Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.4 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 3819 135198 134416 2026-05-29T22:04:23Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135198 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arcimboldo - Les saisons - Le printemps - Sans cadre.jpg|pisi|Giuseppe Arcimboldo, "Kevade allegooria" (1573)]] [[Pilt:Marie Tannæs - Fra Hoff ved Skøyen - NG.M.04277 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Marie Tannæs, "Fra Hoff ved Skøyen" (1887)]] [[Pilt:Henrietta_Rae_-_Spring.jpg|pisi|Henrietta Rae, "Kevad" (u 1900)]] [[Pilt:Springfm.jpg|pisi|Frances MacDonald, "Kevad" (1900-1905)]] [[Pilt:Pietronella_Peters_Springtime.jpg|pisi|Pietronella Peters (1848-1924), "Kevade aeg", ''s.d.'']] [[Pilt:Lilly_Walther._Kevadmaastik._1928.TKMM0545.jpg|pisi|Lilly Walther (1866-1946), "Kevadmaastik", ''s.d.'']] [[Pilt:Anna_Berent_-_Przebudzenie_wiosny.jpg|pisi|Anna Berent (1870-?), "Kevade ärkamine", ''s.d.'']] [[Pilt:Rosa_Scherer_Blumenstillleben.jpg|pisi|Rosa Scherer (1868–1926), "Kevadekuulutajad valges kausis", ''s.d.'']] [[Pilt:Arthur_F._Mathews_-_Spring_Dance_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Arthur Frank Mathews, "Kevadetants" (u 1917)]] [[Pilt:Michalina_Janoszanka_-_Wiosna.jpg|pisi|Michalina Janoszanka (1889–1952), "Kevad" (pastell, 1920ndad)]] [[Pilt:Lola_Liivat-_Kevad_I_1967.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kevad" (1967)]] [[Pilt:Janina_Dębska_-_Przedwiośnie_(Early_spring)_-_1978_r.JPG|pisi|Janina Dębska, "Varakevad" (1978)]] '''Kevad''' on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab [[lumi]] ja veekogudel [[jää]]. ==Proosa== * Aasad ja nurmed haljendavad. Varajane külaline [[Varsakabi|konnakapsas]] kollendab ja täidab õhku värske rohu lõhnaga. Siin ja seal vaatavad [[kullerkupp]]ude ümmargused peakesed põõsaste varjust aralt välja, nagu tahaksid nad küsida: "Kas võime juba tulla?" Kuivematel kohtadel tärkavad sinikasroosad [[pääsusilm]]ad häbelikult üles ja naeratavad sinavale taevale ja [[päike]]sele vastu. Keegi, kes endale ülesandeks on teinud söömata inimesi petta, laulab varasest [[hommik]]ust saadik oma ühetoonilist viisi. [[Päikesetõus]]u tervitavad tuhanded hääled, metsasalkades elavad suured laulumehed ja soovivad üksteisele õnne pikalt reisilt tagasijõudmise puhul. Jah, selle vana kiusupunni, [[talv]]e valitsus on möödas, nüüd võib jälle hõisata täiel rinnal ja laulda [[õnn]]est ja [[armastus]]est. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006, lk 233 * Armastasin meie suurt [[aed]]a vanade [[kastan]]ipuudega; kevadel sõime hommikust nende valgete küünalde all ning [[mesilane|mesilaste]] sumin segunes kaunilt inglise vanavanaemalt pärineva hõbedase teekatla omaga. Valgustäpid mänglesid sinisel Wedgwoodi [[portselan]]il, nõlvakul sinavate kõrgete [[kuusk]]ede otsas hüplesid [[orav]]ad oksalt [[oks]]ale, [[musträstad]] laulsid. Sügisel levitasid vanad kastanid kollast kuma ja täitsid söögitoa sooja kuldse helgiga. (lk 21) * Pärast kahte vastikut vihmakuud, mil tuul vahetpidamata ulus ja märatses, tuli kevad. Nüüd oli siin kaks merd, üks, mille sinised vood pekslesid vastu kallast, ja teine sisemaal — terved väljad lõhnavaid, säravsiniseid [[iiris]]eid, mis kõikusid väikeste lainetena tuule käes siia ja sinna. Nii kaugele kui silm ulatus oli kõik [[sinine]]. (lk 49, Maroko) * Eile oli veel tõeline [[talv]], täna aga paistis tõeline päike, jääkate jõel sulas, suured pangad põrkasid klirinal kokku, [[lumi]] oli kadunud nagu nõiaväel, [[talivili]] haljendas ning maja ees lõhnas uimastavalt [[paakspuu]]. Põhjamaine kevad tuleb üleöö. Ta tuleb maheda sooja tuulega, mis naerunäol kihutab minema kogu talve viletsuse, ta tuleb lõhnade ja õitega, saledate valgete [[kask]]ede õrnade noorte lehtedega. (lk 96, Eesti) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, Loomingu Raamatukogu 48-51/1981 * Esimesed kevadetunnused, mida [[aednik]] taga ajab, on hoopis [[Usaldusväärsus|usaldusväärsemad]]. Need on: :1) [[krookus]]ed, mis pistavad nina rohu seest, välja nagu haljendavad potsakad [[käbi]]kesed; ühel ilusal päeval [[avanemine|avaneb]] säärane käbike (selle juures pole veel keegi olnud) ja muutub imekaunite roheliste lehekeste pusaks; see ongi esimene kevade[[tunnus]]. * [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 21 * Las sajab pealegi [[vihm]]a, kui tahab, see on ikkagi kõigest kevadvihm, mõtleb Madlike. Kevadvihm – sellest [[sõna]]st on juba kuulda, kui mõnus see on, jah, tulgu pealegi kevadvihma! ** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]", Tallinn: Sinisukk, 2013, lk ? * Kevad mõjus meie perele mitut moodi. Larry ostis endale [[kitarr]]i ja suure vaadi kanget punast [[vein]]i. Nüüd jättis ta aeg-ajalt töö katki, sõrmitses kitarri ja laulis vagural tenorihäälel Elisabethi-aegseid armulaule, tihtipeale pausi pidades, et end veiniga kosutada. See tegi ta varsti nukrameelseks, laulud muutusid aina kurvemaks, ja ta pidas pärast iga laulu vahet ning teatas neile perekonnaliikmeile, kes juhtusid parajasti läheduses viibima, et temale ei tähendavat kevad sugugi uue aasta algust, vaid hoopis vana surma. [[Haud]], kuulutas ta paha-endeliselt kitarri kõmistades, haigutab meie ees iga kevadega üha laiemalt. ** [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007, lk 97–98 * Mets oli õrnroheka looriga kaetud. Kasepungad puhkemas, pajud lõhnavates kollastes õites. Pajude sees, pehmetes jahedates urbades sumisesid mesilased. Võsas õitsesid [[ülased]] ja [[sinilill]]ed. Pruunikate mulluste kaselehtede kiht jalge all tundus ajuti nagu paks kuiv paber. :Istusin ojakese kaldal mahalangenud puutüvele. Meel oli kevadest elevil, süda valutas. * [[Aino Pervik]], "Kaetud lauad", 1979, lk 33 * Keskaja Euroopas tunti tegelikult ainult kaht [[aastaaeg]]a: talve ja suve. Sõna "kevad" esineb ainult õpetatud ladinakeelses luules, näiteks goljaaridel. ** [[Jacques Le Goff]], "Keskaja Euroopa kultuur", tlk [[Margus Ott]], Kupar, 2000, lk 250 * [Randolph Ash:] [[Park|Pargi]] teistes osades oli kevad usinalt tegutsenud - me häirisime üht küülikupesakonda noorte [[sõnajalg]]ade keskel, mis tõusid lugevate kokkurullunud lehtedena nagu vastsündinud [[maod]], kusagil sulise ja soomuselise vahel - Seal olid terved hulgad musti [[ronk|kaarnaid]], väga tegusad ja tähtsad, kes kõndisid ringi ja toksisid [[taim]]ede juuri oma sinakasmustade kolmnurksete [[nokk]]adega. Ja [[lõoke]]sed tõusid taevasse ning [[ämblik]]ud heitsid välja oma läikivaid geomeetrilisi lõkse, [[liblikad]] laperdasid ringi ja [[kiil]]ide sinised nooled tegid äkilisi sööste. Ja üks tuuletallaja hõljus õhuvooludel ülima kergusega, pilk koondunud säravale maapinnale. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 231 * [[Lumehang|Hange]] kaotatud [[abielusõrmus]] tõotab [[leiutasu]]ks kevade. (lk 118) * [[Talv]] oli nii [[unisus|unine]], et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", Tallinn: Eesti Raamat, 1989 * Sellel maal siin koondub kogu kevad paari sellisesse sooja päeva. Siis läheb kõik lahti. [[Prantsusmaa]]l on see protsess venitatud mitme [[nädal]]a, kuu peale. Seal on kevad normaalne, sujuv protsess. Prantsusmaal on kõik normaalne ja sellepärast ma armastan Prantsusmaad. Liivimaal on kõik ebanormaalne, ja eriti see surve alt ühe korraga välja purskav kevad, ja sellepärast ma armastan Liivimaad. ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002, lk 87 * Läbi jääteki hakkavad rohelised võrsed oma ujedat elu suruma. Rändlindude laulud on otsekui häiresignaalid, mis meid talvisest tardumusest üles äratavad. Elu ongi kohale jõudnud! Jää taganeb vastumeelselt, tõotades paari nädala pärast ikka kätte maksta. Talv võidab alati. Päike irvitab. Miski ei suuda takistada seda õgimise ja sigimise kakofooniat, mis nüüd pihta hakkab. ** [[Tanya Tagaq]], "Lõhkine hammas", tlk [[Hasso Krull]], LR 36-38 2023, lk 11 ==Luule== <poem> Ju lahkub kirgas [[mai]]... [[Pilv]] katab taevarannad. Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis. Vait jäävad [[ööbik]]ud, [[tuul]] hallahingust kannab, kaob jäävalt kevad[[päev]], mis pimestav kord näis. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Ju lahkub kirgas mai...", tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 49 <poem> Veel viimseid [[Lumi|lumelaike]] paistab luhast öösompude kord-korralt hajudes, kuid puhkeb [[sirel]], soojust tajudes ja tärkab [[piibeleht]] kui tõustes tuhast. Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast, kui kosutav on kahin [[paju]]des! Puutüügaski kui virguks, vajudes vett silmitsema, läbipaistvat, puhast. </poem> * Konstantin Balmont, "Elu sünnitades", tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54 <poem> II Paistis juba päike ere, pääsis lumest samblapere, wälja puges [[putukas]], tiibu triikis [[liblikas]]. III Liginesid kewadpühad. Laines põllud, laines luhad. Mutiperes kibe töö – pühad käes on üle öö. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> Ma olen [[lein]]ava [[ema]] rõve [[tants]] ma olen kevade viiludekssaetud [[käepide]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 <poem> Õhus kui puudutaks [[viiul]]ikeelt kevade värisev [[poogen]]. Tulevad [[tuul]]ed ja haaravad teelt kütise lõhnade vooge. [[Mets]]ade salajast [[rahutus]]t käib tuulte ja [[valgus]]e järel. [[Silmapiir]] igaüht kutsuvat näib, sinetav, kauge ja ärev. ... Vana [[teater]] – ta müüridel veel ahastab tardunud [[mask]]e. All aga [[kastan]]il rõõmus on meel, [[pung]]ad on niisked ja rasked. Valevail [[tellingud|tellinguil]] [[vasar]]alöök [[kaja]]sid kaugele pillub. Kerge on hingata, kerge on [[töö]] – kõiges on päikese killud. </poem> * [[Linda Ruud]], "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962 <poem> Kõndis Kevad [[Kadriorg|Kadriorus]] puude all. [[Sinilill]]evärvi olid silmad tal, ninaotsal päiksetäpid reas, linavalged patsijupid peas. Jalas rohirohelised säärikud, pluusikäised üles kääritud. </poem> * [[Maimu Linnamägi]], "Kõndis Kevad", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 13 <poem> nii palju kevadeid ja [[inimene|inimesi]] kaob [[aeg|aja]] sees muuseas, niisama </poem> * [[Hando Runnel]] "Avanemine" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 43 <poem> On kevad ja kenad neiud on jälle jultunuks läinud nad vaatavad üle õla kui oled neist mööda läinud ... Peaasi et naerjad neiud on käinud su [[hing]]est läbi nii kevadest kevadesse sa veadki end [[elu]]s läbi </poem> * [[Hando Runnel]] "On kevad ja kenad neiud" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 44-45 <poem> MA LOOTSIN KEVADEL KESK RÕÕMSAT AEDA: jääb kestma kõik, ei või ju olla hävi. sel õitelõõmal. Kuidas kujutella et lillist kaugel pole [[surm]]a lävi, kui iga [[õis]] siin kuumalt ellu ihkas ja kevadesse ehtis nagu [[pulm]]a. Nii sonisin, sest päike voolas soontes ja olin tõesti veidikene hull ma. </poem> * [[Katre Ligi]], "* Ma lootsin kevadel kesk rõõmsat aeda..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 34 <poem> aga siis tuleb kevad ja topeltaknad võetakse eest õue päikese kätte tuuakse nukuvankrid pallid hüppenöörid ja talveriided vana kastan lehvitab naerdes oksi ja pillab kahevärvilisi õisi väikesele tüdrukule kes joonistab mullale kekskasti taevast ja põrgut </poem> * [[Tiia Toomet]], "See maja on praegugi veel olemas" kogus "Argipäeva õhtu" (1987), lk 67 ==Vanasõnad== * Aganik on kevadine leivakast. * Kevad kutsub adrad [[põld|põllule]] ja [[linnud]] [[laul]]ule. * Kevadine [[muda]] enam kui [[sügis]]ene sööm. * Kevadine [[päev]], sügisene nädal. * Kevadine [[vesi]] tark, sügisene loll. * Kevadine [[vihm]] kosutab, sügisene kaotab. * Kevadine [[võõras]] läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas). * [[Konn]] krooksub kevadel. * [[Kurg]] toob kevadel uued [[saapad]]. * Parem [[veis]]el vitsaraag kevadel närida kui [[hein]]asületäis sügisel. * [[Sügis]] söödab, kevad kurnab. * Sügisel maksetakse [[liha]] eest [[raha]], kevadel luude eest. * Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki. * Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. * Üks [[pääsuke]] ei tee veel kevadet. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Aastaajad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] drflctucy795kf7tyj4wcs29zaq2euk 135199 135198 2026-05-29T22:05:33Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135199 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arcimboldo - Les saisons - Le printemps - Sans cadre.jpg|pisi|Giuseppe Arcimboldo, "Kevade allegooria" (1573)]] [[Pilt:Marie Tannæs - Fra Hoff ved Skøyen - NG.M.04277 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Marie Tannæs, "Fra Hoff ved Skøyen" (1887)]] [[Pilt:Henrietta_Rae_-_Spring.jpg|pisi|Henrietta Rae, "Kevad" (u 1900)]] [[Pilt:Springfm.jpg|pisi|Frances MacDonald, "Kevad" (1900-1905)]] [[Pilt:Pietronella_Peters_Springtime.jpg|pisi|Pietronella Peters (1848-1924), "Kevade aeg", ''s.d.'']] [[Pilt:Lilly_Walther._Kevadmaastik._1928.TKMM0545.jpg|pisi|Lilly Walther (1866-1946), "Kevadmaastik", ''s.d.'']] [[Pilt:Anna_Berent_-_Przebudzenie_wiosny.jpg|pisi|Anna Berent (1870-?), "Kevade ärkamine", ''s.d.'']] [[Pilt:Rosa_Scherer_Blumenstillleben.jpg|pisi|Rosa Scherer (1868–1926), "Kevadekuulutajad valges kausis", ''s.d.'']] [[Pilt:Arthur_F._Mathews_-_Spring_Dance_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Arthur Frank Mathews, "Kevadetants" (u 1917)]] [[Pilt:Michalina_Janoszanka_-_Wiosna.jpg|pisi|Michalina Janoszanka (1889–1952), "Kevad" (pastell, 1920ndad)]] [[Pilt:Lola_Liivat-_Kevad_I_1967.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kevad" (1967)]] [[Pilt:Janina_Dębska_-_Przedwiośnie_(Early_spring)_-_1978_r.JPG|pisi|Janina Dębska, "Varakevad" (1978)]] '''Kevad''' on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab [[lumi]] ja veekogudel [[jää]]. ==Proosa== * Aasad ja nurmed haljendavad. Varajane külaline [[Varsakabi|konnakapsas]] kollendab ja täidab õhku värske rohu lõhnaga. Siin ja seal vaatavad [[kullerkupp]]ude ümmargused peakesed põõsaste varjust aralt välja, nagu tahaksid nad küsida: "Kas võime juba tulla?" Kuivematel kohtadel tärkavad sinikasroosad [[pääsusilm]]ad häbelikult üles ja naeratavad sinavale taevale ja [[päike]]sele vastu. Keegi, kes endale ülesandeks on teinud söömata inimesi petta, laulab varasest [[hommik]]ust saadik oma ühetoonilist viisi. [[Päikesetõus]]u tervitavad tuhanded hääled, metsasalkades elavad suured laulumehed ja soovivad üksteisele õnne pikalt reisilt tagasijõudmise puhul. Jah, selle vana kiusupunni, [[talv]]e valitsus on möödas, nüüd võib jälle hõisata täiel rinnal ja laulda [[õnn]]est ja [[armastus]]est. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006, lk 233 * Armastasin meie suurt [[aed]]a vanade [[kastan]]ipuudega; kevadel sõime hommikust nende valgete küünalde all ning [[mesilane|mesilaste]] sumin segunes kaunilt inglise vanavanaemalt pärineva hõbedase teekatla omaga. Valgustäpid mänglesid sinisel Wedgwoodi [[portselan]]il, nõlvakul sinavate kõrgete [[kuusk]]ede otsas hüplesid [[orav]]ad oksalt [[oks]]ale, [[musträstad]] laulsid. Sügisel levitasid vanad kastanid kollast kuma ja täitsid söögitoa sooja kuldse helgiga. (lk 21) * Pärast kahte vastikut vihmakuud, mil tuul vahetpidamata ulus ja märatses, tuli kevad. Nüüd oli siin kaks merd, üks, mille sinised vood pekslesid vastu kallast, ja teine sisemaal — terved väljad lõhnavaid, säravsiniseid [[iiris]]eid, mis kõikusid väikeste lainetena tuule käes siia ja sinna. Nii kaugele kui silm ulatus oli kõik [[sinine]]. (lk 49, Maroko) * Eile oli veel tõeline [[talv]], täna aga paistis tõeline päike, jääkate jõel sulas, suured pangad põrkasid klirinal kokku, [[lumi]] oli kadunud nagu nõiaväel, [[talivili]] haljendas ning maja ees lõhnas uimastavalt [[paakspuu]]. Põhjamaine kevad tuleb üleöö. Ta tuleb maheda sooja tuulega, mis naerunäol kihutab minema kogu talve viletsuse, ta tuleb lõhnade ja õitega, saledate valgete [[kask]]ede õrnade noorte lehtedega. (lk 96, Eesti) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, Loomingu Raamatukogu 48-51/1981 * Esimesed kevadetunnused, mida [[aednik]] taga ajab, on hoopis [[Usaldusväärsus|usaldusväärsemad]]. Need on: :1) [[krookus]]ed, mis pistavad nina rohu seest, välja nagu haljendavad potsakad [[käbi]]kesed; ühel ilusal päeval [[avanemine|avaneb]] säärane käbike (selle juures pole veel keegi olnud) ja muutub imekaunite roheliste lehekeste pusaks; see ongi esimene kevade[[tunnus]]. * [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 21 * Las sajab pealegi [[vihm]]a, kui tahab, see on ikkagi kõigest kevadvihm, mõtleb Madlike. Kevadvihm – sellest [[sõna]]st on juba kuulda, kui mõnus see on, jah, tulgu pealegi kevadvihma! ** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]", Tallinn: Sinisukk, 2013, lk ? * Kevad mõjus meie perele mitut moodi. Larry ostis endale [[kitarr]]i ja suure vaadi kanget punast [[vein]]i. Nüüd jättis ta aeg-ajalt töö katki, sõrmitses kitarri ja laulis vagural tenorihäälel Elisabethi-aegseid armulaule, tihtipeale pausi pidades, et end veiniga kosutada. See tegi ta varsti nukrameelseks, laulud muutusid aina kurvemaks, ja ta pidas pärast iga laulu vahet ning teatas neile perekonnaliikmeile, kes juhtusid parajasti läheduses viibima, et temale ei tähendavat kevad sugugi uue aasta algust, vaid hoopis vana surma. [[Haud]], kuulutas ta paha-endeliselt kitarri kõmistades, haigutab meie ees iga kevadega üha laiemalt. ** [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007, lk 97–98 * Mets oli õrnroheka looriga kaetud. Kasepungad puhkemas, pajud lõhnavates kollastes õites. Pajude sees, pehmetes jahedates urbades sumisesid mesilased. Võsas õitsesid [[ülased]] ja [[sinilill]]ed. Pruunikate mulluste kaselehtede kiht jalge all tundus ajuti nagu paks kuiv paber. :Istusin ojakese kaldal mahalangenud puutüvele. Meel oli kevadest elevil, süda valutas. * [[Aino Pervik]], "Kaetud lauad", 1979, lk 33 * Keskaja Euroopas tunti tegelikult ainult kaht [[aastaaeg]]a: talve ja suve. Sõna "kevad" esineb ainult õpetatud ladinakeelses luules, näiteks goljaaridel. ** [[Jacques Le Goff]], "Keskaja Euroopa kultuur", tlk [[Margus Ott]], Kupar, 2000, lk 250 * [Randolph Ash:] [[Park|Pargi]] teistes osades oli kevad usinalt tegutsenud - me häirisime üht küülikupesakonda noorte [[sõnajalg]]ade keskel, mis tõusid lugevate kokkurullunud lehtedena nagu vastsündinud [[maod]], kusagil sulise ja soomuselise vahel - Seal olid terved hulgad musti [[ronk|kaarnaid]], väga tegusad ja tähtsad, kes kõndisid ringi ja toksisid [[taim]]ede juuri oma sinakasmustade kolmnurksete [[nokk]]adega. Ja [[lõoke]]sed tõusid taevasse ning [[ämblik]]ud heitsid välja oma läikivaid geomeetrilisi lõkse, [[liblikad]] laperdasid ringi ja [[kiil]]ide sinised nooled tegid äkilisi sööste. Ja üks tuuletallaja hõljus õhuvooludel ülima kergusega, pilk koondunud säravale maapinnale. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 231 * [[Lumehang|Hange]] kaotatud [[abielusõrmus]] tõotab [[leiutasu]]ks kevade. (lk 118) * [[Talv]] oli nii [[unisus|unine]], et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", Tallinn: Eesti Raamat, 1989 * Sellel maal siin koondub kogu kevad paari sellisesse sooja päeva. Siis läheb kõik lahti. [[Prantsusmaa]]l on see protsess venitatud mitme [[nädal]]a, kuu peale. Seal on kevad normaalne, sujuv protsess. Prantsusmaal on kõik normaalne ja sellepärast ma armastan Prantsusmaad. Liivimaal on kõik ebanormaalne, ja eriti see surve alt ühe korraga välja purskav kevad, ja sellepärast ma armastan Liivimaad. ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002, lk 87 * Läbi jääteki hakkavad rohelised võrsed oma ujedat elu suruma. Rändlindude laulud on otsekui häiresignaalid, mis meid talvisest tardumusest üles äratavad. Elu ongi kohale jõudnud! Jää taganeb vastumeelselt, tõotades paari nädala pärast ikka kätte maksta. Talv võidab alati. Päike irvitab. Miski ei suuda takistada seda õgimise ja sigimise kakofooniat, mis nüüd pihta hakkab. ** [[Tanya Tagaq]], "Lõhkine hammas", tlk [[Hasso Krull]], LR 36-38 2023, lk 11 ==Luule== <poem> Ju lahkub kirgas [[mai]]... [[Pilv]] katab taevarannad. Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis. Vait jäävad [[ööbik]]ud, [[tuul]] hallahingust kannab, kaob jäävalt kevad[[päev]], mis pimestav kord näis. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Ju lahkub kirgas mai...", tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 49 <poem> Veel viimseid [[Lumi|lumelaike]] paistab luhast öösompude kord-korralt hajudes, kuid puhkeb [[sirel]], soojust tajudes ja tärkab [[piibeleht]] kui tõustes tuhast. Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast, kui kosutav on kahin [[paju]]des! Puutüügaski kui virguks, vajudes vett silmitsema, läbipaistvat, puhast. </poem> * Konstantin Balmont, "Elu sünnitades", tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54 <poem> II Paistis juba päike ere, pääsis lumest samblapere, wälja puges [[putukas]], tiibu triikis [[liblikas]]. III Liginesid kewadpühad. Laines põllud, laines luhad. Mutiperes kibe töö – pühad käes on üle öö. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> Ma olen [[lein]]ava [[ema]] rõve [[tants]] ma olen kevade viiludekssaetud [[käepide]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 <poem> Õhus kui puudutaks [[viiul]]ikeelt kevade värisev [[poogen]]. Tulevad [[tuul]]ed ja haaravad teelt kütise lõhnade vooge. [[Mets]]ade salajast [[rahutus]]t käib tuulte ja [[valgus]]e järel. [[Silmapiir]] igaüht kutsuvat näib, sinetav, kauge ja ärev. ... Vana [[teater]] – ta müüridel veel ahastab tardunud [[mask]]e. All aga [[kastan]]il rõõmus on meel, [[pung]]ad on niisked ja rasked. Valevail [[tellingud|tellinguil]] [[vasar]]alöök [[kaja]]sid kaugele pillub. Kerge on hingata, kerge on [[töö]] – kõiges on päikese killud. </poem> * [[Linda Ruud]], "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962 <poem> Kõndis Kevad [[Kadriorg|Kadriorus]] puude all. [[Sinilill]]evärvi olid silmad tal, ninaotsal päiksetäpid reas, linavalged patsijupid peas. Jalas rohirohelised säärikud, pluusikäised üles kääritud. </poem> * [[Maimu Linnamägi]], "Kõndis Kevad", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 13 <poem> nii palju kevadeid ja [[inimene|inimesi]] kaob [[aeg|aja]] sees muuseas, niisama </poem> * [[Hando Runnel]] "Avanemine" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 43 <poem> On kevad ja kenad neiud on jälle jultunuks läinud nad vaatavad üle õla kui oled neist mööda läinud ... Peaasi et naerjad neiud on käinud su [[hing]]est läbi nii kevadest kevadesse sa veadki end [[elu]]s läbi </poem> * [[Hando Runnel]] "On kevad ja kenad neiud" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 44-45 <poem> MA LOOTSIN KEVADEL KESK RÕÕMSAT AEDA: jääb kestma kõik, ei või ju olla hävi. sel õitelõõmal. Kuidas kujutella et lillist kaugel pole [[surm]]a lävi, kui iga [[õis]] siin kuumalt ellu ihkas ja kevadesse ehtis nagu [[pulm]]a. Nii sonisin, sest päike voolas soontes ja olin tõesti veidikene hull ma. </poem> * [[Katre Ligi]], "* Ma lootsin kevadel kesk rõõmsat aeda..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 34 <poem> aga siis tuleb kevad ja topeltaknad võetakse eest õue päikese kätte tuuakse nukuvankrid pallid hüppenöörid ja talveriided vana kastan lehvitab naerdes oksi ja pillab kahevärvilisi õisi väikesele tüdrukule kes joonistab mullale kekskasti taevast ja põrgut </poem> * [[Tiia Toomet]], "See maja on praegugi veel olemas" kogus "Argipäeva õhtu" (1987), lk 67 ==Vanasõnad== * Aganik on kevadine leivakast. * Kevad kutsub adrad [[põld|põllule]] ja [[linnud]] [[laul]]ule. * Kevadine [[muda]] enam kui [[sügis]]ene sööm. * Kevadine [[päev]], sügisene nädal. * Kevadine [[vesi]] tark, sügisene loll. * Kevadine [[vihm]] kosutab, sügisene kaotab. * Kevadine [[võõras]] läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas). * [[Konn]] krooksub kevadel. * [[Kurg]] toob kevadel uued [[saapad]]. * Parem [[veis]]el vitsaraag kevadel närida kui [[hein]]asületäis sügisel. * [[Sügis]] söödab, kevad kurnab. * Sügisel maksetakse [[liha]] eest [[raha]], kevadel luude eest. * Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki. * Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. * Üks [[pääsuke]] ei tee veel kevadet. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Aastaajad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ogxnswig5arrbwe2aqwr1gw66bpwnx7 135200 135199 2026-05-29T22:08:09Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135200 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arcimboldo - Les saisons - Le printemps - Sans cadre.jpg|pisi|Giuseppe Arcimboldo, "Kevade allegooria" (1573)]] [[Pilt:Marie Tannæs - Fra Hoff ved Skøyen - NG.M.04277 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Marie Tannæs, "Fra Hoff ved Skøyen" (1887)]] [[Pilt:Henrietta_Rae_-_Spring.jpg|pisi|Henrietta Rae, "Kevad" (u 1900)]] [[Pilt:Springfm.jpg|pisi|Frances MacDonald, "Kevad" (1900-1905)]] [[Pilt:Pietronella_Peters_Springtime.jpg|pisi|Pietronella Peters (1848-1924), "Kevade aeg", ''s.d.'']] [[Pilt:Lilly_Walther._Kevadmaastik._1928.TKMM0545.jpg|pisi|Lilly Walther (1866-1946), "Kevadmaastik", ''s.d.'']] [[Pilt:Anna_Berent_-_Przebudzenie_wiosny.jpg|pisi|Anna Berent (1870-?), "Kevade ärkamine", ''s.d.'']] [[Pilt:Rosa_Scherer_Blumenstillleben.jpg|pisi|Rosa Scherer (1868–1926), "Kevadekuulutajad valges kausis", ''s.d.'']] [[Pilt:Arthur_F._Mathews_-_Spring_Dance_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Arthur Frank Mathews, "Kevadetants" (u 1917)]] [[Pilt:Michalina_Janoszanka_-_Wiosna.jpg|pisi|Michalina Janoszanka (1889–1952), "Kevad" (pastell, 1920ndad)]] [[Pilt:Lola_Liivat-_Kevad_I_1967.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kevad" (1967)]] [[Pilt:Janina_Dębska_-_Przedwiośnie_(Early_spring)_-_1978_r.JPG|pisi|Janina Dębska, "Varakevad" (1978)]] '''Kevad''' on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab [[lumi]] ja veekogudel [[jää]]. ==Proosa== * Aasad ja nurmed haljendavad. Varajane külaline [[Varsakabi|konnakapsas]] kollendab ja täidab õhku värske rohu lõhnaga. Siin ja seal vaatavad [[kullerkupp]]ude ümmargused peakesed põõsaste varjust aralt välja, nagu tahaksid nad küsida: "Kas võime juba tulla?" Kuivematel kohtadel tärkavad sinikasroosad [[pääsusilm]]ad häbelikult üles ja naeratavad sinavale taevale ja [[päike]]sele vastu. Keegi, kes endale ülesandeks on teinud söömata inimesi petta, laulab varasest [[hommik]]ust saadik oma ühetoonilist viisi. [[Päikesetõus]]u tervitavad tuhanded hääled, metsasalkades elavad suured laulumehed ja soovivad üksteisele õnne pikalt reisilt tagasijõudmise puhul. Jah, selle vana kiusupunni, [[talv]]e valitsus on möödas, nüüd võib jälle hõisata täiel rinnal ja laulda [[õnn]]est ja [[armastus]]est. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006, lk 233 * Mulle on ikka paistnud, kui oleks puud hingelised olevused peaaegu inimlikkude [[tunne]]tega; kevadel on vahesein [[inimene|inimeste]] ja puude vahel veel õhem kui muidu. Meie esiisad uskusid, et inimese [[hing]] elas teatud puu sees; kui sellele viga tehti, kõdunes inimene, ja kui puu maha raiuti, pidi inimene surema. Meie Põhjamaade suurtes, tõsistes puudes elavad [[nunn]]ade hinged. [[Igatsus]] ja [[armastus]], mis neis noortes naistes end kunagi avaldada ei tohi, puhkeb kevadel puude miljoniteks [[õis|õiteks]], täis ülimaiselt [[magus]]at ja joovastavat [[lõhn]]a. [[Pihlakad]], [[toomingad]], [[sirelid]]... Mis on nende kõrval lõunamaade õierikkus ja värvihiilgus? Meie puude väikestes [[valge]]tes õites materialiseerib end lõpmata [[talv]]e meeltäraheitlik igatsus ja [[ootus]]; neist valgub kuuvalgega täidetud õhku niisugust rasket, uimastavat magusust, et kõik me kevadööd näivad küllastatud olevat [[igatsus]]e ja [[armastus]]ega. Kas mujal ongi õiget armastust kui Põhjamail? Kes teab midagi armastusest, kes igatsust pole tunnud? ** [[Helmi Neggo]], "Väikesed kirjad Nizza reisilt", Tallinna Teataja; 22. märts, 19· apr., 31. mai ja 23. august 1919; tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 244 * Armastasin meie suurt [[aed]]a vanade [[kastan]]ipuudega; kevadel sõime hommikust nende valgete küünalde all ning [[mesilane|mesilaste]] sumin segunes kaunilt inglise vanavanaemalt pärineva hõbedase teekatla omaga. Valgustäpid mänglesid sinisel Wedgwoodi [[portselan]]il, nõlvakul sinavate kõrgete [[kuusk]]ede otsas hüplesid [[orav]]ad oksalt [[oks]]ale, [[musträstad]] laulsid. Sügisel levitasid vanad kastanid kollast kuma ja täitsid söögitoa sooja kuldse helgiga. (lk 21) * Pärast kahte vastikut vihmakuud, mil tuul vahetpidamata ulus ja märatses, tuli kevad. Nüüd oli siin kaks merd, üks, mille sinised vood pekslesid vastu kallast, ja teine sisemaal — terved väljad lõhnavaid, säravsiniseid [[iiris]]eid, mis kõikusid väikeste lainetena tuule käes siia ja sinna. Nii kaugele kui silm ulatus oli kõik [[sinine]]. (lk 49, Maroko) * Eile oli veel tõeline [[talv]], täna aga paistis tõeline päike, jääkate jõel sulas, suured pangad põrkasid klirinal kokku, [[lumi]] oli kadunud nagu nõiaväel, [[talivili]] haljendas ning maja ees lõhnas uimastavalt [[paakspuu]]. Põhjamaine kevad tuleb üleöö. Ta tuleb maheda sooja tuulega, mis naerunäol kihutab minema kogu talve viletsuse, ta tuleb lõhnade ja õitega, saledate valgete [[kask]]ede õrnade noorte lehtedega. (lk 96, Eesti) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, Loomingu Raamatukogu 48-51/1981 * Esimesed kevadetunnused, mida [[aednik]] taga ajab, on hoopis [[Usaldusväärsus|usaldusväärsemad]]. Need on: :1) [[krookus]]ed, mis pistavad nina rohu seest, välja nagu haljendavad potsakad [[käbi]]kesed; ühel ilusal päeval [[avanemine|avaneb]] säärane käbike (selle juures pole veel keegi olnud) ja muutub imekaunite roheliste lehekeste pusaks; see ongi esimene kevade[[tunnus]]. * [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 21 * Las sajab pealegi [[vihm]]a, kui tahab, see on ikkagi kõigest kevadvihm, mõtleb Madlike. Kevadvihm – sellest [[sõna]]st on juba kuulda, kui mõnus see on, jah, tulgu pealegi kevadvihma! ** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]", Tallinn: Sinisukk, 2013, lk ? * Kevad mõjus meie perele mitut moodi. Larry ostis endale [[kitarr]]i ja suure vaadi kanget punast [[vein]]i. Nüüd jättis ta aeg-ajalt töö katki, sõrmitses kitarri ja laulis vagural tenorihäälel Elisabethi-aegseid armulaule, tihtipeale pausi pidades, et end veiniga kosutada. See tegi ta varsti nukrameelseks, laulud muutusid aina kurvemaks, ja ta pidas pärast iga laulu vahet ning teatas neile perekonnaliikmeile, kes juhtusid parajasti läheduses viibima, et temale ei tähendavat kevad sugugi uue aasta algust, vaid hoopis vana surma. [[Haud]], kuulutas ta paha-endeliselt kitarri kõmistades, haigutab meie ees iga kevadega üha laiemalt. ** [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007, lk 97–98 * Mets oli õrnroheka looriga kaetud. Kasepungad puhkemas, pajud lõhnavates kollastes õites. Pajude sees, pehmetes jahedates urbades sumisesid mesilased. Võsas õitsesid [[ülased]] ja [[sinilill]]ed. Pruunikate mulluste kaselehtede kiht jalge all tundus ajuti nagu paks kuiv paber. :Istusin ojakese kaldal mahalangenud puutüvele. Meel oli kevadest elevil, süda valutas. * [[Aino Pervik]], "Kaetud lauad", 1979, lk 33 * Keskaja Euroopas tunti tegelikult ainult kaht [[aastaaeg]]a: talve ja suve. Sõna "kevad" esineb ainult õpetatud ladinakeelses luules, näiteks goljaaridel. ** [[Jacques Le Goff]], "Keskaja Euroopa kultuur", tlk [[Margus Ott]], Kupar, 2000, lk 250 * [Randolph Ash:] [[Park|Pargi]] teistes osades oli kevad usinalt tegutsenud - me häirisime üht küülikupesakonda noorte [[sõnajalg]]ade keskel, mis tõusid lugevate kokkurullunud lehtedena nagu vastsündinud [[maod]], kusagil sulise ja soomuselise vahel - Seal olid terved hulgad musti [[ronk|kaarnaid]], väga tegusad ja tähtsad, kes kõndisid ringi ja toksisid [[taim]]ede juuri oma sinakasmustade kolmnurksete [[nokk]]adega. Ja [[lõoke]]sed tõusid taevasse ning [[ämblik]]ud heitsid välja oma läikivaid geomeetrilisi lõkse, [[liblikad]] laperdasid ringi ja [[kiil]]ide sinised nooled tegid äkilisi sööste. Ja üks tuuletallaja hõljus õhuvooludel ülima kergusega, pilk koondunud säravale maapinnale. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 231 * [[Lumehang|Hange]] kaotatud [[abielusõrmus]] tõotab [[leiutasu]]ks kevade. (lk 118) * [[Talv]] oli nii [[unisus|unine]], et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", Tallinn: Eesti Raamat, 1989 * Sellel maal siin koondub kogu kevad paari sellisesse sooja päeva. Siis läheb kõik lahti. [[Prantsusmaa]]l on see protsess venitatud mitme [[nädal]]a, kuu peale. Seal on kevad normaalne, sujuv protsess. Prantsusmaal on kõik normaalne ja sellepärast ma armastan Prantsusmaad. Liivimaal on kõik ebanormaalne, ja eriti see surve alt ühe korraga välja purskav kevad, ja sellepärast ma armastan Liivimaad. ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002, lk 87 * Läbi jääteki hakkavad rohelised võrsed oma ujedat elu suruma. Rändlindude laulud on otsekui häiresignaalid, mis meid talvisest tardumusest üles äratavad. Elu ongi kohale jõudnud! Jää taganeb vastumeelselt, tõotades paari nädala pärast ikka kätte maksta. Talv võidab alati. Päike irvitab. Miski ei suuda takistada seda õgimise ja sigimise kakofooniat, mis nüüd pihta hakkab. ** [[Tanya Tagaq]], "Lõhkine hammas", tlk [[Hasso Krull]], LR 36-38 2023, lk 11 ==Luule== <poem> Ju lahkub kirgas [[mai]]... [[Pilv]] katab taevarannad. Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis. Vait jäävad [[ööbik]]ud, [[tuul]] hallahingust kannab, kaob jäävalt kevad[[päev]], mis pimestav kord näis. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Ju lahkub kirgas mai...", tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 49 <poem> Veel viimseid [[Lumi|lumelaike]] paistab luhast öösompude kord-korralt hajudes, kuid puhkeb [[sirel]], soojust tajudes ja tärkab [[piibeleht]] kui tõustes tuhast. Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast, kui kosutav on kahin [[paju]]des! Puutüügaski kui virguks, vajudes vett silmitsema, läbipaistvat, puhast. </poem> * Konstantin Balmont, "Elu sünnitades", tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54 <poem> II Paistis juba päike ere, pääsis lumest samblapere, wälja puges [[putukas]], tiibu triikis [[liblikas]]. III Liginesid kewadpühad. Laines põllud, laines luhad. Mutiperes kibe töö – pühad käes on üle öö. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> Ma olen [[lein]]ava [[ema]] rõve [[tants]] ma olen kevade viiludekssaetud [[käepide]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 <poem> Õhus kui puudutaks [[viiul]]ikeelt kevade värisev [[poogen]]. Tulevad [[tuul]]ed ja haaravad teelt kütise lõhnade vooge. [[Mets]]ade salajast [[rahutus]]t käib tuulte ja [[valgus]]e järel. [[Silmapiir]] igaüht kutsuvat näib, sinetav, kauge ja ärev. ... Vana [[teater]] – ta müüridel veel ahastab tardunud [[mask]]e. All aga [[kastan]]il rõõmus on meel, [[pung]]ad on niisked ja rasked. Valevail [[tellingud|tellinguil]] [[vasar]]alöök [[kaja]]sid kaugele pillub. Kerge on hingata, kerge on [[töö]] – kõiges on päikese killud. </poem> * [[Linda Ruud]], "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962 <poem> Kõndis Kevad [[Kadriorg|Kadriorus]] puude all. [[Sinilill]]evärvi olid silmad tal, ninaotsal päiksetäpid reas, linavalged patsijupid peas. Jalas rohirohelised säärikud, pluusikäised üles kääritud. </poem> * [[Maimu Linnamägi]], "Kõndis Kevad", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 13 <poem> nii palju kevadeid ja [[inimene|inimesi]] kaob [[aeg|aja]] sees muuseas, niisama </poem> * [[Hando Runnel]] "Avanemine" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 43 <poem> On kevad ja kenad neiud on jälle jultunuks läinud nad vaatavad üle õla kui oled neist mööda läinud ... Peaasi et naerjad neiud on käinud su [[hing]]est läbi nii kevadest kevadesse sa veadki end [[elu]]s läbi </poem> * [[Hando Runnel]] "On kevad ja kenad neiud" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 44-45 <poem> MA LOOTSIN KEVADEL KESK RÕÕMSAT AEDA: jääb kestma kõik, ei või ju olla hävi. sel õitelõõmal. Kuidas kujutella et lillist kaugel pole [[surm]]a lävi, kui iga [[õis]] siin kuumalt ellu ihkas ja kevadesse ehtis nagu [[pulm]]a. Nii sonisin, sest päike voolas soontes ja olin tõesti veidikene hull ma. </poem> * [[Katre Ligi]], "* Ma lootsin kevadel kesk rõõmsat aeda..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 34 <poem> aga siis tuleb kevad ja topeltaknad võetakse eest õue päikese kätte tuuakse nukuvankrid pallid hüppenöörid ja talveriided vana kastan lehvitab naerdes oksi ja pillab kahevärvilisi õisi väikesele tüdrukule kes joonistab mullale kekskasti taevast ja põrgut </poem> * [[Tiia Toomet]], "See maja on praegugi veel olemas" kogus "Argipäeva õhtu" (1987), lk 67 ==Vanasõnad== * Aganik on kevadine leivakast. * Kevad kutsub adrad [[põld|põllule]] ja [[linnud]] [[laul]]ule. * Kevadine [[muda]] enam kui [[sügis]]ene sööm. * Kevadine [[päev]], sügisene nädal. * Kevadine [[vesi]] tark, sügisene loll. * Kevadine [[vihm]] kosutab, sügisene kaotab. * Kevadine [[võõras]] läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas). * [[Konn]] krooksub kevadel. * [[Kurg]] toob kevadel uued [[saapad]]. * Parem [[veis]]el vitsaraag kevadel närida kui [[hein]]asületäis sügisel. * [[Sügis]] söödab, kevad kurnab. * Sügisel maksetakse [[liha]] eest [[raha]], kevadel luude eest. * Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki. * Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. * Üks [[pääsuke]] ei tee veel kevadet. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Aastaajad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1u11jfb1x2qakaibqr7xe3t4id7yc49 0 3974 135219 125139 2026-05-30T10:02:02Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135219 wikitext text/x-wiki [[File:Rafael - El Parnaso (Estancia del Sello, Roma, 1511).jpg|pisi|[[Raphael]]i freskol "[[Parnass]]" (1511) kogunevad kuulsad luuletajad koos üheksa [[muusa]]ga [[Parnassos]]e mäele.]] [[Pilt:Favourite_Poet.jpg|pisi|Lawrence Alma-Tadema, "Lemmikluuletaja" (1888)]] [[Pilt:Acke_-_The_Poet.jpg|pisi|Johan Axel Gustaf Acke, "Luuletaja (Verner von Heidenstam)" (1911)]] '''Luuletaja''' ehk '''poeet''' (naissoost ''poetess'') on [[inimene]], kes loob luulet. ==Proosa== * Ükski inimene pole olnud suur poeet, olemata samal ajal silmapaistev [[filosoof]]. Sest luule on kõigi inimese [[teadmine|teadmiste]], [[idee|mõtete]], kirgede, tunnete ja [[keel]]e õis ja hõngus. ** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Biographia Literaria" (1817), XV ptk * Poeet on muutumatu suurus. Vananeda võivad tema keel ja võtted, kuid tema [[töö]] olemus ei aegu. ** [[Aleksander Blok]], "О назначении поэта" * Luuletajate juures võib täheldada [[sümptom]]eid, mis viiksid kaubandusnõuniku pikema jututa kinnipidamisasutusse. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 40 * Kellel ei oleks luuletamise pattu hinge taga. Noores põlves, koolilapsena, seatakse tihti riime kokku kuu kumast ja tähtehelgist, õrnast õhust ja päevasärast, riimitakse nüüd ja püüd, süüd ja hüüd salmide lõppu, painutatakse rütmi "silmatera ja maakera"; kuid sarnaste vallatuste najal nõuda luuletajaks tunnustamist oleks enam kui naeruvääriline. Kui aga sarnase [[naeruväärsus]]ega siiski hakkama saadakse, siis on see seletatav ainult [[enesekriitika]] puudusega. ** [[Helmi Neggo]], "Meie seltsid, seltsitegelased ja arvustus", Pealinna Teataja (Petrograd), 20.(3.) november 1916, tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", koostanud Hando Runnel, Ilmamaa, 2013, lk 188 * Kuid luuletus üleüldse pole kunst. On tarvis ainult vähe sentimentalismi, vähe [[edevus]]t, vähe püsivust värsitehnika omandamises – ning luuletaja ongi valmis. Katsu ainult kõige pisemat, kõige tühisemat mõttekest ilusaisse sõnusse seada (aga ilusaisse sõnusse seadmine on lihtne tehniline ülesanne, mida harjutamisega kergesti kätte saab) ning luuletus ongi käes. ** [[August Gailit]], "Sinises tualetis daam"; ''cit. via'': [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/491 "Teil pole õigust olevikku ära põlata"], Vikerkaar 12/2013 * Kingpool andis Muhvile näomoonutustega märku, et ta ometi kord vaikiks, kuid Muhv ei lasknud ennast eksitada. :"Luuletaja peab julgema tõele näkku vaadata," ütles ta. "Ja [[tõde|tõe]] nimel..." * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 86 * Luuletaja [[kirjutamine|kirjutab]] seepärast, et keel ütleb talle ette või lausa dikteerib järgmise rea. * Luuletaja kirjutab eelkõige seetõttu, et luuletamine on [[teadvus]]e, [[mõtlemine|mõtlemise]], maailmatunnetuse erakordne kiirendaja. Seda kiirendust kogenud inimene ei suuda enam loobuda selle kogemuse kordamisest, ta satub sellest sõltuvusse, nagu satutakse sõltuvusse uimastitest või alkoholist. Ma arvan, et inimest, kes on sellises sõltuvuses keelest, kutsutaksegi poeediks. ** [[Jossif Brodski]]. Nobeli loeng. Tlk Piret Lotman. Rmt: Koguja rõõm. Vagabund 1996, lk 165-181 ** {{halliga |Пишущий стихотворение пишет его прежде всего потому, что стихотворение – колоссальный ускоритель сознания, мышления, мироощущения. Испытав это ускорение единожды, человек уже не в состоянии отказаться от повторения этого опыта, он впадает в зависимость от этого процесса, как впадают в зависимость от наркотиков или алкоголя. Человек, находящийся в подобной зависимости от языка, я полагаю, и называется поэтом.}} ** Jossif Brodski [https://www.nobelprize.org/prizes/literature/1987/brodsky/25498-joseph-brodsky-nobel-lecture-1987/ Nobeli loeng], 8. detsember 1987 * Pole teada, kui palju kaotab luule poeedi pöördumisel [[proosa]] poole, on ainult kindel, et proosa sellega tugevasti võidab. ** [[Jossif Brodski]], "Poeet ja proosa", tlk [[Piret Lotman]], rmt: "Koguja rõõm", Vagabund, 1996, lk 209-228 * [Randolph Henry Ash:] Aga poeedid ei taha [[kodu]]sid - või tahavad? - nad ei ole mitte kollete ja kodukoerte, vaid [[nõmm]]ede ja [[jahikoer]]te inimesed. Öelge mulle nüüd - mis Te arvate, kas see, mida ma äsja kirjutasin, on [[tõde]] või [[vale]]? (lk 165) * [Randolph Henry Ash:] Teate, kogu [[luule]] võib olla üldistatud armastuse [[karje]], armastuse selle või teise või [[universum]]i vastu - mida tuleb armastada selle [[üksikasjad]]es, mitte [[üldisus]]es, kuid selle üldise [[elu]] pärast igal üksikul minutil. Ma olen alati oletanud, et see on rahuldamata armastuse karje - mu kallis - ja nii see võibki olla - sest [[rahuldus]] võib seda küllastada ning nii võib see surra. Ma tean palju poeete, kes kirjutavad ainult eksalteeritud meeleseisundis, mida nad võrdlevad armunud olemisega, kui nad mitte lihtsalt ei väida, et nad on armunud, et nad otsivad armastust - selle värske neidise või selle erutava noore naise vastu - et leida mõnda värsket [[metafoor]]i või uut säravat [[pilk]]u iseendas leiduvale. Ja tõtt-öelda olen ma alati uskunud, et suudan [[diagnoos]]ida seda [[armumine|armumise]] seisundit, mida nad peavad väga eriliseks, kui midagi, mis on [[Inspiratsioon|inspireeritud]] samuti ühest mustast või ükskõiksest sinisest silmapaarist, samuti ühest nõtkest kehast või vaimust, samuti ühest naise loost umbes kahekümne kahe aasta jooksul, ütleme aastatel 1821-1844 - ma olen alati uskunud, et see armumine on midagi ülimalt abstraktset, mis on peitnud end nii armastaja kui ka armastatu individuaalse kehastuse varju. Ja poeedi varju, kes [[Teesklus|teeskleb]] ja kehastab mõlemat. (lk 165) * [Sabine de Kercoz Christabeli kohta:] Ma istusin tema kõrval ja sosistasin talle, et loodan luuletajaks saada. Ta vastas: "See ei ole tee õnnele, ''ma fille''." Ma ütlesin, et otse vastupidi, ainult kirjutades tunnen ma end täiesti elavana. Ta kostis: "Kui asi on nii, siis õnneks või õnnetuseks ei saa miski, mida ma ütlen, sind ümber veenda." (lk 393) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Kui keegi on poeet, siis ta on k e e g i, kellele [[asjad]] tähendavad väga vähe - keegi, keda sunnib tegemine. Nagu kõigel sundusel, on ka sellel loomulikult halvad küljed. Asjata pole poeedid sügavas [[depressioon]]is öelnud, et nad eelistaksid kõike muud kui luuletada, kas siis kasvatada [[roos]]e või remontida [[mootor]]eid - kõike muud, millega nende poeesia võistleb. ** [[Vaino Vahing]], "Keel, poeet ja skisofreenia", Akadeemia 6/1997, lk 1211 * Kultuur on [[habras]], luuletaja sõna on habras aja mängumasinas. Ajalugu on siiani lünklik ja hämar, aeg on libisemas sõrmede vahelt, hakkame unustama isegi lähimineviku meeleolusid ja üksikasju. Kui oluline on aeg luuletaja elus? Vaid mõned luuletajad ajapildi sees on saanud müütilise mõõtme. Kas ja kuivõrd peaks sellele tähelepanu pöörama, kuivõrd on tähendused lugeja prillides, ilu vaataja silmades? * On kirjutatud, et Viidingu luule oli lakkamatu võitlus personaalse ruumi suurendamise, inimliku vabaduse eest. Loodetavasti on Eestis käes aeg, et uuesti mõelda ka nende sõnade tähenduse üle. Kunstniku eetiline südametunnistus ja sotsiaalne baromeeter on ainult tema looming. Luuletajalt ei saa NÕUDA manifestatsioone ja osalemist tänavarahutustel, tema avalik pöördumine saab olla ainult tema luule. Kõik, mida ta tahab öelda, on kirja pandud tema tekstides. ** [[Marin Laak]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juhan-viiding/ "Juhan Viiding"] Sirp, 29.08.2008 * Olla luuletaja – see on jääda inimeseks. Sul on vastutus oma aja, loomingu ja tegevuse ees. Eelkõige "olla" ja siis "luuletaja". See "olla" peaks olema teadvustatud tegevus. ** [[Andrus Kasemaa]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/olla-luuletaja-see-on-jaada-inimeseks/ intervjuus] Pille-Riin Larmile. Sirp, 23. veebruar 2018 * Kõik maja[[muuseum]]id on [[Pettus]]e Majad. Sest inimese hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine luuletaja asjadena, [[reliikvia]]tena, mida peaks kummardama, on läbini vale. On [[blasfeemia]]. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", EKSA, 2019, lk 63-64 * Luule on väga põlvkondlik kirjandusliik: loetakse, ostetakse, kuulatakse, hinnatakse, käsitletakse peamiselt oma põlvkonnakaaslasi ja väheseid õnnelikke vanemaid luuletajaid, kes on olnud lugejale tähtsad tema kahekümnendates eluaastates. * Luulest on raske kirjutada nii, et tulemus poleks tühisõnaline, ainult väliselt kirjeldav või luulele mingit oma kinnismõtet pealesuruv. Selleks et luulest hästi kirjutada, tuleb vist pugeda luuletaja hinge, teha kindlaks need [[vedru]]d, mis selle tiksuma panevad. Ja selles ülesandes võib kergesti libastuda. ** [[Märt Väljataga]], intervjuu: Valner Valme, [https://kultuur.err.ee/906649/mart-valjataga-isegi-kui-konelejad-kaivad-alla-jaab-keele-ilu-puutumata "Märt Väljataga: isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata"], ERR, 01.02.2019 * Kui lugeda suurel hulgal luulet, mida võib nimetada harrastajalikuks, asjaarmastajalikuks, hobiluuleks, ühesõnaga sellist luulet, mis ei küündi tippudeni, siis tegelikult toimub minu kui lugeja tajus mingi ühtevalgumine – ma hakkan ühtäkki nägema, et autoritel, keda oleme harjunud pidama "pärisluuletajateks", ka päris tippudel, on tegelikult üsna palju tekste, mis on igavad, piinlikud, saamatud, lihtsalt väheütlevad jne. See, mis tegelikult hierarhia määrab (sest kunst on loomuldasa hierarhiline nähtus), on tase, kuhu parimatel hetkedel välja jõutakse. On väga vähe luuletajaid, kes on kogu aeg väga head, on omajagu neid, kellel on hea iga kümnes tekst, on neid, kelle puhul on väärtuslik suurem tekstikorpus, aga mitte üksikud tekstid, ja on neid, kes ei küündi kunagi keskmisest kõrgemale. Nii et hierarhiad tekivad peamiselt selle põhjal, millised on need mõned väga head tekstid raamatus. Kui aga hinnata luulekogusid selle põhjal, milline on nende kõige kehvem tekst (teisisõnu – kui enesekriitikavaba keegi oma tekste avaldades on), siis saame suhteliselt ühtlase lagendiku, mille keskel kõrguvad mõned puud. See, et luulena avaldatakse üsna palju väheütlevat kraami, on paratamatus, mäetippu pole ilma jalamita, põlispuid ilma alusmetsata – aga seda jama kirjutavad ka parimad. ** [[Aare Pilv]], [https://www.looming.ee/artiklid/eestikeelne-luule-2020/ "Eestikeelne luule 2020"], Looming, aprill 2021 ==Luule== <poem> Meie kohus on sundida saledasse stroofi elementide pime raev. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Dies_irae "Dies irae"] 12 kogus "Kohtupäev" (1937) <poem> See, kes elus kardab torme, jalge all vaid kindel maa, eal ei taba õigeid vorme ja poeediks eal ei saa. See, kes läbi [[roosa]] [[klaas]]i elu enda ümber näeb, oma nõrga luulefraasi elus pärivoolu säeb. </poem> * [[Rudolf Rimmel]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19590429.2.7&st=1&l=et "See on elu..."], TRÜ, 29. aprill 1959, lk 1 <poem> Luuletaja peab saama maa korda teisiti kui [[valitseja]]d, teisiti kui [[jumal]]. </poem> * [[Tuomas Anhava]], tlk [[Paul-Eerik Rummo]] <poem> [[Roos]]id on läinud liiga kaugele / et mitte olla millest [[tüdruk]]ud tehtud on / ma tulen kapist välja / oma akadeemiliste kolleegide ees kui luuletaja ja ma vean kihla et nad jooksevad karjudes laiali </poem> * [[Trace Peterson]], "Üksnes Veenusel" ([https://poets.org/poem/exclusively-venus "Exclusively on Venus"]), poets.org, algselt ilmunud kogus "The Brooklyn Rail", 2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 4w5wyp8ix1izqvw01cyf6ldu2b78bu8 0 4316 135208 122185 2026-05-29T23:19:23Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135208 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Friedrich_von_Amerling_Schlafende_Fischerin_1834.jpg|pisi|Friedrich von Amerling, "Magav kalurinaine" (1834)]] [[Pilt:Fanny_Fleury_1884.jpg|pisi|Fanny Fleury, "Laps magab" (1884)]] [[Pilt:Elizabeth_Strong_Sleeping_child_with_dog_1887.jpg|pisi|Elizabeth Strong, "Magav laps koeraga" (1887)]] [[Pilt:Elin_Nordlund_-_Sleeping_Child.jpg|pisi|Elin Johanna Nordlund, "Magav laps" (1891)]] [[Pilt:Le_sommeil_de_Manon,_by_Madeleine-Jeanne_Lemaire,_née_Coll.jpg|pisi|Madeleine Lemaire, "Magav Manon" (u 1906)]] [[Pilt:Donna_Norine_Schuster_Sleep_1917.jpg|pisi|Donna Norine Schuster, "Uni" (1917)]] [[Pilt:Mabel_Wellington_Jack_-_Young_Cat_Sleeping,_1937.jpg|pisi|Mabel Wellington Jack, "Magav kass" (1937)]] '''Uni''' on regulaarselt esinev muutus [[teadvus]]es, milles väheneb kontakt ümbritsevaga. ==Proosa== * On [[abielupaar]]e, kes magades pööravad teineteisele selja, et üks ei varastaks teiselt ideaalseid unenägusid. (lk 17) * Magada oskab too, kes surub [[padi|padja]] õla ja lõua vahele, nagu oleks see unenägude [[viiul]]. (lk 40) * [[Apelsin]]i koorida on sama mis magavat last riidest lahti võtta. (lk 46) * Kui ookeani[[aurik]] magab, näevad kõik [[reisija]]d unes, et nad ei reisi. (lk 50) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * [[Unenägu|Unedega]] oli ikka nii, et nende korralikust jutustamisest kunagi õiget asja ei saanud. Vahel oli [[hommik]]ul ärgates kõik ununenud, vahel kippusid vägisi omapoolt juurde lisama, vahel jälle ei teadnud, kas olid seda sel või mõnel eelmisel [[öö]]l näinud. Uni — see oli ikka mingi väga [[segadus|segane]] asi. ** [[Friedebert Tuglas]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44887/16169/page/18 "Illimari suvi"], Looming 1/1937, lk 10 * Kust tulevad need kummalised pildid ja sõnad unes ja poolunes, eriti kui mul on [[valu]], mille tahaksin kõrvale panna nagu kaardi ja selle asemel uue võtta. Terve rida köiteid raamaturiiulil, kirjutatud ühe tundmatu Ladina-Ameerika autori poolt, mis sisaldab kõik võimalikud žaanrid ja kujutab üht olematut maad ja selle [[elu]]. Juba siis, kui olin 20-aastane, oli mul kavatsus kirjutada midagi sellist. ** [[Karl Ristikivi]], päevik, 23.02.1964 * [Hartenfels:] Me arvame küll, et me teame, kuhu me läheme ja mida otsime. Aga tegelikult ainult viiakse meid. Enamik inimesi elab nagu unes ja kui nad kord ärkavad, ei usu nad oma silmi ja [[kõrv]]u. See tähendab, kui nad kunagi ärkavad. Paljud ei ärka kunagi, ja need on vahest kõige õnnelikumad." (22. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]" * [Ellen Ashi päevik] Ükski kirjanik ei ole kirjutanud piisavalt hästi magamise õndsusest. Coleridge kirjutas magamise piinast ning Macbeth räägib loovutatud unest - aga keegi ei räägi sellest õndsast tundest, kui sa lased maailmast lahti ning lähed soojalt ja liikumatult teise maailma. Kardinate varjus, tekkide soojuses, kaalutult, nagu tundub... ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 295 * Une ajal kasvatab keha lihaseid ja lõhub rasva – kõlab nagu hea trennilisa, kas pole? Veel hoogustub magades immuunsussüsteem, mis aitab kehal võidelda viiruste, kahjulike bakterite ja mikroorganismidega. Lisaks tugevdab ja turgutab uni vaimset tervist. * Uni tõstab ka meie töövõimet: parandab mälu, kasvatab loovust, keskendumis- ja õppimisvõimet. See tähendab, et magamatus pärsib meie edu tööl ja seeläbi nii meie karjääri kui ka riiklikku majandust. * Muu hulgas peame normaalseks, et arstid ja õed mitte ainult ei tööta ebainimlikult pikki vahetusi, vaid on kord öövalves, siis päeval tööl. See on hea valem unedefitsiidi tagamiseks. Jah, ööpäevaringne arstiabi on elu ja surma küsimus, aga kas ikka oleme selle korraldanud viisil, mis vaid hädavajalikul määral riskib meditsiinitöötajate ja patsientide heaolu ning tervisega? * Inimese valmidust oma unevajadust kaitsta mõjutab ka see, kuidas me omavahel ja meedias räägime neist, kes tunnistavad, et peavad töö tegemiseks unest loobuma. Kas seame nad eeskujuks või püüame neid toetada, vähendades nende kohustusi, et nad saaksid igapäevaselt piisavalt taastuda? Kas see on olnud valik, mille nad on teinud paratamatusest või siirast entusiasmist? :Võib-olla on neil harukordselt väike unevajadus. Sel juhul ei peaks me püüdlema nende moodi olla samamoodi nagu meist [[enamus]] ei võtaks endale eesmärgiks kuuluda maailmas lühimate inimeste hulka. * [[Maris Vainre]], [https://www.err.ee/1130553/maris-vainre-on-aeg-lopetada-magamatuse-ulistamine "On aeg lõpetada magamatuse ülistamine"] ERR, 3. september 2020 ==Luule== <poem> Vaob jälle [[pimedus]], kuid nüüd ma tean: Kaks tuhat aastat kivist und on tüüdand [[Luupainaja]], kes magab sõime kõrval; Mis jõhker [[elajas]], kel tund on saabund, Nüüd loivab [[Petlemm]]asse sündima? </poem> * [[William Butler Yeats]], "Teine tulemine" (1921), tlk [[Märt Väljataga]] <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, [[moon]]imaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt magab, [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse [[tuul]], aga siis ka nimed seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimbus ujuvad üle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja üle halli telgi kattes [[päike|päikse]] väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust", rmt: "Neemed vihmade lahte", 2. trükk, 1959, lk 90 <poem> Alles une mustad [[jõed]] kohisesid öises loas, nüüd ent hommiktuul mu [[tuba|toas]], ja me oleme kui [[õed]]. </poem> * [[Marie Under]], "Tuul", rmt: "Uneretk", 1968, lk 32 <poem> Mõtsa [[mari|marjata]] magave, [[kuusk|kuuse]] ei kuule, ei kõnela, lepp ei [[laul]]a lauba [[õhtu]]. Meä suigu [[kivi]] korvan, otseti juurika otsen, kõtuli kännu külle all. Märsin om minekimõtte, [[rätik|räti]] sehen reisi[[riided|rõõva]]. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Mõtsa marjata magave" kogus "Elulugu", Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81 ==Draama== * [Hamlet:] Mis inimene on, kui ülim hüve<br />on [[söök]] ja uni tal? Vaid [[loom]], mis muud. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", neljas stseen ==Vanasõnad== [[Pilt:Magav kobras.JPG|pisi|Une kasulikke omadusi hindavad kõrgelt ka loomad. Magav [[kobras]] Osmussaarel]] * Ega unest rõõska saa. * Ega magajale [[kass]]ile [[hiir]] suhu jookse. * Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata). * Kes magab, on [[vaene]]. * Magab sõba, ei maga sõbaalune. * Magades ei leia keegi [[leib]]a. * Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära. * Magaja kassi suhu ei jookse ([[rott]]i) hiirt. * Magaja [[koer]] ei taba varast. * Magaja [[silm]]i ja [[koer]]a hambaid ei või [[usk]]uda. * Magaja uni ja tegija töö ei lõpe. * Magajal koeral suur [[pea]], jooksjal koeral lai selg. * Magajal und, tegijal tööd. * [[Põllumees]] magab, [[põld]] kasvab, ametmees magab, [[amet]] seisab. * Rikkal [[au]] ja [[vara]] kallis, vaesel [[toit]] ja uni magus. * [[Saks]]a uni on sandi söömaaeg. * Söömata magama, löömata üles. * Tegemine toob ikka [[raha|tenga]], aga magamine ei too malkagi. * [[Tegija]] saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest. * Tegijal tööd, magajal und. * Unekotist ei saa iial töötegijat. * Unest ei saa pätsi. * Uni ajab oma [[aeg]]a taga. * Uni ei anna uuta [[kuub]]e, magamine maani [[särk]]i. * Uni maitseb [[laps]]el magusam kui vanal. * Uni nõuab ikka oma. * Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta. * Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima. * Unusta uni, mäleta [[mälu]], pea noormees meeles! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Vaata ka== {{Vikipeedia}} * [[Okasroosike]] * [[Lumivalgeke]] * [[Seitsmemagajapäev]] [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 03r3zpi7rr7ukde0kwt4lk981darrj5 135209 135208 2026-05-29T23:23:10Z Pseudacorus 2604 /* Draama */ 135209 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Friedrich_von_Amerling_Schlafende_Fischerin_1834.jpg|pisi|Friedrich von Amerling, "Magav kalurinaine" (1834)]] [[Pilt:Fanny_Fleury_1884.jpg|pisi|Fanny Fleury, "Laps magab" (1884)]] [[Pilt:Elizabeth_Strong_Sleeping_child_with_dog_1887.jpg|pisi|Elizabeth Strong, "Magav laps koeraga" (1887)]] [[Pilt:Elin_Nordlund_-_Sleeping_Child.jpg|pisi|Elin Johanna Nordlund, "Magav laps" (1891)]] [[Pilt:Le_sommeil_de_Manon,_by_Madeleine-Jeanne_Lemaire,_née_Coll.jpg|pisi|Madeleine Lemaire, "Magav Manon" (u 1906)]] [[Pilt:Donna_Norine_Schuster_Sleep_1917.jpg|pisi|Donna Norine Schuster, "Uni" (1917)]] [[Pilt:Mabel_Wellington_Jack_-_Young_Cat_Sleeping,_1937.jpg|pisi|Mabel Wellington Jack, "Magav kass" (1937)]] '''Uni''' on regulaarselt esinev muutus [[teadvus]]es, milles väheneb kontakt ümbritsevaga. ==Proosa== * On [[abielupaar]]e, kes magades pööravad teineteisele selja, et üks ei varastaks teiselt ideaalseid unenägusid. (lk 17) * Magada oskab too, kes surub [[padi|padja]] õla ja lõua vahele, nagu oleks see unenägude [[viiul]]. (lk 40) * [[Apelsin]]i koorida on sama mis magavat last riidest lahti võtta. (lk 46) * Kui ookeani[[aurik]] magab, näevad kõik [[reisija]]d unes, et nad ei reisi. (lk 50) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * [[Unenägu|Unedega]] oli ikka nii, et nende korralikust jutustamisest kunagi õiget asja ei saanud. Vahel oli [[hommik]]ul ärgates kõik ununenud, vahel kippusid vägisi omapoolt juurde lisama, vahel jälle ei teadnud, kas olid seda sel või mõnel eelmisel [[öö]]l näinud. Uni — see oli ikka mingi väga [[segadus|segane]] asi. ** [[Friedebert Tuglas]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44887/16169/page/18 "Illimari suvi"], Looming 1/1937, lk 10 * Kust tulevad need kummalised pildid ja sõnad unes ja poolunes, eriti kui mul on [[valu]], mille tahaksin kõrvale panna nagu kaardi ja selle asemel uue võtta. Terve rida köiteid raamaturiiulil, kirjutatud ühe tundmatu Ladina-Ameerika autori poolt, mis sisaldab kõik võimalikud žaanrid ja kujutab üht olematut maad ja selle [[elu]]. Juba siis, kui olin 20-aastane, oli mul kavatsus kirjutada midagi sellist. ** [[Karl Ristikivi]], päevik, 23.02.1964 * [Hartenfels:] Me arvame küll, et me teame, kuhu me läheme ja mida otsime. Aga tegelikult ainult viiakse meid. Enamik inimesi elab nagu unes ja kui nad kord ärkavad, ei usu nad oma silmi ja [[kõrv]]u. See tähendab, kui nad kunagi ärkavad. Paljud ei ärka kunagi, ja need on vahest kõige õnnelikumad." (22. mai) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]" * [Ellen Ashi päevik] Ükski kirjanik ei ole kirjutanud piisavalt hästi magamise õndsusest. Coleridge kirjutas magamise piinast ning Macbeth räägib loovutatud unest - aga keegi ei räägi sellest õndsast tundest, kui sa lased maailmast lahti ning lähed soojalt ja liikumatult teise maailma. Kardinate varjus, tekkide soojuses, kaalutult, nagu tundub... ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 295 * Une ajal kasvatab keha lihaseid ja lõhub rasva – kõlab nagu hea trennilisa, kas pole? Veel hoogustub magades immuunsussüsteem, mis aitab kehal võidelda viiruste, kahjulike bakterite ja mikroorganismidega. Lisaks tugevdab ja turgutab uni vaimset tervist. * Uni tõstab ka meie töövõimet: parandab mälu, kasvatab loovust, keskendumis- ja õppimisvõimet. See tähendab, et magamatus pärsib meie edu tööl ja seeläbi nii meie karjääri kui ka riiklikku majandust. * Muu hulgas peame normaalseks, et arstid ja õed mitte ainult ei tööta ebainimlikult pikki vahetusi, vaid on kord öövalves, siis päeval tööl. See on hea valem unedefitsiidi tagamiseks. Jah, ööpäevaringne arstiabi on elu ja surma küsimus, aga kas ikka oleme selle korraldanud viisil, mis vaid hädavajalikul määral riskib meditsiinitöötajate ja patsientide heaolu ning tervisega? * Inimese valmidust oma unevajadust kaitsta mõjutab ka see, kuidas me omavahel ja meedias räägime neist, kes tunnistavad, et peavad töö tegemiseks unest loobuma. Kas seame nad eeskujuks või püüame neid toetada, vähendades nende kohustusi, et nad saaksid igapäevaselt piisavalt taastuda? Kas see on olnud valik, mille nad on teinud paratamatusest või siirast entusiasmist? :Võib-olla on neil harukordselt väike unevajadus. Sel juhul ei peaks me püüdlema nende moodi olla samamoodi nagu meist [[enamus]] ei võtaks endale eesmärgiks kuuluda maailmas lühimate inimeste hulka. * [[Maris Vainre]], [https://www.err.ee/1130553/maris-vainre-on-aeg-lopetada-magamatuse-ulistamine "On aeg lõpetada magamatuse ülistamine"] ERR, 3. september 2020 ==Luule== <poem> Vaob jälle [[pimedus]], kuid nüüd ma tean: Kaks tuhat aastat kivist und on tüüdand [[Luupainaja]], kes magab sõime kõrval; Mis jõhker [[elajas]], kel tund on saabund, Nüüd loivab [[Petlemm]]asse sündima? </poem> * [[William Butler Yeats]], "Teine tulemine" (1921), tlk [[Märt Väljataga]] <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, [[moon]]imaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt magab, [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse [[tuul]], aga siis ka nimed seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimbus ujuvad üle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja üle halli telgi kattes [[päike|päikse]] väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust", rmt: "Neemed vihmade lahte", 2. trükk, 1959, lk 90 <poem> Alles une mustad [[jõed]] kohisesid öises loas, nüüd ent hommiktuul mu [[tuba|toas]], ja me oleme kui [[õed]]. </poem> * [[Marie Under]], "Tuul", rmt: "Uneretk", 1968, lk 32 <poem> Mõtsa [[mari|marjata]] magave, [[kuusk|kuuse]] ei kuule, ei kõnela, lepp ei [[laul]]a lauba [[õhtu]]. Meä suigu [[kivi]] korvan, otseti juurika otsen, kõtuli kännu külle all. Märsin om minekimõtte, [[rätik|räti]] sehen reisi[[riided|rõõva]]. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Mõtsa marjata magave" kogus "Elulugu", Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81 ==Draama== * [Hamlet:] Mis inimene on, kui ülim hüve<br />on [[söök]] ja uni tal? Vaid [[loom]], mis muud. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", IV vaatus, neljas stseen, tlk Georg Meri, rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed", 2014, lk 1197 ==Vanasõnad== [[Pilt:Magav kobras.JPG|pisi|Une kasulikke omadusi hindavad kõrgelt ka loomad. Magav [[kobras]] Osmussaarel]] * Ega unest rõõska saa. * Ega magajale [[kass]]ile [[hiir]] suhu jookse. * Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata). * Kes magab, on [[vaene]]. * Magab sõba, ei maga sõbaalune. * Magades ei leia keegi [[leib]]a. * Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära. * Magaja kassi suhu ei jookse ([[rott]]i) hiirt. * Magaja [[koer]] ei taba varast. * Magaja [[silm]]i ja [[koer]]a hambaid ei või [[usk]]uda. * Magaja uni ja tegija töö ei lõpe. * Magajal koeral suur [[pea]], jooksjal koeral lai selg. * Magajal und, tegijal tööd. * [[Põllumees]] magab, [[põld]] kasvab, ametmees magab, [[amet]] seisab. * Rikkal [[au]] ja [[vara]] kallis, vaesel [[toit]] ja uni magus. * [[Saks]]a uni on sandi söömaaeg. * Söömata magama, löömata üles. * Tegemine toob ikka [[raha|tenga]], aga magamine ei too malkagi. * [[Tegija]] saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest. * Tegijal tööd, magajal und. * Unekotist ei saa iial töötegijat. * Unest ei saa pätsi. * Uni ajab oma [[aeg]]a taga. * Uni ei anna uuta [[kuub]]e, magamine maani [[särk]]i. * Uni maitseb [[laps]]el magusam kui vanal. * Uni nõuab ikka oma. * Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta. * Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima. * Unusta uni, mäleta [[mälu]], pea noormees meeles! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Vaata ka== {{Vikipeedia}} * [[Okasroosike]] * [[Lumivalgeke]] * [[Seitsmemagajapäev]] [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ddb5xjrhz3a7i13s915amm0d1rsqpsv 0 4690 135220 131029 2026-05-30T10:08:53Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135220 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie_Spartali_Stillman_-_The_First_Meeting_of_Petrarch_and_Laura.jpg|pisi|Marie Spartali Stillman, "Petrarca ja Laura esimene kohtumine" (1889)]] [[Pilt:Maude_Goodman--A_Poem--Royal_Academy_1895.webp|pisi|Maude Goodman, "Luuletus" (1895)]] [[Pilt:Julio_Romero_de_Torres_-_Venus_of_Poetry_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Julio Romero de Torres, "Poeesia Venus" (1913)]] [[Pilt:Shoen_Uemura_-_Composition_of_a_Poem.jpg|pisi|Shōen Uemura, "Luuletuse kirjutamine" (1942)]] '''Luule''' ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, [[kirjandus]]e osa, mida sidumata kõnele ehk [[proosa]]le vastandab [[tekst]]i eriline liigendus, [[rütm]]il rajanev struktuur. Kirjandussemiootika seisukohast on luule kirjanduse must auk, kus teksti infotihedus on nii suur, et enamiku inimeste jaoks jääb luule sisu kättesaamatuks. Vaatamata mitmete spetsialistide kahtlustele on see tekstilaad jäänud aktuaalseks nii pärast [[Auschwitz]]i kui ka [[2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse|sõja]] ajal. ==Proosa== * Luule on peenem ja filosoofilisem kui [[ajalugu]], sest luule väljendab üldist, aga ajalugu vaid üksikut. ** [[Aristoteles]], "Poeetika" (335) 1451b 6 * Luule vastand on õigupoolest mitte proosa, vaid [[teadus]]. Luule vastandub teadusele ja proosa värsimõõdule. Teaduse õige ja vahetu objekt on [[tõde|tõe]] omandamine või edastamine; luule õige ja vahetu objekt on vahetu naudingu edastamine. ** ''Poetry is not the proper antithesis to prose, but to science. Poetry is opposed to science, and prose to metre. The proper and immediate object of science is the acquirement, or communication, of truth; the proper and immediate object of poetry is the communication of immediate pleasure.'' ** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Luule määratlused" (1811) * Ma tahaksin, et meie noored nutikad poeedid peaksid meeles mu lihtsakoelist proosa ja luule määratlust, mille järgi proosa = [[sõna]]d parimas järjestuses, luule = parimad sõnad parimas järjestuses. * ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.'' ** Samuel Taylor Coleridge, "Lauakõned (1821–1834)", 12. juuli 1827 * Kui ma loen raamatut, ja mul hakkab sellest nii külm, et ükski tuli mind ei soojenda, tean, et {{sõrendus|see}} on luule. Kui ma füüsiliselt tunnen, et mul pole enam pealage, tean, et {{sõrendus|see}} on luule. Ainult nii saan seda teada. Kas on veel mõni teine tee? ** [[Emily Dickinson]], kiri kolonel T. W. Higginsonile, ''cit. via'' [[Doris Kareva]] järelsõna Dickinsoni tõlkevalimikule "Kiri maailmale" (1988), lk 89-90 * Luule on [[kirjandus]]e [[kroon]]. ** [[Matthew Arnold]], "Count Leo Tolstoi", rmt "Essays in Criticism" (1888) * Luule on inimese [[mäss]] selle vastu, mis ta on. ** [[James Branch Cabell]], "Jurgen, A Comedy of Justice" (1919) * Luule ei ole emotsioonide vallapäästmine, vaid nende eest pagemine; ta ei ole ka isiksuse väljendamine, vaid selle eest pagemine. Aga muidugi teavad ainult need, kellel on isiksus ja emotsioonid, mida tähendab tahta nende eest pageda. ** [[T. S. Eliot]], "Traditsioon ja individuaalne talent" [1919], tlk Jaak Rähesoo, rmt: "Valik esseid", LR 20-21 1973, lk 18 * Inimesed umbusaldavad vahel igasugust erisihilist luulet: luulet, milles autor propageerib mingeid ühiskondlikke, moraalseid, poliitilisi või usulisi vaateid. Ja nad kalduvad veel kergemini ütlema, et see pole üldse luule, kui need vaated neile ei meeldi; nii nagu teised sageli peavad midagi tõeliseks luuleks sellepärast, et see juhtumisi väljendab neile meeldivat vaadet. ** [[T. S. Eliot]], "Luule ühiskondlik funktsioon", rmt: "Valik esseid", Hortus Litterarum, 1997, lk 220 * Lüüriku värsid suudavad meile hetkeks vahendada ühtsust sellega, mis meie sisimas toimub, lasevad meil aimata selle voolu sügavust ja suunda, mille võimsad lained kannavad meie teadvuse kipakat venet. ** [[V. A. Koskenniemi]], 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 29 * Tõsine luule, nagu iga vaimset algupära olev ilu, on harukordne. Tõelist luulet, päris õnnestunud ja igielavaid luuleteoseid on võrrel­des õige vähe olemas, isegi maailmakirjanduses. On õigusega esitatud, et suurteski kirjandustes, mille ajaraamatud üle poolegi tuhande aasta ulatavad, mõni kümmekond tõesti suuri kirjanikke, luuletajaid on esindunud. ** [[Villem Grünthal-Ridala]], koguteos "[[Anna Haava]], [[Miina Härma|Miina Hermann]], [[Aino Tamm]]. 70 a. sünnipäevaks" (1934) * Luule paljudest määratlustest parim on lihtsaim: "meeldejääv [[kõne]]". ** [[W. H. Auden]], "The Poet's Tongue" (1935), sissejuhatus * Luule on mulle peaaegu objektiivse ilmsusega [[ilu]] tundeline [[löök]]: kes ütleb löök, mõtleb [[üllatus]]t, [[siirus]]t, vastukarva konventsioonidele. Nüüdis­hetkel on selleks pigem valgusekumas [[raudteejaam]]ad ja tänavalaulude kohta­mine kui kuuvalguses [[järv]] või kontsert murtud kraega [[kroonlühter|kroonlühtrite]] [[valgus]]es. Kuid teises staadiumis on see kõige spontaansem protest rõhuva [[maailm]]a vastu, ja võib-olla isegi kõige vähema mõjuga. Ta annab [[inimkond|inimkonnale]] mõningat [[lohutus]]t võimatu [[õnn]]e puhul. Mulle tähendab ta kaht heategu ilma kahjustuste vastukaaluta. Et ta laseb mul unus­tada [[sõda]] ja [[surm]]a ja kõike, mis takistab [[elu]] algamast. Ja et ta annab surma piiril, kui on tõsi, et olen surelik, mulle [[illusioon]]i, et olen elanud. ** [[Abel Clarté]], tõlge: [[Aleksander Aspel]] artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel "Kirjad Pariisist", lk 185-186 * Luule on minu arvates elu tõeline olemus ja loov eluprintsiip ''par excel­lence''. Ei saaks kujutleda maailma, mis oleks luulelage. Kõik kirjanduskunsti liigid on määratletud luule poolt. On ainult luule. ** [[Georges Duhamel]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel "Kirjad Pariisist", lk 186 * [[Inimene]] kaotab alatasa inimlikud tunded ja nende väljenduse. Luule annab nad temale tagasi. ** [[Max Jacob]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel, "Kirjad Pariisist", lk 186 * On inimesi, kes tajuvad poeesiat kasinasti; tavaliselt pühenduvad nad selle õpetamisele. ** [[Jorge Luis Borges]]. "Poeesia", tlk [[Ruth Lias]], rmt: J. L. Borges, "Valitud esseid", Vagabund, 2000, lk 273-296 * Aga mis on poeesia [[muusika]]ta — see on nagu ilusate sulgedega [[lind]], kes ei oska laulda. ** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 248 * Luule ei ole "parimad [[sõna]]d parimas järjestuses", ta on [[keel]]e eksisteerimise kõrgeim vorm. * Pole teada, kui palju kaotab luule [[luuletaja|poeedi]] pöördumisel proosa poole, on ainult kindel, et proosa sellega tugevasti võidab. ** [[Jossif Brodski]], "Poeet ja proosa", tlk [[Piret Lotman]], rmt: "Koguja rõõm", Vagabund, 1996, lk 209-228 * Pole vist ühtki teist kaunist kunsti, mis sel määral oma pärandiga seotud oleks kui luule. Rääkimata igavesest vormiorjusest, on luule ka sisu poolest kõigit [[traditsioon]]is kinni ja ratsutab tahes-tahtmata traditsiooni seljas. Ikka viitab hea luuletus tagasi mõnele teisele, seondub mingi motiivi või hoiakuga eelnevast kirjandusest. Kas ei piira see poeesia novaatorlikke püüdlusi? Ei sugugi. Sellisel seotusel on luule seisukohalt ainuüksi positiivne [[tähendus]]: iga luuletuse taga on veel kümneid teisi, mis poeedi märguandel või isegi niisama kaasa kõlama hakkavad. Resonantsi ulatuse ja iseloomu määrab ennekõike vastuvõtja luuletundmine. ** [[Joel Sang]], "Luule vedrud ja polster" (1976), rmt: J. Sang, "Päripidi vastukarva", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 4 * [[Luuletus]]ed on traditsiooniliselt kirjutatud jambilises pentameetris, mis kõlab nõnda: ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM. Muidugi on palju teisi värsimõõte, milles kirjutada, ja tänapäeval ei kirjuta luuletajad üldsegi vormikohases värsimõõdus. Kuid [[jamb]]ides kirjutatud luuletuse lugemine pakub mingit loomupärast [[rahuldus]]t. Kõigepealt tavatseme me [[jamb]]i rütmis liikuda; see on sundimatu [[jalutuskäik|jalutuskäigu]] rütm. Kuid see lukustab ka [[südamelöögid]] [[sõna]]de puuri ja meie, kes me reageerime nii tundlikult südame häältele, loeme luuletust, ning meie enda [[pulss]] on otsekui vaikne [[metronoom]]. (lk 210) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * ...me ei saa rääkida ''luulest üleüldse'', nii nagu romantilises kirjandusteoorias on räägitud lüürikast ja lüürilisusest. Tänapäeva luule on žanriliselt kirju, sellesse kuulub nii isikukesksus kui keelekesksus, nii pihtimuslikkus kui intertekstuaalsus. Seepärast ei peaks üht tüüpi luulelt nõudma teist tüüpi luule tunnuseid, kui neid samaaegselt olla ei saa. Isegi teksti keerukus ei saa olla lõplik kriteerium: kui võrrelda [[Juhan Liiv]]i primitiivsust ja [[Gustav Suits]]u komplekssust, ei saa me veel järeldada, et üks on rohkem päris luule kui teine. ** [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/491 "Teil pole õigust olevikku ära põlata"], Vikerkaar 12/2013 * Luuletusel ei ole [[sugu]]. Mind isiklikult sügavalt liigutavate tekstide puhul lahustub kirjutaja oma sõnadega loodud [[aeg|ajas]] ja [[ruum]]is ning nende atribuutides, muutub nendest lahutamatuks. Sellises ruumis sugu ei ole. Samuti leidub sellist luulet muuga võrreldes vähe, see on nii olnud ja jääb olema, sest ei allu mingile tellimusele. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"], Sirp, 19. juuni 2014 * "Luulega?" Ben muigas jälle. "Luulega on küll täbarasti. Ma ei ole suur luulesõber." :"Arusaadav. Mehed ei loegi luuletusi samapalju kui naised." :Ben oli aus: "Ma ei loe üldse. Minu jaoks on luule [[igavus|igav]]." :"Igav? Nojah, võib tõesti igav olla," arutles Ines, "sest meeste hinges puudub sageli [[lüürika]]. Aga minul, tead Ben, minu hing on väga lüüriline." :"Lüüriline hing on kaunis," täiendas Ben, "teeb ka naise kauniks." * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 100 * Luule puhul, olgu tegu siis välis- või kodumaise [[autor]]iga, on alati tegemist erilise ja väikesearvulise lugejaskonnaga. Seda enam tuleb väärtustada [[kirjastaja]]id, kes end luulekogu avaldamise [[seiklus]]esse kaasa lasevad tõmmata. ** [[Eeva Park]], ''cit. via'': [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"], Sirp, 17.06.2016 * Kuigi kaante vahel ilmub soome luulet eesti keeles vähem kui eesti luulet soome keeles, kostab luuletõlkeid kirjandusfestivalide lavadel mõlemal pool [[Soome laht]]e võrdselt. Kirjandusfestivalid ongi tõelised luulesilla ehitajad ja tugevdajad, seal sünnivad uued kontaktid ning ideed, kuidas parandada luule nähtavust ja tunnetavust silla mõlemas otsas. Lähestikku asuvate maade kirjandusfestivalidel on mõistlik teha koostööd ka siis, kui külalisesinejaid kutsutakse kaugemaltki kui naaberriigist. ** [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"], Sirp, 17.06.2016 * ... räägitakse tänapäeval sellisest asjast nagu proosaluule, minu meelest see polegi enam päris-luule. Mulle tundub, et seda sorti [[tekst]]i võib teha, aga see on luule mitteaustamine. ** [[Vladislav Koržets]], intervjuu: [[Jürgen Rooste]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/siin-ma-nuud-olen/ "Siin ma nüüd olen!"], Sirp, 18.08.2017 * Muidugi, luulest ei saa ega tohi üksikuid ridu, veel vähem sõnu välja lõigata, luuletus on luuletus ikka ainult poeetilise tervikuna.. * Mis puutub luulesse [[autor]]i [[vanus]] või elukaar? Olen lugejana kohmetu ja sooviksin, et biograafika küsimused jääksid pigem kirjandusteadlastele minevikutekstide uurimiseks. [---] Ent siiski, laskem elaval luulel jääda ikka luuleks, ärgem surugem lüürilisele minale peale autori ajalikku eluolu. ** [[Marin Laak]], [https://www.looming.ee/arhiiv/tartu-linnakirjanik-ja-andaluusia-koer/ "Tartu linnakirjanik ja Andaluusia koer"] Looming, 11/2018 (Arvustus: [[Indrek Hirv]], "Kuldöölane". Post Factum, 2018) * Aga luule ei ole sama mis keeleline [[loovus]]. Viimast esineb igal pool mujalgi: [[turg|turul]], kõrtsus, räpis, rockis, [[reklaam]]is, võrgus, umb- ja segakeelsuses. Põhimõtteliselt on võimalik ka hea luule, mis keele poolest ilmetu või neutraalne. * Luule on väga põlvkondlik kirjandusliik: loetakse, ostetakse, kuulatakse, hinnatakse, käsitletakse peamiselt oma põlvkonnakaaslasi ja väheseid õnnelikke vanemaid luuletajaid, kes on olnud lugejale tähtsad tema kahekümnendates eluaastates. * Luulest on raske kirjutada nii, et tulemus poleks tühisõnaline, ainult väliselt kirjeldav või luulele mingit oma kinnismõtet pealesuruv. Selleks et luulest hästi kirjutada, tuleb vist pugeda [[luuletaja]] hinge, teha kindlaks need vedrud, mis selle tiksuma panevad. Ja selles ülesandes võib kergesti libastuda. ** [[Märt Väljataga]], intervjuu: Valner Valme, [https://kultuur.err.ee/906649/mart-valjataga-isegi-kui-konelejad-kaivad-alla-jaab-keele-ilu-puutumata "Märt Väljataga: isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata"], ERR, 01.02.2019 * [Vikipeedia kultuurilisest kallakust:] Liiga palju artikleid lahingulaevadest, liiga vähe luulest. * ''Too many articles on battleships, not enough on poetry.'' ** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ "What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20"], Esquire, 20. oktoober 2020 ==Luule luulest== <poem> Luule, see ei tule [[tuul]]est ega kuku käisest ka – ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata. Luule, see on leekiv [[tõde]], [[veri]] sinu [[süda]]mest, seda {{sõrendus|pead}} sa ilmutama, hoolimata enesest. </poem> * [[Anna Haava]], [https://luuleleid.wordpress.com/2016/03/19/anna-haava-ei-tule-luule-tuulest/ "Ei tule luule tuulest"] <poem> [[Muusika]]t, muusikat enne muud! [[Eelistus|Eelista]] seda, mil puudub vaste, kõike, mis hajub, mil [[hõljumine|hõljuv]] aste, eelista [[kõne]]le [[sosin]]al [[suu]]d. </poem> * [[Paul Verlaine]], "Luulekunst", tlk [[Johannes Semper]], Looming 10/1929 <poem> Su [[sõna]] [[lause]]s sageli veel tühi [[loos]], või [[liblikas]], või [[pilv]], mis hajub [[tuul]]es, võib-olla homme juba suudad luules neid käskida ja hoida kindlalt koos, siis iseenda jäägitult võid anda ja oma [[unistus]]ed ellu kanda... </poem> * [[Heljo Mänd]], "Sõna", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 7 <poem> Paljudes [[perekond]]ades ei kirjuta keegi [[luuletus]]i, aga kui - siis enamasti rohkem kui üks. Vahel voogab luule [[põlvkond]]ade kaskaadina, mis tekitab ähvardavaid keeriseid perekondlikes tunnetes. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Õe kiituseks", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 20 <poem> MIS ON LUULE? See on, kui paned varba suule. </poem> * [[Andres Vanapa]], "Mis on luule?" kogus "Grammofon" (1996), lk 120 <poem> ... luule ei ole sõnad, vaid [[nägemine]], väike eemaltpilk vanadele ja tuttavatele [[asi|asjadele]]; samm eemale argisest-harjunust, milles udunevad kontuurid ja ununevad asjad. Nii et jääb suutäis tühje sõnu, mis saavad täis sõnadeks ainult selles nägemises, mis seob [[nimi|nimed]] taas asjadega ja inimese nende mõlemaga. </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Luuletamise kunstist" kogus "Tule tagasi helmemänd", Tallinn: Eesti Raamat, 1984 * Luuletused on elanud [[Maa (planeet)|maakeral]] juba eotseenist saadik. Nende eellased elasid peamiselt [[mets]]ades ja savannides. :... :Luuletuse [[nahk]] on paks, peaaegu karvadeta, tihedates kortsudes. Vana luuletuse mass ulatub 7,5 tonnini, õlakõrgus 4 meetrini. :Vaatamata massiivsele kehaehitusele on luuletus hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte [[rutt|tõtlik]]. :... :Harva elavad luuletused üksinda. Ent mitmesajast isendist koosnevaid kogusid, millest kirjeldasid möödunud sajandi rändurid, tänapäeval peaaegu ei leidu. :Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata luulejaht ametlikult, loodi mitmed kaitsealad ja luule õnnestus päästa. :Ruumi jäi talle paraku üsna vähe, sest rahulikult võib ta tunda end ikkagi üksnes kaitsealal. :Inimestele on luulest palju kasu. Ilma luuletusteta kaotaks elu poole oma võlust. Kogu luuletuste olemuses, käitumismaneeris on tunda sügavat [[rahu]], [[väärikus]]t, varjatud vägevust. Tahtmatult tunned nende hildude, ammumöödunud aegade tunnistajate vastu lugupidamist, sümpaatiat ja siirat vaimustust. * [[Jaan Kaplinski]] "*Luuletused...", kogus "Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989", Tartu: Eesti Kostabi $elts, 1991, lk 28 <poem> emme ütle mis mul viga on luule kepib mind rohkem kui [[mehed]] luule kepib mind rohkem kui mehed emme ütle miks mõne tüdrukuga nii juhtub õhtuti loen [[nutt]]es [[Kurbus|kurbade]] meeste luulet [[Unistus|unistan]] et minagi [[Kirjutamine|kirjutaks]] kord nii kurvalt </poem> * [[Sveta Grigorjeva]], luulekogus "kes kardab sveta grigorjevat?", lk 29 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 097e4aqlg2k9qsc09g7fuiol8qbl0ll 135221 135220 2026-05-30T10:09:16Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135221 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie_Spartali_Stillman_-_The_First_Meeting_of_Petrarch_and_Laura.jpg|pisi|Marie Spartali Stillman, "Petrarca ja Laura esimene kohtumine" (1889)]] [[Pilt:Maude_Goodman--A_Poem--Royal_Academy_1895.webp|pisi|Maude Goodman, "Luuletus" (1895)]] [[Pilt:Julio_Romero_de_Torres_-_Venus_of_Poetry_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Julio Romero de Torres, "Poeesia Venus" (1913)]] [[Pilt:Shoen_Uemura_-_Composition_of_a_Poem.jpg|pisi|Shōen Uemura, "Luuletuse kirjutamine" (1942)]] '''Luule''' ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, [[kirjandus]]e osa, mida sidumata kõnele ehk [[proosa]]le vastandab [[tekst]]i eriline liigendus, [[rütm]]il rajanev struktuur. Kirjandussemiootika seisukohast on luule kirjanduse must auk, kus teksti infotihedus on nii suur, et enamiku inimeste jaoks jääb luule sisu kättesaamatuks. Vaatamata mitmete spetsialistide kahtlustele on see tekstilaad jäänud aktuaalseks nii pärast [[Auschwitz]]i kui ka [[2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse|sõja]] ajal. ==Proosa== * Luule on peenem ja filosoofilisem kui [[ajalugu]], sest luule väljendab üldist, aga ajalugu vaid üksikut. ** [[Aristoteles]], "Poeetika" (335) 1451b 6 * Luule vastand on õigupoolest mitte proosa, vaid [[teadus]]. Luule vastandub teadusele ja proosa värsimõõdule. Teaduse õige ja vahetu objekt on [[tõde|tõe]] omandamine või edastamine; luule õige ja vahetu objekt on vahetu naudingu edastamine. ** ''Poetry is not the proper antithesis to prose, but to science. Poetry is opposed to science, and prose to metre. The proper and immediate object of science is the acquirement, or communication, of truth; the proper and immediate object of poetry is the communication of immediate pleasure.'' ** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Luule määratlused" (1811) * Ma tahaksin, et meie noored nutikad poeedid peaksid meeles mu lihtsakoelist proosa ja luule määratlust, mille järgi proosa = [[sõna]]d parimas järjestuses, luule = parimad sõnad parimas järjestuses. * ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.'' ** Samuel Taylor Coleridge, "Lauakõned (1821–1834)", 12. juuli 1827 * Kui ma loen raamatut, ja mul hakkab sellest nii külm, et ükski tuli mind ei soojenda, tean, et {{sõrendus|see}} on luule. Kui ma füüsiliselt tunnen, et mul pole enam pealage, tean, et {{sõrendus|see}} on luule. Ainult nii saan seda teada. Kas on veel mõni teine tee? ** [[Emily Dickinson]], kiri kolonel T. W. Higginsonile, ''cit. via'' [[Doris Kareva]] järelsõna Dickinsoni tõlkevalimikule "Kiri maailmale" (1988), lk 89-90 * Luule on [[kirjandus]]e [[kroon]]. ** [[Matthew Arnold]], "Count Leo Tolstoi", rmt "Essays in Criticism" (1888) * Luule on inimese [[mäss]] selle vastu, mis ta on. ** [[James Branch Cabell]], "Jurgen, A Comedy of Justice" (1919) * Luule ei ole emotsioonide vallapäästmine, vaid nende eest pagemine; ta ei ole ka isiksuse väljendamine, vaid selle eest pagemine. Aga muidugi teavad ainult need, kellel on isiksus ja emotsioonid, mida tähendab tahta nende eest pageda. ** [[T. S. Eliot]], "Traditsioon ja individuaalne talent" [1919], tlk Jaak Rähesoo, rmt: "Valik esseid", LR 20-21 1973, lk 18 * Inimesed umbusaldavad vahel igasugust erisihilist luulet: luulet, milles autor propageerib mingeid ühiskondlikke, moraalseid, poliitilisi või usulisi vaateid. Ja nad kalduvad veel kergemini ütlema, et see pole üldse luule, kui need vaated neile ei meeldi; nii nagu teised sageli peavad midagi tõeliseks luuleks sellepärast, et see juhtumisi väljendab neile meeldivat vaadet. ** [[T. S. Eliot]], "Luule ühiskondlik funktsioon", rmt: "Valik esseid", Hortus Litterarum, 1997, lk 220 * Lüüriku värsid suudavad meile hetkeks vahendada ühtsust sellega, mis meie sisimas toimub, lasevad meil aimata selle voolu sügavust ja suunda, mille võimsad lained kannavad meie teadvuse kipakat venet. ** [[V. A. Koskenniemi]], 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 29 * Tõsine luule, nagu iga vaimset algupära olev ilu, on harukordne. Tõelist luulet, päris õnnestunud ja igielavaid luuleteoseid on võrrel­des õige vähe olemas, isegi maailmakirjanduses. On õigusega esitatud, et suurteski kirjandustes, mille ajaraamatud üle poolegi tuhande aasta ulatavad, mõni kümmekond tõesti suuri kirjanikke, luuletajaid on esindunud. ** [[Villem Grünthal-Ridala]], koguteos "[[Anna Haava]], [[Miina Härma|Miina Hermann]], [[Aino Tamm]]. 70 a. sünnipäevaks" (1934) * Luule paljudest määratlustest parim on lihtsaim: "meeldejääv [[kõne]]". ** [[W. H. Auden]], "The Poet's Tongue" (1935), sissejuhatus * Luule on mulle peaaegu objektiivse ilmsusega [[ilu]] tundeline [[löök]]: kes ütleb löök, mõtleb [[üllatus]]t, [[siirus]]t, vastukarva konventsioonidele. Nüüdis­hetkel on selleks pigem valgusekumas [[raudteejaam]]ad ja tänavalaulude kohta­mine kui kuuvalguses [[järv]] või kontsert murtud kraega [[kroonlühter|kroonlühtrite]] [[valgus]]es. Kuid teises staadiumis on see kõige spontaansem protest rõhuva [[maailm]]a vastu, ja võib-olla isegi kõige vähema mõjuga. Ta annab [[inimkond|inimkonnale]] mõningat [[lohutus]]t võimatu [[õnn]]e puhul. Mulle tähendab ta kaht heategu ilma kahjustuste vastukaaluta. Et ta laseb mul unus­tada [[sõda]] ja [[surm]]a ja kõike, mis takistab [[elu]] algamast. Ja et ta annab surma piiril, kui on tõsi, et olen surelik, mulle [[illusioon]]i, et olen elanud. ** [[Abel Clarté]], tõlge: [[Aleksander Aspel]] artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel "Kirjad Pariisist", lk 185-186 * Luule on minu arvates elu tõeline olemus ja loov eluprintsiip ''par excel­lence''. Ei saaks kujutleda maailma, mis oleks luulelage. Kõik kirjanduskunsti liigid on määratletud luule poolt. On ainult luule. ** [[Georges Duhamel]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel "Kirjad Pariisist", lk 186 * [[Inimene]] kaotab alatasa inimlikud tunded ja nende väljenduse. Luule annab nad temale tagasi. ** [[Max Jacob]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel, "Kirjad Pariisist", lk 186 * On inimesi, kes tajuvad poeesiat kasinasti; tavaliselt pühenduvad nad selle õpetamisele. ** [[Jorge Luis Borges]]. "Poeesia", tlk [[Ruth Lias]], rmt: J. L. Borges, "Valitud esseid", Vagabund, 2000, lk 273-296 * Aga mis on poeesia [[muusika]]ta — see on nagu ilusate sulgedega [[lind]], kes ei oska laulda. ** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 248 * Luule ei ole "parimad [[sõna]]d parimas järjestuses", ta on [[keel]]e eksisteerimise kõrgeim vorm. * Pole teada, kui palju kaotab luule [[luuletaja|poeedi]] pöördumisel proosa poole, on ainult kindel, et proosa sellega tugevasti võidab. ** [[Jossif Brodski]], "Poeet ja proosa", tlk [[Piret Lotman]], rmt: "Koguja rõõm", Vagabund, 1996, lk 209-228 * Pole vist ühtki teist kaunist kunsti, mis sel määral oma pärandiga seotud oleks kui luule. Rääkimata igavesest vormiorjusest, on luule ka sisu poolest kõigit [[traditsioon]]is kinni ja ratsutab tahes-tahtmata traditsiooni seljas. Ikka viitab hea luuletus tagasi mõnele teisele, seondub mingi motiivi või hoiakuga eelnevast kirjandusest. Kas ei piira see poeesia novaatorlikke püüdlusi? Ei sugugi. Sellisel seotusel on luule seisukohalt ainuüksi positiivne [[tähendus]]: iga luuletuse taga on veel kümneid teisi, mis poeedi märguandel või isegi niisama kaasa kõlama hakkavad. Resonantsi ulatuse ja iseloomu määrab ennekõike vastuvõtja luuletundmine. ** [[Joel Sang]], "Luule vedrud ja polster" (1976), rmt: J. Sang, "Päripidi vastukarva", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 4 * [[Luuletus]]ed on traditsiooniliselt kirjutatud jambilises pentameetris, mis kõlab nõnda: ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM. Muidugi on palju teisi värsimõõte, milles kirjutada, ja tänapäeval ei kirjuta luuletajad üldsegi vormikohases värsimõõdus. Kuid [[jamb]]ides kirjutatud luuletuse lugemine pakub mingit loomupärast [[rahuldus]]t. Kõigepealt tavatseme me [[jamb]]i rütmis liikuda; see on sundimatu [[jalutuskäik|jalutuskäigu]] rütm. Kuid see lukustab ka [[südamelöögid]] [[sõna]]de puuri ja meie, kes me reageerime nii tundlikult südame häältele, loeme luuletust, ning meie enda [[pulss]] on otsekui vaikne [[metronoom]]. (lk 210) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * ...me ei saa rääkida ''luulest üleüldse'', nii nagu romantilises kirjandusteoorias on räägitud lüürikast ja lüürilisusest. Tänapäeva luule on žanriliselt kirju, sellesse kuulub nii isikukesksus kui keelekesksus, nii pihtimuslikkus kui intertekstuaalsus. Seepärast ei peaks üht tüüpi luulelt nõudma teist tüüpi luule tunnuseid, kui neid samaaegselt olla ei saa. Isegi teksti keerukus ei saa olla lõplik kriteerium: kui võrrelda [[Juhan Liiv]]i primitiivsust ja [[Gustav Suits]]u komplekssust, ei saa me veel järeldada, et üks on rohkem päris luule kui teine. ** [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/491 "Teil pole õigust olevikku ära põlata"], Vikerkaar 12/2013 * Luuletusel ei ole [[sugu]]. Mind isiklikult sügavalt liigutavate tekstide puhul lahustub kirjutaja oma sõnadega loodud [[aeg|ajas]] ja [[ruum]]is ning nende atribuutides, muutub nendest lahutamatuks. Sellises ruumis sugu ei ole. Samuti leidub sellist luulet muuga võrreldes vähe, see on nii olnud ja jääb olema, sest ei allu mingile tellimusele. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"], Sirp, 19. juuni 2014 * "Luulega?" Ben muigas jälle. "Luulega on küll täbarasti. Ma ei ole suur luulesõber." :"Arusaadav. Mehed ei loegi luuletusi samapalju kui naised." :Ben oli aus: "Ma ei loe üldse. Minu jaoks on luule [[igavus|igav]]." :"Igav? Nojah, võib tõesti igav olla," arutles Ines, "sest meeste hinges puudub sageli [[lüürika]]. Aga minul, tead Ben, minu hing on väga lüüriline." :"Lüüriline hing on kaunis," täiendas Ben, "teeb ka naise kauniks." * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 100 * Luule puhul, olgu tegu siis välis- või kodumaise [[autor]]iga, on alati tegemist erilise ja väikesearvulise lugejaskonnaga. Seda enam tuleb väärtustada [[kirjastaja]]id, kes end luulekogu avaldamise [[seiklus]]esse kaasa lasevad tõmmata. ** [[Eeva Park]], ''cit. via'': [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"], Sirp, 17.06.2016 * Kuigi kaante vahel ilmub soome luulet eesti keeles vähem kui eesti luulet soome keeles, kostab luuletõlkeid kirjandusfestivalide lavadel mõlemal pool [[Soome laht]]e võrdselt. Kirjandusfestivalid ongi tõelised luulesilla ehitajad ja tugevdajad, seal sünnivad uued kontaktid ning ideed, kuidas parandada luule nähtavust ja tunnetavust silla mõlemas otsas. Lähestikku asuvate maade kirjandusfestivalidel on mõistlik teha koostööd ka siis, kui külalisesinejaid kutsutakse kaugemaltki kui naaberriigist. ** [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"], Sirp, 17.06.2016 * ... räägitakse tänapäeval sellisest asjast nagu proosaluule, minu meelest see polegi enam päris-luule. Mulle tundub, et seda sorti [[tekst]]i võib teha, aga see on luule mitteaustamine. ** [[Vladislav Koržets]], intervjuu: [[Jürgen Rooste]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/siin-ma-nuud-olen/ "Siin ma nüüd olen!"], Sirp, 18.08.2017 * Muidugi, luulest ei saa ega tohi üksikuid ridu, veel vähem sõnu välja lõigata, luuletus on luuletus ikka ainult poeetilise tervikuna.. * Mis puutub luulesse [[autor]]i [[vanus]] või elukaar? Olen lugejana kohmetu ja sooviksin, et biograafika küsimused jääksid pigem kirjandusteadlastele minevikutekstide uurimiseks. [---] Ent siiski, laskem elaval luulel jääda ikka luuleks, ärgem surugem lüürilisele minale peale autori ajalikku eluolu. ** [[Marin Laak]], [https://www.looming.ee/arhiiv/tartu-linnakirjanik-ja-andaluusia-koer/ "Tartu linnakirjanik ja Andaluusia koer"] Looming, 11/2018 (Arvustus: [[Indrek Hirv]], "Kuldöölane". Post Factum, 2018) * Aga luule ei ole sama mis keeleline [[loovus]]. Viimast esineb igal pool mujalgi: [[turg|turul]], kõrtsus, räpis, rockis, [[reklaam]]is, võrgus, umb- ja segakeelsuses. Põhimõtteliselt on võimalik ka hea luule, mis keele poolest ilmetu või neutraalne. * Luule on väga põlvkondlik kirjandusliik: loetakse, ostetakse, kuulatakse, hinnatakse, käsitletakse peamiselt oma põlvkonnakaaslasi ja väheseid õnnelikke vanemaid luuletajaid, kes on olnud lugejale tähtsad tema kahekümnendates eluaastates. * Luulest on raske kirjutada nii, et tulemus poleks tühisõnaline, ainult väliselt kirjeldav või luulele mingit oma kinnismõtet pealesuruv. Selleks et luulest hästi kirjutada, tuleb vist pugeda [[luuletaja]] hinge, teha kindlaks need vedrud, mis selle tiksuma panevad. Ja selles ülesandes võib kergesti libastuda. ** [[Märt Väljataga]], intervjuu: Valner Valme, [https://kultuur.err.ee/906649/mart-valjataga-isegi-kui-konelejad-kaivad-alla-jaab-keele-ilu-puutumata "Märt Väljataga: isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata"], ERR, 01.02.2019 * [Vikipeedia kultuurilisest kallakust:] Liiga palju artikleid lahingulaevadest, liiga vähe luulest. * ''Too many articles on battleships, not enough on poetry.'' ** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ "What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20"], Esquire, 20. oktoober 2020 ==Luule luulest== <poem> Luule, see ei tule [[tuul]]est ega kuku käisest ka – ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata. Luule, see on leekiv [[tõde]], [[veri]] sinu [[süda]]mest, seda {{sõrendus|pead}} sa ilmutama, hoolimata enesest. </poem> * [[Anna Haava]], [https://luuleleid.wordpress.com/2016/03/19/anna-haava-ei-tule-luule-tuulest/ "Ei tule luule tuulest"] <poem> [[Muusika]]t, muusikat enne muud! [[Eelistus|Eelista]] seda, mil puudub vaste, kõike, mis hajub, mil [[hõljumine|hõljuv]] aste, eelista [[kõne]]le [[sosin]]al [[suu]]d. </poem> * [[Paul Verlaine]], "Luulekunst", tlk [[Johannes Semper]], Looming 10/1929 <poem> Su [[sõna]] [[lause]]s sageli veel tühi [[loos]], või [[liblikas]], või [[pilv]], mis hajub [[tuul]]es, võib-olla homme juba suudad luules neid käskida ja hoida kindlalt koos, siis iseenda jäägitult võid anda ja oma [[unistus]]ed ellu kanda... </poem> * [[Heljo Mänd]], "Sõna", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 7 <poem> Paljudes [[perekond]]ades ei kirjuta keegi [[luuletus]]i, aga kui - siis enamasti rohkem kui üks. Vahel voogab luule [[põlvkond]]ade kaskaadina, mis tekitab ähvardavaid keeriseid perekondlikes tunnetes. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Õe kiituseks", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 20 <poem> MIS ON LUULE? See on, kui paned varba suule. </poem> * [[Andres Vanapa]], "Mis on luule?" kogus "Grammofon" (1996), lk 120 <poem> ... luule ei ole sõnad, vaid [[nägemine]], väike eemaltpilk vanadele ja tuttavatele [[asi|asjadele]]; samm eemale argisest-harjunust, milles udunevad kontuurid ja ununevad asjad. Nii et jääb suutäis tühje sõnu, mis saavad täis sõnadeks ainult selles nägemises, mis seob [[nimi|nimed]] taas asjadega ja inimese nende mõlemaga. </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Luuletamise kunstist" kogus "Tule tagasi helmemänd", Tallinn: Eesti Raamat, 1984 * Luuletused on elanud [[Maa (planeet)|maakeral]] juba eotseenist saadik. Nende eellased elasid peamiselt [[mets]]ades ja savannides. :... :Luuletuse [[nahk]] on paks, peaaegu karvadeta, tihedates kortsudes. Vana luuletuse mass ulatub 7,5 tonnini, õlakõrgus 4 meetrini. :Vaatamata massiivsele kehaehitusele on luuletus hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte [[rutt|tõtlik]]. :... :Harva elavad luuletused üksinda. Ent mitmesajast isendist koosnevaid kogusid, millest kirjeldasid möödunud sajandi rändurid, tänapäeval peaaegu ei leidu. :Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata luulejaht ametlikult, loodi mitmed kaitsealad ja luule õnnestus päästa. :Ruumi jäi talle paraku üsna vähe, sest rahulikult võib ta tunda end ikkagi üksnes kaitsealal. :Inimestele on luulest palju kasu. Ilma luuletusteta kaotaks elu poole oma võlust. Kogu luuletuste olemuses, käitumismaneeris on tunda sügavat [[rahu]], [[väärikus]]t, varjatud vägevust. Tahtmatult tunned nende hildude, ammumöödunud aegade tunnistajate vastu lugupidamist, sümpaatiat ja siirat vaimustust. * [[Jaan Kaplinski]] "*Luuletused...", kogus "Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989", Tartu: Eesti Kostabi $elts, 1991, lk 28 <poem> emme ütle mis mul viga on luule kepib mind rohkem kui [[mehed]] luule kepib mind rohkem kui mehed emme ütle miks mõne tüdrukuga nii juhtub õhtuti loen [[nutt]]es [[Kurbus|kurbade]] meeste luulet [[Unistus|unistan]] et minagi [[Kirjutamine|kirjutaks]] kord nii kurvalt </poem> * [[Sveta Grigorjeva]], luulekogus "kes kardab sveta grigorjevat?", lk 29 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] hcx04dwzjt8uetlf9iuirue8k617zx6 135222 135221 2026-05-30T10:10:57Z Pseudacorus 2604 /* Luule luulest */ 135222 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie_Spartali_Stillman_-_The_First_Meeting_of_Petrarch_and_Laura.jpg|pisi|Marie Spartali Stillman, "Petrarca ja Laura esimene kohtumine" (1889)]] [[Pilt:Maude_Goodman--A_Poem--Royal_Academy_1895.webp|pisi|Maude Goodman, "Luuletus" (1895)]] [[Pilt:Julio_Romero_de_Torres_-_Venus_of_Poetry_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Julio Romero de Torres, "Poeesia Venus" (1913)]] [[Pilt:Shoen_Uemura_-_Composition_of_a_Poem.jpg|pisi|Shōen Uemura, "Luuletuse kirjutamine" (1942)]] '''Luule''' ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, [[kirjandus]]e osa, mida sidumata kõnele ehk [[proosa]]le vastandab [[tekst]]i eriline liigendus, [[rütm]]il rajanev struktuur. Kirjandussemiootika seisukohast on luule kirjanduse must auk, kus teksti infotihedus on nii suur, et enamiku inimeste jaoks jääb luule sisu kättesaamatuks. Vaatamata mitmete spetsialistide kahtlustele on see tekstilaad jäänud aktuaalseks nii pärast [[Auschwitz]]i kui ka [[2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse|sõja]] ajal. ==Proosa== * Luule on peenem ja filosoofilisem kui [[ajalugu]], sest luule väljendab üldist, aga ajalugu vaid üksikut. ** [[Aristoteles]], "Poeetika" (335) 1451b 6 * Luule vastand on õigupoolest mitte proosa, vaid [[teadus]]. Luule vastandub teadusele ja proosa värsimõõdule. Teaduse õige ja vahetu objekt on [[tõde|tõe]] omandamine või edastamine; luule õige ja vahetu objekt on vahetu naudingu edastamine. ** ''Poetry is not the proper antithesis to prose, but to science. Poetry is opposed to science, and prose to metre. The proper and immediate object of science is the acquirement, or communication, of truth; the proper and immediate object of poetry is the communication of immediate pleasure.'' ** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Luule määratlused" (1811) * Ma tahaksin, et meie noored nutikad poeedid peaksid meeles mu lihtsakoelist proosa ja luule määratlust, mille järgi proosa = [[sõna]]d parimas järjestuses, luule = parimad sõnad parimas järjestuses. * ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.'' ** Samuel Taylor Coleridge, "Lauakõned (1821–1834)", 12. juuli 1827 * Kui ma loen raamatut, ja mul hakkab sellest nii külm, et ükski tuli mind ei soojenda, tean, et {{sõrendus|see}} on luule. Kui ma füüsiliselt tunnen, et mul pole enam pealage, tean, et {{sõrendus|see}} on luule. Ainult nii saan seda teada. Kas on veel mõni teine tee? ** [[Emily Dickinson]], kiri kolonel T. W. Higginsonile, ''cit. via'' [[Doris Kareva]] järelsõna Dickinsoni tõlkevalimikule "Kiri maailmale" (1988), lk 89-90 * Luule on [[kirjandus]]e [[kroon]]. ** [[Matthew Arnold]], "Count Leo Tolstoi", rmt "Essays in Criticism" (1888) * Luule on inimese [[mäss]] selle vastu, mis ta on. ** [[James Branch Cabell]], "Jurgen, A Comedy of Justice" (1919) * Luule ei ole emotsioonide vallapäästmine, vaid nende eest pagemine; ta ei ole ka isiksuse väljendamine, vaid selle eest pagemine. Aga muidugi teavad ainult need, kellel on isiksus ja emotsioonid, mida tähendab tahta nende eest pageda. ** [[T. S. Eliot]], "Traditsioon ja individuaalne talent" [1919], tlk Jaak Rähesoo, rmt: "Valik esseid", LR 20-21 1973, lk 18 * Inimesed umbusaldavad vahel igasugust erisihilist luulet: luulet, milles autor propageerib mingeid ühiskondlikke, moraalseid, poliitilisi või usulisi vaateid. Ja nad kalduvad veel kergemini ütlema, et see pole üldse luule, kui need vaated neile ei meeldi; nii nagu teised sageli peavad midagi tõeliseks luuleks sellepärast, et see juhtumisi väljendab neile meeldivat vaadet. ** [[T. S. Eliot]], "Luule ühiskondlik funktsioon", rmt: "Valik esseid", Hortus Litterarum, 1997, lk 220 * Lüüriku värsid suudavad meile hetkeks vahendada ühtsust sellega, mis meie sisimas toimub, lasevad meil aimata selle voolu sügavust ja suunda, mille võimsad lained kannavad meie teadvuse kipakat venet. ** [[V. A. Koskenniemi]], 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 29 * Tõsine luule, nagu iga vaimset algupära olev ilu, on harukordne. Tõelist luulet, päris õnnestunud ja igielavaid luuleteoseid on võrrel­des õige vähe olemas, isegi maailmakirjanduses. On õigusega esitatud, et suurteski kirjandustes, mille ajaraamatud üle poolegi tuhande aasta ulatavad, mõni kümmekond tõesti suuri kirjanikke, luuletajaid on esindunud. ** [[Villem Grünthal-Ridala]], koguteos "[[Anna Haava]], [[Miina Härma|Miina Hermann]], [[Aino Tamm]]. 70 a. sünnipäevaks" (1934) * Luule paljudest määratlustest parim on lihtsaim: "meeldejääv [[kõne]]". ** [[W. H. Auden]], "The Poet's Tongue" (1935), sissejuhatus * Luule on mulle peaaegu objektiivse ilmsusega [[ilu]] tundeline [[löök]]: kes ütleb löök, mõtleb [[üllatus]]t, [[siirus]]t, vastukarva konventsioonidele. Nüüdis­hetkel on selleks pigem valgusekumas [[raudteejaam]]ad ja tänavalaulude kohta­mine kui kuuvalguses [[järv]] või kontsert murtud kraega [[kroonlühter|kroonlühtrite]] [[valgus]]es. Kuid teises staadiumis on see kõige spontaansem protest rõhuva [[maailm]]a vastu, ja võib-olla isegi kõige vähema mõjuga. Ta annab [[inimkond|inimkonnale]] mõningat [[lohutus]]t võimatu [[õnn]]e puhul. Mulle tähendab ta kaht heategu ilma kahjustuste vastukaaluta. Et ta laseb mul unus­tada [[sõda]] ja [[surm]]a ja kõike, mis takistab [[elu]] algamast. Ja et ta annab surma piiril, kui on tõsi, et olen surelik, mulle [[illusioon]]i, et olen elanud. ** [[Abel Clarté]], tõlge: [[Aleksander Aspel]] artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel "Kirjad Pariisist", lk 185-186 * Luule on minu arvates elu tõeline olemus ja loov eluprintsiip ''par excel­lence''. Ei saaks kujutleda maailma, mis oleks luulelage. Kõik kirjanduskunsti liigid on määratletud luule poolt. On ainult luule. ** [[Georges Duhamel]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel "Kirjad Pariisist", lk 186 * [[Inimene]] kaotab alatasa inimlikud tunded ja nende väljenduse. Luule annab nad temale tagasi. ** [[Max Jacob]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel, "Kirjad Pariisist", lk 186 * On inimesi, kes tajuvad poeesiat kasinasti; tavaliselt pühenduvad nad selle õpetamisele. ** [[Jorge Luis Borges]]. "Poeesia", tlk [[Ruth Lias]], rmt: J. L. Borges, "Valitud esseid", Vagabund, 2000, lk 273-296 * Aga mis on poeesia [[muusika]]ta — see on nagu ilusate sulgedega [[lind]], kes ei oska laulda. ** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 248 * Luule ei ole "parimad [[sõna]]d parimas järjestuses", ta on [[keel]]e eksisteerimise kõrgeim vorm. * Pole teada, kui palju kaotab luule [[luuletaja|poeedi]] pöördumisel proosa poole, on ainult kindel, et proosa sellega tugevasti võidab. ** [[Jossif Brodski]], "Poeet ja proosa", tlk [[Piret Lotman]], rmt: "Koguja rõõm", Vagabund, 1996, lk 209-228 * Pole vist ühtki teist kaunist kunsti, mis sel määral oma pärandiga seotud oleks kui luule. Rääkimata igavesest vormiorjusest, on luule ka sisu poolest kõigit [[traditsioon]]is kinni ja ratsutab tahes-tahtmata traditsiooni seljas. Ikka viitab hea luuletus tagasi mõnele teisele, seondub mingi motiivi või hoiakuga eelnevast kirjandusest. Kas ei piira see poeesia novaatorlikke püüdlusi? Ei sugugi. Sellisel seotusel on luule seisukohalt ainuüksi positiivne [[tähendus]]: iga luuletuse taga on veel kümneid teisi, mis poeedi märguandel või isegi niisama kaasa kõlama hakkavad. Resonantsi ulatuse ja iseloomu määrab ennekõike vastuvõtja luuletundmine. ** [[Joel Sang]], "Luule vedrud ja polster" (1976), rmt: J. Sang, "Päripidi vastukarva", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 4 * [[Luuletus]]ed on traditsiooniliselt kirjutatud jambilises pentameetris, mis kõlab nõnda: ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM. Muidugi on palju teisi värsimõõte, milles kirjutada, ja tänapäeval ei kirjuta luuletajad üldsegi vormikohases värsimõõdus. Kuid [[jamb]]ides kirjutatud luuletuse lugemine pakub mingit loomupärast [[rahuldus]]t. Kõigepealt tavatseme me [[jamb]]i rütmis liikuda; see on sundimatu [[jalutuskäik|jalutuskäigu]] rütm. Kuid see lukustab ka [[südamelöögid]] [[sõna]]de puuri ja meie, kes me reageerime nii tundlikult südame häältele, loeme luuletust, ning meie enda [[pulss]] on otsekui vaikne [[metronoom]]. (lk 210) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * ...me ei saa rääkida ''luulest üleüldse'', nii nagu romantilises kirjandusteoorias on räägitud lüürikast ja lüürilisusest. Tänapäeva luule on žanriliselt kirju, sellesse kuulub nii isikukesksus kui keelekesksus, nii pihtimuslikkus kui intertekstuaalsus. Seepärast ei peaks üht tüüpi luulelt nõudma teist tüüpi luule tunnuseid, kui neid samaaegselt olla ei saa. Isegi teksti keerukus ei saa olla lõplik kriteerium: kui võrrelda [[Juhan Liiv]]i primitiivsust ja [[Gustav Suits]]u komplekssust, ei saa me veel järeldada, et üks on rohkem päris luule kui teine. ** [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/491 "Teil pole õigust olevikku ära põlata"], Vikerkaar 12/2013 * Luuletusel ei ole [[sugu]]. Mind isiklikult sügavalt liigutavate tekstide puhul lahustub kirjutaja oma sõnadega loodud [[aeg|ajas]] ja [[ruum]]is ning nende atribuutides, muutub nendest lahutamatuks. Sellises ruumis sugu ei ole. Samuti leidub sellist luulet muuga võrreldes vähe, see on nii olnud ja jääb olema, sest ei allu mingile tellimusele. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"], Sirp, 19. juuni 2014 * "Luulega?" Ben muigas jälle. "Luulega on küll täbarasti. Ma ei ole suur luulesõber." :"Arusaadav. Mehed ei loegi luuletusi samapalju kui naised." :Ben oli aus: "Ma ei loe üldse. Minu jaoks on luule [[igavus|igav]]." :"Igav? Nojah, võib tõesti igav olla," arutles Ines, "sest meeste hinges puudub sageli [[lüürika]]. Aga minul, tead Ben, minu hing on väga lüüriline." :"Lüüriline hing on kaunis," täiendas Ben, "teeb ka naise kauniks." * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 100 * Luule puhul, olgu tegu siis välis- või kodumaise [[autor]]iga, on alati tegemist erilise ja väikesearvulise lugejaskonnaga. Seda enam tuleb väärtustada [[kirjastaja]]id, kes end luulekogu avaldamise [[seiklus]]esse kaasa lasevad tõmmata. ** [[Eeva Park]], ''cit. via'': [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"], Sirp, 17.06.2016 * Kuigi kaante vahel ilmub soome luulet eesti keeles vähem kui eesti luulet soome keeles, kostab luuletõlkeid kirjandusfestivalide lavadel mõlemal pool [[Soome laht]]e võrdselt. Kirjandusfestivalid ongi tõelised luulesilla ehitajad ja tugevdajad, seal sünnivad uued kontaktid ning ideed, kuidas parandada luule nähtavust ja tunnetavust silla mõlemas otsas. Lähestikku asuvate maade kirjandusfestivalidel on mõistlik teha koostööd ka siis, kui külalisesinejaid kutsutakse kaugemaltki kui naaberriigist. ** [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"], Sirp, 17.06.2016 * ... räägitakse tänapäeval sellisest asjast nagu proosaluule, minu meelest see polegi enam päris-luule. Mulle tundub, et seda sorti [[tekst]]i võib teha, aga see on luule mitteaustamine. ** [[Vladislav Koržets]], intervjuu: [[Jürgen Rooste]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/siin-ma-nuud-olen/ "Siin ma nüüd olen!"], Sirp, 18.08.2017 * Muidugi, luulest ei saa ega tohi üksikuid ridu, veel vähem sõnu välja lõigata, luuletus on luuletus ikka ainult poeetilise tervikuna.. * Mis puutub luulesse [[autor]]i [[vanus]] või elukaar? Olen lugejana kohmetu ja sooviksin, et biograafika küsimused jääksid pigem kirjandusteadlastele minevikutekstide uurimiseks. [---] Ent siiski, laskem elaval luulel jääda ikka luuleks, ärgem surugem lüürilisele minale peale autori ajalikku eluolu. ** [[Marin Laak]], [https://www.looming.ee/arhiiv/tartu-linnakirjanik-ja-andaluusia-koer/ "Tartu linnakirjanik ja Andaluusia koer"] Looming, 11/2018 (Arvustus: [[Indrek Hirv]], "Kuldöölane". Post Factum, 2018) * Aga luule ei ole sama mis keeleline [[loovus]]. Viimast esineb igal pool mujalgi: [[turg|turul]], kõrtsus, räpis, rockis, [[reklaam]]is, võrgus, umb- ja segakeelsuses. Põhimõtteliselt on võimalik ka hea luule, mis keele poolest ilmetu või neutraalne. * Luule on väga põlvkondlik kirjandusliik: loetakse, ostetakse, kuulatakse, hinnatakse, käsitletakse peamiselt oma põlvkonnakaaslasi ja väheseid õnnelikke vanemaid luuletajaid, kes on olnud lugejale tähtsad tema kahekümnendates eluaastates. * Luulest on raske kirjutada nii, et tulemus poleks tühisõnaline, ainult väliselt kirjeldav või luulele mingit oma kinnismõtet pealesuruv. Selleks et luulest hästi kirjutada, tuleb vist pugeda [[luuletaja]] hinge, teha kindlaks need vedrud, mis selle tiksuma panevad. Ja selles ülesandes võib kergesti libastuda. ** [[Märt Väljataga]], intervjuu: Valner Valme, [https://kultuur.err.ee/906649/mart-valjataga-isegi-kui-konelejad-kaivad-alla-jaab-keele-ilu-puutumata "Märt Väljataga: isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata"], ERR, 01.02.2019 * [Vikipeedia kultuurilisest kallakust:] Liiga palju artikleid lahingulaevadest, liiga vähe luulest. * ''Too many articles on battleships, not enough on poetry.'' ** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ "What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20"], Esquire, 20. oktoober 2020 ==Luule luulest== <poem> Luule, see ei tule [[tuul]]est ega kuku käisest ka – ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata. Luule, see on leekiv [[tõde]], [[veri]] sinu [[süda]]mest, seda {{sõrendus|pead}} sa ilmutama, hoolimata enesest. </poem> * [[Anna Haava]], [https://luuleleid.wordpress.com/2016/03/19/anna-haava-ei-tule-luule-tuulest/ "Ei tule luule tuulest"] <poem> [[Muusika]]t, muusikat enne muud! [[Eelistus|Eelista]] seda, mil puudub vaste, kõike, mis hajub, mil [[hõljumine|hõljuv]] aste, eelista [[kõne]]le [[sosin]]al [[suu]]d. </poem> * [[Paul Verlaine]], "Luulekunst", tlk [[Johannes Semper]], Looming 10/1929 <poem> Su [[sõna]] [[lause]]s sageli veel tühi [[loos]], või [[liblikas]], või [[pilv]], mis hajub [[tuul]]es, võib-olla homme juba suudad luules neid käskida ja hoida kindlalt koos, siis iseenda jäägitult võid anda ja oma [[unistus]]ed ellu kanda... </poem> * [[Heljo Mänd]], "Sõna", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 7 <poem> Paljudes [[perekond]]ades ei kirjuta keegi [[luuletus]]i, aga kui - siis enamasti rohkem kui üks. Vahel voogab luule [[põlvkond]]ade kaskaadina, mis tekitab ähvardavaid keeriseid perekondlikes tunnetes. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Õe kiituseks", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 20 <poem> MIS ON LUULE? See on, kui paned varba suule. </poem> * [[Andres Vanapa]], "Mis on luule?" kogus "Grammofon" (1996), lk 120 <poem> ... luule ei ole sõnad, vaid [[nägemine]], väike eemaltpilk vanadele ja tuttavatele [[asi|asjadele]]; samm eemale argisest-harjunust, milles udunevad kontuurid ja ununevad asjad. Nii et jääb suutäis tühje sõnu, mis saavad täis sõnadeks ainult selles nägemises, mis seob [[nimi|nimed]] taas asjadega ja inimese nende mõlemaga. </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Luuletamise kunstist" kogus "Tule tagasi helmemänd", Tallinn: Eesti Raamat, 1984 * Luuletused on elanud [[Maa (planeet)|maakeral]] juba eotseenist saadik. Nende eellased elasid peamiselt [[mets]]ades ja savannides. :... :Luuletuse [[nahk]] on paks, peaaegu karvadeta, tihedates kortsudes. Vana luuletuse mass ulatub 7,5 tonnini, õlakõrgus 4 meetrini. :Vaatamata massiivsele kehaehitusele on luuletus hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte [[rutt|tõtlik]]. :... :Harva elavad luuletused üksinda. Ent mitmesajast isendist koosnevaid kogusid, millest kirjeldasid möödunud sajandi rändurid, tänapäeval peaaegu ei leidu. :Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata luulejaht ametlikult, loodi mitmed kaitsealad ja luule õnnestus päästa. :Ruumi jäi talle paraku üsna vähe, sest rahulikult võib ta tunda end ikkagi üksnes kaitsealal. :Inimestele on luulest palju kasu. Ilma luuletusteta kaotaks elu poole oma võlust. Kogu luuletuste olemuses, käitumismaneeris on tunda sügavat [[rahu]], [[väärikus]]t, varjatud vägevust. Tahtmatult tunned nende hildude, ammumöödunud aegade tunnistajate vastu lugupidamist, sümpaatiat ja siirat vaimustust. * [[Jaan Kaplinski]] "*Luuletused...", kogus "Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989", Tartu: Eesti Kostabi $elts, 1991, lk 28 <poem> emme ütle mis mul viga on luule kepib mind rohkem kui [[mehed]] luule kepib mind rohkem kui mehed emme ütle miks mõne tüdrukuga nii juhtub õhtuti loen [[nutt]]es [[Kurbus|kurbade]] meeste luulet [[Unistus|unistan]] et minagi [[Kirjutamine|kirjutaks]] kord nii kurvalt </poem> * [[Sveta Grigorjeva]], luulekogus "kes kardab sveta grigorjevat?" (2013), lk 29 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] fvd3ql9mg4bjturjavht1wfrpgdtq2e 0 4933 135210 117950 2026-05-29T23:52:16Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135210 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Allegory_of_Air_by_Jan_van_Kessel_(1626-1679).jpg|pisi|Jan van Kessel vanem, "Õhu allegooria" (1661)]] [[Pilt:Dwelling_in_Air.tif|pisi|Diane Andrews Hall, "Dwelling in air" (2017).]] '''Õhk''' on asjadevaheline eimiski, mille olemasolu enamast ei märgata, kuid mille puudumist taibatakse väga ruttu. ==Luule== <poem> Seisad kesk suletud seebimulli oled ja viskad kirja ja kulli ümber on [[aeg]]a ja natuke [[ruum]]i pöörlevaid [[pilv]]i tiirlevaid tuumi [[juur]]i ja tüvesid [[õis]]i ja lehti [[savi]] ja õhku millest meid tehti </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Seisad kesk suletud seebimulli", kogust "Tule tagasi helmemänd" (1984) <poem> Õhus on kõike, õhus on õhku, õhus on [[lõhn]]u ja [[liblikas|liblikaid]], õhus on seegi varajane [[õhtu]], millal mina lahkun [[laul]]uga. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "* Õhus on kõike", valikkogust "Ajapinde ajab". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 52 ==Proosa== * Ning [[küngas]]te kohal seisavad sõbraliku välimusega valged vaiksed [[pilv]]ed. Nad ei kavatse meie lusti segada. Pikad valged härmaniidid purjetavad läbi õhu — reisihimuliste [[ämblik]]e improviseeritud [[õhupall]]id — ning õhk on nii lustlikult selge, nii kosutav, et vene professuuritudeng, kes istub minu kõrval, hüüab: "Mis {{Sõrendus|meehldiv}} segu [[hapnik|haapnikust]] ja [[lämmastik|leemastikust]]!" ** [[Georg Julius von Schultz-Bertram]], "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi", tlk Viktor Sepp, [[LR]] 17/1999, lk 20 * Õhk on [[Aafrika]] looduses tähendusrikkam kui [[Euroopa]]s, seda täidavad kangastused ja terendused ning mingis mõttes on õhk tõeline tegevuslava. Kesk päeva kuumuses võngub ja väreleb õhk nagu viiulikeel, kergitab üles pikki rohumaasiilusid koos astelpõõsastega ja küngastega ning tekitab kuivale rohule suuri hõbedasi veevälju. ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]", tlk [[Riina Jesmin]], Mediasat Group, 2005, lk 201 * Ta nimi oli Benjamin Driscoll ja ta oli kolmekümne ühe aastane. Ta [[unistus|unistas]] sellest, et [[Marss]] muutuks [[roheline|roheliseks]] ja kõrgeks [[puu]]de ja lehestiku tõttu, iga aastaajaga ikka kõrgemaks, et oleks puid, mis jahutaksid linnu tulikuumal suvel, puid, mis hoiaksid kinni talvetuuli. Üks puu suudab palju ära teha: lisada värvi, pakkuda [[vari|varju]], pillata puuvilju või saada laste mänguplatsiks, olla terve taevamaailm, kus ronida ja rippuda; [[toit|toidu]] ja [[mõnu]]de [[arhitektuur]] - see oli puu. Aga ennekõike puhastaksid puud jäist õhku [[kopsud]]e jaoks ja [[kõrv]]u kostaks õrn sahin, kui lamad öösiti oma lumi[[valge]]s [[voodi]]s ja see uinutab su [[uni|magama]]. ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Detsember 2001: Roheline hommik", 1974, lk 81 * [Randolph Henry Ash:] Meie keel pole loodud õhuerinevuste kirjeldamiseks, see riskib tähenduseta lüürilisusse sattuda või ebamääraseid metafoore kasutada - seega ei kirjuta ma Sulle sellest seda veini või kristalliga võrreldes, kuigi need mõlemad tulid mulle pähe. Ma olen hinganud Mont Blanci õhku - külma, kerget, puhast õhku, mis tuleb kaugetelt liustikeltja kannab nende lume puhtust ühes männivaigu ja mägiaasade heina hõnguga. Hõre õhk, nagu [[Shakespeare]] ütles, kaduvate asjade ja meie meelte ulatusest välja jääv õhk. Sellel Yorkshire’i õhul, see tähendab nõmmeõhul, ei ole sellist klaasjat külmust - see on üleni elus, liikumas nagu vesi, mis kulgeb läbi nõmme, ja õhk liigub koos sellega. See on nähtav õhk - seda näeb voolamas jõgede ja joontena üle paljaste kivieendite - seda näeb kerkimas õhupurskkaevudena ja värelemas nõmme kohal, kui ilm on palav. Ja selle lõhn - terav, unustamatu - puhas vihm ja õhkõrn iidse puusuitsu viirastus - ja ojavee külm selgus - ja midagi sellele ainuomast peent ja hõrku - oh, ma ei oska seda õhku kirjeldada. Ma usun tõesti, et see avardab inimese mõistust tema peas ning annab talle lisatajud, millest ta ei tea midagi, enne kui ta nendesse kõrgustesse ja mägedesse tuleb... ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 335 ==Draama== * [Sander] (tähtsalt, hooplewalt): Amerika süstem. — Kõige uuem. — Ehitustehnika wiimane sõna. — Muidugi rauakonstruktsion. — Wähe tööd, wähe materjali. — Ja mis peaasi (käsi kõrgesse ajades) õhku — õhku, papa, — õhk ei maksa midagi — — ühe sõnaga: esimene Eesti [[pilvelõhkuja|pilwelõhkuja]] — wiiekümne wersta peale ümberringi näha! ** [[Eduard Vilde]], "[[Pisuhänd]]", Tallinn, 1913, lk 132-133 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Ilm]] o78xyggu0zmcz4sx3e2f6q1idj9aj9m 135211 135210 2026-05-29T23:52:49Z Pseudacorus 2604 135211 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Allegory_of_Air_by_Jan_van_Kessel_(1626-1679).jpg|pisi|Jan van Kessel vanem, "Õhu allegooria" (1661)]] [[Pilt:Dwelling_in_Air.tif|pisi|Diane Andrews Hall, "Dwelling in air" (2017).]] '''Õhk''' on asjadevaheline eimiski, mille olemasolu enamast ei märgata, kuid mille puudumist taibatakse väga ruttu. ==Proosa== * Ning [[küngas]]te kohal seisavad sõbraliku välimusega valged vaiksed [[pilv]]ed. Nad ei kavatse meie lusti segada. Pikad valged härmaniidid purjetavad läbi õhu — reisihimuliste [[ämblik]]e improviseeritud [[õhupall]]id — ning õhk on nii lustlikult selge, nii kosutav, et vene professuuritudeng, kes istub minu kõrval, hüüab: "Mis {{Sõrendus|meehldiv}} segu [[hapnik|haapnikust]] ja [[lämmastik|leemastikust]]!" ** [[Georg Julius von Schultz-Bertram]], "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi", tlk Viktor Sepp, [[LR]] 17/1999, lk 20 * Õhk on [[Aafrika]] looduses tähendusrikkam kui [[Euroopa]]s, seda täidavad kangastused ja terendused ning mingis mõttes on õhk tõeline tegevuslava. Kesk päeva kuumuses võngub ja väreleb õhk nagu viiulikeel, kergitab üles pikki rohumaasiilusid koos astelpõõsastega ja küngastega ning tekitab kuivale rohule suuri hõbedasi veevälju. ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]", tlk [[Riina Jesmin]], Mediasat Group, 2005, lk 201 * Ta nimi oli Benjamin Driscoll ja ta oli kolmekümne ühe aastane. Ta [[unistus|unistas]] sellest, et [[Marss]] muutuks [[roheline|roheliseks]] ja kõrgeks [[puu]]de ja lehestiku tõttu, iga aastaajaga ikka kõrgemaks, et oleks puid, mis jahutaksid linnu tulikuumal suvel, puid, mis hoiaksid kinni talvetuuli. Üks puu suudab palju ära teha: lisada värvi, pakkuda [[vari|varju]], pillata puuvilju või saada laste mänguplatsiks, olla terve taevamaailm, kus ronida ja rippuda; [[toit|toidu]] ja [[mõnu]]de [[arhitektuur]] - see oli puu. Aga ennekõike puhastaksid puud jäist õhku [[kopsud]]e jaoks ja [[kõrv]]u kostaks õrn sahin, kui lamad öösiti oma lumi[[valge]]s [[voodi]]s ja see uinutab su [[uni|magama]]. ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Detsember 2001: Roheline hommik", 1974, lk 81 * [Randolph Henry Ash:] Meie keel pole loodud õhuerinevuste kirjeldamiseks, see riskib tähenduseta lüürilisusse sattuda või ebamääraseid metafoore kasutada - seega ei kirjuta ma Sulle sellest seda veini või kristalliga võrreldes, kuigi need mõlemad tulid mulle pähe. Ma olen hinganud Mont Blanci õhku - külma, kerget, puhast õhku, mis tuleb kaugetelt liustikeltja kannab nende lume puhtust ühes männivaigu ja mägiaasade heina hõnguga. Hõre õhk, nagu [[Shakespeare]] ütles, kaduvate asjade ja meie meelte ulatusest välja jääv õhk. Sellel Yorkshire’i õhul, see tähendab nõmmeõhul, ei ole sellist klaasjat külmust - see on üleni elus, liikumas nagu vesi, mis kulgeb läbi nõmme, ja õhk liigub koos sellega. See on nähtav õhk - seda näeb voolamas jõgede ja joontena üle paljaste kivieendite - seda näeb kerkimas õhupurskkaevudena ja värelemas nõmme kohal, kui ilm on palav. Ja selle lõhn - terav, unustamatu - puhas vihm ja õhkõrn iidse puusuitsu viirastus - ja ojavee külm selgus - ja midagi sellele ainuomast peent ja hõrku - oh, ma ei oska seda õhku kirjeldada. Ma usun tõesti, et see avardab inimese mõistust tema peas ning annab talle lisatajud, millest ta ei tea midagi, enne kui ta nendesse kõrgustesse ja mägedesse tuleb... ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 335 ==Draama== * [Sander] (tähtsalt, hooplewalt): Amerika süstem. — Kõige uuem. — Ehitustehnika wiimane sõna. — Muidugi rauakonstruktsion. — Wähe tööd, wähe materjali. — Ja mis peaasi (käsi kõrgesse ajades) õhku — õhku, papa, — õhk ei maksa midagi — — ühe sõnaga: esimene Eesti [[pilvelõhkuja|pilwelõhkuja]] — wiiekümne wersta peale ümberringi näha! ** [[Eduard Vilde]], "[[Pisuhänd]]", Tallinn, 1913, lk 132-133 ==Luule== <poem> Seisad kesk suletud seebimulli oled ja viskad kirja ja kulli ümber on [[aeg]]a ja natuke [[ruum]]i pöörlevaid [[pilv]]i tiirlevaid tuumi [[juur]]i ja tüvesid [[õis]]i ja lehti [[savi]] ja õhku millest meid tehti </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Seisad kesk suletud seebimulli", kogust "Tule tagasi helmemänd" (1984) <poem> Õhus on kõike, õhus on õhku, õhus on [[lõhn]]u ja [[liblikas|liblikaid]], õhus on seegi varajane [[õhtu]], millal mina lahkun [[laul]]uga. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "* Õhus on kõike", valikkogust "Ajapinde ajab". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 52 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Ilm]] t70f2kfwr8b2syarwr1yhdatj52x3y1 0 4981 135216 131219 2026-05-30T08:48:43Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135216 wikitext text/x-wiki [[File:Lion sex.jpg|pisi|[[Lõvi]]del käib seks põhimõtteliselt samamoodi kui inimestel.]] [[File:Housefly mating.jpg|pisi|[[Kärbes]]tel üldjoontes ka.]] '''Seks''' ehk '''suguline vahekord''' (ka '''koitus''' või '''kopulatsioon''') on [[Inimene|inimeste]] ja paljude [[loom]]ade seas populaarne tegevus, mille käigus enamasti sisestatakse ja liigutatakse peenist vagiinas või muus avauses või selle läheduses sugulise [[nauding]]u, paljunemise või muud otstarbel. Samas hõlmavad seksi määratlused eri allikais palju muidki variatsioone. Seksi võidakse seostada muude käitumuslike nähtustega nagu [[armastus]], füüsiline lähedus ja [[võim]]. [[Abielu]] ja seksi vahelise võimaliku seose küsimuses on allikad vastandlikel seisukohtadel. Üldjuhul ei nimetata [[taim]]ede, [[seen]]te ja [[bakter]]ite paljunemiskäitumist tavakeeles seksiks, kuigi näiteks bakterite sugulist paljunemist on vahel selle sõnaga kirjeldatud. Vägivaldset seksi nimetataks [[vägistamine|vägistamiseks]], üksildast seksi [[masturbatsioon]]iks. ==Proosa== * Ma ei suutnud kunagi liituda minu noorusajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga [[monogaamia]] vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui seks ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda [[Kuu]]ga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse antikliimaksina. Ühe [[naine|naise]] juurde jäämine on väike hind nii suure [[elamus]]e eest, nagu ühe naise nägemine. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord abielluda, oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord sündinud. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Muinasjutumaa eetika", tlk Tiia Rinne, rmt: "Õigest usust", Kuldsulg, 2011, lk 72-73 * Ei saada aru olulisest asjast: seksuaalfunktsiooni osatähtsuse suhtelisusest. Tegelikult oli see funktsioon neutraalne ja jääb neutraalseks; iga [[tsivilisatsioon]] annab sellele värvi vastavalt oma ''Weltanschauung''<nowiki>'</nowiki>ile. * [[Mircea Eliade]], "Seks" kogus "Kogemata avastatud tõdedest", tlk Riina Jesmin, LR 32/33 2002, lk 51 * [[Koosolek]]ul nahutati kedagi Konwickit - noort [[kirjanik]]ku, kuulekat ja pühendunud parteilast, kõigisse partei noorsoole mõeldud organisatsioonidesse kuuluvat. Ta oli kirjutanud jutustuse armastusest. Kõigi kohustuslike aksessuaaridega; tegelaseks UB üllas [[ohvitser]], armastajad seksivad peaaegu et partei algorganisatsiooni valvsa pilgu all, ei mingit vastalisust, aina poolt ja koos [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]], [[voodi]]s jutt proletariaadist. Aga see ei olnud ikka "see". Muldvanad inimesed, justkui [[kääbus]]ed ja [[hernehirmutis]]ed - Melania Kierczyńska, Adam Ważyk - teatasid normaalse väljanägemisega keskealistele inimestele, milline on küps ja klassiteadlik seksuaalsuhe ning milline on animalistlik, mandunud, ameerikalik-imperialistlik. See Kierczyńska, punakirjanduse hall kardinal, kubu kuivi konte ja tüükaid, kes oma elu jooksul, võitluses [[sotsialism]]i eest ja oma väljanägemisega, on [[munn]]i näinud ehk vaid anatoomiaatlases, õpetas meid, et [[abielurikkumine]] on kapitalistlik igand ja kaob uuel ajajärgul. ** [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 116 * [Miranda Grey:] Seks on samasugune tegevus nagu iga teinegi. Selles pole midagi inetut, lihtsalt kaks inimest mängivad teineteise kehaga. See on nagu [[tants]]. Nagu mingi mäng. ** [[John Fowles]], "Liblikapüüdja" (1963) * Seks on nagu [[bridž]]. Kui sul pole head partnerit, siis peab sul olema hea [[käsi]]. ** [[Woody Allen]], "Arveteklaarimine", 1972 * Seksis televiisoriekraanil pole midagi halba, niikaua kui te sellelt maha ei libise. ** Pythoni printsiip TV-moraalsuse kohta, rmt: [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, Ersen 1999, lk 188 * Meie [[veri]] on suuremalt jaolt soolane [[vesi]], me vajame ikka veel [[sool]]alahust (soolast vett), et [[silm]]i pesta või [[kontaktlääts]]i ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste [[vagiina|tupe]] "kalalõhna". Õigupoolest läks [[Freud]]i jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi [[ürgookean]]i - kindla peale on see [[teooria]] omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks [[naised]] meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. (lk 38) * Seksuaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut [[maastik]]ku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Mõnda aega tagasi oli Vanda ostnud mingi seksiõpiku, "Sada poosi" või midagi säärast, valinud nende seast välja kümme kõige paslikumat, kirjutanud need paberilipikutele, nood omakorda aga [[kübar]]asse pannud, ja nii mängisid nad juba mitu kuud seda väga erutavat erootilist [[loterii]]d. Niisiis loosisid Minister ja Vanda kordamööda kinnisilmi poose. Seejuures kiljus Vanda iga kord, justkui oleks ta loteriiga võitnud miljard dinaari, mitte aga tavalise suguühte. Täna oli fortuuna neile jaganud misjonäripoosi, mis Ministrile ausalt öeldes kuidagi kohe kõige rohkem meele, see tähendab, keha järgi oli... Pole midagi öelda, neis asjus oli Vanda tõeline meister. Ja tal oli suur süda. Umbes kuu aja eest olid nad visanud kübarast välja seisva positsiooni, sest Ministrit kimbutas [[ishias]]. Kaastundlik Vanda peilis silmapilkselt välja lipiku, kus oli kirjas see nõme ja täiesti vale asend, ning kupatas selle [[prügikast]]i. ** [[Dubravka Ugrešić]], "Romaanijõe forsseerimine", tlk Madis Vainomaa, LR 6-9 2021, lk 19 * Christabel võttis ta vastu kirega, mis oli niisama äge nagu tema enda oma, ning ka teadlik, sest ta nõudis mehelt naudingut, avas end sellele, klammerdus mehe külge lühikeste loomalike karjetega. Ta silitas mehe juukseid ja suudles ta kinniseid silmi, aga ei teinud midagi muud erilist, et pakkuda naudingut temale, mehele - ja ta ei jõudnudki selleni kõigi nende ööde jooksul. See oli nagu Proteuse käte vahel hoidmine, mõtles mees mingil hetkel, otsekui oleks Christabel vedel ja liiguks tema haaravate sõrmede vahelt läbi, otsekui oleks ta kõikjal tema ümber kerkivad merelained. Kui paljudel meestel on olnud see mõte, ütles ta endale, kui väga paljudes paikades, kui paljudes kliimades, kui paljudes tubades, majakestes ja koobastes, kus nad kõik kujutlesid ennast ujujana soolases meres, lained tõusmas, kõik oletasid - ei, teadsid - et nad on kordumatud. Siia, siia, siia, tagus tal peas, oli ta elu teda juhtinud, see kõik suundus selle akti, selle koha, selle pimeduses valge naise juurde, selle liikuva ja libeda vaikuse juurde, selle hingeldava lõpu juurde. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 358 * [[Noorus|Noorest]] peast usutakse, et seks on [[usaldamine|usalduslikkuse]] kõrgpunkt. Hiljem avastatakse, et see on vaevu [[algus]]. ** [[Peter Høeg]] "Preili Smilla lumetaju", Varrak 1997, tlk Arvo Alas, lk 348 * Angie võttis rüü seljast ja ronis mehe peale. Ta jälestas, kuidas mees sundis teda seda tegema; ise lesides, üks käsi pea all, [[sigaret]]ti suitsetades ja jälgides, mismoodi naine püüab ta sugutit piisavalt kõvaks ajada, et seda endale sisse torgata. Kui mees sigareti ära paneks ja püüaks veidi keskenduda, ehk õnnestuks see siis paremini. ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 87 * Mina olin [[Pentti Saarikoski|Pentti]] [[Helsingi]] sõpradest täiesti erinev: [[Päris-Soome]] ja [[Häme]] verd tahumatu tükk, kuigi olin üht-teist kirjutanud ja lugenud ja [[ülikool]]is [[kirjandus]]t õppinud. Sel polnud mingit tähtsust; oma [[kuulsus]]e hiilgeaegadel kiitles Pentti, et temaga magamine käib [[soome kirjandus]]e naistudengitel [[kursusetöö]] nõuete sisse. ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 44 * Teisega, ühe Tõnuga, elasin [[kohusetunne|kohusetundest]] isegi kuu aega koos ja meie vahel toimus teatav rutiinne seksuaalne läbikäimine, mille vältel mõlemad püüdsid juuresolevalt kehalt leida mõningaid oma [[fantaasia]] elemente. Kes otsib, see leiab. Seks on kahtlemata ka [[kompromiss]]ide, [[konformism]]i, [[leppimine|leppimise]] küsimus. [[Ideaal]]id peavad nürinema, ideaalid peavad hävima. ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002, lk 314 * Mees vangutas hämmastunult pead. "See ei ole küll moodus, kuidas selle asjaga tegeleda. Kuidas sa ennast hommikul tundnud oleksid?" :"Palju paremini," ütles Jane tõsiselt. "Seksuaalvahekord on väga tervislik [[trenn]] ja [[nahk|nahale]] kasulik." :"Nagu ka [[jooksmine]]. Jane, Jane, kas sul pole üldse mingeid tundeid? Kas sa ei tunne end tõrjutuna, kui su [[külgelöömine|külgelöömisele]] ei vastata, või [[häbi]], kui vastatakse?" :Jane vaatas teda segaduses pilguga, üks sõrm [[kulm]]u juures. Siis tema nägu selgines. "[[Kalvinism]]. Just nimelt!" hüüdis ta. "Sind on kasvatatud nii, et repressiivne [[religioon]] moonutab sinu [[mõistus]]t." :"Ja sind on kasvatatud nii, et [[naisteajakirjad]] moonutavad sinu mõistust. Ma arvasin tegelikult, et kogu see [[vabaarmastus]]e teema pole enam moes,״ ütles Hamish väsinult. * [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012, lk 74 * Järgmisel hommikul ärgates olin otsast otsani läbi loputatud ja rammetu. Koperdasin potitoolile, seejärel pesukausi juurde. Mu sisikond tundis ennast nagu kirnutud [[või]]. Mis tähendab, mõtlesin ma, et mind oleks justkui pekstud tömbi esemega, ja siis taipasin, et see pole tõest üldse kaugel. Kõnealune tömp ese paistiski, kui ma voodisse tagasi läksin, ja nägi suhteliselt ohutu välja. Ma heitsin selle omaniku kõrvale, kes ärkas ja vaatas mind pilguga, milles kumas mehelikku võidukust. ** [[Diana Gabaldon]], "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, 2014, lk 444 * Meenub lugu [[London]]i sõbranna emast, kellele ema abielueelset nõu andis. "Ega see seks ei peagi hea olema," olevat ta julgustavalt öelnud. "Pane silmad kinni ja mõtle [[Inglismaa]] tulevikule." Eks ajad on muutunud. Samas oodatakse naistelt ikka Eestimaa lastega täitmist, olgugi et hilisem naasmine [[tööturg|tööturule]] võib olla seetõttu üüratult raskem. ** [[Jaana Davidjants]], [https://feministeerium.ee/head-tudrukud-halbadel-deitidel/ "Head tüdrukud halbadel deitidel"], Feministeerium, 04.10.2016 * Aastaid hiljem tulid mu pikad [[kodutee]]d sõpradega jutuks. Oodatud naerupahvaku asemel kohtasin hoopis mõistvaid pilke. Tuli välja, et ebausud ei olnud neile sugugi võõrad. Paljud möönsid hoopis, et tunnevad kolmeteistkümnendal reedel kerget ebamugavust, vahetavad [[must kass|musta kassi]] nähes teepoolt ning usuvad muidugi vankumatult, et kui jätad klaase kokku lüües inimesele silma vaatamata, ootab sind ees seitse aastat kehva seksi. ("Aga vähemalt seksi," rõõmustas sõber.) * Võiks ju arvata, et suhtumine teise kunagisse suurde kiriklikku ja ühiskondlikku [[tabu]]sse ehk [[menstruatsioon]]i on nüüdseks muutunud. Ometi on seegi vaid teisenenud ja võtnud moodsamaid vorme. Nii on päevade jälgimisteenus Clue kogunud kokku tänapäevaseid mensesega seotud ebauske üle maailma. [---] [[Poola]]s levib ebausk, et päevade ajal seksides võib oma partneri ära tappa. ** Jaana Davidjants, [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 * Naudi seksi, aga ära lase sellel muutuda [[kinnismõte|kinnismõtteks]]. Välja arvatud lühikeseks ajaks teismelise, noore, keskealise ja vanana. (lk 2204) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Nooremandal ei olnud mahti teenri võõrikuse pärast [[hämmeldus]]es viivelda, sest tal oli teisi tähtsaid asjatoimetusi. Kui [[kuller]] läinud, heitis Anno kõrvale aknakatte, mis poolenisti ette oli tõmmatud, ning eesriide küpse vilja karva narmaste all jätkas naeratav Leitar [[suudlus]]t sealt, kus see ennist katkenud oli. :Et laps oli hoidja hoole all ning [[vabadus]]t selle võrra rohkem, läks suudlemine sujuvalt üle hellaks ihude jagamiseks, mida nad mõlemad võtsid veel [[vaimustus]]e ja uskumatusega. Et niimoodi ka saab, et kehade omavaheline [[laul]] pole lihtsalt meeldiv või pöörane, vaid peaaegu pühalik tunne, oli uus [[avastus]], Anno jaoks kindlasti, ent võib-olla ka Leitarile. * [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019, lk 111 * Mitte keegi ei ole õigustatud seksi saama, nii nad ütlevad. Kõik on õigustatud seksi saama, ja mitte keegi pole õigustatud seda just sellelt või tollelt saama. Kõik me oleme potentsiaalsed objektid, mitte keegi ei pea objekt olema. ''Eine Funktion für alle und keinen''. * Kaunis oleks [[kommunism]], nagu [[Peeter Sauter|Sauter]] on seda kirjeldanud: küsid seltsimehelt keppi, ja [[seltsimees]] annabki. Seks [[robot]]iga võiks küll olla riigi poolt kõigile tagatud, maksuraha eest: [[supiköök]], [[kool]]id, [[haigla]]d ja erootiline robotla. Aga keda see aitab, kui tahaksid konkreetse tibu maha lüüa. ** [[Maarja Kangro]] [https://kultuur.err.ee/946530/maarja-kangro-lati-lipp "Läti Lipp"] ERR, 28.05.2019 * Kujutage ette - te vaatate hommikul [[naaber|naabrit]] ja lasete [[fantaasia]]l lennata, et kuidas nad seal linade vahel partneriga möllasid... Ja siis veel korraldate sel teemal arutelusid, hakkate kujundama [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning - kirsina [[tort|tordile]] - plaanite [[rahvahääletus]]t, et kuidagi näidata nendele valesti seksijatele koht kätte. Haige. No täiega. * Jah, iga [[pere]] on püha ning iga [[armastus]] on väärtus [---]. Aga kui teie enda pereelu pole see, mida te justkui kaitsete, siis taandub ju kogu asi sellele, kuidas keegi tehniliselt seksib. Ja see on haige. ** [[Yana Toom]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/poliitkolumnist-yana-toom-on-erakordselt-rove-kui-taiskasvanud-inimesi-vaevab-uudishimu-selle-kohta-kuidas-naaber-seksib?id=91020995 "On erakordselt rõve, kui täiskasvanud inimesi vaevab uudishimu selle kohta, kuidas naaber seksib"] EPL, 12.09.2020 ==Luule== <poem> [[Vein]], seks ja [[mullivann]] ju käivad kah kui [[mõnu]]leda parasjagu Aga [[teadus]] teeb [[õnn]]elikuks! Näha on! </poem> * [https://www.youtube.com/watch?v=2zIz0r75OZk "Mõnud"], ansambel Kreatiivmootor, 2010 [[Kategooria:Seksuaalsus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 9vnnq84ech1sbjny92basp9x67gyf3x 4 5489 135204 135020 2026-05-29T22:24:49Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135204 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%206%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 6 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Adam Smith]] | data-sort-value="1723" | 1723-06 | data-sort-value="1790" | 1790-07-17 | [[:d:Q9381|Q9381]] |- | [[Carl von Clausewitz]] | data-sort-value="1780" | 1780-06-01 | data-sort-value="1831" | 1831-11-16 | [[:d:Q76430|Q76430]] |- | [[Colleen McCullough]] | data-sort-value="1937" | 1937-06-01 | data-sort-value="2015" | 2015-01-29 | [[:d:Q228801|Q228801]] |- | [[Reet Linna]] | data-sort-value="1944" | 1944-06-01 | | [[:d:Q16406751|Q16406751]] |- | [[Linda Järve]] | data-sort-value="1946" | 1946-06-01 | data-sort-value="2022" | 2022-05-21 | [[:d:Q12368814|Q12368814]] |- | [[Juhan Viiding]] | data-sort-value="1948" | 1948-06-01 | data-sort-value="1995" | 1995-02-21 | [[:d:Q1385740|Q1385740]] |- | [[Neeme Väli]] | data-sort-value="1965" | 1965-06-01 | | [[:d:Q12370932|Q12370932]] |- | [[Kaimo Järvik]] | data-sort-value="1968" | 1968-06-01 | data-sort-value="2012" | 2012-08-11 | [[:d:Q101110355|Q101110355]] |- | [[Guzel Jahhina]] | data-sort-value="1977" | 1977-06-01 | | [[:d:Q21130661|Q21130661]] |- | [[Ilze Tālberga]] | data-sort-value="1985" | 1985-06-01 | | [[:d:Q85990555|Q85990555]] |- | [[Erika Esop]] | data-sort-value="1927" | 1927-06-02 | data-sort-value="1999" | 1999-12-24 | [[:d:Q12362260|Q12362260]] |- | [[Stig Claesson]] | data-sort-value="1928" | 1928-06-02 | data-sort-value="2008" | 2008-01-04 | [[:d:Q249792|Q249792]] |- | [[Carol Shields]] | data-sort-value="1935" | 1935-06-02 | data-sort-value="2003" | 2003-07-16 | [[:d:Q259956|Q259956]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | data-sort-value="1943" | 1943-06-02 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Nathalie Anderson]] | data-sort-value="1948" | 1948-06-02 | | [[:d:Q16122041|Q16122041]] |- | [[Mihkel Mälgand]] | data-sort-value="1978" | 1978-06-02 | | [[:d:Q65665907|Q65665907]] |- | [[Hildegarde Flanner]] | data-sort-value="1899" | 1899-06-03 | data-sort-value="1987" | 1987-05-27 | [[:d:Q13563277|Q13563277]] |- | [[Allen Ginsberg]] | data-sort-value="1926" | 1926-06-03 | data-sort-value="1997" | 1997-04-05 | [[:d:Q6711|Q6711]] |- | [[Marion Zimmer Bradley]] | data-sort-value="1930" | 1930-06-03 | data-sort-value="1999" | 1999-09-25 | [[:d:Q465179|Q465179]] |- | [[Dinah McCall]] | data-sort-value="1943" | 1943-06-03 | | [[:d:Q109252772|Q109252772]] |- | [[Mati Kaal]] | data-sort-value="1946" | 1946-06-03<br/>1946 | | [[:d:Q12369988|Q12369988]] |- | [[Kalev Kukk]] | data-sort-value="1951" | 1951-06-03 | | [[:d:Q16404517|Q16404517]] |- | [[Jill Biden]] | data-sort-value="1951" | 1951-06-03 | | [[:d:Q235349|Q235349]] |- | [[Kristiina Ross]] | data-sort-value="1955" | 1955-06-03 | | [[:d:Q12367577|Q12367577]] |- | [[Lawrence Lessig]] | data-sort-value="1961" | 1961-06-03 | | [[:d:Q217790|Q217790]] |- | [[Kristjan Hallik]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-03 | | [[:d:Q108545764|Q108545764]] |- | [[George III]] | data-sort-value="1738" | 1738-05-24 | data-sort-value="1820" | 1820-01-29 | [[:d:Q127318|Q127318]] |- | [[Ain Kaalep]] | data-sort-value="1926" | 1926-06-04 | data-sort-value="2020" | 2020-06-09 | [[:d:Q405863|Q405863]] |- | [[Ilmi Kolla]] | data-sort-value="1933" | 1933-06-04 | data-sort-value="1954" | 1954-12-18 | [[:d:Q1276415|Q1276415]] |- | [[Daphne Sheldrick]] | data-sort-value="1934" | 1934-06-04 | data-sort-value="2018" | 2018-04-12 | [[:d:Q1165511|Q1165511]] |- | [[Robert Fulghum]] | data-sort-value="1937" | 1937-06-04 | | [[:d:Q3491146|Q3491146]] |- | [[Tiit Madisson]] | data-sort-value="1950" | 1950-06-04 | data-sort-value="2021" | 2021-06-21 | [[:d:Q11897585|Q11897585]] |- | [[Karl Martin Sinijärv]] | data-sort-value="1971" | 1971-06-04 | | [[:d:Q714178|Q714178]] |- | [[Liisi Koikson]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-04 | | [[:d:Q1824828|Q1824828]] |- | [[Farištamo Eller]] | data-sort-value="1985" | 1985-06-04 | | [[:d:Q125823866|Q125823866]] |- | [[Ruth Benedict]] | data-sort-value="1887" | 1887-06-05 | data-sort-value="1948" | 1948-09-17 | [[:d:Q228822|Q228822]] |- | [[Federico García Lorca]] | data-sort-value="1898" | 1898-06-05 | data-sort-value="1936" | 1936-08-19 | [[:d:Q41408|Q41408]] |- | [[Flavia Cosma]] | data-sort-value="1938" | 1938-06-05 | | [[:d:Q55723184|Q55723184]] |- | [[Margaret Drabble]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-05 | | [[:d:Q239307|Q239307]] |- | [[Tiina Pikamäe]] | data-sort-value="1947" | 1947-06-05 | | [[:d:Q12376888|Q12376888]] |- | [[Tõnis Lukas]] | data-sort-value="1962" | 1962-06-05 | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Hendrik Toompere juunior]] | data-sort-value="1965" | 1965-06-05<br/>1965 | | [[:d:Q12363814|Q12363814]] |- | [[Aleksandr Puškin]] | data-sort-value="1799" | 1799-05-26 | data-sort-value="1837" | 1837-01-29 | [[:d:Q7200|Q7200]] |- | [[George Boole]] | data-sort-value="1855" | 1855-06-06 | data-sort-value="1864" | 1864-12-08 | [[:d:Q134661|Q134661]] |- | [[Thomas Mann]] | data-sort-value="1875" | 1875-06-06 | data-sort-value="1955" | 1955-08-12 | [[:d:Q37030|Q37030]] |- | [[Helen McCloy]] | data-sort-value="1904" | 1904-06-06 | data-sort-value="1994" | 1994-12-01<br/>1992 | [[:d:Q455574|Q455574]] |- | [[Isaiah Berlin]] | data-sort-value="1909" | 1909-06-06 | data-sort-value="1997" | 1997-11-05 | [[:d:Q205162|Q205162]] |- | [[Mignon McLaughlin]] | data-sort-value="1913" | 1913-06-06 | data-sort-value="1983" | 1983-12-20 | [[:d:Q6844273|Q6844273]] |- | [[Maxine Kumin]] | data-sort-value="1925" | 1925-06-06 | data-sort-value="2014" | 2014-02-06 | [[:d:Q2714693|Q2714693]] |- | [[Linda Kaljundi]] | data-sort-value="1979" | 1979-06-06 | | [[:d:Q16405782|Q16405782]] |- | [[Mari-Liis Jakobson]] | data-sort-value="1985" | 1985-06-06 | | [[:d:Q125397988|Q125397988]] |- | [[Tšingis-khaan]] | data-sort-value="1162" | 1162-05-31 | data-sort-value="1227" | 1227-08-18<br/>1227-08-25 | [[:d:Q720|Q720]] |- | [[Beau Brummel|Beau Brummell]] | data-sort-value="1778" | 1778-06-07 | data-sort-value="1840" | 1840-03-30 | [[:d:Q561019|Q561019]] |- | [[Gwendolyn Brooks]] | data-sort-value="1917" | 1917-06-07 | data-sort-value="2000" | 2000-12-03 | [[:d:Q270715|Q270715]] |- | [[Laila Hirvisaari]] | data-sort-value="1938" | 1938-06-07 | data-sort-value="2021" | 2021-06-16 | [[:d:Q3117328|Q3117328]] |- | [[Linnart Mäll]] | data-sort-value="1938" | 1938-06-07 | data-sort-value="2010" | 2010-02-14 | [[:d:Q459429|Q459429]] |- | [[Eri Klas]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-07 | data-sort-value="2016" | 2016-02-26 | [[:d:Q1351055|Q1351055]] |- | [[Tom Jones]] | data-sort-value="1940" | 1940-06-07 | | [[:d:Q180850|Q180850]] |- | [[Fred Vargas]] | data-sort-value="1957" | 1957-06-07 | | [[:d:Q237087|Q237087]] |- | [[Tatjana Järvi]] | data-sort-value="1960" | 1960-06-07 | data-sort-value="2025" | 2025-04-30 | [[:d:Q12376578|Q12376578]] |- | [[Kerti Tergem]] | data-sort-value="1968" | 1968-06-07 | | [[:d:Q16408541|Q16408541]] |- | [[Hanna Brotherus]] | data-sort-value="1968" | 1968-06-07 | | [[:d:Q19746021|Q19746021]] |- | [[Marvi Remmik]] | data-sort-value="1971" | 1971-06-07 | | [[:d:Q61706821|Q61706821]] |- | [[Jonne Kotta]] | data-sort-value="1972" | 1972-06-07 | | [[:d:Q16404153|Q16404153]] |- | [[Frank Lloyd Wright]] | data-sort-value="1867" | 1867-06-08 | data-sort-value="1959" | 1959-04-09 | [[:d:Q5604|Q5604]] |- | [[Ernst Enno]] | data-sort-value="1875" | 1875-06-08 | data-sort-value="1934" | 1934-03-07 | [[:d:Q1357983|Q1357983]] |- | [[Marguerite Yourcenar]] | data-sort-value="1903" | 1903-06-08 | data-sort-value="1987" | 1987-12-17 | [[:d:Q163118|Q163118]] |- | [[Ruth Stone]] | data-sort-value="1915" | 1915-06-08 | data-sort-value="2011" | 2011-11-19 | [[:d:Q3655987|Q3655987]] |- | [[Ivar Grünthal]] | data-sort-value="1924" | 1924-06-08 | data-sort-value="1996" | 1996-02-14 | [[:d:Q1675679|Q1675679]] |- | [[Karin Alvtegen]] | data-sort-value="1965" | 1965-06-08 | | [[:d:Q260420|Q260420]] |- | [[Veronika Kalmus]] | data-sort-value="1973" | 1973-06-08 | | [[:d:Q24546274|Q24546274]] |- | [[Lilli Luuk]] | data-sort-value="1976" | 1976-06-08<br/>1976 | | [[:d:Q106375022|Q106375022]] |- | [[Viljar Lubi]] | data-sort-value="1977" | 1977-06-08 | | [[:d:Q16406983|Q16406983]] |- | [[Andero Uusberg]] | data-sort-value="1980" | 1980-06-08 | | [[:d:Q17447249|Q17447249]] |- | [[Peeter I]] | data-sort-value="1672" | 1672-05-30 | data-sort-value="1725" | 1725-01-28 | [[:d:Q8479|Q8479]] |- | [[Bertha von Suttner]] | data-sort-value="1843" | 1843-06-09 | data-sort-value="1914" | 1914-06-21 | [[:d:Q18456|Q18456]] |- | [[Gerda Mayer]] | data-sort-value="1927" | 1927-06-09 | data-sort-value="2021" | 2021-07-15 | [[:d:Q20984505|Q20984505]] |- | [[Gunta Randla]] | data-sort-value="1943" | 1943-06-09 | | [[:d:Q16405666|Q16405666]] |- | [[Madis Jürgen]] | data-sort-value="1962" | 1962-06-09 | | [[:d:Q16405206|Q16405206]] |- | [[Kadri Liik]] | data-sort-value="1970" | 1970-06-09 | | [[:d:Q12365981|Q12365981]] |- | [[Hiro Arikawa]] | data-sort-value="1972" | 1972-06-09 | | [[:d:Q1059911|Q1059911]] |- | [[Aleksander Aspel]] | data-sort-value="1908" | 1908-06-10 | data-sort-value="1975" | 1975-03-21 | [[:d:Q12358656|Q12358656]] |- | [[Saul Bellow]] | data-sort-value="1915" | 1915-06-10<br/>1915-07-10 | data-sort-value="2005" | 2005-04-05 | [[:d:Q83059|Q83059]] |- | [[Prints Philip|Prints Philip, Edinburghi hertsog]] | data-sort-value="1921" | 1921-06-10 | data-sort-value="2021" | 2021-04-09 | [[:d:Q80976|Q80976]] |- | [[E. O. Wilson|Edward O. Wilson]] | data-sort-value="1929" | 1929-06-10 | data-sort-value="2021" | 2021-12-26 | [[:d:Q211029|Q211029]] |- | [[Marion Chesney]] | data-sort-value="1936" | 1936-06-10 | data-sort-value="2019" | 2019-12-31<br/>2019-12-30 | [[:d:Q444697|Q444697]] |- | [[Tiina Raitviir]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-10 | | [[:d:Q12376890|Q12376890]] |- | [[Haldi Normet-Saarna]] | data-sort-value="1953" | 1953-06-10 | | [[:d:Q25520060|Q25520060]] |- | [[Jacques-Yves Cousteau]] | data-sort-value="1910" | 1910-06-11 | data-sort-value="1997" | 1997-06-25 | [[:d:Q83233|Q83233]] |- | [[Josephine Miles]] | data-sort-value="1911" | 1911-06-11 | data-sort-value="1985" | 1985-05-12 | [[:d:Q6288420|Q6288420]] |- | [[Harald Suislepp]] | data-sort-value="1921" | 1921-06-11 | data-sort-value="2000" | 2000-09-21 | [[:d:Q1584778|Q1584778]] |- | [[Mati Mandel]] | data-sort-value="1945" | 1945-06-11 | | [[:d:Q12369992|Q12369992]] |- | [[Peeter Ernits]] | data-sort-value="1953" | 1953-06-11 | | [[:d:Q12372175|Q12372175]] |- | [[Mihkel Tiks]] | data-sort-value="1953" | 1953-06-11 | | [[:d:Q42888802|Q42888802]] |- | [[Annika Haas]] | data-sort-value="1974" | 1974-06-11 | | [[:d:Q56871568|Q56871568]] |- | [[Caroline Criado Perez|Caroline Criado-Perez]] | data-sort-value="1984" | 1984-06-11 | | [[:d:Q14945692|Q14945692]] |- | [[Vladimir Svet]] | data-sort-value="1992" | 1992-06-11 | | [[:d:Q85986254|Q85986254]] |- | [[Djuna Barnes]] | data-sort-value="1892" | 1892-06-12 | data-sort-value="1982" | 1982-06-18 | [[:d:Q234721|Q234721]] |- | [[Herta Elviste]] | data-sort-value="1923" | 1923-06-12 | data-sort-value="2015" | 2015-10-29 | [[:d:Q12363928|Q12363928]] |- | [[Niina Kuusik]] | data-sort-value="1924" | 1924-06-12 | data-sort-value="1984" | 1984-06-14 | [[:d:Q120805078|Q120805078]] |- | [[Paul Haavaoks]] | data-sort-value="1924" | 1924-06-12 | data-sort-value="1983" | 1983-09-30 | [[:d:Q772499|Q772499]] |- | [[George H. W. Bush]] | data-sort-value="1924" | 1924-06-12 | data-sort-value="2018" | 2018-11-30 | [[:d:Q23505|Q23505]] |- | [[Anne Frank]] | data-sort-value="1929" | 1929-06-12 | data-sort-value="1945" | 1945-02 | [[:d:Q4583|Q4583]] |- | [[Ivo Linna]] | data-sort-value="1949" | 1949-06-12 | | [[:d:Q1375381|Q1375381]] |- | [[Matti Maasikas]] | data-sort-value="1967" | 1967-06-12 | | [[:d:Q16407368|Q16407368]] |- | [[Ewert Sundja]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-12 | | [[:d:Q6545073|Q6545073]] |- | [[Liisa Pulk]] | data-sort-value="1985" | 1985-06-12 | | [[:d:Q12368737|Q12368737]] |- | [[William Butler Yeats]] | data-sort-value="1865" | 1865-06-13<br/>1865-03-13 | data-sort-value="1939" | 1939-01-28 | [[:d:Q40213|Q40213]] |- | [[Dorothy L. Sayers]] | data-sort-value="1893" | 1893-06-13 | data-sort-value="1957" | 1957-12-17 | [[:d:Q106740|Q106740]] |- | [[Arvo Mägi]] | data-sort-value="1913" | 1913-06-13 | data-sort-value="2004" | 2004-11-27 | [[:d:Q717462|Q717462]] |- | [[Ülle Udam]] | data-sort-value="1943" | 1943-06-13 | data-sort-value="2016" | 2016-07-27 | [[:d:Q18626597|Q18626597]] |- | [[Virginie Despentes]] | data-sort-value="1969" | 1969-06-13 | | [[:d:Q295015|Q295015]] |- | [[Laila Kaasik]] | data-sort-value="1991" | 1991-06-13 | | [[:d:Q112439809|Q112439809]] |- | [[Charles Augustin de Coulomb]] | data-sort-value="1736" | 1736-06-14 | data-sort-value="1806" | 1806-08-23 | [[:d:Q81716|Q81716]] |- | [[Harriet Beecher Stowe]] | data-sort-value="1811" | 1811-06-14 | data-sort-value="1896" | 1896-07-01 | [[:d:Q102513|Q102513]] |- | [[Ott Kangilaski]] | data-sort-value="1911" | 1911-06-14 | data-sort-value="1975" | 1975-04-28 | [[:d:Q16405999|Q16405999]] |- | [[Lise Nørgaard]] | data-sort-value="1917" | 1917-06-14 | data-sort-value="2023" | 2023-01-01 | [[:d:Q463747|Q463747]] |- | [[Irmelin Sandman Lilius]] | data-sort-value="1936" | 1936-06-14 | | [[:d:Q3360503|Q3360503]] |- | [[Donald Trump]] | data-sort-value="1946" | 1946-06-14 | | [[:d:Q22686|Q22686]] |- | [[Robert Lepikson]] | data-sort-value="1952" | 1952-06-14 | data-sort-value="2006" | 2006-07-01<br/>2006-06-30 | [[:d:Q7346851|Q7346851]] |- | [[Olaf Scholz]] | data-sort-value="1958" | 1958-06-14 | | [[:d:Q61053|Q61053]] |- | [[Kaidi Tamm]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-14 | | [[:d:Q120190118|Q120190118]] |- | [[Leah Naomi Green]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-14 | | [[:d:Q66821216|Q66821216]] |- | [[Marju Himma]] | data-sort-value="1985" | 1985-06-14 | | [[:d:Q112306673|Q112306673]] |- | [[Elise Rosalie Aun|Elise Aun]] | data-sort-value="1863" | 1863-06-15 | data-sort-value="1932" | 1932-06-02 | [[:d:Q19502199|Q19502199]] |- | [[Konstantin Balmont]] | data-sort-value="1867" | 1867-06-03 | data-sort-value="1942" | 1942-12-23 | [[:d:Q314498|Q314498]] |- | [[Amy Clampitt]] | data-sort-value="1920" | 1920-06-15 | data-sort-value="1994" | 1994-09-10 | [[:d:Q128263|Q128263]] |- | [[Heli Kendra]] | data-sort-value="1964" | 1964-06-15 | | [[:d:Q111381329|Q111381329]] |- | [[Taavi Eelmaa]] | data-sort-value="1971" | 1971-06-15 | | [[:d:Q12376034|Q12376034]] |- | [[Tiina Kattel]] | data-sort-value="1971" | 1971-06-15 | | [[:d:Q20528348|Q20528348]] |- | [[Züleyxa Izmailova]] | data-sort-value="1985" | 1985-06-15 | | [[:d:Q29420289|Q29420289]] |- | [[Ellinor Rängel]] | data-sort-value="1902" | 1902-06-16 | data-sort-value="1967" | 1967-08-14 | [[:d:Q27430370|Q27430370]] |- | [[Helvi Hämäläinen]] | data-sort-value="1907" | 1907-06-16 | data-sort-value="1998" | 1998-01-17 | [[:d:Q4118924|Q4118924]] |- | [[Joyce Carol Oates]] | data-sort-value="1938" | 1938-06-16 | | [[:d:Q217557|Q217557]] |- | [[Ernesto Preatoni]] | data-sort-value="1942" | 1942-06-16 | | [[:d:Q116281635|Q116281635]] |- | [[Artemi Troitski|Artjom Troitski]] | data-sort-value="1955" | 1955-06-16 | | [[:d:Q4463473|Q4463473]] |- | [[Parvel Pruunsild]] | data-sort-value="1969" | 1969-06-16 | | [[:d:Q113403151|Q113403151]] |- | [[Erki Savisaar]] | data-sort-value="1978" | 1978-06-16 | | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Siiri Pärkson]] | data-sort-value="1979" | 1979-06-16 | data-sort-value="2024" | 2024-03-06 | [[:d:Q65267309|Q65267309]] |- | [[Salla Simukka]] | data-sort-value="1981" | 1981-06-16 | | [[:d:Q11892079|Q11892079]] |- | [[Ott Puumeister]] | data-sort-value="1985" | 1985-06-16 | | [[:d:Q117185215|Q117185215]] |- | [[Eeva Joenpelto]] | data-sort-value="1921" | 1921-06-17 | data-sort-value="2004" | 2004-01-28 | [[:d:Q2061062|Q2061062]] |- | [[Endel Sõgel]] | data-sort-value="1922" | 1922-06-17 | data-sort-value="1998" | 1998-12-07 | [[:d:Q12362095|Q12362095]] |- | [[Eino Baskin]] | data-sort-value="1929" | 1929-06-17 | data-sort-value="2015" | 2015-03-11 | [[:d:Q3745108|Q3745108]] |- | [[Mati Laur]] | data-sort-value="1955" | 1955-06-17 | | [[:d:Q3737420|Q3737420]] |- | [[Nina Lykke]] | data-sort-value="1965" | 1965-06-17 | | [[:d:Q27890804|Q27890804]] |- | [[Ain Anger]] | data-sort-value="1971" | 1971-06-17 | | [[:d:Q16915712|Q16915712]] |- | [[Kristi Raik]] | data-sort-value="1975" | 1975-06-17 | | [[:d:Q61110455|Q61110455]] |- | [[Karoli Hindriks]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-17 | | [[:d:Q12366511|Q12366511]] |- | [[Anamarija Lampič]] | data-sort-value="1995" | 1995-06-17 | | [[:d:Q18811347|Q18811347]] |- | [[Ivan Gontšarov]] | data-sort-value="1812" | 1812-06-06 | data-sort-value="1891" | 1891-09-15 | [[:d:Q189665|Q189665]] |- | [[John Lucas]] | data-sort-value="1929" | 1929-06-18 | data-sort-value="2020" | 2020-04-05 | [[:d:Q1701524|Q1701524]] |- | [[Jürgen Habermas]] | data-sort-value="1929" | 1929-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-03-14 | [[:d:Q76357|Q76357]] |- | [[Lisa Randall]] | data-sort-value="1962" | 1962-06-18 | | [[:d:Q450404|Q450404]] |- | [[Oleksi Reznikov]] | data-sort-value="1966" | 1966-06-18 | | [[:d:Q4392444|Q4392444]] |- | [[Anu Tali]] | data-sort-value="1972" | 1972-06-18 | | [[:d:Q468753|Q468753]] |- | [[Kaja Kallas]] | data-sort-value="1977" | 1977-06-18 | | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Anna-Stina Treumund]] | data-sort-value="1982" | 1982-06-18 | data-sort-value="2017" | 2017-05-30 | [[:d:Q16407334|Q16407334]] |- | [[Blaise Pascal]] | data-sort-value="1623" | 1623-06-19 | data-sort-value="1662" | 1662-08-19 | [[:d:Q1290|Q1290]] |- | [[Elbert Hubbard]] | data-sort-value="1856" | 1856-06-19 | data-sort-value="1915" | 1915-05-07 | [[:d:Q734329|Q734329]] |- | [[Maie Kalda]] | data-sort-value="1929" | 1929-06-19 | data-sort-value="2013" | 2013-11-08 | [[:d:Q12369514|Q12369514]] |- | [[Paul Himma]] | data-sort-value="1953" | 1953-06-19 | | [[:d:Q12372051|Q12372051]] |- | [[Boris Johnson]] | data-sort-value="1964" | 1964-06-19 | | [[:d:Q180589|Q180589]] |- | [[Maret Nukke]] | data-sort-value="1968" | 1968-06-19 | | [[:d:Q120405596|Q120405596]] |- | [[Kai Lobjakas]] | data-sort-value="1975" | 1975-06-19 | | [[:d:Q12366046|Q12366046]] |- | [[Manuela Pihlap]] | data-sort-value="1980" | 1980-06-19 | | [[:d:Q120405334|Q120405334]] |- | [[Eva Kübar]] | data-sort-value="1981" | 1981-06-19 | | [[:d:Q24545833|Q24545833]] |- | [[Tatjana Mihhailova-Saar]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-19 | | [[:d:Q7688162|Q7688162]] |- | [[Andre Hanimägi]] | data-sort-value="1989" | 1989-06-19 | | [[:d:Q117404893|Q117404893]] |- | [[Catherine Cookson]] | data-sort-value="1906" | 1906-06-20 | data-sort-value="1998" | 1998-06-11 | [[:d:Q292223|Q292223]] |- | [[Katrin Jakobi]] | data-sort-value="1909" | 1909-06-20 | data-sort-value="1986" | 1986-01-26 | [[:d:Q108419722|Q108419722]] |- | [[Enn Vetemaa]] | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | data-sort-value="2017" | 2017-03-28 | [[:d:Q438409|Q438409]] |- | [[Nele Neuhaus|Cornelia Löwenberg]] | data-sort-value="1967" | 1967-06-20 | | [[:d:Q92152|Q92152]] |- | [[Annely Oone]] | data-sort-value="1976" | 1976-06-20 | | [[:d:Q112065941|Q112065941]] |- | [[Rebecca Hazelton]] | data-sort-value="1978" | 1978-06-20 | | [[:d:Q7301766|Q7301766]] |- | [[Katja Novitskova]] | data-sort-value="1984" | 1984-06-20 | | [[:d:Q19667905|Q19667905]] |- | [[Ben Jonson]] | data-sort-value="1572" | 1572-06-11 | data-sort-value="1637" | 1637-08-06 | [[:d:Q193857|Q193857]] |- | [[Hastings Ismay]] | data-sort-value="1887" | 1887-06-21 | data-sort-value="1965" | 1965-12-17 | [[:d:Q335004|Q335004]] |- | [[Jean-Paul Sartre]] | data-sort-value="1905" | 1905-06-21 | data-sort-value="1980" | 1980-04-15 | [[:d:Q9364|Q9364]] |- | [[Françoise Sagan]] | data-sort-value="1935" | 1935-06-21 | data-sort-value="2004" | 2004-09-24 | [[:d:Q1646|Q1646]] |- | [[Ian McEwan]] | data-sort-value="1948" | 1948-06-21 | | [[:d:Q190379|Q190379]] |- | [[Tiina Torop]] | data-sort-value="1950" | 1950-06-21 | | [[:d:Q112609055|Q112609055]] |- | [[Jeanne Labrune]] | data-sort-value="1950" | 1950-06-21 | | [[:d:Q3176089|Q3176089]] |- | [[Peeter Müürsepp juunior]] | data-sort-value="1961" | 1961-06-21 | | [[:d:Q12372211|Q12372211]] |- | [[Riina Raudne]] | data-sort-value="1981" | 1981-06-21 | | [[:d:Q29420336|Q29420336]] |- | [[Aaro Hellaakoski]] | data-sort-value="1893" | 1893-06-22 | data-sort-value="1952" | 1952-11-23 | [[:d:Q4661753|Q4661753]] |- | [[Norbert Elias]] | data-sort-value="1897" | 1897-06-22 | data-sort-value="1990" | 1990-08-01 | [[:d:Q75812|Q75812]] |- | [[Erich Maria Remarque]] | data-sort-value="1898" | 1898-06-22 | data-sort-value="1970" | 1970-09-25 | [[:d:Q47293|Q47293]] |- | [[Michael Coady]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | data-sort-value="2024" | 2024-03 | [[:d:Q6829315|Q6829315]] |- | [[Kaarina Helakisa]] | data-sort-value="1946" | 1946-06-22 | data-sort-value="1998" | 1998-04-20 | [[:d:Q5484739|Q5484739]] |- | [[Leelo Tungal]] | data-sort-value="1947" | 1947-06-22 | | [[:d:Q432806|Q432806]] |- | [[Johanna Sinisalo]] | data-sort-value="1958" | 1958-06-22 | | [[:d:Q2746094|Q2746094]] |- | [[Yū Miri|Miri Yū]] | data-sort-value="1968" | 1968-06-22 | | [[:d:Q439860|Q439860]] |- | [[Kadri Hinrikus]] | data-sort-value="1970" | 1970-06-22 | | [[:d:Q16405903|Q16405903]] |- | [[Anna Tiido]] | data-sort-value="1975" | 1975-06-22 | | [[:d:Q112661294|Q112661294]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | data-sort-value="1975" | 1975-06-22 | | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Marko Mägi (muusik)|Marko Mägi]] | data-sort-value="1976" | 1976-06-22 | | [[:d:Q113495181|Q113495181]] |- | [[Anna Ahmatova]] | data-sort-value="1889" | 1889-06-11 | data-sort-value="1966" | 1966-03-05 | [[:d:Q80440|Q80440]] |- | [[Peet Vallak]] | data-sort-value="1893" | 1893-06-23 | data-sort-value="1959" | 1959-03-17 | [[:d:Q1708337|Q1708337]] |- | [[Juta Lehiste]] | data-sort-value="1941" | 1941-06-23 | | [[:d:Q20933531|Q20933531]] |- | [[Frances McDormand]] | data-sort-value="1957" | 1957-06-23 | | [[:d:Q204299|Q204299]] |- | [[Liu Cixin]] | data-sort-value="1963" | 1963-06-23 | | [[:d:Q607588|Q607588]] |- | [[Katrin Merisalu]] | data-sort-value="1968" | 1968-06-23 | | [[:d:Q29420107|Q29420107]] |- | [[Kaja Kann]] | data-sort-value="1973" | 1973-06-23 | | [[:d:Q16406054|Q16406054]] |- | [[Janika Sillamaa]] | data-sort-value="1975" | 1975-06-23 | | [[:d:Q544368|Q544368]] |- | [[Ambrose Bierce]] | data-sort-value="1842" | 1842-06-24 | data-sort-value="1914" | 1914 | [[:d:Q191050|Q191050]] |- | [[Alfons Rebane]] | data-sort-value="1908" | 1908-06-24 | data-sort-value="1976" | 1976-03-08 | [[:d:Q77408|Q77408]] |- | [[Mary Wesley]] | data-sort-value="1912" | 1912-06-24 | data-sort-value="2002" | 2002-12-30 | [[:d:Q446943|Q446943]] |- | [[Heli Lääts]] | data-sort-value="1932" | 1932-06-24 | data-sort-value="2018" | 2018-02-16 | [[:d:Q16407255|Q16407255]] |- | [[Julia Kristeva]] | data-sort-value="1941" | 1941-06-24 | | [[:d:Q159876|Q159876]] |- | [[Rebecca Solnit]] | data-sort-value="1961" | 1961-06-24 | | [[:d:Q2134968|Q2134968]] |- | [[George Orwell]] | data-sort-value="1903" | 1903-06-25 | data-sort-value="1950" | 1950-01-21 | [[:d:Q3335|Q3335]] |- | [[Felix Kotta]] | data-sort-value="1910" | 1910-06-25 | data-sort-value="1963" | 1963-10-11 | [[:d:Q12362575|Q12362575]] |- | [[Salme Raatma]] | data-sort-value="1915" | 1915-06-25 | data-sort-value="2008" | 2008-02-28 | [[:d:Q16405299|Q16405299]] |- | [[Ralf Parve]] | data-sort-value="1919" | 1919-06-25 | data-sort-value="2011" | 2011-04-29 | [[:d:Q2129346|Q2129346]] |- | [[Ingeborg Bachmann]] | data-sort-value="1926" | 1926-06-25 | data-sort-value="1973" | 1973-10-17 | [[:d:Q78506|Q78506]] |- | [[Kersti Unt]] | data-sort-value="1950" | 1950-06-25 | | [[:d:Q12366821|Q12366821]] |- | [[Patricia Smith]] | data-sort-value="1955" | 1955-06-25 | | [[:d:Q7145842|Q7145842]] |- | [[Virve Sarapik]] | data-sort-value="1961" | 1961-06-25 | | [[:d:Q12378773|Q12378773]] |- | [[Erki Nool]] | data-sort-value="1970" | 1970-06-25 | | [[:d:Q334700|Q334700]] |- | [[Pearl S. Buck]] | data-sort-value="1892" | 1892-06-26 | data-sort-value="1973" | 1973-03-06 | [[:d:Q80900|Q80900]] |- | [[Ellen Liiger]] | data-sort-value="1918" | 1918-06-26 | data-sort-value="1987" | 1987-08-04 | [[:d:Q12361911|Q12361911]] |- | [[Sławomir Mrożek]] | data-sort-value="1930" | 1930-06-29<br/>1930-06-26 | data-sort-value="2013" | 2013-08-15 | [[:d:Q18832|Q18832]] |- | [[Mirkka Rekola]] | data-sort-value="1931" | 1931-06-26 | data-sort-value="2014" | 2014-02-05 | [[:d:Q6873648|Q6873648]] |- | [[Gennadi Zjuganov]] | data-sort-value="1944" | 1944-06-26 | | [[:d:Q182452|Q182452]] |- | [[Riho Sibul]] | data-sort-value="1958" | 1958-06-26 | data-sort-value="2022" | 2022-11-20 | [[:d:Q7333914|Q7333914]] |- | [[Valeri Panjuškin]] | data-sort-value="1969" | 1969-06-26 | | [[:d:Q4344580|Q4344580]] |- | [[Jaan Jõgever]] | data-sort-value="1860" | 1860-06-27 | data-sort-value="1924" | 1924-11-06 | [[:d:Q12364823|Q12364823]] |- | [[Emma Goldman]] | data-sort-value="1869" | 1869-06-27 | data-sort-value="1940" | 1940-05-14 | [[:d:Q79969|Q79969]] |- | [[Helen Keller]] | data-sort-value="1880" | 1880-06-27 | data-sort-value="1968" | 1968-06-01 | [[:d:Q38203|Q38203]] |- | [[Gaston Bachelard]] | data-sort-value="1884" | 1884-06-27 | data-sort-value="1962" | 1962-10-16 | [[:d:Q270800|Q270800]] |- | [[Jacques Deval]] | data-sort-value="1890" | 1890-06-27 | data-sort-value="1972" | 1972-12-19 | [[:d:Q332733|Q332733]] |- | [[Igor Gräzin]] | data-sort-value="1952" | 1952-06-27 | | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Katrin Kivimaa]] | data-sort-value="1969" | 1969-06-27 | | [[:d:Q12366616|Q12366616]] |- | [[Cecily von Ziegesar]] | data-sort-value="1970" | 1970-06-27 | | [[:d:Q234255|Q234255]] |- | [[Indrek Grigor]] | data-sort-value="1981" | 1981-06-27<br/>1981 | | [[:d:Q20528629|Q20528629]] |- | [[Sirly Oder]] | data-sort-value="1983" | 1983-06-27 | | [[:d:Q112247627|Q112247627]] |- | [[Jean-Jacques Rousseau]] | data-sort-value="1712" | 1712-06-28 | data-sort-value="1778" | 1778-07-02 | [[:d:Q6527|Q6527]] |- | [[Netty Pinna]] | data-sort-value="1883" | 1883-06-28 | data-sort-value="1937" | 1937-04-28 | [[:d:Q16403593|Q16403593]] |- | [[Helgi Erilaid]] | data-sort-value="1942" | 1942-06-28 | data-sort-value="2023" | 2023-03-24 | [[:d:Q16404232|Q16404232]] |- | [[Tõnu Seilenthal]] | data-sort-value="1947" | 1947-06-28 | | [[:d:Q16404383|Q16404383]] |- | [[Deborah Moggach]] | data-sort-value="1948" | 1948-06-28 | | [[:d:Q3020878|Q3020878]] |- | [[Anneli Jordahl]] | data-sort-value="1960" | 1960-06-28 | | [[:d:Q4957395|Q4957395]] |- | [[Jaanika Anderson]] | data-sort-value="1978" | 1978-06-28 | | [[:d:Q20528369|Q20528369]] |- | [[Anu Taul]] | data-sort-value="1979" | 1979-06-28 | | [[:d:Q16406559|Q16406559]] |- | [[Giacomo Leopardi]] | data-sort-value="1798" | 1798-06-29 | data-sort-value="1837" | 1837-06-14 | [[:d:Q172599|Q172599]] |- | [[Sergei Witte]] | data-sort-value="1849" | 1849-06-17 | data-sort-value="1915" | 1915-02-28 | [[:d:Q155329|Q155329]] |- | [[Antoine de Saint-Exupéry]] | data-sort-value="1900" | 1900-06-29 | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | [[:d:Q2908|Q2908]] |- | [[Laine Villenthal]] | data-sort-value="1922" | 1922-06-29 | data-sort-value="2009" | 2009-05-23 | [[:d:Q12368249|Q12368249]] |- | [[Charlotte Bingham]] | data-sort-value="1942" | 1942-06-29 | data-sort-value="2025" | 2025-11-16 | [[:d:Q5085854|Q5085854]] |- | [[Katrine Engberg]] | data-sort-value="1975" | 1975-06-29 | | [[:d:Q40523516|Q40523516]] |- | [[Inga Gaile]] | data-sort-value="1976" | 1976-06-29 | | [[:d:Q16358120|Q16358120]] |- | [[Elina Born]] | data-sort-value="1994" | 1994-06-29 | | [[:d:Q16403201|Q16403201]] |- | [[Frédéric Bastiat]] | data-sort-value="1801" | 1801-06-30 | data-sort-value="1850" | 1850-12-24 | [[:d:Q13515|Q13515]] |- | [[Czesław Miłosz]] | data-sort-value="1911" | 1911-06-30 | data-sort-value="2004" | 2004-08-14 | [[:d:Q45970|Q45970]] |- | [[Aino Thoen]] | data-sort-value="1913" | 1913-06-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-17 | [[:d:Q16406812|Q16406812]] |- | [[Kari Aronpuro]] | data-sort-value="1940" | 1940-06-30 | | [[:d:Q3739903|Q3739903]] |- | [[Tuula-Liina Varis]] | data-sort-value="1942" | 1942-06-30 | | [[:d:Q11898867|Q11898867]] |- | [[Anna Levandi]] | data-sort-value="1965" | 1965-06-30 | | [[:d:Q458023|Q458023]] |- | [[Erki Kasemets]] | data-sort-value="1969" | 1969-06-30 | | [[:d:Q59113182|Q59113182]] |- | [[Berk Vaher]] | data-sort-value="1975" | 1975-06-30 | | [[:d:Q12360267|Q12360267]] |} {{Wikidata list end}} cq4uex5cgn01zvcyg3qznk5sdwv5tpc 0 5588 135213 122161 2026-05-30T08:03:01Z Pseudacorus 2604 /* Maailma proosa */ 135213 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wild_flowers_(Pl._17)_BHL21587205.jpg|pisi|Anne Pratt, koer-kibuvits (''Rosa canina'') teosest ''Wild flowers'' (1857)]] [[Pilt:Wild_Rose_Rosa_parviflora.jpg|pisi|Clarissa Munger Badger, ''Rosa parviflora'' raamatust ''Wild flowers drawn and colored from nature''. New York, 1859]] [[Pilt:Unknown_Danish_painter_Wild_rose_with_Chaffinches_nest_and_Small_Tortoiseshell_18-19th_century.jpg|pisi|Tundmatu Taani kunstnik (18.-19. saj), "Kibuvits metsvindi pesa ja koerliblikaga"]] [[Pilt:Fidelia_Bridges_Wild_roses.jpg|pisi|Fidelia Bridges, "Kibuvits rukkipõllu ääres" (1874)]] [[Pilt:Codex_Manesse_Hartmann_von_Aue.jpg|pisi|Saksa rüütlist laulik Hartmann von Aue. ''Codex Manesse'' (u 1305-1315) kujutab laulikut roosilises või pigemini kibuvitsalises õhkkonnas, sest täidisõielised roosid alustasid Euroopas võidukäiku alles pärast ristisõdu.]] [[Pilt:'Still_Life_with_Wild_Roses%2C_Peonies_and_Other_Flowers_in_a_White_Earthenware_Vase'_by_Ludger_tom_Ring_the_Younger.jpg|pisi|Ludger Tom Ring noorem "Vaikelu kibuvitste, pojengide ja teiste lilledega" (1580)]] [[Pilt:Nicoline_Tuxen_-_Opstilling_med_en_vase_med_hybenroser_i_en_vindueskarm_-_1893.png|pisi|Nicoline Tuxen, "Kibuvitsad aknal" (1893)]] [[Pilt:Vilhelm_Kyhn_-_Vilde_Roser_-_1896.png|pisi|Vilhelm Kyhn, "Kibuvitsad" (1896)]] [[Pilt:Heade_Martin_Johnson_Cherokee_Roses_On_A_Light_Gray_Cloth.jpg|pisi|Martin Johnson Heade (1819–1904), "Sile kibuvits hallil kangal", ''s.d.'']] [[Pilt:Keramic_studio_(1912)_(14763720572).jpg|pisi|Kathryn E. Cherry, sile kibuvits (''Rosa laevigata'') ajakirjast "Keramic Studio" (1899)]] [[Pilt:Clara_von_Sivers_Still_Life_with_a_Blue_%26_White_China_Vase_with_Flowers_%26_Rosehip.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854-1924), "Vaikelu lillevaasi ja kibuvitsaokstega", ''s.d.'']] [[Pilt:Wild_Briar_Roses_(Anna_Munthe-Norstedt)_-_Nationalmuseum_-_18696.tif|pisi|Anna Munthe-Norstedt, "Kibuvitsad vaasis" (1908)]] [[Pilt:Mary_Vaux_Walcott_-_Bourgeau_Rose_(Rosa_bourgeauiana)_-_1970.355.681_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Mary Vaux Walcott, ''Rosa bourgeauiana'' (1920)]] [[Pilt:Gustaf_Fjaestad_Autumn_landscape.jpg|pisi|Gustaf Fjaestad, "Sügismaastik taraga" (1921)]] [[Pilt:Fanny_Brate_Nyponblommor.jpg|pisi|Fanny Brate, "Kibuvitsaõied" (1931)]] [[Pilt:Wilhelm_Andersen_-_Hybengrene_i_blå_vase_ved_et_vindue.png|pisi|Wilhelm Andersen (1867–1945), "Vaikelu kibuvitsaokstega", ''s.d.'']] '''Kibuvits''' (''Rosa'') on roosõieliste sugukonda kuuluvate põõsaste perekond. Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse [[roos]]iks. Taimel on ilusad ja meeldiva lõhnaga õied ning teravad okkad, mis sigitab rohkelt ambivalentset suhtumist. Rahvasuu nimetab kibuvitsa ka orjavitsaks. ==Piibel== <poem> Aga [[Aadam]]ale ta ütles: Et sa kuulasid oma [[naine|naise]] [[sõna]] ja sõid [[puu]]st, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest [[söömine|süüa]], siis olgu [[maapind]] neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu [[elu]]aja! 18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja [[ohakas|ohakaid]], ja põllutaimed olgu sulle [[toit|toiduks]]! </poem> * [[Esimene Moosese raamat]] 3:17-18 * Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro [[lammas|lambaid]] ja [[kits]]i. Kord ajas ta karja [[kõrb]]e taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde. :2 Seal ilmutas ennast temale Issanda [[ingel]] tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära. :3 Ja Mooses mõtles: "Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle." :4 Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: "Mooses, Mooses!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!" :5 Siis ta ütles: "Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!" * [[Teine Moosese raamat]] 3:1-5 <poem> Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan [[pilv]]i temale [[vihm]]a andmast. </poem> * [[Jesaja raamat]] 5:6 <poem> Sel päeval jääb iga paik, kus oli tuhat [[viinapuu]]d, [[tuhat]] hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile. 24 Sinna minnakse [[nool]]te ja [[amb]]udega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid. 25 Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]], mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks ja lammaste tallermaaks. </poem> * [[Jesaja raamat]] 7:23-25 <poem> Sest [[ülekohus]] põleb otsekui [[tuli]], mis põletab kibuvitsu ja ohakaid ning süütab [[mets]]arägastikud kerkiva [[suits]]una haihtuma. </poem> * [[Jesaja raamat]] 9:17 * Te tunnete nad ära nende viljast. Ega [[viinamari|viinamarju]] korjata kibuvitstelt ega [[viigimari|viigimarju]] ohakailt? :17 Nõnda siis kannab iga hea [[puu]] head vilja, aga halb puu halba vilja. * [[Matteuse evangeelium]] 7:16-17 * Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja [[pilliroog|pilliroo]] ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide [[kuningas]]!" ** [[Matteuse evangeelium]] 27:29 ==Eesti proosa== * Vanal rannavallil lõhnas roosas õielumes ilutsev kibuvits. Virgad mesilased tunglesid sumisedes tema pudevate õiekroonide kohal. Nägime, kuidas mesilane õiele laskudes sealt õrnu kroonlehti lahti poetas. Roosade laikudena lebas põõsa all äsjapudenenud õielehti. Siis tuli valjem tuuleiil, raputas ägedalt õitsva põõsa okkalisi oksakahle, kiskus lahti uusi õilmeid, haaras maast pudenenud õielemmi ja kandis neid armutult kodupõõsast kaugele. ** [[Johannes Piiper]], "Harilaid", [juuli 1922], rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest" (1975), lk 69 * Rändaja, kes mõnesugustel põhjustel [[Napoli]]st Foggiasse viivalt suurelt [[tee]]lt kõrvale kallab, võib Benevento linna lähedal leida enda üleni metsroosidesse uppuva [[küngas|künka]] ees, mis kannabki nime Rocca delle Rose — Rooside kalju. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]], Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 7 * David nägi naist esimest korda [[kirik]]us. [---] See oli üllatus, kui naine [[pea]]d pööras ja David nägi, et selle [[nägu]] oli veel üsna noor ja ilus. Veidi kahvatu ja kurb, aga see kõik võis nii paista pikkade mustade ripsmete tõttu, mis näisid varju heitvat kogu näole. Ta vaatas sellest mööda, sest ta [[pilk]] jäi kinni naise huultele, mis olid [[roosa]]d nagu kibuvitsaõied. (lk 164) * Seda igatsust oli ta katsunud [[laul]]uks luua. See polnud laul roosist lossiaias, mida noor rüütel püüdis, vaid kibuvitsaõiest metsaserval, mis oli äratanud lihtsa karjuse [[armastus]]e. Öelgu Touraine'i hertsog mistahes, aga uhke roos oli vaevalt ilusam äsjapuhkenud, kastevärskest õiest, mille [[ilu]] ei varjanud kadedad [[müür]]id. (lk 169-170) ** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966 * [Eeva:] "Ma olen mõtelnud: võib-olla tohin siis ka mina – tahta, et ma oleksin – kas te teate, kuidas seda põõsast [[eesti keel]]i kutsutakse? See on orjavits – ''Sklavenrute'' – jaa – et ma oleksin orjavits [[impeerium]]i põues – nii kaua kui ma elan…" ** [[Jaan Kross]], "[[Keisri hull]]", 2010, lk 306 * Nägin rannas ka [[Tuglas]]t. Ta oli juba [[paat|paadis]], kui talle korraga nagu midagi meelde tuli. :"Ma pean Eestimaaga jumalaga jätma!" hüüdis ta ja tormas tagasi kaldale. "Head aega, [[muld]]! Head aega, [[muru]]! Oo, [[kivi]]d! Ma emban teid!" Siis jooksis ta kibuvitsapõõsa juurde. "Oo, põõsas!" hüüdis ta. "Jää jumalaga!" :Ta [[embus|kallistas]] põõsast ning jäi [[oks]]tesse kinni. "Mis see küll on?" porises ta. "Ei saa enam lahti. Vaata kuradit!" :Sel ajal, kui ta seal sahmerdas, sõitsid viimasedki paadid minema ja Tuglas jäi Eestisse. Olime vaid kahekesi siinpoolsel kaldal. :"Minu tee viib metsa," ütlesin ma. "Võtan [[püss]]i kätte ja võitlen, kuni jõudu jätkub." :"Mina hakkan Loomingut toimetama," ohkas Tuglas. :Andsime teineteisele kätt ja läksime lahku. * [[Andrus Kivirähk]], "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", 2008, lk 78 ==Maailma proosa== * Taipasin, et me läheneme Kibuvitsaorule. Ometigi suutsin vaevalt oma silmi uskuda, kui nägin äkitselt orgu otse enda ees — see oli niisama kaunis kui Kirsiorg, kui ta seal hommikupäikeses laius oma majakeste ja talude, oma haljendavate nõlvade ning õitsvate kibuvitsavõsadega. Kibuvitsaõied moodustasid lausa tohutuid hangi. Ülevalt nägi see hirmus vahva välja peaaegu nagu meri roosa vahuga laineharjadel, jah Kibuvitsaorule oli tema nimi päris õigesti pandud. ** [[Astrid Lindgren]], "Vennad Lõvisüdamed", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja", 1986, lk 78 * Algul läks see [teerada] ümber kartuliroosipõõsa, mis oli suur ja kuulus ning kandis nime ''Rosa rugosa''. Kui see kattus hiiglasuurte lihtsate roosidega, mis pidasid [[torm]]ile vastu, kuid kukkusid maha siis, kui heaks arvasid, tuli külarahvas teda vaatama. Roosipõõsal olid pikad ja [[laine]]te poolt puhtaks uhutud [[juur]]ed ning tema varte küljes oli [[adru]]t. Iga seitsme aasta tagant suri ''Rosa rugosa'' [[sool]]a ja toidupuuduse kätte, kuid siis kerkis läheduses tema [[laps]] [[liiv]]a seest välja ja kõik oli nagu ennegi. ** [[Tove Jansson]], "Suveraamat", tlk Tõnis Arnover, Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 79 * Nad kõndisid sinna mööda õitsvaid tanumaid. Kõrged hekid olid täis kibuvitsaõisi, enam asti ereroosasid, mõnikord valgeid, kollakaskuldsete, kollasest õietolmust puudriste südam etega. Need kibuvitsad olid tihedalt ja keeruliselt ühte põimunud lokkava metsiku kuslapuuga, mis rippus ja hõljutas roosa ja kulla keskel oma kreemikaid õisi. Kumbki neist polnud kunagi näinud ega haistnud niisugust metsalillede küllust nii väikesel pinnal. Soe õhk kandis lillelõhna suurte puhangutena ja viivitlevate tugevate baldahhiinidena. Mõlemad nad olid oodanud kõige enam ühte või kahte lille, hilist tänapäevast ellujääjat tihnikutest, mida oli näinud Shakespeare ja maalinud Morris. Siin aga oli pillavus, siin oli vohavus, siin olid läikiva lõhnava elu perved. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 340-341 ==Eesti luule== <poem> [[Kadakas|Katai]], kibuvits nink kivi kõmiseval kamaral, mõni kakut [[kuusk|kuusetüvi]] lõpmatumal lausikmaal. </poem> * [[Artur Adson]], "Katai, kibuvits nink kivi". Rmt: Artur Adson, "Varjuliste puie all". Koostanud Õnne Kepp. EKSA 2014, lk 207 <poem> Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas [[käed]], paremal ahistas laini pais, vasemal surusid [[mäed]]. </poem> * [[Marie Under]], "Põgenik" (1954). Rmt: Marie Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 515 <poem> Kõrd, [[talv]]el, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see [[mälestus|mälestüs]] om mulle hell. So [[haud|havva]] päitsin orjavitsa nüüt kate [[puu]] all häitsevä. So poja tee om ollu kitsa, vast laja küll na näitsevä. </poem> * [[Gustav Suits]], "Kerkokell". Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 143-145 <poem> Mu [[veri|veres]] rusked õitsvad kibuvitsad, neis praksub leek, neis küpseb õel [[aroom]]. On punalaike täis mu [[põsed]] kitsad ja minu laules rõkkab hullund [[loom]]. Nii mõnda lummutand mu õite rohkus, neil okkais eksind sajad kinnaskäed. Kuid iga käsi lõpuks eemal' kohkus: julmtiirane [[kentaur]] sääl tõstis pääd. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Neli_pilti "Neli pilti" 3] luulekogust "Palavik" (1934) <poem> Ma Sinus takerdun kui kibuvitsus ja vermeisse mind rebivad Su okkad. Kuid verest, mida kihk mu [[haav]]ust litsus, Sa üha kutsuvamas kumas lokkad. </poem> * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Luziferi_laulud "Luziferi laulud" 2] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas leeklakkamatult yksik kibuvitsapõõsas, jääd seisma sambana, et endas hirmsat [[tõde]] tunda - kas hetkegi ma suutnud loita samas lõõsas? </poem> * [[Märt Laarman]], XIX "*** Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas" kogus "Kylmad rubaiid", Vagabund 1996 <poem> Aina kasvatab okaskrooni me maast meile kibuvits, [[valu]] peidetud roosasse tooni, okkaid varjamas lehepits. </poem> * [[Ellen Niit]], "Kibuvits". Rmt: E. Niit, "Paekivi laul". 3. trükk. EKSA 2008, lk 325 <poem> [[Põldmari|Põldmarja]] tume pilk, [[liivatee]] kume lõõm. Orjavits, ergav tilk, segi valu ja [[rõõm]]. </poem> * Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija", Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 17 <poem> Luhaserval teeveeres roosipõõsas õites. [[Karikakar|Karikakrad]], [[tulikas|tulikad]], tee pääl savised loigud. Kust ma tulnud, isegi ei tea. /---/ Juba läinud [[mesilane|mesilased]] magama. [[Liblikas|Liblikad]] ka. Nüüd on niidud omavahel. Õitsemine, meelõhn, õõtsumine. Meeleheldus. Roosipõõsas maailmas, [[loojang]]us, õites. Ekslejast saanud korraks ekselnu. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Põõsas ning rändaja said kokku", luulekogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 186 <poem> [[Tarkus]]t armastanud, aga liiga. Läinud jalgsi mitte [[Rooma]], mitte [[Riia|Riiga]]. Tundnud teid ja teede tuhat [[oht]]u, vareme- ja vereurmarohtu. Ometi ka orjavitsa. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/27/1995-mari-vallisoo-tarkust-armastanud/ Tarkust armastanud...]", Juhan Liivi luuleauhind 1995 <poem> Orjavits südame ligi, Eestimaa, taevasse tõusev kivi, [[meri]] ja mets ja maa, maa milles kumiseb valu, maa mille pärast Sa palud, Eestimaa, Eestimaa, Eestimaa. </poem> * [[Doris Kareva]], "Valgusemaastikud". Lauluna ansambli [[Ruja]] albumil "Kivi veereb", Jaanus Nõgisto muusikaga <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse [[maasikas|maasikate]] marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 ==Maailma luule== <poem> Ma läksin kord armastusaeda, kus ma sageli mängimas käinud; oli kerkinud [[kabel]] sinna, mida varem ei olnud ma näinud. /---/ Nägin hauarive ja -kive seal, kus [[aed]] oli varemalt õites. Üll ronkmustad rüüd, [[vaimulik|papid]] käisid seal nüüd kibuvitstesse rõõmsaid mu ihasid köites. </poem> * [[William Blake]], "Armastuse aed" (The Garden of Love, 1794). Tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7/8 2004, lk 10-11 ==Vanasõnad== * Orjavitsal on ka õis. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] cv8s6gajsrqo9i2ugljqhbxxasfrx74 0 6220 135205 109823 2026-05-29T22:30:06Z Pseudacorus 2604 135205 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Philippe-Jacques_de_Loutherbourg_-_The_Rainbow_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Philip James de Loutherbourg, "Vikerkaar" (1784)]] [[Pilt:Joseph_Anton_Koch_005.jpg|pisi|Joseph Anton Koch, "Heroiline maastik vikerkaarega" (1805)]] [[Pilt:Joseph_Mallord_William_Turner_-_Upper_Fall_of_the_Reichenbach-_Rainbow_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Joseph Mallord William Turner, "Reichenbachi ülemine kosk. Vikerkaar" (1810)]] [[Pilt:Robert_Wilhelm_Ekman_-_Ilmatar_-_A_II_1256_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Robert Wilhelm Ekman, "Ilmatar" (1860)]] [[Pilt:Nikolay_Dubovskoy._Rainbow.jpg|pisi|Nikolai Dubovskoi, "Vikerkaar" (1892)]] [[Pilt:Konstantin_Andrejevitš_Somov_-_Sateenkaari_-_A_I_628_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Konstantin Somov, "Vikerkaar" (1897)]] [[Pilt:The_First_Tavern_(Ivar_Arosenius)_-_Nationalmuseum_-_24439.tif|pisi|Ivar Arosenius, "Esimene kõrts" (1906)]] [[Pilt:Nils_Kreuger_Rainbow_Thielska_198.tif|pisi|Nils Kreuger, "Vikerkaar" (1908)]] [[Pilt:Jalmari_Ruokokoski_-_Sateenkaari_-_Helsinki_Art_Museum.jpg|pisi|Jalmari Ruokokoski, "Vikerkaar" (1912)]] [[Pilt:Evelyn_de_Morgan_-_Sunbeam_and_Summer_Shower.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Päikesekiir ja suvevihm" (1914)]] [[Pilt:Emmy_Cero-Friedl_Bild_5.jpg|pisi|Emmy Cero-Friedl (1946-), ''s.t.'', ''s.d.'']] '''Vikerkaar''' on optiline nähtus, mis inimsilmale paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. ==Piibel== <poem> Ja [[Jumal]] ütles: "Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: 13 ma panen [[pilv]]edesse oma vikerkaare ja see on [[leping]]u tähiseks minu ja maa vahel. 14 Kui ma kogun maa kohale [[pilv]]i ja pilvedes nähakse vikerkaart, 15 siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja [[vesi]] ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. 16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas." </poem> * [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 9 salmid 12-16 ==Proosa== * Vikerkaart, mis veerand tundi püsib, ei vaadata enam. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974, lk 37 * Vikerkaar on lint, mille [[loodus]] seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma [[juuksed|juukseid]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974, lk 16 * Vikerkaar on [[suvi|suve]] [[lillekorv]]i [[sang]]. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120 * [Randolph Henry Ash:] Kas Te mäletate - ei, muidugi peate mäletama - kuidas me nägime vikerkaart meie künkaveerelt meie puudetuka varjust - kus valgus ujutas üle veetilgad niiskust täis õhus - ja veevool peatus - ja meie - me seisime selle kaare all, otsekui kuuluks meile uue lepingu kohaselt kogu Maa - Ja vikerkaare ühest otsast teise kauge otsani ulatub üksainus särav, ühtne kaar, kuigi see nihkub vastavalt meie muutuvale vaatenurgale. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 248 ==Draama== <poem> IRIS: Sa helde Ceres, sinu küllad maad, kust [[nisu]], [[rukis]]t, [[kesv]]a, [[kaer]]a saad; su nosilambalised murumäed, su niidud-nõod, kus kõrgeid saade näed; su kraaviperved, mida rõsk [[aprill]] nii kaunistab, et [[lill]]e kõrval lill on haldjapärjaks maas, su leetpuupaod, kus mahajäetud mees, näol [[valu]] vaod, käib uitamas; su pöetud [[viinapuu]]d ja mere[[rand]], kus kaljud on, ei muud, kus ise käid, — suur taevahaldjatar, kel olen virgats ja ka vikerkaar, sind palub tulla, jättes paigad need, koos lustima siin, kuhu otseteed ta oma vaudega võib astuda! </poem> * [[William Shakespeare]], "Torm", IV vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" VII (1975), lk 366 ==Luule== <poem> Maa meie Ema! Ilm meie Isa! Meie oleme teie [[laps]]ed! Kuduge meile [[valgus]]est rüü! Olgu lõimed [[hommik]]u valge valgus! Olgu koelõng [[õhtu]] verev valgus! Olgu narmad voolav [[vihm]]! Olgu serv seisev vikerkaar! </poem> * Indiaani folkloor, tlk [[Jaan Kaplinski]], Eestis laulis tuntuks [[Tõnu Tepandi]] <poem> Ikka meenuvad [[minut]]id millal viras vikerkaar üle [[vesi|vee]]. Me seisime raudsel [[sild|sillal]]. Sinu ees oli raudne [[tee]]. </poem> * [[Betti Alver]], "Korallid Emajões" <poem> VIKERKAAR LUMEVEELOMPIDES KILDUDEKS Kui need sättida kokku - mis toreda uutmoodi vikerkaare saaks Sina vasturühkija sina [[korstnapühkija]] sina taevassevahtija [[värav]]al ühe ja sama vikerkaare [[killud]] vist oleme </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Vikerkaar lumeveelompides kildudeks" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 23 <poem> Daam kasutab vaid valgeid [[taskurätt]]e. Täis [[saladus]]i on ta [[buduaar]]. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. </poem> * [[Doris Kareva]], "Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi" kogust "Päevapildid" 1978 <poem> Viib sünnieelsest unest surmaunne neid vikerkaarevärviline kriis. Ma arvasin, et armastus on tunne; nüüd tean, et tegu --- viibimise viis. </poem> * Doris Kareva, "Viib sünnieelsest unest surmaunne" kogust "Armuaeg" (1991), lk 142 <poem> Vikerkaare täis[[ring]] tiirleb ümber enda Raske [[sõrmus]] vihiseb kui [[piits]] [[Maandumine|Maandumisel]] rebib [[hoov]]i pinnast [[Seebimull]]ides [[Bensiin]]iloikudes Plekitükkidel [[Sinikas|Sinikates]] Punetustes [[Kõiksus]]es Rebib meid [[vorm]]ist lahti Läbi portaalikaarte Värviringist välja </poem> * [[Liepa Rūce]], "Ilutulestik", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 202-203 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] q0mdakgciju43defayuxwfjw351oi49 0 7054 135206 128700 2026-05-29T23:03:10Z Pseudacorus 2604 135206 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Chess Game - Sofonisba Anguissola.jpg|right|pisi|Sofonisba Anguissola, portree kunstniku õdedest malet mängimas (1555)]] [[Pilt:Люси_Мэдокс_Браун.png|pisi|Lucy Madox Brown, "Ferdinand ja Miranda mängivad malet" (1871)]] [[Pilt:Agnes_Augusta_Talboys_Checkmate.jpg|pisi|Agnes Augusta Talboys (1863–1941), "Male", ''s.d.'']] [[Fail:Michael Ancher - Helga Ancher og Engel Saxild spiller skak i hjemmet på Markvej.jpg|pisi|Michael Peter Ancher (1849–1927), "Helga Ancher ja Engel Saxild kodus malet mängimas, Markvej Skagenis" (u 1905)]] '''Male''' on üks vanimaid [[sõjamäng]]e, segastel põhjendustel on seda peetud ka [[kunst]]iks ja [[sport|spordiks]]. Ajaloo vältel on males kujunenud harukordselt segane [[terminoloogia]]: mujal on raske panna inimesi uskuma, et [[kuninganna]] on seesama mis [[lipp]] või [[minister]], [[piiskop]] seesama mis [[oda]] või [[elevant]], [[vanker]] on [[kindlus]] või [[laev]] ja [[rüütel]] on [[eesel]]. Pole ime, et males esineb arvukalt [[probleem]]e. ==Proosa== * Kord lihavõtte ajal viibisin Sännas kaks [[nädal]]at. Siis veetsime tubaseid päevi üleval suures saalis. Seal lõime tundide viisi malet ja pidasime hoolega meeles vastase matte. Meie mäng seisis peamiselt selles, et vastasel võimalikult rohkem malendeid rivist välja lüüa. Pidasime tõelisi hävituslahinguid. Jõudsime nii mõnigi kord selleni, et istusime lõpuks lageda malelaua kallal, kummalgi üksainus kuningas püsti ja võitu mitte kellelgi. Meeleldi nottinuksime kuningadki maha, kui mängureeglid seda poleks kõvasti keelanud. Tapatuhinas ei märganud me haududa salajasemaid [[plaan]]e ja väljavaateid kaugemal järgnevale võidule. Teine suur kirg mainitud lõbumõrvamise kõrval oli vigur läbi viia, [[ettur|jalamees]] lõpuks kuningannaks tõsta, langenud lipu asemel. Kas ja kuidas see uus suurus võidu välja tooks, see jäi taas rohkem hea õnne ning [[juhus]]e otsustada. Egon üritaski teha mulle mõne üllatusmati kohe alguses, kuid see osutus nii läbipaistvaks, et järgmise partii puhul kohe tõrjevõtted käiku panin – ja uuesti läksid lahti vanad tapatalgud. ** [[Artur Adson]], "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 137 * Yossarianist üle vahekäigu oli Dunbar ja Dunbarist järgmine oli suurtükiväe kapten, kellega Yossarian enam malet ei mänginud. Kapten oli hea maletaja ja mängud olid alati huvitavad. Yossarian ei mänginud temaga enam seepärast, et mängud olid lausa tobedalt huvitavad. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 11–12 * [Ellen Ashi päevik] Ma magasin halvasti ning nägin seetõttu kummalist katkelist unenägu, milles ma mängisin malet Herbert Baulkiga, kes oli määranud, et minu lipp võib liikuda ainult ühe ruudu võrra, nagu liikus tema kuningas. Ma teadsin, et see on ülekohtune, aga ei suutnud oma unenäosegases narruses mõista, et sellel on mingit pistmist minu kuningaga, kes istus üsna suure ja punasena tagareas ning näis olevat rivist välja viidud. Ma nägin käike, mida lipp oleks pidanud tegema nagu vigu kudumistöö või pitsi keerulises koes - aga ta pidi käima ainult tuimalt edasi ja tagasi, üks ruut korraga. Härra Baulk (ikka minu unenäos) ütles rahulikult: „Näete nüüd, ma ju ütlesin teile, et te ei saa võita”, ning ma nägin, et nii see oligi, kuid olin ülemäära erutatud ja soovisin üle kõige liigutada oma lippu vabalt piki diagonaale. Kui sellest mõtlema hakata, siis on veider, et males tohib naine pikemalt liikuda ning igas suunas vabalt käia - elus on hoopis teisiti. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 291-292 * [[Karu]] kohtas Iidol juba esimeste [[puu]]de all. Pätsu istus, jõi [[õlu]]t ning mängis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott|rotiga]] malet. :"Vangerdan," ütles karu just sel hetkel, kui Iidol puid murdes temani jõudis ning karjus: "Noh, metsaisand, vaatame, kellel on suurem ramm!" :Rott lõi kibestunult malendid segamini. :"Nõnda mina mängida ei oska," teatas ta. "Ma ei saa süveneda. Kas te olete ogar," küsis ta Iidoli poole pöördudes, "et niiviisi karjute? Palun väga, istuge minu kohale ja proovige, kuidas on mängida, kui mina pidevalt kisan ja [[käsi|kätega]] vehin. Proovige!" :Rott [[lahkumine|lahkus]] pahaselt turtsudes ning saba üle [[pohl]]avarte vedades. :"Piinlik lugu," ohkas karu kurvalt. * [[Andrus Kivirähk]], "Iidol", rmt: "Õlle kõrvale", 1996 * Vimesile ei olnud kunagi meeldinud mängud, mis on noolemängust keerulisemad. Iseäranis ärritas teda male. Tema meelest oli tobe, kuidas etturid võtsid kätte ja nottisid kaasettureid, samal ajal kui kuningad tagalas vedelesid. See ajas ta hulluks: kui ainult etturid ühineksid ja võib-olla vankrid ka enda poole võidaksid, saaks tervest malelauast kümmekonna käigu järel [[vabariik]]. ** [[Terry Pratchett]], "Malakas", tlk Allan Eichenbaum, 2009, lk 67, joonealune märkus * Mr Frank Churchilli [[maneerid]] on eeskujulikud, aga nende taga puudub sügavam sisu. [---] Ta on samasugune [[mängur]] nagu Emma, kelle mängus on kõik teised inimesed ainult etturid malelaual. Kui Emma puhul võiks vabanduseks olla tema elu piiratus ja kavatsuste pahasoovimatus, siis Mr Frank Churchill on kogenud mängur, keda erutab piiride kompamine. Ta naudib oma etteasteid nagu dändile kohane ja on mängu ilu nimel halastamatu. (lk 544–545) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548 * Kuna olen pärit perekonnast, kus professionaalsel tasemel on malega tegelenud nii mu vanemad kui vanavanemad, siis meeldib pooleldi naljaga mõelda, et küllap sain algteadmised juba sündides kaasa. Konkreetset esimest [[mälestus]]t mul polegi – kaheaastasena võttis toona maleõpetajana töötanud [[vanaema]] mind tundidesse kaasa ning edasine on ajalugu. * Kui üdini aus olla, siis lapsena motiveeris mind male juures vaid [[võit]]mine, sügavasse [[teooria]]sse süüvimine eriti ei kõnetanud. Arusaamine, et tegelikult on ikkagi vaja ka nii-öelda [[kodutöö]] ära teha, tekkis alles siis, kui vastaseid, kes korralikult minu vastu ette valmistusid, enam nii lihtsalt alistada ei õnnestunud. * Mulle meeldib klassikaline male: istuda [[vaikus]]es laua taga, mängida üht partiid neli-viis tundi, lihtsalt mõelda ja püüda üles leida see kõige õigem [[plaan]]. [[Kirss]] on tordil, kui tundide pikkune mõttetöö õnnestub võiduks vormistada. * Tõepoolest, ka maletajatel on oluline hoida füüsis korras, ega muidu nädal aega järjest igapäevaselt tundide kaupa [[pinge]]olekus naljalt vastu ei peaks. * Sel teemal saaks kindlasti lausa eraldi artikli kirjutada, aga toon lühidalt välja minu jaoks olulisemad aspektid male juures: arendab loogilist ja ruumilist mõtlemist, annab oskuse mõelda mitu käiku ette (mitte vaid malelaua taga) ning õpetab [[kaotus|kaotama]]. ** [[Triin Narva]], intervjuu: Virgo Agan, [https://sportland.ee/magazine/maleolumpial-eestit-esindanud-triin-narva-lisaks-loogilise-ja-ruumilise-motlemise-arendamisele-opetab-male-ka-kaotama/ "Maleolümpial Eestit esindanud Triin Narva: Lisaks loogilise ja ruumilise mõtlemise arendamisele õpetab male ka kaotama"], ajakiri Sportland, 26.09.2022 ==Luule== <poem> kes sina oled kui sa keegi ei ole – vaid larakas värvi [[rünkpilv]]ede vahel tulistad [[haavel|haavleid]] [[kosmos]]te suhu [[mesitaru]]de vahele vihinal tõttad [[soo]] peale malet mängima vaata et [[näkk]] sind ära ei söö </poem> * [[Joanna Ellmann]], "*kes mina olen kui ma keegi ei ole...", rmt: "Olemise maa", 2017, lk 3 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Sport]] 4arjk7ktihncyrck56sqm1zcibibcpc 135207 135206 2026-05-29T23:03:32Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135207 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Chess Game - Sofonisba Anguissola.jpg|right|pisi|Sofonisba Anguissola, portree kunstniku õdedest malet mängimas (1555)]] [[Pilt:Люси_Мэдокс_Браун.png|pisi|Lucy Madox Brown, "Ferdinand ja Miranda mängivad malet" (1871)]] [[Pilt:Agnes_Augusta_Talboys_Checkmate.jpg|pisi|Agnes Augusta Talboys (1863–1941), "Male", ''s.d.'']] [[Fail:Michael Ancher - Helga Ancher og Engel Saxild spiller skak i hjemmet på Markvej.jpg|pisi|Michael Peter Ancher (1849–1927), "Helga Ancher ja Engel Saxild kodus malet mängimas, Markvej Skagenis" (u 1905)]] '''Male''' on üks vanimaid [[sõjamäng]]e, segastel põhjendustel on seda peetud ka [[kunst]]iks ja [[sport|spordiks]]. Ajaloo vältel on males kujunenud harukordselt segane [[terminoloogia]]: mujal on raske panna inimesi uskuma, et [[kuninganna]] on seesama mis [[lipp]] või [[minister]], [[piiskop]] seesama mis [[oda]] või [[elevant]], [[vanker]] on [[kindlus]] või [[laev]] ja [[rüütel]] on [[eesel]]. Pole ime, et males esineb arvukalt [[probleem]]e. ==Proosa== * Kord lihavõtte ajal viibisin Sännas kaks [[nädal]]at. Siis veetsime tubaseid päevi üleval suures saalis. Seal lõime tundide viisi malet ja pidasime hoolega meeles vastase matte. Meie mäng seisis peamiselt selles, et vastasel võimalikult rohkem malendeid rivist välja lüüa. Pidasime tõelisi hävituslahinguid. Jõudsime nii mõnigi kord selleni, et istusime lõpuks lageda malelaua kallal, kummalgi üksainus kuningas püsti ja võitu mitte kellelgi. Meeleldi nottinuksime kuningadki maha, kui mängureeglid seda poleks kõvasti keelanud. Tapatuhinas ei märganud me haududa salajasemaid [[plaan]]e ja väljavaateid kaugemal järgnevale võidule. Teine suur kirg mainitud lõbumõrvamise kõrval oli vigur läbi viia, [[ettur|jalamees]] lõpuks kuningannaks tõsta, langenud lipu asemel. Kas ja kuidas see uus suurus võidu välja tooks, see jäi taas rohkem hea õnne ning [[juhus]]e otsustada. Egon üritaski teha mulle mõne üllatusmati kohe alguses, kuid see osutus nii läbipaistvaks, et järgmise partii puhul kohe tõrjevõtted käiku panin – ja uuesti läksid lahti vanad tapatalgud. ** [[Artur Adson]], "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 137 * Yossarianist üle vahekäigu oli Dunbar ja Dunbarist järgmine oli suurtükiväe kapten, kellega Yossarian enam malet ei mänginud. Kapten oli hea maletaja ja mängud olid alati huvitavad. Yossarian ei mänginud temaga enam seepärast, et mängud olid lausa tobedalt huvitavad. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 11–12 * [Ellen Ashi päevik] Ma magasin halvasti ning nägin seetõttu kummalist katkelist unenägu, milles ma mängisin malet Herbert Baulkiga, kes oli määranud, et minu lipp võib liikuda ainult ühe ruudu võrra, nagu liikus tema kuningas. Ma teadsin, et see on ülekohtune, aga ei suutnud oma unenäosegases narruses mõista, et sellel on mingit pistmist minu kuningaga, kes istus üsna suure ja punasena tagareas ning näis olevat rivist välja viidud. Ma nägin käike, mida lipp oleks pidanud tegema nagu vigu kudumistöö või pitsi keerulises koes - aga ta pidi käima ainult tuimalt edasi ja tagasi, üks ruut korraga. Härra Baulk (ikka minu unenäos) ütles rahulikult: „Näete nüüd, ma ju ütlesin teile, et te ei saa võita”, ning ma nägin, et nii see oligi, kuid olin ülemäära erutatud ja soovisin üle kõige liigutada oma lippu vabalt piki diagonaale. Kui sellest mõtlema hakata, siis on veider, et males tohib naine pikemalt liikuda ning igas suunas vabalt käia - elus on hoopis teisiti. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 291-292 * [[Karu]] kohtas Iidol juba esimeste [[puu]]de all. Pätsu istus, jõi [[õlu]]t ning mängis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott|rotiga]] malet. :"Vangerdan," ütles karu just sel hetkel, kui Iidol puid murdes temani jõudis ning karjus: "Noh, metsaisand, vaatame, kellel on suurem ramm!" :Rott lõi kibestunult malendid segamini. :"Nõnda mina mängida ei oska," teatas ta. "Ma ei saa süveneda. Kas te olete ogar," küsis ta Iidoli poole pöördudes, "et niiviisi karjute? Palun väga, istuge minu kohale ja proovige, kuidas on mängida, kui mina pidevalt kisan ja [[käsi|kätega]] vehin. Proovige!" :Rott [[lahkumine|lahkus]] pahaselt turtsudes ning saba üle [[pohl]]avarte vedades. :"Piinlik lugu," ohkas karu kurvalt. * [[Andrus Kivirähk]], "Iidol", rmt: "Õlle kõrvale", 1996 * Vimesile ei olnud kunagi meeldinud mängud, mis on noolemängust keerulisemad. Iseäranis ärritas teda male. Tema meelest oli tobe, kuidas etturid võtsid kätte ja nottisid kaasettureid, samal ajal kui kuningad tagalas vedelesid. See ajas ta hulluks: kui ainult etturid ühineksid ja võib-olla vankrid ka enda poole võidaksid, saaks tervest malelauast kümmekonna käigu järel [[vabariik]]. ** [[Terry Pratchett]], "Malakas", tlk Allan Eichenbaum, 2009, lk 67, joonealune märkus * Mr Frank Churchilli [[maneerid]] on eeskujulikud, aga nende taga puudub sügavam sisu. [---] Ta on samasugune [[mängur]] nagu Emma, kelle mängus on kõik teised inimesed ainult etturid malelaual. Kui Emma puhul võiks vabanduseks olla tema elu piiratus ja kavatsuste pahasoovimatus, siis Mr Frank Churchill on kogenud mängur, keda erutab piiride kompamine. Ta naudib oma etteasteid nagu dändile kohane ja on mängu ilu nimel halastamatu. (lk 544–545) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548 * Kuna olen pärit perekonnast, kus professionaalsel tasemel on malega tegelenud nii mu vanemad kui vanavanemad, siis meeldib pooleldi naljaga mõelda, et küllap sain algteadmised juba sündides kaasa. Konkreetset esimest [[mälestus]]t mul polegi – kaheaastasena võttis toona maleõpetajana töötanud [[vanaema]] mind tundidesse kaasa ning edasine on ajalugu. * Kui üdini aus olla, siis lapsena motiveeris mind male juures vaid [[võit]]mine, sügavasse [[teooria]]sse süüvimine eriti ei kõnetanud. Arusaamine, et tegelikult on ikkagi vaja ka nii-öelda [[kodutöö]] ära teha, tekkis alles siis, kui vastaseid, kes korralikult minu vastu ette valmistusid, enam nii lihtsalt alistada ei õnnestunud. * Mulle meeldib klassikaline male: istuda [[vaikus]]es laua taga, mängida üht partiid neli-viis tundi, lihtsalt mõelda ja püüda üles leida see kõige õigem [[plaan]]. [[Kirss]] on tordil, kui tundide pikkune mõttetöö õnnestub võiduks vormistada. * Tõepoolest, ka maletajatel on oluline hoida füüsis korras, ega muidu nädal aega järjest igapäevaselt tundide kaupa [[pinge]]olekus naljalt vastu ei peaks. * Sel teemal saaks kindlasti lausa eraldi artikli kirjutada, aga toon lühidalt välja minu jaoks olulisemad aspektid male juures: arendab loogilist ja ruumilist mõtlemist, annab oskuse mõelda mitu käiku ette (mitte vaid malelaua taga) ning õpetab [[kaotus|kaotama]]. ** [[Triin Narva]], intervjuu: Virgo Agan, [https://sportland.ee/magazine/maleolumpial-eestit-esindanud-triin-narva-lisaks-loogilise-ja-ruumilise-motlemise-arendamisele-opetab-male-ka-kaotama/ "Maleolümpial Eestit esindanud Triin Narva: Lisaks loogilise ja ruumilise mõtlemise arendamisele õpetab male ka kaotama"], ajakiri Sportland, 26.09.2022 ==Luule== <poem> kes sina oled kui sa keegi ei ole – vaid larakas värvi [[rünkpilv]]ede vahel tulistad [[haavel|haavleid]] [[kosmos]]te suhu [[mesitaru]]de vahele vihinal tõttad [[soo]] peale malet mängima vaata et [[näkk]] sind ära ei söö </poem> * [[Joanna Ellmann]], "*kes mina olen kui ma keegi ei ole...", rmt: "Olemise maa", 2017, lk 3 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Sport]] fht538cdsraoai5c19p3io3crjrea3y 4 7160 135193 135012 2026-05-29T19:24:05Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135193 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%2011%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 11 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Thomas Nashe]] | data-sort-value="1567" | 1567-11 | data-sort-value="1601" | 1601 | [[:d:Q443042|Q443042]] |- | [[Carl Maria von Weber]] | data-sort-value="1786" | 1786-12-18<br/>1786-11<br/>1786-11-18 | data-sort-value="1826" | 1826-06-05 | [[:d:Q154812|Q154812]] |- | [[Charlotte Mary Brame]] | data-sort-value="1836" | 1836-11-01 | data-sort-value="1884" | 1884-11-25 | [[:d:Q5086063|Q5086063]] |- | [[Anton Jürgenstein]] | data-sort-value="1861" | 1861-11-01 | data-sort-value="1933" | 1933-02-21 | [[:d:Q16408075|Q16408075]] |- | [[Jaan Sibul]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-01 | data-sort-value="1953" | 1953-09-23 | [[:d:Q16211443|Q16211443]] |- | [[Qaysin Quli]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-19 | data-sort-value="1985" | 1985-06-04 | [[:d:Q2630812|Q2630812]] |- | [[Olev Remsu]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-01 | | [[:d:Q12371409|Q12371409]] |- | [[Mati Heidmets]] | data-sort-value="1949" | 1949-11-01 | | [[:d:Q24545922|Q24545922]] |- | [[Arno Oja]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-01 | | [[:d:Q12359592|Q12359592]] |- | [[Brian Melvin]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-01 | | [[:d:Q16534031|Q16534031]] |- | [[Susanna Clarke]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-01 | | [[:d:Q232772|Q232772]] |- | [[Diana Leesalu]] | data-sort-value="1982" | 1982-11-01 | | [[:d:Q12360825|Q12360825]] |- | [[Eva Väljaots]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-01 | | [[:d:Q112245616|Q112245616]] |- | [[Marie Antoinette]] | data-sort-value="1755" | 1755-11-02 | data-sort-value="1793" | 1793-10-16 | [[:d:Q47365|Q47365]] |- | [[Odysséas Elýtis]] | data-sort-value="1911" | 1911-11-02 | data-sort-value="1996" | 1996-03-18 | [[:d:Q160478|Q160478]] |- | [[Luisa Josefina Hernández]] | data-sort-value="1928" | 1928-11-02 | data-sort-value="2023" | 2023-01-16 | [[:d:Q5984676|Q5984676]] |- | [[Hiie Hinrikus]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-02 | | [[:d:Q16405895|Q16405895]] |- | [[Villu Tamme]] | data-sort-value="1963" | 1963-11-02 | | [[:d:Q2589477|Q2589477]] |- | [[Ann Patchett]] | data-sort-value="1963" | 1963-12-02<br/>1963-11-02 | | [[:d:Q433485|Q433485]] |- | [[Helen Sildna]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-02 | | [[:d:Q20933571|Q20933571]] |- | [[Lucie Delarue-Mardrus]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-03 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | [[:d:Q3087508|Q3087508]] |- | [[Oodgeroo Noonuccal]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-03 | data-sort-value="1993" | 1993-09-16 | [[:d:Q457278|Q457278]] |- | [[Ingrid Rüütel]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-03 | | [[:d:Q457794|Q457794]] |- | [[Mart Keskküla]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-03 | | [[:d:Q101294972|Q101294972]] |- | [[Siiri Oviir]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-03 | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Salvatore Garau]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-03 | | [[:d:Q16977527|Q16977527]] |- | [[Katrin Kissa]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-03 | | [[:d:Q111031683|Q111031683]] |- | [[Cindy Preto|Cindy Renée Preto]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-03 | | [[:d:Q35998|Q35998]] |- | [[Harri Jänes]] | data-sort-value="1925" | 1925-11-04 | data-sort-value="2011" | 2011-03-18 | [[:d:Q16404923|Q16404923]] |- | [[Helle-Iris Michelson]] | data-sort-value="1929" | 1929-11-04 | data-sort-value="2024" | 2024-02-12 | [[:d:Q24545662|Q24545662]] |- | [[Anu Kaal]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-04 | | [[:d:Q3743708|Q3743708]] |- | [[Laura Bush]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-04 | | [[:d:Q152019|Q152019]] |- | [[Maaja Vadi]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-04 | | [[:d:Q17447269|Q17447269]] |- | [[Andreas Weber]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-04 | | [[:d:Q124692|Q124692]] |- | [[Marek Tamm]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-04 | | [[:d:Q12369668|Q12369668]] |- | [[Will Durant]] | data-sort-value="1885" | 1885-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-11-07 | [[:d:Q333911|Q333911]] |- | [[Alice Kuperjanov]] | data-sort-value="1894" | 1894-11-05 | data-sort-value="1942" | 1942-07-17 | [[:d:Q16408377|Q16408377]] |- | [[Helvi Juvonen]] | data-sort-value="1919" | 1919-11-05 | data-sort-value="1959" | 1959-10-01 | [[:d:Q5710748|Q5710748]] |- | [[Vello Salo]] | data-sort-value="1925" | 1925-11-05 | data-sort-value="2019" | 2019-04-21 | [[:d:Q16403795|Q16403795]] |- | [[John Berger]] | data-sort-value="1926" | 1926-11-05 | data-sort-value="2017" | 2017-01-02 | [[:d:Q382604|Q382604]] |- | [[Toomas Sildam]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-05 | | [[:d:Q16404798|Q16404798]] |- | [[Kyllike Sillaste-Elling]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-05 | | [[:d:Q108172687|Q108172687]] |- | [[Kairi Kreegipuu]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-05 | | [[:d:Q73506211|Q73506211]] |- | [[Eva Frantz]] | data-sort-value="1980" | 1980-11-05 | | [[:d:Q28070936|Q28070936]] |- | [[Kaido Höövelson]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-05 | | [[:d:Q528974|Q528974]] |- | [[Krõõt Tarkmeel]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-05 | | [[:d:Q12367638|Q12367638]] |- | [[Louis-Antoine Caraccioli]] | data-sort-value="1719" | 1719-11-06 | data-sort-value="1803" | 1803-05-29 | [[:d:Q774529|Q774529]] |- | [[Robert Musil]] | data-sort-value="1880" | 1880-11-06 | data-sort-value="1942" | 1942-04-15 | [[:d:Q78487|Q78487]] |- | [[Kössi Kaatra]] | data-sort-value="1882" | 1882-11-06 | data-sort-value="1928" | 1928-11-15 | [[:d:Q6141099|Q6141099]] |- | [[Emma Liiv]] | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | [[:d:Q16406466|Q16406466]] |- | [[Ando Leps]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-06 | data-sort-value="2023" | 2023-11-04 | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Viivi Luik]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-06 | | [[:d:Q299334|Q299334]] |- | [[Karin Fossum]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-06 | | [[:d:Q256789|Q256789]] |- | [[Mare Tommingas]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-06 | | [[:d:Q253770|Q253770]] |- | [[Kristel Pappel]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-06 | | [[:d:Q12367566|Q12367566]] |- | [[Marie Curie]] | data-sort-value="1867" | 1867-11-07 | data-sort-value="1934" | 1934-07-04 | [[:d:Q7186|Q7186]] |- | [[Lev Trotski]] | data-sort-value="1879" | 1879-10-26 | data-sort-value="1940" | 1940-08-21<br/>1940 | [[:d:Q33391|Q33391]] |- | [[Aira Kaal]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-25 | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | [[:d:Q407943|Q407943]] |- | [[Albert Camus]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-07 | data-sort-value="1960" | 1960-01-04 | [[:d:Q34670|Q34670]] |- | [[Joni Mitchell]] | data-sort-value="1943" | 1943-11-07 | | [[:d:Q205721|Q205721]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | data-sort-value="1951" | 1951-11-07 | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Krista Kerge]] | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | | [[:d:Q12367553|Q12367553]] |- | [[Maire Aunaste]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-07 | | [[:d:Q6736905|Q6736905]] |- | [[Otto Wilhelm Masing]] | data-sort-value="1763" | 1763-11-08 | data-sort-value="1832" | 1832-03-15 | [[:d:Q632395|Q632395]] |- | [[Margaret Mitchell]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-08 | data-sort-value="1949" | 1949-08-16 | [[:d:Q173540|Q173540]] |- | [[Salme Kõiv]] | data-sort-value="1909" | 1909-11-08 | data-sort-value="2007" | 2007-08-29 | [[:d:Q16408407|Q16408407]] |- | [[Kazuo Ishiguro]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-08 | | [[:d:Q272855|Q272855]] |- | [[Anu Hint]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-08 | | [[:d:Q16405910|Q16405910]] |- | [[Sven Mikser]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-08 | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Karolina Ramqvist]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-08 | | [[:d:Q4973992|Q4973992]] |- | [[Mirjam Parve]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-08 | | [[:d:Q115111052|Q115111052]] |- | [[Ivan Turgenev]] | data-sort-value="1818" | 1818-10-28 | data-sort-value="1883" | 1883-08-22 | [[:d:Q42831|Q42831]] |- | [[Aino Suits|Aino Thauvón-Suits]] | data-sort-value="1884" | 1884-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-08-08 | [[:d:Q11850183|Q11850183]] |- | [[Oskar Loorits]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-09 | data-sort-value="1961" | 1961-12-12 | [[:d:Q710969|Q710969]] |- | [[Heiti Talvik]] | data-sort-value="1904" | 1904-11-09 | data-sort-value="1947" | 1947-07-18 | [[:d:Q717747|Q717747]] |- | [[Carl Sagan]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-09 | data-sort-value="1996" | 1996-12-20 | [[:d:Q410|Q410]] |- | [[Kärt Hellerma]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-09 | | [[:d:Q12367983|Q12367983]] |- | [[Margot Visnap]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-09 | | [[:d:Q122240988|Q122240988]] |- | [[Ann Mirjam Vaikla]] | data-sort-value="1990" | 1990-11-09 | | [[:d:Q115131710|Q115131710]] |- | [[Friedrich Schiller]] | data-sort-value="1759" | 1759-11-10 | data-sort-value="1805" | 1805-05-09 | [[:d:Q22670|Q22670]] |- | [[Julius Kuperjanov]] | data-sort-value="1894" | 1894-10-29 | data-sort-value="1919" | 1919-02-02 | [[:d:Q937948|Q937948]] |- | [[Salme Reek]] | data-sort-value="1907" | 1907-11-10 | data-sort-value="1996" | 1996-06-09 | [[:d:Q12374629|Q12374629]] |- | [[Gert Helbemäe]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-10 | data-sort-value="1974" | 1974-07-15 | [[:d:Q1515216|Q1515216]] |- | [[Ülle Ulla]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-10 | data-sort-value="2016" | 2016-04-10<br/>2016-04-09 | [[:d:Q12379602|Q12379602]] |- | [[Mardi Valgemäe]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-10 | data-sort-value="2020" | 2020-03-15 | [[:d:Q17447320|Q17447320]] |- | [[Dora Heldt]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-10 | | [[:d:Q111618|Q111618]] |- | [[Ain Hanschmidt]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-10 | | [[:d:Q50664288|Q50664288]] |- | [[Holly Black]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-10 | | [[:d:Q266173|Q266173]] |- | [[Susanna Veevo]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-10 | | [[:d:Q116619554|Q116619554]] |- | [[Tuuli Põhjakas]] | data-sort-value="1998" | 1998-11-10 | | [[:d:Q112245525|Q112245525]] |- | [[Fjodor Dostojevski]] | data-sort-value="1821" | 1821-10-30 | data-sort-value="1881" | 1881-01-28 | [[:d:Q991|Q991]] |- | [[Ostap Võšnja]] | data-sort-value="1889" | 1889-11-01<br/>1889-11-11 | data-sort-value="1956" | 1956-09-28 | [[:d:Q2631374|Q2631374]] |- | [[Kurt Vonnegut]] | data-sort-value="1922" | 1922-11-11 | data-sort-value="2007" | 2007-04-11 | [[:d:Q49074|Q49074]] |- | [[Vaida Suits]] | data-sort-value="1931" | 1931-11-11 | | [[:d:Q24545576|Q24545576]] |- | [[Alicia Ostriker]] | data-sort-value="1937" | 1937-11-11 | | [[:d:Q21623|Q21623]] |- | [[Kathy Lette]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-11 | | [[:d:Q6377255|Q6377255]] |- | [[Demi Moore]] | data-sort-value="1962" | 1962-11-11 | | [[:d:Q43044|Q43044]] |- | [[Olga Pogodina-Kuzmina]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-11 | | [[:d:Q19915581|Q19915581]] |- | [[Piret Viirpalu]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-11 | | [[:d:Q108112388|Q108112388]] |- | [[Muš Nadii]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-11 | | [[:d:Q25517691|Q25517691]] |- | [[Marsha Mehran]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-11 | data-sort-value="2014" | 2014-04-30 | [[:d:Q6773393|Q6773393]] |- | [[Tähe-Lee Liiv]] | data-sort-value="2003" | 2003-11-11 | | [[:d:Q98122424|Q98122424]] |- | [[Marta Lepp]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-12 | data-sort-value="1940" | 1940-11-11 | [[:d:Q1676343|Q1676343]] |- | [[Roland Barthes]] | data-sort-value="1915" | 1915-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-03-26 | [[:d:Q179109|Q179109]] |- | [[Lucia Berlin]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-12 | data-sort-value="2004" | 2004-11-12 | [[:d:Q6696619|Q6696619]] |- | [[Mari Vallisoo]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-12 | data-sort-value="2013" | 2013-08-04 | [[:d:Q7217233|Q7217233]] |- | [[Liana Zeigo|Liana Kolodinskaja]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-12 | | [[:d:Q13608118|Q13608118]] |- | [[Triin Narva]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-12 | | [[:d:Q16404630|Q16404630]] |- | [[Caroline Lamb]] | data-sort-value="1785" | 1785-11-13 | data-sort-value="1828" | 1828-01-26 | [[:d:Q235665|Q235665]] |- | [[Robert Louis Stevenson]] | data-sort-value="1850" | 1850-11-13 | data-sort-value="1894" | 1894-12-03 | [[:d:Q1512|Q1512]] |- | [[Wanda Coleman]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-11-22 | [[:d:Q7967107|Q7967107]] |- | [[Whoopi Goldberg]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-13 | | [[:d:Q49001|Q49001]] |- | [[Clélie Avit]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-13 | | [[:d:Q61372540|Q61372540]] |- | [[Augustinus]] | data-sort-value="354" | 354-11-13 | data-sort-value="430" | 430-08-28 | [[:d:Q8018|Q8018]] |- | [[William III]] | data-sort-value="1650" | 1650-11-14 | data-sort-value="1702" | 1702-03-08 | [[:d:Q129987|Q129987]] |- | [[Jean-Paul Rabaut Saint-Étienne]] | data-sort-value="1743" | 1743-11-14 | data-sort-value="1793" | 1793-12-05 | [[:d:Q322697|Q322697]] |- | [[Astrid Lindgren]] | data-sort-value="1907" | 1907-11-14 | data-sort-value="2002" | 2002-01-28 | [[:d:Q55767|Q55767]] |- | [[Otto Samma]] | data-sort-value="1912" | 1912-11-14 | data-sort-value="1978" | 1978-08-18 | [[:d:Q12371703|Q12371703]] |- | [[Pavlik Morozov]] | data-sort-value="1918" | 1918-11-14 | data-sort-value="1932" | 1932-09-03 | [[:d:Q311261|Q311261]] |- | [[Ea Jansen]] | data-sort-value="1921" | 1921-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-04-20 | [[:d:Q5324856|Q5324856]] |- | [[Jaan Undusk]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-14 | | [[:d:Q1277191|Q1277191]] |- | [[Marju Kõivupuu]] | data-sort-value="1960" | 1960-11-14 | | [[:d:Q11260929|Q11260929]] |- | [[Tõnu Karjatse]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q112033802|Q112033802]] |- | [[Pille Kannisto]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q131180666|Q131180666]] |- | [[Leo Kunnas]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q3744878|Q3744878]] |- | [[Ilona Martson]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-14<br/>1970 | | [[:d:Q16403172|Q16403172]] |- | [[Marianne Moore]] | data-sort-value="1887" | 1887-11-15 | data-sort-value="1972" | 1972-02-05 | [[:d:Q278495|Q278495]] |- | [[Harald Keres]] | data-sort-value="1912" | 1912-11-15 | data-sort-value="2010" | 2010-06-26 | [[:d:Q3735707|Q3735707]] |- | [[J. G. Ballard]] | data-sort-value="1930" | 1930-11-15 | data-sort-value="2009" | 2009-04-19 | [[:d:Q140201|Q140201]] |- | [[Jaroslava Blažková]] | data-sort-value="1933" | 1933-11-15 | data-sort-value="2017" | 2017-02-20 | [[:d:Q1396195|Q1396195]] |- | [[Eilve Manglus]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-15 | | [[:d:Q131180710|Q131180710]] |- | [[Mariangela Di Fiore|Mariangela Cacace]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-15 | | [[:d:Q11988221|Q11988221]] |- | [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] | data-sort-value="1894" | 1894-11-16 | data-sort-value="1972" | 1972-07-27 | [[:d:Q78525|Q78525]] |- | [[Gunn Wållgren]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-16 | data-sort-value="1983" | 1983-06-04 | [[:d:Q455358|Q455358]] |- | [[Sisko Istanmäki]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-01-12 | [[:d:Q11893749|Q11893749]] |- | [[Elspeth Barker]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-16 | data-sort-value="2022" | 2022-04-21 | [[:d:Q5367720|Q5367720]] |- | [[Halliki Harro-Loit]] | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | [[:d:Q12363293|Q12363293]] |- | [[Jüri Käo]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-16 | | [[:d:Q12365819|Q12365819]] |- | [[Jaanika Merilo]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-16 | | [[:d:Q18957832|Q18957832]] |- | [[Sanna Marin]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-16 | | [[:d:Q16986436|Q16986436]] |- | [[Kasimir Leino]] | data-sort-value="1866" | 1866-11-17 | data-sort-value="1919" | 1919-03-08 | [[:d:Q5945346|Q5945346]] |- | [[Lev Võgotski]] | data-sort-value="1896" | 1896-11-17 | data-sort-value="1934" | 1934-06-10 | [[:d:Q180819|Q180819]] |- | [[Rachel de Queiroz]] | data-sort-value="1910" | 1910-11-17 | data-sort-value="2003" | 2003-11-04 | [[:d:Q283964|Q283964]] |- | [[Olena Kondratjuk]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-17 | | [[:d:Q12112307|Q12112307]] |- | [[Bronka Nowicka]] | data-sort-value="1974" | 1974-11-17 | | [[:d:Q24949450|Q24949450]] |- | [[Merle Karro-Kalberg]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-17 | | [[:d:Q108544920|Q108544920]] |- | [[Margaret Atwood]] | data-sort-value="1939" | 1939-11-18 | | [[:d:Q183492|Q183492]] |- | [[Brené Brown]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-18 | | [[:d:Q4961808|Q4961808]] |- | [[Maggie Stiefvater]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-18 | | [[:d:Q293141|Q293141]] |- | [[Kadri Voorand]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-18 | | [[:d:Q18753401|Q18753401]] |- | [[Martin Luther]] | data-sort-value="1483" | 1483-11-10 | data-sort-value="1546" | 1546-02-18 | [[:d:Q9554|Q9554]] |- | [[Anna Seghers]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-19 | data-sort-value="1983" | 1983-06-01 | [[:d:Q57393|Q57393]] |- | [[Joanne Kyger]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-19 | data-sort-value="2017" | 2017-03-22 | [[:d:Q3179678|Q3179678]] |- | [[Tony Hoagland]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-19 | data-sort-value="2018" | 2018-10-23 | [[:d:Q7822579|Q7822579]] |- | [[Ruta Sepetys]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-19 | | [[:d:Q4993839|Q4993839]] |- | [[Ljubov Jakõmtšuk]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-19 | | [[:d:Q4536696|Q4536696]] |- | [[Eret Talviste]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-19 | | [[:d:Q103405010|Q103405010]] |- | [[Selma Lagerlöf]] | data-sort-value="1858" | 1858-11-20 | data-sort-value="1940" | 1940-03-16 | [[:d:Q44519|Q44519]] |- | [[Zinaida Hippius]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-08 | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | [[:d:Q61940|Q61940]] |- | [[Nadine Gordimer]] | data-sort-value="1923" | 1923-11-20 | data-sort-value="2014" | 2014-07-13 | [[:d:Q47619|Q47619]] |- | [[Wendy Doniger]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-20 | | [[:d:Q1058154|Q1058154]] |- | [[Joe Biden]] | data-sort-value="1942" | 1942-11-20 | | [[:d:Q6279|Q6279]] |- | [[Kirill]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-20 | | [[:d:Q44187|Q44187]] |- | [[Helle Liht]] | data-sort-value="1966" | 1966-11-20 | | [[:d:Q113760108|Q113760108]] |- | [[Ivar Sibul]] | data-sort-value="1972" | 1972-11-20 | | [[:d:Q120402691|Q120402691]] |- | [[Voltaire]] | data-sort-value="1694" | 1694-11-21 | data-sort-value="1778" | 1778-05-30 | [[:d:Q9068|Q9068]] |- | [[Barbara Juliane von Krüdener|Barbara von Krüdener]] | data-sort-value="1764" | 1764-11-22<br/>1764-11-21 | data-sort-value="1824" | 1824-12-13 | [[:d:Q63784|Q63784]] |- | [[Beryl Bainbridge]] | data-sort-value="1932" | 1932-11-21 | data-sort-value="2010" | 2010-07-02 | [[:d:Q237242|Q237242]] |- | [[Goldie Hawn]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-21 | | [[:d:Q188459|Q188459]] |- | [[Stefania Auci]] | data-sort-value="1974" | 1974-11-21 | | [[:d:Q66686030|Q66686030]] |- | [[Veronika Valk]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-21 | | [[:d:Q7922525|Q7922525]] |- | [[Jaan Aru]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-21<br/>1984 | | [[:d:Q16404278|Q16404278]] |- | [[George Eliot]] | data-sort-value="1819" | 1819-11-22 | data-sort-value="1880" | 1880-12-22 | [[:d:Q131333|Q131333]] |- | [[André Gide]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-22 | data-sort-value="1951" | 1951-02-19 | [[:d:Q47484|Q47484]] |- | [[Charles de Gaulle]] | data-sort-value="1890" | 1890-11-22 | data-sort-value="1970" | 1970-11-09 | [[:d:Q2042|Q2042]] |- | [[Krista Ojasaar]] | data-sort-value="1975" | 1975-11-22 | | [[:d:Q109565884|Q109565884]] |- | [[Kristina Viin]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-22 | | [[:d:Q42888407|Q42888407]] |- | [[Betti Alver]] | data-sort-value="1906" | 1906-11-23 | data-sort-value="1989" | 1989-06-19 | [[:d:Q253998|Q253998]] |- | [[Paul Celan]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-23 | data-sort-value="1970" | 1970-04-20 | [[:d:Q153905|Q153905]] |- | [[Mats Traat]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-23 | data-sort-value="2022" | 2022-06-27 | [[:d:Q729330|Q729330]] |- | [[Mare Ruus]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-23 | | [[:d:Q114267125|Q114267125]] |- | [[Steven Brust]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-23 | | [[:d:Q1780503|Q1780503]] |- | [[Rita Dahl]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-23 | | [[:d:Q11890947|Q11890947]] |- | [[Maria Helen Känd]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-23 | | [[:d:Q112065891|Q112065891]] |- | [[Baruch Spinoza]] | data-sort-value="1632" | 1632-11-24 | data-sort-value="1677" | 1677-02-21 | [[:d:Q35802|Q35802]] |- | [[Laurence Sterne]] | data-sort-value="1713" | 1713-11-24 | data-sort-value="1768" | 1768-03-18 | [[:d:Q218960|Q218960]] |- | [[Aleksandr Suvorov]] | data-sort-value="1730" | 1730-11-13 | data-sort-value="1800" | 1800-05-06 | [[:d:Q154232|Q154232]] |- | [[Frances Hodgson Burnett]] | data-sort-value="1849" | 1849-11-24 | data-sort-value="1924" | 1924-10-29 | [[:d:Q276028|Q276028]] |- | [[Ameen Rihani]] | data-sort-value="1876" | 1876-11-24 | data-sort-value="1940" | 1940-09-13 | [[:d:Q471451|Q471451]] |- | [[Theodor Altermann]] | data-sort-value="1885" | 1885-11-24 | data-sort-value="1915" | 1915-04-01 | [[:d:Q10381988|Q10381988]] |- | [[Ruth Mirov]] | data-sort-value="1928" | 1928-11-24 | data-sort-value="2022" | 2022-09-26 | [[:d:Q24545372|Q24545372]] |- | [[Elena Poznjak-Kõlar|Jelena Poznjak-Kõlar]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-24 | | [[:d:Q12361867|Q12361867]] |- | [[Hando Runnel]] | data-sort-value="1938" | 1938-11-24 | | [[:d:Q1575121|Q1575121]] |- | [[Sven Grünberg]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-24 | | [[:d:Q366633|Q366633]] |- | [[Arundhati Roy]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-24 | | [[:d:Q212801|Q212801]] |- | [[Mika Keränen]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-24 | | [[:d:Q12370335|Q12370335]] |- | [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]] | data-sort-value="1812" | 1812-11-25 | data-sort-value="1883" | 1883-02-17 | [[:d:Q108836|Q108836]] |- | [[Rutt Eliaser]] | data-sort-value="1914" | 1914-11-25 | data-sort-value="1996" | 1996-12-21 | [[:d:Q12374358|Q12374358]] |- | [[Valentina Mišanina]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-25 | | [[:d:Q4298381|Q4298381]] |- | [[Charlaine Harris]] | data-sort-value="1951" | 1951-11-25 | | [[:d:Q233566|Q233566]] |- | [[Elviira Sidorova]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-25 | | [[:d:Q105651532|Q105651532]] |- | [[Kalle Randalu]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-25 | | [[:d:Q525330|Q525330]] |- | [[Indrek Kannik]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-25 | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Helen Eenmaa]] | data-sort-value="1980" | 1980-11-25 | | [[:d:Q96471463|Q96471463]] |- | [[Sanna Kartau]] | data-sort-value="1993" | 1993-11-25 | | [[:d:Q116940474|Q116940474]] |- | [[Quentin Skinner]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-26 | | [[:d:Q465807|Q465807]] |- | [[Marilynne Robinson]] | data-sort-value="1943" | 1943-11-26 | | [[:d:Q253926|Q253926]] |- | [[Jüri Pihel]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-26 | | [[:d:Q16403264|Q16403264]] |- | [[Eva Luigas]] | data-sort-value="1964" | 1964-11-26 | | [[:d:Q125916112|Q125916112]] |- | [[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-26 | | [[:d:Q12372472|Q12372472]] |- | [[Cristin O'Keefe Aptowicz]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-26 | | [[:d:Q5186321|Q5186321]] |- | [[Leopold Hansen]] | data-sort-value="1879" | 1879-11-27 | data-sort-value="1964" | 1964-02-15 | [[:d:Q12368623|Q12368623]] |- | [[Joel Lehtonen]] | data-sort-value="1881" | 1881-11-27 | data-sort-value="1934" | 1934-11-20 | [[:d:Q560921|Q560921]] |- | [[Marilyn Hacker]] | data-sort-value="1942" | 1942-11-27 | | [[:d:Q3293094|Q3293094]] |- | [[Eiv Eloon]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-27 | | [[:d:Q3738793|Q3738793]] |- | [[Philippe Delerm]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-27 | | [[:d:Q741671|Q741671]] |- | [[Boriss Grebenštšikov]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-27 | | [[:d:Q542101|Q542101]] |- | [[Han Kang]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-27 | | [[:d:Q5646626|Q5646626]] |- | [[Age Juurikas]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-27 | | [[:d:Q50824598|Q50824598]] |- | [[Lili Milani]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-27 | | [[:d:Q37638169|Q37638169]] |- | [[Kertu Jukkum]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-27 | | [[:d:Q12366827|Q12366827]] |- | [[Johannes Luik]] | data-sort-value="1988" | 1988-11-27 | | [[:d:Q126166192|Q126166192]] |- | [[William Blake]] | data-sort-value="1757" | 1757-11-28 | data-sort-value="1827" | 1827-08-12 | [[:d:Q41513|Q41513]] |- | [[Friedrich Engels]] | data-sort-value="1820" | 1820-11-28 | data-sort-value="1895" | 1895-08-05 | [[:d:Q34787|Q34787]] |- | [[Algot Untola]] | data-sort-value="1868" | 1868-11-28 | data-sort-value="1918" | 1918-05-21 | [[:d:Q2993395|Q2993395]] |- | [[Stefan Zweig]] | data-sort-value="1881" | 1881-11-28 | data-sort-value="1942" | 1942-02-22 | [[:d:Q78491|Q78491]] |- | [[Nancy Mitford]] | data-sort-value="1904" | 1904-11-28 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[:d:Q260026|Q260026]] |- | [[Claude Lévi-Strauss]] | data-sort-value="1908" | 1908-11-28 | data-sort-value="2009" | 2009-10-30 | [[:d:Q128126|Q128126]] |- | [[Lehti Viiroja]] | data-sort-value="1922" | 1922-11-28 | data-sort-value="2006" | 2006-11-19 | [[:d:Q55949949|Q55949949]] |- | [[Leelo Kõlar]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-28 | data-sort-value="2023" | 2023-01-01 | [[:d:Q12368406|Q12368406]] |- | [[Peeter Torop]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-28 | | [[:d:Q2005662|Q2005662]] |- | [[Toril Moi]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-28 | | [[:d:Q1779042|Q1779042]] |- | [[Doris Kareva]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-28 | | [[:d:Q546926|Q546926]] |- | [[Hanne Ørstavik]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-28 | | [[:d:Q299347|Q299347]] |- | [[Annely Kolk]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-28 | | [[:d:Q122382313|Q122382313]] |- | [[Jana Lepik]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-28 | | [[:d:Q12365053|Q12365053]] |- | [[Louisa May Alcott]] | data-sort-value="1832" | 1832-11-29 | data-sort-value="1888" | 1888-03-06 | [[:d:Q185696|Q185696]] |- | [[Clive Staples Lewis|C. S. Lewis]] | data-sort-value="1898" | 1898-11-29 | data-sort-value="1963" | 1963-11-22 | [[:d:Q9204|Q9204]] |- | [[Antanas Škėma]] | data-sort-value="1910" | 1910-11-29 | data-sort-value="1961" | 1961-08-11 | [[:d:Q4770956|Q4770956]] |- | [[Madeleine L'Engle]] | data-sort-value="1918" | 1918-11-29 | data-sort-value="2007" | 2007-09-06 | [[:d:Q257261|Q257261]] |- | [[Katrin Saks]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-29 | | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Urmas Sõõrumaa]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-29 | | [[:d:Q12377822|Q12377822]] |- | [[Renate Keerd]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-29 | | [[:d:Q17447350|Q17447350]] |- | [[Alfonso Tark|Alfonso X]] | data-sort-value="1221" | 1221-11-23 | data-sort-value="1284" | 1284-04-04 | [[:d:Q47595|Q47595]] |- | [[Jonathan Swift]] | data-sort-value="1667" | 1667-11-30 | data-sort-value="1745" | 1745-10-19 | [[:d:Q41166|Q41166]] |- | [[Mark Twain]] | data-sort-value="1835" | 1835-11-30 | data-sort-value="1910" | 1910-04-21 | [[:d:Q7245|Q7245]] |- | [[Lucy Maud Montgomery]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-30 | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | [[:d:Q273034|Q273034]] |- | [[Winston Churchill]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-30 | data-sort-value="1965" | 1965-01-24 | [[:d:Q8016|Q8016]] |- | [[Gustav Suits]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-30 | data-sort-value="1956" | 1956-05-23 | [[:d:Q1392550|Q1392550]] |- | [[Voldemar Panso]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-30 | data-sort-value="1977" | 1977-12-27 | [[:d:Q3744291|Q3744291]] |- | [[Woody Allen]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-30 | | [[:d:Q25089|Q25089]] |- | [[Marko Mihkelson]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-30 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Felix Reda]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-30 | | [[:d:Q15731842|Q15731842]] |- | [[Sabrina Benaim]] | data-sort-value="1987" | 1987-11-30 | | [[:d:Q59655837|Q59655837]] |} {{Wikidata list end}} 2q8s6zipl5il86nefv55892eyp5b2sn 4 7664 135194 135014 2026-05-29T20:06:19Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135194 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%212%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 12 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Juhan Kunder]] | data-sort-value="1852" | 1852-12<br/>1852-12-26<br/>1852-12-14 | data-sort-value="1888" | 1888-04-24 | [[:d:Q12365486|Q12365486]] |- | [[Rex Stout]] | data-sort-value="1886" | 1886-12-01 | data-sort-value="1975" | 1975-10-27 | [[:d:Q337351|Q337351]] |- | [[Vaira Vīķe-Freiberga]] | data-sort-value="1937" | 1937-12-01 | | [[:d:Q151301|Q151301]] |- | [[Reet Sool]] | data-sort-value="1951" | 1951-12-01 | data-sort-value="2021" | 2021-12-30 | [[:d:Q24546351|Q24546351]] |- | [[Sofia Joons]] | data-sort-value="1972" | 1972-12-01 | | [[:d:Q97226583|Q97226583]] |- | [[Kadri Tikerpuu]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-01 | | [[:d:Q124358028|Q124358028]] |- | [[Tanel Rander]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-01 | | [[:d:Q16405656|Q16405656]] |- | [[Georgi Žukov]] | data-sort-value="1896" | 1896-12-02 | data-sort-value="1974" | 1974-06-18 | [[:d:Q124617|Q124617]] |- | [[Asta Hameri]] | data-sort-value="1922" | 1922-12-02 | data-sort-value="1995" | 1995-07-18 | [[:d:Q42900802|Q42900802]] |- | [[Miloš Macourek]] | data-sort-value="1926" | 1926-12-02 | data-sort-value="2002" | 2002-09-30<br/>2002-10-01 | [[:d:Q526473|Q526473]] |- | [[Martin Veinmann]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-02 | | [[:d:Q12369951|Q12369951]] |- | [[Pierre Bayard]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-02 | | [[:d:Q1385909|Q1385909]] |- | [[Ann Patchett]] | data-sort-value="1963" | 1963-12-02<br/>1963-11-02 | | [[:d:Q433485|Q433485]] |- | [[Keiu Virro]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-02 | | [[:d:Q105824591|Q105824591]] |- | [[Ado Reinvald]] | data-sort-value="1847" | 1847-12-03 | data-sort-value="1922" | 1922-02-08 | [[:d:Q359922|Q359922]] |- | [[Joseph Conrad]] | data-sort-value="1857" | 1857-12-03 | data-sort-value="1924" | 1924-08-03 | [[:d:Q82925|Q82925]] |- | [[Ita Saks]] | data-sort-value="1921" | 1921-12-03 | data-sort-value="2003" | 2003-03-23 | [[:d:Q6482631|Q6482631]] |- | [[Arne Oit]] | data-sort-value="1928" | 1928-12-03 | data-sort-value="1975" | 1975-11-28 | [[:d:Q12359578|Q12359578]] |- | [[Rita Tasa]] | data-sort-value="1930" | 1930-12-03 | data-sort-value="2007" | 2007-07-16 | [[:d:Q12374114|Q12374114]] |- | [[Grace Andreacchi]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-03 | | [[:d:Q5590973|Q5590973]] |- | [[Anne B. Ragde]] | data-sort-value="1957" | 1957-12-03 | | [[:d:Q271494|Q271494]] |- | [[Johannes Kert]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-03-04 | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Liina Tabri|Liina Saar]] | data-sort-value="1982" | 1982-12-03 | | [[:d:Q60617973|Q60617973]] |- | [[Thomas Carlyle]] | data-sort-value="1795" | 1795-12-04 | data-sort-value="1881" | 1881-02-05 | [[:d:Q151403|Q151403]] |- | [[Samuel Butler]] | data-sort-value="1835" | 1835-12-04 | data-sort-value="1902" | 1902-06-18 | [[:d:Q312829|Q312829]] |- | [[Rainer Maria Rilke]] | data-sort-value="1875" | 1875-12-04 | data-sort-value="1926" | 1926-12-29 | [[:d:Q76483|Q76483]] |- | [[Katherine Prichard|Katharine Susannah Prichard]] | data-sort-value="1883" | 1883-12-04 | data-sort-value="1969" | 1969-10-02 | [[:d:Q454686|Q454686]] |- | [[Aliise Moora]] | data-sort-value="1900" | 1900-12-04 | data-sort-value="1996" | 1996-05-08 | [[:d:Q16407752|Q16407752]] |- | [[Liisi Keedus]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-04 | | [[:d:Q95200135|Q95200135]] |- | [[Mirjam Puumeister]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-04 | | [[:d:Q123513810|Q123513810]] |- | [[Christian Kelch]] | data-sort-value="1657" | 1657-12-05 | data-sort-value="1710" | 1710-12-02 | [[:d:Q836191|Q836191]] |- | [[Fjodor Tjuttšev]] | data-sort-value="1803" | 1803-11-23 | data-sort-value="1873" | 1873-07-15 | [[:d:Q37217|Q37217]] |- | [[Christina Rossetti]] | data-sort-value="1830" | 1830-12-05 | data-sort-value="1894" | 1894-12-29 | [[:d:Q236596|Q236596]] |- | [[Walt Disney]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-05 | data-sort-value="1966" | 1966-12-15 | [[:d:Q8704|Q8704]] |- | [[Eeva-Liisa Manner]] | data-sort-value="1921" | 1921-12-05 | data-sort-value="1995" | 1995-07-07 | [[:d:Q2728636|Q2728636]] |- | [[Madis Kõiv]] | data-sort-value="1929" | 1929-12-05 | data-sort-value="2014" | 2014-09-24 | [[:d:Q3771145|Q3771145]] |- | [[Joan Didion]] | data-sort-value="1934" | 1934-12-05 | data-sort-value="2021" | 2021-12-23 | [[:d:Q267691|Q267691]] |- | [[Hanif Kureishi]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-05 | | [[:d:Q325936|Q325936]] |- | [[Lotta Olsson]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-05<br/>1973 | | [[:d:Q4971181|Q4971181]] |- | [[Kaimo Kuusk]] | data-sort-value="1975" | 1975-12-05 | | [[:d:Q67872919|Q67872919]] |- | [[Aija Sakova]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-05 | | [[:d:Q24546079|Q24546079]] |- | [[Horatius]] | data-sort-value="-65" | -65-12-08 | data-sort-value="-8" | -8-11-27 | [[:d:Q6197|Q6197]] |- | [[Ève Curie]] | data-sort-value="1904" | 1904-12-06 | data-sort-value="2007" | 2007-10-22 | [[:d:Q230068|Q230068]] |- | [[Carin Gerhardsen]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-06 | | [[:d:Q4949887|Q4949887]] |- | [[Mall Nukke]] | data-sort-value="1964" | 1964-12-06 | | [[:d:Q6743963|Q6743963]] |- | [[Anneli Palo]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-06 | | [[:d:Q12359303|Q12359303]] |- | [[Jeanine Cummins]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-06 | | [[:d:Q83380765|Q83380765]] |- | [[Kristiina]] | data-sort-value="1626" | 1626-12-07 | data-sort-value="1689" | 1689-04-09 | [[:d:Q52937|Q52937]] |- | [[Willa Cather]] | data-sort-value="1873" | 1873-12-07 | data-sort-value="1947" | 1947-04-24 | [[:d:Q229480|Q229480]] |- | [[Hilda Taba]] | data-sort-value="1902" | 1902-12-07 | data-sort-value="1967" | 1967-07-06 | [[:d:Q3135594|Q3135594]] |- | [[Kersti Merilaas]] | data-sort-value="1913" | 1913-12-07 | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | [[:d:Q514281|Q514281]] |- | [[Noam Chomsky]] | data-sort-value="1928" | 1928-12-07 | | [[:d:Q9049|Q9049]] |- | [[Linda Ruud]] | data-sort-value="1932" | 1932-12-07 | data-sort-value="2010" | 2010-06-23 | [[:d:Q12368823|Q12368823]] |- | [[Pentti Linkola]] | data-sort-value="1932" | 1932-12-07 | data-sort-value="2020" | 2020-04-05 | [[:d:Q734434|Q734434]] |- | [[Jaan Kruusvall]] | data-sort-value="1940" | 1940-12-07 | data-sort-value="2012" | 2012-04-03 | [[:d:Q1676760|Q1676760]] |- | [[Anne Fine]] | data-sort-value="1947" | 1947-12-07 | | [[:d:Q448246|Q448246]] |- | [[Tom Waits]] | data-sort-value="1949" | 1949-12-07 | | [[:d:Q184805|Q184805]] |- | [[Neinar Seli]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-07 | | [[:d:Q12370945|Q12370945]] |- | [[Johannes Aavik]] | data-sort-value="1880" | 1880-12-08 | data-sort-value="1973" | 1973-03-18 | [[:d:Q558166|Q558166]] |- | [[Elizabeth Daryush]] | data-sort-value="1887" | 1887-12-08 | data-sort-value="1977" | 1977-04-07 | [[:d:Q5362664|Q5362664]] |- | [[Ants Oras]] | data-sort-value="1900" | 1900-12-08 | data-sort-value="1982" | 1982-12-21 | [[:d:Q3482381|Q3482381]] |- | [[Delmore Schwartz]] | data-sort-value="1913" | 1913-12-08 | data-sort-value="1966" | 1966-07-11 | [[:d:Q1184545|Q1184545]] |- | [[Niklas Luhmann]] | data-sort-value="1927" | 1927-12-08 | data-sort-value="1998" | 1998-11-06 | [[:d:Q57238|Q57238]] |- | [[Maryla Rodowicz]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-08 | | [[:d:Q464531|Q464531]] |- | [[Maarja Jakobson]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-08 | | [[:d:Q13604231|Q13604231]] |- | [[Anne Mette Hancock]] | data-sort-value="1979" | 1979-12-08<br/>1979 | | [[:d:Q61061602|Q61061602]] |- | [[John Milton]] | data-sort-value="1608" | 1608-12-09 | data-sort-value="1674" | 1674-11-08 | [[:d:Q79759|Q79759]] |- | [[Aili Viitar]] | data-sort-value="1904" | 1904-12-09 | data-sort-value="2000" | 2000-07-12 | [[:d:Q131412384|Q131412384]] |- | [[Ashleigh Brilliant]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-24 | [[:d:Q4805313|Q4805313]] |- | [[Joanna Trollope]] | data-sort-value="1943" | 1943-12-09 | data-sort-value="2025" | 2025-12-11 | [[:d:Q1997988|Q1997988]] |- | [[Jaak Jõerüüt]] | data-sort-value="1947" | 1947-12-09 | | [[:d:Q1676748|Q1676748]] |- | [[Eileen Myles]] | data-sort-value="1949" | 1949-12-09 | | [[:d:Q5349419|Q5349419]] |- | [[Anna Gavalda]] | data-sort-value="1970" | 1970-12-09 | | [[:d:Q217388|Q217388]] |- | [[Kristiina Davidjants]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-09 | | [[:d:Q16403565|Q16403565]] |- | [[Emily Dickinson]] | data-sort-value="1830" | 1830-12-10 | data-sort-value="1886" | 1886-05-15 | [[:d:Q4441|Q4441]] |- | [[Andrei Võšinski]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-28 | data-sort-value="1954" | 1954-11-22 | [[:d:Q155860|Q155860]] |- | [[Nelly Sachs]] | data-sort-value="1891" | 1891-12-10 | data-sort-value="1970" | 1970-05-12 | [[:d:Q57074|Q57074]] |- | [[Clarice Lispector]] | data-sort-value="1920" | 1920-12-10 | data-sort-value="1977" | 1977-12-09 | [[:d:Q235955|Q235955]] |- | [[Jorge Semprún]] | data-sort-value="1923" | 1923-12-10 | data-sort-value="2011" | 2011-06-07 | [[:d:Q157004|Q157004]] |- | [[Valve Raudnask]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-10 | | [[:d:Q16408280|Q16408280]] |- | [[Juta Kivimäe]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-10 | | [[:d:Q16403425|Q16403425]] |- | [[Paul Varul]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-10 | | [[:d:Q449663|Q449663]] |- | [[Cornelia Funke]] | data-sort-value="1958" | 1958-12-10 | | [[:d:Q57971|Q57971]] |- | [[René Värk|Rene Värk]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-10 | | [[:d:Q116940456|Q116940456]] |- | [[Ellen Key]] | data-sort-value="1849" | 1849-12-11 | data-sort-value="1926" | 1926-04-25 | [[:d:Q238443|Q238443]] |- | [[Nils Ferlin]] | data-sort-value="1898" | 1898-12-11 | data-sort-value="1961" | 1961-10-21 | [[:d:Q1647728|Q1647728]] |- | [[Aleksandr Solženitsõn]] | data-sort-value="1918" | 1918-12-11 | data-sort-value="2008" | 2008-08-03 | [[:d:Q34474|Q34474]] |- | [[Ilmar Laaban]] | data-sort-value="1921" | 1921-12-11 | data-sort-value="2000" | 2000-11-29 | [[:d:Q958643|Q958643]] |- | [[Piret Peiker]] | data-sort-value="1971" | 1971-12-11 | | [[:d:Q16407110|Q16407110]] |- | [[Ülle Madise]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-11 | | [[:d:Q16407395|Q16407395]] |- | [[Colleen Hoover]] | data-sort-value="1979" | 1979-12-11 | | [[:d:Q18348293|Q18348293]] |- | [[Lola Ridge]] | data-sort-value="1873" | 1873-12-12 | data-sort-value="1941" | 1941-05-19 | [[:d:Q3258772|Q3258772]] |- | [[Volter Kilpi]] | data-sort-value="1874" | 1874-12-12 | data-sort-value="1939" | 1939-06-13 | [[:d:Q2658722|Q2658722]] |- | [[Hermynia Zur Mühlen]] | data-sort-value="1883" | 1883-12-12 | data-sort-value="1951" | 1951-03-20 | [[:d:Q88845|Q88845]] |- | [[Vassili Grossman]] | data-sort-value="1905" | 1905-11-29<br/>1905-12-12 | data-sort-value="1964" | 1964-09-14 | [[:d:Q313767|Q313767]] |- | [[Tuija Lehtinen]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-12 | | [[:d:Q3735576|Q3735576]] |- | [[Toomas Trass]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-12 | | [[:d:Q2443001|Q2443001]] |- | [[Heinrich Heine]] | data-sort-value="1797" | 1797-12-13 | data-sort-value="1856" | 1856-02-17 | [[:d:Q44403|Q44403]] |- | [[Emily Carr]] | data-sort-value="1871" | 1871-12-13 | data-sort-value="1945" | 1945-03-02 | [[:d:Q289624|Q289624]] |- | [[Arnold Matteus]] | data-sort-value="1897" | 1897-12-13 | data-sort-value="1986" | 1986-11-02 | [[:d:Q695747|Q695747]] |- | [[George P. Shultz]] | data-sort-value="1920" | 1920-12-13 | data-sort-value="2021" | 2021-02-06 | [[:d:Q313411|Q313411]] |- | [[Maimu Linnamägi]] | data-sort-value="1922" | 1922-12-13 | data-sort-value="1988" | 1988-01-13 | [[:d:Q65260781|Q65260781]] |- | [[Mary Ann Shaffer]] | data-sort-value="1934" | 1934-12-13 | data-sort-value="2008" | 2008-02-16 | [[:d:Q440146|Q440146]] |- | [[Toomas Frey]] | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2020" | 2020-09-23 | [[:d:Q7824113|Q7824113]] |- | [[Marko Mäetamm]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-13 | | [[:d:Q6771212|Q6771212]] |- | [[Kadri Lepp]] | data-sort-value="1979" | 1979-12-13<br/>1979 | | [[:d:Q12365978|Q12365978]] |- | [[Taylor Swift]] | data-sort-value="1989" | 1989-12-13 | | [[:d:Q26876|Q26876]] |- | [[Aino Bach]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-14 | data-sort-value="1980" | 1980-08-06 | [[:d:Q12358445|Q12358445]] |- | [[Kirsi Kunnas]] | data-sort-value="1924" | 1924-12-14 | data-sort-value="2021" | 2021-11-08 | [[:d:Q6416041|Q6416041]] |- | [[Arvo Valton]] | data-sort-value="1935" | 1935-12-14 | data-sort-value="2024" | 2024-07-26 | [[:d:Q717522|Q717522]] |- | [[Nancy Thayer]] | data-sort-value="1943" | 1943<br/>1943-12-14 | | [[:d:Q17109911|Q17109911]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | data-sort-value="1948" | 1948-12-14 | data-sort-value="2011" | 2011-11-03 | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Helle Helle]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-14 | | [[:d:Q446597|Q446597]] |- | [[Velle Toll]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-14 | | [[:d:Q58643670|Q58643670]] |- | [[Elisabeth Aspe]] | data-sort-value="1860" | 1860-12-15 | data-sort-value="1927" | 1927-08-25 | [[:d:Q1329746|Q1329746]] |- | [[Sever Gansovski]] | data-sort-value="1918" | 1918-12-15 | data-sort-value="1990" | 1990-09-06 | [[:d:Q2275423|Q2275423]] |- | [[Ants Järv]] | data-sort-value="1928" | 1928-12-15 | data-sort-value="2019" | 2019-03-13 | [[:d:Q117081505|Q117081505]] |- | [[Edna O'Brien]] | data-sort-value="1930" | 1930-12-15 | data-sort-value="2024" | 2024-07-27 | [[:d:Q178225|Q178225]] |- | [[Shuntarō Tanikawa]] | data-sort-value="1931" | 1931-12-15 | data-sort-value="2024" | 2024-11-13 | [[:d:Q1377715|Q1377715]] |- | [[Jaak Johanson]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-15 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | [[:d:Q16408038|Q16408038]] |- | [[Kadri Tüür]] | data-sort-value="1975" | 1975-12-15 | | [[:d:Q24545669|Q24545669]] |- | [[Annalena Baerbock]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-15 | | [[:d:Q564328|Q564328]] |- | [[Ludwig van Beethoven]] | data-sort-value="1770" | 1770-12-16 | data-sort-value="1827" | 1827-03-26 | [[:d:Q255|Q255]] |- | [[Jane Austen]] | data-sort-value="1775" | 1775-12-16 | data-sort-value="1817" | 1817-07-18 | [[:d:Q36322|Q36322]] |- | [[George Santayana]] | data-sort-value="1863" | 1863-12-16 | data-sort-value="1952" | 1952-09-26 | [[:d:Q237833|Q237833]] |- | [[Ida Urbel]] | data-sort-value="1900" | 1900-12-16 | data-sort-value="1983" | 1983-10-04 | [[:d:Q17446845|Q17446845]] |- | [[Margaret Mead]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-16 | data-sort-value="1978" | 1978-11-15 | [[:d:Q180099|Q180099]] |- | [[Arthur C. Clarke]] | data-sort-value="1917" | 1917-12-16 | data-sort-value="2008" | 2008-03-19 | [[:d:Q47087|Q47087]] |- | [[Liv Ullmann]] | data-sort-value="1938" | 1938-12-16 | | [[:d:Q191064|Q191064]] |- | [[Malle Talvet|Malle Talvet-Mustonen]] | data-sort-value="1955" | 1955-12-16 | | [[:d:Q12369610|Q12369610]] |- | [[Ljuza Badretdinova]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-16 | | [[:d:Q94740699|Q94740699]] |- | [[Garri Raagmaa]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-16 | | [[:d:Q12362845|Q12362845]] |- | [[Marge Pärnits]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-16 | | [[:d:Q61109897|Q61109897]] |- | [[Aliis Aalmann]] | data-sort-value="1995" | 1995-12-16 | | [[:d:Q109689011|Q109689011]] |- | [[Ivar Ivask]] | data-sort-value="1927" | 1927-12-17 | data-sort-value="1992" | 1992-09-23 | [[:d:Q719598|Q719598]] |- | [[Lea Tormis]] | data-sort-value="1932" | 1932-12-17 | data-sort-value="2025" | 2025-05-11 | [[:d:Q16407271|Q16407271]] |- | [[Franciscus|Franciscus I]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-17 | data-sort-value="2025" | 2025-04-21 | [[:d:Q450675|Q450675]] |- | [[Jüri Talvet]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-17 | | [[:d:Q6321977|Q6321977]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-17 | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Martin Herem]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-17 | | [[:d:Q28790814|Q28790814]] |- | [[Helen Sooväli-Sepping]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-17 | | [[:d:Q61111150|Q61111150]] |- | [[Joshua Jennifer Espinoza]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-17 | | [[:d:Q19595216|Q19595216]] |- | [[Eeva Talsi]] | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | [[:d:Q16406011|Q16406011]] |- | [[Carl Maria von Weber]] | data-sort-value="1786" | 1786-12-18<br/>1786-11<br/>1786-11-18 | data-sort-value="1826" | 1826-06-05 | [[:d:Q154812|Q154812]] |- | [[Franz Ferdinand]] | data-sort-value="1863" | 1863-12-18 | data-sort-value="1914" | 1914-06-28 | [[:d:Q43063|Q43063]] |- | [[Jossif Stalin]] | data-sort-value="1878" | 1878-12-18 | data-sort-value="1953" | 1953-03-05 | [[:d:Q855|Q855]] |- | [[Michael Moorcock]] | data-sort-value="1939" | 1939-12-18 | | [[:d:Q316138|Q316138]] |- | [[Keith Richards]] | data-sort-value="1943" | 1943-12-18 | | [[:d:Q189599|Q189599]] |- | [[Livia Viitol]] | data-sort-value="1953" | 1953-12-18 | | [[:d:Q12368905|Q12368905]] |- | [[Lucy Worsley]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-18 | | [[:d:Q6698586|Q6698586]] |- | [[Billie Eilish]] | data-sort-value="2001" | 2001-12-18 | | [[:d:Q29564107|Q29564107]] |- | [[Gustav II Adolf]] | data-sort-value="1594" | 1594-12-09 | data-sort-value="1632" | 1632-11-06 | [[:d:Q52938|Q52938]] |- | [[Eleanor H. Porter]] | data-sort-value="1868" | 1868-12-19 | data-sort-value="1920" | 1920-05-21 | [[:d:Q235368|Q235368]] |- | [[Leonid Brežnev]] | data-sort-value="1906" | 1906-12-06 | data-sort-value="1982" | 1982-11-10 | [[:d:Q765165|Q765165]] |- | [[Tiia-Ester Loitme]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-19 | | [[:d:Q3528377|Q3528377]] |- | [[Märt Rask]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-19 | | [[:d:Q659781|Q659781]] |- | [[Deborah Paredez]] | data-sort-value="1970" | 1970-12-19 | | [[:d:Q5248347|Q5248347]] |- | [[Jessikka Aro]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-19 | | [[:d:Q23063044|Q23063044]] |- | [[Tiiu Kitsik]] | data-sort-value="1981" | 1981-12-19 | | [[:d:Q131210601|Q131210601]] |- | [[Katrina Lehis]] | data-sort-value="1994" | 1994-12-19 | | [[:d:Q16405897|Q16405897]] |- | [[Leopold von Ranke]] | data-sort-value="1795" | 1795-12-21<br/>1795-12-20 | data-sort-value="1886" | 1886-05-23 | [[:d:Q77184|Q77184]] |- | [[Eeva Niinivaara]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | data-sort-value="2000" | 2000-10-29 | [[:d:Q12361740|Q12361740]] |- | [[Regīna Ezera]] | data-sort-value="1930" | 1930-12-20 | data-sort-value="2002" | 2002-06-11 | [[:d:Q465552|Q465552]] |- | [[Kate Atkinson]] | data-sort-value="1951" | 1951-12-20 | | [[:d:Q272622|Q272622]] |- | [[Dmitri Bõkov]] | data-sort-value="1967" | 1967-12-20 | | [[:d:Q2210595|Q2210595]] |- | [[Maarja Kangro]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-20 | | [[:d:Q468532|Q468532]] |- | [[Camilla von Stackelberg]] | data-sort-value="1894" | 1894-12-21 | data-sort-value="1978" | 1978-03-13 | [[:d:Q64025066|Q64025066]] |- | [[Heinrich Böll]] | data-sort-value="1917" | 1917-12-21 | data-sort-value="1985" | 1985-07-16 | [[:d:Q42747|Q42747]] |- | [[Mari Lill]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-21 | | [[:d:Q12369743|Q12369743]] |- | [[Katrin Tammik]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-21 | data-sort-value="1999" | 1999-02-17 | [[:d:Q16406336|Q16406336]] |- | [[Rein Raud]] | data-sort-value="1961" | 1961-12-21 | | [[:d:Q938063|Q938063]] |- | [[Jacky Durand]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-21 | | [[:d:Q112549451|Q112549451]] |- | [[Emmanuel Macron]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-21 | | [[:d:Q3052772|Q3052772]] |- | [[Veronika Kivisilla]] | data-sort-value="1978" | 1978-12-21 | | [[:d:Q17446964|Q17446964]] |- | [[Jaan Tõnisson]] | data-sort-value="1868" | 1868-12-22 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[:d:Q710956|Q710956]] |- | [[Juhan Saar]] | data-sort-value="1929" | 1929-12-22 | data-sort-value="2007" | 2007-08-28 | [[:d:Q16403377|Q16403377]] |- | [[Charlotte Lamb|Sheila Holland]] | data-sort-value="1937" | 1937-12-22 | data-sort-value="2000" | 2000-10-08 | [[:d:Q3481756|Q3481756]] |- | [[Tiit Pääsuke]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-22 | | [[:d:Q7801796|Q7801796]] |- | [[Maris Johannes]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-22 | | [[:d:Q12369813|Q12369813]] |- | [[Felicitas Hoppe]] | data-sort-value="1960" | 1960-12-22 | | [[:d:Q69139|Q69139]] |- | [[Helen Arusoo]] | data-sort-value="1972" | 1972-12-22 | | [[:d:Q85985762|Q85985762]] |- | [[Anna Škodenko]] | data-sort-value="1986" | 1986-12-22 | | [[:d:Q115789945|Q115789945]] |- | [[Triinu Upkin]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-22 | | [[:d:Q123702924|Q123702924]] |- | [[Harriet Monroe]] | data-sort-value="1860" | 1860-12-23 | data-sort-value="1936" | 1936-09-26 | [[:d:Q1586150|Q1586150]] |- | [[Juan Ramón Jiménez]] | data-sort-value="1881" | 1881-12-23<br/>1881-12-24 | data-sort-value="1958" | 1958-05-29 | [[:d:Q131318|Q131318]] |- | [[Helene Ranna]] | data-sort-value="1897" | 1897-12-23 | data-sort-value="1946" | 1946-12-17 | [[:d:Q16405739|Q16405739]] |- | [[Hilve Rebane]] | data-sort-value="1938" | 1938-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-10-16 | [[:d:Q16406168|Q16406168]] |- | [[Raivo Järvi]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-06-17 | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Carol Ann Duffy]] | data-sort-value="1955" | 1955-12-23 | | [[:d:Q237994|Q237994]] |- | [[Donna Tartt]] | data-sort-value="1963" | 1963-12-23 | | [[:d:Q255339|Q255339]] |- | [[Piret Hirv (geneetik)|Piret Hirv]] | data-sort-value="1969" | 1969-12-23 | | [[:d:Q132132200|Q132132200]] |- | [[Kristi Vinter-Nemvalts]] | data-sort-value="1978" | 1978-12-23 | | [[:d:Q61111257|Q61111257]] |- | [[Adam Mickiewicz]] | data-sort-value="1798" | 1798-12-24 | data-sort-value="1855" | 1855-11-26 | [[:d:Q79822|Q79822]] |- | [[Lydia Koidula]] | data-sort-value="1843" | 1843-12-12 | data-sort-value="1886" | 1886-07-30 | [[:d:Q237056|Q237056]] |- | [[Paavo Cajander]] | data-sort-value="1846" | 1846-12-24 | data-sort-value="1913" | 1913-06-14 | [[:d:Q2483823|Q2483823]] |- | [[Tarja Halonen]] | data-sort-value="1943" | 1943-12-24 | | [[:d:Q29213|Q29213]] |- | [[Sarah Winman]] | data-sort-value="1964" | 1964-12-24 | | [[:d:Q7422915|Q7422915]] |- | [[Maarja Kaaristo]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-24 | | [[:d:Q12369387|Q12369387]] |- | [[Anett Kontaveit]] | data-sort-value="1995" | 1995-12-24 | | [[:d:Q639366|Q639366]] |- | [[Dorothy Wordsworth]] | data-sort-value="1771" | 1771-12-25 | data-sort-value="1855" | 1855-01-25 | [[:d:Q448992|Q448992]] |- | [[Aime Maripuu]] | data-sort-value="1934" | 1934-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-01-13 | [[:d:Q20933536|Q20933536]] |- | [[Peeter Olesk]] | data-sort-value="1953" | 1953-12-25 | data-sort-value="2021" | 2021-11-25 | [[:d:Q12372215|Q12372215]] |- | [[Roman Baskin]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-25 | data-sort-value="2018" | 2018-09-13 | [[:d:Q12374189|Q12374189]] |- | [[Dido]] | data-sort-value="1971" | 1971-12-25 | | [[:d:Q202550|Q202550]] |- | [[Sheila Heti]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-25 | | [[:d:Q7493065|Q7493065]] |- | [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] | data-sort-value="1803" | 1803-12-26 | data-sort-value="1882" | 1882-08-25 | [[:d:Q333900|Q333900]] |- | [[Karl Eduard Sööt]] | data-sort-value="1862" | 1862-12-26 | data-sort-value="1950" | 1950-09-01 | [[:d:Q1730826|Q1730826]] |- | [[Mao Zedong]] | data-sort-value="1893" | 1893-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-09-09 | [[:d:Q5816|Q5816]] |- | [[Toomas Hendrik Ilves]] | data-sort-value="1953" | 1953-12-26 | | [[:d:Q57289|Q57289]] |- | [[Elizabeth Kostova]] | data-sort-value="1964" | 1964-12-26 | | [[:d:Q239923|Q239923]] |- | [[Stacey Vanek Smith]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-26 | | [[:d:Q131600232|Q131600232]] |- | [[Raquel Salas Rivera]] | data-sort-value="1985" | 1985-12-26 | | [[:d:Q61852721|Q61852721]] |- | [[Triin Toomesaar]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-26 | | [[:d:Q97217334|Q97217334]] |- | [[Louis Pasteur]] | data-sort-value="1822" | 1822-12-27 | data-sort-value="1895" | 1895-09-28 | [[:d:Q529|Q529]] |- | [[Mina Loy]] | data-sort-value="1882" | 1882-12-27 | data-sort-value="1966" | 1966-09-25 | [[:d:Q470063|Q470063]] |- | [[Carl Zuckmayer]] | data-sort-value="1896" | 1896-12-27 | data-sort-value="1977" | 1977-01-18 | [[:d:Q76820|Q76820]] |- | [[Marlene Dietrich]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-27 | data-sort-value="1992" | 1992-05-06 | [[:d:Q4612|Q4612]] |- | [[Elizabeth Smart]] | data-sort-value="1913" | 1913-12-27 | data-sort-value="1986" | 1986-03-04 | [[:d:Q3051272|Q3051272]] |- | [[Leenu Siimisker]] | data-sort-value="1924" | 1924-12-27 | data-sort-value="2012" | 2012-11-27 | [[:d:Q16404703|Q16404703]] |- | [[Taavi Pae]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-27 | | [[:d:Q18753186|Q18753186]] |- | [[Eve Peeterson]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-27 | | [[:d:Q112245737|Q112245737]] |- | [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] | data-sort-value="1986" | 1986-12-27 | | [[:d:Q5793|Q5793]] |- | [[Eneli Jefimova]] | data-sort-value="2006" | 2006-12-27 | | [[:d:Q106540402|Q106540402]] |- | [[Woodrow Wilson]] | data-sort-value="1856" | 1856-12-28 | data-sort-value="1924" | 1924-02-03 | [[:d:Q34296|Q34296]] |- | [[Lili Elbe]] | data-sort-value="1882" | 1882-12-28 | data-sort-value="1931" | 1931-09-13 | [[:d:Q1140735|Q1140735]] |- | [[Juhan Sütiste]] | data-sort-value="1899" | 1899-12-28 | data-sort-value="1945" | 1945-02-10 | [[:d:Q1649161|Q1649161]] |- | [[Mary Kelly]] | data-sort-value="1927" | 1927-12-28 | data-sort-value="2017" | 2017 | [[:d:Q4958520|Q4958520]] |- | [[Allar Levandi]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-28 | | [[:d:Q706459|Q706459]] |- | [[Peeter Võsa]] | data-sort-value="1967" | 1967-12-28 | | [[:d:Q12372254|Q12372254]] |- | [[Elina Reinold]] | data-sort-value="1971" | 1971-12-28 | | [[:d:Q16406524|Q16406524]] |- | [[Kaisa Eiche]] | data-sort-value="1982" | 1982-12-28 | | [[:d:Q12366073|Q12366073]] |- | [[Paavo Piik]] | data-sort-value="1983" | 1983-12-28 | | [[:d:Q16403361|Q16403361]] |- | [[Maria Lee Liivak]] | data-sort-value="1984" | 1984-12-28 | | [[:d:Q12369762|Q12369762]] |- | [[August Kitzberg]] | data-sort-value="1855" | 1855-12-29 | data-sort-value="1927" | 1927-10-10 | [[:d:Q376410|Q376410]] |- | [[Keete Ainver]] | data-sort-value="1905" | 1905-12-29 | data-sort-value="1994" | 1994-01-28 | [[:d:Q15183064|Q15183064]] |- | [[Külliki Saldre]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-29 | | [[:d:Q16403737|Q16403737]] |- | [[Toivo Maimets]] | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | | [[:d:Q16407429|Q16407429]] |- | [[Riina Kionka]] | data-sort-value="1960" | 1960-12-29 | | [[:d:Q2152903|Q2152903]] |- | [[Carles Puigdemont]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-29 | | [[:d:Q4740163|Q4740163]] |- | [[Jenny Lawson]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-29 | | [[:d:Q6532530|Q6532530]] |- | [[Nikolai Kuznetsov|Nikolay Kuznetsov]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-29 | | [[:d:Q25686840|Q25686840]] |- | [[Anna Woltz]] | data-sort-value="1981" | 1981-12-29 | | [[:d:Q2442937|Q2442937]] |- | [[Theodor Fontane]] | data-sort-value="1819" | 1819-12-30 | data-sort-value="1898" | 1898-09-20 | [[:d:Q76632|Q76632]] |- | [[Rudyard Kipling]] | data-sort-value="1865" | 1865-12-30 | data-sort-value="1936" | 1936-01-18 | [[:d:Q34743|Q34743]] |- | [[L. P. Hartley]] | data-sort-value="1895" | 1895-12-30 | data-sort-value="1972" | 1972-12-13 | [[:d:Q654747|Q654747]] |- | [[Rudolf Sirge]] | data-sort-value="1904" | 1904-12-17 | data-sort-value="1970" | 1970-08-24 | [[:d:Q12374299|Q12374299]] |- | [[Sara Lidman]] | data-sort-value="1923" | 1923-12-30 | data-sort-value="2004" | 2004-06-17 | [[:d:Q287784|Q287784]] |- | [[Ine Viiding]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-30 | data-sort-value="1990" | 1990-09-30 | [[:d:Q106148668|Q106148668]] |- | [[Kalle Kasemaa]] | data-sort-value="1942" | 1942-12-30 | | [[:d:Q12366230|Q12366230]] |- | [[Toomas Savi]] | data-sort-value="1942" | 1942-12-30 | | [[:d:Q2002383|Q2002383]] |- | [[Toomas Liiv]] | data-sort-value="1946" | 1946-12-30 | data-sort-value="2009" | 2009-12-20 | [[:d:Q671861|Q671861]] |- | [[Patti Smith]] | data-sort-value="1946" | 1946-12-30 | | [[:d:Q557|Q557]] |- | [[Bjarne Stroustrup]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | [[:d:Q92620|Q92620]] |- | [[Helgi Põllo]] | data-sort-value="1956" | 1956-12-30 | | [[:d:Q125096927|Q125096927]] |- | [[Jaan Malin]] | data-sort-value="1960" | 1960-12-30 | | [[:d:Q12364855|Q12364855]] |- | [[Paavo Järvi]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-30 | | [[:d:Q700791|Q700791]] |- | [[Kersti Kaljulaid]] | data-sort-value="1969" | 1969-12-30 | | [[:d:Q12366816|Q12366816]] |- | [[Cicero]] | data-sort-value="-106" | -106-01-03 | data-sort-value="-43" | -43-12-07 | [[:d:Q1541|Q1541]] |- | [[Friedrich Robert Faehlmann]] | data-sort-value="1798" | 1798-12-31 | data-sort-value="1850" | 1850-04-22 | [[:d:Q1358911|Q1358911]] |- | [[Henri Matisse]] | data-sort-value="1869" | 1869-12-31 | data-sort-value="1954" | 1954-11-03 | [[:d:Q5589|Q5589]] |- | [[Karin Saarsen]] | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | data-sort-value="2018" | 2018-01-25 | [[:d:Q47508262|Q47508262]] |- | [[Lehte Tavel]] | data-sort-value="1938" | 1938-12-31 | | [[:d:Q12368441|Q12368441]] |- | [[Kalli Klement]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-31 | | [[:d:Q55394616|Q55394616]] |- | [[Kadri Koreinik]] | data-sort-value="1970" | 1970-12-31 | | [[:d:Q61685812|Q61685812]] |- | [[Mari-Liisa Parder]] | data-sort-value="1986" | 1986-12-31 | | [[:d:Q123022920|Q123022920]] |} {{Wikidata list end}} 2x2lagzo754w9g8c8k4krhk8ytmks4s 0 7812 135224 123696 2026-05-30T10:22:16Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135224 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Still_Life_(Christian_August_Printz)_-_Gothenburg_Museum_of_Art_-_GKM_0350.tif|pisi|Christian August Printz, "Vaikelu" (1865)]] [[Pilt:Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks..jpg|pisi|Rahulolev hiirelõks pärast töö edukat sooritamist.]] '''Lõks''' ehk '''püünis''' on seadeldis kellegi püüdmiseks. ==Piibel== <poem> Sest ta oma [[jalad]] viivad ta [[võrk]]u ja ta käib püüniste peal. 9 Püüdepael haarab teda kannast, lõks hoiab teda kinni. 10 Tema jaoks on peidetud maa peale [[köis]], teerajale [[silmus]]. </poem> * [[Iiobi raamat]], 18:8-10 ==Proosa== * Hiirelõks ei ole meie päevil leiutatud. Niipea kui kujunev [[ühiskond]] leiutas [[politsei]], leiutas politsei hiirelõksud. /---/ :Kui ühes [[maja]]s, ükskõik missuguses, areteeritakse mingis [[kuritegu|kuriteos]] kahtlustatav isik, siis hoitakse [[vahistamine|vahistamist]] saladuses. Esimesse tuppa pannakse neli-viis meest varitsema, [[uks]] avatakse kõigile, kes koputavad, suletakse seejärel ja sissetulijad areteeritakse. Nõnda saadakse kahe-kolme päeva jooksul kätte kõik, kes külastavad seda maja. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 96 * NOTSU (''üllatunult''): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud Lõks ja ma ootan, et [[Elevant]]s siia sisse lendaks. :ELEVANTS (''kole pettunult''): Oo! (''Pärast pikka pausi''): Ikka tõesti või? :NOTSU: Täpselt nii. * [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh", tlk [[Valter Rummel]], Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 143 * See oli suur raudlõks. Ma ei ole küll kunagi [[karu]]püüniseid näinud, aga ma kujutan ette, et need siin olid niisama suured kui karurauad või suuremadki. Need on inimeserauad, ütlesin ma endale, sest need on [[inimene|inimeste]] püüdmiseks üles pandud. Eriti ühe inimese püüdmiseks. Sest polnud mingit kahtlust, et rauad olid pandud minu jaoks. ** [[Clifford D. Simak]], "Libainimesed", tlk [[Krista Kaer]], Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 7 * Olen naine, kes on püütud armastuse lõksu, armastuse õuduse lõksu. Armastuse [[halvatus]]. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik [[kilpkonn]], keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga nädal aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tlk Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27-49 * Kui Kingpool oli veidi aja pärast metsa vahele kadunud, vaatas Muhv Sammalhabemele kohmetult otsa ja lõi siis silmad maha. :"Ausalt öeldes ei ole ma oma elus veel ühtegi püünist valmistanud," ütles ta vaikselt. "Ma pole selleks lihtsalt mahti saanud, sest kogu mu vaba aeg on kulunud kirjade kirjutamisele." :Sammalhabe naeratas. :"Kõike tuleb ju elus ükskord esimest korda teha," rääkis ta. "Ega minagi pole mingisugune väljaõppinud püünisemeister, aga metsi mööda ringi hulkudes olen ma [[loom]]adele ülesseatud lõkse mõnikord siiski näinud. Tõtt öelda on need minus alati [[vastumeelsus]]t äratanud. Ei ole just nagu eriti ilus kedagi püünisesse meelitada, kuid praegu pole meil kahjuks teist teed. Ja niipalju kui ma asjast aru saan, ei lähegi püünise tegemiseks tarvis midagi muud kui [[labidas|labidat]] ja [[kirves]]t." * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 53 * Sissesõidutee Seal Courti oli ehitud siltidega - vanade ja rohekatega, uute ja punase kirjaga valgel taustal, ERAVALDUS, SISENEMINE KEELATUD. VÕÕRASTELE KEELATUD. OHTLIK KOER. KAITSTUD VALDUS. KÕIGIS ÕNNETUSTES SÜÜDISTAGE ISEENNAST. Cropper sõitis sisse. Tema kogemuste kohaselt asendasid sõnaohtrad sildid lõkse, mitte aga ei viidanud neile. ** A. S. Byatt, "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 399 * Kaisu istub mättale ja ahmib [[mustikas|mustikaid]] suhu. [[Üksildus]] ja lõksus olemise tunne tulevad peale kui [[murdlaine]]. Kes mulle selle eest aitäh ütleb, mõtleb ta. [[Töö]], mäletab ta ema sõnu. Töö kiidab tegijat. Nüüd tundub, et ema on talle pärandanud liiga suure [[vastutus|vastutustunde]], selle lõksus ta ongi. ** [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, Tallinn: Virgela, 1998, lk 39-40 <poem> Ugrilane asus odrakäki kallale, jõi [[kali|kalja]] peale, heitis siis korraga kurja pilgu [[uks]]e poole, haaras [[kärbsepiits]]a ja virutas. Miski piiksatas ning jäi vait."Mis see oli?!" küsis vennapoeg pilku tõstmata. "Ah, mis ta ikka oli," porises ugrilane. "Va päkapiku-raibe. Palju on neid siginenud, söövad varsti [[nisu]] sootuks ära!" Vennapoeg tõstis aeglaselt [[pea]] ning jõllitas onule otsa. "[[Päkapikk]]!" hüüatas ta. "Päkapikk! Kas sina, onu, oled näinud päkapikke?" "Olen," vastas ugrilane odrakäkki närides. "Alguses olid neid kõik kohad täis, aga ma olen teisi ikka püüdnud. Praegugi on [[ait|aidas]] ja [[sahver|sahvris]] lõksud üleval." </poem> * [[Andrus Kivirähk]], "Ugrilane", rmt: "Õlle kõrvale", 1996 * [Vimes:] Ta vabastas Stoneri kaela sujuvalt oma haardest ja lausus vaikselt: "Õige pea on see koht teie jaoks väga [[halvaendelisus|halvaendeline]], härra Stoner." Seejärel ta pöördus, et kõik näeksid, võttis hämmeldunud juristil käest, raputas seda südamest ja ütles valjusti: "Tänan teid väga sellise väärtusliku informatsiooni eest, härra. See teeb juurdluse kõvasti lihtsamaks, uskuge mind! Ja ma olen kindel, et ülemkonstaabel Upshot on täpselt sama tänulik. Meie kõigi elu oleks palju lihtsam, kui ka teised ausad kodanikud politseid uurimise juures nii hea meelega aitaksid!" Ta vaatas rabatud juristile otsa ja lisas vaiksemalt: "Mina muidugi ei tea, aga mõnel neist meestest on kuidagi kummaline [[pilk]] silmis. Ma tean nendesuguseid: ilmselt on neil ajurakke vähem kui hambaid ja nüüd, härra Stoner, murravad nad pead, kui palju te teate ja kui palju te mulle rääkisite. Mina teie asemel ei hakkaks asjade pakkimise peale aega raiskama ja ma loodan, et teil on kiire hobune." ** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012, lk 238 * Ära astu [[kõnnitee]]lt [[tänav]]ale enne, kui saad kogu tänavast üle minna. Võid kõnniteelt vaadelda [[jalakäija]]id, kes on keset hullunud ja möirgavat [[liiklus]]t lõksu jäänud. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 ==Luule== <poem> [[Mure]], sinul on nõiutud sidemed, siidi[[häll]] on sul, laulud tasased, tasakesi sa, kallike, hällitad, kiigus hällitad, laulad laulukest, laulad laulukest, kuni uinutad. — Ärkan ülesse, — [[mets]]a sülesse sinu eest lähen rahu otsima. Vennike, kuidas mind ära näed sa, kallike, kuidas mind ära vahid sa, lähed ette kui tuhkrumees lõksuga! Lõks sul kaenla all, — vahid tagasi, kas ma sind vahest ei näinud kuidagi, aru saanud, mis salamõte sul? </poem> * [[Juhan Liiv]], "Mure". Rmt: J. Liiv, "Luuletused", koostanud August Sang. Eesti Raamat 1969, lk 114 <poem> Uurimiseks [[lind|linnukesed]] toodagu, ja [[loom]]ad, [[hiir]]tele ja [[rott]]idele üles seadke lõksud. Süstitagu [[insuliin]]i, et neil tekiks koomad, et nad räägiks protseduuril välja oma nõksud. Kust nad teavad maale minna, kui veel [[laev]] ei leki, aga hakkab ja peab leidma varjulise doki? </poem> * [[Juhan Viiding]], "George Marrow 1011. uni", kogus "Detsember" (1971), lk 52 <poem> kui näid kui kitkutud, poolpaljas [[paabulind|paabu]] — jäänd riismed [[uhkus]]est, kui jumal teab mis lõkse [[elu]] veel su ette seab, on ainus pääs: pead muretsema [[kaabu]]! </poem> * [[Kalju Kangur]], "Must kaabu" (1978) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 80 <poem> Kas me jõuame [[andestus|andestada]] [[kilekott|kilekotibuumi]] vallapäästjatele ja neile, kes pidasid nailonsärki, plasttopsi ning -kõrt [[areng]]u näitajaks, kuigi igas [[Särk|särgis]], topsis, [[joogikõrs|kõrres]] ja kotis oli lõks, mida tassiti riigist [[riik]]i, ilma et seda oleks märganud ükski [[toll]]? </poem> * [[Livia Viitol]], "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11 ==Vanasõnad== * [[Kiitus]] on rumalate lõks. * [[Mesi]] [[karu]] lõksu meelitab. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] jnrom1hq2r8wrprxj726utp5gruurw4 0 11662 135202 90218 2026-05-29T22:20:03Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135202 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reflections_on_the_Thames,_Westminster_-_Grimshaw,_John_Atkinson.jpg|pisi|John Atkinson Grimshaw, "Peegeldused Thamesil, Westminster" (1880)]] [[Pilt:Valley_of_the_Thames_Halswelle.jpg|pisi|Keeley Halswelle, "Thamesi org" (1882)]] [[Pilt:The_Terrace,_1909_by_Milly_Childers.jpg|pisi|Milly Childers, "Terrass" (1909)]] '''Thames''' on pikim tervenisti Inglismaal asuv jõgi. Selle ääres asuvad Oxford ja London. ==Proosa== * [Christabel LaMotte:] Mõned viimased päevad on olnud hirmsad. Vesi on olnud väga kõrge - iga tõusuga tungib Thames kaugemale ja ujutab üle jõekalda ja kaldaseina - ronib sellest üle vesise raevukusega - ning naerab ja laksab endale teed üle kaldapealse sillutatud radade - tungib inimeste aedadesse, pööramata tähelepanu jalgväravatele või puittaradele - aina roomab loogeldes - ja vulinal - pruun ja tugev - tuues endaga slepis kaasa puuvillajäätmed, suled, märjad rõivad, väikesed surnud loomad - ulatub kõrgemale võõrasemadest ja kirikakardest - ning püüdleb varaste tokkrooside kõrguse poole. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 242 * Esmalt viis laev mu [[Inglismaa]]le. Kohe [[London]]i sadamas võttis mind vastu paks [[udu]]. Oleksin jalutanud nagu piimasupi sees, ühtegi inimest polnud näha. Või veel - silm ei seletanud omaenda jalgu. Käisin pimesi ringi ja hüüdsin kogu aeg valju häälega: "Ma olen Eestist! Kus [[Neville Chamberlain|Chamberlain]] on?" :Mingit vastust ma ei saanud. Tõsi, ümberringi kuuldus palju hääli, kuid need kuulusid samasugustele hädalistele nagu ma ise. Kellel oli kadunud naine, kellel mees. Paljud otsisid [[kuningas|kuningat]]. Aegajalt kostis plartsatusi - siis kui udusse eksinud inimesed Thamesi kukkusid. Olin kõigest sellest nii ehmunud, et jäin seisma ja ei julgenud enam sammugi astuda. :Siis kuulsin, kuidas minust möödus kaks meest, üks küsis teiselt: :"Öelge, kuidas te ometi taipasite, et neegril on kolm kätt?" :"See on [[elementaarne]], Watson," vastas teine. "Elementaarne." * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 18-19 * Kord jõudis tema kätte ja paruness küsis, kuhu tema neid viiks. [[Virginia Woolf|Virginia]] mõtles järele. :"Võib-olla jäätunud Thames'ile kärekülmal talvepäeval. Nii külmal, et teekäijad külmuvad raidkujudeks ja murenevad tuhkjaks lumeks. Ma viiksin teid soojendavale [[uisutamine|uisuretkele]] üle laulva jää, puhuksin teile oma aurava hingeõhuga elu sisse ja paneksin teie [[põsed]] punetama nagu õunad." * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998, lk 13 * [[Surrey]] krahvkonna põhjapiir kulgeb mööda Thamesi jõge, mille äärde jäävad iidsed kuninglikud residentsid Windsori ja Hampton Courti loss. Kui astmahaige [[William III]] kolis [[Õukond|õukonna]] seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul Hampton Courti, et pääseda [[London]]i suitsust värskema õhu kätte, hakkasid rikkamad londonlased ehitama lossi lähedusse üles- ja allajõge villasid ja suveresidentse, et samuti pääseda pakku Londoni müra ja õhusaaste eest. (lk 534) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Suurbritannia jõed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] clebnypuds6j1fdlm5pxw6tacrr2cyz 0 11822 135223 86647 2026-05-30T10:21:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135223 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lake Lavatsi in Poka village.jpg|pisi|Silt]] ==Proosa== * Ta töötas nagu Rafael, muutis oma maalimismaneeri ja lõi Albano kombel pigem kaks [[jumalanna]]t kui kaks [[kuninganna]]t. Need kuulsad [[daam]]id tol sildil tulid välja nii võluvad ja pakkusid imestunud [[pilk|pilgule]] sellist [[roos]]ide ja [[liilia]]te vahelduvust — see oli Pittrino kunstimaneeri vahetuse tulemuseks —, ja nad võtsid nii anakreontilised sireenipoosid, et linna peaediil, kes toodi Cropole'i [[saal]]i seda suurteost vaatama, kuulutas otsemaid, et daamid on liiga [[ilu]]sad ja nende võlud liiga elavad, et sildil kõigi möödujate silma all seista. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 36 * Sissesõidutee Seal Courti oli ehitud siltidega - vanade ja rohekatega, uute ja punase kirjaga valgel taustal, ERAVALDUS, SISENEMINE KEELATUD. VÕÕRASTELE KEELATUD. OHTLIK KOER. KAITSTUD VALDUS. KÕIGIS ÕNNETUSTES SÜÜDISTAGE ISEENNAST. Cropper sõitis sisse. Tema kogemuste kohaselt asendasid sõnaohtrad sildid lõkse, mitte aga ei viidanud neile. ** A. S. Byatt, "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 399 * [[Metroo]]sõit Tehnikakõrgkooli juurest [[Vanalinn]]a võttis kaheksa minutit. Pärast lühikest [[jalutuskäik]]u mööda Käkbrinkenit läks ta üle Stortorgeti ning keeras Svartmangatanile. Uks leida polnud raske. [[kunstigalerii|Galerii]] nimetusega kärts[[roosa]] silt majal torkas silma ning ta mõtles kurvastusega, kas pole olemas mingeid reegleid selle kohta, kuidas Vanalinna sildid peaksid välja nägema. ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 41 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lfictl5wjjovsm7xoh5c5p5msvl6c8w 4 12808 135195 135121 2026-05-29T20:39:22Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135195 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%204%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 4 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[William Shakespeare]] | data-sort-value="1564" | 1564-04 | data-sort-value="1616" | 1616-04-23 | [[:d:Q692|Q692]] |- | [[Nikolai Gogol]] | data-sort-value="1809" | 1809-03-20 | data-sort-value="1852" | 1852-02-21 | [[:d:Q43718|Q43718]] |- | [[Otto von Bismarck]] | data-sort-value="1815" | 1815-04-01 | data-sort-value="1898" | 1898-07-30 | [[:d:Q8442|Q8442]] |- | [[Maire Männik]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2003" | 2003-09-05 | [[:d:Q4968623|Q4968623]] |- | [[Anne McCaffrey]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-01 | data-sort-value="2011" | 2011-11-21 | [[:d:Q233046|Q233046]] |- | [[Milan Kundera]] | data-sort-value="1929" | 1929-04-01 | data-sort-value="2023" | 2023-07-11 | [[:d:Q93166|Q93166]] |- | [[Marcelijus Martinaitis]] | data-sort-value="1936" | 1936-04-01 | data-sort-value="2013" | 2013-04-05 | [[:d:Q4282554|Q4282554]] |- | [[Wangari Maathai]] | data-sort-value="1940" | 1940-04-01 | data-sort-value="2011" | 2011-09-25 | [[:d:Q46795|Q46795]] |- | [[Herman Lindqvist]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-01 | | [[:d:Q1610305|Q1610305]] |- | [[Hiromi Kawakami]] | data-sort-value="1958" | 1958-04-01 | | [[:d:Q286701|Q286701]] |- | [[Reet Weidebaum]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-01 | | [[:d:Q124362005|Q124362005]] |- | [[Mari Kalkun]] | data-sort-value="1986" | 1986-04-01<br/>1986 | | [[:d:Q11341140|Q11341140]] |- | [[Marietta Šaginjan]] | data-sort-value="1888" | 1888-03-21 | data-sort-value="1982" | 1982-03-20 | [[:d:Q440996|Q440996]] |- | [[Andres Vanapa]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-02 | data-sort-value="2004" | 2004-10-25 | [[:d:Q12359185|Q12359185]] |- | [[Catherine Gaskin]] | data-sort-value="1929" | 1929-04-02 | data-sort-value="2009" | 2009-09-06 | [[:d:Q513055|Q513055]] |- | [[Gabriela Adameșteanu]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-02 | | [[:d:Q589585|Q589585]] |- | [[Epp Mäe]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-02 | | [[:d:Q16404183|Q16404183]] |- | [[George Herbert]] | data-sort-value="1593" | 1593-04-03 | data-sort-value="1633" | 1633-03-01 | [[:d:Q317887|Q317887]] |- | [[Lidia Seifullina]] | data-sort-value="1889" | 1889-03-22<br/>1889-03-23 | data-sort-value="1954" | 1954-04-25 | [[:d:Q458215|Q458215]] |- | [[Tony Benn]] | data-sort-value="1925" | 1925-04-03 | data-sort-value="2014" | 2014-03-14 | [[:d:Q332412|Q332412]] |- | [[Jane Goodall]] | data-sort-value="1934" | 1934-04-03 | data-sort-value="2025" | 2025-10-01 | [[:d:Q184746|Q184746]] |- | [[Märta Tikkanen]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-03 | | [[:d:Q465912|Q465912]] |- | [[Unni Lindell]] | data-sort-value="1957" | 1957-04-03 | | [[:d:Q446613|Q446613]] |- | [[Liina Kersna]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-03 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Leho Tedersoo]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-03 | | [[:d:Q56145735|Q56145735]] |- | [[Henriks Eliass Zēgners]] | data-sort-value="1995" | 1995-04-03 | | [[:d:Q120495432|Q120495432]] |- | [[Edith Södergran]] | data-sort-value="1892" | 1892-04-04 | data-sort-value="1923" | 1923-06-24 | [[:d:Q466595|Q466595]] |- | [[Marguerite Duras]] | data-sort-value="1914" | 1914-04-04 | data-sort-value="1996" | 1996-03-03 | [[:d:Q153248|Q153248]] |- | [[Ilmar Jaks]] | data-sort-value="1923" | 1923-04-04 | data-sort-value="2019" | 2019-09-01 | [[:d:Q1658962|Q1658962]] |- | [[Maya Angelou]] | data-sort-value="1928" | 1928-04-04 | data-sort-value="2014" | 2014-05-28 | [[:d:Q19526|Q19526]] |- | [[Andrei Tarkovski]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-04 | data-sort-value="1986" | 1986-12-29 | [[:d:Q853|Q853]] |- | [[Arvo Sirendi]] | data-sort-value="1939" | 1939-04-04<br/>1939 | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Asta Põldmäe]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | | [[:d:Q746254|Q746254]] |- | [[Delia Owens]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-04 | | [[:d:Q62112277|Q62112277]] |- | [[Reet Loderaud]] | data-sort-value="1959" | 1959-04-04 | | [[:d:Q125399825|Q125399825]] |- | [[Daniel Vaarik]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-04 | | [[:d:Q12360723|Q12360723]] |- | [[Heath Ledger]] | data-sort-value="1979" | 1979-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-01-22 | [[:d:Q40572|Q40572]] |- | [[Algernon Charles Swinburne]] | data-sort-value="1837" | 1837-04-05 | data-sort-value="1909" | 1909-04-10 | [[:d:Q315511|Q315511]] |- | [[William Herbert Carruth]] | data-sort-value="1859" | 1859-04-05 | data-sort-value="1924" | 1924-12-15 | [[:d:Q21664274|Q21664274]] |- | [[Henn-Kaarel Hellat]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-05 | data-sort-value="2017" | 2017-10-14 | [[:d:Q16405632|Q16405632]] |- | [[Anthony Horowitz]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-05 | | [[:d:Q279305|Q279305]] |- | [[Caitlin Moran]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-05 | | [[:d:Q3398683|Q3398683]] |- | [[Raffael]] | data-sort-value="1483" | 1483-04-06<br/>1483-03-28 | data-sort-value="1520" | 1520-04-06<br/>1520-04-07 | [[:d:Q5597|Q5597]] |- | [[Nicolas Chamfort]] | data-sort-value="1740" | 1740-04-06 | data-sort-value="1794" | 1794-04-13 | [[:d:Q347891|Q347891]] |- | [[Branislav Petronijević]] | data-sort-value="1875" | 1875-03-25 | data-sort-value="1954" | 1954-03-04 | [[:d:Q4957412|Q4957412]] |- | [[Hella Keem]] | data-sort-value="1915" | 1915-04-06 | data-sort-value="1997" | 1997-12-27 | [[:d:Q29420492|Q29420492]] |- | [[Helve Anton]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-06 | data-sort-value="1994" | 1994-09-02 | [[:d:Q12363795|Q12363795]] |- | [[Teet Kallas]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-06 | | [[:d:Q1417493|Q1417493]] |- | [[Helju Pets]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-06 | | [[:d:Q111512215|Q111512215]] |- | [[Katrin Saukas]] | data-sort-value="1958" | 1958-04-06 | | [[:d:Q12366624|Q12366624]] |- | [[Merike Estna]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-06 | | [[:d:Q50352115|Q50352115]] |- | [[William Wordsworth]] | data-sort-value="1770" | 1770-04-07 | data-sort-value="1850" | 1850-04-23 | [[:d:Q45546|Q45546]] |- | [[Jens Peter Jacobsen]] | data-sort-value="1847" | 1847-04-07 | data-sort-value="1885" | 1885-04-30 | [[:d:Q370246|Q370246]] |- | [[Liisa Perandi]] | data-sort-value="1879" | 1879-04-07 | data-sort-value="1946" | 1946-04-30 | [[:d:Q73135132|Q73135132]] |- | [[Bronisław Malinowski]] | data-sort-value="1884" | 1884-04-07 | data-sort-value="1942" | 1942-05-16 | [[:d:Q184992|Q184992]] |- | [[Gabriela Mistral]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-07 | data-sort-value="1957" | 1957-01-10 | [[:d:Q80871|Q80871]] |- | [[Marju Lauristin]] | data-sort-value="1940" | 1940-04-07 | | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Julia Phillips]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-07 | data-sort-value="2002" | 2002-01-01 | [[:d:Q2613709|Q2613709]] |- | [[Andres Varik]] | data-sort-value="1952" | 1952-04-07 | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Jenni Haukio]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-07 | | [[:d:Q293133|Q293133]] |- | [[Kirstin Karis]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-07 | | [[:d:Q128305886|Q128305886]] |- | [[Emile Cioran|Emil Cioran]] | data-sort-value="1911" | 1911-04-08 | data-sort-value="1995" | 1995-06-20 | [[:d:Q193405|Q193405]] |- | [[Ursula Ullrich]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-08 | | [[:d:Q1402298|Q1402298]] |- | [[Robert Kiyosaki]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-08 | | [[:d:Q311147|Q311147]] |- | [[Hille Karm]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-08 | | [[:d:Q16406204|Q16406204]] |- | [[Kathy Page]] | data-sort-value="1958" | 1958-04-08 | | [[:d:Q6377280|Q6377280]] |- | [[Zane Zusta]] | data-sort-value="1982" | 1982-04-08 | | [[:d:Q109864294|Q109864294]] |- | [[Artis Ostups]] | data-sort-value="1988" | 1988-04-08 | | [[:d:Q17593826|Q17593826]] |- | [[Elias Lönnrot]] | data-sort-value="1802" | 1802-04-09 | data-sort-value="1884" | 1884-03-19 | [[:d:Q153159|Q153159]] |- | [[Charles Baudelaire]] | data-sort-value="1821" | 1821-04-09 | data-sort-value="1867" | 1867-08-31 | [[:d:Q501|Q501]] |- | [[Maria Jotuni]] | data-sort-value="1880" | 1880-04-09 | data-sort-value="1943" | 1943-09-30 | [[:d:Q2266966|Q2266966]] |- | [[Johannes Bobrowski]] | data-sort-value="1917" | 1917-04-09 | data-sort-value="1965" | 1965-09-02 | [[:d:Q77438|Q77438]] |- | [[Viktor Tšernomõrdin]] | data-sort-value="1938" | 1938-04-09 | data-sort-value="2010" | 2010-11-03 | [[:d:Q190884|Q190884]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | data-sort-value="1953" | 1953-04-09 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Kersti Kracht]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-09 | | [[:d:Q104808869|Q104808869]] |- | [[Joolz Denby]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-09 | | [[:d:Q273406|Q273406]] |- | [[Anu Saagim]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-09 | | [[:d:Q11307574|Q11307574]] |- | [[Sam Harris]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-09 | | [[:d:Q296047|Q296047]] |- | [[Tõnu Kõrvits]] | data-sort-value="1969" | 1969-04-09 | | [[:d:Q4250902|Q4250902]] |- | [[Tiina Soon]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-10 | | [[:d:Q120753138|Q120753138]] |- | [[Claudia Piñeiro]] | data-sort-value="1960" | 1960-04-10 | | [[:d:Q522543|Q522543]] |- | [[Lauri Saatpalu]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-10 | | [[:d:Q12368348|Q12368348]] |- | [[Anna-Leena Härkönen]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-10 | | [[:d:Q4178461|Q4178461]] |- | [[Olena Stepova]] | data-sort-value="1971" | 1971-04-10 | | [[:d:Q28168224|Q28168224]] |- | [[Katja Kettu]] | data-sort-value="1978" | 1978-04-10 | | [[:d:Q11870379|Q11870379]] |- | [[Kadri Aavik]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-10 | | [[:d:Q31275780|Q31275780]] |- | [[Kärt Ojavee]] | data-sort-value="1982" | 1982-04-10 | | [[:d:Q61111572|Q61111572]] |- | [[Taavi Tulev]] | data-sort-value="1984" | 1984-04-10 | | [[:d:Q16407400|Q16407400]] |- | [[Misuzu Kaneko]] | data-sort-value="1903" | 1903-04-11 | data-sort-value="1930" | 1930-03-10 | [[:d:Q291489|Q291489]] |- | [[Attila József]] | data-sort-value="1905" | 1905-04-11 | data-sort-value="1937" | 1937-12-03 | [[:d:Q313359|Q313359]] |- | [[Arved Viirlaid]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-11 | data-sort-value="2015" | 2015-06-21 | [[:d:Q359350|Q359350]] |- | [[Viktor Masing]] | data-sort-value="1925" | 1925-04-11 | data-sort-value="2001" | 2001-03-18 | [[:d:Q7929761|Q7929761]] |- | [[Märt Kubo]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-11 | | [[:d:Q105828178|Q105828178]] |- | [[Dorothy Allison]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-11 | data-sort-value="2024" | 2024-11-06 | [[:d:Q275012|Q275012]] |- | [[Katrin Väli]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-11 | | [[:d:Q12366628|Q12366628]] |- | [[Hille Pajupuu]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-11 | | [[:d:Q16406546|Q16406546]] |- | [[Ilya Kaminsky]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-11 | | [[:d:Q6001433|Q6001433]] |- | [[Johannes Piiper]] | data-sort-value="1882" | 1882-04-12 | data-sort-value="1973" | 1973-10-05 | [[:d:Q16403378|Q16403378]] |- | [[Richard Roht]] | data-sort-value="1891" | 1891-04-12 | data-sort-value="1950" | 1950-08-22 | [[:d:Q2150467|Q2150467]] |- | [[Anna Kamieńska]] | data-sort-value="1920" | 1920-04-12 | data-sort-value="1986" | 1986-05-10 | [[:d:Q3399561|Q3399561]] |- | [[Tiia Kõnnussaar]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-12 | | [[:d:Q29420153|Q29420153]] |- | [[Henri Ratnik]] | data-sort-value="1993" | 1993-04-12 | | [[:d:Q121599339|Q121599339]] |- | [[Thomas Jefferson]] | data-sort-value="1743" | 1743-04-02 | data-sort-value="1826" | 1826-07-04 | [[:d:Q11812|Q11812]] |- | [[Helmi Mäelo]] | data-sort-value="1898" | 1898-04-01 | data-sort-value="1978" | 1978-07-17 | [[:d:Q12363765|Q12363765]] |- | [[Samuel Beckett]] | data-sort-value="1906" | 1906-04-13 | data-sort-value="1989" | 1989-12-22 | [[:d:Q37327|Q37327]] |- | [[Eudora Welty]] | data-sort-value="1909" | 1909-04-13 | data-sort-value="2001" | 2001-07-23 | [[:d:Q259364|Q259364]] |- | [[Rae Armantrout]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-13 | | [[:d:Q7281906|Q7281906]] |- | [[Margrethe Vestager]] | data-sort-value="1968" | 1968-04-13 | | [[:d:Q270820|Q270820]] |- | [[Piret Räni]] | data-sort-value="1974" | 1974-04-13 | | [[:d:Q61111825|Q61111825]] |- | [[Margus Tsahkna]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-13 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Kerli Kant-Hvass]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-13 | | [[:d:Q120403013|Q120403013]] |- | [[Deniss Fonvizin]] | data-sort-value="1745" | 1745-04-03 | data-sort-value="1792" | 1792-12-01 | [[:d:Q315885|Q315885]] |- | [[Martin Lipp]] | data-sort-value="1854" | 1854-04-14 | data-sort-value="1923" | 1923-03-08 | [[:d:Q1904466|Q1904466]] |- | [[Thomas Schelling]] | data-sort-value="1921" | 1921-04-14 | data-sort-value="2016" | 2016-12-13 | [[:d:Q206460|Q206460]] |- | [[Mary Warnock]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-14 | data-sort-value="2019" | 2019-03-20 | [[:d:Q336921|Q336921]] |- | [[Mireille Guiliano]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-14 | | [[:d:Q3315978|Q3315978]] |- | [[Kaja Peterson]] | data-sort-value="1963" | 1963-04-14 | data-sort-value="2022" | 2022-03-22 | [[:d:Q12366116|Q12366116]] |- | [[Eerik Kesküla]] | data-sort-value="1989" | 1989-04-14 | | [[:d:Q117185173|Q117185173]] |- | [[Saskia Alusalu]] | data-sort-value="1994" | 1994-04-14 | | [[:d:Q33118|Q33118]] |- | [[Nikita Hruštšov]] | data-sort-value="1894" | 1894-04-03 | data-sort-value="1971" | 1971-09-11 | [[:d:Q35314|Q35314]] |- | [[Helene Hanff]] | data-sort-value="1916" | 1916-04-15 | data-sort-value="1997" | 1997-04-09 | [[:d:Q297542|Q297542]] |- | [[Jaakko Rugojev]] | data-sort-value="1918" | 1918-04-15 | data-sort-value="1993" | 1993-06-17 | [[:d:Q4399235|Q4399235]] |- | [[Thomas Szasz]] | data-sort-value="1920" | 1920-04-15 | data-sort-value="2012" | 2012-09-08 | [[:d:Q66162|Q66162]] |- | [[Artur Alliksaar]] | data-sort-value="1923" | 1923-04-15 | data-sort-value="1966" | 1966-08-12 | [[:d:Q329412|Q329412]] |- | [[Boriss Strugatski]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-15 | data-sort-value="2012" | 2012-11-19 | [[:d:Q59054|Q59054]] |- | [[Alla Pugatšova]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-15 | | [[:d:Q80510|Q80510]] |- | [[Paula Havaste]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | [[:d:Q11886953|Q11886953]] |- | [[Tiina Lang]] | data-sort-value="1964" | 1964-04-15 | | [[:d:Q111830206|Q111830206]] |- | [[Aare Pilv]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-15 | | [[:d:Q12358092|Q12358092]] |- | [[Emma Watson]] | data-sort-value="1990" | 1990-04-15 | | [[:d:Q39476|Q39476]] |- | [[Maisie Williams]] | data-sort-value="1997" | 1997-04-15 | | [[:d:Q234363|Q234363]] |- | [[Anatole France]] | data-sort-value="1844" | 1844-04-16 | data-sort-value="1924" | 1924-10-12 | [[:d:Q42443|Q42443]] |- | [[Charlie Chaplin]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-16 | data-sort-value="1977" | 1977-12-25 | [[:d:Q882|Q882]] |- | [[Kingsley Amis]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-16 | data-sort-value="1995" | 1995-10-22 | [[:d:Q220078|Q220078]] |- | [[Sarah Kirsch]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-16 | data-sort-value="2013" | 2013-05-05 | [[:d:Q263398|Q263398]] |- | [[Pirkko Saisio]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-16 | | [[:d:Q465950|Q465950]] |- | [[Mary Ruefle]] | data-sort-value="1952" | 1952-04-16 | | [[:d:Q3296237|Q3296237]] |- | [[Ruth Kalda]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-16 | | [[:d:Q24546269|Q24546269]] |- | [[Aleksandra Ševoldajeva]] | data-sort-value="1987" | 1987-04-16 | | [[:d:Q61111409|Q61111409]] |- | [[Karen Blixen]] | data-sort-value="1885" | 1885-04-17 | data-sort-value="1962" | 1962-09-07 | [[:d:Q182804|Q182804]] |- | [[Lagle Parek]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | | [[:d:Q293127|Q293127]] |- | [[Mare Pork]] | data-sort-value="1950" | 1950-04-17 | | [[:d:Q16408117|Q16408117]] |- | [[Arvo Junti]] | data-sort-value="1953" | 1953-04-17 | | [[:d:Q16404866|Q16404866]] |- | [[Catherine Ryan Hyde]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-17 | | [[:d:Q5052908|Q5052908]] |- | [[Nick Hornby]] | data-sort-value="1957" | 1957-04-17 | | [[:d:Q313007|Q313007]] |- | [[Eva Koff]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[:d:Q16403669|Q16403669]] |- | [[Anna Bågstam]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-17 | | [[:d:Q111658784|Q111658784]] |- | [[Merle Liivand]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-17 | | [[:d:Q113248645|Q113248645]] |- | [[Hilja Rüütli]] | data-sort-value="1921" | 1921-04-18 | data-sort-value="2009" | 2009-02-18 | [[:d:Q16403272|Q16403272]] |- | [[Elo Lindsalu]] | data-sort-value="1968" | 1968-04-18 | | [[:d:Q12361984|Q12361984]] |- | [[Lena Andersson]] | data-sort-value="1970" | 1970-04-18 | | [[:d:Q4935849|Q4935849]] |- | [[Roomet Jakapi]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-18 | | [[:d:Q2078027|Q2078027]] |- | [[Anna Auziņa]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-18 | | [[:d:Q16351466|Q16351466]] |- | [[Maria Faust]] | data-sort-value="1979" | 1979-04-18 | | [[:d:Q14437341|Q14437341]] |- | [[Katherine Maher]] | data-sort-value="1983" | 1983-04-18 | | [[:d:Q23034479|Q23034479]] |- | [[Priit Aimla]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-19 | | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Eve Pormeister]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-19 | | [[:d:Q17447048|Q17447048]] |- | [[Barbi Pilvre]] | data-sort-value="1963" | 1963-04-19 | | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Dar Williams]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-19 | | [[:d:Q273910|Q273910]] |- | [[Tina Frennstedt]] | data-sort-value="1969" | 1969-04-19 | | [[:d:Q87718083|Q87718083]] |- | [[Dmõtro Kuleba]] | data-sort-value="1981" | 1981-04-19 | | [[:d:Q24025631|Q24025631]] |- | [[Kaidi Kaasik]] | data-sort-value="1982" | 1982-04-19 | | [[:d:Q119706181|Q119706181]] |- | [[Kairi Look]] | data-sort-value="1983" | 1983-04-19 | | [[:d:Q19911978|Q19911978]] |- | [[Adolf Hitler]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-20 | data-sort-value="1945" | 1945-04-30 | [[:d:Q352|Q352]] |- | [[Matti Mazajev]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-20 | data-sort-value="2010" | 2010-05-19 | [[:d:Q18708629|Q18708629]] |- | [[Aimée Beekman]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-20 | | [[:d:Q405783|Q405783]] |- | [[Tiiu Erelt]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-20 | | [[:d:Q16404214|Q16404214]] |- | [[Viktor Suvorov]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-20 | | [[:d:Q130786|Q130786]] |- | [[Elina Hirvonen]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-20 | | [[:d:Q2221531|Q2221531]] |- | [[Eili Soon]] | data-sort-value="1983" | 1983-04-20 | | [[:d:Q124306343|Q124306343]] |- | [[Lucas Rijneveld|Marieke Lucas Rijneveld]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-20 | | [[:d:Q26211981|Q26211981]] |- | [[Charlotte Brontë]] | data-sort-value="1816" | 1816-04-21 | data-sort-value="1855" | 1855-03-31 | [[:d:Q127332|Q127332]] |- | [[Josh Billings]] | data-sort-value="1818" | 1818-04-21 | data-sort-value="1885" | 1885-10-14 | [[:d:Q955265|Q955265]] |- | [[Max Weber]] | data-sort-value="1864" | 1864-04-21 | data-sort-value="1920" | 1920-06-14 | [[:d:Q9387|Q9387]] |- | [[Elizabeth II]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-21 | data-sort-value="2022" | 2022-09-08 | [[:d:Q9682|Q9682]] |- | [[Riikka Ala-Harja]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-21 | | [[:d:Q11890711|Q11890711]] |- | [[Wendy Walker]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-21 | | [[:d:Q59821612|Q59821612]] |- | [[Kirke Kangro]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-21 | | [[:d:Q16408157|Q16408157]] |- | [[Elisabet Reinsalu]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-21 | | [[:d:Q12361888|Q12361888]] |- | [[Muhamed|Muḥammad]] | data-sort-value="571" | 571-04-20 | data-sort-value="632" | 632-06-08 | [[:d:Q9458|Q9458]] |- | [[Immanuel Kant]] | data-sort-value="1724" | 1724-04-22 | data-sort-value="1804" | 1804-02-12 | [[:d:Q9312|Q9312]] |- | [[Germaine de Staël|Madame de Staël]] | data-sort-value="1766" | 1766-04-22 | data-sort-value="1817" | 1817-07-14 | [[:d:Q123041|Q123041]] |- | [[Vladimir Lenin]] | data-sort-value="1870" | 1870-04-22 | data-sort-value="1924" | 1924-01-21 | [[:d:Q1394|Q1394]] |- | [[Vladimir Nabokov]] | data-sort-value="1899" | 1899-04-10 | data-sort-value="1977" | 1977-07-02 | [[:d:Q36591|Q36591]] |- | [[Aino Pervik]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-22 | data-sort-value="2025" | 2025-08-12 | [[:d:Q299805|Q299805]] |- | [[Ene-Margit Tiit]] | data-sort-value="1934" | 1934-04-22 | | [[:d:Q12362105|Q12362105]] |- | [[Giorgio Agamben]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-22 | | [[:d:Q311687|Q311687]] |- | [[Louise Glück]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-22 | data-sort-value="2023" | 2023-10-13 | [[:d:Q2344210|Q2344210]] |- | [[Milvi Panga]] | data-sort-value="1945" | 1945-04-22 | | [[:d:Q56186451|Q56186451]] |- | [[Carol Drinkwater]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-22 | | [[:d:Q1044165|Q1044165]] |- | [[Vahagn Hatšaturjan]] | data-sort-value="1959" | 1959-04-22 | | [[:d:Q3553274|Q3553274]] |- | [[Mart Laar]] | data-sort-value="1960" | 1960-04-22 | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Jaak Madison]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-22 | | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[William Turner|J. M. W. Turner]] | data-sort-value="1775" | 1775-04-23 | data-sort-value="1851" | 1851-12-19 | [[:d:Q159758|Q159758]] |- | [[Ngaio Marsh]] | data-sort-value="1895" | 1895-04-23 | data-sort-value="1982" | 1982-02-18 | [[:d:Q234392|Q234392]] |- | [[Ivan Jefremov]] | data-sort-value="1908" | 1908-04-10 | data-sort-value="1972" | 1972-10-05 | [[:d:Q54828|Q54828]] |- | [[Marie Rebane]] | data-sort-value="1912" | 1912-04-23 | data-sort-value="2004" | 2004-02-29 | [[:d:Q126072905|Q126072905]] |- | [[Maurice Druon]] | data-sort-value="1918" | 1918-04-23 | data-sort-value="2009" | 2009-04-14 | [[:d:Q223949|Q223949]] |- | [[Rein Sepp]] | data-sort-value="1921" | 1921-04-23 | data-sort-value="1995" | 1995-01-25 | [[:d:Q16404547|Q16404547]] |- | [[Éva Janikovszky]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-23<br/>1926-04-26 | data-sort-value="2003" | 2003-07-14 | [[:d:Q652909|Q652909]] |- | [[Margareta Ekström]] | data-sort-value="1930" | 1930-04-23 | data-sort-value="2021" | 2021-12-12 | [[:d:Q4946217|Q4946217]] |- | [[Andrei Kurkov]] | data-sort-value="1961" | 1961-04-23 | | [[:d:Q356965|Q356965]] |- | [[John Oliver]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-23 | | [[:d:Q1701254|Q1701254]] |- | [[Rebekka Lotman]] | data-sort-value="1978" | 1978-04-23 | | [[:d:Q20528732|Q20528732]] |- | [[Valter Soosalu]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-23 | | [[:d:Q42900954|Q42900954]] |- | [[Leonardo da Vinci]] | data-sort-value="1452" | 1452-04-15 | data-sort-value="1519" | 1519-05-02 | [[:d:Q762|Q762]] |- | [[Philippe Pétain]] | data-sort-value="1856" | 1856-04-24 | data-sort-value="1951" | 1951-07-23 | [[:d:Q5721|Q5721]] |- | [[Vladimir Mihhailov]] | data-sort-value="1929" | 1929-04-24 | data-sort-value="2008" | 2008-09-28 | [[:d:Q4297337|Q4297337]] |- | [[Klara Hallik]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-24 | data-sort-value="2025" | 2025-10-11 | [[:d:Q12367091|Q12367091]] |- | [[Josep Borrell]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-24 | | [[:d:Q312901|Q312901]] |- | [[Tõnu Trubetsky]] | data-sort-value="1963" | 1963-04-24 | | [[:d:Q471188|Q471188]] |- | [[Monique Roffey]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-24 | | [[:d:Q6900384|Q6900384]] |- | [[Peeter Rebane]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-24 | | [[:d:Q18066931|Q18066931]] |- | [[Martin Helme]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-24 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Flo Kasearu]] | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | | [[:d:Q29737564|Q29737564]] |- | [[Sandra Uusberg]] | data-sort-value="1986" | 1986-04-24 | | [[:d:Q17362511|Q17362511]] |- | [[Jasmine Warga]] | data-sort-value="1988" | 1988-04-24 | | [[:d:Q110342212|Q110342212]] |- | [[Marcus Aurelius]] | data-sort-value="121" | 121-04-26 | data-sort-value="180" | 180-03-17 | [[:d:Q1430|Q1430]] |- | [[Sally Salminen]] | data-sort-value="1906" | 1906-04-25 | data-sort-value="1976" | 1976-07-18 | [[:d:Q344320|Q344320]] |- | [[Aleksander Suuman]] | data-sort-value="1927" | 1927-04-25 | data-sort-value="2003" | 2003-04-19 | [[:d:Q366646|Q366646]] |- | [[Aili Vint]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-25<br/>1941 | | [[:d:Q12358411|Q12358411]] |- | [[Vladimir Žirinovski]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-25 | data-sort-value="2022" | 2022-04-06 | [[:d:Q200015|Q200015]] |- | [[Mele Pesti]] | data-sort-value="1979" | 1979-04-25 | | [[:d:Q108765631|Q108765631]] |- | [[Liepa Rūce]] | data-sort-value="1989" | 1989-04-25 | | [[:d:Q109865335|Q109865335]] |- | [[Janek Õiglane]] | data-sort-value="1994" | 1994-04-25 | | [[:d:Q20667059|Q20667059]] |- | [[Eugène Delacroix]] | data-sort-value="1798" | 1798-04-26 | data-sort-value="1863" | 1863-08-13 | [[:d:Q33477|Q33477]] |- | [[Ludwig Wittgenstein]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-26 | data-sort-value="1951" | 1951-04-29 | [[:d:Q9391|Q9391]] |- | [[Vicente Aleixandre]] | data-sort-value="1898" | 1898-04-26 | data-sort-value="1984" | 1984-12-14 | [[:d:Q134644|Q134644]] |- | [[Patricia Reilly Giff]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-26 | data-sort-value="2021" | 2021-06-22 | [[:d:Q7145804|Q7145804]] |- | [[Liina Pihlak]] | data-sort-value="1937" | 1937-04-26 | data-sort-value="2019" | 2019-07-21 | [[:d:Q26971770|Q26971770]] |- | [[Marilyn Nelson]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-26 | | [[:d:Q6763605|Q6763605]] |- | [[Natasha Trethewey]] | data-sort-value="1966" | 1966-04-26 | | [[:d:Q6968508|Q6968508]] |- | [[Mary Wollstonecraft]] | data-sort-value="1759" | 1759-04-27 | data-sort-value="1797" | 1797-09-10 | [[:d:Q101638|Q101638]] |- | [[Victoria Welby|Victoria Welby-Gregory]] | data-sort-value="1837" | 1837-04-27 | data-sort-value="1912" | 1912-03-29 | [[:d:Q468736|Q468736]] |- | [[Arne Merilai]] | data-sort-value="1961" | 1961-04-27 | | [[:d:Q12359580|Q12359580]] |- | [[Åsa Hellberg]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-27 | | [[:d:Q108512193|Q108512193]] |- | [[Marge Konsa]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-27 | | [[:d:Q12369683|Q12369683]] |- | [[Karl Kraus]] | data-sort-value="1874" | 1874-04-28 | data-sort-value="1936" | 1936-06-12 | [[:d:Q44328|Q44328]] |- | [[Klára Jarunková]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-28 | data-sort-value="2005" | 2005-07-11 | [[:d:Q3504173|Q3504173]] |- | [[Harper Lee]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-28 | data-sort-value="2016" | 2016-02-19 | [[:d:Q182658|Q182658]] |- | [[Terry Pratchett]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-28 | data-sort-value="2015" | 2015-03-12 | [[:d:Q46248|Q46248]] |- | [[Silvi Vrait]] | data-sort-value="1951" | 1951-04-28 | data-sort-value="2013" | 2013-06-28 | [[:d:Q225625|Q225625]] |- | [[Ene Vainik]] | data-sort-value="1964" | 1964-04-28 | | [[:d:Q61701707|Q61701707]] |- | [[Tiit Pruuli]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-28 | | [[:d:Q12376925|Q12376925]] |- | [[Helena Tulve]] | data-sort-value="1972" | 1972-04-28 | | [[:d:Q458031|Q458031]] |- | [[Konstantinos Kavafis]] | data-sort-value="1863" | 1863-04-29 | data-sort-value="1933" | 1933-04-29 | [[:d:Q216980|Q216980]] |- | [[Elisaveta Bagrjana]] | data-sort-value="1893" | 1893-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-03-23<br/>1991-03-24 | [[:d:Q270584|Q270584]] |- | [[Karin Luts]] | data-sort-value="1904" | 1904-04-29 | data-sort-value="1993" | 1993-05-14 | [[:d:Q12366347|Q12366347]] |- | [[Gunnar Hololei]] | data-sort-value="1927" | 1927-04-29 | data-sort-value="2009" | 2009-02-07 | [[:d:Q12363123|Q12363123]] |- | [[Yusef Komunyakaa]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-29 | | [[:d:Q2601996|Q2601996]] |- | [[Tiina Alvarez]] | data-sort-value="1964" | 1964-04-29 | | [[:d:Q111754366|Q111754366]] |- | [[Juhan Liiv]] | data-sort-value="1864" | 1864-04-30 | data-sort-value="1913" | 1913-12-01 | [[:d:Q737503|Q737503]] |- | [[Jaroslav Hašek]] | data-sort-value="1883" | 1883-04-30 | data-sort-value="1923" | 1923-01-03 | [[:d:Q2754|Q2754]] |- | [[Uno Laht]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-30 | data-sort-value="2008" | 2008-09-24 | [[:d:Q2037077|Q2037077]] |- | [[Félix Guattari]] | data-sort-value="1930" | 1930-04-30<br/>1930-03-30 | data-sort-value="1992" | 1992-08-29 | [[:d:Q352465|Q352465]] |- | [[Ly Seppel]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-30 | | [[:d:Q1878477|Q1878477]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-30 | data-sort-value="2015" | 2015-12-06 | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[António Guterres]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-30 | | [[:d:Q311440|Q311440]] |- | [[Luule Sakkeus]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-30 | | [[:d:Q16408408|Q16408408]] |- | [[Naomi Novik]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-30 | | [[:d:Q242643|Q242643]] |- | [[Kadri Simm]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-30 | | [[:d:Q16404872|Q16404872]] |- | [[Amanda Palmer]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-30 | | [[:d:Q240377|Q240377]] |- | [[Maia-Liisa Anton]] | data-sort-value="1981" | 1981-04-30 | | [[:d:Q124305937|Q124305937]] |} {{Wikidata list end}} 9ecgs6l1xlx3jo1ujc3nxfdpl8ydacv 0 13337 135212 135164 2026-05-30T08:02:50Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135212 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Løvmand_Blomsterstykke_1841.jpg|pisi|Christine Løvmand, "Lillevaikelu" (1841), õitsev liaan tammetüvel on kuslapuu.]] [[Pilt:Hermania_Neergaard_-_Vase_i_græsk_stil_med_iris,_syren_og_kaprifolium_-_KMS1256_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Hermania Neergaard, "Vaas lilledega" (1831)]] [[Pilt:Anthonore_Christensen_-_En_buket_blomster_i_skovbunden_-_1882.png|pisi|Anthonore Christensen, "Metsavaikelu kuslapuuõitega" (1882)]] [[Pilt:Anna_Munthe-Norstedt_Still_life_with_irises_and_forget-me-nots.jpg|pisi|Anna Munthe-Norstedt, "Vaas iiriste, meelespeade ja kuslapuuokstega" (1922)]] '''Kuslapuu''' (''Lonicera'') on liigirikas põõsaste perekond kuslapuuliste sugukonnast. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, harilik kuslapuu (''Lonicera xylosteum'') ja sinine kuslapuu (''Lonicera caerulea''), metsistuma kalduvad mõned kultuurtaimedena introdutseeritud liigid, tatari kuslapuu (''Lonicera tatarica'') ja lõhnav kuslapuu (''Lonicera caprifolium''). ==Proosa== * Selsamal hetkel kostis tihnikust põõsalinnu ja [[lõoke]]se laulu ja Tristan pani neisse helidesse kogu [[hellus]]e. Kuninganna mõistis oma sõbra sõnumit. Ta märkab maa peal [[sarapuu]]oksa, millesse on tihedasti põimitud kuslapuu, ja mõtleb: "Nii läheb ka meiega, sõber; ei saa teie läbi ilma minuta ega mina ilma teieta." * [[Joseph Bédier]], "Tristani ja Isolde lugu", tlk Sirje Keevallik, 2006, lk 153 * Rännata kuslapuude varjuvärskuses suve sulavaid teeradu — milline rõõm! Ma laulan või loen taevale luuletusi. ** [[Juan Ramón Jiménez]], "Platero ja mina. Andaluusia eleegia", tlk [[Asta Põldmäe]], Eesti Raamat, 1989, LVII, lk 90 * See oli [[koduigatsus]]. Aga [[kodu]] ei olnud [[Barcelona]] ja vanavanemate [[maja]], vaid see [[väikelinn]] ja väike maja, kus nad olid elanud tegelikult üsna lühikest aega, pealegi [[sõda|sõja]] sünge [[vari|varju]] all. Aga sealt oli talle meele jäänud midagi muud — soojad [[valge]]d [[müür]]id, mille päeval kogutud [[soojus]]est jätkus poole [[öö]]ni. Apelsiniõite ja kaprifooliumi lõhn. Inimesed, kes kõik üksteist tundsid ja kel selletõttu oli alati midagi üksteisega rääkida, kui nad õhtusel jõudetunnil kokku said. ** [[Karl Ristikivi]], "Lohe hambad", Lund 1970, lk 88 * Sageli kasvab läti aedades lõhnav kuslapuu, mida nimetatakse saksapäraselt "magusaks armastuseks". Et see roniks üles, on tarvis tuge. [[Mai]] lõpus või [[juuni]] algul õitseb põõsas kreemikate õitega, levitades ümbruses magusat [[lõhn]]a. "Magus armastus" kasvab ka minu [[aed|aias]]. Mäletan, et selle tõid vanemad kaasa liivi küladest. Meie põõsas kiratseb juba 34 aastat, ehkki õitseb igal suvel. Me hooldame ja väetame seda, lõikame ära kuivanud oksad. Siiski ei edene see meie aia võõras pinnases, kus liivane muld on läbi kasvanud [[sirel]]ite ja [[mänd]]ide juurtest. ** [[Anna Žīgure]], "Läti maa ja taevas", tlk Kalev Kalkun, [[Loomingu Raamatukogu]] 29/30, 2001, lk 97 * Nad kõndisid sinna mööda õitsvaid tanumaid. Kõrged hekid olid täis kibuvitsaõisi, enam asti ereroosasid, mõnikord valgeid, kollakaskuldsete, kollasest õietolmust puudriste südam etega. Need kibuvitsad olid tihedalt ja keeruliselt ühte põimunud lokkava metsiku kuslapuuga, mis rippus ja hõljutas roosa ja kulla keskel oma kreemikaid õisi. Kumbki neist polnud kunagi näinud ega haistnud niisugust metsalillede küllust nii väikesel pinnal. Soe õhk kandis lillelõhna suurte puhangutena ja viivitlevate tugevate baldahhiinidena. Mõlemad nad olid oodanud kõige enam ühte või kahte lille, hilist tänapäevast ellujääjat tihnikutest, mida oli näinud Shakespeare ja maalinud Morris. Siin aga oli pillavus, siin oli vohavus, siin olid läikiva lõhnava elu perved. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 340-341 ==Draama== <poem> Üht küngast tean, kus õitseb [[liivatee]] ja kasvab [[nurmenukk]] ja [[kannike]] ning [[baldahhiin]]iks kuslapuuga koos on põimund [[kibuvits]] ja muskusroos. </poem> * [[William Shakespeare]], "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen, tlk Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon <poem> Nii hellitlevalt embab kuslapuud õrn [[kassitapp]], nii [[eefeu]] naiselik on keerdund ümber korpas [[jalakas|jalaka]]. Oo, kuis sind armastan! Kuis jumaldan! </poem> * William Shakespeare, "Suveöö unenägu", IV vaatus, I stseen, tlk Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 363, Titania ==Luule== <poem> Ning enne seatud tundi veel on Tristram taas sel [[metsatee]]l, kust, nagu kindlasti ta teab, õu mööda ratsutama peab. Ta [[sarapuu]] seal juurelt lööb ja laasib ning sest kepi teeb. Ja oma nime lõikab seal puukoorde selle kepi peal. Et kui vaid [[kuninganna]] [[pilk]] ta [[kepp]]i näeb, siis silmapilk on sellest kepist selge tal, et [[sõber]] viibib lähedal, nii kuis ta varem seletand, kui paistis sõbra [[Märguanne|märguand]]. Keppkirja tuum ja kokkuvõtt ju oli teadustada tõtt, et, hinges [[igatsus]]epiin, ta juba ammu ootab siin ja luurab mööda metsi-maid, kuis oma kallist näha vaid, ning selle õrna koorma all on säherdune tunne tal kui kuslapuul, mis sarapuult saab elu otsa tuge truult ja tema ümber põimudes on ise tema võimuses. Ei puudu koos neil [[jõud]] ja jaks, kuid tapaks, kes nad lahutaks, küll kuslapuu — ning eks me tea, et sarapuugi sureks pea. "Mu arm, ei ela kumbki meist, kui meil ei ole teineteist!" </poem> * [[Marie de France]], "Kuslapuu", tlk [[Jaan Kross]], "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia" (1962), lk 228-229 <poem> Täis õisi roosakaid on kuslapuude samet - kui silmi kohkunuid, - laud tulvil nukrust. Siin mesilased matkal, see on nende amet, ju kevadmahladega teevad tutvust. </poem> * [[Johannes Barbarus]], "Leningrad kevadõites" (1944). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 360 <poem> Lai ja avar aknatäis selget kastesinist [[tuul]]t, kuldseid [[lõhn]]u kuslapuult aknatäis ja uksetäis. </poem> * [[Marie Under]], "Tuul", rmt: "Uneretk", 1968, lk 32 <poem> aga lõhnava kuslapuu nimi on Lonicera Caprifolium tuuletul ööl on kõik nõvad lõhna täis ja on nagu oleks tähed ligemal ja taevas tühjem nii pilgeni on nõvad täis kuslapuu lõhna mis kasvab talu seina najal edelat vastu </poem> [[Jaan Kaplinski]], "Viidumäel üksi kasvab lõhnav käoraamat" kogus [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/12113 "Tolmust ja värvidest"] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] to6zfi12pda0lgdhwgvju2jbm19iw92 135214 135212 2026-05-30T08:04:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135214 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Løvmand_Blomsterstykke_1841.jpg|pisi|Christine Løvmand, "Lillevaikelu" (1841), õitsev liaan tammetüvel on kuslapuu.]] [[Pilt:Hermania_Neergaard_-_Vase_i_græsk_stil_med_iris,_syren_og_kaprifolium_-_KMS1256_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Hermania Neergaard, "Vaas lilledega" (1831)]] [[Pilt:Anthonore_Christensen_-_En_buket_blomster_i_skovbunden_-_1882.png|pisi|Anthonore Christensen, "Metsavaikelu kuslapuuõitega" (1882)]] [[Pilt:Anna_Munthe-Norstedt_Still_life_with_irises_and_forget-me-nots.jpg|pisi|Anna Munthe-Norstedt, "Vaas iiriste, meelespeade ja kuslapuuokstega" (1922)]] '''Kuslapuu''' (''Lonicera'') on liigirikas põõsaste perekond kuslapuuliste sugukonnast. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, harilik kuslapuu (''Lonicera xylosteum'') ja sinine kuslapuu (''Lonicera caerulea''), metsistuma kalduvad mõned kultuurtaimedena introdutseeritud liigid, tatari kuslapuu (''Lonicera tatarica'') ja lõhnav kuslapuu (''Lonicera caprifolium''). ==Proosa== * Selsamal hetkel kostis tihnikust põõsalinnu ja [[lõoke]]se laulu ja Tristan pani neisse helidesse kogu [[hellus]]e. Kuninganna mõistis oma sõbra sõnumit. Ta märkab maa peal [[sarapuu]]oksa, millesse on tihedasti põimitud kuslapuu, ja mõtleb: "Nii läheb ka meiega, sõber; ei saa teie läbi ilma minuta ega mina ilma teieta." * [[Joseph Bédier]], "Tristani ja Isolde lugu", tlk Sirje Keevallik, 2006, lk 153 * Rännata kuslapuude varjuvärskuses suve sulavaid teeradu — milline rõõm! Ma laulan või loen taevale luuletusi. ** [[Juan Ramón Jiménez]], "Platero ja mina. Andaluusia eleegia", tlk [[Asta Põldmäe]], Eesti Raamat, 1989, LVII, lk 90 * See oli [[koduigatsus]]. Aga [[kodu]] ei olnud [[Barcelona]] ja vanavanemate [[maja]], vaid see [[väikelinn]] ja väike maja, kus nad olid elanud tegelikult üsna lühikest aega, pealegi [[sõda|sõja]] sünge [[vari|varju]] all. Aga sealt oli talle meele jäänud midagi muud — soojad [[valge]]d [[müür]]id, mille päeval kogutud [[soojus]]est jätkus poole [[öö]]ni. Apelsiniõite ja kaprifooliumi lõhn. Inimesed, kes kõik üksteist tundsid ja kel selletõttu oli alati midagi üksteisega rääkida, kui nad õhtusel jõudetunnil kokku said. ** [[Karl Ristikivi]], "Lohe hambad", Lund 1970, lk 88 * Sageli kasvab läti aedades lõhnav kuslapuu, mida nimetatakse saksapäraselt "magusaks armastuseks". Et see roniks üles, on tarvis tuge. [[Mai]] lõpus või [[juuni]] algul õitseb põõsas kreemikate õitega, levitades ümbruses magusat [[lõhn]]a. "Magus armastus" kasvab ka minu [[aed|aias]]. Mäletan, et selle tõid vanemad kaasa liivi küladest. Meie põõsas kiratseb juba 34 aastat, ehkki õitseb igal suvel. Me hooldame ja väetame seda, lõikame ära kuivanud oksad. Siiski ei edene see meie aia võõras pinnases, kus liivane muld on läbi kasvanud [[sirel]]ite ja [[mänd]]ide juurtest. ** [[Anna Žīgure]], "Läti maa ja taevas", tlk Kalev Kalkun, [[Loomingu Raamatukogu]] 29/30, 2001, lk 97 * Nad kõndisid sinna mööda õitsvaid tanumaid. Kõrged hekid olid täis kibuvitsaõisi, enam asti ereroosasid, mõnikord valgeid, kollakaskuldsete, kollasest õietolmust puudriste südametega. Need kibuvitsad olid tihedalt ja keeruliselt ühte põimunud lokkava metsiku kuslapuuga, mis rippus ja hõljutas roosa ja kulla keskel oma kreemikaid õisi. Kumbki neist polnud kunagi näinud ega haistnud niisugust metsalillede küllust nii väikesel pinnal. Soe õhk kandis lillelõhna suurte puhangutena ja viivitlevate tugevate baldahhiinidena. Mõlemad nad olid oodanud kõige enam ühte või kahte lille, hilist tänapäevast ellujääjat tihnikutest, mida oli näinud Shakespeare ja maalinud Morris. Siin aga oli pillavus, siin oli vohavus, siin olid läikiva lõhnava elu perved. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 340-341 ==Draama== <poem> Üht küngast tean, kus õitseb [[liivatee]] ja kasvab [[nurmenukk]] ja [[kannike]] ning [[baldahhiin]]iks kuslapuuga koos on põimund [[kibuvits]] ja muskusroos. </poem> * [[William Shakespeare]], "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen, tlk Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon <poem> Nii hellitlevalt embab kuslapuud õrn [[kassitapp]], nii [[eefeu]] naiselik on keerdund ümber korpas [[jalakas|jalaka]]. Oo, kuis sind armastan! Kuis jumaldan! </poem> * William Shakespeare, "Suveöö unenägu", IV vaatus, I stseen, tlk Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 363, Titania ==Luule== <poem> Ning enne seatud tundi veel on Tristram taas sel [[metsatee]]l, kust, nagu kindlasti ta teab, õu mööda ratsutama peab. Ta [[sarapuu]] seal juurelt lööb ja laasib ning sest kepi teeb. Ja oma nime lõikab seal puukoorde selle kepi peal. Et kui vaid [[kuninganna]] [[pilk]] ta [[kepp]]i näeb, siis silmapilk on sellest kepist selge tal, et [[sõber]] viibib lähedal, nii kuis ta varem seletand, kui paistis sõbra [[Märguanne|märguand]]. Keppkirja tuum ja kokkuvõtt ju oli teadustada tõtt, et, hinges [[igatsus]]epiin, ta juba ammu ootab siin ja luurab mööda metsi-maid, kuis oma kallist näha vaid, ning selle õrna koorma all on säherdune tunne tal kui kuslapuul, mis sarapuult saab elu otsa tuge truult ja tema ümber põimudes on ise tema võimuses. Ei puudu koos neil [[jõud]] ja jaks, kuid tapaks, kes nad lahutaks, küll kuslapuu — ning eks me tea, et sarapuugi sureks pea. "Mu arm, ei ela kumbki meist, kui meil ei ole teineteist!" </poem> * [[Marie de France]], "Kuslapuu", tlk [[Jaan Kross]], "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia" (1962), lk 228-229 <poem> Täis õisi roosakaid on kuslapuude samet - kui silmi kohkunuid, - laud tulvil nukrust. Siin mesilased matkal, see on nende amet, ju kevadmahladega teevad tutvust. </poem> * [[Johannes Barbarus]], "Leningrad kevadõites" (1944). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 360 <poem> Lai ja avar aknatäis selget kastesinist [[tuul]]t, kuldseid [[lõhn]]u kuslapuult aknatäis ja uksetäis. </poem> * [[Marie Under]], "Tuul", rmt: "Uneretk", 1968, lk 32 <poem> aga lõhnava kuslapuu nimi on Lonicera Caprifolium tuuletul ööl on kõik nõvad lõhna täis ja on nagu oleks tähed ligemal ja taevas tühjem nii pilgeni on nõvad täis kuslapuu lõhna mis kasvab talu seina najal edelat vastu </poem> [[Jaan Kaplinski]], "Viidumäel üksi kasvab lõhnav käoraamat" kogus [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/12113 "Tolmust ja värvidest"] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] 19vtcsaactjd3r2b3pkp2d6e6kttesj 0 19003 135196 90605 2026-05-29T21:55:08Z Pseudacorus 2604 /* "Lumm" */ 135196 wikitext text/x-wiki [[File:AS Byatt Portrait.jpg|144px|thumb|right]] '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; sündinud 24. augustil 1936) on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash:] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [[F. R. Leavis|Leavis]] tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja [[tarvilikkus]]t ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', [[katarid]] ja [[trükkal]]ite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud [[mastodon]]ide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. [[Arachne]] on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest [[kurgivõileib]]adest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma [[eepos]]e kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge [[tähendus]] tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab [[üldsus]] selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud [[arusaamatus]]e ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne [[kveeker]] - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise [[inglane]], iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. [[Äri]] - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt [[tardumine|tarduma]] ja [[luustumine|luustuma]]. :Me oleme labaselt [[materialism|materialistlikud]] - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on [[vaim]]ud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) * [Christabel LaMotte:] Ma ei ütle midagi [[elulõng]]a ja [[roos]]ide kohta - aga meil on väga kaunis [[viirpuu]], just nüüd lopsakas ja raske roosadest ja kreemikatest õitest ning ohkamas seda mandlilõhna - mis on magus - nii magus - et lausa valus hakkab. Ma ei ütle, kus see puu on - ega ka seda, kas see on noor või vana, suur või väike - nii et Te kujutlete seda nüüd nii, nagu see tegelikult ei ole - paradiisliku ja ohtlikuna - Te ju teate, et maikuud ei tohi kunagi tuppa tuua. (lk 226) * [Christabel LaMotte:] Te mõistate - minu elus on kolm - ja ainult kolm inimest - taibanud - et vajadus panna kirja sõnu - mida ma sõnadena mõistan - aga ka sõnu, enamasti sõnu - sõnad on olnud kogu mu elu, kogu mu elu - see vajadus on nagu ämbliku vajadus, kes kannab enda ees tohutu suurt siidikoormat, mille ta peab lõngaks ketrama - see siid on tema elu, tema kodu, tema turvatunne - ka tema söök ja jook - ja kui seda rünnatakse või see alla tõmmatakse, noh, mida muud saab ta siis teha, kui kedrata juurde, kedrata uuesti, kavandada otsast peale - Te ütlete, et ta on kannatlik - küllap ongi - ta võib olla ka metsik - see on tema olemus - ta peab - või ta sureb tülgastusest - kas Te mõistate mind? (lk 229) * {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] r6qyorf7cqupzi1x4cw3aj5whj8fci7 135197 135196 2026-05-29T21:57:36Z Ollin Masa 5560 135197 wikitext text/x-wiki [[File:AS Byatt Portrait.jpg|144px|thumb|right|A. S. Byatt (2007)]] '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; sündinud 24. augustil 1936) on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash:] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [[F. R. Leavis|Leavis]] tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja [[tarvilikkus]]t ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', [[katarid]] ja [[trükkal]]ite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud [[mastodon]]ide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. [[Arachne]] on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest [[kurgivõileib]]adest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma [[eepos]]e kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge [[tähendus]] tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab [[üldsus]] selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud [[arusaamatus]]e ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne [[kveeker]] - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise [[inglane]], iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. [[Äri]] - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt [[tardumine|tarduma]] ja [[luustumine|luustuma]]. :Me oleme labaselt [[materialism|materialistlikud]] - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on [[vaim]]ud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) * [Christabel LaMotte:] Ma ei ütle midagi [[elulõng]]a ja [[roos]]ide kohta - aga meil on väga kaunis [[viirpuu]], just nüüd lopsakas ja raske roosadest ja kreemikatest õitest ning ohkamas seda mandlilõhna - mis on magus - nii magus - et lausa valus hakkab. Ma ei ütle, kus see puu on - ega ka seda, kas see on noor või vana, suur või väike - nii et Te kujutlete seda nüüd nii, nagu see tegelikult ei ole - paradiisliku ja ohtlikuna - Te ju teate, et maikuud ei tohi kunagi tuppa tuua. (lk 226) * [Christabel LaMotte:] Te mõistate - minu elus on kolm - ja ainult kolm inimest - taibanud - et vajadus panna kirja sõnu - mida ma sõnadena mõistan - aga ka sõnu, enamasti sõnu - sõnad on olnud kogu mu elu, kogu mu elu - see vajadus on nagu ämbliku vajadus, kes kannab enda ees tohutu suurt siidikoormat, mille ta peab lõngaks ketrama - see siid on tema elu, tema kodu, tema turvatunne - ka tema söök ja jook - ja kui seda rünnatakse või see alla tõmmatakse, noh, mida muud saab ta siis teha, kui kedrata juurde, kedrata uuesti, kavandada otsast peale - Te ütlete, et ta on kannatlik - küllap ongi - ta võib olla ka metsik - see on tema olemus - ta peab - või ta sureb tülgastusest - kas Te mõistate mind? (lk 229) * {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] t0sqmo0fera6xcqznba44oc689vtk6v 135201 135197 2026-05-29T22:10:58Z Pseudacorus 2604 135201 wikitext text/x-wiki [[File:AS Byatt Portrait.jpg|144px|thumb|right|A. S. Byatt (2007)]] '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutas initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; 24. august 1936 - 16 november 2023) oli inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash:] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [[F. R. Leavis|Leavis]] tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja [[tarvilikkus]]t ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', [[katarid]] ja [[trükkal]]ite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud [[mastodon]]ide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. [[Arachne]] on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest [[kurgivõileib]]adest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma [[eepos]]e kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge [[tähendus]] tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab [[üldsus]] selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud [[arusaamatus]]e ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne [[kveeker]] - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise [[inglane]], iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. [[Äri]] - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt [[tardumine|tarduma]] ja [[luustumine|luustuma]]. :Me oleme labaselt [[materialism|materialistlikud]] - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on [[vaim]]ud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) * [Christabel LaMotte:] Ma ei ütle midagi [[elulõng]]a ja [[roos]]ide kohta - aga meil on väga kaunis [[viirpuu]], just nüüd lopsakas ja raske roosadest ja kreemikatest õitest ning ohkamas seda mandlilõhna - mis on magus - nii magus - et lausa valus hakkab. Ma ei ütle, kus see puu on - ega ka seda, kas see on noor või vana, suur või väike - nii et Te kujutlete seda nüüd nii, nagu see tegelikult ei ole - paradiisliku ja ohtlikuna - Te ju teate, et maikuud ei tohi kunagi tuppa tuua. (lk 226) * [Christabel LaMotte:] Te mõistate - minu elus on kolm - ja ainult kolm inimest - taibanud - et vajadus panna kirja sõnu - mida ma sõnadena mõistan - aga ka sõnu, enamasti sõnu - sõnad on olnud kogu mu elu, kogu mu elu - see vajadus on nagu ämbliku vajadus, kes kannab enda ees tohutu suurt siidikoormat, mille ta peab lõngaks ketrama - see siid on tema elu, tema kodu, tema turvatunne - ka tema söök ja jook - ja kui seda rünnatakse või see alla tõmmatakse, noh, mida muud saab ta siis teha, kui kedrata juurde, kedrata uuesti, kavandada otsast peale - Te ütlete, et ta on kannatlik - küllap ongi - ta võib olla ka metsik - see on tema olemus - ta peab - või ta sureb tülgastusest - kas Te mõistate mind? (lk 229) * {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] sc3q1f3ex6edy6zv97eqnjxkwjj5ysm 135217 135201 2026-05-30T08:51:04Z Pseudacorus 2604 /* "Lumm" */ 135217 wikitext text/x-wiki [[File:AS Byatt Portrait.jpg|144px|thumb|right|A. S. Byatt (2007)]] '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutas initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; 24. august 1936 - 16 november 2023) oli inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash:] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [[F. R. Leavis|Leavis]] tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja [[tarvilikkus]]t ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', [[katarid]] ja [[trükkal]]ite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud [[mastodon]]ide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. [[Arachne]] on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest [[kurgivõileib]]adest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma [[eepos]]e kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge [[tähendus]] tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab [[üldsus]] selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud [[arusaamatus]]e ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne [[kveeker]] - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise [[inglane]], iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. [[Äri]] - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt [[tardumine|tarduma]] ja [[luustumine|luustuma]]. :Me oleme labaselt [[materialism|materialistlikud]] - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on [[vaim]]ud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) * [Christabel LaMotte:] Ma ei ütle midagi [[elulõng]]a ja [[roos]]ide kohta - aga meil on väga kaunis [[viirpuu]], just nüüd lopsakas ja raske roosadest ja kreemikatest õitest ning ohkamas seda mandlilõhna - mis on magus - nii magus - et lausa valus hakkab. Ma ei ütle, kus see puu on - ega ka seda, kas see on noor või vana, suur või väike - nii et Te kujutlete seda nüüd nii, nagu see tegelikult ei ole - paradiisliku ja ohtlikuna - Te ju teate, et maikuud ei tohi kunagi tuppa tuua. (lk 226) * [Christabel LaMotte:] Te mõistate - minu elus on kolm - ja ainult kolm inimest - taibanud - et vajadus panna kirja sõnu - mida ma sõnadena mõistan - aga ka sõnu, enamasti sõnu - sõnad on olnud kogu mu elu, kogu mu elu - see vajadus on nagu ämbliku vajadus, kes kannab enda ees tohutu suurt siidikoormat, mille ta peab lõngaks ketrama - see siid on tema elu, tema kodu, tema turvatunne - ka tema söök ja jook - ja kui seda rünnatakse või see alla tõmmatakse, noh, mida muud saab ta siis teha, kui kedrata juurde, kedrata uuesti, kavandada otsast peale - Te ütlete, et ta on kannatlik - küllap ongi - ta võib olla ka metsik - see on tema olemus - ta peab - või ta sureb tülgastusest - kas Te mõistate mind? (lk 229) * Ta [Randolph] mäletas, kuidas siis, kui ta oli väike poiss, üsna väike poiss, alles vaevu aru saanud,et ta peab, kas ta tahab või ei, meheks saama - mäletas, kuidas ta luges "Roderick Randomi seiklusi", üht inglise raamatut, mis oli täis robustset ja lõbusat vastikust inimelu ja selle nõrkuste vastu, aga seal polnud Balzaci peent vaimulaadide lahkamist. Raamatul oli õnnelik lõpp. Lõpus oli kirjanik jätnud kangelase magamistoa ukse taha, aga lasknud ta siis nagu ''post scriptum''<nowiki>'</nowiki>ina sisse. Ja temake - Ash oli ta nime unustanud, mingi Celia või Sophia, mingi füüsilise ja hingelise täiuslikkuse või täpsemini mehe kujutlusvõime iseloomutu kehastus - temake oli ilmunud siidhames, käed ja jalad läbi selle kumamas, ning oli selle siis üle pea tõmmanud ja pöördunud kangelase ja lugeja poole ning jätnud ülejäänu, selle lubaduse, neile. (lk 356-357) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] iaw4h6j1c9l036d2exuu7klgqiwxyyq 135218 135217 2026-05-30T09:24:23Z Pseudacorus 2604 /* "Lumm" */ 135218 wikitext text/x-wiki [[File:AS Byatt Portrait.jpg|144px|thumb|right|A. S. Byatt (2007)]] '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutas initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; 24. august 1936 - 16 november 2023) oli inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash:] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [[F. R. Leavis|Leavis]] tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja [[tarvilikkus]]t ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', [[katarid]] ja [[trükkal]]ite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud [[mastodon]]ide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. [[Arachne]] on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest [[kurgivõileib]]adest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma [[eepos]]e kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge [[tähendus]] tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab [[üldsus]] selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud [[arusaamatus]]e ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne [[kveeker]] - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise [[inglane]], iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. [[Äri]] - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt [[tardumine|tarduma]] ja [[luustumine|luustuma]]. :Me oleme labaselt [[materialism|materialistlikud]] - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on [[vaim]]ud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) * [Christabel LaMotte:] Ma ei ütle midagi [[elulõng]]a ja [[roos]]ide kohta - aga meil on väga kaunis [[viirpuu]], just nüüd lopsakas ja raske roosadest ja kreemikatest õitest ning ohkamas seda mandlilõhna - mis on magus - nii magus - et lausa valus hakkab. Ma ei ütle, kus see puu on - ega ka seda, kas see on noor või vana, suur või väike - nii et Te kujutlete seda nüüd nii, nagu see tegelikult ei ole - paradiisliku ja ohtlikuna - Te ju teate, et maikuud ei tohi kunagi tuppa tuua. (lk 226) * [Christabel LaMotte:] Te mõistate - minu elus on kolm - ja ainult kolm inimest - taibanud - et vajadus panna kirja sõnu - mida ma sõnadena mõistan - aga ka sõnu, enamasti sõnu - sõnad on olnud kogu mu elu, kogu mu elu - see vajadus on nagu ämbliku vajadus, kes kannab enda ees tohutu suurt siidikoormat, mille ta peab lõngaks ketrama - see siid on tema elu, tema kodu, tema turvatunne - ka tema söök ja jook - ja kui seda rünnatakse või see alla tõmmatakse, noh, mida muud saab ta siis teha, kui kedrata juurde, kedrata uuesti, kavandada otsast peale - Te ütlete, et ta on kannatlik - küllap ongi - ta võib olla ka metsik - see on tema olemus - ta peab - või ta sureb tülgastusest - kas Te mõistate mind? (lk 229) * Ta [Randolph] mäletas, kuidas siis, kui ta oli väike poiss, üsna väike poiss, alles vaevu aru saanud,et ta peab, kas ta tahab või ei, meheks saama - mäletas, kuidas ta luges "Roderick Randomi seiklusi", üht inglise raamatut, mis oli täis robustset ja lõbusat vastikust inimelu ja selle nõrkuste vastu, aga seal polnud Balzaci peent vaimulaadide lahkamist. Raamatul oli õnnelik lõpp. Lõpus oli kirjanik jätnud kangelase magamistoa ukse taha, aga lasknud ta siis nagu ''post scriptum''<nowiki>'</nowiki>ina sisse. Ja temake - Ash oli ta nime unustanud, mingi Celia või Sophia, mingi füüsilise ja hingelise täiuslikkuse või täpsemini mehe kujutlusvõime iseloomutu kehastus - temake oli ilmunud siidhames, käed ja jalad läbi selle kumamas, ning oli selle siis üle pea tõmmanud ja pöördunud kangelase ja lugeja poole ning jätnud ülejäänu, selle lubaduse, neile. (lk 356-357) * [Randolph ja Christabel] "Ei maksa mõelda ajast." :Me oleme jõudnud Fausti probleemini. Me ütleme igale hetkele ''"Verweile doch, du bist so schön"'', ja kui me ka kohe äraneetud ei ole, tähed liiguvad endiselt, aeg kulgeb ja kell lööb tunde. Kuid meil on võimalus kahetseda taga iga minutit, kui see möödub." (lk 363) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] eul06nmc9mw890q0n9b6mdi1y3y2s03 135225 135218 2026-05-30T10:24:27Z Pseudacorus 2604 /* "Lumm" */ 135225 wikitext text/x-wiki [[File:AS Byatt Portrait.jpg|144px|thumb|right|A. S. Byatt (2007)]] '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutas initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; 24. august 1936 - 16 november 2023) oli inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash:] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [[F. R. Leavis|Leavis]] tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja [[tarvilikkus]]t ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', [[katarid]] ja [[trükkal]]ite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud [[mastodon]]ide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. [[Arachne]] on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest [[kurgivõileib]]adest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma [[eepos]]e kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge [[tähendus]] tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab [[üldsus]] selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud [[arusaamatus]]e ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne [[kveeker]] - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise [[inglane]], iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. [[Äri]] - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt [[tardumine|tarduma]] ja [[luustumine|luustuma]]. :Me oleme labaselt [[materialism|materialistlikud]] - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on [[vaim]]ud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) * [Christabel LaMotte:] Ma ei ütle midagi [[elulõng]]a ja [[roos]]ide kohta - aga meil on väga kaunis [[viirpuu]], just nüüd lopsakas ja raske roosadest ja kreemikatest õitest ning ohkamas seda mandlilõhna - mis on magus - nii magus - et lausa valus hakkab. Ma ei ütle, kus see puu on - ega ka seda, kas see on noor või vana, suur või väike - nii et Te kujutlete seda nüüd nii, nagu see tegelikult ei ole - paradiisliku ja ohtlikuna - Te ju teate, et maikuud ei tohi kunagi tuppa tuua. (lk 226) * [Christabel LaMotte:] Te mõistate - minu elus on kolm - ja ainult kolm inimest - taibanud - et vajadus panna kirja sõnu - mida ma sõnadena mõistan - aga ka sõnu, enamasti sõnu - sõnad on olnud kogu mu elu, kogu mu elu - see vajadus on nagu ämbliku vajadus, kes kannab enda ees tohutu suurt siidikoormat, mille ta peab lõngaks ketrama - see siid on tema elu, tema kodu, tema turvatunne - ka tema söök ja jook - ja kui seda rünnatakse või see alla tõmmatakse, noh, mida muud saab ta siis teha, kui kedrata juurde, kedrata uuesti, kavandada otsast peale - Te ütlete, et ta on kannatlik - küllap ongi - ta võib olla ka metsik - see on tema olemus - ta peab - või ta sureb tülgastusest - kas Te mõistate mind? (lk 229) * Ta [Randolph] mäletas, kuidas siis, kui ta oli väike poiss, üsna väike poiss, alles vaevu aru saanud,et ta peab, kas ta tahab või ei, meheks saama - mäletas, kuidas ta luges "Roderick Randomi seiklusi", üht inglise raamatut, mis oli täis robustset ja lõbusat vastikust inimelu ja selle nõrkuste vastu, aga seal polnud Balzaci peent vaimulaadide lahkamist. Raamatul oli õnnelik lõpp. Lõpus oli kirjanik jätnud kangelase magamistoa ukse taha, aga lasknud ta siis nagu ''post scriptum''<nowiki>'</nowiki>ina sisse. Ja temake - Ash oli ta nime unustanud, mingi Celia või Sophia, mingi füüsilise ja hingelise täiuslikkuse või täpsemini mehe kujutlusvõime iseloomutu kehastus - temake oli ilmunud siidhames, käed ja jalad läbi selle kumamas, ning oli selle siis üle pea tõmmanud ja pöördunud kangelase ja lugeja poole ning jätnud ülejäänu, selle lubaduse, neile. (lk 356-357) * [Randolph ja Christabel] "Ei maksa mõelda ajast." :Me oleme jõudnud Fausti probleemini. Me ütleme igale hetkele ''"Verweile doch, du bist so schön"'', ja kui me ka kohe äraneetud ei ole, tähed liiguvad endiselt, aeg kulgeb ja kell lööb tunde. Kuid meil on võimalus kahetseda taga iga minutit, kui see möödub." (lk 363) * [Blanche Gloveri enesetapukiri:] Ma olen püüdnud, alguses koos PREILI LAMOTTE'iga, aga ka üksi siin väikeses majas elada vastavalt teatud veendumustele, et iseseisvatel vallalistel naistel on võimalik elada kasulikku ja täielikult inimlikku elu teineteise seltsis ja ilma abi küsimiseks välismaailma või meeste poole pöördumata. Me uskusime, et on võimalik elada vähenõudlikult, heatahtlikult, filosoofiliselt, kunstipäraselt ning kooskõlas teineteisega ja loodusega. Kahetsusväärselt ei olnud see võimalik. Kas oli maailm liiga vaenulik meie eksperimendi vastu (ma usun, et oli), või polnud me ise piisavalt leidlikud ja kindlaloomulised (ma usun, et ka see oli tõsi, mõlema puhul ja aeg-ajalt). Tuleb loota, et meie esimesed joovastavad majandusliku sõltumatuse päevad ning tööd, mille me maha jätame, võivad kallutada teisi, tugevamaid hingi seda ülesannet enda peale võtma, katsetama ja mitte läbi kukkuma. Iseseisvad naised peaksid endast rohkem lootma, sest ei mehed ega teised, tavapärasemalt kodustatud naised ei looda midagi ega oota mingit muud tulemust kui täielik läbikukkumine. (lk 384) * [Sabine de Kercoz Christabeli kohta:] Ma istusin tema kõrval ja sosistasin talle, et loodan luuletajaks saada. Ta vastas: "See ei ole tee õnnele, ''ma fille''." Ma ütlesin, et otse vastupidi, ainult kirjutades tunnen ma end täiesti elavana. Ta kostis: "Kui asi on nii, siis õnneks või õnnetuseks ei saa miski, mida ma ütlen, sind ümber veenda." (lk 393) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] c805horuko25b6xbu5dvn9qd3kyece3 0 19337 135215 127466 2026-05-30T08:35:52Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135215 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Happy Ending.JPEG|pisi|Õnnelik lõpp [[Charlie Chaplin]]i filmist "Behind the Screen", 1916.]] ==Proosa== * Wesipruul hakkas wärske jõuuga tööle; töö oleks kiiresti edenenud, kui ta mõne hää hakatuse oleks leidnud. Aga see oli tema õnnetus: hakatust ei olnud kusagilt leida. Liigutawaid jutulõppusid oli tal enam kui küllalt käepärast, näituseks: "Kolme nädali pärast oliwad Juhani ja Miina õnnelikud pulmad." — "Nõnda sai kurjategija oma teenitud palga kätte." — "Salomon sai kuulsaks ja rikkaks meheks, kuri Jaan aga käis tema ukse taga kerjamas." — "Kui nad weel surnud ei ole, siis elawad nad tänapäewani," jne. Kõik need jutulõpud oliwad Salomonist enesest wälja mõeldud, igapidi uued ja algupäralised, nagu lugeja isegi näeb. Aga hakatuste leidmises ei olnud Salomonil õnne. Hakatused oliwad tema kuulsuse takistajad. ** [[Eduard Bornhöhe]], [https://et.wikisource.org/wiki/Tallinna_narrid_ja_narrikesed/1 "Kuulsuse narrid"] * Ka happy end on ikkagi lõpp. (lk 30) * Igal suurel tragöödial on oma happy end, aga kes suudab lõpuni istuda! (lk 39) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[LR]] 48/1977 * Pan Michaś otsustas kirjutada [[romaan]]i. Paksu romaani, õige paljude peatükkidega, piltidega, kurva [[algus]]e ja õnneliku [[lõpp|lõpuga]]. Milliseks romaani sisu võiks kujuneda, seda pan Michaś veel ei teadnud, aga ta nägi juba tema värvi. See oli pronksikarva nagu õllepudeli klaas. Et head [[mõte]]t otsekohe teoks teha, pani pan Michaś [[riided]] selga, torkas [[müts]]i pähe ja läks välja. :"Kuidas nii?" küsite teie. "Läks välja? Kas tal poleks olnud targem lihtsalt laua taha istuda ja kirjutama hakata? :Noh, aga kuidas sa kirjutad, kui sul pole paksu [[kaustik]]ut (sest romaan peab ju paks olema), head [[tint]]i — ilma tombukesteta, mis alailma ähvardavad [[tindiplekk]]e teha — ja sulge, mis ei tee jämedat ega kriipsivalt peent kirja, vaid igati parajat? * [[Anna Kamieńska]], "Nonpariisis ja kusagil mujal", tlk [[Aleksander Kurtna]], 1972, lk 5 * Tema elusse kuulusid [[San Francisco]]s California Streetil asuv eramaja ja [[nõupidamised]] Kalkutas ja La Pazis ja Lodi lennuväljal parkivas [[limusiin]]is. :Ja hotelliapartemendid, mis olid alati "lilledesse uppunud". :Ja [[lennuk]]ist mahajäämine ja loo õnnelik lõpp: Air Force One — lendamine presidendilennukiga. * [[Joan Didion]], "Meie ühised palved", tlk Enn Soosaar, LR 30-32, 1982, lk 18 * Inimeste vahel ei ole täiuslikku kooselu. Pole mingeid [[viiul]]eid, kui armastatud inimene mind [[suudlus|suudleb]]. [[Hollywood]]i "HAPPY ENDING" on surrogaat, millele elus vastet ei leidu. [[Unelm]]ate maailm, mis on ohtlik, kuna sind sunnitakse marssima alatasa uute viiside taktis. Täies usus, et seekord on leitud "see õige". ** [[Liv Ullmann]], "Muutumine", tlk [[Anu Saluäär]], LR 16-18/1986, lk 119 * [Charlie Chaplini filmist "Kullapalavik":] Kõrvalepisood tantsivate leivakestega, keda Charlie sunnib esitama rafineeritud tantse ja keerulisi liikumisi, ei näi filmi süžeega seonduvat (sel lastakse paista [[meelelahutus]]ena, millega [[kerjus]]est tegelane end lõbustab, oodates asjatult külla koketset kangelannat). Tegelikult on see aga kogu [[film]]i võtmeepisood. Siin näevad vaatajad sisemist Charlie't, elegantsuse ja artistlikkuse kehastust, kes paneb elama koomilise, rohmaka ja primitiivse struktuuri. Kogu see episood tähistab [[olemus]]e [[võit]]u [[välimus]]e üle. Selleta oleks filmi õnnelik lõpp vaid primitiivne järeleandmine filmikonventsioonidele. Mainitud episood aga lisab filmi lõppu utoopilise õnnelootuse. ** [[Juri Lotman]], "Kultuur ja plahvatus", tlk Piret Lotman, 2001, lk 136 * Ta [Randolph] mäletas, kuidas siis, kui ta oli väike poiss, üsna väike poiss, alles vaevu aru saanud,et ta peab, kas ta tahab või ei, meheks saama - mäletas, kuidas ta luges "Roderick Randomi seiklusi", üht inglise raamatut, mis oli täis robustset ja lõbusat vastikust inimelu ja selle nõrkuste vastu, aga seal polnud Balzaci peent vaimulaadide lahkamist. Raamatul oli õnnelik lõpp. Lõpus oli kirjanik jätnud kangelase magamistoa ukse taha, aga lasknud ta siis nagu ''post scriptum''<nowiki>'</nowiki>ina sisse. Ja temake - Ash oli ta nime unustanud, mingi Celia või Sophia, mingi füüsilise ja hingelise täiuslikkuse või täpsemini mehe kujutlusvõime iseloomutu kehastus - temake oli ilmunud siidhames, käed ja jalad läbi selle kumamas, ning oli selle siis üle pea tõmmanud ja pöördunud kangelase ja lugeja poole ning jätnud ülejäänu, selle lubaduse, neile. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 356-357 * [[Mõistus]]e/[[loodus]]e [[lugu]] on olnud [[lääne kultuur]]i isandlikkuse lugu. See on lugu, mis on rääkinud peamiselt [[Vallutamine|vallutamisest]] ja [[kontroll]]ist, hõivamisest ja kasutamisest, hävitamisest ja hõlmamisest. See lugu on nüüd jõuetustav lugu. Kui me seda ei muuda, võivad mõned praegustest noortest teada saada, mida tähendab elada hävitatud planeedil keset [[tsivilisatsioon]]i [[Varemed|varemeid]]. [[Võim]] selle valitseva [[draama]] lavastamiseks, [[näitleja]]te valikuks ja [[stsenaarium]]i kirjutamiseks on olnud kogu [[inimkond|inimkonnast]] ja inimkultuuridest vaid väikese vähemuse käes. Uute, vähem destruktiivsete juhtlugude jaoks saab palju [[inspiratsioon]]i ammutada muudest allikatest peale [[isand]]a, lääne kultuuri allutatud ja ignoreeritud osadest, nagu naiste hoolitsuslood. Need meie seast, kes pärinevad isandakultuurist ja kellel napib [[kujutlusvõime]]t, võivad saada uusi ideid nende kultuuride alalhoidvate lugude alandlikust ja kaastundlikust uurimisest, mida me oleme pidanud mõistusevälisteks. Kui tahame ellu jääda ja elamisväärsesse [[tulevik]]ku jõuda, peame võtma oma kätesse võimu luua, taastada ja uurida erinevaid lugusid uute peategelaste, paremate sündmustike ja vähemalt õnneliku lõpu võimalusega. ** [[Val Plumwood]], "Feminism ja võim looduse üle" ("Feminism and the Mastery of Nature"), London ja New York: Routledge, 1993, lk 196 {{RV}} * Ma tean, et vähesed saavad minumoodi täpselt seda, mida nad tahavad, ja veel vähem on neid, kellel on võimalik seda hoida nii kaua, kui on huvi. See osa minu loost kannab nimetust ''pärast'': lõpp on õnnelik, vikerkaare jalamil ootas aaretelaegas, [[graal]], kuldvõtmeke. See lepitab mind ''eelneva'' [[kurbus]]ega ja ''pärastise'' ümberjutustamisele pühendan ma alati rohkem aega: kuidas ma olen liikunud [[võit|võidult]] võidule, kuidas miski ei kao mul käest, ükski [[nimi]] ei unune, ükski [[detail]] ei jää kahe silma vahele ja tänu sellele olen ma teinud [[karjäär]]i kiirusel, mida saab võrrelda ainult [[meteoor]]i lennuga. Kuidas, tänu minu pingutamata [[enesekindlus]]ele mäletada iga viimastki pisiasja, see kõik on mulle kätte tulnud vähimagi [[stress]]ita, ühegi unetu ööta. (lk 20) ** [[Kathy Page]], "Kõige parem mälu maailmas", rmt: "Vabaduse teine kevad", tlk Anne Allpere, 1996, lk 15–26 * [Cyd:] "Kõlab väga üllalt," ütles ta. "Aga tegelikult pole see põrmugi üllas. See on lihtsalt sinu pääsemisklausel. Sa tahad veel lapsi, aga tahad neid vaid siis, kui sulle garanteeritakse õnnelik lõpp. Ainult [[Walt Disney]] saab sulle õnneliku lõpu garanteerida, Harry, ja sa tead seda isegi. Mitte keegi ei saa sulle sedasorti [[garantii]]sid anda. Nn et kõik lihtsalt - ma ei tea - hajub." ** [[Tony Parsons]], "Mees ja poiss", tlk Mari Kelve ja Maria Seeblum, 2002, lk 162 * Ma kavatsesin kirjutada humoristliku, kerge, suviseks lektüüriks mõeldud [[romaan]]i, mida võib lugeda [[korvtool]]is istudes, kui päikesekiired langevad raamatu lehekülgedele tasa ja ühtlaselt nagu inimese [[hingus]]. Minu romaanil pidi kindlasti olema õnnelik lõpp. Ma uskusin surmkindlalt, et ma selle romaani kirjutan, ning seda ma 1997. aastal ka tegin - ühe hooga, kolme pimeda talvekuuga, kui tüdrukud kogu päeva koolis olid ning ma üksinda kodus istusin. ** [[Carol Shields]], "Siin need on", rmt: "Kui", tlk Urve Hanko, 2006, lk 15 * Sylvia ei olnud ise õnneliku lõpu tüüpi inimene. [[Raamat]]utes olid need toredad jah. Aga [[elu]]s on kõigil sama [[lõpp]] ja ainus küsimus on, kes jõuab sinna esimesena. Ta võttis lonksu virsikumargariitat ja vaatas Danieli poole, kes tedagi vaatas, pööramata talt [[pilk]]u. :Mis siis, kui sul juba oli õnnelik lõpp ja sa lihtsalt ei pannud seda tähele? Sylvia märkis selle mõtetes ära. Ära õnnelikku lõppu maha maga. * [[Karen Joy Fowler]], "Jane Austeni raamatuklubi". Tõlkinud Krista Eek. Tänapäev, 2009, lk 232 * Tõsi, raamatulaenutajana olen [[lugeja]]ga suhelnud ainult õppimise ajal praktikal, see tekitab minus siiani [[nostalgia]]t. Võib-olla pärast [[direktor]]i ametit pääsen lõpuks lugejani. ** [[Tiiu Valm]], Rahvusraamatukogu direktor, intervjuu: Betty Ester, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50760477/ivi-eenmaa-suure-maja-paris-tiiu-valm "Ivi Eenmaa suure maja päris Tiiu Valm"], EPL, 09.09.1998 * Töötan [[raamat]]ute keskel, näen iga päev lugejat ja tunnetan tema [[vajadus]]i, olen lugejale lähedal. ** Tiiu Valm, Viimsi raamatukogu direktor, intervjuu: Annika Koppel, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20160129.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Tiiu Valm: "Tunnustuse teenis kogu raamatukogu""], Viimsi Teataja, 29. jaanuar 2016 * Ja ongi käes [[esietendus]]e päev. Istun autoriloožis. Süda puperdab - kuidas läheb? Kuidas meeldib? :Oh, kui ilus see kõik on! Millist soojust ja [[tänutunne]]t toob mu südamesse [[näitleja]]te siiras mäng, tantsud, laulud ja lavakujunduse muinasjutumaailm ... Kui võluvõrgus suremas Lamburneid laulab oma kodukohale "Head ööd!", siis näen, kuidas saalis paljud pealtvaatajad pühivad pisaraid. [[Saal]] on viimse kohani välja müüdud. Põnevus... Kõrbetuule traagiline lõpp just siis, kui ta hakkas aru saama ilust, headusest ja armastusest. Ootamatu Ime ilmumine ja muinasjutuliselt särav õnnelik lõpp. Rahvas on [[vaimustus]]es. Mind kutsutakse lavale, pildistatakse, tänatakse. Olen väga, väga õnnelik! * [[Pilvi Toomendi Üllaste]], "Muusade kutse", 2017, lk 67 * Minu [[lugu]] on autobiograafiline, ja kui aus olla, siis on tal ju suhteliselt õnnelik lõpp: [[ema]] pääses eluga [[vangilaager|vangilaagrist]] tagasi ja tal oli mees, kes teda ustavalt peaaegu viis aastat ootas, oli [[kodu]] – kuigi vaene, aga ikkagi kodu. Mind ei viidud koos 84-aastase [[vanaema]]ga Novosibirski oblastisse, kuigi küüditajad olid ähvardanud mu kaasa võtta… Kui palju [[perekond]]i purunes, kui paljud vangist vabanenud ei tohtinud oma [[kodukoht]]a tagasi pöörduda! Nende seas olid ka minu onutütred, kes koos oma emaga elasid pikki aastaid Krasnojarski krais väikeses [[küla]]s. Mäletan seda, kuidas [[kool]]is kiputi narrima [[Siber]]ist tagasi jõudnud lapsi, kes kandsid [[vatikuub]]esid ja veidraid [[soni]]sid ning kõnelesid [[eesti keel]]t [[aktsent|aktsendiga]]. Sellest on ka mu raamatutes juttu. Aga ema[[igatsus]]ele vaatamata polnud mu [[lapsepõlv]] õnnetu, sest võisin alati toetuda [[isa]]le. Selle kohta võiks öelda, et [[ingel]] pani [[padi|padja]] alla. ** [[Leelo Tungal]], intervjuu: Maarja-Liis Arujärv [http://www.pealinn.ee/tagid/intervjuu/leelo-tungal-kuuditajad-ahvardasid-ka-minu-vaikese-lapse-siberisse-n236893 "Leelo Tungal: küüditajad ähvardasid ka minu, väikese lapse, Siberisse kaasa võtta"] Pealinn, 18. veebruar 2019 * Kaks päeva hiljem teatas draamaosakonna juhataja (kes oli juhtumisi abielus [[lavastaja]]ga, kelle Jed oli vihale ajanud), et Jed peaks leidma endale muud tegevust. Pärast aasta aega [[New York|New Yorgis]] [[kelner]]ina töötamist osutus see "midagi" Jedi jaoks hoopis Harvardi õiguskooliks. Vahest sellepärast, et minu meelest oli sel vahejuhtumil õnnelik lõpplahendus (me Jediga poleks kohtunud, kui ta oleks jäänud [[Juilliard]]isse), olen ma seda lugu jutustanud mitmetel [[pidu]]del, kus see alati kõigile väga meeldib, eriti kui ma seda veidike ilustan. Paistab, et inimeste meelest on äge, et õigusteaduste professor õppis Juilliardis ja tundis Kevin Spaceyt (kes oli Jedist mõned aastad eespool). Samuti tundub, et [[ameeriklased|ameeriklastele]] meeldib ka [[allumatus]]e ja [[väljaviskamine|väljaviskamise]] aspekt. (lk 108) * Muidugi tundsid mõlemad tüdrukud, et raamat ei kirjelda neid piisavalt põhjalikult. "Sa peaksid kindlasti pühendama selle raamatu Lulule," ütles Sophia ükskord suuremeelselt. "Tema on ilmselgelt raamatu [[kangelanna]]. Mina olen see igav tegelane, kes [[lugeja]]te [[poolehoid]]u ei võida. Tema on see, kellel on hoog ja jõud." Lulult aga tuli märkus: "Vahest peaksid sa panema raamatule pealkirjaks ״Musterlaps ja lihasööja [[deemon]] ehk miks [[esmasündinu]]d lapsed on paremad". Just sellest ju raamat räägibki, kas pole?" :Suve edenedes tüdrukud muudkui näägutasid mu kallal: "Noh, kuidas see raamat siis lõppeb, emme? Tuleb sellele õnnelik lõpp?" :Vastasin alati midagi stiilis: "See sõltub teist. Aga mina arvan, et sellest tuleb [[tragöödia]]." (lk 183) * [[Amy Chua]], "Ematiigri võitlus", tlk Epp Aareleid, 2021 * Mulle meeldib klassikaline [[male]]: istuda [[vaikus]]es laua taga, mängida üht partiid neli-viis tundi, lihtsalt mõelda ja püüda üles leida see kõige õigem [[plaan]]. [[Kirss]] on tordil, kui tundide pikkune mõttetöö õnnestub võiduks vormistada. ** [[Triin Narva]], intervjuu: Virgo Agan, [https://sportland.ee/magazine/maleolumpial-eestit-esindanud-triin-narva-lisaks-loogilise-ja-ruumilise-motlemise-arendamisele-opetab-male-ka-kaotama/ "Maleolümpial Eestit esindanud Triin Narva: Lisaks loogilise ja ruumilise mõtlemise arendamisele õpetab male ka kaotama"], ajakiri Sportland, 26.09.2022 ==Luule== <poem> Oma [[süda]]nt ma ei ajakohasta. Keelepaelad küll on täitsa moodsad: [[rändlind]]e laul on kurblikult [[Dekadents|dekadentne]] ja õnnelikku lõppu pole kusagil näha. </poem> * Ilona Laaman, "Kusagil, siiski", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 17 ==Kirjandus== * [[Katre Ligi]], "Õnnelik lõpp", 2012 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Teater]] [[Kategooria:Filmikunst]] tt92o7i3ab45wf5tq88ydbewdsq4oji 4 22624 135203 135019 2026-05-29T22:23:14Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135203 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel { ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. MINUS { ?item wdt:P569 [] } . SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |sort=family_name |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Emily Alexander]] | | | [[:d:Q117072232|Q117072232]] |- | [[Anton Armas]] | | | [[:d:Q116940418|Q116940418]] |- | [[Karen Arnold]] | | | [[:d:Q111591195|Q111591195]] |- | [[John Bailey]] | | | [[:d:Q118165374|Q118165374]] |- | [[Blondiin]] | | | [[:d:Q885039|Q885039]] |- | [[Eva-Maria Brock]] | | | [[:d:Q124306299|Q124306299]] |- | [[Nickole Brown]] | | | [[:d:Q117744459|Q117744459]] |- | [[Lisa Fay Coutley]] | | | [[:d:Q117261096|Q117261096]] |- | [[Jaana Davidjants]] | | | [[:d:Q109832319|Q109832319]] |- | [[Starr Davis]] | | | [[:d:Q117745136|Q117745136]] |- | [[Erin M. Evans]] | | | [[:d:Q5389178|Q5389178]] |- | [[Chris Green]] | | | [[:d:Q117193524|Q117193524]] |- | [[Nazifa Islam]] | | | [[:d:Q120884783|Q120884783]] |- | [[Katre Kasemets]] | | | [[:d:Q120749437|Q120749437]] |- | [[Linda Kunhardt]] | | | [[:d:Q117193614|Q117193614]] |- | [[Johanna Jolen Kuzmenko]] | | | [[:d:Q112245684|Q112245684]] |- | [[Edward von Lõngus]] | | | [[:d:Q20528526|Q20528526]] |- | [[Tallinna Mauricius|Mauritius]] | | | [[:d:Q85997595|Q85997595]] |- | [[Triin Mägi]] | | | [[:d:Q121341429|Q121341429]] |- | [[Mariliis Mõttus]] | | | [[:d:Q115300345|Q115300345]] |- | [[Noa]] | | | [[:d:Q81422|Q81422]] |- | [[Allan-Hermann Pool]] | | | [[:d:Q109830554|Q109830554]] |- | [[Rebecca Raisin]] | | | [[:d:Q122519638|Q122519638]] |- | [[Anastassia Tuuder]] | | | [[:d:Q124306282|Q124306282]] |- | [[Arisa White]] | | | [[:d:Q51873883|Q51873883]] |- | [[Michele Wolf]] | | | [[:d:Q121359155|Q121359155]] |- | [[Jenny Xie]] | | | [[:d:Q56436400|Q56436400]] |} {{Wikidata list end}} 4to5xdiqoepjl2cppzvfk8pfjguo324