kuula, tühjusetunde kütke mind ära heida, käskijanna, nii nagu muiste, rutta: kuulnud kaugelt ootavat hüüdu, kiirelt valmis seadsid kullase [[vanker|vankri]], tiidsalt tõttasid teele: õige kärmed [[varblased]] tõid su alla kõrgelt [[taevas]]t, lõikasid tiibe [[värtnad]] helkjaid [[pilv]]i — mustavaid maid ja randu taamale jättes. ... Ilmu seegi kord ja mind lahti päästa raskest [[piin]]ast — täide et taas võiks minna see, mis ihkab hing. Ise nüüdki mulle [[liitlane|liitlaseks]] hakka! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102 <poem> 2 Tundub mulle taevaste väärne see, kes nii su vastas [[Istumine|istuda]] võib ja aina vaikselt kuulda armsamat [[hääl]]t maailma kõikidest häältest ning su värsket [[naer]]u, mis, taevad hoidku, nii mul hinge ehmuma sunnib [[õnn]]est, et kui näen sind hetkekski vaid, ei oska silpi ma öelda. ... Kõike siiski julgema peab, sest... </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103 <poem> 25 Helde Kypris, mänglevad kaunid [[nümf]]id, tehke nii, et tervena siia saabuks taas mu [[vend]], et kõik, mida põu tal ihkab, täide võiks minna, et ta heaks võiks pöörda, mis teinud halba, meile [[rõõm]]u, [[vaenlane|vaenlastel]] [[tusk]]a tuues. Oh kui ilmas vaenlasi meil ei leiduks hoopiski mitte! ...<!--//--> Võta kuulda mind, jumalanna, aita, kui sind eal on köitnud mu [[laul]]ud! Kata tumma [[öö]]ga möödunu — kõigest kurjast pääseda aita! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103-104 <poem> 93 - - - Tõesti soov on mul surra nüüd. Härdalt nuttes ta jättis mu siia ning läks ja lausus veel minnes nii: "Oh kui hirmus, mu Sappho, kuis enda tahtmise vastu nüüd [[Lahkumine|lahkun]] sust!" Talle ütlesin nõnda ma: "Lahku rõõmsalt, mind meeles pea, tea, kui kiindunult sind olen hoidnud ma. ... Palju [[pärg]]i sa endale [[krookus]]õitest ja [[roos]]idest otsa ette mu seltsis põimisid, kõigilt kallitelt [[lill]]edelt kõige kaunimaid [[õis]]i siin ehteks õrnale kaelale lükkisid!" ... </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 108 [[Mõrsja]], su palg on veetlev, pilgeni su silmad, arm on su hellund näole kallanud kauni paiste, rohkesti [[austus]]t sulle jaotas vist [[Aphrodite]]. </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 109 "Neitsilik meel, neitsilik meel, miks on sul rutt mind jättes?" "Iialgi ma, iialgi ma teist korda ei või tulla." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 ==Tema kohta== * Naisluuletaja on antiikkirjanduses väga haruldane nähtus ja mõeldav on selline "[[vabadus]]" üksnes dooria ja aioolia aladel, kus naised ei elanud nii suletud elu nagu [[Joonia]]s ja [[Atika]]s. Igipõlise kombe kohaselt koondusid [[Lesbos]]el naised meeste eeskujul [[sõpruskond]]adeks. Ühe sellise tütarlastegrupi juhiks näib olevat olnud ka Sappho. Siit saab ta ka põhiliselt aine oma luulele. Selleks on küllalt kitsa elamusliku piiriga armastuse ja sõpruse temaatika. Harva jätkub poetessil tähelepanu ühiskondlike nähtuste jaoks. Sappho luuleelamus, kuigi liialt väliseid seikasid kirjeldav, on siiras, vahel ka rahvalaululähedane ja naiivne. Luuletustega pöördub ta tihti palves jumalate poole. Leidub ka didaktilisi palasid, [[pulmalaul]]e kaaslaste abiellumise puhul ja mütoloogilise temaatikaga luulet. Sappho kuulsus põhineb ta luule siirusel ja keele lihtsusel, kuid ka kujukal ilul. (lk 545) ** "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964 (kommentaari autor teadmata) ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]] [[Kategooria:Vanakreeka õpetajad]] nkczli8stfmbpdo966bpp3crjwxmvi0 88685 88684 2022-07-26T16:41:54Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alkaios Sappho Staatliche Antikensammlungen 2416 n2.jpg|pisi|Üks varaseimaid säilinud Sappho kujutisi, u. 470 eKr. from c. 470 BC. Pildil hoiab ta barbitosenimelist keelpilli ja plektrumit ning pöördub kuulama [[Alkaios]]t.]] [[Pilt:Bust Sappho Musei Capitolini MC1164.jpg|pisi|Rooma naisebüst, millele on kirjutatud ΣΑΠΦΩ ΕΡΕΣΙΑ ("Eresose Sappho").]] '''Sappho''' oli vanakreeka luuletaja ja pedagoog, antiikaja tuntuim naiskirjanik. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Ta sündis Lesbose saarel, arvatavasti kas Eresose või Mytilene linnas. Enamik tema kirjutistest on hävinenud. ==Luule== Fragmentide numeratsioon on eri väljaannetes erinev. <poem> 1 Üllas kirju [[troon]]iga [[Aphrodite]], [[Zeus]]i tütar, seiklusteseadja helde, [[palve]]t kuula, tühjusetunde kütke mind ära heida, käskijanna, nii nagu muiste, rutta: kuulnud kaugelt ootavat hüüdu, kiirelt valmis seadsid kullase [[vanker|vankri]], tiidsalt tõttasid teele: õige kärmed [[varblased]] tõid su alla kõrgelt [[taevas]]t, lõikasid tiibe [[värtnad]] helkjaid [[pilv]]i — mustavaid maid ja randu taamale jättes. ... Ilmu seegi kord ja mind lahti päästa raskest [[piin]]ast — täide et taas võiks minna see, mis ihkab hing. Ise nüüdki mulle [[liitlane|liitlaseks]] hakka! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102 <poem> 2 Tundub mulle taevaste väärne see, kes nii su vastas [[Istumine|istuda]] võib ja aina vaikselt kuulda armsamat [[hääl]]t maailma kõikidest häältest ning su värsket [[naer]]u, mis, taevad hoidku, nii mul hinge ehmuma sunnib [[õnn]]est, et kui näen sind hetkekski vaid, ei oska silpi ma öelda. ... Kõike siiski julgema peab, sest... </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103 <poem> 25 Helde Kypris, mänglevad kaunid [[nümf]]id, tehke nii, et tervena siia saabuks taas mu [[vend]], et kõik, mida põu tal ihkab, täide võiks minna, et ta heaks võiks pöörda, mis teinud halba, meile [[rõõm]]u, [[vaenlane|vaenlastel]] [[tusk]]a tuues. Oh kui ilmas vaenlasi meil ei leiduks hoopiski mitte! ...<!--//--> Võta kuulda mind, jumalanna, aita, kui sind eal on köitnud mu [[laul]]ud! Kata tumma [[öö]]ga möödunu — kõigest kurjast pääseda aita! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103-104 <poem> 93 - - - Tõesti soov on mul surra nüüd. Härdalt nuttes ta jättis mu siia ning läks ja lausus veel minnes nii: "Oh kui hirmus, mu Sappho, kuis enda tahtmise vastu nüüd [[Lahkumine|lahkun]] sust!" Talle ütlesin nõnda ma: "Lahku rõõmsalt, mind meeles pea, tea, kui kiindunult sind olen hoidnud ma. ... Palju [[pärg]]i sa endale [[krookus]]õitest ja [[roos]]idest otsa ette mu seltsis põimisid, kõigilt kallitelt [[lill]]edelt kõige kaunimaid [[õis]]i siin ehteks õrnale kaelale lükkisid!" ... </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 108 [[Mõrsja]], su palg on veetlev, pilgeni su silmad, arm on su hellund näole kallanud kauni paiste, rohkesti [[austus]]t sulle jaotas vist [[Aphrodite]]. </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 109 "Neitsilik meel, neitsilik meel, miks on sul rutt mind jättes?" "Iialgi ma, iialgi ma teist korda ei või tulla." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 ==Tema kohta== * Naisluuletaja on antiikkirjanduses väga haruldane nähtus ja mõeldav on selline "[[vabadus]]" üksnes dooria ja aioolia aladel, kus naised ei elanud nii suletud elu nagu [[Joonia]]s ja [[Atika]]s. Igipõlise kombe kohaselt koondusid [[Lesbos]]el naised meeste eeskujul [[sõpruskond]]adeks. Ühe sellise tütarlastegrupi juhiks näib olevat olnud ka Sappho. Siit saab ta ka põhiliselt aine oma luulele. Selleks on küllalt kitsa elamusliku piiriga armastuse ja sõpruse temaatika. Harva jätkub poetessil tähelepanu ühiskondlike nähtuste jaoks. Sappho luuleelamus, kuigi liialt väliseid seikasid kirjeldav, on siiras, vahel ka rahvalaululähedane ja naiivne. Luuletustega pöördub ta tihti palves jumalate poole. Leidub ka didaktilisi palasid, [[pulmalaul]]e kaaslaste abiellumise puhul ja mütoloogilise temaatikaga luulet. Sappho kuulsus põhineb ta luule siirusel ja keele lihtsusel, kuid ka kujukal ilul. (lk 545) ** "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964 (kommentaari autor teadmata) ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]] [[Kategooria:Vanakreeka õpetajad]] cme07511zfnsyqc4b55u9go6z1gtc7c 3 18809 88693 2022-07-26T22:01:00Z Pseudacorus 2604 /* Routine */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Routine == Your links to Vikipeedia annoy the users there, and they tend to think: these mad people in Quotes should be tamed somehow in order to keep Vikipeedia clean... which means we as admins are the culprits now (although we don't go to Vikipeedia in order to create links to not very mature pages of Vikitsitaadid). Secondly, your "choice" of illustrations shows you don't know where Commons is, or you don't care, and if I want Estonian Wikiquote to be something more than mere copy-paste of another projects, I simply have to replace your pictures (which I usually do). Nor haven't you understood our policy of illustrating the articles (we try to find relevant artworks for this, not the random low quality photos). Are you positively sure you have to continue like that? [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 01:01 (EEST) bbc862m6b1xbgkvpeb5xuau8e9tvqu9 0 18810 88694 2022-07-26T22:10:46Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: ''''"Ürgsorts"''', (originaalis "Sourcery") on [[Terry Pratchett]]i 1988. aastal ilmunud romaan Kettamaailma sarjast. Eesti keelde tõlkisid romaani Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], see ilmus Varraku kirjastuses 2001. aastal. ==Tsitaadid== * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas om...' wikitext text/x-wiki '''"Ürgsorts"''', (originaalis "Sourcery") on [[Terry Pratchett]]i 1988. aastal ilmunud romaan Kettamaailma sarjast. Eesti keelde tõlkisid romaani Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], see ilmus Varraku kirjastuses 2001. aastal. ==Tsitaadid== * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. (lk 60) * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja magus [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus – mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi – elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv [[ämblik]] selle ära sõi. (lk 63) * "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline [[võlur]]. Sinu [[süda]]mele on graveeritud sõna "võlur"." :"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma [[silm]]aga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94) * Pagasit oli tabanud õnnetu armastus ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellise olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju [[joomine|juua]]. (lk 142) * Ta nägi välja nagu [[inimene]], kes on äsja [[söömine|söönud]] peotäie [[käbinääre|käbinäärmeid]] ja need liitri [[adrenaliin]]iga alla loputanud. (lk 146–147) * Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid [[palee]]sid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või [[soo|sohu]] vajub. (lk 153) * "Ma ei sõida ühegi lendava [[vaip|vaibaga]]," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan [[maapind]]a!" :"Sa mõtled [[kõrgus]]t," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine." :"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186) * Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on [[varakamber|varakambriga]]. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. (lk 187) * "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207) * Pikajalgse võluri ja väikese [[jõgi|jõega]] läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda minutis. (lk 214) * Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt [[vihje]]id, ning seepärast soovitas kaine [[mõistus]], et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama [[otsus]]eid langetama. (lk 242) * Ta [Rincewind] istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe [[sokk|soki]]. Seejärel pani ta [[saabas|saapa]] tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku [[telliskivi]]. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245) * "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin]. :"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus segaduses." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist." (lk 262) * Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab [[liiv]]a kasutama." (lk 263) * [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269) euhqfyy80lf7bivu434hmhjo04wao01 88695 88694 2022-07-26T22:11:07Z Pseudacorus 2604 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Terry Pratchetti teosed]] wikitext text/x-wiki '''"Ürgsorts"''', (originaalis "Sourcery") on [[Terry Pratchett]]i 1988. aastal ilmunud romaan Kettamaailma sarjast. Eesti keelde tõlkisid romaani Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], see ilmus Varraku kirjastuses 2001. aastal. ==Tsitaadid== * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. (lk 60) * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja magus [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus – mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi – elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv [[ämblik]] selle ära sõi. (lk 63) * "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline [[võlur]]. Sinu [[süda]]mele on graveeritud sõna "võlur"." :"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma [[silm]]aga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94) * Pagasit oli tabanud õnnetu armastus ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellise olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju [[joomine|juua]]. (lk 142) * Ta nägi välja nagu [[inimene]], kes on äsja [[söömine|söönud]] peotäie [[käbinääre|käbinäärmeid]] ja need liitri [[adrenaliin]]iga alla loputanud. (lk 146–147) * Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid [[palee]]sid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või [[soo|sohu]] vajub. (lk 153) * "Ma ei sõida ühegi lendava [[vaip|vaibaga]]," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan [[maapind]]a!" :"Sa mõtled [[kõrgus]]t," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine." :"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186) * Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on [[varakamber|varakambriga]]. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. (lk 187) * "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207) * Pikajalgse võluri ja väikese [[jõgi|jõega]] läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda minutis. (lk 214) * Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt [[vihje]]id, ning seepärast soovitas kaine [[mõistus]], et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama [[otsus]]eid langetama. (lk 242) * Ta [Rincewind] istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe [[sokk|soki]]. Seejärel pani ta [[saabas|saapa]] tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku [[telliskivi]]. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245) * "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin]. :"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus segaduses." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist." (lk 262) * Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab [[liiv]]a kasutama." (lk 263) * [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269) [[Kategooria:Terry Pratchetti teosed]] 2emlg89d5o0fx5d3qiaohi9eqgntjd0 88697 88695 2022-07-26T22:14:38Z Pseudacorus 2604 /* Tsitaadid */ wikitext text/x-wiki '''"Ürgsorts"''', (originaalis "Sourcery") on [[Terry Pratchett]]i 1988. aastal ilmunud romaan Kettamaailma sarjast. Eesti keelde tõlkisid romaani Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], see ilmus Varraku kirjastuses 2001. aastal. ==Tsitaadid== * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning [[põrnitsemine|põrnitses]] Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. (lk 60) * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja magus [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse [[tulemus]] – mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi – elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv [[ämblik]] selle ära sõi. (lk 63) * "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline [[võlur]]. Sinu [[süda]]mele on graveeritud sõna "võlur"." :"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma [[silm]]aga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94) * Pagasit oli tabanud õnnetu armastus ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellise olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju [[joomine|juua]]. (lk 142) * Ta nägi välja nagu [[inimene]], kes on äsja [[söömine|söönud]] peotäie [[käbinääre|käbinäärmeid]] ja need liitri [[adrenaliin]]iga alla loputanud. (lk 146–147) * Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid [[palee]]sid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või [[soo|sohu]] vajub. (lk 153) * "Ma ei sõida ühegi lendava [[vaip|vaibaga]]," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan [[maapind]]a!" :"Sa mõtled [[kõrgus]]t," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine." :"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186) * Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on [[varakamber|varakambriga]]. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. (lk 187) * "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207) * Pikajalgse võluri ja väikese [[jõgi|jõega]] läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda [[minut]]is. (lk 214) * Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt [[vihje]]id, ning seepärast soovitas kaine [[mõistus]], et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama [[otsus]]eid langetama. (lk 242) * Ta [Rincewind] istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe [[sokk|soki]]. Seejärel pani ta [[saabas|saapa]] tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku [[telliskivi]]. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245) * "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin]. :"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus [[segadus]]es." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse [[inimolu|inimeseks olemiseks]] või midagi sellist." (lk 262) * Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab [[liiv]]a kasutama." (lk 263) * [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269) [[Kategooria:Terry Pratchetti teosed]] e9yfflo5h031pfcy1xi0oxlss41rdzv 0 18811 88706 2022-07-27T10:40:27Z Kruusamägi 873 Ümbersuunamine lehele [[Mitmenaisepidamine]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Mitmenaisepidamine]] tf3hi7fx78tiqc9prwua23ai9pus3gn 0 18812 88708 2022-07-27T11:11:51Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: ''''"Savijalad"''' (originaal "Feet of Clay", 1996) on romaan [[Terry Pratchett]]i Kettamaailma sarjast. Eesti keeles ilmus romaan Allan Eichenbaumi tõlkes 2005. aastal Varraku kirjastuses. * Pealaelt hakkavad juuksed hõredaks jääma. Selgelt näha, et juuksepiir taganeb. Vähem juukseid, mida kammida, kuid teisest küljest rohkem nägu, mida pesta... (lk 10) * Päkapikud peavad küpsetamist sõjakunsti osaks. Kui nemad teevad marmorkooki, siis mõtlevad nad seda sõn...' wikitext text/x-wiki '''"Savijalad"''' (originaal "Feet of Clay", 1996) on romaan [[Terry Pratchett]]i Kettamaailma sarjast. Eesti keeles ilmus romaan Allan Eichenbaumi tõlkes 2005. aastal Varraku kirjastuses. * Pealaelt hakkavad juuksed hõredaks jääma. Selgelt näha, et juuksepiir taganeb. Vähem juukseid, mida kammida, kuid teisest küljest rohkem nägu, mida pesta... (lk 10) * Päkapikud peavad küpsetamist sõjakunsti osaks. Kui nemad teevad marmorkooki, siis mõtlevad nad seda sõna-sõnalt. (lk 17) * "Noh... räägitakse..." :"{{Sõrendus|Kes}} räägib?" :"{{Sõrendus|Kõik}}, härra komandör. Saate aru, kõik räägivad." :"Kas needsamad, kes esinevad väljendites "igaüks" ja "kõik teavad"? Need, kes elavad "ühiskonnas"?" :"Jah, härra komandör. Ma arvan küll." :Vimes lõi käega. "Ah nemad. Hea küll, räägi edasi." (lk 79) * "Vetinari valitsemisajal on elu igatahes julgem olnud," arvas härra Potts Pagarite gildist. :"Ta laseb tõesti kõik tänavanäitlejad ja miimid skorpioniauku visata," nõustus härra Boggis Varaste gildist. :"Tõsi. Aga ärgem unustagem, et tal on ka oma halvad küljed. Ta on kapriisne inimene." :"Arvate? Võrreldes nendega, kes meil enne on olnud, on ta usaldusväärne ja kindel nagu kalju." :"Klõpstoos oli ka usaldusväärne," tähendas härra Sock süngelt. "Mäletate, kui ta oma hobuse linnanõunikuks tegi?" :"Te peate tunnistama, et ta polnud halb nõunik. Võrreldes mõne teisega." :"Niipalju kui mina mäletan, olid teisteks nõunikeks tollal lillevaas, liivahunnik ja kolm meest, kellel oli pea maha raiutud." (lk 167-168) * Aga õnnetuseks - ja vastupidiselt igasugusele kainele mõistusele - heidavad mõtlematud inimesed teinekord oma kinniseotud vaenlased ruumidesse, kus ei leidu ainsatki naela, käepärast teravaservalist kivi, teravat klaasikildu ega äärmuslikel juhtudel isegi mitte niipalju vana koli ja tööriistu, et saaks valmistada täiesti töötava soomusauto. (lk 215) * Ei ole just kõige arukam parimat brändit üle kogu toa puristada, eriti kui selle teele jääb põlev sigar. (lk 248) * Kui Colon oli väike, oli tal roosa mängusiga, kelle nimi oli Kohutav, ja raamatuga "Kooselu koduloomadega" oli ta kuuenda peatüki juures. Raamatus olid gravüürid ka. Seal ei mainitud aga kordagi kuuma lehkavat hingeõhku ja suuri mütsudes astuvaid jalgu, mis meenutasid varre otsa pandud taldrikuid. Seersant Coloni raamatu järgi oleksid lehmad pidanud tegema "muu". Iga lapski teab, et lehmad teevad "muu". Nad poleks tohtinud teha "mhouu-u-u-u-m!" nagu mingi merekoletis ja sind ilaga üle pritsida. :Colon üritas end püsti ajada, libises mingi lehma kriisihetke tunnistajal ning vajus ühele lambale selga. Lammas tegi "bhääät!" Kas siis üks õige lammas teeb sellist häält? (lk 258) * "Kes see mees on, kellele see vabrik kuulub?" :"See on Kassiroosk. Te teate teda küll, tema kirjutab teile alati kirju selle kohta, et Vahtkonnas on liiga palju "alamaid rasse", nagu tema ütleb. Et siis... trolle ja päkapikke..." :Seersant pidi sörkima, et Vimesiga sammu pidada. :"Võta paar zombit juurde," ütles Vimes. :"Aga zombide vastu olete te ju alati surmvihane, andestage see sõnamäng," lausus seersant Colon. :"Kas mõni neist tahab Vahtkonda astuda?" :"Oh, muidugi. Paar tublit poissi tahab, härra komandör, ja kui nende nahk nii hall ja ripnev ei oleks, siis võiks arvata, et nad on alles viis minutit tagasi maetud." :"Vannuta nad homme ametisse." (lk 268) * Isand Vetinari sammus välja ja läks tagasi peasaali, Vimes järel. :"Kõigest hoolimata," sõnas ta, "et rahu säilitada, tuleb see golem hävitada." :"Ei, härra." :"Lubage ma kordan käsku." :"Ei, härra." :"Ma olen kindel, komandör, et ma andsin teile just käsu. Ma tundsin täiesti selgesti, et mu huuled liikusid." :"Ei, härra. Ta on elus." :"Ta on lihtsalt savist tehtud, Vimes." :"Kas me pole kõik samasugused? Vähemalt nende brošüüride järgi, mida konstaabel Külasta kõigile jagab. Pealegi, ta {{Sõrendus|ise}} arvab, et on elus, ja mulle sellest piisab." :Patriits heitis käega trepi ja oma paberitest üle ujutatud kabineti poole. :"Sellele vaatamata, komandör, tuli mulle juhtivatelt usutegelastelt tervelt üheksa ametlikku läkitust, milles väidetakse, et ta on jälestusväärne." :"Jah, härra patriits. Ma mõtisklesin palju selle seisukoha üle ja jõudsin sellisele järeldusele: nad kõik on persevestid." (lk 306) * "Kas te olete tähele pannud, et õnneküpsistes ei ennustata kunagi halba? Seal pole kunagi midagi sellist, et "Oh sina heldene aeg, nüüd läheb kõik täitsa metsa." Et need pole kunagi õnnetuseküpsised." :Vimes süütas sigari ja raputas tikku, et see kustuks. "See, kapral, on niimoodi universumi ühe peamise liikumapaneva jõu pärast." :"Mis? Et näiteks need, kes õnneküpsiste ennustusi loevad, ongi need, kellel veab?" küsis Noobel. :"Ei. See on sellepärast nii, et inimesed, kes õnneküpsiseid {{Sõrendus|müüvad}}, tahavad neid ka tulevikus müüa." (lk 309) * Üks preester küsis: "Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse jumalasse, kelle olemasolu saab loogilise debatiga tõestada?" :"Jah." :Vimesi haaras teatud eelaimus, mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale. :"Aga jumalad lihtsalt {{Sõrendus|on olemas}}," väitis preester. :"See Pole Ilmne Fakt." :Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli kiivrisse. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud turvis nirises tema valgelt hõõguvate jalgade ümber loikudesse. :"Minu Meelest Pole See Suurem Asi Argument," lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult. (lk 313) 8naiue4khks4fd2kgjvn35jok2sx09k 88709 88708 2022-07-27T11:18:17Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki '''"Savijalad"''' (originaal "Feet of Clay", 1996) on romaan [[Terry Pratchett]]i Kettamaailma sarjast. Eesti keeles ilmus romaan Allan Eichenbaumi tõlkes 2005. aastal Varraku kirjastuses. * Pealaelt hakkavad [[juuksed]] hõredaks jääma. Selgelt näha, et juuksepiir taganeb. Vähem juukseid, mida kammida, kuid teisest küljest rohkem [[nägu]], mida pesta... (lk 10) * [[Päkapikud]] peavad küpsetamist sõjakunsti osaks. Kui nemad teevad marmorkooki, siis mõtlevad nad seda sõna-sõnalt. (lk 17) * "Noh... räägitakse..." :"{{Sõrendus|Kes}} räägib?" :"{{Sõrendus|Kõik}}, härra komandör. Saate aru, kõik räägivad." :"Kas needsamad, kes esinevad väljendites "igaüks" ja "kõik teavad"? Need, kes elavad "[[ühiskond|ühiskonnas]]"?" :"Jah, härra komandör. Ma arvan küll." :Vimes lõi käega. "Ah nemad. Hea küll, räägi edasi." (lk 79) * "Vetinari valitsemisajal on elu igatahes julgem olnud," arvas härra Potts [[Pagar]]ite gildist. :"Ta laseb tõesti kõik tänavanäitlejad ja miimid skorpioniauku visata," nõustus härra Boggis [[Varas]]te gildist. :"Tõsi. Aga ärgem unustagem, et tal on ka oma halvad küljed. Ta on kapriisne inimene." :"Arvate? Võrreldes nendega, kes meil enne on olnud, on ta usaldusväärne ja kindel nagu kalju." :"Klõpstoos oli ka usaldusväärne," tähendas härra Sock süngelt. "Mäletate, kui ta oma [[hobune|hobuse]] linnanõunikuks tegi?" :"Te peate tunnistama, et ta polnud halb nõunik. Võrreldes mõne teisega." :"Niipalju kui mina mäletan, olid teisteks nõunikeks tollal lillevaas, liivahunnik ja kolm meest, kellel oli pea maha raiutud." (lk 167-168) * Aga õnnetuseks - ja vastupidiselt igasugusele [[terve mõistus|kainele mõistusele]] - heidavad mõtlematud inimesed teinekord oma kinniseotud [[vaenlased]] ruumidesse, kus ei leidu ainsatki [[nael]]a, käepärast teravaservalist [[kivi]], teravat klaasi[[kild]]u ega äärmuslikel juhtudel isegi mitte niipalju vana koli ja [[tööriist]]u, et saaks valmistada täiesti töötava soomusauto. (lk 215) * Ei ole just kõige arukam parimat [[brändi]]t üle kogu toa puristada, eriti kui selle teele jääb põlev [[sigar]]. (lk 248) * Kui Colon oli väike, oli tal roosa mängusiga, kelle nimi oli Kohutav, ja [[raamat]]uga "Kooselu koduloomadega" oli ta kuuenda peatüki juures. Raamatus olid [[gravüür]]id ka. Seal ei mainitud aga kordagi kuuma lehkavat hingeõhku ja suuri mütsudes astuvaid jalgu, mis meenutasid varre otsa pandud [[taldrik]]uid. Seersant Coloni raamatu järgi oleksid [[lehm]]ad pidanud tegema "muu". Iga lapski teab, et lehmad teevad "muu". Nad poleks tohtinud teha "mhouu-u-u-u-m!" nagu mingi merekoletis ja sind ilaga üle pritsida. :Colon üritas end püsti ajada, libises mingi lehma kriisihetke tunnistajal ning vajus ühele lambale selga. [[Lammas]] tegi "bhääät!" Kas siis üks õige lammas teeb sellist häält? (lk 258) * "Kes see mees on, kellele see [[vabrik]] kuulub?" :"See on Kassiroosk. Te teate teda küll, tema kirjutab teile alati kirju selle kohta, et Vahtkonnas on liiga palju "alamaid rasse", nagu tema ütleb. Et siis... trolle ja päkapikke..." :Seersant pidi sörkima, et Vimesiga sammu pidada. :"Võta paar zombit juurde," ütles Vimes. :"Aga zombide vastu olete te ju alati surmvihane, andestage see sõnamäng," lausus seersant Colon. :"Kas mõni neist tahab Vahtkonda astuda?" :"Oh, muidugi. Paar tublit poissi tahab, härra komandör, ja kui nende [[nahk]] nii hall ja ripnev ei oleks, siis võiks arvata, et nad on alles viis minutit tagasi maetud." :"Vannuta nad homme ametisse." (lk 268) * Isand Vetinari sammus välja ja läks tagasi peasaali, Vimes järel. :"Kõigest hoolimata," sõnas ta, "et rahu säilitada, tuleb see [[golem]] hävitada." :"Ei, härra." :"Lubage ma kordan käsku." :"Ei, härra." :"Ma olen kindel, komandör, et ma andsin teile just käsu. Ma tundsin täiesti selgesti, et mu huuled liikusid." :"Ei, härra. Ta on elus." :"Ta on lihtsalt [[savi]]st tehtud, Vimes." :"Kas me pole kõik samasugused? Vähemalt nende brošüüride järgi, mida konstaabel Külasta kõigile jagab. Pealegi, ta {{Sõrendus|ise}} arvab, et on elus, ja mulle sellest piisab." :Patriits heitis käega trepi ja oma paberitest üle ujutatud kabineti poole. :"Sellele vaatamata, komandör, tuli mulle juhtivatelt usutegelastelt tervelt üheksa ametlikku läkitust, milles väidetakse, et ta on jälestusväärne." :"Jah, härra patriits. Ma mõtisklesin palju selle seisukoha üle ja jõudsin sellisele järeldusele: nad kõik on persevestid." (lk 306) * "Kas te olete tähele pannud, et [[õnneküpsis]]tes ei ennustata kunagi halba? Seal pole kunagi midagi sellist, et "Oh sina heldene aeg, nüüd läheb kõik täitsa metsa." Et need pole kunagi õnnetuseküpsised." :Vimes süütas sigari ja raputas tikku, et see kustuks. "See, kapral, on niimoodi [[universum]]i ühe peamise liikumapaneva jõu pärast." :"Mis? Et näiteks need, kes õnneküpsiste [[ennustus]]i loevad, ongi need, kellel veab?" küsis Noobel. :"Ei. See on sellepärast nii, et inimesed, kes õnneküpsiseid {{Sõrendus|müüvad}}, tahavad neid ka [[tulevik]]us müüa." (lk 309) * Üks [[preester]] küsis: "Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse [[jumal]]asse, kelle olemasolu saab loogilise debatiga tõestada?" :"Jah." :Vimesi haaras teatud eelaimus, mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale. :"Aga jumalad lihtsalt {{Sõrendus|on olemas}}," väitis preester. :"See Pole Ilmne Fakt." :Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli kiivrisse. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud turvis nirises tema valgelt hõõguvate jalgade ümber loikudesse. :"Minu Meelest Pole See Suurem Asi Argument," lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult. (lk 313) inrtspo31wyutit68x4q3j16kzvv32m