Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.5 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 6291 135299 130741 2026-06-05T11:18:32Z Pseudacorus 2604 135299 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bartholomeo_Bettera_-_Still_Life_with_Musical_Instruments_and_Books_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Bartholomeo Bettera, "Vaikelu pillidega" (17. saj keskpaik)]] [[Pilt:Malczewski_Jacek_W_tumanie.jpg|pisi|Jacek Malczewski, "Tolmukeerises" (u 1894)]] [[Pilt:Vilhelm_Hammershøi_-_Solstråler_eller_Solskin_-_Sunbeams_or_Sunlight_-_Strandgade_30_-_1900_-_panoramio.jpg|pisi|Vilhelm Hammershøi, "Päikesekiired. Strandgade 30" (1900)]] '''Tolm''' on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed. ==Piibel== <poem> Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu [[tuul]]e ees; ma põrmustan nad nagu [[tänav]]ate [[pori]]. </poem> * [[Psalmid]] 18:43 * Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie [[sõna|sõnu]], sellest [[maja]]st või [[linn]]ast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma [[jalg]]adelt! [[Matteuse evangeelium]] 10:14; vt ka: Mk 6:11 ja Lk 9:5. ==Proosa== * [[Caesar]]i [[hobune|hobuse]] kapjade alt tõusvas tolmupilves pole tähtis iga üksik tolmukübe; pole kuigi tähtis ka peegelduv [[valgus]]ekiir, mis sähvib läbi [[lilla]] tuulekeerise imperaatori helkivalt kuldkiivrilt. Caesar tõstab tolmu üles... Tolm — ja Caesar. ** [[Aleksandr Grin]], "Sädelev maailm", tlk M. Käbrik, Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 10 * [[Elu]] - jah, see tähendas ju seda, et tema oli olemas ja Lucy oli olemas, ja peale selle veel nii umbes kahe ja kolme miljoni vahel elanikke [[Norra]]s, nagu öeldakse - ja [[maakera]]l üldse - jah, seda oli ta igatahes teadnud siis, kui ta keskkooli [[lõpueksam]]eid tegi. Võis jääda [[merehaige]]ks mõeldes, kui palju neid on saanud tolmuks tolmus, ja kui palju neid veel tuleb, et siin vähehaaval märatseda, kuni [[maakera]] elamiskõlbmatuks muutub. ** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia", tlk Elvi Lumet, 2003, lk 148 * Selle aja sees kolistas Anna kambris ja rehetoas, sealgi tolmas nii, nagu tehtaks kütist. [[Põrandariided]] viskas uksest välja õue ja käsutas meid nagu ema: :"Poisid, kloppige need õige puhtaks!" :Meie siis ka kloppisime, nii et suu ja silmad läksid tolmu täis. (lk 9) * [[Jüri Parijõgi]] "Koduseid talitusi tegemas", lk 7-13, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 * Määratule hulgale naistest on saanud osaks lõputult korduv võitlus, mis iial võitu ei too. Parimalgi juhul pole see kunagi lõplik. Vähe on ülesandeid, mis sarnaneksid rohkem Sisyphose [[karistus]]ele kui majapidamistööd. Päev päeva järel tuleb nõusid pesta, tolmu pühkida, [[riided|riideid]] nõeluda, mis kõik homme taas määrdunud, tolmune ja rebenenud. ** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool", ptk "Abielu", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 307 * Tee tolmas koledasti. Olime [[kirsid]] paberiga kinni katnud, see oli muidugi mõistlik tegu. Aga iseennast me ei saanud ju kinni katta! Kui autod mööda sõitsid, tõusis nende tagant paks tolmupilv ja kogu see tolm vajus meile peale. See oli ebameeldiv ning ma ütlesin: :"Küll aga tolmab!" :Kuid sellepeale küsis Lasse, miks ma just nii ütlesin ja miks ma näiteks ei ütelnud "küll aga paistab päike" või "küll aga linnud laulavad". Kes on öelnud, et meeldima peab just päikesepaiste ja mitte teetolm? Siis me otsustasime, et hakkame siitpeale teetolmu meeldivaks pidama. Kui järgmine auto mööda sõitis ja kogu tolm meile peale vajus, nn et me vaevalt veel üksteist nägime, ütles Lasse: :"Küll täna tolmab hästi!" :Ja Britta ütles: :"Jaa, küll on vahva, et see tee nii hästi tolmab!" :Bosse aga lausus: :"Peaks ta siiski veel natuke rohkem tolmama!" :Seda ei tulnud tal kaua oodata, tõesõna. Mööda sõitis üks suur veoauto ja ma poleks osanud arvatagi, et nii palju tolmu võib üldse olemas olla, kui selle auto tagant tõusis. Küllap just niisugune oli ka see pilvesammas, mida Juudamaa lapsed kõrbes nägid, arvan ma. Anna seisis keset kõige paksemat tolmu, tõstis käed üles ja ütles: :"Küll on suurepärane tolm, lihtsalt suurepärane!" :Kuid siis tuli talle köha peale ja ta ei öelnud rohkem midagi. Kui tolm veidi hajus, vaatasime üksteisele otsa — olime pealaest jalatallani üleni mustjashallid. Britta nuuskas nina ja näitas siis meile rätikut — see oli nuuskamise kohalt täiesti must. Me hakkasime seepeale kõik nina nuuskama ja me kõigi rätikud said mustaks. Ollel polnud endal taskurätti kaasas, tema nuuskas Bosse omasse. Britta ütles, et sealt on raske aru saada, kas Olle ka musta nuuskab, sest Bosse taskurätt oli juba ennegi must. * [[Astrid Lindgren]], "Bullerby lapsed", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Jutte", 1989 lk 549-550 * Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maan[[tee]]d ja sellele eelistab rohtunud [[mets]]arada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide [[sinine]] [[udu]]. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 7 * Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem tolmu üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli [[pühapäev]]. ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 42 * Ent oh seda hämmastust, kõik hajub, kaob, ka nördimus, ükskõik kui valus, kui piinlik. Kõik kaob. Kõik. Ainult mitte tolm. Seda tuleb pidevalt juurde. See on nagu vähk, millega võitlus iialgi ei lõpe. Sa saad lohutuseks uued villased sokid ja jääd edasi otsima oma olemasolu ettearvamatut [[elu mõte|mõtet]]. ** [[Armin Kõomägi]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/22684 "Reetur"], Vikerkaar 3/2018 * Tolm tantsiskles nagu ähmane särapärg ümber ta pisut liikuva pea, mustad kübemed õlgkuldses valguses, nähtamatu tahke aine otsekui nööpnõelaaugud tahke värvi pinnas. Roland hakkas rääkima ning kui Maud pöördus läbi [[vikerkaar]]e, liikus kahvatu [[nahk]] läbi eri värvi valgusviirgude. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 167 ==Luule== <poem> neist, sinust endast – saab vaid [[vari]] pelk ja [[muld]] ja tolm ja [[suits]] – eimidagi. </poem> * [[Luis de Góngora]], "Sonett", tlk [[Jüri Talvet]], "Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266 <poem> Võib-olla, peitub mus [[päike]]. Võib-olla ka kaks või kolm. Kuid [[suu|suhu]] mul kasvab [[sammal]] ja [[juuksed|juukseisse]] kuhjub tolm. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Magaja "Magaja"] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Linnad varisevad tolmuks, [[kivi]]delt sööb kirja [[vesi]], mõtlejate lagipähe teevad [[herilane|herilased]] pesi. </poem> * [[Betti Alver]], "* Selle ilma igav kainus" (1936) <poem> Nägin maid ma, mis [[järv]]etud, [[jõgi|jõetud]], tolm ja põrm, muud ei olegi, [[inimene|inimlapsi]], kes mullast on võetud, kus [[kuld]]a polegi. </poem> * [[Ellen Niit]], "Ma arvasin" (1958) * Tolmust ja värvidest saavad uued [[liblikas|liblikad]] aga meid pannakse mulda nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"], 1967 <poem> [[Õhtu]]te mägi[[kollane]] tolm. Õhtute kadukollane tolm. Õhtute heledalt elukollane tolm.<!--//--> Eelõhtute ägenev tolm. Teostumisõhtute sädelev tolm. Järelõhtute värelev tolm. Jumekalt kumendav tolm teeb õhtute sumeda [[nukrus]]e talumatult kindlaks ja kauniks. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Õhtute kollane tolm", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 68-69 ==Draama== <poem> MIIKAEL: Ma otsin tolmu, mis [[Kain]]ist saadik on segunenud kõigi [[mõrvar|mõrtsukate]] tolmu ja ootab. Võib-olla sai temast vahepeal [[lind]] — siis jälle mõrtsukas. Võib-olla said temast tuudaimimarjad, mille eest Raahel loovutas ühe öö Leale — võib-olla on ta piiranud Sammaeli vihkamise hingust — Mõelda ainult, et see tolm puutus võib-olla Lurja [[palveraamat]]ut, kui see oli peidus, kuni tähed [[raamat]]us kiirgasid tuld — mõelda ainult — Oi, mis tolmu toon mina oma [[king]]adega sinu kotta! ''Võtab kingad jalast.'' </poem> * [[Nelly Sachs]], "Eeli", tlk Jaan Kaplinski, [[LR]] 52/1971, lk 17 ==Kirjandus== * [[Ilmar Sikemäe]], "Tolm" 1955, Looming nr 3 * [[Betti Alver]], "Tolm ja tuli" 1936 * [[Jaan Kaplinski]], "Tolmust ja värvidest" 1967 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ow6mnjh3ddrath8eshdob2bduax8swk 0 7983 135294 111916 2026-06-04T19:00:03Z Pseudacorus 2604 135294 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Samson_und_delilah.jpg|pisi|Artemisia Gentileschi, "Simson ja Delila" (1630ndad)]] [[Pilt:Sarah Miriam Peale - Mary Leypold Griffith (1838 - 1841) - 2015.13 - Smithsonian American Art Museum.jpg|thumb|Sarah Miriam Peale, "Mary Leypold Griffith (1838-1841)"]] [[Pilt:Narciso_Sentenach_-_Reclining_woman_with_scissors.png|pisi|Narciso Sentenach (1853–1925), "Lamav naine kääridega", ''s.d.'']] '''Käärid''' on kahe samal tasandil teineteisele vastu liikuva teraga käsitööriist, mida kasutatakse õhukese või peenikese materjali (esemete) lõikamiseks. ==Proosa== * [Joosep Toots:] Õigus, mõnikord leiavad otsijad, aga seejuures peab oskama otsida; kui kellegi [[silmaring]] kaugemale ei ulatu kui üle pikerguse [[laud|laua]], siis peab ta rahule jääma kääridega ja niidirolliga nr. 40. [[Pärl]]eid ei leita pühkmekastist ja [[palm]]ipuud ei kasva läve kõrval — ennem läheb [[rätsep]] läbi [[nõelasilm]]a — neid leitakse peale pikka ja vaevarikast teekonda. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1987), lk 108 * [[Tiiger]] oli Pipi [[kleit|kleidi]] alt lõhki rebinud. Pipi silmitses räbalaid ja küsis: :"Kas kellelgi on kääre?" :Preili Paulal olid käärid olemas, ja ta polnud enam Pipi peale vihane. :"Võta, vapper tüdruk," ütles ta Pipile kääre ulatades. Pipi võttis ja lõikas kleidisaba tüki maad ülaltpoolt põlvi maha. :"Nõndaks," lausus ta rahulolevalt. "Nüüd olen ma veelgi peenem. Väljalõige üleval ja väljalõige all, teist sihukest mõlemast otsast peent daami polegi olemas." :Ta astus minema nii [[elegants]]elt, et põlved lõid iga sammu juures kokku. * [[Astrid Lindgren]], [[Pipi Pikksukk (raamat)]], rmt: "Pipi Pikksuka lood", tlk [[Vladimir Beekman]], 1999, 4. trükk, lk 152 * "Miks [[mehed]] naisi kardavad?" küsisin ma ühelt oma meessoost sõbralt. (Mulle meeldib see imeline retooriline võte, "üks mu meessoost sõber". Seda kasutavad sageli naisajakirjanikud, kui tahavad öelda midagi eriti õelat, kuid mitte selle eest ise vastust anda. Samuti annab see inimestele teada, et sul on meessoost [[sõber|sõbrad]], et sa ei ole üks neist tuldpurskavatest müütilistest koletistest, Radikaalsetest Feministidest, kes jalutavad ringi, väikesed käärid peos, ja virutavad meestele sääreluu pihta, kui nood teile [[uks]]i avavad. "Üks mu meessoost sõber" lisab ka - olgem ausad - väljendatud arvamustele täiendavat kaalukust.) ** [[Margaret Atwood]], "Meeskarakteri kirjutamine", loeng Waterloo Ülikoolis 9. veebruaril 1982; taastrükk kogumikus [http://books.google.com/books?id=NtB8oW9kXNYC&lpg=PA7&dq=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&pg=PA413#v=onepage&q=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&f=false "Second Words: Selected Critical Prose"] (1982), lk 413. ==Luule== <poem> Selles kirjus ilmas, [[taevas]] aita, võib nii kergelt leida, mida laita. [[Tants]]u laidavad, kel [[saapad]] narrid, kangeid [[maitseained|vürtse]] need, kel maokatarrid, [[viiul]]it, kel [[sõrm]]e otsas [[vill]]id, maalikunsti, kellel tuhmid [[prillid]], [[mõõk]]a irvitavad nürid käärid, värsket [[noorus]]t hambutud megäärid, kes ei tunne [[mesi|mee]] ja [[pipar|pipra]] vahet, muidugi näeb peenes [[maitse]]s pahet. </poem> * [[Betti Alver]], "Pahed" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 29 <poem> Ma näen [[eesel|eeslit]] ja [[kääriteritajat]], eilset kääriteritajat. Tahk tõusnud on [[kuu]]ks. Ja käärid: [[rätsep]]a ja rätsepa ja rätsepate-rätsepa tuhanded käärid? Tahk tõusnud on kuuks. Kääriteritaja laulab, eesel kuulab ja käärid vaikivad. </poem> * [[Kalju Lepik]], "Lili Marlen" kogus "Muinasjutt Tiigrimaast" (1955) <poem> kuskil keegi tahta võibki kääre narmaiks teha meie [[elu]] lõngu ikka jäävad meile sitked [[köis|köied]] mille najal [[juur]]i alla võtta võtta kasvu üle halli [[kivi]] </poem> * [[Aidi Vallik]], "Viies vannu õigust raskel meelel". Kogust "Ristsõna". Tallinn: Tuum, 2001, lk 17 <poem> Parv [[modell]]e [[maandumine|maandub]] kriisates [[baar]]i, et veel kord rõhutada, miks ma vahel vihkan elu selles [[linn]]as. Nad sädelevad, kiiskav käärikamp. Ma ei tea, kuidas näha välja nii, nagu [[Hakkamasaamine|saaksin endaga hakkama]]. </poem> * [[Cristin O'Keefe Aptowicz]], "Firma pühadepeol" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/54230/at-the-office-holiday-party "At the Office Holiday Party"]), kogust "Everything is Everything", Write Bloody Publishing, 2010 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 7ltg7lcbkhwyhslx4kzuej7lxt4k9jt 0 11169 135296 109102 2026-06-04T19:21:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135296 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Raamidega on nõnda. Mõned elavad raamis ega välju sealt kunagi. Teised vahel elavad raamis ja vahel ei ela ka, tulevad korraks välja ja lähevad jälle tagasi. Kolmandad ei ela üldse raamis. Nad ainult surevad raamis. Tähendab ei sure ka, vaid pärast surma pannakse nad raami. :Niisiis — esimesed elavad raamis ega tule sealt välja. Nad teevad kõike raamis, tegutsevad ja toimetavad aina raamis. Ema munes neid raaminurka, nagu mesilasema muneb muna kärge. Pärast nad kasvavad ja kosuvad, kuni võtavad enda alla kogu pinna. Kõige rohkem, mis nad teha võivad, on see, et nad lähevad üle ühest raamist teise. Aga sedagi teevad nad väga ettevaatlikult. Kui raam on väikeseks või viletsaks jäänud või ei vasta enam ühiskondlikule positsioonile, siis tehakse uus raam. Seda peab enne proovima — ühe jalaga, nagu mätast, nagu purret, nii et seisad ühe jalaga vana raami serval, teisega uuel, kombates ja katsudes, ühe käega vanast ja teisega uuest kinni hoides, raskust ühelt jalalt teisele kandes... Riski ei ole? Ei mingit riski? Noh, siis... Ja nii ta siis astubki ühest raamist teise. * [[Imants Ziedonis]], "Epifaaniad", tlk [[Ita Saks]], LR 7/1979, lk 38 * [[Kujund]] on raam, mis piirab seda ainulaadset, mis on olemas, kuid mille väljendamiseks pole veel kokkuleppelist [[märk]]i, [[sõna]], [[sümbol]]it, mis kõigile annaks automaatselt aimu sellest kõnealusest. ** [[Hando Runnel]], "Kujund kunstis", rmt: Hando Runnel, "Ei hõbedat, kulda", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 26–29 ==Luule== * Üksteise alatusest on inimsüdametele raamid valatud. ** [[Artur Alliksaar]], "Realistlik sügismüsteerium", "Päikesepillaja" (1997, 3. trükk), lk 125 ==Vaata ka== * [[Aknaraam]] * [[Pildiraam]] * [[Villem Raam]] [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] t1msgusisz1odf26aofghgj23txcluk 0 12361 135295 101985 2026-06-04T19:15:25Z Pseudacorus 2604 135295 wikitext text/x-wiki [[Pilt:August_Heinrich_-_Am_Waldesrand,_1820_(MET-Museum).jpg|pisi|August Heinrich, "Metsaserval" (1820)]] ==Proosa== * Ainult see, kes on servadel käinud, teab, kus on kesktee. ** [[Matti Kurjensaari]], "Miekkatanssi" (1957), tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR nr 39 1971, lk 49 * Praegu oled sa kõige [[piir]]ini jõudnud, klammerdudes [[elu]] välimise serva külge. Sinu taga lohiseb äraelatud [[elu]] [[komeedisaba]], mille [[säde]]med jõuavad sulle pähe kogu aeg, tahad sa seda või mitte - elu on küll ära elatud, kuid kõik see kestab mõttes edasi, nii hea kui ka halb. Kuid ära kujutle, et keegi teine tahab sellest midagi teada; sinu [[jutustus]] on personaalne ja hoia see [[fakt]] meeles. * [[Penelope Lively]], "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017, lk 80 ==Luule== <poem> Merevesi voolib aegamisi kõiki, keda puudutab. Ta kannab mu lahtisest peopesast laiali sõnade kuuma tuhka. Maapinnal pole temast õrnemat ja leebemat, ometi suudab ta võimatut: lausuda kaljurahnude sirpjad servad pehmeks ja ümaraks, siduda saart mandriga, leevendada kehades läheduseigatsuse põletust. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "Rannikul" kogus "Ülestõusmise serval" (2024), lk 22 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] j2720kzklfdi1228tnzm9ne0c79d8g4 0 14541 135286 131059 2026-06-04T16:59:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135286 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Püüdlevate inimeste raskesti lahendatav [[ülesanne]] on tunnustada oma eakamate kaasaegsete [[teene]]id ja mitte lasta ennast takistada nende [[viga]]dest. (lk 15) * Praegune maailm pole väärt, et me tema heaks midagi teeksime, sest olemasolev võib iga hetk kaduda. Me peame töötama möödunu ja tuleva pärast, esimese heaks seetõttu, et me tema teeneid tunnustame, teise heaks seepärast, et me tema väärtust tõsta püüame. (lk 24) * Tõeliselt üldine [[sallivus]] saavutatakse kõige kindlamini, kui üksikisikute ja rahvaste erilisus rahule jäetakse, aga siiski püsitakse veendumuses, et tõesti tunnustust vääriv paistab välja selle poolest, et ta kuulub kogu inimsoole. (lk 36) * Kõigist [[eksimus]]test kõige sõgedam on see, et noored tublid pead usuvad oma [[originaalsus]]t kaotsi minevat, kui nad tunnustavad [[tõde]], mida teised on juba tunnustanud. (lk 42) * On ette tulnud ja juhtub edaspidigi, et mõni kujutava kunsti teos mulle esimesel pilgul ei meeldi, kuna ma ei küüni temani; aga kui ma aiman, et ta väärib tunnustust, siis katsun ma talle ligi pääseda ja sel juhul ei jää tulemata kõige rõõmsamad [[avastus]]ed; asjades märkan ma uusi omadusi ja endas uusi võimeid. (lk 49) * Aeg-ajalt peab oma usutunnistust kordama, välja ütlema, mida õigeks peetakse ja mida hukka mõistetakse; vastaspool ei jäta ju seda tegemata. :Just seda, mida keegi ei tunnusta, millest keegi kuulda ei taha, tuleb seda sagedamini korrata. (lk 68) * [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974 * Kui need vähesed tõeliselt väärt inimesed, kes otsivad [[au]] ja [[kuulsus]]t, saaksid ükshaaval tuttavaks kõigi nendega, kellest koosneb see [[avalikkus]], kelle tunnustust nad tuhande ääretu [[kannatused|kannatus]]e hinnaga taga ajavad, muutuksid nad arvatavasti oma kavatsuste suhtes märksa jahedamaks ja ehk hülgaksidki nood. ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted", tlk [[Maarja Kangro]], [[LR]] 3–4, 2008, lk 95 * Marianne'ile plaksutati kõvasti. Söör John avaldas iga [[laul]]u lõppedes valjuhäälset imetlust, samas iga laulu ajal niisama valjuhäälselt teistega vesteldes. Leedi Middleton kutsus teda korduvalt korrale, imestades, kuidas küll kellegi tähelepanu saab hetkekski [[muusika]]lt kõrvale kalduda, ning paludes Marianne'il laulda laulu, mille Marianne oli nüüdsama lõpetanud. Ainult kolonel Brandon üksi kuulas ülearu [[vaimustus]]se sattumata. Ta avaldas tunnustust üksnes [[tähelepanu]]ga, ning Marianne tundis tema vastu lugupidamist, millest teised olid oma häbitu maitselageduse tõttu õigustatult ilma jäänud. ** [[Jane Austen]], "[[Mõistus ja tunded]]", tlk Karin Suursalu, 1996, lk 27 * Tunnustuse taevamannast ei ole meile veel küllalt, meie neelud käivad [[meelitus]]te mürgi järele. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 41 * [[Pääsukesed]] täidavad taeva [[pärgament|pärgamendi]] allkirjadega, avaldades tunnustust ilusale [[ilm]]ale. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 40 * [[Kirjanik]] säilitab [[lootus]]e ka siis, kui ta ei leia tunnustust. Ta usub, et tema [[teos]]ed tunnistavad kord, mis ta õieti oli. ** [[Albert Camus]], "Sisyphose müüt", tlk [[Henno Rajandi]], rmt: "Sisyphose müüt", 1989, lk 51 * [[Vabadus]]e puudumine, mille üle inimesed või inimrühmad nurisevad, taandub pahatihti tunnustuse puudumisele. (lk 94) * Ma ihaldan mõistmist ja tunnustust, isegi kui sellega kaasneb ebapopulaarsus ja mittesallimine. Ja ainsad, kes saavad mind tunnustada ja seeläbi anda mulle tunde, et ma olen keegi, on selle ühiskonna liikmed, millega ma tunnetan ajaloolist, kõlbelist, majanduslikku ja võimalik et etnilist ühtekuuluvust. (lk 95) * [[Paternalism]] pole despootlik seetõttu, et on rõhuvam kui alasti, toores, valgustamata [[türannia]], või pelgalt seetõttu, et eirab minus kätkevat transtsendentset [[mõistus]]t, vaid seetõttu, et on solvav minu käsitusele endast kui inimolendist, kes korraldab oma elu vastavalt isiklikele (mitte ilmtingimata mõistuspärastele või heatahtlikele) eesmärkidele ning – ja eelkõige – on ära teeninud teiste tunnustuse säärase olendina. Sest kui mind säärasena ei tunnustata, võib minu õigus täielikule iseseisvusele inimolendina põrkuda minupoolsele mitteäratundmisele või kahtlustele. (lk 96-97) ** [[Isaiah Berlin]], "Vabaduse kaks mõistet", rmt: Isaiah Berlin, "Valik esseid," tlk Erkki Sivonen, 1998 * [[Talupoeg]]ade valmistatud kattevaipu kasutati Eestimaal ka [[mõis]]ates. [[J. Chr. Petri]] väidab, et talupoegade vatmanit "kasutatakse vaeste ja ihnsate [[aadlik]]e mõisates ka [[hobusetekk]]idena, [[põrandavaip]]adena ja teiste taoliste esemetena." :Ülaltoodud tsitaat on eriti huvitav selle poolest, et siin esineb ainuke viide kodukootud kattevaipade kasutamisest põrandavaipadena. Tõsi, seda tehtavat küll ainult "ihnsate ja vaeste aadlike mõisates", kuid ka see on kahtlemata tähelepanuväärseks tunnustuseks eestlaste kudumisoskusele. * [[Helene Kuma]], "Eesti rahvavaibad", 1976, lk 11 * Mina sain ju tegelikult oma tunnustuse juba kätte: riikliku autasu pedagoogilise töö eest. Ja kena väikese [[pidu|peo]]. [[Raamatukoguhoidja]] pakkus [[küpsis]]eid, mis olid hamba all nii kõvad, et mul hakkas [[proteesid]]e pärast lausa hirm kohe. ** [[Annie Saumont]], "Veel üks kohv palun" proosavalimikus "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018, lk 6 * Võitlus tunnustuse pärast lubab meil heita pilgu rahvusvahelise [[poliitika]] loomusesse. Tunnustusiha, mis oli ajendiks algsele kahe võitleja vahel toimunud verisele võitlusele prestiiži pärast, viib loogiliselt imperialismi ja ülemaailmsesse impeeriumi. (lk 20) * Tunnustus on poliitika keskne probleem, sest ta on türannia, imperialismi ja domineerimisiha läte. Kuid samas ei saa teda tema sünge külje pärast niisama poliitikaelust välja tõrjuda, sest samal ajal on ta selliste poliitiliste vooruste nagu [[julgus]]e, üldsuse vaimu ja [[õiglus]]e [[psühholoogia|psühholoogiline]] alus. Kõik poliitilised ühiskonnad peavad tunnustusiha kasutama, kaitstes end samal ajal tema destruktiivse külje eest. (lk 22) ** [[Francis Fukuyama]], "Ajaloo lõpp ja viimane inimene", tlk Margus Enno, Tanel Saimre, Hille Saluäär, Hiie Tamm, 2002 * Kuidas ma tean, et [[Maarja Kangro]] on õige kirjanik? Võin vaadata tema [[Vikipeedia]] lehelt tunnustuste sektsiooni või kontrollida [[kirjanikupalk|kirjanikupalga]] saajate nimistut. [---] Kangro Vikipeedia lehel on tunnustuste loetelu peaaegu sama pikk kui tema teoste oma. Vastupidi kõikidele õpetajatele ja õppejõududele, kes on mulle kunagi tarkust jaganud, arvan ma, et Vikipeedia artikli põhjal saab siiski mõningaid järeldusi teha. ** [[Silvia Urgas]], [https://kultuur.err.ee/908982/arvustus-uhed-varastavad-kleepse-teised-kaotavad-diplomeid "Ühed varastavad kleepse, teised kaotavad diplomeid"] ERR, 08.02.2019 ==Luule== <poem> ja isegi [[naiskirjanik]]ud saavad kunagi oma teenitud tunnustuse ja tasu kui neil on lapsed või kui nad on kenasti maha maetud kui nende [[looming]] on hea ja ilus ja turvaline ja kui nad saavad [[lugeja]]tega hästi läbi või kui neist saavad korraga [[lastekirjanik]]ud kui neid viimaks juhatatakse õigele teele </poem> * [[Elo Viiding]], "Emadepäev" kogus "Selge jälg", 2005, lk 20-24 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] eb5sbelqtkh66ndz3anrd1zi7vmo2fb 0 19101 135298 134128 2026-06-04T22:38:42Z Ollin Masa 5560 Pilt 135298 wikitext text/x-wiki [[File:HSGH 022-000941 Niklas Luhmann (cropped).png|thumb|Niklas Luhmann (1989)]] [[Pilt:Luhmann.png|pisi|Niklas Luhmann.]] '''Niklas Luhmann''' (8. detsember 1927 Lüneburg – 6. november 1998 Oerlinghausen) oli saksa sotsioloog. == "[[Sotsiaalsed süsteemid]]" (1984) == Eesti keeles Niklas Luhmann, "Sotsiaalsed süsteemid", tõlkinud [[Piret Metspalu]]. Tartu: Ilmamaa, 2009 == "[[Ühiskonna ühiskond]]" (1997) == Eesti keeles Niklas Luhmann, "Ühiskonna ühiskond", tõlkinud Piret Metspalu. Tallinn, EKSA, 2021. ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Luhmann, Niklas}} [[Kategooria:Saksamaa sotsioloogid]] 22f8sdtefhr4kqg73bbftllm3hauclo 4 25965 135285 2026-06-04T16:54:38Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Mina sain ju tegelikult oma [[tunnustus]]e juba kätte: riikliku [[autasu]] pedagoogilise töö eest. Ja kena väikese [[pidu|peo]]. [[Raamatukoguhoidja]] pakkus [[küpsis]]eid, mis olid hamba all nii kõvad, et mul hakkas proteeside pärast lausa [[hirm]] kohe. ** [[Annie Saumont]], "Veel üks kohv palun" proosavalimikus "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018, lk 6' 135285 wikitext text/x-wiki * Mina sain ju tegelikult oma [[tunnustus]]e juba kätte: riikliku [[autasu]] pedagoogilise töö eest. Ja kena väikese [[pidu|peo]]. [[Raamatukoguhoidja]] pakkus [[küpsis]]eid, mis olid hamba all nii kõvad, et mul hakkas proteeside pärast lausa [[hirm]] kohe. ** [[Annie Saumont]], "Veel üks kohv palun" proosavalimikus "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018, lk 6 pko4cor9z346p15qr174p71cuha2afk 4 25966 135287 2026-06-04T17:09:57Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Ah, raske on leida seda jumalajälge keset meie elu, keset seda nii väga rahulolevat, väga kodanlikku, väga vaimuvaest [[aeg]]a, nähes seda [[arhitektuur]]i, seda askeldamist, seda [[poliitik]]at, neid inimesi! ** [[Hermann Hesse]], "[[Stepihunt]]" ,tlk [[Mati Sirkel]] ,[[LR]] 49-52 1973, lk 25' 135287 wikitext text/x-wiki * Ah, raske on leida seda jumalajälge keset meie elu, keset seda nii väga rahulolevat, väga kodanlikku, väga vaimuvaest [[aeg]]a, nähes seda [[arhitektuur]]i, seda askeldamist, seda [[poliitik]]at, neid inimesi! ** [[Hermann Hesse]], "[[Stepihunt]]" ,tlk [[Mati Sirkel]] ,[[LR]] 49-52 1973, lk 25 9f26hwu3pzk2d46e3vekpubg09tcprc 4 25967 135288 2026-06-04T17:12:59Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* [[Narr]] waatas peeglisse, aga [[peegel]] näitas temale narri näo. Narr waatas teisse peeglisse, aga teine peegel näitas temale ka ainult narrinäo. Ja sedasama narri [[nägu]] näitasid narrile kõik maailma peeglid. :Narr ei uskunud aga mitte, et tal on narri nägu ja laskis omale valada ise peegli. Kuid ka tema oma peegel näitas narri näo. :Siis sai narr vihaseks ja lõi peegli katki. :Kuid ometi tuli narril jällegi tahtmine oma nägu näha. Et ta aga ei uskunud...' 135288 wikitext text/x-wiki * [[Narr]] waatas peeglisse, aga [[peegel]] näitas temale narri näo. Narr waatas teisse peeglisse, aga teine peegel näitas temale ka ainult narrinäo. Ja sedasama narri [[nägu]] näitasid narrile kõik maailma peeglid. :Narr ei uskunud aga mitte, et tal on narri nägu ja laskis omale valada ise peegli. Kuid ka tema oma peegel näitas narri näo. :Siis sai narr vihaseks ja lõi peegli katki. :Kuid ometi tuli narril jällegi tahtmine oma nägu näha. Et ta aga ei uskunud ühtki ilma peeglit ja tema oma peegel oli katki löödud, siis valmistas ta omale löögikindla peegli. :Löögikindel peegel ei näidanud narrile ülepää enam midagi. * [[Alide Ertel]], "Peegel" kogumikus "Allegooriad", 1919, lk 26 43k6l3gzkmbbt0a2e3hu8u6cwpazhk2 4 25968 135289 2026-06-04T17:19:25Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* [[Ema]]l oli olnud kombeks öelda, et tugeval [[naine|naisel]] on kaks võimalust: näidata, et on [[tugevus|tugev]], ja [[tagajärjed]] üle elada, või siis teeselda [[nõrkus|nõrka]] ja [[tagasihoidlikkus|tagasihoidlikku]]. Ja kui oled sunnitud oma [[jõud]]u näitama, on targem see mingil moel [[juhus]]eks tembeldada. ** [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998, lk 23' 135289 wikitext text/x-wiki * [[Ema]]l oli olnud kombeks öelda, et tugeval [[naine|naisel]] on kaks võimalust: näidata, et on [[tugevus|tugev]], ja [[tagajärjed]] üle elada, või siis teeselda [[nõrkus|nõrka]] ja [[tagasihoidlikkus|tagasihoidlikku]]. Ja kui oled sunnitud oma [[jõud]]u näitama, on targem see mingil moel [[juhus]]eks tembeldada. ** [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998, lk 23 m4nyrbne004rt8qimig00s4ppdxoz5x 4 25969 135290 2026-06-04T17:30:00Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* "Nüüd!" sosistas Pipi. :Nad neelasid oma pillid alla. :"Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu," ütlesid kõik kolm korraga. Sellega oli asi tehtud. Pipi süütas [[lamp|laelambi]]. :"Oivaline," lausus ta. "Nüüd me pääseme suurekssaamisest ja konnasilmadest ja muust [[viletsus]]est. Ehkki pillid seisid mu [[kapp|kapis]] ilmatu hulk aega, nii et päris surmkindel ei või olla, kas neist ehk jõud pole välja läinud. Aga me loodame parimat." :Annikale...' 135290 wikitext text/x-wiki * "Nüüd!" sosistas Pipi. :Nad neelasid oma pillid alla. :"Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu," ütlesid kõik kolm korraga. Sellega oli asi tehtud. Pipi süütas [[lamp|laelambi]]. :"Oivaline," lausus ta. "Nüüd me pääseme suurekssaamisest ja konnasilmadest ja muust [[viletsus]]est. Ehkki pillid seisid mu [[kapp|kapis]] ilmatu hulk aega, nii et päris surmkindel ei või olla, kas neist ehk jõud pole välja läinud. Aga me loodame parimat." :Annikale tuli midagi pähe. :"Oi, Pipi," ütles ta ehmunult, "aga sa tahtsid ju hakata [[mereröövel|mereröövliks]], kui suureks saad." :"Häh, seda võin ma niikuinii," arvas Pipi. "Ma võin igal juhul hakata pisikeseks sapiseks mereröövliks, kes levitab enda ümber [[surm]]a ja [[segadus]]t." * [[Astrid Lindgren]], "Pipi läheb laevale", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: "Pipi Pikksuka lood", 1999, lk 289 l6jpkh1spm884q7x7e901tqz2v2d6lr 4 25970 135291 2026-06-04T17:39:29Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* [[Kriitika]] (tavaarusaama järgi) eeldab ühiskonna [[diagnoos]]i, mis kirjeldab seda kriisisolevana. [[Kriis]]id on ajutised seisundid. [[Lootus]]t ei tohi kaotada. ** [[Niklas Luhmann]], "Ühiskonna ühiskond", tlk Piret Metspalu, 2021, lk 1009' 135291 wikitext text/x-wiki * [[Kriitika]] (tavaarusaama järgi) eeldab ühiskonna [[diagnoos]]i, mis kirjeldab seda kriisisolevana. [[Kriis]]id on ajutised seisundid. [[Lootus]]t ei tohi kaotada. ** [[Niklas Luhmann]], "Ühiskonna ühiskond", tlk Piret Metspalu, 2021, lk 1009 p3w71t2rdyktazxzkxkwioxjssuea66 4 25971 135292 2026-06-04T17:51:27Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Nüüd toimub kõik nii [[kiirus|kiiresti]], et me juba praegu elame selles, mis [[hetk]]e pärast muutub Vanadeks Headeks Aegadeks. ** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 319' 135292 wikitext text/x-wiki * Nüüd toimub kõik nii [[kiirus|kiiresti]], et me juba praegu elame selles, mis [[hetk]]e pärast muutub Vanadeks Headeks Aegadeks. ** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 319 mkhxj0esxzotm1vlm2ohxy7zizrsdqa 4 25972 135293 2026-06-04T17:56:45Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '<poem> [[Isa]] tõstab õhku mind, olen tema naerulind, naeran salud kajama, [[mets]]a [[valu]]d ajan ma, naeran tuppa [[päike]]se, unest [[vend|venna]] väikese. </poem> * [[Erika Esop]], "Naerulind", rmt: "Lõbus tuul", 1988, lk 44' 135293 wikitext text/x-wiki <poem> [[Isa]] tõstab õhku mind, olen tema naerulind, naeran salud kajama, [[mets]]a [[valu]]d ajan ma, naeran tuppa [[päike]]se, unest [[vend|venna]] väikese. </poem> * [[Erika Esop]], "Naerulind", rmt: "Lõbus tuul", 1988, lk 44 q657wljnk1hnbub8o91dd7099ti94fr 4 25973 135297 2026-06-04T20:51:39Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Kui ma nüüd viimaks käisin [[püksid|pükstega]] ja poisipeaga, peeti mind sageli [[poiss|poisiks]] ja ma hakkasin - võib-olla mitte ainult pükste tõttu, vaid ka läheduse tõttu oma [[vend|vennaga]] - lähemalt tunnetama poiste [[elu]]. Ja see ei meeldinud mulle ka, ei meeldinud mehekeha rohkem kui naisekeha ega meheelu rohkem kui naiseelu. Mõlemad tundusid kaugel [[täiuslikkus|täiusest]]. Ja mitte ainult [[keha]]d, vaid üldse kogu füüsiline [[maailm]]: oli t...' 135297 wikitext text/x-wiki * Kui ma nüüd viimaks käisin [[püksid|pükstega]] ja poisipeaga, peeti mind sageli [[poiss|poisiks]] ja ma hakkasin - võib-olla mitte ainult pükste tõttu, vaid ka läheduse tõttu oma [[vend|vennaga]] - lähemalt tunnetama poiste [[elu]]. Ja see ei meeldinud mulle ka, ei meeldinud mehekeha rohkem kui naisekeha ega meheelu rohkem kui naiseelu. Mõlemad tundusid kaugel [[täiuslikkus|täiusest]]. Ja mitte ainult [[keha]]d, vaid üldse kogu füüsiline [[maailm]]: oli tunne, nagu oleksin sattunud elama kuhugi täiesti [[absurd]]sesse, valesse kohta... ** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod", 2015, lk 117 g6qw3syb5lcw3jut47nsevgckq3yz0g