Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 4499 89095 83063 2022-08-06T15:33:56Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham, "Külatänav" (19. saj)]] [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt, "Külas"]] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 ==Proosa== * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] e1skkhxwzsvn18edqlwuxosgiexkh69 89096 89095 2022-08-06T15:40:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham, "Külatänav" (19. saj)]] [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt, "Külas"]] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 ==Proosa== * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] s1lwnphpgz87s40iqdzwk0qwai2q1bd 89097 89096 2022-08-06T15:54:51Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham, "Külatänav" (19. saj)]] [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt, "Külas"]] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 <poem> On küla kuskil veel kesk unelmaid, kust [[laps]]ed lahkusid, kus kokku said. On [[kodu]] kuskil veel [[jõgi|jõekeerme]] vang. On lilled akna all. Ja talvel hang. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "On küla kuskil veel" ==Proosa== * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] cg3v4vunlao16ix6x1pyhlm1kbeicz2 89098 89097 2022-08-06T15:56:05Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham, "Külatänav" (19. saj)]] [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt, "Külas"]] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 <poem> On küla kuskil veel kesk unelmaid, kust [[laps]]ed lahkusid, kus kokku said. On [[kodu]] kuskil veel [[jõgi|jõekeerme]] vang. On lilled akna all. Ja talvel hang. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "On küla kuskil veel" ==Proosa== * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Inimesed lähevad [[kodu]]desse, nendesse küla [[maja]]desse, kus aknad veel päikesevalguses kiiskavad. Kui palju [[korsten|korstnaid]] on juba lakanud suitsupahvakuid [[taevas]]se saatmast? Palju. Ja [[kool]]i akna ees on nüüd lauad. Lapsed viiakse [[takso]]autoga [[kirik]]usse kooli, ja selleks ei ole isegi eriti suurt [[auto]]t vaja. :— Herttula Terttult tuli [[Rootsi]]st kaart, ütleb Kaisu Ernile. — Mõtle vaid, ta on [[restoran]]is [[nõudepesija]]ks! Selline asjalik tüdruk! Maa parimad kodumajanduskoolid läbi käinud. Ja lisaks kõigele veel kunstiandega, sai koguni pealinnas oma rüiude eest auhinna. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus, 1998, lk 108 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] i4eg2lfin0gkva5s3cbxfgtemlebogm 89099 89098 2022-08-06T16:08:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham, "Külatänav" (19. saj)]] [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt, "Külas"]] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 <poem> On küla kuskil veel kesk unelmaid, kust [[laps]]ed lahkusid, kus kokku said. On [[kodu]] kuskil veel [[jõgi|jõekeerme]] vang. On lilled akna all. Ja talvel hang. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "On küla kuskil veel" ==Proosa== * Asjad läksid oma rada. Läksid, nagu minema pidid. Ja enamik asju selles jumalast hüljatud kolkas näis olevat juba ette määratud [[ebaõnnestumine|ebaõnnestumisele]]. Nii nagu seegi [[automagistraal]], mille nad suure raha ja vaevaga olid saanud suunata läbi kirikuküla, et see meelitaks turiste kohale jääma. Nüüd oli hoopis vastupidi, autod kihutasid läbi küla tulise jutiga, nii et tulemuseks oli vaid paar allaaetud pensionäri ja üks muu surnu. Enne magistraali rajamist oli mõni siiski veel nagu uudishimust külla põiganud, oli selle vanasse kirikusse ja poodidesse sisse astunud, kõndinud läbi saksa sõdurite surnuaia ja laplaste paganliku [[kalmistu]], oli peatunud jõesillal ja tõmmanud kopsud täis õhku, mis oli nii läbipaistev, et lõikas haavad silmadesse. Ja mis kõige parem, otsustanud jääda küla võõrastemajja õhtuks ja ööks. (lk 3-4) * Kirikuküla, kui ta nüüd seda nime väärt on, oli selline, nagu ta sakslaste järelt üles ehitati: viis tänavat risti ja mõned mitmekorruselised majad, millelt sõjajärgne krohv kurvalt maha pudenes. [[Turg]], paar [[kool]]i, [[tööbörs]] ja [[pensioniamet]]i piirkonnakontor, kolm [[pank]]a ja mõlemad kooperatiivid. [[Kaubamaja]] seisis teistest veidi kõrgemal ja vaatas igavlevalt lõunasse, kust ta oli tulnud. Jah, ja siis oli veel [[kirik]] ja viimsepäevapühakute [[palvemaja]], laudadega kinnilöödud [[seltsimaja]] ja jõesadam, mis varsti jäätub kinni nagu paiste löödud silm. [[Jõgi]] roomas majade vahel ja haises kuidas jõudis. [[Lapimaa|Lapi]] [[romantika]] oli sellest tõesti kaugel. Välja arvatud see, et selge ilmaga paistis [[tundur]] ja sinna ei saanud keegi midagi parata. (lk 4) ** [[Anu Kaipainen]], "On neiukesel punapaela", tlk Luule Sirp, 1979 * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Inimesed lähevad [[kodu]]desse, nendesse küla [[maja]]desse, kus aknad veel päikesevalguses kiiskavad. Kui palju [[korsten|korstnaid]] on juba lakanud suitsupahvakuid [[taevas]]se saatmast? Palju. Ja [[kool]]i akna ees on nüüd lauad. Lapsed viiakse [[takso]]autoga [[kirik]]usse kooli, ja selleks ei ole isegi eriti suurt [[auto]]t vaja. :— Herttula Terttult tuli [[Rootsi]]st kaart, ütleb Kaisu Ernile. — Mõtle vaid, ta on [[restoran]]is [[nõudepesija]]ks! Selline asjalik tüdruk! Maa parimad kodumajanduskoolid läbi käinud. Ja lisaks kõigele veel kunstiandega, sai koguni pealinnas oma rüiude eest auhinna. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus, 1998, lk 108 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] 32actcrhpystz0pqjf4beowgv7p2hk3 89100 89099 2022-08-06T16:11:00Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham, "Külatänav" (19. saj)]] [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt, "Külas"]] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 <poem> On küla kuskil veel kesk unelmaid, kust [[laps]]ed lahkusid, kus kokku said. On [[kodu]] kuskil veel [[jõgi|jõekeerme]] vang. On lilled akna all. Ja talvel hang. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "On küla kuskil veel" <poem> Ja Eestis on kõikjale lihtne pääseda — välja arvatud ehk metsatagused külad, kus [[buss]] peatub korra nädalas ja kus elavad üksildased vanad emad; külad, mille peagi lõikab maailma küljest lahti [[suurlinn]]ade vaheline [[Rail Baltic|hiiglaslik kiirraudtee]], mille eest pole vist võimalik pääseda… </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-27/ "Pääsemised"], Looming 7/2017 ==Proosa== * Asjad läksid oma rada. Läksid, nagu minema pidid. Ja enamik asju selles jumalast hüljatud kolkas näis olevat juba ette määratud [[ebaõnnestumine|ebaõnnestumisele]]. Nii nagu seegi [[automagistraal]], mille nad suure raha ja vaevaga olid saanud suunata läbi kirikuküla, et see meelitaks turiste kohale jääma. Nüüd oli hoopis vastupidi, autod kihutasid läbi küla tulise jutiga, nii et tulemuseks oli vaid paar allaaetud pensionäri ja üks muu surnu. Enne magistraali rajamist oli mõni siiski veel nagu uudishimust külla põiganud, oli selle vanasse kirikusse ja poodidesse sisse astunud, kõndinud läbi saksa sõdurite surnuaia ja laplaste paganliku [[kalmistu]], oli peatunud jõesillal ja tõmmanud kopsud täis õhku, mis oli nii läbipaistev, et lõikas haavad silmadesse. Ja mis kõige parem, otsustanud jääda küla võõrastemajja õhtuks ja ööks. (lk 3-4) * Kirikuküla, kui ta nüüd seda nime väärt on, oli selline, nagu ta sakslaste järelt üles ehitati: viis tänavat risti ja mõned mitmekorruselised majad, millelt sõjajärgne krohv kurvalt maha pudenes. [[Turg]], paar [[kool]]i, [[tööbörs]] ja [[pensioniamet]]i piirkonnakontor, kolm [[pank]]a ja mõlemad kooperatiivid. [[Kaubamaja]] seisis teistest veidi kõrgemal ja vaatas igavlevalt lõunasse, kust ta oli tulnud. Jah, ja siis oli veel [[kirik]] ja viimsepäevapühakute [[palvemaja]], laudadega kinnilöödud [[seltsimaja]] ja jõesadam, mis varsti jäätub kinni nagu paiste löödud silm. [[Jõgi]] roomas majade vahel ja haises kuidas jõudis. [[Lapimaa|Lapi]] [[romantika]] oli sellest tõesti kaugel. Välja arvatud see, et selge ilmaga paistis [[tundur]] ja sinna ei saanud keegi midagi parata. (lk 4) ** [[Anu Kaipainen]], "On neiukesel punapaela", tlk Luule Sirp, 1979 * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Inimesed lähevad [[kodu]]desse, nendesse küla [[maja]]desse, kus aknad veel päikesevalguses kiiskavad. Kui palju [[korsten|korstnaid]] on juba lakanud suitsupahvakuid [[taevas]]se saatmast? Palju. Ja [[kool]]i akna ees on nüüd lauad. Lapsed viiakse [[takso]]autoga [[kirik]]usse kooli, ja selleks ei ole isegi eriti suurt [[auto]]t vaja. :— Herttula Terttult tuli [[Rootsi]]st kaart, ütleb Kaisu Ernile. — Mõtle vaid, ta on [[restoran]]is [[nõudepesija]]ks! Selline asjalik tüdruk! Maa parimad kodumajanduskoolid läbi käinud. Ja lisaks kõigele veel kunstiandega, sai koguni pealinnas oma rüiude eest auhinna. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus, 1998, lk 108 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] 2or6395uaj2s3pol51txk5csywf1emw 89101 89100 2022-08-06T16:12:10Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham, "Külatänav" (19. saj)]] [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt, "Külas"]] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 <poem> On küla kuskil veel kesk unelmaid, kust [[laps]]ed lahkusid, kus kokku said. On [[kodu]] kuskil veel [[jõgi|jõekeerme]] vang. On lilled akna all. Ja talvel hang. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "On küla kuskil veel" <poem> Ja Eestis on kõikjale lihtne pääseda — välja arvatud ehk metsatagused külad, kus [[buss]] peatub korra nädalas ja kus elavad üksildased vanad emad; külad, mille peagi lõikab maailma küljest lahti [[suurlinn]]ade vaheline [[Rail Baltic|hiiglaslik kiirraudtee]], mille eest pole vist võimalik pääseda… </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-27/ "Pääsemised"], Looming 7/2017 ==Proosa== * Asjad läksid oma rada. Läksid, nagu minema pidid. Ja enamik asju selles jumalast hüljatud kolkas näis olevat juba ette määratud [[ebaõnnestumine|ebaõnnestumisele]]. Nii nagu seegi [[automagistraal]], mille nad suure raha ja vaevaga olid saanud suunata läbi kirikuküla, et see meelitaks turiste kohale jääma. Nüüd oli hoopis vastupidi, autod kihutasid läbi küla tulise jutiga, nii et tulemuseks oli vaid paar allaaetud pensionäri ja üks muu surnu. Enne magistraali rajamist oli mõni siiski veel nagu uudishimust külla põiganud, oli selle vanasse kirikusse ja poodidesse sisse astunud, kõndinud läbi saksa sõdurite surnuaia ja laplaste paganliku [[kalmistu]], oli peatunud jõesillal ja tõmmanud kopsud täis õhku, mis oli nii läbipaistev, et lõikas haavad silmadesse. Ja mis kõige parem, otsustanud jääda küla võõrastemajja õhtuks ja ööks. (lk 3-4) * Kirikuküla, kui ta nüüd seda nime väärt on, oli selline, nagu ta sakslaste järelt üles ehitati: viis tänavat risti ja mõned mitmekorruselised majad, millelt sõjajärgne krohv kurvalt maha pudenes. [[Turg]], paar [[kool]]i, [[tööbörs]] ja [[pensioniamet]]i piirkonnakontor, kolm [[pank]]a ja mõlemad kooperatiivid. [[Kaubamaja]] seisis teistest veidi kõrgemal ja vaatas igavlevalt lõunasse, kust ta oli tulnud. Jah, ja siis oli veel [[kirik]] ja viimsepäevapühakute [[palvemaja]], laudadega kinnilöödud [[seltsimaja]] ja jõesadam, mis varsti jäätub kinni nagu paiste löödud silm. [[Jõgi]] roomas majade vahel ja haises kuidas jõudis. [[Lapimaa|Lapi]] [[romantika]] oli sellest tõesti kaugel. Välja arvatud see, et selge ilmaga paistis [[tundur]] ja sinna ei saanud keegi midagi parata. (lk 4) ** [[Anu Kaipainen]], "On neiukesel punapaela", tlk Luule Sirp, 1979 * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Inimesed lähevad [[kodu]]desse, nendesse küla [[maja]]desse, kus aknad veel päikesevalguses kiiskavad. Kui palju [[korsten|korstnaid]] on juba lakanud suitsupahvakuid [[taevas]]se saatmast? Palju. Ja [[kool]]i akna ees on nüüd lauad. Lapsed viiakse [[takso]]autoga [[kirik]]usse kooli, ja selleks ei ole isegi eriti suurt [[auto]]t vaja. :— Herttula Terttult tuli [[Rootsi]]st kaart, ütleb Kaisu Ernile. — Mõtle vaid, ta on [[restoran]]is [[nõudepesija]]ks! Selline asjalik tüdruk! Maa parimad kodumajanduskoolid läbi käinud. Ja lisaks kõigele veel kunstiandega, sai koguni pealinnas oma rüiude eest auhinna. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus, 1998, lk 108 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Ma tegin siin kunagi [[koolitus]]t [[õpetaja]]tele mardikommetest, tegime seda [[Vabaõhumuuseum]]is. Ma olin just napikalt Tallinnasse tulnud – ja tulevadki päriselt [[mardisandid]] pimedas ja ongi pime ja porine. Ja siis üks koolitaja, kui nad hakkavad seal laulma ja kargama, hüppab püsti ja tõsiselt kiljub, et pange [[elekter]] põlema! Ta ehmus! Ma vastu, et muidugi, et just 16. sajandi Eesti külad olid maksimaalselt elektrifitseeritud. See on see sama asi, et me kujutame ette, et meil on mingid ülestähendused [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] aegadest. Aga kas me suudaks seda mõista? Ma arvan, eriti mitte. Need on niisugused asjad, ma võin seda kirjeldada, aga seda [[tunne]]t päriselt ikkagi kätte ei saa. ** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: Juku-Kalle Raid, [http://kes-kus.ee/professor-marju-koivupuu-kui-kolmainsus-voroke-latlane-ja-eestlane/ "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane"], Kes-Kus, juuli/august 2021 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] ai1pyjmrjuarh7mt22w03lq6ybikxey 89102 89101 2022-08-06T16:17:58Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta Reichelt (1840-1907), "Külas", ''s.d.'']] [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham (1848-1926), "Külatänav", ''s.d.'']] [[Pilt:Elisabeth_Andrae_-_Dorfstraße.jpg|pisi|Elisabeth Andrae (1876-1945), "Külatänav", ''s.d.'']] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 <poem> On küla kuskil veel kesk unelmaid, kust [[laps]]ed lahkusid, kus kokku said. On [[kodu]] kuskil veel [[jõgi|jõekeerme]] vang. On lilled akna all. Ja talvel hang. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "On küla kuskil veel" <poem> Ja Eestis on kõikjale lihtne pääseda — välja arvatud ehk metsatagused külad, kus [[buss]] peatub korra nädalas ja kus elavad üksildased vanad emad; külad, mille peagi lõikab maailma küljest lahti [[suurlinn]]ade vaheline [[Rail Baltic|hiiglaslik kiirraudtee]], mille eest pole vist võimalik pääseda… </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-27/ "Pääsemised"], Looming 7/2017 ==Proosa== * Asjad läksid oma rada. Läksid, nagu minema pidid. Ja enamik asju selles jumalast hüljatud kolkas näis olevat juba ette määratud [[ebaõnnestumine|ebaõnnestumisele]]. Nii nagu seegi [[automagistraal]], mille nad suure raha ja vaevaga olid saanud suunata läbi kirikuküla, et see meelitaks turiste kohale jääma. Nüüd oli hoopis vastupidi, autod kihutasid läbi küla tulise jutiga, nii et tulemuseks oli vaid paar allaaetud pensionäri ja üks muu surnu. Enne magistraali rajamist oli mõni siiski veel nagu uudishimust külla põiganud, oli selle vanasse kirikusse ja poodidesse sisse astunud, kõndinud läbi saksa sõdurite surnuaia ja laplaste paganliku [[kalmistu]], oli peatunud jõesillal ja tõmmanud kopsud täis õhku, mis oli nii läbipaistev, et lõikas haavad silmadesse. Ja mis kõige parem, otsustanud jääda küla võõrastemajja õhtuks ja ööks. (lk 3-4) * Kirikuküla, kui ta nüüd seda nime väärt on, oli selline, nagu ta sakslaste järelt üles ehitati: viis tänavat risti ja mõned mitmekorruselised majad, millelt sõjajärgne krohv kurvalt maha pudenes. [[Turg]], paar [[kool]]i, [[tööbörs]] ja [[pensioniamet]]i piirkonnakontor, kolm [[pank]]a ja mõlemad kooperatiivid. [[Kaubamaja]] seisis teistest veidi kõrgemal ja vaatas igavlevalt lõunasse, kust ta oli tulnud. Jah, ja siis oli veel [[kirik]] ja viimsepäevapühakute [[palvemaja]], laudadega kinnilöödud [[seltsimaja]] ja jõesadam, mis varsti jäätub kinni nagu paiste löödud silm. [[Jõgi]] roomas majade vahel ja haises kuidas jõudis. [[Lapimaa|Lapi]] [[romantika]] oli sellest tõesti kaugel. Välja arvatud see, et selge ilmaga paistis [[tundur]] ja sinna ei saanud keegi midagi parata. (lk 4) ** [[Anu Kaipainen]], "On neiukesel punapaela", tlk Luule Sirp, 1979 * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Inimesed lähevad [[kodu]]desse, nendesse küla [[maja]]desse, kus aknad veel päikesevalguses kiiskavad. Kui palju [[korsten|korstnaid]] on juba lakanud suitsupahvakuid [[taevas]]se saatmast? Palju. Ja [[kool]]i akna ees on nüüd lauad. Lapsed viiakse [[takso]]autoga [[kirik]]usse kooli, ja selleks ei ole isegi eriti suurt [[auto]]t vaja. :— Herttula Terttult tuli [[Rootsi]]st kaart, ütleb Kaisu Ernile. — Mõtle vaid, ta on [[restoran]]is [[nõudepesija]]ks! Selline asjalik tüdruk! Maa parimad kodumajanduskoolid läbi käinud. Ja lisaks kõigele veel kunstiandega, sai koguni pealinnas oma rüiude eest auhinna. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus, 1998, lk 108 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Ma tegin siin kunagi [[koolitus]]t [[õpetaja]]tele mardikommetest, tegime seda [[Vabaõhumuuseum]]is. Ma olin just napikalt Tallinnasse tulnud – ja tulevadki päriselt [[mardisandid]] pimedas ja ongi pime ja porine. Ja siis üks koolitaja, kui nad hakkavad seal laulma ja kargama, hüppab püsti ja tõsiselt kiljub, et pange [[elekter]] põlema! Ta ehmus! Ma vastu, et muidugi, et just 16. sajandi Eesti külad olid maksimaalselt elektrifitseeritud. See on see sama asi, et me kujutame ette, et meil on mingid ülestähendused [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] aegadest. Aga kas me suudaks seda mõista? Ma arvan, eriti mitte. Need on niisugused asjad, ma võin seda kirjeldada, aga seda [[tunne]]t päriselt ikkagi kätte ei saa. ** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: Juku-Kalle Raid, [http://kes-kus.ee/professor-marju-koivupuu-kui-kolmainsus-voroke-latlane-ja-eestlane/ "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane"], Kes-Kus, juuli/august 2021 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] ewvkeck9napr251wxaf2c7ue59s1tx6 89104 89102 2022-08-06T16:27:22Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Augusta_Reichelt_Im_Dorf.jpg|pisi|Augusta von Reichelt (1840-1907), "Külas", ''s.d.'']] [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Village_Street.jpg|pisi|Helen Allingham (1848-1926), "Külatänav", ''s.d.'']] [[Pilt:Elisabeth_Andrae_-_Dorfstraße.jpg|pisi|Elisabeth Andrae (1876-1945), "Külatänav", ''s.d.'']] '''Küla''' on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või elamud. ==Luule== <poem> see talvine kustuv küla suvel poetamas mõtlikke ätte istuma lävepakkudel ja lehvima kuivatusrätte ning linlaste ujumisriideid nagu randunud laevade lippe ja võõraid lapsi kes jooksevad üheks küla kaugemaid tippe </poem> * [[Viiu Härm]], "*see talvine kustuv küla..." kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 34 <poem> On küla kuskil veel kesk unelmaid, kust [[laps]]ed lahkusid, kus kokku said. On [[kodu]] kuskil veel [[jõgi|jõekeerme]] vang. On lilled akna all. Ja talvel hang. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "On küla kuskil veel" <poem> Ja Eestis on kõikjale lihtne pääseda — välja arvatud ehk metsatagused külad, kus [[buss]] peatub korra nädalas ja kus elavad üksildased vanad emad; külad, mille peagi lõikab maailma küljest lahti [[suurlinn]]ade vaheline [[Rail Baltic|hiiglaslik kiirraudtee]], mille eest pole vist võimalik pääseda… </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-27/ "Pääsemised"], Looming 7/2017 ==Proosa== * Asjad läksid oma rada. Läksid, nagu minema pidid. Ja enamik asju selles jumalast hüljatud kolkas näis olevat juba ette määratud [[ebaõnnestumine|ebaõnnestumisele]]. Nii nagu seegi [[automagistraal]], mille nad suure raha ja vaevaga olid saanud suunata läbi kirikuküla, et see meelitaks turiste kohale jääma. Nüüd oli hoopis vastupidi, autod kihutasid läbi küla tulise jutiga, nii et tulemuseks oli vaid paar allaaetud pensionäri ja üks muu surnu. Enne magistraali rajamist oli mõni siiski veel nagu uudishimust külla põiganud, oli selle vanasse kirikusse ja poodidesse sisse astunud, kõndinud läbi saksa sõdurite surnuaia ja laplaste paganliku [[kalmistu]], oli peatunud jõesillal ja tõmmanud kopsud täis õhku, mis oli nii läbipaistev, et lõikas haavad silmadesse. Ja mis kõige parem, otsustanud jääda küla võõrastemajja õhtuks ja ööks. (lk 3-4) * Kirikuküla, kui ta nüüd seda nime väärt on, oli selline, nagu ta sakslaste järelt üles ehitati: viis tänavat risti ja mõned mitmekorruselised majad, millelt sõjajärgne krohv kurvalt maha pudenes. [[Turg]], paar [[kool]]i, [[tööbörs]] ja [[pensioniamet]]i piirkonnakontor, kolm [[pank]]a ja mõlemad kooperatiivid. [[Kaubamaja]] seisis teistest veidi kõrgemal ja vaatas igavlevalt lõunasse, kust ta oli tulnud. Jah, ja siis oli veel [[kirik]] ja viimsepäevapühakute [[palvemaja]], laudadega kinnilöödud [[seltsimaja]] ja jõesadam, mis varsti jäätub kinni nagu paiste löödud silm. [[Jõgi]] roomas majade vahel ja haises kuidas jõudis. [[Lapimaa|Lapi]] [[romantika]] oli sellest tõesti kaugel. Välja arvatud see, et selge ilmaga paistis [[tundur]] ja sinna ei saanud keegi midagi parata. (lk 4) ** [[Anu Kaipainen]], "On neiukesel punapaela", tlk Luule Sirp, 1979 * Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib. :Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276) * [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981 * Nii on see alati olnud. [[Hoolitsus]] miljonite [[töötaja]]te eest, kellele nõukogude küla saadab oma saagi, ja nende eest, kes seda hindamatut väärtust — [[leib]]a — meie kodumaa piiritutel avarustel toodavad... Tänane küla ei erine endisaegsest, nüüd juba kaugete neljakümnendate aastate külast mitte ainult oma välisilme, vaid ennekõike elukor­ralduse poolest, maatöö rütmi poolest, millesse on lülitatud uued [[masin]]ad, millesse on juba juurdunud tunnigraafik, [[töö]] teaduslik organiseerimine... (lk 2) * Nõukogude küla töötab innustunult. Meie [[rahvas]] kiidab palavalt heaks NLKP Keskkomitee juulipleenumi otsused ja äsjalõppenud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda istungjärgu tähtsad riiklikud [[seadus]]ed, nende hulgas ka seaduse kolhoosiliikmete [[pension]]i alammäära kohta. (lk 14) ** [[Borõss Oliinõk]], "Partei kutsub!", Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978, lk 2, 14 (Literaturnaja Gazeta nr 28, 12.07.1978) * Inimesed lähevad [[kodu]]desse, nendesse küla [[maja]]desse, kus aknad veel päikesevalguses kiiskavad. Kui palju [[korsten|korstnaid]] on juba lakanud suitsupahvakuid [[taevas]]se saatmast? Palju. Ja [[kool]]i akna ees on nüüd lauad. Lapsed viiakse [[takso]]autoga [[kirik]]usse kooli, ja selleks ei ole isegi eriti suurt [[auto]]t vaja. :— Herttula Terttult tuli [[Rootsi]]st kaart, ütleb Kaisu Ernile. — Mõtle vaid, ta on [[restoran]]is [[nõudepesija]]ks! Selline asjalik tüdruk! Maa parimad kodumajanduskoolid läbi käinud. Ja lisaks kõigele veel kunstiandega, sai koguni pealinnas oma rüiude eest auhinna. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus, 1998, lk 108 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Highburyt on kirjeldatud kui küla, mis on eesti lugejale mõnevõrra eksitav. Kui meil moodustavad küla hajali asuvad talud ja nende ümber olevad [[põld|põllud]], siis inglise küla on pigem nagu alevik, mille südameks on peatänav töökodade ja äridega ja mille laiemasse orbiiti kuuluvad ümbritsevad maavaldused oma [[häärber]]itega. See omavahel läviv naabruskond moodustab kohaliku seltskonna, mille sees toimib peen varanduslik gradatsioon. See on ka tänapäeval nii, sest rikkamad inimesed pagevad esimesel võimalusel Londoni [[müra]] ja saaste eest linna ümbritsevatesse küladesse ja väikelinnadesse, jättes linnasüdame vaesemale rahvale. Looduslähedane [[elegants|elegantne]] külaelu on [[ideaal]], mille poole püüelda ja siin pole Austeni romaanid kaotanud kübetki päevakajalisust. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Ma tegin siin kunagi [[koolitus]]t [[õpetaja]]tele mardikommetest, tegime seda [[Vabaõhumuuseum]]is. Ma olin just napikalt Tallinnasse tulnud – ja tulevadki päriselt [[mardisandid]] pimedas ja ongi pime ja porine. Ja siis üks koolitaja, kui nad hakkavad seal laulma ja kargama, hüppab püsti ja tõsiselt kiljub, et pange [[elekter]] põlema! Ta ehmus! Ma vastu, et muidugi, et just 16. sajandi Eesti külad olid maksimaalselt elektrifitseeritud. See on see sama asi, et me kujutame ette, et meil on mingid ülestähendused [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] aegadest. Aga kas me suudaks seda mõista? Ma arvan, eriti mitte. Need on niisugused asjad, ma võin seda kirjeldada, aga seda [[tunne]]t päriselt ikkagi kätte ei saa. ** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: Juku-Kalle Raid, [http://kes-kus.ee/professor-marju-koivupuu-kui-kolmainsus-voroke-latlane-ja-eestlane/ "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane"], Kes-Kus, juuli/august 2021 ==Vanasõnad== * Järv küla [[ilu]]ks, tüdruk [[maja]] iluks. * [[Kirik]] keset küla. * Kuidas küla minule, nõnda mina külale. * Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. * Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. * Külaleib magusam kui oma. * Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. * [[Laen]]a [[suu]] külasse, söö [[ise]] läbi külje. * Parem [[kuri]] [[kodu]] kui [[hea]] küla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Geograafia]] ckvew2p6qqklcfi3jees947oy6i1h6u 0 4889 89106 87433 2022-08-06T16:34:48Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Pierre-narcisse_guérin,_l'aurora_e_cefalo,_1810,_02.jpg|pisi|Pierre-Narcisse Guérin, "Aurora ja Cephalus" (1810)]] '''[[Valgus]]''' on [[inimene|inimesele]] nähtav elektromagnetkiirgus, sisuliselt parv [[footon]]eid, kes kõik tahavad sibada [[kiirus]]el 299 792 458 m/s, aga enamasti ei saa. Meil on hirmsat moodi vedanud, et [[Päike]] valgust näitab, muidu istuksime kõik [[pimedus|pimedas]], välja arvatud [[jaaniuss]]ikesed. ==[[Piibel]]== [[Pilt:Brueghel_Jan_II_God_creating.jpg|pisi|Jan Brueghel Noorem. Jumal loob valgusallikaid. 17. sajand]] [[Pilt:The_Mocking_of_Christ_LACMA.jpg|pisi|Gerard van Honthorst, "Kristuse pilkamine" (u 1617)]] *Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai. :Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. :Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev. * [[1. Moosese raamat]], ptk 1, salmid 3-5 *Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed. :Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad :ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. * 1. Moosese raamat, ptk 1, salmid 16-18 * Sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. ** [[2. Saamueli raamat]], ptk 2, salm 29 * Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud, [---] :Miks antakse valgust mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igast küljest on pannud takistusi? * [[Iiobi raamat]], ptk 3, salmid 20 ja 23 * Aga kui ma ootasin head, tuli õnnetus, ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus. ** Iiobi raamat, ptk 30, salm 26 * Tema aevastustest välgub valgust ja ta silmad on nagu koidupuna kiired. ** Iiobi raamat, ptk 41, salm 10 * Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee, ** [[Õpetussõnad]], ptk 6, salm 23 * Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära. ** Õpetussõnad, ptk 13, salm 9 * Vaene ja rõhuja kohtavad teineteist, Issand valgustab nende mõlema silmi. ** Õpetussõnad, ptk 29, salm 13 * Siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum. ** [[Koguja raamat]], ptk 2, salm 13 * Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub. ** Koguja raamat, ptk 8, salm 1 * Valgus on magus, ja silmadele on hea päikest näha. ** Koguja raamat, ptk 11, salm 7 *Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. :Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. :Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas. * [[Matteuse evangeelium]], ptk 5, salmid 14-16 *Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. :Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus? * Matteuse evangeelium, ptk 5, salmid 22-23 * Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. ** [[Johannese evangeelium]], ptk 1, salm 5 *Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust. :Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust. * Johannese evangeelium, ptk 1, salmid 9-10 ==Proosa== [[Pilt:Eugen_Taube_-_Vintersol,_1892.jpg|pisi|Eugen Taube, "Talvepäike" (1892)]] [[Pilt:The_Last_Ray_of_Sunshine_(Julia_Beck)_-_Nationalmuseum_-_19679.jpg|pisi|Julia Beck, "Viimane päikesekiir"]] [[Pilt:Achen,_Interior.jpg|pisi|Georg Achen, "Interjöör" (1901)]] [[Pilt:Hjalmar_Munsterhjelm_-_Moonlight_over_the_Sea.jpg|pisi|Hjalmar Munsterhjelm, "Kuuvalgus mere kohal" (1876)]] [[Pilt:MacNicol_Lamplight.jpg|pisi|Elizabeth MacNicol, "Lambivalgus" (u 1900)]] [[Pilt:Elisabeth_Andrae_Abendsonne_1906.jpg|pisi|Elisabeth Andrae, "Õhtupäike" (u 1906)]] * Moraalses [[maailm]]as levib valgus aeglasemalt kui [[soojus]] — erinevalt füüsilisest maailmast. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 37 * Valgus oli oma matemaatilise kuulekusega ja häbematusega nende lemmikuks saanud. Nad rõõmustasid, et ta end enne murda lasi, kui [[värvus|värvidega]] mängis, ja nii nimetasid nad oma suure äri tema järgi [[valgustus]]eks. ** [[Novalis]], "Ristiusk ehk Euroopa" (1799), Prantsuse Valgustuse teemal. Tõlkinud Toomas Rosin. Akadeemia nr 10/1997, lk 2077 * Valgus on [[universum]]i ühtsuse sõiduk; kas ei ole tõeline ettenägelikkus vaimses sfääris sedasama? ** [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2006/19 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav sideaine? Või põhjustab seda [[tunne]]t ääretul [[maastik]]ul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? Kui arvestame teist [[teooria]]t, mis kuulub natuurfilosoofidele ja mille järgi kõik õilsalt ning meeldivalt eretavad maised värvitoonid - olgu siis tegemist loojakuaegse [[taevas|taeva]] ja [[mets]]a kaunite [[vari|varjude]], [[liblikas|liblikate]] kullendava [[samet]]i või tütarlaste pehmete õhetavate [[põsk]]edega - on ainult peen [[pettus]] ega kuulu tegelikult [[asi|esemele]] endale, vaid on talle väljastpoolt antud, nii et kogu jumaldatud [[Loodus]] värvib ennast otsekui libu, kes võluva kesta all peidab surnukambrit; ja kui me sõitu jätkame ning silmas peame, et see salapärane kosmeetikavahend, võimas algollus valgus, mis kõik värvitoonid loob, ise aga alati [[valge]]ks või värvituks jääb, langeb vahetult esemetele, puudutades oma olematu värvinguga kõike, ka [[tulp]]e ja [[roos]]e - kui selle kõige üle järele mõelda, siis tundub, nagu lamaks halvatud [[universum]] pidalitõbisena meie ees; nagu isekas rändur, kes [[Lapimaa]]l keeldub värvilisi kaitseprille kandmast, nii jääb ka õnnetu uskmatu pimedaks, kui ta üksisilmi vahib majesteetlikku valget katet, mis ümberringi igasugu väljavaate suleb. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225-226 * Valgust on kahte liiki: helendus, mis valgustab, ja sära, mis varjab. ** [[James Thurber]], "Lanterns and Lances‎" (1963) * Ma pole leidnud ühtki teist paika maailmas, kus [[õhtu]]valgus oleks nii [[kuldne]] kui [[Rooma]]s, isegi mitte [[Toskaana]]s. See on nagu läbipaistev kuldvihm, mis samal ajal ei peida midagi, vaid laseb kaugele näha, hoopis kaugemale kui süda[[päev]]a piimvalge sillerdus. (1. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975 * [[Päike]]se kõrvale pole vaja veel [[küünal]]t süüdata. ** [[Algernon Sidney]], "Discourses on Government", II ptk, XXIII lõik * Nende tõrvikutest süütan ma oma küünla. ** [[Robert Burton]], "Raskemeelsuse anatoomia" * Huvitav, et tollal võis [[surm]] olla valgus, mitte [[vari]] nagu praegu. Nagu poleks ma toona veel surma tähendust osanud mõista. Nüüd kükitab surm musta nähtamatu kogumina mu toanurgas, aga kui ma tema poole vaatan, on ta kadunud. Või ehmatab mind teistviisi. Mõni päev tagasi läksin mööda [[tänav]]at, pikk vari selja taga, aga äkki ühel valguse murdumise hetkel oli vari minu ees ja ma võpatasin kohkunult: just nagu oleks surm mind kätte saanud. (lk 26) * [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Spänga [[raudteejaam]]a [[raadiomast]] 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma valgus. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] [[päike]], hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) * Jim on seal [[tugitool]]isügavuses istudes nagu üks vana poiss, tugitool näib hiigelsuurena, ta on oma pikad kondised [[jalad]] hooletult välja sirutanud. See tugitool on üks väheseid Vitast ja Henrikust jäänud asju, kõik muu on läinud, Jim müüs need juba ammu maha, kui tal [[raha]] vaja oli. Mida vanemaks me ise saame, seda nooremaks nad [[foto]]del muutuvad. Vita oli lahkudes veidi alla neljakümne, pisut noorem kui mina praegu, vanadel mustvalgetel pulmafotodel kiirgab tema [[silm]]adest veel valgust. (lk 14) * Jim ei ole enda moodi. Tema nägu on Cariño kõrvetavast päikesest hoolimata kahvatu ja ta kannab paar numbrit suuremat peent [[ülikond]]a ja elegantseid meestekingi, mis on tema puhul midagi uut. Varem kandis ta alati teksapükse, kulunud T-särke ja spordijalatseid. Ta oleks nagu iseenda [[matus]]teks riidesse pannud. Ja valgus, mis alati tema [[silm]]ist kiirgas, on kadunud. Varem olid ta silmad tulvil ilusat, hirmutavat, sünget valgust, mis valgustas ööd tema ümber ning paljastas talle eriomase intensiivsuse ja hoolimatuse, pidurdamatuse, lõõskava [[tuli|tule]] või [[kuristik]]u. Ühe silma tumesinist iirist katab kerge piimjas kiht, pilk on rahutu, otsiv. Ilma naiste ja [[alkohol]]ita, ilma sisemise leegitseva seksuaalse hävitustuleta on järel ainult [[tuhk]], vananenud [[keha]] liiga suures ülikonnas, tulevikuta, [[lootus]]teta. Nagu suvel läbi õhu vuhisev [[salamander]], väike vibreeriv elastne veest läikiv ja eluenergiast pakatav pingul keha, mis talvekülma saabudes kokku kuivab. (lk 15-16) * Kunagi arvasin, et meie [[perekond]]a on [[õnnistus|õnnistatud]] erilise valgusega, et meiega ei saa midagi halba juhtuda. See, kuidas Jim maailmast rääkis, tekitas minus tunde, et oleme midagi enamat, [[väljavalitus|väljavalitud]], ja kui kuulasin tema lugusid meie elust, tundus meid ümbritsev maailm justkui ülekullatud. Beckombergas käies kohtusin [[vanamees|vanade meestega]], kes rääkisid endast nagu kuninglikest kõrgustest ja [[majesteet]]idest ning meenutasid mulle Jimi. Ka nende elu tundus olevat [[kuld]]ne, ülendatud. Nad hõljusid üksildastena teiste eludest veidi kõrgemal. Vaimusilmas kihutasid nad kuldkaarikutes mööda ilma ringi, kõik armastasid ja kartsid neid. (lk 16) * Minu akna taga küünitab valge ilmetu talve[[päike]] männilatvade järele ja kuldab need üle, enne kui Hedvig Eleonora taha kaob. Korraks tundub, nagu oleksid suured [[puu]]d leekides. [[Juur]]ed ja paljad [[tüvi|tüved]] helendavad videvikus nagu tuli, ent peagi upub nõrk kuldne valgus varjudesse. Juuda[[talv]], reetlikult pehme. (lk 16) * Edvardi silmad kiirgavad justkui seestpoolt ebamäärast agressiivset valgust, mis tekitab Jimis [[kaitsetus]]e tunde, nagu tungiks see röntgenikiirena tema [[nahk|nahast]] läbi ja valgustaks kõike, ka varjuna roiete taga rippuvat südant. (lk 27) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * [Anna:] Valgus on aine, see ei püsi kunagi. :Kõik, mis elus selgeks saab, saab selgeks kiires sinises valguses, just nagu [[välk]] lõhestaks [[öö]] ja paljastaks ümbruse ühes varjude, urgaste, kõigega. * [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 14 * Kui ma siin rääkisin tagasivaadetest, siis ühe töö puhul mul tuleb meelde, kuidas ma just püüdsin kellelegi seletada, et millest see õieti pajatab. Lõpuks oli mu endagi jaoks vastus see, et see räägib valgusest ja [[varjud]]est. Me kõik oleme koolis õppinud, et oli [[valgustusajastu]] ja üks suur sündmus, mis siis toimus, oli [[Prantsuse revolutsioon]] – vabadus, võrdsus, vendlus. See oli nagu suure [[valgusti]] süütamine inimkonna ajaloos, kuid te vaadake, milliseid varje see viskas. Kohe algasid tapatalgud ja me tänini võitleme võrdsuse ja vabaduse eest, kuid ometigi selle valguse varjud ulatuvad ka tänasessse päeva, nt paljud inimesed võitlevad innukalt naiste võrdsete õiguste eest. Mina [[disainer]]ina vaatan seda ja mõtlen, et huvitav, kui ma [[teater|teatris]] käin, siis ma märkan vaheajal, et mehed ja naised ei ole võrdsed. Selleks, et nad oleksid võrdsed, peaks naiste [[tualett]] olema kaks korda suurem kui meeste oma. Miks selle [[võrdsus]]e eest keegi välja ei astu? ** [[Silver Vahtre]], intervjuu: Ode Maria Punamäe, [https://kultuur.err.ee/1608112348/silver-vahtre-tanapaevased-konfliktid-on-voitlus-ruumi-eest "Silver Vahtre: tänapäevased konfliktid on võitlus ruumi eest"], ERR, 16.02.2021 * On lihtne leida valgust, kui kõik läheb hästi. Aga nagu [[budism]]is öeldakse, kui pole [[muda]], pole [[lootos]]eõit. Ja praegu oleme mudas, terve maailm on mudas, aga me tuleme sellest välja. ** [[Brian Melvin]], intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19 ==Luule== * Loodust ja loodusseadusi katsid pimeduse väed. :Siis Jumal ütles: Saagu [[Newton]]! Ja koitis päev.<ref>[[Toomas Jürgenstein]] "[http://www.eestikirik.ee/akadeemia-ja-usk/ Akadeemia ja usk]", Eesti Kirik, 29.10.2008</ref> * Olid loodus ja loodusseadused pimeda öö rüpes peidus. :Jumal ütles: "Saagu Newton!", ja valgus kõige jaoks leidus.<ref>Väino Unt "Aeg. Ruum. Liikumine", [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/261833 Horisont 10/1970], lk 13-20</ref> * Loodus ja loodusseadused olid peidus öös pimedas, :Jumal ütles: "Saagu Newton!" ja kõik läks heledaks!<ref>Ilmunud eestikeelses kirjavaras, teos ja tõlkija täpsustamisel.</ref> *''Nature and Nature's laws lay hid in night:'' :''God said, "Let Newton be!" and all was light.'' ** [[Alexander Pope]], epitaaf valgust uurinud [[Isaac Newton]]ile <poem> Teisest aegilmast siia sadand tumm [[kollane]] [[päike]]selaik läbi võrade – vastu [[süda]]nt jälle koputab [[merevaik]] vaik [[mets]]ast mis [[mere|merre]] on vajund millest üle käind vood ja [[jää]]d kõik [[lõhn]]ad ja [[heli]]d on hajund ainult valgus valgus on jäänd ainult valgus vaigusse tardund üks tere- ja hüvastipilk ja meel mis on ikka sust hardund [[liiv]]a kadunud kuldne [[tilk]] </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Tule tagasi metasekvoia" kogust "Tule tagasi, helmemänd" (1984), lk 6 <poem> Valgus ei saagi vanaks valgus on ikka uus valgus on see mis paistab kaugel tunneli suus valgus on jaaniuss rohus valgus on küünal käes valgus on see mis paistab siis kui ta aeg on käes </poem> * Jaan Kaplinski, "Valgus ei saagi vanaks" kogust "Tule tagasi, helmemänd", lk 36 <poem> aga valgus, laulev valgus mühises mu poole üheks hetkeks tegi valgeks hinge öise poole seda vähest, mida nägin, seda mälestan, imetlen ja nutan taga, põlgan, jälestan </poem> * [[Juhan Viiding]], "* ah see oligi uni" kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 19 <poem> Valgus, siniheleroheline valgus See kõrguses kiirgab hele valgus Tundmatu ja kirgas öine valgus Mis lummavalt kinni hoiab Valgus, siniheleroheline valgus See kõrguses kiirgab hele valgus Tundmatu ja kirgas öine kiir Ei tea kust on tulnud ta </poem> * [[Gunnar Graps]], laul "Valgus" plaadilt "Põlemine" (1988) ==Allikata== * ... kui [[inimene|inimestes]] on valgus, siis kiirgab see neist välja. Nii õpime me koos pimedas kõndides üksteist tundma, ilma et tarvitseks käega igaühe [[nägu]] puudutada, või üksteise [[süda]]meisse tungida. ** [[Albert Schweitzer]] ==Vanasõnad== * Kuidas karjane, nõnda [[kari]]; kuidas valgus, nõnda [[vari]]. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] ==Viited ja märkused== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vladimir Beekman]], "Ida-Euroopa valgus", 1963 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Optika]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 26pb3tc0325ca312kxh5nhv9z6re8g8 89107 89106 2022-08-06T16:36:56Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Pierre-narcisse_guérin,_l'aurora_e_cefalo,_1810,_02.jpg|pisi|Pierre-Narcisse Guérin, "Aurora ja Cephalus" (1810)]] '''[[Valgus]]''' on [[inimene|inimesele]] nähtav elektromagnetkiirgus, sisuliselt parv [[footon]]eid, kes kõik tahavad sibada [[kiirus]]el 299 792 458 m/s, aga enamasti ei saa. Meil on hirmsat moodi vedanud, et [[Päike]] valgust näitab, muidu istuksime kõik [[pimedus|pimedas]], välja arvatud [[jaaniuss]]ikesed. ==[[Piibel]]== [[Pilt:Brueghel_Jan_II_God_creating.jpg|pisi|Jan Brueghel Noorem. Jumal loob valgusallikaid. 17. sajand]] [[Pilt:The_Mocking_of_Christ_LACMA.jpg|pisi|Gerard van Honthorst, "Kristuse pilkamine" (u 1617)]] *Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai. :Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. :Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev. * [[1. Moosese raamat]], ptk 1, salmid 3-5 *Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed. :Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad :ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. * 1. Moosese raamat, ptk 1, salmid 16-18 * Sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. ** [[2. Saamueli raamat]], ptk 2, salm 29 * Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud, [---] :Miks antakse valgust mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igast küljest on pannud takistusi? * [[Iiobi raamat]], ptk 3, salmid 20 ja 23 * Aga kui ma ootasin head, tuli õnnetus, ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus. ** Iiobi raamat, ptk 30, salm 26 * Tema aevastustest välgub valgust ja ta silmad on nagu koidupuna kiired. ** Iiobi raamat, ptk 41, salm 10 * Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee, ** [[Õpetussõnad]], ptk 6, salm 23 * Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära. ** Õpetussõnad, ptk 13, salm 9 * Vaene ja rõhuja kohtavad teineteist, Issand valgustab nende mõlema silmi. ** Õpetussõnad, ptk 29, salm 13 * Siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum. ** [[Koguja raamat]], ptk 2, salm 13 * Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub. ** Koguja raamat, ptk 8, salm 1 * Valgus on magus, ja silmadele on hea päikest näha. ** Koguja raamat, ptk 11, salm 7 *Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. :Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. :Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas. * [[Matteuse evangeelium]], ptk 5, salmid 14-16 *Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. :Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus? * Matteuse evangeelium, ptk 5, salmid 22-23 * Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. ** [[Johannese evangeelium]], ptk 1, salm 5 *Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust. :Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust. * Johannese evangeelium, ptk 1, salmid 9-10 ==Proosa== [[Pilt:Eugen_Taube_-_Vintersol,_1892.jpg|pisi|Eugen Taube, "Talvepäike" (1892)]] [[Pilt:The_Last_Ray_of_Sunshine_(Julia_Beck)_-_Nationalmuseum_-_19679.jpg|pisi|Julia Beck (1853–1935), "Viimane päikesekiir", ''s.d.'']] [[Pilt:Achen,_Interior.jpg|pisi|Georg Achen, "Interjöör" (1901)]] [[Pilt:Hjalmar_Munsterhjelm_-_Moonlight_over_the_Sea.jpg|pisi|Hjalmar Munsterhjelm, "Kuuvalgus mere kohal" (1876)]] [[Pilt:MacNicol_Lamplight.jpg|pisi|Elizabeth MacNicol, "Lambivalgus" (u 1900)]] [[Pilt:Elisabeth_Andrae_Abendsonne_1906.jpg|pisi|Elisabeth Andrae, "Õhtupäike" (u 1906)]] * Moraalses [[maailm]]as levib valgus aeglasemalt kui [[soojus]] — erinevalt füüsilisest maailmast. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 37 * Valgus oli oma matemaatilise kuulekusega ja häbematusega nende lemmikuks saanud. Nad rõõmustasid, et ta end enne murda lasi, kui [[värvus|värvidega]] mängis, ja nii nimetasid nad oma suure äri tema järgi [[valgustus]]eks. ** [[Novalis]], "Ristiusk ehk Euroopa" (1799), Prantsuse Valgustuse teemal. Tõlkinud Toomas Rosin. Akadeemia nr 10/1997, lk 2077 * Valgus on [[universum]]i ühtsuse sõiduk; kas ei ole tõeline ettenägelikkus vaimses sfääris sedasama? ** [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2006/19 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav sideaine? Või põhjustab seda [[tunne]]t ääretul [[maastik]]ul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? Kui arvestame teist [[teooria]]t, mis kuulub natuurfilosoofidele ja mille järgi kõik õilsalt ning meeldivalt eretavad maised värvitoonid - olgu siis tegemist loojakuaegse [[taevas|taeva]] ja [[mets]]a kaunite [[vari|varjude]], [[liblikas|liblikate]] kullendava [[samet]]i või tütarlaste pehmete õhetavate [[põsk]]edega - on ainult peen [[pettus]] ega kuulu tegelikult [[asi|esemele]] endale, vaid on talle väljastpoolt antud, nii et kogu jumaldatud [[Loodus]] värvib ennast otsekui libu, kes võluva kesta all peidab surnukambrit; ja kui me sõitu jätkame ning silmas peame, et see salapärane kosmeetikavahend, võimas algollus valgus, mis kõik värvitoonid loob, ise aga alati [[valge]]ks või värvituks jääb, langeb vahetult esemetele, puudutades oma olematu värvinguga kõike, ka [[tulp]]e ja [[roos]]e - kui selle kõige üle järele mõelda, siis tundub, nagu lamaks halvatud [[universum]] pidalitõbisena meie ees; nagu isekas rändur, kes [[Lapimaa]]l keeldub värvilisi kaitseprille kandmast, nii jääb ka õnnetu uskmatu pimedaks, kui ta üksisilmi vahib majesteetlikku valget katet, mis ümberringi igasugu väljavaate suleb. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225-226 * Valgust on kahte liiki: helendus, mis valgustab, ja sära, mis varjab. ** [[James Thurber]], "Lanterns and Lances‎" (1963) * Ma pole leidnud ühtki teist paika maailmas, kus [[õhtu]]valgus oleks nii [[kuldne]] kui [[Rooma]]s, isegi mitte [[Toskaana]]s. See on nagu läbipaistev kuldvihm, mis samal ajal ei peida midagi, vaid laseb kaugele näha, hoopis kaugemale kui süda[[päev]]a piimvalge sillerdus. (1. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975 * [[Päike]]se kõrvale pole vaja veel [[küünal]]t süüdata. ** [[Algernon Sidney]], "Discourses on Government", II ptk, XXIII lõik * Nende tõrvikutest süütan ma oma küünla. ** [[Robert Burton]], "Raskemeelsuse anatoomia" * Huvitav, et tollal võis [[surm]] olla valgus, mitte [[vari]] nagu praegu. Nagu poleks ma toona veel surma tähendust osanud mõista. Nüüd kükitab surm musta nähtamatu kogumina mu toanurgas, aga kui ma tema poole vaatan, on ta kadunud. Või ehmatab mind teistviisi. Mõni päev tagasi läksin mööda [[tänav]]at, pikk vari selja taga, aga äkki ühel valguse murdumise hetkel oli vari minu ees ja ma võpatasin kohkunult: just nagu oleks surm mind kätte saanud. (lk 26) * [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Spänga [[raudteejaam]]a [[raadiomast]] 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma valgus. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] [[päike]], hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) * Jim on seal [[tugitool]]isügavuses istudes nagu üks vana poiss, tugitool näib hiigelsuurena, ta on oma pikad kondised [[jalad]] hooletult välja sirutanud. See tugitool on üks väheseid Vitast ja Henrikust jäänud asju, kõik muu on läinud, Jim müüs need juba ammu maha, kui tal [[raha]] vaja oli. Mida vanemaks me ise saame, seda nooremaks nad [[foto]]del muutuvad. Vita oli lahkudes veidi alla neljakümne, pisut noorem kui mina praegu, vanadel mustvalgetel pulmafotodel kiirgab tema [[silm]]adest veel valgust. (lk 14) * Jim ei ole enda moodi. Tema nägu on Cariño kõrvetavast päikesest hoolimata kahvatu ja ta kannab paar numbrit suuremat peent [[ülikond]]a ja elegantseid meestekingi, mis on tema puhul midagi uut. Varem kandis ta alati teksapükse, kulunud T-särke ja spordijalatseid. Ta oleks nagu iseenda [[matus]]teks riidesse pannud. Ja valgus, mis alati tema [[silm]]ist kiirgas, on kadunud. Varem olid ta silmad tulvil ilusat, hirmutavat, sünget valgust, mis valgustas ööd tema ümber ning paljastas talle eriomase intensiivsuse ja hoolimatuse, pidurdamatuse, lõõskava [[tuli|tule]] või [[kuristik]]u. Ühe silma tumesinist iirist katab kerge piimjas kiht, pilk on rahutu, otsiv. Ilma naiste ja [[alkohol]]ita, ilma sisemise leegitseva seksuaalse hävitustuleta on järel ainult [[tuhk]], vananenud [[keha]] liiga suures ülikonnas, tulevikuta, [[lootus]]teta. Nagu suvel läbi õhu vuhisev [[salamander]], väike vibreeriv elastne veest läikiv ja eluenergiast pakatav pingul keha, mis talvekülma saabudes kokku kuivab. (lk 15-16) * Kunagi arvasin, et meie [[perekond]]a on [[õnnistus|õnnistatud]] erilise valgusega, et meiega ei saa midagi halba juhtuda. See, kuidas Jim maailmast rääkis, tekitas minus tunde, et oleme midagi enamat, [[väljavalitus|väljavalitud]], ja kui kuulasin tema lugusid meie elust, tundus meid ümbritsev maailm justkui ülekullatud. Beckombergas käies kohtusin [[vanamees|vanade meestega]], kes rääkisid endast nagu kuninglikest kõrgustest ja [[majesteet]]idest ning meenutasid mulle Jimi. Ka nende elu tundus olevat [[kuld]]ne, ülendatud. Nad hõljusid üksildastena teiste eludest veidi kõrgemal. Vaimusilmas kihutasid nad kuldkaarikutes mööda ilma ringi, kõik armastasid ja kartsid neid. (lk 16) * Minu akna taga küünitab valge ilmetu talve[[päike]] männilatvade järele ja kuldab need üle, enne kui Hedvig Eleonora taha kaob. Korraks tundub, nagu oleksid suured [[puu]]d leekides. [[Juur]]ed ja paljad [[tüvi|tüved]] helendavad videvikus nagu tuli, ent peagi upub nõrk kuldne valgus varjudesse. Juuda[[talv]], reetlikult pehme. (lk 16) * Edvardi silmad kiirgavad justkui seestpoolt ebamäärast agressiivset valgust, mis tekitab Jimis [[kaitsetus]]e tunde, nagu tungiks see röntgenikiirena tema [[nahk|nahast]] läbi ja valgustaks kõike, ka varjuna roiete taga rippuvat südant. (lk 27) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * [Anna:] Valgus on aine, see ei püsi kunagi. :Kõik, mis elus selgeks saab, saab selgeks kiires sinises valguses, just nagu [[välk]] lõhestaks [[öö]] ja paljastaks ümbruse ühes varjude, urgaste, kõigega. * [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 14 * Kui ma siin rääkisin tagasivaadetest, siis ühe töö puhul mul tuleb meelde, kuidas ma just püüdsin kellelegi seletada, et millest see õieti pajatab. Lõpuks oli mu endagi jaoks vastus see, et see räägib valgusest ja [[varjud]]est. Me kõik oleme koolis õppinud, et oli [[valgustusajastu]] ja üks suur sündmus, mis siis toimus, oli [[Prantsuse revolutsioon]] – vabadus, võrdsus, vendlus. See oli nagu suure [[valgusti]] süütamine inimkonna ajaloos, kuid te vaadake, milliseid varje see viskas. Kohe algasid tapatalgud ja me tänini võitleme võrdsuse ja vabaduse eest, kuid ometigi selle valguse varjud ulatuvad ka tänasessse päeva, nt paljud inimesed võitlevad innukalt naiste võrdsete õiguste eest. Mina [[disainer]]ina vaatan seda ja mõtlen, et huvitav, kui ma [[teater|teatris]] käin, siis ma märkan vaheajal, et mehed ja naised ei ole võrdsed. Selleks, et nad oleksid võrdsed, peaks naiste [[tualett]] olema kaks korda suurem kui meeste oma. Miks selle [[võrdsus]]e eest keegi välja ei astu? ** [[Silver Vahtre]], intervjuu: Ode Maria Punamäe, [https://kultuur.err.ee/1608112348/silver-vahtre-tanapaevased-konfliktid-on-voitlus-ruumi-eest "Silver Vahtre: tänapäevased konfliktid on võitlus ruumi eest"], ERR, 16.02.2021 * On lihtne leida valgust, kui kõik läheb hästi. Aga nagu [[budism]]is öeldakse, kui pole [[muda]], pole [[lootos]]eõit. Ja praegu oleme mudas, terve maailm on mudas, aga me tuleme sellest välja. ** [[Brian Melvin]], intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19 ==Luule== * Loodust ja loodusseadusi katsid pimeduse väed. :Siis Jumal ütles: Saagu [[Newton]]! Ja koitis päev.<ref>[[Toomas Jürgenstein]] "[http://www.eestikirik.ee/akadeemia-ja-usk/ Akadeemia ja usk]", Eesti Kirik, 29.10.2008</ref> * Olid loodus ja loodusseadused pimeda öö rüpes peidus. :Jumal ütles: "Saagu Newton!", ja valgus kõige jaoks leidus.<ref>Väino Unt "Aeg. Ruum. Liikumine", [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/261833 Horisont 10/1970], lk 13-20</ref> * Loodus ja loodusseadused olid peidus öös pimedas, :Jumal ütles: "Saagu Newton!" ja kõik läks heledaks!<ref>Ilmunud eestikeelses kirjavaras, teos ja tõlkija täpsustamisel.</ref> *''Nature and Nature's laws lay hid in night:'' :''God said, "Let Newton be!" and all was light.'' ** [[Alexander Pope]], epitaaf valgust uurinud [[Isaac Newton]]ile <poem> Teisest aegilmast siia sadand tumm [[kollane]] [[päike]]selaik läbi võrade – vastu [[süda]]nt jälle koputab [[merevaik]] vaik [[mets]]ast mis [[mere|merre]] on vajund millest üle käind vood ja [[jää]]d kõik [[lõhn]]ad ja [[heli]]d on hajund ainult valgus valgus on jäänd ainult valgus vaigusse tardund üks tere- ja hüvastipilk ja meel mis on ikka sust hardund [[liiv]]a kadunud kuldne [[tilk]] </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Tule tagasi metasekvoia" kogust "Tule tagasi, helmemänd" (1984), lk 6 <poem> Valgus ei saagi vanaks valgus on ikka uus valgus on see mis paistab kaugel tunneli suus valgus on jaaniuss rohus valgus on küünal käes valgus on see mis paistab siis kui ta aeg on käes </poem> * Jaan Kaplinski, "Valgus ei saagi vanaks" kogust "Tule tagasi, helmemänd", lk 36 <poem> aga valgus, laulev valgus mühises mu poole üheks hetkeks tegi valgeks hinge öise poole seda vähest, mida nägin, seda mälestan, imetlen ja nutan taga, põlgan, jälestan </poem> * [[Juhan Viiding]], "* ah see oligi uni" kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 19 <poem> Valgus, siniheleroheline valgus See kõrguses kiirgab hele valgus Tundmatu ja kirgas öine valgus Mis lummavalt kinni hoiab Valgus, siniheleroheline valgus See kõrguses kiirgab hele valgus Tundmatu ja kirgas öine kiir Ei tea kust on tulnud ta </poem> * [[Gunnar Graps]], laul "Valgus" plaadilt "Põlemine" (1988) ==Allikata== * ... kui [[inimene|inimestes]] on valgus, siis kiirgab see neist välja. Nii õpime me koos pimedas kõndides üksteist tundma, ilma et tarvitseks käega igaühe [[nägu]] puudutada, või üksteise [[süda]]meisse tungida. ** [[Albert Schweitzer]] ==Vanasõnad== * Kuidas karjane, nõnda [[kari]]; kuidas valgus, nõnda [[vari]]. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] ==Viited ja märkused== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vladimir Beekman]], "Ida-Euroopa valgus", 1963 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Optika]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] nbyyi0jhed7ap8oc5vyva7dh0djy1s3 0 6321 89074 86625 2022-08-06T12:05:39Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hilma_af_Klint_-_The_Ten_Largest_No._2_-_Childhood_-_1907.jpg|pisi|Hilma af Klint "10 suurimat nr 2 - Lapsepõlv" (1907)]] [[Pilt:Sandbox Lawn Jam Our Community Place Harrisonburg VA June 2008.jpg|pisi|[[Mäng]] on peamine tegevuse liik lapsepõlves]] '''Lapsepõlv''' on aeg, mil [[inimene]] on veel [[laps]], st üpris noor ja üldjuhul väike. Bioloogilises mõttes lapsed on kõigis inimühiskondades, kuid lapse eripärane ühiskondlik staatus võib olla väga erinev, mistõttu ajaloolased on rääkinud ka lapsepõlve leiutamisest Euroopas [[renessanss|renessansiajal]]. ==Proosa== * Lapsekäed võivad väga hästi [[töö]]d teha, kui neil ainult keelata puukoorest [[laev]]ukesi lõigata, pajuvilesid vesta ja künkanõlvadele mängumaju ehitada, lapsekäed suudavad Myra [[lehm]]i lüpsta ja [[härg]]ade latreid puhastada, lapsekäed võivad teha kõike, kui neid ainult eemal hoida kõigist laevukestest, mänguonnidest ja muust, millega nad hoopis meelsamini tegeleda tahaksid. * "Ma ei näe enda lapseelus kindlasti enam kunagi midagi toredat," ütles Anna lüpsipingil istudes ja hakkas nutma. "Ei, sest siin, Myras on kõik päevad niisama hallid kui [[hiir]]ed laudas," kostis Mattias. * "Ega mu lapseelu kaua kesta," arvas Anna. "[[Kartul]]i ja silgusoolvee peal ma [[talv]]eni küll ei ela." "Sa pead siiski talveni elama," ütles Mattias. Talvel saad sa [[kool]]i minna, ja siis pole päevad enam nii hallid kui laudahiired." ** [[Astrid Lindgren]], "[[Päevanurme]]" * Kuid vana Greni pärast ei maksnud [[mure]]t tunda. Ta seisatas [[laps|laste]] juures, ohkas nagu tavaliselt ja lausus oma alatisel [[hajameelsus|hajameelsel]] viisil: "Jajah, lapsepõlve muretud [[mäng]]ud! Lapsepõlve [[süütus|süütud]], muretud mängud, jajah." ** [[Astrid Lindgren]], "[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 1960, ptk 2 * [[Jõululaupäev]]a [[soojus]] oli lapsepõlves nii suur, et ei märganudki, kui jalad külmetasid. Olen isegi jõuluheintel lamanud ja need polnud külmad, kuigi olid väljast toodud. See oli siis. Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas [[hein]]ad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. ** [[Karl Ristikivi]], [http://kivike.kirmus.ee/meta/AR-19197-49135-68514 "Hingede öö"], 1953, lk 7 * Mina pole küll eales uskunud, et lapsepõlve tugevad tunnusjooned lihtsalt kaovad; nad võivad minna põranda alla, võivad muunduda millekski erinevaks, kuid ei haihtu; väga sageli ilmuvad nad jõuliselt lagedale, kui on möödunud elu keskpaik. Just siis, aga mitte raugaeas on tõeline teine lapsepõlv. ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 243 * [[Toit]] on tõsine teema ja sellel teemal ei valeta muide ükski kirjanik. Ma imestan, kust ma olen pärinud selle õnneliku gastronoomilise meisterlikkuse. Kokkuhoidlik lapsepõlv andis mulle kaasa [[hirm]]u, et toitu ei tohi raisata. Ma nautisin väga lihtsat toitu, mida me [[kodu]]s sõime. Minu [[ema]] oli tavaline lihtne toidukeetja, aga tal puudus see hingestatud [[lihtsus]], mida ma nüüd toidus kõige rohkem hindan. ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 14 * [[Mälestus]]tes on meil lapsepõlvekodu ikka kõige kaunim, valgem ja lõhnavam ja sellest veendumusest ei saa me iialgi lahti. ** [[August Gailit]], "Kas mäletad, mu arm?" * Plano. See sõna toob silme ette ''drive-in''<nowiki>'</nowiki>id, tüüpplaneeringuga majad, kuumust õhkuva asfaldi. Sealsed aastad andsid mulle väärtusetu mineviku, mille võib pärast kasutamist ära visata nagu plasttopsi. Mis oli vist teatud mõttes väga suur kingitus. Ma sain kodust lahkudes sepitseda endale uue ja hulga rahuldustpakkuvama, vapustavatest, lihtlabastest keskkonnamõjudest kirendava ajaloo; värvika, võõrastele kergesti vastuvõetava mineviku. :See fiktiivne lapsepõlv supelbasseinide ja apelsinipuusalude ja võluvate, kombelõtvade meelelahutustöösturitest vanematega on oma sõgestava säraga tuhmi algupärandi täielikult varjutanud. Kui ma mõtlen tagasi oma päris lapsepõlvele, ei meenu mulle sellest peaaegu mitte midagi peale asjade nukra pudi padi tossud, mida ma kandsin aasta läbi; supermarketist ostetud värviraamatud ja koomiksid; vähe huvi pakkuvad, veel vähem ilusad. [---] Neist aastatest ei mäleta ma tõesti palju muud kui mingit valdavat [[meeleolu]], mis täitis neist suurema osa, [[melanhoolia|melanhoolset]] tunnet, mis seostub pühapäevaõhtuste Disney filmide vaatamisega. (lk 5-6) * [[Donna Tartt]], "Salajane ajalugu", tlk Liina Viires, Tallinn: Pegasus, 2007 * Sõnapaarist "[[õnn]]elik lapsepõlv" on ajapikku saanud nii põhjalikult pruugitud klišee, et suurem osa [[täiskasvanu]]test — mina kaasa arvatud — kasutab seda enamasti ainult [[iroonia|iroonilise]] alatooniga. Minu põlvkonna emad ostsid oma lastele [[küpsis]]epakke nimega "Õnnelik lapsepõlv" — küpsised olid kandilised ja kõvad, aga nendest sai meisterdada maitsvaid küpsisetorte, ja kui seda tehti koos lastega, siis oligi tõesti juba [[köök|köögis]] tunda veidi õnneliku lapsepõlve [[lõhn]]a, ükskõik mis õhkkond [[kodu]]st väljaspool valitses. * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka [[hüüumärk]]e! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * Minu lugu on autobiograafiline, ja kui aus olla, siis on tal ju suhteliselt õnnelik lõpp: ema pääses eluga vangilaagrist tagasi ja tal oli mees, kes teda ustavalt peaaegu viis aastat ootas, oli kodu – kuigi vaene, aga ikkagi kodu. Mind ei viidud koos 84-aastase vanaemaga Novosibirski oblastisse, kuigi küüditajad olid ähvardanud mu kaasa võtta… Kui palju perekondi purunes, kui paljud vangist vabanenud ei tohtinud oma kodukohta tagasi pöörduda! Nende seas olid ka minu onutütred, kes koos oma emaga elasid pikki aastaid Krasnojarski krais väikeses külas. Mäletan seda, kuidas koolis kiputi narrima Siberist tagasi jõudnud lapsi, kes kandsid vatikuubesid ja veidraid sonisid ning kõnelesid eesti keelt aktsendiga. Sellest on ka mu raamatutes juttu. Aga emaigatsusele vaatamata polnud mu lapsepõlv õnnetu, sest võisin alati toetuda isale. Selle kohta võiks öelda, et ingel pani padja alla. * [---] eks mitmele põlvkonnale lastele sisendati seda õnnelikkuse ülistamist, kuid arvan, et igal maal ja igal ajal on inimesed oludele ja poliitikale vaatamata armastanud, lapsi sünnitanud ja kasvatanud ning püüdnud elust rõõmu tunda. Ja lapsepõlv – eriti seda tagantjärele meenutades – võib olla õnnelik ka kõige raskematel aegadel, kui last ümbritsevad teda armastavad vanemad, õed-vennad, sõbrad ja sugulased, sest lapse kodumaa algab ikka kodust. Mulle näib, et laps võib tunda end õnnetuna ka väga jõukas kodus, kui kellelgi pole aega ega tahtmist temaga tegelda. ** Leelo Tungal, intervjuu: Maarja-Liis Arujärv [http://www.pealinn.ee/tagid/intervjuu/leelo-tungal-kuuditajad-ahvardasid-ka-minu-vaikese-lapse-siberisse-n236893 "Leelo Tungal: küüditajad ähvardasid ka minu, väikese lapse, Siberisse kaasa võtta"] Pealinn, 18. veebruar 2019 * Üks meeldejäävamaid hetki – ma ei tea, kas see on just üks toredamaid mälestusi – on kindlasti see, kui olin kolme-neljane ja mulle tehti selgeks, et need asjad, millest kodus räägime, on riigiasjad ja nendest ei räägita [[lasteaed|lasteaias]]. Seda on tänapäeva lapsel raske ette kujutada, aga meie kasvasime nii, et elasime ühte elu väljapool [[kodu]] ja samal ajal teadsime kodus, et kuskil oli mingi päris asi, meie oma Eesti, aga me ei tohi sellest lasteaias ega [[kool]]is rääkida, aga teadsime, et see oli olemas. :Arvan, et see [[vari]] ongi raudselt minu lapsepõlve kõige eredam ja meeldejäävam mälestus. Sinna juurde kõik need nördimused selle üle, et kui läksid [[pood]]i ning ei osanud [[vene keel]]t, siis [[müüja]] võib-olla ei tahtnudki sulle midagi müüa. Tal oli täielik õigus sinuga mitte [[eesti keel]]es rääkida ja see tekitas pidevalt sellist nördimapanevat enesetunnet. Selle pärast on mul raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv. :Minu meelest polnud see võimalik, sest teadsid ju kogu aeg, et midagi on väga valesti. Mul on raske aru saada, kuidas oli 1970ndatel või 1980ndatel Eestis võimalik kasvada nii, et sa ei pidanud seda kõike enda jaoks oluliseks. Minu jaoks on see kindlasti oluline lapsepõlve vari. Ka mu lemmikraamatud tollest ajast olid sellised, mis rääkisid lugusid vabast maailmast, vabast elust, vabast ühiskonnast. * Arvan et see oli nagu kõigil teistel, kuna meil kodus räägiti Eesti kunagisest vabadusest ja suured inimesed lihtsalt panid tähele, et lapsed kuulavad kuskil laua all peidus, kuidas suured inimesed vaidlevad. Need vaidlused võisid olla suhteliselt huvitavad. :Mäletan oma sugulasi vaidlemas selle üle, kas Nõukogude [[ajakirjandus]] ikka kehtestab suuremaid [[sõnavabadus]]e piiranguid, kui seda tehti [[Konstantin Päts|Pätsi]] ajal. Täiesti legitiimne küsimus kuskil 1970ndatel. :Lihtsamad vaidlused olid selle üle, kas võis olla, et Eesti Vabariigi ajal andsid talulehmad rohkem piima kui kolhoosi ajal. Tollal andsid kolhoosilehmad tavaliselt vist 4000 liitrit [aastas] ja nemad väitsid, et nende [[lehm]]ad andsid juba Eesti Vabariigis 7000 liitrit. Isegi selle infoga oleks võinud koolis – ütleme nii – sattuda valvsa tähelepanu alla. Ei olnud üldse palju vaja. ** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Ka mina [---] võin Teile korrata ikka ja jälle: mul oli õnnelik lapsepõlv. Kuna mind ja minu [[õde]] ümbritsesid armastavad vanemad. Jah, oli raske aeg pärast [[sõda]], veel [[Stalin]]i aeg, kuid sellegipoolest tegid mu vanemad kõik, et meid mitte traumeerida. Oli raske, nappis kõige lihtsamat [[toit]]u, kuid minul ja õel olid kõhud ikka täis. Mäletan, kuidas me armastasime ahjus küpsetatud mundris [[kartul]]eid, tihti me õega kahekesi sõimegi kõik ära. Alles aastakümneid hiljem tunnistas mu [[ema]], et sel ajal läksid nemad [[isa]]ga tihti magama tühja kõhuga – sest oma kõhust tähtsam oli neile laste heaolu. ** [[Ene Ergma]], [http://www.ohtuleht.ee/832699/ene-ergma-avalik-kiri-eesti-vabariigi-presidendile-proua-kersti-kaljulaidile-kas-koigil-tanastel-lastel-on-onnelik-lapsepolv "Ene Ergma avalik kiri Eesti vabariigi presidendile proua Kersti Kaljulaidile: Kas kõigil tänastel lastel on õnnelik lapsepõlv?"], Õhtuleht, 8. oktoober 2017 * Üks kõige suurepärasemaid vedamisi inimese elus on õnnelik lapsepõlv. (lk 11) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164 * Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased lapsepõlvekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute [[kogemus]]te eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Magnus vaatas aknal. Ta oli end sinna sättinud esimesest valgest saadik, varemgi. Ta polnud magada saanud. Ta nägi, kuidas naine läks mööda, last kelguga järel vedades, ja tundis [[kadedus]]kihvatust. Tema ise oli kasvanud teistsugusel ajal, mõtles ta. Kui tema oli väike, polnud emad oma laste eest niimoodi hoolitsenud. Mänguaega oli vähe olnud. (lk 27) ** [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016 * "Ma ei mõista, kuidas Robert ja Belle Moncrieff võisid mitte teada, mis toimub. Martha ütles, et ta püüdis alguses neile rääkida, kuid nad ei pööranud sellele tähelepanu." Sandy ei saanud kuidagi aru: üks nende lastest on nii kurb ja omadega nii hädas, et on valmis kogu selle halva lõpetamiseks tapma, ja nemad ei märka. "Kiusamine toimus otse nende nina all ja nemad ei teinud midagi." :"Nad on enesekesksed, nad mõtlesid vaid oma elule," ütles Perez, "ja Roberti lapsepõlv oli samuti külm ning armastuseta. Võib-olla ta arvas, et perekonnaelu peabki selline olema." (lk 324) * [[Ann Cleeves]], "Kulutuli", tlk Lauri Vahtre, 2020 * Arst ütleb: :"Rääkige mulle oma lapsepõlvest." :Seda ma ootasin. Minu lapsepõlv! Kõik tunnevad huvi minu lapsepõlve vastu. :Ma juba teadsin, kuidas nende idiootsete [[küsimus]]tega toime tulla. Mul on igaks elujuhtumiks hästi läbimõeldud lapsepõlv, minu [[vale]] töötab suurepäraselt. Olen seda juba mitu korda kasutanud. Jutustasin seda Yolande'ile, oma vähestele sõpradele ja tuttavatele ja sama lugu ma räägin ka Line'ile. :Ma olen sõjaorb. Minu vanemad said [[pommitamine|pommitamisel]] surma. Mina jäin ainsana oma perekonnast ellu. Mul ei olnud vendi ega õdesid. :Kasvasin [[orbudekodu]]s, nagu paljud teisedki selle aja lapsed. Kaheteistkümneaastaselt ma põgenesin sealt, läksin üle piiri. Ongi kõik." :"Ongi kõik?" :"Jah, ongi kõik." :Ma ei hakka talle ometi oma tõelisest lapsepõlvest jutustama! (lk 13) * Minu [[ema]] oli [[varas]], [[kerjus]] ja [[Prostituut|külalits]]. :Mina istusin maja ees ja mängisin savimullaga, sõtkusin seda ning voolisin sellest hiiglaslikke [[Fallos|fallos]]eid, [[rind]]u ja [[tuhar]]aid. :Punasest [[savi]]st voolisin ka ema [[kuju]], millesse ma oma lapsenäppudega auke uuristasin. Voolisin [[suu]], [[nina]], [[silmad]], [[kõrv]]ad, [[suguelund]]i, [[pärak]]u ja [[naba]]. :Ema oli auke täis, nagu ka meie [[maja]], minu [[riided]] ja kingad. Toppisin kingaauke [[muda]]ga kinni. (lk 14) * Loomulikult ei muretsenud ma selle kõige pärast sugugi. Võib isegi öelda, et mul oli õnnelik lapsepõlv, sest ma ei teadnud, et lapsepõlv võiks olla teistsugune. (lk 14) ** [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * "Nii et sa elasid kuus aastat koos oma [[vanaema]]ga, kes jõi [[õlu]]t ja kuulas hommikust õhtuni [[Vennaskond]]a. Sa olid oma [[tunded]] Alexi vastu maha surunud ja ka uute sõpradega sul eriti sooje suhteid ei tekkinud. Sa olid eemal oma [[kodu]]st, oma emast ja õest-vennast. Küllaltki hirmuäratav [[elu]], kui aus olla," arvas Karl. :Ma raputasin pead. "Mu elu polnud karvavõrdki hirmuäratav. Ma olin rahul. Ma olin ju ometi ise endale sellise elu valinud ning võisin iga kell asjad pakkida ja koju tagasi põrutada. Aga ma ei teinud seda. Mitte et ma ei oleks selle peale kunagi mõelnud, aga ... Ma olin oma eluga vanaema juures rahul. Mul oli õnnelik lapsepõlv. Kõik kaheksateist aastat. Üks rahulikumaid lapsepõlvi, mida ma üldse ette oskan kujutada. :Aga mu õnnelik lapsepõlv sai otsa täpselt sellel päeval, kui ma sain kaheksateistkümneaastaseks. Usu või mitte, aga just nii see oli. öeldakse ju küll, et inimene [[Täisealiseks saamine|saab täisealiseks]] just sellel [[sünnipäev]]al, kuid nähtavasti ma lootsin veel mõneks ajaks ema ja vanaema seelikusabasse tolknema jääda. Aga mul ei lastud. Just täpselt oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval pidin ma mürtsuga täiskasvanuks saama. Ja kui sa veel teaksid, kui suur see mürts oli." (lk 20) * [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 * Kui ma olin väike, rippus [[koridor]]is, otse minu magamistoa vastas, [[käokell]]. Ta meeldis mulle väga, ma aina kuulasin nobedasti välja hüppava käo häält. Kord [[öö]]sel aga hirmutas mind mu meeliskell väga. Mingi kume heli peletas une ning öises [[vaikus]]es kuulsin [[kolmteist|kolmeteistkümmend]] jubedat hüüdu. [[Öökull]], mõtlesin ma, öökulli hõige tähendab [[surm]]a. Hirmunult hakkasin hüüdma ja karjuma, kuid keegi ei kuulnud mind. Siis valdas mind kohutav [[meeleheide]], arvasin, et kõik inimesed [[maja]]s, väikeses [[linn]]as, isegi terves [[maailm]]as on surnud ja mina olen ihuüksinda jäänud siia surnud maailma. Kui ma meenutan seda aega lapsepõlvest, tõuseb taas esile jube öö, mil mu [[sõber]] käokella seest maailmale surma ennustas. Maailm, kus kasvasin, on kadunud. Ja kuigi paljud tema toonaseist asukaist elavad veel, on hääbunud kunagine rõõmsameelne, kultuurne [[kerglus]], põlgus [[raha]] vastu, iseenesestmõistetav üleolek [[kodanlane|kodanlasest]], olgu ta või [[miljonär]]. (lk 5) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Mitu kuud pärast seda kattis ema ikka veel laua neljale ning pesi ja triikis hoolega oma mehe riideid. Ikka uuesti ja uuesti. Täiskasvanuna mõistis Peter, kui tohutult ema oma meest leinas, ja ta mõtles, kas ema sellest tegelikult üldse üle saigi. :Ta mäletas oma lapsepõlve sellisena, et alati oli kõige parem nii palju kui võimalik eemale hoida, sest emal justkui ei jätkunud kunagi piisavalt jõudu, kui seda vaja oli. Ajapikku sai talle selgeks, et parem on emaga üldse mitte arvestada, sest ei võinud iial ette teada, millal ta ära väsib. :Ema [[elutahe]] oli ära põlenud ja kustunud koos tema elu armastusega, ja kui ta 26 aastat hiljem suri, ei osanud surma põhjust keegi seletada. :Vanemaks saades sai ta aru, et tema ja Eva ei suuda iialgi täita seda [[tühjus]]t, mis ema jaoks isast maha jäi, kuid kuni selle päevani, mil ema suri, püüdis ta kogu aeg. (lk 62) * [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 ==Luule== <poem> Siis, kui peenes [[restoran]]is tuuakse lauale kõrge klaas[[pudel]] veega, näen, kuidas lapsepõlve tolmuses [[ait|aidas]] vedeleb samasugune muu [[prügi]] sees. "Ära seda küll näpi, see on vana praht," ütleb isa. </poem> * [[Piret Põldver]] "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019 <poem> Keldriküngas, liivakuhi, tuulte varjuks kõrge [[müür]], õhtul [[vanaema]] süli, [[unelaul]]u hella lüür. Vanaema lõppematu, tulvil muinasjutusalv. Nõnda minust mööda lendas kevad, suvi, sügis, talv. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Mudilasena", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 19 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Aeg]] 0nmhbo9rkgnihlgbv2e1chwnb5u9abi 0 6921 89116 80498 2022-08-06T20:14:33Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rosa_Bonheur_Calves_1879.jpg|pisi|Rosa Bonheur, "Vasikad" (1879)]] [[File:Anna_af_Forselles-Schybergson_Calves_(1895).jpg|pisi|Anna af Forselles-Schybergson, "Vasikad" (1895)]] '''Vasikas''' on noor veislane või hirvlane, kes ei taha minna aia taha. ==Piibel== <poem> Siis elab [[hunt]] tallega üheskoos ja [[panter]] lesib [[kits]]ekese kõrval; vasikas, noor [[lõvi]] ja nuumveis on üheskoos ning pisike [[poiss]] ajab neid. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 11, salmid 6-7 ==Proosa== * Kui ta koplist Malle kesikutele pehmemat [[rohi|rohtu]] niita tonksis, ilmus Risti [[rukis|rukkipõllu]] vahele üks [[inimene]], nagu vaim või mardus. Memm ajas [[silm]]ad pärani. [[Päike]] kerkis just üles nagu hautatud [[peet|peedi]] värvi juuretis ja paistis tulijale selga, teda nagu puhtaks lakkumata vasikat hägusse mähkides. On aga [[aeg]]! ** [[Luise Vaher]], "Rindeõde", rmt: "Rindeõde. Tormipöörises", Tallinn: Eesti Raamat, 1982 (2. trükk), lk 10 * "Arvatavasti otsite vana lahinguvälja?" ütles juht. :"Ei," ütlesin ma, "ma pole kuulnudki mingist [[lahing]]ust." :"Aastal 561," alustas ta leebel giidihäälel, "löödi siin ainus lahing maailmas [[autoriõigus]]e pärast." Ma vaatasin talle [[pea]]d raputades otsa. :"See on tõesti nii," ütles ta. "[[Püha Columba]] poolehoidjad olid kirjutanud ümber psaltri, mis kuulus Pühale Finianile, ning Püha Finiani ja Püha Columba poolehoidjate vahel läks lahinguks. Kolm tuhat surnut - aga [[kuningas]] lahendas [[tüli]] ära, öeldes: "Nii nagu iga [[lehm]]a juurde kuulub vasikas, kuulub iga [[raamat]]u juurde ärakiri." (lk 62-63) * [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud Mati Sirkel. Loomingu Raamatukogu 1987, nr 5/6 * “Tere, [[Kolmapäev]]! Ole hea ja näita mulle teed Pühapäevamaale!” Kolmapäeval oli aga kibekiire tegemine. Ta püüdis parajasti üht väikest vasikat, kes karjakoplist minema oli lipsanud ning nüüd omapead ringi hullata tahtis. :”Tule aita see väike vissi karja juurde ajada,” sõnas Kolmapäev, “siis on mul aega sinuga juttu vesta.” Koos saidki nad väikese [[põgenik]]u kätte. (lk 13) * [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999 ==Draama== * Kui [[rahvas|rahva]] [[usk]] vasikasse ei rauge, siis teeks [[kuningas]] ja [[valitsus]] õieti, kui läheksid tasapisi rahvausku. ** [[A. H. Tammsaare]], "[[Kuningal on külm]]" ==Luule== <poem> kuldne vassgas oli kord ta ajas [[hein|hainu]] sisse näost üks lüpsis ja teine lüpsis Aapo ka lüpsis </poem> * [[Aapo Ilves]], "Apokalüpsis" ==Vanasõnad== * Esimene vasikas läheb ikka aia taha. * Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas. * Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma. * [[Kõrts]]is kõikidel 5 paari härgi, [[kodu]]s ei vasikatki. * Küll vasika [[nahk]] viiakse turule niisama kui härja nahk. * [[Süü]]d rokal, süüd vasikal. * [[Tõde|Tõsi]] kui [[vesi]], [[vale]] kui vasikarokk * Vananeb härg vasikata, miks ei [[naine]] lastega. * Varane vasikas läheb [[mets]]a (paska). ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Koduloomad]] [[Kategooria:Põllumajandus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] oz8zju3umyyymzvi9ih293yxps9rtiw 0 6941 89076 65855 2022-08-06T12:12:12Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johannes Semper, 1930.jpg|pisi|Johannes Semper, 1930]] '''Johannes Semper''' (22. märts 1892 Pahuvere küla, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik. 1940–1948 oli ta [[Eesti NSV]] hariduse rahvakomissar ja minister, aastail 1941–1948 Eesti NSV kunstide valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, 1946–1950 Eesti NSV kirjanike liidu juhatuse esimees. Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]]. ==Tema kohta== * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – Semperi [[rollimudel]] oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). [[Hüüumärk]] on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. * Kirjaniku Zürichis peetud kuulus PENi kõne "Nietzsche filosoofia meie kogemuse valguses" (1947) oli [[Eesti NSV]] aegadel kogu Nõukogude Liidu territooriumil ainuke asjalik Nietzsche käsitlus, mida parteivõimud sallisid. * Noore Semperi [[lektüür]]is olid ta [[päevik]]ule tuginevate kirjandusloolaste andmeil [[Marx]]i ja [[Bebel]]iga kõrvuti Nietzsche ja [[Stirner]]. Arvestades ta poliitilist [[biograafia]]t, on kummastav, et tema Nietzsche [[essee]]s ei kajastu vasakketserluse pilt Karl Marxiga võistlevast "[[üliinimene|üleinimese]] filosoofist". Omaks võetud Nietzschest, kellest Franz Mehringi [[kriitika]]t tagasi lükates Sotsialistlik Kuukiri 1900. aasta järelehüüdes kirjutas kui "meie prohvetist". Eesti lugeja ei saanud Semperilt midagi teada Nietzsche politiseerimise eri suundadest ja viisidest, mis tema kaasajal olid Nietzsche-kirjanduse lahutamatu osa. * Lühidalt, ebaküpseks osutub pigem Semperi sõnaseade kui Nietzsche [[mõtlemine]]. Alates Nietzsche antropoloogia väärkäsitusest [[stereotüüp]]ide vaimus ja lõpetades eksimustega Nietzsche retseptsiooni vallas, umbub Semperi essee arvamustest, mida haridus- ja kirjastusasutused ei tohiks kriitikata levitada. See ei puuduta ainult "Zarathustrat", vaid ka muid järelsõnas mainitud tähtteoseid. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Kolmekümnendate aastate algusesse kuulub J. Semperi töö Fr. Nietzschega. Järelsõnana raamatusse liidetud 21 lehekülje suurune essee avab Nietzsche uues laadis, selletaoliselt kui Thomas Mann teda hiljem on käsitlenud. Ta rõhutab Nietzsche kui mõtleja vastuokslikkust ja valmimatust. ** [[Nigol Andresen]], "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67), ''cit. via'': [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"] Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Teist Johannest, Johannes Semperit, kohtasin ma turul [[kärbseseen]]i müümas. :"Sa oled ju [[esteet]], Semper!" riidlesin ma temaga. "Miks sa müüd kärbseseeni! Inimestel hakkab halb!" :"Kas [[Siber]]is on parem?" küsis Semper süngelt. :"Mida?" ei saanud ma aru. :"Ei midagi," ütles Semper ja sulges silmad. Tema laugudele oli pastakaga kirjutatud: "[[Luuletus nõukogude passist]]." (lk 12)) * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Semper, Johannes}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] ptnkqwgz0p62f39i87nnb3i37f51iwy 0 7204 89122 71765 2022-08-06T21:23:17Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Klass-Kazanowska_-_Flowers_–_Nasturtiums_-_MP_1044_MNW_-_National_Museum_in_Warsaw.jpg|pisi|Maria Klass-Kazanowska, "Mungalilled" (1895)]] [[Pilt:Andrea_Gram_Sunflowers_and_Indian_Cress_in_a_Copper_Vase_(1894).jpg|pisi|Andrea Gram, "Päevalilled ja mungalilled vaskvaasis (1894)]] '''Suur mungalill''' (''Tropaeolum majus L.'') on Eesti kliimas kasvav üheaastane dekoratiiv- ja maitsetaim. Taime kutsutakse sarnaste maitseomaduste tõttu rahvapäraselt ka [[kress]]iks. ==Proosa== * Kunagi oli siin tõeline [[oaas]] olnud. Annie’l oli oma nägemus ja ta tegi selle teoks, muutis [[aed|aia]] aastaaegade vahetudes pöörlevaks värvipaletiks. Ta laenas [[raamat]]uid ja uuris neid poole ööni, tegi oma [[plaan]]idest visandeid. Ta kaevas poole [[muru]]st üles ja istutas [[lill]]i ja põõsaid, mille nime Ellis hääldamagi ei õppinud. Kõrged kõrrelised voogasid [[tuul]]es nagu [[vesi]] ja [[pink]]i ümbritses igal suvel mungalillerõõm. Mungalille pole võimalik maha tappa, oli Annie kunagi kuulutanud, aga Ellis oli sellega hakkama saanud. Kõik need peened säravad [[idee]]d olid tema [[hoolimatus]]e varjus närbunud. Ainult kõige vintskemad olid vohavate [[põldmari|põldmarjaväätide]] vahel ellu jäänud. ** [[Sarah Winman]], "Plekkmees". Tõlkinud Mirjam Parve. Varrak, 2019, lk 32 ==Luule== <poem> Siin pudeneva [[hall]]i [[kivi]] praos nõrk [[kummel]] argsi [[valge]]id [[õis]]i ajab ja kressid [[rohi|rohu]] niiskenevas vaos kui leegid üleroomavad mu [[king]]i, ent põõsalt [[peenar|peenralt]] [[lõhn]]u, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui [[õndsus]] mingi. </poem> * [[Marie Under]], "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 41 <poem> Kes teab, kas üldse olengi poetess, mind selleks pole tunnistanud keegi, ja kuigi vohan pillavalt kui kress, ma luulepeenral kressina ei leegi. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Kahtlus", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 23 <poem> SIIN KIRJUÕISNE ASTER, see sassis sügislill, sääl punased ja roosad on õied [[jorjen]]il, maas lamab ruuge kress, veel nimeks mungalill — ah, isemoodi võlu sel kuul on — augustil. </poem> * [[Katre Ligi]], "*Siin kirjuõisne aster..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 23 <poem> [[Kollane|Sappkollasena]] valvab [[aed|aias]] [[kuu]] kesk [[hernes|hernekaunu]], kõrvitsaid ja kresse. On kõrgus piirid kaotanud ning sesse nüüd kohisedes voolab iga [[puu]]. </poem> * Kalju Kangur, "Augustiöine" (1984) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 109 ==Välislingid== {{Vikipeedia|Suur mungalill}} [[Kategooria:Taimed]] 7ns0d8mymyt9jzvmw5xgab31vk8jjbt 0 7481 89109 85914 2022-08-06T18:16:30Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stillleben_mit_Tomaten_und_Zwiebeln.jpg|pisi|Tundmatu autori vaikelu tomatite ja sibulatega (19. saj)]] [[Pilt:Kristian_Zahrtmann_-_Italienske_piger_med_tomater_i_kurve_-_KMS1787_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Kristian Zahrtmann, "Itaalia neiud tomatitega" (1878)]] [[File:Catherine M. Wood Still life with onions and tomatoes 1891.jpg|thumb|Catherine M. Wood, "Vaikelu tomatite ja sibulatega" (1891)]] [[Pilt:Pekka_Halonen_-_Tomaatteja_(1913).jpg|pisi|Pekka Halonen, "Tomatid" (1913)]] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009).]] '''Tomat''' on [[Peruu]] aedvili, mida mõnes keeles kutsutakse ka armastuse õunaks või kuldõunaks. ==Proosa== * Isand Kõrvits sulges [[silm]]ad ja mõtles: :"Tomatit pole enam teps mitte. Mina ja mu [[maja]]ke oleme nagu meremees ja [[paat|lootsik]] keset Vaikset ookeani ning mere[[vesi]] on [[sinine]] ja rahulik ja õõtsutab meid pehmelt. Ah, kui mahedalt ta meid sinna-tänna... sinna-tänna õõtsutab..." :Aga kus mul nüüd [[Vaikne ookean]] või [[Atlandi ookean]]: see oli rüütel Tomat ise, kes, haaranud [[katus]]eharjast mõlema käega kinni, raputas seda kõigest väest, nii et katusekivid laiali lendasid. * [[Gianni Rodari]], "[[Cipollino seiklused]]", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011, lk 15 * Pean märkima, et ma [[söömine|sõin]] lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, [[või]]ga kaetud röstitud [[leib|leival]], sinna juurde [[uba|ube]] tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud [[seller]]i, tomatite, [[sidrun]]imahla ja [[oliiv]]iõliga. (lk 13) ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996) * Sõime kumbki ühe tomati. Ja kui me nii koos tomatit sõime, tundsin, et [[armastus|armastan]] teda. Keel tungis tomati lihha; [[seemned]] on tomatil väga pehmed ja veidi libedad. Võrreldes teiste viljade väikeste kõvade seemnetega, sarnanevad nad pigem [[sperma]]ga. (lk 22) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [[Pood|Poe]] avamine hommikuti pakkus Howardile alati [[rõõm]]u. Talle meeldis poes ringi liikuda, kui ainsaks heliks olid vaikselt surisevad külmkambrid, talle pakkus rõõmu selle kõige elluäratamine: tulede põlemapanemine, aknakatete ülestõstmine, kaante pealtvõtmine paljastamaks külmleti aardeid: kahvaturohelisi [[artišok]]ke, oonüksmusti [[oliiv]]e, kuivatatud tomateid, mis kügelesid ürtidest kirjatud õlis nagu rubiinikarva [[merihobuke]]sed. ** [[J. K. Rowling]], "Ootamatu võimalus", tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2013, lk 33 * [[Hiinalinn]]as võibki kohata kõike, mida mujalt ei leia, olgu selleks siis linnafestivali raames loodud [[installatsioon]]id või [[tuvi]]kasvandus kõrvalkuuri katusel, nii et kunstiobjekt lagunenud puitaia taga tundub üleüldises [[sürreaalsus]]es isegi loogilisena. :[[Kunstnik]]u enda sõnul suhtusid kohalikud uude veidrasse naabrisse sõbralikult ja tõid talle objekti valmistamise käigus isegi aiasaadusi. Selline ongi [[aed|aiamaade]] rahumeelne tegelikkus: kõik toimetavad omaette ja aitavad üksteist, kes [[kastekann]]u, kes [[haamer|haamri]] ja kes [[kurk|kurgi]]-tomatiga. Ning mõni avitab teisi [[kunst]]iga. * [[Silvia Urgas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/mitte-koik-kes-uitavad-ei-ole-eksinud/ "Mitte kõik, kes uitavad, ei ole eksinud"] Sirp, 22.08.2013 * Ma ei saa aru, miks pean ostma [[Hispaania]] tomatit, millel ei ole tomati maitset, aga on täis [[pestitsiid]]e ja [[keemia]]t. Ma ei taha seda [[mürk]]i osta, ei taha osta [[pood|poest]] sellist saasta. Lähen hoopis nurgapealsesse ökopoodi, kust ostan ökoloogiliselt puhtalt kasvatatud [[toit]]u ja maksan ennast [[veri]]seks, maksan nii, et [[pisar]]ad purskuvad [[silm]]ist, minu toidukorv on kordades kallim, sest mina tahan olla tervem. Ebanormaalne – sellepärast, et tahan olla tervem, pean maksma rohkem. ** [[Anu Saagim]], intervjuu: [[Toomas Sildam]] [https://www.err.ee/907545/uustulnuk-anu-saagim-ekre-mind-ei-kutsunud-neile-olen-vist-liiga-rebel "Uustulnuk Anu Saagim: EKRE mind ei kutsunud, neile olen vist liiga rebel"] ERR, 05.02.2019 * Vaatamata sellele, et olen nii pikalt [[migreen]]iga [[patsient]]idega toimetanud, ei teadnud ma, et tomat on suhteliselt tugev migreeniprovokaator. Mõeldes selle peale, kuidas meil täna toidulaual aasta läbi tomat, kirsstomatid ja muud tomatid... ** [[Toomas Toomsoo]], intervjuu: [https://menu.err.ee/1608141973/neuroloog-toomas-toomsoo-tomat-on-tugev-migreeniprovokaator "Neuroloog Toomas Toomsoo: tomat on tugev migreeniprovokaator"] ERR/ETV "Hommik Anuga", 14.03.2021 ==Luule== <poem> Loobu [[kahtlus]]est, et kaunilt hoiduks kõik, mis esimeses [[usk|usus]] omati! Mina [[lind]]udele heidan [[toit|toiduks]] oma [[süda]]me kui halva tomati. Palju vist see süda küll ei vääri – kuigi sooja [[päike]]sesse paigutet, katab jäine [[hallitus]] ta ääri ning ta koed on mürgilaigutet. </poem> * [[Betti Alver]], "Quasi una fabula" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 38 <poem> Oh mind, vaest kurjategijat, mu paras palk on [[vangla|trellid]], vaat'. Ma nutma olen ajanud nii [[porgand]]it kui [[peet]]i ja [[nuga|noaga]] olen nüsinud nii [[kurk]]i kui tomaati. </poem> * "Mõrtsuk", tekst [[Henno Käo]], viis Toomas Kõrvits, laul tuntud Kukerpillide esituses [[Kategooria:Köögiviljad]] l0gigdsr9p706sv4ce0jzlk0hgbwqta 89110 89109 2022-08-06T18:19:22Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stillleben_mit_Tomaten_und_Zwiebeln.jpg|pisi|Tundmatu autori vaikelu tomatite ja sibulatega (19. saj)]] [[Pilt:Kristian_Zahrtmann_-_Italienske_piger_med_tomater_i_kurve_-_KMS1787_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Kristian Zahrtmann, "Itaalia neiud tomatitega" (1878)]] [[File:Catherine M. Wood Still life with onions and tomatoes 1891.jpg|thumb|Catherine M. Wood, "Vaikelu tomatite ja sibulatega" (1891)]] [[Pilt:Pekka_Halonen_-_Tomaatteja_(1913).jpg|pisi|Pekka Halonen, "Tomatid" (1913)]] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009).]] '''Tomat''' on [[Peruu]] aedvili, mida mõnes keeles kutsutakse ka armastuse õunaks või kuldõunaks. ==Proosa== * Isand Kõrvits sulges [[silm]]ad ja mõtles: :"Tomatit pole enam teps mitte. Mina ja mu [[maja]]ke oleme nagu meremees ja [[paat|lootsik]] keset Vaikset ookeani ning mere[[vesi]] on [[sinine]] ja rahulik ja õõtsutab meid pehmelt. Ah, kui mahedalt ta meid sinna-tänna... sinna-tänna õõtsutab..." :Aga kus mul nüüd [[Vaikne ookean]] või [[Atlandi ookean]]: see oli rüütel Tomat ise, kes, haaranud [[katus]]eharjast mõlema käega kinni, raputas seda kõigest väest, nii et katusekivid laiali lendasid. * [[Gianni Rodari]], "[[Cipollino seiklused]]", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011, lk 15 * Pean märkima, et ma [[söömine|sõin]] lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, [[või]]ga kaetud röstitud [[leib|leival]], sinna juurde [[uba|ube]] tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud [[seller]]i, tomatite, [[sidrun]]imahla ja [[oliiv]]iõliga. (lk 13) ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996) * Sõime kumbki ühe tomati. Ja kui me nii koos tomatit sõime, tundsin, et [[armastus|armastan]] teda. Keel tungis tomati lihha; [[seemned]] on tomatil väga pehmed ja veidi libedad. Võrreldes teiste viljade väikeste kõvade seemnetega, sarnanevad nad pigem [[sperma]]ga. (lk 22) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [[Pood|Poe]] avamine hommikuti pakkus Howardile alati [[rõõm]]u. Talle meeldis poes ringi liikuda, kui ainsaks heliks olid vaikselt surisevad külmkambrid, talle pakkus rõõmu selle kõige elluäratamine: tulede põlemapanemine, aknakatete ülestõstmine, kaante pealtvõtmine paljastamaks külmleti aardeid: kahvaturohelisi [[artišok]]ke, oonüksmusti [[oliiv]]e, kuivatatud tomateid, mis kügelesid ürtidest kirjatud õlis nagu rubiinikarva [[merihobuke]]sed. ** [[J. K. Rowling]], "Ootamatu võimalus", tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2013, lk 33 * [[Hiinalinn]]as võibki kohata kõike, mida mujalt ei leia, olgu selleks siis linnafestivali raames loodud [[installatsioon]]id või [[tuvi]]kasvandus kõrvalkuuri katusel, nii et kunstiobjekt lagunenud puitaia taga tundub üleüldises [[sürreaalsus]]es isegi loogilisena. :[[Kunstnik]]u enda sõnul suhtusid kohalikud uude veidrasse naabrisse sõbralikult ja tõid talle objekti valmistamise käigus isegi aiasaadusi. Selline ongi [[aed|aiamaade]] rahumeelne tegelikkus: kõik toimetavad omaette ja aitavad üksteist, kes [[kastekann]]u, kes [[haamer|haamri]] ja kes [[kurk|kurgi]]-tomatiga. Ning mõni avitab teisi [[kunst]]iga. * [[Silvia Urgas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/mitte-koik-kes-uitavad-ei-ole-eksinud/ "Mitte kõik, kes uitavad, ei ole eksinud"] Sirp, 22.08.2013 * Ma ei saa aru, miks pean ostma [[Hispaania]] tomatit, millel ei ole tomati maitset, aga on täis [[pestitsiid]]e ja [[keemia]]t. Ma ei taha seda [[mürk]]i osta, ei taha osta [[pood|poest]] sellist saasta. Lähen hoopis nurgapealsesse ökopoodi, kust ostan ökoloogiliselt puhtalt kasvatatud [[toit]]u ja maksan ennast [[veri]]seks, maksan nii, et [[pisar]]ad purskuvad [[silm]]ist, minu toidukorv on kordades kallim, sest mina tahan olla tervem. Ebanormaalne – sellepärast, et tahan olla tervem, pean maksma rohkem. ** [[Anu Saagim]], intervjuu: [[Toomas Sildam]] [https://www.err.ee/907545/uustulnuk-anu-saagim-ekre-mind-ei-kutsunud-neile-olen-vist-liiga-rebel "Uustulnuk Anu Saagim: EKRE mind ei kutsunud, neile olen vist liiga rebel"] ERR, 05.02.2019 * Vaatamata sellele, et olen nii pikalt [[migreen]]iga [[patsient]]idega toimetanud, ei teadnud ma, et tomat on suhteliselt tugev migreeniprovokaator. Mõeldes selle peale, kuidas meil täna toidulaual aasta läbi tomat, kirsstomatid ja muud tomatid... ** [[Toomas Toomsoo]], intervjuu: [https://menu.err.ee/1608141973/neuroloog-toomas-toomsoo-tomat-on-tugev-migreeniprovokaator "Neuroloog Toomas Toomsoo: tomat on tugev migreeniprovokaator"] ERR/ETV "Hommik Anuga", 14.03.2021 ==Luule== <poem> Loobu [[kahtlus]]est, et kaunilt hoiduks kõik, mis esimeses [[usk|usus]] omati! Mina [[lind]]udele heidan [[toit|toiduks]] oma [[süda]]me kui halva tomati. Palju vist see süda küll ei vääri – kuigi sooja [[päike]]sesse paigutet, katab jäine [[hallitus]] ta ääri ning ta koed on mürgilaigutet. </poem> * [[Betti Alver]], "Quasi una fabula" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 38 <poem> Oh mind, vaest kurjategijat, mu paras palk on [[vangla|trellid]], vaat'. Ma nutma olen ajanud nii [[porgand]]it kui [[peet]]i ja [[nuga|noaga]] olen nüsinud nii [[kurk]]i kui tomaati. </poem> * "Mõrtsuk", tekst [[Henno Käo]], viis Toomas Kõrvits, laul tuntud Kukerpillide esituses ==Kirjandus== * [[Maarja Kangro]], "Must tomat". EKSA 2013 [[Kategooria:Köögiviljad]] 5ipmqefgl4mq6l3tl8v36nlsjljzhlu 89111 89110 2022-08-06T18:20:19Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stillleben_mit_Tomaten_und_Zwiebeln.jpg|pisi|Tundmatu autori vaikelu tomatite ja sibulatega (19. saj)]] [[Pilt:Kristian_Zahrtmann_-_Italienske_piger_med_tomater_i_kurve_-_KMS1787_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Kristian Zahrtmann, "Itaalia neiud tomatitega" (1878)]] [[File:Catherine M. Wood Still life with onions and tomatoes 1891.jpg|thumb|Catherine M. Wood, "Vaikelu tomatite ja sibulatega" (1891)]] [[Pilt:Pekka_Halonen_-_Tomaatteja_(1913).jpg|pisi|Pekka Halonen, "Tomatid" (1913)]] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009).]] '''Tomat''' on [[Peruu]]st pärit aedvili, mida mõnes keeles kutsutakse ka armastuse õunaks või kuldõunaks. ==Proosa== * Isand Kõrvits sulges [[silm]]ad ja mõtles: :"Tomatit pole enam teps mitte. Mina ja mu [[maja]]ke oleme nagu meremees ja [[paat|lootsik]] keset Vaikset ookeani ning mere[[vesi]] on [[sinine]] ja rahulik ja õõtsutab meid pehmelt. Ah, kui mahedalt ta meid sinna-tänna... sinna-tänna õõtsutab..." :Aga kus mul nüüd [[Vaikne ookean]] või [[Atlandi ookean]]: see oli rüütel Tomat ise, kes, haaranud [[katus]]eharjast mõlema käega kinni, raputas seda kõigest väest, nii et katusekivid laiali lendasid. * [[Gianni Rodari]], "[[Cipollino seiklused]]", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011, lk 15 * Pean märkima, et ma [[söömine|sõin]] lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, [[või]]ga kaetud röstitud [[leib|leival]], sinna juurde [[uba|ube]] tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud [[seller]]i, tomatite, [[sidrun]]imahla ja [[oliiv]]iõliga. (lk 13) ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996) * Sõime kumbki ühe tomati. Ja kui me nii koos tomatit sõime, tundsin, et [[armastus|armastan]] teda. Keel tungis tomati lihha; [[seemned]] on tomatil väga pehmed ja veidi libedad. Võrreldes teiste viljade väikeste kõvade seemnetega, sarnanevad nad pigem [[sperma]]ga. (lk 22) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [[Pood|Poe]] avamine hommikuti pakkus Howardile alati [[rõõm]]u. Talle meeldis poes ringi liikuda, kui ainsaks heliks olid vaikselt surisevad külmkambrid, talle pakkus rõõmu selle kõige elluäratamine: tulede põlemapanemine, aknakatete ülestõstmine, kaante pealtvõtmine paljastamaks külmleti aardeid: kahvaturohelisi [[artišok]]ke, oonüksmusti [[oliiv]]e, kuivatatud tomateid, mis kügelesid ürtidest kirjatud õlis nagu rubiinikarva [[merihobuke]]sed. ** [[J. K. Rowling]], "Ootamatu võimalus", tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2013, lk 33 * [[Hiinalinn]]as võibki kohata kõike, mida mujalt ei leia, olgu selleks siis linnafestivali raames loodud [[installatsioon]]id või [[tuvi]]kasvandus kõrvalkuuri katusel, nii et kunstiobjekt lagunenud puitaia taga tundub üleüldises [[sürreaalsus]]es isegi loogilisena. :[[Kunstnik]]u enda sõnul suhtusid kohalikud uude veidrasse naabrisse sõbralikult ja tõid talle objekti valmistamise käigus isegi aiasaadusi. Selline ongi [[aed|aiamaade]] rahumeelne tegelikkus: kõik toimetavad omaette ja aitavad üksteist, kes [[kastekann]]u, kes [[haamer|haamri]] ja kes [[kurk|kurgi]]-tomatiga. Ning mõni avitab teisi [[kunst]]iga. * [[Silvia Urgas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/mitte-koik-kes-uitavad-ei-ole-eksinud/ "Mitte kõik, kes uitavad, ei ole eksinud"] Sirp, 22.08.2013 * Ma ei saa aru, miks pean ostma [[Hispaania]] tomatit, millel ei ole tomati maitset, aga on täis [[pestitsiid]]e ja [[keemia]]t. Ma ei taha seda [[mürk]]i osta, ei taha osta [[pood|poest]] sellist saasta. Lähen hoopis nurgapealsesse ökopoodi, kust ostan ökoloogiliselt puhtalt kasvatatud [[toit]]u ja maksan ennast [[veri]]seks, maksan nii, et [[pisar]]ad purskuvad [[silm]]ist, minu toidukorv on kordades kallim, sest mina tahan olla tervem. Ebanormaalne – sellepärast, et tahan olla tervem, pean maksma rohkem. ** [[Anu Saagim]], intervjuu: [[Toomas Sildam]] [https://www.err.ee/907545/uustulnuk-anu-saagim-ekre-mind-ei-kutsunud-neile-olen-vist-liiga-rebel "Uustulnuk Anu Saagim: EKRE mind ei kutsunud, neile olen vist liiga rebel"] ERR, 05.02.2019 * Vaatamata sellele, et olen nii pikalt [[migreen]]iga [[patsient]]idega toimetanud, ei teadnud ma, et tomat on suhteliselt tugev migreeniprovokaator. Mõeldes selle peale, kuidas meil täna toidulaual aasta läbi tomat, kirsstomatid ja muud tomatid... ** [[Toomas Toomsoo]], intervjuu: [https://menu.err.ee/1608141973/neuroloog-toomas-toomsoo-tomat-on-tugev-migreeniprovokaator "Neuroloog Toomas Toomsoo: tomat on tugev migreeniprovokaator"] ERR/ETV "Hommik Anuga", 14.03.2021 ==Luule== <poem> Loobu [[kahtlus]]est, et kaunilt hoiduks kõik, mis esimeses [[usk|usus]] omati! Mina [[lind]]udele heidan [[toit|toiduks]] oma [[süda]]me kui halva tomati. Palju vist see süda küll ei vääri – kuigi sooja [[päike]]sesse paigutet, katab jäine [[hallitus]] ta ääri ning ta koed on mürgilaigutet. </poem> * [[Betti Alver]], "Quasi una fabula" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 38 <poem> Oh mind, vaest kurjategijat, mu paras palk on [[vangla|trellid]], vaat'. Ma nutma olen ajanud nii [[porgand]]it kui [[peet]]i ja [[nuga|noaga]] olen nüsinud nii [[kurk]]i kui tomaati. </poem> * "Mõrtsuk", tekst [[Henno Käo]], viis Toomas Kõrvits, laul tuntud Kukerpillide esituses ==Kirjandus== * [[Maarja Kangro]], "Must tomat". EKSA 2013 [[Kategooria:Köögiviljad]] r0jtheztp8zgaqci80otkwvhdjd88h8 89112 89111 2022-08-06T18:27:44Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stillleben_mit_Tomaten_und_Zwiebeln.jpg|pisi|Tundmatu autori vaikelu tomatite ja sibulatega (19. saj)]] [[Pilt:Kristian_Zahrtmann_-_Italienske_piger_med_tomater_i_kurve_-_KMS1787_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Kristian Zahrtmann, "Itaalia neiud tomatitega" (1878)]] [[File:Catherine M. Wood Still life with onions and tomatoes 1891.jpg|thumb|Catherine M. Wood, "Vaikelu tomatite ja sibulatega" (1891)]] [[Pilt:Pekka_Halonen_-_Tomaatteja_(1913).jpg|pisi|Pekka Halonen, "Tomatid" (1913)]] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009).]] '''Tomat''' on [[Peruu]]st pärit aedvili, mida mõnes keeles kutsutakse ka armastuse õunaks või kuldõunaks. ==Proosa== * Isand Kõrvits sulges [[silm]]ad ja mõtles: :"Tomatit pole enam teps mitte. Mina ja mu [[maja]]ke oleme nagu meremees ja [[paat|lootsik]] keset Vaikset ookeani ning mere[[vesi]] on [[sinine]] ja rahulik ja õõtsutab meid pehmelt. Ah, kui mahedalt ta meid sinna-tänna... sinna-tänna õõtsutab..." :Aga kus mul nüüd [[Vaikne ookean]] või [[Atlandi ookean]]: see oli rüütel Tomat ise, kes, haaranud [[katus]]eharjast mõlema käega kinni, raputas seda kõigest väest, nii et katusekivid laiali lendasid. * [[Gianni Rodari]], "[[Cipollino seiklused]]", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011, lk 15 * Pean märkima, et ma [[söömine|sõin]] lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, [[või]]ga kaetud röstitud [[leib|leival]], sinna juurde [[uba|ube]] tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud [[seller]]i, tomatite, [[sidrun]]imahla ja [[oliiv]]iõliga. (lk 13) ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996) * Sõime kumbki ühe tomati. Ja kui me nii koos tomatit sõime, tundsin, et [[armastus|armastan]] teda. Keel tungis tomati lihha; [[seemned]] on tomatil väga pehmed ja veidi libedad. Võrreldes teiste viljade väikeste kõvade seemnetega, sarnanevad nad pigem [[sperma]]ga. (lk 22) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [[Pood|Poe]] avamine hommikuti pakkus Howardile alati [[rõõm]]u. Talle meeldis poes ringi liikuda, kui ainsaks heliks olid vaikselt surisevad külmkambrid, talle pakkus rõõmu selle kõige elluäratamine: tulede põlemapanemine, aknakatete ülestõstmine, kaante pealtvõtmine paljastamaks külmleti aardeid: kahvaturohelisi [[artišok]]ke, oonüksmusti [[oliiv]]e, kuivatatud tomateid, mis kügelesid ürtidest kirjatud õlis nagu rubiinikarva [[merihobuke]]sed. ** [[J. K. Rowling]], "Ootamatu võimalus", tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2013, lk 33 * [[Hiinalinn]]as võibki kohata kõike, mida mujalt ei leia, olgu selleks siis linnafestivali raames loodud [[installatsioon]]id või [[tuvi]]kasvandus kõrvalkuuri katusel, nii et kunstiobjekt lagunenud puitaia taga tundub üleüldises [[sürreaalsus]]es isegi loogilisena. :[[Kunstnik]]u enda sõnul suhtusid kohalikud uude veidrasse naabrisse sõbralikult ja tõid talle objekti valmistamise käigus isegi aiasaadusi. Selline ongi [[aed|aiamaade]] rahumeelne tegelikkus: kõik toimetavad omaette ja aitavad üksteist, kes [[kastekann]]u, kes [[haamer|haamri]] ja kes [[kurk|kurgi]]-tomatiga. Ning mõni avitab teisi [[kunst]]iga. * [[Silvia Urgas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/mitte-koik-kes-uitavad-ei-ole-eksinud/ "Mitte kõik, kes uitavad, ei ole eksinud"] Sirp, 22.08.2013 * Ma ei saa aru, miks pean ostma [[Hispaania]] tomatit, millel ei ole tomati maitset, aga on täis [[pestitsiid]]e ja [[keemia]]t. Ma ei taha seda [[mürk]]i osta, ei taha osta [[pood|poest]] sellist saasta. Lähen hoopis nurgapealsesse ökopoodi, kust ostan ökoloogiliselt puhtalt kasvatatud [[toit]]u ja maksan ennast [[veri]]seks, maksan nii, et [[pisar]]ad purskuvad [[silm]]ist, minu toidukorv on kordades kallim, sest mina tahan olla tervem. Ebanormaalne – sellepärast, et tahan olla tervem, pean maksma rohkem. ** [[Anu Saagim]], intervjuu: [[Toomas Sildam]] [https://www.err.ee/907545/uustulnuk-anu-saagim-ekre-mind-ei-kutsunud-neile-olen-vist-liiga-rebel "Uustulnuk Anu Saagim: EKRE mind ei kutsunud, neile olen vist liiga rebel"] ERR, 05.02.2019 * Vaatamata sellele, et olen nii pikalt [[migreen]]iga [[patsient]]idega toimetanud, ei teadnud ma, et tomat on suhteliselt tugev migreeniprovokaator. Mõeldes selle peale, kuidas meil täna toidulaual aasta läbi tomat, kirsstomatid ja muud tomatid... ** [[Toomas Toomsoo]], intervjuu: [https://menu.err.ee/1608141973/neuroloog-toomas-toomsoo-tomat-on-tugev-migreeniprovokaator "Neuroloog Toomas Toomsoo: tomat on tugev migreeniprovokaator"] ERR/ETV "Hommik Anuga", 14.03.2021 ==Luule== <poem> Loobu [[kahtlus]]est, et kaunilt hoiduks kõik, mis esimeses [[usk|usus]] omati! Mina [[lind]]udele heidan [[toit|toiduks]] oma [[süda]]me kui halva tomati. Palju vist see süda küll ei vääri – kuigi sooja [[päike]]sesse paigutet, katab jäine [[hallitus]] ta ääri ning ta koed on mürgilaigutet. </poem> * [[Betti Alver]], "Quasi una fabula" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 38 <poem> Oh mind, vaest kurjategijat, mu paras palk on [[vangla|trellid]], vaat'. Ma nutma olen ajanud nii [[porgand]]it kui [[peet]]i ja [[nuga|noaga]] olen nüsinud nii [[kurk]]i kui tomaati. </poem> * [[Henno Käo]], "Mõrtsuk", tuntud lauluna Toomas Kõrvitsa viisil ansambri Kukerpillid esituses <poem> Me kõik peame ju vaeva nägema ja hambaarsti juures käima, meeles pidama, et tuleks teha suvesalatit: basiilik, tomat, puhas rõõm, tomatid ja natuke soola. </poem> * [[Ilya Kaminski]], "Rahuajal" kogust "Kurtide vabariik", tõlkinud [[Carolina Pihelgas]], [[LR]] 32/33 2020, lk 78 ==Kirjandus== * [[Maarja Kangro]], "Must tomat". EKSA 2013 [[Kategooria:Köögiviljad]] 4psfllhzh11abe8339zfe59m6nwvuur 0 9038 89118 63684 2022-08-06T21:02:59Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lõuna-Malusi saar 07.jpg|pisi|[[Üksindus|Üksildane]] pink Lõuna-Malusi saarel]] [[File:Ferdinand hodler, le anime deluse, 1892, 01.JPG|thumb|le anime deluse (Ferdinand Hodler, 1892)]] [[Pilt:Petrona_Viera_-_Sin_titulo_1.jpg|pisi|Petrona Viera, "Pealkirjata"]] '''Pink''' on iste, kuhu harilikult mahub kõrvuti istuma mitu inimest. ==Proosa== * Kuski laia pihlaka all vana pihastunud [[pink]]. Kõrboja perenaine katsub tema tugevust, katsub, kas kannatab veel istuda. Kannatab, perenaist kannatab! ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/K%C3%B5rboja_peremees/7 "Kõrboja peremees"], 7. peatükk * Parajasti eelmisel päeval oli isand [[Kõrvits]] lõpetanud oma [[maja]] ehitamise. Olgu teile teada, et peaaegu [[lapsepõlv]]est peale unistas isand Kõrvits isiklikust majast, pannes igal [[aasta]]l kõrvale ühe tellise. :Kuid õnnetus seisis selles, et isand Kõrvits ei osanud [[aritmeetika]]t, ja nii palus ta aeg-ajalt [[kingsepp]]meister Viinamarjakest, et see ta tellised üle loeks. :"Eks me siis vaata," ütles sel puhul meister Viinamarjake, kratsides [[naaskel|naaskliga]] pead. "[[Kuus]] korda [[seitse]] – nelikümmend kaks... võtame maha [[üheksa]]... kokku on sul seitseteist." :"Ja kas neist jätkub [[maja]] ehitamiseks?" :"Ma ütleksin, et ei." :"Aga mis siis saab?" :"See on juba su enda asi. Kui ei jätku majaks, teed pingikese." :"Aga mul pole pingikest vaja. Neid on linna parkideski küllalt ja kui nad vabad pole, võin ka püstijalu seista." :Meister Viinamarjake kratsis jälle naaskliga [[pea]]d, alguses parema, siis vasaku [[kõrv]]a tagant, ja läks lõpuks oma töökotta. (lk 11–12) * [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011 * Kui ma siiski [[uks]]e avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes [[saal]]is, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine [[aas]]. [[Marmor]]pinkidel piki [[sein]]a istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis olid [[auk|augud]] sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda. * [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80–81 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 6qbfkglvx1iuc2apkbfy0kwicv2c53w 89119 89118 2022-08-06T21:03:11Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Lõuna-Malusi saar 07.jpg|pisi|[[Üksindus|Üksildane]] pink Lõuna-Malusi saarel]] [[File:Ferdinand hodler, le anime deluse, 1892, 01.JPG|thumb|le anime deluse (Ferdinand Hodler, 1892)]] [[Pilt:Petrona_Viera_-_Sin_titulo_1.jpg|pisi|Petrona Viera, "Pealkirjata"]] '''Pink''' on iste, kuhu harilikult mahub kõrvuti istuma mitu inimest. ==Proosa== * Kuski laia pihlaka all vana pihastunud pink. Kõrboja perenaine katsub tema tugevust, katsub, kas kannatab veel istuda. Kannatab, perenaist kannatab! ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/K%C3%B5rboja_peremees/7 "Kõrboja peremees"], 7. peatükk * Parajasti eelmisel päeval oli isand [[Kõrvits]] lõpetanud oma [[maja]] ehitamise. Olgu teile teada, et peaaegu [[lapsepõlv]]est peale unistas isand Kõrvits isiklikust majast, pannes igal [[aasta]]l kõrvale ühe tellise. :Kuid õnnetus seisis selles, et isand Kõrvits ei osanud [[aritmeetika]]t, ja nii palus ta aeg-ajalt [[kingsepp]]meister Viinamarjakest, et see ta tellised üle loeks. :"Eks me siis vaata," ütles sel puhul meister Viinamarjake, kratsides [[naaskel|naaskliga]] pead. "[[Kuus]] korda [[seitse]] – nelikümmend kaks... võtame maha [[üheksa]]... kokku on sul seitseteist." :"Ja kas neist jätkub [[maja]] ehitamiseks?" :"Ma ütleksin, et ei." :"Aga mis siis saab?" :"See on juba su enda asi. Kui ei jätku majaks, teed pingikese." :"Aga mul pole pingikest vaja. Neid on linna parkideski küllalt ja kui nad vabad pole, võin ka püstijalu seista." :Meister Viinamarjake kratsis jälle naaskliga [[pea]]d, alguses parema, siis vasaku [[kõrv]]a tagant, ja läks lõpuks oma töökotta. (lk 11–12) * [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011 * Kui ma siiski [[uks]]e avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes [[saal]]is, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine [[aas]]. [[Marmor]]pinkidel piki [[sein]]a istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis olid [[auk|augud]] sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda. * [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80–81 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 9sw272aq7q86v6qwizlvnu398321n1u 89120 89119 2022-08-06T21:05:01Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lõuna-Malusi saar 07.jpg|pisi|[[Üksindus|Üksildane]] pink Lõuna-Malusi saarel]] [[File:Ferdinand hodler, le anime deluse, 1892, 01.JPG|thumb|le anime deluse (Ferdinand Hodler, 1892)]] [[Pilt:Petrona_Viera_-_Sin_titulo_1.jpg|pisi|Petrona Viera, "Pealkirjata"]] '''Pink''' on iste, kuhu harilikult mahub kõrvuti istuma mitu inimest. ==Proosa== * Kuski laia pihlaka all vana pihastunud pink. Kõrboja perenaine katsub tema tugevust, katsub, kas kannatab veel istuda. Kannatab, perenaist kannatab! ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/K%C3%B5rboja_peremees/7 "Kõrboja peremees"], 7. peatükk * Parajasti eelmisel päeval oli isand [[Kõrvits]] lõpetanud oma [[maja]] ehitamise. Olgu teile teada, et peaaegu [[lapsepõlv]]est peale unistas isand Kõrvits isiklikust majast, pannes igal [[aasta]]l kõrvale ühe tellise. :Kuid õnnetus seisis selles, et isand Kõrvits ei osanud [[aritmeetika]]t, ja nii palus ta aeg-ajalt [[kingsepp]]meister Viinamarjakest, et see ta tellised üle loeks. :"Eks me siis vaata," ütles sel puhul meister Viinamarjake, kratsides [[naaskel|naaskliga]] pead. "[[Kuus]] korda [[seitse]] – nelikümmend kaks... võtame maha [[üheksa]]... kokku on sul seitseteist." :"Ja kas neist jätkub [[maja]] ehitamiseks?" :"Ma ütleksin, et ei." :"Aga mis siis saab?" :"See on juba su enda asi. Kui ei jätku majaks, teed pingikese." :"Aga mul pole pingikest vaja. Neid on linna parkideski küllalt ja kui nad vabad pole, võin ka püstijalu seista." :Meister Viinamarjake kratsis jälle naaskliga [[pea]]d, alguses parema, siis vasaku [[kõrv]]a tagant, ja läks lõpuks oma töökotta. (lk 11–12) * [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011 * Kui ma siiski [[uks]]e avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes [[saal]]is, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine [[aas]]. [[Marmor]]pinkidel piki [[sein]]a istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis olid [[auk|augud]] sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda. * [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80–81 ==Vanasõnad== * Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] j251wdst9rh03awtjcwsrusniuaktrt 89121 89120 2022-08-06T21:06:45Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lõuna-Malusi saar 07.jpg|pisi|[[Üksindus|Üksildane]] pink Lõuna-Malusi saarel]] [[File:Ferdinand hodler, le anime deluse, 1892, 01.JPG|thumb|Ferdinand Hodler, ''Le anime deluse'' (1892)]] [[Pilt:Petrona_Viera_-_Sin_titulo_1.jpg|pisi|Petrona Viera (1895-1960), "Pealkirjata", ''s.d.'']] '''Pink''' on iste, kuhu harilikult mahub kõrvuti istuma mitu inimest. ==Proosa== * Kuski laia pihlaka all vana pihastunud pink. Kõrboja perenaine katsub tema tugevust, katsub, kas kannatab veel istuda. Kannatab, perenaist kannatab! ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/K%C3%B5rboja_peremees/7 "Kõrboja peremees"], 7. peatükk * Parajasti eelmisel päeval oli isand [[Kõrvits]] lõpetanud oma [[maja]] ehitamise. Olgu teile teada, et peaaegu [[lapsepõlv]]est peale unistas isand Kõrvits isiklikust majast, pannes igal [[aasta]]l kõrvale ühe tellise. :Kuid õnnetus seisis selles, et isand Kõrvits ei osanud [[aritmeetika]]t, ja nii palus ta aeg-ajalt [[kingsepp]]meister Viinamarjakest, et see ta tellised üle loeks. :"Eks me siis vaata," ütles sel puhul meister Viinamarjake, kratsides [[naaskel|naaskliga]] pead. "[[Kuus]] korda [[seitse]] – nelikümmend kaks... võtame maha [[üheksa]]... kokku on sul seitseteist." :"Ja kas neist jätkub [[maja]] ehitamiseks?" :"Ma ütleksin, et ei." :"Aga mis siis saab?" :"See on juba su enda asi. Kui ei jätku majaks, teed pingikese." :"Aga mul pole pingikest vaja. Neid on linna parkideski küllalt ja kui nad vabad pole, võin ka püstijalu seista." :Meister Viinamarjake kratsis jälle naaskliga [[pea]]d, alguses parema, siis vasaku [[kõrv]]a tagant, ja läks lõpuks oma töökotta. (lk 11–12) * [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011 * Kui ma siiski [[uks]]e avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes [[saal]]is, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine [[aas]]. [[Marmor]]pinkidel piki [[sein]]a istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis olid [[auk|augud]] sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda. * [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80–81 ==Vanasõnad== * Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] f8lompyj2bzqsge5jlhnv0lib6vn2hx 0 9620 89083 50840 2022-08-06T12:21:01Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib matemaatika ja füüsika kohamõistest; kirjavahemärgi kohta loe artiklist [[Punkt (kirjavahemärk)]].'' ==Proosa== * [[Lõpmatus|Lõpmatu]] [[liikumine]], kõike täitev punkt, puhkehetk: lõpmatu ilma kvantiteedita, jagamatu ja lõpmatu. (232/682) ** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", osa "Kihlveo paratamatusest". Tõlkinud [[Kristiina Ross]]. Logose & Hortus Litterarum 1998, Avatud Eesti raamatusari * [[Einstein]] ei tahtnud [[usk]]uda, et leidub selline teoreetiliselt lõpmatu [[tihedus]]ega punkt ja teatud [[sfäär]] selle ümber, kus [[aeg]] nagu peatub ja mille taha langenud [[aine]]t me enam iial ei näe. Ta pidas seda pigem matemaatiliseks [[veidrus]]eks kui [[tegelikkus]]e kirjelduseks. ** [[Laurits Leedjärv]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mustad-augud-ja-unustamatud-geeniused/ "Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused"] Sirp, 04.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Matemaatika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Füüsika]] mrwsbhqfjs17rbzgp5izdvjbgtc1x55 0 9739 89126 76446 2022-08-07T08:21:17Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:El_Japón_pg_25.jpg|pisi|Ella Du Cane, illustratsioon Judith Gautier' raamatule ''El Japón'' (1912)]] ==Luule== <poem> [[Kujund]] on silmamuondus Jaapani [[haiku]]s on kujund [[seadus|siadusega]] ära kielatud </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Kujund on silmamuondus", rmt: "Mälestus on metsast rohelisem". Huma 2000, lk 41 ==Proosa== * Ükski [[välismaalane]] ei saa minna Jaapanisse ja mingit ametit monopoliseerida. On tõsi, et veidi aega tagasi olid nad tänapäeva [[mugavus]]te alal täielikud võhikud. Nad ei teadnud midagi [[raudtee]]st ega trammidest, mootoritest ega elektrivalgusest. Nad olid siiski nii targad, et mitte oma [[mõistus]]t üle pingutada ja avastada uuesti teistele rahvastele tuntud [[leiutis]]i, aga neil pidid need olema. Otsemaid saatsid nad teistesse maadesse selliste meeste järele, kes sääraste asjade [[saladus]]t tundsid, ning tõid nad oma maale muinasjutuliste tasude eest ja kolme-, viie- ning mõnikord kümneaastaste lepingute alusel. Mehed pandi tööle, tööle, mille tegemiseks nad olid palgatud, ja koos nendega rühmasid visalt ja ärksalt kõige nutikamad jaapanlased. Kui leping lõppes, polnud enam vaja välismaalaste rahalaekaid täita. Palgaline lasti lahti ja tema asemele astus nende enda, tööks täielikult ette valmistatud mees. Ja niimoodi käsutavad nad kõiki oma maa ameteid. ** [[Nellie Bly]], "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Tõlkinud Riina Jesmin. [[LR]] 23–25/2021, lk 134 * Oli hilissügis, kui onu Anton saabus. Me istusime väikeses [[salong]]is kaminatule ees ja tema jutustas Jaapanist. Ta oli ka ilusaid asju kaasa toonud: lakkesemeid, [[portselan]]i ning minu jaoks oma suure punase jaapani [[visiitkaart|visiitkaardi]]. Kui uus saadik lubati esmakordselt [[mikaado]] juurde [[audients]]ile, kandis [[teener]] seda suurt punast visiitkaarti tema ees. Ühel [[saadik]]ul oli seejuures räbalasti läinud. Ta oli olnud ettevaatamatu ning ei lasknud visiitkaardi [[tekst]]i keeletundjal kontrollida. Suurel punasel tuules laperdaval lehel, mida tema ees kanti, olid seisnud sõnad: "Siin läheneb alandlikult maoli roomates euroopa koerapoeg meie kõigekõrgemale isandale, et paluda armu oma maale." (lk 33) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 ==Allikata== * Jaapan on kaugel ** [[Juhan Viiding]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Jaapan| ]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] b9p8zcbsl80c6sunzsub37e2l8dsget 89127 89126 2022-08-07T08:31:33Z Pseudacorus 2604 /* Allikata */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:El_Japón_pg_25.jpg|pisi|Ella Du Cane, illustratsioon Judith Gautier' raamatule ''El Japón'' (1912)]] ==Luule== <poem> [[Kujund]] on silmamuondus Jaapani [[haiku]]s on kujund [[seadus|siadusega]] ära kielatud </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Kujund on silmamuondus", rmt: "Mälestus on metsast rohelisem". Huma 2000, lk 41 ==Proosa== * Ükski [[välismaalane]] ei saa minna Jaapanisse ja mingit ametit monopoliseerida. On tõsi, et veidi aega tagasi olid nad tänapäeva [[mugavus]]te alal täielikud võhikud. Nad ei teadnud midagi [[raudtee]]st ega trammidest, mootoritest ega elektrivalgusest. Nad olid siiski nii targad, et mitte oma [[mõistus]]t üle pingutada ja avastada uuesti teistele rahvastele tuntud [[leiutis]]i, aga neil pidid need olema. Otsemaid saatsid nad teistesse maadesse selliste meeste järele, kes sääraste asjade [[saladus]]t tundsid, ning tõid nad oma maale muinasjutuliste tasude eest ja kolme-, viie- ning mõnikord kümneaastaste lepingute alusel. Mehed pandi tööle, tööle, mille tegemiseks nad olid palgatud, ja koos nendega rühmasid visalt ja ärksalt kõige nutikamad jaapanlased. Kui leping lõppes, polnud enam vaja välismaalaste rahalaekaid täita. Palgaline lasti lahti ja tema asemele astus nende enda, tööks täielikult ette valmistatud mees. Ja niimoodi käsutavad nad kõiki oma maa ameteid. ** [[Nellie Bly]], "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Tõlkinud Riina Jesmin. [[LR]] 23–25/2021, lk 134 * Oli hilissügis, kui onu Anton saabus. Me istusime väikeses [[salong]]is kaminatule ees ja tema jutustas Jaapanist. Ta oli ka ilusaid asju kaasa toonud: lakkesemeid, [[portselan]]i ning minu jaoks oma suure punase jaapani [[visiitkaart|visiitkaardi]]. Kui uus saadik lubati esmakordselt [[mikaado]] juurde [[audients]]ile, kandis [[teener]] seda suurt punast visiitkaarti tema ees. Ühel [[saadik]]ul oli seejuures räbalasti läinud. Ta oli olnud ettevaatamatu ning ei lasknud visiitkaardi [[tekst]]i keeletundjal kontrollida. Suurel punasel tuules laperdaval lehel, mida tema ees kanti, olid seisnud sõnad: "Siin läheneb alandlikult maoli roomates euroopa koerapoeg meie kõigekõrgemale isandale, et paluda armu oma maale." (lk 33) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 ==Allikata== * Jaapan on kaugel ** [[Juhan Viiding]], "Kivilinna aikud". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 359 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Jaapan| ]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 6i3yaxglago2zxjjqrzy3v8z7lvww8i 89128 89127 2022-08-07T08:34:21Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_(1830-1890)_-_'Japan'_-_421971_-_National_Trust.jpg|pisi|Marianne North (1839-1890), "Jaapan", ''s.d.'']] [[Pilt:El_Japón_pg_25.jpg|pisi|Ella Du Cane, illustratsioon Judith Gautier' raamatule ''El Japón'' (1912)]] ==Luule== * Jaapan on kaugel ** [[Juhan Viiding]], "Kivilinna aikud". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 359 <poem> [[Kujund]] on silmamuondus Jaapani [[haiku]]s on kujund [[seadus|siadusega]] ära kielatud </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Kujund on silmamuondus", rmt: "Mälestus on metsast rohelisem". Huma 2000, lk 41 ==Proosa== * Ükski [[välismaalane]] ei saa minna Jaapanisse ja mingit ametit monopoliseerida. On tõsi, et veidi aega tagasi olid nad tänapäeva [[mugavus]]te alal täielikud võhikud. Nad ei teadnud midagi [[raudtee]]st ega trammidest, mootoritest ega elektrivalgusest. Nad olid siiski nii targad, et mitte oma [[mõistus]]t üle pingutada ja avastada uuesti teistele rahvastele tuntud [[leiutis]]i, aga neil pidid need olema. Otsemaid saatsid nad teistesse maadesse selliste meeste järele, kes sääraste asjade [[saladus]]t tundsid, ning tõid nad oma maale muinasjutuliste tasude eest ja kolme-, viie- ning mõnikord kümneaastaste lepingute alusel. Mehed pandi tööle, tööle, mille tegemiseks nad olid palgatud, ja koos nendega rühmasid visalt ja ärksalt kõige nutikamad jaapanlased. Kui leping lõppes, polnud enam vaja välismaalaste rahalaekaid täita. Palgaline lasti lahti ja tema asemele astus nende enda, tööks täielikult ette valmistatud mees. Ja niimoodi käsutavad nad kõiki oma maa ameteid. ** [[Nellie Bly]], "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Tõlkinud Riina Jesmin. [[LR]] 23–25/2021, lk 134 * Oli hilissügis, kui onu Anton saabus. Me istusime väikeses [[salong]]is kaminatule ees ja tema jutustas Jaapanist. Ta oli ka ilusaid asju kaasa toonud: lakkesemeid, [[portselan]]i ning minu jaoks oma suure punase jaapani [[visiitkaart|visiitkaardi]]. Kui uus saadik lubati esmakordselt [[mikaado]] juurde [[audients]]ile, kandis [[teener]] seda suurt punast visiitkaarti tema ees. Ühel [[saadik]]ul oli seejuures räbalasti läinud. Ta oli olnud ettevaatamatu ning ei lasknud visiitkaardi [[tekst]]i keeletundjal kontrollida. Suurel punasel tuules laperdaval lehel, mida tema ees kanti, olid seisnud sõnad: "Siin läheneb alandlikult maoli roomates euroopa koerapoeg meie kõigekõrgemale isandale, et paluda armu oma maale." (lk 33) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Jaapan| ]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 97ndrx16p5j9f66h0wzssvj30r3q12s 0 10823 89084 59066 2022-08-06T12:21:16Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Keel]]; lisatud [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> [[eesti keel]] nagu [[nuga]] nagu [[mõõk]] nagu [[kirves]] nagu [[giljotiin]] nagu [[žilett]] nagu [[klaasikild]] nagu metallist [[link]] talvel kisub lõhki teised lodevad keeled ja kehad kargab kõrri valesti käänajale kargab kanda koma ärajätjale lõikab randmesse võõraga nakatajale </poem> * [[Maarja Kangro]], "Keelepuhtuse deklaratsioon", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 11 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9z981loaoi7m1no3iabif7gezqpf09f 2 13278 89103 88959 2022-08-06T16:25:30Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 98t5qwtpqpu80nrt71hiaho6ipmlfge 89129 89103 2022-08-07T08:35:18Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 0b3h0c40okpoxwg6p2iftensq1jqqsy 0 16295 89077 75705 2022-08-06T12:13:20Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Revolutsionääride peavoorus oli konspiratsioon. See tähendab - osata oma isikut ja ka teisi kaaslasi varjata, osata vaikida ka kõige lähemaile tuttavaile ja sõpradele. Ainult see on kindlasti hoitud, mis sa üksi tead - nii võiks formuleerida põrandaaluse revolutsionääri esimese ja tähtsaima konspiratsioonireegli. Revolutsionäär ei tohtinud kedagi täiesti usaldada, pidi oma tegudes, juhtumustes teistele tundmatuks jääma, sest ei võinud iialgi teada, mis seisukorda keegi võis sattuda, mis ta lobiseda võis. Tei<!--//-->seks ei tohtinud revolutsionäär enesega kaasas kanda mingit kirjatähte, mis oleks võinud teisele isikule ehk asjale enesele kahjulik olla. Kirjutatud [[aadress]]id olid kõvasti keelatud. Äärmisel juhul võis neid mingisuguses numberkirjas üles tähendada. Kolmandaks oli revolutsionäär kohustatud ennast nuuskurite eest hoidma ja varjama, ta pidi ennast [[maskeering|maskeerima]], oma välimust, kuju ja riideid vahetama. Mehed tarvitasid [[valehabe]]meid ja valevurrusid, naised varjasid endid [[loor]]ide ja riietega. Samuti oli revolutsionääridel kõvasti keelatud tänavail koos käimine. Ka vastu tulemise korral oli üksteise [[tervitamine]] keelatud. :Neid konspiratsioonireegleid ei tohtinud revolutsionäär ka vangikojas unustada; seepärast teadsin ma ka oma naabrist ainult niipalju, et ta [[varjunimi]] oli Serž. Rohkem ta enesest ei kõnelnud. Ma ei pärinud ka, sest revolutsionääri suurim pahe oli [[uudishimu]]. Meie kõne oli kahesugune: vaimne ja maine. Esimene oli sotsialistlik, teine igapäevane: vangikoja elust ja korrast. Kõik muu oli kurjast. (lk 38-39) * [[Marta Lepp]], "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna [[hüüumärk]], surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] iixxeozo81msmsddmxpyd6ye691x9ad 0 16897 89078 78564 2022-08-06T12:19:18Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Maria Klenskaja''' (29. jaanuar 1951 - 6. jaanuar 2022) oli Eesti näitleja. ==Intervjuud== * Kogu aeg räägitakse [[Voldemar Panso]]ga seoses mingisugusest [[hirm]]ust, aga mina ei mäleta mingisugust hirmu. Tõsi, ta tõstis vahel häält. Paljud kartsid teda ning teadsid, et kui ta paneb saalis suitsu põlema, siis varsti hakkavad kostma hüüded "ei kuule". Aga Panso "ei kuule" tähendas, et ta ei kuule mõtet. * [Mikk Mikiveri lavastusest "Neljakuningapäev":] Me teadsime kogu aeg, et see keelatakse ära. Teises reas istusid mustade prillidega Pagari tänava poisid ja meid ajas see kohutavalt naerma, me tundsime nad ju kohe ära. [---] See liitis meid trupina. Tänu temale oli mul selline kogemus, et kõik trupi liikmed on sulle lähedasemad kui su [[sugulased]]. ** Maria Klenskaja, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1148060/maria-klenskaja-tean-mida-tahendab-mangida-esimest-ja-viimast-korda "Maria Klenskaja: tean, mida tähendab mängida esimest ja viimast korda"], ERR/ETV "OP", 16.10.2020 * Mina tahan, et oleks [[armastus]]t! Et [[mees]] oleks mees ja [[naine]] oleks naine. See sotsiaalne taust mind... ükskõik kuidas, aga armastus peab olema. * Mida kiiremini sa teed endale selgeks [[teater|teatrisse]] minnes - ükskõik, mis alale, kas rekvisiitor või grimeerija -, et hea [[näitleja]] või andekas [[lavastaja]], see ei ole sama, mis hea inimene. See tee endale selgeks! Need on kaks erinevat asja. * Olla hea inimene, see on jumala [[kingitus]]. See on [[tasakaal]] - igaühel on oma saba ja sarved kapis. Kõigil! Ükskõik, kui ideaalne ja [[ingel|inglina]] ta sulle tundub. * Ma tunnen seda, et mu parimad [[sõbrad]] on läinud ja see ring on väga kitsaks jäänud. Seda ma tunnen küll ja väga valusalt. ** Maria Klenskaja, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608357704/maria-klenskaja-mu-parimad-sobrad-on-lainud-ja-ring-on-kitsaks-jaanud "Maria Klenskaja: mu parimad sõbrad on läinud ja ring on kitsaks jäänud"], ERR/ETV "Hommik Anuga", 03.10.2021 * Meis kõigis istub tegelikult mitu looma. Kunagi küsisin Mikiverilt, mis looma tema kooli ajal tegi. Tema küsis vastu, et mis ma ise arvan. Miskipärast pakkusin kohe, et hunti, mispeale Mikk hakkas südamest naerma. Selgus, et ta oli küülik. :Aarne [Üksküla] puhul pakkusin koera. Noh, on jäänud lihtsalt selline mulje, aga Aarne oli hoopis kukk. :Meis kõigis on rohkem värve kui ainult must ja valge. Tiiger on ju ka... triibuline. Tead küll seda naljafilmi, mida igal jõuluajal näidatakse, kus kammerteener, kes oma parunessi teenindab, pidevalt tiigri otsa komistab. Vaat mina olengi see vaene tiiger... * Panso ja tema karjumise puhul ma küll mingit hirmu ei tundnud. Olin enne kooli juba kaks aastat noorsooteatris rekvisiitori ja grimeerijana töötanud, teadsin, et ta ei karju saamatusest. Tavaliselt inimene ju sellepärast karjubki. :Pansot sundis häält tõstma aeg. See tiksus ju. Ta tahtis kiiremini, intensiivsemalt selgeks teha, kellega on tal tegemist. Pealegi ei karjunud ta iialgi tehnilise personali peale, näitlejate ees pealegi. Selliseid olen ka küll ja küll näinud. * Mul on see viga, et ma mäletan halba kaua. [[Grigori Kromanov|Griša]] õpetas meile rollile lähenemist, et proovige kõigepealt sellest aru saada, sest te ei hakka ju niikuinii alati mängima seda, keda te tahate. Proovige rollist aru saada, siis andestada ja seejärel proovige neid rolle armastama hakata. :Olen oma elus alles niikaugel, et aru saada juba võin, isegi andestada, aga armastuseni... alati ei jõua. * Olen öelnud, et suhtumine näitlejasse seriaalitegijate poolt on nagu suhe ühekordsesse pritsi: võtsin, tõmbasin tühjaks... palun järgmine. Pealegi ei rääkinud ma tõelistest seriaalidest. Neid on ka. Seal on suhtumine teine. * Tead, need naljad tulevad siis, kui tahavad. Käsu peale ei ole ma neid kunagi rääkinud... * Meil oli eestikeelne lapsehoidja ja ma arvan, et esimene keel, mida rääkima hakkasin, oli just eesti keel. Kui vanemad vennad, kes Viiburis – elasime siis seal – ühes koolipingis istusid ja eesti keelt rääkisid, siis kutsuti vanemad kooli. Õpetaja ei saanud ju aru, mida nad räägivad. :Ise lõpetasin keskkooli vene keeles. * Sattusin ühel Tartu sõidul kõrvuti istuma Lennart Meriga. Meie tutvus pärines Tallinnfilmi aegadest. :Jutt läks vene kirjandusele. Meie ees istus üks vanahärra, kes kogu aeg midagi oma märkmikku üles tähendas ja samas poole kõrvaga meie poole küünitas. :Hiljem selgus, et see oli Paul Ariste. Pärast küsis Lennarti käest, et kellega ta rääkis. Keelepruugi järgi olevat tundunud Tartu kant. Lennart vastas, et arva ära, keelemees, ja tegi meid tuttavaks. :Ariste arvas, et peaks minusugust nagu mingit tsirkuselooma teistele ka näitama. Tegelikult ma olengi Tartus sündinud. * Kui jumal on andnud kellelegi oskuse mingeid pille mängida või sellised kunstnikukäed nagu on [[Rita Raave|Rital]] või kui inimene luuletab... Minu jaoks on need erilised inimesed. Muidugi olen kade. ** Maria Klenskaja, intervjuu: [[Jüri Aarma]], [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/40002027/maalehe-arhiivist-maria-klenskaja-meis-koigis-on-rohkem-varve-kui-ainult-must-ja-valge-tiiger-on-ju-ka-triibuline "Maria Klenskaja: meis kõigis on rohkem värve kui ainult must ja valge. Tiiger on ju ka triibuline... "], Maaleht, 11.02.2011/06.01.2022 * [Uude elukohta kolimisest:] Lapsed läksid just ära, oli mai lõpp, juuni algus. Ja ma tegin akna lahti – kõik aknatagune oli lillasid [[sirel]]eid täis. Ja ka valged külaroosid pisikesed. Istusin seal ja see mõjus nii, et ma sain aru, kui väga vähe on inimesele vaja. On see võimalik, ma mõtlesin – et avad akna ja see kõik on sul seal ilusti raamitud aia sees. Terve aed täis margareetasid ja meelespäid. Ja teate, ues kohas ma sain aru, mis asi on [[vaikus]]. [[Õismäe]]l oli kohe kuulda, millal puur välja võeti – kõike kuulsid. * [Filmist "Vee peal":] Ennast vaadata on jube. Kui mind seal ei oleks, poleks filmil viga. * Jumal, kuidas [[Peeter Simm|Peeter]] [Simm] oskab inimesi näha, kuidas ta oskab [[näitleja]]id valida! Kõike sobitada. See on mulle kohutavalt tähtis, et kõik klapiks ja oleks normaalne [[õhkkond]]. [[Film]]is ei saa teha midagi, hambad ristis – samas võib tulla just hea asi, kui on hambad ristis. * Need [[režissöör]]id on surnud, keda [[Usaldus|usaldasin]]. [[Kaljo Kiis]]k, [[Jüri Sillart]]. Kiisk lubas sul pakkuda oma nägemust ja võis raisata isegi operaatoritööd, see ei pruukinud pärast sissegi minna, aga sa võisid pakkuda asju välja. Peetriga sai samuti filmi tehes rääkida – ta loob sellise õhkkonna, et julged ise pakkuda. * Kui on hea etendus, siis see käib nagu [[tennis]] – tunned energiavahetust saaliga. Alati polegi oluline publiku [[reaktsioon]]. Palju hinnalisem on see, et saad aru: meil on publikuga [[dialoog]], saalis on mõttekaaslased. Kuulav vaikus. [[Tähelepanu]], millega jälgitakse. * Jooksin [[Voldemar Panso|Pansole]] peaga kõhtu pärast teist vooru lavakunstikateedris. "Noh, närveerite?" küsis ta. Noogutasin. "Tulge esmaspäeval kindlasti," ütles ta. Ja ma sain aru, et ükskõik mis see inimene mulle ka ütleks, ma teeksin nii. Aga ma ei saanud sisse. Ja Panso ütles, et kui teater teid tõepoolest huvitab, minge teatrisse tööle! * Ja kui üldse näitleja [[saatus]]est rääkida, siis kõige suurem õnn on see, kui saab mängida rolli õiges vanuses. Kui see, keda näitleja kehastab, on 25aastane, siis ei tohiks ta ise olla üle 40. * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm [[hüüumärki]]! Tal pole enam midagi [[hirm|karta]], sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. * See on geenidega antud. Aga et see oleks sul tasemel, selleks on maitset vaja. Ja seda on vaja hakata juba lapsepõlves harima. See võib käest nii ära minna, et... Ma olen näinud näitlejate pealt, kuidas jäädakse klišeedesse kinni. [[Eneseiroonia]] on kõige ilusam aste huumorimeeles. [[Mõõdutunne]]. Maitse. See on tähtis. * [Nõukogude multifilmide dubleerimisest:] Milline luksus see oli! Meil olid täiesti vabad käed, võisid ise selle rolli teha... Praegu on nii, et on ''casting'' ja sa pead täpselt imiteerima, nagu on originaalis. Aga siis me võisime teha [[igasugu]] asju... :Arvo Kruusemendiga töötas koos [[administraator]] Meeri, kes ühel päeval helistas mulle – ta rääkis väikese vene aktsendiga –, et "no Mariakene, väike priske episjoodikene, väike episjoodikene!" Uurin, et millal – kahjuks ei saanud minna, mul olid etendused. "Oi kui kahju, meie filmitrupi ja Arvoga vaatasime, et see on Maria roll, täpselt Maria roll!" Ma olin juba intrigeeritud, et mis roll see siis on ka? "Oi, Maria, see on absoluutselt teie roll – üks vana vastik [[vares]]..." * Eks minu kohta on ka [[kriitika]]t tehtud, aga kõige tähtsam – kas ma pean ütlejast lugu? Kui palju ta üldse on elus teatrit näinud? Ja peamine, kas ta üldse armastab teatrit? * Kõik, kes lähevad üles Toompeale [lavakunstikateedrisse] või Viljandisse [kultuuriakadeemiasse], peavad teadma, kuhu nad lähevad. Teater pole [[õigusnõuandla]]. * [Elust:] Kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud, ma ei teadnud, et selline asi üldse olemas on. * [Rasedusest:] Kõik kostüümid olid nagu langevarjud, kahes mängisingi rasedat. 16. juunil mängisin, 19. juunil sünnitasin ja augusti alguses olin Moskvas laval. Ja nii läkski edasi. * Emal oli väga raske saada isa surmast üle ja minu tütar äratas ta justkui ellu. Ta on minu ja vendade lapsed kõik üles kasvatanud, ta oli niivõrd tubli inimene. Randa minna kolme väikese lapsega!? Samal ajal oli ju vaja ka süüa teha, järjekordades seista. Kangelane! * [Maria ema teatrikriitikast:] See võis mõjuda nii, et – peldiku taha, kuul pähe! Ükskord tahtis hästi öelda, siis ütles, et "seal, kus sa vait olid, oli juba päris normaalne". * Lastest on kahju, nad ei käi enam nii palju uisutamas, suusatamas, ei loe nii palju raamatuid. Neil pole seda, mis oli meil – lugesime raamatuid ja mõtlesime ise enda jaoks välja need tegelaskujud. Ja mulle ei meeldi see ütlus, et "vahet pole"! Kuidas pole vahet? * Mäletan 50ndate keskpaika, kui olid suhkrusabad. Kui raadios oli Levitan – Stalini lemmikdiktor, Hitler lubas ta esimesena üles puua –, siis jooksin alati peitu. Selle häälega seostus mul sõjaajahirm. 60ndad olid midagi muud, tuli vabadust veidi, Siberist tulid inimesed tagasi. * [Vastumeelsusest intervjuude suhtes:] Iseendast peab rääkida oskama. Kui olen lugenud näitlejate memuaare, ei meeldi mulle neist ükski. See on sama, kui mulle hakatakse selgitama, mida ma pean muusikas kuulama. Mulle see ei meeldi. Kui ma tahan, hakkan ise uurima. ** Maria Klenskaja, intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 * Huumorimeel, eneseiroonia ja väärikus – need on elus kõige olulisemad ilusad asjad. * Mõtlen numbrites ja kõige rohkem meeldib mulle number üks. Paikapanev number, dominantnumber. * Vaja on huumorimeelt ja head kasvatust. Tänapäeval on see suur haruldus. * Kõige hullemad asjad on ambitsioonid, millel ei ole muud katet kui tühipaljas "küll ma teeksin, kui mul lastaks". Teater ei saa olla näitlejaile hoolekandeasutus. * Parem, kui tark sõimata võtab, kui mõni rumal kiidab. [---] Muidu seisa siis seal kusagil kirjas nagu lehm lillepärjaga. Ega see nii väga kole asi olegi, multikatest vaadata – päris armas. Aga kui multikatest rääkida, siis parem juba [[siil udus]]! ** Maria Klenskaja, tsitaadid varasematest intervjuudest, ''cit. via'': Meelis Kapstas, [https://epl.delfi.ee/artikkel/92392623/maria-klenskaja-nimeline-leekruube "Maria Klenskaja nimeline leekrüübe"], EPL, 29.01.2021 ==Tema kohta== * Teatrirahva suus on Maria algusest peale olnud ikka Maša. Nii praegugi, endastmõistetavalt järjest peale kasvavate teatrinoorte jaokski. Lihtne ja loomulik, samas aukartust äratav. Üks legend räägib, et kui 1990-ndail noor nimekaim [[Maria Avdjuško]] Draamateatrisse tööle asus, palunud Klenskaja end edaspidi kutsuda Lihtsalt Mariaks. ** Meelis Kapstas, [https://epl.delfi.ee/artikkel/92392623/maria-klenskaja-nimeline-leekruube "Maria Klenskaja nimeline leekrüübe"], EPL, 29.01.2021 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Klenskaja, Maria}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 341ijl2knzd1yzy55whqv4thu1slflp 0 17042 89079 79174 2022-08-06T12:19:31Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Verleihung_Heinrich-Böll-Preis_an_Herta_Müller-3249.jpg|pisi|Herta Müller Heinrich Bölli kirjandusauhinna saamise puhul kõnelemas (2015)]] '''Herta Mülle'''r (sündinud 17. augustil 1953) on Rumeenia päritolu saksa kirjanik, 2009. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Eesti keeles on tema teostest ilmunud: * "Südameloom" ("Herztier"). Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. Sari Nobeli laureaat, 2010 * "Hingamise kiige" ("Atemschaukel"). Tõlkinud [[Tiiu Relve]]. Sari Ajavaim, 2010 ==Intervjuud== * Et mind peeti nüüd [[nuhk|nuhiks]], sest ma olin keeldunud nuhiks hakkamast, oli hullem kui värbamiskatse ja surmaähvardus. Mind laimasid need, keda ma olin säästnud, keeldudes nende järele nuhkimast. ** Herta Müller, intervjuu: "Securitate tegutseb ikka veel" 23. juuli 2009, Die Zeit, ''cit. via'' Vilma Jürisalu, "Saateks", rmt: Herta Müller, "Südameloom", 2010 * [[Vaikimine|Vaikimises]] on samasugune [[jõud]] nagu jutustamises, ja igaüks meist peab endale selgeks tegema, kas ta leiab oma [[tasakaal]]u vaikimises või jutustamises. Igaüks peab tegema seda, mida ta suudab taluda. ** Herta Müller, intervjuu ajakirjale Die Weltwoche, ''cit. via'' Vilma Jürisalu, "Saateks", rmt: Herta Müller, "Südameloom", 2010 * Mulle on tehtud [[etteheide|etteheiteid]], et kirjutan ainult [[minevik]]ust. On küsitud, millal hakkan ometi kirjutama [[Saksamaa]]st ja [[olevik]]ust. Minu meelest on see imelik. Selliste [[autor]]ite puhul nagu [[Primo Levi]], [[Jorge Semprún]] või [[Georges-Arthur Goldschmidt]] poleks ju kunagi seatud küsimärgi alla natside [[kuritegu]]dega tegelemist. * Mõelge [[Hiina]]le. On kurb, kui seda relativeeritakse ja püütakse teha [[kompromiss]]e, mis teevad Hiina salongikõlblikuks. Või mõelge [[Iraan]]ile, kus [[kurjategija]]d, kes ise tuleks kohtu alla saata, tirivad teisi kohtusse, panevad vangi või koguni hukkavad. Kes tunneb selliseid [[ühiskond]]i, see teab, millega on tegemist, ja see tekitab temas taas jõuetusetunnet, [[viha]]. ** Herta Müller, intervjuu: Ulrich Greiner, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51181910/herta-muller-mul-on-olnud-nii-palju-onne? "Herta Müller: "Mul on olnud nii palju õnne!""], EPL, 7. november 2009 =="Südameloom"== Herta Müller, "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010. * Kui me vaikime, siis muutume ebameeldivaks, ütles Edgar, kui räägime, muutume [[naeruväärsus|naeruväärseks]]. (lk 7) * Ma ei suuda endale täna veel [[haud]]a ette kujutada. Ainult [[vöö]]d, [[aken]]t, [[pähkel|pähklit]] ja [[nöör]]i. Iga [[surm]] on minu silmis nagu [[kott]]. :Kui keegi seda kuuleb, ütles Edgar, peetakse sind [[hullumeelsus|hulluks]]. :Ja kui ma sellele mõtlen, siis on mul tunne, nagu jätaks iga [[surnu]] maha kotitäie [[sõna|sõnu]]. Mulle tulevad alati meelde [[juuksur]] ja küüne[[käärid]], sest surnud ei vaja neid enam. Ja et surnud ei kaota enam kunagi ühtegi [[nööp]]i. (lk 7) * Peas kasvab [[rohi]]. Kui me kõneleme, niidetakse seda. Aga ka siis, kui me vaikime. Ja teine, kolmas rohi kasvab järele, nii nagu tahab. :Ja siiski on meil õnne. (lk 7) * Ma silmitsesin kaua [[mooruspuu|mooruspuid]]. Ja siis, enne kui ma ära läksin, vaatasin veel kord [[nägu]], mis [[tool]]i peal istus. Selles näos peegeldus üks maakoht. :Ma nägin ühte noort meest või ühte noort naist kuskilt maakohast lahkumas, kandes kotti mooruspuuga. Nägin paljusid kaasatoodud mooruspuid [[linn]]a [[õu]]edes. :Lugesin hiljem Lola [[vihik]]ust: Mida ühest maakohast välja kantakse, see kantakse üle oma näkku. (lk 9) * Voodipatjade all oli kokku [[kuus]] karpi ripsmetušši. Kuus tüdrukut sülitasid karpidesse ja segasid [[tahm]]a ja [[sülg|sülje]] hambaorgiga läbi, kuni selle külge kleepus must [[taigen]]. Seejärel tegid nad [[silm]]ad pärani lahti. [[Hambaork]] kraapis silmalaugu, [[ripsmed]] muutusid mustaks ja tihedaks. Aga tund aega hiljem tekkisid ripsmetesse [[hall]]id lüngad. Sülg oli ära kuivanud ja tahm langes [[põsk]]edele. (lk 10) * [[Laps]] räägib edasi. Rääkimise juures jääb midagi keele peale pidama. Laps mõtleb, et see saab ainult [[tõde]] olla, mis keelele paigale jääb nagu kirsikivi, mis ei taha kaelast sisse minna. Nii kaua kui hääl kõnelemisel kõrva jõuab, ootab see tõde. Aga kohe pärast vaikimist, mõtleb laps, on kõik [[vale]], kuna tõde on [[kael]]ast sisse kukkunud. Kuna [[suu]] pole öelnud sõna söönud. (lk 12) * [[Kesköö]]l tulid [[tramm]]i ainult [[mehed]], kes pärast hilisõhtust vahetust pesupulbri[[vabrik]]us või [[tapamaja]]s koju sõitsid. Nad astusid ööst trammivaguni [[valgus]]se, kirjutab Lola, ja ma näen ühte meest, kes on pärast päevatööd nii [[väsimus|väsinud]], et tema [[riided|riietes]] seisab ainult [[vari]]. Ja tema peas pole enam ammu olnud [[armastus]]t, [[tasku]]d on [[raha]]st tühjad. Seal on ainult varastatud [[pesupulber]] või tapetud [[loom]]ade [[rupskid]]: lehmakeeled, seaneerud või vasikamaks. (lk 15) * [[Palve]]tamise ajal peavad kõik ennast kratsima, kirjutab Lola oma vihikusse. Ta käis igal [[pühapäev]]ahommikul [[kirik]]us. Ka [[pastor]] peab ennast kratsima. Meie isa, kes sa oled taevas, kirjutab Lola, ja terves linnas on [[kirbud]]. (lk 19) * Ennast üles poonud Lola arvati kaks päeva hiljem pärastlõunal kell neli suures aulas [[partei]]st välja ja eksmatrikuleeriti [[ülikool]]ist. :Kohal oli sadu inimesi. :Keegi seisis kõnepuldi taga ja ütles: Ta pettis meid kõiki, ta ei ole seda ära teeninud, et olla meie riigi [[üliõpilane]] ja partei liige. :Kõik [[plaksutamine|plaksutasid]]. :[[Õhtu]]l ütles keegi nelinurgas: Kuna kõigil oli tahtmine [[nutt]]a, siis plaksutasid nad liiga kaua. Keegi ei julgenud esimesena järele jätta. Igaüks vaatas plaksutades teise kätele. Mõned olid korraks järele jätnud, ehmusid ja hakkasid jälle plaksutama. Siis oleks enamik meeleldi järele jätnud, oli kuulda, kuidas plaksutamine ruumis [[rütm]]ist välja läks, aga kuna need vähesed olid hakanud teist korda plaksutama ja seda kindlas rütmis tegid, plaksutas ka enamik edasi. (lk 23) * [[Isa]] oli oma mõtetega veel [[sõda|sõjas]], elas laulmisest ja [[tulistamine|tulistamisest]] rohus. Tal polnud kohustust armastada. Rohi oleks pidanud teda kinni hoidma. Sest kui ta kodus nägi [[taevas]]t küla kohal, hakkas tema [[särk|särgis]] jälle [[talupoeg]] kasvama ja ta alustas uuesti oma tööd. Kojutulija oli rajanud [[kalmistu]]id ja pidi mind sigitama. :Minust sai tema laps ja ma pidin kasvama surmale vastu. Mind kõnetati sisistades. Mulle löödi kätele ja vaadati välkkiirelt mu otsa. Aga keegi pole mult mitte kunagi küsinud, missuguses [[maja]]s, missuguses kohas, missuguse [[laud|laua]] taga, missuguses [[voodi]]s ja missugusel maal oleksin ma tahtnud parema meelega kui oma kodus hirmununa kõndida, süüa, magada või kedagi armastada. (lk 29-30) * Tulid vanad inimesed, nad läksid päris üksi haua juurde, millest varsti pidi saama ka nende haud. Nad ei toonud [[lill]]i, hauaplatsid olid neid täis. Nad ei nutnud, nad vaatasid [[tühjus]]se. Mõnikord nad otsisid [[taskurätik]]ut, kummardusid ja pühkisid [[king]]adelt [[tolm]]u, sidusid [[kingapael]]ad tugevamini kinni ja pistsid taskurätiku jälle taskusse. Nad ei nutnud, sest ei tahtnud oma põski vaevata. Kuna nende nägu oli juba hauakivil, põsk põse kõrval lahkunuga ümmargusel [[foto]]l. Nad olid ennast juba ette siia saatnud ja ootasid, kes teab kui kaua, et kohtumist hauakivil teoks teha. Nende [[nimi|nimed]] ja sünnidaatumid olid [[kivi]]sse raiutud. Üks sile koht ootas käesuurusena nende surmapäeva. Nad ei jäänud haua juurde kauaks. (lk 31-32) * Surnuaiasuvi ei igatsenud kuuma tuule järele. Ta pööras taeva vaikselt üles ja uuris surmajuhtumeid. Linnas öeldi nii: [[Kevad]] ja [[sügis]] on vanadele inimestele kardetavad. Esimene [[soojus]] ja esimene [[külm]] võtavad vanad endaga kaasa. Aga siin oli näha, et see oli just [[suvi]], millal see võis kõige sagedamini juhtuda. Suvi teadis iga päev, kuidas vanadest inimestest lilli tehakse. (lk 32) * Edgar ja mina olime pärit maalt, Kurt ja Georg väikelinnadest. :Ma jutustasin kottidest, kus olid kaasa võetud mooruspuud, vanade inimeste õuedest ja Lola vihikust: välja ühest maakohast, mis jätab jälje su näkku. Edgar noogutas ja Georg ütles: Kõik jäävad siin maainimesteks. Meie pea otsustas kodunt ära tulla, aga meie [[jalad]] seisavad ühes teises külas. [[Diktatuur]]is ei saa linnu olla, sest kõik on väike, kui seda valvatakse. (lk 36) * [[Suvemaja]]st saadud [[raamat]]ud olid meie maale salaja toodud. Kirjutatud olid need [[emakeel]]es, milles tuul vaibus. Mitte [[riigikeel]]es, mida räägiti sellel maal. Ka mitte külade lastetoakeeles. Raamatutes oli emakeel, aga külas valitsevat [[rahu]], mis keelab [[mõtlemine|mõtlemise]], raamatutes ei olnud. Seal, kust need raamatud pärit on, mõtlevad kõik, arvasime meie. Me [[nuusutamine|nuusutasime]] raamatute lehti ja tabasime ennast [[harjumus]]elt nuusutada oma käsi. Meid pani imestama, et käed ei läinud lugemisest mustaks nagu trükimustast meie maal. (lk 38) * Edgari [[onu]]d olid välismaale jäänud SS-sõdurid. Kaotatud sõda ajas nad eri suundadesse. Nad olid surnupealuu ühingutes kalmistuid rajanud ja läksid pärast sõda lahku. Nad kandsid peas ühte ja sedasama lasti. Nad ei otsinud teineteist mitte kunagi üles. Nad haarasid endale oma ümbruskonnast [[naised]] ja ehitasid koos nendega [[Austria]]s ja [[Brasiilia]]s järsu [[katus]]e ja terava katuseviiluga maja, neli rohuroheliste raamidega akent ja rohuroheliste aialippidega aia. Nad kohanesid võõra ümbrusega ja ehitasid kaks švaabi maja. Nii švaabilikud nagu nende [[kolju]] kuju, kahes võõras kohas, kus kõik oli teisiti. Ja kui majad valmis olid, tegid nad oma naistele kaks švaabi last. :Ainult [[puu]]d maja ees, mida nad kärpisid igal aastal nii nagu kodus enne sõda, kasvasid švaabi [[muster|mustrist]] välja vastavalt teisele taevale, [[maapind|maapinnale]] ja ilmale. (lk 45) * Iga [[põgenemine]] tegi pakkumise surmale. Sellepärast oli [[sosin|sosistamisel]] niisugune kiiluvesi. Iga teine põgenemine luhtus [[valvur]]ite [[koer]]te ja [[kuul]]ide ees. :Voolav [[vesi]], sõitvad kauba[[rong]]id, seisvad [[põllud]] olid surmarajad. [[Mais]]ipõldudelt leidsid talumehed vilja[[lõikus]]e ajal kokkukuivanud või lõhenenud, [[vares]]te poolt tühjaks nokitud [[laip]]u. Talupojad niitsid maisi maha ja jätsid laibad sinna lamama, sest parem oli neid mitte näha. Hilissügisel kündsid [[traktor]]id maa üles. (lk 48) * Kuuldused [[diktaator]]i [[haigus]]test sarnanesid kirjadega, mida Edgari, Kurti, Georgi ja minu ema meile saatsid. Sosistamine manitses äraootavale seisukohale põgenemise suhtes. Igaüks põles [[kahjurõõm]]ust, ilma et kahju oleks kunagi sündinud. Igaühel hiilis diktaatori laip nagu omaenda rikutud elu läbi pea. Kõik tahtsid temast kauem elada. (lk 48) * [[Direktor]] seisis [[õmblusmasin]]a kõrvale. Ema hakkas teda [[king]]ade juurest mõõtma. Laske [[jalad]] lõdvaks, härra direktor, ütles ta. Ta küsis: Kui pikad, natuke pikemad. Kui laiad, natuke kitsamad. Kas te soovite [[mansett]]e, härra direktor. Ema esitas küsimusi [[püksid|pükste]] järgi, mis direktoril jalas olid, alt ülespoole: Ja [[tasku]]d, härra direktor. Püksiaugu juures tõmbas ta sügavalt hinge ja küsis: Kummal pool te keldrivõtit kannate, härra direktor. Direktor vastas: Alati paremal. Ja koduapteek, küsis ema, kas te tahate [[nööp]]e või [[tõmblukk]]u. Mida te sellega mõtlete, küsis direktor. Tõmblukk on praktiline, aga nööbid annavad rohkem [[isikupära]], ütles mu isa. Direktor vastas: Nööpe. (lk 55) * Kuna me tundsime [[hirm]]u, siis saime, Edgar, Kurt, Georg ja mina, iga päev kokku. Istusime koos laua taga, aga hirm jäi üksikuks igaühe peas, nii nagu me olime selle kaasa toonud, kui kohtusime. Me naersime palju, et seda üksteise eest peita. Aga hirm vahetab kohti. Kui valitsetakse nägu, lipsab see häälde. Kui õnnestub nägu ja häält nagu surnud tükki valitseda, lahkub ta isegi sõrmedest. Ta jääb väljapoole [[nahk]]a. Ta liigub vabalt ringi, seda võib näha [[ese]]metel, mis on läheduses. (lk 57) * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna [[hüüumärk]], surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * Teel lagunenud [[koolimaja]] poole tahtsin [[takjas|takjaid]] korjata, sest Edgaril oli tühi [[vaas]] ja hilised takjavõrsed veel õitsesid. Püüdsin neid murda ja tirisin varsi, aga ei suutnud ära murda. Jätsin need muljutuna tee äärde. Vartes olid kiud, mis olid tugevad nagu [[teras]]. Okkalised äraõitsenud takjanupud, mida ma ei tahtnud korjata, olid takerdunud mu [[mantel|mantli]] külge. :[[Poisid]] teevad endale takjanuppudest [[pagun]]id. Nad tahavad saada [[politseinik]]eks või [[ohvitser]]ideks. Need [[korsten|korstnad]] kisuvad nad vabrikusse. Ainult paar poissi, kõige visamad, ripuvad juba praegu elu küljes kinni. Nagu takjad sinu mantli küljes, hakkavad nad rongi peale hüppama, ütles Edgar, ja seisavad valvuritena kuskil siin maal [[tee]] ääres, olles kõigeks valmis. (lk 66) * Edgar oli Georgil külas käinud. Linn asus [[mets]]ade vahel. Sinna ei sõitnud ükski rong ega [[buss]]. Ainult [[veoauto]]d, mida juhivad ühesilbilised juhid, kelle kätel puuduvad paar sõrme, oli Edgar öelnud. Veoautod tulevad tühjalt ja sõidavad ära, laadungiks puutüved. :Töölised varastavad puumaterjali ülejääke ja teevad neist [[parkett]]i, oli Georg Edgarile öelnud. Seda, kes ei varasta, ei võeta vabrikus tõsiselt. Seepärast ei või nad, kui juba terves korteris on parkettpõrandad, varastamist jätta ja parketipanemist lõpetada. Nad panevad selle seintele kuni laeni välja. (lk 66) * Kurt oli öelnud, et linna hullud ei sure kunagi. Kui nad pikali kukuvad, kerkib sealt, kus nad olid seisnud, samasugune inimene [[asfalt|asfaldist]] üles. Musta kärbsega mees oli pikali kukkunud. Asfaldist olid kerkinud kaks samasugust. Politseinik ja valvur. :Politseinik ajas seisjad ära. Tema silmad lõid sädemeid, tema suu oli karjumisest niiske. Ta oli toonud kaasa valvuri, kes oli harjunud inimesi kiskuma ja taguma. :Valvur astus surnu kingataldade juurde ja pistis käed oma mantli taskutesse. Mantel lõhnas uuena, soolasena ja õlisena nagu impregneeritud riided kauplustes. Mantlil olid nagu kõigil ühe suurusega valvurimantlitel liiga lühikesed varrukad. Valvuri mantel oli kohal. Ka valvuri uus [[müts]]. Ainult silmad mütsi all olid kuskil ära. (lk 82) * Vabrikus rippus üleval katuseviilul, mis kõige kõrgemalt taevasse ja kõige sügavamale alla õue vaatas, [[loosung]]: :Kõigi maade proletaarlased, ühinege. :Ja all maapinnal kõndisid kingad, mis tohtisid maalt ainult põgenedes lahkuda. (lk 96) * Kurtil oli terve öö [[hammas]] valutanud. Tema juuksed olid sassis. Külas ei ole [[hambaarst]]i, ütles ta, kõik käivad [[kingsepp|kingsepa]] juures. Kingsepal on tool, mida saab istuja kõhu eest lauaga sulgeda. Inimene istub ja kingsepp seob tugeva [[niit|niidi]] hamba ümber. Niidi teisest otsast teeb ta [[silmus]]e ja seob selle töökoja ukselingi külge. Ta lööb tugeva jalahoobiga ukse kinni. Niit kisub hamba suust. Selle eest makstakse nelikümmend leud, nii nagu pooltaldade eest, ütles Kurt. (lk 125) * Nuhkidena saab kõiki kasutada, ütles Kurt, ükskõik, kas nad teenisid [[Hitler]]it või Antonescut. [[Arm]]i pärast [[pöial|pöidlal]] näis ta mulle nagu [[kurat|kuradi]] laps. Paar aastat pärast Hitlerit nutsid nad kõik [[Stalin]]it taga, ütles ta. Sellest ajast peale aitavad nad [[Ceaușescu]]l kalmistuid rajada. Väikesed nuhid ei taha parteis mingit kõrget ametit. Neid saab vabalt kasutada. Partei liikmed võivad kaevata, kui neid sunnitakse nuhiks hakkama. Nad saavad ennast paremini kaitsta kui teised. (lk 126) * Edgarile ja Georgile oli kapten Pjele nädal hiljem öelnud, et nad elavad rahva ülesässitamisest ja parasiteerimisest. See on seadusevastane. Lugeda ja kirjutada oskab igaüks sellel maal. Kes tahab, kirjutab luuletusi, ilma et ta oleks riigi [[vaenlane]] ja kriminaalselt organiseeritud. Meie [[kunst]]i teeb rahvas endale ise, selleks ei vaja meie maa käputäit asotsiaale. Kui te [[saksa keel]]es kirjutate, siis minge Saksamaale, võib-olla tunnete ennast seal mülkas nagu kodus. Ma arvasin, et võtate [[mõistus]]e pähe. (lk 135) * Edgar ütles üliõpilasajast tuntud juukselõikaja kohta ikka veel: Meie juuksur. Sel ajal käisid Edgar, Kurt ja Georg koos kavalate silmadega mehe juures, sest juuksuri häbematust oli kolmekesi kergem taluda. Ja kuna ta oli labane nii kaua, kuni ta juukselõikamisega alustas. Siis muutus ta peaaegu kartlikuks või vaikis. :Juuksur andis Edgarile kätt: Ah nii, te olete jälle linnas. Ja kaks punapäist, küsis ta. Tema nägu ei tundunud vanem. Nüüd jäävad paljud tulemata, kuni kevad kätte jõuab, ütles ta. Nad panevad mütsi pähe ja joovad juuksurile maksmise asemel hoopis viina. (lk 155) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Müller, Herta}} [[Kategooria:Saksamaa kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] gzdff9cyl8pi5vqqlsctubk3plc2iaw 0 17698 89075 82537 2022-08-06T12:09:31Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marja-Leena Mikkola.jpg|pisi|Marja-Leena Mikkola, 2013.]] '''Marja-Leena Mikkola''' (sündinud Pirinen, 1963. aastast kodanikunimega Salmi; sündinud 18. märtsil 1939 Salos, Soomes) on soome prosaist, stsenarist ja luuletaja. Eesti keeles on ilmunud tema ökomuinasjutt "Anni Manninen" ning novell "Naisskulptor" kogumikus "Novelle" (1987). =="Naisskulptor"== Tsitaadid väljaandest: Marja-Leena Mikkola, "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271. * "Ei, ei ole praegu võimalik, kuskilt ei ole teie näituse jaoks ruume võtta," ütles ülemsekretär Riina Nevalaisele. Ta profiil joonistus selgelt vastu aknaruutu ja meenutas kuidagi laamat: nina lame, sõõrmed suured, tundliku moega. :Riina istus ametlike nõupidamiste ruumi aknalaual ja vaatas kunstinädala afišši seinal. Tuul lehvitas heledaid kardinaid, ebatavaliselt mahe tuul. Augusti lõpul oli linna üllatanud see omapärane kullasäraline põuailm, mis viis kogu elu rööpast välja. :Aknast avanes vaade sadamale, Soome lahele ja saartele. Riina pilk suutis isegi horisondist läbi tungida ja näha kaugeid rohelisi saari, mis kuulusid kaitseväele ja millele inimene ei tohtinud dessanti teha. Seda vaadet olen kaks korda maalinud, sügisel ja talvel, mõtles ta. Ütlevad, et kasutan kummalist värviskaalat, mis meenutab etruskide hauam aalin<!--//-->guid, ja nii see ju ongi, ma ei saa sellest lahti. Ta mõtles oma kahele maalile: taevaranna küps kuldpaatina, õhk nagu suitstopaas turu kohal, emailsinine meri, mis vajub ookrisse, ja kõrval kuldjuukseline noor poiss hurmunult tantsimas. :— "Helsingi sügisel". Kuid siis värvid kahvatuvad, taevarand langetab oma naeratuse ja jäigastub, saab oma suunurkadesse sinised külmaviirud, puuoksad muutuvad jääpurikateks ja maali allservas seisab katkine trammivagun, ruudud jääs — "Helsingi talvel". Kui nad tookord andsid auhinna nende maalide eest, siis miks mu skulptuurid neile ei kõlba? Miks ma enam neile ei kõlba? (lk 215-216) * [Riina:] "Modell on vaid abivahend, ei tähenda midagi, milline modell välja näeb. Modell võib olla mees või naine, see on ükskõik. Modell vaid seisab seal ja ta peale valatakse kipskoorik, nii saadakse tugev tugikonstruktsioon. See vastab alusraamile, mis oleks palju aeglasem viis. Kui kipskoorik on modelli pealt ära võetud, võib seda koorikut muljuda väiksemaks või kasvatada suuremaks. Pea mudeliks sobib ükskõik kelle kolju, näiteks kas või teie oma." [---] :"Ja siis," seletas Riina edasi. "Kolju eesossa tehakse nägu plastmassist ja kipsist. Kui inimese näostki võetaks kipskoorik, oleks see surnud. Surnud nägu, seega surnumask, nii et see ei lähe. Nüüd on seal siis tugikonstruktsioon ja nägu. Silutud kipsi peale tuleb klaaskiu ja vaigu segu, mis lamineeritakse. Siis valitakse rõivad, mis tehakse vaiguga kõvaks, soovitud kohtadest pind lamineeritakse. Siis tasandatakse värviga." (lk 218) * Kõrvaltoast tuli pikka heljuvasse toogasse rõivastunud naine, keda kõik nimetasid Artemiseks, kuna ta oli oma liikumist kujutavates skulptuurides tihti kasutanud seda jumalannakuju. Naisel oli rikkalik šinjoon, jalas sandaalid, ja kui ta pöördus, lehvisid tooga hõlmad laias kaares ja paljastasid ootamatult allolevad šokolaadpruunid püksikesed. :"Nüüd me peame minema hakkama, pagan võtaks," ütles Artemis. Ta mälus närimiskummi. "Sinna tuleb isegi minister. Minu näituse avamine on poole tunni pärast," pöördus ta Riinale ütlema, lehates kõvasti viina järele. Ta oli kõrvaltoas maganud, nägu oli muljutud ebamugavast magamisasendist ja kaelal oli jutte. "Pidin paar pitsi võtma, närv oli nii krussis ja siis jäin magama. Marja Hellas, kes maalib vaid Itaalias, ütles avalikult ajaleheintervjuus, et Soome kunstnikel kulub energia joomisele ja nii edasi. Aga ma ei saa midagi parata, et mõnikord lihtsalt peab võtma. Ka nüüd, kui mõelda, et tuleb pikk pime talv, valgust mitte kuskil..." (lk 220) * Huvitav naine, heietas ülemsekretär oma mõtteid; ta liigutused ja jutt on lõdvad, kuidagi head maitset riivavad, aga see tema silmade mure, selles on midagi kirglikku ja sünget pinna all. Ja üleolekut, päris selget üleolekut, ma märkan seda küll, mind ei saa ninapidi vedada, midagi näen ja taipan minagi... (lk 221) * Riina tõusis diivanilt üles, vaatas seda ja mõtles: Miks siin diivanil on noote, kellel need on maha jäänud? Ta hakkas minema mööda pehmeid vaipu. Artemis ja ülemsekretär olid juba trepil, mille vaip summutas sammude heli. Need noodid, mõtles Riina; kindlasti on siin käinud mõni vana igapidi kulunud mees, võib-olla Raadio sümfooniaorkestri pensionile pääsenud kolmas viiul, kes püüdis maha müüa oma ebaõnnestunud viiulisonaati nimega "Minu linnale" ja siis see osutuski Sibeliuse plagiaadiks... (lk 221) * Kui raske tammepuust uks oli sulgunud, laskus Riina aeglaselt trepist alla, põrnitses hetke klaasimaale laes — tantsivad neiud, sinine hobune, rohelised lehepärjad — ja libistas enda siis märkamatult uksest välja tänavale. Ta hakkas vahtima ettepoole Esplanaadile, kus mürises autovool. Kuldne tolm mängis pärnade okstes. Riinale tulid meelde [[Anna Ahmatova]] värsid luulest: kuidas maine ujus kui luik läbi kuldse udu ja sina, mu arm, luule, olid alati minu lootusetus... Ta värahtas ja mõtles: Kohe, pärast seda kummalist soojalainet muutuvad oksad kollasteks tuulelippudeks, siis pruunideks piitsadeks ja lõpuks talve eesriie katab nende alastuse. Tuleb Helsingi hall hämara aeg, kare külm udu tungib meeste karvakraedesse ja vaid erandlikel päevadel võib näha päikest ja sätendavaid hangi. Kuni tuleb jälle uus kevad, see ei jää mitte tulemata. Soome kevad, vaene kirglik naine, kes ei väsi su uksele tulemast... Aga ilma [[Golfi hoovus]]eta, mõtles Riina edasi, ilma Golfi hoovuseta ei tuleks kevadet kunagi, siin ei läheks puu lehte, ei õitseks kask, vaid kadakas tungiks madalana üle valgete lagendike mitmekorruseliste majade külje <!--//-->alla ja minagi maaliksin hoopis teisiti kui nüüd... (lk 222-223) * Politseiauto vingatas ja Riina avas silmad. Piki Esplanaadi tuli autokolonn aeglaselt roomates. Esimeses pikas läikivas lahtises autos seisid kaks meest, mõlemal kauboikübarad peas. Riina läks kiiresti üle tänava teisele poole. :"Kas see on kunstinädala avamine?" küsis rahvahulgas seisev baretiga naine, kellel mure oli kõik esihambad suust ära kulutanud. :"Ei, see on küll midagi muud," ütles Riina. :"Need ju loobivad närimiskummi," ütles naine ja läks solvatuna minema. :Riina vaatas, vahtis hoolega: vastu laskuvat päikest paistis aeglaselt lähenev auto, milles seisis linnapea Ameerika saadiku kõrval. Kauboikübarad heitH | nende näole varje ja mõlemad loopisid tänavaäärtele tähekaunistustega närimiskummipakke. Ükski ei kummardunud neid üles võtma. Saadik heitis publikule avalaid naeratusi, ta esindas muretut suurt rahvast, kes teeb ta kaugel kodumaal usinasti tööd. Aga soomlasest peoperemees oli tema kõrval küüru tõmbunud, nägu võõrapärase laia kaabuääre all, tema käsi tõusis ja laskus aeglaselt ja sellest eraldusid närimiskummipakid nagu mudapritsmed tänava servadele. Riina hakkas edasi minema. :"Need ei tunne seda rahvast," ütles baretiga naine, kui Riina temast mööda läks. "Soomlased on inimesed suure i-ga." (lk 223) * Riina tuli laste järel kööki. See oli samasugune kui hommikul, kui ta ära läks: mustad taldrikuvirnad, pooleldi joodud piimakruusid, vorsti jupid, võileivanukid. Riina pani plastikaatkotid lauale ja hakkas nõusid pesema ja süüa tegema. Talle tuli meelde kuskil naisteajakirjas nähtud joonistus tulevikuelamisest: ühisrestoran, kus kõik käivad söömas, õhujoaseadmed, mis nupule vajutades imevad kõik tolmu ja sodi ära. Aga kus seal võiks maalida ja voolida, kuhu tõmbuda üksi olema? Ei sellest pääse, mõtles ta ja naeratas pesuainet vahule ajades õelalt. (lk 227) * "Selge kui vesi," ütles abiline ja puhus suitsupilve õhku. "Paneme näituse ilma loata üles ja läheme siis vanglasse. Lapsed muuseas ajasid ümber selle mördikandjanaise, kes istub pesemispingil. Nad ehmusid nii, et läksid aita peitu. Nemadki austavad neid. Ma pidin vähemalt pool tundi neid välja meelitama, laulma neile, muinasjutte jutustama. Sellele naisele ei juhtunud suurt midagi." (lk 226) * Mees avas ajakirja. Ta prillid välgatasid tigedalt. Riina muutus jäigaks, käed tundusid nõudepesuvette laiali lagunevat ja ta ise ka tundus kaotavat piirjooned, nagu alati, kui mees hakkas temaga sellisel toonil kõnelema; hääl tuli kuskilt kaugelt ümbert, nagu oleks teda võõras armutu silm uurinud. :"See kõik on soojasüdameline jutt, aga selles on midagi väga ebamäärast," ütles mehe hääl ta selja taga. "Kõneled siin sellest, et kuigi me enam ei võistlekski omandamise pärast, hakkame kergesti võistlema mõistuse pärast. Aga pelk mõistus on kohutav, ütled, armastus peab mõistuse ohjadesse panema. Lisad: V. I. Lenini elutöö oleks jäänud tegemata, kui ta oleks olnud vaid puhas mõistuseinimene. Kõigepealt küsitakse meilt, kui suur on me armastus, ja alles siis seda, kui geniaalselt me suudame mõtelda, ütled sa siin. Ma tahaksin märkida, <!--//-->et sa ei tunne sugugi neid teaduslikke teooriaid, mille alusel näid tegutsevat. Sinu töö muutuks täpsemaks ja kirgastuks, kui sa viitsiksid lugeda kas või ühe filosoofilise töö lõpuni. Oled alustanud lugematuid — või noh, ütleme mitmeid —, aga jätad need kõik pooleli." (lk 228-229) * Riina läks köögiuksele ja hõikus sealt veel mehele järele, et iga tund tema ööpäevast oli just nimelt tajumine, elu tajumine, inimese kannatuse tajumine ja sellelt aluselt ta kunst tõusiski. Ta uuris inimeseks olemise tingimusi ja võimalusi, see oli kõige suure kunsti sisu, ka Picasso polnud kordagi elus käinud õpperingis või koosolekul! :Siis läks ta kööki tagasi ja istus laua äärde, pisarad silmis ja põsed hõõgumas. Nüüd ma saan aru, miks ma võtsin psühhiaatri endale meheks, mõtles ta. Ma olen täiesti hull, täiesti hull. See on pärand meie isehakanud jutlustajate soost. Need küll andusid täielikult oma põhimõttele, kinkisid ära oma varanduse, toitsid kerjuseid, tõstsid inimesi jalgele, vedasid nad välja koobastest, aga nad ei tahtnud kunagi kuulda mingit muud tõde kui enda oma, nad sundisid kõiki kuulama ennast, nad kõnelesid vahetpidamata, surmani. Mina olen täiesti egoistlik inimene, mõtles ta ja ta õlad langesid rippu. Kes suudaks minuga koos elada? :Kes suudaks teda mõista? Tema ilma isata olemist, seda soostunud ümbrust, mida mööda nad olid liikunud, ema ja tema üksildastena maad mööda rändamas, võõrad nurgad, kus nad olid öömaja saanud, lutikate hirm, alatine piimaga keedetud kartulite ja sibula söömine, usklike pühad ja lõputu kirikulaulude laulmine, millesse ema oli uppunud kui piimjasse uttu. Kõik oli seesama piimjas valge. Kust tulid minule need vormid ja värvid, laine laine järel? Mürkroheline, rukkilillesinine, põletav oranž... :Võib-olla ta ongi kogu aeg suhtunud minusse kui "juhtumisse"? Ja mida rohkem ta asja üle järele mõtles, seda selgem see paistis: ta ei olnud oma <!--//-->mehele muud kui huvitav patsient. Niimoodi asi oligi. Kogu see jutlustamine loogilise otsustusvõime arendamisest, abstraktse mõtlemisvõime teravdamisest kõik oli üks ja sama patsiendi ravimine. :Riina kargas üles ja hakkas köögis ringi tammuma ja nöudepesulapiga vastu seinu laksatama. Kurat, mina olen maksnud kallist hinda selle eest, et olen saanud kunsti tegema hakata, et olen siiani jõudnud. Ta hakkas ägedasti hingama, sulges silmad ja ta rind pakatas, kui ta mõtles möödunud aastatele: mustade nõude mäed, titemähkmete hunnikud, mis kasvasid taevani, tolm, praht, toidukotid, mis venitasid käsivarred pikaks nagu gorilladel, öised ülevalolemised, missugune hulk katkenud öid! luttide steriliseerimine, pidev pesu jahvatamine käsitsi ringiaetava pesumasinaga... Ja mees ei olnud sõrmegi liigutanud, kartis potte, vaid kord oli kartuleid keetnud ja needki olid potipõhja kinni kõrbenud. (lk 231) * Siis jäi Riina järsku vaikseks ja muutus vedelaks. Kuidas mees kannatas. Kuidas kõik inimesed kannatasid. Ta juba nägi vaimusilma ees oma näitust, Eduskunnahoone kõrval poris ja mudas piiras see inimesi ja autovoolu, ka parlamendisaadikuid, kes, mõistatuslik kurbus silmis, läksid ringiga mööda tema alasti, karmiks muutunud ja vaestest naistest... Aga miks kurbus? Ma ei taha ju kurbust tekitada, mõtles ta järsku hämmeldunult. Mitte kurbust, ei, vaid kurbuse võitmist. (lk 231) * Tema sisemuses kihises miski kuum ja äge, ja ta hakkas mõtlema kõige suurematele kunstnikele. Michelangelole, Rodinile, Van Goghile. Kannatus, töö ja kannatlikkus. Tuli maha jätta roosiaiad ja minna mägedele. Minu väikesesse ahtasse maailmaruumi kuuluvad käsud ja hoiatused, lootused ja hirmud. Aga seal kuskil, kunstiteoste suures maailmaruumis kaalutakse ära kogu ausus, kogu eneseohverdus. Kõrvaleheidetud mõttemassid, mis on kontsentreerunud läbitungivateks kunstiteosteks, tõusevad uuesti üles. Kuskil seal suures ajas mähkuvad kunstiteosed ja vaatajad samasse kirkasse muusikasse ja jutlevad omavahel lõpmatult... (lk 232) * Maja, millele Riina pimenevas õhtus lähenes, oli tiheda pärnade pargi keskel ja meenutas mõisat. Siin elasid vaid pururikkad inimesed, see oli unelmate <!--//-->oaas keset Helsingit, täis möödunud sajandist päritolevaid suuri suvilaid. Hullud tsaariohvitserid ja ametnikud olid neid endast maha jätnud, kui asjad hakkasid nende vastu pöörduma ja nad pidid killustatud südametega hajuma mööda Euroopat taksojuhtideks, mänguriteks ja habemeajajateks. Suurtel õuedel ei paistnud kedagi, sest rikkad oskasid oma majadesse peituda; mingi nähtamatu haldjas, kes muutis võlukepikesega kullaks iga paberipala, mida nad puudutasid, hoolitses ka nende muru, lillepeenarde ja garaaži eest. (lk 232-233) * Riina jõudis pärnaallee otsa ja nägi tõrvapadasid ja taksosid, mis sõitsid õuele. Ta peatus ja kabuhirm valdas teda. Milline meeletu ettevõtmine! Uksel seisab kindlasti mingi vormimütsiga ametimees, kes sõnagi lausumata haarab tal õlgadest ja saadab ta tagasi. (lk 233) * Riina tõmbas hinge. Õhk oli rõhuv, ka süda oli raske nagu raudkuul. Samas nägi ta, et idast tõusis tuul, mis kandis suuri musti pilvi. Need lähenesid kaugelt, aeglaselt, kuldsete servadega, kuid juba suitsedes ja lubades suurt mürinat. Varsti lahvatab, juba läheneb võitluse eesriie sellele linnale. Riina seisis pärnaallee otsas oma mustas keebis ja vaatas taevaranna poole. Pilved viipasid talle: kohe oleme kohal ja siis puhkeb rajuilm nagu Jeruusalemma peale! Mine aga sinna, ära karda! Riina eraldus pärnade varjust kui tumeda keebiga surmahaldjas ja hakkas lähenema lõõmavatele tõrvapadadele. (lk 233) * Bruno oli vabahärra ja Riina hakkas samas meenutama, kuidas see vabaseisuse kast oli tekkinud: oli see nii, et saadeti relvastatud mees ja hobune kuninga sõdadesse ja saadi selle eest tasuks maad või maksuvabadust või oli see maksuvõtmise õigus või kuidas see oli... Igal juhul Bruno suguvõsal oli aadlikilp; tõmbunud, booliklaas käes, seina äärde, uuris Riina Brunot. Ta tundis ajakirjade fotodelt neid õilsaid kaamelijooni: lai kaarjas nina ja madalal ninajuurel olevad silmad, mis vaatlesid maailma poolavatuna raskete laugude alt. Aga kuidas võis Brunot ette kujutada sõjarüüs ja ratsu seljas? Ta oli ju nii pikk ja õbluke, kitsad lamedad õlad, puus aga kaardus peaaegu nagu naisel. (lk 234) * See pole mingi kokteilivastuvõtt, vaid salongitantsuõhtu, mõtles Hiina ja tundis samas puudutust õlal. Tuttav alaosas laienev nina, värelevad sõõrmed, ja ülemsekretär kummardas talle viisakalt kutsudes tantsima. Äkki valdas Riinat jälle tahtmine minema joosta. Aga temal oli ju ülesanne tuli kannatlikult oma hetke oodata... Ta hõljus tantsima ülemsekretäri kõhetute käsivarte vahel. Mees vaatas talle kogu aja silma ja kõneles, püüdes saada oma häält kuuldavaks üle orkestri, mis mängis just pala "Killing me softly". :"Ma ei mäleta, olen ma kunagi maininud teile, kuidas mulle meeldivad need teie maalid "Helsingi sügisel" ja "Helsingi talvel"," karjus ülemsekretär üle muusika. "Millal te teete "Helsingi kevadel" ja "Helsingi suvel"? See täiendaks sarja! Linn ostaks kindlasti need ära. Või olete te nii kurvameelne inimene, et nimetatud aastaajad ei meeldi teile? Mulle näib alati, nagu oleks teil mingi sisemine mure!" :"Ei, mul ei ole midagi," ütles Riina ja püüdis mujale vaadata. Mees on purjus, mõtles ta, silmad lausa kiiskavad. :"Ka minul on oma mure, aga ma ei lase seda välja paista, ei, ma askeldan ja naeran seda rohkem, mida hullemini valu teeb!" jatkas ülemsekretär. :Muusika lõppes ja Riina võis nälga kaevata ja siirduda keskmisse tuppa, mille toidulauad olid juba tühjenema hakanud. Aga ülemsekretär tuli talle ka sinna järele ja kuhjas suure toidumäe portselantaldrikule, mille ta tõi Riina ette. Äkki kadus Riinal igasugune söögiisu. Näksides hõrgutiste mäge, kuulas ta, kuidas ülemsekretär analüüsis ta värve ja jälle tuli esile see võrdlus etruskidega, mida ta oli kuskilt lugenud, ja ka muidu olid ta sõnad nagu <!--//-->väga kulunuks hõõrdunud puupulgad või äranäritud kondid, mis kõmisesid vastu Riina pead. Räägiks ta vähemalt sellest oma murest, mõtles Riina. (lk 236-237) * Samas üle toa jutukõmina, läbi kristall-lampide valgusejoa ja sigaretisuitsu väreles vaevaltmärgatav vaikimise laine. Uksele oli ilmunud kulunud sametülikonnas kirjanik, barett peas, kelle nimi oli hetk tagasi olnud peaaegu kõikide toasolijate huulil. Aga tasakaalutu väreluse järel läks kõik hetke pärast endistesse raamidesse, vestlusrühmade pead olid jälle koos, nagu poleks kael äsjast pöördumisliigutust sooritanudki. Jutusumin jätkus, suitsupilved tuprusid ja muusika suures saalis algas uuesti. Riina jäi kuulatama; ahah, "Bridge over troubled waters". :Nagu kohe oma kohta mõistes kõndis kirjanik otse Riina juurde, istus ta kõrvale siniselillelisele sohvale ja hakkas sööma ja jooma. Ta ei tervitanud kedagi, kuid pöördus kohe Riina poole ja naeratas, suu kuidagi viltu: :"Mida sina siin teed?" :"Ma tulin kõ..." Riina jättis sõnapealt pooleli ja ütles: "Ent sina ise?" :"Tulid kedagi maha kõmmutama?" ütles kirjanik. "Noh, ma ei imesta sugugi. Mina jälle tulin sööma ja jooma. Siin on neid väikesi lihapalle. Mul on kõht tühi." :"Kuhu raha on kadunud?" küsis ülemsekretär pahuralt naeratades. Kirjanik oli tunginud tema ja Riina vahele istuma. :"See võetakse mult alati kohe ära, võlausaldajad ja naine võtavad. Ja armukesed ja lapsed," ütles kirjanik ja naeratas omaette, noogutas mingüe sisemisele mõttele. (lk 237) * "Tõesti, see," kirjanik pöördus järsku Riina poole. "See "Helsingi sügisel", pagan võtku, see on geniaalne. Kust sul tuli pähe panna sinna serva see tantsiv poiss? See on kaunis kui Joosep ja tal on just see vihjav kahemõtteline naeratus, mis pani Potivari naise ohverdama oma igavese elu... [[Ristija Johannes]] pidi olema küll päris samasugune, muidu see ettevõtmine ei oleks õnnestunud." :Kirjanik kallas endale pilgeni täis vodkaklaasi, kummutas selle suhu ja ütles: "See poiss on päris nagu kõrgushüppe olümpiavõitja Jacek Wszola, noor ja õige natuke rikutud, ripats kaelas, pikk lokkis juus ja ilus kui tüdruk. Kas sa võtsid sellest eeskuju?" :"Siis ei olnud viimaseid olümpiamänge veel peetud, kui mina selle maalisin," ütles Riina. "Mul ei olnud modelli. See poiss on sügis ise. Nii nagu Tadzio." :"Ahah, jah, Tadzio oli ju ka poolakas, [[Thomas Mann]]i romaanis "Surm Veneetsias"," ütles ülemsekretär ja noogutas. :Kirjanik pöördus põrnitsema teda kui kipras näoga koera ja pööras siis pea ära. :"Jacek Wszola. .. üheksateistaastane olümpiahüppaja. Kui mu armukesed nägid seda poissi televiisoris, olid nad valmis talle järele jooksma ja kaotama need viimasedki räbalad elust, mis neil veel minust järele on jäänud." * Riina mekkis rahutult booli. Kirjanik pöördus tema poole ja tugevasti viina järele lehates ütles: <!--//-->"Mis ma sinna parata saan, et ükski naine, keda ma olen puudutanud, ei pääse sellest puudutusest lahti." (lk 238-239) *[Kirjanik:] "Mida sa järgmiseks hakkad maalima?" :"Sarja [[Maiju Lassila]]st," ütles Riina hajameelselt ja püüdis ministrit piiluda. :"Nojah, need panevad meid Maiju Lassila juubeliaastat pühitsema," ütles kirjanik kibestunult. "Kui punane kirjanik on nagu koer merre maha lastud, siis seda juhtumit pühitsetakse triumfiaastana, kuulutatakse välja Lassila-teemalised konkursid kirjanikele ja kunstnikele. Et neil ka õnnestub panna igale asjale oma saastane käpajälg." :Kirjaniku hääl murdus ja Riina ütles: "Olen kavandanud terve sarja. Ma ei tea, mis sellest välja tuleb. Kõigepealt ta läheb ajalehe "Työmies" toimetusest tänavale, punane riie käes, kui sakslased juba tulevad mööda silda. Siis see tulistamisstseen, kui ta on juba teel öhe ja uttu... seal peavad olema lõugu laksutavad jälituskoerad, kes haaravad temast hammastega kinni, kuidagi niiviisi..." :Riina paljastas oma hambad ja urises. Ülemsekretär vaatas teda tummalt.<!--//--> :"Siis ta näeb Ehrensvärdi kindlusest viimase kõikuva silueti ja hakkab triivima oma kolleegi^ eest mööda piki sula vett tagasi Soome küladesse." :Kirjanik põrnitses teda kõrvalt, aga ülemsekretär vaatas, kulm kortsus, enda ette. :"Naist Maiju Lassilal ju ei olnud, ta ainuke naine oli vägistatud soome rukkilill, mis otsib savimulla ja mäeseljandiku kruusa terahaaval läbi... ja siis lõpuks, valgel ööl, annab neile tagasi ta südame, mis ikka veel suitseb. Midagi sellist sealt tuleb, ma ei tea veel täpsemalt." :"Sa oled luuletaja," ütles kirjanik Riinale kareda häälega. "Sa oled geenius. Mine siit minema, kiiresti." (lk 239-240) * Väljas lõhestasid pikad räbaldunud välgud taevast, kõmises nii, nagu oleks maakera lõhkenud. Aga Riina ja minister asetusid täies rahus aknasüvendisse istuma ja keegi ei häirinud neid. Mitte enne, kui väljas hakkas vihma voolama ja peksma pärnasid ja siis juba ka inimesi õues ja rõdudel, nii et need ründasid sisse sama innustuse vallas kui olid äsja paiskunud ustest välja imetlema ilutulestikku, mis loodus oli nende auks korraldanud. (lk 241) * Hiljem liikus Riina saalides siia-sinna, püüdes palavikuliselt meelde tuletada, kuspool eeshall on. Väikeses kõrvaltoas oli raamatukappe, mille klaasid olid lihvitud kristallist. Kirjanik seisis seal [[Aleksis Kivi]] pronksist rinnakuju kõrval ja kõneles: :"Miks, miks neil on siin Kivi pea? Miks? Millega nad seda põhjendavad?" :Kirjanik silitas käega kuju silmi ja otsaesist. "Miks siin... "Rahvas surematu elab sellel saarel, igaveses nooruses ta õnnemaal, põlisrahvas väike, süütu, kaunis. Kaunis ju see rahvas, kaunis, õilmitsev, kuid ei, nii mõnedeski lugudes sa kuuled, on sünge kurjam eelne tondikari see. Elavad siin linnud, väiksed laulumeistrid, rahu lehemajus..."" :Kirjanik märkas Riinat uksel, haaras ta seelikust kinni, tõi oma näo päris lähedale ja kõneles: "Nad panevad meid rataspuuri ja siis nad keerutavad seda ja vaatavad, kui me jookseme. Siis annavad nad leiba, aga mis seal leivas on, seal on kivi, see on kivist leib..." :Ta laskis Riina lahti ja heitis raamatukogu nahk diivanile pikali, selg ukse poole. Barett oli põrandale <!--//-->kukkunud. Riina tõstis selle üles ja pani ta kõrvale. :"Maga rahus, prints," sosistas Riina. (lk 241-242) * Ta ei teadnud, et ülemsekretär vahtis talle järele ja mõtles: Seal läheb mu jahikoer, kelle ma oleksin tahtnud ära ajada. Aga klaasist rüübates mõtles ülemsekretär samal ajal murelikult, mida õieti oli jõudnud ära teha see eriskummaline minister, kes kahtlematult lendab oma kohalt sama kergesti kui oli sinna tulnudki, ja kas siin oli kõvasti astutud tema, ülemsekretäri varvaste peale. (lk 242) * Imatra-saun oli muidugi ära, maja, kus see oli asunud, oli juba ammuaega maha lõhutud. :Siin nad tõusevad veel hetkeks üles, kahvatud ja sitked naised, kes õhtuti tirisid oma madratseid ja matte rõdudele ja kiviõuedele, tagusid neid oma tugevate kätega. Sus vüdi madratsid tagasi kitsastesse pimedatesse tubadesse, kus pöeti köha ja tööpuudust, mõlemad ühtmoodi kroonilised... Aga iga laupäeva õhtupoolikul läksid naised Imatra-sauna. Kord nädalas pandi pesunutsakud kotti ja higi ja tulikuuma veevärgivee pilved tervitasid neid avaliku sauna koopasuul. Kaela riputati saunakapi võti, vaese inimese seljariiete pitser. Naiste poolel voolas vesi pööraselt, keegi kiljus. Leiliruumi laval võttis aset üksteise peale vihaselt vahtiv kari. Pesuruumi ämbritel olid mustad servad, mida pidi maha nühkima leelisega ja loputama tulikuuma veega. Põrandal kobrutav hall vesi vedas meid kõiki kanalisatsiooniaugu poole; kord ma avasin suu, aga kisa ei kostnud. Pesuruumi leelisest läbiimbunud puupinkidel laienenud veresoontega sääri, odavast toidust paisutatud kohtusid, kuus last imetanud ripp<!--//-->rindasid, mördi kandmisega küürujäänud selgasid, see kõik nühiti puhtaks pühas toimingus. :Veel kord tõusevad nad üles ja mina, kümneaastane, lendan läbi aurupilve, käed laiali, kuumusest pime, ja päästan nad musta veega kanalisatsiooni uhtumisest. Aurupilve on nad jäänud alasti, tardunult kui Pompeji naised, keset oma raskeid liigutusi. Avalike saunade duššide alla laskub piisaloor ja seal jääb nende mälestus alati elama. (lk 243-244) * Riina nägi kõike aegluubis. Ta rabas koos abiväega naisi ja lapsi planeeritud positsioonidele püsti panna, kuid talle tundus, et kõik läks aeglaselt, liiga kaalutlevate liigutustega, nagu läbipaistvas vees, kus igal pool oli vastupanu tunda. Ka kiljuvad autoread näisid väga aeglaselt edasi liikuvat, nii nagu peaksid nemadki veealuses maailmas pingutama. Ma olen viimastel nädalatel liiga vähe maganud, mõtles ta. Tal olid seljas tunked ja kummist vihmamantel, ja plastikaaträtik juustel. Kuidas ma järgmisel ööl vastu pean, mõtles ta ja puudutas ametlikku lubatähte taskus. See määgis büroohäälega, et näitus tohib üleval olla kolm päeva, ilma öövalveta ametivõimude poolt, valve tuleb ise organiseerida, ei tohi häirida liiklust ega lähedal asuva vabaõhukohviku tegevust ega klientuuri. :Aga just häirida ma tahangi, mõtles ta, häirida oma vaeste naiste ja unarusse jäetud lastega... Riina hakkas platsil ringi käima. Ta kõndis ühe naise juurest teise juurde, kontrollis, kas sildid olid õigetes paikades. Kaks vana naist, kellest üks pesi teise selga, pesemisämbrit kandev küüru vajunud keskealine... Aga ta kartis vaadata keskel seisvat kondist, soonilist, väikese rinnaga naist, kes hoidis ühes käes vihta ja teises ämbrit ja vaatas mõtlikuna maha: ema... :Ema, mida sina ütleksid, kui näeksid siin iseennast, <!--//-->pilkudele paljastatud, kogu su elu toodud siia, viimasesse punkti, parlamendi kõrvale, mille peale kandsid lõpuni viha, kuna see ei korraldanud su asju? Kuid sina oled juba kaua puhanud mulla all, rahus. Või kas sa siiski oled rahus? Sinu oleks pidanud matma puu otsa, indiaanlaste kombe kohaselt, et saaksid jälgida pilvede ja lindude kihutamist Jumala sinisel taeval, laulda vabana nii imekauneid kirikulaule, et selliseid ei leidugi su määrdunud musta lauluraamatu lehtedelt. (lk 245-246) * Riina läks kõrvale. Mõningad inimesed eraldusid voolust, peatusid ja suunasid oma sammud näitusepaiga poole. Esimesena tuli rühm linna tänavatöölisi oma oranžides vormirõivastes, mehi ja naisi. Nad istusid näituse ääremaale ja hakkasid oma kaasavõetud toitu sööma. Siis üks tõusis, hakkas kahtleva näoga skulptuuridele lähenema. :"Siia võib tulla küll," hüüdis Maiju reipalt. "Selle jaoks see siin ongi." :Nad hakkasid väljakul ringi käima nagu aeglased oranžid liblikad, seisatasid lasterühma ees, läksid kaarega naiste juurde. <!--//--> :"Kus kunstnik ise on?" küsis naine, kellel oli sajus kähardunud tugev keemiline lokk. Kui Riina tema juurde tuli, välgatas ta oma kuldhammast ja ütles: "Järgmine kord, kui preili teeb näitust, siis tehke ka üks meiesugune. Üks naine, kes on tänavatööline. Keegi ei tea, kui vähe me teenime, see on just sama kui too jalgu leotav koristaja." :Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui [[hüüumärk]]. Nii see on." :Riina võttis paberossi ja hakkas suitsetama, kuigi kõht oli tühi ja korises kogu aeg vaikselt. :"Preilil tuleb välja kannatada kõik, mis selle kohta öeldakse," ütles krussis juustega naine ja hakkas rühma paigalt minema suunama. (lk 246-247) * Riina nägi silmanurgast, et näituseplatsile voolas kogu aeg rahvast. Mõned tulid kiirustava ja ägeda näoga, mõned kõheldes, peatudes aeg-ajalt. Paremalt tuli ajalehekandja, lükates ees tühja vana lapsevankrit. Ta oli pikk kõhn naine, jalas väljaveninud sinised sametpüksid ja peas kortsus rätik. :"Mina arvasin, et need lapsed on elavad," ütles naine hoolikalt hääldades. "Aga siis nägin neid alasti vanaldasi naisi, kel on vihad ka. Mõtlesin: ega väljas ju keegi saunas käi, keset linna. Ja järsku sai mulle kõik selgeks." :"Jah, need on naised nagu tihendatud, veidi liialdatud vormis, kunstnik peab alati tihendama, keskendama," ütles Riina. Tomp tõusis kurku, tuli neelata. Ta nägi hämaralt, et abilised viitasid ja selgitasid midagi inimestele. :Naine noogutas. "Minust oleksite te saanud ka hea modelli. Olen koolitatud inimene, aga siis ütles tervis üles, nü väljast kui seest ja tuli vastu võtta tööd, mida saada oli. Jagan ajalehti. See on selle poolest mõnus amet, et päeval on vaba aega, võib lugeda, mõelda. Ja treppidest üles tormates võib ka mõelda. Leidsin muuseas selle mahajäetud lapsevankri just tolle põõsastiku tagant," ütles naine ja näitas peaga Eduskunnahoone poole. (lk 248) * Keegi tõmbas Riinat varrukast. Kõrval seisis vanamoelises printsesslõikelises mantlis hallipäine naine. Ta ütles: "Selles elu saunas oleks pidanud olema ka pensionär, selline nagu mina. Ja sedeli peale pensioni suurus. Näeksid, tont võtaks, lõpuks, milline on pensionäri elu. Kuidas te oskate üldse midagi sellist teha, te näete selgemini kui teised. Te <!--//-->teate, mis elu on. Aga siis, kui tuleb jääda invaliidsuspensionile ja lahti lastakse? Tehke mingi kuju ja sedel selle kohta ka!" :Vana naine läks erutatud näoga ja kulunud käekotti viibutades uut ringi tegema. Printsesslõikeline hall mantel oli seljalt rebenenud. (lk 248-249) * Riina vaatas, kuidas abilised ajasid inimestega juttu, viipasid laias kaares. Nad selgitavad seda kõike, teemasid ja teh<!--//-->nikat, mõtles Riina. Ise ma ei või sammugi astuda. Peab ainult siin seisma, sööma võileiba ja jooma kohvi, muud ma ei suuda. Ta vaatas vaikides, kui talle lähenesid kaks eakat naist, ühel rätik vanamoeliselt kuklasse seotud, teisel pleekinud viltkübar peas. Rätikuga naine nuttis valjusti ja teine toetas teda õlgadest. :"Tere päevast, minu nimi on Aliina Karhu," ütles kübaraga naine ja hakkas elavalt seletama. "See on minu sõbranna, me oleme mõlemad koristajad. No tema on hirmsasti rabatud. Ainult nutab. Mind juba miski asi siinilmas enam ei raba, see on tõsi kui vesi. Aga see on ikka mõjuv kunstinäitus küll." :Rätikuga naine nuttis edasi, nuuskas paberninarätti, mis oli juba läbimärg. Mõnikord tõstis ta Riina poole oma vesised hallid silmad ja üritas öelda: "Et ka meiesuguseid... et..." :"No tema ei suuda nüüd rääkida," ütles Aliina, naeratas ja patsutas rätikuga naist :selga. "See koristajakuju, selle peaks saama kuskile Mannerheimintie äärde. Ja Eduskunna omad peaks saama kohe nüüd kokku ja puha. Et näeksid seda näitust. Mu sõbranna on rabatud ka sest saunanaisekujust. Ta on olnud ka saunanaine. Ja palk on pigesti pandud nendele naistele, nii pisike see on see palk. Just nii pisike. Elu selles kõiges keeb, see on tõsi kui vesi. Kutsuksime teid sinna vabaõhukohvikusse kohvile, aga ei ole raha endalgi minna. Nii on asjad sellel maal. No rahune ometi..." :Aliina patsutas edasi rätiga naist, pööras ta minekule ja ütles minnes: "Me tuleme homme uuesti, kui ta on rahunenud! Ja ma toon teisi ka kaasa! Iga mats peab seda nägema!" (lk 249-250) * "Mina olen arst," ütles naine ja krimpsutas otsaesist. "Olen tegutsenud Kallio linnaosas. Nägin juba varem teie lastenäitust, see vapustas mind tugevasti. Kui te teaksite... või õieti te ju teate. Kallio saneeriti, perekonnad aeti laiali. Ärimehed haarasid selle oma kätte ja egas neid ometi laste saatus huvita. See oli täiesti kuritahtlik, mis nendele lastele tehti, mida nad on pidanud kannatama. Ma ei taha sellest jutustama hakata, aega pole. See näitus on minu maitse järgi. Näiteks see lendav pisitüdruk on jõuline sümbol kõige kohal." :Naine pööras ennast kandadel ja hoidis oma vihmavarju graatsiliselt nagu päikesevarju. Kulmude vahel oli tugev kriips. :"Kuidas te arvate, et valitsevad ringkonnad saaks arusaamisele viia, kuhu me minemas oleme?" ütles naine. "Kui inimest rebitakse ja lõigutakse, tükeldatakse juba peaaegu emaihus. See toiduainetetöötaja seal see kössis, kes otsib oma seepi, ta kannatab eriti raskete kehaliste ja hingeliste hälvete all, näen seda tema näost ja liigutusest, millesse ta on tar<!--//-->dunud. Ega koorekihi prouadel mind vaja pole. Mina olen polikliinikus ja minu juurde voolavad maalt siia kolinud töölisnaised. Nad on vaesuse eest pakku läinud ja sukeldunud millessegi veel hirmsamasse siia tulles. Mina püüan aidata, aga nad on pandud nagu jooksvale lindile, millel ma püüan nad kuidagiviisi ära pakkida, kui nad minu eest läbi liuglevad." :Naine noogutas hüvastijätuks ja hakkas pikkade jõudsate sammudega tänava poole minema. Vihmavari heljus ta kitsa pea kohal kui suur eksootiline lill. (lk 251-252 * Põõsa tagant tuli platsile ratsarõivastes paar. :"Tule nüüd ometi," ütles naine. "Keegi ei jõua märgata, et sa valesti parkisid. See ei kesta kaua, küllap auto selle aja seal seisab." :"Miks mind siia kärutatakse," ütles mees ägedalt. «Nad poetavad ennast tänapäeval igasse kohta, seda ainult ei märgata. Oleme nii pimedad, tahetakse näidata nagu demokraatia nimel." :"Kunstnik ei või ju ometi kommunist olla," ütles naine ärritatult. Temast paistsid vaid tumedad läikivad juuksed. Ta ei märganud põõsa ääres kössi <!--//-->tavat Riinat. "Mina tahan näha seda näitust. See on midagi uut." :"Või ei või," ütles mees vihaselt. «Kui ei ole, siis nende kujud lükatakse ümber. Selline on praegune suund. Matsikari oli möödunud öösel Esplanaadi alleel ühe näituseskulptuuri ümber lükanud. Neid muidugi ümber ei lükata, sama matsikari käib neid imetlemas." :"Kunst on laiem, sügavam!" Naine peaaegu karjus. Ta pöördus nüüd täielikult näituseväljaku poole. Riina nägi ilusat profiili, uljast, jõulist nina. Milline naine, nagu Anna Ahmatova, mõtles Riina, meenutades Modigliani tušijoonistust. "Kunst on laiem, sügavam..." kordas naine. "Miks sa küll oled nii kitsarinnaline? Mõnikord ma kahetsen seda, et ma sinuga abiellusin. Meil ei ole midagi ühist!" :Naine eemaldus mehest ja hakkas üksi suunduma saunanaise poole. Tal olid läikivad ratsasaapad jalas. Mees vaatas tusaselt, löödud näoga põõsaste vahelt kuhugi tänava kihinasse. (lk 252-253) * Oi jumal hoidku, kuidas ma küll vastu pean, mõtles Riina. Miks ma selle näituse küll üles panin? Miks ma tormasin ringi, et sain selle lapi kolmeks päevaks? Mõtlesin ainult, et kui ma ainult selle üles saan, kui ainult selleks jõudu jätkuks. Aga mina ei mõelnud üldse, mis sellele järgneb. (lk 253) * "Ei, sellest ei tule nüüd midagi," ütles Maiju. "Võtke tal käest kinni, ta on täitsa kutu, see kunstnik Katariina Nevalainen. Hiilib siin kogu päeva, peidab ennast põõsastesse, sööb ja joob seal, nagu ei oleks kunagi enne süüa näinud. Kogu päeva on ta söönud, et ei oleks vaja tulla inimestega juttu ajama. Ja kõik oleksid tahtnud temaga kõnelda ja sadat asja küsida." :"Ma ju kõnelesin mitmega," ütles Riina. Talle kallati jahtunud teed. (lk 255) * Läks juba pimedaks, liiklus hakkas tasasemaks jääma. Tänavalaternad peegeldasid näituseplatsile tuhmi valgust. Naised ja lapsed paistsid, nagu oleksid püsti magama jäänud. Küllap see nii on, et need just valvavad seda linna, mõtles Riina. Tuhandeid valgustatud aknaid, kus pered lähevad sööma, lapsi pestakse, trepil joostakse, poisid tulevad platsilt <!--//-->jalgpalli mängimast, dušid kohisevad, televiisorid keeratakse kinni ja siis lähevad kõik magama. Need kujud valvavad, kaitsevad nende und, näevad painajaid nende eest, nii et täna öösel iga selle linna elanik saab unenägudeta ühtlase une, mõtles Riina. (lk 255-256) * Mees ei olnud Riinale kordagi silma vaadanud, askeldas magamiskottidega, vns termospudeleid ja võileibu veoautosse, oli seal kaua aega. Riina istus apaatselt sõiduauto tagaistmel ja näppis oma magamiskotti. Öö laskus, mustlased olid öö kaasa toonud, sama musta ja läbitungimatu kui nende silmad... Ja nüüd tuli mees, jaheda ja praktilisena kui revident, kamandas ta välja, tegi talle tagaistmele aseme, surus unerohu talle suhu ja kallas vett peale. Ei oska enam minuga kõnelda, me ei tunne teineteist, mõtles Riina. Me libiseme eemale, mind uhutakse teisele poole horisonti, mees jääb üksi... Tal tuli rauge olemine. Ta tõstis pead ja nägi, kuidas mees seisis väljas ja suitsetas. Siis äkki vajus ta unne. (lk 257) * Ta nägi, kuidas veretav päike vaevaliselt tõusis ja hakkas roomama taevarannal kui kerjuselt. Kirikutornid läbistasid punerdava udu kui mõõgaterad. (lk 259) * Ukko Kivikoski kõndis aeglaselt ringi. Ta nägi välja ürgne oma hõreda okkalise habemega, kogukas ja kõrgerinnaline. Silmad olid tal veekarva ja värvid jäidki ta võrkkile külge nagu vette, läikivana. Ta liikus inimhulgas kui kõrge mänd. Pea, kõrge latv, kõikus ühest kohast teise. Ring tehtud, lähenes ta jälle Riinale, tõmbas taskust pudeli, milles oli ta silmade värvi vedelik. :"Selles on laanekuuse pisarad," ütles ta Riinale. :"Minu oma tehtud. Võtaksin su ees mütsi maha, kui mul see oleks." :Ta pöördus ja kadus silmapiirilt. :"Ta on kade, et sul on nii tohutult suur hulk publikut," sosistas Maiju kõrval kähedalt. :"Ukko üldse ei tunnegi nii madalaid tundeid kui kadedus," ütles Riina. "Ukko on siiralt usklik inimene. Ta on suur inimene." :"Päh," ütles Maiju ja jooksis valge juuksetuka lehvides minema. (lk 261) * Lõpuks pääses ta istuma kuhugi järile, kuhu vajus, käed süles, ja hakkas maha vahtima. Pori oli <!--//-->eidi kuivanud, maapind oli juba natuke kahutavud; ja äkki ta siirdus kaugele varasesse lapsepõlve, suurde tallu, kus ema oli karjakuks, ja ta mäletas iseennast roomamas savisel õuel, siis oli ka päike punerdav, kummaliselt ennustav sügisilm, punased pihlakamarjad ja põletatud mulla lõhn, kuskil hävitati tulega laiutama pääsenud pajuvõsa — ta oli väike, nii väike, roomas kollase koera sabas. See oli enne, palju enne linna tulekut. Mina olen elanud mitu elu, välgatas peas. (lk 262-263) * Noored inimesed on võluvad, mõtles Riina. Kui oleks alati selline. Aga ei suuda, inimene muutub, läheb inetuks, selga koguneb igasugu koormat, mitmesugust rämpsukandamit. (lk 264) * Ent eemal, peaaegu autovoolu vahel, siiski tänava kaitse alla asetunult, seisis ülemsekretär ja vaatas värelevate sõõrmetega ja aeglaselt liikuvate silmateradega seda kummalist siilu graniitlinnuse külje all. Inimmassid parvlesid seal kui mingil mõistmatul palverännakul. Jäigastunud tökatinaised ja klaassilmadega jõllitavad lapsed piirasid kogu linna... need alasti kõhud, muhklikud sääred ja laste sõnatu jõllitamine... Ja inimesed parvlesid seal erutatult, mõned peaaegu jooksid. Jahikoernaine ise ei jooksnud, ei liigutanud. Ta paistis istuvat kõikuva järi peal, küürus, ja söövat vorstijuppi. Tal olid kummalised jahimehe riided seljas ja tema kõrval maas mahalangenud kollane roosikimp. Ülemsekretäri <!--//-->valdas jõuetuse, kaduvuse tunne. Kas elu tõesti valgub temast mööda nagu ise tahab? (lk 265-266) * Riina kõneles: :"Aga kui haua leidjad lähenesid Ramtha Satlnaci ja tema poja muumiatele ja kui neid puudutati, siis nad hajusid kullatolmuna õhku. Nad liikusid õhuvooluga hauast välja, kuldse tolmuna. Nii nad tulid tagasi loodusse. Ramtha Satlnaci ehted jäid hauda, kõik see kuld sõrmuste ja võrudena ja ta poja relvad jäid ja kuldne ohvripeeker. Aga nad ise kadusid. Siis Ramtha Satlnac ütles minule unes etruski keeles nõnda: Thumsa cilva neri vanva farsi putnam thu calatnam. Ütlesin, et ma tean, mis see nende vanasõna tähendab: Inimene on nõrk nagu suits ja mädaneb mullas ära, me elame vaid praegusel hetkel. [---] :Ramtha Satlnac hakkas siis seletama, et etruskid olid muutunud liiga enesekindlaks, hakkasid liiga palju sõdu pidama ja julm tõusiklik Rooma hävitas nad ja nende linnad ja võidetud etruskilinnadest hakkas voolama igasugust ülearust rahvast, veiderdajaid ja köögimeistreid, naiste kaunistamissaladuste mõistjaid ja kunstis tungis esile pekine suurevatsaline tüüp... Ja kuigi etruskid ehitasid endale suured haualinnad ja mõtlesid, et nad on surematud, siis nii see ei olnud. Alles kui Ramtha Satlnac ja ta võitluses langenud poeg sadasid kullatolmuna tagasi loodusse, alles siis muutusid nad surematuks. Sest seda kulda ei taota peekriteks ega võrudeks ega relvadeks mitte kunagi, seda ei loovutata sõjasaagiks vallutajatele, vaid see on elu sügavaim usk, kuld, mis ei käändu medaliteks, vaid sajab lilledele ja puudele ja taevaranna pilvedele... Ma ärkasin sellest unest omapärases seisundis. Mis sa arvad, kas see unenägu oli hukkamõist mu näituse kohta? Et ma ei olegi osanud teha nendest naistest surematuid? Kui selles ei olegi seda kõige aluseks olevat teadmist, elu sügavaimat usku?" * Mees pani prillid tagasi, keerutas kahvlit ja ütles: "Seda on vist võimatu seletada. Mina põiklen siin ringi, see kõik siin oled sina. Sinu maailm. Armastada sellist naist nagu sina — see tähendab, et peaks armastama meeletult, peaks selle naise järele haige olema. Peaks olema väga tõsine. Tõsine iga hetk. Ja ma ei tea, kas ma olen seda tüüpi." (lk 270) * Riina kõneles poolihääli otse pööningutuppa, läbi ukse ja seinte. :"Me oleme nii erinevad... Sina oskad masinaga kirjutada, mina mitte. Sina oskad tantsida, mina mitte. Oskad autot juhtida, mina mitte. Tunned igasugust muusikat ja oskad suurepäraselt laulda ja klaverit mängida, võtsid kogu lapsepõlve jooksul <!--//-->muusikatunde. Mina mitte. Siiski ma laulan. Sina seda ei tea, ma laulan üksi olles. Minu hääl on kui ulguva kassi hääl, ma ei pea viisi... Kohkuksid, kui kuuleksid. Lapsena ümisesin võõraste nurkades viisi, mille ma ise välja mõtlesin. See oli lõputu kurblik kontrapunkt, mis mulle pisarad silma tõi. Minu universum on võserik raskemeelne ümbrus, aga sinu oma on hooldatud aed, sirged kõnniteed ja kärbitud hekid." (lk 270-271) * "Kas sa mäletad, kui esimest korda mind koju saatsid," kõneles Riina edasi läbi seinte. "See oli kunagi viiekümnendatel aastatel, pärast seda viisid me teed lahku ja ühinesid alles kaua aega hiljem. Aga siis esimesel korral me kõndisime piki Helsingi tänavat, oli kaunis eha ja mina tundsin ennast juba hirmus vanana, mind rõhusid juba kogemused ja eksimused ja ma jutustasin kogu oma elust... et ema oli usufanaatik, puruvaene ja elu eest sulgunud, et ma isegi imestasin, kust tulid mulle need värvid ja vormid... ja jutustasin ka sellest, et olin soojadel suveöödel käinud [[Gallen-Kallela]] haual magamas, kuna soovisin vähemalt ühe kesise sideme kunstiga saada, hauatagusega... ja sina kuulasid viisakalt, hästikasvatatuna, hajameelsena... Mõnikord imestan, kas tõesti olime meie need kaks inimest seal Helsingi tänaval, üks kõneles kõik südamelt ära ja teine ei midagi, kaks nii võõrast, nii noort inimest kunagi viiekümnendatel aastatel, sadade kilomeetrite kaugusel teineteisest, nii valmis igaveseks hüvasti jätma, selles ehavalguses, just sellel tänavanurgal?" (lk 271) {{JÄRJESTA:Mikkola, Marja-Leena}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Soome stsenaristid]] [[Kategooria:Soome luuletajad]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] fpzsnwyhdnbtaeep2obrr95ou7zqfbs 0 18880 89093 89063 2022-08-06T12:37:36Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Astrid Ivask''' (läti keeles Astrīde Ivaska, neiuna Astrīde Hartmane; 7. august 1926 Riia – 24. märts 2015) oli läti luuletaja ja tõlkija. =="Leiud"== Astrid Ivask, "Leiud". Tõlkinud [[Ita Saks]]. [[LR]] 18/1996. * [[Ema]] oli [[käsitöö]]tegija: aeg-ajalt muundus meie [[korter]] raamatuköitekojaks [[liim]]i lõhna ja kuldvärvi pudelikestega, aeg-ajalt kudumistöökojaks, aeg-ajalt klaasikunstniku töötoaks. Ema oskas paljusid asju: kõige tugevamat meest džudžitsuvõtetega seljatada, [[viinamari|viinamarju]] kasvatada, välismaa [[diplomaat]]e vastu võtta ja rehepeksutalguid korraldada. (lk 5) * Tagasi vaadates sulavad kümme Lestene [[suvi|suve]] kokku üheksainsaks kuldseks suveks, mille [[harmoonia]]t ei häiri miski, isegi mitte [[esimene armastus]], isegi mitte [[sõda]]. Kui me esimest korda tulime Lestenesse, oli kogu maa üle külvatud kukekannuste ja kollaste metstulpidega. Teed tundmata sõitsid mehed majakraamiga põiki läbi [[park|pargi]] ja jätsid rohu sisse sügavad vaod. Kui me kümme aastat hiljem sõitsime Lestenest päriselt ära, ei olnud need vaod veel kadunud. Maad kuldasid [[õun]]ad ja vahtralehed. Viimasel [[sügis]]el võtsime taliõunad maha niisama hoolikalt nagu igal aastal, õngitsesime neid ükshaaval pika ridvaga taevasinast ja panime [[ait]]a varjule. (lk 6) * [[Luule]] oli esialgu kõiksuse üks osa ja ringles minu maailmas nii, nagu [[veri]] ringleb kehas — nähtamatu, kuuldamatu, vältimatu. Möödus pikki aastaid, enne kui lõikasin läbi soone ja kastsin sinna sule. [[Lapsepõlv]]es oli mul kurttumm [[sõber]] ja võib-olla [[hirm]] vaimse [[tummus]]e ees sundiski mind kirjutama. (lk 6) * Neli maad ja tema [[luuletaja]]d on mind õpetanud mõistma [[elu]] ja [[surm]]a: [[Austria]], [[Hispaania]], [[Kreeka]] ja [[Soome]]. [[Viin (linn)|Wien]], linn nagu üliküps [[puuvili]], millel kõdu on juba sööbinud südamikku, aga mille maitse on imemagus, õpetas vastu võtma surma kui elu osa, mille pärast võib küll kurvastada, aga mitte väga. Hispaania õpetas põlgama surma ja temaga mängima, kutsudes teda [[kahevõitlus]]ele. Surm on Hispaanias innustav ning võimas loov jõud. Kreekas surma ei tunta, seal on ainult igavene elu [[päike]]ses. Ma tulin [[Kreeta]] saarele kui [[palverändur]], kellele on kõik [[patud]] andeks antud ja kes on vabastatud hirmust. Soomes on surma asemel [[igavik]], [[mets]]ade ja [[järv]]ede igavik. Seal tahaks hüüda; surm, kus on sinu astel, ja lapsena hõisates korjata seeni ja marju. (lk 6) * Soome on sile, kare või okkaline. Silita käega kiviaegset taprit ja meie aja klaasastjat. Männimetsad on okkalised, kadakad, pihlalehed, saunavihad ja narmaskoelised vaibad ka, aga [[graniit]] on kare. Järvepind on sile ja [[põhjapõder|põhjapõdra]] karv ka, aga [[karu]] on sagrine. Kuid nüüd enam karusid ei ole. Oma karedates graniidist veskites on Soome puruks jahvatanud [[jääaeg|jääaja]] ja karude aja. (lk 9) * Missuguse vääramatu [[veendumus]]ega nad ütlesid mulle [[saun]]a eesruumis, et saunas hakkan ma [[soome keel]]est aru saama. Küll sa saad, küll sa saad, julgustasid nad mind nagu last, saunas sa juba räägid soome keelt. Ja ma rääkisingi. Sulas sõnade kest ja jäi ainult tuum, mis kõigis keeltes on ühesugune. Neil oli õigus. Ja õigus oli ka paljasjalgsel eidekesel, keda ma alati õhtupoolikuti kohtasin tanumal, kui ta lehmi koju ajas. Ah et [[Ameerika]]st, imestas ta. Aga seal räägitakse ju ka soome keelt? Ja ma vastasin, et räägitakse muidugi. Sest soome keel on Soome [[kilp]]. (lk 10) * Kui Soomes [[vihm|sajab]], siis mitte ainult ülevalt, vaid ka alt ja külgedelt. Sajab üksluiselt ja ühetasaselt juba teist nädalat. Mets mühab piiskade rütmis. Järv on tarretanud peegeldusmängud tuima külma kangestusse. Vesi veereb mustjastumm, paadid õõtsuvad kasutult ja on vihmavett täis valgunud. Suvest pole enam märkigi järel. Me oleme teelt eksinud päikese saajarahvas. (lk 10) * Soome [[valged ööd]] hõõguvad täielikus vaikuses. Valgus ei kao, vaid ainult taganeb piimja klaasseina taha. Laaned, puude salud, kaasikud sulavad sellesse lõõska ja seisavad liikumatult püsti nagu õielehed merevaigus. Näib, et valgetel öödel pole kunagi tuult. Pole ka pilvi. Taevas on niisama sile nagu järvepind: kaks tühja, öö hingeaurust ähmastunud peeglit. Linnud ei vaiki, vaid siristavad edasi nagu unenäos. Aeg-ajalt häälitseb [[kaerasori]] või kukub kägu. Hüpatab kala, silmates veepinnal [[kihulane|kihulast]], ja hüppab nõnda otse piimjasse taevasse. Ainuke piir vee ja taeva vahel, särje ja käo vahel on vaikuse piir. (lk 11) * Metsajärves kasvab üksainus valge [[vesiroos]], päris naabri paadisilla läheduses. Meilt annab sinna sõuda üsna tükk maad, naabri juurest aga ainult paar sammu. Naaber on vanapoiss, aga joodik ta ei näi olevat. Ja mina noppisin [[piim]]a järele sõudes selle ainukese vesiroosiõie. Seda peos hoides olin lausa ehmunud, nii puutumatult kaunis ja puhas oli see — nagu täht, nagu sõnulväljendamatu tunne. Ja ma teadsin — kui keegi mulle suveõhtul ulataks valge vesiroosi, siis oleks see mu elu pidulikem hetk. :Õis oli oma ilu [[Täiuslikkus|täius]]es ning keskpäeva päikesele avatud. Õielehed näisid seatud olevat nelja ringi, mitte nagu kollastel vesikuppudel, mis kasvavad kõigil kallastel. Valge vesiroosi tupplehed peidavad oma valevust kui saladust ainult seespool. Väljastpoolt on nad rohelised, varre juures päris valkjasrohekad, pruunikate erkroheliste servadega. Kroonlehtede esimene ring on niisama suur nagu tupplehed, aga valge. Sellele järgnevad ristamisi veel viis valget kroonlehte, iga järgmine leht pisut väiksem eelmisest. Kroonlehtede täht moodustab pärja kuldsete narmaste ümber. Nendes peitub vesiroosi emakasuue. Kuldsed tolmukad kerkivad püstjalt seesmiste kroonlehtede kohal, põimudes ning nõnda kaitstes roosi saladust. (lk 13) * Mida me ajame taga, kuhu me tahame jõuda oma meelest? Jääda meile määratud piiridesse ja nendes piirides suureks saada: jääda metsajärve äärde ja muutuda selgeks nagu tema. Seda me võib-olla suudame. (lk 17) * Siinne [[maastik]] ei paku kuigi suurt vaheldust. Selles ei ole ka midagi eriti silmapaistvat, aga ta on saatuslik. Kes on teda kord vaadanud õigel hetkel, ei unusta teda kunagi. Ta hakkab mõtlema ülema prohveti [[Väinämöinen|Väinämöise]] mõtteid, hakkab kõndima saare kaunikese Aino radu. Teiseks muutub tema päevade kulg, teisale pöördub silmade vaade. (lk 18) * Aga kuidas saab meie kõrvale kuuldamatu [[täht]]ede tiirlemine olla nii võimsalt tuntav? Siin keset laasi ja järvi, selles taevasse avatud silmas, näivad tähed keerduvat valguskoonlaks ja tõmbavat meid endaga kaasa. Pole kuhugi pageda tähtede võimu eest, me oleme neile alistatud, kuidas me ka ei põikleks ega varjaks end. Tähtede laine on meid haaranud oma embusse, on voolanud üle meie peade. (lk 22) * [[Järv]] aga on osa maast ja osa taevast. Rohkem taevast, mida ta häilib oma kallaste kätkis. Järv on siin ainult selleks, et hoida taevast, järv on taeva hoidja. Kuid täna öösel pole tal vaja taevast hoida, sest taevas on sombune, rasketesse pilvemähkmetesse mähkunud. Järv krookleb omatahtsi ja lubab puhanguil liuelda oma pinnal. Täna öösel on järv hämune ja tuhm nagu vana hõbepeegel. Jaaniööl mõtiskleb järv ühest ja teisest oma veepinna kergetes sälkudes. Rukkilõikuse ajal muutub ta tähehoidjaks ja langevad tähed sukelduvad kõige sügavamasse kohta, otse järve südamesse. (lk 25) * Võimsalt üksluine [[Soome]] maastik, sangarlik maastik. [[Igavik]]ust jutustab see, kuid mitte sellest, mis haua taga. Sellest igavikust, milles elame praegu, räägib ta. Sellest, et vesi on hall ja kaldad niisamuti. Et me oleme elus ja surnud ka. Et elu on imeline unenägu, millest me ei suuda ärgata. Ja surm samuti. Ja meie, kes me viibime selles unenäos, selles paadis, nendes hallides vetes hallide kallaste haardes, meie ei pääse kunagi välja sellest unenäost. Sellest ei saa ärgata, võib vaid liuguda teise — sügavamasse unne, nagu paat liugub teise — sügavamasse merre. Meie oleme unenäos ikka ja igavesti, meie oleme unenägu. Meile on määratud ärgata vaid selleks hetkeks, mida nimetatakse [[armastus]]eks. See on meie jaoks, kes me liigume nagu unenäos, ainuke [[tegelikkus]]. (lk 26) * Must [[kallas]]. Samm-sammult suundume vastu mere sünkjasmustale igavikule. Otse vee süles laotub sõmerjas must liiv. Tumedad sädelevad väikesed lained lakuvad kalda raamistust. Pole kuskil midagi, mitte kedagi. Ei värve, ei helisid väljaspool tumedat sädelust. Mitte midagi, välja arvatud muutumatu igavik paremal ja vasakul pool. (lk 27, Island) * Me oleme jõudnud [[Island]]i uhkuse Thingvelliri, iidse althingi koha juurde. Siin pole midagi, ainult looduslik laavasein seljataga kogu pikkuses ja tühi, samblaga kaetud ja kive täis puistatud väli eespool. Puutumatu. Nagu poleks inimene siia veel oma jalga tõstnud. Kõige vaiksem mälestusmärk maailmas on tühjus. (lk 28) * [[Iirimaa|Iiri]], [[ristik|väikeste külmakartmatute kolmeleheliste taimede]] maa. Sinu tunnusmärgiks ei ole mitte üllas [[liilia]]õis nagu Prantsusmaal ega uhke [[lõvi]] nagu Inglismaal, vaid väike märkamatu metsik taim, mis tihedalt liibub vastu su maakamarat. Oma kodumaa neljakümnest [[Roheline|rohelise]] varjundist laulis kaugsõidukapteni naine, oma sügavast, rohelisest külmakartmatust maast. (lk 30-31) * Edela-Iiri maastik on künklik ja järsk. [[Küngas|Künkakühmud]] on [[Kudumine|kootud]] väikestest väljalappidest. Rohkem on kolm- kui nelinurki. Kellelgi hiidkudujal oli üle jäänud hulk kõikvõimalikke värvilisi lõngajuppe, kõige rohkem rohelist. Ta kudus palju väikesi [[lapp]]e ja heegeldas need kokku jämeda ruske lõngaga — metsikute elavtaradega. Lappidesse on siin-seal peitunud sõlmekesi — suuremad neist on lehmad, pisemad ja valkjamad uted. Pilk libiseb pehmelt üle kinkude. Libiseb ja põrkab vastu helklevat merd nagu vastu klaasseina. Merest kaugemale ta ei küüni. (lk 31) * Mere [[sõnum]]id tuleb vastu võtta vaikselt, üksipäini. Need on iidsed, muutumatud ja väga kaugelt meieni jõudnud. Igaüks saab nendest aru omal viisil ning peidab oma südame kõige salajasemasse soppi. Kui väga ka ei tahaks, merele ei saa vastust anda. (lk 33) * Õhtu[[tuul]] tuleb alati nagu postimees öisel ajal ja klõbistab koiduni [[kirjakast]]i kaant, et üle anda ainult temale usaldatud sõnumit. Aga kuna sõnum on kirja panemata, siis ei saa seda ka kasti jätta. Tuul peab lahkuma ülesannet täitmata. Et kunagi tagasi tulla. (lk 33) * Me oleme siin [[kõrts]]inurgas pununud oma väikese läheduse pesa, me toetame üksteist, me joodame üksteist, me poeme sellesse [[ühtekuuluvus]]se nagu emaüska ega kuulegi, et kell lööb juba üksteist ja kõrtsiemand hõikab: on aeg sulgeda! Alati on see Tema Ise, kes käsib meil liiga vara tagasi pöörduda külma maailma, kes annab laevakella. :Just siis, kui meil on nii hea olla nagu [[pühapäev]]a hommikul voodis, nagu suvisel pärastlõunal võrkkiiges. Aga me tõuseme ja väljume läbi kitsaste ja pimedate kõrtsi koridoride rõskesse iiri öhe. Kõrts seisab kõrgel merekaldal — me astume otse maailmaruumi. Meie all pimedas mühab meri ja meie kohal virvendavad rahutud tähed. Ja nii me seal siis seisame, kinni hoides üksteisest ja laulusõnadest, mis alles kajavad meil kõrvus. (lk 37-38) * Siin olen mina ja minu ümber on maailma neli põhiainet: tuli [[kamin]]as, maa teispool laia akent, madalamal meri ja mere kohal tuul. :Tuul on õhu keha, mis teeb teda nähtavaks, kuuldavaks ja tuntavaks. Aga võib-olla on tuul viiendana meie seltsis. Või on see valgus: pühadekuuse peegeldus hämaral merepoolsel aknaruudul ja poi märguanne silmapiiril. :Või olen see hoopis mina, kus tuli ja vesi, maa ja õhk, valgus ja tuul voolavad ühte ja ütlevad: siin me oleme. (lk 41) * Teisel jõulupühal põleb mul kaminas imeväärne tuli — mitte ainult soe, vaid kõvale alusele rajatud tuli. Kõige all paremal ja vasakul on kaks [[turvas|turbapätsi]], kaks tükikest [[Iirimaa]]d. Nende peal on reas kolm ja pisut kõrgemal veel kaks kivisöekihti: Iirimaa viis piirkonda — keltide püha arvu "[[viis]]" kordus. Ja kõige selle peale on pikuti laotud veel üks turbapäts. Nõnda hõõgudes on nad kõik ladestunud ja avanenud nagu tulise raamatu leheküljed — Iirimaa rahvaluuleraamat. Turvas põleb alati nõnda — lõõmavate lehtedena, mida ainult leegid suudavad lugeda. (lk 41) * [[Pimedus]]e saabudes hakkavad lööma [[Majakas|majakate]] vilkuvad südamed. Igal majakal kogu laias maailmas on oma rütm ja omad südametuksed niisamuti nagu inimesel. Ei leidu vist kahte südant ega kahte majakat, kelle tuksed ei erineks omavahel karvavõrdki. Nutusääre majakal on suur ergas süda nagu täht pühadekuuse tipus. See kustub vaid üheks lühikeseks hetkeks; tegelikult ei kustu ta ülepea, ainult tumeneb ja punab, et uuesti puhkeda võimsas säras: näe, siin ma nüüd olen, mitte miski ei suuda mind kustutada. Mere tähed majakates koidavad ja loojuvad, surevad ja sünnivad taas, ringeldes vaibumatus rütmis. (lk 42) * Igal õhtul liiguvad [[paadid]] merele, [[kalur]]id vananevad ja väsivad neid juhtides. Aga täna õhtul on nende hulgas üks valge [[purjekas]], südametuule paat, sest klaasverandalt vaatab merele tütarlaps, õlad mähitud juuste rätti. Aja voolu ristab igatsuste vool, purjesid paisutab ebamaine tuul. Habras, tabamatu, nagu luige peegelpilt rohekas vees, kustub purjekas hämaras koos teiste paatidega. Aga kui paadid on heitnud ankrusse ja asunud öisele püügile, libiseb valge purjekas veel kaua vidus, jättes enda järele vaevu aimatava helmevöö. (lk 42) * Me sumame aina sügavamas selges [[vaikus]]emeres. Nüüd ulatub see meile juba kaelast saati, peagi puudutab huuli, ja me ei jõuagi enam küsida, kuidas see siis õieti on — olla Ávilas, kuid mitte nii nagu mujal? Kuidas saada selle suure vaikuse vääriliseks? Aga küsida ka ei kõlba, Ávilas peab vastuse leidma igaüks ise. (lk 49) * Väljume linna müüride vahelt põhja suunas. All orus asub klooster, kus kasvas [[püha Teresa]]. Piki müüri edasi liikudes kohtame kühmuvajunud karjust koera ja valge lambakarjaga. Ávila hea karjus võiks olla kaheksakümne- või kolmesaja-aastane. Mitte miski temas ei viita ajastule, milles ta elab. Ettevaatlikul sammul viib ta oma karja alla orgu. (lk 49) * Valkjas kirik ja mina silm silma vastas sel veebruari alguspäeval sombuse taeva all. Ma vaatan seda läbi aja ja mälestuste loori: vanad kirikud ja vanad veebruarid meie vahel. See aastaaeg just nagu seisaks [[paigal]] — haritud, kuivad roostekarva väljad, ojade ääres puhkevad pajuurvad. Kui suudaks nõnda vabaneda ajast nagu see maastik, siis seisaksin tõepoolest silm silma vastas selle kirikuga. Aga teab kas inimesele on antud seda üle elada. Võib-olla isegi mitte asjadele. Maailm ilma aja säästliku loorita pudeneks põrmuks üheaegsuse kaalust, variseks endasse kokku nagu aine, mis on haaratud teise külgetõmbejõu keerisesse. Et kestaks aja vool ja selles elutu aine — selle kiriku ja minu, elusa tasakaal. Vaid mõnikord, mõni hetk, nagu sel varasel veebruaripäeval, rebenegu pisut loor ning paljastagu, et kõik on üheaegsuses ühtne. (lk 50-51, Baskide maa) * [[Hispaania]] on hõõguv [[saunaahi]], kust ikka aeg-ajalt paiskuvad välja jaanileili suitsupahvakud. Avanevad laialt [[kirik]]ute uksed, [[pühadus]] voolab välja tänavaile ja voogab seal uhkete, salapäraste [[rongkäik]]udena. Kõige ees, nähtamatutel õlgadel kantud, liiguvad taarudes [[hiiglased]] tohutu pea ja veidra jõllis näoga. Lõhnab [[viiruk]] siia-sinna kiikuvatelt suitsunõudelt, lehkavad kailud, siia-sinna sebivate jalgade alla tallatud. Tumeda leegina heljub jõugu peade kohal sügav laul. [[Mustlane]] hõiskab, kuni tal hääl lämbub ja peolaulust jääb järele vaid murdunud, vaevatud kähin. ''De profundis a te clamavi''. (lk 51) * [[Surm]]aga peab oskama ümber käia, see on kõik. Ei maksa oodata halastust ega tunnustust. Elada on raske ja surra niisamuti. Seepärast peab elama ja surema hambad ristis, nii hästi kui iganes saab. (lk 60) * [[Andaluusía|Andalucía]] on päikeses punakaks kõrbenud keha ja oliivipuud tema karvastik. Ilmatuma tundlik maastik — kui nõlvu kõdistada, siis nad naeraksid. Aga valgus siblib neist üle märkamatuil sammel. Oi, kõndiva valguse maa, kus paike veereb maakera pinnal! (lk 64) * Andalucías tekib täiesti ootamatult kindel [[veendumus]], et sa pead uskuma elu. Sa pead jälle usaldama elu. Sest kõik pöörab heaks. Ja kui ongi halb, siis on ikkagi hea. Sa pead uskuma, et kõik, mis elus juhtub, on hea. Sa pead sukelduma ajavoolu ilma vastu puiklemata. Kõik on hea. Kõik on. Kõik. (lk 64) * [[Keva]]del puud heljuvad, hõljuvad ja heljudes elavad. Siin-seal lööb rohelistest lainetest läbi mõni valge või roosakas vahutort: noorte viljapuude esimesed õied. Nad sätendavad ja säravad kui kastepiisad — taeva saadikud. Ja talled — värisevail karvased jalul kõmbivad nad ema järel. Isegi värske rohu niiske rohelus ei tundu neile küllalt sametine — nad tahaksid katta taeva. (lk 65, Põhja-Itaalia) * Tuleb [[aeg]], kui me peame andma end sellele, mis oli päris algul: tulele, veele, õhule ja maale. Tuleb aeg, kui me peame andma oma keha tagasi. Elu on möödas, algab jälle [[Ithaka]] aeg. Seljataha on jäänud unistused, igatsused varjuvad kajakate haledas kisas. Keerdub koomale maailma kaarjas [[silmapiir]], elu vööpael põimub igaviku laekasse. Ja unes me jõuame Ithakale ja avame silmad teisele, kaugemale silmapiirile. (lk 73) * [[Kreeta]] saarel hüpleb valgus kartmatult üle magavate hallide mäekühmude. Kreeta magab nagu tohutu [[härg]] Vahemere vetes. (lk 74) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Ivask, Astrid}} [[Kategooria:Läti luuletajad]] [[Kategooria:Läti tõlkijad]] 2ttshs43bdxlz3wrogavwxcd76cz54s 0 18884 89080 2022-08-06T12:20:09Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka [[hüüumärk]]e! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [h...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka [[hüüumärk]]e! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * "Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247) ** [[Marja-Leena Mikkola]], "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271 * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – [[Johannes Semper|Semperi]] rollimudel oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). Hüüumärk on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm hüüumärki! Tal pole enam midagi karta, sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. ** [[Maria Klenskaja]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6d6kjfl7ugcnogn0ic57evczqsyi67f 89081 89080 2022-08-06T12:20:21Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka hüüumärke! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * "Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247) ** [[Marja-Leena Mikkola]], "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271 * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – [[Johannes Semper|Semperi]] rollimudel oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). Hüüumärk on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm hüüumärki! Tal pole enam midagi karta, sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. ** [[Maria Klenskaja]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 3uxnfm18ere5y4bay4nkussyx9tl94r 89130 89081 2022-08-07T09:29:26Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247) ** [[Marja-Leena Mikkola]], "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – [[Johannes Semper|Semperi]] rollimudel oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). Hüüumärk on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka hüüumärke! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm hüüumärki! Tal pole enam midagi karta, sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. ** [[Maria Klenskaja]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lhjsjx3t2dximk24ytzltsfruzv0ofi 89131 89130 2022-08-07T09:35:34Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Juba viskavad puud pikki siniseid, varje üle vanade ja värskete vagude. Tänaseks aitab! Viivita veel väheke, läheme koos, palub päike. Aga kodukatus kutsub ja korsten kiirustab: leem valmis, liha laguneb! maalides sirge suitsujoaga hüüumärgi õhkõrnale, tuuletule õhtutaevale. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Intervjuu" kogus "Kuukressid" (1969), lk 105 <poem> Bussist poetub inimesi alevikku, uibuistikuid tassib üks vanamees kraps. Kiirel käigul eemalduvad hämarikku haljas) hüüumärk, punane punkt — ema, laps. </poem> * [[Mats Traat]], "Vingest põhjatuulest" kogus "Septembrifuuga" (1980), lk 58 ==Proosa== * "Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247) ** [[Marja-Leena Mikkola]], "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – [[Johannes Semper|Semperi]] rollimudel oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). Hüüumärk on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka hüüumärke! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm hüüumärki! Tal pole enam midagi karta, sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. ** [[Maria Klenskaja]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] px8betyiyff1n85e8tjfseum9airgt6 89132 89131 2022-08-07T09:37:25Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Juba viskavad puud pikki siniseid, varje üle vanade ja värskete vagude. Tänaseks aitab! Viivita veel väheke, läheme koos, palub päike. Aga kodukatus kutsub ja korsten kiirustab: leem valmis, liha laguneb! maalides sirge suitsujoaga hüüumärgi õhkõrnale, tuuletule õhtutaevale. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Intervjuu" kogus "Kuukressid" (1969), lk 105 <poem> Bussist poetub inimesi alevikku, uibuistikuid tassib üks vanamees kraps. Kiirel käigul eemalduvad hämarikku haljas) hüüumärk, punane punkt — ema, laps. </poem> * [[Mats Traat]], "Vingest põhjatuulest" kogus "Septembrifuuga" (1980), lk 58 ==Proosa== * Armetu pilge on see, mis annab endale vaba voli interpunktsiooni osas ning kasutab hüüumärke, küsimärke ja mõttekriipse piitsade, lingude ning odadena. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 32 * "Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247) ** [[Marja-Leena Mikkola]], "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – [[Johannes Semper|Semperi]] rollimudel oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). Hüüumärk on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka hüüumärke! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm hüüumärki! Tal pole enam midagi karta, sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. ** [[Maria Klenskaja]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] s12whm911q53om4adi2ek82enotx2oi 89133 89132 2022-08-07T09:38:08Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Juba viskavad puud pikki siniseid, varje üle vanade ja värskete vagude. Tänaseks aitab! Viivita veel väheke, läheme koos, palub päike. Aga kodukatus kutsub ja korsten kiirustab: leem valmis, liha laguneb! maalides sirge suitsujoaga hüüumärgi õhkõrnale, tuuletule õhtutaevale. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Intervjuu" kogus "Kuukressid" (1969), lk 105 <poem> Bussist poetub inimesi alevikku, uibuistikuid tassib üks vanamees kraps. Kiirel käigul eemalduvad hämarikku haljas hüüumärk, punane punkt — ema, laps. </poem> * [[Mats Traat]], "Vingest põhjatuulest" kogus "Septembrifuuga" (1980), lk 58 ==Proosa== * Armetu pilge on see, mis annab endale vaba voli interpunktsiooni osas ning kasutab hüüumärke, küsimärke ja mõttekriipse piitsade, lingude ning odadena. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 32 * "Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247) ** [[Marja-Leena Mikkola]], "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – [[Johannes Semper|Semperi]] rollimudel oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). Hüüumärk on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka hüüumärke! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm hüüumärki! Tal pole enam midagi karta, sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. ** [[Maria Klenskaja]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] t17btjfhemsrfpgjfdmuahel64jqnct 89134 89133 2022-08-07T09:41:28Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Juba viskavad puud pikki siniseid, varje üle vanade ja värskete vagude. Tänaseks aitab! Viivita veel väheke, läheme koos, palub päike. Aga kodukatus kutsub ja korsten kiirustab: leem valmis, liha laguneb! maalides sirge suitsujoaga hüüumärgi õhkõrnale, tuuletule õhtutaevale. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Intervjuu" kogus "Kuukressid" (1969), lk 105 <poem> Temal käib hoogude kaupa, temal ei ole püsiv. Nokib üks märk ta laupa — hüüumärk, aga küsiv! </poem> * [[Juhan Viiding]], "Maailmarändur" kogus "Ma olin Jüri Üdi" (1978), lk 145 <poem> Bussist poetub inimesi alevikku, uibuistikuid tassib üks vanamees kraps. Kiirel käigul eemalduvad hämarikku haljas hüüumärk, punane punkt — ema, laps. </poem> * [[Mats Traat]], "Vingest põhjatuulest" kogus "Septembrifuuga" (1980), lk 58 ==Proosa== * Armetu pilge on see, mis annab endale vaba voli interpunktsiooni osas ning kasutab hüüumärke, küsimärke ja mõttekriipse piitsade, lingude ning odadena. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 32 * "Ja selle [[sedel]]i peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi [[rõivad|rõivaid]]," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur [[aadamaõun]]. Ta ulatas Riina poole [[pabeross]]ikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247) ** [[Marja-Leena Mikkola]], "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle". Tõlkinud Luule Sirp. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-271 * Kirjutamisel [[kuupäev]]a mitte unustada ja [[juuksekarv]] kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et [[kiri (post)|kiri]] on vahepeal lahti tehtud. :Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab [[ülekuulamine|ülekuulamist]], ütles Kurt, [[läbiotsimine|läbiotsimise]] kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult [[koma]]. (lk 62) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Üldteada on, et tegevus [[esseist]]ina oli tal haruldaselt laia profiiliga, nii tuli aga ette lõivumaksmist pealiskaudsusele – [[Johannes Semper|Semperi]] rollimudel oli "tutvustaja". Sellisest rollimudelist tõstis teda palju kõrgemale, liigagi kõrgele [[Nigol Andresen]], kui ta artiklis "Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana" (1962/67) seadis Semperi [[Nietzsche]]-retseptsiooni kõrvuti [[Thomas Mann]]i omaga (!). Hüüumärk on omal kohal selle tõttu, et Th. Mann oli kahtlemata üks kõige [[tähelepanelikkus|tähelepanelikumaid]] Nietzsche lugejaid üldse, Semperile ei saa omistada Manniga võrdset süvenemist. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"], Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii [[sink]]i-[[vorst]]i, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka hüüumärke! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"], Looming 8/2016 * Seda rääkis kord üks [[näitlejanna]], kes töötab praegu [[Praha]]s. Ta ütles: kõige hullem on inimene, kel pole [[huumorimeel]]t. Kolm hüüumärki! Tal pole enam midagi karta, sest kõige jubedam asi on temaga juba juhtunud. ** [[Maria Klenskaja]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/91939383/eesti-naise-kaanelugu-maria-klenskaja-koik-oli-toole-puhendatud-kahjuks-ja-perele-mitte-nii-palju-ma-pole-isegi-dekreedis-olnud "Maria Klenskaja: kõik oli tööle pühendatud, kahjuks, ja perele mitte nii palju. Ma pole isegi dekreedis olnud!"], Eesti Naine, 24.12.2020 [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 59bo2q6vv9o79epdbrknszbndjhcs76 0 18885 89082 2022-08-06T12:20:35Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Näitleja]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Näitleja]] 2dfnx7bibvadxl042xuv5bdr5pt385c 14 18886 89085 2022-08-06T12:21:31Z Ehitaja 2563 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 89086 89085 2022-08-06T12:21:40Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Keel]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Keel]] kpm2xr4t4x133czu9wb150gnejl4xko 0 18887 89087 2022-08-06T12:22:34Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Teel lagunenud [[koolimaja]] poole tahtsin [[takjas|takjaid]] korjata, sest Edgaril oli tühi [[vaas]] ja hilised takjavõrsed veel õitsesid. Püüdsin neid murda ja tirisin varsi, aga ei suutnud ära murda. Jätsin need muljutuna tee äärde. Vartes olid kiud, mis olid tugevad nagu [[teras]]. Okkalised äraõitsenud takjanupud, mida ma ei tahtnud korjata, olid takerdunud mu [[mantel|mantli]] külge. :[[Poisid]] teevad endale takjanuppudest pagunid. Nad taha...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Teel lagunenud [[koolimaja]] poole tahtsin [[takjas|takjaid]] korjata, sest Edgaril oli tühi [[vaas]] ja hilised takjavõrsed veel õitsesid. Püüdsin neid murda ja tirisin varsi, aga ei suutnud ära murda. Jätsin need muljutuna tee äärde. Vartes olid kiud, mis olid tugevad nagu [[teras]]. Okkalised äraõitsenud takjanupud, mida ma ei tahtnud korjata, olid takerdunud mu [[mantel|mantli]] külge. :[[Poisid]] teevad endale takjanuppudest pagunid. Nad tahavad saada [[politseinik]]eks või [[ohvitser]]ideks. Need [[korsten|korstnad]] kisuvad nad vabrikusse. Ainult paar poissi, kõige visamad, ripuvad juba praegu elu küljes kinni. Nagu takjad sinu mantli küljes, hakkavad nad rongi peale hüppama, ütles Edgar, ja seisavad valvuritena kuskil siin maal [[tee]] ääres, olles kõigeks valmis. (lk 66) * [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * [[Territoorium]]i suletus ja rasked elutingimused tegid kõik mis võimalik: inimesed uppusid siin üle pea [[unistus]]tesse. :[[Major]] mõtles tasapisi sellest, millest [[sõjaväelased]] ikka sõjast vabal ajal mõtlevad: uutest pagunitest. (lk 42) * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Majori naine", rmt: "Ei mingit Baden-Badenit". Tõlkinud [[Tiiu Sandrak]], 2014 * [[Diplomaat]]ideks nimetatakse enamikku [[välisministeerium]]i [[ametnik]]ke sõltumata sellest, kas nad viibivad välislähetuses või töötavad Tallinnas. Naljakal kombel on esimene diplomaatiline aste, mis omistatakse noorele alles tööle asunud ametnikule, [[atašee]] - kõlab peenelt. Kõrgemad astmed on vastavalt kolmas, teine ja esimene sekretär - ei kõla peenelt. Siis aga on veel nõunik, vanemnõunik, saadik ja [[suursaadik]]. Need on aga [[auaste|auastmed]] ega tähenda näiteks, et suursaadikuna töötav diplomaat on alati ka auastme poolest suursaadik - seda võib võrrelda sõjaväe auastmetega, pagunid ja ametikoht ei ole sada protsenti sama. (lk 13) ** [[Anna Tiido]], "Minu Poola: Lipuauto tagaistmel", 2021 * Ühe käega Jacki tillukest pead kaitstes ja teisega hoope jagades võitles Maddy endale teed väljapääsu suunas. Ta jõudis lõõtsutades fuajeesse, laskus laigulisest marmorist trepiastmetele istuma, kiristas hambaid ning andis oma hella rinnanibu Jacki elektrilist pliiatsiteritajat meenutavasse haardesse. :"{{Sõrendus|Madam}}!" Uksehoidja tagurpidi küürimisharjade taolised pagunid <!--//-->lausa värisesid nördimusest. ""Harrodsis" kehtivad ranged riietusstandardid." (lk 11-12) * [[Kathy Lette]], "Hullud lehmad", tlk Sigrid Fialka, 2000 * Anda! Ütle oma isanimi, - käib Major peale. :- Edmundovna, - sosistab Ema nuuksudes. :- Anda Edmundovna! Kas sa kardad mu paguneid? Jaa, sa kardad! Aga ära karda! Sa oled ilus naine! (lk 34) * [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015 ==Luule== <poem> Memm kinkis mulle [[karabiin]]i ja taat tõi neli [[padrun]]it. Ja õeke see tõi [[meremiin]]i ja veli neli pagunit. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Memm kinkis mulle karabiini..." (kogust "Aastalaat", 1971) [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6aw7it9nsyc9zhd72b6816yuv2f90mh 0 18888 89088 2022-08-06T12:22:44Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Direktor]] seisis [[õmblusmasin]]a kõrvale. Ema hakkas teda [[king]]ade juurest mõõtma. Laske [[jalad]] lõdvaks, härra direktor, ütles ta. Ta küsis: Kui pikad, natuke pikemad. Kui laiad, natuke kitsamad. Kas te soovite [[mansett]]e, härra direktor. Ema esitas küsimusi [[püksid|pükste]] järgi, mis direktoril jalas olid, alt ülespoole: Ja [[tasku]]d, härra direktor. Püksiaugu juures tõmbas ta sügavalt hinge ja küsis: Kummal pool te keldrivõ...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Direktor]] seisis [[õmblusmasin]]a kõrvale. Ema hakkas teda [[king]]ade juurest mõõtma. Laske [[jalad]] lõdvaks, härra direktor, ütles ta. Ta küsis: Kui pikad, natuke pikemad. Kui laiad, natuke kitsamad. Kas te soovite [[mansett]]e, härra direktor. Ema esitas küsimusi [[püksid|pükste]] järgi, mis direktoril jalas olid, alt ülespoole: Ja [[tasku]]d, härra direktor. Püksiaugu juures tõmbas ta sügavalt hinge ja küsis: Kummal pool te keldrivõtit kannate, härra direktor. Direktor vastas: Alati paremal. Ja koduapteek, küsis ema, kas te tahate [[nööp]]e või tõmblukku. Mida te sellega mõtlete, küsis direktor. Tõmblukk on praktiline, aga nööbid annavad rohkem [[isikupära]], ütles mu isa. Direktor vastas: Nööpe. (lk 55) ** [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pizzhk3xuau1n7mws20pz1dj45q9nt5 0 18889 89089 2022-08-06T12:22:55Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Kesköö]]l tulid [[tramm]]i ainult [[mehed]], kes pärast hilisõhtust vahetust pesupulbri[[vabrik]]us või [[tapamaja]]s koju sõitsid. Nad astusid ööst trammivaguni [[valgus]]se, kirjutab Lola, ja ma näen ühte meest, kes on pärast päevatööd nii [[väsimus|väsinud]], et tema [[riided|riietes]] seisab ainult [[vari]]. Ja tema peas pole enam ammu olnud [[armastus]]t, [[tasku]]d on [[raha]]st tühjad. Seal on ainult varastatud [[pesupulber]] või tap...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kesköö]]l tulid [[tramm]]i ainult [[mehed]], kes pärast hilisõhtust vahetust pesupulbri[[vabrik]]us või [[tapamaja]]s koju sõitsid. Nad astusid ööst trammivaguni [[valgus]]se, kirjutab Lola, ja ma näen ühte meest, kes on pärast päevatööd nii [[väsimus|väsinud]], et tema [[riided|riietes]] seisab ainult [[vari]]. Ja tema peas pole enam ammu olnud [[armastus]]t, [[tasku]]d on [[raha]]st tühjad. Seal on ainult varastatud [[pesupulber]] või tapetud [[loom]]ade rupskid: lehmakeeled, seaneerud või vasikamaks. (lk 15) ** [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] gevy9u2jyi8kzxoqskvfrslnu73xgcw 89090 89089 2022-08-06T12:23:01Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Toiduained]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kesköö]]l tulid [[tramm]]i ainult [[mehed]], kes pärast hilisõhtust vahetust pesupulbri[[vabrik]]us või [[tapamaja]]s koju sõitsid. Nad astusid ööst trammivaguni [[valgus]]se, kirjutab Lola, ja ma näen ühte meest, kes on pärast päevatööd nii [[väsimus|väsinud]], et tema [[riided|riietes]] seisab ainult [[vari]]. Ja tema peas pole enam ammu olnud [[armastus]]t, [[tasku]]d on [[raha]]st tühjad. Seal on ainult varastatud [[pesupulber]] või tapetud [[loom]]ade rupskid: lehmakeeled, seaneerud või vasikamaks. (lk 15) ** [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Toiduained]] 4wdeofyrd5mbmtumxtqjurh1fgh9ocv 0 18890 89091 2022-08-06T12:23:09Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Kesköö]]l tulid [[tramm]]i ainult [[mehed]], kes pärast hilisõhtust vahetust pesupulbri[[vabrik]]us või [[tapamaja]]s koju sõitsid. Nad astusid ööst trammivaguni [[valgus]]se, kirjutab Lola, ja ma näen ühte meest, kes on pärast päevatööd nii [[väsimus|väsinud]], et tema [[riided|riietes]] seisab ainult [[vari]]. Ja tema peas pole enam ammu olnud [[armastus]]t, [[tasku]]d on [[raha]]st tühjad. Seal on ainult varastatud pesupulber või tapetud...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kesköö]]l tulid [[tramm]]i ainult [[mehed]], kes pärast hilisõhtust vahetust pesupulbri[[vabrik]]us või [[tapamaja]]s koju sõitsid. Nad astusid ööst trammivaguni [[valgus]]se, kirjutab Lola, ja ma näen ühte meest, kes on pärast päevatööd nii [[väsimus|väsinud]], et tema [[riided|riietes]] seisab ainult [[vari]]. Ja tema peas pole enam ammu olnud [[armastus]]t, [[tasku]]d on [[raha]]st tühjad. Seal on ainult varastatud pesupulber või tapetud [[loom]]ade [[rupskid]]: lehmakeeled, seaneerud või vasikamaks. (lk 15) ** [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Isegi kui ta oma [[nägu]] uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage, Tema [[meik]] veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema näojooned imeliselt uue pesupulbri või [[puljongikuubik]]u abil. Kuna ta on [[nukk]]: ükskõik kas halisev, mossitav või naerev, jooksev või lebav, on ta ikkagi ainult nukk. Ta on [[iidol]], kujunenud joonte ja masside ahelast, rahuloleva [[impotentsus]]e märk. ** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html "Stereotüüp"], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar "VTK-raamat"], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970) [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] k6bx8g58dhwq3xsd6hvmy58ni4z7rur 89092 89091 2022-08-06T12:23:15Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Hügieen]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kesköö]]l tulid [[tramm]]i ainult [[mehed]], kes pärast hilisõhtust vahetust pesupulbri[[vabrik]]us või [[tapamaja]]s koju sõitsid. Nad astusid ööst trammivaguni [[valgus]]se, kirjutab Lola, ja ma näen ühte meest, kes on pärast päevatööd nii [[väsimus|väsinud]], et tema [[riided|riietes]] seisab ainult [[vari]]. Ja tema peas pole enam ammu olnud [[armastus]]t, [[tasku]]d on [[raha]]st tühjad. Seal on ainult varastatud pesupulber või tapetud [[loom]]ade [[rupskid]]: lehmakeeled, seaneerud või vasikamaks. (lk 15) ** [[Herta Müller]], "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 2010 * Isegi kui ta oma [[nägu]] uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage, Tema [[meik]] veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema näojooned imeliselt uue pesupulbri või [[puljongikuubik]]u abil. Kuna ta on [[nukk]]: ükskõik kas halisev, mossitav või naerev, jooksev või lebav, on ta ikkagi ainult nukk. Ta on [[iidol]], kujunenud joonte ja masside ahelast, rahuloleva [[impotentsus]]e märk. ** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html "Stereotüüp"], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar "VTK-raamat"], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970) [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Hügieen]] 21782hei2ep7njyentr1pi88fgyo6gf 4 18891 89094 2022-08-06T12:43:45Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* Aga kuidas saab meie kõrvale kuuldamatu [[täht]]ede tiirlemine olla nii võimsalt tuntav? Siin keset [[laas]]i ja [[järv]]i, selles [[taevas]]se avatud [[silm]]as, näivad tähed keerduvat valguskoonlaks ja tõmbavat meid endaga kaasa. Pole kuhugi pageda tähtede [[võim]]u eest, me oleme neile alistatud, kuidas me ka ei põikleks ega varjaks end. Tähtede [[laine]] on meid haaranud oma [[embus]]se, on voolanud üle meie peade. (lk 22) ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk...' wikitext text/x-wiki * Aga kuidas saab meie kõrvale kuuldamatu [[täht]]ede tiirlemine olla nii võimsalt tuntav? Siin keset [[laas]]i ja [[järv]]i, selles [[taevas]]se avatud [[silm]]as, näivad tähed keerduvat valguskoonlaks ja tõmbavat meid endaga kaasa. Pole kuhugi pageda tähtede [[võim]]u eest, me oleme neile alistatud, kuidas me ka ei põikleks ega varjaks end. Tähtede [[laine]] on meid haaranud oma [[embus]]se, on voolanud üle meie peade. (lk 22) ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], 1996 0tp5ogcwnf6w0tl5ywnps3x99e5i33o 3 18892 89105 2022-08-06T16:34:27Z Pathoschild 48 create header for talk page ([[m:Synchbot|requested by MdsShakil]]) wikitext text/x-wiki <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; justify-content: center; align-items: center; margin: 16px 0; border: 1px solid #aaaaaa;"> <div style="padding: 12px;">[[File:Circle-icons-megaphone.svg|75px|link=[[m:User_talk:MdsShakil]]]]</div> <div style="flex: 1; padding: 12px; background-color: #dddddd; color: #555555;"> <div style="font-weight: bold; font-size: 150%; color: red; font-family: 'Comic Sans MS'">Welcome to my talk page!</div> <div style="max-width: 700px">Hey! I am Shakil Hosen. I patrol many projects, and where I don't know the language I only act in cases of serious vandalism. If you think I have done anything wrong, feel free to [[m:User talk:MdsShakil|message me]] on Meta wiki. If you don't like that you can leave me messages here too, but since I do not watch all of my talk pages, your message might not get a timely response. Thanks! [[File:Face-smile.svg|18px|link=[[m:User:MdsShakil]]]]</div> </div> </div> 6ns6eellkw7iqc4yteyjnszfjmo2yio 3 18893 89108 2022-08-06T18:03:54Z Pathoschild 48 add talk page header ([[m:Synchbot|requested by MdsShakil]]) wikitext text/x-wiki {{User talk:MdsShakil/header}} tbo8m2n1p4y1shpmyu07h1k0g9pq65d 0 18894 89113 2022-08-06T18:59:11Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: ''''Sayaka Murata''' (jaapani keeles 村田沙耶香 Murata Sayaka, sündinud 14. augustil 1979 Inzais) on jaapani kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Konbini ningen" (コンビニ人間), 2016). =="Inimene helendavast klaaskastist"== Sayaka Murata, "Inimene helendavast klaaskastist", tõlkinud Maret Nukke, Tänapäev, 2021 * "Linnuke on väike ja armas, oled nõus? Teeme talle sinna haua ja paneme lilled peale, eks?" seletas ema püüdlikult ning lõpuks me ni...' wikitext text/x-wiki '''Sayaka Murata''' (jaapani keeles 村田沙耶香 Murata Sayaka, sündinud 14. augustil 1979 Inzais) on jaapani kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Konbini ningen" (コンビニ人間), 2016). =="Inimene helendavast klaaskastist"== Sayaka Murata, "Inimene helendavast klaaskastist", tõlkinud Maret Nukke, Tänapäev, 2021 * "Linnuke on väike ja armas, oled nõus? Teeme talle sinna haua ja paneme lilled peale, eks?" seletas ema püüdlikult ning lõpuks me niiviisi ka tegime, kuigi mina ei suutnud seda mõista. Kõik kinnitasid justkui ühest suust, et linnust on kahju, aga samal ajal tapeti nuuksudes seal kasvanud lilled, rebides õied varte otsast. "Nii ilusad õied. Kindlasti linnuke ka rõõmustab," rääkisid nad, aga kogu see vaatepilt tundus mulle jabur. :Lind maeti auku, mis kaevati taraga ümbritsetud kohta, millel silt hoiatusega «Sisenemine keelatud!". Keegi leidis prügikastist jäätisepulga, mis torgati mulda ja kalmule asetati suur hulk surnud lilli. "Vaata, Keiko, on ju kurb? Kahju temast, kas pole?" sosistas ema mulle mitu korda, justkui mind noomides, aga minul ei olnud mitte vähimalgi määral kurb. (lk 10) * Sama tundsin ka tookord, kui üks õpetajanna sattus klassi ees hüsteeriasse, tagus raevukalt päevikuga vastu kirjutuslauda ja röökis, nii et kõik lapsed puhkesid nutma. :"Õpetaja, andke andeks!" :"Jätke järele, õpetaja!" palusid hädiste nägudega lapsed õpetajat, et ta hüsteeria lõpetaks, aga tema ei rahunenud maha. Seepärast otsustasin ta vaigistada sedasi, et jooksin ta juurde ning tõmbasin tal seeliku ja aluspüksid rauhti alla. Noor õpetajanna puhkes jahmunult nutma, aga jäi siis vagusi. :Naaberklassist kohale tormanud õpetaja küsis meilt juhtunu kohta ja kui ma talle selgitasin, et olin telekast näinud, kuidas täiskasvanud naisterahvas jääb vait, kui tal riided seljast ära võetakse, siis järgnes sellele jälle õppenõukogu koosolek. (lk 11-12) * Peagi ilmus välja kaupluse koolitaja ning meile jagati kätte vormiriided. Ajasime endile vormid selga ja kohendasime oma välimust, juhindudes plakatist, millel vormiriiete kandmise meelespea. Naised sättisid oma pikad juuksed krunni, kõik võtsid ära käekellad ja ehted ning kui rivvi võtsime, oli meie ennist kirjust seltskonnast saanud järsku midagi müüjate sarnast. :Algatuseks harjutasime näoilmeid ja tervitamist. Meil tuli vaadata plakatit, millel oli kujutatud naeratav nägu, ja selle eeskujul tõmmata suunurgad üles, ajada selg sirgu ning üksteise kõrval seistes öelda ühekaupa "Tere tulemast!". Meid koolitav meesterahvas kontrollis igaühte eraldi ning kui hääl oli liiga vaikne või näoilme kohmetu, kõlas kohe käsklus: "Nii! Veel üks kord!" :"Härra Okamoto, ärge häbenege ja naeratage laialt! Härra Aizaki, tehke kõvemat häält! Veel kord! Väga hea, preili Furukura, väga hea! Just-just, ikka sama reipalt!" :Mul tuli tagaruumis nähtud õppevideo ja koolitaja eeskuju matkimine hästi välja. Mulle polnud keegi varem õpetanud, milline on üks tavaline näoilme või hääletoon. (lk 15) * Mu kõrval seisnud ja kaupa kotti ladunud kolleeg lausus: "Preili Furukura, see oli hämmastav! Täiuslik! Esimest korda kassas ja nii rahulik! Jätkake ikka samamoodi! Näe, juba tulebki järgmine klient!" :Tema sõnade peale pöörasin pilgu suunas, kust parajasti lähenes üks klient, kes oli ostukorvi ladunud hulga soodushinnaga riisipalle. :"Tere tulemast!" ütlesin sama entusiastliku hääletooniga nagu ennist, kummardasin ning võtsin talt korvi vastu. :See oli esimene kord, kui mul õnnestus saada osakeseks maailmast. Mulle tundus, et just sel hetkel ma sündisin siia ilma. Päris kindlasti sündisin ma just siis ühe tarviliku mutrikesena maailma masinavärgis. * Paistis, et mu peret muutis järjest rahutumaks, et ma ei otsinudki endale "korralikku" töökohta ja ehk isegi kangekaelselt jätkasin tunnitasu eest töötamist samas poekeses, aga siis oli juba liiga hilja. Ma ei saanud ise ka aru, miks ma pidin töötama just ööpäevaringses poes ja miks ma tavalisse töökohta ei kõlvanud. Minust oli tööjuhendi abil saanud müüja, aga endiselt oli mulle täiesti mõistetamatu, kuidas saada tavaliseks inimeseks, kui selleks puudub juhend. (lk 20) * Kui ma nüüd mõtlen, et peaaegu kogu mu keha koosneb meie kaupluse toiduainetest, siis tundub mulle, et olen samasugune osa sellest poest, nagu seda on pudukaupade riiul või kohvimasin. (lk 21-22) * Siia tööle tulles panin ma kohe tähele, et mu kolleegidele meeldib, kui vihastan samade asjade peale nagu nemadki. Kui kaupluse juhataja käib närvidele või kui öisesse vahetusse jätab keegi tulemata ja ma teiste vihapuhanguga kaasa lähen, tekib meil kummaline ühtekuuluvustunne ja kõik rõõmustavad, et ka mina vihastan. Izumi ja Sugawara näoilmet nähes tunnen kergendust ning mõtlen: "Oh, praegu õnnestus mul päris hästi inimese roll välja mängida." Ma ei teagi, kui mitu korda ma olen siin ööpäevaringses poes juba sedasi mõelnud. (lk 26) * Võtame kolmekesi korralikult rivvi ning hommikune koosolek võib alata. Izumi avab märkmiku ning teavitab meid eelseisva päeva eesmärkidest ja sellest, millele tähelepanu pöörata. :"Tänaseks ostusoovituseks on uudistoode mango-šokolaadisaiake. Hakkame seda klientidele reklaamima. Lisaks on meil plaanis poe koristamine. Lõunaajal on küll kiire, aga sellegipoolest võtame endale sihiks hoolikalt puhastada põrand, aknad ja sissepääs. Kuna meil aega ei ole, siis jääb lojaalsusvanne praegu vahele, aga kordame kõik kooris üle klienditeenindaja põhiväljendid. Tere tulemast!" :"Tere tulemast!" kordame tema järel. :"Olge lahked!" :"Olge lahked!" :"Suur tänu!" :"Suur tänu!" (lk 26-27) * Selle kaheksateistkümne aasta jooksul on kauplusel alati olnud juhataja, ehkki ta on võtnud erinevaid kujusid. Igaüks neist on olnud omamoodi, aga mõnikord mulle tundub, et nad kõik koos moodustavad justkui üheainsa elusolendi. (lk 36) * Kaupluse juhataja ütles kõva häälega ette: :"Me tõotame, et pakume oma külastajatele parimat teenindust ning seame endale sihiks saada selles piirkonnas kõige rohkem armastatud ja eelistatud kaupluseks!" Ja meie kordasime tema järel kõrgendatud hääletoonil: "Me tõotame, et pakume oma külastajatele parimat teenindust ning seame endale sihiks saada selles piirkonnas kõige rohkem armastatud ja eelistatud kaupluseks!" :"Tere tulemast!" :"Tere tulemast!" :"Olge lahked!" :"Olge lahked!" :"Tänan väga!" :"Tänan väga!" laususime kolmehäälselt. Ma mõtlesin, et kui juhataja viib ise hommikust kogunemist läbi, siis ikka ilusasti, lõpuni välja, aga just samal hetkel pomises Shiraha endamisi: "See on nagu mingi religioon." "Jah, aga nii see just ongi," reageerisin sellele oma mõtteis. :Seepeale said meist müüjad ehk sellised olendid, kes on loodud ööpäevaringse kaupluse jaoks. (lk 39) * Neil, kes kedagi maha teevad, tuleb silmadesse selline eriti huvitav läige. Mõnikord väljendub nende pilgus hirm ja valvsus vastuväite ees, aga vastuseisu kohates sigineb sinna ka selline sõjakas helk, justkui oleks väljakutse vastu võetud, aga kui teist halvustatakse alateadlikult, siis teinekord võib sellise inimese silmamuna nõretada joovastusest, milles eneseimetlus seguneb üleolekuga ja katab silma nagu kile. (lk 52) * "Klientide hulgas on küll ka selliseid okei-tüüpe, aga palju on kõrke naisi. Siinkandis on ainult suured firmad ja seal töötavad naised, kes on harjunud kamandama, nemad mulle ei kõlba." Ma ei mõistnud, kellele Shiraha seda rääkis, sest seda öeldes vahtis ta ainiti seinal olevat plakatit üleskutsega "Meie siht on täita südasuvise kingikampaania eesmärgid!" Ta jätkas: "Need naised saadavad armastavaid pilke ainult selliste meeste suunas, kes nendega samas firmas töötavad, aga mulle ei vaata nad isegi mitte otsa. Naised on sellised juba ürgajast saadik. Küla kõige nooremad ja kenamad neiud said ikka nende meeste omaks, kes suutsid neid mõõgaga kindlakäeliselt kaitsta. Sellest ajast on alles tugevad geenid, aga ülejäänutel ei jää üle muud kui üksteisele lohutust pakkuda. Tänapäeva ühiskond on illusioon ja me elame maailmas, mis ei ole ürgajast alates sugugi muutunud. Enamasti räägitakse mingist meeste ja naiste võrdsusest..." (lk 54) * Ahaa, niisiis on minust saanud siin võõrkeha, mõtlesin hajameelselt. Mu silme ette kerkis töölt lahkuma sunnitud Shiraha. Ei tea, kas järgmine olen mina? :Normaalne maailm sunnib peale omad reeglid, võõrkehadest tasahilju vabanetakse. Kahtlased isikud heidetakse üle parda. :Seega pean ma terveks saama. Sest kui ma ennast ei paranda, siis normaalsed inimesed elimineerivad mu. Mulle tundus, et viimaks ma mõistsin, miks mu perekond niiväga soovis mind muuta. (lk 62) * Juhataja tarvitab tihti sõna "kasutama" ja see paneb mõtlema, et kas mina olen selline, keda saab kasutada või mitte. Võib-olla ma töötangi selleks, et saada tööriistaks, mida saab kasutada. (lk 64) * Kõik heidavad oma elust välja selle osa, mis paneb teisi kulme kergitama. Võib-olla saab seda nimetada tervenemiseks. (lk 71) * Nojah, tuleb välja, et juba hallist ajast peale on olnud olemas mingisugune reeglistik. Ja jälle ma mõtlesin, et kuna selline mõtteviis on kõigi inimeste meeltes kinnistunud, siis leitakse, et pole mingit vajadust seda veel ka kirja panna, sest "tavalise inimese" stereotüüp on olnud ürgajast alates kogu aeg muutumatu. (lk 75) * Tundub, et kui mees ja naine elavad koos, siis hakkavad kõik igasugu asju ette kujutama ja jäävad lõpuks rahule, ükskõik mismoodi asjad tegelikult on. (lk 77) * Tuan muutub järjest enam kellekski, kes ei ole poemüüja. Kõigil neil on vormiriided seljas ja nad teevad tööd samamoodi nagu varemgi, aga mulle tundub, et neis ei ole enam seda müüja olemust, mis oli enne. :Ainult kliendid käisid meie kaupluses nagu ennegi ja õigustasid sedasi minu kui müüja olemasolu. Varem olid kõik mu töökaaslased mõtelnud minuga samamoodi, nagu me oleksime olnud üks organism, aga nüüd olid neist vaikselt saanud "küla isased ja emased" ning selles kõhedust tekitavas õhustikus olid vaid kliendid need, kes võimaldasid minul jääda endiselt müüjaks. (lk 97) * Ma nägin üle hulga aja õde ilma lapseta, seepärast näis mulle, justkui oleks ta midagi maha unustanud. (lk 98) * Ma tundsin, et mul kurk kuivab, läksin ja keerasin kraani lahti, täitsin klaasi veega ning jõin selle ühe sõõmuga tühjaks. Siis meenus mulle järsku kusagilt kuuldud jutt, et inimese kehas olev vedelik vahetub iga kahe nädala tagant. Seega oli minu kehast juba kadunud vesi, mida olin igal hommikul oma poest ostnud, ning ka mu naha niiskus ja silmamembraani kattev vedelik ei kuulunud ilmselt enam kauplusele. (lk 114) * Miskipärast jäi mulle mulje, et inimkonna hüvangu nimel oleks parem, kui me Shirahaga ei paaritu. Ma tundsin pisut kergendust, sest mul polnud seksuaalsuhteid olnud ja mõte seksist tundus mulle ebameeldiv ja vastuvõetamatu. Ja ma otsustasin olla ettevaatlik, et kanda oma geene kenasti kogu elu kaasas, ilma neid kusagile laiali laotamata, et siis surres neist lahti saada. Langetasin sellise otsuse, aga mu hinges valitses suur segadus. Lahendus oli küll käes, aga mida senikaua oma eluga peale hakata? (lk 117) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Murata, Sayaka}} nfvd1ch0hx8psiam1vqhyu9hq2tqxx4 89114 89113 2022-08-06T19:00:20Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki '''Sayaka Murata''' (jaapani keeles 村田沙耶香 Murata Sayaka, sündinud 14. augustil 1979 Inzais) on jaapani kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Konbini ningen" (コンビニ人間), 2016). =="Inimene helendavast klaaskastist"== Sayaka Murata, "Inimene helendavast klaaskastist", tõlkinud Maret Nukke, Tänapäev, 2021 * "Linnuke on väike ja armas, oled nõus? Teeme talle sinna haua ja paneme lilled peale, eks?" seletas ema püüdlikult ning lõpuks me niiviisi ka tegime, kuigi mina ei suutnud seda mõista. Kõik kinnitasid justkui ühest suust, et linnust on kahju, aga samal ajal tapeti nuuksudes seal kasvanud lilled, rebides õied varte otsast. "Nii ilusad õied. Kindlasti linnuke ka rõõmustab," rääkisid nad, aga kogu see vaatepilt tundus mulle jabur. :Lind maeti auku, mis kaevati taraga ümbritsetud kohta, millel silt hoiatusega «Sisenemine keelatud!". Keegi leidis prügikastist jäätisepulga, mis torgati mulda ja kalmule asetati suur hulk surnud lilli. "Vaata, Keiko, on ju kurb? Kahju temast, kas pole?" sosistas ema mulle mitu korda, justkui mind noomides, aga minul ei olnud mitte vähimalgi määral kurb. (lk 10) * Sama tundsin ka tookord, kui üks õpetajanna sattus klassi ees hüsteeriasse, tagus raevukalt päevikuga vastu kirjutuslauda ja röökis, nii et kõik lapsed puhkesid nutma. :"Õpetaja, andke andeks!" :"Jätke järele, õpetaja!" palusid hädiste nägudega lapsed õpetajat, et ta hüsteeria lõpetaks, aga tema ei rahunenud maha. Seepärast otsustasin ta vaigistada sedasi, et jooksin ta juurde ning tõmbasin tal seeliku ja aluspüksid rauhti alla. Noor õpetajanna puhkes jahmunult nutma, aga jäi siis vagusi. :Naaberklassist kohale tormanud õpetaja küsis meilt juhtunu kohta ja kui ma talle selgitasin, et olin telekast näinud, kuidas täiskasvanud naisterahvas jääb vait, kui tal riided seljast ära võetakse, siis järgnes sellele jälle õppenõukogu koosolek. (lk 11-12) * Peagi ilmus välja kaupluse koolitaja ning meile jagati kätte vormiriided. Ajasime endile vormid selga ja kohendasime oma välimust, juhindudes plakatist, millel vormiriiete kandmise meelespea. Naised sättisid oma pikad juuksed krunni, kõik võtsid ära käekellad ja ehted ning kui rivvi võtsime, oli meie ennist kirjust seltskonnast saanud järsku midagi müüjate sarnast. :Algatuseks harjutasime näoilmeid ja tervitamist. Meil tuli vaadata plakatit, millel oli kujutatud naeratav nägu, ja selle eeskujul tõmmata suunurgad üles, ajada selg sirgu ning üksteise kõrval seistes öelda ühekaupa "Tere tulemast!". Meid koolitav meesterahvas kontrollis igaühte eraldi ning kui hääl oli liiga vaikne või näoilme kohmetu, kõlas kohe käsklus: "Nii! Veel üks kord!" :"Härra Okamoto, ärge häbenege ja naeratage laialt! Härra Aizaki, tehke kõvemat häält! Veel kord! Väga hea, preili Furukura, väga hea! Just-just, ikka sama reipalt!" :Mul tuli tagaruumis nähtud õppevideo ja koolitaja eeskuju matkimine hästi välja. Mulle polnud keegi varem õpetanud, milline on üks tavaline näoilme või hääletoon. (lk 15) * Mu kõrval seisnud ja kaupa kotti ladunud kolleeg lausus: "Preili Furukura, see oli hämmastav! Täiuslik! Esimest korda kassas ja nii rahulik! Jätkake ikka samamoodi! Näe, juba tulebki järgmine klient!" :Tema sõnade peale pöörasin pilgu suunas, kust parajasti lähenes üks klient, kes oli ostukorvi ladunud hulga soodushinnaga riisipalle. :"Tere tulemast!" ütlesin sama entusiastliku hääletooniga nagu ennist, kummardasin ning võtsin talt korvi vastu. :See oli esimene kord, kui mul õnnestus saada osakeseks maailmast. Mulle tundus, et just sel hetkel ma sündisin siia ilma. Päris kindlasti sündisin ma just siis ühe tarviliku mutrikesena maailma masinavärgis. * Paistis, et mu peret muutis järjest rahutumaks, et ma ei otsinudki endale "korralikku" töökohta ja ehk isegi kangekaelselt jätkasin tunnitasu eest töötamist samas poekeses, aga siis oli juba liiga hilja. Ma ei saanud ise ka aru, miks ma pidin töötama just ööpäevaringses poes ja miks ma tavalisse töökohta ei kõlvanud. Minust oli tööjuhendi abil saanud müüja, aga endiselt oli mulle täiesti mõistetamatu, kuidas saada tavaliseks inimeseks, kui selleks puudub juhend. (lk 20) * Kui ma nüüd mõtlen, et peaaegu kogu mu keha koosneb meie kaupluse toiduainetest, siis tundub mulle, et olen samasugune osa sellest poest, nagu seda on pudukaupade riiul või kohvimasin. (lk 21-22) * Siia tööle tulles panin ma kohe tähele, et mu kolleegidele meeldib, kui vihastan samade asjade peale nagu nemadki. Kui kaupluse juhataja käib närvidele või kui öisesse vahetusse jätab keegi tulemata ja ma teiste vihapuhanguga kaasa lähen, tekib meil kummaline ühtekuuluvustunne ja kõik rõõmustavad, et ka mina vihastan. Izumi ja Sugawara näoilmet nähes tunnen kergendust ning mõtlen: "Oh, praegu õnnestus mul päris hästi inimese roll välja mängida." Ma ei teagi, kui mitu korda ma olen siin ööpäevaringses poes juba sedasi mõelnud. (lk 26) * Võtame kolmekesi korralikult rivvi ning hommikune koosolek võib alata. Izumi avab märkmiku ning teavitab meid eelseisva päeva eesmärkidest ja sellest, millele tähelepanu pöörata. :"Tänaseks ostusoovituseks on uudistoode mango-šokolaadisaiake. Hakkame seda klientidele reklaamima. Lisaks on meil plaanis poe koristamine. Lõunaajal on küll kiire, aga sellegipoolest võtame endale sihiks hoolikalt puhastada põrand, aknad ja sissepääs. Kuna meil aega ei ole, siis jääb lojaalsusvanne praegu vahele, aga kordame kõik kooris üle klienditeenindaja põhiväljendid. Tere tulemast!" :"Tere tulemast!" kordame tema järel. :"Olge lahked!" :"Olge lahked!" :"Suur tänu!" :"Suur tänu!" (lk 26-27) * Selle kaheksateistkümne aasta jooksul on kauplusel alati olnud juhataja, ehkki ta on võtnud erinevaid kujusid. Igaüks neist on olnud omamoodi, aga mõnikord mulle tundub, et nad kõik koos moodustavad justkui üheainsa elusolendi. (lk 36) * Kaupluse juhataja ütles kõva häälega ette: :"Me tõotame, et pakume oma külastajatele parimat teenindust ning seame endale sihiks saada selles piirkonnas kõige rohkem armastatud ja eelistatud kaupluseks!" Ja meie kordasime tema järel kõrgendatud hääletoonil: "Me tõotame, et pakume oma külastajatele parimat teenindust ning seame endale sihiks saada selles piirkonnas kõige rohkem armastatud ja eelistatud kaupluseks!" :"Tere tulemast!" :"Tere tulemast!" :"Olge lahked!" :"Olge lahked!" :"Tänan väga!" :"Tänan väga!" laususime kolmehäälselt. Ma mõtlesin, et kui juhataja viib ise hommikust kogunemist läbi, siis ikka ilusasti, lõpuni välja, aga just samal hetkel pomises Shiraha endamisi: "See on nagu mingi religioon." "Jah, aga nii see just ongi," reageerisin sellele oma mõtteis. :Seepeale said meist müüjad ehk sellised olendid, kes on loodud ööpäevaringse kaupluse jaoks. (lk 39) * Neil, kes kedagi maha teevad, tuleb silmadesse selline eriti huvitav läige. Mõnikord väljendub nende pilgus hirm ja valvsus vastuväite ees, aga vastuseisu kohates sigineb sinna ka selline sõjakas helk, justkui oleks väljakutse vastu võetud, aga kui teist halvustatakse alateadlikult, siis teinekord võib sellise inimese silmamuna nõretada joovastusest, milles eneseimetlus seguneb üleolekuga ja katab silma nagu kile. (lk 52) * "Klientide hulgas on küll ka selliseid okei-tüüpe, aga palju on kõrke naisi. Siinkandis on ainult suured firmad ja seal töötavad naised, kes on harjunud kamandama, nemad mulle ei kõlba." Ma ei mõistnud, kellele Shiraha seda rääkis, sest seda öeldes vahtis ta ainiti seinal olevat plakatit üleskutsega "Meie siht on täita südasuvise kingikampaania eesmärgid!" Ta jätkas: "Need naised saadavad armastavaid pilke ainult selliste meeste suunas, kes nendega samas firmas töötavad, aga mulle ei vaata nad isegi mitte otsa. Naised on sellised juba ürgajast saadik. Küla kõige nooremad ja kenamad neiud said ikka nende meeste omaks, kes suutsid neid mõõgaga kindlakäeliselt kaitsta. Sellest ajast on alles tugevad geenid, aga ülejäänutel ei jää üle muud kui üksteisele lohutust pakkuda. Tänapäeva ühiskond on illusioon ja me elame maailmas, mis ei ole ürgajast alates sugugi muutunud. Enamasti räägitakse mingist meeste ja naiste võrdsusest..." (lk 54) * Ahaa, niisiis on minust saanud siin võõrkeha, mõtlesin hajameelselt. Mu silme ette kerkis töölt lahkuma sunnitud Shiraha. Ei tea, kas järgmine olen mina? :Normaalne maailm sunnib peale omad reeglid, võõrkehadest tasahilju vabanetakse. Kahtlased isikud heidetakse üle parda. :Seega pean ma terveks saama. Sest kui ma ennast ei paranda, siis normaalsed inimesed elimineerivad mu. Mulle tundus, et viimaks ma mõistsin, miks mu perekond niiväga soovis mind muuta. (lk 62) * Juhataja tarvitab tihti sõna "kasutama" ja see paneb mõtlema, et kas mina olen selline, keda saab kasutada või mitte. Võib-olla ma töötangi selleks, et saada tööriistaks, mida saab kasutada. (lk 64) * Kõik heidavad oma elust välja selle osa, mis paneb teisi kulme kergitama. Võib-olla saab seda nimetada tervenemiseks. (lk 71) * Nojah, tuleb välja, et juba hallist ajast peale on olnud olemas mingisugune reeglistik. Ja jälle ma mõtlesin, et kuna selline mõtteviis on kõigi inimeste meeltes kinnistunud, siis leitakse, et pole mingit vajadust seda veel ka kirja panna, sest "tavalise inimese" stereotüüp on olnud ürgajast alates kogu aeg muutumatu. (lk 75) * Tundub, et kui mees ja naine elavad koos, siis hakkavad kõik igasugu asju ette kujutama ja jäävad lõpuks rahule, ükskõik mismoodi asjad tegelikult on. (lk 77) * Tuan muutub järjest enam kellekski, kes ei ole poemüüja. Kõigil neil on vormiriided seljas ja nad teevad tööd samamoodi nagu varemgi, aga mulle tundub, et neis ei ole enam seda müüja olemust, mis oli enne. :Ainult kliendid käisid meie kaupluses nagu ennegi ja õigustasid sedasi minu kui müüja olemasolu. Varem olid kõik mu töökaaslased mõtelnud minuga samamoodi, nagu me oleksime olnud üks organism, aga nüüd olid neist vaikselt saanud "küla isased ja emased" ning selles kõhedust tekitavas õhustikus olid vaid kliendid need, kes võimaldasid minul jääda endiselt müüjaks. (lk 97) * Ma nägin üle hulga aja õde ilma lapseta, seepärast näis mulle, justkui oleks ta midagi maha unustanud. (lk 98) * Ma tundsin, et mul kurk kuivab, läksin ja keerasin kraani lahti, täitsin klaasi veega ning jõin selle ühe sõõmuga tühjaks. Siis meenus mulle järsku kusagilt kuuldud jutt, et inimese kehas olev vedelik vahetub iga kahe nädala tagant. Seega oli minu kehast juba kadunud vesi, mida olin igal hommikul oma poest ostnud, ning ka mu naha niiskus ja silmamembraani kattev vedelik ei kuulunud ilmselt enam kauplusele. (lk 114) * Miskipärast jäi mulle mulje, et inimkonna hüvangu nimel oleks parem, kui me Shirahaga ei paaritu. Ma tundsin pisut kergendust, sest mul polnud seksuaalsuhteid olnud ja mõte seksist tundus mulle ebameeldiv ja vastuvõetamatu. Ja ma otsustasin olla ettevaatlik, et kanda oma geene kenasti kogu elu kaasas, ilma neid kusagile laiali laotamata, et siis surres neist lahti saada. Langetasin sellise otsuse, aga mu hinges valitses suur segadus. Lahendus oli küll käes, aga mida senikaua oma eluga peale hakata? (lk 117) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Murata, Sayaka}} 703c5lqeshad9246fjpjcgfii9n3anb 89115 89114 2022-08-06T19:04:32Z Pseudacorus 2604 /* "Inimene helendavast klaaskastist" */ wikitext text/x-wiki '''Sayaka Murata''' (jaapani keeles 村田沙耶香 Murata Sayaka, sündinud 14. augustil 1979 Inzais) on jaapani kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Konbini ningen" (コンビニ人間), 2016). =="Inimene helendavast klaaskastist"== Sayaka Murata, "Inimene helendavast klaaskastist", tõlkinud Maret Nukke, Tänapäev, 2021 * "Linnuke on väike ja armas, oled nõus? Teeme talle sinna [[haud|haua]] ja paneme [[lill]]ed peale, eks?" seletas [[ema]] püüdlikult ning lõpuks me niiviisi ka tegime, kuigi mina ei suutnud seda mõista. Kõik kinnitasid justkui ühest suust, et [[lind|linnust]] on kahju, aga samal ajal tapeti nuuksudes seal kasvanud lilled, rebides [[õied]] varte otsast. "Nii ilusad õied. Kindlasti linnuke ka rõõmustab," rääkisid nad, aga kogu see vaatepilt tundus mulle jabur. :Lind maeti auku, mis kaevati taraga ümbritsetud kohta, millel silt hoiatusega "Sisenemine keelatud!". Keegi leidis [[prügikast]]ist jäätisepulga, mis torgati [[muld]]a ja kalmule asetati suur hulk surnud lilli. "Vaata, Keiko, on ju kurb? Kahju temast, kas pole?" sosistas ema mulle mitu korda, justkui mind noomides, aga minul ei olnud mitte vähimalgi määral kurb. (lk 10) * Sama tundsin ka tookord, kui üks õpetajanna sattus klassi ees hüsteeriasse, tagus raevukalt päevikuga vastu [[kirjutuslaud]]a ja röökis, nii et kõik [[laps]]ed puhkesid nutma. :"[[Õpetaja]], andke andeks!" :"Jätke järele, õpetaja!" palusid hädiste nägudega lapsed õpetajat, et ta [[hüsteeria]] lõpetaks, aga tema ei rahunenud maha. Seepärast otsustasin ta vaigistada sedasi, et jooksin ta juurde ning tõmbasin tal [[seelik]]u ja [[aluspüksid]] rauhti alla. Noor õpetajanna puhkes jahmunult nutma, aga jäi siis vagusi. :Naaberklassist kohale tormanud õpetaja küsis meilt juhtunu kohta ja kui ma talle selgitasin, et olin telekast näinud, kuidas täiskasvanud naisterahvas jääb vait, kui tal [[riided]] seljast ära võetakse, siis järgnes sellele jälle õppenõukogu [[koosolek]]. (lk 11-12) * Peagi ilmus välja kaupluse [[koolitaja]] ning meile jagati kätte vormiriided. Ajasime endile vormid selga ja kohendasime oma [[välimus]]t, juhindudes plakatist, millel vormiriiete kandmise meelespea. Naised sättisid oma pikad [[juuksed]] krunni, kõik võtsid ära käekellad ja [[ehted]] ning kui rivvi võtsime, oli meie ennist kirjust seltskonnast saanud järsku midagi [[müüja]]te sarnast. :Algatuseks harjutasime näoilmeid ja tervitamist. Meil tuli vaadata [[plakat]]it, millel oli kujutatud naeratav [[nägu]], ja selle eeskujul tõmmata suunurgad üles, ajada [[selg]] sirgu ning üksteise kõrval seistes öelda ühekaupa "Tere tulemast!". Meid koolitav meesterahvas kontrollis igaühte eraldi ning kui hääl oli liiga vaikne või näoilme kohmetu, kõlas kohe käsklus: "Nii! Veel üks kord!" :"Härra Okamoto, ärge häbenege ja [[naeratus|naeratage]] laialt! Härra Aizaki, tehke kõvemat häält! Veel kord! Väga hea, preili Furukura, väga hea! Just-just, ikka sama reipalt!" :Mul tuli tagaruumis nähtud õppevideo ja koolitaja eeskuju matkimine hästi välja. Mulle polnud keegi varem õpetanud, milline on üks tavaline näoilme või hääletoon. (lk 15) * Mu kõrval seisnud ja kaupa kotti ladunud kolleeg lausus: "Preili Furukura, see oli hämmastav! Täiuslik! Esimest korda [[kassa]]s ja nii rahulik! Jätkake ikka samamoodi! Näe, juba tulebki järgmine [[klient]]!" :Tema sõnade peale pöörasin [[pilk|pilgu]] suunas, kust parajasti lähenes üks klient, kes oli ostukorvi ladunud hulga soodushinnaga riisipalle. :"Tere tulemast!" ütlesin sama entusiastliku hääletooniga nagu ennist, kummardasin ning võtsin talt korvi vastu. :See oli esimene kord, kui mul õnnestus saada osakeseks maailmast. Mulle tundus, et just sel hetkel ma sündisin siia ilma. Päris kindlasti sündisin ma just siis ühe tarviliku mutrikesena maailma [[masin]]avärgis. * Paistis, et mu peret muutis järjest rahutumaks, et ma ei otsinudki endale "korralikku" töökohta ja ehk isegi kangekaelselt jätkasin tunnitasu eest töötamist samas poekeses, aga siis oli juba liiga hilja. Ma ei saanud ise ka aru, miks ma pidin töötama just ööpäevaringses poes ja miks ma tavalisse töökohta ei kõlvanud. Minust oli tööjuhendi abil saanud müüja, aga endiselt oli mulle täiesti mõistetamatu, kuidas saada tavaliseks inimeseks, kui selleks puudub juhend. (lk 20) * Kui ma nüüd mõtlen, et peaaegu kogu mu [[keha]] koosneb meie kaupluse toiduainetest, siis tundub mulle, et olen samasugune osa sellest poest, nagu seda on pudukaupade riiul või [[kohvimasin]]. (lk 21-22) * Siia tööle tulles panin ma kohe tähele, et mu kolleegidele meeldib, kui vihastan samade asjade peale nagu nemadki. Kui kaupluse juhataja käib närvidele või kui öisesse vahetusse jätab keegi tulemata ja ma teiste vihapuhanguga kaasa lähen, tekib meil kummaline ühtekuuluvustunne ja kõik rõõmustavad, et ka mina vihastan. Izumi ja Sugawara näoilmet nähes tunnen kergendust ning mõtlen: "Oh, praegu õnnestus mul päris hästi inimese roll välja mängida." Ma ei teagi, kui mitu korda ma olen siin ööpäevaringses poes juba sedasi mõelnud. (lk 26) * Võtame kolmekesi korralikult rivvi ning hommikune koosolek võib alata. Izumi avab märkmiku ning teavitab meid eelseisva päeva eesmärkidest ja sellest, millele tähelepanu pöörata. :"Tänaseks ostusoovituseks on uudistoode mango-šokolaadisaiake. Hakkame seda klientidele reklaamima. Lisaks on meil plaanis poe koristamine. Lõunaajal on küll kiire, aga sellegipoolest võtame endale sihiks hoolikalt puhastada põrand, aknad ja sissepääs. Kuna meil aega ei ole, siis jääb lojaalsusvanne praegu vahele, aga kordame kõik kooris üle klienditeenindaja põhiväljendid. Tere tulemast!" :"Tere tulemast!" kordame tema järel. :"Olge lahked!" :"Olge lahked!" :"Suur tänu!" :"Suur tänu!" (lk 26-27) * Selle kaheksateistkümne aasta jooksul on kauplusel alati olnud juhataja, ehkki ta on võtnud erinevaid kujusid. Igaüks neist on olnud omamoodi, aga mõnikord mulle tundub, et nad kõik koos moodustavad justkui üheainsa elusolendi. (lk 36) * Kaupluse juhataja ütles kõva häälega ette: :"Me tõotame, et pakume oma külastajatele parimat teenindust ning seame endale sihiks saada selles piirkonnas kõige rohkem armastatud ja eelistatud kaupluseks!" Ja meie kordasime tema järel kõrgendatud hääletoonil: "Me tõotame, et pakume oma külastajatele parimat teenindust ning seame endale sihiks saada selles piirkonnas kõige rohkem armastatud ja eelistatud kaupluseks!" :"Tere tulemast!" :"Tere tulemast!" :"Olge lahked!" :"Olge lahked!" :"Tänan väga!" :"Tänan väga!" laususime kolmehäälselt. Ma mõtlesin, et kui juhataja viib ise hommikust kogunemist läbi, siis ikka ilusasti, lõpuni välja, aga just samal hetkel pomises Shiraha endamisi: "See on nagu mingi religioon." "Jah, aga nii see just ongi," reageerisin sellele oma mõtteis. :Seepeale said meist müüjad ehk sellised olendid, kes on loodud ööpäevaringse kaupluse jaoks. (lk 39) * Neil, kes kedagi maha teevad, tuleb silmadesse selline eriti huvitav läige. Mõnikord väljendub nende pilgus hirm ja valvsus vastuväite ees, aga vastuseisu kohates sigineb sinna ka selline sõjakas helk, justkui oleks väljakutse vastu võetud, aga kui teist halvustatakse alateadlikult, siis teinekord võib sellise inimese silmamuna nõretada joovastusest, milles eneseimetlus seguneb üleolekuga ja katab silma nagu kile. (lk 52) * "Klientide hulgas on küll ka selliseid okei-tüüpe, aga palju on kõrke naisi. Siinkandis on ainult suured firmad ja seal töötavad naised, kes on harjunud kamandama, nemad mulle ei kõlba." Ma ei mõistnud, kellele Shiraha seda rääkis, sest seda öeldes vahtis ta ainiti seinal olevat plakatit üleskutsega "Meie siht on täita südasuvise kingikampaania eesmärgid!" Ta jätkas: "Need naised saadavad armastavaid pilke ainult selliste meeste suunas, kes nendega samas firmas töötavad, aga mulle ei vaata nad isegi mitte otsa. Naised on sellised juba ürgajast saadik. Küla kõige nooremad ja kenamad neiud said ikka nende meeste omaks, kes suutsid neid mõõgaga kindlakäeliselt kaitsta. Sellest ajast on alles tugevad geenid, aga ülejäänutel ei jää üle muud kui üksteisele lohutust pakkuda. Tänapäeva ühiskond on illusioon ja me elame maailmas, mis ei ole ürgajast alates sugugi muutunud. Enamasti räägitakse mingist meeste ja naiste võrdsusest..." (lk 54) * Ahaa, niisiis on minust saanud siin võõrkeha, mõtlesin hajameelselt. Mu silme ette kerkis töölt lahkuma sunnitud Shiraha. Ei tea, kas järgmine olen mina? :Normaalne maailm sunnib peale omad reeglid, võõrkehadest tasahilju vabanetakse. Kahtlased isikud heidetakse üle parda. :Seega pean ma terveks saama. Sest kui ma ennast ei paranda, siis normaalsed inimesed elimineerivad mu. Mulle tundus, et viimaks ma mõistsin, miks mu perekond niiväga soovis mind muuta. (lk 62) * Juhataja tarvitab tihti sõna "kasutama" ja see paneb mõtlema, et kas mina olen selline, keda saab kasutada või mitte. Võib-olla ma töötangi selleks, et saada tööriistaks, mida saab kasutada. (lk 64) * Kõik heidavad oma elust välja selle osa, mis paneb teisi kulme kergitama. Võib-olla saab seda nimetada tervenemiseks. (lk 71) * Nojah, tuleb välja, et juba hallist ajast peale on olnud olemas mingisugune reeglistik. Ja jälle ma mõtlesin, et kuna selline mõtteviis on kõigi inimeste meeltes kinnistunud, siis leitakse, et pole mingit vajadust seda veel ka kirja panna, sest "tavalise inimese" stereotüüp on olnud ürgajast alates kogu aeg muutumatu. (lk 75) * Tundub, et kui mees ja naine elavad koos, siis hakkavad kõik igasugu asju ette kujutama ja jäävad lõpuks rahule, ükskõik mismoodi asjad tegelikult on. (lk 77) * Tuan muutub järjest enam kellekski, kes ei ole poemüüja. Kõigil neil on vormiriided seljas ja nad teevad tööd samamoodi nagu varemgi, aga mulle tundub, et neis ei ole enam seda müüja olemust, mis oli enne. :Ainult kliendid käisid meie kaupluses nagu ennegi ja õigustasid sedasi minu kui müüja olemasolu. Varem olid kõik mu töökaaslased mõtelnud minuga samamoodi, nagu me oleksime olnud üks organism, aga nüüd olid neist vaikselt saanud "küla isased ja emased" ning selles kõhedust tekitavas õhustikus olid vaid kliendid need, kes võimaldasid minul jääda endiselt müüjaks. (lk 97) * Ma nägin üle hulga aja õde ilma lapseta, seepärast näis mulle, justkui oleks ta midagi maha unustanud. (lk 98) * Ma tundsin, et mul kurk kuivab, läksin ja keerasin kraani lahti, täitsin klaasi veega ning jõin selle ühe sõõmuga tühjaks. Siis meenus mulle järsku kusagilt kuuldud jutt, et inimese kehas olev vedelik vahetub iga kahe nädala tagant. Seega oli minu kehast juba kadunud vesi, mida olin igal hommikul oma poest ostnud, ning ka mu naha niiskus ja silmamembraani kattev vedelik ei kuulunud ilmselt enam kauplusele. (lk 114) * Miskipärast jäi mulle mulje, et inimkonna hüvangu nimel oleks parem, kui me Shirahaga ei paaritu. Ma tundsin pisut kergendust, sest mul polnud seksuaalsuhteid olnud ja mõte seksist tundus mulle ebameeldiv ja vastuvõetamatu. Ja ma otsustasin olla ettevaatlik, et kanda oma geene kenasti kogu elu kaasas, ilma neid kusagile laiali laotamata, et siis surres neist lahti saada. Langetasin sellise otsuse, aga mu hinges valitses suur segadus. Lahendus oli küll käes, aga mida senikaua oma eluga peale hakata? (lk 117) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Murata, Sayaka}} 3aviwb6l8d9icogpym1vlauk1tndbbd 1 18895 89117 2022-08-06T20:14:53Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: 'Noore Rummo luuletus on puudu. --~~~~' wikitext text/x-wiki Noore Rummo luuletus on puudu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. august 2022, kell 23:14 (EEST) 1pbebx2qvxiiujnnk6fegdvdbwk2s56 0 18896 89123 2022-08-07T00:16:22Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: 'Jeanette Winterson (sündinud 27. augustil 1959 Manchesteris) on inglise romaanikirjanik. == "Apelsinid pole ainsad viljad" == Jeanette Winterson, "Apelsinid pole ainsad viljad". Tõlkinud Kätlin Kaldmaa. Tänapäev 2008 * "Apelsinid pole ainsad viljad" on kirjutatud 1983—1984. aasta talvel ja kevadel. Ma olin kahekümne nelja aastane. Jagasin tollal kahte tuba ja istevanni näitlejanna Vicky Lickorishiga. Temal ei olnud raha, minul ei olnud raha, me ei saanud endale l...' wikitext text/x-wiki Jeanette Winterson (sündinud 27. augustil 1959 Manchesteris) on inglise romaanikirjanik. == "Apelsinid pole ainsad viljad" == Jeanette Winterson, "Apelsinid pole ainsad viljad". Tõlkinud Kätlin Kaldmaa. Tänapäev 2008 * "Apelsinid pole ainsad viljad" on kirjutatud 1983—1984. aasta talvel ja kevadel. Ma olin kahekümne nelja aastane. Jagasin tollal kahte tuba ja istevanni näitlejanna Vicky Lickorishiga. Temal ei olnud raha, minul ei olnud raha, me ei saanud endale lubada luksust pesta valget pesu eraldi, ning olime tänulikud, et parajasti olid moes värvilised aluspüksid, nõnda et pesuesemed, mis inimese endast lugupidamisega kõige lähemalt seotud on, ei pidanud hallid olema. (lk 11) * Räpasus on kirjaniku surm. Mustus, ebamugavused, nälg, külm, traumad ja draamad ei loe midagi. Mul on kõike seda piisavalt olnud ja need on mind ainult innustanud, kuid räpasus, ilu ja valguse keskpärane ja järk-järguline hukk niiskuse tagatubades, kompromissid ja arveteõiendamine - need teevad hea töö võimatuks. Kui Keats masenduses oli, pani ta selga puhta särgi. Kui Radclyffe Hall end halvasti tundis, tellis ta Jermyn Sreetilt uue siidist aluspesukomplekti. Byron, nagu me kõik teame, lubas oma üllast nahka puudutada vaid kõige pehmemail, puhtamail ja valgemail kangail, ja mina hindan Byronit kõrgelt. Ja nii tundus mulle neil päevil, kui meil ei olnud ei raha, tööd ega väljavaateid, ja räpasus sihikindlalt meie üürimaja alumistelt korrustelt ülespoole ronis, et pidi olema mingi kese, talisman või isegi fetiš, mis tagaks korra olukorras, kus seda ei tundunud olevat, nagu seda on džunglis igal õhtul õhtusöögiks rõivaste vahetamine või siis mehed, kes enne Dardanelli lahte kahlamist oma saapad korralikult läikima lõid. Et teha midagi suurt ja teha seda hästi, on vaja isiklikke ja iseäralikke kombeid, kas või natuke naeruväärseid, sest need hoiavad eemal hinge räpasuse, mis ütleb, et kõik on väike ja must ja miski ei ole pingutust väärt. (lk 11-12) * Ma ei näe sirgjoonelises lugemises mitte mingit mõtet. Inimesed ei mõtle niimoodi ja inimesed ei ela niimoodi. Meie mõttetegevus sarnaneb pigem labürindile kui kiirteele, iga käänak toob kaasa uue käänaku, mis ei ole sümmeetriline ega ilmselge. Ka mitte kaos. See on keeruline matemaatiline võrrand, mida on väga raske lahendada, sest X-il ja Y-il on iga päev uus väärtus. (lk 14) * Pühapäeviti tõusis ema vara ja ei lubanud kellelgi enne kella kümmet võõrastetuppa minna. See oli tema palve- ja meditatsioonipaik. Ta palvetas oma põlvede pärast alati seistes, nii nagu Bonaparte jagas käsklusi oma kasvu pärast alati hobuse seljast. Ma arvan, et suhe, mis emal jumalaga oli, oli suurel määral positsioneerimine. Ema oli läbi ja lõhki vana testamendi inimene. Vagur lihavõttetalleke ei olnud tema jaoks - tema oli koos prohvetitega võitlusväljal ja mossitas kiikajonipuu all, kui jumal linna maatasa ei teinud. Üsna sageli see aga juhtus, oli see siis tema või jumala tahtmine, ei oska mina öelda. (lk 20-21) * Ema oleks pigem söömata jätnud, kui Maxi Balli läinud. Ta oli minuski selle koha suhtes vastikuse tekitanud. Et väga paljud inimesed, keda me tundsime, seal käisid, ei olnud see temast kuigi õiglane, aga ta ei olnud kunagi kuigi õiglane; ta armastas ja ta vihkas, ja Maxi Balli ta vihkas. Ükskord talvel oli ta sunnitud sealt korseti ostma ja samal pühapäeval keset armulauda tuli üks vaalaluu korsetist välja ja torkas teda otse kõhtu. Tund aega ei saanud ta midagi teha. Kui me koju jõudsime, rebis ta korseti tükkideks ja tegi vaalaluudest pelargoonidele toed, ühe andis mulle ka. Mul on see ikka veel alles ja kui mul teinekord tuleb kiusatus kergema vaevaga läbi ajada, mõtlen selle vaalaluu peale ja mõtlen ringi. (lk 22) * Kui me koju jõudsime, vaatas isa televiisorit. Matši Crusher Williamsi ja ühesilmalise Jonney Stotti vahel. Ema oli tulivihane, pühapäeviti kaeti meil televiisor alati kinni. Selleks oli meil VANA TESTAMENDI JUHTUMISTE laudlina, mille andis meile mees, kes tühjendusmüüke korraldas. See oli väga uhke ja me hoidsime seda eraldi sahtlis, kus ei olnud mitte midagi peale tükikese Tiffany klaasi ja Liibanonist pärit pärgamendi. Ma ei tea, miks me seda pärgamenti alles hoidsime. Me mõtlesime enne, et see on tükike Vanast Testamendist, aga see oli lambakasvanduse üürileping. Isa ei olnud laudlina isegi kokku voltinud ja kiri "Mooses kümmet käsku vastu võtmas" paistis hunnikusse keeratud laualina vahelt välja. "Nüüd tuleb jama," mõtlesin ma ja teatasin, et lähen Päästearmeesse tamburiinitundi. (lk 27) * Olin sünnist saadik arvanud, et elu käib väga lihtsalt, et see on nagu meie kiriku suurem versioon. Nüüd sain ma teada, et isegi meie kirik sattus mõnikord segadusse. See oli probleem. Aga see oli probleem, millega ma hakkasin tegelema alles paljude aastate pärast. Victoria haigla oli suur ja hirmuäratav ja ma ei saanud enda rahustamiseks isegi laulda, sest ma ei kuulnud, mida ma laulsin. Lugeda ei olnud mitte midagi peale mingite hamba-reklaamide ja röntgeniaparaadi kasutamise bukleti. Proovisin apelsinikoorest iglut ehitada, aga see kukkus kogu aeg kokku ja isegi kui see püsti jäi, ei olnud mul eskimot sinna sisse panna, nii et ma pidin välja mõtlema loo sellest, kuidas eskimo ära söödi, ja see tegi mu meele veel kurvemaks. :Pettemanöövritega on alati sama lugu - need haaravad su endasse. (lk 45) * Ema õpetas mind lugema Viienda Moosese raamatu järgi, sest see räägib loomadest (enamasti patustest). Iga kord, kui me lugesime "Neid aga ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu, ja neist, kellel on täielikult lõhestatud sõrad"*, joonistas ta üles kõik loomad, kellest seal juttu oli. Hobused, jänkud ja pardikesed olid minu jaoks hämarad muinasjutulised olevused, aga ma teadsin kõike pelikanidest, kaljumäkradest, laiskloomadest ja nahkhiirtest. See kalduvus eksootikasse oli mulle palju probleeme tekitanud, just nagu William Blake’ilegi. Ema joonistas tiibadega putukaid ja taevaseid linde, aga minu lemmikud olid merepõhja elanikud, molluskid. Olin Blackpooli rannast päris korraliku kogu kokku korjanud. :Emal oli lainete jaoks sinine pliiats ja pruun pliiats krabide jaoks. Vähke joonistas ta punase pastakaga, aga krevette ei joonistanud ta kunagi, sest talle meeldis neid muffini sees süüa. Ma usun, et see oli talle juba ammu muret teinud. Viimaks, pärast pikki palvetunde ja Shrewsbury vägeva kirikuisaga konsulteerimist jõudis ta ühele meelele apostel Paulusega, et "kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võetakse vastu tänuga". Pärast seda käisime me igal laupäeval Molly juurest mereande ostmas. :Viiendal Moosese raamatul olid ka omad varjuküljed - see on täis jäledaid ja mainimist mitteväärivaid asju. Millal iganes me lugesime sohilastest või laiaks muljutud munanditega tegelastest, keeras ema lehte ja ütles: "Jätkem see Issanda hooleks," aga kui ta ära läks, piilusin ma ikkagi. Mul oli hea meel, et mul munandeid ei olnud. Need kõlasid nagu "kuvandid", ainult et käisid inimese küljes, ja piiblis lõigati need meestel pidevalt küljest ära ja siis nad ei saanud kirikusse minna. Kohutav. (lk 62-63) * Mida ma teha sain? Mu tikkimisõpetaja kannatas puuduliku nägemise all. Ta tundis asjad ära vastavalt keskkonnale ja ootustele. Kui inimene on mingis teatud kohas, eeldab ta, et näeb teatud asju. Lambad ja künkad, meri ja kalad, aga kui supermarketis oleks elevant, ei näeks ta seda üldse või kutsuks teda missis Jonesiks ja räägiks temaga kalapulkadest. Aga kõige tõenäolisemalt teeks ta seda, mida teeb suurem osa inimestest, kui nad satuvad silmitsi millegagi, mida nad ei tunne: satuks paanikasse. (lk 65) * Järgnevate aastate jooksul andsin ma auhinna võitmiseks oma parima. Mõned inimesed ihkavad maailma paremaks muuta ja põlgavad seda ikka. Ühtegi auhinda ma aga ei saanud - küllap on selle jaoks mingi valem, mingi saladus, mida mina lihtsalt ei tea ja mida teavad inimesed, kes on käinud erakoolis või on gaidid. See on nii terve elu, kuigi algab hüatsintide kasvatamisest ja söögikorrapidaja olemisest ja lõpeb kusagil eliitülikooli meeskonna varuliikmena. (lk 67) * Oli kevad, maapinnal oli ikka veel lumekribalaid, ja mina hakkasin abielluma. Mu kleit oli lumivalge ja mul oli kuldne kroon peas. Kui ma vahekäiku pidi altari poole kõndisin, muutus kroon aina raskemaks ja raskemaks ja kleidiga oli aina keerulisem ja keerulisem kõndida. Ma mõtlesin, et kõik inimesed näitavad näpuga minu peale, aga keegi ei pannud tähele. :Kuidagimoodi jõudsin altarini. Preester oli väga paks ja paisus aina suuremaks nagu mullinäts. Viimaks saabus see tähtis hetk: "Peigmees võib pruuti suudelda." Mu värske abikaasa keeras näo minu poole ja edasi oli võimalusi mitu: mõnikord oli ta pime, mõnikord siga, mõnikord minu ema, mõnikord postkontori mees, ja ükskord ka lihtsalt ülikond, mille sees oli tühjus. Rääkisin sellest emale ja tema ütles, et see oli sellepärast nii, et ma sõin õhtul sardiine. :Järgmisel õhtul sõin vorsti, aga nägin ikka sama unenägu. (lk 93) * "Aga ära sina üldse mitte muretsegi, sina oled Issandale pühendatud, ma panin su misjonärikooli kirja, niipea kui me su saime. Pea Jane Eyre'i ja St John Riversit meeles." Ema silmisse ilmus unistav pilk. :Mul olid nad meeles küll, aga ema ei teadnud, et nüüd ma juba teadsin, et ta oli lõpu ringi kirjutanud. "Jane Eyre" oli ema lemmikraamat, kui piibel kõrvale jätta, ja kui ma väga väike olin, luges ta seda mulle lõputult ette. Mina ei osanud siis veel lugeda, aga ma sain aru, kui lehekülgi pöörati. Hiljem, kui ma lugeda oskasin ja uudishimulik olin, otsustasin seda ise lugeda. Omamoodi nostalgilise palverännaku märgiks. Sel kohutaval päeval raamatukogu tagumises nurgas sain ma teada, et Jane ei abiellugi St Johniga, et ta läheb tagasi mister Rochesteri juurde. See oli samamoodi nagu sel päeval, kui ma mängukaarte otsides lapsendamispaberid leidsin. Pärast seda ei ole ma enam kunagi kaarte mänginud ega "Jane Eyre’i" lugenud. (lk 97) * Esimene kord, kui Melanie meie kirikusse tuli, ei läinud väga edukalt. Mul oli meelest läinud, et pastor Finch oli oma piirkondlikul tuuril. Ta saabus meie juurde vana Bedfordi bussiga, mille ühele küljele olid maalitud hirmunud nägudega äraneetud ja teisele poole taevane võõrustaja. Tagumistele ustele ja esiosale oli ta roheliste tähtedega kirjutanud: TAEVAS VÕI PÕRGU? VALIK ON SINU. Ta oli oma bussi üle väga uhke ja rääkis neist paljudest imedest, mis bussi sees ja väljas aset olid leidnud. Bussis oli kuus istet, nii et koor sai koos temaga reisida ja jäi veel piisavalt ruumi muusikainstrumentidele ja suurele esmaabikarbile, juhuks kui deemon kellegi põlema süütab. :"Aga mida te leekidega teete?" küsisime meie. :"Kasutan tulekustutit," selgitas pastor. :Me olime äärmiselt vapustatud. (lk 106-107) * Kui ma Melanie juurde jõudsin, hakkas pimedaks minema. Sinnajõudmiseks pidin ma läbi kirikuaia lõikama ja mõnikord varastasin ma talle värskete haudade pealt lilli. Tema rõõmustas alati, aga ega ma öelnud ka, kust need tulevad. Melanie küsis, kas ma tahan ööseks jääda, sest ta ema oli ära ja talle ei meeldinud üksi kodus olla. Mina ütlesin, et ma helistan naabritele, ja pärast suurt seletamist jõudsin lõpuks lehtsalati juurest ära kutsutud emaga kokkuleppele. Me lugesime piiblit nagu ikka ja seejärel rääkisime teineteisele, kui rõõmsad me oleme, et Issand meid kokku on viinud. Melanie silitas tükk aega mu pead ja seejärel me kallistasime ja mul oli tunne, nagu ma upuksin. Pärast seda tuli hirm peale, aga ma ei suutnud järele jätta. Miski roomas mu kõhus ringi. Minu sees oli kaheksajalg. :Ja see oli õhtu ja siis oli hommik, teine päev. (lk 113) * Aeg kõik haavad parandab. Inimesed unustavad, neil hakkab igav, nad saavad vanaks, nad lähevad ära. Oli kord Inglismaal aeg, mil kõik inimesed olid huvitatud puupaatide ehitamisest ja türklaste vastu seilamisest. Kui see enam huvitav ei olnud, lonkasid järelejäänud talumehed tagasi maale ja järelejäänud aadlikud jäid üksteise vastu vandenõusid hauduma. :Mõistagi ei ole see kogu lugu, aga nii nende lugudega kord juba on - need räägivad sellest, millest me tahame. See on üks võimalus universumit selgitada, see samal ajal selgitamata jättes. See on võimalus kõige elus hoidmiseks, aja sisse mitte pakkimiseks. Iga inimene, kes jutustab loo, teeb seda omamoodi, nagu meeldetuletuseks, et iga inimene näeb asju erinevalt. Mõned inimesed ütlevad, et tõelised asjad on olemas, teised ütlevad, et kõiksugu asju saab tõestada. Mina neid ei usu. Üks on kindel, et see kõik on keeruline, nagu sõlmi täis nöör. Kõik on olemas, kuid algust on keeruline leida ja lõppu ilmvõimatu määrata. Parim, mida inimene teha saab, on kassikangast imetleda ja sinna võib-olla veelgi enam sõlmi põimida. Ajalugu peab olema võrkkiik, milles kiikuda, ja mäng, mida mängida, nii nagu mängivad kassid. Küünista seda, näri seda, sea sõlmi ringi ja magamamineku ajaks on see ikka sõlmilisest nöörist pallike. (lk 117-118) * Inimestel pole kunagi olnud probleemi minevikust lahtisaamisega, kui see liiga keeruliseks muutub. Liha põleb, fotod põlevad ja mis asi see mälu üldse on? Nende narride lõputu jahvatamine, kes ei näe unustamise vajadust. Ja kui me minevikust lahti ei saa, võime selle ringi teha. Surnud ei karju. Selleski, mis on surm, on teatud võlu. Surm sisaldab endas kõik imetlusväärsed elu omadused, aga ei ivakestki sest elusate asjadega seonduvast väsitavast segadusest. Nutt ja hala ja vajadus armastuse järele. (lk 118-119) * Ma teadsin, et deemonid tulevad inimese sisse, kui kusagil on nõrk koht. Kui minus oligi deemon, oli minu nõrk koht Melanie, aga tema oli ilus ja hea ja armastas mind. :Kas armastus võib tõepoolest deemonile kuuluda? :Millisele deemonile? Pruunile deemonile, kes kõrva juures koristab? Punasele deemonile, kes tantsib nagu tuli? Vesisele deemonile, kes inimesed haigeks teeb? Oranžile deemonile, kes meelitab? Nii nagu kassidel on kirbud, on igal inimesel oma deemon. :"Nad otsivad valest kohast," mõtlesin ma. "Kui nad tahavad minu deemonit kätte saada, peavad nad minu seest otsima." :Mõtlesin William Blake’i peale. :"Kui ma lasen neil oma deemonid ära võtta, pean ära andma selle, mille olen leidnud." :"Seda sa teha ei tohi," lausus hääl mu küünarnuki juures. :Kohvilaual külitas oranž deemon. :"Ma olen hulluks läinud," mõtlesin ma. :"See võib vabalt nii olla," jäi deemon rahulikult nõusse. "Nii et võta sellest, mis võtta annab." (lk 133) * Seinad kaitsevad ja seinad piiravad. Seinte olemusse on sisse kirjutatud, et nad peavad langema. Seinte langemine on iseenda kiitmisse keskendumise tagajärg. (lk 138) * Nagu ikka, pidime osalema raekoja juures hällistseenis ja paganate puu alla jõululaule laulma kogunema. See tähendas korrapäraseid harjutustunde Päästearmeega, mis oli alati problemaatiline, sest meie tamburiinimängijad lõid tihti rütmist mööda. Sel aastal küsis nende kindral, kas me ei tahaks ainult laulmisega piirduda. :"Öeldud on, et tehtagu rõõmsat lärmi," tuletas May talle meelde. :Kui kindral söandas soovitada seda psalmi pisut vähem sõna sõnalt võtta, lõi mäss valla. Kõigepealt oli see ketserlus. Seejärel ebaviisakus. Seejärel tähendas see juba lahkarvamusi meie koguduses. Mõned meist nägid selles iva, teised olid üdini solvunud. Me vaidlesime, kuni tee ja küpsised uuesti meieni jõudsid, siis langetas kindral otsuse. Kõik, kes tahavad tamburiini mängida, võivad teha seda oma kirikus, aga mitte tema harjutustundides ja jõululaulude laulmise ajal. (lk 144-145) * Olin juba peaaegu magama jäänud, kui pastor uksele ilmus, ema tagaplaanil heljumas. Pastor hoidis end minust piisavalt kaugele, nagu oleks mul mõni nakkushaigus. Panin pea padja alla, sest midagi muud ei osanud ma ka teha. Pastor kahmas padja ära ja selgitas mulle nii vaikselt, kui oskas, et ma olen saatana ohvriks langenud. Et ma olin vaevatud ja rõhutud, et ma olin kogudust alt vedanud. "Deemon," teatas ta väga aeglaselt, "on seitsmekordse jõuga tagasi tulnud." :Ema karjatas korraks ja vihastas uuesti. See oli minu enda süü. Minu enda perverssus. Nad hakkasid omavahel vaidlema, kas ma olin õnnetu ohver või jumalavallatu inimene. Ma kuulasin mõnda aega, kumbki neist polnud eriti usutav, ja pealegi olid just aknalauale seitse küpset apelsini kukkunud. :"Võtke apelsini," pakkusin mina vestluse jätkuks. Mõlemad vahtisid mind, nagu oleksin ma peast segi. "Need on seal." Näitasin akna poole. :"Ta jampsib," ütles ema uskumatult. (Ta vihkas hulle inimesi.) :"See on tema isand, kes kõneleb," vastas pastor surmtõsiselt. :"Ära tee temast välja, ma viin selle asja kirikukogu ette, see on minu jaoks liiga raske. Hoia tal silm peal, aga luba tal kirikus käia." (lk 160) * Neil päevil oli võlujõud väga oluline ja territoorium ei olnud midagi muud kui laiendus kriidiringile, mille sa enda ümber joonistasid, et end loodusjõudude ja muu sarnase eest kaitsta. Nüüdseks on see moest läinud, millest on kahju, sest ohu korral on palju parem istuda kriidiringis kui gaasiahjus. Muidugi naeraksid inimesed sinu üle, aga inimesed naeravad igasugu asjade üle, nii et pole mõtet seda isiklikult võtta. Miks see töötab? Aga sellepärast, et isikliku ruumi põhimõte ei muutu kunagi, kaitsed sa ennast siis loodusjõudude või kellegi halva tuju eest. See on jõuväli inimese enda ümber ja niikaua, kuni inimese ettekujutusvõime on nõrk, on hea, kui miski käega katsutav seda meelde tuletab. (lk 169) * Enda ümbrust ei ole võimalik enne kontrollida, kui sa ei suuda kontrollida oma hingamisruumi. Midagi ei ole võimalik muuta, enne kui sa ei mõista muudetava asja olemust. Loomulikult saavad inimesed viga ja teisenevad, aga see tuleb nõrgaks jäänud väest, ja katse muuta midagi, millest sa aru ei saa, on puhas kurjuse väljendus. (lk 170) * Ma mõtlen kogu aeg tagasiminemise peale. Kui Loti naine üle õla vaatas, muutus ta soolasambaks. Sambad hoiavad asju üleval ja sool hoiab asju puhtana, aga iseenda kaotamise puhul pole see just suur lohutus. Inimesed lähevad tagasi, aga nad ei jää ellu, sest kaks reaalsust nõuavad neid ühekorraga. Sellised asjad on liig. Inimene võib oma südame kas sisse soolata või tappa või kahe reaalsuse vahel valida. Selles on väga palju valu. Mõned inimesed arvavad, et nad võivad oma koogi alles hoida ja selle nahka pista. Kook läheb hallitama ja nad lämbuvad allesjäänu kätte. Pika aja järel tagasi minemine ajab inimese hulluks, sest neile, kelle sa maha jätsid, ei meeldi mõelda, et sa oled muutunud, ja nad kohtlevad sind samamoodi nagu ennegi, süüdistavad sind ükskõiksuses, samas kui sina oled lihtsalt teistsugune. (lk 189-190) * Kui deemonid on sinu sees, rändavad nad koos sinuga. :Kõik peavad omaenda olukorda kõige traagilisemaks. Mina pole mingi erand. (lk 191) * See ei ole üks ega teine asi, mis hulluseni viib, vaid maailmaruum, mis jääb nende vahele. (lk 192) * Ma tunnen jumalast puudust, ma tunnen puudust kellestki, kes oleks täiesti truu. Ma ei arva ikka veel, et see oli jumal, kes mu reetis. Jumala teenrid küll, jah, aga teenijad on loomu poolest reetlikud. Ma tunnen puudust jumalast, kes oli mu sõber. Ma ei tea sedagi, kas jumal on olemas, aga ma tean, et kui jumal on inimese emotsionaalne rollimudel, tõusevad väga üksikud inimsuhted sellega samale pulgale. (lk 200) * Nimetamine on keeruline aeganõudev tegevus, see hõlmab põhiolemust ja tähendab väge. Ent kes on see, kes sind metsikutel öödel koju saab kutsuda? Ainult see, kes teab sinu nime. (lk 200) * Ei ole valikut, mis ei tähendaks kaotust. (lk 202) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Winterson, Jeanette}} tkpuvat6mettilumr2x8y2nodluvbbe 89124 89123 2022-08-07T00:17:24Z Pseudacorus 2604 /* "Apelsinid pole ainsad viljad" */ wikitext text/x-wiki Jeanette Winterson (sündinud 27. augustil 1959 Manchesteris) on inglise romaanikirjanik. == "Apelsinid pole ainsad viljad" == Jeanette Winterson, "Apelsinid pole ainsad viljad". Tõlkinud Kätlin Kaldmaa. Tänapäev 2008 * "Apelsinid pole ainsad viljad" on kirjutatud 1983—1984. aasta talvel ja kevadel. Ma olin kahekümne nelja aastane. Jagasin tollal kahte tuba ja istevanni näitlejanna Vicky Lickorishiga. Temal ei olnud raha, minul ei olnud raha, me ei saanud endale lubada luksust pesta valget pesu eraldi, ning olime tänulikud, et parajasti olid moes värvilised aluspüksid, nõnda et pesuesemed, mis inimese endast lugupidamisega kõige lähemalt seotud on, ei pidanud hallid olema. (lk 11) * Räpasus on kirjaniku surm. Mustus, ebamugavused, nälg, külm, traumad ja draamad ei loe midagi. Mul on kõike seda piisavalt olnud ja need on mind ainult innustanud, kuid räpasus, ilu ja valguse keskpärane ja järk-järguline hukk niiskuse tagatubades, kompromissid ja arveteõiendamine - need teevad hea töö võimatuks. Kui Keats masenduses oli, pani ta selga puhta särgi. Kui Radclyffe Hall end halvasti tundis, tellis ta Jermyn Sreetilt uue siidist aluspesukomplekti. Byron, nagu me kõik teame, lubas oma üllast nahka puudutada vaid kõige pehmemail, puhtamail ja valgemail kangail, ja mina hindan Byronit kõrgelt. Ja nii tundus mulle neil päevil, kui meil ei olnud ei raha, tööd ega väljavaateid, ja räpasus sihikindlalt meie üürimaja alumistelt korrustelt ülespoole ronis, et pidi olema mingi kese, talisman või isegi fetiš, mis tagaks korra olukorras, kus seda ei tundunud olevat, nagu seda on džunglis igal õhtul õhtusöögiks rõivaste vahetamine või siis mehed, kes enne Dardanelli lahte kahlamist oma saapad korralikult läikima lõid. Et teha midagi suurt ja teha seda hästi, on vaja isiklikke ja iseäralikke kombeid, kas või natuke naeruväärseid, sest need hoiavad eemal hinge räpasuse, mis ütleb, et kõik on väike ja must ja miski ei ole pingutust väärt. (lk 11-12) * Ma ei näe sirgjoonelises lugemises mitte mingit mõtet. Inimesed ei mõtle niimoodi ja inimesed ei ela niimoodi. Meie mõttetegevus sarnaneb pigem labürindile kui kiirteele, iga käänak toob kaasa uue käänaku, mis ei ole sümmeetriline ega ilmselge. Ka mitte kaos. See on keeruline matemaatiline võrrand, mida on väga raske lahendada, sest X-il ja Y-il on iga päev uus väärtus. (lk 14) * Pühapäeviti tõusis ema vara ja ei lubanud kellelgi enne kella kümmet võõrastetuppa minna. See oli tema palve- ja meditatsioonipaik. Ta palvetas oma põlvede pärast alati seistes, nii nagu Bonaparte jagas käsklusi oma kasvu pärast alati hobuse seljast. Ma arvan, et suhe, mis emal jumalaga oli, oli suurel määral positsioneerimine. Ema oli läbi ja lõhki vana testamendi inimene. Vagur lihavõttetalleke ei olnud tema jaoks - tema oli koos prohvetitega võitlusväljal ja mossitas kiikajonipuu all, kui jumal linna maatasa ei teinud. Üsna sageli see aga juhtus, oli see siis tema või jumala tahtmine, ei oska mina öelda. (lk 20-21) * Ema oleks pigem söömata jätnud, kui Maxi Balli läinud. Ta oli minuski selle koha suhtes vastikuse tekitanud. Et väga paljud inimesed, keda me tundsime, seal käisid, ei olnud see temast kuigi õiglane, aga ta ei olnud kunagi kuigi õiglane; ta armastas ja ta vihkas, ja Maxi Balli ta vihkas. Ükskord talvel oli ta sunnitud sealt korseti ostma ja samal pühapäeval keset armulauda tuli üks vaalaluu korsetist välja ja torkas teda otse kõhtu. Tund aega ei saanud ta midagi teha. Kui me koju jõudsime, rebis ta korseti tükkideks ja tegi vaalaluudest pelargoonidele toed, ühe andis mulle ka. Mul on see ikka veel alles ja kui mul teinekord tuleb kiusatus kergema vaevaga läbi ajada, mõtlen selle vaalaluu peale ja mõtlen ringi. (lk 22) * Kui me koju jõudsime, vaatas isa televiisorit. Matši Crusher Williamsi ja ühesilmalise Jonney Stotti vahel. Ema oli tulivihane, pühapäeviti kaeti meil televiisor alati kinni. Selleks oli meil VANA TESTAMENDI JUHTUMISTE laudlina, mille andis meile mees, kes tühjendusmüüke korraldas. See oli väga uhke ja me hoidsime seda eraldi sahtlis, kus ei olnud mitte midagi peale tükikese Tiffany klaasi ja Liibanonist pärit pärgamendi. Ma ei tea, miks me seda pärgamenti alles hoidsime. Me mõtlesime enne, et see on tükike Vanast Testamendist, aga see oli lambakasvanduse üürileping. Isa ei olnud laudlina isegi kokku voltinud ja kiri "Mooses kümmet käsku vastu võtmas" paistis hunnikusse keeratud laualina vahelt välja. "Nüüd tuleb jama," mõtlesin ma ja teatasin, et lähen Päästearmeesse tamburiinitundi. (lk 27) * Olin sünnist saadik arvanud, et elu käib väga lihtsalt, et see on nagu meie kiriku suurem versioon. Nüüd sain ma teada, et isegi meie kirik sattus mõnikord segadusse. See oli probleem. Aga see oli probleem, millega ma hakkasin tegelema alles paljude aastate pärast. Victoria haigla oli suur ja hirmuäratav ja ma ei saanud enda rahustamiseks isegi laulda, sest ma ei kuulnud, mida ma laulsin. Lugeda ei olnud mitte midagi peale mingite hamba-reklaamide ja röntgeniaparaadi kasutamise bukleti. Proovisin apelsinikoorest iglut ehitada, aga see kukkus kogu aeg kokku ja isegi kui see püsti jäi, ei olnud mul eskimot sinna sisse panna, nii et ma pidin välja mõtlema loo sellest, kuidas eskimo ära söödi, ja see tegi mu meele veel kurvemaks. :Pettemanöövritega on alati sama lugu - need haaravad su endasse. (lk 45) * Ema õpetas mind lugema Viienda Moosese raamatu järgi, sest see räägib loomadest (enamasti patustest). Iga kord, kui me lugesime "Neid aga ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu, ja neist, kellel on täielikult lõhestatud sõrad"*, joonistas ta üles kõik loomad, kellest seal juttu oli. Hobused, jänkud ja pardikesed olid minu jaoks hämarad muinasjutulised olevused, aga ma teadsin kõike pelikanidest, kaljumäkradest, laiskloomadest ja nahkhiirtest. See kalduvus eksootikasse oli mulle palju probleeme tekitanud, just nagu William Blake’ilegi. Ema joonistas tiibadega putukaid ja taevaseid linde, aga minu lemmikud olid merepõhja elanikud, molluskid. Olin Blackpooli rannast päris korraliku kogu kokku korjanud. :Emal oli lainete jaoks sinine pliiats ja pruun pliiats krabide jaoks. Vähke joonistas ta punase pastakaga, aga krevette ei joonistanud ta kunagi, sest talle meeldis neid muffini sees süüa. Ma usun, et see oli talle juba ammu muret teinud. Viimaks, pärast pikki palvetunde ja Shrewsbury vägeva kirikuisaga konsulteerimist jõudis ta ühele meelele apostel Paulusega, et "kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võetakse vastu tänuga". Pärast seda käisime me igal laupäeval Molly juurest mereande ostmas. :Viiendal Moosese raamatul olid ka omad varjuküljed - see on täis jäledaid ja mainimist mitteväärivaid asju. Millal iganes me lugesime sohilastest või laiaks muljutud munanditega tegelastest, keeras ema lehte ja ütles: "Jätkem see Issanda hooleks," aga kui ta ära läks, piilusin ma ikkagi. Mul oli hea meel, et mul munandeid ei olnud. Need kõlasid nagu "kuvandid", ainult et käisid inimese küljes, ja piiblis lõigati need meestel pidevalt küljest ära ja siis nad ei saanud kirikusse minna. Kohutav. (lk 62-63) * Mida ma teha sain? Mu tikkimisõpetaja kannatas puuduliku nägemise all. Ta tundis asjad ära vastavalt keskkonnale ja ootustele. Kui inimene on mingis teatud kohas, eeldab ta, et näeb teatud asju. Lambad ja künkad, meri ja kalad, aga kui supermarketis oleks elevant, ei näeks ta seda üldse või kutsuks teda missis Jonesiks ja räägiks temaga kalapulkadest. Aga kõige tõenäolisemalt teeks ta seda, mida teeb suurem osa inimestest, kui nad satuvad silmitsi millegagi, mida nad ei tunne: satuks paanikasse. (lk 65) * Järgnevate aastate jooksul andsin ma auhinna võitmiseks oma parima. Mõned inimesed ihkavad maailma paremaks muuta ja põlgavad seda ikka. Ühtegi auhinda ma aga ei saanud - küllap on selle jaoks mingi valem, mingi saladus, mida mina lihtsalt ei tea ja mida teavad inimesed, kes on käinud erakoolis või on gaidid. See on nii terve elu, kuigi algab hüatsintide kasvatamisest ja söögikorrapidaja olemisest ja lõpeb kusagil eliitülikooli meeskonna varuliikmena. (lk 67) * Oli kevad, maapinnal oli ikka veel lumekribalaid, ja mina hakkasin abielluma. Mu kleit oli lumivalge ja mul oli kuldne kroon peas. Kui ma vahekäiku pidi altari poole kõndisin, muutus kroon aina raskemaks ja raskemaks ja kleidiga oli aina keerulisem ja keerulisem kõndida. Ma mõtlesin, et kõik inimesed näitavad näpuga minu peale, aga keegi ei pannud tähele. :Kuidagimoodi jõudsin altarini. Preester oli väga paks ja paisus aina suuremaks nagu mullinäts. Viimaks saabus see tähtis hetk: "Peigmees võib pruuti suudelda." Mu värske abikaasa keeras näo minu poole ja edasi oli võimalusi mitu: mõnikord oli ta pime, mõnikord siga, mõnikord minu ema, mõnikord postkontori mees, ja ükskord ka lihtsalt ülikond, mille sees oli tühjus. Rääkisin sellest emale ja tema ütles, et see oli sellepärast nii, et ma sõin õhtul sardiine. :Järgmisel õhtul sõin vorsti, aga nägin ikka sama unenägu. (lk 93) * "Aga ära sina üldse mitte muretsegi, sina oled Issandale pühendatud, ma panin su misjonärikooli kirja, niipea kui me su saime. Pea Jane Eyre'i ja St John Riversit meeles." Ema silmisse ilmus unistav pilk. :Mul olid nad meeles küll, aga ema ei teadnud, et nüüd ma juba teadsin, et ta oli lõpu ringi kirjutanud. "Jane Eyre" oli ema lemmikraamat, kui piibel kõrvale jätta, ja kui ma väga väike olin, luges ta seda mulle lõputult ette. Mina ei osanud siis veel lugeda, aga ma sain aru, kui lehekülgi pöörati. Hiljem, kui ma lugeda oskasin ja uudishimulik olin, otsustasin seda ise lugeda. Omamoodi nostalgilise palverännaku märgiks. Sel kohutaval päeval raamatukogu tagumises nurgas sain ma teada, et Jane ei abiellugi St Johniga, et ta läheb tagasi mister Rochesteri juurde. See oli samamoodi nagu sel päeval, kui ma mängukaarte otsides lapsendamispaberid leidsin. Pärast seda ei ole ma enam kunagi kaarte mänginud ega "Jane Eyre’i" lugenud. (lk 97) * Esimene kord, kui Melanie meie kirikusse tuli, ei läinud väga edukalt. Mul oli meelest läinud, et pastor Finch oli oma piirkondlikul tuuril. Ta saabus meie juurde vana Bedfordi bussiga, mille ühele küljele olid maalitud hirmunud nägudega äraneetud ja teisele poole taevane võõrustaja. Tagumistele ustele ja esiosale oli ta roheliste tähtedega kirjutanud: TAEVAS VÕI PÕRGU? VALIK ON SINU. Ta oli oma bussi üle väga uhke ja rääkis neist paljudest imedest, mis bussi sees ja väljas aset olid leidnud. Bussis oli kuus istet, nii et koor sai koos temaga reisida ja jäi veel piisavalt ruumi muusikainstrumentidele ja suurele esmaabikarbile, juhuks kui deemon kellegi põlema süütab. :"Aga mida te leekidega teete?" küsisime meie. :"Kasutan tulekustutit," selgitas pastor. :Me olime äärmiselt vapustatud. (lk 106-107) * Kui ma Melanie juurde jõudsin, hakkas pimedaks minema. Sinnajõudmiseks pidin ma läbi kirikuaia lõikama ja mõnikord varastasin ma talle värskete haudade pealt lilli. Tema rõõmustas alati, aga ega ma öelnud ka, kust need tulevad. Melanie küsis, kas ma tahan ööseks jääda, sest ta ema oli ära ja talle ei meeldinud üksi kodus olla. Mina ütlesin, et ma helistan naabritele, ja pärast suurt seletamist jõudsin lõpuks lehtsalati juurest ära kutsutud emaga kokkuleppele. Me lugesime piiblit nagu ikka ja seejärel rääkisime teineteisele, kui rõõmsad me oleme, et Issand meid kokku on viinud. Melanie silitas tükk aega mu pead ja seejärel me kallistasime ja mul oli tunne, nagu ma upuksin. Pärast seda tuli hirm peale, aga ma ei suutnud järele jätta. Miski roomas mu kõhus ringi. Minu sees oli kaheksajalg. :Ja see oli õhtu ja siis oli hommik, teine päev. (lk 113) * Aeg kõik haavad parandab. Inimesed unustavad, neil hakkab igav, nad saavad vanaks, nad lähevad ära. Oli kord Inglismaal aeg, mil kõik inimesed olid huvitatud puupaatide ehitamisest ja türklaste vastu seilamisest. Kui see enam huvitav ei olnud, lonkasid järelejäänud talumehed tagasi maale ja järelejäänud aadlikud jäid üksteise vastu vandenõusid hauduma. :Mõistagi ei ole see kogu lugu, aga nii nende lugudega kord juba on - need räägivad sellest, millest me tahame. See on üks võimalus universumit selgitada, see samal ajal selgitamata jättes. See on võimalus kõige elus hoidmiseks, aja sisse mitte pakkimiseks. Iga inimene, kes jutustab loo, teeb seda omamoodi, nagu meeldetuletuseks, et iga inimene näeb asju erinevalt. Mõned inimesed ütlevad, et tõelised asjad on olemas, teised ütlevad, et kõiksugu asju saab tõestada. Mina neid ei usu. Üks on kindel, et see kõik on keeruline, nagu sõlmi täis nöör. Kõik on olemas, kuid algust on keeruline leida ja lõppu ilmvõimatu määrata. Parim, mida inimene teha saab, on kassikangast imetleda ja sinna võib-olla veelgi enam sõlmi põimida. Ajalugu peab olema võrkkiik, milles kiikuda, ja mäng, mida mängida, nii nagu mängivad kassid. Küünista seda, näri seda, sea sõlmi ringi ja magamamineku ajaks on see ikka sõlmilisest nöörist pallike. (lk 117-118) * Inimestel pole kunagi olnud probleemi minevikust lahtisaamisega, kui see liiga keeruliseks muutub. Liha põleb, fotod põlevad ja mis asi see mälu üldse on? Nende narride lõputu jahvatamine, kes ei näe unustamise vajadust. Ja kui me minevikust lahti ei saa, võime selle ringi teha. Surnud ei karju. Selleski, mis on surm, on teatud võlu. Surm sisaldab endas kõik imetlusväärsed elu omadused, aga ei ivakestki sest elusate asjadega seonduvast väsitavast segadusest. Nutt ja hala ja vajadus armastuse järele. (lk 118-119) * Ma teadsin, et deemonid tulevad inimese sisse, kui kusagil on nõrk koht. Kui minus oligi deemon, oli minu nõrk koht Melanie, aga tema oli ilus ja hea ja armastas mind. :Kas armastus võib tõepoolest deemonile kuuluda? :Millisele deemonile? Pruunile deemonile, kes kõrva juures koristab? Punasele deemonile, kes tantsib nagu tuli? Vesisele deemonile, kes inimesed haigeks teeb? Oranžile deemonile, kes meelitab? Nii nagu kassidel on kirbud, on igal inimesel oma deemon. :"Nad otsivad valest kohast," mõtlesin ma. "Kui nad tahavad minu deemonit kätte saada, peavad nad minu seest otsima." :Mõtlesin William Blake’i peale. :"Kui ma lasen neil oma deemonid ära võtta, pean ära andma selle, mille olen leidnud." :"Seda sa teha ei tohi," lausus hääl mu küünarnuki juures. :Kohvilaual külitas oranž deemon. :"Ma olen hulluks läinud," mõtlesin ma. :"See võib vabalt nii olla," jäi deemon rahulikult nõusse. "Nii et võta sellest, mis võtta annab." (lk 133) * Seinad kaitsevad ja seinad piiravad. Seinte olemusse on sisse kirjutatud, et nad peavad langema. Seinte langemine on iseenda kiitmisse keskendumise tagajärg. (lk 138) * Nagu ikka, pidime osalema raekoja juures hällistseenis ja paganate puu alla jõululaule laulma kogunema. See tähendas korrapäraseid harjutustunde Päästearmeega, mis oli alati problemaatiline, sest meie tamburiinimängijad lõid tihti rütmist mööda. Sel aastal küsis nende kindral, kas me ei tahaks ainult laulmisega piirduda. :"Öeldud on, et tehtagu rõõmsat lärmi," tuletas May talle meelde. :Kui kindral söandas soovitada seda psalmi pisut vähem sõna sõnalt võtta, lõi mäss valla. Kõigepealt oli see ketserlus. Seejärel ebaviisakus. Seejärel tähendas see juba lahkarvamusi meie koguduses. Mõned meist nägid selles iva, teised olid üdini solvunud. Me vaidlesime, kuni tee ja küpsised uuesti meieni jõudsid, siis langetas kindral otsuse. Kõik, kes tahavad tamburiini mängida, võivad teha seda oma kirikus, aga mitte tema harjutustundides ja jõululaulude laulmise ajal. (lk 144-145) * Olin juba peaaegu magama jäänud, kui pastor uksele ilmus, ema tagaplaanil heljumas. Pastor hoidis end minust piisavalt kaugele, nagu oleks mul mõni nakkushaigus. Panin pea padja alla, sest midagi muud ei osanud ma ka teha. Pastor kahmas padja ära ja selgitas mulle nii vaikselt, kui oskas, et ma olen saatana ohvriks langenud. Et ma olin vaevatud ja rõhutud, et ma olin kogudust alt vedanud. "Deemon," teatas ta väga aeglaselt, "on seitsmekordse jõuga tagasi tulnud." :Ema karjatas korraks ja vihastas uuesti. See oli minu enda süü. Minu enda perverssus. Nad hakkasid omavahel vaidlema, kas ma olin õnnetu ohver või jumalavallatu inimene. Ma kuulasin mõnda aega, kumbki neist polnud eriti usutav, ja pealegi olid just aknalauale seitse küpset apelsini kukkunud. :"Võtke apelsini," pakkusin mina vestluse jätkuks. Mõlemad vahtisid mind, nagu oleksin ma peast segi. "Need on seal." Näitasin akna poole. :"Ta jampsib," ütles ema uskumatult. (Ta vihkas hulle inimesi.) :"See on tema isand, kes kõneleb," vastas pastor surmtõsiselt. :"Ära tee temast välja, ma viin selle asja kirikukogu ette, see on minu jaoks liiga raske. Hoia tal silm peal, aga luba tal kirikus käia." (lk 160) * Neil päevil oli võlujõud väga oluline ja territoorium ei olnud midagi muud kui laiendus kriidiringile, mille sa enda ümber joonistasid, et end loodusjõudude ja muu sarnase eest kaitsta. Nüüdseks on see moest läinud, millest on kahju, sest ohu korral on palju parem istuda kriidiringis kui gaasiahjus. Muidugi naeraksid inimesed sinu üle, aga inimesed naeravad igasugu asjade üle, nii et pole mõtet seda isiklikult võtta. Miks see töötab? Aga sellepärast, et isikliku ruumi põhimõte ei muutu kunagi, kaitsed sa ennast siis loodusjõudude või kellegi halva tuju eest. See on jõuväli inimese enda ümber ja niikaua, kuni inimese ettekujutusvõime on nõrk, on hea, kui miski käega katsutav seda meelde tuletab. (lk 169) * Enda ümbrust ei ole võimalik enne kontrollida, kui sa ei suuda kontrollida oma hingamisruumi. Midagi ei ole võimalik muuta, enne kui sa ei mõista muudetava asja olemust. Loomulikult saavad inimesed viga ja teisenevad, aga see tuleb nõrgaks jäänud väest, ja katse muuta midagi, millest sa aru ei saa, on puhas kurjuse väljendus. (lk 170) * Ma mõtlen kogu aeg tagasiminemise peale. Kui Loti naine üle õla vaatas, muutus ta soolasambaks. Sambad hoiavad asju üleval ja sool hoiab asju puhtana, aga iseenda kaotamise puhul pole see just suur lohutus. Inimesed lähevad tagasi, aga nad ei jää ellu, sest kaks reaalsust nõuavad neid ühekorraga. Sellised asjad on liig. Inimene võib oma südame kas sisse soolata või tappa või kahe reaalsuse vahel valida. Selles on väga palju valu. Mõned inimesed arvavad, et nad võivad oma koogi alles hoida ja selle nahka pista. Kook läheb hallitama ja nad lämbuvad allesjäänu kätte. Pika aja järel tagasi minemine ajab inimese hulluks, sest neile, kelle sa maha jätsid, ei meeldi mõelda, et sa oled muutunud, ja nad kohtlevad sind samamoodi nagu ennegi, süüdistavad sind ükskõiksuses, samas kui sina oled lihtsalt teistsugune. (lk 189-190) * Kui deemonid on sinu sees, rändavad nad koos sinuga. :Kõik peavad omaenda olukorda kõige traagilisemaks. Mina pole mingi erand. (lk 191) * See ei ole üks ega teine asi, mis hulluseni viib, vaid maailmaruum, mis jääb nende vahele. (lk 192) * Ma tunnen jumalast puudust, ma tunnen puudust kellestki, kes oleks täiesti truu. Ma ei arva ikka veel, et see oli jumal, kes mu reetis. Jumala teenrid küll, jah, aga teenijad on loomu poolest reetlikud. Ma tunnen puudust jumalast, kes oli mu sõber. Ma ei tea sedagi, kas jumal on olemas, aga ma tean, et kui jumal on inimese emotsionaalne rollimudel, tõusevad väga üksikud inimsuhted sellega samale pulgale. (lk 200) * Nimetamine on keeruline aeganõudev tegevus, see hõlmab põhiolemust ja tähendab väge. Ent kes on see, kes sind metsikutel öödel koju saab kutsuda? Ainult see, kes teab sinu nime. (lk 200) * Ei ole valikut, mis ei tähendaks kaotust. (lk 202) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Winterson, Jeanette}} sb576ms6s7e20k34vocpq60sks5x1yt 89125 89124 2022-08-07T00:25:23Z Pseudacorus 2604 /* "Apelsinid pole ainsad viljad" */ wikitext text/x-wiki Jeanette Winterson (sündinud 27. augustil 1959 Manchesteris) on inglise romaanikirjanik. == "Apelsinid pole ainsad viljad" == Jeanette Winterson, "Apelsinid pole ainsad viljad". Tõlkinud Kätlin Kaldmaa. Tänapäev 2008 * "Apelsinid pole ainsad viljad" on kirjutatud 1983—1984. aasta [[talv]]el ja [[kevad]]el. Ma olin kahekümne nelja aastane. Jagasin tollal kahte [[tuba]] ja istevanni näitlejanna Vicky Lickorishiga. Temal ei olnud [[raha]], minul ei olnud raha, me ei saanud endale lubada luksust pesta valget pesu eraldi, ning olime tänulikud, et parajasti olid moes värvilised [[aluspüksid]], nõnda et pesuesemed, mis inimese endast lugupidamisega kõige lähemalt seotud on, ei pidanud [[hall]]id olema. (Eessõna, lk 11) * [[Räpasus]] on [[kirjanik]]u [[surm]]. Mustus, [[ebamugavus]]ed, [[nälg]], külm, [[trauma]]d ja draamad ei loe midagi. Mul on kõike seda piisavalt olnud ja need on mind ainult innustanud, kuid räpasus, [[ilu]] ja [[valgus]]e keskpärane ja järk-järguline hukk [[niiskus]]e tagatubades, [[kompromiss]]id ja [[arveteõiendamine]] - need teevad hea töö võimatuks. Kui [[Keats]] [[masendus]]es oli, pani ta selga puhta [[särk|särgi]]. Kui Radclyffe Hall end halvasti tundis, tellis ta Jermyn Sreetilt uue [[siid]]ist aluspesukomplekti. [[Byron]], nagu me kõik teame, lubas oma üllast [[nahk]]a puudutada vaid kõige pehmemail, puhtamail ja valgemail [[kangas|kangail]], ja mina hindan Byronit kõrgelt. Ja nii tundus mulle neil päevil, kui meil ei olnud ei raha, tööd ega väljavaateid, ja räpasus sihikindlalt meie üürimaja alumistelt korrustelt ülespoole ronis, et pidi olema mingi kese, [[talisman]] või isegi [[fetiš]], mis tagaks korra olukorras, kus seda ei tundunud olevat, nagu seda on džunglis igal õhtul õhtusöögiks rõivaste vahetamine või siis mehed, kes enne Dardanelli lahte kahlamist oma [[saapad]] korralikult läikima lõid. Et teha midagi suurt ja teha seda hästi, on vaja isiklikke ja iseäralikke kombeid, kas või natuke naeruväärseid, sest need hoiavad eemal hinge räpasuse, mis ütleb, et kõik on väike ja must ja miski ei ole pingutust väärt. (Eessõna, lk 11-12) * Ma ei näe sirgjoonelises lugemises mitte mingit mõtet. Inimesed ei mõtle niimoodi ja inimesed ei ela niimoodi. Meie mõttetegevus sarnaneb pigem [[labürint|labürindile]] kui kiirteele, iga [[käänak]] toob kaasa uue käänaku, mis ei ole sümmeetriline ega ilmselge. Ka mitte [[kaos]]. See on keeruline matemaatiline võrrand, mida on väga raske lahendada, sest X-il ja Y-il on iga päev uus väärtus. (Eessõna, lk 14) * [[Pühapäev]]iti tõusis ema vara ja ei lubanud kellelgi enne kella kümmet võõrastetuppa minna. See oli tema palve- ja meditatsioonipaik. Ta [[palve]]tas oma põlvede pärast alati seistes, nii nagu [[Bonaparte]] jagas käsklusi oma kasvu pärast alati [[hobune|hobuse]] seljast. Ma arvan, et suhe, mis emal [[jumal]]aga oli, oli suurel määral positsioneerimine. Ema oli läbi ja lõhki [[vana testament|vana testamendi]] inimene. Vagur lihavõttetalleke ei olnud tema jaoks - tema oli koos [[prohvet]]itega võitlusväljal ja mossitas kiikajonipuu all, kui jumal [[linn]]a maatasa ei teinud. Üsna sageli see aga juhtus, oli see siis tema või jumala tahtmine, ei oska mina öelda. (lk 20-21) * Ema oleks pigem söömata jätnud, kui Maxi Balli läinud. Ta oli minuski selle koha suhtes vastikuse tekitanud. Et väga paljud inimesed, keda me tundsime, seal käisid, ei olnud see temast kuigi õiglane, aga ta ei olnud kunagi kuigi õiglane; ta armastas ja ta vihkas, ja Maxi Balli ta vihkas. Ükskord talvel oli ta sunnitud sealt [[korsett|korseti]] ostma ja samal pühapäeval keset [[armulaud]]a tuli üks vaalaluu korsetist välja ja torkas teda otse kõhtu. Tund aega ei saanud ta midagi teha. Kui me koju jõudsime, rebis ta korseti tükkideks ja tegi vaalaluudest [[pelargoon]]idele toed, ühe andis mulle ka. Mul on see ikka veel alles ja kui mul teinekord tuleb kiusatus kergema vaevaga läbi ajada, mõtlen selle vaalaluu peale ja mõtlen ringi. (lk 22) * Kui me koju jõudsime, vaatas isa [[televiisor]]it. Matši Crusher Williamsi ja ühesilmalise Jonney Stotti vahel. Ema oli tulivihane, pühapäeviti kaeti meil televiisor alati kinni. Selleks oli meil VANA TESTAMENDI JUHTUMISTE [[laudlina]], mille andis meile mees, kes tühjendusmüüke korraldas. See oli väga uhke ja me hoidsime seda eraldi sahtlis, kus ei olnud mitte midagi peale tükikese Tiffany klaasi ja Liibanonist pärit pärgamendi. Ma ei tea, miks me seda [[pärgament]]i alles hoidsime. Me mõtlesime enne, et see on tükike Vanast Testamendist, aga see oli lambakasvanduse üürileping. Isa ei olnud laudlina isegi kokku voltinud ja kiri "Mooses kümmet käsku vastu võtmas" paistis hunnikusse keeratud laualina vahelt välja. "Nüüd tuleb jama," mõtlesin ma ja teatasin, et lähen Päästearmeesse tamburiinitundi. (lk 27) * Olin sünnist saadik arvanud, et elu käib väga lihtsalt, et see on nagu meie kiriku suurem versioon. Nüüd sain ma teada, et isegi meie kirik sattus mõnikord segadusse. See oli probleem. Aga see oli probleem, millega ma hakkasin tegelema alles paljude aastate pärast. Victoria [[haigla]] oli suur ja hirmuäratav ja ma ei saanud enda rahustamiseks isegi laulda, sest ma ei kuulnud, mida ma laulsin. Lugeda ei olnud mitte midagi peale mingite hamba-reklaamide ja röntgeniaparaadi kasutamise bukleti. Proovisin apelsinikoorest [[iglu]]t ehitada, aga see kukkus kogu aeg kokku ja isegi kui see püsti jäi, ei olnud mul eskimot sinna sisse panna, nii et ma pidin välja mõtlema loo sellest, kuidas eskimo ära söödi, ja see tegi mu meele veel kurvemaks. :Pettemanöövritega on alati sama lugu - need haaravad su endasse. (lk 45) * Ema õpetas mind lugema [[Viies Moosese raamat|Viienda Moosese raamatu]] järgi, sest see räägib [[loom]]adest (enamasti patustest). Iga kord, kui me lugesime "Neid aga ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu, ja neist, kellel on täielikult lõhestatud sõrad"*, joonistas ta üles kõik loomad, kellest seal juttu oli. Hobused, jänkud ja pardikesed olid minu jaoks hämarad muinasjutulised olevused, aga ma teadsin kõike [[pelikan]]idest, kaljumäkradest, laiskloomadest ja [[nahkhiir]]test. See kalduvus [[eksootika]]sse oli mulle palju [[probleem]]e tekitanud, just nagu [[William Blake]]’ilegi. Ema joonistas [[tiib]]adega putukaid ja taevaseid [[lind]]e, aga minu lemmikud olid merepõhja elanikud, molluskid. Olin Blackpooli rannast päris korraliku kogu kokku korjanud. :Emal oli lainete jaoks sinine pliiats ja pruun pliiats krabide jaoks. Vähke joonistas ta punase pastakaga, aga krevette ei joonistanud ta kunagi, sest talle meeldis neid muffini sees süüa. Ma usun, et see oli talle juba ammu muret teinud. Viimaks, pärast pikki palvetunde ja Shrewsbury vägeva kirikuisaga konsulteerimist jõudis ta ühele meelele apostel Paulusega, et "kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võetakse vastu tänuga". Pärast seda käisime me igal laupäeval Molly juurest mereande ostmas. :Viiendal Moosese raamatul olid ka omad varjuküljed - see on täis jäledaid ja mainimist mitteväärivaid asju. Millal iganes me lugesime sohilastest või laiaks muljutud munanditega tegelastest, keeras ema lehte ja ütles: "Jätkem see Issanda hooleks," aga kui ta ära läks, piilusin ma ikkagi. Mul oli hea meel, et mul munandeid ei olnud. Need kõlasid nagu "kuvandid", ainult et käisid inimese küljes, ja piiblis lõigati need meestel pidevalt küljest ära ja siis nad ei saanud kirikusse minna. Kohutav. (lk 62-63) * Mida ma teha sain? Mu tikkimisõpetaja kannatas puuduliku nägemise all. Ta tundis asjad ära vastavalt keskkonnale ja ootustele. Kui inimene on mingis teatud kohas, eeldab ta, et näeb teatud asju. Lambad ja künkad, meri ja kalad, aga kui supermarketis oleks elevant, ei näeks ta seda üldse või kutsuks teda missis Jonesiks ja räägiks temaga kalapulkadest. Aga kõige tõenäolisemalt teeks ta seda, mida teeb suurem osa inimestest, kui nad satuvad silmitsi millegagi, mida nad ei tunne: satuks paanikasse. (lk 65) * Järgnevate aastate jooksul andsin ma auhinna võitmiseks oma parima. Mõned inimesed ihkavad maailma paremaks muuta ja põlgavad seda ikka. Ühtegi auhinda ma aga ei saanud - küllap on selle jaoks mingi valem, mingi saladus, mida mina lihtsalt ei tea ja mida teavad inimesed, kes on käinud erakoolis või on gaidid. See on nii terve elu, kuigi algab hüatsintide kasvatamisest ja söögikorrapidaja olemisest ja lõpeb kusagil eliitülikooli meeskonna varuliikmena. (lk 67) * Oli kevad, maapinnal oli ikka veel lumekribalaid, ja mina hakkasin abielluma. Mu kleit oli lumivalge ja mul oli kuldne kroon peas. Kui ma vahekäiku pidi altari poole kõndisin, muutus kroon aina raskemaks ja raskemaks ja kleidiga oli aina keerulisem ja keerulisem kõndida. Ma mõtlesin, et kõik inimesed näitavad näpuga minu peale, aga keegi ei pannud tähele. :Kuidagimoodi jõudsin altarini. Preester oli väga paks ja paisus aina suuremaks nagu mullinäts. Viimaks saabus see tähtis hetk: "Peigmees võib pruuti suudelda." Mu värske abikaasa keeras näo minu poole ja edasi oli võimalusi mitu: mõnikord oli ta pime, mõnikord siga, mõnikord minu ema, mõnikord postkontori mees, ja ükskord ka lihtsalt ülikond, mille sees oli tühjus. Rääkisin sellest emale ja tema ütles, et see oli sellepärast nii, et ma sõin õhtul sardiine. :Järgmisel õhtul sõin vorsti, aga nägin ikka sama unenägu. (lk 93) * "Aga ära sina üldse mitte muretsegi, sina oled Issandale pühendatud, ma panin su misjonärikooli kirja, niipea kui me su saime. Pea Jane Eyre'i ja St John Riversit meeles." Ema silmisse ilmus unistav pilk. :Mul olid nad meeles küll, aga ema ei teadnud, et nüüd ma juba teadsin, et ta oli lõpu ringi kirjutanud. "Jane Eyre" oli ema lemmikraamat, kui piibel kõrvale jätta, ja kui ma väga väike olin, luges ta seda mulle lõputult ette. Mina ei osanud siis veel lugeda, aga ma sain aru, kui lehekülgi pöörati. Hiljem, kui ma lugeda oskasin ja uudishimulik olin, otsustasin seda ise lugeda. Omamoodi nostalgilise palverännaku märgiks. Sel kohutaval päeval raamatukogu tagumises nurgas sain ma teada, et Jane ei abiellugi St Johniga, et ta läheb tagasi mister Rochesteri juurde. See oli samamoodi nagu sel päeval, kui ma mängukaarte otsides lapsendamispaberid leidsin. Pärast seda ei ole ma enam kunagi kaarte mänginud ega "Jane Eyre’i" lugenud. (lk 97) * Esimene kord, kui Melanie meie kirikusse tuli, ei läinud väga edukalt. Mul oli meelest läinud, et pastor Finch oli oma piirkondlikul tuuril. Ta saabus meie juurde vana Bedfordi bussiga, mille ühele küljele olid maalitud hirmunud nägudega äraneetud ja teisele poole taevane võõrustaja. Tagumistele ustele ja esiosale oli ta roheliste tähtedega kirjutanud: TAEVAS VÕI PÕRGU? VALIK ON SINU. Ta oli oma bussi üle väga uhke ja rääkis neist paljudest imedest, mis bussi sees ja väljas aset olid leidnud. Bussis oli kuus istet, nii et koor sai koos temaga reisida ja jäi veel piisavalt ruumi muusikainstrumentidele ja suurele esmaabikarbile, juhuks kui deemon kellegi põlema süütab. :"Aga mida te leekidega teete?" küsisime meie. :"Kasutan tulekustutit," selgitas pastor. :Me olime äärmiselt vapustatud. (lk 106-107) * Kui ma Melanie juurde jõudsin, hakkas pimedaks minema. Sinnajõudmiseks pidin ma läbi kirikuaia lõikama ja mõnikord varastasin ma talle värskete haudade pealt lilli. Tema rõõmustas alati, aga ega ma öelnud ka, kust need tulevad. Melanie küsis, kas ma tahan ööseks jääda, sest ta ema oli ära ja talle ei meeldinud üksi kodus olla. Mina ütlesin, et ma helistan naabritele, ja pärast suurt seletamist jõudsin lõpuks lehtsalati juurest ära kutsutud emaga kokkuleppele. Me lugesime piiblit nagu ikka ja seejärel rääkisime teineteisele, kui rõõmsad me oleme, et Issand meid kokku on viinud. Melanie silitas tükk aega mu pead ja seejärel me kallistasime ja mul oli tunne, nagu ma upuksin. Pärast seda tuli hirm peale, aga ma ei suutnud järele jätta. Miski roomas mu kõhus ringi. Minu sees oli kaheksajalg. :Ja see oli õhtu ja siis oli hommik, teine päev. (lk 113) * Aeg kõik haavad parandab. Inimesed unustavad, neil hakkab igav, nad saavad vanaks, nad lähevad ära. Oli kord Inglismaal aeg, mil kõik inimesed olid huvitatud puupaatide ehitamisest ja türklaste vastu seilamisest. Kui see enam huvitav ei olnud, lonkasid järelejäänud talumehed tagasi maale ja järelejäänud aadlikud jäid üksteise vastu vandenõusid hauduma. :Mõistagi ei ole see kogu lugu, aga nii nende lugudega kord juba on - need räägivad sellest, millest me tahame. See on üks võimalus universumit selgitada, see samal ajal selgitamata jättes. See on võimalus kõige elus hoidmiseks, aja sisse mitte pakkimiseks. Iga inimene, kes jutustab loo, teeb seda omamoodi, nagu meeldetuletuseks, et iga inimene näeb asju erinevalt. Mõned inimesed ütlevad, et tõelised asjad on olemas, teised ütlevad, et kõiksugu asju saab tõestada. Mina neid ei usu. Üks on kindel, et see kõik on keeruline, nagu sõlmi täis nöör. Kõik on olemas, kuid algust on keeruline leida ja lõppu ilmvõimatu määrata. Parim, mida inimene teha saab, on kassikangast imetleda ja sinna võib-olla veelgi enam sõlmi põimida. Ajalugu peab olema võrkkiik, milles kiikuda, ja mäng, mida mängida, nii nagu mängivad kassid. Küünista seda, näri seda, sea sõlmi ringi ja magamamineku ajaks on see ikka sõlmilisest nöörist pallike. (lk 117-118) * Inimestel pole kunagi olnud probleemi minevikust lahtisaamisega, kui see liiga keeruliseks muutub. Liha põleb, fotod põlevad ja mis asi see mälu üldse on? Nende narride lõputu jahvatamine, kes ei näe unustamise vajadust. Ja kui me minevikust lahti ei saa, võime selle ringi teha. Surnud ei karju. Selleski, mis on surm, on teatud võlu. Surm sisaldab endas kõik imetlusväärsed elu omadused, aga ei ivakestki sest elusate asjadega seonduvast väsitavast segadusest. Nutt ja hala ja vajadus armastuse järele. (lk 118-119) * Ma teadsin, et deemonid tulevad inimese sisse, kui kusagil on nõrk koht. Kui minus oligi deemon, oli minu nõrk koht Melanie, aga tema oli ilus ja hea ja armastas mind. :Kas armastus võib tõepoolest deemonile kuuluda? :Millisele deemonile? Pruunile deemonile, kes kõrva juures koristab? Punasele deemonile, kes tantsib nagu tuli? Vesisele deemonile, kes inimesed haigeks teeb? Oranžile deemonile, kes meelitab? Nii nagu kassidel on kirbud, on igal inimesel oma deemon. :"Nad otsivad valest kohast," mõtlesin ma. "Kui nad tahavad minu deemonit kätte saada, peavad nad minu seest otsima." :Mõtlesin William Blake’i peale. :"Kui ma lasen neil oma deemonid ära võtta, pean ära andma selle, mille olen leidnud." :"Seda sa teha ei tohi," lausus hääl mu küünarnuki juures. :Kohvilaual külitas oranž deemon. :"Ma olen hulluks läinud," mõtlesin ma. :"See võib vabalt nii olla," jäi deemon rahulikult nõusse. "Nii et võta sellest, mis võtta annab." (lk 133) * Seinad kaitsevad ja seinad piiravad. Seinte olemusse on sisse kirjutatud, et nad peavad langema. Seinte langemine on iseenda kiitmisse keskendumise tagajärg. (lk 138) * Nagu ikka, pidime osalema raekoja juures hällistseenis ja paganate puu alla jõululaule laulma kogunema. See tähendas korrapäraseid harjutustunde Päästearmeega, mis oli alati problemaatiline, sest meie tamburiinimängijad lõid tihti rütmist mööda. Sel aastal küsis nende kindral, kas me ei tahaks ainult laulmisega piirduda. :"Öeldud on, et tehtagu rõõmsat lärmi," tuletas May talle meelde. :Kui kindral söandas soovitada seda psalmi pisut vähem sõna sõnalt võtta, lõi mäss valla. Kõigepealt oli see ketserlus. Seejärel ebaviisakus. Seejärel tähendas see juba lahkarvamusi meie koguduses. Mõned meist nägid selles iva, teised olid üdini solvunud. Me vaidlesime, kuni tee ja küpsised uuesti meieni jõudsid, siis langetas kindral otsuse. Kõik, kes tahavad tamburiini mängida, võivad teha seda oma kirikus, aga mitte tema harjutustundides ja jõululaulude laulmise ajal. (lk 144-145) * Olin juba peaaegu magama jäänud, kui pastor uksele ilmus, ema tagaplaanil heljumas. Pastor hoidis end minust piisavalt kaugele, nagu oleks mul mõni nakkushaigus. Panin pea padja alla, sest midagi muud ei osanud ma ka teha. Pastor kahmas padja ära ja selgitas mulle nii vaikselt, kui oskas, et ma olen saatana ohvriks langenud. Et ma olin vaevatud ja rõhutud, et ma olin kogudust alt vedanud. "Deemon," teatas ta väga aeglaselt, "on seitsmekordse jõuga tagasi tulnud." :Ema karjatas korraks ja vihastas uuesti. See oli minu enda süü. Minu enda perverssus. Nad hakkasid omavahel vaidlema, kas ma olin õnnetu ohver või jumalavallatu inimene. Ma kuulasin mõnda aega, kumbki neist polnud eriti usutav, ja pealegi olid just aknalauale seitse küpset apelsini kukkunud. :"Võtke apelsini," pakkusin mina vestluse jätkuks. Mõlemad vahtisid mind, nagu oleksin ma peast segi. "Need on seal." Näitasin akna poole. :"Ta jampsib," ütles ema uskumatult. (Ta vihkas hulle inimesi.) :"See on tema isand, kes kõneleb," vastas pastor surmtõsiselt. :"Ära tee temast välja, ma viin selle asja kirikukogu ette, see on minu jaoks liiga raske. Hoia tal silm peal, aga luba tal kirikus käia." (lk 160) * Neil päevil oli võlujõud väga oluline ja territoorium ei olnud midagi muud kui laiendus kriidiringile, mille sa enda ümber joonistasid, et end loodusjõudude ja muu sarnase eest kaitsta. Nüüdseks on see moest läinud, millest on kahju, sest ohu korral on palju parem istuda kriidiringis kui gaasiahjus. Muidugi naeraksid inimesed sinu üle, aga inimesed naeravad igasugu asjade üle, nii et pole mõtet seda isiklikult võtta. Miks see töötab? Aga sellepärast, et isikliku ruumi põhimõte ei muutu kunagi, kaitsed sa ennast siis loodusjõudude või kellegi halva tuju eest. See on jõuväli inimese enda ümber ja niikaua, kuni inimese ettekujutusvõime on nõrk, on hea, kui miski käega katsutav seda meelde tuletab. (lk 169) * Enda ümbrust ei ole võimalik enne kontrollida, kui sa ei suuda kontrollida oma hingamisruumi. Midagi ei ole võimalik muuta, enne kui sa ei mõista muudetava asja olemust. Loomulikult saavad inimesed viga ja teisenevad, aga see tuleb nõrgaks jäänud väest, ja katse muuta midagi, millest sa aru ei saa, on puhas kurjuse väljendus. (lk 170) * Ma mõtlen kogu aeg tagasiminemise peale. Kui Loti naine üle õla vaatas, muutus ta soolasambaks. Sambad hoiavad asju üleval ja sool hoiab asju puhtana, aga iseenda kaotamise puhul pole see just suur lohutus. Inimesed lähevad tagasi, aga nad ei jää ellu, sest kaks reaalsust nõuavad neid ühekorraga. Sellised asjad on liig. Inimene võib oma südame kas sisse soolata või tappa või kahe reaalsuse vahel valida. Selles on väga palju valu. Mõned inimesed arvavad, et nad võivad oma koogi alles hoida ja selle nahka pista. Kook läheb hallitama ja nad lämbuvad allesjäänu kätte. Pika aja järel tagasi minemine ajab inimese hulluks, sest neile, kelle sa maha jätsid, ei meeldi mõelda, et sa oled muutunud, ja nad kohtlevad sind samamoodi nagu ennegi, süüdistavad sind ükskõiksuses, samas kui sina oled lihtsalt teistsugune. (lk 189-190) * Kui deemonid on sinu sees, rändavad nad koos sinuga. :Kõik peavad omaenda olukorda kõige traagilisemaks. Mina pole mingi erand. (lk 191) * See ei ole üks ega teine asi, mis hulluseni viib, vaid maailmaruum, mis jääb nende vahele. (lk 192) * Ma tunnen jumalast puudust, ma tunnen puudust kellestki, kes oleks täiesti truu. Ma ei arva ikka veel, et see oli jumal, kes mu reetis. Jumala teenrid küll, jah, aga teenijad on loomu poolest reetlikud. Ma tunnen puudust jumalast, kes oli mu sõber. Ma ei tea sedagi, kas jumal on olemas, aga ma tean, et kui jumal on inimese emotsionaalne rollimudel, tõusevad väga üksikud inimsuhted sellega samale pulgale. (lk 200) * Nimetamine on keeruline aeganõudev tegevus, see hõlmab põhiolemust ja tähendab väge. Ent kes on see, kes sind metsikutel öödel koju saab kutsuda? Ainult see, kes teab sinu nime. (lk 200) * Ei ole valikut, mis ei tähendaks kaotust. (lk 202) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Winterson, Jeanette}} id8jolwf13aas2kn10jsq62g0ckz9lo