Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 11097 135580 135572 2026-07-18T22:00:39Z Sumo tomus 5647 Link 135580 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zdzisław_Jasiński_Palm_Sunday_1891.jpg|pisi|Zdzisław Jasiński, "Palmipuudepüha missa" (1891)]] [[Pilt:Louis-Eugène_Lambert_Still_life_with_a_censer_and_a_cardinal's_hat.jpg|pisi|Louis-Eugène Lambert (1825-1900), "Vaikelu viirukipanni ja kardinalimütsiga", ''s.d.'']] [[Pilt:Fernand_Khnopff_-_Incense_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Fernand Khnopff, "Viiruk" (1898)]] [[Pilt:Louise_de_Hem_Koster_en_Koorknap.jpg|pisi|Louise de Hem, "Kirikuteener ja kooripoiss" (1903)]] ==Piibel== * Tähetargad kuulasid [[kuningas|kuninga]] jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, [[täht]], mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. :10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. :11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos [[Maarja]], tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma [[aarded]] ning andsid talle [[kink]]e: [[kuld]]a, viirukit ja [[mürr]]i. * [[Matteuse evangeelium]] 2:9-11 ==Proosa== * "Esmaspäeval aga [[seltskond]]likud lõbustused." :"Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt." :"Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, [[tants]]itakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse [[daam]]ide auks pisut viirukit." :"Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis [[musketär]], kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine [[naer]]ma pahvatada. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 137-138 * Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse [[Palermo]]sse. Teisel pool ''plaza''<nowiki>'</nowiki>t oli normanni stiilist mõjutatud [[katedraal]], mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb [[Siracusa]], roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja [[Etna]]! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! Sitsiilia! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu [[lehk]]a, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud viiruki hõng. ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121 * Lõhnaainete kasutamine algas [[Mesopotaamia]]s viirukiga, mida pakuti jumalatele, et ohverdamistel põletatavate loomakorjuste lehka varjata, samuti pruugiti seda kurjade vaimude väljaajamiseks, haigete ravitsemiseks ning pärast seksuaalvahekorda. Sõna "parfüüm" ladina etümoloogia kirjeldab meile, kuidas see toimus: ''per'' = läbi + ''fumar'' = suitsutama. Tulle visatud viiruk täitis õhu taevaliku ja maagilise lõhnaga, mis pani nina kirvendama, nagu teeksid lärmakad vaimud endale küüntega kehasse teed. Lõhnav suits sai alguse maisest ollusest, ent kerkis kiiresti jumalate riiki. Kuulsa tsikuraadikujulise Paabeli torni tipus, mis küündis jumalatele lähemale, kui surelikud pääseda võisid, süütasid preestrid terveid viirukituleriitu. Moe ja luksuse ajaloo levinud ja palju pruugitud teooria kohaselt olid lõhnaained alguses ilmselt ainult jumalatele mõeldud, siis lubati neid preestritele, seejärel jumalasarnastele riigijuhtidele, siis lihtsalt juhtidele, seejärel nende abimeestele, kuni sotsiaalse tootemisamba lõpuni välja. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Varrak, 2005, lk 77 * [[Hispaania]] on hõõguv saunaahi, kust ikka aeg-ajalt paiskuvad välja jaanileili suitsupahvakud. Avanevad laialt kirikute uksed, pühadus voolab välja tänavaile ja voogab seal uhkete, salapäraste rongkäikudena. Kõige ees, nähtamatutel õlgadel kantud, liiguvad taarudes hiiglased tohutu pea ja veidra jollis näoga. Lõhnab viiruk siia-sinna kiikuvatelt suitsunõudelt, lehkavad kailud, siia-sinna sebivate jalgade alla tallatud. Tumeda leegina heljub jõugu peade kohal sügav laul. Mustlane hõiskab, kuni tal hääl lämbub ja peolaulust jääb järele vaid murdunud, vaevatud kähin. ''De profundis a te clamavi''. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 51 * Minu kuuletumistöö oli range, kuigi kõige tavalisem, valmistasin viirukit. Kreekasse tarnitakse liibanoni seedri vaiku, ent mitte Liibanonist, vaid Etioopiast, ja see tuuakse Athosele. Siin valmib ka viiruk. Töö on raske, kuni sa selle vaigu veskis pehmeks jahvatad. Veskit ei aeta käsitsi ringi, vaid see on midagi väikese betoonisegisti taolist, hiljem lisad aroome, püha vett või salpeetri õli ja segad, kuni taignaks muutub. Tsutike magneesiumi viskad juurde. Jahu moodi. Siis rullid vaalipuuga taigna pannkoogiks lahti ja lõikad kahepealise noaga väikesteks ruutudeks. Kui ruudukesed kuivavad, on viiruk valmis. Tootmine on kahjulik, töötasime respiraatorites ja kinnastes. ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, 2013, lk 300 ==Luule== <poem> Kui lapseihu hõrk, mõni hõljub aroom, on õrn kui [[oboe]], täis [[heinamaa]]de haljust. Ent on ka rikutuid, täis võidutsevat valjust, üles voogavaid - uhkeid kui ääretu doom, viiruk, muskus ja mürr ja bensoe - nad loodi laulma vaimu ja meelte ekstaatilist oodi. </poem> * [[Charles Baudelaire]], "Vastavusi", tlk [[Ants Oras]], rmt: "Kurja lilled" (LR 35-36 1967), lk 14 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; viirukit vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri" (1918), lk 14 <poem> Ja muusika mängib; viiruk ja viin meid valitseb, vaimleb ja voogab. Ma mäletan küll. Me olime siin. Kuid keegi meis korduda loodab. </poem> * [[Doris Kareva]], "* Sa puhkad end välja mu lohutus luus" kogus "Armuaeg" (1991), lk 44 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] eaw9f7us25lyjo4fpvl70j1q3t0y4r1 0 19762 135579 121637 2026-07-18T20:46:35Z Pseudacorus 2604 135579 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ubaldo_oppi,_i_chirurghi,_1926_(vicenza,_pal._chiericati)_01.jpg|pisi|Ubaldo Oppi, "Kirurgid" (1926)]] ==Proosa== * Kui me esimese päeva jooksul olime valmis kõhukoopaga ja rinnaõõnega, siis teisel päeval pidi kirurg Konrad appi võtma [[saag|sae]], et avada laiba koljut. See oli kõige kõrgema elujõu, psüühilise pneuma asukohaks. Siit levis see närvide kaudu kogu [[keha]]sse ja me võisime ka seda teed jälgida, samuti nagu olime jälginud animaalse ja vegetatiivse elujõu teed arterite ja veenide kaudu. Kuni lõpuks kolmandaks päevaks oli järele jäänud ainult [[luukere]] — viimane, mis püsis pärast kõdunemist. Ja ometi oli see osa inimkehast nii tähtsusetu, et sel polnud isegi oma [[planeet]]i. See oli vaevalt midagi [[arst]]idele, vaid huvitas rohkem kirurge. ** [[Karl Ristikivi]], "Nõiduse õpilane", Lund, 1967, lk 61 * Saabus [[arst]], ärevil, et keegi on haigeks jäänud. :"Meil on tarvis teie kirurgioskusi, doktor. Võtke üks [[nuga]], mina võtan teise ning me lõikame kõik need [[tordid]] lahti ja laome taldrikutele."<!--//--> :"Jumal hoidku, isa Gunn, milleks te seda tahate teha?" küsis arst. :"Sest need võrukaelad ja saatanad, keda täiesti ekslikult süütuteks lapsukesteks nimetatakse, on enamikule tortidest hambad sisse löönud," vastas isa Gunn. * [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994, lk 12-14 * [Magister Saul:] Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. [[Mõrtsukas|Mõrtsuka]] käes on see [[tapmine|tapmise]] ja kirurgi käes elupäästmise riist. ''Iseenesest'' ei ole see mitte midagi. ** [[Jaan Kross]] "[[Wikmani poisid]]", 3. peatükk * Kolmandat põlve Kaasani ülikooli [[professor]] Wolf Karlovitš Leibe oli praktiseeriv kirurg. Tema praksis oli ulatuslik, inimesed ootasid operatsioonijärjekorda kuude kaupa. Iga kord, kui ta tõstis [[skalpell]]i patsiendi kahvatu keha kohale, tundis ta jahedat värelust kõhu viimases sopis: {{Sõrendus|on mul õigus seda teha}}? [[Nuga]] puudutas nahka ning jahedus muutus soojuseks ja valgus üle kogu keha laiali: {{Sõrendus|mul ei ole õigust proovimata jätta}}. Ja ta proovis: pidas mõttelist [[dialoog]]i nahaga, lihas- ja sidekudedega, läbi mille ta tungis sihtmärgini, tervitas lugupidavalt siseorganeid, vestles sosinal soontega. Ta rääkis haigete kehadega skalpelli vahendusel. Ja kehad vastasid talle. Oma dialoogidest ei kõnelnud ta kellelegi - kõrvaltvaatajad oleksid võinud pidada seda vaimuhaiguseks. ** [[Guzel Jahhina]], "Zuleihha avab silmad", tlk Jüri Ojamaa, Tänapäev, 2017, lk 98 * Üheksateistkümnenda sajandi esimestel kümnenditel polnud paljud kirurgid [[ülikool]]is käinud, mõned olid koguni kirjaoskamatud. [[Hierarhia]]s kohe nende all olid [[apteekrid]], kes vastutasid [[ravim]]ite jaotamise eest. Teoorias oli kirurgide ja apteekrite vahel selge eraldusjoon, praktikas võis kirurgi õpipoisiks olnud mees tegutseda ka apteekrina ja vastupidi. Nii kujunes välja mitteametlik neljas kategooria, "kirurg-apteekrid", midagi tänapäevaste [[üldarst]]ide sarnast. Kirurg-apteekrid olid vaeste jaoks, eriti väljaspool [[London]]it, harilikult esimesed ja ainsad abiandjad. (lk 15) * [Robert] [[Robert Liston|Listoni]] [[kiirus]] oli üheaegselt nii [[anne]] kui ka [[needus]]. Kord lõikas ta amputeerimise käigus koos jalaga kogemata maha ka patsiendi [[munand]]i. Tema kuulsaim (ja ilmselt apokrüüfiline) viltuvedamine oli [[operatsioon]], mille käigus töötas ta nii kiiresti, et amputeeris ühtlasi assistendil kolm näppu ning lõikas terasid vahetades puruks pealtvaataja kuue. Nii [[patsient]] kui assistent surid mõlemad hiljem [[gangreen]]i ja üks õnnetu kõrvalseisja heitis kohapeal suurest [[hirm]]ust hinge. See olevat ainus ajaloos teada olev lõikus, mille [[suremus]]e protsent olla olnud 300. (lk 17) ** [[Lindsey Fitzharris]], "Lihunikukunst. Victoria ajastu õudustäratav meditsiin ja Joseph Listeri pingutused selle muutmiseks", tlk Kaupo Nurk, Gallus, 2020. * See on eestlaste räpane [[saladus]], et te ei [[Tänavakoristus|puhasta oma tänavaid]] korralikult, arvustas meiega sarnasest riigist pärit välismaine töökontakt kaks aastat tagasi mu [[kips]]is kätt vaadates. Tuttavale märkis teine pikalt Eestis elanud välisteenistuja, et tänavate järgi otsustades peavad siin olema väga kogenud traumakirurgid. * Jääb vägisi mulje, et Eestis on pädev [[kojamees]] haruldasem ja kulukam kui puusaluuoperatsiooniks vajalik tippspetsialistidega meeskond ning pigem taome kristallvaasiga naelu seina kui võtame haamri. ** [[Evelyn Kaldoja]], [https://leht.postimees.ee/7186077/evelyn-kaldoja-eestlaste-rapane-saladus "Eestlaste räpane saladus"], Postimees, 23. veebruar 2021 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] q300150hdivl6wkd9as9vtjvex0o8os 0 22682 135578 118446 2026-07-18T12:08:42Z ~2026-40302-24 5654 135578 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kristina Kallas KF.jpg|pisi|Kristina Kallas (2018).]] '''Kristina Kallas''' (sündinud 29. jaanuaril 1976 Kiviõlis) on Eesti poliitik. ==Intervjuud== * Kui kontoriametnik teeb [[Excel]]i tabelis [[viga|vea]], siis selle saab ära parandada. Aga kui [[õpetaja]] peaks oma töös tegema vea, siis selle pikaaegne mõju on väga suur. Õpetajal on ülisuur [[vastutus]] – nagu [[arst]]il. * Hariduspoliitiliselt ja ka [[lapsevanem]]ana ei pea ma katseid 1. klassidesse õigeks. Ma ei lähe sel teemal võitlust pidama, aga laste [[Segregatsioon|segregeerimine]] selles vanuses on ühiskonna mõttes [[karuteene]]. See saadab lastele, kes katseid läbi ei tee, sõnumi, et sa ei saa hakkama. * Minu meelest on [[Lilli Luuk]] [[eesti kirjandus]]es üks parimaid [[kaamos]]e edasiandjaid. Kui sa teda loed, siis saad aru, kui sügaval sees on tema tekstides [[vägivald]], ilma et ta seda otsesõnu kirjeldaks. Ta oskab rääkida vägivallast ja [[Kannatused|kannatusest]] ilma, et tekstides oleks [[Veri|verd]]. See on imeline oskus. * [[Poliitik]]ud tegelevadki sellega, et [[Ühiskond|ühiskonnas]] saavutada [[konsensus]], kokku leppida seda, mis on [[Õiglus|õiglane]]. Mitte sellega, mis on [[tõde]] – sellega tegelevad [[teadlased]]. * Ja nagu ütles mu Hollandi haridusministrist kolleeg – poliitiku permanentne seisund ongi see, et sul on pidevalt [[Ebamugavus|ebamugav]] olla. Sa pead suutma erinevates olukordades [[lahendus]]i leida. [---] :Kogu aeg on ebamugav. Ükskõik kuidas [[otsus]]tad, kuskil on ikka keegi, kelle jaoks see pole õiglane. * Kristina Kallas, intervjuu: Külli-Riin Tigasson, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120249245/kristina-kallas-poliitikul-peab-olema-permanentselt-ebamugav "Kristina Kallas: poliitikul peab olema permanentselt ebamugav"], Eesti Ekspress, 22.11.2023 * Me oleme kaks aastat teinud ebapopulaarseid otsuseid. Nüüd tunnen esimest korda, et meil on raha ka populaarsete otsuste tegemiseks. Meil on raha sitaks! [https://www.postimees.ee/8312106/analuus-kristina-kallas-meil-on-raha-s-taks] Postimees, 27.08.2025 ==Välislingid== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kristina}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] pghvxwip0bfhczms2j8ijwyajihlb9h 135581 135578 2026-07-18T22:04:21Z Sumo tomus 5647 Link 135581 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kristina Kallas KF.jpg|pisi|Kristina Kallas (2018).]] '''Kristina Kallas''' (sündinud 29. jaanuaril 1976 Kiviõlis) on Eesti poliitik. ==Intervjuud== * Kui kontoriametnik teeb [[Excel]]i tabelis [[viga|vea]], siis selle saab ära parandada. Aga kui [[õpetaja]] peaks oma töös tegema vea, siis selle pikaaegne mõju on väga suur. Õpetajal on ülisuur [[vastutus]] – nagu [[arst]]il. * Hariduspoliitiliselt ja ka [[lapsevanem]]ana ei pea ma katseid 1. klassidesse õigeks. Ma ei lähe sel teemal võitlust pidama, aga laste [[Segregatsioon|segregeerimine]] selles vanuses on ühiskonna mõttes [[karuteene]]. See saadab lastele, kes katseid läbi ei tee, sõnumi, et sa ei saa hakkama. * Minu meelest on [[Lilli Luuk]] [[eesti kirjandus]]es üks parimaid [[kaamos]]e edasiandjaid. Kui sa teda loed, siis saad aru, kui sügaval sees on tema tekstides [[vägivald]], ilma et ta seda otsesõnu kirjeldaks. Ta oskab rääkida vägivallast ja [[Kannatused|kannatusest]] ilma, et tekstides oleks [[Veri|verd]]. See on imeline oskus. * [[Poliitik]]ud tegelevadki sellega, et [[Ühiskond|ühiskonnas]] saavutada [[konsensus]], kokku leppida seda, mis on [[Õiglus|õiglane]]. Mitte sellega, mis on [[tõde]] – sellega tegelevad [[teadlased]]. * Ja nagu ütles mu Hollandi haridusministrist kolleeg – poliitiku permanentne seisund ongi see, et sul on pidevalt [[Ebamugavus|ebamugav]] olla. Sa pead suutma erinevates olukordades [[lahendus]]i leida. [---] :Kogu aeg on ebamugav. Ükskõik kuidas [[otsus]]tad, kuskil on ikka keegi, kelle jaoks see pole õiglane. * Kristina Kallas, intervjuu: Külli-Riin Tigasson, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120249245/kristina-kallas-poliitikul-peab-olema-permanentselt-ebamugav "Kristina Kallas: poliitikul peab olema permanentselt ebamugav"], Eesti Ekspress, 22.11.2023 * Me oleme kaks aastat teinud ebapopulaarseid otsuseid. Nüüd tunnen esimest korda, et meil on raha ka populaarsete otsuste tegemiseks. Meil on raha sitaks! [https://www.postimees.ee/8312106/analuus-kristina-kallas-meil-on-raha-s-taks] Postimees, 27.08.2025 ==Välislingid== {{viited}} {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kristina}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 8i43k5gtslhlvi9bcrpifnuvlr49lwa