Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.8 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 8206 135433 132131 2026-06-24T23:14:16Z Käyhkö-Röyhkä 5628 Link 135433 wikitext text/x-wiki [[Fail:Heidi Iivari (2025).jpg|pisi|Heidi Iivari (2025)]] '''Heidi Iivari''' (sündinud 1974) on soome-eesti luuletaja, tõlkija, kriitik ja kultuurivahendaja, soome keele õpetaja ning Soome Instituudi programmikoordinaator, Tartu parim soome kirjanik. ==Artiklid== * Lõppude lõpuks pole [[inimene]] [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini [[valetamine|valetamise]] kunsti. ** Heidi Iivari, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"], Sirp, 04.12.2020 * [[Eesti luule]]l on [[Soome]]s pidu. * Millest on tingitud eesti luule küllus Soomes? Soomes on praegu palju aktiivseid ja kõrgel tasemel [[tõlkija]]id, kes on pühendunud tõsiselt eesti kirjandusele. Nad ei piirdu ainult tõlkimisega, vaid on tihtipeale ka väljaannete algatajad. Nad koostavad [[antoloogia]]id ja kogumikke, kirjutavad (enamasti ilma tasuta) arvustusi eesti kirjanduse kohta (nt Elo, Viro.nyt) ning toovad naabermaade [[luuletaja]]d kokku kirjandusürituste raames. * Seda, kes loevad Soomes eesti luulet, pole keegi uurinud. Ilmselt pole see ainult [[estofiil]]ide teene, et eesti luulet ilmub soome keeles niivõrd palju. [[Kirjastaja]]te vaatevinklist on tõlkeluule avaldamine siiski eelkõige heategevuslik kummardus kirjandusele. ** Heidi Iivari, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"], Sirp, 17.06.2016 * Võõra keele õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas ma oskan, kas julgen? * Soomlasele on eesti keele ja eestlasele soome keele õppimine eriti põnev, kuna kunagi ei saa olla kindel, kas sama või sarnase kirjapildiga sõnal on ka sama tähendus või on tegemist n-ö eksisõnaga. Iga hetk võime kogemata midagi koomilist ütelda. * Nii nagu lapsi ei tehta rahvuslikust uhkusest ühiskonna tarbeks, ei õpita ka keelt selleks, et täita norme või poliitikute soove. Õpime keelt puhtalt egoistlikel põhjustel: et saada paremini hakkama keskkonnas, kus me elame, et saada aru, mis meie ümber üldse toimub. Tehke siis eesti keelt purssivale välismaalasele teene ja mõne võõrkeele asemel rääkige temaga kannatlikult eesti keelt. See tuleb kasuks ka eesti keelele. ** Heidi Iivari, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/eesti-keele-aasta/heidi-iivari/ "Keelele tuleb kasuks. Heidi Iivari"], Sirp, 08.02.2019 ==Intervjuud== * [[Tartu]] on legendide linn selle sõna mitmes tähenduses – legendaarsed inimesed, legendaarsed kohad, kõikjal hõljub vaimsus. Ülikooli ajal paelusid mind vanad ajaloolised ehitised. Üle kõige armastasin [[Tartu toomkirik|Toomkiriku]] varemeid, [[Tartu Ülikool|ülikooli]] lõhna, poollagunenud majade katustele ronimist... Tartu on väga romantiline linn! * [[Tartu vaim]] on raskesti sõnastatav. See on tunne, mis paneb südame natuke kiiremini tuksuma ja suu muigama. Tartu vaim koosneb Tartu ajaloost, eriti mõtteloost, juba enne meid elanud inimestest, eriti vaimuinimestest, teadlastest, kunstnikest, kirjanikest, leiutajatest, muusikutest… Tartu vaim on heas mõttes pisut endassetõmbunud ning eelistab materialistike väärtuste asemel boheemlaslikku filosofeeriv-intuitiivset elustiili ning elunautimist, mis selle mittemõistjaid isegi ärritada võib. * [[Supilinn]]a vaim on pisikese kiiksuga. Seda väljendavad hästi koerale püstitatud auväärne mälestusmärk Tähtvere tänaval või sama tänava kanad, Marja tänava siniste silmadega kass ning Herne tänava kollane koer. Üldiselt olen väga valiv koerte suhtes, aga Susil on alati päike kaasas. Ta on pääsenud ka minu ühte luuletusesse. :Oa tänaval on üks maja, mis on värvitud geomeetriliselt roheliseks, roosaks, siniseks, nagu ehituspoe värvikaart! Täiesti sürr! Selline värvilahendust ei tuleks Soomes kuidagi kõne alla, aga Supilinnas on ka sellele majale ruumi. Siin elavad inimesed, kes soovivad endale isikupärast elamist. Mõningases boheemlaslikkuses ja korratuses on oma võlu. Minu jaoks on igav elada majas, mille kõrval seisab teine täpselt samasugune ja mille sees on täpselt samasugune IKEA mööbel. * Nii supilinlased kui tartlased üldse on mõnusalt spontaansed. Ma olen ise ka hästi spontaanne, seepärast mulle sobib, kui tullakse külla ilma kuu aega selleks ette valmistumata. Mul endal oli [[Tampere]]s juhus, kui otsustasin jalgrattaga sõites oma sõbranna poolt läbi hüpata. Andsin ukse taga kella ja mulle vaatas vastu väga kohkunud nägu, umbes nagu: "Miks sa siin oled? Kas sinuga juhtus midagi?" * Minu jaoks on suur [[privileeg]], kui ma saan valida, kas tulen koju Kloostri või Kroonuaia tänava kaudu või hoopis läbi [[botaanikaaed|botaanikaaia]]. Kui paljud inimesed saavad minna koju läbi botaanikaaia? See on puhas luksus! ** Heidi Iivari, intervjuu: Margit Veromann, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=supilinnatirin20150420.2.6 "Soomlanna Heidi Iivari tõid Tartusse sisetunne ja maagia"] Supilinna Tirin, nr 13, 20. aprill 2015, lk 4–5 * Tegelikult tulevad Tartu [[soomlased]] siinsetele kultuuriüritustele hea meelega, isegi kui need on eestikeelsed. Nad ei saaks osaleda, kui ei oskaks eesti keelt. Nooremat [[põlvkond]]a ma väga hästi ei tunne, aga arvan, et Tartus seda mulli nii väga ei ole. Kui võrrelda soomlastega Tartu teiste vähemuste esindajaid, siis näiteks [[itaallased]] oskavad eesti keelt vähem ja suhtlevadki seetõttu rohkem teiste välismaalastega. * Eestis on igaühel võimalus oma raamat välja anda. Kui annad Soomes teose välja ilma [[kirjastus]]eta, ei võeta sind kirjanikuna tõsiselt. Selle juures panebki mind imestama, et Eestis puudub teatavat laadi eksperimentaalne kirjandus, milles katsetatakse vormiga ning segatakse fakti ja fiktsiooni. Eesti kirjandus on rohkem traditsiooniline ja kesksel kohal on siin [[narratiiv]]. * Õnneks pole enam seda probleemi, et naiste kirjandus ei saa tähelepanu. Soome-rootsi kirjanik [[Märta Tikkanen]] on välja toonud, et veel 1990ndate alguses olid kirjandusürituste laval mehed, kes andsid auhindu meestele. Kui 1970. aastatel ilmus mõnel naisel raamat, pandi ta nimetuse naiskirjanik alla. Ma absoluutselt ei kannata selliseid tiitleid nagu naiskirjanik või meeskirjanik. * [[Venelased]] on Soomes teine vähemus eestlaste järel. Mul pole venelastega halbu kogemusi. Minu tuttavad soomlased näiteks küsivad, miks [[vene keel]] ei võiks olla teine riigikeel eesti keele kõrval, nagu on [[rootsi keel]] Soomes. Soomlastel on raske aru saada, miks eestlased seda ei soovi. Tundes-teades eestlaste ajalugu, oskan aga seletada soomlastele, miks nii on. ** Heidi Iivari, intervjuu: [[Janno Zõbin]], [https://tartu.postimees.ee/6987779/heidi-iivari-asub-soome-kultuuriveduriks-tartus "Heidi Iivari asub Soome kultuuriveduriks Tartus"] Postimees, 3. juuni 2020 {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Iivari, Heidi}} [[Kategooria:Soome tõlkijad]] [[Kategooria:Soome kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Soome õpetajad]] [[Kategooria:Soome luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] s2j1yqz0f2ezgqci2a5e67tuectsir5 2 9518 135431 50486 2026-06-24T18:45:58Z Ziv 4984 ([[c:GR|GR]]) [[File:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013 (1).jpg]] → [[File:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg]] Exact or scaled-down duplicate 135431 wikitext text/x-wiki '''Ajalugu. Sotsiaalteadused''' oli kirjastuses [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] aastatel [[1997]]–[[2007]] välja antud raamatusari. Sarja eesmärk oli tutvustada Eesti lugejaile 20. sajandi [[Humanitaarteadused|humanitaar-]] ja [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteaduste]] mõjukamaid mõtlejaid.<ref name="eks"/> Selles sarjas on ilmunud rida [[kultuuriantropoloogia]] ja [[kultuuriteooria]] alaste raamatute tõlkeid (näiteks [[Max Weber]]i, [[Claude Lévi-Strauss]]i, [[Clifford Geertz]]i, [[Peter Burke]]'i jt. teoseid). Sarja toimetaja ja valiku koostaja oli [[Marek Tamm]]. Esimese köitena ilmus prantsuse [[Ajaloolane|ajaloolase]] [[Georges Duby]] "Guillaume le Marechal, ehk, Maailma parim rüütel" ja viimase, 25. köitena, 2007. aasta juulis [[Juri Lotman]]i "Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast".<ref name="eks"/> Sarja ühtse kujunduse autor on [[Marius Peterson]]. [[Pilt: Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg |pisi|150px|[[Carlo Ginzburg]]]] [[Pilt: Yuri_Lotman._Portrait._1980.jpg |pisi|150px|[[Juri Lotman]]]] [[Pilt: Levi-strauss_260.jpg |pisi|150px|[[Claude Lévi-Strauss]]]] [[Pilt: Tzvetan_Todorov-Strasbourg_2011_(3).jpg |pisi|150px|[[Tzvetan Todorov]]]] [[Pilt: Goody-2009web.JPG|pisi|150px|[[Jack Goody]]]] {| class="wikitable sortable" border="1" |+Sarjas ilmunud köited |- ! Kd !! | Autor !! Pealkiri !! Tõlkija !! Ilmus |- | 1 || {{JärjestaNimi|Georges|Duby}} || "Guillaume le Maréchal" || {{JärjestaNimi|Lore|Listra}}|| 1997, 2007 |- | 2 || {{JärjestaNimi|Jean-Claude|Schmitt}} || "Püha hurdakoer" || {{JärjestaNimi|Kaia|Sisask}} || 2000 |- | 3 || {{JärjestaNimi| Carlo|Ginzburg}} || "Juust ja vaglad" || {{JärjestaNimi|Viivika|Atkin}} || 2000 |- | 4 || {{JärjestaNimi| Alain|Corbin}} || "Kannibalide küla. Hirm ja raev 19. sajandi Prantsusmaal" || {{JärjestaNimi|Heigo|Sooman}} || 2000 |- | 5 || {{JärjestaNimi|Juri|Lotman}} || "Kultuur ja plahvatus" || {{JärjestaNimi|Piret|Lotman}} || 2001 |- | 6 || {{JärjestaNimi|Claude|Lévi-Strauss}} || "Nukker troopika" || {{JärjestaNimi|Indrek|Koff}} || 2001 |- | 7 || {{JärjestaNimi|Georges|Dumézil}} || "Indoeurooplaste müüdid ja jumalad" || {{JärjestaNimi|Marri|Amon}}, [[Lembe Lokk]] || 2001 |- | 8 || {{JärjestaNimi|Tzvetan|Todorov}} || "Ameerika vallutamine" || {{JärjestaNimi|Mirjam|Lepikult}} || 2001 |- | 9 || {{JärjestaNimi|Jacques|Le Goff}} || "Raha või elu. Majandus ja religioon keskajal" || {{JärjestaNimi|Kaia|Sisask}} || 2002 |- | 10 || {{JärjestaNimi|Natalie Zemon|Davis}} || "Martin Guerre'i tagasitulek" || {{JärjestaNimi|Ainiki|Väljataga}} || 2002 |- | 11 || {{JärjestaNimi|Marshall|Sahlins}} || "Saared ajaloos" || {{JärjestaNimi|T.|Pakk-Allmann}} || 2002 |- | 12 || {{JärjestaNimi|Roger|Chartier}} || "Prantsuse revolutsiooni kultuurilised lätted" || {{JärjestaNimi|Marvi|Järvi}} || 2002 |- | 13 || {{JärjestaNimi|Lucien|Febvre}} || "Martin Luther. Üks inimsaatus" || {{JärjestaNimi|Heete|Sahkai}} || 2003 |- | 14 || {{JärjestaNimi|Eric R.|Dodds}} || "Paganad ja kristlased ängistuse ajastul" || {{JärjestaNimi|Marju|Lepajõe}} || 2003 |- | 15 || {{JärjestaNimi|Clifford|Geertz}} || "Omakandi tarkus. Esseid tõlgendavast antropoloogiast" || {{JärjestaNimi|T.|Pakk-Allmann}} || 2003 |- | 16 || {{JärjestaNimi| Johan|Huizinga}} || "Mängiv inimene" || {{JärjestaNimi|Mati|Sirkel}} || 2004 |- | 17 || {{JärjestaNimi|Robert|Darnton}} || "George Washingtoni valehambad" || {{JärjestaNimi|T.|Pakk-Allmann}} || 2004 |- | 18 || {{JärjestaNimi|Norbert|Elias}} || "Tsiviliseerumisprotsess". I köide" || {{JärjestaNimi|Tiiu|Relve}} || 2005, 2007 |- | 19 || {{JärjestaNimi|Arlette|Farge}}, [[Jacques Revel]] || "Mässu loogika" || {{JärjestaNimi|Heete|Sahkai}}|| 2005 |- | 20 || {{JärjestaNimi|Jack|Goody}} || "Metsiku mõtlemise kodustamine" || {{JärjestaNimi|T.|Pakk-Allmann}} || 2005 |- | 21 || {{JärjestaNimi|Paul|Veyne}} || "Kas kreeklased uskusid oma müüte?" || {{JärjestaNimi|Mirjam|Lepikult}} || 2006 |- | 22 || {{JärjestaNimi|Peter|Burke}} || "Kultuuride kohtumine" || {{JärjestaNimi|Ainiki|Väljataga}} || 2006 |- | 23 || {{JärjestaNimi|Max|Weber}} || "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" || {{JärjestaNimi|Jaan|Isotamm}} || 2007 |- | 24 || {{JärjestaNimi|Norbert|Elias}} || "Tsiviliseerumisprotsess". II köide" || {{JärjestaNimi|Tiiu|Relve}} || 2007 |- | 25 || {{JärjestaNimi|Juri|Lotman}} || "Hirm ja segadus" || {{JärjestaNimi|Kajar|Pruul}} || 2007 |} 1997. aastal "Ajalugu. Sotsiaalteadused" sarja alustades võttis sarja toimetaja [[Marek Tamm]] sihiks varustada võimalusel kõik raamatud pikemate [[intervjuu]]dega.<ref name="pos"/> Intervjuu sai tehtud [[Jean-Claude Schmitt]]iga, [[Alain Corbin]]iga, [[Tzvetan Todorov]]iga, [[Jacques Le Goff]]iga, [[Natalie Zemon Davis]]iga, [[Marshall Sahlins]]iga, [[Roger Chartier]]'ga, [[Clifford Geertz]]iga, [[Robert Darnton]]iga, [[Jacques Revel]]iga, [[Jack Goody]]'ga, [[Paul Veyne]]'iga ja [[Peter Burke]]'iga. Ülejäänud sarja köited varustati järelsõnaga. Viimaste autoriteks on: Marek Tamm (Duby), [[Mihhail Lotman]] (Lotman), [[Indrek Koff]] (Lévi-Strauss), [[Jaan Puhvel]] (Dumézil), [[Jüri Kivimäe]] (Febvre), [[Marju Lepajõe]] (Dodds), [[Jaan Kaplinski]] (Huizinga), [[Henn Käärik]] (Weber) ja [[Thomas Salumets]] (Elias). Sarja lõpuköitega samaaegselt ilmus Marek Tamme intervjuuraamat "Kuidas kirjutatakse ajalugu?", kuhu Tamm lülitas varem sarja raamatutes avaldatud intervjuud<ref name="eks"/><ref name="var"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eks">[http://ekspress.delfi.ee/areen/teadmisjanuline-siil?id=68994023 Teadmisjanuline "siil"]. ekspress.delfi.ee, 5. juuli 2007.</ref> <ref name="var">[http://varrak.ee/product/1116/?cid=1271 "Kuidas kirjutatakse ajalugu? Intervjuuraamat"]. varrak.ee</ref> <ref name="pos">[https://kultuur.postimees.ee/1677791/mis-on-ajalugu-kuidas-ajalugu-siis-ikkagi-kirjutatakse Mis on ajalugu? Kuidas ajalugu siis ikkagi kirjutatakse?]. kultuur.postimees.ee, 30. juuni 2007</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.varrak.ee/category/1109/ Sarja raamatud Varraku kodulehel]. varrak.ee *[https://erb.nlib.ee/?komp=&r1=pealkirjad&tingimus_a1=vordub&otsi_1=Ajalugu.+Sotsiaalteadused.&tingimus_b1=and&r2=sonareg&tingimus_a2=algab&otsi_2=&tingimus_b2=and&r3=sonareg&tingimus_a3=algab&otsi_3=&alates=&kuni=&order=k&mitu=50 Sarja raamatuid " Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis]. erb.nlib.ee *[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/sari?146 Sarja raamatud]. raamatukoi.ee *[http://ekspress.delfi.ee/areen/teadmisjanuline-siil?id=68994023 Ajaloolane Linda Kaljundi vestleb mitmekülgse kolleegi Marek Tammega]. ekspress.delfi.ee, 5. juuli 2007 rmg6xuf7xmqz0b6iyt28h9tx66xnwwj 2 9525 135432 50494 2026-06-24T18:45:59Z Ziv 4984 ([[c:GR|GR]]) [[File:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013 (1).jpg]] → [[File:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg]] Exact or scaled-down duplicate 135432 wikitext text/x-wiki '''"Bibliotheca Controversiarum"''' on [[Tallinna Ülikooli kirjastus]]e poolt [[Bibliotheca]] alasarjana välja antav raamatusari. Sarjas ilmuvad ainult eelretsenseeritud tekstid.<ref name="tluv"/> Sarja esimene raamat anti välja 2010. aastal – selleks sai [[Leedulased|leedu]] [[filosoof]]i [[Leonidas Donskis]]e (1962–2016) artiklikogumik "Armastus, vihkamine ja vastuseis" (Donskis on varem (enne 2003. aastat) olnud [[Eesti Humanitaarinstituut| Eesti Humanitaarinstituudi]] [[kultuuriteooria]] külalisprofessoriks<ref name="akad"/>). Sarja ühtse kujunduse maketi autor on disainibüroo [[Rakett (disainibüroo)|Rakett]]. Valdkondlikku kuuluvust annab edasi värvilahendus, mis järgib ülikooli kodulehel kasutatavat värvide jaotust<ref name="tluv"/>. Kui kirjastusele pakub oma käsikirja avaldamiseks sarja kolleegiumi liige, valitakse retsensendid ülejäänud kolleegiumi abil tema osavõtuta.<ref name="tluv"/> Selline olukord tekkis 2016. ja 2018. aastal, kui kirjastus otsustas avaldada [[Rein Raud|Rein Raua]] loomingut. [[Pilt: Max_Weber_1894.jpg|pisi|130px|[[Max Weber]]]] [[Pilt: François_Jullien_président_du_FIG_2013.jpg |pisi|130px|[[ François Jullien]]]] [[Pilt: Derrida-by-Pablo-Secca.jpg |pisi|130px|[[ Jacques Derrida]]]] [[Pilt: Marc_Augé.jpg |pisi|130px|[[ Marc Augé]]]] [[Pilt: Mikhail_Lotman2.JPG|pisi|130px|[[Mihhail Lotman]]]] {| class="wikitable sortable" border="1" |+Sarjas ilmunud köited |- ! Kd !! | Autor !! Pealkiri !! Tõlkija !! Ilmus |- | 1. || {{JärjestaNimi|Leonidas|Donskis}} || "Armastus, vihkamine ja vastuseis. Uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest" || {{JärjestaNimi|Aet|Varik}} || 2010 |- | 2. || {{JärjestaNimi|Max|Weber}} (koostaja [[Marek Tamm]]) || "Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus" || {{JärjestaNimi|Jaan|Isotamm}}, [[Henn Käärik]] || 2010 |- | 3. || {{JärjestaNimi| Toomas|Raudam}} || "Essee sõprusest" || {{JärjestaNimi||}} || 2011 |- | 4. || {{JärjestaNimi| François|Jullien}} || "Tõhususe traktaat " || {{JärjestaNimi|Margus|Ott}} || 2011 |- | 5. || {{JärjestaNimi|Jacques|Derrida}} || "Surma and" || {{JärjestaNimi|Mart|Kangur}} || 2011 |- | 6. || {{JärjestaNimi|Marc|Augé}} || "Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse" || {{JärjestaNimi|Anti|Saar}} || 2012 |- | 7. || {{JärjestaNimi|Lars Svendsen}} || "Igavuse filosoofia" || {{JärjestaNimi|Jaan|Pärnamäe}} || 2012 |- | 8. || {{JärjestaNimi|Mihhail|Lotman}} || "Struktuur ja vabadus. I osa. 1. Semiootika vaatevinklist. 1.1. Tartu-Moskva koolkond: tekstist semiosfäärini" || {{JärjestaNimi|Tiina|Lias}}, [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Kajar Pruul]] || 2012 |- | 9. || {{JärjestaNimi|Mihhail|Lotman}} || "Pistriku talvekarje. Esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast" || {{JärjestaNimi|Mihhail|Lotman}}, [[Maia-Kristiina Lotman]] || 2013 |- | 10. || {{JärjestaNimi|Erwin|Panofsky}} || "Gooti arhitektuur ja skolastika. Uurimus kunsti, filosoofia ja religiooni analoogiast keskajal" || {{JärjestaNimi|Ene-Reet| Soovik}} || 2013 |- | 11. || {{JärjestaNimi|Guy|Debord}} || "Vaatemänguühiskond" || {{JärjestaNimi|Anti|Saar}} || 2013 |- | 12. || {{JärjestaNimi|Bruno|Latour}} || " Me pole kunagi olnud modernsed. Essee sümmeetrilisest antropoloogiast" || {{JärjestaNimi|Anti|Saar}} || 2014 |- | 13. || {{JärjestaNimi|Carlo|Ginzburg}} || "Ükski saar pole saar. Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast" || {{JärjestaNimi|Aet|Varik}} || 2014 |- | 14. || {{JärjestaNimi|Jean-François|Lyotard}} || "Postmodernsusest lastele" || {{JärjestaNimi|Mirjam|Lepikult}} || 2014 |- | 15. || {{JärjestaNimi|Margus|Ott}} || "Vägi. Väekirjad. I osa" || {{JärjestaNimi||}} || 2015 |- | 16. || {{JärjestaNimi| Lev|Võgotski}} || "Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus" || {{JärjestaNimi|Enn|Siimer}} || 2016 |- | 17. || {{JärjestaNimi|Walter|Burkert}} || "Kreeklased ja Idamaad. Homerosest maagideni" || {{JärjestaNimi|Jaan|Lahe}} || 2016 |- | 18. || {{JärjestaNimi|Frédéric|Gros}} || "Kõndimise filosoofia" || {{JärjestaNimi|Mari|Tarendi}} || 2016 |- | 19. || {{JärjestaNimi|Zygmunt| Bauman}}, [[Rein Raud]] || "Iseduse praktikad" || {{JärjestaNimi|Olavi|Teppan}} || 2016 |- | 20. || {{JärjestaNimi|Julia|Kristeva}} || "Võõrad iseendale" || {{JärjestaNimi|Kaia|Sisask}} || 2017 |- | 21. || {{JärjestaNimi|Jan|Assmann}} || "Moosese eristus, ehk, Monoteismi hind" || {{JärjestaNimi|Olavi|Teppan}} || 2017 |- | 22. || {{JärjestaNimi|Quentin|Meillassoux}} || "Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest" || {{JärjestaNimi|Anti|Saar}} || 2017 |- | 23. || {{JärjestaNimi|Rein|Raud}} || "Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand" || {{JärjestaNimi|Anne|Lange}} || 2018 |- | 24. || {{JärjestaNimi|Peter|Sloterdijk}} || "Jumalahullus" || {{JärjestaNimi|Hasso|Krull}} || 2019 |- | 25. || {{JärjestaNimi|Boris|Groys}} || "Stalinismi totaalne kunstiteos" || {{JärjestaNimi|Kajar|Pruul}} || 2019 |- | 26. || {{JärjestaNimi|Ernest| Gellner}} || "Rahvused ja rahvuslus" || {{JärjestaNimi|Anneli|Andersson}} || 2019 |- | 27. || {{JärjestaNimi|Nuccio|Ordine}} || "Kasutu kasulikkusest" || {{JärjestaNimi|Heete|Sahkai}} || 2019 |- | 28. || {{JärjestaNimi|Richard David| Precht}} || "Kütid, karjused, kriitikud. Digiühiskonna utoopia" || {{JärjestaNimi|Katrin|Kaugver}} || 2019 |- | 29. || {{JärjestaNimi|Jaan| Kaplinski}} || "Eesti, estoranto ja teised keeled" || {{JärjestaNimi}} || 2020 |- | 30. || {{JärjestaNimi|Albrecht| Dihle}} || "Kreeklased ja võõrad" || {{JärjestaNimi|Jaan|Lahe}} || 2020 |- | 31. || {{JärjestaNimi|Olli| Lagerspetz}} || "Mustuse filosoofia" || {{JärjestaNimi|Kati|Karja}}, [[Jaan Pärnamäe]] || 2020 |- | 32. || {{JärjestaNimi|Jan| Kaus}} || "Homme tuntud avarus" || {{JärjestaNimi|}} || 2020 |} <gallery> Pilt: Svendsen,Lars.IMG_2028.JPG |[[Lars Svendsen]] Pilt: :Bruno_Latour_Gothenburg_2006_cropped.jpg |[[Bruno Latour]] Pilt: Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg |[[Carlo Ginzburg]] Pilt: Jean-Francois_Lyotard_cropped.jpg |[[Jean-Francois Lyotard]] Pilt: Lev_Vygotsky_1896-1934.jpg|[[Lev Võgotski]] Pilt: Zigmunt_Bauman_na_20_Forumi_vydavciv.jpg |[[Zigmunt Bauman]] Pilt: Julia_Kristeva_p1200568.jpg |[[Julia Kristeva]] Pilt: Assmann_mg_0872.jpg |[[Jan Assmann]] Pilt: Raud,_Rein.IMG_2886.JPG|[[Rein Raud]] Fail: Ernest_Gellner_2.jpg|[[Ernest Gellner]] Fail: Richard-david-precht-2011-ffm-009.jpg|[[Richard David Precht]] Fail: Peter-Sloterdijk radioday.jpg| [[Peter Sloterdijk]] </gallery> ==Sarja kolleegium== "Bibliotheca Controversiarumi" sarja toimetuskolleegiumi kuuluvad<ref name="tluk"/>: *[[Maarja Kangro]] ([[kirjanik ja tõlkija]]) *[[Aro Velmet]] (Lõuna-California Ülikool) *[[Hasso Krull]] ([[kirjanik ja tõlkija]]) *[[Rein Raud]] ([[Tallinna Ülikool]]) *[[Marek Tamm]] (Tallinna Ülikool) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tluv">[https://www.tlu.ee/et/kirjastus/valjaannetest Väljaannetest]. tlu.ee.</ref> <ref name="tluk">[http://www.tlu.ee/et/kirjastus/kirjastus/Kolleegiumid Kolleegiumid]. tlu.ee.</ref> <ref name="akad">[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/161835 Akadeemia]. 2003/8. Lk 1616. digar.ee</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.tlu.ee/et/kirjastus/Sarjad/Bibliotheca/Controversiarum "Bibliotheca Controversiarumi" sarja raamatud]. tlu.ee *[https://erb.nlib.ee/?piirang=&otsi=Controversiarum&alates=&kuni=&order=c&mitu=50 Sarja raamatuid Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis]. erb.nlib.ee *[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/sari?4179 Sarja raamatud]. raamatukoi.ee tht6jvclq1ije85va9r6t8q1touzdmp 10 16844 135434 135328 2026-06-25T07:58:28Z Pseudacorus 2604 135434 wikitext text/x-wiki [[File:Notification-icon-Wikiquote.svg|30px|Vikitsitaadid|link=]] <big>[[Heljo Mänd]] 100</big></br> <big>[[Aare Pilv]] 50</big></br> <big>[[Ain Kaalep]] 100</big></br> <big>[[Lilli Luuk]] 50</big></br> <big>[[Ingeborg Bachmann]] 100</big></br> d19fdedg3w0udfdgvav2uh6v3qece6r