Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2953 135380 133627 2026-06-10T12:39:38Z Pseudacorus 2604 /* Tistou, roheliste sõrmedega poiss */ 135380 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maurice Druon.jpg|pisi|Maurice Druon (2003)]] '''Maurice Druon''' (23. aprill 1918 – 14. aprill 2009) oli prantsuse [[kirjanik]] ja [[w:Prantsuse Akadeemia|Prantsuse Akadeemia]] liige. ==Tistou, roheliste sõrmedega poiss== Maurice Druon, "Tistou, roheliste sõrmedega poiss", tlk Helle Michelson, 1976 * Kui mingi [[mõte]] pähe pidama jääb, siis saab temast otsus. Otsus aga ei jäta [[hing]]e rahule enne, kui see on täide viidud (lk 60). * [[Täiskasvanu]]tel on kange tahtmine iga hinna eest seletada seletamatut. Kõik uus ja ootamatu ärritab neid, ja niikaua kui [[maailm]]as juhtub midagi uut, püüavad nad ihust ja hingest tõestada, et selles polegi midagi uut ja et see on neile juba ammu teada (lk 68). * Kõigega harjutakse, [[ise]]gi harukordsega (lk 76). * Täiskasvanud hoiduvad nutmast, aga nad ei tee õigesti, sest nende pisarad tarduvad sees ja muudavad nende [[süda]]me kalgiks (lk 158). ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Druon, Maurice}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] mb8qqokslej07od1y3u9tf6zo60ojac 0 3299 135390 128462 2026-06-10T15:28:22Z Pseudacorus 2604 135390 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|pisi|Teisendatud värvidega kujutis Päikesest, mida vaadeldi ultravioletse spektri äärealal. NASA (2010)]] [[Pilt:Solvognen DO-6865 2000.jpg|pisi|Päikest vedav hobune Trundholmi soost (vanem pronksiaeg umbes 1350 eKr)]] [[Pilt:1989_Mara_Josifova_Bird_and_sun_265-200.jpg|pisi|Mara Josifova, "Lind ja päike" (1989, seinavaip)]] '''Päike''' on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim [[Maa (planeet)|Maa]]lt nähtav täht. ==Proosa== * Astu päikese eest kõrvale. ** Vanakreeka [[filosoof]] [[Diogenes]] Sinopest [[Aleksander Suur]]ele, kes lubas täita filosoofi ühe soovi ([[Plutarchos]], Aleksandri elulugu, 14) * Päike paistab kõigile. ** [[Petronius]], "Satyricon", 100 * Tee [[hein]]a, kuni päike paistab. ** [[Miguel de Cervantes]], "[[Don Quijote]]" (1605-15), I osa, III raamat, ptk 11 * Päike ei kahetse kunagi head, mida ta teeb, ega nõua iialgi tasu. ** [[Benjamin Franklin]], "Poor Richard's Almanack" (1735) * Selginud taevast vaatas juba ammugi päike ning valas [[stepp|stepi]] üle oma elustavalt soojendava [[valgus]]ega. Kõik, mis [[kasakad|kasakate]] [[hing]]es oli [[Hämarus|hämarat]] ning [[Unisus|unist]], kadus silmapilkselt; nende [[süda]]med värahtasid nagu linnud. (lk 28) ** [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955 * [[Naer]] on päike, mis hajutab [[talv]]e inimese näolt. ** [[Victor Hugo]], "Hüljatud" * Mõtlesin taas. Meie peale paistis soe päike. :"Kas see ei ole [[armastus]]?" küsisin, viibates suunda, kust [[soojus]] tuli. "Kas see ei ole armastus?" :Mulle näis, ei ei saa olla midagi [[ilus]]amat kui päike, mille soojus paneb kõik asjad kasvama. Aga preili Sullivan raputas pead ja ma olin üpris hämmeldunud ja pettunud. Mulle tundus veider, et õpetaja ei suuda mulle armastust näidata. * [[Helen Keller]], "Minu elu lugu", tlk [[Astrid Reinla]] ja [[Liisi Ojamaa]], 1995, lk 24 * Aga nii nagu [[nunn]] omistab tähtsust meelevaldsetele [[tõotus]]tele, nii omistas Rose tähtsust ka sellele kohale, kus ta elas. Nagu nunn oli ta endale mõtlematult selle kohustuse võtnud, midagi eriti lootmata, teades, et [[kahtlus]]ed ja isegi [[meeleheide]] jäävad püsima, aga [[tasu]] selle usu eest oli kuulunud talle, päike, mille olemasolu ta ainult oli oletanud läbi usu (sest kui seda ei oleks, milleks siis elada?), oli paistnud ta peale täies hiilguses, valgustanud teda ja ta suhteid, mille kohta ta teoreetiliselt oli arvanud, et need on olemas. Need olid olemas, nii säravad, nii valgustatud, et ta ei saanud arvata, et ta need välja on mõelnud. ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 130 * "Aga kasvataja, kuidas see päike nii kuum saab olla?" küsis Henri. :"Päike hõõgub kogu aeg," ütles [[kasvataja]]. :"Mismoodi?" küsis Madis. :"Niimoodi, et on tuline ja õhetab," ütles kasvataja. :"Kas ta [[põlemine|põleb]] või?" küsis Henri. :"Umbes nii," ütles kasvataja. :"Mis asi seal põleb?" küsis Reedik. :"Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?" küsis Jaan. :"Ei, puid ei ole. Päike koosneb gaasidest," ütles kasvataja. :"Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?" küsis Reedik. :"Aga mille sees see gaas on?" küsis Madis. :"Kas see gaas haiseb ka või?" küsis Jaan. :"Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad," ütles kasvataja. :"Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida," Madis läks kasvatajale ligemale. :"Kasvatajale öeldakse "[[teietamine|teie]]"," parandas Reedik. :"Teie," ütles Madis, "ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?" :"Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?" :"Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?" :"Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa," ütles kasvataja Piret. "Ja nüüd minge mängima." (lk 81) * [[Mare Müürsepp]], "Lehmaga mere ääres", 1987 * "Me ootame siin alati, kuni päike taevas kõige kõrgemasse punkti tõuseb, ja mõõdame tõusunurka, kui see on kõige suurem, ja võtame ühtlasi aega." :"No kuule, poja," ütlesin mina, "sa tahad meid päris [[keskaeg]]a tagasi viia! Järgmiseks hakkad mulle vist Ptolemaiost tsiteerima!" :"Ma ei tea, kes see on, sir, aga me peame ootama, kui päike oma päevateekonna tippu tõuseb." :"See teekond on ainult näiline," seletasin mina kannatlikult, "kas sa pole siis kuulnud, kes oli Galilei ja mis tähendab tema ''Eppur si muove''? [[Maakera]] tiirleb ümber päikese! Seda liikumist kirjeldas Kopernik ja tõestas Kepler!" :Poiss vastas kõige puhtama [[lihtsameelsus]]e, [[teadmatus]]e ja [[väärikus]]ega: :"Sir, ma ei tea, mis teeb päike kuival maal nende džentelmenide juures, aga seda ma tean, et Kuninglikus Sõjalaevastikus ta liigub taevas." * [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 192 * [[Taevas]] nende kohal tumenes ja päike uppus [[horisont]]i, ja siis, just enne täielikku [[pimedus]]t, Jane peatus ja näitas [[lääs|lääne]] suunas. See oli võimas vaatepilt. Nad olid peaaegu saare keskpunktis. See oli merepinnast madalamal. Läände vaadates tundus, justkui hakkaks kogu [[Atlandi ookean]] neile kaela sadama. "Nii jube on vaadata [[meri|merele]] üles," ütles Harriet. (lk 68) ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012, lk 68 * Spänga [[raudteejaam]]a [[raadiomast]] 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma [[valgus]]. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] päike, hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) * Minu akna taga küünitab valge ilmetu talvepäike männilatvade järele ja kuldab need üle, enne kui Hedvig Eleonora taha kaob. Korraks tundub, nagu oleksid suured [[puu]]d leekides. [[Juur]]ed ja paljad [[tüvi|tüved]] helendavad videvikus nagu tuli, ent peagi upub nõrk kuldne [[valgus]] varjudesse. Juuda[[talv]], reetlikult pehme. (lk 16) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse astronoomideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. Päike Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, lk 15-16 ==Draama== <poem> Romeo: Kuid vagusi! Mis [[valgus]] aknas helgib? On [[ida]] seal — ning Julia on päike! Hea päike, tõuse, [[mõrv|tapa]] [[Kadedus|kade]] [[kuu]], kes [[ärritus]]est haige on ja [[kaame]], et sina, tema [[neitsi]], oled [[Ilu|kaunim]]. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Romeo ja Julia]]", II vaatus, 2. stseen, tlk [[Georg Meri]], rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, (1966), lk 129 ==Luule== <poem> Maad rangelt valitseb nüüd püha päike: ta valus [[tuli]] sööb kõik sina [[taevas]]t. Kesk kuumi [[kalju]]sid kas käärib [[äike]]? [[Mets]] tuulte-lindudeta vaikne vaevast. </poem> * [[Marie Under]], "Äge suvi", rmt: "Uneretk", 1968, lk 27 <poem> Päikese helisev lõõm. [[Süda]] ent vaikne kui [[surnuaed]], kuhu elusalt maet enne tähtaega lämmatet [[rõõm]]. </poem> * Marie Under, "Valge tund", rmt: "Uneretk", 1968, lk 28 <poem> Lõpmatu [[meri]]. Siin on [[saar]], alati kaotanu [[võidukaar]]. [[Tiivad]] saarte vahele [[sild]], iga [[täht]] on päikese [[kild]]. Kildudest kokku [[mosaiik]], kuigi su [[võit]] on ainult [[viik]]. [[Kuu]] on kõrgel, kaugel on kants, [[neem]]e tipuni jätkub [[tants]]. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "*Mängivad pillid, kuu on vees...", rmt: "[[Inimese teekond]]", 1990, lk 12 <poem> Õhtupoolikul satun sektsiooni, kus kuldsete näpits[[prillid]]ega meesteadlase ja noore naisteadlase vahel on puhkenud diskussioon ersa ja mokša [[jumal]]ate arvu üle. Kuldsete näpitsprillidega meesteadlane kaotab viimaks kannatuse ning kõmistab naisteadlasele: "Kus on allikas, et Päike on jumal! Tooge tõend!" Naine avab suu, kuid enne veel, kui ta midagi jõuab vastata, valgustab ruumi pilvekardina tagant väljasööstev päikesekiirtevihk, moodustades naise pea ümber [[nimbus]]e. Auditoorium vakatab. </poem> * [[Livia Viitol]], "5 x soome-ugri" 3., rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 18 <poem> [[Kesköö]] haarab [[tasku]]st lumise [[revolver|revolvri]] [[meri|mere]] kohal tiirleb [[peer]]etavaid päikesi </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 ==Vanasõnad== * Parem päeva [[kuumus]] kui [[vihm]]a vilu. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * [[Kukk]] talupoja [[kell]], päike peremehe [[kubjas]], lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Ühe [[putukas|sitika]] sumisemise pärast ei lähe päike looja. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] [[Kategooria:Tähed]] [[Kategooria:Päikesesüsteem]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ef7t2np5c7i4bf5kd6413i2hv27u23w 135391 135390 2026-06-10T15:34:28Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135391 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|pisi|Teisendatud värvidega kujutis Päikesest, mida vaadeldi ultravioletse spektri äärealal. NASA (2010)]] [[Pilt:Solvognen DO-6865 2000.jpg|pisi|Päikest vedav hobune Trundholmi soost (vanem pronksiaeg umbes 1350 eKr)]] [[Pilt:1989_Mara_Josifova_Bird_and_sun_265-200.jpg|pisi|Mara Josifova, "Lind ja päike" (1989, seinavaip)]] '''Päike''' on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim [[Maa (planeet)|Maa]]lt nähtav täht. ==Proosa== * Astu päikese eest kõrvale. ** Vanakreeka [[filosoof]] [[Diogenes]] Sinopest [[Aleksander Suur]]ele, kes lubas täita filosoofi ühe soovi ([[Plutarchos]], Aleksandri elulugu, 14) * Päike paistab kõigile. ** [[Petronius]], "Satyricon", 100 * Tee [[hein]]a, kuni päike paistab. ** [[Miguel de Cervantes]], "[[Don Quijote]]" (1605-15), I osa, III raamat, ptk 11 * Päike ei kahetse kunagi head, mida ta teeb, ega nõua iialgi tasu. ** [[Benjamin Franklin]], "Poor Richard's Almanack" (1735) * Selginud taevast vaatas juba ammugi päike ning valas [[stepp|stepi]] üle oma elustavalt soojendava [[valgus]]ega. Kõik, mis [[kasakad|kasakate]] [[hing]]es oli [[Hämarus|hämarat]] ning [[Unisus|unist]], kadus silmapilkselt; nende [[süda]]med värahtasid nagu linnud. (lk 28) ** [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955 * [[Naer]] on päike, mis hajutab [[talv]]e inimese näolt. ** [[Victor Hugo]], "Hüljatud" * Mõtlesin taas. Meie peale paistis soe päike. :"Kas see ei ole [[armastus]]?" küsisin, viibates suunda, kust [[soojus]] tuli. "Kas see ei ole armastus?" :Mulle näis, ei ei saa olla midagi [[ilus]]amat kui päike, mille soojus paneb kõik asjad kasvama. Aga preili Sullivan raputas pead ja ma olin üpris hämmeldunud ja pettunud. Mulle tundus veider, et õpetaja ei suuda mulle armastust näidata. * [[Helen Keller]], "Minu elu lugu", tlk [[Astrid Reinla]] ja [[Liisi Ojamaa]], 1995, lk 24 Pigemini võiks jaanipäeva nimetada päikesepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; [[pimedus]] kaob [[valgus]]e eest isegi öösi, eriti põhjamail, kus [[öö]] täiesti kaotanud oma iseloomu. ** [[Matthias Johann Eisen]], "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]", 1931 * Vahepeal oli Rumcajs jõudnud ristteele tamme juurde. Kurvalt laadis ta püstoli tammetõruga, põrutas paugu niisama õhku ja ütles: :"Anka on küll väga ilus, aga õel nagu kurat. Mis nüüd teha?" :Et tema piin veel suurem oleks, torkas päike oma kuldse sõrme läbi tammeokste ja koputas Rumcajsile õlale: :"Kuule, mida sa tegid nende kiirtega, mis sa minult ära võtsid?" :Rumcajs tunnistas avameelselt üles: :"Ma tegin neist sõrmuse, kuid ma ei andnud seda vist õigele neiule." :Päike kortsutas kulmu: :"Vist mitte." :Vahepeal oli Rumcajs püstoli laadinud, et kurvastusest teine pauk õhku tulistada. :"Kuule," ütles talle päike, "jäta see. Sellega ei paranda sa mitte midagi." :Ja päike vajus nii sügavasti mõttesse, et kogu maakonnast libises üle vari. Kuid korraga naeratas ta jälle: :"Eks minul ole ka oma mured. See tamm, mille all sa seisad, ajab mind lihtsalt marru. Suvi otsa varjab ta tõrusid lehtede all ja mina pean sügise eel hirmsat vaeva nägema, et need kõik korralikult küpseks saaksid. Kas sa ei saaks temaga midagi ette võtta?" :Rumcajs astus tamme juurde ja embas teda vägeva rumcajsliku jõuga. :"Kes sa oled?" küsis tamm. :"Rumcajs." :Tamm pidas natuke aega endamisi aru. :"Ma seisan siin juba kakssada viiskümmend seitse aastat, ent kogu selle aja jooksul pole veel mitte keegi mind sellise võimsa jõuga pigistanud." :"Aga mis siis, kui ma sind raputaksin?" naeris Rumcajs habemesse. "Siis su tõrud aina pudeneksid." :"Ehk sa siiski ei teeks neile seda," kohkus tamm, "nad kõik on ju veel puha rohelised." :Ja ta näitas ära kõik tõrud, mis tal olid. :Päike viskas neile kohe natuke kulda. * [[Václav Čtvrtek]], "Rumcajs", tlk Leo Metsar, 1976, lk 29-30 * Aga nii nagu [[nunn]] omistab tähtsust meelevaldsetele [[tõotus]]tele, nii omistas Rose tähtsust ka sellele kohale, kus ta elas. Nagu nunn oli ta endale mõtlematult selle kohustuse võtnud, midagi eriti lootmata, teades, et [[kahtlus]]ed ja isegi [[meeleheide]] jäävad püsima, aga [[tasu]] selle usu eest oli kuulunud talle, päike, mille olemasolu ta ainult oli oletanud läbi usu (sest kui seda ei oleks, milleks siis elada?), oli paistnud ta peale täies hiilguses, valgustanud teda ja ta suhteid, mille kohta ta teoreetiliselt oli arvanud, et need on olemas. Need olid olemas, nii säravad, nii valgustatud, et ta ei saanud arvata, et ta need välja on mõelnud. ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 130 * "Aga kasvataja, kuidas see päike nii kuum saab olla?" küsis Henri. :"Päike hõõgub kogu aeg," ütles [[kasvataja]]. :"Mismoodi?" küsis Madis. :"Niimoodi, et on tuline ja õhetab," ütles kasvataja. :"Kas ta [[põlemine|põleb]] või?" küsis Henri. :"Umbes nii," ütles kasvataja. :"Mis asi seal põleb?" küsis Reedik. :"Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?" küsis Jaan. :"Ei, puid ei ole. Päike koosneb gaasidest," ütles kasvataja. :"Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?" küsis Reedik. :"Aga mille sees see gaas on?" küsis Madis. :"Kas see gaas haiseb ka või?" küsis Jaan. :"Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad," ütles kasvataja. :"Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida," Madis läks kasvatajale ligemale. :"Kasvatajale öeldakse "[[teietamine|teie]]"," parandas Reedik. :"Teie," ütles Madis, "ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?" :"Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?" :"Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?" :"Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa," ütles kasvataja Piret. "Ja nüüd minge mängima." (lk 81) * [[Mare Müürsepp]], "Lehmaga mere ääres", 1987 * "Me ootame siin alati, kuni päike taevas kõige kõrgemasse punkti tõuseb, ja mõõdame tõusunurka, kui see on kõige suurem, ja võtame ühtlasi aega." :"No kuule, poja," ütlesin mina, "sa tahad meid päris [[keskaeg]]a tagasi viia! Järgmiseks hakkad mulle vist Ptolemaiost tsiteerima!" :"Ma ei tea, kes see on, sir, aga me peame ootama, kui päike oma päevateekonna tippu tõuseb." :"See teekond on ainult näiline," seletasin mina kannatlikult, "kas sa pole siis kuulnud, kes oli Galilei ja mis tähendab tema ''Eppur si muove''? [[Maakera]] tiirleb ümber päikese! Seda liikumist kirjeldas Kopernik ja tõestas Kepler!" :Poiss vastas kõige puhtama [[lihtsameelsus]]e, [[teadmatus]]e ja [[väärikus]]ega: :"Sir, ma ei tea, mis teeb päike kuival maal nende džentelmenide juures, aga seda ma tean, et Kuninglikus Sõjalaevastikus ta liigub taevas." * [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 192 * [[Taevas]] nende kohal tumenes ja päike uppus [[horisont]]i, ja siis, just enne täielikku [[pimedus]]t, Jane peatus ja näitas [[lääs|lääne]] suunas. See oli võimas vaatepilt. Nad olid peaaegu saare keskpunktis. See oli merepinnast madalamal. Läände vaadates tundus, justkui hakkaks kogu [[Atlandi ookean]] neile kaela sadama. "Nii jube on vaadata [[meri|merele]] üles," ütles Harriet. (lk 68) ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012, lk 68 * Spänga [[raudteejaam]]a [[raadiomast]] 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma [[valgus]]. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] päike, hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) * Minu akna taga küünitab valge ilmetu talvepäike männilatvade järele ja kuldab need üle, enne kui Hedvig Eleonora taha kaob. Korraks tundub, nagu oleksid suured [[puu]]d leekides. [[Juur]]ed ja paljad [[tüvi|tüved]] helendavad videvikus nagu tuli, ent peagi upub nõrk kuldne [[valgus]] varjudesse. Juuda[[talv]], reetlikult pehme. (lk 16) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse astronoomideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. Päike Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, lk 15-16 ==Draama== <poem> Romeo: Kuid vagusi! Mis [[valgus]] aknas helgib? On [[ida]] seal — ning Julia on päike! Hea päike, tõuse, [[mõrv|tapa]] [[Kadedus|kade]] [[kuu]], kes [[ärritus]]est haige on ja [[kaame]], et sina, tema [[neitsi]], oled [[Ilu|kaunim]]. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Romeo ja Julia]]", II vaatus, 2. stseen, tlk [[Georg Meri]], rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, (1966), lk 129 ==Luule== <poem> Maad rangelt valitseb nüüd püha päike: ta valus [[tuli]] sööb kõik sina [[taevas]]t. Kesk kuumi [[kalju]]sid kas käärib [[äike]]? [[Mets]] tuulte-lindudeta vaikne vaevast. </poem> * [[Marie Under]], "Äge suvi", rmt: "Uneretk", 1968, lk 27 <poem> Päikese helisev lõõm. [[Süda]] ent vaikne kui [[surnuaed]], kuhu elusalt maet enne tähtaega lämmatet [[rõõm]]. </poem> * Marie Under, "Valge tund", rmt: "Uneretk", 1968, lk 28 <poem> Lõpmatu [[meri]]. Siin on [[saar]], alati kaotanu [[võidukaar]]. [[Tiivad]] saarte vahele [[sild]], iga [[täht]] on päikese [[kild]]. Kildudest kokku [[mosaiik]], kuigi su [[võit]] on ainult [[viik]]. [[Kuu]] on kõrgel, kaugel on kants, [[neem]]e tipuni jätkub [[tants]]. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "*Mängivad pillid, kuu on vees...", rmt: "[[Inimese teekond]]", 1990, lk 12 <poem> Õhtupoolikul satun sektsiooni, kus kuldsete näpits[[prillid]]ega meesteadlase ja noore naisteadlase vahel on puhkenud diskussioon ersa ja mokša [[jumal]]ate arvu üle. Kuldsete näpitsprillidega meesteadlane kaotab viimaks kannatuse ning kõmistab naisteadlasele: "Kus on allikas, et Päike on jumal! Tooge tõend!" Naine avab suu, kuid enne veel, kui ta midagi jõuab vastata, valgustab ruumi pilvekardina tagant väljasööstev päikesekiirtevihk, moodustades naise pea ümber [[nimbus]]e. Auditoorium vakatab. </poem> * [[Livia Viitol]], "5 x soome-ugri" 3., rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 18 <poem> [[Kesköö]] haarab [[tasku]]st lumise [[revolver|revolvri]] [[meri|mere]] kohal tiirleb [[peer]]etavaid päikesi </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 ==Vanasõnad== * Parem päeva [[kuumus]] kui [[vihm]]a vilu. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * [[Kukk]] talupoja [[kell]], päike peremehe [[kubjas]], lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Ühe [[putukas|sitika]] sumisemise pärast ei lähe päike looja. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] [[Kategooria:Tähed]] [[Kategooria:Päikesesüsteem]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] nsqu2ti57rmvgly2ahke3u2kf8sonuv 0 4159 135403 135377 2026-06-10T22:51:09Z Ollin Masa 5560 135403 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Singer_Sargent,_John_-_Orestes_Pursued_by_the_Furies_-_1921.jpg|pisi|John Singer Sargent, "Fuuriad Orestest jälitamas" (1921)]] '''Süü''' on sotsiaal-eetiline etteheidetavus inimese (või muu entiteedi) käitumisele. Eristada võib [[süütunne]]t, mida tunneb inimene ise vastutuse või vastutusvajadusena, õiguslikku süümõistet, milles süü tuleneb kehtivate õigusnormide rikkumisest, ja eetilist süümõistet. Üldjuhul põhineb isikule tehtav etteheide [[tahtevabadus]]e teesil ehk eeldatakse, et [[inimene]] on oma tahtelt vaba, seega saab enda käitumist kontrollida ja peaks seda tegema - ehkki esineb ka süü omistamist neile, kes poleks saanudki teisiti teha või mingit sündmust ära hoida (nt [[pärispatt]] või loomade kohtuasjad keskajal). ==Proosa== * Kui [[raamat]]u ja [[pea]] kokkupõrkel õõnsat kõminat kuuldub, on selles siis alati süüdi raamat? ** {{halliga|Wenn ein Kopf und ein Buch zusammenstoßen und es klingt hohl, ist denn das allemal im Buche?}} ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme" (Sudelbücher, Heft D, 399)), tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]] * Rahune, meeletu [[süda]], sest süü pole sinu, vaid kõik, mis maailmas sünnib, on meeletu ja headusel ning [[kurjus]]el pole otstarvet, vaid ahnus, viha ja himu valitsevad maailma. Süü ei ole sinu, Sinuhe, vaid inimene püsib samasugusena ja inimene ei muutu. Aastad veerevad ning inimesed sünnivad ja inimesed surevad ja nende elu on kui kuum hingus ja nad ei ole õnnelikud oma elus, vaid õnnelikud ainult surres. Sellepärast pole suuremat mõttetust, kui inimese elu, ja süü ei ole sinu, vaid inimene püsib samana aegadest aegadeni. Asjata uputad inimese aja voolu, ta süda ei muutu ja ta tõuseb sellest voolust nõnda, nagu sinna astus. ** [[Mika Waltari]], "[[Sinuhe]]" * Kas oli inimene üldse oma olemasolus süüdi? Ei olnud ta ju siia maailma vabatahtlikult tulnud. Ja kas oli ta selle eest vastutav, et ta kellelegi oma olemasoluga kurja tegi? ** [[Albert Kivikas]] "[[Nimed marmortahvlil III]]" * Jack jättis oma keerutamise ja jäi Ralphi ette seisma. Ta karjus: :"Hea küll! Hea küll!" :Ta vaatas Põssat, kütte, Ralphi. :"Mul on kahju, et nii läks. Et [[tuli]] kustus! Olgu. Ma..." :Ta ajas end sirgu. :"...Ma palun vabandust." :Sumin küttide hulgas kõneles imetlusest, mida niisugune üllas [[käitumine]] äratas. Nad näisid ilmselt arvamisel olevat, et Jacki tegu oli ilus ja et ta oli end oma [[suuremeelsus|suuremeelse]] vabandusega puhtaks pesnud ja Ralphi samas kuidagi ebamääraselt süüdlaseks teinud. Nad ootasid temalt samaväärselt peenetundelist [[vastus]]t. Aga Ralph ei saanud oodatud sõna suust. Süüteole lisandus nüüd veel see [[sõna]]dega vehklemine. Tuli oli kustunud, [[laev]] läinud. * [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 60-61 * Kolmandaks nõrkuseks on, et otsime liiga tihti, kes on "süüdi". "Syy" tähendab soome keeles "põhjust" ja see on, mida peaksime otsima. Ei aita, kui terve rühma "süü" (või koguni olematu "süü") kinnitatakse ühe isiku õlule. Aitab, kui häire põhjus kõrvaldatakse, ja veel nii, et kellelgi paha tunnet ei jää (ka sellel, kes ehk tõesti natuke oli "süüdi"). Asjatult käime mõttes kohtus teiste rahvastega ja oma perekonna liikmetega (kaasa arvatud lapsed). Kui moos on maas, koristagem killud, kui mees on maas, aidakem haiglasse. "Süü" määramine on selle kõrval kolmanda järgu tähtsusega. Kui abielu on nässus, loeb vähe, kummal oli "õigus". Kui rahvas sureb, loeb see vähe, et saame mõne teise rahva patuoinaks kuulutada. Vargamäe huvides on rohkem põllul ja vähem kohtus käia. ** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45. * Mehed minu elus on [[süütu]]d. Süüdlane olen mina, sest nemad armastavad mind, mina aga lasen end armastada. Armastatud liiga paljudest meestest, olen andnud oma [[keha]] liiga paljudele meestele ning mu keha mässab nüüd ja ihkab surra. (lk 25) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Vaat niisugune imelik lugu on sellega, kui sa kellegi surmas süüdi oled. Kas või süütult, aga ikkagi süüdi. Kui ma poleks, kui ma oleks ja nii edasi. Kõige rängemalt nuhtleb inimest ikkagi tema enda südametunnistus... Meil kaevandusrajoonis sõitis üks autojuht oma poja surnuks. Hakkas pärast lõunat kodus hoovist välja tagurdama, viieaastane [[poeg]] jooksis otse auto taha ja jäi ratta alla... Kohus oli tormiline, saal rahvast puupüsti täis. Autojuht mõisteti õigeks, aga mulle jäi meelde, mida [[kohtunik]] ütles: see just ongi kõige raskem [[karistus]]. Kui [[mees]] oleks mõne aasta kinni istunud, oleks ta ehk võinud tunda, et on oma tegu kas või natukenegi lunastanud, aga elada sealsamas edasi, näha iga päev s e d a kohta, vaadata iga päev oma poja emale silma – rängemat karistust on vist tõesti võimatu välja mõelda. (lk 29) * Oli süüdi, ei olnud süüdi... Tema seisukohast pole sellel ju enam absoluutselt mingit tähtsust, süü ja süütus jääb ikkagi elavate probleemiks. Simmo ütles, et näeb toda meest, kelle ta eksikombel maha laskis, unes veel praegugi, paarkümmend aastat hiljem. Jah, on tundeid, mis kunagi ei kao jälgi jätmata, ja süütunne on ilmselt üks neist. (lk 32) * Tõsi, praegusel juhul pole mina ise küll milleski süüdi. Või siiski? Veiko on poisikesest peale minu kõrval autos istunud ja näinud, kuidas minagi – vahel päris tarbetult! – lubatud kiirusenormi olen ületanud, teisigi liikluseeskirju ignoreerinud, kui kedagi nägemas polnud. Kas selles ei olegi minu süü? Kas pole ma tahtmatult kujundanud temas suhtumist, et eeskirju ja norme tuleb austada ainult siis, kui keegi pealt vaatab, kui on oht vahele jääda? (lk 32) * "Idee pole ju selles süüdi, kui keegi teda kas meelega või kogemata valesti tõlgendab." (lk 36) ** [[Raimond Kaugver]], "Vana mees tahab koju", 1985 * [Albus Dumbledore:] [[Noorus]] ei saa teada, kuidas kõrge iga mõtleb ja tunneb. Aga vanad mehed on süüdi, kui nad unustavad, mis tunne oli olla noor... ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Fööniksi Ordu", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2003, lk 814 * Mõned ütlevad, et [[kliimakriis]] on midagi, mille oleme kõik koos loonud. See on lihtsalt veel üks mugav vale, sest kui kõik on süüdi, siis pole kedagi hukka mõista. Ometi on keegi süüdi. Mõned inimesed – mõned ettevõtted ja eriti mõned otsustajad – on täpselt teadnud, milliseid hindamatuid väärtusi nad suurte rahasummade teenimiseks ohverdavad. ** [[Greta Thunberg]], kõne Davosi ülemaailmsel majandusfoorumil, 22. jaanuar 2019 * Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö kohvreid kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime [[minevik]]ust õppida ja mitte unustada, aga mitte ka pidevalt meelde tuletada. Kollektiivne süü või selle [[lunastamine]] on ka uute konfliktide ja süütegude katalüsaator. ** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida Me ei saa ajalugu tsenseerida] ERR, 13.06.2020 ===[[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]"=== ===1.-2. osa=== *Ja veel oleks väär omistada 37-ndale aastale "avastust", et süüdistatava ülestunnistus on tähtsam kui ükski tõend või [[fakt]]. See seisukoht kujunes välja juba 20-ndatel aastatel. 1937. aastat aga tähistab lihtsalt [[Võšinski]] hiilgava õpetuse küpsemine. Muide, tol ajal tutvustati seda ainult uurijatele ja prokuröridele, et kinnitada nende vaimu, meie aga kõik ülejäänud, saime sellest teada alles kakskümmend aastat hiljem, alles siis, kui seda hakati ajaleheartiklite kõrvallausetes ja alalõikudes hukka mõistma nagu ammu ja laialt teadaolevat asja. *Selgub, et sel julma mainega aastal rõhutas Andrei Januarjevitš (küll tahaks kohmata Jaguarjevitš) Võšinski nõtkeima dialektika vaimus (mida me ei luba ei riigialamaile ega nüüd ka elektronarvuteile, sest nende jaoks ''jah'' on jah ja ''ei'' on ei), et [[inimkond]] ei jõua iial absoluutse, vaid ainult suhtelise [[tõde|tõeni]]. Ja sellest lähtudes astus ta sammu, mida juristid polnud kahe tuhande aasta jooksul julgenud teha: et järelikult ei saa ka tõde, milleni jõutakse uurimisel ja kohtus, olla absoluutne, vaid ainult suhteline. Sellepärast ei saa me surmaotsusele alla kirjutades nagunii ''absoluutselt'', vaid ainult teatava tõenäosusastmega, mõnesuguste reservatsioonidega, teatavas mõttes veendunud olla, et me hukkame süüdlasi. *Siit siis ülimalt asjalik järeldus: et pole tarvis aega raisata ja otsida absoluutseid süütõendeid (tõendid on kõik suhtelised) ja usaldatavaid tunnistajad (nad võivad ka üksteisele vastu rääkida). Süüd tõendavad asjaolud on ''suhtelised'', ligilähedased, uurija võib neid leida ka ilma tõendite ja tunnistajateta, kabinetist väljumata, "tuginedes peale oma mõistuse ka veel oma parteilisele vaistule, oma ''kõlbelistele jõududele''" (see tähendab täissöönud, väljamaganud ja läbipeksmata inimese üleolekule) "ja oma loomusele" (see tähendab sisemisele julmusele)! ** lk 87, 3. peatükk "Juurdlus" * Ent keegi ei julge lausuda sõnakestki kurjuse kohta. Jah, voorust mõnitati tõesti, aga kurjus ei olnud selle juures. Jah, nii ja nii mitu miljonit niideti maha – aga mitte keegi pole selles süüdi. Ja kui keegi piiksatab: "Aga kuidas jääb n e n d e g a, k e s...", tuleb vastus igast küljest, etteheitvalt ja algul sõbralikult: "Mis te nüüd räägite, seltsimehed! milleks vanu [[haav]]u lahti kiskuda." (Koguni Ivan Denissovitši" ilmumisel protestisid sinikantidest pensionärid just sedaviisi, et milleks osatada ''laagris olnute'' haavu? Anti mõista, et just ''neid'' on tarvis säästa!) Pärast võetakse malakas appi: "Vait, närakad! Jäite õigel ajal [[auk]]u ajamata ja nüüd on kari kokku rehabiliteeritud!" ** lk 143 *Mõnikord me püüame valetada, aga [[Keel]] ei lase meil seda teha. Neid inimesi nimetati reeturiteks, kuid sellega ühenduses sündis keelevääratus – uurijate, prokuröride ja kohtunike keeles. Süüdimõistetud ise, kogu rahvas, kõik ajalehed kordasid seda viga ja jäädvustasid selle, kuulutades tahtmatult tõde: taheti öelda, et nad on reetnud Kodumaa, kuid mitte keegi ei öelnud ega kirjutanud isegi kohtumaterjalides teisiti kui "Kodumaa reeturid". [---] [[Sõna]] oli öeldud! Nad ei olnud reetnud t e d a, nad olid t e m a reeturid. Mitte nemad, õnnetud, ei olnud Kodumaad reetunud, vaid arvestav Kodumaa oli reetnud nemad, ja koguni k o l m e k o r d s e l t. ** lk 191 *[[Stalin]]i hullumeelsuse üheks põhitunnuseks oli spionomaania. Stalinile näis, et tema riik kubiseb spioonidest. Kõik hiinlased, kes elasid Nõukogude Kaug-Idas, said spioonide [[Paragrahv 58|punkti 58-6]], nad viidi põhjapoolsetesse laagritesse ja suretati seal. Sama saatus tabas ka Kodusõjast osavõtnud hiinlasi, kui nad ei taibanud õigel ajal jalga lasta. Mitusada tuhat korealast saadeti välja Kasahstani, ikka sellesama kahtlustuse põhjal. Kõik Nõukogude kodanikud, kes olid kunagi viibinud välismaal, olid kunagi aeglustanud sammu "Inturisti" hotelli ees, olid kunagi sattunud ühele fotole mõne väljamaa näoga või ka ise mõnd linnahoonet fotografeerinud (Kuldväravat Vladimiris) – nad olid kõik süüdi sellessamas [[kuritöö|kuriteos]]. Kõik arvukad välismaa kommunistid, kes olid jäänud Nõukogude Liitu toppama, kõik Kominterni suured ja väikesed tegelased ühegi erandita, isiklikku eripära arvestamata, leiti olevat süüdi ennekõike spionaažis. Ja läti kütte, revolutsiooni algaastate kõige ustavamaid tääke, süüdistati samuti spionaažis, kui nad 1937. aastal kõik järjest istuma pandi. Näib, nagu oleks Stalin pea peale pööranud ja veel mitmekordistanud Katariina kuulsa ütlemise: ta eelistas pigem üheksasada üheksakümmend üheksa süütut vanglas määndada kui üheainsagi ehtsa spiooni minema lasta. ** lk 197 ===5.-7. osa=== *Eriti lähevad mulle hinge [[eestlane|eestlased]] ja [[leedulane|leedulased]]. Kuigi ma istun nendega võrdsetel alustel, on mul nende ees nii [[häbi]], nagu oleksin mina nad istuma pannud. Rikkumata, töökad, sõnapidajad, malbed, – mille eest on ka nemad samade neetud labade jahvatada kistud? Kedagi nad ei puutunud, elasid vaikselt, mõistlikult ja meist kõlbelisemalt, – ja süüdi on nad ainult selles, et nad elavad meie küünarnuki all ja lahutavad meid merest. ** lk 36, 2. peatükk "Revolutsiooni tuulepuhang" *Muidugi, ei kaasaegseid ega ajalugu ei jäta arvestamata süühierarhiat. Muidugi, kõigile on selge, et nende ohvitserid on rohkem süüdi; nende operatiivvolinikud veel rohkem; instruktsioonide ja käskkirjade kirjutajad veel rohkem, ja need, kes teevad korralduse neid kirjutada, kõige rohkem.<br>Aga ei tulistanud, ei valvanud, ei hoidnud automaati laskevalmis siiski mitte nemad, vaid – poisid! Maaslamajaid peksid saapaga pähe siiski poisid! ** lk 186, 9. peatükk "Automaadiga pojukesed" ==Allikata== * [[Seadus]]e ees on [[inimene]] süüdi, kui rikub [[õigus]]i teiste suhtes. [[Eetika]] järgi on ta süüdi juba siis, kui ta sellest mõtleb. ** [[Immanuel Kant]] * [[Rahvas]]oo maapind on tema [[ajalugu]] ja tema taevaks on ta [[keel]]. Rahvad, nii nagu üksikisikudki, on ise oma [[saatus]]es süüdi; ja [[nõrkus]]t näitab see, kui süü lükatakse paremale või vasemale, tahtmata seda otsida omaenese põuest. ** [[Johan Vilhelm Snellman]] * Kas sinu meelest on mõistlik avaldada oma pahameelt inimesele sellepärast, et teda vaevab mingi eemaletõukav [[tõbi]]? On ta siis süüdi selles, et ta lähedus on sulle vastik? Täpselt samamoodi peaksid sa suhtuma ka kõlbelistesse puudustesse. ** [[Marcus Aurelius]] * Kui naine on kahekümneselt [[inetu]], võib see olla tema vanemate süü, aga kui naine on inetu seitsmekümneselt, siis on ta selles ise süüdi. ** [[Alexander Friedrich von Keyserling]] ==Vanasõnad== * [[Oma]] süüd ei tunne keegi. * Süü ühte, [[patt]] pooleks. * Süüd [[katel|katlal]], süüd kaanel. * Süüd rokal, süüd [[vasikas|vasikal]]. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Õigus]] pj1qs2p5di6wmbl9t2otmcc1wu42pzf 0 5035 135392 131761 2026-06-10T15:38:39Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135392 wikitext text/x-wiki [[File:Battle of Revel.jpg|pisi|Ivan Aivazovski maal "Tallinna merelahing" (1846) kujutab Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud lahingut, milles Venemaa Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.]] [[Pilt:Eugène_Boudin_-_Bateaux_à_l'Ancre_dans_le_port,_Portrieux.jpg|pisi|Eugène Louis Boudin, Laevad Portrieux' sadamas (1873)]] [[Pilt:Carl_Locher_-_The_lightship_at_Skagen_Reef_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Carl Locher, "Tulelaev Skageni riffil" (1892)]] [[Pilt:Dora_Wilson_-_Ships_at_anchor.jpg|pisi|Dora L. Wilson, "Laevad ankrus" (1900ndad)]] [[Pilt:Eleni_Prosalenti_Ships_at_sea.jpg|pisi|Eleni Prosalenti (1870-1911), "Laevad merel", s.d.]] [[Pilt:Redezicht_bij_Antwerpen_(Armington).jpg|pisi|Caroline Armington, "Antwerpeni vaade" (1923)]] '''Laev''' on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk. Laeval on reeglina vähemalt üks laevatekk ja vähemalt kajut (laevaruum) või tekiehitis. Laevast väiksemat sarnaste omadustega veesõidukit nimetatakse tavaliselt kaatriks või [[paat|paadiks]]. ==Proosa== * Esimesed tunnid pärast [[sadam]]ast lahkumist on alati pidulikud ja täis pinget, olgu siis [[vihm]]a või [[päike]]sega, ja ma ruttasin kärsitult tekile. Mind haaras nii tuttav ja meeltülendav täiskäigu tajumise tunne, milles ei puudu põhjendamatu [[uhkus]] ja rõõmsa osasaamise nauding. Olen alati olnud võhik purjeasjanduses, kõiges, mis puutub seisvasse või jooksvasse taglasesse, kuid laiuvate purjede vaatepilt selgaheidetud [[pea]] kohal — kui vaadata neid alt üles — on selline, et näha neid nendega kaasa liikudes on suurimaid ja omakasupüüdmatumaid rõõme, mis ei nõua pealegi eriteadmisi. Läbikumavad, raanokkadel teravate nurkadega lõppevad purjekumerused paisuvad tilal ja ümberringi. Nende lend on suletud mastide ja raade liikumatusse. Purjed viivad edasi aeglaselt lainetesse sukelduvat keret, ja neisse on püütud rinnutsi rõhuv ja paisutav [[tuul]]. (lk 207) * Laeval möödub [[päev]] kiiresti. Alguses näib ta pikk; nii päike tõuseb [[ookean]]i kohal, lähevad segi [[aeg]] ja [[ruum]]. [[Jumal]] teab, millal kord [[õhtu]] tuleb! Ometigi unustad sa kella, näed varsti, kuidas lõunasöök lauale tuuakse, ja siis tuleb ka tõtlik [[öö]]. (lk 239) ** [[Aleksandr Grin]], "Lainetel tõttaja", tlk M. Käbrik, rmt: "Sädelev maailm. Lainetel tõttaja", Tallinn: Eesti Raamat, 1972 * Kõige müstilisem laeva juures on see, et ta võiks nüüdsama sõita teistelgi meredel. (lk 22) * Aerud on laevade ripsmed. (lk 43) * Kajakad on ankrud, mille laevad heidavad taevasse. (lk 49) * Kui ookeaniaurik magab, näevad kõik reisijad unes, et nad ei reisi. (lk 50) * Pühapäeval tahavad kõik laevad merele minna, sest merel ei ole pühapäeva. (lk 53) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[Loomingu Raamatukogu]] 2/1974 * Meri on kena küll, aga purjelaeva mehele on siuke vaikne, ilma lainekurruta ja hauduv meri see kõige hirmsam, ta on puhtaksraamitud söömalaud, vana vaenlane ise, kes võtab laulu suust ja üdi kontidest. [---] :Sõukses tuulevaikuses põle sul muud kut seesama pisike kajut, ja su kolm meest, ja pumba lõksumine, ja teki soe puu paljaste päkkade all. Ümber on meri nii hele, et võtab silmad valutama. Ja igaüks vaatab sulle otsa, sest sina oled "Lootuse" kapten, ja sinu süü pärast sai liha otsa, ja sinu süü pärast hakkab vesi haisema, ja sinu süü pärast on rotid laevas, ja sinu süü pärast on vesi pilsis ja tuleb pumbata. * [[Juhan Smuul]], "Tuulevaikuse lugu". Mihkli monoloogid. Muhu monoloogid. Rmt: "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 74 * "[[Rott|Rotid]] põgenevad uppuvalt laevalt," ütles Xavier. "Kõik nad püüavad Ameerikasse, kõik, kellele oleme varjupaika andnud. Nad on võinud elada meie keskel ja siiski jääda iseendaks, olgu nad venelased, poolakad, juudid või hispaanlased. Aga mis ootab neid Ameerikas? Suur sulatusahi, mis nad varsti ümber muudab, kõik ühesugusteks ameeriklasteks. Aga nad arvavad, et [[Euroopa]] on hukkuv laev ja on õnnelikud, kui nad siit pääsevad." ** [[Karl Ristikivi]], "Lohe hambad", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 248 * [[Elu]] on tõepoolest nagu laev — see tähendab, nagu laeva sisemus. Sel on veekindlate [[vahesein]]tega eraldatud osad. Sa väljud ühest, paned [[uks]]ed [[riiv]]i ja pitseerid kinni ning leiad end teisest osast. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, Tallinn: Sinisukk, 1996, lk 342 * Kuuldes minu pahameeleavaldust, et sihukest laevalogu ülepea nii pikale [[reis]]ile saadetakse, seisatas ta mu kuudi lävel, salvrätt käsivarrel, ja jagas mulle oma meremehefilosoofiat, niipalju kui parajasti võimalik oli — umbes selles vaimus: "Armuline sir, eks ta ujub, kuni ta vajub, ja armuline sir, ta on ju selleks ehitatudki, et ükskord põhja minna." Ta aina jahvatas, et kui hea on seista [[sadam]]as reservis, kus pardal pole kedagi peale [[pootsman]]i ja [[puusepp|puusepa]], kui mõnus on seista taimtrossi küljes ja mitte loksuda vastiku raudketi otsas, mis kolksub nagu surnukeha [[võllapuu]]s. Mu [[meeleolu]] langes selle loengu mõjul madalamale kui meie haisev räpane [[ballast]]! Laevapõhja katmisse vaskplekiga suhtus Wheeler suure [[eelarvamus]]ega! Selgub, et me oleme lihtsalt ''seest ja väljast'' [[tõrv]]atud nagu maailma kõige vanem meresõiduk, ja meie esimene komandör polnud nähtavasti keegi muu kui kapten [[Noa]] ise! Enne lahkumist kuulutas Wheeler mulle veel viimaseks [[lohutus]]eks, et tema meelest on meie laev "[[torm]]iga tingimata kindlam kui mõnigi kõvem alus". ''Kindlam''! "Nimelt sellepärast," seletas ta, "et kui me natuke [[tuul]]t saame, annab ta järele nagu vana [[saabas]]." (lk 174) * Üksainuke soot, [[puri|purje]] alumisse, alltuule nurka kinnitatud [[köis]] vibreeris ägedalt paari jala kõrgusel mu pea kohal, kuid mõistetavas keeles! Parajasti kui ma seda köit ja tema ülesannet uurisin, kostis [[vöör]]i poolt vägev mürtsatus, vesi lahvatas peeneks pihuks ja nagu mu värske arusaamise kinnituseks muutus soodi võnkumine äkki teistsuguseks — see poolitus täpselt keskkohast, nii et viivuks joonistas köis oma kogupikkuses kaks kitsast järjestikust [[ellips]]it, illustreerides sellega tegelikult esimest ülemtooni, kohta viiulikeelel, mis täpselt tabatuna annab mängijale [[oktaav]]i võrra kõrgema noodi kui sama keel kogupikkuses. :Ent laeval on rohkem keeli kui [[viiul]]il, rohkem kui [[lauto]]l, küllap vist rohkem kui [[harf]]il, ja tuule dirigeerimisel teeb ta pöörast [[muusika]]t. (lk 180) * [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989 * Tema [[laevareis]] oli alanud. Suure, valge laevaga! Suure laevaga ja vägevate hõisetega! Tuhvlid pole ühtigi lööpas! Miks Isa peab nõnda ütlema? See on suur, valge laev. Laeval võib värske õhu kätte minna, vaadata sinist [[taevas]]t, lasta päikesel valutavaid [[põlv]]i ja [[küünarnukk]]e soojendada, ning suurt jõge sisse hingata. (lk 11) * Laura saab suurel jõel ujuval laeval aru, mis on vaba­dus. Millest on jutt, millest kogu aeg räägitakse. Nõnda umbes hakkab aimama. Vähemasti sinnakanti. [[Vesi]] ja [[tae­vas]]. [[Tuul]] ja [[päike]]. [[Rõõm]] kalakestest südames. Laev, mis taltsalt ujub sinna, kuhu sa, inimlaps, kõige kuumemalt ihkad. (lk 12) ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015 ==Luule== <poem> Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! Ma ohkan siin kui väsind [[lind]], et vaikne elumere pind ja [[torm]] ei laeva lendes a'a – nüüd hilja sinu [[rand]]a saa! </poem> * [[Ado Reinvald]], "Kuldrannake" [1875], rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637–1965", koostanud Paul Rummo, 1967, lk 103–104 <poem> Laev eksind põhja [[meri|mere]]le, ta mehed meresse langend — üle jäänud on üksainuke, külmast sellegi käed kanged. Ei laeva jõua ta juhtida, pool omapääd luusib see veedel. Ei laeva jõua ta juhtida, laev sõuab [[juhus]]e teedel. </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Mereh%C3%A4daline "Merehädaline"] kogus "Juhan Liivi luuletused", Tartu: Noor-Eesti, 1910 * Trotsides katastroofi :tormipuskarit rüüpab laev. * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Dies_irae "Dies irae"] 12 kogus "Kohtupäev", Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937 <poem> Homme astume laeva ja sõidame teise randa, mitte et võimatut püüda — meri ja müürid on üks. </poem> * Karl Ristikivi, "Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast" kogus "Inimese teekond" (1990), lk 14 <poem> meid kõiki maha jätab valge laev, kuid sadamad on igale meist lahti. Kui ainult unistada oleks mahti, saaks ookeaniks umbne vanglakaev. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "Hårsfjärden, fantaasia g-moll" I kogus "Inimese teekond", Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 35 <poem> Pärast [[surm]]a ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe. Enne seda, mu kallis, sain taeva ja õitseva maa sinu käest. ... Pärast surma ma laeva ei vaja. Olles elus, ma palun Su käest: ära iial mind minema aja, minu viimaseks laevaks jää. </poem> * [[Juhan Smuul]] "Viimane laev" <poem> Laev tõstetud purjedega mu rannale ligineb. Ma aiman, ma tunnen seda --- ja seisan, selg higine. </poem> * [[Doris Kareva]] "* Laev tõstetud purjedega", rmt: "Armuaeg", Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 239 <poem> Väga vaikne. [[Läänemeri]] loksub. Kuskil kaugel upub üksik laev. [[Süda]] rinnus õnnelikult tuksub. [[Homme]] tuleb jälle ilus päev. </poem> * [[Vladislav Koržets]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/siin-ma-nuud-olen/ "Ood saabuvale ööle"] Sirp, 18.08.2017 ==Film== * Laeva ehitamisega [[pilv]]i ei peata. ** [[Eikeegi]] (Nobody) filmis "[[Surnud mees]]" ("Dead Man", 1995) {{tõlge}}? == Välislingid == {{vikipeedia}} [[Kategooria:Veesõidukid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] f5me2q5t5lm8xk2i1e5j8kl3ffgkiyk 0 5671 135393 122341 2026-06-10T15:48:21Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135393 wikitext text/x-wiki [[File:The alcohol can fall down to anyone.jpg|thumb|right]] '''Alkohol''' ehk '''alkohoolne jook''' on tavakeeles [[jook]], mis sisaldab etanooli inimesele mõjuvas koguses, üldjuhul 2-80% vahemikus. [[Keemia]] seisukohalt on alkoholid rühm orgaanilisi ühendeid, millest etanool on vaid tuntuim näide, teiste alkoholide [[joomine]] aga võib lõppeda palju halvemini. Alkohoolsed joogid jaotatakse tavaliselt lahjemateks nagu [[õlu]], [[mõdu]] ja [[vein]] ning kangemateks nagu liköörid, [[viin]], [[viski]], [[rumm]], [[brändi]] jts. Alkoholi eriti süsteemset ja sihikindlat tarbimist peetakse enamasti haiguslikuks ja hukkamõistetavaks nähtuseks nimega [[alkoholism]] ehk joomarlus, mõõdukamal kujul on see levinud seltskondlik tegevus. Leidub ka riike (peamiselt [[islam]]imaad), kus alkohoolsed joogid on keelustatud. Alkoholi sisaldavaid vedelikke tarvitatakse ka lõhna- ja puhastusainetena, toidutegemisel jms. ==Proosa== * [Tarass Bulba naisele:] Mine nüüd juba rutem ja too meile lauale kõik, mis on. Pole vaja kukleid, mesipräänikuid, moonipirukaid ega muud suri-muri; tiri meile välja terve oinas, too kits ja neljakümneaastast [[mõdu]]! Ja vana kibedat rohkem, mitte mingit äranarritud märga, [[rosin]]ate ja kõiksugu mokapoolisega, vaid puhast vahutavat märjukest, et see sätendaks ja särtsuks kui kurivaim. (lk 8) * [Tarass Bulba:] "Noh, anna oma [[peeker]] siia! Mis, kas on hea märjuke? Aga kuidas on va kibe [[ladina keel]]i? See'p see on, pojuke, [[ladinlased]] olid tobedad — nad ei teadnudki, et märjuke on maailmas olemas. Noh, kuidas teda nüüd kutsuti, toda, kes ladina värsse kirjutas? Kirjatarkuses pole ma tugev ja sellepärast ei tea. [[Horatius|Horaatsius]] vist?" :"Näed, missugune mees on meie taat!" mõtles vanem poeg Ostap endamisi. "Vana, kurivaim, teab kõik ära, aga ise teeb nagu poleks tal aimugi." (lk 10) * [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955 * Täna tõin [[Calvados]]i, [[Amontillado]] ja banaanilikööri. Aga [[koristamine]] teeb mu haigeks, ma lihtsalt ei jõua kõike rämpsu välja rookida. Kunagi ma selle sisse upun. ** [[Karl Ristikivi]], "Päevaraamat", 14.10.1957 * Nüüd ma näen, et väga noorelt, kaheksateistkümneselt, viieteistkümneselt, oli mul juba nägu, mis ennustas seda, mis tekkis hiljem alkoholiga keskeas. Alkohol täitis funktsiooni, mida [[Jumal]]al polnud, tema [[funktsioon]] oli ka mind tappa, tappa. See alkoholinägu tuli mulle enne alkoholi. Alkohol vaid tuli ja kinnistas. ** [[Marguerite Duras]], "Armuke", tlk Malle Talvet, [[LR]] 1989, 11/12, lk 7 * Kui on alkoholi, siis pole alkohol [[probleem]]. ** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]], [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019 * Nagu üldiselt teada, on olemas kindel, läbiproovitud ja kontrollitud seos naiselike veetluste tajumise ja kange vägijoogi vahel! Pärast kolmandat napsi olen oma silmaga näinud, kuidas kakskümmend eluaastat haihtuvad naise näolt nagu [[lumi]] suvepäikese käes! ** [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 216 * Võimalik, et alkohol ei mõju sama tugevalt kui südamepalve. Aga igatahes mõjub see niisama kiirelt. ** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 176 * On kurb ja kohutav, et kõrgest soost isikud tõepoolest kunagi uskusid, et teenijarahvas läheb täielikult õnge, kui alkohoolsed joogid panna [[karahvin]]idesse, mille siltidele on nende nimed kirjutatud nutikalt tagurpidi. Samuti on läbi ajaloo kõik poliitiliselt ärksamad ülemteenrid pidanud endastmõistetavaks - ja palju õigustatumalt -, et nende tööandjad ei märka, kui [[viski]]pudelile valatakse juurde pisut [[uriin|niiru’t]]. ** [[Terry Pratchett]], "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 15, joonealune * Peaks olema võimatu saavutada alkoholi muljet joogiga, kus alkohol puudub, kuid oskuste hulgas, mille Willikins oli aastatega omandanud - võimalik, et [[vargus]]e teel - , oli võime segada tavalistest köögis leiduvatest koostisainetest kokku täiesti alkoholivaba jook, milles sellest hoolimata oli olemas kõik, mida alkoholist tahta võib. Kusagil seal sees olid tabasko, [[kurk]], [[ingver]] ja tšillipipar, sealt edasi oli aga parem mitte liiga palju küsida. ** Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 23 * Jim kirjutas mulle [[kiri (post)|kirju]], kui ta oli minu ja Lone juurest Observatoriegatani üüritoakesse kolinud, enne Beckombergat. :"Kallis Jackie, mul on sinu abi vaja. Tule pärast kooli natukeseks siia, Jackie. Ainult sina saad mind praegu [[päästmine|päästa]]. Kas sa võiksid siia tulla? Ma olen nii üksi." :Ma ei vastanud kunagi tema kirjadele. Ma ei teadnud, mida vastata, sest ma olen alati tundnud, et mina ei suuda teda ka parima tahtmise juures päästa. Lõpuks on päästja alati keegi teine, Sabina-sugune naine või alkohol. * [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 15 * Esimesed kaks sihiteadlikku keemilist reaktsiooni, mille meie esiisad kasutusele võtsid olid [[tuli|tule]] süütamine ja joovastava joogi kääritamine. Viimane leiutati tõenäoselt hulga varem ja ühe üsnagi respekteeritava evolutsiooniteooria järgi oli just see algtõukeks ''[[Homo sapiens]]'''i tekkimisele (mitte [[töö]]armastus nagu väidavad [[marksism|marksistlikud]] filosoofid). [[Ahv]]il tekkis reaalne vajadus puu otsast alla tulla selleks, et korjata maast kääritatud vilju, mis tekitasid peas toreda sumina. ** [[Jüri Liiv]], "Keemia õhtuõpik", 2018, lk 9 * Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud [[Liivimaa]] ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb. * Sotsiaalses plaanis oli õlu lihtrahva tavapärane rüübe, samas kui veini joodi peamiselt ühiskonna ülakihtides (kes muidugi ei põlanud ära õlutki). Viin suutis neid eristusi varauusajal ületada ja levis nii liht- kui ka peenema rahva laual, ent selle kvaliteet võis siiski seisuseti oluliselt erineda. * [[Gild]]ide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide [[trahv]]iraamatud, nagu näiteks [[Riia]] õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja [[oksendamine|oksendamisest]] avaliku [[Kusemine|urineerimise]] ja [[sittumine|sittumiseni]] välja). ** [[Marek Tamm]] [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020 * Taasiseseisvuse alguses nähti alkoholi peamiselt majanduse mootorina ja soomlaste poolt Eestist ostetavat alkoholi kui loogilist rahaallikat. Rahvusvahelised alkoholifirmad nägid Eestit kui "küllastumata turgu", kus vaatamata kõrgele tarbimismäärale oli arenguruumi küll ja veel, eriti naiste ja noorte osas. Terviseedendajate perspektiiv poliitilistes ringkondades eriti kõlapinda ei leidnud. Kultuurkapitali sidumist laekuva alkoholiaktsiisi protsendiga peeti geniaalseks jätkusuutlikuks ärimudeliks, mis tagab kultuurile kõikumatu rahavoo ja teeb alkoholitööstusest kultuuri- ja spordiürituste sponsori. 2007. aastal, majandusbuumi tipul, oli Eestis elaniku kohta tarbitav absoluutalkoholi kogus umbes 12,7 liitrit. Võrdluseks, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab piirmääraks mitte üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas. * Kuna üle 80% täiskasvanutest tarbib alkoholi ning suur osa usub, et alkohol on eesti rahval aidanud eestlane olemisega toime tulla juba orjaööst alates, siis see nõuab poliitikutelt alkoholivastaste sammudega väljatulemisel põhjalikku eeltööd. * 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks. ** [[Riina Raudne]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26642 "Rahvatervise areng"] Vikerkaar, 11/2020 ==Luule== <poem> Tean, [[nukrus]]est ei päästa alkohol ja [[üksindus]] ei aita [[kriis]]ist üle. Seepärast ongi isu, hõlmad süles, su kannul lipata, oh [[komsomol]]. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "Lahkuv Venemaa". Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: S. Jessenin. "Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 156 <poem> Mul' võõraks jäi emaste arm ja tundmatuiks tundmuste keerud. Mu [[kopsud]] sõi [[tubakas|tubaka]] karm ning alkohol hävitas [[neer]]ud. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Paaria "Paaria"] 2 kogus "Palavik" (1934) [[Kategooria:Joogid]] 1c7qyjcmkmplzkj6nd4a3tq4rhm72e3 135404 135393 2026-06-10T23:03:05Z Ollin Masa 5560 Link 135404 wikitext text/x-wiki [[File:The alcohol can fall down to anyone.jpg|thumb|right]] '''Alkohol''' ehk '''alkohoolne jook''' on tavakeeles [[jook]], mis sisaldab etanooli inimesele mõjuvas koguses, üldjuhul 2-80% vahemikus. [[Keemia]] seisukohalt on alkoholid rühm orgaanilisi ühendeid, millest etanool on vaid tuntuim näide, teiste alkoholide [[joomine]] aga võib lõppeda palju halvemini. Alkohoolsed joogid jaotatakse tavaliselt lahjemateks nagu [[õlu]], [[mõdu]] ja [[vein]] ning kangemateks nagu liköörid, [[viin]], [[viski]], [[rumm]], [[brändi]] jts. Alkoholi eriti süsteemset ja sihikindlat tarbimist peetakse enamasti haiguslikuks ja hukkamõistetavaks nähtuseks nimega [[alkoholism]] ehk joomarlus, mõõdukamal kujul on see levinud seltskondlik tegevus. Leidub ka riike (peamiselt [[islam]]imaad), kus alkohoolsed joogid on keelustatud. Alkoholi sisaldavaid vedelikke tarvitatakse ka lõhna- ja puhastusainetena, toidutegemisel jms. ==Proosa== * [Tarass Bulba naisele:] Mine nüüd juba rutem ja too meile lauale kõik, mis on. Pole vaja kukleid, mesipräänikuid, moonipirukaid ega muud suri-muri; tiri meile välja terve oinas, too kits ja neljakümneaastast [[mõdu]]! Ja vana kibedat rohkem, mitte mingit äranarritud märga, [[rosin]]ate ja kõiksugu mokapoolisega, vaid puhast vahutavat märjukest, et see sätendaks ja särtsuks kui kurivaim. (lk 8) * [Tarass Bulba:] "Noh, anna oma [[peeker]] siia! Mis, kas on hea märjuke? Aga kuidas on va kibe [[ladina keel]]i? See'p see on, pojuke, [[ladinlased]] olid tobedad — nad ei teadnudki, et märjuke on maailmas olemas. Noh, kuidas teda nüüd kutsuti, toda, kes ladina värsse kirjutas? Kirjatarkuses pole ma tugev ja sellepärast ei tea. [[Horatius|Horaatsius]] vist?" :"Näed, missugune mees on meie taat!" mõtles vanem poeg Ostap endamisi. "Vana, kurivaim, teab kõik ära, aga ise teeb nagu poleks tal aimugi." (lk 10) * [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955 * Täna tõin [[Calvados]]i, [[Amontillado]] ja banaanilikööri. Aga [[koristamine]] teeb mu haigeks, ma lihtsalt ei jõua kõike rämpsu välja rookida. Kunagi ma selle sisse upun. ** [[Karl Ristikivi]], "Päevaraamat", 14.10.1957 * Nüüd ma näen, et väga noorelt, kaheksateistkümneselt, viieteistkümneselt, oli mul juba nägu, mis ennustas seda, mis tekkis hiljem alkoholiga keskeas. Alkohol täitis funktsiooni, mida [[Jumal]]al polnud, tema [[funktsioon]] oli ka mind tappa, tappa. See alkoholinägu tuli mulle enne alkoholi. Alkohol vaid tuli ja kinnistas. ** [[Marguerite Duras]], "Armuke", tlk Malle Talvet, [[LR]] 1989, 11/12, lk 7 * Kui on alkoholi, siis pole alkohol [[probleem]]. ** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]], [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019 * Nagu üldiselt teada, on olemas kindel, läbiproovitud ja kontrollitud seos naiselike veetluste tajumise ja kange vägijoogi vahel! Pärast kolmandat napsi olen oma silmaga näinud, kuidas kakskümmend eluaastat haihtuvad naise näolt nagu [[lumi]] suvepäikese käes! ** [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 216 * Võimalik, et alkohol ei mõju sama tugevalt kui südamepalve. Aga igatahes mõjub see niisama kiirelt. ** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 176 * On kurb ja kohutav, et kõrgest soost isikud tõepoolest kunagi uskusid, et teenijarahvas läheb täielikult õnge, kui alkohoolsed joogid panna [[karahvin]]idesse, mille siltidele on nende nimed kirjutatud nutikalt tagurpidi. Samuti on läbi ajaloo kõik poliitiliselt ärksamad ülemteenrid pidanud endastmõistetavaks - ja palju õigustatumalt -, et nende tööandjad ei märka, kui [[viski]]pudelile valatakse juurde pisut [[uriin|niiru’t]]. ** [[Terry Pratchett]], "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 15, joonealune * Peaks olema võimatu saavutada alkoholi muljet joogiga, kus alkohol puudub, kuid oskuste hulgas, mille Willikins oli aastatega omandanud - võimalik, et [[vargus]]e teel - , oli võime segada tavalistest köögis leiduvatest koostisainetest kokku täiesti alkoholivaba jook, milles sellest hoolimata oli olemas kõik, mida alkoholist tahta võib. Kusagil seal sees olid tabasko, [[kurk]], [[ingver]] ja tšillipipar, sealt edasi oli aga parem mitte liiga palju küsida. ** Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 23 * Jim kirjutas mulle [[kiri (post)|kirju]], kui ta oli minu ja Lone juurest Observatoriegatani üüritoakesse kolinud, enne Beckombergat. :"Kallis Jackie, mul on sinu abi vaja. Tule pärast kooli natukeseks siia, Jackie. Ainult sina saad mind praegu [[päästmine|päästa]]. Kas sa võiksid siia tulla? Ma olen nii üksi." :Ma ei vastanud kunagi tema kirjadele. Ma ei teadnud, mida vastata, sest ma olen alati tundnud, et mina ei suuda teda ka parima tahtmise juures päästa. Lõpuks on päästja alati keegi teine, Sabina-sugune naine või alkohol. * [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 15 * Esimesed kaks sihiteadlikku keemilist reaktsiooni, mille meie esiisad kasutusele võtsid olid [[tuli|tule]] süütamine ja joovastava joogi kääritamine. Viimane leiutati tõenäoselt hulga varem ja ühe üsnagi respekteeritava evolutsiooniteooria järgi oli just see algtõukeks ''[[Homo sapiens]]'''i tekkimisele (mitte [[töö]]armastus nagu väidavad [[marksism|marksistlikud]] filosoofid). [[Ahv]]il tekkis reaalne vajadus puu otsast alla tulla selleks, et korjata maast kääritatud vilju, mis tekitasid peas toreda sumina. ** [[Jüri Liiv]], "Keemia õhtuõpik", 2018, lk 9 * Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud [[Liivimaa]] ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb. * Sotsiaalses plaanis oli õlu lihtrahva tavapärane rüübe, samas kui veini joodi peamiselt ühiskonna ülakihtides (kes muidugi ei põlanud ära õlutki). Viin suutis neid eristusi varauusajal ületada ja levis nii liht- kui ka peenema rahva laual, ent selle kvaliteet võis siiski seisuseti oluliselt erineda. * [[Gild]]ide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide [[trahv]]iraamatud, nagu näiteks [[Riia]] õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja [[oksendamine|oksendamisest]] avaliku [[Kusemine|urineerimise]] ja [[sittumine|sittumiseni]] välja). ** [[Marek Tamm]] [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020 * Taasiseseisvuse alguses nähti alkoholi peamiselt majanduse mootorina ja soomlaste poolt Eestist ostetavat alkoholi kui loogilist rahaallikat. Rahvusvahelised alkoholifirmad nägid Eestit kui "küllastumata turgu", kus vaatamata kõrgele tarbimismäärale oli arenguruumi küll ja veel, eriti naiste ja noorte osas. Terviseedendajate perspektiiv poliitilistes ringkondades eriti kõlapinda ei leidnud. Kultuurkapitali sidumist laekuva alkoholiaktsiisi protsendiga peeti geniaalseks jätkusuutlikuks ärimudeliks, mis tagab kultuurile kõikumatu rahavoo ja teeb alkoholitööstusest kultuuri- ja spordiürituste sponsori. 2007. aastal, majandusbuumi tipul, oli Eestis elaniku kohta tarbitav absoluutalkoholi kogus umbes 12,7 liitrit. Võrdluseks, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab piirmääraks mitte üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas. * Kuna üle 80% täiskasvanutest tarbib alkoholi ning suur osa usub, et alkohol on eesti rahval aidanud eestlane olemisega toime tulla juba orjaööst alates, siis see nõuab poliitikutelt alkoholivastaste sammudega väljatulemisel põhjalikku eeltööd. * 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks. ** [[Riina Raudne]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26642 "Rahvatervise areng"] Vikerkaar, 11/2020 ==Luule== <poem> Tean, [[nukrus]]est ei päästa alkohol ja [[üksindus]] ei aita [[kriis]]ist üle. Seepärast ongi isu, hõlmad süles, su kannul lipata, oh [[komsomol]]. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "Lahkuv Venemaa". Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: S. Jessenin. "Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 156 <poem> Mul' võõraks jäi emaste arm ja tundmatuiks tundmuste keerud. Mu [[kopsud]] sõi [[tubakas|tubaka]] karm ning alkohol hävitas [[neer]]ud. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Paaria "Paaria"] 2 kogus "Palavik" (1934) {{Vikipeedia:Alkoholid}} [[Kategooria:Joogid]] ag3tz3rtolqmqff62dr5iz4lek7zghv 135405 135404 2026-06-10T23:04:24Z Ollin Masa 5560 135405 wikitext text/x-wiki [[File:The alcohol can fall down to anyone.jpg|thumb|right]] '''Alkohol''' ehk '''alkohoolne jook''' on tavakeeles [[jook]], mis sisaldab etanooli inimesele mõjuvas koguses, üldjuhul 2-80% vahemikus. [[Keemia]] seisukohalt on alkoholid rühm orgaanilisi ühendeid, millest etanool on vaid tuntuim näide, teiste alkoholide [[joomine]] aga võib lõppeda palju halvemini. Alkohoolsed joogid jaotatakse tavaliselt lahjemateks nagu [[õlu]], [[mõdu]] ja [[vein]] ning kangemateks nagu liköörid, [[viin]], [[viski]], [[rumm]], [[brändi]] jts. Alkoholi eriti süsteemset ja sihikindlat tarbimist peetakse enamasti haiguslikuks ja hukkamõistetavaks nähtuseks nimega [[alkoholism]] ehk joomarlus, mõõdukamal kujul on see levinud seltskondlik tegevus. Leidub ka riike (peamiselt [[islam]]imaad), kus alkohoolsed joogid on keelustatud. Alkoholi sisaldavaid vedelikke tarvitatakse ka lõhna- ja puhastusainetena, toidutegemisel jms. ==Proosa== * [Tarass Bulba naisele:] Mine nüüd juba rutem ja too meile lauale kõik, mis on. Pole vaja kukleid, mesipräänikuid, moonipirukaid ega muud suri-muri; tiri meile välja terve oinas, too kits ja neljakümneaastast [[mõdu]]! Ja vana kibedat rohkem, mitte mingit äranarritud märga, [[rosin]]ate ja kõiksugu mokapoolisega, vaid puhast vahutavat märjukest, et see sätendaks ja särtsuks kui kurivaim. (lk 8) * [Tarass Bulba:] "Noh, anna oma [[peeker]] siia! Mis, kas on hea märjuke? Aga kuidas on va kibe [[ladina keel]]i? See'p see on, pojuke, [[ladinlased]] olid tobedad — nad ei teadnudki, et märjuke on maailmas olemas. Noh, kuidas teda nüüd kutsuti, toda, kes ladina värsse kirjutas? Kirjatarkuses pole ma tugev ja sellepärast ei tea. [[Horatius|Horaatsius]] vist?" :"Näed, missugune mees on meie taat!" mõtles vanem poeg Ostap endamisi. "Vana, kurivaim, teab kõik ära, aga ise teeb nagu poleks tal aimugi." (lk 10) * [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955 * Täna tõin [[Calvados]]i, [[Amontillado]] ja banaanilikööri. Aga [[koristamine]] teeb mu haigeks, ma lihtsalt ei jõua kõike rämpsu välja rookida. Kunagi ma selle sisse upun. ** [[Karl Ristikivi]], "Päevaraamat", 14.10.1957 * Nüüd ma näen, et väga noorelt, kaheksateistkümneselt, viieteistkümneselt, oli mul juba nägu, mis ennustas seda, mis tekkis hiljem alkoholiga keskeas. Alkohol täitis funktsiooni, mida [[Jumal]]al polnud, tema [[funktsioon]] oli ka mind tappa, tappa. See alkoholinägu tuli mulle enne alkoholi. Alkohol vaid tuli ja kinnistas. ** [[Marguerite Duras]], "Armuke", tlk Malle Talvet, [[LR]] 1989, 11/12, lk 7 * Kui on alkoholi, siis pole alkohol [[probleem]]. ** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]], [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019 * Nagu üldiselt teada, on olemas kindel, läbiproovitud ja kontrollitud seos naiselike veetluste tajumise ja kange vägijoogi vahel! Pärast kolmandat napsi olen oma silmaga näinud, kuidas kakskümmend eluaastat haihtuvad naise näolt nagu [[lumi]] suvepäikese käes! ** [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 216 * Võimalik, et alkohol ei mõju sama tugevalt kui südamepalve. Aga igatahes mõjub see niisama kiirelt. ** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 176 * On kurb ja kohutav, et kõrgest soost isikud tõepoolest kunagi uskusid, et teenijarahvas läheb täielikult õnge, kui alkohoolsed joogid panna [[karahvin]]idesse, mille siltidele on nende nimed kirjutatud nutikalt tagurpidi. Samuti on läbi ajaloo kõik poliitiliselt ärksamad ülemteenrid pidanud endastmõistetavaks - ja palju õigustatumalt -, et nende tööandjad ei märka, kui [[viski]]pudelile valatakse juurde pisut [[uriin|niiru’t]]. ** [[Terry Pratchett]], "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 15, joonealune * Peaks olema võimatu saavutada alkoholi muljet joogiga, kus alkohol puudub, kuid oskuste hulgas, mille Willikins oli aastatega omandanud - võimalik, et [[vargus]]e teel - , oli võime segada tavalistest köögis leiduvatest koostisainetest kokku täiesti alkoholivaba jook, milles sellest hoolimata oli olemas kõik, mida alkoholist tahta võib. Kusagil seal sees olid tabasko, [[kurk]], [[ingver]] ja tšillipipar, sealt edasi oli aga parem mitte liiga palju küsida. ** Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 23 * Jim kirjutas mulle [[kiri (post)|kirju]], kui ta oli minu ja Lone juurest Observatoriegatani üüritoakesse kolinud, enne Beckombergat. :"Kallis Jackie, mul on sinu abi vaja. Tule pärast kooli natukeseks siia, Jackie. Ainult sina saad mind praegu [[päästmine|päästa]]. Kas sa võiksid siia tulla? Ma olen nii üksi." :Ma ei vastanud kunagi tema kirjadele. Ma ei teadnud, mida vastata, sest ma olen alati tundnud, et mina ei suuda teda ka parima tahtmise juures päästa. Lõpuks on päästja alati keegi teine, Sabina-sugune naine või alkohol. * [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 15 * Esimesed kaks sihiteadlikku keemilist reaktsiooni, mille meie esiisad kasutusele võtsid olid [[tuli|tule]] süütamine ja joovastava joogi kääritamine. Viimane leiutati tõenäoselt hulga varem ja ühe üsnagi respekteeritava evolutsiooniteooria järgi oli just see algtõukeks ''[[Homo sapiens]]'''i tekkimisele (mitte [[töö]]armastus nagu väidavad [[marksism|marksistlikud]] filosoofid). [[Ahv]]il tekkis reaalne vajadus puu otsast alla tulla selleks, et korjata maast kääritatud vilju, mis tekitasid peas toreda sumina. ** [[Jüri Liiv]], "Keemia õhtuõpik", 2018, lk 9 * Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud [[Liivimaa]] ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb. * Sotsiaalses plaanis oli õlu lihtrahva tavapärane rüübe, samas kui veini joodi peamiselt ühiskonna ülakihtides (kes muidugi ei põlanud ära õlutki). Viin suutis neid eristusi varauusajal ületada ja levis nii liht- kui ka peenema rahva laual, ent selle kvaliteet võis siiski seisuseti oluliselt erineda. * [[Gild]]ide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide [[trahv]]iraamatud, nagu näiteks [[Riia]] õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja [[oksendamine|oksendamisest]] avaliku [[Kusemine|urineerimise]] ja [[sittumine|sittumiseni]] välja). ** [[Marek Tamm]] [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020 * Taasiseseisvuse alguses nähti alkoholi peamiselt majanduse mootorina ja soomlaste poolt Eestist ostetavat alkoholi kui loogilist rahaallikat. Rahvusvahelised alkoholifirmad nägid Eestit kui "küllastumata turgu", kus vaatamata kõrgele tarbimismäärale oli arenguruumi küll ja veel, eriti naiste ja noorte osas. Terviseedendajate perspektiiv poliitilistes ringkondades eriti kõlapinda ei leidnud. Kultuurkapitali sidumist laekuva alkoholiaktsiisi protsendiga peeti geniaalseks jätkusuutlikuks ärimudeliks, mis tagab kultuurile kõikumatu rahavoo ja teeb alkoholitööstusest kultuuri- ja spordiürituste sponsori. 2007. aastal, majandusbuumi tipul, oli Eestis elaniku kohta tarbitav absoluutalkoholi kogus umbes 12,7 liitrit. Võrdluseks, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab piirmääraks mitte üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas. * Kuna üle 80% täiskasvanutest tarbib alkoholi ning suur osa usub, et alkohol on eesti rahval aidanud eestlane olemisega toime tulla juba orjaööst alates, siis see nõuab poliitikutelt alkoholivastaste sammudega väljatulemisel põhjalikku eeltööd. * 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks. ** [[Riina Raudne]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26642 "Rahvatervise areng"] Vikerkaar, 11/2020 ==Luule== <poem> Tean, [[nukrus]]est ei päästa alkohol ja [[üksindus]] ei aita [[kriis]]ist üle. Seepärast ongi isu, hõlmad süles, su kannul lipata, oh [[komsomol]]. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "Lahkuv Venemaa". Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: S. Jessenin. "Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 156 <poem> Mul' võõraks jäi emaste arm ja tundmatuiks tundmuste keerud. Mu [[kopsud]] sõi [[tubakas|tubaka]] karm ning alkohol hävitas [[neer]]ud. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Paaria "Paaria"] 2 kogus "Palavik" (1934) {{Vikipeedia|Alkoholid}} [[Kategooria:Joogid]] a2vor968uxwzaz6hgjayzdp3mkijb4d 0 6203 135387 128215 2026-06-10T15:18:55Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135387 wikitext text/x-wiki [[File:Colmar_eglise_des_dominicains_portail.jpg|thumb|Dominiiklaste kiriku uks Colmaris, Prantsusmaal]] [[Pilt:Vid_ateljédörren_1885.jpg|pisi|Eva Bonnier, "Ateljee uksel" (1885)]] [[Pilt:1901_Hammershøi_Interieur_Strandgade_30_anagoria.JPG|pisi|Vilhelm Hammershøi, "Koduinterjöör" (1901)]] [[Pilt:Elamu_välisuks_Tartus,_2011,_regnr_7078.jpg|pisi|Elamu välisuks Tartus Kivi tänaval]] [[Pilt:Kristjan_Rea@kassiauk_aidaukses.JPG|pisi|Aidauks kassiauguga. Põlvamaa]] '''Uks''' on konstruktsioon, mille abil saab hoone või ruumi sisse- ja väljapääsu võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda. ==Piibel== * "Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! :25 Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud." * [[Luuka evangeelium]], peatükk 13, salmid 24-25 ==Proosa== * [[Silk]]ude naelutamine eeskoja välimise ukse külge köstri [[sünnipäev]]aks. Kuuvalgel [[õhtu]]l särasid silgud nagu taevatähed, ja Toots ütles, need olla ilutuled. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 190 * [[Öökull]] elas "Kastanis", uhkes vanaaegses häärberis, mis oli suursugusem kui ükski teine või vähemalt näis nii Winnie Puhhile, sest tolle ukse küljes oli koputi ja peale selle rippus seal veel ka kellanöör. ** [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets, Eesti Raamat, 1977, lk 36 * Kui uks hooga kinni lüüakse, jäävad vahele vaikuse sõrmed. (lk 36) * Mehe ja naise vahel on alati uks, mille tagant kostab: "Ma panen ennast riidesse." (lk 38) * Võti viskab meie üle nalja, tehes, nagu poleks ta selle ukse eest, mille eest ta on. (lk 44) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Uks oli kinni kiilunud. Lõgistasin tigedalt ukselinki, tirisin ja sikutasin, aga äkki, kui see meie tulehark, kes käitub viimasel ajal nagu pahur armuke, ootamatult kreeni läks, leidsin end ukse küljes rippumas. Sellest polnud veel midagi, aga mis nüüd järgnes, oli suisa eluohtlik. Uks nimelt prahvatas valla ja link vuhises mu nina eest läbi, joonistades poolringi, mille [[raadius]] võrdus ukseava laiusega! Mind päästis saatuslikust või vähemalt tõsisest vigastusest seesama loomusund, mille toimel [[kass]] alati jalgadele kukub. See, kuidas üks lihtlabane uks, üks tarvilik igapäevane ese, mille vastu ma kunagi pole suuremat huvi tundnud, nüüd äkki kord jonnakat tõrksust ilmutas ja samas taas liiga hõlpsalt su soovidele järele andis, tundus paari tühise lauajupi poolt otse sihiliku jultumusena, ja ma olin juba peaaegu valmis uskuma, et puuhaldjad, drüaadid ja hamadrüaadid, kes hingestasid materjali, millest meie õõtsuv kast omal ajal ehitati, nähtavasti keeldusid oma muistset elupaika hülgamast ja on nüüd meiega merele kaasa tulnud! ** [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 181-182 * Kui meil ust lahti tõmmates üksi [[ukselink|käepide]] pihku jääb, on uks meist lihtsalt valesti aru saanud. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 119 * Kui keeruline on armastada uksekella - kui tihti on ukse taga meeldiv [[inimene]]. ** [[Mati Unt]], "Öös on asju" * Nüüd sibas üks musta rüütatud kogu mööda kesköiseid tänavaid, sööstes ühe ukse juurest teise juurde, kuni jõudis sünge ja peletava portaalini. Jäi mulje, et ükski tavaline uks ilma vaeva nägemata sellise sünguseni küll ei jõuaks. Paistis, nagu oleks arhitekt selleks ekstra kohale kutsutud ja talle selged juhtnöörid antud. Meil on vaja midagi tontlikku ja mustast tammepuust, öeldi talle. Nii et pane uksevõlvi kohale üks kole veesiiliti, las uks ise käib kinni hiiglase samme meenutava mürtsatusega, ning tee üldse kõigile ühemõtteliselt selgeks, et see pole sedasorti uks, mis teeb "kill-kõll", kui kellanuppu vajutada. (lk 8) * "Aga nad ju peavad ometi millalgi vaatama tulema?" uuris Vimes lootusrikkalt. :"Oh, sellega ei tarvitse me leppida," ütles patriits. :"Kuidas te kavatsete neid takistada?" :Isand Vetinari vaatas talle valuliku pilguga otsa. :"Kulla Vimes," sõnas ta, "mina pidasin teid tähelepanelikuks inimeseks. Kas te ust vaatasite?" :"Muidugi vaatasin," ütles Vimes, ning lisas, "härra. See on kuramuse massiivne." :"Võib-olla peaksite te veel korra vaatama?" :Vimes vahtis talle otsa, marssis siis läbi keldri ja asus ust põrnitsema. See oli laialtlevinud õudusportaali tüüpi uks: puha trellid ja riivid ja raudvarvad ja massiivsed hinged. Lukuks oli üks neist päkapikkude valmistatud kurinahkadest, mille muukimine võtaks aastaid. Kokkuvõttes - kui teil oleks vaja millegi täiesti nihutamatu sümbolit, oleks see uks just see, mida te otsite. /---/ :Vangikeldri uks oli täiesti tavaline, kõik sõltus sellest, kummalt poolt vaadata. :Sellest keldrist suudaks patriits kogu maailma rünnaku tagasi lüüa. :Väljas oli ainult lukk. :Kõik riivid ja varvad olid seespool. (lk 290-291) * [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002 * [Renée:] Toas, kuhu uks avaneb, põhjustab see otsekui katkestuse, seisab seal nagu provintslik [[parasiit]], mis lõhub ruumi ühtsuse. Vastastoas aga tekitab see süvendi, avara, kuid siiski tobeda prao, mis on otsekui eksinud [[sein]]ale, mis eelistanuks olla terviklik. Mõlemal juhul katkestab see järjepidevuse, pakkudes vastukaaluks üksnes liikumisvõimalust, mida saaks ometi tagada üsnagi mitmel muul viisil. Liuguks aga ei loo takistusi ja avardab ruumi. See võimaldab ruumi muuta [[tasakaal]]u paigast löömata. Kui liuguks avaneb, asuvad kaks ruumi teineteist solvamata suhtlema. Sulgudes aga annab see kummalegi ruumile tema terviklikkuse tagasi. Jagunemine ja ühinemine leiab aset sekkumiseta. Elu on sellises ruumis on rahulik jalutuskäik, sellal kui meil on see otsekui sissemurdmiste jada. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants", tlk [[Indrek Koff]], Varrak, 2012, lk 137 * Kui lausehaaval tõlkides jõudsin Gutslaffi väga originaalsete [[mõte]]teni, et [[eesti keel]]e häälikute kirjapanemiseks võiks palju sobivam olla kreeka tähestik; et eesti käändesüsteemi aitab mõista [[heebrea keel]]e grammatika; et eesti keele mõistmine on hinge­õndsuse küsimus nii jutlustajale kui eesti talupojale, siis avaneski mu ees uks ukse järel XVII sajandi maailma tervik selle tunnetuslikus hasartsuses — nagu olen tagantjärele aru saanud —, mis näitas, mida kõike on vaja juurde õppida. ** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 ==Luule== <poem> Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! Ei aita siin nuuksumine, ei luks. /---/ Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! Olen [[mure]], eks näe, kes ei alistuks. Ma valvan - must [[ingel]] su ukse ees: läed sisse - kui [[tuul]]eõhk minagi sees. /---/ Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! Olen mure ja teen su õnnetuks. </poem> * [[Marie Under]], "Kontvõõras" <poem> siis pikkamööda meenus mulle lukkupandud uks ma [[öö]]sel seda kangutasin ([[peldik]] oli õues) vist unisena pidasin ma koda peldikuks kõik meelde tuli surma[[hirm]]u äkki tundsin põues </poem> * [[Juhan Viiding]], "Krauklis", kogust "Aastalaat" (1971) <poem> [[Süda]] tuksub tuks-tuks-tuks, mine lahti, uks-uks-uks! Siis me lähme Mallega saarde [[kala]] püüdema! </poem> * Rahvalaul "Süda tuksub" (viisistanud [[Karl August Hermann]]<ref>[https://www.kukerpillid.ee/?op=body&id=28&art=17 K. A. Hermann, "Süda tuksub"], Kukerpillid</ref>, uue seade teinud [[Lydia Auster]]<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=kasikirjad&mid=229&lang=est&action=view&id=18885&tid=25502 Lydia Auster, "Süda tuksub"] EMIC, Käsikirjade andmebaas</ref>) <poem> Sa tuled niikuinii — miks mitte nüüd? Ma ootan sind — see on nii vaevaline. [[Lamp]] kustutatud mul, uks avatud Su ees, sa põline ja lihtne [[ime]]. </poem> * [[Anna Ahmatova]], "Reekviem", "8. Surmale", 19. augustil 1939 majas Fontankal ==Draama== * [Mitrofan:] (''annab talle raamatu'') Näe, [[grammatika]]t. :[Pravdin:] (''võttes raamatu''). Näen. See on grammatika. Mida te siis sellest teate? :[Mitrofan:] Palju. [[Nimisõna]] ja [[omadussõna]]... :[Pravdin:] Näiteks uks — mis [[sõna]] see on: nimi- või omadussõna? :[Mitrofan:] Uks? Misuke uks? :[Pravdin:] Missugune uks! See siin. :[Mitrofan:] See? Omadussõna. :[Pravdin:] Miks siis? :[Mitrofan:] Sellepärast, et ta on omal kohal. Vaat [[sahver|sahvril]] on uks kuuendat [[nädal]]at üles panemata: see on siis esialgu nimisõna. :[Pravdin:] Sõna lollpea on siis sinu arvates omadussõna, sellepärast, et teda omistatakse rumalale inimesele. :[Mitrofan:] Teadagi. * [[Deniss Fonvizin]], "Äbarik", IV vaatus, 8. stseen. Tõlkinud [[Aita Kurfeldt]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 61 ==Vanasõnad== * Head [[laps|last]] nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi. * Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. * Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla. * Kui [[õnnetus]] hakkab tulema, tuleb ta uksest ja [[aken|aknast]]. * [[Külm]] paneb [[lind]]ude aidaukse lukku. * Kõver [[käsi]] teeb uksed lahti. * [[Siga|Sea]] kaup ei sünni kotis, [[pruut|mõrsja]] kaup ei ukse taga. * Tõotus ajab sandi ukse eest ära. * [[Viletsus]] hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab. * [[Õhtu]] paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Ehitus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] lzjoilkgtvd39oy07pzhetn9txb2olq 135388 135387 2026-06-10T15:19:21Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135388 wikitext text/x-wiki [[File:Colmar_eglise_des_dominicains_portail.jpg|thumb|Dominiiklaste kiriku uks Colmaris, Prantsusmaal]] [[Pilt:Vid_ateljédörren_1885.jpg|pisi|Eva Bonnier, "Ateljee uksel" (1885)]] [[Pilt:1901_Hammershøi_Interieur_Strandgade_30_anagoria.JPG|pisi|Vilhelm Hammershøi, "Koduinterjöör" (1901)]] [[Pilt:Elamu_välisuks_Tartus,_2011,_regnr_7078.jpg|pisi|Elamu välisuks Tartus Kivi tänaval]] [[Pilt:Kristjan_Rea@kassiauk_aidaukses.JPG|pisi|Aidauks kassiauguga. Põlvamaa]] '''Uks''' on konstruktsioon, mille abil saab hoone või ruumi sisse- ja väljapääsu võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda. ==Piibel== * "Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! :25 Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud." * [[Luuka evangeelium]], peatükk 13, salmid 24-25 ==Proosa== * [[Silk]]ude naelutamine eeskoja välimise ukse külge köstri [[sünnipäev]]aks. Kuuvalgel [[õhtu]]l särasid silgud nagu taevatähed, ja Toots ütles, need olla ilutuled. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 190 * [[Öökull]] elas "Kastanis", uhkes vanaaegses häärberis, mis oli suursugusem kui ükski teine või vähemalt näis nii Winnie Puhhile, sest tolle ukse küljes oli koputi ja peale selle rippus seal veel ka kellanöör. ** [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets, Eesti Raamat, 1977, lk 36 * Kui uks hooga kinni lüüakse, jäävad vahele vaikuse sõrmed. (lk 36) * Mehe ja naise vahel on alati uks, mille tagant kostab: "Ma panen ennast riidesse." (lk 38) * Võti viskab meie üle nalja, tehes, nagu poleks ta selle ukse eest, mille eest ta on. (lk 44) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Uks oli kinni kiilunud. Lõgistasin tigedalt ukselinki, tirisin ja sikutasin, aga äkki, kui see meie tulehark, kes käitub viimasel ajal nagu pahur armuke, ootamatult kreeni läks, leidsin end ukse küljes rippumas. Sellest polnud veel midagi, aga mis nüüd järgnes, oli suisa eluohtlik. Uks nimelt prahvatas valla ja link vuhises mu nina eest läbi, joonistades poolringi, mille [[raadius]] võrdus ukseava laiusega! Mind päästis saatuslikust või vähemalt tõsisest vigastusest seesama loomusund, mille toimel [[kass]] alati jalgadele kukub. See, kuidas üks lihtlabane uks, üks tarvilik igapäevane ese, mille vastu ma kunagi pole suuremat huvi tundnud, nüüd äkki kord jonnakat tõrksust ilmutas ja samas taas liiga hõlpsalt su soovidele järele andis, tundus paari tühise lauajupi poolt otse sihiliku jultumusena, ja ma olin juba peaaegu valmis uskuma, et puuhaldjad, drüaadid ja hamadrüaadid, kes hingestasid materjali, millest meie õõtsuv kast omal ajal ehitati, nähtavasti keeldusid oma muistset elupaika hülgamast ja on nüüd meiega merele kaasa tulnud! ** [[William Golding]], "Mereristsed", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 181-182 * Kui meil ust lahti tõmmates üksi [[ukselink|käepide]] pihku jääb, on uks meist lihtsalt valesti aru saanud. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 119 * Kui keeruline on armastada uksekella - kui tihti on ukse taga meeldiv [[inimene]]. ** [[Mati Unt]], "Öös on asju" * Nüüd sibas üks musta rüütatud kogu mööda kesköiseid tänavaid, sööstes ühe ukse juurest teise juurde, kuni jõudis sünge ja peletava portaalini. Jäi mulje, et ükski tavaline uks ilma vaeva nägemata sellise sünguseni küll ei jõuaks. Paistis, nagu oleks arhitekt selleks ekstra kohale kutsutud ja talle selged juhtnöörid antud. Meil on vaja midagi tontlikku ja mustast tammepuust, öeldi talle. Nii et pane uksevõlvi kohale üks kole veesiiliti, las uks ise käib kinni hiiglase samme meenutava mürtsatusega, ning tee üldse kõigile ühemõtteliselt selgeks, et see pole sedasorti uks, mis teeb "kill-kõll", kui kellanuppu vajutada. (lk 8) * "Aga nad ju peavad ometi millalgi vaatama tulema?" uuris Vimes lootusrikkalt. :"Oh, sellega ei tarvitse me leppida," ütles patriits. :"Kuidas te kavatsete neid takistada?" :Isand Vetinari vaatas talle valuliku pilguga otsa. :"Kulla Vimes," sõnas ta, "mina pidasin teid tähelepanelikuks inimeseks. Kas te ust vaatasite?" :"Muidugi vaatasin," ütles Vimes, ning lisas, "härra. See on kuramuse massiivne." :"Võib-olla peaksite te veel korra vaatama?" :Vimes vahtis talle otsa, marssis siis läbi keldri ja asus ust põrnitsema. See oli laialtlevinud õudusportaali tüüpi uks: puha trellid ja riivid ja raudvarvad ja massiivsed hinged. Lukuks oli üks neist päkapikkude valmistatud kurinahkadest, mille muukimine võtaks aastaid. Kokkuvõttes - kui teil oleks vaja millegi täiesti nihutamatu sümbolit, oleks see uks just see, mida te otsite. /---/ :Vangikeldri uks oli täiesti tavaline, kõik sõltus sellest, kummalt poolt vaadata. :Sellest keldrist suudaks patriits kogu maailma rünnaku tagasi lüüa. :Väljas oli ainult lukk. :Kõik riivid ja varvad olid seespool. (lk 290-291) * [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002 * [Renée:] Toas, kuhu uks avaneb, põhjustab see otsekui katkestuse, seisab seal nagu provintslik [[parasiit]], mis lõhub ruumi ühtsuse. Vastastoas aga tekitab see süvendi, avara, kuid siiski tobeda prao, mis on otsekui eksinud [[sein]]ale, mis eelistanuks olla terviklik. Mõlemal juhul katkestab see järjepidevuse, pakkudes vastukaaluks üksnes liikumisvõimalust, mida saaks ometi tagada üsnagi mitmel muul viisil. Liuguks aga ei loo takistusi ja avardab ruumi. See võimaldab ruumi muuta [[tasakaal]]u paigast löömata. Kui liuguks avaneb, asuvad kaks ruumi teineteist solvamata suhtlema. Sulgudes aga annab see kummalegi ruumile tema terviklikkuse tagasi. Jagunemine ja ühinemine leiab aset sekkumiseta. Elu on sellises ruumis on rahulik jalutuskäik, sellal kui meil on see otsekui sissemurdmiste jada. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants", tlk [[Indrek Koff]], Varrak, 2012, lk 137 * Kui lausehaaval tõlkides jõudsin Gutslaffi väga originaalsete [[mõte]]teni, et [[eesti keel]]e häälikute kirjapanemiseks võiks palju sobivam olla kreeka tähestik; et eesti käändesüsteemi aitab mõista [[heebrea keel]]e grammatika; et eesti keele mõistmine on hinge­õndsuse küsimus nii jutlustajale kui eesti talupojale, siis avaneski mu ees uks ukse järel XVII sajandi maailma tervik selle tunnetuslikus hasartsuses — nagu olen tagantjärele aru saanud —, mis näitas, mida kõike on vaja juurde õppida. ** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 ==Luule== <poem> Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! Ei aita siin nuuksumine, ei luks. /---/ Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! Olen [[mure]], eks näe, kes ei alistuks. Ma valvan - must [[ingel]] su ukse ees: läed sisse - kui [[tuul]]eõhk minagi sees. /---/ Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! Olen mure ja teen su õnnetuks. </poem> * [[Marie Under]], "Kontvõõras" <poem> siis pikkamööda meenus mulle lukkupandud uks ma [[öö]]sel seda kangutasin ([[peldik]] oli õues) vist unisena pidasin ma koda peldikuks kõik meelde tuli surma[[hirm]]u äkki tundsin põues </poem> * [[Juhan Viiding]], "Krauklis", kogust "Aastalaat" (1971) <poem> [[Süda]] tuksub tuks-tuks-tuks, mine lahti, uks-uks-uks! Siis me lähme Mallega saarde [[kala]] püüdema! </poem> * Rahvalaul "Süda tuksub" (viisistanud [[Karl August Hermann]]<ref>[https://www.kukerpillid.ee/?op=body&id=28&art=17 K. A. Hermann, "Süda tuksub"], Kukerpillid</ref>, uue seade teinud [[Lydia Auster]]<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=kasikirjad&mid=229&lang=est&action=view&id=18885&tid=25502 Lydia Auster, "Süda tuksub"] EMIC, Käsikirjade andmebaas</ref>) <poem> Sa tuled niikuinii — miks mitte nüüd? Ma ootan sind — see on nii vaevaline. [[Lamp]] kustutatud mul, uks avatud Su ees, sa põline ja lihtne [[ime]]. </poem> * [[Anna Ahmatova]], "Reekviem", "8. Surmale", 19. augustil 1939 majas Fontankal ==Draama== * [Mitrofan:] (''annab talle raamatu'') Näe, [[grammatika]]t. :[Pravdin:] (''võttes raamatu''). Näen. See on grammatika. Mida te siis sellest teate? :[Mitrofan:] Palju. [[Nimisõna]] ja [[omadussõna]]... :[Pravdin:] Näiteks uks — mis [[sõna]] see on: nimi- või omadussõna? :[Mitrofan:] Uks? Misuke uks? :[Pravdin:] Missugune uks! See siin. :[Mitrofan:] See? Omadussõna. :[Pravdin:] Miks siis? :[Mitrofan:] Sellepärast, et ta on omal kohal. Vaat [[sahver|sahvril]] on uks kuuendat [[nädal]]at üles panemata: see on siis esialgu nimisõna. :[Pravdin:] Sõna lollpea on siis sinu arvates omadussõna, sellepärast, et teda omistatakse rumalale inimesele. :[Mitrofan:] Teadagi. * [[Deniss Fonvizin]], "Äbarik", IV vaatus, 8. stseen. Tõlkinud [[Aita Kurfeldt]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 61 ==Vanasõnad== * Head [[laps|last]] nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi. * Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. * Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla. * Kui [[õnnetus]] hakkab tulema, tuleb ta uksest ja [[aken|aknast]]. * [[Külm]] paneb [[lind]]ude aidaukse lukku. * Kõver [[käsi]] teeb uksed lahti. * [[Siga|Sea]] kaup ei sünni kotis, [[pruut|mõrsja]] kaup ei ukse taga. * Tõotus ajab sandi ukse eest ära. * [[Viletsus]] hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab. * [[Õhtu]] paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Ehitus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 7t666pjgdywgqlrh63zd8ltvcaucxgb 0 6757 135379 77404 2026-06-10T12:36:35Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135379 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ralph liigutas end kärsitult. Häda on selles, et kui sa oled pealik, pead mõtlema, pead olema tark. Aeg aga kihutab takka, ja sa pead huupi tegema mingi otsuse. See kõik paneb inimese järele mõtlema, sest [[mõte]] on väärtuslik asi, sellel on mõju... :"Ainult et mina ei oska mõtelda," leidis Ralph, seistes [[pealik]]u istme ees. "Teine asi on Põssa." :Ja juba mitmendat korda selle [[õhtu]] jooksul pidi Ralph [[väärtused|väärtusi]] ümber hindama. Põssa oskas mõtelda. Ta suutis samm sammult oma paksu pea sisse tungida, aga Põssa ei olnud pealik. Tal oli küll naeruväärne [[keha]], aga siiski olid tal [[aju]]d. Ralph oli nüüd mõtlemise eriteadlane ja oskas mõtet ka teistes ära tunda. * [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 65 * "Ainult — kui ma kunagi olen tundnud, et [[muusika]] ja [[laul]] mind tõepoolest on nagu kõigest kõrgemale tõstnud ja endaga kaasa viinud, on see olnud [[kirik]]us. Ja ometi olen algusest peale tundnud hirmu kloostrielu ees." :"Mulle näib, mu armas kandlemängija, et sa alati oled olnud teelahkmel ja hea meelega tahad sinna ka jääda. Ma ei heida seda sulle ette, sest nii on enamiku inimestega, et nad kunagi ei taha otsustada — kas kõik või ei midagi." * [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 221 * Armee [[munder]] maksis üsna palju ja Bella-Mae ostis selle endale esehaaval, nii nagu parajasti võimalust oli. Toekad [[kingad]], mustad sukad, [[seelik]] ja imeilusate [[nööp]]idega pluus muretseti järk-jargult, ja siis tuli langetada tähtis otsus. Kas peaks ostma ka [[müts]]i, Päästearmee neidiste tavapärase peakatte, või tuleks otsustada [[kübar]]a kasuks, lamedapõhjalise, laia äärega, sinisest karusvildist kübara kasuks, mis oli oma punakuldse paelaga nii uhke ja üpris sarnane (ehkki Bella-Mae seda ei teadnud) lähedalasuva Quebeci katoliku [[preester|preestrite]] kübaraga. Pärast sügavat järelemõtlemist ja [[palve]]tamist, et juhatust saada, valis Bella-Mae kübara. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, Varrak 1999, lk 72 * "Kas sinul oli see samamoodi? Sinu esimene kord?" :Ta põrnitses oma käsi ja muljus korraks sõrmedega erepunaseid [[arm]]e, mis täppidena tema vasakut käeselga katsid. [[Vaikus]] püsis, kuid ma ootasin. :"Ma olin sinust aasta võrra vanem," ütles ta lõpuks. "Ja ma pidin lihtsalt seda tegema, mitte otsustama, kas seda üldse tegema peab. Kas sulle sellest piisab?” :Ma tundsin järsku endalegi arusaamatut [[häbi]]. "Küllap vist," pomisesin ma. :"Väga hea. Ma tean, et sa ei mõelnud midagi halba, poiss. Aga mehed ei räägi ajast, mille nad koos daamiga [[voodilina|linade]] vahel veedavad. Ja [[salamõrtsukad]] ei räägi... oma tööst." (lk 159) * Sel [[öö]]sel lahendasin ma veel ühe osa [[mõistatus]]est, mida Burrich oli endast minu jaoks kujutanud. Sest on kummaliselt lihtne anda otsustamine üle kellelegi teisele ja öelda talle: "Sina juhid ja mina järgnen ning ma usun vähimagi kõhkluseta, et sa ei vii mind surma või [[valu]] juurde." Sel ööl, kui me hobuseid karmilt tagant sundisime ja Chade meid pelgalt öise taeva abil juhtis, ei mõelnud ma kordagi sellele, mis võiks meiega juhtuda, kui me teelt eksiksime või kui hobune end õnnetult libisedes vigastaks. Ma ei tundnud oma tegude eest mitte mingisugust [[vastutus]]t. Järsku oli kõik muutunud kergeks ja selgeks. Ma lihtsalt tegin kõike, mida Chade käskis mul teha, ning uskusin, et kõik läheb hästi. Mu [[meeleolu]] püsis selle [[usk|usu]] najal kindlalt kõrgel ning millalgi tol ööl taipasin ma: see oligi see, mida Burrich oli saanud Chivalrylt ja mille järele ta nii kibedasti [[igatsus|igatses]]. (lk 202) * Ma kavatsesin tagasi Hirvelossi minna ning Shrewdile ja Chade'ile ette kanda. Kui nemad ütlevad, et ma olin valesti otsustanud, siis võivad nad minuga oma äranägemise järgi talitada. Kuid ma mäletasin Regali enda häält, mis kunagi ammu oli Shrewdi [[tsitaat|tsiteerinud]]. Ära tee midagi, mida sa ei saa olematuks teha, enne kui sa pole kaalunud, mida sa pärast selle tegemist teha ei saa. (lk 447) ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, Varrak, 2000 * [[Eesti taasiseseisvumine]] ei olnud mitte lihtsalt vabanemine võõra riigi võimust, see oli vabanemine ka [[autoritaarsus]]e painest. Vähemalt nii me tookord kõik arvasime. :Me tahtsime saada [[vaba]]ks: otsustada ise selle üle, mida ja kus õpime, kus töötame ja elame, kuhu reisime, mida loeme ja mida usume või mitte. Tahtsime lugeda ja näha, kuulata ja arutada, tahtsime võimalust proovida ja õnnestuda. Tahtsime vabaneda sellest vastikust mentaalsest ja vahel ka füüsilisest survest, mis ahistas ja hirmutas, [[võim]]ust, mis tahtis jagada kõike ja korraldada meie elu vahel üpriski isiklike pisiasjadeni. * Ongi nii, et mingeid otsuseid on väga keeruline teha: küll võib tunduda, et meil pole piisavalt [[teadmine|teadmisi]], võime karta eksimist või on otsuse võimalikud tagajärjed ebameeldivad. Kõikideks nendeks [[olukord]]adeks on [[lahendus]]i, kusjuures ka nii-öelda riiklikke, kuid alati tuleb meil inimestena arvestada, et me oleme ekslikud ja teeme vigu. Peame suutma [[andestus|andestada]] endale ja ka teistele ning oskama selle teadmisega elada. :Kui [[ühiskond|ühiskonnas]] järjest enam inimesi järjest enamatest otsustest loobuvad, siis muutub ühiskond vähem vabamaks. See annab võimaluse esile tõusta erinevat tüüpi ja tasemetel tegutsevatel jupijumalatel. Nagu elu näitab, on viimaseid ootamatult palju, kui neile võimalus anda. Häda on aga selles, et neist võrsuvad ka autokraadid, kes tunnevad mõnu sellest, et saavad teiste inimeste elusid käsutada. * [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020 * [Klassikalise muusiku eluvalik] on [[radikaalsus|radikaalne]], aga samas ta on jälle [[paratamatus|paratamatu]], neid otsuseid ei tee inimene ise. :Aga tore, kui niimoodi sobib, ja mina olen õnnelik. Olen nii palju teha saanud. Aga kujutaks ette, et radikaalne võib olla selline juhtum, kui [[vanemad]] soovivad väga ja [[laps]] on [[kuulekus|kuulekas]]. Sellega ei pruugi hästi minna. * [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 * Kindlasti loeb [[poliitik]]ule rahva arvamine ju väga palju sellepärast, et seal on nende kõigi hääled. Eks see ongi võib-olla takistuseks ka mõnikord mõistlike otsuste tegemisel. * [[Valitsus]]e [[tarkus]]t saab mõõta ainult selle järgi, kas otsused on mõistlikud või vähem mõistlikud. Ega siin muud võimalust ei ole. See, et püütakse rahvale meeldida, näitab teinekord ka mitte väga mõistlikku lähenemist. ** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 54g9gjiuapfvmzcgh4f8y22bu56v7xj 135381 135379 2026-06-10T12:44:41Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135381 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ralph liigutas end kärsitult. Häda on selles, et kui sa oled pealik, pead mõtlema, pead olema tark. Aeg aga kihutab takka, ja sa pead huupi tegema mingi otsuse. See kõik paneb inimese järele mõtlema, sest [[mõte]] on väärtuslik asi, sellel on mõju... :"Ainult et mina ei oska mõtelda," leidis Ralph, seistes [[pealik]]u istme ees. "Teine asi on Põssa." :Ja juba mitmendat korda selle [[õhtu]] jooksul pidi Ralph [[väärtused|väärtusi]] ümber hindama. Põssa oskas mõtelda. Ta suutis samm sammult oma paksu pea sisse tungida, aga Põssa ei olnud pealik. Tal oli küll naeruväärne [[keha]], aga siiski olid tal [[aju]]d. Ralph oli nüüd mõtlemise eriteadlane ja oskas mõtet ka teistes ära tunda. * [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 65 * Kui mingi [[mõte]] pähe pidama jääb, siis saab temast otsus. Otsus aga ei jäta [[hing]]e rahule enne, kui see on täide viidud. ** [[Maurice Druon]], "Tistou, roheliste sõrmedega poiss", tlk Helle Michelson, 1976, lk 60 * "Ainult — kui ma kunagi olen tundnud, et [[muusika]] ja [[laul]] mind tõepoolest on nagu kõigest kõrgemale tõstnud ja endaga kaasa viinud, on see olnud [[kirik]]us. Ja ometi olen algusest peale tundnud hirmu kloostrielu ees." :"Mulle näib, mu armas kandlemängija, et sa alati oled olnud teelahkmel ja hea meelega tahad sinna ka jääda. Ma ei heida seda sulle ette, sest nii on enamiku inimestega, et nad kunagi ei taha otsustada — kas kõik või ei midagi." * [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 221 * Armee [[munder]] maksis üsna palju ja Bella-Mae ostis selle endale esehaaval, nii nagu parajasti võimalust oli. Toekad [[kingad]], mustad sukad, [[seelik]] ja imeilusate [[nööp]]idega pluus muretseti järk-jargult, ja siis tuli langetada tähtis otsus. Kas peaks ostma ka [[müts]]i, Päästearmee neidiste tavapärase peakatte, või tuleks otsustada [[kübar]]a kasuks, lamedapõhjalise, laia äärega, sinisest karusvildist kübara kasuks, mis oli oma punakuldse paelaga nii uhke ja üpris sarnane (ehkki Bella-Mae seda ei teadnud) lähedalasuva Quebeci katoliku [[preester|preestrite]] kübaraga. Pärast sügavat järelemõtlemist ja [[palve]]tamist, et juhatust saada, valis Bella-Mae kübara. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, Varrak 1999, lk 72 * "Kas sinul oli see samamoodi? Sinu esimene kord?" :Ta põrnitses oma käsi ja muljus korraks sõrmedega erepunaseid [[arm]]e, mis täppidena tema vasakut käeselga katsid. [[Vaikus]] püsis, kuid ma ootasin. :"Ma olin sinust aasta võrra vanem," ütles ta lõpuks. "Ja ma pidin lihtsalt seda tegema, mitte otsustama, kas seda üldse tegema peab. Kas sulle sellest piisab?” :Ma tundsin järsku endalegi arusaamatut [[häbi]]. "Küllap vist," pomisesin ma. :"Väga hea. Ma tean, et sa ei mõelnud midagi halba, poiss. Aga mehed ei räägi ajast, mille nad koos daamiga [[voodilina|linade]] vahel veedavad. Ja [[salamõrtsukad]] ei räägi... oma tööst." (lk 159) * Sel [[öö]]sel lahendasin ma veel ühe osa [[mõistatus]]est, mida Burrich oli endast minu jaoks kujutanud. Sest on kummaliselt lihtne anda otsustamine üle kellelegi teisele ja öelda talle: "Sina juhid ja mina järgnen ning ma usun vähimagi kõhkluseta, et sa ei vii mind surma või [[valu]] juurde." Sel ööl, kui me hobuseid karmilt tagant sundisime ja Chade meid pelgalt öise taeva abil juhtis, ei mõelnud ma kordagi sellele, mis võiks meiega juhtuda, kui me teelt eksiksime või kui hobune end õnnetult libisedes vigastaks. Ma ei tundnud oma tegude eest mitte mingisugust [[vastutus]]t. Järsku oli kõik muutunud kergeks ja selgeks. Ma lihtsalt tegin kõike, mida Chade käskis mul teha, ning uskusin, et kõik läheb hästi. Mu [[meeleolu]] püsis selle [[usk|usu]] najal kindlalt kõrgel ning millalgi tol ööl taipasin ma: see oligi see, mida Burrich oli saanud Chivalrylt ja mille järele ta nii kibedasti [[igatsus|igatses]]. (lk 202) * Ma kavatsesin tagasi Hirvelossi minna ning Shrewdile ja Chade'ile ette kanda. Kui nemad ütlevad, et ma olin valesti otsustanud, siis võivad nad minuga oma äranägemise järgi talitada. Kuid ma mäletasin Regali enda häält, mis kunagi ammu oli Shrewdi [[tsitaat|tsiteerinud]]. Ära tee midagi, mida sa ei saa olematuks teha, enne kui sa pole kaalunud, mida sa pärast selle tegemist teha ei saa. (lk 447) ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, Varrak, 2000 * [[Eesti taasiseseisvumine]] ei olnud mitte lihtsalt vabanemine võõra riigi võimust, see oli vabanemine ka [[autoritaarsus]]e painest. Vähemalt nii me tookord kõik arvasime. :Me tahtsime saada [[vaba]]ks: otsustada ise selle üle, mida ja kus õpime, kus töötame ja elame, kuhu reisime, mida loeme ja mida usume või mitte. Tahtsime lugeda ja näha, kuulata ja arutada, tahtsime võimalust proovida ja õnnestuda. Tahtsime vabaneda sellest vastikust mentaalsest ja vahel ka füüsilisest survest, mis ahistas ja hirmutas, [[võim]]ust, mis tahtis jagada kõike ja korraldada meie elu vahel üpriski isiklike pisiasjadeni. * Ongi nii, et mingeid otsuseid on väga keeruline teha: küll võib tunduda, et meil pole piisavalt [[teadmine|teadmisi]], võime karta eksimist või on otsuse võimalikud tagajärjed ebameeldivad. Kõikideks nendeks [[olukord]]adeks on [[lahendus]]i, kusjuures ka nii-öelda riiklikke, kuid alati tuleb meil inimestena arvestada, et me oleme ekslikud ja teeme vigu. Peame suutma [[andestus|andestada]] endale ja ka teistele ning oskama selle teadmisega elada. :Kui [[ühiskond|ühiskonnas]] järjest enam inimesi järjest enamatest otsustest loobuvad, siis muutub ühiskond vähem vabamaks. See annab võimaluse esile tõusta erinevat tüüpi ja tasemetel tegutsevatel jupijumalatel. Nagu elu näitab, on viimaseid ootamatult palju, kui neile võimalus anda. Häda on aga selles, et neist võrsuvad ka autokraadid, kes tunnevad mõnu sellest, et saavad teiste inimeste elusid käsutada. * [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020 * [Klassikalise muusiku eluvalik] on [[radikaalsus|radikaalne]], aga samas ta on jälle [[paratamatus|paratamatu]], neid otsuseid ei tee inimene ise. :Aga tore, kui niimoodi sobib, ja mina olen õnnelik. Olen nii palju teha saanud. Aga kujutaks ette, et radikaalne võib olla selline juhtum, kui [[vanemad]] soovivad väga ja [[laps]] on [[kuulekus|kuulekas]]. Sellega ei pruugi hästi minna. * [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 * Kindlasti loeb [[poliitik]]ule rahva arvamine ju väga palju sellepärast, et seal on nende kõigi hääled. Eks see ongi võib-olla takistuseks ka mõnikord mõistlike otsuste tegemisel. * [[Valitsus]]e [[tarkus]]t saab mõõta ainult selle järgi, kas otsused on mõistlikud või vähem mõistlikud. Ega siin muud võimalust ei ole. See, et püütakse rahvale meeldida, näitab teinekord ka mitte väga mõistlikku lähenemist. ** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ijvjgrxmd86qr6pqqcu66ftjwk0duk9 0 7099 135386 113421 2026-06-10T12:58:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135386 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ethelred the Unready.jpg|pisi|Inglane, Æthelred II, Inglise kuningas (978-1013 ja 1014-1016).]] [[Pilt:Katharine_Read_-_British_Gentlemen_in_Rome_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Katharine Read, "Briti härrasmehed Roomas" (u 1750)]] [[Pilt:Kate Bush at 1986 Comic Relief (cropped).png|pisi|Veel üks inglane, [[Kate Bush]].]] '''Inglased''' on inimesed, kes elavad Inglismaal. Kui nad sealt ära käivad, siis sa tunned nad ikka ära, sest nad räägivad teistmoodi häälega. Täiesti teistmoodi kui eestlased. ==Proosa== * "[[Hispaania]] on ta [[kodumaa]]," vastas D'Artagnan, "ja on päris loomulik, et ta [kuninganna] armastab hispaanlasi, kes on sellesama maa lapsed kui ta isegi. Mis puutub aga teise etteheitesse, siis olen kuulnud, et ta ei armasta mitte inglasi, vaid inglast." :"Ja peab [[tõde|tõele]] au andma," ütles Athos, "see inglane on väärt, et teda armastataks. Ma pole iialgi näinud suursugusema välimusega [[mees]]t." (lk 91) * Inglased olid kõik väga kõrgest soost, seetõttu nende vastaste imelikud [[nimi|nimed]] ei pannud neid ainult imestama, vaid tekitasid neis ka [[kahtlus]]t. :"Aga me ei tea ikkagi," ütles lord Winter, kui kolm [[sõber|sõpra]] olid end esitlenud, "kes te olete. Sääraste nimede puhul me ei võitle. Need on ju karjuste nimed." :"Nagu te arvatavasti oletada võite, milord, on need [[varjunimi|varjunimed]]," lausus Athos. :"Seda enam soovime me teada tõelisi nimesid," vastas inglane. :"Ometi mängisite te meiega ilma meie nimesid teadmata," tähendas Athos, "ja võitsite meilt seejuures kaks [[hobune|hobust]]." :"See on [[fakt|tõsi]], kuid me riskisime ainult oma pistoolidega; seekord me riskime oma [[veri|verega]]. Mängitakse kõigiga, võideldakse aga ainult võrdsetega." (lk 310) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, Tallinn, 1977 * "Me laseme ennast seal tappa," ütles Aramis. "Ma vihkan inglasi. Nad on labased nagu kõik need, kes joovad [[õlu]]t." (lk 409) * "Kuidas nii, härra Mouston, kas inglased ei armasta siis [[vein]]i?" :"Nad jälestavad seda." :"Aga ma olen ometi näinud neid seda joomas." :"Ainult karistuseks," jätkas Mousqueton rinda ette ajades, "seda tõendab see, et üks inglise prints uppus Malvaasia veini [[vaat]]i, kuhu ta oli pistetud. Kuulsin ise, kuidas härra abee d'Herblay sellest jutustas." :"Vaat kus tobe!" leidis Blaisois. "Mina oleksin hea meelega tema asemel olnud!" (lk 726) * "Võtta!" ütles Blaisois. "Himustada ligimese vara! See on keelatud, niipalju kui mina tean." :"Kus see keelatud on?" küsis Mousqueton. :"Jumala või kiriku [[kümme käsku|kümnes käsus]], ma ei mäleta enam, kelle käsud need just olid. Aga ma tean, et on öeldud: "Ära himusta oma ligimese vara ega tema naist."" :"Küll on teil aga lapse aru, härra Blaisois," ütles Mousqueton õpetlikul toonil, "jah, lapse aru, ma kordan seda. Kus on pühakirjas öeldud, et inglased on teie [[ligimesed]], vastake mulle? :"Niisugust asja pole küll kuskil öeldud, see on tõsi," vastas Blaisois, "vähemalt ei mäleta ma midagi seesugust." (lk 727) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * [Ralph:] "Meil on uusi [[seadus]]i vaja. Kus on karp, seal on [[koosolek]]. Ükskõik, kas siin üleval või seal all." :Poisid olid nõus. Põssa tegi suu lahti ja tahtis rääkima hakata, aga tabas Jacki [[pilk|pilgu]] ja jäi vait. Jack sirutas käe, võttis karbi ja tõusis püsti, hoides õrna eset ettevaatlikult oma nõgises peos. :"Ma olen Ralphiga nõus. Meil peavad olema seadused ja neid tuleb täita. Me pole lõpuks metslased. Me oleme inglased. Ja inglased on igas asjas kõige esimesed. Seepärast me peame tegema, mis on õige." (lk 36) * [[Ohvitser]] pöördus jälle Ralphi poole. :"Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?" :Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole. :"Kes siin ninamees on?" :"Mina," ütles Ralph valjusti. :Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid, katkised prillid vööl, nõksatas ettepoole, aga mõtles nähtavasti ümber ja jäi vaikselt seisma. :"Me nägime teie suitsu. Nii et te ei tea siis, kui palju teid siin on?" :"Ei, sir." :Ohvitser kujutles endamisi saare läbiotsimist, mis tal ees seisis. "Mina oleksin küll arvanud," ütles ta, "et kamp inglise poisse... te olete ju kõik inglased... näitab ennast paremast küljest... see tähendab..." :"Alguses oligi nii," vastas Ralph, "enne kui..." :Ta jäi vait. (lk 168) * [[William Golding]], "[[Kärbeste Jumal]]", tlk Henno Rajandi, 1989 * Ilma vitsahirmuta ei saavutaks inimsugu midagi. Inglased on oivaline rahvas. ** [[Elias Canetti]] "Maailm peas", tlk Toivo Tasa, 1983, lk 10 * [[Mustlased]] ei olnud inglased - ja olid seepärast peaaegu kindlasti [[inimsööja]]d. ** [[John Fowles]], "[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]" * [John Hawkwood:] Pealegi on [[Itaalia]] [[kaupmees|kaupmehed]] nii [[kavalus|kavalad]], et on parem ennast nendega mitte liiga tihedalt siduda. Prantslased on [[ausus|ausamad]] ja [[rumalus|rumalamad]], sellepärast hoian alati nende poole. (Inglased on liiga ausad ja liiga rumalad, mispärast ka nendega pole midagi peale hakata.) ** Karl Ristikivi, "[[Mõrsjalinik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 240 *[Hastings:] "Läbi [[lukuauk]]ude ma vaatama ei hakka," katkestasin ma ägedalt. :Poirot sulges silmad. "No hea küll. Te ei hakka läbi lukuaukude vaatama. Te jääte inglise [[džentelmen]]iks ja keegi tapetakse. See ei tähenda midagi. [[Au]] tuleb inglasel esimeses järjekorras. Teie au on tähtsam kui kellegi teise [[elu]]. ''Bien''! Olgu siis nii." :"Ei, aga pagan võtaks, Poirot..." :Poirot ütles külmalt: "Saatke Curtiss minu juurde. Minge ära. Te olete [[kangekaelsus|kangekaelne]] ja äärmiselt rumal ja ma tahaksin, et oleks olemas keegi teine, keda ma saaksin usaldada, aga arvatavasti pean leppima teiega ja teie absurdsete [[aus mäng|ausa mängu]] ideedega. Et te ei saa kasutada oma halle ajurakke, sest neid teil pole, siis vähemalt kasutage oma [[silm]]i, [[kõrv]]u ja vajaduse korral [[nina]], nii palju kui autunne teid lubab." * [[Agatha Christie]], "Eesriie", rmt: "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie", tlk Ralf Toming, 1984, lk 191 * Oleme relvitud oma sõprade [[abivalmidus]]e ees, kes on [[Colombo]] ühes kõige suuremas ja esinduslikumas [[hotell]]is meile toad tellinud. Tunneme end halvasti selles praalivalt uhkes ja kõledas palees, mille inglased ehitasid pool sajandit tagasi. Tol ajal polnud see mitte ainult inglaste rikaste ärisõprade eluase, vaid ka seltskonnaelu keskus. Hotelli juurde kuuluvaid golfi- ja tenniseväljakuid kasutasid ka kõige suursugusemad klubid. Majas toimuvatel seltskondlikel üritustel said daamid näidata oma elegantseid [[õhtukleit]]e ja kuulus hea tooni juurde juua siin vähemalt [[kellaviietee|kella-viie-teed]]. Oldi täiesti omavahel, kui mitte arvestada saledaid singaleesi teenreid, keda ka muidugi ei, arvestatud. Milline väike inglise saareke keset troopikakuuma Colom<!--//-->bot! Õhtupoolikul, kui kõige suurem keskpäevakuumus oli möödas, jalutasid daamid ja härrad Gall-Face-Espla-nade'il, või siis istusid daamid tõllas ja noormehed sõitsid ratsa. Tervitati, naeratati ja vesteldi kõigi seltskonna mängureeglite kohaselt. Näidati ennast ja vaadati teisi, mõlemast rõõmu tundes. Niipea kui päike oli loojunud, mindi koju, ja mitte ainult sellepärast, et laguunist tõusid üles moskiitoparved ja meelelahutuse ära rikkusid, vaid tuli end valmis seada dineeks — päeva viimaseks etenduseks. Midagi tollest ajast on hotelli avarates saalides säilinud veel tänapäevani. Õhkkond on jahe, sunnitud ja ebasõbralik, mis troopika südames võõrastust äratab. (lk 6-7) * Inglased ehitasid kirikuid ja büroohooneid viktooriastiilis ning kaunistasid aedu haruldaste palmide ning ehispõõsastega. Kuberneri ja teiste ametnike abikaasad püüdsid üksteist toretsevate ehisaedadega üle trumbata. Seejuures polnud neil vaja kordagi käsi mullaseks teha, sest maja ja aeda hooldas hulk tseilonlastest teenreid. 1830. aastal importis leedi Horton Mauritiuse saarelt uue roosisordi. Puutumata kokku kodumaiste taimekahjuritega, õitses ''lantana camara'' üsna varsti mitte ainult kuberneriproua aias, vaid metsistus ja levis üle kogu saare. Võib-olla kandsid linnud võõraste taimede seemneid oma pugudes Indiasse, sest [[roos]] hakkas kasvama ka kohalikel loomakaitsealadel Bandipuri ja Mudumalai džunglites. Meeldiva nime taga varjab end aga saatanlik [[väänkasv]]. Tal on kuni kolme meetri pikkused okkalised köitraod, mis üksteisega läbisegi põimuvad. Niisugustest padrikutest pääseb läbi vaid elevandi seljas. Ürgveised, Lõuna-India [[gaur]]id, on selle võõra olevusega enese kõrval juba harjunud. Õrnad helerohelised ''lantana camara'' kasvud on neile isegi maiuspalaks. (lk 66) * Õhtul sõidame mereäärsesse külla, mis oma suure hulga templite tõttu on pühaks kuulutatud. Meie autojuhi naine on oma mehele kaasa andnud tüki siidriiet, mis tuleb mõnes pühamus ohverdada. Me kuuleme fantastilisi lugusid, mis tunduvad meile uskumatutena, sest nad räägivad vastu kõikidele bioloogiaseadustele. Nii pidavat usklikud usupühal käima üle hõõguvate süte, ilma et jalgadele tekiks pisematki põletushaava. "Ma olen seda oma silmaga näinud," kinnitab juht. "Mehed, naised ja lapsed jooksevad palvetades läbi tule ja jäävad terveks üksnes oma kindla usu jõu tõttu. Üks inglane, kes seal oli, ei uskunud imet. Ta arvas, et see on vaid trikk, ja asus ka jooksjate hulka, aga põletas end nii hirmsasti ära, et tal nahk jalgadelt ribadena maha tuli. Tal puudus usk tule puhastavasse ja uuendavasse jõusse. Ta uskus vaid tule hävitavat jõudu. Tseilonlasi vabastas tuli nende pattudest ja tegi nad uueks, skeptilisel inglasel aga kõrvetas jalad." (lk 98) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * Isegi [[metroo]]s oma venna vastu pressituna teeskleb keskmine inglane meeleheitlikult, et on üksi. ** [[Germaine Greer]], "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970, lk 128 * Inglise kõrgklassil on üleoleva armulikkuse kromosoom. Ja kusagil mujal ei avaldu see silmanähtavamalt kui kogunemistel, kus nad on sunnitud kokku puutuma vastse alamaadliga - meediatuusade, loteriivõitjate ja araablastest kaubamajaomanikega, keda kannatatakse välja nende pangakonto tüseduse tõttu. ** [[Kathy Lette]], "Hullud lehmad", tlk Sigrid Fialka, 2000, lk 121 * Ismo [Pentti Saarikoski vaimulikust vend Londonis] [[pastoraat|pastoraadis]] ei jooda ega luusterdata, ei nõuta Holy Breakfaste või muid erimenüüsid. Pentti mõistab, et ei ole majja teretulnud. Temaga räägivad vaid Ismo pojad. Tal on salapudel kapis, ta käib vahel [[kõrts]]is, sest "kõrtsid on kodused, mitte puhtakslakutud nagu siin," kirjutab ta. Ta pingutab, et vähem juua, töö edeneb kuidagiviisi, aga ta on rusutud ja üksildane. Inglastel on ka mõtted peas lahku kammitud, mis juttu sa nendega ajad. ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 138 * Liamile ei [[Meeldivus|meeldinud]] inglased, vähemalt nii ta väitis. Selles toetas teda, nagu ta ütles, tõik, et inglased ei meeldi ka iseendale. ** [[Anne Enright]], "Kokkutulemine", tlk Karin Suursalu, 2008, lk 76-77 * Eestlaste kohta ei saa kuidagi öelda, et me seisame hiiglaste õlgadel, vaid täpsem on, et me püsime sõraliste abaluudel. [[Hirm]] [[lehm]]a ees tegi eestlasest [[inimene|inimese]]. Aja jooksul oleme vargsi üle võtnud isegi mõned veiste kombed. Näiteks kõrte närimine on väga eestipärane tegevus. /.../ Kui inglane rüüpab [[tee (jook)|tee]]d, siis meie paneme kuivalt. ** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika". Välgi metsad, 2015, lk 180-181 * Inglane armastab oma aias seda, mis ei kasva. See on vist üldse aednike haigus. Ta istutab [[kask|kase]]. Põhjamaa puu, mis armastab talve, mida siin pole. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA, 2017, lk 216 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Suurbritannia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 5me8uv275tyfl4ufo3azaxxdejxo0ac 4 7160 135411 135313 2026-06-11T10:32:55Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135411 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%2011%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 11 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Thomas Nashe]] | data-sort-value="1567" | 1567-11 | data-sort-value="1601" | 1601 | [[:d:Q443042|Q443042]] |- | [[Carl Maria von Weber]] | data-sort-value="1786" | 1786-12-18<br/>1786-11<br/>1786-11-18 | data-sort-value="1826" | 1826-06-05 | [[:d:Q154812|Q154812]] |- | [[Charlotte Mary Brame]] | data-sort-value="1836" | 1836-11-01 | data-sort-value="1884" | 1884-11-25 | [[:d:Q5086063|Q5086063]] |- | [[Anton Jürgenstein]] | data-sort-value="1861" | 1861-11-01 | data-sort-value="1933" | 1933-02-21 | [[:d:Q16408075|Q16408075]] |- | [[Jaan Sibul]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-01 | data-sort-value="1953" | 1953-09-23 | [[:d:Q16211443|Q16211443]] |- | [[Qaysin Quli]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-19 | data-sort-value="1985" | 1985-06-04 | [[:d:Q2630812|Q2630812]] |- | [[Olev Remsu]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-01 | | [[:d:Q12371409|Q12371409]] |- | [[Mati Heidmets]] | data-sort-value="1949" | 1949-11-01 | | [[:d:Q24545922|Q24545922]] |- | [[Arno Oja]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-01 | | [[:d:Q12359592|Q12359592]] |- | [[Brian Melvin]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-01 | | [[:d:Q16534031|Q16534031]] |- | [[Susanna Clarke]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-01 | | [[:d:Q232772|Q232772]] |- | [[Diana Leesalu]] | data-sort-value="1982" | 1982-11-01 | | [[:d:Q12360825|Q12360825]] |- | [[Eva Väljaots]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-01 | | [[:d:Q112245616|Q112245616]] |- | [[Marie Antoinette]] | data-sort-value="1755" | 1755-11-02 | data-sort-value="1793" | 1793-10-16 | [[:d:Q47365|Q47365]] |- | [[George Boole]] | data-sort-value="1815" | 1815-11-02 | data-sort-value="1864" | 1864-12-08 | [[:d:Q134661|Q134661]] |- | [[Odysséas Elýtis]] | data-sort-value="1911" | 1911-11-02 | data-sort-value="1996" | 1996-03-18 | [[:d:Q160478|Q160478]] |- | [[Luisa Josefina Hernández]] | data-sort-value="1928" | 1928-11-02 | data-sort-value="2023" | 2023-01-16 | [[:d:Q5984676|Q5984676]] |- | [[Hiie Hinrikus]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-02 | | [[:d:Q16405895|Q16405895]] |- | [[Villu Tamme]] | data-sort-value="1963" | 1963-11-02 | | [[:d:Q2589477|Q2589477]] |- | [[Ann Patchett]] | data-sort-value="1963" | 1963-12-02<br/>1963-11-02 | | [[:d:Q433485|Q433485]] |- | [[Helen Sildna]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-02 | | [[:d:Q20933571|Q20933571]] |- | [[Lucie Delarue-Mardrus]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-03 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | [[:d:Q3087508|Q3087508]] |- | [[Oodgeroo Noonuccal]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-03 | data-sort-value="1993" | 1993-09-16 | [[:d:Q457278|Q457278]] |- | [[Ingrid Rüütel]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-03 | | [[:d:Q457794|Q457794]] |- | [[Mart Keskküla]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-03 | | [[:d:Q101294972|Q101294972]] |- | [[Siiri Oviir]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-03 | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Salvatore Garau]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-03 | | [[:d:Q16977527|Q16977527]] |- | [[Katrin Kissa]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-03 | | [[:d:Q111031683|Q111031683]] |- | [[Cindy Preto|Cindy Renée Preto]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-03 | | [[:d:Q35998|Q35998]] |- | [[Harri Jänes]] | data-sort-value="1925" | 1925-11-04 | data-sort-value="2011" | 2011-03-18 | [[:d:Q16404923|Q16404923]] |- | [[Helle-Iris Michelson]] | data-sort-value="1929" | 1929-11-04 | data-sort-value="2024" | 2024-02-12 | [[:d:Q24545662|Q24545662]] |- | [[Anu Kaal]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-04 | | [[:d:Q3743708|Q3743708]] |- | [[Laura Bush]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-04 | | [[:d:Q152019|Q152019]] |- | [[Maaja Vadi]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-04 | | [[:d:Q17447269|Q17447269]] |- | [[Andreas Weber]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-04 | | [[:d:Q124692|Q124692]] |- | [[Marek Tamm]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-04 | | [[:d:Q12369668|Q12369668]] |- | [[Will Durant]] | data-sort-value="1885" | 1885-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-11-07 | [[:d:Q333911|Q333911]] |- | [[Alice Kuperjanov]] | data-sort-value="1894" | 1894-11-05 | data-sort-value="1942" | 1942-07-17 | [[:d:Q16408377|Q16408377]] |- | [[Helvi Juvonen]] | data-sort-value="1919" | 1919-11-05 | data-sort-value="1959" | 1959-10-01 | [[:d:Q5710748|Q5710748]] |- | [[Vello Salo]] | data-sort-value="1925" | 1925-11-05 | data-sort-value="2019" | 2019-04-21 | [[:d:Q16403795|Q16403795]] |- | [[John Berger]] | data-sort-value="1926" | 1926-11-05 | data-sort-value="2017" | 2017-01-02 | [[:d:Q382604|Q382604]] |- | [[Toomas Sildam]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-05 | | [[:d:Q16404798|Q16404798]] |- | [[Kyllike Sillaste-Elling]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-05 | | [[:d:Q108172687|Q108172687]] |- | [[Kairi Kreegipuu]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-05 | | [[:d:Q73506211|Q73506211]] |- | [[Eva Frantz]] | data-sort-value="1980" | 1980-11-05 | | [[:d:Q28070936|Q28070936]] |- | [[Kaido Höövelson]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-05 | | [[:d:Q528974|Q528974]] |- | [[Krõõt Tarkmeel]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-05 | | [[:d:Q12367638|Q12367638]] |- | [[Louis-Antoine Caraccioli]] | data-sort-value="1719" | 1719-11-06 | data-sort-value="1803" | 1803-05-29 | [[:d:Q774529|Q774529]] |- | [[Robert Musil]] | data-sort-value="1880" | 1880-11-06 | data-sort-value="1942" | 1942-04-15 | [[:d:Q78487|Q78487]] |- | [[Kössi Kaatra]] | data-sort-value="1882" | 1882-11-06 | data-sort-value="1928" | 1928-11-15 | [[:d:Q6141099|Q6141099]] |- | [[Emma Liiv]] | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | [[:d:Q16406466|Q16406466]] |- | [[Ando Leps]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-06 | data-sort-value="2023" | 2023-11-04 | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Viivi Luik]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-06 | | [[:d:Q299334|Q299334]] |- | [[Karin Fossum]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-06 | | [[:d:Q256789|Q256789]] |- | [[Mare Tommingas]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-06 | | [[:d:Q253770|Q253770]] |- | [[Kristel Pappel]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-06 | | [[:d:Q12367566|Q12367566]] |- | [[Marie Curie]] | data-sort-value="1867" | 1867-11-07 | data-sort-value="1934" | 1934-07-04 | [[:d:Q7186|Q7186]] |- | [[Lev Trotski]] | data-sort-value="1879" | 1879-10-26 | data-sort-value="1940" | 1940-08-21 | [[:d:Q33391|Q33391]] |- | [[Aira Kaal]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-25 | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | [[:d:Q407943|Q407943]] |- | [[Albert Camus]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-07 | data-sort-value="1960" | 1960-01-04 | [[:d:Q34670|Q34670]] |- | [[Joni Mitchell]] | data-sort-value="1943" | 1943-11-07 | | [[:d:Q205721|Q205721]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | data-sort-value="1951" | 1951-11-07 | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Krista Kerge]] | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | | [[:d:Q12367553|Q12367553]] |- | [[Maire Aunaste]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-07 | | [[:d:Q6736905|Q6736905]] |- | [[Otto Wilhelm Masing]] | data-sort-value="1763" | 1763-11-08 | data-sort-value="1832" | 1832-03-15 | [[:d:Q632395|Q632395]] |- | [[Margaret Mitchell]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-08 | data-sort-value="1949" | 1949-08-16 | [[:d:Q173540|Q173540]] |- | [[Salme Kõiv]] | data-sort-value="1909" | 1909-11-08 | data-sort-value="2007" | 2007-08-29 | [[:d:Q16408407|Q16408407]] |- | [[Kazuo Ishiguro]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-08 | | [[:d:Q272855|Q272855]] |- | [[Anu Hint]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-08 | | [[:d:Q16405910|Q16405910]] |- | [[Sven Mikser]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-08 | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Karolina Ramqvist]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-08 | | [[:d:Q4973992|Q4973992]] |- | [[Mirjam Parve]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-08 | | [[:d:Q115111052|Q115111052]] |- | [[Ivan Turgenev]] | data-sort-value="1818" | 1818-10-28 | data-sort-value="1883" | 1883-08-22 | [[:d:Q42831|Q42831]] |- | [[Aino Suits|Aino Thauvón-Suits]] | data-sort-value="1884" | 1884-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-08-08 | [[:d:Q11850183|Q11850183]] |- | [[Oskar Loorits]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-09 | data-sort-value="1961" | 1961-12-12 | [[:d:Q710969|Q710969]] |- | [[Heiti Talvik]] | data-sort-value="1904" | 1904-11-09 | data-sort-value="1947" | 1947-07-18 | [[:d:Q717747|Q717747]] |- | [[Carl Sagan]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-09 | data-sort-value="1996" | 1996-12-20 | [[:d:Q410|Q410]] |- | [[Kärt Hellerma]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-09 | | [[:d:Q12367983|Q12367983]] |- | [[Margot Visnap]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-09 | | [[:d:Q122240988|Q122240988]] |- | [[Ann Mirjam Vaikla]] | data-sort-value="1990" | 1990-11-09 | | [[:d:Q115131710|Q115131710]] |- | [[Friedrich Schiller]] | data-sort-value="1759" | 1759-11-10 | data-sort-value="1805" | 1805-05-09 | [[:d:Q22670|Q22670]] |- | [[Julius Kuperjanov]] | data-sort-value="1894" | 1894-10-29 | data-sort-value="1919" | 1919-02-02 | [[:d:Q937948|Q937948]] |- | [[Salme Reek]] | data-sort-value="1907" | 1907-11-10 | data-sort-value="1996" | 1996-06-09 | [[:d:Q12374629|Q12374629]] |- | [[Gert Helbemäe]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-10 | data-sort-value="1974" | 1974-07-15 | [[:d:Q1515216|Q1515216]] |- | [[Ülle Ulla]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-10 | data-sort-value="2016" | 2016-04-10<br/>2016-04-09 | [[:d:Q12379602|Q12379602]] |- | [[Mardi Valgemäe]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-10 | data-sort-value="2020" | 2020-03-15 | [[:d:Q17447320|Q17447320]] |- | [[Dora Heldt]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-10 | | [[:d:Q111618|Q111618]] |- | [[Ain Hanschmidt]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-10 | | [[:d:Q50664288|Q50664288]] |- | [[Holly Black]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-10 | | [[:d:Q266173|Q266173]] |- | [[Susanna Veevo]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-10 | | [[:d:Q116619554|Q116619554]] |- | [[Tuuli Põhjakas]] | data-sort-value="1998" | 1998-11-10 | | [[:d:Q112245525|Q112245525]] |- | [[Fjodor Dostojevski]] | data-sort-value="1821" | 1821-10-30 | data-sort-value="1881" | 1881-01-28 | [[:d:Q991|Q991]] |- | [[Ostap Võšnja]] | data-sort-value="1889" | 1889-11-01<br/>1889-11-11 | data-sort-value="1956" | 1956-09-28 | [[:d:Q2631374|Q2631374]] |- | [[Kurt Vonnegut]] | data-sort-value="1922" | 1922-11-11 | data-sort-value="2007" | 2007-04-11 | [[:d:Q49074|Q49074]] |- | [[Vaida Suits]] | data-sort-value="1931" | 1931-11-11 | | [[:d:Q24545576|Q24545576]] |- | [[Alicia Ostriker]] | data-sort-value="1937" | 1937-11-11 | | [[:d:Q21623|Q21623]] |- | [[Kathy Lette]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-11 | | [[:d:Q6377255|Q6377255]] |- | [[Demi Moore]] | data-sort-value="1962" | 1962-11-11 | | [[:d:Q43044|Q43044]] |- | [[Olga Pogodina-Kuzmina]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-11 | | [[:d:Q19915581|Q19915581]] |- | [[Piret Viirpalu]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-11 | | [[:d:Q108112388|Q108112388]] |- | [[Muš Nadii]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-11 | | [[:d:Q25517691|Q25517691]] |- | [[Marsha Mehran]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-11 | data-sort-value="2014" | 2014-04-30 | [[:d:Q6773393|Q6773393]] |- | [[Tähe-Lee Liiv]] | data-sort-value="2003" | 2003-11-11 | | [[:d:Q98122424|Q98122424]] |- | [[Marta Lepp]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-12 | data-sort-value="1940" | 1940-11-11 | [[:d:Q1676343|Q1676343]] |- | [[Roland Barthes]] | data-sort-value="1915" | 1915-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-03-26 | [[:d:Q179109|Q179109]] |- | [[Lucia Berlin]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-12 | data-sort-value="2004" | 2004-11-12 | [[:d:Q6696619|Q6696619]] |- | [[Mari Vallisoo]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-12 | data-sort-value="2013" | 2013-08-04 | [[:d:Q7217233|Q7217233]] |- | [[Liana Zeigo|Liana Kolodinskaja]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-12 | | [[:d:Q13608118|Q13608118]] |- | [[Triin Narva]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-12 | | [[:d:Q16404630|Q16404630]] |- | [[Caroline Lamb]] | data-sort-value="1785" | 1785-11-13 | data-sort-value="1828" | 1828-01-26 | [[:d:Q235665|Q235665]] |- | [[Robert Louis Stevenson]] | data-sort-value="1850" | 1850-11-13 | data-sort-value="1894" | 1894-12-03 | [[:d:Q1512|Q1512]] |- | [[Wanda Coleman]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-11-22 | [[:d:Q7967107|Q7967107]] |- | [[Whoopi Goldberg]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-13 | | [[:d:Q49001|Q49001]] |- | [[Clélie Avit]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-13 | | [[:d:Q61372540|Q61372540]] |- | [[Augustinus]] | data-sort-value="354" | 354-11-13 | data-sort-value="430" | 430-08-28 | [[:d:Q8018|Q8018]] |- | [[William III]] | data-sort-value="1650" | 1650-11-14 | data-sort-value="1702" | 1702-03-08 | [[:d:Q129987|Q129987]] |- | [[Jean-Paul Rabaut Saint-Étienne]] | data-sort-value="1743" | 1743-11-14 | data-sort-value="1793" | 1793-12-05 | [[:d:Q322697|Q322697]] |- | [[Astrid Lindgren]] | data-sort-value="1907" | 1907-11-14 | data-sort-value="2002" | 2002-01-28 | [[:d:Q55767|Q55767]] |- | [[Otto Samma]] | data-sort-value="1912" | 1912-11-14 | data-sort-value="1978" | 1978-08-18 | [[:d:Q12371703|Q12371703]] |- | [[Pavlik Morozov]] | data-sort-value="1918" | 1918-11-14 | data-sort-value="1932" | 1932-09-03 | [[:d:Q311261|Q311261]] |- | [[Ea Jansen]] | data-sort-value="1921" | 1921-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-04-20 | [[:d:Q5324856|Q5324856]] |- | [[Jaan Undusk]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-14 | | [[:d:Q1277191|Q1277191]] |- | [[Marju Kõivupuu]] | data-sort-value="1960" | 1960-11-14 | | [[:d:Q11260929|Q11260929]] |- | [[Tõnu Karjatse]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q112033802|Q112033802]] |- | [[Pille Kannisto]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q131180666|Q131180666]] |- | [[Leo Kunnas]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q3744878|Q3744878]] |- | [[Ilona Martson]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-14<br/>1970 | | [[:d:Q16403172|Q16403172]] |- | [[Marianne Moore]] | data-sort-value="1887" | 1887-11-15 | data-sort-value="1972" | 1972-02-05 | [[:d:Q278495|Q278495]] |- | [[Harald Keres]] | data-sort-value="1912" | 1912-11-15 | data-sort-value="2010" | 2010-06-26 | [[:d:Q3735707|Q3735707]] |- | [[J. G. Ballard]] | data-sort-value="1930" | 1930-11-15 | data-sort-value="2009" | 2009-04-19 | [[:d:Q140201|Q140201]] |- | [[Jaroslava Blažková]] | data-sort-value="1933" | 1933-11-15 | data-sort-value="2017" | 2017-02-20 | [[:d:Q1396195|Q1396195]] |- | [[Eilve Manglus]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-15 | | [[:d:Q131180710|Q131180710]] |- | [[Mariangela Di Fiore|Mariangela Cacace]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-15 | | [[:d:Q11988221|Q11988221]] |- | [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] | data-sort-value="1894" | 1894-11-16 | data-sort-value="1972" | 1972-07-27 | [[:d:Q78525|Q78525]] |- | [[Gunn Wållgren]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-16 | data-sort-value="1983" | 1983-06-04 | [[:d:Q455358|Q455358]] |- | [[Sisko Istanmäki]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-01-12 | [[:d:Q11893749|Q11893749]] |- | [[Elspeth Barker]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-16 | data-sort-value="2022" | 2022-04-21 | [[:d:Q5367720|Q5367720]] |- | [[Halliki Harro-Loit]] | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | [[:d:Q12363293|Q12363293]] |- | [[Jüri Käo]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-16 | | [[:d:Q12365819|Q12365819]] |- | [[Jaanika Merilo]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-16 | | [[:d:Q18957832|Q18957832]] |- | [[Sanna Marin]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-16 | | [[:d:Q16986436|Q16986436]] |- | [[Kasimir Leino]] | data-sort-value="1866" | 1866-11-17 | data-sort-value="1919" | 1919-03-08 | [[:d:Q5945346|Q5945346]] |- | [[Lev Võgotski]] | data-sort-value="1896" | 1896-11-17 | data-sort-value="1934" | 1934-06-10 | [[:d:Q180819|Q180819]] |- | [[Rachel de Queiroz]] | data-sort-value="1910" | 1910-11-17 | data-sort-value="2003" | 2003-11-04 | [[:d:Q283964|Q283964]] |- | [[Olena Kondratjuk]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-17 | | [[:d:Q12112307|Q12112307]] |- | [[Bronka Nowicka]] | data-sort-value="1974" | 1974-11-17 | | [[:d:Q24949450|Q24949450]] |- | [[Merle Karro-Kalberg]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-17 | | [[:d:Q108544920|Q108544920]] |- | [[Margaret Atwood]] | data-sort-value="1939" | 1939-11-18 | | [[:d:Q183492|Q183492]] |- | [[Brené Brown]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-18 | | [[:d:Q4961808|Q4961808]] |- | [[Maggie Stiefvater]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-18 | | [[:d:Q293141|Q293141]] |- | [[Kadri Voorand]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-18 | | [[:d:Q18753401|Q18753401]] |- | [[Martin Luther]] | data-sort-value="1483" | 1483-11-10 | data-sort-value="1546" | 1546-02-18 | [[:d:Q9554|Q9554]] |- | [[Anna Seghers]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-19 | data-sort-value="1983" | 1983-06-01 | [[:d:Q57393|Q57393]] |- | [[Joanne Kyger]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-19 | data-sort-value="2017" | 2017-03-22 | [[:d:Q3179678|Q3179678]] |- | [[Tony Hoagland]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-19 | data-sort-value="2018" | 2018-10-23 | [[:d:Q7822579|Q7822579]] |- | [[Ruta Sepetys]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-19 | | [[:d:Q4993839|Q4993839]] |- | [[Ljubov Jakõmtšuk]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-19 | | [[:d:Q4536696|Q4536696]] |- | [[Eret Talviste]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-19 | | [[:d:Q103405010|Q103405010]] |- | [[Selma Lagerlöf]] | data-sort-value="1858" | 1858-11-20 | data-sort-value="1940" | 1940-03-16 | [[:d:Q44519|Q44519]] |- | [[Zinaida Hippius]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-08 | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | [[:d:Q61940|Q61940]] |- | [[Nadine Gordimer]] | data-sort-value="1923" | 1923-11-20 | data-sort-value="2014" | 2014-07-13 | [[:d:Q47619|Q47619]] |- | [[Wendy Doniger]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-20 | | [[:d:Q1058154|Q1058154]] |- | [[Joe Biden]] | data-sort-value="1942" | 1942-11-20 | | [[:d:Q6279|Q6279]] |- | [[Kirill]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-20 | | [[:d:Q44187|Q44187]] |- | [[Helle Liht]] | data-sort-value="1966" | 1966-11-20 | | [[:d:Q113760108|Q113760108]] |- | [[Ivar Sibul]] | data-sort-value="1972" | 1972-11-20 | | [[:d:Q120402691|Q120402691]] |- | [[Voltaire]] | data-sort-value="1694" | 1694-11-21 | data-sort-value="1778" | 1778-05-30 | [[:d:Q9068|Q9068]] |- | [[Barbara Juliane von Krüdener|Barbara von Krüdener]] | data-sort-value="1764" | 1764-11-22<br/>1764-11-21 | data-sort-value="1824" | 1824-12-13 | [[:d:Q63784|Q63784]] |- | [[Beryl Bainbridge]] | data-sort-value="1932" | 1932-11-21 | data-sort-value="2010" | 2010-07-02 | [[:d:Q237242|Q237242]] |- | [[Goldie Hawn]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-21 | | [[:d:Q188459|Q188459]] |- | [[Stefania Auci]] | data-sort-value="1974" | 1974-11-21 | | [[:d:Q66686030|Q66686030]] |- | [[Veronika Valk]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-21 | | [[:d:Q7922525|Q7922525]] |- | [[Jaan Aru]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-21<br/>1984 | | [[:d:Q16404278|Q16404278]] |- | [[George Eliot]] | data-sort-value="1819" | 1819-11-22 | data-sort-value="1880" | 1880-12-22 | [[:d:Q131333|Q131333]] |- | [[André Gide]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-22 | data-sort-value="1951" | 1951-02-19 | [[:d:Q47484|Q47484]] |- | [[Charles de Gaulle]] | data-sort-value="1890" | 1890-11-22 | data-sort-value="1970" | 1970-11-09 | [[:d:Q2042|Q2042]] |- | [[Krista Ojasaar]] | data-sort-value="1975" | 1975-11-22 | | [[:d:Q109565884|Q109565884]] |- | [[Kristina Viin]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-22 | | [[:d:Q42888407|Q42888407]] |- | [[Betti Alver]] | data-sort-value="1906" | 1906-11-23 | data-sort-value="1989" | 1989-06-19 | [[:d:Q253998|Q253998]] |- | [[Paul Celan]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-23 | data-sort-value="1970" | 1970-04-20 | [[:d:Q153905|Q153905]] |- | [[Mats Traat]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-23 | data-sort-value="2022" | 2022-06-27 | [[:d:Q729330|Q729330]] |- | [[Mare Ruus]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-23 | | [[:d:Q114267125|Q114267125]] |- | [[Steven Brust]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-23 | | [[:d:Q1780503|Q1780503]] |- | [[Rita Dahl]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-23 | | [[:d:Q11890947|Q11890947]] |- | [[Maria Helen Känd]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-23 | | [[:d:Q112065891|Q112065891]] |- | [[Baruch Spinoza]] | data-sort-value="1632" | 1632-11-24 | data-sort-value="1677" | 1677-02-21 | [[:d:Q35802|Q35802]] |- | [[Laurence Sterne]] | data-sort-value="1713" | 1713-11-24 | data-sort-value="1768" | 1768-03-18 | [[:d:Q218960|Q218960]] |- | [[Aleksandr Suvorov]] | data-sort-value="1730" | 1730-11-13 | data-sort-value="1800" | 1800-05-06 | [[:d:Q154232|Q154232]] |- | [[Frances Hodgson Burnett]] | data-sort-value="1849" | 1849-11-24 | data-sort-value="1924" | 1924-10-29 | [[:d:Q276028|Q276028]] |- | [[Ameen Rihani]] | data-sort-value="1876" | 1876-11-24 | data-sort-value="1940" | 1940-09-13 | [[:d:Q471451|Q471451]] |- | [[Theodor Altermann]] | data-sort-value="1885" | 1885-11-24 | data-sort-value="1915" | 1915-04-01 | [[:d:Q10381988|Q10381988]] |- | [[Ruth Mirov]] | data-sort-value="1928" | 1928-11-24 | data-sort-value="2022" | 2022-09-26 | [[:d:Q24545372|Q24545372]] |- | [[Elena Poznjak-Kõlar|Jelena Poznjak-Kõlar]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-24 | | [[:d:Q12361867|Q12361867]] |- | [[Hando Runnel]] | data-sort-value="1938" | 1938-11-24 | | [[:d:Q1575121|Q1575121]] |- | [[Sven Grünberg]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-24 | | [[:d:Q366633|Q366633]] |- | [[Arundhati Roy]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-24 | | [[:d:Q212801|Q212801]] |- | [[Mika Keränen]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-24 | | [[:d:Q12370335|Q12370335]] |- | [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]] | data-sort-value="1812" | 1812-11-25 | data-sort-value="1883" | 1883-02-17 | [[:d:Q108836|Q108836]] |- | [[Rutt Eliaser]] | data-sort-value="1914" | 1914-11-25 | data-sort-value="1996" | 1996-12-21 | [[:d:Q12374358|Q12374358]] |- | [[Valentina Mišanina]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-25 | | [[:d:Q4298381|Q4298381]] |- | [[Charlaine Harris]] | data-sort-value="1951" | 1951-11-25 | | [[:d:Q233566|Q233566]] |- | [[Elviira Sidorova]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-25 | | [[:d:Q105651532|Q105651532]] |- | [[Kalle Randalu]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-25 | | [[:d:Q525330|Q525330]] |- | [[Indrek Kannik]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-25 | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Helen Eenmaa]] | data-sort-value="1980" | 1980-11-25 | | [[:d:Q96471463|Q96471463]] |- | [[Sanna Kartau]] | data-sort-value="1993" | 1993-11-25 | | [[:d:Q116940474|Q116940474]] |- | [[Quentin Skinner]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-26 | | [[:d:Q465807|Q465807]] |- | [[Marilynne Robinson]] | data-sort-value="1943" | 1943-11-26 | | [[:d:Q253926|Q253926]] |- | [[Jüri Pihel]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-26 | | [[:d:Q16403264|Q16403264]] |- | [[Eva Luigas]] | data-sort-value="1964" | 1964-11-26 | | [[:d:Q125916112|Q125916112]] |- | [[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-26 | | [[:d:Q12372472|Q12372472]] |- | [[Cristin O'Keefe Aptowicz]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-26 | | [[:d:Q5186321|Q5186321]] |- | [[Leopold Hansen]] | data-sort-value="1879" | 1879-11-27 | data-sort-value="1964" | 1964-02-15 | [[:d:Q12368623|Q12368623]] |- | [[Joel Lehtonen]] | data-sort-value="1881" | 1881-11-27 | data-sort-value="1934" | 1934-11-20 | [[:d:Q560921|Q560921]] |- | [[Marilyn Hacker]] | data-sort-value="1942" | 1942-11-27 | | [[:d:Q3293094|Q3293094]] |- | [[Eiv Eloon]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-27 | | [[:d:Q3738793|Q3738793]] |- | [[Philippe Delerm]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-27 | | [[:d:Q741671|Q741671]] |- | [[Boriss Grebenštšikov]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-27 | | [[:d:Q542101|Q542101]] |- | [[Han Kang]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-27 | | [[:d:Q5646626|Q5646626]] |- | [[Age Juurikas]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-27 | | [[:d:Q50824598|Q50824598]] |- | [[Lili Milani]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-27 | | [[:d:Q37638169|Q37638169]] |- | [[Kertu Jukkum]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-27 | | [[:d:Q12366827|Q12366827]] |- | [[Johannes Luik]] | data-sort-value="1988" | 1988-11-27 | | [[:d:Q126166192|Q126166192]] |- | [[William Blake]] | data-sort-value="1757" | 1757-11-28 | data-sort-value="1827" | 1827-08-12 | [[:d:Q41513|Q41513]] |- | [[Friedrich Engels]] | data-sort-value="1820" | 1820-11-28 | data-sort-value="1895" | 1895-08-05 | [[:d:Q34787|Q34787]] |- | [[Algot Untola]] | data-sort-value="1868" | 1868-11-28 | data-sort-value="1918" | 1918-05-21 | [[:d:Q2993395|Q2993395]] |- | [[Stefan Zweig]] | data-sort-value="1881" | 1881-11-28 | data-sort-value="1942" | 1942-02-22 | [[:d:Q78491|Q78491]] |- | [[Nancy Mitford]] | data-sort-value="1904" | 1904-11-28 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[:d:Q260026|Q260026]] |- | [[Claude Lévi-Strauss]] | data-sort-value="1908" | 1908-11-28 | data-sort-value="2009" | 2009-10-30 | [[:d:Q128126|Q128126]] |- | [[Lehti Viiroja]] | data-sort-value="1922" | 1922-11-28 | data-sort-value="2006" | 2006-11-19 | [[:d:Q55949949|Q55949949]] |- | [[Leelo Kõlar]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-28 | data-sort-value="2023" | 2023-01-01 | [[:d:Q12368406|Q12368406]] |- | [[Peeter Torop]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-28 | | [[:d:Q2005662|Q2005662]] |- | [[Toril Moi]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-28 | | [[:d:Q1779042|Q1779042]] |- | [[Doris Kareva]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-28 | | [[:d:Q546926|Q546926]] |- | [[Hanne Ørstavik]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-28 | | [[:d:Q299347|Q299347]] |- | [[Annely Kolk]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-28 | | [[:d:Q122382313|Q122382313]] |- | [[Jana Lepik]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-28 | | [[:d:Q12365053|Q12365053]] |- | [[Louisa May Alcott]] | data-sort-value="1832" | 1832-11-29 | data-sort-value="1888" | 1888-03-06 | [[:d:Q185696|Q185696]] |- | [[Clive Staples Lewis|C. S. Lewis]] | data-sort-value="1898" | 1898-11-29 | data-sort-value="1963" | 1963-11-22 | [[:d:Q9204|Q9204]] |- | [[Antanas Škėma]] | data-sort-value="1910" | 1910-11-29 | data-sort-value="1961" | 1961-08-11 | [[:d:Q4770956|Q4770956]] |- | [[Madeleine L'Engle]] | data-sort-value="1918" | 1918-11-29 | data-sort-value="2007" | 2007-09-06 | [[:d:Q257261|Q257261]] |- | [[Katrin Saks]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-29 | | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Urmas Sõõrumaa]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-29 | | [[:d:Q12377822|Q12377822]] |- | [[Renate Keerd]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-29 | | [[:d:Q17447350|Q17447350]] |- | [[Alfonso Tark|Alfonso X]] | data-sort-value="1221" | 1221-11-23 | data-sort-value="1284" | 1284-04-04 | [[:d:Q47595|Q47595]] |- | [[Jonathan Swift]] | data-sort-value="1667" | 1667-11-30 | data-sort-value="1745" | 1745-10-19 | [[:d:Q41166|Q41166]] |- | [[Mark Twain]] | data-sort-value="1835" | 1835-11-30 | data-sort-value="1910" | 1910-04-21 | [[:d:Q7245|Q7245]] |- | [[Lucy Maud Montgomery]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-30 | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | [[:d:Q273034|Q273034]] |- | [[Winston Churchill]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-30 | data-sort-value="1965" | 1965-01-24 | [[:d:Q8016|Q8016]] |- | [[Gustav Suits]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-30 | data-sort-value="1956" | 1956-05-23 | [[:d:Q1392550|Q1392550]] |- | [[Voldemar Panso]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-30 | data-sort-value="1977" | 1977-12-27 | [[:d:Q3744291|Q3744291]] |- | [[Woody Allen]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-30 | | [[:d:Q25089|Q25089]] |- | [[Marko Mihkelson]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-30 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Felix Reda]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-30 | | [[:d:Q15731842|Q15731842]] |- | [[Sabrina Benaim]] | data-sort-value="1987" | 1987-11-30 | | [[:d:Q59655837|Q59655837]] |} {{Wikidata list end}} i632ok95kie8uc05yq940e65ue0t9h5 0 7976 135382 112558 2026-06-10T12:47:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135382 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aivazovsky, Ivan - The Ninth Wave.jpg|pisi|Ivan Aivazovski, "Üheksas laine" (1850).]] [[Pilt:A_Smart_Blow,_by_Mary_Blood_Mellen,_c._1860,_oil_on_canvas_-_Cape_Ann_Museum_-_Gloucester,_MA_-_DSC01180.jpg|pisi|Mary Blood Mellen, ''A smart blow'' (u 1860)]] [[File:William-Adolphe Bouguereau (1825-1905) - The Wave (1896)-2.jpg|pisi|William-Adolphe Bouguereau, "Laine" (1896)]] [[Pilt:Henri_Privat_Livemont_-_La_Vague_(The_Wave)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Henri Privat-Livemont, "Laine" (puulõige, 1897)]] [[Pilt:Oeggerli_Atlantik_1.JPG|pisi|Sylvia Oeggerli (*1939), "Atlandi ookean", ''s.d.'']] [[Pilt:Nurit Shany, A golden trail, The waves series, oil on canvas, 90X180 cm, in a private collection.jpg|pisi|Nurit Shany, "Kuldne rada" (2011)]] [[Pilt:Yasmina_-_Mercator.JPG|pisi|Yasmina, "Mercator" (2012)]] ==Proosa== * Ärgu ükski teist üllatugu, kui kuivamaa [[loom]]ad vahetavad kohad [[delfiin]]idega ning asevad elama nende [[sool]]astel karjamaadel, ja hakkavad armastama merelainete kõla rohkem kui maad, samas kui delfiinid hakkavad eelistama [[mägi|mägesid]]. ** [[Archilochos]], fragment * Mu suurim [[nauding]] oli tunda [[rõõm]]u rahulikust [[taevas]]t nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja torm ja kaunid taevased [[pilv]]ed tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest. ** [[Mary Shelley]], "Matilda" (1819) * Siin, peaaegu veepinnaga ühel tasemel, võis jälgida ulgumerelainete lakkamatut õõtsuvat rändu. Lained olid mitme miili laiused — need polnud ilmselt mitte murdlained ega madala vee teravad harjad. Nad rändasid [[saar]]est mööda, nagu ei märkakski nad seda, nagu oleks neil hoopis tähtsamaid asju ajada. Edasiliikumist õieti nagu polnudki — kogu [[ookean]] tõusis ja vajus ühekorraga. Nüüd tõmbus [[meri]] kulinal tagasi, jättis maha [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid, alanes [[kalju]]de vahet ja surus mererohu lidukile nagu läikivad märjad juuksed. Siis peatus ta, kogus jõudu ja tõusis jälle möirates, ujutas tõrjumatult üle väikesed neemed ja maaninad, ronis mööda madalat kaldakaljut üles, sirutas lõpuks vahuse käsivarre kitsasse kurusse ja rauges oma pritsmesõrmi liputades Ralphist umbes sammu kaugusel. :Laine laine järel vaatas Ralph seda tõusu ja langust, kuni mere [[avarus]] ta aju tuimaks tegi ja see peaaegu piiritu [[vesi]] vähehaaval kogu tähelepanu endale tõmbas. See oli, mis lahutas, see oli barjäär. Saare teisel küljel, mis keskpäeval [[miraaž]]idesse mähkus ja mida kaitses kilbina vaikne [[laguun]], võis unistada pääsemisest. Aga siin, kus sa seisid silm silma vastu töntsi, halastamatu ookeaniga, lahutavale miilidega, rõhuti sind maha, sa olid abitu, olid hukkumisele määratud, olid... * [[William Golding]], "[[Kärbeste Jumal]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 92 ==Luule== <poem> [[Jõgi]], kes uhud iidseid müürivalle mu [[daam]]i läve ees - kui mööda kallast ta kõnnib ja mu kuju ärkab talle võibolla tuhmund [[mälestus]]te vallast, ehk saab siis sügav laius, milles ujud, mu [[peegel|hingepeegliks]], mille seest see [[naine]] loeb välja sulle öeldud mõtted-tujud, niisama tormakad kui sinu laine. ... Su [[vesi|vetes]] peegeldub ta silmasära; mis kohtub minust möödund laine hooga; see õnnis voog kaob kaugustesse ära, siit läbi enam uneski ei vooga. </poem> * [[George Gordon Byron]], "Stroofid Po jõele", 1817, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 35-38 <poem> Kas laine randus? Kas randus ja imbus aeglaselt kruusapärlite kõrinal tagasi lainete maailma? Ei! Ta kenutas end kui [[ratsu]], tõstis kõrgele märja rinna, läbi laka sätendas [[vaht]] lumivalgelt kui [[luik|luigeselg]]. ... Ma tunnen su lendu, sa lennukas laine: kuid kuldne [[päev]] vajub longu, [[öö]] musta mantlisse mähitult heidab väsinult puhkama ja [[kaste]] sätendab ta hingeõhus, lilled sulguvad ta [[voodi]] ümber, enne kui pärale jõuad. </poem> * [[Jens Peter Jacobsen]], "Arabesk Michelangelo joonistuse puhul". Tõlkinud Ene-Reet Soovik. Akadeemia 10/1996, lk 2109-2111 <poem> Ju [[laps]]ena ihkasin [[meri|merd]] ääretut mina. Ma tahtsin näha ta lainete [[valge]]id harju ja lainetel liuglevat viirese varju ja [[vaht|vahu]] sees õõtsuvaid [[kajakas|kajakakarju]] ning kaugel kõikuvat üksikut [[puri|purje]]. Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda kui magava [[hiiglane|hiiglase]] [[raudrüü]]s [[rind]]a </poem> * [[Friedebert Tuglas]], "Meri". Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 428 <poem> Iil vihiseb, voog kohiseb, [[pilliroog|roog]] kahiseb, arg [[majakas|majak]] lämbumas on musta vette. Öö [[kuristik|taarnast]] laine laine peale pahiseb, ma tunnen: kõik nad peatuvad mu ette. Lööb pooleks [[pilv]]etekk, [[kuu]]lt vajub raske rünk ja veele langeb valgus, tume nagu [[veri]]. Mu jumal! Elu! Armastan Sind, metsik, sünk. Sind, vihm! Sind, torm! Sind, öö! Sind, meri! </poem> * [[August Sang]], "Öine", kogust "Emajõe unisel veerel", koostanud [[Udo Uibo]], Tallinn: Vagabund, 2003, lk 14 <poem> Kuis sinu iharus ka hullaks, kuis sa ka vabaneksid vaimus: [[muld]] ikkagi jääb ainult mullaks ja tühjaks [[tarkus]]eks saab aimus. Seepärast otsi kõikjal [[sild]]u, mis eluga seoks surnud [[aine]], et nagu [[kalliskivi]] kildu sind läbiks kiirgav valguslaine. </poem> * [[Betti Alver]], "Sidemed" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"]], lk 8 <poem> Mida ta ütles, mida ta ütles? Oh püha lihtsameelsust! olevat kuulnud need, kes riidale lähemal. Ja üle väljaku levis lainena: ...oh püha lihtsameelsust... ...lihtsameelsust... ...meelsust... Kõikide kirikute kellad kumisesid, kumisesid. Tardunud olid kõikide Kristuste näod. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Giordano Bruno tuleriit" kogust "Ankruhiivaja" (1962) <poem> Kelle sahtliprahti turule ma tõin? Oma. Vaevast lahti. [[Trumm]]i lõhki lõin. Nüüd on trumm ja pulgad, suured panused sääl, kus rahvahulgad lustijanused. Sääl, kus [[Läänemeri|Läänemere]] lained randusid... sinna Lustivere mehed mandusid. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Suvest sügisesse, mitte ainult mina" kogus "Ma olin Jüri Üdi" (1978), lk 132 ==Vanasõnad== * Veel ei ole oksa, lainel latva. * Ilma jutt kui merelaine. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Loodus]] 70f9e1wucvlibw6ikqejor50qj4c5xn 0 8657 135385 122159 2026-06-10T12:55:53Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135385 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Madeleine_Boullogne_Vanité.jpg|pisi|Madeleine Boullogne (1646–1710), "Vanitas", ''s.d.'']] [[Pilt:Vojtech_Klimkovič_Still_life_with_a_skull_and_forget-me-not_1860.jpg|pisi|Vojtech Klimkovič, "Vaikelu pealuu ja meelespeaga" (1860)]] [[Pilt:Carl_Schuch_-_Totenschädel_mit_Rosen.jpg|pisi|Carl Schuch, "Pealuu ja roosid" (1879)]] [[File:Skull with a Burning Cigarette.jpg|thumb|Vincent van Gogh, "Skelett põleva sigaretiga" (u 1885-86)]] [[Pilt:Magnus_Enckell_-_Boy_with_Skull_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Magnus Enckell, "Poiss pealuuga" (1893)]] '''Kolju''' ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. ==Proosa== * "Ja lõpuks lendas veel [[lühter]] mulle otse lagipähe ja purunes tuhandeks tükiks, ha-ha-haa!" :"Otse pähe?" [[naer]]is dArtagnan, hoides kõhtu kinni. :"Täitsa otse!" :"See lõi ju teil pea lõhki?" :"Ei, otse vastupidi, ma ju ütlesin, et lühter läks puruks. See oli [[klaas]]ist." :"Ah, või lühter oli klaasist?" :"Veneetsia klaasist. See oli haruldus, mu armas, teist säärast ei ole, see kaalus kakssada naela." :"Ja langes teile pähe?" :" Ot... se... pä... he...! Kujutage ette, üleni kullatud, altpoolt inkrusteeritud kristallkuul. Kui lühter on süüdatud, põlevad ülal aromaatsed õlid, lühtril on leekiheitvad harud." :"Kujutan küll. Aga ega lühter ei põlenud?" :"Õnneks ei, muidu oleksin läinud põlema." :"Lühter lõi teid siis lihtsalt laperguseks?" :"Ei." :"Kuidas ei?" :"Ei. Lühter prantsatas vastu pealuud. Paistab, et meie peanuppu katab põrgulikult kõva kooruke." :"Kes seda ütles, Porthos?" :"[[Arst]]. Midagi kuplitaolist, mis kannataks välja isegi Pariisi Jumalaema kiriku." :"Tühi jutt!" :"Ja-jaa! Ilmselt on meie pealuu nii ehitatud." :"Rääkige 'enda eest, kulla [[sõber]], pealuu on nii ehitatud teil, aga mitte teistel inimestel." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", II osa, lk 413-414 * Meie kirjandusliku ühistöö kohta esitatakse meile harilikult täiesti põhjendatud, kuid üpris ühetaolisi [[küsimus]]i: "Kuidas te ometi kahekesi kirjutate?" :Algul me vastasime üksikasjaliselt, laskusime [[detail]]idesse, jutustasime isegi tõsiselt [[tüli]]st, mis meil oli tekkinud küsimuses, kas [[romaan]]i "[[Kaksteist tooli]]" kangelane [[Ostap Bender]] ära tappa või ellu jätta. Me ei unustanud märkida, et kangelase [[saatus]]e otsustas loosivõtmine. [[Suhkrutoos]]i pandi kaks [[paber]]itükki, ühele neist oli väriseva käega joonistatud pealuu ja kaks kanakonti. Välja tuli pealuu - ja poole tunni pärast oli suure kombinaatori saatus otsustatud. Tal lõigati habemenoaga kõri läbi. * [[Ilja Ilf, Jevgeni Petrov]], "Autoritelt", [eessõna raamatule "Kuldvasikas"], Tänapäev, 2014, tlk Vladimir Pirson, lk 7 * [[Välk]] näitab meile [[õmblus]]t taeva kolbal. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 27 * Pealuu vaatas Ralphi, nagu teaks ta [[vastus]]t kõigile küsimustele, ei tahaks aga midagi ütelda. Ralphi valdas haiglane [[hirm]] ja [[viha]]. Metsikult virutas ta [[rusikas|rusikaga]] jõleda asja pihta, mis ta ees seisis. See viipus nagu [[mänguasi]] ja jõnksatas tagasi, irvitades talle ikka jälle näkku, nii et Ralph lõi ta uppi ja karjatas jälkusest. Siis pistis ta marraskil sõrmenukid suhu ja silmitses paljast ritva. Kaheks tükiks lagunenud pealuu lebas maas. Ta irve oli nüüd kuue jala laiune. Ralph väänas võbiseva teiba kaljupraost välja ja hoidis seda nagu [[oda]] enda ja valgete jäänuste vahel. Siis läks ta tagurpidi minema, pööramata pilku pealuult, mis maas lebades ikka veel taeva poole irvitas. ** [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 155 * Kui me esimese päeva jooksul olime valmis kõhukoopaga ja rinnaõõnega, siis teisel päeval pidi [[kirurg]] Konrad appi võtma [[saag|sae]], et avada laiba koljut. See oli kõige kõrgema elujõu, psüühilise pneuma asukohaks. Siit levis see närvide kaudu kogu [[keha]]sse ja me võisime ka seda teed jälgida, samuti nagu olime jälginud animaalse ja vegetatiivse elujõu teed arterite ja veenide kaudu. Kuni lõpuks kolmandaks päevaks oli järele jäänud ainult [[luukere]] — viimane, mis püsis pärast kõdunemist. Ja ometi oli see osa inimkehast nii tähtsusetu, et sel polnud isegi oma [[planeet]]i. See oli vaevalt midagi arstidele, vaid huvitas rohkem [[kirurg]]e. ** [[Karl Ristikivi]], "Nõiduse õpilane", Lund 1967, lk 61 * Prantsuse koljumõõtjatel tekkis [[Gröönimaa]]l tõsiseid probleeme. Nad töötasid [[teooria]] kallal, et inimese [[intelligentsus|intelligentsi]] ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad. ** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], Varrak, 1997, lk 16 ==Luule== <poem> Kolm kolpa läksid riidu maa põhjas pimedas. Nad olid sinna viidud ka suures pimedas. /---/ Kolm kolpa kolmes leeris ja nelja tuule peal, neil sõda aina veeres, ei tulnud rahu eal. Need olid eesti kolud. Need olid eesti olud. </poem> * [[Hando Runnel]], "Võllalaul" kogus "Lauluraamat" (LR 41-42 1972), lk 16 <poem> Sinu maa ja minu, kas võib see veel olla alles? Su keha viitadeta [[viirpuu]]tee viib Mu samblaste [[müür]]ide ja varemes [[maja]]ni. Säärane [[ilu]] kui sul on maa pealt kadumas. Kuigi saabuvas ajas pole meie jaoks [[kodu]], Elame omaenese ajas koos. Nagu [[käblik]] Tee samblapesa mu pealuu sisse, armas. </poem> * Richard Murphy, "Pesa müüris", tlk Märt Väljataga, Vikerkaar 2/1991 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 8erc7ym98quraykzircfaxhslzvtgv7 0 8675 135389 48045 2026-06-10T15:22:24Z Pseudacorus 2604 135389 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Olge nendes teistes osakondades ettevaatlik, isa," hoiatas Yossarian. "Seal hoitakse [[vaimuhaige]]id. Need on hullumeelseid täis." :"Mind ei ole vaja isaks kutsuda," selgitas kaplan. "Ma olen anabaptist." :"Ma räägin neist teistest osakondadest surmtõsiselt," lasi Yossarian süngelt edasi. "Sõjaväepolitsei teid ei kaitse, sest nema on veel kõige hullemad. Ma tuleksin teiega ise kaasa, aga ma kardan hirmsasti: [[hullumeelsus]] on nakkav. See on kogu [[haigla]] ainuke tervemõistlik osakond. Kõik peale meie on hullud. See on muideks ilmselt kogu maailma ainuke tervemõistuslik osakond." * [---] ja kaplan oli nüüd valmis meeleheitele täielikult alla vanduma, kuid teda takistas mälestus oma naisest, keda ta nii haledasti armastas ja sensuaalse ja eksalteeritud innuga igatses, ja eluaegne usaldus surematu, kõikvõimsa, kõiketeadva, inimliku, universaalse, antropomorfse, ingliskeelse, anglosaksi, ameerikameelse jumala tarkusesse ja õiglusesse, mis oli nüüd kõikuma löönud. (lk 366) ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 18 * Ta leidis, et [[reisija]]d, kes targu koisse jäävad — sealjuures heitis ta mulle tähendusrikka pilgu — ja ainult kerget keelekarastust võtavad, teevad targasti, sest meil pole pardal [[arst]]i, ja murtud ihuliige, nagu ta väljendus, oleks igaühele suureks tülinaks. Aga arsti pole meil nähtavasti seepärast, et isegi kõige käpardlikum verinoor kondisaagija teenib kuival maal rohkem. Niisuguse puhtmajandusliku kaalutluse valguses hakkasin pisut teise pilguga hindama ametiala, mille esindajates ma seni olin alati näinud märkimisväärset [[omakasupüüdmatus]]t. Tähendasin, et sel juhul on oodata ebatavaliselt kõrget [[suremus]]t ja me oleme õnnega koos, et meil on pardal vähemalt kaplan, kes võib toimetada kõiki muid talitusi, esimesest viimaseni. Selle peale Cumbershum luksatas, võttis õllekannu suult ja küsis kõige sügavama hämmastusega: :"Mis kaplan, sir? Meil pole mingit kaplanit!" :"Uskuge mind, ma nägin teda oma silmaga." :"Te eksite, sir." :"Aga seaduse järgi peab ju igas sõjalaevas kaplan olema?" :"[[Kapten]] Anderson ajab parema meelega ilma läbi; ja kuna [[pastor]]itest on niisama suur nappus kui arstidest, on esimesi seda kergem vältida, mida raskem on teisi hankida." * [[William Golding, "Mereristsed", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 182-183 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Religioon]] 81ew7jhm5t4zf7hee2nu18gg5dh68wn 135406 135389 2026-06-10T23:09:28Z Ollin Masa 5560 Pilt 135406 wikitext text/x-wiki [[File:USMC-070612-M-5936S-001.jpg|thumb|Kaplan]] ==Proosa== * "Olge nendes teistes osakondades ettevaatlik,[[File:USMC-070612-M-5936S-001.jpg|thumb|Kaplan]] isa," hoiatas Yossarian. "Seal hoitakse [[vaimuhaige]]id. Need on hullumeelseid täis." :"Mind ei ole vaja isaks kutsuda," selgitas kaplan. "Ma olen anabaptist." :"Ma räägin neist teistest osakondadest surmtõsiselt," lasi Yossarian süngelt edasi. "Sõjaväepolitsei teid ei kaitse, sest nema on veel kõige hullemad. Ma tuleksin teiega ise kaasa, aga ma kardan hirmsasti: [[hullumeelsus]] on nakkav. See on kogu [[haigla]] ainuke tervemõistlik osakond. Kõik peale meie on hullud. See on muideks ilmselt kogu maailma ainuke tervemõistuslik osakond." * [---] ja kaplan oli nüüd valmis meeleheitele täielikult alla vanduma, kuid teda takistas mälestus oma naisest, keda ta nii haledasti armastas ja sensuaalse ja eksalteeritud innuga igatses, ja eluaegne usaldus surematu, kõikvõimsa, kõiketeadva, inimliku, universaalse, antropomorfse, ingliskeelse, anglosaksi, ameerikameelse jumala tarkusesse ja õiglusesse, mis oli nüüd kõikuma löönud. (lk 366) ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 18 * Ta leidis, et [[reisija]]d, kes targu koisse jäävad — sealjuures heitis ta mulle tähendusrikka pilgu — ja ainult kerget keelekarastust võtavad, teevad targasti, sest meil pole pardal [[arst]]i, ja murtud ihuliige, nagu ta väljendus, oleks igaühele suureks tülinaks. Aga arsti pole meil nähtavasti seepärast, et isegi kõige käpardlikum verinoor kondisaagija teenib kuival maal rohkem. Niisuguse puhtmajandusliku kaalutluse valguses hakkasin pisut teise pilguga hindama ametiala, mille esindajates ma seni olin alati näinud märkimisväärset [[omakasupüüdmatus]]t. Tähendasin, et sel juhul on oodata ebatavaliselt kõrget [[suremus]]t ja me oleme õnnega koos, et meil on pardal vähemalt kaplan, kes võib toimetada kõiki muid talitusi, esimesest viimaseni. Selle peale Cumbershum luksatas, võttis õllekannu suult ja küsis kõige sügavama hämmastusega: :"Mis kaplan, sir? Meil pole mingit kaplanit!" :"Uskuge mind, ma nägin teda oma silmaga." :"Te eksite, sir." :"Aga seaduse järgi peab ju igas sõjalaevas kaplan olema?" :"[[Kapten]] Anderson ajab parema meelega ilma läbi; ja kuna [[pastor]]itest on niisama suur nappus kui arstidest, on esimesi seda kergem vältida, mida raskem on teisi hankida." * [[William Golding, "Mereristsed", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 182-183 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Religioon]] qh32vngdere9srdjdr1e67ef3cbns9q 135407 135406 2026-06-10T23:10:34Z Ollin Masa 5560 135407 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Olge nendes teistes osakondades ettevaatlik,[[File:USMC-070612-M-5936S-001.jpg|thumb|Kaplan]] isa," hoiatas Yossarian. "Seal hoitakse [[vaimuhaige]]id. Need on hullumeelseid täis." :"Mind ei ole vaja isaks kutsuda," selgitas kaplan. "Ma olen anabaptist." :"Ma räägin neist teistest osakondadest surmtõsiselt," lasi Yossarian süngelt edasi. "Sõjaväepolitsei teid ei kaitse, sest nema on veel kõige hullemad. Ma tuleksin teiega ise kaasa, aga ma kardan hirmsasti: [[hullumeelsus]] on nakkav. See on kogu [[haigla]] ainuke tervemõistlik osakond. Kõik peale meie on hullud. See on muideks ilmselt kogu maailma ainuke tervemõistuslik osakond." * [---] ja kaplan oli nüüd valmis meeleheitele täielikult alla vanduma, kuid teda takistas mälestus oma naisest, keda ta nii haledasti armastas ja sensuaalse ja eksalteeritud innuga igatses, ja eluaegne usaldus surematu, kõikvõimsa, kõiketeadva, inimliku, universaalse, antropomorfse, ingliskeelse, anglosaksi, ameerikameelse jumala tarkusesse ja õiglusesse, mis oli nüüd kõikuma löönud. (lk 366) ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 18 * Ta leidis, et [[reisija]]d, kes targu koisse jäävad — sealjuures heitis ta mulle tähendusrikka pilgu — ja ainult kerget keelekarastust võtavad, teevad targasti, sest meil pole pardal [[arst]]i, ja murtud ihuliige, nagu ta väljendus, oleks igaühele suureks tülinaks. Aga arsti pole meil nähtavasti seepärast, et isegi kõige käpardlikum verinoor kondisaagija teenib kuival maal rohkem. Niisuguse puhtmajandusliku kaalutluse valguses hakkasin pisut teise pilguga hindama ametiala, mille esindajates ma seni olin alati näinud märkimisväärset [[omakasupüüdmatus]]t. Tähendasin, et sel juhul on oodata ebatavaliselt kõrget [[suremus]]t ja me oleme õnnega koos, et meil on pardal vähemalt kaplan, kes võib toimetada kõiki muid talitusi, esimesest viimaseni. Selle peale Cumbershum luksatas, võttis õllekannu suult ja küsis kõige sügavama hämmastusega: :"Mis kaplan, sir? Meil pole mingit kaplanit!" :"Uskuge mind, ma nägin teda oma silmaga." :"Te eksite, sir." :"Aga seaduse järgi peab ju igas sõjalaevas kaplan olema?" :"[[Kapten]] Anderson ajab parema meelega ilma läbi; ja kuna [[pastor]]itest on niisama suur nappus kui arstidest, on esimesi seda kergem vältida, mida raskem on teisi hankida." * [[William Golding, "Mereristsed", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 182-183 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Religioon]] hok3dwesnjjc6aimgwxin8rnykdemyq 135408 135407 2026-06-11T06:57:11Z Pseudacorus 2604 135408 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Olge nendes teistes osakondades ettevaatlik, isa," hoiatas Yossarian. "Seal hoitakse [[vaimuhaige]]id. Need on hullumeelseid täis." :"Mind ei ole vaja isaks kutsuda," selgitas kaplan. "Ma olen anabaptist." :"Ma räägin neist teistest osakondadest surmtõsiselt," lasi Yossarian süngelt edasi. "Sõjaväepolitsei teid ei kaitse, sest nema on veel kõige hullemad. Ma tuleksin teiega ise kaasa, aga ma kardan hirmsasti: [[hullumeelsus]] on nakkav. See on kogu [[haigla]] ainuke tervemõistlik osakond. Kõik peale meie on hullud. See on muideks ilmselt kogu maailma ainuke tervemõistuslik osakond." * [---] ja kaplan oli nüüd valmis meeleheitele täielikult alla vanduma, kuid teda takistas mälestus oma naisest, keda ta nii haledasti armastas ja sensuaalse ja eksalteeritud innuga igatses, ja eluaegne usaldus surematu, kõikvõimsa, kõiketeadva, inimliku, universaalse, antropomorfse, ingliskeelse, anglosaksi, ameerikameelse jumala tarkusesse ja õiglusesse, mis oli nüüd kõikuma löönud. (lk 366) ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 18 * Ta leidis, et [[reisija]]d, kes targu koisse jäävad — sealjuures heitis ta mulle tähendusrikka pilgu — ja ainult kerget keelekarastust võtavad, teevad targasti, sest meil pole pardal [[arst]]i, ja murtud ihuliige, nagu ta väljendus, oleks igaühele suureks tülinaks. Aga arsti pole meil nähtavasti seepärast, et isegi kõige käpardlikum verinoor kondisaagija teenib kuival maal rohkem. Niisuguse puhtmajandusliku kaalutluse valguses hakkasin pisut teise pilguga hindama ametiala, mille esindajates ma seni olin alati näinud märkimisväärset [[omakasupüüdmatus]]t. Tähendasin, et sel juhul on oodata ebatavaliselt kõrget [[suremus]]t ja me oleme õnnega koos, et meil on pardal vähemalt kaplan, kes võib toimetada kõiki muid talitusi, esimesest viimaseni. Selle peale Cumbershum luksatas, võttis õllekannu suult ja küsis kõige sügavama hämmastusega: :"Mis kaplan, sir? Meil pole mingit kaplanit!" :"Uskuge mind, ma nägin teda oma silmaga." :"Te eksite, sir." :"Aga seaduse järgi peab ju igas sõjalaevas kaplan olema?" :"[[Kapten]] Anderson ajab parema meelega ilma läbi; ja kuna [[pastor]]itest on niisama suur nappus kui arstidest, on esimesi seda kergem vältida, mida raskem on teisi hankida." * [[William Golding, "Mereristsed", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 182-183 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Religioon]] baqmfytripi1x02wg0i53mqcg525eyr 4 9571 135410 135006 2026-06-11T09:08:59Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135410 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%22%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 2 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Francis Bacon]] | data-sort-value="1561" | 1561-01-22 | data-sort-value="1626" | 1626-04-09 | [[:d:Q37388|Q37388]] |- | [[Hugo von Hofmannsthal]] | data-sort-value="1874" | 1874-02-01 | data-sort-value="1929" | 1929-07-15 | [[:d:Q51513|Q51513]] |- | [[Jevgeni Zamjatin]] | data-sort-value="1884" | 1884-01-20 | data-sort-value="1937" | 1937-03-10 | [[:d:Q204868|Q204868]] |- | [[Langston Hughes]] | data-sort-value="1901" | 1901-02-01 | data-sort-value="1967" | 1967-05-22 | [[:d:Q188093|Q188093]] |- | [[Magda Pihla]] | data-sort-value="1908" | 1908-02-01 | data-sort-value="1989" | 1989-05-31 | [[:d:Q16403290|Q16403290]] |- | [[Muriel Spark]] | data-sort-value="1918" | 1918-02-01 | data-sort-value="2006" | 2006-04-13 | [[:d:Q233956|Q233956]] |- | [[Eda Ahi]] | data-sort-value="1990" | 1990-02-01 | | [[:d:Q12361019|Q12361019]] |- | [[James Joyce]] | data-sort-value="1882" | 1882-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-01-13 | [[:d:Q6882|Q6882]] |- | [[Sirkka Turkka]] | data-sort-value="1939" | 1939-02-02 | data-sort-value="2021" | 2021-10-23 | [[:d:Q455651|Q455651]] |- | [[Tiiu Talvistu]] | data-sort-value="1955" | 1955-02-02 | data-sort-value="2020" | 2020-02-17 | [[:d:Q61110324|Q61110324]] |- | [[Mare Ainsaar]] | data-sort-value="1966" | 1966-02-02 | | [[:d:Q60603484|Q60603484]] |- | [[Santa Montefiore]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-02 | | [[:d:Q434823|Q434823]] |- | [[Andris Slavinskis]] | data-sort-value="1988" | 1988-02-02 | | [[:d:Q59877569|Q59877569]] |- | [[Samuel Butler (luuletaja)]] | data-sort-value="1612" | 1612-02-03 | data-sort-value="1680" | 1680-09-25 | [[:d:Q258766|Q258766]] |- | [[Gertrude Stein]] | data-sort-value="1874" | 1874-02-03 | data-sort-value="1946" | 1946-07-27 | [[:d:Q188385|Q188385]] |- | [[Georg Trakl]] | data-sort-value="1887" | 1887-02-03 | data-sort-value="1914" | 1914-11-03 | [[:d:Q78476|Q78476]] |- | [[Artur Adson]] | data-sort-value="1889" | 1889-02-03 | data-sort-value="1977" | 1977-01-05 | [[:d:Q333892|Q333892]] |- | [[Paul Ariste]] | data-sort-value="1905" | 1905-02-03 | data-sort-value="1990" | 1990-02-02 | [[:d:Q241324|Q241324]] |- | [[Simone Weil]] | data-sort-value="1909" | 1909-02-03 | data-sort-value="1943" | 1943-08-24 | [[:d:Q157309|Q157309]] |- | [[Ljubov Zabašta]] | data-sort-value="1918" | 1918-01-21 | data-sort-value="1990" | 1990-07-21 | [[:d:Q4981332|Q4981332]] |- | [[Aili Kogerman]] | data-sort-value="1933" | 1933-02-03 | data-sort-value="2023" | 2023-12-31 | [[:d:Q12358406|Q12358406]] |- | [[Raoul Kurvitz]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-03 | | [[:d:Q16404719|Q16404719]] |- | [[Indrek Tarand]] | data-sort-value="1964" | 1964-02-03 | | [[:d:Q930324|Q930324]] |- | [[Dana Levin]] | data-sort-value="1965" | 1965-02-03 | | [[:d:Q5214775|Q5214775]] |- | [[Katja Petrowskaja]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-03 | | [[:d:Q15440711|Q15440711]] |- | [[Amal Clooney|Amal Alamuddin]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-03 | | [[:d:Q16769592|Q16769592]] |- | [[Kliment Vorošilov]] | data-sort-value="1881" | 1881-01-23 | data-sort-value="1969" | 1969-12-02 | [[:d:Q186185|Q186185]] |- | [[Pitirim Sorokin]] | data-sort-value="1889" | 1889-01-23 | data-sort-value="1968" | 1968-02-10 | [[:d:Q319816|Q319816]] |- | [[Kustas Põldmaa]] | data-sort-value="1897" | 1897-02-04 | data-sort-value="1977" | 1977-08-02 | [[:d:Q61109974|Q61109974]] |- | [[Lula Lowe Weeden]] | data-sort-value="1918" | 1918-02-04 | data-sort-value="2013" | 2013-06-22 | [[:d:Q105516461|Q105516461]] |- | [[Lembit Remmelgas]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-04 | data-sort-value="1992" | 1992-07-25 | [[:d:Q13578482|Q13578482]] |- | [[Ülo Uluots]] | data-sort-value="1930" | 1930-02-04 | data-sort-value="1997" | 1997-07-18 | [[:d:Q17446840|Q17446840]] |- | [[Helle Karis]] | data-sort-value="1944" | 1944-02-04 | data-sort-value="2021" | 2021-06-05 | [[:d:Q12363746|Q12363746]] |- | [[Vilve Unt]] | data-sort-value="1956" | 1956-02-04 | | [[:d:Q61111577|Q61111577]] |- | [[Piret Kalda]] | data-sort-value="1966" | 1966-02-04 | | [[:d:Q14483665|Q14483665]] |- | [[Ene-Liis Semper]] | data-sort-value="1969" | 1969-02-04 | | [[:d:Q16404450|Q16404450]] |- | [[Tiit Tammaru]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-04 | | [[:d:Q24546325|Q24546325]] |- | [[Priit Pius]] | data-sort-value="1989" | 1989-02-04 | | [[:d:Q17362500|Q17362500]] |- | [[Kaisa Ling|Kaisa Maria Ling]] | data-sort-value="1990" | 1990-02-04 | | [[:d:Q72426109|Q72426109]] |- | [[Johan Ludvig Runeberg]] | data-sort-value="1804" | 1804-02-05 | data-sort-value="1877" | 1877-05-06 | [[:d:Q215339|Q215339]] |- | [[Adlai Stevenson]] | data-sort-value="1900" | 1900-02-05 | data-sort-value="1965" | 1965-07-14 | [[:d:Q311719|Q311719]] |- | [[Ilon Wikland]] | data-sort-value="1930" | 1930-02-05 | | [[:d:Q293162|Q293162]] |- | [[Susan Hill]] | data-sort-value="1942" | 1942-02-05 | | [[:d:Q269982|Q269982]] |- | [[Piret Hirv]] | data-sort-value="1969" | 1969-02-05 | | [[:d:Q115796926|Q115796926]] |- | [[Mirjam Hinrikus]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-05 | | [[:d:Q123999283|Q123999283]] |- | [[Oudekki Loone]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-05 | | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Karmen Turk]] | data-sort-value="1982" | 1982-02-05 | | [[:d:Q16407425|Q16407425]] |- | [[Anne Spencer]] | data-sort-value="1882" | 1882-02-06 | data-sort-value="1975" | 1975-07-27 | [[:d:Q4121378|Q4121378]] |- | [[Marie Reisik]] | data-sort-value="1887" | 1887-02-06 | data-sort-value="1941" | 1941-08-03 | [[:d:Q12369773|Q12369773]] |- | [[Jenny Siimon]] | data-sort-value="1905" | 1905-02-06 | data-sort-value="1982" | 1982-04-03 | [[:d:Q16404708|Q16404708]] |- | [[Ronald Reagan]] | data-sort-value="1911" | 1911-02-06 | data-sort-value="2004" | 2004-06-05 | [[:d:Q9960|Q9960]] |- | [[Elin Sütiste]] | data-sort-value="1975" | 1975-02-06 | | [[:d:Q16405796|Q16405796]] |- | [[Olena Zelenska]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-06 | | [[:d:Q59321885|Q59321885]] |- | [[Kristjan Kask]] | data-sort-value="1980" | 1980-02-06 | | [[:d:Q85992374|Q85992374]] |- | [[Luisa Rõivas]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-06 | | [[:d:Q3741148|Q3741148]] |- | [[Charles Dickens]] | data-sort-value="1812" | 1812-02-07 | data-sort-value="1870" | 1870-06-09 | [[:d:Q5686|Q5686]] |- | [[Laura Ingalls Wilder]] | data-sort-value="1867" | 1867-02-07 | data-sort-value="1957" | 1957-02-10 | [[:d:Q237514|Q237514]] |- | [[Hazel Hall]] | data-sort-value="1886" | 1886-02-07 | data-sort-value="1924" | 1924-05-11 | [[:d:Q13563275|Q13563275]] |- | [[Anna Świrszczyńska]] | data-sort-value="1909" | 1909-02-07 | data-sort-value="1984" | 1984-09-30 | [[:d:Q2659850|Q2659850]] |- | [[Karen Joy Fowler]] | data-sort-value="1950" | 1950-02-07 | | [[:d:Q4383379|Q4383379]] |- | [[Toomas Siitan]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-07 | | [[:d:Q16404730|Q16404730]] |- | [[Elina Pähklimägi]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-07 | | [[:d:Q16404598|Q16404598]] |- | [[Edith Karlson]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-07 | | [[:d:Q16406192|Q16406192]] |- | [[Kaupo Voormansik]] | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[:d:Q79083224|Q79083224]] |- | [[Kerli Kõiv]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-07 | | [[:d:Q233944|Q233944]] |- | [[Martin Buber]] | data-sort-value="1878" | 1878-02-08 | data-sort-value="1965" | 1965-06-13 | [[:d:Q84423|Q84423]] |- | [[Joseph Schumpeter]] | data-sort-value="1883" | 1883-02-08 | data-sort-value="1950" | 1950-01-08 | [[:d:Q78477|Q78477]] |- | [[Elizabeth Bishop]] | data-sort-value="1911" | 1911-02-08 | data-sort-value="1979" | 1979-10-06 | [[:d:Q235946|Q235946]] |- | [[Eila Pennanen]] | data-sort-value="1916" | 1916-02-08 | data-sort-value="1994" | 1994-01-23 | [[:d:Q6041788|Q6041788]] |- | [[Eila Kivikk'aho]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-08 | data-sort-value="2004" | 2004-06-21 | [[:d:Q533950|Q533950]] |- | [[Raimond Kolk]] | data-sort-value="1924" | 1924-02-08 | data-sort-value="1992" | 1992-11-03 | [[:d:Q1563851|Q1563851]] |- | [[Marina Silva]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-08 | | [[:d:Q237693|Q237693]] |- | [[Miina Härma]] | data-sort-value="1864" | 1864-02-09 | data-sort-value="1941" | 1941-11-16 | [[:d:Q438792|Q438792]] |- | [[Natsume Sōseki]] | data-sort-value="1867" | 1867-02-09 | data-sort-value="1916" | 1916-12-09 | [[:d:Q180903|Q180903]] |- | [[Tiia Toomet]] | data-sort-value="1947" | 1947-02-09 | | [[:d:Q16407195|Q16407195]] |- | [[Merike Kiipus]] | data-sort-value="1957" | 1957-02-09 | | [[:d:Q116940242|Q116940242]] |- | [[Helin Puksand]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-09 | | [[:d:Q120749639|Q120749639]] |- | [[Anna Roberta]] | data-sort-value="1999" | 1999-02-09 | | [[:d:Q125704563|Q125704563]] |- | [[Boriss Pasternak]] | data-sort-value="1890" | 1890-01-29 | data-sort-value="1960" | 1960-05-30 | [[:d:Q41223|Q41223]] |- | [[Bertolt Brecht]] | data-sort-value="1898" | 1898-02-10 | data-sort-value="1956" | 1956-08-14 | [[:d:Q38757|Q38757]] |- | [[Ilona Laaman]] | data-sort-value="1934" | 1934-02-10 | data-sort-value="2017" | 2017-06-26 | [[:d:Q1628354|Q1628354]] |- | [[Lea Mändmets]] | data-sort-value="1963" | 1963-02-10 | | [[:d:Q97215480|Q97215480]] |- | [[Thomas Alva Edison]] | data-sort-value="1847" | 1847-02-11 | data-sort-value="1931" | 1931-10-18 | [[:d:Q8743|Q8743]] |- | [[Heljo Mänd]] | data-sort-value="1926" | 1926-02-11 | data-sort-value="2020" | 2020-12-06 | [[:d:Q16404236|Q16404236]] |- | [[Maryse Condé]] | data-sort-value="1934" | 1934-02-11 | data-sort-value="2024" | 2024-04-02 | [[:d:Q464371|Q464371]] |- | [[Burt Reynolds]] | data-sort-value="1936" | 1936-02-11 | data-sort-value="2018" | 2018-09-06 | [[:d:Q202148|Q202148]] |- | [[Hardo Aasmäe]] | data-sort-value="1951" | 1951-02-11 | data-sort-value="2014" | 2014-12-29 | [[:d:Q3741462|Q3741462]] |- | [[Triinu Ojamaa]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-11 | | [[:d:Q12377257|Q12377257]] |- | [[Raija Siekkinen]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-11 | data-sort-value="2004" | 2004-02-07 | [[:d:Q2777773|Q2777773]] |- | [[Margit Mutso]] | data-sort-value="1966" | 1966-02-11 | | [[:d:Q6760597|Q6760597]] |- | [[Dagmar Lamp]] | data-sort-value="1984" | 1984-02-11 | | [[:d:Q65258742|Q65258742]] |- | [[Abraham Lincoln]] | data-sort-value="1809" | 1809-02-12 | data-sort-value="1865" | 1865-04-15 | [[:d:Q91|Q91]] |- | [[Charles Darwin]] | data-sort-value="1809" | 1809-02-12 | data-sort-value="1882" | 1882-04-19 | [[:d:Q1035|Q1035]] |- | [[Johan Laidoner]] | data-sort-value="1884" | 1884-02-12 | data-sort-value="1953" | 1953-03-13 | [[:d:Q433818|Q433818]] |- | [[David Graeber]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-12 | data-sort-value="2020" | 2020-09-02 | [[:d:Q1174579|Q1174579]] |- | [[Sarah Manguso]] | data-sort-value="1974" | 1974-02-12 | | [[:d:Q2224436|Q2224436]] |- | [[Keiti Kljavin]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-12 | | [[:d:Q105444267|Q105444267]] |- | [[Kössi Ahmala]] | data-sort-value="1889" | 1889-02-13 | data-sort-value="1918" | 1918-04-29 | [[:d:Q5495706|Q5495706]] |- | [[Dagmar Normet]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-13 | data-sort-value="2008" | 2008-10-16 | [[:d:Q293186|Q293186]] |- | [[Enn Soosaar]] | data-sort-value="1937" | 1937-02-13 | data-sort-value="2010" | 2010-02-10 | [[:d:Q5379121|Q5379121]] |- | [[Anna Jansson]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-13 | | [[:d:Q462283|Q462283]] |- | [[Katre Väli]] | data-sort-value="1984" | 1984-02-13 | | [[:d:Q17447317|Q17447317]] |- | [[Kristin Kongi]] | data-sort-value="1985" | 1985-02-13 | | [[:d:Q112247638|Q112247638]] |- | [[Balys Sruoga]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-02 | data-sort-value="1947" | 1947-10-16 | [[:d:Q571888|Q571888]] |- | [[Robert Vaidlo]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-14 | data-sort-value="2004" | 2004-10-01 | [[:d:Q7350560|Q7350560]] |- | [[Tsitsi Dangarembga]] | data-sort-value="1959" | 1959-02-14 | | [[:d:Q270837|Q270837]] |- | [[Eva Koldits]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-14 | | [[:d:Q20528393|Q20528393]] |- | [[Kaupo Kikkas]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-14 | | [[:d:Q16403103|Q16403103]] |- | [[Susan Brownell Anthony]] | data-sort-value="1820" | 1820-02-15 | data-sort-value="1906" | 1906-03-13 | [[:d:Q192245|Q192245]] |- | [[Alfred North Whitehead]] | data-sort-value="1861" | 1861-02-15 | data-sort-value="1947" | 1947-12-30 | [[:d:Q183372|Q183372]] |- | [[Henriëtte van Eyk]] | data-sort-value="1897" | 1897-02-15 | data-sort-value="1980" | 1980-11-21 | [[:d:Q2192985|Q2192985]] |- | [[Eno Raud]] | data-sort-value="1928" | 1928-02-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-10 | [[:d:Q1343524|Q1343524]] |- | [[Marge-Ly Rookäär]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-15 | | [[:d:Q12369679|Q12369679]] |- | [[Elizabeth Acevedo]] | data-sort-value="1988" | 1988-02-15 | | [[:d:Q56811491|Q56811491]] |- | [[Henry Adams]] | data-sort-value="1838" | 1838-02-16 | data-sort-value="1918" | 1918-03-27 | [[:d:Q458390|Q458390]] |- | [[George F. Kennan]] | data-sort-value="1904" | 1904-02-16 | data-sort-value="2005" | 2005-03-17 | [[:d:Q156058|Q156058]] |- | [[Lilli Promet]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-16 | data-sort-value="2007" | 2007-02-16 | [[:d:Q458049|Q458049]] |- | [[Lea Larin]] | data-sort-value="1967" | 1967-02-16 | | [[:d:Q12368373|Q12368373]] |- | [[Mõhhailo Podoljak]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-16 | | [[:d:Q108389921|Q108389921]] |- | [[Kristjan Ots]] | data-sort-value="1976" | 1976-02-16 | | [[:d:Q123529356|Q123529356]] |- | [[Keiti Vilms]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-16 | | [[:d:Q31278176|Q31278176]] |- | [[Eduard Bornhöhe]] | data-sort-value="1862" | 1862-02-17 | data-sort-value="1923" | 1923-11-17 | [[:d:Q717712|Q717712]] |- | [[Agnia Barto]] | data-sort-value="1901" | 1901-02-04 | data-sort-value="1981" | 1981-04-01 | [[:d:Q683485|Q683485]] |- | [[Andre Norton]] | data-sort-value="1912" | 1912-02-17 | data-sort-value="2005" | 2005-03-17 | [[:d:Q235899|Q235899]] |- | [[Lia Laats]] | data-sort-value="1926" | 1926-02-17 | data-sort-value="2004" | 2004-04-24<br/>2004-04-26 | [[:d:Q12368663|Q12368663]] |- | [[Stephen Kotkin]] | data-sort-value="1959" | 1959-02-17 | | [[:d:Q2042569|Q2042569]] |- | [[Jevgeni Griškovets]] | data-sort-value="1967" | 1967-02-17 | | [[:d:Q1688694|Q1688694]] |- | [[Liina Unt]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-17 | | [[:d:Q17447226|Q17447226]] |- | [[Kristiina Reidolv]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-17 | | [[:d:Q116618846|Q116618846]] |- | [[Kelly Sildaru]] | data-sort-value="2002" | 2002-02-17 | | [[:d:Q20921043|Q20921043]] |- | [[Ališer Navoii]] | data-sort-value="1441" | 1441-02-09 | data-sort-value="1501" | 1501-01-03 | [[:d:Q503340|Q503340]] |- | [[Leo Soonpää]] | data-sort-value="1903" | 1903-02-18 | data-sort-value="1979" | 1979-10-06 | [[:d:Q20933574|Q20933574]] |- | [[Juhan Smuul]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-18<br/>1922-01-18 | data-sort-value="1971" | 1971-04-13 | [[:d:Q1711542|Q1711542]] |- | [[Eeva Kilpi]] | data-sort-value="1928" | 1928-02-18 | | [[:d:Q528927|Q528927]] |- | [[Toni Morrison]] | data-sort-value="1931" | 1931-02-18 | data-sort-value="2019" | 2019-08-05 | [[:d:Q72334|Q72334]] |- | [[Māra Zālīte]] | data-sort-value="1952" | 1952-02-18 | | [[:d:Q2335963|Q2335963]] |- | [[Mihkel Mutt]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-18 | | [[:d:Q359339|Q359339]] |- | [[Tauno Vahter]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-18 | | [[:d:Q26234967|Q26234967]] |- | [[Snežana Stoljarova]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-18 | | [[:d:Q127220411|Q127220411]] |- | [[Karl Ast]] | data-sort-value="1886" | 1886-02-19 | data-sort-value="1971" | 1971-07-09 | [[:d:Q1684410|Q1684410]] |- | [[Carson McCullers]] | data-sort-value="1917" | 1917-02-19 | data-sort-value="1967" | 1967-09-29 | [[:d:Q230591|Q230591]] |- | [[Jaan Kross]] | data-sort-value="1920" | 1920-02-19 | data-sort-value="2007" | 2007-12-27 | [[:d:Q161842|Q161842]] |- | [[Siri Hustvedt]] | data-sort-value="1955" | 1955-02-19 | | [[:d:Q259543|Q259543]] |- | [[Helen Fielding]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-19 | | [[:d:Q232359|Q232359]] |- | [[Fred Puss]] | data-sort-value="1976" | 1976-02-19 | | [[:d:Q59674919|Q59674919]] |- | [[Gori]] | data-sort-value="1894" | 1894-02-20 | data-sort-value="1944" | 1944-10-07 | [[:d:Q1538269|Q1538269]] |- | [[Louis Kahn]] | data-sort-value="1901" | 1901-02-20 | data-sort-value="1974" | 1974-03-17 | [[:d:Q210134|Q210134]] |- | [[August Palm]] | data-sort-value="1902" | 1902-02-20 | data-sort-value="1972" | 1972-04-02 | [[:d:Q12359985|Q12359985]] |- | [[Enriko Talvistu]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-20 | | [[:d:Q12362191|Q12362191]] |- | [[Kurt Cobain]] | data-sort-value="1967" | 1967-02-20 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | [[:d:Q8446|Q8446]] |- | [[Arnold Sinisalu]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-20 | | [[:d:Q26944778|Q26944778]] |- | [[Piret Kalmus]] | data-sort-value="1971" | 1971-02-20 | | [[:d:Q123527596|Q123527596]] |- | [[Virgo Siil]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-20 | | [[:d:Q85988119|Q85988119]] |- | [[Sally Rooney]] | data-sort-value="1991" | 1991-02-20 | | [[:d:Q54861296|Q54861296]] |- | [[Anaïs Nin]] | data-sort-value="1903" | 1903-02-21 | data-sort-value="1977" | 1977-01-14 | [[:d:Q220018|Q220018]] |- | [[W. H. Auden]] | data-sort-value="1907" | 1907-02-21 | data-sort-value="1973" | 1973-09-29 | [[:d:Q178698|Q178698]] |- | [[John Rawls]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-21 | data-sort-value="2002" | 2002-11-24 | [[:d:Q172544|Q172544]] |- | [[Ljudmila Ulitskaja]] | data-sort-value="1943" | 1943-02-21 | | [[:d:Q266661|Q266661]] |- | [[Ilmar Trull]] | data-sort-value="1957" | 1957-02-21 | | [[:d:Q16407365|Q16407365]] |- | [[Arthur Schopenhauer]] | data-sort-value="1788" | 1788-02-22 | data-sort-value="1860" | 1860-09-21 | [[:d:Q38193|Q38193]] |- | [[Konstantin Päts]] | data-sort-value="1874" | 1874-02-22 | data-sort-value="1956" | 1956-01-18 | [[:d:Q299114|Q299114]] |- | [[Edna St. Vincent Millay]] | data-sort-value="1892" | 1892-02-22 | data-sort-value="1950" | 1950-10-19 | [[:d:Q62134|Q62134]] |- | [[Märt Laarman]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-22 | data-sort-value="1979" | 1979-04-18 | [[:d:Q11787785|Q11787785]] |- | [[Terry Eagleton]] | data-sort-value="1943" | 1943-02-22 | | [[:d:Q315349|Q315349]] |- | [[Triin Vihalemm]] | data-sort-value="1968" | 1968-02-22 | | [[:d:Q17447196|Q17447196]] |- | [[Harun ar-Rašid|Hārūn ar-Rashīd]] | data-sort-value="766" | 766-02-19 | data-sort-value="809" | 809-03-24 | [[:d:Q131002|Q131002]] |- | [[Emma Willard]] | data-sort-value="1787" | 1787-02-23 | data-sort-value="1870" | 1870-04-15 | [[:d:Q175615|Q175615]] |- | [[Kazimir Malevitš]] | data-sort-value="1879" | 1879-02-11<br/>1879-02-23 | data-sort-value="1935" | 1935-05-15 | [[:d:Q130777|Q130777]] |- | [[Karl Jaspers]] | data-sort-value="1883" | 1883-02-23 | data-sort-value="1969" | 1969-02-26 | [[:d:Q76509|Q76509]] |- | [[Anna Raudkats]] | data-sort-value="1886" | 1886-02-23 | data-sort-value="1965" | 1965-04-12 | [[:d:Q12359271|Q12359271]] |- | [[Jaak Kikas]] | data-sort-value="1949" | 1949-02-23 | | [[:d:Q13607197|Q13607197]] |- | [[Irina Zahharenkova]] | data-sort-value="1976" | 1976-02-23 | | [[:d:Q3193842|Q3193842]] |- | [[Kristina Šmigun-Vähi]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-23 | | [[:d:Q231327|Q231327]] |- | [[Maris Männiste]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-23 | | [[:d:Q116940247|Q116940247]] |- | [[Irène Némirovsky]] | data-sort-value="1903" | 1903-02-24 | data-sort-value="1942" | 1942-08-17 | [[:d:Q168441|Q168441]] |- | [[Jane Hirshfield]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-24 | | [[:d:Q6152382|Q6152382]] |- | [[Judith Butler]] | data-sort-value="1956" | 1956-02-24 | | [[:d:Q219368|Q219368]] |- | [[Urmas Kõljalg]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-24 | | [[:d:Q12377808|Q12377808]] |- | [[Gillian Flynn]] | data-sort-value="1971" | 1971-02-24 | | [[:d:Q311755|Q311755]] |- | [[Carolina Pihelgas]] | data-sort-value="1986" | 1986-02-24 | | [[:d:Q12360558|Q12360558]] |- | [[Galileo Galilei]] | data-sort-value="1564" | 1564-02-15 | data-sort-value="1642" | 1642-01-08 | [[:d:Q307|Q307]] |- | [[Lesja Ukrajinka]] | data-sort-value="1871" | 1871-02-13 | data-sort-value="1913" | 1913-08-01 | [[:d:Q298033|Q298033]] |- | [[Agnia Kuznetsova]] | data-sort-value="1911" | 1911-02-12 | data-sort-value="1996" | 1996-11-12 | [[:d:Q4245093|Q4245093]] |- | [[Ilmar Tammelo]] | data-sort-value="1917" | 1917-02-25 | data-sort-value="1982" | 1982-02-07 | [[:d:Q12349164|Q12349164]] |- | [[Juta Kaidla]] | data-sort-value="1923" | 1923-02-25 | data-sort-value="1968" | 1968-05-09 | [[:d:Q16405568|Q16405568]] |- | [[Raimond Kaugver]] | data-sort-value="1926" | 1926-02-25 | data-sort-value="1992" | 1992-01-24 | [[:d:Q2127706|Q2127706]] |- | [[Mavis Cheek]] | data-sort-value="1948" | 1948-02-25 | data-sort-value="2023" | 2023-06-14 | [[:d:Q6794242|Q6794242]] |- | [[Jaak Tamm]] | data-sort-value="1950" | 1950-02-25 | data-sort-value="1999" | 1999-01-04 | [[:d:Q1676750|Q1676750]] |- | [[Maian Kärmas]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-25 | | [[:d:Q6735242|Q6735242]] |- | [[Matt Barker]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-25 | | [[:d:Q16404623|Q16404623]] |- | [[Victor Hugo]] | data-sort-value="1802" | 1802-02-26 | data-sort-value="1885" | 1885-05-22 | [[:d:Q535|Q535]] |- | [[Andrei Ždanov]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-14 | data-sort-value="1948" | 1948-08-31 | [[:d:Q207879|Q207879]] |- | [[Ott Arder]] | data-sort-value="1950" | 1950-02-26 | data-sort-value="2004" | 2004-06-26 | [[:d:Q3740163|Q3740163]] |- | [[Mare Kõiva]] | data-sort-value="1954" | 1954-02-26 | | [[:d:Q12369653|Q12369653]] |- | [[Linnar Viik]] | data-sort-value="1965" | 1965-02-26 | | [[:d:Q6554584|Q6554584]] |- | [[Liisi Ojamaa]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-26 | data-sort-value="2019" | 2019-10-08 | [[:d:Q12368741|Q12368741]] |- | [[Viljar Arakas]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-26 | | [[:d:Q26720360|Q26720360]] |- | [[Henry Wadsworth Longfellow]] | data-sort-value="1807" | 1807-02-27 | data-sort-value="1882" | 1882-03-24 | [[:d:Q152513|Q152513]] |- | [[George Herbert Mead]] | data-sort-value="1863" | 1863-02-27 | data-sort-value="1931" | 1931-04-26 | [[:d:Q295978|Q295978]] |- | [[John Steinbeck]] | data-sort-value="1902" | 1902-02-27 | data-sort-value="1968" | 1968-12-20 | [[:d:Q39212|Q39212]] |- | [[Anne Veski]] | data-sort-value="1956" | 1956-02-27 | | [[:d:Q450134|Q450134]] |- | [[Heldur Meerits]] | data-sort-value="1959" | 1959-02-27 | data-sort-value="2025" | 2025-10-23 | [[:d:Q24546011|Q24546011]] |- | [[Ene-Reet Soovik]] | data-sort-value="1968" | 1968-02-27 | | [[:d:Q16405176|Q16405176]] |- | [[Iris Metsmägi]] | data-sort-value="1968" | 1968-02-27 | | [[:d:Q44814499|Q44814499]] |- | [[Priit Rohtmets]] | data-sort-value="1981" | 1981-02-27 | | [[:d:Q16406964|Q16406964]] |- | [[Karl Ernst von Baer]] | data-sort-value="1792" | 1792-02-17 | data-sort-value="1876" | 1876-11-16 | [[:d:Q57190|Q57190]] |- | [[Jaan Oks]] | data-sort-value="1884" | 1884-02-28 | data-sort-value="1918" | 1918-02-25 | [[:d:Q787000|Q787000]] |- | [[Ants Piip]] | data-sort-value="1884" | 1884-02-28 | data-sort-value="1942" | 1942-10-01 | [[:d:Q887682|Q887682]] |- | [[Juri Lotman]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-28 | data-sort-value="1993" | 1993-10-28 | [[:d:Q360084|Q360084]] |- | [[Rein Taagepera]] | data-sort-value="1933" | 1933-02-28 | | [[:d:Q1771205|Q1771205]] |- | [[Leena Krohn]] | data-sort-value="1947" | 1947-02-28 | | [[:d:Q693029|Q693029]] |- | [[Pilvi Rajamäe]] | data-sort-value="1960" | 1960-02-28 | | [[:d:Q105707237|Q105707237]] |- | [[Jacqueline Bishop]] | data-sort-value="1971" | 1971-02-28 | | [[:d:Q47542153|Q47542153]] |- | [[Urmas Vadi]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-28 | | [[:d:Q12377823|Q12377823]] |- | [[Rudolf Jõks]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-29 | data-sort-value="1979" | 1979-08-15 | [[:d:Q16405172|Q16405172]] |- | [[Ene Ergma]] | data-sort-value="1944" | 1944-02-29 | | [[:d:Q439102|Q439102]] |} {{Wikidata list end}} 3vbc0422x7hrbvpl2rekmnx4x04459j 0 12155 135383 118305 2026-06-10T12:50:41Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135383 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Mardi osa soosammal, mardi õlu [[kaev]]u põhjas," urises pahandatud pereeit poolsalaja, võttis siis laulu õpetust mööda ometi [[võtmed]] varnast ja läks pealeajajatele [[ait|aidast]] andeid tooma. Kaua otsis ja arvas ta, kuni koos olid linad, [[herned]], [[vorstid]], pool seapead, paar [[küünal]]t ja mis muidu pruugiks oli anda, mis mardid tänades ja kõiksuguseid õnnesoovisid kõõrutades [[kott]]i pistsid, ja suure [[laul]]uga [[tants]]isid nad toast välja. ** [[Elisabeth Aspe]], "Ennosaare Ain", LR 47-48 1974, lk 27 * Mamma kaapis seapea hoolikalt puhtaks ja keetis seda siis niikaua, kuni [[liha]] kondi küljest lahti oli tulnud. Ta tükeldas liha puust liual noaga peeneks ning maitsestas seda pipra, [[sool]]a ja vürtsiga. Siis segas ta liha keeduleemega ja tõstis liuale jahtuma. Jahtunult sai seda viiludeks lõigata - see oli [[sült]]. ** [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja suures metsas", tlk Tiiu Viljamaa, 1994, lk 13-14 * Simon istus, pea pisut kuklasse kallutatud. Ta ei suutnud oma pilku lahti kiskuda ja Kärbeste Jumal hõljus õhus ta silme ees. :"Mis sa siin üksinda teed? Kas sa mind ei karda?" :Simon judises. :"Siin ei ole sul kelleltki abi loota. Peale minu. Ja mina olengi Koletis." :Simoni suu liikus ja kujundas kuuldavad sõnad: :"Seapea teiba otsas." :"Ajab naerma, et mõnede meelest on Koletis midagi niisugust, mille peale saab jahti pidada ja keda saab tappa," ütles pea. Hetkeks kaikusid mets ja kõik muud kuidagipidi armsad paigad teeseldud naerust. "Ah et sa teadsid seda? Et ma olen osa sinust endast? Nii lähedal, lähedal, lähedal! Et mina olengi [[põhjus]], miks asjad ei edene? Et nad on, nagu nad on?" :Jälle kaikus naer. :"Jätame selle jutu," ütles Kärbeste Jumal. "Mine aga teiste juurde tagasi ja teeme, nagu poleks midagi olnud." :Simoni pea tudises. Ta silmad olid poolkinni, nagu ahviks ta järele toda jälkust seal teiba otsas. Ta mõistis, et haigushoog on tulemas. Kärbeste Jumal paisus nagu [[õhupall]]. * [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 120 * Pidulauas tarbisime ehk konsumeerisime [[verivorst]]e, hautatud seapead, sülti ja muid öifrosiine lahkeid andmeid. Ka [[õlu|kesvamärga]] ning teisigi hoopis spiritistlikumaid jooke. ** [[Evald Jalak]], "Vispein on tagasi kodus", rmt: "Eesav Edvard Puuslik ja teised", 1965, lk 64 * Suveharjal jõuab [[Päike]] oma [[võimsus]]e tipule, ja siis ei tunta seaga seostuvaid tavandeid. Võib-olla tohiksime sellest lähtudes tõmmata ettevaatliku piirjoone, mis eraldaks Päikest päikeseõgijast. Sel juhul sümboliseeriks [[tuli]] Päikest ja siga päikeseõgijat. [[Rituaal]]i tagapõhi muutuks küllalt läbipaistvaks: päikeseõgijat lepitatakse kodukolde tulega, siga lepitatakse Päikesega ja süüakse tavandilise roana, et tema jõust ja võimust osa saada. Nii esimene kui teine vajas [[kujund]]it, oma [[märk]]i. Päikest kujutati [[kodar]]atena, millele tõmmati [[ring]] ümber. Päikest jälitavat jõudu kujutati seana, mis ajapikku lihtsustus sea peaks, jõu ja hävingu, aga ka võimu ja kaitse sümboliks. Esimesed [[misjonär]]id nägid selles [[draakon]]it ja seadsid talle vastu draakonitapjad Margareeta, Jüri (Georg) või Mihkli (Michael). Nii mõistaksime ka [[M. J. Eisen]]i märkust maretapäeva kohta: "Vanades [[kalender|tähtraamatutes]] seisab selle päeva ees sea pea." ** [[Lennart Meri]], "Hõbevalge", 1976, lk 64 * Jõululaupäeval on kogu aeg kibekiire. Isa Jaan kütab tublisti ahju, tädi toob leos olnud poole seapea, paneb selle patta, kooritud [[kartulid]] ja [[kaalikad]] juurde ja isal Jaan aitab selle kerisele asetada, peldi vahelt hakkab mõne aja pärast imbuma head lõhna. ** [[Madde Kalda]], "Seitse tähte taeva sõelas", 1981, lk 32 * Kodanik on [[uus aasta|uuel aastalgi]] elus. Ei surnud seapea söömise kätte ega midagi. Kuigi öeldakse, et harjumatud [[toidud]] pidavat inimesele halvasti mõjuma, lääne [[teadlased]] juba uurivat oma laborites, kuidas vabanenud [[Ida-Euroopa]] söömata olemisega kohaneb. (lk 7) ** [[Astrid Reinla]], "Kodanik alustab uut elu", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 7–8 * Ühel [[hommik]]ul märkasime oma ehmatuseks maa-inimest, kes sammus mööda õue, pikk [[nuga]] käes. Tema ilme oli julm. Siiski ei rünnanud ta meid, vaid viskus hoopis suure roosa looma kallale, keda maa-rahvas "seaks" hüüab. [[Veri]] pritsis, siga röökis ja maa-inimene kähises. Jälgisime jubedat võitlust [[hirm]]ust tardununa. Maa-inimene nüsis noaga loomakõri. Millest oli saanud [[tüli]] alguse, me ei teadnud, kuid verine arveteõiendus tõendas, et maa-rahva naabruses pole võimalik end turvaliselt tunda. Üks teine maa-inimene tormas õue suure kausiga, see täitus peagi sea verest. Ära ootamata ilmselt peagi algavat jälki verejoomisorgiat, haarasime Uusi kaenlasse ning põgenesime [[mets]]a poole. Öösel söandas Siplane tagasi hiilida, et ära tuua meie matkavarustus. Ta jutustas, et kõik oli olnud vaikne ja miski ei reetnud päeval toimunud hirmsat [[kuritöö]]d, kuid aknast sisse piiludes nägi ta maa-rahvast lauas istuvat ning sea laipa söövat. Keset vaagnat irvitas ilma kehata seapea. Siplane rääkis, et seda nähes oli ta tundnud tohutut rõõmu, et liual on sea, aga mitte tema enda pea. Ent kui kergesti oleks see võinud sinna sattuda! ** [[Andrus Kivirähk]], "Maa-rahvas? Kes nad õieti on?" jutukogust "Kalevipoeg", 1997, lk 10 * Niiske rahunes. "Äkki te saaksite mulle ühe [[omlett|omleti]] valmis visata, mis?" küsis ta. :Kokk sattus [[paanika]]sse. "See on [[muna]]dest, jah?" uuris ta närviliselt. "Munadest toidu valmistamisega pole ma kunagi tegelenud. Suterdis saab reedeti toore hakkliha sees ühe toore muna ja proua Pillav tahtis igal hommikul oma [[džinn]]i ja apelsinimahla sisse kaks tükki, aga see on ka enam-vähem kogu suhe, mis mul munadega on olnud. Mul on üks seapea soolvees, kui te seda tahate. Siis on veel loomakeeli, [[süda]]meid, üdikonte, üks lambapea, kena tükk veise rinnalotti, [[põrn]]a, latakaid, [[kops]]u, [[maks]]a, [[neer]]u, harknääret..." :Kui Niiske oli poisike, oli talle sellest menüüst palju toite serveeritud. Need olid täpselt sellised asjad, mida peaks lastele andma, kui tahetakse, et neist saaksid meistrid näkkuvaletamises, kuritegelikus näpuosavuses ja maskeerimiskunstis. Endastmõistetavalt oli Niiske peitnud need kummalised võdisevad lihatooted köögiviljade alla, saades ühel korral tulemuseks kaheteistkümne tolli kõrguse kartuli. * [[Terry Pratchett]], "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 101-102 * Käes on [[laupäev]], seapeasüldi valmistamise päev. Tahan seda sinu ja Lucieniga koos teha. (lk 35) * Seapeasült on sinu jaoks rohkem kui lihtsalt [[retsept]]. See on sinu [[köök|köögis]] olemise viis. Kõik on ise tehtud, kogu seisma jäänud tooraine kasutatakse ära. Sa valmistad roogasid, mis tunduvad tänapäeval söömiskõlbmatud, nagu paneeritud veisenisad. Kui me turule rupskimüüja juurde jõuame, näib seapea minu jaoks koletu [[kimäär]]ina. Lulu hirmutab mind, rääkides, et sead võivad [[laps]]i süüa ja et pätid kasutavad neid vaenlastest vabanemisel. Rupskimüüja hakkab naerma ja pilgutab sulle silma: "Kas ostad täna poe tühjaks?" (lk 36) * Te olete nii organiseeritud, et see meenutab natuke [[lahing]]uks valmistumist. Te teritasite oma noad. Lucien läks külmkambrisse vaatama, millest saaks hea [[puljong]]i valmistada: [[porgand]]id, [[sibul]]ad, šalottsibulad ja kimp [[petersell]]i. Ta koorib köögivilju, samal ajal kui sina pesed seapead hoolikalt külma veega. Su liigutustes on teatav ettevaatlikkus. Ühel päeval küsisin ma sinult: "Kas sa kardad talle haiget teha?" Sa näisid hämmastunud. Olid mõnda aega vait, seejärel naeratasid mulle õrnalt: "[[Loom]]i tuleb austada. Nii surnuid kui ka elavaid. Eriti veel siis, kui me neid söögiks tarvitame." (lk 37) * Lucien tõstab mind [[pliit|pliidi]] kohale, et saaksin heita [[pilk|pilgu]] seapeale hiiglaslikus potis. Ta lisab sinna [[küüslauk|küüslauguga]] pikitud sibulad, kaks vasikajalga, [[tüümian]]i, [[loorber]]it, pipart, [[muskaatpähkel|muskaatpähklit]] ja jämedat soola. Sina avad pudeli [[vein]]i ja kallad selle potti tühjaks. See on valge vein, mida Lucien ise valmistab. (lk 38) * Lucien tõstab süldipoti kaane üles ja sa katsud sisu ettevaatlikult noaotsaga. "Hea küll," ütled silmi vidukile tõmmates. Seapea potist väljavõtmine on omaette vaatemäng. Seda ümbritseb kuuma [[aur]]u keeris. Te asetate selle paksule kuusepuust lõikelauale, mida suurte tükkide lõikamiseks kasutate - sulle on alati meeldinud valmistada köögitarvikuid kodust leitud materjalidest, sa armastad [[pukspuu]]st pannivarsi ja pirukate lõikamise vorme. Sa hingad seapead luudest puhastades sisse [[kadakas]]t noakäepideme lõhna, samal ajal kui Lucien puljongit kurnab, sel pakseneda laseb ja seejärel peterselli lisab. Sul ei lähe väikseimatki lihatükki kaduma, kraabid luud täiesti puhtaks. Sa ei usalda liha peenteks ribadeks lõikamist kellelegi teisele. Looma [[kolju]] ilmub nähtavale valendava ja läikivana. See koletislik nägu hüpnotiseerib mind. Ühel päeval, kui ma olen juba suurem, paneb Lucien selle [[sooda]]kristallidega vette valgenema. Lähen säravvalge seakoljuga kooli, et seda bioloogiatunnis klassile näidata. [[Õpetaja]] sätib selle pärast tundi klaaskappi ammoniidifossiili kõrvale seisma. (lk 42-43) ** [[Jacky Durand]], "Retseptiraamat", tlk Johanna Taiger, 2020 * Kõikvõimalike kõrgete tegelaste tee viis Tikkakoskile. Elofile tegi tuska, et ta ei olnud kohal, kui president [[Svinhufvud]] seal visiidil käis. Elof oleks väga tahtnud näha meest, kes kandis niisugust nime, Seapea, mille üle kõik olid Komossas naernud. (lk 105) * Kõige hullem oli Olga meelest see, kui neile oli toodud seapäid ja Helmer hoidis neid viljaaidas, Olga pidi käima sealt jahu toomas kas loomadele või siis, kui ta hakkas küpsetama. Ta ei teadnud kunagi, kas [[ait]] on seapäid täis või mitte. Ta avas ettevaatlikult aidaukse ja piilus vargsi sisse. Helmer naeris tema üle. Kui seapead olid seal, hingas ta sügavalt sisse, et suudaks hinge kinni pidada ning seejärel kiiresti aita minna ja sealt kohe välja tulla. Ta kartis väga, et ükskord paneb Helmer ta koos seapeadega aita luku taha, nagu ta sageli naljatamisi ähvardas. (lk 155) ** [[Ann-Luise Bertell]], "Kodutalu", tlk Tõnis Arnover, 2022 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Loomad]] p6dgv9m4n7382g21ake709a9axanxd5 135384 135383 2026-06-10T12:51:30Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135384 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Mardi osa soosammal, mardi õlu [[kaev]]u põhjas," urises pahandatud pereeit poolsalaja, võttis siis laulu õpetust mööda ometi [[võtmed]] varnast ja läks pealeajajatele [[ait|aidast]] andeid tooma. Kaua otsis ja arvas ta, kuni koos olid linad, [[herned]], [[vorstid]], pool seapead, paar [[küünal]]t ja mis muidu pruugiks oli anda, mis mardid tänades ja kõiksuguseid õnnesoovisid kõõrutades [[kott]]i pistsid, ja suure [[laul]]uga [[tants]]isid nad toast välja. ** [[Elisabeth Aspe]], "Ennosaare Ain", LR 47-48 1974, lk 27 * Mamma kaapis seapea hoolikalt puhtaks ja keetis seda siis niikaua, kuni [[liha]] kondi küljest lahti oli tulnud. Ta tükeldas liha puust liual noaga peeneks ning maitsestas seda pipra, [[sool]]a ja vürtsiga. Siis segas ta liha keeduleemega ja tõstis liuale jahtuma. Jahtunult sai seda viiludeks lõigata - see oli [[sült]]. ** [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja suures metsas", tlk Tiiu Viljamaa, 1994, lk 13-14 * Simon istus, pea pisut kuklasse kallutatud. Ta ei suutnud oma pilku lahti kiskuda ja Kärbeste Jumal hõljus õhus ta silme ees. :"Mis sa siin üksinda teed? Kas sa mind ei karda?" :Simon judises. :"Siin ei ole sul kelleltki abi loota. Peale minu. Ja mina olengi Koletis." :Simoni suu liikus ja kujundas kuuldavad sõnad: :"Seapea teiba otsas." :"Ajab naerma, et mõnede meelest on Koletis midagi niisugust, mille peale saab jahti pidada ja keda saab tappa," ütles pea. Hetkeks kaikusid mets ja kõik muud kuidagipidi armsad paigad teeseldud naerust. "Ah et sa teadsid seda? Et ma olen osa sinust endast? Nii lähedal, lähedal, lähedal! Et mina olengi [[põhjus]], miks asjad ei edene? Et nad on, nagu nad on?" :Jälle kaikus naer. :"Jätame selle jutu," ütles Kärbeste Jumal. "Mine aga teiste juurde tagasi ja teeme, nagu poleks midagi olnud." :Simoni pea tudises. Ta silmad olid poolkinni, nagu ahviks ta järele toda jälkust seal teiba otsas. Ta mõistis, et haigushoog on tulemas. Kärbeste Jumal paisus nagu [[õhupall]]. * [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 120 * Pidulauas tarbisime ehk konsumeerisime [[verivorst]]e, hautatud seapead, sülti ja muid öifrosiine lahkeid andmeid. Ka [[õlu|kesvamärga]] ning teisigi hoopis spiritistlikumaid jooke. ** [[Evald Jalak]], "Vispein on tagasi kodus", rmt: "Eesav Edvard Puuslik ja teised", 1965, lk 64 * Suveharjal jõuab [[Päike]] oma [[võimsus]]e tipule, ja siis ei tunta seaga seostuvaid tavandeid. Võib-olla tohiksime sellest lähtudes tõmmata ettevaatliku piirjoone, mis eraldaks Päikest päikeseõgijast. Sel juhul sümboliseeriks [[tuli]] Päikest ja siga päikeseõgijat. [[Rituaal]]i tagapõhi muutuks küllalt läbipaistvaks: päikeseõgijat lepitatakse kodukolde tulega, siga lepitatakse Päikesega ja süüakse tavandilise roana, et tema jõust ja võimust osa saada. Nii esimene kui teine vajas [[kujund]]it, oma [[märk]]i. Päikest kujutati [[kodar]]atena, millele tõmmati [[ring]] ümber. Päikest jälitavat jõudu kujutati seana, mis ajapikku lihtsustus sea peaks, jõu ja hävingu, aga ka võimu ja kaitse sümboliks. Esimesed [[misjonär]]id nägid selles [[draakon]]it ja seadsid talle vastu draakonitapjad Margareeta, Jüri (Georg) või Mihkli (Michael). Nii mõistaksime ka [[M. J. Eisen]]i märkust maretapäeva kohta: "Vanades [[kalender|tähtraamatutes]] seisab selle päeva ees sea pea." ** [[Lennart Meri]], "Hõbevalge", 1976, lk 64 * Jõululaupäeval on kogu aeg kibekiire. Isa Jaan kütab tublisti ahju, tädi toob leos olnud poole seapea, paneb selle patta, kooritud [[kartulid]] ja [[kaalikad]] juurde ja isal Jaan aitab selle kerisele asetada, peldi vahelt hakkab mõne aja pärast imbuma head lõhna. ** [[Madde Kalda]], "Seitse tähte taeva sõelas", 1981, lk 32 * Kodanik on [[uus aasta|uuel aastalgi]] elus. Ei surnud seapea söömise kätte ega midagi. Kuigi öeldakse, et harjumatud [[toidud]] pidavat inimesele halvasti mõjuma, lääne [[teadlased]] juba uurivat oma laborites, kuidas vabanenud [[Ida-Euroopa]] söömata olemisega kohaneb. (lk 7) ** [[Astrid Reinla]], "Kodanik alustab uut elu", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 7–8 * Ühel [[hommik]]ul märkasime oma ehmatuseks maa-inimest, kes sammus mööda õue, pikk [[nuga]] käes. Tema ilme oli julm. Siiski ei rünnanud ta meid, vaid viskus hoopis suure roosa looma kallale, keda maa-rahvas "seaks" hüüab. [[Veri]] pritsis, siga röökis ja maa-inimene kähises. Jälgisime jubedat võitlust [[hirm]]ust tardununa. Maa-inimene nüsis noaga loomakõri. Millest oli saanud [[tüli]] alguse, me ei teadnud, kuid verine arveteõiendus tõendas, et maa-rahva naabruses pole võimalik end turvaliselt tunda. Üks teine maa-inimene tormas õue suure kausiga, see täitus peagi sea verest. Ära ootamata ilmselt peagi algavat jälki verejoomisorgiat, haarasime Uusi kaenlasse ning põgenesime [[mets]]a poole. Öösel söandas Siplane tagasi hiilida, et ära tuua meie matkavarustus. Ta jutustas, et kõik oli olnud vaikne ja miski ei reetnud päeval toimunud hirmsat [[kuritöö]]d, kuid aknast sisse piiludes nägi ta maa-rahvast lauas istuvat ning sea laipa söövat. Keset vaagnat irvitas ilma kehata seapea. Siplane rääkis, et seda nähes oli ta tundnud tohutut rõõmu, et liual on sea, aga mitte tema enda pea. Ent kui kergesti oleks see võinud sinna sattuda! ** [[Andrus Kivirähk]], "Maa-rahvas? Kes nad õieti on?" jutukogust "Kalevipoeg", 1997, lk 10 * Niiske rahunes. "Äkki te saaksite mulle ühe [[omlett|omleti]] valmis visata, mis?" küsis ta. :Kokk sattus [[paanika]]sse. "See on [[muna]]dest, jah?" uuris ta närviliselt. "Munadest toidu valmistamisega pole ma kunagi tegelenud. Suterdis saab reedeti toore hakkliha sees ühe toore muna ja proua Pillav tahtis igal hommikul oma [[džinn]]i ja apelsinimahla sisse kaks tükki, aga see on ka enam-vähem kogu suhe, mis mul munadega on olnud. Mul on üks seapea soolvees, kui te seda tahate. Siis on veel loomakeeli, [[süda]]meid, üdikonte, üks lambapea, kena tükk veise rinnalotti, [[põrn]]a, latakaid, [[kops]]u, [[maks]]a, [[neer]]u, harknääret..." :Kui Niiske oli poisike, oli talle sellest menüüst palju toite serveeritud. Need olid täpselt sellised asjad, mida peaks lastele andma, kui tahetakse, et neist saaksid meistrid näkkuvaletamises, kuritegelikus näpuosavuses ja maskeerimiskunstis. Endastmõistetavalt oli Niiske peitnud need kummalised võdisevad lihatooted köögiviljade alla, saades ühel korral tulemuseks kaheteistkümne tolli kõrguse kartuli. * [[Terry Pratchett]], "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 101-102 * Käes on [[laupäev]], seapeasüldi valmistamise päev. Tahan seda sinu ja Lucieniga koos teha. (lk 35) * Seapeasült on sinu jaoks rohkem kui lihtsalt [[retsept]]. See on sinu [[köök|köögis]] olemise viis. Kõik on ise tehtud, kogu seisma jäänud tooraine kasutatakse ära. Sa valmistad roogasid, mis tunduvad tänapäeval söömiskõlbmatud, nagu paneeritud veisenisad. Kui me turule rupskimüüja juurde jõuame, näib seapea minu jaoks koletu [[kimäär]]ina. Lulu hirmutab mind, rääkides, et sead võivad [[laps]]i süüa ja et pätid kasutavad neid vaenlastest vabanemisel. Rupskimüüja hakkab naerma ja pilgutab sulle silma: "Kas ostad täna poe tühjaks?" (lk 36) * Te olete nii organiseeritud, et see meenutab natuke [[lahing]]uks valmistumist. Te teritasite oma noad. Lucien läks külmkambrisse vaatama, millest saaks hea [[puljong]]i valmistada: [[porgand]]id, [[sibul]]ad, šalottsibulad ja kimp [[petersell]]i. Ta koorib köögivilju, samal ajal kui sina pesed seapead hoolikalt külma veega. Su liigutustes on teatav ettevaatlikkus. Ühel päeval küsisin ma sinult: "Kas sa kardad talle haiget teha?" Sa näisid hämmastunud. Olid mõnda aega vait, seejärel naeratasid mulle õrnalt: "[[Loom]]i tuleb austada. Nii surnuid kui ka elavaid. Eriti veel siis, kui me neid söögiks tarvitame." (lk 37) * Lucien tõstab mind [[pliit|pliidi]] kohale, et saaksin heita [[pilk|pilgu]] seapeale hiiglaslikus potis. Ta lisab sinna [[küüslauk|küüslauguga]] pikitud sibulad, kaks vasikajalga, [[tüümian]]i, [[loorber]]it, pipart, [[muskaatpähkel|muskaatpähklit]] ja jämedat soola. Sina avad pudeli [[vein]]i ja kallad selle potti tühjaks. See on valge vein, mida Lucien ise valmistab. (lk 38) * Lucien tõstab süldipoti kaane üles ja sa katsud sisu ettevaatlikult noaotsaga. "Hea küll," ütled silmi vidukile tõmmates. Seapea potist väljavõtmine on omaette vaatemäng. Seda ümbritseb kuuma [[aur]]u keeris. Te asetate selle paksule kuusepuust lõikelauale, mida suurte tükkide lõikamiseks kasutate - sulle on alati meeldinud valmistada köögitarvikuid kodust leitud materjalidest, sa armastad [[pukspuu]]st pannivarsi ja pirukate lõikamise vorme. Sa hingad seapead luudest puhastades sisse [[kadakas]]t noakäepideme lõhna, samal ajal kui Lucien puljongit kurnab, sel pakseneda laseb ja seejärel peterselli lisab. Sul ei lähe väikseimatki lihatükki kaduma, kraabid luud täiesti puhtaks. Sa ei usalda liha peenteks ribadeks lõikamist kellelegi teisele. Looma [[kolju]] ilmub nähtavale valendava ja läikivana. See koletislik nägu hüpnotiseerib mind. Ühel päeval, kui ma olen juba suurem, paneb Lucien selle [[sooda]]kristallidega vette valgenema. Lähen säravvalge seakoljuga kooli, et seda bioloogiatunnis klassile näidata. [[Õpetaja]] sätib selle pärast tundi klaaskappi ammoniidifossiili kõrvale seisma. (lk 42-43) ** [[Jacky Durand]], "Retseptiraamat", tlk Johanna Taiger, 2020 * Kõikvõimalike kõrgete tegelaste tee viis Tikkakoskile. Elofile tegi tuska, et ta ei olnud kohal, kui president [[Svinhufvud]] seal visiidil käis. Elof oleks väga tahtnud näha meest, kes kandis niisugust nime, Seapea, mille üle kõik olid Komossas naernud. (lk 105) * Kõige hullem oli Olga meelest see, kui neile oli toodud seapäid ja Helmer hoidis neid viljaaidas, Olga pidi käima sealt jahu toomas kas loomadele või siis, kui ta hakkas küpsetama. Ta ei teadnud kunagi, kas [[ait]] on seapäid täis või mitte. Ta avas ettevaatlikult aidaukse ja piilus vargsi sisse. Helmer naeris tema üle. Kui seapead olid seal, hingas ta sügavalt sisse, et suudaks hinge kinni pidada ning seejärel kiiresti aita minna ja sealt kohe välja tulla. Ta kartis väga, et ükskord paneb Helmer ta koos seapeadega aita luku taha, nagu ta sageli naljatamisi ähvardas. (lk 155) ** [[Ann-Luise Bertell]], "Kodutalu", tlk Tõnis Arnover, 2022 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Loomad]] cennizrfuuv61nzz18vf10n08mzz0hs 0 17457 135394 135345 2026-06-10T16:00:48Z Pseudacorus 2604 135394 wikitext text/x-wiki [[Pilt:U-Bahnbau_Spittelmarkt,_1918.jpg|pisi|Else Hertzer, "Metrooehitus, Spittelmarkt" (1918)]] [[Pilt:José_Clemente_Orozco,_The_Subway.jpg|pisi|José Clemente Orozco, "Metroo" (1928)]] [[Pilt:Subway,_Furedi,_1934.jpg|pisi|Lily Furedi, "Metroo" (1934)]] ==Proosa== * Metroojaamad ja [[tunnel]]id — kreemikad kahhelkivid ja pilkane [[pimedus]], siis jälle kreemikad kahhelkivid ja pilkane pimedus, [[numbrid]] ja pimedus, veel pilkasem pimedus — see kõik liitus temast mööda vuhisedes mingiks üldmuljeks. :[[Lapsepõlv]]es oli ta ühel selgel ja palaval suvepäeval istunud [[meri|mere]] ääres kollasel [[luide|liivaluitel]] ja püüdnud [[sõel]]a liivaga täita, sest õel [[nõbu]] oli öelnud: "Täida see sõel, ja sa saad kümme senti!" Mida kiiremini ta [[liiv]]a sisse kühveldas, seda kiiremini pudenes see valju sahinaga jälle välja. Tema [[käed]] väsisid, liiv oli kõrvetavalt kuum ja sõel ikka tühi. Nii istus ta seal südasuvisel päeval, tegemata ainustki häält, ja tundis, kuidas [[pisarad]] mööda [[põsk]]i alla voolasid. :Nüüd, kui rappuv pneumaatiline [[rong]] teda mööda [[linn]]a elutuid [[kelder|keldreid]] sõidutas, tuli talle meelde selle sõela halastamatu [[loogika]]; ta vaatas korraga allapoole ning märkas, et tal oli [[piibel]] avatult käes. Rongis oli inimesi, tema aga hoidis [[raamat]]ut käes, ja talle tuli pöörane mõte: kui ta hästi kiiresti ning midagi vahele jätmata loeks, siis ehk jääks pisut liiva sõelale. Aga kui ta lugema hakkas, pudenesid [[sõnad]] läbi sõela, ja Montag mõtles, et mõne tunni pärast kohtub ta Beattyga ja peab raamatu ära andma, seepärast ei tohi ükski [[lause]] kaotsi minna, iga rida peab meelde jääma. Ta ise peab sellega toime tulema. :Montag hoidis raamatut kõvemini. :Valjuhääldajad pasundasid: :"Denhami [[hambapasta]]!" :"Jääge ometi vait!" mõtles Montag. "Pange tähele [[lill]]ekesi välja peal..." :"Denhami hambapasta!" :"Nemad ei tee [[töö]]d..." :"Denhami..." :"Pange tähele lillekesi välja peal — vait, vait!" :"... hambapasta!» :Montag avas raamatu, pööras lehti ning kompas neid, nagu oleks ta pime, jälgis silmi pilgutamata iga üksiku tähe kuju. :"Denham. Tähthaaval: D-E-N ..." :"Nad ei tee tööd ega..." :Vastiku sahinaga pudenes kuum liiv läbi tühja sõela. :"Denhami pasta on üle kõige!" :"Pange tähele lillekesi, lillekesi, lillekesi..." :"Denhami hambapasta teeb [[hambad]] valgeks!" :"Vait, vait, vait!" Pärast seda valju, paluvat hüüet leidis Montag end püsti seisvat, ja müriseva [[vagun]]i jahmunud reisijad vahtisid pärani silmi, tõmbusid eemale pöörase näoga, nagu lämbuvast mehest, tema kuivanud, pomisevast [[suu]]st, ja lehvivate lehtedega raamatust tema käes. * [[Ray Bradbury]], "451° Fahrenheiti", tlk H. Luik, LR 23-24 1959, lk 50 * Isegi metroos oma venna vastu pressituna [[Teesklus|teeskleb]] keskmine [[inglane]] meeleheitlikult, et on üksi. ** [[Germaine Greer]], "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970, lk 128 * Hommik jõuab kätte siis, kui minnakse esimese metroo peale ja ollakse sunnitud taluma uut [[solvang]]ut." ** [[Anna Gavalda]], "Lohutaja", tlk Stella Timmer, 2011, lk 9-10 ==Luule== <poem> Mõnikord metroos, teel tagasi Queensi, võin ma [[ennustamine|ennustada]], kes sõidab Lexingtoni [[peatus]]est edasi, sest minagi olen ostnud nende [[king]]i Paylessist. Need kingad ei peta mitte kedagi. </poem> * [[Cristin O'Keefe Aptowicz]], "Firma pühadepeol" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/54230/at-the-office-holiday-party "At the Office Holiday Party"]), kogust "Everything is Everything", Write Bloody Publishing, 2010 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Transport]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] cc1knv4j0guovegajpbuhepeqhwm4rn 0 17498 135397 110624 2026-06-10T22:27:22Z Pseudacorus 2604 135397 wikitext text/x-wiki '''Tiia Toomet''' (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti kirjanik. =="Argipäeva õhtu"== Tiia Toomet, "Argipäeva õhtu". Tallinn: Eesti Raamat, 1987. <poem> oi [[tuul]] tuul tume tuul tule puuduta mu veriseks hõõrdunud taldu võibolla möödusid tõesti kusagil riigid ja rahvad ajalugu seisab [[raamat]]utes aga kadunud [[varjud]] ümisevad kõikidel teedel tuul tuul millest nad [[ümin|ümisevad]] millest nad ümisevad tuul </poem> * "Tuul tuul niiske ja jahe tuul", lk 8 <poem> [[lukk]]u pandud sai [[kodu]] uks ja ülesse tehtud ase kui jäängi teel väsinuks ära mind puhata lase vaid üks habras valguseniit ja [[kalju]]d kahel pool rippu kui paljud on läinud siit kas jõudis mõni neist [[tipp]]u </poem> * "*** Hommik käskivalt tõstis käe", lk 12 <poem> mis kaasa võtta mahub kahte [[pihk]]u tund [[rõõm]]u liivakaldal teispool [[järv]]e [[vihm]] nõrgub räästalt akna valgusvihku kesk aegamööda tuhmenevaid värve kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge ja ma ei tea kui kaua saab see kesta ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]] su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta </poem> * "*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada", lk 13 <poem> mitte [[lapsepõlv]]est vaid [[algus]]est peabki vast alati algama vaatama taas seda [[valgus]]e ja [[pimedus]]e vaheldumist kuulama neid ammukuuldud [[hääl]]i puudutama tuttavaid asju mida järsku kui esmakordselt märkad mis kõik paistavad järsku läbi hääled kõlavad läbi [[teispoolsus]]t ise kasvamas su argipäevade sisse just siin ja mitte kusagil mujal [[täna]] praegu </poem> * "*** Ma pole tahtnud kunagi tagasi lapsepõlve", lk 33 <poem> selles [[näidend]]is on neli [[vaatus]]t ja kolm [[vaheaeg]]a istud vagusi ja ootad enne lõppu ütleb keegi: VALMISOLEK ON KÕIK selle võtadki kaasa plaksutad tänulikult käsi saad [[riietehoid|riietehoiust]] tagasi [[kasukas|kasuka]] ja [[saapad]] lähed koju lapsed loevad veel [[voodi]]s poed ka ise sängi kustutad tule pimedus lõpetab selle päeva nagu kõik teisedki </poem> * "*** On argipäeva õhtu", lk 35 <poem> talveöödel surub üks [[nägu]] end väljastpoolt vastu pimedat klaasi tuisuiilidest kostab sosinaid [[hommik]]ul on hang poolde seina aga siis tuleb [[kevad]] ja topeltaknad võetakse eest õue päikese kätte tuuakse [[nukuvanker|nukuvankrid]] [[pall]]id [[hüppenöör]]id ja talveriided vana [[kastan]] lehvitab naerdes [[oks]]i ja pillab kahevärvilisi [[õis]]i väikesele tüdrukule kes joonistab mullale [[keksukast|kekskasti]] taevast ja [[põrgu]]t </poem> * "*** See maja on praegugi veel olemas", lk 67 <poem> päeval paistis Joodik-Leenu alandlik ja vagur üldse mitte niisugune kes laulaks neid roppe [[laul]]e mida öösiti kuulsin ja ma imestasin kuidas küll [[haud]] teda parandab ükskord kui käisin juba [[ülikool]]is ja sõitsin vaheajaks koju nägin et Leenu akna alla oli tekkinud lillepeenar ainuke meie [[hoov]]is ja peenra keskel kasvas kidur puuhakatis Leenu tuli uksest plekktops käes ja valas puule vett kui mina ükskord surnud olen kasvab see [[puu]] edasi ja peab mind meeles ütles ta mulle päike paistis ja see oli viimane kord kui ma teda nägin </poem> * "*** Joodik-Leenu oli majahoidja", lk 70 ==Vanaduse võlud== Tiia Toomet, "Vanaduse võlud", Tammerraamat, 2017 * Tõepoolest, lihtne on armastada inimkonda ja võrreldamatult keerulisem teist inimest enda kõrval. Millegipärast tundub mulle aga, et alles siis, kui suuta viimast, on lootust, et ka esimene võib ükskord tõeks saada. (lk 81) * Väikestest lastest vaatab alasti vastu meie kõigi ühine inimloomus, mis end hilisemas elus erineva mustriga kirjute kuubede alla varjab. (lk 91) ==Intervjuud== * Tegelikult marginaaliat ei ole olemas. Elu suured küsimused ja tõed – neid me võime avastada igas väikeses pisiasjas. Lastekirjandus ja nende asjadega tegelemine – ka seal võib jõuda kõige suuremate küsimuste juurde. * Mind on vähemalt teismeeast peale huvitanud elu suured küsimused, nagu elu, surm, maailm, kes me oleme või igatsus millegi järele. Ma olen nendega tegelenud vähem kui ma oleks võinud tegeleda, aga ma olen tundnud, et minu jõud käib nendest väikestest teemadest üle ja lõpuks need teed viivad ühte kohta, kui sa oma teed mööda täie tõsidusega käid. * Laps on see, kes vaatab esimest korda maailma, kelles on üllatumise moment, kes suudab imestada, kes küsib küsimusi, on uudishimulik ja tahab õppida. * See laps iseendas – see tegelikult püsib meis kõigis alles. Mõnikord me unustame argiaskeldustes ära need küsimused ja imestamise selle ime üle, mis igal pool meie ümber on. Kui sa selle suudad alles hoida või uuesti avastada, siis minu arust muutud sa uuesti elusaks. * Lastele tuleb kirjutada väga ausalt ja lihtsalt. Mulle meeldib, kui asjadest saab kirjutada natuke humoorikalt. Lastele võib kirjutada kõigest, ka väga tõsistest teemadest. Aga ma olen mõelnud, et võib-olla väga väikestele lastele siiski peaks jätma õnneliku lõpu võimaluse. Me peame lastekirjandusega andma lapsele lootuse ja väljapääsu. * Minu lasteraamatud on väga mitmesugused, vana aja raamatud on tingitud minu huvist ja soovist, et lapsed teaksid, et maailm ei alanud nendega. Kuigi tegelikult ju maailm algab iga lapsega uuesti. :Mingis vanuses nad võiks teada saada, et enne on olnud teistmoodi, et nende isad-emad on elanud teistmoodi ja neil on olnud teistsugused asjad. Vana aja lugude kirjutamine on olnud suur rõõm, sest raamatus "Vana aja lood" ma räägingi enda lapsepõlvest, oma lapsepõlve mängudest ja keskkonnast Kalamaja agulis, kus ma kasvasin. * [Raamatust "Vanaduse võlud":] Siit-sealt anti mõista, et need vanad võiks üldse kõrvale tõmbuda ja eest ära minna. Ma mõtlesin, et misasja, vana on tegelikult tore olla. Ma kirjutasin trotsist selle raamatu, et ka vanainimene on samasugune inimene nagu nooremad või keskealised,. * Vanaduse aeg on täiesti omaette etapp, aga see võib olla täitsa hea ja tore aeg. On küll mõned tingimused, mis selleks peaks olema täidetud. :Esiteks, tervis peaks olema enam-vähem. Kui sa oled ikka väga haige, siis ei ole vanaduse võludest midagi rääkida. Teiseks on oluline, et sa suudad ise oma asjadega hakkama saada, maksta oma maksud, osta vahel teatripileti, lastelastele kingitusi – kui sa jaksad seda teha. :Sellega on meie riigis natuke halvasti, et vanad inimesed jäävad sellega hätta. Jah, lapsed küll aitavad, kellel neid on. Aga see oleks vanainimese väärikuse küsimus. :Kolmas väga tähtis asi, et vanadust nautida ja selle võlusid tunda, on see, et sa pead suutma iseenda ja oma eluga ära leppida. Kui sa ei ole kibestunud ja kalestunud, ei mõtle, et oleks võinud teistmoodi olla. Tuleb olla rahul ja andestada endale need asjad, mis sa oled valesti teinud. Muidugi peab olema säilinud uudishimu ja huumorimeel. * [Jaan Kaplinskist:] Meil oli väga sarnane elutunnetus, saime maailmast ja kõigest sellest ühtemoodi aru, me otsisime vastuseid samadele küsimustele. Me olime väga ühel lainel. * Ta oli eriline inimene, ta oli eriliselt kokku pandud, sest ta mõtles kogu aeg. Mul läks tükk aega, et aru saada sellest, et ta võis niita, lõhkuda puid või vahetada lapse mähkmeid ja samal ajal mõelda näiteks kajasõnadest tamili keeles, 62 miljonit aastat tagasi Maale kukkunud asteroidist või Wittgensteini filosoofiast. Tema eruditsioon, tema mõttehaare ja sõnaline andekus väljendada oma mõtteid oli erakordselt suur. * Ta ei olnud suur mitte ainult Eesti kultuuris, vaid maailmakultuuris, ta oli rahvusvaheline mees. Tema vahend oli sõna, eesti keel, mida räägib ainult üks miljon inimest. * Oleks ta sündinud mõnda teise kultuuriruumi, siis see, mida tal oli öelda – nii tema luule kui mõttelood – oleks palju paremini levinud. Ta kirjutas eesti keeles umbes 60 raamatut, üle tuhande luuletuse. Teda on tõlgitud küll umbes 30 keelde, aga see on nii väike osa tema mahukast mõttevaramust. Tema loomingu kogu suurust saab teada ikkagi ainult eesti keeles. * Temaga oli see, et ta mõtles ja kirjutas kogu aeg. Ma teadsin, et ta kirjutas iga päev, aga ma ei kujutanud ette, et seda kõike on nii palju. * Üsna sageli tekib tahe mingit lugu kirja panna. Ma olen küll üsna kinni selles igapäevases argielus ja pole olnud seda julgust alati võtta seda aega kirjutamiseks. Aga ma tahaks kirjutada küll, sest vahel on nii, et kui sa kirjutad läbi midagi, mis justkui on sinu elust, aga päriselt ei ole ka, siis sa saad sellest paremini aru. * Ma olen mõelnud, miks me niimoodi teeme, miks me teeme selliseid valikuid. Miks ma valin kirjutada rohkem lasteraamatuid ja vähem neid suuri küsimusi, mis mind ennast puudutavad. Aga see ongi minu loomus, et ma tahangi olla selles argipäevas, selle väikese inimese väikeses elus, millest paistab tegelikult läbi ka see teistsugune tõelus. See on minu kõige õigem tee. ** Tiia Toomet, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608434870/tiia-toomet-otsige-iseendas-ules-sisemine-laps "Tiia Toomet: otsige iseendas üles sisemine laps"], ERR/ETV "Plekktrumm", 14.12.2021 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Toomet, Tiia}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] fburbg18o3d8eawjd1c2yj0x7vxb8yc 0 20546 135401 135371 2026-06-10T22:46:20Z Ollin Masa 5560 Link 135401 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Lõuna ajal sündisid võõristavad asjad. Sädelev [[meri]] kerkis üles, lagunes uskumatult iseäralikeks üksikpindadeks. Korallriff ja selle kõrgematele kühmudele klammerduvad üksikud kidurad [[palm]]id ujusid kõrgele taevasse, virvendasid, pudenesid tükkideks, libisesid nagu vihmapiisad mööda traati või paljunesid nagu mingis imelikus [[peegel|peeglite]] reas. Mõnikord kangastus maa seal, kus teda muidu ei olnud, ja haihtus siis laste silma all nagu [[seebimull]]. Põssa kuulutas selle kõik õpetatult "miraažiks", ning kuna ükski [[poiss]] ei pääsenud rifile, sest vahepealses mereribas varitsesid [[hai]]d, harjusid nad nende [[müsteerium]]idega ära ega pannud neid enam tähelegi — just niisamuti nagu nad [[õhtu]]l ei märganud imelisi tukslevaid [[täht]]i. Lõuna paiku sulasid need pettepildid taevasse, kust [[päike]] alla vaatas nagu vihane [[silm]]. [[Pärastlõuna]]ks kadus miraaž ning [[silmapiir]] muutus ikka puhtamaks ja [[sinine|sinisemaks]], sedamööda kuidas päike madalamale vajus. ** [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 49 ==Luule== <poem> Kui kaua [[kõrb]]es kõndind omaette näed [[karavan]]e, palme, [[minarett]]e, tead, et su meeli [[Võrgutamine|võrgutab]] miraaž. Kuid [[tõelus]]ena haarad [[Enesepettus|endapette]] ja ruttu neelad [[õnn]]e mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki [[oaas]]. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Janud" 6, rmt: "Päikesepillaja" (3. tr 1997), lk 46 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Optika]] 3zeggit7nxgrs199ev3ls0u3kjholle 135402 135401 2026-06-10T22:47:13Z Ollin Masa 5560 Pilt 135402 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Great Salt Lake Utah USA3.jpg|pisi|Miraaž [[Suur Soolajärv|Suure Soolajärve]] kohal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis]] ==Proosa== * Lõuna ajal sündisid võõristavad asjad. Sädelev [[meri]] kerkis üles, lagunes uskumatult iseäralikeks üksikpindadeks. Korallriff ja selle kõrgematele kühmudele klammerduvad üksikud kidurad [[palm]]id ujusid kõrgele taevasse, virvendasid, pudenesid tükkideks, libisesid nagu vihmapiisad mööda traati või paljunesid nagu mingis imelikus [[peegel|peeglite]] reas. Mõnikord kangastus maa seal, kus teda muidu ei olnud, ja haihtus siis laste silma all nagu [[seebimull]]. Põssa kuulutas selle kõik õpetatult "miraažiks", ning kuna ükski [[poiss]] ei pääsenud rifile, sest vahepealses mereribas varitsesid [[hai]]d, harjusid nad nende [[müsteerium]]idega ära ega pannud neid enam tähelegi — just niisamuti nagu nad [[õhtu]]l ei märganud imelisi tukslevaid [[täht]]i. Lõuna paiku sulasid need pettepildid taevasse, kust [[päike]] alla vaatas nagu vihane [[silm]]. [[Pärastlõuna]]ks kadus miraaž ning [[silmapiir]] muutus ikka puhtamaks ja [[sinine|sinisemaks]], sedamööda kuidas päike madalamale vajus. ** [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 49 ==Luule== <poem> Kui kaua [[kõrb]]es kõndind omaette näed [[karavan]]e, palme, [[minarett]]e, tead, et su meeli [[Võrgutamine|võrgutab]] miraaž. Kuid [[tõelus]]ena haarad [[Enesepettus|endapette]] ja ruttu neelad [[õnn]]e mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki [[oaas]]. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Janud" 6, rmt: "Päikesepillaja" (3. tr 1997), lk 46 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Optika]] cbeylnjmkwppoej490r1c57xkt05xio 0 25930 135396 134721 2026-06-10T18:58:56Z Metsavend 175 135396 wikitext text/x-wiki [[Pilt:JRooste2019.jpg|pisi|Jürgen Rooste, 2019.]] '''Jürgen Rooste''' (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja. === Ideaalne abikaasa (2015) === <poem> /.../ mina pole enam [[ajakirjanik]] ma pole isegi [[kirjanik]] ma pole ka [[hea]] ma olen inim[[tolmuimeja]] ja undan [[hommik]]ust [[õhtu]]ni ikka sõimavad [[luuletaja]]ks </poem> * "Sõim", lk 52 {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Rooste, Jürgen}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] nxv9rtmn2jl513w7dvqdzzhrd38rkq3 0 25975 135399 135363 2026-06-10T22:30:22Z Ollin Masa 5560 Link 135399 wikitext text/x-wiki "'''Kärbeste Jumal'''" (''Lord of the Flies'') on [[William Golding]]i romaan, mis ilmus 1954. aastal. Eesti keelde on romaani tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tõlge ilmus esmakordselt 1964. aastal ja sellest on tehtud mitu kordustrükki. ==Tsitaate== William Golding, "Kärbeste Jumal. Mereristsed", tlk Henno Rajandi, Eesti Raamat, 1989 * Ralph taipas asja mõtet ja puhus [[diafragma]]ga. Kohe hakkas karp kõlama. [[Palm]]ide all kõmas sügav kare heli, tungis läbi metsapadriku ja kajas vastu mäe [[roosa]]delt [[graniit]]nõlvadelt. Puulatvadest tõusis linnupilv, kuskil kiunatas keegi ja põgenes läbi [[põõsas]]te. :Ralph võttis karbi suult. :"Maru!" :Tema enda hääl kõlas pärast karbi karmi kõma nagu sosin. Ralph tõstis karbi uuesti suu juurde ja puhus jälle. Uuesti kõlas sama heli. Ja siis, kui ta puhus tugevamini, hüppas karbi hääl [[oktaav]]i võrra kõrgemale ning muutus teravaks vileks, mis oli veelgi läbilõikavam. Põssa hüüdis midagi, õnnelik [[nägu]] peas, prilliklaasid välkumas. [[Linnud]] kädistasid, väikesed loomakesed sibasid laiali. Ralphil sai õhk otsa, heli langes oktaavi võrra, muutus madalaks põrinaks, vaibus kahinaks. :Karp vaikis. Läikiv elevandiluu. Ralphi nägu oli õhupuudusest punane. Taevas [[saar]]e kohal oli täis lindude kisa ja vastukajasid. (lk 15) * Lapsed, kes üksikult või paarikaupa [[rand]]a mööda lähenesid, muutusid korrapealt nähtavaks, kui nad põuaudu piiri ületasid ja liivakaldale jõudsid. Kõigepealt tabas vaataja pilk musta [[nahkhiir]]etaolise sünnitise, mis siples [[liiv]]al, ja alles hiljem märkas ta [[keha]] selle kohal. Nahkhiir oli lapse [[vari]], mis püstloodis langeva [[päike]]se all kahanes ruttavate jalgade ees väikeseks laigukeseks. (lk 16) * Jack hakkas rääkima. :"Me peame mõtlema, kuidas siit pääseda." :Tekkis sumin. Üks väike poiss, Henry, teatas, et tahab koju. :"Ära jama," ütles Ralph hajameelselt. Ta võttis merekarbi kätte. "Minu meelest peaks meil olema [[pealik]], et me saaksime asju otsustada." :"Pealik! Pealik!" :"Pealikuks peaksin saama mina," ütles Jack otsekohese ülbusega. "sest mina olen eeslaulja ja koorivanem. Ma võtan do-dieesi välja." (lk 19) * Saarel oli umbkaudu [[laev]]a kuju. (lk 24) * "[[Siga|Seal]] peab kõri maha võtma," ütles Ralph õhinal, "alati räägitakse, et seal tuleb kõri maha võtta." :"Seal peab kõri maha lõikama ja [[veri|vere]] välja laskma," ütles Jack. "Muidu ei kõlba [[liha]] süüa." :"Aga miks sa siis ei torganud?" :Nad teadsid väga hästi, miks — sellepärast, et nii õudne oli [[nuga]] langetada ja torgata elavasse ihusse, sellepärast, et verd näha on hirmus. :"Ma pidin just torkama," õiendas Jack. Ta sammus kõige ees ja teised ei näinud ta nägu. "Ma otsisin parajat kohta. Järgmine kord!..." (lk 26) * [Ralph:] "Meil on uusi [[seadus]]i vaja. Kus on karp, seal on [[koosolek]]. Ükskõik, kas siin üleval või seal all." :Poisid olid nõus. Põssa tegi suu lahti ja tahtis rääkima hakata, aga tabas Jacki [[pilk|pilgu]] ja jäi vait. Jack sirutas käe, võttis karbi ja tõusis püsti, hoides õrna eset ettevaatlikult oma nõgises peos. :"Ma olen Ralphiga nõus. Meil peavad olema seadused ja neid tuleb täita. Me pole lõpuks metslased. Me oleme [[inglased]]. Ja inglased on igas asjas kõige esimesed. Seepärast me peame tegema, mis on õige." (lk 36) * Siit-sealt [[liaan|väänkasvude]] vahelt, mis ripnesid surnud või surevatel [[puu]]del, kerkis [[suits]]u. Nende silma all hakkas üks väädipundar alt põlema ja suits tihenes. Väikesed leegid jooksid üht tüve mööda üles, pugesid läbi [[leht]]ede ja [[oks]]te, levisid ja võtsid jõudu. Tulekeel puudutas teist tüve ja lippas üles nagu [[orav]]. Suitsupilv kasvas, nõrgus läbi [[mets]]a, rullus allapoole. Tuleorav kargas [[tuul]]e tiibadele, klammerdus teise tüve külge, krabistas alla. Lehtede ja suitsu tumeda eesriide taga haaras [[tuli]] metsa oma küünte vahele ja hakkas järama. Hektarisuurune suitsulina rullus püsivalt mere poole. Leegid ja tõkestamatu tule pealetungi vaatepilt pani poisid heledasti ja erutatult hõiskama. Tuli muutus nagu metsloomaks; nagu [[jaaguar]], kes kõhuli roomab saagi poole, lähenes ta kasetaoliste noorte puukeste rivile, mis palistas roosa [[kalju]] etteulatuvat nukki. Leegid kargasid lähematele puudele ja hetkeks kohises nende okstel tulelehestik. Leegi süda kargas vilkalt üle lünga puuderivis ja siis neelas lõkendav pööris korraga terve salu. Poiste jalge ees veerand ruutmiili suurusel metsatükil möllas raevukalt suits ja tuli. [[Tulekahju]] mitmesugused hääled sulasid trummipõrinaks, mis näis vapustavat mäge ennast. (lk 37-38) * Ralph lebas selili, vaadates palmilatvu ja taevast. :"Koosolekud. Koosolekuid pidama oleme kanged mehed. Iga päev. Kaks korda päevas. Muudkui räägime." Ta upitas ennast küünarnukile. "Usud, kui ma praegu karpi puhun, liduvad kõik siia. Sa tead, kui pühalikud me siis oleme. Ja mõni ütleb, et peaksime ehitama reaktiivi või allveelaeva või televiisori. Kui koosolek on läbi, töötavad nad viis minutit, ja lähevad siis hulkuma või küttima." :Jack punastas. :"Meil on liha vaja." :"Noh, siiamaani pole veel midagi saadud. Ja [[onn]]e on ka vaja. Muuseas, sinu ülejäänud kütid tulid juba mitme tunni eest tagasi. Nad läksid ujuma." (lk 43) * Lõuna ajal sündisid võõristavad asjad. Sädelev [[meri]] kerkis üles, lagunes uskumatult iseäralikeks üksikpindadeks. Korallriff ja selle kõrgematele kühmudele klammerduvad üksikud kidurad palmid ujusid kõrgele taevasse, virvendasid, pudenesid tükkideks, libisesid nagu vihmapiisad mööda traati või paljunesid nagu mingis imelikus [[peegel|peeglite]] reas. Mõnikord kangastus maa seal, kus teda muidu ei olnud, ja haihtus siis laste silma all nagu [[seebimull]]. Põssa kuulutas selle kõik õpetatult "[[miraaž]]iks", ning kuna ükski poiss ei pääsenud rifile, sest vahepealses mereribas varitsesid [[hai]]d, harjusid nad nende [[müsteerium]]idega ära ega pannud neid enam tähelegi — just niisamuti nagu nad [[õhtu]]l ei märganud imelisi tukslevaid [[täht]]i. Lõuna paiku sulasid need pettepildid taevasse, kust päike alla vaatas nagu vihane silm. Pärastlõunaks kadus miraaž ning [[silmapiir]] muutus ikka puhtamaks ja sinisemaks, sedamööda kuidas päike madalamale vajus. (lk 49) * Roger kummardus, võttis maast [[kivi]], sihtis ja viskas Henry poole, hoidudes teda siiski tabamast. Kivi, see aja mõttetu mälestusmärk, kukkus vette Henryst viis jardi vasakul. Roger korjas peotäie kive ja hakkas loopima. Ometi püsis Henry ümber umbes kuuejardise läbimõõduga ala, kuhu Roger ei julgenud visata. Vahele segas endise elu nähtamatu, kuid siiski tugev [[tabu]]. Kükitava [[laps]]e ümber oli vanemate, [[kool]]i, [[politseinik]]e ja seaduse kaitse vöönd. Rogeri kätt hoidis tagasi [[tsivilisatsioon]], mis ise ei teadnud temast midagi ja seisis [[varemed|varemeis]]. (lk 52) * Jack põlvitas maha, veega täidetud [[pähklikoor|pähklipoolik]] käes. Ta näole langes ümmargune päikeselaik ja veest peegeldus vastu midagi kirevat. Ta vaatas hämmastunult — see polnud tema, vaid mingi hirmuäratav [[võõras]]. Siis kallas ta vee maha ja kargas erutatult naerdes püsti. Tema soonine kogu tiigi kaldal kandis [[mask]]i, mis köitis poiste pilku ja kohutas neid. Ta hakkas [[tants]]ima ja ta [[naer]] muutus verejanuliseks korskamiseks. Ta kargas Billi poole ja mask muutus nüüd omaette olevuseks, kelle taga peitus Jack, vabanenud [[häbi]]tundest ja [[väärikus]]est. Puna-valge-must nägu sööstis läbi õhu ja tantsiskles Billi poole. Bill hüppas naeruga tagasi, jäi aga siis äkki vait ja pani läbi põõsaste plehku. (lk 53) * Jack jättis oma keerutamise ja jäi Ralphi ette seisma. Ta karjus: :"Hea küll! Hea küll!" :Ta vaatas Põssat, kütte, Ralphi. :"Mul on kahju, et nii läks. Et tuli kustus! Olgu. Ma..." :Ta ajas end sirgu. :"...Ma palun vabandust." :Sumin küttide hulgas kõneles imetlusest, mida niisugune üllas käitumine äratas. Nad näisid ilmselt arvamisel olevat, et Jacki tegu oli ilus ja et ta oli end oma suuremeelse vabandusega puhtaks pesnud ja Ralphi samas kuidagi ebamääraselt süüdlaseks teinud. Nad ootasid temalt samaväärselt peenetundelist vastust. Aga Ralph ei saanud oodatud sõna suust. Süüteole lisandus nüüd veel see [[sõna]]dega vehklemine. Tuli oli kustunud, laev läinud. (lk 60-61) * Ralph läks pealikuistme juurde. Nad ei olnud veel kunagi nii hilja õhtul koosolekut pidanud. Seepärast tunduski koosolekuplats täna nii isemoodi. Tavaliselt helendasid lehekatuse alumisel küljel vee kuldsed vastuhelgid ja poiste näod olid valgustatud altpoolt — nagu siis, mõtles Ralph, kui hoiad käes [[taskulamp]]i. Nüüd aga vaatas päike külje pealt sisse ja varjud olid seal, kus nad pidid olema. :Ralphi haaras jälle see filosoofiline meeleolu, mis talle muidu nii võõras oli. Kui näod nii muutuvad, olenevalt sellest, kuidas neid valgustada — mis siis üldse on üks nägu? Mis on üldse kõik? :Ralph liigutas end kärsitult. Häda on selles, et kui sa oled pealik, pead mõtlema, pead olema tark. Aeg aga kihutab takka, ja sa pead huupi tegema mingi [[otsus]]e. See kõik paneb inimese järele mõtlema, sest [[mõte]] on väärtuslik asi, sellel on mõju... :"Ainult et mina ei oska mõtelda," leidis Ralph, seistes pealiku istme ees. "Teine asi on Põssa." :Ja juba mitmendat korda selle õhtu jooksul pidi Ralph väärtusi ümber hindama. Põssa oskas mõtelda. Ta suutis samm sammult oma paksu pea sisse tungida, aga Põssa ei olnud pealik. Tal oli küll naeruväärne keha, aga siiski olid tal [[aju]]d. Ralph oli nüüd mõtlemise eriteadlane ja oskas mõtet ka teistes ära tunda. (lk 65) * [Põssa:] "Iga asja jaoks on [[arst]], isegi selle jaoks, mis teil peas on. Te ei arva ometi, et me peaksime kogu aeg asja ees, teist taga [[hirm]]u tundma? Elu on teaduslik," ütles Põssa võimukalt. "Vaat niimoodi. Mõne aasta pärast, kui [[sõda]] on möödas, lendavad inimesed [[Marss|Marsile]] ja tagasi. Ma tean, et ei ole mingeid elukaid — küüntega ja nii edasi, ja ma tean, et hirmu ka ei ole." :Põssa tegi pausi. :"Kui me just..." :Ralph niheles rahutult. :"Mis kui?" :"Kui me just inimesi ei pea kartma." (lk 70) * "Võib-olla," ütles ta, "võib-olla on elukas tõesti olemas." :Koosolek karjus raevukalt vastu ja Ralph tõusis hämmastunult püsti. :"Sina, Simon? Sina usud seda?" :"Ma ei tea," ütles Simon. Südamepekslemine tikkus teda lämmatama. "Aga..." :Puhkes torm. :"Istu maha!" :"Ole vait!" :"Võtke talt karp ära!" :"Lollakas!" :"Vait!" :Ralph karjus: :"Kuulake teda. Tal on karp!" :"Ma mõtlen, et... Võib-olla pole see midagi muud kui meie ise." :"Ogar!" :See viimane tuli Põssalt, kes unustas ehmatusega oma väärikuse. Simon jätkas: :"Võib-olla me ise just nagu..." :Simon jäi tummaks meeleheitlikust püüdest seletada inimsoo ürgset tõbe. Siis välgatas [[inspiratsioon]]. :"Mis on kõige jõledam asi üldse?" :Mõistmatus [[vaikus]]es, mis sellele [[küsimus]]ele järgnes, pillas Jack üheainsa ja toore silbi. Kergendustunne tuli nagu [[orgasm]]. Väiksed, kes jälle olid roninud pöörlevale rondile, kukkusid uuesti maha ega hoolinud enam millestki. Kütid möirgasid lõbu pärast. :Simoni pingutus varises põrmuks. (lk 74-75) * "Puhu karpi, Ralph!" :Põssa oli nii lähedal, et Ralph nägi ta ainukese prilliklaasi välgatust. :"Mis saab tulest? Kas nad siis tõesti ei taipa?" :"Sa pead nüüd kindla käega olema. Pane nad tegema seda, mida sina tahad." :Ralph vaatas kaalutlevalt nagu inimene, kes ütleb üles [[teoreem]]i: :"Kui ma praegu puhun ja nad ei tule tagasi, oleme omadega läbi. Me ei suuda enam tuld üleval hoida. Me muutume loomadeks. Ja meid ei päästeta siit iialgi." :"Kui sa ei puhu, oleme niikuinii varsti loomad. Ma ei näe, mis nad teevad, aga ma kuulen." (lk 77) * "Ma kardan Jacki," ütles Põssa, "ja sellepärast ma teda tunnengi. Kui sa kedagi kardad, siis hakkad teda vihkama ja mõtled tahes-tahtmata kogu aeg tema peale. Katsud endale selgeks teha, et ta on tegelikult täitsapoiss, aga kui sa teda jälle näed... See on nagu [[astma]], paneb hinge kinni. Tead, Ralph, ma ütlen sulle. Ta vihkab sind ka." :"Mind. Mispärast mind?" :"Ei tea. Sa tõmbasid ta tule pärast liistule. Ja sina oled pealik, tema ei ole." :"Tema just ongi pealik. Jack Merridew." :"Ma olen palju haige olnud ja lamanud ja mul on aega olnud mõtelda. Ma tunnen inimesi. Ja ma tunnen ennast ka. Ja teda. Sulle ta ei saa midagi teha. Aga kui sa ise taganed, on ta kohe järgmise kallal. Ja see olen mina." (lk 78) * Siin, peaaegu veepinnaga ühel tasemel, võis jälgida ulgumerelainete lakkamatut õõtsuvat rändu. [[Laine]]d olid mitme miili laiused — need polnud ilmselt mitte murdlained ega madala vee teravad harjad. Nad rändasid saarest mööda, nagu ei märkakski nad seda, nagu oleks neil hoopis tähtsamaid asju ajada. Edasiliikumist õieti nagu polnudki — kogu [[ookean]] tõusis ja vajus ühekorraga. Nüüd tõmbus meri kulinal tagasi, jättis maha [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid, alanes kaljude vahet ja surus mererohu lidukile nagu läikivad märjad juuksed. Siis peatus ta, kogus jõudu ja tõusis jälle möirates, ujutas tõrjumatult üle väikesed neemed ja maaninad, ronis mööda madalat kaldakaljut üles, sirutas lõpuks vahuse käsivarre kitsasse kurusse ja rauges oma pritsmesõrmi liputades Ralphist umbes sammu kaugusel. :Laine laine järel vaatas Ralph seda tõusu ja langust, kuni mere [[avarus]] ta aju tuimaks tegi ja see peaaegu piiritu vesi vähehaaval kogu tähelepanu endale tõmbas. See oli, mis lahutas, see oli barjäär. Saare teisel küljel, mis keskpäeval miraažidesse mähkus ja mida kaitses kilbina vaikne [[laguun]], võis unistada pääsemisest. Aga siin, kus sa seisid silm silma vastu töntsi, halastamatu ookeaniga, lahutavale miilidega, rõhuti sind maha, sa olid abitu, olid hukkumisele määratud, olid... (lk 92) * Simon istus, pea pisut kuklasse kallutatud. Ta ei suutnud oma pilku lahti kiskuda ja Kärbeste Jumal hõljus õhus ta silme ees. :"Mis sa siin üksinda teed? Kas sa mind ei karda?" :Simon judises. :"Siin ei ole sul kelleltki abi loota. Peale minu. Ja mina olengi Koletis." :Simoni suu liikus ja kujundas kuuldavad sõnad: :"[[Seapea]] teiba otsas." :"Ajab naerma, et mõnede meelest on Koletis midagi niisugust, mille peale saab jahti pidada ja keda saab tappa," ütles pea. Hetkeks kaikusid mets ja kõik muud kuidagipidi armsad paigad teeseldud naerust. "Ah et sa teadsid seda? Et ma olen osa sinust endast? Nii lähedal, lähedal, lähedal! Et mina olengi [[põhjus]], miks asjad ei edene? Et nad on, nagu nad on?" :Jälle kaikus naer. :"Jätame selle jutu," ütles Kärbeste Jumal. "Mine aga teiste juurde tagasi ja teeme, nagu poleks midagi olnud." :Simoni pea tudises. Ta silmad olid poolkinni, nagu ahviks ta järele toda jälkust seal teiba otsas. Ta mõistis, et haigushoog on tulemas. Kärbeste Jumal paisus nagu [[õhupall]]. (lk 120) * Ilma erilise veendumuseta lohutas ta end oletusega, et ehk jätavad nad ta rahule, vahest kuulutavad lindpriiks. Siis aga haaras teda jälle saatuslik, vastuvaidlematu teadmine. Karbi purunemine ja Põssa ning Simoni surm lasusid saare kohal nagu aur. Need võõbatud metslased lähevad ikka kaugemale ja kaugemale. Ja lisaks oli olemas too määratlematu side tema enda ja Jacki vahel. Seepärast ei anna Jack talle iialgi asu, mitte iialgi. (lk 154) * Pealuu vaatas Ralphi, nagu teaks ta vastust kõigile küsimustele, ei tahaks aga midagi ütelda. Ralphi valdas haiglane hirm ja viha. Metsikult virutas ta rusikaga jõleda asja pihta, mis ta ees seisis. See viipus nagu mänguasi ja jõnksatas tagasi, irvitades talle ikka jälle näkku, nii et Ralph lõi ta uppi ja karjatas jälkusest. Siis pistis ta marraskil sõrmenukid suhu ja silmitses paljast ritva. Kaheks tükiks lagunenud pealuu lebas maas. Ta irve oli nüüd kuue jala laiune. Ralph väänas võbiseva teiba kaljupraost välja ja hoidis seda nagu oda enda ja valgete jäänuste vahel. Siis läks ta tagurpidi minema, pööramata pilku pealuult, mis maas lebades ikka veel taeva poole irvitas. (lk 155) * [[Ohvitser]] pöördus jälle Ralphi poole. :"Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?" :Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole. :"Kes siin ninamees on?" :"Mina," ütles Ralph valjusti. :Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid, katkised prillid vööl, nõksatas ettepoole, aga mõtles nähtavasti ümber ja jäi vaikselt seisma. :"Me nägime teie suitsu. Nii et te ei tea siis, kui palju teid siin on?" :"Ei, sir." :Ohvitser kujutles endamisi saare läbiotsimist, mis tal ees seisis. "Mina oleksin küll arvanud," ütles ta, "et kamp inglise poisse... te olete ju kõik inglased... näitab ennast paremast küljest... see tähendab..." :"Alguses oligi nii," vastas Ralph, "enne kui..." :Ta jäi vait. (lk 168) ==Teose kohta== <poem> Raamatud: [[Tolkien]]i "[[Sõrmuste isand]]", Goldingu "Kärbeste jumal", [[Verne]]'i "20 000 ljööd vee all", [[Margaret Atwood|Atwoodi]] "Alias Grace". (Üks [[raamat]] sellest [[nimekiri|nimekirjast]] on kindlalt lugeja lõksu vedamiseks ja endale [[tähelepanu]] tõmbamiseks, vaevalt, et ta seda läbi lugeda viitsis!) Näitlejad: Edward Norton, George Clooney, Ewan McGregor, Johnny Depp, Sean Bean (huvitav, et mainitud ei ole ühtegi naisnäitlejat, põhiliselt on nimetatud mehed). </poem> * [[Elo Viiding]], "ISELOOMUSTUS (INTERNETIS)", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 25-26 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteosed]] 6e8ilppz35a3u9rl470h03rxpzcdble 135409 135399 2026-06-11T07:11:59Z Pseudacorus 2604 135409 wikitext text/x-wiki "'''Kärbeste Jumal'''" (''Lord of the Flies'') on [[William Golding]]i romaan, mis ilmus 1954. aastal. Eesti keelde on romaani tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tõlge ilmus esmakordselt 1964. aastal ja sellest on tehtud mitu kordustrükki. ==Tsitaate== William Golding, "Kärbeste Jumal. Mereristsed", tlk Henno Rajandi, Eesti Raamat, 1989 * Ralph taipas asja mõtet ja puhus [[diafragma]]ga. Kohe hakkas karp kõlama. [[Palm]]ide all kõmas sügav kare heli, tungis läbi metsapadriku ja kajas vastu mäe [[roosa]]delt [[graniit]]nõlvadelt. Puulatvadest tõusis linnupilv, kuskil kiunatas keegi ja põgenes läbi [[põõsas]]te. :Ralph võttis karbi suult. :"Maru!" :Tema enda hääl kõlas pärast karbi karmi kõma nagu sosin. Ralph tõstis karbi uuesti suu juurde ja puhus jälle. Uuesti kõlas sama heli. Ja siis, kui ta puhus tugevamini, hüppas karbi hääl [[oktaav]]i võrra kõrgemale ning muutus teravaks vileks, mis oli veelgi läbilõikavam. Põssa hüüdis midagi, õnnelik [[nägu]] peas, prilliklaasid välkumas. [[Linnud]] kädistasid, väikesed loomakesed sibasid laiali. Ralphil sai õhk otsa, heli langes oktaavi võrra, muutus madalaks põrinaks, vaibus kahinaks. :Karp vaikis. Läikiv elevandiluu. Ralphi nägu oli õhupuudusest punane. Taevas [[saar]]e kohal oli täis lindude kisa ja vastukajasid. (lk 15) * Lapsed, kes üksikult või paarikaupa [[rand]]a mööda lähenesid, muutusid korrapealt nähtavaks, kui nad põuaudu piiri ületasid ja liivakaldale jõudsid. Kõigepealt tabas vaataja pilk musta [[nahkhiir]]etaolise sünnitise, mis siples [[liiv]]al, ja alles hiljem märkas ta [[keha]] selle kohal. Nahkhiir oli lapse [[vari]], mis püstloodis langeva [[päike]]se all kahanes ruttavate jalgade ees väikeseks laigukeseks. (lk 16) * Jack hakkas rääkima. :"Me peame mõtlema, kuidas siit pääseda." :Tekkis sumin. Üks väike poiss, Henry, teatas, et tahab koju. :"Ära jama," ütles Ralph hajameelselt. Ta võttis merekarbi kätte. "Minu meelest peaks meil olema [[pealik]], et me saaksime asju otsustada." :"Pealik! Pealik!" :"Pealikuks peaksin saama mina," ütles Jack otsekohese ülbusega. "sest mina olen eeslaulja ja koorivanem. Ma võtan do-dieesi välja." (lk 19) * Saarel oli umbkaudu [[laev]]a kuju. (lk 24) * "[[Siga|Seal]] peab kõri maha võtma," ütles Ralph õhinal, "alati räägitakse, et seal tuleb kõri maha võtta." :"Seal peab kõri maha lõikama ja [[veri|vere]] välja laskma," ütles Jack. "Muidu ei kõlba [[liha]] süüa." :"Aga miks sa siis ei torganud?" :Nad teadsid väga hästi, miks — sellepärast, et nii õudne oli [[nuga]] langetada ja torgata elavasse ihusse, sellepärast, et verd näha on hirmus. :"Ma pidin just torkama," õiendas Jack. Ta sammus kõige ees ja teised ei näinud ta nägu. "Ma otsisin parajat kohta. Järgmine kord!..." (lk 26) * [Ralph:] "Meil on uusi [[seadus]]i vaja. Kus on karp, seal on [[koosolek]]. Ükskõik, kas siin üleval või seal all." :Poisid olid nõus. Põssa tegi suu lahti ja tahtis rääkima hakata, aga tabas Jacki [[pilk|pilgu]] ja jäi vait. Jack sirutas käe, võttis karbi ja tõusis püsti, hoides õrna eset ettevaatlikult oma nõgises peos. :"Ma olen Ralphiga nõus. Meil peavad olema seadused ja neid tuleb täita. Me pole lõpuks metslased. Me oleme [[inglased]]. Ja inglased on igas asjas kõige esimesed. Seepärast me peame tegema, mis on õige." (lk 36) * Siit-sealt [[liaan|väänkasvude]] vahelt, mis ripnesid surnud või surevatel [[puu]]del, kerkis [[suits]]u. Nende silma all hakkas üks väädipundar alt põlema ja suits tihenes. Väikesed leegid jooksid üht tüve mööda üles, pugesid läbi [[leht]]ede ja [[oks]]te, levisid ja võtsid jõudu. Tulekeel puudutas teist tüve ja lippas üles nagu [[orav]]. Suitsupilv kasvas, nõrgus läbi [[mets]]a, rullus allapoole. Tuleorav kargas [[tuul]]e tiibadele, klammerdus teise tüve külge, krabistas alla. Lehtede ja suitsu tumeda eesriide taga haaras [[tuli]] metsa oma küünte vahele ja hakkas järama. Hektarisuurune suitsulina rullus püsivalt mere poole. Leegid ja tõkestamatu tule pealetungi vaatepilt pani poisid heledasti ja erutatult hõiskama. Tuli muutus nagu metsloomaks; nagu [[jaaguar]], kes kõhuli roomab saagi poole, lähenes ta kasetaoliste noorte puukeste rivile, mis palistas roosa [[kalju]] etteulatuvat nukki. Leegid kargasid lähematele puudele ja hetkeks kohises nende okstel tulelehestik. Leegi süda kargas vilkalt üle lünga puuderivis ja siis neelas lõkendav pööris korraga terve salu. Poiste jalge ees veerand ruutmiili suurusel metsatükil möllas raevukalt suits ja tuli. [[Tulekahju]] mitmesugused hääled sulasid trummipõrinaks, mis näis vapustavat mäge ennast. (lk 37-38) * Ralph lebas selili, vaadates palmilatvu ja taevast. :"Koosolekud. Koosolekuid pidama oleme kanged mehed. Iga päev. Kaks korda päevas. Muudkui räägime." Ta upitas ennast küünarnukile. "Usud, kui ma praegu karpi puhun, liduvad kõik siia. Sa tead, kui pühalikud me siis oleme. Ja mõni ütleb, et peaksime ehitama reaktiivi või allveelaeva või televiisori. Kui koosolek on läbi, töötavad nad viis minutit, ja lähevad siis hulkuma või küttima." :Jack punastas. :"Meil on liha vaja." :"Noh, siiamaani pole veel midagi saadud. Ja [[onn]]e on ka vaja. Muuseas, sinu ülejäänud kütid tulid juba mitme tunni eest tagasi. Nad läksid ujuma." (lk 43) * Lõuna ajal sündisid võõristavad asjad. Sädelev [[meri]] kerkis üles, lagunes uskumatult iseäralikeks üksikpindadeks. Korallriff ja selle kõrgematele kühmudele klammerduvad üksikud kidurad palmid ujusid kõrgele taevasse, virvendasid, pudenesid tükkideks, libisesid nagu vihmapiisad mööda traati või paljunesid nagu mingis imelikus [[peegel|peeglite]] reas. Mõnikord kangastus maa seal, kus teda muidu ei olnud, ja haihtus siis laste silma all nagu [[seebimull]]. Põssa kuulutas selle kõik õpetatult "[[miraaž]]iks", ning kuna ükski poiss ei pääsenud rifile, sest vahepealses mereribas varitsesid [[hai]]d, harjusid nad nende [[müsteerium]]idega ära ega pannud neid enam tähelegi — just niisamuti nagu nad [[õhtu]]l ei märganud imelisi tukslevaid [[täht]]i. Lõuna paiku sulasid need pettepildid taevasse, kust päike alla vaatas nagu vihane silm. Pärastlõunaks kadus miraaž ning [[silmapiir]] muutus ikka puhtamaks ja sinisemaks, sedamööda kuidas päike madalamale vajus. (lk 49) * Roger kummardus, võttis maast [[kivi]], sihtis ja viskas Henry poole, hoidudes teda siiski tabamast. Kivi, see aja mõttetu mälestusmärk, kukkus vette Henryst viis jardi vasakul. Roger korjas peotäie kive ja hakkas loopima. Ometi püsis Henry ümber umbes kuuejardise läbimõõduga ala, kuhu Roger ei julgenud visata. Vahele segas endise elu nähtamatu, kuid siiski tugev [[tabu]]. Kükitava [[laps]]e ümber oli vanemate, [[kool]]i, [[politseinik]]e ja seaduse kaitse vöönd. Rogeri kätt hoidis tagasi [[tsivilisatsioon]], mis ise ei teadnud temast midagi ja seisis [[varemed|varemeis]]. (lk 52) * Jack põlvitas maha, veega täidetud [[pähklikoor|pähklipoolik]] käes. Ta näole langes ümmargune päikeselaik ja veest peegeldus vastu midagi kirevat. Ta vaatas hämmastunult — see polnud tema, vaid mingi hirmuäratav [[võõras]]. Siis kallas ta vee maha ja kargas erutatult naerdes püsti. Tema soonine kogu tiigi kaldal kandis [[mask]]i, mis köitis poiste pilku ja kohutas neid. Ta hakkas [[tants]]ima ja ta [[naer]] muutus verejanuliseks korskamiseks. Ta kargas Billi poole ja mask muutus nüüd omaette olevuseks, kelle taga peitus Jack, vabanenud [[häbi]]tundest ja [[väärikus]]est. Puna-valge-must nägu sööstis läbi õhu ja tantsiskles Billi poole. Bill hüppas naeruga tagasi, jäi aga siis äkki vait ja pani läbi põõsaste plehku. (lk 53) * Jack jättis oma keerutamise ja jäi Ralphi ette seisma. Ta karjus: :"Hea küll! Hea küll!" :Ta vaatas Põssat, kütte, Ralphi. :"Mul on kahju, et nii läks. Et tuli kustus! Olgu. Ma..." :Ta ajas end sirgu. :"...Ma palun vabandust." :Sumin küttide hulgas kõneles imetlusest, mida niisugune üllas käitumine äratas. Nad näisid ilmselt arvamisel olevat, et Jacki tegu oli ilus ja et ta oli end oma suuremeelse vabandusega puhtaks pesnud ja Ralphi samas kuidagi ebamääraselt süüdlaseks teinud. Nad ootasid temalt samaväärselt peenetundelist vastust. Aga Ralph ei saanud oodatud sõna suust. Süüteole lisandus nüüd veel see [[sõna]]dega vehklemine. Tuli oli kustunud, laev läinud. (lk 60-61) * Ralph läks pealikuistme juurde. Nad ei olnud veel kunagi nii hilja õhtul koosolekut pidanud. Seepärast tunduski koosolekuplats täna nii isemoodi. Tavaliselt helendasid lehekatuse alumisel küljel vee kuldsed vastuhelgid ja poiste näod olid valgustatud altpoolt — nagu siis, mõtles Ralph, kui hoiad käes [[taskulamp]]i. Nüüd aga vaatas päike külje pealt sisse ja varjud olid seal, kus nad pidid olema. :Ralphi haaras jälle see filosoofiline meeleolu, mis talle muidu nii võõras oli. Kui näod nii muutuvad, olenevalt sellest, kuidas neid valgustada — mis siis üldse on üks nägu? Mis on üldse kõik? :Ralph liigutas end kärsitult. Häda on selles, et kui sa oled pealik, pead mõtlema, pead olema tark. Aeg aga kihutab takka, ja sa pead huupi tegema mingi [[otsus]]e. See kõik paneb inimese järele mõtlema, sest [[mõte]] on väärtuslik asi, sellel on mõju... :"Ainult et mina ei oska mõtelda," leidis Ralph, seistes pealiku istme ees. "Teine asi on Põssa." :Ja juba mitmendat korda selle õhtu jooksul pidi Ralph väärtusi ümber hindama. Põssa oskas mõtelda. Ta suutis samm sammult oma paksu pea sisse tungida, aga Põssa ei olnud pealik. Tal oli küll naeruväärne keha, aga siiski olid tal [[aju]]d. Ralph oli nüüd mõtlemise eriteadlane ja oskas mõtet ka teistes ära tunda. (lk 65) * [Põssa:] "Iga asja jaoks on [[arst]], isegi selle jaoks, mis teil peas on. Te ei arva ometi, et me peaksime kogu aeg asja ees, teist taga [[hirm]]u tundma? Elu on teaduslik," ütles Põssa võimukalt. "Vaat niimoodi. Mõne aasta pärast, kui [[sõda]] on möödas, lendavad inimesed [[Marss|Marsile]] ja tagasi. Ma tean, et ei ole mingeid elukaid — küüntega ja nii edasi, ja ma tean, et hirmu ka ei ole." :Põssa tegi pausi. :"Kui me just..." :Ralph niheles rahutult. :"Mis kui?" :"Kui me just inimesi ei pea kartma." (lk 70) * "Võib-olla," ütles ta, "võib-olla on elukas tõesti olemas." :Koosolek karjus raevukalt vastu ja Ralph tõusis hämmastunult püsti. :"Sina, Simon? Sina usud seda?" :"Ma ei tea," ütles Simon. Südamepekslemine tikkus teda lämmatama. "Aga..." :Puhkes torm. :"Istu maha!" :"Ole vait!" :"Võtke talt karp ära!" :"Lollakas!" :"Vait!" :Ralph karjus: :"Kuulake teda. Tal on karp!" :"Ma mõtlen, et... Võib-olla pole see midagi muud kui meie ise." :"Ogar!" :See viimane tuli Põssalt, kes unustas ehmatusega oma väärikuse. Simon jätkas: :"Võib-olla me ise just nagu..." :Simon jäi tummaks meeleheitlikust püüdest seletada inimsoo ürgset tõbe. Siis välgatas [[inspiratsioon]]. :"Mis on kõige jõledam asi üldse?" :Mõistmatus [[vaikus]]es, mis sellele [[küsimus]]ele järgnes, pillas Jack üheainsa ja toore silbi. Kergendustunne tuli nagu [[orgasm]]. Väiksed, kes jälle olid roninud pöörlevale rondile, kukkusid uuesti maha ega hoolinud enam millestki. Kütid möirgasid lõbu pärast. :Simoni pingutus varises põrmuks. (lk 74-75) * "Puhu karpi, Ralph!" :Põssa oli nii lähedal, et Ralph nägi ta ainukese prilliklaasi välgatust. :"Mis saab tulest? Kas nad siis tõesti ei taipa?" :"Sa pead nüüd kindla käega olema. Pane nad tegema seda, mida sina tahad." :Ralph vaatas kaalutlevalt nagu inimene, kes ütleb üles [[teoreem]]i: :"Kui ma praegu puhun ja nad ei tule tagasi, oleme omadega läbi. Me ei suuda enam tuld üleval hoida. Me muutume loomadeks. Ja meid ei päästeta siit iialgi." :"Kui sa ei puhu, oleme niikuinii varsti loomad. Ma ei näe, mis nad teevad, aga ma kuulen." (lk 77) * "Ma kardan Jacki," ütles Põssa, "ja sellepärast ma teda tunnengi. Kui sa kedagi kardad, siis hakkad teda vihkama ja mõtled tahes-tahtmata kogu aeg tema peale. Katsud endale selgeks teha, et ta on tegelikult täitsapoiss, aga kui sa teda jälle näed... See on nagu [[astma]], paneb hinge kinni. Tead, Ralph, ma ütlen sulle. Ta vihkab sind ka." :"Mind. Mispärast mind?" :"Ei tea. Sa tõmbasid ta tule pärast liistule. Ja sina oled pealik, tema ei ole." :"Tema just ongi pealik. Jack Merridew." :"Ma olen palju haige olnud ja lamanud ja mul on aega olnud mõtelda. Ma tunnen inimesi. Ja ma tunnen ennast ka. Ja teda. Sulle ta ei saa midagi teha. Aga kui sa ise taganed, on ta kohe järgmise kallal. Ja see olen mina." (lk 78) * Siin, peaaegu veepinnaga ühel tasemel, võis jälgida ulgumerelainete lakkamatut õõtsuvat rändu. [[Laine]]d olid mitme miili laiused — need polnud ilmselt mitte murdlained ega madala vee teravad harjad. Nad rändasid saarest mööda, nagu ei märkakski nad seda, nagu oleks neil hoopis tähtsamaid asju ajada. Edasiliikumist õieti nagu polnudki — kogu [[ookean]] tõusis ja vajus ühekorraga. Nüüd tõmbus meri kulinal tagasi, jättis maha [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid, alanes kaljude vahet ja surus mererohu lidukile nagu läikivad märjad juuksed. Siis peatus ta, kogus jõudu ja tõusis jälle möirates, ujutas tõrjumatult üle väikesed neemed ja maaninad, ronis mööda madalat kaldakaljut üles, sirutas lõpuks vahuse käsivarre kitsasse kurusse ja rauges oma pritsmesõrmi liputades Ralphist umbes sammu kaugusel. :Laine laine järel vaatas Ralph seda tõusu ja langust, kuni mere [[avarus]] ta aju tuimaks tegi ja see peaaegu piiritu vesi vähehaaval kogu tähelepanu endale tõmbas. See oli, mis lahutas, see oli barjäär. Saare teisel küljel, mis keskpäeval miraažidesse mähkus ja mida kaitses kilbina vaikne [[laguun]], võis unistada pääsemisest. Aga siin, kus sa seisid silm silma vastu töntsi, halastamatu ookeaniga, lahutavale miilidega, rõhuti sind maha, sa olid abitu, olid hukkumisele määratud, olid... (lk 92) * Simon istus, pea pisut kuklasse kallutatud. Ta ei suutnud oma pilku lahti kiskuda ja Kärbeste Jumal hõljus õhus ta silme ees. :"Mis sa siin üksinda teed? Kas sa mind ei karda?" :Simon judises. :"Siin ei ole sul kelleltki abi loota. Peale minu. Ja mina olengi Koletis." :Simoni suu liikus ja kujundas kuuldavad sõnad: :"[[Seapea]] teiba otsas." :"Ajab naerma, et mõnede meelest on Koletis midagi niisugust, mille peale saab jahti pidada ja keda saab tappa," ütles pea. Hetkeks kaikusid mets ja kõik muud kuidagipidi armsad paigad teeseldud naerust. "Ah et sa teadsid seda? Et ma olen osa sinust endast? Nii lähedal, lähedal, lähedal! Et mina olengi [[põhjus]], miks asjad ei edene? Et nad on, nagu nad on?" :Jälle kaikus naer. :"Jätame selle jutu," ütles Kärbeste Jumal. "Mine aga teiste juurde tagasi ja teeme, nagu poleks midagi olnud." :Simoni pea tudises. Ta silmad olid poolkinni, nagu ahviks ta järele toda jälkust seal teiba otsas. Ta mõistis, et haigushoog on tulemas. Kärbeste Jumal paisus nagu [[õhupall]]. (lk 120) * Ilma erilise veendumuseta lohutas ta end oletusega, et ehk jätavad nad ta rahule, vahest kuulutavad lindpriiks. Siis aga haaras teda jälle saatuslik, vastuvaidlematu teadmine. Karbi purunemine ja Põssa ning Simoni surm lasusid saare kohal nagu aur. Need võõbatud metslased lähevad ikka kaugemale ja kaugemale. Ja lisaks oli olemas too määratlematu side tema enda ja Jacki vahel. Seepärast ei anna Jack talle iialgi asu, mitte iialgi. (lk 154) * Pealuu vaatas Ralphi, nagu teaks ta vastust kõigile küsimustele, ei tahaks aga midagi ütelda. Ralphi valdas haiglane hirm ja viha. Metsikult virutas ta rusikaga jõleda asja pihta, mis ta ees seisis. See viipus nagu mänguasi ja jõnksatas tagasi, irvitades talle ikka jälle näkku, nii et Ralph lõi ta uppi ja karjatas jälkusest. Siis pistis ta marraskil sõrmenukid suhu ja silmitses paljast ritva. Kaheks tükiks lagunenud pealuu lebas maas. Ta irve oli nüüd kuue jala laiune. Ralph väänas võbiseva teiba kaljupraost välja ja hoidis seda nagu oda enda ja valgete jäänuste vahel. Siis läks ta tagurpidi minema, pööramata pilku pealuult, mis maas lebades ikka veel taeva poole irvitas. (lk 155) * [[Ohvitser]] pöördus jälle Ralphi poole. :"Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?" :Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole. :"Kes siin ninamees on?" :"Mina," ütles Ralph valjusti. :Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid, katkised prillid vööl, nõksatas ettepoole, aga mõtles nähtavasti ümber ja jäi vaikselt seisma. :"Me nägime teie suitsu. Nii et te ei tea siis, kui palju teid siin on?" :"Ei, sir." :Ohvitser kujutles endamisi saare läbiotsimist, mis tal ees seisis. "Mina oleksin küll arvanud," ütles ta, "et kamp inglise poisse... te olete ju kõik inglased... näitab ennast paremast küljest... see tähendab..." :"Alguses oligi nii," vastas Ralph, "enne kui..." :Ta jäi vait. (lk 168) ==Teose kohta== <poem> Raamatud: [[Tolkien]]i "[[Sõrmuste isand]]", Goldingu "Kärbeste jumal", [[Verne]]'i "20 000 ljööd vee all", [[Margaret Atwood|Atwoodi]] "Alias Grace". (Üks [[raamat]] sellest [[nimekiri|nimekirjast]] on kindlalt lugeja lõksu vedamiseks ja endale [[tähelepanu]] tõmbamiseks, vaevalt, et ta seda läbi lugeda viitsis!) Näitlejad: Edward Norton, George Clooney, Ewan McGregor, Johnny Depp, Sean Bean (huvitav, et mainitud ei ole ühtegi naisnäitlejat, põhiliselt on nimetatud mehed). </poem> * [[Elo Viiding]], "ISELOOMUSTUS (INTERNETIS)", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 25-26 [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteosed]] 8lowv357gpw04gn2y8m1i66gd380vnh 0 25976 135400 135362 2026-06-10T22:35:46Z Ollin Masa 5560 Link 135400 wikitext text/x-wiki [[Pilt:William_Golding_1983_(cropped).jpg|pisi|William Golding 1983. aastal]] '''William Gerald Golding''' (19. september 1911 – 19. juuni 1993) oli inglise kirjanik, 1983. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat. ==Teosed== ===[[Kärbeste Jumal]]=== ===Mereristsed=== ''"Rites of Passage"'' [1980], William Golding, "Mereristsed", tlk [[Henno Rajandi]], Tallinn, Eesti Raamat, 1989 * [[Ema]] — kas ta puistas moepärast mõne [[pisar]]a? Oh ei, kõik oli ehtne, ja minu endagi rinda kõrvetasid tol hetkel tundmused, mida ei saa vahest sugugi mehisteks pidada. Koguni isa... Me kõik oleme vististi ülemäärase õhinaga tudeerinud haletundelist Goldsmithi ja Richardsoni ning unarule jätnud vana vallatu [[Henry Fielding|Fieldingi]] ja Smolletti. (lk 171) * Kuuldes minu pahameeleavaldust, et sihukest [[laev]]alogu ülepea nii pikale [[reis]]ile saadetakse, seisatas ta mu kuudi lävel, salvrätt käsivarrel, ja jagas mulle oma meremehefilosoofiat, niipalju kui parajasti võimalik oli — umbes selles vaimus: "Armuline sir, eks ta ujub, kuni ta vajub, ja armuline sir, ta on ju selleks ehitatudki, et ükskord põhja minna." Ta aina jahvatas, et kui hea on seista [[sadam]]as reservis, kus pardal pole kedagi peale [[pootsman]]i ja [[puusepp|puusepa]], kui mõnus on seista taimtrossi küljes ja mitte loksuda vastiku raudketi otsas, mis kolksub nagu surnukeha [[võllapuu]]s. Mu [[meeleolu]] langes selle loengu mõjul madalamale kui meie haisev räpane [[ballast]]! Laevapõhja katmisse vaskplekiga suhtus Wheeler suure [[eelarvamus]]ega! Selgub, et me oleme lihtsalt ''seest ja väljast'' [[tõrv]]atud nagu maailma kõige vanem meresõiduk, ja meie esimene komandör polnud nähtavasti keegi muu kui kapten [[Noa]] ise! Enne lahkumist kuulutas Wheeler mulle veel viimaseks [[lohutus]]eks, et tema meelest on meie laev "[[torm]]iga tingimata kindlam kui mõnigi kõvem alus". ''Kindlam''! "Nimelt sellepärast," seletas ta, "et kui me natuke [[tuul]]t saame, annab ta järele nagu vana [[saabas]]." (lk 174) * Wheeler aitas mind vahekäiku, kus loksus [[vesi]]. Ise muudkui latras ühtesoodu, muuhulgas sellest, et [[meri|merel]] peab õppima kõndima, üks [[jalg]] teisest lühem, nagu mägi[[lammas]]. (lk 177-178) * [[Filosoofia]] ja [[religioon]] — mis tolku neist on, kui tuul ulub ja vesi lendab vägeval vool? (lk 179) * Üksainuke soot, [[puri|purje]] alumisse, alltuule nurka kinnitatud [[köis]] vibreeris ägedalt paari jala kõrgusel mu pea kohal, kuid mõistetavas keeles! Parajasti kui ma seda köit ja tema ülesannet uurisin, kostis [[vöör]]i poolt vägev mürtsatus, vesi lahvatas peeneks pihuks ja nagu mu värske arusaamise kinnituseks muutus soodi võnkumine äkki teistsuguseks — see poolitus täpselt keskkohast, nii et viivuks joonistas köis oma kogupikkuses kaks kitsast järjestikust [[ellips]]it, illustreerides sellega tegelikult esimest ülemtooni, kohta viiulikeelel, mis täpselt tabatuna annab mängijale [[oktaav]]i võrra kõrgema noodi kui sama keel kogupikkuses. :Ent laeval on rohkem keeli kui [[viiul]]il, rohkem kui [[lauto]]l, küllap vist rohkem kui [[harf]]il, ja tuule dirigeerimisel teeb ta pöörast [[muusika]]t. (lk 180) * [[Uks]] oli kinni kiilunud. Lõgistasin tigedalt ukselinki, tirisin ja sikutasin, aga äkki, kui see meie tulehark, kes käitub viimasel ajal nagu pahur armuke, ootamatult kreeni läks, leidsin end ukse küljes rippumas. Sellest polnud veel midagi, aga mis nüüd järgnes, oli suisa eluohtlik. Uks nimelt prahvatas valla ja link vuhises mu nina eest läbi, joonistades poolringi, mille [[raadius]] võrdus ukseava laiusega! Mind päästis saatuslikust või vähemalt tõsisest vigastusest seesama loomusund, mille toimel [[kass]] alati jalgadele kukub. See, kuidas üks lihtlabane uks, üks tarvilik igapäevane ese, mille vastu ma kunagi pole suuremat huvi tundnud, nüüd äkki kord jonnakat tõrksust ilmutas ja samas taas liiga hõlpsalt su soovidele järele andis, tundus paari tühise lauajupi poolt otse sihiliku jultumusena, ja ma olin juba peaaegu valmis uskuma, et puuhaldjad, drüaadid ja hamadrüaadid, kes hingestasid materjali, millest meie õõtsuv kast omal ajal ehitati, nähtavasti keeldusid oma muistset elupaika hülgamast ja on nüüd meiega merele kaasa tulnud! (lk 181-182) * Ta leidis, et [[reisija]]d, kes targu koisse jäävad — sealjuures heitis ta mulle tähendusrikka pilgu — ja ainult kerget keelekarastust võtavad, teevad targasti, sest meil pole pardal [[arst]]i, ja murtud ihuliige, nagu ta väljendus, oleks igaühele suureks tülinaks. Aga arsti pole meil nähtavasti seepärast, et isegi kõige käpardlikum verinoor kondisaagija teenib kuival maal rohkem. Niisuguse puhtmajandusliku kaalutluse valguses hakkasin pisut teise pilguga hindama ametiala, mille esindajates ma seni olin alati näinud märkimisväärset [[omakasupüüdmatus]]t. Tähendasin, et sel juhul on oodata ebatavaliselt kõrget [[suremus]]t ja me oleme õnnega koos, et meil on pardal vähemalt [[kaplan]], kes võib toimetada kõiki muid talitusi, esimesest viimaseni. Selle peale Cumbershum luksatas, võttis õllekannu suult ja küsis kõige sügavama hämmastusega: :"Mis kaplan, sir? Meil pole mingit kaplanit!" :"Uskuge mind, ma nägin teda oma silmaga." :"Te eksite, sir." :"Aga seaduse järgi peab ju igas sõjalaevas kaplan olema?" :"[[Kapten]] Anderson ajab parema meelega ilma läbi; ja kuna [[pastor]]itest on niisama suur nappus kui arstidest, on esimesi seda kergem vältida, mida raskem on teisi hankida." (lk 182-183) * Kugistasin kuidagimoodi alla natuke peaaegu värsket [[leib]]a ja raasukese magedat [[juust]]u. Selle peale rüüpasin ära oma [[konjak]]i ja jäin siis tigedalt ootama, kas mu [[kõht]] tõesti ''julgeb'' veel ulakust teha. Ma hirmutasin ta täiesti ära, ähvardades lisada veel portsu lahja [[õlu]]t, siis konjakit, siis Wheeleri paregoorikut ja takkaotsa seda juba tavapärast viimast hävitusvahendit, aidaku meid Issand, nimelt laudanumi, nii et see vaene julmalt koheldud organ jäi vagusi nagu [[hiir]] hommikul köögitüdruku roobitsa kolksumist kuuldes! (lk 185-186) * Tuleb välja, et [[kirjutamine]] on nagu napsitamine. Mees ei tohi lasta sel enda üle võimust võtta. (lk 187) * "Me ootame siin alati, kuni [[päike]] taevas kõige kõrgemasse punkti tõuseb, ja mõõdame tõusunurka, kui see on kõige suurem, ja võtame ühtlasi aega." :"No kuule, poja," ütlesin mina, "sa tahad meid päris [[keskaeg]]a tagasi viia! Järgmiseks hakkad mulle vist Ptolemaiost tsiteerima!" :"Ma ei tea, kes see on, sir, aga me peame ootama, kui päike oma päevateekonna tippu tõuseb." :"See teekond on ainult näiline," seletasin mina kannatlikult, "kas sa pole siis kuulnud, kes oli Galilei ja mis tähendab tema ''Eppur si muove''? [[Maakera]] tiirleb ümber päikese! Seda liikumist kirjeldas Kopernik ja tõestas Kepler!" :Poiss vastas kõige puhtama [[lihtsameelsus]]e, [[teadmatus]]e ja [[väärikus]]ega: :"Sir, ma ei tea, mis teeb päike kuival maal nende džentelmenide juures, aga seda ma tean, et Kuninglikus Sõjalaevastikus ta liigub taevas." (lk 192) * Mu sissekanded muutuvad napisõnaliseks nagu mõned mr. [[Laurence Sterne|Sterne’i]] peatükid! (lk 215) * Nagu üldiselt teada, on olemas kindel, läbiproovitud ja kontrollitud seos naiselike veetluste tajumise ja kange [[alkohol|vägijoogi]] vahel! Pärast kolmandat napsi olen oma silmaga näinud, kuidas kakskümmend eluaastat haihtuvad naise näolt nagu [[lumi]] suvepäikese käes! (lk 216) * "No vaadake, see suurtükimaat kõndis oma patarei juures edasi-tagasi, püstol peos. Nad seal pidasid tulevahetust rannafordiga, mis on minu meelest küll tobe tegu. Tulikuum [[kuul]] lendab kahuriluugist sisse ja viib suurtükimaadil pea otsast nii puhtalt nagu see [[giljotiin|kilotiinimasin]], mida [[prantslased]] kasutavad. Aga kuul oli hõõguvkuum ja kõrvetas kaelatüüka pealt ära, nii et suurtükimaat muudkui jalutab edasi ja keegi ei märka midagi, ainult imelik, et enam uusi käske ei tule. Vaat kus nali! Poistel juba surm suu ääres, viimaks tuleb esimene [[ohvitser]] küsima, et mispärast, jumal hoidku, peateki tüürpoordi ahtripatarei on vait jäänud, ja nemad omakorda küsivad suurtükimaadilt, mis teha. Aga sellel pole enam midagi, millega neile vastata." :"No kuulge, härrased!" :"Veel üks klaas, mr. Talbot." (lk 220) * [[Raamaturiiul]] vajus viltu. "Moll Flanders" vedeles avatuna põrandal, "Gil Blas" varises talle otsa ja tädi lahkumiskingitus, Harvey "Meditatsioonid kalmude keskel" (London, MDCCLX) kahes köites, varjas neid mõlemaid. (lk 223) * Läksin oma [[kajut]]isse tagasi, kus minu meelest ikka veel lehvis naise [[parfüüm]]. Ehkki pahameel endiselt kõiki muid tundmusi kõrvale tõrjus, kui võtsin istet ja alustasin käesolevat sissekannet, mis on praeguseks juba tublisti edenenud, on esialgne nördimus nüüd maad andnud hoopis üldisemat laadi [[nukrus]]ele — taevane jumal! Kas [[Aristoteles]]el on siis sugudevahelise suhtlemise küsimuseski õigus, nagu tal ou õigus ühiskondliku korralduse asjades? Pean vabanema neist liiga süngetest vaadetest selle karjataratoimingu küsimuses, mis tagab siin ilmas meie õnnetu liigi jätkuvuse. (lk 227) * [Summers:] Olgu meie isamaa nii vägev kui tahes — ühte ta siiski ei suuda korda saata, ja nimelt inimest täiesti adekvaatselt ühest ühiskonnaklassist teise tõlkida. Täiuslik tõlge ühest keelest teise on võimatu. Ja britlase [[emakeel]] on tema klass. (lk 246) * Kas teie kõrguse tähelepanu on kunagi köitnud see imelik asjaolu, et erinevalt püstiasendist sunnib istuv kehaasend inimest meelerahule või vähemalt mõjutab teda vastavas suunas. (lk 253) * Ükskõik milline laeva sektor pealtuule külge jääb — see on alati peaaegu vaba lehast, mida ta endaga kõikjal kaasas kannab. Ma ei räägi siin kuse- ja roojahaisust, vaid just sellest läbitungivast vinust, mis tuleb laevakerest endast ja tema kruusa- ja liivaballasti roiskunud pilsist. Moodsamad laevad oma raudballastiga lõhnavad võib-olla paremini. Aga kaptenid selles noaaegses ametkonnas jalutavad pealtuule küljes vist ka siis, kui laev päris tuulevaikusse satub ja aerude peale üle läheb. [[Türann]] peab elama nii haisuvabas keskkonnas kui vähegi võimalik. (lk 256) * Kõlas laevakell, kuid summutatult. Salk [[madrus]]eid tõi kohale [[surnukeha]], mis oli kinnitatud plangule ja kaetud Unioonilipuga. See seati tekile, jalad tüürpoordi, seega siis auväärsemasse pardasse, kustkaudu lahkuvad [[admiral]]id, surnukehad ja teised sedasorti haruldused. Surnukeha näis üllatavalt pikk, aga pärastpoole sain teada, et meie niigi väga napiks jäänud suurtükikuulide tagavarast oli talle kaks tükki jalutsisse seotud. Kullast-karrast kiiskav kapten Anderson astus surnukeha kõrvale. Sedagi sain alles pärastpoole teada, et kapten ja kõik ülejäänud ohvitserid olid enne kõvasti mures, kas kogu tseremoonia, kus "taevaloots üle parda vilistatakse", nagu noor mr. Taylor seda sõnastas, ikka vajaliku korrektsusega välja kukub. (lk 332) * Pastor Robert James Colley maised jäänused vupsasid riigilipu alt välja ja kadusid vette üheainsa valju sulpsatusega! Just nagu oleks ta üliosav sukelduja olnud ja reeglipäraselt omaenda [[matus]]teks harjutanud — nii asjatundlikult see käis. Suurtükikuulid aitasid ilmselt kaasa. Nende raske kaalu selline kõrvalkasutus oli muidugi põhimõtteliselt kooskõlas nende põhiolemusega. Nii et Colley põrm, vajudes nüüd ''sügavamale, kui eales küünib lood'', leiab lõpuks loodetavasti üles kõige oleva kindla aluspõhja. (Kui te neil elu rituaalsetel hetkedel ei saa [[palveraamat]]ut kasutada, võtke appi [[Shakespeare]]! Miski muu ei kõlba!) (lk 334) * Nüüd on selle õnnetu mehe draama lõpul ja ta seisab seal, jumal teab mitme miili sügavusel oma suurtükikuulide peal, üksinda, nagu mr. [[Coleridge]] ütleb, üsna, üsna üksi. Ja omamoodi vesine lõpplahendus on ju seegi (vahest märkab teie kõrgus siin huvitavat "paronomaasiat", nagu Colley ütleks), et peab tagasi pöörduma igapäevase tühja-tähja juurde, milles pole mingit dramaatilisust, aga teie kõrguse kingituse uhkete kaante vahel on veel paar tühja lehte; ma küll tõesti püüdsin matuselugu venitada, lootes, et Robert James Colley langus ja hale ots koos lühikese jutustusega sellest, kuidas ta külma hauda sängitati, nagu seda kõike kokku võiks peal kirjastada, ulatub parajasti viimase leheküljeni välja. Aga asjata. Ta elas tõelist elu ja suri tõelist surma, ja seda on niisama võimatu etteantud mahuga raamatusse sobitada kui kompjalga tavalisse saapasse. (lk 335) * Aga Colley’ga on teine lugu. Tema oli erand. Just nagu ta oma rautatud saapakannal kvarterteki ja ahtriteki trepist ühe hooga kolinal alla kesktekile sadas, nii heitis pool pinti ''tulist ikhorit'' ta range enesekindla vooruse kõrgusest sellisesse sügavusse, milles ta kainenev mõistus ilmselt nägi inimliku alanduse pärapõrgut. Lisagem sinna õhukesse raamatusse, kuhu kirja pannakse, mida inimene inimesest ülepea teab: Inimene võib surra häbisse. (lk 344) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Golding, William}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] o1kk8klwo2sgke6liem7afqe48amk4a 4 25977 135395 135364 2026-06-10T16:26:22Z Pseudacorus 2604 135395 wikitext text/x-wiki * Ralph läks pealikuistme juurde. Nad ei olnud veel kunagi nii hilja õhtul [[koosolek]]ut pidanud. Seepärast tunduski koosolekuplats täna nii isemoodi. Tavaliselt helendasid lehekatuse alumisel küljel [[vesi|vee]] kuldsed vastuhelgid ja poiste [[näod]] olid valgustatud altpoolt — nagu siis, mõtles Ralph, kui hoiad käes [[taskulamp]]i. Nüüd aga vaatas [[päike]] külje pealt sisse ja [[varjud]] olid seal, kus nad pidid olema. :Ralphi haaras jälle see filosoofiline meeleolu, mis talle muidu nii võõras oli. Kui näod nii muutuvad, olenevalt sellest, kuidas neid valgustada — mis siis üldse on üks nägu? Mis on üldse kõik? * [[William Golding]], "[[Kärbeste Jumal]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 65 tw9u1dguulm72oklpci3uuvlzls16xk 4 25978 135398 2026-06-10T22:29:43Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Väikestest [[laps|lastest]] vaatab alasti vastu meie kõigi ühine [[inimloomus]], mis end hilisemas elus erineva [[muster|mustriga]] kirjute [[kuub]]ede alla varjab. ** [[Tiia Toomet]], "Vanaduse võlud", Tammerraamat, 2017, lk 91' 135398 wikitext text/x-wiki * Väikestest [[laps|lastest]] vaatab alasti vastu meie kõigi ühine [[inimloomus]], mis end hilisemas elus erineva [[muster|mustriga]] kirjute [[kuub]]ede alla varjab. ** [[Tiia Toomet]], "Vanaduse võlud", Tammerraamat, 2017, lk 91 8bn7edjglwqqg7o2tl3bdogyo4cdmfp