Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.4 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 6612 135240 134698 2026-06-01T22:03:00Z Pseudacorus 2604 135240 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Michel_Foucault_1974_Brasil.jpg|pisi|Michel Foucault 1974. aastal]] '''Michel Foucault''' (15. oktoober 1926, Poitiers, Prantsusmaa – 25. juuni 1984, Pariis) oli prantsuse filosoof, kes käsitles peamiselt sotsiaal- ja poliitilist filosoofiat. Eesti keeles on ilmunud ridamisi Foucault' teoseid: *"[[Diskursuse kord]]: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970" (tõlkinud [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]) (Tallinn: Varrak 2005) ISBN 9985-3-1127-2 *"[[Hullus ja arutus]]: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]; toimetanud [[Tiiu Hallap]], [[Vaino Vahing]], [[Eve Võsu]]; järelsõna: Vaino Vahing) (Tartu: Ilmamaa 2003) ISBN 9985-77-025-0 *"[[Mis on autor?]]" (tõlkinud [[Katre Talviste]]) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], 2000, nr. 11-12, lk. 156-172 *"See ei ole piip: [[René Magritte]]'i kaks kirja ja neli joonistust" (tõlkinud [[Kaia Sisask]]) (Tallinn: Pelerine 2004) ISBN 9949-10-008-9 *"[[Seksuaalsuse ajalugu]]. 1, Teadmistahe" (tõlkinud [[Indrek Koff]]; järelsõna: Marek Tamm) (Tallinn: Valgus 2005) ISBN 9985-68-165-7 *"[[Teadmise arheoloogia]]" (tõlkija: [[Kaia Sisask]]; saateks: [[Leo Luks]]) (Tartu Ülikooli Kirjastus 2005) ISBN 9949-11-175-7 *"[[Valvata ja karistada]]: Vangla sünd" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Kirjastus Ilmamaa 2014) ISBN 978-9985-77-476-2 *"[[Sõnad ja asjad]]: inimteadmiste arheoloogia" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Varrak 2015) == Tsitaate == * Alates 1970. – 1971. aastast olen püüdnud üldiselt määratleda [[võim]]u toimimise [[olemus]]t. Küsida, ''kuidas'' võim toimib, tähendab üritada tabada võimu [[mehhanism]]e [[kaks|kahe]] [[piir]]i vahel: ühelt poolt õigusreeglid, mis võimu formaalselt piiravad, ning teiselt poolt tõeavaldused, mida see võim produtseerib ja mis omakorda võimu uuesti kinnitavad. Seega [[kolmnurk]] ''võim-õigus-tõde''. (lk 295) * Võimu tuleb minu arvates analüüsida kui miskit, mis ringleb või mis pigem toimib üksnes [[ahel]]as; teda ei saa kunagi kusagil lokaliseerida, ta pole iialgi mingite [[isik]]ute valduses, teda ei omandata nagu [[rikkus]]t või [[vara]]. Võim funktsioneerib, ta teostub [[võrgustik]]una ja selles võrgustikus [[indiviid]]id mitte ei ringle, vaid on alati samaaegselt võimule allumas ja võimu tarvitamas; nad pole kunagi võimu liikumatu või leplik [[sihtmärk]], nad on alati ka võimu [[vahendaja]]d. Teisisõnu, võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. : Seega ei tule indiviidi käsitleda kui mingit elementaarset [[tuum]]a, algaatomit, erisugust ja [[tumm]]a [[materjal]]i, millele võim rakendub, mida ta tabab, indiviide alistades või neid purustades. See, et teatud kehasid, [[žest]]e, [[diskursus]]i, [[iha]]sid identifitseeritakse ja luuakse indiviididena, ongi üks võimu esmaseid [[avaldus]]i. See tähendab, et indiviid ei seisa võimu vastas, vaid on minu arvates üks selle esmastest avaldustest. Indiviid on võimu avaldus, olles samal ajal just selle tõttu ka võimu vahendaja: võim kandub edasi indiviidi kaudu, kelle ta on loonud. (lk 299-300) * "Kaks loengut", tlk [[Marri Amon]] rmt: "Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid". Tartu, 2002, lk 283-307, aluseks 7. jaanuaril 1976 ja 14. jaanuaril 1976 peetud loengud. * Ma tean väga hästi, ning ma arvan, et teadsin seda juba lapsest saati, et teadmiste abil [[maailm]]a muuta ei saa. [—] Ent samuti tean ma, et [[teadmine]] saab meid endid muuta, et [[tõde]] pole ainult maailma dešifreerimiseks (ja võib-olla ei dešifreeri see, mida me tõeks nimetame, üldse mitte midagi), vaid et kui ma tõde tean, siis see muudab mind. [—] Vaadake, just sellepärast ma töötangi nagu [[koer]] ning olen kogu elu nagu koer töötanud. Mind ei huvita mu tegevuse akadeemiline staatus, sest mina üritan hoopis ennast ümber teha. Ja see on ka põhjus, miks, kui keegi ütleb: "Kuulge, mõni aasta tagasi mõtlesite te seda- ja sedaviisi, aga nüüd räägite hoopis midagi muud," vastan ma … [''naerab''] "Kuulge, kas te tõesti arvate, et ma selleks olen kõik need aastad niiviisi vaeva näinud, et kogu aeg sama juttu rääkida ja mitte muutuda?". ** Michel Foucault, "An Interview by Stephen Riggins". - "The Essential Works", I, lk 130-131. Tlk [[Eik Hermann]]. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) * Raamatud, mida ma kirjutan, moodustavad minu jaoks kogemuse, millest ma soovin, et see oleks nii rikas kui võimalik. Kogemus on miski, millest sa väljud muutununa. Selles mõttes pean ma ennast rohkem eksperimentaatoriks kui teoreetikuks. (lk 27) * Inimesed, kes mind loevad, isegi need, kes peavad sellest lugu, mida ma teen, ütlevad tihtipeale mulle naeruga pooleks: "Aga lõppude lõpuks saad sa ju ise ka aru, et need asjad, millest sa räägid, ei ole muud kui väljamõeldised!" Ma vastan alati: aga kas on üldse mõni kirjutaja, kes arvaks, et ta kirjutab midagi muud peale väljamõeldiste? (lk 33) * Minu sihiks on ise midagi kogeda – käies läbi teatud ajaloolisest sisust –, kogeda seda, mis oleme meie tänasel päeval, seda, mis pole üksnes meie minevik, vaid ka olevik. Ning ma kutsun teisi sellest kogemusest osa saama. See tähendab, kogemusest meie nüüdisaja kohta, mis lubaks meil sellest väljuda teisenenuna. [—] See ongi minu jaoks "kogemusraamat", vastandatuna "tõe-" või "tõestusraamatule". (lk 33) * On ilmne, et sellise kogemuse saamiseks raamatust nagu "Hullus ja arutus" on vajalik, et seal väidetu oleks mingis mõttes "tõene", ajaloolise verifitseeritava tõe mõttes. Kuid põhiline ei peitu ajalooliste verifitseeritavate tõdede reas; see asub hoopis kogemuses, mille see raamat võimalikuks teeb. Ja kogemus pole ei õige ega vale: see on alati fiktsioon, midagi konstrueeritut, mis on olemas alles pärast seda, kui see on valmis tehtud, mitte enne; see ei ole miski, mis saaks olla "tõene", aga see on olnud tegelik. (lk 36) ** "Remarks on Marx: Conversations with Duccio Trombadori". NY: Semiotext(e), 1991. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) ==Diskursuse kord== Michel Foucault, "Diskursuse kord: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970", tlk [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]), Varrak, 2005 * Keskaja algusest peale on hull see, kelle diskursus ei või ringelda sama vabalt kui teiste oma: tema kõnet võidakse pidada tühiseks ja mõttetuks, millel puudub nii tõepõhi kui ka tähtsus; hull ei saa tunnistada kohtus ega kinnitada lepingut, ta ei saa isegi jumalateenistuse käigus läbi viia transsubstantsiatsiooni, leiva muutmist ihuks. Samas võidakse aga hullule omistada kummalisi võimeid: paljastada peidetud tõde, ennustada tulevikku, näha oma lihtsameelsuses seda, mida teiste arukus ei võimalda taibata. On huvitav täheldada, et pikkade sajandite vältel hullu kõnet kas ei kuulatud üldse või siis võeti seda tervenisti tõe pähe. See kadus kas olematusse, tõrjutuna kohe pärast kuulmist, või siis loeti sellest välja naiivset või kavalat mõtet, mõistlikumat mõtet kui mõistlikel inimestel. (lk 11) * Mõistagi oleks absurdne eitada kirjutava ja loova indiviidi olemasolu. Ent ma leian, et vähemalt mingist ajast alates võtab indiviid, kes hakkab kirjutama teksti, mille silmapiiril hiilib tulevane teos, enda peale autori funktsiooni: kõik selle, mis ta kirjutab ja kõik selle, mida ta ei kirjuta, mida ta visandab, olgu või esialgse mustandina, teose kavandina, ja kõik selle, millel ta laseb argikõnena unarusse kaduda, kogu selle erinevuste mängu sätestab autori funktsioon, mille indiviid pärib oma kaasajast või mida ta omakorda teisendab. Kuigi ta võib kummutada tavapärase ettekujutuse autorist, lähtub ta paratamatult mingist uuest autori positsioonist, kui ta lõikab oma teose veel võbiseva kontuuri välja kõigest sellest, mida ta võinuks öelda, kõigest sellest, mida ta iga päev ja igal hetkel ütleb. (lk 24) * Asjad sosistavad tähendust, mida meie keel peab vaid üles korjama; ja see keel kõneles meile juba oma kõige algelisemas faasis olemisest, millele ta on justkui selgrooks. (lk 38) * Mõistagi ei ole sündmus ei substants ega aktsidents, ei kvaliteet ega protsess; sündmus ei kuulu kehade korda. Ent kummatigi pole ta ainetu, ta toimib ja avaldab mõju alati materiaalsuse tasandil, tal on oma paik ja ta peitub erinevate aineliste osiste vahekorras, koosolus, hajumises, haakumises, kuhjumises ja valikus; ta pole eikeha akt ega omadus; ta sünnib aine hajumise käigus ja tagajärjel. (lk 45) ==Tema kohta== * Tavaliselt oli kolm versiooni: kõigepealt vahetu versioon, see, mida ta teemast niisama arvas ja mis moodustas just nimelt selle, mida tuli arvamast lakata. Juhtumisi ei tulnud meil tema raamatute sünnilugu kunagi jutuks, aga ühes oma kirjas kirjutas ta mulle: "Olen raamatuga peaaegu ühel pool, sel pole enam mingit pistmist sellega, mida ma varem arvasin." … Järgmiseks murendas ta esimest versiooni vastavalt uurimiste käigus avastatule, see võis aega võtta hõlpsasti oma kolm aastat. Kui ta oli uurimisega ühele poole saanud, kirjutas ta kogu asja uuesti. … Uue käsikirja lasi Foucault seejärel kirjastaja juures ära trükkida ning kirjutas trükitud käsikirja peale kolmanda versiooni, mis oli ennekõike kirjandusliku lihvi andmine. ** Daniel Defert, ''cit. via'': Guillaume Bellon, "Je crois au temps: Daniel Defert légataire des manuscripts de Michel Foucault". – Revue Recto/Verso, nr 1, juuni 2007. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Foucault, Michel}} [[Kategooria:Prantsusmaa filosoofid]] b8g8bqh0gm73vynslbp69bnwg0hj5cq 135241 135240 2026-06-01T22:05:38Z Pseudacorus 2604 /* Diskursuse kord */ 135241 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Michel_Foucault_1974_Brasil.jpg|pisi|Michel Foucault 1974. aastal]] '''Michel Foucault''' (15. oktoober 1926, Poitiers, Prantsusmaa – 25. juuni 1984, Pariis) oli prantsuse filosoof, kes käsitles peamiselt sotsiaal- ja poliitilist filosoofiat. Eesti keeles on ilmunud ridamisi Foucault' teoseid: *"[[Diskursuse kord]]: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970" (tõlkinud [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]) (Tallinn: Varrak 2005) ISBN 9985-3-1127-2 *"[[Hullus ja arutus]]: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]; toimetanud [[Tiiu Hallap]], [[Vaino Vahing]], [[Eve Võsu]]; järelsõna: Vaino Vahing) (Tartu: Ilmamaa 2003) ISBN 9985-77-025-0 *"[[Mis on autor?]]" (tõlkinud [[Katre Talviste]]) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], 2000, nr. 11-12, lk. 156-172 *"See ei ole piip: [[René Magritte]]'i kaks kirja ja neli joonistust" (tõlkinud [[Kaia Sisask]]) (Tallinn: Pelerine 2004) ISBN 9949-10-008-9 *"[[Seksuaalsuse ajalugu]]. 1, Teadmistahe" (tõlkinud [[Indrek Koff]]; järelsõna: Marek Tamm) (Tallinn: Valgus 2005) ISBN 9985-68-165-7 *"[[Teadmise arheoloogia]]" (tõlkija: [[Kaia Sisask]]; saateks: [[Leo Luks]]) (Tartu Ülikooli Kirjastus 2005) ISBN 9949-11-175-7 *"[[Valvata ja karistada]]: Vangla sünd" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Kirjastus Ilmamaa 2014) ISBN 978-9985-77-476-2 *"[[Sõnad ja asjad]]: inimteadmiste arheoloogia" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Varrak 2015) == Tsitaate == * Alates 1970. – 1971. aastast olen püüdnud üldiselt määratleda [[võim]]u toimimise [[olemus]]t. Küsida, ''kuidas'' võim toimib, tähendab üritada tabada võimu [[mehhanism]]e [[kaks|kahe]] [[piir]]i vahel: ühelt poolt õigusreeglid, mis võimu formaalselt piiravad, ning teiselt poolt tõeavaldused, mida see võim produtseerib ja mis omakorda võimu uuesti kinnitavad. Seega [[kolmnurk]] ''võim-õigus-tõde''. (lk 295) * Võimu tuleb minu arvates analüüsida kui miskit, mis ringleb või mis pigem toimib üksnes [[ahel]]as; teda ei saa kunagi kusagil lokaliseerida, ta pole iialgi mingite [[isik]]ute valduses, teda ei omandata nagu [[rikkus]]t või [[vara]]. Võim funktsioneerib, ta teostub [[võrgustik]]una ja selles võrgustikus [[indiviid]]id mitte ei ringle, vaid on alati samaaegselt võimule allumas ja võimu tarvitamas; nad pole kunagi võimu liikumatu või leplik [[sihtmärk]], nad on alati ka võimu [[vahendaja]]d. Teisisõnu, võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. : Seega ei tule indiviidi käsitleda kui mingit elementaarset [[tuum]]a, algaatomit, erisugust ja [[tumm]]a [[materjal]]i, millele võim rakendub, mida ta tabab, indiviide alistades või neid purustades. See, et teatud kehasid, [[žest]]e, [[diskursus]]i, [[iha]]sid identifitseeritakse ja luuakse indiviididena, ongi üks võimu esmaseid [[avaldus]]i. See tähendab, et indiviid ei seisa võimu vastas, vaid on minu arvates üks selle esmastest avaldustest. Indiviid on võimu avaldus, olles samal ajal just selle tõttu ka võimu vahendaja: võim kandub edasi indiviidi kaudu, kelle ta on loonud. (lk 299-300) * "Kaks loengut", tlk [[Marri Amon]] rmt: "Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid". Tartu, 2002, lk 283-307, aluseks 7. jaanuaril 1976 ja 14. jaanuaril 1976 peetud loengud. * Ma tean väga hästi, ning ma arvan, et teadsin seda juba lapsest saati, et teadmiste abil [[maailm]]a muuta ei saa. [—] Ent samuti tean ma, et [[teadmine]] saab meid endid muuta, et [[tõde]] pole ainult maailma dešifreerimiseks (ja võib-olla ei dešifreeri see, mida me tõeks nimetame, üldse mitte midagi), vaid et kui ma tõde tean, siis see muudab mind. [—] Vaadake, just sellepärast ma töötangi nagu [[koer]] ning olen kogu elu nagu koer töötanud. Mind ei huvita mu tegevuse akadeemiline staatus, sest mina üritan hoopis ennast ümber teha. Ja see on ka põhjus, miks, kui keegi ütleb: "Kuulge, mõni aasta tagasi mõtlesite te seda- ja sedaviisi, aga nüüd räägite hoopis midagi muud," vastan ma … [''naerab''] "Kuulge, kas te tõesti arvate, et ma selleks olen kõik need aastad niiviisi vaeva näinud, et kogu aeg sama juttu rääkida ja mitte muutuda?". ** Michel Foucault, "An Interview by Stephen Riggins". - "The Essential Works", I, lk 130-131. Tlk [[Eik Hermann]]. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) * Raamatud, mida ma kirjutan, moodustavad minu jaoks kogemuse, millest ma soovin, et see oleks nii rikas kui võimalik. Kogemus on miski, millest sa väljud muutununa. Selles mõttes pean ma ennast rohkem eksperimentaatoriks kui teoreetikuks. (lk 27) * Inimesed, kes mind loevad, isegi need, kes peavad sellest lugu, mida ma teen, ütlevad tihtipeale mulle naeruga pooleks: "Aga lõppude lõpuks saad sa ju ise ka aru, et need asjad, millest sa räägid, ei ole muud kui väljamõeldised!" Ma vastan alati: aga kas on üldse mõni kirjutaja, kes arvaks, et ta kirjutab midagi muud peale väljamõeldiste? (lk 33) * Minu sihiks on ise midagi kogeda – käies läbi teatud ajaloolisest sisust –, kogeda seda, mis oleme meie tänasel päeval, seda, mis pole üksnes meie minevik, vaid ka olevik. Ning ma kutsun teisi sellest kogemusest osa saama. See tähendab, kogemusest meie nüüdisaja kohta, mis lubaks meil sellest väljuda teisenenuna. [—] See ongi minu jaoks "kogemusraamat", vastandatuna "tõe-" või "tõestusraamatule". (lk 33) * On ilmne, et sellise kogemuse saamiseks raamatust nagu "Hullus ja arutus" on vajalik, et seal väidetu oleks mingis mõttes "tõene", ajaloolise verifitseeritava tõe mõttes. Kuid põhiline ei peitu ajalooliste verifitseeritavate tõdede reas; see asub hoopis kogemuses, mille see raamat võimalikuks teeb. Ja kogemus pole ei õige ega vale: see on alati fiktsioon, midagi konstrueeritut, mis on olemas alles pärast seda, kui see on valmis tehtud, mitte enne; see ei ole miski, mis saaks olla "tõene", aga see on olnud tegelik. (lk 36) ** "Remarks on Marx: Conversations with Duccio Trombadori". NY: Semiotext(e), 1991. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) ==Diskursuse kord== Michel Foucault, "Diskursuse kord: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970", tlk [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]), Varrak, 2005 * Keskaja algusest peale on [[hull]] see, kelle diskursus ei või ringelda sama vabalt kui teiste oma: tema kõnet võidakse pidada tühiseks ja mõttetuks, millel puudub nii tõepõhi kui ka tähtsus; hull ei saa tunnistada kohtus ega kinnitada [[leping]]ut, ta ei saa isegi [[jumalateenistus]]e käigus läbi viia [[transsubstantsiatsioon]]i, leiva muutmist ihuks. Samas võidakse aga hullule omistada kummalisi võimeid: paljastada peidetud tõde, ennustada [[tulevik]]ku, näha oma [[lihtsameelsus]]es seda, mida teiste arukus ei võimalda taibata. On huvitav täheldada, et pikkade sajandite vältel hullu kõnet kas ei kuulatud üldse või siis võeti seda tervenisti tõe pähe. See kadus kas [[olematus]]se, tõrjutuna kohe pärast kuulmist, või siis loeti sellest välja naiivset või kavalat mõtet, mõistlikumat mõtet kui mõistlikel inimestel. (lk 11) * Mõistagi oleks absurdne eitada kirjutava ja loova [[indiviid]]i olemasolu. Ent ma leian, et vähemalt mingist ajast alates võtab indiviid, kes hakkab kirjutama teksti, mille silmapiiril hiilib tulevane [[teos]], enda peale [[autor]]i funktsiooni: kõik selle, mis ta kirjutab ja kõik selle, mida ta ei kirjuta, mida ta visandab, olgu või esialgse [[mustand]]ina, teose kavandina, ja kõik selle, millel ta laseb argikõnena unarusse kaduda, kogu selle [[erinevus]]te mängu sätestab autori funktsioon, mille indiviid pärib oma kaasajast või mida ta omakorda teisendab. Kuigi ta võib kummutada tavapärase ettekujutuse autorist, lähtub ta paratamatult mingist uuest autori positsioonist, kui ta lõikab oma teose veel võbiseva kontuuri välja kõigest sellest, mida ta võinuks öelda, kõigest sellest, mida ta iga päev ja igal hetkel ütleb. (lk 24) * Asjad sosistavad [[tähendus]]t, mida meie [[keel]] peab vaid üles korjama; ja see keel kõneles meile juba oma kõige algelisemas faasis [[olemine|olemisest]], millele ta on justkui selgrooks. (lk 38) * Mõistagi ei ole [[sündmus]] ei [[substants]] ega [[aktsidents]], ei kvaliteet ega [[protsess]]; sündmus ei kuulu kehade korda. Ent kummatigi pole ta ainetu, ta toimib ja avaldab mõju alati materiaalsuse tasandil, tal on oma paik ja ta peitub erinevate aineliste osiste vahekorras, koosolus, hajumises, haakumises, kuhjumises ja valikus; ta pole ei keha akt ega [[omadus]]; ta sünnib aine hajumise käigus ja tagajärjel. (lk 45) ==Tema kohta== * Tavaliselt oli kolm versiooni: kõigepealt vahetu versioon, see, mida ta teemast niisama arvas ja mis moodustas just nimelt selle, mida tuli arvamast lakata. Juhtumisi ei tulnud meil tema raamatute sünnilugu kunagi jutuks, aga ühes oma kirjas kirjutas ta mulle: "Olen raamatuga peaaegu ühel pool, sel pole enam mingit pistmist sellega, mida ma varem arvasin." … Järgmiseks murendas ta esimest versiooni vastavalt uurimiste käigus avastatule, see võis aega võtta hõlpsasti oma kolm aastat. Kui ta oli uurimisega ühele poole saanud, kirjutas ta kogu asja uuesti. … Uue käsikirja lasi Foucault seejärel kirjastaja juures ära trükkida ning kirjutas trükitud käsikirja peale kolmanda versiooni, mis oli ennekõike kirjandusliku lihvi andmine. ** Daniel Defert, ''cit. via'': Guillaume Bellon, "Je crois au temps: Daniel Defert légataire des manuscripts de Michel Foucault". – Revue Recto/Verso, nr 1, juuni 2007. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Foucault, Michel}} [[Kategooria:Prantsusmaa filosoofid]] rxipxo6dtrqm4vwnfbwpxk5g9jcjhph 0 7703 135242 116889 2026-06-02T10:50:42Z Pseudacorus 2604 /* Artiklid */ 135242 wikitext text/x-wiki '''Veronika Valk''' (sündinud 21. novembril 1976 Tallinnas) on eesti arhitekt ja arhitektuurikriitik. ==Artiklid== * Me ei saa piirduda pelgalt investeerimisega majade energiatõhususse, me peame keskenduma sellele, et Eestis oleks oma kodus, oma piirkonnas hea elada. See­pärast tuleb eluasemevaldkonna arendamisel omavalitsuste rolli tugevdada, võimendada toetusmeetmete koosmõju ja pöörata senisest palju enam tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile tervikuna, sh sotsiaalsele ja kultuurilisele küljele. ** Veronika Valk-Siska, [https://www.sirp.ee/kodukontor-algab-naabruskonnast/ "Kodukontor algab naabruskonnast"], Sirp, 26. aprill 2024 * [[Eesti kultuur]]i hoidmise ja arengu eelduseks on elanike [[teadlikkus]] toimuvast, erinevate kultuurivaldkondade kokkupuute kogemise ja mõistmise oskus ja huvi. * Kesklinna pargi olulisemate elustikurühmade seisundi [[linnaloodus]]e ökoloogilise sidususe hinnangust on selgunud, et pargi praegune rohttaimestik on liigivaene ja koosneb valdavalt tavalistest muruliikidest. Pargipuistu on praegu dendroloogiliselt küll heas seisundis, kuid võrdlemisi liigivaene ja struktuurilt ühetaoline. Õitsevad [[pärn]]ad pakuvad tolmeldavatele putukatele suurel määral toitu, kuid seda vaid lühikest aega. :Seega ei täida kesklinna park hetkel kogu oma potentsiaali elupaiga pakkuja ja elurikkuse toetajana. Pargi puud ei sobi praegu hästi [[käsitiivalised|käsitiivaliste]] varjepaikadeks (õõnsusi pole), [[põõsas]]te vähesus, taimestiku struktuurse [[mitmekesisus]]e puudumine ei soosi lindude pesitsemist ning [[Putukas|putukate]] vähesus ei loo head toidulauda ei käsitiivalistele ega ka lindudele. * Veronika Valk-Siska, [https://tartu.postimees.ee/7817101/veronika-valk-siska-sudalinna-kultuurikeskus-kui-kultuuris-olemise-paik "Südalinna kultuurikeskus kui kultuuris olemise paik"], 19. juuli 2023 * Seda, et [[eestlane]] soovib olla oma kodu [[omanik]], me üleöö ühegi EL-i ega riikliku suunisega ringi ei tee, ja selleks pole ka vajadust. Eestis ja meile sarnase eluasemestruktuuriga [[Ida-Euroopa]] riikides on isikliku eluaseme omamine kunagise maa- ja [[omandireform]]iga sissetallatud tee. * [[Kodu]]d teeb lõpuks korda ikka [[inimene]], kui tal on selleks [[raha]], mitte [[direktiiv]]. ** Veronika Valk-Siska, [https://www.err.ee/1608927782/veronika-valk-siska-kodu-tuleb-nii-voi-naa-teatud-aja-tagant-renoveerida "Kodu tuleb nii või naa teatud aja tagant renoveerida"], ERR, 27.03.2023 * Kui mõelda näiteks Tallinnas kavandatavale elavaid arutelusid ärgitavale Reidi teele, siis Torontos on [[kiirtee]], mis kaldaala südalinnast ära lõikab, tänaseks oma maapealse elu suures osas ära elanud ning seda surutakse järkjärgult maa alla. Eestil tuleb õppida muu maailma kogemustest, et iseendaga paremini, targemini hakkama saada. * [[Metsaülikool]]is kuulebki vaid eesti keelt, kuid võib-olla tuleks edaspidi kaaluda varianti, et ka need noored, kes ehk eesti keeles (veel) nii hästi hakkama ei saa, leiaksid Metsaülikoolis oma koha: üks igahommikustest keeleõppe rühmadest võiks olla ette nähtud just neile, kes veel ei räägi, aga tahaksid kõnelda eesti keelt. Kotkajärvel osatakse meie keeleruumi hoida – hoida seda piisavalt avatuna, et keel ja kultuur areneks, ilma oma nägu ja hinge kaotamata. ** Veronika Valk, [https://www.eesti.ca/metsaulikoolil-on-mitu-hinge-veronika-valk/print48247 "Metsaülikoolil on mitu hinge"], Estonian World Review, 27. august 2016 * Kui [[arhitektuur]]i poolelt vaadata, siis mida väiksem on ehituse [[hind]], seda väiksemaks jääb ka selles sisalduv eelarveprotsent [[kunst]]ile – ja meie riigihankepraktikas ehituse hinda ju seni minimeeritakse. Mida tähendab ikkagi "protsent ehitusest". Nii mitmedki [[arhitekt]]id kostaksid seepeale, et tõeliselt hea arhitektuuri puhul on tulemus 100% kunst: hoonet ei tehta niisama valmis, et seejärel fuajeesse maal või skulptuur tellida, vaid kogu hoone või avaliku ruumi osa on nii läbi projekteeritud, et kunst on integreeritud sinna olemuslikult. ** Veronika Valk, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kuidas-muuta-protsendiseadust-2/ "Kuidas muuta protsendiseadust?"] Sirp, 06.03.2014 * [[Annelinn]]as on kohapeal olemas vähemalt tuhatkond töövõimelist aktiivset eakat inimest, kelle energia võiks panustada ühiselu heaks, lisaks on ligi üheksa tuhat annelinlast, kes on valmis vähemalt kord aastas vabatahtlikult meeldivama elukeskkonna nimel jõu ühendama. Rääkimata lastest ja teismelistest, kes ju samuti hakkajad abilised kergematel ja lõbusamatel ettevõtmistel. Iga [[vabatahtlik]] kulutas aastatel 2009–2010 keskmiselt teiste aitamisele 21 tundi kuus, mis teeb kokku 252 000 töötundi aastas. Kui siia lisada potentsiaalsete Annelinna vabatahtlike hulk, siis saab ühe aastaga ära teha 13,4 inimtööaastat. Kui selle töö eest peaks keskmist palka maksma, siis läheks sama arvu palgaliste töötajate pidamine maksma umbes 131 000 eurot aastas. * Ega korteriühistute juhid väga kaua riikliku toetuse taotlemise ja sellega kaasneva omafinantseeringu üle eksistentsiaalseid mõtteid mõlgutada ei saa, sest 2013. aasta lõpuks tuleb ehitustööd ära teha. Seejuures peab jääma aega ka nn klubiliseks tegevuseks: arendada iluvõimlemise, juudo-, sulgpalli- või muid oskusi, korruselamute katustel mesilastarusid pidada, kohalike kalameestega grilliõhtuid korraldada, talupiima müüki organiseerida, majadevahelise muruplatsi hooldamiseks lambaid kasvatada (lambatoidu retsepte vahetada), kelgumägesid kavandada ja lumelinnu rajada. Nagu selgus foorumil – elanike seas on huvi selle kõige vastu täitsa olemas, puudub aga omavaheline suhtlus (neljandik Annelinna elanikest ei lävi oma naabritega üldse), nii et sarnaselt mõtlevad elanikud üksteist üles leiaksid ja üheskoos tegutsema asuksid. * Vaid poolele Annelinna elanikest on kodukoht osa tema identiteedist (53% tunneb end linnaosa elanikuna). * On üsna märkimisväärne, et haljasalade hooldus (muruniitmine, lehtede riisumine jne) ning mänguväljakute ja puhkeatribuutika korrashoid on seni olnud suures osas kohalike elanike endi õlul – sagedasti on tegu ju linnale kuuluva või reformimata riigimaaga. Kuid ka ühiskondlikult kasulikul tööl on kusagil piir. * Kurb, aga Annelinnas pole kohaliku elaniku arvates eriti midagi, mis võiks turistile huvi pakkuda. Kas see arvamus muutuks, kui Annelinnas käivituks foorumil välja pakutud krüptokommunistlikus võtmes linnakunsti festival, mis mitte ei alavääristaks postsovetlikku mikrorajooni, vaid väärtustaks värske pilguga sealset elukeskkonda? Tüüpsus, monotoonsus ja kommuunipõhisus oleksid seal mälupildina omal kohal nagu kollane Ikaruse buss. Anonüümsus annab seal igale elanikule vabaduse vaadata tänast parklinna oma lõuendina, suurejoonelisus lisab väärikuse, igast pragmaatilisemastki hädavajalikust liigutusest kumab aga kultuur. ** Veronika Valk, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/koik-paneelmajasobrad-uehinege/ "Kõik paneelmajasõbrad, ühinege!"], Sirp, 10.11.2011 ==Intervjuud== * Tegelikult just see, et inimesed elavad [[meri|mere]] ääres, garanteerib ka selle ala turvalisuse. * [P]robleemid saavad alguse siis, kui puudub selge [[visioon]], milliseks me soovime oma [[linn]]a ja avalikku ruumi kujundada [---]. * Linn on üks suur [[kokkulepe]]. See, mismoodi me linnas asju ajame, peaks tulenema sellest, et me oleme kõik ise kokku leppinud, et nii ongi asju kõige parem ajada ja detailplaneering on tänasel päeval see vorm, kus see kokkulepe sünnib ja seetõttu on eriti kahju, kui detailplaneeringust minnakse mööda. Nii et sellest tegelikult sünnib [[kahju]] just [[linnaruum]]ile ja ei seista avalike huvide eest. ** Veronika Valk, intervjuu: [https://www.err.ee/548186/veronika-valk-probleemid-saavad-alguse-siis-kui-puudub-selge-visioon "Veronika Valk: probleemid saavad alguse siis, kui puudub selge visioon"] ERR/ETV "Kahekõne", 29.10.2015 * [Tallinna Kultuurikatla kohta:] Siin oli ju kunagine soojuselektrijaam ehk et tegemist oli põlevkiviga, siinsamas saalis oli [[kaheksa]] aurukatelt, tänaseks on alles jäänud [[kaks]]. Ja kui me mõtleme, et see hoone kunagi andis linnale kütet, eks ta siis täna ülekantud tähenduses annab ühte teistsugust kütet. ** Veronika Valk, intervjuu: Margit Kilumets, [https://kultuur.err.ee/308981/veronika-valk-katel-annab-endiselt-linnale-kutet "Veronika Valk: katel annab endiselt linnale kütet"] ERR/ETV "OP!", 11.11.2015 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA: Valk, Veronika}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] dq9lwb7kz0cl9ouw3wsf56jkv5ux29g 0 7773 135236 131685 2026-06-01T12:15:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135236 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Monet_-_Garten_der_Infantin.jpg|pisi|Claude Monet, "Louvre, Printsessi aed" (1867)]] [[Pilt:Władysław_Podkowiński_-_Gra_w_krokieta_1893.jpg|pisi|Władysław Podkowiński, "Kroketimäng" (1893)]] [[Pilt:Thorolf_Holmboe_-_Løkken_Søholm_-_Oslo_Museum_-_OB.01506.jpg|pisi|Thorolf Holmboe, ''Løkken Søholm'' (1909)]] '''Muru''' on ühtlustatud [[rohi]]. ==Proosa== * Inglise päikesepaiste ei ole usaldatav, [[kübar]]aid ähvardab alaline oht; ja kui istuda maha murule, võib enda ära külmetada. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", VI raamat, 7. ptk, tlk [[Valda Raud]], Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 366 * Ja kui Vanemuisele jälle kord pähe tuleb ilus-õitsvale [[Toomemägi|Taaramäele]] ilmuda, et võsavilus laululugu lüüa, siis leiab ta sealt arvatavasti plakati hoiatava pealkirjaga, et "murru päel ei tohi ümber talduda ja pude ja pösaste külki on kõvvasti kelatud [[kannel|kandlit]] ja muid kelepillisid riputata". Siis ei jää vanakesel muud üle kui kuhugi lähedasse [[mets]]a kõmpida ja puu all kõhuldades võõrkeele [[aabits]]at õppida, sest kõiki muid [[keel]]i võib ta siin kuulda, ainult mitte seda keelt, mida kõneldi vanasti. Isegi õrnad Murueide tütred on endale [[sulg]]ised kübarad pähe pannud ja sädistavad tundmatus murrakus. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]] I ja II. Pildikesi noorpõlvest", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 134-135 * Meie, aednikud, tahame ennekõike, et meil oleks inglise muru, [[roheline]] nagu piljardikalev ja tihe nagu pärsia [[vaip]], igati laitmatu muru, haljasala ühegi veata, rohuplats nagu samet, läkk nagu laud. Nojah, [[kevad]]el märkame, et too inglise muru koosneb mingitest paljakutest, [[võilill]]edest, [[ristik]]upuhmastest, [[muld|mullast]], [[sammal|samblast]] ja mõnest kõvast ning kuletunud tarnatutist. Kõigepealt tuleb see kõik välja rookida; me kükitame maha ja tirime murust välja kõik nurjatud [[umbrohi|umbrohud]], jättes enda järele tühja, äratallatud ja nii palja [[maapind|maa]], nagu oleksid seal tantsinud müüriladujad või kari [[sebra]]sid. Siis kastetakse plats üle ja jäetakse päikese kätte pragunema; seejärel aga otsustame, et ikkagi tuleks niita. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta", tlk [[Lembit Remmelgas]], [[LR]] 40/41 1964, ptk "Aedniku juuni", lk 58 * Kusagil südataigas, eemal [[tee]]dest ja asulatest, kaugel rahvarohkete [[linn]]ade kivilaantest - nende [[põhimõte]]test, sätetest, [[kord|korrast]] ja korraarmastusest; pügatud murust, prahiurnidest, [[loomaaed]]adest, iluhekkidest, loosidest, [[paraad]]idest - kaugel kõigest, mis Looduse suure puhta palge ees näib jantlik ja naeruväärne. Ent ilma milleta [[maailm]] ei saa. Ei saa toota kohvikoort, uut [[täiuslikkus|täiuslikku]] elu ega uusi täiuslikke pomme... ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 75 * Aga muru! Kui ta oli saabunud, meenutas majaümbrus lahinguvälja nagu ikka laste mänguplatsidel, ja siis kulus üksainus silmapilk ja ühtäkki kasvas maja ümber kõrge umbrohumets. Mida teha? Dahl-Soot ei teadnud ja ei hoolinud sellest ka eriti, aga ta ei saanud eirata tõsiasja, et kummalgi pool maja olid väiksed murulapikesed kenasti pügatud. Dahl-Soot ei olnud kunagi elanud säärases kohas, kus rohi peale tükkis, või kui see seda tegi, siis tulid kusagilt mehed ja pügasid seda. Kui rohi kasvas, hakkas Dahl-Soot end tundma nagu ohjeldamatusse rohelusse mässitud Uinuv Kaunitar, kes rohu alla mattub. Lisaks muruprobleemile oli välisukse kohal herilasepesa ning aknad olid porised Kanada sügisvihmadest ja tolmu kandvatest tuultest. Dahl-Sootil ei olnud koduperenaise kätt. :Ja siin oli Hulda Schnakenburgi kujul keegi, kes paistis teadvat, mida muruga teha! :Schnak läks maja taha, kus muidugi seisis kuuris muruniiduk. See ei olnud hea niiduk, sest ega professor ei olnud kodanliku majapidamise küsimustes Dahl-Sootist eriti palju parem, aga see asjandus töötas ja rebis tükkideks kogu rohu, mida selle iidsed lõuad ei suutnud läbi närida, ja sellesama antikvaarse riistapuuga asuski Schnak tööle muru hekseldamise, et mitte öelda pügamise kallal. Ta töötas innuka orja pühendumusega, ja kui alistatud murulapp oli täielikult rüüstatud, riisus ta läbihekseldatud rohutuustid kokku ja lõikas siis muru uuesti. * [[Robertson Davies]], "Orpheuse lüüra", tlk Marju Randlane, Varrak, 2025, lk 199-200 * Märgata, et murus on [[loodus]]t vähe, [[põld|põllul]] veel vähem ja sillutisel üldse mitte. Teada, millised tegevused soodustavad, millised aga hävitavad [[elurikkus]]t. Seejärel aga otsustada, kas meil on just siin vaja [[künd]]a, siin nii palju niita, just sellel kohal sillutist panna või just see põõsatukk eemaldada. Tasub vaadata avatud pilguga ringi ja mõelda, et iga ruutmeeter, mida me enda igapäevaseks eluks ei vaja, võib olla tuhandetele [[organism]]idele lõputu väärtusega elupaik ning sadadele organismidele oluline hüppelaud killustunud [[maastik]]us liikumiseks ja levimiseks. ** [https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb Aveliina Helm: sinu tegu loeb]. Postimees, 8. mai 2019 * Muruniiduki leiutas 1830. aastal Inglismaal Edwin Budding. Vaevalt oleks härra Budding toona osanud arvata, et on kokku pannud masina, mis muudab järgmistel aastasadadel linna- ja maamaastike väljanägemist tundmatuseni, aitab kaasa elurikkuse kaole ning vahetab kuldnoka kevadekuulutajana välja. Kunagi Prantsuse aedadest ja Inglise parkidest tuntud pügatud muru, mida töömahukuse tõttu said endale lubada ainult kroonitud pead, on nüüdseks muutunud laiatarbekaubaks, mis üheülbastab ja vaesestab keskkonda. * Nüüdseks on muruniiduk või kaks igas peres, kel maalapike kasida. Tagasihoidlikust käsimasinast on välja kasvanud mootoriga traktorid ja veebi kaudu juhitavad robotid. Ühtlasi on muruniiduk ka radikaalne maastikukujundaja. Aiad ja niidud on muudetud roheliseks vaibaks, nagu pügatud muru nimetati XIX sajandi aianduse kirjanduses. * Tihedasti pügatavas murus ei lähe taimed kunagi õitsema, seega ei paku need toitu tolmeldajatele. Lühikeses murus ei leia putukad ega loomad pelgupaika. Tihe pügamine teeb roheala põuakartlikuks. Eelmisel suvel oli Tartus näha, et juunikuu kuumale pidasid vastu paremini need alad, mida ei niidetud. Kui kuumal päeval termokaameraga pilti teha, siis selgub, et asfaldi järel on kuumimad paigad pügatud murualad, niitmata jätmine vähendab pinnatemperatuuri mitme kraadi võrra, puud, põõsad ja rikkalik rohttaimestik on jahedama linna võtme­tegurid. Lisaks neelab muru kasvatamine tohutult ressursse: vaja on väetada, kasta, murusse tükkivaid võililli mürgitada ja kütust, et masinaga niita. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://www.sirp.ee/muru-on-guru/ Muru on guru], Sirp, 26. aprill 2024 ==Draama== * LUULETAJA: Jah, nad on unustanud, kuidas [[põld|põllust]] [[kümme|kümne]] küünega [[leib]]a välja võeti, kuidas kehval söödil, [[kanarbik]]us kasvasime. [[leib|Leivas]] oli pool [[tungaltera|tungalteri]]. Säärase leivaga kasvasime vaid poolikult. Muru mu [[kodu]] ümber oli madal ja pehme kui [[samet]]. See oli kastetud esivanemate [[higi]]ga. [[Ema]] tuli hauast tagasi. Tuli vastu söödi pääl, murekarikas oli käes, mis oli täis [[vesi|vett]], täis [[veri|verd]], täis oli ääreni hädasid. Ei saanud hauaski rahu. (''Kõrvaltoast kostab [[muusika]]t ja [[tants]]u.'') ** [[Hella Wuolijoki]], "Dr. Lucius ja Luuletaja". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 22 ==Luule== <poem> Kui [[Kungla]] rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis [[Vanemuine]] murumaal läks kandlelugu lööma. </poem> * [[Friedrich Kuhlbars]], "Kungla rahvas", 1874, viisistas [[Karl August Hermann]] * ... näha seda lobeeliakorvi räästakonksu otsas kiikumas, taustaks [[puu]]d, näha kahisemas seda [[kastan]]it ja neid [[viirpuu|viirpuid]], ees lillekorvist laik, lipsata verandasohvalt sokkis jalu murule, vaatamaks, mis sääl teisel pool toanurka kolksatas, näha [[valgus]]t nirisemas poolsajandivanuste viljapuude vyradest. ** [[Kalju Kruusa]], luulekogu "Treffamisi" (2004) ==Vanasõnad== * Õpeta [[siga|seale]] muru tuhnimist! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Kultuur]] och015w53n55agq7g57qtb61biuann4 0 14623 135237 87785 2026-06-01T12:15:46Z Pseudacorus 2604 /* Artiklid */ 135237 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Merle Karro-Kalberg 2021. aastal Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Merle Karro-Kalberg, 2021.]] '''Merle Karro-Kalberg''' (sündinud 17. novembril 1981) on eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt. ==Artiklid== * Vanad [[maja]]d on ees ja jäävad aina enam uuele ajale ja mõtteviisile jalgu. Kui moodne [[mõtteviis]] on siis [[lammutamine]]? * Hea [[keskkond]], sealhulgas meeldiv [[linnaruum]], peab olema vaheldusrikas. Vaheldusrikas selle sõna kõige laiemas mõttes: elanike kõrval peab [[linn]]as olema ruumi taime-, linnu- putuka- ja loomaliikidele, uue [[ruum]]i kõrval ka vanale ruumile. Linnades tuleks rohkem tegeleda [[elurikkus]]e edendamisega. Elurikkus on lai mõiste, selle all käsitletakse enamasti küll [[loodusrikkus]]te kadu, kuid ka ruumiline ja ajalooline rikkus on osa elukvaliteeti määravast elurikkusest. Ruumilise [[mitmekesisus]]e ja rikkuse annavad just need vanad hooned. * Vanad majad kannavad oma ajastu [[väärtushinnang]]uid ja [[elutõde]], mida saab just selle ruumi põhjal kõige paremini selgitada. Piltlikustada saab kas või seda, et sajand tagasi elati teisiti. Kui seda näeme ja teadvustame, siis ehk oskame oma praegust luksuslikku ruumi raiskamist teise nurga alt vaadata. Kõiki maju ei saa [[vabaõhumuuseum]]i viia, mõned vanad majad peavad olema linnas nähtaval ja neid peab säilitama. * Vana keskkond ei vastagi praegusele [[standard]]ile. Kui sellisesse keskkonda sekkuda, sinna midagi kavandada, siis peabki see olema rätsepatöö. Kui teeplaneerija oma arvutiekraanil jooni paralleellükkega vedades näeb, et maja jääb [[tänav]]a laiendamisele ette, siis pole esimene pähe tulev [[vastus]] kõige õigem. Vana keskkonna [[uuendamine|uuendamisel]] tuleb olla tundlikuma käega ja teha erilahendusi, miks mitte näiteks tänav [[auto]]dele maja koha pealt kitsam. * Ruumilised [[kontrast]]id ja eriolu­korrad on linnas vajalikud, sest vaid nii säilib linna omapära, mitmekesisus ja side ajalooga. Just see suurendab linna [[elujõud]]u ja parandab elukoha atraktiivsust. Esmapilgul tundub lammutamine ja uue ehitamine lihtne odav [[lahendus]], kuid selline tegevus ei ole jätkusuutlik. Ehitussektori [[Ökoloogiline jalajälg|süsiniku jalajälg]] on niikuinii üks suuremaid. Kui õpiksime vana hoidma ja mõistlikult kasutama, aitaks see jalajälge vähendada. Rääkimata rikkamast keskkonnast. ** Merle Karro-Kalberg, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ei-ole-maad-vanadele-majadele/ "Ei ole maad vanadele majadele"], Sirp, 07.02.2020 * [[Kaasav eelarve|Kaasava eelarve]] üle hääletamise ajalugu pole Eestis pikk, kuid tänavu on põhjust tähistada juba väikest ümmargust sünnipäeva. Kümme aastat tagasi, aastal 2011, hakkas [[e-riigi akadeemia]] sellest võimalusest rääkima. Esimesena lasti elanikel eelarve üle otsustada [[Tartu]]s, kus sai 2013. aastal esimest korda siinmail hääletada selle üle, mida 1% linna [[eelarve]]st peale hakata. Kiire internetiotsing näitab, et nüüdseks hääletatakse kaasava eelarve üle väga paljudes omavalitsustes: Hiiumaast Tapani ja Võrust Harkuni. Puudust tuntakse aga üsna sarnastest maistest asjadest: [[mänguväljak]]utest, [[välijõu­saal]]idest, [[pargipink]]idest, ilusatest kooli­hoovidest, korrastatud [[puhke­ala]]dest ja muust säärasest. * Tartu linna kaasava eelarve [[hääletus]]e on mitu aastat järjest võitnud linna [[kool]]ide ettepanekud luua aktiivseid liikumisviise edendav õueala. Ehitatud on seega nii spordi- kui ka mänguväljakuid üsna kitsale huvi­grupile. Vaatamata sellele, et hääletusel võitnud koolide hoovid peavad olema avalikult kasutatavad, on tegu siiski päris väikese ringkonna huvi realiseerimisega. Selline on aga olnud hääletajate tahe – kahtlemata liidab hääletuse võistlusmoment koolipere. [[Avalik ruum|Avalikku ruumi]] puudutavad ettepanekud, millel pole kindlapiirilist [[huvigrupp]]i taga, kuid mille mõju oleks laiem, ei ole seni püünele pääsenud. * Aasta alguses [[Tallinn]]as esimest korda läbi viidud kaasava eelarve aruteludes on jäänud silma sama trend: keegi ei unista laiemast autoteest või parkimiskohtadest. Tahetakse hoopis jõulinnakut, valgustust radade äärde, mänguväljakut, promenaadi. Kõik taas sellised asjad, mis võiksid niisamagi olla linna investeeringuplaanides. * Elanike väikesed ja maised soovid annavad väga hästi aimu omavalitsuse tegematajätmisest: [[terviserada]]de ja [[bussipeatus]]e valgustamine, ranna korrastamine ja kooli õueruumi kavandamine on ju omavalitsuse elementaarne ülesanne. Kuni sellised väikesed asjad logisevad ning on korda tegemata, ei võida ilmselt eelarvehääletusel kogu elukeskkonda parandavad ideed. ** Merle Karro-Kalberg, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kaasav-eelarve-naitab-katte-kust-king-pigistab/ "Kaasav eelarve näitab kätte, kust king pigistab"], Sirp, 09.07.2021 * Eesti [[väikelinn]]u näib olevat tabanud mingi [[viirus]]. Ei, ma ei räägi siin koroonast, vaid pea sama nakkavast tõvest, mis tekitab arusaamatut vimma tänavapuude vastu ja viib [[linnaruum]]i uuendamisel nende [[maharaiumine|maharaiumiseni]]. * Suured [[puu]]d tahetakse asendada madalamatega, et ei varjaks vaadet hoonetele, ei jääks ette ja üleüldse, poleks nii tülikad. * [[ÜRO]] hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu [[kuumalaine]] siinkandis ning [[üleujutus]]ed ja [[põleng]]ud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada. * [[Teooria]]s oleme tugevad ja saame aru küll, kuid kui asi puudutab isiklikku [[mugavus]]t, on olukord täbar. Teame, et maailma päästmiseks on igaühel vaja [[prügi]] sortida, [[plast]]ist loobuda, poes käia oma kotiga jne. Ühiskonnale vajalikke [[otsus]]eid tehes aga jääme hätta, ei seosta, et puudel ja põõsastel on [[ökosüsteem]]is oma kindel osa. Jah, mõistame, et linnades aitab [[haljastus]] kliimat parandada, kuid kui on valida pügatud [[muru]] ja [[naat|naadi]] vahel, kipume eelistama esimest. Kui seisame valiku ees, kas [[auto]] või puu, võidab enamasti esimene. Juhtumid, kus [[parkla]] [[park|pargiks]] kujundatakse, peaaegu puuduvad. Liigi­rikka [[tühermaa]] parklaks tegemine on laialt levinud nähtus. Läbimõeldud vaheldusrikas haljastus on aga üks [[linn]]ade ülekuumenemise ja soojasaare­efekti vähendamise meede. * Puud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad [[linlased]] hindavad kuumal päeval rohelust. [[Kaubanduskeskus]]e parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad. * Linnad on hakanud koostama kliimakavu, kuid haljastust ja puude osa seal ei käsitleta. [[Omavalitsus]]tel puuduvad linnahaljastuse [[visioon]] ja arengukava. Juhiseid ja tegevusplaane koostatakse küll miljööväärtuslikele aladele, [[transport|transpordile]], [[kergliiklustee]]dele, [[kõrghoone]]tele ja paljule muule, kuid mitte linnahaljastusele. Üldjuhul arvatakse, et puid ja [[mets]]a on ka linnast väljas, kuid linnade ümber laiuvad monokultuursed [[põllud]] ning väikesed metsalapid ei aita linnal ökosüsteemina paremini toimida. Ka arengu­kavade, plaanide ja planeeringutega on vaja rohkem mõelda rohelusele. Vaja on teha tegevus[[plaan]], kuidas suurendada linnade elurikkust, taastada [[biotoop]]e, kuidas tagada rohevõrgustiku säilimine ja tuua [[loodus]] linna tagasi. Seejärel on plaanide süsteemseks elluviimiseks tarvis tahet ja vahendeid. Siis on ehk lootust, et [[apokalüpsis]]t ennustav seier punasest oranži poole nihkuma hakkab. ** Merle Karro-Kalberg, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 * Muruniiduki leiutas 1830. aastal Inglismaal Edwin Budding. Vaevalt oleks härra Budding toona osanud arvata, et on kokku pannud masina, mis muudab järgmistel aastasadadel linna- ja maamaastike väljanägemist tundmatuseni, aitab kaasa elurikkuse kaole ning vahetab kuldnoka kevadekuulutajana välja. Kunagi Prantsuse aedadest ja Inglise parkidest tuntud pügatud muru, mida töömahukuse tõttu said endale lubada ainult kroonitud pead, on nüüdseks muutunud laiatarbekaubaks, mis üheülbastab ja vaesestab keskkonda. * Nüüdseks on muruniiduk või kaks igas peres, kel maalapike kasida. Tagasihoidlikust käsimasinast on välja kasvanud mootoriga traktorid ja veebi kaudu juhitavad robotid. Ühtlasi on muruniiduk ka radikaalne maastikukujundaja. Aiad ja niidud on muudetud roheliseks vaibaks, nagu pügatud muru nimetati XIX sajandi aianduse kirjanduses. * Tihedasti pügatavas murus ei lähe taimed kunagi õitsema, seega ei paku need toitu tolmeldajatele. Lühikeses murus ei leia putukad ega loomad pelgupaika. Tihe pügamine teeb roheala põuakartlikuks. Eelmisel suvel oli Tartus näha, et juunikuu kuumale pidasid vastu paremini need alad, mida ei niidetud. Kui kuumal päeval termokaameraga pilti teha, siis selgub, et asfaldi järel on kuumimad paigad pügatud murualad, niitmata jätmine vähendab pinnatemperatuuri mitme kraadi võrra, puud, põõsad ja rikkalik rohttaimestik on jahedama linna võtme­tegurid. Lisaks neelab muru kasvatamine tohutult ressursse: vaja on väetada, kasta, murusse tükkivaid võililli mürgitada ja kütust, et masinaga niita. ** Merle Karro-Kalberg, [https://www.sirp.ee/muru-on-guru/ Muru on guru], Sirp, 26. aprill 2024 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Karro-Kalberg, Merle}} [[Kategooria:Eesti maastikuarhitektid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] mya1m7hvcge0gchbocw8i2r5yajkzdo 0 14949 135238 96137 2026-06-01T12:17:30Z Pseudacorus 2604 135238 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dorrit_Black_Lawn_mower.png|pisi|Dorrit Black, "Muruniitja" (u 1931)]] ==Proosa== * Kogenum aednik ostab lihtsalt muruniitja; see on seandne ratastega riistapuu, täriseb teine justkui kuulipilduja, ja kui te tiirutate temaga mööda muru, siis rohulibled muudkui lendavad; ma ütlen — lausa rõõm. Kui te sihukese niidumasina koju toote, lähevad kõik perekonnaliikmed vanaisast pojapojani selle üle vaidlema, kes hakkab muru niitma; mäherdune huvi kõigil käristada ja lopsakat rohtu niita! :"Pidage!" hüüatab aednik, "ma näitan, kuidas seda teha tuleb." Ja sõidab siis mööda muru, ühtaegu masinamehe ja põlluharija võidurõõmus ilme näol. :"Lase nüüd minul..." mangub teine perekonnaliige. :"Veel tsipake," nõuab oma õigust aednik ja sõidab jälle ringi, ragistades ja rohtu niites, nii et libled lendavad. See on esimene, pidulik niitmine. :"Kuule," kõnetab aednik mõne aja möödudes teist perekonnaliiget, "kas sa ei tahaks masinat võtta ja muru ära niita? See on väga huvitav töö." :"On küll," vastab too teine ükskõikselt, "aga mul pole täna põrmugi aega." * [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 60-61 * Muruniiduki leiutas 1830. aastal Inglismaal Edwin Budding. Vaevalt oleks härra Budding toona osanud arvata, et on kokku pannud masina, mis muudab järgmistel aastasadadel linna- ja maamaastike väljanägemist tundmatuseni, aitab kaasa elurikkuse kaole ning vahetab kuldnoka kevadekuulutajana välja. Kunagi Prantsuse aedadest ja Inglise parkidest tuntud pügatud muru, mida töömahukuse tõttu said endale lubada ainult kroonitud pead, on nüüdseks muutunud laiatarbekaubaks, mis üheülbastab ja vaesestab keskkonda. * Nüüdseks on muruniiduk või kaks igas peres, kel maalapike kasida. Tagasihoidlikust käsimasinast on välja kasvanud mootoriga traktorid ja veebi kaudu juhitavad robotid. Ühtlasi on muruniiduk ka radikaalne maastikukujundaja. Aiad ja niidud on muudetud roheliseks vaibaks, nagu pügatud muru nimetati XIX sajandi aianduse kirjanduses. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://www.sirp.ee/muru-on-guru/ Muru on guru], Sirp, 26. aprill 2024 ==Luule== <poem> Kollase [[kere]]ga muruniidumasin seisab üksinda [[muruplats]]il ja kuulab, mida vihm talle kõneleb. Rohu[[kõrred]] kõditavad muruniitja [[kõhualune|kõhualust]]: Vihma kätte! Vihma kätte! Üles, üles, hellad vennad! Kas nad ei aima mu [[amet]]it, et nii kangesti tahavad tõusta, mõtleb muruniidumasin. </poem> * [[Madli Morell]], "Niidumasin", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 34 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] fryne8rteq0ahdfqurtnf5vn27qm5rl 135239 135238 2026-06-01T12:17:37Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135239 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dorrit_Black_Lawn_mower.png|pisi|Dorrit Black, "Muruniitja" (u 1931)]] ==Proosa== * Kogenum aednik ostab lihtsalt muruniitja; see on seandne ratastega riistapuu, täriseb teine justkui kuulipilduja, ja kui te tiirutate temaga mööda muru, siis rohulibled muudkui lendavad; ma ütlen — lausa rõõm. Kui te sihukese niidumasina koju toote, lähevad kõik perekonnaliikmed vanaisast pojapojani selle üle vaidlema, kes hakkab muru niitma; mäherdune huvi kõigil käristada ja lopsakat rohtu niita! :"Pidage!" hüüatab aednik, "ma näitan, kuidas seda teha tuleb." Ja sõidab siis mööda muru, ühtaegu masinamehe ja põlluharija võidurõõmus ilme näol. :"Lase nüüd minul..." mangub teine perekonnaliige. :"Veel tsipake," nõuab oma õigust aednik ja sõidab jälle ringi, ragistades ja rohtu niites, nii et libled lendavad. See on esimene, pidulik niitmine. :"Kuule," kõnetab aednik mõne aja möödudes teist perekonnaliiget, "kas sa ei tahaks masinat võtta ja muru ära niita? See on väga huvitav töö." :"On küll," vastab too teine ükskõikselt, "aga mul pole täna põrmugi aega." * [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 60-61 * Muruniiduki leiutas 1830. aastal Inglismaal Edwin Budding. Vaevalt oleks härra Budding toona osanud arvata, et on kokku pannud masina, mis muudab järgmistel aastasadadel linna- ja maamaastike väljanägemist tundmatuseni, aitab kaasa elurikkuse kaole ning vahetab kuldnoka kevadekuulutajana välja. Kunagi Prantsuse aedadest ja Inglise parkidest tuntud pügatud muru, mida töömahukuse tõttu said endale lubada ainult kroonitud pead, on nüüdseks muutunud laiatarbekaubaks, mis üheülbastab ja vaesestab keskkonda. * Nüüdseks on muruniiduk või kaks igas peres, kel maalapike kasida. Tagasihoidlikust käsimasinast on välja kasvanud mootoriga traktorid ja veebi kaudu juhitavad robotid. Ühtlasi on muruniiduk ka radikaalne maastikukujundaja. Aiad ja niidud on muudetud roheliseks vaibaks, nagu pügatud muru nimetati XIX sajandi aianduse kirjanduses. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://www.sirp.ee/muru-on-guru/ Muru on guru], Sirp, 26. aprill 2024 ==Luule== <poem> Kollase [[kere]]ga muruniidumasin seisab üksinda [[muruplats]]il ja kuulab, mida vihm talle kõneleb. Rohu[[kõrred]] kõditavad muruniitja [[kõhualune|kõhualust]]: Vihma kätte! Vihma kätte! Üles, üles, hellad vennad! Kas nad ei aima mu [[amet]]it, et nii kangesti tahavad tõusta, mõtleb muruniidumasin. </poem> * [[Madli Morell]], "Niidumasin", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 34 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 4swnkxtgmmcsml74pq5nteezkh81zeu 4 25961 135243 2026-06-02T10:55:57Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Me ei saa piirduda pelgalt investeerimisega [[maja]]de energiatõhususse, me peame keskenduma sellele, et [[Eesti]]s oleks oma [[kodu]]s, oma piirkonnas hea elada. See­pärast tuleb eluasemevaldkonna arendamisel [[omavalitsus]]te rolli tugevdada, võimendada toetusmeetmete koosmõju ja pöörata senisest palju enam tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile tervikuna, sh sotsiaalsele ja kultuurilisele küljele. ** [[Veronika Valk-Siska]], [https://www.sirp.ee/kodukontor-algab...' 135243 wikitext text/x-wiki * Me ei saa piirduda pelgalt investeerimisega [[maja]]de energiatõhususse, me peame keskenduma sellele, et [[Eesti]]s oleks oma [[kodu]]s, oma piirkonnas hea elada. See­pärast tuleb eluasemevaldkonna arendamisel [[omavalitsus]]te rolli tugevdada, võimendada toetusmeetmete koosmõju ja pöörata senisest palju enam tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile tervikuna, sh sotsiaalsele ja kultuurilisele küljele. ** [[Veronika Valk-Siska]], [https://www.sirp.ee/kodukontor-algab-naabruskonnast/ "Kodukontor algab naabruskonnast"], Sirp, 26. aprill 2024 ndr4luqs2jfbzvo3xrcakx3etfpyykf 0 25962 135244 2026-06-02T10:56:24Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Veronika Valk]] 135244 wikitext text/x-wiki #suuna[[Veronika Valk]] o6z9hpeps0e15q5zr3ajtnlf8pbp381