Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.25 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2375 89804 86948 2022-08-22T13:53:03Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bianca_degli_Utili_Maselli_and_six_of_her_children,_by_Lavinia_Fontana.jpg|pisi|Lavinia Fontana (1552–1614), "Bianca degli Utili Maselli oma lastega", ''s.d.'']] [[Pilt:Danielson-Gambogi-Elin-Motherhood.jpg|pisi|Elin Danielson-Gambogi, "Emadus" (1893)]] [[Pilt:Mother_and_child_(Te_Papa,_1983-0069-1).jpg|pisi|Grace Joel, "Ema ja laps" (u 1910)]] [[Pilt:Virginie_Demont-Breton_Alma_mater.jpg|pisi|Virginie Demont-Breton (1859–1935), "Alma mater", ''s.d.'']] [[Pilt:'Harlem'_by_Elanor_Ruth_Colburn,_1937,_oil_on_canvas,_Wolfsonian-FIU_Museum.JPG|pisi|Elanor Ruth Colburn, "Harlem" (1937)]] [[Pilt:Migrant_Mother,_alternative_version_(LOC_fsa.8b29523).jpg|pisi|Immigrandist ema lastega (1936, Dorothea Lange foto)]] [[Pilt:Bitia.jpg|pisi|Bharti Dayal (*1961), "Ema ja laps", ''s.d.'']] [[Pilt:Ema portree, EKM00457 M01783 K8ler Ema portree.jpg|pisi|Johann Köler, "Ema portree", 1863.]] '''Ema''' on naissoost lapsevanem: [[naine]], kes on [[laps]]e sünnitanud või üles kasvatanud. ==Proosa== * Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et ema ja [[laps]] ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla [[saladus]]i. (lk 4) * [[Aeg]] Erika ümber pitsitab teda nagu kipslahas. Juhtub ema sellele [[rusikas|rusikahoobi]] andma, mõraneb [[lahas]]est kohe rohmakaid kilde. Neil puhkudel tunneb Erika end kogu [[seltskond|seltskonna]] naerualusena. Ajamõrasid täis kipskrae peenikese [[kael]]a ümber, tuleb tal tunnistada, et ta peab nüüd [[kodu|koju]] minema. Erika on peaaegu alati koduteel, ükskõik, kus teda ka ei kohta. (lk 5) * Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma [[käsi|käe]] kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud [[kord]] teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja nuustikuga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab [[hakklihamasin]]a puhastamist. (lk 18) * Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19) ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * Emad peavad [[laps]]i hädas toetama ja [[lohutus|lohutama]], mitte neile [[meelehärm]]i valmistama. Nii see vähemalt raamatutes ja filmides käis. (lk 44) ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * Minu ema oli [[varas]], [[kerjus]] ja [[Prostituut|külalits]]. :Mina istusin maja ees ja mängisin savimullaga, sõtkusin seda ning voolisin sellest hiiglaslikke [[Fallos|fallos]]eid, [[rind]]u ja [[tuhar]]aid. :Punasest [[savi]]st voolisin ka ema [[kuju]], millesse ma oma lapsenäppudega auke uuristasin. Voolisin [[suu]], [[nina]], [[silmad]], [[kõrv]]ad, [[suguelund]]i, [[pärak]]u ja [[naba]]. :Ema oli auke täis, nagu ka meie [[maja]], minu [[riided]] ja kingad. Toppisin kingaauke [[muda]]ga kinni. (lk 14) * Ema küsis: :"Te ei armasta mind enam?" :Mees vastas: :"Ma pole sind kunagi armastanud. Sa nõidusid mu ära oma näo, silmade, suu ja kehaga. Sul oli mingi vägi minu üle. Aga Tobiast ma armastan. Ta kuulub mulle. Ma hakkan tema eest ise hoolitsema. Aga sina pead ära minema. Minu ja sinu vahel on kõik läbi. Ma armastan oma naist ja lapsi. Isegi seda, kes on sinust sündinud, teda armastan ma ka. Aga sind ei suuda ma enam taluda. Sa oled kõigest nooruseeksimus, kõige suurem [[viga]], mis ma elus olen teinud." (lk 19) * Tundsin, kuidas minus tõusis [[viha]] selle mehe vastu, kes väitis end olevat minu [[isa]], ja et ta tahtis minu ema maha jätta ja nõudis minult, et ka mina oma ema maha jätaksin. :Minusse asus [[tühjus]]. Mulle aitas, ma ei tahtnud enam mitte midagi. Ei õppida ega töötada talumeeste juures, kes käisid iga päev mu ema keppimas. :Mul oli ainult üks soov: ära minna, kõndida, surra, kõik oli mulle ükskõik. Tahtsin minna kaugele, mitte enam tagasi tulla, kaduda, sulada üheks metsaga, pilvedega, mitte midagi mäletada, unustada, unustada. :Võtsin sahtlist kõige suurema lihanoa. Läksin [[Magamistuba|magamistuppa]]. Nad magasid. Mees magas ema peal. [[Kuu]] valgustas neid. Oli [[täiskuu]]. Hiigelsuur kuu. :Surusin [[nuga|noa]] mehele selga ja vajutasin kõigest jõust, et see tungiks hästi sügavale ja läbistaks ka ema keha. :Pärast seda ma läksin minema. :Kõndisin maisi- ja vilja[[põld]]ude vahel, kõndisin [[mets]]as. Läksin sinnapoole, kuhu [[päike]] loojus, ma teadsin, et lääne pool on teisi maid, maid, mis on teistsugused. (lk 20) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Kui ma esimest korda nägin seda kõhna naist, kes käis <!--//-->pisut ettepoole kõveras, nagu kannaks ta mõnd nägematut koormat õlgadel, kelle kitsas, päevitunud [[nägu]] oli nagu kokku vajunud kõrgeseljaliseks ninaks ja kelle vesihallid [[silm]]ad vaatasid aralt ja kitsad kahvatud huuled olid nagu kõverdunud alalisest nutust, ei tundnudki ma suurt pettumust, et mu tõeline ema kujutletuga põrmugi ei sarnane. (lk 14-15) ** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Poisile meeldisid plaadid, mitte tema. :Ema oli ema, ema pärast oli piinlik, ema elas kummalist elu, tema ja ema vahele oli hakanud kerkima [[müür]], mida [[popmuusika]] lammutada ei suutnud. :Ema ei tohiks armastada hip-hoppi ega elada üüritud, kitsas teismelise ulualuses, kus riided vedelevad põrandal ning siinseal on plaadiümbrised. Õiged emad elavad [[eramu]]tes, küpsetavad [[kukkel|kukleid]] ning neil on mitmetuhandeline [[õmblusmasin]]. Helen nägi sageli poisi silmist, et ta on täiesti vale ema. Poiss ei usaldanud teda. Ta hoidis Helenit endast käeulatuse kaugusel. Helen oli liiga tema moodi. :[[Täiskasvanu]]d ei olnud enam täiskasvanud, nad olid igavesed [[teismelised]], samas kui teismelised said aina nooremalt täiskasvanuks. Piirid pühiti minema ning uued piirid tekkisid paradoksaalsetesse kohtadesse. (lk 25) * [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002 * Aastaid hiljem sain teada, et mu ema, kes on üldiselt vaikne ja kuiviku <!--//-->tüüpi, kuid samas kohutavalt otsekohene naine, otsustas tookord meie teise klassi õpetaja üles otsida ning talle - kõige viisakamate teadaolevate sõnadega muidugi - selgitada, et sellel naisterahval pole klassiruumi asja ning soovitas tal apteeki kassapidajaks minna. (lk 34-35) * Ema elas lõpuks meie juures Washingtonis kaheksa aastat, kuid tol hetkel ta kinnitas, et [[kolimine]] on vaid ajutine, et ta jääb ainult senikauaks, kui tüdrukud on sisse elanud. Samuti keeldus ta enda mingisse mulli panemisest. Ta loobus salateenistuse kaitsest ning vältis meediat, selleks et hoida madalat profiili ja kerget sammu. Ta võlus Valge Maja [[majapidaja]]id, nõudes, et peseb ise oma [[pesu]] ning järgnevatel aastatel käis ta residentsist sisse ja välja nii nagu ise tahtis. Kui tal oli midagi vaja, kõndis ta väravast välja lähimasse CVS-i apteeki või Filene's Basementi kaubanduskeskusse, leidis uusi sõpru ja sai nendega lõunasöögi ajal korrapäraselt kokku. Iga kord, kui mõni võõras kommenteeris, et ta näeb välja täpselt nagu Michelle Obama ema, siis ta lihtsalt kehitas viisakalt õlgu, ütles: "Jaa, seda ma kuulen ühtepuhku," ning läks oma teed. Mu ema tegi asju omal moel, nagu oli seda alati teinud. (lk 304) ** [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018 ==Luule== * mul on mu ema :kes on ka [[pension]]il :aga teenib lisa :müürivahes :oled ehk kunagi :möödunud sealt :kus mitte-väga-vanad naised müüvad :suveniire-mütse-kindaid [[turist]]idele :mu ema on see :kelle ümber on alati [[tuvi]]d :sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u :mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud :teiste naiste kiuste :kes teda selle eest vihkavad :tuvid toovad ju [[viirus]]eid :parasiite :me kõik tahame olla nii terved terved :elada kaua kaua kaua * [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism "Lihtne realism"] ERR, 10.09.2019 <poem> kui meid on palju ja kui meil on rohkelt [[serotoniin]]i ja [[endorfiin]]e kui me kõik rõõmsasti üksteisel jalus sibame ja jumala kiituseks [[hüppamine|hüppame]] kui keegi enam kedagi ei ärrita ega aja [[meeleheide|meeleheitele]] siis on meie kallid emad täitnud oma ülesande </poem> * [[Elo Viiding]], "Emadepäev" kogus "Selge jälg" (2005), lk 23-24 ==Vanasõnad== * Ega ema vits lapsele liiga tee. * Ema arm igaks ajaks. * Ema [[edevus]], tütre takistus. * Ema ees, [[tütar]] kannul. * Ema hellitab, [[isa]] karistab. * Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata [[poeg]]a. * Ema [[mees]] ei ole ikka lapse isa. * Ema [[piim]] kosutab, [[võõras]] piim kahandab. * Ema [[pill]]i tantsib pere. * Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. * Ema sureb, isa põgeneb. * Ema toimetab enne [[koit]]u, tütar magab keskhommikuni. * Ema tuntud, isa tundmata. * Ema väga [[vana]], tütar liiga [[noor]]. * Haige (vigane) laps emale kõige armsam. * [[Isa]] (ema) süda laste küljes. * Isa [[kuri]], ema kuri, veel kurjem venna naine. * Kui isa sureb, siis ema kõduneb. * Kuidas ema, nõnda tütred. * Lapsel valutab [[sõrm]], emal [[süda]]. * [[Mees]] saab naise, aga [[lapsed]] ei saa ema. * Oma ema vits ja võõrasema [[võileib]] on üks. * Parem ema armu hõlmas kui [[Kuningas|kuninga]] kuldlinnas. * Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib. * Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast. * Venna arm [[vesi]]ne, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene. * [[Virk]] ema, laisad lapsed. * Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Isaga kaob pool [[kodu]], emaga terve kodu. * Nagu ema, nõnda ka tütar ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] * Kui laps ei nuta, ei tea ema tema soove. ** [[Vene vanasõnad|Vene vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Perekond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 6oulqc0ktyzjfbgzpxnejfkeebf48q8 0 2520 89848 79041 2022-08-22T20:52:56Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Galileo.arp.300pix.jpg|pisi|Galilei. Justus Sustermans (1640)]] [[Pilt:Astronoom Galilei, Johann Köler, EKM j 5407 M 2893.jpg|pisi|Johann Köler, "Astronoom Galilei", 1858.]] '''Galileo Galilei''' (15. veebruar 1564 – 8. jaanuar 1642) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. ==Allikata== * [[Jumal]] kirjutas universumi matemaatika keeles. * Ma ei ole kohustatud uskuma, et sama Jumal, kes varustas meid meelte, mõtlemisvõime ja intelligentsiga, kavatses meid nende kasutamisest ja teadmistest, mida me nende abil saame, loobuma sundida. * Ma ei ole kunagi kohanud nii väheste teadmistega inimest, et ma poleks temalt midagi õppida saanud. ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Galilei, Galileo}} [[Kategooria:Itaalia astronoomid]] [[Kategooria:Itaalia filosoofid]] [[Kategooria:Itaalia füüsikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0x3caq226kezziafwyquzmwzktou68t 0 3948 89798 70514 2022-08-22T13:48:10Z Ehitaja 2563 /* 20. sajand */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] se68eqo54mo7gjx04vq63off1i8a4uw 89799 89798 2022-08-22T13:49:37Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] [[Pilt:Vaade Tallinnale, Leopold Dietrich Ernst von Pez, EKM j 190-477 M 795.jpg|pisi|Leopold Dietrich Ernst von Pez, "Vaade Tallinnale", 19. sajand.]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] khzi7bhhawfraj6sn2oo7tvjlyy096x 89819 89799 2022-08-22T19:29:36Z Pseudacorus 2604 /* 21. sajand */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] [[Pilt:Vaade Tallinnale, Leopold Dietrich Ernst von Pez, EKM j 190-477 M 795.jpg|pisi|Leopold Dietrich Ernst von Pez, "Vaade Tallinnale", 19. sajand.]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] i828l0wujz6v048cv2gh5b36is9mfxh 89820 89819 2022-08-22T19:35:07Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt:Vaade Tallinnale, Leopold Dietrich Ernst von Pez, EKM j 190-477 M 795.jpg|pisi|Leopold Dietrich Ernst von Pez, "Vaade Tallinnale", 19. sajand.]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] g9snv1qh3i0ixjqffvt6ift5mxjjtte 89821 89820 2022-08-22T19:36:08Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] g3pdkcrhdarhfjb75tj7nwddggf1al3 89822 89821 2022-08-22T19:37:09Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal, raamatust ''Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas'' 1886]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] lz5ymceatzxowyxi3jujy0k8rjhho97 89823 89822 2022-08-22T19:41:05Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal, raamatust ''Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas'' 1886]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt: Konstantin Karlsonn "Vaade Tallinnale Nõmmelt"|pisi|Konstantin Karlsonn (1854-1939), "Vaade Tallinnale Nõmmelt" (enne 1900)]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] q320y1mqdh392k1hqfm4h7mn1igz5cv 89824 89823 2022-08-22T19:41:32Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal, raamatust ''Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas'' 1886]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt:Konstantin Karlsonn "Vaade Tallinnale Nõmmelt"|pisi|Konstantin Karlsonn (1854-1939), "Vaade Tallinnale Nõmmelt" (enne 1900)]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] 8o5a9f0u3amtvgf688hp9trpgxzdgp8 89825 89824 2022-08-22T19:41:56Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal, raamatust ''Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas'' 1886]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt:Konstantin_Karlsonn_-_A_View_of_Tallinn_from_Nõmme.jpg|pisi|Konstantin Karlsonn (1854-1939), "Vaade Tallinnale Nõmmelt" (enne 1900)]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] 3n05pn6gjvlbw6qvf048uos6b1rfxmq 89826 89825 2022-08-22T19:43:18Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal, raamatust ''Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas'' 1886]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt:Konstantin_Karlsonn_-_A_View_of_Tallinn_from_Nõmme.jpg|pisi|Konstantin Karlsonn (1854-1939), "Vaade Tallinnale Nõmmelt" (enne 1900)]] [[Pilt:Nikolai_Triik._View_on_Tallinn.TKM_0234M.jpg|pisi|Nikolai Triik, "Tallinna vaade" (1915)]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] kneb5q7z1uekjyrp5uyo5sffbq940lm 89831 89826 2022-08-22T20:04:18Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal, raamatust ''Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas'' 1886]] [[Pilt:Karl_von_Kügelgen_-_The_view_of_Tallinn_from_the_Sugar_Factory.jpg|pisi|Karl von Kügelgen, "Vaade Tallinnale suhkrutehase poolt" (u 1827-1830)]] [[Pilt:Konstantin_Karlsonn_-_A_View_of_Tallinn_from_Nõmme.jpg|pisi|Konstantin Karlsonn (1854-1939), "Vaade Tallinnale Nõmmelt" (enne 1900)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Tallinna_vaade._1913._TKMA0202.jpg|pisi|Lilly Walther, "Tallinna vaade" (1913)]] [[Pilt:Nikolai_Triik._View_on_Tallinn.TKM_0234M.jpg|pisi|Nikolai Triik, "Tallinna vaade" (1915)]] [[Pilt:Herbert_Lukk._Vaade_üle_Tallinna_sadama_poole._1918.jpg|pisi|Herbert Lukk "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918)]] '''Tallinn''' on [[Põhja-Eesti]] rannikul Tallinna lahe ääres asuv [[Eesti]] Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, [[Talsingi]] lõunaosa. == 20. sajand == * On ju meie riigis kaks suurt vaimu: [[Tartu]] vaim ja Tallinna vaim — need põrkuvad kuskil vahepeal soodes ja rabades piirkondi pidi kokku, aga kaugemal, prowintsides ja riigipiiridel, on hoopis väiksemad ja wähemtunnustatumad vaimud. Kui Tallinna uulitsatel liikudes säälne vaim teile eht londonliku!t, või minugipärast eht new-yorklikult kõrvu sosistab: tempot, tempot, tempot! — siis Tartu vaim paneb oma käe leebelt su otsaesisele ja ütleb mesimagusalt ning tasakesi need sõnad sulle kõrvaauku: aega küll! ** Ats Sih., [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vandrauudised19351002.1.4&srpos=3&e=-----1936--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22tartu+vaim%22------------ Vändra Uudised : "Pärnu Päevalehe" lisa], 2. oktoober 1935, lk 4 * Valusast kitsusest sirutab vene loiduses uinuv kubermangulinn, selle väikese maa suurim, oma käed vastu [[linn]]a ääres laiuvale [[meri|merele]], et saada endasse avarust ja õhku. Mere koha tundub kutsuvana kogu linnas, meelitades inimesi töövabadel tundidel oma kaldale joobuma [[kaugus]]e [[veetlus]]est, avardama oma igapäevamurede poolt kokkusurutud isikut ja hinge üle [[argipäev|igapäeva]] [[piir]]ide - taeva ja maa avaruste ühtimisse. See oli nagu <!--//-->omaette [[toit]], mida üks teadlikult, teine ebateadlikult endasse võttis, kasvasid aga ja [[jõud]]u said sellest kõik nagu leivastki. Sageli avastasid nad seda alles hoopis hiljemini, sattudes merest kaugele. (lk 8-9) ** [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002 <poem> Õhtu eel puudele [[lumi]]seid loore sadas ja rippuma jäi. Tuleme [[Toompea]]lt, kõik lõbusad noored, kaenlad meil raamatuid täis. ... Säravas sajus on õhtune Harju, tänav meid alla viib mäest. Jookseme vanade müüride varjus, haarates üksteisel käest. ... Süttivad linnas nüüd tuhanded tuled, kaunis on õhtune tund. Libiseb kõndijail õlgadele Tallinna esimest lund. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi I", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 30 == 21. sajand == * Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem? ** [[Jüri Mõis]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-mois-louna-eesti-kangub-paratamatult?id=69087035 Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult], Eesti Ekspress, 10. august 2006 * Tallinn ei ole kunagi õieti välja kasvanud sellest väikesest saksa kaupmehelinnast, mida kutsuti Revaliks ja mida nüüd kutsutakse vanalinnaks (''vielle ville''). Uuslinn on vaid kaootilised agulid, alevid, külad selle vana müüride taga. Vanalinna ehk Revalit kutsutakse keskaegseks, aga tema siluett, olgu merelt või Radissonist vaadates, on pigem barokne: nähtavasti saabus just sel ajal Revali viimane õitseng enne lõplikku langust provintslikuks kubermangukeskuseks ja just siis ehitati kirikutele ja raekojale uued moodsate vormidega tornikiivrid. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 289-290 * Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need [[tramm]]id. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, [[Vilsandi|Lõpmatus]]est. (lk 126) * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Tervikuna aga kasvab Tallinn seetõttu, et siia koonduvad investeeringud, kaasaegsed töökohad, õppimisvõimalused. Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020 * Ma armastan Tallinna väga. Ma peaaegu ostsin selle ära, sest ei tõesti väga meeldis seal olla. ** [[Robert Pattinson]] ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 <poem> Me vahel laiub paarsada kilomeetrit [[must]]a lõhnavat [[asfalt]]teed sa oled [[kivi]]st ja mina olen puust kuid suuri sõnu kuuleb mõlemate suust Ma olen [[Tartu]] ja sina oled Tallinn ma olen Tartu ... Su linnas pidutseb [[glamuur]], on kõrge lend ning tähtsaim sõna seal kindlasti on [[trend]] [[boheem]]id minu linnas tegutsevad endiselt siin kõrgelt hinnas kottis [[kampsun]] on ja [[tennised]] </poem> * [[Liana Kolodinskaja]], "Ma olen Tartu" (laul ansambli [[Paha Polly]] plaadilt "Killud", 2010) ==Vanasõnad== * [[Riia]] olgu [[sool]]a tuua, Tallinna [[raha]] taguda. * Takka järele Tallinna [[mees]] tark. ** "[[Eesti vanasõnad]], suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tallinn| ]] e88cxodumjeeckldyv9vgywxqx64k5y 0 4264 89860 85875 2022-08-23T08:25:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Le Penseur in the Jardin du Musée Rodin, Paris 14 June 2015.jpg|thumb|Mõtleja (algselt Luuletaja, Auguste Rodin)]] [[Pilt:Sofie_Werenskiold_-_Thoughtful_-_NMK.2019.0549_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Sofie Werenskiold, "Mõttes" (1881)]] ==Proosa== * XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Kõik mõistlik on juba ära mõeldud, tuleb ainult üritada seda üks kord veel mõtelda. (lk 30) * Just siis ainult mõteldaksegi, kui seda, millest mõteldakse, välja mõtelda ei suudeta. (lk 30) * Analoogiate abil mõtlemist ei või hukka mõista; analoogial on see eelis, et ta ei lõpeta mõttekäiku, et ta ei pretendeeri õieti millelegi lõplikule; seevastu induktsioon on hukatuslik, sest ta peab silmas valmisseatud eesmärki, mille saavutamiseks ta kisub kaasa nii [[vale]] kui ka [[tõde]]. (lk 64) * Nõrkade vaimude viga on selles, et nad mõtlemises kohe üksikult üldisele lähevad, üldist aga võib ainult tervikus otsida. (lk 65-66) ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974 * "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha." :"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 166 * Kõige muu tööga võib inimene kiirustada, aga mitte mõtlemisega. Selle eest töötab mõte ka siis, kui ta meie arvates puhkab. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]". Lund 1967, lk 124 * Koormus, mille tekitab iga päev tundide kaupa ühele mehele mõtlemine, on hullem kui [[piiblisalm]]ide või ajaloo[[daatum]]ite pähetuupimine. (lk 13) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Praegu räägivad paljud mõtlemisest, aga mina küll ei tea, mida nad teevad, kui nad mõtlevad endid mõtlevat. * [[Martin Heidegger|Heidegger]] ütles, et [[teadlane|teadlased]] teavad, aga ei mõtle. Ma väga vabandan kõigi ees. ** [[Ülo Matjus]] 2003. aasta sügissemestril esteetika kursust lugedes. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005 * Ma pole kunagi mõtlemisel ja unenägemisel selget vahet teinud. Ma tean, et mu elu oleks sootuks teistsugune, kui oleksin kunagi suutnud öelda: seda tajusin oma meeltega, aga toda vaid kujutasin ette. Ma üritan teile sulatõtt rääkida. (lk 196-197) ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007 * Me kasutame mõtlemiseks teiste inimeste [[teadvus]]t. See on nagu mingi metasüntaks, kõrgem vägi, viieteistkümnes kääne, kui soovite. Iga üksik [[inimene]] on teatud mõttes parasiit - ta toitub suurelt jaolt sellest, mida teised enne teda on mõelnud ja öelnud. * Nüüdisaja inimene on kogu oma mõttesüsteemi üles ehitanud inimese elueale, mis on umbes seitsekümmend aastat. See on ränk eksitus. Inimene peaks tundma ja identifitseerima end osana Teadvusest, kelle eluiga on vähemasti viiskümmend tuhat aastat, kelle sünnilugu algab inimese Aafrikast väljarändamisega ning [[keel]]e ja sümbolilise mõtlemise tekkega. ** [[Valdur Mikita]]. "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 65 * [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. [[Lugemine]] on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat. ** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315 * Mõtelda saab intuitiivselt, peaaegu et instinktiivselt, oma [[kogemus]]est ja [[meeleolu]]dest lähtudes ning selleks pole muud vaja kui meelemärkusel olla ja kellegagi rääkida. Aga kui niisuguse mõtlemise vilju käsitleda, siis kipuvad need olema triviaalsed, trafaretsed ja väärad. ** [[Tõnu Viik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil"] Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019 ==Vanasõnad== * Enne mõtle, pärast ütle. * [[Inimene]] mõtleb, [[Jumal]] [[juhtimine|juhib]] (aitab, teab). * Inimene peab enam mõtlema kui [[rääkimine|rääkima]]. * Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe). * [[Päev]]iti ela, [[aasta]] mõtle ette. * [[Üheksa]] korda mõtelda, [[üks]] kord teha. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Vaata ka== * [[Mõte]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] moi0v6m84zj4fa6f08e08mbug83nsyv 89861 89860 2022-08-23T08:27:26Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sofie_Werenskiold_-_Thoughtful_-_NMK.2019.0549_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Sofie Werenskiold, "Mõttes" (1881)]] [[File:Le Penseur in the Jardin du Musée Rodin, Paris 14 June 2015.jpg|thumb|Auguste Rodin, "Mõtleja" (algselt "Luuletaja")]] ==Proosa== * XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Kõik mõistlik on juba ära mõeldud, tuleb ainult üritada seda üks kord veel mõtelda. (lk 30) * Just siis ainult mõteldaksegi, kui seda, millest mõteldakse, välja mõtelda ei suudeta. (lk 30) * Analoogiate abil mõtlemist ei või hukka mõista; analoogial on see eelis, et ta ei lõpeta mõttekäiku, et ta ei pretendeeri õieti millelegi lõplikule; seevastu induktsioon on hukatuslik, sest ta peab silmas valmisseatud eesmärki, mille saavutamiseks ta kisub kaasa nii [[vale]] kui ka [[tõde]]. (lk 64) * Nõrkade vaimude viga on selles, et nad mõtlemises kohe üksikult üldisele lähevad, üldist aga võib ainult tervikus otsida. (lk 65-66) ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974 * "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha." :"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 166 * Kõige muu tööga võib inimene kiirustada, aga mitte mõtlemisega. Selle eest töötab mõte ka siis, kui ta meie arvates puhkab. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]". Lund 1967, lk 124 * Koormus, mille tekitab iga päev tundide kaupa ühele mehele mõtlemine, on hullem kui [[piiblisalm]]ide või ajaloo[[daatum]]ite pähetuupimine. (lk 13) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Praegu räägivad paljud mõtlemisest, aga mina küll ei tea, mida nad teevad, kui nad mõtlevad endid mõtlevat. * [[Martin Heidegger|Heidegger]] ütles, et [[teadlane|teadlased]] teavad, aga ei mõtle. Ma väga vabandan kõigi ees. ** [[Ülo Matjus]] 2003. aasta sügissemestril esteetika kursust lugedes. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005 * Ma pole kunagi mõtlemisel ja unenägemisel selget vahet teinud. Ma tean, et mu elu oleks sootuks teistsugune, kui oleksin kunagi suutnud öelda: seda tajusin oma meeltega, aga toda vaid kujutasin ette. Ma üritan teile sulatõtt rääkida. (lk 196-197) ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007 * Me kasutame mõtlemiseks teiste inimeste [[teadvus]]t. See on nagu mingi metasüntaks, kõrgem vägi, viieteistkümnes kääne, kui soovite. Iga üksik [[inimene]] on teatud mõttes parasiit - ta toitub suurelt jaolt sellest, mida teised enne teda on mõelnud ja öelnud. * Nüüdisaja inimene on kogu oma mõttesüsteemi üles ehitanud inimese elueale, mis on umbes seitsekümmend aastat. See on ränk eksitus. Inimene peaks tundma ja identifitseerima end osana Teadvusest, kelle eluiga on vähemasti viiskümmend tuhat aastat, kelle sünnilugu algab inimese Aafrikast väljarändamisega ning [[keel]]e ja sümbolilise mõtlemise tekkega. ** [[Valdur Mikita]]. "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 65 * [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. [[Lugemine]] on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat. ** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315 * Mõtelda saab intuitiivselt, peaaegu et instinktiivselt, oma [[kogemus]]est ja [[meeleolu]]dest lähtudes ning selleks pole muud vaja kui meelemärkusel olla ja kellegagi rääkida. Aga kui niisuguse mõtlemise vilju käsitleda, siis kipuvad need olema triviaalsed, trafaretsed ja väärad. ** [[Tõnu Viik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil"] Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019 ==Vanasõnad== * Enne mõtle, pärast ütle. * [[Inimene]] mõtleb, [[Jumal]] [[juhtimine|juhib]] (aitab, teab). * Inimene peab enam mõtlema kui [[rääkimine|rääkima]]. * Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe). * [[Päev]]iti ela, [[aasta]] mõtle ette. * [[Üheksa]] korda mõtelda, [[üks]] kord teha. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Vaata ka== * [[Mõte]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ivej70quqq5l2ys06hzsgzbl6w5xoyd 0 4910 89781 81417 2022-08-22T13:17:47Z WikedKentaur 15 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl Marx.jpg|pisi|Karl Marx]] [[File:Karlmarxtomb.jpg|thumb|Karl Marxi hauamonument Londonis, tsitaatidega: "Workers of all lands unite" (Kõigi maade töölised, ühinege); "The philosophers have only interpreted the world in various ways - the point however is to change it" (Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi on selles, et seda muuta.)]] '''Karl Heinrich Marx''' (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane, sotsioloog, politoloog, ajakirjanik ja revolutsionäär, [[marksism]]i rajaja. * [[Filosoof]]id on [[maailm]]a ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi on selles, et seda muuta. ** {{halliga|Die Philosophen haben die Welt nur verschieden interpretiert; es kömmt drauf an, sie zu verändern.}} ** Karl Marx, "[[Teesid Feuerbachi kohta]]" (1845) * Üks [[tont]] käib ringi mööda [[Euroopa]]t. See on [[kommunism]]itont. ** {{halliga|Ein Gespenst geht um in Europa, das Gespenst des Kommunismus.}} ** Karl Marx ja [[Friedrich Engels]] "[[Kommunistliku partei manifest]]", 1848 * Religioosne viletsus on ühtlasi nii tõelise viletsuse väljendus kui ka protest tõelise viletsuse vastu. [[Religioon]] on vaevatud olendi ohe, südametu maailma elujõud, nii nagu ta on ka vaimuta olude vaim. Ta on [[oopium]] rahvale. ** {{halliga|Das religiöse Elend ist in einem der Ausdruck des wirklichen Elendes und in einem die Protestation gegen das wirkliche Elend. Die Religion ist der Seufzer der bedrängten Kreatur, das Gemüt einer herzlosen Welt, wie sie der Geist geistloser Zustände ist. Sie ist das Opium des Volkes. }} ** Karl Marx, "Zur Kritik der Hegelschen Rechtsphilosophie. Einleitung". MEW 1, [http://www.mlwerke.de/me/me01/me01_378.htm#S378 lk 378], 1844 * [[Teadvus]] on [---] algusest peale ühiskonna produkt ja jääb selleks senikauaks, kuni [[inimkond]] üldse olemas on. * [[Valitsev klass|Valitseva klassi]] [[idee]]d on igal ajastul valitsevad ideed, st [[klass]], mis on ühiskonna valitsev ''materiaalne'' jõud, on ühtlasi ka valitsev ''intellektuaalne'' jõud. ** Karl Marx, "Saksa ideoloogia" (1846)<!--Mitteametlik tõlge--> == "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta" (1843) == * [[Tõde]] on niisama vähe tagasihoidlik kui [[valgus]]. * Te vaimustute kütkestavast mitmekesisusest, [[loodus]]e ammendamatust rikkusest. Te ei nõua ju, et [[roos]] lõhnaks nagu kannike, aga miks tohib siis ülim rikkus – [[vaim]] – eksisteerida ainult ühel kujul? Ma olen humorist, kuid [[seadus]] näeb ette kirjutada ainult tõsiselt. Ma olen äge, kuid seadus näeb ette, et [[stiil]] oleks tagasihoidlik. ''Hall hallil taustal'' on selle [[vabadus]]e ainus lubatud värv. Iga kastetilk, mida säratab [[päike]], küütleb lõputus värvidemängus, kuid vaimupäike, ükskõik missugustes individuaalsetes valguskiirtes ta ka ei heikleks, peab sünnitama ainult üht – ''ametlikku valgust''! Vaimu olemuslik vorm on ''rõõmusolek, valgus'', teie arvates on aga tema ainsaks õigeks avalduseks ''vari'', ta peab end rüütama ainult musta, aga looduses pole ju ainustki musta lillekest. Vaimu olemuseks on alati [[tõde]] ise, aga mida peate teie ta olemuseks? ''Tagasihoidlikkust''. Ainult kerjus on tagasihoidlik, ütleb [[Goethe]], ning niisuguseks kerjuseks tahate te muuta vaimu? * Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''. * Kui tahate olla järjekindel oma esteetilises [[kriitika]]s, siis keelduge uurimast tõde nii ''liigtõsiselt'' kui ka ''liigtagasihoidlikult'', kuna liigne tõsidus on ise koomiline, liigne tagasihoidlikkus aga on kõige kibedam [[iroonia]]. * Ehk tuleb tõde mõista nõnda, et ''tõene on see, mida käsib [[valitsus]]'', uurimine aga on lubatav ainult kui liigne, tüütu element, mida ''etiketi kaalutlustel'' siiski ei ole võimalik täiesti kõrvale jätta? Ilmselt nii see ongi. Sest uurimist peetakse juba ette millekski, mis on ''vastuolus'' tõega, ja niisiis saab ta endale kahtlustäratava saatjana kaasa tõsiduse ja tagasihoidlikkuse, nii nagu ongi sobilik koguduseliikmele hingekarjase palge ees. Valitsuse arusaamine on ainus riiklik mõistus. Tõsi, teatud tingimustes tuleb teha mõningaid järeleandmisi teisele arusaamisele ja tema jutuvadale, kuid siis peab ta ka tundma, et talle on vastu tuldud ja et loomuldasa on ta õigustühine, nii et tal tuleb olla tagasihoidlik ja vagur, tõsine ja igav. * 1819. aastal valitses veel ratsionalism, mis [[religioon]]i all pidas üldjoontes silmas niinimetatud mõistusreligiooni. See ''ratsionalistlik vaatepunkt'' on ühtaegu tsensuuriseaduse vaatepunkt, mis, muide, on nii ebajärjekindel, et pidades oma eesmärgiks religiooni kaitsmist, asub irreligioossele vaatekohale. Just religiooni põhitõdede lahutamine tema positiivsest sisust ja vastavalt kindlast vormist on juba vastuolus religiooni põhitõdedega, kuna iga religioon eeldab, et ta erineb kõigist ülejäänud ''võlts''religioonidest oma ''erilise olemuse poolest'' ning et just tema oma ''määratletuses'' ongi ''tõeline religioon''. * Niisiis, te kas keelate üldse religioonil sekkuda [[poliitika]]sse – kuid seda te ei taha, kuna te ei taha rajada [[riik]]i vabale mõistusele, vaid usule; religioon ongi teie jaoks ''olemasoleva üleüldine sanktsioon'' – või te lubate religiooni ''fanaatilise'' kaasatõmbamise poliitikasse. Laske religioonil poliitikaga tegelda ''omamoodi''. Kuid seda te jälle ei soovi: religioon peab toetama ilmalikku [[võim]]u, seda endale allutamata. Kui te juba lülitate religiooni poliitikasse, siis ''ilmaliku'' võimu igasugune, ükskõik milline katse kindlaks määrata, kuidas peab religioon osalema poliitikas, kujutab endast vaieldamatut usuvastast omavoli. See, kes püüab end siduda religiooniga religioossuse tõttu, peab andma talle kõigis küsimustes otsustamisõiguse. Või peate te religiooni all silmas ''teie enda isikliku piiramatu võimu ja riikliku tarkuse kultust''? * [[Seadus]]ed, mille põhikriteeriumiks ei ole ''tegevus kui niisugune'', vaid tegutseva isiku ''mõttelaad'', on vaid ''seadusetuse positiivsed sanktsioneeringud''. On parem kõigil [[habe]]med maha lõigata, nagu seda tegi [[Peeter I|üks Vene keiser]] tema teenistuses olevate kasakate abil, kui võtta habeme mahalõikamise kriteeriumiks kaalutlus, miks ma habet kannan. * Seadus, mis karistab mõtteviisi pärast, ''ei ole riigi poolt kodanikele antud seadus'', vaid see on ''ühe [[partei]] seadus teise partei vastu''. Tendentsi pärast jälitav seadus hävitab kodanike võrdsuse seaduse ees. See ei ole ühendav, vaid lahutav seadus, kõik lahutavad seadused aga on reaktsioonilised. See pole seadus, vaid ''privileeg''. * Meelsusseadused rajanevad põhimõttelagedusel, moraalilagedal, toorelt asjalikul ühiskonnamõistmisel. Nad on ebapuhta [[südametunnistus]]e pealetükkiv karje. Ning kuidas rakendatakse ellu taolist seadust? Vahendite abil, mis on veelgi nördimust tekitavamad kui seadus ise: ''nuhkide'' abil või siis provisoorse kokkuleppe põhjal kahtlustada terveid kirjandussuundi, mille puhul tuleb muidugi jälle välja nuhkida, missugusesse suunda kuulub antud indiviid. * Te nõuate tagasihoidlikkust, seevastu aga lähtute ennekuulmatust taktitusest, nimetades mõned riigiteenrid südamemõtete lugejaiks, kõiketeadjaiks, [[filosoof]]ideks, teoloogideks, [[poliitik]]uiks, Delfi Apolloniks. Ühest küljest kohustate meid [[jultumus]]est lugu pidama, teiselt poolt aga keelate meile jultumuse. On tõepoolest jultumus omistada üksikindiviididele liigitäius. [[Tsensor]] on üksikindiviid, [[ajakirjandus]] aga kehastab endas liiki. Meile kirjutate te ette usaldamist, ja usaldamatusele annate te seaduse jõu. Te olete oma riigiasutustest nii heal arvamusel, et teete vaesest surelikust ametnikust [[pühak]]u ja lasete tal teha võimatust võimaliku. Kuid te ei usalda niigi palju oma riiklikku organismi, et kardate eraisiku isoleeritud arvamust, kuna vaatate ajakirjandusele kui eraisikule. Teie arvates puuduvad [[ametnik]]el täiesti isiklikud motiivid, nad justkui saaksid tegutseda viha kandmata, kiretult, piiratuse ja inimlike nõrkusteta. Aga impersonaalset – ''[[idee]]sid'' – kahtlustate te selles, et nad on tulvil isiklikke salasepitsusi ja subjektiivset alatust. * Ka tsensor on süüdistaja, kaitsja ja kohtunik ühes ja samas isikus; tsensorile on usaldatud ''vaimu valitsemine'', tsensor ''ei kanna vastutust''. ** {{halliga|Auch der Zensor ist Ankläger, Verteidiger und Richter in einer Person; dem Zensor ist die Verwaltung des Geistes anvertraut; der Zensor ist unverantwortlich.}} * ''[[Tsensuur]]i'' tõeliseks ''raviks'' oleks tema ''likvideerimine'', sest asutus ise on kõlbmatu ja institutsioonid valitsevad inimeste üle. ** {{halliga|Die eigentliche Radikalkur der Zensur wäre ihre Abschaffung; denn das Institut ist schlecht, und die Institutionen sind mächtiger als die Menschen. }} ** [https://www.vikerkaar.ee/archives/24686 "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta"] Vikerkaar, mai 2019, saksa keelest tõlkinud [[Pärt Lias]] ==Allikata== * [[Jumal]] on ainult [[mask]] inimliku [[ahnus]]e ja ihade varjamiseks. * [[Ühiskond]] ei saa end vabastada, kui ta pole vabastanud iga üksikut inimest. * Iga üksiku vaba arenemine on kõigi vaba arenemise eelduseks. * Jõutakse selleni, et [[inimene]] tunneb end vabalt tegutsevana ainult oma loomalikes funktsioonides, söömisel, joomisel ja sigitamisel, parimal juhul veel elupaigas, ehtimisel etc. Aga oma inimlikes funktsioonides tunneb ta end ainult [[loom]]ana. Loomalik muutub inimlikuks, inimlik muutub loomalikuks. * Ülemad ringkonnad toetuvad alamatele kõiges, mis puudutab üksikasju; alamad ringkonnad aga usaldavad ülemisi kõiges, mis puudutab üleüldise mõistmist, ja nõndaviisi viivad nad teineteist vastastikku eksiteele... Mis puutub üksikusse [[bürokraatia|bürokraati]], siis temale muutub riiklik eesmärk isiklikuks eeesmärgiks, auastmete tagaajamiseks, karjääri tegemiseks. ==Tema kohta== * [...] kuigi tal võis olla palju oponente, siis vaevalt oli tal ainumaski isiklik vaenlane. ** {{halliga|[...] though he may have had many opponents, he had hardly one personal enemy.}} ** [[Friedrich Engels]], [https://www.marxists.org/archive/marx/works/1883/death/burial.htm Karl Marxi hauakõne], 17. märts 1883 * Karl Marx on toonud oma õpetusele appi teaduse ja seda teadust rakendanud nii keeruliselt sõnade ja mõistete rägastikku, et isegi mõni targem pea ei saa enam palju aru ja hakkab Marxi nii kunstlikult väljendatud lapselikkude tõdede taga otsima tohutut sügavust. ** [[Karl August Hindrey]], "Marksismi loojak", Postimees 19. november 1941, nr 106, lk 1 * See, et Marx märkas midagi väga olulist, ei välista veel, et ta milleski ka täielikult eksida võis. Marksismiga on ju samamoodi kui kapitalismiga: ta on toonud tohutult head. Ja tohutult halba. Kummalisel kombel on see vist kõigi asjadega, mis inimene teeb, niimoodi. Kõik, mis on kohutavalt hea, on ühtlasi kohutav. Ma ei usu seda, et õige Marx sattus lihtsalt valedesse kätesse, et Stalin lörtsis ta ära. Marxis on olemas nii stalinistlik jõledus kui sotsiaaldemokraatlik kenadus. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 254 * Tänases [[Ida-Euroopa]]s koosneb kogu Marxi-kujutelm ainult [[eelarvamus]]test. Keegi pole Marxi lugenud, aga kõik teavad, et just tema leiutas [[totalitarism]]i, rajas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], kutsus esile [[külm sõda|külma sõja]] ega mõistnud kapitalismi hiilgavat [[tulevik]]ku. Marx keelas ära moodsa [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e, hävitas [[eraomand]]i, asutas ühe partei [[diktatuur]]i, korraldas ulatusliku [[genotsiid]]i, ehitas [[vangilaager|vangilaagreid]] ja lõi [[võidurelvastumine|võidurelvastumise]] käigus tohutu [[sõjatööstus]]e. Lühidalt, kogu Marxi pärandi [[ajalugu]] on röövlite ajalugu ja Marxil endal pole selle kohta enam midagi öelda. ** [[Hasso Krull]], "[https://www.vikerkaar.ee/archives/22936 Muljeid manifestist]" Vikerkaar, mai 2018 * Marksism ei ole kommunismi teooria. Marksism on kommunismile ülemineku õigustamise teooria: [Marxi] arvates lahendaks kommunism vaba [[turumajandus]]liku ühiskonna raskused ja vastuolud. * Karl Marx ei olnud guru. Ta tahtis olla [[teadlane]]. [---] Guruks tegi Marxi Nõukogude võim. [---] Gurusid toodetakse ka [[turumajandus]]t pooldavate poliitikute poolt: [[Milton Friedman|Friedmanist]] tehti guru (talle see endale kindlasti meeldis, nagu Marxilegi meeldis olla guru). * [[Demokraatia]] on võimatu, oskamata aru saada ideedest, mida me pooldame ja mida ei poolda. Arukas inimene õpib kogemusest, et kasutada olemasolevaid vastuseid ja leiutada uusi. Ajaloolise sotsioloogina kirjutas Marx vaimustatult [[turumajandus]]est inimkonna progressi edasiviijana, olemata turumajanduse fänn. * Marx diagnoosis tõbesid, mis pole välja ravitud. Tema [[ravi]] võib mitte sobida, aga ravida neid tuleb. Silmade sulgemine haiguste ees arste ja patsiente ei aita. ** [[Eero Loone]], [http://www.postimees.ee/?id=119762 "Karl Marx – müüdid, tondid, mõistlikud mõtted"] Postimees, 16. mai 2009 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Marx, Karl}} [[Kategooria:Saksamaa aktivistid]] [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Saksamaa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa majandusteadlased]] [[Kategooria:Saksamaa politoloogid]] lnjdcbka9zsofdww206odpzsav2e2m6 89782 89781 2022-08-22T13:18:25Z WikedKentaur 15 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl Marx.jpg|pisi|Karl Marx]] [[File:Karlmarxtomb.jpg|thumb|Karl Marxi hauamonument Londonis, tsitaatidega: "Workers of all lands unite" (Kõigi maade töölised, ühinege); "The philosophers have only interpreted the world in various ways - the point however is to change it" (Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi on selles, et seda muuta.)]] '''Karl Heinrich Marx''' (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane, sotsioloog, politoloog, ajakirjanik ja revolutsionäär, [[marksism]]i rajaja. * [[Filosoof]]id on [[maailm]]a ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi on selles, et seda muuta. ** {{halliga|Die Philosophen haben die Welt nur verschieden interpretiert; es kömmt drauf an, sie zu verändern.}} ** Karl Marx, "[[Teesid Feuerbachi kohta]]" (1845) * Üks [[tont]] käib ringi mööda [[Euroopa]]t. See on [[kommunism]]itont. ** {{halliga|Ein Gespenst geht um in Europa, das Gespenst des Kommunismus.}} ** Karl Marx ja [[Friedrich Engels]] "[[Kommunistliku partei manifest]]", 1848 * Religioosne [[viletsus]] on ühtlasi nii tõelise viletsuse väljendus kui ka protest tõelise viletsuse vastu. [[Religioon]] on vaevatud olendi ohe, südametu maailma elujõud, nii nagu ta on ka vaimuta olude vaim. Ta on [[oopium]] rahvale. ** {{halliga|Das religiöse Elend ist in einem der Ausdruck des wirklichen Elendes und in einem die Protestation gegen das wirkliche Elend. Die Religion ist der Seufzer der bedrängten Kreatur, das Gemüt einer herzlosen Welt, wie sie der Geist geistloser Zustände ist. Sie ist das Opium des Volkes. }} ** Karl Marx, "Zur Kritik der Hegelschen Rechtsphilosophie. Einleitung". MEW 1, [http://www.mlwerke.de/me/me01/me01_378.htm#S378 lk 378], 1844 * [[Teadvus]] on [---] algusest peale ühiskonna produkt ja jääb selleks senikauaks, kuni [[inimkond]] üldse olemas on. * [[Valitsev klass|Valitseva klassi]] [[idee]]d on igal ajastul valitsevad ideed, st [[klass]], mis on ühiskonna valitsev ''materiaalne'' jõud, on ühtlasi ka valitsev ''intellektuaalne'' jõud. ** Karl Marx, "Saksa ideoloogia" (1846)<!--Mitteametlik tõlge--> == "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta" (1843) == * [[Tõde]] on niisama vähe tagasihoidlik kui [[valgus]]. * Te vaimustute kütkestavast mitmekesisusest, [[loodus]]e ammendamatust rikkusest. Te ei nõua ju, et [[roos]] lõhnaks nagu kannike, aga miks tohib siis ülim rikkus – [[vaim]] – eksisteerida ainult ühel kujul? Ma olen humorist, kuid [[seadus]] näeb ette kirjutada ainult tõsiselt. Ma olen äge, kuid seadus näeb ette, et [[stiil]] oleks tagasihoidlik. ''Hall hallil taustal'' on selle [[vabadus]]e ainus lubatud värv. Iga kastetilk, mida säratab [[päike]], küütleb lõputus värvidemängus, kuid vaimupäike, ükskõik missugustes individuaalsetes valguskiirtes ta ka ei heikleks, peab sünnitama ainult üht – ''ametlikku valgust''! Vaimu olemuslik vorm on ''rõõmusolek, valgus'', teie arvates on aga tema ainsaks õigeks avalduseks ''vari'', ta peab end rüütama ainult musta, aga looduses pole ju ainustki musta lillekest. Vaimu olemuseks on alati [[tõde]] ise, aga mida peate teie ta olemuseks? ''Tagasihoidlikkust''. Ainult kerjus on tagasihoidlik, ütleb [[Goethe]], ning niisuguseks kerjuseks tahate te muuta vaimu? * Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''. * Kui tahate olla järjekindel oma esteetilises [[kriitika]]s, siis keelduge uurimast tõde nii ''liigtõsiselt'' kui ka ''liigtagasihoidlikult'', kuna liigne tõsidus on ise koomiline, liigne tagasihoidlikkus aga on kõige kibedam [[iroonia]]. * Ehk tuleb tõde mõista nõnda, et ''tõene on see, mida käsib [[valitsus]]'', uurimine aga on lubatav ainult kui liigne, tüütu element, mida ''etiketi kaalutlustel'' siiski ei ole võimalik täiesti kõrvale jätta? Ilmselt nii see ongi. Sest uurimist peetakse juba ette millekski, mis on ''vastuolus'' tõega, ja niisiis saab ta endale kahtlustäratava saatjana kaasa tõsiduse ja tagasihoidlikkuse, nii nagu ongi sobilik koguduseliikmele hingekarjase palge ees. Valitsuse arusaamine on ainus riiklik mõistus. Tõsi, teatud tingimustes tuleb teha mõningaid järeleandmisi teisele arusaamisele ja tema jutuvadale, kuid siis peab ta ka tundma, et talle on vastu tuldud ja et loomuldasa on ta õigustühine, nii et tal tuleb olla tagasihoidlik ja vagur, tõsine ja igav. * 1819. aastal valitses veel ratsionalism, mis [[religioon]]i all pidas üldjoontes silmas niinimetatud mõistusreligiooni. See ''ratsionalistlik vaatepunkt'' on ühtaegu tsensuuriseaduse vaatepunkt, mis, muide, on nii ebajärjekindel, et pidades oma eesmärgiks religiooni kaitsmist, asub irreligioossele vaatekohale. Just religiooni põhitõdede lahutamine tema positiivsest sisust ja vastavalt kindlast vormist on juba vastuolus religiooni põhitõdedega, kuna iga religioon eeldab, et ta erineb kõigist ülejäänud ''võlts''religioonidest oma ''erilise olemuse poolest'' ning et just tema oma ''määratletuses'' ongi ''tõeline religioon''. * Niisiis, te kas keelate üldse religioonil sekkuda [[poliitika]]sse – kuid seda te ei taha, kuna te ei taha rajada [[riik]]i vabale mõistusele, vaid usule; religioon ongi teie jaoks ''olemasoleva üleüldine sanktsioon'' – või te lubate religiooni ''fanaatilise'' kaasatõmbamise poliitikasse. Laske religioonil poliitikaga tegelda ''omamoodi''. Kuid seda te jälle ei soovi: religioon peab toetama ilmalikku [[võim]]u, seda endale allutamata. Kui te juba lülitate religiooni poliitikasse, siis ''ilmaliku'' võimu igasugune, ükskõik milline katse kindlaks määrata, kuidas peab religioon osalema poliitikas, kujutab endast vaieldamatut usuvastast omavoli. See, kes püüab end siduda religiooniga religioossuse tõttu, peab andma talle kõigis küsimustes otsustamisõiguse. Või peate te religiooni all silmas ''teie enda isikliku piiramatu võimu ja riikliku tarkuse kultust''? * [[Seadus]]ed, mille põhikriteeriumiks ei ole ''tegevus kui niisugune'', vaid tegutseva isiku ''mõttelaad'', on vaid ''seadusetuse positiivsed sanktsioneeringud''. On parem kõigil [[habe]]med maha lõigata, nagu seda tegi [[Peeter I|üks Vene keiser]] tema teenistuses olevate kasakate abil, kui võtta habeme mahalõikamise kriteeriumiks kaalutlus, miks ma habet kannan. * Seadus, mis karistab mõtteviisi pärast, ''ei ole riigi poolt kodanikele antud seadus'', vaid see on ''ühe [[partei]] seadus teise partei vastu''. Tendentsi pärast jälitav seadus hävitab kodanike võrdsuse seaduse ees. See ei ole ühendav, vaid lahutav seadus, kõik lahutavad seadused aga on reaktsioonilised. See pole seadus, vaid ''privileeg''. * Meelsusseadused rajanevad põhimõttelagedusel, moraalilagedal, toorelt asjalikul ühiskonnamõistmisel. Nad on ebapuhta [[südametunnistus]]e pealetükkiv karje. Ning kuidas rakendatakse ellu taolist seadust? Vahendite abil, mis on veelgi nördimust tekitavamad kui seadus ise: ''nuhkide'' abil või siis provisoorse kokkuleppe põhjal kahtlustada terveid kirjandussuundi, mille puhul tuleb muidugi jälle välja nuhkida, missugusesse suunda kuulub antud indiviid. * Te nõuate tagasihoidlikkust, seevastu aga lähtute ennekuulmatust taktitusest, nimetades mõned riigiteenrid südamemõtete lugejaiks, kõiketeadjaiks, [[filosoof]]ideks, teoloogideks, [[poliitik]]uiks, Delfi Apolloniks. Ühest küljest kohustate meid [[jultumus]]est lugu pidama, teiselt poolt aga keelate meile jultumuse. On tõepoolest jultumus omistada üksikindiviididele liigitäius. [[Tsensor]] on üksikindiviid, [[ajakirjandus]] aga kehastab endas liiki. Meile kirjutate te ette usaldamist, ja usaldamatusele annate te seaduse jõu. Te olete oma riigiasutustest nii heal arvamusel, et teete vaesest surelikust ametnikust [[pühak]]u ja lasete tal teha võimatust võimaliku. Kuid te ei usalda niigi palju oma riiklikku organismi, et kardate eraisiku isoleeritud arvamust, kuna vaatate ajakirjandusele kui eraisikule. Teie arvates puuduvad [[ametnik]]el täiesti isiklikud motiivid, nad justkui saaksid tegutseda viha kandmata, kiretult, piiratuse ja inimlike nõrkusteta. Aga impersonaalset – ''[[idee]]sid'' – kahtlustate te selles, et nad on tulvil isiklikke salasepitsusi ja subjektiivset alatust. * Ka tsensor on süüdistaja, kaitsja ja kohtunik ühes ja samas isikus; tsensorile on usaldatud ''vaimu valitsemine'', tsensor ''ei kanna vastutust''. ** {{halliga|Auch der Zensor ist Ankläger, Verteidiger und Richter in einer Person; dem Zensor ist die Verwaltung des Geistes anvertraut; der Zensor ist unverantwortlich.}} * ''[[Tsensuur]]i'' tõeliseks ''raviks'' oleks tema ''likvideerimine'', sest asutus ise on kõlbmatu ja institutsioonid valitsevad inimeste üle. ** {{halliga|Die eigentliche Radikalkur der Zensur wäre ihre Abschaffung; denn das Institut ist schlecht, und die Institutionen sind mächtiger als die Menschen. }} ** [https://www.vikerkaar.ee/archives/24686 "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta"] Vikerkaar, mai 2019, saksa keelest tõlkinud [[Pärt Lias]] ==Allikata== * [[Jumal]] on ainult [[mask]] inimliku [[ahnus]]e ja ihade varjamiseks. * [[Ühiskond]] ei saa end vabastada, kui ta pole vabastanud iga üksikut inimest. * Iga üksiku vaba arenemine on kõigi vaba arenemise eelduseks. * Jõutakse selleni, et [[inimene]] tunneb end vabalt tegutsevana ainult oma loomalikes funktsioonides, söömisel, joomisel ja sigitamisel, parimal juhul veel elupaigas, ehtimisel etc. Aga oma inimlikes funktsioonides tunneb ta end ainult [[loom]]ana. Loomalik muutub inimlikuks, inimlik muutub loomalikuks. * Ülemad ringkonnad toetuvad alamatele kõiges, mis puudutab üksikasju; alamad ringkonnad aga usaldavad ülemisi kõiges, mis puudutab üleüldise mõistmist, ja nõndaviisi viivad nad teineteist vastastikku eksiteele... Mis puutub üksikusse [[bürokraatia|bürokraati]], siis temale muutub riiklik eesmärk isiklikuks eeesmärgiks, auastmete tagaajamiseks, karjääri tegemiseks. ==Tema kohta== * [...] kuigi tal võis olla palju oponente, siis vaevalt oli tal ainumaski isiklik vaenlane. ** {{halliga|[...] though he may have had many opponents, he had hardly one personal enemy.}} ** [[Friedrich Engels]], [https://www.marxists.org/archive/marx/works/1883/death/burial.htm Karl Marxi hauakõne], 17. märts 1883 * Karl Marx on toonud oma õpetusele appi teaduse ja seda teadust rakendanud nii keeruliselt sõnade ja mõistete rägastikku, et isegi mõni targem pea ei saa enam palju aru ja hakkab Marxi nii kunstlikult väljendatud lapselikkude tõdede taga otsima tohutut sügavust. ** [[Karl August Hindrey]], "Marksismi loojak", Postimees 19. november 1941, nr 106, lk 1 * See, et Marx märkas midagi väga olulist, ei välista veel, et ta milleski ka täielikult eksida võis. Marksismiga on ju samamoodi kui kapitalismiga: ta on toonud tohutult head. Ja tohutult halba. Kummalisel kombel on see vist kõigi asjadega, mis inimene teeb, niimoodi. Kõik, mis on kohutavalt hea, on ühtlasi kohutav. Ma ei usu seda, et õige Marx sattus lihtsalt valedesse kätesse, et Stalin lörtsis ta ära. Marxis on olemas nii stalinistlik jõledus kui sotsiaaldemokraatlik kenadus. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 254 * Tänases [[Ida-Euroopa]]s koosneb kogu Marxi-kujutelm ainult [[eelarvamus]]test. Keegi pole Marxi lugenud, aga kõik teavad, et just tema leiutas [[totalitarism]]i, rajas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], kutsus esile [[külm sõda|külma sõja]] ega mõistnud kapitalismi hiilgavat [[tulevik]]ku. Marx keelas ära moodsa [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e, hävitas [[eraomand]]i, asutas ühe partei [[diktatuur]]i, korraldas ulatusliku [[genotsiid]]i, ehitas [[vangilaager|vangilaagreid]] ja lõi [[võidurelvastumine|võidurelvastumise]] käigus tohutu [[sõjatööstus]]e. Lühidalt, kogu Marxi pärandi [[ajalugu]] on röövlite ajalugu ja Marxil endal pole selle kohta enam midagi öelda. ** [[Hasso Krull]], "[https://www.vikerkaar.ee/archives/22936 Muljeid manifestist]" Vikerkaar, mai 2018 * Marksism ei ole kommunismi teooria. Marksism on kommunismile ülemineku õigustamise teooria: [Marxi] arvates lahendaks kommunism vaba [[turumajandus]]liku ühiskonna raskused ja vastuolud. * Karl Marx ei olnud guru. Ta tahtis olla [[teadlane]]. [---] Guruks tegi Marxi Nõukogude võim. [---] Gurusid toodetakse ka [[turumajandus]]t pooldavate poliitikute poolt: [[Milton Friedman|Friedmanist]] tehti guru (talle see endale kindlasti meeldis, nagu Marxilegi meeldis olla guru). * [[Demokraatia]] on võimatu, oskamata aru saada ideedest, mida me pooldame ja mida ei poolda. Arukas inimene õpib kogemusest, et kasutada olemasolevaid vastuseid ja leiutada uusi. Ajaloolise sotsioloogina kirjutas Marx vaimustatult [[turumajandus]]est inimkonna progressi edasiviijana, olemata turumajanduse fänn. * Marx diagnoosis tõbesid, mis pole välja ravitud. Tema [[ravi]] võib mitte sobida, aga ravida neid tuleb. Silmade sulgemine haiguste ees arste ja patsiente ei aita. ** [[Eero Loone]], [http://www.postimees.ee/?id=119762 "Karl Marx – müüdid, tondid, mõistlikud mõtted"] Postimees, 16. mai 2009 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Marx, Karl}} [[Kategooria:Saksamaa aktivistid]] [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Saksamaa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa majandusteadlased]] [[Kategooria:Saksamaa politoloogid]] af7nzd1zhvk2milaxyo040q8h9lm3qp 89784 89782 2022-08-22T13:26:17Z WikedKentaur 15 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl Marx.jpg|pisi|Karl Marx]] [[File:Karlmarxtomb.jpg|thumb|Karl Marxi hauamonument Londonis, tsitaatidega: "Workers of all lands unite" (Kõigi maade töölised, ühinege); "The philosophers have only interpreted the world in various ways - the point however is to change it" (Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi on selles, et seda muuta.)]] '''Karl Heinrich Marx''' (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane, sotsioloog, politoloog, ajakirjanik ja revolutsionäär, [[marksism]]i rajaja. * [[Filosoof]]id on [[maailm]]a ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi on selles, et seda muuta. ** {{halliga|Die Philosophen haben die Welt nur verschieden interpretiert; es kömmt drauf an, sie zu verändern.}} ** Karl Marx, "[[Teesid Feuerbachi kohta]]" (1845) * Üks [[tont]] käib ringi mööda [[Euroopa]]t. See on [[kommunism]]itont. ** {{halliga|Ein Gespenst geht um in Europa, das Gespenst des Kommunismus.}} ** Karl Marx ja [[Friedrich Engels]] "[[Kommunistliku partei manifest]]", 1848 * Religioosne [[viletsus]] on ühtlasi nii tõelise viletsuse väljendus kui ka protest tõelise viletsuse vastu. [[Religioon]] on vaevatud olendi ohe, südametu maailma elujõud, nii nagu ta on vaimuta olude vaim. Ta on [[oopium]] rahvale. ** {{halliga|Das religiöse Elend ist in einem der Ausdruck des wirklichen Elendes und in einem die Protestation gegen das wirkliche Elend. Die Religion ist der Seufzer der bedrängten Kreatur, das Gemüt einer herzlosen Welt, wie sie der Geist geistloser Zustände ist. Sie ist das Opium des Volkes. }} ** Karl Marx, "Zur Kritik der Hegelschen Rechtsphilosophie. Einleitung". MEW 1, [http://www.mlwerke.de/me/me01/me01_378.htm#S378 lk 378], 1844 * [[Teadvus]] on [---] algusest peale ühiskonna produkt ja jääb selleks senikauaks, kuni [[inimkond]] üldse olemas on. * [[Valitsev klass|Valitseva klassi]] [[idee]]d on igal ajastul valitsevad ideed, st [[klass]], mis on ühiskonna valitsev ''materiaalne'' jõud, on ühtlasi ka valitsev ''intellektuaalne'' jõud. ** Karl Marx, "Saksa ideoloogia" (1846)<!--Mitteametlik tõlge--> == "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta" (1843) == * [[Tõde]] on niisama vähe tagasihoidlik kui [[valgus]]. * Te vaimustute kütkestavast mitmekesisusest, [[loodus]]e ammendamatust rikkusest. Te ei nõua ju, et [[roos]] lõhnaks nagu kannike, aga miks tohib siis ülim rikkus – [[vaim]] – eksisteerida ainult ühel kujul? Ma olen humorist, kuid [[seadus]] näeb ette kirjutada ainult tõsiselt. Ma olen äge, kuid seadus näeb ette, et [[stiil]] oleks tagasihoidlik. ''Hall hallil taustal'' on selle [[vabadus]]e ainus lubatud värv. Iga kastetilk, mida säratab [[päike]], küütleb lõputus värvidemängus, kuid vaimupäike, ükskõik missugustes individuaalsetes valguskiirtes ta ka ei heikleks, peab sünnitama ainult üht – ''ametlikku valgust''! Vaimu olemuslik vorm on ''rõõmusolek, valgus'', teie arvates on aga tema ainsaks õigeks avalduseks ''vari'', ta peab end rüütama ainult musta, aga looduses pole ju ainustki musta lillekest. Vaimu olemuseks on alati [[tõde]] ise, aga mida peate teie ta olemuseks? ''Tagasihoidlikkust''. Ainult kerjus on tagasihoidlik, ütleb [[Goethe]], ning niisuguseks kerjuseks tahate te muuta vaimu? * Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''. * Kui tahate olla järjekindel oma esteetilises [[kriitika]]s, siis keelduge uurimast tõde nii ''liigtõsiselt'' kui ka ''liigtagasihoidlikult'', kuna liigne tõsidus on ise koomiline, liigne tagasihoidlikkus aga on kõige kibedam [[iroonia]]. * Ehk tuleb tõde mõista nõnda, et ''tõene on see, mida käsib [[valitsus]]'', uurimine aga on lubatav ainult kui liigne, tüütu element, mida ''etiketi kaalutlustel'' siiski ei ole võimalik täiesti kõrvale jätta? Ilmselt nii see ongi. Sest uurimist peetakse juba ette millekski, mis on ''vastuolus'' tõega, ja niisiis saab ta endale kahtlustäratava saatjana kaasa tõsiduse ja tagasihoidlikkuse, nii nagu ongi sobilik koguduseliikmele hingekarjase palge ees. Valitsuse arusaamine on ainus riiklik mõistus. Tõsi, teatud tingimustes tuleb teha mõningaid järeleandmisi teisele arusaamisele ja tema jutuvadale, kuid siis peab ta ka tundma, et talle on vastu tuldud ja et loomuldasa on ta õigustühine, nii et tal tuleb olla tagasihoidlik ja vagur, tõsine ja igav. * 1819. aastal valitses veel ratsionalism, mis [[religioon]]i all pidas üldjoontes silmas niinimetatud mõistusreligiooni. See ''ratsionalistlik vaatepunkt'' on ühtaegu tsensuuriseaduse vaatepunkt, mis, muide, on nii ebajärjekindel, et pidades oma eesmärgiks religiooni kaitsmist, asub irreligioossele vaatekohale. Just religiooni põhitõdede lahutamine tema positiivsest sisust ja vastavalt kindlast vormist on juba vastuolus religiooni põhitõdedega, kuna iga religioon eeldab, et ta erineb kõigist ülejäänud ''võlts''religioonidest oma ''erilise olemuse poolest'' ning et just tema oma ''määratletuses'' ongi ''tõeline religioon''. * Niisiis, te kas keelate üldse religioonil sekkuda [[poliitika]]sse – kuid seda te ei taha, kuna te ei taha rajada [[riik]]i vabale mõistusele, vaid usule; religioon ongi teie jaoks ''olemasoleva üleüldine sanktsioon'' – või te lubate religiooni ''fanaatilise'' kaasatõmbamise poliitikasse. Laske religioonil poliitikaga tegelda ''omamoodi''. Kuid seda te jälle ei soovi: religioon peab toetama ilmalikku [[võim]]u, seda endale allutamata. Kui te juba lülitate religiooni poliitikasse, siis ''ilmaliku'' võimu igasugune, ükskõik milline katse kindlaks määrata, kuidas peab religioon osalema poliitikas, kujutab endast vaieldamatut usuvastast omavoli. See, kes püüab end siduda religiooniga religioossuse tõttu, peab andma talle kõigis küsimustes otsustamisõiguse. Või peate te religiooni all silmas ''teie enda isikliku piiramatu võimu ja riikliku tarkuse kultust''? * [[Seadus]]ed, mille põhikriteeriumiks ei ole ''tegevus kui niisugune'', vaid tegutseva isiku ''mõttelaad'', on vaid ''seadusetuse positiivsed sanktsioneeringud''. On parem kõigil [[habe]]med maha lõigata, nagu seda tegi [[Peeter I|üks Vene keiser]] tema teenistuses olevate kasakate abil, kui võtta habeme mahalõikamise kriteeriumiks kaalutlus, miks ma habet kannan. * Seadus, mis karistab mõtteviisi pärast, ''ei ole riigi poolt kodanikele antud seadus'', vaid see on ''ühe [[partei]] seadus teise partei vastu''. Tendentsi pärast jälitav seadus hävitab kodanike võrdsuse seaduse ees. See ei ole ühendav, vaid lahutav seadus, kõik lahutavad seadused aga on reaktsioonilised. See pole seadus, vaid ''privileeg''. * Meelsusseadused rajanevad põhimõttelagedusel, moraalilagedal, toorelt asjalikul ühiskonnamõistmisel. Nad on ebapuhta [[südametunnistus]]e pealetükkiv karje. Ning kuidas rakendatakse ellu taolist seadust? Vahendite abil, mis on veelgi nördimust tekitavamad kui seadus ise: ''nuhkide'' abil või siis provisoorse kokkuleppe põhjal kahtlustada terveid kirjandussuundi, mille puhul tuleb muidugi jälle välja nuhkida, missugusesse suunda kuulub antud indiviid. * Te nõuate tagasihoidlikkust, seevastu aga lähtute ennekuulmatust taktitusest, nimetades mõned riigiteenrid südamemõtete lugejaiks, kõiketeadjaiks, [[filosoof]]ideks, teoloogideks, [[poliitik]]uiks, Delfi Apolloniks. Ühest küljest kohustate meid [[jultumus]]est lugu pidama, teiselt poolt aga keelate meile jultumuse. On tõepoolest jultumus omistada üksikindiviididele liigitäius. [[Tsensor]] on üksikindiviid, [[ajakirjandus]] aga kehastab endas liiki. Meile kirjutate te ette usaldamist, ja usaldamatusele annate te seaduse jõu. Te olete oma riigiasutustest nii heal arvamusel, et teete vaesest surelikust ametnikust [[pühak]]u ja lasete tal teha võimatust võimaliku. Kuid te ei usalda niigi palju oma riiklikku organismi, et kardate eraisiku isoleeritud arvamust, kuna vaatate ajakirjandusele kui eraisikule. Teie arvates puuduvad [[ametnik]]el täiesti isiklikud motiivid, nad justkui saaksid tegutseda viha kandmata, kiretult, piiratuse ja inimlike nõrkusteta. Aga impersonaalset – ''[[idee]]sid'' – kahtlustate te selles, et nad on tulvil isiklikke salasepitsusi ja subjektiivset alatust. * Ka tsensor on süüdistaja, kaitsja ja kohtunik ühes ja samas isikus; tsensorile on usaldatud ''vaimu valitsemine'', tsensor ''ei kanna vastutust''. ** {{halliga|Auch der Zensor ist Ankläger, Verteidiger und Richter in einer Person; dem Zensor ist die Verwaltung des Geistes anvertraut; der Zensor ist unverantwortlich.}} * ''[[Tsensuur]]i'' tõeliseks ''raviks'' oleks tema ''likvideerimine'', sest asutus ise on kõlbmatu ja institutsioonid valitsevad inimeste üle. ** {{halliga|Die eigentliche Radikalkur der Zensur wäre ihre Abschaffung; denn das Institut ist schlecht, und die Institutionen sind mächtiger als die Menschen. }} ** [https://www.vikerkaar.ee/archives/24686 "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta"] Vikerkaar, mai 2019, saksa keelest tõlkinud [[Pärt Lias]] ==Allikata== * [[Jumal]] on ainult [[mask]] inimliku [[ahnus]]e ja ihade varjamiseks. * [[Ühiskond]] ei saa end vabastada, kui ta pole vabastanud iga üksikut inimest. * Iga üksiku vaba arenemine on kõigi vaba arenemise eelduseks. * Jõutakse selleni, et [[inimene]] tunneb end vabalt tegutsevana ainult oma loomalikes funktsioonides, söömisel, joomisel ja sigitamisel, parimal juhul veel elupaigas, ehtimisel etc. Aga oma inimlikes funktsioonides tunneb ta end ainult [[loom]]ana. Loomalik muutub inimlikuks, inimlik muutub loomalikuks. * Ülemad ringkonnad toetuvad alamatele kõiges, mis puudutab üksikasju; alamad ringkonnad aga usaldavad ülemisi kõiges, mis puudutab üleüldise mõistmist, ja nõndaviisi viivad nad teineteist vastastikku eksiteele... Mis puutub üksikusse [[bürokraatia|bürokraati]], siis temale muutub riiklik eesmärk isiklikuks eeesmärgiks, auastmete tagaajamiseks, karjääri tegemiseks. ==Tema kohta== * [...] kuigi tal võis olla palju oponente, siis vaevalt oli tal ainumaski isiklik vaenlane. ** {{halliga|[...] though he may have had many opponents, he had hardly one personal enemy.}} ** [[Friedrich Engels]], [https://www.marxists.org/archive/marx/works/1883/death/burial.htm Karl Marxi hauakõne], 17. märts 1883 * Karl Marx on toonud oma õpetusele appi teaduse ja seda teadust rakendanud nii keeruliselt sõnade ja mõistete rägastikku, et isegi mõni targem pea ei saa enam palju aru ja hakkab Marxi nii kunstlikult väljendatud lapselikkude tõdede taga otsima tohutut sügavust. ** [[Karl August Hindrey]], "Marksismi loojak", Postimees 19. november 1941, nr 106, lk 1 * See, et Marx märkas midagi väga olulist, ei välista veel, et ta milleski ka täielikult eksida võis. Marksismiga on ju samamoodi kui kapitalismiga: ta on toonud tohutult head. Ja tohutult halba. Kummalisel kombel on see vist kõigi asjadega, mis inimene teeb, niimoodi. Kõik, mis on kohutavalt hea, on ühtlasi kohutav. Ma ei usu seda, et õige Marx sattus lihtsalt valedesse kätesse, et Stalin lörtsis ta ära. Marxis on olemas nii stalinistlik jõledus kui sotsiaaldemokraatlik kenadus. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 254 * Tänases [[Ida-Euroopa]]s koosneb kogu Marxi-kujutelm ainult [[eelarvamus]]test. Keegi pole Marxi lugenud, aga kõik teavad, et just tema leiutas [[totalitarism]]i, rajas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], kutsus esile [[külm sõda|külma sõja]] ega mõistnud kapitalismi hiilgavat [[tulevik]]ku. Marx keelas ära moodsa [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e, hävitas [[eraomand]]i, asutas ühe partei [[diktatuur]]i, korraldas ulatusliku [[genotsiid]]i, ehitas [[vangilaager|vangilaagreid]] ja lõi [[võidurelvastumine|võidurelvastumise]] käigus tohutu [[sõjatööstus]]e. Lühidalt, kogu Marxi pärandi [[ajalugu]] on röövlite ajalugu ja Marxil endal pole selle kohta enam midagi öelda. ** [[Hasso Krull]], "[https://www.vikerkaar.ee/archives/22936 Muljeid manifestist]" Vikerkaar, mai 2018 * Marksism ei ole kommunismi teooria. Marksism on kommunismile ülemineku õigustamise teooria: [Marxi] arvates lahendaks kommunism vaba [[turumajandus]]liku ühiskonna raskused ja vastuolud. * Karl Marx ei olnud guru. Ta tahtis olla [[teadlane]]. [---] Guruks tegi Marxi Nõukogude võim. [---] Gurusid toodetakse ka [[turumajandus]]t pooldavate poliitikute poolt: [[Milton Friedman|Friedmanist]] tehti guru (talle see endale kindlasti meeldis, nagu Marxilegi meeldis olla guru). * [[Demokraatia]] on võimatu, oskamata aru saada ideedest, mida me pooldame ja mida ei poolda. Arukas inimene õpib kogemusest, et kasutada olemasolevaid vastuseid ja leiutada uusi. Ajaloolise sotsioloogina kirjutas Marx vaimustatult [[turumajandus]]est inimkonna progressi edasiviijana, olemata turumajanduse fänn. * Marx diagnoosis tõbesid, mis pole välja ravitud. Tema [[ravi]] võib mitte sobida, aga ravida neid tuleb. Silmade sulgemine haiguste ees arste ja patsiente ei aita. ** [[Eero Loone]], [http://www.postimees.ee/?id=119762 "Karl Marx – müüdid, tondid, mõistlikud mõtted"] Postimees, 16. mai 2009 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Marx, Karl}} [[Kategooria:Saksamaa aktivistid]] [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Saksamaa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa majandusteadlased]] [[Kategooria:Saksamaa politoloogid]] csfl8hacwsjpgzw5libunoyho9m99hp 0 5669 89836 86117 2022-08-22T20:25:29Z Ehitaja 2563 /* Raamatud */ wikitext text/x-wiki '''Inna Põltsam-Jürjo''' (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, kes uurib keskaegse Liivimaa ajalugu, eriti linnade ajalugu ja olmet. Ta on avaldanud mh raamatud "Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas" (2002) ja "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" (2020). ==Raamatud== * Eesti joogikultuuris on viinamarja[[vein]]i lugu muudega võrreldes eriline: ei leidu ühtki teist jooki, millel puuduks kohalik valmistamistraditsioon ja mille tarbimine oleks nii vähene, ent kultuuriline tähendus ja tähtsus sedavõrd suur. (lk 77) * [[Uhkus]] oma kodupiirkonna söögi ja joogi üle leiab tähelepanuväärse väljenduse hansalinnas Soestis [[Neitsi Maarja]]le pühitsetud kiriku põhjaportaali kaunistaval 1500. aasta paiku valminud [[vitraaž]]il, kus on kujutatud nn Vestfaali [[Püha õhtusöömaaeg]]a. [[Jeesus]]e ja tema jüngrite ees laual on [[vein]]i ja hapnemata [[leib|leiva]] asemel vaagnal serveeritud hoopis seapea ja [[sink]], kummutatakse kõhukaid [[õllekann]]e, korvis on piirkonnale tüüpilised [[leivad]] ning laual ilutsevad isegi napsiklaasid. Tundmatu kunstnik on asetanud pühakirjast tuntud sündmuse kohalikku [[kontekst]]i ning jäädvustanud iseteadliku uhkusega oma kodupiirkonna [[söök]]i ja [[jook]]i. See vitraaž on kaunis [[ülistuslaul]] kohalikele toidutavadele. (lk 96) * Teadaolevalt üks esimesi, kellele [[viin]]aga [[liialdamine]] läks maksma elu, oli [[Tallinn]]a elanik Martin Primes 1575. aastal. Linna vannutatud [[habemeajaja]]meister Cord määras kohtuliku [[ekspertiis]]i käigus Martine Primesi surma põhjuseks, et mehe [[süda]] oli põletatud viina joomise tagajärjel süttinud. Primes oli teadaolevalt joonud üksipäini ära vähemalt pudeli viina ning tema surnukehalt ei leitud vägivalla märke, ainult terve tema [[selg]] oli mustjaspruun. (lk 127) * 16. sajandi lõpu [[Saksamaa|Saksa]] politseimäärustes ja kirikukorraldustes nimetatakse viinajoomist kaasaja paheks. Lihtsad inimesed hindasid viina selle kaloririkkuse tõttu kui [[näljatunne|näljatunde]] leevendajat, sageli võeti seda juba [[hommik]]ul enne tööle hakkamist. (lk 127) * Puudub vähimgi võimalus teada saada, milline maitse ja kvaliteet oli viissada aastat tagasi Eestis pruulitud [[õlu|õllel]] või kolmesaja aasta eest põletatud viinal. Leppida tuleb tõdemusega, et isegi täpsete [[retsept]]ide olemasolul ei oleks võimalik ajaloolisi jooke järele teha, sest joogi valmistamisprotsessi mõjutab liiga palju tegureid (nt viljasort, [[pärm]]seened jms), milel autentsel kujul taastamine pole mõeldav. (lk 135) * Veel [[18. sajand]]il kostus Eestis arvamusi, et [[talupoeg|talupojale]] on hea ka halb viin, nagunii ei oska ta [[kvaliteet]]i hinnata. (lk 135) * Juba [[17. sajand]]il räägib [[Dionysius Fabricius]] kibedast õllest kui [[Kärkna]] [[munk]]ade omal ajal eelistatud sordist. Nimelt hinnanud mungad [[koirohi|koirohuga]] pruulitud kibedat õlut selle [[tervislikkus]]e pärast, samas oleks orduvend, kes oli [[Itaalia]]st neid visiteerima tulnud, pidanud niisuguse joogi tarbimist tunnistuseks vendade ülimalt karmist ja [[kasinus|kasinast]] eluviisist. (lk 139) * Varauusajal mure veini kvaliteeedi pärast ei kadunud. 17. sajandi lõpus kirjutab magister Gustav johann Laurentius Risti kiriku visitatsioonimaterjalides, et [[armulaud|armulaual]] antakse mõnikord pahaks läinud veini, see olevat olnud kohati nii halb, et armulaualised jätsid tulemata. (lk 144) * Tallinna [[veinikaupmees|veinikaupmehe]] Ohmi retseptides ei ole kasutatud ainult [[vürts|vürtse]] ja [[ürt]]e, vaid ka aineid, mis vales koguses kasutamise korral võisid olla tervisele kahjulikud või isegi ohtlikud, nagu [[kriit]], [[kustutamata lubi]] (kaltsiumoksiid), [[maarjajää]], [[vitriol]] ja muud. Sellist teguviisi ei saa hinnata kuidagi teisiti kui [[tarbija]] petmiseks. Ohmi äriraamatusse kirjutatud õpetused ei jäta just võimalust arvata, et siinmail oleks kultiveeritud veinitundmist. Pigem näib, et veini joomine nõudis kohati päris korralikku tahtepingutust ning maitsenauding jäi sageli üksnes [[unistus]]eks. (lk 145) * Seltskondliku [[ajaveetmine|ajaveetmisena]] kuulus tingimata ja täiesti vältimatult kokku alkoholitarbimine, mis Eesti puhul tähendas ennekõike mehist õllejoomist. Koos kaaslasega kannu [[õlu|õlle]] võtmine oli kesk- ja varauusajal igapäevaellu sügavalt juurdunud komme, tollase suhtlemiskultuuri lahutamatu osa. (lk 175) ** Inna Põltsam-Jürjo, "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal", Tallinn: Argo, 2020 ==Artiklid== * Eesti [[talupoeg]] ei peljanud kritiseerida [[pastor]]i keeleoskust ega kahelda tema kasutatud jumalasõna õigsuses. Samas oli ajastule iseloomulik, et "õige" [[eesti keel]]e, sealhulgas häälduse üle otsustamisel jäi määrav sõna isikutele, kellele see ei olnud [[emakeel]]. Nii kujunes olukord, kus [[kirik]]u õpetuse ja [[palve]]te keel ning eesti [[kõnekeel]] näisid mõlemad elavat oma elu. ** Inna Põltsam-Jürjo, [https://kultuur.err.ee/1026281/inna-poltsam-jurjo-eesti-keel-ja-kirikuvisitatsioonid-17-sajandil "Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil"], ERR, 21.01.2020/Tuna 4/2019 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Põltsam-Jürjo, Inna}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] khu29gbvsi9ldj7e63aawyj925lppgv 89847 89836 2022-08-22T20:51:04Z Ehitaja 2563 /* Raamatud */ wikitext text/x-wiki '''Inna Põltsam-Jürjo''' (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, kes uurib keskaegse Liivimaa ajalugu, eriti linnade ajalugu ja olmet. Ta on avaldanud mh raamatud "Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas" (2002) ja "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" (2020). ==Raamatud== * Eesti joogikultuuris on viinamarja[[vein]]i lugu muudega võrreldes eriline: ei leidu ühtki teist jooki, millel puuduks kohalik valmistamistraditsioon ja mille tarbimine oleks nii vähene, ent kultuuriline tähendus ja tähtsus sedavõrd suur. (lk 77) * [[Uhkus]] oma kodupiirkonna söögi ja joogi üle leiab tähelepanuväärse väljenduse hansalinnas Soestis [[Neitsi Maarja]]le pühitsetud kiriku põhjaportaali kaunistaval 1500. aasta paiku valminud [[vitraaž]]il, kus on kujutatud nn Vestfaali [[Püha õhtusöömaaeg]]a. [[Jeesus]]e ja tema jüngrite ees laual on [[vein]]i ja hapnemata [[leib|leiva]] asemel vaagnal serveeritud hoopis seapea ja [[sink]], kummutatakse kõhukaid [[õllekann]]e, korvis on piirkonnale tüüpilised [[leivad]] ning laual ilutsevad isegi napsiklaasid. Tundmatu kunstnik on asetanud pühakirjast tuntud sündmuse kohalikku [[kontekst]]i ning jäädvustanud iseteadliku uhkusega oma kodupiirkonna [[söök]]i ja [[jook]]i. See vitraaž on kaunis [[ülistuslaul]] kohalikele toidutavadele. (lk 96) * Teadaolevalt üks esimesi, kellele [[viin]]aga [[liialdamine]] läks maksma elu, oli [[Tallinn]]a elanik Martin Primes 1575. aastal. Linna vannutatud [[habemeajaja]]meister Cord määras kohtuliku [[ekspertiis]]i käigus Martine Primesi surma põhjuseks, et mehe [[süda]] oli põletatud viina joomise tagajärjel süttinud. Primes oli teadaolevalt joonud üksipäini ära vähemalt pudeli viina ning tema surnukehalt ei leitud vägivalla märke, ainult terve tema [[selg]] oli mustjaspruun. (lk 127) * 16. sajandi lõpu [[Saksamaa|Saksa]] politseimäärustes ja kirikukorraldustes nimetatakse viinajoomist kaasaja paheks. Lihtsad inimesed hindasid viina selle kaloririkkuse tõttu kui [[näljatunne|näljatunde]] leevendajat, sageli võeti seda juba [[hommik]]ul enne tööle hakkamist. (lk 127) * Puudub vähimgi võimalus teada saada, milline maitse ja kvaliteet oli viissada aastat tagasi Eestis pruulitud [[õlu|õllel]] või kolmesaja aasta eest põletatud viinal. Leppida tuleb tõdemusega, et isegi täpsete [[retsept]]ide olemasolul ei oleks võimalik ajaloolisi jooke järele teha, sest joogi valmistamisprotsessi mõjutab liiga palju tegureid (nt viljasort, [[pärm]]seened jms), milel autentsel kujul taastamine pole mõeldav. (lk 135) * Veel [[18. sajand]]il kostus Eestis arvamusi, et [[talupoeg|talupojale]] on hea ka halb viin, nagunii ei oska ta [[kvaliteet]]i hinnata. (lk 135) * Juba [[17. sajand]]il räägib [[Dionysius Fabricius]] kibedast õllest kui [[Kärkna]] [[munk]]ade omal ajal eelistatud sordist. Nimelt hinnanud mungad [[koirohi|koirohuga]] pruulitud kibedat õlut selle [[tervislikkus]]e pärast, samas oleks orduvend, kes oli [[Itaalia]]st neid visiteerima tulnud, pidanud niisuguse joogi tarbimist tunnistuseks vendade ülimalt karmist ja [[kasinus|kasinast]] eluviisist. (lk 139) * Varauusajal mure veini kvaliteedi pärast ei kadunud. 17. sajandi lõpus kirjutab magister Gustav johann Laurentius Risti kiriku visitatsioonimaterjalides, et [[armulaud|armulaual]] antakse mõnikord pahaks läinud veini, see olevat olnud kohati nii halb, et armulaualised jätsid tulemata. (lk 144) * Tallinna [[veinikaupmees|veinikaupmehe]] Ohmi retseptides ei ole kasutatud ainult [[vürts|vürtse]] ja [[ürt]]e, vaid ka aineid, mis vales koguses kasutamise korral võisid olla tervisele kahjulikud või isegi ohtlikud, nagu [[kriit]], [[kustutamata lubi]] (kaltsiumoksiid), [[maarjajää]], [[vitriol]] ja muud. Sellist teguviisi ei saa hinnata kuidagi teisiti kui [[tarbija]] petmiseks. Ohmi äriraamatusse kirjutatud õpetused ei jäta just võimalust arvata, et siinmail oleks kultiveeritud veinitundmist. Pigem näib, et veini joomine nõudis kohati päris korralikku tahtepingutust ning maitsenauding jäi sageli üksnes [[unistus]]eks. (lk 145) * Seltskondliku [[ajaveetmine|ajaveetmisena]] kuulus tingimata ja täiesti vältimatult kokku alkoholitarbimine, mis Eesti puhul tähendas ennekõike mehist õllejoomist. Koos kaaslasega kannu [[õlu|õlle]] võtmine oli kesk- ja varauusajal igapäevaellu sügavalt juurdunud komme, tollase suhtlemiskultuuri lahutamatu osa. (lk 175) ** Inna Põltsam-Jürjo, "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal", Tallinn: Argo, 2020 ==Artiklid== * Eesti [[talupoeg]] ei peljanud kritiseerida [[pastor]]i keeleoskust ega kahelda tema kasutatud jumalasõna õigsuses. Samas oli ajastule iseloomulik, et "õige" [[eesti keel]]e, sealhulgas häälduse üle otsustamisel jäi määrav sõna isikutele, kellele see ei olnud [[emakeel]]. Nii kujunes olukord, kus [[kirik]]u õpetuse ja [[palve]]te keel ning eesti [[kõnekeel]] näisid mõlemad elavat oma elu. ** Inna Põltsam-Jürjo, [https://kultuur.err.ee/1026281/inna-poltsam-jurjo-eesti-keel-ja-kirikuvisitatsioonid-17-sajandil "Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil"], ERR, 21.01.2020/Tuna 4/2019 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Põltsam-Jürjo, Inna}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] h0ypu8og2q90y29eek15ongvciwolo4 0 6034 89783 45636 2022-08-22T13:24:14Z WikedKentaur 15 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Henriku kroonika papp.jpg|pisi|Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg]] '''Henriku Liivimaa kroonika''' ([[ladina keel|ladina]] "Heinrici chronicon Livoniae" või "Origines Livoniae") on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. See on varaseim säilinud ulatuslik kirjalik allikas Eesti ajaloo kohta. * Aga Koiva jõesuus sattusid neile [[saarlased]] vastu ning sööstsid neile kallale, need võtsid kinni tema, ta poisi ning mõned liivlased ja viisid oma röövlaevadel minema. Ja nad tulid Adjajõe kaldal maale ning piinasid need seal metsikult surnuks. Kui preester nimelt palet taeva poole tõstes koos oma õpilasega oma palveis [[Jumal]]ale kiitust kuulutas ning tänuohvrit tõi, peksid nad neil mõlemal oma nuiadega [[pea|pää]] ning selja puruks ja pilkasid, pajatades: "Laula, laula, pappi!" ** Henriku Liivimaa kroonika, XVIII, ladina keelest tõlkinud Julius Mägiste, 2008 * Jõesuus tulid talle vastu saarlased, tungisid talle kallale,ja võtnud tema koos ta poisikesega ja mõningate liivlastega kinni, viisid oma röövilaevadega minema ja, läinud Aģe [[jõgi|jõel]] kaldale, piinasid teda seal mitmesuguste piinadega. Kui ta nimelt taeva poole pöördunult koos oma õpilastega oma palvetes issandale kiitust kuulutas ja tänu avaldas, mõnitasid nemad, pekstes mõlemat oma nuiadega pähe ja selga, lausudes: „Laula! Laula! Pappi”. ** tõlkinud Richard Kleis ** {{halliga|Et occurrentes ei in ore fluminis Osilienses irruerunt super eum et captum cum puerosuo et Lyvonibus quibusdam eum deduxerunt in pyraticis suis et in Adya flumine litus ascendentes diversis eum ibi tormentis cruciaverunt. Cum enim in celum intentus orationum suarum ad Dominum cum scolare suo funderet laudes et gratiarum ageret actiones, ipsi caputet dorsum utriusque clavis suis percucientes, irridebant dicentes: ’Laula! Laula! Pappi'}} ** [https://keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf lõigu allikas] == Kroonika kohta == * Läti Henriku kroonika ei kuulu [[keskaeg|keskaja]] tuntumate hulka, kuid ta on [[fakt]]itihe ja [[stiil]]ilt omapärane. Viimast kas või oma piibli[[tsitaat]]ide paljususelt. [[Piibel]] oli keskaja kroonikutele üldse armas, aga Henrik lööb teised üle: tema Piiblist pärit väljendite arv ületab tuhande. Kroonikas on nagu põimunud kaks [[tekst]]i: Henriku jutustus 13. sajandi alguse Baltikumis toimuvast ja Piibli sõnum sündmustest muistses [[Lähis-Ida]]s. Ordurüütlid kõnelevad [[Iisrael]]i meeste sõnul, [[paganad]] tsiteerivad muistseid vilisteid ja koos [[Tarapita]]ga langeb [[Egiptus]]e vaarao. Tulemuseks on ilmaliku [[ajalugu|ajaloo]] (Liivimaal toimuva) ja püha ajaloo (piibliteksti) sulam: kogu [[elu]] on kahekordne, miski ei toimu ainult siin ja praegu, täna, [[Tartu]]s või [[Eesti]]s, vaid peegeldab [[paradiis|taeva]] ja [[põrgu]] igavest võitlust. Nii tookord, nii ka nüüd. [[Inimene|Inimese]] ülesandeks on selgusele jõuda, mis temas on taeva ja mis põrgu osa. Ning siis oma põrgu-osast loobuda. Henrik ei filosofeeri, kuid see on ta [[filosoofia]]. ** [[Jaan Undusk]], [https://epl.delfi.ee/kultuur/eesti-lugu-henriku-liivimaa-kroonika?id=51146432 "Eesti lugu: Henriku Liivimaa kroonika"] Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti ajalugu]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 2zapjuxj7jhphwl7xh7e0uk18j75wg0 0 6347 89854 89459 2022-08-23T07:03:18Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pierre-Joseph_Redoute's_school_of_botanical_drawing_in_the_Salle_Buffon_in_the_Jardin_des_Plantes_2.jpg|pisi|Julie Ribault, "Pierre-Joseph Redoute'i botaanilise joonistamise kool Pariisi botaanikaaias" (1831)]] [[Pilt:Female_classes_of_drawings_in_Peterburg_drawing_school_-_E.Khilkova_(1855).jpg|pisi|Jekaterina Hilkova, "Naiste klass Peterburi joonistuskoolis" (1855)]] [[Pilt:Winslow_Homer_-_The_Country_School_(1871).jpg|pisi|Winslow Homer, "Külakool" (1871)]] [[Pilt:August_Heinrich_Mansfeld_-_Aufruhr_in_der_Mädchenklasse.jpg|pisi|August Heinrich Mansfeld (1816–1901), "Elevus tüdrukuteklassis", ''s.d.'']] [[Pilt:Emily_Shanks_Newcomer_at_School.jpg|pisi|Emily Shanks, "Uustulnuk klassis" (1892)]] [[Pilt:Anker_Die_Dorfschule_von_1848_1896.jpg|pisi|Albert Anker. "Külakool" (1896)]] '''Kool''' (ladina ''scholē'' – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on [[haridus]]asutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon. Ka kindla korra ja õpilaskonnaga õppe- ja kasvatusasutus, kus õpilased omandavad [[õpetaja]] juhendamisel [[teadmine|teadmisi]], oskusi ja vilumusi. ==Proosa== * Kooli lõpetamise järel ei jää noorel õppuril, kes on talunud oma [[kohustus]]te tüütust ja monotoonsust, üle muud kui pühenduda mõnele [[teadus]]e või [[kirjandus]]e harule, mis on tema [[töö]] suhtes täiesti kõrvaline. ** [[Charles Augustin de Coulomb]], ''Cit. via'' C. Stewart Gillmor "Coulomb and the Evolution of Physics and Engineering in Eighteenth-century France". Princeton University Press, 1971, lk 255 * [[Laps]], keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. ** {{halliga|A child educated only at school is an uneducated child.}} **[[George Santayana]], [http://books.google.com/books?id=O4weAQAAMAAJ&q=educated+only+at+school+#search_anchor "Why I Am Not a Marxist"], Modern Monthly: Volume 9, April 1935, lk 77-79. * "Õilsaid [[mees|mehi]] leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et mai[[päike]] paistis erilise selgusega ning et [[linn]]as toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid [[mõte|mõtteid]]. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste [[sõna]]dega, mis direktori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "[[Ilm]]a tõttu jäävad kaks viimast tundi ära"." (1. ptk) * "Pärast neid sõnu [[naer]]is ta kaua ja mürinal ning Pontus ja Rasmus hakkasid kaasa naerma. Nad olid valmis naerma kui tahes kaua, et avaldada Alfredole soodsat muljet: see [[harjumus]] oli neil pärit koolist, kus õpetajad vahetevahel tahtsid, et naerdaks nende naljade üle, mis võisid olla värsked kusagil sajandi alguse paiku." - (3. ptk) ** [[Astrid Lindgren]], "[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]" * "Siis ma teen lastele kõik päevad koolist vabaks - peale [[pühapäev]]a, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, [[jalad]] laual, ja igaüks peab terve kilo [[martsipan]]i ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud." ** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46 * Siis algab laste õpetamine tingimustes, milliseid [[Euroopa]]s ei suudaks ette kujutada. Kuid mitte ükski õpihimuline ei lase end kõrval istuvast ja teise õppeainega tegelevast klassist või meie olemasolust segada. [[Pilk]] on suunatud ette ja kogu [[tähelepanu]] koondunud [[õpetaja]]le. Veel raskem on olukord mõnedes maakoolides, kus niisama suurt hulka lapsi õpetab üksainus õpetaja. Ja tõesti ei tea, kes väärib rohkem imetlust, kas vanemad, kes on lastes sõnakuulmist kasvatanud, õpetajad, kes õppetööd nii huvitavaks muuta oskavad, et [[distsipliin]]i ei rikuta, või lapsed, kes hoiavad distsipliini kõigi ahvatluste kiuste. (lk 22) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * Nii näiteks töötasin ma linnakoolides [[õppeedukus]]e säilitamise [[komitee]]s. Seal me vaidlesime langeva [[elatustase]]me ja kasvava maksukoormuse üle, jõime [[kohv]]i, rääkisime [[perekond]]adest (valged), kes kolisid minema, ja perekondadest (mustad), kes kolisid nende asemele, õpetajatest, kes lahkusid parematele [[töökoht]]adele, ning "ettevalmistuseta" õpilastest (neegrid), kes õppeedukust alla kiskusid. [[Nördimus]]est kahvatuna hurjutasin ma närvilisi valgete [[perekond]]i, kellel oli [[raha]] ja kes seetõttu kolisid [[linn]]ast välja — kolisid pidevalt, üksteise järel, iga päev linnast välja! Bobby käis lähedal asuvas koolis, kuhu igal aastal tilkus järjest rohkem väikesi neegrilapsi, ettevalmistusega või ettevalmistuseta, ja tegelikult ei tundunudki see eriti tähtis, kas ta õppis nii palju, kui oleks võinud, ja kas kooli parimad õpetajad lahkusid või mitte. ''Ma olin väga õnnelik'' selles komitees kohvi juues, [[suitsetamine|suitsetades]] ja ägedalt, pikalt ning innukalt vaieldes - ema, abikaasa, kodanik... (lk 15) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Käisin koolis edasi. Õppisin väga ruttu lugema ja kirjutama. Õpetaja käis endiselt meie pool. Ta laenas mulle [[raamat]]uid. Mõnikord tõi ta oma vanema poja väikseksjäänud [[riided|riideid]] ja [[king]]i. Ma ei tahtnud neid, sest teadsin, et Line tunneb need ära, aga ema sundis mind neid kandma. :"Muidu pole sul midagi selga panna. Tahad paljalt kooli minna või?" :Ma ei tahtnud paljalt kooli minna, ma ei tahtnud üldse kooli minna. Aga kool oli kohustuslik. Kui ma poleks kooli läinud, oleksid tulnud [[sandarm]]id. Vähemalt nii ema mulle ütles. Ka tema võidakse vangi panna, kui ta mind kooli ei saada. :Niisiis ma käisin koolis edasi. Käisin [[kuus]] aastat. (lk 17) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Minu ema, kes oli ise algklassiõpetaja, oli mind juba lugema, kirjutama ja natuke arvutama õpetanud. Esimeses klassis õppisin ma märksa olulisemaid asju kui kooliõpetus. Ma õppisin, et isegi kui inimene on [[näljane]], ei ole tal õigust korralikule kõhutäiele, või kui tal on [[külm]], siis soojadele rõivastele, või kui ta on [[haige]], arstiabile. Paljud lapsed ei saanud endale lõunaks isegi kartulikrõpse osta. Mul oli piinavalt valus näha, kuidas mõned mu lähimatest [[sõber|sõpradest]] ootasid [[söökla]] ukse taga ja vaatasid vaikselt, kuidas teised lapsed sõid. (lk 88) ** [[Angela Davis]], "Angela Davis: An Autobiography", 1996 * Kooliskäimise harivasse jõusse usuvad vaid [[lasteaialaps]]ed. Huvitav, et ükski 1. klassi [[õpilane]] pole sellist vastust pakkunud. (lk 146) ** [[Mare Müürsepp]], "Laps on hakanud lugema", 1998 * [[Ülikool]] annab eelkõige vundamendi. Olulised on ka pinnas ja pealisehitus. Tavaliselt öeldakse küll, et vundamendi annab üldhariduskool, aga minu arust annab kool selle [[kujund]]i raames alles krundi ja [[maapind)|pinnase]]. Kehvas pinnases hakkab ka vundament mängima ja [[soo]]s vajub see üldse ära. ** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11 * Tõmban [[kohver|kohvril]] sanga välja ja hakkan kõndima. Rattad kõrisevad tuhmilt [[betoon]]ist kõnniteel. Möödun värvilistest [[maja]]dest, astun ühest valgusvihust teise - ja mõtlen noormehele, keda kord [[televiisor]]ist nägin. [[Trumani show|See kahekümneaastane tüüp oli kolmeteistkümnendast elu­aastast saadik tundnud, et ta on filmis]]. Ta ei olnud ''tõe­line'', ütles ta ise. Ja vanemad ja sõbrad ja õpetajad olid ka kõik [[näitleja]]d. :Mul oli temast kahju. Keegi ei taha igavesti näitleja olla. Aga samal ajal mõtlesin, kas ta polnud mitte ainuke, kes ütles valjusti välja selle, mida me kõik tunneme. Põhi­koolis oli võib-olla teisiti. Aga minu [[keskkool]]is mängib igaüks mingit [[roll]]i. Tõsiselt. Terve meie [[koolimaja]] on üks suur [[teater]]. :Ma loodan muidugi, et hiljem see muutub. Aga vahel, kui keset kõige sügavamat ööd ärkvel olles voodis laman, kardan ma, et see ei lõppe iialgi. Siis on mul hirm, et [[täis­kasvanu]]na ei saagi näitlemist lõpetada. Et sa ei saa kunagi vabaks. Et see jääbki alatiseks kestma. (lk 42-43) * Annan talle pooltäis pudeli ja oranži tableti ning üri­tan mitte tähele panna, kui kena ta on. Koolis on sedasi välja nägevad tüübid need kõige hullemad. Kõik nad on Juno sõbrad. Ja eelmisel nädalal pidin just nende internetipostituste peale oksele hakkama. (lk 58) * [Jim:] "[[Täiskasvanu]]d on ühe kuradi [[jama]] kokku keeranud. Ja nüüd pean mina terve [[igavik]]u koolis käima, et õppida, kuidas nende jama säilitada? No kuulge!" (lk 58) ** [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018 * Igatahes elame me juba tükk aega [[ühiskond|ühiskonnas]], kus suurem osa inimesi veedab koolis [[kaksteist]] aastat. Ja samas tundub, et me elame keset progresseeruvat idioodistumist. Võib-olla on ka see kooli teene. Võib-olla kogu see suur ja üldine kooliharidus, kogu see suur ja üldine [[tehnoloogia]] ja [[kirjaoskus]]e võidukäik teenib lõpuks ikkagi [[rumalus]]t. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 63-64 * Mereveelt peegelduvad [[lõkked]], millesse kukuvad särinal [[lapsevanem]]ate [[pisar]]ad, mis on esile kutsutud [[õpik]]ute ja töövihikute kaanetamisest tingitud [[tülpimus]]est. See kõik tähistab [[suvi|suve]] nukrat lõppu ja [[sügis]]e vääramatut saabumist. ** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1128608/kaupo-meiel-voimatu-missioon-elada-ule-me-tusameele-sugis "Võimatu missioon - elada üle me tusameele sügis"] ERR, 28.08.2020 * Nii hariduselu kui ka sotsiaalne turvalisus on Eestis vanemas keskeas naise nägu. Ta läheb [[hommik]]ul tööle ja teeb seda, mida vaja. Ükskord ta väsib. Väsib ka sellest, et tähtis on ta tehtav ikka sõnades, aga mitte päriselt valitsejate tegudes. * Eesti kool ja Eesti [[sotsiaalhoolekanne]] toetuvad liialt õpetajate, hooldajate, medõdede [[kannatlikkus]]ele ja [[missioonitunne|missioonitundele]]. Päästeamet värbab edukalt valdavalt majanduskriisi ajal ja jookseb kasvu taastudes jälle nooremast verest tühjaks. * Ühelgi lapsel ei tohi jääda [[videotund|videotunnis]] käimata, sest tema külas pole aastal 2021 piisavalt nobedat [[internet]]ti. Ühelgi õpetajal ei tohi jääda kooli jõudmata, sest kevadel on [[kruusatee]], mis suurele maanteele viib, lihtsalt läbimatu. * Kallid teistsuguse kultuuri- ja keeletaustaga kaasmaalased! Saan aru, et teil on seda raske mõista, aga nii see lihtsalt on – eestlastena vajame kindlat teadmist, et saame kõikide siin koolis käinud inimestega [[eesti keel]]es rääkida. Vajame veendumust, et kõigil siia sattunuil, ükskõik kas nad on tulnud varem või nüüd, on võimalus ja isegi kohustus panna oma laps eestikeelsesse kooli. :Usku, et suudame kõigile siin kasvavatele lastele pakkuda sissevaadet meie [[keel]]de ja [[kultuur]]i määral, mis aitab neil kujuneda [[Eesti]]t ja eestipärast armastavateks või vähemalt mõistvateks kaasteelisteks. Kui meil on see kindlus, oleme avatumad ja uudishimulikumad ka muude kultuuride suhtes, kes meie keskel killukestena toimetavad. * [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 ==Luule== <poem> Aina igasugu pudi-padi pähe tuleb taguda meil koolis. Pole kusagile põgeneda paganama [[pedagoog]]i eest. [...] </poem> * [https://sasslantis.ee/lyrics-rock_hotel-tean_ei_tea Tean, ei tea] / P. Yellowstone, M. Tinsley; sõnad [[Priit Aimla]]; esitaja Rock Hotel, 1998 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Koolid| ]] 5r0gji7nyxjr3txsl5fctpqoydpyopa 0 6348 89800 69144 2022-08-22T13:50:40Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis_Douzette_-_Sitzender_Holzfäller.jpg|pisi|Louis Douzette. Istuv puuraidur]] [[Pilt:Missionäre, Ludwig von Maydell, 1842.tif|pisi|Misjonärid raiuvad eestlaste pühapuid 13. sajandil (Ludwig von Maydell, 1842)]] [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863.]] '''Kirves''' on üks vanemaid tööriistu, mida kasutatakse (peamiselt puidu) lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks. ==Film== * Kirvest! Andke mulle kirvest! ** "Mehed ei nuta", populaarne Eesti komöödia (1968) ==Proosa== * Ühe terve akadeemilise põlvkonna [[mälu]]s on kustutamatult pilt umbes 1950-ndast aastast: kes [[Tartu Ülikool]]i [[raamatukogu|raamatukokku]] sisse astus, pidi nägema: selle trepihallis kipsist muusakujude all seisis lihuniku raiepaku taga kirvega [[mees]], vasakul hunnikus veel terved, paremal hunnikus juba puruks raiutud köited. ** [[Jaan Kross]], "Vaim ja võim. Ettekanne Oslo raamatunädalal 1990". Vahelugemised VI, poliitilised. Bibliotheca Baltica 1995, lk 100 * [Peaaegu Peata Nick Ronile:] Ja jälle kord ilmutad sa nürile kirvele omast tundepeenust. ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2005, lk 141 * Nööri lahti võtta püüdes pöördus ta akna alla, [[valgus]]ele lähemale (sumbunud [[õhk|õhule]] vaatamata olid kõik aknad kinni) ning jättis Raskolnikovi üksinda, seistes seljaga tema poole. See võttis palituhõlmad lahti ja vabastas kirve silmusest, kuid ei võtnud päris välja, vaid hoidis parema käega hõlma all. Ta käed olid kohutavalt nõrgad; ise tundis ta, kuidas nad iga silmapilguga ikka enam ja enam tuimenesid ja kangestusid. Ta kartis, et laseb kirve lahti ja pillab maha… äkki hakkas pea nagu ringi käima. :«Mis ta küll siia ümber on mässinud!» hüüdis eit, pahaselt ja liigutas end tema poole. :Ainustki silmapilku ei võinud enam kaotada. Raskolnikov tõmbas kirve silmusest, tõstis kahe käega üles, vaevalt iseend tundes, ja laskis peaaegu ilma jõupingutuseta, peaaegu masinlikult silmaga pähe langeda. ** [[Fjodor Dostojevski]], "Kuritöö ja karistus", I osa, 7. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * "Mis sa nüüd ise sellest asjast arvad, aga mina riskeerin nõnda, et kui sa oled ainult rentnik, mitte omanik, nii et sul ei olegi enam Põrgupõhjat, kas sul saab siis olla [[maja]]gi, mis kuulub Põrgupõhjale, sest et on osa temast. See oleks samuti, kui et, ütleme, sul on kirves ühes varrega ja sa müüd selle kirve ära, kas sa võid siis öelda, et vars on veel sinu oma, kui juba kirves on müüdud ja teine ta välja maksnud?" :"Ei vist." :"Nii et ka vars on selle oma, kes ostis kirve ühes varrega, arvad sa?" :"Küllap vist." :"Noh, siis on meie vahel kõik selge. Põrgupõhja on see kirves ja maja minu teelahkmel tema vars, ning kuna mina ostsin Põrgupõhja, teiste :sõnadega kirve, siis ostsin ühes sellega ka varre, mis on ära seletatud maja." :"Jah, sest Põrgupõhja oli enne kui maja." :"Just, seda minagi," nõustus Ants. "Oli Põrgupõhja, tuli maja, läks Põrgupõhja, läks ka maja, sest mis teha varrega, kui pole kirvest." * A. H. Tammsaare, "Põrgupõhja uus Vanapagan", 10. peatükk ==Luule== <poem> Kirves: Mis aga maksab sinu koha, mina aga raiun sinu maha. Mets: Siis aga jääd sa varreta,- siis aga hakkan kasvama! </poem> *[[Juhan Liiv]], "Kirves ja mets" <poem> Jah, sel mehel püsti [[kurat]] oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees. Kirves käes, ta maanteel luuras saaki, kuigi mõte juba kompas kaaki. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Don Ramon" kogust "Palavik" <poem> Seal kukkedeks muutuvad kirved hari punane krabavad kanu piimalännikust kõlavad hirned ligi tõmbavad noori ja vanu </poem> * [[Andres Ehin]], "On muhumaal röökiv põõsas" kogust "Uks lagendikul" (1971) <poem> me tuleme [[laev]]adelt kirved on käes ja röövime naisi vilja ning [[lammas|lambaid]] sel õhtul ma puhtana magama läen ei [[veri|verega]] pese ma [[hambad|hambaid]] </poem> * [[François Serpent]], "*me tuleme laevadelt kirved on käes" kogust "Valgete kaantega raamat" (2000) <poem> alevis pole juuksurit kuuris ei ole kirvest kahtlane kas juuksur on kirvest ei ole kindlasti </poem> * [[Jim Ollinovski]], "*alevis pole juuksurit", lk 37, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Vanasõnad== * Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. * Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. * Mis kirves otsib, seda kirves leiab. * Terav kirves leiab [[kivi]]. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Kirjandus== * [[Mart Raud]], "Kirves ja kuu" (1935) * [[Ilmar Mikiver]], "Kirves ja tuiksoon: Luuletusi 1960-1975" (1976) * [[Jüri Kolk]], "Kuu ja kirves" (2017) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Relvad]] a71smwqvgox8xzn59q6t70aefe0pxdc 89801 89800 2022-08-22T13:50:58Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis_Douzette_-_Sitzender_Holzfäller.jpg|pisi|Louis Douzette. Istuv puuraidur]] [[Pilt:Missionäre, Ludwig von Maydell, 1842.tif|pisi|Misjonärid raiuvad eestlaste pühapuid 13. sajandil (Ludwig von Maydell, 1842)]] [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863.]] '''Kirves''' on üks vanemaid tööriistu, mida kasutatakse (peamiselt puidu) lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks. ==Film== * Kirvest! Andke mulle kirvest! ** "Mehed ei nuta", populaarne Eesti komöödia (1968) ==Proosa== * Ühe terve akadeemilise põlvkonna [[mälu]]s on kustutamatult pilt umbes 1950-ndast aastast: kes [[Tartu Ülikool]]i [[raamatukogu|raamatukokku]] sisse astus, pidi nägema: selle trepihallis kipsist muusakujude all seisis lihuniku raiepaku taga kirvega [[mees]], vasakul hunnikus veel terved, paremal hunnikus juba puruks raiutud köited. ** [[Jaan Kross]], "Vaim ja võim. Ettekanne Oslo raamatunädalal 1990". Vahelugemised VI, poliitilised. Bibliotheca Baltica 1995, lk 100 * [Peaaegu Peata Nick Ronile:] Ja jälle kord ilmutad sa nürile kirvele omast tundepeenust. ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2005, lk 141 * Nööri lahti võtta püüdes pöördus ta akna alla, [[valgus]]ele lähemale (sumbunud [[õhk|õhule]] vaatamata olid kõik aknad kinni) ning jättis Raskolnikovi üksinda, seistes seljaga tema poole. See võttis palituhõlmad lahti ja vabastas kirve silmusest, kuid ei võtnud päris välja, vaid hoidis parema käega hõlma all. Ta käed olid kohutavalt nõrgad; ise tundis ta, kuidas nad iga silmapilguga ikka enam ja enam tuimenesid ja kangestusid. Ta kartis, et laseb kirve lahti ja pillab maha… äkki hakkas pea nagu ringi käima. :«Mis ta küll siia ümber on mässinud!» hüüdis eit, pahaselt ja liigutas end tema poole. :Ainustki silmapilku ei võinud enam kaotada. Raskolnikov tõmbas kirve silmusest, tõstis kahe käega üles, vaevalt iseend tundes, ja laskis peaaegu ilma jõupingutuseta, peaaegu masinlikult silmaga pähe langeda. ** [[Fjodor Dostojevski]], "Kuritöö ja karistus", I osa, 7. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * "Mis sa nüüd ise sellest asjast arvad, aga mina riskeerin nõnda, et kui sa oled ainult rentnik, mitte omanik, nii et sul ei olegi enam Põrgupõhjat, kas sul saab siis olla [[maja]]gi, mis kuulub Põrgupõhjale, sest et on osa temast. See oleks samuti, kui et, ütleme, sul on kirves ühes varrega ja sa müüd selle kirve ära, kas sa võid siis öelda, et vars on veel sinu oma, kui juba kirves on müüdud ja teine ta välja maksnud?" :"Ei vist." :"Nii et ka vars on selle oma, kes ostis kirve ühes varrega, arvad sa?" :"Küllap vist." :"Noh, siis on meie vahel kõik selge. Põrgupõhja on see kirves ja maja minu teelahkmel tema vars, ning kuna mina ostsin Põrgupõhja, teiste :sõnadega kirve, siis ostsin ühes sellega ka varre, mis on ära seletatud maja." :"Jah, sest Põrgupõhja oli enne kui maja." :"Just, seda minagi," nõustus Ants. "Oli Põrgupõhja, tuli maja, läks Põrgupõhja, läks ka maja, sest mis teha varrega, kui pole kirvest." * A. H. Tammsaare, "Põrgupõhja uus Vanapagan", 10. peatükk ==Luule== <poem> Kirves: Mis aga maksab sinu koha, mina aga raiun sinu maha. Mets: Siis aga jääd sa varreta,- siis aga hakkan kasvama! </poem> *[[Juhan Liiv]], "Kirves ja mets" <poem> Jah, sel mehel püsti [[kurat]] oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees. Kirves käes, ta maanteel luuras saaki, kuigi mõte juba kompas kaaki. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Don Ramon" kogust "Palavik" <poem> Seal kukkedeks muutuvad kirved hari punane krabavad kanu piimalännikust kõlavad hirned ligi tõmbavad noori ja vanu </poem> * [[Andres Ehin]], "On muhumaal röökiv põõsas" kogust "Uks lagendikul" (1971) <poem> me tuleme [[laev]]adelt kirved on käes ja röövime naisi vilja ning [[lammas|lambaid]] sel õhtul ma puhtana magama läen ei [[veri|verega]] pese ma [[hambad|hambaid]] </poem> * [[François Serpent]], "*me tuleme laevadelt kirved on käes" kogust "Valgete kaantega raamat" (2000) <poem> alevis pole juuksurit kuuris ei ole kirvest kahtlane kas juuksur on kirvest ei ole kindlasti </poem> * [[Jim Ollinovski]], "*alevis pole juuksurit", lk 37, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Vanasõnad== * Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. * Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. * Mis kirves otsib, seda kirves leiab. * Terav kirves leiab [[kivi]]. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Kirjandus== * [[Mart Raud]], "Kirves ja kuu" (1935) * [[Ilmar Mikiver]], "Kirves ja tuiksoon: Luuletusi 1960-1975" (1976) * [[Jüri Kolk]], "Kuu ja kirves" (2017) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Relvad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] scmxfti3vzdcxw8rly0gf061x2gz28p 89805 89801 2022-08-22T14:46:35Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis_Douzette_-_Sitzender_Holzfäller.jpg|pisi|Louis Douzette (1834–1924), "Istuv puuraidur", ''s.d.'']] [[Pilt:Missionäre, Ludwig von Maydell, 1842.tif|pisi|Ludwig von Maydell, Misjonärid raiuvad eestlaste pühapuid 13. sajandil (1842)]] [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863]] '''Kirves''' on üks vanemaid tööriistu, mida kasutatakse (peamiselt puidu) lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks. ==Film== * Kirvest! Andke mulle kirvest! ** "Mehed ei nuta", populaarne Eesti komöödia (1968) ==Proosa== * Nööri lahti võtta püüdes pöördus ta akna alla, [[valgus]]ele lähemale (sumbunud [[õhk|õhule]] vaatamata olid kõik aknad kinni) ning jättis Raskolnikovi üksinda, seistes seljaga tema poole. See võttis palituhõlmad lahti ja vabastas kirve silmusest, kuid ei võtnud päris välja, vaid hoidis parema käega hõlma all. Ta käed olid kohutavalt nõrgad; ise tundis ta, kuidas nad iga silmapilguga ikka enam ja enam tuimenesid ja kangestusid. Ta kartis, et laseb kirve lahti ja pillab maha… äkki hakkas pea nagu ringi käima. :«Mis ta küll siia ümber on mässinud!» hüüdis eit, pahaselt ja liigutas end tema poole. :Ainustki silmapilku ei võinud enam kaotada. Raskolnikov tõmbas kirve silmusest, tõstis kahe käega üles, vaevalt iseend tundes, ja laskis peaaegu ilma jõupingutuseta, peaaegu masinlikult silmaga pähe langeda. ** [[Fjodor Dostojevski]], "Kuritöö ja karistus", I osa, 7. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * "Mis sa nüüd ise sellest asjast arvad, aga mina riskeerin nõnda, et kui sa oled ainult rentnik, mitte omanik, nii et sul ei olegi enam Põrgupõhjat, kas sul saab siis olla [[maja]]gi, mis kuulub Põrgupõhjale, sest et on osa temast. See oleks samuti, kui et, ütleme, sul on kirves ühes varrega ja sa müüd selle kirve ära, kas sa võid siis öelda, et vars on veel sinu oma, kui juba kirves on müüdud ja teine ta välja maksnud?" :"Ei vist." :"Nii et ka vars on selle oma, kes ostis kirve ühes varrega, arvad sa?" :"Küllap vist." :"Noh, siis on meie vahel kõik selge. Põrgupõhja on see kirves ja maja minu teelahkmel tema vars, ning kuna mina ostsin Põrgupõhja, teiste :sõnadega kirve, siis ostsin ühes sellega ka varre, mis on ära seletatud maja." :"Jah, sest Põrgupõhja oli enne kui maja." :"Just, seda minagi," nõustus Ants. "Oli Põrgupõhja, tuli maja, läks Põrgupõhja, läks ka maja, sest mis teha varrega, kui pole kirvest." * A. H. Tammsaare, "Põrgupõhja uus Vanapagan", 10. peatükk * Ühe terve akadeemilise põlvkonna [[mälu]]s on kustutamatult pilt umbes 1950-ndast aastast: kes [[Tartu Ülikool]]i [[raamatukogu|raamatukokku]] sisse astus, pidi nägema: selle trepihallis kipsist muusakujude all seisis lihuniku raiepaku taga kirvega [[mees]], vasakul hunnikus veel terved, paremal hunnikus juba puruks raiutud köited. ** [[Jaan Kross]], "Vaim ja võim. Ettekanne Oslo raamatunädalal 1990". Vahelugemised VI, poliitilised. Bibliotheca Baltica 1995, lk 100 * [Peaaegu Peata Nick Ronile:] Ja jälle kord ilmutad sa nürile kirvele omast tundepeenust. ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2005, lk 141 ==Luule== <poem> Kirves: Mis aga maksab sinu koha, mina aga raiun sinu maha. Mets: Siis aga jääd sa varreta,- siis aga hakkan kasvama! </poem> *[[Juhan Liiv]], "Kirves ja mets" <poem> Jah, sel mehel püsti [[kurat]] oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees. Kirves käes, ta maanteel luuras saaki, kuigi mõte juba kompas kaaki. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Don_Ramon "Don Ramon"] kogust "Palavik" (1934) <poem> Seal kukkedeks muutuvad kirved hari punane krabavad kanu piimalännikust kõlavad hirned ligi tõmbavad noori ja vanu </poem> * [[Andres Ehin]], "On muhumaal röökiv põõsas" kogust "Uks lagendikul" (1971) <poem> me tuleme [[laev]]adelt kirved on käes ja röövime naisi vilja ning [[lammas|lambaid]] sel õhtul ma puhtana magama läen ei [[veri|verega]] pese ma [[hambad|hambaid]] </poem> * [[François Serpent]], "*me tuleme laevadelt kirved on käes" kogust "Valgete kaantega raamat" (2000) <poem> alevis pole juuksurit kuuris ei ole kirvest kahtlane kas juuksur on kirvest ei ole kindlasti </poem> * [[Jim Ollinovski]], "*alevis pole juuksurit", lk 37, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Vanasõnad== * Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. * Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. * Mis kirves otsib, seda kirves leiab. * Terav kirves leiab [[kivi]]. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Kirjandus== * [[Mart Raud]], "Kirves ja kuu" (1935) * [[Ilmar Mikiver]], "Kirves ja tuiksoon: Luuletusi 1960-1975" (1976) * [[Jüri Kolk]], "Kuu ja kirves" (2017) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Relvad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 62m1gela64kyfjrleiz0eoofouu2wc7 89806 89805 2022-08-22T14:48:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis_Douzette_-_Sitzender_Holzfäller.jpg|pisi|Louis Douzette (1834–1924), "Istuv puuraidur", ''s.d.'']] [[Pilt:Missionäre, Ludwig von Maydell, 1842.tif|pisi|Ludwig von Maydell, Misjonärid raiuvad eestlaste pühapuid 13. sajandil (1842)]] [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863]] '''Kirves''' on üks vanemaid tööriistu, mida kasutatakse (peamiselt puidu) lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks. ==Film== * Kirvest! Andke mulle kirvest! ** "Mehed ei nuta", populaarne Eesti komöödia (1968) ==Proosa== * Nööri lahti võtta püüdes pöördus ta akna alla, [[valgus]]ele lähemale (sumbunud [[õhk|õhule]] vaatamata olid kõik aknad kinni) ning jättis Raskolnikovi üksinda, seistes seljaga tema poole. See võttis palituhõlmad lahti ja vabastas kirve silmusest, kuid ei võtnud päris välja, vaid hoidis parema käega hõlma all. Ta käed olid kohutavalt nõrgad; ise tundis ta, kuidas nad iga silmapilguga ikka enam ja enam tuimenesid ja kangestusid. Ta kartis, et laseb kirve lahti ja pillab maha… äkki hakkas pea nagu ringi käima. :«Mis ta küll siia ümber on mässinud!» hüüdis eit, pahaselt ja liigutas end tema poole. :Ainustki silmapilku ei võinud enam kaotada. Raskolnikov tõmbas kirve silmusest, tõstis kahe käega üles, vaevalt iseend tundes, ja laskis peaaegu ilma jõupingutuseta, peaaegu masinlikult silmaga pähe langeda. * [[Fjodor Dostojevski]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kurit%C3%B6%C3%B6_ja_karistus/Esimene_osa/VII "Kuritöö ja karistus"], I osa, 7. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * "Mis sa nüüd ise sellest asjast arvad, aga mina riskeerin nõnda, et kui sa oled ainult rentnik, mitte omanik, nii et sul ei olegi enam Põrgupõhjat, kas sul saab siis olla [[maja]]gi, mis kuulub Põrgupõhjale, sest et on osa temast. See oleks samuti, kui et, ütleme, sul on kirves ühes varrega ja sa müüd selle kirve ära, kas sa võid siis öelda, et vars on veel sinu oma, kui juba kirves on müüdud ja teine ta välja maksnud?" :"Ei vist." :"Nii et ka vars on selle oma, kes ostis kirve ühes varrega, arvad sa?" :"Küllap vist." :"Noh, siis on meie vahel kõik selge. Põrgupõhja on see kirves ja maja minu teelahkmel tema vars, ning kuna mina ostsin Põrgupõhja, teiste :sõnadega kirve, siis ostsin ühes sellega ka varre, mis on ära seletatud maja." :"Jah, sest Põrgupõhja oli enne kui maja." :"Just, seda minagi," nõustus Ants. "Oli Põrgupõhja, tuli maja, läks Põrgupõhja, läks ka maja, sest mis teha varrega, kui pole kirvest." * A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/P%C3%B5rgup%C3%B5hja_uus_Vanapagan/X "Põrgupõhja uus Vanapagan"], 10. peatükk * Ühe terve akadeemilise põlvkonna [[mälu]]s on kustutamatult pilt umbes 1950-ndast aastast: kes [[Tartu Ülikool]]i [[raamatukogu|raamatukokku]] sisse astus, pidi nägema: selle trepihallis kipsist muusakujude all seisis lihuniku raiepaku taga kirvega [[mees]], vasakul hunnikus veel terved, paremal hunnikus juba puruks raiutud köited. ** [[Jaan Kross]], "Vaim ja võim. Ettekanne Oslo raamatunädalal 1990". Vahelugemised VI, poliitilised. Bibliotheca Baltica 1995, lk 100 * [Peaaegu Peata Nick Ronile:] Ja jälle kord ilmutad sa nürile kirvele omast tundepeenust. ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud [[Krista Kaer|Krista]] ja Kaisa Kaer. Varrak 2005, lk 141 ==Luule== <poem> Kirves: Mis aga maksab sinu koha, mina aga raiun sinu maha. Mets: Siis aga jääd sa varreta,- siis aga hakkan kasvama! </poem> *[[Juhan Liiv]], "Kirves ja mets" <poem> Jah, sel mehel püsti [[kurat]] oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees. Kirves käes, ta maanteel luuras saaki, kuigi mõte juba kompas kaaki. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Don_Ramon "Don Ramon"] kogust "Palavik" (1934) <poem> Seal kukkedeks muutuvad kirved hari punane krabavad kanu piimalännikust kõlavad hirned ligi tõmbavad noori ja vanu </poem> * [[Andres Ehin]], "On muhumaal röökiv põõsas" kogust "Uks lagendikul" (1971) <poem> me tuleme [[laev]]adelt kirved on käes ja röövime naisi vilja ning [[lammas|lambaid]] sel õhtul ma puhtana magama läen ei [[veri|verega]] pese ma [[hambad|hambaid]] </poem> * [[François Serpent]], "*me tuleme laevadelt kirved on käes" kogust "Valgete kaantega raamat" (2000) <poem> alevis pole juuksurit kuuris ei ole kirvest kahtlane kas juuksur on kirvest ei ole kindlasti </poem> * [[Jim Ollinovski]], "*alevis pole juuksurit", lk 37, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Vanasõnad== * Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. * Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. * Mis kirves otsib, seda kirves leiab. * Terav kirves leiab [[kivi]]. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Kirjandus== * [[Mart Raud]], "Kirves ja kuu" (1935) * [[Ilmar Mikiver]], "Kirves ja tuiksoon: Luuletusi 1960-1975" (1976) * [[Jüri Kolk]], "Kuu ja kirves" (2017) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Relvad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1rl42qvdpa41yhafi5279td5k5x819d 0 6459 89791 66953 2022-08-22T13:38:10Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carl_Wilhelmson_Saturday_Evening_Thielska_384.tif|pisi|Carl Wilhelmson, "Laupäevaõhtu" (1900)]] '''Laupäev''' on nädalapäev, millele eelneb [[reede]] ja järgneb [[pühapäev]]. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev. ==Proosa== * [Mousqueton selgitab d'Artagnanile Porthose nädalaplaani] "Ja lõpuks laupäev — see on määratud vaimsetele lõbustustele. Me harime oma vaimu, vaatame monsenjööri [[maal]]e ja raidkujusid. Kirjutame ja koostame [[plaan]]e. Ja lõpuks tulistame monsenjööri [[suurtükk]]idest." :"Te koostate plaane, paugutate suurtükke? ..." :"Jaa, härra." :"Armas [[sõber]]," ütles d’Artagnan, "härra du Vallonil on kõige peenetundelisem ja armastusväärsem [[iseloom]], mida ma tunnen. Kuid mulle näib, et te olete siiski unustanud üht teatavat liiki lõbud." :"Millised, härra?" küsis Mousqueton ärevalt. :"Kehalised lõbud." :Mousqueton punastas. :"Mida te sellega mõtlete, härra?" küsis ta [[silm]]i maha lüües. :"Mõtlen selle all [[laud]]a, head [[vein]]i, [[pudel]]eid tühjendades veedetud [[õhtu]]id." :"Oh, härra, need lõbud ei tule arvesse, neid me naudime iga päev." * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1959, lk 137 * Saabus Jussike Laupäevamaale. Laupäevamaal käis kiire askeldus. “Tere, Laupäev,” ütles Jussike, “kas sa juhataksid, palun, kuidas ma Pühapäevamaale pääsen?" :”Pühapäevamaale on ainult ühe päeva tee,” ruttas Laupäev vastama, “aga kui asud mulle appi tube [[koristamine|koristama]], [[vaip]]u kloppima ja saunaahju jaoks puid kandma, saame varemgi valmis ja võime Pühapäevamaale teele asuda.” :Nüüd oli Jussike kärme mees. Kõik töö sai kiiresti tehtud. Lõpuks käis Jussike veel [[saun]]aski, et oleks kenam pühapäevamaale minna. (lk 19) * [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999 ==Luule== <poem> Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad [[kask|kased]], kui nendesse vajutad hõõguva [[nägu|näo]], ja [[pühapäev]] [[hing]]es sind uskuda laseb, et [[õnn]]e vaid kauguses kukuvad [[kägu|käod]]. </poem> * [[Debora Vaarandi]], "[[Talgud]] Lööne soos". Lauluna tuntud [[Raimond Valgre]] viisil. <poem> Ja argliku [[hääl]]ega piiksub minu kõige parem mina, et ma võiksin pigem kokku arvutada, mitu kontrolltööd ja seminari on tuleval [[nädal]]al. Kuid seda ma tean isegi, ja ma nühin oma kõige paremat mina nõnda tugevasti harjaga, et ta karjub ja lubab edaspidi laupäeviti vait olla. Sest laupäev on laupäev, ja [[inimene]] on inimene ja ümberringi on [[maailm]] ja peas on [[mõte|mõtted]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Laupäev" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 270 <poem> Mõtsa [[mari|marjata]] magave, [[kuusk|kuuse]] ei kuule, ei kõnela, [[lepp]] ei [[laul]]a lauba [[õhtu]]. Meä suigu [[kivi]] korvan, otseti juurika otsen, kõtuli [[känd|kännu]] külle all. Märsin om minekimõtte, [[rätik|räti]] sehen reisi[[riided|rõõva]]. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Mõtsa marjata magave" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81 <poem> On laupäev, mahlakuu ning Tulikiisu aasta [[tuisk]] tuli [[Põhjala]]st, nyyd [[valge]]ks võõpab [[tee]] [[lörts]] matab mõneks ajaks pika [[talv]]e saasta ent Eesti pole enam endine /---/ Laupäevakust ei piisa, tuleb teha talgud kus igayks teeb puhtaks iseenda ee tost inimroojast mis me vahele on valgund sest Eesti pole enam endine </poem> * [[Peep Ilmet]], "On aeg" kogust "Tuulatud luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 61 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Nädalapäevad]] 7dxu7xjsee1ibnon2fcz0irbzc5b6s0 0 6687 89774 89391 2022-08-22T12:58:58Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rijpe_rogge_PK-T-1922,_PK-T-1920.tiff|pisi|Barend Hendrik Thier (1743-1811), "Küps rukis", ''s.d.'']] [[Pilt:Rozh.jpg|pisi|Ivan Šiškin. Rukis (1878)]] [[Pilt:Fanny_Churberg_-_Shocks_of_Rye_-_A_III_2348_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Fanny Churberg, "Rukkihakid" (1876)]] [[Pilt:Grigoriy_Grigoryevich_Myasoyedov_Rye.jpg|pisi|Grigori Mjassojedov, "Rada läbi rukki" (1881)]] '''Rukis''' on [[teravili]], millest tehakse [[leib]]a. Paljud inimesed üle maailma usuvad, et leiba saab teha ka muudest teraviljadest, kuid eestlased teavad, et see on ränk eksitus. ==Luule== <poem> [[Põld]] — vaid [[kivi]]d, räharünkad, rähal [[higi]]lehk, heinamaa — vaid mättad, künkad, tarn ja [[piibeleht]]. Rukkis võtab võimust luste, [[oder|odras]] nõgikatk, [[kaer]]as lokkab kõige kiuste vaid harakalatv. </poem> * [[Janka Kupala]], "Laul sünnimaast", rmt: "Aga kukulind see kukkus", 1966, lk 21 <poem> Vaatke, rohke rukis hällib uhke [[nurm]]e nõlvadel! Tõuvili tõotab anda rohket saaki [[sügis]]el; [[viljapuu]]de okste otsas hiilgvad anded iluga! Ja siis hüüdke üle nurme: Ilus oled, [[isamaa]]! </poem> * [[Mihkel Veske]], "Ilus oled, isamaa!" (1873), rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, 1989, lk 170 <poem> [[Puhtus|Puhtal]] [[põrand]]al, puhta [[rehi|rehe]] all uudisvihud nad ahet ootavad. [[Vaikus]] pühalik raskeis vihkudes, kuldseis [[kõrs|kõrredes]] puhtal põrandal. /---/ Küll nad mõtlevad, kuidas vanake valgejuuksene, [[seeme|seemne]] kukutas. </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Rukki_vihud_rehe_all "Rukki vihud rehe all"] kogust "Juhan Liivi luuletused", 1910 <poem> [[Mesi|Meest]] [[lõhn]]ab õitsev rukis nurmel ja uimastavad [[sirel]]id, kõik unistavad [[armastus]]est, mis täidab ilma kaugusid. </poem> * [[Marie Heiberg]], "Hauavahedel", rmt: "Käisin üksi tähte valgel", 1988, lk 47 <poem> Seal, kus rukkiväli [[lagendik]]ul heljub, kõrge [[kuusik]] kohab mäenõlvakul. Väike [[maja]]kene [[maantee]] ääres seisab - [[lapsepõlvekodu]] oli seal kord mul. </poem> * [[Georg Eduard Luiga]], "Lapsepõlve kodu", rmt: "Lapsepõlve kodu", 1935 (laul Paul Dresseri teose "On the banks of the Wabash far away" viisil) <poem> Olen [[sõstar|sõstramarja]] veri, kraavipervel [[kastehein]], valge [[karikakar|karikakrameri]], rukkinurme tihe sein. </poem> * [[Lehte Hainsalu]], "Surematus", rmt: "Rukis loob pead", 1966, lk 49 <poem> Seisan ja kuulatan aeva: rukis loob [[pea]]d... Küll on ses [[rõõm]]u ja [[vaev]]a luua endale pead! </poem> * [[Lehte Hainsalu]], "Rukis loob pead", rmt: "Rukis loob pead", 1966, lk 67 ==Proosa== * Missugune värvide ja lõhnade küllus on praegu [[põld|põllupeenral]]! Kuidas lainetab ja tolmab rukis oma sugutusprotsessil! Seal kannavad miljardid nägematud käed [[aatom]]eid, millest peab võrsuma tulevane vili; seal mängivad pisikesed [[ingel|inglid]] ringmängu, hõõrudes oma pisikesi silmi ja uuristades kõrvu, mis on täis õietolmu. ** [[Oskar Luts]], [[Suvi (Luts)|"Suvi"]]. 1987, 8. trükk, lk 260 * "Aga kuidas teisepere perenaine nüüd [[siga|sead]] rukkist kätte saab, [[laps]] süles?" küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt teda appi kutsub. Aga see ei vastanud [[naaber|naabri]] küsimusele midagi, hakkas ainult heleda [[hääl]]ega sigu kutsuma, ikka "kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa". Tükk aega jäi kõik vaikseks, kippu ega kõppu polnud kuulda. Aga siis hakkas kostma ruugamine. :"Tulevad!" hüüdis Krõõt niisuguse [[rõõm]]uga, nagu võiks tema rõõm ka Pearu [[süda]]nt rõõmustada. Nüüd muutus perenaise hääl veel valjemaks ja heledamaks, ning kui sead üksteise sabas üle piiri oma [[põld|põllule]] tulid, ei osanud Pearu muud teha, kui aga imestades ja siunates öelda: :"Vuata sindreid! Ma'p uskunudki. Aga nuabri eidel on nii hele jaal, et…" * [Andres Pearule:] Õige [[perenaine|perenaise]] hääl on magusam kui teise mehe rukis. * Aga Andres jäi peale seda üsna tõsiseks ja sõnakehvaks. Pearu lõhutud aia asemele uue tegemisest ei võinud enam juttugi olla. Kui loomad enne sõnnikuvedu kesale lasti vaheajal kasvanud rohtu sööma, istus [[karjane]] rukki ääres aiaaugul. Muud polnud tal midagi teha, kui aga teisepere rukki ääres istuda. Oleks tahtnud rukkipilligi teha, aga ei tohtinud, peremees oli selle kõvasti ära keelanud. * [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/X "Tõde ja õigus" I], 10. peatükk * Kõige esimene [[tarkus]] ehk elutõde oli: "Äi elamisess ole muud taris kui öönesnöu ja supi[[lusikas]]..." :Teine: "Ega [[raha]] ole rugis, et ainult [[sügis]]e saab." * [[Ave Alavainu]], "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat, 2. trükk, 2016, lk 153-154, juhunoppeid [[hiidlased|hiidlaste]] ütelungidest ==Vanasõnad== * Rukki pea kõrge, aga ise kerge. * Rukis maja peremees. * Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teraviljad]] fk6wnsboxwz5whw4sut2bq9vfse7pxn 0 6735 89770 37389 2022-08-22T12:54:14Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heli_laaksonen.jpg|pisi|Heli Laaksonen Turu kirjandusmessil 2008. aastal]] '''Heli Pauliina Laaksonen''' (sündinud 28. septembril 1972 Turus, Soomes) on Rauma lähedal Lappi vallas elav Edela-Soome murdeluuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud eesti keelt [[Tartu Ülikool]]is. Tema viit murdeluulekogu on ostetud üle 200 000 eksemplari. Laaksose valikkogu "Ole ise!" ilmus 2017. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel, tõlgituna [[Järvi Kokla]] poolt [[hiiu keel]]de; 2000. aastal ilmus Heli Laaksose luulet ja [[Jan Rahman]]i luulekogus "Maapuupäiv". [[Võru keel]]de on Heli Laaksose luulet pannud [[Jan Rahman]], [[läti keel]]de [[Guntars Godiņš]]. Ta ise on vahendanud soome keelde eesti kirjandust, näiteks [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] teosed "Kaka ja kevad" ning "Karneval ja kartulisalat". ==Luule== <poem> Jõulumadrats on mu enda välja mõeldud [[traditsioon]], mida ma tahaks tutvustada nendele inimestele, kes soovivad veeta puhkamisjõule. Jõulumadratsit tehakse nii, et [[jõulud|jõululaupäeva]] hommikul tassitakse [[voodi]]st [[madrats]] koos [[tekk]]ide ja [[padi|patjadega]] keset elutoa [[põrand]]at. ... [[Külaline|Külalistel]] pole lubatud tulla ja ka ise ei või kuskile minna. Pole vahet, kas oled üksik, paari- või pereinimene, jõulumadrats on paindlik lahendus. Kui sa siis lõpuks üles tõused, oled [[puhkamine|puhkamisest]] nii väsinud ja nii tööindu ja tegutsemislusti täis, et sellest jätkub kesk[[kevad]]eni välja. </poem> * [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-joulumadrats/ "Luulesalv – Jõulumadrats"], tõlkinud Järvi Kokla, Sirp, 20.12.2019 <poem> Las ma ole [[lehm]] kase all. Viige mo väsin [[nahk]] kambri pärandale, ahju ede. </poem> * "Lehm ja kask", tlk Järvi Kokla <poem> [[Tuvi]] ujus. Kõndisin mööda [[saabastega kass]]i saabastega. "Kuidas preilil läheb?" huikas tuvi. Mõtlesin just ütlema hakata et [[öö]]d on siin kole [[külm]]ad kui ta pidi jälle sukelduma. Hurdakoer sulistas lähemale teatama, et ujumistund on läbi. </poem> * "Tuvi ujus", tlk Järvi Kokla; [[Heidi Iivari]], [https://tartu.postimees.ee/4331805/soome-100-tartu-soome-kirjanike-linn "Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn"], Tartu Postimees, 4. detsember 2017 ==Intervjuud== * Vanaema oli tööinimene - suurte jalgade ja suure peaga, neli klassi koolis käinud, aga mulle tundus ta lapsepõlves akadeemikuna. Ometi pidas ta päevikut ja ütles, et kui ta kirjutaks oma elust raamatu, saaks selle nimeks "Unepilt". * Linna lähen ma siis, kui tahan, aga linnas ei saa ma niisugust vaikust nagu metsa sees. Ma vajan palju lihtsust. ** Heli Laaksonen, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/647023/heli-laaksonen-vajan-palju-lihtsust "Heli Laaksonen: vajan palju lihtsust"] ERR/ETV "OP", 06.12.2017 ==Tema kohta== * Laaksosel on olnud tihedad suhted Tartu ja selle loomeinimestega juba 25 aastat. Kui ta 1990. aastatel õppis Tartu ülikoolis, tutvus ta NAKi kirjanikega – neist Jan Rahman, [[Contra]], [[Urmas Vadi]] ja [[Mika Keränen]] olid tulnud kohtama Laaksost teisipäeval ka kirjanduse majja. Tänu NAKile ning eriti Rahmani võrukeelsetele luuletustele avastas noor soomlanna just nimelt Tartus, et tema oma murre sobib kõige paremini tema luulekeeleks. ** [[Heidi Iivari]], [https://tartu.postimees.ee/4331805/soome-100-tartu-soome-kirjanike-linn "Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn"], Tartu Postimees, 4. detsember 2017 * Edelasoome murdes kirjutavat Heli Laaksoneni võib ometigi pidada Soome luule [[superstaar]]iks, keda on saatnud nii tunnustus kui ka müügiedu kohe algusest peale: juba Laaksoneni 2000. aastal ilmunud esikkogu "Pulu uis" ehk "Tuvi ujus" võeti väga hästi vastu. * Küllap ei ole Heli Laaksoneni tõlgete viibimise taga ainult kirjastuste vähene huvi, mis saab saatuslikuks paljudele tõlkeluulealgatustele. Laaksoneni isevärki luulemaailm nõuab ka isevärki tõlkijat. Hädasti on vaja, et tõlkija tabaks autori absurdimaigulist huumorit, ning mõistagi võiks sihtkeel olla murdekeel nagu lähtekeelgi – mainitud raadiosaates saab Laaksoneni luulet kuulata ka eesti kirjakeeles, kuid mingi münt jääb puudu. Ja küllap on vaja ka hasarti kõigega raamatu jagu jännata. * Laaksoneni "Ole ise" mõjub Kokla tõlkes väga loomulikult, justkui olekski tegu hiiu keeles kirjutatud tekstiga. Võrdluses antoloogiaga "Hiiu luule raamat", mis ilmus samuti tänavu, tuleb koguni tõdeda, et "Ole ise" puhul on tegemist isikupärasema ja nauditavama hiiu luulega, kui [[hiidlased]] ise keskmiselt kirjutada oskavad, v.a [[Andrus Kasemaa]], kelle tekste antoloogiast miskipärast ei leia. :Kuidas Kokla on selle mulje saavutanud? Suurte loobumistega täpsuses. Õigupoolest ei ole tegu mitte tõlgete, vaid mugandustega. Sama on teinud ka Rahman ja näib, et autoril ei ole midagi selle vastu. Mõned vastses kogumikus ilmunud tekstid leiduvad võrumurdelisena juba "Maapuupäivas", nõnda et algtekst on kõrval. Huvitav on näiteks näha, kuidas aeglase- ja kohtlasevõitu [[hämelased|hämelasest]] saab võrokese vahendusel ''[[mulgid|mulgi miis]]'' ja hiidlase vahendusel ''[[Muhulased|Muhu mees]]'' või kuidas eksistentsiaalsesse "Kährikusse" sigineb väike nali seoses hiiu päritolu [[Ott Lepland]]iga. * [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lihtsa-elu-hiiundus/ "Lihtsa elu hiiundus"] Sirp, 01.12.2017 (luulekogu "Ole ise" arvustus) * Heli Laaksoneni luulekogu "Ole ise!" loen ikka ja jälle suure mõnuga! Soomes hinnatud ja armastatud, edelasoome murdes kirjutava poetessi värsid voolavad Järvi Kokla hiiukeelses tõlkes niisama vabalt ja vaimukalt nagu originaalis. Neis erilise elutunnetusega luuletustes on nii filosoofiat, huumorit kui irooniat. Väike ilus luulepärliraamat! ** [[Leelo Tungal]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Laaksonen, Heli}} [[Kategooria:Soome luuletajad]] [[Kategooria:Soome tõlkijad]] e3qa002q91o1egsip3zmwdo432f5p94 89771 89770 2022-08-22T12:54:58Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heli_laaksonen.jpg|pisi|Heli Laaksonen Turu kirjandusmessil 2008. aastal]] '''Heli Pauliina Laaksonen''' (sündinud 28. septembril 1972 Turus, Soomes) on Rauma lähedal Lappi vallas elav Edela-Soome murdeluuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud eesti keelt [[Tartu Ülikool]]is. Tema viit murdeluulekogu on ostetud üle 200 000 eksemplari. Laaksose valikkogu "Ole ise!" ilmus 2017. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel, tõlgituna [[Järvi Kokla]] poolt [[hiiu keel]]de; 2000. aastal ilmus Heli Laaksose luulet ja [[Jan Rahman]]i luulekogus "Maapuupäiv". [[Võru keel]]de on Heli Laaksose luulet pannud [[Jan Rahman]], [[läti keel]]de [[Guntars Godiņš]]. Ta ise on vahendanud soome keelde eesti kirjandust, näiteks [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] teosed "Kaka ja kevad" ning "Karneval ja kartulisalat". ==Luule== <poem> Jõulumadrats on mu enda välja mõeldud [[traditsioon]], mida ma tahaks tutvustada nendele inimestele, kes soovivad veeta puhkamisjõule. Jõulumadratsit tehakse nii, et [[jõulud|jõululaupäeva]] hommikul tassitakse [[voodi]]st [[madrats]] koos [[tekk]]ide ja [[padi|patjadega]] keset elutoa [[põrand]]at. ... [[Külaline|Külalistel]] pole lubatud tulla ja ka ise ei või kuskile minna. Pole vahet, kas oled üksik, paari- või pereinimene, jõulumadrats on paindlik lahendus. Kui sa siis lõpuks üles tõused, oled [[puhkamine|puhkamisest]] nii väsinud ja nii tööindu ja tegutsemislusti täis, et sellest jätkub kesk[[kevad]]eni välja. </poem> * [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-joulumadrats/ "Luulesalv – Jõulumadrats"], tõlkinud Järvi Kokla, Sirp, 20.12.2019 <poem> Las ma ole [[lehm]] kase all. Viige mo väsin [[nahk]] kambri pärandale, ahju ede. </poem> * "Lehm ja kask", tlk Järvi Kokla <poem> [[Tuvi]] ujus. Kõndisin mööda [[saabastega kass]]i saabastega. "Kuidas preilil läheb?" huikas tuvi. Mõtlesin just ütlema hakata et [[öö]]d on siin kole [[külm]]ad kui ta pidi jälle sukelduma. Hurdakoer sulistas lähemale teatama, et ujumistund on läbi. </poem> * "Tuvi ujus", tlk Järvi Kokla; [[Heidi Iivari]], [https://tartu.postimees.ee/4331805/soome-100-tartu-soome-kirjanike-linn "Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn"], Tartu Postimees, 4. detsember 2017 ==Intervjuud== * Vanaema oli tööinimene - suurte jalgade ja suure peaga, neli klassi koolis käinud, aga mulle tundus ta lapsepõlves akadeemikuna. Ometi pidas ta päevikut ja ütles, et kui ta kirjutaks oma elust raamatu, saaks selle nimeks "Unepilt". * Linna lähen ma siis, kui tahan, aga linnas ei saa ma niisugust vaikust nagu metsa sees. Ma vajan palju lihtsust. ** Heli Laaksonen, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/647023/heli-laaksonen-vajan-palju-lihtsust "Heli Laaksonen: vajan palju lihtsust"] ERR/ETV "OP", 06.12.2017 ==Tema kohta== * Laaksosel on olnud tihedad suhted Tartu ja selle loomeinimestega juba 25 aastat. Kui ta 1990. aastatel õppis Tartu ülikoolis, tutvus ta NAKi kirjanikega – neist Jan Rahman, [[Contra]], [[Urmas Vadi]] ja [[Mika Keränen]] olid tulnud kohtama Laaksost teisipäeval ka kirjanduse majja. Tänu NAKile ning eriti Rahmani võrukeelsetele luuletustele avastas noor soomlanna just nimelt Tartus, et tema oma murre sobib kõige paremini tema luulekeeleks. ** [[Heidi Iivari]], [https://tartu.postimees.ee/4331805/soome-100-tartu-soome-kirjanike-linn "Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn"], Tartu Postimees, 4. detsember 2017 * Edelasoome murdes kirjutavat Heli Laaksoneni võib ometigi pidada Soome luule [[superstaar]]iks, keda on saatnud nii tunnustus kui ka müügiedu kohe algusest peale: juba Laaksoneni 2000. aastal ilmunud esikkogu "Pulu uis" ehk "Tuvi ujus" võeti väga hästi vastu. * Küllap ei ole Heli Laaksoneni tõlgete viibimise taga ainult kirjastuste vähene huvi, mis saab saatuslikuks paljudele tõlkeluulealgatustele. Laaksoneni isevärki luulemaailm nõuab ka isevärki tõlkijat. Hädasti on vaja, et tõlkija tabaks autori absurdimaigulist huumorit, ning mõistagi võiks sihtkeel olla murdekeel nagu lähtekeelgi – mainitud raadiosaates saab Laaksoneni luulet kuulata ka eesti kirjakeeles, kuid mingi münt jääb puudu. Ja küllap on vaja ka hasarti kõigega raamatu jagu jännata. * Laaksoneni "Ole ise" mõjub Kokla tõlkes väga loomulikult, justkui olekski tegu hiiu keeles kirjutatud tekstiga. Võrdluses antoloogiaga "Hiiu luule raamat", mis ilmus samuti tänavu, tuleb koguni tõdeda, et "Ole ise" puhul on tegemist isikupärasema ja nauditavama hiiu luulega, kui [[hiidlased]] ise keskmiselt kirjutada oskavad, v.a [[Andrus Kasemaa]], kelle tekste antoloogiast miskipärast ei leia. :Kuidas Kokla on selle mulje saavutanud? Suurte loobumistega täpsuses. Õigupoolest ei ole tegu mitte tõlgete, vaid mugandustega. Sama on teinud ka Rahman ja näib, et autoril ei ole midagi selle vastu. Mõned vastses kogumikus ilmunud tekstid leiduvad võrumurdelisena juba "Maapuupäivas", nõnda et algtekst on kõrval. Huvitav on näiteks näha, kuidas aeglase- ja kohtlasevõitu [[hämelased|hämelasest]] saab võrokese vahendusel ''[[mulgid|mulgi miis]]'' ja hiidlase vahendusel ''[[Muhulased|Muhu mees]]'' või kuidas eksistentsiaalsesse "Kährikusse" sigineb väike nali seoses hiiu päritolu [[Ott Lepland]]iga. * [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lihtsa-elu-hiiundus/ "Lihtsa elu hiiundus"] Sirp, 01.12.2017 (luulekogu "Ole ise" arvustus) * Heli Laaksoneni luulekogu "Ole ise!" loen ikka ja jälle suure mõnuga! Soomes hinnatud ja armastatud, edelasoome murdes kirjutava poetessi värsid voolavad Järvi Kokla hiiukeelses tõlkes niisama vabalt ja vaimukalt nagu originaalis. Neis erilise elutunnetusega luuletustes on nii filosoofiat, huumorit kui irooniat. Väike ilus luulepärliraamat! ** [[Leelo Tungal]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Laaksonen, Heli}} [[Kategooria:Soome luuletajad]] [[Kategooria:Soome tõlkijad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1xyza9p9n1zp3f2bk6yvdur0f5c646p 0 6836 89808 80810 2022-08-22T15:03:33Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hestemøj.jpg|pisi|Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on segu väljaheidetest ja heinast]] [[Pilt:Peter_Hansen_-_Goedningssamlerne,_DK1.14-B323-P.-.jpg|pisi|Peter Hansen, "Sõnnikukorjajad" (1904)]] '''Sõnnik''' on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena. ==Proosa== * [[Eelarvamus]]ed ja kõik need [[elu]] nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. [[Maa (planeet)|Maa]] peal pole midagi [[hea]]d, mille algallikas poleks leidunud jälkust. ** [[Anton Tšehhov]], "Palat nr 6". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Rmt: A. Tšehhov, "Jutustused". Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 77 * Lühidalt, pinnase ettevalmistamine [[seeme|seemnete]] mahapanemiseks on suur posimine ja [[nõiakunst]]. [[muld|Mullale]] tuleb lisada [[marmor]]itolmu (aga kust seda võtta?), [[kolm]] aastat vana [[lehm]]a sõnnikut (kusjuures pole selge, kas see peab olema kolmeaastase lehma sõnnik või kolm aastat vana sõnnik), näputäis värske [[mutt|mutihunniku]] mulda, peeneks hõõrutud põletamata telliste [[savi]], Labe (ja mitte mingil juhul Vltava) [[liiv]]a, kolme aasta vanust komposti, võib ka kuldsõnajala kõdu ja pihutäis mulda ülespoodud [[neitsi]] haualt. (lk 17, peatükk "Seemned") * Kõige kaunim asi on tubli koorem sõnnikut, kui see tuuakse teile külmakahusel päeval ja ta aurab, nagu suitseks ohvrituli. Ja kui see suits tõuseb taevasse ja kui too seal ülal, kes kõike mõistab, seda ninna tõmbab, siis ütleb ta: "Ohoo, see on priima sõnnik!" (lk 105) ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 40/41 * Sõnnik ütles [[kannike]]ste [[lõhn]]a kohta: "Ena asja, tahavad odava kontrastiga mõjule pääseda!" ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 1977 nr 48, lk 8 ==Luule== <poem> Ka mina näitan, mis ma võin! Ja saali, kus on kassikulla sära, ma oma värsis sisse tõin vett viskava Rjazani mära. Ei meeldi, mis? Jah, õige küll - te [[roos]]ilõhnast peate rohkem lugu. Kuid sõnnikuta sööti jääks [[idüll]]! Eks sama [[leib]] ju teilgi täida pugu... </poem> * [[Sergei Jessenin]], "Minu tee". Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: S. Jessenin. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 202-203 * [[Aed]] lehkab sõnniku ja õite [[lõhn]]ast, :muld [[must]] kui [[siid]]. * [[Juhan Liiv]], "Üks suve päev" <poem> Lõhnas [[ristikhein]] ja kesa Laotet Sõnnik. Põles [[päike|päikse]] [[pesa]] Kaotet. Tsio-tsio, eo-eo! Tillo [[peoleo]]! </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Näitsik ja päitsik", rmt: [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/visn/vali_ftx.html "Valit värsid"], Kirmus <poem> Selleks vaid siitilma õnnikud rahva[[riik]]i rajavad laia, et saada põllule sõnnikut ja [[kohv]]i juurde [[sai]]a. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Dies irae" 8 kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kukil istub ikka kahe peaga kull, nagu õndsa kroonu [[kodukäija]] noorem, kõik on veelgi väiklasem ja [[hall]] ([[kubjas]] omadest kas vähe toorem?), ulm on lõhkend nagu [[seebimull]]! Sõnnikut täis jälle [[Augeiase tall|Augiase tall]] - puhtaks rookimisest unistagu [[hull]]! </poem> * [[August Alle]], "Grotesk", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 72-74 ==Vanasõnad== * Sõnnik põllumehe [[kuld]]. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Põllumajandus]] 6tp5fdmtuq1yekdib63thvfaiqb3ge0 2 6911 89763 89738 2022-08-22T12:33:24Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki Lisada tuleks kuupäevad siit: * https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/ * https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/ * [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]] * Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf * https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/ Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures) ==Plaan== Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi. ==Ümarnumbrid== * 9500 - [[Bertha von Suttner]] * 9600 - [[Florence Nightingale]] * 9700 - [[Alice Munro]] * 9800 - [[Nelly Sachs]] * 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober * 10 000 - [[Sappho]] Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga. Potentsiaalsed ümmargused: * [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar * [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar * [[Lucy Lawless]], 29. märts * [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill * [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby) * [[Dina Rubina]], 19. september * [[bell hooks]], 25. september * [[Nadežda Durova]], 30. september * [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud) ==Jooksev tööjärg== # august: [[Lilli Suburg]], ok # august: [[Aino Kallas]], ok # august: [[Ester Laos]], ok ("Õhtuks koju. 1. raamat" ja Ester Laos-Laus, "101-aastase read") (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, "Kata ta nägu", "Naisterahvale sobimatu töö", "Surilina ööbikule") # august: [[JoJo Moyes]], ok ("Mina enne sind", 408 lk) # august: [[Kadri-Ann Sumera]], ok ("Seitsme aja raja taga") # august: [[Pauliina Haasjoki]], ok # august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), ok # august: [[Sara Teasdale]], ok # august: [[Inga Žolude]], ok (kogumikus "Läti jutud") # august: [[Barbara Erskine]], digimisel ("Hay emand", 697 lk) # august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem) # august: [[Sue Monk Kidd]], ok ("Mesilaste salajane elu") (E) # august: [[Celia Roose]], veebis # august: [[Sayaka Murata]], ok ("Inimene helendavast klaaskastist" punases sarjas) # august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida # august: [[Valeria Luiselli]], valida ("Minu hammaste lugu") (E) # august: [[Herta Müller]], ok # august: [[Nicole Krauss]], ok ("Armastuse ajalugu", "Suur koda", mõlemad "Moodsa aja" sarjas) # august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), ok (F. D. "Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane", 1935; R. M. "Andekas parasiit", 2008, "Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala", 2009, "Kastreerit elu", 1929, "Tee ja tõde", 2002) # august: [[Mare Mikof]], ok # august: [[Kristina Pai]], ok # august: [[Diane Setterfield]], ok # august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, digimisel ("Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas", "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal") # august: [[A. S. Byatt]], digitud ("Lumm"), vt ka LG ("Angels & insects" jpm) # august: [[Katre Õim]], veeb, artiklid # august: [[Paula Hawkins]], digimisel ("Tüdruk rongis") # august: [[Jeanette Winterson]], ok # august: [[Sheryl Sandberg]], tõlkida LG ("Lean In") # august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG ("My Story") # august: [[Epp Annus]], digitud ("Auto ja põder", "Eesti romaaninarratiivseid mudeleid", "Elavad tähed", "Jaak ja lumi", "Kuidas kirjutada aega", ""Kõrboja peremees" - romaan väikse tähega" (järelsõna), "Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad") ja veeb # august: [[Dorrit Willumsen]], digimisel ("Marie: romaan madam Tussaud' elust", "Naine purpuris", "Pruut Gentist") # september: [[Anu Reinart]] (Anu Noorma), füüsik, veebis (alternatiiv [[Martha Cooley]], "Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]) # september: [[Marina Stepnova]], punasarjas: "Aed" (335 lk), "Itaalia õppetunnid" (240 lk), "Lazari naised" (360 lk) # september: [[Alison Lurie]], "Tõelised inimesed" (110 lk), "Viimne puhkepaik" (253 lk) # september: [[Janet Biehl]], ökofem, tõlkida ([https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]) (alternatiiv [[Maris Mändel]], ehitusloolane, teadusartiklid) # september: [[Anneli Saro]], täiendada veebist; "101 Eesti teatrisündmust" (221 lk) # september: [[Donna Haraway]], tõlkida, Ariadne Lõngas mainitud ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (alternatiiv [[Marina Kaljurand]]) # september: [[Elizabeth I]], täiendada tõlkega # september: [[Krista Sarv]], ajaloolane, teadusartiklid ja veebis ([https://kultuur.err.ee/682905/krista-sarv-kardan-et-suured-voidud-ja-karmid-kannatused-jaavad-igavesti-eestlaste-ajaloo-osaks 1]) # september: [[Liza Marklund]], digitud # september: [[Oksana Tandit]], veebis # september: [[Marja-Liisa Vartio]], digimisel # september: [[Marya Zaturenska]], tõlkida (alternatiiv [[Riina Airenne]], laulja, veebis ([https://www.ohtuleht.ee/82213/murtud-kaega-laval 1], [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82299906/sooja-sudamega-lumekuninganna 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50776524/carmen-vallutab-sudameid 3]) ja rmtk ([https://www.e-varamu.ee/item/EEJJH663CI2XCDCCB2JX4XL7IU2ARK4U 4])) # september: [[Marin Laak]], valida # september: [[Jenny Colgan]], "Ranna tänava väike pagariäri" (387 lk, 2021), "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris" (vastilmunud) # september: [[Sophie Dahl]], tõlkida (alternatiiv [[Liselotte Welskopf-Henrich]], "Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) # september: [[Kadi Polli]], kunstiteadlane, artiklid kogumikes ja näitusekataloogides, vt ka veeb # september: [[Wendy Northcutt]], digimisel # september: [[Lilian Härm]] (Vahtramäe), kunstnik, veebis, rmtk "Meie korrastame" (1950, 20 lk värsslugu) ja "Naeratus varjude varjus" (luule, 2019, 72 lk) # september: [[Dina Rubina]], "Córdoba valge tuvi" (punasari, 532 lk), "Millal ükskord langeb lund? : [jutud noorsoole]" (173 lk, 1989), "Päikeselisel tänavapoolel" (punasari, 420 lk) # september: [[Aile Möldre]], infoteadlane, veebis ja rmtk, "Eesti raamatu 100 aastat" (206 lk), "Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940-2000" (407 lk) # september: [[Mari Nõmmela]], "Voldemar Vaga (1899-1999) ja Eesti kunsti ajalugu" (351 lk), [https://dspace.ut.ee/handle/10062/32234 "Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel"] (dok) # september: [[Karin Kask]], teatriteadlane, "Ants Lauter" (1965, 68 lk), "Eesti NSV rahvakunstnik Ilmar Tammur" (1966, 19 lk), "Eesti nõukogude teater, 1940-1965: sõnalavastus" (1987, 591 lk), "Inimesed teatrisaalis" (1980, 54 lk), "NSV Liidu rahvakunstnik Aino Talvi" (1966, 19 lk), "Shakespeare Eesti teatrilaval" (1958, 95 lk), "Shakespeare Eesti teatris" (1964, 275 lk), "Sinu isiklik piksevarras: Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984" (2007, 171 lk), "Teatriaeg liigub kiirelt" (1989, 245 lk), "Teatritegijad, alustajad: Eesti teatrilugu - 1917" (1970, 263 lk), "V. Kingissepa nimeline Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater: 50. aastapäevaks" (1966, 72 lk) # september: [[Helga Pärli-Sillaots]], digitud # september: [[Rita Dolgihh]], balletitantsija, veebis ([https://tartu.postimees.ee/1044090/onnelik-vanaema-tantsib-ja-opetab-balletti 1] ja ega muud polegi) (alternatiiv [[Rhys Bowen]], e.k "Võiduaed") # september: [[Kristin Hannah]], "Maja salapärase järve ääres" (325 lk), "Äralend" (389 lk), "Ööbik" (428 lk) jt # september: [[Marianne Mikko]], veebis, rmtk "Koridorides libedal jääl" (352 lk), "Kroon kuningriigis: eestlase märkmed pandeemia ajal Rootsis" (252 lk), "Moldova: lääne ja ida vahel" (205 lk, 2009), "Naise koht" (261 lk, 2021), "Suured silmad ja teisi tekste" (128 lk, 2007) # september: [[Merja Otava]], digitud # september: [[Mari-Liis Madisson]], veebis # september: [[Ingrid Noll]], "Apteeker" (151 lk, 2001) jt # september: [[Cecelia Ahern]], "P.S. Ma armastan sind" (427 lk, 2020) ==2022== ===August=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] ("Dear Mr. You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]), [[Lauri Väinmaa]], [[Piret Tali]], [[Andrus Albrecht]], [[Nestor Ljutjuk]], [[Jaune Kimmel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' ("Südametemurdja"), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]), [[Anne-Reet Margiste]], [[Marika Valk]], [[Triinu Meriste]], [[Rasmus Kull]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020) ("Minu kallid kalad"), [[Barack Obama]] ("Dreams From My Father"; e.k ainult 1 kõne kogumikus "50 kõnet"), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) ("Mina enne sind" jpt), '''[[Helen Castor]]''' ("Jeanne d'Arc"), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], "Mõelda ja tegutseda nagu kass") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' ("Pariisi raamatukogu"), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], "Arulagedad asjad" (2022)), [[Katrin Oidjärv]], [[Ülle Kunnus]], [[Thea Paluoja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], "Surnumatja tütar"), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], "Mees, kes nägi kõike"), [[Peeter Tali]], [[Sulev Mäeltsemees]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] ("Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]], [[Ivo Kuusk]], [[Ene Puusemp]], [[Gunnar Paal]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Liina Vahtrik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; "Õnnistatud laps"), [[Teele Lember]] (s. 1986, "Süstemaatiline unistaja"), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]], [[Karmen Rõivassepp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], "Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia"), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]), [[Kai Kallastu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] ("Finding Me: A Memoir", ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]), [[Ana Rebane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] ("Liivalossitüdrukud"), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]] (2022), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] ("Kümme tuhat Einsteini"), [[Tom Perrotta]] ("Allesjäänud"), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]], [[Sharon Penman]] ([[Sharon Kay Penman]], "Here Be Dragons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7490109 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] ("Shopgirl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] ("The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World", [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; "English Roses series" - "Inglise roosid", tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], "Januse kivi", "Kaarnakuningas" (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775 WD], "Isadora"), [[Anna Tell]] ("Vasta kurjale kurjaga", [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], "Suur koda"), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]], [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], "Luupainaja allee") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye), [[Kristina Pai]] (2022), [[Bo Burnham]] (m, "Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone", [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] ("Hõbepõrsad"), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' ("Kohvikukompanii"), [[Blair Underwood]] (m; "Casanegra", [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] ("The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], "Prussakad minu peas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; "Tüdruk rongis", "Tuli miilab tuha all", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' ("Henry VIII kuus naist", "Armastus ja Louis XIV"), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] ("Men Who Hate Women"), [[Faina Ranevskaja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], "Ma lasen sul minna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD]) ===September=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] ("Love, Loss, and What We Ate", [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) ("Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat"), '''[[Eleanor Alice Hibbert]]''' ([[Jean Plaidy]], [[Victoria Holt]], [[Philippa Carr]], [[Eleanor Alice Burford]]...; "The Prince of Darkness", Jean Plaidy "Kuninganna armuke", Victoria Holt "Legend seitsmendast neitsist" jmt, [https://www.wikidata.org/wiki/Q142106 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; "Helene"), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' ("Nooljate kuuskede maa", 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], [[Juliusz Słowacki]], [[Antonin Artaud]], [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), [[Ivan Illich]], [[Clive Granger]], [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], "Õhtusöök") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2023), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], "Life in Motion", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] (2022) ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], "Vihkamismäng") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; "Around the Way Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]), [[Maarja Ojamaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113252241 WD], [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' ("Minu Udmurdimaad"), [[Lili Reinhart]] ("Swimming Lessons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; "Me olime valetajad", "Ehtne petis", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris"), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], "Raamatu rahvas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' ("Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus "Soomerootsi novelle" 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] ("Yes Please", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], "Õpetajad") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], "Kadunud küla", "Pärija"), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] ("Your Baby's First Word Will Be Dada", [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est "Kaelkirjaku kael"]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) ("Inimesed puude võras", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] ("Unprotected: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] ("The Truth About Diamonds", [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) ("Vaarikalaevukesepõgenik", "Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan" (2022), "Väike iluremont" (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] ("God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], "Võiduaed"), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, "Will", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] ("You Can’t Touch My Hair", [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] ("Elixir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]], '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) ("Apteeker" jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], "P.S. Ma armastan sind") ===Oktoober=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) ("The Very Fairy Princess series"; "Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest", Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], "Oopium ja absint") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' ("Elu õhukesed vaheseinad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]], ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]''' ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], "Mõrv Viirpuu villas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] ("Autumn Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] ("Revenge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' ("Armuvalu") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; "Truudus Eestile"), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, "Mutionu pidu" algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] ("Hingemurdja", [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] ("I.M.", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], "Õhus on kevadet"), [[Ocean Vuong]] (m) ("On Earth We're Briefly Gorgeous", https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' ("Okas südames", Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], "Nukuvabrik"), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, "Solitaire" [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' ("Navratilova"/Martina Navratilova & George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' ("Kes on süüdi?" e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) ("Pulmatort", "Lila K ballaad", "Kivi kümme unelmat"), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] ("Eesti kuulsused"), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) ("Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", "Naine ja ükssarvik", "Kirkas kumas"), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est "Adéle: "Jane Eyre'i" varjatud lugu"] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' ("Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, "Nähtamatu tüdruk"), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] ("Postcards from the Edge", "The Princess Diarist", "Wishful Drinking", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' ("Cranberry Point 44" jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'') * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 ("Koera mõõtmeteni suurendatud kiil", punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' ("Tuba"), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) ("Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) ("Arhitekti õpipoiss", "Armastuse 40 reeglit"), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) ("Aastate redel", "Hapu tüdruk", "Taeva juhatusel", "Perekonnalõuna "Koduigatsuse" restoranis"), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] ("Hundikoopas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' ("Kallokaiin"), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]] ("Viimane lahke maja"), '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' ("Ematiigri võitlus" (digitud), "Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus"), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' ("Koos ööga läände", lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' ("Kleopatra", "Antoine de Saint-Exupéry"'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' ("Aeg ja elu"), '''[[Hillary Clinton]]''' ("Hirmu paine all"/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]], [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt "Ristitud eestlane"), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] ("We're Going to Need More Wine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=truajaleht19810918&type=staticpdf 1] tlk Margit Moritz), [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]] ===November=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, "Karamo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) ("Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]], '''[[Helvi Juvonen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5710748 WD], Mana 1/1958, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=stockholmstid19571206&type=staticpdf Stockholms-Tidningen, 6. detsember 1957, lk 2, arv. Ivar Grünthali tõlked]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] ("In Pieces", [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] ("Rules for a Knight", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] ("Just the Funny Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], "Reis ümber oma toa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, "Piir" tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], "Sina"), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] ("Maitsed: Minu elu läbi toidu", ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) ("Pahupidi", tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' ("Koduabilise käsiraamat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], "Mura. Leegitsevad mälestused"), '''[[Lori Foster]]''' ("Cooperi lummus") (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], "Südametud"), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; "Ratsutada ükssarvikutel", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; "Veri mäletab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' ("Igamees enda eest"), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' ("The Vanity Fair Diaries"; "Diana ajaraamat", tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], "Iga mängitud noot"), '''[[María Mañeru]]''' ("Kuidas toimib inimkeha?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; "A Shore Thing", [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]], [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], "Teine Einstein", "Agatha Christie kadumine", "Leedi Clementine" (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian "The PErsonal Librarian"] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] - [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' ("Vastu pidada või alla vanduda"), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) ("Armastus"), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) ("Essexi siug"), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], "Monogaamia"), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, "Roheliste Viilkatuste Anne" jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], "Joséphine", "Inglismaa armuke") (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja) ===Detsember=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) ("Seks ja linn", "4 blondi"), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) ("Avatud kodu", "Arthur Truluvi lugu"), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' ("Ootus", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] ("Freckleface Strawberry", [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] ("The Last Black Unicorn", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] ("Modelland", [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] ("Decoded", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' ("Must jää", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] ("Surnute lühiajalugu"), [[Sylvia Townsend Warner]] ("Lolly Willowes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], "Tüdruk, kes jõi kuud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, "Christine Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] ("Laibalill", [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] ("Suur tuba") (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] ("Mul hakkasid päevad"), [[Mo'Nique]] ("Beacon Hills High", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] ("Make It Nice", [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) ("Siil ja kuu", "Kolks-puu ja Käbipoiss", A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] ("Bonfire", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], "Põgenemine Kreetale") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] ("Elu", koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] ("Billie Eilish", [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] ("Just as I Am: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], "Puhkus"), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; "Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima"), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] ("Seven Husbands of Evelyn Hugo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] ("My Life So Far", [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali "Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet"]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20160801.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' ("Machiavelli naistele") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt "Varemed" kogumikus "Hirmu planeet", [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], "Vaikusesse maetud" jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], "Vangistatud taevas"), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: "Pühendumus", tlk Paula Taberland; "Kõigest lapsed", tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus "Aphra"), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], "Hiilgav häving") ==2023== ===Jaanuar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], "Shakespeare oravatele") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; "Naine aknal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] ("Let's Just Say It Wasn't Pretty", [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' ("Arminuta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], "Pimedusega löödud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] ("Going There", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Eduardo Mendoza Garriga]] ([[Eduardo Mendoza]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q72541 WD], [https://www.ester.ee/record=b4665186*est "Gurbilt teateid ei ole"]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; "The Misadventures of Awkward Black Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], "Kokkumäng", "Ettepanek") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; "Year of Yes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, "Imekummaline"), [[Inessa Josing]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] ("Anna lood", 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' ("Save Me the Plums"; "Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] ("If You Ask Me: (And of Course You Won't)" [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] ("Sinisilmselt unistuse poole"), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' ("Sinine villa"), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] ("Välk ja pauk"), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], "Raevukas lesk", "Surm Õhtuhiies"), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) ("Ei ole olemas lihtsat tööd"), [[Elvira Lindo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] ("Seriously… I’m Kidding", [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' ("Naised, kes jooksevad huntidega") (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' ("Soome lahe kahel kaldal: mälestused" 2 trükis) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat", [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] ("You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self", [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD]) ===Veebruar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] ("I Might Regret This", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] ("L.A. Candy", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat", [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] ("Marge in Charge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' ("Crescendo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], "Kadunud maa"; nimekaim 7. aprillil) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' ("[[Väike maja preerias]]") (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], "Virgumine") (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], "Linnukohus", "Seitse ust"), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] ("This Will All Be Over Soon: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]], '''[[Eila Kivikk'aho]]''' ([[Eila Kivikkaho]], [[Eila Sylvia Sammalkorpi]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q533950 WD], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], "Kui palju on maailmas värve" LR 1983, [https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=141&lang=est&action=view&method=teosed Richard Ritsingu naiskoorilaul "Lapsed" 1984], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=truajaleht19810918&type=staticpdf 2] tlk Enn Lillemets) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' ("Mis kaob", tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], "Võidupilet"), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, "Viimane rong Moskvasse", tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' ("Kahtlustava prantslase ettepanek", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], "Mõrvari portree") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] ("Getting the Pretty Back; When It Happens to You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], "Köögijumala naine"), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] ("Born a Crime", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] ("Montaro Caine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] ("Wildflower", [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], "Salute to Spring") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli ("Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' ("Life Will Be the Death of Me"; "Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!", tlk Nele Sillaots, 2011; "Minu lustlik elu", tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] ("Mida kala teab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], "Virvavesi", "Ohvriraba" (2022)) ===Märts=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] ("Fresh Off the Boat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], "Võõrad maal") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] ("A Life in Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] ("The Witches Are Coming", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] ("Hispaania päevik" jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]] ("Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love & So Much More", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus "Paljajalu pilvedel", kogumikus "Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele", kogumikus "Neli komilannat"), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' ("Südame õige kuju", "Tähtedest võlutud"), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], "Alasti", "Jäätunud liblikas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380528.2.39&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19290218.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] ("Courage to Soar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]), [[Annika Uudelepp]] ([[Annika Velthut]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q113495214 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' ("Iiri kangelane Cuchulain"), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' ("Kaotatud õigused", e.k 1909; "Võitlus tuleviku eest", 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] ("Someday, Someday, Maybe", "Talking as Fast as I Can", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], "Nõusolek"), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) ("Juukselõikaja-tüdruk"), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] ("Stories I Only Tell My Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], "Minu vanaema majas", "Kartulilapsed"), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) ("Armastusjutt ja teisi jutte", LR) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' ("Pärast", 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) ("Koduloom" jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; "Kahuriliha", "Reisisiht Marss"), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], "Kõige tähtsam on armastus", "Kõik, mida hing ihaldas"), [[Sirkka Selja]] ([[Sirkka-Liisa Tulonen]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11893717 WD], https://et.wikipedia.org/wiki/Sirkka_Selja et.wp], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], [https://maailm.postimees.ee/4094793/sauli-niinisto-veteranidepaev-jaab-alatiseks-ja-paeva-sonum-ei-vaju-unustusse 2], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 3]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est "Hädaohtlikud eluaastad", 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], "Testament") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; ("Whiskey in a Teacup", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' ("Ootamatu tõde loomadest"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], "Sõber") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' ("Kahtlased kujud öises rongis") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], "Taltsutamatu"), [[Elton John]] ("Mina", tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, "Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] ("The Meaning of Mariah Carey" with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' ("Öölaulik", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] ("Over the Top", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' ("Härra Malcolmi nimekiri", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=truajaleht19810918&type=staticpdf 1] tlk Ülle Raudsepp, Mana 1/1958), [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] ("Ei iial üksi"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' ("Kustunud mälestuste saar") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]] ===Aprill=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], "Superkoomik" jt), [[Tanja Dibou]] ("Minu Süüria", 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] ("You'll Never Eat Lunch in This Town Again", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024), [[Cätlin Mägi]] ([[Cätlin Jaago]]) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406561 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], "Prussakad minu peas"), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], "Sinine laguun") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (& Michaela Blaney "Bliss", [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq], "Bird by Bird"), [[Taavi Tulev]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; "Võitlus mineviku varjudega") (2023), [[Svea Raidna]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] ("Yearbook", [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) "Sügissurmad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (& Anna Waterhouse, "Mycroft Holmes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] ("Horror Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, "Hull elu") (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], "Varjumäng", "Pealtnägija"), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], "Kui ma su leidsin", "Ega sa Luis Velezt pole näinud?", "Vapper tüdruk, vaikne tüdruk"), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]), '''[[Nicola Kraus]]''' ("Lapsehoidja päevikud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7029048 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], "Kadunud tüdrukud", "9. maantee" jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, "Dear Girls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' ("Õhtute äng"), [[Tan France]] ("Naturally Tan", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], "Tagasi") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], "Kui Emma kadus"; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], "Mayday"), '''[[Carol Drinkwater]]''' ("Oliiviteekond", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], "Pihtimused 19.45 rongis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] ("If Roast Beef Could Fly", [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]] ("Avatult", tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]), [[Marko Mägi (ajakirjanik)]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495175 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], "Tähtsad eluplaanid", "Toscana õed") ===Mai=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, "Klakk! Klakk! Klakk!"), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; "Minu sõber Natalia", [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], "Sellised me oleme"), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], "Uuesti alustades" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]] (2023), [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022), '''[[Jelena Tšižova]]''' ("Naiste aeg") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) ("Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga"), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; "This Is Just My Face", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) ("Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad", "Paigad, kus olen avalikult nutnud"), [[Triinu Laane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' ("Langenud naise päevik", 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) ("Märkmed minu ämmale"), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], "Õlleromaan") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], "Vaikiv mets", "Peegelpilt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], "Ada BlackJack", e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], "Pale Horse, Pale Rider") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], "Oo, kaunis maikuu"), [[Danny Trejo]] ("Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood", Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] - [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], "Bossypants", [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], "This Much Is True"), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], "Võlg" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], "Väljavalitu" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' ("Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], "Sõber meriröövel" (2022), "Tera siit ja teine sealt" 1968, "Vanaema maja" 1946, 1980, "Vares keedab hernesuppi" 2009, "Vikerkaar" 1978, "Seitse pastlapaari" 1974, "Peremees ja sulane" 1989, "Palun seda härrat..." 2015 (järels. Ülo Tonts), "Orav Pikkhamba söökla" 2010, "Mina oskan paremini" 1952, "Metsatalu vahvad loomad" 1946, "Lugu kahest laisast varesest" 2003, "Kelleks ma tahan saada" 1948, "Jutte lastele" 1955, "Hunt ja kutsikas" 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], "Kõik mu mured mannetud"), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], "Ebatäiuslik minevik"), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; "Uue aja õpetaja – Maria Montessori", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, "Vagiina monoloogid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&FF=alindstrom+merethe+++++1963&1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, "Hamnet"), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] ("Land of Stories" series; "Muinasjutumaa: sooviloits", tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; "Haldjate elu") ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&FF=abarbery+muriel+++++1969&1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], "Manifesto: On Never Giving Up"), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]), [[Arville Puström-Uus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] ("Ammuu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD]) ===Juuni=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] ("The Girl with the Lower Back Tattoo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, "Most Talkative", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; "Hoian sind südames" w/Kiti Szalai) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] ("My Body", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] ("The Beautiful Ones", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], "Elizabeth, kuninganna"), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], "Kibe pill", "Ainult hüvitis", "Tapmiskäsud" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] ("The Gun Seller", [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], "Vajalikud inimesed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], "Öömets", eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], "Belfry salalugu", "Tuli õlgkatuses"), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] ("Troublemaker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] ("Gastrofüüsika", [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, "Soovide sosinaid kuulates") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] ("Kaagjärve Veenus"), Judith Bingham * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]], [[Marko Mägi (muusik)]], ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495181 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] ("Why Not Me?", "Is Everyone Hanging Out Without Me?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; "This Will Only Hurt a Little", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] ("Touched by the Sun: My Friendship With Jackie", [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja), '''[[Mirkka Rekola]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6873648 WD], tõlked: Timo Maran, "Las ma ümisen"; "Kui palju on maailmas värve" LR 1983; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73461743/elu-mis-tahab-elada 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mehed-puud-ja-aeg/ 2], [https://www.eamt.ee/loreta/index.php?valik=laulutekst&id=993 tlk Leelo Tungal], vt Sirje Kiin "Hirme ja arme. Artikleid aastatest 1978-1992"; [https://epl.delfi.ee/artikkel/51182460/tonu-korvits-allikas-joe-pohjas-on-alati-sama 3], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19620307.1.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 4]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021), [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], "Eksisamm"), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' ("Juhulasud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") ===Juuli=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] ("Sometimes I Feel Like a Nut", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] ("Star", [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], "Vaikelu", "Tappev külm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] ("Humans Blues", [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) ("Ruunimärgid"), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] ("I Didn't Come Here to Make Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] ("One Life", [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], "Valetaja tüdruk"), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] ("Twintuition" series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] ("Playground", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002; "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], "Ühe skandaali märkmed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' ("Tõde"), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) ("Taevast pudeneb asju"), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], "Öötsirkus" ilmub sügisel 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] ("Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' ("Seitse valet", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]), '''[[Amélie Nothomb]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], "Armastuse sõda", "Helge nostalgia", "Jahmatus ja värinad" (digitud), "Jumala lapsepõlv", "Sinihabe") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] ("Open Book", [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], "Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses", tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi "Splendors of the Sky"], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] ("Auhind õigesti elatud elu eest", veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], "Ääremaa"), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; "Elu ase: elava maailma vaimulugu", tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], "Seltsidaam") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], "Üksinda ookeanis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], "Tüdrukute linn"), [[Eino Alt]], [[Priyanka Chopra Jonas]] ("Unfinished: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, "Kogetud teosed"), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], "Esimene abikaasa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], "Kassandra ja hunt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], "Nähtamatu tüdruk"), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; "Good Behaviour", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], "Osavnäpp"="Fingersmith"), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], "Kojujõudmine") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar "A Little Bit Wicked"), [[Hannele Turu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]] (Hille Ermel), [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], "Eksleja", "Sekeldused sekvoiametsas" jpt), [[Raivo Mändmaa]], [[Suliko Liiv]], [[Tarvo Hanno Varres]], [[Marko Veisson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&M), [[Chris Harrison]] ("The Perfect Letter"; "Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias", tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], "Punane kuninganna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], "How To Kill Your Family"), [[Benita Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] (2022), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]], [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], "Madame Piaf ja armastuse laul", "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu", "Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; "One More Thing; The Book With No Pictures", [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] ("Talon of God", [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD]) ==Sünnipäevata daamid== * [[Helen DeWitt]] * [[Catherine Belton]] * [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974) * [[Hrotsvitha Gandersheimist]] * [[María Dueñas]], "Õmblejanna Madriidist" * [[Jennifer Clement]], "Palved röövitud tüdrukute eest" * [[Donika Kelly]], luulekogu "Bestiaarium" * [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est] * [[Karin Erlandsson]] * [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/] * [[Natalie Jenner]] * [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog * [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata * [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], "Meie igapäevane elu") * [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958 * [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik * [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) * [[Kassia St. Clair]] * [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog * [[Michèle Albrand]] * [[Annette Hohberg]] (1960) * [[Anna Sam]] (kassapidaja) * [[Frédérique Molay]] (1968) * [[Karen Sandler]] * [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], "Lihavõttesaar") * [[Sei Shōnagon]] * [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en]) * [[Kärt Vaarmari]] * [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks) * [[Kristel Zilmer]] (1974) * [[Ene Vainik]] (1964) * [[Claire-Louise Bennett]] * [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en]) * [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en]) * [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq]) * [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en]) * [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it]) * [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en]) * [[Nadia Murad]] (rahu 2018) * [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine) * [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en]) * [[Kristi Piiper]] (1983-) * [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica]) * [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp]) * [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm) * [[Christina Dalcher]] * [[Colleen Oakley]] * [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969) * [[Merilin Paas-Loeza]] * [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], "Minu sünge Vanessa") * [[Laura Evisalu]] (1995) * [[Susan Luitsalu]] (1983) * [[Eha Veem]] * [[Helen Tootsi]] (1984) * [[Nicola May]] (1966) * [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], "Nad ei leia sind iial" jt) * [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; "Väike Prantsuse külalismaja" jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1]) * [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp]) * [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] "Annabelle" jt) * [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]) * [[Eliina Korts]] (1982) * [[Mariliin Vassenin]] (1980) * [[Anna Hints]] (1982) * [[Ingel Undusk]] (1988) * [[Mirt Kruusmaa]] (1992) * [[Hanna Kangro]] (1986) * [[Anniina Ljokkoi]] (1984) * [[Leila Holts]] (1981) * [[Kristel Algvere]] (1989) * [[Kelly Turk]] (1993) * [[Talvike Mändla]] * [[Sandra Heidov]] (1976) * [[Marje Ernits]] (1948) * [[Ele Arakas]] * [[Aile Alavee]] * [[Madli Lippur]] (1984) * [[Karen Orlau]] (1975) * [[Lille Roomets]] (1977) * [[Larissa Joonas]] (1960) * [[Ludmila Kazarjan]] (1961) * [[Lembe Lokk]] (1975) * [[Miramii Maarja Vaher]] * [[Margit Tõnson]] (1978) * [[Kadri Veermäe]] * [[Ilze Tālberga]] * [[Riina Pauklin]] * [[Imogen Robertson]] (1973) * [[Helen Bryan]] * [[Marian Võsumets]] * [[Susanna Veevo]] (1994) * [[Laura Mallene]] * [[Gaby Zipfel]] (1951–2021) * [[Ann Väljataga]] * [[Sabine Durrant]] * [[Aurelia Aasa]] * [[Helgi Öpik]] (1936) * [[Kadi Kõiv]] * [[Le Vallikivi]] * [[Liina Metsküla]] * [[Miia Muuga]] * [[Milvi Martina Piir]] * [[Cynthia Swanson]] * [[Silja Vaher]] * [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold) * [[Barbara Trapido]] (1941) * [[Janice Law]] (1941) * [[Alison Moore]] (1971) * [[Sigrid MacRae]] (1942) * [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?) * [[Anne Griffin]] * [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901) * [[Adelaida García Morales]] (1945) * [[Petra Oelker]] (1947) * [[Maeve Haran]] (1950) * [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947) * [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&M) * [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&M) * [[Renate Germer]] (1946, M&M) * [[Christina Cerny]] (1946, M&M) * [[Andrea Wulf]] (1972, M&M) * [[Ulvi Kullerkupp]] * [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950) * [[Nina LaCour]] * [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974) * [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], "Rannaraamat", "Miljon juunit") * [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], "Aitäh, monsieur Dior") * [[Liz Fenwick]] ("Maja Cornwallis" jmt) * [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, "Summertime") * [[Tracy Rees]] (1972, "Väikese maakiriku lood") * [[Ann O'Loughlin]] ("Ballisaali kohvik", "Kohtuniku naine", "Ludlow' daamide ühing") * [[Kathryn Hughes]] (1959) * [[Kathryn Hughes]] (1964, "Kiri", "Saladus") * [[Virginie Grimaldi]] (1977, "Küll sa suuremana aru saad", "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata") * [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], "Korterikaaslane", "Vahetus") * [[Nikola Scott]] ("Minu ema vari", "Saladuste suvi") * [[Jane Harper]] (1980, "Kadunud mees", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD]) * [[Jessica Fellowes]] (1974, "Skandaal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD]) * [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist) * [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist) * [[Madlen Ziege]] (1983, "Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad") * [[Pille Kant]] ("Naaskli lood") * [[Marina Laikjõe]] ("Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis") * [[Clare Pooley]] (1970, "Tõeprojekt") * [[Cristina Alger]] (1980, "Pankuri naine") * [[Dorothy Koomson]] (1971, "Vahukommid hommikusöögiks") * [[Elizabeth Palmer]] (1942, "Päikese varjupool") * [[Fiona Neill]] (1966, "Noore ema pihtimused") * [[Fiona Walker]] (1969, "Suudlusejaht") * [[Gin Phillips]] ("Karm kuningriik") * [[Carolyn Keene]] ("Roim kuninganna õukonnas" jpt) * [[Paullina Simons]] (1963, "Bellagrand", "Tatjana ja Aleksander" (2 kd), "Vaskratsanik" (2 kd), "Üksildane täht") * [[Kaie Talviste]] (1952) * [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), "Loo algus") * [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole) * [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane * [[Jennifer Hillier]] (1974, "Purgitäis südameid", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD]) * [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], "Mõrv viskivabrikus") * [[Jenny Offill]] (1968, "Ilm") * [[Delia Sherman]] (1951) * [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], "Sind päästes") * [[Karen M. McManus]] ("Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" jt) * [[Maisey Yates]] ("Õnneliku abielu saladused", "Lapitööringi pihtimused") * [[Marianne Calmann]] ("Avignon") * [[Susanna Jones]] (1967, "Maavärinalind") * [[Gena Showalter]] (1975, e.k "Püüa mees võrku!") * [[Molly McAdams]] * [[Lauren Blakely]] * [[Kadi Viik]] * [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD]) * [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], "Kahtlus") * [[Eve Laur]] ("Õmblejanna") * [[Cathy Bramley]] ("Seltsis segasem", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD]) * [[Jodi Taylor]] ("Üks neetud jama teise otsa") * [[Berit Petolai]] (1985) * [[Anna Kaare]] * [[Natalja Nekramatnaja]] * [[Kamille Saabre]] * [[Sophie Heawood]] ("Pohmellimängud") * [[Jaana Davidjants]] * [[Liis Sein]] (1983) * [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?) * [[Maarja Jaanits]] * [[Francesca Zappia]] * [[Magdalena Hai]] (1978) * [[Anja Portin]] (1971) * [[Barbara Freethy]] * [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], "Särisev side") * [[Katie Kirby]] * [[Susanna Leonard]] ("Madame Curie ja unistuse jõud", [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1]) * [[Ashley Farley]] ("Magnooliaööd", "Elu laenuks", 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF]) * [[Silke Wolfrum]] * [[Wendy Francis]] * [[Trudy Trueit]] * [[Megan Miranda]] * [[Genevieve Cogman]] * [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], "Meie maja", "Need naabrid") * [[Marje Ernits]] * [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes) * [[Heli Kendra]] (1964) * [[Urve Tinnuri]] (1953) * [[Ronetta Garber]] ("ameerika kirjanik", aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles) * [[Maria Metsalu]] (1990) * [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik) * [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws]) * [[Evelin Banhard]] (1978) * [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], "Kui inimene läheb ära") * [[Heli Kendra]] (1964, "Kärkä", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD]) * [[Helen Pärk]] * [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena ) * [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?) * [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?) * [[Rachel Turner]] ? ("Ohtlik maagia"="Dangerous magic", inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?) * [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], "Kuninganna Kristiina") * [[Ruth Rajamaa]] (1939; "Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607") * [[Mary W. Craig]] ("Mata Hari", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD]) * [[Kiiri Saar]] (1972; "Punamütsike kakssada aastat hiljem" jpm) * [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], "Lucrezia Borgia") * [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], "Pimeduse aja algus") * [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], "Kuningannade mäng") * [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], "Seiklused antropotseenis") * [[Alla Jakobson]] * [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja) * [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD]) * [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess) * [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp]) * [[Marta Galewska-Kustra]] * [[Julia Holewińska]] * [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k "Hüljatud kuningriik", 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp]) * [[Jessica Bruder]] ("Nomaadimaa", e.k 2022) * [[Meg Mason]] ("Sorrow and Bliss") * [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp]) * [[Imbolo Mbue]] * [[Jessica A. Fox]] ("Three Things You Need to Know About Rockets", 2012, Shaun Bythelli eks) * [[Kate Baer]] * [[Laura Imai Messina]] * [[Laura Maylene Walter]] * [[Morowa Yejidé]] * [[Stephanie Dray]] * [[Vanessa Lafaye]] * [[Rosa Voigt]] * [[Daphne De Marneffe]] (1959) * [[Briallen Hopper]] (1978) * [[Sarah Hepola]] * [[Tara Allmen]] (e.k) * [[Judith A. Houck]] * [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k "Viie aasta pärast") * [[Lizzy Dent]] (e.k "Suvetöö") * [[Liina Vagula]] (1982; "Täiusliku elu hind") * [[Rory Power]] ("Raxteri tüdrukud") * [[Ene Timmusk]] ("Minu Kanada") * [[Kate Lister]] ("Seksi kummaline ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981) * [[Sallie Bissell]] (e.k "Saatanast vaevatud") * [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022) * [[Helen Prins]] (s.1989, "Pargimõrvad") * [[Geidi Raud]] (s.1992 "Ümber ahju paremale. Võrumaagia") * [[Sanna Kartau]] * [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2]) * [[Laura Ertimo]] (1977; "Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest", tlk Kadri Jaanits, 2020; "Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest", tlk Kadri Jaanits, 2021) * [[Mia Kankimäki]] (1971; "Naised, kellest ma öösiti mõtlen", "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2]) * [[Anari Koppel]] * [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik) * [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik) * [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik) * [[Liis Mure]] (s. 1981, "Popa otsib kodu", julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik) * [[Catriona Ward]] ("Needless Streeti viimane maja", [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022) * [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988) * [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik) * [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik) * [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert) * [[Johanna Jolen Kuzmenko]] * [[Sonia Shah]] ("Pandeemia", 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD]) * [[Katja Pantzar]] ("Leides sisu", Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas]) * [[Megan Goldin]] ("Saatuslik suplus", [https://www.megangoldin.com/ kodukas]) * [[Steena Holmes]] ("Patsient", [https://www.steenaholmes.com/ kodukas]) * [[Sandie Jones]] ("Teine naine", [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD]) * [[Alexandra Andrews]] ("Kes on Maud Dixon?", [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1]) * [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] ("Windsori sõlm", 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD]) * [[Barbara Davis]] ("Viimane kuutüdruk", [https://barbaradavis-author.com/ kodukas]) * [[Eloísa Díaz]] ("Patukahetsus", 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD]) * [[Tarryn Fisher]] ("Vale perekond", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD]) * [[Angela Marsons]] ("Murtud luud", 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD]) * [[Marguerite Kaye]] ("Keelatud armusuhe preili Grantiga" jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega) * [[Laura Suburg]] ("Eksiteelt peasnud", "Kasuema päewaraamat") * [[Anna Nicholas]] ("Sisalik pagasis", "Kass kuumal kivikatusel", 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD]) * [[Shelly Alexander]] ("Sügaval südames") * [[Bette Lee Crosby]] ("Emily, kadunud", "Aasta täis erilisi hetki") * [[Jessica Barry]] ("Vaba langemine") * [[Chloe Benjamin]] ("Surmapõlgurid", s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD]) * [[Melanie Blake]] ("Armutud naised", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976) * [[Shalini Boland]] ("Abikaasa", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD]) * [[Victoria Connelly]] ("Katkiste asjade ilu", s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD]) * [[Marianne Cronin]] ("Lenni ja Margoti sada aastat", s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD]) * [[Paula Treick DeBoard]] ("Valede võrgus", s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF]) * [[Elissa Grossell Dickey]] ("Valguse kiirusel", [https://elissadickey.com/about/ kodukas]) * [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], "Majakas tähtede all", "Veinimeistri saladus", "Mõrkjasmagus üllatus") * [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] ("Hea lesk", Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF]) * [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) ("Kadunud muuseum Mistrali tänaval", 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD]) * [[Anni Kytömäki]] ("Margarita", s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD]) * [[Martta Kaukonen]] ("Liblika kannul", s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2]) * [[Lesley Kara]] ("Kuulujutt") * [[Carole Johnstone]] ("Peeglimaa") * [[Linda Holmes]] ("Evvie Drake'i uus algus", [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD]) * [[Leah Hazard]] ("Rasked rõõmud", s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas]) * [[Christine Mangan]] ("Tangerlanna", s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas]) * [[Nicola Marsh]] ("Skandaal", [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas]) * [[Charlotte McConaghy]] ("Ränded", s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD]) * [[Lauren McLaughlin]] ("Saada pilte", [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas]) * [[Sara Medberg]] ("Kammerneitsi", s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas]) * [[Holly Miller]] ("Sina mu unedes", s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas]) * [[Loretta Nyhan]] ("Labidas maasse", [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1]) * [[Camille Pagán]] ("Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt", [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], "Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.", "This Won’t End Well", incipit [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1]) * [[Eveliina Talvitie]] ("Käisin vaid ujumas, õde", s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD]) * [[Sue Teddern]] ("Annie Stanley, omadega merel", s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF]) * [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] ("Need hämarad tunded", "Ma jälgin sind") * [[Rachel Lynn Solomon]] ("Täna. Õhtul. Homme", [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas]) * [[Monique Roffey]] ("Black Conchi näkk", s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Kate Riordan]] ("Sanditon", London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- ) * [[Suzanne Redfearn]] ("Silmapilk", arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1]) * [[Emmi Pesonen]] ("Maailma kauneim sõna", s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD]) * [[Caroline Louise Walker]] ("Peidus su silme all", USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas]) * [[Abbi Waxman]] ("Nina Hilli raamatulik elu", s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD]) * [[Joan Elizabeth Lloyd]] ("Täiesti privaatne", New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1]) * [[Kate Kirkpatrick]] ("Becoming Beauvoir", s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF]) * [[Rebeka Põldsam]], s.1989 * [[Rosie Walsh]] ("Ilma ainsagi sõnata", "Päev, mil me kadusime", "Minu elu armastus"; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas]) * [[Claire Douglas]] ("Paar majast nr 9", [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD]) * [[Kimi Cunningham Grant]] ("Need vaiksed laaned") * [[Clare Chambers]], s.1966 ("Väikesed naudingud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD]) * [[Riikka Jäntti]], s. 1972 ("Väikese hiire suvi" ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas]) * [[Bronwyn Jameson]] ("Majapidajannast südamedaamiks", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD]) * [[Lee Wilkinson]] (n) ("Armuafäär sekretäriga", https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD]) * [[Yvonne Lindsay]] ("Trotslik armuke ja halastamatu miljonär", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD]) * [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Maria Netti Nüganen]], s.1995 * [[Airi Triisberg]], s.1982 * [[Keiu Krikmann]], s.1988 * [[Triin Tulgiste]], s.1987 * [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1]) * [[Camille Aubray]] ("Ristiemad", [http://www.camilleaubray.com/ 1]) * [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], "Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu") * [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud) * [[Natalie Mets]] * [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, "Üksildane uitaja", A-64451) * [[Margit Saluste]], s.1965 * [[Vally Ojavere]], s.1941 * [[Katri Merikallio]] ("Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD]) * [[Caroline Bird]] (s.1986, "Rookie", "The Hat-Stand Union", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD]) * [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD]) * [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], "One Language") * [[Lila Matsumoto]] * [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD]) * [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n) * [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978) * [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984) * [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972) * [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978) * [[Susan Paris]] * [[Sloane Tanen]] (n) ("There's a Word For That") * [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD]) * [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972]) * [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit]) * [[Isabel Kaplan]] * [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968]) * [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954]) * [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD]) * [[Carribean Fragoza]] (n) * [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD]) * [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], "Tüdrukud", 301 lk) * [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985) * [[Rebecca Birrell]] ("This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century", 2021) * [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], "Lessons in Chemistry") * [[Jane Harper]] ("Looduse jõud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980) * [[Samia Shariff]] (n) ("Hirmu loor", [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959) * [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; "Hoian sind südames" w/Maami Snellmann) * [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] "Mõrv Mallowan Hallis" (2022)) * [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], "Inglise romanss") * [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], "Aria ratastel raamatupood" (2022)) * [[Amanda Prowse]] ("Kolm ja pool südamelööki" (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1]) * [[Margit Mägi]] ("Valikud" (2022)) * [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], "Kevade esimene päev") * [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], "Koos kootud jõulud" jt) * [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], "Hõimlased") * [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], "Huntide tarkus", "Vanade koerte tarkus") * [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], "Saarel", "Tüdruk, keda ta kunagi tundis") * [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], "Kadunud", "Mina, vaatleja") * [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], "Kellamäng") * [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], "Südamega") * [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], "Kurjus südames") * [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], "Toateenija") * [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], "Kehakeel") * [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], "Head uut aastat" (2022)) * [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], "Täitunud unistused", "Mõrv Iiri külas", "Mõrv Iiri pulmas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD]) * [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], "Sanatoorium") * [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], "Mõrv pastoraadis", "Elusaatused" jt) * [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], "Suletud uste taga" jt) * [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], "Teine naine") * [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], "Ma jälgin sind", "Täiuslik sõber") * [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], "Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas") * [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], "Hunditalv") * [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], "Mineviku taak") * [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], "Mõnikord ma valetan") * [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], "Teadmata kadunud" jt) * [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], "Jahiseltskond" jt) * [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], "Mõrv šokolaadiküpsistega" (466 lk), "Mõrv mustikamuffiniga" (380 lk), "Mõrv maasika-vahukooretordiga" (347 lk), "Mõrv sidrunibeseekoogiga" (384 lk), "Mõrv šokolaadiste muffinitega" (343 lk), "Mõrv suhkruküpsistega" (379 lk), "Mõrv virsikuvormiga" (335 lk)) * [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], "Surmapatt") * [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], "Naine meie vahel","Nimetu tüdruk"/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen) * [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], "Vaikiv abielunaine" jt) * [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, "Jahimehe karistus") * [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], "Kui kuningas sureb") * [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], "Täiuslik laps") * [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], "Õed kogu eluks") * [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], "Võlutult sinu") * [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], "Armastus jõuluturult") * [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], "Kolm naist") * [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], "Meie keemilised südamed", "Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri") * [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], "Kolm ja pool südamelööki", "Valgus aknas") * [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], "Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst") * [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], "Unistuste jahtimise suvi") * [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], "Ära unusta mind", "Mulle piisas terest") * [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood") * [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], "Aleppo linna mesinik") * [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], "Naine valges kimonos") * [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], "Talisman", "Saatuslik kohtumine") * [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], "Paberloss") * [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], "Vahepealne õnn", "Mälestus liblikatest") * [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], "Üle kõige", "Ainult seda") * [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], "Vaimumõrsja") * [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], "Pelgupaik", "Suvemaja") * [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], "Edenbrooke", "Blackmoore") * [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], "Maja mere ääres", "Tulipunane kleit") * [[Brit Bennett]] ("Varjul pool", 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD]) * [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], "Vabandamisprojekt") * [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], "Päikese poole", "Valguse poole" jt) * [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], "Tüdruk A") * [[Sophie Benedict]] ("Grace Kelly ja armastuse hurm") * [[Anne Mahler]] ("Peeglikoletis") * [[Megan Hunter]] ("Harpüia", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD]) * [[Anna E. Collins]] ("Parim kättemaks on armastus", [https://www.aecollinsbooks.com/ 1]) * [[Anna Claybourne]] ("Kuidas kõik muutub" (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD]) * [[Anna Maria Tammesaar]] ("Oskar nivhide maal", "Jutukogu", "Printsess Rasmus") * [[Anna Snoekstra]] ("Väikesed saladused", 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1]) * [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas]) * [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], "The Love Hypothesis") * [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], "Caraval") * [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], "Marion Lane and the Midnight Murder") * [[Loretta Marion]] ("Storm Of Secrets", [https://www.lorettamarion.com/ kodukas]) * [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD]) * [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD]) * [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD]) * [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas]) * [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1]) * [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1]) * [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas]) * [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1]) * [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas]) * [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], "Ilus tõbras", "Ilus mõrd") * [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas]) * [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas]) * [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas]) * [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas]) * [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], "Such a fun age") * [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], "Daughter of the Moon Goddess") * [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], "Saatana tütar") * [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas]) * [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas]) * [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD]) * [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], "To kill a kingdom") * [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas]) * [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas]) * [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD]) * [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD]) * [[Anneli Sammel]] * [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas]) * [[T. J. Newman]], (n) ("Ultimaatum", [https://tjnewmanauthor.com/ kodukas]) * [[Sarah Penner]], ("Kadunud apteeker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q107708602 WD]) * [[Ene Lukka-Jegikjan]], s. 1954 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495234 WD]) * [[Anneli Kont-Rahtola]] ([[Anneli Kont]]), s. 1964 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495230 WD]) * [[Pamela Kaufman]] ("The Prince of Poison", "Banners of gold" XIV A-37920, [https://www.encyclopedia.com/arts/educational-magazines/kaufman-pamela 1], [https://www.amazon.com/Pamela-Kaufman/e/B000AP90HO%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 2]) * [[Elizabeth Chadwick]] ("To Defy A King", "The Scarlet Lion", "Saatuse lapsed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q273453 WD]), s.1957 ==Sünnipäevata mehed== * [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], "Kummalised sõnum;d" (sic!)) * [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], "Kaevandus", "Jänesefaktor", "Põdravalem") * [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], "Hõivatud haud") * [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], "Armu toit", "Eelmine tüdruk", "Usu mind") * [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], "Nukumäng", "Võõras veri", "Kuraator") * [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], "Viimased tüdrukud" jt) * [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], "Külmakaksikud" jt) * [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 "Caterina de' Medici pihtimused" jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD]) * [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) ("Talumatu tõde") * [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, "Kõigest inimesed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD]) * [[Sandeep Jauhar]] (m), ("Inimsüda: ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q94488349 WD], s.1968) * [[Merlin Sheldrake]] (m) ("Läbipõimunud elu: Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku", s.1987, [https://en.wikipedia.org/wiki/Entangled_Life "Entangled Life" en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q89428526 WD]) 8pu21b0fblpdyt1insg3u43tbpj0gx5 0 6966 89814 84912 2022-08-22T17:22:12Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:'Autumn_Leaves'_by_Sarah_Jane_Prentiss.jpg|pisi|Sarah Jane Prentiss (1823-1877), "Sügislehed", ''s.d.'']] [[Pilt:Ostroukhov_Golden_Autumn_1886_gtg.jpg|pisi|Ilja Ostrouhhov, "Kuldne sügis" (1886)]] [[Pilt:Emma_Thomsen_-_Bøgeblade.png|pisi|Emma Thomsen (1810-1897), "Pöögilehed", ''s.d.'']] [[Pilt:Johann_Wilhelm_Preyer_-_Weinblatt_2.jpg|pisi|Johann Wilhelm Preyer (1803-1889), "Viinapuuleht.Etüüd", ''s.d.'']] [[Pilt:Evelyn_De_Morgan_-_Boreas_and_the_Fallen_Leaves_-_1910-14.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Boreas ja langevad lehed" (1910-1914)]] ''See artikkel räägib taimeosast; ajalehe kohta loe artiklist [[Ajaleht]].'' ==Proosa== * Lehtede langemine on inimeste [[elu]] [[sümbol]]. Varem või hiljem, pärast üürikest keerlemist meie [[mõte]]te, [[unistus]]te, sisekaemuste õhus, pöördume kõik tagasi maasse. ** [[Marina Tsvetajeva]], Kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel, rmt: "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]. Sinisukk 2007, lk 71 * Harkivi kontekstis võib lisaks välja tuua selle aspekti, mis oli mitmete ekspertide arvates Venemaa armee Kiievi suunalt taandumise peamiseks põhjuseks - käes on nn zeljonka ehk siis [[puu]]d on lehtedes ning riigi põhjaosa metsastes piirkondades on see ukrainlaste jaoks suureks eeliseks, sest väekontingendi väiksuse tõttu ei suuda Venemaa armee kõiki okupeeritud territooriume kontrollida. ** [[Teet Kalmus]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96601507/sojaraport-teet-kalmus-ussisaar-see-jalgpallivaljaku-suurune-kivine-saareke-omab-tohutut-tahtsust-molema-poole-jaoks "Ussisaar - see jalgpalliväljaku suurune kivine saareke omab tohutut tähtsust mõlema poole jaoks"], EPL, 09.05.2022 ==Luule== <poem> Sai siis sinna lemme lehti, lemme lehti, tamme tõhva, sellest kasvas kaunis taimi, võrsus haljendav võsuke: tõusis maast kui maasikake, kerkis jo kaheharune. Oksi laiali ajasi, lehti ilmaje laotas. </poem> * [[Kalevala]], teine runo, "Suur tamm". Tõlkinud August Annist. (1985), lk 14 <poem> /---/ Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti [[tuul]], kuldseid [[liblikas|liblikaid]] me pääle. Kuldkollane on [[tee]], koldkuldseid puistab lehti tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle? </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Kuues kiri Ingile. Kuldkollane laul", 1919 <poem> Oh, [[Tallinna Kunstiinstituut]], sina kõikide [[voorus]]te ehe! Sult sajand hiljem kõik [[Venus|Veenus]]ed said [[kips]]ist varjavad [[viigilehed]]. &nbsp;&nbsp;&nbsp;On karm [[professor]] Lehe [[riik]]. &nbsp;&nbsp;&nbsp;Ja siin see häbitu [[antiik]] &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;sai väiksed korrektuurid. </poem> * [[Juhan Smuul]], "Mere ja taeva vahel" (1957), trükis 1959 <poem> Puud lähevad varsti lehte. Aga millal nad pole läinud? Sa lugesid õhtulehte, lehteminekut sa ei näinud. Sa otsid mind hommikuni, silmi pilguks kinni ei lase. Ja kurb on ka hommik, kuni leiad sängist lehtinud kase. </poem> * [[Viivi Luik]], "Leid". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 339 <poem> Meie [[eitus]], meie [[jaatus]] liugleb [[tuul]]es nagu leht. See, mis saadab, ongi [[saatus]] ikka [[õiglus|õiglane]] ja eht. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vana mehe laul". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna Olav Ehala viisil. <poem> Miks nad lehti puu külge tagasi ei visanud? Nad oleks ju võinud, aga ei, lehed topiti hoopis plastik- kottidesse ja jäeti mäeveerele vedelema. Kellelegi ei meeldi kõdu: kui lumi sulab, olgu kohe rohi ja lillepidu. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "*** Miks nad lehti puu külge tagasi" kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020", lk 106 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] pa6sa35hs9aotnypi9cwa0nk8ixpsx3 0 6969 89796 49599 2022-08-22T13:46:11Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Matemaatikaõpetaja Molotov:] Mina aga ei tule teie juurde kui [[õpetaja]], vaid kui seltsimees. Mitte kui [[sõber]], sest sõpru valin ma, seltsimeheks on mulle aga iga tohmuski, sest mina olen sotsialist. Teie imestate? Ükskõik. Kui te enne pole sotsialisti näinud, siis vaadake. ** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II osa, 22. peatükk * Kaunis oleks [[kommunism]], nagu [[Peeter Sauter|Sauter]] on seda kirjeldanud: küsid seltsimehelt keppi, ja seltsimees annabki. [[Seks]] [[robot]]iga võiks küll olla [[riik|riigi]] poolt kõigile tagatud, maksuraha eest: [[supiköök]], [[kool]]id, [[haigla]]d ja erootiline robotla. Aga keda see aitab, kui tahaksid konkreetse tibu maha lüüa. ** [[Maarja Kangro]], [https://kultuur.err.ee/946530/maarja-kangro-lati-lipp "Läti Lipp"] ERR, 28.05.2019 * "[[Satiir]] ei tohi olla naljakas," lausus range seltsimees [...] :Andke voli säärasele [[kodanik]]ule-halleluujahüüdjale ja ta paneb isegi meestele [[parandžaa]] [[nägu|näo]] ette, ise aga puhub [[pasun]]ast hommikust õhtuni hümne ja [[psalm]]e ning arvab, et just nii on tarvis kaasa aidata [[sotsialism]]i ehitamisele. :Ja kogu see aeg, mil me "Kuldvasikat" kirjutasime, hõljus meil silme ees range kodaniku pale. (lk 8) * Ilja Ilf, Jevgeni Petrov. "Autoritelt". [Eessõna raamatule "Kuldvasikas"]. Tänapäev, 2014. Tõlkinud Vladimir Pirson. *"Esiteks pole me härrased," lausus lõpuks noorim neljast, värske nagu [[virsik]]. :"Esiteks," katkestas Filipp Filippovitš ka tema jutu, "kas te olete meesterahvas või naisterahvas?" :Nelik jäi taas vait, [[suu]] läks kõigil lahti. Seekord kogus end kõigepealt esimene, [[juuksed|juuksepahmakaga]] noormees. :"Mis vahet sellel on, seltsimees?" küsis ta suureliselt. :"Mina olen naisterahvas," tunnistas nahkkuuega virsikvärske noormees ja lõi üle näo õhetama. Tema järel läks näost kangesti [[punane|punaseks]] veel üks võõras - blond ja papaahaga. :"Sellisel juhul võite teie oma [[soni]] pähe jätta, aga teid, armuline härra, palun oma peakate maha võtta," ütles Filipp Filippovitš härrandlikult. * [[Mihhail Bulgakov]], "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 17 ==Film== * Seltsimees emalendur! * Seltsimees kunstiteadlast me oleme nõus kuulama [[tund]]ide kaupa. ** Filmist "[[Noor pensionär]]", 1973 ==Vanasõnad== * [[Hooletus]] ja õnnetus on seltsimehed. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * Pavel Podljašuk, "Seltsimees [[Inessa Armand|Inessa]]". Vene keelest tõlkinud J. Kurm. Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * [[Leelo Tungal]], "Seltsimees laps" [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] leuriaokqcjj5xdtbohksqz6xoanqx8 0 7470 89765 53456 2022-08-22T12:48:17Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} [[Pilt:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|pisi|Hadž [[muslim]]id [[Meka]]s Masjid al-Haramis]] ==Proosa== * Tohutu [[armee]] pakutud hämmastav vaatepilt andis mulle kindlust ja ma hakkasin uskuma, et [[Allah]] tõesti on määranud kristliku maailma hävima islami võimu all. Sest nii hiiglaslikku armeed poleks [[keiser]] suutnud palgata isegi kõigist kristlikest maadest kokku, kui tal oleks olnud raha, et rutata appi oma vennale Ferdinandile. Aga keisril ju [[raha]] ei olnud ja teda sidus endiselt [[sõda]] [[Prantsusmaa]]ga. Pealegi oli [[Saksamaa]] täielikus segaduses [[Martin Luther|Lutheri]] tõttu ega tahtnud ka Lutheri sõbrad sugugi aidata keisrit ega tema [[vend]]a, vaid nende asi vastuoksa oli kaasa aidata kõigele, mis keisri [[võim]]u nõrgestas. ** [[Mika Waltari]], "Mikael Hakim" * [Schmerzburg:] Aga lubage mul korrata keiser Friedrichi sõnu, kui temalt küsiti, miks ta oma ihukaitseväes sallib Mooramaa mehi. "Meil on kõigil üks isa ja pole tähtis, missugune [[prohvet]] ta seaduse meie kätte on andnud. [[Kolm]] suurt prohvetit on ta sõna rahvastele kuulutanud — [[Mooses]], [[Kristus]] ja [[Muhamed]]. Kui teie ütlete, et üks neist oli [[petis]], siis peavad seda olema kõik kolm, sest nad kuulutavad ju üht ja sedasama jumalat." Nii ütles keiser Friedrich, aga [[paavst]]i käsilased on ta sõnu hiljem väänanud, nagu oleks keiser kõiki kolme petisteks tembeldanud. See on [[alatus|alatu]] [[vale]], sest keiser ei öelnud kunagi halvakspanevat [[sõna]] mõne usutunnistuse või rahva kohta, vaatamata ta [[keel]]ele või nahavärvile. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", III ptk "Laegas". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 52 * ... suur oli minugi imestus, kui ma Püha Mikaeli [[kirik]]usse astudes leidsin saratseene, kes selga Kristuse [[altar]]i poole pöörates palvetasid. Selgus, et üks osa kirikust oli neile eraldatud ja muhamedi usu [[komme]]te kohaselt sisse seatud (sest neil ei olnud [[Akkon]]is oma jumalakoda, nagu oli [[juudid|juutidel]]). Hiljem kuulsin, et nii olevat lugu ka [[Jeruusalemm]]as, kus mõnes [[mošee]]s kristlastel oli lubatud oma altar üles seada ja oma jumalateenistust pidada. ** Karl Ristikivi, "Viimne linn". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, lk 72 * Makari kõige tähendusrikkamaks pärandiks võib vist pidada vanavene [[kroonika]]te kogumist, toimetamist ja ümberkirjutamist. Neid minevikuürikuid oli terve [[munk]]ade armee [[Venemaa]]l juba sajandeid säilitanud ja kopeerinud. See oli [[Kreml]]i esimene süstemaatiline katse [[ajalugu]] ümber kirjutada, mida saatis hämmastav edu. Moskva seati [[Kiievi-Vene]]st arenenud taevalikult õnnistatud [[riik|riigi]] tippu. Selle ettevõtmise kaudu õhutas Makari ka islamivastaseid eelarvamusi, taunides eriti [[mongolid|mongoleid]] ja nende järglasi [[tatarlased|tatarlasi]]. See oli riuklik sepitsus, sest tsaari teenis ka tatari vürste ning [[abielu]]d stepihõimudega olid nii tavapärased, et ainult vähesed ülikud võisid ennast pidada puhta kristliku [[veri|vere]] kandjaks. Makari aga soovis uut [[ristisõda]] - vähemalt selle õigeusklikku varianti. ** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 86 * Mina pooldan islamiusuliste pühakodade rajamist [[Eesti]]sse. Igaühel peab olema vabadus omal moel õndsaks saada nagu öelnud õnnis kuningas Friedrich II. Islam kuulutab ju sama jumalakohut mis ristikirik, ega neil mingisugust teist Jumalat ole. ** [[Vello Salo]], ""Siin Vatikani Raadio!" Vello Salo lugu". Gallus, 2015, lk 202 * Selle peegelpildiks on, et inimesi, kes räägivad nt [[pagulased|pagulaste]] aitamise vajadusest ja sellest, et islam ja islamistlik [[ideoloogia]] on erinevad asjad, sildistatakse liberastideks ja tolerastideks (mis muuseas on [[Venemaa|Vene]] profašistide poliitkultuurist pärit leksika) ning peetakse neid mingi salapärase vasakpoolse [[diktatuur]]i käsilasteks. ** [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016 * Ma vihkan jõule. Kõik on loodud peredele, armunutele, soojusele, tunnetele ja [[kingitus]]tele mõeldes ning kui sul pole meessõpra ega [[raha]], kui su ema käib tagaotsitava portugali kurjategijaga ja su sõbrad ei taha enam su sõbrad olla, siis tahaksid sa pahelise islamirežiimiga [[riik]]i emigreeruda, kus koheldakse vähemasti k õ i k i naisi ühiskonna heidikutena. Olgu mis on, mul ükskõik. Loen terve nädalavahetuse vaikselt raamatut ja kuulan klassikalist muusikat. Võib-olla loen "Näljutatud teed". (lk 286) * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Islam| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 8q31pqjug211ui4ebb4u9q5442cseo6 89766 89765 2022-08-22T12:48:27Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|pisi|Hadž [[muslim]]id [[Meka]]s Masjid al-Haramis]] ==Proosa== * Tohutu [[armee]] pakutud hämmastav vaatepilt andis mulle kindlust ja ma hakkasin uskuma, et [[Allah]] tõesti on määranud kristliku maailma hävima islami võimu all. Sest nii hiiglaslikku armeed poleks [[keiser]] suutnud palgata isegi kõigist kristlikest maadest kokku, kui tal oleks olnud raha, et rutata appi oma vennale Ferdinandile. Aga keisril ju [[raha]] ei olnud ja teda sidus endiselt [[sõda]] [[Prantsusmaa]]ga. Pealegi oli [[Saksamaa]] täielikus segaduses [[Martin Luther|Lutheri]] tõttu ega tahtnud ka Lutheri sõbrad sugugi aidata keisrit ega tema [[vend]]a, vaid nende asi vastuoksa oli kaasa aidata kõigele, mis keisri [[võim]]u nõrgestas. ** [[Mika Waltari]], "Mikael Hakim" * [Schmerzburg:] Aga lubage mul korrata keiser Friedrichi sõnu, kui temalt küsiti, miks ta oma ihukaitseväes sallib Mooramaa mehi. "Meil on kõigil üks isa ja pole tähtis, missugune [[prohvet]] ta seaduse meie kätte on andnud. [[Kolm]] suurt prohvetit on ta sõna rahvastele kuulutanud — [[Mooses]], [[Kristus]] ja [[Muhamed]]. Kui teie ütlete, et üks neist oli [[petis]], siis peavad seda olema kõik kolm, sest nad kuulutavad ju üht ja sedasama jumalat." Nii ütles keiser Friedrich, aga [[paavst]]i käsilased on ta sõnu hiljem väänanud, nagu oleks keiser kõiki kolme petisteks tembeldanud. See on [[alatus|alatu]] [[vale]], sest keiser ei öelnud kunagi halvakspanevat [[sõna]] mõne usutunnistuse või rahva kohta, vaatamata ta [[keel]]ele või nahavärvile. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", III ptk "Laegas". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 52 * ... suur oli minugi imestus, kui ma Püha Mikaeli [[kirik]]usse astudes leidsin saratseene, kes selga Kristuse [[altar]]i poole pöörates palvetasid. Selgus, et üks osa kirikust oli neile eraldatud ja muhamedi usu [[komme]]te kohaselt sisse seatud (sest neil ei olnud [[Akkon]]is oma jumalakoda, nagu oli [[juudid|juutidel]]). Hiljem kuulsin, et nii olevat lugu ka [[Jeruusalemm]]as, kus mõnes [[mošee]]s kristlastel oli lubatud oma altar üles seada ja oma jumalateenistust pidada. ** Karl Ristikivi, "Viimne linn". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, lk 72 * Makari kõige tähendusrikkamaks pärandiks võib vist pidada vanavene [[kroonika]]te kogumist, toimetamist ja ümberkirjutamist. Neid minevikuürikuid oli terve [[munk]]ade armee [[Venemaa]]l juba sajandeid säilitanud ja kopeerinud. See oli [[Kreml]]i esimene süstemaatiline katse [[ajalugu]] ümber kirjutada, mida saatis hämmastav edu. Moskva seati [[Kiievi-Vene]]st arenenud taevalikult õnnistatud [[riik|riigi]] tippu. Selle ettevõtmise kaudu õhutas Makari ka islamivastaseid eelarvamusi, taunides eriti [[mongolid|mongoleid]] ja nende järglasi [[tatarlased|tatarlasi]]. See oli riuklik sepitsus, sest tsaari teenis ka tatari vürste ning [[abielu]]d stepihõimudega olid nii tavapärased, et ainult vähesed ülikud võisid ennast pidada puhta kristliku [[veri|vere]] kandjaks. Makari aga soovis uut [[ristisõda]] - vähemalt selle õigeusklikku varianti. ** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 86 * Mina pooldan islamiusuliste pühakodade rajamist [[Eesti]]sse. Igaühel peab olema vabadus omal moel õndsaks saada nagu öelnud õnnis kuningas Friedrich II. Islam kuulutab ju sama jumalakohut mis ristikirik, ega neil mingisugust teist Jumalat ole. ** [[Vello Salo]], ""Siin Vatikani Raadio!" Vello Salo lugu". Gallus, 2015, lk 202 * Selle peegelpildiks on, et inimesi, kes räägivad nt [[pagulased|pagulaste]] aitamise vajadusest ja sellest, et islam ja islamistlik [[ideoloogia]] on erinevad asjad, sildistatakse liberastideks ja tolerastideks (mis muuseas on [[Venemaa|Vene]] profašistide poliitkultuurist pärit leksika) ning peetakse neid mingi salapärase vasakpoolse [[diktatuur]]i käsilasteks. ** [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016 * Ma vihkan jõule. Kõik on loodud peredele, armunutele, soojusele, tunnetele ja [[kingitus]]tele mõeldes ning kui sul pole meessõpra ega [[raha]], kui su ema käib tagaotsitava portugali kurjategijaga ja su sõbrad ei taha enam su sõbrad olla, siis tahaksid sa pahelise islamirežiimiga [[riik]]i emigreeruda, kus koheldakse vähemasti k õ i k i naisi ühiskonna heidikutena. Olgu mis on, mul ükskõik. Loen terve nädalavahetuse vaikselt raamatut ja kuulan klassikalist muusikat. Võib-olla loen "Näljutatud teed". (lk 286) * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Islam| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] fz7jnn43xbpkaxtbumdgj56kfzr1hal 0 7791 89775 83053 2022-08-22T12:59:42Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Art Nouveau Dining Masson.jpg|300px|pisi|''Art nouveau'' mööbel]] [[Pilt:Sophy_A._Christensen_by_Maria_Thymann_1899.jpg|pisi|Maria Thymann, "Mööblidisainer Sophy A. Christensen oma ateljees" (1899)]] '''Mööbel''' on sise- või välisruumi spetsiaalselt kujundatud esemed, mis on mõeldud istumiseks, toetamiseks, lamamiseks või asjade paigutamiseks. ==Proosa== * Me ei tunne end kusagil nii hubaselt nagu oma sünnipaigas, kus [[asi|esemed]] muutuvad meile kalliks, enne kui me kogeme, mis on valikuraskus, kus väline [[maailm]] näib meile ainult omaenda olemise jätkuna: me tajume ja armastame seda nagu omaenda olemasolutunnet ja oma luid-liikmeid. [[Oksjon]]ile pandult võiks meie varajase lapsepõlvekodu mööbel näida liiga tavalisena, isegi inetuna; nõudlikum maitse põlgaks selle ära; ja kas ei ole püüdlus oma ümbrust järjest kaunimaks ja kaunimaks muuta see [[õilis]] omadus, mis eraldab inimest elajast, või, kui soovitakse täpsemat definitsiooni - mis eraldab [[Inglased|inglise inimest]] võõramaistest elajatest? ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", II raamat, 1. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 139 * Vaene mees [Bonacieux] püüdis suure vaevaga korda luua [[maja]]s, kus mööbel oli peaaegu puruks pekstud ja kapid tühjad, sest õigusemõistmine ei kuulu nende [[kolm]]e asja hulka, mille kohta kuningas [[Saalomon]] ütles, et nad mööduvad jälgi jätmata. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]". Tlk Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 166-167 * [Sherlock Holmes:] Mina arvan, et inimese [[aju]] on esialgu väikese tühja katusekambri sarnane ja te peate sinna koguma mööblit oma äranägemise järgi. [[Rumalus|Rumal]] võtab vastu igasugust ettesattuvat koli, nii et vajalikud [[teadmine|teadmised]] enam sisse ei mahu või parimal juhul on muu pahnaga nii segi, et naljalt midagi kätte ei saa. Osav töömees valib aga suure hoolega, mida ta oma ajukambrisse paigutab. Ta ei võta midagi peale nende riistade, mida ta [[töö]] juures vajab, kuid neid on tal suur valik ja kõik kõige eeskujulikumas korras. Väär oleks mõelda, et sellel väikesel ruumil on elastsed [[sein]]ad, mida võib venitada ükskõik kui laiaks. ** [[Arthur Conan Doyle]], "Etüüd punases" [1887], peatükk "Teaduslik järeldamine". Rmt: "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Tallinn: Varrak, 2003, lk 15 * Ka siin rääkis kõneleja kõvu [[sõna|sõnu]], aga siin nad kõlasid imelikult pehmelt, peaaegu paitavalt, sest [[vaip|vaibad]], pehme mööbel, portjäärid ja aknariided imesid igasuguse teravuse ja kareduse endasse. Oleks võinud peaaegu öelda, et tasside ja [[lusikas|lusikate]], [[nuga]]de ja vaagnate kokkupuutumises tundus palju rohkem revolutsioonilist lõikavust kui kõneleja toonis ja sõnades. Siin ei tekitanud kõne ka mingit erilist kuumust: isegi [[kohv]]i kuumus suri maiustusisse ja puuvilja jahedusse või tõusis kõrgele üles hoolikalt värvitud [[lagi|lae]] alla. Näis nagu ei võiks [[revolutsioon]]i teostamine sünnitada siin majas mingeid erilisi pingutusi, erilisi ohvreid, mõni mahe sõna, mõni käeviibe ja kõik on sündinud, nagu kantaks mõni uus, seni maitsmata roog lauale. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/VII "Tõde ja õigus" III], 7. peatükk * [[Klaver]] on ülim seltskondlik instrument. See on võõrastetoamööbel, märk kodanlikust heaolust, kõige massiivsem seadeldis, millega piinatakse noori [[haridus]]e ja täiskasvanuid [[meelelahutus]]e nimel. ** [[Jacques Barzun]], "Critical Questions", 1984, lk 54 * Maja sisemus oli Tomi meelest üks õige poissmehekodu, vähemalt Venezia mõõdupuuga mõõtes: all malelauaruuduline marmorpõrand, üleval roosakasvalge marmorpõrand, mööbel, mis oli rohkem mööbliks moondunud ''cinquecento'' [[muusika]] moodi, mida esitasid oboed, grammofonid ja ''violas da gamba''. Tom laskis [[teenija]]tel Annal ja Ugol, noorel itaallastest abielupaaril, kes olid ameeriklasi ennegi teeninud ja järelikult tegid Verise Mary ja ''créme de menthe frappe'' vahel vahet, poleerida nikerdatud riidekappe, kummuteid ja toole, kuni need otsekui elustusid ja heitsid säravtuhmi helki. Ainus enam-vähem moodne ruum oli vannituba. Tomi magamistoas oli gargantualike mõõtmetega voodi, <!--//-->laiem kui pikk. Tom ehtis toa antiigiärist ostetud Napoli vaadetega, mis olid pärit aastatest 1540 kuni umbes 1880. Ta oli maja nii suure hoolega sisustanud, nagu kavatseks sinna elama jäädagi. (lk 142-143) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Võib-olla on tõesti nii, et asjad muutuvad ainsa [[päev]]aga. Et mõnest [[tund|tunnist]] võib sõltuda terve edasine elu. Ja kui nii, siis tuleb need tunnid nagu põlenud majast päästetud jäänused - söestunud kell, signeeritud foto, kõrbenud mööbel - rusudest välja kaevata ja neid uurida. Säilitada. Arvesse võtta. :Väikesed [[sündmus]]ed, lihtsad asjad, purunenud ja taastatud. Saanud uue [[tähendus]]e. Ühtäkki on neist saanud loo pleekunud [[skelett]]. * [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 42 ==Luule== <poem> Isand on läinud. Koitub ta mööbel. Unustet aujärje vallutand pööbel. Kogu võim on sääl praalival puupääl. Sinu koht, laulik, on kaagis või kuu pääl. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Dies_irae "Dies irae" 1] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Tahaksin teada, kallim, mida kavatsevad [[kartul]]i-idud me [[kelder|keldris]]. Arvan, et varsti need kaamed [[piigid]] tõusevad läbi korruste lagesid lammutades, [[põrand]]aid purustades, mööbel pilpaiks, lõikavad läbi turuvõrgud ([[juurviljad]] vabaks!) </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" II 2, kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 94 ==Draama== * JÜRI ''(asub oma töö juurde)'': Oli mees ja ei ole enam meest... Järele jäi ajakohane mööblitükk. :MAALI: Millest sina? :JÜRI: Eks ikka Kaarlist, meie [[direktor]]ist... Niikaua kui ise seisis höövelpingi taga, oli ikka inimene, aga nüüd ajab niisugust juttu, et südame võtab läikima. (lk 326) * [[Mai Talvest]], "Ajakohane mööbel", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 0sw2bn7uafo48t3tlmnkdtmq2kjw9ds 0 8120 89809 60947 2022-08-22T15:26:24Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Stilleben_med_torsk_och_bröd_–_Esther_Gehlin_–_1931.jpg|thumb|Esther Gehlin, "Vaikelu tursa ja leivaga" (1931)]] Tursk ehk kabeljoo (''Gadus morhua'') on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. ==Proosa== * On küll kurb [[satiir]]e kirjutada, kuid mida muud siis teha, kui ei olda tursakala? Kõik, mida me näeme ja kuuleme, on ju satiir. Kui miski tundub satiirina, siis tuleb satiire hõikuda. Iga maailmale heidetud [[pilk]] on tulvil sapist satiiri. Võib-olla ainult minu meelest. "''Difficile est''" — ütlevad antiikrahvad. (lk 56) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2005, nr 13-14 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kalad]] 5oepwgy642vxl6coowx52pbdnsih258 89810 89809 2022-08-22T15:43:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Stilleben_med_torsk_och_bröd_–_Esther_Gehlin_–_1931.jpg|thumb|Esther Gehlin, "Vaikelu tursa ja leivaga" (1931)]] Tursk ehk kabeljoo (''Gadus morhua'') on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. ==Proosa== * On küll kurb [[satiir]]e kirjutada, kuid mida muud siis teha, kui ei olda tursakala? Kõik, mida me näeme ja kuuleme, on ju satiir. Kui miski tundub satiirina, siis tuleb satiire hõikuda. Iga maailmale heidetud [[pilk]] on tulvil sapist satiiri. Võib-olla ainult minu meelest. "''Difficile est''" — ütlevad antiikrahvad. (lk 56) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14 * Ma ole Mardi Riste. Kas nüüd tulli meele? Tulli. Ma ole ju teil köin küll ja küll, siis sa ollid pisike kut pussipea, aga tursad ollid siis suured. Alla viite naela mitte kalaks es loetagi. Aga nüüd on tursad pisiksed, silgu selja taha kaob ää, saba peenike kut pastlanõel, paljas ing ja imetemp. Seda õiged turssa, mis Kerenskiks üüti, põle meie mere sees mitte änam. ** [[Juhan Smuul]], "Mardi Riste" kogumikust "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk" (1968), lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kalad]] n3vfsdmpr6d5tavflbnfbvkuy4faxql 89811 89810 2022-08-22T15:43:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Stilleben_med_torsk_och_bröd_–_Esther_Gehlin_–_1931.jpg|thumb|Esther Gehlin, "Vaikelu tursa ja leivaga" (1931)]] Tursk ehk kabeljoo (''Gadus morhua'') on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. ==Proosa== * On küll kurb [[satiir]]e kirjutada, kuid mida muud siis teha, kui ei olda tursakala? Kõik, mida me näeme ja kuuleme, on ju satiir. Kui miski tundub satiirina, siis tuleb satiire hõikuda. Iga maailmale heidetud [[pilk]] on tulvil sapist satiiri. Võib-olla ainult minu meelest. "''Difficile est''" — ütlevad antiikrahvad. (lk 56) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14 * Ma ole Mardi Riste. Kas nüüd tulli meele? Tulli. Ma ole ju teil köin küll ja küll, siis sa ollid pisike kut pussipea, aga tursad ollid siis suured. Alla viite naela mitte kalaks es loetagi. Aga nüüd on tursad pisiksed, silgu selja taha kaob ää, saba peenike kut pastlanõel, paljas ing ja imetemp. Seda õiged turssa, mis Kerenskiks üüti, põle meie mere sees mitte änam. ** [[Juhan Smuul]], "Mardi Riste" kogumikust "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk" (1968), lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kalad]] bl9fsbevvv1b6owar6n1jysjo9pmmuf 89812 89811 2022-08-22T15:44:07Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Stilleben_med_torsk_och_bröd_–_Esther_Gehlin_–_1931.jpg|thumb|Esther Gehlin, "Vaikelu tursa ja leivaga" (1931)]] '''Tursk''' ehk kabeljoo (''Gadus morhua'') on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. ==Proosa== * On küll kurb [[satiir]]e kirjutada, kuid mida muud siis teha, kui ei olda tursakala? Kõik, mida me näeme ja kuuleme, on ju satiir. Kui miski tundub satiirina, siis tuleb satiire hõikuda. Iga maailmale heidetud [[pilk]] on tulvil sapist satiiri. Võib-olla ainult minu meelest. "''Difficile est''" — ütlevad antiikrahvad. (lk 56) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14 * Ma ole Mardi Riste. Kas nüüd tulli meele? Tulli. Ma ole ju teil köin küll ja küll, siis sa ollid pisike kut pussipea, aga tursad ollid siis suured. Alla viite naela mitte kalaks es loetagi. Aga nüüd on tursad pisiksed, silgu selja taha kaob ää, saba peenike kut pastlanõel, paljas ing ja imetemp. Seda õiged turssa, mis Kerenskiks üüti, põle meie mere sees mitte änam. ** [[Juhan Smuul]], "Mardi Riste" kogumikust "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk" (1968), lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kalad]] kx9kb11lm8g91sc70y5japkutn6k3bg 89813 89812 2022-08-22T15:53:57Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna_Ancher,_Skagener_kinder_tragen_einen_dorsch_herein,o.dat,_Museum_Kunst_der_Westküste.jpg|pisi|Anna Ancher (1859-1935), "Väikesed Skageni tüdrukud tursaga", ''s.d.'']] [[File:Stilleben_med_torsk_och_bröd_–_Esther_Gehlin_–_1931.jpg|thumb|Esther Gehlin, "Vaikelu tursa ja leivaga" (1931)]] '''Tursk''' ehk kabeljoo (''Gadus morhua'') on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. ==Proosa== * On küll kurb [[satiir]]e kirjutada, kuid mida muud siis teha, kui ei olda tursakala? Kõik, mida me näeme ja kuuleme, on ju satiir. Kui miski tundub satiirina, siis tuleb satiire hõikuda. Iga maailmale heidetud [[pilk]] on tulvil sapist satiiri. Võib-olla ainult minu meelest. "''Difficile est''" — ütlevad antiikrahvad. (lk 56) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14 * Ma ole Mardi Riste. Kas nüüd tulli meele? Tulli. Ma ole ju teil köin küll ja küll, siis sa ollid pisike kut pussipea, aga tursad ollid siis suured. Alla viite naela mitte kalaks es loetagi. Aga nüüd on tursad pisiksed, silgu selja taha kaob ää, [[saba]] peenike kut pastlanõel, paljas ing ja imetemp. Seda õiged turssa, mis Kerenskiks üüti, põle meie mere sees mitte änam. ** [[Juhan Smuul]], "Mardi Riste" kogumikust "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk" (1968), lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kalad]] em2sny6mmt72ypm6k11hgfvpzipb1lc 89817 89813 2022-08-22T17:50:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna_Ancher,_Skagener_kinder_tragen_einen_dorsch_herein,o.dat,_Museum_Kunst_der_Westküste.jpg|pisi|Anna Ancher (1859-1935), "Väikesed Skageni tüdrukud tursaga", ''s.d.'']] [[File:Stilleben_med_torsk_och_bröd_–_Esther_Gehlin_–_1931.jpg|thumb|Esther Gehlin, "Vaikelu tursa ja leivaga" (1931)]] '''Tursk''' ehk kabeljoo (''Gadus morhua'') on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. ==Proosa== * On küll kurb [[satiir]]e kirjutada, kuid mida muud siis teha, kui ei olda tursakala? Kõik, mida me näeme ja kuuleme, on ju satiir. Kui miski tundub satiirina, siis tuleb satiire hõikuda. Iga maailmale heidetud [[pilk]] on tulvil sapist satiiri. Võib-olla ainult minu meelest. "''Difficile est''" — ütlevad antiikrahvad. (lk 56) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14 * "Oi, kui täis mu kõht on!" lausus Kalle, kui punased roosid olid silmist kadunud ja ta oli hävitanud neljanda kukli. :"Sul pole minu vastu veel midagi!" kostis Anders ja patsutas kõhu pihta. "Aga see on hea, meil on täna lõunaks keedetud tursk." :"Kalast lähevad inimesed intelligentseks," tuletas Eva-Lotta meelde. "Anders, sina peaksid küll rohkem keedetud turska sööma." :"Vaevalt küll," arvas Anders. "Kõigepealt tahan ma täpselt teada, kui intelligentseks ma muutun ja kui palju ma selleks pean kala sööma." :"See oleneb ju pisut ka sellest, kui intelligentne keegi juba on, kes asja ette võtab," tähendas Kalle. "Üks paras väike valaskala nädalas oleks sulle päris asjaks, Anders." (lk 235) * Nad pidid juba Andersi otsinguile asuma, kui ta lõpuks tuli. Ta ei jooksnud, vaid astus tasakesi ja oli näost kummaliselt kahvatu. :"Kui vilets sa välja näed!" imestas Eva-Lotta. "Kas sa oled ehk samasugune päikesepiste ohver, nagu ajalehes kujutatakse?" :"Ma 0len keedetud tursa ohver," vastas Anders. "Ma ei seedi üldse kala, ma olen seda ei tea kui mitu korda emale öelnud. Nüüd on see siis tõestatud." :"Kuidas?" küsis Kalle. :"Ma oksendasin öö otsa. Muudkui voodisse ja jälle voodist välja!" (lk 245) * [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", 2009 * Ma ole Mardi Riste. Kas nüüd tulli meele? Tulli. Ma ole ju teil köin küll ja küll, siis sa ollid pisike kut pussipea, aga tursad ollid siis suured. Alla viite naela mitte kalaks es loetagi. Aga nüüd on tursad pisiksed, silgu selja taha kaob ää, [[saba]] peenike kut pastlanõel, paljas ing ja imetemp. Seda õiged turssa, mis Kerenskiks üüti, põle meie mere sees mitte änam. ** [[Juhan Smuul]], "Mardi Riste" kogumikust "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk" (1968), lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kalad]] 7vbkmxbwd3t5qs0fc9fnuykjpurhokc 89818 89817 2022-08-22T17:51:17Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna_Ancher,_Skagener_kinder_tragen_einen_dorsch_herein,o.dat,_Museum_Kunst_der_Westküste.jpg|pisi|Anna Ancher (1859-1935), "Väikesed Skageni tüdrukud tursaga", ''s.d.'']] [[File:Stilleben_med_torsk_och_bröd_–_Esther_Gehlin_–_1931.jpg|thumb|Esther Gehlin, "Vaikelu tursa ja leivaga" (1931)]] '''Tursk''' ehk kabeljoo (''Gadus morhua'') on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. ==Proosa== * On küll kurb [[satiir]]e kirjutada, kuid mida muud siis teha, kui ei olda tursakala? Kõik, mida me näeme ja kuuleme, on ju satiir. Kui miski tundub satiirina, siis tuleb satiire hõikuda. Iga maailmale heidetud [[pilk]] on tulvil sapist satiiri. Võib-olla ainult minu meelest. "''Difficile est''" — ütlevad antiikrahvad. (lk 56) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14 * "Oi, kui täis mu kõht on!" lausus Kalle, kui punased roosid olid silmist kadunud ja ta oli hävitanud neljanda kukli. :"Sul pole minu vastu veel midagi!" kostis Anders ja patsutas kõhu pihta. "Aga see on hea, meil on täna lõunaks keedetud tursk." :"Kalast lähevad inimesed intelligentseks," tuletas Eva-Lotta meelde. "Anders, sina peaksid küll rohkem keedetud turska sööma." :"Vaevalt küll," arvas Anders. "Kõigepealt tahan ma täpselt teada, kui intelligentseks ma muutun ja kui palju ma selleks pean kala sööma." :"See oleneb ju pisut ka sellest, kui intelligentne keegi juba on, kes asja ette võtab," tähendas Kalle. "Üks paras väike valaskala nädalas oleks sulle päris asjaks, Anders." (lk 235) * Nad pidid juba Andersi otsinguile asuma, kui ta lõpuks tuli. Ta ei jooksnud, vaid astus tasakesi ja oli näost kummaliselt kahvatu. :"Kui vilets sa välja näed!" imestas Eva-Lotta. "Kas sa oled ehk samasugune päikesepiste ohver, nagu ajalehes kujutatakse?" :"Ma olen keedetud tursa ohver," vastas Anders. "Ma ei seedi üldse kala, ma olen seda ei tea kui mitu korda emale öelnud. Nüüd on see siis tõestatud." :"Kuidas?" küsis Kalle. :"Ma oksendasin öö otsa. Muudkui voodisse ja jälle voodist välja!" (lk 245) * [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", 2009 * Ma ole Mardi Riste. Kas nüüd tulli meele? Tulli. Ma ole ju teil köin küll ja küll, siis sa ollid pisike kut pussipea, aga tursad ollid siis suured. Alla viite naela mitte kalaks es loetagi. Aga nüüd on tursad pisiksed, silgu selja taha kaob ää, [[saba]] peenike kut pastlanõel, paljas ing ja imetemp. Seda õiged turssa, mis Kerenskiks üüti, põle meie mere sees mitte änam. ** [[Juhan Smuul]], "Mardi Riste" kogumikust "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk" (1968), lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kalad]] 0976mv72gp1ulfs4fzqudxi8xs49qin 0 8273 89827 77749 2022-08-22T19:46:29Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nyström_-_Loves,_loves_not.jpg|pisi|"Armastab, ei armasta". Jenny Nyströmi koopia Joseph Wilhelm Wallanderi maalist (1873)]] [[Pilt:Westermarck,_Silittäjättäret.jpg|pisi|Helena Westermarck, "Triikijad (tähtis küsimus)" (1883)]] [[Pilt:Augusta_Dohlmann,_Opstilling_med_margueritter_og_klokkeblomst_i_en_vase,_1889.png|pisi|Augusta Dohlmann, "Vaikelu karikakarde ja kellukatega" (1889)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Lilled.TKMM0488.jpg|pisi|Lilly Walther (1866-1946), "Lilled", ''s.d.'']] '''Karikakar''' (''Anthemis'' L.) on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond. Eestis on levinud kollane karikakar (''Anthemis tinctoria'') ja üsna hajusalt leidub valget karikakart (''Anthemis arvensis''). Tavakeeles nimetatakse karikakraks ka harilikku härjasilma (''Leucanthemum vulgare''), mis on valge karikakraga häbematult sarnane, aga mitmeaastane taim. Valge karikakraga sarnaneb ka kesalill (''Matricaria perforata''). ==Luule== <poem> Nägin igal [[samm]]ul neid ammuilma omaseid kurekatlaid, [[kummel]]eid, tuhandeti tuttavaid karikakraid, [[kellukas|kellukaid]] [[Jõgeva]] ja [[Pedja]] vahel. </poem> * [[Betti Alver]], "Jõgeva ja Pedja vahel". Rmt: B. Alver, "Teosed" 1. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 38 <poem> Õõtsub [[kaer]]a käharduval lakal õitsend [[ohakas]] kui pleekind pakal, [[ristik]]heina eksind karikakar rõõmsa näoga jälgib päikseteid. </poem> * [[Milvi Seping]], "Põlluteel" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 54 <poem> Luhaserval teeveeres roosipõõsas õites. Karikakrad, [[tulikas|tulikad]], tee pääl savised loigud. Kust ma tulnud, isegi ei tea. /---/ </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Põõsas ning rändaja said kokku", luulekogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 186 <poem> Punav loojakutaevas tuulehing [[pärn]]apuus kõik nagu vanas [[laul]]us kõik nagu päris uus kollased karikakrad ja paisuv [[hernes|hernekaun]] ja mäe all [[tiik|tiigi]] ääres vana vildak [[saun]] </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Punav loojakutaevas" kogus "Tule tagasi helmemänd" (1984), lk 16 <poem> Armastab, ei armasta, on karikakar selleks ju loodud. Armastab, ei armasta, Su õielehte [[saatus]] on kootud. Mu lumevärvi [[õis]] Su hoolde annan [[süda]]me ma. Oleks hea, kui [[valge]]d õied vastaksid jaa, loodan ma, et valged õied vastaksid jaa! </poem> * [[Jüri Kõrgemaa]], "Karikakar", laulutekst Mikk Targo viisile, kuulsaks laulis [[Marju Länik]] <poem> Karikakar, see kergemeel, valges [[seelik]]us lippab veel. Lippab [[tuul]]ega hullama, [[süda]] hõõgub tal kullana. Tuulel nii pehmed ja soojad on [[käed]]. Lill nagu tütarlaps tantsib ta käes. Armastad mind? Ei armasta! </poem> * [[Helgi Muller]], "Karikakar I", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 19 <poem> Aga juba [[mets]]al raagus turjad. Tuuletrompetil on roostes hõik. [[Talv]] kui valvur lukku keerab kurjalt rõõmsad sädinad ja [[naer]]ud kõik. Astun hallast krabiseval [[muru]]l. Pilk jääb seisma karikakral teel. Nagu [[laps]] ta vastu maad end surub. Ta ei usu. Ikka loodab veel. </poem> * [[Helgi Muller]], "Karikakar II", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 20 ==Proosa== * Ma panin kaks [[küünal]]t põlema, võtsin karikakra puudumisel [[telefoniraamat]]u ja hakkasin sealt lehti välja rebima. Armastab, ei armasta, armastab, ei armasta... Ma olin parasjagu m-tähe juures, kui mamps ja Mauri linnast tagasi tulid. Mamps imestas esikus, et kes see hull küll telefoniraamatu [[tänav]]a peale laiali on käristanud, ja alles siis ma märkasin, et loobin iga väljarebitud lehe [[aken|aknast]] välja. ** [[Tuija Lehtinen]], "Tiivad varvaste vahel". Tõlkinud Sander Liivak. Eesti Ekspressi Kirjastus 2005, lk 118 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] gomdys4fyo36zqyhhw2x9z2prbcxq6j 0 8447 89776 57797 2022-08-22T12:59:51Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki '''Saarlased''' on üks Saaremaal elutsev isemoodi höim. ==Proosa== * Saarlased olivad tublid [[laev]]adega purjutama ja oli neil [[Läänemeri|Lääne meri]] tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi [[rand|rannad]] ja mereäärsed [[linn]]ad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal [[nimi|nimesi]] auutumaks. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu". * See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata. ** [[Maimu Berg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/valge-laeva-pankrot/ "Valge laeva pankrot"] Sirp, 01.06.2007 * Ka kodustes majatalitustöödes paistab Saaremaa naesterahva osavus silma — iseäranis mis tubade sisseseadmist puutub. Peale välis- ja mitmesuguste meestööde on Saaremaa naesterahvas osav oma näputöös. Seesama naesterahvas, kes katust teeb, või hobuseriistu parandab, oskab ka väga hästi õmmelda masinaga, Soome telgedel kunstkangast kududa, kõiksugu väljaõmblusi teha, jne. On isegi neid maal, kes head muusikatundjad on orelil ja klaveril mitme hääles lauluviisid ja tantsu tükke mängivad, laulukoorisid juhatavad, ja kooriga kirikutes ja pidudel ette astuvad. ** Artikkel "Saaremaa naesterahvas" ajalehes Saarlane, 1921 nr 45; ''cit. via'': [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 20 ==Luule== <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks hiidlasel: ta lõi sinna naljavaese, aga tööka saarlase. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] p96fyup8r5lwkcedbhprlj2zrnw33t8 89777 89776 2022-08-22T13:00:09Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki '''Saarlased''' on üks Saaremaal elutsev isemoodi höim. ==Proosa== * Saarlased olivad tublid [[laev]]adega purjutama ja oli neil [[Läänemeri|Lääne meri]] tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi [[rand|rannad]] ja mereäärsed [[linn]]ad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal [[nimi|nimesi]] auutumaks. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu". * See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata. ** [[Maimu Berg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/valge-laeva-pankrot/ "Valge laeva pankrot"] Sirp, 01.06.2007 * Ka kodustes majatalitustöödes paistab Saaremaa naesterahva osavus silma — iseäranis mis tubade sisseseadmist puutub. Peale välis- ja mitmesuguste meestööde on Saaremaa naesterahvas osav oma näputöös. Seesama naesterahvas, kes katust teeb, või hobuseriistu parandab, oskab ka väga hästi õmmelda masinaga, Soome telgedel kunstkangast kududa, kõiksugu väljaõmblusi teha, jne. On isegi neid maal, kes head muusikatundjad on orelil ja klaveril mitme hääles lauluviisid ja tantsu tükke mängivad, laulukoorisid juhatavad, ja kooriga kirikutes ja pidudel ette astuvad. ** Artikkel "Saaremaa naesterahvas" ajalehes Saarlane, 1921 nr 45; ''cit. via'': [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 20 ==Luule== <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks hiidlasel: ta lõi sinna naljavaese, aga tööka saarlase. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] br7gftf8gn7w18wh8llmzp495ngmfl2 89778 89777 2022-08-22T13:00:52Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki '''Saarlased''' on üks Saaremaal elutsev isemoodi höim. ==Proosa== * Saarlased olivad tublid [[laev]]adega purjutama ja oli neil [[Läänemeri|Lääne meri]] tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi [[rand|rannad]] ja mereäärsed [[linn]]ad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal [[nimi|nimesi]] auutumaks. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu". * See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata. ** [[Maimu Berg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/valge-laeva-pankrot/ "Valge laeva pankrot"] Sirp, 01.06.2007 * Ka kodustes majatalitustöödes paistab Saaremaa naesterahva osavus silma — iseäranis mis tubade sisseseadmist puutub. Peale välis- ja mitmesuguste meestööde on Saaremaa naesterahvas osav oma näputöös. Seesama naesterahvas, kes katust teeb, või hobuseriistu parandab, oskab ka väga hästi õmmelda masinaga, Soome telgedel kunstkangast kududa, kõiksugu väljaõmblusi teha, jne. On isegi neid maal, kes head muusikatundjad on orelil ja klaveril mitme hääles lauluviisid ja tantsu tükke mängivad, laulukoorisid juhatavad, ja kooriga kirikutes ja pidudel ette astuvad. ** Artikkel "Saaremaa naesterahvas" ajalehes Saarlane, 1921 nr 45; ''cit. via'': [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 20 ==Luule== <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks [[hiidlane|hiidlasel']] ta lõi sinna naljavaese, aga tööka saarlase. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] b0ehntg7vzrldgwdfgbst58l2pbb3dk 89779 89778 2022-08-22T13:01:28Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Saarlased''' on üks Saaremaal elutsev isemoodi höim. Iidlaste meelest on nad irmus naljakad. ==Proosa== * Saarlased olivad tublid [[laev]]adega purjutama ja oli neil [[Läänemeri|Lääne meri]] tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi [[rand|rannad]] ja mereäärsed [[linn]]ad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal [[nimi|nimesi]] auutumaks. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu". * See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata. ** [[Maimu Berg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/valge-laeva-pankrot/ "Valge laeva pankrot"] Sirp, 01.06.2007 * Ka kodustes majatalitustöödes paistab Saaremaa naesterahva osavus silma — iseäranis mis tubade sisseseadmist puutub. Peale välis- ja mitmesuguste meestööde on Saaremaa naesterahvas osav oma näputöös. Seesama naesterahvas, kes katust teeb, või hobuseriistu parandab, oskab ka väga hästi õmmelda masinaga, Soome telgedel kunstkangast kududa, kõiksugu väljaõmblusi teha, jne. On isegi neid maal, kes head muusikatundjad on orelil ja klaveril mitme hääles lauluviisid ja tantsu tükke mängivad, laulukoorisid juhatavad, ja kooriga kirikutes ja pidudel ette astuvad. ** Artikkel "Saaremaa naesterahvas" ajalehes Saarlane, 1921 nr 45; ''cit. via'': [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 20 ==Luule== <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks [[hiidlane|hiidlasel']] ta lõi sinna naljavaese, aga tööka saarlase. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lgk8kz0sz2xhll2623rdvr74bqeqj05 89785 89779 2022-08-22T13:28:35Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:National clothes in Saare countyIMGP6244.JPG|pisi|Kamp saarlasi, 2009.]] '''Saarlased''' on üks Saaremaal elutsev isemoodi höim. Iidlaste meelest on nad irmus naljakad. ==Proosa== * Saarlased on õelad [[pagan]]ad, nad on [[kuralased|kuralaste]] naabrid. Nende maa on ümbritsetud merega, mitte kunagi ei karda nad suurt sõjaväge; suvel, see on meile teada, laastavad nad ümbritsevaid maid, kuhu nad merd mööda tulla saavad. Nad on palju [[sõjasaak]]i võtnud kristlastelt ja paganatelt. Nende suurim jõud on [[laev]]ad. ** "Liivimaa vanem riimkroonika", tlk [[Urmas Eelmäe]], 2003, värsid 357–366, lk 24 * Saarlased olivad tublid [[laev]]adega purjutama ja oli neil [[Läänemeri|Lääne meri]] tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi [[rand|rannad]] ja mereäärsed [[linn]]ad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal [[nimi|nimesi]] auutumaks. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu". * See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata. ** [[Maimu Berg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/valge-laeva-pankrot/ "Valge laeva pankrot"] Sirp, 01.06.2007 * Ka kodustes majatalitustöödes paistab Saaremaa naesterahva osavus silma — iseäranis mis tubade sisseseadmist puutub. Peale välis- ja mitmesuguste meestööde on Saaremaa naesterahvas osav oma näputöös. Seesama naesterahvas, kes katust teeb, või hobuseriistu parandab, oskab ka väga hästi õmmelda masinaga, Soome telgedel kunstkangast kududa, kõiksugu väljaõmblusi teha, jne. On isegi neid maal, kes head muusikatundjad on orelil ja klaveril mitme hääles lauluviisid ja tantsu tükke mängivad, laulukoorisid juhatavad, ja kooriga kirikutes ja pidudel ette astuvad. ** Artikkel "Saaremaa naesterahvas" ajalehes Saarlane, 1921 nr 45; ''cit. via'': [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 20 ==Luule== <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks [[hiidlane|hiidlasel']] ta lõi sinna naljavaese, aga tööka saarlase. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ofgjx0he2uwjplgkaxs8qva8f1jyii0 0 8496 89857 89407 2022-08-23T08:07:27Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erskine_Nicol_Kept_In.jpg|pisi|Erskine Nicol, "Peale tunde jäetud" (1870)]] ==Proosa== * Kas me ei teegi mõnikord väga suurt ja sageli parandamatut [[viga]] just sellega, et näeme neis inimesehakatistes ainult õpilasi, aga mitte seda, et nad on just i n i m e s e hakatised? Et need on tulevased [[isiksus]]ed, kelle väljakujundamine eest me väga suurel määral vastutame? Kas me mõtleme üldse sellele, et meie [[käitumine|käitumise]] kaudu, meie suhtumise kaudu moodustub neil pikkamööda [[maailmapilt]] – pilt sellest maailmast, mis neid [[kool]]i lõpetamise järel ootab? ** [[Raimond Kaugver]], "Disko" (1982), lk 56 * [[Õpetamine]] on minu jaoks olnud väga põnev. Ma olen õpilastele väga tänulik, sest ma olen nii ise palju [[õppimine|õppinud]]. ** [[Anu Lamp]], intervjuu: [[Margus Saar]], [https://kultuur.err.ee/693318/anu-lamp-naitleja-elukutse-pohiasi-on-hoida-uleval-inimeste-meelt "Anu Lamp: näitleja elukutse põhiasi on hoida üleval inimeste meelt"], ERR, 01.04.2018 [[Kategooria:Pedagoogika]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] bamnmzt1phfvxyvtpuo7ct750llmqrt 89859 89857 2022-08-23T08:20:56Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erskine_Nicol_Kept_In.jpg|pisi|Erskine Nicol, "Peale tunde jäetud" (1870)]] ==Proosa== * Kas me ei teegi mõnikord väga suurt ja sageli parandamatut [[viga]] just sellega, et näeme neis inimesehakatistes ainult õpilasi, aga mitte seda, et nad on just i n i m e s e hakatised? Et need on tulevased [[isiksus]]ed, kelle väljakujundamine eest me väga suurel määral vastutame? Kas me mõtleme üldse sellele, et meie [[käitumine|käitumise]] kaudu, meie suhtumise kaudu moodustub neil pikkamööda [[maailmapilt]] – pilt sellest maailmast, mis neid [[kool]]i lõpetamise järel ootab? ** [[Raimond Kaugver]], "Disko" (1982), lk 56 * Võrreldes eakaaslastega [[Soome]]s tunnetavad [[Eesti]] koolinoored vanemate edastatavates [[väärtused|väärtustes]] olulisemana [[saavutus]]i ja edukust, vähem olulisena aga eetilisi ja sotsiaalseid väärtusi. Eesti õpilaste vanemate hulgas on võrreldes Soomega kaks korda rohkem neid, kes peavad laste arvates väga tähtsaks head õppeedukust. Viimane erinevus viib tõdemusele, et Eesti kooli liigset teadmiste- ja vähest väärtustekesksust tingib suurel määral vanemate surve ning siirdeühiskonna edukultus üldisemalt. :Selleks, et nii nooremad kui vanemad põlvkonnad tunneksid end paremini, et meie elukvaliteet oleks kõrgem, tasub kriitiliselt hinnata meie ühiselt loodavat vaimset keskkonda. Lõputu kramplik pingutamine väliste edueesmärkide nimel ei ole ilmselt jätkusuutlik. * Veronika Kalmus, [https://arvamus.postimees.ee/239926/veronika-kalmus-piiririigi-vaimne-keskkond "Piiririigi vaimne keskkond"], Postimees, 20. märts 2010 * [[Õpetamine]] on minu jaoks olnud väga põnev. Ma olen õpilastele väga tänulik, sest ma olen nii ise palju [[õppimine|õppinud]]. ** [[Anu Lamp]], intervjuu: [[Margus Saar]], [https://kultuur.err.ee/693318/anu-lamp-naitleja-elukutse-pohiasi-on-hoida-uleval-inimeste-meelt "Anu Lamp: näitleja elukutse põhiasi on hoida üleval inimeste meelt"], ERR, 01.04.2018 [[Kategooria:Pedagoogika]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mch6dau76rdxkju3o8dmg0ktxy5z6qm 0 9727 89790 88250 2022-08-22T13:36:23Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jacob Jordaens the elder - Flight of the Holy Family into Egypt - Walters 372368.jpg|pisi|Joosep, Maarja, Jeesus ja pesakond ingleid Antwerpeni lähistel. Jacob Jordaens vanema maal, 1647.]] [[File:Estonian-Refugee.jpg|pisi|Ilmasõja-aegne Eesti paadipõgenik Saaremaa Muuseumi ekspositsioonis.]] ==Piibel== * 50 Ja kõik [[põgenemine|põgenesid]], jättes ta maha. :51 Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel. :52 Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase [[särk|särgi]] ja põgenes alasti. * [[Markuse evangeelium]], 14:48-52 ==Proosa== * Siiski tegi tema, Juhan, tookord õieti, kui kandis oma kompsud künna ja kadus, just enne kasakate kohalejõudmist, vallakirjutaja aga, vääriti, jäi paigale ja hooples: "Tõmban särgigi rinna eest lahti, las lasevad, sunnikud!" Tõmbaski, ja sunnikud lasksid, ja jälle oli üks tubli mees vähem. Aga Juhan oli vastanud: "Ei hakka mina oma elunatukest neile väljapigistamiseks jätma, lähen sinna, kus ainult halli [[kurg]]e näeb." Läkski. Hallide kurgede juures oli vaikne olla. Ta keetis libedast [[luts]]ukalast leent, ja vahel olid ööd juba nii vilud, et leem hangus [[sült|süldiks]]. Magas küna põhjas heintel ja ei tundnud [[käärid]]e kriginat peas, nagu seda oli paari viimase aasta kestel pahatihti juhtunud. (lk 12-13) ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * "Tere, [[Kolmapäev]]! Ole hea ja näita mulle teed Pühapäevamaale!" Kolmapäeval oli aga kibekiire tegemine. Ta püüdis parajasti üht väikest [[vasikas|vasikat]], kes karjakoplist minema oli lipsanud ning nüüd omapead ringi hullata tahtis. :"Tule aita see väike vissi karja juurde ajada," sõnas Kolmapäev, "siis on mul aega sinuga juttu vesta." Koos saidki nad väikese põgeniku kätte. Kolmapäev kiitis Jussikese väledust ja ütles: :"Pühapäevamaale on veel nelja päeva tee, aga mine [[Neljapäev]]a juurde, tema tunneb seda teed paremini." (lk 13) * [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999 * Mida lähemale naksitrallid linnale jõudsid, seda tihedamaks muutus [[liiklus]]. Peamiselt hakkasid nüüd silma põgenikud, kes rotihirmu tõttu olid [[linn]]ast lahkunud. Küll üksikute perekondade, küll tervete vooride kaupa astusid nad vaevatuna mööda maanteed, kandes käe otsas või turjal igapäevaseid tarbeasju, mis kiiruga olid pampudesse kokku seotud. Paljud põgenikud olid väikeste lastega, paljud olid põgenemisähmis ka ebavajalikku kraami kaasa haaranud ja nägid nüüd vaeva oma põrandalampide, seinavaipade ja lillepottidega. :Iga kord, kui auto põgenikest mõõdus, kõlas läbi lehtri Kingpoole võimukas hüüd: :"Tee vabaks [[kass]]idele!" :Tore oli vaadata, kuidas inimeste näod selle peale selginesid ja lausa särama lõid. Nii suured kui väikesed lehvitasid autole ja kassikarjale rõõmsalt järele ning enamik põgenikest otsustas sealsamas kohe linna tagasi pöörduda. :"Kui suurepärane on olla [[vabastaja]]," õhkas Sammalhabe õndsalt. (lk 187) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] eco0f6pbynykgali7etgnj1a98ccj9a 0 10277 89866 85699 2022-08-23T10:37:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Noh, kallis krahv," ütles Aramis. "Mis te sellest asjast arvate?" :"Lugu on halb," vastas Athos. "Väga halb." :"Kuid ometi võtsite pakkumise [[vaimustus]]ega vastu." :"Nõustusin, nii nagu ma alati nõustun kaitsma suuri [[põhimõte|põhimõtteid]], mu armas d'Herblay. Kuningad võivad olla tugevad ainult aadlile toetudes, kuid [[aadel]] on suur ainult kuningate läbi. Seepärast toetagem monarhiat, sest nii toetame iseennast." :"Me laseme ennast seal tappa," ütles Aramis. "Ma vihkan [[inglased|inglasi]]. Nad on labased nagu kõik need, kes joovad [[õlu]]t." :"Kas peate siis paremaks siia jääda," ütles Athos, "ja minna omakorda istuma [[Bastille]]'sse või Vincennes'i kindlusvanglasse härra de Beaufort'i põgenemisele kaasaaitamise pärast? Uskuge mind, Aramis, siin pole midagi kahetseda. Pääseme vanglast ja teeme kangelasteo - siin pole raske valida." (lk 409) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * [Virginia Woolf:] "Alates viimasest [[Lõunapoolus]]ele suundunud [[ekspeditsioon]]ist seisis aeg tema jaoks paigal. Õigupoolest ta jäigi sinna lumistele avarustele. Jäised tuuled ja [[polaaröö]]de uduvood pühkisid läbi tema vananeva pea ja seal, kus oleksid pidanud olema kohtumispaigad perekonna ja sõpradega, olid ainult valged laigud. Lastes ja lastelastes, kes tema ümber sagisid, nägi ta ainult oma [[seikluslugu]]de kuulajaid. Usalduslik suhe oli tal vaid [[Fridtjof Nansen|Nanseni]], [[Salomon August Andrée|Andrée]], [[Robert Falcon Scott|Scotti]] ja [[Robert Edwin Peary|Pieryga]], kelle [[päevik]]uid ta luges ja kelle [[mõtted]] talle omadena tundusid. Koos nendega kandus ta jälle jäämerele, avarustesse, kus oli toimunud tema enda suur [[kahevõitlus]] [[loodus]]ega, [[Lõunarist]] pea kohal ja mehemeele käsud südames. Kui ümberringi möllas ülemaailmne [[tulekahju]], oli tema kaugel eemal, valevas pakases, ning teda ei puudutanud ei tapatalgud, pommirünnakud ega põlevad linnad. Tema elas endiselt isiklike kangelastegude ajastus." (lk 14) ** [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 ** ''"Piery" p.o Peary (Robert Edwin Peary, USA Arktika-uurija).'' * [Alain de Carnillac:] Ja parimad [[laul]]ud kangelastegudest on alati loodud nende poolt, kes ise on [[lahinguväli|lahinguväljast]] eemal. Nii on lugu ka [[kroonik]]a-kirjutajatega. Sellepärast ongi see, mis me teame oma [[esivanem]]ate suurtest [[tegu]]dest, enamasti [[vale]]. (lk 220) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966 * Rumalast peast pakkusin ennast palli ära tooma. Ettevalmistusklasside õpilased tahaksid ju üldse hirmsasti kangelastegusid korda saata ja näevad unes, kuidas lähevad [[taskunuga|taskunoaga]] [[tiiger|tiigri]] vastu... Suured loikamid rõõmustasid. Nad võtsid mu kätest kinni ja tõstsid mu otsekui jaamasamovari [[müür]]i äärde. Üks neist seisis seljaga vastu müüri, teine ronis talle õlgadele – see meenutas pisut rooma sammast. :Mind tõsteti maast lahti, heideti ülespoole ja ma lendasin – huh – müürile, ronisin üle serva ja lasin end teisele poole rippu... Kohev lumi, lai sinel – pole häda midagi! Ja lendasingi alla, maandudes pehmelt nagu udusulg vatipolstrile. * [[Saša Tšornõi]], [https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt "Kõige hirmsam"], tlk [[Aivar Kull]], ERR, 25.12.2021 (esmatrükk: Põhjanael 12/1993) * Kui [[Pavlik Morozov]] suri [[kulak]]utega võitlemise nimel, siis praegune Pavlik võib pigem korrata [[Valentin Katajev|Katajevi]] jutustusest pärit polgu poja kangelastegu – võtta osa võitlusest [[vaenlane|vaenlasega]], antud juhul [[neonatsid]]e ja bandeeralastega. Kellest saab see uus noor jumalus – seda saame veel näha, aga tema religioosset ilmumist on oodata ovatsioonidega. Sadade [[Ukraina]] laste hukkumise kohutaval taustal. ** [[Viktor Jerofejev]], [https://arvamus.postimees.ee/7544031/viktor-jerofejev-pavlik-morozovi-uuestisund "Pavlik Morozovi uuestisünd"], Postimees, 13. juuni 2022, tlk Ago Raudsepp [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 208prwzdiyy4kgzrabnu3l2j04m4bbj 0 10340 89862 76890 2022-08-23T09:17:26Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Michael_Peter_Ancher_Two_girls_(1879).jpg|pisi|Michael Peter Ancher, "Kaks tüdrukut" (1879)]] [[Pilt:Carlton_Alfred_Smith_-_Two_girls_in_an_interior_winding_a_skein_of_wool.jpg|pisi|Carlton Alfred Smith, "Tüdrukud lõnga kerimas" (1899)]] [[Pilt:Hedwig_Mechle-Grosmann_In_Kriegszeiten.jpg|pisi|Hedwig Mechle-Grosmann, "Sõja ajal" (1914)]] ==Proosa== * Tuttavate asjade [[nägemine]] puudutab vahel salapärasel kombel meie [[mälu]] ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne [[mälestus]]e. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu [[Ariadne]] lõng mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 ==Luule== <poem> Viru [[vill]]ad, Harju takud, Laiuzi linad lahedad, Tooge meie Kärdu kätte. Kärt on kärmäs keträmaie, Voolas [[vokk]]i sõkkumaie, Ladus lõnga laskemaie, Edus lõnga eietämä. </poem> * "Kedrates". Rahvaluule. [https://et.wikisource.org/wiki/Vana_kannel_II/VIII "Vana kannel" II] <poem> Päeva sädemete parras jahedana vette sujub, langeb koost, suur kuldne varras une varjusiidi kujub, lõnga külge lõngaudet liidab, mana musta lõime elu punatoimset kudet unustuse linikule. Võlu piirab tunde tule endamaksmapanuvõime. Irdumine maisest sihist hargneb sellest lõngavihist. </poem> * [[Kaarlo Sarkia]], "Une kaev" (1936). Tõlkinud Ivar Grünthal. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=teatajapoliit19571207.1.5 Teataja], 7. detsember 1957 <poem> Me istusime rehes lõuka ees, [[kass]], mina, vardakorv ja [[vanaema]], ja valvasime [[kaalikas|kaale]] tuha sees. ... Ja [[kinnas|kindas]] puhkes õiteks verev lõng. Ja õhus hõljus ahtes kuivand puju ja tuhas küpsend kaali magus hõng. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Lõuka ees", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 14) {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] smkpbggzs618mul9s4vk1d57ngib0tk 0 10407 89828 87500 2022-08-22T19:59:37Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Piimanaine (Johannes Vermeer, u. 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma hinge [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks tuulde soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me tuleviku [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata puudki hakkavad surema. PÕud saadab oma tulised sulased nende pehmeid lehti purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev juur! </poem> * [[Uku Masing]], kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. Kohvipoes kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. Prügimäel peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] n6v47rfl7iyeqa05kmexp6u2mnkqzb6 89829 89828 2022-08-22T20:01:06Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Piimanaine (Johannes Vermeer, u. 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma hinge [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks tuulde soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me tuleviku [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata puudki hakkavad surema. PÕud saadab oma tulised sulased nende pehmeid lehti purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev juur! </poem> * [[Uku Masing]], kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. Kohvipoes kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. Prügimäel peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mf98jfq10sqc6vribzt7o9xkmb14orw 89830 89829 2022-08-22T20:01:54Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Piimanaine (Johannes Vermeer, u. 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Natüürmort_kannuga._1890.TKMA0199.jpg|pisi|Lilly Walther, "Natüürmort kannuga" (1890)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma hinge [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks tuulde soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me tuleviku [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata puudki hakkavad surema. PÕud saadab oma tulised sulased nende pehmeid lehti purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev juur! </poem> * [[Uku Masing]], kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. Kohvipoes kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. Prügimäel peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] q1r5gatk4ugpriu60gcc6wxc0sf5oa1 89837 89830 2022-08-22T20:35:49Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Piimanaine (Johannes Vermeer, u. 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Natüürmort_kannuga._1890.TKMA0199.jpg|pisi|Lilly Walther, "Natüürmort kannuga" (1890)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma [[hing]]e [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks [[tuul]]de soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me [[tulevik]]u [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata [[puu]]dki hakkavad surema. [[Põud]] saadab oma tulised [[sulased]] nende pehmeid [[leht]]i purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev [[juur]]! </poem> * [[Uku Masing]], "*Issand, vaata puudki hakkavad surema..." kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. [[Kohvipood|Kohvipoes]] kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. [[Prügimägi|Prügimäel]] peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] gxrxlc71tuy2bqwp0igfn2ucps5v43u 89838 89837 2022-08-22T20:38:46Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Johannes Vermeer, "Piimanaine" (u 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Natüürmort_kannuga._1890.TKMA0199.jpg|pisi|Lilly Walther, "Natüürmort kannuga" (1890)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma [[hing]]e [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks [[tuul]]de soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me [[tulevik]]u [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata [[puu]]dki hakkavad surema. [[Põud]] saadab oma tulised [[sulased]] nende pehmeid [[leht]]i purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev [[juur]]! </poem> * [[Uku Masing]], "*Issand, vaata puudki hakkavad surema..." kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. [[Kohvipood|Kohvipoes]] kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. [[Prügimägi|Prügimäel]] peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ejztu3dpbtclue6qwfjtijo0pbzuj9h 89844 89838 2022-08-22T20:49:18Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Johannes Vermeer, "Piimanaine" (u 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Natüürmort_kannuga._1890.TKMA0199.jpg|pisi|Lilly Walther, "Natüürmort kannuga" (1890)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 * Vala eilne vesi kannust välja, et võiksid selle uuesti täita. (lk 98) ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tlk Kalev Kalkun, 2011 * Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end [[härg|härjaks]], et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal [[Ares]], kes pidi alla vanduma kahele [[hiiglane|hiiglasele]], kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. (lk 96) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 * Adeline kallas oma tassi täis ja ulatas hõbekannu siis Laurelile, kes valas ahnelt, enne kui kannu edasi õele edasi andis. :"Kitty, sa võiksid ka võtta. See on pööraselt hea," pakkus Hazel. :Kitty ohkas alistunult. Kui Jack läheb sõtta, siis pole mõtet edasi elada, leidis ta. :"Oh, hea küll, eks ma siis võta," andis ta järele, meenu­tades meeldivalt muretut tunnet, mille see tekitas. :"Kuidas meie mänguga jääb?" küsis Hubert kaardilauast. Kitty võttis lonksu teed ja vaatas Põõsaid. Need vaatasid omakorda teda ja kui kanep Kitty meeltest võitu sai, tabas kõiki vaba ja veetleva naeru hoog. (lk 146) * [[Santa Montefiore]], "Armastuse ja sõja laulud", tlk Tiina Viil, 2017 * Kalli naases kandikuga. Sel olid kolm tassi ilma alustassideta, lahti­rebitud küpsisepakk ja [[kohvimasin]]a kann mingi suhteliselt heleda ollu­sega. Ta asetas tassid diivanilauale ja valas [[kohv]]i välja. Vaatasime huviga, kuidas kohvipulber kannupõhjas keerles. Kalli uuris seda, pea viltu. :"Kummaline. Miks nii palju pulbrit?" :"Sellesse masinasse tuleb panna [[kohvifilter]]. Kas sa tegid seda?" Isa segas ettevaatlikult oma kohvi. :Kalli kummardus tassi kohale. "Ju ikka." :"Mis tähendab ''ju ikka''?"<!--//--> :"Ega ma loll ole. Muidugi panin. Ma ei keeda ju esimest korda kohvi. Christine, vaata korraks." :"Äkki läks filter kahekorra." :Kalli loksutas kannu ja kohvipulber keerles selles ringi. :"Mis nüüd?" :Uurisin kollakaspruuni vedelikku. "Keedaks uue kohvi?" (lk 57-58) * [[Dora Heldt]], "Puhkus papaga", tlk Reet Weidebaum, 2018 * Õpetaja Sykes lõpetas jutluse. Ta läks laua taha ja hakkas ise korjandust läbi viima, mis meile Jemiga võõrastav tundus. Ükshaaval tulid koguduse liikmed ja poetasid oma viie- või kümnesendised musta emaileeritud [[kohvikann]]u. Meie Jemiga läksime ka, ja kui meie mündid kannu kõlksatasid, öeldi meile: "Suur aitäh, suur aitäh." :Meie hämmelduseks tühjendas õpetaja Sykes kannu lauale ja rehitses rahad endale pihku. Ajas siis enda sirgu ja ütles: "Seda on vähe, meil on tarvis kümme dollarit." :Kogudus niheles. "Te kõik teate, mille jaoks — Helen ei saa lapsi üksi jätta ja tööle minna, kuni Tom on vangis. Kui igaüks annab veel ühe kümnelise, siis on see käes..." Õpetaja Sykes viibutas kätt ja hüüdis kellelegi tagapool: "Alec, pane uksed kinni. Keegi ei lähe siit enne, kui meil on kümme dollarit koos." (lk 140) * [[Harper Lee]], "Tappa laulurästast", tlk Valda Raud, 1964 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma [[hing]]e [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks [[tuul]]de soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me [[tulevik]]u [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata [[puu]]dki hakkavad surema. [[Põud]] saadab oma tulised [[sulased]] nende pehmeid [[leht]]i purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev [[juur]]! </poem> * [[Uku Masing]], "*Issand, vaata puudki hakkavad surema..." kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. [[Kohvipood|Kohvipoes]] kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. [[Prügimägi|Prügimäel]] peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 <poem> keegi oli kunagi siin istunud sama koha peal kus sina praegu ja valanud sinistest narmastega ääristatud kannudest vett tühja [[org]]u nii sai orust [[järv]] ja [[linn]] selles hävis </poem> * Joanna Ellmann, "*udu tõuseb järve kohale...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 8 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 68rw0u4u3fxxpougvdbzft0cz0y25lw 89849 89844 2022-08-22T21:05:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Johannes Vermeer, "Piimanaine" (u 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Natüürmort_kannuga._1890.TKMA0199.jpg|pisi|Lilly Walther, "Natüürmort kannuga" (1890)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Õpetaja Sykes lõpetas jutluse. Ta läks laua taha ja hakkas ise korjandust läbi viima, mis meile Jemiga võõrastav tundus. Ükshaaval tulid koguduse liikmed ja poetasid oma viie- või kümnesendised musta emaileeritud [[kohvikann]]u. Meie Jemiga läksime ka, ja kui meie mündid kannu kõlksatasid, öeldi meile: "Suur aitäh, suur aitäh." :Meie hämmelduseks tühjendas õpetaja Sykes kannu lauale ja rehitses rahad endale pihku. Ajas siis enda sirgu ja ütles: "Seda on vähe, meil on tarvis kümme dollarit." :Kogudus niheles. "Te kõik teate, mille jaoks — Helen ei saa lapsi üksi jätta ja tööle minna, kuni Tom on vangis. Kui igaüks annab veel ühe kümnelise, siis on see käes..." Õpetaja Sykes viibutas kätt ja hüüdis kellelegi tagapool: "Alec, pane uksed kinni. Keegi ei lähe siit enne, kui meil on kümme dollarit koos." * [[Harper Lee]], "Tappa laulurästast", tlk Valda Raud, 1964, lk 140 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 * Vala eilne vesi kannust välja, et võiksid selle uuesti täita. (lk 98) ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tlk Kalev Kalkun, 2011 * Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end [[härg|härjaks]], et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal [[Ares]], kes pidi alla vanduma kahele [[hiiglane|hiiglasele]], kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. (lk 96) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 * Adeline kallas oma tassi täis ja ulatas hõbekannu siis Laurelile, kes valas ahnelt, enne kui kannu edasi õele edasi andis. :"Kitty, sa võiksid ka võtta. See on pööraselt hea," pakkus Hazel. :Kitty ohkas alistunult. Kui Jack läheb sõtta, siis pole mõtet edasi elada, leidis ta. :"Oh, hea küll, eks ma siis võta," andis ta järele, meenu­tades meeldivalt muretut tunnet, mille see tekitas. :"Kuidas meie mänguga jääb?" küsis Hubert kaardilauast. Kitty võttis lonksu teed ja vaatas Põõsaid. Need vaatasid omakorda teda ja kui kanep Kitty meeltest võitu sai, tabas kõiki vaba ja veetleva naeru hoog. (lk 146) * [[Santa Montefiore]], "Armastuse ja sõja laulud", tlk Tiina Viil, 2017 * Kalli naases kandikuga. Sel olid kolm tassi ilma alustassideta, lahti­rebitud küpsisepakk ja [[kohvimasin]]a kann mingi suhteliselt heleda ollu­sega. Ta asetas tassid diivanilauale ja valas [[kohv]]i välja. Vaatasime huviga, kuidas kohvipulber kannupõhjas keerles. Kalli uuris seda, pea viltu. :"Kummaline. Miks nii palju pulbrit?" :"Sellesse masinasse tuleb panna [[kohvifilter]]. Kas sa tegid seda?" Isa segas ettevaatlikult oma kohvi. :Kalli kummardus tassi kohale. "Ju ikka." :"Mis tähendab ''ju ikka''?"<!--//--> :"Ega ma loll ole. Muidugi panin. Ma ei keeda ju esimest korda kohvi. Christine, vaata korraks." :"Äkki läks filter kahekorra." :Kalli loksutas kannu ja kohvipulber keerles selles ringi. :"Mis nüüd?" :Uurisin kollakaspruuni vedelikku. "Keedaks uue kohvi?" (lk 57-58) * [[Dora Heldt]], "Puhkus papaga", tlk Reet Weidebaum, 2018 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma [[hing]]e [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks [[tuul]]de soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me [[tulevik]]u [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata [[puu]]dki hakkavad surema. [[Põud]] saadab oma tulised [[sulased]] nende pehmeid [[leht]]i purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev [[juur]]! </poem> * [[Uku Masing]], "*Issand, vaata puudki hakkavad surema..." kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. [[Kohvipood|Kohvipoes]] kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. [[Prügimägi|Prügimäel]] peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 <poem> keegi oli kunagi siin istunud sama koha peal kus sina praegu ja valanud sinistest narmastega ääristatud kannudest vett tühja [[org]]u nii sai orust [[järv]] ja [[linn]] selles hävis </poem> * Joanna Ellmann, "*udu tõuseb järve kohale...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 8 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 30syfg63n6cho1i1mlsth3l45756aak 89850 89849 2022-08-22T21:06:33Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Johannes Vermeer, "Piimanaine" (u 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Natüürmort_kannuga._1890.TKMA0199.jpg|pisi|Lilly Walther, "Natüürmort kannuga" (1890)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord, kui veab, tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Õpetaja Sykes lõpetas jutluse. Ta läks laua taha ja hakkas ise korjandust läbi viima, mis meile Jemiga võõrastav tundus. Ükshaaval tulid koguduse liikmed ja poetasid oma viie- või kümnesendised musta emaileeritud [[kohvikann]]u. Meie Jemiga läksime ka, ja kui meie mündid kannu kõlksatasid, öeldi meile: "Suur aitäh, suur aitäh." :Meie hämmelduseks tühjendas õpetaja Sykes kannu lauale ja rehitses rahad endale pihku. Ajas siis enda sirgu ja ütles: "Seda on vähe, meil on tarvis kümme dollarit." :Kogudus niheles. "Te kõik teate, mille jaoks — Helen ei saa lapsi üksi jätta ja tööle minna, kuni Tom on vangis. Kui igaüks annab veel ühe kümnelise, siis on see käes..." Õpetaja Sykes viibutas kätt ja hüüdis kellelegi tagapool: "Alec, pane uksed kinni. Keegi ei lähe siit enne, kui meil on kümme dollarit koos." * [[Harper Lee]], "Tappa laulurästast", tlk Valda Raud, 1964, lk 140 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 * Vala eilne vesi kannust välja, et võiksid selle uuesti täita. (lk 98) ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tlk Kalev Kalkun, 2011 * Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end [[härg|härjaks]], et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal [[Ares]], kes pidi alla vanduma kahele [[hiiglane|hiiglasele]], kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. (lk 96) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 * Adeline kallas oma tassi täis ja ulatas hõbekannu siis Laurelile, kes valas ahnelt, enne kui kannu edasi õele edasi andis. :"Kitty, sa võiksid ka võtta. See on pööraselt hea," pakkus Hazel. :Kitty ohkas alistunult. Kui Jack läheb sõtta, siis pole mõtet edasi elada, leidis ta. :"Oh, hea küll, eks ma siis võta," andis ta järele, meenu­tades meeldivalt muretut tunnet, mille see tekitas. :"Kuidas meie mänguga jääb?" küsis Hubert kaardilauast. Kitty võttis lonksu teed ja vaatas Põõsaid. Need vaatasid omakorda teda ja kui kanep Kitty meeltest võitu sai, tabas kõiki vaba ja veetleva naeru hoog. (lk 146) * [[Santa Montefiore]], "Armastuse ja sõja laulud", tlk Tiina Viil, 2017 * Kalli naases kandikuga. Sel olid kolm tassi ilma alustassideta, lahti­rebitud küpsisepakk ja [[kohvimasin]]a kann mingi suhteliselt heleda ollu­sega. Ta asetas tassid diivanilauale ja valas [[kohv]]i välja. Vaatasime huviga, kuidas kohvipulber kannupõhjas keerles. Kalli uuris seda, pea viltu. :"Kummaline. Miks nii palju pulbrit?" :"Sellesse masinasse tuleb panna [[kohvifilter]]. Kas sa tegid seda?" Isa segas ettevaatlikult oma kohvi. :Kalli kummardus tassi kohale. "Ju ikka." :"Mis tähendab ''ju ikka''?"<!--//--> :"Ega ma loll ole. Muidugi panin. Ma ei keeda ju esimest korda kohvi. Christine, vaata korraks." :"Äkki läks filter kahekorra." :Kalli loksutas kannu ja kohvipulber keerles selles ringi. :"Mis nüüd?" :Uurisin kollakaspruuni vedelikku. "Keedaks uue kohvi?" (lk 57-58) * [[Dora Heldt]], "Puhkus papaga", tlk Reet Weidebaum, 2018 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma [[hing]]e [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks [[tuul]]de soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me [[tulevik]]u [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata [[puu]]dki hakkavad surema. [[Põud]] saadab oma tulised [[sulased]] nende pehmeid [[leht]]i purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev [[juur]]! </poem> * [[Uku Masing]], "*Issand, vaata puudki hakkavad surema..." kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. [[Kohvipood|Kohvipoes]] kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. [[Prügimägi|Prügimäel]] peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 <poem> keegi oli kunagi siin istunud sama koha peal kus sina praegu ja valanud sinistest narmastega ääristatud kannudest vett tühja [[org]]u nii sai orust [[järv]] ja [[linn]] selles hävis </poem> * Joanna Ellmann, "*udu tõuseb järve kohale...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 8 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 2j6m22jooe7aj95nhn7s3d5db4q81gw 89851 89850 2022-08-22T21:08:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|thumb|Johannes Vermeer, "Piimanaine" (u 1660)]] [[Pilt:Amélie_Lundahl_-_Breton_Girl_Holding_a_Jar.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Bretooni tüdruk kannuga" (1884)]] [[Pilt:Lilly_Walther._Natüürmort_kannuga._1890.TKMA0199.jpg|pisi|Lilly Walther, "Natüürmort kannuga" (1890)]] '''Kann''' on õõnes nõu sanga ja mõnikord, kui veab, tilaga. ==Proosa== * Puhvetil seisis imeilus hõbekann; d'Artagnan peatus, et seda silmitseda. :"Milline imeilus töö!" :"Jah," vastas Athos, "selle on teinud üks suur [[Firenze]] [[kunstnik]], nimega [[Benvenuto Cellini]]." :"Ja millist [[lahing]]ut kujutab see graveering?" :"See on Melegnano lahing. Siin on kujutatud moment, kus üks minu esivanemaid ulatab Francois I-le oma mõõga. [[kuningas|Kuninga]] mõõk oli murdunud. Sel puhul nimetati minu esivanem Enguerrand de la Fère Saint-Micheli ordu rüütliks. Kuningas võitles [[kolm]] [[tund]]i oma sõbra Enguerrand'i mõõgaga, ilma et see oleks murdunud, ja ta pidas seda meeles. Viisteist aastat hiljem kinkis kuningas Enguerrand'ile selle kannu ja mõõga, mida te olete võib-olla varemgi minu juures märganud, - ka see on üsna kena kullassepatöö. See oli [[hiiglane|hiiglaste]] aeg. Meie oleme nende meeste kõrval [[kääbus]]ed." (lk 146) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Õpetaja Sykes lõpetas [[jutlus]]e. Ta läks laua taha ja hakkas ise [[korjandus]]t läbi viima, mis meile Jemiga võõrastav tundus. Ükshaaval tulid koguduse liikmed ja poetasid oma viie- või kümnesendised musta emaileeritud [[kohvikann]]u. Meie Jemiga läksime ka, ja kui meie mündid kannu kõlksatasid, öeldi meile: "Suur aitäh, suur aitäh." :Meie hämmelduseks tühjendas õpetaja Sykes kannu lauale ja rehitses rahad endale pihku. Ajas siis enda sirgu ja ütles: "Seda on vähe, meil on tarvis [[kümme]] dollarit." :[[Kogudus]] niheles. "Te kõik teate, mille jaoks — Helen ei saa lapsi üksi jätta ja tööle minna, kuni Tom on vangis. Kui igaüks annab veel ühe kümnelise, siis on see käes..." Õpetaja Sykes viibutas kätt ja hüüdis kellelegi tagapool: "Alec, pane [[uks]]ed kinni. Keegi ei lähe siit enne, kui meil on kümme dollarit koos." * [[Harper Lee]], "Tappa laulurästast", tlk Valda Raud, 1964, lk 140 * Kann on suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on [[nokk]] ja hiiglasuur [[kõrv]]. Ta ujub [[allikas]] ja upub ära. Pean käe sügavale vette pistma ja kannu välja tõmbama. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 10 * Vala eilne [[vesi]] kannust välja, et võiksid selle uuesti täita. (lk 98) ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tlk Kalev Kalkun, 2011 * Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende [[rumalus]]est. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end [[härg|härjaks]], et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal [[Ares]], kes pidi alla vanduma kahele [[hiiglane|hiiglasele]], kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. (lk 96) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 * Adeline kallas oma tassi täis ja ulatas hõbekannu siis Laurelile, kes valas ahnelt, enne kui kannu edasi õele edasi andis. :"Kitty, sa võiksid ka võtta. See on pööraselt hea," pakkus Hazel. :Kitty ohkas alistunult. Kui Jack läheb sõtta, siis pole mõtet edasi elada, leidis ta. :"Oh, hea küll, eks ma siis võta," andis ta järele, meenu­tades meeldivalt muretut tunnet, mille see tekitas. :"Kuidas meie mänguga jääb?" küsis Hubert kaardilauast. Kitty võttis lonksu teed ja vaatas Põõsaid. Need vaatasid omakorda teda ja kui kanep Kitty meeltest võitu sai, tabas kõiki vaba ja veetleva naeru hoog. (lk 146) * [[Santa Montefiore]], "Armastuse ja sõja laulud", tlk Tiina Viil, 2017 * Kalli naases kandikuga. Sel olid kolm tassi ilma alustassideta, lahti­rebitud küpsisepakk ja [[kohvimasin]]a kann mingi suhteliselt heleda ollu­sega. Ta asetas tassid diivanilauale ja valas [[kohv]]i välja. Vaatasime huviga, kuidas kohvipulber kannupõhjas keerles. Kalli uuris seda, pea viltu. :"Kummaline. Miks nii palju pulbrit?" :"Sellesse masinasse tuleb panna [[kohvifilter]]. Kas sa tegid seda?" Isa segas ettevaatlikult oma kohvi. :Kalli kummardus tassi kohale. "Ju ikka." :"Mis tähendab ''ju ikka''?"<!--//--> :"Ega ma loll ole. Muidugi panin. Ma ei keeda ju esimest korda kohvi. Christine, vaata korraks." :"Äkki läks filter kahekorra." :Kalli loksutas kannu ja kohvipulber keerles selles ringi. :"Mis nüüd?" :Uurisin kollakaspruuni vedelikku. "Keedaks uue kohvi?" (lk 57-58) * [[Dora Heldt]], "Puhkus papaga", tlk Reet Weidebaum, 2018 ==Luule== <poem> Siin tõstvad meestepojad kannud [[päike|päikse]] poole: Kes ial unustab meil oma [[hing]]e [[tuli|tuld]], See olgu kõlkaks jäätud, lõbuks [[tuul]]de soole, Sel ärgu osaks saagu meie kodu [[muld]], Me [[tulevik]]u [[valgus]]. </poem> * [[Ernst Enno]], "Oder" kogust "Uued luuletused" (Noor-Eesti kirjastus, 1909) <poem> Issand, vaata [[puu]]dki hakkavad surema. [[Põud]] saadab oma tulised [[sulased]] nende pehmeid [[leht]]i purema. Kalluta vähegi kannu nüüd, see on ju nii suur, et raas, mis läigiks maha, midagi ei loe, - aga Sind tänab kõrbev [[juur]]! </poem> * [[Uku Masing]], "*Issand, vaata puudki hakkavad surema..." kogus "Neemed vihmade lahte", 2. tr, lk 61 <poem> Suurest [[kurbus]]est kasvasid kohvikannule [[tiivad]]. Läkski [[lend]]u, ta minekust jäi üks katkine ruut. Tassid jäid [[kurbus]]se maha, ütlesid nii nad: meie oleme sinule alati truud. Kann aga lendas ja lendas ja otsis kohta. [[Kohvipood|Kohvipoes]] kolistas, lahketel [[laud]]adel käis. [[Prügimägi|Prügimäel]] peatus ja sinna puhkama jäigi. Suurest kurbusest [[raudrohi|raudrohtu]] kasvas täis. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Suur kurbus". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 104 <poem> keegi oli kunagi siin istunud sama koha peal kus sina praegu ja valanud sinistest narmastega ääristatud kannudest vett tühja [[org]]u nii sai orust [[järv]] ja [[linn]] selles hävis </poem> * Joanna Ellmann, "*udu tõuseb järve kohale...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 8 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 8ckiodzwst6o2fq7b5ub62j4265rfbi 0 11224 89767 85341 2022-08-22T12:50:19Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Harvest_by_Volodymyr_Orlovsky_1882.jpg|pisi|Volodõmõr Orlovski, "Lõikus" (1882)]] [[Pilt:PimonenkoNK_PashalZautrRYB.jpg|pisi|Mõkola Pimonenko, "Ülestõusmispüha hommik" (1891)]] [[Pilt:On_the_khutir._Mala_Danylivka.jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Külas. Mala Danilivka" (1903)]] [[Pilt:Alexander_bogomazov,_bouquet,_1917.jpg|pisi|Oleksandr Bohomazov, "Bukett" (1917)]] [[Pilt:Krichevskiy_F._Life.centr.jpg|pisi|Fedir Krychevsky, "Perekond" (keskpaneel triptühhonist "Elu" (1927)]] [[Pilt:Anastasiya_Markovich_Through_the_Centuries.jpg|pisi|Anastassia Markovitš, "Läbi sajandite" (2006)]] '''[[Ukraina]]''' on [[Euroopa]] suurim [[riik]], see asub Ida-Euroopa lauskmaal [[Must meri|Musta mere]] kaldal. Sealt sai alguse Kiievi-Vene suurriik (Kiievi Russ). [[Venelased|Venelastele]] meeldib seda tänase päevani enda omaks pidada, kuid [[ukrainlased|ukrainlastele]] ei meeldi see mõte mitte. ==[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]== * Riik, mille vapil on [[kana]], ei suuda kunagi alistada riiki, mille vapil on [[kahvel]]. ** [[Vitali Kim]] ** Alternatiivseid sõnastusi: *** Riik, mille vapil on kana, ei võida kunagi riiki, mille vapil on kahvel. *** Riik, mille vapil on kana, ei suuda kunagi vallutada riiki, mille vapil on kahvel. ==Proosa== * On tõsi, et Lääne-Ukraina on alati Kesk- ja Ida-Ukrainast erinenud. Lääne-Ukraina sattus [[Nõukogude Liit]]u alles pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i sõlmimist 1939. aastal, aga Nõukogude Ukraina osa sai sellest tegelikult alles pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu. Veel kuni 1960. aastate alguseni kestis Lääne-Ukrainas [[partisanisõda]] kommunistide, NKVD üksuste ja Nõukogude võimu esindajate vastu. See sõda nõudis mõlemalt poolelt tuhandeid ohvreid. Kümneid tuhandeid arreteeriti. [[Mälestus]] sellest mitte ainult et ei ela tänaseni, vaid on Lääne-Ukrainas ka täielikult legaliseeritud. Tookord Nõukogude võimu vastu võidelnute nimesid kannavad tänapäeval [[tänav]]ad ja [[väljak]]ud. Lvivi oblastis Strõi linnas avati nõukogude võimu vastu võidelnud vastupanuliikumise juhi [[Stepan Bandera]] perekonnale pühendatud [[muuseum]]. [[Lviv]]is saab Lontski tänava türmi nimelises muuseumis külastada NKVD ja KGB [[vangikong]]e, kust käis läbi tuhandeid kommunismi vastu võidelnuid. Vastupanu kommunistlikule diktatuurile on Lääne-Ukrainas endiselt tugev. Tänapäeval avaldub see trotsis igasuguse diktatuuri vastu. On märkimisväärne, et Lääne-Ukraina vaim on viimase 20 aastaga jõudnud levida ka pealinna [[Kiiev]]isse ning teistesse riigi olulistesse piirkondadesse. (24. jaanuar 2014, lk 79–80) * Laupäeval käisin küla [[postkontor]]is – mul oli vaja [[mädarõikaviin]]a osta. Seekord seda postkontoris aga ei müüdud. Kõik muu oli olemas nagu harilikult: [[päevalilleõli]], [[kalakonserv]]id, tatratang, [[margariin]]... Ma oleksin kangesti tahtnud postkontorist pudeli [[viin]]a ja [[postmark|postmargi]] osta, margi viinapudeli sildil ära tembeldada lasta ja siis kogu komplekti kellelegi mälestuseks kinkida. Mine tea, äkki muutub meie maa varsti tsiviliseerituks ja külapostkontorites alkoholi enam ei müüdagi??? Seda ma igatahes ei usu!!! Midagi peab ju minevikust alles jääma. Tõsi küll: mida vähem, seda parem! (3. märts 2014, lk 124) * Sellepärast on praegu [[Putin]]i esmane ülesanne otsida võimalikke teid, et panna [[Euroopa]] ja [[USA]] [[Krimm]]i annekteerimist tunnustama. Selle probleemi lahendamiseks on aga vaid üks tee: organiseerida Ukrainas [[kodusõda]] ning venemeelsete, iseenesest mõistetavalt relvastatud aktivistide marss [[Kiiev]]i peale koos nende Vene kolleegidega. Kiievisse jõudes tuleks sel armeel kukutada "illegitiimne" valitsus ja presidendi kohusetäitja ning asendada need kaasatoodud "Ukraina rahva" esindajatega. Nende hulka võiksid kuuluda nii koos Janukovõtšiga maalt põgenenud ekspeaminister Azarovi valitsuse tuumiku liikmed kui ka kunagised Regioonide Partei liidrid, kes hetkel ülemraadas ei tööta, kuid pole ka Venemaale pagenud, vaid redutavad oma kodukandis Donetski oblastis. Seejärel kuulutaks uus valitsus välja "legitiimse" presidendi – Janukovõtši – täiesti võimalik, et mitte tegeliku, vaid pelgalt virtuaalse tagasipöördumise. Janukovõtš allkirjastaks Skype'i teel Moskvast uue sõprus- ja koostöölepingu Venemaa Föderatsiooniga. Selles seisaks, et Ukraina juhtkond on südamest rõõmus "põlise Vene ala" Krimmi tagasipöördumise üle emakese Venemaa rüppe ning palub käsitada Krimmi Ukraina kingitusena Venemaa Föderatsioonile – tänutäheks "kiratsevale" Ukrainale osutatud pikaaegse ennastohverdava hoolitsuse ning Ukraina riigi raugematu moraalse ja majandusliku toetamise eest ning ühtlasi ajaloolise [[õiglus]]e taas jalule seadmise märgina. Mis edasi saab, seda on, ma usun, hõlbus ette kujutada. [[Angela Merkel]], [[François Hollande]] ja paljud teised hingavad kergendatult ning asuvad, igaüks omaette, kibekähku ja valutult taastama oma majanduslikke ja finantsilisi sidemeid Putini Venemaaga. Nad ütlevad: "Hästi, inimesed, ongi kõik. See oli ainult väike arusaamatus purjuspäi. Teate küll, kuidas slaavlastel need asjad mõnikord käivad. Nüüd oleme jälle ära leppinud, kõigis küsimustes üksmeelele jõudnud ning võime niisugused pisiasjad nagu Krimm unustada." (21. märts 2014, lk 147–148) ** [[Andrei Kurkov]], "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014 * Ma võinuksin mitte naasta Ukrainasse, aga ma ei saanud seda teha ja läksin sinna. Ma ei kadunud kuhugi 2014. aastal. Ehkki toona oli [[kartus]]i rohkem. Mu [[laps]] oli just sündinud. :Praegu niisugust asja nagu kartus mul polnud. Lihtsalt teadsin, et pean minema, sest kui ma ei läinuks ja kui Ukraina kaoks, siis mida ma räägiksin oma lastele? Et oli meie [[riik]] ja enam ei ole? Tean, kui paljud mehed on saatnud oma naise ja lapsed [[välismaa]]le ning jäänud siia. See pole pateetiline, teistmoodi lihtsalt ei saa. * Kõik on jäänud siia, kõik on ühtsed, sest nad teavad, et meil on ainult üks [[riik]]. Ma ei tea, mitu [[pass]]i on [[Vitali Klõtško|Klõtškol]], kuid minul on ainult üks, Ukraina pass. Kui Ukrainat enam ei eksisteeriks, oleksin [[kodumaa]]ta. Ma ei kujuta ette, mida inimene saaks teha kodumaata. Ma ei soovi seda ning seetõttu olen siin. * Arvan, et isegi kui nad lahendavad omas riigis oma [[probleem]]id, nende [[juhtkond]] vahetub ja hakkab maailmas toimuvasse suhtuma adekvaatselt, ei teki minu eluajal enam Ukraina ja Venemaa [[sõprus]]t. * Putin teeb seda kõike, sest ta ei suuda taluda enda piiri taga tugevat ja tänapäevast Ukrainat. Meil on ühist [[piir]]i tuhat kilomeetrit. Tinglikult võttes – kui Ukraina jõuaks oma arengus [[Poola]] tasemele, kukuks Venemaa kokku. Sest inimesed ületavad piiri ja näevad, kuidas me elame, lähevad tagasi ja näevad oma rämpsu. Kuidas nii? Meie oleme Venemaa, sama, mis Ukraina, aga neil seal on asjad paremini? See on Putini suurim probleem. * Võitnud oleme siis, kui Ukraina on taas oma õigetes piirides. Mõistan, et presidendil on õigus läbi rääkida ja sõlmida kokkuleppeid, ning ta teeb Ukraina jaoks parima. Saan aru, et [[Krimm]]i küsimus on väga keeruline. Mina ei annaks Krimmi puhul alla. Kindlasti aga tuleb vabastada [[Donbass]] – [[Donetsk]] ja [[Lugansk]]. ** [[Serhi Stahhovski]], intervjuu: [https://sport.postimees.ee/7483382/relva-haaranud-ukraina-tipptennisist-vene-vaed-lihtsalt-tapavad-ja-vagistavad-inimesi "Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi"], Postimees, 23. märts 2022 * [CNNile:] Ma olen siin sündinud, siia on maetud mu [[vanavanemad]] ja ma tahaksin, et mul oleks [[ajalugu]], mida oma lastele rääkida. Keegi siin ei taha, et Venemaa neid [[Vabastamine|vabastaks]]. Nad on juba [[vabadus|vabad]], neil on [[demokraatia]]. * [Frankfurt Allgemainele:] Kui sa kuuled Putinit ütlemas, et Ukraina pole kunagi eksisteerinud ja see riik on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Lenin]]i looming. Et Ukrainal pole ajalugu... seda kuuldes mõistadki, et kui Ukraina selle sõja kaotab, siis meid lihtsalt kustutataksegi ajaloost. Me sisuliselt kaome maamunalt. Sellega aga ei saa leppida! ** Serhi Stahhovski, intervjuu: [https://sport.postimees.ee/7483382/relva-haaranud-ukraina-tipptennisist-vene-vaed-lihtsalt-tapavad-ja-vagistavad-inimesi "Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi"], Postimees, 23. märts 2022 * Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga [[šokk|šokis]]. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud [[Moskva]] [[meelitamine]] oli üks põhjustest, miks [[Kreml]]is otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada. :Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat [[välispoliitika]]t ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et [[Donbass]] on Euroopas, me lähinaabruses. * Fundamentaalne erinevus Vene ja Ukraina [[ühiskond|ühiskonna]] vahel, kus viimases pole jälgegi [[fatalism|fatalistlikust]] [[alistumine|alistumisest]] [[tsaar]]i tahtele, on olemas tugev [[pluralism|pluralistlik]] traditsioon ja tugevnev püüe Euroopa poole, jäi märkamata. * Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või [[korruptsioon]]ipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega). :Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt. :Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks [[Baltimaad|Balti riikidel]]. * Nii võttiski Ukraina [[emantsipeerumine]] aega. Esimene hoiatuslask tehti küll juba 2004. aasta [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsiooniga]], mil inimesed keeldusid ilmse valimispettusega leppimast. Kui aga samad petturid kümnend hiljem riigi Euroopa kursilt ära tahtsid keerata, tõusis rahvas üles. Aastad alates 2014 on Ukrainas kõigist raskustest ja kehvast lähtepositsioonist hoolimata olnud demokraatia, õigusriigi ja Euroopa lõimumise juurdumise aeg. Eemale vanast, eemale Idast, ja läände! * Esiteks, Ukrainal tuleb aidata see [[sõda]] [[võit]]a. [[Relv]]i tuleb anda nii palju ja nii raskeid, kui ukrainlastel vaja. Kuna Kreml ei välista selles sõjas midagi, ka [[tuumarelv]]a kasutamist, ei tohi sõjalist sekkumist välistada ka lääneriigid ja lääne organisatsioonid. :Iga nõrkusavaldus vaid ahvatleb agressorit. Olgu talle avalikult teatavaks tehtud, millised on vastusammud [[keemiarelv|keemia]]- ja tuumarelva kasutamise puhul. Edasi tuleb endale ja välja öelda, et meie poliitika ei lõppe ka siis, kui Ukrainas peaks [[relvarahu]] kehtestatama. * Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. [[Moraal]]setel, sest Ukraina on [[Euroopa]] riik ajaloo, [[kultuur]]i, üha enam [[majandus]]e, inimestevahelise läbikäimise, isegi [[kirik]]u kuuluvuse mõttes. :Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata? * [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 ==Luule== ===Tarass Ševtšenko=== <poem> Milleks kutsuda Ukrainast [[kasakad|kasakate]] hingi — seal on rõõmsam, seal on vabam hõljuda neil ringi... Nagu priiusajal muiste — [[Dnepr]]i võimas müha, [[kärestik]]e kohin, [[stepid]], stepis kääpad pühad. Seal kasakapriius sündis, säraga end kattis; seal ta šlahtat, [[tatarlased|tatarlasi]] stepimulda mattis, stepimulda laipu mattis, kuni väsis... heitis puhkama... Ja kõrge kääbas tema enda peitis. [[Kotkas]] must ta kohal lendab [[valvur]]ina aina... ... Oi, mu mõtted-mõlgutused, minu lapsed, lilled! Teid ma toitsin, teid ma hoidsin — kelle jaoks või milleks? Minge, lapsed, kodumaale! Seal, Ukraina rajal, käige, vaesed; mina hukkun siingi omal ajal. Leiate seal lahke sõna, hella südamegi; leiate seal tõe — ja vahest lisaks kuulsusegi... Võta vastu nad, Ukraina! Nagu emarinnal hellita mu väeteid lapsi kallil kodupinnal! </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "*** Oi mu mõtted-mõlgutused...", tõlkinud Harald Rajamets. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 9-12 <poem> Metsa tagant udust tõuseb täiskuu veretades, nagu põlemise kuumust välja eretades, nagu teades, et ei sobi täna mahe valgus — varsti tulekahjulõõma täis Ukraina valgub. ... Ning pimedas metsas, tammesalus haljas puude külge seotud ratsud rohtu sõid; kõik valmis on seatud — sadulad ja valjad. Kuhu tuleb sõita? Või keda nad tõid? Nad ootavad mehi, kes lebavad rohus vaikselt oru serval. Ukraina on ohus — päästa kodumaa on haidamaki kohus, ning kotkad tõi siia nende võimas tiib. </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Haidamakid", tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 67 <poem> Kõmisema lõi Ukraina, kuni üles kohus, kaua-kaua vereojad jooksid stepirohus. </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Haidamakid", tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 78 <poem> Sedaviisi siis Ukraina vappus sõjakärast, põrgumöllust... Hukkus rahvas ... Mille eest? Mispärast? Võiksid olla ühel meelel küll kaks venda lihast. Kuid ei oska ja ei taha, viha kasvab vihast! Juba kadeduse pärast venna verd on vaja — liiga rõõmus on ta pere, liiga jõukas maja! "Tapkem vend!" Ja maha ainult ahervare jäeti ning — et neid veel vaevaks elu — orvukesed väetid. </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Haidamakid", tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 87 <poem> Aeg möödub, suvi möödub ruttu, Ukraina põleb pahinal; kõik külad täis on laste nuttu — on isad ära. </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Haidamakid", tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 102 <poem> Üksi nüüd jäid kärestikud mürisema steppi: "Hukkasid nad meie lapsed, hukkavad ka Dnepri!" Mürisevad aina — ammu nende hõim on hauas, ning Ukraina suigutati unne kauaks, kauaks. Oras haljendab Ukrainas; siin enam ei kuule sõjakära ega nuttu, ainult stepituuled sahisevad väljal rohus pajuokste vahel. Kõik on vaikne. Olgu vaikne: see on taeva tahe. </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Haidamakid", tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 113 <poem> "Hüvasti, mu maa! Mu maailm armutu, jää maha! Oma piinad, julmad piinad peidan pilve taha. Aga sinuga, mu kallis, vaene lesk Ukraina, juttu vestma lendan pilvest udupisaraina. Vaikset, nukrat juttu vestma tulen tasakesi; rõskel ööl ma taevast langen nagu kastevesi. Peame nõu ja nukrutseme, kuni tõuseb päike, kuni vaenlast ehmatavad kord su lapsed väiksed. Hüvasti siis, lesekene, minu vaene ema! Hoia lapsi; Jumal elab, õiglane on tema!" </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Unenägu", tõlkinud Harald Rajamets. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 124 <poem> Pöördun ümber: tagujalul ratsu kerkib kaljult! Istub ratsameeski ratsul; küll on kuub sel mehel! Kübara asemel kolbal on vaid mingid lehed. Hobu hullab - nüüd... nüüd hüppab üle jõe... veel pisut... Mehel õieli on käsi just kui võtta isuks tervet ilma. Kes see on siis? Astun lähemale - kaljusse on taotud kiri, et {{Sõrendus|Esimesele}} {{Sõrendus|Teine}} selle püstitanud.<!--//--> Nüüd mul kahtlust pole: just seesama {{Sõrendus|Esimene}} lõi Ukraina risti, {{Sõrendus|Teine}} aga vaese lese tappis kogunisti. Röövlid! Röövlid! Inimsööjad! Kas vähe siin sõite, riisusite! Mis te kaasa teise ilma saite? Raskeks, raskeks läks mul süda nagu loeksin praegu taas Ukraina ajalugu, meenutades aegu... </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Unenägu", tõlkinud Harald Rajamets. Rmt: "Kobsaar", 1961, "Unenägu", lk 132-133 <poem> "Vahest on Ukrainast kaugest veel järel vaid ase... Lendaksin siit teda kaema, kuid Jumal ei lase. Moskva on ehk maa seal laastand, merre lasknud veegi Dneprist; on ehk kõrged kääpad lahti kaevand keegi — meie au. Oo, armas Jumal! Hoia ära seegi!" </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "Unenägu", tõlkinud Harald Rajamets. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 134 <poem> Kui ma suren, siis mind matke kalme peale üles kallil kodumaal Ukrainas, laia stepi süles, et sealt laiad põllupinnad, Dnepr ja kaldad üha oleks näha; oleks kuulda, kuidas jõgi mühab. </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "*** Kui ma suren, siis mind matke... (Testament)", tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 175 <poem> Ma orjana ju kasvanudki, ei leina oma rahva nuttki, kui lõpeb orjuses mu piin, kui endaga kõik kaasa viin ja jäängi unustusse aina ma meie toredas Ukrainas — ei olnud mulle kohta seal. ... Ükskõikseks jätab seegi mu, kas lausub palvet poja suu. Ükskõik ent see ei ole mulle, et suigutanud magama õel röövlijõuk on kodumaa ja heitnud oma ohvri tulle. Oo, siin ükskõikne pole ma! </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "*** Ükskõik on mulle, kas ma eales...", "Kasematis" III, tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 183 <poem> Vaatan ringi, kõnnin mööda kõrget künkaselga, ja tuleb Ukraina meelde - mõelda temast pelgan. Seal on [[stepp]] ja stepp on siingi, aga suur on vahe: siin on ruske, lausa punav, seal — sinerdav, mahe; stepil seal on kirjaks-ehteks nurmed, põllukiilud, Põlised [[kurgaan]]id-kääpad, tõmmud luhasiilud. ... Oo, mu Ukraina! Millal küll sinna [[kõrb]]est, õel [[saatus]], lased mind minna? ... Või ehk alles taevast, sind, mu sõber, ja Ukrainat minu silmad kaevad? Vahel nad mul pisaraistki, jäävad kuivaks aina: paluksin siis peatset [[surm]]a... Sina ja Ukraina, [[Dnepr]] ja tema järsud kaldad ning mu [[lootus]] visa mind paluda veel ei lase surma Taevaisalt. </poem> * [[Tarass Ševtšenko]], "A. O. Kozatškovskile", tõlkinud Harald Rajamets. Rmt: "Kobsaar", 1961, lk 216-221 ===Lesja Ukrajinka=== <poem> Nagu [[paat]], mis on [[liiv]]ale kantud, vajub rusudeks seal ilmaaegu, nii see maa, lausa jumalast antud, tukub võõraste ikke all praegu. Nagu stepimaa tuline ratsu, kes nüüd [[kõrb]]es on suremas [[valu]]st: enam üles ta tõusta ei katsu sealt, kus pööris ta maha lõi jalust. ... Võimas [[meri]]! Veel võimsamalt vooga! Oled tugev, sind miski ei keela. Saada laineid veel hirmsama hooga ja see õnnetu maa ära neela! </poem> * [[Lesja Ukrajinka]], "Krimmi mälestusi. 10. Maruilm", tlk [[Harald Rajamets]]. Rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk [[Helvi Jürisson]], Harald Rajamets, [[Muia Veetamm]], 1971, lk 15-16 <poem> [[Aeg]] lahti küll on hoidnud vetesoone ning piisku pillavad fontäänid veel, kui nutaks loss, sest tal on hale meel, et elu kaotanud on temas uhke joone. ... Siin valitsesid [[või]]m ja orjapõli kare; võim kadus, kõik sai rusuks ajapikka, ent orjapõlves on see maa veel ikka! </poem> * [[Lesja Ukrajinka]], "Krimmi mälestusi. 10. Bahtšisarai palee", tlk Harald Rajamets. Rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk Helvi Jürisson, Harald Rajamets, Muia Veetamm, 1971, lk 17 <poem> Kus oled sa, [[priius]], täht kauge ja valge? Miks ometi taevast ei lasku sa alla? Miks pisarais maale sa [[valgus]]t ei kalla? Sa näed ju — on [[pimedus]] matnud kõik palged! Tõest saanud on valskus — sa tunned ju seda? Oh häda! Mu rahvas, su pärast äng pigistab rinda! Mu vennad — mil [[ahel]]aist vabaks nad saavad?! Ah, põletav-valusad, kurnavad haavad, Ukraina, mu ema, on löödud su rinda! Kes aitaks meid tõusta ja pääseda vaevast? Oh taevas! ... Ukraina! Su pärast ma [[pisar]]aid valan... Ent sellest, mu maa, ei sul kergemaks lähe, Mis tulu võiks sinule tuua mu ahastus palav? Ei, ei, sellest abi on vähe! </poem> * [[Lesja Ukrajinka]], "Pisarad-pärlid", tlk Helvi Jürisson. Rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk Helvi Jürisson, Harald Rajamets, Muia Veetamm, 1971, lk 18-20 <poem> Jah, igal maal [[mälestus]] on [[paradiis]]ist. . . Miks, minu maa, erined üldisest viisist? Eks hetmaniaegadel meil küll osanud laulikud lugusid seada, — mis on nende nimed? On's hauad neil teada, et [[pärg]] ehiks [[kalm]]ugi neil? ... Ei laotanud otsaees [[loorber]] neil lehti, ka okaskroon õiteta, kullata tehti... Ja laulik käis üksildast teed, ei kandnud ta säravat [[siid]]i, damasti; kui juhtus, et ahelaid kanda tal lasti, siis kuldsed ei olnud küll need... </poem> * [[Lesja Ukrajinka]], "Ukraina kirjanduse saja aasta juubeliks", tlk Harald Rajamets. Rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk Helvi Jürisson, Harald Rajamets, Muia Veetamm, 1971, lk 50-51 <poem> Veel nägin kujutluses kastest niitu Volõõnias, mu kodus; eemal mustab [[mets]] sakilise müürina, ja udu kui meri hääletult ta peale voogab; kes põllul on, kes metsas hoidku ennast! [[Halltõbi]] salalik siin sõidab ringi. Kuid poisid sest ei hooli, hobuseid nad lauldes viivad metsa õitsile, — näe, seltsilistel juba [[lõke]] põleb, seal soe ja kuiv on, sädemed on õhus kui kuldsed [[mesilased]], tuli tantsib... Seal lõbus on, käib jutt ja [[laul]] ja naer. ־ "Eks lähme suitsu peale!" ... kui kibe [[pilv]] — nii ebameeldiv suits; itaallastel on küllap vilets [[süsi]]. Ei matnud hinge meil Polesjes nõnda küll [[suitsutare]]ski, kus vahel laulsid pruutneitsid nii, et tare helises, ja hääl ei olnud kähe neil, vaid selge, mis sest, et pead kui pilvest vaevalt paistsid. Too suits sõi silmi, aga mitte nii, sest tuli puust... või lihtsalt — oli oma... </poem> * [[Lesja Ukrajinka]], "Suits", tlk Harald Rajamets. Rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk Helvi Jürisson, Harald Rajamets, Muia Veetamm, 1971, lk 71-74 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ukraina| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] qzpug8clh6gx7tw3oxn9qrvzu9rrb4m 0 12265 89772 57962 2022-08-22T12:55:20Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helju Mikkel.jpg|pisi|Helju Mikkel.]] '''Helju Mikkel''' (1936. aastani Amberg, 1936–1948 Ambre; 13. märts 1925 – 5. oktoober 2017) oli eesti tantsulooja ja rahvatantsujuht, üks üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus algatajaid, üldtantsupeo üldjuht ja liigijuht ning pikaajaline Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht. Tema kirjutatud on nn rahvatantsija usutunnistus või aatetunnistus "Olen iva Su algusest...". * Meie valvata ja hoida on Eesti rahvatantsutuli, sest tema valgustab ja tema valguses ei eksi teelt. Niisama kui rahvatantsu tule paistel ei külmu terekäed. ** Helju Mikkel: [https://www.err.ee/373649/anna-raudkatsi-elutoostipendiumi-sai-helju-mikkel "Anna Raudkatsi elutööstipendiumi sai Helju Mikkel"], ERR, 19.02.2011 ==Intervjuud== * Mõtleks, kui ma kuumas, pika rongkäigu järel ära suren, rikun veel laste ilusa peo ära. * Ju natuke oskan inimestega suhelda, vaatan ikka silma, kui räägin. * Teeks tantsu, mille rütm on kui minu südamel: paar takti ja siis jätab vahele, paarkümmend takti ja jätab jälle vahele. Aga siis paneb galoppi! No see oleks vast tants! * Me elame Maa sõõri sees, kõik kaunis on siin sõõrikujuline. Nii rahvatantsuring kui ka lilleõis. Maa sõõri kohal on Kõiksuse koda. Kui kohtuvad Maa sõõri värav ja Kõiksuse koja uks, tuleb minna. Ma ei tea, mis on Kõiksuse kojas, aga mulle lausa meeldiks sinna minna. Ju saan seal teada seda, mida siin ei tea. Ja seal on ees palju tuttavaid ja häid inimesi, kellega saan taas kohtuda: Anna…, Kristjan…, Mait… * Aga ma ei taha, et mind lilledega ära saadetaks, lilled ei pea minu pärast surema. Tuledega, valgusega peab mind ära saadetama, et oleks valge minna. Kõiksuse kojast vaadates leian Haldja just valguse järgi üles. ** Helju Mikkel, intervjuu: [[Rein Sikk]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51091814/tantsumemm-helju-mikkel-kartis-tantsupidu-ara-rikkuda "Tantsumemm Helju Mikkel kartis tantsupidu ära rikkuda"], EPL, 22.06.2007 * Kõike, mis [[talu]]s võimalik, oskasid ema ja isa ise teha. [[Pood|Poest]] osteti vaid petrooleumi, suhkrut, soola, heeringat, rattamääret, pastlanahka ja kingad või säärikud. * Neiuna oli ema nii ahne lugeja, et peitis [[lüps|lüpsile]] minnes raamatu põlle alla – luges ja lüpsis korraga. Küllap seepärast pandigi [[ristimine|ristimise]] ajal mu rinnale rüüside alla "[[Postimees]]". Ilmselt polnud "Postimehel" kirjanikuks tegemise [[võlujõud]]u. * Pidime käima ema ees. Hoidma end sirgena, lõug natuke tõstetud. Varbad ei tohtinud olla sissepoole, käimine linta-lönta ega tagumikku hööritada – see on ropp. Pidime paluma, tänama, head ööd ja ilusaid unenägusid soovima, tere hommikust ja rõõmsat päeva ütlema, vastutulijaid teretama ja kniksu tegema. Kui poes käies mingi kaotatud asja leidsime, pidime selle samasse kohta tagasi viima, sest kaotaja võis otsima tulla ja ei leiagi. Oma [[küla]] inimesed tundsid ja teadsid kõiki. Kellel mingi näpuviga juures, nende lastele ja lastelastelegi vaatasid põliselanikud viltu veel tänapäevalgi. * Meie peres ei [[tants]]itud. Kui [[pidu|peole]] lubatigi minna, pidid kingad minnes ja tulles näpuotsas olema, sest need ei tohtinud märjaks saada. Ei tihanud peole jäädagi, sest kuidas sa tuled paljajalu poisi kõrval koju! * Õde Ehaleid lõpetas keskkooli ja tahtis [[ülikool]]i minna. Ta eksamihinded olid kõik viied, aga vastu ei võetud, sest isa polnud kolhoosnik. Mäletan, isa istus ühel pool, Ehaleid teisel pool söögilauda. Kui isa kuulis, miks tütart ülikooli ei lubatud, pani isa käed kokku ja ütles: "Tütreke, ma lähen homme ja panen ennast [[kolhoos]]i kirja." Lõpuks pääses Ehaleid ülikooli ja lõpetas selle arstina. * Kord viidi mind Tartus "Halli majja" [[ülekuulamine|ülekuulamisele]], mida on veel praegugi vastik tunne meenutada. Enne seda oli meil olnud [[klassiõhtu]], kus olime teinud iga tüdruku jaoks eesti luulest pärit ilusa reaga kutse ja ka [[sinimustvalge|sini-must-valge]] oli sinna tehtud. Minul oli see muhvis ja kui mind pisteti kongi, siis tegin nagu sööks biskviiti ja tükikaupa sõin selle kutse ära. * Olles [[Tartu Õpetajate Instituut|Tartu Õpetajate Instituudis]] rahvatantsu õpetajaks, algas pärast vabariikliku ülevaatusel I koha saamist [[komsomol]]i sund uuesti. Seekord päästis mind rahvatantsuringi klaverisaatja, kes oli määratud minu ettevalmistajaks. See aus tüdruk küsis otse – tahad või ei? Ma ei tahtnud. Ütles, hea küll ja kui tuli minu kohta aru anda, oli ta öelnud, et seda inimest ei soovita ta üleüldse organisatsiooni võtta. Temast ei ole ju mitte mingit kasu. On rumal, ei oska peale rahvatantsu mitte midagi. Aitäh talle, vaprale klaverisaatjale! * Ülikooli rahvakunstiansambli sain ma 1953. a. [---] Ansambel kasvas arvuliselt, tantsutehniliselt ja aateliselt üheks Eesti esiansambliks, keda esimese katsekivina saadeti kapitalistlikku riiki. Tantsijate ja minu vaheline usaldus oli nii suur, et teadsime ka, kellele on tehtud ettepanek nuuskida ning aruande teksti arutasime enne esitamist koos läbi. * Minu jaoks on [[rahvatants]] vestlus liigutuste kaudu. Liigutus saab öelda rohkem kui sõna, nii heas kui halvas, just niisama nagu tuul paitab hilju puulehti või lilli, niisama nagu torm räsib, tõukab ja murrab. Liigutuse kaudu elab tantsus rahulolu ja rõõm. Rahvatants on kaunim riietumisviis – [[eesti rahvarõivas]], eriti kui kantakse oma paikkonna rahvarõivaid. Rahvatants on [[mõtteviis]] olla täna parem kui olin eile, olla homme parem kui olin täna – seda sõprusringis, käed parem üle vasaku, ühenduses üksteisega, tundes üksteise südametukseid, rütmiliselt korrastatud elu. Rahvatants on [[aade|aatehoidmine]], mis kõlab ka meie sünnipäeva õnnesoovis - "Jää Lindana julgeks ja kangeks kui Kalev, nii kõlab sulle me tervituslaul!". * Mina saan [[energia]] maast, mitte inimestelt. [[Maapind|Maa]] nägu on aus, avali, otsekohene, omane. Maa kannab palju ja annab palju, olles ühtaegu pungade kasvujõud ja juurte hoiukamber. Ma palun maalt, et ta kasvataks "Sõleseppade" kaasikualuse üleni täis [[ülane|ülaseid]], [[sinilill]]i, [[lõosilm]]i, [[kikkapüks]]e ja [[kullerkupp]]e – kooks [[kask]]edele iluvaiba. * [[Puu|Puid]] mina istutan. Lindudele see meeldib, mulle jälle nende laul ja vilkad pesapunumised. Kõige rohkem on südantligi [[paju]] – visa, vähenõudlik, lihtne, varane pehme pai tegija kui põsed on veel aprillist kõhedad, [[urvad]] kui nokatsit kergitav kevad. Aga põõsana on paju käänu-väänuline seda-ja teistpidi, kus istudes võisin end suureks [[proua]]ks mõelda. Aga ei saanud. Minu lapsepõlve [[sõbranna]], kes elab praegu Austraalias, sai. * Vaata nüüd kui soojalt ja sõbralikult [[tuli]] meiega vestleb. Küllap jutustab sellest, kuidas laotakse loitsuhalgude riit, kuidas äsjasündinud säde kasvab leegiks, halud põlevad söeks ja söest lahvatab uus leegisööst, uus tulelaps – [[järjepidevus]]e sümbol. [[Valgus]] ja tuli on minuga sinasõbrad. Kui astun Maasõõrist Kõiksuse kotta, palun, et Haldjal põleks palju küünlaid – et oleks valge ja tee jääks hästi meelde. Aga lilled jäägu kõik kasvama, õitsema. Aga küünlad põlegu, et [[Suur Vanker]] näeks, kust ma tulen. * Laulu- ja tantsupeokomisjon koos [[Mait Agu]]ga läkitasid mulle küsimuse - kas [[rahvatantsupidu|rahvatantsupeo]] tule võiks võtta minu koduõuelt? See üllatas. Aga mõtlesin, et õigem on tõesti tuli võtta taluõuelt kui selle [[pronkssõdur]]i juurest. * Süda tundis, tantsupeotuli tahab siin sündida. Kodune, samblaeas pärna alune oli liiga väike. Valisin praeguse koha. Suur kohustus. Suur mõtlemine. [[Hiidlased]] panid paika neli esimest kivi: Põhi. Lõuna, Ida, Lääs. Põllumajandusakadeemia "Tarbatu" seadis kompassi järgi õigesse kohta suuremad kivid: Kirre, Kagu, Edel, Loe. Kui sõõr sai seest täidetud, tuli välja Põhja-Eesti [[prees]]i kujund ja preesilt ometi tuld võtta ei saa. Tegin uue kavandi nõnda, et tulekolle jääks idapoolsesse osasse. Ladusin maha suure sõõri laiuse, väikestest kividest. Põhja täitsid väikesed rahvatantsijad väikeste kividega. Nõo vald aitas kohale vedada kõige suuremad kivid. Kirjekorjes (Haldja külalisraamat) on tegijate-abimeeste nimesid üle kogu Eestimaa. Kui tulealtar peaaegu valmis sai, ütles Mait Agu: "Memm, see on ju nagu kirikus, eeskoda – preesiõu ja tulesüüte altar." Puudu jäi veel tulehoidja – jõuamegi [[Viruskundra]] sünnilooni. :Meie õunaaias kasvab vana [[pirnipuu]], mille isa poisikesepõlves metsast aeda tõi – nüüdseks kõrge, jäme ja hästi haruline puu. Ühel pühapäevahommikul jäin pirnipuu juurde seisatama ja tundsin äkki, et ta pakub mulle üht suurt oksa. Poeg Mehis vaatas ka ja arvas, et oks on huvitav. Kui Mehis kõik ülearused raod ära lõikas ja tüvi vajalikku asendisse tõstis, sai temast Viruskundra, kelle puusale toetab oma pea varsake. Kummaline sõnum! Isa, suure hobusesõbrana, kasvatas ka varssu. Kummaline looduse ja inimese seose märk. * Maad peab tundma, kündma ja külvama. Inimest peab tundma, et terekäed seisaksid soojad. Ühtsus peab olema ja oma maa armastus. Pole ilusamat lippu kui Eestimaa sini-must-valge. Kui maa on valge ja taevas sinine või taevas sinine ja maa roheline, kinnitab ta sulle, et sinise taeva all, musta mulla pinnal, kõnnib puhtasüdameline eestlane. ** Helju Mikkel, intervjuu: [http://kultuur.elu.ee/ke480_mikkel.htm "Rahvatantsumemm Helju Mikkel: "Oma maa armastus peab olema!""], Kultuur ja Elu 2/2005 == Rahvatantsija aatetunnistus == <poem> Olen iva Su algusest, Eestimaa, olen kild Su paesest pinnast ja suutäis Su leivakäärust, olen tõru Su hiietammest ja sulg Su pääsutiivast, hell ebe Su rukkilillest ja Su aadete narmasjuur, Eestimaa. Olen kummelimuru Su õuel ja pihlakobar Su väravapuul, nestepiisk Su kurekella kambris ja tahiniit Su Koidu-Hämariku lambis. Olen pisar Su nutus ja rõõm Sinu naerus, kõla Su keeles ja õnnistuspalve ja usk Su lootustes, Eestimaa. Olen kestmise läkitus Sinust ja Sulle, tulen ja tantsin Sinust ja Sulle, Eestimaa. Olen iva Su algusest, Eestimaa. </poem> * Kirjutatud Haldja talus 1994 ==Tema kohta== * Kui Memmest tema sadade õpilastega rääkida, siis öeldakse: "Memm", peetakse [[paus]], vaadatakse äraseletatud ilmel kaugele. [[Eestlane]] on imelik inimene, ei oska ega taha tähtsaid asju kõva häälega öelda. Pigem peab pausi. Ja see paus ütleb kõik: Memme vägi on Haldja talu jälgedes ning paides. * Kui Memme kortsud olid väiksemad ja vähem ilusad, teda eriti palju ettevõtmistele ei kutsutud. Aga sajandivahetusel saadud [[Valgetähe orden]] ja hiljem lisandunud Tartumaa Kuldne tammeoks tõid kutsete tulva. Memmel olid isegi [[rahvariided]] pakitud, ju ei lähe enam vaja. Siis tuli mullu 50. sünnipäeva pidanud tudengipidu Gaudeamus Tartus, kus väljakutäis rahvast Memme püsti seistes austas. "Ju siis olen ikka midagi väärt ka," leiab Memm, mõeldes aga tänavuse noortepeo kutsest, mis teeb ühtaegu nii rõõmu kui ka kurbust. :Selle kutsega on nagu Haldjalt lahkumisega, mis muudab meele helgeks, kuid silma märjaks. Igale lahkujale teeb memm pai. Paljudel tuleb siis pisar silma. Miks, ei tea nad isegi. * Memm on mõelnud, et võib-olla tuleb ta Kõiksuse kojast tagasi pääsukesena. Tiirleb üle mustreid täis rahvatantsuväljaku. :Nii see Memm seal Haldjal istus, mõtles helgest surmast, muretses tähtsa peokutse pärast. Kuni mõtles välja, et saadab peole enese asemel rahvatantsija aatetunnistuse. Luuleread, mis ta kirjutas 1994. aastal, kui tantsupeotuli Haldjal läideti. :Aatetunnistuse puhul on Memmel alati tunne, et see oli tema sees pikka aega, enne kui paberile sai. Ja mis ütlemata jääb, selle ütleb pikk ja soe Memme pai Haldja väravas. :Memm teab: aatetunnistus jääb. Isegi siis, kui seda kõva häälega välja ei öelda. * [[Rein Sikk]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51091814/tantsumemm-helju-mikkel-kartis-tantsupidu-ara-rikkuda "Tantsumemm Helju Mikkel kartis tantsupidu ära rikkuda"], EPL, 22.06.2007 ==Teoseid== * Helju Mikkel, "Vahetussamm", Rahvakultuuri Keskus, 1999 ==Välislingid== {{vikipeedia}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/rahvatantsija-usutunnistus "Rahvatantsija usutunnistus"] Eesti Raadio, 15.07.1994 {{JÄRJESTA:Helju, Mikkel}} [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Eesti koreograafid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] 8001fbwwvmgrm8251bdsqtpkfjwwik8 0 12469 89840 59612 2022-08-22T20:43:51Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Niisugune sõna nagu "fundamentalism" on teile tuttav," ütleb Albert Wiinglad. "See on nähtus, mis ei ole [[religioon]]ide leiutatud, enamik inimesi on fundamentalistid, maailm on [[röövlikoobas]]." :Tema selja taga seisab väike [[õllevaat]], rõõmu ja uhkusega tunnen ma ära Finø õlletehase eripruuli, mis kogu Taanis tasapisi turusegmente vallutab. Ta kallab väikese pooleliitrise [[kann]]u täis ja kummutab selle tühjaks. :"Terviseks," ütleb ta. :Mõtlen, et kui keegi tahaks Albert Wiingladi hella kohta tabada, siis oleks vaja talt ainult üks karbitäis [[võileib]]u või vaadiõlu ära võtta, ja kohe olekski kõige hullemat sorti fundamentalist sündinud, enne kui jõuaks silmagi pilgutada. * [[Peter Høeg]], "Elevanditalitajate lapsed". Tõlkinud Ene Mäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 284 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Religioon]] fcp8o4g2ew8b4tzwfknatonjf2on83y 2 13278 89780 89762 2022-08-22T13:02:30Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] dy10glxm2ge7m9v34qo54e6uydlthdu 89815 89780 2022-08-22T17:23:39Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] fc7b3r5i0dps9382xebvvwss6g8rs5u 89832 89815 2022-08-22T20:06:05Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] mytva6caobn369mx39cmwr3bc77eafa 89834 89832 2022-08-22T20:19:11Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 4kgtslxkczmv8wdc03igslq67en0gme 89835 89834 2022-08-22T20:22:45Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] j2801ul4i64989ua17ddmtlhggp4kf6 89863 89835 2022-08-23T09:20:29Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] plyiflxsgr7dpj916j298vayfdiup2q 0 13659 89797 80313 2022-08-22T13:47:08Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Postitõllas, Leopold Dietrich Ernst von Pez, EKM j 283-2233 M 1684.jpg|pisi|Leopold Dietrich Ernst von Pez, "Postitõllas", 1851,]] ==Proosa== * Reisija [[söömine|sööb]] väga palju. Lihtsurelikud [[öö]]siti ei söö, reisija aga sööb ka öösel. Ta sööb praetud [[kana]]poegi, mis on tema jaoks liiga kallid, kõvu [[muna|mune]], mis on seedimisele kahjulikud, ja [[oliiv]]e. Kui rong ületab pöörangut, siis plärisevad riiulitel rohkearvulised teekannud ja hüplevad [[ajaleht|ajalehepaberisse]] mässitud praetud kanapojad, kelle koivad on reisijate poolt juurtega välja rebitud. (lk 38) ** [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "[[12 tooli]]". Tõlkinud Harald Haug. Tänapäev, 2005 ==Luule== <poem> Ent hääl ei vaibu, vaid aina hõigub: "Pidage, pimedad, kas te ei näe, see [[masin]] teilt röövib viimse võidu, ta tööle ju pandud on [[põrgu]] väel!" Kuid hoog on suur ja keegi ei kuule, jääb irve alles [[saatan]]a suule ja edasi keerleb masin kärme ning sõitjaid ta pääl on terved parved. </poem> * [[Livia Viitol]], "Põrguvärk", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 24-25 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Transport]] [[Kategooria:Hobid]] ehi397hsx6prlp9kmc8o4hzoq1u70hk 0 13674 89816 75777 2022-08-22T17:34:00Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sparappels_aan_een_tak,_RP-T-1959-324.jpg|pisi|Sina Mesdag-van Houten (1834-1909), "Nulukäbid oksal", ''s.d.'']] [[Pilt:Gustaf_Fjaestad_Thrush_on_the_top_of_a_spruce.jpg|pisi|Gustaf Fjaestad, "Rästas kuuseladvas" (1906)]] ==Rahvaluule== <poem> [[Humal]] huikus, käbi kärkis, Humal huikus [[mets]]essägi, Käbi kärkis põõza'assa: Tule tännä, nuori miezi, Vii nied kotisse [[kodu]]je, Pane parsil kuivemaie Seält ma astun ankurisse, Seält ma tükin tünderisse, Seält ma poen poolikusse, Seält ma veeren veerändisse, Võtan meeled [[mees]]te peästä, Pooled meeled poeste peästä, [[Tanu]]d targa [[naine|naeste]] peästä. Mehed [[müts]]ätä müräväd, Naezed [[tants]]ivad tanuta, Poizid poolisaapa'ita. </poem> * "Vaks on õllel vahtu peäle". Rahvaluule. "Vana kannel" II, VIII osa ==Luule== <poem> [[Orav]] ehk krõbistab käbide kallal, seal, kus meid lõkkeplats ootama jäi. Või siis me armsate [[mänd]]ide alla argu ja väledaid [[metskits]]i käib... </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi II", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 34 ==Vanasõnad== * Kuidas [[känd]], nõnda käbi. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Taimed]] 7q2snn3ug2efrc1ii2ffack712nq1fz 0 14254 89864 87647 2022-08-23T09:27:27Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giovanni_Battista_Moroni_-_The_Sculptor_Alessandro_Vittoria_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Giovanni Battista Moroni, "Skulptor Alessandro Vittoria portree" (u 1552)]] [[Pilt:P7220025_DxO.jpg|pisi|Marie-Suzanne Giroust, "Skulptor Jean-Baptiste Pigalle'i portree Püha Miikaeli ordu kavalerina" (1770)]] [[Pilt:Dora_Wahlroos_-_Emil_Wikström_in_His_Studio_in_Paris.jpg|pisi|Dora Wahlroos, "Emil Wikström oma Pariisi ateljees" (1892)]] [[Pilt:Anna_Bilińska_-_Portrait_of_Sculptor_George_Grey_Barnard_in_His_Atelier.jpg|pisi|Anna Bilińska-Bohdanowicz, "Skulptor George Grey Barnard oma ateljees" (1890)]] [[Pilt:Anna_Vaughan_Hyatt,_1915._Painted_by_Marion_Boyd_Allen.jpg|pisi|Marion Boyd Allen, "Skulptor Anna Vaughan Hyatti portree" (1915)]] ==Luule== <poem> Suurvaime võlub [[käed|käte]] ilu ja [[Pheidias]] too oli vist, kes ülikauneid [[sõrm]]i silus antiigi valgest [[marmor]]ist. Sünk [[Michelangelo|Angelogi]] loomishoogu sai tollest müstilisest jõust, mis omab käte kõrgem tõug ja millest taidur ikka joobub. Veel tänagi kultuuriväed on [[Gordioni sõlm]]e keerus, et kuidas hoidis [[Milo Veenus]] kord oma täiuslikud käed? Ning kui ei lahenda [[probleem]]i siin mõni leidlik nupp või õpp - me kaome pleebsi maitseskeemi ja tuleb õilsa [[kunst]]i lõpp! </poem> * [[Juhan Sütiste]], "Tuhas ja tules". Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 450 <poem> Ku tohip, mia [[haamer|aamre]], [[peitel|pöitle]] aara - sa laina kõrrass oma [[tööriist|ins'rumenti]] -, et järveluha viimätsest karaarast mia saass sul tetä [[monument]]i. Käip küll sul seista seändsen materjaalin - viil [[lumi]] luhan, mulgi saani säevä. Ek varjun, kuusemõtsa kõrgel katedraalin. ni jõvvat ärä uuta [[jaanipäev]]ä. /---/ </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Michelangelo. Kevväi" kogus "Sinivald", (1990), lk 99 <poem> Küllap kuulnud oletegi kuulsast kreeka kujurist Pygmalionist kes kord kauni kuju tegi kaunist kreeka marmorist. “Ta on ilus, kuid ilus kui [[lelu]], tal on puudu üks kriips või üks joon, ilma selleta pole tal elu,״ nõnda kõneles Pygmalion. /---/ “Palju ilusaid asju võid teha, kui ei puudu sul kunstnikusoon, aga [[armastus]] kivist teeb [[keha]],” nõnda kõneles Pygmalion. </poem> * [[Ain Kaalep]], "Pygmalion", kogus "Muusad ja maastikud", 2008, lk 510-511 ==Proosa== * Autor kaitseb "professionaalsust", viidates spetsiifilistele oskustele "puhta kunsti" ainesega ümberkäimisel. Rosalind Krauss aga viitab Washingtonis National Gallerys toimunud Rodini kõigi aegade suurimale näitusele, kus oli teostatud tema hiigelkavand "Põrguväravad". [[Rodin]] pärandas kõik oma [[looming]]uga seotud õigused [[Prantsusmaa|Prantsuse riigile]]. "Põrguväravad" jäid 1918. aastal surnud skulptori [[ateljee]]sse sadade laialipillatud kipskavanditena, millest näituse korraldajad tegid pronksivalu ning ehitasid väravad üles oma suva järgi. Kes on [[autor]]? Tartu muuseum leidis üles Vabbe puulõikeklotsid ning tegi nendest tõmmised. Raivo Kelomehe ja Jaan Maliniga teostasime pärast Ilmar Malini surma jooniste põhjal tema installatsiooni "Organon". Rotermanni soolalaos on väljas sajandialguse klaasnegatiividest praegu tehtud suurendused. Maailmas on pärast arhitekti surma projekti järgi valmis ehitatud terveid maju. Kes ja kus on autor? ** [[Ants Juske]], [https://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Kunst/kunst1-1.html "Surnud Autor ja tema õigused"], Sirp, 8. mai 1998 * Ning ikkagi jääb kogu komplekti vaadates mulje, et võistluse formaadis on ekstravertsematel kunstnikupositsioonidel introvertsemate ees eelis. Ei ole midagi teha, kui [[Jass Kaselaan]] prantsatab oma mõjuvate monumentaalsete teostega keset [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]i, nii et ümberringi väriseb ja langeb [[krohv]]i. Peale sellist prantsatust on praktiliselt võimatu olla tundlik sealsamas kõrval asuva [[Kärt Ojavee]] minimalistliku ekspositsiooni suhtes, kus vaataja saab pooltaktiilselt, poolvirtuaalselt hoolitseda [[loodus]]esse viidud tehiskivi või muuseumisse toodud [[sammal]]dunud [[kivi]] eest. ** [[Liisa Kaljula]], [http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=koler-prize-igakevadine-hobukaarikute-voiduajamine&id=976 "Köler Prize, igakevadine hobukaarikute võiduajamine"] KUNST.EE, 2014 * Ilmekas on üleliiduliste arhitektuuri õppekavade võrdlus aastatest 1948 ja 1951. Neid lahutab vaid [[kolm]] aastat, kuid tendents on väga selge: 1951. aastal on järsult vähendatud tehnikaalasid ning suurendatud (600 tunni võrra!) kunstiaineid, lisaks ideoloogiaained. Ametlik seisukoht oli, et nõukogude arhitektidel pole inseneriteadmisi vaja, kuna nad lähevad [[töö]]le suurtesse projekteerimisinstituutidesse, kus töötavad ka insenerid. Stalinistlikud arhitektid pidid olema "kunstnikud-skulptorid", kes teevad loovat koostööd pigem tarbekunstnikega. ** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuuriharidus-ja-ajalugu/ "Arhitektuuriharidus ja ajalugu"] Sirp, 12.06.2015 * Kui meeldib rohkem ruumiline värk ja kannad endas skulptori [[ambitsioon]]e, siis telli netist küünlavorme ja müü nendest tulnud [[küünal|küünlaid]] käsitöö pähe. Oledki [[Michelangelo]] valmis. Samamoodi on ka [[ettevõte]]tega – pane aga külge silt, et tegemist on [[käsitöö]]ga (sest, tõesti, on üsna suur tõenäosus, et keegi puudutas su toodet [[käsi|käega]]), ja oledki teemas. Sobib absoluutselt kõigele, ootan peatselt käsitööbetooni ja Muhumaal laagerdatud plasti [[Balti jaam]]a turule laekumist. ** Anne Vetik, [https://www.muurileht.ee/kasi-faking-too-su-hinge-ei-paasta/ "Käsi-faking-töö su hinge ei päästa"], Müürileht, 21. juuni 2021 * Kahekümne üheksa aastaselt tundis Pauline end palju vanemana, eatuna. Aastad täis kannatlikku kivi ja savi vormimist ning vajadus olla järjekindel olid ta nagu võluväel vanaks muutnud. Ta oli rahul oma eaga. Tema tööks oli peade voolimine. Teda huvitas vaid inimpea. Tänaval ei suutnud Pauline hoiduda ainiti vahtimast võõraid inimesi. Nende kordumatud, saladuslikud, imepärased pead olid mõnikord ähvardavad, hirmutavad. Ta ei osanud väljendada tunnet, mida nad temas tekitasid. Enamasti aga pöördus ta oma töö juurde tagasi erutatult, nagu oleks veri, mis tema südamest mingi haruldase vaatepildi nägemisel välja voolas, sinna elustavalt ja õnnestavalt tagasi pöördunud. Aeg-ajalt tundis ta peaaegu talitsematut erutust, ning siis töötas ta palavikuliselt, tundide kaupa, aja möödumist märkamata. (lk 55) * Iga paari aasta tagant, kui Pauline järjekordselt mõne auhinna sai või mõne järjekordse näitusega esines, ilmus ajakirjade kunstileheküljel või silmapaistvatele naistele pühendatud rubriigis temast kirjutisi. Kadunud Francis Ressneri tütar — suured fotod, mis kujutasid teda seismas ühe oma jäiga valge pea kõrval, omaenda pea kaunis nagu kunstiteos. (lk 56) ** [[Joyce Carol Oates]], "Kehad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 50-71 * Ja lõpuks Garcia, kelle eesnimi — Wolf — ei püsinud kellelgi meeles. Garcia oli mees, kes säilitas oma kahvatul näol kümnepäevast habemetüügast, mida aga kunagi ei lastud kasvada [[habe]]meks, kelle garderoob koosnes hallidest räpastest pükstest, lontis särgist ja kirjeldamatust vihmakuuest. Pahmakas sassis šatääne [[juuksed|juukseid]], jultunud tumedad [[silm]]ad, ilusad [[käed]] ja [[südametunnistus]]e asemel tühi koht — see oli Garcia. Kahe aasta eest oli ta ühel hommikul end ilmutanud Troy [[ateljee]] ukselävel [[London]]is. Ta oli sinna tassinud [[autoportree]] savivariandi, mässitud märgadesse ja räpastesse kaltsudesse. Ta astus temast mööda ateljeesse ja pakkis [[savi]]st [[pea]] lahti. Troy ja Garcia seisid seda silmitsedes vaikides. Siis küsis Troy külalise nime ja soovi. Ta vastas — "Garcia" — ja teatas, et soovib modelleerimist jätkata, kuid tal pole [[raha]]. Troy vestles temaga savipeast, andis talle kakskümmend naela ega saanud temast kunagi lõplikult lahti. Aeg-ajalt ilmus ta uuesti, vahetevahel ebasobival ajal, alati midagi näitamiseks kaasas. Kõiges muus, välja arvatud savi, polnud ta üldse kodus. Tundus, justkui oleks talle antud vaid üks väljendusvahend, kuid selle-eest ebaharilikult ilmekas. Ta oli räpane, hoolimatu, huvitunud ei millestki muust kui ainult oma tööst. Troy aitas teda, ja tasapisi hakkasid inimesed ta [[skulptuur]]e märkama. Ta alustas kivitööd. Teda kutsuti eksponeerima oma skulptuure koos New Phoenix-grupiga, ta sai juhuslikke [[tellimus]]i. Raha polnud tal kunagi ja enamiku inimeste silmis puudus ta isikul igasugune [[võlu]], kuid mõnede naiste meelest oli ta vastupandamatu ja ta kasutas nii avanevaid võimalusi jäägitult. (lk 23) ** [[Ngaio Marsh]], "Roimakunstnikud", tlk Mark Sinisoo, 1993 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] gemmyriwsahsps9jjaznvc1ag88fnj9 89865 89864 2022-08-23T09:28:39Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giovanni_Battista_Moroni_-_The_Sculptor_Alessandro_Vittoria_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Giovanni Battista Moroni, "Skulptor Alessandro Vittoria portree" (u 1552)]] [[Pilt:P7220025_DxO.jpg|pisi|Marie-Suzanne Giroust, "Skulptor Jean-Baptiste Pigalle'i portree Püha Miikaeli ordu kavalerina" (1770)]] [[Pilt:Dora_Wahlroos_-_Emil_Wikström_in_His_Studio_in_Paris.jpg|pisi|Dora Wahlroos, "Emil Wikström oma Pariisi ateljees" (1892)]] [[Pilt:Anna_Bilińska_-_Portrait_of_Sculptor_George_Grey_Barnard_in_His_Atelier.jpg|pisi|Anna Bilińska-Bohdanowicz, "Skulptor George Grey Barnard oma ateljees" (1890)]] [[Pilt:Anna_Vaughan_Hyatt,_1915._Painted_by_Marion_Boyd_Allen.jpg|pisi|Marion Boyd Allen, "Skulptor Anna Vaughan Hyatti portree" (1915)]] ==Luule== <poem> Suurvaime võlub [[käed|käte]] ilu ja [[Pheidias]] too oli vist, kes ülikauneid [[sõrm]]i silus antiigi valgest [[marmor]]ist. Sünk [[Michelangelo|Angelogi]] loomishoogu sai tollest müstilisest jõust, mis omab käte kõrgem tõug ja millest taidur ikka joobub. Veel tänagi kultuuriväed on [[Gordioni sõlm]]e keerus, et kuidas hoidis [[Milo Veenus]] kord oma täiuslikud käed? Ning kui ei lahenda [[probleem]]i siin mõni leidlik nupp või õpp - me kaome pleebsi maitseskeemi ja tuleb õilsa [[kunst]]i lõpp! </poem> * [[Juhan Sütiste]], "Tuhas ja tules". Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 450 <poem> Ku tohip, mia [[haamer|aamre]], [[peitel|pöitle]] aara - sa laina kõrrass oma [[tööriist|ins'rumenti]] -, et järveluha viimätsest karaarast mia saass sul tetä [[monument]]i. Käip küll sul seista seändsen materjaalin - viil [[lumi]] luhan, mulgi saani säevä. Ek varjun, kuusemõtsa kõrgel katedraalin. ni jõvvat ärä uuta [[jaanipäev]]ä. /---/ </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Michelangelo. Kevväi" kogus "Sinivald", (1990), lk 99 <poem> Küllap kuulnud oletegi kuulsast kreeka kujurist Pygmalionist kes kord kauni kuju tegi kaunist kreeka marmorist. “Ta on ilus, kuid ilus kui [[lelu]], tal on puudu üks kriips või üks joon, ilma selleta pole tal elu,״ nõnda kõneles Pygmalion. /---/ “Palju ilusaid asju võid teha, kui ei puudu sul kunstnikusoon, aga [[armastus]] kivist teeb [[keha]],” nõnda kõneles Pygmalion. </poem> * [[Ain Kaalep]], "Pygmalion", kogus "Muusad ja maastikud", 2008, lk 510-511 ==Proosa== * Ja lõpuks Garcia, kelle eesnimi — Wolf — ei püsinud kellelgi meeles. Garcia oli mees, kes säilitas oma kahvatul näol kümnepäevast habemetüügast, mida aga kunagi ei lastud kasvada [[habe]]meks, kelle garderoob koosnes hallidest räpastest pükstest, lontis särgist ja kirjeldamatust vihmakuuest. Pahmakas sassis šatääne [[juuksed|juukseid]], jultunud tumedad [[silm]]ad, ilusad [[käed]] ja [[südametunnistus]]e asemel tühi koht — see oli Garcia. Kahe aasta eest oli ta ühel hommikul end ilmutanud Troy [[ateljee]] ukselävel [[London]]is. Ta oli sinna tassinud [[autoportree]] savivariandi, mässitud märgadesse ja räpastesse kaltsudesse. Ta astus temast mööda ateljeesse ja pakkis [[savi]]st [[pea]] lahti. Troy ja Garcia seisid seda silmitsedes vaikides. Siis küsis Troy külalise nime ja soovi. Ta vastas — "Garcia" — ja teatas, et soovib modelleerimist jätkata, kuid tal pole [[raha]]. Troy vestles temaga savipeast, andis talle kakskümmend naela ega saanud temast kunagi lõplikult lahti. Aeg-ajalt ilmus ta uuesti, vahetevahel ebasobival ajal, alati midagi näitamiseks kaasas. Kõiges muus, välja arvatud savi, polnud ta üldse kodus. Tundus, justkui oleks talle antud vaid üks väljendusvahend, kuid selle-eest ebaharilikult ilmekas. Ta oli räpane, hoolimatu, huvitunud ei millestki muust kui ainult oma tööst. Troy aitas teda, ja tasapisi hakkasid inimesed ta [[skulptuur]]e märkama. Ta alustas kivitööd. Teda kutsuti eksponeerima oma skulptuure koos New Phoenix-grupiga, ta sai juhuslikke [[tellimus]]i. Raha polnud tal kunagi ja enamiku inimeste silmis puudus ta isikul igasugune [[võlu]], kuid mõnede naiste meelest oli ta vastupandamatu ja ta kasutas nii avanevaid võimalusi jäägitult. (lk 23) ** [[Ngaio Marsh]], "Roimakunstnikud", tlk Mark Sinisoo, 1993 * Kahekümne üheksa aastaselt tundis Pauline end palju vanemana, eatuna. Aastad täis kannatlikku kivi ja savi vormimist ning vajadus olla järjekindel olid ta nagu võluväel vanaks muutnud. Ta oli rahul oma eaga. Tema tööks oli peade voolimine. Teda huvitas vaid inimpea. Tänaval ei suutnud Pauline hoiduda ainiti vahtimast võõraid inimesi. Nende kordumatud, saladuslikud, imepärased pead olid mõnikord ähvardavad, hirmutavad. Ta ei osanud väljendada tunnet, mida nad temas tekitasid. Enamasti aga pöördus ta oma töö juurde tagasi erutatult, nagu oleks veri, mis tema südamest mingi haruldase vaatepildi nägemisel välja voolas, sinna elustavalt ja õnnestavalt tagasi pöördunud. Aeg-ajalt tundis ta peaaegu talitsematut erutust, ning siis töötas ta palavikuliselt, tundide kaupa, aja möödumist märkamata. (lk 55) * Iga paari aasta tagant, kui Pauline järjekordselt mõne auhinna sai või mõne järjekordse näitusega esines, ilmus ajakirjade kunstileheküljel või silmapaistvatele naistele pühendatud rubriigis temast kirjutisi. Kadunud Francis Ressneri tütar — suured fotod, mis kujutasid teda seismas ühe oma jäiga valge pea kõrval, omaenda pea kaunis nagu kunstiteos. (lk 56) ** [[Joyce Carol Oates]], "Kehad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 50-71 * Autor kaitseb "professionaalsust", viidates spetsiifilistele oskustele "puhta kunsti" ainesega ümberkäimisel. Rosalind Krauss aga viitab Washingtonis National Gallerys toimunud Rodini kõigi aegade suurimale näitusele, kus oli teostatud tema hiigelkavand "Põrguväravad". [[Rodin]] pärandas kõik oma [[looming]]uga seotud õigused [[Prantsusmaa|Prantsuse riigile]]. "Põrguväravad" jäid 1918. aastal surnud skulptori [[ateljee]]sse sadade laialipillatud kipskavanditena, millest näituse korraldajad tegid pronksivalu ning ehitasid väravad üles oma suva järgi. Kes on [[autor]]? Tartu muuseum leidis üles Vabbe puulõikeklotsid ning tegi nendest tõmmised. Raivo Kelomehe ja Jaan Maliniga teostasime pärast Ilmar Malini surma jooniste põhjal tema installatsiooni "Organon". Rotermanni soolalaos on väljas sajandialguse klaasnegatiividest praegu tehtud suurendused. Maailmas on pärast arhitekti surma projekti järgi valmis ehitatud terveid maju. Kes ja kus on autor? ** [[Ants Juske]], [https://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Kunst/kunst1-1.html "Surnud Autor ja tema õigused"], Sirp, 8. mai 1998 * Ning ikkagi jääb kogu komplekti vaadates mulje, et võistluse formaadis on ekstravertsematel kunstnikupositsioonidel introvertsemate ees eelis. Ei ole midagi teha, kui [[Jass Kaselaan]] prantsatab oma mõjuvate monumentaalsete teostega keset [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]i, nii et ümberringi väriseb ja langeb [[krohv]]i. Peale sellist prantsatust on praktiliselt võimatu olla tundlik sealsamas kõrval asuva [[Kärt Ojavee]] minimalistliku ekspositsiooni suhtes, kus vaataja saab pooltaktiilselt, poolvirtuaalselt hoolitseda [[loodus]]esse viidud tehiskivi või muuseumisse toodud [[sammal]]dunud [[kivi]] eest. ** [[Liisa Kaljula]], [http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=koler-prize-igakevadine-hobukaarikute-voiduajamine&id=976 "Köler Prize, igakevadine hobukaarikute võiduajamine"] KUNST.EE, 2014 * Ilmekas on üleliiduliste arhitektuuri õppekavade võrdlus aastatest 1948 ja 1951. Neid lahutab vaid [[kolm]] aastat, kuid tendents on väga selge: 1951. aastal on järsult vähendatud tehnikaalasid ning suurendatud (600 tunni võrra!) kunstiaineid, lisaks ideoloogiaained. Ametlik seisukoht oli, et nõukogude arhitektidel pole inseneriteadmisi vaja, kuna nad lähevad [[töö]]le suurtesse projekteerimisinstituutidesse, kus töötavad ka insenerid. Stalinistlikud arhitektid pidid olema "kunstnikud-skulptorid", kes teevad loovat koostööd pigem tarbekunstnikega. ** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuuriharidus-ja-ajalugu/ "Arhitektuuriharidus ja ajalugu"] Sirp, 12.06.2015 * Kui meeldib rohkem ruumiline värk ja kannad endas skulptori [[ambitsioon]]e, siis telli netist küünlavorme ja müü nendest tulnud [[küünal|küünlaid]] käsitöö pähe. Oledki [[Michelangelo]] valmis. Samamoodi on ka [[ettevõte]]tega – pane aga külge silt, et tegemist on [[käsitöö]]ga (sest, tõesti, on üsna suur tõenäosus, et keegi puudutas su toodet [[käsi|käega]]), ja oledki teemas. Sobib absoluutselt kõigele, ootan peatselt käsitööbetooni ja Muhumaal laagerdatud plasti [[Balti jaam]]a turule laekumist. ** Anne Vetik, [https://www.muurileht.ee/kasi-faking-too-su-hinge-ei-paasta/ "Käsi-faking-töö su hinge ei päästa"], Müürileht, 21. juuni 2021 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 9rhliupu7g66usi816yzhbdne4bffgg 0 14939 89795 72273 2022-08-22T13:45:58Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charlotte Piepenhagen-Mohr Winterlandschaft mit Reisigsammlern.jpg|pisi|Charlotte Piepenhagen-Mohr, "Talvemaastik haokorjajatega".]] [[Pilt:Talumees haokoaga, Kristjan Raud, TKM TR 2899 A 172.jpg|pisi|Kristjan Raud, "Talumees haokubuga", 1892.]] ==Luule== <poem> [[Hall]] [[taevas]] [[valge]] [[linn]]a kohal. Üks [[naine]] tassib hagu üle [[lumi]]se [[sild|silla]]. [[Tiik]] on [[uisutaja]]id täis ja [[puu]]d [[vares]]eid. [[Jahimehed]] [[lumi|lumes]] üle neljasaja aasta tagasi. [[Roidumus]] kipub peale, kuigi on natuke jahe. Mõtlen lumise [[katus]]e akna taga olematuks. Must [[korsten]] seisab üksinda ja abitult jäises lageduses. Mõtlen olematuks nelisada aastat ja enda sinna tagasi seisma varesevaaguste raagus puude alla. </poem> * [[Madli Morell]], "3. jaanuar 1980 * Kunstiajalooloeng", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 12-13 [[Kategooria:Energeetika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] bidoe0tcpu9mib7jn8fyw3rgvupby3h 0 15089 89773 84296 2022-08-22T12:58:02Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Asta Willmann''' (aastast 1951 kodanikunimi Asta Linnolt; 2. oktoober 1916 Tallinn – 3. detsember 1984 Farmington, Connecticut, USA) oli eesti kirjanik, luuletaja, näitleja ja lavastaja. =="Patu vili"== Novell, tsitaadid kogumikust "Patu vili", SE&JS, 1994. * Lestakaks hüüdsid nad teda, sest et tema kitsas [[keha]] polnud nõus kumerduma ei ette- ega tahapoole, ja ta veretud [[põsed]] ei kõnelnud kellelegi peibujuttu peidetud elumahlust. Neil on õigus, lest, tühi koor, kuivanud kõrend on ta, seestpidi täis külma hirmu, mis juba [[pulmaöö]]l ronis südamesse ja on seal nüüd pesitsenud neli aastat järjestikku. :Pulmaöö — ta poleks iial osanud kujutleda, et [[armastus]] on nii jäle nagu ta on, et armastus võib olla nii toores, nii vali nagu [[rahe]] värskes orases. (lk 9) * Ta on seda juba mitu päeva plaanitsenud — nii tore on vahel midagi plaanitseda. Nüüd viib ta oma soovi täide, hõõrub oma keha raudkülma vee ja teravate tarnheintega tuliseks, nii et kuumad surinad käivad kuklasse, ja paistab siis enese onnis tule ääres kuivaks. Seejärel joob ta kuuma [[kohv]]i ja hammustab kõva [[leib]]a, millel paksud tükid rammusat põdrajuustu. See on mõnusamaid plaane, mis tal elus on olnud, selle viib ta läbi ja keegi ei saa seda väärata. (lk 25) * Ta silmad löövad äkki põlema ja ta viskab [[juuksed]] laubalt. Ikka veel püsib ta pilk pildil ukseavas nagu hoovaks sellest seletamatut jõudu ta haprasse kehasse. Siis pigistuvad peod rusikasse ja ta tunneb, kuis midagi üleval käsivarres püüab pingutuda lihaseks. Ta suu on nüüd kõvasti kokku surutud, nii et hambadki teevad valu, aga see on hea, see valu, see on tema enda valu, mille üle ta ise valitseb. Ta on mägedes, kõrgel vastu taevast, üksi ja ihualasti ja siitpeale — tunneb ta raudse selgusega — siitpeale ei ole tema jaoks ühtegi seadust ei üleval ega all, ei jumala ega inimese ees, mis võtaks ta selja nõtkuma. :Oo taevas, milline purustav mõnu on seda tunda... (lk 27) * Ent siis, jah, juhtus sihuke hull asi, et alt asundusest tuli kiitsakas tüdruk üles fjälli ega tahtnudki minna tagasi. Tõsi, teise mehe naine, aga — eks karjatagu paremini oma varandust, või nemad teda meelitasid. Ise tuli, ise jäi ja mis südamega sa ajad ta ära, pealegi kui ümberringi pole muud kui lage lumi, põdrad ja omaenese vend. Selliseks sammuks pole kummalgi, ei Jostal ega Nuttil küllaldaselt meelekindlust, kuigi südamesopis miski kipub üdema, et asi pole läbinisti õige. Aga kirjutatud on ka, et Looja andi peab võtma vastu tänumeeles ja milleks muuks saaks seesugust haruldast asja pidada. (lk 37-38) * Vist peaks kutsuma asundusest ämmaemanda või vähemalt õe, sest uduselt mäletavad nad jutte, et seesugused liikuvat nüüd vajaduse korral tundruski. Aga seda kuuldes ajab Berit enese jalule ja ta silmad on nagu raud, kui ta ütleb: :"Mis nüüd tuleb, on minu isiklik asi, pole selle juurde vaja ühtegi — teidki mitte!" Ja ta jääb nii kauaks püsti, käsi uksemulgu poole sirgus, kuni mehed on endid pooltagurpidi õue venitanud. Seal ei tule neil põdrakari enam pähegi, nemad jäävad siia, seisavad nagu nuiad teine teisel pool ukseava, nagu oleksid praegu jälle jõulud ja kabelikell hakkaks lööma üle külmunud lohkude. (lk 41) * Arnulf Södercrona ei tea järsku, kuidas alata, mida üldse öelda. Nii hirmus on tema meelest see asi. Räägiti ju veel, et elavat teine kahe mehega, lapsedki mõlemalt. Ta vaatab põngerjatele ema seelikusabas, mille kurdude vahelt paistavad nende pruunid pisikesed rusikad ja parkunud põsenukid. Lõuad on neil koos mulla ja mingi rohelisega, mütsid on jäänud teab kuhu, lagipealt tõusevad nüüd mustad turris karvad. Nad on kavalate nägudega, nad on nagu väikesed kuradid, nii et õpetaja lööb tahtmatult käed kokku ja lausub valjusti: :"Patuvili." :Seega on ta saanud järje peale ja võib takistamatult jätkata. :Berit ootab rahulikult, käed risti kõhul, ja tal on küllalt aega koguda kindlat meelt. Sest mis nüüd tuleb, pole ju ikkagi muud kui paljas sõna. ja kui vaja, pole temalgi nendest puudus. (lk 48-49) * Polnud ju seegi midagi suuremat keerulist, kui naine jooksis oma mehe juurest lumisesse fjälli, ei hilpu seljas ega aru peas — elab tänaseni ja sünnitab poegi ning tütreid. Tütreid — oh Looja arm, tulgu see tüdruk, heleda peaga nagu ta ise, valgete juustega, kuhu võiks siduda punaseid linte, väikeste jalgadega, nii et saaks osta tillukesi kõps-kingi säravate nööpidega nagu küla kellassepp tõi kunagi oma tütrele. (lk 56) * Ent alt asunduse inimesed on õelad, nende selts on hullem kui üksindus. Iial ei andesta nad sellele, kel pole võimu, ei andesta sellepärast, et teavad, et neil polegi midagi andestada... Ja mehed, mehed, kes pöörab nende päid? (lk 56-57) * Berit ei saa kohe otsa peale. Võtab pliidinurgalt piibu, topib tubakat ja vaatab maha. Aga Börje on mees, kes teab, mida teha, kui teine inimene topib piipu ja surub ja surub, nagu tahaks ta tubakast teha telliskivi, ning on ise sealjuures naine. Börje tõmbab kähku tikust tuld, sest muidu läheb tubakas viimaks nii kõvaks, et ei võtagi sädet. Beritil pole nüüd muud kui popsab tobile tossu sisse. See on pagana hästi tehtud Börje poolt, et tuleb ja annab tuld, tunneb Berit, sest nüüd ta teab pärist kindlasti, et selle mehe silmis ta maksab väheke, sest et eikellegi käest ei võeta kohvi ega anta ka piibule tuld, see peab üksinda hakkama saama. (lk 68-69) ==Luule== Tsitaadid kogumikust "Patu vili", SE&JS, 1994. <poem> Mu kulul nalja tehja püitaks Ning ainult iidlaseks mind üitaks, Nii arva juhtub sida ime, Et ma saa inimese nime: Kui siss ehk verske lumesse Ma ole suured jeljed teind Ning naaber arvab ülesse et siit on inimene leind. </poem> * "[[Hiidlane]] oma maast ja enesest", lk 154 <poem> Raudne tõde, kivine tõde, õigemini — raudkivine tõde NOTA BENE, mu õde: mida maapeal raha eest osta ei saa, seda ei tasu ka kerjata. </poem> * "*** Raudne tõde, kivine tõde", lk 174 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Willmann, Asta}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] 8w2wtgiyfu4upc200pi5mpbb2ty4178 0 15704 89842 75702 2022-08-22T20:47:09Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Dora Heldt''' (kodanikunimega Bärbel Schmidt; sündinud Sylti saarel Saksamaal 10. novembril 1961) on saksa kirjanik. =="Puhkus papaga"== Tsitaadid väljaandest: Dora Heldt, "Puhkus papaga", tlk Reet Weidebaum, 2018. * Ma pidin nüüd midagi ütlema. "[[Ema]], oota. Ma sõidan Norderneyle, et aidata Marleenil tema [[külalistemaja]] ja kõrtsi renoveerida, ma ei jõua ju seal veel [[isa|papa]] eest..." :"Ah, sa ei pea ju tema eest üldse palju hoolitsema, ta [[hakkamasaamine|saab ise kõigega hakkama]]. Lõunat peate ju endale ka keetma, lihtsalt pakute talle ka. Õhtul aitab talle mingist väiksest ampsust ja pärastlõunaks [[kook]]i võite ju osta, Marleen ei pea eraldi midagi küpsetama." :Püüan meenutada, mis ajast alates isa kõigega ise hakkama saab. Kuus nädalat tagasi, kui ma vanemaid külastasin, oli kõik veel teisiti. Hoopis teisiti. Püüan tekkivat [[paanika]]t hääles alla suruda... :"Ema, minu meelest see ei ole hea mõte, ma..." :"Christine, ma pole sult eales midagi palunud. See on [[hädaolukord]]. Ma pean kaheks nädalaks haiglasse jääma ja Heinz ei saa niikaua üksi kodus istuda." :"Ma mõtlesin, et ta saab ise hakkama." :"No mitte [[kokkamine|kokkamise]] ja [[pesupesemine|pesupesemise]] ja sellisega. Kuula nüüd. Ta on sinu isa. Sa saad ju üks kord ta kaheks nädalaks kaasa võtta. Sul on [[puh­kus]]. Ära nüüd teeskle. Ta oiiniikuinii alati tahtnud Norderneyl ära käia." (lk 5) * Jõllitasin telefoni ekraani. Kõne lõpetatud. Ilmselt oli asi otsustatud. Ma pean puhkama koos oma isaga. Esimest korda pärast kolmekümmend aastat. Viimane kord jättis isa mu [[pedagoogika|pedagoogilistel]] kaalutlustel Kasselis parklasse maha. Tunnistan, mul oli raske [[puberteet]], aga Kassel oli siiski liiga karm. Isegi kui ta mu pool tundi hiljem üles korjas ja kolm nädalat süümepiinu kannatas. Ja nüüd, kolmkümmend aastat hiljem hakkab see jälle peale. Vähemalt ei sõida me seekord Kasseli kaudu. (lk 6) * [Ema kiri peategelasele:] ''Nüüd siis peamisest: ütlesin papale, et ta võib Marleeni aidata, mitte kogu päeva, aga ehk tund või paar. Sa ju tead, milline ta on, kui tal midagi teha pole. Küll te talle midagi leiate. Pea meeles, et ta ei tohi raskusi tõsta, ta puus pole ju enam korras, ja [[redel]]il ronida ka mitte, tal hakkab pea ringi käima. Kui ta peaks [[värvimine|värvima]], siis anna talle õige [[ämber]] pihku, sa tead, et ta ei tee värvide vahel vahet. Muide, ta värvis eelmisel nädalal külaliste WC türkiissiniseks, sest ta arvas, et see on hallikassinine, aga sellega harjub. Ma vähemalt loodan.'' (lk 11) * Isa ei armasta [[reisimine|reisida]]. See on pehmelt öeldud. Talle ei meeldi võõrad kohad. Seegi on pehmelt öeldud. Ta vihkab Syltilt lahkumist. Mitte ainult [[saar]]elt, vaid oma [[vood]]ist, kohalt laua ääres, hommikuselt jalutuskäigult sadamasse lehte ostma, oma naabritest, oma aiast, oma sohvalt. Ta ei salli kokkulapatud särke kohvris, võõraste inimeste poolt kasutatud käterätte ja voodipesu, ta sööb ainult tuttavaid asju ja väldib [[päevaplaan]]is muutuste tegemist. Ma ei kujuta ette, kuidas ema saavutab selle, et viib isa vähe­malt kord aastas saarelt minema, ja mul pole õrna aimugi, mida kõike ta lubas, et isa nüüd [[rong]]is istub. Tegelikult ma ei tahtnudki seda teada. (lk 12) * Kurk kuivab. Alati, kui ma närvis olen, tekib mul torkiv [[janu]]. Minu selja taga oli müügilett vorstikeste ja jookidega. Ostsin purgi [[Coca-Cola|kokat]], mitte et ma seda hea meelega joon, vaid sellepärast, et isa seda meile varem keelas. Lapsena demonstreeris ta selle tervistkahjustavat mõju nii, et pani [[kummikaru]]kese sinna ööseks likku. Hommikuks hõljus klaasis ebamäärane kummimoodustis, mida isa meile juubeldades näitas. "Täpselt selline näeb ka su kõht seespoolt välja. Pealegi teeb koka rumalaks." Uskusin teda kaua. Tundes end mässajana, surusin purgi lössi ja viskasin [[prügikast]]i. Loomulikult mitte sellesse, mille kõrval ma seisin. Ei või iial teada. (lk 13) * Tubli poole tunni pärast ületasime Elbe silla. Isa jälgis pingsalt põlvedel lebavat linnaplaani. Esmalt seetõttu, et ta ei usaldanud navigatsioonisüsteemi ja minu orienteerumisvõimet, teiselt poolt, et jäise [[vaikimine|vaikimisega]] mind [[suitsetamine|suitsetamise]] eest karistada. Antud hetkel sobis see mulle suure­päraselt, vaatasin aknast Elbet ja rõõmustasin [[Põhjameri|Põhjamere]] üle. Dorothea ümises vaikselt kaasa raadiost tulevale poplaulule, Heinz vaikis edasi. Tõukasin reisikotti veidi eemale ja nõjatusin ettepoole. :"Dorothea, kas sul kindalaekas [[piparmündikomm]]e on?" :"Ma usun küll. Heinz, kas saaksid, palun, vaadata?" :"Ohoo, sul on [[kurguvalu]]. Millest see küll tulla võis? Ega piparmünt suitsetamise kahjusid ei ravi. Selle vastu tuleb hoopis muid vahendeid kasutada. Ja..." :"Heinz." :"Papa." :"Jajah, te veel näete. Suitsetage end rahuga ribadeks, aga palun, ärge öelge, et ma pole teid [[Hoiatus|hoiatanud]]." (lk 20) * Dorothea pööras minu poole. "Sa oleksid pidanud seda ütlema. Ma oleksin [[raadio]] lahti ühendanud. Ta suudab kõiki laule kaasa laulda. Mis ajast ta selline šlaagrikunn on?" :"Oeh, on alati olnud." Ma jätsin ütlemata, et ka mina oskan kõiki laule peast. Olgu Monica Morell või Bernd Clüver, ükski pole mulle võõras. Mu olulisemad aastad kümnendast kuueteistkümnendani möö­dusid pühapäeviti Grundigi makiga saksa šlaagriparaadi lindistades. Mu vanemad [[pidu]]tsesid mõnuga, kui vähegi põhjust oli, laotati söögitoa kapile väike Rootsi laud, vaibad rulliti kokku ja lambid tõmmati üles. Joodi maasikabooli ja õlut, söödi makaronisalatit hernestega ja siis vihuti tantsu. Makilint kestis 60 minutit ja vaja oli vähemalt viit erinevat linti. Selle eest vastutasin mina. Ma salvestasin ilmselt sel ajavahemikul üles kõik saksa [[šlaagrid]]. Renate ja Werner Leismannist Christian Andersi ja Dorthe Kolloni, kuni selliste eksootideni nagu Andrea Andergast <!--//-->või Hoffmann & Hoffmann. Kõik. Trikk seisnes selles, et iga kord tuli tekitada erinev järjekord ja enne liiklusuudiseid pausile vajutada. Lihvisin oma tehnika selle kuue aastaga täiuseni. Minu [[montaaž]] oli perfektne. Helitugevus, pausid, üleminekud, kõik klappis. Vaid ühe lindi salves­tas minu õde. Ma olin klassiekskursioonil ja ei saanud kaks pühapäeva osaleda. Peol, mis oli pühendatud mu ema uuele jalgrattale, märkas isa esimest korda, et NDR 2 kanalil olid igal pooltunnil uudised. Ühtegi külalist pausid ei seganud, küll aga joodi kõvasti rohkem. Nõnda toimus nendel [[pühapäev]]adel maanteedel nii mõndagi. :Paari aasta eest sorteeris isa neid vanu linte. Ta helistas mulle ja ütles, et oli väga põnev tolleaegseid [[uudis]]eid veel kord kuulata ja tegelikult on väga kahju, et mind tol ajal ainult muusika huvitas. (lk 21-22) * Heinz võttis kannataja ilmel [[menüü]]. "Ma tõesti ei saa aru, mida te pidevalt mu kohvri kallal närite." Ta lappas menüüd. "[[Vorst]]ikesed, see on tore. Ma söön praamil alati vorstikesi, käib kuidagi asja juurde." :Võtsin ta käest menüü. "Mina mõtlesin, et sul on hirm lihajäätmete ees." :Ta vaatas imestades üles. "Vorstikestes seda ei ole. Seda ma ei usu. Lisaks pole mul mingit hirmu selle ees. Ega mu ema ka mingi väga vaffa kokk polnud." (lk 26) * Mu pilk peatus kahel naisel, kelle vali naer ja jutt silma torkas. Tähele­panuväärne ei olnud mitte üksnes [[daam]]ide kriiskav hääletoon, aga ka uskumatu välimus. Nad olid kuskil üle kuuekümne. Väiksemal olid ülespandud [[soeng]], mida ma viimati nägin tädi Ankel oma vanemate legendaarsete pidude ajal. Ehedad 70-ndad koos lõputute juukseklambrite, laki ning spiraallokkidega kõrvade juures. Ta kandis punaseid lakksaapaid ja sinna juurde pahkluudeni ulatuvat sulemantlit. Sooja oli endiselt 25 kraadi. Teine oli peajagu pikem, lõuani ulatuvad juuksed veidi tupeeritud ja porgandpunaseks värvitud. Leekivpunaseks. Tema riided oleksid isegi <!--//-->70-ndatel silma torganud: roosa villane seelik, punane villane pullover, oranž pontšo, kollane sall ja kirjud sukad. Kõik oli kootud. :Dorothea jälgis mu hämmastunud pilku. Selle põhjuseni jõudnud, tõmbas ta toidu kurku. Püüdsin tõsiseks jääda. :"Nii, Dorothea, mida ütleb sinu väljaõppinud kostüümikunstniku pilk säärase [[stiil]]i kohta?" :Enne kui ta jõudis vastata, oli ka minu isa mõlemat märganud. :"Nägite neid daame?" :Dorothea köhatas. "[[Kirju]] teeb rõõmsaks, mis?" :Mu isa põrnitses mõtlikult värvipomme. "Minu meelest ilus. Sinu ema riietub ju ka enamasti ilusasti, aga mõnikord ehk pisut igavalt." :Jätsin meelde, et pean Dorotheale rääkima isa [[värvipimedus]]est, selleks et vältida suuremaid arusaamatusi. (lk 27-28) * Minu isa oli [[kavaler]] ja raskusi sobis tassida küll ta tütrel, aga mitte [[daam]]idel. (lk 34) * Nõks enne kella kaheksat astusime Piimabaari, kus Marleen oli meile laua reserveerinud. Ta oli juba seal ja istus lauas, kust avanes imeline vaade merele. Isa vaatas sisenedes ebakindlalt ringi. Aimasin ta mõtteid. :"Isa, selle nimi on Piimabaar, aga see on täiesti normaalne lokaal." :"Sa usud, et neil on [[nisuõlu]]t?" :"Kindlapeale." :Ta rahunes silmapilk. (lk 36-37) * Pärast sööki kraamis Marleen välja ehitusjoonised ja fotod. :"Homme hommikul saame kõik üle vaadata, täna enam mitte, laud­põrandad on töös ja neile tohib alles homme astuda. Aga nii peaks kõik kunagi välja nägema." :Sõna "[[kõrts]]" ei sobinud enam üldse. [[Joonis]]telt paistis pigem [[klubi]]. Marleen tahtis baari kõrvale paigutada nahkdiivanid ja [[tugitool]]id, keskele pidi tulema läbini klaasist [[kamin]], ülejäänud ruumis pidanuks seisma kroo­mitud [[Laud|lauad]] ja [[korvtool]]id, seal tahtis ta serveerida suupisteid. Dorothea ja mina olime vaimustuses. Heinz vähem. :"Söövad [[hernesupp]]i ja mäkerdavad oma rasvaste sõrmedega [[diivan]]id ära," leidis ta. :"Heinz, kindlapeale ei pakuta seal hernesuppi." (lk 39) * Järgmine pooltund möödus rahulikult. Ma ei tunne ühtegi teist ini­mest, kes suudaks nii pühendunult ja samal ajal süstemaatiliselt süüa kui minu isa. Ühele [[taldrik]]ule sättis ta korrapäraselt kõik, mida süüa kavatses. Miski ei tohtinud segi minna. Singiviilakate, leiva ja [[keedis]]e vahel pidi jaguma piisavalt ruumi. :Alustuseks võttis isa viilu musta [[leib]]a, millele määris [[või]]d, aga mitte lihtsalt niisama, vaid mõõdetud liigutustega. Või pidi katma ühepaksuselt kogu leivaviilu. Äär pidi jääma puhtaks. Seejärel asetas ta [[munapeeker|munapeekri]] täpselt taldriku keskjoone ette ja koputas munalusikaga koore lahti. [[munakoor|Koor]] tuli ülemise kolmandiku osas ettevaatlikult eemaldada, nii et äär jäi ümber­ringi ühetasane. Muna tõsteti korraks peekrist välja, lahtine koor poetati peekrisse ja asetati muna oma kohale tagasi. Seejärel puistati [[sool]]a ja pisteti muna lusikatäite kaupa nahka. Teiseks tuli [[kukkel]]. Ilma seemnete, täistera või moonita. Lihtsat saiake. Alumise osa sõi ta [[sink|singiga]], mille küljest oli kümme minutit nokkinud ära vähimagi rasvakübeme, poetades need tühja munapeekrisse. Ülemisele saiapoolikule määris ta alati maasikakeedist. Ma jälgisin seda imetlusega, nätsutades ise kuiva [[rosinasai]]a. Ta oli üdini [[Keskendumine|keskendunud]], ei vaadanud üles, ei lobisenud, ei pööranud tähelepanu mitte millelegi muule kui oma [[hommikusöök|hommikusöögivärgi]] ettevalmistamisele. Ma olin näinud seda terve oma elu. Mitte miski ei olnud muutunud. (lk 44) * "Võtad ka veel tassikese? Mina pean enne tööpäeva algust tingimata aias ühe kohvi jooma ja suitsu tegema." Ta naeratas häbelikult. "Mu vanemad ei tea, et ma suitsetan, lapsik, kas pole, ma olen 24." :Mu süda muutus kergeks. "Jah, ma võtan hea meelega veel ühe kohvi. Mina olen muide 45 ja mu isa ei taha ka, et ma suitsetan. Ja me peame kaks nädalat koos puhkama." :"Ja nüüd sa ei suitseta enam?" :"Siiski. Aga ainult salaja. Ma ei hakka riskeerima. Sa ei tunne veel mu isa." (lk 48) * Pärast jumalikku veerandtundi rannakorvis hommikupäikese ja sigaretiga näitas Gesa, mida ma järgmised kaks nädalat hommikuti tegema pean. Mina hoolitsen hommikusöögi, tema tubade eest. :"Muidu teeb seda Kathi, minu õde, aga ta astus endale [[merikarp|merikarbi]] jalga. Ema leiab, et ta ei tohi jalale toetuda ja ta usub seda. Nojah, seal on [[põletik]], ta võtab [[antibiootikum]]e ja ei tohi väljas käia." :"Miks su õde [[arst]]i juurde ei lähe? Mul oleks ükskõik, mida mu ema arvab." :"Mu ema ongi arst." :"Aaa..." :"Ta kartis alati, et hellitab meid ära." :See on muidugi [[argument]]. Ja vanemaid on tõesti igasuguseid. (lk 48) * Vaatasin isale otsa. Tal oli rohekas [[jäätis]] ninaotsas ja vahukooretups lõual. Ta keeras pea viltu ja naeratas. :"Oli sul ilus [[lapsepõlv]]?" :"Kas ajaleht sai juba läbi?" :"Seal pole suurt midagi lugeda. Ja mõnikord võib ju ka lihtsalt juttu ajada. Inimesed räägivad üksteisega liiga vähe." :"Ja sa tahad nüüd rääkida minuga mu lapsepõlvest?" :"Tahaksin lihtsalt teada, kas sulle meeldis su lapsepõlv. Minu oma polnud suurem asi pärast sõda, halb aeg, meil polnud mitte midagi. Aga teie kasvasite ju hästi üles, meil oli kõik olemas, ilus kodu, auto, koolivaheajad, iga pühapäev kook." :Meenutasin oma noort isa, kes õpetas mind ujuma, kes kirjutas mulle kirja, kui ma vaevalt lugeda oskasin, kes parandas mu [[jalgratas]]t ja kes sõimas läbi kohtuniku, kes mind jämedate vigade eest [[käsipall]]iturniiril väljakult eemaldas. Jah, mul oli tõesti ilus lapsepõlv. Tunnetest tulvil haarasin isa käe ja surusin seda. :"Jah, papa, mul oli ilus lapsepõlv. Peaksin selle eest tänulik olema, ma tean..." :"Oh, mis." Isa peletas [[herilane|herilase]] oma jäätiselt. "Sellega on korras. Kas sa usud, et su õel ja vennal oli ka ilus lapsepõlv?" :"Minu... ah soo, jaa, muidugi, mis mõttes?" :Ta süvenes uuesti oma ajalehte. "Küsisin ainult. Bochumis pussitas üks 40-aastane naine oma vanemaid ja [[betoon|betoneeris]] nad sissesõiduteesse. Ta ütles, et see oli õiglane [[karistus]] jubeda lapsepõlve eest. Õudne. Aga meil on selles mõttes kõik korras, või mis?" (lk 54) * Andsin kelnerile märku ja võtsin [[rahakott|rahakoti]]. Isa ei [[maksmine|maksnud]] iialgi, kui ta oli parajasti [[solvumine|solvunud]]. (lk 55) * Isa ja Kalli said tuttavaks viiekümnendatel aastatel [[Hamburg]]is. Mõlemad olid pärit Frangimaalt ja läinud põhja suurt [[seiklus]]t otsima. Seiklusega läks nagu läks, kui keegi just tööd [[laevatehas]]es ja voodikohta kaheses toas Noorte Meeste Kristlike Ühingus selleks ei pea. Kalli ja mu isa läksid sammukese kaugemale ja üürisid koos [[korter]]i. :"Me olime nii-öelda üks esimesi [[kommuun]]e." Isal oli selle lause juures uljas ilme ja ta tõmbas tahtmatult läbi oma hõrenevate juuste. "Jah, need olid metsikud ajad." :Usun, et see oli ainus kord, kui ta kahetses, et ei suitseta, sest mööda­minnes ise keeratud sigaretti pahvides oleks ta veel ägedamalt mõjunud. :Müüt, et minust võiks saada vana [[hipi]] tütar, suri, kui ma olin 13. Kalli naine Hanna jutustas meile tookord, et korter kuulus raudteelase lesele <!--//-->ja koosnes kahest endisest lastetoast. Proua Schlüterile ei meeldinud pärast tütre väljakolimist üksi elada ja ta üüris toad härradele Kallile ja Heinzile, keetis, pesi ja triikis nende jaoks. Alkohol ja daamide külaskäigud olid keelatud, see-eest mängisid nad igal õhtul kolmekesi kanastat. Singiviilukeste ja kurgikestega. :Pool aastat hiljem läks isa armeesse ja Kalli tolli. Nende sõprus püsis, ehkki metsikud ajad kuivasid kokku. (lk 55-56) * Nad olid ehtsad mehed. Kanged mehed. Aga mina olin [[laps]] ja Kalli kallistas mind. :"Christine, heldeke, oled sina aga kasvanud. Ma mäletan veel, kuidas sa krooksu tehes mu ülikonna täis purskasid. Pool tundi enne kirikut. Ma arvan, et see oli Volkersi [[leeripidu]]. Või mis, Heinz? Sa laenasid mulle veel oma jaki. Sa olid aga tõesti armas lapsuke, Christine." :"Kalli, sinu poeg ja mina oleme üheealised, neljateistaastaselt ei teinud ma enam kindlasti krooksu." <!--//--> :"Ei? No siis oli see [[ristimine]]. Küll aeg lendab. Tulge ometi sisse, ma keedan kohvi." (lk 56-57) * "Millal te teineteist õigupoolest viimati nägite?" :"Alles hiljuti. Kui ta käis koos Hannaga Taanis ja siis tulid sealt laevaga Syltile. Me olime just sissesõidutee kividega sillutanud." :"Papa, sellest on kümme aastat." :"Tõesti? Näed siis. Ja ükski kivi pole nihkunud, tee on täpselt samas seisus. See oli korralik firma." (lk 57) * Kalli naases kandikuga. Sel olid kolm tassi ilma alustassideta, lahti­rebitud küpsisepakk ja [[kohvimasin]]a [[kann]] mingi suhteliselt heleda ollu­sega. Ta asetas tassid diivanilauale ja valas [[kohv]]i välja. Vaatasime huviga, kuidas kohvipulber kannupõhjas keerles. Kalli uuris seda, pea viltu. :"Kummaline. Miks nii palju pulbrit?" :"Sellesse masinasse tuleb panna [[kohvifilter]]. Kas sa tegid seda?" Isa segas ettevaatlikult oma kohvi. :Kalli kummardus tassi kohale. "Ju ikka." :"Mis tähendab ''ju ikka''?"<!--//--> :"Ega ma loll ole. Muidugi panin. Ma ei keeda ju esimest korda kohvi. Christine, vaata korraks." :"Äkki läks filter kahekorra." :Kalli loksutas kannu ja kohvipulber keerles selles ringi. :"Mis nüüd?" :Uurisin kollakaspruuni vedelikku. "Keedaks uue kohvi?" :Pärast lühikest kõhklust valas isa oma tassi sisu kannu tagasi. :"On sul nisuõlut?" :"Jah, muidugi on. Ega liiga palju kohvi polegi kasulik. Mul tekivad viimasel ajal kergesti kõrvetised. Christine, äkki sa võtad mahla?" :"Mahla?" Püüdsin mõistatada, kas Kalli peab silmas mu lapselikku vanust. :"Võid ka klaasikese [[liköör]]i saada." :Küsimus polnud niisiis mu vanuses, vaid selles, et [[nisuõlu]] on selgelt meestejook. (lk 57-58) * "Mu meelest on tore, et sa koos isaga puhkust veedad. Katharinale ei tule iial midagi sellist pähe. Kunagi ta käis koos Hannaga mingil ilunädalalõpul kusagil idas. Noh, saunad ja sissekreemitamine ja selline värk. Aga mina olen ju ainult isa, mind pole ta kunagi kutsunud. Minul lubati see ainult kinni maksta." :"Miks nad siis ravikuuri ei võtnud?" küsis minu isa imestunult. :Neelatasin ja jõllitasin igatsevalt ta õlleklaasi. Ta võttis selle kätte ja vaatas mulle noomivalt otsa. :"Mis ravikuuri?" :"Seal eespool oli silt "Ema-lapse-[[sanatoorium]]", selliseid on kindlasti idas ka." :Kalli raputas pead. "See on emadele ja väikelastele. Katharina on juba 35." :"Ja siis? Ikkagi on ta teie laps. Christine, kas sa pole emaga millegi sellise peale mõelnud? Olete aastakümneid [[haigekassa]]le maksnud, siis võiks ju kunagi ka mingi avalduse teha." (lk 59) * Ta tõusis järsult ja läks välja. Lugesin kaheteistkümneni, siis tõusin ja läksin talle järele. Ta istus oma voodil ja põrnitses kappi. :"Mis siis nüüd lahti on?" :Ta hõõrus oma paljaid jalgu vastamisi ja oli vait. :"Papa! Palun!" :"Sinu ema lebab haiglas ja teid varitsevad [[ohud]], millest ma midagi ei tea." :Selles lauses puudus igasugune loogika, aga ma tundsin kohe [[süüme­piin]]a. Istusin tema kõrvale. :"Ah, papa. [[Põlveliiges]]e asendus on tänapäeval tavaline operatsioon. Ma helistasin eile hommikul emale, ta oli väga rahulik ja ei pabistanud üldse. Ja me helistame talle hiljem jälle. Sobib?"<!--//--> :"Sinu ema ei pabista kunagi. Selles probleem ongi. Kui mina ei [[Muretsemine|muretseks]], ei tajuks keegi olukorra kogu tõsidust. Aga mina ei saa kõigi eest [[vastutus]]t võtta." (lk 63-64) * Põrkasin puusaga vastu ust ja vandusin. Siis nägin ma külalist profiilis ja neelasin ülejäänud vandesõnad alla. Olin tige oma roosa-mustatriibulise vana T-särgi peale ja et ma ei olnud korralikult meigitud, lootsin, et isa ei tule kohe tagasi ja punastasin kergelt. Seda kõike korraga. See oli unistuste [[mees]]. Tundsin endas taas [[jahikirg]]e. Et [[armastus esimesest pilgust]] võib ju siiski olemas olla. Higistasin. Möödusin tast võdisevatel jalgadel ja astusin talle otsa jõllitades vastuvõtuleti taha. Kahjuks oli mul [[hääl]] kadunud. [[Mõistus]] ka. Tundsin end nagu idioot. Ta vaatas mind pruunide hirvesilmadega ja ütles sügava sametise häälega: :"Tere hommikust, minu nimi on Johann Thiess, ma reserveerisin ühe toa." :"Jah, väga vara on veel." Ma kähisesin ja köhatasin ja püüdsin mee­nutada [[lauseehitus]]e põhialuseid. "Ähh... halloo... see tähendab, tere tulemast. Niisiis, [[võti]]." :Kükitasin leti taha, tehes näo, et otsin võtit. [[Hammustamine|Hammustasin]] [[põlv]]e, lootes, et see mind kuidagi aitab. (lk 65) * Marleen müksas mind. :"Mis sinuga lahti on? Said [[šokk|šoki]]?" :"Marleen, ma käitusin nagu [[vaimuhaige]]." :"Paraku küll. Selline sa välja näedki. Mis juhtus?" :"Pole aimugi. Äkki [[armastus esimesest silmapilgust]]?" :Marleen pani käe mu laubale. "Tahad midagi sisse võtta?" :"Ma hammustasin oma põlve ja ta nägi seda." :Marleen oli nüüd täielikus [[segadus]]es. (lk 66) * "Ma lähen vist päikesest lolliks." :"Jah." Isa vaatas mulle otsa. "See käib kähku. Peaksid mütsi pähe panema." Ta vihjas oma [[nokkmüts]]ile. "Siis püsib aju värske." Ta vaatas <!--//-->taas merele. ״Ema on nüüd juba kliinikus. Ines pidi ta keskpäeval sinna viima. Loodame, et tal on ilus tuba ja kõrvale ei panda kedagi, kes öö läbi [[norskamine|norskaks]]." :"Ta ei ole ju meeste palatis." :"Muidugi mitte. Aga ta ise norskab ka." :"Päriselt?" :Ta noogutas. "Jah, sa oled selle temalt pärinud." :"Mina norskan? Kust sina seda tead? Ma pole seda iial teinud." :"Siiski. Kui tahtsin sind eile hommikul äratada, tõmbasid sa täie saega. Siis ma mõtlesin, kui hea, et mõni võõras ei kuule. Mulle ei tee see midagi, ma olen ju lõpuks su isa." (lk 69-70) * "Kuidas ta varem reageeris, kui sa kellegi koju tõid?" :Püüdsin meenutada. "Täitsa normaalselt. Holgeri kohta ütles, et tol on midagi jõhkrat silmavaates, Jörg oli tema jaoks liiga pehme, Peter liiga loll ja kui ma tahtsin Berndiga abielluda, soovitas isa [[abielulepin­g]]ut. [[Lahutus]]e järel ta juubeldas ja kutsus mind välja sööma. Selline ta kord on." (lk 73) * Võpatasin seda häält kuuldes. Enne kui ma vastata jõudsin, seisis Johann Thiess minu ees. :"Vabandust, ma ei tahtnud teid ehmatada. Siin on tõesti kena." Ta osutas toolile. "Kas tohin?" :Ta naeratas. Mina neelatasin. :"Loomulikult... Kohvi?" :"Hea meelega. Kui see probleeme ei tekita." :Hüppasin püsti ja tormasin majja. Ei mingeid probleeme. See päästis mu elu. Kohvimasinaga toimetades tegin hingamisharjutusi. Palvetasin võime eest moodustada terveid lauseid, ja et isa püsiks kogu ülejäänud elu duši all. Natuke rahulikumalt laveerisin kahe tassiga lõpuks aeda. (lk 74) * "Ma muide ei tea veel teie nime." :Nii ilusat mehenägu olin ma harva näinud. :"Christine. Christine Schmidt." :"Christine." Nii kaunilt polnud mu [[nimi]] veel kunagi kõlanud. Mul tuli kananahk ihule. (lk 75) * Keegi ei märganud mind, lauas valitses kummaline meeleolu. Kaksikud sosistasid, pead koos. Isa põrnitses lauda ja Kalli oma kokkupandud käsi. Köhatasin valjult. :"Hei, kuidas film oli?" :Kalli ja Heinz tõstsid pea ja vaatasid mulle tõsiselt otsa. Isa heitis lastele kiire pilgu ja viipas mu lähemale. :"Mis juhtus?” Hirmsa sõnumi ootel laskusin toolile. Mu isa hääl kõlas etteheitvalt. :"Sina teadsid seda?" :"Mida?" :"Et nii paljud peavad surema? Sajad. Ja paljud neist on alles lapsed." :"Kuskohas? Miks?" :"Antarktikas." Isa löristas nina. :Vaatasin Kallile küsivalt otsa. "Need keiserpingviinid," selgitas ta, "jätavad nõrgad maha. Me elasime neile väga kaasa." :"Pingviinid," püüdsin teha kaastundliku näo, mis aga väga kähku ei õnnestunud. Hoolimata sellest, et mulle pingviinid meeldisid. :Emily märkas mind alles nüüd ja naeratas. ״"See oli ilus film. Aga mõned said seal surma. Pingviinid munevad ka. Heinz on nüüd ping­viinide munakuningas." :"Oo." Kujutlesin vaimusilmas oma isa lumeülikonnas läbi Antarktika marssimas, et pingviine päästa. No jah, eks vanaduses võib ka hullemini minna. Jääb üle vaid küsimus, mida mu ema sellest arvab. Valutava põlvega läbi lume vantsida oleks keeruline, lisaks külmetab ta pidevalt. Ja seda kõike tundmatute pingviinide nimel. (lk 160) * "Heldene aeg!" Isa hääl kaikus üle lärmi. Kindla käehoobiga vaigistas ta kella. ״Oled sa surnud? Või kurt? See värk lõugab siin juba 10 minutit." :Isa seisis pidžaamas mu voodi ees ja vaatas mind ülevalt alla. :"Kas ma ei öelnud, et ära jää nii kauaks. Mis kell oli?" :Toppisin pea padja alla ja mõmisesin, et mul polnud kella... :"Mis mõttes? Kus su kell siis on? Ära ütle, et sa oled selle ära kao­tanud. Me kinkisime selle sulle kolmekümnendaks sünnipäevaks ja see oli päris kallis." :"See oli viisteist aastat tagasi." :"Mis siis? Nüüd on see juba antiikne ja veelgi kallim. Millal sa seda viimati nägid?" :"Papa!" (lk 171) * Lakkisin põrandaliiste [[raadio]]st kõlava Margot Hielscheri hiti "Vaata mulle silma" saatel. [[Isa]] seisis [[redel]]il ja möirgas kaasa. Kui ta pööras minu poole, et hõigata rõõmsalt ״"Läheb ju küll!", lõi redel vankuma. :"Heinz, ükskord sa murrad veel kaela." Marleen oli märkamatult sisse astunud ja kiirelt redelist kinni haaranud. "Ole pai ja tee seda kusagil mujal." :"Muidu jääb Marleen süüdi - musta tööjõu pärast." Onno otsis oma tööriistakastist midagi ja vaatas korraks üles. "Aga me võime ju öelda, et Heinz kukkus [[jalgratas|jalgrattalt]], siis maksab tema [[kindlustus]] ja meie pääseme puhta nahaga."<!--//--> :"Te olete kõik nii brutaalsed." Isa ronis ettevaatlikult redelilt alla. :"Elus on olulised sellised asjad nagu [[kaastunne]], [[armastus]], [[inimlikkus]]. Teie ei tea neist midagi, aga kunagi te veel mõtlete mu sõnade peale..." (lk 178-179) {{JÄRJESTA:Heldt, Dora}} [[Kategooria:Saksamaa kirjanikud]] mdlvcy2rtm3mpsso0je2kg59ut3i7sf 0 15789 89858 74445 2022-08-23T08:18:02Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ükski [[naine]] ei ole kirjutanud "[[Protsess]]i", "[[Moby Dick]]i", "[[Ulysses]]’t" või "Seitset tarkusesammast". Naised ei eita inimolu, sest alles nüüd saavad nad seda täies ulatuses tunda. Sellega on seletatav, miks nende teostes puuduvad üldiselt metafüüsilised resonantsid ja must huumor; nad ei pane [[maailm]]a sulgudesse, nad ei esita talle [[küsimus]]i ega kuuluta ta [[vastuolu]]sid - nad võtavad teda tõsiselt. ** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool". Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997, ("Tee vabanemisele", lk 477) * [Õpilaste väljalangemisest:] Ikka on [[otsing]]uid või ka tõsiseid [[kriis]]e, kus tekib küsimusi, kuidas edasi minna. Aga ilmselt muusikapisik on olnud nii suur, et kuidagi muusikaga seotuks on need inimesed ikka jäänud. On ka muidugi juhtunud, et keset täiesti korralikku muusikukarjääri on mindud näiteks [[arstiteadus]]t õppima. [[Õpetaja]]na olen peamiselt tegelenud ikka üliõpilastega, nii et võib musta huumori korras öelda, et neid enam ei päästa. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] e763v0afhwhlcne5dlbkipiyivmmj0p 2 16845 89852 82635 2022-08-23T06:44:59Z Pseudacorus 2604 /* August */ wikitext text/x-wiki Nädalateemade jaoks (artiklid, pildid jms). * Vt ka: [[Kasutaja:Ehitaja/Nädalakalender]] Toormaterjali: * https://www.un.org/en/observances/list-days-weeks * https://www.folklore.ee/Berta/kalender.php (tolles "rahvakalendris" on ka valentin ja patrik) ==Jaanuar== * 1. jaanuar - avaliku omandi päev * 6. jaanuar – kolmekuningapäev * 14. jaanuar - Loogikapäev * umbes 27. jaanuar - holokausti mälestuspäev ==Veebruar== * 2. veebruar – küünlapäev * 9. veebruar – luuvalupäev * 11. veebruar - naised ja tüdrukud teaduses * 13. veebruar - rahvusvaheline raadiopäev * 14. veebruar - valentinipäev * 16. veebruar - Leedu iseseisvuspäev * vastlapäev * 24. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäev * 28. veebruar - Kalevala päev ==Märts== * Teatrikuu * 8. märts - naistepäev * 14. märts - emakeelepäev (Eesti), matemaatikapäev * 15. märts - märtsi iidid * 17. märts – Püha Patricku päev * betoonipäev (märtsi keskpaigas) * 21. märts - rahvusvaheline luulepäev * 21. märts - rahvusvaheline metsapäev * 22. märts - rahvusvaheline veepäev * 23. märts - rahvusvaheline meteoroloogiapäev * 20. või 21. märts - kevadine pööripäev * 25. märts – paastumaarjapäev ==Aprill== * 1. aprill – karjalaskepäev * 12. aprill - kosmonautika päev * 14. aprill - kunsti päev (Unesco) * 22. aprill - Maa päev * 22. aprill - Lenini sünnipäev * 23. aprill – jüripäev * lihavõtted * 30. aprill - rahvusvaheline džässipäev ==Mai== * 1. mai - töörahva püha * 1. mai – volbripäev * Eid al-Fitr, ramadaani lõpp (umbkaudu, kirjapilt pole kindel) * emadepäev (mai teine pühapäev) * 15. mai - Tallinna päev * 16. mai - valguse päev * 17. mai - rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobiavastane päev * 18. mai - rahvusvaheline muuseumipäev ja muuseumiöö * 20. mai - Euroopa merepäev, maailma mesilaste päev * 22. mai - rahvusvaheline elurikkuse päev * 25. mai - Aafrika vabastamise päev ==Juuni== * 1. juuni - rahvusvaheline lastekaitsepäev * 5. juuni - ülemaailmne keskkonnapäev * 8. juuni - rahvusvaheline ookeanide päev * 24. juuni - jaanipäev * 27. juuni – seitsmemagajapäev * 29. juuni - Tartu linna päev ==Juuli== * 10. juuli – seitsmevennapäev ==August== * 8. august - rahvusvaheline kassipäev * 9. august - rahvusvaheline maailma põlisrahvaste päev * 10. august – lauritsapäev * 15. august – rukkimaarjapäev * 23. august - totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev * 24. august - Ukraina iseseisvuspäev ==September== * 8. september – ussimaarjapäev * vaba tarkvara päev (3. laupäev) * 1. september - palgavõrdsuse päev * 22. või 23. september - sügisene pööripäev * 24. september - Eesti rahvusvähemuste päev (pauleerikupäev) * 29. september – mihklipäev * 30. september - rahvusvaheline tõlkijate päev ==Oktoober== * Viinakuu, Vikipeedia kunstikuu * 1. oktoober - rahvusvaheline muusikapäev * 5. oktoober - õpetajate päev * 9. oktoober - rändlindude päev * 10. oktoober - vaimse tervise päev * 14. oktoober – kolletamispäev * 16. oktoober - toidu päev * 31. oktoober - ''halloween'' ==November== * 2. november - hingedepäev * 10. november - mardipäev * 11. november - Poola iseseisvuspäev * 18. november - Läti iseseisvuspäev, filosoofiapäev * 25. november - kadripäev * filosoofia päev - novembri kolmas neljapäev * ostuvaba päev (viimane laupäev) ==Detsember== * 6. detsember - Soome iseseisvuspäev * 10. detsember - inimõiguste päev * 11. detsember - rahvusvaheline tangopäev * 15. detsember - Zamenhofi päev * 17. detsember - saturnaalid * 24. detsember - Jõulud * 28. detsember – süütalastepäev 5koxz8kiuebwah8mjj42tp7h6imf6hw 89853 89852 2022-08-23T06:45:50Z Pseudacorus 2604 /* August */ wikitext text/x-wiki Nädalateemade jaoks (artiklid, pildid jms). * Vt ka: [[Kasutaja:Ehitaja/Nädalakalender]] Toormaterjali: * https://www.un.org/en/observances/list-days-weeks * https://www.folklore.ee/Berta/kalender.php (tolles "rahvakalendris" on ka valentin ja patrik) ==Jaanuar== * 1. jaanuar - avaliku omandi päev * 6. jaanuar – kolmekuningapäev * 14. jaanuar - Loogikapäev * umbes 27. jaanuar - holokausti mälestuspäev ==Veebruar== * 2. veebruar – küünlapäev * 9. veebruar – luuvalupäev * 11. veebruar - naised ja tüdrukud teaduses * 13. veebruar - rahvusvaheline raadiopäev * 14. veebruar - valentinipäev * 16. veebruar - Leedu iseseisvuspäev * vastlapäev * 24. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäev * 28. veebruar - Kalevala päev ==Märts== * Teatrikuu * 8. märts - naistepäev * 14. märts - emakeelepäev (Eesti), matemaatikapäev * 15. märts - märtsi iidid * 17. märts – Püha Patricku päev * betoonipäev (märtsi keskpaigas) * 21. märts - rahvusvaheline luulepäev * 21. märts - rahvusvaheline metsapäev * 22. märts - rahvusvaheline veepäev * 23. märts - rahvusvaheline meteoroloogiapäev * 20. või 21. märts - kevadine pööripäev * 25. märts – paastumaarjapäev ==Aprill== * 1. aprill – karjalaskepäev * 12. aprill - kosmonautika päev * 14. aprill - kunsti päev (Unesco) * 22. aprill - Maa päev * 22. aprill - Lenini sünnipäev * 23. aprill – jüripäev * lihavõtted * 30. aprill - rahvusvaheline džässipäev ==Mai== * 1. mai - töörahva püha * 1. mai – volbripäev * Eid al-Fitr, ramadaani lõpp (umbkaudu, kirjapilt pole kindel) * emadepäev (mai teine pühapäev) * 15. mai - Tallinna päev * 16. mai - valguse päev * 17. mai - rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobiavastane päev * 18. mai - rahvusvaheline muuseumipäev ja muuseumiöö * 20. mai - Euroopa merepäev, maailma mesilaste päev * 22. mai - rahvusvaheline elurikkuse päev * 25. mai - Aafrika vabastamise päev ==Juuni== * 1. juuni - rahvusvaheline lastekaitsepäev * 5. juuni - ülemaailmne keskkonnapäev * 8. juuni - rahvusvaheline ookeanide päev * 24. juuni - jaanipäev * 27. juuni – seitsmemagajapäev * 29. juuni - Tartu linna päev ==Juuli== * 10. juuli – seitsmevennapäev ==August== * 8. august - rahvusvaheline kassipäev * 9. august - rahvusvaheline maailma põlisrahvaste päev * 10. august – lauritsapäev * 15. august – rukkimaarjapäev * 23. august - totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev (Molotov-Ribbentropi pakti aastapäev) * 24. august - Ukraina iseseisvuspäev ==September== * 8. september – ussimaarjapäev * vaba tarkvara päev (3. laupäev) * 1. september - palgavõrdsuse päev * 22. või 23. september - sügisene pööripäev * 24. september - Eesti rahvusvähemuste päev (pauleerikupäev) * 29. september – mihklipäev * 30. september - rahvusvaheline tõlkijate päev ==Oktoober== * Viinakuu, Vikipeedia kunstikuu * 1. oktoober - rahvusvaheline muusikapäev * 5. oktoober - õpetajate päev * 9. oktoober - rändlindude päev * 10. oktoober - vaimse tervise päev * 14. oktoober – kolletamispäev * 16. oktoober - toidu päev * 31. oktoober - ''halloween'' ==November== * 2. november - hingedepäev * 10. november - mardipäev * 11. november - Poola iseseisvuspäev * 18. november - Läti iseseisvuspäev, filosoofiapäev * 25. november - kadripäev * filosoofia päev - novembri kolmas neljapäev * ostuvaba päev (viimane laupäev) ==Detsember== * 6. detsember - Soome iseseisvuspäev * 10. detsember - inimõiguste päev * 11. detsember - rahvusvaheline tangopäev * 15. detsember - Zamenhofi päev * 17. detsember - saturnaalid * 24. detsember - Jõulud * 28. detsember – süütalastepäev jz7ynj7xdxfbcfmsb1t56wnlfmjgati 0 17853 89841 83574 2022-08-22T20:45:36Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marijuana Buds.jpg|pisi|Marihuaana]] ==Proosa== * Nurit Iscar on alla andnud: ta teab, et paari minuti pärast hakatakse tema majas suitsu pahvima. Temas ei tekita see mingit kihku. Kui, siis [[kadedus]]t. Neil kõigil hakkab lõbus, nad naeravad, lasevad end lõdvaks, räägivad pisikestest asjadest justkui oleksid need suured, annavad tühistele [[küsimus]]tele põhjapanevaid vastuseid või olulistele küsimustele tühiseid, lahendavad probleeme, mis neile varem pähegi pole tulnud, vaatavad üksteist hella pilguga, samal ajal kui tema, Nurit Iscar, Betty Boop, pingutab taas kord kõigest väest, et marihuaana talle mingitki mõju avaldaks. Ning taas kord peab ta tõdema, et marihuaana üksnes kipitab tal kurgus, ajab köhima ning valmistab pettumuse. (lk 250-251) ** [[Claudia Piñeiro]], "Betty Boop", tlk Maria Kall, 2016 * Teiste inimeste [[puudutus]]te [[lubamine|lubamisega]] peab [[Mõõdukus|mõõtu pidama]]. :Näiteks [[ema]] [[limiit]] on kindlalt läbi, ma olen neliteist, poolteise aasta pärast lähen järelkooli ning kahe ja poole aasta pärast kolin kodust ära. :Pealegi on ema segaduses, kui ta tahab mind puudutada, segadus tuleb sellest, et talle on arusaamatu, et alles hetk tagasi, nagu ta ütleb, olin ma tema titt, aga nüüd olen ma neliteist ja üks naine on mind juba maha jätnud, ma olen esindusmeeskonna parim väravakütt ja mind kahtlustatakse kanepi [[suitsetamine|suitsetamises]], aga midagi ei ole tõestatud. * [[Peter Høeg]], "Elevanditalitajate lapsed". Tõlkinud Ene Mäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 48 * Mõne aja pärast, kui Kitty oli ennast kogunud, läks ta tagasi raamatu­kokku. Algul tundus talle, et seal on kõik purjus, aga siis taipas ta, et nii mõjub kanep, mida vanaema heldelt õdedega jagas. Põõsad olid potsatanud diivanile ja itsitasid seal patjadele nõjatudes mõttelagedalt. :"Milline vaatepilt!" puterdas Laurel pehme keelega vaevu arusaadavalt. :"Hazel, ütle Adeline'ile ka seda, mida sa mulle ütlesid." :"Ma ei saa," vastas Hazel, enne kui teda tabas naeruhoog. "Ma tõesti ei saa. Meie kallis ema pööraks ennast hauas ringi." :"Sa pead. Me oleme siin kõik üks pere." Laurel tõstis käe laubale. "Mul käib pea ringi." :"Miks ta enam siin ei käi?" küsis Hazel. "Varem Hubert kutsus teda pidevalt. Nii peen ja vapper mees nagu mõni vanaaegne rüütel." :"Kes?" küsis Kitty ukse juurest. :"Rothmeade'i hertsog," vastas Hazel. "Vanasti oli ta kogu aeg siin. Sama kindlalt nagu see diivan." (lk 145) * "Mida me siin õieti joome, Adeline? See on väga kange." :"Kanepit," vastas Adeline unelevalt. "Ma kasvatan seda taime oma närvide pärast." :"Ta on nõid," lausus Hubert kaardilauast, kus ta hakkas kolmandast klaasist viskist vinti jääma. Kitty vaatas hämmeldunult ringi. Kõik toas viibijad olid joobes - viimane kui üks. :"Oh, me teame, et ta on nõid," ütles Laurel. "Me oleme kõik kolme­kesi nõiad, eks ole, tüdrukud?" :"Miks sulle mingi põõsa nime ei pandud, Adeline?" küsis Hubert. :"Ei tea," vastas Adeline. "Ema ei olnud eriti innukas aednik. Võib­ olla talle ei tulnud enam ühtegi pähe." Kõik kolm õde pahvatasid taas naerma. :Adeline kallas oma tassi täis ja ulatas hõbekannu siis Laurelile, kes valas ahnelt, enne kui kannu edasi õele edasi andis. :"Kitty, sa võiksid ka võtta. See on pööraselt hea," pakkus Hazel. :Kitty ohkas alistunult. Kui Jack läheb sõtta, siis pole mõtet edasi elada, leidis ta. :"Oh, hea küll, eks ma siis võta," andis ta järele, meenu­tades meeldivalt muretut tunnet, mille see tekitas. :"Kuidas meie mänguga jääb?" küsis Hubert kaardilauast. Kitty võttis lonksu teed ja vaatas Põõsaid. Need vaatasid omakorda teda ja kui kanep Kitty meeltest võitu sai, tabas kõiki vaba ja veetleva naeru hoog. (lk 146) * Adeline naeratas. "Peab tunnistama, et härra Trench on lausa pühak. Inglismaal oleks tal kindlasti palju rohkem meelelahutust." :"Aga Kittyst kenamat õpilast ta küll ei leia," arvas Laurel. :"Kindlasti mitte," nõustus Hazel. "Ma usun, et ta on sinusse rohkem kui ainult natuke armunud." :"Jama," tõrjus Kitty. "Ta on kõige tõsisem mees, kellega ma üldse olen kokku puutunud." :"Aga mitte igav," leidis Adeline. "Ta on väga intelligentne noormees." :"Mida ta teeb kogu see aeg, mil ta sind ei õpeta?" küsis Laurel. "Sellise jalaga ta ju ratsutada ei saa." :"Ta loeb," teadis Kitty. "Muudkui loeb, loeb ja loeb ning kui see on tehtud, siis loeb veel natuke." Ta naeratas laialt üle teetassi. "Olen püüdnud teda naerma ajada. Aga ta vaevalt naeratabki." :"No kui juba sina ei suuda teda naerma ajada, Kitty, siis ei suuda seda keegi," ütles Adeline. :"Anna talle oma kanepit ja ma olen kindel, et ta avaneb nagu keedetud rannakarp," soovitas Laurel. :Hazel naeris heakskiitvalt. "Nagu keedetud rannakarp," kordas ta. (lk 148) * [[Santa Montefiore]], "Armastuse ja sõja laulud", tlk Tiina Viil, 2017 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] nve3sj5lji6467jrmyfwg68ikjdrf0x 0 18009 89843 84167 2022-08-22T20:49:02Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:HarperLee 2007Nov05.jpg|pisi|Harper Lee, 2007.]] '''Nelle Harper Lee''' (28. aprill 1926 Monroeville, Alabama, USA – 19. veebruar 2016 Monroeville) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik. =="Tappa laulurästast"== Tsitaadid väljaandest: Harper Lee, "Tappa laulurästast", tlk Valda Raud, 1964, 1. trükk. * Miss Caroline alustas päeva sellega, et luges meile ette ühe jutu kassidest. Kassid pidasid üksteisega pikki vestlusi, kandsid väikseid naljakaid riideid ja elasid soojas majakeses pliidi all. Kui jõuti sinnamaale, kus emand Kass helistas apteeki ja nõudis hiiri šokolaadimaltoosas, siis terve klass vingerdas naerust. Miss Caroline vist ei taibanud, et räbalais ja puuvillasärkides ning kotiriidest seelikuis esimene klass, kellest enamik oli noppinud puuvilla ja söötnud sigu sellest ajast, kui nad jalul püsima hakkasid, ei ole nii kõrgelennulisele kirjandusele vastuvõtlik. Miss Caroline jõudis oma looga lõpule ja ütles: "Oo, eks see olnud kena?" (lk 24) * Ta valis minu vist sellepärast, et ta teadis mu nime; kui ma tähestikku lugesin, ilmus ta kulmude vahele kerge korts, ja kui ta oli mul lasknud läbi lugeda peaaegu terve aabitsa ja börsiteated ajalehest "The Mobile Register", avastas ta, et ma olen kirjaoskaja, ja hakkas minusse suhtuma enam kui õrna põlgusega. Miss Caroline käskis mind öelda oma isale, et ta mind enam ei õpetaks, see võivat mu lugemisoskusele kahju teha. :"Õpetaks?" küsisin ma imestunult. "Ta ei ole mulle midagi õpetanud, miss Caroline. Atticusel pole aegagi mulle midagi õpetada," lisasin ma, kui miss Caroline naeratas ja pead vangutas. "Ta on õhtul nii väsinud, et ta lihtsalt istub elutoas ja loeb." (lk 24) * Ma pomisesin "palun vabandust" ja läksin oma kohale, juureldes oma kuriteo üle. Ma ei õppinud kunagi meelega lugemist, aga kukkus kuidagi välja, et ma tuhnisin ilma mingi eriloata iga päev ajalehtedes. Ja pikad tunnid kirikus — võib-olla õppisin ma nende ajal. Ma ei mäletanud aega, kus ma ei oleks osanud lauluraamatut lugeda. Nüüd, kus ma olin sunnitud sellele mõtlema, mõistsin ma, et lugemine sai mul selgeks iseendast, samuti nagu oma tunkede käsikaudu kinninööpimine selja tagant või õige otsa kätteleidmine kingapaelte virvarrist. Ma ei teadnud öelda, millal read Atticuse liikuva sõrme kohal sõnadeks eraldusid, aga niipalju kui ma mäletan, vahtisin ma neid õhtust õhtusse, kuulates päevauudiseid, seaduseelnõusid, Lorenzo Dow päevikut — mida iganes Atticus juhtus lugema, kui ma talle õhtuti sülle ronisin. Kuni ma ei kartnud, et see võidakse mul ära keelata, ma ei armastanudki lugeda. Me ei mõtle sellele, kas armastame hingata või mitte. (lk 25) * Lõuna-Alabamas ei ole kindlapiirilisi aastaaegu: suvi triivib sügisesse, sügis on midagi niisugust, millele kunagi talv ei järgne, vaid mis omakorda läheb märkamatult üle kevadeks, ja kevad sulab jälle uueks suveks. (lk 72) * Maycomb'i maakonna kõige kogenenumatele prohvetiteiegi äraarvamatutel põhjustel sai sügisest sel aastal tõeline talv. Meil oli kaks nädalat nii külm ilm nagu seda Atticuse jutu järgi ei olevat olnud 1885. aastast saadik. Mr. Avery ütles, et Rosetta kivil olevat kirjutatud, et kui lapsed vanemate sõna ei kuula, sigarette suitsetavad või üksteisega kaklevad, ei pea aastaajad enam õiget aru: ka Jemile ja minule pandi süüks, et me oleme looduse õigelt teelt kõrvale tõuganud, tuues sellega naabritele õnnetust ja endale ebameeldivusi. (lk 76) * Kui me olime juba miss Maudie maja ees kõnniteel, astus meie juurde mr. Avery. Tal oli roosa nägu ja suur kõht allpool vööd. :"Näete nüüd, mis te olete teinud?" ütles ta. "Maycomb'is ei ole Appomatoxist saadik lund sadanud. Teiesugused pahad lapsed ajavad aastaajadki sassi." :Ma murdsin pead, et kas mr. Avery teab, missuguse põnevusega me suvel tema etenduse kordamist ootasime, ja leidsin, et kui lumi ongi meie patupalk, siis maksab küll pattu teha. Selle üle ma ei murdnud pead, kust mr. Avery oma meteoroloogilised andmed sai: kindlasti otse Rosetta kivi käest. (lk 78) * Atticus kinkis meile õhupüssid, kuid laskma ei õpetanud. Onu Jack andis meile esimesed juhtnöörid, ta ütles, et Atticus ei ole püssidest huvitatud. Üks päev ütles Atticus Jemile: "Mulle muidugi meeldiks, kui te laseksite tagaõues plekkpurkide pihta, kuid ma tean, et te hakkate linde küttima. Laske [[siniraag]]e niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa [[laulurästas]]t on [[patt]]." :See oli esimest korda, kui ma kuulsin Atticust millegi <!--//-->kohta ütlevat, et see on patt, ja ma pärisin miss Maudie'lt seletust. :"Su isal on õigus," ütles ta. "Laulurästad ei tee midagi halba, nad ainult laulavad meie rõõmuks. Nad ei õgi aedades marju; ei tee pesa viljasalve, ei tee midagi halba, ainult valavad oma südame meile laulus välja. Sellepärast on patt tappa laulurästast." (lk 104–105) * "Miss Maudie, see siin on väga vana ümbruskond, eks ole?" :"Jah, vanem kui linn ise." :"Ei, ma mõtlen seda, et inimesed meie tänaval on kõik vanad. Meie Jemiga oleme siin ainukesed lapsed. Mrs. Dubose on juba peaaegu sada täis ja miss Rachel on vana jä teie niisamuti ja Atticus ka." :"Ma ei leia, et viiskümmend oleks väga vana," vastas miss Maudie teravalt. "Mind veel ei veeretata ratastooliga ringi, ega ju? Samuti mitte sinu isa." (lk 105) * "Ma unustasin sulle (tol päeval ütlemata, et ta ei osanud mitte ainult parmupilli mängida, vaid oli omal ajal kõige parem täpsuslaskur Maycomb'i maakonnas." :"Täpsuslaskur..." kordas Jem nagu kaja. :"Just nimelt, Jem Finch. Nii et ka sina peaksid nüüd teist laulu laulma. Mõtelda — ja sina ei teadnudki, et teda hüüti koolis "Pauk ja pihta". All Valgmal, kui ta oli juba suurem poiss, pidas ta seda laskemoona raiskamiseks, kui ta sai viieteistkümne lasuga ainult neliteist tuvi." :"Ta ei ole sellest kunagi rääkinud," pomises Jem. :"Ei olegi rääkinud, tõsi või?" :"Ei, madam." :"Ma imestan, miks ta nüüd kunagi jahil ei käi," ütlesin ma. :"Mina ehk võin seda sulle öelda," vastas miss Maudie. "Olgu muuga kuidas tahes, aga su isa on kauni hingega inimene. Hea laskuri käsi on jumala kingitus, on anne — oh, ka seal tuleb harjutada, et täiusele jõuda, kuid laskmine erineb klaverimängust ja muust taolisest. Võib-olla ta heitis püssi kõrvale siis, kui ta avastas, et jumal on talle andnud ebaõiglase eelise teiste elusolendite suhtes. Ju ta siis otsustas, et laseb ainult häda sunnil, ja täna tal tuligi häda sunnil lasta." :"Nüüd ta võib küll uhke olla," ütlesin ma. :"Mõistlikud inimesed ei ole kunagi oma andekuse üle uhked," ütles miss Maudie. (lk 115) * Jutluses piitsutas ta halastamatult patutegemist, korrates karmilt motot seinal tema selja taga: ta hoiatas kogudust vägijookide, hasartmängude ja kerglaste naiste eest. Salaviinamüük oli neegriasula nuhtluseks, kuid naised veelgi enam. Ja ka siin, nagu meie omaski kirikus, kuulsin ma doktriini, et naised on patused ja kerglased, mis näis kõigile hingekarjastele mureks olevat. (lk 140) * Õpetaja Sykes lõpetas jutluse. Ta läks laua taha ja hakkas ise korjandust läbi viima, mis meile Jemiga võõrastav tundus. Ükshaaval tulid koguduse liikmed ja poetasid oma viie- või kümnesendised musta emaileeritud [[kohvikann]]u. Meie Jemiga läksime ka, ja kui meie mündid [[kann]]u kõlksatasid, öeldi meile: "Suur aitäh, suur aitäh." :Meie hämmelduseks tühjendas õpetaja Sykes kannu lauale ja rehitses rahad endale pihku. Ajas siis enda sirgu ja ütles: "Seda on vähe, meil on tarvis kümme dollarit." :Kogudus niheles. "Te kõik teate, mille jaoks — Helen ei saa lapsi üksi jätta ja tööle minna, kuni Tom on vangis. Kui igaüks annab veel ühe kümnelise, siis on see käes..." Õpetaja Sykes viibutas kätt ja hüüdis kellelegi tagapool: "Alec, pane uksed kinni. Keegi ei lähe siit enne, kui meil on kümme dollarit koos." (lk 140) * "Ma olen isegi vanem kui mr. Finch." Calpurnia muigas. "Aga kui palju just, seda ma ei tea. Ükskord me hakkasime asju meele tuletama, katsusime välja rehkendada, kui vana ma olen — mina mäletan ainult väheke kaugemale tagasi, nii et palju vanem ma ei ole, ja eks meesterahvaste mälu ole ju lühem kah kui naistel." (lk 143) * "Cal," küsisin ma, "miks sa räägid omadega seda neegrikeelt, kui sa tead, et see ei ole õige?" :"Noh, esteks olen ma ju must..." :"See ei tähenda, et sa peaksid keelt väänama, kui sa oskad ilusti rääkida," ütles Jem. :Calpurnia lükkas kübara viltu ja kratsis pead, siis aga surus kübara jälle ettevaatlikult kõrvadele. "Seda on raske seletada. Kujuta ette, kui sina räägiks kodus Nirksilmaga neegrite keelt — see ei passiks ju mitte üks põrm, eks ole? No ja kui mina kõneleks kirikus valge rahva moodi, ja veel oma naabritega? Nad arvaks, et olen oma nina nii püsti ajand." :"Aga Cal, sa ju oskad," ütlesin ma. :"Ega ei olegi vaja välja näidata kõik, mis sa oskad. See ei ole naisterahvale paslik — ja teiseks, ega inimesed ei salli, et sa tead rohkem kui nemad. See ärritab neid. Ja ega sa sellega kedagi targemaks tee, neil peab ise õppimise himu olema, aga kui neil seda pole, siis sina ole vakka või räägi nii nagu nemad." (lk 144) * "Vähekeseks" tähendas Maycomb'is igasugust ajavahemikku, alates kolmest päevast kuni kolmekümne aastani. (lk 147) * Midagi muud ma ei osanud temaga rääkida. Ausalt öelda — ei osanud mitte kunagi, ja nii ma seal istusin, meenutades varasemaid piinarikkaid vestlusi temaga: "Kuidas sa elad, Jean Louise? Tänan, madam, aga sina? Tänan, väga hästi. Ja mida sa oled vahepeal ka teinud? Ei miskit. Sa ei tee siis mitte midagi? E-e. Aga sõpru sul ju ometi on? Mhühüh. Ja mida te siis kõik koos teete? Ei miskit." :Oli ilmne, et tädi pidas mind äärmiselt juhmiks, sest ükskord ma kuulsin teda isale ütlevat, et ma olevat visa taibuga. (lk 148) * "Kas tõid mulle raamatu? Kas tead, et tädi on meil?" :Atticus vastas mõlemale küsimusele jaatavalt. "Kuidas teile meeldib, et ta meie juurde elama tuleb?" :Ma vastasin, et väga meeldib, mis oli vale, kuid teatavates olukordades, kui ei ole midagi parata, on inimene sunnitud valetama. (lk 149) * Kõigi silmis, kes Maycomb'i seltskonnaelust nii või teisiti osa võtsid, oli tädi Alexandra üks viimaseid aristokraatia esindajaid: tal olid peened pansionikooli ja jahtlaeva kombed; teda peeti asjatundjaks moraaliküsimustes, ta oli meister poetama igasugu vihjeid ja ta oli parandamatu keelekandja. Tol ajal kui tädi Alexandra koolis käis, ei olnud üheski lugemikus juttu inimese sisekahtlustest, ja nii jäigi selle tä<!--//-->hendus talle tundmatuks. Tal ei olnud kunagi igav, ja kui avanes vähimgi võimalus, kasutas ta oma kuninglikku üleolekut: ta korraldas, andis nõu, manitses ja hoiatas. :Ta ei lasknud kunagi juhust mööda, et osutada teiste perekondade nõrkustele ja sellega Finche veelgi enam ausse tõsta, harjumus, mis Jemile rohkem nalja kui pahameelt tegi: "Tädi vaadaku ikka ette kah, nüüd on ta juba pool Maycomb'i läbi raasinud — enamjagu kõik meie oma sugulased." (lk 149–150) * Mitte ma ei saanud aru, miks ta seda seda pärilikkust nii tähtsaiks pidas. Mul oli jäänud mulje, et suursugused on need inimesed, kellest teistel kõige enam kasu on, kuid tädi Alexandra oli arvamisel, kuigi ta seda otseselt välja ei öelnud, et mida kauem üks perekond on teatud maalapil kükitanud, seda suursugusem. :"Siis on ju Ewellid ka suursugused," ütles Jem. Perekond, millesse kuulusid Burris Ewell ja tema vennad, elas, toitudes maakonna abirahadest, juba kolme põlvkonna kestel ühel ja samal maalapil Maycomb'i prügimäe taga. (lk 150) * Maycomb oli igivana linn. Ta asus Vindi-Valgmalt kakskümmend miili ida pool, sellise linna kohta väga ebasoodsas paigas. Ta oleks võinud asuda jõele märksa <!--//-->lähemal, kui ei oleks olnud Sinkfieldi-nimelist kavalpead, kes ajaloo koidikul kahe pärismaalaste teeraja ristumiskohal kõrtsi pidas — ainukest kogu ümbruskonnas. Sinkfield, kes ei olnud patrioot, hankis laskemoona ühteaegu nii indiaanlastele kui ka valgetele, tundmata huvi selle vastu, kas ta asub Alabama või Jõe-suguharu territooriumil, kui vaid äri õitses. Ja äri õitses kõige hiilgavamalt. siis, kui kuberner William Wyatt Bibb, soovides kindlustada äsjaloodud maakonna kodurahu, saatis kohale maamõõtjad, et need maakonna täpse tsentrumi kindlaks määraksid ja sinna võimudele asupaiga rajaksid. Maamõõtjad, Sinkfieldi külalised, rääkisid oma võõrustajale, et nüüdsest peale kuulub ta Maycomb'i maakonna piiresse, ja näitasid talle punkti, kuhu arvatavasti ehitatakse maakonna keskus. Kui Sinkfield ei oleks oma valduse säilitamiseks julget manöövrit teinud, oleks Maycomb aset võtnud keset Winstoni sood, ülimalt ebahuvitavas paigas. Selle asemel aga sai rummuks, mille ümber Maycomb nüüd kasvama ja laiuma hakkas, Sinkfieldi kõrts, sest Sinkfield jootis oma külalised ühel õhtul maani täis, laskis neil oma plaanid ja kaardid lagedale tuua, siit natuke ära naksata, sinna tsipake juurde panna ja sätitas maakonna keskuse temale kõige paremini sobivasse paika. Järgmisel päeval ta saatis nad tuhatnelja minema, sadulakotis peale kaartide veel viis kvarti džinni — kummalegi kaks ja kuberneri jaoks üks. (lk 150–151) * Kuna Maycomb rajati kohaliku võimu keskuseks, oli ta vähem räpane kui enamik sama suurusega Alabama linnu. Hooned ehitati sinna soliidsed, kohtumaja uhke, tänavad heldelt avarad. Ameti- ja asjamehi oli suhteliselt palju: seal lasti hambaid välja tõmmata, vankrit parandada, südant kuulata, raha panka panna, hinge päästa ja muulasid tohterdada. Kuid on küsitav, kas Sinkfield Maycomb'ile siiski mitte karuteenet ei teinud. Tema tõttu jäi noor linn liiga kaugele tolle aja ainsast ühiskondlikust liiklusvahendist — jõelaevast, ja inimesel kulus kaks päeva, et maakonna põhjaosast tulla Maycomb'i oma sisseoste tegema. Selle tagajärjel ei kasvanud linn saja aasta jooksul peaaegu üldse, vaid moodustas saarekese puuvillapõldude ja metsasalude lapilises meres. (lk 151) * Maycomb'is valitses tõepoolest kastisüsteem, millest mina omamoodi aru sain: vanemad inimesed, see praegune sugupõlv, kes oli aastaid külg külje kõrval elanud, tundsid üksteist nagu oma viit sõrme ja nad suhtusid igaühe kehahoidu, iseloomuvarjundeisse ja isegi liigutustesse kui millessegi endastmõistetavasse, mida iga põlvkond oli korranud ja lihvinud. Nii et sellised väited nagu "Iga Crawford topib oma nina teiste asjusse", "Iga kolmas Merriweather on ebanormaalne", "Delafieldide juurest ära otsi tõde", "Kõigil Bufordidel on selline kõnnak" — olid lihtsalt meie igapäevase elu juhised: ära võta üheltki Delafieldilt vastu tšekki, enne kui oled pangas vaikselt järele kuulanud; miss Maudie Atkinsonil on längus õlad, sest ta on sündinud Buford; kui mrs. Grace Merriweather Lydia E. Pinkhami pudelitest džinni näppab, ei ole seal midagi imestada — tema ema tegi sedasama. (lk 152) * "Mis on vägistamine?" küsisin ma veel samal õhtul. :Atticus vaatas ajalehe tagant minu poole. Ta istus oma toolis akna juures. Nüüd, kus me olime juba suuremad, otsustasime me Jemiga olla nii suuremeelsed ja lubada Atticusel pärast õhtusööki pool tundi omaette olla. :Ta ohkas ja ütles, et vägistamine on naisterahva ihulik tunnetamine jõu abil ja ilma tema nõusolekuta. (lk 156) * "Mr. Finch, ärge öelge tädi Rachelile, ärge saatke mind tagasi, ma palun teid, sir. Ma jooksen uuesti minema...!" :"Pea, pea, poja," ütles Atticus. "Keegi ei kavatse sind ligemas tulevikus saa/ta kusagile mujale kui voodisse. Ma astun ainult korraks miss Racheli juurde sisse, et talle öelda, et sa siin oled, ja küsida, kas sa võid ööseks meile jääda — sa vist tahaksid, eks ole? Ja jumala pärast — anna maakonnale ta muld tagasi, pinna erosioon on meil selletagi muret tekitav." :Dill vaatas mu isa kaugenevale kujule pärani silmi järele.<!--//--> :"See tahtis nali olla," ütlesin ma. "See tähendas, et sa pead vanni minema." (lk 162–163) * Ma juba olin, aga mitte veel päris. "Miks sa seda tegid?" :Ei mingit vastust. "Ma küsin, et miks sa kodust ära jooksid? Kas ta oli tõesti nii kole, nagu sa rääkisid?" :"E-e..." :"Kas (te ehitasite endale paadi, nagu sa mulle kirjutasid?" :"Ta ainult lubas. Ei ehitanud." :Ma tõusin küünarnukile, kuid eraldasin ainult Dilli piirjooni. "Sellepärast ei tasu veel ära joosta. Nad ei tee pooli kordigi neid asju, mis nad teha lubavad..." :"Mitte sellepärast, tema... nad lihtsalt ei tundnud minu vastu huvi." :See oli kõige imelikum põgenemise põhjus, mida ma olin kunagi kuulnud. :"Kuda nii?" :"Noh, nad olid kogu aeg ära, või kui olid kodus, siis istusid kahekesi kuskil toas omaette." :"Mis nad seal tegid?" :"Ei miskit, lihtsalt istusid ja lugesid — aga mind neil ei olnud sinna vaja." :Ma lükkasin padja voodi päitisilaua vastu ja tõusin istuli. "Kas tead mis? Mina tahtsin täna õhtul kah ära joosta, aga sellepärast, et kõik olid kogu aeg kodus. Ega see ka hea ei ole, kui nad sul kogu aeg kuskil istuvad, Dill..." (lk 164) * Pimedas kostis uuesti Dilli ühtlane hääl: "Asi seisab selles, ma tahtsin öelda seda, et... neil on ilma minuta parem, ma ei saa neid millegagi aidata. Nad ei ole halvad. Nad ostavad mulle kõik, mis ma tahan, aga siis ütlevad: "Nüüd-see-on-sul-käes-ja-mine-mängi. Sul on toatäis asju. Ma-tõin-sulle-selle-raamatu-ja-mine-ja-loe."" Dill püüdis häält jämedamaks muuta. "Mis poiss sa küll oled. Poisid käivad väljas ja mängivad «teiste poistega pesapalli, selle asemel et toas istuda ja täiskasvanuid tüüdata." :Dilli hääl oli uuesti tema oma. "Ei, nad ei ole halvad. Nad kallistavad ja suudlevad mind õhtul ja hommikul ja päeval hüvasti jättes ja ütlevad, et nad mind armastavad..." * "Nirksilm, muretseme endale ka ühe lapse." :"Kust?" :Dill oli kuulnud mehest, kellel olevat paat ja kes sõudvat sellega udusele saarele, kus peetakse beebisid ja kust võib endale ühe tellida. :"See on pettus. Tädi ütles, et jumal laseb nad korstnast alla. Vähemalt nii ta vist ütles." Tookord, vastupidi tavale, oli tädi hääldamine olnud Veidi segane. :"Nii see nüüd küll ei ole. Lapsi saadakse üksteise käest. Aga siis see mees muidugi ka — tal on need beebid reas ootamas ja ta puhub neile elu sisse..." :Dilli mõte uitas juba jälle oma rada. Kaunid asjad hõljusid ta unises peas. Ta võis läbi lugeda kaks raamatut minu ühe vastu, kuid neile kõigile ta eelistas omaenda väljamõeldiste maagiat. Välgukiirusel oskas ta liita ja lahutada, kuid ta eelistas oma hämaruse maailma, kus beebid magasid ja ootasid, et neid nopitaks <!--//-->nagu hommikusi liiliaid. (lk 165–166) * Ma mõtlen, et Atticus lahendas kõik kriisid oma elus sel teel, et ta asjad ajalehtede "Mobile Register", "The Birmingham News" ja "The Montgomery Advertiser" varjus rahulikult läbi mõtles. (lk 168) * "Nii et see ei olnudki ban... bande?" Jem püdles silmanurgast. Atticus püüdis naeratust tagasi hoida, kuid ei tulnud sellega toime. "Ei, Maycomb'is meil ei ole mänatsevaid masse ega muud taolist lollust. Ma ei ole kunagi kuulnud mingist bandest Maycomb'is." :"Ükskord ajas Ku Klux siin katoliiklasi taga." :"Ka sellest ma ei ole kuulnud, et Maycomb'is oleks kunagi katoliiklasi olnud, sa ajad siin midagi segi. Kaua aega tagasi, umbes kahekümnendal aastal, <!--//-->oli siin mingi klan, kuid see oli peamiselt poliitilise iseloomuga organisatsioon. Pealegi ei olnud neil siin kedagi hirmutada. Ühel õhtul nad marssisid mööda Sam Levy majast, kuid Sam seisis oma rõdul ja ütles, et nad on vist omadega plindris, sest isegi linad, mis neil ümber on, on tema ärist ostetud. Meestel hakkas nii1 häbi, et nad läksid minema." :Levyde perekond vastas kõigile nõuetele, et kuuluda parema rahva hulka, nad kasutasid arukalt oma võimeid ja olid elanud juba viie põlvkonna kestel ühes ja samas kohas Maycomb'is. :"Ku Kluxi enam ei ole," ütles Atticus, "ega tulegi enam kunagi." (lk 168–169) * Ma saatsin Dilli koju ja jõudsin tagasi hetkel, kui Atticus parajasti tädile ütles: "...seisan lõunaosariikide naiste huvide eest nagu iga teinegi, kuid mitte selle eest, et inimelu hinnaga kinni pidada mõnest viisakast müüdist." (lk 169) * Isegi mr. Underwood oli kohal. Mr. Underwoodist ei olnud kasu ühelgi organisatsioonil peale "The Maycomb Tribune'i" — tema oli selle omanik, toimetaja ja trükkija. Ta veetis oma päevad linotüübi juures, karastades end vahetevahel lonksu kirsiveiniga gallonilise mahuga kannust, mis alati käepärast seisis. Ta käis harva uudiste jahil — need tulid <!--//-->talle ise kätte. Räägiti, et ta kirjutab kõik "The Maycomb Tribune'i" numbrid peast kokku ja trükib need ise oma linotüübil ära. Seda võis uskuda. Midagi pidi olema lahti, kui isegi mr. Underwood jahil oli. (lk 169–170) * Meie isal olid oma veidrused — esiteks, ta ei söönud <!--//-->kunagi magussööki, ja teiseks, ta armastas käia jala. Nii kaua kui ma mäletan, oli meil garaažis alati laitmatus korras "Chevrolet" ja mõnikord tegi Atticus sellega pikki ametisõite, kuid Maycomb'is käis Atticus neli korda päevas kodu ja oma kontori vahelise maa maha, mis tegi kokku umbes kaks miili. Ta ütles, et see on tema ainus sport. Maycomb'is vaadati asjale nii: kui keegi ilma kindla sihita jalutama läks, oli põhjust uskuda, et ta ei ole mingiks sihikindlaks tegevuseks üldse võimeline. (lk 170–171) * Maycomb'i vangla oli kõige aukartustäratavani ja kõige näotum maakonna avalikest hoonetest. Atticus ütles, et see nagu olnuks ehitatud onupoeg Joshua St. Clairi plaani järgi. See oli kindlasti kellegi unenägu. Täiesti kohatu linnas, kus kauplustel olid sirged fassaadid ja majadel kiiljad katused, kujutas Maycomb'i vangla endast miniatuurset gooti stiilis vallatust, mille laius võrdus ühe ja kõrgus kahe kongiga, ning mida ilustasid tugikaared ja tillukesed parapetid. Hoone fantastilist ilmet rõhutasid veelgi ta punastest tellistest esikülg ja jämedad raudtrellid kiriklikult kaarjate akende ees. Vangla ei seisnud mitte üksildasel künkal, vaid oli kiilutud Tyndale'i rauakaupluse ja "The Maycomb Tribune'i" toimetuse vahele. Vangla oli ainus hoone Maycomb'is, mis vaidlusi esile kutsus: laitjad väitsid, et <!--//-->see olevat nagu Victoria-aegne väljakäik, pooldajad aga ütlesid, et see andvat linnale soliidse ja esindusliku välimuse ja ükski võõras ei teadvat kahtlustada, et see on neegreid täis. (lk 170–171) * Hommikulauas sõid kõik pika hambaga, välja arvatud Jem, kes keeras kinni kolm muna. Atticus jälgis teda siira imetlusega; tädi Alexandra rüüpas kohvi ja temast kiirgas põlastuse laineid. Lapsed, kes öösiti majast välja hiilivad, on perekonna häbiplekid. (lk 181) * Kohalik rahvas pidas mr. Underwoodi jumalavallatuks, labaseks mehikeseks, kellele ta isa oli mingis naljajaburuses andnud nime Braxton Bragg, ja poeg oli seda kogu oma eluviisiga õigustada püüdnud. Atticus ütles, et neist, kellele anti lõunaosariikide armeekindralite nimed, said pikapeale joodikud. (lk 181) * Ma solksutasin lusikaga kohvitassis. "Ma arvasin, et mr. Cunningham on meie sõber. Sa ise ükskord ammu ütlesid, et on." :"Ja on praegugi." :"Aga eile õhtul tahtis ta sulle paha teha." :Atticus asetas kahvli noa kõrvale ja lükkas taldriku eemale. "Mr. Cunningham on põhiliselt hea inimene," ütles ta, "kuid tal on oma nõrkused nagu meil kõigil." :"Seda sa nimetad nõrkuseks?" lausus Jem vahele. "Ta oleks su eile õhtul võinud ära ka tappa." :"Jah, ta oleks võinud mulle viga teha," möönis Atticus. "Aga sina, poeg, pead veel veidi kasvama, et inimesi paremini mõista. Iga jõuk, milline see ka oleks, koosneb alati inimestest Mr. Cunningham oli eile õhtul osake jõugust, kuid siiski inimene. Sa ju tead, et iga jõuk igas lõunaosariikide linnakeses koosneb inimestest — kuigi see ei räägi just nende kasuks, eks ole?" :"Ega ei räägi küll," ütles Jem. :"Ja selleks oli tarvis kaheksa-aastast last, et neile aru pähe panna, eks ole?" jätkas Atticus. "Ja see tähendab, et isegi loomastunud jõuku saab mõnikord peatada, sest nad on ikkagi inimesed. Mhm, võib-olla peaks meie politsei koosnema lastest... just teie, lapsed, asetasite eile Walter Cunninghami üheks minutiks minu saabastesse. Ja sellest aitaski." :Noh, Jemist võis ju loota, et ta hakkab inimesi paremini mõistma, kui veel kasvab, aga endast ma seda ei uskunud. "Katsugu Walter veel oma nägu koolimajja näidata — ega ta eluga ei pääse," kinnitasin ma. (lk 182) * Kolinal sõitis mööda vankritäis naisi. Neil olid puuvillased päevakübarad ja pikkade varrukatega kleidid. Kutsariks oli viltkaabuga habemik. «Seal sõidavad mennoniidid," seletas Jem Dillile. "Nemad ei kanna nööpe." Mennoniidid elasid sügavas laanes, tegid oma ostud peamiselt sealpool jõge ning Maycomb'is käisid ainult harva. Dill vaatles neid huviga. "Neil kõigil on sinised silmad," seletas Jem, "ja mehed ei tohi pärast abiellumist enam habet ajada. Nende naistele meeldib habemekõdi." (lk 183) * Muula seljas ratsutas mööda mr. X Billups ja lehvitas meile. "Ta on imelik mees," seletas Jem. "X on tema eesnimi, mitte nimetäht Ükskord ta oli kohtus ja temalt küsiti ta nime. Ta vastas: X Billups. Kirjutaja palus seda korrata tähthaaval, ja tema ütles: X. Kirjutaja palus veel kord ja tema ütles jälle: X. Nii nad jantisid, <!--//-->kuni Billups kirjutas paberilehele X ja hoidis seda kõrgel, et kõik näeksid. Temalt küsiti, kust ta säärase nime sai, ja ta ütles, et isa-ema panid selle niimoodi kirja kui ta sündis." (lk 183–184) * Protsess oli suursündmuseks. Lasilate ääres ei olnud enam ruumi ühelegi loomale ja iga võimaliku puu alla olid pargitud muularakendid. Kohtumaja väljak kirendas einetajaist, kes ajalehtedel istudes küpsiseid ja siirupit sõid ning klaaspurkidest sooja piima peale jõid. Mõned närisid külma kana või külma seakarbonaadi Jõukamad kihutasid oma toidu alla rohukauplusest ostetud coca-colaga, juues seda vatsakatest soodavee klaasidest. Kräämikud lapsed ajasid üksteist rahvasummas taga ja imikud nosisid emade rinda. :Väljaku kaugemas nurgas istusid neegrid vaikselt paikese lõõsas, süües sardiine ja kuivikuid ning rüübates peale vängemalõhnalist nehi-colat. Koos nendega istus mr. Dolphus Raymond. :"Jem," ütles Dill, "ta joob kotist." :Ja nii see paistiski olevat: mr. Dolphus Raymondi suust ulatusid kaks kollast kõrt pruuni paberikoti põhja.<!--//--> :«Pole sihukest asja veel eluilmas näind,» pomises Dill. «Kuidas see tal laiali ei jookse?» :Jem kihistas naerda. "Tal on seal coca-cola pudel viskiga. Et daamid ära ei ehmataks. Küll sa näed, nii ta imeb seal kogu õhtupooliku, vahepeal ainult käib pudelilt täitmas, ja siis aga jälle." (lk 185–186) * "Miks ta mustade hulgas istub?" :"Teeb seda alati. Ju nad meeldivad talle rohkem kui meie. Ta elab omaette kuskil maakonna ääremail. Tal on neegrist naine ja terve kari segaverelisi lapsi. Ma näitan sulle mõnda neist, kui juhtun nägema." :"Ta ei näe sugugi päti moodi välja." :"Ta ei olegi pätt — talle kuulub suur lahmakas maad teispool jõge, ja peale selle on ta vanast heast perekonnast." :"Aga miks ta siis niimoodi teeb?" :"Ju talle meeldib," seletas Jem. "Räägitakse, et ta pole veel siiamaani oma naisevõtmisest toibunud. Ta pidi abielluma ühe — vist ühe Spenderite neiuga. Pidid tulema päratu uhked pulmad, aga ei tulnud — pärast mahakuulutamist läks pruut üles oma tuppa ja laskis enda surnuks. Jahipüssiga. Varbaga vajutas päästikule." :"Ja kas on teada, mispärast?" :"Ei," ütles Jem, "keegi ei tea seda päris täpselt peale mr. Dolphuse enda. Arvatakse, et pruut sai kuulda tema neegritüdrukust, tema aga lootis vist, et võib võtta naise ja neegritüdrukut ka edasi pidada. Sellest ajast peale ta on alati purjus. Ainult et nende jõmpsikate vastu ta on õige hea..." (lk 186) * "Jem," küsisin ma, "missugune on segavereline laps?" :"Poolvalge, poolmust. Sa oled neid näinud küll, Nirksilm. Tead see rohukaupluse jooksupoiss punase kräsupeaga. Ta on poolvalge. Õnnetud inimesed." :"Õnnetud — mispärast?" :"Nad ei kuulu ei siia ega sinna. Neegrid neid ei taha, sest nad on poolvalged, ja valged ei taha ka, sest nad on poolmustad, ja nii nad on vahepeal ja ei kuulu õieti kuskile. Aga mr. Dolphus olevat kaks oma võsu põhjaosariikidesse saatnud. Põhja pool ei tehta suurt vahet. Näete, sealt üks tulebki." :Meie suunas tuli üks neegrinaine, väike poiss käe<!--//-->kõrval. Mulle ta paistis neeger mis neeger: tumeda šokolaadivärvi naha, laiade sõõrmete ja ilusate hammastega. Aeg-ajalt ta lõi vallatult kepsu, ja naine sikutas teda käest, et ta ei rabeleks. :Jem ootas, kuni nad möödusid. "See ongi üks ta mudilastest," seletas ta. :"Kust sa aru saad?" küsis Dill. "Minu meelest ta on päris must." :"Vahel ei saagi, kui sa ei tea, kes nad on. Aga ta on pool Raymondit, usu mind." :"Kust sa aru saad?» küsisin ma. :"Ma ju ütlesin, Nirksilm, et sa pead teadma, kes nad on." (lk 186–187) * "Aga kus sa tead, et meie neegrid ei ole?" :"Onu Jack Finch ütleb, et seda ei saagi päris kindlalt teada. Ta ütleb, et niipalju kui tema meie sugupuud on uurinud, ei ole Finchide hulgas neegreid, aga kes teab — mõni meie esiisa on võib-olla vana testamendi päevil tulnud otse Etioopiast." :"No kui see oli vana testamendi päevil, siis see on liiga ammu ja ei loe." :"Seda minagi arvasin," ütles Jem, "aga siin kandis leitakse, et kui sul on kas või üksainus tilk neegri verd, oled kohe must valmis." (lk 187) * Maycomb'i kohtumaja meenutas teatud mõttes Arlingtoni kalmistu portikust: betoonsambad, mis lõuna poolt katust toetasid, olid oma kerge kandami kohta liiga massiivsed. Kui esialgne kohtumaja 1856. a. maha põles, olid ainult sambad püsti jäänud. Neile ehitati <!--//-->külge uus hoone. Või õigem oleks öelda: see ehitati sammastest hoolimata. Välja arvatud lõunapoolne rõdu, oli Maycomb'i kohtumaja ehitatud vara-viktooria stiilis ja jättis põhja poolt üsna tagasihoidliku mulje. Lõuna pool aga olid kreeka sambad karjuvas vastuolus üheksateistkümnendast sajandist pärineva kellatorniga, kus asetses ebausaldusväärne roostetanud ajanäitaja. Kõik see kokku andis tunnistust sellest, et linnakodanikud on otsustanud talletada mineviku iga viimast kui riiset. * Vandemehed istusid vasakul kõrgete akende all. Päevitanud ja kiitsakad, paistsid nad kõik olevat farmerite seast ja see oli ka loomulik: linnaelanikud kuulusid harva vandekohtu koosseisu, sest nad kas taandati või vabastati sellest kohustusest. Kaks meest nägid välja umbes nagu ülesmukitud Cunninghamid. Praegu nad istusid kõik sirgelt ja pringilt. (lk 190) * Kohtunik Taylor istus kohtunikutoolil, sarnanedes vana unise haiga, kelle nina all vehkles küresti kirjutaja, tema juhtkala. Kohtunik Taylor nägi välja nagu enamik kohtunikke, keda ma olin kohanud. Sõbralik, hallipäine ja kergelt punetava näoga, käitus ta kohtus jahmatama paneva vabadusega — tõstis mõnikord jalad lauale ja puhastas tihtipeale taskunoaga küünealuseid. Poolte pikkade vaidluste kestel, eriti pärast lõunasööki, võis jääda mulje, nagu tukuks ta, kuid keegi ei lasknud end sellest enam petta pärast juhtumit, kui keegi advokaat kord virna raamatuid põrandale lükkas, lootuses kohtunikku üles äratada. Silmi avamata oli kohtunik Taylor tookord sosistanud: "Mr. Whitley, kui te mõtlete seda veel kord korrata, läheb see teil maksma sada dollarit." (lk 190) * Ta oli hea seadusetundja, ja kuigi võis paista, et ta võtab oma tööd liiga kergelt, hoidis ta iga ettetulevat <!--//-->protsessi kindlalt ohjas. Üksainus kord oli ta kohtus kimbatusse sattunud ja selle olid põhjustanud Cunninghamid. Vanas Sarumis, nende põlises kodutalus, elas kunagi kaks eri perekonda, kellel õnnetuseks oli ühesugune nimi. Cunninghamid abiellusid Coninghamidega ja nimede õigekirjutus jäi puhtakadeemiliseks asjaks — kuni ühel Cunninghamil ühe Coninghamiga maavalduse asjus lahkarvamisi tekkis ja nad asja kohtu lahendada andsid. Kohtus tunnistas Jeems Cunningham, et tema ema, ise tegelikult Coningham, kirjutas paberitele ja mujale alla Cunningham, sest ta kirjaoskus jättis soovida, samuti nagu ta lugemisoskuski, ja õhtuti, kui ta istus oma eesrõdul, eksles ta pilk mõnikord kusagil kaugel ringi. Olles kuulanud üheksa tundi Vana Sarumi elanike ekstravagantseid tunnistusi, lõpetas kohtunik Taylor selles asjas menetluse. Kui temalt põhjendust päriti, vastas ta: "Poolte kokkulepe." Ning avaldas lootust, et nii hagejad kui kostjad on rahuldatud, kuna nad said end kohtus tühjaks rääkida. Peamiselt seda nad olid soovinudki. (lk 190–191) * Kohtunik Tayloril oli üks huvitav harjumus. Ta lubas kohtusaalis suitsetada, kuigi ta ise ei olnud suitsumees. Kuid mõnel harval juhul võis näha, kuidas ta pika sigari suhu pistis ja seda aeglaselt närima hakkas. Raashaaval kadus süütamata sigar lõplikult, et mõne tunni pärast uuesti nähtavale ilmuda lameda libeda tombuna, millest vägi oli välja imetud ja juba kohtunik Taylori seedemahladega segunenud, ükskord ma küsisin Atticuselt, et kuidas mrs. Taylor tahab teda niimoodi suudelda, kuid Atticus vastas, et nad ei suudlegi kuigi palju. (lk 191) * "Igatahes, kui ma sinna jõudsin, oli tüdruk halvas korras, ja silm oli siniseks löödud." :"Kumb silm?" :Mr. Tate pilgutas silmi ja tõmbas kätega läbi juuste. "Las ma mõtlen," ütles ta tasa ja vaatas Atticuse poole, nagu tema küsimust lapsikuks pidades. :"Tuleb ehk meelde?" küsis Atticus. :Mr. Tate osutas nähtamatule isikule viie tolli kaugusel endast ja ütles: "Vasak." :"Oodake üks hetk, šerif," ütles Atticus. "Oli see tema oma vasak või vasak teie poolt vaadatuna?" :Mr. Tate ütles: "Ah õigus, siis see oli ikka tema parem. See oli tema parem silm, mr. Finch. Nüüd ma mäletan, teda oli klobitud just sealtpoolt küljest..." :Mr. Tate pilgutas uuesti silmi, nagu oleks talle äkki midagi selgeks saanud. Siis ta pööras pead ja vaatas Tom Robinsoni poole. Otsekui vaistu sunnil tõstis Tom Robinson pea. :Ka Atticusele oli midagi selgeks saanud, ja see tõstis ta jalule. "Šerif, palun korrake veel kord, mis te ütlesite." :"Ma ütlesin, et see oli tema parem silm." :"Ei..." Atticus läks kohtukirjutaja laua juurde ja kummardus tema palavikuliselt ruttava käe kohale. Käsi peatus, võttis mõned lehed kiirkirja vihikus tagasi, ja kohtukirjutaja luges: "...mr. Finch. Nüüd ma mäletan, et teda oli klobitud just sealtpoolt küljest.» :Atticus vaatas mr. Tate'i poole üles. "Öelge veel kord, kummalt poolt, Heck!" (lk 194) * Siiamaale oli kõik äärmiselt igav: keegi ei olnud kärkinud, puudusid vihased vaidlused, ei olnud mingit draamat — paistis, et kõik kohalolijad olid rängalt pettunud. Atticus käitus nii sõbralikult, nagu oleks siin tegu mingi vaieldava omandiküsimusega. Oma erilise oskusega vaigistada mässavat merd suutis Atticus muuta selle vägistamisasja kuivaks nagu jutluse. Mu mõttest oli nagu pühitud hirm, viski- ja laudalehk, unised sünged mehed ja ööst kostev kähe hääl: "Mr. Finch! Kas läksivad ära?" öine jubedus oli päevavalgusega haihtunud, kõik võis veel hästi lõppeda. (lk 195) * Igal Maycomb'i suurusel linnal olid omad Ewellid. Mingid majanduselu kõikumised ei muutnud nende olukorda — Ewellite-taolised inimesed elasid oma maakonna armuleival nii jõukuse kui ka sügavaima kriisi aegadel. Ükski kooliinspektor ei suutnud nende arvukaid võsusid koolis käima sundida, ükski tervishoiuinspektor vabastada neid sünnipärastest defektidest, igasugu parasiitidest ja haigustest, mille põhjuseks on mustus. :Maycomb'i Ewellid elasid linna prügimäe taga onnis, mis kunagi oli kuulunud ühele neegrile. Onni laudseinad olid paigatud raudpleki tükkidega ja katuseks olid sindlite asemel lapikuks taotud konservipurgid, nii et ainult maja piir jooned reetsid tema esialgset kuju: kandiline, nelja tibatillukese toaga kitsukese koridori ümber, seisis onn kohmakalt neljal erineva suurusega lubjakivikamakal. Akende asemel olid seintes lihtsalt augud, mis suveajal kaeti määrdunud marliribadega kärbeste kaitseks, kes Maycomb'i jäätmetes pidu pidasid. :Aga ega kärbestelgi seal kiita põli olnud, sest Ewellid töötasid prügimäe iga päev põhjalikult läbi ja nende vaeva vili (mis süüa ei kõlvanud) muutis nende onni ümbruse nagu hullumeelse lapse mängumajaks: tara aset täitsid oksarondid ja harja- ning muude tööriistade varred, millele olid otsa pistetud roostetanud haamripead, kõverahambulised rehad, labidad, kirved ja kõplad, kõik okastraadi tükkidega kokku pandud. See barrikaad ümbritses õue, kus vedelesid vana fordiloksu riismed, väljavisatud hambaarstitool, igivana jääkapp ning muud väiksemat kribu-krabu; vanu kottasid, ajast ja arust raadioaparaate, pildiraame ja plekist konservipurke, mille kallal heas lootuses siblisid kõhnad kollased kanad. (lk 196) * Möödunud jõulude ajal, minnes täitma linnapea palvelt, võttis Atticus meid endaga kaasa Maanteelt viis sillutamata tee prügimäeni ja sealt umbes viissada jardi Ewellite majast edasi väiksesse neegriasulasse. Et prügimäelt maanteele tagasi pääseda, tuli kasutada kas tagasikäiku või sõita lõpuni ja seal ringi pöörata; enamasti pöörati ringi neegrite eesõuedes. Detsembri härmasel videvikutunnil paistsid nende onnid kenad ja kabedad, kui korstnatest tõusis kahvatusinist suitsu ja ukseavad ergasid tuledest, mis merevaiguna lõõmasid kolletes, õhus levisid meeldivad lõhnad: kanapraad ja karbonaad, krõbe kui videviku õhk. Jemi ja minu haistmine tundis ära ka veel oravaprae, kuid selleks, et eraldada opossumit ja küülikut, ölr tarvis maal kasvanud Atticuse nina. (lk 197) * Ma vist pean siin teile ühe asja ära seletama. Ma olen kuulnud, et advokaatide lastel, kui nad näevad oma isa või ema kohtus vaidluste tules, tekib väär kujutlus: nad peavad, prokuröri oma vanemate isiklikuks vaenlaseks, nad piinlevad ja imestavad, nähes neid vaheajal mõnikord isegi oma piinajate käevangus saalist väljuvat. Jemi ja minu. puhul ei olnud see nii. <!--//-->Meie ei saanud mingit traumat, nähes oma isa võitmas või kaotamas. Mul on kahju, et selles suhtes mul ei ole teile pakkuda midagi dramaatilist: kui ma seda teeksin, oleks see võlts. Siiski me saime aru, kui vaidlus muutus teravamaks kui professionaalselt vajalik — seda küll rohkem teiste advokaatide kui oma isa jälgimise põhjal. Ma ei olnud kogu oma elu jooksul kuulnud, et mu isa oleks häält tõstnud, välja arvatud ühe poolkurdi tunnistaja puhul. (lk 197–198) * "Kas teie olete Mayella Ewelli isa?" oli järgmine küsimus. :"Ja kui ka ei oleks, siis põle änam parata, sest ta memm on surnud," oli vastus. :Kohtunik Taylor nihutas ennast. Ta keeras end aeglaselt oma pöördtoolis ja vaatas tunnistajale lahkelt otsa. "Kas teie olete Mayella Ewelli isa?" küsis ta toonil, mis järsku katkestas naeru all saalis. :"Jah, sir," vastas mr. Ewell vaguralt. :Kohtunik Taylor jätkas heatahtlikult: "Te olete vist esimest korda kohtus? Ma ei mäleta, et ma oleksin teid siin varem näinud." Tunnistaja jaatava noogutuse peale ta jätkas: "Lepime kõigepealt ühes asjas kokku: kuni mina siin istun, ei luba ma kellelgi saalis poetada ühtki kahemõttelist vihjet. Saite aru?" :Mr. Ewell noogutas, kuid ma ei usu, et ta aru sai. (lk 198) * Sel ajal kui kohtunik Taylor oma vasaraga kõmistas, istus mr. Ewell rahulolevalt tunnistajatoolis ja imetles, millega ta oli toime tulnud. Üheainsa lausega oli ta muutnud muretud einetajad süngeks, ärevaks, sumisevaks massiks, kes ainult aeglaselt allus järjest nõrgenevate vasaralöökide hüpnoosile, kuni ainsaks hääleks kohturuumis oli tasane tuk-tuk-tuk, nagu koputanuks kohtunik pliiatsiga vastu pinki. (lk 200) * "Mulle esitati taotlus," ütles kohtunik Taylor, "et ma publiku, vähemalt naised ja lapsed, saalist eemaldaksin, aga ma jätan selle taotluse esialgu täitmata. Tavaliselt näevad inimesed seda, mida nad näha tahavad, ja kuulevad seda, mida nad kuulda ihkavad, ja neil on õigus seda ka oma lastele osaks saada lasta, kuid ühte ma ütlen teile kindlalt: teie kas vaatate ja kuulate vaikides või lahkute kohtusaalist, aga ei lahku siit enne, kui ma olen teid kogu kupatusega kohtu rahu rikkumise eest vastutusele võtnud. Ja teie, mr. Ewell, püüdke, kui vähegi võimalik, jääda viisaka keelepruugi piiridesse. Jätkake, mr. Gilmer." (lk 200) * "Aga ühest asjast ma ei saa aru," ütles Atticus. "Kas te Mayella seisukorra pärast mures ei olnud?" :"Selge see, et olin," ütles mr. Ewell. "Ma ju nägin, kelle töö see oli." :"Ei, ma mõtlen tema tervislikku seisukorda. Kas te ei arvanud, et ta vajab kiiresti arstiabi?" :"Mis?" :"Kas te ei arvanud, et tal oli kiiresti arsti vaja?" :Tunnistaja ütles, et ta ei olnud sellele mõelnud, et ta ei ole veel elu sees kellelegi oma perest arsti kutsunud, sest see maksaks viis dollarit. (lk 202) * Ta läks kohtukirjutaja juurde ja kirjutaja lõbustas meid mõned minutid sellega, et tsiteeris meile mr. Tate'i tunnistust nii ühetoonilise häälega, nagu loeks börsiteateid: "... kumb silm vasak silm ah õigus siis see oli ju tema parem see oli tema parem silm mr. Finch nüüd ma mäletan teda oli klo<!--//-->kitud.» Sekretär keeras uue lehekülje. "Just sealtpoolt küljest šerif palun korrake veel kord mis te ütlesite ma ütlesin et see oli tema parem silm..." (lk 204–205) * Iial, iial, iial ära esita ristküsitlusel tunnistajale küsimust, mille vastus sulle ette teada ei ole — seda tarkust oli mulle sisendatud juba koos emapiimaga. Kui sa seda <!--//-->teed, võid sa saada ebasoovitava vastuse, vastuse kogu asja ära rikub. (lk 205–206) * "Te olete vasakukäeline, mr. Ewell," ütles kohtunik Taylor. :Mr. Ewell pöördus vihaselt kohtuniku poole ja ütles, et sellel ei ole protsessiga midagi pistmist, et ta on jumalakartlik inimene ja et Atticus Finch tahab teda plindrisse ajada. Niisugused nõksudega advokaadid nagu Atticus Finch on teda oma trikkidega alati alt vedanud. (lk 206) * Mr. Gilmer esitas talle veel ühe küsimuse. "Mis puutub teie kirjutamisse vasaku käega — ehk te olete ambideksteerne, mr. Ewell?" :"Üleüldsegi ei ole, ma pruugin ühte kätt niisama hästi kui teist. Ühte kätt niisama hästi kui teist," lisas ta, pärani silmi advokaadi laua poole vahtides, :Jemil näisid olevat mingid vaiksed naerukrambid. (lk 206) * Maycomb'i maakonnas oli kerge ära naha, kes peseb end korrapäraselt, kes ainult kord aastas. Mr. Ewell oli nagu ära kupatatud; ta nahk, otsekui oleks see öö otsa leos olnud ja kaotanud kaitsva mustusekorra, näis välismõjudele tundlik olevat. Mayella jättis mulje, nagu hoiaks ta end alati puhtana, ja mulle meenus punaste geraaniumide rida Ewellite õues. (lk 207) * Mayella jutustus oli talle ta enesekindluse nähtavasti tagasi andnud (kuid see ei avaldunud nii ülbel kujul kui ta isa juures — selles oli midagi vargset, ta oli nagu kass, kes sulle otsa vaatab, aga saba endal võngerdab). (lk 209) * Mr. Gilmer tõmbas käega üle oma kiilaspea, tuletades sellega meelde, et päev oli palav. "See on esialgseks kõik," ütles ta lahkelt, "kuid te jääge oma kohale. Ma kardan, et sel suurel kurjal mr. Finchil on teile mõned küsimused." :"Süüdistajal ei ole lubatud tunnistajat kohtualuse kaitsja vastu üles ässitada," pomises kohtunik turtsakalt, "vähemalt seekord mitte." (lk 210) * "Õigus, õigus, madam. Te peate minuga kannatlik olema. Hakkan juba vanaks jääma ja mälu ei ole enam endiselt värske. Võib juhtuda, et ma küsin teilt asju, mida te juba rääkisite, kuid te vastate mulle siiski, eks ole? Hästi." :Mina küll ei näinud Mayella näoilmes midagi, mis oleks õigustanud Atticuse oletust, et Mayella pakub talle oma siirast kaasabi. Ta vaatas Atticusele tulivihaselt otsa. :"Ma ei vasta teile ühte sõna kah, niikaua kui te mind pilkate," ütles ta. :"Kuidas, madam?» küsis Atticus jahmunult. :"Niikaua kui te minu kulul nalja teete."<!--//--> :Kohtunik Taylor ütles: «Mr. B'inch ei tee teie kulul nalja- Kust te seda võtate?» :Mayella vaatas langetatud laugude alt Atticuse poole, kuid ütles kohtunikule: "Niikaua kui ta mind madaamitab ja miss-Mayellatab. Ma ei seedi sihukest nöökimist, keegi ei saa mind sundida." :Atticus kordas oma jalutuskäiku akende juurde ja jättis Mayella kohtuniku taltsutada. Kohtunik Taylor ei olnud seda sorti kuju, kes kaastunnet äratab, kuid seekord oli mul temast kahju, kui ta püüdis Mayellale asja selgitada. "Me oleme juba aastaid ja aastaid siin kohtus õigust mõistnud ja mr. Finch on alati kõigi vastu viisakas olnud. Ta ei mõtlegi teid pilgata, ta püüab viisakas olla. Nagu alati." :Kohtunik nõjatus tagasi. "Atticus, jätkake küsitlust, ja olgu protokollist näha, et tunnistajat ei ole nöögitud, kuigi ta ise seda arvab." :Ma mõtlesin endamisi, et ei tea, kas keegi oli talle elu sees öelnud "madam" või "miss Mayella" — arvatavasti mitte, kui ta seda tavalist viisakusvormelit solvavaks pidas. Mismoodi võis see tema elu küll olla? õige pea ma sain seda teada. (lk 210–211) * Aeglaselt, kuid kindlalt hakkasin ma nägema, kuhu Atticus oma küsimustega sihib: küsimuste abil, mida mr. Gilmer ei pidanud liiga ebaolulisteks või tähtsusetuteks, et protesteerida, maalis Atticus vandemeestele <!--//-->tasapisi pildi Ewellite kodusest elust. Vandemehed said teada järgmist: abirahast ei jätkunud kaugeltki perekonna toitmiseks, pealegi oli põhjust kahtlustada, et papa selle niikuinii maha joob — ta läks mõnikord mitmeks päevaks ära sohu ja tuli tagasi haigena; ilm oli harva nii külm, et läks vaja kingi, aga kui oli, siis võis vanade autokummide ribadest marudaid jalanõusid teha; vett toodi ämbritega allikast prügimäe serval — allika ümbruse hoidsid nad rämpsust puhta —, ja mis puutus puhtusepidamisse, siis pidi igaüks enda eest ise väljas olema: kui sa tahtsid pesta, pidid ise vett vinnama, nooremad lapsed olid alatasa nohus ja vaevlesid krooniliselt sügeliste käes; vahetevahel tuli nende poole üks daam ja küsis, miks Mayella koolis ei ole... ja kirjutas Mayella vastuse paberile: kui perekonnas oli juba kaks kirjaoskajat inimest, ei olnud teistel mingit vajadust õppida — papa vajas neid kodus. (lk 212) * "Miss Mayella," ütles Atticus nagu vastu oma tahtmist, "teiesugusel üheksateistkümneaastasel tütarlapsel peab oiema sõpru. Kes on teie sõbrad?" :Tunnistaja krimpsutas otsekui hämmeldunult nägu. "Sõbrad?" :"Jah, kas teil ei ole omaealisi tuttavaid, või veidi vanemaid või nooremaid? Poisse ja tüdrukuid? Tavalisi sõpru?" :Mayella vaenulikkus, mis vahepeal oli vimmakaks neutraalsuseks alanenud, pahvatas uuesti lõkkele. "Teete jälle minu kulul nalja või, mr. Finch?" :Atticus luges seda vastuseks oma küsimusele. (lk 212) * "Mõtleme nüüd veel rahulikult järele..." algas Atticus, kuid mr. Gilmer katkestas teda protestiga: mitte et Atticuse küsimus oleks olnud ebaoluline või vähetähtis, vaid et Atticus püüdis tunnistajat hirmutada. Selle peale kohtunik Taylor lausa naeris. "Oh, istuge maha, Horace, seda küll ei ole. Kui keegi kedagi hirmutab, siis pigemini tunnistaja Atticust." :Kohtunik Taylor oli ainuke isik saalis, kes naeris. Isegi imikud olid vakka, ja ma mõtlesin, et äkki nad on oma emade rinnal ära lämbunud. (lk 215) * Varsti tuli kohtunik Taylor tagasi ja ronis oma <!--//-->pöördtooli. Ta võttis vestitaskust sigari ja takseeris seda mõtlikult. Ma müksasin Dilli. Kohtuniku poolt vastuvõetavaks tunnistatud, sai sigarile osaks tige hammustus. "Mõnikord me käime siin lihtsalt teda vahtimas," seletasin ma. "Nüüd kulub tal selle kallal kogu ülejäänud õhtupoolik. Pane tähele." Aimamata, et teda rõdult jälgitakse, lükkas kohtunik Taylor ärahammustatud sigariotsa osavalt huulte vahele, ja öeldes "phuh!", tabas sellega nii täpselt süljetoosi, et me kuulsime isegi lirtsatust. "Vean kihla, et sülgamises ei saa talle keegi näole," pomises Dill. (lk 218–219) * Sel ajal kui Tom Robinson tunnistust andis, tuli mul äkki mõte, et Mayella Ewell pidi olema kõige üksildasem inimene terves maailmas. Ta oli isegi üksildasem kui Koll Radley, kes ei olnud kakskümmend viis aastat jalaga majast välja saanud. Kui Atticus küsis, et kas tal sõpru on, siis Mayella ei saanud sellest vist arugi, vaid arvas, et Atticus teeb tema kulul nalja. Ma arvasin, et ta on vist niisama õnnetu nagu need, keda Jem segaverelisteks lasteks nimetab: valged inimesed ei taha temaga sellepärast tegemist teha, et ta elab sigade hulgas: ja neegrid ei taha temaga sellepärast tegemist teha, et ta on valge. Mr. Dolphus Raymondi moodi, <!--//-->kes eelistas neegrite seltskonda, ei saanud ta elada, sest Mayellal ei olnud maalahmakat jõekaldal ja ta ei pärinenud vanast heast perekonnast. Keegi ei öelnud Ewellite kohta: "Nad on kord juba niisugused." Maycomb annetas neile jõulupakke, andis abiraha, ja ulatas suudlemiseks käe. Tom Robinson oli arvatavasti ainus inimene, kes oli Mayella vastu kunagi lahke olnud. Ometi ütles Mayella, et Tom Robinson oli ta ära vägistanud, ja kui ta püsti tõusis, vaatas ta Tomi peale pilguga, nagu oleks too pori tema jalgade all. (lk 221–222) * "Kas te olete kunagi," katkestas Atticus mu mõtiskluse, "kas te olete mingil puhul käinud Ewellite maalapil — kas te olete kunagi tõstnud oma jalga Ewellite maalapile, ilma et nad oleksid teid otseselt kutsunud?" :"Eisöh, mr. Finch, mitte üks kord. Seda ma'i teeks eluilmas, söh." :Atticus oli mõnikord öelnud, et üks võte, kuidas aru saada, kas tunnistaja valetab või räägib tõtt, on teda rohkem kuulata kui vaadata. Nüüd ma proovisin tema võtet — Tom eitas seda ühe hingetõmbega kolm korda, kuid rahulikult, ilma mingi vingumiseta hääles, ja ma leidsin, et ma usun teda, kuigi ta on liiga sõnarohke. Ta paistis olevat viisakas neeger, ja viisakas neeger ei lähe kunagi omapead võõrasse õue. (lk 222) * Mul tuli mõte, et omal moel olid Tom Robinsonil niisama head kombed kui Atticusel. Kuni mu isa mulle asja hiljem ära seletas, ei mõistnud ma Tomi olukorra täit keerukust: ta ei oleks mingil tingimusel julgenud lüüa valget naist, kui ta tahtis edasi elada, ja seepärast ta jooksis esimesel võimalusel minema — kindel märk, et sa oled süüdi. (lk 225) * [Atticus Finch Tom Robinsonile:] "Miks te ära jooksite?" :"Mul oli irm, söh." :"Mille ees teil hirm oli?" :"Mr. Finch, kui te oleks neeger nagu mina, oleks teil ka olnd irm." (lk 225) * Kohtunik Taylor vaatas tulivihaselt Atticuse poole nagu ärgitaks ta teda rääkima, kuid Atticus oli pea õlgade vahele tõmmanud ja naeris endale habemesse. Ma mäletasin Atticuse juttu selle kohta, et kohtunik Taylor läheb mõnikord oma ''ex cathedra märkustega'' veidi liiale, kuid et advokaadid enamasti lasevad need siis kõrvust mööda. (lk 226) * [Prokurör Gilmer:] "Sa oled selles asjas õige avameelne, aga ütle, miks sa jooksu panid?" :[Tom Robinson:] "Ma ütlen, et mul oli irm, soh." :"Kui su südametunnistus oli puhas, mida sa siis kartsid?" :"Nagu ma ennist ütlesin, neegril pole ea niimoodi plindrisse jääda." :"Aga sa ei olnud ju plindris — sa ise tunnistasid, et sa tõrjusid miss Ewelli lähenemiskatsed tagasi. Kas sa kartsid, et ta sulle liiga teeb, sinutaolisele suurele jäärale, ja siis jooksid minema?" :"Eisõh, ma kartsin, et kukun kohtusse, nagu ma nüid olengi." :"Kartsid, et sind võetakse kinni, kartsid, et sul tuleb oma teo eest vastust anda?" :"Eisöh, kartsin, et pean vastust andma selle eest, mida ma pole teind." (lk 228) * "Ma lihtsalt ei kannatand teda välja," ütles Dill. :"Keda, Tomi või?" :"Toda va mr. Gilmerit, mis ta Torniga tegi, kui halvasti ta temaga rääkis..." :"Dill, see on tema töö. Kuule, kui meil ei oleks prokuröre – noh, siis ma arvan, ei saaks meil ka advokaate olla." :Dill hingas sügavalt välja. "Ma tean, Nirksilm. Aga see, kuidas ta seda ütles, pööras mul sisikonna segamini, täitsa segamini." :"Ta peabki niimoodi tegema, Dill, ta ristkü..." :"Aga teistega ta oli hoopiski..." :"Dill, need olid tema tunnistajad." :"Noh, aga mr. Finch oli hoopis teistmoodi Mayella ja vana Ewelliga, kui ta neid ristküsitles. See, kuidas mr. Gilmer Tomi kogu aeg "poisiks" nimetas, ja kuidas ta tema üle irvitas, ja iga kord üle õla vandemeeste poole vaatas, kui Tom vastas..." :"Kuule, Dill, Tom on lõpuks siiski ainult neeger." :"Ja mis sellest? See pole õige, see pole mitte õige nendega niimoodi ümber käia. Kellelgi pole asja nendega niimoodi prõmmida — see pöörab mul sisikonna segamini." (lk 229) * Vana kohtumaja kell ragistas enda vinna ja lõi täit tundi, kaheksa kurdistavat lööki, mis tungisid üdini. :Kui ta lõi üksteist korda, ei olnud ma enam võimeline midagi tundma; väsinud võitlemast unega, lubasin ma endale lühikese uinaku õpetaja Sykesi mõnusa käe ja õla najal. Siis ma ehmusin üles ja tegin ausa katse ärkvele jääda, vaadates alla ja püüdes keskendada oma tähelepanu peadele saalis: seal oli kuusteist kiilaspead, neliteist meest, keda võis punapeadeks arvata, nelikümmend pead musta ja pruuni vahepealseid, ja — mul tuli meelde, mida Jem mulle ükskord ütles, kui ta üht lühikest hingeelu uurimise perioodi läbi elas: ta ütles, et kui küllalt inimesi, võib-olla üks terve staadionitäis, oma tähelepanu ühele asjale keskendaksid, näiteks tahaksid, et üks puu metsas põlema läheks, süttiks see puu iseenesest. Ma kujutlesin, et kui õige paluks igaüht seal all keskenduda soovile, et Tom Robinson saaks vabaks, aga samas mõtlesin, et kui nad on niisama väsinud kui mina, siis ei ole sellest abi. (lk 241) * Siiski pidin ma enam-vähem ärkvel olema, muidu ma ei oleks märganud, kuidas minusse puges mingi imelik tunne. Umbes samasugune, nagu mul oli kord möödunud talvel, ja minust käis värin läbi, kuigi öö oli palav. See tunne süvenes, kuni õhkkond kohtusaalis oli täpselt samasugune nagu ühel külmal veebruarihommikul, kui laulurästad vaikisid, puusepad miss <!--//-->Maudie uue maja juures olid jätnud kopsimise ja kõik puust uksed ümbruskonnas olid suletud tihedalt nagu Radley'de maja omad. Mahajäetud, ootav, tühi tänav, ja rahvast täistuubitud kohtusaal. Lämbe suveöö ei erinenud talvehommikust. (lk 241–242) * Pärast seda läks kõik nagu unes: ma nägin vandemehi tagasi tulevat, nad tulid nagu vee all ujudes, ja kohtunik Taylori hääl kostis nõrgalt ja otsekui kaugelt. Ja ma nägin midagi, mida ainult advokaadi laps võib näha, näha ja tähele panna, ja mul oli, nagu jälgiksin ma Atticust, kui ta läheb tänavale, tõstab püssi õlale ja vajutab päästikule, jälgiksin, ise kogu aeg teades, et püss on tühi. :Vandemehed ei vaata kunagi kohtualuse poole, kelle nad on süüdi mõistnud, ja kui vandemehed sisse tulid, ei vaadanud ükski neist Tom Robinsoni poole. Eesistuja ulatas mr. Tate'ile paberilehe, kes ulatas selle kohtuteenrile, kes selle ulatas omakorda kohtunikule... :Ma sulgesin silmad. Kohtunik Taylor luges vandemeeste hääli: "Süüdi... süüdi... süüdi... süüdi..." Ma piilusin Jemi poole: ta käed olid valged, nii kramplikult hoidis ta rõduservast kinni, ja ta õlad võpatasid iga "süüdi" juures, nagu oleks see noapiste ta abaluude vahele. (lk 242) * "Atticus..." ütles Jem süngelt. :Atticus pöördus uksel ringi. "Mis on, poeg?" :"Kuidas nad võisid seda teha, kuidas nad võisid?" :"Ma ei tea, aga nad tegid. Nad on teinud seda enne, ja nad tegid seda ka täna, ja nad teevad seda uuesti, ja kui nad seda teevad – siis paistab, et ainult lapsed nutavad. Head ööd." (lk 244) * "Ära niimoodi räägi, Dill," ütles tädi Alexandra. "Lapsele selline jutt ei sobi. See on — küüniline." :"Ei ole küüniline, miss Alexandra. Kas siis tõtt rääkida on küüniline või?" :"On küll, nii nagu sina seda teed." (lk 245) * Järsku ta lausus: "Ära muretse, Jem. Asjad ei ole kunagi nii halvad, nagu nad paistavad." :Kui miss Maudie tahtis toas midagi pikemalt rääkida pani ta käed harali sõrmi põlvedele ja nihutas keelega <!--//-->kunsthamb-aid. Seda ta tegi ka nüüd ja me jäime ootama. :"Ma tahtsin teile lihtsalt öelda, et mõned inimesed maailmas on nagu sündinud selleks, et meie eest kõige ebameeldivamaid asju ära õiendada. Teie isa on üks selliseid." :"Oo," ütles Jem. "Ei tasu vaeva." :"Mis asi ei tasu vaeva, sir?" vastas miss Maudie Jemi alistuva mõmina peale, "sa ei ole veel küllalt vana, et mu sõnu täiel määral hinnata." :Jem jõllitas oma poolsöödud koogilõigu poole. "Me oleme justkui siidiussid kookonis, kohe täpselt. Magame sissemässitult soojas kohas. Mina pidasin alati Maycomb'i inimesi kõige paremateks maailmas, vähemalt nad paistsid seda olevat." :"Me oleme kõige usaldusväärsemad inimesed maailmas," ütles miss Maudie. "Meil on ainult harva vajadust tõestada, et me oleme kristlased, aga kui seda juhtub, siis on meil alati võtta Atticuse-taolisi mehi." (lk 246–247) * "Ma vist hakkan klouniks, kui ma suureks saan," ütles Dill. :See peatas Jemi ja minu mõtterännud. :"Jah, sir, klouniks," kordas ta. "Ma ei oska siin ilmas midagi muud kui ainult naerda, ja seepärast ma lähen tsirkusse ja naeran end seal kas või lõhki." :"Sul on sest asjast vale ettekujutus," ütles Jem. "Klounid ise on kurvad ja ainult rahvas naerab nende üle." :"Aga mina hakkan uut moodi klouniks. Seisan kesk areeni ja muudkui naeran inimeste üle." (lk 248) * "Ma sooviksin, et Bob Ewell ei näriks tubakat," oli kõik, mis Atticus sel puhul lausus. :Vastavalt miss Stephanie jutule oli lugu nii, et Atticus väljus parajasti postkontorist, kui mr. Ewell talle juurde astus, ta läbi sõimas, talle näkku sülitas ja teda ära tappa ähvardas. Miss Stephanie (kes asja teistkordselt juba niimoodi jutustas, nagu oleks ta seda ise pealt näinud, kui ta pudupoest tulles sealt mööda läks) — miss Stephanie ütles, et Atticus ei pilgutanud silmagi, võttis ainult taskuräti välja, pühkis, näo puhtaks ja seisis seal, lastes mr. Ewellil end üle valada sõimusõnadega, mida ükski vägi ei suudaks teda, miss Stephanie't, kordama sundida. Mr. Ewell oli nurgataguste löömingute veteran, ja see koos Atticuse rahuliku reageerimisega oli sundinud teda küsima: "Oled liiga uhke või, et rusikavõitlusega asi ära klaarida, sa mustade-mesti värdjas?" Miss Stephanie andmetel olevat Atticus vastanud: "Ei, liiga vana," pistnud käed taskusse ja astunud edasi. Ei saa salata, lisas miss Stephanie, et Atticus võib mõnikord kaunis külmalt vastata. (lk 249)<!-- * Jem oli diivanil siruli ja luges ajakirja "Populaarne Mehaanika". Ta vaatas üles. "See pole õiglane. Ta pole ju kedagi tapnud, isegi kui ta: oleks süüdi Ta pole kelleltki elu võtnud." :"Sa ju tead, et vägistamine on Alabamas süütegu, mille eest karistatakse surmanuhtlusega," ütles Atticus. :"Jah, sir, kuid vandemehed ei oleks pidanud teda surma mõistma kui nad tahtsid, oleksid nad võinud anda talle kakskümmend aastat." :"Oleksid võinud,» ütles Atticus. "Tom Robinson on mustanahaline, Jem. Ükski vandekohus siin meie mail ei ütle seda laadi süüdistuse puhul: "Me arvame, et sa oled süüdi, aga mitte väga." Kas puhas õigeksmõistmine või täielik süüdimõistmine, ei midagi muud." :Jem vangutas pead. "Ma tean, et see ei ole õiglane, aga ma ei oska välja mõelda, mis siin valesti on — võib-olla vägistamine ei peaks olema surmanuhtlusega karistatav kuritegu..." :Atticus poetas ajalehe tooli kõrvale maha. Ta ütles, et tal ei ole vägistamise kohta käivale seadusele midagi ette heita, mitte kõige vähematki, kuid tal on alati <!--//-->halvad aimdused, kui prokurör nõuab ja vandemehed määravad surmanuhtluse ainult kaudsete süütõendite põhjal. Atticus vaatas minu poole, nägi, et ma kuulan, seletas lihtsamalt: "...tähendab, kui inimene tapmise pärast surma mõistetakse, siis, ütleme, peaks olema vähemalt üks või kaks pealtnägijat. Keegi peaks olema kohal, kes võib öelda: "Jah, ma olin juures ja nägin kui ta päästikule vajutas."" :"Aga palju inimesi on ära poodud... üles poodud kaudsete süütõendite põhjal," ütles Jem. :"Ma tean, ja paljud neist olid selle ka ära teeninud,— kuid pealtnägija puudumisel jääb alati kahtlus püsima, mõnikord küll ainult kahtluse vari. Seadus ütleb selle kohta "mõistlik kahtlus", kuid minu arvates on kohtualusel õigus nõuda, et ei oleks kahtluse varjugi. Alati on olemas võimalus, kui ebatõenäoline see ka ei oleks, et ta on süütu." :"Siis on ju vandemehed kõige kurja juur. Vandekohtud tuleksid siis ära kaotada." Jem oli vankumatu. :Atticus püüdis naeratust tagasi hoida, kuid see ei läinud tal korda. "Sa oled meie vastu kaunis vali, poeg. Ma mõtlen, et ehk leiduks parem tee. Muuta seadust. Muuta seda nii, et kõige rängemate süütegude puhul oleks karistuse määramise õigus ainult kohtunikul." :"Siis mine Montgomerysse ja muuda seda seadust." :"Sa ei kujutle, kui raske see oleks. Ma ei ela nii kaua, et näha selle seaduse muutmist, ja kui sina ehk elad nii kaua, siis sa näed seda alles vana mehena." :Jemi see ei rahuldanud. "Ei, sir, nad peaksid need vandekohtud ära kaotama. Nagu seekord — ta ju ei olnud süüdi, aga nemad ütlesid, et oli." :"Kui vandekohus oleks koosnenud sinust, poeg, ja veel üheteistkümnest sinutaolisest poisist, oleks Tom vaba mees," ütles Atticus. "Siiamaani ei ole miski su elus su mõistust veel tumestanud. Igapäevases elus on need mehed kaksteistkümmend mõistlikku inimest, need Tomi vandemehed, aga sa nägid, et midagi tuli nende ja nende mõistuse vahele. Samasugust asja nägid sa tol ööl vangla ees. Kui see jõuk minema läks, ei lahkunud nad oma mõistlikkuse tõttu, vaid läksid sellepärast, et me seal olime. Meie elus on midagi, mille pä<!--//-->rast inimesed oma pea kaotavad — ja sel juhul nad ei suuda õiglased olla ka siis, kui nad püüaksid. Kui meie kohtutes on valge mehe sõna musta mehe sõna vastu, siis valge mees alati võidab. Need on inetud faktid, kuid see on meie elu tegelikkus." :"Ega see asja ei paranda," ütles Jem jonnakalt. Ta tagus rusikaga kergelt vastu põlve. "Sääraste süütõendite põhjal ei saa ju inimest süüdi mõista — ei saa." :"Sina ei saaks, aga nemad said ja tegid seda. Mida suuremaks sa kasvad, seda selgemaks asi sulle saab. Kohtusaal peaks olema tõesti paik, kus inimest õiglaselt koheldakse, olgu ta millist vikerkaarevärvi tahes, kuid inimesed armastavad oma vihkamist isegi vandemehe-toolile kaasa võtta. Kui sa suuremaks kasvad, siis sa näed valgeid mehi iga jumalapäev musti petmas, aga las ma ütlen sulle midagi, ja ära sa seda unusta — millal iganes valge inimene mustale ülekohut teeb ja olgu ta kes tahes, olgu ta kui rikas tahes ja pärinegu kuitahes peenest perekonnast, see valge inimene on rämps." :Atticus oli kõnelnud nii vaikselt, et ta viimane sõna lausa raksatas meile kõrva. Ma vaatasin üles — ta nägu oli erutust täis. "Mulle ei ole miski vastikum kui mõni alaväärtuslik valge, kes neegri harimatust ära kasutab. Ei maksaks ennast petta — see kuhjub ja kuhjub ja ühel heal päeval tuleb meil see arve kinni maksta. Loodetavasti ei sünni see veel teie eluajal." (lk 251–253) == Viited == {{viited}} {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Lee, Harper}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] eyprvlk92zlvr9w82nipfgvxsrlz5s0 0 18193 89764 85016 2022-08-22T12:47:04Z Ehitaja 2563 /* Artiklid ja esinemised */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valeriya Novodvorskaya3.jpg|pisi|Valerija Novodvorskaja.]] '''Valerija Novodvorskaja''' (17. mai 1950, Baranavičy, Valgevene – 12. juuli 2014, Moskva) oli Venemaa liberaalne poliitik, inimõiguslane, ajakirjanik, publitsist ja endine Nõukogude dissident. * [[Keel]] ei ole muidugi süüdi, kuid need, kes sõitsid siia [[tank]]idega, ei toonud ju kaasa [[Fjodor Dostojevski|Dostojevskit]] ja [[Ivan Bunin|Buninit]]. Dostojevski ja Bunin ei vaja selleks, et neid loetaks ja armastataks, tanke. ** Valerija Novodvorskaja, ''cit. via'': [https://www.err.ee/516222/suri-venemaa-opositsioonipoliitikust-uhiskonnategelane-valeria-novodvorskaja "Suri Venemaa opositsioonipoliitikust ühiskonnategelane Valeria Novodvorskaja"], ERR, 13.07.2014 == Intervjuud == * Praegusel [[Venemaa]]l on oma sõnumit võimalik inimestele hüüda üksnes [[tuleriit|tuleriidalt]]. * Venemaal on palju inimesi, kellel on palju raskem kui minul ja kelle kohalik [[võim]] võib ühe liigutusega hävitada. Nende jaoks on ülimalt oluline teada saada, et nad pole ainukesed sellised nn värdjakesed, et maailmas on veel inimesi, kes julgevad nendest asjadest avalikult rääkida. * Selle taga, et [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liit lagunes]], oli paljuski õnnetäht. Partokraatidel sai villand, et musta [[kalamari|kalamarja]] tohtis süüa vaid öösiti [[saun]]as. Neile meeldis [[kapitalism]], sest siis sai [[briljant]]e avalikult lastelastele pärandada, kartmata ebameeldivusi. Kuid neile meeldib kapitalism ilma [[demokraatia]], rahva tahte ja [[konkurents]]ita – tagajärjeks on [[Ladina-Ameerika]] moodi tšekistide hunta. * Haritud inimene vajab [[vabadus]]t, kirjaoskamatutele aga piisab ninaesisest. [[Intelligents]] ei saa niimoodi elada, meile on rohkem vaja, sest me [[päästmine|päästame]] kogu aeg Venemaad. Nii paljud põlvkonnad on püüdnud Venemaad edutult päästa. Meie jätkame seda, sest me ei näe endale väljapääsu ilma Venemaata. * Mitte mingisse hingesügavusse ma ei vaata. Ma lihtsalt nean tšekistide huntat ja toetan režiimi vastaseid. Just jõudsin tagasi [[Gruusia]]st, kus seisin kõrvuti [[Mihheil Saakašvili]]ga. See on Venemaal juba [[riigireetmine]]. * Saakašvili on tõeline läänelik riigimees. Temas peitub tõelist george-bushilikku energiat. [[Gruusia]] ehitab läänelikku ühiskonda, sellepärast Venemaa neile nii suure raevuga kallale kargaski: see korrumpeerunud Gruusia, kes oli neile elu läbi [[šašlõkk]]i küpsetanud, tahab teha edukaid reforme ja astuda [[NATO]]-sse! * [[9. mai]] pole mingi võidupäev, sest [[Teine maailmasõda|sõda fašismiga]] lõppes 8. mail. [[Stalin]] lasi kapitulatsiooni isegi teist korda alla kirjutada, et saavutada niimoodi võitu liitlaste ja Ida-Euroopa üle. Mida peaksid 9. mail tähistama need, kes jäid [[Nõukogude okupatsioon]]i alla? Kas [[eestlased]] peaksid tähistama teist järjestikust küüditamist? * [[Barack Obama]] ja [[Gordon Brown]] ei sõida [[Moskva]]sse, sest nad saavad aru, kui tobedad nad paistaksid, tähistades seal Stalini võitu. * Ehho Moskvõ on [[Gazprom]]i oma ja nad ei julgenud mind pärast viimaseid Moskva metroo terroriakte esinema kutsuda. Samuti võtsid nad mult eetriaja ära pärast Poola lennuki tšekistlikku likvideerimist. Nad andsid minu eetriaja kellelegi teisele, et ma ei saaks öelda midagi sobimatut. Kuid kuulajate eest pole pääsu, nad hakkasid helistama: kuhu Novodvorskaja on jäänud? Nüüd kutsuti mind kolmapäevaks, 5. maiks stuudiosse. * Eesti presidendil ei tasu Moskvasse sõita. Need tüübid, kes saavad raha Kremli propagandaeelarvest, kaevavad nüüd üles kõik, mis on seotud [[pronkssõdur]]iga, et rünnata sellega president [[Toomas Hendrik Ilves|Ilvest]]. * [Ajakirjanik: "Isegi Mart Laar premeeris hiljuti president Dmitri Medvedevit."] Parem, kui ta oleks selle raha aknast välja visanud või vaestele andnud. Mis liberaalsetest reformidest te räägite? Medvedev räägib liberaalse riigimehe kohta imelikke asju, näiteks seda, et ta ei kavatse Saakašviliga suhelda, ning kiidab Abhaasia ja Lõuna-Osseetia annekteerimist. Miks ta räägib stalinismi hukka-mõistmisest, kui riiklikus metroos mängitakse stalinlikku hümni? :Läänel on lihtsalt vaja õigustust Kremliga koostöö tegemiseks, et saada naftat ja gaasi. Reeturlikkuseks on vaja argumente ja Medvedev pakub neid – jutt liberaalsetest reformidest sobib. Tegelikult ei usu läänes peale [[Mart Laar]]i seda juttu mitte keegi. * [Demokraatlike reformide võimalikkusest Venemaal:] See pole usu, vaid püüdluse küsimus. Väga väike võimalus on, aga sellest ei tule midagi välja, sest rahvas on täiesti passiivne ja laseb endale palukesi ette visata. Praegu nõuavad inimesed, et Putin käiks ringi ja toidaks neid. Venemaal ei taheta teha teadlikku läänelikku valikut ja selline naabrus on Eestile väga ohtlik. * Eesti ärimehed hoidku parem Venemaast eemale. Niigi on Eesti, Ameerika, Inglise ja Venemaa enda ärimehed seal juba paljaks röövitud. Vaadake Hodorkovskit ja Lebedevi, kes istuvad vanglas ja kelle ärid on tšekistlik hunta omavahel ära jaganud. :Venemaale investeerimine oleks sama hea, kui kaevata oma raha imede põllul maa sisse, riputada soola peale ja uskuda, et sellest kasvab dollaripuu. Kuid tegelikult tulevad rebane ja kass Basilio, kraabivad raha välja ja riputavad investori jalgupidi puu otsa. Seda juhtub seniajani, kuni Venemaal pole kehtestatud läänelikku demokraatiat. * Mitte mingil juhul ei tohi Vene kapitali Eestisse lasta. Muidu ärkate ja märkate, et okupandid on tagasi tulnud, ainult mitte tankidega, vaid äriühingute kaudu. * [Soome ja NSV Liidu koostööst:] Mis koostööd te silmas peate? Kas Soome-Nõukogude sõda, mille tagajärjel Soome kaotas Viiburi? * [Tarja Halose ja Putini sõbralikest suhetest:] Tegemist on suure ettevaatamatusega. Seda diktatuuri ei tohi kindlustada, sest Soomel ei ole praegu uut kindral [[Mannerheim]]i. See armas soome naine ei sarnane minu arvates väejuhiga. * Kui asi käest lasta, siis kurjategija hakkab juba avalikult röövima. Gruusia sõda toimus just sellepärast, et kõik tundus olevat karistamatult võimalik. Venemaa vajab karme karistusmeetmeid, ainult siis saab rahvas aru, et midagi on valesti. Kui puhkama saaks sõita vaid Kuubale ja Venezuelasse, mitte aga Hispaaniasse või Itaaliasse, siis mõistetaks, et see, mis võim Venemaal on, puudutab ka inimesi. Muidu arvatakse, et inimesed võivad elada omaette ja võim võib teha, mis pähe tuleb. * Ma ei müü õnne retsepte, ei spetsialiseeru luiskamisele, mina räägin tõtt. [[Optimism]]iks alust ei ole. Optimistlikke lugusid toodavad vaid need, kellele selle eest makstakse või kes on lihtsalt piiratud. ** Valerija Novodvorskaja, intervjuu: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51275380/novodvorskaja-eesti-arimehed-hoidku-venemaast-eemale "Eesti ärimehed hoidku Venemaast eemale"], EPL, 03.05.2010 == Artiklid ja esinemised == * [Venemaa peab vabandama Baltimaade ees:] Jah, kõigi ees, kelle [[saatus]]e me lõhkusime, keda me vedasime enda järel põrgu. Baltikumi ees pole seni veel keegi pattu kahetsenud ja isegi [[okupatsioon]]i fakti ei tunnustata. * Probleem on selles, et [[sakslased]], kes hukkusid Nõukogude Liidu territooriumil, nende järeltulijad on süüd vabandanud ja [[Saksamaa]]st on saanud sõbralik, turvaline, ohutu riik, mis lunastab hommikust õhtuni oma süüd, eriti juutide ees. * Me peame kahetsema oma süüd meie poolt okupeeritud Balti riikide, okupeeritud ja [[genotsiid]]i alla sattunud [[Ida-Euroopa]] riikide ees. [[Tšetšeenid|Tšetšeenlaste]] ees, keda Nõukogude Liidu kangelaste suure hulga andmise eest me saatsime (kodumaalt) välja ja mõningaid, kes ei suutnud käia, põletasime aitades maha. [[Krimmitatarlased|Krimmi tatarlaste]] ees, kõigi ees, kelle saatuse me väärastasime ja endaga põrgu kaasa vedasime. ** Valerija Novodvorskaja sõltumatu raadiojaama Ehho Moskvõ saates "Klintš"; Denes Kattago, [https://www.delfi.ee/artikkel/30994857/vene-dissident-baltimaade-ees-tuleb-vabandada "Vene dissident: Baltimaade ees tuleb vabandada!"], Delfi, 12.05.2010 ==Tema kohta== * Kolm inimõiguste eest võitlejat kavatsesid 7. novembril Moskvas korraldada väikse meeleavalduse poliitvangide vabastamise taotlustega. Aga kõik kolm vangistati enne demonstratsiooni algust. Kuid pärast lühemaid ülekuulamist lasti nad jälle vabaks. Pärast vabanemist tõi Valerija Novodvorskaja umbes 1 000 lendlehte, mida ta hakkas jagama Komsomolskaja metroo-jaama juures. Kui miilits teda lõpuks uuesti kinni võttis, oli tal veel umbes 50 lendlehte alles. Need viskas ta õhku, et miilits neid konfiskeerida ei saaks, nende pealkiri: "10 aastat terrorit + 30 aastat stagnatsiooni = 70 aastat Nõukogude võimu". Novodvorskaja toimetati miilitsa jaoskonda koos viie eraisikuga, keda kutsuti kaasa tunnistajana. Teda taheti vastutusele võtta huliganismi eest ja süüdistati prahi viskamises. Kuid ükski kaasakutsutu ei soovinud tema vastu tunnistust anda, mispärast pole selge, kas teda karistatakse, igal juhul lasti ta kolme tunni järel jälle vabaks. ** "Ka Moskvas demonstratsioon 7. novembril", Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 31. detsember 1987, lk 4 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Novodvorskaja, Valerija}} [[Kategooria:Venemaa aktivistid]] [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 7fke2xfzgp8awwtr7o0s8hmgolltufg 0 18705 89839 88552 2022-08-22T20:43:15Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ares Ludovisi Altemps Inv8602 n2.jpg|pisi|Nn "Ludovisi Ares", rooma koopia kreeka originaalist. [[Carrara marmor]]ist kuju restaureeris 1622. aastal kuulus itaalia skulptor [[Gianlorenzo Bernini]]]] '''Ares''' oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal. ==Proosa== * Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal Ares, kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest – kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. (lk 96) ** [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk [[Hedda Maurer]], 2021 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] otupf15edrwpgzof4rethrcq1lyhvs9 0 18994 89768 2022-08-22T12:51:22Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Tatarlanna Mšatka mõisa aias.jpg|pisi|Johann Köler, "Tatarlanna Mšatka mõisa aias".]] ==Proosa== * [[Krimm]]i raada eesistuja jõudis juba [[Moskva]]s käia ja kuulutada seal Krimmi elanike soovi jälle [[Venemaa]] alamateks saada. [[Krimmitatarlased|Krimmitatarlaste]] reageeringut ei tulnud kaua oodata. Tatarlased, kes Stalini võimu ajal Krimmist minema [[Küüditamine|küüditati]] ning alles 1990. aastate alguses, pärast Ukraina iseseisvuse väljakuulutam...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tatarlanna Mšatka mõisa aias.jpg|pisi|Johann Köler, "Tatarlanna Mšatka mõisa aias".]] ==Proosa== * [[Krimm]]i raada eesistuja jõudis juba [[Moskva]]s käia ja kuulutada seal Krimmi elanike soovi jälle [[Venemaa]] alamateks saada. [[Krimmitatarlased|Krimmitatarlaste]] reageeringut ei tulnud kaua oodata. Tatarlased, kes Stalini võimu ajal Krimmist minema [[Küüditamine|küüditati]] ning alles 1990. aastate alguses, pärast Ukraina iseseisvuse väljakuulutamist oma ajaloolisele kodumaale tagasi said pöörduda, on valmis kõigi vahendite ja meetoditega poolsaare järjekordse Moskva võimupiirkonda sattumise vastu võitlema. (21. veebruar 2014, lk 110) ** [[Andrei Kurkov]], "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014 * Makari kõige tähendusrikkamaks pärandiks võib vist pidada vanavene [[kroonika]]te kogumist, toimetamist ja ümberkirjutamist. Neid minevikuürikuid oli terve [[munk]]ade armee [[Venemaa]]l juba sajandeid säilitanud ja kopeerinud. See oli [[Kreml]]i esimene süstemaatiline katse [[ajalugu]] ümber kirjutada, mida saatis hämmastav edu. Moskva seati [[Kiievi-Vene]]st arenenud taevalikult õnnistatud [[riik|riigi]] tippu. Selle ettevõtmise kaudu õhutas Makari ka islamivastaseid eelarvamusi, taunides eriti [[mongolid|mongoleid]] ja nende järglasi tatarlasi. See oli riuklik sepitsus, sest tsaari teenis ka tatari vürste ning [[abielu]]d stepihõimudega olid nii tavapärased, et ainult vähesed ülikud võisid ennast pidada puhta kristliku [[veri|vere]] kandjaks. Makari aga soovis uut [[ristisõda]] - vähemalt selle õigeusklikku varianti. ** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 86 s2sq1d70dixh2qja5mj3rtshy708x0t 89769 89768 2022-08-22T12:51:41Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Rahvad]]; +[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]; +[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tatarlanna Mšatka mõisa aias.jpg|pisi|Johann Köler, "Tatarlanna Mšatka mõisa aias".]] ==Proosa== * [[Krimm]]i raada eesistuja jõudis juba [[Moskva]]s käia ja kuulutada seal Krimmi elanike soovi jälle [[Venemaa]] alamateks saada. [[Krimmitatarlased|Krimmitatarlaste]] reageeringut ei tulnud kaua oodata. Tatarlased, kes Stalini võimu ajal Krimmist minema [[Küüditamine|küüditati]] ning alles 1990. aastate alguses, pärast Ukraina iseseisvuse väljakuulutamist oma ajaloolisele kodumaale tagasi said pöörduda, on valmis kõigi vahendite ja meetoditega poolsaare järjekordse Moskva võimupiirkonda sattumise vastu võitlema. (21. veebruar 2014, lk 110) ** [[Andrei Kurkov]], "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014 * Makari kõige tähendusrikkamaks pärandiks võib vist pidada vanavene [[kroonika]]te kogumist, toimetamist ja ümberkirjutamist. Neid minevikuürikuid oli terve [[munk]]ade armee [[Venemaa]]l juba sajandeid säilitanud ja kopeerinud. See oli [[Kreml]]i esimene süstemaatiline katse [[ajalugu]] ümber kirjutada, mida saatis hämmastav edu. Moskva seati [[Kiievi-Vene]]st arenenud taevalikult õnnistatud [[riik|riigi]] tippu. Selle ettevõtmise kaudu õhutas Makari ka islamivastaseid eelarvamusi, taunides eriti [[mongolid|mongoleid]] ja nende järglasi tatarlasi. See oli riuklik sepitsus, sest tsaari teenis ka tatari vürste ning [[abielu]]d stepihõimudega olid nii tavapärased, et ainult vähesed ülikud võisid ennast pidada puhta kristliku [[veri|vere]] kandjaks. Makari aga soovis uut [[ristisõda]] - vähemalt selle õigeusklikku varianti. ** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 86 [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ju6khfaweazxxntrmts6v9eq3x11jm8 0 18995 89786 2022-08-22T13:29:28Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863.]] [[Pilt:Vaino Väljas, endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat 2013.jpg|pisi|Hiiumaa diplomaat Vaino Väljas, 2013.]] ==Luule== Tsitaadid kogumikust <poem> Mu kulul nalja tehja püitaks Ning ainult iidlaseks mind üitaks, Nii arva juhtub sida ime, Et ma saa inimese nime: Kui siss ehk verske lumesse Ma ole suured...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863.]] [[Pilt:Vaino Väljas, endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat 2013.jpg|pisi|Hiiumaa diplomaat Vaino Väljas, 2013.]] ==Luule== Tsitaadid kogumikust <poem> Mu kulul nalja tehja püitaks Ning ainult iidlaseks mind üitaks, Nii arva juhtub sida ime, Et ma saa inimese nime: Kui siss ehk verske lumesse Ma ole suured jeljed teind Ning naaber arvab ülesse et siit on inimene leind. </poem> * [[Asta Willmann]], "Hiidlane oma maast ja enesest", rmt: "Patu vili", 1994, lk 154 <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks hiidlasel: ta lõi sinna naljavaese, aga tööka [[saarlased|saarlase]]. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Proosa== * Laaksoneni "Ole ise" mõjub [[Järvi Kokla|Kokla]] tõlkes väga loomulikult, justkui olekski tegu hiiu keeles kirjutatud tekstiga. Võrdluses antoloogiaga "Hiiu luule raamat", mis ilmus samuti tänavu, tuleb koguni tõdeda, et "Ole ise" puhul on tegemist isikupärasema ja nauditavama hiiu luulega, kui hiidlased ise keskmiselt kirjutada oskavad, v.a [[Andrus Kasemaa]], kelle tekste [[antoloogia]]st miskipärast ei leia. :Kuidas Kokla on selle mulje saavutanud? Suurte loobumistega täpsuses. Õigupoolest ei ole tegu mitte tõlgete, vaid mugandustega. Sama on teinud ka [[Jan Rahman|Rahman]] ja näib, et autoril ei ole midagi selle vastu. Mõned vastses kogumikus ilmunud tekstid leiduvad võrumurdelisena juba "Maapuupäivas", nõnda et algtekst on kõrval. Huvitav on näiteks näha, kuidas aeglase- ja kohtlasevõitu [[hämelased|hämelasest]] saab võrokese vahendusel ''[[mulgid|mulgi miis]]'' ja hiidlase vahendusel ''[[Muhulased|Muhu mees]]'' või kuidas eksistentsiaalsesse "Kährikusse" sigineb väike nali seoses hiiu päritolu [[Ott Lepland]]iga. * [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lihtsa-elu-hiiundus/ "Lihtsa elu hiiundus"], Sirp, 01.12.2017 ([[Heli Laaksonen]]i luulekogu "Ole ise" arvustus) * Kõige esimene [[tarkus]] ehk elutõde oli: "Äi elamisess ole muud taris kui öönesnöu ja supi[[lusikas]]..." :Teine: "Ega [[raha]] ole [[rukis|rugis]], et ainult [[sügis]]e saab." * [[Ave Alavainu]], "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat, 2. trükk, 2016, lk 153-154, juhunoppeid hiidlaste ütelungidest [[Kategooria:Rahvad]] sotcpop8bth2uvkiai02d126mjmz71x 89787 89786 2022-08-22T13:29:43Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863.]] [[Pilt:Vaino Väljas, endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat 2013.jpg|pisi|Hiiumaa diplomaat Vaino Väljas, 2013.]] ==Luule== Tsitaadid kogumikust <poem> Mu kulul nalja tehja püitaks Ning ainult iidlaseks mind üitaks, Nii arva juhtub sida ime, Et ma saa inimese nime: Kui siss ehk verske lumesse Ma ole suured jeljed teind Ning naaber arvab ülesse et siit on inimene leind. </poem> * [[Asta Willmann]], "Hiidlane oma maast ja enesest", rmt: "Patu vili", 1994, lk 154 <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks hiidlasel: ta lõi sinna naljavaese, aga tööka [[saarlased|saarlase]]. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Proosa== * Laaksoneni "Ole ise" mõjub [[Järvi Kokla|Kokla]] tõlkes väga loomulikult, justkui olekski tegu hiiu keeles kirjutatud tekstiga. Võrdluses antoloogiaga "Hiiu luule raamat", mis ilmus samuti tänavu, tuleb koguni tõdeda, et "Ole ise" puhul on tegemist isikupärasema ja nauditavama hiiu luulega, kui hiidlased ise keskmiselt kirjutada oskavad, v.a [[Andrus Kasemaa]], kelle tekste [[antoloogia]]st miskipärast ei leia. :Kuidas Kokla on selle mulje saavutanud? Suurte loobumistega täpsuses. Õigupoolest ei ole tegu mitte tõlgete, vaid mugandustega. Sama on teinud ka [[Jan Rahman|Rahman]] ja näib, et autoril ei ole midagi selle vastu. Mõned vastses kogumikus ilmunud tekstid leiduvad võrumurdelisena juba "Maapuupäivas", nõnda et algtekst on kõrval. Huvitav on näiteks näha, kuidas aeglase- ja kohtlasevõitu [[hämelased|hämelasest]] saab võrokese vahendusel ''[[mulgid|mulgi miis]]'' ja hiidlase vahendusel ''[[Muhulased|Muhu mees]]'' või kuidas eksistentsiaalsesse "Kährikusse" sigineb väike nali seoses hiiu päritolu [[Ott Lepland]]iga. * [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lihtsa-elu-hiiundus/ "Lihtsa elu hiiundus"], Sirp, 01.12.2017 ([[Heli Laaksonen]]i luulekogu "Ole ise" arvustus) * Kõige esimene [[tarkus]] ehk elutõde oli: "Äi elamisess ole muud taris kui öönesnöu ja supi[[lusikas]]..." :Teine: "Ega [[raha]] ole [[rukis|rugis]], et ainult [[sügis]]e saab." * [[Ave Alavainu]], "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat, 2. trükk, 2016, lk 153-154, juhunoppeid hiidlaste ütelungidest ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Rahvad]] a09voj1777nx0581690d9x4sz1gpc4n 89788 89787 2022-08-22T13:30:08Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti]]; +[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]; +[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863.]] [[Pilt:Vaino Väljas, endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat 2013.jpg|pisi|Hiiumaa diplomaat Vaino Väljas, 2013.]] ==Luule== <poem> Mu kulul nalja tehja püitaks Ning ainult iidlaseks mind üitaks, Nii arva juhtub sida ime, Et ma saa inimese nime: Kui siss ehk verske lumesse Ma ole suured jeljed teind Ning naaber arvab ülesse et siit on inimene leind. </poem> * [[Asta Willmann]], "Hiidlane oma maast ja enesest", rmt: "Patu vili", 1994, lk 154 <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks hiidlasel: ta lõi sinna naljavaese, aga tööka [[saarlased|saarlase]]. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Proosa== * Laaksoneni "Ole ise" mõjub [[Järvi Kokla|Kokla]] tõlkes väga loomulikult, justkui olekski tegu hiiu keeles kirjutatud tekstiga. Võrdluses antoloogiaga "Hiiu luule raamat", mis ilmus samuti tänavu, tuleb koguni tõdeda, et "Ole ise" puhul on tegemist isikupärasema ja nauditavama hiiu luulega, kui hiidlased ise keskmiselt kirjutada oskavad, v.a [[Andrus Kasemaa]], kelle tekste [[antoloogia]]st miskipärast ei leia. :Kuidas Kokla on selle mulje saavutanud? Suurte loobumistega täpsuses. Õigupoolest ei ole tegu mitte tõlgete, vaid mugandustega. Sama on teinud ka [[Jan Rahman|Rahman]] ja näib, et autoril ei ole midagi selle vastu. Mõned vastses kogumikus ilmunud tekstid leiduvad võrumurdelisena juba "Maapuupäivas", nõnda et algtekst on kõrval. Huvitav on näiteks näha, kuidas aeglase- ja kohtlasevõitu [[hämelased|hämelasest]] saab võrokese vahendusel ''[[mulgid|mulgi miis]]'' ja hiidlase vahendusel ''[[Muhulased|Muhu mees]]'' või kuidas eksistentsiaalsesse "Kährikusse" sigineb väike nali seoses hiiu päritolu [[Ott Lepland]]iga. * [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lihtsa-elu-hiiundus/ "Lihtsa elu hiiundus"], Sirp, 01.12.2017 ([[Heli Laaksonen]]i luulekogu "Ole ise" arvustus) * Kõige esimene [[tarkus]] ehk elutõde oli: "Äi elamisess ole muud taris kui öönesnöu ja supi[[lusikas]]..." :Teine: "Ega [[raha]] ole [[rukis|rugis]], et ainult [[sügis]]e saab." * [[Ave Alavainu]], "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat, 2. trükk, 2016, lk 153-154, juhunoppeid hiidlaste ütelungidest ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] hhqlqbc5e16gb0wwktb9pp7utpip6a7 89789 89788 2022-08-22T13:31:07Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|pisi|Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863.]] [[Pilt:Vaino Väljas, endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat 2013.jpg|pisi|Hiiumaa diplomaat Vaino Väljas, 2013.]] '''Hiidlased''' on Hiiumaal elutsev rahvas, kes oskab inimese jalajälgi järele teha. ==Luule== <poem> Mu kulul nalja tehja püitaks Ning ainult iidlaseks mind üitaks, Nii arva juhtub sida ime, Et ma saa inimese nime: Kui siss ehk verske lumesse Ma ole suured jeljed teind Ning naaber arvab ülesse et siit on inimene leind. </poem> * [[Asta Willmann]], "Hiidlane oma maast ja enesest", rmt: "Patu vili", 1994, lk 154 <poem> Mõeldi ülal: taevast saata inglit naeruks tal ei saa, ja siis ühel päeval, vaata, jumal lõigi [[Saaremaa]]. Saaremaa niisama paese, aga naeruks hiidlasel: ta lõi sinna naljavaese, aga tööka [[saarlased|saarlase]]. </poem> * [[Juhan Smuul]], "[https://www.cfe.ee/cantus-book?code=474&l=25&a=476 Vanasti kui maailm loodi]", libretost [[Gustav Ernesaks]]a ooperile "Tormide rand" (kõrtsmiku laul) ==Proosa== * Laaksoneni "Ole ise" mõjub [[Järvi Kokla|Kokla]] tõlkes väga loomulikult, justkui olekski tegu hiiu keeles kirjutatud tekstiga. Võrdluses antoloogiaga "Hiiu luule raamat", mis ilmus samuti tänavu, tuleb koguni tõdeda, et "Ole ise" puhul on tegemist isikupärasema ja nauditavama hiiu luulega, kui hiidlased ise keskmiselt kirjutada oskavad, v.a [[Andrus Kasemaa]], kelle tekste [[antoloogia]]st miskipärast ei leia. :Kuidas Kokla on selle mulje saavutanud? Suurte loobumistega täpsuses. Õigupoolest ei ole tegu mitte tõlgete, vaid mugandustega. Sama on teinud ka [[Jan Rahman|Rahman]] ja näib, et autoril ei ole midagi selle vastu. Mõned vastses kogumikus ilmunud tekstid leiduvad võrumurdelisena juba "Maapuupäivas", nõnda et algtekst on kõrval. Huvitav on näiteks näha, kuidas aeglase- ja kohtlasevõitu [[hämelased|hämelasest]] saab võrokese vahendusel ''[[mulgid|mulgi miis]]'' ja hiidlase vahendusel ''[[Muhulased|Muhu mees]]'' või kuidas eksistentsiaalsesse "Kährikusse" sigineb väike nali seoses hiiu päritolu [[Ott Lepland]]iga. * [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lihtsa-elu-hiiundus/ "Lihtsa elu hiiundus"], Sirp, 01.12.2017 ([[Heli Laaksonen]]i luulekogu "Ole ise" arvustus) * Kõige esimene [[tarkus]] ehk elutõde oli: "Äi elamisess ole muud taris kui öönesnöu ja supi[[lusikas]]..." :Teine: "Ega [[raha]] ole [[rukis|rugis]], et ainult [[sügis]]e saab." * [[Ave Alavainu]], "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat, 2. trükk, 2016, lk 153-154, juhunoppeid hiidlaste ütelungidest ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 3ij0g8dcsj6hwxorwptu7420ctj8tm0 0 18996 89792 2022-08-22T13:41:30Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[File:Oskar hoffmann talumees tubakakarbiga.jpg|pisi|Oskar Hoffmann, "Talumees tubakaga", 1890ndad.]] ==Proosa== * [[Alma Ostra-Oinas|Alma Ostra]] kui revolutsiooniline naine imponeeris mulle väga. Ta võitis esimesest silmapilgust minu südame. Mäletan, kuidas ta astus esimene kord üle mu ukseläve - maailma äravõitja näoga, julge, iseteadva kõnnakuga, pea musta läkiläkiga kuklasse visatud, nagu oleks ta oma rinnaga tahtnud kõik müürid läbi murda. (lk 62) *...' wikitext text/x-wiki [[File:Oskar hoffmann talumees tubakakarbiga.jpg|pisi|Oskar Hoffmann, "Talumees tubakaga", 1890ndad.]] ==Proosa== * [[Alma Ostra-Oinas|Alma Ostra]] kui revolutsiooniline naine imponeeris mulle väga. Ta võitis esimesest silmapilgust minu südame. Mäletan, kuidas ta astus esimene kord üle mu ukseläve - maailma äravõitja näoga, julge, iseteadva kõnnakuga, pea musta läkiläkiga kuklasse visatud, nagu oleks ta oma rinnaga tahtnud kõik müürid läbi murda. (lk 62) * [[Marta Lepp]], "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010 * [[Jänes]] hüppas metsast välja, kapsatas tagukäppadele istuma, esimestega silus üle koonu ning pajatas: :"Zö vu zan prii, seltsimehed [[jahimehed]], tulge mind küttima!" :"Merssii bokuu!" vastavad jahimehed ning asutavad endid kohe jänesejahile. :[[Padrun]]id täidetakse jämedate haavlitega, tuuakse lagedale soojad püksid ja kuub, kõige lohmakamad [[säärik]]ud määritakse sisse, soojad ameerika aluspüksid rebitakse jalarättideks, heidetakse kõrvale kerge, lõbus nööp[[soni]], tema asemel venitatakse rusikate vahel laiemaks mõtlik-tõsine läkiläki. (lk 35) * [[Ostap Višnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, (lk 35–38) [[Kategooria:Peakatted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 5u538rn5k3yrfwjmbtzg86bq1m8san2 0 18997 89793 2022-08-22T13:43:35Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== *"Esiteks pole me härrased," lausus lõpuks noorim neljast, värske nagu [[virsik]]. :"Esiteks," katkestas Filipp Filippovitš ka tema jutu, "kas te olete meesterahvas või naisterahvas?" :Nelik jäi taas vait, [[suu]] läks kõigil lahti. Seekord kogus end kõigepealt esimene, [[juuksed|juuksepahmakaga]] noormees. :"Mis vahet sellel on, [[seltsimees]]?" küsis ta suureliselt. :"Mina olen naisterahvas," tunnistas nahkkuuega virsikvärske noormees ja lõi üle n...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== *"Esiteks pole me härrased," lausus lõpuks noorim neljast, värske nagu [[virsik]]. :"Esiteks," katkestas Filipp Filippovitš ka tema jutu, "kas te olete meesterahvas või naisterahvas?" :Nelik jäi taas vait, [[suu]] läks kõigil lahti. Seekord kogus end kõigepealt esimene, [[juuksed|juuksepahmakaga]] noormees. :"Mis vahet sellel on, [[seltsimees]]?" küsis ta suureliselt. :"Mina olen naisterahvas," tunnistas nahkkuuega virsikvärske noormees ja lõi üle näo õhetama. Tema järel läks näost kangesti [[punane|punaseks]] veel üks võõras - blond ja papaahaga. :"Sellisel juhul võite teie oma soni pähe jätta, aga teid, armuline härra, palun oma peakate maha võtta," ütles Filipp Filippovitš härrandlikult. * [[Mihhail Bulgakov]], "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 17 [[Kategooria:Peakatted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5jk5e0z3d5l6s9bmhpa5cbbicmvsdwy 89794 89793 2022-08-22T13:44:32Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti talumees, EKM26933 G16789 Hoffmann O G A Eesti talumees ATG2150.jpg|pisi|Oskar Hoffmann, "Eesti talumees".]] ==Proosa== *"Esiteks pole me härrased," lausus lõpuks noorim neljast, värske nagu [[virsik]]. :"Esiteks," katkestas Filipp Filippovitš ka tema jutu, "kas te olete meesterahvas või naisterahvas?" :Nelik jäi taas vait, [[suu]] läks kõigil lahti. Seekord kogus end kõigepealt esimene, [[juuksed|juuksepahmakaga]] noormees. :"Mis vahet sellel on, [[seltsimees]]?" küsis ta suureliselt. :"Mina olen naisterahvas," tunnistas nahkkuuega virsikvärske noormees ja lõi üle näo õhetama. Tema järel läks näost kangesti [[punane|punaseks]] veel üks võõras - blond ja papaahaga. :"Sellisel juhul võite teie oma soni pähe jätta, aga teid, armuline härra, palun oma peakate maha võtta," ütles Filipp Filippovitš härrandlikult. * [[Mihhail Bulgakov]], "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 17 [[Kategooria:Peakatted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] nyh9f4od1p2ss8pzzo5z4c4apsjnigy 89807 89794 2022-08-22T14:49:55Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti talumees, EKM26933 G16789 Hoffmann O G A Eesti talumees ATG2150.jpg|pisi|Oskar Hoffmann (1851-1912), "Eesti talumees", ''s.d.'']] ==Proosa== *"Esiteks pole me härrased," lausus lõpuks noorim neljast, värske nagu [[virsik]]. :"Esiteks," katkestas Filipp Filippovitš ka tema jutu, "kas te olete meesterahvas või naisterahvas?" :Nelik jäi taas vait, [[suu]] läks kõigil lahti. Seekord kogus end kõigepealt esimene, [[juuksed|juuksepahmakaga]] noormees. :"Mis vahet sellel on, [[seltsimees]]?" küsis ta suureliselt. :"Mina olen naisterahvas," tunnistas nahkkuuega virsikvärske noormees ja lõi üle näo õhetama. Tema järel läks näost kangesti [[punane|punaseks]] veel üks võõras - blond ja papaahaga. :"Sellisel juhul võite teie oma soni pähe jätta, aga teid, armuline härra, palun oma peakate maha võtta," ütles Filipp Filippovitš härrandlikult. * [[Mihhail Bulgakov]], "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 17 [[Kategooria:Peakatted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lp5hspktszd8wmo78olg62b8h1r9d49 89833 89807 2022-08-22T20:11:02Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti talumees, EKM26933 G16789 Hoffmann O G A Eesti talumees ATG2150.jpg|pisi|Oskar Hoffmann (1851-1912), "Eesti talumees", ''s.d.'']] ==Proosa== * "Esiteks pole me härrased," lausus lõpuks noorim neljast, värske nagu [[virsik]]. :"Esiteks," katkestas Filipp Filippovitš ka tema jutu, "kas te olete meesterahvas või naisterahvas?" :Nelik jäi taas vait, [[suu]] läks kõigil lahti. Seekord kogus end kõigepealt esimene, [[juuksed|juuksepahmakaga]] noormees. :"Mis vahet sellel on, [[seltsimees]]?" küsis ta suureliselt. :"Mina olen naisterahvas," tunnistas nahkkuuega virsikvärske noormees ja lõi üle näo õhetama. Tema järel läks näost kangesti [[punane|punaseks]] veel üks võõras - blond ja papaahaga. :"Sellisel juhul võite teie oma soni pähe jätta, aga teid, armuline härra, palun oma peakate maha võtta," ütles Filipp Filippovitš härrandlikult. * [[Mihhail Bulgakov]], "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 17 ==Luule== <poem> Elas peni, elas poni, elas mats, kes kandis soni, soni alla peitis koni, kui ta koni kustund oni. aga tõstes tereks soni, kõnniteele kukkus koni, </poem> * [[Hando Runnel]], "Peni ja poni" kogus "Mere ääres metsa taga" (1977), lk 17 [[Kategooria:Peakatted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] j0ebb2o44ro0b36tp5jtroxygjveld6 0 18998 89802 2022-08-22T13:51:19Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Hiidlased]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Hiidlased]] 0tmi1nwnxf3b3die7m38geopii69bv5 0 18999 89803 2022-08-22T13:51:38Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Tatarlased]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tatarlased]] 79x8ern7tr7fmdbmyjclea38vs30d52 4 19000 89845 2022-08-22T20:49:45Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Varauusajal mure [[vein]]i kvaliteeedi pärast ei kadunud. 17. sajandi lõpus kirjutab magister Gustav Johann Laurentius Risti kiriku visitatsioonimaterjalides, et [[armulaud|armulaual]] antakse mõnikord pahaks läinud veini, see olevat olnud kohati nii halb, et armulaualised jätsid tulemata. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]], "[[Viin]], vein ja [[vesi]]: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal", 2020, lk 144' wikitext text/x-wiki * Varauusajal mure [[vein]]i kvaliteeedi pärast ei kadunud. 17. sajandi lõpus kirjutab magister Gustav Johann Laurentius Risti kiriku visitatsioonimaterjalides, et [[armulaud|armulaual]] antakse mõnikord pahaks läinud veini, see olevat olnud kohati nii halb, et armulaualised jätsid tulemata. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]], "[[Viin]], vein ja [[vesi]]: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal", 2020, lk 144 tugr0vn3l03pwt1jyiyt0sw72rz6neh 89846 89845 2022-08-22T20:50:09Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki * Varauusajal mure [[vein]]i kvaliteedi pärast ei kadunud. 17. sajandi lõpus kirjutab magister Gustav Johann Laurentius Risti kiriku visitatsioonimaterjalides, et [[armulaud|armulaual]] antakse mõnikord pahaks läinud veini, see olevat olnud kohati nii halb, et armulaualised jätsid tulemata. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]], "[[Viin]], vein ja [[vesi]]: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal", 2020, lk 144 ticxkwlsvlwmukntt285mklkwb4cbkx 4 19001 89855 2022-08-23T07:36:52Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '{{Avaleht/Teema | pilt = Boethius_initial_consolation_philosophy.jpg | artikkel = Kool | tekst = '''Kool''' (ladina ''scholē'' – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on haridusasutus [[õppimine|õppimise]] ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon. }}<noinclude>[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]</noinclude>' wikitext text/x-wiki {{Avaleht/Teema | pilt = Boethius_initial_consolation_philosophy.jpg | artikkel = Kool | tekst = '''Kool''' (ladina ''scholē'' – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on haridusasutus [[õppimine|õppimise]] ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon. }}<noinclude>[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]</noinclude> he49qlzgzowxgs4mbh3rmumw77oo51i 4 19002 89856 2022-08-23T07:44:44Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '[[Fail:Erskine_Nicol_Kept_In.jpg|350px|right|Erskine Nicol, "Peale tunde jäetud"]] Erskine Nicol, "Peale tunde jäetud ehk Katekismus ei olnud peas" (1870)' wikitext text/x-wiki [[Fail:Erskine_Nicol_Kept_In.jpg|350px|right|Erskine Nicol, "Peale tunde jäetud"]] Erskine Nicol, "Peale tunde jäetud ehk Katekismus ei olnud peas" (1870) dpxoezmv7t3d692wgddjrtl8e8b82ut