Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.12 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 11860 135591 108981 2026-07-26T11:54:13Z Pseudacorus 2604 /* "Sümbiootiline planeet" */ 135591 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lynn Margulis.jpg|pisi|Lynn Margulis (2005)]] '''Lynn Margulis''' (sündinud Lynn Petra Alexander, esimeses abielus Lynn Sagan; 5. märts 1938 – 22. november 2011) oli bioloog ja biosemiootik, [[sümbioos]]i uurija [[evolutsioon]]iteoorias. =="Sümbiootiline planeet"== Tsitaadid väljaandest: Lynn Margulis, "The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution". Phoenix, 1999. {{RV}} * Paljud asjaolude koosmõju kaldub summutama [[teadus]]likke avastusi, eriti selliseid, mis põhjustavad ebamugavust meie [[kultuur]]i pühade normide suhtes. Liigina hoiame kinni peavoolu tuttavatest, lohutavatest [[tava]]dest. Kuid "kokkulepped" ulatuvad sügavamale kui me kaldume tunnistama. Isegi kui meil pole mõne konkreetse filosoofia või mõttelaadi ajaloo kohta õigeid teadmisi ega nime, oleme kõik hõlmatud oma turvalisse "reaalsusse". Meie väljavaated kujundavad seda, mida me näeme ja kuidas me teame. Iga mõte, mida me peame faktiks või tõeks, on integreeritud tervesse mõttelaadi, millest me tavaliselt oleme teadmatuses. Nimetage neid kultuurilisi piiranguid "sisseharjutatud võimetusteks", "mõttekollektiivideks", "tegelikkuse [[sotsiaalne konstruktsioon|sotsiaalseteks konstruktsioonideks]]". Nimetage neid valitsevaid takistusi, mis määravad meie vaatenurga, kuidas iganes soovite. Need mõjutavad meid kõiki, ka teadlasi. (lk 3) * Üks laialt levinud sõnastamata [[eeldus]] on [[Olemise Suur Ahel]]. See määratleb inimeste auväärse positsiooni [[universum]]i täpse keskpunktina Olemise Ahela keskkohas, Jumalast allpool ja kaljudest kõrgemal. See [[antropotsentrism|antropotsentriline]] arusaam valitseb religioosse mõtte üle isegi nende inimeste seas, kes väidavad, et on usu tagasi lükanud ja asendanud selle [[teaduslik maailmavaade|teadusliku maailmavaatega]]. (lk 4) * ''One widely held unstated assumption is the Great Chain of Being. It defines the venerable position of humans as the exact center of the universe in the middle of the Chain of Being below God and above rock. This anthropocentric idea dominates religious thought, even that of those who claim to reject religion and to replace it with a scientific worldview.'' (lk 4) * Kõik tänapäeval elusolevad olendid on võrdselt [[areng|arenenud]]. Kõik on elanud üle enam kui kolm tuhat miljonit aastat kestnud [[evolutsioon]]i, mis algas ühiste bakteritest [[esivanem]]atega. Pole olemas "kõrgemaid" olendeid, "madalamaid loomi", [[ingel|ingleid]] ega [[jumal]]aid. Kurat, nagu ka [[jõuluvana]], on vaid kasulik [[müüt]]. : Isegi "kõrgemad" [[primaadid]], [[ahv]]id, ei ole kõrgemad, vaatamata oma nimele (''primaat'' pärineb ladina sõnast ''primus'', "esimene"). Meie, ''Homo sapiens sapiens'', ja meie sugulastest primaadid ei ole erilised, ainult hiljutised: oleme evolutsioonilaval uustulnukad. (lk 4) * Kui teadus ja kultuur satuvad konflikti, võidab alati kultuur. Evolutsiooniteadus väärib, et seda mõistetaks palju paremini. :Jah, inimesed on tõepoolest arenenud, kuid mitte üksnes ahvidest ega isegi teistest [[imetaja]]test. Arenesime pikast eellaste reast, mis lõpuks viib välja esimeste bakteriteni. (lk 5) * Oleme sümbiondid sümbiootilisel [[planeet|planeedil]] ja kui me vähegi vaevume, võime leida [[sümbioos]]i kõikjalt. (lk 7) * Liike polnud olemas enne seda, kui bakterid ühinesid, moodustades suuremad rakud, sealhulgas taimede ja loomade esivanemad. (lk 8) * [[Elusolend]]id trotsivad korralikke määratlusi. Nad võitlevad, toituvad, tantsivad, paarituvad, surevad. Kõigi meile tuntud suurte eluvormide [[loovus]]e algeks on sümbioos, mis tekitab uudsust. See ühendab erinevaid eluvorme ja alati on sel põhjus. (lk 11–12) * ''Living beings defy neat definition. They fight, they feed, they dance, they mate, they die. At the base of the creativity of all large familiar forms of life, symbiosis generates novelty. It brings together different life-forms, always for a reason. (lk 11–12)'' * Meie, loomad, kõik meie kolmkümmend miljonit liiki, kerkime esile [[mikrokosmos]]est. [[Mikroob]]ide maailm, mulla ja õhu allikas, tagab meie endi ellujäämise. Mikroobidraama üheks peateemaks on individuaalsuse tekkimine kunagiste iseseisvate näitlejate kogukondlikust suhtlusest. (lk 14) * [[Kaukaasia]] mägedes tarvitatav toitev jook [[keefir]] on samuti sümbiootiline kompleks. Keefir sisaldab teri, mida [[grusiinid]] nimetavad "[[Muhamed]]i kuulikesteks". Keefiritera on integreeritud pakett, mis sisaldab enam kui 25 erinevat liiki [[pärm]]e ja baktereid. Iga [[tera]] moodustavad miljonid isendid. (lk 15) * Neljateistkümneselt oli mul piisavalt õnne, et mind võeti vastu Chicago Ülikooli varajaste sisseastujate eriprogrammi. Ehkki ma lõpetasin kolm ja pool aastat hiljem, olles omandanud palju asju, sealhulgas, kraadi vabades kunstides ja abikaasa, oli kõige püsivam neist põhjalik, hoolikalt kasvatatud kriitiline [[skeptitsism]]. Ma hindan oma Chicago Ülikooli [[haridus]]t selle keskse õpetuse pärast: alati tuleb püüda eristada [[jama]] ehtsast kraamist. (lk 20) * ''At age fourteen I was lucky indeed to be accepted into the University of Chicago's special early entrant program. Although three and a half years later I graduated with many acquisitions, including a liberal arts degree and a husband, by far the most lasting was a thoroughgoing, finely nurtured critical skepticism. I cherish my University of Chicago education for its central teaching: one must always strive to distinguish bullshit from authenticity.'' (lk 20) * Mis juhtus [[elu]]ga Maal selle varastel päevadel? Pärast toda esimest kursust tundsin, et [[populatsioonigeneetika]] valdkond oma rõhuasetusega üliabstraktsetel neodarvinistlikel mõistetel nagu ''mutatsioonikoormus'', ''sobivus'' ja ''valiku kaastegurid'' õpetas pigem [[religioon]]i kui kirjeldatud reegleid, mille järgi päris [[organism]]id oma [[geen]]e edasi annavad ja arenevad. (lk 23) * Minu sõber [[Mary Catherine Bateson]], antropoloog [[Margaret Mead]]i ja filosoof [[Gregory Bateson]]i tütar, kirjeldab tänapäeva naisi kui "perifeerseid visionääre". [[Ellujäämine|Ellujäämiseks]] peab [[naine]] olema peaaegu kaheksajalgne. [[Imik]]ut ühes käes hoides, osutab Bateson, segab ta teisega potti, jälgides samal ajal ka väikelast. Seda mitmekordset survet ei ole siis ega praegu minema võlunud ei poliitiline tahe ega feministlik retoorika. (lk 24) * Ehkki [[loodus]] võib olla "punaste hammaste ja küünistega” ning möödaminnes ükskõikne üksikolendite kannatuste suhtes, ei välista see tõsiasja, et sümbioos, mis saab alguse eraldiseisvate eluvormide ebakindla liiduna, võib olla aluseks suuremat sorti evolutsioonilisele uuendusele. Inimeste ja muude loomade teadvus, nagu ka muud tüüpi bioloogiline ilu ja keerukus, on meiega koos arenevate puäntillistlike bakteritest esivanemate omadused. (lk 26) * Tahtsin alati [[laps]]i rohkem kui [[abikaasa]]sid. Erinevalt oma vanematest leidsin ma, et [[viski]] ja [[sigaret]]id, [[pokker]] ja [[bridž]], [[koosolek]]ud ja [[poliitika]], [[klatš]] ja [[golf]] olid talumatult igavad. Mina seevastu olin talumatult raamatuhuviline, tõsine ja usin ning eelistasin imikute, [[muda]], [[puu]]de, [[fossiil]]ide, [[kutsikas|kutsikate]] ja mikroobide seltskonda täiskasvanute tavalisele maailmale. Ja ma teen seda tänini. (lk 34) * Elu puu on keerdunud, sassis, pulseeriv olem, mille juured ja oksad kohtuvad maa all ja õhus, moodustades uusi veidraid vilju ja hübriide. (lk 66) * Enamiku tänapäeva inimeste silmis jaguneb elu hõlpsasti kolme [[kategooria]]sse: [[taim]]ed (toiduks ja kaunistamiseks), [[loom]]ad (nagu meie lemmikloomad, mereannid ja meie) ja mikroobid (hävitamiseks). Ma ei mäleta, millal ma aru sain, et see idee on samavõrd ohtlik kui levinud; kindlasti oli see juba ammu. Püüan asendada selle ülelihtsustatud kultuurilise jama arusaamadega, mis on raskelt kätte õpitud teaduslikele kirjeldustele märksa lähemal. Taimed ega loomad ei ilmunud Maale enne, kui bakterid olid läbi teinud vähemalt 2000 miljonit aastat keemilist ja sotsiaalset evolutsiooni. (lk 71) * Kuid enam kui kakssada aastat enne [[Ernst Haeckel|Haeckelit]] sündinud [[Antony van Leeuwenhoek]] (1632–1723) avastas mikroobide maailma. Van Leeuwenhoek, Hollandi riidekaupmees Delftist, veetis oma päevi nagu minagi, tutvudes mikrokosmosega; tema aga ehitas oma [[mikroskoobid]] ise. XVII sajandi hollandi kõnekeeles kirjeldas ta lompides, tiigivees, noorte kaunitaride süljes ja joodikute pasas vohavat mikroobset elu. Lõpuks avaldati tema kirjeldused Londonis kirjadena Kuninglikule Seltsile. Palju hiljem ajendas [[Darwin]]i-aegne [[evolutsioon]]ikontseptsioon Euroopa haritlased otsima elu ühiseid esivanemaid. Siis sai van Leeuwenhoeki pisikestest olenditest midagi enamat kui veidrus, millega võis eputada amatöörist [[loodusteadlane]], keskendudes hollandlase mikroskoobi modifikatsioonile kaheksateistkümnendast sajandist. Üha enam nägid mikroskopistid mikroobe suuremate eluvormide eellastena. (lk 73) * [[Viirus]]ed, just nagu kõik rakupõhised eluvormidki, tekitavad [[elupaik]]u ummistades probleeme. Teatud populatsioonides kaose tekitamises süüdistatakse Ebolat ja muid kõrge profiiliga viirusi. Viiruslike või muude ressursside ülekasv tuleneb tavaliselt [[ökosüsteem]]i nõrgenemisest ja häiretest. Viirusi ei saa meist kuidagi rohkem välja ravida kui me saame vabaneda aju esiosast: meie viirused oleme me ise. (lk 82) * Igal [[taksonoomia|taksonoomilisel skeemil]] on omad probleemid. Kui oleme millelegi kategooria määranud, kipume seda [[sildistamine|sildistama]] ja kõrvale jätma. Meie [[klassifikatsioon]]id pimestavad meid loodusliku korralduse metsikuse suhtes, pakkudes kontseptuaalseid kaste, mis sobivad meie [[eelarvamus]]tega, kuid peaksid hoopis kajastama meie looduseuuringuid. (lk 87) * Kui tsüklilisel elul on pidev energia- ja toiteallikas, [[paljunemine|paljundab]] see ennast piiramatult. Keemilistel süsteemidel puudub [[mina]]: nad ei saa ennast paljundada. Elu on rida minasid – organisme või [[rakk]]e. Need peavad kulutama energiat, et eksisteerida, kuid seda tehes püsib nende katkematu side varasema eluga. (lk 101) * Elu raamat pole kirjutatud ei [[matemaatika]]s ega [[inglise keel]]es: see on kirjutatud süsinikukeemia [[keel]]es. [[Keemia]] keelt "rääkides" bakterid mitmekesistusid ja rääkisid üksteisega kogu maailmas. Need, kes ujusid, kinnitusid nende külge, kes lagundasid [[glükoos]]i, suhkrut ja tootsid niimoodi energiat ujumiseks. See ujuv ja glükoosi lagundav partnerlus viis protistideni. Kõik ülejäänu on [[ajalugu]] – minu seriaalse endosümbioosi teooria nägemus ajaloost. (lk 108–109) * "Meid", omamoodi barokset ehitist, ehitavad umbes iga kahe aastakümne järel uuesti üles kokkusulanud ja muteeruvad sümbiootilised bakterid. Meie keha on ehitatud protoktistlikest sugurakkudest, mis kloonivad end [[mitoos]]i abil. Sümbiootiline interaktsioon on rahvarohke planeedi elu algmaterjal. Meie sümbiogeneetiline liittuum on palju vanem kui see hiljutine uuendus, mida me kutsume [[indiviid|inimindiviidiks]]. Meie taju, et me erineme tugevalt muudest eluvormidest, meie liigiline [[üleolekutunne]] on [[suurushullustus]]. (lk 124) * Loomad ja taimed peavad [[embrüo]]te moodustamiseks oma tuumad seksuaalselt üksteise ligi tõmbama ja kokku sulatama. [[Seks]] pole nende jaoks [[vabatahtlikkus|vabatahtlik]]. Kuid paljud [[protoktistid]] ei harrasta seksi mitte kunagi ja saavad ikkagi suurepäraselt hakkama, paljunedes alatasa. (lk 125) * [[Gaia hüpotees|Gaia]] mõiste pakkus [[James Lovelock|Lovelockile]] välja romaanikirjanik [[William Golding]], raamatu "[[Kärbeste Jumal]]" autor. 1970. aastate alguses elasid nad mõlemad Inglismaal Wiltshire'is Bowerchalke'is. Lovelock küsis oma naabrilt, kas ta oskaks asendada tülika fraasi "[[homöostaas|homöostaatiliste]] kalduvustega küberneetiline süsteem, mis on tuvastatud Maa [[atmosfäär]]i keemiliste anomaaliate kaudu" terminiga, mis tähendaks "Maa". "Mul on vaja head neljatähelist sõna," ütles ta. Jalutuskäikudel selles Lõuna-Inglismaa imekaunis piirkonnas kriidikaljude lähistel soovitas Golding "Gaiat". (lk 147) * Paljud teadlased on endiselt vaenulikud Gaia suhtes nii termini kui ka ideena, võib-olla seetõttu, et see on nii teaduse- kui ka intellektuaalsusvastaste inimeste seas nii tugeva kõlapinna leidnud. [[Populaarkultuur]]is viitab see – niivõrd, kuivõrd seda termin üldse tuntakse – arusaamale emakesest [[Maa (planeet)|Maa]]st kui üksikorganismist. Gaia, inimlikest teadmistest väljaspool olev elav [[jumalanna]], väidetavalt karistab või premeerib meid tema keha mõjutavate keskkondlike solvangute või õnnistuste eest. Mul on sellisest [[isikustamine|isikustamisest]] kahju. (lk 148) * Pealegi on Gaia iidne nähtus. Tema planeediülese süsteemi moodustavad triljonid rüselevad, toituvad, paarituvad, eritavad olendid. Gaia, sitke emane, ei pea inimesi endale mingiks ohuks. Planeediülene elu püsis vähemalt kolm miljardit aastat juba enne seda, kui inimkonnast unistas elavaloomuline ahv, kes igatses suhteliselt karvutut kaaslast. :Me vajame [[ausus]]t. Me peame vabanema oma liigispetsiifilisest [[kõrkus]]est. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et me oleksime "väljavalitud", ainulaadne liik, kelle tarbeks on loodud kõik teised. Meid ei tee ka kõige olulisemaks meie arvukus, võimsus ja ohtlikkus. Meie visa [[illusioon]] erilisest lubatavusest varjab meie tõelist staatust püstise imetajatest [[umbrohi|umbrohuna]]. (lk 149) * Elu [[keskpunkt]] ei ole [[inimesed]] ega ka ükski teine ​​liik. Inimesed pole isegi mitte elu keskkohas. Oleme hiljutine, kiiresti kasvav osa tohutust iidsest tervikust. Gaia pole inimkonna suhtes vaenulik ega hoolitsev, see on mugav nimi kogu Maad hõlmavale nähtusele: temperatuuri, happelisuse-aluselisuse ja gaasilise koostise regulatsioonile. Gaia on üksteist vastastikku mõjutavate ökosüsteemide rida, mis moodustavad Maa pinnal ühe tohutu ökosüsteemi. Ja punkt. (lk 150) * [[Bioloogiline mitmekesisus]] on Gaia püsivuse absoluutne nõue. Enim soodustatud liikide loetelu puudub. Iga organism tegeleb oma asjadega: kasvab ja üritab paljuneda. Valikusurve, kõigi organismide püüdlus kasvada ja paljuneda, soosib teatud konkreetsetel tingimustel teatud elutüüpe. Need kasvavad, laienevad, toodavad jäätmeid ja töötlevad neid ümber. [---] Maa pinnakeskkonna seletamiseks ei piisa mittebioloogilistest teadustest. Kui arvestada [[gaas]]e tootvate ja [[temperatuur]]i muutvate elusorganismide mitmetahulist rolli, lahknevused kaovad. Gaia teooria on kasulik teadus. (lk 156) * Hiljutised uuringud matemaatika harus, mida nimetatakse [[fraktaalgeomeetria]]ks, näitavad, et keerukat graafikat võib luua mitte valmis ideega kunstnik, vaid lihtsate arvutuslike sammude kordused, mida nimetatakse [[algoritm]]ideks. Elu toodab põnevaid vorme samal moel, korrates rakkude kasvu ja paljunemise keemilisi tsükleid. Korrapära tekib teadvusetutest korduvatest tegevustest. Gaia kui kogu elu ühtepõimiv võrgustik on eri määral elus, tunnetav ja teadvuslik kõigis oma rakkudes, kehades ja kooslustes. (lk 158) * Meie, inimesed, oleme täpselt samasugused kui meie planeedikaaslased. Me ei suuda loodusele lõppu teha, saame olla ohuks vaid iseendale. Arusaam, et võime hävitada kogu elu, kaasa arvatud [[bakter]]id, mis vohavad [[tuumaelektrijaam]]ade veepaakides või keevates lõõrides, on naeruväärne. Kuulen, kuidas meie mitteinimlikud vennad meie üle irvitades ühiskooris [[laul]]avad: "Saime ilma teieta hakkama enne, kui teiega kohtusime, küll saame nüüdki ilma teieta läbi." (lk 161) * ''We people are just like our planetmates. We cannot put an end to nature; we can only pose a threat to ourselves. The notion that we can destroy all life, including bacteria thriving in the water tanks of nuclear power plants or boiling hot vents, is ludicrous. I hear our nonhuman brethren snickering: ‘Got along without you before I met you, gonna get along without you now,’ they sing about us in harmony.'' (lk 161) ==Välislingid== {{vikipeedia}} * [[Kalevi Kull]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/suembioos-on-meid-loonud-mitte-voitlus/ "Sümbioos on meid loonud, mitte võitlus"] Sirp, 1.12.2011 {{JÄRJESTA:Margulis, Lynn}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide bioloogid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 2b3y1klkwa68ymhl481s862z25r6nbv 0 21391 135590 134857 2026-07-25T16:25:44Z Pseudacorus 2604 135590 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bohumil_Kubišta_-_Fakir_Taming_Snakes.jpg|pisi|Bohumil Kubišta, "Fakiir taltsutab madusid" (1915)]] ==Proosa== * Katmandus nägi ta, kuidas fakiir hõljutas end naelmadratsilt üles, kuni jõudis puumaja räästale maalitud [[deemon]]iteni; mis mõtet on [[illusioon]]il, ütles vanamees kõva [[altkäemaks]]u vastu, kui see näeb välja nagu illusioon? Sest - avaldas vana šarlatan Walserile totakalt pühalikul ilmel oma arvamust - kas pole siis kogu see maailm üks illusioon? Ja ometi saavad kõik lollitada. ** [[Angela Carter]], "Õhtud tsirkuses", tlk Triin Tael, Varrak, 1998, lk 15 ==Luule== <poem> Fakiirina arm korraks muistset [[flööt]]i puhus vaid ja mõtetest ja süümest sündinud mürk[[maod]] teelt kaotas — nad tema kätes lillepärjaks said ja selle ta su jalge ette laotas. </poem> * [[Elisaveta Bagrjana]], "Muistne flööt", rmt: Elisaveta Bagrjana, "Muistne flööt", tlk Helvi Jürisson, 1977, lk 39 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] h6nt9eolzwdfjpuij89i4hon8kd5xhf