Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 5588 89471 89451 2022-08-12T22:37:50Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wild_flowers_(Pl._17)_BHL21587205.jpg|pisi|Anne Pratt, koer-kibuvits (''Rosa canina'') teosest ''Wild flowers'' (1857)]] [[Pilt:Wild_Rose_Rosa_parviflora.jpg|pisi|Clarissa Munger Badger, ''Rosa parviflora'' raamatust ''Wild flowers drawn and colored from nature''. New York, 1859]] [[Pilt:Fidelia_Bridges_Wild_roses.jpg|pisi|Fidelia Bridges, "Kibuvits rukkipõllu ääres" (1874)]] [[Pilt:Illustration_Rosa_majalis0.jpg|pisi|Mets-kibuvits (''Rosa majalis'' ehk ''Rosa cinnamomea'') üleval ja näärmekas kibuvits (''Rosa rubiginosa'') all. Värvitahvel raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885)]] [[Pilt:Codex_Manesse_Hartmann_von_Aue.jpg|pisi|Saksa rüütlist laulik Hartmann von Aue. ''Codex Manesse'' (u 1305-1315) kujutab laulikut roosilises või pigemini kibuvitsalises õhkkonnas, sest täidisõielised roosid alustasid Euroopas võidukäiku alles pärast ristisõdu.]] [[Pilt:Hildesheim_Rosenstock.jpg|pisi|Hildesheimi katedraali najal ronivat koer-kibuvitsa peetakse tuhandeaastaseks.]] [[Pilt:'Still_Life_with_Wild_Roses%2C_Peonies_and_Other_Flowers_in_a_White_Earthenware_Vase'_by_Ludger_tom_Ring_the_Younger.jpg|pisi|Ludger Tom Ring noorem "Vaikelu kibuvitste, pojengide ja teiste lilledega" (1580)]] [[Pilt:Nicoline_Tuxen_-_Opstilling_med_en_vase_med_hybenroser_i_en_vindueskarm_-_1893.png|pisi|Nicoline Tuxen, "Kibuvitsad aknal" (1893)]] [[Pilt:Heade_Martin_Johnson_Cherokee_Roses_On_A_Light_Gray_Cloth.jpg|pisi|Martin Johnson Heade (1819–1904), "Sile kibuvits hallil kangal", ''s.d.'']] [[Pilt:Keramic_studio_(1912)_(14763720572).jpg|pisi|Kathryn E. Cherry, sile kibuvits (''Rosa laevigata'') ajakirjast "Keramic Studio" (1899)]] [[Pilt:Wild_Briar_Roses_(Anna_Munthe-Norstedt)_-_Nationalmuseum_-_18696.tif|pisi|Anna Munthe-Norstedt, "Kibuvitsad vaasis" (1908)]] [[Pilt:Mary_Vaux_Walcott_-_Bourgeau_Rose_(Rosa_bourgeauiana)_-_1970.355.681_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Mary Vaux Walcott, ''Rosa bourgeauiana'' (1920)]] [[Pilt:Gustaf_Fjaestad_Autumn_landscape.jpg|pisi|Gustaf Fjaestad, "Sügismaastik taraga" (1921)]] [[Pilt:Wilhelm_Andersen_-_Hybengrene_i_blå_vase_ved_et_vindue.png|pisi|Wilhelm Andersen (1867–1945), "Vaikelu kibuvitsaokstega", ''s.d.'']] '''Kibuvits''' (''Rosa'') on roosõieliste sugukonda kuuluvate põõsaste perekond. Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse [[roos]]iks. Taimel on ilusad ja meeldiva lõhnaga õied ning teravad okkad, mis sigitab rohkelt ambivalentset suhtumist. Rahvasuu nimetab kibuvitsa ka orjavitsaks. ==Piibel== <poem> Aga [[Aadam]]ale ta ütles: Et sa kuulasid oma [[naine|naise]] [[sõna]] ja sõid [[puu]]st, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest [[söömine|süüa]], siis olgu [[maapind]] neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu [[elu]]aja! 18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja [[ohakas|ohakaid]], ja põllutaimed olgu sulle [[toit|toiduks]]! </poem> * [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 3, salmid 17-18 <poem> Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan [[pilv]]i temale [[vihm]]a andmast. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 5, salm 6 <poem> Sel päeval jääb iga paik, kus oli tuhat [[viinapuu]]d, [[tuhat]] hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile. 24 Sinna minnakse [[nool]]te ja [[amb]]udega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid. 25 Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]], mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks ja [[lammas]]te tallermaaks. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 23-25 <poem> Sest [[ülekohus]] põleb otsekui [[tuli]], mis põletab kibuvitsu ja ohakaid ning süütab [[mets]]arägastikud kerkiva [[suits]]una haihtuma. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 9, salm 17 * Te tunnete nad ära nende viljast. Ega [[viinamari|viinamarju]] korjata kibuvitstelt ega [[viigimari|viigimarju]] ohakailt? :17 Nõnda siis kannab iga hea [[puu]] head vilja, aga halb puu halba vilja. * [[Matteuse evangeelium]], peatükk 7, salmid 16-17 * Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja [[pilliroog|pilliroo]] ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide [[kuningas]]!" ** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 27, salm 29 ==Eesti proosa== * Rändaja, kes mõnesugustel põhjustel [[Napoli]]st Foggiasse viivalt suurelt [[tee]]lt kõrvale kallab, võib Benevento linna lähedal leida enda üleni metsroosidesse uppuva [[küngas|künka]] ees, mis kannabki nime Rocca delle Rose — Rooside kalju. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]], Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 7 * David nägi naist esimest korda [[kirik]]us. [---] See oli üllatus, kui naine [[pea]]d pööras ja David nägi, et selle [[nägu]] oli veel üsna noor ja ilus. Veidi kahvatu ja kurb, aga see kõik võis nii paista pikkade mustade ripsmete tõttu, mis näisid varju heitvat kogu näole. Ta vaatas sellest mööda, sest ta [[pilk]] jäi kinni naise huultele, mis olid [[roosa]]d nagu kibuvitsaõied. (lk 164) * Seda igatsust oli ta katsunud [[laul]]uks luua. See polnud laul roosist lossiaias, mida noor rüütel püüdis, vaid kibuvitsaõiest metsaserval, mis oli äratanud lihtsa karjuse [[armastus]]e. Öelgu Touraine'i hertsog mistahes, aga uhke roos oli vaevalt ilusam äsjapuhkenud, kastevärskest õiest, mille [[ilu]] ei varjanud kadedad [[müür]]id. (lk 169-170) ** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966 * [Eeva:] "Ma olen mõtelnud: võib-olla tohin siis ka mina – tahta, et ma oleksin – kas te teate, kuidas seda põõsast [[eesti keel]]i kutsutakse? See on orjavits – ''Sklavenrute'' – jaa – et ma oleksin orjavits [[impeerium]]i põues – nii kaua kui ma elan…" ** [[Jaan Kross]], "[[Keisri hull]]", Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 306 * Nägin rannas ka [[Tuglas]]t. Ta oli juba [[paat|paadis]], kui talle korraga nagu midagi meelde tuli. :"Ma pean Eestimaaga jumalaga jätma!" hüüdis ta ja tormas tagasi kaldale. "Head aega, [[muld]]! Head aega, [[muru]]! Oo, [[kivi]]d! Ma emban teid!" Siis jooksis ta kibuvitsapõõsa juurde. "Oo, põõsas!" hüüdis ta. "Jää jumalaga!" :Ta [[embus|kallistas]] põõsast ning jäi [[oks]]tesse kinni. "Mis see küll on?" porises ta. "Ei saa enam lahti. Vaata kuradit!" :Sel ajal, kui ta seal sahmerdas, sõitsid viimasedki paadid minema ja Tuglas jäi Eestisse. Olime vaid kahekesi siinpoolsel kaldal. :"Minu tee viib metsa," ütlesin ma. "Võtan [[püss]]i kätte ja võitlen, kuni jõudu jätkub." :"Mina hakkan Loomingut toimetama," ohkas Tuglas. :Andsime teineteisele kätt ja läksime lahku. * [[Andrus Kivirähk]], "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed". Varrak 2008, lk 78 ==Maailma proosa== * Taipasin, et me läheneme Kibuvitsaorule. Ometigi suutsin vaevalt oma silmi uskuda, kui nägin äkitselt orgu otse enda ees — see oli niisama kaunis kui Kirsiorg, kui ta seal hommikupäikeses laius oma majakeste ja talude, oma haljendavate nõlvade ning õitsvate kibuvitsavõsadega. Kibuvitsaõied moodustasid lausa tohutuid hangi. Ülevalt nägi see hirmus vahva välja peaaegu nagu meri roosa vahuga laineharjadel, jah Kibuvitsaorule oli tema nimi päris õigesti pandud. ** [[Astrid Lindgren]], "Vennad Lõvisüdamed". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja", 1986, lk 78 * Algul läks see [teerada] ümber kartuliroosipõõsa, mis oli suur ja kuulus ning kandis nime ''Rosa rugosa''. Kui see kattus hiiglasuurte lihtsate roosidega, mis pidasid [[torm]]ile vastu, kuid kukkusid maha siis, kui heaks arvasid, tuli külarahvas teda vaatama. Roosipõõsal olid pikad ja [[laine]]te poolt puhtaks uhutud [[juur]]ed ning tema varte küljes oli [[adru]]t. Iga seitsme aasta tagant suri ''Rosa rugosa'' [[sool]]a ja toidupuuduse kätte, kuid siis kerkis läheduses tema [[laps]] [[liiv]]a seest välja ja kõik oli nagu ennegi. ** [[Tove Jansson]], "Suveraamat". Tõlkinud Tõnis Arnover. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 79 ==Eesti luule== <poem> [[Kadakas|Katai]], kibuvits nink kivi kõmiseval kamaral, mõni kakut [[kuusk|kuusetüvi]] lõpmatumal lausikmaal. </poem> * [[Artur Adson]], "Katai, kibuvits nink kivi". Rmt: Artur Adson, "Varjuliste puie all". Koostanud Õnne Kepp. EKSA 2014, lk 207 <poem> Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas [[käed]], paremal ahistas laini pais, vasemal surusid [[mäed]]. </poem> * [[Marie Under]], "Põgenik" (1954). Rmt: Marie Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 515 <poem> Kõrd, [[talv]]el, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see [[mälestus|mälestüs]] om mulle hell. So [[haud|havva]] päitsin orjavitsa nüüt kate [[puu]] all häitsevä. So poja tee om ollu kitsa, vast laja küll na näitsevä. </poem> * [[Gustav Suits]], "Kerkokell". Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 143-145 <poem> Mu [[veri|veres]] rusked õitsvad kibuvitsad, neis praksub leek, neis küpseb õel [[aroom]]. On punalaike täis mu [[põsed]] kitsad ja minu laules rõkkab hullund [[loom]]. Nii mõnda lummutand mu õite rohkus, neil okkais eksind sajad kinnaskäed. Kuid iga käsi lõpuks eemal' kohkus: julmtiirane [[kentaur]] sääl tõstis pääd. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Neli_pilti "Neli pilti" 3] luulekogust "Palavik" (1934) <poem> Ma Sinus takerdun kui kibuvitsus ja vermeisse mind rebivad Su okkad. Kuid verest, mida kihk mu [[haav]]ust litsus, Sa üha kutsuvamas kumas lokkad. </poem> * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Luziferi_laulud "Luziferi laulud" 2] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas leeklakkamatult yksik kibuvitsapõõsas, jääd seisma sambana, et endas hirmsat [[tõde]] tunda - kas hetkegi ma suutnud loita samas lõõsas? </poem> * [[Märt Laarman]], XIX "*** Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas" kogus "Kylmad rubaiid", Vagabund 1996 <poem> Aina kasvatab okaskrooni me maast meile kibuvits, [[valu]] peidetud roosasse tooni, okkaid varjamas lehepits. </poem> * [[Ellen Niit]], "Kibuvits". Rmt: E. Niit, "Paekivi laul". 3. trükk. EKSA 2008, lk 325 <poem> [[Põldmari|Põldmarja]] tume pilk, [[liivatee]] kume lõõm. Orjavits, ergav tilk, segi valu ja [[rõõm]]. </poem> * Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija", Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 17 <poem> Luhaserval teeveeres roosipõõsas õites. [[Karikakar|Karikakrad]], [[tulikas|tulikad]], tee pääl savised loigud. Kust ma tulnud, isegi ei tea. /---/ Juba läinud [[mesilane|mesilased]] magama. [[Liblikas|Liblikad]] ka. Nüüd on niidud omavahel. Õitsemine, meelõhn, õõtsumine. Meeleheldus. Roosipõõsas maailmas, [[loojang]]us, õites. Ekslejast saanud korraks ekselnu. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Põõsas ning rändaja said kokku", luulekogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 186 <poem> [[Tarkus]]t armastanud, aga liiga. Läinud jalgsi mitte [[Rooma]], mitte [[Riia|Riiga]]. Tundnud teid ja teede tuhat [[oht]]u, vareme- ja vereurmarohtu. Ometi ka orjavitsa. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/27/1995-mari-vallisoo-tarkust-armastanud/ Tarkust armastanud...]", Juhan Liivi luuleauhind 1995 <poem> Orjavits südame ligi, Eestimaa, taevasse tõusev kivi, [[meri]] ja mets ja maa, maa milles kumiseb valu, maa mille pärast Sa palud, Eestimaa, Eestimaa, Eestimaa. </poem> * [[Doris Kareva]], "Valgusemaastikud". Lauluna ansambli [[Ruja]] albumil "Kivi veereb", Jaanus Nõgisto muusikaga <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse [[maasikas|maasikate]] marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 ==Maailma luule== <poem> Ma läksin kord armastusaeda, kus ma sageli mängimas käinud; oli kerkinud [[kabel]] sinna, mida varem ei olnud ma näinud. /---/ Nägin hauarive ja -kive seal, kus [[aed]] oli varemalt õites. Üll ronkmustad rüüd, [[vaimulik|papid]] käisid seal nüüd kibuvitstesse rõõmsaid mu ihasid köites. </poem> * [[William Blake]], "Armastuse aed" (The Garden of Love, 1794). Tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7/8 2004, lk 10-11 ==Vanasõnad== * Orjavitsal on ka õis. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] 9igir4986stikmsvycr8vvegarz2mic 0 10809 89472 63434 2022-08-13T11:42:19Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Theodor_Philipsen_-_Cowshed_on_the_Island_of_Saltholm_-_KMS3333_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|thumb|Theodor Philipsen, "Laut Saltholmi saarel" (1890)]] ==Proosa== * Üks rahasaamise võimalus, millest ema kõneles, jättis mulle sügava mulje ja vaevas mind kaua. Nimelt koguti oma kust. Õues seisis [[tünn]], seda pidid kasutama kõik. Ka nendel tädiga olnud oma tünn ja tädi andnud kõva käsu, et tilkagi ei tohi kaduma minna, sest vabrik maksis tünnitäie eest 3 kopikat. Ema sõnade järgi kasutanud vabrik vedelikku [[Kalev (riidesort)|kalev]]i puhastamiseks (õieti küll värvimiseks, sest sünteetiline [[indigo]] oli veel leiutamisel). ** [[Elfriede Lender]], "Minu lastele", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 8-9 ==Luule== <poem> [[Kakofoonia]]: ole tervitatud! Kõrvadele valus võnkesagedus, lase käia, okserööked laval, palun! Pikk kusejuga [[ekraan]]il või [[luuletus]]es, kaka mudilasteatris, jaa. Estraadiballaadid, olgu peale. Aga neonatsid? Populistlikud [[kloun]]id? Aga [[koalitsioon]]? Nüüd ilmutab ennast [[hea maitse]] piir. </poem> * [[Maarja Kangro]], "[https://kultuur.err.ee/972611/maarja-kangro-luuletus-maitsest Maitsest]", ERR, 22.08.2019 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ro3gpl4py8zakmfehx8ko7ogqhptswa 0 10995 89469 54579 2022-08-12T14:38:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pépin d'Italie.jpg|pisi|Lombardia kuningas Pippin järil, illustratsioon 9. sajandi käsikirja 10. sajandi koopiast.]] ==Luule== <poem> Ta asju müütab, all lonkav järi. Ah kuidas tüütab see neetud [[äri]]. On elu sassis ja vihma kallab. Pool soru passiks nüüd hinge alla. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Vanakraamikaupmees", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 34-35 [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] s1lz8aej6ar635syeazjzfrtrtl87bd 89470 89469 2022-08-12T14:45:09Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pépin d'Italie.jpg|pisi|Lombardia kuningas Pippin järil, illustratsioon 9. sajandi käsikirja 10. sajandi koopiast.]] ==Luule== <poem> Ta asju müütab, all lonkav järi. Ah kuidas tüütab see neetud [[äri]]. On elu sassis ja vihma kallab. Pool soru passiks nüüd hinge alla. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Vanakraamikaupmees", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 34-35 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] i4ymxn5b0axifc2qxu2g9adc83zdcbb 0 18943 89467 2022-08-12T14:22:18Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Fail:Tiina_Tambaum_2021_foto_Kaupo_Kikkas.jpg|pisi|Tiina Tambaum, 2021.]] '''Tiina Tambaum''' (aastani 1992 Tiina Tootsi; sündinud 17. septembril 1968 Tartus) on eesti haridusgerontoloog. ==Artiklid== * [[Pension]] on suurem [[muutus]] kui tööelu algus, kooselu algus või laste sünd. Kui pere loomise kohta saab lugeda kirjandust, osaleda foorumites, valmistada ennast ette kursustel, siis [[pensioneerumine|pensionile minnakse]] tavaliselt märkamatult, halvemal juhul...' wikitext text/x-wiki [[Fail:Tiina_Tambaum_2021_foto_Kaupo_Kikkas.jpg|pisi|Tiina Tambaum, 2021.]] '''Tiina Tambaum''' (aastani 1992 Tiina Tootsi; sündinud 17. septembril 1968 Tartus) on eesti haridusgerontoloog. ==Artiklid== * [[Pension]] on suurem [[muutus]] kui tööelu algus, kooselu algus või laste sünd. Kui pere loomise kohta saab lugeda kirjandust, osaleda foorumites, valmistada ennast ette kursustel, siis [[pensioneerumine|pensionile minnakse]] tavaliselt märkamatult, halvemal juhul isegi ootamatult. * On suur erinevus, kas me jääme pensionile või läheme pensionile. Uurijad on näidanud põhjuslikku seost omal vabal tahtel pensionile jäämise ja tervisenäitajate paranemise vahel. Nagu arvata võib, ja seda kinnitavad ka uuringud, on need inimesed, kes on oma pensionile minekut ette planeerinud ja ette valmistanud, oma [[pensionipõlv]]ega rohkem rahul kui need, kelle jaoks on pension ootamatu käik või pole nad [[ettevalmistus]]t ise oluliseks pidanud. * Pensioni [[Plaan|planeerimist]] kaldume käsitlema kitsalt majanduslikus võtmes: millest ja kus ma elan, kui enam tööl ei käi. [[Töö]] ei ole aga pelgalt [[sissetulek]]u allikas. Töö aitab struktureerida [[aeg]]a, säilitada sotsiaalseid [[kontakt]]e, pakub võimaluse töötada teistega koos ühise [[eesmärk|eesmärgi]] nimel, on [[staatus]]e ja [[identiteet|identiteedi]] allikas ning hoiab [[keha]] ja [[vaim]]u interaktiivsena. * [[Rahulolu]] pensionipõlvega mõjutavad lisaks inimese enda [[hoiak]]ud – suhtumine pensionisse ja [[pensionär]]idesse; samuti identiteetide rohkus. Mida rohkem on pensionieas identiteete (nt olen [[vanavanem]], olen kirjutaja, olen moe-eeskuju, olen meister), seda enam ollakse pensionipõlves eluga rahul. * Uuringud osutavad, et [[mees]]te jaoks on [[pensionile minek]] üldse kõige suurema mõjuga muutus kogu elu jooksul. [[Liili Abuladze]] ja tema kolleegid osutasid SHARE (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) andmete põhjal, et [[tööhõive]] puudumine (sh mitte ainult [[töövõimetus]] ja [[töötus]], vaid ka koduseks jäämine) on Eesti 50+ vanuses meeste [[depressiivsus]]e üks kahest kõige suuremast mõjutajast. * Inimese [[otsus]]t minna pensionile mõjutab [[informeeritus]], täpsemalt selle puudumine. RAKE uuringus need inimesed, kellele ei antud [[informatsioon]]i, millele toetuda pensionile jäämise otsustamisel, olid rohkem valmis lahkuma [[tööturg|tööturult]] kui need, kellel oli [[teadmine]], mille alusel otsustada. ** [[Tiina Tambaum]], [https://www.err.ee/1608682183/tiina-tambaum-me-vajame-pensioneerumise-kompetentsikeskust "Me vajame pensioneerumise kompetentsikeskust"], ERR, 11.08.2022 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tambaum, Tiina}} [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Eesti demograafid]] bx306zecl7ynpfa5n14m2kmxacp7a5c 89468 89467 2022-08-12T14:22:29Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tiina_Tambaum_2021_foto_Kaupo_Kikkas.jpg|pisi|Tiina Tambaum, 2021.]] '''Tiina Tambaum''' (aastani 1992 Tiina Tootsi; sündinud 17. septembril 1968 Tartus) on eesti haridusgerontoloog. ==Artiklid== * [[Pension]] on suurem [[muutus]] kui tööelu algus, kooselu algus või laste sünd. Kui pere loomise kohta saab lugeda kirjandust, osaleda foorumites, valmistada ennast ette kursustel, siis [[pensioneerumine|pensionile minnakse]] tavaliselt märkamatult, halvemal juhul isegi ootamatult. * On suur erinevus, kas me jääme pensionile või läheme pensionile. Uurijad on näidanud põhjuslikku seost omal vabal tahtel pensionile jäämise ja tervisenäitajate paranemise vahel. Nagu arvata võib, ja seda kinnitavad ka uuringud, on need inimesed, kes on oma pensionile minekut ette planeerinud ja ette valmistanud, oma [[pensionipõlv]]ega rohkem rahul kui need, kelle jaoks on pension ootamatu käik või pole nad [[ettevalmistus]]t ise oluliseks pidanud. * Pensioni [[Plaan|planeerimist]] kaldume käsitlema kitsalt majanduslikus võtmes: millest ja kus ma elan, kui enam tööl ei käi. [[Töö]] ei ole aga pelgalt [[sissetulek]]u allikas. Töö aitab struktureerida [[aeg]]a, säilitada sotsiaalseid [[kontakt]]e, pakub võimaluse töötada teistega koos ühise [[eesmärk|eesmärgi]] nimel, on [[staatus]]e ja [[identiteet|identiteedi]] allikas ning hoiab [[keha]] ja [[vaim]]u interaktiivsena. * [[Rahulolu]] pensionipõlvega mõjutavad lisaks inimese enda [[hoiak]]ud – suhtumine pensionisse ja [[pensionär]]idesse; samuti identiteetide rohkus. Mida rohkem on pensionieas identiteete (nt olen [[vanavanem]], olen kirjutaja, olen moe-eeskuju, olen meister), seda enam ollakse pensionipõlves eluga rahul. * Uuringud osutavad, et [[mees]]te jaoks on [[pensionile minek]] üldse kõige suurema mõjuga muutus kogu elu jooksul. [[Liili Abuladze]] ja tema kolleegid osutasid SHARE (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) andmete põhjal, et [[tööhõive]] puudumine (sh mitte ainult [[töövõimetus]] ja [[töötus]], vaid ka koduseks jäämine) on Eesti 50+ vanuses meeste [[depressiivsus]]e üks kahest kõige suuremast mõjutajast. * Inimese [[otsus]]t minna pensionile mõjutab [[informeeritus]], täpsemalt selle puudumine. RAKE uuringus need inimesed, kellele ei antud [[informatsioon]]i, millele toetuda pensionile jäämise otsustamisel, olid rohkem valmis lahkuma [[tööturg|tööturult]] kui need, kellel oli [[teadmine]], mille alusel otsustada. ** Tiina Tambaum, [https://www.err.ee/1608682183/tiina-tambaum-me-vajame-pensioneerumise-kompetentsikeskust "Me vajame pensioneerumise kompetentsikeskust"], ERR, 11.08.2022 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tambaum, Tiina}} [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Eesti demograafid]] ngu537q3rarwy1yr13nfdr2dxt5irka