Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.22 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2261 88786 88696 2022-07-28T12:25:44Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:10.12.12TerryPratchettByLuigiNovi1.jpg|pisi|Sulg on tugevam kui mõõk, kuid ainult siis, kui mõõk on väike ja sulg väga terav. "Fantastiline valgus"]] [[Pilt:Bibliotekarien.jpg|pisi|Nähtamatu Ülikooli Raamatukoguhoidja maalitud pingil Londonis 2014 (vabaõhunäitus "Book Benches")]] '''Terry Pratchett''' (28. aprill 1948 – 12. märts 2015) oli inglise aja- ja ulmekirjanik, kes on enim tuntud kui [[Kettamaailm]]a lugude autor. == Tsitaadid == * Mitte [[tarkus]], vaid [[kujutlusvõime]] tegi ahvist [[inimene|inimese]]. ** {{halliga|Imagination, not intelligence, made us human.}} ** Foreword to The Ultimate Encyclopedia of Fantasy (1998) by David Pringle, ISBN 0-87951-937-1, and The Definitive Illustrated Guide to Fantasy (2003) by David Pringle, ISBN 1-84442-930-X * Olen meelsamini roniv [[ahv]] kui langev [[ingel]]. ** {{halliga|I'd rather be a climbing ape than a falling angel.}} ** The Herald, 4. oktoober 2004 == Teosed == === "[[Võlukunsti värv]]" === Kettamaailma sarja avaromaan "The Colour of Magic" ilmus 1983. Urmas Alase tõlge [[eesti keel]]de ilmus 1997. Tsitaadid Varraku väljaandest 1997. * Oleks kena küll, kui [[maailm]]a juhiks puhas [[loogika]] ja [[arv]]ude [[harmoonia]], kuid tegelikult olid karmid [[fakt]]id sellised, et Ketas liikus [[kosmos]]es silmanähtavalt hiid[[kilpkonn]]a turjal ja [[jumal]]atel oli kombeks käia [[ateism|ateistidel]] aknaid sisse löömas. (lk 68–69) === "[[Fantastiline valgus]]" === Originaal "The Light Fantastic" ilmus 1986. aastal. Eesti keelde tõlkis romaani [[Krista Kaer]], tõlge ilmus esmakordselt 1998. aastal. Tsitaadid Varraku 1998. aasta väljaandest. * [[Ankh-Morpork]]! [[Pärl]] linnade seas! See ei ole muidugi täiesti täpne kirjeldus – Ankh-Morpork ei olnud ümar ja sile – aga isegi selle kõige tigedamad [[vaenlane|vaenlased]] nõustuksid, et kui Ankh-Morporkit üldse millegagi võrrelda, siis võib see sama hästi olla ka mingi [[prügi]]kübe, mis on kaetud sureva [[mollusk]]i haigete eritistega. (lk 166) * Tegelikult oli enamik Kettamaailma elanikke parajasti säärases meeleseisundis, mis on saavutatav ainult eluaegse [[meditatsioon]]ile pühendumisega või umbes kolmekümne sekundi pikkuse keelatud [[taim]]ede pruukimisega. (lk 202) === "[[Ürgsorts]]" === Originaal "Sourcery" ilmus 1988, tõlge Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], Varrak, 2001. * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. (lk 60) * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja magus [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus – mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi – elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv [[ämblik]] selle ära sõi. (lk 63) * "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline [[võlur]]. Sinu [[süda]]mele on graveeritud sõna "võlur"." :"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma [[silm]]aga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94) * Pagasit oli tabanud õnnetu armastus ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellise olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju [[joomine|juua]]. (lk 142) * Ta nägi välja nagu [[inimene]], kes on äsja [[söömine|söönud]] peotäie [[käbinääre|käbinäärmeid]] ja need liitri [[adrenaliin]]iga alla loputanud. (lk 146–147) * Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid [[palee]]sid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või [[soo|sohu]] vajub. (lk 153) * "Ma ei sõida ühegi lendava [[vaip|vaibaga]]," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan [[maapind]]a!" :"Sa mõtled [[kõrgus]]t," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine." :"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186) * Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on [[varakamber|varakambriga]]. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. (lk 187) * "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207) * Pikajalgse võluri ja väikese [[jõgi|jõega]] läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda minutis. (lk 214) * Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt [[vihje]]id, ning seepärast soovitas kaine [[mõistus]], et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama [[otsus]]eid langetama. (lk 242) * Ta [Rincewind] istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe [[sokk|soki]]. Seejärel pani ta [[saabas|saapa]] tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku [[telliskivi]]. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245) * "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin]. :"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus segaduses." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist." (lk 262) * Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab [[liiv]]a kasutama." (lk 263) * [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269) === "[[Mort]]" === Tsitaadid väljaandest "Mort". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 1999 * "Mina suren ülevalt nagu [[kuninganna]] Ezeriel." :Mort kibrutas [[laup|otsaesist]]. [[Ajalugu]] oli tema jaoks tundmatu maa. :"Kes see veel oli?" :"Ta elas Klatšias ja tal oli palju [[armuke]]si ja ta istus [[madu|mao]] otsa," ütles Cutwell, kes parajasti [[amb]]u vinna tõmbas. :"Ta tegi seda meelega! Tema armastust peteti!" :"Mina mäletan ainult seda, et ta kümbles eesli[[piim]]as. Naljakas asi see ajalugu," sõnas Cutwell mõtlikult. "Saad kuningannaks, valitsed kolmkümmend aastat, teed [[seadus]]i, kuulutad rahvastele [[sõda|sõdu]] ja lõpuks on ainus, mida sust mäletatakse see, et sa lõhnasid nagu [[jogurt]] ja sind hammustati-" (lk 177) === "[[Härrasrahvas (Terry Pratchett)|Härrasrahvas]]" === Tsitaadid väljaandest "Härrasrahvas". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003. * Kõige "varema" leidmiseks on kulutatud palju inimlikku nutikust. [[Teadmine|Teadmiste]] praeguse seisu võib kokku võtta järgmiselt: [[algus]]es polnud midagi ja see plahvatas. Teised [[teooria]]d ülimast algusest on seotud jumalatega, kes lõid maailma oma [[isa]] küljeluudest, sisikonnast ja munadest. Selliseid teooriaid on üsna palju. Nad on huvitavad – '''mitte selle pärast, mida nad jutustavad universumist, vaid selle pärast, mida nad ütlevad inimese kohta.''' (lk 5) * Aiavoolik, ükskõik kui hoolikalt seda ka kokku ei keerataks, keerdub öösel alati lahti ja seob muruniiduki jalgratastega kokku. (lk 18 joonealune märkus) * Kõige väiksem ajaühik [[multiversum]]is on [[New York|New Yorgi]] [[sekund]]: see on [[aeg]], mis kulub rohelise tule süttimisest [[foor]]is ajani, mil sinu [[auto]] taga olev takso hakkab signaaliga tuututama. (lk 222 joonealune märkus) * ''Cool''-kultuse munkadel, kelle tilluke ja ligipääsmatu [[klooster]] on peidetud tõeliselt normaalsesse ja lahedasse orgu alam-Jääraharjades, on [[noviits]]ide vastuvõtmiseks eriline [[eksam]]. Uustulnuk viiakse tuppa, mis on täis igasuguseid [[riided|rõivaid]], ja temalt küsitakse: "Jou, mu [[poeg]], milline neist on kõige [[stiil]]sem kehakate?" Ja õige vastus on: '''"Kuule, just see, mis ma valin."''' (lk 256) * [[Haldjas|Haldjate]] jõud peitus teiste veenmises, et need on nõrgad. (lk 268) === "[[Väikesed jumalad]]" === Tlk Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003. * Jumalatel on see häda, et neil pole kellegi poole palvetada. (lk 11) * Paljudele tundub, et neid kutsub [[vaimulik]]uamet, kuid tegelikult kuulevad nad oma sisehäält, mis ütleb: "Töö on tubane, ei pea raskeid asju tõstma... või tahad äkki künnimeheks saada nagu su isa?" (lk 19) * [[Hirm]] on kummaline pinnas. Põhiliselt võrsub seal [[kuulekus]]e [[mais]], mis kasvab sirgete ridadena, tehes [[rohimine|rohimise]] lihtsaks. Vahel aga kasvavad selles ka tõrksuse [[kartul]]id, mis paisuvad ja koguvad jõudu nähtamatult maa all. (lk 26) * Noh, ütles ta [Suur Jumal Om, kes on parajasti väike kilpkonn] endale, kui Om saab tagasi oma õige kuju ja jõu, siis võetakse meetmed tarvitusele. Mardikate ja [[melon]]ite sugu kahetseb veel, et nad üldse maailma loodi. Ja kõigi [[kotkas]]tega sünnib midagi tõeliselt jubedat. Ja... ja siis tuleb veel püha käsk, milles on juttu suurema hulga [[salat]]itaimede istutamisest... (lk 28) * Vorbisele meeldis näha korralikult süüdlaslikke [[südametunnistus]]i. Just selleks südametunnistused olemas olidki. [[Süütunne]] on määre, milles pöörlevad [[võim]]u rattad. (lk 43) * Viimane inimene, kes teadis, kuidas see töötab, oli ilmselt juba aastate eest surnuks piinatud. Või siis kohe, kui need seadmed siia paigaldati. [[Autor]]i tapmine oli traditsiooniline [[intellektuaalomand|autorikaitse]] meetod. (lk 254) === "[[Savijalad]]" === Originaal "Feet of Clay" (1996), tõlkinud Allan Eichenbaum, Varrak, 2005. * Pealaelt hakkavad juuksed hõredaks jääma. Selgelt näha, et juuksepiir taganeb. Vähem juukseid, mida kammida, kuid teisest küljest rohkem nägu, mida pesta... (lk 10) * Päkapikud peavad küpsetamist sõjakunsti osaks. Kui nemad teevad marmorkooki, siis mõtlevad nad seda sõna-sõnalt. (lk 17) * "Noh... räägitakse..." :"{{Sõrendus|Kes}} räägib?" :"{{Sõrendus|Kõik}}, härra komandör. Saate aru, kõik räägivad." :"Kas needsamad, kes esinevad väljendites "igaüks" ja "kõik teavad"? Need, kes elavad "ühiskonnas"?" :"Jah, härra komandör. Ma arvan küll." :Vimes lõi käega. "Ah nemad. Hea küll, räägi edasi." (lk 79) * "Vetinari valitsemisajal on elu igatahes julgem olnud," arvas härra Potts Pagarite gildist. :"Ta laseb tõesti kõik tänavanäitlejad ja miimid skorpioniauku visata," nõustus härra Boggis Varaste gildist. :"Tõsi. Aga ärgem unustagem, et tal on ka oma halvad küljed. Ta on kapriisne inimene." :"Arvate? Võrreldes nendega, kes meil enne on olnud, on ta usaldusväärne ja kindel nagu kalju." :"Klõpstoos oli ka usaldusväärne," tähendas härra Sock süngelt. "Mäletate, kui ta oma hobuse linnanõunikuks tegi?" :"Te peate tunnistama, et ta polnud halb nõunik. Võrreldes mõne teisega." :"Niipalju kui mina mäletan, olid teisteks nõunikeks tollal lillevaas, liivahunnik ja kolm meest, kellel oli pea maha raiutud." (lk 167-168) * Aga õnnetuseks - ja vastupidiselt igasugusele kainele mõistusele - heidavad mõtlematud inimesed teinekord oma kinniseotud vaenlased ruumidesse, kus ei leidu ainsatki naela, käepärast teravaservalist kivi, teravat klaasikildu ega äärmuslikel juhtudel isegi mitte niipalju vana koli ja tööriistu, et saaks valmistada täiesti töötava soomusauto. (lk 215) * Ei ole just kõige arukam parimat brändit üle kogu toa puristada, eriti kui selle teele jääb põlev sigar. (lk 248) * Kui Colon oli väike, oli tal roosa mängusiga, kelle nimi oli Kohutav, ja raamatuga "Kooselu koduloomadega" oli ta kuuenda peatüki juures. Raamatus olid gravüürid ka. Seal ei mainitud aga kordagi kuuma lehkavat hingeõhku ja suuri mütsudes astuvaid jalgu, mis meenutasid varre otsa pandud taldrikuid. Seersant Coloni raamatu järgi oleksid lehmad pidanud tegema "muu". Iga lapski teab, et lehmad teevad "muu". Nad poleks tohtinud teha "mhouu-u-u-u-m!" nagu mingi merekoletis ja sind ilaga üle pritsida. :Colon üritas end püsti ajada, libises mingi lehma kriisihetke tunnistajal ning vajus ühele lambale selga. Lammas tegi "bhääät!" Kas siis üks õige lammas teeb sellist häält? (lk 258) * "Kes see mees on, kellele see vabrik kuulub?" :"See on Kassiroosk. Te teate teda küll, tema kirjutab teile alati kirju selle kohta, et Vahtkonnas on liiga palju "alamaid rasse", nagu tema ütleb. Et siis... trolle ja päkapikke..." :Seersant pidi sörkima, et Vimesiga sammu pidada. :"Võta paar zombit juurde," ütles Vimes. :"Aga zombide vastu olete te ju alati surmvihane, andestage see sõnamäng," lausus seersant Colon. :"Kas mõni neist tahab Vahtkonda astuda?" :"Oh, muidugi. Paar tublit poissi tahab, härra komandör, ja kui nende nahk nii hall ja ripnev ei oleks, siis võiks arvata, et nad on alles viis minutit tagasi maetud." :"Vannuta nad homme ametisse." (lk 268) * Isand Vetinari sammus välja ja läks tagasi peasaali, Vimes järel. :"Kõigest hoolimata," sõnas ta, "et rahu säilitada, tuleb see golem hävitada." :"Ei, härra." :"Lubage ma kordan käsku." :"Ei, härra." :"Ma olen kindel, komandör, et ma andsin teile just käsu. Ma tundsin täiesti selgesti, et mu huuled liikusid." :"Ei, härra. Ta on elus." :"Ta on lihtsalt savist tehtud, Vimes." :"Kas me pole kõik samasugused? Vähemalt nende brošüüride järgi, mida konstaabel Külasta kõigile jagab. Pealegi, ta {{Sõrendus|ise}} arvab, et on elus, ja mulle sellest piisab." :Patriits heitis käega trepi ja oma paberitest üle ujutatud kabineti poole. :"Sellele vaatamata, komandör, tuli mulle juhtivatelt usutegelastelt tervelt üheksa ametlikku läkitust, milles väidetakse, et ta on jälestusväärne." :"Jah, härra patriits. Ma mõtisklesin palju selle seisukoha üle ja jõudsin sellisele järeldusele: nad kõik on persevestid." (lk 306) * "Kas te olete tähele pannud, et õnneküpsistes ei ennustata kunagi halba? Seal pole kunagi midagi sellist, et "Oh sina heldene aeg, nüüd läheb kõik täitsa metsa." Et need pole kunagi õnnetuseküpsised." :Vimes süütas sigari ja raputas tikku, et see kustuks. "See, kapral, on niimoodi universumi ühe peamise liikumapaneva jõu pärast." :"Mis? Et näiteks need, kes õnneküpsiste ennustusi loevad, ongi need, kellel veab?" küsis Noobel. :"Ei. See on sellepärast nii, et inimesed, kes õnneküpsiseid {{Sõrendus|müüvad}}, tahavad neid ka tulevikus müüa." (lk 309) * Üks preester küsis: "Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse jumalasse, kelle olemasolu saab loogilise debatiga tõestada?" :"Jah." :Vimesi haaras teatud eelaimus, mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale. :"Aga jumalad lihtsalt {{Sõrendus|on olemas}}," väitis preester. :"See Pole Ilmne Fakt." :Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli kiivrisse. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud turvis nirises tema valgelt hõõguvate jalgade ümber loikudesse. :"Minu Meelest Pole See Suurem Asi Argument," lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult. (lk 313) === "[[Öövahtkond]]" === Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008. * Vimes oli eelmisel ööl pead murdnud, kas ta peaks neile sissejuhatuseks väikese ergutuskõne pidama, kuid oli siis otsustanud seda mitte teha. Võib-olla ei osanud nad oma tööd tõesti mitte üldse, kuid nad olid ikkagi võmmid, ja võmmid ei reageeri "õnneliku perekonna" nõksule eriti hästi: "Tere, poisid, te võite mind Christopheriks kutsuda, minu uks on alati avatud, ma olen kindel, et kui me kõik ühiselt pingutame, hakkame me oivaliselt läbi saama ja oleme nagu üks suur õnnelik pere." Need mehed olid näinud liiga palju perekondi, et sellise jama õnge minna. (lk 95) * "Kõik ju võtavad!" pahvatas Konks. "See on lihtsalt lisatasu! :"Kõik?" imestas Vimes. Ta laskis pilgul üle rühma käia. "Kas siin võtab veel keegi altkäemaksu?" :Tema põrnitsev pilk liikus ühelt näolt teisele, sundides suurema osa rühmast otsekohe Põrandalaudade ja Lae Sünkroniseeritud Uurimise Võistkonda kehastama. Ainult kolm vahtkondlast pidasid tema pilgu all vastu. (lk 98) * Nagu kõik pisikurjategijad maailmas, nii olid ka vahtkondlased uhked selle üle, et on mingid sügavused, kuhu nad kunagi ei lasku. Inimesel peab alati olema keegi, kes on temast madalam, olgu see siis kas või mudaussike. (lk 115) * Vimes voltis paberitüki lahti. Pliiatsikiri oli laiali valgunud, kuid siiski dešifreeritav, ja paberitükil seisis: ''Morfiline tänav, täna õhtul kell 9. :Parool: mõõkkala.'' :Mõõkkala? Alati on parooliks "mõõkkala". Kui keegi iganes üritab välja mõelda sõna, mida keegi ei suudaks ära arvata, siis valivad nad alati "mõõkkala". See on üks inimmõistuse kiiksudest. (lk 129) * Saju ajal väheneb tänavakuritegevus. Inimesed püsivad toas. (lk 180) * Siirupikaevanduse Tee Vabariigi piiridest jäid välja kõik linna suured, tähtsad hooned, mida mässajad tavaliselt vallutada üritavad. Seal polnud ühtegi valitsusasutust, ühtegi panka, ja pühakodasid oli väga vähe. Igasugune linnamaastikul oluline arhitektuur puudus sealt peaaegu täiesti. :Oli ainult tähtsusetu kraam. Vabariigi sisse jäi terve tapamajade piirkond, võiturg ja juustuturg. Sinna jäid tubaka-ja küünlavabrikud, enamik puu-ja köögiviljaladudest ning vilja-ja jahuhoidlatest. See tähendas, et vabariiklased olid ilmajäetud küll sellistest tähtsatest asjadest nagu valitsemis-ja pangateenused ning hingepäästmisvõimalused, kuid said ilusti hakkama sääraste tüütuseni igavate, igapäevaste asjade muretsemisega nagu toit ja jook. :Hingepäästmist on inimesed nõus pikalt ootama, kuid nad eelistavad, et lõunaga üle tunni aja ei venitataks. (lk 293) * Sõnumitooja, kes oli nooremleitnant ja parajasti väga pabinas, ei suutnud leida õigeid sõnu, seletamaks, et "relvastamata tsiviilisik" võib halvemal juhul tähendada ka sajakilost tapamajatöötajat, kellel on ühes käes lihakonks ja teises tükeldamisnuga. (lk 304) === "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]" === Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012. * Ja siis oli veel noor Sam, kes kasvas nagu oavars ja oli väga vastuvõtlik. Tema ema ütles, et puhkus värskes õhus teeks talle head. Vimes ei vaielnud vastu. Sybiliga polnud mingit mõtet vaielda, sest isegi kui sa arvasid, et oled võitnud, tuli pärast ikkagi välja, et mingi võlukunsti tõttu, mis pole abielumeestele kättesaadav, olid sa asjast täiesti valesti aru saanud. :Vähemalt lubati tal linnast ära sõites turvis selga jätta. See oli osa temast ja sama mõlki taotud kui ta isegi, kuigi turvise puhul saab mõlgid välja taguda. (lk 11) * "Willikins peaks sinuga kaasa tulema, kallis," lausus leedi Sybil. Liht­salt igaks juhuks." :"Milliseks juhuks, kallis? Ma käin ju igal ööl linna tänavatel. Ma arvan, et mulle pole väikeseks jalutuskäiguks maal saatjadaami vaja. Ma üritan lihtsalt siinsesse ellu sisse elada. Ma silmitsen nartsisse, et näha, kas nad täidavad mind rõõmuga, või mida iganes nad peaksid tegema, hoian silmad lahti, et näha väga haruldast vesivarblast, ja vaatan, kuidas mutid lendu tõusevad. Ma olen juba mitu nädalat ajalehest looduspildikesi lugenud. Ma arvan, et saan ise hakkama, kallis. Vahtkonna komandör ei löö kartma, kui satub vastamisi pelgliku kärbsenäpiga!" (lk 45-46) * Kuid sepp põrnitses edasi ja ütles: "Nii et palgatud tapja peab teid kaitsma, jah?" :"Tegelikult, härra," sõnas Willikins, "olen ma komandör Vimesi teenistuses kui kammerteener ehk härrasmehe härrasmees ja seda vibupüssi on mul vaja sellepärast, et teinekord hakkavad tema sokid vastu." Ta vaatas Vimesi poole. "Kas teil on juhtnööre, komandör?" siis aga hüüdis: "Ärge liigutage, sest niipalju kui mina tean, on sepal töötamiseks vaja kahte kätt." Ta pöördus jälle Vimesi poole. "Andestage see vahelesegamine, komandör, aga ma tunnen temasuguseid." :"Willikins, ma olen üsna kindel, et sa oled ise ka temasugune." :"Jah, härra, tänan, härra, ja ma ei usaldaks ennast karvavõrdki, härra,ma tunnen tigedad raipenahad alati ära, kui neid näen. Mul on peegel." (lk 68-69) * Paistis, et Linnavahtkonnas oli vähemalt üks esindaja igast kahejalgsest mõtlevast liigist pluss Noobel Nobbs. Sellest oli saanud traditsioon: kes lõi läbi võmmina, lõi läbi liigina. Kuid keegi polnud Vimesile veel välja pakkunud, et ta peaks tööle võtma mõne härjapõlvlase, ning selle lihtsaks põhjuseks oli üleüldine teadmine, et härjapõlvlased on haisvad, kannibalistlikud, õelad ja ebausaldusväärsed närukaelad. :Muidugi teadsid kõik ka seda, et päkapikud on üks petiste kamp, kes tõmbavad sul naha üle kõrvade, kui ainult saavad, ja trollid on kõrilõikajatest ainult natuke paremad, ja ainus linnas alaliselt elav gorgo ei vaata kunagi kellelegi silma, vampiire ei saa usaldada, ükskõik kui palju nad ka ei naerataks, libahundid aga on põhimõtteliselt lihtsalt vampiirid, kes ei oska lennata, ja sinu naaber on tõeline lurjus, kes viskab rämpsu üle müüri sinu aeda, ja tema naine pole ka just vooruse verstapost. Aga samas on maailmas igaühel oma koht. Ja ei saa ju öelda, et linlased oleksid eelarvamuste kammitsas, sest lõppude lõpuks töötas ülikoolis kunagi ju isegi üks ork, aga talle meeldis jalgpall - kuidas veel! - ja kui keegi suudab väljaku keskelt väravasse lüüa, siis annad sa sellisele ju kõik andeks ja, noh, igaühte tuleb ju võtta sellisena, nagu ta on... Ainult mitte neid neetud härjapõlvlasi, tänan väga. Kui mõni härjapõlvlane linna tuli, kiusasid inimesed teda taga, nii et lõpuks läksid nad kõik linnast minema, mööda Ankhi jõge allavoolu, mõne Harry Kuninga taolise juurde tööle: luid jahvatama, nähku parkima ja vanarauda töötlema. Seal jäid nad linna piirist ja seega ka seadusest tubli jalutuskäigu kaugusele. (lk 85) * Vimes nägi, kuidas maastik mööda ujus, kui ta üle terrassi purjetas ja selili lillepeenrasse maandus, kus ta jäi taevasse vahtima. Tema nägemisalasse ilmus Feeney murelik nägu, mis tundus pisut liiga suur. "Andke andeks, komandör. Mina isiklikult ei tahaks teile mingi hinna eest viga teha, aga ma ei tahtnud, et teile vale mulje jääks. Selle võtte nimi on "üks mees tema üleval all väga kahju". (lk 98-99) * "Keha hakkab kipitama," ütles Feeney. "Nii ütles minu isa. Tema ütles, et vaata, kuulaja hoia kõigil inimestel silm peal. Pole olnud ühtegi head korrakaitsjat, kelle sees poleks peidus raasukest suli, ja see suli annab sulle märku. Ta ütleb: "Sellel mehel on midagi varjata" või "See mees on palju rohkem hirmul, kui peaks" või "See mees käitub selgelt liiga ülbelt, sest sisimas on ta üksainus närvipundar". Suli sinu sees annab alati märku." :Vimes valis imetluse, mitte jahmatuse, aga ka imetlust ei võtnud ta liiga palju. "Tead, Feeney, ma arvan, et sinu vanaisa ja isa panid täppi. Nii et ma saadan välja õigeid signaale, või kuidas?" :"Ei, härra komandör, te ei saada välja mingeid signaale. Minu vanaisa ja isa olid vahel samasugused. Täiesti vaiksed. See teeb inimesed närviliseks." (lk 106) * Vimes ütles endale, et nemad ei saa sinna ju midagi parata, et mingi käpardist jumal oli leidnud hulga ülejäänud tükke ja otsustanud, et maailm vajab olendit, kes näeb välja nagu hundi ja ahvi ristsugutis. See jumal andis neile ka religioosse dogma, mis kindlasti kuulus kõige kasutumate hulka isegi taevaliku idiootsuse mõõdupuu järgi. Härjapõlvlased nägid välja, nagu oleksid nad halvad, ning ilma Kutsuva Pimeduse vahendamiseta nad ka rääkisid niimoodi. Kui epheebe pähklid suudaksid karjuda, kui neid purustatakse, siis ütleksid kõik: "See ju meenutab härjapõlvlaste häält!" Ja paistis, et see naerev jumal, kes ei jäänud selle kõigega veel rahule, andis neile ilmselt kõige hullema kingituse - enesekriitilisuse, mille tõttu häijapõlvlased uskusid niivõrd kindlalt, et nad on kõndiv rämps ja neid ei anna kuidagi päästa, et nad ei leidnud endas isegi nii palju jõudu, et iseend ära koristada. (lk 144) * [Preili Beedle:] "Nad kõik notiti maha, ilma igasuguse põhjuseta. Selliseid asju tuleb ette. Kõik ju teavad, et härjapõlvlased on väärtusetud. Ma ütlen, komandör, on tõsi, et kõige jubedamaid tegusid maailmas on korda saatnud inimesed, kes usuvad, usuvad siiralt, et nad teevad maailmale heateo, eriti kui asjaga on seotud ka mõni jumal." (lk 165) * Kartseri juures oli midagi teoksil - Vimesile tundus, et tegu võib olla rahutusega, mürgliga, aga võib-olla ka rüselusega või isegi üleüldise mölluga ja sellisel juhul lõpeb see mõnele väga mitteüldisele isikule kurvalt. Vimesile torkas pähe rõõmus mõte: täpselt, võib-olla on see hoopis mäsu - see on alati kasulik sõna, sest keegi ei tea päris täpselt, mida see tähendab, kuid see kõlab ohtlikult. (lk 229) * Ja siis kerkis Vimesi vaimusilma ette korraks Koomi org. Sel päeval oli ta peaaegu surma saanud: oru nõlvadelt voolav vesi mürises läbi lõputute paekivist tunnelite, peksis teda vastu seinu, tagus vastu tunnelite põhja ja lage ning heitis ta lõpuks tillukesele liivarannale, täielikku pimedusse. Ja sellest pimedusest sai Vimesi sõber, Vimes triivis pimeduse peal ja seal koitis temas mõistmine ja ta sai aru, et hirm ja raev on võimalik sepistada mõõgaks, ja soov oma lapsele veel kord raamatut ette lugeda on võimalik sepistada kilbiks ja turviseks ühele närudes ja surevale mehele, kes on üksikule rannale heidetud. Ja pärast surus see mees kätt kuningatel. (lk 256) * Ähmane siluett küsis: "Politsei? Siin? Tõmba kedagi teist, semu! Kes sa enda arust oled? Mingi komandör Vimes või?" :Pargas hüppas jälle, pimedusest lendas keereldes välja eksinud muna ja lartsatas Vimesile näkku. Vimes pühkis muna ära, või vähemalt pühkis seda natuke laiali, ja vastas: "Vaata aga, kas teil veab alati nii hästi?" (lk 259) * Vimes ärkas niiskes ja täielikus pimeduses, liiv põse all. Mõned tema kehaosad teatasid teenistusse ilmumisest, teised aga väitsid, et neil on ema kirjutatud vabastustõend. (lk 282) === "[[Head ended]]" === Kirjutatud koos [[Neil Gaiman]]iga. Tlk [[Tiina Randus]]. * Räägitakse, et [[põrgu]]s mängivad parimad [[bänd]]id. :See on suures osas õige. Aga [[taevas]] on paremad [[koreograaf]]id. == Allikata tsitaadid == * Selleks, et tõeliselt [[loll]] olla, peab olema [[inimene]]. * Kui inimene [[surm|sureb]], kaotab ta kõigepealt [[elu]]. Järgmisena lähevad [[illusioon]]id. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Pratchett, Terry}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[he:עולם הדיסק]] knlafa2w06u8kt3chks4m71xhanux38 88790 88786 2022-07-28T12:58:19Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Suurbritannia ulmekirjanikud]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:10.12.12TerryPratchettByLuigiNovi1.jpg|pisi|Sulg on tugevam kui mõõk, kuid ainult siis, kui mõõk on väike ja sulg väga terav. "Fantastiline valgus"]] [[Pilt:Bibliotekarien.jpg|pisi|Nähtamatu Ülikooli Raamatukoguhoidja maalitud pingil Londonis 2014 (vabaõhunäitus "Book Benches")]] '''Terry Pratchett''' (28. aprill 1948 – 12. märts 2015) oli inglise aja- ja ulmekirjanik, kes on enim tuntud kui [[Kettamaailm]]a lugude autor. == Tsitaadid == * Mitte [[tarkus]], vaid [[kujutlusvõime]] tegi ahvist [[inimene|inimese]]. ** {{halliga|Imagination, not intelligence, made us human.}} ** Foreword to The Ultimate Encyclopedia of Fantasy (1998) by David Pringle, ISBN 0-87951-937-1, and The Definitive Illustrated Guide to Fantasy (2003) by David Pringle, ISBN 1-84442-930-X * Olen meelsamini roniv [[ahv]] kui langev [[ingel]]. ** {{halliga|I'd rather be a climbing ape than a falling angel.}} ** The Herald, 4. oktoober 2004 == Teosed == === "[[Võlukunsti värv]]" === Kettamaailma sarja avaromaan "The Colour of Magic" ilmus 1983. Urmas Alase tõlge [[eesti keel]]de ilmus 1997. Tsitaadid Varraku väljaandest 1997. * Oleks kena küll, kui [[maailm]]a juhiks puhas [[loogika]] ja [[arv]]ude [[harmoonia]], kuid tegelikult olid karmid [[fakt]]id sellised, et Ketas liikus [[kosmos]]es silmanähtavalt hiid[[kilpkonn]]a turjal ja [[jumal]]atel oli kombeks käia [[ateism|ateistidel]] aknaid sisse löömas. (lk 68–69) === "[[Fantastiline valgus]]" === Originaal "The Light Fantastic" ilmus 1986. aastal. Eesti keelde tõlkis romaani [[Krista Kaer]], tõlge ilmus esmakordselt 1998. aastal. Tsitaadid Varraku 1998. aasta väljaandest. * [[Ankh-Morpork]]! [[Pärl]] linnade seas! See ei ole muidugi täiesti täpne kirjeldus – Ankh-Morpork ei olnud ümar ja sile – aga isegi selle kõige tigedamad [[vaenlane|vaenlased]] nõustuksid, et kui Ankh-Morporkit üldse millegagi võrrelda, siis võib see sama hästi olla ka mingi [[prügi]]kübe, mis on kaetud sureva [[mollusk]]i haigete eritistega. (lk 166) * Tegelikult oli enamik Kettamaailma elanikke parajasti säärases meeleseisundis, mis on saavutatav ainult eluaegse [[meditatsioon]]ile pühendumisega või umbes kolmekümne sekundi pikkuse keelatud [[taim]]ede pruukimisega. (lk 202) === "[[Ürgsorts]]" === Originaal "Sourcery" ilmus 1988, tõlge Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], Varrak, 2001. * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning põrnitses Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. (lk 60) * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja magus [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus – mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi – elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv [[ämblik]] selle ära sõi. (lk 63) * "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline [[võlur]]. Sinu [[süda]]mele on graveeritud sõna "võlur"." :"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma [[silm]]aga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94) * Pagasit oli tabanud õnnetu armastus ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellise olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju [[joomine|juua]]. (lk 142) * Ta nägi välja nagu [[inimene]], kes on äsja [[söömine|söönud]] peotäie [[käbinääre|käbinäärmeid]] ja need liitri [[adrenaliin]]iga alla loputanud. (lk 146–147) * Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid [[palee]]sid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või [[soo|sohu]] vajub. (lk 153) * "Ma ei sõida ühegi lendava [[vaip|vaibaga]]," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan [[maapind]]a!" :"Sa mõtled [[kõrgus]]t," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine." :"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186) * Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on [[varakamber|varakambriga]]. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. (lk 187) * "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207) * Pikajalgse võluri ja väikese [[jõgi|jõega]] läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda minutis. (lk 214) * Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt [[vihje]]id, ning seepärast soovitas kaine [[mõistus]], et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama [[otsus]]eid langetama. (lk 242) * Ta [Rincewind] istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe [[sokk|soki]]. Seejärel pani ta [[saabas|saapa]] tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku [[telliskivi]]. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245) * "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin]. :"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus segaduses." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist." (lk 262) * Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab [[liiv]]a kasutama." (lk 263) * [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269) === "[[Mort]]" === Tsitaadid väljaandest "Mort". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 1999 * "Mina suren ülevalt nagu [[kuninganna]] Ezeriel." :Mort kibrutas [[laup|otsaesist]]. [[Ajalugu]] oli tema jaoks tundmatu maa. :"Kes see veel oli?" :"Ta elas Klatšias ja tal oli palju [[armuke]]si ja ta istus [[madu|mao]] otsa," ütles Cutwell, kes parajasti [[amb]]u vinna tõmbas. :"Ta tegi seda meelega! Tema armastust peteti!" :"Mina mäletan ainult seda, et ta kümbles eesli[[piim]]as. Naljakas asi see ajalugu," sõnas Cutwell mõtlikult. "Saad kuningannaks, valitsed kolmkümmend aastat, teed [[seadus]]i, kuulutad rahvastele [[sõda|sõdu]] ja lõpuks on ainus, mida sust mäletatakse see, et sa lõhnasid nagu [[jogurt]] ja sind hammustati-" (lk 177) === "[[Härrasrahvas (Terry Pratchett)|Härrasrahvas]]" === Tsitaadid väljaandest "Härrasrahvas". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003. * Kõige "varema" leidmiseks on kulutatud palju inimlikku nutikust. [[Teadmine|Teadmiste]] praeguse seisu võib kokku võtta järgmiselt: [[algus]]es polnud midagi ja see plahvatas. Teised [[teooria]]d ülimast algusest on seotud jumalatega, kes lõid maailma oma [[isa]] küljeluudest, sisikonnast ja munadest. Selliseid teooriaid on üsna palju. Nad on huvitavad – '''mitte selle pärast, mida nad jutustavad universumist, vaid selle pärast, mida nad ütlevad inimese kohta.''' (lk 5) * Aiavoolik, ükskõik kui hoolikalt seda ka kokku ei keerataks, keerdub öösel alati lahti ja seob muruniiduki jalgratastega kokku. (lk 18 joonealune märkus) * Kõige väiksem ajaühik [[multiversum]]is on [[New York|New Yorgi]] [[sekund]]: see on [[aeg]], mis kulub rohelise tule süttimisest [[foor]]is ajani, mil sinu [[auto]] taga olev takso hakkab signaaliga tuututama. (lk 222 joonealune märkus) * ''Cool''-kultuse munkadel, kelle tilluke ja ligipääsmatu [[klooster]] on peidetud tõeliselt normaalsesse ja lahedasse orgu alam-Jääraharjades, on [[noviits]]ide vastuvõtmiseks eriline [[eksam]]. Uustulnuk viiakse tuppa, mis on täis igasuguseid [[riided|rõivaid]], ja temalt küsitakse: "Jou, mu [[poeg]], milline neist on kõige [[stiil]]sem kehakate?" Ja õige vastus on: '''"Kuule, just see, mis ma valin."''' (lk 256) * [[Haldjas|Haldjate]] jõud peitus teiste veenmises, et need on nõrgad. (lk 268) === "[[Väikesed jumalad]]" === Tlk Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003. * Jumalatel on see häda, et neil pole kellegi poole palvetada. (lk 11) * Paljudele tundub, et neid kutsub [[vaimulik]]uamet, kuid tegelikult kuulevad nad oma sisehäält, mis ütleb: "Töö on tubane, ei pea raskeid asju tõstma... või tahad äkki künnimeheks saada nagu su isa?" (lk 19) * [[Hirm]] on kummaline pinnas. Põhiliselt võrsub seal [[kuulekus]]e [[mais]], mis kasvab sirgete ridadena, tehes [[rohimine|rohimise]] lihtsaks. Vahel aga kasvavad selles ka tõrksuse [[kartul]]id, mis paisuvad ja koguvad jõudu nähtamatult maa all. (lk 26) * Noh, ütles ta [Suur Jumal Om, kes on parajasti väike kilpkonn] endale, kui Om saab tagasi oma õige kuju ja jõu, siis võetakse meetmed tarvitusele. Mardikate ja [[melon]]ite sugu kahetseb veel, et nad üldse maailma loodi. Ja kõigi [[kotkas]]tega sünnib midagi tõeliselt jubedat. Ja... ja siis tuleb veel püha käsk, milles on juttu suurema hulga [[salat]]itaimede istutamisest... (lk 28) * Vorbisele meeldis näha korralikult süüdlaslikke [[südametunnistus]]i. Just selleks südametunnistused olemas olidki. [[Süütunne]] on määre, milles pöörlevad [[võim]]u rattad. (lk 43) * Viimane inimene, kes teadis, kuidas see töötab, oli ilmselt juba aastate eest surnuks piinatud. Või siis kohe, kui need seadmed siia paigaldati. [[Autor]]i tapmine oli traditsiooniline [[intellektuaalomand|autorikaitse]] meetod. (lk 254) === "[[Savijalad]]" === Originaal "Feet of Clay" (1996), tõlkinud Allan Eichenbaum, Varrak, 2005. * Pealaelt hakkavad juuksed hõredaks jääma. Selgelt näha, et juuksepiir taganeb. Vähem juukseid, mida kammida, kuid teisest küljest rohkem nägu, mida pesta... (lk 10) * Päkapikud peavad küpsetamist sõjakunsti osaks. Kui nemad teevad marmorkooki, siis mõtlevad nad seda sõna-sõnalt. (lk 17) * "Noh... räägitakse..." :"{{Sõrendus|Kes}} räägib?" :"{{Sõrendus|Kõik}}, härra komandör. Saate aru, kõik räägivad." :"Kas needsamad, kes esinevad väljendites "igaüks" ja "kõik teavad"? Need, kes elavad "ühiskonnas"?" :"Jah, härra komandör. Ma arvan küll." :Vimes lõi käega. "Ah nemad. Hea küll, räägi edasi." (lk 79) * "Vetinari valitsemisajal on elu igatahes julgem olnud," arvas härra Potts Pagarite gildist. :"Ta laseb tõesti kõik tänavanäitlejad ja miimid skorpioniauku visata," nõustus härra Boggis Varaste gildist. :"Tõsi. Aga ärgem unustagem, et tal on ka oma halvad küljed. Ta on kapriisne inimene." :"Arvate? Võrreldes nendega, kes meil enne on olnud, on ta usaldusväärne ja kindel nagu kalju." :"Klõpstoos oli ka usaldusväärne," tähendas härra Sock süngelt. "Mäletate, kui ta oma hobuse linnanõunikuks tegi?" :"Te peate tunnistama, et ta polnud halb nõunik. Võrreldes mõne teisega." :"Niipalju kui mina mäletan, olid teisteks nõunikeks tollal lillevaas, liivahunnik ja kolm meest, kellel oli pea maha raiutud." (lk 167-168) * Aga õnnetuseks - ja vastupidiselt igasugusele kainele mõistusele - heidavad mõtlematud inimesed teinekord oma kinniseotud vaenlased ruumidesse, kus ei leidu ainsatki naela, käepärast teravaservalist kivi, teravat klaasikildu ega äärmuslikel juhtudel isegi mitte niipalju vana koli ja tööriistu, et saaks valmistada täiesti töötava soomusauto. (lk 215) * Ei ole just kõige arukam parimat brändit üle kogu toa puristada, eriti kui selle teele jääb põlev sigar. (lk 248) * Kui Colon oli väike, oli tal roosa mängusiga, kelle nimi oli Kohutav, ja raamatuga "Kooselu koduloomadega" oli ta kuuenda peatüki juures. Raamatus olid gravüürid ka. Seal ei mainitud aga kordagi kuuma lehkavat hingeõhku ja suuri mütsudes astuvaid jalgu, mis meenutasid varre otsa pandud taldrikuid. Seersant Coloni raamatu järgi oleksid lehmad pidanud tegema "muu". Iga lapski teab, et lehmad teevad "muu". Nad poleks tohtinud teha "mhouu-u-u-u-m!" nagu mingi merekoletis ja sind ilaga üle pritsida. :Colon üritas end püsti ajada, libises mingi lehma kriisihetke tunnistajal ning vajus ühele lambale selga. Lammas tegi "bhääät!" Kas siis üks õige lammas teeb sellist häält? (lk 258) * "Kes see mees on, kellele see vabrik kuulub?" :"See on Kassiroosk. Te teate teda küll, tema kirjutab teile alati kirju selle kohta, et Vahtkonnas on liiga palju "alamaid rasse", nagu tema ütleb. Et siis... trolle ja päkapikke..." :Seersant pidi sörkima, et Vimesiga sammu pidada. :"Võta paar zombit juurde," ütles Vimes. :"Aga zombide vastu olete te ju alati surmvihane, andestage see sõnamäng," lausus seersant Colon. :"Kas mõni neist tahab Vahtkonda astuda?" :"Oh, muidugi. Paar tublit poissi tahab, härra komandör, ja kui nende nahk nii hall ja ripnev ei oleks, siis võiks arvata, et nad on alles viis minutit tagasi maetud." :"Vannuta nad homme ametisse." (lk 268) * Isand Vetinari sammus välja ja läks tagasi peasaali, Vimes järel. :"Kõigest hoolimata," sõnas ta, "et rahu säilitada, tuleb see golem hävitada." :"Ei, härra." :"Lubage ma kordan käsku." :"Ei, härra." :"Ma olen kindel, komandör, et ma andsin teile just käsu. Ma tundsin täiesti selgesti, et mu huuled liikusid." :"Ei, härra. Ta on elus." :"Ta on lihtsalt savist tehtud, Vimes." :"Kas me pole kõik samasugused? Vähemalt nende brošüüride järgi, mida konstaabel Külasta kõigile jagab. Pealegi, ta {{Sõrendus|ise}} arvab, et on elus, ja mulle sellest piisab." :Patriits heitis käega trepi ja oma paberitest üle ujutatud kabineti poole. :"Sellele vaatamata, komandör, tuli mulle juhtivatelt usutegelastelt tervelt üheksa ametlikku läkitust, milles väidetakse, et ta on jälestusväärne." :"Jah, härra patriits. Ma mõtisklesin palju selle seisukoha üle ja jõudsin sellisele järeldusele: nad kõik on persevestid." (lk 306) * "Kas te olete tähele pannud, et õnneküpsistes ei ennustata kunagi halba? Seal pole kunagi midagi sellist, et "Oh sina heldene aeg, nüüd läheb kõik täitsa metsa." Et need pole kunagi õnnetuseküpsised." :Vimes süütas sigari ja raputas tikku, et see kustuks. "See, kapral, on niimoodi universumi ühe peamise liikumapaneva jõu pärast." :"Mis? Et näiteks need, kes õnneküpsiste ennustusi loevad, ongi need, kellel veab?" küsis Noobel. :"Ei. See on sellepärast nii, et inimesed, kes õnneküpsiseid {{Sõrendus|müüvad}}, tahavad neid ka tulevikus müüa." (lk 309) * Üks preester küsis: "Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse jumalasse, kelle olemasolu saab loogilise debatiga tõestada?" :"Jah." :Vimesi haaras teatud eelaimus, mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale. :"Aga jumalad lihtsalt {{Sõrendus|on olemas}}," väitis preester. :"See Pole Ilmne Fakt." :Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli kiivrisse. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud turvis nirises tema valgelt hõõguvate jalgade ümber loikudesse. :"Minu Meelest Pole See Suurem Asi Argument," lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult. (lk 313) === "[[Öövahtkond]]" === Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008. * Vimes oli eelmisel ööl pead murdnud, kas ta peaks neile sissejuhatuseks väikese ergutuskõne pidama, kuid oli siis otsustanud seda mitte teha. Võib-olla ei osanud nad oma tööd tõesti mitte üldse, kuid nad olid ikkagi võmmid, ja võmmid ei reageeri "õnneliku perekonna" nõksule eriti hästi: "Tere, poisid, te võite mind Christopheriks kutsuda, minu uks on alati avatud, ma olen kindel, et kui me kõik ühiselt pingutame, hakkame me oivaliselt läbi saama ja oleme nagu üks suur õnnelik pere." Need mehed olid näinud liiga palju perekondi, et sellise jama õnge minna. (lk 95) * "Kõik ju võtavad!" pahvatas Konks. "See on lihtsalt lisatasu! :"Kõik?" imestas Vimes. Ta laskis pilgul üle rühma käia. "Kas siin võtab veel keegi altkäemaksu?" :Tema põrnitsev pilk liikus ühelt näolt teisele, sundides suurema osa rühmast otsekohe Põrandalaudade ja Lae Sünkroniseeritud Uurimise Võistkonda kehastama. Ainult kolm vahtkondlast pidasid tema pilgu all vastu. (lk 98) * Nagu kõik pisikurjategijad maailmas, nii olid ka vahtkondlased uhked selle üle, et on mingid sügavused, kuhu nad kunagi ei lasku. Inimesel peab alati olema keegi, kes on temast madalam, olgu see siis kas või mudaussike. (lk 115) * Vimes voltis paberitüki lahti. Pliiatsikiri oli laiali valgunud, kuid siiski dešifreeritav, ja paberitükil seisis: ''Morfiline tänav, täna õhtul kell 9. :Parool: mõõkkala.'' :Mõõkkala? Alati on parooliks "mõõkkala". Kui keegi iganes üritab välja mõelda sõna, mida keegi ei suudaks ära arvata, siis valivad nad alati "mõõkkala". See on üks inimmõistuse kiiksudest. (lk 129) * Saju ajal väheneb tänavakuritegevus. Inimesed püsivad toas. (lk 180) * Siirupikaevanduse Tee Vabariigi piiridest jäid välja kõik linna suured, tähtsad hooned, mida mässajad tavaliselt vallutada üritavad. Seal polnud ühtegi valitsusasutust, ühtegi panka, ja pühakodasid oli väga vähe. Igasugune linnamaastikul oluline arhitektuur puudus sealt peaaegu täiesti. :Oli ainult tähtsusetu kraam. Vabariigi sisse jäi terve tapamajade piirkond, võiturg ja juustuturg. Sinna jäid tubaka-ja küünlavabrikud, enamik puu-ja köögiviljaladudest ning vilja-ja jahuhoidlatest. See tähendas, et vabariiklased olid ilmajäetud küll sellistest tähtsatest asjadest nagu valitsemis-ja pangateenused ning hingepäästmisvõimalused, kuid said ilusti hakkama sääraste tüütuseni igavate, igapäevaste asjade muretsemisega nagu toit ja jook. :Hingepäästmist on inimesed nõus pikalt ootama, kuid nad eelistavad, et lõunaga üle tunni aja ei venitataks. (lk 293) * Sõnumitooja, kes oli nooremleitnant ja parajasti väga pabinas, ei suutnud leida õigeid sõnu, seletamaks, et "relvastamata tsiviilisik" võib halvemal juhul tähendada ka sajakilost tapamajatöötajat, kellel on ühes käes lihakonks ja teises tükeldamisnuga. (lk 304) === "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]" === Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012. * Ja siis oli veel noor Sam, kes kasvas nagu oavars ja oli väga vastuvõtlik. Tema ema ütles, et puhkus värskes õhus teeks talle head. Vimes ei vaielnud vastu. Sybiliga polnud mingit mõtet vaielda, sest isegi kui sa arvasid, et oled võitnud, tuli pärast ikkagi välja, et mingi võlukunsti tõttu, mis pole abielumeestele kättesaadav, olid sa asjast täiesti valesti aru saanud. :Vähemalt lubati tal linnast ära sõites turvis selga jätta. See oli osa temast ja sama mõlki taotud kui ta isegi, kuigi turvise puhul saab mõlgid välja taguda. (lk 11) * "Willikins peaks sinuga kaasa tulema, kallis," lausus leedi Sybil. Liht­salt igaks juhuks." :"Milliseks juhuks, kallis? Ma käin ju igal ööl linna tänavatel. Ma arvan, et mulle pole väikeseks jalutuskäiguks maal saatjadaami vaja. Ma üritan lihtsalt siinsesse ellu sisse elada. Ma silmitsen nartsisse, et näha, kas nad täidavad mind rõõmuga, või mida iganes nad peaksid tegema, hoian silmad lahti, et näha väga haruldast vesivarblast, ja vaatan, kuidas mutid lendu tõusevad. Ma olen juba mitu nädalat ajalehest looduspildikesi lugenud. Ma arvan, et saan ise hakkama, kallis. Vahtkonna komandör ei löö kartma, kui satub vastamisi pelgliku kärbsenäpiga!" (lk 45-46) * Kuid sepp põrnitses edasi ja ütles: "Nii et palgatud tapja peab teid kaitsma, jah?" :"Tegelikult, härra," sõnas Willikins, "olen ma komandör Vimesi teenistuses kui kammerteener ehk härrasmehe härrasmees ja seda vibupüssi on mul vaja sellepärast, et teinekord hakkavad tema sokid vastu." Ta vaatas Vimesi poole. "Kas teil on juhtnööre, komandör?" siis aga hüüdis: "Ärge liigutage, sest niipalju kui mina tean, on sepal töötamiseks vaja kahte kätt." Ta pöördus jälle Vimesi poole. "Andestage see vahelesegamine, komandör, aga ma tunnen temasuguseid." :"Willikins, ma olen üsna kindel, et sa oled ise ka temasugune." :"Jah, härra, tänan, härra, ja ma ei usaldaks ennast karvavõrdki, härra,ma tunnen tigedad raipenahad alati ära, kui neid näen. Mul on peegel." (lk 68-69) * Paistis, et Linnavahtkonnas oli vähemalt üks esindaja igast kahejalgsest mõtlevast liigist pluss Noobel Nobbs. Sellest oli saanud traditsioon: kes lõi läbi võmmina, lõi läbi liigina. Kuid keegi polnud Vimesile veel välja pakkunud, et ta peaks tööle võtma mõne härjapõlvlase, ning selle lihtsaks põhjuseks oli üleüldine teadmine, et härjapõlvlased on haisvad, kannibalistlikud, õelad ja ebausaldusväärsed närukaelad. :Muidugi teadsid kõik ka seda, et päkapikud on üks petiste kamp, kes tõmbavad sul naha üle kõrvade, kui ainult saavad, ja trollid on kõrilõikajatest ainult natuke paremad, ja ainus linnas alaliselt elav gorgo ei vaata kunagi kellelegi silma, vampiire ei saa usaldada, ükskõik kui palju nad ka ei naerataks, libahundid aga on põhimõtteliselt lihtsalt vampiirid, kes ei oska lennata, ja sinu naaber on tõeline lurjus, kes viskab rämpsu üle müüri sinu aeda, ja tema naine pole ka just vooruse verstapost. Aga samas on maailmas igaühel oma koht. Ja ei saa ju öelda, et linlased oleksid eelarvamuste kammitsas, sest lõppude lõpuks töötas ülikoolis kunagi ju isegi üks ork, aga talle meeldis jalgpall - kuidas veel! - ja kui keegi suudab väljaku keskelt väravasse lüüa, siis annad sa sellisele ju kõik andeks ja, noh, igaühte tuleb ju võtta sellisena, nagu ta on... Ainult mitte neid neetud härjapõlvlasi, tänan väga. Kui mõni härjapõlvlane linna tuli, kiusasid inimesed teda taga, nii et lõpuks läksid nad kõik linnast minema, mööda Ankhi jõge allavoolu, mõne Harry Kuninga taolise juurde tööle: luid jahvatama, nähku parkima ja vanarauda töötlema. Seal jäid nad linna piirist ja seega ka seadusest tubli jalutuskäigu kaugusele. (lk 85) * Vimes nägi, kuidas maastik mööda ujus, kui ta üle terrassi purjetas ja selili lillepeenrasse maandus, kus ta jäi taevasse vahtima. Tema nägemisalasse ilmus Feeney murelik nägu, mis tundus pisut liiga suur. "Andke andeks, komandör. Mina isiklikult ei tahaks teile mingi hinna eest viga teha, aga ma ei tahtnud, et teile vale mulje jääks. Selle võtte nimi on "üks mees tema üleval all väga kahju". (lk 98-99) * "Keha hakkab kipitama," ütles Feeney. "Nii ütles minu isa. Tema ütles, et vaata, kuulaja hoia kõigil inimestel silm peal. Pole olnud ühtegi head korrakaitsjat, kelle sees poleks peidus raasukest suli, ja see suli annab sulle märku. Ta ütleb: "Sellel mehel on midagi varjata" või "See mees on palju rohkem hirmul, kui peaks" või "See mees käitub selgelt liiga ülbelt, sest sisimas on ta üksainus närvipundar". Suli sinu sees annab alati märku." :Vimes valis imetluse, mitte jahmatuse, aga ka imetlust ei võtnud ta liiga palju. "Tead, Feeney, ma arvan, et sinu vanaisa ja isa panid täppi. Nii et ma saadan välja õigeid signaale, või kuidas?" :"Ei, härra komandör, te ei saada välja mingeid signaale. Minu vanaisa ja isa olid vahel samasugused. Täiesti vaiksed. See teeb inimesed närviliseks." (lk 106) * Vimes ütles endale, et nemad ei saa sinna ju midagi parata, et mingi käpardist jumal oli leidnud hulga ülejäänud tükke ja otsustanud, et maailm vajab olendit, kes näeb välja nagu hundi ja ahvi ristsugutis. See jumal andis neile ka religioosse dogma, mis kindlasti kuulus kõige kasutumate hulka isegi taevaliku idiootsuse mõõdupuu järgi. Härjapõlvlased nägid välja, nagu oleksid nad halvad, ning ilma Kutsuva Pimeduse vahendamiseta nad ka rääkisid niimoodi. Kui epheebe pähklid suudaksid karjuda, kui neid purustatakse, siis ütleksid kõik: "See ju meenutab härjapõlvlaste häält!" Ja paistis, et see naerev jumal, kes ei jäänud selle kõigega veel rahule, andis neile ilmselt kõige hullema kingituse - enesekriitilisuse, mille tõttu häijapõlvlased uskusid niivõrd kindlalt, et nad on kõndiv rämps ja neid ei anna kuidagi päästa, et nad ei leidnud endas isegi nii palju jõudu, et iseend ära koristada. (lk 144) * [Preili Beedle:] "Nad kõik notiti maha, ilma igasuguse põhjuseta. Selliseid asju tuleb ette. Kõik ju teavad, et härjapõlvlased on väärtusetud. Ma ütlen, komandör, on tõsi, et kõige jubedamaid tegusid maailmas on korda saatnud inimesed, kes usuvad, usuvad siiralt, et nad teevad maailmale heateo, eriti kui asjaga on seotud ka mõni jumal." (lk 165) * Kartseri juures oli midagi teoksil - Vimesile tundus, et tegu võib olla rahutusega, mürgliga, aga võib-olla ka rüselusega või isegi üleüldise mölluga ja sellisel juhul lõpeb see mõnele väga mitteüldisele isikule kurvalt. Vimesile torkas pähe rõõmus mõte: täpselt, võib-olla on see hoopis mäsu - see on alati kasulik sõna, sest keegi ei tea päris täpselt, mida see tähendab, kuid see kõlab ohtlikult. (lk 229) * Ja siis kerkis Vimesi vaimusilma ette korraks Koomi org. Sel päeval oli ta peaaegu surma saanud: oru nõlvadelt voolav vesi mürises läbi lõputute paekivist tunnelite, peksis teda vastu seinu, tagus vastu tunnelite põhja ja lage ning heitis ta lõpuks tillukesele liivarannale, täielikku pimedusse. Ja sellest pimedusest sai Vimesi sõber, Vimes triivis pimeduse peal ja seal koitis temas mõistmine ja ta sai aru, et hirm ja raev on võimalik sepistada mõõgaks, ja soov oma lapsele veel kord raamatut ette lugeda on võimalik sepistada kilbiks ja turviseks ühele närudes ja surevale mehele, kes on üksikule rannale heidetud. Ja pärast surus see mees kätt kuningatel. (lk 256) * Ähmane siluett küsis: "Politsei? Siin? Tõmba kedagi teist, semu! Kes sa enda arust oled? Mingi komandör Vimes või?" :Pargas hüppas jälle, pimedusest lendas keereldes välja eksinud muna ja lartsatas Vimesile näkku. Vimes pühkis muna ära, või vähemalt pühkis seda natuke laiali, ja vastas: "Vaata aga, kas teil veab alati nii hästi?" (lk 259) * Vimes ärkas niiskes ja täielikus pimeduses, liiv põse all. Mõned tema kehaosad teatasid teenistusse ilmumisest, teised aga väitsid, et neil on ema kirjutatud vabastustõend. (lk 282) === "[[Head ended]]" === Kirjutatud koos [[Neil Gaiman]]iga. Tlk [[Tiina Randus]]. * Räägitakse, et [[põrgu]]s mängivad parimad [[bänd]]id. :See on suures osas õige. Aga [[taevas]] on paremad [[koreograaf]]id. == Allikata tsitaadid == * Selleks, et tõeliselt [[loll]] olla, peab olema [[inimene]]. * Kui inimene [[surm|sureb]], kaotab ta kõigepealt [[elu]]. Järgmisena lähevad [[illusioon]]id. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Pratchett, Terry}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Suurbritannia ulmekirjanikud]] [[he:עולם הדיסק]] st1otvuuc2wm9ndv9vs9m97tu7yic4c 0 18824 88782 88765 2022-07-28T12:10:10Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Beatrix Potter by King cropped.jpg|pisi|Beatrix Potter, 1913.]] '''Beatrix Potter''' (28. juuli 1866 London – 22. detsember 1943 South Kensington, Suurbritannia) oli Briti lastekirjanik, illustraator ja seeneteadlane. =="Kogutud lood"== Tsitaadid väljaandest: Beatrix Potter, "Kogutud lood", tlk [[Jüri Kolk]] ja [[Ilmar Trull]], 2019. * Elasid kord neli väikest jänkulast. Nende nimed olid Tupsuke, Nupsuke, Tuttsaba ja Peeter. Nad elasid koos emaga liivase kalda sees ühe väga suure kuusepuu juure all. :"Kullakesed," ütles proua Pikk-kõrv ühel hommikul, "te võite minna aasale või mööda teerada allapoole, aga ärge te härra McGregori aeda minge." :"Teie [[isa]]ga juhtus seal [[õnnetus]] - proua McGregor pani ta [[pirukas|piruka]] sisse." (lk 9) * Kõigepealt sõi ta pisut salatit ja mõned oakaunad. Ja siis pistis nahka paar redist.<!--//--> :Kui ta süda oli juba kõigest sellest üsna paha, läks ta [[petersell]]i otsima. (lk 11-12) * Siis ta otsustas, et läheb otse läbi aia, kuid eksis veel rohkem ära. Lõpuks jõudis ta tiigi äärde, mille seest härra McGregor [[kastekann]]u vett ammutas. Tiigi kaldal istus valge [[kass]] ja jälgis kuldkalu. Ta istus täiesti liikumatult, ainult sabaots jõnksatas aegajalt nagu elusolend. :Peeter arvas, et targem on edasi minna ja kassiga mitte juttu teha. Tema onupoeg, väike Benjamin Nudisaba, oli talle kassidest jutustanud. (lk 17) * "Lugu Peeter Pikk-kõrvast", lk 7-20 * Kord sügisel, kui pähklid olid juba valminud ja sarapuude lehed rohelise-kuldsekirjud, tulid Käbikäpp, Vilgas ja kõik teised väikesed [[orav]]ad metsast välja ja läksid alla järve äärde. :Nad ehitasid oksaraagudest pisikesed [[parv]]ed ja sõudsid üle järve Öökullisaarele [[pähkel|pähkleid]] korjama. Oravatel olid kaasas väikesed kotid, igaühel oli pihus suur [[aer]] ja purjedeks sirutasid nad üles oma kohevile aetud [[saba]]d. (lk 24) * Kuid Käbikäpp oli ütlemata häbematu. Ta keksis üles-alla nagu pisike punane kirsike ja laulis: : :"[[Mõistatus|Mõista]], mõista, mis see on! :Puu otsas poosetab punane põnn. :Kepp on tal pihus ja kivi on kõhus. :Nad oksa peal vennaga ripuvad õhus." : :Nüüd on see mõistatus vana nagu mäed. (lk 25) * Aga ülbe Käbikäpp hakkas jälle kepslema. Ta kõditas Kakuvana [[nõges]]ega ja laulis: : :"Kui väike kuusk ta puude all, :kaelas ogaline sall. :Kombed on tal õelad, :näpistab ja nõelab." (lk 27) * Käbikäpp piilus läbi lukuaugu sisse ja laulis: : :"Kui sa köögis süütad tule, :suitsulõhna tunned õhus, :kui siis pajatäit ei tule, :kübetki ei ole kõhus." (lk 28) * Neljandal päeval viisid oravad kingiks kuus paksu põrnikat, mis sobisid Kakuvana ploomi[[puding]]isse suurepäraselt [[ploom]]ide asemel. Põrnikad olid hoolikalt oblikalehtedesse mässitud ja iga leht männiokkaga kinnitatud. Käbikäpp aga alpis nagu ikka: :"Kui lõunamaa viljad on Inglise köögis, :nad kohtuvad jahuga millises söögis? :Kui mõistad mul sellele vastuse anda, :siis kingin sul sõrmuse, võid seda kanda." : :Mis oli Käbikäpast üpris rumal, kuna tal polnud mingit [[sõrmus]]t, mida Kakuvanale kinkida. :Teised oravad pidasid sarapuudes pähklijahti, kuid Käbikäpp korjas [[kibuvits]]amarju ja torkis need männiokkaid täis. (lk 30) * Käbikäpp kargles üles-alla ja laulis: :"Summ-summ-summ, summ-summ-summ. :Maiustus pesas neil venib kui kumm. :Mäe otsas mõdu nad keedavad head, :need madrusesärkides lendavad sead. :Kus mujal ma kunagi olengi käinud, :nii nägusaid põrsaid ma ei ole näinud." (lk 31) * Kõige ees jooksis naerdes Käbikäpp ja kisendas: : :"Üpris Ümar müürilt kukkus, :kui ta hooletult sääl tukkus. :Hiljem lebas Ümar loigus, :küll ta ägises ja soigus. :Seitse seppa seda keha :ka ei suuda terveks teha." (lk 32) * Käbikäpp aga muutus üha jultunumaks: : :"Kui lööb valgeks silmapiir, :on köögiuksel valge hiir. :Ja et rohkem seletada - :teda ära peletada :ei või terve kassihõim :ega kuningate võim!" : :Käbikäpp tantsiskles nagu [[päikesekiir]], kuid Kakuvana ei öelnud ikka veel midagi. (lk 33) * Käbikäpp alustas uuesti: : :"Kuigi koos ta seisab õhust, :pole pääsu tema rõhust. :Ka sada Šoti sõdalast :iial ei saa jagu tast. :Tema suunda nad ei muuda, :teda pöörata ei suuda." : :Käbikäpp matkis [[tuul]]e undamist. (lk 34) * Kakuvana viis Käbikäpa majja. Ta tõstis orava sabapidi üles ja kavatses teda nülgima asuda. Käbikäpp siples nii metsikult, et ta [[saba]] läks pooleks. Ta sööstis trepist üles ja põgenes pööninguakna kaudu välja. (lk 35) ** "Lugu Orav Käbikäpast"", lk 21-36 * See juhtus ajal, mil kanti mõõku ja parukaid, laiu mantleid ja lillelisi [[kübarakaunistus]]i. Ajal, mil härrasmeestel olid krousitud riided ning siidist ja taftist kuldtikanditega [[vest]]id. (lk 39) * Sel ajal elas Gloucesteris [[rätsep]] — väike vanamees prillide, kortsulise näo, konksus sõrmede ja kulunud ülikonnaga. :Ta istus hommikust õhtuni rätsepaistes oma töötoa laual Läänevärava tänaval. :Kogu pika päeva, kuni jagus valgust, ta nõelus ja lõikas välja, traageldas ja õmbles kokku satiini ja musliini ja lüstriini. [[Kangas]]tel olid imelikud nimetused ja need olid Gloucesteri rätsepa päevil väga kallid. (lk 39) * Ühel kibekülmal päeval enne jõuluaega hakkas rätsep õmblema mantlit Gloucesteri [[linnapea]]le. Uhke [[mantel]] pidi tulema kirsivärvi kurrutatud [[siid]]ist, millele oli tikitud <!--//-->kannikesi ja roose. Mantli alla käis koorekarva, rohelise šenill-lõngaga tikitud ja gaasriidega kaunistatud satiinist vest. (lk 39-40) * Rätsep muudkui töötas ja töötas: mõõtis siidi, keeras seda nii- ja naapidi ning lõikas kääridega õigesse mõõtu. Kogu laud oli täis kirsivärvi riidejupikesi. :"Ei liialt neil laiust ja lõigatud risti... ei sugugi laiust... kraed ehk [[hiir]]tele hästi... ribad tanude tarvis... ja hiirtele!" pomises Gloucesteri rätsep endamisi. (lk 40) * Mantli jaoks oli kaksteist kangatükki ja vesti jaoks neli; olid klapid taskute peale ja mansetid ja kõik nööbid kenasti järjekorras. Mantli voodriks oli oivaline kollane taft ja vesti nööpaukude jaoks kirsivärvi niit. Kõik oli hommikul kokkuõmblemiseks valmis, õiges mõõdus ja olemas — puudu oli vaid üksainuke rull kirsivärvi siidniiti. (lk 40) * Öösiti ei elanud tema töötoas kedagi peale väikeste pruunide hiirte ja nemad jooksid sisse-välja ilma igasuguste võtmeteta. :Nimelt olid kõigi Gloucesteri vanade majade puidust tahveldiste taga hiirte väikesed trepid, salajased luugid ja uksed. Hiired jooksid majast majja mööda pikki käike. Need olid nii pikad, et nad võisid terve linna ilma tänavale minemata läbi joosta. (lk 41) * "Näu?" küsis [[kass]], kui rätsep ukse avas. "Näu?" :Rätsep vastas: "Toruke, me teenime varsti suure [[varandus]]e, aga praegu olen ma täiesti läbi. Võta see neljapennine — see on <!--//-->meie viimane - ja savipott. Osta penni eest [[leib]]a, penni eest [[piim]]a ja penni eest [[vorst]]i. Ja viimase penni eest osta mulle kirsivärvi siidniiti. Ainult ära kaota meie neljapennise viimast penni, Toruke, sest mul EI OLE ROHKEM [[niit|NIIT]]I." :Siis ütles Torukeuuesti: "Näu?", võttis neljapennise, savipoti ja läks välja pimedusse. (lk 41-42) * Rätsep oli väga väsinud ja tundis, et hakkab haigeks jääma. Ta istus tulekolde ette ja rääkis endale sellest imelisest mantlist. :"Ma teenin terve varanduse, selles pole kahtlustki! Gloucesteri linnapea abiellub jõulupäeva hommikul ja tellis mantli koos tikanditega vestiga. Vesti voodriks saagu kollane taft - ja tafti mul jätkub... Ülejääkidest piisab ehk hiirtele kraede tegemiseks..." (lk 42) * Rätsep astus hästi vaikselt kummuti kõrvale, kuulatades tähelepanelikult ja piiludes läbi prillide. Jälle kostsid teetassi alt needsamad naljakad vaiksed helid: ''kips-kõps, kips-kõps, kips-kõps-kips!'' :"Väga imelik," ütles Gloucesteri rätsep ja tõstis üles ühe tagurpidi olnud [[teetass]]i. :Selle alt astus välja väike hiirepreili ja tegi rätsepale kniksu! Siis hopsas ta kummuti pealt maha ja kadus seinaprakku. (lk 43) * Rätsep istus uuesti tule lähedale ja hädaldas: "Kakskümmend üks [[nööpauk]]u palistada kirsikarva siidniidiga! See peab saama valmis laupäeva lõunaks ja praegu on teisipäeva õhtu. Kas ma tegin õigesti, et lasksin need hiired minema, nad on kahtlemata Torukese omad? Oh häda, ma olen kadunud, sest mul pole rohkem niiti!" :Väikesed hiired tulid jälle välja ja kuulasid rätsepa juttu. Nad panid kõrva taha, milline muster peab sel võrratul mantlil olema. Nad sosistasid üksteisele taftist voodri ja väikeste hiirte kraede kohta. :Ja siis jooksid nad kõik kiiresti seinapaneeli taha käiku, piiksusid ja hüüdsid midagi üksteisele majast majja joostes. Kui Toruke pütitäie piimaga tagasi tuli, ei olnud jäänud rätsepa kööki mitte ühtegi hiirt! (lk 44) * "Toruke," küsis rätsep, "Kus on mu niit?" :Toruke pani piimapüti kummuti peale ja vaatas siis kahtlustavalt teetasse. Ta tahtis õhtusöögiks süüa ühe pisikese paksu hiire. :"Toruke," kordas rätsep, "kus on mu NIIT?" :Toruke ei vastanud, üksnes turtsus ja urises rätsepa peale. Kui Toruke oleks osanud rääkida, oleks ta küsinud: "Kus on mu HIIRED?" (lk 45) * Teada on vana tõde, et kõik loomad oskavad [[jõululaupäev]]a õhtu ja öö vahelisel ajal rääkida (ehkki on väga vähe inimesi, kel õnnestub neid kuulda või nende jutust aru saada). :Kui raekoja kell lõi kaksteist, astus Toruke rätsepa köögiuksest välja ja hakkas lumes ringi uitama. :Kõigilt katustelt ja kat useharjadclt ja vanadest puitmajadest kostsid tuhande õrna hääle lauldud vanad jõululaulud nagu kellamäng. :Esimesena ja kõige kõvemini karjusid kuked: "Proua, ärgake üles ja küpsetage pirukaid!" :"Oh kui ilus!" ohkas Toruke. :Pööningutelt hakkas valgust paistma ja tantsusamme kostma. Sinna olid kokku tulnud kassid üle kogu Gloucesteri. :"Oh, till-till-tirilill, üks kass ja üks pill! Kõik Gloucesteri kassid peale minu," nukrutses Toruke. :Puidust räästaalustes siristasid musträstad ja varblased jõulupirukatest, hakid ärkasid Raekoja tornis ja ehkki oli südaöö, laulsid ka rästad ja punarinnad. Õhk oli säutsumisest kaunikesti paks. :See kõik oli vaese näljase Torukese jaoks üsnagi ärritav! (lk 47) * Rätsepa töötoast paistis valgus ja Toruke nägi aknast sisse piiludes, et tuba oli täis põlevaid küünlaid. Kostis kääride klõpsumist ja niidi naksumist ning väikesed hiired laulsid valjult ja lustakalt: : :"Kakskümmend neli rätsepat :üht tigu ajas taga. :Kuid polnud nõnda südikat, :kes puudutaks teo saba. :Too tundlad ajas turri peas :just nagu sarved lehmal. :Oh päästke ennast, veiled head :või teil võib minna kehvalt!" (lk 48) * Väikesed hiired ainult naersid ja võtsid üles järgmise laulu: : :"Kolm hiirt kord hakkas ketrama, :üks kiisu juhtus mööduma. :Mis asju te seal nõelute? :Eh, riideid härrasmeestele. :Kas tulen niite lõikama? :"Me päid ei tahaks kaotada!" : :"Näu! Näu!" karjus Toruke. "Eh, [[pettus]] ja petturlus!" vastasid väikesed hiired. : :"Eh, pettus ja petturlus, kaisuloom hea! :On Londoni kaupmeestel mütsid kõik peas! :On siidist mansetid ja kuldne reväär. :Kui uhkelt marsivad kaupmehed sääl!" : :Nad klõbistasid rütmi lüües [[sõrmkübar]]aid. (lk 49) * Ent laua peal - oh seda rõõmu! -, seal, kuhu ta oli jätnud siidriide väljalõiked, lamas kõige ilusam mantel ja tikandiga satiinist vest, mida Gloucesteri linnapea eales oli kandnud! :Mantli revääridel olid roosid ja kannikesed, vest oli kaunistatud moonide ja rukkililledega. : :Kõik oli valmis peale üheainsa kirsivärvilise nööpaugu. Lõpetamata nööpaugu juurde oli [[nööpnõel]]aga kinnitatud paberitükike, kuhu oli tibatillukeselt kirjutatud: : :"NIIT ON OTSAS!" (lk 51) * Sellest hetkest hakkas rätsepal hästi minema, ta läks üsna tüsedaks ja sai üpris rikkaks. :Ta tegi kõige imelisemaid veste Gloucesteri rikastele kaupmeestele ja auväärt härrasmeestele üle kogu maa. :Kunagi polnud nähtud nii hästi kroogitud riideid ega nii kena tikandiga kaetud varrukaid ja taskuklappe! Aga nööpaugud olid tema töö kõige vaimustavam osa. Nende nööpaukude õmblused olid nii täpsed, et ma ei oska arvatagi, kuidas võis üks vana konksus sõrmedega mees selliseid õmmelda. Nende nööpaukude õmblused olid nii pisikesed, nagu oleksid need teinud väikesed hiired! (lk 52) * "Gloucesteri rätsep", lk 37-52 * See mets oli jäneseurge täis. Kõige kenamas ja puhtamas liivaurus elasid Benjamini tädi ja tädilapsed Tupsuke, Nupsuke, Tuttsaba ja Peeter. Proua Pikk-kõrv oli [[lesk]]. Ta teenis elatist jänesevillaste muhvide ja labakinnaste kudumisega (ma ostsin kord laadalt ühe paari). Ta müüs ka [[ravimtaim]]i ja rosmariiniteed ning jänesetubakat (meie kutsume seda taime [[lavendel|lavendliks]]). (lk 56) * Nad kõndisid Benjaminiga käsikäes läbi metsa ja ronisid metsaserval asuvale müürile. Sealt vaatasid nad alla härra McGregori aeda. Peetri kuub ja kingad olid selgelt näha. Need olid hernehirmutise seljas, kellel oli lisaks peas härra McGregori vana Šoti tuttmüts. :Väike Benjamin ütles: "Värava alt läbiroomamine määrib riideid. Õigem oleks mööda pirnipuud alla ronida." :Peeter sadas esimesena pea ees McGregori aeda, aga ta ei saanud haiget, sest puu all asuvat peenart oli hiljuti kõblatud ja see oli üpris pehme. :Sinna oli külvatud salatit. (lk 59) * Seevastu Benjamin tundis end täiesti nagu kodus ja krõmpsutas salatilehte. Ta pajatas, et neil isaga oli tavaks käia aiast endale pühapäeva lõunaks salatit toomas. :(Väikese Benjamini isa oli vana härra Benjamin Nudisaba.) :Salatilehed olid igatahes väga maitsvad. (lk 61) * Ma ei saa teile siia joonistada pilti sellest, kuidas Peeter ja Benjamin [[korv]]i all kükitasid, sest seal oli üsna pime ja sibulalõhn oli väga vänge. See pani Peeter Pikk-kõrval ja väikesel Benjaminil silmad vett jooksma. :Päike oli teinud kaare ümber metsatuka ja oli juba hiline pärastlõuna, aga kass istus ikka veel korvi peal. (lk 65) * "Lugu Benjamin Nudisabast", lk 53-68 * Oli kord üks väga ilus [[nukumaja]]. See oli punastest tellistest ja valgete akendega, mille ees olid tõelised musliinkardinad. Majal oli eesuks ja korsten. :See maja kuulus kahele [[nukk|nukule]], kelle nimed olid Lucinda ja Jane. :Jane oli [[kokk]], aga ta ei valmistanud kunagi sööki, sest neil oli olemas valmistoit.<!--//--> :Karbis olid höövlilaastude sees kaks punast vähki, sink, kala, puding ja mõned pirnid ning apelsinid. :Need ei tulnud küll taldrikute küljest lahti, aga olid erakordselt ilusad. (lk 71-72 * Pöidla-Tom asus kohe [[sink]]i lõikama. See oli imeilus, säravpruun, punased triibud sees. Nuga aga põrkas üles ja tegi talle haiget. Ta pistis sõrme suhu.<!--//--> :"See ei ole piisavalt keenud, see on kõva. Proovi ise, Sahkermahker." Sahkermahker tõusis oma toolilt püsti ja lõikas sinki teise tinast noaga. :"See on nii kõva nagu need singid juustumüüja juures," ütles Sahkermahker. * Siis kaotas Pöidla-Tom kannatuse. Ta sättis singi keset põrandat ja virutas sellele ahjutangide ja kühvliga — põmm, põmm, trahh, trahh! Sink lendas täiesti kildudeks, sest särava värvi all oli ainult [[kips]]! (lk 76) * Sel ajal kui Pöidla-Tom oli üleval korstnas, tabas Sahkermahkerit järjekordne [[pettumus]]. Ta leidis köögikapist pisikesed purgid millel olid kirjad "Riis", "Kohv" ja "Tee", aga kui ta need tagurpidi keeras, oli seal sees ainult punased ja sinised klaas[[helmed]]. (lk 78) * Nii et selline oli siis lugu kahest pahast hiirest. Tegelikult nad ei olnudki nii hirmus halvad, sest Pöidla-Tom maksis kinni kõik, mis ta oli lõhkunud. Ta leidis kaminavaiba alt kõvera kuuepennise ja jõululaupäeval toppisid nad selle ühte nukumajas rippuvasse sukka. (lk 83) ** "Lugu kahest pahast hiirest", lk 69-84<!-- ** "Lugu proua Siuh-Säuhist", lk 85-101--> ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Potter, Beatrix}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kunstnikud]] [[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia mükoloogid]] 4stit3vn3ik7mg8yuprjeysc3z5g7st 0 18826 88787 88773 2022-07-28T12:26:18Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:India luuletajad]] wikitext text/x-wiki '''Sri Aurobindo Akroid Ghoshi''' (15. august 1872 Calcutta – 5. detsember 1950) oli India revolutsionäär, ühiskonnategelane, luuletaja, joogi ja müstik. ==Proosa== * [[Venelased]] on kummaline segu tugevusest ja [[nõrkus]]est. Nende intellektis on [[kirg]], ütleme, et neil on kirglik [[intellekt]]. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende [[hing]] ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et [[Gandhi]] on vene [[kristlane]], kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne [[tahtejõud]], kuid ta on kuivem kui venelased. [[Kannatus]]e [[evangeelium]], mida ta jutustab, pärineb [[Venemaa]]lt rohkem kui kuskilt mujalt [[Euroopa]]s... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie [[India]]s teeme vea, jutlustades ''vairagya''<nowiki>'</nowiki>t [põlgust maailma vastu]. ** {{halliga|The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world]. }} ** Sri Aurobindo, 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). ''India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches.'' Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [https://web.archive.org/web/20170826004028/http://bharatvani.org/books/ir/IR_frontpage.htm] [[Kategooria:India luuletajad]] emh0gmphq9wuru9brtjj6utv66yzzd5 88788 88787 2022-07-28T12:30:51Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:India aktivistid]] wikitext text/x-wiki '''Sri Aurobindo Akroid Ghoshi''' (15. august 1872 Calcutta – 5. detsember 1950) oli India revolutsionäär, ühiskonnategelane, luuletaja, joogi ja müstik. ==Proosa== * [[Venelased]] on kummaline segu tugevusest ja [[nõrkus]]est. Nende intellektis on [[kirg]], ütleme, et neil on kirglik [[intellekt]]. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende [[hing]] ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et [[Gandhi]] on vene [[kristlane]], kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne [[tahtejõud]], kuid ta on kuivem kui venelased. [[Kannatus]]e [[evangeelium]], mida ta jutustab, pärineb [[Venemaa]]lt rohkem kui kuskilt mujalt [[Euroopa]]s... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie [[India]]s teeme vea, jutlustades ''vairagya''<nowiki>'</nowiki>t [põlgust maailma vastu]. ** {{halliga|The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world]. }} ** Sri Aurobindo, 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). ''India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches.'' Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [https://web.archive.org/web/20170826004028/http://bharatvani.org/books/ir/IR_frontpage.htm] [[Kategooria:India luuletajad]] [[Kategooria:India aktivistid]] 8xwdukzb9s66knixvss8zhjre513u4l 88795 88788 2022-07-28T20:45:53Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[File:Sri aurobindo.jpg|thumb]] '''Sri Aurobindo Akroid Ghoshi''' (15. august 1872 Calcutta – 5. detsember 1950) oli India revolutsionäär, ühiskonnategelane, luuletaja, joogi ja müstik. ==Proosa== * [[Venelased]] on kummaline segu tugevusest ja [[nõrkus]]est. Nende intellektis on [[kirg]], ütleme, et neil on kirglik [[intellekt]]. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende [[hing]] ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et [[Gandhi]] on vene [[kristlane]], kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne [[tahtejõud]], kuid ta on kuivem kui venelased. [[Kannatus]]e [[evangeelium]], mida ta jutustab, pärineb [[Venemaa]]lt rohkem kui kuskilt mujalt [[Euroopa]]s... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie [[India]]s teeme vea, jutlustades ''vairagya''<nowiki>'</nowiki>t [põlgust maailma vastu]. ** {{halliga|The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world]. }} ** Sri Aurobindo, 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). ''India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches.'' Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [https://web.archive.org/web/20170826004028/http://bharatvani.org/books/ir/IR_frontpage.htm] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:India luuletajad]] [[Kategooria:India aktivistid]] 1m7ssd3nmlr95w8q8ycs82mnds90n4h 88796 88795 2022-07-28T20:47:28Z Ahti-Saku 3690 wikitext text/x-wiki [[File:Sri aurobindo.jpg|thumb|Aurobindo aastal 1916]] '''Sri Aurobindo Akroid Ghoshi''' (15. august 1872 Calcutta – 5. detsember 1950) oli India revolutsionäär, ühiskonnategelane, luuletaja, joogi ja müstik. ==Proosa== * [[Venelased]] on kummaline segu tugevusest ja [[nõrkus]]est. Nende intellektis on [[kirg]], ütleme, et neil on kirglik [[intellekt]]. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende [[hing]] ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et [[Gandhi]] on vene [[kristlane]], kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne [[tahtejõud]], kuid ta on kuivem kui venelased. [[Kannatus]]e [[evangeelium]], mida ta jutustab, pärineb [[Venemaa]]lt rohkem kui kuskilt mujalt [[Euroopa]]s... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie [[India]]s teeme vea, jutlustades ''vairagya''<nowiki>'</nowiki>t [põlgust maailma vastu]. ** {{halliga|The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world]. }} ** Sri Aurobindo, 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). ''India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches.'' Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [https://web.archive.org/web/20170826004028/http://bharatvani.org/books/ir/IR_frontpage.htm] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:India luuletajad]] [[Kategooria:India aktivistid]] 2ovlvcp24lyew9m93abgpoppzk5luhm 0 18828 88783 88778 2022-07-28T12:10:25Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Suurbritannia kirjandus]] wikitext text/x-wiki '''"Karupoeg Puhh"''' on inglise kirjaniku [[A. A. Milne]] algselt kahe raamatuna ''Winnie-the-Pooh'' (1926) ja ''The House at Pooh Corner'' (1928) ilmunud teos. Eesti keelde tõlkinud [[Valter Rummel]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tsitaadid Eesti Raamatu 1977. aasta väljaandest. * "Heldeke, kes siis [[õhupall]]iga [[mesi|mett]] korjab?" :"Mina," vastas [[Puhh]]. * [[Mesilane|Mesilinnukesi]] ei või iial teada. (lk 11) <poem> "Küll on mõnus olla [[pilv]], aina taeva sinas uju!" Väga uhkelt laulab pilv, alati tal hea on tuju. </poem> (lk 14) <poem> {{halliga|How sweet to be a Cloud Floating in the Blue It makes him very proud To be a little cloud.}} </poem> * Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida [[külaline]] [[leib|leiva]] peale soovib, kas mett või [[kondenspiim]]a, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just [[Ahnus|ahnepäitsuna]] näida, lisas juurde: "Leiva pärast, palun, ei tasu sul vaeva näha." (lk 21) * "Kui keegi ülepea millestki midagi [[teadmine|teab]], siis on see [[Öökull]], või mu nimi pole Winnie Puhh," arutas meie Karu endamisi. Aga mu nimi muidugi on," lisas ta mõttes juurde. "Nii et asi on selge." :Öökull elas "Kastanis", uhkes vanaaegses häärberis, mis oli suursugusem kui ükski teine või vähemalt näis nii Winnie Puhhile, sest tolle ukse küljes oli koputi ja peale selle rippus seal veel ka kellanöör. :Koputi all seisis kiri, milles oli öeldud: ::::PALUN ELISTATA KUI VAJA VASTADA. :Kellanööri all aga oli teine kiri, mis ütles: ::::PALUN KOPUTATA KUI VASTADA EIOLE VAJA. :Need sildid oli kirjutanud Christopher Robin - ainuke olevus Metsas, kes oskas kirjutada, sest nii tark kui Oökull ka oli, oskas ta hädavaevalt omaenda nime ÖKUL veerida ja kirjutada, niisuguste<!--lk 36--> peente sõnade juures aga nagu "läkaköha" või "piparkook" võis ta end otse surnuks vaevata. :Winnie Puhh luges mõlemad sildid hästi hoolikalt läbi, algul vasakult paremale ja siis ka paremalt vasakule - et miski kogemata kahe silma vahele ei jääks. Siis koputas ta koputiga ja kindluse mõttes ka sikutas seda, tõmbas kellanööri ja lisaks veel koputas selle pihta ning hüüdis valju häälega: :"Öökull! Mul on vastust vaja! Siin räägib Karu." (lk 36-37) * Mõni tund hiljem, parajasti siis, kui [[öö]] hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas Puhh äkki mingist imelikust tühjusetundest. Seda oli Puhh varemgi tundnud ja teadis, mida see tähendab. See oli [[nälg]]! (lk 47) * Vana hall [[eesel]] [[Iiah]] konutas [[jõgi|jõekaldal]] ja uuris ennast vee[[peegel|peeglist]]. :"Lihtsalt haletsusväärne," pomises ta. (lk 54) * "Raske on [[julge]] olla, kui sa oled vaid Imetilluke [[Loom]]ake," vastas [[Notsu]] ja tõmbas tasakesi [[nina]]ga. (lk 70) * "Ei mina küll seda [[pesemine|pesemise]] värki poolda," torises Iiah. "Üks moodne eputamine, muud midagi, eriti see kõrvataguste klanimine." (lk 91) * Kuid ainuke tõeline [[hädaoht]] ähvardas Notsut siiski alles tema [[vangistus]]e viimasel pooltunnil, kui [[Öökull]], kes just äsja sinna oli lennanud, puuoksale istus ja talle lohutuseks kohutavalt pika loo jutustas ühest oma tädist, kes kord eksikombel meri[[kajakas|kajaka]] [[muna]] välja oli haudunud, ja nii edasi ja nii edasi läks see tema jutt, täpselt nagu see lausegi siin praegu, kuni Notsu, kael õieli aknast väljas, seda vadinat kuulates vaikselt tukkuma jäi ja pikkamisi välja hakkas vajuma, nii et ta viimaks veel ainult sõraotste toel seal vee kohal rippus. (lk 106) * "Puhh," ütles ta, "[[Christopher Robin]] korraldab peo." :"Ohoo!" hüüatas Puhh. Ja märgates siis Öökulli ootavat, et ta veel midagi ütleks, lisas: "Kas seal antakse ka neid väikesi roosa suhkruvaabaga [[kook|koogiasjandusi]]?" (lk 108) <poem> 3 korda elagu [[Karu]]! (''Kes? Ei saa aru!'') Elagu Karu! 3 hurraad [[Winnie Puhh]]ile hüüamegi! (''No öelge siis ometi - MIS TA TEGI?'') </poem> (lk 110) <poem> Mida enam sajab [[lumi|lund]] (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm) [[kuusk|kuuse]] alla hange. </poem> (lk 116) * [Iiah:] "Sest neil pole ju [[mõistus]]e raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt saepuru on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122) <poem> Oh mida küll väikese [[Tiiger|Tiigriga]] teha, ei teagi! Kui ta üldse ei söö, ei kasva ta suureks veel peagi. Ei meeldi temale [[ohakas|ohakad]], [[mesi]], ei [[tõru]]d, sest et torgivad ühed ja teised on liiga mõrud. </poem> (lk 135) * Selle jutu peale tuli Tiiger lähemale, ajas kaela Ruu tooli taga õieli, pistis äkki keele suust välja ning tegi - karlõmps! Kängu kargas üllatusest õhku, hüüatas: "Oeh!" ja jõudis veel õigel ajal jaole, et [[lusikas|lusikat]] Tiigri suust päästa, sest juba oli seegi Tiigri kurku kadumas. [[Kalamaksaõli]] aga oli läinud. (lk 137) * NOTSU (''üllatunult''): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud [[Lõks]] ja ma ootan, et [[Elevant|Elevants]] siia sisse lendaks. :ELEVANTS (''kole pettunult''): Oo! (''Pärast pikka pausi''): Ikka tõesti või? :NOTSU: Täpselt nii. (lk 143) * "On see mõni Kuri Loom või?" küsis ta ja vaatas ise hoopis teise kanti. :Puhh noogutas. :"See on Jaagular," teatas ta. :"Mida need Jaagularid teevad?" päris Notsu, ise salamisi lootes, et nad mitte midagi ei tee. :"Nad peidavad end [[puu]]de okste vahele ja kargavad sealt sulle kaela, kui sa parajasti puu alt mööda lähed," teatas Puhh. (lk 156) * "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha." :"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." (lk 166) * "Mida teeb Christopher Robin hommikupoolikuti, küsid sa. Ta [[õppimine|õpib]]. Et [[Haridus|Haritud]] Olevuseks saada. Omendab - nii vist oli see [[sõna]], mida ta tarvitab, aga väga võimalik, et ma selle ka mõne teisega segi ajan -, niisiis, ta omendab teadmisi." (lk 174) * Hirmus rahulikuna ja väärikana, jalad taeva poole püsti, purjetas Iiah [[sild|silla]] alt välja. :"Oi, see on Iiah!" hüüdis [[Ruu]] suure ähmiga. :"Ikka tõesti või?" kostis Iiah, ise väikesesse keerisesse sattudes ja aegamisi ühe koha peal tiirutama hakates. "Ma siin just mõtlesin, et kes või mis." (lk 180) * Puhh heitis pilgu oma [[käpp]]adele. Ta teadis küll, et üks neist on [[parem]], ja ta teadis veel seda kah, et kui sa oled otsusele jõudnud, kumb neist on parem, siis teine on [[vasak]], aga häda oli selles, et ta kunagi ei mäletanud, kummast seda arutamist alustada. (lk 195) * "Jänes on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja mõistust on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204) <poem> Ma kukkusin maha ja mul oli paha ja ümin jäi kinni mu [[hambad|hammaste]] taha. </poem> (lk 210) [[Kategooria:Suurbritannia kirjandus]] d6bh3p98lsztgfknx9a4u8zhgo3m7qa 88784 88783 2022-07-28T12:10:33Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Suurbritannia kirjandus]]; lisatud [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteosed]] wikitext text/x-wiki '''"Karupoeg Puhh"''' on inglise kirjaniku [[A. A. Milne]] algselt kahe raamatuna ''Winnie-the-Pooh'' (1926) ja ''The House at Pooh Corner'' (1928) ilmunud teos. Eesti keelde tõlkinud [[Valter Rummel]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tsitaadid Eesti Raamatu 1977. aasta väljaandest. * "Heldeke, kes siis [[õhupall]]iga [[mesi|mett]] korjab?" :"Mina," vastas [[Puhh]]. * [[Mesilane|Mesilinnukesi]] ei või iial teada. (lk 11) <poem> "Küll on mõnus olla [[pilv]], aina taeva sinas uju!" Väga uhkelt laulab pilv, alati tal hea on tuju. </poem> (lk 14) <poem> {{halliga|How sweet to be a Cloud Floating in the Blue It makes him very proud To be a little cloud.}} </poem> * Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida [[külaline]] [[leib|leiva]] peale soovib, kas mett või [[kondenspiim]]a, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just [[Ahnus|ahnepäitsuna]] näida, lisas juurde: "Leiva pärast, palun, ei tasu sul vaeva näha." (lk 21) * "Kui keegi ülepea millestki midagi [[teadmine|teab]], siis on see [[Öökull]], või mu nimi pole Winnie Puhh," arutas meie Karu endamisi. Aga mu nimi muidugi on," lisas ta mõttes juurde. "Nii et asi on selge." :Öökull elas "Kastanis", uhkes vanaaegses häärberis, mis oli suursugusem kui ükski teine või vähemalt näis nii Winnie Puhhile, sest tolle ukse küljes oli koputi ja peale selle rippus seal veel ka kellanöör. :Koputi all seisis kiri, milles oli öeldud: ::::PALUN ELISTATA KUI VAJA VASTADA. :Kellanööri all aga oli teine kiri, mis ütles: ::::PALUN KOPUTATA KUI VASTADA EIOLE VAJA. :Need sildid oli kirjutanud Christopher Robin - ainuke olevus Metsas, kes oskas kirjutada, sest nii tark kui Oökull ka oli, oskas ta hädavaevalt omaenda nime ÖKUL veerida ja kirjutada, niisuguste<!--lk 36--> peente sõnade juures aga nagu "läkaköha" või "piparkook" võis ta end otse surnuks vaevata. :Winnie Puhh luges mõlemad sildid hästi hoolikalt läbi, algul vasakult paremale ja siis ka paremalt vasakule - et miski kogemata kahe silma vahele ei jääks. Siis koputas ta koputiga ja kindluse mõttes ka sikutas seda, tõmbas kellanööri ja lisaks veel koputas selle pihta ning hüüdis valju häälega: :"Öökull! Mul on vastust vaja! Siin räägib Karu." (lk 36-37) * Mõni tund hiljem, parajasti siis, kui [[öö]] hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas Puhh äkki mingist imelikust tühjusetundest. Seda oli Puhh varemgi tundnud ja teadis, mida see tähendab. See oli [[nälg]]! (lk 47) * Vana hall [[eesel]] [[Iiah]] konutas [[jõgi|jõekaldal]] ja uuris ennast vee[[peegel|peeglist]]. :"Lihtsalt haletsusväärne," pomises ta. (lk 54) * "Raske on [[julge]] olla, kui sa oled vaid Imetilluke [[Loom]]ake," vastas [[Notsu]] ja tõmbas tasakesi [[nina]]ga. (lk 70) * "Ei mina küll seda [[pesemine|pesemise]] värki poolda," torises Iiah. "Üks moodne eputamine, muud midagi, eriti see kõrvataguste klanimine." (lk 91) * Kuid ainuke tõeline [[hädaoht]] ähvardas Notsut siiski alles tema [[vangistus]]e viimasel pooltunnil, kui [[Öökull]], kes just äsja sinna oli lennanud, puuoksale istus ja talle lohutuseks kohutavalt pika loo jutustas ühest oma tädist, kes kord eksikombel meri[[kajakas|kajaka]] [[muna]] välja oli haudunud, ja nii edasi ja nii edasi läks see tema jutt, täpselt nagu see lausegi siin praegu, kuni Notsu, kael õieli aknast väljas, seda vadinat kuulates vaikselt tukkuma jäi ja pikkamisi välja hakkas vajuma, nii et ta viimaks veel ainult sõraotste toel seal vee kohal rippus. (lk 106) * "Puhh," ütles ta, "[[Christopher Robin]] korraldab peo." :"Ohoo!" hüüatas Puhh. Ja märgates siis Öökulli ootavat, et ta veel midagi ütleks, lisas: "Kas seal antakse ka neid väikesi roosa suhkruvaabaga [[kook|koogiasjandusi]]?" (lk 108) <poem> 3 korda elagu [[Karu]]! (''Kes? Ei saa aru!'') Elagu Karu! 3 hurraad [[Winnie Puhh]]ile hüüamegi! (''No öelge siis ometi - MIS TA TEGI?'') </poem> (lk 110) <poem> Mida enam sajab [[lumi|lund]] (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm) [[kuusk|kuuse]] alla hange. </poem> (lk 116) * [Iiah:] "Sest neil pole ju [[mõistus]]e raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt saepuru on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122) <poem> Oh mida küll väikese [[Tiiger|Tiigriga]] teha, ei teagi! Kui ta üldse ei söö, ei kasva ta suureks veel peagi. Ei meeldi temale [[ohakas|ohakad]], [[mesi]], ei [[tõru]]d, sest et torgivad ühed ja teised on liiga mõrud. </poem> (lk 135) * Selle jutu peale tuli Tiiger lähemale, ajas kaela Ruu tooli taga õieli, pistis äkki keele suust välja ning tegi - karlõmps! Kängu kargas üllatusest õhku, hüüatas: "Oeh!" ja jõudis veel õigel ajal jaole, et [[lusikas|lusikat]] Tiigri suust päästa, sest juba oli seegi Tiigri kurku kadumas. [[Kalamaksaõli]] aga oli läinud. (lk 137) * NOTSU (''üllatunult''): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud [[Lõks]] ja ma ootan, et [[Elevant|Elevants]] siia sisse lendaks. :ELEVANTS (''kole pettunult''): Oo! (''Pärast pikka pausi''): Ikka tõesti või? :NOTSU: Täpselt nii. (lk 143) * "On see mõni Kuri Loom või?" küsis ta ja vaatas ise hoopis teise kanti. :Puhh noogutas. :"See on Jaagular," teatas ta. :"Mida need Jaagularid teevad?" päris Notsu, ise salamisi lootes, et nad mitte midagi ei tee. :"Nad peidavad end [[puu]]de okste vahele ja kargavad sealt sulle kaela, kui sa parajasti puu alt mööda lähed," teatas Puhh. (lk 156) * "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha." :"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." (lk 166) * "Mida teeb Christopher Robin hommikupoolikuti, küsid sa. Ta [[õppimine|õpib]]. Et [[Haridus|Haritud]] Olevuseks saada. Omendab - nii vist oli see [[sõna]], mida ta tarvitab, aga väga võimalik, et ma selle ka mõne teisega segi ajan -, niisiis, ta omendab teadmisi." (lk 174) * Hirmus rahulikuna ja väärikana, jalad taeva poole püsti, purjetas Iiah [[sild|silla]] alt välja. :"Oi, see on Iiah!" hüüdis [[Ruu]] suure ähmiga. :"Ikka tõesti või?" kostis Iiah, ise väikesesse keerisesse sattudes ja aegamisi ühe koha peal tiirutama hakates. "Ma siin just mõtlesin, et kes või mis." (lk 180) * Puhh heitis pilgu oma [[käpp]]adele. Ta teadis küll, et üks neist on [[parem]], ja ta teadis veel seda kah, et kui sa oled otsusele jõudnud, kumb neist on parem, siis teine on [[vasak]], aga häda oli selles, et ta kunagi ei mäletanud, kummast seda arutamist alustada. (lk 195) * "Jänes on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja mõistust on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204) <poem> Ma kukkusin maha ja mul oli paha ja ümin jäi kinni mu [[hambad|hammaste]] taha. </poem> (lk 210) [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteosed]] t34hw564nuqaa4zp974zycls1arr6ls 88785 88784 2022-07-28T12:22:07Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''"Karupoeg Puhh"''' on inglise kirjaniku [[A. A. Milne]] raamatusari, mis koosneb kahest raamatust: "Winnie-the-Pooh" (1926) ja "The House at Pooh Corner" (1928). Eesti keeles ilmusid need esmakordselt 1968. aastal koos, ka hiljem on eesti keeles tavapäraselt ilmunud koondväljaanded. Raamatute peategelane on luuletaja, vee- ja õhusõitja ning pooluseavastaja, karu nimega [[Puhh]]. Eesti keelde tõlkinud [[Valter Rummel]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tsitaadid Eesti Raamatu 1977. aasta väljaandest. ==Tsitaadid== * "Heldeke, kes siis [[õhupall]]iga [[mesi|mett]] korjab?" :"Mina," vastas [[Puhh]]. * [[Mesilane|Mesilinnukesi]] ei või iial teada. (lk 11) <poem> "Küll on mõnus olla [[pilv]], aina taeva sinas uju!" Väga uhkelt laulab pilv, alati tal hea on tuju. </poem> (lk 14, Puhhi luuletus maskeerumiseks mesilaste eest) <poem> {{halliga|How sweet to be a Cloud Floating in the Blue It makes him very proud To be a little cloud.}} </poem> * Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida [[külaline]] [[leib|leiva]] peale soovib, kas mett või [[kondenspiim]]a, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just [[Ahnus|ahnepäitsuna]] näida, lisas juurde: "Leiva pärast, palun, ei tasu sul vaeva näha." (lk 21) * "Kui keegi ülepea millestki midagi [[teadmine|teab]], siis on see [[Öökull]], või mu nimi pole Winnie Puhh," arutas meie Karu endamisi. Aga mu nimi muidugi on," lisas ta mõttes juurde. "Nii et asi on selge." :Öökull elas "Kastanis", uhkes vanaaegses häärberis, mis oli suursugusem kui ükski teine või vähemalt näis nii Winnie Puhhile, sest tolle ukse küljes oli koputi ja peale selle rippus seal veel ka kellanöör. :Koputi all seisis kiri, milles oli öeldud: ::::PALUN ELISTATA KUI VAJA VASTADA. :Kellanööri all aga oli teine kiri, mis ütles: ::::PALUN KOPUTATA KUI VASTADA EIOLE VAJA. :Need sildid oli kirjutanud Christopher Robin - ainuke olevus Metsas, kes oskas kirjutada, sest nii tark kui Oökull ka oli, oskas ta hädavaevalt omaenda nime ÖKUL veerida ja kirjutada, niisuguste<!--lk 36--> peente sõnade juures aga nagu "läkaköha" või "piparkook" võis ta end otse surnuks vaevata. :Winnie Puhh luges mõlemad sildid hästi hoolikalt läbi, algul vasakult paremale ja siis ka paremalt vasakule - et miski kogemata kahe silma vahele ei jääks. Siis koputas ta koputiga ja kindluse mõttes ka sikutas seda, tõmbas kellanööri ja lisaks veel koputas selle pihta ning hüüdis valju häälega: :"Öökull! Mul on vastust vaja! Siin räägib Karu." (lk 36-37) * Mõni tund hiljem, parajasti siis, kui [[öö]] hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas Puhh äkki mingist imelikust tühjusetundest. Seda oli Puhh varemgi tundnud ja teadis, mida see tähendab. See oli [[nälg]]! (lk 47) * Vana hall [[eesel]] [[Iiah]] konutas [[jõgi|jõekaldal]] ja uuris ennast vee[[peegel|peeglist]]. :"Lihtsalt haletsusväärne," pomises ta. (lk 54) * "Raske on [[julge]] olla, kui sa oled vaid Imetilluke [[Loom]]ake," vastas [[Notsu]] ja tõmbas tasakesi [[nina]]ga. (lk 70) * "Ei mina küll seda [[pesemine|pesemise]] värki poolda," torises Iiah. "Üks moodne eputamine, muud midagi, eriti see kõrvataguste klanimine." (lk 91) * Kuid ainuke tõeline [[hädaoht]] ähvardas Notsut siiski alles tema [[vangistus]]e viimasel pooltunnil, kui [[Öökull]], kes just äsja sinna oli lennanud, puuoksale istus ja talle lohutuseks kohutavalt pika loo jutustas ühest oma tädist, kes kord eksikombel meri[[kajakas|kajaka]] [[muna]] välja oli haudunud, ja nii edasi ja nii edasi läks see tema jutt, täpselt nagu see lausegi siin praegu, kuni Notsu, kael õieli aknast väljas, seda vadinat kuulates vaikselt tukkuma jäi ja pikkamisi välja hakkas vajuma, nii et ta viimaks veel ainult sõraotste toel seal vee kohal rippus. (lk 106) * "Puhh," ütles ta, "[[Christopher Robin]] korraldab peo." :"Ohoo!" hüüatas Puhh. Ja märgates siis Öökulli ootavat, et ta veel midagi ütleks, lisas: "Kas seal antakse ka neid väikesi roosa suhkruvaabaga [[kook|koogiasjandusi]]?" (lk 108) <poem> 3 korda elagu [[Karu]]! (''Kes? Ei saa aru!'') Elagu Karu! 3 hurraad [[Winnie Puhh]]ile hüüamegi! (''No öelge siis ometi - MIS TA TEGI?'') </poem> (lk 110) <poem> Mida enam sajab [[lumi|lund]] (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm) [[kuusk|kuuse]] alla hange. </poem> (lk 116) * [Iiah:] "Sest neil pole ju [[mõistus]]e raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt saepuru on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122) <poem> Oh mida küll väikese [[Tiiger|Tiigriga]] teha, ei teagi! Kui ta üldse ei söö, ei kasva ta suureks veel peagi. Ei meeldi temale [[ohakas|ohakad]], [[mesi]], ei [[tõru]]d, sest et torgivad ühed ja teised on liiga mõrud. </poem> (lk 135) * Selle jutu peale tuli Tiiger lähemale, ajas kaela Ruu tooli taga õieli, pistis äkki keele suust välja ning tegi - karlõmps! Kängu kargas üllatusest õhku, hüüatas: "Oeh!" ja jõudis veel õigel ajal jaole, et [[lusikas|lusikat]] Tiigri suust päästa, sest juba oli seegi Tiigri kurku kadumas. [[Kalamaksaõli]] aga oli läinud. (lk 137) * NOTSU (''üllatunult''): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud [[Lõks]] ja ma ootan, et [[Elevant|Elevants]] siia sisse lendaks. :ELEVANTS (''kole pettunult''): Oo! (''Pärast pikka pausi''): Ikka tõesti või? :NOTSU: Täpselt nii. (lk 143) * "On see mõni Kuri Loom või?" küsis ta ja vaatas ise hoopis teise kanti. :Puhh noogutas. :"See on Jaagular," teatas ta. :"Mida need Jaagularid teevad?" päris Notsu, ise salamisi lootes, et nad mitte midagi ei tee. :"Nad peidavad end [[puu]]de okste vahele ja kargavad sealt sulle kaela, kui sa parajasti puu alt mööda lähed," teatas Puhh. (lk 156) * "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha." :"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." (lk 166) * "Mida teeb Christopher Robin hommikupoolikuti, küsid sa. Ta [[õppimine|õpib]]. Et [[Haridus|Haritud]] Olevuseks saada. Omendab - nii vist oli see [[sõna]], mida ta tarvitab, aga väga võimalik, et ma selle ka mõne teisega segi ajan -, niisiis, ta omendab teadmisi." (lk 174) * Hirmus rahulikuna ja väärikana, jalad taeva poole püsti, purjetas Iiah [[sild|silla]] alt välja. :"Oi, see on Iiah!" hüüdis [[Ruu]] suure ähmiga. :"Ikka tõesti või?" kostis Iiah, ise väikesesse keerisesse sattudes ja aegamisi ühe koha peal tiirutama hakates. "Ma siin just mõtlesin, et kes või mis." (lk 180) * Puhh heitis pilgu oma [[käpp]]adele. Ta teadis küll, et üks neist on [[parem]], ja ta teadis veel seda kah, et kui sa oled otsusele jõudnud, kumb neist on parem, siis teine on [[vasak]], aga häda oli selles, et ta kunagi ei mäletanud, kummast seda arutamist alustada. (lk 195) * "Jänes on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja mõistust on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204) <poem> Ma kukkusin maha ja mul oli paha ja ümin jäi kinni mu [[hambad|hammaste]] taha. </poem> (lk 210) [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteosed]] 3ea7niamjqkp2zhgums0rmf49p2gfa5 88789 88785 2022-07-28T12:34:07Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2007-07-18_Warszawa,_ul._Kubusia_Puchatka.jpg|pisi|Puhh (paremal) ja Notsu (vasemal) Varssavis, Karupoeg Puhhi tänava (ulica Kubusia Puchatka) ja Świętokrzyska tänava nurgal.]] '''"Karupoeg Puhh"''' on inglise kirjaniku [[A. A. Milne]] raamatusari, mis koosneb kahest raamatust: "Winnie-the-Pooh" (1926) ja "The House at Pooh Corner" (1928). Eesti keeles ilmusid need esmakordselt 1968. aastal koos, ka hiljem on eesti keeles tavapäraselt ilmunud koondväljaanded. Raamatute peategelane on luuletaja, vee- ja õhusõitja ning pooluseavastaja, karu nimega [[Puhh]]. Eesti keelde tõlkinud [[Valter Rummel]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tsitaadid Eesti Raamatu 1977. aasta väljaandest. ==Tsitaadid== * "Heldeke, kes siis [[õhupall]]iga [[mesi|mett]] korjab?" :"Mina," vastas [[Puhh]]. * [[Mesilane|Mesilinnukesi]] ei või iial teada. (lk 11) <poem> "Küll on mõnus olla [[pilv]], aina taeva sinas uju!" Väga uhkelt laulab pilv, alati tal hea on tuju. </poem> (lk 14, Puhhi luuletus maskeerumiseks mesilaste eest) <poem> {{halliga|How sweet to be a Cloud Floating in the Blue It makes him very proud To be a little cloud.}} </poem> * Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida [[külaline]] [[leib|leiva]] peale soovib, kas mett või [[kondenspiim]]a, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just [[Ahnus|ahnepäitsuna]] näida, lisas juurde: "Leiva pärast, palun, ei tasu sul vaeva näha." (lk 21) * "Kui keegi ülepea millestki midagi [[teadmine|teab]], siis on see [[Öökull]], või mu nimi pole Winnie Puhh," arutas meie Karu endamisi. Aga mu nimi muidugi on," lisas ta mõttes juurde. "Nii et asi on selge." :Öökull elas "Kastanis", uhkes vanaaegses häärberis, mis oli suursugusem kui ükski teine või vähemalt näis nii Winnie Puhhile, sest tolle ukse küljes oli koputi ja peale selle rippus seal veel ka kellanöör. :Koputi all seisis kiri, milles oli öeldud: ::::PALUN ELISTATA KUI VAJA VASTADA. :Kellanööri all aga oli teine kiri, mis ütles: ::::PALUN KOPUTATA KUI VASTADA EIOLE VAJA. :Need sildid oli kirjutanud Christopher Robin - ainuke olevus Metsas, kes oskas kirjutada, sest nii tark kui Oökull ka oli, oskas ta hädavaevalt omaenda nime ÖKUL veerida ja kirjutada, niisuguste<!--lk 36--> peente sõnade juures aga nagu "läkaköha" või "piparkook" võis ta end otse surnuks vaevata. :Winnie Puhh luges mõlemad sildid hästi hoolikalt läbi, algul vasakult paremale ja siis ka paremalt vasakule - et miski kogemata kahe silma vahele ei jääks. Siis koputas ta koputiga ja kindluse mõttes ka sikutas seda, tõmbas kellanööri ja lisaks veel koputas selle pihta ning hüüdis valju häälega: :"Öökull! Mul on vastust vaja! Siin räägib Karu." (lk 36-37) * Mõni tund hiljem, parajasti siis, kui [[öö]] hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas Puhh äkki mingist imelikust tühjusetundest. Seda oli Puhh varemgi tundnud ja teadis, mida see tähendab. See oli [[nälg]]! (lk 47) * Vana hall [[eesel]] [[Iiah]] konutas [[jõgi|jõekaldal]] ja uuris ennast vee[[peegel|peeglist]]. :"Lihtsalt haletsusväärne," pomises ta. (lk 54) * "Raske on [[julge]] olla, kui sa oled vaid Imetilluke [[Loom]]ake," vastas [[Notsu]] ja tõmbas tasakesi [[nina]]ga. (lk 70) * "Ei mina küll seda [[pesemine|pesemise]] värki poolda," torises Iiah. "Üks moodne eputamine, muud midagi, eriti see kõrvataguste klanimine." (lk 91) * Kuid ainuke tõeline [[hädaoht]] ähvardas Notsut siiski alles tema [[vangistus]]e viimasel pooltunnil, kui [[Öökull]], kes just äsja sinna oli lennanud, puuoksale istus ja talle lohutuseks kohutavalt pika loo jutustas ühest oma tädist, kes kord eksikombel meri[[kajakas|kajaka]] [[muna]] välja oli haudunud, ja nii edasi ja nii edasi läks see tema jutt, täpselt nagu see lausegi siin praegu, kuni Notsu, kael õieli aknast väljas, seda vadinat kuulates vaikselt tukkuma jäi ja pikkamisi välja hakkas vajuma, nii et ta viimaks veel ainult sõraotste toel seal vee kohal rippus. (lk 106) * "Puhh," ütles ta, "[[Christopher Robin]] korraldab peo." :"Ohoo!" hüüatas Puhh. Ja märgates siis Öökulli ootavat, et ta veel midagi ütleks, lisas: "Kas seal antakse ka neid väikesi roosa suhkruvaabaga [[kook|koogiasjandusi]]?" (lk 108) <poem> 3 korda elagu [[Karu]]! (''Kes? Ei saa aru!'') Elagu Karu! 3 hurraad [[Winnie Puhh]]ile hüüamegi! (''No öelge siis ometi - MIS TA TEGI?'') </poem> (lk 110) <poem> Mida enam sajab [[lumi|lund]] (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm), seda enam ajab lund (tidili-pomm) [[kuusk|kuuse]] alla hange. </poem> (lk 116) * [Iiah:] "Sest neil pole ju [[mõistus]]e raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt saepuru on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122) <poem> Oh mida küll väikese [[Tiiger|Tiigriga]] teha, ei teagi! Kui ta üldse ei söö, ei kasva ta suureks veel peagi. Ei meeldi temale [[ohakas|ohakad]], [[mesi]], ei [[tõru]]d, sest et torgivad ühed ja teised on liiga mõrud. </poem> (lk 135) * Selle jutu peale tuli Tiiger lähemale, ajas kaela Ruu tooli taga õieli, pistis äkki keele suust välja ning tegi - karlõmps! Kängu kargas üllatusest õhku, hüüatas: "Oeh!" ja jõudis veel õigel ajal jaole, et [[lusikas|lusikat]] Tiigri suust päästa, sest juba oli seegi Tiigri kurku kadumas. [[Kalamaksaõli]] aga oli läinud. (lk 137) * NOTSU (''üllatunult''): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud [[Lõks]] ja ma ootan, et [[Elevant|Elevants]] siia sisse lendaks. :ELEVANTS (''kole pettunult''): Oo! (''Pärast pikka pausi''): Ikka tõesti või? :NOTSU: Täpselt nii. (lk 143) * "On see mõni Kuri Loom või?" küsis ta ja vaatas ise hoopis teise kanti. :Puhh noogutas. :"See on Jaagular," teatas ta. :"Mida need Jaagularid teevad?" päris Notsu, ise salamisi lootes, et nad mitte midagi ei tee. :"Nad peidavad end [[puu]]de okste vahele ja kargavad sealt sulle kaela, kui sa parajasti puu alt mööda lähed," teatas Puhh. (lk 156) * "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha." :"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." (lk 166) * "Mida teeb Christopher Robin hommikupoolikuti, küsid sa. Ta [[õppimine|õpib]]. Et [[Haridus|Haritud]] Olevuseks saada. Omendab - nii vist oli see [[sõna]], mida ta tarvitab, aga väga võimalik, et ma selle ka mõne teisega segi ajan -, niisiis, ta omendab teadmisi." (lk 174) * Hirmus rahulikuna ja väärikana, jalad taeva poole püsti, purjetas Iiah [[sild|silla]] alt välja. :"Oi, see on Iiah!" hüüdis [[Ruu]] suure ähmiga. :"Ikka tõesti või?" kostis Iiah, ise väikesesse keerisesse sattudes ja aegamisi ühe koha peal tiirutama hakates. "Ma siin just mõtlesin, et kes või mis." (lk 180) * Puhh heitis pilgu oma [[käpp]]adele. Ta teadis küll, et üks neist on [[parem]], ja ta teadis veel seda kah, et kui sa oled otsusele jõudnud, kumb neist on parem, siis teine on [[vasak]], aga häda oli selles, et ta kunagi ei mäletanud, kummast seda arutamist alustada. (lk 195) * "Jänes on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja mõistust on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204) <poem> Ma kukkusin maha ja mul oli paha ja ümin jäi kinni mu [[hambad|hammaste]] taha. </poem> (lk 210) [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteosed]] s0fcgs9sl3g5vpdlekzmbhbf0zs7uym 0 18829 88791 2022-07-28T15:19:26Z WikedKentaur 15 Uus lehekülg: ''''Vladimir Georgievitš Sorokin''' (sündinud 7. augustil 1955 Bõkovos Moskva oblastis) on vene proosa- ja näitekirjanik. == "Opritšniku päev" == Tsitaadid väljandest: Opritšniku päev. Argo, 2009. Tõlkinud [[Aila Tomingas]]. ISBN 9789949438792 Originaali esmatrükk 2006. * Vene Côte d'Azur julgeb ühe häbitu võllaroa suu läbi kritiseerida Valitseja korraldust nr. 3 Torujuhtme ööpäevase sulgemise kohta. No on alles õelust neis [[Euroopa]] härrastes! I...' wikitext text/x-wiki '''Vladimir Georgievitš Sorokin''' (sündinud 7. augustil 1955 Bõkovos Moskva oblastis) on vene proosa- ja näitekirjanik. == "Opritšniku päev" == Tsitaadid väljandest: Opritšniku päev. Argo, 2009. Tõlkinud [[Aila Tomingas]]. ISBN 9789949438792 Originaali esmatrükk 2006. * Vene Côte d'Azur julgeb ühe häbitu võllaroa suu läbi kritiseerida Valitseja korraldust nr. 3 Torujuhtme ööpäevase sulgemise kohta. No on alles õelust neis [[Euroopa]] härrastes! Imesid kümneid aastaid Vene gaasi, ei mõelnud kordagi selle peale, kui raskelt see meie töökale rahvale kätte tuleb. Kah mul uudis: Nizzas on ''jälle'' külm! Eks peate siis, härrased, paar korda nädalas külma ''[[foie gras]]'''d sööma. ''Bon appetit!'' Hiina osutus teist kavalamaks... ** lk 67-68 bxt8pdw2u0amlmgrp12c8x28hvovt0b 88792 88791 2022-07-28T15:20:30Z WikedKentaur 15 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Georgievitš Sorokin''' (sündinud 7. augustil 1955 Bõkovos Moskva oblastis) on vene proosa- ja näitekirjanik. == "Opritšniku päev" == Tsitaadid väljandest: Opritšniku päev. Argo, 2009. Tõlkinud [[Aila Tomingas]]. ISBN 9789949438792 Originaali esmatrükk 2006. * Vene Côte d'Azur julgeb ühe häbitu võllaroa suu läbi kritiseerida Valitseja korraldust nr. 3 Torujuhtme ööpäevase sulgemise kohta. No on alles õelust neis [[Euroopa]] härrastes! Imesid kümneid aastaid [[Venemaa|Vene]] gaasi, ei mõelnud kordagi selle peale, kui raskelt see meie töökale rahvale kätte tuleb. Kah mul uudis: Nizzas on ''jälle'' külm! Eks peate siis, härrased, paar korda nädalas külma ''[[foie gras]]'''d sööma. ''Bon appetit!'' [[Hiina]] osutus teist kavalamaks... ** lk 67-68 glvgiu9kxut6c6ejpohrkvk0buq0mkr 88793 88792 2022-07-28T15:48:39Z WikedKentaur 15 parandasin [[Vikitsitaadid:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud wikitext text/x-wiki '''Vladimir Georgievitš Sorokin''' (sündinud 7. augustil 1955 Bõkovos Moskva oblastis) on vene proosa- ja näitekirjanik. == "Opritšniku päev" == Tsitaadid väljandest: Opritšniku päev. Argo, 2009. Tõlkinud [[Aila Tomingas]]. ISBN 9789949438792 Originaali esmatrükk 2006. * Vene Côte d'Azur julgeb ühe häbitu võllaroa suu läbi kritiseerida Valitseja korraldust nr. 3 Torujuhtme ööpäevase sulgemise kohta. No on alles õelust neis [[Euroopa]] härrastes! Imesid kümneid aastaid [[Venemaa|Vene]] gaasi, ei mõelnud kordagi selle peale, kui raskelt see meie töökale rahvale kätte tuleb. Kah mul uudis: Nizzas on ''jälle'' külm! Eks peate siis, härrased, paar korda nädalas külma ''[[foie gras]]'''d sööma. ''Bon appetit!'' [[Hiina]] osutus teist kavalamaks... ** lk 67–68 * Taskust rahakotti koukides silmitsen vitriini. Tavaline toiduputka kaubavalik: sigaretid Rodina ja paberossid Rossija, rukkiviin ja nisuviin, must ja valge leib, kommid Mesikäpp ja Jääkaru, õuna- ja ploomipovidlo või ja päevalilliõli, kondiga ja kondita liha, täispiim ja lahja piim, kana- ja vutimunad, keedu- ja suitsuvorst, kirsi- ja pirnikompott ning viimaks Vene juust. :[...] Putkas on kõik korras, aint ühte ma ei taipa – miks kõiki kaupu on paarisarv nagu Noa laevas, kuid juustu ainult üks – Vene? ** lk 85–86 rtmsi2k06456dxzncadkl0724isqelm 88794 88793 2022-07-28T20:42:47Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[File:Vladimir sorokin 20060313-2.jpg|thumb|Vladimir Sorokin (2006)]] '''Vladimir Georgievitš Sorokin''' (sündinud 7. augustil 1955 Bõkovos Moskva oblastis) on vene proosa- ja näitekirjanik. == "Opritšniku päev" == Tsitaadid väljandest: Opritšniku päev. Argo, 2009. Tõlkinud [[Aila Tomingas]]. ISBN 9789949438792 Originaali esmatrükk 2006. * Vene Côte d'Azur julgeb ühe häbitu võllaroa suu läbi kritiseerida Valitseja korraldust nr. 3 Torujuhtme ööpäevase sulgemise kohta. No on alles õelust neis [[Euroopa]] härrastes! Imesid kümneid aastaid [[Venemaa|Vene]] gaasi, ei mõelnud kordagi selle peale, kui raskelt see meie töökale rahvale kätte tuleb. Kah mul uudis: Nizzas on ''jälle'' külm! Eks peate siis, härrased, paar korda nädalas külma ''[[foie gras]]'''d sööma. ''Bon appetit!'' [[Hiina]] osutus teist kavalamaks... ** lk 67–68 * Taskust rahakotti koukides silmitsen vitriini. Tavaline toiduputka kaubavalik: sigaretid Rodina ja paberossid Rossija, rukkiviin ja nisuviin, must ja valge leib, kommid Mesikäpp ja Jääkaru, õuna- ja ploomipovidlo või ja päevalilliõli, kondiga ja kondita liha, täispiim ja lahja piim, kana- ja vutimunad, keedu- ja suitsuvorst, kirsi- ja pirnikompott ning viimaks Vene juust. :[...] Putkas on kõik korras, aint ühte ma ei taipa – miks kõiki kaupu on paarisarv nagu Noa laevas, kuid juustu ainult üks – Vene? ** lk 85–86 {{Vikipeedia}} czle11ub1c0gyy6mgse90o0ncng5zlh 0 18830 88797 2022-07-28T20:56:17Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Reiu Tüür''' (sündinud 29. juulil 1974 Haapsalus) on eesti kunstnik. ==Intervjuud== * [Erialavalikust:] Mõtlesin, et [[arhitektuur]]is tuleb eluaeg sirgeid ja maalis kõveraid [[joon]]i tõmmata, ning valisin [[kompromiss]]i, see tähendab [[graafika]]. * [[Kunstiharidus]] on Eestis kurvas seisus. 20. sajandi [[kunstiajalugu]], mida koolides õpetatakse ja mille kohta siin kirjandust liigub, lõpeb 60...70-ndate aastatega. Kaasaegsemaks annaks seda infot juba siis m...' wikitext text/x-wiki '''Reiu Tüür''' (sündinud 29. juulil 1974 Haapsalus) on eesti kunstnik. ==Intervjuud== * [Erialavalikust:] Mõtlesin, et [[arhitektuur]]is tuleb eluaeg sirgeid ja maalis kõveraid [[joon]]i tõmmata, ning valisin [[kompromiss]]i, see tähendab [[graafika]]. * [[Kunstiharidus]] on Eestis kurvas seisus. 20. sajandi [[kunstiajalugu]], mida koolides õpetatakse ja mille kohta siin kirjandust liigub, lõpeb 60...70-ndate aastatega. Kaasaegsemaks annaks seda infot juba siis muuta, kui õppejõud loeksid läbi vähemalt 10 aasta tagused raamatud. * [[Aeg]]a annab nii palju kokku pressida. Sellel ajal, kui vaataksid ära [[Seebiooper|seebika]], jõuad näiteks pildid seina panna. * Inimesel on umbes 80 aastat sisustatud [[elu]]. Viimane periood viljakas ei ole. Nii tulebki [[noorus]]es palju asju teha. ** Reiu Tüür, intervjuu: Madli Lääne, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50835731/reiu-tuur-noorim-rektor "Reiu Tüür – noorim rektor"], EPL, 09.08.2000 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tüür, Reiu}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] jk0603vpnh4evw1a87lbpm3nkrggo1s 0 18831 88798 2022-07-28T21:27:56Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Irina Raud''' (aastani 1971 Irina Luhtein; sündinud 29. juulil 1945 Tallinnas) on eesti arhitekt ja õppejõud. ==Artiklid== * Kummalisel kombel peame ikka ja jälle meelde tuletama, et [[inimene|inimese]] [[rahulolu]] linnaruumis peab olema lähtepunkt ka praeguses [[linn]]a arengus, olgu siis tegu kas ajaloolise või uudse ruumiga. * [[Avalik ruum|Avaliku ruumi]] taastulek ja selle loomine kui eesmärk omaette on [[Euroopa]]s olnud kuum teema juba mitukümmend aastat...' wikitext text/x-wiki '''Irina Raud''' (aastani 1971 Irina Luhtein; sündinud 29. juulil 1945 Tallinnas) on eesti arhitekt ja õppejõud. ==Artiklid== * Kummalisel kombel peame ikka ja jälle meelde tuletama, et [[inimene|inimese]] [[rahulolu]] linnaruumis peab olema lähtepunkt ka praeguses [[linn]]a arengus, olgu siis tegu kas ajaloolise või uudse ruumiga. * [[Avalik ruum|Avaliku ruumi]] taastulek ja selle loomine kui eesmärk omaette on [[Euroopa]]s olnud kuum teema juba mitukümmend aastat. Ikka ja jälle keskendutakse küsimusele, kuidas kaotatud või olematut avalikku ruumi tagasi võtta, laiendada või ka luua. [[Arhitekt]]id ja linnadega tegelevad sotsiaalteadlased tõdevad, et suured [[kaubanduskeskus|kaubandus]]- ja vabaajakeskused on hävitanud või hävitamas traditsioonilisi linnasüdameid. Uute keskuste sisetänavad on kaaperdanud linnade ajaloolise avaliku ruumi ja keskuste omanikud kehtestanud seal oma [[käitumisreeglid]]. Kogukonnaliikumise tärkamise ja aktiivsuse tulemusel on linnade avalikku ruumi hakatud taas elustama ja tagasi võtma. * Avaliku ruumi muutuseks võib pidada ka nn tänavaruumi festivaliseerimist: avalikku ruumi ja tänavale on toodud kino, teater, sport jms. Selline tegevus on jõudnud linnade [[visiitkaart]]idele ja mis resoneerib üha tihedamini nii kohalikus kui ka rahvusvahelises linna kuvandis. * Avaliku ruumi arenemine ja kujundamine pole aga ainult linnade [[konkurents]]i tulemus. Selle teemaga tegelemises on näha linna arengu peegelpilti, s.o linna arengu [[peegeldus]]t. * Jätkusuutlik linn tähendab seda, et linnaosa või kvartalit saab kohandada vastavalt muutuvatele vajadustele. * Lugematuid kordi päevas mõjutab linn meie meeleolu, paneb meid ikka ja jälle olukordadesse, mis mõjutavad meid füüsiliselt ja psüühiliselt; meie käitumine, tegevuse aktiivsus ja kiirus sõltuvad ümbritsevast ruumist. Mõned tunnevad end väga hästi aktiivses, muutuvas linnas, teised, vastupidi, saavad sealt ainult halbu muljeid. * [[Turg]] on keskkond, kus tunneme end vist kõige vabamalt. Oma kogemusest tean öelda, et turul saab iga müüjaga väga kergelt jutule ning nalja visatagi pole patt. Kui müüjalt küsida, kas need [[kirsid]] on [[Ungari]]st ja saame vastuseks: "Mis sul sellest, kas tahad nendega [[ungari keel]]es rääkima hakata?", siis me ju ei solvu, saame hoopis südamest naerda. Selline küsimus ja vastus kaubanduskeskuses mõjuks hoopis teisiti. Turul oleme täiesti vabad, osa avalikust ruumist. Seda [[turuplats]]i fenomeni kasutatakse ka nüüdisaegses arhitektuuris, näiteks kavandatakse koolimajale keskne kogunemisplats, kus kõik saavad end tunda vabalt, osana tervikust. * Tallinna keskosa tervikliku ettekujutuse omas ajas ja unistustes pani paika juba 1983. aastal kinnitatud keskosa [[planeering]]. Uskumatu, et möödas on 34 aastat ja midagi analoogset pole kõrvale panna. * [1980. aastatest:] Näiteks ehitati [[Olümpia hotell]], mis pidi olema osa uuest linna teljest, mis kulgeks hotellist Estonia teatrini, uue spordikompleksini ja uue raudteejaamani. Ent noorte arhitektide korraldatud seminaridel ja mõttekodades vallandunud kriitika survel tunnistati planeering Tallinnale sobimatuks ning põhjendamatult radikaalseks, sellele heideti ette olemasoleva linnaruumi eiramist. Vastuvõetamatuks peeti linna keskosa arengu määramine suundadel, mida pole kunagi olnud, ning viisil, mis inimmõõtmelise ja hubase linnaruumi asemel kavandas Tallinnale mitteomaseid avenüüsid. * Tallinnal on [[potentsiaal]] kujuneda linnaks, kus saab teoks palju [[unistus]]i. Rotermannis on see õnnestunud kõige enam. Kvartali sees on tekkinud huvitav ja aktiivselt kasutatav ruum, kuid seda ümbritseva keskkonnaga on kvartalil nõrk side. * Linna keskuse [[sidusus]]e puudumise eest ei saa panna vastutama erainvestoreid, selle eest peab hoolt kandma kohalik [[omavalitsus]]. Telliskivi kvartali areng on olnud stiihiline ja põhinenud erainitsiatiivil. Sossi kvartal võiks olla üks atraktiivsemaid Tallinna arendusi, kuid juba aastaid ei toimu seal midagi. Millest see [[arengupeetus]]? Ala arenguvõimalusi on kirjeldatud Sossi struktuurplaanis, kuid täiesti arusaamatul põhjusel on linn otsustanud arengualasid ühendavast tänavavõrgust loobuda ja jätta tänavad eraettevõtte hallata. Seal arengupeetuse põhjus peitubki. Kui hoonetele ligi ei pääse või see sõltub kellegi suvast, mitte linna, s.t [[avalik huvi|avalikust huvist]], siis on midagi väga valesti. ** Irina Raud, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arengueesmargid-paika/ "Arengueesmärgid paika"], Sirp, 31.03.2017 ==Intervjuud== * Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuriõpe, mis taastati 1992. aastal, oli kaua keskpärasel tasemel. Viimastel aastatel on neil olnud häid õppejõude ja tase on tõusnud, kuid mina ei kujuta ette ühtegi organisatsiooni, sh [[ülikool]]i, millel puudub ambitsioon õpetada enamat kui näiteks [[arhitekt]]i [[abiline|abilisel]] vaja. Ma olen üle 20 aasta olnud [[arhitektuuribüroo]] juht ja meil ei ole ühtegi abilist, on arhitektid. Kunagi oli jah arhitektil vaja abilisi, kes teeksid tema [[joonis]]test koopiaid jms, aga tänapäeval teeb selle töö ära [[tehnika]]. * [[Eesti]]s on meil pilt selge, seega, kui mul on valida, kas palgata Eestis või kuskil mujal õppinud arhitekt, eelistan ma kindlasti esimest. * Ma tunnen päris hästi [[Saksamaa|Saksa]] arhitektuuri haridussüsteemi. Paljud sealsed suured koolid ei taotlegi [[akrediteering]]ut, sest neil on endal hea kuulsus ja nad ei vaja seda. Arhitekti puhul pole kõige olulisem see, mis [[diplom]]il kirjas, vaid tema tööde portfoolio, mille põhjal saab kohe aru, mis tasemega ta on. * Arhitektuuri puhul on ka nii, et kui [[doktoritöö]]d hakkab kirjutama otse magistriõppest tulnud noor, siis vähemalt mina tema [[teadustöö]]sse ei usu. Doktoritöö peab ikkagi põhinema mingil [[kogemus]]el. Selleks, et jõuda tasemele, kus Eesti arhitektuur oleks oma [[renomee]] poolest võrreldav näiteks [[Soome]] omaga, pole vaja teadustöö osa laiendada. Süvendada küll, aga erialaoskused on ikka kõige olulisemad. Ega ju inimene, kes lõpetab magistrikraadiga ülikooli pole ka veel valmis arhitekt. * Oluline pole mitte teadusartiklite avaldamine, vaid [[looming]]. Ideaalne [[õppejõud]] peab olema ise hea arhitekt, sest [[üliõpilane]] tahab sidet siin ja praegu toimuvaga. Ühtlasi peab tal olema aega end tudengitele pühendada, sest arhitektuuriõpe on väga individuaalne. ** Irina Raud, intervjuu: [[Ott Karulin]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ "Irina Raud: "Ühes väikeses riigis peabki erialainimesi rohkem olema""], Sirp, 19.06.2014 * [[Tallinn]] võiks tulevikus ikka rohkem [[linn]]a moodi välja näha. Linna keskel on praegu mõttetuid tühimikke, mis võiks täis ehitada. Siin võiks olla rohkem [[intensiivsus]]t ja tugevust. [[Vanalinn]] on meil olemas ja seda ei muuda miski. Miks ei võiks siis linna sees muid asju olla. Näiteks [[kõrghoonestus]]t. Linn ongi ju huvitav, kui ta on erineva ilmega. * Ma võtan endale hea meelega probleemseid töid, sest see on huvitav. Kuid kui mulle miski [[tellimus]]e juures ei istu, siis ma ütlen lihtsalt ära. Ja seda tuleb päris tihti ette. Kui ma aga töö vastu võtan, siis ma pean loomulikult arvestama tellijaga. Kui keegi läheb [[rätsep]]a juurde ja tahab uut [[ülikond]]a, siis vaevalt ta on rahul, kui talle selle asemel ainult [[lips]] tehakse. * [A]rhitekt ei saa ju kõiki naabreid omavahel lepitada. * Kakskümmend aastat tagasi nägin ette Rotermanni kvartali kasutuselevõttu ja selle väärtusi, siis ei huvitanud see kant kedagi ja mind naerdi välja. Ja kui ma vaatan tagasi, siis olen rahul kõigi oma tehtud töödega, ükski neist pole ebaõnnestunud. ** Irina Raud, intervjuu: Riho Laurisaar, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega "Arhitekt Irina Raud täidaks kesklinna tühimikud kõrghoonetega"], EPL, 28.08.2004 80iisjz51tkpfcnwubzdt3tf9y3akgr 88801 88798 2022-07-28T22:01:15Z Aatto Sirviö 3706 Link wikitext text/x-wiki '''Irina Raud''' (aastani 1971 Irina Luhtein; sündinud 29. juulil 1945 Tallinnas) on eesti arhitekt ja õppejõud. ==Artiklid== * Kummalisel kombel peame ikka ja jälle meelde tuletama, et [[inimene|inimese]] [[rahulolu]] linnaruumis peab olema lähtepunkt ka praeguses [[linn]]a arengus, olgu siis tegu kas ajaloolise või uudse ruumiga. * [[Avalik ruum|Avaliku ruumi]] taastulek ja selle loomine kui eesmärk omaette on [[Euroopa]]s olnud kuum teema juba mitukümmend aastat. Ikka ja jälle keskendutakse küsimusele, kuidas kaotatud või olematut avalikku ruumi tagasi võtta, laiendada või ka luua. [[Arhitekt]]id ja linnadega tegelevad sotsiaalteadlased tõdevad, et suured [[kaubanduskeskus|kaubandus]]- ja vabaajakeskused on hävitanud või hävitamas traditsioonilisi linnasüdameid. Uute keskuste sisetänavad on kaaperdanud linnade ajaloolise avaliku ruumi ja keskuste omanikud kehtestanud seal oma [[käitumisreeglid]]. Kogukonnaliikumise tärkamise ja aktiivsuse tulemusel on linnade avalikku ruumi hakatud taas elustama ja tagasi võtma. * Avaliku ruumi muutuseks võib pidada ka nn tänavaruumi festivaliseerimist: avalikku ruumi ja tänavale on toodud kino, teater, sport jms. Selline tegevus on jõudnud linnade [[visiitkaart]]idele ja mis resoneerib üha tihedamini nii kohalikus kui ka rahvusvahelises linna kuvandis. * Avaliku ruumi arenemine ja kujundamine pole aga ainult linnade [[konkurents]]i tulemus. Selle teemaga tegelemises on näha linna arengu peegelpilti, s.o linna arengu [[peegeldus]]t. * Jätkusuutlik linn tähendab seda, et linnaosa või kvartalit saab kohandada vastavalt muutuvatele vajadustele. * Lugematuid kordi päevas mõjutab linn meie meeleolu, paneb meid ikka ja jälle olukordadesse, mis mõjutavad meid füüsiliselt ja psüühiliselt; meie käitumine, tegevuse aktiivsus ja kiirus sõltuvad ümbritsevast ruumist. Mõned tunnevad end väga hästi aktiivses, muutuvas linnas, teised, vastupidi, saavad sealt ainult halbu muljeid. * [[Turg]] on keskkond, kus tunneme end vist kõige vabamalt. Oma kogemusest tean öelda, et turul saab iga müüjaga väga kergelt jutule ning nalja visatagi pole patt. Kui müüjalt küsida, kas need [[kirsid]] on [[Ungari]]st ja saame vastuseks: "Mis sul sellest, kas tahad nendega [[ungari keel]]es rääkima hakata?", siis me ju ei solvu, saame hoopis südamest naerda. Selline küsimus ja vastus kaubanduskeskuses mõjuks hoopis teisiti. Turul oleme täiesti vabad, osa avalikust ruumist. Seda [[turuplats]]i fenomeni kasutatakse ka nüüdisaegses arhitektuuris, näiteks kavandatakse koolimajale keskne kogunemisplats, kus kõik saavad end tunda vabalt, osana tervikust. * Tallinna keskosa tervikliku ettekujutuse omas ajas ja unistustes pani paika juba 1983. aastal kinnitatud keskosa [[planeering]]. Uskumatu, et möödas on 34 aastat ja midagi analoogset pole kõrvale panna. * [1980. aastatest:] Näiteks ehitati [[Olümpia hotell]], mis pidi olema osa uuest linna teljest, mis kulgeks hotellist Estonia teatrini, uue spordikompleksini ja uue raudteejaamani. Ent noorte arhitektide korraldatud seminaridel ja mõttekodades vallandunud kriitika survel tunnistati planeering Tallinnale sobimatuks ning põhjendamatult radikaalseks, sellele heideti ette olemasoleva linnaruumi eiramist. Vastuvõetamatuks peeti linna keskosa arengu määramine suundadel, mida pole kunagi olnud, ning viisil, mis inimmõõtmelise ja hubase linnaruumi asemel kavandas Tallinnale mitteomaseid avenüüsid. * Tallinnal on [[potentsiaal]] kujuneda linnaks, kus saab teoks palju [[unistus]]i. Rotermannis on see õnnestunud kõige enam. Kvartali sees on tekkinud huvitav ja aktiivselt kasutatav ruum, kuid seda ümbritseva keskkonnaga on kvartalil nõrk side. * Linna keskuse [[sidusus]]e puudumise eest ei saa panna vastutama erainvestoreid, selle eest peab hoolt kandma kohalik [[omavalitsus]]. Telliskivi kvartali areng on olnud stiihiline ja põhinenud erainitsiatiivil. Sossi kvartal võiks olla üks atraktiivsemaid Tallinna arendusi, kuid juba aastaid ei toimu seal midagi. Millest see [[arengupeetus]]? Ala arenguvõimalusi on kirjeldatud Sossi struktuurplaanis, kuid täiesti arusaamatul põhjusel on linn otsustanud arengualasid ühendavast tänavavõrgust loobuda ja jätta tänavad eraettevõtte hallata. Seal arengupeetuse põhjus peitubki. Kui hoonetele ligi ei pääse või see sõltub kellegi suvast, mitte linna, s.t [[avalik huvi|avalikust huvist]], siis on midagi väga valesti. ** Irina Raud, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arengueesmargid-paika/ "Arengueesmärgid paika"], Sirp, 31.03.2017 ==Intervjuud== * Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuriõpe, mis taastati 1992. aastal, oli kaua keskpärasel tasemel. Viimastel aastatel on neil olnud häid õppejõude ja tase on tõusnud, kuid mina ei kujuta ette ühtegi organisatsiooni, sh [[ülikool]]i, millel puudub ambitsioon õpetada enamat kui näiteks [[arhitekt]]i [[abiline|abilisel]] vaja. Ma olen üle 20 aasta olnud [[arhitektuuribüroo]] juht ja meil ei ole ühtegi abilist, on arhitektid. Kunagi oli jah arhitektil vaja abilisi, kes teeksid tema [[joonis]]test koopiaid jms, aga tänapäeval teeb selle töö ära [[tehnika]]. * [[Eesti]]s on meil pilt selge, seega, kui mul on valida, kas palgata Eestis või kuskil mujal õppinud arhitekt, eelistan ma kindlasti esimest. * Ma tunnen päris hästi [[Saksamaa|Saksa]] arhitektuuri haridussüsteemi. Paljud sealsed suured koolid ei taotlegi [[akrediteering]]ut, sest neil on endal hea kuulsus ja nad ei vaja seda. Arhitekti puhul pole kõige olulisem see, mis [[diplom]]il kirjas, vaid tema tööde portfoolio, mille põhjal saab kohe aru, mis tasemega ta on. * Arhitektuuri puhul on ka nii, et kui [[doktoritöö]]d hakkab kirjutama otse magistriõppest tulnud noor, siis vähemalt mina tema [[teadustöö]]sse ei usu. Doktoritöö peab ikkagi põhinema mingil [[kogemus]]el. Selleks, et jõuda tasemele, kus Eesti arhitektuur oleks oma [[renomee]] poolest võrreldav näiteks [[Soome]] omaga, pole vaja teadustöö osa laiendada. Süvendada küll, aga erialaoskused on ikka kõige olulisemad. Ega ju inimene, kes lõpetab magistrikraadiga ülikooli pole ka veel valmis arhitekt. * Oluline pole mitte teadusartiklite avaldamine, vaid [[looming]]. Ideaalne [[õppejõud]] peab olema ise hea arhitekt, sest [[üliõpilane]] tahab sidet siin ja praegu toimuvaga. Ühtlasi peab tal olema aega end tudengitele pühendada, sest arhitektuuriõpe on väga individuaalne. ** Irina Raud, intervjuu: [[Ott Karulin]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ "Irina Raud: "Ühes väikeses riigis peabki erialainimesi rohkem olema""], Sirp, 19.06.2014 * [[Tallinn]] võiks tulevikus ikka rohkem [[linn]]a moodi välja näha. Linna keskel on praegu mõttetuid tühimikke, mis võiks täis ehitada. Siin võiks olla rohkem [[intensiivsus]]t ja tugevust. [[Vanalinn]] on meil olemas ja seda ei muuda miski. Miks ei võiks siis linna sees muid asju olla. Näiteks [[kõrghoonestus]]t. Linn ongi ju huvitav, kui ta on erineva ilmega. * Ma võtan endale hea meelega probleemseid töid, sest see on huvitav. Kuid kui mulle miski [[tellimus]]e juures ei istu, siis ma ütlen lihtsalt ära. Ja seda tuleb päris tihti ette. Kui ma aga töö vastu võtan, siis ma pean loomulikult arvestama tellijaga. Kui keegi läheb [[rätsep]]a juurde ja tahab uut [[ülikond]]a, siis vaevalt ta on rahul, kui talle selle asemel ainult [[lips]] tehakse. * [A]rhitekt ei saa ju kõiki naabreid omavahel lepitada. * Kakskümmend aastat tagasi nägin ette Rotermanni kvartali kasutuselevõttu ja selle väärtusi, siis ei huvitanud see kant kedagi ja mind naerdi välja. Ja kui ma vaatan tagasi, siis olen rahul kõigi oma tehtud töödega, ükski neist pole ebaõnnestunud. ** Irina Raud, intervjuu: Riho Laurisaar, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega "Arhitekt Irina Raud täidaks kesklinna tühimikud kõrghoonetega"], EPL, 28.08.2004 {{Vikipeedia}} sj8e67y1iztkhk2tb56dkt3danm4qon 0 18832 88799 2022-07-28T21:40:12Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Kirss]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kirss]] doqebhv6tx6qrwjajksmaxrqjopd5z5 4 18833 88800 2022-07-28T21:41:12Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* [[Turg]] on [[keskkond]], kus tunneme end vist kõige [[Vabadus|vaba]]malt. Oma [[kogemus]]est tean öelda, et turul saab iga [[müüja]]ga väga kergelt jutule ning nalja visatagi pole patt. Kui müüjalt küsida, kas need [[kirsid]] on Ungarist ja saame vastuseks: "Mis sul sellest, kas tahad nendega ungari keeles rääkima hakata?", siis me ju ei solvu, saame hoopis südamest naerda. Selline [[küsimus]] ja [[vastus]] kaubanduskeskuses mõjuks hoopis teisiti. Turul olem...' wikitext text/x-wiki * [[Turg]] on [[keskkond]], kus tunneme end vist kõige [[Vabadus|vaba]]malt. Oma [[kogemus]]est tean öelda, et turul saab iga [[müüja]]ga väga kergelt jutule ning nalja visatagi pole patt. Kui müüjalt küsida, kas need [[kirsid]] on Ungarist ja saame vastuseks: "Mis sul sellest, kas tahad nendega ungari keeles rääkima hakata?", siis me ju ei solvu, saame hoopis südamest naerda. Selline [[küsimus]] ja [[vastus]] kaubanduskeskuses mõjuks hoopis teisiti. Turul oleme täiesti vabad, osa [[avalik ruum|avalikust ruumist]]. ** [[Irina Raud]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arengueesmargid-paika/ "Arengueesmärgid paika"], Sirp, 31.03.2017 0qwgloozd6r4q4tq23zjwkdc9w939nm