Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2631 89557 79236 2022-08-14T15:30:51Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Allegory_of_Life_MET_DP821548.jpg|pisi|Giorgio Ghisi gravüür "Elu allegooria" (1561)]] '''Elu mõte''' on filosoofiline küsimus elu või eksistentsi tähenduse kohta üldse. See väljendub eri vormides, näiteks küsimustes "Miks me siin oleme?", "Mis on elu/eksistentsi eesmärk?" jne. Teema on rohket peamurdmist pakkunud filosoofidele, teoloogidele ja teadlastele. ==Piibel== * Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab [[päike]]se all oma üürikesil elupäevil, mis [[Jumal]] temale on andnud - sest see on tema osa. ** [[Koguja raamat]], peatükk 5, salm 17 * Sest kes teab, mis on inimesele hea siin [[elu]]s, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab [[vari|varjuna]]? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all? ** [[Koguja raamat]], peatükk 6, salm 12 ==Proosa== * Elu mõte on elus endas. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 29 * Vaja on muuta elu mõtte küsimuse püstitust. Peame õppima ise ja õpetama meeleheitel inimestele, et tegelikult ei ole asi selles, mida meil on veel oodata elult, vaid pigem selles, mida ootab elu meilt! Filosoofiliselt väljendudes on see kopernikuslik pööre: enam ei küsi me endalt elu mõtet, vaid seda küsitakse meilt. Elu esitab iga päev ja iga tund küsimusi, millele peame õigesti vastama mitte niivõrd mõtiskluste või jutuga, kuivõrd tegudega, õige käitumisega. Lõppude lõpuks pole elu midagi muud kui vastutus selle eest, et annaksime elu küsimustele õigeid vastuseid, täidaksime ülesanded, mille saab elult iga inimene, igaks eluhetkeks. :Elu areng ja koos sellega olemasolu mõte on inimeseti ja hetketi erinev. Seega ei saa nimetada inimelu üldist mõtet, ei saa üldiselt vastata, mis on elu mõte. Elu, nii nagu meie seda mõistame, ei ole ebamäärane, vaid konkreetne ning konkreetsed on ka elu nõuded meile. Inimese saatus sõltub konkreetsusest, mis on igaühele ainukordne. * [[Viktor Frankl]], "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit". Tõlkinud Piret Metspalu. Tartu: Johannes Esto Ühing 2002, lk 106 * [[Naine]] on nõus [[elu]] andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla [[ema]], püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. [[Kahuriliha]], [[orjad|orjade]] ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Paljud küsivad, mis on [[elu]] [[mõte]]. Mina tean: see on [[tango]]. ** [[M. A. Numminen]], "Tango on mu kirg" (1998), tlk Kanni Labi (e.k. 1998), lk 5 * [[Debora Vaarandi|Debora]] ütles, et olles kogu oma [[elu]] pingsalt mõelnud selle üle, mis on ikkagi elu mõte, teab ta nüüd lõpuks, et elu mõte on osta oma [[maja]] keskküttekatla jaoks tarvilikku õli. ** [[Eeva Park]], "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 26-27 * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev [[kiiktool]] saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi kiikumine. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * Minu elu mõte on täitsa selgelt see, et [[Eesti]] oleks endiselt turvaline ja arenev koht. Et Eestil läheks hästi. :Siis ka, kui mina siit elust lahkun. See on olnud minu elu mõte päris kaua. * [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Jah, eks siin [Paides] ole alati kõik üsna zen olnud. Ei pea tingimata kogu aeg midagi tegema. Kõigel ei pea ka tingimata mingit suurt kandvat [[mõte]]t olema, ka [[elu]]l mitte. ** [[Madis Aesma]], [https://ekspress.delfi.ee/number/92571297/artikkel/92633837/paide-tunne Paide tunne], 23. veebruar 2021 ==Film== * [Mongoli kindral:] Conan! Mis on elus parim? : [Conan:] Purustada su [[vaenlane|vaenlased]]. Näha neid sinu ees aetuna. Kuulata nende naiste itke. : [Mongoli kindral:] See on hea! See on hea. * Filmis "[[Barbar Conan]]" (1982, "Conan the Barbarian", stsenaristid John Milius ja [[Oliver Stone]]) * [Esimees:] Päevakorra punkt kuus, elu mõte. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted. : [Harry:] Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju [[müts]]e. Teiseks, [[mateeria]] on [[energia]]. [[Universum]]is on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see [[hing]] ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline [[kristlus]] õpetab, see peab sündima juhitava [[enesevaatlus]]e käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel [[pisiasjad]]el end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada. : [Paus.] : [Max:] Mis värk nende mütsidega oli? * Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants" ==Luule== <poem> Me elu on me elu ainus mõte. See [[pulss]], mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. </poem> * [[Doris Kareva]], "Me elu on me elu ainus mõte" kogus Päevapildid (1978) ==Allikata== * Kõik [[loom]]ad peale inimese teavad, et elu eesmärk on seda nautida. ** [[Samuel Butler]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] hjr4380byzujo116ta00lfc5eky660b 89558 89557 2022-08-14T16:03:03Z Pseudacorus 2604 /* Piibel */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Allegory_of_Life_MET_DP821548.jpg|pisi|Giorgio Ghisi gravüür "Elu allegooria" (1561)]] '''Elu mõte''' on filosoofiline küsimus elu või eksistentsi tähenduse kohta üldse. See väljendub eri vormides, näiteks küsimustes "Miks me siin oleme?", "Mis on elu/eksistentsi eesmärk?" jne. Teema on rohket peamurdmist pakkunud filosoofidele, teoloogidele ja teadlastele. ==Piibel== * Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab [[päike]]se all oma üürikesil elupäevil, mis [[Jumal]] temale on andnud - sest see on tema osa. ** [[Koguja raamat]], 5:17 * Sest kes teab, mis on inimesele hea siin [[elu]]s, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab [[vari|varjuna]]? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all? ** Koguja raamat, 6:2 ==Proosa== * Elu mõte on elus endas. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 29 * Vaja on muuta elu mõtte küsimuse püstitust. Peame õppima ise ja õpetama meeleheitel inimestele, et tegelikult ei ole asi selles, mida meil on veel oodata elult, vaid pigem selles, mida ootab elu meilt! Filosoofiliselt väljendudes on see kopernikuslik pööre: enam ei küsi me endalt elu mõtet, vaid seda küsitakse meilt. Elu esitab iga päev ja iga tund küsimusi, millele peame õigesti vastama mitte niivõrd mõtiskluste või jutuga, kuivõrd tegudega, õige käitumisega. Lõppude lõpuks pole elu midagi muud kui vastutus selle eest, et annaksime elu küsimustele õigeid vastuseid, täidaksime ülesanded, mille saab elult iga inimene, igaks eluhetkeks. :Elu areng ja koos sellega olemasolu mõte on inimeseti ja hetketi erinev. Seega ei saa nimetada inimelu üldist mõtet, ei saa üldiselt vastata, mis on elu mõte. Elu, nii nagu meie seda mõistame, ei ole ebamäärane, vaid konkreetne ning konkreetsed on ka elu nõuded meile. Inimese saatus sõltub konkreetsusest, mis on igaühele ainukordne. * [[Viktor Frankl]], "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit". Tõlkinud Piret Metspalu. Tartu: Johannes Esto Ühing 2002, lk 106 * [[Naine]] on nõus [[elu]] andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla [[ema]], püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. [[Kahuriliha]], [[orjad|orjade]] ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Paljud küsivad, mis on [[elu]] [[mõte]]. Mina tean: see on [[tango]]. ** [[M. A. Numminen]], "Tango on mu kirg" (1998), tlk Kanni Labi (e.k. 1998), lk 5 * [[Debora Vaarandi|Debora]] ütles, et olles kogu oma [[elu]] pingsalt mõelnud selle üle, mis on ikkagi elu mõte, teab ta nüüd lõpuks, et elu mõte on osta oma [[maja]] keskküttekatla jaoks tarvilikku õli. ** [[Eeva Park]], "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 26-27 * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev [[kiiktool]] saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi kiikumine. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * Minu elu mõte on täitsa selgelt see, et [[Eesti]] oleks endiselt turvaline ja arenev koht. Et Eestil läheks hästi. :Siis ka, kui mina siit elust lahkun. See on olnud minu elu mõte päris kaua. * [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Jah, eks siin [Paides] ole alati kõik üsna zen olnud. Ei pea tingimata kogu aeg midagi tegema. Kõigel ei pea ka tingimata mingit suurt kandvat [[mõte]]t olema, ka [[elu]]l mitte. ** [[Madis Aesma]], [https://ekspress.delfi.ee/number/92571297/artikkel/92633837/paide-tunne Paide tunne], 23. veebruar 2021 ==Film== * [Mongoli kindral:] Conan! Mis on elus parim? : [Conan:] Purustada su [[vaenlane|vaenlased]]. Näha neid sinu ees aetuna. Kuulata nende naiste itke. : [Mongoli kindral:] See on hea! See on hea. * Filmis "[[Barbar Conan]]" (1982, "Conan the Barbarian", stsenaristid John Milius ja [[Oliver Stone]]) * [Esimees:] Päevakorra punkt kuus, elu mõte. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted. : [Harry:] Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju [[müts]]e. Teiseks, [[mateeria]] on [[energia]]. [[Universum]]is on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see [[hing]] ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline [[kristlus]] õpetab, see peab sündima juhitava [[enesevaatlus]]e käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel [[pisiasjad]]el end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada. : [Paus.] : [Max:] Mis värk nende mütsidega oli? * Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants" ==Luule== <poem> Me elu on me elu ainus mõte. See [[pulss]], mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. </poem> * [[Doris Kareva]], "Me elu on me elu ainus mõte" kogus Päevapildid (1978) ==Allikata== * Kõik [[loom]]ad peale inimese teavad, et elu eesmärk on seda nautida. ** [[Samuel Butler]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] cullasqp0j6jfc9z5yv1gl1oc4no61c 0 6010 89565 85907 2022-08-14T17:04:04Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Portrait_of_Philip_II_of_Spain_by_Sofonisba_Anguissola_-_002b.jpg|pisi|Sofonisba Anguissola, "Kuningas Felipe II portree" (1573)]] [[Pilt:Louis_XIV_depicted_as_Alexander_the_Great_by_an_unknown_artist.jpg|pisi|Kuningas Louis XIV, kujutatuna keiser Aleksander Suurena. Tundmatu prantsuse kunstniku maal]] [[Pilt:Picture_of_St._Louis_of_the_French.jpg|pisi|Plautilla Bricci, "Püha kuningas Louis IX" (1670ndad)]] [[Pilt:Anne_Killigrew_(1660-85)_-_James_II_(1633-1701)_-_RCIN_403427_-_Royal_Collection.jpg|pisi|Anne Killigrew, James II portree (1685)]] '''Kuningas''' on tänapäeval monarhistliku korraga riikide riigipea. Nüüdisajal omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset [[võim]]u. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav. ==Piibel== <poem> Isegi mõttes ära sajata kuningat, ja oma magamiskambris ära sajata rikast, sest taeva [[lind]] viib hääle välja ja tiivuline teatab loost! </poem> * [[Koguja raamat]], peatükk 10, salm 20 ==Draama== <poem> [Polonius:] Arutada, mu kõrge kuningas ja auväärt emand, mis olgu majesteet ja mis on [[kohus]], miks [[päev]] on päev, [[öö]] - öö, ning [[aeg]] on aeg, on päeva, ööd ning aega raisata. </poem> * [[William Shakespeare]], "Hamlet", II vaatus, II stseen ==Proosa== * Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe [[päev]]i, ilma et üks või teine [[linn]] poleks registreerinud mõnda selletaolist sündmust oma ürikutes. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, [[hispaanlased]] aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, [[hunt|hundid]] ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", 1. peatükk. Tõlkinud Tatjana Hallap * Siis tõstis Athos käe ja lausus, osutades [[kirst]]ule: "Selles ajutises [[haud|hauas]] puhkab nõrk ja silmapaistmatu mees, kelle valitsuse ajal oli ometi nii palju tohutu tähtsusega [[sündmus]]i. Selle kuninga üle valitses ühe teise mehe mõistus, nagu see lamp, mis selle kirstu kohal ripub ja seda valgustab. See teine oli tõeline kuningas, Raoul, too aga polnud muud kui vaid fantoom, kellele ta oma hinge sisse puhus. Ja ometi on [[monarhia]] majesteetlikkus meil nii võimas, et sellele mehele ei osutatud isegi seda au ega antud talle hauda tolle mehe [[jalg]]e ees, kelle kuulsuseks ta andis kogu oma elu. See mees, Raoul, ärge unustage, tegi kuninga väikeseks, aga kuningavõimu suureks, ja Louvre'is troonivad kaks erinevat jõudu — surelik kuningas ja surematu kuningavõim. See valitsusaeg on möödas, Raoul, see oma isanda poolt nii kardetud ja nii vihatud [[minister]] on hauda läinud kiskudes kaasa kuninga, keda ta ei tahtnud üksi elama jätta, kahtlemata [[hirm]]ust, et see hävitab kogu ta töö. Ja ometi tundus kardinali surm kõigile vabanemisena - nii pimedad on kaasaegsed - ja minagi tegutsesin mõnikord risti vastu selle suure mehe [[plaan]]idele, kes hoidis kogu [[Prantsusmaa]]d peos ja kes selle järgi, kuidas ta oma käe avas või kokku surus, meile [[õhk]]u andis või meil hinge kinni pigistas. Ja ta jättis minu ja mu sõbrad oma vihas puruks litsumata kahtlemata ainult selleks, et võiksin täna teile öelda: :"Raoul, tehke alati vahet kuninga ja kuningavõimu vahel: kuningas on ainult inimene, kuningavõimus väljendub [[jumal]]a tahe. Kui kõhklete ega suuda otsustada, keda teenida, hüljake materiaalne näivus nähtamatu printsiibi nimel. Sest nähtamatu printsiip on kõik. Jumal on vaid tahtnud seda printsiipi käegakatsutavaks muuta ja seda seepärast ühes inimeses kehastanud."" (lk 237-238) * [Athos:] "Kuningad võivad olla tugevad ainult aadlile toetudes, kuid [[aadel]] on suur ainult kuningate läbi. Seepärast toetagem monarhiat, sest nii toetame iseennast." (lk 409) * Noor Louis oli juba riides, ainult [[king]]i polnud tal veel jalas ja [[kuub]]e seljas. Ta laskis üllatunud ilmel enda ümber toimetada ja külvas küsimustega üle Laporte'i, kes ei vastanud talle muud kui: "''Sire'', see on kuninganna käsk." :Voodilt oli [[tekk]] ära tõmmatud ja võis näha kuninga [[voodilina|linu]], mis olid nii peetud, et olid kohati päris auklikuks kulunud. See oli jällegi üks Mazarini ihnsuse avaldusi. (lk 517) * "Kas Teie Majesteet mäletab, et mõnikord, kui ta mängis Fontainebleau pargis või Versailles' lossi õues, kattus taevas pilvedega ja kõlas piksemürin?" :"Jah, muidugi." :"Ja kuigi Teie Majesteedil oli ehk suur tahtmine mängu jätkata, ütles talle see piksemürin: "Peab tuppa minema, ''sire''."" :"Nii see on, härra, kuid mulle on ka öeldud, et piksemürinas kõlab jumala hääl." :"''Sire''," ütles d'Artagnan, "kuulatage hoolega käratsevat rahvahulka ja te näete, et see sarnaneb väga piksemürinaga." :Ja õhtutuul kandiski nendeni hirmsa kõmina. :See vaikis järsku. :"Näete, ''sire''," ütles d'Artagnan, "rahvale öeldi, et te magate. Tähendab, olete ikkagi kuningas." (lk 521) * [Athos?:] "Ja milline [[karistus]] teie arvates kuningale määratakse?" :[D'Artagnan:] "Ma kardan väga, et [[surmanuhtlus]]. Nad on tema vastu liiga nalju patustanud, et talle armu anda. Nende ainus võimalus on ta tappa. Kas te ei ole siis kuulnud, mis ütles härra [[Oliver Cromwell]], kui ta Pariisis käis ja talle näidati Vincennes'i kindlusvanglat, kus peeti kinni härra de Vendôme'i?" :"Mis ta siis ütles?" küsis Porthos. :"Valitsejaid võib haavata ainult kaelast." :"Olen seda kuulnud," vastas Athos. :"Ja kas te arvate, et ta nüüd, kus kuningas tal peos on, oma maksiimi ellu ei rakenda?" (lk 593) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * "Küll on kuningal ikka ilus amet," ütles too mees [d'Artagnan], kes oli vaatepildist nii kaasa kistud, et jäi keset teed seisma ja laskis korteežil mööduda. "Siin on valitseja, kes on sõna otseses mõttes kaetud kulla ja [[teemant]]idega nagu [[Saalomon]] ja üle külvatud [[lill]]edega nagu kevadine [[rohumaa|niit]]. Varsti ammutab ta kahe käega tohutust kirstust kuldmünte, mida talle sinna koorma või paar kokku on kandnud ta alamad, kes talle täna nii truud on, kes aga kunagi nii truudusetud olid. Ta maetakse lillede alla, aga kui ta oleks tulnud kaks kuud tagasi, oleks ta vastu võetud niisama paljude [[kuul]]idega kui täna lilledega. Siiski on midagi väärt sündida kuningana, kuigi see ei meeldi [[mats]]idele, kellel oma kinnitust mööda pole sellest midagi, et nad matsidena on sündinud." (lk 236-237) * "Peate jutustama sellest, kuidas Aramis nimetati..." :"Ahaa! Vannes'i piiskopiks!" :"Just nimelt," kinnitas d'Artagnan, "Vannes'i piiskopiks. See armas Aramis. Kas teate ka, et ta teeb [[karjäär]]i?" :"Jah, jah, jah. Rääkimata sellest, et ta veel sinna peatuma ei jää." :"Mis? Te arvate siis, et ta ei lepi [[lilla]]de [[sukk]]adega, vaid et tal on vaja [[punane|punast]] [[müts]]i?" :"Tss, see on talle lubatud." :"Vaevalt usutav! Kuninga poolt?" :"Kellegi poolt, kes on võimsam kui kuningas." :"Kurat võtaks, Porthos, nüüd te räägite mulle päris uskumatuid asju!" :"Miks uskumatuid? Eks ole ju Prantsusmaal alati olnud keegi, kes on vägevam kuningast." :"Tõsi küll. Kuningas Louis XIII ajal oli see hertsog [[Richelieu]], regendi valitsusajal oli see kardinal [[Mazarin]], Louis XIV ajal on see härra..." :"Noh, öelge." :"Härra Fouquet." :"Tema. Tabasite kohe õigesti." (lk 500) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 * [David:] [[Talumees]] kardab [[ikaldus]]t, maksunõudjaid ja sõjamehi. [[Kaupmees]] kardab võistlejaid ja [[vargus|vargaid]]. [[Aadlimees]] kardab kuningat ja kuningas aadlimeest. [[Vaimulik]] kardab [[patt]]u ja [[põrgu]]t. Ainult [[laul]] ja [[muusika]] panevad neid lühikeseks [[aeg|ajaks]] oma [[hirm]]u ja viletsust [[unustamine|unustama]]. (lk 85) * Siis tuli tal jälle meelde, kuidas kuningas Saul oli oma kandlemängijat piigiga visanud, aga [[Jumal|Issand]] tõukas vastu ta [[käsi|kätt]], nii et piik ei tabanud. Või oli see ainult Issanda [[ingel]]? Niisamuti oli nüüd juhtunud temaga. Oli alati hädaohtlik mängida kõrgete isandate ees, ka siis, kui ei ihaldanud ta kuningriiki. Võis leiduda keegi teine, kes seda ihaldas — ja kes küsis sel puhul ühe lihtsa kandlemängija elust! (lk 198) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966 * Verence II oli Lancre'i ajaloo kõige heasüdamlikum monarh. Tema alamad suhtusid temasse isemoodi sõbraliku põlgusega, mis saab osaks kõigile, kes vaikselt ja kohusetruult üldsuse heaoluks töötavad. ** [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003, lk 26 * Kuningad on nagu võililled. Ükskõik kui palju õisi sa maha lööd, jäävad maa alla ikka juured, mis ootavad, millal jälle võrsuda. :See oli nagu mingi krooniline haigus: paistis, et isegi kõige arukamatel inimeste] on peas väike tühimik, kuhu on kirjutatud: "Kuningad. Küll on hea mõte." Inimkonna looja on inimestele kaasa andnud tõsise konstruktsioonivea. Selleks on kalduvus põlvi nõtkutada. * [[Terry Pratchett]], "Savijalad". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2005, lk 71 * Vahel tundus Vimesile, et kõik teavad, et Porgand on linna hüljatud trooni õige pärija. Juhtumisi ei tahtnud ta aga seda olla. Tema tahtis olla [[politseinik|võmm]] ja kõik teised olid päri. Aga kuningaseisus meenutab natuke tiib[[klaver]]it - sa võid sellele katte peale panna, kuid ikka on näha, mis seal all on. ** Terry Pratchett, "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 62 * Oskap ei jaganud [[võim]]u ega [[vastutus]]t. Ta võttis tütrelt kuuldu ja kasutas seda omal moel - mis oli tema õigus -, ja ta oli [[tõhusus|tõhus]] kuningas. :Aga vahel mõistis ta Anno sõnade ja nõu toel niisugust õigust, mida kuningatütar meeleldi pealt ei näinud. Ja siis oli tal hea meel, et isa ei nõudnud temalt suuremat seotust, sest ta oli oma loomult ikkagi südamega tüdruk ega armastanud mitte sugugi tunnet, et on kellegi kannatuste põhjuseks. (lk 108) * Selleks kuningamärki ju kantaksegi - et teha paremini, kui seni on tehtud. (lk 211) * [Anno:] "Kas kuningas olemine mitte ei tähenda kohustust ja õigust teha asju ''paremini'', teha õigesti ja hästi? Kui vaja, uutmoodi, hoopis teistmoodi kui kunagi ammu! Aga sina kardad suure kurja sündimist nii väga, et ei julge olla hea ja valida head tegu! Leitari suremine ei ole ''ainus võimalus''. Mehed ütlevad alati nii, nagu sina praegu, aga teine võimalus ''on'' olemas. Astuda mängust välja. Mitte nõustuda tegema otsuseid hirmu ja ohtude põhjal, vaid teha neid lähtuvalt sellest, mis on õige ja hea." (lk 217) * "Sa ütled, et minu isa tapaks Leitari aeglaselt ja julmalt selle eest, et mina teda armastada julgesin," sõnas ta siis. "Ja ma kardan, et sul võib selles tõesti väga õigus olla. Aga sellisel juhul - sellisel juhtumisel pean mina endalt küsima, mida minu isa sellest teguviisist võidaks? Ka talle oleks ju kasulik, et mees nagu Leitar tema Vallas sildu ehitab! Ometi ei hooliks minu isa sellest kasust, ma tean. Kui ta aga su venna surmata laseks - ja ta laseks - võidaks ta järelikult endale midagi muud. Midagi enda jaoks väärtust kandvat." :Anno köhatas kurku puhtaks, vaikselt nagu kass köögis pliidi ees. Pärast pausi kõneles ta uuesti: :"Ja ma mõtlen, ma mõtlen ... et see miski peab olema valitsemise vägi. Mida ta võidab, on väe vägevuse kinnitamine. Veriheinte vääramatuse ja jõu kujutamine tugevamana kõigest muust, isikute kaduvast väärtusest ning nende unistustest, keda pole kuningaks kroonitud." Anno tõmbas alum ise huule hammaste vahelt läbi. "Võidaks tema enda jõud, mida ta selle tapmisega - ja ilmselt julma tapmisega - näitaks. Mina olen nii võimas, et kustutan kõik vastuolud, eriti veel omaenda Perekonnas. Ja keegi teine ei võida sellest mitte midagi." Anno silmades säras külm raud. :"Aga see, isand Valdar, ei saa ju olla kuningaks olemise mõte? Võtta kõik endale? Milleks Kuuevallale selline kuningas? Ainult koormaks!" (lk 218-219) * [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019 * Kuid lehmi ei võidud ometi lüpsmata jätta, ja õie otsustas vapralt katset teha. Ott ja Ants pidid aga lüpsmise ajal lepaokstega kärbseid ja<!--//--> parme lehma küljest ära hirmutama, et loom rahulik püsiks. :Õie pesi käed puhtaks, sidus puhta põlle ette ja puhta rätiku pähe, nagu ema ja Linda lüpsma minnes tegid. Siis istus väike perenaine madalale lüpsijärile ja asus Küütu lüpsma. Poisid vehkisid lepaokstega kärbseid, ja lihtne, alandlik Arutalu Küüt oli nüüd nagu mõni vägev neegrikuningas, kelle kohal ta alamad palmioksi lehvitavad palavuse tõrjumiseks. (lk 47-48) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 ==Luule== <poem> Kui, väiksed vürstid, teil on mõni [[tüli]] vaid, siis kutsub ainult juhm teist appi kuningaid. Ei maksa iialgi toeks tuua nende piiki, neid sisse lasta oma [[riik]]i. </poem> * [[Jean de La Fontaine]], "Aednik ja tema härra". Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289-290 <poem> Hoidu kuningat kiitmast, ta maksab su [[kiitus]]e kinni: kuldrõnga saad [[nina|ninna]] ja näkku paar ärevat vinni, kui märkad, et [[sõber|sõbrad]] tundes su langusest [[lein]]a, sind vahivad viltu või kohtlevad hoovilakeina. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Bellmani laulud" (1980) <poem> ÜKS KUNINGAS OLI KORD MAATA ja krooni ei olnud tal nii elas see kuningas väike suure sinise taeva all nii elas see kuningas väike ja kurvaks sai tema meel et teistel on maad ja kroonid ja temal ei ole veel läks kuningas targa juurde kust saada krooni ja maad tark ütles mine ja oota ja kord nad mõlemad saad /---/ ei saanud kuningas krooni ja maad ei saanud ka ta [[surm]]ani troonil istus ja troonile suri ta sai kuningas tammekirstu nii nagu on kuningail viis [[auk]] murti külmanud [[muld]]a ja sinna ta viidi siis /---/ nii läksid [[päev]]ad ja [[suvi|suved]] ja [[tuul]]ed tegid häält ja kuningas lamas ja [[liha]] tal kõdunes [[luu]]de päält nii liha kõdunes luudelt ja ümbert pehkis sark ja ühel [[kevad]]el sündis nii nagu ütelnud tark /---/ siis lauad vajusid kokku ja igast urbest ja praost maa tuli kuninga juurde ja nõnda ta pääses sest paost /---/ nii kuninga kroonisid viimaks oma juurtega elupuud ja suure leidmise [[õnn]]es maaks sulasid tema luud said kuninga kalmul kokku maksalilled ja kikkapüks ja meie teame et nõnda on kuningas maaga üks </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Üks kuningas oli kord maata" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967) <poem> Meie istume [[raiesmik]]ul kõrge [[Känd|kännu]] otsas otsekui kuningad [[troon]]il ning teretame mõranenud savi[[kruus]]i põhjast vastu vaatavat omaenese [[peegelpilt]]i. </poem> * [[Livia Viitol]], "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11 ==Vanasõnad== * Oma silm on kuningas. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] * Pimedate maal on ühesilmne kuningas. ** [[Prantsuse vanasõnad|Prantsuse vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 3m01lzyy677z68zuqs6k4sou0vttiri 0 6642 89559 88086 2022-08-14T16:23:03Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:'Poppies',_oil_on_canvas_painting_by_Princess_Ka'iulani,_1890.jpg|pisi|Victoria Kaʻiulani Kalaninuiahilapalapa Kawekiu i Lunalilo Cleghorn, "Moonid" (1890)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:'Poppies'_by_Bertha_Wegmann,_c._1900,_Bergen_Kunstmuseum.JPG|pisi|Bertha Wegmann, "Moonid" (u 1900)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid", 1957.]] '''Magun''' ehk rahvakeeli '''moon''' (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. Kõige tuntumaks kasvukohaks on [[Afganistan]]i põllud. Tuntud ka langenud [[sõdur]]ite sümbolina. ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed". Tallinn: Eesti Raamat 1974 <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Proosa== * Tüdruk astus seina ligi ja hakkas hajameelselt ühe sõrmega järele vedama tapeedile joonistatud mooni, millel oli leht ja vars ja potsakas paokil õienupp. Vaikuses kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid kroonlehti, karusmarja moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu mööbel või — täpselt samamoodi käis see ka kardinate ja mustrite ja tekipalistuste ja patjade kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat muljet jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"], Eesti Loodus 5/2003 * Moon jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] equ811uo1y4h98eevh1wbird78kvhmn 0 6643 89567 79482 2022-08-14T17:31:44Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nokkosia.jpg|pisi|Kõrvenõges (''Urtica dioica'')]] [[Pilt:Marianne_North_A_Chilean_stinging_nettle.jpg|pisi|Marianne North, "Tšiili nõges ja mardikad" (1880ndad)]] '''Nõges''' (''Urtica L.'') on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki. Mitmel liigil on kõrvekarvad, mis muudab nendega paljakäsi kohtumise väga meeleolukaks. ==Piibel== <poem> Tema [[palee]]des kasvavad [[kibuvits]]ad, linnustes nõgesed ja [[ohakas|ohakad]]; see saab [[šaakal]]ite asukohaks ja [[jaanalind]]ude pesitsuspaigaks. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 34, salm 13 <poem> Kibuvitste asemel kasvavad [[küpress]]id, nõgeste asemel kasvavad [[mürt|mürdid]]. See sünnib Issanda auks, igaveseks, hävimatuks märgiks. </poem> * Jesaja raamat, peatükk 55, salm 13 ==Proosa== * Suur suutäis ajab [[suu]] lõhki ja iga [[lind]] võib laulda ainult nii, nagu talle nokk on kasvanud, ja kui keegi teine arvab, et ta teise eluteed võib [[roos]]idega ehtida, siis ei tohi ta pahaks panna, kui teda kästakse sülest maha heita [[takjas|takjad]] ja karuohakad ja kõrvenõgesed, enne kui ta läheneb sellele, kelle eluteed ta tahtis ehtida. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Rmt: "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 108 * Ta [Anna] läks rohtaeda, mille onu kord suurejooneliselt rajanud ja mis nüüd niisama suurejooneliselt raisku lastud minna. Nähtavasti on siin [[loom]]adki ajuti pidutsenud, [[puu]]d katki tallanud, latvu napsinud. Põõsad kaovad umbrohtu, mis lokkab kui meeletu. Nõges, ohakas, kobruleht ja takjas, putk, kastehein ning orasrohi, aianurgas tapud, mis ronivad mööda vardaid ja aeda. ** [[A. H. Tammsaare]], "[[Kõrboja peremees]]", 7. peatükk * Ühes teistega tõusis lauast ka Pearu, ja et tal [[püksid|pükse]] jalas polnud, siis pidi ta paratamata palja reisi varruliste keskel kõndima. Kõlblusvastast polnud selles küll midagi, sest tal oli seljas ilus [[valge]] linane [[särk]], mis ulatus põlvini, ja kaelas kirju sitsi[[rätik]], sõlm lõua all. Aga niisugune kõndimine haavas kasinate ja neitsilikkude perenaiste viisakustundeid ja nemad arvasid, et neil on võimata ainult pealtvaatajaiks jääda. Kui siis Pearu välja [[päike]]se paistele astus, ilmusid naised vitste, tikerpuu-okste ja värskete nõgestega ning siis algas üleannetu [[karistus|karistamine]] – aina mööda paljaid sääri, mis särgi alt välja paistsid. Esiteks kannatas Pearu, aga siis pistis ta naiste eest jooksu, need suure kisaga järele. Pearu jooksis õue[[värav]]ast välja ja siis mööda peenart edasi, mis seisis kesa ja [[rukis|rukki]] vahel. Aga purjus pea tõttu komistas ta ja kukkus rukki äärde maha. Et naised tal kannul olid, siis ei saanud ta enam üles tõusta ega uuesti jooksu pista, vaid ajas enda kükakile ja pistis jalad ning sääred särgisaba sisse. Aga naised ei hoolinud sellest. Silmapilk kisti Pearul särk üle piha kukla peale kokku ja vitsad, tikerpuu-raod ja nõgesed töötasid roosal seljal, pihal ja tagumikul, kuni hakkasid paistma siin-seal [[veri|verepiisad]]. Pearu karjus. ** A. H. Tammsaare, "[[Tõde ja õigus]]" I, XXVII peatükk * Nimeta [[lill]] on [[umbrohi]]; ladinakeelse nimega lill on tõstetud nii-ütelda kutselisele tasemele. Kui teie peenral kasvab nõges, siis pistke ta juurde nimetahvlike "''Urtica dioica''", ja te hakkate teda austama; kobestate isegi pinnast tema ümber ja väetate teda tšiili [[salpeeter|salpeetriga]]. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Aedniku aprill". * Kõik kohad olid täis nõgeseid, need olid nagu armee eelvägi. Nad olid juba lämmatanud terrassi, neid lokkas jalgradadel, nad sirutasid end, vulgaarsed ja närvetud, lausa vastu maja aknaid. Oma vahisõduriametis olid nad hoolimatud, sest mitmes kohas oli rabarber nende ridadest läbi nuudnud, ning nad seisid, ladvad krimpsus ja varred paljad, moodustades ligipääsuradasid küülikutele. Ma läksin sissesõiduteelt edasi terrassile, kuna nõgesed ei olnud mulle, unenägijale, mingi takistus. Ma läksin otsekui nõiutuna edasi ja miski ei saanud mind tagasi hoida. ** [[Daphne du Maurier]], "Rebecca". Tõlkinud Virve Krimm. Varrak 1993, lk 5 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest [[katk]]usurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin ohakate ja nõgeste vahel ka lopsakad punased [[moon]]id ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 ==Luule== <poem> Juba õhtu on käes. Kaste nõgestel särab. Seisan remmelga all, teele lahti on värav. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "*** Juba õhtu on käes". Tõlkinud [[Helvi Jürisson]]. Rmt: S. Jessenin. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 5 <poem> Nõges. Takjas. [[Lepp|Lepavõsa]]. [[Sammal|Samblasärgis]] [[õunapuu]]d. Üle murtud [[kask|kaseladva]] vaatlen kollatõbist [[kuu]]d. </poem> * [[Eduard Eeda Kook]], "* Nõges. Takjas. Lepavõsa" (1983) <poem> ''Ta teab, et kord ta põrmust kasvab nõges maas'', muust ilmast äraminekuni teadlik ja ilmast ilma muutumatu [[mees]] sääl kaetud päi ta seisab [[jalad]] vees mu isand [[Õpetaja]] süngevõitu [[aadlik]] </poem> * [[Juhan Viiding]], rmt: Jüri Üdi, "Käekäik". Tallinn: Perioodika, 1973, lk 55 ==Kirjandus== * [[Triin Paja]], "Nõges", 2018 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] lccm54jlpek94yp2vuiff3urlo3wyro 0 6676 89561 62254 2022-08-14T16:36:13Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[File:Edvard Munch - Aunt Karen in the Rocking Chair.jpg|pisi|Edvard Munch "Tädi Karen kiiktoolis", 1883.]] [[Pilt:Harriet Backer - The Living Room at Kolbotn, (Hulda and Arne Garborg's home) - NG.M.01710 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Harriet Backer "Elutuba Kolbotnis" (1896)]] '''Kiiktool''' on kõverate jalastega tool, mis on mõeldud õdusaks kiikumiseks. ==Proosa== * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev kiiktool saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi [[kiikumine]]. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * Minu silme all, ainitisest ainitisema [[pilk|pilgu]] all kiikus tool kergelt, järk-järgult aeglasemalt, nagu kiiktool pärast istuja püstitõusmist veel mõnda aega kiigub. Ainult et seal polnud kedagi olnud. Tuba oli olnud tühi. (lk 118-119) ** [[Susan Hill]], "Naine mustas", tlk Karin Suursalu, 2014 * Mamma istus oma kiiktoolis, õmmeldes laual seisva lambi tule valguses. Lamp oli ere ja hiilgav. Koos [[petrooleum]]iga oli klaaskausi põhja asetatud veidi soola, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et [[lamp]] kenam välja näeks. See oli ilus. :Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat [[kamin]]atuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste süte kohal hõljus kerge sina. (lk 24) * [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994 ==Luule== <poem> [[Aju]]des [[must]]ad [[kaan]]id, [[silm]]is neuralgia [[rusikad]]. Hüvasti, õilsad [[plaanid]] – [[naine]], kiiktool ja [[lusikas|hõbelusikad]]! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 2 kogus "Kohtupäev" (1937) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] ql4whsr6q5xx3tjes00zwue8u024v52 89562 89561 2022-08-14T16:36:54Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Edvard Munch - Aunt Karen in the Rocking Chair.jpg|pisi|Edvard Munch "Tädi Karen kiiktoolis", 1883.]] [[Pilt:Harriet Backer - The Living Room at Kolbotn, (Hulda and Arne Garborg's home) - NG.M.01710 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Harriet Backer "Elutuba Kolbotnis" (1896)]] '''Kiiktool''' on kõverate jalastega tool, mis on mõeldud õdusaks kiikumiseks. ==Proosa== * Mamma istus oma kiiktoolis, õmmeldes laual seisva lambi tule valguses. Lamp oli ere ja hiilgav. Koos [[petrooleum]]iga oli klaaskausi põhja asetatud veidi soola, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et [[lamp]] kenam välja näeks. See oli ilus. :Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat [[kamin]]atuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste süte kohal hõljus kerge sina. (lk 24) * [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994 * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev kiiktool saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi [[kiikumine]]. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * Minu silme all, ainitisest ainitisema [[pilk|pilgu]] all kiikus tool kergelt, järk-järgult aeglasemalt, nagu kiiktool pärast istuja püstitõusmist veel mõnda aega kiigub. Ainult et seal polnud kedagi olnud. Tuba oli olnud tühi. (lk 118-119) ** [[Susan Hill]], "Naine mustas", tlk Karin Suursalu, 2014 ==Luule== <poem> [[Aju]]des [[must]]ad [[kaan]]id, [[silm]]is neuralgia [[rusikad]]. Hüvasti, õilsad [[plaanid]] – [[naine]], kiiktool ja [[lusikas|hõbelusikad]]! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 2 kogus "Kohtupäev" (1937) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] 6ggbzeg5feg0iti7js6o9uf6yog4gvy 89563 89562 2022-08-14T16:43:52Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Edvard Munch - Aunt Karen in the Rocking Chair.jpg|pisi|Edvard Munch "Tädi Karen kiiktoolis", 1883.]] [[Pilt:Harriet Backer - The Living Room at Kolbotn, (Hulda and Arne Garborg's home) - NG.M.01710 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Harriet Backer "Elutuba Kolbotnis" (1896)]] '''Kiiktool''' on kõverate jalastega tool, mis on mõeldud õdusaks kiikumiseks. ==Proosa== * Mamma istus oma kiiktoolis, õmmeldes laual seisva lambi tule valguses. Lamp oli ere ja hiilgav. Koos [[petrooleum]]iga oli klaaskausi põhja asetatud veidi soola, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et [[lamp]] kenam välja näeks. See oli ilus. :Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat [[kamin]]atuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste süte kohal hõljus kerge sina. (lk 24) * [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994 * Siis märkab ta, et ta mees on koju tulnud. Ta kuuleb, kuidas ta tuppa astub ja kiiktooli istub. Ta tunneb nii hästi seda õõtsumist, kui jalased nagisevad vastu põrandalaudu, et ta isegi ümber ei vaata. Kogu aja, seni kui ta mängib, jätkub õõtsumine. Nüüd ei kuule ta enam helisid, vaid ainult õõtsumist. :Vaene vana Ulrika, nii piinatud, nii üksildane, nii abitu ja vaenlase maale ära eksinud, ilma ühegi sõbrata, kellele kaevata, ilma ühegi lohutajata peale kriiskava klaveri, mis vastab talle polkaga! :See on nagu irvitav naer matusel, nagu joomalaul kirikus. :Kiiktool jätkab kogu aeg õõtsumist, ja korraga kuuleb ta, kuidas klaver ta kaebeid naerab, ning ta lõpetab keset takti. Ta tõuseb ja vaatab kiiktooli poole. :Aga hetk hiljem lebab ta minestanult põrandal. Ei olnud see tema mees, kes istus kiiktoolis, vaid keegi teine - see, keda väikesed lapsed ei julge nimepidi nimetada, see, kes hirmutaks nad surnuks, kui nad teda tühjal pööningul kohtaksid. * [[Selma Lagerlöf]], "Gösta Berlingi saaga". Tõlkinud Marje Pedajas, 2006, lk 137 * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev kiiktool saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi [[kiikumine]]. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * Minu silme all, ainitisest ainitisema [[pilk|pilgu]] all kiikus tool kergelt, järk-järgult aeglasemalt, nagu kiiktool pärast istuja püstitõusmist veel mõnda aega kiigub. Ainult et seal polnud kedagi olnud. Tuba oli olnud tühi. (lk 118-119) ** [[Susan Hill]], "Naine mustas", tlk Karin Suursalu, 2014 ==Luule== <poem> [[Aju]]des [[must]]ad [[kaan]]id, [[silm]]is neuralgia [[rusikad]]. Hüvasti, õilsad [[plaanid]] – [[naine]], kiiktool ja [[lusikas|hõbelusikad]]! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 2 kogus "Kohtupäev" (1937) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] iqtkyb4wi7cywrcaq4bbhh0ugm0getq 89564 89563 2022-08-14T16:45:37Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Edvard Munch - Aunt Karen in the Rocking Chair.jpg|pisi|Edvard Munch "Tädi Karen kiiktoolis", 1883.]] [[Pilt:Harriet Backer - The Living Room at Kolbotn, (Hulda and Arne Garborg's home) - NG.M.01710 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Harriet Backer "Elutuba Kolbotnis" (1896)]] '''Kiiktool''' on kõverate jalastega tool, mis on mõeldud õdusaks kiikumiseks. ==Proosa== * Mamma istus oma kiiktoolis, [[õmblemine|õmmeldes]] laual seisva lambi tule [[valgus]]es. [[Lamp]] oli ere ja hiilgav. Koos [[petrooleum]]iga oli klaaskausi põhja asetatud veidi [[sool]]a, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et lamp kenam välja näeks. See oli ilus. :Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat [[kamin]]atuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste süte kohal hõljus kerge sina. (lk 24) * [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994 * Siis märkab ta, et ta mees on koju tulnud. Ta kuuleb, kuidas ta tuppa astub ja kiiktooli istub. Ta tunneb nii hästi seda õõtsumist, kui jalased nagisevad vastu põrandalaudu, et ta isegi ümber ei vaata. Kogu aja, seni kui ta mängib, jätkub õõtsumine. Nüüd ei kuule ta enam helisid, vaid ainult õõtsumist. :Vaene vana Ulrika, nii piinatud, nii üksildane, nii abitu ja vaenlase maale ära eksinud, ilma ühegi sõbrata, kellele kaevata, ilma ühegi lohutajata peale kriiskava [[klaver]]i, mis vastab talle [[polka]]ga! :See on nagu irvitav [[naer]] [[matus]]el, nagu joomalaul [[kirik]]us. :Kiiktool jätkab kogu aeg õõtsumist, ja korraga kuuleb ta, kuidas klaver ta kaebeid naerab, ning ta lõpetab keset takti. Ta tõuseb ja vaatab kiiktooli poole. :Aga hetk hiljem lebab ta minestanult [[põrand]]al. Ei olnud see tema mees, kes istus kiiktoolis, vaid keegi teine - see, keda väikesed lapsed ei julge nimepidi nimetada, see, kes hirmutaks nad surnuks, kui nad teda tühjal [[pööning]]ul kohtaksid. * [[Selma Lagerlöf]], "Gösta Berlingi saaga". Tõlkinud Marje Pedajas, 2006, lk 137 * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev kiiktool saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi [[kiikumine]]. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * Minu silme all, ainitisest ainitisema [[pilk|pilgu]] all kiikus tool kergelt, järk-järgult aeglasemalt, nagu kiiktool pärast istuja püstitõusmist veel mõnda aega kiigub. Ainult et seal polnud kedagi olnud. Tuba oli olnud tühi. (lk 118-119) ** [[Susan Hill]], "Naine mustas", tlk Karin Suursalu, 2014 ==Luule== <poem> [[Aju]]des [[must]]ad [[kaan]]id, [[silm]]is neuralgia [[rusikad]]. Hüvasti, õilsad [[plaanid]] – [[naine]], kiiktool ja [[lusikas|hõbelusikad]]! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 2 kogus "Kohtupäev" (1937) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] gsm9zfqkvbz50ipbr9mi8p2gyg8q1oy 0 6908 89571 38443 2022-08-14T23:20:22Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti gastronoomid]] wikitext text/x-wiki '''Salme Masso''' (neiupõlvenimega Salme Liigand; 19. oktoober 1909 Tartu – 5. august 1990) oli eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor. Ta on avaldanud üle 30 raamatu, neist üle 20 on kokaraamatud. Politoloog [[Iivi Anna Masso]] on tema lapselaps. * [[Kodu]] [[kord|korra]] ja [[puhtus]]e suhtes on korrashoid palju mõjuvam kui alaline puhastamine ja korraldamine. (lk 3) * Pole ka õigus süüdistada [[korratus]]es ainult [[perenaine|perenaist]]. Ei suuda pidada korda ainult üks [[inimene]], kui segiajajaid on mitu. Seepärast peab olema korra pidamine eranditult kõigi kodakondsete ülesandeks. (lk 3) * Puhta koduga inimestest arvatakse enamasti ikka rohkem head, kuna mustalt elavate inimeste kohta kergesti tekib halbu arvamusi. Neist ei usta sagedasti mitte ainult seda, et nad kodus on korratud, vaid laiendatakse seda arvamust ka nende elukommetele ja [[töö]] korralikkusele. Ja kuigi viimased alati ei tarvitse oleneda teineteisest, sagedasti nad siiski langevad kokku. (lk 4) * Ka tõsielus on küllalt juhuseid, et [[mees]] läheb [[kõrts]]i selleks, et pääseda kodusest [[lohakus]]est ja mustusest. Loomulikult langeb ta siin kõlblalt madalale. Inimene aga, kelle kodus ja ümbruses puhtus ning kord ja kes sellega harjunud, ei lange enamasti ka kõlblalt liiga madalale. (lk 5) ** "Kodu korrashoid", 1935, sarjas "Kodukolle" * Hoolimata sellest, et töölkäijad oma töökohas ja lapsed [[kool]]is või [[lasteaed|lasteaias]] [[söömine|süüa]] saavad, on ka kodus vaja [[toit]]u valmistada. (lk 3) * Elektriliste riistade valik muutub lausa päev-päevalt rikkalikumaks. Igas [[pere]]s ja ka üksikuil ei tohiks puududa keeduspiraal, kohviveski ja ka küpsetusvorm "Tšudo", milles saab küpsetada kõikvõimalikke toite, suuri ning väikesi [[sai]]u ja küpsiseid. (lk 6) ** "Lihtsaid toite". Tallinn: Valgus, 1988 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Masso, Salme}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti gastronoomid]] 60i5lfl300lp7kmsw0w9ob1uhpup6al 0 7454 89569 41752 2022-08-14T20:12:52Z OskarRand1 3588 wikitext text/x-wiki '''Raimu Aas''' (1. september 1934–2020) oli eesti ettevõtja ja aednik. ==Tsitaadid== * [Aprikooside ja virsikute kohta:] Eksootilised [[viljapuu]]d on iga algaja [[aednik]]u lastehaigus. Nagu sarlakid.<ref>Kaie Ilves, [https://online.le.ee/2017/10/14/raimu-aas-ajab-laanemaa-viinamarjadest-vahuveini/ Raimu Aas ajab Läänemaa viinamarjadest vahuveini], Lääne Elu, 14. oktoober 2017</ref> * [[Aed]] ei saa olla kõigi oma. Aed peab olema natuke lollaka või kiiksuga venna oma. Muidu asi ei tööta.<ref>[https://menu.err.ee/993994/raimu-aas-unistuste-puuviljatalus-aia-rajamiseks-peab-olema-kiiksuga Raimu Aas unistuste puuviljatalus: aia rajamiseks peab olema kiiksuga], ERR, 20. oktoober 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Aas, Raimu}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] bjnhfrlpyyhtui9nt7ceuoxt6dk9yol 89570 89569 2022-08-14T20:13:16Z OskarRand1 3588 wikitext text/x-wiki '''Raimu Aas''' (1. september 1934 – 2. jaanuar 2020) oli eesti ettevõtja ja aednik. ==Tsitaadid== * [Aprikooside ja virsikute kohta:] Eksootilised [[viljapuu]]d on iga algaja [[aednik]]u lastehaigus. Nagu sarlakid.<ref>Kaie Ilves, [https://online.le.ee/2017/10/14/raimu-aas-ajab-laanemaa-viinamarjadest-vahuveini/ Raimu Aas ajab Läänemaa viinamarjadest vahuveini], Lääne Elu, 14. oktoober 2017</ref> * [[Aed]] ei saa olla kõigi oma. Aed peab olema natuke lollaka või kiiksuga venna oma. Muidu asi ei tööta.<ref>[https://menu.err.ee/993994/raimu-aas-unistuste-puuviljatalus-aia-rajamiseks-peab-olema-kiiksuga Raimu Aas unistuste puuviljatalus: aia rajamiseks peab olema kiiksuga], ERR, 20. oktoober 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Aas, Raimu}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] al3qa268q4skbj0ofoa55ka31shww64 0 7976 89582 87102 2022-08-15T06:07:44Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} [[Pilt:Aivazovsky, Ivan - The Ninth Wave.jpg|pisi|Ivan Aivazovski, "Üheksas laine" (1850).]] [[File:William-Adolphe Bouguereau (1825-1905) - The Wave (1896)-2.jpg|pisi|William-Adolphe Bouguereau, "Laine" (1896)]] [[Pilt:Henri_Privat_Livemont_-_La_Vague_(The_Wave)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Henri Privat-Livemont, "Laine" (puulõige, 1897)]] [[Pilt:Oeggerli_Atlantik_1.JPG|pisi|Sylvia Oeggerli (*1939), "Atlandi ookean", ''s.d.'']] ==Proosa== * Ärgu ükski teist üllatugu, kui kuivamaa [[loom]]ad vahetavad kohad delfiinidega ning asevad elama nende [[sool]]astel karjamaadel, ja hakkavad armastama merelainete kõla rohkem kui maad, samas kui delfiinid hakkavad eelistama [[mägi|mägesid]]. ** [[Archilochos]], fragment * Mu suurim [[nauding]] oli tunda [[rõõm]]u rahulikust [[taevas]]t nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja torm ja kaunid taevased [[pilv]]ed tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest. ** [[Mary Shelley]], "Matilda" (1819) ==Luule== <poem> [[Jõgi]], kes uhud iidseid müürivalle mu [[daam]]i läve ees - kui mööda kallast ta kõnnib ja mu kuju ärkab talle võibolla tuhmund [[mälestus]]te vallast, ehk saab siis sügav laius, milles ujud, mu [[peegel|hingepeegliks]], mille seest see [[naine]] loeb välja sulle öeldud mõtted-tujud, niisama tormakad kui sinu laine. ... Su [[vesi|vetes]] peegeldub ta silmasära; mis kohtub minust möödund laine hooga; see õnnis voog kaob kaugustesse ära, siit läbi enam uneski ei vooga. </poem> * [[George Gordon Byron]], "Stroofid Po jõele", 1817, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 35-38 <poem> Kas laine randus? Kas randus ja imbus aeglaselt kruusapärlite kõrinal tagasi lainete maailma? Ei! Ta kenutas end kui [[ratsu]], tõstis kõrgele märja rinna, läbi laka sätendas [[vaht]] lumivalgelt kui [[luik|luigeselg]]. ... Ma tunnen su lendu, sa lennukas laine: kuid kuldne [[päev]] vajub longu, [[öö]] musta mantlisse mähitult heidab väsinult puhkama ja [[kaste]] sätendab ta hingeõhus, lilled sulguvad ta [[voodi]] ümber, enne kui pärale jõuad. </poem> * [[Jens Peter Jacobsen]], "Arabesk Michelangelo joonistuse puhul". Tõlkinud Ene-Reet Soovik. Akadeemia 10/1996, lk 2109-2111 <poem> Ju [[laps]]ena ihkasin [[meri|merd]] ääretut mina. Ma tahtsin näha ta lainete [[valge]]id harju ja lainetel liuglevat viirese varju ja [[vaht|vahu]] sees õõtsuvaid [[kajakas|kajakakarju]] ning kaugel kõikuvat üksikut [[puri|purje]]. Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda kui magava [[hiiglane|hiiglase]] [[raudrüü]]s [[rind]]a </poem> * [[Friedebert Tuglas]], "Meri". Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 428 <poem> Iil vihiseb, voog kohiseb, [[pilliroog|roog]] kahiseb, arg [[majakas|majak]] lämbumas on musta vette. Öö [[kuristik|taarnast]] laine laine peale pahiseb, ma tunnen: kõik nad peatuvad mu ette. Lööb pooleks [[pilv]]etekk, [[kuu]]lt vajub raske rünk ja veele langeb valgus, tume nagu [[veri]]. Mu jumal! Elu! Armastan Sind, metsik, sünk. Sind, vihm! Sind, torm! Sind, öö! Sind, meri! </poem> * [[August Sang]], "Öine", kogust "Emajõe unisel veerel", koostanud [[Udo Uibo]], Tallinn: Vagabund, 2003, lk 14 <poem> Kuis sinu iharus ka hullaks, kuis sa ka vabaneksid vaimus: [[muld]] ikkagi jääb ainult mullaks ja tühjaks [[tarkus]]eks saab aimus. Seepärast otsi kõikjal [[sild]]u, mis eluga seoks surnud [[aine]], et nagu [[kalliskivi]] kildu sind läbiks kiirgav valguslaine. </poem> * [[Betti Alver]], "Sidemed" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"]], lk 8 <poem> Mida ta ütles, mida ta ütles? Oh püha lihtsameelsust! olevat kuulnud need, kes riidale lähemal. Ja üle väljaku levis lainena: ...oh püha lihtsameelsust... ...lihtsameelsust... ...meelsust... Kõikide kirikute kellad kumisesid, kumisesid. Tardunud olid kõikide Kristuste näod. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Giordano Bruno tuleriit" kogust "Ankruhiivaja" (1962) <poem> Kelle sahtliprahti turule ma tõin? Oma. Vaevast lahti. [[Trumm]]i lõhki lõin. Nüüd on trumm ja pulgad, suured panused sääl, kus rahvahulgad lustijanused. Sääl, kus [[Läänemeri|Läänemere]] lained randusid... sinna Lustivere mehed mandusid. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Suvest sügisesse, mitte ainult mina" kogus "Ma olin Jüri Üdi" (1978) ==Vanasõnad== * Veel ei ole oksa, lainel latva. * Ilma jutt kui merelaine. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Loodus]] o9f85jquij9ixxg83rrdceznydkqb7c 2 13278 89560 89543 2022-08-14T16:26:16Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 6edt43umqfbrbntxbqlbromhhjshk6d 89566 89560 2022-08-14T17:04:46Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 7a06dscvexpyq3wcjwr0a29qa3hrkrn 89568 89566 2022-08-14T17:32:27Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] kx75vou6qmjdplwlu7exmf0vidjdxhc 14 18950 89572 2022-08-14T23:20:59Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti inimesed|Gastronoomid]] [[Kategooria:Gastronoomid]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti inimesed|Gastronoomid]] [[Kategooria:Gastronoomid]] o5d61an9k37mu3e6839vapdv8st284h 14 18951 89573 2022-08-14T23:21:12Z Ehitaja 2563 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 89574 89573 2022-08-14T23:21:18Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Elukutsed]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Elukutsed]] cankm2dchh92uv00ubjw8rprheut5g1 89575 89574 2022-08-14T23:21:25Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kokandus]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Kokandus]] 9ks77p768dxrnki2zsm3lh3h9ic8dig 14 18952 89576 2022-08-14T23:22:32Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed|Gastronoomid]] [[Kategooria:Gastronoomid]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed|Gastronoomid]] [[Kategooria:Gastronoomid]] cnp2txh00b9i93pk9oe8utd7q1o9bxw 0 18953 89577 2022-08-15T00:41:26Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Julia Child portrait by ©Lynn Gilbert, 1978.jpg|pisi|Julia Child, 1978.]] '''Julia Carolyn Child''' (neiupõlvenimega McWilliams; 15. august 1912, Pasadena, California, USA – 13. august 2004, Montecito, California, USA) oli USA gastronoom, aimekirjanik ja saatejuht, kes üritas tutvustada USA elanikele [[prantsuse köök]]i. Tulemused on vaieldavad. Tema esimene kokandussaavutus oli USA sõjaväe tarbeks loodud haitõrjevahend. ==Kirjad== Tsitaadid Julia Childi j...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Julia Child portrait by ©Lynn Gilbert, 1978.jpg|pisi|Julia Child, 1978.]] '''Julia Carolyn Child''' (neiupõlvenimega McWilliams; 15. august 1912, Pasadena, California, USA – 13. august 2004, Montecito, California, USA) oli USA gastronoom, aimekirjanik ja saatejuht, kes üritas tutvustada USA elanikele [[prantsuse köök]]i. Tulemused on vaieldavad. Tema esimene kokandussaavutus oli USA sõjaväe tarbeks loodud haitõrjevahend. ==Kirjad== Tsitaadid Julia Childi ja Avis DeVoto kirjavahetusest kogumikus: Joan Reardon (toim), "As Always, Julia", Boston & NY: Houghton Mifflin Harcourt, 2010. <!--* For the past three years here, I've had the good fortune to be able to spend my life studying French cooking and have amassed a most satisfyingly professional ''batterie de cuisine'', including a gamut of excellent French knives. When we were in the USA last summer I picked up four beautiful-beautiful American stainless steel housewives knives, of different makes, to try them out. But I have been quite unable to sharpen them satisfactorily. I am therefore wondering if the average American housewife really wants a sharp knife in the kitchen, as many of my compatriots accuse me resentfully: "But your knives are so sharp! They're dangerous!" -->* Viimase kolme siin veedetud aasta jooksul on mul olnud õnn veeta oma elu prantsuse [[kokakunst]]i õppides ja ma olen kogunud kõige rahuldustpakkuvamat sorti professionaalse "köögipatarei", sealhulgas rivi suurepäraseid Prantsuse [[nuga]]sid. Kui olime eelmisel suvel USA-s, võtsin proovimiseks neli ilusat-ilusat erinevat marki Ameerika roostevabast terasest koduperenaisenuga. Kuid ma ei ole suutnud neid rahuldavalt teritada. Seetõttu mõtisklen, kas keskmine Ameerika koduperenaine üldse tahabki kööki teravat nuga, kuna paljud mu kaasmaalased süüdistavad mind nördinult: "Aga teie noad on nii teravad! Nad on ohtlikud!" ** Julia Child, kiri Bernard DeVotole, 8. märts 1952 <!--* And what is worse, a great many of these people are for Taft and think McCarthy is doing a fine thing, which makes digestion even more difficult. What is the country coming to, I sometimes wonder. * I was fascinated with your account of the KNIFE. You must have a kitchen full by now. And particularly pleased to hear that there are some good ones being manufactured in the USA. The "Frozen Heat" types sound interesting, but who, as you say, wants to send them back to be re-sharpened. You'd have to have two sets. But, having seen lately, how few women have any idea how to use a knife (including French women), and remembering our American ideal of "glittering beauty," it will take a great deal of awakening to make the average housewife knife-conscious. * Mr. DeVoto's article on the hopelessly antediluvian monsters that Eisenhower will face in Congress is a most sobering thought piece. But I want the Republicans in anyway; they need to "grow up" to their responsibilities. I have faith that the nation is strong enough to withstand them and to teach them, though my faith is not without dreadful qualms. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. mai 1952 * It must have been a bitter disappointment to all of you, after the work you put into the campaign. Stevenson appears to be a marvelous fellow, from all points of view, and the more he talked, the better I liked him. He made a tremendous hit here with the French, which probably did him no good at home. But I do think he would have had one awful time, with more and louder McCarthyism. I am, of course, "persona traitoria" to my family in California, who are Old Guard Republicans of the blackest and most violently Neanderthal stripe. My nice step-mother wrote me the other day saying please not to write anything more to my father about either politics or Charlie Chaplin, as it upsets him too much. And my brother, from Pittsfield, Mass., writes to inform me I have no right to foster my ideas on other people, and that furthermore the only real red-blooded Americans are the Republicans. YE GODS. Well, I hope tempers will subside and a bit of mature reason shall reign. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 15. detsember 1952 * Concerning strong olive oils, we love them too, especially when they are rather green and very fruity. But I have discovered (so understand why they are not used so much here) they are too strong to be used when you are drinking a fine wine, as they are oily and fruity in the mouth, and kill the taste of any of the great wines. -->* Mis puutub tugevamaitselistesse oliiviõlidesse, siis meiegi armastame neid, eriti kui need on üsna värsked ja väga puuviljased. Kuid ma olen avastanud (et te mõistaks, miks neid siin nii palju ei kasutata), et need on hea veini kõrvale kasutamiseks liiga tugevad, kuna need on suus õlised ja puuviljased ning tapavad kõigi suurepäraste veinide maitse. <!--* [Chamberlaini raamatust "Bouquet de France":] The tragedy is, young brides will try out the recipes and conclude that only a genius can cook. -->* Tragöödia seisneb selles, et noored pruudid proovivad neid retsepte ja järeldavad, et ainult geenius oskab süüa teha. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. jaanuar 1953 <!--* Public Affairs Officer means information and propaganda, including press, movies, professors, exchange of persons, culture (that un-American thing). Here we have been able to adjust as we please, and have been in the fortunate position of being just below the level of diplomatic brouhaha so we haven't had to get involved in any of that boring stuff. There, we shall have to entertain prefects of police, newspaper people, mayors, etc. etc.; and do a lot of traveling, and know everybody in as many villages, hamlets and villes as possible. * Fascinating that DeVoto, though a great wine fellow, prefers the "barbarian" foods. But I think that is very American male. Paul loves that kind of food, also, and if there is anything he loathes, it is something that is white. -->* Põnev on kuulda, et DeVoto, olles küll suurepärane veinimees, eelistab "barbaarseid" toite. Aga ma arvan, et see on väga [[ameeriklased|ameerika meeste]] moodi. Paul armastab ka sedasorti toitu ja kui ta midagi vihkab, siis on see toit, mis on valge. <!--* If wine is not used, especially in the fish sauces, it just won't taste French. -->* Kui ei kasutata [[vein]]i, eriti kalakastmetes, siis toit lihtsalt ei maitse prantsusepäraselt. <!--* As for wines not traveling, Paul says a lot of that is nonsense. How would one ever have wines in Paris, if they don't travel. Of course, an old wine is like an old lady, and traveling can disturb her. -->* Mis puutub sellesse, justkui veinid ei kannataks [[reisimine|reisimist]], siis Paul ütleb, et see on suuremalt jaolt jama. Kuidas saaks [[Pariis]]is üldse veini juua, kui veinid ei reisiks? Muidugi on vana vein nagu vana [[daam]] ja reisimine võib teda häirida. <!--* Now, if you'd just come over here, I'm sure we could convince you to like the reds too. We ran into a beautiful Bordeaux 1929, that is just perfectly matured, and is everything one reads about that a wonderful Bordeaux should be, but one rarely tastes. It is really something to swoon over, that wonderful rich exciting bouquet, that excitement as it fills the mouth with its mellow (I can't go on, I keep thinking of that old cartoon in The New Yorker, "a little wine of no pretensions, etc."). Well, here this wonderful stuff is only 400 francs a bottle ... My god, I never tasted anything like it. And we have some red Burgundies ... Oh, I'm swooning over the typewriter just at the thought of them. I find I'd really never tasted a good wine until I came over here, and now I'm pretty well gone for good ... and willingly give up my martini, because I can't mix them at all without getting one hell of a hang-over. * I also think the young hostess should be advised never to say anything about what she serves, in the way of "Oh, I don't know how to cook, and this may be awful," or "poor little me," or "this didn't turn out"...etc. etc. It is so dreadful to have to reassure one's hostess that everything is delicious, whether or not it is. I make it a rule, no matter what happens, never to say one word, though it kills me. Maybe the cat has fallen in the stew, or I have put the lettuce out the window and it has frozen, or the meat is not quite done ... Grit one's teeth and smile. -->* Samuti arvan ma, et noorele [[perenaine|perenaisele]] tuleks soovitada, et ta ei ütleks kunagi midagi selle kohta, mida ta serveerib, näiteks "Oh, ma ei oska süüa teha ja see võib olla kohutav" või "vaene väike mina" või "see ei tulnud välja"... jne jne. Nii õudne on perenaisele kinnitada, et kõik on maitsev, olgu see siis tõsi või mitte. Ma olen võtnud reegliks, mis ka ei juhtuks, mitte kunagi öelda ühtki sõna, isegi kui see mu tapab. Võib-olla on kass hautisesse kukkunud või ma olen salati akna taha välja pannud ja see on läbi külmunud või pole liha päris valmis... Suru hambad risti ja naerata. <!--* So we shall wait, but with little glimmers of ''espérence'' (Do you think a cliché is less of a cliché when it is in two languages?) -->* Nii et me ootame, kuid väikese ''espérence''<nowiki>'</nowiki>i-säraga. (Kas sinu arvates on [[klišee]] vähem klišee, kui see on kahes keeles?) <!--*We have found some of the most wonderfully smoked bacons and hams ... all done by a little charcuterie on my market street. That real old-fashioned smokey smoke. That is the wonderful thing here, all these little people who do little things themselves, and none of this poking a ham with a needle stuff. (Not yet, anyway, but I suppose it will come. But maybe not entirely, because the Frenchies love their food so much.) Ham is terribly expensive, however, 1400 fr. the kilo. Which means $2.50 per pound. Ye gods. Never have bought a ham what am here, and never intend to at that price. But awfully good. * US and French life are so terribly different. We noticed that 2½ yrs ago when we came back. The important thing here is that food is a great national sport, indulged in by all classes. One's best evenings are composed of a good dinner, and nothing else is necessary, and it takes the whole evening. -->* USA ja Prantsusmaa elu on nii kohutavalt erinev. Märkasime seda 2,5 aasta eest, kui tagasi tulime. Siin on oluline, et toit on suur rahvuslik spordiala, millega tegelevad kõik ühiskonnaklassid. Parimad õhtud koosnevad heast õhtusöögist ja muud polegi vaja - ning sellele kulub terve õhtu. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 19. jaanuar 1953 <!--* Now I am beginning to think the book is not so much for a mass circulation. I keep forgetting everyone does not have a passion for French food, and unless people have been over here or have eaten it at home, it doesn't mean much to them. It is really probably more of an "upper middle brow and upper-brow" audience. Now, when I come to think of it, it takes most Americans a couple of months of living over here to develop a real appreciation ... and some people we know never develop one at all, but stick to hamburger and ketchup and baked potatoes. Well. -->* Nüüd hakkan ma arvama, et see raamat polegi niivõrd massilise tiraaži jaoks. Unustan pidevalt, et mitte kõik ei tunne prantsuse toidu vastu kirge ja kui inimesed pole siin käinud või seda kodus söönud, ei tähenda see neile suurt midagi. Tõenäoliselt on see rohkem "kõrgema keskastme ja edasijõudnud" publik. Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis enamikul ameeriklastel kulub paar kuud siin elamist, et seda tõeliselt hindama hakata... ja mõned meie tuttavad ei jõuagi kunagi nii kaugele, vaid jäävad hamburgeri, ketšupi ja ahjukartuli juurde. Nojah. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 20. jaanuar 1953 <!--* My, I get so depressed after a poor meal; that's why I can never stay in England for more than a week. -->* Oh heldeke, pärast viletsat söögikorda langen ma alati [[masendus]]se; sellepärast ei saa ma kunagi kauem kui nädalaks [[Inglismaa]]le jääda. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 30. jaanuar 1953 =="Prantsuse koka kokaraamat"== Tsitaadid väljaandest: Julia Child, "The French Chef Cookbook", NY: Alfred A. Knopf, 2020. Raamat põhineb Julia Childi telesarjal "The French Chef". <!--* During those halcyon years of the sixties the solemn subject of nutrition had not raised its head, and the recipes in this book represent that happy guilt-free era. (sissejuhatus) -->* Noil õndsatel kuuekümnendatel aastatel ei olnud pühalik toitumisteema veel pead tõstnud ja siinse raamatu retseptid esindavad toda õnnelikku süütundevaba ajastut. (Sissejuhatus) <!--* It was out of the question for us to film a live show since we had only two cameras attached by long cables to a mobile bus. Besides, with an absolutely amateur performer, it would have been far too risky. We decided, however, that it would be taped as though it were live. Unless the sky fell in, the cameras failed, or the lights went off, there would be no stops, and no corrections—just a straight thirty minutes from start to finish. This was a good fundamental decision, I think. I hate to stop. I lose that sense of drama and excitement which the uninterrupted thirty-minute limitation imposes. Besides, I would far prefer to have things happen as they naturally do, such as the mousse refusing to leave the mold, the potatoes sticking to the skillet, the apple charlotte slowly collapsing. One of the secrets of cooking is to learn to correct something if you can, and bear with it if you cannot. ("About the Television Series") * The idea was to take the bugaboo out of French cooking, to demonstrate that it is not merely good cooking but that it follows definite rules. ("About the Television Series") -->* Idee oli võtta koll prantsuse kokakunstist välja, näidata, et see ei ole lihtsalt hea kokkamine, vaid järgib kindlaid [[Reegel|reegleid]]. ("Telesarjast") <!--* I, myself, will not do anything unless I know why. ("About the Television Series") -->* Mina isiklikult ei tee kunagi midagi, kui ma ei tea, miks. ("Telesarjast") <!--* I found I had no sense of timing whatsoever, 1 minute or 5 minutes meant nothing to me as sadly illustrated by our second show and first try at “Onion Soup.” I had to show the proper professional way to slice onions fast, the first cooking to soften them, the second cooking to brown them, the several ways to serve the soup; then there was croûton-making and gratinéing. I rushed through that program like a madwoman but I got everything in, only to find that when I carried the onion soup to the dining room I had gone so fast we still had 8 minutes left. Agony. I had to sit there and talk for all that time. ("About the Television Series") -->* Avastasin, et mul polnud mitte mingisugust [[ajataju]], 1 minut või 5 minutit ei tähendanud minu jaoks midagi, nagu näitas kurvalt meie teine saade ja esimene katse "Sibulasupiga". Pidin näitama õiget professionaalset viisi [[sibul]]ate kiireks viilutamiseks, esimest küpsetamist, et neid pehmendada, teist küpsetamist, et neid pruunistada, mitut viisi supi serveerimiseks; siis tuli krutoonide valmistamine ja gratineerimine. Kappasin sellest programmist läbi nagu hull naine, aga sain kõik sisse mahutatud, kuni avastasin, et kui sibulasupi söögituppa tassisin, olin olnud sedavõrd kiire, et meil oli veel 8 minutit järel. [[Agoonia]]. Ma pidin kogu selle aja istuma ja rääkima. ("Telesarjast") <!--* Signals to the performer are written on placards known as “idiot cards.” They are handed to the floor manager, who, by earphones, is plugged into one of the television cameras so he can hear and talk to the director who is shut away in the control room. The floor manager holds the idiot card just under the camera lens, and the performer appears to be gazing right into your eyes but is really reading that message: “Turn on burner number three!” ("About the Television Series")--> <!--* The only reason for using wine in cooking is because of its natural flavor. The alcohol in the wine is supposed to evaporate, and does, almost the moment the wine goes into a hot dish. ("Notes on Wine") -->* Ainus põhjus, miks [[vein]]i toiduvalmistamisel kasutada, on selle loomupärane [[maitse]]. Veinis sisalduv alkohol peaks aurustuma ja aurustubki peaaegu selsamal hetkel, kui vein kuuma roa sisse läheb. ("Märkused veini kohta") <!--* Always keep in mind, though, the simple concept that the food must bring out the taste of the wine, and the wine should accentuate all the subtle flavors of the food. ("Notes on Wine") -->* Pidage siiski meeles lihtsat arusaama, et toit peab veini maitse esile tooma ja vein peaks rõhutama kõiki toidu õrnu varjundeid. ("Märkused veini kohta") <!--* Anyone who has been fortunate enough to eat fresh home-cooked vegetables in France remembers them with pleasure, with trembling nostalgia: “Those delicious little green beans! They even serve them as a separate course!” There are those who are convinced that it is only in France that one can enjoy such experiences because French vegetables are somehow different. Fortunately this is not the case. Any fine, fresh vegetable in season will taste just as good in America or anywhere else when you use the French vegetable-cooking techniques. ("The Fifteenth Show: Vegetables the French Way") -->* Igaüks, kellel on olnud õnn Prantsusmaal värskeid kodus valmistatud köögivilju süüa, meenutab neid mõnuga ja väriseva nostalgiaga: "Need imemaitsvad väikesed rohelised oad! Nad pakuvad neid suisa eraldi söögikorrana!" Mõnedki on veendunud, et selliseid elamusi saab nautida vaid Prantsusmaal, sest Prantsuse köögiviljad on kuidagi teistsugused. Õnneks see nii ei ole. Kõik õrnad värsked köögiviljad maitsevad nii Ameerikas kui ka igal pool mujal sama hästi, kui kasutate köögiviljade valmistamiseks prantsuse tehnikaid. ("Viieteistkümnes saade: Köögiviljad prantsuse moodi") <!--* Here is a queen among chocolate ''mousses'', lighter than some because beaten egg whites are folded in instead of whipped cream. But it is every bit as richly flavored as the most devout chocolate cultist could wish, and the subtle aroma of good liqueur brings out that chocolate essence to perfection. ("The Twentieth Show: Chocolate Mousse") -->* Siin on šokolaadivahtude kuninganna, mis on mõnestki heledam, sest [[vahukoor]]e asemel on kasutatud lahtiklopitud [[munavalge]]t. Kuid see on nii rikkaliku maitsega, kui kõige pühendunumgi šokolaadikummardaja soovida võiks, ja hea likööri peen aroom toob selle [[šokolaad]]i essentsi täiuslikult esile. ("Kahekümnes saade: Šokolaadivaht") <!--* Be the edible ever so humble, it can be made wonderfully gastronomical when subjected to the imagination of the French. As they can dress the egg in a thousand ways, so can they do wonders with the potato, in many instances making it almost a meal in itself. ("The Twenty-Eighth Show: The Potato Show") -->* Olgu söögikraam kuitahes tagasihoidlik, et prantslaste [[kujutlusvõime]]le allutades saab selle muuta imeliselt gastronoomiliseks. Nii, nagu nad suudavad valmistada [[muna]] tuhandel viisil, suudavad nad teha imesid ka [[kartul]]iga, muutes selle paljudel juhtudel peaaegu omaette söögikorraks. ("Kahekümne kaheksas saade: Kartulišõu") <!--* With its sleek purple skin, bright-green topknot, and graceful shape, the eggplant is one of our handsomest vegetables, and here are two splendid recipes that do it justice. The ''ratatouille'' is a vegetable casserole with eggplant, zucchini, and the flavors of Provence; the ''moussaka'' is an exotic meat loaf enclosed in eggplant skin. ("The Thirtieth Show: Moussaka and Ratatouille") * Oma klantslilla koore, erkrohelise tuti ja graatsilise kujuga on [[baklažaan]] üks meie kaunimaid köögivilju ning siin on kaks suurepärast retsepti, mis kohtlevad teda teenitud väärikusega. ''Ratatouille'' on köögivilja-pajaroog baklažaani, [[suvikõrvits]]a ja [[Provence]]'i maitsetega; ''moussaka'' on baklažaanikoorega ümbritsetud eksootiline [[pikkpoiss]]. ("Kolmekümnes saade: ''Moussaka'' ja ''ratatouille''") <!--* Folding the tongue around a spoonful of caramel custard is certainly one of life’s precious moments. The gentle texture of the custard, the lingering savor of vanilla and caramel, and that lovely brown syrup of which there never seems to be quite enough—it all tastes so good one rather hates to eat it. ("The Thirty-third Show: Caramel Desserts") -->* Keele kokku voltimine lusikatäie karamelli[[kreem]]i ümber on kindlasti üks elu hinnalistest hetkedest. Vaniljekreemi õrn tekstuur, [[vanilje]] ja [[karamell]]i püsiv mekk ning see armas pruun [[siirup]], millest ei tundu kunagi küllalt saavat – see kõik maitseb nii hästi, et lausa ei tahakski seda ära süüa. ("Kolmekümne kolmas saade: Karamellist magustoidud") <!--* Chestnut trees used to be the glory of eastern America from Maine to Florida, some trees reaching a height of one hundred feet with trunks eight and even twelve feet in diameter. In 1900 they were attacked by a virulent fungus, and the 1930’s saw the very last of our American chestnuts. Fortunately, the European variety, ''Castanea sativa'', still survives, and Europe is where all our fresh chestnuts come from during the late fall and winter months. ("The Thirty-fifth Show: Chestnut Cookery") -->* Vanasti olid [[kastanipuu]]d Ida-Ameerika hiilgus Maine'ist Floridani, mõned puud ulatusid saja jala kõrguseni ning tüvede läbimõõt oli kaheksa ja isegi kaksteist jalga. 1900. aastal ründas neid raevukas [[seenhaigus]] ja 1930. aastateks oli meie Ameerika kastanitega kõik. Õnneks on tänini säilinud puu Euroopa sõsarliik ''Castanea sativa'' ning Euroopast pärinevadki hilissügisel ja talvekuudel kõik meie värsked [[kastan]]id. ("Kolmekümne viies saade: kastani kokandus") <!--* Common garden lettuce becomes a fascinating new cooked vegetable when you braise it, as the French do, with wonderful flavorings. And if you have never been wild about sauerkraut, you may well become an addict when you try it this way. Braising literally means a long slow cooking, so that there is an exchange and a blending of flavors between the vegetable and the braising ingredients; this process does not begin, however, until the vegetable is tender enough to absorb its savory surroundings. You may braise lettuce or sauerkraut several hours or even a day before serving; like a good stew, it will taste even better when reheated. ("The Fortieth Show: Vegetable Adventures") -->* Harilik aedsalat muutub põnevaks uueks köögiviljaks, kui hautada seda, nagu prantslased teevad, imeliste maitseainetega. Ja kui te pole kunagi hapukapsa suhtes metsikut vaimustust tundnud, võite seda sel viisil proovides sõltlaseks saada. Hautamine tähendab sõna otseses mõttes pikka aeglast küpsetamist, nii et köögiviljade ja hautise teiste koostisosade vahel toimub maitsete vahetus ja segunemine; see protsess ei alga siiski enne, kui köögivili on piisavalt pehme, et oma maitseküllast ümbrust endasse imada. Võite hautada salatit või hapukapsast mitu tundi või isegi terve päev enne serveerimist; nagu hea hautiski, maitseb see üles kuumutatuna veelgi paremini. ("Neljakümnes saade: Köögiviljade seiklused") =="Prantsuse kokakunsti meistriklass"== Tsitaadid väljaandest: Simone Beck, Louisette Bertholle, Julia Child, "Mastering the Art of French Cooking", NY: Alfred A. Knopf, Inc., 6. trükk, 1964. <!--* This is a book for the servantless American cook who can be unconcerned on occasion with budgets, waistlines, time schedules, children's meals, the parent-chauffeur-den-mother syndrome, or anything else which might interfere with the enjoyment of producing something wonderful to eat. (lk vii, eessõna) -->* See on raamat teenijateta Ameerika kokale, kes aeg-ajalt ei pruugi muretseda eelarve, vöökoha, ajakava, laste toitmise, lapsevanema-autojuhi-pesamamma sündroomi ega kõige muu pärast, mis võib imelise toidu valmistamise rõõmu segada. (lk vii, eessõna) <!--* No out-of-the-ordinary ingredients are called for. In fact the book could well be titled "French Cooking from the American Supermarket," for the excellence of French cooking, and of good cooking in general, is due more to cooking techniques than to anything else. And these techniques can be applied wherever good basic materials are available. We have purposely omitted cobwebbed bottles, the ''patron'' in his white cap bustling among his sauces, anecdotes about charming little restaurants with gleaming napery, and so forth. Such romantic interludes, it seems to us, put French cooking into a never-never land instead of the Here, where happily it is available to everybody. Anyone can cook in the French manner anywhere, with the right instruction. (lk vii, eessõna) -->* Ebatavalisi koostisosi pole vaja. Tegelikult võiks selle raamatu pealkiri ollagi "Prantsuse kokakunst Ameerika supermarketist", sest prantsuse kokakunsti ja üldse hea kokakunsti tipptase tuleneb pigem toiduvalmistamise tehnikast kui millestki muust. Ja neid tehnikaid saab rakendada kõikjal, kus on saadaval head põhimaterjalid. Oleme sihilikult välja jätnud ämblikuvõrguga pudelid, kastmete seas askeldava valge korgiga "patrooni", anekdoodid võluvatest väikestest hiilgavate rätikuhoidjatega [[restoran]]idest ja nii edasi. Meile näib, et sellised romantilised vahepalad teevad prantsuse kokakunstist Eikunagimaa Siin-ja-Praegumaa asemel, kus see on rõõmsalt kõigile kättesaadav. Õigete juhendite abil saab igaüks igal pool prantsusepäraselt süüa teha. (lk vii, eessõna) <!--* The French are seldom interested in unusual combinations or surprise presentations. With an enormous background of traditional dishes to choose from ("1000 Ways to Prepare and Serve Eggs" is the title of one French book on the subject) the Frenchman takes his greatest pleasure from a wellknown dish impeccably cooked and served. A perfect ''navarin'' of lamb, for instance, requires a number of operations including brownings, simmerings, strainings, skimmings, and flavorings. Each of the several steps in the process, though simple to accomplish, plays a critical role, and if any is eliminated or´combined with another, the texture and taste of the ''navarin'' suffer. One of the main reasons that pseudo-French cooking, with which we are all too familiar, falls far below good French cooking is just this matter of elimination of steps, combination of processes, or skimping on ingredients such as butter, cream - and time. "Too much trouble," "Too expensive," or "Who will know the difference" are death knells for good food. (lk viii, eessõna) -->* Prantslasi huvitavad harva ebatavalised kombinatsioonid või üllatusesitlused. Omades tohutut [[traditsioon]]iliste roogade tausta ("1000 viisi munade valmistamiseks ja serveerimiseks" on ühe selleteemalise prantsuskeelse raamatu pealkiri), tunneb prantslane suurimat naudingut hästituntud roast, mis on laitmatult valmistatud ja serveeritud. Näiteks täiuslik lambaliha-''navarin'' nõuab mitmeid toiminguid, sealhulgas pruunistamist, hautamist, kurnamist, koorimist ja maitsestamist. Protsessi kõik etapid, ehkki neid on lihtne teha, mängivad kriitilist rolli ja kui mõni neist kõrvaldatakse või kombineeritakse mõne teisega, kannatab ''navarin''<nowiki>'</nowiki>i tekstuur ja maitse. Üks peamisi põhjusi, miks meile liigagi tuttav pseudoprantsuse kokakunst heale prantsuse kokakunstile kaugelt alla jääb, on just seesama etappide vahelejätmine, protsesside kombineerimine või koonerdamine selliste koostisosade pealt nagu või, koor ja - aeg. "Liiga palju vaeva", "liiga kallis" ja "kes see ikka vahet teeb" on hea toidu [[hingekell]]ad. (lk viii, eessõna) <!--* To produce a book of convenient size, we have made an arbitrary selection of recipes that we particularly like, and which we hope will interest our readers. Many splendid creations are not included, and there are tremendous omissions. [---] Why only five cakes and no ''petits fours''? No boiled, souffléed, or mashed potatoes? No zucchini? No tripe? No ''poulet à la Marengo''? No green salads? No pressed duck or ''sauce rouennaise''? No room! (lk viii) -->* Mugavas suuruses raamatu valmistamiseks oleme teinud meelevaldse [[valik]]u retseptidest, mis meile eriti meeldivad ja mis loodetavasti pakuvad meie lugejatele huvi. Palju suurepärast loomingut on kõrvale jäänud ja väljajätud on tohutud. [---] Miks ainult viis kooki ja mitte mingit ''petits fours''<nowiki>'</nowiki>i? Pole keedetud, sufleeritud ega püreestatud kartulit? Pole suvikõrvitsat? Pole rupskeid? Pole ''poulet à la Marengo''<nowiki>'</nowiki>d? Pole rohelisi salateid? Pole pressparti ega ''sauce rouennaise''<nowiki>'</nowiki>i? Pole [[ruum]]i! (lk viii) <!--* We have not given estimates for the time of preparation, as some people take half an hour to slice three pounds of mushrooms while others take five minutes. (lk x, eessõna) -->* Valmistamisaja kohta me hinnanguid andnud ei ole, sest mõnel inimesel kulub kolme kilo seente viilutamiseks pool tundi, teisel aga viis minutit. (lk x, eessõna) <!--* Train yourself to use your hands and fingers; they are wonderful instruments. Train yourself also to handle hot foods; this will save time. Keep your knives sharp. (lk x, eessõna) -->* Harjuta ennast kasutama oma käsi ja sõrmi; need on imelised [[tööriist]]ad. Harjuta end ka käsitsema kuumi toite; see säästab aega. Hoia oma noad teravad. (lk x, eessõna) * Theoretically a good cook should be able to perform under any circumstances, but cooking is much easier, pleasanter, and more efficient if you have the right tools. (lk 3) -->* Teoreetiliselt peaks hea kokk suvalistes tingimustes hakkama saama, kuid õigete tööriistadega on toiduvalmistamine palju lihtsam, meeldivam ja tõhusam. (lk 3) * Food, like the people who eat it, can be stimulated by wine or spirits. And, as with people, it can also be spoiled. (lk 31) -->* Toitu, nagu ka inimesi, kes seda söövad, võib veini või kange alkoholiga turgutada. Ja nagu inimesi, saab toitugi sellega ära rikkuda. (lk 31) * Therefore any wine or spirit used in cooking must be a good one. If it is excessively fruity, sour, or unsavory in any way, these tastes will only be emphasized by the cooking, which ordinarily reduces volume and concentrates flavor. If you have not a good wine to use, it is far better to omit it, for a poor one can spoil a simple dish and utterly debase a noble one. (lk 31) -->* Seetõttu peab iga toiduvalmistamiseks kasutatav vein või kange alkohol olema hea. Kui see on liiga puuviljane, hapu või mingil moel ebameeldiv, toiduvalmistamine ainult rõhutab neid maitseid, kuna tavaliselt see vähendab mahtu ja kontsentreerib maitset. Kui sul pole head veini võtta, on palju parem see ära jätta, sest kehv võib lihtsa roa rikkuda ja õilsa roa täielikult alavääristada. (lk 31) * The wonderful thing about French wines is that they go so well with food. And there is always that enjoyable problem of just which of the many possible choices you should use for a particular occasion. (lk 32) -->* Prantsuse veinide puhul on imeline see, et need sobivad nii hästi toidu kõrvale. Ja alati tekib see nauditav probleem, millist paljudest võimalikest valikutest peaks konkreetsel juhul kasutama. (lk 32) * Knowledge of wines is a lifetime hobby, and the only way to learn is to start in drinking and enjoying them, comparing types, vintages, and good marriages of certain wines with certain foods. (lk 33) -->* Veinide tundmine on eluaegne hobi ning ainus viis seda õppida on alustada nende joomisest ja nautimisest, võrrelda veinide tüüpe, aastakäike ja kindlate veinide head sobivust kindlate toitudega. (lk 33) * The quality of a wine is due to the variety of grape it is made from, the locality in which it is grown, and the climate during the wine-growing year. In exceptional years such as 1929 and 1947, even lesser wines can be great, and the great ones become priceless. (lk 35) -->* Veini kvaliteet tuleneb viinamarjasordist, millest see on valmistatud, kasvukohast ja veiniaasta kliimast. Erandlikel aastatel, nagu 1929 ja 1947, võivad isegi väiksemad veinid olla suurepärased ja suurepärased muutuvad hindamatuteks. (lk 35) * Wine is a living liquid containing no preservatives. Its life cycle comprises youth, maturity, old age, and death. When not treated with reasonable respect it will sicken and die. (lk 35) -->* Vein on elav vedelik, mis ei sisalda säilitusaineid. Selle elutsükkel hõlmab noorust, küpsust, vanadust ja surma. Kui seda ei kohelda mõistliku austusega, jääb see haigeks ja sureb. (lk 35) * Although we are enthusiastic about the electric blender for many things, we almost always prefer a food mill to a blender when a soup must be pureed. There is something un-French and monotonous about the way a blender reduces soup to universal baby pap. (lk 37) -->* Kuigi oleme elektriblenderist mitmes suhtes vaimustuses, eelistame peaaegu alati toiduveskit blenderile, kui püreestada tuleb suppi. Selles, kuidas blender muudab supi universaalseks beebipudiks, on midagi ebaprantsusepärast ja monotoonset. (lk 37) * You can make as dramatic a production as you want out of a bouillabaisse, but remember it originated as a simple, Mediterranean fisherman's soup, made from the day's catch or its unsalable leftovers, and flavored with the typical condiments of the region-olive oil, garlic, leeks or onions, tomatoes, and herbs. (lk 52) -->* ''Bouillabaisse''<nowiki>'</nowiki>ist saate teha nii dramaatilise toodangu, kui vähegi soovite, kuid pidage meeles, et see sündis lihtsa Vahemere kalamehesupina, mis on valmistatud päevasest saagist või selle müügikõlbmatutest jääkidest ja maitsestatud piirkonna tüüpiliste maitseainetega – oliiviõli, küüslaugu, porru või sibula, tomatite ja ürtidega. (lk 52) * Sauces are the splendor and glory of French cooking, yet there is nothing secret or mysterious about making them. (lk 52) -->* [[Kaste|Kastmed]] on prantsuse toiduvalmistamise hiilgus ja sära, kuid ometi pole nende valmistamises midagi salapärast ega müstilist. (lk 52) * The basic French dressing of France is a mixture of good wine vinegar, good oil, salt, pepper, fresh green herbs in season, and mustard if you like it. Garlic is employed usually only in southern France. Worcestershire, curry, cheese, and tomato flavorings are not French additions, and sugar is heresy. (lk 94) -->* Prantsusmaa tavalisim salatikaste on segu heast veiniäädikast, heast õlist, soolast, piprast, hooajalistest värsketest rohelistest ürtidest ja soovi korral sinepist. Küüslauku kasutatakse tavaliselt ainult Lõuna-Prantsusmaal. Worcestershire'i, karri-, juustu- ja tomatimaitseained ei ole prantsusepärased lisandid ning suhkur on ketserlus. (lk 94) * The wonderful flavor of good French food is the result, more often than not, of the stock used for its cooking, its flavoring, or its sauce. The French term ''fonds de cuisine'' means literally the foundation and working capital of the kitchen. (lk 106) -->* Hea prantsuse toidu imeline maitse on enamasti selle valmistamiseks kasutatud [[puljongi]], maitseainete või kastme tulemus. Prantsuskeelne termin ''fonds de cuisine'' tähendab sõna-sõnalt köögi põhialust ja käibekapitali. (lk 106) {{JÄRJESTA:Child, Julia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide gastronoomid]] azmrubh06v03ckfc4ddbkxzdml5k5d1 89578 89577 2022-08-15T00:42:13Z Ehitaja 2563 /* "Prantsuse kokakunsti meistriklass" */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Julia Child portrait by ©Lynn Gilbert, 1978.jpg|pisi|Julia Child, 1978.]] '''Julia Carolyn Child''' (neiupõlvenimega McWilliams; 15. august 1912, Pasadena, California, USA – 13. august 2004, Montecito, California, USA) oli USA gastronoom, aimekirjanik ja saatejuht, kes üritas tutvustada USA elanikele [[prantsuse köök]]i. Tulemused on vaieldavad. Tema esimene kokandussaavutus oli USA sõjaväe tarbeks loodud haitõrjevahend. ==Kirjad== Tsitaadid Julia Childi ja Avis DeVoto kirjavahetusest kogumikus: Joan Reardon (toim), "As Always, Julia", Boston & NY: Houghton Mifflin Harcourt, 2010. <!--* For the past three years here, I've had the good fortune to be able to spend my life studying French cooking and have amassed a most satisfyingly professional ''batterie de cuisine'', including a gamut of excellent French knives. When we were in the USA last summer I picked up four beautiful-beautiful American stainless steel housewives knives, of different makes, to try them out. But I have been quite unable to sharpen them satisfactorily. I am therefore wondering if the average American housewife really wants a sharp knife in the kitchen, as many of my compatriots accuse me resentfully: "But your knives are so sharp! They're dangerous!" -->* Viimase kolme siin veedetud aasta jooksul on mul olnud õnn veeta oma elu prantsuse [[kokakunst]]i õppides ja ma olen kogunud kõige rahuldustpakkuvamat sorti professionaalse "köögipatarei", sealhulgas rivi suurepäraseid Prantsuse [[nuga]]sid. Kui olime eelmisel suvel USA-s, võtsin proovimiseks neli ilusat-ilusat erinevat marki Ameerika roostevabast terasest koduperenaisenuga. Kuid ma ei ole suutnud neid rahuldavalt teritada. Seetõttu mõtisklen, kas keskmine Ameerika koduperenaine üldse tahabki kööki teravat nuga, kuna paljud mu kaasmaalased süüdistavad mind nördinult: "Aga teie noad on nii teravad! Nad on ohtlikud!" ** Julia Child, kiri Bernard DeVotole, 8. märts 1952 <!--* And what is worse, a great many of these people are for Taft and think McCarthy is doing a fine thing, which makes digestion even more difficult. What is the country coming to, I sometimes wonder. * I was fascinated with your account of the KNIFE. You must have a kitchen full by now. And particularly pleased to hear that there are some good ones being manufactured in the USA. The "Frozen Heat" types sound interesting, but who, as you say, wants to send them back to be re-sharpened. You'd have to have two sets. But, having seen lately, how few women have any idea how to use a knife (including French women), and remembering our American ideal of "glittering beauty," it will take a great deal of awakening to make the average housewife knife-conscious. * Mr. DeVoto's article on the hopelessly antediluvian monsters that Eisenhower will face in Congress is a most sobering thought piece. But I want the Republicans in anyway; they need to "grow up" to their responsibilities. I have faith that the nation is strong enough to withstand them and to teach them, though my faith is not without dreadful qualms. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. mai 1952 * It must have been a bitter disappointment to all of you, after the work you put into the campaign. Stevenson appears to be a marvelous fellow, from all points of view, and the more he talked, the better I liked him. He made a tremendous hit here with the French, which probably did him no good at home. But I do think he would have had one awful time, with more and louder McCarthyism. I am, of course, "persona traitoria" to my family in California, who are Old Guard Republicans of the blackest and most violently Neanderthal stripe. My nice step-mother wrote me the other day saying please not to write anything more to my father about either politics or Charlie Chaplin, as it upsets him too much. And my brother, from Pittsfield, Mass., writes to inform me I have no right to foster my ideas on other people, and that furthermore the only real red-blooded Americans are the Republicans. YE GODS. Well, I hope tempers will subside and a bit of mature reason shall reign. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 15. detsember 1952 * Concerning strong olive oils, we love them too, especially when they are rather green and very fruity. But I have discovered (so understand why they are not used so much here) they are too strong to be used when you are drinking a fine wine, as they are oily and fruity in the mouth, and kill the taste of any of the great wines. -->* Mis puutub tugevamaitselistesse oliiviõlidesse, siis meiegi armastame neid, eriti kui need on üsna värsked ja väga puuviljased. Kuid ma olen avastanud (et te mõistaks, miks neid siin nii palju ei kasutata), et need on hea veini kõrvale kasutamiseks liiga tugevad, kuna need on suus õlised ja puuviljased ning tapavad kõigi suurepäraste veinide maitse. <!--* [Chamberlaini raamatust "Bouquet de France":] The tragedy is, young brides will try out the recipes and conclude that only a genius can cook. -->* Tragöödia seisneb selles, et noored pruudid proovivad neid retsepte ja järeldavad, et ainult geenius oskab süüa teha. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. jaanuar 1953 <!--* Public Affairs Officer means information and propaganda, including press, movies, professors, exchange of persons, culture (that un-American thing). Here we have been able to adjust as we please, and have been in the fortunate position of being just below the level of diplomatic brouhaha so we haven't had to get involved in any of that boring stuff. There, we shall have to entertain prefects of police, newspaper people, mayors, etc. etc.; and do a lot of traveling, and know everybody in as many villages, hamlets and villes as possible. * Fascinating that DeVoto, though a great wine fellow, prefers the "barbarian" foods. But I think that is very American male. Paul loves that kind of food, also, and if there is anything he loathes, it is something that is white. -->* Põnev on kuulda, et DeVoto, olles küll suurepärane veinimees, eelistab "barbaarseid" toite. Aga ma arvan, et see on väga [[ameeriklased|ameerika meeste]] moodi. Paul armastab ka sedasorti toitu ja kui ta midagi vihkab, siis on see toit, mis on valge. <!--* If wine is not used, especially in the fish sauces, it just won't taste French. -->* Kui ei kasutata [[vein]]i, eriti kalakastmetes, siis toit lihtsalt ei maitse prantsusepäraselt. <!--* As for wines not traveling, Paul says a lot of that is nonsense. How would one ever have wines in Paris, if they don't travel. Of course, an old wine is like an old lady, and traveling can disturb her. -->* Mis puutub sellesse, justkui veinid ei kannataks [[reisimine|reisimist]], siis Paul ütleb, et see on suuremalt jaolt jama. Kuidas saaks [[Pariis]]is üldse veini juua, kui veinid ei reisiks? Muidugi on vana vein nagu vana [[daam]] ja reisimine võib teda häirida. <!--* Now, if you'd just come over here, I'm sure we could convince you to like the reds too. We ran into a beautiful Bordeaux 1929, that is just perfectly matured, and is everything one reads about that a wonderful Bordeaux should be, but one rarely tastes. It is really something to swoon over, that wonderful rich exciting bouquet, that excitement as it fills the mouth with its mellow (I can't go on, I keep thinking of that old cartoon in The New Yorker, "a little wine of no pretensions, etc."). Well, here this wonderful stuff is only 400 francs a bottle ... My god, I never tasted anything like it. And we have some red Burgundies ... Oh, I'm swooning over the typewriter just at the thought of them. I find I'd really never tasted a good wine until I came over here, and now I'm pretty well gone for good ... and willingly give up my martini, because I can't mix them at all without getting one hell of a hang-over. * I also think the young hostess should be advised never to say anything about what she serves, in the way of "Oh, I don't know how to cook, and this may be awful," or "poor little me," or "this didn't turn out"...etc. etc. It is so dreadful to have to reassure one's hostess that everything is delicious, whether or not it is. I make it a rule, no matter what happens, never to say one word, though it kills me. Maybe the cat has fallen in the stew, or I have put the lettuce out the window and it has frozen, or the meat is not quite done ... Grit one's teeth and smile. -->* Samuti arvan ma, et noorele [[perenaine|perenaisele]] tuleks soovitada, et ta ei ütleks kunagi midagi selle kohta, mida ta serveerib, näiteks "Oh, ma ei oska süüa teha ja see võib olla kohutav" või "vaene väike mina" või "see ei tulnud välja"... jne jne. Nii õudne on perenaisele kinnitada, et kõik on maitsev, olgu see siis tõsi või mitte. Ma olen võtnud reegliks, mis ka ei juhtuks, mitte kunagi öelda ühtki sõna, isegi kui see mu tapab. Võib-olla on kass hautisesse kukkunud või ma olen salati akna taha välja pannud ja see on läbi külmunud või pole liha päris valmis... Suru hambad risti ja naerata. <!--* So we shall wait, but with little glimmers of ''espérence'' (Do you think a cliché is less of a cliché when it is in two languages?) -->* Nii et me ootame, kuid väikese ''espérence''<nowiki>'</nowiki>i-säraga. (Kas sinu arvates on [[klišee]] vähem klišee, kui see on kahes keeles?) <!--*We have found some of the most wonderfully smoked bacons and hams ... all done by a little charcuterie on my market street. That real old-fashioned smokey smoke. That is the wonderful thing here, all these little people who do little things themselves, and none of this poking a ham with a needle stuff. (Not yet, anyway, but I suppose it will come. But maybe not entirely, because the Frenchies love their food so much.) Ham is terribly expensive, however, 1400 fr. the kilo. Which means $2.50 per pound. Ye gods. Never have bought a ham what am here, and never intend to at that price. But awfully good. * US and French life are so terribly different. We noticed that 2½ yrs ago when we came back. The important thing here is that food is a great national sport, indulged in by all classes. One's best evenings are composed of a good dinner, and nothing else is necessary, and it takes the whole evening. -->* USA ja Prantsusmaa elu on nii kohutavalt erinev. Märkasime seda 2,5 aasta eest, kui tagasi tulime. Siin on oluline, et toit on suur rahvuslik spordiala, millega tegelevad kõik ühiskonnaklassid. Parimad õhtud koosnevad heast õhtusöögist ja muud polegi vaja - ning sellele kulub terve õhtu. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 19. jaanuar 1953 <!--* Now I am beginning to think the book is not so much for a mass circulation. I keep forgetting everyone does not have a passion for French food, and unless people have been over here or have eaten it at home, it doesn't mean much to them. It is really probably more of an "upper middle brow and upper-brow" audience. Now, when I come to think of it, it takes most Americans a couple of months of living over here to develop a real appreciation ... and some people we know never develop one at all, but stick to hamburger and ketchup and baked potatoes. Well. -->* Nüüd hakkan ma arvama, et see raamat polegi niivõrd massilise tiraaži jaoks. Unustan pidevalt, et mitte kõik ei tunne prantsuse toidu vastu kirge ja kui inimesed pole siin käinud või seda kodus söönud, ei tähenda see neile suurt midagi. Tõenäoliselt on see rohkem "kõrgema keskastme ja edasijõudnud" publik. Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis enamikul ameeriklastel kulub paar kuud siin elamist, et seda tõeliselt hindama hakata... ja mõned meie tuttavad ei jõuagi kunagi nii kaugele, vaid jäävad hamburgeri, ketšupi ja ahjukartuli juurde. Nojah. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 20. jaanuar 1953 <!--* My, I get so depressed after a poor meal; that's why I can never stay in England for more than a week. -->* Oh heldeke, pärast viletsat söögikorda langen ma alati [[masendus]]se; sellepärast ei saa ma kunagi kauem kui nädalaks [[Inglismaa]]le jääda. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 30. jaanuar 1953 =="Prantsuse koka kokaraamat"== Tsitaadid väljaandest: Julia Child, "The French Chef Cookbook", NY: Alfred A. Knopf, 2020. Raamat põhineb Julia Childi telesarjal "The French Chef". <!--* During those halcyon years of the sixties the solemn subject of nutrition had not raised its head, and the recipes in this book represent that happy guilt-free era. (sissejuhatus) -->* Noil õndsatel kuuekümnendatel aastatel ei olnud pühalik toitumisteema veel pead tõstnud ja siinse raamatu retseptid esindavad toda õnnelikku süütundevaba ajastut. (Sissejuhatus) <!--* It was out of the question for us to film a live show since we had only two cameras attached by long cables to a mobile bus. Besides, with an absolutely amateur performer, it would have been far too risky. We decided, however, that it would be taped as though it were live. Unless the sky fell in, the cameras failed, or the lights went off, there would be no stops, and no corrections—just a straight thirty minutes from start to finish. This was a good fundamental decision, I think. I hate to stop. I lose that sense of drama and excitement which the uninterrupted thirty-minute limitation imposes. Besides, I would far prefer to have things happen as they naturally do, such as the mousse refusing to leave the mold, the potatoes sticking to the skillet, the apple charlotte slowly collapsing. One of the secrets of cooking is to learn to correct something if you can, and bear with it if you cannot. ("About the Television Series") * The idea was to take the bugaboo out of French cooking, to demonstrate that it is not merely good cooking but that it follows definite rules. ("About the Television Series") -->* Idee oli võtta koll prantsuse kokakunstist välja, näidata, et see ei ole lihtsalt hea kokkamine, vaid järgib kindlaid [[Reegel|reegleid]]. ("Telesarjast") <!--* I, myself, will not do anything unless I know why. ("About the Television Series") -->* Mina isiklikult ei tee kunagi midagi, kui ma ei tea, miks. ("Telesarjast") <!--* I found I had no sense of timing whatsoever, 1 minute or 5 minutes meant nothing to me as sadly illustrated by our second show and first try at “Onion Soup.” I had to show the proper professional way to slice onions fast, the first cooking to soften them, the second cooking to brown them, the several ways to serve the soup; then there was croûton-making and gratinéing. I rushed through that program like a madwoman but I got everything in, only to find that when I carried the onion soup to the dining room I had gone so fast we still had 8 minutes left. Agony. I had to sit there and talk for all that time. ("About the Television Series") -->* Avastasin, et mul polnud mitte mingisugust [[ajataju]], 1 minut või 5 minutit ei tähendanud minu jaoks midagi, nagu näitas kurvalt meie teine saade ja esimene katse "Sibulasupiga". Pidin näitama õiget professionaalset viisi [[sibul]]ate kiireks viilutamiseks, esimest küpsetamist, et neid pehmendada, teist küpsetamist, et neid pruunistada, mitut viisi supi serveerimiseks; siis tuli krutoonide valmistamine ja gratineerimine. Kappasin sellest programmist läbi nagu hull naine, aga sain kõik sisse mahutatud, kuni avastasin, et kui sibulasupi söögituppa tassisin, olin olnud sedavõrd kiire, et meil oli veel 8 minutit järel. [[Agoonia]]. Ma pidin kogu selle aja istuma ja rääkima. ("Telesarjast") <!--* Signals to the performer are written on placards known as “idiot cards.” They are handed to the floor manager, who, by earphones, is plugged into one of the television cameras so he can hear and talk to the director who is shut away in the control room. The floor manager holds the idiot card just under the camera lens, and the performer appears to be gazing right into your eyes but is really reading that message: “Turn on burner number three!” ("About the Television Series")--> <!--* The only reason for using wine in cooking is because of its natural flavor. The alcohol in the wine is supposed to evaporate, and does, almost the moment the wine goes into a hot dish. ("Notes on Wine") -->* Ainus põhjus, miks [[vein]]i toiduvalmistamisel kasutada, on selle loomupärane [[maitse]]. Veinis sisalduv alkohol peaks aurustuma ja aurustubki peaaegu selsamal hetkel, kui vein kuuma roa sisse läheb. ("Märkused veini kohta") <!--* Always keep in mind, though, the simple concept that the food must bring out the taste of the wine, and the wine should accentuate all the subtle flavors of the food. ("Notes on Wine") -->* Pidage siiski meeles lihtsat arusaama, et toit peab veini maitse esile tooma ja vein peaks rõhutama kõiki toidu õrnu varjundeid. ("Märkused veini kohta") <!--* Anyone who has been fortunate enough to eat fresh home-cooked vegetables in France remembers them with pleasure, with trembling nostalgia: “Those delicious little green beans! They even serve them as a separate course!” There are those who are convinced that it is only in France that one can enjoy such experiences because French vegetables are somehow different. Fortunately this is not the case. Any fine, fresh vegetable in season will taste just as good in America or anywhere else when you use the French vegetable-cooking techniques. ("The Fifteenth Show: Vegetables the French Way") -->* Igaüks, kellel on olnud õnn Prantsusmaal värskeid kodus valmistatud köögivilju süüa, meenutab neid mõnuga ja väriseva nostalgiaga: "Need imemaitsvad väikesed rohelised oad! Nad pakuvad neid suisa eraldi söögikorrana!" Mõnedki on veendunud, et selliseid elamusi saab nautida vaid Prantsusmaal, sest Prantsuse köögiviljad on kuidagi teistsugused. Õnneks see nii ei ole. Kõik õrnad värsked köögiviljad maitsevad nii Ameerikas kui ka igal pool mujal sama hästi, kui kasutate köögiviljade valmistamiseks prantsuse tehnikaid. ("Viieteistkümnes saade: Köögiviljad prantsuse moodi") <!--* Here is a queen among chocolate ''mousses'', lighter than some because beaten egg whites are folded in instead of whipped cream. But it is every bit as richly flavored as the most devout chocolate cultist could wish, and the subtle aroma of good liqueur brings out that chocolate essence to perfection. ("The Twentieth Show: Chocolate Mousse") -->* Siin on šokolaadivahtude kuninganna, mis on mõnestki heledam, sest [[vahukoor]]e asemel on kasutatud lahtiklopitud [[munavalge]]t. Kuid see on nii rikkaliku maitsega, kui kõige pühendunumgi šokolaadikummardaja soovida võiks, ja hea likööri peen aroom toob selle [[šokolaad]]i essentsi täiuslikult esile. ("Kahekümnes saade: Šokolaadivaht") <!--* Be the edible ever so humble, it can be made wonderfully gastronomical when subjected to the imagination of the French. As they can dress the egg in a thousand ways, so can they do wonders with the potato, in many instances making it almost a meal in itself. ("The Twenty-Eighth Show: The Potato Show") -->* Olgu söögikraam kuitahes tagasihoidlik, et prantslaste [[kujutlusvõime]]le allutades saab selle muuta imeliselt gastronoomiliseks. Nii, nagu nad suudavad valmistada [[muna]] tuhandel viisil, suudavad nad teha imesid ka [[kartul]]iga, muutes selle paljudel juhtudel peaaegu omaette söögikorraks. ("Kahekümne kaheksas saade: Kartulišõu") <!--* With its sleek purple skin, bright-green topknot, and graceful shape, the eggplant is one of our handsomest vegetables, and here are two splendid recipes that do it justice. The ''ratatouille'' is a vegetable casserole with eggplant, zucchini, and the flavors of Provence; the ''moussaka'' is an exotic meat loaf enclosed in eggplant skin. ("The Thirtieth Show: Moussaka and Ratatouille") * Oma klantslilla koore, erkrohelise tuti ja graatsilise kujuga on [[baklažaan]] üks meie kaunimaid köögivilju ning siin on kaks suurepärast retsepti, mis kohtlevad teda teenitud väärikusega. ''Ratatouille'' on köögivilja-pajaroog baklažaani, [[suvikõrvits]]a ja [[Provence]]'i maitsetega; ''moussaka'' on baklažaanikoorega ümbritsetud eksootiline [[pikkpoiss]]. ("Kolmekümnes saade: ''Moussaka'' ja ''ratatouille''") <!--* Folding the tongue around a spoonful of caramel custard is certainly one of life’s precious moments. The gentle texture of the custard, the lingering savor of vanilla and caramel, and that lovely brown syrup of which there never seems to be quite enough—it all tastes so good one rather hates to eat it. ("The Thirty-third Show: Caramel Desserts") -->* Keele kokku voltimine lusikatäie karamelli[[kreem]]i ümber on kindlasti üks elu hinnalistest hetkedest. Vaniljekreemi õrn tekstuur, [[vanilje]] ja [[karamell]]i püsiv mekk ning see armas pruun [[siirup]], millest ei tundu kunagi küllalt saavat – see kõik maitseb nii hästi, et lausa ei tahakski seda ära süüa. ("Kolmekümne kolmas saade: Karamellist magustoidud") <!--* Chestnut trees used to be the glory of eastern America from Maine to Florida, some trees reaching a height of one hundred feet with trunks eight and even twelve feet in diameter. In 1900 they were attacked by a virulent fungus, and the 1930’s saw the very last of our American chestnuts. Fortunately, the European variety, ''Castanea sativa'', still survives, and Europe is where all our fresh chestnuts come from during the late fall and winter months. ("The Thirty-fifth Show: Chestnut Cookery") -->* Vanasti olid [[kastanipuu]]d Ida-Ameerika hiilgus Maine'ist Floridani, mõned puud ulatusid saja jala kõrguseni ning tüvede läbimõõt oli kaheksa ja isegi kaksteist jalga. 1900. aastal ründas neid raevukas [[seenhaigus]] ja 1930. aastateks oli meie Ameerika kastanitega kõik. Õnneks on tänini säilinud puu Euroopa sõsarliik ''Castanea sativa'' ning Euroopast pärinevadki hilissügisel ja talvekuudel kõik meie värsked [[kastan]]id. ("Kolmekümne viies saade: kastani kokandus") <!--* Common garden lettuce becomes a fascinating new cooked vegetable when you braise it, as the French do, with wonderful flavorings. And if you have never been wild about sauerkraut, you may well become an addict when you try it this way. Braising literally means a long slow cooking, so that there is an exchange and a blending of flavors between the vegetable and the braising ingredients; this process does not begin, however, until the vegetable is tender enough to absorb its savory surroundings. You may braise lettuce or sauerkraut several hours or even a day before serving; like a good stew, it will taste even better when reheated. ("The Fortieth Show: Vegetable Adventures") -->* Harilik aedsalat muutub põnevaks uueks köögiviljaks, kui hautada seda, nagu prantslased teevad, imeliste maitseainetega. Ja kui te pole kunagi hapukapsa suhtes metsikut vaimustust tundnud, võite seda sel viisil proovides sõltlaseks saada. Hautamine tähendab sõna otseses mõttes pikka aeglast küpsetamist, nii et köögiviljade ja hautise teiste koostisosade vahel toimub maitsete vahetus ja segunemine; see protsess ei alga siiski enne, kui köögivili on piisavalt pehme, et oma maitseküllast ümbrust endasse imada. Võite hautada salatit või hapukapsast mitu tundi või isegi terve päev enne serveerimist; nagu hea hautiski, maitseb see üles kuumutatuna veelgi paremini. ("Neljakümnes saade: Köögiviljade seiklused") =="Prantsuse kokakunsti meistriklass"== Tsitaadid väljaandest: Simone Beck, Louisette Bertholle, Julia Child, "Mastering the Art of French Cooking", NY: Alfred A. Knopf, Inc., 6. trükk, 1964. <!--* This is a book for the servantless American cook who can be unconcerned on occasion with budgets, waistlines, time schedules, children's meals, the parent-chauffeur-den-mother syndrome, or anything else which might interfere with the enjoyment of producing something wonderful to eat. (lk vii, eessõna) -->* See on raamat teenijateta Ameerika kokale, kes aeg-ajalt ei pruugi muretseda eelarve, vöökoha, ajakava, laste toitmise, lapsevanema-autojuhi-pesamamma sündroomi ega kõige muu pärast, mis võib imelise toidu valmistamise rõõmu segada. (lk vii, eessõna) <!--* No out-of-the-ordinary ingredients are called for. In fact the book could well be titled "French Cooking from the American Supermarket," for the excellence of French cooking, and of good cooking in general, is due more to cooking techniques than to anything else. And these techniques can be applied wherever good basic materials are available. We have purposely omitted cobwebbed bottles, the ''patron'' in his white cap bustling among his sauces, anecdotes about charming little restaurants with gleaming napery, and so forth. Such romantic interludes, it seems to us, put French cooking into a never-never land instead of the Here, where happily it is available to everybody. Anyone can cook in the French manner anywhere, with the right instruction. (lk vii, eessõna) -->* Ebatavalisi koostisosi pole vaja. Tegelikult võiks selle raamatu pealkiri ollagi "Prantsuse kokakunst Ameerika supermarketist", sest prantsuse kokakunsti ja üldse hea kokakunsti tipptase tuleneb pigem toiduvalmistamise tehnikast kui millestki muust. Ja neid tehnikaid saab rakendada kõikjal, kus on saadaval head põhimaterjalid. Oleme sihilikult välja jätnud ämblikuvõrguga pudelid, kastmete seas askeldava valge korgiga "patrooni", anekdoodid võluvatest väikestest hiilgavate rätikuhoidjatega [[restoran]]idest ja nii edasi. Meile näib, et sellised romantilised vahepalad teevad prantsuse kokakunstist Eikunagimaa Siin-ja-Praegumaa asemel, kus see on rõõmsalt kõigile kättesaadav. Õigete juhendite abil saab igaüks igal pool prantsusepäraselt süüa teha. (lk vii, eessõna) <!--* The French are seldom interested in unusual combinations or surprise presentations. With an enormous background of traditional dishes to choose from ("1000 Ways to Prepare and Serve Eggs" is the title of one French book on the subject) the Frenchman takes his greatest pleasure from a wellknown dish impeccably cooked and served. A perfect ''navarin'' of lamb, for instance, requires a number of operations including brownings, simmerings, strainings, skimmings, and flavorings. Each of the several steps in the process, though simple to accomplish, plays a critical role, and if any is eliminated or´combined with another, the texture and taste of the ''navarin'' suffer. One of the main reasons that pseudo-French cooking, with which we are all too familiar, falls far below good French cooking is just this matter of elimination of steps, combination of processes, or skimping on ingredients such as butter, cream - and time. "Too much trouble," "Too expensive," or "Who will know the difference" are death knells for good food. (lk viii, eessõna) -->* Prantslasi huvitavad harva ebatavalised kombinatsioonid või üllatusesitlused. Omades tohutut [[traditsioon]]iliste roogade tausta ("1000 viisi munade valmistamiseks ja serveerimiseks" on ühe selleteemalise prantsuskeelse raamatu pealkiri), tunneb prantslane suurimat naudingut hästituntud roast, mis on laitmatult valmistatud ja serveeritud. Näiteks täiuslik lambaliha-''navarin'' nõuab mitmeid toiminguid, sealhulgas pruunistamist, hautamist, kurnamist, koorimist ja maitsestamist. Protsessi kõik etapid, ehkki neid on lihtne teha, mängivad kriitilist rolli ja kui mõni neist kõrvaldatakse või kombineeritakse mõne teisega, kannatab ''navarin''<nowiki>'</nowiki>i tekstuur ja maitse. Üks peamisi põhjusi, miks meile liigagi tuttav pseudoprantsuse kokakunst heale prantsuse kokakunstile kaugelt alla jääb, on just seesama etappide vahelejätmine, protsesside kombineerimine või koonerdamine selliste koostisosade pealt nagu või, koor ja - aeg. "Liiga palju vaeva", "liiga kallis" ja "kes see ikka vahet teeb" on hea toidu [[hingekell]]ad. (lk viii, eessõna) <!--* To produce a book of convenient size, we have made an arbitrary selection of recipes that we particularly like, and which we hope will interest our readers. Many splendid creations are not included, and there are tremendous omissions. [---] Why only five cakes and no ''petits fours''? No boiled, souffléed, or mashed potatoes? No zucchini? No tripe? No ''poulet à la Marengo''? No green salads? No pressed duck or ''sauce rouennaise''? No room! (lk viii) -->* Mugavas suuruses raamatu valmistamiseks oleme teinud meelevaldse [[valik]]u retseptidest, mis meile eriti meeldivad ja mis loodetavasti pakuvad meie lugejatele huvi. Palju suurepärast loomingut on kõrvale jäänud ja väljajätud on tohutud. [---] Miks ainult viis kooki ja mitte mingit ''petits fours''<nowiki>'</nowiki>i? Pole keedetud, sufleeritud ega püreestatud kartulit? Pole suvikõrvitsat? Pole rupskeid? Pole ''poulet à la Marengo''<nowiki>'</nowiki>d? Pole rohelisi salateid? Pole pressparti ega ''sauce rouennaise''<nowiki>'</nowiki>i? Pole [[ruum]]i! (lk viii) <!--* We have not given estimates for the time of preparation, as some people take half an hour to slice three pounds of mushrooms while others take five minutes. (lk x, eessõna) -->* Valmistamisaja kohta me hinnanguid andnud ei ole, sest mõnel inimesel kulub kolme kilo seente viilutamiseks pool tundi, teisel aga viis minutit. (lk x, eessõna) <!--* Train yourself to use your hands and fingers; they are wonderful instruments. Train yourself also to handle hot foods; this will save time. Keep your knives sharp. (lk x, eessõna) -->* Harjuta ennast kasutama oma käsi ja sõrmi; need on imelised [[tööriist]]ad. Harjuta end ka käsitsema kuumi toite; see säästab aega. Hoia oma noad teravad. (lk x, eessõna) <!--* Theoretically a good cook should be able to perform under any circumstances, but cooking is much easier, pleasanter, and more efficient if you have the right tools. (lk 3) -->* Teoreetiliselt peaks hea kokk suvalistes tingimustes hakkama saama, kuid õigete tööriistadega on toiduvalmistamine palju lihtsam, meeldivam ja tõhusam. (lk 3) <!--* Food, like the people who eat it, can be stimulated by wine or spirits. And, as with people, it can also be spoiled. (lk 31) -->* Toitu, nagu ka inimesi, kes seda söövad, võib veini või kange alkoholiga turgutada. Ja nagu inimesi, saab toitugi sellega ära rikkuda. (lk 31) <!--* Therefore any wine or spirit used in cooking must be a good one. If it is excessively fruity, sour, or unsavory in any way, these tastes will only be emphasized by the cooking, which ordinarily reduces volume and concentrates flavor. If you have not a good wine to use, it is far better to omit it, for a poor one can spoil a simple dish and utterly debase a noble one. (lk 31) -->* Seetõttu peab iga toiduvalmistamiseks kasutatav vein või kange alkohol olema hea. Kui see on liiga puuviljane, hapu või mingil moel ebameeldiv, toiduvalmistamine ainult rõhutab neid maitseid, kuna tavaliselt see vähendab mahtu ja kontsentreerib maitset. Kui sul pole head veini võtta, on palju parem see ära jätta, sest kehv võib lihtsa roa rikkuda ja õilsa roa täielikult alavääristada. (lk 31) <!--* The wonderful thing about French wines is that they go so well with food. And there is always that enjoyable problem of just which of the many possible choices you should use for a particular occasion. (lk 32) -->* Prantsuse veinide puhul on imeline see, et need sobivad nii hästi toidu kõrvale. Ja alati tekib see nauditav probleem, millist paljudest võimalikest valikutest peaks konkreetsel juhul kasutama. (lk 32) <!--* Knowledge of wines is a lifetime hobby, and the only way to learn is to start in drinking and enjoying them, comparing types, vintages, and good marriages of certain wines with certain foods. (lk 33) -->* Veinide tundmine on eluaegne hobi ning ainus viis seda õppida on alustada nende joomisest ja nautimisest, võrrelda veinide tüüpe, aastakäike ja kindlate veinide head sobivust kindlate toitudega. (lk 33) <!--* The quality of a wine is due to the variety of grape it is made from, the locality in which it is grown, and the climate during the wine-growing year. In exceptional years such as 1929 and 1947, even lesser wines can be great, and the great ones become priceless. (lk 35) -->* Veini kvaliteet tuleneb viinamarjasordist, millest see on valmistatud, kasvukohast ja veiniaasta kliimast. Erandlikel aastatel, nagu 1929 ja 1947, võivad isegi väiksemad veinid olla suurepärased ja suurepärased muutuvad hindamatuteks. (lk 35) <!--* Wine is a living liquid containing no preservatives. Its life cycle comprises youth, maturity, old age, and death. When not treated with reasonable respect it will sicken and die. (lk 35) -->* Vein on elav vedelik, mis ei sisalda säilitusaineid. Selle elutsükkel hõlmab noorust, küpsust, vanadust ja surma. Kui seda ei kohelda mõistliku austusega, jääb see haigeks ja sureb. (lk 35) <!--* Although we are enthusiastic about the electric blender for many things, we almost always prefer a food mill to a blender when a soup must be pureed. There is something un-French and monotonous about the way a blender reduces soup to universal baby pap. (lk 37) -->* Kuigi oleme elektriblenderist mitmes suhtes vaimustuses, eelistame peaaegu alati toiduveskit blenderile, kui püreestada tuleb suppi. Selles, kuidas blender muudab supi universaalseks beebipudiks, on midagi ebaprantsusepärast ja monotoonset. (lk 37) <!--* You can make as dramatic a production as you want out of a bouillabaisse, but remember it originated as a simple, Mediterranean fisherman's soup, made from the day's catch or its unsalable leftovers, and flavored with the typical condiments of the region-olive oil, garlic, leeks or onions, tomatoes, and herbs. (lk 52) -->* ''Bouillabaisse''<nowiki>'</nowiki>ist saate teha nii dramaatilise toodangu, kui vähegi soovite, kuid pidage meeles, et see sündis lihtsa Vahemere kalamehesupina, mis on valmistatud päevasest saagist või selle müügikõlbmatutest jääkidest ja maitsestatud piirkonna tüüpiliste maitseainetega – oliiviõli, küüslaugu, porru või sibula, tomatite ja ürtidega. (lk 52) <!--* Sauces are the splendor and glory of French cooking, yet there is nothing secret or mysterious about making them. (lk 52) -->* [[Kaste|Kastmed]] on prantsuse toiduvalmistamise hiilgus ja sära, kuid ometi pole nende valmistamises midagi salapärast ega müstilist. (lk 52) <!--* The basic French dressing of France is a mixture of good wine vinegar, good oil, salt, pepper, fresh green herbs in season, and mustard if you like it. Garlic is employed usually only in southern France. Worcestershire, curry, cheese, and tomato flavorings are not French additions, and sugar is heresy. (lk 94) -->* Prantsusmaa tavalisim salatikaste on segu heast veiniäädikast, heast õlist, soolast, piprast, hooajalistest värsketest rohelistest ürtidest ja soovi korral sinepist. Küüslauku kasutatakse tavaliselt ainult Lõuna-Prantsusmaal. Worcestershire'i, karri-, juustu- ja tomatimaitseained ei ole prantsusepärased lisandid ning suhkur on ketserlus. (lk 94) <!--* The wonderful flavor of good French food is the result, more often than not, of the stock used for its cooking, its flavoring, or its sauce. The French term ''fonds de cuisine'' means literally the foundation and working capital of the kitchen. (lk 106) -->* Hea prantsuse toidu imeline maitse on enamasti selle valmistamiseks kasutatud [[puljongi]], maitseainete või kastme tulemus. Prantsuskeelne termin ''fonds de cuisine'' tähendab sõna-sõnalt köögi põhialust ja käibekapitali. (lk 106) {{JÄRJESTA:Child, Julia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide gastronoomid]] 043ebv8gdgktysl5v291o87q8nh3mii 89579 89578 2022-08-15T00:44:14Z Ehitaja 2563 /* Kirjad */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Julia Child portrait by ©Lynn Gilbert, 1978.jpg|pisi|Julia Child, 1978.]] '''Julia Carolyn Child''' (neiupõlvenimega McWilliams; 15. august 1912, Pasadena, California, USA – 13. august 2004, Montecito, California, USA) oli USA gastronoom, aimekirjanik ja saatejuht, kes üritas tutvustada USA elanikele [[prantsuse köök]]i. Tulemused on vaieldavad. Tema esimene kokandussaavutus oli USA sõjaväe tarbeks loodud haitõrjevahend. ==Kirjad== Tsitaadid Julia Childi ja [[Avis DeVoto]] kirjavahetusest kogumikus: [[Joan Reardon]] (toim), "As Always, Julia", Boston & NY: Houghton Mifflin Harcourt, 2010. <!--* For the past three years here, I've had the good fortune to be able to spend my life studying French cooking and have amassed a most satisfyingly professional ''batterie de cuisine'', including a gamut of excellent French knives. When we were in the USA last summer I picked up four beautiful-beautiful American stainless steel housewives knives, of different makes, to try them out. But I have been quite unable to sharpen them satisfactorily. I am therefore wondering if the average American housewife really wants a sharp knife in the kitchen, as many of my compatriots accuse me resentfully: "But your knives are so sharp! They're dangerous!" -->* Viimase kolme siin veedetud aasta jooksul on mul olnud õnn veeta oma elu prantsuse [[kokakunst]]i õppides ja ma olen kogunud kõige rahuldustpakkuvamat sorti professionaalse "köögipatarei", sealhulgas rivi suurepäraseid Prantsuse [[nuga]]sid. Kui olime eelmisel suvel USA-s, võtsin proovimiseks neli ilusat-ilusat erinevat marki Ameerika roostevabast terasest koduperenaisenuga. Kuid ma ei ole suutnud neid rahuldavalt teritada. Seetõttu mõtisklen, kas keskmine Ameerika koduperenaine üldse tahabki kööki teravat nuga, kuna paljud mu kaasmaalased süüdistavad mind nördinult: "Aga teie noad on nii teravad! Nad on ohtlikud!" ** Julia Child, kiri Bernard DeVotole, 8. märts 1952 (Childi vastusest Bernard DeVoto artiklile Ameerika nugade viletsuse teemal sai alguse Childi tutvus tema raamatute hilisema toimetaja Avis DeVotoga) <!--* And what is worse, a great many of these people are for Taft and think McCarthy is doing a fine thing, which makes digestion even more difficult. What is the country coming to, I sometimes wonder. * I was fascinated with your account of the KNIFE. You must have a kitchen full by now. And particularly pleased to hear that there are some good ones being manufactured in the USA. The "Frozen Heat" types sound interesting, but who, as you say, wants to send them back to be re-sharpened. You'd have to have two sets. But, having seen lately, how few women have any idea how to use a knife (including French women), and remembering our American ideal of "glittering beauty," it will take a great deal of awakening to make the average housewife knife-conscious. * Mr. DeVoto's article on the hopelessly antediluvian monsters that Eisenhower will face in Congress is a most sobering thought piece. But I want the Republicans in anyway; they need to "grow up" to their responsibilities. I have faith that the nation is strong enough to withstand them and to teach them, though my faith is not without dreadful qualms. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. mai 1952 * It must have been a bitter disappointment to all of you, after the work you put into the campaign. Stevenson appears to be a marvelous fellow, from all points of view, and the more he talked, the better I liked him. He made a tremendous hit here with the French, which probably did him no good at home. But I do think he would have had one awful time, with more and louder McCarthyism. I am, of course, "persona traitoria" to my family in California, who are Old Guard Republicans of the blackest and most violently Neanderthal stripe. My nice step-mother wrote me the other day saying please not to write anything more to my father about either politics or Charlie Chaplin, as it upsets him too much. And my brother, from Pittsfield, Mass., writes to inform me I have no right to foster my ideas on other people, and that furthermore the only real red-blooded Americans are the Republicans. YE GODS. Well, I hope tempers will subside and a bit of mature reason shall reign. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 15. detsember 1952 * Concerning strong olive oils, we love them too, especially when they are rather green and very fruity. But I have discovered (so understand why they are not used so much here) they are too strong to be used when you are drinking a fine wine, as they are oily and fruity in the mouth, and kill the taste of any of the great wines. -->* Mis puutub tugevamaitselistesse oliiviõlidesse, siis meiegi armastame neid, eriti kui need on üsna värsked ja väga puuviljased. Kuid ma olen avastanud (et te mõistaks, miks neid siin nii palju ei kasutata), et need on hea veini kõrvale kasutamiseks liiga tugevad, kuna need on suus õlised ja puuviljased ning tapavad kõigi suurepäraste veinide maitse. <!--* [Chamberlaini raamatust "Bouquet de France":] The tragedy is, young brides will try out the recipes and conclude that only a genius can cook. -->* Tragöödia seisneb selles, et noored pruudid proovivad neid retsepte ja järeldavad, et ainult geenius oskab süüa teha. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. jaanuar 1953 <!--* Public Affairs Officer means information and propaganda, including press, movies, professors, exchange of persons, culture (that un-American thing). Here we have been able to adjust as we please, and have been in the fortunate position of being just below the level of diplomatic brouhaha so we haven't had to get involved in any of that boring stuff. There, we shall have to entertain prefects of police, newspaper people, mayors, etc. etc.; and do a lot of traveling, and know everybody in as many villages, hamlets and villes as possible. * Fascinating that DeVoto, though a great wine fellow, prefers the "barbarian" foods. But I think that is very American male. Paul loves that kind of food, also, and if there is anything he loathes, it is something that is white. -->* Põnev on kuulda, et DeVoto, olles küll suurepärane veinimees, eelistab "barbaarseid" toite. Aga ma arvan, et see on väga [[ameeriklased|ameerika meeste]] moodi. Paul armastab ka sedasorti toitu ja kui ta midagi vihkab, siis on see toit, mis on valge. <!--* If wine is not used, especially in the fish sauces, it just won't taste French. -->* Kui ei kasutata [[vein]]i, eriti kalakastmetes, siis toit lihtsalt ei maitse prantsusepäraselt. <!--* As for wines not traveling, Paul says a lot of that is nonsense. How would one ever have wines in Paris, if they don't travel. Of course, an old wine is like an old lady, and traveling can disturb her. -->* Mis puutub sellesse, justkui veinid ei kannataks [[reisimine|reisimist]], siis Paul ütleb, et see on suuremalt jaolt jama. Kuidas saaks [[Pariis]]is üldse veini juua, kui veinid ei reisiks? Muidugi on vana vein nagu vana [[daam]] ja reisimine võib teda häirida. <!--* Now, if you'd just come over here, I'm sure we could convince you to like the reds too. We ran into a beautiful Bordeaux 1929, that is just perfectly matured, and is everything one reads about that a wonderful Bordeaux should be, but one rarely tastes. It is really something to swoon over, that wonderful rich exciting bouquet, that excitement as it fills the mouth with its mellow (I can't go on, I keep thinking of that old cartoon in The New Yorker, "a little wine of no pretensions, etc."). Well, here this wonderful stuff is only 400 francs a bottle ... My god, I never tasted anything like it. And we have some red Burgundies ... Oh, I'm swooning over the typewriter just at the thought of them. I find I'd really never tasted a good wine until I came over here, and now I'm pretty well gone for good ... and willingly give up my martini, because I can't mix them at all without getting one hell of a hang-over. * I also think the young hostess should be advised never to say anything about what she serves, in the way of "Oh, I don't know how to cook, and this may be awful," or "poor little me," or "this didn't turn out"...etc. etc. It is so dreadful to have to reassure one's hostess that everything is delicious, whether or not it is. I make it a rule, no matter what happens, never to say one word, though it kills me. Maybe the cat has fallen in the stew, or I have put the lettuce out the window and it has frozen, or the meat is not quite done ... Grit one's teeth and smile. -->* Samuti arvan ma, et noorele [[perenaine|perenaisele]] tuleks soovitada, et ta ei ütleks kunagi midagi selle kohta, mida ta serveerib, näiteks "Oh, ma ei oska süüa teha ja see võib olla kohutav" või "vaene väike mina" või "see ei tulnud välja"... jne jne. Nii õudne on perenaisele kinnitada, et kõik on maitsev, olgu see siis tõsi või mitte. Ma olen võtnud reegliks, mis ka ei juhtuks, mitte kunagi öelda ühtki sõna, isegi kui see mu tapab. Võib-olla on kass hautisesse kukkunud või ma olen salati akna taha välja pannud ja see on läbi külmunud või pole liha päris valmis... Suru hambad risti ja naerata. <!--* So we shall wait, but with little glimmers of ''espérence'' (Do you think a cliché is less of a cliché when it is in two languages?) -->* Nii et me ootame, kuid väikese ''espérence''<nowiki>'</nowiki>i-säraga. (Kas sinu arvates on [[klišee]] vähem klišee, kui see on kahes keeles?) <!--*We have found some of the most wonderfully smoked bacons and hams ... all done by a little charcuterie on my market street. That real old-fashioned smokey smoke. That is the wonderful thing here, all these little people who do little things themselves, and none of this poking a ham with a needle stuff. (Not yet, anyway, but I suppose it will come. But maybe not entirely, because the Frenchies love their food so much.) Ham is terribly expensive, however, 1400 fr. the kilo. Which means $2.50 per pound. Ye gods. Never have bought a ham what am here, and never intend to at that price. But awfully good. * US and French life are so terribly different. We noticed that 2½ yrs ago when we came back. The important thing here is that food is a great national sport, indulged in by all classes. One's best evenings are composed of a good dinner, and nothing else is necessary, and it takes the whole evening. -->* USA ja Prantsusmaa elu on nii kohutavalt erinev. Märkasime seda 2,5 aasta eest, kui tagasi tulime. Siin on oluline, et toit on suur rahvuslik spordiala, millega tegelevad kõik ühiskonnaklassid. Parimad õhtud koosnevad heast õhtusöögist ja muud polegi vaja - ning sellele kulub terve õhtu. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 19. jaanuar 1953 <!--* Now I am beginning to think the book is not so much for a mass circulation. I keep forgetting everyone does not have a passion for French food, and unless people have been over here or have eaten it at home, it doesn't mean much to them. It is really probably more of an "upper middle brow and upper-brow" audience. Now, when I come to think of it, it takes most Americans a couple of months of living over here to develop a real appreciation ... and some people we know never develop one at all, but stick to hamburger and ketchup and baked potatoes. Well. -->* Nüüd hakkan ma arvama, et see raamat polegi niivõrd massilise tiraaži jaoks. Unustan pidevalt, et mitte kõik ei tunne prantsuse toidu vastu kirge ja kui inimesed pole siin käinud või seda kodus söönud, ei tähenda see neile suurt midagi. Tõenäoliselt on see rohkem "kõrgema keskastme ja edasijõudnud" publik. Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis enamikul ameeriklastel kulub paar kuud siin elamist, et seda tõeliselt hindama hakata... ja mõned meie tuttavad ei jõuagi kunagi nii kaugele, vaid jäävad hamburgeri, ketšupi ja ahjukartuli juurde. Nojah. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 20. jaanuar 1953 <!--* My, I get so depressed after a poor meal; that's why I can never stay in England for more than a week. -->* Oh heldeke, pärast viletsat söögikorda langen ma alati [[masendus]]se; sellepärast ei saa ma kunagi kauem kui nädalaks [[Inglismaa]]le jääda. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 30. jaanuar 1953 =="Prantsuse koka kokaraamat"== Tsitaadid väljaandest: Julia Child, "The French Chef Cookbook", NY: Alfred A. Knopf, 2020. Raamat põhineb Julia Childi telesarjal "The French Chef". <!--* During those halcyon years of the sixties the solemn subject of nutrition had not raised its head, and the recipes in this book represent that happy guilt-free era. (sissejuhatus) -->* Noil õndsatel kuuekümnendatel aastatel ei olnud pühalik toitumisteema veel pead tõstnud ja siinse raamatu retseptid esindavad toda õnnelikku süütundevaba ajastut. (Sissejuhatus) <!--* It was out of the question for us to film a live show since we had only two cameras attached by long cables to a mobile bus. Besides, with an absolutely amateur performer, it would have been far too risky. We decided, however, that it would be taped as though it were live. Unless the sky fell in, the cameras failed, or the lights went off, there would be no stops, and no corrections—just a straight thirty minutes from start to finish. This was a good fundamental decision, I think. I hate to stop. I lose that sense of drama and excitement which the uninterrupted thirty-minute limitation imposes. Besides, I would far prefer to have things happen as they naturally do, such as the mousse refusing to leave the mold, the potatoes sticking to the skillet, the apple charlotte slowly collapsing. One of the secrets of cooking is to learn to correct something if you can, and bear with it if you cannot. ("About the Television Series") * The idea was to take the bugaboo out of French cooking, to demonstrate that it is not merely good cooking but that it follows definite rules. ("About the Television Series") -->* Idee oli võtta koll prantsuse kokakunstist välja, näidata, et see ei ole lihtsalt hea kokkamine, vaid järgib kindlaid [[Reegel|reegleid]]. ("Telesarjast") <!--* I, myself, will not do anything unless I know why. ("About the Television Series") -->* Mina isiklikult ei tee kunagi midagi, kui ma ei tea, miks. ("Telesarjast") <!--* I found I had no sense of timing whatsoever, 1 minute or 5 minutes meant nothing to me as sadly illustrated by our second show and first try at “Onion Soup.” I had to show the proper professional way to slice onions fast, the first cooking to soften them, the second cooking to brown them, the several ways to serve the soup; then there was croûton-making and gratinéing. I rushed through that program like a madwoman but I got everything in, only to find that when I carried the onion soup to the dining room I had gone so fast we still had 8 minutes left. Agony. I had to sit there and talk for all that time. ("About the Television Series") -->* Avastasin, et mul polnud mitte mingisugust [[ajataju]], 1 minut või 5 minutit ei tähendanud minu jaoks midagi, nagu näitas kurvalt meie teine saade ja esimene katse "Sibulasupiga". Pidin näitama õiget professionaalset viisi [[sibul]]ate kiireks viilutamiseks, esimest küpsetamist, et neid pehmendada, teist küpsetamist, et neid pruunistada, mitut viisi supi serveerimiseks; siis tuli krutoonide valmistamine ja gratineerimine. Kappasin sellest programmist läbi nagu hull naine, aga sain kõik sisse mahutatud, kuni avastasin, et kui sibulasupi söögituppa tassisin, olin olnud sedavõrd kiire, et meil oli veel 8 minutit järel. [[Agoonia]]. Ma pidin kogu selle aja istuma ja rääkima. ("Telesarjast") <!--* Signals to the performer are written on placards known as “idiot cards.” They are handed to the floor manager, who, by earphones, is plugged into one of the television cameras so he can hear and talk to the director who is shut away in the control room. The floor manager holds the idiot card just under the camera lens, and the performer appears to be gazing right into your eyes but is really reading that message: “Turn on burner number three!” ("About the Television Series")--> <!--* The only reason for using wine in cooking is because of its natural flavor. The alcohol in the wine is supposed to evaporate, and does, almost the moment the wine goes into a hot dish. ("Notes on Wine") -->* Ainus põhjus, miks [[vein]]i toiduvalmistamisel kasutada, on selle loomupärane [[maitse]]. Veinis sisalduv alkohol peaks aurustuma ja aurustubki peaaegu selsamal hetkel, kui vein kuuma roa sisse läheb. ("Märkused veini kohta") <!--* Always keep in mind, though, the simple concept that the food must bring out the taste of the wine, and the wine should accentuate all the subtle flavors of the food. ("Notes on Wine") -->* Pidage siiski meeles lihtsat arusaama, et toit peab veini maitse esile tooma ja vein peaks rõhutama kõiki toidu õrnu varjundeid. ("Märkused veini kohta") <!--* Anyone who has been fortunate enough to eat fresh home-cooked vegetables in France remembers them with pleasure, with trembling nostalgia: “Those delicious little green beans! They even serve them as a separate course!” There are those who are convinced that it is only in France that one can enjoy such experiences because French vegetables are somehow different. Fortunately this is not the case. Any fine, fresh vegetable in season will taste just as good in America or anywhere else when you use the French vegetable-cooking techniques. ("The Fifteenth Show: Vegetables the French Way") -->* Igaüks, kellel on olnud õnn Prantsusmaal värskeid kodus valmistatud köögivilju süüa, meenutab neid mõnuga ja väriseva nostalgiaga: "Need imemaitsvad väikesed rohelised oad! Nad pakuvad neid suisa eraldi söögikorrana!" Mõnedki on veendunud, et selliseid elamusi saab nautida vaid Prantsusmaal, sest Prantsuse köögiviljad on kuidagi teistsugused. Õnneks see nii ei ole. Kõik õrnad värsked köögiviljad maitsevad nii Ameerikas kui ka igal pool mujal sama hästi, kui kasutate köögiviljade valmistamiseks prantsuse tehnikaid. ("Viieteistkümnes saade: Köögiviljad prantsuse moodi") <!--* Here is a queen among chocolate ''mousses'', lighter than some because beaten egg whites are folded in instead of whipped cream. But it is every bit as richly flavored as the most devout chocolate cultist could wish, and the subtle aroma of good liqueur brings out that chocolate essence to perfection. ("The Twentieth Show: Chocolate Mousse") -->* Siin on šokolaadivahtude kuninganna, mis on mõnestki heledam, sest [[vahukoor]]e asemel on kasutatud lahtiklopitud [[munavalge]]t. Kuid see on nii rikkaliku maitsega, kui kõige pühendunumgi šokolaadikummardaja soovida võiks, ja hea likööri peen aroom toob selle [[šokolaad]]i essentsi täiuslikult esile. ("Kahekümnes saade: Šokolaadivaht") <!--* Be the edible ever so humble, it can be made wonderfully gastronomical when subjected to the imagination of the French. As they can dress the egg in a thousand ways, so can they do wonders with the potato, in many instances making it almost a meal in itself. ("The Twenty-Eighth Show: The Potato Show") -->* Olgu söögikraam kuitahes tagasihoidlik, et prantslaste [[kujutlusvõime]]le allutades saab selle muuta imeliselt gastronoomiliseks. Nii, nagu nad suudavad valmistada [[muna]] tuhandel viisil, suudavad nad teha imesid ka [[kartul]]iga, muutes selle paljudel juhtudel peaaegu omaette söögikorraks. ("Kahekümne kaheksas saade: Kartulišõu") <!--* With its sleek purple skin, bright-green topknot, and graceful shape, the eggplant is one of our handsomest vegetables, and here are two splendid recipes that do it justice. The ''ratatouille'' is a vegetable casserole with eggplant, zucchini, and the flavors of Provence; the ''moussaka'' is an exotic meat loaf enclosed in eggplant skin. ("The Thirtieth Show: Moussaka and Ratatouille") * Oma klantslilla koore, erkrohelise tuti ja graatsilise kujuga on [[baklažaan]] üks meie kaunimaid köögivilju ning siin on kaks suurepärast retsepti, mis kohtlevad teda teenitud väärikusega. ''Ratatouille'' on köögivilja-pajaroog baklažaani, [[suvikõrvits]]a ja [[Provence]]'i maitsetega; ''moussaka'' on baklažaanikoorega ümbritsetud eksootiline [[pikkpoiss]]. ("Kolmekümnes saade: ''Moussaka'' ja ''ratatouille''") <!--* Folding the tongue around a spoonful of caramel custard is certainly one of life’s precious moments. The gentle texture of the custard, the lingering savor of vanilla and caramel, and that lovely brown syrup of which there never seems to be quite enough—it all tastes so good one rather hates to eat it. ("The Thirty-third Show: Caramel Desserts") -->* Keele kokku voltimine lusikatäie karamelli[[kreem]]i ümber on kindlasti üks elu hinnalistest hetkedest. Vaniljekreemi õrn tekstuur, [[vanilje]] ja [[karamell]]i püsiv mekk ning see armas pruun [[siirup]], millest ei tundu kunagi küllalt saavat – see kõik maitseb nii hästi, et lausa ei tahakski seda ära süüa. ("Kolmekümne kolmas saade: Karamellist magustoidud") <!--* Chestnut trees used to be the glory of eastern America from Maine to Florida, some trees reaching a height of one hundred feet with trunks eight and even twelve feet in diameter. In 1900 they were attacked by a virulent fungus, and the 1930’s saw the very last of our American chestnuts. Fortunately, the European variety, ''Castanea sativa'', still survives, and Europe is where all our fresh chestnuts come from during the late fall and winter months. ("The Thirty-fifth Show: Chestnut Cookery") -->* Vanasti olid [[kastanipuu]]d Ida-Ameerika hiilgus Maine'ist Floridani, mõned puud ulatusid saja jala kõrguseni ning tüvede läbimõõt oli kaheksa ja isegi kaksteist jalga. 1900. aastal ründas neid raevukas [[seenhaigus]] ja 1930. aastateks oli meie Ameerika kastanitega kõik. Õnneks on tänini säilinud puu Euroopa sõsarliik ''Castanea sativa'' ning Euroopast pärinevadki hilissügisel ja talvekuudel kõik meie värsked [[kastan]]id. ("Kolmekümne viies saade: kastani kokandus") <!--* Common garden lettuce becomes a fascinating new cooked vegetable when you braise it, as the French do, with wonderful flavorings. And if you have never been wild about sauerkraut, you may well become an addict when you try it this way. Braising literally means a long slow cooking, so that there is an exchange and a blending of flavors between the vegetable and the braising ingredients; this process does not begin, however, until the vegetable is tender enough to absorb its savory surroundings. You may braise lettuce or sauerkraut several hours or even a day before serving; like a good stew, it will taste even better when reheated. ("The Fortieth Show: Vegetable Adventures") -->* Harilik aedsalat muutub põnevaks uueks köögiviljaks, kui hautada seda, nagu prantslased teevad, imeliste maitseainetega. Ja kui te pole kunagi hapukapsa suhtes metsikut vaimustust tundnud, võite seda sel viisil proovides sõltlaseks saada. Hautamine tähendab sõna otseses mõttes pikka aeglast küpsetamist, nii et köögiviljade ja hautise teiste koostisosade vahel toimub maitsete vahetus ja segunemine; see protsess ei alga siiski enne, kui köögivili on piisavalt pehme, et oma maitseküllast ümbrust endasse imada. Võite hautada salatit või hapukapsast mitu tundi või isegi terve päev enne serveerimist; nagu hea hautiski, maitseb see üles kuumutatuna veelgi paremini. ("Neljakümnes saade: Köögiviljade seiklused") =="Prantsuse kokakunsti meistriklass"== Tsitaadid väljaandest: Simone Beck, Louisette Bertholle, Julia Child, "Mastering the Art of French Cooking", NY: Alfred A. Knopf, Inc., 6. trükk, 1964. <!--* This is a book for the servantless American cook who can be unconcerned on occasion with budgets, waistlines, time schedules, children's meals, the parent-chauffeur-den-mother syndrome, or anything else which might interfere with the enjoyment of producing something wonderful to eat. (lk vii, eessõna) -->* See on raamat teenijateta Ameerika kokale, kes aeg-ajalt ei pruugi muretseda eelarve, vöökoha, ajakava, laste toitmise, lapsevanema-autojuhi-pesamamma sündroomi ega kõige muu pärast, mis võib imelise toidu valmistamise rõõmu segada. (lk vii, eessõna) <!--* No out-of-the-ordinary ingredients are called for. In fact the book could well be titled "French Cooking from the American Supermarket," for the excellence of French cooking, and of good cooking in general, is due more to cooking techniques than to anything else. And these techniques can be applied wherever good basic materials are available. We have purposely omitted cobwebbed bottles, the ''patron'' in his white cap bustling among his sauces, anecdotes about charming little restaurants with gleaming napery, and so forth. Such romantic interludes, it seems to us, put French cooking into a never-never land instead of the Here, where happily it is available to everybody. Anyone can cook in the French manner anywhere, with the right instruction. (lk vii, eessõna) -->* Ebatavalisi koostisosi pole vaja. Tegelikult võiks selle raamatu pealkiri ollagi "Prantsuse kokakunst Ameerika supermarketist", sest prantsuse kokakunsti ja üldse hea kokakunsti tipptase tuleneb pigem toiduvalmistamise tehnikast kui millestki muust. Ja neid tehnikaid saab rakendada kõikjal, kus on saadaval head põhimaterjalid. Oleme sihilikult välja jätnud ämblikuvõrguga pudelid, kastmete seas askeldava valge korgiga "patrooni", anekdoodid võluvatest väikestest hiilgavate rätikuhoidjatega [[restoran]]idest ja nii edasi. Meile näib, et sellised romantilised vahepalad teevad prantsuse kokakunstist Eikunagimaa Siin-ja-Praegumaa asemel, kus see on rõõmsalt kõigile kättesaadav. Õigete juhendite abil saab igaüks igal pool prantsusepäraselt süüa teha. (lk vii, eessõna) <!--* The French are seldom interested in unusual combinations or surprise presentations. With an enormous background of traditional dishes to choose from ("1000 Ways to Prepare and Serve Eggs" is the title of one French book on the subject) the Frenchman takes his greatest pleasure from a wellknown dish impeccably cooked and served. A perfect ''navarin'' of lamb, for instance, requires a number of operations including brownings, simmerings, strainings, skimmings, and flavorings. Each of the several steps in the process, though simple to accomplish, plays a critical role, and if any is eliminated or´combined with another, the texture and taste of the ''navarin'' suffer. One of the main reasons that pseudo-French cooking, with which we are all too familiar, falls far below good French cooking is just this matter of elimination of steps, combination of processes, or skimping on ingredients such as butter, cream - and time. "Too much trouble," "Too expensive," or "Who will know the difference" are death knells for good food. (lk viii, eessõna) -->* Prantslasi huvitavad harva ebatavalised kombinatsioonid või üllatusesitlused. Omades tohutut [[traditsioon]]iliste roogade tausta ("1000 viisi munade valmistamiseks ja serveerimiseks" on ühe selleteemalise prantsuskeelse raamatu pealkiri), tunneb prantslane suurimat naudingut hästituntud roast, mis on laitmatult valmistatud ja serveeritud. Näiteks täiuslik lambaliha-''navarin'' nõuab mitmeid toiminguid, sealhulgas pruunistamist, hautamist, kurnamist, koorimist ja maitsestamist. Protsessi kõik etapid, ehkki neid on lihtne teha, mängivad kriitilist rolli ja kui mõni neist kõrvaldatakse või kombineeritakse mõne teisega, kannatab ''navarin''<nowiki>'</nowiki>i tekstuur ja maitse. Üks peamisi põhjusi, miks meile liigagi tuttav pseudoprantsuse kokakunst heale prantsuse kokakunstile kaugelt alla jääb, on just seesama etappide vahelejätmine, protsesside kombineerimine või koonerdamine selliste koostisosade pealt nagu või, koor ja - aeg. "Liiga palju vaeva", "liiga kallis" ja "kes see ikka vahet teeb" on hea toidu [[hingekell]]ad. (lk viii, eessõna) <!--* To produce a book of convenient size, we have made an arbitrary selection of recipes that we particularly like, and which we hope will interest our readers. Many splendid creations are not included, and there are tremendous omissions. [---] Why only five cakes and no ''petits fours''? No boiled, souffléed, or mashed potatoes? No zucchini? No tripe? No ''poulet à la Marengo''? No green salads? No pressed duck or ''sauce rouennaise''? No room! (lk viii) -->* Mugavas suuruses raamatu valmistamiseks oleme teinud meelevaldse [[valik]]u retseptidest, mis meile eriti meeldivad ja mis loodetavasti pakuvad meie lugejatele huvi. Palju suurepärast loomingut on kõrvale jäänud ja väljajätud on tohutud. [---] Miks ainult viis kooki ja mitte mingit ''petits fours''<nowiki>'</nowiki>i? Pole keedetud, sufleeritud ega püreestatud kartulit? Pole suvikõrvitsat? Pole rupskeid? Pole ''poulet à la Marengo''<nowiki>'</nowiki>d? Pole rohelisi salateid? Pole pressparti ega ''sauce rouennaise''<nowiki>'</nowiki>i? Pole [[ruum]]i! (lk viii) <!--* We have not given estimates for the time of preparation, as some people take half an hour to slice three pounds of mushrooms while others take five minutes. (lk x, eessõna) -->* Valmistamisaja kohta me hinnanguid andnud ei ole, sest mõnel inimesel kulub kolme kilo seente viilutamiseks pool tundi, teisel aga viis minutit. (lk x, eessõna) <!--* Train yourself to use your hands and fingers; they are wonderful instruments. Train yourself also to handle hot foods; this will save time. Keep your knives sharp. (lk x, eessõna) -->* Harjuta ennast kasutama oma käsi ja sõrmi; need on imelised [[tööriist]]ad. Harjuta end ka käsitsema kuumi toite; see säästab aega. Hoia oma noad teravad. (lk x, eessõna) <!--* Theoretically a good cook should be able to perform under any circumstances, but cooking is much easier, pleasanter, and more efficient if you have the right tools. (lk 3) -->* Teoreetiliselt peaks hea kokk suvalistes tingimustes hakkama saama, kuid õigete tööriistadega on toiduvalmistamine palju lihtsam, meeldivam ja tõhusam. (lk 3) <!--* Food, like the people who eat it, can be stimulated by wine or spirits. And, as with people, it can also be spoiled. (lk 31) -->* Toitu, nagu ka inimesi, kes seda söövad, võib veini või kange alkoholiga turgutada. Ja nagu inimesi, saab toitugi sellega ära rikkuda. (lk 31) <!--* Therefore any wine or spirit used in cooking must be a good one. If it is excessively fruity, sour, or unsavory in any way, these tastes will only be emphasized by the cooking, which ordinarily reduces volume and concentrates flavor. If you have not a good wine to use, it is far better to omit it, for a poor one can spoil a simple dish and utterly debase a noble one. (lk 31) -->* Seetõttu peab iga toiduvalmistamiseks kasutatav vein või kange alkohol olema hea. Kui see on liiga puuviljane, hapu või mingil moel ebameeldiv, toiduvalmistamine ainult rõhutab neid maitseid, kuna tavaliselt see vähendab mahtu ja kontsentreerib maitset. Kui sul pole head veini võtta, on palju parem see ära jätta, sest kehv võib lihtsa roa rikkuda ja õilsa roa täielikult alavääristada. (lk 31) <!--* The wonderful thing about French wines is that they go so well with food. And there is always that enjoyable problem of just which of the many possible choices you should use for a particular occasion. (lk 32) -->* Prantsuse veinide puhul on imeline see, et need sobivad nii hästi toidu kõrvale. Ja alati tekib see nauditav probleem, millist paljudest võimalikest valikutest peaks konkreetsel juhul kasutama. (lk 32) <!--* Knowledge of wines is a lifetime hobby, and the only way to learn is to start in drinking and enjoying them, comparing types, vintages, and good marriages of certain wines with certain foods. (lk 33) -->* Veinide tundmine on eluaegne hobi ning ainus viis seda õppida on alustada nende joomisest ja nautimisest, võrrelda veinide tüüpe, aastakäike ja kindlate veinide head sobivust kindlate toitudega. (lk 33) <!--* The quality of a wine is due to the variety of grape it is made from, the locality in which it is grown, and the climate during the wine-growing year. In exceptional years such as 1929 and 1947, even lesser wines can be great, and the great ones become priceless. (lk 35) -->* Veini kvaliteet tuleneb viinamarjasordist, millest see on valmistatud, kasvukohast ja veiniaasta kliimast. Erandlikel aastatel, nagu 1929 ja 1947, võivad isegi väiksemad veinid olla suurepärased ja suurepärased muutuvad hindamatuteks. (lk 35) <!--* Wine is a living liquid containing no preservatives. Its life cycle comprises youth, maturity, old age, and death. When not treated with reasonable respect it will sicken and die. (lk 35) -->* Vein on elav vedelik, mis ei sisalda säilitusaineid. Selle elutsükkel hõlmab noorust, küpsust, vanadust ja surma. Kui seda ei kohelda mõistliku austusega, jääb see haigeks ja sureb. (lk 35) <!--* Although we are enthusiastic about the electric blender for many things, we almost always prefer a food mill to a blender when a soup must be pureed. There is something un-French and monotonous about the way a blender reduces soup to universal baby pap. (lk 37) -->* Kuigi oleme elektriblenderist mitmes suhtes vaimustuses, eelistame peaaegu alati toiduveskit blenderile, kui püreestada tuleb suppi. Selles, kuidas blender muudab supi universaalseks beebipudiks, on midagi ebaprantsusepärast ja monotoonset. (lk 37) <!--* You can make as dramatic a production as you want out of a bouillabaisse, but remember it originated as a simple, Mediterranean fisherman's soup, made from the day's catch or its unsalable leftovers, and flavored with the typical condiments of the region-olive oil, garlic, leeks or onions, tomatoes, and herbs. (lk 52) -->* ''Bouillabaisse''<nowiki>'</nowiki>ist saate teha nii dramaatilise toodangu, kui vähegi soovite, kuid pidage meeles, et see sündis lihtsa Vahemere kalamehesupina, mis on valmistatud päevasest saagist või selle müügikõlbmatutest jääkidest ja maitsestatud piirkonna tüüpiliste maitseainetega – oliiviõli, küüslaugu, porru või sibula, tomatite ja ürtidega. (lk 52) <!--* Sauces are the splendor and glory of French cooking, yet there is nothing secret or mysterious about making them. (lk 52) -->* [[Kaste|Kastmed]] on prantsuse toiduvalmistamise hiilgus ja sära, kuid ometi pole nende valmistamises midagi salapärast ega müstilist. (lk 52) <!--* The basic French dressing of France is a mixture of good wine vinegar, good oil, salt, pepper, fresh green herbs in season, and mustard if you like it. Garlic is employed usually only in southern France. Worcestershire, curry, cheese, and tomato flavorings are not French additions, and sugar is heresy. (lk 94) -->* Prantsusmaa tavalisim salatikaste on segu heast veiniäädikast, heast õlist, soolast, piprast, hooajalistest värsketest rohelistest ürtidest ja soovi korral sinepist. Küüslauku kasutatakse tavaliselt ainult Lõuna-Prantsusmaal. Worcestershire'i, karri-, juustu- ja tomatimaitseained ei ole prantsusepärased lisandid ning suhkur on ketserlus. (lk 94) <!--* The wonderful flavor of good French food is the result, more often than not, of the stock used for its cooking, its flavoring, or its sauce. The French term ''fonds de cuisine'' means literally the foundation and working capital of the kitchen. (lk 106) -->* Hea prantsuse toidu imeline maitse on enamasti selle valmistamiseks kasutatud [[puljongi]], maitseainete või kastme tulemus. Prantsuskeelne termin ''fonds de cuisine'' tähendab sõna-sõnalt köögi põhialust ja käibekapitali. (lk 106) {{JÄRJESTA:Child, Julia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide gastronoomid]] g2005ns3sx7yjz0yszv7z2qqjk99kml 89580 89579 2022-08-15T00:45:02Z Ehitaja 2563 /* "Prantsuse koka kokaraamat" */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Julia Child portrait by ©Lynn Gilbert, 1978.jpg|pisi|Julia Child, 1978.]] '''Julia Carolyn Child''' (neiupõlvenimega McWilliams; 15. august 1912, Pasadena, California, USA – 13. august 2004, Montecito, California, USA) oli USA gastronoom, aimekirjanik ja saatejuht, kes üritas tutvustada USA elanikele [[prantsuse köök]]i. Tulemused on vaieldavad. Tema esimene kokandussaavutus oli USA sõjaväe tarbeks loodud haitõrjevahend. ==Kirjad== Tsitaadid Julia Childi ja [[Avis DeVoto]] kirjavahetusest kogumikus: [[Joan Reardon]] (toim), "As Always, Julia", Boston & NY: Houghton Mifflin Harcourt, 2010. <!--* For the past three years here, I've had the good fortune to be able to spend my life studying French cooking and have amassed a most satisfyingly professional ''batterie de cuisine'', including a gamut of excellent French knives. When we were in the USA last summer I picked up four beautiful-beautiful American stainless steel housewives knives, of different makes, to try them out. But I have been quite unable to sharpen them satisfactorily. I am therefore wondering if the average American housewife really wants a sharp knife in the kitchen, as many of my compatriots accuse me resentfully: "But your knives are so sharp! They're dangerous!" -->* Viimase kolme siin veedetud aasta jooksul on mul olnud õnn veeta oma elu prantsuse [[kokakunst]]i õppides ja ma olen kogunud kõige rahuldustpakkuvamat sorti professionaalse "köögipatarei", sealhulgas rivi suurepäraseid Prantsuse [[nuga]]sid. Kui olime eelmisel suvel USA-s, võtsin proovimiseks neli ilusat-ilusat erinevat marki Ameerika roostevabast terasest koduperenaisenuga. Kuid ma ei ole suutnud neid rahuldavalt teritada. Seetõttu mõtisklen, kas keskmine Ameerika koduperenaine üldse tahabki kööki teravat nuga, kuna paljud mu kaasmaalased süüdistavad mind nördinult: "Aga teie noad on nii teravad! Nad on ohtlikud!" ** Julia Child, kiri Bernard DeVotole, 8. märts 1952 (Childi vastusest Bernard DeVoto artiklile Ameerika nugade viletsuse teemal sai alguse Childi tutvus tema raamatute hilisema toimetaja Avis DeVotoga) <!--* And what is worse, a great many of these people are for Taft and think McCarthy is doing a fine thing, which makes digestion even more difficult. What is the country coming to, I sometimes wonder. * I was fascinated with your account of the KNIFE. You must have a kitchen full by now. And particularly pleased to hear that there are some good ones being manufactured in the USA. The "Frozen Heat" types sound interesting, but who, as you say, wants to send them back to be re-sharpened. You'd have to have two sets. But, having seen lately, how few women have any idea how to use a knife (including French women), and remembering our American ideal of "glittering beauty," it will take a great deal of awakening to make the average housewife knife-conscious. * Mr. DeVoto's article on the hopelessly antediluvian monsters that Eisenhower will face in Congress is a most sobering thought piece. But I want the Republicans in anyway; they need to "grow up" to their responsibilities. I have faith that the nation is strong enough to withstand them and to teach them, though my faith is not without dreadful qualms. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. mai 1952 * It must have been a bitter disappointment to all of you, after the work you put into the campaign. Stevenson appears to be a marvelous fellow, from all points of view, and the more he talked, the better I liked him. He made a tremendous hit here with the French, which probably did him no good at home. But I do think he would have had one awful time, with more and louder McCarthyism. I am, of course, "persona traitoria" to my family in California, who are Old Guard Republicans of the blackest and most violently Neanderthal stripe. My nice step-mother wrote me the other day saying please not to write anything more to my father about either politics or Charlie Chaplin, as it upsets him too much. And my brother, from Pittsfield, Mass., writes to inform me I have no right to foster my ideas on other people, and that furthermore the only real red-blooded Americans are the Republicans. YE GODS. Well, I hope tempers will subside and a bit of mature reason shall reign. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 15. detsember 1952 * Concerning strong olive oils, we love them too, especially when they are rather green and very fruity. But I have discovered (so understand why they are not used so much here) they are too strong to be used when you are drinking a fine wine, as they are oily and fruity in the mouth, and kill the taste of any of the great wines. -->* Mis puutub tugevamaitselistesse oliiviõlidesse, siis meiegi armastame neid, eriti kui need on üsna värsked ja väga puuviljased. Kuid ma olen avastanud (et te mõistaks, miks neid siin nii palju ei kasutata), et need on hea veini kõrvale kasutamiseks liiga tugevad, kuna need on suus õlised ja puuviljased ning tapavad kõigi suurepäraste veinide maitse. <!--* [Chamberlaini raamatust "Bouquet de France":] The tragedy is, young brides will try out the recipes and conclude that only a genius can cook. -->* Tragöödia seisneb selles, et noored pruudid proovivad neid retsepte ja järeldavad, et ainult geenius oskab süüa teha. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 5. jaanuar 1953 <!--* Public Affairs Officer means information and propaganda, including press, movies, professors, exchange of persons, culture (that un-American thing). Here we have been able to adjust as we please, and have been in the fortunate position of being just below the level of diplomatic brouhaha so we haven't had to get involved in any of that boring stuff. There, we shall have to entertain prefects of police, newspaper people, mayors, etc. etc.; and do a lot of traveling, and know everybody in as many villages, hamlets and villes as possible. * Fascinating that DeVoto, though a great wine fellow, prefers the "barbarian" foods. But I think that is very American male. Paul loves that kind of food, also, and if there is anything he loathes, it is something that is white. -->* Põnev on kuulda, et DeVoto, olles küll suurepärane veinimees, eelistab "barbaarseid" toite. Aga ma arvan, et see on väga [[ameeriklased|ameerika meeste]] moodi. Paul armastab ka sedasorti toitu ja kui ta midagi vihkab, siis on see toit, mis on valge. <!--* If wine is not used, especially in the fish sauces, it just won't taste French. -->* Kui ei kasutata [[vein]]i, eriti kalakastmetes, siis toit lihtsalt ei maitse prantsusepäraselt. <!--* As for wines not traveling, Paul says a lot of that is nonsense. How would one ever have wines in Paris, if they don't travel. Of course, an old wine is like an old lady, and traveling can disturb her. -->* Mis puutub sellesse, justkui veinid ei kannataks [[reisimine|reisimist]], siis Paul ütleb, et see on suuremalt jaolt jama. Kuidas saaks [[Pariis]]is üldse veini juua, kui veinid ei reisiks? Muidugi on vana vein nagu vana [[daam]] ja reisimine võib teda häirida. <!--* Now, if you'd just come over here, I'm sure we could convince you to like the reds too. We ran into a beautiful Bordeaux 1929, that is just perfectly matured, and is everything one reads about that a wonderful Bordeaux should be, but one rarely tastes. It is really something to swoon over, that wonderful rich exciting bouquet, that excitement as it fills the mouth with its mellow (I can't go on, I keep thinking of that old cartoon in The New Yorker, "a little wine of no pretensions, etc."). Well, here this wonderful stuff is only 400 francs a bottle ... My god, I never tasted anything like it. And we have some red Burgundies ... Oh, I'm swooning over the typewriter just at the thought of them. I find I'd really never tasted a good wine until I came over here, and now I'm pretty well gone for good ... and willingly give up my martini, because I can't mix them at all without getting one hell of a hang-over. * I also think the young hostess should be advised never to say anything about what she serves, in the way of "Oh, I don't know how to cook, and this may be awful," or "poor little me," or "this didn't turn out"...etc. etc. It is so dreadful to have to reassure one's hostess that everything is delicious, whether or not it is. I make it a rule, no matter what happens, never to say one word, though it kills me. Maybe the cat has fallen in the stew, or I have put the lettuce out the window and it has frozen, or the meat is not quite done ... Grit one's teeth and smile. -->* Samuti arvan ma, et noorele [[perenaine|perenaisele]] tuleks soovitada, et ta ei ütleks kunagi midagi selle kohta, mida ta serveerib, näiteks "Oh, ma ei oska süüa teha ja see võib olla kohutav" või "vaene väike mina" või "see ei tulnud välja"... jne jne. Nii õudne on perenaisele kinnitada, et kõik on maitsev, olgu see siis tõsi või mitte. Ma olen võtnud reegliks, mis ka ei juhtuks, mitte kunagi öelda ühtki sõna, isegi kui see mu tapab. Võib-olla on kass hautisesse kukkunud või ma olen salati akna taha välja pannud ja see on läbi külmunud või pole liha päris valmis... Suru hambad risti ja naerata. <!--* So we shall wait, but with little glimmers of ''espérence'' (Do you think a cliché is less of a cliché when it is in two languages?) -->* Nii et me ootame, kuid väikese ''espérence''<nowiki>'</nowiki>i-säraga. (Kas sinu arvates on [[klišee]] vähem klišee, kui see on kahes keeles?) <!--*We have found some of the most wonderfully smoked bacons and hams ... all done by a little charcuterie on my market street. That real old-fashioned smokey smoke. That is the wonderful thing here, all these little people who do little things themselves, and none of this poking a ham with a needle stuff. (Not yet, anyway, but I suppose it will come. But maybe not entirely, because the Frenchies love their food so much.) Ham is terribly expensive, however, 1400 fr. the kilo. Which means $2.50 per pound. Ye gods. Never have bought a ham what am here, and never intend to at that price. But awfully good. * US and French life are so terribly different. We noticed that 2½ yrs ago when we came back. The important thing here is that food is a great national sport, indulged in by all classes. One's best evenings are composed of a good dinner, and nothing else is necessary, and it takes the whole evening. -->* USA ja Prantsusmaa elu on nii kohutavalt erinev. Märkasime seda 2,5 aasta eest, kui tagasi tulime. Siin on oluline, et toit on suur rahvuslik spordiala, millega tegelevad kõik ühiskonnaklassid. Parimad õhtud koosnevad heast õhtusöögist ja muud polegi vaja - ning sellele kulub terve õhtu. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 19. jaanuar 1953 <!--* Now I am beginning to think the book is not so much for a mass circulation. I keep forgetting everyone does not have a passion for French food, and unless people have been over here or have eaten it at home, it doesn't mean much to them. It is really probably more of an "upper middle brow and upper-brow" audience. Now, when I come to think of it, it takes most Americans a couple of months of living over here to develop a real appreciation ... and some people we know never develop one at all, but stick to hamburger and ketchup and baked potatoes. Well. -->* Nüüd hakkan ma arvama, et see raamat polegi niivõrd massilise tiraaži jaoks. Unustan pidevalt, et mitte kõik ei tunne prantsuse toidu vastu kirge ja kui inimesed pole siin käinud või seda kodus söönud, ei tähenda see neile suurt midagi. Tõenäoliselt on see rohkem "kõrgema keskastme ja edasijõudnud" publik. Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis enamikul ameeriklastel kulub paar kuud siin elamist, et seda tõeliselt hindama hakata... ja mõned meie tuttavad ei jõuagi kunagi nii kaugele, vaid jäävad hamburgeri, ketšupi ja ahjukartuli juurde. Nojah. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 20. jaanuar 1953 <!--* My, I get so depressed after a poor meal; that's why I can never stay in England for more than a week. -->* Oh heldeke, pärast viletsat söögikorda langen ma alati [[masendus]]se; sellepärast ei saa ma kunagi kauem kui nädalaks [[Inglismaa]]le jääda. ** Julia Child, kiri Avis DeVotole, 30. jaanuar 1953 =="Prantsuse koka kokaraamat"== Tsitaadid väljaandest: Julia Child, "The French Chef Cookbook", NY: Alfred A. Knopf, 2020. Raamat põhineb Julia Childi telesarjal "The French Chef". <!--* During those halcyon years of the sixties the solemn subject of nutrition had not raised its head, and the recipes in this book represent that happy guilt-free era. (sissejuhatus) -->* Noil õndsatel kuuekümnendatel aastatel ei olnud pühalik toitumisteema veel pead tõstnud ja siinse raamatu retseptid esindavad toda õnnelikku süütundevaba ajastut. (Sissejuhatus) <!--* It was out of the question for us to film a live show since we had only two cameras attached by long cables to a mobile bus. Besides, with an absolutely amateur performer, it would have been far too risky. We decided, however, that it would be taped as though it were live. Unless the sky fell in, the cameras failed, or the lights went off, there would be no stops, and no corrections—just a straight thirty minutes from start to finish. This was a good fundamental decision, I think. I hate to stop. I lose that sense of drama and excitement which the uninterrupted thirty-minute limitation imposes. Besides, I would far prefer to have things happen as they naturally do, such as the mousse refusing to leave the mold, the potatoes sticking to the skillet, the apple charlotte slowly collapsing. One of the secrets of cooking is to learn to correct something if you can, and bear with it if you cannot. ("About the Television Series") * The idea was to take the bugaboo out of French cooking, to demonstrate that it is not merely good cooking but that it follows definite rules. ("About the Television Series") -->* Idee oli võtta koll prantsuse kokakunstist välja, näidata, et see ei ole lihtsalt hea kokkamine, vaid järgib kindlaid [[Reegel|reegleid]]. ("Telesarjast") <!--* I, myself, will not do anything unless I know why. ("About the Television Series") -->* Mina isiklikult ei tee kunagi midagi, kui ma ei tea, miks. ("Telesarjast") <!--* I found I had no sense of timing whatsoever, 1 minute or 5 minutes meant nothing to me as sadly illustrated by our second show and first try at “Onion Soup.” I had to show the proper professional way to slice onions fast, the first cooking to soften them, the second cooking to brown them, the several ways to serve the soup; then there was croûton-making and gratinéing. I rushed through that program like a madwoman but I got everything in, only to find that when I carried the onion soup to the dining room I had gone so fast we still had 8 minutes left. Agony. I had to sit there and talk for all that time. ("About the Television Series") -->* Avastasin, et mul polnud mitte mingisugust [[ajataju]], 1 minut või 5 minutit ei tähendanud minu jaoks midagi, nagu näitas kurvalt meie teine saade ja esimene katse "Sibulasupiga". Pidin näitama õiget professionaalset viisi [[sibul]]ate kiireks viilutamiseks, esimest küpsetamist, et neid pehmendada, teist küpsetamist, et neid pruunistada, mitut viisi supi serveerimiseks; siis tuli krutoonide valmistamine ja gratineerimine. Kappasin sellest programmist läbi nagu hull naine, aga sain kõik sisse mahutatud, kuni avastasin, et kui sibulasupi söögituppa tassisin, olin olnud sedavõrd kiire, et meil oli veel 8 minutit järel. [[Agoonia]]. Ma pidin kogu selle aja istuma ja rääkima. ("Telesarjast") <!--* Signals to the performer are written on placards known as “idiot cards.” They are handed to the floor manager, who, by earphones, is plugged into one of the television cameras so he can hear and talk to the director who is shut away in the control room. The floor manager holds the idiot card just under the camera lens, and the performer appears to be gazing right into your eyes but is really reading that message: “Turn on burner number three!” ("About the Television Series")--> <!--* The only reason for using wine in cooking is because of its natural flavor. The alcohol in the wine is supposed to evaporate, and does, almost the moment the wine goes into a hot dish. ("Notes on Wine") -->* Ainus põhjus, miks [[vein]]i toiduvalmistamisel kasutada, on selle loomupärane [[maitse]]. Veinis sisalduv alkohol peaks aurustuma ja aurustubki peaaegu selsamal hetkel, kui vein kuuma roa sisse läheb. ("Märkused veini kohta") <!--* Always keep in mind, though, the simple concept that the food must bring out the taste of the wine, and the wine should accentuate all the subtle flavors of the food. ("Notes on Wine") -->* Pidage siiski meeles lihtsat arusaama, et toit peab veini maitse esile tooma ja vein peaks rõhutama kõiki toidu õrnu varjundeid. ("Märkused veini kohta") <!--* Anyone who has been fortunate enough to eat fresh home-cooked vegetables in France remembers them with pleasure, with trembling nostalgia: “Those delicious little green beans! They even serve them as a separate course!” There are those who are convinced that it is only in France that one can enjoy such experiences because French vegetables are somehow different. Fortunately this is not the case. Any fine, fresh vegetable in season will taste just as good in America or anywhere else when you use the French vegetable-cooking techniques. ("The Fifteenth Show: Vegetables the French Way") -->* Igaüks, kellel on olnud õnn Prantsusmaal värskeid kodus valmistatud köögivilju süüa, meenutab neid mõnuga ja väriseva nostalgiaga: "Need imemaitsvad väikesed rohelised oad! Nad pakuvad neid suisa eraldi söögikorrana!" Mõnedki on veendunud, et selliseid elamusi saab nautida vaid Prantsusmaal, sest Prantsuse köögiviljad on kuidagi teistsugused. Õnneks see nii ei ole. Kõik õrnad värsked köögiviljad maitsevad nii Ameerikas kui ka igal pool mujal sama hästi, kui kasutate köögiviljade valmistamiseks prantsuse tehnikaid. ("Viieteistkümnes saade: Köögiviljad prantsuse moodi") <!--* Here is a queen among chocolate ''mousses'', lighter than some because beaten egg whites are folded in instead of whipped cream. But it is every bit as richly flavored as the most devout chocolate cultist could wish, and the subtle aroma of good liqueur brings out that chocolate essence to perfection. ("The Twentieth Show: Chocolate Mousse") -->* Siin on šokolaadivahtude kuninganna, mis on mõnestki heledam, sest [[vahukoor]]e asemel on kasutatud lahtiklopitud [[munavalge]]t. Kuid see on nii rikkaliku maitsega, kui kõige pühendunumgi šokolaadikummardaja soovida võiks, ja hea likööri peen aroom toob selle [[šokolaad]]i essentsi täiuslikult esile. ("Kahekümnes saade: Šokolaadivaht") <!--* Be the edible ever so humble, it can be made wonderfully gastronomical when subjected to the imagination of the French. As they can dress the egg in a thousand ways, so can they do wonders with the potato, in many instances making it almost a meal in itself. ("The Twenty-Eighth Show: The Potato Show") -->* Olgu söögikraam kuitahes tagasihoidlik, et prantslaste [[kujutlusvõime]]le allutades saab selle muuta imeliselt gastronoomiliseks. Nii, nagu nad suudavad valmistada [[muna]] tuhandel viisil, suudavad nad teha imesid ka [[kartul]]iga, muutes selle paljudel juhtudel peaaegu omaette söögikorraks. ("Kahekümne kaheksas saade: Kartulišõu") <!--* With its sleek purple skin, bright-green topknot, and graceful shape, the eggplant is one of our handsomest vegetables, and here are two splendid recipes that do it justice. The ''ratatouille'' is a vegetable casserole with eggplant, zucchini, and the flavors of Provence; the ''moussaka'' is an exotic meat loaf enclosed in eggplant skin. ("The Thirtieth Show: Moussaka and Ratatouille") * Oma klantslilla koore, erkrohelise tuti ja graatsilise kujuga on [[baklažaan]] üks meie kaunimaid köögivilju ning siin on kaks suurepärast retsepti, mis kohtlevad teda teenitud väärikusega. ''Ratatouille'' on köögivilja-pajaroog baklažaani, [[suvikõrvits]]a ja [[Provence]]'i maitsetega; ''moussaka'' on baklažaanikoorega ümbritsetud eksootiline [[pikkpoiss]]. ("Kolmekümnes saade: ''Moussaka'' ja ''ratatouille''") <!--* Folding the tongue around a spoonful of caramel custard is certainly one of life’s precious moments. The gentle texture of the custard, the lingering savor of vanilla and caramel, and that lovely brown syrup of which there never seems to be quite enough—it all tastes so good one rather hates to eat it. ("The Thirty-third Show: Caramel Desserts") -->* Keele kokku voltimine lusikatäie karamelli[[kreem]]i ümber on kindlasti üks elu hinnalistest hetkedest. Vaniljekreemi õrn tekstuur, [[vanilje]] ja [[karamell]]i püsiv mekk ning see armas pruun [[siirup]], millest ei tundu kunagi küllalt saavat – see kõik maitseb nii hästi, et lausa ei tahakski seda ära süüa. ("Kolmekümne kolmas saade: Karamellist magustoidud") <!--* Chestnut trees used to be the glory of eastern America from Maine to Florida, some trees reaching a height of one hundred feet with trunks eight and even twelve feet in diameter. In 1900 they were attacked by a virulent fungus, and the 1930’s saw the very last of our American chestnuts. Fortunately, the European variety, ''Castanea sativa'', still survives, and Europe is where all our fresh chestnuts come from during the late fall and winter months. ("The Thirty-fifth Show: Chestnut Cookery") -->* Vanasti olid [[kastanipuu]]d Ida-Ameerika hiilgus Maine'ist Floridani, mõned puud ulatusid saja jala kõrguseni ning tüvede läbimõõt oli kaheksa ja isegi kaksteist jalga. 1900. aastal ründas neid raevukas [[seenhaigus]] ja 1930. aastateks oli meie Ameerika kastanitega kõik. Õnneks on tänini säilinud puu Euroopa sõsarliik ''Castanea sativa'' ning Euroopast pärinevadki hilissügisel ja talvekuudel kõik meie värsked [[kastan]]id. ("Kolmekümne viies saade: Kastanikokandus") <!--* Common garden lettuce becomes a fascinating new cooked vegetable when you braise it, as the French do, with wonderful flavorings. And if you have never been wild about sauerkraut, you may well become an addict when you try it this way. Braising literally means a long slow cooking, so that there is an exchange and a blending of flavors between the vegetable and the braising ingredients; this process does not begin, however, until the vegetable is tender enough to absorb its savory surroundings. You may braise lettuce or sauerkraut several hours or even a day before serving; like a good stew, it will taste even better when reheated. ("The Fortieth Show: Vegetable Adventures") -->* Harilik aedsalat muutub põnevaks uueks köögiviljaks, kui hautada seda, nagu prantslased teevad, imeliste maitseainetega. Ja kui te pole kunagi hapukapsa suhtes metsikut vaimustust tundnud, võite seda sel viisil proovides sõltlaseks saada. Hautamine tähendab sõna otseses mõttes pikka aeglast küpsetamist, nii et köögiviljade ja hautise teiste koostisosade vahel toimub maitsete vahetus ja segunemine; see protsess ei alga siiski enne, kui köögivili on piisavalt pehme, et oma maitseküllast ümbrust endasse imada. Võite hautada salatit või hapukapsast mitu tundi või isegi terve päev enne serveerimist; nagu hea hautiski, maitseb see üles kuumutatuna veelgi paremini. ("Neljakümnes saade: Köögiviljade seiklused") =="Prantsuse kokakunsti meistriklass"== Tsitaadid väljaandest: Simone Beck, Louisette Bertholle, Julia Child, "Mastering the Art of French Cooking", NY: Alfred A. Knopf, Inc., 6. trükk, 1964. <!--* This is a book for the servantless American cook who can be unconcerned on occasion with budgets, waistlines, time schedules, children's meals, the parent-chauffeur-den-mother syndrome, or anything else which might interfere with the enjoyment of producing something wonderful to eat. (lk vii, eessõna) -->* See on raamat teenijateta Ameerika kokale, kes aeg-ajalt ei pruugi muretseda eelarve, vöökoha, ajakava, laste toitmise, lapsevanema-autojuhi-pesamamma sündroomi ega kõige muu pärast, mis võib imelise toidu valmistamise rõõmu segada. (lk vii, eessõna) <!--* No out-of-the-ordinary ingredients are called for. In fact the book could well be titled "French Cooking from the American Supermarket," for the excellence of French cooking, and of good cooking in general, is due more to cooking techniques than to anything else. And these techniques can be applied wherever good basic materials are available. We have purposely omitted cobwebbed bottles, the ''patron'' in his white cap bustling among his sauces, anecdotes about charming little restaurants with gleaming napery, and so forth. Such romantic interludes, it seems to us, put French cooking into a never-never land instead of the Here, where happily it is available to everybody. Anyone can cook in the French manner anywhere, with the right instruction. (lk vii, eessõna) -->* Ebatavalisi koostisosi pole vaja. Tegelikult võiks selle raamatu pealkiri ollagi "Prantsuse kokakunst Ameerika supermarketist", sest prantsuse kokakunsti ja üldse hea kokakunsti tipptase tuleneb pigem toiduvalmistamise tehnikast kui millestki muust. Ja neid tehnikaid saab rakendada kõikjal, kus on saadaval head põhimaterjalid. Oleme sihilikult välja jätnud ämblikuvõrguga pudelid, kastmete seas askeldava valge korgiga "patrooni", anekdoodid võluvatest väikestest hiilgavate rätikuhoidjatega [[restoran]]idest ja nii edasi. Meile näib, et sellised romantilised vahepalad teevad prantsuse kokakunstist Eikunagimaa Siin-ja-Praegumaa asemel, kus see on rõõmsalt kõigile kättesaadav. Õigete juhendite abil saab igaüks igal pool prantsusepäraselt süüa teha. (lk vii, eessõna) <!--* The French are seldom interested in unusual combinations or surprise presentations. With an enormous background of traditional dishes to choose from ("1000 Ways to Prepare and Serve Eggs" is the title of one French book on the subject) the Frenchman takes his greatest pleasure from a wellknown dish impeccably cooked and served. A perfect ''navarin'' of lamb, for instance, requires a number of operations including brownings, simmerings, strainings, skimmings, and flavorings. Each of the several steps in the process, though simple to accomplish, plays a critical role, and if any is eliminated or´combined with another, the texture and taste of the ''navarin'' suffer. One of the main reasons that pseudo-French cooking, with which we are all too familiar, falls far below good French cooking is just this matter of elimination of steps, combination of processes, or skimping on ingredients such as butter, cream - and time. "Too much trouble," "Too expensive," or "Who will know the difference" are death knells for good food. (lk viii, eessõna) -->* Prantslasi huvitavad harva ebatavalised kombinatsioonid või üllatusesitlused. Omades tohutut [[traditsioon]]iliste roogade tausta ("1000 viisi munade valmistamiseks ja serveerimiseks" on ühe selleteemalise prantsuskeelse raamatu pealkiri), tunneb prantslane suurimat naudingut hästituntud roast, mis on laitmatult valmistatud ja serveeritud. Näiteks täiuslik lambaliha-''navarin'' nõuab mitmeid toiminguid, sealhulgas pruunistamist, hautamist, kurnamist, koorimist ja maitsestamist. Protsessi kõik etapid, ehkki neid on lihtne teha, mängivad kriitilist rolli ja kui mõni neist kõrvaldatakse või kombineeritakse mõne teisega, kannatab ''navarin''<nowiki>'</nowiki>i tekstuur ja maitse. Üks peamisi põhjusi, miks meile liigagi tuttav pseudoprantsuse kokakunst heale prantsuse kokakunstile kaugelt alla jääb, on just seesama etappide vahelejätmine, protsesside kombineerimine või koonerdamine selliste koostisosade pealt nagu või, koor ja - aeg. "Liiga palju vaeva", "liiga kallis" ja "kes see ikka vahet teeb" on hea toidu [[hingekell]]ad. (lk viii, eessõna) <!--* To produce a book of convenient size, we have made an arbitrary selection of recipes that we particularly like, and which we hope will interest our readers. Many splendid creations are not included, and there are tremendous omissions. [---] Why only five cakes and no ''petits fours''? No boiled, souffléed, or mashed potatoes? No zucchini? No tripe? No ''poulet à la Marengo''? No green salads? No pressed duck or ''sauce rouennaise''? No room! (lk viii) -->* Mugavas suuruses raamatu valmistamiseks oleme teinud meelevaldse [[valik]]u retseptidest, mis meile eriti meeldivad ja mis loodetavasti pakuvad meie lugejatele huvi. Palju suurepärast loomingut on kõrvale jäänud ja väljajätud on tohutud. [---] Miks ainult viis kooki ja mitte mingit ''petits fours''<nowiki>'</nowiki>i? Pole keedetud, sufleeritud ega püreestatud kartulit? Pole suvikõrvitsat? Pole rupskeid? Pole ''poulet à la Marengo''<nowiki>'</nowiki>d? Pole rohelisi salateid? Pole pressparti ega ''sauce rouennaise''<nowiki>'</nowiki>i? Pole [[ruum]]i! (lk viii) <!--* We have not given estimates for the time of preparation, as some people take half an hour to slice three pounds of mushrooms while others take five minutes. (lk x, eessõna) -->* Valmistamisaja kohta me hinnanguid andnud ei ole, sest mõnel inimesel kulub kolme kilo seente viilutamiseks pool tundi, teisel aga viis minutit. (lk x, eessõna) <!--* Train yourself to use your hands and fingers; they are wonderful instruments. Train yourself also to handle hot foods; this will save time. Keep your knives sharp. (lk x, eessõna) -->* Harjuta ennast kasutama oma käsi ja sõrmi; need on imelised [[tööriist]]ad. Harjuta end ka käsitsema kuumi toite; see säästab aega. Hoia oma noad teravad. (lk x, eessõna) <!--* Theoretically a good cook should be able to perform under any circumstances, but cooking is much easier, pleasanter, and more efficient if you have the right tools. (lk 3) -->* Teoreetiliselt peaks hea kokk suvalistes tingimustes hakkama saama, kuid õigete tööriistadega on toiduvalmistamine palju lihtsam, meeldivam ja tõhusam. (lk 3) <!--* Food, like the people who eat it, can be stimulated by wine or spirits. And, as with people, it can also be spoiled. (lk 31) -->* Toitu, nagu ka inimesi, kes seda söövad, võib veini või kange alkoholiga turgutada. Ja nagu inimesi, saab toitugi sellega ära rikkuda. (lk 31) <!--* Therefore any wine or spirit used in cooking must be a good one. If it is excessively fruity, sour, or unsavory in any way, these tastes will only be emphasized by the cooking, which ordinarily reduces volume and concentrates flavor. If you have not a good wine to use, it is far better to omit it, for a poor one can spoil a simple dish and utterly debase a noble one. (lk 31) -->* Seetõttu peab iga toiduvalmistamiseks kasutatav vein või kange alkohol olema hea. Kui see on liiga puuviljane, hapu või mingil moel ebameeldiv, toiduvalmistamine ainult rõhutab neid maitseid, kuna tavaliselt see vähendab mahtu ja kontsentreerib maitset. Kui sul pole head veini võtta, on palju parem see ära jätta, sest kehv võib lihtsa roa rikkuda ja õilsa roa täielikult alavääristada. (lk 31) <!--* The wonderful thing about French wines is that they go so well with food. And there is always that enjoyable problem of just which of the many possible choices you should use for a particular occasion. (lk 32) -->* Prantsuse veinide puhul on imeline see, et need sobivad nii hästi toidu kõrvale. Ja alati tekib see nauditav probleem, millist paljudest võimalikest valikutest peaks konkreetsel juhul kasutama. (lk 32) <!--* Knowledge of wines is a lifetime hobby, and the only way to learn is to start in drinking and enjoying them, comparing types, vintages, and good marriages of certain wines with certain foods. (lk 33) -->* Veinide tundmine on eluaegne hobi ning ainus viis seda õppida on alustada nende joomisest ja nautimisest, võrrelda veinide tüüpe, aastakäike ja kindlate veinide head sobivust kindlate toitudega. (lk 33) <!--* The quality of a wine is due to the variety of grape it is made from, the locality in which it is grown, and the climate during the wine-growing year. In exceptional years such as 1929 and 1947, even lesser wines can be great, and the great ones become priceless. (lk 35) -->* Veini kvaliteet tuleneb viinamarjasordist, millest see on valmistatud, kasvukohast ja veiniaasta kliimast. Erandlikel aastatel, nagu 1929 ja 1947, võivad isegi väiksemad veinid olla suurepärased ja suurepärased muutuvad hindamatuteks. (lk 35) <!--* Wine is a living liquid containing no preservatives. Its life cycle comprises youth, maturity, old age, and death. When not treated with reasonable respect it will sicken and die. (lk 35) -->* Vein on elav vedelik, mis ei sisalda säilitusaineid. Selle elutsükkel hõlmab noorust, küpsust, vanadust ja surma. Kui seda ei kohelda mõistliku austusega, jääb see haigeks ja sureb. (lk 35) <!--* Although we are enthusiastic about the electric blender for many things, we almost always prefer a food mill to a blender when a soup must be pureed. There is something un-French and monotonous about the way a blender reduces soup to universal baby pap. (lk 37) -->* Kuigi oleme elektriblenderist mitmes suhtes vaimustuses, eelistame peaaegu alati toiduveskit blenderile, kui püreestada tuleb suppi. Selles, kuidas blender muudab supi universaalseks beebipudiks, on midagi ebaprantsusepärast ja monotoonset. (lk 37) <!--* You can make as dramatic a production as you want out of a bouillabaisse, but remember it originated as a simple, Mediterranean fisherman's soup, made from the day's catch or its unsalable leftovers, and flavored with the typical condiments of the region-olive oil, garlic, leeks or onions, tomatoes, and herbs. (lk 52) -->* ''Bouillabaisse''<nowiki>'</nowiki>ist saate teha nii dramaatilise toodangu, kui vähegi soovite, kuid pidage meeles, et see sündis lihtsa Vahemere kalamehesupina, mis on valmistatud päevasest saagist või selle müügikõlbmatutest jääkidest ja maitsestatud piirkonna tüüpiliste maitseainetega – oliiviõli, küüslaugu, porru või sibula, tomatite ja ürtidega. (lk 52) <!--* Sauces are the splendor and glory of French cooking, yet there is nothing secret or mysterious about making them. (lk 52) -->* [[Kaste|Kastmed]] on prantsuse toiduvalmistamise hiilgus ja sära, kuid ometi pole nende valmistamises midagi salapärast ega müstilist. (lk 52) <!--* The basic French dressing of France is a mixture of good wine vinegar, good oil, salt, pepper, fresh green herbs in season, and mustard if you like it. Garlic is employed usually only in southern France. Worcestershire, curry, cheese, and tomato flavorings are not French additions, and sugar is heresy. (lk 94) -->* Prantsusmaa tavalisim salatikaste on segu heast veiniäädikast, heast õlist, soolast, piprast, hooajalistest värsketest rohelistest ürtidest ja soovi korral sinepist. Küüslauku kasutatakse tavaliselt ainult Lõuna-Prantsusmaal. Worcestershire'i, karri-, juustu- ja tomatimaitseained ei ole prantsusepärased lisandid ning suhkur on ketserlus. (lk 94) <!--* The wonderful flavor of good French food is the result, more often than not, of the stock used for its cooking, its flavoring, or its sauce. The French term ''fonds de cuisine'' means literally the foundation and working capital of the kitchen. (lk 106) -->* Hea prantsuse toidu imeline maitse on enamasti selle valmistamiseks kasutatud [[puljongi]], maitseainete või kastme tulemus. Prantsuskeelne termin ''fonds de cuisine'' tähendab sõna-sõnalt köögi põhialust ja käibekapitali. (lk 106) {{JÄRJESTA:Child, Julia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide gastronoomid]] 8l7ftmzkot7bo49a9aimf1ozzavdvbd 4 18954 89581 2022-08-15T00:46:28Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* Oh heldeke, pärast viletsat [[söök|söögikorda]] langen ma alati [[masendus]]se; sellepärast ei saa ma kunagi kauem kui [[nädal]]aks [[Inglismaa]]le jääda. ** [[Julia Child]], kiri [[Avis DeVoto]]le, 30. jaanuar 1953; rmt: [[Joan Reardon]] (toim), "As Always, Julia", Boston & NY: Houghton Mifflin Harcourt, 2010' wikitext text/x-wiki * Oh heldeke, pärast viletsat [[söök|söögikorda]] langen ma alati [[masendus]]se; sellepärast ei saa ma kunagi kauem kui [[nädal]]aks [[Inglismaa]]le jääda. ** [[Julia Child]], kiri [[Avis DeVoto]]le, 30. jaanuar 1953; rmt: [[Joan Reardon]] (toim), "As Always, Julia", Boston & NY: Houghton Mifflin Harcourt, 2010 0wxnrnuudkld82hmzdkwvpzkxgqbuvw