Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 5764 135567 121828 2026-07-17T22:42:02Z Dronebogus 5653 135567 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helena_Scott04.jpg|pisi|Helena Forde Scott, värvitahvel 12 raamatust ''Snakes of Australia'', 1869]] [[Pilt:Pietro_Manna,_médico_de_Cremona.jpg|pisi|Lucia Anguissola, "Pietro Manna, Cremona arst" (1557)]] [[Pilt:Flemish_17th_century_Moses_and_the_Brass_Serpent.png|pisi|Tundmatu flaami kunstnik, "Vaskmadu" (17. saj)]] [[Pilt:William_Blake_Eve_Tempted_by_the_Serpent.jpg|pisi|William Blake, "Eeva ja madu" (u 1800)]] [[File:Lilith, par John Collier.jpg|pisi|John Collier, "Lilith" (1892)]] '''Maod''' ehk maolised (''Serpentes'' ehk ''Ophidia'') on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts. Leidub maa all, maa peal, puudel ja isegi vees elavaid liike. Madusid elab kõigis maailmajagudes peale Antarktika. ==Piibel== * Aga madu oli [[kavalus|kavalam]] kõigist [[loom]]adest väljal, kelle Issand [[Jumal]] oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia [[puu]]st?" :2 Ja [[naine]] vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja, :3 aga selle puu viljast, mis on keset [[aed]]a, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!" :4 Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte, :5 aga Jumal teab, et [[päev]]al, mil te sellest sööte, lähevad teie [[silm]]ad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja [[kurjus|kurja]]." * [[Esimene Moosese raamat]] 3:1-5 <poem> Siis Issand Jumal ütles maole: "Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja! Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su [[pea]], aga kelle kanda sa salvad." </poem> * Esimene Moosese raamat, 3:14-15 * Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja [[Mooses]]ele: "Miks olete meid toonud Egiptusest [[kõrb]]e surema? Sest ei ole [[leib]]a ega [[vesi|vett]] ja meie [[hing]] tülkab seda viletsat [[toit]]u." :6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast. :7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: "Me tegime [[patt]]u, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palvetas rahva eest. :8 Ja Issand ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!" :9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. * [[Neljas Moosese raamat]] 21:5-9 <poem> Ära vaata [[vein]]i, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb, hõlpsasti sisse läheb: see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik! </poem> * [[Õpetussõnad]] 23:31-32 <poem> Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista: [[kotkas|kotka]] tee taeva all, mao tee kalju peal, [[laev]]a tee keset [[meri|merd]] ja mehe tee neitsi juurde. </poem> * Õpetussõnad, 30:18-19 * Kes [[auk|augu]] kaevab, langeb ise sinna sisse, :ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu. * [[Koguja raamat]] 10:8 <poem> Nad hauvad mürkmao [[muna|mune]] ja koovad [[ämblik]]uvõrku; kes sööb nende mune, see sureb, ja katkivajutatust poeb välja rästik. </poem> * [[Jesaja raamat]] 59:5 * Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu [[tuvi]]d! ** [[Matteuse evangeelium]] 10:16 * Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja [[skorpion]]ide peal ja [[vaenlane|vaenlase]] kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju. ** [[Luuka evangeelium]] 10:19 * Aga missugune [[isa]] teie seast, kellelt poeg palub [[kala]], annaks talle kala asemel mao? ** [[Luuka evangeelium]] 11:11 * Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, :15 et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. * [[Johannese evangeelium]] 3:14-15 * Ja [[taevas]] tõusis [[sõda]]: Miikael ja tema [[ingel|inglid]] hakkasid sõdima [[lohe]]ga, ning lohe sõdis ja tema inglid. :8 Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas. :9 Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga. * [[Johannese ilmutuse raamat]] 12:7-9 ==Proosa== * Madu on [[loodus]]e allkiri. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[Loomingu Raamatukogu]], nr 2, 1974, lk 41 * Mis on aeg? See on maduuss, kes sööb omaenda saba, .. (19. ptk) ** [[Kurt Vonnegut]], "Tšempionide eine", tlk Valda Raud, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 163 (orig: ''Breakfast of Champions'', New York: Delacorte Press, 1973) * "Ouroboros," rõhutas dominikaanlane. "Kas see pole sama, mis paradiisi madu, kes meelitas inimese sööma hea ja kurja tundmise puust? Madu, kes on nii Jumala kui ka inimese vaenlane." ** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, lk 144 * Ainult maod olid mulle vastumeelt. Täiskasvanud teadsid neist kohutavaid lugusid rääkida. Maod võivat inimest taga ajama hakata ja seejuures nii kiiresti edasi liikuda, et saavad kätte ka kõige väledama jooksja. Oma jõuliste lihastega suutvat maod ohvri puruks muljuda ja suu olevat neil nii suur, et nad võivat mitte ainult inimese, vaid isegi terve [[hobune|hobuse]] korraga alla kugistada. Neid hirmsaid loomi, keda pidi leiduma just meie kõige armsamal [[mänguplats]]il, ühel hiiglasuurel [[prügimägi|prügimäel]], kartsin ma väga. Aga ma ei tundnud mitte ainult hirmu, vaid ka [[uudishimu]], ja relvastatuna ema [[kööginuga|kööginoaga]] ootasin sageli kohtumist selle koletisega. Kahjuks ei näinud ma neid kunagi. Nad elasid ainult täiskasvanute [[fantaasia]]s, kes tahtsid meid nende õudusjuttudega mustast, aga lastele nii huvitavast mängupaigast eemal hoida. Maod on mulle kaua aega vastumeelsed olnud. Alles hiljem, kui ma koos oma mehega Moritzburgi tiikide piirkonnas Dresdeni loomaaia vabaõhuterraariumi jaoks [[nastik]]uid püüdsin, hakkasid nad mulle üsnagi meeldima. (lk 76) * Muigega meenutan üht sündmust, mis juhtus mõne aasta eest. Meie korteri ukse taga helistatakse tormiliselt. Ma avan. Keegi mees teatab, et loomaaiast olevat põgenenud üks [[mürkmadu]], kes nüüd meie maja juures tänaval on kinni peetud. Madu olevat valmis iga hetk ründama ja mees palub mind helistada zooparki, et loomatalitajad kohale tuleksid ja ohtliku roomaja kinni püüaksid. Näen aknast kokku jooksnud rahvamurdu: uudishimulikke lapsi, kiljuvaid naisi ja kartmatuid mehi, kes ohule vapralt silma <!--//-->vaatavad ja hirmu välja ei näita. Luudade, keppide ja labidatega takistatakse madu põgenemast. Otsin ühe koti, lähen alla ja näen kohe, et tegemist on nastikuga. Kohkunult püüavad ümberseisjad mind tagasi hoida, kui tahan looma paljaste kätega kinni võtta ja ettevaatlikult kotti libistada. "Asjata nägite vaeva," sähvan meestele vihaselt, sest nad on madu vigastanud. "See on ju täiesti ohutu nastik." [[Imetlus]], mis vaprat naist ümbritses, muutub aga [[nördimus]]eks, sest labidad, kepid ja luuad pole nüüd mitte ainult tarbetud, vaid tekitavad isegi [[piinlikkus]]t, ning avalikult demonstreeritud [[vaprus]] mõjub naeruväärselt. (lk 76) * Et näidata, kui erinevalt inimesed loomadega suhtlemisel võivad käituda, annan järgnevalt sõna ühele kirglikule suurte metsloomade [[kütt|kütile]], kes kirjeldab, kuidas tema peaaegu 70 aastat tagasi Tseilonil täpselt samas piirkonnas loodust nägi. Selle inimese nimi on Paul Niedieck. Raamatus, mis kannab pealkirja "Püssiga viies maailmajaos", kõneleb ta tuhandeist mõrvadest, mis ta on toime pannud. Madusid tulistas Niedieck alati, niipea kui neid nägi, küsimata, kas neil trofeena väärtust on või mitte. Ühel pärastlõunal hävitas ta kaks niisugust "vastikut elajat". "Need olid ''rattlesnakes'' ja mu ''tracker'' väitis, et nende nahk olevat ''no good''. Tegelikult arvan, et ta ei tahtnud loomi puudutada, mida ma talle aga pahaks panna ei saa. Ka mina tundsin madude vastu vastikust, ja nii jäid loomad aasale lamama." (lk 77) * On kahetsusväärne, et madudel on selline halb kuulsus. See takistab meid nende ilu nägemast. Missugune oleks ka psühholoogiline põhjus, mis ini<!--//-->mesi madude ees hirmu tundma sunnib, kuid kindlasti mängib seejuures oma osa ka kasvatus. Kujutlen, et teadlikul tulevikuinimesel ei tõuse enam mao nägemisel kananahk ihule, nii nagu tänapäeval paneb muigama, kui naine väikest [[hiir]]t nähes karjatab, kuigi alles generatsioon tagasi kuulus hea tooni juurde sellest isegi minestusse langeda. (lk 77-78) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, Tallinn: Eesti Raamat, 1973 * Mine võta kinni, kas oli Rudolf oma nimega juba harjuda jõudnud või hakkas tal lihtsalt umbne, kuid igatahes sirutas ta nüüd oma pea Sammalhabeme [[tasku]]st üsna kaugele välja. :Noorperenaise silmad olid korrapealt täiesti ümmargused. :"Sul on ju... madu... taskus," kogeles ta. "Kujutle vaid!" :"Ah madu või," pomises Sammalhabe ja heitis Rudolfi poole pealiskaudse pilgu. "Jajah, tõsi küll, madu mis madu." :Ning siis hakkas Rudolf nähtavasti värske koore lõhna tundma. Mõne hetke pärast oli ta juba poolest saadik taskust väljas ja keerutas oma piklikku pead iga ilmakaare suunas. Veel üks hetk, ning ta libistas enda õuemurule. :"No vaata aga vaata," pani noorperenaine käed risti rinnale. "No mis sa mõistad ütelda!" :Piimamannerg seisis nüüd otse Rudolfi nina ees. Veel väike jõupingutus, ja juba oli uss peadpidi koores.<!--//--> :"Ega ta sedaviisi äkki koort ära ei mürgita?" muretses noorperenaine. "[[Rästik]]ul ju mürgine hammas suus." :Aga Sammalhabe lõi hajameelselt käega. :"Pole midagi," ühmas ta. :Kui Rudolf oli isu täis joonud, toppis Sammalhabe ta tagasi taskusse ja ütles hellalt: :"Jää nüüd ilusasti, tudule, Rudolfikene, [[uni]] leevendab kõiki hädasid ja haigusi." :"Kuidas?" teritas noorperenaine kõrvu. "Kuidaviisi sa teda kutsud?" :"Rudolfiks," pomises Sammalhabe. :Noorperenaine vaikis nüüd natuke aega, naeratas siis ja lausus: :"Sul on küll vist väga kuldne süda, et isegi uss sulle kurja ei tee. Ma ei imestaks põrmugi, kui sinust veel kunagi [[luuletaja]] saaks." :Need sõnad läksid Sammalhabemele kõvasti südamesse ning liigutatult tänas ta noorperenaist nii rõõsa koore kui ka sõbraliku suhtumise eest. Seejärel võttis ta piimamannergu kätte — seal loksus koort veel paariks või kolmekski Rudolfi söögikorraks — ja asus tagasiteele sõprade juurde. :* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 108–109 * Kui Angie esmakordselt madu nägi, sattus ta [[paanika]]sse ja hüüdis Tonyt appi. Mees oli jooksnud õue ja vaese mao meeleldi [[labidas|labidaga]] pooleks löönud. Angie'le oli tundunud, et teineteisest eraldatud maopooled olid terve igaviku vingerdanud. Veel palju kuid hiljem kummitas teda väänleva roomaja piinarikas surm. Nüüd, kui ta juhtus silmama mõnd madu, ükspuha missugust, ei maininudki ta seda Tonyle. Tegelikult soovis ta mõnikord, et terve aed oleks täis vingerdavaid madusid ja et Tony läheks paljajalu õue, kuid seda loomulikult ei juhtunud. ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, Tallinn: Katherine, 1994, lk 85 * "Se-seal sees on keegi," sosistas Jack. "[[Hernes]] sees on madu!" Piia kummardus vaatama. Vasaku herne seest piilus välja uudishimulik [[pea]] ja Piia hakkas naerma. "[[Herneuss]]! Nad ei tee midagi. Näe, võta uus [[kaun]]." :Jack piidles kahtlustavalt kauna ja tegi selle siis ettevaatlikult lahti. "Madu ei ole!" hüüdis ta ja naeratas laialt. :"Muidugi, ega siis igas kaunas ussi pole. Noh, maitse!" julgustas Piia. :* [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", Tallinn: Tänapäev, 2015, lk 58 ==Luule== <poem> Ja madu, laskuv tarkuspuust, su näkku sülgab kahtlushapet... Oo, lõõskav tõde Looja suust, mis koltub meis kui vana tapet! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/T%C3%B5de "Tõde"] kogust "Palavik" (1934) <poem> Elab majas üks mees kes madudega mängib kes kirjutab kes kirjutab kui [[pimedus]] laskub [[Saksamaa]]le sinu [[kuldsed]] [[juuksed]] Margarete sinu [[tuhakarva]] juuksed Sulamith me kaevame haua [[õhk]]u kus lamada pole [[kitsas]] ... Elab majas üks mees sinu kuldsed [[juuksed]] Margarete tema ässitab [[koer]]i meie peale ja kingib meile [[haud|haua]] õhus tema madudega mängib ja uneleb [[Surm]] on üks [[Sakslased|saksa]] [[meister]] </poem> * [[Paul Celan]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/29352 "Surmafuuga"], tlk [[Ain Kaalep]], Vikerkaar 8-9/2001 ==Vanasõnad== * Madu poetab naha, aga ei poeta paha. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] * Ka väikest madu on mõistlik lüüa pika kaikaga. * Madu eritab ikka [[mürk]]i, isegi kui teda [[piim]]aga toita. ** [[India vanasõnad|India vanasõna]] * Soojendad [[külm]]unud mao üles ja ta salvab sind. ** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia vanasõna]] * Soojendad [[külm]]unud mao üles ja ta salvab sind. ** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Roomajad]] 3ve5bghydb5sqb4k8bfgd2pmteysojc 0 11097 135568 109943 2026-07-18T08:24:09Z Pseudacorus 2604 135568 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis-Eugène_Lambert_Still_life_with_a_censer_and_a_cardinal's_hat.jpg|pisi|Louis-Eugène Lambert (1825-1900), "Vaikelu viirukipanni ja kardinalimütsiga", ''s.d.'']] [[Pilt:Fernand_Khnopff_-_Incense_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Fernand Khnopff, "Viiruk" (1898)]] [[Pilt:Louise_de_Hem_Koster_en_Koorknap.jpg|pisi|Louise de Hem, "Kirikuteener ja kooripoiss" (1903)]] ==Piibel== * Tähetargad kuulasid [[kuningas|kuninga]] jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, [[täht]], mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. :10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. :11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos [[Maarja]], tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma [[aarded]] ning andsid talle [[kink]]e: [[kuld]]a, viirukit ja [[mürr]]i. * [[Matteuse evangeelium]] 2:9-11 ==Proosa== * "Esmaspäeval aga [[seltskond]]likud lõbustused." :"Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt." :"Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, [[tants]]itakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse [[daam]]ide auks pisut viirukit." :"Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis [[musketär]], kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine [[naer]]ma pahvatada. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 137-138 * Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse [[Palermo]]sse. Teisel pool ''plaza''<nowiki>'</nowiki>t oli normanni stiilist mõjutatud [[katedraal]], mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb [[Siracusa]], roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja [[Etna]]! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! Sitsiilia! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu [[lehk]]a, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud viiruki hõng. ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121 * [[Hispaania]] on hõõguv saunaahi, kust ikka aeg-ajalt paiskuvad välja jaanileili suitsupahvakud. Avanevad laialt kirikute uksed, pühadus voolab välja tänavaile ja voogab seal uhkete, salapäraste rongkäikudena. Kõige ees, nähtamatutel õlgadel kantud, liiguvad taarudes hiiglased tohutu pea ja veidra jollis näoga. Lõhnab viiruk siia-sinna kiikuvatelt suitsunõudelt, lehkavad kailud, siia-sinna sebivate jalgade alla tallatud. Tumeda leegina heljub jõugu peade kohal sügav laul. Mustlane hõiskab, kuni tal hääl lämbub ja peolaulust jääb järele vaid murdunud, vaevatud kähin. ''De profundis a te clamavi''. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 51 * Minu kuuletumistöö oli range, kuigi kõige tavalisem, valmistasin viirukit. Kreekasse tarnitakse liibanoni seedri vaiku, ent mitte Liibanonist, vaid Etioopiast, ja see tuuakse Athosele. Siin valmib ka viiruk. Töö on raske, kuni sa selle vaigu veskis pehmeks jahvatad. Veskit ei aeta käsitsi ringi, vaid see on midagi väikese betoonisegisti taolist, hiljem lisad aroome, püha vett või salpeetri õli ja segad, kuni taignaks muutub. Tsutike magneesiumi viskad juurde. Jahu moodi. Siis rullid vaalipuuga taigna pannkoogiks lahti ja lõikad kahepealise noaga väikesteks ruutudeks. Kui ruudukesed kuivavad, on viiruk valmis. Tootmine on kahjulik, töötasime respiraatorites ja kinnastes. ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, 2013, lk 300 ==Luule== <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; viirukit vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri" (1918), lk 14 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lk0ekzot2l0fj1x066dmtzpkc347q1w 135569 135568 2026-07-18T08:34:03Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135569 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis-Eugène_Lambert_Still_life_with_a_censer_and_a_cardinal's_hat.jpg|pisi|Louis-Eugène Lambert (1825-1900), "Vaikelu viirukipanni ja kardinalimütsiga", ''s.d.'']] [[Pilt:Fernand_Khnopff_-_Incense_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Fernand Khnopff, "Viiruk" (1898)]] [[Pilt:Louise_de_Hem_Koster_en_Koorknap.jpg|pisi|Louise de Hem, "Kirikuteener ja kooripoiss" (1903)]] ==Piibel== * Tähetargad kuulasid [[kuningas|kuninga]] jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, [[täht]], mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. :10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. :11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos [[Maarja]], tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma [[aarded]] ning andsid talle [[kink]]e: [[kuld]]a, viirukit ja [[mürr]]i. * [[Matteuse evangeelium]] 2:9-11 ==Proosa== * "Esmaspäeval aga [[seltskond]]likud lõbustused." :"Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt." :"Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, [[tants]]itakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse [[daam]]ide auks pisut viirukit." :"Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis [[musketär]], kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine [[naer]]ma pahvatada. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 137-138 * Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse [[Palermo]]sse. Teisel pool ''plaza''<nowiki>'</nowiki>t oli normanni stiilist mõjutatud [[katedraal]], mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb [[Siracusa]], roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja [[Etna]]! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! Sitsiilia! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu [[lehk]]a, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud viiruki hõng. ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121 * Lõhnaainete kasutamine algas [[Mesopotaamia]]s viirukiga, mida pakuti jumalatele, et ohverdamistel põletatavate loomakorjuste lehka varjata, samuti pruugiti seda kurjade vaimude väljaajamiseks, haigete ravitsemiseks ning pärast seksuaalvahekorda. Sõna "parfüüm" ladina etümoloogia kirjeldab meile, kuidas see toimus: ''per'' = läbi + ''fumar'' = suitsutama. Tulle visatud viiruk täitis õhu taevaliku ja maagilise lõhnaga, mis pani nina kirvendama, nagu teeksid lärmakad vaimud endale küüntega kehasse teed. Lõhnav suits sai alguse maisest ollusest, ent kerkis kiiresti jumalate riiki. Kuulsa tsikuraadikujulise Paabeli torni tipus, mis küündis jumalatele lähemale, kui surelikud pääseda võisid, süütasid preestrid terveid viirukituleriitu. Moe ja luksuse ajaloo levinud ja palju pruugitud teooria kohaselt olid lõhnaained alguses ilmselt ainult jumalatele mõeldud, siis lubati neid preestritele, seejärel jumalasarnastele riigijuhtidele, siis lihtsalt juhtidele, seejärel nende abimeestele, kuni sotsiaalse tootemisamba lõpuni välja. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Varrak, 2005, lk 77 * [[Hispaania]] on hõõguv saunaahi, kust ikka aeg-ajalt paiskuvad välja jaanileili suitsupahvakud. Avanevad laialt kirikute uksed, pühadus voolab välja tänavaile ja voogab seal uhkete, salapäraste rongkäikudena. Kõige ees, nähtamatutel õlgadel kantud, liiguvad taarudes hiiglased tohutu pea ja veidra jollis näoga. Lõhnab viiruk siia-sinna kiikuvatelt suitsunõudelt, lehkavad kailud, siia-sinna sebivate jalgade alla tallatud. Tumeda leegina heljub jõugu peade kohal sügav laul. Mustlane hõiskab, kuni tal hääl lämbub ja peolaulust jääb järele vaid murdunud, vaevatud kähin. ''De profundis a te clamavi''. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 51 * Minu kuuletumistöö oli range, kuigi kõige tavalisem, valmistasin viirukit. Kreekasse tarnitakse liibanoni seedri vaiku, ent mitte Liibanonist, vaid Etioopiast, ja see tuuakse Athosele. Siin valmib ka viiruk. Töö on raske, kuni sa selle vaigu veskis pehmeks jahvatad. Veskit ei aeta käsitsi ringi, vaid see on midagi väikese betoonisegisti taolist, hiljem lisad aroome, püha vett või salpeetri õli ja segad, kuni taignaks muutub. Tsutike magneesiumi viskad juurde. Jahu moodi. Siis rullid vaalipuuga taigna pannkoogiks lahti ja lõikad kahepealise noaga väikesteks ruutudeks. Kui ruudukesed kuivavad, on viiruk valmis. Tootmine on kahjulik, töötasime respiraatorites ja kinnastes. ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, 2013, lk 300 ==Luule== <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; viirukit vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri" (1918), lk 14 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 08zs4krv7x0yx9avlvzev5j3p3vkw3m 135570 135569 2026-07-18T08:36:22Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135570 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis-Eugène_Lambert_Still_life_with_a_censer_and_a_cardinal's_hat.jpg|pisi|Louis-Eugène Lambert (1825-1900), "Vaikelu viirukipanni ja kardinalimütsiga", ''s.d.'']] [[Pilt:Fernand_Khnopff_-_Incense_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Fernand Khnopff, "Viiruk" (1898)]] [[Pilt:Louise_de_Hem_Koster_en_Koorknap.jpg|pisi|Louise de Hem, "Kirikuteener ja kooripoiss" (1903)]] ==Piibel== * Tähetargad kuulasid [[kuningas|kuninga]] jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, [[täht]], mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. :10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. :11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos [[Maarja]], tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma [[aarded]] ning andsid talle [[kink]]e: [[kuld]]a, viirukit ja [[mürr]]i. * [[Matteuse evangeelium]] 2:9-11 ==Proosa== * "Esmaspäeval aga [[seltskond]]likud lõbustused." :"Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt." :"Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, [[tants]]itakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse [[daam]]ide auks pisut viirukit." :"Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis [[musketär]], kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine [[naer]]ma pahvatada. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 137-138 * Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse [[Palermo]]sse. Teisel pool ''plaza''<nowiki>'</nowiki>t oli normanni stiilist mõjutatud [[katedraal]], mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb [[Siracusa]], roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja [[Etna]]! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! Sitsiilia! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu [[lehk]]a, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud viiruki hõng. ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121 * Lõhnaainete kasutamine algas [[Mesopotaamia]]s viirukiga, mida pakuti jumalatele, et ohverdamistel põletatavate loomakorjuste lehka varjata, samuti pruugiti seda kurjade vaimude väljaajamiseks, haigete ravitsemiseks ning pärast seksuaalvahekorda. Sõna "parfüüm" ladina etümoloogia kirjeldab meile, kuidas see toimus: ''per'' = läbi + ''fumar'' = suitsutama. Tulle visatud viiruk täitis õhu taevaliku ja maagilise lõhnaga, mis pani nina kirvendama, nagu teeksid lärmakad vaimud endale küüntega kehasse teed. Lõhnav suits sai alguse maisest ollusest, ent kerkis kiiresti jumalate riiki. Kuulsa tsikuraadikujulise Paabeli torni tipus, mis küündis jumalatele lähemale, kui surelikud pääseda võisid, süütasid preestrid terveid viirukituleriitu. Moe ja luksuse ajaloo levinud ja palju pruugitud teooria kohaselt olid lõhnaained alguses ilmselt ainult jumalatele mõeldud, siis lubati neid preestritele, seejärel jumalasarnastele riigijuhtidele, siis lihtsalt juhtidele, seejärel nende abimeestele, kuni sotsiaalse tootemisamba lõpuni välja. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Varrak, 2005, lk 77 * [[Hispaania]] on hõõguv saunaahi, kust ikka aeg-ajalt paiskuvad välja jaanileili suitsupahvakud. Avanevad laialt kirikute uksed, pühadus voolab välja tänavaile ja voogab seal uhkete, salapäraste rongkäikudena. Kõige ees, nähtamatutel õlgadel kantud, liiguvad taarudes hiiglased tohutu pea ja veidra jollis näoga. Lõhnab viiruk siia-sinna kiikuvatelt suitsunõudelt, lehkavad kailud, siia-sinna sebivate jalgade alla tallatud. Tumeda leegina heljub jõugu peade kohal sügav laul. Mustlane hõiskab, kuni tal hääl lämbub ja peolaulust jääb järele vaid murdunud, vaevatud kähin. ''De profundis a te clamavi''. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 51 * Minu kuuletumistöö oli range, kuigi kõige tavalisem, valmistasin viirukit. Kreekasse tarnitakse liibanoni seedri vaiku, ent mitte Liibanonist, vaid Etioopiast, ja see tuuakse Athosele. Siin valmib ka viiruk. Töö on raske, kuni sa selle vaigu veskis pehmeks jahvatad. Veskit ei aeta käsitsi ringi, vaid see on midagi väikese betoonisegisti taolist, hiljem lisad aroome, püha vett või salpeetri õli ja segad, kuni taignaks muutub. Tsutike magneesiumi viskad juurde. Jahu moodi. Siis rullid vaalipuuga taigna pannkoogiks lahti ja lõikad kahepealise noaga väikesteks ruutudeks. Kui ruudukesed kuivavad, on viiruk valmis. Tootmine on kahjulik, töötasime respiraatorites ja kinnastes. ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, 2013, lk 300 ==Luule== <poem> Kui lapseihu hõrk, mõni hõljub aroom, on õrn kui [[oboe]], täis [[heinamaa]]de haljust. Ent on ka rikutuid, täis võidutsevat valjust, üles voogavaid - uhkeid kui ääretu doom, viiruk, muskus ja mürr ja bensoe - nad loodi laulma vaimu ja meelte ekstaatilist oodi. </poem> * [[Charles Baudelaire]], "Vastavusi", tlk [[Ants Oras]], rmt: "Kurja lilled" (LR 35-36 1967), lk 14 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; viirukit vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri" (1918), lk 14 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] obws70lldub6lbcti0hi930riw0mip9 135571 135570 2026-07-18T08:39:35Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135571 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louis-Eugène_Lambert_Still_life_with_a_censer_and_a_cardinal's_hat.jpg|pisi|Louis-Eugène Lambert (1825-1900), "Vaikelu viirukipanni ja kardinalimütsiga", ''s.d.'']] [[Pilt:Fernand_Khnopff_-_Incense_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Fernand Khnopff, "Viiruk" (1898)]] [[Pilt:Louise_de_Hem_Koster_en_Koorknap.jpg|pisi|Louise de Hem, "Kirikuteener ja kooripoiss" (1903)]] ==Piibel== * Tähetargad kuulasid [[kuningas|kuninga]] jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, [[täht]], mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. :10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. :11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos [[Maarja]], tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma [[aarded]] ning andsid talle [[kink]]e: [[kuld]]a, viirukit ja [[mürr]]i. * [[Matteuse evangeelium]] 2:9-11 ==Proosa== * "Esmaspäeval aga [[seltskond]]likud lõbustused." :"Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt." :"Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, [[tants]]itakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse [[daam]]ide auks pisut viirukit." :"Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis [[musketär]], kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine [[naer]]ma pahvatada. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 137-138 * Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse [[Palermo]]sse. Teisel pool ''plaza''<nowiki>'</nowiki>t oli normanni stiilist mõjutatud [[katedraal]], mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb [[Siracusa]], roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja [[Etna]]! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! Sitsiilia! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu [[lehk]]a, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud viiruki hõng. ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121 * Lõhnaainete kasutamine algas [[Mesopotaamia]]s viirukiga, mida pakuti jumalatele, et ohverdamistel põletatavate loomakorjuste lehka varjata, samuti pruugiti seda kurjade vaimude väljaajamiseks, haigete ravitsemiseks ning pärast seksuaalvahekorda. Sõna "parfüüm" ladina etümoloogia kirjeldab meile, kuidas see toimus: ''per'' = läbi + ''fumar'' = suitsutama. Tulle visatud viiruk täitis õhu taevaliku ja maagilise lõhnaga, mis pani nina kirvendama, nagu teeksid lärmakad vaimud endale küüntega kehasse teed. Lõhnav suits sai alguse maisest ollusest, ent kerkis kiiresti jumalate riiki. Kuulsa tsikuraadikujulise Paabeli torni tipus, mis küündis jumalatele lähemale, kui surelikud pääseda võisid, süütasid preestrid terveid viirukituleriitu. Moe ja luksuse ajaloo levinud ja palju pruugitud teooria kohaselt olid lõhnaained alguses ilmselt ainult jumalatele mõeldud, siis lubati neid preestritele, seejärel jumalasarnastele riigijuhtidele, siis lihtsalt juhtidele, seejärel nende abimeestele, kuni sotsiaalse tootemisamba lõpuni välja. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Varrak, 2005, lk 77 * [[Hispaania]] on hõõguv saunaahi, kust ikka aeg-ajalt paiskuvad välja jaanileili suitsupahvakud. Avanevad laialt kirikute uksed, pühadus voolab välja tänavaile ja voogab seal uhkete, salapäraste rongkäikudena. Kõige ees, nähtamatutel õlgadel kantud, liiguvad taarudes hiiglased tohutu pea ja veidra jollis näoga. Lõhnab viiruk siia-sinna kiikuvatelt suitsunõudelt, lehkavad kailud, siia-sinna sebivate jalgade alla tallatud. Tumeda leegina heljub jõugu peade kohal sügav laul. Mustlane hõiskab, kuni tal hääl lämbub ja peolaulust jääb järele vaid murdunud, vaevatud kähin. ''De profundis a te clamavi''. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 51 * Minu kuuletumistöö oli range, kuigi kõige tavalisem, valmistasin viirukit. Kreekasse tarnitakse liibanoni seedri vaiku, ent mitte Liibanonist, vaid Etioopiast, ja see tuuakse Athosele. Siin valmib ka viiruk. Töö on raske, kuni sa selle vaigu veskis pehmeks jahvatad. Veskit ei aeta käsitsi ringi, vaid see on midagi väikese betoonisegisti taolist, hiljem lisad aroome, püha vett või salpeetri õli ja segad, kuni taignaks muutub. Tsutike magneesiumi viskad juurde. Jahu moodi. Siis rullid vaalipuuga taigna pannkoogiks lahti ja lõikad kahepealise noaga väikesteks ruutudeks. Kui ruudukesed kuivavad, on viiruk valmis. Tootmine on kahjulik, töötasime respiraatorites ja kinnastes. ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, 2013, lk 300 ==Luule== <poem> Kui lapseihu hõrk, mõni hõljub aroom, on õrn kui [[oboe]], täis [[heinamaa]]de haljust. Ent on ka rikutuid, täis võidutsevat valjust, üles voogavaid - uhkeid kui ääretu doom, viiruk, muskus ja mürr ja bensoe - nad loodi laulma vaimu ja meelte ekstaatilist oodi. </poem> * [[Charles Baudelaire]], "Vastavusi", tlk [[Ants Oras]], rmt: "Kurja lilled" (LR 35-36 1967), lk 14 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; viirukit vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri" (1918), lk 14 <poem> Ja muusika mängib; viiruk ja viin meid valitseb, vaimleb ja voogab. Ma mäletan küll. Me olime siin. Kuid keegi meis korduda loodab. </poem> * [[Doris Kareva]], "* Sa puhkad end välja mu lohutus luus" kogus "Armuaeg" (1991), lk 44 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] o3v2g0tpmoobulnmt3fxb2pc77ew6hi 135572 135571 2026-07-18T08:46:14Z Pseudacorus 2604 135572 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zdzisław_Jasiński_Palm_Sunday_1891.jpg|pisi|Zdzisław Jasiński, "Palmipuudepüha missa" (1891)]] [[Pilt:Louis-Eugène_Lambert_Still_life_with_a_censer_and_a_cardinal's_hat.jpg|pisi|Louis-Eugène Lambert (1825-1900), "Vaikelu viirukipanni ja kardinalimütsiga", ''s.d.'']] [[Pilt:Fernand_Khnopff_-_Incense_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Fernand Khnopff, "Viiruk" (1898)]] [[Pilt:Louise_de_Hem_Koster_en_Koorknap.jpg|pisi|Louise de Hem, "Kirikuteener ja kooripoiss" (1903)]] ==Piibel== * Tähetargad kuulasid [[kuningas|kuninga]] jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, [[täht]], mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. :10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. :11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos [[Maarja]], tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma [[aarded]] ning andsid talle [[kink]]e: [[kuld]]a, viirukit ja [[mürr]]i. * [[Matteuse evangeelium]] 2:9-11 ==Proosa== * "Esmaspäeval aga [[seltskond]]likud lõbustused." :"Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt." :"Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, [[tants]]itakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse [[daam]]ide auks pisut viirukit." :"Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis [[musketär]], kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine [[naer]]ma pahvatada. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 137-138 * Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse [[Palermo]]sse. Teisel pool ''plaza''<nowiki>'</nowiki>t oli normanni stiilist mõjutatud [[katedraal]], mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb [[Siracusa]], roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja [[Etna]]! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! Sitsiilia! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu [[lehk]]a, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud viiruki hõng. ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121 * Lõhnaainete kasutamine algas [[Mesopotaamia]]s viirukiga, mida pakuti jumalatele, et ohverdamistel põletatavate loomakorjuste lehka varjata, samuti pruugiti seda kurjade vaimude väljaajamiseks, haigete ravitsemiseks ning pärast seksuaalvahekorda. Sõna "parfüüm" ladina etümoloogia kirjeldab meile, kuidas see toimus: ''per'' = läbi + ''fumar'' = suitsutama. Tulle visatud viiruk täitis õhu taevaliku ja maagilise lõhnaga, mis pani nina kirvendama, nagu teeksid lärmakad vaimud endale küüntega kehasse teed. Lõhnav suits sai alguse maisest ollusest, ent kerkis kiiresti jumalate riiki. Kuulsa tsikuraadikujulise Paabeli torni tipus, mis küündis jumalatele lähemale, kui surelikud pääseda võisid, süütasid preestrid terveid viirukituleriitu. Moe ja luksuse ajaloo levinud ja palju pruugitud teooria kohaselt olid lõhnaained alguses ilmselt ainult jumalatele mõeldud, siis lubati neid preestritele, seejärel jumalasarnastele riigijuhtidele, siis lihtsalt juhtidele, seejärel nende abimeestele, kuni sotsiaalse tootemisamba lõpuni välja. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Varrak, 2005, lk 77 * [[Hispaania]] on hõõguv saunaahi, kust ikka aeg-ajalt paiskuvad välja jaanileili suitsupahvakud. Avanevad laialt kirikute uksed, pühadus voolab välja tänavaile ja voogab seal uhkete, salapäraste rongkäikudena. Kõige ees, nähtamatutel õlgadel kantud, liiguvad taarudes hiiglased tohutu pea ja veidra jollis näoga. Lõhnab viiruk siia-sinna kiikuvatelt suitsunõudelt, lehkavad kailud, siia-sinna sebivate jalgade alla tallatud. Tumeda leegina heljub jõugu peade kohal sügav laul. Mustlane hõiskab, kuni tal hääl lämbub ja peolaulust jääb järele vaid murdunud, vaevatud kähin. ''De profundis a te clamavi''. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 51 * Minu kuuletumistöö oli range, kuigi kõige tavalisem, valmistasin viirukit. Kreekasse tarnitakse liibanoni seedri vaiku, ent mitte Liibanonist, vaid Etioopiast, ja see tuuakse Athosele. Siin valmib ka viiruk. Töö on raske, kuni sa selle vaigu veskis pehmeks jahvatad. Veskit ei aeta käsitsi ringi, vaid see on midagi väikese betoonisegisti taolist, hiljem lisad aroome, püha vett või salpeetri õli ja segad, kuni taignaks muutub. Tsutike magneesiumi viskad juurde. Jahu moodi. Siis rullid vaalipuuga taigna pannkoogiks lahti ja lõikad kahepealise noaga väikesteks ruutudeks. Kui ruudukesed kuivavad, on viiruk valmis. Tootmine on kahjulik, töötasime respiraatorites ja kinnastes. ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, 2013, lk 300 ==Luule== <poem> Kui lapseihu hõrk, mõni hõljub aroom, on õrn kui [[oboe]], täis [[heinamaa]]de haljust. Ent on ka rikutuid, täis võidutsevat valjust, üles voogavaid - uhkeid kui ääretu doom, viiruk, muskus ja mürr ja bensoe - nad loodi laulma vaimu ja meelte ekstaatilist oodi. </poem> * [[Charles Baudelaire]], "Vastavusi", tlk [[Ants Oras]], rmt: "Kurja lilled" (LR 35-36 1967), lk 14 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; viirukit vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri" (1918), lk 14 <poem> Ja muusika mängib; viiruk ja viin meid valitseb, vaimleb ja voogab. Ma mäletan küll. Me olime siin. Kuid keegi meis korduda loodab. </poem> * [[Doris Kareva]], "* Sa puhkad end välja mu lohutus luus" kogus "Armuaeg" (1991), lk 44 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] iic05apbzxgniq0d30ligkogbv4nrj3 0 14036 135573 101117 2026-07-18T08:54:43Z Pseudacorus 2604 135573 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Traversi_Wahrsagerin.jpg|pisi|Gaspare Traversi, "Ennustaja" (u 1760)]] ==Proosa== * Toto ulatas üle laua oma tüseda valge käsivarre, mis lõppes imeväikese pehme käpaga. Aga ta hoidis mu kätt tugevasti ja pööras peopesa ülespoole. :"Oh, ma pean tingimata teile ennustama! Teil on nii huvitav käsi. Elujoon..." :"Pidage!" ütlesin ma. "Mitte sõnagi elujoonest! Selle motiivi olen varunud oma järgmise romaani jaoks." * [[Karl Ristikivi]], "Hingede öö", 1953, lk 49 ==Luule== <poem> minu peopesad imevad [[lõhn]]a ja võtavad [[mahl]]adelt [[värv]]i nii pikalt ja hellalt taob [[rähn]] [[meelekoht|meelekohas]] üht lahtist [[närv]]i </poem> * [[Viiu Härm]], "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] dhd9l51dlls2uddre1bmm74zixmrn7k 135574 135573 2026-07-18T08:59:36Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135574 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Traversi_Wahrsagerin.jpg|pisi|Gaspare Traversi, "Ennustaja" (u 1760)]] ==Proosa== * Toto ulatas üle laua oma tüseda valge käsivarre, mis lõppes imeväikese pehme käpaga. Aga ta hoidis mu kätt tugevasti ja pööras peopesa ülespoole. :"Oh, ma pean tingimata teile ennustama! Teil on nii huvitav käsi. Elujoon..." :"Pidage!" ütlesin ma. "Mitte sõnagi elujoonest! Selle motiivi olen varunud oma järgmise romaani jaoks." * [[Karl Ristikivi]], "Hingede öö", 1953, lk 49 ==Luule== <poem> Sa [[varvas]]tes tuikab elu, kuigi sa oled [[graniit]]. Su [[sõna]]d on külmad kui gletšer, kuigi sus praksub [[tuliriit]]. Sa suled [[silm]]ad, et selgemini näha, ja su peopesade [[pronks]]- [[Peegel|peegleist]] purskuvad purunevad elamusjoad. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Hetkede surematus", rmt: "Olematus võiks ka olemata olla", 1968, lk 20 <poem> minu peopesad imevad [[lõhn]]a ja võtavad [[mahl]]adelt [[värv]]i nii pikalt ja hellalt taob [[rähn]] [[meelekoht|meelekohas]] üht lahtist [[närv]]i </poem> * [[Viiu Härm]], "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16 <poem> Merevesi voolib aegamisi kõiki, keda puudutab. Ta kannab mu lahtisest peopesast laiali sõnade kuuma tuhka. /---/ </poem> * [[Maarja Pärtna]], "Rannikul" kogus "Ülestõusmise serval" (2024), lk 22 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] dek1qpcryfd3hoyrsm153hayj0gzflw 135575 135574 2026-07-18T09:06:42Z Pseudacorus 2604 135575 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Traversi_Wahrsagerin.jpg|pisi|Gaspare Traversi, "Ennustaja" (u 1760)]] ==Proosa== * Toto ulatas üle laua oma tüseda valge käsivarre, mis lõppes imeväikese pehme käpaga. Aga ta hoidis mu kätt tugevasti ja pööras peopesa ülespoole. :"Oh, ma pean tingimata teile ennustama! Teil on nii huvitav käsi. Elujoon..." :"Pidage!" ütlesin ma. "Mitte sõnagi elujoonest! Selle motiivi olen varunud oma järgmise romaani jaoks." * [[Karl Ristikivi]], "Hingede öö", 1953, lk 49 ==Luule== <poem> Sa [[varvas]]tes tuikab elu, kuigi sa oled [[graniit]]. Su [[sõna]]d on külmad kui gletšer, kuigi sus praksub [[tuliriit]]. Sa suled [[silm]]ad, et selgemini näha, ja su peopesade [[pronks]]- [[Peegel|peegleist]] purskuvad purunevad elamusjoad. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Hetkede surematus", rmt: "Olematus võiks ka olemata olla", 1968, lk 20 <poem> minu peopesad imevad [[lõhn]]a ja võtavad [[mahl]]adelt [[värv]]i nii pikalt ja hellalt taob [[rähn]] [[meelekoht|meelekohas]] üht lahtist [[närv]]i </poem> * [[Viiu Härm]], "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 <poem> Merevesi voolib aegamisi kõiki, keda puudutab. Ta kannab mu lahtisest peopesast laiali sõnade kuuma tuhka. /---/ </poem> * Maarja Pärtna, "Rannikul" kogus "Ülestõusmise serval" (2024), lk 22 ==Vanasõnad== * Võta peopesast karvu või [[vähk|vähi]] seljast villu. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] f2cqp2t8g5qwzb6myle9i6p9ys8tl7z 135576 135575 2026-07-18T09:10:01Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135576 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Traversi_Wahrsagerin.jpg|pisi|Gaspare Traversi, "Ennustaja" (u 1760)]] ==Proosa== * Toto ulatas üle laua oma tüseda valge käsivarre, mis lõppes imeväikese pehme käpaga. Aga ta hoidis mu kätt tugevasti ja pööras peopesa ülespoole. :"Oh, ma pean tingimata teile ennustama! Teil on nii huvitav käsi. Elujoon..." :"Pidage!" ütlesin ma. "Mitte sõnagi elujoonest! Selle motiivi olen varunud oma järgmise romaani jaoks." * [[Karl Ristikivi]], "Hingede öö", 1953, lk 49 * Sabas seistes sirvis ta [Muska] paksu köidet, kus oli juttu [[horoskoop]]idest ja käe järgi ennustamisest. :- Usud sa seda värki? küsisin ma, kui ta keeras ette oma tähtkuju ja luges iseloomujooni. :- Mitte eriti. Muidugi kui mõni väga hea [[astroloog]] horoskoobi teeks, võiks selles midagi olla. Aga see käejoonte värk tundub kuidagi tobe. :- Minu meelest on sel mõte sees. Mõtle niimoodi, et kui Issand [[Jumal]] lõi inimese oma näo järgi, siis kuigi ta on kõige kõrgem ja tema teadmata ei kuku isegi [[varblane]] [[oks]]alt maha, siis ta ei jaksa ju kõike tulevat niisama lihtsalt meeles pidada. Ma olen kindel, et jooned inimese peopesas on jumala [[spikker]], mida see aeg-ajalt piilub ja, kui vaja, sekkub inimese ellu. Ja mõni ennustaja, kellel on tundlad õiges kaldes, võib osata tema märkmeid tõlgendada ja mõista anda, mis inimest ees ootab. * [[Tuija Lehtinen]], "Tiivad varvaste vahel", tlk Sander Liivak, 2005, lk 142-143 * Proua Graham tõstis oma uuriva pilgu ja vaatas mulle mõtlikult otsa, kuid kätt lahti ei lasknud. Siis raputas ta pead ja krimpsutas huuli. :"Oh ei, kullake. Sinu [[peopesa]]s ei ole kirjas mitte su [[saatus]], vaid kõigest selle seeme." Tema linnupea kaldus arupidavalt küljele. "Muide, [[käejooned]] muutuvad. Kunagi võivad nad praegustest üsna erinevad olla." :"Seda ma ei teadnud. Mõtlesin, et inimene sünnib nendega ja nii <!--//-->nad jäävadki." Sain vaevu võitu soovist käsi ära tõmmata. "Mis mõtet siis käevaatamisel üldse on?" Ma ei tahtnud olla ebaviisakas, kuid nii põhjalik läbiuurimine hakkas mind häirima, eriti kui see tuli kohe teepaksu pealt ennustamise järel. Proua Graham naeratas ootamatult ja vajutas mu sõrmed rusikasse. :"On ikka mõtet. Sinu käejooned näitavad, kes sa oled, kullake, [ust sellepärast nad [[Muutumine|muutuvad]] - või peaksid muutuma. Mõnel inimesel ei muutu. Need õnnetukesed ei muutu ka ise, kuid selliseid on vähe." (lk 39) * Muutusin taas uudishimulikuks ja tegin peo uuesti lahti. :"Kes ma siis käejoonte järgi olen?" :Proua Graham kortsutas kulmu, kuid ei võtnud enam mu kätt. :"Ma ei suuda öelda. Mis on veider, sest enamik peopesasid on [[Sarnasus|sarnased]]. Ma ei taha sellega öelda midagi sellist, et "kui sa oled ühte näinud, siis oled kõiki", aga sageli on nad üsna üksteise moodi - on sellised tavalised [[mustrid]]." Ta naeratas äkki kuidagi kummaliselt kaasahaaravalt, lastes paista väga valgeid ja väga ilmseid kunsthambaid. :"[[Ennustaja]]moorid töötavad nii. Ma teen seda igal aastal kiriku nimipühaku päeval - või, tähendab, tegin enne sõda, aga ma vist hakkan nüüd uuesti. Noh, tuleb [[tüdruk]] telki ja seal ma istun, [[turban]] peas ja turbani küljes härra Donaldsonilt laenatud [[paabulinnusulg]], seljas "uhked idamaised rõivad" - ehk siis vikaari [[hommikumantel]], paabulinnud peal ja ere[[kollane]] nagu päike - ühesõnaga, teesklen mina tema käe vaatamist, aga sel ajal vaatan üle hoopis tema enda, ja näen, et [[pluus]] ei kata õieti midagi, lõhnab odava odööri järele ning [[kõrvarõngad]] ripuvad õlgadeni. Mul ei ole tarvis [[kristallkuul]]i, et talle ennustada, et ta saab enne järgmist [[nimepäev]]a lapse." Proua Graham pidas vahet, silmis üleannetu helk. "Ehkki kui sõrmust sõrmes ei ole, siis on [[Viisakus|viisakas]] kõigepealt ennustada, et ta [[Abiellumine|abiellub]] varsti." :Ma hakkasin naerma ja tema samuti. "Nii et te üldse ei vaatagi neil peopesa?" küsisin ma. "Peale selle, et sõrmuse kohta vaadata?" :Ta kergitas imestunult kulmu. "Ei, ikka vaatan. Aga ma räägin <!--//-->seda, et tead juba ette, mis sa seal näed. Nii üldiselt." (lk 39-40) * Vana majapidajanna võttis mu käejooned uuesti ette, torgates oma sõnade kinnituseks [[nimetissõrm]]ega siia ja sinna. :"Nii, siin on meil selge ja tugev [[elujoon]]; sul on hea [[tervis]] ja see näib ka püsivat. Elujoon katkeb vahepeal, mis tähendab, et su elu on oluliselt muutunud - aga see kehtib meie kõigi kohta, kas pole? Kuid sinu oma on rohkem ära hakitud kui tavaliselt, aina jupid ja tükid. Ja sinu abielujoon..." - ta raputas uuesti pead - "...on kahes jaos, mis pole ebatavaline, ja tähendab kaht [[abielu]]..." :Mu reaktsioon oli minimaalne ja seegi sai kohe alla surutud, kuid ta tajus mu võpatust ja tõstis viivitamatult pilgu. Mulle tundus, et ta on üks päris osav ennustaja. Ta raputas rahustavalt oma halli pead. :"Ei, ei, tütreke. See ep tähenda, et sinu kalli mehega midagi juhtuma peaks. See tähendab ainult, et ''kui''..." — ta rõhutas seda "kui"'d õrna käesurumisega - "...siis pole sa seda tüüpi, kes jääks üksi ja raiskaks kogu ülejäänud elu [[lein]]amisele. See tähendab, et sa kuulud nende hulka, kes on võimelised veel kord armastama, kui nad peaksid kaotama oma [[Esimene armastus|esimese armastuse]]." :Ta uuris mu pihku õige lähedalt, tõmmates lühikese joonelise küünega piki sügavat abielujoont. "Enamik katkestatud abielujooni on <!--//--> mitmes tükis, aga sinu oma hargneb kaheks." Ta muigas salapäraselt. :"On ikka kindel, et sa väikestviisi mitut meest ei pea, mis?" (lk 40-41) * [[Diana Gabaldon]], "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, 2014 ==Luule== <poem> Sa [[varvas]]tes tuikab elu, kuigi sa oled [[graniit]]. Su [[sõna]]d on külmad kui gletšer, kuigi sus praksub [[tuliriit]]. Sa suled [[silm]]ad, et selgemini näha, ja su peopesade [[pronks]]- [[Peegel|peegleist]] purskuvad purunevad elamusjoad. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Hetkede surematus", rmt: "Olematus võiks ka olemata olla", 1968, lk 20 <poem> minu peopesad imevad [[lõhn]]a ja võtavad [[mahl]]adelt [[värv]]i nii pikalt ja hellalt taob [[rähn]] [[meelekoht|meelekohas]] üht lahtist [[närv]]i </poem> * [[Viiu Härm]], "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 <poem> Merevesi voolib aegamisi kõiki, keda puudutab. Ta kannab mu lahtisest peopesast laiali sõnade kuuma tuhka. /---/ </poem> * Maarja Pärtna, "Rannikul" kogus "Ülestõusmise serval" (2024), lk 22 ==Vanasõnad== * Võta peopesast karvu või [[vähk|vähi]] seljast villu. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0fikqr9x9lrcpaczpw74lkxdnecfguu 135577 135576 2026-07-18T09:10:21Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135577 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Traversi_Wahrsagerin.jpg|pisi|Gaspare Traversi, "Ennustaja" (u 1760)]] ==Proosa== * Toto ulatas üle laua oma tüseda valge käsivarre, mis lõppes imeväikese pehme käpaga. Aga ta hoidis mu kätt tugevasti ja pööras peopesa ülespoole. :"Oh, ma pean tingimata teile ennustama! Teil on nii huvitav käsi. Elujoon..." :"Pidage!" ütlesin ma. "Mitte sõnagi elujoonest! Selle motiivi olen varunud oma järgmise romaani jaoks." * [[Karl Ristikivi]], "Hingede öö", 1953, lk 49 * Sabas seistes sirvis ta [Muska] paksu köidet, kus oli juttu [[horoskoop]]idest ja käe järgi ennustamisest. :- Usud sa seda värki? küsisin ma, kui ta keeras ette oma tähtkuju ja luges iseloomujooni. :- Mitte eriti. Muidugi kui mõni väga hea [[astroloog]] horoskoobi teeks, võiks selles midagi olla. Aga see käejoonte värk tundub kuidagi tobe. :- Minu meelest on sel mõte sees. Mõtle niimoodi, et kui Issand [[Jumal]] lõi inimese oma näo järgi, siis kuigi ta on kõige kõrgem ja tema teadmata ei kuku isegi [[varblane]] [[oks]]alt maha, siis ta ei jaksa ju kõike tulevat niisama lihtsalt meeles pidada. Ma olen kindel, et jooned inimese peopesas on jumala [[spikker]], mida see aeg-ajalt piilub ja, kui vaja, sekkub inimese ellu. Ja mõni ennustaja, kellel on tundlad õiges kaldes, võib osata tema märkmeid tõlgendada ja mõista anda, mis inimest ees ootab. * [[Tuija Lehtinen]], "Tiivad varvaste vahel", tlk Sander Liivak, 2005, lk 142-143 * Proua Graham tõstis oma uuriva pilgu ja vaatas mulle mõtlikult otsa, kuid kätt lahti ei lasknud. Siis raputas ta pead ja krimpsutas huuli. :"Oh ei, kullake. Sinu peopesas ei ole kirjas mitte su [[saatus]], vaid kõigest selle seeme." Tema linnupea kaldus arupidavalt küljele. "Muide, [[käejooned]] muutuvad. Kunagi võivad nad praegustest üsna erinevad olla." :"Seda ma ei teadnud. Mõtlesin, et inimene sünnib nendega ja nii <!--//-->nad jäävadki." Sain vaevu võitu soovist käsi ära tõmmata. "Mis mõtet siis käevaatamisel üldse on?" Ma ei tahtnud olla ebaviisakas, kuid nii põhjalik läbiuurimine hakkas mind häirima, eriti kui see tuli kohe teepaksu pealt ennustamise järel. Proua Graham naeratas ootamatult ja vajutas mu sõrmed rusikasse. :"On ikka mõtet. Sinu käejooned näitavad, kes sa oled, kullake, [ust sellepärast nad [[Muutumine|muutuvad]] - või peaksid muutuma. Mõnel inimesel ei muutu. Need õnnetukesed ei muutu ka ise, kuid selliseid on vähe." (lk 39) * Muutusin taas uudishimulikuks ja tegin peo uuesti lahti. :"Kes ma siis käejoonte järgi olen?" :Proua Graham kortsutas kulmu, kuid ei võtnud enam mu kätt. :"Ma ei suuda öelda. Mis on veider, sest enamik peopesasid on [[Sarnasus|sarnased]]. Ma ei taha sellega öelda midagi sellist, et "kui sa oled ühte näinud, siis oled kõiki", aga sageli on nad üsna üksteise moodi - on sellised tavalised [[mustrid]]." Ta naeratas äkki kuidagi kummaliselt kaasahaaravalt, lastes paista väga valgeid ja väga ilmseid kunsthambaid. :"[[Ennustaja]]moorid töötavad nii. Ma teen seda igal aastal kiriku nimipühaku päeval - või, tähendab, tegin enne sõda, aga ma vist hakkan nüüd uuesti. Noh, tuleb [[tüdruk]] telki ja seal ma istun, [[turban]] peas ja turbani küljes härra Donaldsonilt laenatud [[paabulinnusulg]], seljas "uhked idamaised rõivad" - ehk siis vikaari [[hommikumantel]], paabulinnud peal ja ere[[kollane]] nagu päike - ühesõnaga, teesklen mina tema käe vaatamist, aga sel ajal vaatan üle hoopis tema enda, ja näen, et [[pluus]] ei kata õieti midagi, lõhnab odava odööri järele ning [[kõrvarõngad]] ripuvad õlgadeni. Mul ei ole tarvis [[kristallkuul]]i, et talle ennustada, et ta saab enne järgmist [[nimepäev]]a lapse." Proua Graham pidas vahet, silmis üleannetu helk. "Ehkki kui sõrmust sõrmes ei ole, siis on [[Viisakus|viisakas]] kõigepealt ennustada, et ta [[Abiellumine|abiellub]] varsti." :Ma hakkasin naerma ja tema samuti. "Nii et te üldse ei vaatagi neil peopesa?" küsisin ma. "Peale selle, et sõrmuse kohta vaadata?" :Ta kergitas imestunult kulmu. "Ei, ikka vaatan. Aga ma räägin <!--//-->seda, et tead juba ette, mis sa seal näed. Nii üldiselt." (lk 39-40) * Vana majapidajanna võttis mu käejooned uuesti ette, torgates oma sõnade kinnituseks [[nimetissõrm]]ega siia ja sinna. :"Nii, siin on meil selge ja tugev [[elujoon]]; sul on hea [[tervis]] ja see näib ka püsivat. Elujoon katkeb vahepeal, mis tähendab, et su elu on oluliselt muutunud - aga see kehtib meie kõigi kohta, kas pole? Kuid sinu oma on rohkem ära hakitud kui tavaliselt, aina jupid ja tükid. Ja sinu abielujoon..." - ta raputas uuesti pead - "...on kahes jaos, mis pole ebatavaline, ja tähendab kaht [[abielu]]..." :Mu reaktsioon oli minimaalne ja seegi sai kohe alla surutud, kuid ta tajus mu võpatust ja tõstis viivitamatult pilgu. Mulle tundus, et ta on üks päris osav ennustaja. Ta raputas rahustavalt oma halli pead. :"Ei, ei, tütreke. See ep tähenda, et sinu kalli mehega midagi juhtuma peaks. See tähendab ainult, et ''kui''..." — ta rõhutas seda "kui"'d õrna käesurumisega - "...siis pole sa seda tüüpi, kes jääks üksi ja raiskaks kogu ülejäänud elu [[lein]]amisele. See tähendab, et sa kuulud nende hulka, kes on võimelised veel kord armastama, kui nad peaksid kaotama oma [[Esimene armastus|esimese armastuse]]." :Ta uuris mu pihku õige lähedalt, tõmmates lühikese joonelise küünega piki sügavat abielujoont. "Enamik katkestatud abielujooni on <!--//--> mitmes tükis, aga sinu oma hargneb kaheks." Ta muigas salapäraselt. :"On ikka kindel, et sa väikestviisi mitut meest ei pea, mis?" (lk 40-41) * [[Diana Gabaldon]], "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, 2014 ==Luule== <poem> Sa [[varvas]]tes tuikab elu, kuigi sa oled [[graniit]]. Su [[sõna]]d on külmad kui gletšer, kuigi sus praksub [[tuliriit]]. Sa suled [[silm]]ad, et selgemini näha, ja su peopesade [[pronks]]- [[Peegel|peegleist]] purskuvad purunevad elamusjoad. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Hetkede surematus", rmt: "Olematus võiks ka olemata olla", 1968, lk 20 <poem> minu peopesad imevad [[lõhn]]a ja võtavad [[mahl]]adelt [[värv]]i nii pikalt ja hellalt taob [[rähn]] [[meelekoht|meelekohas]] üht lahtist [[närv]]i </poem> * [[Viiu Härm]], "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 <poem> Merevesi voolib aegamisi kõiki, keda puudutab. Ta kannab mu lahtisest peopesast laiali sõnade kuuma tuhka. /---/ </poem> * Maarja Pärtna, "Rannikul" kogus "Ülestõusmise serval" (2024), lk 22 ==Vanasõnad== * Võta peopesast karvu või [[vähk|vähi]] seljast villu. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] squlcjm96tka5as18hmjnsvedggir4n 0 15434 135566 135565 2026-07-17T21:50:34Z Sumo tomus 5647 Link 135566 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Ankh-Morpork]]! [[Pärl]] linnade seas! See ei ole muidugi täiesti täpne kirjeldus - Ankh-Morpork ei olnud ümar ja sile - aga isegi selle kõige tigedamad [[vaenlane|vaenlased]] nõustuksid, et kui Ankh-Morporkit üldse millegagi võrrelda, siis võib see sama hästi olla ka mingi [[prügi]]kübe, mis on kaetud sureva molluski haigete eritistega. ** [[Terry Pratchett]], "Fantastiline valgus", tlk Krista Kaer, Tallinn: Varrak, 1998, lk 166 * Intelligentsi seletatakse enamasti pikaajalise hoolitsusega kasvueas, pikaajalise ja sotsiaalse isikliku eluga ja võimega sobitada end erinevatesse keskkondadesse. Mitte ükski neist ei kehti kaheksajalgsete seepiate puhul. Need on lühiealised ja nälgivad surnuks, kaitstes samal ajal oma sadat tuhandet muna. Nii pole neil mingit võimalust oma poegadele nende kasvuajal midagi õpetada. Ka on nad asotsiaalsed ja iga liik hoidub oma harjunud keskkonda. Kõige piinlikum on see fakt, et need anded kuuluvad limustele. Öeldakse, et inimene on lähemas suguluses pigem merisiiliku kui seepiaga. Arvatavasti on intelligents evolutsiooni käigus arenenud mitmes suunas ja eri liikidel erinevates elementides. Nagu delfiinidel ja nahkhiirtel on arenenud orienteerumisvõime, on seepiatel ja varestel terav mõistus. Arengul ei ole seega mingit kindlat suunda ega tippu, on vaid hargnemine, nagu seepia jäsemed, ja kõik võib elus osutada millelegi tähelepanuväärsele. ** [[Nina Burton]], "Merevaade verandalt" esseekogus "Elu õhukesed vaheseinad", tlk Tiina Mullamaa, 2022, lk 131 {{Vikipeedia|Limused}} [[Kategooria:Limused| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] skztp05aunlg03h7gpvay6g298jpz4d