Georges-Louis Leclerc de Buffon

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikitsitaadid</sitename>
    <dbname>etwikiquote</dbname>
    <base>https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.5</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikitsitaadid</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikitsitaatide arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Georges-Louis Leclerc de Buffon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1335</id>
    <revision>
      <id>135332</id>
      <parentid>124484</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:40:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33707-44</username>
        <id>5621</id>
      </contributor>
      <origin>135332</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2469" sha1="prl53aowcm405baxfe70eqg2dcpqixh" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Pilt:François Hubert Drouais - Portrait of Buffon.jpg|pisi|Georges-Louis Leclerc, krahv de Buffon, kunstnik [[François-Hubert Drouais]]' maalitud portreel (1753).]]

'''Georges-Louis Leclerc de Buffon''' (7. september 1707, Montbard, Burgundia, Prantsusmaa – 16. aprill 1788, Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse loodusteadlane.

* [[Stiil]] ongi [[inimene]].
* Prantsuse keeles: ''Le style c'est l'homme.''
** Kolleegidele peetud kõnes Prantsuse Akadeemia liikmeks valimise puhul, 25. augustil 1753. (''Œuvres Completes'', 1778; ''Histoire Naturelle'', 1769: ''Discours sur Style'').

* Inimene üksi tarvitab rohkem [[liha]] kui kõik teised [[loom]]ad kokku suudavad ära õgida, seepärast on just tema suurim hävitaja, ja see tuleneb pigem [[harjumus]]est kui [[vajadus]]est. Selle asemel, et kasutada [[Mõõdukus|mõõdukalt]] seda, millega teda on õnnistatud, selle asemel, et jagada seda võrdselt, selle asemel, et kasvatada neid samavõrd kui ta hävitab, leiab [[rikas]] kogu oma hiilguse sellest, et sööb ühe päevaga oma laua ääres hulga, millega võiks pidada üleval paljusid perekondi. Ta kuritarvitab ühtviisi loomi ja oma liigikaaslasi, kellest mõned jäävad [[nälg]]a ja [[viletsus]]se, töötades üksnes tema mõõdutu [[isu]] ja veelgi rahuldamatuma [[edevus]]e rahuldamiseks, ning hävitades teisi puuduse läbi, hävitab ta iseennast ülekülluses. Sellele vaatamata võiks inimene, nii nagu mõned teisedki loomad, [[Taimetoitlus|elada aiaviljadest]].
** ''[[w:Histoire Naturelle|Histoire Naturelle]]'' (1753), trans. J. S. Barr, London: H. D. Symonds, 1797, vol. V, [https://books.google.it/books?id=9QpTAAAAYAAJ&amp;pg=PA209 pp. 209]-210.

** [[Geenius]] pole muud kui suur kohastumus [[kannatlikkus]]eks.
* Prantsuse keeles: ''La génie n'est utre chose qu'une grande aptitude à la patience.''
** Vestluses Marie-Jean Hérault de Séchelles'iga, 1785 (''[http://www.atramenta.net/lire/voyage-a-montbard/3508 La visite à Buffon, ou Voyage à Montbard]'', 1790, ei sisaldu Buffoni kirjatöödes.)

== Välislingid ==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Buffon, Georges-Louis Leclerc de}}
[[Kategooria:Prantsusmaa bioloogid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa matemaatikud]]
[[Kategooria:Prantsusmaa botaanikud]]
[[Kategooria:Prantsusmaa füüsikud]]
[[Kategooria:Prantsusmaa tõlkijad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa zooloogid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa filosoofid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]]
[[Kategooria:Entsüklopedistid]]</text>
      <sha1>prl53aowcm405baxfe70eqg2dcpqixh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loom</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4915</id>
    <revision>
      <id>135335</id>
      <parentid>110966</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:52:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>4573</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tag correction</comment>
      <origin>135335</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10464" sha1="qz27juvskm43o2rbbjjpiiqveiiervw" xml:space="preserve">[[Pilt:A_male_moose_takes_a_rest_in_a_field_during_a_light_rainshower.jpg|pisi|&lt;poem&gt;
Ja siis ma nägin teda.
Ta peatus padriku serval.
Loom uhkete sarvedega.
&lt;/poem&gt;
- [[Hando Runnel]], &quot;Loom uhkete sarvedega&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970.]]
[[Pilt:Heinrich_Nauen_Madonna_mit_den_Tieren_c1931.jpg|pisi|Heinrich Nauen, &quot;Madonna loomadega&quot; (u 1931)]]

'''Loom''' tähendab bioloogias päristuumset, hulkrakset, heterotroofse toitumise ja liikumisvõimega [[organism]]i. [[Filosoofia]]s ja tavakeeles on loom [[bioloogia]] seisukohast loomana käsitletav elusolend, kes ei ole [[inimene]].

==Piibel==

* 18 Ma mõtlesin [[süda]]mes: See on inimlaste huvides, et [[Jumal]] neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad.
:19 Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile kõigile sünnib sama: nagu [[surm|sureb]] üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune [[hing]]; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on tühine.
:20 Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks.
:21 Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade hing vajub maa alla?
* [[Koguja raamat]], 3. ptk

==Proosa==

* Ainult loomade puhul võin ma kindlalt arvestada, et nad on minu vastu seda paremad, mida parem olen mina nende vastu; inimeste puhul mitte, sageli on asi koguni vastupidi. 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;, tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 55


* ...ükski loom meie maakeral ei tee säärast [[Rumalus|lollust]], milles meeletu inimene teda kaugelt üle ei trumpaks. 
** [[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 418


* Kõik loomad on [[võrdsus|võrdsed]], aga mõned on võrdsemad.
* Neli [[jalg]]a hea, kaks jalga halb!
** [[George Orwell]], &quot;[[Loomade farm]]&quot;


[[File:Toy Poodle wearing clothes in Tokyo.jpg|thumb|... omistage loomadele veidi mõistust ja tõstke nad kahele jalale, ja nad hakkavad tahtma meeldivalt pehmeid inimesenahast mütse ja kraesid. &lt;br /&gt;- [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;]]


* [Spender:] Nad teadsid, kuidas elada koos [[loodus]]ega ja kuidas sellega hakkama saada. Nad ei püüdnud kõigest väest olla läbini inimesed ja mitte loomad. See on [[viga]], mille tegime meie, kui [[Darwin]] esile kerkis. Me embasime teda ja Huxley'd ja [[Freud]]i naerunäol. Ja siis me avastasime, et Darwin ja meie [[religioon]]id ei sobi kokku. Või me vähemalt mõtlesime, et ei sobi. Me olime lollid. Me proovisime paigast nihutada Darwinit ja Huxley'd ja Freudi. Nad ei tahtnud hästi nihkuda. Siis, nagu idioodid, püüdsime [[religioon]]i uppi lüüa. See õnnestus meil päris hästi. Me kaotasime [[usk|usu]] ja käisime ringi, juureldes selle kallal, milleks on [[elu]] vajalik. Kui [[kunst]] pole midagi muud, kui ainult [[iha]] nurjunud [[väljaheide]], kui religioon pole midagi enamat, kui [[Enesepettus|enesepete]], mis see elugi siis väärt on? Usk oli meile andnud vastused kõigile küsimustele. Aga kõik selle pühkisid minema Freud ja Darwin. Me olime ja oleme praegugi kadunud inimesed. (lk 73-74)
* Spender juhatas ta väikesesse Marsi [[küla]]kesesse, mis oli üleni ehitatud jahedast suurepärasest [[marmor]]ist. Seal olid suured [[friis]]id ilusate loomadega, valge [[oreool]]iga kaslased ja [[kollane|kollase]] oreooliga [[päike]]se sümbolid ja härjataoliste olendite raidkujud ning [[mees]]te ja [[naine|naiste]] ja hiiglasuurte kaunikujuliste [[koer]]te raidkujud. [---]
:&quot;Marslased avastasid loomade elusaladuse. Loom ei tõstata probleemi elu suhtes. Ta elab. Tema pärispõhjus elamiseks on [[elu]], ta tunneb elust [[rõõm]]u ja naudib seda. Näete - [[skulptuur]]is korduvad ikka ja jälle looma võrdkujud.&quot;
:&quot;See näib paganlik.&quot;
:&quot;Vastupidi, need on [[Jumal]]a [[sümbol]]id, elu sümbolid. Ka Marsil oli inimene muutunud liiga palju inimeseks ja mitte küllalt loomaks. Ja Marsi inimesed taipasid, et elu säilitamiseks peavad nad loobuma küsimusest ''milleks elada''? Elu on iseenesele vastuseks. Elu on ise [[propaganda]]ks uuele elule ja võimalikult parema elu elamisele.&quot; (lk 74-75)
* [[Ray Bradbury]], &quot;Marsi kroonikad&quot;, tlk [[Linda Ariva]], ptk &quot;Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav&quot;, 1974


* ... omistage loomadele veidi [[mõistus]]t ja tõstke nad kahele jalale, ja nad hakkavad tahtma meeldivalt pehmeid inimesenahast [[müts]]e ja [[krae]]sid. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 125


* Loomade [[teadvus]] on lihtne ja seetõttu teravapiiriline. Loomad ei raiska iial [[aeg]]a sellele, et oma [[kogemus]]t osadeks jagada ning juurelda kõikide nende osade üle, millest nad ilma on jäänud. Kogu [[universum]]i sõjavarustus on nende jaoks selgelt väljendunud [[objekt]]idena, (a) kellega paarituda, (b) keda või mida [[söömine|süüa]], (c) kelle eest ära joosta või (d) kes on [[kivi]]d. See vabastab teadvuse ülearustest [[mõte]]test ja annab talle vajaliku teravuse seal, kus see on tarvilik. Kui järele mõelda, siis ei ürita normaalne loom iialgi samaaegselt ringi käia ja närimiskummi järada.
** [[Terry Pratchett]], &quot;Võluv võrdsus&quot;, tlk Aet Varik, 1999, lk 81


* [Vanaema Weatherwax:] Ta on loom. Loomad ei saa mõrvata. Mõrvata saame ainult meie, kõrgemad olendid. See ongi üks asi, mis meid loomadest eristab.
** [[Terry Pratchett]], &quot;Härrasrahvas&quot;, tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 290


* Mida tähendab loom? Mis või kes ta õieti on? Ta ei võta osa inimkonna kurjasüsteemist, kuid ta on vältimatult selle [[ohver]]. Varem või hiljem hakkavad sellised küsimused mõtet kiusama. Minevikus koheldi inimesi nagu loomi. Mitu tuhat aastat arengut oli tarvis selleks, et [[orjus]]t häbiväärseks tunnistada. Kas ei oleks järgmine etapp meie [[moraal]]i peenustamisel [[respekt]] meie &quot;vähemate vendade&quot; vastu?
** [[Fanny de Sivers]], &quot;Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III&quot;. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus, 2020, lk 526


* Üldiselt on kõigil loomadel, kelle mingist [[kehaosa]]st on usutud, et see (meeste) [[sugukihu]] tõstab, kaunis halvasti läinud. Mis näitab, mis inimesi tegelikult huvitab. Mille eest ollakse valmis [[kuld]]a välja käima. Kulda ja haljast [[raha]]. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Aaker (Muskoka, Ontario, CA)&quot;. EKSA, 2019, lk 155-156


* Me vajame üleminekut utilitaarselt mõtlemiselt mõistmisele, et loomad ei ole [[ressurss]], vaid [[isiksus]]ega elusolendid. Mida enam tänapäeva [[bioloogia]] tegeleb loomade uurimisega, seda selgemaks on muutunud arusaam, kui keeruline on loomade [[psüühika]]. Ja üha enam on arusaadav, et inimese psüühika ei ilmunud välja iseseisvalt lihtsalt n-ö mitte kusagilt. Üha väiksemaks kahaneb vahe loomade [[teadvus]]e ja inimese teadvuse vahel. Sellele peaks [[õigusruum]] ja selle reguleerimine järele jõudma.
** [[Andrus Laansalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-vabaneda-luupainajast/ &quot;Kuidas vabaneda luupainajast?&quot;], Sirp, 20. august 2021


* Järgmine tasand on zooarheoloogilise materjali ehk siis paljude-paljude luufragmentide koosanalüüsimine ja tõlgendamine laiemalt: mis meil ikkagi siin [[ühiskond|ühiskonnas]] toimus mingil teatud ajaperioodil. Arheoloogilised uurimused ja narratiivid, mida me oma minevikust loome – see kõik ju läheb sinna hulka. Miks meie loomad on praegu sellised, nagu nad on? Miks meil mõnda looma enam ei ole? Kuidas on loomad mõjutanud [[keskkond]]a? Kõik need [[teadmised]] saavad üheks suureks kompotiks ja aitavad erinevaid nähtusi ajaloolisesse [[kontekst]]i paigutada.
* Kui veelgi laiemalt vaadata – ja see on nüüd siis see kolmas tasand minu jaoks – siis lisaks ajaloo mõistmisele on [[zooarheoloogia]] [[eesmärk|eesmärgiks]] inimese [[olemus]]e mõistmine. Milline on olnud meie suhe loomadega? Kuidas on see muutunud? Kuidas me mõnikord oleme ennast distantseerinud loomariigist ja teinekord räägime hoopis loomade [[õigused|õigustest]]. Kuidas meie lugu loomadega räägib meie [[humaansus]]est ja maailmast arusaamisest.
:Nende asjade mõtestamine harib inimesi ja paneb meid mõtlema, et oskaksime ise teistmoodi loomadesse suhtuda. Teadvustame siis ka suhet loomadega praeguses maailmas. Vähemalt siin, kaasaegses [[Euroopa]]s, oleme ju loomadest oma [[igapäevaelu]]s tegelikult üsna kaugenenud.
* Kiviaja puhul võib loomade ja inimeste suhete puhul välja tuua hammasripatsid. Neid me materjalis näeme. Loomade hammasripatseid ja luudest tehtud ripatseid kasutati ära ehetes; kõnelevad nad [[sümboolika]]st ja mõtlemisest seoses loomadega: annab see hammasripats inimesele antud looma [[jõud|jõu]] või midagi muud?
* Loomade kohtlemine on paleopatoloogilistes uurimustes üks keskne teema. [[Paleopatoloogia]] tähendab, et luudelt ja hammastelt otsitakse jälgi, mis annavad aimu loomade [[tervis]]e, [[heaolu]], [[trauma]]de, söötmise ja pidamise kohta. 
:Me ei ole Eestis väga põhjalikult veel paleopatoloogilisi uurimusi teinud, aga me vaikselt liigume sinnapoole. Alati saab [[tõlgendus]]i pakkuda: näiteks kui näeme mõnd paranenud [[luumurd]]u, mis justkui iseenesest paraneda ei saanuks või olnuks väga raske. Sellisel puhul võime arvata, et inimene on aidanud; on ta siis murru kinni sidunud või looma muul viisil hoidnud ja ravinud. Kas inimene aitas sellepärast, et ta väga armastas seda looma? Või tegutses ta lihtsal majanduslikul põhjusel, et tal oli vaja [[talv]] kuidagi üle elada? Seda on keeruline öelda.
* Kui nüüd mõelda tavalise [[talu]]pidamise peale – kuidas inimesed siin elasid ja olid oma pimedas tarekeses, üheskoos loomadega –, on võib-olla vastus, nagu te ütlesite, et &quot;oli nii, nagu oli&quot;. Ega seal midagi väga ilusat ei olnud, ma arvan. Vaevalt, et loomi väga palju kammiti ja kallistati. Talved olid rasked.
:Samas jällegi ma ei tahaks arvata, et loomi kuidagi ei austatud või neist ei peetud. Loom hoidis inimese elus ja sellest ka [[austus]]. Tänapäeval näeme selliseid loomi austavaid traditsioone ja maailmapilti näiteks [[Mongoolia]]s. Arvan, et minevikus võis see samamoodi olla.
* [[Eve Rannamäe]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608718597/zooarheoloog-koduloomad-eestiga-esimesel-katsel-ei-kohanenud &quot;Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud&quot;], ERR, 24.09.2022

[[Kategooria:Loomad| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>qz27juvskm43o2rbbjjpiiqveiiervw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Porgand</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6263</id>
    <revision>
      <id>135324</id>
      <parentid>131283</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:14:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135324</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4681" sha1="3dgafpso288max9mk6c9l5zf0o6sx0n" xml:space="preserve">[[Pilt:Daucus_carota_Sturm12033.jpg|pisi|Jacob Sturmi illustratsioon teoses ''Deutschlands Flora in Abbildungen'' (1796)]]
[[Pilt:Adriaen_van_Utrecht_-_Still_life_of_artichoke,_asparagus,_green_cabbage,_onions,_beans,_carrots_and_other_vegetables,_all_upon_a_wooden_bench.jpg|pisi|Adriaen van Utrecht. Vaikelu köögiviljadega (1641)]]
[[Pilt:Thilén, Porkkanoita kantava tyttö.jpg|pisi|Ada Thilén, &quot;Porgandeid kandev tüdruk&quot; (1889)]]
'''Porgand''' on sarikaliste sugukonda kuuluv pikergune [[juurvili]], mida tänapäeval Eestis tuntakse peamiselt [[oranž]]ina ning juhul, kui [[lumi|lund]] on, kasutatakse [[lumememm]]ede [[nina]]dena.

==Proosa==

* [Sasha:] &quot;Aed oleks nagu minu üle irvitanud ja septembris oli valmis saanud üksainus porgand. Üksainus! Nägin keset kuiva ja õhutamata mullalappi üksikut kollaseks tõmbunud porgandipealset. Ma ei olnud mullast üldse aru saanud. Tõmbasin taime välja, ise häbisse suremas, tahtsin juba porgandit kanadele visata, kui nägin hõbesõrmust, mis oli ümber mu vaese moondunud porgandi. Tõelist hõbesõrmust, mille keegi oli ilmselt aastaid varem minu aialapi mulda ära kaotanud. Loputasin porgandi ära, hammustasin pooleks ja võtsin sõrmuse ära. Nägin selles märki. Selline tunne oli, nagu oleks mu esimene abieluaasta lörri läinud, sest ma ei olnud oma naist üldse mõistnud, aga mind ootas ees veel kümneid aastaid, et teda õnnelikuks teha.&quot; 
** [[Valérie Perrin]], &quot;Lilledele värsket vett&quot;, tlk Pille Kruus, Tänapäev, 2022, lk 239


==Draama==

* ESTRAGON: Olen näljane.
:VLADIMIR: Porgandit tahad?
:ESTRAGON: Kas muud ei ole?
:VLADIMIR: On vist mõned kaalikad.
:ESTRAGON: Anna parem porgand. (''Vladimir tuhnib [[tasku]]tes, tõmbab sealt välja kaalika ja annab Estragonile.'') Aitäh! (''Hammustab. Kaeblikult.'') See on ju [[kaalikas]]!
:VLADIMIR: Oi, anna andeks! Arvasin, et porgand. (''Tuhnib uuesti taskutes, leiab ainult kaalikaid.'') Pole muud kui kaalikad. (''Tuhnib edasi.'') Küllap panid viimase nahka. (''Otsib.'') Oot, siin ta on! (''Võtab taskust porgandi ja küünitab Estragonile.'') Võta, kullake! (''Estragon pühib selle vastu käist puhtaks ja hakkab sööma.'') Kaalikas anna tagasi. (''Estragon annab talle kaalika.'') Ära söömisega kiirusta, see on viimane porgand.
:ESTRAGON (''sööb''): Küsisin sinult midagi.
:VLADIMIR: Noo!
:ESTRAGON: Ja mis sa mulle vastasid?
:VLADIMIR: Kas porgand maitseb sulle?
:ESTRAGON: See on mesimagus.
:VLADIMIR: Siis on hästi. (''Paus.'') Mida sa mult küsisid?
:ESTRAGON: Ei mäleta. (''Sööb.'') Viha teeb. (''Silmitseb hardalt porgandit, keerutab seda sõrmede vahel.'') See porgand on võrratu. 
* [[Samuel Beckett]], &quot;Godot'd oodates&quot;, tlk Aino Pärsimägi, 2. trükk, Avita, 2005, lk 19

==Luule==

&lt;poem&gt;
Eemalt naeratavad õiesuine [[uba]],
karged [[kapsad]], peibutaja porgand.
Hernekada — kargu mulda torgand —
kuulutab, et [[kaun]]ugi on juba.
&lt;/poem&gt;
* [[Muia Veetamm]], &quot;Rohuaed tee veeres&quot;, rmt: &quot;Vee ja liiva joonel&quot;, 1974 (lk 46)


&lt;poem&gt;
Nurmel niidavad kaera
Pärtli piigad ja sulased.
Porgandid ajavad naerma,
nad on nii pikad ja punased.
Ja nii mõnus on rinnuli aial
magusat porgandit järada.
Las pealegi maailmal laial
seal kusagil kärada.
&lt;/poem&gt;
* [[Kersti Merilaas]], &quot;Porgandid&quot; ballaadist &quot;Maria aed&quot; (1978), rmt: &quot;Eesti ballaad. Antoloogia: XVII-XX sajand&quot;. Koostanud [[Arne Merilai]]. Tänapäev 2003, lk 428


&lt;poem&gt;
Pakun külalistele [[kaalikas|kaalika]]- ja porgandiviile
ja ootamatult meenub 90ndate [[mardipäev|mardiõhtu]] hiigelpettumus,
kui saime ühest [[talu]]st [[laul]]u ja [[tants]]u peale suure kaalika.

Hiljem teise talu sügisõuntelõhnases esikus
paistsid vatijope alt [[liiv]]apangest
pruunikad porgandivarred.
&quot;Porgand peab seisma pimedas, muidu läheb pehmeks,&quot; teab igaüks.
&lt;/poem&gt;
* [[Piret Põldver]], &quot;Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...&quot;, Müürileht, 28. jaanuar 2019

==Film==
&lt;poem&gt;
[Audrey:] Kas see on see tüdruk, kes nägi Nevile'it nööriga ronimas?
[Miss Marple:] Jah, tema see on.
[Audrey:] Kui tema poleks... Ma pean teda tänama.
[Miss Marple:] Ei-ei-ei, kullake, ärge minge kuhugi, ma kohe lõpetan.
[Audrey:] Siis sadas, eks? Mõrvaööl?
[Miss Marple:] Jah, sadas. Olge nüüd...
[Audrey:] Tal peab olema kohutavalt hea silmanägemine.
[Miss Marple, muiates:] Mnjaa... Võib-olla sööb ta palju porgandit.
&lt;/poem&gt;
* &quot;[[Miss Marple]]&quot; (&quot;Agatha Christie's Marple&quot;), hooaeg 3, osa 2 &quot;Haripunkti poole&quot; (&quot;Towards Zero&quot;)


* [Vika:] Ma ju ütlesin! Tal on [[kaksikud]], omal [[naine]] ja porgandikasvatus, mis ta sinu ja su emaga peale hakkaks?
** Filmist &quot;[[Ruudi]]&quot;, 2006


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Köögiviljad]]</text>
      <sha1>3dgafpso288max9mk6c9l5zf0o6sx0n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>135325</id>
      <parentid>135324</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:16:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135325</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4728" sha1="q23zwnuk6hyj5jvk1w5jsguroggb2zi" xml:space="preserve">[[Pilt:Daucus_carota_Sturm12033.jpg|pisi|Jacob Sturmi illustratsioon teoses ''Deutschlands Flora in Abbildungen'' (1796)]]
[[Pilt:Adriaen_van_Utrecht_-_Still_life_of_artichoke,_asparagus,_green_cabbage,_onions,_beans,_carrots_and_other_vegetables,_all_upon_a_wooden_bench.jpg|pisi|Adriaen van Utrecht, [[Vaikelu köögiviljadega]] (1641)]]
[[Pilt:Thilén, Porkkanoita kantava tyttö.jpg|pisi|Ada Thilén, &quot;Porgandeid kandev tüdruk&quot; (1889)]]
'''Porgand''' on sarikaliste sugukonda kuuluv pikergune [[juurvili]], mida tänapäeval Eestis tuntakse peamiselt [[oranž]]ina ning juhul, kui [[lumi|lund]] on, kasutatakse [[lumememm]]ede [[nina]]dena.

==Proosa==

* [Sasha:] &quot;[[Aed]] oleks nagu minu üle irvitanud ja [[september|septembris]] oli valmis saanud üksainus porgand. Üksainus! Nägin keset kuiva ja õhutamata mullalappi üksikut kollaseks tõmbunud porgandipealset. Ma ei olnud [[muld|mullast]] üldse aru saanud. Tõmbasin [[taim]]e välja, ise [[häbi]]sse suremas, tahtsin juba porgandit [[kana]]dele visata, kui nägin hõbe[[sõrmus]]t, mis oli ümber mu vaese moondunud porgandi. Tõelist hõbesõrmust, mille keegi oli ilmselt aastaid varem minu aialapi mulda ära kaotanud. Loputasin porgandi ära, hammustasin pooleks ja võtsin sõrmuse ära. Nägin selles märki. Selline tunne oli, nagu oleks mu esimene abieluaasta lörri läinud, sest ma ei olnud oma naist üldse mõistnud, aga mind ootas ees veel kümneid aastaid, et teda õnnelikuks teha.&quot; 
** [[Valérie Perrin]], &quot;Lilledele värsket vett&quot;, tlk Pille Kruus, Tänapäev, 2022, lk 239


==Draama==

* ESTRAGON: Olen näljane.
:VLADIMIR: Porgandit tahad?
:ESTRAGON: Kas muud ei ole?
:VLADIMIR: On vist mõned kaalikad.
:ESTRAGON: Anna parem porgand. (''Vladimir tuhnib [[tasku]]tes, tõmbab sealt välja kaalika ja annab Estragonile.'') Aitäh! (''Hammustab. Kaeblikult.'') See on ju [[kaalikas]]!
:VLADIMIR: Oi, anna andeks! Arvasin, et porgand. (''Tuhnib uuesti taskutes, leiab ainult kaalikaid.'') Pole muud kui kaalikad. (''Tuhnib edasi.'') Küllap panid viimase nahka. (''Otsib.'') Oot, siin ta on! (''Võtab taskust porgandi ja küünitab Estragonile.'') Võta, kullake! (''Estragon pühib selle vastu käist puhtaks ja hakkab sööma.'') Kaalikas anna tagasi. (''Estragon annab talle kaalika.'') Ära söömisega kiirusta, see on viimane porgand.
:ESTRAGON (''sööb''): Küsisin sinult midagi.
:VLADIMIR: Noo!
:ESTRAGON: Ja mis sa mulle vastasid?
:VLADIMIR: Kas porgand maitseb sulle?
:ESTRAGON: See on mesimagus.
:VLADIMIR: Siis on hästi. (''Paus.'') Mida sa mult küsisid?
:ESTRAGON: Ei mäleta. (''Sööb.'') Viha teeb. (''Silmitseb hardalt porgandit, keerutab seda sõrmede vahel.'') See porgand on võrratu. 
* [[Samuel Beckett]], &quot;Godot'd oodates&quot;, tlk Aino Pärsimägi, 2. trükk, Avita, 2005, lk 19

==Luule==

&lt;poem&gt;
Eemalt naeratavad õiesuine [[uba]],
karged [[kapsad]], peibutaja porgand.
Hernekada — kargu mulda torgand —
kuulutab, et [[kaun]]ugi on juba.
&lt;/poem&gt;
* [[Muia Veetamm]], &quot;Rohuaed tee veeres&quot;, rmt: &quot;Vee ja liiva joonel&quot;, 1974 (lk 46)


&lt;poem&gt;
Nurmel niidavad kaera
Pärtli piigad ja sulased.
Porgandid ajavad naerma,
nad on nii pikad ja punased.
Ja nii mõnus on rinnuli aial
magusat porgandit järada.
Las pealegi maailmal laial
seal kusagil kärada.
&lt;/poem&gt;
* [[Kersti Merilaas]], &quot;Porgandid&quot; ballaadist &quot;Maria aed&quot; (1978), rmt: &quot;Eesti ballaad. Antoloogia: XVII-XX sajand&quot;. Koostanud [[Arne Merilai]]. Tänapäev 2003, lk 428


&lt;poem&gt;
Pakun külalistele [[kaalikas|kaalika]]- ja porgandiviile
ja ootamatult meenub 90ndate [[mardipäev|mardiõhtu]] hiigelpettumus,
kui saime ühest [[talu]]st [[laul]]u ja [[tants]]u peale suure kaalika.

Hiljem teise talu sügisõuntelõhnases esikus
paistsid vatijope alt [[liiv]]apangest
pruunikad porgandivarred.
&quot;Porgand peab seisma pimedas, muidu läheb pehmeks,&quot; teab igaüks.
&lt;/poem&gt;
* [[Piret Põldver]], &quot;Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...&quot;, Müürileht, 28. jaanuar 2019

==Film==
&lt;poem&gt;
[Audrey:] Kas see on see tüdruk, kes nägi Nevile'it nööriga ronimas?
[Miss Marple:] Jah, tema see on.
[Audrey:] Kui tema poleks... Ma pean teda tänama.
[Miss Marple:] Ei-ei-ei, kullake, ärge minge kuhugi, ma kohe lõpetan.
[Audrey:] Siis sadas, eks? Mõrvaööl?
[Miss Marple:] Jah, sadas. Olge nüüd...
[Audrey:] Tal peab olema kohutavalt hea silmanägemine.
[Miss Marple, muiates:] Mnjaa... Võib-olla sööb ta palju porgandit.
&lt;/poem&gt;
* &quot;[[Miss Marple]]&quot; (&quot;Agatha Christie's Marple&quot;), hooaeg 3, osa 2 &quot;Haripunkti poole&quot; (&quot;Towards Zero&quot;)


* [Vika:] Ma ju ütlesin! Tal on [[kaksikud]], omal [[naine]] ja porgandikasvatus, mis ta sinu ja su emaga peale hakkaks?
** Filmist &quot;[[Ruudi]]&quot;, 2006


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Köögiviljad]]</text>
      <sha1>q23zwnuk6hyj5jvk1w5jsguroggb2zi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>135326</id>
      <parentid>135325</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:17:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135326</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4726" sha1="9ssq4xwlqct7yis6ri40zwwr6jdq8g0" xml:space="preserve">[[Pilt:Daucus_carota_Sturm12033.jpg|pisi|Jacob Sturmi illustratsioon teoses ''Deutschlands Flora in Abbildungen'' (1796)]]
[[Pilt:Adriaen_van_Utrecht_-_Still_life_of_artichoke,_asparagus,_green_cabbage,_onions,_beans,_carrots_and_other_vegetables,_all_upon_a_wooden_bench.jpg|pisi|Adriaen van Utrecht, &quot;Vaikelu köögiviljadega&quot; (1641)]]
[[Pilt:Thilén, Porkkanoita kantava tyttö.jpg|pisi|Ada Thilén, &quot;Porgandeid kandev tüdruk&quot; (1889)]]
'''Porgand''' on sarikaliste sugukonda kuuluv pikergune [[juurvili]], mida tänapäeval Eestis tuntakse peamiselt [[oranž]]ina ning juhul, kui [[lumi|lund]] on, kasutatakse [[lumememm]]ede [[nina]]dena.

==Proosa==

* [Sasha:] &quot;[[Aed]] oleks nagu minu üle irvitanud ja [[september|septembris]] oli valmis saanud üksainus porgand. Üksainus! Nägin keset kuiva ja õhutamata mullalappi üksikut kollaseks tõmbunud porgandipealset. Ma ei olnud [[muld|mullast]] üldse aru saanud. Tõmbasin [[taim]]e välja, ise [[häbi]]sse suremas, tahtsin juba porgandit [[kana]]dele visata, kui nägin hõbe[[sõrmus]]t, mis oli ümber mu vaese moondunud porgandi. Tõelist hõbesõrmust, mille keegi oli ilmselt aastaid varem minu aialapi mulda ära kaotanud. Loputasin porgandi ära, hammustasin pooleks ja võtsin sõrmuse ära. Nägin selles märki. Selline tunne oli, nagu oleks mu esimene abieluaasta lörri läinud, sest ma ei olnud oma naist üldse mõistnud, aga mind ootas ees veel kümneid aastaid, et teda õnnelikuks teha.&quot; 
** [[Valérie Perrin]], &quot;Lilledele värsket vett&quot;, tlk Pille Kruus, Tänapäev, 2022, lk 239


==Draama==

* ESTRAGON: Olen näljane.
:VLADIMIR: Porgandit tahad?
:ESTRAGON: Kas muud ei ole?
:VLADIMIR: On vist mõned kaalikad.
:ESTRAGON: Anna parem porgand. (''Vladimir tuhnib [[tasku]]tes, tõmbab sealt välja kaalika ja annab Estragonile.'') Aitäh! (''Hammustab. Kaeblikult.'') See on ju [[kaalikas]]!
:VLADIMIR: Oi, anna andeks! Arvasin, et porgand. (''Tuhnib uuesti taskutes, leiab ainult kaalikaid.'') Pole muud kui kaalikad. (''Tuhnib edasi.'') Küllap panid viimase nahka. (''Otsib.'') Oot, siin ta on! (''Võtab taskust porgandi ja küünitab Estragonile.'') Võta, kullake! (''Estragon pühib selle vastu käist puhtaks ja hakkab sööma.'') Kaalikas anna tagasi. (''Estragon annab talle kaalika.'') Ära söömisega kiirusta, see on viimane porgand.
:ESTRAGON (''sööb''): Küsisin sinult midagi.
:VLADIMIR: Noo!
:ESTRAGON: Ja mis sa mulle vastasid?
:VLADIMIR: Kas porgand maitseb sulle?
:ESTRAGON: See on mesimagus.
:VLADIMIR: Siis on hästi. (''Paus.'') Mida sa mult küsisid?
:ESTRAGON: Ei mäleta. (''Sööb.'') Viha teeb. (''Silmitseb hardalt porgandit, keerutab seda sõrmede vahel.'') See porgand on võrratu. 
* [[Samuel Beckett]], &quot;Godot'd oodates&quot;, tlk Aino Pärsimägi, 2. trükk, Avita, 2005, lk 19

==Luule==

&lt;poem&gt;
Eemalt naeratavad õiesuine [[uba]],
karged [[kapsad]], peibutaja porgand.
Hernekada — kargu mulda torgand —
kuulutab, et [[kaun]]ugi on juba.
&lt;/poem&gt;
* [[Muia Veetamm]], &quot;Rohuaed tee veeres&quot;, rmt: &quot;Vee ja liiva joonel&quot;, 1974 (lk 46)


&lt;poem&gt;
Nurmel niidavad kaera
Pärtli piigad ja sulased.
Porgandid ajavad naerma,
nad on nii pikad ja punased.
Ja nii mõnus on rinnuli aial
magusat porgandit järada.
Las pealegi maailmal laial
seal kusagil kärada.
&lt;/poem&gt;
* [[Kersti Merilaas]], &quot;Porgandid&quot; ballaadist &quot;Maria aed&quot; (1978), rmt: &quot;Eesti ballaad. Antoloogia: XVII-XX sajand&quot;. Koostanud [[Arne Merilai]]. Tänapäev 2003, lk 428


&lt;poem&gt;
Pakun külalistele [[kaalikas|kaalika]]- ja porgandiviile
ja ootamatult meenub 90ndate [[mardipäev|mardiõhtu]] hiigelpettumus,
kui saime ühest [[talu]]st [[laul]]u ja [[tants]]u peale suure kaalika.

Hiljem teise talu sügisõuntelõhnases esikus
paistsid vatijope alt [[liiv]]apangest
pruunikad porgandivarred.
&quot;Porgand peab seisma pimedas, muidu läheb pehmeks,&quot; teab igaüks.
&lt;/poem&gt;
* [[Piret Põldver]], &quot;Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...&quot;, Müürileht, 28. jaanuar 2019

==Film==
&lt;poem&gt;
[Audrey:] Kas see on see tüdruk, kes nägi Nevile'it nööriga ronimas?
[Miss Marple:] Jah, tema see on.
[Audrey:] Kui tema poleks... Ma pean teda tänama.
[Miss Marple:] Ei-ei-ei, kullake, ärge minge kuhugi, ma kohe lõpetan.
[Audrey:] Siis sadas, eks? Mõrvaööl?
[Miss Marple:] Jah, sadas. Olge nüüd...
[Audrey:] Tal peab olema kohutavalt hea silmanägemine.
[Miss Marple, muiates:] Mnjaa... Võib-olla sööb ta palju porgandit.
&lt;/poem&gt;
* &quot;[[Miss Marple]]&quot; (&quot;Agatha Christie's Marple&quot;), hooaeg 3, osa 2 &quot;Haripunkti poole&quot; (&quot;Towards Zero&quot;)


* [Vika:] Ma ju ütlesin! Tal on [[kaksikud]], omal [[naine]] ja porgandikasvatus, mis ta sinu ja su emaga peale hakkaks?
** Filmist &quot;[[Ruudi]]&quot;, 2006


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Köögiviljad]]</text>
      <sha1>9ssq4xwlqct7yis6ri40zwwr6jdq8g0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kai Aareleid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6601</id>
    <revision>
      <id>135336</id>
      <parentid>36620</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:52:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>4573</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Useless tag</comment>
      <origin>135336</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3822" sha1="l4j831b7zzobgy6j46w18tn3hcuttml" xml:space="preserve">[[Pilt:Kai Aareleid 2016. aastal.jpg|alt=|pisi|Kai Aareleid 2016. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: TIXE&lt;/small&gt;]]

'''Kai Aareleid''' (sündinud 26. septembril 1972) eesti kirjanik, dramaturg, tõlkija ja toimetaja.


* Igast oma [[sõna]]st kiivalt kinni hoidval [[autor]]il oleks mõtet [[teater|teatrist]] kui kollektiivse loomingu kojast ilmselt kauge kaarega mööda käia, või siis aegsasti paks [[nahk]] kasvatada.
** [https://kultuur.err.ee/870501/kai-aareleid-kui-tolkijat-tolgitakse Kai Aareleid. Kui tõlkijat tõlgitakse]. ERR 20. oktoober 2018

==&quot;Linnade põletamine&quot;==
Tallinn: Varrak, 2017 (2. trükk).

* ''Ante scriptum'' kui ''post scriptum''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i vastand sisaldab [[paradoks]]i: selleks, et kirjutatule saaks midagi eelneda, et kirjutatu ette saaks midagi kirjutada, peab tekst, mille ette kirjutatakse, olema kirja pandud, seega olemas. Kui see aga on juba kirja pandud, pole ''ante scriptum'' oma olemuselt enam mitte ''ante'', vaid ''post scriptum''... Kas te jälgite mind? Kas teile üldse on [[ladina keel]]e algtõdesid õpetatud? (lk 11)
* Täna avasin lõpuks [[must]]a nahk[[märkmik]]u, mille sa mulle kunagi kinkisid. Nüüd kulub see ära. Sa teadsid täpselt, missugust valida. Teadsid, et see peab olema väikeste [[ruut]]udega, mis mind toetaksid ja mida mööda saaksin vaikselt edasi liikuda nagu ronitaim. (lk 13)
* [[Maailm]] koosneb [[juhus]]test ja eksitustest. (lk 46)
* Ükskord juhtus nii, et Tiina kallas isale õhtuse uinaku ajal kogemata odekolonni [[kõrv]]a. See oli tõesti kogemata. Odekolonn oli tegelikult mõeldud pisikestele patsidele, mis ta oli raske vaevaga pununud isa üle pea kammitud [[juuksed|juustesse]]. (lk 105)
* Iseäranis jääb Tiinat kummitama üks pikkade juustega poolpaljas [[mees]] raskes vasklukuga [[raamat]]us, [[käed]] harali, kurbade [[silm]]ade lootusetu [[pilk]] taevasse pööratud. 
:&quot;See on [[Jeesus]],&quot; ütleb proua Wunderlich, kes on Tiinat jälginud. &quot;[[Jumal]]a poeg. &quot;Tulge minu juurde, kes te vaevatud ja koormatud olete, ja mina annan teile hingamise.&quot;&quot;
:Tiinal hakkab natuke hirmus, ta keerab kiiresti lehte. Ta on muidu julge tüdruk, aga see pilt ajab judinad peale. Proua Wunderlich ütleb, et raamatu nimi on [[Piibel]]. Piltide järgi vist väga kurb raamat, arvab Tiina. (lk 109-110)
* Jutustada, mida [[mälu|mäletan]]. Aga mis on mäletamine? Mida rohkem püüan endast üles tuua, nendele kollakatele, ümarate nurkadega lehekülgedele, mis meenutavad mulle [[lapsepõlv]]e, seda selgemaks saab, et mulle on jäänud ainult lüngad. On [[vaikus]]i, millesse oleme põgenenud nii kaua, et need on saanud lahutamatuks osaks meie [[mina]]st, et need vaikused olemegi meie. (lk 150)
* See [[linn]] oli kolmkümmend [[aasta]]t mu maailm. Võiks isegi öelda: ankur. Ma ei hakka ütlema &quot;[[keskpunkt]]&quot;, sest igaühe maailma keskpunkt on lõpuks tema ise. Või vahepeal teine inimene, ajutise eksitusena. (lk 151)
* Kui vaadata mälu [[vari|varjudesse]], pole [[öö]]l ja [[päev]]al vahet, enam mitte. (lk 152)
* Paremini kui miski muu toovad [[mälestus]]i üles [[lõhn]]ad. Visamalt kui miski muu kaovad lõhnad. (lk 154)
* Üheksakümnendatel tagastati [[maja]] pärijatele, müüdi, renoveeriti. [[Uks]]ed keerati lukku, uute [[võti|võtmetega]]. Kuurid lammutati. Ainult raud[[värav]] hoovi pool on samasugune, ja üksik suur [[kuusk]] selle kõrval ikka elus. Minu võtmekimp on alles, see ei ava ega sulge enam midagi. (lk 155)
* [[Ilmutus]]ed tulevad ja kaovad. Lihtsad, pehmed ja lõbusad inimesed on need, kellest saab kinni hoida. (lk 220)
* [[Valgus]]e valgusest saab aru ainult võrdluses pimedusega. (lk 275)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Aareleid, Kai}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]</text>
      <sha1>l4j831b7zzobgy6j46w18tn3hcuttml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõrmus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7509</id>
    <revision>
      <id>135323</id>
      <parentid>113428</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:13:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <origin>135323</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11934" sha1="ovq0wknfu9np84b2qwkvc3g9ndupf93" xml:space="preserve">[[Pilt:Rogier_van_der_weyden,_ritratto_di_ragazza,_1440-45_ca._06_mani.JPG|pisi|Rogier van der Weyden. Daami portree. Detail (1440-1445)]]
[[Pilt:Gerard_David_Orefice_-_fragment.jpg|pisi|Gerard David. Kullassepa portree. Detail. (1505)]]
[[Pilt:Bartolomeo_veneto,_ritratto_di_gentiluomo,_1510-15_ca._(cambridge,_fitzwilliam_museum)_04_labirinto.jpg|pisi|Bartolomeo Veneto. Härrasmehe portree. Detail (1510-1515)]]
[[Pilt:Lucas_Cranach_der_Ältere-Albert_of_Hohenzollern-Detail-4907.jpg|pisi|Lucas Cranach vanem. Kardinal Albrecht von Brandenburgi portree. Detail. (Pärast 1529)]]
[[Pilt:Parmigianino,_uomo_con_libro_03.jpg|pisi|Parmigianino. Mees raamatuga. Detail. (16. saj)]]
'''Sõrmus''' on ringikujuline ehteasi, mida kantakse sõrmes.


==Piibel==
* Ja [[vaarao]] võttis [[sõrm]]est pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased [[riided]] selga ja riputas kuldkee [[kael]]a.
** [[Esimene Moosese raamat]], 41:42


==Proosa==

* Ma hoidsin ikka veel ta kätt ja ei suutnud oma silmi sellest lahti rebida - vaid kaks aastat tagasi oli see [[käsi]] olnud vaba. Ma puudutasin sõrmust, mis mind Valérie’st igaveseks lahutama pidi, ja see pani mu südame [[ärevus]]est ja hirmust kloppima. Õudustundega peatusid mu silmad sõrmusel. Kui kurb! mõtlesin ma, ka minul oleks tema juures võinud [[lootus]]t olla! Ma elasin samal maal, samas piirkonnas, mu [[nimi]], mu vanus ja mu varanduslik olukord - kõik oleks mind temale lähendada võinud! Mis küll takistas mind seda meeletut [[õnn]]e saavutamast? Ma tundsin pitsitust oma südames ja mõned [[pisar]]ad, niisama valulikud kui mu mõttedki, langesid ta käe peale. &quot;Mis teiega on, Gustave? Rääkige mulle, mis teid piinab?&quot; Ta tahtis oma käe tagasi tõmmata, kuid ta hääl oli nii südantliigutav... ja ma söandasin Valérie kätt edasi hoida. Ma tahtsin talle öelda... mida siis ometi?... Kuid siis puudutasin ma jahedat sõrmust, mu piinajat, mu kohtumõistjat, ja tundsin oma keelt tarduvat. Ma lasin Valérie käe lahti ja ohkasin sügavalt. 
** [[Barbara Juliane von Krüdener]], &quot;Valérie ehk Gustave de Linari kirjad Ernest de G...le&quot;, tlk Ülo Treikelder, 2003, lk 71-72


* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsivars]]. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära sõrmuse. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest [[pimedus]]est.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;., tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 215

* &quot;''Madame'',&quot; vastas d'Artagnan, &quot;kui ma ei eksi, siis just kakskümmend aastat tagasi oli mul au ühes Raekoja varjulises nurgas suudelda teie kaunist kätt.&quot;
:&quot;Suudelge nüüd teist,&quot; sõnas kuninganna, &quot;ja et vasak käsi poleks vähem suuremeelne kui parem&quot; - ta tõmbas sõrmest teemantsõrmuse, mis oli umbes samasugune kui eelminegi -, &quot;siis võtke ja kandke seda sõrmust minu mälestuseks.&quot;
:&quot;''Madame'',&quot; ütles d'Artagnan tõustes, &quot;mul on veel ainult üks [[soov]], ja nimelt, et esimene asi, mis te minult nõuate, oleks mu [[elu]].&quot;
* Alexandre Dumas vanem, &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;., tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 884


* [Ramilda:] Mõtelge ometi, kui mul oleks keegi, keda ma nii, nii… liebe vom ganzen Herzen ja kui ma kunagi ei võiks talle &quot;armas&quot; ja &quot;kallis&quot; muidu öelda, kui aina susiseva s-ega; ma sureksin ära. Bei Gott, ich würde krepieren. Armas, kallis, sõrmus — kõige parematel sõnadel ikka s. Aga: ich liebe dich, ich bin verliebt, Ring, Brautring, wie schön das klingt! Himmlisch! 
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XII &quot;Tõde ja õigus&quot; II], XII peatükk


* Öö tähistaevas oli oma sõrmused särama löönud, hõõrudes neid vastu tumesinist frakki. (lk 33)
* Kui luik pistab pea vette, on ta kael nagu naise käsi, mis vanni põhjast sõrmust otsib. (lk 34)
* Pannes altari ees pruudile sõrmust sõrme, kannatab peigmees kitsus-kompleksi all ja on hirmul, et sõrmus võiks osutuda väikseks. (lk 41)
* Sõelume varvastega rannaliiva, otsekui otsides kullateri või abielusõrmuseid. (lk 44)
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;, tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974


* Eel[[ootus]]! Tomile tuli korraga pähe, et eelootus pakub talle suuremat [[nauding]]ut kui [[kogemus]] ise. Kas see jääbki nõnda? Kui ta istus õhtute kaupa üksi, sõrmitses Dickie asju, vaatas Dickie sõrmuseid oma sõrmes, Dickie [[lips]]e või musta alligaatorinahast [[rahatasku]]t, kas ta nautis siis eelootust või kogemust ennast? (lk 121)
* Marge tuli paljajalu trepist alla. Tom tõusis istukile. Neiul oli käes pruun nahkkarp.
:&quot;Leidsin Dickie sõrmused,&quot; ütles ta hingetult.
:&quot;Ah jaa. Ta andis need minu kätte hoiule.&quot; Tom tõusis püsti.
:&quot;Millal?&quot;
:&quot;Vist Roomas.&quot; Tom taganes sammukese, jalg põrkas vastu [[king]]a; ta võttis selle üles, et poleks näha, et ta närvitseb.
:&quot;Mis tal plaanis oli? Miks ta need sulle andis?&quot;
:Küllap otsis tüdruk niiti, et rinnahoidjat parandada, mõtles Tom. Pagan võtaks, miks ta sõrmuseid ometi kuhugi mujale polnud pistnud, näiteks kohvri voodri vahele? &quot;Pole õrna aimugi,&quot; ütles Tom. &quot;Ju tal tuli selline tuju. Sa ju tun­ned teda. Ta ütles, et kui midagi peaks juhtuma, tahab ta, et sõrmused jääksid mulle.&quot;
:Marge oli hämmeldunud. &quot;Kuhu ta läks?&quot;
:&quot;[[Palermo]]sse, Sitsiiliasse.&quot; Tom hoidis kinga mõlema käega, valmis kontsa relvana kasutama. Tal käis kähku läbi pea, kuidas ta lööb tüdruku kingaga uima­seks, lohistab ta uksest välja ning viskab kanalisse. Ta ütleb, et tüdruk oli vetikatel libastunud ja vette kukkunud. Et Marge oli hea ujuja, siis oli Tom arvanud, et ta suudab end vee peal hoida.
:Marge põrnitses karpi. &quot;Siis kavatses ta ju end ikkagi tappa.&quot;
:&quot;Jah... kui soovid, sõrmused... Need jätavad tõesti mulje, et ta tappis end.&quot; (lk 166)
* Homme peab sõrmustest härra Greenleafile rääkima. Sedasama, mida täna Marge'ile. Peab seda üksikasjadega täiendama, et kõlaks paremini. Tom hakkaski mõtlema. Meeled rahunesid. Ta kujutles Rooma hotellituba, jutuajamist Dickie'ga; kujutles, kuidas Dickie võtab sõrmused sõrmest ja annab talle. Kujutles, kuidas Dickie ütleb: &quot;Ära sellest kellelegi räägi...&quot; (lk 167-168)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Kui nende väed sõjaplaanide tõttu üksteisest lahku läksid ja kõrged lepinguvennad üksteisega jumalaga jätsid, võttis [[kuningas]] [[Richard Lõvisüda|Richard]] oma vapisõrmuse kolme lõviga ja andis selle [[keiser]] Friedrichile rüütelliku [[sõprus]]e ja [[truudus]]e märgiks. Prantsuse kuningas, kes seal kõrval seisis, tundis seda nähes oma [[süda]]mes [[kadedus]]eokka valusat torget ja see [[haav]] ei paranenud kunagi. (1. peatükk &quot;Sõrmus&quot;, lk 6)
* Samal ajal kui protonotar jätkas otsuse ettelugemist, tõmbus Guillaume ettevaatlikult tagasi ja kadus rahvahulka. Ta oli kohe tundnud, et [[kinnas]] ei olnud tühi, ja kui ta lähemalt järele vaatas, leidis ta sellest Staufenite sõrmuse kolme vapilõviga. (16. peatükk &quot;Kinnas&quot;, lk 261)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961

* &quot;Te olete talle juba andnud oma sõrmuse,&quot; jätkas ta.
:&quot;Sõrmuse?&quot; [[Küsimus]] tuli iseenesest, poolkogemata. Võisin aimata, kuidas mu ülekuulaja [[mask]]i varjus võidurõõmsalt [[naeratus|naeratas]].
:&quot;Keisrite sõrmuse. Me teame kõik, kuidas see toimus vanas [[Rooma]]s. [[Keiser]] adopteeris oma järeltulija ja kinnitas selle akti oma sõrmusega.&quot;
:&quot;Me pole keisrite suguvõsast… &quot;
:&quot;Muidugi mitte. Aga mis on keiser, kui ta kõrval ei seisa mõni von Schmerzburg? [[Malend]]. Ainult malend, mis ise ei saa ei liikuda ega ennast kaitsta.&quot;
* Karl Ristikivi, &quot;[[Rooma päevik]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, lk 204


* [Sasha:] &quot;Aed oleks nagu minu üle irvitanud ja septembris oli valmis saanud üksainus porgand. Üksainus! Nägin keset kuiva ja õhutamata mullalappi üksikut kollaseks tõmbunud porgandipealset. Ma ei olnud mullast üldse aru saanud. Tõmbasin taime välja, ise häbisse suremas, tahtsin juba porgandit kanadele visata, kui nägin hõbesõrmust, mis oli ümber mu vaese moondunud porgandi. Tõelist hõbesõrmust, mille keegi oli ilmselt aastaid varem minu aialapi mulda ära kaotanud. Loputasin porgandi ära, hammustasin pooleks ja võtsin sõrmuse ära. Nägin selles märki. Selline tunne oli, nagu oleks mu esimene abieluaasta lörri läinud, sest ma ei olnud oma naist üldse mõistnud, aga mind ootas ees veel kümneid aastaid, et teda õnnelikuks teha.&quot; 
** [[Valérie Perrin]], &quot;Lilledele värsket vett&quot;, tlk Pille Kruus, Tänapäev, 2022, lk 239

==&quot;Kalevipoeg&quot;==

&lt;poem&gt;
 Ilmaneitsike ilusa
Mõistis kohe küsimise,
Laulis vastu lahke′esti:
&quot;Mis ma nutan, neitsikene,
Mis ma kaeban, käharpeaga?
Vetta [[kaev]]usta vinnates
Kaotin sõrmukse [[sõrm]]esta,
Veeres, [[kuld]], mul vete alla.&quot;
        Kalevite kange poega
Kargas kohe kaevupõhja,
Tõttas sõrmust otsimaie.
        Sortsilased suurel seltsil
Kalevipoega kiusama:
&quot;[[Hiir]] on ise hüpand [[lõks]]u,
[[Karu]] kammitsa kaevusse!
Võtke [[kivi]], vennikesed,
Kukutagem kukla peale,
Kange mehe kaela peale!&quot;
/---/
Kalevite kallis poega,
Kui ta otsind tüki aega,
Kargas jälle kaevu peale.
Mis tal sõrmukseks sõrmessa?
Veskikivi veereb käessa,
Sõrm käib läbi silmuksesta.
Kalevipoeg küsimaie:
&quot;Ilmaneitsike ilusa,
Kõue tütar käharpeaga,
Sinisirje linnukene,
Kas see sõrmus on sinulta,
Mis sul kaevu on kukkunud,
Vete alla on veerenud?
Muud ei leidnud ma [[muda]]sta,
Suuremat ei puutund sõrme.&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;, X laul


==Luule==


&lt;poem&gt;
kellel [[lind|linnul]] on [[rõngas]] jalas
see on vist [[abielu]]s
arvas tilluke Asta Alas
aga see polnud ilus
    
[[psühholoog]] Maasika meelest kes
puldis vastuseid soris
    
lapsed [[võilill]]epärgades
lõputus [[koridor]]is
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Ministeeriumist saadeti psühholoog&quot; kogus &quot;Selges eesti keeles&quot; (1974), lk 45


&lt;poem&gt;
Siis ta tuligi. Sätendas sõrmuste [[kuld]].
Tuli laenama [[tikk]]e või [[sigaret|suitsule]] tuld.
- Kust oled pärit, kas kaugelt maalt?
Eks puhka, eks maitse me õhturoast!
- Ma olen siit kõrvaltoast.
&lt;/poem&gt;
* [[Mari Vallisoo]], &quot;Sügis eeskojas&quot;, kogust &quot;Mälestusi maailmast&quot;, Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 173


&lt;poem&gt;
Kuni õhku lendab [[surm]]a võlumägi,
kanna [[sajand]]it kui musta kihlasõrmust.
Kõik on võimalik. Ka see, et ilmub põrmust
ette teatamata [[taevas|taeva]] [[sõjavägi]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viivi Luik]], &quot;Tiiva vari&quot;


&lt;poem&gt;
- Kuidas naksub su nahkrihm, kuumees,
kuidas mõtlen ta mustrist }a moest!
- Mu vöö on laenatud lonkuri käest,
kuid su sõrmuse kallim kullassepp
tegi tuhande dirhami eest
Oo kuis ratsutan nyyd,
lauldes linnadest, tuulest ja teest -
sest ma sõrmuse kaotasin ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Triin Soomets]], &quot;* Kuhu jäi su revolver, kuumees&quot; kogus &quot;Valitud omadused&quot; (2016), lk 86


&lt;poem&gt;
II
Tumesinised sõrmused
Kollased sõrmused
Haljad sõrmused
Heleroosad sõrmused
Violetsed sõrmused
Mustad sõrmused
Hallid sõrmused
Kuldne [[keha]]

III
[[Vikerkaar]]e täis[[ring]] tiirleb ümber enda
Raske sõrmus vihiseb kui [[piits]]
[[Maandumine|Maandumisel]] rebib [[hoov]]i pinnast
[[Seebimull]]ides
[[Bensiin]]iloikudes
Plekitükkidel
[[Sinikas|Sinikates]]
Punetustes
[[Kõiksus]]es
Rebib meid [[vorm]]ist lahti
Läbi portaalikaarte
Värviringist välja
&lt;/poem&gt;
* [[Liepa Rūce]], &quot;Ilutulestik&quot;, tlk [[Contra]], rmt: antoloogia &quot;Introvertide ball&quot;, 2022, lk 202-203

==Kirjandus==
* [[Richard Wagner]], &quot;[[Nibelungide sõrmus]]&quot;
* [[J. R. R. Tolkien]], &quot;[[Sõrmuste isand]]&quot;
* [[Konrad Lorenz]], &quot;Kuningas Saalomoni sõrmus&quot;
* [[Vladimir Neff]], &quot;Borgiate sõrmus&quot;

[[Kategooria:Ehted]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>ovq0wknfu9np84b2qwkvc3g9ndupf93</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>135327</id>
      <parentid>135323</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:20:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135327</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11941" sha1="p06vja7a8eypgw6jlry2rwo63i4dem8" xml:space="preserve">[[Pilt:Rogier_van_der_weyden,_ritratto_di_ragazza,_1440-45_ca._06_mani.JPG|pisi|Rogier van der Weyden, &quot;Daami portree&quot;, detail (1440-1445)]]
[[Pilt:Gerard_David_Orefice_-_fragment.jpg|pisi|Gerard David, &quot;Kullassepa portree&quot;, detail (1505)]]
[[Pilt:Bartolomeo_veneto,_ritratto_di_gentiluomo,_1510-15_ca._(cambridge,_fitzwilliam_museum)_04_labirinto.jpg|pisi|Bartolomeo Veneto, &quot;Härrasmehe portree&quot;, detail (1510-1515)]]
[[Pilt:Lucas_Cranach_der_Ältere-Albert_of_Hohenzollern-Detail-4907.jpg|pisi|Lucas Cranach vanem, &quot;Kardinal Albrecht von Brandenburgi portree&quot;, detail (pärast 1529)]]
[[Pilt:Parmigianino,_uomo_con_libro_03.jpg|pisi|Parmigianino, &quot;Mees raamatuga&quot;, detail (16. saj)]]
'''Sõrmus''' on ringikujuline ehteasi, mida kantakse sõrmes.


==Piibel==
* Ja [[vaarao]] võttis [[sõrm]]est pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased [[riided]] selga ja riputas kuldkee [[kael]]a.
** [[Esimene Moosese raamat]], 41:42


==Proosa==

* Ma hoidsin ikka veel ta kätt ja ei suutnud oma silmi sellest lahti rebida - vaid kaks aastat tagasi oli see [[käsi]] olnud vaba. Ma puudutasin sõrmust, mis mind Valérie’st igaveseks lahutama pidi, ja see pani mu südame [[ärevus]]est ja hirmust kloppima. Õudustundega peatusid mu silmad sõrmusel. Kui kurb! mõtlesin ma, ka minul oleks tema juures võinud [[lootus]]t olla! Ma elasin samal maal, samas piirkonnas, mu [[nimi]], mu vanus ja mu varanduslik olukord - kõik oleks mind temale lähendada võinud! Mis küll takistas mind seda meeletut [[õnn]]e saavutamast? Ma tundsin pitsitust oma südames ja mõned [[pisar]]ad, niisama valulikud kui mu mõttedki, langesid ta käe peale. &quot;Mis teiega on, Gustave? Rääkige mulle, mis teid piinab?&quot; Ta tahtis oma käe tagasi tõmmata, kuid ta hääl oli nii südantliigutav... ja ma söandasin Valérie kätt edasi hoida. Ma tahtsin talle öelda... mida siis ometi?... Kuid siis puudutasin ma jahedat sõrmust, mu piinajat, mu kohtumõistjat, ja tundsin oma keelt tarduvat. Ma lasin Valérie käe lahti ja ohkasin sügavalt. 
** [[Barbara Juliane von Krüdener]], &quot;Valérie ehk Gustave de Linari kirjad Ernest de G...le&quot;, tlk Ülo Treikelder, 2003, lk 71-72


* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsivars]]. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära sõrmuse. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest [[pimedus]]est.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;., tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 215

* &quot;''Madame'',&quot; vastas d'Artagnan, &quot;kui ma ei eksi, siis just kakskümmend aastat tagasi oli mul au ühes Raekoja varjulises nurgas suudelda teie kaunist kätt.&quot;
:&quot;Suudelge nüüd teist,&quot; sõnas kuninganna, &quot;ja et vasak käsi poleks vähem suuremeelne kui parem&quot; - ta tõmbas sõrmest teemantsõrmuse, mis oli umbes samasugune kui eelminegi -, &quot;siis võtke ja kandke seda sõrmust minu mälestuseks.&quot;
:&quot;''Madame'',&quot; ütles d'Artagnan tõustes, &quot;mul on veel ainult üks [[soov]], ja nimelt, et esimene asi, mis te minult nõuate, oleks mu [[elu]].&quot;
* Alexandre Dumas vanem, &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;., tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 884


* [Ramilda:] Mõtelge ometi, kui mul oleks keegi, keda ma nii, nii… liebe vom ganzen Herzen ja kui ma kunagi ei võiks talle &quot;armas&quot; ja &quot;kallis&quot; muidu öelda, kui aina susiseva s-ega; ma sureksin ära. Bei Gott, ich würde krepieren. Armas, kallis, sõrmus — kõige parematel sõnadel ikka s. Aga: ich liebe dich, ich bin verliebt, Ring, Brautring, wie schön das klingt! Himmlisch! 
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XII &quot;Tõde ja õigus&quot; II], XII peatükk


* Öö tähistaevas oli oma sõrmused särama löönud, hõõrudes neid vastu tumesinist frakki. (lk 33)
* Kui luik pistab pea vette, on ta kael nagu naise käsi, mis vanni põhjast sõrmust otsib. (lk 34)
* Pannes altari ees pruudile sõrmust sõrme, kannatab peigmees kitsus-kompleksi all ja on hirmul, et sõrmus võiks osutuda väikseks. (lk 41)
* Sõelume varvastega rannaliiva, otsekui otsides kullateri või abielusõrmuseid. (lk 44)
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;, tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974


* Eel[[ootus]]! Tomile tuli korraga pähe, et eelootus pakub talle suuremat [[nauding]]ut kui [[kogemus]] ise. Kas see jääbki nõnda? Kui ta istus õhtute kaupa üksi, sõrmitses Dickie asju, vaatas Dickie sõrmuseid oma sõrmes, Dickie [[lips]]e või musta alligaatorinahast [[rahatasku]]t, kas ta nautis siis eelootust või kogemust ennast? (lk 121)
* Marge tuli paljajalu trepist alla. Tom tõusis istukile. Neiul oli käes pruun nahkkarp.
:&quot;Leidsin Dickie sõrmused,&quot; ütles ta hingetult.
:&quot;Ah jaa. Ta andis need minu kätte hoiule.&quot; Tom tõusis püsti.
:&quot;Millal?&quot;
:&quot;Vist Roomas.&quot; Tom taganes sammukese, jalg põrkas vastu [[king]]a; ta võttis selle üles, et poleks näha, et ta närvitseb.
:&quot;Mis tal plaanis oli? Miks ta need sulle andis?&quot;
:Küllap otsis tüdruk niiti, et rinnahoidjat parandada, mõtles Tom. Pagan võtaks, miks ta sõrmuseid ometi kuhugi mujale polnud pistnud, näiteks kohvri voodri vahele? &quot;Pole õrna aimugi,&quot; ütles Tom. &quot;Ju tal tuli selline tuju. Sa ju tun­ned teda. Ta ütles, et kui midagi peaks juhtuma, tahab ta, et sõrmused jääksid mulle.&quot;
:Marge oli hämmeldunud. &quot;Kuhu ta läks?&quot;
:&quot;[[Palermo]]sse, Sitsiiliasse.&quot; Tom hoidis kinga mõlema käega, valmis kontsa relvana kasutama. Tal käis kähku läbi pea, kuidas ta lööb tüdruku kingaga uima­seks, lohistab ta uksest välja ning viskab kanalisse. Ta ütleb, et tüdruk oli vetikatel libastunud ja vette kukkunud. Et Marge oli hea ujuja, siis oli Tom arvanud, et ta suudab end vee peal hoida.
:Marge põrnitses karpi. &quot;Siis kavatses ta ju end ikkagi tappa.&quot;
:&quot;Jah... kui soovid, sõrmused... Need jätavad tõesti mulje, et ta tappis end.&quot; (lk 166)
* Homme peab sõrmustest härra Greenleafile rääkima. Sedasama, mida täna Marge'ile. Peab seda üksikasjadega täiendama, et kõlaks paremini. Tom hakkaski mõtlema. Meeled rahunesid. Ta kujutles Rooma hotellituba, jutuajamist Dickie'ga; kujutles, kuidas Dickie võtab sõrmused sõrmest ja annab talle. Kujutles, kuidas Dickie ütleb: &quot;Ära sellest kellelegi räägi...&quot; (lk 167-168)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Kui nende väed sõjaplaanide tõttu üksteisest lahku läksid ja kõrged lepinguvennad üksteisega jumalaga jätsid, võttis [[kuningas]] [[Richard Lõvisüda|Richard]] oma vapisõrmuse kolme lõviga ja andis selle [[keiser]] Friedrichile rüütelliku [[sõprus]]e ja [[truudus]]e märgiks. Prantsuse kuningas, kes seal kõrval seisis, tundis seda nähes oma [[süda]]mes [[kadedus]]eokka valusat torget ja see [[haav]] ei paranenud kunagi. (1. peatükk &quot;Sõrmus&quot;, lk 6)
* Samal ajal kui protonotar jätkas otsuse ettelugemist, tõmbus Guillaume ettevaatlikult tagasi ja kadus rahvahulka. Ta oli kohe tundnud, et [[kinnas]] ei olnud tühi, ja kui ta lähemalt järele vaatas, leidis ta sellest Staufenite sõrmuse kolme vapilõviga. (16. peatükk &quot;Kinnas&quot;, lk 261)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961

* &quot;Te olete talle juba andnud oma sõrmuse,&quot; jätkas ta.
:&quot;Sõrmuse?&quot; [[Küsimus]] tuli iseenesest, poolkogemata. Võisin aimata, kuidas mu ülekuulaja [[mask]]i varjus võidurõõmsalt [[naeratus|naeratas]].
:&quot;Keisrite sõrmuse. Me teame kõik, kuidas see toimus vanas [[Rooma]]s. [[Keiser]] adopteeris oma järeltulija ja kinnitas selle akti oma sõrmusega.&quot;
:&quot;Me pole keisrite suguvõsast… &quot;
:&quot;Muidugi mitte. Aga mis on keiser, kui ta kõrval ei seisa mõni von Schmerzburg? [[Malend]]. Ainult malend, mis ise ei saa ei liikuda ega ennast kaitsta.&quot;
* Karl Ristikivi, &quot;[[Rooma päevik]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, lk 204


* [Sasha:] &quot;Aed oleks nagu minu üle irvitanud ja septembris oli valmis saanud üksainus porgand. Üksainus! Nägin keset kuiva ja õhutamata mullalappi üksikut kollaseks tõmbunud porgandipealset. Ma ei olnud mullast üldse aru saanud. Tõmbasin taime välja, ise häbisse suremas, tahtsin juba porgandit kanadele visata, kui nägin hõbesõrmust, mis oli ümber mu vaese moondunud porgandi. Tõelist hõbesõrmust, mille keegi oli ilmselt aastaid varem minu aialapi mulda ära kaotanud. Loputasin porgandi ära, hammustasin pooleks ja võtsin sõrmuse ära. Nägin selles märki. Selline tunne oli, nagu oleks mu esimene abieluaasta lörri läinud, sest ma ei olnud oma naist üldse mõistnud, aga mind ootas ees veel kümneid aastaid, et teda õnnelikuks teha.&quot; 
** [[Valérie Perrin]], &quot;Lilledele värsket vett&quot;, tlk Pille Kruus, Tänapäev, 2022, lk 239

==&quot;Kalevipoeg&quot;==

&lt;poem&gt;
 Ilmaneitsike ilusa
Mõistis kohe küsimise,
Laulis vastu lahke′esti:
&quot;Mis ma nutan, neitsikene,
Mis ma kaeban, käharpeaga?
Vetta [[kaev]]usta vinnates
Kaotin sõrmukse [[sõrm]]esta,
Veeres, [[kuld]], mul vete alla.&quot;
        Kalevite kange poega
Kargas kohe kaevupõhja,
Tõttas sõrmust otsimaie.
        Sortsilased suurel seltsil
Kalevipoega kiusama:
&quot;[[Hiir]] on ise hüpand [[lõks]]u,
[[Karu]] kammitsa kaevusse!
Võtke [[kivi]], vennikesed,
Kukutagem kukla peale,
Kange mehe kaela peale!&quot;
/---/
Kalevite kallis poega,
Kui ta otsind tüki aega,
Kargas jälle kaevu peale.
Mis tal sõrmukseks sõrmessa?
Veskikivi veereb käessa,
Sõrm käib läbi silmuksesta.
Kalevipoeg küsimaie:
&quot;Ilmaneitsike ilusa,
Kõue tütar käharpeaga,
Sinisirje linnukene,
Kas see sõrmus on sinulta,
Mis sul kaevu on kukkunud,
Vete alla on veerenud?
Muud ei leidnud ma [[muda]]sta,
Suuremat ei puutund sõrme.&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;, X laul


==Luule==


&lt;poem&gt;
kellel [[lind|linnul]] on [[rõngas]] jalas
see on vist [[abielu]]s
arvas tilluke Asta Alas
aga see polnud ilus
    
[[psühholoog]] Maasika meelest kes
puldis vastuseid soris
    
lapsed [[võilill]]epärgades
lõputus [[koridor]]is
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Ministeeriumist saadeti psühholoog&quot; kogus &quot;Selges eesti keeles&quot; (1974), lk 45


&lt;poem&gt;
Siis ta tuligi. Sätendas sõrmuste [[kuld]].
Tuli laenama [[tikk]]e või [[sigaret|suitsule]] tuld.
- Kust oled pärit, kas kaugelt maalt?
Eks puhka, eks maitse me õhturoast!
- Ma olen siit kõrvaltoast.
&lt;/poem&gt;
* [[Mari Vallisoo]], &quot;Sügis eeskojas&quot;, kogust &quot;Mälestusi maailmast&quot;, Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 173


&lt;poem&gt;
Kuni õhku lendab [[surm]]a võlumägi,
kanna [[sajand]]it kui musta kihlasõrmust.
Kõik on võimalik. Ka see, et ilmub põrmust
ette teatamata [[taevas|taeva]] [[sõjavägi]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viivi Luik]], &quot;Tiiva vari&quot;


&lt;poem&gt;
- Kuidas naksub su nahkrihm, kuumees,
kuidas mõtlen ta mustrist }a moest!
- Mu vöö on laenatud lonkuri käest,
kuid su sõrmuse kallim kullassepp
tegi tuhande dirhami eest
Oo kuis ratsutan nyyd,
lauldes linnadest, tuulest ja teest -
sest ma sõrmuse kaotasin ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Triin Soomets]], &quot;* Kuhu jäi su revolver, kuumees&quot; kogus &quot;Valitud omadused&quot; (2016), lk 86


&lt;poem&gt;
II
Tumesinised sõrmused
Kollased sõrmused
Haljad sõrmused
Heleroosad sõrmused
Violetsed sõrmused
Mustad sõrmused
Hallid sõrmused
Kuldne [[keha]]

III
[[Vikerkaar]]e täis[[ring]] tiirleb ümber enda
Raske sõrmus vihiseb kui [[piits]]
[[Maandumine|Maandumisel]] rebib [[hoov]]i pinnast
[[Seebimull]]ides
[[Bensiin]]iloikudes
Plekitükkidel
[[Sinikas|Sinikates]]
Punetustes
[[Kõiksus]]es
Rebib meid [[vorm]]ist lahti
Läbi portaalikaarte
Värviringist välja
&lt;/poem&gt;
* [[Liepa Rūce]], &quot;Ilutulestik&quot;, tlk [[Contra]], rmt: antoloogia &quot;Introvertide ball&quot;, 2022, lk 202-203

==Kirjandus==
* [[Richard Wagner]], &quot;[[Nibelungide sõrmus]]&quot;
* [[J. R. R. Tolkien]], &quot;[[Sõrmuste isand]]&quot;
* [[Konrad Lorenz]], &quot;Kuningas Saalomoni sõrmus&quot;
* [[Vladimir Neff]], &quot;Borgiate sõrmus&quot;

[[Kategooria:Ehted]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>p06vja7a8eypgw6jlry2rwo63i4dem8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>135334</id>
      <parentid>135327</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T23:19:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>5560</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <origin>135334</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11958" sha1="7z8v8nx7somxncul22p4be1yjen870z" xml:space="preserve">[[Pilt:Rogier_van_der_weyden,_ritratto_di_ragazza,_1440-45_ca._06_mani.JPG|pisi|Rogier van der Weyden, &quot;Daami portree&quot;, detail (1440-1445)]]
[[Pilt:Gerard_David_Orefice_-_fragment.jpg|pisi|Gerard David, &quot;Kullassepa portree&quot;, detail (1505)]]
[[Pilt:Bartolomeo_veneto,_ritratto_di_gentiluomo,_1510-15_ca._(cambridge,_fitzwilliam_museum)_04_labirinto.jpg|pisi|Bartolomeo Veneto, &quot;Härrasmehe portree&quot;, detail (1510-1515)]]
[[Pilt:Lucas_Cranach_der_Ältere-Albert_of_Hohenzollern-Detail-4907.jpg|pisi|Lucas Cranach vanem, &quot;Kardinal Albrecht von Brandenburgi portree&quot;, detail (pärast 1529)]]
[[Pilt:Parmigianino,_uomo_con_libro_03.jpg|pisi|Parmigianino, &quot;Mees raamatuga&quot;, detail (16. saj)]]

'''Sõrmus''' on ringikujuline ehteasi, mida kantakse sõrmes.


==Piibel==
* Ja [[vaarao]] võttis [[sõrm]]est pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased [[riided]] selga ja riputas kuldkee [[kael]]a.
** [[Esimene Moosese raamat]], 41:42


==Proosa==

* Ma hoidsin ikka veel ta kätt ja ei suutnud oma silmi sellest lahti rebida - vaid kaks aastat tagasi oli see [[käsi]] olnud vaba. Ma puudutasin sõrmust, mis mind Valérie’st igaveseks lahutama pidi, ja see pani mu südame [[ärevus]]est ja hirmust kloppima. Õudustundega peatusid mu silmad sõrmusel. Kui kurb! mõtlesin ma, ka minul oleks tema juures võinud [[lootus]]t olla! Ma elasin samal maal, samas piirkonnas, mu [[nimi]], mu vanus ja mu varanduslik olukord - kõik oleks mind temale lähendada võinud! Mis küll takistas mind seda meeletut [[õnn]]e saavutamast? Ma tundsin pitsitust oma südames ja mõned [[pisar]]ad, niisama valulikud kui mu mõttedki, langesid ta käe peale. &quot;Mis teiega on, Gustave? Rääkige mulle, mis teid piinab?&quot; Ta tahtis oma käe tagasi tõmmata, kuid ta hääl oli nii südantliigutav... ja ma söandasin Valérie kätt edasi hoida. Ma tahtsin talle öelda... mida siis ometi?... Kuid siis puudutasin ma jahedat sõrmust, mu piinajat, mu kohtumõistjat, ja tundsin oma keelt tarduvat. Ma lasin Valérie käe lahti ja ohkasin sügavalt. 
** [[Barbara Juliane von Krüdener]], &quot;Valérie ehk Gustave de Linari kirjad Ernest de G...le&quot;, tlk Ülo Treikelder, 2003, lk 71-72


* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsivars]]. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära sõrmuse. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest [[pimedus]]est.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;., tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 215

* &quot;''Madame'',&quot; vastas d'Artagnan, &quot;kui ma ei eksi, siis just kakskümmend aastat tagasi oli mul au ühes Raekoja varjulises nurgas suudelda teie kaunist kätt.&quot;
:&quot;Suudelge nüüd teist,&quot; sõnas kuninganna, &quot;ja et vasak käsi poleks vähem suuremeelne kui parem&quot; - ta tõmbas sõrmest teemantsõrmuse, mis oli umbes samasugune kui eelminegi -, &quot;siis võtke ja kandke seda sõrmust minu mälestuseks.&quot;
:&quot;''Madame'',&quot; ütles d'Artagnan tõustes, &quot;mul on veel ainult üks [[soov]], ja nimelt, et esimene asi, mis te minult nõuate, oleks mu [[elu]].&quot;
* Alexandre Dumas vanem, &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;., tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 884


* [Ramilda:] Mõtelge ometi, kui mul oleks keegi, keda ma nii, nii… liebe vom ganzen Herzen ja kui ma kunagi ei võiks talle &quot;armas&quot; ja &quot;kallis&quot; muidu öelda, kui aina susiseva s-ega; ma sureksin ära. Bei Gott, ich würde krepieren. Armas, kallis, sõrmus — kõige parematel sõnadel ikka s. Aga: ich liebe dich, ich bin verliebt, Ring, Brautring, wie schön das klingt! Himmlisch! 
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XII &quot;Tõde ja õigus&quot; II], XII peatükk


* Öö tähistaevas oli oma sõrmused särama löönud, hõõrudes neid vastu tumesinist frakki. (lk 33)
* Kui luik pistab pea vette, on ta kael nagu naise käsi, mis vanni põhjast sõrmust otsib. (lk 34)
* Pannes altari ees pruudile sõrmust sõrme, kannatab peigmees kitsus-kompleksi all ja on hirmul, et sõrmus võiks osutuda väikseks. (lk 41)
* Sõelume varvastega rannaliiva, otsekui otsides kullateri või abielusõrmuseid. (lk 44)
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;, tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974


* Eel[[ootus]]! Tomile tuli korraga pähe, et eelootus pakub talle suuremat [[nauding]]ut kui [[kogemus]] ise. Kas see jääbki nõnda? Kui ta istus õhtute kaupa üksi, sõrmitses Dickie asju, vaatas Dickie sõrmuseid oma sõrmes, Dickie [[lips]]e või musta alligaatorinahast [[rahatasku]]t, kas ta nautis siis eelootust või kogemust ennast? (lk 121)
* Marge tuli paljajalu trepist alla. Tom tõusis istukile. Neiul oli käes pruun nahkkarp.
:&quot;Leidsin Dickie sõrmused,&quot; ütles ta hingetult.
:&quot;Ah jaa. Ta andis need minu kätte hoiule.&quot; Tom tõusis püsti.
:&quot;Millal?&quot;
:&quot;Vist Roomas.&quot; Tom taganes sammukese, jalg põrkas vastu [[king]]a; ta võttis selle üles, et poleks näha, et ta närvitseb.
:&quot;Mis tal plaanis oli? Miks ta need sulle andis?&quot;
:Küllap otsis tüdruk niiti, et rinnahoidjat parandada, mõtles Tom. Pagan võtaks, miks ta sõrmuseid ometi kuhugi mujale polnud pistnud, näiteks kohvri voodri vahele? &quot;Pole õrna aimugi,&quot; ütles Tom. &quot;Ju tal tuli selline tuju. Sa ju tun­ned teda. Ta ütles, et kui midagi peaks juhtuma, tahab ta, et sõrmused jääksid mulle.&quot;
:Marge oli hämmeldunud. &quot;Kuhu ta läks?&quot;
:&quot;[[Palermo]]sse, Sitsiiliasse.&quot; Tom hoidis kinga mõlema käega, valmis kontsa relvana kasutama. Tal käis kähku läbi pea, kuidas ta lööb tüdruku kingaga uima­seks, lohistab ta uksest välja ning viskab kanalisse. Ta ütleb, et tüdruk oli vetikatel libastunud ja vette kukkunud. Et Marge oli hea ujuja, siis oli Tom arvanud, et ta suudab end vee peal hoida.
:Marge põrnitses karpi. &quot;Siis kavatses ta ju end ikkagi tappa.&quot;
:&quot;Jah... kui soovid, sõrmused... Need jätavad tõesti mulje, et ta tappis end.&quot; (lk 166)
* Homme peab sõrmustest härra Greenleafile rääkima. Sedasama, mida täna Marge'ile. Peab seda üksikasjadega täiendama, et kõlaks paremini. Tom hakkaski mõtlema. Meeled rahunesid. Ta kujutles Rooma hotellituba, jutuajamist Dickie'ga; kujutles, kuidas Dickie võtab sõrmused sõrmest ja annab talle. Kujutles, kuidas Dickie ütleb: &quot;Ära sellest kellelegi räägi...&quot; (lk 167-168)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Kui nende väed sõjaplaanide tõttu üksteisest lahku läksid ja kõrged lepinguvennad üksteisega jumalaga jätsid, võttis [[kuningas]] [[Richard Lõvisüda|Richard]] oma vapisõrmuse kolme lõviga ja andis selle [[keiser]] Friedrichile rüütelliku [[sõprus]]e ja [[truudus]]e märgiks. Prantsuse kuningas, kes seal kõrval seisis, tundis seda nähes oma [[süda]]mes [[kadedus]]eokka valusat torget ja see [[haav]] ei paranenud kunagi. (1. peatükk &quot;Sõrmus&quot;, lk 6)
* Samal ajal kui protonotar jätkas otsuse ettelugemist, tõmbus Guillaume ettevaatlikult tagasi ja kadus rahvahulka. Ta oli kohe tundnud, et [[kinnas]] ei olnud tühi, ja kui ta lähemalt järele vaatas, leidis ta sellest Staufenite sõrmuse kolme vapilõviga. (16. peatükk &quot;Kinnas&quot;, lk 261)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961

* &quot;Te olete talle juba andnud oma sõrmuse,&quot; jätkas ta.
:&quot;Sõrmuse?&quot; [[Küsimus]] tuli iseenesest, poolkogemata. Võisin aimata, kuidas mu ülekuulaja [[mask]]i varjus võidurõõmsalt [[naeratus|naeratas]].
:&quot;Keisrite sõrmuse. Me teame kõik, kuidas see toimus vanas [[Rooma]]s. [[Keiser]] adopteeris oma järeltulija ja kinnitas selle akti oma sõrmusega.&quot;
:&quot;Me pole keisrite suguvõsast… &quot;
:&quot;Muidugi mitte. Aga mis on keiser, kui ta kõrval ei seisa mõni von Schmerzburg? [[Malend]]. Ainult malend, mis ise ei saa ei liikuda ega ennast kaitsta.&quot;
* Karl Ristikivi, &quot;[[Rooma päevik]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, lk 204


* [Sasha:] &quot;Aed oleks nagu minu üle irvitanud ja septembris oli valmis saanud üksainus porgand. Üksainus! Nägin keset kuiva ja õhutamata mullalappi üksikut kollaseks tõmbunud porgandipealset. Ma ei olnud mullast üldse aru saanud. Tõmbasin taime välja, ise häbisse suremas, tahtsin juba porgandit kanadele visata, kui nägin hõbesõrmust, mis oli ümber mu vaese moondunud porgandi. Tõelist hõbesõrmust, mille keegi oli ilmselt aastaid varem minu aialapi mulda ära kaotanud. Loputasin porgandi ära, hammustasin pooleks ja võtsin sõrmuse ära. Nägin selles märki. Selline tunne oli, nagu oleks mu esimene abieluaasta lörri läinud, sest ma ei olnud oma naist üldse mõistnud, aga mind ootas ees veel kümneid aastaid, et teda õnnelikuks teha.&quot; 
** [[Valérie Perrin]], &quot;Lilledele värsket vett&quot;, tlk Pille Kruus, Tänapäev, 2022, lk 239

==&quot;Kalevipoeg&quot;==

&lt;poem&gt;
 Ilmaneitsike ilusa
Mõistis kohe küsimise,
Laulis vastu lahke′esti:
&quot;Mis ma nutan, neitsikene,
Mis ma kaeban, käharpeaga?
Vetta [[kaev]]usta vinnates
Kaotin sõrmukse [[sõrm]]esta,
Veeres, [[kuld]], mul vete alla.&quot;
        Kalevite kange poega
Kargas kohe kaevupõhja,
Tõttas sõrmust otsimaie.
        Sortsilased suurel seltsil
Kalevipoega kiusama:
&quot;[[Hiir]] on ise hüpand [[lõks]]u,
[[Karu]] kammitsa kaevusse!
Võtke [[kivi]], vennikesed,
Kukutagem kukla peale,
Kange mehe kaela peale!&quot;
/---/
Kalevite kallis poega,
Kui ta otsind tüki aega,
Kargas jälle kaevu peale.
Mis tal sõrmukseks sõrmessa?
Veskikivi veereb käessa,
Sõrm käib läbi silmuksesta.
Kalevipoeg küsimaie:
&quot;Ilmaneitsike ilusa,
Kõue tütar käharpeaga,
Sinisirje linnukene,
Kas see sõrmus on sinulta,
Mis sul kaevu on kukkunud,
Vete alla on veerenud?
Muud ei leidnud ma [[muda]]sta,
Suuremat ei puutund sõrme.&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;, X laul


==Luule==


&lt;poem&gt;
kellel [[lind|linnul]] on [[rõngas]] jalas
see on vist [[abielu]]s
arvas tilluke Asta Alas
aga see polnud ilus
    
[[psühholoog]] Maasika meelest kes
puldis vastuseid soris
    
lapsed [[võilill]]epärgades
lõputus [[koridor]]is
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Ministeeriumist saadeti psühholoog&quot; kogus &quot;Selges eesti keeles&quot; (1974), lk 45


&lt;poem&gt;
Siis ta tuligi. Sätendas sõrmuste [[kuld]].
Tuli laenama [[tikk]]e või [[sigaret|suitsule]] tuld.
- Kust oled pärit, kas kaugelt maalt?
Eks puhka, eks maitse me õhturoast!
- Ma olen siit kõrvaltoast.
&lt;/poem&gt;
* [[Mari Vallisoo]], &quot;Sügis eeskojas&quot;, kogust &quot;Mälestusi maailmast&quot;, Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 173


&lt;poem&gt;
Kuni õhku lendab [[surm]]a võlumägi,
kanna [[sajand]]it kui musta kihlasõrmust.
Kõik on võimalik. Ka see, et ilmub põrmust
ette teatamata [[taevas|taeva]] [[sõjavägi]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viivi Luik]], &quot;Tiiva vari&quot;


&lt;poem&gt;
- Kuidas naksub su nahkrihm, kuumees,
kuidas mõtlen ta mustrist }a moest!
- Mu vöö on laenatud lonkuri käest,
kuid su sõrmuse kallim kullassepp
tegi tuhande dirhami eest
Oo kuis ratsutan nyyd,
lauldes linnadest, tuulest ja teest -
sest ma sõrmuse kaotasin ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Triin Soomets]], &quot;* Kuhu jäi su revolver, kuumees&quot; kogus &quot;Valitud omadused&quot; (2016), lk 86


&lt;poem&gt;
II
Tumesinised sõrmused
Kollased sõrmused
Haljad sõrmused
Heleroosad sõrmused
Violetsed sõrmused
Mustad sõrmused
Hallid sõrmused
Kuldne [[keha]]

III
[[Vikerkaar]]e täis[[ring]] tiirleb ümber enda
Raske sõrmus vihiseb kui [[piits]]
[[Maandumine|Maandumisel]] rebib [[hoov]]i pinnast
[[Seebimull]]ides
[[Bensiin]]iloikudes
Plekitükkidel
[[Sinikas|Sinikates]]
Punetustes
[[Kõiksus]]es
Rebib meid [[vorm]]ist lahti
Läbi portaalikaarte
Värviringist välja
&lt;/poem&gt;
* [[Liepa Rūce]], &quot;Ilutulestik&quot;, tlk [[Contra]], rmt: antoloogia &quot;Introvertide ball&quot;, 2022, lk 202-203

==Kirjandus==
* [[Richard Wagner]], &quot;[[Nibelungide sõrmus]]&quot;
* [[J. R. R. Tolkien]], &quot;[[Sõrmuste isand]]&quot;
* [[Konrad Lorenz]], &quot;Kuningas Saalomoni sõrmus&quot;
* [[Vladimir Neff]], &quot;Borgiate sõrmus&quot;

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ehted]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>7z8v8nx7somxncul22p4be1yjen870z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Manööver</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10632</id>
    <revision>
      <id>135333</id>
      <parentid>113125</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:23:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135333</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1421" sha1="4xev8n8j07ghs2tyrrdqn6sr1sk78td" xml:space="preserve">[[Pilt:Otto_Bache_-_Efteraarsmanøvren_-_1889.png|pisi|Otto Bache, &quot;Suurtükiväe sügismanöövrid&quot; (1889)]]
[[Pilt:Kubicki_-_Manoeuvres.jpg|pisi|Jeremi Kubicki, &quot;Manöövrid&quot; (1930)]]

==Proosa==

* [D'Artagnan:] &quot;Juba muistsest ajast on meil häid [[eeskuju]]sid selle kohta, kuidas taibukate manöövritega ja taganemisega hoiduti [[vaenlane|vaenlasest]] kõrvale, selle asemel et talle vastu astuda. Sina peaksid ju seda teadma, Planchet. Juhtisid sa ju pariislasi tol päeval, kus nad oleksid pidanud musketäridega võitlema, ja sa arvestasid kõik manöövrid ja vastumanöövrid nii hästi välja, et ei lahkunud korrakski Place-Royale'ilt.&quot; 
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]&quot;, I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 150

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[Kass]]ide manöövrid, kasside manöövrid
[[kruusaauk]]udes lombistes.
Millised küll istuvad rahuröövlid
neis [[masin]]ais kahelambistes?

Tasa, et endilgi võimatu kuulda,
pehmelt, ühtlaselt vappudes
nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda,
ei takerdu [[kassitapp]]udes.

[[Invasioon]]! Ja kräunu ja näugu
hoovid korraga täis!
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Väikese linna kohvikumuusikat&quot; III 1. - Rmt: &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95


[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Sõjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>4xev8n8j07ghs2tyrrdqn6sr1sk78td</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väljak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10858</id>
    <revision>
      <id>135340</id>
      <parentid>110998</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:57:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>32</id>
      </contributor>
      <comment>Removing [[:c:File:Stanislawa_de_Karlowska_Berkeley_Square_ca.1935.jpg|Stanislawa_de_Karlowska_Berkeley_Square_ca.1935.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Rosenzweig|Rosenzweig]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Stanislawa</comment>
      <origin>135340</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8339" sha1="tkoi7qo9uqucilkxe9668nbx4y8pjvz" xml:space="preserve">[[Pilt:Jean_Beraud_Windy_Day_1890.jpg|pisi|Jean Béraud, &quot;Tuuline päev Concorde'i väljakul&quot; (1890)]]
[[Pilt:Zdenka_Braunerová_-_Tržiště_s_lidmi_(1905).jpg|pisi|Zdenka Braunerová &quot;Linnaväljak&quot; (1905)]]
[[Pilt:Henry_Malfroy_-_Place_de_la_Madeleine,_Paris.jpg|pisi|Henry Malfroy (1895-1944), &quot;Place de la Madeleine, Paris&quot;, ''s.d.'']]
'''Väljak''' ehk '''plats''' on lai lagedavõitu koht ehitiste vahel.


==Proosa==

* Ta läks õuepimedusse ja seadis sammud tuledesäras hiilgava [[Triumfikaar]]e poole. Oli kummaline tunda end ihuüksi ja samas suure summa osana nagu äsja peol. Seesama tunne valdas teda ka [[Notre-Dame]]'i ees väljakul rahvamurru äärel. Inimesi oli nii palju, et katedraali polnud lootustki pääseda, aga võimen­did kandsid muusika selgesti väljaku igasse ossa. Prantsuse jõululaulud, mille pealkirju ta ei teadnud. &quot;[[Püha öö]]&quot;. Harras jõululaul, kohe seejärel elurõõmus särtsakas viis. Meeshääled. Tomi kõrval seisvad prantslased paljastasid pea. Tom tegi sama. Ta seisis, selg sirge, nägu tõsine, kuid valmis naeratama niipea, kui &lt;!--//--&gt;keegi peaks teda kõnetama. (lk 88)
* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri.  (lk 131)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Platsi ääres lasid põngerjad [[rakett]]e ja paugutasid. Maas vedelesid arbuusiseemned ja igal pool oli arbuusikoori ja tühje õllepudeleid ning katuseterrassidelt lasti samuti rakette. Ja [[rõdu]]delt. Nägin [[higi]]st leemendavaid [[nägu]]sid, [[taskurätik]]uga laupa pühkivaid poisse. Muusikud mängisid lõbusalt. Kõik nägi välja kui näitelava. Kõlas [[pasodoobel]]. Mina kiikusin edasi-tagasi ja korraga kuulsin otsekui kusagilt kaugusest, kuid tegelikult otse kõrva äärest tollesama noormehe häält: tantsite ju küll! Tundsin kirbet higilõhna ja õrna lõhnavee aroomi. Ja pärdikusilmad särasid otse mu silmade kohal ja kahel pool nägu paistsid kõrvalestad nagu kaks medalit. Ja kummipael soonis mu [[piht]]a ja mu ema oli surnud ega saanud mulle nõu anda, ja kui ma ütlesin, et mu [[peigmees]] töötab &quot;Colónis&quot; kokana, puhkes ta naerma ja teatas, et tal on poisist kahju, sest aasta pärast olen mina tema proua ja kuninganna. Ja et me tantsime samal peol Teemandi väljakul. 
** [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014, lk 8


* Me ei väärtusta väikelinnu, vaid käsitleme neid passiivse, kulunud kohana. Veelgi enam, sedalaadi tsentraliseeritud projektipõhine suhtumine väikelinna avalikku ruumi tundub veidi silmakirjalik. See programm peaks justkui aitama need nn ilmetud ja majanduslikult keerulises olukorras kahaneva, vananeva elanikkonnaga väikelinnad vaesusest välja, ruumilist kvaliteeti tõstma. Üks kordatehtud väljak seda ei tee. Väljak toimib siis, kui see on hästi seotud linna teiste piirkondade ja kohtadega. Sotsiaalse kapitali kaudu tõuseb ka linna maine. Seda kujundavad linna elanikud, toimuvad üritused ja majandustegevus käsikäes, mitte üks postkaardilik keskväljak.
* Juba 2015. aastal on Räpina aianduskooli õppejõud Urmas Rohu ajalehes Võru väljaku võiduideed kommenteerides avaldanud kahetsust, et väikelinnad lähevad kaasa suuremate hullustega, et kõik tuleb valada betooni ja klaasi. Suisa skandaalne, et Võrus võetakse maha park, et rajada kivine paraadväljak. Kes soovib meie kliimas istuda väljapakutud betoonpinkidel või kivist trepiastmestikel? Minus tekitavad õudu need kivisse istutatud puud, mis meenutab rohepesu. Kindlasti ei ole vaja panna taimi mingitesse moodulitesse – taimed ei ole linnamööbel. XXI sajandi linna­planeerimises peetakse oluliseks süsiniku jalajälge vähendavat linnaruumi, arvestatakse ökoloogilise jätkusuutlikkusega, looduspõhiste lahendustega.
** [[Helen Sooväli-Sepping]], intervjuu: [[Elo Kiivet]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kogukondade-kaasamine-voi-paraadlikud-lipuvaljakud/ &quot;Kogukondade kaasamine või paraadlikud lipuväljakud&quot;] Sirp, 23.02.2018


* Praegu igatahes on lugu nii, et kui mulle saadetakse mõne kuulsa [[kirjanik]]u peagi ilmuva uue [[romaan]]i käsikiri ja pean enne selle saamist kinnitama [[allkiri|allkirjaga]], et sellest kellelegi ei räägi, surun suure vaevaga maha [[kiusatus]]e vastata: &quot;Kui ma ka karjuksin sellest keset Raekoja platsi, ei pööraks keegi Eestis [[pea]]dki.&quot; Kirjandus ei ole Eestis lihtsalt põnev, see ei ületa kuidagi uudisekünnist. Põnev ei ole isegi [[eesti kirjandus]].
** [[Krista Kaer]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/uha-horedam-pilt/ &quot;Üha hõredam pilt&quot;]. Sirp, 3. mai 2019


*  1990-2000 aastatel jooksime mööda väljakuid ja karjusime &quot;[[Vabadus]]! Vabadus!&quot; aga kellelgi meist polnud aimugi, mis see selline on. Vähemalt meil, ma ei tea, kuidas teil oli. Siis läksid kõik oma [[köök]]idesse laiali ja ootasid, et nüüd siin kusagil tuleb vabadus. Et piisab sellest, kui mööda väljakut joosta aga selgus, et nii ei ole, inimene, kes sai välja laagrist, võib ette kujutada, et elasime sellises suletud ruumis, ei suuda [[värav]]a taga kohe olla vaba. Ta ei tea, mis see vabadus selline on, kuidas seda teha ja ta hakkas ehitama oma uut maailma samade [[seadus]]te järgi.
** [[Sviatlana Aliaksijevič]], intervjuu: Tõnu Karjatse, [https://kultuur.err.ee/1033074/kirjanik-svetlana-aleksijevits-punainimene-on-osutunud-pikaealiseks-olendiks Kirjanik Svetlana Aleksijevitš: punainimene on osutunud pikaealiseks olendiks]. ERR, 8. veebruar 2020


* Olen väljakul olemist rohkem [[Nauding|nautinud]], mul on olnud väga tore.
** [[Anett Kontaveit]], ''cit. via'': [https://sport.err.ee/1608379196/kontaveit-olen-valjakul-olemist-rohkem-nautinud &quot;Kontaveit: olen väljakul olemist rohkem nautinud&quot;], ERR, 22.10.2021


* Tänane [[hommik]] oli meie jaoks väga traagiline. Kaks [[tiibrakett]]i tabasid [[Harkiv]]it, Venemaa Föderatsiooni piiride lähedal asuvat linna. Seal on alati olnud palju venelasi ja nad on alati olnud sõbralikud. Seal olid soojad suhted. Seal on üle 20 [[ülikool]]i. See on linn, kus on meie riigis kõige rohkem ülikoole. Seal on särav ja tark [[noorus]]. Inimesed kogunesid sinna kogu aeg tähistama, kõik pidustused toimusid meie riigi suurimal väljakul, Vabaduse väljakul.
:See on [[Euroopa]] suurim väljak. Seda nimetatakse Vabaduse väljakuks. Kas kujutate ette, et täna hommikul tabasid Vabaduse väljakut kaks tiibraketti? Kümned surnud - see on vabaduse hind. Me võitleme ainult oma maa ja vabaduse eest.
:Vaatamata sellele, et kõik [[suurlinn]]ad meie riigis on nüüd blokeeritud, ei või keegi meie vabadusse ja riiki sekkuda. Ja uskuge mind, nüüdsest on iga väljak igas Ukraina linnas Vabaduse väljak.
* [[Volodõmõr Zelenskõi]], kõne Euroopa Parlamendile 1. märtsil 2022, ''cit. via'': Heather Carrick, [https://www.nationalworld.com/news/world/volodymyr-zelensky-speech-today-full-transcript-of-ukraine-presidents-statement-to-european-parliament-3592244 &quot;Volodymyr Zelensky speech today: full transcript of Ukraine president’s statement to European Parliament&quot;], National World, 01.03.2022


==Luule==

&lt;poem&gt;
Ah kõiki neid walusaid wäljakuid
neid [[nägu]]sid ligi &amp; kaugel
ma olexin kõigis neis uuesti
kui jätkux waid [[jõud]]u &amp; [[laul]]e
ma tulexin [[tants]]ides tagasi
mu [[hääl]]est jääx kajama wallid
ses [[linn]]as mis läbi mu aegade
on ainsana alati kallis
&lt;/poem&gt;
* [[Liisi Ojamaa]], &quot;LOOJANG/PYHA&quot;, rmt: &quot;Kahel lahtisel käel&quot;, 2020, lk 78

==Kirjandus==

* [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014

[[Kategooria:Kohad]]</text>
      <sha1>tkoi7qo9uqucilkxe9668nbx4y8pjvz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kihlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12522</id>
    <revision>
      <id>135330</id>
      <parentid>76334</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:30:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135330</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2015" sha1="tkiyvn6cx0bvpsjj10xjfrlnt1fbzs8" xml:space="preserve">[[Pilt:Ottilie_Wilhelmine_Roederstein_-_Die_Verlobten_-_615_-_Kunsthaus_Zürich.jpg|pisi|Ottilie Roederstein, &quot;Kihlatud&quot; (1897)]]

==Piibel==

*  Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,
:27 neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.
* [[Luuka evangeelium]], 1:26-27


==Proosa==

* &quot;Meie eest varjama! Mu kallis laps, kas sa süüdistad Willoughbyt ja Marianne'i varjamises? See on tõesti imelik, kui su [[pilk]] on neid ometi iga päev ettevaatamatuse pärast noominud.&quot;
:&quot;Ma ei taha tõendit nende kiindumuse, vaid hoopis kihluse kohta,&quot; vastas Elinor. 
* [[Jane Austen]], &quot;[[Mõistus ja tunded]]&quot;, tlk Karin Suursalu, Tallinn: Eesti Raamat 1996, lk 58-59


* Tädi oleks mind meelsasti &quot;hästi mehele pannud&quot; ning lähtudes sellest kiiduväärt kavatsusest kutsus ta külla &quot;häid partiisid&quot;. See polnud tema süü, et nende heade partiide hulgas leidus üksainus &quot;halb&quot; ning et too mulle kõige rohkem meeldis. Seda ehk põhjusel, et noormees oli maali[[kunstnik]], inimene, kes tahtis midagi luua ning oskas rääkida ka muud peale tavalise &quot;seltskondliku&quot; [[klatš]]i. Kui teatasin tädile, et oleme kihlatud, puhkes suur [[tüli]] ja vaene isa kutsuti kirja teel kohale, et &quot;seda lollust&quot; mul peast välja ajada.
:Isa võttis asja praktilisest küljest: &quot;Esiteks ei abielluta [[parun]]iga ja teiseks on tal vaid kümme tuhat kuldnat aastas. Sa ei või ju [[kerjus]]ega abielluda! Mina ei anna sulle ka rohkem kui kümme tuhat kuldnat aastas. Selle [[raha]]ga võite nälga surra.&quot; 
:Mul polnud rahast aimugi; võib-olla oleksime kahekümne tuhande kuldnaga aastas tõepoolest nälga surnud.
:&quot;Lisaks on ta alles vanavanaisast saadik aadliseisuses.&quot; Isal oli järjekordselt [[aristokraat]]ne periood. &quot;Võimatu!&quot; 
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981, lk 57-58

[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>tkiyvn6cx0bvpsjj10xjfrlnt1fbzs8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Pseudacorus/Naisautorite illustratsioonidega lehed</title>
    <ns>2</ns>
    <id>13278</id>
    <revision>
      <id>135331</id>
      <parentid>135284</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:31:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135331</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="116230" sha1="3fj3lhavuxy6blp6a08g5w06vxjkgki" xml:space="preserve">
# [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] [[Elegants]] [[Kaaslane]]
# [[:w:Gertrude Abercrombie]] (1909–1977) [[Nurk]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] [[Tamm]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Julia Acker]] (1898-1942) [[Serviis]]
# [[:w:Emmy Adam]] (1871-?) [[Ananass]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Harriet Isabel Adams]] (1863-1952) [[Kannike]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Marion Adnams]] (1898-1995) [[Tagajärg]] - Commonsist kustutatud.
# [[:w:Pauline Adour]] (?-1953) [[Sügis]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] [[Vaip]] [[Apelsin]]
# [[:w:Lea Ahlborn]] (1826-1897) [[Küünal]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Anna Airy]] (1882-1964) [[Relv]] [[Laskemoon]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Nina Aleksandrowicz]] (1877-1945) [[Kübar]]
# [[:w:Renata Al-Ghoul]] (1952-) [[Ekstsentrilisus]] [[Võilill]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] [[Viiul]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] [[Hekk]] [[Thomas Carlyle]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]] [[Võõrastetuba]] [[Kabel]] [[Kuldne]]
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Koputus]] [[Nõel]] [[Näitamine]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Katrin Alvarez]] (1944-) [[Piir]] [[Erinevus]] [[Parasiit]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Bettine Margalit Amir]] (* 1931) [[Armukadedus]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] [[Kameelia]]
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] [[Oranž]] [[Vill (materjal)]] [[Tokkroos]] [[Raha]] [[Kodutöö]]
# [[:w:Dagmar Anders]] (* 1949) [[Mulje]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Alix d'Anethan]] (1848–1921) [[Pilt]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] [[Portree]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Mia Araujo]] (* 1986) [[Kujutlusvõime]]
# [[:w:Anna Margaretta Archambault]] (1856–1956) [[Lein]]
# [[:w:Lydie Arickx]] (1954-) [[Tuhk]]
# [[:w:Ximena Armas]] (* 1946) [[Saladus]]
# [[:w:Caroline Armington]] (1875–1939) [[Laev]]
# [[:w:Dora Arnd al Raschid]]  (1869–1938) [[Torukübar]]
# [[:w:Mina Arndt]] (1885–1926) [[Tomat]]
# [[:w:Alma Arnell]] (1857-1934) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Mary Daisy Arnold]] (ca. 1873-1955) [[Jõhvikas]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marie von Arnsburg]] (1853-1940) [[Puuriit]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Marie-Alexandrine-Olympe Arson]] (1814-1901) [[Pink]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Hale Asaf]] (1905-1938) [[Küla]] [[Lugemine]]
# [[:w:Rita Asfour]] (1933-2021) [[Kajakas]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Zofia Atteslander]] (1874–1928) [[Nartsiss]]
# [[:w:Lucie Attinger]] (1859-1928) [[Ateljee]]
# [[:w:Clare Atwood]] (1866–1962) [[Dokument]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Lillekorv]]
# [[:w:Pauline Augustin]] (1781–1865) [[Profiil]]
# [[:w:Alice Austen]] (1866-1952) [[Postkast]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Ellen Axson Wilson]] (1860-1914) [[Värav]]
# [[:w:Jeanna Elisabeth Åkerman]] (1798-1859) [[Maastik]]
# [[:w:Carrie Ann Baade]] (* 1974) [[Kaastunne]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] [[Varsakabi]] [[Asalea]] [[Taimestik]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Marie Badenfeld]] (19. saj 1. pool) [[Näsiniin]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] [[Elulõng]] [[Kirsipuu]] [[Lehvik]]
# [[:w:Adrienne-Elodie-Clemence Ball-Demont]] (1886-1935) [[Toonekurg]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Eugenie Bandell]] (1858-1918) [[Nukk]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] [[Leeder]]
# [[:w:Frances Bannerman]] (1855–1944) [[Talveaed]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Mary Elizabeth Barber]] (1818-1899) [[Röövik]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] [[Carl Maria von Weber]]
# [[:w:Lucy Hayward Barker]] (1872-1948) [[Seismine]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] [[Kummut]]
# [[:w:Edith Barrow]] (1865-1930) [[Sadam]]
# [[:w:Elizabeth Barsham]] (aktiivne, Tasmaania, sünniaastat ei leia) [[Zombi]]
# [[:w:Susie M. Barstow]] (1836-1923) [[Talv]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Louisa Grace Bartolini]] (1818-1865) [[Samet]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] [[Tee]] [[Dublin]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baselli]] (1862–1924) [[Keraamika]]
# [[:w:Maria Cecilia Adelaide Bass]] (1897-1948) [[Lumesadu]]
# [[:w:Françoise Basseporte]] (1701-1780) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Basuyau]] (1977-) [[Ahv]] [[Kala]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Michèle Battut]] (* 1946) [[Kõrgus]] [[Ruum]] [[Puhkus]] [[Silmapiir]] [[Sõjalaev]] [[Vabadus]] [[Torm]] [[Saar]] [[Müsteerium]] [[Liiv]] [[Pilv]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Amelia Bauerle]] (1873-1916) [[Hermeliin]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Emilia Bayer]] (1934–) [[Paan]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Félicité Beaudin]] (1797–1879) [[Mäng]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Koduloom]] [[Usaldus]] [[Kass]] [[Tantsuõpetaja]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] [[Müür]]
# [[:w:Helene von Beckerath]] (1873-1946) [[Spargel]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] [[Saialill]] [[Üksindus]] [[Liiv]]
# [[:w:Johanna Beckmann]] (1868-1941) [[Alpikann]]
# [[:w:Ella Margaret Bedford]] (1863-1945) [[Unustamine]]
# [[:w:Elly Beetz]] (1900–1951) [[Veski]]
# [[:w:Antoinette Béfort]] (1788-1868) [[Isa]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] [[Päkapikk]]
# [[:w:Angélique Bègue]]  (1970–) [[Jalatald]] [[Otsustavus]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Mary Alexandra Bell Eastlake]] (1864-1951) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] [[Vask]]
# [[:w:Olga Benczúr]] (1875-1962) [[Peiulill]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Rina Ben-Menahem]] (1935–2004) [[Klaviatuur]]
# [[:w:Jane Bennett]] (* 1960) [[Tühjus]] [[Austraalia]]
# [[:w:Mirit Ben Nun]] (* 1966) [[Punane]] [[Mees ja naine]] [[Kohtumine]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] [[Hüvastijätt]] [[Vooder]]
# [[:w:Ursula Benser]] (1915–2001) [[Kuri]]
# [[:w:Henrietta Maria Benson Homer]] (1809-1884) [[Lillhernes]]
# [[:w:Barbara Berardicurti]] (* 1955-) [[Värv]] [[Meelelisus]]
# [[:w:Alexandra von Berckholtz]] (1821–1899) [[Vaade]] [[Must]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Anna Berg]] (1875-1950) [[Ootamine]]
# [[:w:Else Berg]] (1877–1942) [[Pottsepp]]
# [[:w:Jenny Berger-Désoras]] (1780–) [[Kann]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Martha Berkeley]] (1813-1899) [[Õde]]
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Federica Berner]] (* 1949) [[Vihje]]
# [[:w:Ingeborg Bernhard]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Ingeborg_Bernhard ; https://openartimages.com/search/ingeborg-bernhard) [[Tigu]] [[Kalliskivi]] [[Banaan]]
# [[:w:Anna Bernhardi]]  (1868–1944) [[Palett]]
# [[:w:Sarah Bernhardt]] (1844–1923) [[Näitleja]]
# [[:w:Charlotte Berrington]] (1806–1885) [[Igihali]] [[Kurgirohi]]
# [[:w:Marie Bertin]] (fl. 19. saj teine pool) [[Kommunikatsioon]]
# [[:w:Emilia Bertolé]] (1896–1949) [[Krae]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Beulah Bettersworth]] (1894-1968) [[Manhattan]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Antonie Biel]] (1830–1880) [[Küla]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] [[Mänd]] [[Graniit]]
# [[:w:Marie de Bièvre]] (1865–1940) [[Asalea]]
# [[:w:Sarah Biffin]] (1784-1850) [[Daam]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] [[Tuhkatriinu]]
# [[:w:Ruth Biller]] (1959-) [[Koht]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] [[Vesiroos]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w:Helene Birnbacher]] (1859–1923) [[Pats]]
# [[:w:Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] [[Muruniiduk]]
# [[:w:Jemima Blackburn]] (1823–1909) [[Kajakas]] [[Lehelind]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:Elizabeth Blackwell]] (1700–1758) [[Paiseleht]] [[Pastinaak]] [[Iileks]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] [[Kirjutamine]] [[Istumine]]
# [[:w:Marie Blancour]] (1650–1699) [[Lill]]
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Marguerite Louis Blasingame]] (1906-1947) [[Saar]] [[Usk]] [[Ikaros]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] [[Ungari]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Elisabeth Blomqvist]] (1827-1901) [[Kangasteljed]] 
# [[:w:Serafima Blonskaja]] (1870-1947) [[Jumalateenistus]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anne Blunt]] (1837–1917) [[Sinine]]
# [[:w:Rosina Cox Boardman]] (1878-1970) [[Kuutõverohi]]
# [[:w:Maria Boas-Zélander]] (1889–1943) [[Ajaleht]]
# [[:w:Molly Bobak]] (1920–2014) [[Gaasimask]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Lagendik]] [[Virmalised]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Gertrud Bock-Schnirlin]] (1878-1942) [[Saalomon]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] [[Tööriist]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Rahel Bodländer]] (1863-1942) [[Kell]]
# [[:w:Lilla Bodor]] (* 1979) [[Ruum]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Elisa Maria Boglino]] (1905–2002) [[Ligimene]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] [[Võrk]]
# [[:w:Clelia Bompiani-Battaglia]] (1847-1927) [[Vokk]]
# [[:w:Anastasiia Bondarets]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Traktor]]
# [[:w:Ana Bonđžić]] (* 1976) [[Näriline]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Juliette Bonheur]] (1830-1891) [[Karjamaa]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Poni]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] [[Põllumajandus]] [[Künd]] [[Vagu]] [[Muld]] [[Tiiger]] [[Hirv]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] [[Jaanipäev]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Dorka Borbás]] (* 1967) [[Sõrmejälg]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] [[Seismine]]
# [[:w:Borbála Bors Györgyi]] (* 1977) [[Lõpmatus]]
# [[:w:Klara Borter]] (1888-1948) [[Naabrinaine]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Erma Bossi]] (1875–1952) [[Lamp]] [[Kohvik]]
# [[:w:Elena Boteva]] (1929-2019) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Louise Bourgeois]] (1911-2010) [[Ämblik]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] [[Henryk Sienkiewicz]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] [[Vestlus]] [[Pasjanss]]
# [[:w:Jane Maria Bowkett]] (1837–1891) [[Ootamine]] [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Luce Boyals]] (1892–1946) [[Keelepeks]] [[Ülane]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] [[Aknalaud]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Sigrid Bølling]] (1852–1917) [[Kaev]]
# [[:w:Monika Brachmann]] (* 1944) [[Põld]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] [[Maalimine]]
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] [[Kibuvits]] [[Kurekell]] [[Lagendik]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] [[Org]]
# [[:w:Doro Breger]] (*1956-) [[Jalg]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Anne Milly Bremer]] (1868-1923) [[Apelsin]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] [[Küngas]]
# [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Eliza Bridell Fox]] (1824–1903) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] [[Kassitapp]] [[Ohakas]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Romaine Brooks]] (1874-1970) [[Metskass]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] [[Menuett]]
# [[:w:Louise Upton Brumback]] (1872-1929) [[Mai]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Élise Bruyère]] (1776–1842) [[Kübar]]
# [[:w:Maude Drein Bryan]] (1880-1946) [[Saialill]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w:Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Clara Miller Burd]] (1873–1933) [[Konn]]
# [[:w:Berthe Burgkan]] (1855-1936) [[Orel]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Marguerite Burnat-Provins]] (1872–1952) [[Hortensia]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Annemarie Busschers]] (* 1970) [[Karje]] [[Insult]]
# [[:w:Margaret Butler]] (1883-1947) [[Roos]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lydia Byam]] (18. saj) [[Kohvipuu]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] [[Õng]] [[Pildiraamat]] [[Õhtukleit]] [[Mänguasi]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] [[Pirn]]
# [[:w:Marie-Noémi Cadiot]] ''alias'' Claude Vignon (1828-1888) [[Jean de La Fontaine]] [[Loorber]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] [[Thomas Carlyle]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Arabella Campbell]] (* 1973) [[Fakt]]
# [[:w:Shirley Aley Campbell]] (1925-2018) [[Krae]] [[Tulp]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Louise Canuet]] (fl. 19. saj 2. pool) [[Kaelakee]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Joan Carlile]] (1606–1679) [[Kleit]]
# [[:w:Hilda Carline]] (1889–1950) [[Liiklusmärk]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] [[Pihlakas]]
# [[:w:Florence Carlyle]] (1864-1923) [[Süsi]] [[Ööliblikas]]
# [[:w:Ayelet Carmi]] (* 1967) [[Tiib]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] [[Rätik]]
# [[:w:Madeleine Carpentier]] (1865–1949) [[Nukk]]
# [[:w:Marie-Paule Carpentier]] (1876-1915) [[Päevitamine]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]] [[Raiesmik]] [[Mets]] [[Tüvi]] [[Tuul]] [[Puu]] [[Emily Carr]]
# [[:w:Lola Carr]] (1918-2009) [[Mälestus]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] [[Vabatahtlik töö]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] [[Aafrika]] [[Žaboo]] [[Õde]] [[Muusa]]
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Page Cary]] (1904-?) [[Müümine]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Gertrud Caspari]] (1873-1948) [[Täishäälik]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]] [[Ajaleht]] [[Imemine]]
# [[:w:Anna Cassel]] (1860-1937) [[Ujumine]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Dora Catarineu]] (* 1946) [[Raamatukoguhoidja]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Emmy Cero-Friedl]] (1946-) [[Vikerkaar]]
# [[:w:Élisabeth Chabin]] (* 1944) [[Nokk]] [[Öökull]] [[Siga]]
# [[:w:Alphonsine de Challié]] (1858-1904) [[Roosa]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Francine Charderon]] (1861-1928) [[Brünett]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Fanny Anne Charsley]] (1828-1915) [[Austraalia]]
# [[:w:Marian Emma Chase]] (1844-1905) [[Puuvili]]
# [[:w:Pauline Caspers]] (1865-1946) [[Viinamari]]
# [[:w:Zoé-Laure de Chatillon]] (1826–1908) [[Kandetool]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Shoshi Chayat]] (1947–2011) [[Kohvik]] [[Elu]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] [[Akvaariumikala]]
# [[:w:Evelyn Cheston]] (1875–1929) [[Inglismaa]]
# [[:w:Li Chevalier]] (1961-) [[Vaikus]] [[Paatos]]
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Carmella Cirone]] (''fl.'' 1940ndad) [[Küla]]
# [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Gladiool]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] [[Kiil]] [[Rabarber]] [[Pöökpuu]] [[Jänesekapsas]] [[Hosta]] [[Agaav]] [[Ülane]] [[Humal]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] [[Kosk]] [[Mänd]] [[Oja]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Júlia de Cistello]] (1853-1932) [[Õunapuu]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853-1916) [[Portselan]]
# [[:w:Edna Clarke Hall]] (1879-1979]] [[Vihurimäe]]
# [[:w:Elizabeth Clasper]] (1850-1929) [[Kalla]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Caroline Morgan Clowes]] (1838-1904) [[Hobune]] [[Koduloom]]
# [[:w:Claudia Coca]] (* 1970) [[Peter Paul Rubens]] [[Rassism]] [[Kastisüsteem]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Augustine Cochet de Saint-Omer]] (1792–1833) [[Poeg]]
# [[:w:Helen Lavinia Cochrane]] (1868–1946) [[London]] [[Õlipuu]]
# [[:w:Edith Cockcroft]] (1881-1962) [[Tsirkus]]
# [[:w:Christabel Annie Cockerell]] (1863-1951) [[Meelelahutus]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Laualamp]] [[Rammestus]] [[Hommik]]
# [[:w:Meta Franco-Cohen Gosschalk]] (1877-1913]] [[Küünarnukk]]
# [[:w:Maya Cohen Levy]] (* 1955), [[Juur]] [[Elekter]]
# [[:w:Chani Cohen Zada]] (* 1968) [[Õnnistus]] [[Kirjutamine]]
# [[:w:Hannah Cohoon]] (1781-1864) [[Elupuu (mütoloogia)]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiuldaja]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Uranie Alphonsine Colin-Libour]] (1831–1916) [[Hoolitsus]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Mery Godigna Collet]] (* 1959) [[Tühjus]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Charlotte B. Coman]] (1833–1925) [[Ilm]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Caroline Conyers]] (1768-1848) [[Sulg]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:May Louise Greville Cooksey]] (1878–1943) [[Maarja]]
# [[:w:Diana Coomans]] (1861–1952) [[Müüja]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Laura Coombs Hills]] (1859–1952) [[Kollane]] [[Moon]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] [[Oktoober]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Maddalena Corvina]] (1607–1664) [[Taskurätik]]
# [[:w:Elisa Counis]] (1812–1847) [[Pöial]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Suzanne de Court]] (fl. 1575–1625) [[Ingel]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Eva Dora Cowdery]] (1858-1945) [[Neiu]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Annie I. Crawford]] (1856-1942) [[Aednik]] [[Suhkrutoos]]
# [[:w:Clémentine Creuzé Martinet]] (1781-1862) [[Kangas]]
# [[:w:Granada Cabezudo Cristóval]] (1860-1900) [[Mestiits]]
# [[:w:Catharine Carter Critcher]] (1868-1964) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Dora Czell]] (* 1947) [[Metamorfoos]]
# [[:w:Alicja Czernecka-Mikrut]] (1957-) [[Juuli]]
# [[:w:Vera Cummings]] (1891-1949) [[Põlisrahvad]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Natalie Curtis Burlin]] (1875-1921) [[Veneetsia]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Gala Čaki]] (* 1987) [[Tuli]] [[Olemus]] [[Elu]] [[Lohe]]
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] [[Ahi]] [[Lamp]] [[Karikakar]] [[Maastikumaal]] [[Viinapuu]] [[Päikeseloojang]] [[Põld]] [[Hommik]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Gladys Rockmore Davis]] (1901-1967) [[Lehvik]]
# [[:w:Mary Dawson Elwell]] (1874-1952) [[Esik]] [[Voodi]]
# [[:w:Oriana Weatherbee Day]] (1838-1886) [[Misjon]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Janina Dębska]] (1919-2007) [[Kevad]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] [[Buduaar]] [[Viiruk]] [[Apelsin]]
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Drora Dekel]] (* 1948) [[Krinoliin]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] [[November]]
# [[:w:Natasja Delanghe]] (* 1973) [[Deemon]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] [[Ädalalill]] [[Iileks]] [[Hiirehernes]]
# [[:w:Caroline Delestres]] (fl. 1795–1802) [[Harf]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Aimée Eugénie Delville-Cordier]] (1822–1899) [[Kindral]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] [[Perekond]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] [[Rikkus]] [[Vikerkaar]] [[Liivakell]] [[Udu]] [[Lein]] [[Kapitalism]] [[Valgus]] [[Surmaingel]] [[Pasun]]
# [[:w:Daria Denisova]] (* 1989) [[Maiustus]]
# [[:w:Esther Denner]] (1720-1779) [[Hertsog]]
# [[:w:Claudine De Pauw]] (* 1951) [[Algus]] [[Valgus]] [[Jumalanna]] [[Jõgi]] [[Soo]]
# [[:w:Henny Deppermann]] (1860-1942) [[Pilliroog]]
# [[:w:Louise Desbordes]] (1848-1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise-Cécile Descamps-Sabouret]] (1855-1916) [[Pojeng]]
# [[:w:Gertrude Des Clayes]] (1879-1949) [[Kass]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] [[Kabe]]
# [[:w:Sarah E. Bender De Wolfe]] (1852-1935) [[Liilia]] [[Roos]]
# [[:w:Friedl Dicker-Brandeis]] (1898-1944, Auschwitz) [[Ülekuulamine]]
# [[:w:Margaret Rebecca Dickinson]] (1821-1918) [[Heinputk]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] [[Kiil]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] [[Redis]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] [[Kitsas]]
# [[:w:Eugenie Dillmann]] (1865-1940) [[Lõikus]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Jessica Dismorr]] (1885 1939) [[Kõrgus]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] [[Daalia]] [[Oks]]
# [[:w:Tatjana Doll]] (* 1970) [[Auto]]
# [[:w:Anny Dollschein]] (1893-1946) [[Laat]]
# [[:Clémentine Dondey]] (1813-1902) [[Ennustamine]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850–1940) [[Unistus]]
# [[:w:Cécile Douard]] (1866-1941) [[Töö]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Katherine Sophie Dreier]] (1877-1952) [[Sinine]]
# [[:w:Nelly Drell]] (*1979-) [[Hing]]
# [[:w:Elena Drobychevskaya]] (* 1968) [[Härjavõitlus]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Henriette Dubois-Damart]] (1885-1945) [[Eesel]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] [[Ilu]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] [[Rongkäik]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Françoise Duparc]] (1726–1778) [[Taimetee]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Hortense Dury-Vasselon]] (1860–1924) [[Valge]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Marie-Adélaïde Duvieux]] (1761–1799) [[Mapp]]
# [[:w:Jacky Duyck]] (*1947) [[Meditatsioon]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Cora Easton]] (?, ''fl.'' 1930ndad) [[Koiott]]
# [[:w:Mary Emily Eaton]] (1873-1961) [[Karukell]] [[Ristik]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Imbi Ebrus]] (1934-) [[Talv]]
# [[:w:Marianne Egerer]] (1868–1925) [[Gloksiinia]]
# [[:w:Julie von Egloffstein]] (1792-1869) [[Emadus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] [[Horvaatia]] [[Levkoi]] [[Asalea]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Nicole Eisenman]] (* 1965) [[Dressipüksid]]
# [[:w:Ruth Eitle]] (1924-1989) [[Rist]]
# [[:w:Olexandra Ekster]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] [[Mängukaart]]
# [[:w:Mally Elbaz-Almandine]] (* 1955) [[Hirm]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Ester Ellqvist-Bauer]] (1880-1918) [[Talu]]
# [[:w:Brita Ellström]] (1873-1945) [[Silm]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Lydia Field Emmet]] (1866–1952) [[Vend]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Christina Gerarda Enschedé]] (1791–1873) [[Kivi]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Eva Maria Enders]] (* 1963) [[Tiib]] [[Vaatepunkt]]
# [[:w:Florence Engelbach]] (1872–1951) [[Alpikann]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Yehudit Englard]] (* 1946)  [[Nägu]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]] [[Kiri (post)]]
# [[:w:Yemima Ergas]] (*1942) [[Tänav]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Rachel Eshed]] (* 1951) [[Preester]]
# [[:w:Rachel Eshet]] (* 1954) [[Silm]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Jeylina Ever]] (1960? -) [[Süstal]] [[Sulg]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Clara Ewald]] (1859-1948) [[Albert Schweitzer]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] [[Kohvik]]
# [[:w:Amanda Feher]] (aktiivne, Austraalia) [[Sipelgas]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Gizella Fejes]] (1935-2022) [[London]]
# [[:w:Claire Felloni]] (Q112974277) [[Peet]] [[Kurereha]] [[Kukeseen]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Coralie Ferey]] (1814-1892) [[Koer]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Caroline Feuillas-Creusy]] (1861-1931) [[Krunn]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Concepción Figuera Martínez y Güertero]] (1860-1926) [[Eesriie]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Clara Elisabet Fischer]] (1856–) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Fischer]] (1820-1888) [[Nutt]]
# [[:w:Ruth von Fischer]] (1911-2009) [[Lõvi]]
# [[:w:Petra J. Fischerová]] (1952-2021) [[Evangeelium]]
# [[:w:Janet Caroline Fisher]] (1867-1926) [[Mõtisklus]]
# [[:w:Rosa Fiveash]] (1854-1938) [[Akaatsia]]
# [[:w:Maria Fjodorova]] (1859-1934) [[Paju]] [[Tuul]] [[Mälestus]] [[Jõgi]]
# [[:w:Maria Flaxman]] (1768–1833) [[Tugitool]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Margaret Fletcher]] (1862-1943) [[Kleit]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Deolinda Fonseca]] (* 1954) [[Mälestus]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]] [[Vein]] [[Paavst]] [[Kaev]] [[Rasedus]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] [[Lõvilõug]] [[Aeg]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Marta Elisabet Fossel]] (1880-1965) [[Autoportree]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Margaret Fountaine]] (1862–1940) [[Röövik]]
# [[:w:Statira Elizabeth Frame]] (1858-1935) [[Tüdruk]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Gabriela von Frauenwörth]] (1878–1942) [[Saar]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Johanna Marianne Freystein]] (1760-1807) [[Puu]]
# [[:w:Elsa von Freytag-Loringhoven]] (1874 –1927) [[Jumal]]  [[Elsa von Freytag-Loringhoven‎]]
# [[:w:Marianne Fricart]] (19. saj) [[Sülekoer]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] [[Vispel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Anna Susanna Fries]] (1827–1901) [[Reisikiri]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] [[Katus]] [[Rand]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] [[Peegelpilt]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Mechthild Frölich]] (* 1957) [[Energia]]
# [[:w:Orit Fuchs]] (1970-) [[Arbuus]] [[Päikeseprillid]] [[Huuled]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] [[Melon]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Catherine Furbish]] (1834-1931) [[Leeder]]
# [[:w:Lily Furedi]] (1896–1969) [[Metroo]]
# [[:w:Marianne Fürst]] (1846-1939) [[Vaas]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] [[Keevitamine]] [[Vann]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Hadar Gad]] (* 1960) [[Kraanikauss]] [[Külmkapp]] [[Poola]] [[Raamat]]
# [[:w:Wanda Gág]] (1893-1946) [[Uinak]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Elisa de Gamond]] (1804-1869) [[Nümf]]
# [[:w:Giola Gandini]] (1906–1941) [[Lugemine]]
# [[:w:Paula Gans]] (1883-1941) [[Palve]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] [[Kalapüük]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] [[Vesi]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] [[Siil]] [[Teokarp]]
# [[:w:Tirzah Garwood]] (1908-1951) [[Köök]] [[Lennuk]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] [[Paaž]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Nellie Two Bear Gates]] (u 1854–1935) [[Kohver]]
# [[:w:Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] (1833–1854) [[Arhiiv]]
# [[:w:Anita Gavrilović]] (* 1987) [[Võõrandumine]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] [[Tähestik]]
# [[:w:Lotten von Gegerfelt]] (1834-1915) [[Žaboo]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick]] (1875–1951) [[Linn]]
# [[:w:Lucia Mathilde von Gelder]] (1865–1899) [[Neeger]]
# [[:w:Meri Genetz]] (1885-1943) [[Närbumine]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] [[Maavärin]] [[Kõdi]]
# [[:w:Lillian Mathilde Genth]] (1876-1953) [[Pärastlõuna]] [[Unistus]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] [[Kuldne]] [[Valgus]] [[Seismine]] [[Melanhoolia]] [[Ehtekarp]]
# [[:w:Virginie Géo-Rémy (1846-1924) [[Suveniir]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] [[Samm]]
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Anna Gerresheim]] (1852–1921) [[Põõsas]]
# [[:w:Ženja Geršman]] (1975-) [[Käsi]]
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Getter, Tamar]] (* 1953) [[Sinine]]
# [[:w:Hélène Gevers]] (1848–1932) [[Liblikas]]
# [[:w:Anne Gibson Nasmyth]] (1798-1874) [[Loss]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Glaesener-Hartmann]] (1858–1923) [[Kõnepidamine]]
# [[:w:Feodora Gleichen]] (1861-1922) [[Florence Nightingale]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Bathilde Goblain]] (1806–1882) [[Rukkilill]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Marguerite Godin]] (1867–1936) [[Käru]]  [[Kitarr]]
# [[:w:Beatrice Goebel]] (fl. c. 1927-1940) [[Teater]]
# [[:w:Berta Rosenbaum Golahny]] (1925-2005) [[Koonduslaager]] [[Tuumarelv]]
# [[:w:Maya Gold]] (* 1978) [[Kaja]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] [[Tütar]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Fúlvia Gonçalves]] (* 1937) [[Nurk]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] [[Ärkamine]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] [[Pihlakas]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Wiktoria Goryńska]] (1902-1945) [[Telefon]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] [[Sri Lanka]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Jacoba de Graaff]] (1857-1940) [[Lammas]]
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Haya Graetz Ran]] (* 1948) [[Sandaal]]
# [[:w:Dorothea Maria Graff]] (1678–1743) [[Iguaan]] [[Konn]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] [[Angervaks]]
# [[:w:Blanche Grambs]] (1916–2010) [[Meeleolu]] [[Töö]]
# [[:w:Virginia Granbery]] (1831-1921) [[Maasikas]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Mary Grant]] (1830-1908) [[Büst]]
# [[:w:Eloísa Teresa Grasa Jordán]] (* 1945) [[Kapsas]]
# [[:w:Manon Grashorn]] (1950-) [[Kast]]
# [[:w:Kate Gray]] 1840-1918 [[Tuvi]]
# [[:w:Madeline Green]] (1884-1947) [[Kübar]] [[Kuukress]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Rita Greer]] (https://www.wikidata.org/wiki/Q111540043) [[Kuu]] [[Jane Austen]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Hedwig Greve]] (Hedwig von Lepel-Gnitz) (1850–1925) [[Maja]]
# [[:w:Hulda Tegnér Grønneberg]] (1844–1924) [[Rohi]]
# [[:w:Minka Grønvold]] (1862–1931) [[Suplemine]]
# [[:w:Ev Grüger]] (1928-2017) [[Bensiinijaam]] 
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] [[Päikeseloojang]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Camilla Guiscardi Gandolfi]] (1806-1892) [[Pühitsetud vesi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Emma Gyldén]] (1835-1874) [[Häme]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Hermine Haader]] (1885–1928) [[Punane]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Lisbeth Hackl-Brauser]] (?-1926?) [[Klooster]]
# [[:w:Maria Hadfield Cosway]] (1759-1838) [[Sappho]]
# [[:w:Maria Hafner]] (* 1923) [[Mateeria]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] [[Joonistus]]
# [[:w:Rosa Hagenauer-Barducci]] (1744-1809) [[Müts]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Ellen Day Hale]] (1855-1940) [[Vilepill]]
# [[:w:Diane Andrews Hall]] (* 1945) [[Õhk]] [[Lendamine]]
# [[:w:Margaret Bernadine Hall]] (1863-1910) [[Hüljatud]]
# [[:w:Anna Haller]] (1872-1924) [[Elulõng]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Gertrude Hamilton]] (fl 1892) [[Forsüütia]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Frida Hansen]] (1855–1931) [[Linnutee]]
# [[:w:Mary E. Harding]] (fl. 1880-1903? 1916?) [[Elevus]] [[Habe]]
# [[:w:Anna Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] [[Krüsanteem]]
# [[:w:Nina Hardy]] (''fl.'' 1890-1929) [[Armastuskiri]]
# [[:w:Anna Harland-Zajączkowska]] (1883-1930) [[Linn]]
# [[:w:Fairlie Harmar]] (1876-1945) [[Väsimus]]
# [[:w:Annie Harmon]] (1855–1930) [[Tamm]]
# [[:w:Eleanor Harris]] (1901-1942) [[Küngas]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Mary Brewster Hazelton]] (1868-1953) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] [[Heldus]] [[Terrass]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Minna Hauttmann]] (1840-1887) [[Linn]]
# [[:w:Jeanne Hauville]], (1914-2010) [[Tants]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Sarah Sewell Hayden]] (1862-1939) [[Roheline]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] [[Koristamine]] [[Häbelikkus]] [[Tants]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] [[Pidusöök]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] [[Suveniir]] - mõlemad Commonsist kustutatud, sest autor suri 1958
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Jeanne Hébuterne]] (1898–1920) [[Katus]] [[Alastus]]
# [[:w:Hilda Hechle]] (1902-1938) [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kati Heck]] (* 1979) [[Olemine]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] [[Mets]] [[Küla]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Minna Heeren]] (1823–1898) [[Park]]
# [[:w:Ida Marie Margrethe Heerfordt]] (1834-1887) [[Krookus]] [[Viinapuu]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hubertine Heijermans]] (1936-2022) [[Toreadoor]] [[Hispaania]] [[Šveits]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Heijermans]] (1859-1937) [[Vaesus]]
# [[:w:Bettina Heinen-Ayech]] (1937-2020) [[Äike]]
# [[:w:Barbara Heinisch]] (1944-) [[Metamorfoos]]
# [[:w:Annemarie Heinrich]] (1912-2005) [[Jorge Luis Borges]] [[Klaaskuul]]
# [[:w:Annemarie Heise]] (1886-1937) [[Sadam]]
# [[:w:Jeanne Marie Joséphine Hellemans]] (1796–1837) [[Kõrvits]]
# [[:w:Rachel Heller]] (* 1929) [[Sõda]] [[Taevas]] [[Keel]] [[Üleminek]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] [[Oks]]
# [[:w:Alice Spaulding Hemenway]] (1866-1953) [[Koristamine]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] [[Maarja]]
# [[:w:Ragna Hennig-Larsen]] (1870?-) [[Kellukas]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] [[Kellukas]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Madeleine Hérault-Coypel]] (1641 ?-1682) [[Raamat]]
# [[:w:Laura Herford]] (1831-1870) [[Pagulane]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] [[Püvilill]]
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Adele Herter]] (1869-1946) [[Murtudsüda]]
# [[:w:Else Hertzer]] (1884–1978) [[Metroo]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] [[Kampsun]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Nora Heysen]] (1911-2003) [[Kolonel]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] [[Öö]] [[Harmoonia]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] [[Kõrb]] [[Mandlipuu]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Edita Hirschová (1908-1943 Auschwitz) [[Amarüll]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] [[Sõber]] [[Jalutuskäik]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] [[Lillhernes]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] [[Mänguasi]] [[Terrass]]
# [[:w:Jenny Hladíková]] (1930-2022) [[Roheline]] [[Kokkupõrge]]
# [[:w:Markéta Hlinovská]] (* 1978) [[Heelium]]
# [[:w:Käthe Hoch]] (1873–1933) [[Telefonikõne]] [[Ehitusplats]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Angelika Hoerle]] (1899–1923) [[Silm]]
# [[:w:Christine Hoffler]] (1840-1923) [[Beduiin]]
# [[:w:Margret Hofheinz-Döring]] (1910–1994) [[Soeng]] [[Faust]] [[Bridž]] [[Vaidlus]] [[Harmoonia]]
# [[:w:Therese Holbein von Holbeinsberg]] (1785–1859) [[Mägi]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] [[Hoiukarp]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] [[Kärestik]]
# [[:w:Sophie Holten]] (1858-1930) [[Värav]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] [[Suue]] [[Lumimari]]
# [[:w:Berthe Hoola van Nooten]] (1817-1892) [[Kakao]] [[Tradeskantsia]]
# [[:w:Gabrielle Hope]] (1916–1962) [[Lehm]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Eva Hoppach]] (1940-2014) [[Tunne]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Blanche Hoschedé Monet]] (1865-1947) [[Heinamaa]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Jõgi]]
# [[:w:Antonina Houbraken]] (1686-1736) [[Paber]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Joséphine Houssaye]] (1840–1914) [[Ootamine]]
# [[:w:Barbara Elisabeth van Houten]] (1863-1950) [[Tuba]]
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] [[Lamamine]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] [[Nutt]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Julie Hugo]] (1797–1865) [[Turban]]
# [[:w:Evgeniya Huka]] (* 1935) [[Tuvi]] 
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Esther Anna Hunt]] (1875‑1951) [[Hiinlased]]
# [[:w:Frances Emily Hunt]] (1864–1932) [[Muuseum]]
# [[:w:Mary Young Hunter]] (1872–1947) [[Tüdruk]]
# [[:w:Hannah Höch]] (1889–1978) [[Resignatsioon]] [[Masin]] [[Sünd]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Lucie Ingemann]] (1792–1868) [[Aednik]]
# [[:w:Eva Ingman]] (1853–1914) [[Vest]]
# [[:w:Dahlov Ipcar]] (1917–2017) [[Võiduajamine]]
# [[:w:Talia Israeli]] (* 1976) [[Riiul]]
# [[:w:Lucie van Dam van Isselt]] (1871-1949) [[Koorimine]] [[Latern]] [[Heeringas]] [[Rabarber]] [[Päevalill]] [[Torukübar]] [[Telling]] [[Omlett]] [[Kastan]]
# [[:w:Ángela Icaza e Iturbe]] (1819-?) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Dzheni Ivanova]] (* 1990) [[Värin]] [[Muutumatus]] [[Kergus]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Ewa Jaczynska]] (* 1974) [[Värv]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] [[Sisemaailm]]
# [[:w:Pauline Jamar]] (1850-1911) [[Rukkilill]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Michalina Janoszanka]] (1889–1952) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] [[Kolm]]
# [[:w:Marie-Victoire Jaquotot]] (1772–1855) [[Peegel]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] [[Rütm]]
# [[:w:Phoebe Ann Pickering Hoyt Jenks]] (1847-1907) [[Liblikas]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] [[Nelk]] [[Muinasjutuvestja]]
# [[:w:Sviatlana Jermakovič]] [[Jalgratas]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Isolde Maria Joham]] (1932-2022) [[Klaas]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Julia Jolin]] (1856-1924) [[Lusikas]]
# [[:w:Ida Jolly Crawley]] (1867-1946) [[Hobune]] [[Magnoolia]]
# [[:w:Genevieve Estelle Jones]] (1847-1879) [[Rästas]]
# [[:w:Nina Lucy Mary Jones]] (1871-1926) [[Palm]]
# [[:w:Erika Jonn]] (1865-1931) [[Skåne]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] [[Tuhkatriinu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] [[Päike]]
# [[:w:Josephine Joy]] (1869–1948) [[Aaloe]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Isolde Jurina]] (1931–1985) [[Hunt]]
# [[:w:Carole Jury]] (* 1975) [[Tuulelohe]]
# [[:w:Virge Jõekalda]] (* 1963) [[Lumi]] [[Ärkamine]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Stanisława de Karłowska]] (1876-1952) [[Lapsevanker]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Marie Cécile Kastner]] (1874-1966) [[Lavendel]]
# [[:w:Theresa Kasun]] (aktiivne) [[Kook]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] [[Barbara Juliane von Krüdener]] [[Äratamine]] [[Ajalugu]] [[Johann Wolfgang Goethe]] [[Parnassos]] [[Haud]]
# [[:w:Elizabeth Keith]] (1887–1956) [[Pruut]]
# [[:w:Marie Keller-Hermann]] (1868-1952) [[Lilla]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Hansine Kerrn Eckersberg]] (1826-1860) [[Üheksavägine]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Elisabeth Keyser]] (1851–1898) [[Neiu]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Ilah Marian Kibbey]] (1883–1958) [[Redel]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Catharina Kiers]] (1839–1930) [[Okas]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] [[Koorem]]
# [[:w:Mary Evelina Kindon]] (1849-1919) [[Seltskond]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] [[Revolutsioon]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Alberta Kinsey]] (1875–1952) [[Turg]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Vilma Kiss]] (1893-1943) [[Ketsemani]]
# [[:w:Chigusa Kitani]] (1895–1947) [[Niit]]
# [[:w:Esther Kjerner]] (1873-1952) [[Redel]] [[Paiseleht]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] [[Kikilips]]
# [[:w:Anna Klein]] (1883–1941) [[Maaelu]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] [[Tihane]]
# [[:w:Fay Kleinman]] (1912-2012) [[Õnn]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] [[Kaos]]
# [[:w:Efrat Klipshtien]] (* 1971) [[Ettevaatus]] [[Nüüdiskunst]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] [[Pesumaja]]
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] [[Sõjatehnika]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] [[Põllumajandus]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] [[Lõikelill]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:w:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Tina Kofler]] (1872–1935) [[Võrkkiik]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] [[Metsasarv]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] [[Töö]]
# [[:w:Irma Komlósy]] (1850-1919) [[Päevalill]]
# [[:w:Ida Konek]] (1851-1942) [[Istumine]]
# [[:w:Sophie Koner]] (1855–1929) [[Vuntsid]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Sofie Korner]] (1879-1942) [[Voodi]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] [[Silm]] [[Pudel]]
# [[:w:Lidia Kozenitzky]] (1937-2013) [[Teine Moosese raamat]] [[Kosmoselend]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Christiane Koum Kingue]] (1962-) [[Aeg]] [[Meeldetuletus]]
# [[:w:Eva Wioletta Kowalewska]] (1981-) [[Troon]]
# [[:w:Pauline Kowarzik]] (1852-1930) [[Ehitamine]]
# [[:w:Nathalie Kraemer]] (1891-1943) [[Õde]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Therese Kratky]] (1853–1914) [[Sõstar]]
# [[:w:Lina Krause]] (1857-1916) [[Punarind]]
# [[:w:Helene von Krauß]] (1870–1950) [[Tänav]]
# [[:w:Johanne Cathrine Krebs]] (1848–1924) [[Jagamine]]
# [[:w:Charlotte Christiane von Krogh]] (1827-1913) [[Paju]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] [[Ajaleht]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] [[Abielupaar]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Magda Kröner]] (1854–1935) [[Maasikas]]
# [[:w:Anna von Krüdener]] (1795-1884) [[Söögituba]]
# [[:w:Ida Ivanka Kubler]] (* 1978) [[Mittemateriaalsus]]
# [[:w:Kathleen Kucka]] (Q1902799) [[Punane]]
# [[:w:Márta Kucsora]] (* 1979) [[Tekstuur]]
# [[:w:Ida Kupelwieser]] (1870–1927) [[Rohumaa]]
# [[:w:Amalia Kuylenstierna]] (1842-1909) [[Nartsiss]]
# [[:w:Sigrid Kähler]] (1874-1923) [[Ristik]] [[Sigur]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Regina Kylberg-Bobeck]] (1843-1913) [[Rukis]] [[Rohelus]] [[Jaht]] [[Lõikus]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Carmen Laffón]] (1934-2021) [[Granaatõun]]
# [[:w:Cécile Berthe Lafosse]] (fl. 1859-1878) [[Sadul]]
# [[:w:Ava de Lagercrantz]] (1862-1938) [[Barett]]
# [[:w:Olga Lagoda-Šiškina]] (1850-1881) [[Rukis]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Maria Lambiotte]] (1872-1930) [[Triibuline]]
# [[:w:Chasida Landau]] (1926–2017) [[Palm]] [[Teeviit]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Karin Larsson]], née Bergöö (1859-1928) [[Korsten]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Ida Pulis Lathrop]] (1859-1937) [[Peet]] [[Seeme]] [[Narmad]]
# [[:w:Eugénie Latil]] (1808–1879) [[Käevõru]]
# [[:w:Maggie Laubser]] (1886-1973) [[Kajakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] [[Gladiool]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Uudishimu]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Mary Lawrance]] (1776–1845) [[Ebaküdoonia]]
# [[:w:Mabel Frances Layng]] (1881–1937) [[Buss]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Augusta Lebaron-Desves]] (19. saj) [[Jook]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Dora Fugh Lee]] (* 1930) [[Hotell]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Chester Lees]] (sünniaeg ei ole avalik, aktiivne, Kanada) [[Silmapiir]] [[Rapsiõli]]
# [[:w:Marie-Claire Lefébure]] (* 1949) [[Vedur]]
# [[:w:Jenny Legrand]] (fl. 1800-1835) [[Köök]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Clare Leighton]] (1898–1989) [[Kott]]
# [[:w:Kathryn Woodman Leighton]] (1876-1952) [[Kõrb]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Zélia Lenoir]] (1842–1919) [[Õu]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Adelaïde Leuhusen]] (1828-1923) [[Poiss]]
# [[:w:Oksana Levtšišina]] (* 1961) [[Päikesetõus]]
# [[:w:Yona Levy-Grosman]] (* 1948) [[Palm]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] [[Tilk]]
# [[:w:Olga Liashenko]] (1979-) [[Pihlakas]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] [[Nõelasilm]] [[Tants]] [[Käsi]]
# [[:w:Hilda Lindgren]] (1833–1917) [[Rooma]]
# [[:w:Agda Lindqvist]] (1860–1889) [[Sukad]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] [[Olend]]
# [[:w:Catharina Lintheimer]] (1685-1748) [[Liilia]]
# [[:w:Emmy Lischke]] (1860-1919) [[Itaalia]]
# [[:w:Beatrice Ethel Lithiby]] (1889–1966) [[Ladu]] [[Masinakirjutaja]] [[Kaarhall]]
# [[:w:Lizza Littlewort]] (* 1963) [[Tüvi]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Hillegonda Femina Aleida Loder]] (1851-1897) [[Kaevamine]]
# [[:w:Käthe Loewenthal]] (1878–1942) [[Alpid]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1783) [[Muhv]] [[Pärg]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Amelia Long]] (1762?-1837) [[Lagunemine]]
# [[:w:Barbara Longhi]] (1552–1638) [[Maarja]] [[Pall]]
# [[:w:Lola Lonli]] (* 1973) [[Välk]]
# [[:w:Leota Williams Loop]] (1893-1940) [[Oleander]]
# [[:w:Irene López de Castro]] (* 1967) [[Puri]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] [[Fuksia]]
# [[:w:Matilda Lotz]] (1858-1923) [[Kaarik]]
# [[:w:Candace Whittemore Lovely]] (* 1953) [[Tuli]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elupuu (mütoloogia)]] [[Paradiis]] 
# [[:w:Maria Loustau]] (1831-1899) [[Karp]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Léonie Louppe]] (1869-1920) [[Sirel]]
# [[:w:Lena Lowis]] (1845–1919) [[Akaatsia]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Bertha Lum]] (1869-1954) [[Lumepall]]
# [[:w:Harriet Randall Lumis]] (1870-1953) [[Loodus]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] [[Kurbus]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] [[Parukas]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] [[Sõprus]] [[Pärastlõuna]] [[Vähk]]
# [[:w:Emma Lutteroth]] (1854-1894) [[Paat]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] [[Trepp]]
# [[:w:Emilia Lönblad]] (1865-1946) [[Blondiin]] [[Mets]] [[Leht]]
# [[:w:Julie Lütken]] (1788–1816) [[Kleopatra]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Tjaarke Maas]] (1974–2004) [[Heeringas]]
# [[:w:Ann Macbeth]] (1875-1948) [[Okasroosike]] [[Jõulud]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Margaret Macdonald Mackintosh]] (1864–1933) [[Kuu]] [[Lõhnaõli]] [[Suvi]]
# [[:w:Jessie MacGregor]] (1847–1919) [[Hirm]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] [[Kroonleht]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Begoonia]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] [[Öö]]
# [[:w:Hedwig von Madeweiss]] (1856 - pärast 1911) [[Profiil]]
# [[:w:Catherine Madox Brown]] (1850–1927) [[Aritmeetika]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Jenne Chavaz Magafan]] (1916–1952) [[Tants]]
# [[:w:Antonina Majewska]] (u 1845-1910) [[Tikand]]
# [[:w:Aleksandra Makovskaja]] (1837-1915) [[Tulekahju]]
# [[:w:Matilde Malenchini]] (1779-1858) [[Sall]]
# [[:w:Tyra Malmström]] (1875-1928) [[Jõulukaktus]]
# [[:w:Ida Maly]] (1894-1941) [[Lips]]
# [[:w:Agnes Mannheimer Heiberg]] (1894-1934) [[Õunapuu]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Pepa Mařáková]] (1872-1907) [[Isa]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Marie Amalia Bartolini]] (1961-) [[Elevant]]
# [[:w:Lilah Markman]] (* 1971) [[Nägu]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] [[Liblikaefekt]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Tania Marmolejo]] (* 1975) [[Segavereline]]
# [[:w:Hedwig Marquardt]] (1884-1969) [[Linn]] [[Sebra]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Martignoni]] (1820–1873) [[Rahvariie]]
# [[:w:Adèle Martin]] (fl. 1831–1847) [[Vahistamine]]
# [[:w:Irma Martin]] (1814–1876) [[Kolm]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinetti]] (1864-1921) [[Saabumine]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] [[Sirp]] [[Häälestamine]] [[Krüsanteem]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] [[Gepard]]
# [[:w:Judith Mason]] (1938-2016) [[Vanadus]]
# [[:w:Pia Massaci]] (1908-1992) [[Nukk]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Marthe Massin Verhaeren]] (1860–1931) [[Émile Verhaeren]]
# [[:w:Aurora Mazzoldi]], (aktiivne) [[Depressioon]]
# [[:w:Anna Matschie-Held]] (1859-1898) [[Tiiger]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Luise Max-Ehrler]] (1850–1920) [[Telegramm]]
# [[:w:Mabel May]] (1877-1971) [[Mürsk]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Rosa Mayreder]] (1858–1938) [[Tokkroos]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Mary McEvoy]] (1870-1941) [[Punapea]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Sarah McGregor]] (''fl''. 1907-1918) [[Kammimine]]
# [[:w:Neysa McMein]] (1888–1949) [[Vihmavari]] [[Sulg]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] [[Kastan]] [[Astelpaju]]
# [[:w:Mary Blood Mellen]] (1819-1886) [[Laine]] [[Vaade]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Moje Menhardt]] (* 1934) [[Harpüia]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Frieda Menshausen-Labriola]] (1861-1939) [[Rododendron]]  [[Palveraamat]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Ruth Mercier]] (''fl''. 1882-1915) [[Roos]]
# [[:w:Olga Louise Merck]] (fl. 1900ndate algus) [[Tapeet]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] [[Lobeelia]] [[Jasmiin]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] [[Rohutirts]] [[Banaan]] [[Alpikann]] [[Ööliblikas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] [[Matteuse evangeelium]]
# [[:w:Fernande de Mertens]] (1850–1924) [[Vanaisa]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Georgette Meunier]] (1859-1951) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Marie Meuret-Philippot]] (1887-1939) [[Talu]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Leopoldine Louise von Meyern-Hohenberg]] (1815–1865) [[Jahikoer]]
# [[:w:Clémence Michel]] (1849-1925) [[Sadam]]
# [[:w:Fritzi von Mikesch]] (1853-1891) [[Asi]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Cassandra Lynn Miller]] (sünniaeg teadmata, aktiivne, sünesteesia) [[Igatsus]]
# [[:w:Lilian May Miller]] (1895-1943) [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Anne Flore Millet]], marquise de Bréhan (1749-1826) [[Lein]]
# [[:w:Louisa Davis Minot]] (1788-1858) [[Niagara juga]]
# [[:w:Marta Minujín]] (1943- ) [[Raamat]] [[Paabeli torn]]
# [[:w:Aurora Mira Mena]] (1863-1939) [[Ahel]]
# [[:w:Magdalena Mira Mena]] (1859-1930) [[Lesk]] [[Tikkimine]]
# [[:w:Natasza Mirak]] (* 1976) [[Tasakaal]] [[Võimalikkus]] [[Tõus ja mõõn]] [[Üksindus]] [[Kummel]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Edith Mitchill Prellwitz]] (1864-1944) [[Kübar]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] [[Lapp]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] [[Kauss]] [[Tüdruk]]
# [[:w:Tina Modotti]] (1896–1942) [[Nukunäitleja]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Elin Molin]] (1855-1948) [[Lehvik]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Ellen Montalba]] (1842-1902) [[Tukkumine]] [[Pats]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Lola Mora]] (1866–1936) [[Purskkaev]]
# [[:w:Dvora Morag]] (* 1949) [[Kroonlühter]]
# [[:w:Anna Morandi Manzolini]] (1714-1774) [[Aju]] [[Kõrv]]
# [[:w:Vittoria Morelli]] (1892-1931) [[Tee (jook)]]
# [[:w:Mary DeNeale Morgan]] (1868-1948) [[Tiik]] [[Küpress]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:Caroline von Moro]], née Rainer (1815-1885) [[Varemed]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Maria Anna Moser]] (1758–1838) [[Maarja]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Léonie Mottart-van Marcke]] (1862-1936) [[Vaarikas]] [[Kaalikas]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] [[Võhumõõk]]
# [[:w:Hélène Mouriquand]] (1918-2018) [[Purk]]
# [[:w:Clara Mørch]] (1851–1935) [[Norra]]
# [[:w:Vera Muhhina]] (1889-1953) [[Nõukogude Liit]] [[Tööline ja kolhoositar]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] [[Takjas]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Hermine Munsch]] (1867–1904) [[Poiss]]
# [[:w:Maina-Miriam Munsky]] (1943-1999) [[Kirurgia]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] [[Kuslapuu]] [[Õun]] [[Kroonleht]]
# [[:w:Josephine Margaret Muntz Adams]] (1862-1949) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Josefa Murillo y Bravo de Vela]] (enne 1860-1899) [[Hertsog]] 
# [[:w:Alice Jane Muskett]] (1869–1936) [[Tänav]]
# [[:w:Annie Feray Mutrie (1826-1893) [[Luuderohi]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] [[Orhidee]]
# [[:w:Kadri Mälk]] (1958-2023) [[Kadri Mälk]] [[Amneesia]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Else Möckel]] (1901-1976) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Caroline Amalie Müller]] (1843–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Sanna Myrttinen]] [http://www.sanna-art.com/] [[Udu]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punamütsike]]
# [[:w:Maud Naftel]] (1856-1890) [[Asalea]]
# [[:w:Georgeta Năpăruș]] (1930-1997) [[Avalikkus]]
# [[:w:Clara Nargeot]] (1824-1900) [[Viinapuu]] [[Pärl]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Jane Nasmyth]] (1788–1867) [[Tamm]] [[Nõmm]] [[Loch Nessi koletis]]
# [[:w:Mary Neal Richardson]] (1859-1937) [[Viiuldaja]]
# [[:w:Elizabeth A. Nedwick]] (aktiivne XIX-XX saj vahetuse paiku) [[Ornament]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] [[Liilia]] [[Leeder]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Sibylle Neff]] (1929-2010) [[Üksindus]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] [[Banaan]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Lisa Nicvert]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Pylea) [[Vaher]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Mary Altha Nims]] (1817-1907) [[Värav]] [[Mustvalge]]
# [[:w:Aliza Nisenbaum]] (* 1977) [[T-särk]] [[New York Times]]
# [[:w:Béatrice Nodé-Langlois]] (1940-) [[Purk]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Shōhin Noguchi]] (1847-1917) [[Luuletus]]
# [[:w:Ragnhild Nordensten]] (1888-1951) [[Stiihia]]
# [[:w:Victorine Nordenswan]] (1838–1872) [[Johannese evangeelium]] [[Kurbus]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] [[Lehvitamine]] [[Hernes]] [[Puhkus]]
# [[:w:Anna Nordlander]] (1843-1879) [[Kuulamine]] [[Haigus]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Elin Johanna Nordlund]] (1855-1932) [[Uni]]
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] [[Palm]]
# [[:w:Maria Nostitz-Wasilkowska]] (1858-1922) [[Binokkel]] [[Neiu]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] [[Hani]] [[Õrnus]]
# [[:w:Věra Nováková]] (* 1928) [[King]] [[Relv]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Helga Numell-Hohental]] (1869-1907) [[Päikesepaiste]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] [[Paju]] [[Kinnas]] [[Jõululaul]] [[Suutäis]] [[Uisutaja]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] [[Mai]]
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] [[Trepp]] [[Maiustus]]
# [[:w:María Obligado de Soto y Calvo]] (1857-1938) [[Normandia]]
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] [[Muusika]] [[Peegelpilt]] [[Ülikool]]
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Elizabeth Olds]] (1896–1991) [[Teras]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] [[Triibuline]]
# [[:w:Dagmar Olrik]] (1860–1932) [[Mungalill]]
# [[:w:Ioana Olteș]] (1927-2007) [[Holokaust]]
# [[:w:Rose O'Neill]] (1874-1944) [[Poissmees]] 
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] [[Horvaatia]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Ruth Orenbach]] (* 1955) [[Täiskuu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Josefine Osnaghi]] (1861–1939) [[Pits]]
# [[:w:Hedwig Cecile Albertine van Osselen]] (1871-1936) [[Kirikakar]]
# [[:w:Anna Ostroumova-Lebedeva]] (1871-1955) [[Labor]]
# [[:w:Joyce Owens]] (aktiivne, sünniaeg ei ole avalik) [[Reljeef]]
# [[:w:Corrie Pabst]] (1866-1943) [[Tühisus]] [[Kloun]]
# [[:w:Magda Pach]] Magdalene Frohberg (1884-1950) [[Kulm]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] [[Raamatuköitja]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Aniela Pająkówna]] (1864–1912) [[Muusik]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] [[Mercedes]]
# [[:w:Gerda Palm]] (1871-1949) [[Roheline]]
# [[:w:Adelaide Coburne Palmer]] (1851-1928) [[Oranž]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Ernestine Panckoucke]] (1784-1860) [[Mandlipuu]]
# [[:w:Henny Panduro]] (1863–1930) [[Dramaatilisus]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria Pardos Ferreira Lage]] (1866-1928] [[Vaesus]]
# [[:w:Esther-Catherine Paris-Persenet]] (1804-1887) [[Pesa]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Magdalena van de Passe]] (1600-1638) [[Majakas]]
# [[:w:Deborah Griscom Passmore]] (1840-1911) [[Hallitus]]
# [[:w:Anna Pasternak]] (* 1943) [[Turism]] [[Mobiiltelefon]] [[Jooksmine]]
# [[:w:Petra Paul]] (?) [[Menstruatsioon]]
# [[:w:Emmy Paungarten]] (1874–1947) [[Kinnas]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] [[Lamp]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]]
# [[:w:Harriet Christina Cany Peale]] (1799-1869) [[Kivi]]
# [[:w:Margaretta Angelica Peale]] (1795-1882) [[Kataloog]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] [[Käärid]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Jonna Pedersen]] (* 1971) [[Telefoninumber]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] [[Vahukulp]] [[Sõel]] [[Särg]] [[Nuga]]
# [[:w:Mary Forrer Peirce]] (1838–1929) [[Õitseng]]
# [[:w:Agnes Lawrence Pelton]] (1881–1961) [[Liivatorm]]
# [[:w:Lydia Penrose]] (1787-1842) [[Kukehari]] [[Kirikakar]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Maria Peter-Reininghaus]] (1883–1934) [[Sild]]
# [[:w:Anna Peters]] (1843-1926) [[Müür]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] [[Sõbranna]] [[Hagu]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] [[Triikimine]]
# [[:w:Helma Petrick]] (* 1940) [[Puu]]
# [[:w:Nadežda Petrović]] (1873-1915) [[Serbia]] [[Mets]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Ammi Phillips]] (1788–1865) [[Tüdruk]]
# [[:w:Louise Pickard]] (1865-1928) [[Fuksia]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Elisabeth Pillard]] (''fl.'' 1886) [[Modell]]
# [[:w:Margherita Pillini]] (floruit 1883-1900) [[Töö]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koduloom]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Anna Plommer]] (1836-1890) [[Vool]]
# [[:Frederica Louisa Edith Plunket]] (1838–1886) [[Käoking]]
# [[:Katherine Plunket]] (1820-1932) [[Käoking]]
# [[:w:Meta Plückebaum]] (1876-1945) [[Istumine]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Sidonie de Polignac]] (1797–1871) [[Lokid]]
# [[:w:Maria Luiza Pompeu]] (1883–1966) [[Teater]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] [[Kubism]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Jane Poupelet]] (1874–1932) [[Pediküür]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Putk]] [[Tatar]] [[Kassinaeris]] [[Huulhein]] [[Kastehein]] [[Kõrkjas]]
# [[:w:Annie Louisa Prat]] (1861-1960) [[Viirpuu]] [[Kassitapp]] [[Käokeel]]
# [[:w:Katharina von Predl]] (1790-1851) [[Missa]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Annie Louisa Pressland]] (1862-1933) [[Lillhernes]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Alice Price]] (''floruit'' 1881-1882) [[Jalutamine]]
# [[:w:Jenny Prinssay]] (fl. 1790-1850) [[Saar]]
# [[:w:Eleni Prosalenti]] (1870-1911) [[Laev]]
# [[:w:Jaime Prosser]] (? aktiivne, Austraalia) [[Lammas]] [[Rooste]]
# [[:w:Caja Prytz]] (1877–1916) [[Vokk]]
# [[:w:Bolette Puggaard]] (1798-1847) [[Puu]]
# [[:w:María Luisa Puiggener]] (1867-1921) [[Pandimaja]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] [[Köök]]
# [[:w:Doramaria Purschian]] (1890-1972) [[Tulp]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Marguerite Putsage]] (1868-1946) [[Juuksur]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] (1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Amelie Quiding]] (1857-1901) [[Pragu]]
# [[:w:Diana Quinby]] (* 1967) [[Kõht]]
# [[:w:Lucrezia Quistelli della Mirandola]] (1541-1594) [[Müstika]]
# [[:w:Rachel Rabinovitch]] (* 1956) [[Moon]]
# [[:w:Sophie Rachlenko]] (* 1947) [[Muusika]] [[Ameerika Ühendriigid]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] [[Florence Nightingale]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Nevenka Rajković]] (1949-2005) [[Aegruum]] [[Bassein]]
# [[:w:Joanna Rajkowska]] (* 1968) [[Palm]]
# [[:w:Natalia Rak]] (* 1986) [[Punkar]] [[Suudlus]]
# [[:w:Helene Ranna]] (1898-1946) [[Pulm]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Mary F. Raphael]] (1861-1942) [[Raudrüü]]
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Aiga Rasch]] (1941-2009) [[Liblikas]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Elise Sophie Andrea Ravn]] (19. saj]] [[Vaas]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] [[Inglismaa]] [[Edinburgh]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] [[Öökuub]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Hermine von Reck]] (1833–1906) [[Nümf]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] [[Pärl]]
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Emilie Reinbeck]] (1794–1846) [[Õhtu]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]  
# [[:w:Sophie Reinhard]] (1775–1844) [[Almus]]  
# [[:w:Elizabeth H. Remington]] (1826–1917) [[Puuvill]]
# [[:w:Grace Renzi]] (1922–2011) [[Päikesepaiste]]
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Ethel Rhind]] (1877–1952) [[Suur reede]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Juliette de Ribeiro]] (1810–1885) [[George Sand]]
# [[:w:Anna Richards Brewster]] (1870–1952) [[Maalimine]] [[Kudumine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] [[Pronks]] [[Tsinnia]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Susanne Riegelnik]] (* 1948) [[Manhattan]]
# [[:w:Sandra Rienäcker]] (* 1968) [[Observatoorium]]
# [[:w:Pauline Rifer de Courcelles]], abielus Knip (1781-1851), Henriëtte Ronner-Knipi ema [[Lind]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Elma Roach]] (1897-1942) [[Linn]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Suze Robertson]] (1855–1922) [[Akt]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Marietta Robusti]] (1560?–1590) [[Madrigal]]
# [[:w:Marguerite Robyns]] (1868-1930) [[Ilm]] [[Udu]]
# [[:w:Yolande de La Rochefoucauld]] (1849-1905) [[Tubakas]]
# [[:w:Anna Rogler-Kammerer]] (* 1943) [[Tants]]             
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] [[Naine]] [[Tango]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] [[Prillid]] [[Võti]] [[Kihlus]]
# [[:w:Paula Roesler]] (1875–1941) [[Mänd]]
# [[:w:María Roësset Mosquera]] (1882–1921) [[Tüdruk]]
# [[:w:Gretchen Woodman Rogers]] (1881-1967) [[Karusnahk]]
# [[:w:Minnie Rogers Steele]] (1860-1940) [[Purjelaev]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] [[Klaver]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] [[Päevalill]] [[Lillkapsas]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] [[Hüatsint]] [[Doomino]]
# [[:w:Ellen Roosval von Hallwyl]] (1867–1952) [[Tants]]
# [[:w:Harmonia Rosales]] (* 1984) [[Jumal]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] [[Metronoom]]
# [[:w:Mathilda Rotkirch]] (1813–1842) [[Kopeerimine]]
# [[:w:Arabella Elizabeth Roupell]] (1817–1914) [[Freesia]]
# [[:w:Marguerite Rousseau]] (1888-1948) [[Tennis]] [[Lõbusõit]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] [[Mooruspuu]] [[Jänesekapsas]] [[Kannatuslill]]
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] [[Gladiool]]
# [[:w:Margaret A. Rudisill]] (1844-1933) [[Hani]]
# [[:w:Andrée Ruellan]] (1905-2006) [[Turg]]
# [[:w:Rosa Rush]] (1905-1971) [[Töö]]
# [[:w:Michele Rushworth]] (aktiivne, sünniaastat pole teada) [[Dirigent]]
# [[:w:Ora Ruven]] (* 1948) [[Venus]] [[Mees]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]]
# [[:w:Daniele Van Ruyskensvelde]] kunstnikunimi Danieli, (1934-1982) [[Paradiis]] 
# [[:w:Elselina Angenita Cornelia Röder]] (1820-1900) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] [[Loterii]]
# [[:w:Clara Sachs]] (1862–1921) [[Lill]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] [[Rist]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Adelaide Salati]] (1926-2020) [[Pudel]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] [[Embus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Kika Salvi]] (Cristiane Salvi, aktiivne, Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik, sünniaeg ei ole avalik) [[Vannituba]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Marie Sandholt]] (1872–1942) [[Emadus]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] [[Pärl]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Virginie Sartorius]] (1828-1908) [[Marmor]]
# [[:w:Nira Savir]] (* 1945) [[Põlev põõsas]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Benedicte Scheel]] (1851–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Betty Scheer]] (1941-2006) [[Liblikas]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Hedwig Scherrer]] (1878–1940) [[Kask]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Leis Schjelderup]] (1856–1933) [[Poiss]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[Kingapael]] [[Pagar]] [[Söömine]] [[Tervenemine]] [[Punane]] [[Müts]] [[Tööline]] [[Nartsiss]] [[Sookail]]
# [[:w:Emma Schlangenhausen (1882–1947) [[Jõulud]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Katharina Scholz-Wanckel]] (1916-2009) [[Elurõõm]]
# [[:w:Anna Schønheyder]] (1877–1927) [[Kantsel]]
# [[:w:Bertha Schrader]] (1845–1920) [[Toomkirik]]
# [[:w:Helena Schrammówna]] (1879-1942) [[Karjamaa]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Martha Schrottenbach]] (1865-1939) [[Ahi]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Natalie Schultheiss]] (1865–1952) [[Karikas]]
# [[:w:Ida von Schulzenheim]] (1859-1940) [[Koer]]
# [[:w:Adele Schuster]] (1812-1890) [[Moon]] [[Eedelveiss]]
# [[:w:Donna Norine Schuster]] (1883-1953) [[Uni]] [[Kontsert]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] [[Murakas]]
# [[:w:Sophie Schäppi]] (1852-1921) [[Sügis]] [[Urb]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] [[Lehvik]] [[Kellamees]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan)]] (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Christabel Scrymser]] (1885-?]] [[Püssirohi]]
# [[:w:Diana Scultori Ghisi]] (1547–1612) [[Apollo]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Klára Sedlo]] (* 1993) [[Taim]] [[Kiusamine]]
# [[:w:Lilly Segerdahl]] (1874–1946) [[Ketramine]]
# [[:w:Caroline Sehlmeyer]] (1906-?) [[Küngas]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières]] (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Hagit Shahal]] (* 1950) [[Pediküür]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Nurit Shany]] (* 1956) [[Laine]] [[Mänd]] [[Vesiroos]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Elizabeth Shippen Green]] (1871–1954) [[Vaade]]
# [[:w:Ikeda Shōen]] (1886-1917) [[Sügis]]
# [[:w:Uemura Shōen]] (1875-1949) [[Luule]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Kristel Sibul]] [[Tartu Kunstimuuseum]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Hilda Mary Sides]] (1871 - pärast 1926) [[Tempel]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Laura Siemieńska]] (1870–1926) [[Ajalehepoiss]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ludmilla Siim]]* (1938–) [[Andres Ehin]] [[Kalevala]] [[Vend]] [[Hein]] [[Ring]] [[Talv]] [[Peegel]] [[Gladiool]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] [[Pesuköök]]
# [[:w:Maria Guilhermina Silva Reis]] (''fl''. 19. saj) [[Torn]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Mira de Simone]] (* 1960) [[Aeg]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Winnaretta Singer]] (1865-1943) [[Lokid]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] [[Mõistlikkus]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Henriette Sjöberg]] (1842–1915) [[Kuldrenett]]
# [[:w:Jeannette Slager]] (1881-1945) [[Talv]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] [[Suudlus]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Dorothea Elizabeth Smith]] (1804-1864) [[Banaan]] [[Granaatõun]]
# [[:w:Jessie Willcox Smith]] (1863-1935) [[Ema]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] [[Lepp]] [[Kuldking]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] [[Lill]]
# [[:w:Augusta Soldan]] (1826-1886) [[Tänavamuusik]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] [[Pikksilm]] [[Hommik]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Élisabeth Sonrel]] (1874–1953) [[Pühad]] [[Putk]]
# [[:w:Zuriñe Soto]] (* 1979) [[Haav]]
# [[:w:Clara Soule]] (''fl.'' 1856–1863) [[King]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Elizabeth Emma Soyer]] (1813-1842) [[Laps]]
# [[:w:Marie Haughton Spaeth]] (1870-1937?) [[Kask]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] [[Sõnum]] [[Ploom]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Marie Spieler]] (1845-1913) [[Poola]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Iwona Szewczyk]] (1970-) [[Psalmid]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Evelina Stading]] (1797–1829) [[Park]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Agnes Stamer]] (1855-1894) [[Paat]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Stangl]] (* 1961) [[Kvantiteet]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] [[Jõulud]] [[Marmor]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Edyth Starkie]] (1867–1941) [[Loor]]
# [[:w:Louisa Starr-Canziani]] (1845-1909) [[Habe]] [[Välismaalased]]
# [[:w:Emma Stebbins]] (1815–1882) [[Purskkaev]]
# [[:w:Susanna van Steenwijk]], née Gaspoel (u 1610 - pärast 1653) [[Arhitektuur]]
# [[:w:Virginia Frances Sterrett]] (1900-1931) [[Kilpkonn]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] [[Muuseum]] [[Pühapäev]]
# [[:w:Martha Stettler]] (1870–1945) [[Vurrkann]]
# [[:w:Fanny Stevenson]] (1840-1914) [[Robert Louis Stevenson]]
# [[:w:Pauline Stimming]] (1836–) [[Romad]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] [[Aforism]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Irene Stoegmann-Bohrn]] (1864–ca. 1919) [[Lodjapuu]]
# [[:w:Christina Stoel]] (1859-1908) [[Kartul]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] [[Paaž]] [[Rong]] [[Nutt]]
# [[:w:Sarah Stone]] (1760—1844) [[Muuseum]] [[Varaan]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] [[Neli]]
# [[:w:Dorothea Storm-Kreps]] (1734-1772) [[Pirn]]
# [[:w:Eva Stort]] (1855–1936) [[Aken]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Elisabeth Strempel]] (1840-1912) [[Rist]]
# [[:w:Bertha Elizabeth Stringer Lee]] (1869-1937) [[Rododendron]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Elizabeth Strong]] (1855-1941) [[Uni]]
# [[:w:Edith Struben]] (1868–1936) [[Gardeenia]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Mary Stuart]] (1542-1587) [[Tikand]]
# [[:w:Margarita Sturesson]] (* 1971) [[Magnoolia]]
# [[:w:Marie Stüler-Walde]] (1868-1904) [[Laul]]
# [[:w:Elizabeth F. Summers]] (1888-?) [[Elekter]]
# [[:w:Christine Sundberg]] (1837-1892) [[Karahvin]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Hanna Suomalainen]] (1874-1948) [[Soomlased]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Ruth Sutherland]] (1884-1948) [[Võrkkiik]]
# [[:w:Sara Svensson]] (1835-1896) [[Lugeja]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] [[Lootus]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Sõjalaev]] [[Lapselaps]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Edda Sörensen]] (* 1941) [[Lootos]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] [[Krüsanteem]] [[Viinapuu]] [[Haigus]]
# [[:w:Theresa Sylvester Stannard]] (1898-1947) [[Kalla]]
# [[:w:Marta Šmatava]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Dialoog]] [[Ruut]] [[Kaks]] [[Muinasjutt]] [[Puhkus]]
# [[:w:Camilla Zach-Dorn]] (1859-1951) [[Kaks]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Lena Zaidel]] (* 1962) [[Koaala]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Cathrine Helene Zernichow]] (1864-1942) [[Kassinaeris]]
# [[:w:Mimmi Zetterström]] (1843-1885) [[Maalimine]] [[Rootsi]]
# [[:w:Jin Zhang]] (1884-1939) [[Pääsuke]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Marguerite Zorach]] (1887–1968) [[California]]
# [[:w:Agnes Gabrielle Tait]] (1894-1981) [[Manhattan]]
# [[:w:Carmela Tal Baron]] (* 1942) [[Elevant]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] [[Lumesadu]]
# [[:w:Nomi Tannhauser]] (* 1956) [[Nööp]] [[Pilk]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Mathilde Tardif]] (1872-1929) [[Kavaler]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Minna Tayler]] (fl. 1884-1937) [[Kollane]]
# [[:w:Mary Smyth Perkins Taylor]] (1875–1931) [[Kanal]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Sara Teixeira de Mattos]] (1814–1893) [[Näitamine]]
# [[:w:Josefa Teixidor i Torres]] (1865—1914) [[Akvarell]]
# [[:w:Valeria Telkessy]] (1870-1950) [[Sügis]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepikoda]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Emma Beach Thayer]] (1850–1924) [[Ämblik]]
# [[:w:Emma Homan Thayer]] (1842-1908) [[Lupiin]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Monokkel]] [[Teadlane]]
# [[:w:Ellen Thesleff]] (1869–1954) [[Pliiats]]
# [[:w:Maria Theresa van Thielen]] (1640–1706) [[Klaas]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] [[Hommik]]
# [[:w:Harriet Anne Hooker Thiselton-Dyer]] (1854–1945) [[Jasmiin]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Paula Maria Margarethe Thomass]] (1885–1939) [[Tomat]] [[Gaasimask]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] [[Karikakar]] [[Ülane]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] [[Aster]] [[Kullerkupp]] [[Kaev]] [[Lumimari]] [[Oks]] [[Pihlakas]] [[Ristik]] [[Begoonia]] [[Mimoos]] [[Angervaks]] [[Floks]] [[Vaarikas]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Marie Thornam]] (1857–1901) [[Loodus]] [[Jasmiin]]
# [[:w:Elfriede Thum]] (1886-1952) [[Raamat]] [[Sügis]]
# [[:w:Patty Prather Thum]] (1853-1926) [[Liilia]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb]] (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Anna Maria Tobler]] (1882-1935) [[Rohumaa]]
# [[:w:Elitsa Todorova]] (* 1929) [[Ööpäev]] 
# [[:w:Poleksija Todorović]] (1848-1939) [[Belgrad]]
# [[:w:Emma Toll]] (1847-1917) [[Stockholm]]
# [[:w:Virginia Tomescu Scrocco]] (1886–1950) [[Päevavari]]
# [[:w:Marie Caire-Tonoir]] (1860-1934) [[Perekond]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Elisabeth Tornøe]] (1847-1933) [[Järv]]
# [[:w:Honys Torres]] (sünniaeg teadmata, aktiivne) [[Donald Trump]]
# [[:w:Marta Torres]] (* 1965) [[Veebruar]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Eng Tow]] (1947-) [[Riis]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Ann Agnes Trail]], nunnana Agnes Xavier (1798–1872) [[Piiskop]]
# [[:w:Maj Trang Olson]] (* 1956) [[Unistus]]
# [[:w:Hede von Trapp]] (1877–1947) [[Juuksed]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] [[Sulg]]
# [[:w:Eugénie Tripier Le Franc]] (1797-1872) [[Ateljee]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eliza H. Trotter]] (floruit 1811-1814) [[Caroline Lamb]]
# [[:w:Ellen Trotzig]] (1878-1949) [[Küngas]] [[Vihm]] [[Tulp]]
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Judith Ann Tucker]] (1960-2023) [[Maja]] [[Asukoht]]
# [[:w:Eliza Turck]] (1832-1891) [[Ohakas]] [[Harakas]]
# [[:w:Marie-Marguerite Turner]] (1863–1936) [[Alastus]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Helene Tüpke-Grande]] (1871-1946) [[Sadam]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Märtha Tynell]] (1865-1930) [[Sügis]]
# [[:w:Katrin Ullmann]] (1957-) [[Mägi]]
# [[:w:Sophie Unternährer]] (fl. 1865–1885) [[Kärbes]]
# [[:w:Júlia Vajda]] (1913-1982) [[Lõpp]] [[Roheline]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Lette Valeska]] (1885–1985) [[Judaism]] [[Meeleheide]]
# [[:w:Nina Valetova]] (* 1958) [[Võõras]] [[Päikesetuul]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] [[Lammas]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] [[Köögilaud]] [[Lõhn]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] [[Elupuu]] [[Raudrohi]] [[Kurereha]] [[Vaher]] [[Puju]]
# [[:w:Isabelle Catherine van Assche]] (1794-?]] [[Kojuminek]]
# [[:w:Martha Van Coppenolle]] (1912-2004) [[Vaip]]
# [[:w:Marie van Marcke]] (1800-1882) [[Küla]]
# [[:w:Gabrielle Maria Van Meerbeke]] (1860–1912) [[Kapuuts]]
# [[:w:Margo Veillon]] (1907-2003) [[Tants]]
# [[:w:Kathrin Veits-Kick]] (1909-1997) [[Paavst]]
# [[:w:Eva Vejražková]] (*1956) [[Normandia]] [[Muna]]
# [[:w:Rosa Venneman]] (1825-1909?) [[Lehm]]
# [[:w:Marguerite Verboeckhoven]] (1865–1949) [[Ilm]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Danica Veselinović]] (* 1992) [[Loovus]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Virginia Vezzi]] (1601-1638) [[Mõõk]]
# [[:w:Victoria Melita von Sachsen Coburg und Gotha]] (1876-1936) [[Pelargoon]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Ana Vidigal]] (* 1960) [[Värin]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] Commonsist kustutatud
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] [[Tamburiin]] [[Laen]] [[Musliin]]
# [[:w:Emma De Vigne]] (1850–1898) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Charlotte Vignon]] (1639–) [[Virsik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] [[Joonistamine]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Julie Volpelière]] (–1842) [[Teenijad]]
# [[:w:Clara Voortman]] (1856–1926) [[Rododendron]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Helene Augusta Vosgraff]] (1853–1935) [[Vanadus]]
# [[:w:Emilie Vouga]] (1839-1909) [[Võilill]]
# [[:w:Cornelia Vrolijk]] (1944-2015) [[Päevitamine]]
# [[:w:Iryna Vysheslavska]] (* 1939) [[Kiiev]]
# [[:w:Trude Waehner]] (1900-1979) [[New York]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] [[Suitsetaja]] [[Inspiratsioon]] [[Jõulupuu]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Alice Walker]] (fl. 1860ndad) [[Lugu]]
# [[:w:Ethel Walker]] (1861-1951) [[Lips]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Emelie Wallenskiöld]] (1830–1895) [[Meteoor]]
# [[:w:Adele Walter]]  (fl. 1890ndatel) [[Lumeroos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] [[Süsi]] [[Lehvik]] [[Kips]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Henrietta Ward]] (1832-1924) [[Roosa]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Doris Waschk-Balz]] (* 1942) [[Osi]]
# [[:w:Anna Waser]] (1678-1714) [[Teismeline]]
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] [[Orav]]
# [[:w:Susan Watkins]] (1875–1913) [[Käekott]] [[Kollane]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] [[Maksuamet]] [[Bakhanaal]]
# [[:w:Mili Weber]] (1891-1978) [[Ohakas]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] [[Kanal]] [[Õlipuu]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] [[Ballett]] [[King]] [[Löök]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Lehvik]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] [[Võilill]] [[Piibel]] [[Klaver]] [[Palve]] [[Nõges]] [[Lubi]] [[Helilooja]] [[Kasvuhoone]] [[Päikesekiir]] [[Resignatsioon]] [[Kastan]] [[Roosipärg]] [[Elurõõm]]
# [[:w:Yocheved Weinfeld]] (* 1947) [[Ajalugu]] [[Kordus]]
# [[:w:Agnes Weinrich]] (1873-1946) [[Kubism]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Ana Weiss de Rossi]] (1892-1953) [[Kleit]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Mabel Wellington Jack]] 1899-1975 [[Auk]] [[Magamine]]
# [[:w:Jane Wells Webb Loudon]] (1807–1858) [[Naistepuna]]
# [[:w:Marie von Wening-Ingenheim]] (1849-1913) [[Oja]]
# [[:w:Martha Wenzel]] (1859–1943) [[Ootamine]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] [[Öö]] [[Traagika]] [[Leedu]] [[Tuul]] [[Palve]] [[Lubi]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Elisabeth Wesmael]] (1863–1953) [[Toonekurg]]
# [[:w:Lilian Westcott Hale]] (1880–1963) [[Loor]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] [[Müür]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Marie Weyher]] mitte mingit infot ei ole [[Tulp]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] [[Harriet Beecher Stowe]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Mary Vermuyden Wheelhouse]] (?-1947) [[Tants]]
# [[:w:Annie Renouf Whelpley]] (1852-ca. 1928]] [[Naine]]
# [[:w:Beatrice Whistler]] (1857–1896) [[Roosa]]
# [[:w:Edith White]] (1855–1946) [[Apelsin]]
# [[:w:Sarah W. Whitman]] (1842–1904) [[William James]] [[Henry Wadsworth Longfellow]] [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Olive E. Whitney]] (19. saj) [[Vöötorav]]
# [[:w:Helen Whitney Kelley]] (1852-1910) [[Ingver]] [[Riis]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Janina Wierusz Kowalska]] (* 1949) [[Sekund]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] [[Päevavari]] [[Lehvik]] [[Naer]] [[Kael]] [[Üksindus]] [[Sepikoda]]
# [[:w:Janie Wilkinson Whyte]] (1869–1953) [[Kellukas]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Lily Williams]] (1874-1940) [[Iirimaa]]
# [[:w:Abby Williams Hill]] (1861-1943) [[Kuusk]]
# [[:w:Chrisje van der Willigen]] (1850-1931) [[Õun]]
# [[:w:Cordelia Wilson]] (1876-1953) [[Mais]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]] [[Alpikann]] [[Mai]] [[Päikesepaiste]] [[Jalakas]] [[Härmatis]]
# [[:w:Pauline Wissant]] (''fl''. 1868-1885) [[Ovidius]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] [[Sarapuu]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Maria Wodzińska]] (1819-1896) [[Vend]]
# [[:w:Petronella van Woensel]] (1785–1839) [[Merikarp]]
# [[:w:Dorette Wolff]] (fl. 1868) [[Isa]]
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Anne Kingsbury Wollstonecraft]] (1781-1828) [[Kannatuslill]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] [[Peegelpilt]]
# [[:w:Helen Adelaide Wood]] (1860-1927) [[Kaktus]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Laura Woodward]] (1834–1926) [[Rand]] [[Jõgi]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Madeleine Woog]] (1892–1929) [[Töö]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Maria Wrangel]] (1861-1923) [[Põll]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Clara Wulffaert]] (1808–1867) [[Karistus]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Rosemarie Würth]] (* 1938) [[Viigimari]] [[Oliiv]]
# [[:w:Henriette Wyeth]] (1907-1997) [[Esileedi]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] [[Mürk]] [[Laugas]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Dina Yakerson]] (* 1983) [[Pink]]
# [[:w:Yasmina]] (* 1949) [[Torn]] [[Laine]]
# [[:w:Mary Agnes Yerkes]] (1886-1989) [[Kõrb]] [[Paat]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] [[Maastik]]
# [[:w:Avigail Yoresh]] (* 1937) [[Vananemine]]
# [[:w:Yva]], Else Ernestine Neuländer-Simon (1900–1942) [[Tants]] [[Joove]]


Andmebaasiehitus käib siin: [[Kasutaja:Pseudacorus/Naiskunstnikud Vikitsitaatidesse]]</text>
      <sha1>3fj3lhavuxy6blp6a08g5w06vxjkgki</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Avaleht/Teade</title>
    <ns>10</ns>
    <id>16844</id>
    <revision>
      <id>135328</id>
      <parentid>135231</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:25:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135328</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="238" sha1="g97e2ocrozd9dhzihljnexc84b6jf4b" xml:space="preserve">[[File:Notification-icon-Wikiquote.svg|30px|Vikitsitaadid|link=]]
&lt;big&gt;[[Heljo Mänd]] 100&lt;/big&gt;&lt;/br&gt;
&lt;big&gt;[[Aare Pilv]] 50&lt;/big&gt;&lt;/br&gt;
&lt;big&gt;[[Harper Lee]] 100&lt;/big&gt;&lt;/br&gt;
&lt;big&gt;[[Ain Kaalep]] 100&lt;/big&gt;&lt;/br&gt;
&lt;big&gt;[[Lilli Luuk]] 50&lt;/big&gt;&lt;/br&gt;</text>
      <sha1>g97e2ocrozd9dhzihljnexc84b6jf4b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Metroo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17457</id>
    <revision>
      <id>135339</id>
      <parentid>121042</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:46:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>32</id>
      </contributor>
      <comment>Removing [[:c:File:Thomas_Cantrell_Dugdale_Underground_1932.jpg|Thomas_Cantrell_Dugdale_Underground_1932.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Rosenzweig|Rosenzweig]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Thomas Cantrell Dugdale</comment>
      <origin>135339</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3679" sha1="ex99jglh4vk17rc3e04atclik076udq" xml:space="preserve">[[Pilt:U-Bahnbau_Spittelmarkt,_1918.jpg|pisi|Else Hertzer, &quot;Metrooehitus, Spittelmarkt&quot; (1918)]]
[[Pilt:Subway,_Furedi,_1934.jpg|pisi|Lily Furedi, &quot;Metroo&quot; (1934)]]

==Proosa==

* Metroojaamad ja [[tunnel]]id — kreemikad kahhelkivid ja pilkane [[pimedus]], siis jälle kreemikad kahhelkivid ja pilkane pimedus, [[numbrid]] ja pimedus, veel pilkasem pimedus — see kõik liitus temast mööda vuhisedes mingiks üldmuljeks.
:[[Lapsepõlv]]es oli ta ühel selgel ja palaval suvepäeval istunud [[meri|mere]] ääres kollasel [[luide|liivaluitel]] ja püüdnud [[sõel]]a liivaga täita, sest õel [[nõbu]] oli öelnud: &quot;Täida see sõel, ja sa saad kümme senti!&quot; Mida kiiremini ta [[liiv]]a sisse kühveldas, seda kiiremini pudenes see valju sahinaga jälle välja. Tema [[käed]] väsisid, liiv oli kõrvetavalt kuum ja sõel ikka tühi. Nii istus ta seal südasuvisel päeval, tegemata ainustki häält, ja tundis, kuidas [[pisarad]] mööda [[põsk]]i alla voolasid.
:Nüüd, kui rappuv pneumaatiline [[rong]] teda mööda [[linn]]a elutuid [[kelder|keldreid]] sõidutas, tuli talle meelde selle sõela halastamatu [[loogika]]; ta vaatas korraga allapoole ning märkas, et tal oli [[piibel]] avatult käes. Rongis oli inimesi, tema aga hoidis [[raamat]]ut käes, ja talle tuli pöörane mõte: kui ta hästi kiiresti ning midagi vahele jätmata loeks, siis ehk jääks pisut liiva sõelale. Aga kui ta lugema hakkas, pudenesid [[sõnad]] läbi sõela, ja Montag mõtles, et mõne tunni pärast kohtub ta Beattyga ja peab raamatu ära andma, seepärast ei tohi ükski [[lause]] kaotsi minna, iga rida peab meelde jääma. Ta ise peab sellega toime tulema.
:Montag hoidis raamatut kõvemini.
:Valjuhääldajad pasundasid:
:&quot;Denhami [[hambapasta]]!&quot;
:&quot;Jääge ometi vait!&quot; mõtles Montag. &quot;Pange tähele [[lill]]ekesi välja peal...&quot;
:&quot;Denhami hambapasta!&quot;
:&quot;Nemad ei tee [[töö]]d...&quot;
:&quot;Denhami...&quot;
:&quot;Pange tähele lillekesi välja peal — vait, vait!&quot;
:&quot;... hambapasta!»
:Montag avas raamatu, pööras lehti ning kompas neid, nagu oleks ta pime, jälgis silmi pilgutamata iga üksiku tähe kuju.
:&quot;Denham. Tähthaaval: D-E-N ...&quot;
:&quot;Nad ei tee tööd ega...&quot;
:Vastiku sahinaga pudenes kuum liiv läbi tühja sõela.
:&quot;Denhami pasta on üle kõige!&quot;
:&quot;Pange tähele lillekesi, lillekesi, lillekesi...&quot;
:&quot;Denhami hambapasta teeb [[hambad]] valgeks!&quot;
:&quot;Vait, vait, vait!&quot; Pärast seda valju, paluvat hüüet leidis Montag end püsti seisvat, ja müriseva [[vagun]]i jahmunud reisijad vahtisid pärani silmi, tõmbusid eemale pöörase näoga, nagu lämbuvast mehest, tema kuivanud, pomisevast [[suu]]st, ja lehvivate lehtedega raamatust tema käes.
* [[Ray Bradbury]], &quot;451° Fahrenheiti&quot;, tlk H. Luik, LR 23-24 1959, lk 50


* Isegi metroos oma venna vastu pressituna [[Teesklus|teeskleb]] keskmine [[inglane]] meeleheitlikult, et on üksi. 
** [[Germaine Greer]], &quot;The Female Eunuch&quot;, Farrar, Straus and Giroux, 1970, lk 128


* Hommik jõuab kätte siis, kui minnakse esimese metroo peale ja ollakse sunnitud taluma uut [[solvang]]ut.&quot; 
** [[Anna Gavalda]], &quot;Lohutaja&quot;, tlk Stella Timmer, 2011, lk 9-10

==Luule==

&lt;poem&gt;
Mõnikord metroos, teel tagasi Queensi,
võin ma [[ennustamine|ennustada]], kes sõidab Lexingtoni [[peatus]]est edasi,
sest minagi olen ostnud nende [[king]]i Paylessist.
Need kingad ei peta mitte kedagi.
&lt;/poem&gt;
* [[Cristin O'Keefe Aptowicz]], &quot;Firma pühadepeol&quot; ([https://www.poetryfoundation.org/poems/54230/at-the-office-holiday-party &quot;At the Office Holiday Party&quot;]), kogust &quot;Everything is Everything&quot;, Write Bloody Publishing, 2010


[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>ex99jglh4vk17rc3e04atclik076udq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pihik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>20126</id>
    <revision>
      <id>135329</id>
      <parentid>100883</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:56:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>135329</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1616" sha1="dhhai6jwuw9ga4qfs3jon0fwsuvqf1r" xml:space="preserve">==Proosa==

* Lumivalgeke vaatas [[aken|aknast]] välja ja küsis:
:&quot;Tere, armas naine, mida te müüte?&quot;
:&quot;Head kaupa, ilusat kaupa,&quot; vastas vanaeit, &quot;igat värvi pihikupaelu,&quot; ja võttis välja kirjust [[siid]]ist punutud paela.
:&quot;Võin selle ausa naise küll sisse lasta,&quot; mõtles Lumivalgeke, tegi ukse riivist lahti ja ostis endale ilusa pihikupaela.
:&quot;Laps,&quot; ütles vanaeit, &quot;missugune sa välja näed! Tule, las ma seon su pihiku korralikult kinni.&quot; 
:Lumivalgeke seisis paha aimamata vanaeide ees ja laskis tal oma pihiku kinni tõmmata. Vanaeit sidus aga kähku ja nii kõvasti, et Lumivalgekesel hing kinni jäi ja ta nagu surnu maha kukkus.
:&quot;Nüüd ei ole sa enam kõige kaunim,&quot; ütles Vanaeit ja ruttas välja.
* [[Vennad Grimmid]], &quot;Lumivalgeke&quot;, tlk Silvia Tui, 1958, leheküljed nummerdamata


* Viimaks, 1903. aasta mais, saabus tähtis õhtu. Ikka veel ilus Marie-Louise oli lausa silmipimestav oma helesinise sifooni ja hõbebrokaadiga, mida kaunistasid briljandiviirud, hõlmikpihikuga (uue pitsitava korseti peal), mille kinnise teemandid olid üüritud seesuguste laenutustega hästi teenivalt diskreetselt juveelikaupmehelt.
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;, tlk Riina Jesmin, 1999, lk 33-34


==Luule==

&lt;poem&gt;
Pihikul hoopis
              [[nööbid]] on ees, 
Pille on rõõmus pihiku sees, 
tänasest peale ta ise teab, 
kuidas neid kinni panema peab.
&lt;/poem&gt;
* [[Erika Esop]], &quot;On - ei ole&quot;, &quot;Kümme keerusaia&quot;, 1982, lk 10

[[Kategooria:Riietus]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>dhhai6jwuw9ga4qfs3jon0fwsuvqf1r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kivisildnik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24653</id>
    <revision>
      <id>135337</id>
      <parentid>129654</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:53:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>4573</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Useless tag</comment>
      <origin>135337</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1981" sha1="grm766i00je3s961au76arpdzeox6cy" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Sven Sildnik''' (pseudonüüm Kivisildnik) on endine Pärnu kirjanik ja poliitik.

==Luule==
Meie [[eestlased]] austame&lt;br /&gt;
väga endiseid vene&lt;br /&gt;
[[imperialism]]i käsilasi.

Üks [[Arnold Rüütel|arnoldi]] nimeline&lt;br /&gt;
on meil koguni [[President|presidendiks]] valitud.&lt;br /&gt;
Mida lisada?

...

&quot;Poeem [[Vladimir Putin|puutinile]]&quot; (Kirjastus Argo, 2004)

==Kirjutised==
* Ma ei mäleta, kas [[Toomas Hendrik Ilves|president]] on üldse kunagi mõjunud [[inimene|inimesena]], jätnud inimese mulje. Kõik on presidendi juures imelik ja valesti, punnitatud, plastik ja silmakirjalik. Ehk mäletate neid jutlusi, mida ta vaestele pidas – lollid olete, laisad olete, kadedad olete, tööd ei viitsi teha. Miljon vaest kuulas ega saanud aru, kas räägib loom või inimene. Nüüd, kui president lahutas, on selge, et tegu oli inimesega. Siit võime õppida, et ka kõige paadunum ametnikujurakas, jõle ideoloogiline monstrum ja võõrvõimu ustav apologeet võib endas peita inimlikkuse kübet. Õppige, kodanikud, ärge kustutage kedagi lõplikult nimekirjadest, ärge pöörake selga ei [[Jürgen Ligi|Ligile]], [[Mart Laar|Laarile]], [[Sven Mikser|Mikserile]], [[Edgar Savisaar|Edgarile]] ega [[Andrus Ansip|Ansipile]] – nad ainult töötavad koletistena, tegelikult on nad inimesed nagu meiegi. Ent see õppetund ei jõua kunagi kohale, lähitulevikus kujutatakse meie aega miljoni vaese perioodina, kus julm koloniaalvõim hävitas metoodiliselt meie kultuuri, populatsiooni, majandust ja poliitilist iseseisvust. Meie valitsejaid hakatakse kujutama mingite jõledate Pol Pothide ja Idi Aminidena. Keegi ei mäleta enam seda, et ka president lahutas, et temagi kannatas, et temalgi olid tunded. Meenutatakse ainult režiimi ohvreid.
* Kivisildnik, [https://www.ohtuleht.ee/673903/-kivisildnik-president-lahutas-kah-mul-asi &quot;President lahutas – kah mul asi!&quot;], Õhtuleht, 19.04.2015

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]</text>
      <sha1>grm766i00je3s961au76arpdzeox6cy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laegas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24994</id>
    <revision>
      <id>135338</id>
      <parentid>131478</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:44:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>32</id>
      </contributor>
      <comment>Removing [[:c:File:John_Lavery_-_Self-portrait,_The_Silver_Casket_(1934).jpg|John_Lavery_-_Self-portrait,_The_Silver_Casket_(1934).jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Rosenzweig|Rosenzweig]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/Fil</comment>
      <origin>135338</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8629" sha1="ge49w81i4gzrkt69pdshhoccjfmbfwh" xml:space="preserve">[[Pilt:Fritzi_von_Mikesch_-_Stillleben_mit_einer_Truhe_und_anderen_Gegenständen.jpg|pisi|Fritzi von Mikesch (1853-1891), &quot;Vaikelu laeka ja teiste esemetega&quot;, ''s.d.'']]

'''Laegas''' on pidulikumat sorti kast.

==Piibel==

* Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.
:2 Ja [[naine]] jäi lapseootele ning tõi [[poeg|poja]] ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda [[kolm]] kuud.
:3 Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks [[pilliroog|pilliroost]] laeka, pigitas selle maapigi ja [[vaik|vaiguga]], pani sellesse [[laps]]e ja asetas [[jõgi|jõe]] äärde [[kõrkjas|kõrkjaisse]].
* [[Teine Moosese raamat]], 2:1-3 (Moosese [[sünd]])

==Proosa==

* [Buckinghami hertsog Prantsuse kuningannale:] &quot;Mul ei ole midagi peale [[mälestus]]te. Nendes on minu [[õnn]], mu [[varandus]]ed, mu [[lootus]]ed. Iga kord, kui ma teid näen, panen jälle ühe [[teemant|teemandi]] oma [[süda]]me [[kalliskivi]]de laekasse.&quot; 
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk [[Tatjana Hallap]], Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 124


* [[Varas|Varga]] [[ebaõnn]]e tagatipuks on see, kui ta pärast laeka [[lukumuukimine|muukimist]] põgeneb, ja [[välisuks]] on &quot;tõmmata&quot;, mitte &quot;lükata&quot;.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;, tlk Jüri Talvet, [[LR]] 2/1974, lk 48


* &quot;Ega taha alati minna jah! Poolteist aastat tagasi peeti juhatuses kõva [[lahing]]ut kanade pärast. See linnusugu tegi muudkui lausa kahju ja sõi majandusmeestel südame seest. Vea teistele nisu, lõssi ja kartuleid, aga mune tilgutavad üle mitme päeva. Mõnikümmend [[muna]] aastas — see on puhas selge [[häbimärk]]!&quot;
:&quot;Jutt peale!&quot; nõuti mitmelt poolt. &quot;Põrsa või vasikaga on lood hoopis teised. Söödad, siis liha tuleb. [[Kana]] pole muud kui põllu lõhkuja ja pahandus.&quot;
:Üks oli aga vastu — palgaline aseesimees Aleksander Nurme. &quot;Meie sulelised pole tõult ega teolt teiste omadest halvemad. Naabrid &quot;Linda&quot; kolhoosist ütlevad, et [[linnukasvatus]] olla puhtalt rahalaegas. Peab vaid inimesi leidma, kes selle laeka avamise kunsti tunneks.&quot; (lk 2)
* [[Leida Urbanik]], [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=toorahvaelu19611017.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Sinna, kus raskem&quot;], Töörahva Elu: EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr 123, 17. oktoober 1961, lk 2-4


* &quot;Nüüd, poisid, klaas karujooki.&quot;
:See oli ehtne kolm korda läbi aetud [[viin]]. Annikki oli saanud selle [[külakost]]iks ühelt kõrve elanikult, kes oli käinud oma pojale [[töö]]d küsimas. Tööd ei olnud, selle asemel oli Annikkil õnnestunud vanamehele ta [[unenägu]] ära seletada. Unes oli olnud nagu [[allikas]] ja selles [[aare]], üks laegas lätte sügavuses. Kui vanamehe sõrmed olid püüdnud laekast aardeid kätte saada, olid need äkki muutunud plastmasskuulideks ja vupsanud pinnale õõtsuma. &quot;Vist nagu [[loto]]kuulid?&quot; oli Annikki ära arvanud. &quot;Kas mängisid ka suure raha eest?&quot; &quot;Nii jah,&quot; oli taat naerda kokutanud, rõõmsaks muutunud ja otsinud seljakotist Annikkile [[pudel]]i. Märjuke oli selles kirgas ja hõbehelgine, otsekui kõrve põhjatust allikast pärit ja solksas külmana kurgust alla, soojendades minnes südant ja magu. Annikki oli seda mõnikord [[mure]]de käes ärkvel olles klaasitäie nähvanud. Siis oli [[lagi]] avardunud pimestavalt suureks, paisunud kaareks kui pingutatud [[linnutee]] ja kõrvus oli kumisenud kummalisi [[heli]]sid. 
* [[Anu Kaipainen]], &quot;On neiukesel punapaela&quot;, tlk Luule Sirp, 1979, lk 28


* Tuleb [[aeg]], kui me peame andma end sellele, mis oli päris algul: tulele, veele, õhule ja maale. Tuleb aeg, kui me peame andma oma [[keha]] tagasi. Elu on möödas, algab jälle Ithaka aeg. Seljataha on jäänud [[unistus]]ed, [[igatsus]]ed varjuvad [[kajakas|kajakate]] haledas kisas. Keerdub koomale maailma kaarjas [[silmapiir]], elu vööpael põimub [[igavik]]u laekasse. Ja unes me jõuame Ithakale ja avame silmad teisele, kaugemale [[silmapiir]]ile. 
** [[Astrid Ivask]], &quot;Leiud&quot;, tlk [[Ita Saks]], [[LR]] 18/1996, lk 73


* [[Vabadus]] on [[raha]]. Poiss maksab talle peo peale enne, kui midagi toimub. Selline on vaikiv [[kokkulepe]] nende vahel, vabadus peo peale enne, kui midagi toimub; peaaegu nagu ühes [[reklaam]]filmis, &quot;vabadus väikeses laekas&quot;, tema [[süda]] on kindel väike laegas, sealt ei võeta midagi välja ega panda sinna midagi sisse. Tema süda pandi hulk aega tagasi lukku ning [[võti]] kukkus jõkke, vajus põhja ja jäi kadunuks.
** [[Maria Küchen]], &quot;Õnnelik hoor&quot;, tlk Mari Jesmin, Tallinn: Avita, 2002, lk 32-33


* [[Saan]]id sõitsid mööda kesktänavat. Karavan koondus üheks kokku: saanid liikusid tihedalt üksteise järel. Kivimajad - helesinised, roosad, valged - olid nagu tohutu suured nikerdatud [[laekad]]. [[Katus]]tel olid kas [[torn]]ikesed, üks väiksem kui teine, või siis värvilised plekist [[tuulelipud]] või särasid lumelaikude vahel kirju [[soomus]]ena katusekivid. Kavalad mustripõimikud roomasid mööda fassaade, kõditasid poolpaljaste meeste ja näitsikute [[kand]]asid (''Alla'', häbiasi!), näitsikud hoidsid oma lihaselistel [[õlg]]adel raskeid karniise. Siuglesid [[malm]]pitsist tarad.
:[[Kaasan]]. 
* [[Guzel Jahhina]], &quot;Zuleihha avab silmad&quot;, tlk Jüri Ojamaa, 2017, lk 117


* [[Raamaturiiul]]il oli laegas, punane kaanega pappkarp. Clara heitis veel ühe pilgu ukse poole, kuulatas teiste hääli, ent kuulis vaid elutoas mängivat [[teler]]it.
:Ta kergitas tasakesi karbikaant. [[Võti]]t seal polnud. Selle asemel oli seal [[Barbie]]-nukk ja kuradipeakujuline [[ripats]]. Barbiel olid jalas heledad liibuvad [[teksased]] ja täidlasi rindu kattis meresinine [[džemper]]. Pikad heledad [[juuksed]] olid külje pealt lahku kammitud. Ümmargused sinised [[silm]]ad.
:Ta näeb välja peaaegu nagu mina, mõtles Clara ja võttis [[nukk|nuku]] kätte. Ehkki muidugi palju [[Saledus|sale]]dam ja ebanormaalselt pikkade peenikeste [[jalg]]adega.
:Nuku ühel põsel paistis punase [[viltpliiats]]iga tehtud märk. Clara näppis [[kärn]]a oma põsel, see oli täpipealt samas kohas, kuhu Agnes oli nukule punase täpi teinud.
:Nüüd nägi Clara ka hõbedast täppi. Keset nuku otsaesist nagu metallist [[kolmas silm]].
:Midagi torkas.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ai!&quot; hüüatas ta ja adus, et täpp on nõelapea. [[Nõel]]a terav ots ulatus Barbie kuklast välja.
:Clara pani nuku tagasi ja katsus siis sõrmedega oma peas seda kohta, mis ikka veel valusalt tuikas, sest ta oli [[raamatukogu]]s [[minestus|minestades]] pea vastu põrandat ära löönud. Seejärel mõtles ta kähku, et muidugi pole sellel Agnese Barbie-nukuga midagi pistmist. 
* [[Annika Widholm]], &quot;Pööritus&quot;, tlk Mari Jesmin, 2019, lk 62-63


* [[Armastus]]est räägin ettevaatlikult, [[Abielu|abiellu]] ma ei usu, aga sõprusest saan tuge. [[Sõprus]]t ei sünni võrdväärse [[andmine|andmiseta]], ja kuna mul tuleb avalikkuses olla selline suletud laegas, olen tundnud vajadust puistata südant neile, keda ma tõeliselt [[Usaldus|usaldan]]. 
** [[Johanna Venho]], &quot;Esimene naine: romaan [[Sylvi Kekkonen|Sylvi Kekkosest]]&quot;, tlk [[Kai Aareleid]], Tallinn: Varrak, 2021, lk 21

==Luule==


&lt;poem&gt;
alles elavate kadunute [[Kiri (post)|kirju]]
minu laekas on ja ühes suures [[Kohver|kohvris]]
mõned [[käsikirjad]] mis on minu keeles
suurem säilitaja siiski ma ei ole
ega ole ma ka [[kohtumõistja]] mingi
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** alles elavate kadunute kirju&quot; kogust &quot;Käekäik&quot; (LR 33/1973), lk 10


&lt;poem&gt;
Südamekujulises
laekas väreles tema südametu 'jeune fille'-
[[parfüüm]]; mind tõmbasid ta päikesepõlenud,
küpsemata [[lugu]] ja alles koolitüdrukulik [[käsi]].
&lt;/poem&gt;
* [[Medbh McGuckian]], &quot;Ilang-ilang&quot; ([https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/browse?volume=146&amp;issue=4&amp;page=21 &quot;Ylang-Ylang&quot;]), Poetry, juuli 1985


&lt;poem&gt;
Heitsime pilgu [[ait]]agi
Mis uhke rivi vanu [[kirst]]e ja [[kapp]]e
ja taganurgas tolmunud laegas
sildiga [[Kinnas|KINDAD]] JA [[Sokk|SOKID]]
Vaataks õige järele mis kirjadega siis
kunagi kooti mõtlesin
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]] luulekogus &quot;Emapuhkus&quot;, 2009, lk 24–25

==Filmid==

* [Hans von Risbiter:] Minu laegas, minu [[kübar]], minu [[mõõk]]! Minu [[pruut]] ootab mind!
** Filmis &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot;

==Kirjandus==

* [[Rex Stout]], &quot;Punane laegas&quot;, tlk Liina Tordik, sari &quot;Öölane&quot;, nr 65, Tartu: Elmatar, 2002
* &quot;Lahtine laegas&quot;, LR 39/1971
* [[Friedebert Tuglas]], &quot;Unustatud laekast&quot;, Keel ja Kirjandus 2/1964, lk 76–77

[[Kategooria:Anumad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>ge49w81i4gzrkt69pdshhoccjfmbfwh</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>