Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.13 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2198 135614 119544 2026-07-31T17:28:09Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135614 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tree_of_life_by_Haeckel.jpg|pisi|Ernst Haeckeli "Elu puu" (1879), mis illustreerib evolutsiooni käiku. Tolle aja ettekujutuse kohaselt oli [[inimene]] [[loodus]]e kroon ja tippsaavutus.]] [[Pilt:Shoshis_circus_of_life.jpg|pisi|Shoshi Chayat (1947–2011), "Elu tsirkus", ''s.d.'']] [[Pilt:Život,_slika,_ulje_na_platnu,_200x100cm,_2014.JPG|pisi|Gala Čaki, "Elu. Pilt" (2014)]] '''Elu''' (ladina ''vita'', vanakreeka ''βίος'') on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus. ==Piibel== <poem> Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu [[päev]]ade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. 6 Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu [[eluiga]] on kui eimiski sinu ees; tühi [[õhk]] on iga [[inimene]], kes seisab püsti. Sela. 7 Ainult nagu varjukuju kõnnib [[inimene]]; nad teevad [[kära]] tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab. </poem> * [[Psalmid]] 39:5-7 * Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes selle kaotab, hoiab selle alles. ** [[Luuka evangeelium]] 17:33 ==Proosa== * XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega. * XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * 14. Oleme sündinud vaid kord, kaks korda pole võimalik sündida; on paratamatu, et seetõttu igavikku enam ei saabu. Ent ehkki sa ei ole homse päeva valitseja, lükkad sa siiski rõõmustamist edasi. Elu läheb viivituses kaotsi ning igaüks meist sureb rahmeldavana. * 30. Mõned valmistuvad kogu elu kestel elamiseks tarvilike asjade nimel, mõistmata, et kõigile meile on sisse kallatud surmavat sünnirohtu. ** Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Mõned inimesed elavad enne oma surma, teised pärast oma surma. Enamik inimesi ei ela aga ei enne ega pärast; nad lasevad end mugavalt maailma sisse ja maailmast välja vegeteerida. ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 13-14 2005, lk 34 * Selles veidras ja segases asjanduses, mida nimetame eluks, tuleb ette kummalisi silmapilke ja olukordi, kus inimene tervet maailma peab üheksainsaks halvaks naljaks, mille mõtet ta küll vaid uduselt taipab, kuid on kindel, et seda ei tehta kellegi muu kui tema arvel. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 258 * Surra pole midagi, [[hirm]]us on mitte elada. ** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]" * Pühapäev, 19. juuli 1910, magasin, ärkasin üles, magasin, ärkasin üles, vilets elu. ** [[Franz Kafka]] "Päevikud 1910-1923" * Aga mis on kogu elu muud, kui lõpmata äparduste ahel, ja kas pole iga üksik päev ainult lüli selles ahelas. Õnnelik, kes end äparduste ahelast köita ei lase. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", 2006, lk 173 * Kes kunstiööst [[elu]], elavat otsib, sel on raske omandada vääramata, paindumata ilumõisteid. Uus elu toob uued [[mõõdupuu]]d, uued otstarbekohasused. [[Ilutunne]] on isiklik tunne, teda on raske teistele "kaela määrida". Sellepärast tahaks rõhutada vähem [[tõestus]]t ja kalduda enam [[Näitamine|näitamise]], tähelepanemist-juhtimise poole. ** [[A. H. Tammsaare]], "Midagi ilust ja "Anna Holmist"", Vaba Sõna, 1/1914, lk 39-42 * Pärismaalased ei armasta [[kiirus]]t, nii nagu meie ei armasta [[lärm]]i, parimal juhul on neil seda raske taluda. Nad on ka ajaga sõbrasuhetes ja neil ei tule pähegi seda veeta või surnuks lüüa. Õigupoolest on nad seda õnnelikumad, mida rohkem neile aega antakse, ja kui usaldad oma [[hobune|hobuse]] [[kikujud|kikuju]] hooleks, samal ajal kui ise külas oled, võid tema näost lugeda [[lootus]]t, et jääd külla väga kauaks. Neil puhkudel ei ürita ta aega veeta, vaid istub maha ja elab. ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]", tlk [[Riina Jesmin]], 2005, lk 158 * <nowiki>[</nowiki>[[Ostap Bender]]:<nowiki>]</nowiki> Elu, härrad vannutatud mehed, on keeruline asi, kuid see keeruline asi, härrad vannutatud mehed, avaneb niisama lihtsalt nagu laua[[sahtel]]. Tuleb ainult osata lahti teha. Kes seda ei oska, jääb omadega vahele. ** Ilja Ilf, Jevgeni Petrov. "[[12 tooli]]", tlk Harald Haug, 2005, lk 119 * Kuid [[hea]] oli ka teada, et seni, kuni elad, ei ole miski päris lõplikult kadunud. ** [[Erich Maria Remarque]], "[[Arc de Triomphe]]" * [Spender:] Nad teadsid, kuidas elada koos [[loodus]]ega ja kuidas sellega hakkama saada. Nad ei püüdnud kõigest väest olla läbini inimesed ja mitte [[loom]]ad. See on [[viga]], mille tegime meie, kui [[Darwin]] esile kerkis. Me embasime teda ja Huxley'd ja [[Freud]]i naerunäol. Ja siis me avastasime, et Darwin ja meie [[religioon]]id ei sobi kokku. Või me vähemalt mõtlesime, et ei sobi. Me olime lollid. Me proovisime paigast nihutada Darwinit ja Huxley'd ja Freudi. Nad ei tahtnud hästi nihkuda. Siis, nagu idioodid, püüdsime [[religioon]]i uppi lüüa. See õnnestus meil päris hästi. Me kaotasime [[usk|usu]] ja käisime ringi, juureldes selle kallal, milleks on elu vajalik. Kui [[kunst]] pole midagi muud, kui ainult [[iha]] nurjunud [[väljaheide]], kui religioon pole midagi enamat, kui [[Enesepettus|enesepete]], mis see elugi siis väärt on? Usk oli meile andnud vastused kõigile küsimustele. Aga kõik selle pühkisid minema Freud ja Darwin. Me olime ja oleme praegugi kadunud inimesed. (lk 73-74) * Spender juhatas ta väikesesse [[Marss|Marsi]] [[küla]]kesesse, mis oli üleni ehitatud jahedast suurepärasest [[marmor]]ist. Seal olid suured [[friis]]id ilusate loomadega, valge [[oreool]]iga kaslased ja [[kollane|kollase]] oreooliga [[päike]]se sümbolid ja härjataoliste olendite raidkujud ning [[mees]]te ja [[naine|naiste]] ja hiiglasuurte kaunikujuliste [[koer]]te raidkujud. [---] :"[[Marslased]] avastasid loomade elusaladuse. Loom ei tõstata probleemi elu suhtes. Ta elab. Tema pärispõhjus elamiseks on elu, ta tunneb elust [[rõõm]]u ja naudib seda. Näete - [[skulptuur]]is korduvad ikka ja jälle looma võrdkujud." :"See näib paganlik." :"Vastupidi, need on [[Jumal]]a [[sümbol]]id, elu sümbolid. Ka Marsil oli inimene muutunud liiga palju inimeseks ja mitte küllalt loomaks. Ja Marsi inimesed taipasid, et elu säilitamiseks peavad nad loobuma küsimusest ''milleks elada''? Elu on iseenesele vastuseks. Elu on ise [[propaganda]]ks uuele elule ja võimalikult parema elu elamisele. [[Marslased]] taipasid, et nad esitasid küsimuse "milleks üldse elada?" mingil sõja- ja meeleheiteperioodi kulminatsiooni ajal, kui sellele polnudki vastust. Aga kui kord tsiviliseeritud [[maailm]] rahunes, saabus [[vaikus]] ja lõppesid [[sõda|sõjad]], muutus see küsimus uutmoodi mõttetuks. Elu oli nüüd hea ega vajanud enam argumente." (lk 74-75) * [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav", 1974 * [Doktor:] Elus ei ole olemuslikult [[peategelane|pea]]- ja [[kõrvaltegelane|kõrvaltegelasi]]. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust valed. Igaüks on paratamatult omaenda [[elulugu|eluloo]] [[kangelane]]. "[[Hamlet]]it" võiks jutustada [[Polonius]]e [[vaatepunkt]]ist ja nimetada "Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks". Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi [[pruut]]. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi [[Odüsseus]], kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub. ** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"). * Miks ei saa ma teile rääkida oma mehe tööst, oma elust, millestki tõelisest? Minu mehe bossi kaela sajab [[skandaal]]e, [[ajaleht]]ede lugemine on piin, ja ometi tuleb mu mees koju ja räägib tõemeeli tulevikust, edusammudest, nagu ei ootakski ees [[kaos]]. Nagu ei olekski hooldust vajavate laste pikettivaid emasid, [[võidurelvastumine|võidurelvastumist]], parkidest leitud kägistatud neegrilapsi. Minu mees on keset kõike seda puhas ja puutumatu, süütu ja südamlik. Ta on pühendanud oma elu teiste aitamisele. Armastan teda, kuid ei saa hoiduda teda ikka ja jälle reetmast. Olen väitnud, et mu elu on miski, mida ma ise raisata, purustada, kaotada võin. Minu elu kuulub mulle. Ma elan edasi. (lk 33) * Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, [[abielunaine]], kelle keha on muutunud kergeks nagu kest, tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda elu. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid [[meeleheide]]t. Mäletan, kunagi ammu oli mu kehas elu. See näis trikina, vägitükina, millel oli niisama vähe lootust õnnestumisele kui katsel hoida vedelikku pilliroos ka siis, kui see ümber pöörata. Arst ütles: "Lapsed pole probleem. Kõik on korras." Kuid vedelik voolas välja. Minust voolab kõik välja. Sel esimesel õhtul, kui ma Sind Statleri pool nägin, voolas kõik nagu veri minust välja. Ma tekitasin Sinus [[ärevus]]t, Sinus, Sinu haiglase saatusetajuga, hirmuga vähi ees, närvivapustuse ees. Panin Su kogelema: Mis siis saab, kui Sa rasedaks jääd? Ma ei ole [[rasedus|rase]], kuid tunnen kummalist elupakitsust, kauge elu tuksatust, nagu oleks Sinu tütre vaim mingil moel minusse asunud. Ta imeb verd janunedes oma kokkusurutud armukadedate huultega mu [[sisikond]]a. Mu keha ihkab temast ükskõik mis moel vabaneda. (lk 34) * Mina küll ei kahetse, et mul [[laps]]i ei ole, praegu enam mitte. Lapsed, üha rohkem lapsi, lapsed laste seljas, [[protoplasma]] protoplasma otsas... Kord mõtlesin, et ei talu elu lasteta, nüüd ei talu ma mingisugust elu. (lk 41) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tlk Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Mõtlen pidevalt sellele [[laps]]ele, sest siis mu elu muutub, kõik saab teiseks. Nelja kuu pärast. Peaksin kartma, kuid minu üle on võtnud võimust mingi rahulik laiskus. Emal käis see nii kergesti... Minul on see aga teistmoodi, sest minu elu muutub; iial ei muutnud miski mu ema. Teda polnud võimalik muuta! Milleks pead murda? Milleks karta? Mu keha on täis armastust selle lapse vastu ja ma ei saa enam kunagi selleks kes enne. (lk 88) * Miks on [[mehed]] alati väsinud? Kas see tuleb tööst, mida teevad selles baaris käivad mehed? Miks välgutavad mehed selles baaris naeratades hambaid, kuid miks kustub see [[naeratus]] nii kiiresti? Miks hiilivad nende lapsed mõnikord alandlikult eemale — on's süütu, tõstetud käsi nii peletav? Miks vananevad nad pudeli õllega köögilaua taga istudes nii kiiresti? Neid on igal pool, igas majas. Kõikides majades siin naabruses ja siin kandis. Jesse on noor, kuid tema elu on juba ta näkku visandatud: kas arvate, et ma seda ei näe? Nende elud on nagu [[Mängukaart|kaardid]], mis neile arvututes partiides kätte jagatakse. Korjad laualt kleepuvad kaardid, ja see see on, see see on. Muuta ei saa midagi, saab vaid mõne kaardi ümber tõsta, ühe siia, teise sinna... teha nägu, nagu oleks selles mingi mõte, salajane plaan. (lk 89) ** Joyce Carol Oates, "Neli suve", tlk Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 72-90 * Elu on tõepoolest nagu [[laev]] — see tähendab, nagu laeva sisemus. Sel on veekindlate [[vahesein]]tega eraldatud osad. Sa väljud ühest, paned [[uks]]ed [[riiv]]i ja pitseerid kinni ning leiad end teisest osast. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 342 * Bioloogiline seaduspära: kasvuraskused lähevad üle kängumisraskusteks. ** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks", 1980, lk 39 * [Rose:] Ja ühel päeval, kui ta mu [[kirik]]usse viis, siis oli seal [[jutlus]] sellest, et kergem on [[kaamel]]il läbi Nõelasilma minna kui rikkal taevariiki pääseda, ja see oli täiesti absurdne jutlus, kõik sellest, et [[Kristus]] ei olnud seda tegelikult nii mõtelnud, ja et Nõelasilm ei olnud tegelik nõelasilm, vaid heebreakeelne [[nimi]], millega mõeldi [[värav]]at [[Jeruusalemm]]a müüris, ja kaamelid said sellest muidugi läbi, või väikesed igal juhul, kuigi see pisut pigistas — tegelikult oli see [[kasuistika]], aga minu meelest nagu tee [[Damaskus]]esse, mu peale paistis kohutav taevalik valgus ja ma teadsin, missugune on elu — üks lõputu tõeväänamine ja põiklemine ja pitsitamine ja enese väljavabandamine ning püüd lasta endale vägisi [[armulikkus]]t osaks saada, midagi tee peal kaotamata. (lk 67) * [Simon:] "Mul on tugev [[kohusetunne]]. Kohusetundega olen ma kogu oma elu juhtinud. [[Tunne]]tele mõjub see väga hävitavalt. Kui ma oleksin kunagi oma tundeid usaldanud, siis oleksin elanud palju vähem [[Imetlusväärsus|imetlusväärset]] elu, seda võin ma teile kinnitada." :"Aga mis mõttes te siis ütelda võite, et te elu on olnud imetlusväärne?" :"See on olnud imetlusväärne selles mõttes, et ma olen täitnud oma kohust. Nagu ma juba ütlesin. Ma arvan, et ma olen veetnud suurema osa oma ajast sellega, et ma olen teinud seda, mille suhtes ma kainelt kaalutledes tundsin, et ma pean seda tegema, mitte seda, mida ma oleksin võinud teha tahta, ja nüüd ei olegi seda kuigi palju, mida ma tahaksin teha." (lk 90) * [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987 * "Kui oleksin tõepoolest tahtnud endalt [[Enesetapp|elu võtta]], siis oleksin juba surnud. Tahtsin ainult [[Puhkus|puhata]]. Ma ei suutnud sellist elu enam jätkata: taluda tehast ja kõike muud, Line'i puudumist, [[lootus]]e puudumist. Tõusta kell viis hommikul, kõndida, joosta mööda tänavat, et bussi peale jõuda, sõita nelikümmend minutit, jõuda neljandasse [[küla]]sse, tehaseseinte vahele. Kibekähku tõmmata selga hall [[kittel]], suure kella all tõugeldes end kirja panna, joosta oma masina juurde, see sisse lülitada, [[puurimine|puurida]] võimalikult kiiresti [[auk]], puurida, puurida alati ühesugune auk ühesugusesse detaili, kümme tuhat korda päevas kui võimalik, sellest [[kiirus]]est sõltub meie [[palk]], meie elu." :[[Arst]] vastab: :"Selline on [[tööline|tööliste]] elu. Olge õnnelik, et teil üldse tööd on. Väga paljud inimesed on [[töötu]]d." (lk 9) * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, [[Istumine|istun]] [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * Õhtul vabrikust koju jõudes jääb just nii palju aega, et poes käia ja süüa; magama tuleb minna varakult, et suudaks hommikul tõusta. Mõnikord ma arutlen endamisi, kas ma elan selleks, et töötada, või võimaldab töö mul elada. :Ja milline on see elu? :Monotoonne töö. :Närune palk. :[[Üksindus]]. (lk 25) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Minu arvates tuli elu kas või natukene planeerida ja ka [[plaan]]i järgi elada. Pentti arvates polnud plaanipidamist tarvis. Elu läheb, nagu ta läheb, ja enamasti läheb halvasti. Ometi ei oleks ta kannatanud, kui mina oleksin asju niisama [[muretus|muretult]] võtnud kui tema. Mõistsin, kui võimatut ta nõudis: oleksin pidanud elama jalad maas ja õhus korraga. ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 171 * Kõik olemasolev ihkab elada. See on kogu elutsükli mõte. See on see [[jõud]], mis paneb liikuma [[evolutsioon]]i suured kolvid. Kõik püüab end mööda [[puu]]d kõrgemale nihutada, liikudes [[küüned|küünte]], haarmete või [[lima]] abil üles järgmisesse orva, kuni see jõuab lõpuks päris [[tipp]]u - kus tavaliselt selgub, et asi polnud tegelikult kogu seda vaeva väärt. ** [[Terry Pratchett]], "Vikatimees", tlk Kaaren Kaer, 2002, lk 72 * "Elult tuleb [[võtmine|võtta]], mis võtta annab," ütles Aida-Oskar. "Iga hetk võib [[katk]] sisse karata või miski muu jube tõbi mõrtsukatöö toime panna, ja siis pole enam muud, kui käi [[hingedepäev]]al lahjat [[supp]]i lürpimas ning vihtle pärast leiges [[saun]]as nagu vaene sant." ** [[Andrus Kivirähk]], "[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp ehk November]]", 2000, lk 110 * "Minu elustandard pole normaalne, saate... saad isegi aru. Ma joon ja suitsetan, kuigi käin korralikult tööl, aga kes teab, kaua minusugust penskarit peetakse, ehk antakse homme juba jalaga tagumikku. Ma joon ja suitsetan oma pinsi maha, palgast maksan elektri ja muud kulud. Üldiselt söön vähe ja riideid ostan kaltsukast. See on minu eluproosa." :[Agnessa:] "Kurb, aga sinu eluproosat saab ju parandada, kui sa vaid ise soovid." :"Ma ei oska soovida ja mida mul soovida olekski. Elu on mind pillutanud siia-sinna." :Moonika nuuskas nina lauale pandud salvrätti: "Nii see oli ja on... ja jääb." * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 90 * Praeguseni olin oma elu väga hoolikalt konstrueerinud, kõiki võimalikke lahtiseid ja sobimatuid nurgakesi voltides ja peites, justkui tihedalt õhukindlat [[origami]]t voltides. Ma olin sinna palju tööd ja vaeva pannud. Ma olin ta üle uhke. Kuid mu origami oli õrn. Ühe nurga lahti rulludes võisin avastada, et olin rahutu. Teine lahtine [[nurk]] ehk avaldanuks, et vaatamata oma kindlale suunale, polnud ma ehk karjäarivalikus enam nii kindel ja nii ka kõikide muude asjadega, mida kinnitasin endale tahtvat. Nüüd arvan, et sellepärast ma end ilmselt nii kiivalt kaitsesingi, ilmselt seetõttu ma teda sisse lasta ei tahtnudki. Ta oli nagu [[tuul]], mis ähvardas kõik peapeale keerata. ** [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018, lk 113 * Kunagi arvasin, et meie [[perekond]]a on [[õnnistus|õnnistatud]] erilise valgusega, et meiega ei saa midagi halba juhtuda. See, kuidas Jim maailmast rääkis, tekitas minus tunde, et oleme midagi enamat, [[väljavalitus|väljavalitud]], ja kui kuulasin tema lugusid meie elust, tundus meid ümbritsev [[maailm]] justkui ülekullatud. Beckombergas käies kohtusin [[vanamees|vanade meestega]], kes rääkisid endast nagu kuninglikest kõrgustest ja [[majesteet]]idest ning meenutasid mulle Jimi. Ka nende elu tundus olevat [[kuldne]], ülendatud. Nad hõljusid üksildastena teiste eludest veidi kõrgemal. Vaimusilmas kihutasid nad kuldkaarikutes mööda ilma ringi, kõik armastasid ja kartsid neid. (lk 16) * Siin mahajäetud [[haigla]] läheduses on Jim ja [[öö]], siin on midagi mõistetamatut, millega olen alati püüdnud distantsi hoida, sundus ja suur armastus. :"Ma ei saa aru," ütlen, "miks mõned inimesed ennast vähem kaitsta oskavad?" :Väävlipilv meie peade kohal taevas liigub rahutult nagu enne [[torm]]i. Vahel on mul tunne, nagu ei oleks elu Lonet päriselt puudutanud, et pärast Jimiga koos elatud aastaid tõmbus ta tagasi nagu haavatud [[loom]]. :"Mille vastu ta [[enesekaitse|end kaitsma]] pidi?" :"Ma arvan, et elu." :Lone pahvatab naerma, tema mahe helisev [[naer]] mähib maailma [[loor]]idesse ja [[muinasjutt]]udesse ja siis on ta mu mõtetest kadunud. (lk 18-19) * [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid [[võõras|võõraid]] sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende elud asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019, lk 127-128 * Üldse oli elu kulgemisel niisugused mõõtmed, et see tuleb nädalapikkuseks kokku suruda, et selle kohta üldse mingi ülevaade tekiks. Kui siis ühel pühapäeva öösel tekkis Maa hõõguv kera, sündis esimene elu teisipäeval. Need olid tsüaanbakterid, mis said planeedi endale kuni järgmise laupäevani, kui tulid mereloomad. Kuid seejärel muutus viimane pühapäev hektiliseks. Hommikul ronisid esimesed taimed maale ja paar tundi hiljem järgnesid neile amfiibid ja putukad. Pärastlõunal vallutasid maa suured roomajad ja pool tundi hiljem olid olemas imetajad, kuigi nad pidid neli tundi elama dinosauruste varjus. Linnud tulid õhtusöögi ajal. Enne südaööd ronisid inimahvid puudel ja kolmkümmend sekundit enne seda, kui kell lõi kaksteist, hakkas ''Homo sapiens'' kõndima kahel jalal. Kogu inimlugu mahtus sekundi murdossa. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Merevaade verandalt", lk 143 * Elu meenutas talle üha enam [[sedaan]]i: nagu on, ja nagu ei ole ka. ** [[Eero Epner]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/harmooniline-onnelik-inimene/ "Harmooniline õnnelik inimene"] Sirp, 07.08.2020 * Kõik saab ükskord mööda. Ka elu saab kord otsa. Elu maakeral lõpeb, kui Päike kütab Maa liiga kuumaks. Mitte midagi ei ole püsivat, aga see ei ole põhjus mitte midagi teha. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 * Sooviksin [[tippsport|tippspordi]] jätta naeratades ja rõõmsal meelel, sest vaatamata suurele [[pingutus]]ele on selles osalemine olnud minu jaoks ühtlasi [[nauding]]. Pingutused on olnud soolased, [[võit|võidud]] magusad. Kokkuvõttes nii, nagu üks elu olema peabki. ** [[Saskia Alusalu]], ''cit. via'': [https://sport.err.ee/1608316190/saskia-alusalu-lopetab-sportlaskarjaari "Saskia Alusalu lõpetab sportlaskarjääri"]. ERR, 24.08.2021 * Igal meist on mitu elu – [[tööelu]], [[abielu]], [[eraelu]], [[argielu]]… Need ei saa iiales täiesti kattuda. Oldagu õnnelikud ses kattumuses, jäetagu [[vabadus]] muuks. Muidu ei toimi. ** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608596455/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-midagi-nii-krimivikusobrale-kui-ka-seebikahullule "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: midagi nii krimivikusõbrale kui ka seebikahullule"], ERR, 13.05.2022 * Kui suudame oma muredega [[rahu]] teha, saame jätkata [[Elutee|eluteed]] turvaliselt, vabalt ja loovalt. ** [[Dave Benton]], intervjuuraamat "Olen see, kes olen", 2022; ''cit. via'': [https://raamatud.postimees.ee/7587011/dave-benton-vastukaaluks-koigele-mis-on-elus-valesti-lainud-olen-kuskil-ka-midagi-vaga-oigesti-teinud "Dave Benton: vastukaaluks kõigele, mis on elus valesti läinud, olen kuskil ka midagi väga õigesti teinud"], Postimees, 18.08.2022 * Ela suurepärast elu, sest mis kord läbi saab, saab läbi just sellisena, nagu oled selle ise loonud. ** [[Dave Benton]], intervjuuraamat "Olen see, kes olen", 2022; ''cit. via'': [https://raamatud.postimees.ee/7714715/kuidas-olla-onnelik-dave-benton-jagab-taipamisi-elust "Kuidas olla õnnelik? Dave Benton jagab taipamisi elust"], Postimees, 17.02.2023 * Elu on see, mis saab [[ajalugu|ajaloole]] vastu hakata, sest temas on alati rohkemat, kui ajalukku kirja saab. ** [[Ott Puumeister]], intervjuu: [[Mariliis Mõttus]], [https://www.muurileht.ee/true-crime-ajab-hamba-verele/ "''True crime'' ajab hamba verele"], Müürileht, 15. märts 2023 * [Koroonast toibumise järel:] Kui magus on elu, kui magus on õhk, kui seda jälle vabalt hingad! ** Tiina Tammetalu, intervjuu: [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/93488171/eesti-naise-juuninumbris-humoorikas-aiatark-eva-luigas-oma-veidrustest-koloriitse-toomas-uba-haruldased-fotod-valgete-oode-unetus "Eesti Naise juunibumbris: Humoorikas aiatark Eva Luigas oma veidrustest, koloriitse Toomas Uba haruldased fotod, valgete ööde unetus"], Eesti Naine, 27.05.2021 ==Luule== *Just meie maise elu poolel rajal :end äkki leidsin keset sünget [[mets]]a, :sest õigelt teelt ma olin [[eksimine|eksi läinud]]. * [[Dante Alighieri]], "[[Jumalik komöödia]]", "Põrgu", Esimene laul, avavärsid, tlk [[Harald Rajamets]], 2011 <poem> [[Pilk]] küsiv väriseb noil suuril [[lind]]el, kes laisalt tõusmas [[laht|lahelt]] - üks ja teine: kas on siis elu jälle igapäine ning mõistetav, peaaegu nagu kindel? </poem> * [[Marie Under]], "Mine!", rmt: "Uneretk", 1968, lk 21 <poem> [[Neem]]e tipul on murdunud [[aer]]. Naera, [[Odysseus]], elu on [[naer]]! Lõpuks, [[meremees]], siin on maa, siin on [[sadam]] ja [[Nausikaa]]. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "*Mängivad pillid, kuu on vees...", rmt: "[[Inimese teekond]]", 1990, lk 12 <poem> Valge [[sirel]] õitseb ja [[rong]]id lähvad mööda elu algab siis kui on lõppenud [[töö]] </poem> * Ansambel [[Naised Köögis]], "See pole ainult sääskede ja siilide öö", sõnad [[Kristiina Ehin]], [[Katrin Laidre]], [[Kairi Leivo]], viis Katrin Laidre * Ilma [[luule]]tusteta kaotaks elu poole oma võlust. ** [[Jaan Kaplinski]] "*Luuletused...", kogus "Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989", Tartu: Eesti Kostabi $elts, 1991, lk 28 <poem> Meie elu, see on [[meri]], kus on [[torm]] ja [[vaikus]] koos. See, kel [[arg]] on soontes [[veri]], hukkub elu võimsas voos. See, kes elus kardab torme, jalge all vaid kindel maa, eal ei taba õigeid vorme ja [[poeet|poeediks]] eal ei saa. See, kes läbi [[roosa]] [[klaas]]i elu enda ümber näeb, oma nõrga luulefraasi elus pärivoolu säeb. </poem> * [[Rudolf Rimmel]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19590429.2.7&st=1&l=et "See on elu..."], TRÜ, 29. aprill 1959, lk 1 <poem> Keskenduge numbriklahvidele või [[e-pank|e-panga]] [[toiming]]uile. Rääkige oma [[mure]] meile ära ja meie vastame. Kas [[king]] on liiga väike või [[lihas]] liiga suur? Usaldage meid, meie toome elu teile koju kätte. Leiame kindlasti kõiki pooli rahuldava [[lahendus]]e. Pange siia oma [[allkiri]] ja elu tuuakse teie ukse taha paari-kolme päeva pärast </poem> * [[Rita Dahl]], "Keskenduge numbriklahvidele", rmt: "Aja süda", tlk [[Elo Viiding]], 2020, lk 77 <poem> Me elu on me [[elu mõte|elu ainus mõte]]. See [[pulss]], mis [[veri|verd]] me [[vaikimine|vaikimisse]] taob. Üks [[armastus]]. Üks [[päev]], üks [[öö]], üks [[lõke]]. [[Hirm]] [[hetk]]e ees, mis puruneb ja kaob. </poem> * [[Doris Kareva]], "*Me elu on me elu ainus mõte...", rmt: "Armuaeg", 1991, lk 34 <poem> milline lootusrikas [[mäng]] elu enda [[mudel]] kui oled piisavalt kiire kui topid kõik tühikud ideaalselt täis siis rida haihtub üks [[mure]] tõeliselt vähem </poem> * [[Elin Sütiste]], "Tetris", [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:286802/264047/page/36 Vikerkaar] 9/2016, lk 34-35 ==Film== * [Sidney Chambers:] [[Džäss]] on elu [[metafoor]]. :[Geordie Keating:] Tohutu [[kaos]] ja hea, kui läbi saab. * Telesari "[[Grantchester]]", 1. hooaeg, 5. osa, 00:20, tlk Janno Buschmann * [Geordie Keating:] Elu on džässi metafoor. ** Telesari "Grantchester", 1. hooaeg, 5. osa, tlk Janno Buschmann * [[Söömine|Söö]] ja [[Magamine|maga]], sarvevahet süga - ega elult muud ei taha ka! ** Metsakollide laul filmis "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" == Vanasõnad == * Kui sa [[sünd]]isid, siis maailm rõõmustas ja sina nutsid. Püüa elada oma elu nii, et sinu surma korral [[maailm]] nutaks ja sina rõõmustaksid. ** [[India vanasõnad|India vanasõna]] ===Eesti vanasõnad=== * Ega üksi [[laul]]des või elada. * Eineta ei või elada. * Ela [[ise]], lase teisi ka elada. * Elab [[õnn]]e ulu all ja magab Maarja kaenlas (= [[käsi]] käib hästi). * Elu [[hull]]em kui põrgus. * Elust surma pisut sammu. * [[Hea]] põli ajab hukka. * [[Isa]] [[hirm]] kõigeks eaks. * Jõudu mööda igaüks elab. * Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada. * Kes hästi tahab surra, peab hästi elama. * Kes kannatab, see kaua elab. * Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette [[puu]] teeb. * Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi. * Kestab isa eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks ajaks. * Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada. * Küllap elu õpetab. * [[Liha]]ta võib elada, ei leivata. * Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub. * Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine. * See on teatud, mis elatud. * Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski. * [[Töö]]d tühjas [[talu]]s, hoolt hoonus elus. * Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi. * Varjus jahedam elada. * Ükski ei ela söömata ega joomata. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == * [[Sünd]] * [[Surm]] * [[Elu mõte]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[he:משמעות החיים]] [[ja:人生]] [[zh:人生]] 71w7asym6ept5ol6ohcq1fclehoem2w 0 3825 135615 134506 2026-07-31T17:30:14Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135615 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aert_van_der_Neer_(attr)_Holländische_Kanallandschaft_bei_Mondschein_mit_Lagerfeuer.jpg|pisi|Aert van der Neer (1604-1677), "Hollandi kanalimaastik kuuvalgel", ''s.d.'']] [[Pilt:Carl_Blechen_-_Landschaft_im_Winter_bei_Mondschein_(1836).jpg|pisi|Carl Blechen, Talvemaastik kuuvalgel (1836)]] [[Pilt:Johan_Christian_Clausen_Dahl_-_Dresden_bei_Nacht,_1845.jpg|pisi|Johan Christian Dahl, Dresden öösel (1845)]] [[Pilt:Joséphine_CALAMATTA,_La_nuit,.jpg|pisi|Joséphine Calamatta (1817-1893), "Öö", ''s.d.'']] [[Pilt:Van_Gogh_-_Starry_Night_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Vincent van Gogh, Tähine öö (1889)]] [[Pilt:Petrus_van_Schendel_-_Night_market_in_Rotterdam.jpg|pisi|Petrus van Schendel, "Ööturg Rotterdamis" (1870)]] [[Pilt:Frits_Thaulow_-_Night_(1880s).jpg|pisi|Frits Thaulow, "Öö" (1880ndad)]] [[Pilt:Ferdinand_Hodler_-_Die_Nacht_(1889-90).jpg|pisi|Ferdinand Hodler, "Öö" (1890)]] [[Pilt:Mary_L._Macomber_-_Night_and_Her_Daughter_Sleep_-_1988.7_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Mary Lizzie Macomber, "Öö ja tema tütar Uni" (1902)]] [[Pilt:Mary Hiester Reid - Nightfall (1910).jpg|pisi|Mary Hiester Reid, "Öö saabumine" (1910)]] [[Pilt:Marianne_von_Werefkin_-_In_die_Nacht_hinein_-_FVL_41_-_Lenbachhaus.jpg|pisi|Marianne von Werefkin, "Öhe" (1910)]] [[Pilt:Vilho_Lampi_Nocturne_1930.jpg|pisi|Vilho Lampi, "Nokturn" (1930)]] [[Pilt:OmodaSeiju-The_Night_in_Spring.png|pisi|Seiju Omoda, "Kevadöö" (1930)]] [[Pilt:Walpurgis Night, 1935 - Paul Klee.jpg|pisi|Paul Klee, "Walpurgi öö" (1935)]] '''Öö''' on ajavahemik, mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane) pinna punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike) horisondist allpool. ==Rahvalaul== <poem> KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, pillume vasta pimedat? Öö on pikka ja pimeda, [[taevas]] laia ja lageda, [[meri]] musta meeletuma. Meie teeme [[tee]] iluda, tee iluda, [[Maapind|maa]] mõnuda, et see tee ei teotaks meida, väli laia laidaks meida. Kus me lähme kolmekesti, üle välja viiekesti? Läheme Loojale loole, [[Maarja|Maarijale]] heinamaale, Looja loogu võttemaie, Maari [[hein]]a niitemaie. Mis meil sealta annetakse? Kuus [[kuld|kullast]] vöökesta, [[sada]] saksa naastukesta. Kus mina viskan vöökesta, saadan saksa naastukesta? Vä(h)imehe [[värav]]a peale, küdimehe [[kübar]]a peale, äia [[voodi|sängi]] ääre peale, ämma padjapööri peale. </poem> * Eesti rahvalaul, üles kirjutatud [[Palamuse]]l ==Proosa== * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina ööd. Vaadake teda: keset taevast kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline õhk on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu [[maastik]] magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. (lk 45-46) * Teinud neiu üle ristimärgi, pani ta akna kinni ja kõndis tasahilju eemale. Ja mõne minuti pärast oli kogu küla juba uinunud. Ainult kuu ujus niisama säravalt ja lummavalt piiritus avarusküllases Ukraina taevas. Niisama ülev oli laotuse hingus, ja öö, jumalik öö hääbus suursuguselt. Niisama kaunis oli maa imepärane hõbedane hiilgus, kuid sellest ei joobunud enam keegi, kõik olid vajunud unne. Haruharva katkestas [[koer]]te haukumine hetkeks [[vaikus]]e ning purjus Kalenik kolas veel kaua piki uinunud [[tänav]]aid ja otsis oma maja. (lk 62) * [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992 * Aga [[hertsog]] ise tantsib rüütlisaalis, ta ei saa magada. Juuniöö on liiga valge ega anna [[uni|und]] sellele, kes kavatseb [[kuritöö|kuritegu]]. ** [[Astrid Lindgren]], "Junkur Nils Ekast", rmt: "Päevanurme" * Oli mustades siidsukkades öö. (lk 25) * Kaunite naisekäte küünevalendikud on armuöödeks kerkivad kuud. (lk 25) * Igal ööl sõidab kuu peal jänest keegi, kes pole maksnud piletiraha. (lk 31) * Öö tähistaevas oli oma sõrmused särama löönud, hõõrudes neid vastu tumesinist frakki. (lk 33) * Mõnede ööde tähelööve paneb meid uskuma, et taeval on tuulerõuged. (lk 34) * Öösel on tänavad pikemad kui päeval. (lk 35) * Vannitoas tilkuva vee öine tragöödia rõhub nagu ei miski muu inimese südant. (lk 35) * Kui kostab tuulelipuhingede kägin, on tuul avanud öö ukse. (lk 48) * Täht langeb, kui jookseb öö sukasilm. (lk 50) * See tilk, mis öösel kukub, seob vee ja vaikuse naba. (lk 51) * Öö, mis äsja möödus, läheb sinnasamasse, kus on maailma kõige vanem öö. (lk 52) * Pime kuu kõnnib läbi öö, kompides teed oma valge kepiga. (lk 54) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Kui armastad [[lill]]e, mis asub [[täht|tähe]] peal, siis on öösel [[taevas]]t nii magus vaadata. Kõik tähed õitsevad. ** [[Antoine de Saint-Exupéry]], "Väike prints", tlk Ott Ojamaa, 1960 * Maailmas on viis miljardit [[puu]]d, ma vaatasin [[raamat]]ust järele. Iga puu all on [[vari]], eks ju? Niisiis, millest tuleb öö? Ma ütlen sulle: nendest varjudest, mis viie miljardi puu alt välja ronivad! Sa mõtle ainult! Varjud jooksevad [[õhk|õhus]] ringi, võiks öelda, et ajavad [[vesi|vee]] sogaseks. Kui me ainult oskaksime välja mõelda, kuidas saaks teha nii, et need viis miljardit varju ei pääseks puude alt välja, siis me võiksime pool ööd üleval istuda, Doug, sest ööd ei oleks! (lk 22) ** [[Ray Bradbury]], "Võilillevein", tlk Laine Hone * Keegi ei teadnud, kuidas veetis Katarina karnevaliöö, kellelgi polnud ka selle vastu suuremat huvi. Igaüks oli huvitatud sellest, kuidas möödus see öö väljas — tänavail, platsidel ja lõbustuskohtades, ja see huvi oli omajagu segatud [[hirm]]uga. Oli teada, kui kergesti võis rõõmupidu muutuda vihapiduks ja [[vein|veiniojad]] asenduda [[veri|vereojadega]]. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]", Lund 1965, lk 103 * Pilkane-must [[moon]]iõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. (lk 55) * On öö ja on Kuu. Öövarjus, kuu paistel näen mõnda selgemini kui [[päev]]al. [[Päike]]sevalgus on selleks liiga are. See tungib põhjani sealgi, kus põhja pole. See, mida mina näha püüdlen, näib tundvat inimvaimu nõrkust - otsida pinnalt või põhjast. Ja hõljub püüdmatult vahepeal. Kuupaiste piiril. (lk 56) ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973 * See, mida meie nimetame ööks, on [[aeg]], mil seisame silmitsi [[kosmos]]e salapäraste sügavustega, kus asuvad teised [[päikesesüsteem]]id ja võib-olla teiste [[planeet]]ide asukad. Ärge mõelge ööst kui päeva puudumisest; mõelge sellest kui omalaadsest [[vabadus]]est. Päikesele selga pöörates näeme kaugete [[galaktika]]te [[koit]]u. Me pole enam pimedad täheküllasele [[universum]]ile, kus elame. Seda ääretut musta laama, mis näib igavesti [[täht]]ede vahel püsivat ja ulatuvat ajas tagasi koguni [[Suur Pauk|Suure Pauguni]], nimetame me [[lõpmatus]]eks, prantsuse keeles ''infini'', mis tähendab lõpetamatut või poolikut. Öö on varjumaailm. Ainsad varjud, mida me öösel näeme, heidab kuuvalgus või kunstlik valgus, kuid öö ise on vari. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 280 * Öiti võtavad kauged [[linn]]ad endale tähekogude nimed. (lk 117) * Terve öö karjusid [[kajakad]]: päike [[uppumine|uppus]]! päike uppus! Ja hommikul sõitsidki [[kalur]]id [[traal]]iga merele. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Räägitakse, et [[indiaanlased]] pingutavad, et päike püsiks [[taevas]]. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene öö. Kui me ei pane [[kohvimasin]]at või [[pliit]]i tööle, ei saaks [[kohv]]i ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö. ** [[Mati Unt]], "Öös on asju" * [Vimes:] Mulle on öö alati meeldinud - kõige pimedam öö, need ööd, mis on läbini mustad, need ööd, kui [[koer]]ad lähevad ärevile ja [[lambad]] hüppavad kabuhirmust üle latri seina. (lk 225) ** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 * Spänga [[raudteejaam]]a [[raadiomast]] 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise tuule käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talvemaastik. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma valgus. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] päike, hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) * Siin mahajäetud [[haigla]] läheduses on Jim ja öö, siin on midagi mõistetamatut, millega olen alati püüdnud distantsi hoida, sundus ja suur [[armastus]]. (lk 18) * Vahetult enne uinumist tunnen kärsahaisu. Otsin [[korter]]i läbi, tuhatoosid, gaasipliit, vanad ärapõlenud [[küünal|küünlad]], aga midagi ei põle. Ma olen õppinud kärsahaisust hoolimata uinuma. [[Teadvus]]e piiril liuglevad violetsed suitsujoad ja öösel tuleb [[hirm]], see on kui külm mähis mu rinnal, see voolab jaheda vedelikuna mööda mu [[selgroog]]u ja veresooni nagu [[lumi]] või süsihape. Öösel ärkan uuesti ja kujutan ette, et maakera põrkab kohe tähega kokku, ärkan kukkumistunde peale, kardan, et maja kukub ümber, et kõik on kadunud, kui ärkan. Ma kardan [[sõda]], mis visalt üle maakera liigub. See on minu ja Jimi pikk öö, mis avaneb mu all nagu must taevas. Lähen Marioni tuppa ja vaatan teda, kui ta seal [[voodis]] lamab, käed laiali, nagu väike rist, [[juuksed]] higist tumedad. Soovin, et suudaksin teda kaitsta öö eest, oma näo ja pilgu eest, soovin, et oleksin saanud teda edasi enda sees kanda. (lk 21) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * [Anna:] Öö on selge ja täis inimesi, kes on maailmas üksi. ** [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 15 * Öös on mõistatuslikkust, mis hirmutab. Pimeduse saabudes paneme meie tuled põlema ja suleme ukse väljas võimust võtvale pimedusele. Varjude ja helide seas, mida me ei mõista, säravad röövloomasilmad. Ürgloomataolised nahkhiired lendlevad oma varjatud maailmas ja lõpuste abil hingavad mullakakandid ronivad välja, et muuta närbunud asju mullaks. Kõik nad liiguvad rahulikult ööpimeduses, mille eest inimene põgeneb. Kuid kuna ka nemad kuuluvad elusloodusesse, siis kohtume nendega kunagi niikuinii. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Metsiku maa jõud", lk 173 ==Film== * [Morse:] [[Karjäär]] ei kaitse sind öösel, kui [[hunt|hundid]] su ümber piiravad. * ''Career won't hold you three in the morning when the wolves come circling.'' ** "[[Noor inspektor Morse]]", 5. hooaeg, 6. osa, "Ikaros". Tlk Tiia-Mai Nõmmik ==Luule== <poem> Kui [[kuu]]sirp heidab sädelust öö-uttu, kus läbipaistvalt kumab [[põld]] ning paim, [[maailm]]ast võlutust täis [[muinasjutt]]u ja rajatust mu [[hing]]es süttib aim. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Kuupaiste", tlk [[Kalju Kangur]], kogumikus "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 47 <poem> Veel viimseid [[Lumi|lumelaike]] paistab luhast öösompude kord-korralt hajudes, kuid puhkeb [[sirel]], soojust tajudes ja tärkab [[piibeleht]] kui tõustes tuhast. </poem> * Konstantin Balmont, "Elu sünnitades", tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54 <poem> "Öö, ütle, kas nägid mu [[süda]]nt, ehk sinagi sõnumi said, - öö, ütle, kas nägid mu südant?" - Öö kandis [[ahel]]aid. Öö seisis ja vaatas mu [[silm]]i - ööd hoidsivad tunnetest keed - öö seisis ja vaatas mu silmi, ma läksin oma teed. ... Ma läksin ja vaatasin silmi siis iseenesele - ja leidisin, et [[jäljed]] kõik viisid mu oma hingesse. </poem> * [[Ernst Enno]], "Ta tuli..." <poem> Nii pehme on valge öö hämaram tund. Nii pehme ja sügav ta meel - üks ööbik on siin ja teine on sääl, ja kolmas on enese südame hääl, - kel sõnu siin leiaks veel keel. ... Käi tasa ja [[laul]]a ja unusta kõik; las magada [[udu]] ja ilm – üks [[ööbik]] on siin ja teine on sääl ja kolmas on enese [[süda]]me hääl – las särada õnnelik [[silm]]. </poem> * Ernst Enno, "Öö valge on õnn..." <poem> Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu [[süda]] õhetab kui hõõguv [[ääs]] – ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu", 1916 <poem> See suur ja vaikne võõras öö, see pole see, see pole see. See lai ja hele taevakumm - siin all ma kõigist tundmatum. </poem> * [[Marie Under]], "Võõrsil", rmt: "Uneretk", 1968, lk 15 <poem> Ja aeglasemaks muutub jalgeast öötaeva all, mis pühitsetud [[kuu]]st. Kant ühisvaeva järelvärinast koos hardalt [[vaikimine|vaikime]] kui ühest suust. </poem> * [[Marie Under]], "Üheskoos", rmt: "Uneretk", 1968, lk 25 <poem> Ent öö lööb kumisema otsekohe: täis täitmata jäänd [[soov]]e kurba [[kiivus]]t kes [[oigamine|oigab]] sääl? Ons ebahinge [[ohe]]? Või sünge [[kohin]] [[surmaingel|surmaingli]] tiivust? </poem> * [[Marie Under]], "Äge suvi", rmt: "Uneretk", 1968, lk 27 <poem> [[August]]iöö kui põhjatu [[kuristik]] rukkipõllu ja [[pihlakas|pihlaka]] kohale langetab [[udu]]lina. Põhjanael kauguses sirab ja kirglik on [[rohutirts|sirtsude]] [[serenaad]]. ... Põhjanael sirab ja särab. Ning öö on kui ploomi[[moos]]. Jõel nii soliidne ja suur kui [[Lenini preemia]] [[laureaat]] mõnuleb [[kuu]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14 <poem> Kes oskaks maalida [[päev]]a [[algus]]t? [[Vanamees]] öö istub veel kustuva tuleaseme juures ja segab mõtlikult [[täht]]ede luitunud [[süsi]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16 <poem> mu lemmik[[aastaaeg]] on öö mu lemmiklill on [[lill]] ma istun [[kino]]s üleöö sääl linastub Bourville </poem> * [[Juhan Viiding]], kogust "Detsember" (1971), lk 18 <poem> Nii õitseb [[lill]] ja puu ja kannab vilja ning igavesti kestab loomistöö. Nii laulab üksik [[ööbik]] õhtul hilja Janiculumil läbi kogu öö. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", 21. mai <poem> Oli öö nagu ikka siis, loeti [[dollar]]eid [[USA]]-s, kuid sel hetkel [[Chicago]] sai [[kurikuulsus|kurikuulsaks]] üle maa. ... Ja [[ema]] [[Nutt|nutma]] jäi sel ööl, kui ringi [[surm]] Chicagos käis. Isa polnud tulnud koju [[töö]]lt, oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel. Ja ema nutma jäi sel ööl, kui ringi surm Chicagos käis. [[Tekk|Teki]] üle laste laotas ta, [[Jumal]]asse usu kaotas ta sellel ööl. </poem> * [[Heldur Karmo]], [https://www.laulud.ee/laul/oo_chicagos-524.aspx "Öö Chicagos"], tuntud lauluna Mitch Murray ja Peter Callanderi viisil <poem> ihas hoiavad kehad öö raskust tähtede vahel kuid me jalutame ei puuduta põld hingab lesivate lehmadega kuu luust sirp kiigub me kohal tolmuste kivide kohal </poem> * [[Triin Paja]], "Juuli" kogus "Nõges" (2018), lk 35 ==="Cassilda laul"=== <poem> Näen musti [[täht]]i veidras öös, ja veidrad [[kuu]]d on taevavöös, kuid veidram veel on kadunud Carcosa </poem> * [[Robert W. Chambers]], "Cassilda laul", tlk [[Mario Kivistik]], kogumikus "Kuningas kollases rüüs", 2001, lk 5. Tekstisisene viide näidendile: ""Kuningas Kollases Rüüs", 1. vaatus, 2. stseen" ==Draama== * [Malcolm:] Olgu trööst<br />meil see, et [[päev]] saab pikimastki ööst. ** [[William Shakespeare]], "[[Macbeth]]", IV vaatus, 3. stseen, tlk [[Jaan Kross]], rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed", 2014, lk 1357 * [Polonius:] Arutada,<br />mu kõrge kuningas ja auväärt emand,<br />mis olgu majesteet ja mis on kohus,<br />miks [[päev]] on päev, öö - öö, ning [[aeg]] on aeg,<br />on päeva, ööd ning aega raisata. **[[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", II vaatus, 2. stseen, tlk Georg Meri, rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed", 2014, lk 1175 ==Vanasõnad== * [[Jänes]] teeb öösi rohkem [[jälg]]i kui [[lammas]] kogu [[suvi|suvel]]. * [[Varas]] otsib öö hõlmast varju. * Öö ees, [[surm]] selja taga. * Öö ei ole kellegi [[sõber]]. * Öö on varga [[vari]]. * [[Ööbik]] laulab öölaulu, [[kuldnokk]] laulab [[koit|koidulaulu]], [[lõoke]] laulab [[keskpäev|lõuna]]laulu. * Ööl on üheksa [[poeg]]a, [[päev]]al mõnda (mitu) mõtet. * Ükski öö ei ole ilma [[täht|täheta]]. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 5l179sj8c5ioct1bh63cmrqkksfouwp 0 4394 135612 122114 2026-07-31T17:12:47Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135612 wikitext text/x-wiki [[File:Läänemeri.jpg|thumb|Läänemeri]] [[Pilt:Ayvaz_sredy_voln.jpg|pisi|Ivan Aivazovski, "Lainete keskel" (1898)]] [[Pilt:Into_the_water,_by_Virginie_Demont-Breton.jpg|pisi|Virginie Demont-Breton, "Vette!" (1898)]] [[Pilt:Elin_Danielson-Gambogi_-_La_Merenda_(1904).jpg|pisi|Elin Danielson-Gambogi, "Mere ääres" (1904)]] [[Pilt:Lionel_Walden_-_'Kahala_Moonlight',_oil_on_canvas,_1929,_HAA.JPG|pisi|Lionel Walden, "Kahala Moonlight" (1929)]] [[Pilt:Õhtune_meri._Õli,_lõuend._2005_Margus_Rump.jpg|pisi|Margus Rump, "Õhtune meri" (2005)]] '''Meri''' on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani [[oma]]st. ==Piibel== * Ja [[Jumal]] ütles: "Saagu laotus [[vesi|vete]] vahele ja see lahutagu veed vetest!" :7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. :8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai [[õhtu]] ja sai [[hommik]] - teine [[päev]]. :9 Ja Jumal ütles: "Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!" Ja nõnda sündis. :10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea. * [[Esimene Moosese raamat]] 1:6-10 ==Proosa== * Ma jätan järele [[valge]] segase joome; kahvatu vesi, kahvatud palged, ükskõik, kus ma ka seilan. [[Laev]]a kõrvale kerkivad kurjakuulutavad [[laine]]mäed, et mu jälgi enda alla matta; matku, kuid mina lähen enne läbi. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 196, Ahabi monoloog * Kes on öelnud, et "[[kallas]]teta meri on [[igavus|igav]] ja üksluine vaatepilt"? Seda on öelnud arvukas ja nimetu {{Sõrendus|keegi}}. Kallasteta — see on tõsi, aga kui kaunis on see tõelisus! [[Silmapiir]] on puhas, selge ja sügav. Karm-kirkas ringis pole midagi peale lainete, mis lähedal on [[silm]]ale näha viimase kui kurruni, kaugemal kaovad üksteise taha, silmapiiril aga riivavad vaevumärgatava virvendusena selget taevaserva, nagu näeks [[pilk]] seda läbi ebatasase [[klaas]]i. Käsitamatud oma mõõtmatuses on ruum ja [[sügavus]], mida näed enda all [[silm]]ade abita, kui oled seda kord pikkamööda tajuma hakanud. Selles mere vastutamatus vägevuses, mida ei saa arvele võtta, mille tegelikust suurusest [[mõistus]]ki aru ei anna, kuigi näeb selle igikestvaid ilminguid, on nakatavat [[ärevus]]t. See on otsekui loomeinstinkti [[uni|unest]] ärkamine. ** [[Aleksandr Grin]], "Lainetel tõttaja", tlk M. Käbrik, lk 242 * Meri ainult vaatab [[reisimine|reisimist]], tema ei ole reisinud kunagi. (lk 19) * Maailma vanim rotaator on meri, kelle rotatsioonmasinast väljub lakkamatult [[ajaleht]] "[[Laine]]". (lk 25) * Kõrbe [[kamm]] on [[tuul]]; [[rand|ranna]] kamm on meri. (lk 28) * Kui meri on puhas, siis seda sellepärast, et tal on alati käepärast [[käsn]]ad. (lk 36) * Kui meri tollest paigast tagasi tõmbus, jooksid [[kala]]d nagu [[jänes]]ed viimasele lainele järele. (lk 36 * Meri paneb [[laevahukk|laevahukule]] järgneval päeval pähe mantilja, mille valgetes [[pits]]ides raugevad ta lained, ja läheb surnute [[missa]]le. (lk 55) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Polnud midagi naljakat selles, et pidid elama nagu [[hulgus]] telgis Pianosal, selja taga töntsakad mäed ning silme ees rahulik sinine meri, mis võis krampi tõmbunud inimese silmapilgu vältel ühe lonksuga alla neelata ning ta kolm päeva hiljem tagasi randa saata, postikulu tasutud, üles paistetanud, sinine ja mädanev, vesi mõlemast külmast ninasõõrmest välja voolamas. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 22 * [Tseilonist:] Ainult hommikust sööme kodus. See serveeritakse verandale, kust võib näha merd, tunda selle hõngu ja kuulda kohinat. Igaveses rütmis mühisevad ta vood kaldale ja paiskuvad sisinal vastu müüre. Ääretu ja ebaharilikult sinine, laiub ta meie silme ees. Horisondil, kus taevas ja meri kokku sulavad, ujub aeglaselt valge puri. ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 7 * Meri, mis laiub minu ees, kui ma kirjutan, pigemini hõõgub kui sädeleb mahedas [[mai]]päikeses. Nüüd, mõõna ajal, toetub meri rahulikult [[rand|rannale]], tema pind on peaaegu puutumatu säbarlainetusest ja vahust. Silmapiiri lähedal on ta tore lillakaspunane, läbistatud korrapäraste sügavroheliste triipudega. Silmapiiril on meri indigo[[sinine]]. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste [[kollane|kollaste]] kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam [[roheline]] vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav päikesepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur vesi [[kalju]]sid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu [[taevas]] on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab [[taevas]] värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi [[päike]] on külm. (lk 8, romaani algus) * Oh õnnistatud Põhjamaa meri, tõeline meri selgete halastavate [[tõus ja mõõn|tõusude ja mõõnadega]], mitte niisugune nagu haisev [[Vahemeri]], soe nagu [[supp]]. (lk 8) * On [[õhtu]]. Meri on kullakarva, täpitud heledate [[valgus]]punktidega; ta loksub kahvaturohelise taeva all mingi mehhaanilise rahuloluga. Kui tohutult suur ta on, kui tühi, see määratu avar ruum, mille järele ma olen kogu oma elu [[igatsus|igatsenud!]] (lk 20) ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996 * Meri mõjutab inimest väga. Olen ju mere ääres kasvanud, [[Pärnu]]s oli meil meri peaaegu ukse ees. Hiljuti ajasime suvejuttu [[Maimu Vannas]]ega, tal on [[Tartu]] lähistel suvekodu. Ma küsisin, miks see sul nii kaugel on, otsi endale midagi siia [[Tallinn]]a lähedale mere äärde. Ta imestas: "[[suvi|Suvel]] — mere äärde? Ei, ma ei taha!" Vaat huvitav, ta on sisemaa laps, ta ei taha. Ma ei kujuta ette, et ma peaksin suvel elama sisemaal. Olen ühe suve proovinud. Mui tekib kohe nagu lämbumistunne. Ma lihtsalt pean tundma mere lähedust, mere hingust. Mereäärsetel lastel kasvab sellest üks meeletu [[igatsus]], mille vastu ei saa. See hakkab juba [[lapsepõlv]]est, see kummaline igatsus — võid [[tund]]ide viisi rannas istuda, merele vahtida ja küsida... mis on selle taga? (lk 6) ** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * Taevas nende kohal tumenes ja päike uppus horisonti, ja siis, just enne täielikku pimedust, Jane peatus ja näitas lääne suunas. See oli võimas vaatepilt. Nad olid peaaegu saare keskpunktis. See oli merepinnast madalamal. Läände vaadates tundus, justkui hakkaks kogu Atlandi ookean neile kaela sadama. "Nii jube on vaadata merele üles," ütles Harriet. ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012, lk 68 * [Risku:] [[Kevad]]iti tuleb igatsus mere järele. Kui seisad [[rand|rannal]], igatsed ometi. Siis tuleb himu tühja [[silmapiir]]i järele. :Ja kui istud keset avamerd, saab välisest [[tühjus]]est seesmine: igatsed taas midagi. Väikest laidu. Randa. Või kas või [[lind]]u. Midagi, millel silm pidama jääks. Ja kui leidub laid, peab pääsema sellest mööda, ära. Alati ära. * [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 9 * Merel olles tekivad kergesti mõtted elust, sest maakera ongi ju tegelikult veekera. Vähe sellest, et kaks kolmandikku on kaetud merega. Kui liita laius ja sügavus, saab sellest üheksakümmend kaheksa protsenti maakera elusfäärist. ** Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Merevaade verandalt", lk 124 ==Luule== <poem> Ju [[laps]]ena ihkasin merd ääretut mina. Ma tahtsin näha ta lainete [[valge]]id harju ja lainetel liuglevat viirese varju ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju ning kaugel kõikuvat üksikut [[puri|purje]]. Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda kui magava hiiglase raudrüüs rinda /---/ Kõike seda ihkasin ma tusk lapsel ju täitis rinda, saaks suure mere randa, saaks randa ma! /---/ Ja nüüd ometi näen ma sind, oh mõõtmatu meri! Kui avar, kui suur, kuis helendad sa! Kuis [[vabadus]]t hoovab sust vastu otsata! Rind rusutud vastu [[vangla]] seina, käed kramplikult aknaraudades, silmad täis aja trotsi ja [[lein]]a - nii viimaks sind ometi näen! </poem> * [[Friedebert Tuglas]], "Meri", rmt: "Sõnarine" I, koostanud [[Karl Muru]], Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 427-431 <poem> Ju [[päike]]se kiired on längu ja kuldavad [[surmaputk|kooljaputki]]. Oh mere rohelist [[mäng]]u! See kõlab kui [[naer]] ja [[nutt]]ki. </poem> * [[Marie Under]], "Leek kustus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 22 <poem> Meri! Kui meie vait jääme, [[raadio]] kinni keerame ja enam [[ajaleht]]i ei krabista, nõudega ei kolista - meri! </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Suved, talved" I kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 167 <poem> Meie [[elu]], see on meri, kus on [[torm]] ja [[vaikus]] koos. See, kel [[arg]] on soontes [[veri]], hukkub elu võimsas voos. See, kes elus kardab torme, jalge all vaid kindel maa, eal ei taba õigeid vorme ja [[poeet|poeediks]] eal ei saa. </poem> * [[Rudolf Rimmel]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19590429.2.7&st=1&l=et "See on elu..."], TRÜ, 29. aprill 1959, lk 1 <poem> sa seisad mere kaldal ja vaatad, ta tuleb merest – kuldsarvedega [[lehm]], temas on kõigi sinu tulevaste [[Lapselaps|lastelaste]] [[pisar]]ad [[Nutt|nutmise]] taga tuleb [[naer]]mine, naermise taga tuleb nutmine, iga nutmise taga naine tõuseb, vaatab meest, kes seisab igavledes mere ääres [[putka]] kõrval, millel kiri "[[šokolaad]]" </poem> * [[Inga Gaile]], [https://www.muurileht.ee/piiri-taga/ "*Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine..."], tlk [[Contra]], Müürileht, 17. oktoober 2022 == Vanasõnad == * [[Jaanipäev|Jaan]] viskab kuuma [[kivi]] merre, [[Jaagupipäev|Jaak]] jahe ja [[Mihklipäev|Mihkel]] [[külm]]a. * Kes ei taha paluda, see saata merele. * Merel [[silm]]ad, [[mets]]al kõrvad. * Meretagune tuleb, ei tule [[maapind|maa]]-alune. * Meri tapab [[noor]]e mehe, kare katkestab noore härja. * [[Viha]] viib vilja maast, [[kadedus]] [[kala]]d merest. * Voolas [[vesi]] ei lange ikka merre. * Ära kanna vett merre! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mered| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 9mx88enugqmopsppl8tygj8m8sl1lh5 0 4471 135599 122163 2026-07-31T16:44:47Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135599 wikitext text/x-wiki [[File:Carl_Bøgh_-_Brakpløjning_om_efteråret_-_1865.png|thumb|Carl Bøgh, "Isa ja poeg sügiskündi tegemas" (1865)]] [[Pilt:Елена_Дмитриевна_Поленова_Пейзаж_с_воронами_.1880.jpg|pisi|Jelena Polenova, "Maastik varestega" (1880)]] [[Pilt:Crows (Bruno Liljefors) - Gothenburg Museum of Art - F 90.tif|pisi|Bruno Liljefors, "Varesed" (1891)]] [[Pilt:Karl_Rosen_Winter_Forest_1921.jpg|pisi|Karl Rosen, "Talvine mets" (1921)]] '''Vares''' (''Corvus'') on lindude perekond vareslaste sugukonnast. Eestis elab neli varese perekonna liiki: hakk (''Corvus monedula''), künnivares (''Corvus frugilegus''), hallvares (''Corvus cornix'') ja [[ronk]] ehk kaaren (''Corvus corax''). ==Proosa== * Vares on [[tiivad|tiivuline]] [[sõim]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 54 * Otsijate kätte jäi ainult vana salmialbum. Sellest oli välja rebitud kolmveerand osa lehti. Kaante vahele oli kuidagi jäänud ka käsitsi maalitud pilt. Sellel pildil oli näidatud supi[[pada]], mille all lõõskas kõrgele punane tuli, pajal aga oli sangade asemel kummalgi pool küljes [[kotkas|kotka]] või muidu röövlinnu moodi kujutis. Risti üle paja oli kirjutatud salm: : :Nüüd võtkem ilmal kuulutada: :see [[supp]] on õel ja must ja mäda. :Meil, mehed, kätte jõudnud ajad — :kõmm, kummuli kõik supipajad! : :Pilditegija ja laululooja oli oma käegi alla pannud ja nõnda kirjutanud: "Pea vastu, veli Juhan! Sinu truu Reinmetsa Aadu ehk [[Ado Reinvald]]. Kirjutatud Meeril, sel üheksasada viiendamal aastal." :Noorparun luges, lõi silmnäost punetama ja küsis käheda häälega: :"Mis see on, ah? Üks bombe ja kaks kullid, was? Mis supet siin keedetakse?" — ja ise vehkis lehekesega just raseda naise silmade ees. Naise otsaesisel liikusid lühikesed juuksed saksa poolt tekitatud tuules. Otsaesine läks küll natuke valkjamaks, aga naine vastas veel rahulikuma häälega kui enne: :"Mehed purjus peaga sehkendanud seal Meeri kõrtsi man. Nemad olid puha [[koerus]]e pärast kahest varesest suppi keetnud, aga supp oli trehvanud must ja õela haisuga. Purjus meeste koerustükid, muud ei midagi." :"Ja kellele peab vastu panema see veli Johann?" norskas küsija. :"Eks ikka oma naisele... kui purjus peaga koju tuleb... ja kui naine võtab [[ahjuroop|ahjuroobi]]," naeratas kostja. Kostjal oli õieti laiade põsenukkidega nägu ja näis sedamoodi, nagu oleks tema naeratus suu ligiduses üsna lahke, aga kõrvade poole laienedes läheks kavalamaks ja isegi inetumaks. :Seekord ei leidnud - need, kes otsisid. Põrandale jäi vedelema isegi mõnitus varesesupi kohta... Mis seal teha, kui kotkas on juba nii närbunud olekus, et teda võib üsna varesetaoliseks sehkendada... * [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986, lk 17-18 * Punane [[maja]] oli suur ja vana ning täis kägisevaid [[trepp]]e ja kiivas uksi. :[[Talv]]el elasid maja [[kelder|keldris]] [[hiir]]ed ja suvel elasid korstnas varesed. :Ülejäänud osa [[aasta]]st oli maja täis suuri [[inimene|inimesi]], [[laps]]i ja vöödilisi [[kass]]ipoegi. * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982 * Sihvakate palmide otsas istuvad varesed. Neid kükitab ka rohul, ootavalt, luuravalt. Indias ja Tseilonil on vareseid niisama arvukalt nagu meil kodus varblasi. Nende kähisev kraa-kraa äratab meid juba varahommikul. Alles keskpäeval, kui kuum päike piinama hakkab, vaikib nende kisa. Nokad palavusest avali, hoiavad nad end suurte puude varju. Nad kuuluvad jäätmehävitajate hulka, kes topivad oma magudesse igasugust roiskuvat kraami. Nagu kõrgel majakatuste kohal tiirutavad harksabakullidki, toituvad nad jäänustest. Kui kohmakad, musta sulestikuga linnud oma jõulistel jalgadel üle muru astuvad, ei jää nende pilgu eest varjatuks külaliste ükski liigutus. Kui keegi korraks kõrvale pöörab, et kelnerit kutsuda, või ajalehe lugemisse süveneb, löövad nad tiivad valla, laskuvad valgele laudlinale ja näppavad, mis nokka jääb. Kui külastaja tahab seejärel oma röstitud saiale võid määrida, leiab ta tühjalt hõbenõult ainult isupeletavad raasud. Võib-olla kütsüb tä nüüd vihasena kelneri, kes vaid pilguga vareste pooie osutab, need on aga juba valmis järgmiseks varguseks. Lauanaabrite naeratuses ei puudu kahjurõõm, sest nad kõik on seda juba omal nahal tunda saanud ega hoiata nüüd ka uustulnukaid. See süütu nali on ainus asi, mida kalli hotelli külastajatele serveeritakse tasuta. (lk 7) * [[Äratuskell]]a me oma uhkes mereäärses hotellis ei vaja. Varsti pärast päikesetõusu algab vareste kraaksuv vada, mis kestab õhtuni ja vaikib ainult päeva kõige kuumematel tundidel. Kaks mustasulelist lärmitsejat on eriti jultunud. Nad laskuvad aknaraamile ja tervitavad meid kähiseva kraa-kraaga. Me ei liiguta end. Üks vares kergitab tiibu, hüppab aknalauale, paterdab tugevatel jalgadel üle laua otse suure kandekoti juurde, kust ta loodab leida midagi söödavat. Teine kutsumata külaline, kes, pea viltu, tähelepanelikult oma kaaslase aktsioone on jälginud, valmistub pikeeringuks ja hüppab koti käepidemele. Kostab paberi krabinat. Aga seal on ainult fototarbeid, mida isegi kõige näljasem vares kasutada ei saa. Veel paar tagajärjetut nokahaaret ja pettunud varas ronib kotipõhjast lauale tagasi. Ta pistab oma paksu noka veeklaasi, tõstab pea üles ja laseb joogil kurku voolata. Plaksutame käsi, mispeale linnud kärmesti akna juurde sibavad ja karedalt kraaksudes hüvasti jätavad, et mõnes teises hotellitoas õnne katsuda. Me oleme neid armastama hakanud, neid linde pidulikus mustas, kel aga on tänavapoiste kombed. (lk 20) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes [[restaureerimine|restaureerib]] viissada aastat tagasi surnud vareseid. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120 * Sest mis on [[maja]]? Üks vihmavari ja tuulevari, üks ulualune, mis peab küllalt [[ilm]]a ja [[tuul]]t, et saaks seal oodata, kuni väljas jälle valgeks läheb; kuni tuleb talvehommiku Esimene Vares; kuni tuleb Kevad; kuni tuleb [[Talv]]; kuni elu saab otsa ja sa võid seal oma [[Surivoodi]]le heita. See on maja. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019, lk 64 * Varese mustjashall sulestik sobiks matusetalituse läbiviijale ja ka tema kraaksumine pole väga meeliülendav. :Kuid mulje võib olla petlik, nagu öeldud. Roomlased mõistsid vareste kaunist kraaksumist, sest nende tõlgenduses on see ''eras'', mis ladina keeles tähendab „homme“. Roomlastele tähendas kraaksumine seega igavest lootust. ("Sinine lagi", lk 26) * Nüüd on teada, et varesed suhtlevad paljude häälitsuste vahendusel, mis eristavad mitte üksnes liike, vaid ka indiviide. Arvatakse ka, et kõigil on oma identiteedihäälitsus, mille teised grupiliikmed ära tunnevad. Nad mõistavad ka inimeste kehakeelt, näiteks vaatavad nad õiges suunas, kui inimene millelegi osutab. Sellega ei saa isegi šimpansid hakkama. ("Sinine lagi", lk 28) ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 ==Luule== <poem> No kuis siis mitte naerda, mis kasu silmaveest: on vareseid meil palju, kuid pole püssimeest. </poem> * [[Janka Kupala]], "No kuis siis mitte naerda...", tlk [[Helvi Jürisson]] ja [[Muia Veetamm]], luulevalimikust "Aga kukulind see kukkus...", 1966 <poem> VII Tuli kokku külalisi karwaseid ja sulelisi – lendas wares, harakas, kull ja kaaren nupukas; ... X Karu imes mesijooki jänes rüüpas õllejooki, wares mune krõbistas, harak sülti lobistas. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid [[Eesti luule]]tares pole kuulda ei kippu-kõppu. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Dies_irae "Dies irae"] 10 kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Mõte, nälgind vares! jälle priiska: näe, mis aknast heitis helde kokk! Raiskamata ühtki punast piiska suru sügavale vilja terav nokk! Neela, noki, jultund kerjus, kuni purjus väsimus saab viimaks jagu sust, ning su kähe laulja sügav uni täis on mõistmatut ja rasket magusust! </poem> * [[Betti Alver]], "Palju vist see süda küll ei vääri" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&table=Books&book_id=365&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tähetund"] <poem> Täna on [[Valentinipäev|Valentini päev]]. Maa on krõbe. [[Lumikelluke]]sed on saanud kolki. [[Rästad]] putravad. [[Tuvi]]d hõõruvad Näpistavas [[pakane|pakases]] pepsilt hääli vastamisi. Varesed krigisevad ja ragisevad Kohmakalt lendu. </poem> * [[Ted Hughes]], "Päev mil ta suri", tlk [[Märt Väljataga]], rmt: "Luuletused" (2001) <poem> Aga ma mõtlen vahest et ei tea ehk istub üks vares minu aiateibal mitte teades et see aiateivas on minu oma ja külmetab. Ei aimagi et nii [[külm]]ast [[Lumi|lumest]] võib minna [[süda]] nii soojaks. </poem> * [[Ilona Laaman]], "Järelkiindumus", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 6 <poem> [[Kivi]] [[igatsus]]est [[sipelgas|sipelgate]] [[jumal]]ast ei tea ma midagi. Su silmad minu kohal ma ei tea nende jumalat, sinu suu võibolla igatsusest väsind ja üle. Võibolla kivi tahaks olla vares. Ma tõesti midagi ei tea. ... Võibolla vares tahaks olla kivi. Tõesti tõesti kuidas võiks ma teada sipelga imestust kui [[ilm]] on ilus? </poem> * [[Ilona Laaman]], "Armastades", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 7 <poem> Lahedas [[tuul]]es lendavad varesed musta [[sõnum]]iga kurgupõhja märgiga hõikavad hääleks oma [[lend|lennu]] need ajatud linnud [[argipäev]] kui [[lehvik]] kui lohe seotud [[varvas]]te vahele õhtutaeva helendav triip kukub selga </poem> * [[Ene Mihkelson]], "* Lahedas tuules lendavad varesed" kogus "Tuhased tiivad" (1982), lk 20 ==Vanasõnad== * Ega surnud vares enam lenda. * Harva harak [[siga|sea]] seljas, [[vana]] vares igapäev. * [[Vaene]] vaestega, vares varestega. * [[Vana]] [[mees]] vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune. * Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka). * Vares ei lähe [[valge]]ks, kui palju ka pesed. * Vares vaagub ise oma pesa üles. * Vares vaagub vahetaja värava [[suu]]s. * Vares vara [[sadu]] vaagub, [[õhtu]] [[hilja]] [[hea]]d [[ilm]]a. * Vares varese [[silm]]a ei noki. * Vares varesega, [[harakas]] harakaga. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Vaata ka== * [[Hakk]] * [[Ronk]] * [[Künnivares]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] blniiksqvrvaa7x1hkl2veu2i0nxpp0 0 4477 135598 105827 2026-07-31T16:39:13Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135598 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Parus_major_%26_Cyanistes_caeruleus_1_(Martin_Mecnarowski).jpg|pisi|Rasvatihane (''Parus major'', üleval) vaatab tõtt sinitihasega (''Cyanistes caeruleus'', all).]] [[Pilt:Sebastian_Wegmayr_Blumenstück_mit_Schmetterling_und_Blaumeise.jpg|pisi|Sebastian Wegmayr (1776–1857), "Lillevaikelu sinitihasega", ''s.d.'']] [[Pilt:Bruno_Liljefors_-_Talgoxar_1882.jpg|pisi|Bruno Liljefors, "Tihased" (1882)]] [[Pilt:Mésange_bleue_par_Catharina_Klein.jpg|pisi|Catharina Klein (1861-1929), "Sinitihane", ''s.d.'']] '''Tihane''' (''Parus'') on [[lind]]ude perekond tihaslaste sugukonnast. ==Proosa== * Aga [[kesköö]]l siiski sündis midagi. Mu kõrval kasvasid kõr­ged [[Vaarikas|vabarnapõõsad]] ja säält kuuldus äkki vaikne tihase sirtsumine. Vaatasin sinnapoole ja nägingi teda – istus otse mu kõrva lähedal lookavajund vabarnavartel ja silmitses mind, kuna väikesest nokakesest kuuldus kaastundlik häälitsemine. Kui ma teda märkasin, sai ta rõõmsamaks ja ta kõnelus muutus valjemaks. Aegapidi õppisin mõistmagi ta keelt, sain aru, et ta teadis midagi mu kurvast [[saatus]]est ja kutsus mind öövilust oma koju ööbima. Lubas asetada pehmesse linnuvoodi ja kaitsta öösel kurja eest. Ja [[hommik]]ul lubas anda nii palju hääd nõu, kui palju oskab. :Tõusin üles siis ja läksime tihase koju. See ei asund kau­gel, mõni minut vaevalt tuli käia. Astusin tihase tuppa, kus oli soe ja kus vajusid silmad uuesti magusale, muretule ja rahulikule unele. * [[Juhan Jaik]], [https://et.wikisource.org/wiki/V%C3%B5rumaa_jutud/Isa_surm "Isa surm"] * Raske oli imestushüüet maha suruda, kui peeneraolises [[lepp|lepavõsas]] ja sinakasrohelisel [[mänd|männioksastikul]] nägime hüplevat lumivalgeid mustasabalisi pallikesi. Ei olnud mingit kahtlust, et meil oli õnn puutuda kokku sabatihaste lustlikult rändava seltskonnaga. Nagu [[hiir]]ekesed ronisid nad rahutult oksalt oksale ja nende heledad häälitsused elustasid talverahus uinuvat metsasalu. Isegi angervaksade kolletanud viljavartel nägime neid kõikuvat ja õrna noka varal pudenevalt viljasarikalt putuka nukkusid otsivat. Kaua seisime sügavas metsalumes ja nautisime haruldast looduspilti, kuni nobedate linnukeste valged kujud rohelistesse puuvõradesse kadusid ja nende hõbeselged hääled salapärasesse metsakohinasse vaibusid. (lk 21, "Talvine loodus Tähtvere metsas", 1921) * Isegi tihased, keda aasta läbi Toome puistus oleme harjunud kuulma, tundusid täna hoopis rõõmsamalt häälitsevat kui tavaliselt. Tornja kuuse rippuvaist oksakahludest kõlas rasvatihase lõbus leelutamine. Vahtravõra käharast oksakeerustikust kajas sinitihase meeleolukas liirutamine. Ka sootihane, keda siin harvemini kuulda, avaldas täna oma kevaderõõmu, tuues kuuldavale eriti puhtaid vilehelisid. Isegi väike-kirjurähn ei suutnud üldises elevuses külmaks jääda. Kord piiksus ta väänkaela kombel, kord põristas kui trummilööja kuivanud pärnaoksal. (lk 218, "Pühapäevahommik Tartu Toomemäel", aprill 1933) ** [[Johannes Piiper]], "Pilte ja hääli Eesti loodusest", 1975 * Hiljuti kudusin [[Anu Raud|Anule]] soojad-soojad [[kindad]], tume[[hall]]id ja [[valge]]d täpid nagu linnusilmad sees, seespoolt on kinnas kõik üleni narmaline. Anu pani soojad kindad kätte ja läks [[Kadriorg]]u. Vaatas seal üle Greenbergi näituse, siis läks parki kõndima. Ostis kooreküpsiseid, pudistas peeneks, pani kirju kinda peopesale ja ei olnudki kaua vaja oodata, kui puhta [[kollane|kollase]] kõhuga tihased ja väikesed puukoristajad nagu õigusemehed kunagi ta peopesale laskusid ja sealt küpsisekübemeid nokkima hakkasid. Kas ei ole ilusad kinnaste ristsed? ** [[Valda Raud]], kiri Mart Rauale 4. veebruaril 1965, rmt: Valda Raud. "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod". SE&JS, 2020 * Jussike läks tihase juurde, kes oma poegadele [[pesa]] ääres parajasti [[unelaul]]u laulis. :״Tere, tihane, kas sa tead, kus on Pühapäevamaa?” küsis Jussike. :״Ei,” vastas tihane, ״ma olen küll kogu päeva ringi lennanud ja virgasti poegi toitnud, aga niisugust maad ma el tea. Mine küsi [[öökull]]ilt suure [[tamm]]e juures. Tema näeb ja kuuleb öösel kõik, võib-olla tema teab." * [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999, lk 5 * Ka sidistav rasvatihane on tähelepanuväärne. Enam pole võimalik näha temas vaid armast väikest linnukest, sest ta kasutab nii abivahendeid kui tegutsemisplaane, mistõttu peetakse tema arukust võrdseks šimpansi omaga. Puupilpa abil, mida ta noka vahel hoiab, toksib ta puupraost välja röövikuid. Ka jälgib ta hoolega, kuhu teised linnud oma tagavarad peidavad, et need siis ära varastada. Samuti võib ta anda valehäire röövlinnu kohta, et konkurente söögimajakese juurest minema ehmatada, ja kui ta on tõepoolest näljane, võib ta isegi teisi väikelinde või magavaid nahkhiiri surmata. Muidugi on olemas ka rahulikke indiviide, nii et rasvatihane pole üks Rootsi tavalisemaid linde mitte ainult oma nutikuse poolest. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Sinine lagi", lk 20-21 ==Luule== <poem> Tihane lendab mu [[aken|aknale]]: kaela alt [[valge]], kõht [[kollane]], nokib, nokitab, vaatab targasti sisse — tihase viis on see — kaela alt valge, kõht kollane! </poem> * [[Juhan Liiv]], "Talvine tihane" <poem> ärkas ja õhku läks lepalind tihased häbenesid teda ja mind kadusid ära meie akende alt kased kummardusid sügavalt </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> Kõik katused pakuvad valge paberi poognaid. Külmakirjase akna taga üks tihane toksib pekikamarast kirjutusmasinal. See tihane toksib protestilaule pakase vastu, laule, mida korstnate trükipress kirjastab nüüdsama — laotuse veergudelt võivad neid lugeda juba kõik. </poem> * [[Velly Verev]], "* Kõik katused pakuvad" kogus "Võilillesaatus" (1981), lk 63 <poem> Tihane nokib mu unenägu omasoodu juureldes pea viltu kas mu unenägu on teise maitsega kui putukad või seemned On neil rasva tõhus mekk või on see midagi mis maitseb nagu kassi eest näpatud suutäis </poem> * [[Krista Ojasaar]], kogus "Külm kuu pleekinud märtsiöös" 3 kogus "Õhuookean" (2015), lk 45 <poem> Tänavatelt on nüüdseks lõplikult kadunud jõulukuuskede põlemislõhn ja hommikuti võib viivuks kuulda, kuidas tihane teeb esimesi proove oma kevadhüüuks. On veebruari algus, veebruar on alles sündinud, on lumine, on karge... on veebruar. </poem> * [[Berit Petolai]], "Veebruaritunne" kogus "Meoma ümisevad tuuled" (2019), lk 12 ==Vanasõnad== * Hulga [[vahemaa|maa]] peal läheb tihane [[mõtus]]eks. * Parem tihane kotis kui [[metsis]] oksal. * Tihase ramm on [[nokk|nokas]]. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{Vikitekstid|Juhan_Liivi_luuletused/1910/Talvine_tihane|Juhan Liiv, "Talvine tihane"}} [[Kategooria:Linnud]] phibn3alym4eqtoi29d6f6p3q2a0q28 0 5237 135605 112193 2026-07-31T16:58:22Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135605 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fliege_auf_gelber_Blume.jpg|pisi|Makrovõte kärbseliste esindajast]] [[Pilt:Carlo_Crivelli_068.jpg|pisi|Carlo Crivelli madonnapildil (1473) sümboliseerivad kärbes ja pragunev rinnatis surma ja kaduvust.]] [[Pilt:Isabelle_Pinson_-_The_Fly_Catcher_(2).jpg|pisi|Isabelle Pinson, "Kärbsepüüdja" (1808)]] [[Pilt:UNTERNAHRER_Le_Modele_02.jpg|pisi|Sophie Unternährer, "Modell" (1867)]] [[Pilt:Die_Fliege_in_der_Kellergasse.jpg|pisi|Hanno Karlhuber, "Kärbes Keldri tänaval" (1984)]] '''Kärbes''' on inimkaasleja putukas elegantse londi, suurte kaunite silmade ja õhtutaevana helkivate tiibadega, bioloogilises mõttes nimetatakse nii kärbseliste (''Brachycera'') alamseltsi kuuluvaid putukaid. ==Piibel== <poem> Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja [[õli]], pisut [[rumalus]]t võib mõjuda rohkem kui [[tarkus]] ja [[au]]. </poem> * [[Koguja raamat]] 10:1 ==Proosa== * Kui tahad püüda [[forell]]i, pead kärbsest ilma jääma. ** [[George Herbert]], "Jacula Prudentum", 1651 * Kärbes tahab peremees olla kuningakojas ja saunahurtsikus. Legendi järele saanud ta selle voli sellepärast, et ta ei lasknud [[Jeesus|Õnnistegijal]] rinnust naela läbi lüüa. Ristilööjad tahtnud Õnnistegija [[süda]]mestki naela läbi lüüa, kuid enne kui nad seda suutnud teha, kadunud üks ristinael ära. Kärbes aga lennanud just Õnnistegija rinnale ja jäänud sinna. Musta täpet rinnal nähes arvanud ristilööjad selle naela olevat; nad ei otsinudki enam naela. Kärbsele antud selle teo eest [[luba]] igale poole minna, ka kuninga lauda ja pähe. ** [[Matthias Johann Eisen]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_vana_usk/VI._Loomad "Eesti vana usk"] (1926), 6. osa: "Loomad" * "Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas," ütles ta lõpuks. :"See'p see ongi, et elate nagu kärbsed," arvas Andres. :"Aga nõnda saab ilusti ära elada. Endine peremees läks siin rikkakski, ostis [[välismaa]]le koha." :"Ja elab ka seal nagu kärbes, kui nõnda elab," vastas peremees. :"Kärbes oled sinagi, kärbsed oleme kõik," oleks tahtnud sauna-Madis peremehele vastata, aga ometi rahuldus ta ainult sülitamisega. * [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/II "[[Tõde ja õigus]]" I], 2. peatükk * Kärbes istub kirjutatud leheküljele, loeb ja lendab minema otsekui põlastades seda, mida ta luges. Ta on kõige nõudlikum kirjanduskriitik! (lk 19) * Porikärbes advokaadi kabinetis - see on pärijate kogunemine. (lk 20) * Kui siivutud on hilissügise viimased kärbsed: oma piinahetkede meeleheitlikus ohjeldamatuses tükivad nad meid [[suudlus|suudlema]]! (lk 30) * On hetki, mil kärbsed haaravad peast, otsekui ahastades, et nad on kärbsed. (lk 33) * Kärbsed pesevad käsi [[žest]]iga, mis nagu ütleks: "Oh ega meie pole süüdi, et me nakkusi edasi kanname!" (lk 33) * Porikärbsed on kärbeste seersandid. (lk 51) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Timothy vaatas sügavasse taevaookeani, püüdes näha Maad ja [[sõda]] ja [[Varemed|varemeis]] linnu ja mehi, kes tapsid üksteist sellest päevast alates, kui tema sündis. Aga ta ei näinud midagi. Sõda oli niisama eemal ja kauge nagu kaks kärbest, kes leppimatult võitlevad suure kõrge ja vaikse [[katedraal]]i kaarvõlvi all. Ja just niisama [[mõttetus|mõttetu]]. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 183 * Sinu jutt on minu kõrvadele kui kärbse pinin. ** [[Mika Waltari]] romaanis "[[Sinuhe]]" * Esimesena tuli professor Pirn Pirnipuu, lauluõpetaja, [[viiul]] kaenlas. :Tema kannul lendas terve parv kärbseid ja [[herilane|herilasi]], sest Pirn Pirnipuu viiul oli valmistatud lõhnava ja mahlaka [[pirn]]i poolikust, aga nagu teada, kaotavad kärbsed pirne nähes kergesti pea. :Sageli juhtus Pirn Pirnipuu [[kontsert]]ide ajal, et kuulajad püsti tõusid ja teda hoiatasid: :"Professor, ettevaatust: viiuli otsas istub suur kärbes!" :Pirn Pirnipuu katkestas kontserdi ja pidas poognaga kärbsele jahti. * [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011, lk 19-20 * Kärbes, erinevalt sääsest, on elustiililoom. Kui kärbes meenutab hingelaadilt koera, siis sääsk meenutab kassi. Koer ja kärbes käivad inimesega ühte jalga, sääske ja kassi ei suuda inimene õieti kunagi kodustada. Maarahva hääbumise loo saab kokku võtta niiviisi: kõigepealt kadusid lehmad, siis läksid inimesed, viimasena lahkusid kärbsed. Kärbeste lahkumine tähistas vana talupojakultuuri lõppu. Kärbes tahab veidi sõnnikut ja sooja, siis tema süda hõiskab. Kärbes on naturaalmajanduse indeksloomake. Tuhat aastat kasvasid meie lapsed üles väikeste sõnnikumägede jalamil, nõgeste ja kärbeste kuningriigis. ** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", 2013, lk 179 * Juba [[märts]]is taarus üks unine kärbes akna peal ringi. Ajasin selle välja, ise mõeldes suurele hulgale putukatele, keda rasvatihane vajab. Kui see kärbes leiab partneri enne, kui keegi ta ära sööb, võib sealt tulla kuu jooksul jämedalt arvestatuna sada tuhat uut kärbest, niisiis - mine välja oma paaritumisseiklusele! ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Tiivasumin ukse juures", lk 51 ==Luule== <poem> NÄGIN KÄRBESTE ARMUELU umbses madalas karjaköögis, nad kukkusid alla laest ja uppusid seasöögis </poem> * [[Hando Runnel]], "Nägin kärbeste armuelu" kogust "Punaste õhtute purpur" (1982), lk 73 <poem> Kärbsel läksid [[silm]]ad punni, kui ta silmas sitajunni. Kärbes oma kärbsekeeles kiitis siiras [[tänu]]meeles: "Tänan sind, et annad, Looja, meile igapäevast rooja! </poem> * [[Joel Sang]], luulekogust "Tule eile meile" Tallinn: EKSA, 2018 ==Allikata== * [[Eestlased]] ei ole mitte kärblased, kes täna sünnivad ja homme surevad. ** [[Jakob Hurt]] ==Vanasõnad== * [[Seadus]]ed on nagu [[ämblik]]uvõrk: kärbse peavad kinni, aga kulli mitte. ** Hispaania vanasõna * Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. ** Eesti vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia|Kärbselised}} [[Kategooria:Putukad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 6pyxcjac9axnuw1e5wytazkm204gr00 0 5604 135604 131426 2026-07-31T16:56:13Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jemima_Blackburn_A_Gulls_Nest.jpg|pisi|Jemima Blackburn, "Kajakapesa" (1857)]] [[File:Watanabe Shotei44.jpg|pisi|Watanabe Shōtei (1851–1918), "Kajakad lainete kohal", ''s.d.'']] [[Pilt:Ilmoni,_Kajavat.jpg|pisi|Einar Ilmoni (1880–1946) "Kajakad", ''s.d.'']] [[Pilt:Maggie_Laubser_(1886-1973)_-_Two_small_sailing_boats_in_a_bay_with_seagulls.jpg|pisi|Maggie Laubser (1886-1973), "Kaks väikest purjepaati ja kajakad", ''s.d.'']] [[Pilt:Alone_Counting_Seagulls.jpg|pisi|Rita Asfour, "Alone counting seagulls" (1996)]] '''Kajakas''' (''Larus'') on kurvitsaliste seltsi kuuluv lärmakas ja toimekas veelindude perekond. ==Proosa== * Mõõdukate tiivalöökidega tõusis rohust lendu kajakas ja ujus toredasti sinistes õhuvoogudes. Seal kadus ta kõrgusse ja vilksatas veel ainult tillukese musta täpina; samas tegi lind õhus [[uperpall]]i ja välgatas [[päike]]ses. ** [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955, lk 29 * Niisiis peab [[kirjanik]], keda on liigutanud Kensingtoni aias nähtud esimene [[krookus]], enne kui ta sule paberile paneb, võistlejate jõugust välja valima endale kõige sobivama [[tellija]]. Ei maksa öelda: "Saatke nad kõik laiali, mõelge ainult oma krookusele", sest [[kirjutamine]] on [[kommunikatsioon]]ivahend, ja enne teistega jagamist on krookus lihtsalt puudulik. Ainuüksi endale võib kirjutada maailma esimene või viimane inimene, kuid tema on [[erand]] ja seejuures mitte kuigi kadestatav erand, ning kui kajakad tema teoseid [[Lugemine|lugeda]] oskavad, siis tulgu aga ja lugegu. ** [[Virginia Woolf]], "Tellija ning krookus", tlk [[Malle Talvet]], rmt: "Esseed", Hortus Litterarum, 1997, lk 29 * Kajakad sündisid [[taskurätik]]utest, mis lehvitavad [[hüvastijätt|hüvastijätuks]] [[sadam]]as. (lk 35) * Kajakad on [[ankrud]], mille [[laev]]ad heidavad [[taevas]]se. (lk 49) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Sama osavalt kui õhus, liiguvad kajakad ka erinevates muudes keskkondades. Nad võivad juua nii soolast kui ka magedat vett, ja nende söögisedel ulatub kalast väikenäriliste ja kõige söödavani, mida inimene enda ümber pillub. Kajakas on ka leidlik, ta meelitab mulla seest välja [[vihmauss]]e, tatsudes innukalt maapinnal, imiteerides vihmasaju heli. On nähtud ka seda, et nad meelitavad tiigipinna lähedale kuldkalakesi, hoides noka vahel leivatükki. Taibukal kajakal on väga palju võimalusi kõht täis saada. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Sinine lagi", lk 49 ==Luule== <poem> Jäise [[vesi|vee]] kohal kisendab kajakas, lenneldes ärevalt. Vahumütsid on voogude päis. Kust sai siia see [[lind]]? Miks on kurvad ja kaeblevad kiljed tal nõnda ääretut [[igatsus]]t täis? </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Kajakas", tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 55 <poem> Ju [[laps]]ena ihkasin merd ääretut mina. Ma tahtsin näha ta lainete [[valge]]id harju ja lainetel liuglevat viirese varju ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju ning kaugel kõikuvat üksikut [[puri|purje]]. </poem> * [[Friedebert Tuglas]], "Meri" rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 427-431 <poem> Tean [[sügis]]päeva. [[Pilv]]i rebis [[tuul]], ja sumbund oli kajakate kisa. Siis vastu klaasi [[nina]], [[käsi|käed]] ja [[suu]], nii [[kala]]lt koju ootasin ma [[isa]]. </poem> * [[Juhan Smuul]], "Mälestusi isast" <poem> Kaugemal karid ja rahud helgivad vihases vahus. Kajaka kaldale heitis tuuline [[videvik]]. </poem> * [[Juhan Smuul]], "Esimene äike" <poem> Kui kuskil metsa varjus puhkevad õide [[sinilill]]ed kui kaugel lahe kohal tiirleb kajakas kui surnud vaikuses kajab armastuse kutse siis olen ma seal juba käinud </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Valgusepühad. Karl Ristikivile" V [1958], rmt: Karl Ristikivi "Maa ja rahvas". Jaan Kaplinski "Valgusepühad", EKSA 2018, lk 57 <poem> Ma võtan oma kassikullase flöödi. Tahan mängida sellel ühe kunagise unekajaka lendu lainete kohal. Ma sulen juba sil- mad, juba tunnen mere lähenemist. Kaja- kaski juba on välja libisemas kahisevast pillist. Ent äkki katkeb heli. Flööt pra- guneb ja murdub ja kauge kajakas kukub põrandale. Ei ulata enam minusuguse vi- letsa mängumehe sõrmed ümbert haarama purunevat flööti. Oskamata midagi teha kajaka päästmiseks, viskan pilli käest ja pagen ise pimedasse öhe. Jättes flöö- dist sündinud unekajaka abitult peksle- ma valutavale põrandale. </poem> * [[Toomas Liiv]], "Flöödimängija" kogus "Fragment" (1981), lk 12 <poem> Viska esimene keeduvesi ära Viska teine keeduvesi ära Viska kolmas keeduvesi ära... Viska kaheksas keeduvesi ära koos kajaka ja pajaga </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Kajaka keetmine" kogus "Kui seda metsa ees ei oleks" (1989), lk 71 <poem> ja mul on sellest ka peaaegu üks luuletus kui igal õhtul tõuseb lendu see öökull siis midagi temas kahtlemata on nagu arnold rüütlis või aastalõpu telesaadete lehelisade blogide elamuse-edetabelites kuni hahetab ja minerva kajakas mu akna all tõstab laiad tiivad ja kisendab oh sa linnukene sa mu linnukene niimoodi roosas valguses </poem> * [[Maarja Kangro]], "Minerva kajakas" kogus "Must tomat" (2013), lk 16 ==Kirjandus== * [[Richard Bach]], "Jonathan Livingston Merikajakas", tlk [[Uno Laht]] * [[Anton Tšehhov]], "Kajakas" {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] dzg7qldaulla4t21fmq0vx8pm04adnr 0 5605 135601 124713 2026-07-31T16:49:42Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135601 wikitext text/x-wiki [[File:Ferdinand von Wright, Hanhi kurittaa sorsaa.jpg|pisi|Ferdinand von Wright, "Hanhi kurittaa sorsaa" (1858)]] [[Pilt:Marie_Petiet_-_Jeune_fille_aux_oies_02.jpg|pisi|Marie Petiet (1854–1893), "Tüdruk hanedega", ''s.d.'']] [[Pilt:Flock_of_Geese_SAAM-1952.13.89_1.jpg|pisi|Elizabeth Nourse, "Haneparv" (u 1883)]] [[Pilt:Anna Ancher - Julegæssene plukkes 1904.jpg|pisi|Anna Ancher, "Jõuluhanede kitkumine" (1904)]] [[Pilt:Thérèse_Marthe_Françoise_Cotard-Dupré_-_Guiding_the_Geese.jpg|pisi|Thérèse-Marthe-Françoise Dupré, "Hanesid ajamas" (1910)]] [[Pilt:Kyriak_Kostandi_-_Geese_-_1913.jpg|pisi|Kyriak Kostandi, "Haned" (1913)]] [[Pilt:Margaret_A._Rudisill_-_The_Goose_Girl,_Picardy,_France_-_1986.81_-_Indianapolis_Museum_of_Art.jpg|pisi|Margaret A. Rudisill (1844-1933), "Hanetüdruk Pikardias", s.d., enne 1921]] [[Pilt:Luplau_Janssen_-_En_flok_gæs_ved_en_sø.png|pisi|Luplau Janssen (1869-1927), "Haneparv järve ääres", ''s.d.'']] '''Hani''' (''Anser'') on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond. ==Proosa== * Kes ei ole kannibal? Võite mind uskuda, Fidži saare ettenägelikul polüneeslasel, kes näljaajaks endale keldris kõhetu [[misjonär]]i sisse soolas, on viimsel kohtupäeval kindlasti kergem vastust anda kui sinul, tsiviliseeritud ning õpetatud [[gurmaan]]il, kes sa haned maa külge naelutad ja nende suitsutatud [[maks]]asid peenemaitselise ''paté-de-foie-gras'' näol mõnuga sööd. (lk 334) * Ja missugust [[sulg]]e kasutas Isahanedega Jõhkra Ümberkäimise Vastu Võitlemise Seltsi [[sekretär]], kui ta ametlikke tsirkulaare kirjutas? (lk 335) ** [[Herman Melville]], "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974 * Hanede peatuspaik oli juba pime, kuid [[tuletorn]]i abil leidsin koha, kus [[rohi]] oli madal ja [[silmapiir]] lähedal. Kui olin end sisse seadnud, kostus [[telk|telgi]] kohal nõrka sahinat. Olin näinud [[foto]]sid, kuidas miljonid linnud katavad radaril kogu rannikuala nii, et nad nagu õitseksid laskudes merepinnale. Praegu oligi minu kohal selline lendav rannajoon. :Sahina all lamasin magamiskotis nagu hane hõlmas. Kujutlesin, kuidas [[mered]], [[jõed]] ja [[mäed]] ujuvad lendavate lindude [[mälu]]s kiiremini kui mõnel koolilapsel. Nad peavad ju suutma siduda geograafilise laiuse pikkusega, kus need ka paiknevad. Nende meeled on avatud ja kuna nende [[silmad]] asuvad külje peal, on nende vaateväli avar. Üle mere tuleb lainete liikumisest ka infraheli, kuid kõige olulisem on maa tunnetamine. Sügaval maa sees voolab tuline [[raud]], luues magnethoovusi, mille järgi linnud orienteeruvad nagu rauaviilipuru. See annab nende lennule selge suuna, mida võib rikkuda ainult [[linn]]ade elektriaparaatide elektromagnetism. Linnud elavad maa ja päikese liikumistega kokku palju intensiivsemalt kui meie, inimesed. * Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Sinine lagi", lk 37 ==Luule== <poem> Minu [[valge]] hani täna plehku pani. Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo, täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo, ma ei saanud kätte. </poem> * [[Julius Oro]] "Minu hani" <poem> Õieli [[kael]] ja punakad lestjalad takatsi sirgus, [[silm]]ades punakas helk, millise loob eha kiirg, nii nemad ujuvad üleval öösise [[kõrgus]]e sinas, kustuva [[päike]]se vaos, hämaras pilvises reas. Aeg-ajalt sirguvat hahkjate [[tiib]]ade võimukat lööki saadab taevases sõus kõlajas, kaikuja hääl. Kaaslane kaaslasi kutsub ja häälitseb kurgusel toonil üleval pilvisel teel, kust läheb sajane [[lend]]. /---/ Otsegu öösised [[varjud]], mis hõljuvad [[pilv]]ede piirel, viirgab hanede salk öösiste [[täht]]ede all, täites valjude häältega sinava taevase kummi, kust kõlab igatsev hääl, alane pilvisel teel. Ei pea rändajid põhjalast vilusast lõunamaa poole öösine [[saar]] ega laid, vagune söödamaa paik, kuhu nad pehmele [[muru]]le laskuksid puhkama summas, uinudes lüheda [[öö]], tiiva all kollakas [[nokk]]. Edasi hõljuvad öösised lendajad tähtede valges, silmades igatsev loit, öövalust hingeldav rind, heledid kaelu sirutes ehava valguse järge, millist veel õhkub päev, viimase palangu [[tuhk]]. /---/ </poem> * [[Villem Grünthal-Ridala]], "Metshaned". Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 456-457 <poem> Tol korral ringi jooksin alles [[särk|särgis]], täis [[laps]]emõtteid oli kahupea, või vänderdasin hanekarja järel, vits peos, sest mine isahane tea. </poem> * [[Juhan Smuul]] "Mälestusi isast" <poem> Metshaned, rasvas, rasked nagu [[kivi]]d, ja päris kodustena kohmakad - need lendasid ehtsõdurlikus rivis ja merest rohkem armastasid maad: niipea kui pimenes, nad tegid tiiru ja [[oder|odrapõllul]] pugud pungi sõid. Kuid valge hakul nende võimsaist tiivust õhk korraks nõrgalt kohisema lõi. Koos [[kurg]]edega tulid kurjad ilmad. Metshaned läksid - hallad aga jäid. Ja päevad päikesest jäid päris ilma, kui [[laine]]d kandsid valgeid vahupäid. </poem> * Juhan Smuul, "Tormipoeg", rmt: "Eesti looduslüürikat" (1980), lk 184 <poem> Oli vilju, varje — valgeid [[ülane|ülaseid]] või värve mürgiseid mu saatuslikus söögis, ja kui haned lennuks unelesid kõrgeid teid, siis sain ma sügistuuleks nende tiivalöögis. </poem> * [[Rein Sepp]], "... Olen osa sellest igihaljast puust", ''cit. via'' "... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast". Akadeemia 11/2003, lk 2334 <poem> Meelita või räägi tasakesi - kõik on talle hane selga vesi. Tundes kurja isahane, me ise parem plehku paneme. </poem> * [[Leelo Tungal]] "Pahur hani" <poem> ... Me teame, kõik algas hanedest, kes päästsid [[Rooma]] ning [[sulg]]edest ja [[sulepea]]st. Nüüd suleaeg on suletud [[ekraan]]i taha õhukesse kasti, sulg [[klaas]]i taga vaikselt sahiseb, kui tähtedega tantsiks [[valss]]i. ... Kui päevast päeva kirjaridu loeme ekraanidelt, siis teame, neis peidavad end [[mälestus]]ed sulgedest. Sääl kogu jutt käib [[lind]]udest, kes päästsid mitte ainult Rooma, vaid ka meid. </poem> * [[Livia Viitol]], "Suur suleaeg", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 6-7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] fb5gmvu63da4fanbb9u7l2l5jyob3d9 135602 135601 2026-07-31T16:49:56Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135602 wikitext text/x-wiki [[File:Ferdinand von Wright, Hanhi kurittaa sorsaa.jpg|pisi|Ferdinand von Wright, "Hanhi kurittaa sorsaa" (1858)]] [[Pilt:Marie_Petiet_-_Jeune_fille_aux_oies_02.jpg|pisi|Marie Petiet (1854–1893), "Tüdruk hanedega", ''s.d.'']] [[Pilt:Flock_of_Geese_SAAM-1952.13.89_1.jpg|pisi|Elizabeth Nourse, "Haneparv" (u 1883)]] [[Pilt:Anna Ancher - Julegæssene plukkes 1904.jpg|pisi|Anna Ancher, "Jõuluhanede kitkumine" (1904)]] [[Pilt:Thérèse_Marthe_Françoise_Cotard-Dupré_-_Guiding_the_Geese.jpg|pisi|Thérèse-Marthe-Françoise Dupré, "Hanesid ajamas" (1910)]] [[Pilt:Kyriak_Kostandi_-_Geese_-_1913.jpg|pisi|Kyriak Kostandi, "Haned" (1913)]] [[Pilt:Margaret_A._Rudisill_-_The_Goose_Girl,_Picardy,_France_-_1986.81_-_Indianapolis_Museum_of_Art.jpg|pisi|Margaret A. Rudisill (1844-1933), "Hanetüdruk Pikardias", s.d., enne 1921]] [[Pilt:Luplau_Janssen_-_En_flok_gæs_ved_en_sø.png|pisi|Luplau Janssen (1869-1927), "Haneparv järve ääres", ''s.d.'']] '''Hani''' (''Anser'') on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond. ==Proosa== * Kes ei ole kannibal? Võite mind uskuda, Fidži saare ettenägelikul polüneeslasel, kes näljaajaks endale keldris kõhetu [[misjonär]]i sisse soolas, on viimsel kohtupäeval kindlasti kergem vastust anda kui sinul, tsiviliseeritud ning õpetatud [[gurmaan]]il, kes sa haned maa külge naelutad ja nende suitsutatud [[maks]]asid peenemaitselise ''paté-de-foie-gras'' näol mõnuga sööd. (lk 334) * Ja missugust [[sulg]]e kasutas Isahanedega Jõhkra Ümberkäimise Vastu Võitlemise Seltsi [[sekretär]], kui ta ametlikke tsirkulaare kirjutas? (lk 335) ** [[Herman Melville]], "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974 * Hanede peatuspaik oli juba pime, kuid [[tuletorn]]i abil leidsin koha, kus [[rohi]] oli madal ja [[silmapiir]] lähedal. Kui olin end sisse seadnud, kostus [[telk|telgi]] kohal nõrka sahinat. Olin näinud [[foto]]sid, kuidas miljonid linnud katavad radaril kogu rannikuala nii, et nad nagu õitseksid laskudes merepinnale. Praegu oligi minu kohal selline lendav rannajoon. :Sahina all lamasin magamiskotis nagu hane hõlmas. Kujutlesin, kuidas [[mered]], [[jõed]] ja [[mäed]] ujuvad lendavate lindude [[mälu]]s kiiremini kui mõnel koolilapsel. Nad peavad ju suutma siduda geograafilise laiuse pikkusega, kus need ka paiknevad. Nende meeled on avatud ja kuna nende [[silmad]] asuvad külje peal, on nende vaateväli avar. Üle mere tuleb lainete liikumisest ka infraheli, kuid kõige olulisem on maa tunnetamine. Sügaval maa sees voolab tuline [[raud]], luues magnethoovusi, mille järgi linnud orienteeruvad nagu rauaviilipuru. See annab nende lennule selge suuna, mida võib rikkuda ainult [[linn]]ade elektriaparaatide elektromagnetism. Linnud elavad maa ja päikese liikumistega kokku palju intensiivsemalt kui meie, inimesed. * [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Sinine lagi", lk 37 ==Luule== <poem> Minu [[valge]] hani täna plehku pani. Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo, täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo, ma ei saanud kätte. </poem> * [[Julius Oro]] "Minu hani" <poem> Õieli [[kael]] ja punakad lestjalad takatsi sirgus, [[silm]]ades punakas helk, millise loob eha kiirg, nii nemad ujuvad üleval öösise [[kõrgus]]e sinas, kustuva [[päike]]se vaos, hämaras pilvises reas. Aeg-ajalt sirguvat hahkjate [[tiib]]ade võimukat lööki saadab taevases sõus kõlajas, kaikuja hääl. Kaaslane kaaslasi kutsub ja häälitseb kurgusel toonil üleval pilvisel teel, kust läheb sajane [[lend]]. /---/ Otsegu öösised [[varjud]], mis hõljuvad [[pilv]]ede piirel, viirgab hanede salk öösiste [[täht]]ede all, täites valjude häältega sinava taevase kummi, kust kõlab igatsev hääl, alane pilvisel teel. Ei pea rändajid põhjalast vilusast lõunamaa poole öösine [[saar]] ega laid, vagune söödamaa paik, kuhu nad pehmele [[muru]]le laskuksid puhkama summas, uinudes lüheda [[öö]], tiiva all kollakas [[nokk]]. Edasi hõljuvad öösised lendajad tähtede valges, silmades igatsev loit, öövalust hingeldav rind, heledid kaelu sirutes ehava valguse järge, millist veel õhkub päev, viimase palangu [[tuhk]]. /---/ </poem> * [[Villem Grünthal-Ridala]], "Metshaned". Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 456-457 <poem> Tol korral ringi jooksin alles [[särk|särgis]], täis [[laps]]emõtteid oli kahupea, või vänderdasin hanekarja järel, vits peos, sest mine isahane tea. </poem> * [[Juhan Smuul]] "Mälestusi isast" <poem> Metshaned, rasvas, rasked nagu [[kivi]]d, ja päris kodustena kohmakad - need lendasid ehtsõdurlikus rivis ja merest rohkem armastasid maad: niipea kui pimenes, nad tegid tiiru ja [[oder|odrapõllul]] pugud pungi sõid. Kuid valge hakul nende võimsaist tiivust õhk korraks nõrgalt kohisema lõi. Koos [[kurg]]edega tulid kurjad ilmad. Metshaned läksid - hallad aga jäid. Ja päevad päikesest jäid päris ilma, kui [[laine]]d kandsid valgeid vahupäid. </poem> * Juhan Smuul, "Tormipoeg", rmt: "Eesti looduslüürikat" (1980), lk 184 <poem> Oli vilju, varje — valgeid [[ülane|ülaseid]] või värve mürgiseid mu saatuslikus söögis, ja kui haned lennuks unelesid kõrgeid teid, siis sain ma sügistuuleks nende tiivalöögis. </poem> * [[Rein Sepp]], "... Olen osa sellest igihaljast puust", ''cit. via'' "... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast". Akadeemia 11/2003, lk 2334 <poem> Meelita või räägi tasakesi - kõik on talle hane selga vesi. Tundes kurja isahane, me ise parem plehku paneme. </poem> * [[Leelo Tungal]] "Pahur hani" <poem> ... Me teame, kõik algas hanedest, kes päästsid [[Rooma]] ning [[sulg]]edest ja [[sulepea]]st. Nüüd suleaeg on suletud [[ekraan]]i taha õhukesse kasti, sulg [[klaas]]i taga vaikselt sahiseb, kui tähtedega tantsiks [[valss]]i. ... Kui päevast päeva kirjaridu loeme ekraanidelt, siis teame, neis peidavad end [[mälestus]]ed sulgedest. Sääl kogu jutt käib [[lind]]udest, kes päästsid mitte ainult Rooma, vaid ka meid. </poem> * [[Livia Viitol]], "Suur suleaeg", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 6-7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 60xu2b0o9n0vo2re89u0d21pahzlohr 0 5798 135617 134774 2026-07-31T17:35:55Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135617 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Louise_Garlieb,_Orange_Tree,_Streptocarpus,_Oleander,_A_Calla_Lily_and_Cactus_Flowers.jpg|pisi|Louise Garlieb, "Apelsinipuu, Streptocarpus, oleander, kalla ja kaktus" (1840ndad)]] [[Pilt:Ingeborg_Marie_Bang,_Udkanten_af_en_have_med_liljekonvaller_og_forglemmigej,_1864.png|pisi|Ingeborg Marie Bang, "Aianurk" (1864)]] [[Pilt:Sophie Dahn-Fries A basket with Alpine flowers.jpg|pisi|Sophie Dahn-Fries 1835–1898), "Korv alpitaimedega", ''s.d.'']] [[Pilt:August_Malmström_Verdure_by_fence.jpg|pisi|August Malmström (1829-1901), "Rohelus tara ääres", ''s.d.'']] [[Pilt:Flora_(Louise_Abbéma).jpg|pisi|Louise Abbéma, "Flora" (1913)]] [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Herbaceous_Border.jpg|pisi|Helen Allingham (1848-1926) , "Lillerohke tara", ''s.d.'']] [[Pilt:Rostlina_odjinud_XXXIII,_olej_na_plátně,_90_×_70_cm,_2020.jpg|pisi|Klára Sedlo, "Taim kusagilt mujalt" XXIII (2020)]] '''Taimed''' (''Plantae'') on valdavalt [[päike]]sest [[toitumine|toituvad]] kõrgemad eluvormid, mille hävitamisega tegelevad [[seen]]ed ja [[loom]]ad. Taimi uuriv [[bioloogia]] haru on [[botaanika]]. ==Proosa== * Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab [[juur]]ekese näol [[seeme|seemnest]] allapoole või siis jälle nagu [[kartul]]ipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile – hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu [[müts]]i peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui [[laps]]ed kasvaksid, kandes seejuures oma [[ema]] [[pea]] peal. See on lihtsalt [[loodus]]e ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. Tõstab seemnekest aina julgemalt kõrgemale, kuni ta selle ühel [[päev]]al maha pillab või kõrvale heidab ja seisabki teie ees – alasti ja habras, puntsakas või vibalik, ülal kaks naljakat [[leht|lehekest]], ja siis ilmub nende kahe lehe vahelt... :Aga mis ilmub, seda ma veel ei ütle; nii kaugel ma veel ei ole. Ainult kaks lehekest kahvatu varrekese küljes, kuid see on nii vaimustav, sellel on nii palju variatsioone, igal taimel omamoodi. * [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] 40/41 1964, ptk "Seemned", lk 18-19 * Mõisavalitseja närib küüni lävel [[oblikas|oblikaid]], tuliheinu, [[tõrvalill]]i, [[ristik|härjapäid]], vari- ja [[kastehein]]u, [[kobruleht]]i, [[kummel]]eid ja üldse kõiki heinu, [[lill]]i ja [[leht]]i, mis ta [[küün]]i lävelt käega võtma ulatab. Närides ümiseb ta lauluviisi: Valmista, mu vaim, end küll... Tema peas käib ringi võimas riistapuu, otsekui vesiratas, ja paiskab segamini iga tärkava mõtte ning [[plaan]]i. Toots ei kuule [[lõoke]]ste tiri-lirinatat ega pane tähele [[pääsuke]]ste sidistamist ja mängu. Temale ei lähe korda sumisev [[muusika]] lilledes, niisama ei tunne ta [[lõhn]]u, mis suvises tuuleõhus heljuvad. Kui peaks ta nägema seda elu ja liikumistki oma jalge ees, lillede keskel ja rohukontsude ümber? :Valmista, mu vaim, end küll... * [[Oskar Luts]], "Suvi", 1987, lk 174-175 * Üheaastaste taimede [[teadvus]] ja [[Rasedus|last ootava]] naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 121 * On selge, et Ligamaad on mõjutanud võlujõud, selle [[tulevik]]ku maailma võimaliku ravimivaramuna uurib Nähtamatu Ülikooli professor Rincewind. Ühest tema ettekandest selgub, et ühest seal kasvavast väikesest kollasest [[lill]]est pressitud [[mahl]] tekitab selle manustajas kuni viieteistkümneks minutiks kindlustunde. Milles kindel ollakse, seda ei oska [[patsient]] öelda, selle lühikese ajavahemiku vältel on ta lihtsalt ''kõiges'' täiesti kindel. Edasiste katsete käigus tuli välja, et ühe vesihüatsindi mahl tekitab inimeses pooleks tunniks täielikku ''eba''kindlust. [[Filosoof]]id on nende taimede kasutusvõimaluste pärast väga elevil, samal ajal jätkuvad taime otsingud, milles oleks ühendatud mõlemad omadused ja millest oleks seetõttu väga palju kasu [[teoloog]]idele. ** [[Terry Pratchett]], "Auru juurde", tlk Allan Eichenbaum, 2014, lk 227 (joonealune) * Taimed muundasid energiavaeseid aineid energiarikasteks. [[Loom]]adel oli vastupidi. Meie lihtsalt ei olnud [[autotroop|autotroobid]]. Igas väikeses lehes, igas tillukeses [[kloroplast]]is sündis iga päev [[ime]], mis hoidis meid kõiki elus. Epiderm, kutiikula, parenhüüm. Kui me oleksime [[rohelised]], poleks meil vaja enam süüa, poes käia, tööd teha. Poleks vaja üldse enam midagi teha. Piisaks, kui pisut [[päevitamine|päevitada]], vett juua, [[süsihappegaas]]i omastada, ja kõik, tõepoolest kõik oleks korras. Kloroplastid naha all. See oleks imeline! (lk 55) * Mõnel taimel oli rohkem [[geen]]e kui inimesel. Kõige paljulubavam võimuletulekustrateegia oli ikka veel olla [[alahinnatus|alahinnatud]]. Et siis õigel hetkel lajatada. Polnud võimalik märkamata jätta, et kogu taimestik oli valvel. Nad ootasid oma sekkumisaega [[haud]]adel, [[aed]]ades ja [[kasvuhoone]]kasarmutes. Juba varsti võtavad nad endale kõik tagasi. Võtavad oma [[hapnik]]ku tootvasse embusse väärkasutatud territooriumid, trotsivad ilmastikku, purustavad oma juurtega [[asfalt|asfaldi]] ja [[betoon]]i. Matavad kadunud [[tsivilisatsioo]]ni jäänused kinnise taimevaiba alla. Iidse [[omand]]i tagastamine oli vaid aja küsimus. (lk 56) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 * Hääle puudumine ei takista taimede ruumilist, ainelist eneseväljendust, aga seab lisatõkkeid vegetaalse elu eetilisele kohtlemisele. Meie võimetus taimedega suhelda samal viisil, nagu suhtleme teiste inimestega (ja mõnede loomadega), häälitsuste abil, tekitab ohu neid objektistada, või paremal juhul nende eest rääkida, nende kaitseks, kui mitte nende asemel. Teisisõnu, eetiline lähenemine vegetaalsetele olevustele peab käsitlema keerukat probleemi - neid tuleb esindada nii teoreetilises plaanis, nende ontoloogiale truuks jäädes, kui ka esinduse rangelt poliitilises plaanis, taotleda delegaadina õigust rääkida taimede nimel, kuivõrd nemad jäävad mähituks täielikku vaikusse. ** [[Michael Marder]], "Taimmõtlemine", tlk [[Liisi Rünkla]], 2024, lk 281 * Õitsev taimkate kujundab ebaproportsionaalselt tugevasti [[inimene|inimese]] [[mälu]] ja sellel on selge evolutsiooniline põhjendus. Kus on [[õis]]i, seal on tõenäoliselt mõne aja pärast ka vilju ja seega on [[maiasmokk|maiasmokast]] primaadil põhjust [[rõõm]]ustamiseks. ** [[Valdur Mikita]], "Kukeseene kuulamise kunst", 2017, lk 121 * Taimed teavad kõike aja kaduvusest ja määratusest. Nad võivad selle pakkida väikestesse seemnetesse ja levitada seda lõpmatult. Nad olid sada miljonit aastat olnud lakkamatult närbunud ja taassündinud, ja nende panus elu biomassis on ikka üheksakümmend üheksa protsenti. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, 2022, "Majaõnne puu", lk 182 * Taimed on ainukesed elusolendid, kes valmistavad rohkem söödavat ainet, kui enese eluprotsessides ära kasutavad. * [[Loom]]a jaoks tähendab poolitamine [[surm]]a, paljude taimede jaoks aga paljunemist, taim ei käitu nagu organism, vaid nagu koloonia, ning mükoriisa abil juurestikke pidi ühendatuna võib ühe [[ökosüsteem]]i taimestik moodustada hiiglaslikke mitmekultuurilisi sootsiume. * Kui me [[Maa (planeet)|planeedi]] saastatuse ja eluruumi terviklikkusega üldse midagi ette võtta plaanime, siis tuleks alustada läbirääkimistest flooraga. Ilma taimedeta saaksid [[toit]] ja [[õhk]] otsa ning ülejäänud [[elu]] hingitseks veel mõne armetu [[nädal]]a. Kõige kauem kestaks raipesööjate ja lagundajate ''afterparty'', aga sellegi tulesid vilgutataks õige pea. * Meie [[kultuur]]i valdavalt röövellikust perspektiivist vaadates paistab, et kuna taimed ei ründa ega page, on nad pidevalt saadaval ning seega [[igavus|igavad]]. * Kui [[Noa]] hakkas esimest elustiku päästeoperatsiooni korraldama, siis tõi ta oma [[laev]]a küll kõigi [[loom]]ade paarid, aga ei ühtegi taime. * Kui osa taimest ära süüakse, jätkavad allesjäänud osad elutegevust ning hakkavad tervikorganismi kiiresti taastama. [[lammas|Lambakarja]] poolt lagedaks näsitud nurm haljendab paari nädala pärast endisest tihedamana. Ükski loom ei suuda allesjäänud [[jalg|jalale]] uut [[keha]] külge kasvatada, taimed suudavad. * Mida rohkem me taimede käitumisfüsioloogiat ja -ökoloogiat tundma õpime, seda enam märkame kõikvõimalikke üllatavaid koostöövorme ning altruistlikku käitumist. See on üsna ilmutuslik tõdemus, sest omakasupüüdmatust oleme harjunud omistama ainult "kõrgematele" eluvormidele, peamiselt iseendale. * Ilma taimsete koostööpartneriteta ei tule meil oma planeedi detox'ist ja taashaljastamisest mitte midagi välja. * Taimedega suhtlemise viiside osas maksab nõu küsida ka imekombel siiani ellu jäänud põlisrahvastelt. [[Šamanism|Šamanistlikel]] traditsioonidel pole loomade või taimedega jutule saamise osas ülearu palju probleeme olnud. * Skeptikud on minu käest korduvalt küsinud, mis huvi või motiiv peaks taimedel meiega suhtlemiseks üldse olema, mida nemad võiksid meilt vastu saada? Maksab märgata, et taimed [[suhtlemine|suhtlevadki]] meiega juba aastatuhandeid – päris [[algus]]est peale. Nad sünteesivad erinevaid [[molekul]]e, mis meid transsi viivad, ja teisi, mis meid ravivad. Küllap on sellel terve rida häid põhjusi. Suhtlemise pidur on praegu ilmselgelt inimesepoolses otsas. ** [[Peeter Laurits]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26384 "Vaimsed taimsed kulgejad"]. Vikerkaar, august 2020 * Muidugi võib öelda, et taim on eeskätt toidu [[toit]] ja nõnda on siingi päris jubedust tekitavaid retsepte, näiteks [[kaerahelbepuder|kaerahelbeputru]] inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales. ** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini"], ERR, 25.12.2021 ==Luule== <poem> Meie ühepoolne tutvus areneb päris kenasti. Ma tunnen lehte, õit, viljapead, käbi, vart, ja seda, mis toimub teiega [[aprill]]is ja mis [[detsember|detsembris]]. Ehkki [[uudishimu]] pole vastastikune, kummardun teist mõne kohale spetsiaalselt mõnel teist aitan pead püsti ajada. Mul on teie jaoks nimed: [[vaher]], [[takjas]], [[sinilill]], [[kanarbik]], [[kadakas]], [[puuvõõrik]], [[meelespea]], aga teil minu jaoks mitte mingit. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Taimede vaikimine" luulevalimikust "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 38 ==Välislingid== {{Vikipeedia|Taimed}} [[Kategooria:Taimed| ]] 3z43x5u3d20eynsnx4nniszo0f8fhwi 0 6310 135597 121743 2026-07-31T16:37:11Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135597 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lady_with_a_Squirrel.jpg|pisi|Hans Holbein noorem, "Daam oravaga", (u 1526–1528)]] [[Pilt:Therese_Richter_-_Squirrels_with_Stag_Horn.jpg|pisi|Therese Richter, "Oravad hirvesarvega" (1809)]] [[Pilt:Susan_Waters_The_Raspberry_Thieves_Caught_in_the_Act.jpg|pisi|Susan Waters (1823-1900), "Vaarikavargad ehk Teolt tabatud", ''s.d.'']] [[Pilt:Bruno_Liljefors_-_Squirrel_1886.jpg|pisi|Bruno Liljefors, "Orav" (1886)]] [[Pilt:Lilly Walther. Oravad. 1908.TKMTAA1643.jpg|pisi|Lilly Walther, "Oravad" (1908)]] [[Pilt:Mosse_Stoopendaal_Squirrel.jpg|pisi|Mosse Stoopendaal (1901-1948), "Orav", ''s.d.'']] '''Orav''' ehk harilik orav ehk punaorav (''Sciurus vulgaris'') on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. ==Proosa== * Orav on [[sõltumatus]]e saavutanud [[saba]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 1974/2, lk 52 * "Aga "Oravat" ei saa me avaldada, [[tsensuur|tsensor]] ei luba." :Neis sõnus oli Indrekule kaks üllatust ja arusaamatust korraga, esiteks, tema palvel siht sees ja, teiseks, tsensor ei luba "Oravat" avaldada. :"Kuis nii?" küsis ta imestunult ja kõdistatult. :"No vaadake," seletas toimetaja ja viskas juuksesalgu silme eest ära, "teie orav närib ikka oma puuri pulgad läbi, ühesõnaga murrab tee [[vabadus]]se. See ei meeldi tsensorile. Ta ütleb: on selge, et orav pole siin keegi muu kui vene rahvas. Mõistate? Politiline siht. Karjapoiss, see on [[tsaar]], sandarmid ja balti mõisnikud; puur, see on riiklik kord [[Venemaa]]l, kogu suur Venemaa ise oma [[õigeusk|õigeusu]], kullatud kirikute ja absolutismiga; [[talv|tali]], see on politiline surve, tsarism ning [[kevad]] tähendab [[revolutsioon]]i, kus rahvas murrab oma ahelad ja vangirauad. Peatoimetaja käis, katsus küll seletada, et, tule jumal appi, mis tsaar ja sandarmid või balti mõisnikud on karjapoiss või mis vene rahvas on väike orav, aga ei aidanud. Tsensor ütleb, et, muidugi, karjapoiss poleks miski tsaar ega mõisnikust sandarm, kui ta ei pistaks oravat puuri, ja orav poleks iseenesest miski vene rahvas, kui ta ei näriks puuripulki läbi, liiatigi just kevadel, ega jookseks vabadusse. Laske orav jääda ilusasti puuri, ütleb ta, või kui tahate, las ta siis närib talvel pakasega puuripulgad läbi, jookseb isegi välja, aga tuleb sealt sooja puuri tagasi. Jah, tehke nõnda, et orav tuleb ise puuri tagasi, siis luban läbi, ühesõnaga rasrešaju, muidu ei saa. Ja miks ei või orav ise tulla puuri tagasi? küsib ta peatoimetajalt. See vastab, et nõnda poleks loomulik, nõnda ei käiks orava hingeteadusega kokku, aga need sõnad ajavad tsensori hoopis marru. Mis?! hüüab ta. Orava hingeteadus? Teie arvates on oraval [[hing]]? Noh, nüüd näete isegi, et oravaga mõtlete vene rahvast, sest vene rahval on hing, mitte oraval. Ja nõnda tõmbaski punasega üle — sa javno kramoljnoje napravleenije. Nii et nüüd kuulute juba nende hulka, kes katsuvad sõnaga õõnistada riigi aluseid — osnoovõi gosudarstva." :Viimastele sõnadele Indrek naeratas poolkohtlaselt, sest ta ei mõistnud hästi, olid nad öeldud naljaks või tõsiselt. Aga üks oli tal selge: tal oli üpris väga kahju, et tema "Orav" ei pääsenud "Rahva Sõpra" ja sellepärast avaldas ta arvamist, et ehk võiks ometi pisut teda muuta, kas või, ütleme, lasta puurile panna raudpulgad, nii et orava [[hammas]] ei hakkaks neile enam peale. :"Nii et orav jääkski puuri?" küsis toimetaja oma juuksesalke raputades. :"Mitte just seda," arvas Indrek, "aga karjapoiss las [[unustamine|unustab]] puuriukse lahti. Seda ometi tsensor lubab." :"Kui ta unustab talvel, siis ehk küll, aga kui kevadel, siis vist mitte," arvas toimetaja ja lisas juurde: "Kuid siis ei jää ju enam mingit sihti. Mitte mingit! Mis [[mõte]] on siis veel teie oraval? Mis mõte on üldse oraval, kui ta on pistetud puuri ja ei saa puurist enam muidu välja, kui keegi peab midagi unustama. Unustamine tähendab [[juhus]]t, kuid juhusel pole põhimõttes ruumi." * [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/V "Tõde ja õigus" III], 5. peatükk * Aga juba ülejärgmisel pühapäeval olid nad Maarja kirikus vana Willeroodi juures lugemas ja see [[laulatus|laulatas]] nad pärast oma veniva häälega ka paari. Mis ilutsemist selle lihtsa rahva juures on või olla saabki. Kumbki pole enam nii noor, et noorte naljatembud neile meeltmööda oleksid. Mõlemad terved inimesed, kummalgi ka niipalju kogutud, et saab väikselt elu alustada. Alustasidki. Esimesel [[pühapäev]]al seltsimajas sõid nad lõunaks [[kartul]]eid ja krõbedaks praetud [[sealiha]], hästi läbikasvanud viilukaid. "Näe," näitas mees näpuga läbi akna pedajale, "näe, kus orav jookseb." Ja sel ajal, kui naine vaatas oravat, tõstis mees kõige parema tüki naise taldrikule. Naine oravat ei näinud, aga seda parema lihatüki tõstmist ta nägi küll, ja see tegi tema meele nii naljakaks, et nutta ja naerda oleks tahtnud. ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986, lk 14 * ... mu bioloogist sõber leidis oravapoja, kes oli pesast välja kukkunud. Kiiresti uurisin välja, mida oravaema tegema peab, ja seda pole vähe. Pojad tahavad iga kolme tunni järel süüa ja pärast söömist tuleb nende kõhukesi lakkuda või masseerida, et seedimist aktiveerida. Seejärel peavad kõik kordamööda tükk aega väljas viibima, et pesa tualetiks ei muutuks. See on otsekui täiskohaga töö ja kui too oravaema oma poja kätte sai, tundis ta kindlasti suurt kergendust. Poeg võis olla välja kukkunud ajal, kui ema püüdis endale oma tegemiste vahel suutäit leida. Tal pole kindlasti kergem, kui pojad hakkavad juba ise ringi jooksma nii, et neist saab kerge saak kanakullidele ja kassidele, kuid oravaemadel on nii arenenud vastutustunne, et nad võtavad omaks isegi vanemateta poegi, kui need on sugulased. ("Sinine lagi", lk 17-18) * Kuidas on elada koos oravaga? Seda on ju tehtud ka varem. Nii antiik- kui renessansiajastul pidasid daamid neid kaunite toaloomadena. Vaevalt et nad aristokraatide suhtlemises osalesid, kuigi 18. sajandil kelkis keegi inglise džentelmen oma taltsutatud oravate musikaalsusega. Vokaalmuusikast loomad väga ei hoolinud, aga kammermuusikale lõid nad oma puuris energiliselt jalaga takti kaasa. Üks orav oli hoidnud kümme minutit allegrorütmi ja läks pärast pausi üle teisele taktile. Muidu polnud nende majasisene elu kindlasti nii huvitav, eriti kui mõelda ratastele, mille inimesed nende puuridesse panid. ("Sinine lagi", lk 18) ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 ==Film== * Orav on koheva [[saba]]ga [[rott]]. ** Carrie Bradshaw seriaalis "[[Seks ja linn]]" ==Luule== <poem> VIII wantsis uhkelt karuhärra, weeres siili okaskera, jänes nudisabaga, oraw kikkiskõrwaga; ... XI Põder limpsas õunasuppi oraw näris worstijuppi, kaarnal kapsapirukas, kullil lihawiilukas. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> Orav ehk krõbistab [[käbi]]de kallal, seal, kus meid lõkkeplats ootama jäi. Või siis me armsate [[mänd]]ide alla argu ja väledaid [[metskits]]i käib... </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Esimene lumi II", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 34 <poem> Orav seedermänni oksalt silkab üle aia ning ta maaliv saba torni päiksekirikul ei taba, löövi ainult ja roosakent pilkab /---/ Sulan naeruks. Sest see viis on liikvel, tempel terve, lõhna kõne sorav, ning ka ohtlik kadund maaliv orav, kelle pintslilöögist seeder kiikvel. </poem> * [[Hasso Krull]], "* Orav seedermänni oksalt silkab" kogus "Pihlakate meri" (1988), lk 22 ==Kirjandus== * [[Andrus Kivirähk]], "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed". Välja andnud Andrus Kivirähk Päevalehe ja Rahva Hääle kulu ja kirjadega, Tallinn 1995 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ksae1wik4np61vrxevg2f1whjs2i40r 0 6804 135613 121124 2026-07-31T17:25:21Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135613 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Auguste Charpentier - Harengs ayant servi à l'alimentation pendant le siège de Paris - P1405 - Musée Carnavalet.jpg|pisi|Auguste Charpentier, "Pariisi piiramise ajal serveeritud heeringad" (1870)]] [[Pilt:Albert_Anker_-_Stillleben,_Heringe.jpg|pisi|Albert Anker, "Vaikelu heeringatega" (1899)]] [[Pilt:Magnus_Enckell_-_Silakoita_-_A_II_829_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Magnus Enckell, "Heeringad" (1904)]] [[Pilt:NATURE_MORTE_AU_HARENG.PNG|pisi|Suzanne Valadon, "Natüürmort heeringaga" (1936)]] [[Pilt:Haring_op_de_bon_Lucie_van_Dam_van_Isselt_(high_res).jpg|pisi|Lucie van Dam van Isselt, "Vaikelu heeringa ja kääridega" (1946)]] [[Pilt:"Dutch_Herring_with_pot"_(mixed_media_on_canvas)_sm_50x70.jpg|pisi|Tjaarke Maas, "Hollandi heeringas potiga" (2002)]] '''Atlandi heeringas''' ehk harilik heeringas (''Clupea harengus'') on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik. Läänemeres elav '''räim''' (''Clupea harengus membras''), keda eriti soolatud kujul nimetatakse ka '''silguks''', on atlandi heeringa alamliik. ==Proosa== * Daanlane, kellel süüa on, [[söömine|sööb]] wähemast wiis korda päewas, ja mida ta sööb, sellest on neli wiiendikku [[suhkur]]datud. [[Magus]]ad on ta leemed ja magusad ta [[puder|pudrud]], magus ta [[liha]], magus ta [[kala]], magus ta [[salat]] — kõik magus isegi hapu kurgini ja hapendatud heeringani! ** [[Eduard Vilde]], [https://et.wikisource.org/wiki/Lunastus/6 "Lunastus"], 6. peatükk * Silkude naelutamine eeskoja välimise ukse külge köstri sünnipäevaks. Kuuvalgel õhtul särasid silgud nagu taevatähed, ja Toots ütles, need olla ilutuled. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", 2006, lk 190 * [Toots:] "Aga seda ma sulle ütlen, Tõnisson: niipea kui ma näen, et [[ruun]] hakkab ära väsima, siis ma su silgud võtan ja [[tee]] peale pillun. Siis võid sa sealt mõne aja pärast mööda sõita ja heeringid korjata, sest see, kes külvab [[tuul]]t, lõikab [[torm]]i ja kes külvab [[silk]]e, lõikab heeringid." ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", 1987, lk 172 * [Polkovnik Schröder:] "Ei ole [[tänapäev]]al meie vahel enam õiget [[seltsimehelikkus]]t. Mul on meeles, kuidas ennemalt ikka iga [[ohvitser]] [[kasiino]]s omalt poolt elu lõbusamaks püüdis teha. Ma mäletan, et üks ohvitser, keegi [[ülemleitnant]] Dankl, kiskus enese [[alastus|alasti]], viskas põrandale kõhuli, pistis endale heeringasaba [[tagumik]]ku ja etendas meile [[näkineid]]u." ** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 321 * Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti [[viin|valgest]], sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": heering [[sibul]]aga, [[hapukurk|hapu kurk]], [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum [[teemasin]]. ** [[Anton Hansen Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVI "Tõde ja õigus" II], XXVI ptk * Ühel päeval, kui meest kodus polnud, tuli üks ta mulle veel tundmatuid sõpru meile külla. Me vestlesime igasugustest asjadest, ka [[poliitika]]st. Külaline elavnes, kiitis Vene valitsust ja ütles viimaks: "[[Poliitiline vang|Poliitiliste vangide]] juures kasutame oivalist meetodit, mis mõjub igast [[piinamine|piinamisest]] tõhusamalt. Nad saavad nädal aega süüa vaid heeringat ja mitte ühtki tilka vett." Ta muheles. :"Uskuge mind, armuline proua, nädal sellise [[dieet|dieedi]] peal, ja peaaegu kõik tunnistavad oma patud üles." :Mees oli äärmiselt imestunud, kui ma sõnatult helistasin teenri kohale ja ütlesin: "Rakendage paruni hobused kohe ette. Ja kui ta peaks veel tulema, siis ei võeta teda vastu." :Ta ei tulnud enam. * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 90 * Heeringad olid kaetud paksu hapukoorevaibaga ja veel üle riputatud munahakendiga, mis moodustas kollaseid ning valgeid põikvööte. Ainult ninaots paistis neil heeringail selle vaiba alt välja, roheline lehekimbukene suus. Nad lamasid seal pehmelt oma kallismantlite all otsekui kuningad. Olid ka kuningaheeringad. * [[Artur Adson]], "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 60 * "Kalle Blomkvist," mõtles ta, "sa oled üks töllamokk. Tõeline väike töllamokk, see sa oled! Sa oled sama palju meisterdetektiiv, kui mu vanad [[saabas|saapad]]! Siin võivad toimuda kõige jubedamad [[kuritegu|kuriteod]], sina aga seisad rahulikult leti taga ja pakid sisse heeringaid. Jätka ometi seda tegevust, jätka iga hinna eest, siis on sinust vähemalt {{Sõrendus|mingisugust}} [[kasu]]!" ** [[Astrid Lindgren]], "[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]", 8. peatükk, tlk [[Vladimir Beekman]] * Tol ajal anti [[laps|lastele]] talvel [[kalamaksaõli]]. Meile andis [[ema]] seda igal õhtul lusikatäie. Musta [[leib]]a lubati peale hammustada või anti koguni lonks musta [[kohv]]i, aga ega see ei võtnud ära seda hirmsalt kalamaksaõli järelmaitset. Võib-olla sellepärast ma ei suudagi palju [[kala]] süüa, eriti just heeringat, kelle [[sool]]ase kuue alt see õlimaitse läbi kummitab, olgugi ta hoolega peidetud [[sibul]]a ja [[hapukoor]]e segu sisse. ** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod", 2015, lk 24 * [[Taevas|Taeva]] öine [[valgus]] näitab [[laud]]a toa nurgas [[aken|akna]] all. Kord kattis seda tikitud laudlina, kord vakstu, kord [[ajaleht|ajalehed]]... Vahel sõtkuti seal piparkoogitainast, kord puhastati seal [[pohl]]i, kord rapiti heeringaid, kord loeti [[piibel|piiblit]], kord kirjutati seal arveid, kord avaldati seal ilukirjas [[armastus]]t, kord löödi laua ümber [[laul]]u, kord võeti napsu, nuteti, kord rebiti seal midagi katki ja parandati ära... ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tlk Kalev Kalkun, LR 2011, nr 13-14, lk 20 * Läks viis aastat mööda, Ivar filmis Vesaga [[Beirut]]is Hezbollah kvartaleid, mille juudiarmee oli maatasa pommitanud. :Ja Vesa jäi haigeks. :Samuti jube kõrge [[palavik]], õudselt paha olla. :Proovime [[viinasokid|viinasokke]], pakkus Ivar. Prooviti ja järgmisel päeval oli Vesa naksti terve ja lõppes ära see jutt, et Eestis on [[operaator]], kes viinaga sokke kastab. :Ivar oli Siiri käest kuulnud, et kui kurk on haige, panevad vanad [[Hiiumaa|Hiiu]] naised heeringa ümber kaela. :Ivar soovitas Vesale, et tahad, paneme sulle heeringa ka kaela ümber. Vesa hakkas kätega vehkima ja läks ruttu teise tuppa. * [[Madis Jürgen]], "Rindeoperaator Ivar Heinmaa", 2014, lk 192 * Rahvalauludes on heeringas luksuskaup, mida tuuakse kaugelt Viiburist. Kirjanduse kaudu saab jälgida, kuidas heeringast kui prestiižtoidust saab vaeste inimeste leivakõrvane. Näiteks Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" läheb eesti korporant kodu poole, soolveest tilkuv heeringas ajalehepaberi sees, ja häbeneb silmad peast, seevastu kui Eduard Bornhöhe jutustuses "Kollid" oli heeringas veel pidulauatoit. Väikeste ja esmapilgul imelike detailide jälgi ajades saab teada palju andmeid, mida ainult toitumisajaloo- või rahvaluule­uurijana ei pruugi leida. ** [[Kadri Tüür]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/taimest-heeringani/ Taimest heeringani]. Sirp, 15. september 2017 * Soolaheeringas on tuhat aastat olnud põhjamaade peatoidus nii maal kui merel. Viikingitele oli see reisimoon ja Hansa ajal sai sellest nii oluline kaup, et kogu Hansaliit lakkas tegutsemast, kui heeringaparv valis elamiseks teised mered. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Merevaade verandalt", lk 137 ==Luule== <poem> Too mulle [[rätik]] räime karva, Peale see kirjuva käikse, [[Valge]] [[kael]]ale varjuksa </poem> * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/I "Kalevipoeg"], 1. laul <poem> Siin ostavad ja teevad müügilepinguid kõik marodöörid üle [[Tartu]] linna, siin määravad nad kindlaks [[hind|hinna]], sest rahvas vajab riiet, [[suhkur|suhkrut]], [[jahu]], puid, veel mädand heeringaid ja kaupu muid. </poem> * [[August Alle]], "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 36-44 ==Vanasõnad== * Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib. ==Kirjandus== * [[Tiina Lebane]], "Rahvuskala räim ja tema rammus sugulane heeringas" Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2009 * Tord Melander, "Heeringas ja räim", rootsi keelest tõlkinud Heidi Saar. Tallinn: Kunst, 2009 * Olga Dimitrijevna Seljuk, "Väike ivassi heeringas: ülevaade". Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsuse Varustus- ja Turustuskontor. Tallinn: Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus, 1984 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} ==Vaata ka== * "Eesel, heeringas ja nõialuud", režissöör Elbert Tuganov, Tallinnfilm, 1969 [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Toit]] ok78q27jr4hpj9n94m4usvf7hmgbtbg 0 6819 135618 130457 2026-07-31T17:38:22Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135618 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gertud_Metz_-_Hedelmäasetelma.jpg|pisi|Gertrud Metz, "Vaikelu viljadega" (1760ndad)]] [[Pilt:Ida_Pulis_Lathrop_Still_Life_with_Pumpkins_and_Onions.jpg|pisi|Ida Pulis Lathrop (1859-1937), "Vaikelu kõrvitsa ja sibulatega", ''s.d.'']] '''Seeme''' (ladina ''semen'') on taime .zip-fail. ==Piibel== <poem> Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. </poem> * [[Psalmid]] 126:6 * Osa seemet kukkus [[ohakas|ohakate]] sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. :8 Aga osa kukkus heasse [[muld]]a ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet. * [[Matteuse evangeelium]] 13:7-8, tähendamissõna külvajast * [[Jeesus]] kõneles neile veel teise tähendamissõna: "[[Taevariik]] on [[inimene|inimese]] sarnane, kes külvas oma [[põld|põllule]] head seemet. :25 Aga inimeste magades tuli ta [[vaenlane]] ja külvas raiheina [[nisu]] sekka ning läks minema. :26 Kui nüüd [[oras]] tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale. :27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: "Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?" :28 Tema lausus neile: "See on vihamehe [[töö]]." Siis küsisid sulased temalt: "Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?" :29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. :30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: "Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!"" * Matteuse evangeelium 13:24-30 ==Proosa== * "Jah, pind on täis külvatud," ütles jesuiit, "ja meil ei tule karta, et üks osa seemnetest oleks langenud kaljule, teine osa tee[[liiv]]a ja et [[lind|taevalinnud]] oleksid ära nokkinud ülejäänud, ''aves coeli comederunt illam''." :"Et sa [[katk]]u kõngeksid koos oma [[ladina keel]]ega!" kirus endamisi d'Artagnan, kes tundis, et ta [[jõud]] hakkab üles ütlema. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 259 * Kui ma pistan seemne mulda, siis see kasvab ja muutub aina suuremaks, sellest moodustuvad vars, lehed, pungad ja [[õis]], mis peidab endas jälle uusi seemneid. See kõik on juba praegu seemne sees olemas, see on [[lill]]e [[mõte]], mis saab ainelise kuju, ja samamoodi on kõik elav [[Jumal]]a mõte ning jääb selleks ka siis, kui aine ja tema erinevad vormid lagunevad. Mõtteline olemus on ehtne, ja see, mis sellest moodustub, on ainult mõtte erinev väljendus. ** [[Manfred Kyber]], "Väikese Veronika kolm küünalt" * "Mina," sosistab Toots Imelikule kõrva, kusjuures ta kahtlaselt ringi vaatab, "mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik [[peenar]]dele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on." ** [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]", 1968, lk 321 * Nii on see lühidalt ja filosoofiliselt. Negation der Negation — eitamise eitamine. Seeme, kõrs, uus seeme. Kõrs eitab seemne, uus seeme kõrre. [[Üliinimene]] eitab inimese, s. t. oma seemne, [[kristlane]] eitab üliinimese, s. t. oma kõrre, marksist eitab kristlase või ka tagurpidi. Negation der Negation. Selge, mis? Juba Kristus taipas seda, kui ta ütles: kes ei sünni veest ja vaimust jne. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXXIII "Tõde ja õigus" II], 33. peatükk * Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab [[juur]]ekese näol seemnest allapoole või siis jälle nagu [[kartul]]ipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile - hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu [[müts]]i peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui [[laps]]ed kasvaksid, kandes seejuures oma [[ema]] [[pea]] peal. See on lihtsalt [[loodus]]e ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. (lk 18, peatükk "Seemned") * On olemas loodusseadus, et külvatud seemneist ei lähe kasvama mitte ükski või siis tõusevad nad teil kõik korraga. Inimene mõtleb endamisi: siia sobiks hästi mõni dekoratiivohakas, näiteks ''Cirsium'' või ''Onopordon''. Ja ostab kotikese kummagi seemneid, külvab need mulda ja rõõmustab, kui toredasti seemned üles tõusevad. Mõne aja pärast tuleb [[taim]]ekesed ümber istutada ning [[aednik]]ul on hea meel, et tal on sada kuuskümmend potikest mühinal kasvavate istikutega. (lk 54, peatükk "Aedniku mai") ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta", tlk [[Lembit Remmelgas]], LR nr 40/41 1964 * [[Talv]]el [[Puhkus|puhkavad]] [[põllud]] [[lumi|lume]] all, aga viljaseeme puhkab salves. Ja uinub seemnes tulevase [[taim]]e [[idu]]. Pärast puhkeperioodi, harvadel juhtudel ka kohe pärast valmimist, arenevad seemnetest uued taimed. Seemned on [[kangelased]], kes enda ülesandeks on võtnud viia taimeelu läbi raskete tingimuste vastu uuele [[Ärkamine|ärkamisele]], avaldades sellega [[Elutahe|elutungi]] tohutut [[visadus]]t ja tugevust. ** [[Kustas Põldmaa]], "Nurmelt ja niidult", 1976, lk 6 * Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja [[legend]]i ainsast sinepiivast kasvab peagi suur [[puu]], mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", Lund 1961, lk 7 * Ootamata oma [[surm]]a, nägi ta selle olemust: surm oli seesama uni, ainult ärkamine polnud hommikusse, vaid igavikku... Tunnetades puude mõtteid, adus, et on olemas inimese [[saatus]] ja on olemas puude saatus, ja milleski on need sarnased ka peale selle, et sünnivad seemnest, saadavad teineteist kätkist sargalaudadeni ja saavad kõduks. - See sarnasus oli mõlemate, inimeste ja puude oskus jutukalt vaikida. (lk 113) ** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 113 * Sõime kumbki ühe [[tomat]]i. Ja kui me nii koos tomatit sõime, tundsin, et armastan teda. Keel tungis tomati lihha; seemned on tomatil väga pehmed ja veidi libedad. Võrreldes teiste viljade väikeste kõvade seemnetega, sarnanevad nad pigem [[sperma]]ga. (lk 22) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [[Moon]] jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas seemned juba sobivad [[sai]]a peale panna. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120 * Kui Teise maailmasõja ajal Briti muuseumi pommitati, hakkas katus läbi laskma ja äkki hakkasid ühes herbaariumis idanema mõned kolmesaja-aastased seemned. Nende vanemad olid elanud teises ajas ja teises maailma otsas, kuid nemad ise olid uutele võimalustele avatud. Seemnes võib sajand olla nagu üks hetk. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Majaõnne puu", lk 183 ==Luule== <poem> Sääl tuleb [[naaber]] koormaga ja süütab [[piip|piibu]] põlema. Käis [[veski]]l. Valgel [[kübar]]al käib [[mölder]] veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal [[jalg]]e ees — ja ennäe! seeme kukub ka. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Hommik" [1896], ilmunud 1910 <poem> Puhtal [[põrand]]al, puhta rehe all [[rahu]] pühalik, mõte vihkudes... Küll nad mõtlevad, kuidas vanake valgejuuksene, seemne kukutas. </poem> * Juhan Liiv, [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Rukki_vihud_rehe_all "Rukkivihud rehe all"] kogust "Juhan Liivi luuletused" (1910) <poem> Tule, tule! Üle valge neeme, läbi helge päeva virvendab me [[rand]]. Sinna kaome, rinnas kuldne seeme, igavese päikse võrsuv and. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Legendaarne" [1925], ilmunud kogus "Palavik" (1934) ==Draama== * (''Mõlemad on kohmetud. Kumbki waatab teise otsa ja kumbki nihkub teisele kordamisi sammukese ligemale. Wiimaks sirutab Laura käe arglikult wälja, Piibeleht sattub ennatusesse, tõmmab parema käe kuuetaskust ja paneb Laurale päewaroosiseemneid pihu peale''. :[Piibeleht:] (''tasa'') Olge hääks! :[Laura:] (''pihu peale waadates, tasa'') Tänan! :''Waheaeg''. :[Laura:] (''pistab seemne suhu ja hammustab'') Ja, minä armastan noid. :[Piibeleht:] (''pistab seemne suhu ja hammustab'') Ja, minä armastan noid. :''Waheaeg.'' :[Laura:] Need on head ajawiiteks. :[Piibeleht:] Need om wäega hääd ajawiiteks. :[Laura:] Ma usun, teie sõite neid selgi päewal? :[Piibeleht:] Ja, preili, mia sõin noid tolgi päiwäl. * [[Eduard Vilde]], [https://et.wikisource.org/wiki/Pisuh%C3%A4nd/I "Pisuhänd"], I vaatus ==Vanasõnad== * Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord. ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Anatoomia]] 0wi047u5kcubegjjqutcwtqvja9xaah 0 6912 135610 117725 2026-07-31T17:07:10Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135610 wikitext text/x-wiki [[File:Anthidium February 2008-1.jpg|thumb]] [[Pilt:Bernhard_Sprute_Bienenbild_grau_2013_Sammlung_Lothar_Maier_Recklinghausen_01.jpg|pisi|Bernhard Sprute, "Mesilased (hall)" (2013)]] '''Mesilane''' (''Apis'') on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond. ==Piibel== <poem> Ära kiida [[mees]]t tema [[ilu]] pärast ja ära põlga [[inimene|inimest]] tema välimuse pärast: 3 mesilane on tiivuliste hulgast üks väiksemaid, ometi on tema töövili [[magus]]aist magusaim. </poem> * [[Jeesus Siiraki tarkuseraamat]], peatükk 11, salmid 2-3 ==Proosa== * [Pearu Indrekule:] Ja ma ütlesin iseendale seal kruavikaldal seistes, kui ma rehnutti pidasin ja [[päike]] nii soojasti paistis ja [[lind|linnud]] laulsid ning mesilane lendas, minu oma mesilane, sest teistel siin mesilasi ei ole, ei ole sinu isal, sel vängel vanamehel, ei ole Aasemel, ei tervel Sooväljal, ei Ämmasool, ainult Hundipalul on, aga tema mesilane nii kaugele ei lenda, sest ega mesilane loll ole, et ta hakkab üle [[jõgi|jõe]] ja suure [[soo]] siia tulema, ta leiab [[mesi|mett]] lähemaltki, nii et see oli ikkagi minu oma mesilane, kes seal lendas, kui ma rehnutti pidasin. Nõnda ma siis seisingi seal ja vaatasin oma mesilast [[paju]]põesa ümber ning mõtlesin, et seal ta nüüd on, see minu oma mesilane, lendab ja lendab teine väikene ja korjab siin soopaju küljest mett ja mina vuatan muidu pealt ning ootan, millal ta, pisike, kärjed täis saab, siis muudkui lähen ja võtan. Aga siis tulid sina minu [[mets]]ast, hüppasid üle kruavi ja tahtsid oma krundile minna, teha, nagu mind poleks olemaski, ei mind ega minu mesilast seal pajupõesa ümber. Ära aja tagasi, ma tean, nõnda sa tahtsid teha, aga ometi ei teind, vaid ütlesid… Aga kas sa ka ise tead, mis sa mulle ütlesid, kui ma päiksepaistel oma mesilast vuatasin? Sa ütlesid: "Tere, teispere isa! Tere, isa," ütlesid sa. Ja ma tõstsin Issanda [[Jeesus|Eesuse]] ees oma [[hääl|jaale]] ning ütlesin oma mesilasele: "Näed sa, mu mesilane, seda [[mees]]t seal kruavikaldal — sest sina oled juba täismees, Indrek — näed sa teda, ütlesin ma oma Õnnistegija ees, ja kuulsid sa, et ta ütles minu vaese vanamehele, kes tahab end elatada sinu kätetööst, oh mesilane, et ta ütles suure ja heleda jaalega: "Tere, isa!"" ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XIX "Tõde ja õigus" II], 19. peatükk * Sulgesin silmad ning nägin väikesi valgusesähvatusi. Need meenutasid mulle mesilasi. Kord nägin suurt hulka mesilasi reas lendamas. See oli nagu [[piits]]. Sellest ajast, kui ma [[armumine|armusin]], piinasid mind [[peavalu]]d, [[silm]]ad kipitasid, kurk valutas pidevast soovist nutta, niuded valutasid kahe mehe armastamisest — olin ju kahe terve mehe armastatu. Mesilased püsisid kogu aeg mu silme ees. Kujutlesin, et nad piitsutavad kergete juhuslike torgetega mu keha. (lk 24) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Tondinahad lamasid ristseliti rohu peal ja hoidsid keelt suust väljas. Mesilaste parv sumises tondinahkade kohal ja tiivulised pillasid meetilku alla. Tondinahad ajasid suu kõrvuni lahti, et kuldkollased piisad kaotsi ei läheks. :Elu oli lihtsalt magus. :Musttuhat mesilast tiirutas ringi — lausa pilv, mis kippus päikest varjutama. Tondinahad pikutasid pehme rohu peal, suu lahti ja silmad kinni, ega pööranud sellele mingit tähelepanu, et putukad on nii suureks parveks kogunenud. Mesilinnud ruttasid koormast vabanema, nagu valmistuksid nad pikaks lennuks. :Hallsilm seisis teistest eemal ning jälgis sumisevaid mesilasi üha süveneva murelikkusega. * [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977, lk 14 * Naised lasevad oma [[säär]]i vahatada, kuna [[mood]] seda nõuab, ja on seda teinud aastasadu. Kui mina ühes Manhattani ilusalongis hiljuti oma sääri vahatada lasksin, oli [[valu]], mis algas tundega, nagu nõelaksid mind ühekorraga 10 000 mesilast, piinav. Pange rumeenlannast [[kosmeetik]]u asemele [[Gestapo]] agent. Pange ilusalongi boksi asemele [[vangikong]]. Hoidke valu täpselt samal tasemel, ja sellest saab hõlpsasti [[piin]]. Me kaldume [[ilu]] nimel piinlemist vanaaja inimeste meeletuseks pidama, kuid on ka tänapäevaseid nuhtlemissalonge. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 126 * Taru mäluks on kärg - munaga kärjekannude, suiraga kärjekannude, mesilasemadega kärjekannude, meega kärjekannude, erinevat liiki meega kärjekannude paigutus on kõik mälusüsteemi osa. :Ja siis on peres ka suured paksud isamesilased. Inimeste arvates ei tee nad muud, kui molutavad kogu aasta niisama tarus, oodates neid paari põgusat hetke, millal kuninganna nende olemasolu märkab, kuid see ei seleta tõsiasja, et neil on rohkem tajuorganeid kui CIA peahoone katusel. :Vanaema otseselt ei {{Sõrendus|pidanud}} mesilasi. Ta võttis igal aastal natuke vaha küünalde jaoks ja mõnikord ka naela mett, mille tarud enda arvates võisid ära anda, kuid peamiselt olid nad tal selleks, et tal oleks kellegagi rääkida. * [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaub, 2003, lk 46-47 * Ta tuletas mulle meelde, et maailm ongi õigupoolest üks suur [[mesila]] ja igal pool saab läbi samade reeglitega: ära karda, sest ükski mesilane, kellele elu armas on, ei taha sind nõelata. Aga päris loll ei tasu ikkagi olla: kanna pikki käiseid ja pikki [[Püksid|pükse]]. Ära vehi kätega. Ära isegi mõtle vehkimise peale. Kui vihaseks saad, vilista. [[Viha]] ärritab mesilasi, aga [[vilistamine]] rahustab. Käitu, nagu sa teaksid, mida sa teed, isegi kui ei tea. Ja ennekõike läkita mesilaste poole [[armastu]]st. Iga tilluke olevus tahab, et teda armastataks. (lk 90-91) * "Kui ilm kuumaks läheb ja lilled ära kuivavad, hakkavad mesilased [[leedripuu]]õite peal käima. Sellest läheb [[mesi]] [[lilla]]ks. Inimesed on nõus purgitäie lilla mee eest kaks dollarit maksma." :Ta pistis sõrme kärje sisse ja, mul [[loor]]i üles tõstnud, pani selle mulle huulte juurde. Avasin suu ja lasin ta sõrmel sisse lipsata, imedes selle puhtaks. Tema huuli riivas siiras [[naeratus]] ja mu keha läbis kuumalaine. Tahtsin, et ta mul loori näolt tõstaks ja mind suudleks, ja sellest, kuidas tema pilk minu omasse kiindus, teadsin, et ka tema tahtis seda teha. Tardusime paigale, sellal kui mesilased meil pea ümber tiirutasid, tehes samasugust häält nagu praadiv [[peekon]], häält, mis enam [[oht]]likuna ei tundunud. Ohtlikud, taipasin ma, ongi need asjad, millega sa ära harjud. (lk 123) * August kõpsis endale sõrmega vastu otsaesist, nagu püüaks kusagilt peas olevalt tagariiulilt mõnd [[lugu]] alla koputada. Siis lõid ta silmad särama ja ta ütles: "No ükskord rääkis suur mamma mulle, kuidas ta läks [[jõuluõhtu]]l välja tarude juurde ja kuulis, kuidas [[mesilased]] laulavad jõululoo sõnu otse [[Luuka evangeelium]]ist." Siis hakkas August ümisedes laulma: "Ja Maarja tõi ilmale oma esimese poja ja mähkis ta mähkmetesse ja asetas ta sõime." :Kihistasin naerda. "Kas sa usud, et tõesti oli nii?" :"Noh, nii ja naa," ütles ta. "Mõned asjad juhtuvad sõna otseses mõttes, Lily. Ja teised asjad jällegi, just nagu see, ei juhtu otseses mõttes, aga nad juhtuvad ikkagi. Saad aru, mida ma silmas pean?" :Mul ei olnud õrna aimugi. "Mitte eriti," ütlesin. :"Ma pean silmas seda, et tegelikult mesilased ei laulnud Luuka evangeeliumi sõnadega, aga kui sul on õiget sorti [[kõrv]]ad, siis võid ometigi mesilasperet kuulates kusagil iseenese sees jõululugu kuulda." (lk 139) * [[Sue Monk Kidd]], "Mesilaste salajane elu", tlk [[Johanna Ross]], 2008 * Elus võib paljugi sõltuda karvadest ja eriti mesilastel, sest õietolm jääb just karvade külge. Karvad aitavad kaasa ka mesilaste ja õite vastastikusele mõjule. Lennu ajal saab iga haruline karv positiivse laengu, kuid õite laeng on nõrgalt negatiivne. Nende vahel tekib seega jõuväli, mis omavahelisel kokkupuutel muutub intensiivsemaks. Nad tõepoolest sütitavad teineteist. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Tiivasumin ukse juures", lk 56 * All jõe ääres sumisesid rõõmsalt mesipuud. Suur hulk mesilasi pistis noka lille sisse ja tõmbas välja, pannes õhu vibreerivate tiibadega helisema. :Dave'i nägu polnud enam punane. Nüüd oli see valge. :"Jeerum!" ütles ta. "On alles ohtlikud tegelased, kas pole?" :Polly pöördus ja vaatas talle otsa. :"Nalja teete?" küsis ta. "Ega te ometi mesilasi ei karda?" :"Kas need siin on üldse mesilased?" tahtis mees sammhaaval taganedes teada. "Nad näevad rohkem [[herilased|herilaste]] moodi välja. Selles mõttes, et on ka neid, kes mesilase nõelamise peale võivad ära surra, on ju?" :Polly vahtis Dave'i senikaua, kuni mees pilgu ära pööras. :"Me paneme nüüd kaitseülikonna selga," lausus ta kindlameelselt. "Lähme, need on kuuri all."<!--//--> :Nagu arvata võis, oli kuuriuks lahti. Ainult eriti veidrad ja sihikindlad [[murdvargad]] oleksid viitsinud nii pika tee Huckle'i maja juurde ette võtta. :Dave silmitses varnas rippuvaid [[kombinesoon]]e ja hõõrus uuesti kukalt. :"Mis siis nüüd on?" tahtis juba pahaseks saanud Polly teada. :"Ei midagi," vastas Dave. "Asi on ainult selles, et ma võin muutuda täiesti [[klaustrofoobia|klaustrofoobseks]]. Tegelikult on mul selle kohta arstitõend ja puha. Ma ei... ma tõesti ei usu, et suudaksin sellise kombinesooni sisse pugeda." :"Kui te internetist mesinduse kohta infot otsisite," alustas Polly, "kas te siis ikka keskendusite õigele asjale või huvitas teid hoopis arvutimäng "Sõdalaste maailm, mesilase lahing"?" :Dave näis veelgi enam kohmetuvat. :"Ma soovin kogu südamest, et poleks agentuurile öelnud, justkui võiksin siin hakkama saada," lausus ta. (lk 308-309) * [[Jenny Colgan]], "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021 ==Luule== <poem> Ta lendab [[lill]]est lillesse ja [[lend]]ab [[mesipuu]] poole; ja tõuseb kõue[[pilv]] ülesse — ta lendab mesipuu poole. Ja langevad [[tee]]le ka tuhanded: veel [[kodu|koju]] jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole. </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Ta_lendab_mesipuu_poole "Ta lendab mesipuu poole"] <poem> ME HOIAME NÕNDA ÜHTE kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi [[meri|mere]] ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Me hoiame nõnda ühte" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 57 <poem> Eemalt naeratavad õiesuine [[uba]], karged [[kapsad]], peibutaja [[porgand]]. Hernekada — kargu mulda torgand — kuulutab, et [[kaun]]ugi on juba. Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. Taagast tuigerdades lendavad nad mööda välu poole, kus on ootav [[taru]], nagu polekski meil musta manamaru, nagu kuskilgi ei koolekella lööda. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 46) <poem> Häitsmeile häitsmetes [[paju]]ni jõudes laskuvad mesilased. Midagi oodates... midagi nõudes siravad pungivad kased. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Künd", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 49) <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> Kes [[aed|aias]], kes aias? Mesilane aias. Mis [[nimi]], mis nimi? (Ringi sees olija) tema nimi. Käi läbi, käi läbi, käi läbi [[roos]]ipõõsaste ja otsi kohta, kust sa saad ja lükka teine sisse. </poem> * Eesti ringmäng [https://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/show/6309 "Kes aias"], Rahvaluulearhiiv <poem> Ma tean, et esimeses [[vagun]]is näeb tsirkuse[[elevant]] und, kuidas kimab üherattalisel mööda [[savann]]i, järgmises osaleb minu [[ema]] [[teetseremoonia]]l väljamõeldud maa kassinäolise [[imperaator]]i juures ja kardab endale peale ajada. Kolmandas otsib kuidagi sisse lipsanud mesilane väljapääsu, et [[aas]]ale naasta. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Leban rööbaste vahel ja luban endast üle kihutada...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 195 ==Vanasõnad== * Kolme asja pole võimalik mõista: naise mõtteid, mesilaste tööd ning tõusu ja mõõna vaheldumist. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} ==Vaata ka== * [[Mesipuu]] * [[Mesi]] [[Kategooria:Putukad]] 9kclnrxgvt4owq6pmjixs4cuaxr2wdz 0 7066 135603 96563 2026-07-31T16:53:58Z Pseudacorus 2604 135603 wikitext text/x-wiki [[File:Frederik_Hendrik_Kaemmerer_Feeding_the_macaw.jpg|thumb|Frederik Hendrik Kaemmerer, "Aarat toitmas"]] [[Pilt:Anna_Maria_Kruijff_-_Twee_papegaaien_(1915).jpg|pisi|Anna Maria Stork Kruyff, "Kaks papagoid" (1915)]] '''Papagoilised''' (''Psittaciformes'') on soojalembene ja jutukas linnuselts, kuhu kuulub 372 liiki ja 82 perekonda. Duolingo ladina keele kursuse tekstide andmetel on nad peaaegu pidevalt purjus. ==Proosa== * Vabas [[loodus]]es on lind väga sotsiaalne ja jutukas, inimeste hulgas võivad nad matkida nii meloodiaid kui ka hääletooni ja selle [[tähendus]]i. Paistab, et [[Aristoteles]] oli nendega natuke suhelnud, sest ta viitas sellele, et papagoid muutuvad [[alkohol]]i mõjul ebaharilikult ninakaks. Kas ta oli [[Lesbos]]e saarel mõne papagoiga klaasikese valget [[vein]]i jaganud? Isegi kui sellest ehk ei kujunenud [[Ateena]] akadeemias mingit erilist mõttevahetust, mõistis Aristoteles, et ka teistel liikidel on [[keel]]. Ta oli selles valdkonnas teerajaja. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Sinine lagi", lk 45 ==Luule== <poem> Papagoi, sa räägid, palun, jää nüüd vakka! [[Paju]]põõsas [[rästas]] Kohe laulma hakkab </poem> * 6. dalai-laama [[Tsangyang Gyatso]], tlk [[Linnart Mäll]]; Kadri Raudsepp, [https://sisu.ut.ee/sites/default/files/orientalistika/files/raudsepp_k._tiibeti_klassikaline_luule_-_loengu_materjalid.pdf "Sissevaade Ida klassikalisse luulesse. II. Tiibet. 1000 aastat luulet - Milarepast Chögyam Trungpani"] <poem> [[tiiger|Tiigrid]] tiigrid [[lõvi]]d lõvid [[ahv]]id ahvid tšai humba humba ja [[kakaduu]]de kaka papagoide papp[[kaabu]]del </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Džunglist Džomolungmani" (Jüri Palmiste luuletusi) kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 204 <poem> siis linnuäris märkan papagoisid ja äkki ehmun see on tuttav [[pilt]] ma nagu [[unenägu|unes]] ütlen tere poisid no tere Juhan kostab [[riiul]]ilt see kõik on võigas kuigi jutu käigus ma juba jõuan mõtteid koondada ja hõikan müüjat: kus on inimõigus kes sai nad papagoideks moondada </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Ma alles noor kuid ühest-teisest väsind", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused", koostanud [[Hasso Krull]], Tuum 1998, lk 310 ==Välislingid== {{Vikipeedia|Papagoilised}} [[Kategooria:Linnud]] qx9ah7jo27xxptpbi7m289luhuj55xk 0 7343 135609 90341 2026-07-31T17:04:55Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135609 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Magdalena_van_den_Hecken_Etude_of_insects.webp|pisi|Magdalena van den Hecken (1615-1650ndad), "Putukaetüüdid", ''s.d.'']] [[Pilt:Margaretha_de_Heer_-_Butterflies_and_beetles_around_a_rose_on_a_stone_ledge_070L13040_6WBZK.jpg|pisi|Margaretha de Heer, "Putukad roosi ümber" (1655)]] [[Pilt:Metamorphosis_of_the_Lappet_(SM_1495z).png|pisi|Maria Sibylla Merian (1647–1717), "Kedriklase metamorfoos", ''s.d.'']] [[Pilt:Amalie_Kärcher_Früchtestillleben_mit_Insekten_1869.jpg|pisi|Amalie Kärcher, "Vaikelu puuviljade ja putukatega" (1869)]] '''Putukad''' (''Insecta'', ka ''Hexapoda'') on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, Eestis umbes 14400. Putukate hulka kuuluvad nt [[mesilased]], [[kiil]]id, [[liblikad]], [[sipelgad]], [[kärbsed]] ja [[täi]]d. ==Proosa== * "Tere ka, üleaedne," julges uus [[Vargamäe]] peremees vanale öelda, kes teda pika pilguga mõõtis. :"Mis su tere, va sitikas, kua maksab," vastas Pearu. "Või sina oledki…" * [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/III "Tõde ja õigus" I], 3. peatükk * "Sina ei saa millestki aru!" rääkis Indrek nüüd nagu alistudes. "Sina teed kõik pisikeseks ja näruseks, teed naisest värvitud ja mehest värvimata putuka ja arvad, nüüd on kõik probleemid lahendatud. Jumal sinuga ning sinu inimesega! Sündigu ta putukana ja elagu putukana, aga ärgu ta siis pirisegu, kui teda tabab ka putuka [[surm]]." :"Kui putukas, siis putukas," ütles Karin, "ainult kui mees ja naine oleksid ühesugused." * A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXII "Tõde ja õigus" IV], 22. peatükk * "Loe mulle [[komöödia]]t [[inimene|inimesest]], kes pannakse uskuma, et ta on putukas," ütles naine. "Kas sa pead silmas "[[Metamorfoos]]i"?" - "Ei, mu arm, "[[Mein Kampf]]i"." Ja nad naersid koos nagu paharetid. ** [[Howard Jacobson]], "Shylock on mu nimi", tlk [[Riina Jesmin]], Tallinn: Varrak, 2017, lk 37 (dialoog peategelase, juut [[Shylock]]i, ja tema surnud naise Leah' vahel) * Kui me jätkame sama rada kui siiani, on viga meie [[ahnus]]es — kui me end ei paranda, siis me kaome maakeralt ja meid asendab putukas. * ''If we go on the way we have, the fault is our greed — if we are not willing — we will disappear from the face of the globe, to be replaced by the insect.'' ** [[Jacques-Yves Cousteau]], intervjuu, 17. juuli 1971 * Mõistatuslik, hirmutav ja ligitõmbav putukate maailm äratab minus tänini kummalisi tundeid: ma arvan, et just putukad oma erakordselt aeglase [[evolutsioon]]iga ja hämmastava ellujäämisvõimega on ükskord meie [[Maa (planeet)|planeedi]] viimsed asukad. Kahtlemata on neil olemas intellektuaalsed võimed, kuid see maailm jääb meile igavesti suletuks. ** [[Juri Lotman]], "Mitte-memuaarid", tlk Malle Salupere, Akadeemia nr 3/2007 * Palju on [[seen]]i, [[samblik]]ke, putukaid ja [[lind]]e, kes ei saa ilma [[mets]]ata, kus on [[puu|puid]], millel lastakse oma kahesaja- või viiesaja-aastane [[elu]] lõpuni elada. Metsaelanikest hoolimine tähendab ühtlasi meile endile vajaliku [[ökosüsteem]]ide [[stabiilsus]]e hoidmist. ** [[Silvia Lotman]], [https://arvamus.postimees.ee/2739000/silvia-lotman-vana-metsa-kaitseks?_ga=2.136976437.485941789.1599940297-640862082.1530566429 Silvia Lotman: vana metsa kaitseks]. Postimees, 25. märts 2014 * Putukad on ajaloos olnud inimestele olulised [[Teadmine|teadmiste]] ja toimetulekutarkuste jagajad. Putukatega tegeldakse nii ellujäämiseks kui ka uute teadmiste otsingul. Oluline osa on putukatel kirjanduses, keelekasutuses, muusikas, kunstis, ajaloos, religioonis, puhkamises ja meelelahutuses. * Putukate värvust ja välimust on imetletud aastasadu. Putukad on inspireerinud inimkonna [[vaimsus]]t ja [[kunst]]i selle kõige laiemas tähenduses. Piisab, kui mõelda putukatemaatilistele lauludele ja tantsudele, uskumustele tuleviku ennustamises, võimule ja paljudele muudele erinevate rahvaste kultuuridetailidele. Putukatele omistatavaid positiivseid omadusi nagu [[kannatlikkus]] ja [[töökus]] on kasutatud mitmetes vanasõnades ja võrdlustes. Paljud putukad on olnud [[modelli]]deks mistahes kunsti- ja käsitööharudele. ** [[Urmas Tartes]], [https://loodus.ohtuleht.ee/99627/etevatust-korvahargi-pesa-minke-moda- "Etevatust, kõrvahargi pesa! Minke möda."], Õhtuleht, 2. detsember 2000 * Pikapeale mõistsin, et seiklused ei pea toimuma eriti kaugel. Neid ei esine tingimata ainult imetajate juures, kuigi meil on end nendega kõige kergem samastada. Teine loomagrupp on nii suurim kui ka esimene, ja kui selle kohta lugeda, siis tundus see olevat puhas ''science fiction''. Seal oli olendeid, kellel võis olla viis tuhat silma, kuulmiselund põlveõndlas, maitsmismeel varvastel ja mõnel on kolmemõõtmeline lõhnameel. Nende keel võib koosneda keemiast või vibratsioonidest ja see oli tõeliselt keeruline. Nad olid juba 200 miljonit aastat tagasi kuulunud kõrgemasse loomaklassi, mis aja jooksul oli muutunud väga edukaks. Nüüd kaalus see kokku kolm korda enam, kui kõik imetajad, kalad, roomajad ja linnud kokku. Ka liike on selles grupis rohkem kui kõiki teisi loomi kokku ja üksiku tasemel oli neid täht-tähelt sada miljonit korda rohkem kui kõiki inimesi. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Tiivasumin ukse juures", lk 53 ==Vanasõnad== * Ühe sitika sumisemise pärast ei lähe päike looja. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Putukad| ]] 339l9xcznb17wbra7xez2vkhh5uamzd 0 7731 135596 121987 2026-07-31T16:35:55Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135596 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Study_of_a_bat,_by_Hans_Holbein_the_Younger.jpg|thumb|Hans Holbein noorem, nahkhiireetüüd (u 1523)]] [[Pilt:Albert_Joseph_Pénot_-_La_Femme_Chauve-Souris.jpg|pisi|Albert Joseph Pénot, "Nahkhiirnaine" (u 1890)]] [[File:Haeckel_Chiroptera.jpg|200px|thumb|Ernst Haeckel, nahkhiired teoses ''Kunstformen der Natur'' (1904), tahvel 67: ''Chiroptera'']] [[Pilt:Biho_Takashi._Bat_Before_the_Moon,_ca._1910.jpg|pisi|Biho Takashi, "Nahkhiir ja kuu" (1910)]] [[Pilt:Sergueï_Soudeïkine,_Affiche_pour_le_Spectacle_de_la_Chauve-souris.jpg|pisi|Sergei Sudeikin, afišš "Nahkhiire" lavastusele (1920ndad)]] ==Proosa== * [[Loodus]]e kauneimaid vaatepilte on, kui [[kuu]] neelab alla nahkhiire. (lk 31) * Inimene muutub nahkhiireks, sest tal tuleb lendama hakata igaveses öös. (lk 45) * Ükski teine [[lind]] peale nahkhiire pole suutnud oma käsi [[varrukas|varrukatest]] välja tõmmata. (lk 47) * Nahkhiir paneb ehavalguse silmi pilgutama. (lk 48) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Teis­pool [[järv]]e lüpsavad naised [[lehm]]i – ka sääl on [[talu]] –, ja ise laulavad piimasorinale kaasa, kuna [[sääsed]] tantsivad õhus ja mängivad inisevalt [[viiul]]it. Nahkhiired, otsides valget, lendavad sulps ja sulps lüpsikusse ja siis märgade nõretavate [[tiib]]adega välja, pritsides naiste silmad [[piim]]a täis, et need peavad vahetevahel katkestama [[laul]]u, ning suured lehmad vaatavad vagusalt üle õla tagasi, et mis sääl oli. ** [[Juhan Jaik]], [https://et.wikisource.org/wiki/V%C3%B5rumaa_jutud/Tondipesas "Tondipesas"] * "Ma tunnen, et mulle kasvavad tiivad!" ütles [[hiir]]. No ja mis siis, kodanik nahkhiir? ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[LR]] 48/1977, lk 7 * Meie oma [[kogemus]] annab põhilise materjali meie [[kujutlusvõime]] jaoks, mistõttu viimane on piiratud ulatusega. Sellest pole abi, kui püüame kujutleda, et meie käsivarte külge kinnitub lennunahk, mis võimaldab meil videvikus ja koiduajal ringi lennata ning [[putukas|putukaid]] [[suu|suhu]] püüda; et meil on väga vilets [[nägemine]] ja et me tajume ümbritsevat [[maailm]]a peegeldunud kõrgsageduslike helisignaalide abiga; ja et me veedame päevaaja pea alaspidi [[pööning]]ul rippudes. Niivõrd, kui ma suudan seda kujutleda (mitte eriti), ütleb see mulle ainult seda, mis tunne oleks ''minul'' käituda nii, nagu käitub nahkhiir. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2090-2108. * [S]einad olid [[hellus]]est lapiliseks kulunud. [[Päike]], [[niiskus]] ja [[tolm]] olid oma töö küll teinud, kuid olemuse jätnud puutumata. See oli seinte [[süda]], mis öösiti vaikselt hingas nagu nahkhiir, pea alaspidi. * [[Ene Mihkelson]], "Roheline tänav", Vikerkaar 10/1988, lk 4-5 * Öös teie ei lenda, pääsukesed. Lendavad ainult ahistused ja nahkhiired. Või ongi nahkhiir teie öökuju? Libisev valgusse nagu äraspidine Ikaros. Pimeduseriigi väike lunaatiline astronaut. ** [[Asta Põldmäe]], "Kirjad pääsukestele", 2009, 8. kiri, lk 40 * Näiteks on nähtud emast nahkhiirt vahetult assisteerimas oma sünnitavat sugulast, näidates alguses sellele ette, kuidas oma keha peab keerama, et laps saaks kergemini väljuda, ja seejärel ise seda last vastu võttes. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Sinine lagi", lk 16 ==Luule== <poem> Ja kuigi juba nahkhiir vaikselt liugleb ja enam [[pääsuke]] ei vidista, üks üksik kumalane siiski laulab oaõies! </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tlk [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25-28 <poem> Nahkhiir, kes püsib pea alaspidi või otsib mida- gi söögi- poolist, pingutavad [[elevant|elevandid]], maas veerlev metshobune, väsimatu [[hunt]] puu all, nihkumatu kriitik, kelle [[nahk]] tõmbleb nagu [[hobune|hobusel]], kes tunneb [[kirp]]u, pesa- pallihull, statistik – üksteise järel võib loetleda juhtumeid, kui keegi tahab; ei ole ka kohane põlastada "äripabereid ja kooliraamatuid"; kõik need nähtused on tähtsad. </poem> * [[Marianne Moore]], "Luule" (1919) <poem> Sul [[kool]]is käies võõraks jäi see klass, kus suur Minerva pää on [[uks]]el [[vapp|vapiks]], portjeeks ürgvana [[fosfor|vosvor]]silmne [[kass]] ja sarkofaagid pärgamendi-kapiks. Sääl kustutavad, kui on käimas [[loeng]], nahkhiired tahvlilt salapärast šrifti, ja kurjal sisinal Meduusa [[soeng]] papiirusele pritsib [[must]]a [[mürk|kihvti]]. </poem> * [[Betti Alver]], "Kool" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 27 <poem> Kesk niisket keldrit, videvat ja ahast, laest ripuvad nad, alaspidi pea, ning avastanud nende tumma rea, me võpatame justkui endest pahast. Nad näivad koosnevat vaid luust ja nahast. Me nende elust midagi ei tea. Nad päikest pelgavad ja neil on hea ööhämaras vaid, keset valgust vahast. </poem> * [[Kalju Kangur]], "Nahkhiired" kogus "Portselantantsud" (1981), lk 12 ==Kirjandus== * [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk Tiiu Hallap, Akadeemia 10/1996, lk 2098-2108 [[Kategooria:Loomad]] e4r1015munlpnd1cn4mupeq2n86owri 0 7773 135616 135236 2026-07-31T17:33:32Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135616 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Monet_-_Garten_der_Infantin.jpg|pisi|Claude Monet, "Louvre, Printsessi aed" (1867)]] [[Pilt:Władysław_Podkowiński_-_Gra_w_krokieta_1893.jpg|pisi|Władysław Podkowiński, "Kroketimäng" (1893)]] [[Pilt:Thorolf_Holmboe_-_Løkken_Søholm_-_Oslo_Museum_-_OB.01506.jpg|pisi|Thorolf Holmboe, ''Løkken Søholm'' (1909)]] '''Muru''' on ühtlustatud [[rohi]]. ==Proosa== * Inglise päikesepaiste ei ole usaldatav, [[kübar]]aid ähvardab alaline oht; ja kui istuda maha murule, võib enda ära külmetada. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", VI raamat, 7. ptk, tlk [[Valda Raud]], Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 366 * Ja kui Vanemuisele jälle kord pähe tuleb ilus-õitsvale [[Toomemägi|Taaramäele]] ilmuda, et võsavilus laululugu lüüa, siis leiab ta sealt arvatavasti plakati hoiatava pealkirjaga, et "murru päel ei tohi ümber talduda ja pude ja pösaste külki on kõvvasti kelatud [[kannel|kandlit]] ja muid kelepillisid riputata". Siis ei jää vanakesel muud üle kui kuhugi lähedasse [[mets]]a kõmpida ja puu all kõhuldades võõrkeele [[aabits]]at õppida, sest kõiki muid [[keel]]i võib ta siin kuulda, ainult mitte seda keelt, mida kõneldi vanasti. Isegi õrnad Murueide tütred on endale [[sulg]]ised kübarad pähe pannud ja sädistavad tundmatus murrakus. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]] I ja II. Pildikesi noorpõlvest", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 134-135 * Meie, aednikud, tahame ennekõike, et meil oleks inglise muru, [[roheline]] nagu piljardikalev ja tihe nagu pärsia [[vaip]], igati laitmatu muru, haljasala ühegi veata, rohuplats nagu samet, läkk nagu laud. Nojah, [[kevad]]el märkame, et too inglise muru koosneb mingitest paljakutest, [[võilill]]edest, [[ristik]]upuhmastest, [[muld|mullast]], [[sammal|samblast]] ja mõnest kõvast ning kuletunud tarnatutist. Kõigepealt tuleb see kõik välja rookida; me kükitame maha ja tirime murust välja kõik nurjatud [[umbrohi|umbrohud]], jättes enda järele tühja, äratallatud ja nii palja [[maapind|maa]], nagu oleksid seal tantsinud müüriladujad või kari [[sebra]]sid. Siis kastetakse plats üle ja jäetakse päikese kätte pragunema; seejärel aga otsustame, et ikkagi tuleks niita. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta", tlk [[Lembit Remmelgas]], [[LR]] 40/41 1964, ptk "Aedniku juuni", lk 58 * Kusagil südataigas, eemal [[tee]]dest ja asulatest, kaugel rahvarohkete [[linn]]ade kivilaantest - nende [[põhimõte]]test, sätetest, [[kord|korrast]] ja korraarmastusest; pügatud murust, prahiurnidest, [[loomaaed]]adest, iluhekkidest, loosidest, [[paraad]]idest - kaugel kõigest, mis Looduse suure puhta palge ees näib jantlik ja naeruväärne. Ent ilma milleta [[maailm]] ei saa. Ei saa toota kohvikoort, uut [[täiuslikkus|täiuslikku]] elu ega uusi täiuslikke pomme... ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 75 * Aga muru! Kui ta oli saabunud, meenutas majaümbrus lahinguvälja nagu ikka laste mänguplatsidel, ja siis kulus üksainus silmapilk ja ühtäkki kasvas maja ümber kõrge umbrohumets. Mida teha? Dahl-Soot ei teadnud ja ei hoolinud sellest ka eriti, aga ta ei saanud eirata tõsiasja, et kummalgi pool maja olid väiksed murulapikesed kenasti pügatud. Dahl-Soot ei olnud kunagi elanud säärases kohas, kus rohi peale tükkis, või kui see seda tegi, siis tulid kusagilt mehed ja pügasid seda. Kui rohi kasvas, hakkas Dahl-Soot end tundma nagu ohjeldamatusse rohelusse mässitud Uinuv Kaunitar, kes rohu alla mattub. Lisaks muruprobleemile oli välisukse kohal herilasepesa ning aknad olid porised Kanada sügisvihmadest ja tolmu kandvatest tuultest. Dahl-Sootil ei olnud koduperenaise kätt. :Ja siin oli Hulda Schnakenburgi kujul keegi, kes paistis teadvat, mida muruga teha! :Schnak läks maja taha, kus muidugi seisis kuuris muruniiduk. See ei olnud hea niiduk, sest ega professor ei olnud kodanliku majapidamise küsimustes Dahl-Sootist eriti palju parem, aga see asjandus töötas ja rebis tükkideks kogu rohu, mida selle iidsed lõuad ei suutnud läbi närida, ja sellesama antikvaarse riistapuuga asuski Schnak tööle muru hekseldamise, et mitte öelda pügamise kallal. Ta töötas innuka orja pühendumusega, ja kui alistatud murulapp oli täielikult rüüstatud, riisus ta läbihekseldatud rohutuustid kokku ja lõikas siis muru uuesti. * [[Robertson Davies]], "Orpheuse lüüra", tlk Marju Randlane, Varrak, 2025, lk 199-200 * Märgata, et murus on [[loodus]]t vähe, [[põld|põllul]] veel vähem ja sillutisel üldse mitte. Teada, millised tegevused soodustavad, millised aga hävitavad [[elurikkus]]t. Seejärel aga otsustada, kas meil on just siin vaja [[künd]]a, siin nii palju niita, just sellel kohal sillutist panna või just see põõsatukk eemaldada. Tasub vaadata avatud pilguga ringi ja mõelda, et iga ruutmeeter, mida me enda igapäevaseks eluks ei vaja, võib olla tuhandetele [[organism]]idele lõputu väärtusega elupaik ning sadadele organismidele oluline hüppelaud killustunud [[maastik]]us liikumiseks ja levimiseks. ** [https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb Aveliina Helm: sinu tegu loeb]. Postimees, 8. mai 2019 * 18. sajandil markeeris muruplats mõne palee ees staatust, kuid tänapäeval leidub neid iga maja ees, ja USA-s katavad nad kolm korda suurema ala kui mandri kõik maisipõllud kokku. Nende korrashoidmine neelab miljardeid dollareid, miljoneid kilosid tõrjevahendeid ja suurema osa omanike joogiveevarudest. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Majaõnne puu", lk 180 * Muruniiduki leiutas 1830. aastal Inglismaal Edwin Budding. Vaevalt oleks härra Budding toona osanud arvata, et on kokku pannud masina, mis muudab järgmistel aastasadadel linna- ja maamaastike väljanägemist tundmatuseni, aitab kaasa elurikkuse kaole ning vahetab kuldnoka kevadekuulutajana välja. Kunagi Prantsuse aedadest ja Inglise parkidest tuntud pügatud muru, mida töömahukuse tõttu said endale lubada ainult kroonitud pead, on nüüdseks muutunud laiatarbekaubaks, mis üheülbastab ja vaesestab keskkonda. * Nüüdseks on muruniiduk või kaks igas peres, kel maalapike kasida. Tagasihoidlikust käsimasinast on välja kasvanud mootoriga traktorid ja veebi kaudu juhitavad robotid. Ühtlasi on muruniiduk ka radikaalne maastikukujundaja. Aiad ja niidud on muudetud roheliseks vaibaks, nagu pügatud muru nimetati XIX sajandi aianduse kirjanduses. * Tihedasti pügatavas murus ei lähe taimed kunagi õitsema, seega ei paku need toitu tolmeldajatele. Lühikeses murus ei leia putukad ega loomad pelgupaika. Tihe pügamine teeb roheala põuakartlikuks. Eelmisel suvel oli Tartus näha, et juunikuu kuumale pidasid vastu paremini need alad, mida ei niidetud. Kui kuumal päeval termokaameraga pilti teha, siis selgub, et asfaldi järel on kuumimad paigad pügatud murualad, niitmata jätmine vähendab pinnatemperatuuri mitme kraadi võrra, puud, põõsad ja rikkalik rohttaimestik on jahedama linna võtme­tegurid. Lisaks neelab muru kasvatamine tohutult ressursse: vaja on väetada, kasta, murusse tükkivaid võililli mürgitada ja kütust, et masinaga niita. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://www.sirp.ee/muru-on-guru/ Muru on guru], Sirp, 26. aprill 2024 ==Draama== * LUULETAJA: Jah, nad on unustanud, kuidas [[põld|põllust]] [[kümme|kümne]] küünega [[leib]]a välja võeti, kuidas kehval söödil, [[kanarbik]]us kasvasime. [[leib|Leivas]] oli pool [[tungaltera|tungalteri]]. Säärase leivaga kasvasime vaid poolikult. Muru mu [[kodu]] ümber oli madal ja pehme kui [[samet]]. See oli kastetud esivanemate [[higi]]ga. [[Ema]] tuli hauast tagasi. Tuli vastu söödi pääl, murekarikas oli käes, mis oli täis [[vesi|vett]], täis [[veri|verd]], täis oli ääreni hädasid. Ei saanud hauaski rahu. (''Kõrvaltoast kostab [[muusika]]t ja [[tants]]u.'') ** [[Hella Wuolijoki]], "Dr. Lucius ja Luuletaja". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 22 ==Luule== <poem> Kui [[Kungla]] rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis [[Vanemuine]] murumaal läks kandlelugu lööma. </poem> * [[Friedrich Kuhlbars]], "Kungla rahvas", 1874, viisistas [[Karl August Hermann]] * ... näha seda lobeeliakorvi räästakonksu otsas kiikumas, taustaks [[puu]]d, näha kahisemas seda [[kastan]]it ja neid [[viirpuu|viirpuid]], ees lillekorvist laik, lipsata verandasohvalt sokkis jalu murule, vaatamaks, mis sääl teisel pool toanurka kolksatas, näha [[valgus]]t nirisemas poolsajandivanuste viljapuude vyradest. ** [[Kalju Kruusa]], luulekogu "Treffamisi" (2004) ==Vanasõnad== * Õpeta [[siga|seale]] muru tuhnimist! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Kultuur]] 2m7esm948eimi6bugdsqm7fbwftpj3q 0 9920 135619 115933 2026-07-31T17:40:25Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135619 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles_C._Curran_-_The_Perfume_of_Roses_-_1909.7.15_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Charles Courtney Curran, "Roosiparfüüm" (1902)]] [[Pilt:Margaret_Macdonald_Mackintosh_The_Three_Perfumes_1912.jpg|pisi|Margaret Macdonald Mackintosh, "Kolm parfüümi" (1912)]] ==Piibel== * [[Ausus|Aus]] [[nimi]] on parem kui kallis võideõli. ** [[Koguja raamat|Koguja]] 7:1 ==Proosa== * Fernande'il oli kaks teemat, [[kübar]]ad ja lõhnaõlid. Tol esimesel päeval me vestlesime kübaratest. Ta armastas kübaraid, tal oli kübarast tõeliselt prantslaslik arusaamine, kui tänaval ükski mees kübara pihta vaimukust lendu ei lasknud, oli see läbi kukkunud. Ükskord hiljem jalutasime temaga koos [[Montmartre]]'il. Temal oli peas suur [[kollane]] kübar ja minul palju väiksem [[sinine]]. Üks töömees seisatas, kui me mööda jalutasime, ja hõikas, vaat kus paistavad korraga [[päike]] ja [[kuu]]. Ahaa, ütles Fernande mulle särava naeratusega, näed meie kübaratel on menu. (lk 17) * Selleks et [[prantsuse keel]]e tundi teha, peab muidugi vestlema ning Fernande'il oli kolm teemat, kübarad, meil polnud kübarate kohta rohkem suurt midagi öelda, parfüümid, parfüümide kohta oli meil üht-teist öelda. Parfüümidega läks Fernande tõepoolest suuresti liiale, Montmartre lõi tema pärast kihama, sest kord oli ta ostnud pudeli lõhnaõli nimega "Suits" ja maksnud selle eest kaheksakümmend franki tollal kuusteist dollarit ja sellel polnud üleüldse lõhna, ainult fantastiline värv nagu tõeline pudelisse püütud [[suits]]. ** [[Gertrude Stein]], "Alice B. Toklase autobiograafia", tlk Malle Talvet, 2008, lk 28 * Mõni [[Manhattan]]i moekas naine kasutab parfüümi nimega Pheromone, mille hind on kolmsada [[dollar]]it [[unts]]. Võib-olla küll kallis, ent milline on [[afrodisiakum]]i hind? [[Loom]]ade seksuaalselt peibutavate eritiste alastele avastustele tuginev parfüüm lubab vihjamisi panna naisterahva väljakutsuvalt lõhnama ning teha tursketest mees­test [[iha]] orjad, armu[[zombi]]d. Kummaline on selle lõhnaõli pre­tensioonikuse juures see, et tootja pole täpsustanud, milliseid [[feromoon]]e see sisaldab. [[Teadlased]] pole inimferomoone veel tuvastanud, samal ajal kui, ütleme, [[kult|kuldi]] omad on kindlaks tehtud. Pilt sellest, kuidas terve põlvkond noori naisi kõnnib mööda [[tänav]]at ja lõhnab kuldiferomoonide järele, on kumma­line isegi Manhattanil. Lubage mul anda üks ulakas [[soovitus]]: laske [[emis]]ekari Park Avenue'le lahti. Hajutage nad hoolikalt Pheromone'iga lõhnastatud naiste hulka. Helistage hädaabinumbril 911. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 46 * ''Ajal enne'' oli kõik selge ja muretu ning lõhnas sissemääritud naha ja 4711 järele. Täiskasvanuna oli ta selle parfüümi juhuslikult PUB-i pudelite reas avastanud, ja lõhnaaisting pani ta peaaegu purju. Algul keeras ta sageli pühalike [[rituaal]]ide saatel korgi maha ning lubas endal ajas rännata. Kui ta silmad kinni pani, võis ta peaaegu kuulda hääli Faktorigatani köögist ja raadiot, mis ülakorrusel Gustavssonide juures lõugas. See [[lõhn]] oli olnud tema salajane [[ajamasin]], ja mõnda aega oli [[igatsus]]t olnud kergem taluda. :Kuid paistis, et pudeli maagiline sisu ei ole igavene. Iga korraga muutus [[aisting]] nõrgemaks ja kadus lõpuks täielikult. Lõhn oli kodunenud ''Ajas pärast''. Kui ta adus, et on kaotanud oma maagilise sideme [[minevik]]uga, oli ta täielikult löödud, ja pettunult ning tohutu kahjutunde ja kurbusega viskas ta pudeli prügikasti. :Veel üks samm eemale. * [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 20 * Parfüüme on loodud kroonlehtedest, puuviljakoortest, seemnetest ja lehtedest, isegi juurtest ja koorest. Nende eeterlikke essentse on võimalik kombineerida nagu heliakorde, nii nimetatakse neid baashelideks, südamehelideks ja kõrgeteks helideks. Keegi 19. sajandi parfüümitootja koostas skaala, kus d tähistas viiulit, e akaatsiat, f hüatsinti, g apelsiniõit, a värsket heina, h sidrunpuju ja c kamprit. Teised lillelõhnad võisid moodustada teisi skaalasid, kuna lõhnamaailmas on sama palju variatsioone kui muusikas. :Kõrged helid on need, mis tekivad alguses ninas ja mis esimesena ka haihtuvad. Südamehelid ulatuvad jasmiinist ja roosidest kuni vürtsinelgi teradeni. Baashelidest võib kuivatatud tammesammal lõhnata nagu mererand või vihmamärg mets. Kuid klassikaline bassiheli on sandlipuu. See on nii rahustav kui ka erootiliselt erutav, sest puuessentsid on soojad. :On ka animalistlikud baashelid, nagu ambra - müstiline essents, mida varem hinnati sama kõrgelt kui kulda ja orje. Ambra säilitab oma lõhna aastaid ja pärineb mereelu sügavusest. * [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Majaõnne puu", lk 207 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Haistmine]] 0hw0bk1s5f79wfoowi5uaqw0fx62cmx 0 11315 135595 55577 2026-07-31T14:10:45Z Pseudacorus 2604 135595 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Joseph_Stella_apotheosis-of-the-rose.jpg|pisi|Joseph Stella (1877-1946), "Roosi apoteoos"]] ==Proosa== * [Daniel:] Samuti on olemas inimesi, kes jumalikustavad mingit isiklikku [[idee]]d, kuulutavad selle jumalaks, teenivad ja kummardavad seda. Ideeks võib olla mis iganes: sellesse inimtõugu kuuluvad nii veendunud kommunistid kui natsid ja fašistid. Mõnikord on see idee üsna väike - näiteks idee [[tulnukad|tulnukatest]] või [[taimetoit|taimetoidust]], kuid inimene on võimeline jumalikustama igasugust ideed. Näiteks taimetoidu puhul see ümbritsevaile ohtu ei kujuta, aga natsismi puhul on oht vägagi suur. ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, Tänapäev 2013, lk 425 [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tegevused]] 10vkiemeg3aw0n5s8jbikjd9fycml1m 0 11707 135600 135312 2026-07-31T16:46:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135600 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Theodor_Kittelsen_-_Hakkespett%2C_1912_(Woodpecker).jpg|pisi|Theodor Kittelsen, "Rähn" (1912)]] [[Pilt:Grote_bonte_specht_in_boom_met_rode_klimop,_RP-P-2005-471.jpg|pisi|Ohara Koson, "Rähn" (u 1925-1936)]] '''Rähnlased''' (''Picidae'') on linnuriigi löökriistagrupp, värvika sulestikuga toimekad linnud. ==Proosa== * Kui viimane saad oli maas, hakkas vana mehe meelekohas rähn taguma. Ta istus põllupeenrale, võttis [[kaloss]]id jalast, luitunud nokatsmütsi peast ja tõmbas käega üle valge lauba ja pealae, mis polnud nagu eluilmaski [[päike]]st ja õhku saanud. Kui [[pealagi|pealage]] ei oleks ääristanud õhuke hall juustepärg, oleks võinud mõelda, et pealmise [[müts]]i all on valge alumine müts, nagu pealisriiete all on harilikult [[pesu]], nii järsult erines sile lagipea kortsulisest, pruuniks põlenud näost. (lk 11-12) ** [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23 * Rähn võib oma nokaga vastu [[puu]]d taguda tundide kaupa ning teha minutis kuni [[sada]] nokalööki. Kuidas ta [[peapõrutus]]t või vähemalt [[peavalu]] ei saa? Kuigi me kuuleme ja näeme rähne puid toksimas, ei kohta me kunagi uimast rähni puude all tuigerdamas. Põhjus on lihtne: rähni pealuu on tugevam kui teistel lindudel. Tema nokaga on ühenduses tugevad kaelalihased, mis võtavad suurema osa löögist enda peale ning hoiavad kaela löögi ajal kange ja tugeva. ** [[Tuul Sepp]], "Linnud", 2013, lk 77 * Kuigi rähnid jagavad oma vanemakohustusi õiglaselt, ei ole nad eriti seltskondlikud, kuid trummipõrin hoiab paari koos ja võib isegi hädavajalikku infot edastada. On tehtud katse, millest nähtub, et rähnid on õppinud paluma erinevaid asju, varieerides nokalöökide arvu. Kellameestena on nad ületamatud ja helikõrgus varieerub sõltuvalt sellest, mille vastu trummeldatakse. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Sinine lagi", lk 30 ==Luule== <poem> minu [[peopesa]]d imevad [[lõhn]]a ja võtavad [[mahl]]adelt [[värv]]i nii pikalt ja hellalt taob rähn [[meelekoht|meelekohas]] üht lahtist [[närv]]i </poem> * [[Viiu Härm]], "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16 <poem> [[aeg]] läheb üle kõige aeg lükkab [[sein]]ad koost jääb üks rähni hõige [[pistrik]]u kiljatus [[soo]]st kuskil lööb [[vasar]] lokku kõigel on kõigega seos et me jääksime kokku lõhna [[maarjahein]] peos </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Allnõlva sarapikus, rmt: "Kirjutatud. Valitud luuletused" (2000), lk 139 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 3rghvhrz2untm51d9plp0sn6xxpacoe 0 13511 135620 110443 2026-07-31T17:41:48Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135620 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bøgeskov_i_maj._Motiv_fra_Iselingen.jpg|pisi|P. C. Skovgaard, "Pöögisalu mais, Iselingeni motiiv" (1857)]] [[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Nyudsprungne_anemoner_og_en_bøgegren_i_skovbunden_-_1888.png|pisi|Anthonore Christensen, "Metsavaikelu pöögioksa ja kevadlilledega" (1888)]] [[Pilt:John_Fabian_Carlson_-_Autumn_Beeches_-_1915.1_-_Dallas_Museum_of_Art.jpg|pisi|John Fabian Carlson, "Sügisesed pöögid" (u 1908-1915)]] '''Pöök''' (''Fagus'') on pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste puude perekond kümmekonna liigiga. ==Proosa== * Notsu elas ühes väga uhkes majas suure pöökpuu sees. Pöökpuu jälle kasvas Metsa sees ja Notsu ise elas oma maja sees. ** [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, 1977, lk 27 * [[Loodus]] oli astunud uuesti oma õigustesse ning võtnud vähehaaval, vargsi ja salamahti sissesõidutee oma pikkade sitkete [[sõrm]]ede kindlasse pitsitavasse haardesse. [[Puu]]d, mis olid juba ennegi tundunud ikka ähvardavat, olid nüüd lõpuks saavutanud võidu. Nad kasvasid tihedalt koos, tumedad ja isepäised, olles tunginud üsna teeveerele. Pöökpuude paljad valged [[oks]]ad nõjatusid üksteise najale ja ladvad olid põimunud kummaliseks kaisutuseks, moodustades mu pea kohal [[võlv]]i, mis meenutas mõne [[kirik]]u võlvkäiku. (lk 3) * [[Sirel]] oli paari heitnud punase pöögiga ja õel [[luuderohi]], see [[ilu]] igavene [[vaenlane]], oli selleks, et neid veelgi tihedamini teineteise külge siduda, heitnud oma väädid ümber selle [[paar]]i ja nad vangistanud. (lk 4-5) ** [[Daphne du Maurier]], "Rebecca", tlk Virve Krimm, 1993 * Andrej tundis jälle pöökpuulehtede lõhna. Noorte lehtede selgesti tajutavat lõhna apelsinikarva õlleaurus. Miks ilmus ta kujutlusse just pöökpuulehestik? Miks mitte [[roos]]id või [[sirel]]id, [[täiskuu]]valgus või midagi muud [[armastusromaan]]ide luitunud repertuaarist? Ta ohkas, analüüsis mõistuspäraselt nagu [[keemik]]: joomaurgas, [[õlu]], matsid, [[kõrts]]is lällutajate lõhnad. Ei mingeid pöökpuid. Ega midagi kevadist. ** [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] 28/29 1968, lk 39 * Esimene märk, et hakatakse kooli juurde jõudma, oli hiiglasuur igivana pöögipuu, mänguväljakut varjav punapöök. Seejärel paistis väike sajandivahetusel ehitatud kivist [[koolimaja]]. Pühitsemistseremoonia oli juba ette hoolikalt kirja pandud ning bürokraatlikud vaimulikud, kellest [[piiskop]]i ümbrus näis kihavat, olid seda üksikasjalikult uurinud. Nad olid kontrollinud iga sõna, juhuks kui isa Gunn peaks olema mõne ränga [[ketserlus]]e või pühaduseteotuse sisse torganud. Kogu ettevõtmise eesmärk oli pühendada [[kool]] ja kõikide noorte tulevik, keda seal õpetama hakatakse, sellel pühal kirikuaastal Jumalale. Isa Gunn ei saanud kuidagi aru, miks seda tuleks mingiks teoloogiliseks miiniväljaks pidada. Tema ei püüdnud teha muud kui [[kogudus]]ele nende endi tasemel selgeks teha, et lapsed on nende [[lootus]] ja [[tulevik]]. (lk 11) * "Küll on imetore puu, ja kui mõnusat varju see meile täna andis." Piiskop vaatas üles punapöögi poole, otsekui tahaks seda tänada, ehkki ta oli ilmselt seesugune inimene, kes võib tundide kaupa [[Sahara]] kõrbes seista, märkamata, et [[kliima]]l <!--//-->midagi viga on. Hoopis lõkendav isa Gunn pidi varjulisele lehestikule tänulik olema. :"Ja mis kirjutised siin tüvel kõik on?" Ta kummardus lähemale, näol viisakas huvi ja [[uudishimu]]. Isa Gunn kuulis, kuidas Kellyd kohkunult õhku ahmisid. Sellele tüvele olid lapsed alati nimetähti lõiganud, koos südamete ja kirjadega, kes keda armastas. Liiga ilmalik, liiga rohmakas, liiga pealetükkiv, et piiskop seda imetleda võiks. Selles võis isegi kübeke [[vandalism]]i olla. :Aga ei. :Mingi ime läbi paistis piiskop kirjutisi tõesti imetlevat. :"See on hea, et lapsed märgivad ära, et nad siin on olnud ja kui nad siit lahkuvad," ütles ta end ümbritsevale rahvale, kes püüdis tema viimaseid sõnu. "Nii nagu see puu on siin seisnud aastakümneid, vahest isegi sajandeid, nii on Shancarrigis alati kool, et arendada oma laste mõistust ja saata neid maailma." (lk 15-16) * [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994 * Aga puud olid vägevad. Kui pöögil siin kasvada lastakse, siis ta kasvab hiiglaslikuks. Ta polegi nagu päris puu, vähemalt põhjamaa inimese jaoks. Tema tüvi on liiga võimas ja kõrge, koor liiga sile ja liiga ühtlaselt helehall. Ta on nagu olend. Olendid, kes on kogunenud punakale vaibale koosolekut pidama. Sest sama ühtlaselt ühesugune on puudealune. Punakas pöögilehtede vaip, mis jalgade all vetrub nagu mõni vana voodimadrats, ähvardades iga hetk läbi vajuda. Võib vajuda ka, sest vihmadega võib seal all tükati üsna püdel pori olla. Aga muidugi mitte soo. Pöök on viljaka, parasniiske, parima maa puu. Sellisel maal kasvab igasugune inimtoit sama võimsalt kui pöökpuu ja ammusest ajast saadik - noh, mitte ju nii ammusest, aga sestsaadik, kui need inimesed siin said oma kätte rauast kirved — on neil maadel pöökide asemel kasvatatud vilja ja veiseid. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Flandria päevik", 2007, lk 23 * Kirjalikke sõnu leiame surnud taimedel. Egiptuses näiteks kuivanud papüüruse-lõikeheinal, Põhjalas aga pöögil. Kui pöögipuu pinnale märgid sisse lõigati, tekkiski uus sõna „pookstav“ (rts ''bokstav'') ja peale seda on purustatud puidumassist valmistatud paberile kirjutatud miljardeid tähti. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, Majaõnne puu", lk 209 ==Kirjandus== * [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994 [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] f83ef8oqs7fszlxiikjb8ecki9ulwlf 135621 135620 2026-07-31T17:42:21Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135621 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bøgeskov_i_maj._Motiv_fra_Iselingen.jpg|pisi|P. C. Skovgaard, "Pöögisalu mais, Iselingeni motiiv" (1857)]] [[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Nyudsprungne_anemoner_og_en_bøgegren_i_skovbunden_-_1888.png|pisi|Anthonore Christensen, "Metsavaikelu pöögioksa ja kevadlilledega" (1888)]] [[Pilt:John_Fabian_Carlson_-_Autumn_Beeches_-_1915.1_-_Dallas_Museum_of_Art.jpg|pisi|John Fabian Carlson, "Sügisesed pöögid" (u 1908-1915)]] '''Pöök''' (''Fagus'') on pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste puude perekond kümmekonna liigiga. ==Proosa== * Notsu elas ühes väga uhkes majas suure pöökpuu sees. Pöökpuu jälle kasvas Metsa sees ja Notsu ise elas oma maja sees. ** [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, 1977, lk 27 * [[Loodus]] oli astunud uuesti oma õigustesse ning võtnud vähehaaval, vargsi ja salamahti sissesõidutee oma pikkade sitkete [[sõrm]]ede kindlasse pitsitavasse haardesse. [[Puu]]d, mis olid juba ennegi tundunud ikka ähvardavat, olid nüüd lõpuks saavutanud võidu. Nad kasvasid tihedalt koos, tumedad ja isepäised, olles tunginud üsna teeveerele. Pöökpuude paljad valged [[oks]]ad nõjatusid üksteise najale ja ladvad olid põimunud kummaliseks kaisutuseks, moodustades mu pea kohal [[võlv]]i, mis meenutas mõne [[kirik]]u võlvkäiku. (lk 3) * [[Sirel]] oli paari heitnud punase pöögiga ja õel [[luuderohi]], see [[ilu]] igavene [[vaenlane]], oli selleks, et neid veelgi tihedamini teineteise külge siduda, heitnud oma väädid ümber selle [[paar]]i ja nad vangistanud. (lk 4-5) ** [[Daphne du Maurier]], "Rebecca", tlk Virve Krimm, 1993 * Andrej tundis jälle pöökpuulehtede lõhna. Noorte lehtede selgesti tajutavat lõhna apelsinikarva õlleaurus. Miks ilmus ta kujutlusse just pöökpuulehestik? Miks mitte [[roos]]id või [[sirel]]id, [[täiskuu]]valgus või midagi muud [[armastusromaan]]ide luitunud repertuaarist? Ta ohkas, analüüsis mõistuspäraselt nagu [[keemik]]: joomaurgas, [[õlu]], matsid, [[kõrts]]is lällutajate lõhnad. Ei mingeid pöökpuid. Ega midagi kevadist. ** [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] 28/29 1968, lk 39 * Esimene märk, et hakatakse kooli juurde jõudma, oli hiiglasuur igivana pöögipuu, mänguväljakut varjav punapöök. Seejärel paistis väike sajandivahetusel ehitatud kivist [[koolimaja]]. Pühitsemistseremoonia oli juba ette hoolikalt kirja pandud ning bürokraatlikud vaimulikud, kellest [[piiskop]]i ümbrus näis kihavat, olid seda üksikasjalikult uurinud. Nad olid kontrollinud iga sõna, juhuks kui isa Gunn peaks olema mõne ränga [[ketserlus]]e või pühaduseteotuse sisse torganud. Kogu ettevõtmise eesmärk oli pühendada [[kool]] ja kõikide noorte tulevik, keda seal õpetama hakatakse, sellel pühal kirikuaastal Jumalale. Isa Gunn ei saanud kuidagi aru, miks seda tuleks mingiks teoloogiliseks miiniväljaks pidada. Tema ei püüdnud teha muud kui [[kogudus]]ele nende endi tasemel selgeks teha, et lapsed on nende [[lootus]] ja [[tulevik]]. (lk 11) * "Küll on imetore puu, ja kui mõnusat varju see meile täna andis." Piiskop vaatas üles punapöögi poole, otsekui tahaks seda tänada, ehkki ta oli ilmselt seesugune inimene, kes võib tundide kaupa [[Sahara]] kõrbes seista, märkamata, et [[kliima]]l <!--//-->midagi viga on. Hoopis lõkendav isa Gunn pidi varjulisele lehestikule tänulik olema. :"Ja mis kirjutised siin tüvel kõik on?" Ta kummardus lähemale, näol viisakas huvi ja [[uudishimu]]. Isa Gunn kuulis, kuidas Kellyd kohkunult õhku ahmisid. Sellele tüvele olid lapsed alati nimetähti lõiganud, koos südamete ja kirjadega, kes keda armastas. Liiga ilmalik, liiga rohmakas, liiga pealetükkiv, et piiskop seda imetleda võiks. Selles võis isegi kübeke [[vandalism]]i olla. :Aga ei. :Mingi ime läbi paistis piiskop kirjutisi tõesti imetlevat. :"See on hea, et lapsed märgivad ära, et nad siin on olnud ja kui nad siit lahkuvad," ütles ta end ümbritsevale rahvale, kes püüdis tema viimaseid sõnu. "Nii nagu see puu on siin seisnud aastakümneid, vahest isegi sajandeid, nii on Shancarrigis alati kool, et arendada oma laste mõistust ja saata neid maailma." (lk 15-16) * [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994 * Aga puud olid vägevad. Kui pöögil siin kasvada lastakse, siis ta kasvab hiiglaslikuks. Ta polegi nagu päris puu, vähemalt põhjamaa inimese jaoks. Tema tüvi on liiga võimas ja kõrge, koor liiga sile ja liiga ühtlaselt helehall. Ta on nagu olend. Olendid, kes on kogunenud punakale vaibale koosolekut pidama. Sest sama ühtlaselt ühesugune on puudealune. Punakas pöögilehtede vaip, mis jalgade all vetrub nagu mõni vana voodimadrats, ähvardades iga hetk läbi vajuda. Võib vajuda ka, sest vihmadega võib seal all tükati üsna püdel pori olla. Aga muidugi mitte soo. Pöök on viljaka, parasniiske, parima maa puu. Sellisel maal kasvab igasugune inimtoit sama võimsalt kui pöökpuu ja ammusest ajast saadik - noh, mitte ju nii ammusest, aga sestsaadik, kui need inimesed siin said oma kätte rauast kirved — on neil maadel pöökide asemel kasvatatud vilja ja veiseid. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Flandria päevik", 2007, lk 23 * Kirjalikke sõnu leiame surnud taimedel. Egiptuses näiteks kuivanud papüüruse-lõikeheinal, Põhjalas aga pöögil. Kui pöögipuu pinnale märgid sisse lõigati, tekkiski uus sõna „pookstav“ (rts ''bokstav'') ja peale seda on purustatud puidumassist valmistatud paberile kirjutatud miljardeid tähti. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, Majaõnne puu", lk 209 ==Kirjandus== * [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994 [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0lh7gpwhx5r90khwmvcmhkwiuumxx1d 135626 135621 2026-07-31T21:45:54Z Pakkasen Juri 5660 Link 135626 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bøgeskov_i_maj._Motiv_fra_Iselingen.jpg|pisi|P. C. Skovgaard, "Pöögisalu mais, Iselingeni motiiv" (1857)]] [[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Nyudsprungne_anemoner_og_en_bøgegren_i_skovbunden_-_1888.png|pisi|Anthonore Christensen, "Metsavaikelu pöögioksa ja kevadlilledega" (1888)]] [[Pilt:John_Fabian_Carlson_-_Autumn_Beeches_-_1915.1_-_Dallas_Museum_of_Art.jpg|pisi|John Fabian Carlson, "Sügisesed pöögid" (u 1908-1915)]] '''Pöök''' (''Fagus'') on pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste puude perekond kümmekonna liigiga. ==Proosa== * Notsu elas ühes väga uhkes majas suure pöökpuu sees. Pöökpuu jälle kasvas Metsa sees ja Notsu ise elas oma maja sees. ** [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, 1977, lk 27 * [[Loodus]] oli astunud uuesti oma õigustesse ning võtnud vähehaaval, vargsi ja salamahti sissesõidutee oma pikkade sitkete [[sõrm]]ede kindlasse pitsitavasse haardesse. [[Puu]]d, mis olid juba ennegi tundunud ikka ähvardavat, olid nüüd lõpuks saavutanud võidu. Nad kasvasid tihedalt koos, tumedad ja isepäised, olles tunginud üsna teeveerele. Pöökpuude paljad valged [[oks]]ad nõjatusid üksteise najale ja ladvad olid põimunud kummaliseks kaisutuseks, moodustades mu pea kohal [[võlv]]i, mis meenutas mõne [[kirik]]u võlvkäiku. (lk 3) * [[Sirel]] oli paari heitnud punase pöögiga ja õel [[luuderohi]], see [[ilu]] igavene [[vaenlane]], oli selleks, et neid veelgi tihedamini teineteise külge siduda, heitnud oma väädid ümber selle [[paar]]i ja nad vangistanud. (lk 4-5) ** [[Daphne du Maurier]], "Rebecca", tlk Virve Krimm, 1993 * Andrej tundis jälle pöökpuulehtede lõhna. Noorte lehtede selgesti tajutavat lõhna apelsinikarva õlleaurus. Miks ilmus ta kujutlusse just pöökpuulehestik? Miks mitte [[roos]]id või [[sirel]]id, [[täiskuu]]valgus või midagi muud [[armastusromaan]]ide luitunud repertuaarist? Ta ohkas, analüüsis mõistuspäraselt nagu [[keemik]]: joomaurgas, [[õlu]], matsid, [[kõrts]]is lällutajate lõhnad. Ei mingeid pöökpuid. Ega midagi kevadist. ** [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] 28/29 1968, lk 39 * Esimene märk, et hakatakse kooli juurde jõudma, oli hiiglasuur igivana pöögipuu, mänguväljakut varjav punapöök. Seejärel paistis väike sajandivahetusel ehitatud kivist [[koolimaja]]. Pühitsemistseremoonia oli juba ette hoolikalt kirja pandud ning bürokraatlikud vaimulikud, kellest [[piiskop]]i ümbrus näis kihavat, olid seda üksikasjalikult uurinud. Nad olid kontrollinud iga sõna, juhuks kui isa Gunn peaks olema mõne ränga [[ketserlus]]e või pühaduseteotuse sisse torganud. Kogu ettevõtmise eesmärk oli pühendada [[kool]] ja kõikide noorte tulevik, keda seal õpetama hakatakse, sellel pühal kirikuaastal Jumalale. Isa Gunn ei saanud kuidagi aru, miks seda tuleks mingiks teoloogiliseks miiniväljaks pidada. Tema ei püüdnud teha muud kui [[kogudus]]ele nende endi tasemel selgeks teha, et lapsed on nende [[lootus]] ja [[tulevik]]. (lk 11) * "Küll on imetore puu, ja kui mõnusat varju see meile täna andis." Piiskop vaatas üles punapöögi poole, otsekui tahaks seda tänada, ehkki ta oli ilmselt seesugune inimene, kes võib tundide kaupa [[Sahara]] kõrbes seista, märkamata, et [[kliima]]l <!--//-->midagi viga on. Hoopis lõkendav isa Gunn pidi varjulisele lehestikule tänulik olema. :"Ja mis kirjutised siin tüvel kõik on?" Ta kummardus lähemale, näol viisakas huvi ja [[uudishimu]]. Isa Gunn kuulis, kuidas Kellyd kohkunult õhku ahmisid. Sellele tüvele olid lapsed alati nimetähti lõiganud, koos südamete ja kirjadega, kes keda armastas. Liiga ilmalik, liiga rohmakas, liiga pealetükkiv, et piiskop seda imetleda võiks. Selles võis isegi kübeke [[vandalism]]i olla. :Aga ei. :Mingi ime läbi paistis piiskop kirjutisi tõesti imetlevat. :"See on hea, et lapsed märgivad ära, et nad siin on olnud ja kui nad siit lahkuvad," ütles ta end ümbritsevale rahvale, kes püüdis tema viimaseid sõnu. "Nii nagu see puu on siin seisnud aastakümneid, vahest isegi sajandeid, nii on Shancarrigis alati kool, et arendada oma laste mõistust ja saata neid maailma." (lk 15-16) * [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994 * Aga puud olid vägevad. Kui pöögil siin kasvada lastakse, siis ta kasvab hiiglaslikuks. Ta polegi nagu päris puu, vähemalt põhjamaa inimese jaoks. Tema tüvi on liiga võimas ja kõrge, koor liiga sile ja liiga ühtlaselt helehall. Ta on nagu olend. Olendid, kes on kogunenud punakale vaibale koosolekut pidama. Sest sama ühtlaselt ühesugune on puudealune. Punakas pöögilehtede vaip, mis jalgade all vetrub nagu mõni vana voodimadrats, ähvardades iga hetk läbi vajuda. Võib vajuda ka, sest vihmadega võib seal all tükati üsna püdel pori olla. Aga muidugi mitte soo. Pöök on viljaka, parasniiske, parima maa puu. Sellisel maal kasvab igasugune inimtoit sama võimsalt kui pöökpuu ja ammusest ajast saadik - noh, mitte ju nii ammusest, aga sestsaadik, kui need inimesed siin said oma kätte rauast kirved — on neil maadel pöökide asemel kasvatatud vilja ja veiseid. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Flandria päevik", 2007, lk 23 * Kirjalikke sõnu leiame surnud taimedel. Egiptuses näiteks kuivanud papüüruse-lõikeheinal, Põhjalas aga pöögil. Kui pöögipuu pinnale märgid sisse lõigati, tekkiski uus sõna „pookstav“ (rts ''bokstav'') ja peale seda on purustatud puidumassist valmistatud paberile kirjutatud miljardeid tähti. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, Majaõnne puu", lk 209 ==Kirjandus== * [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994 {{Vikipeedia|Pöök}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 9f3a3h4wszqw62967t3dub4ykrktmk3 0 14157 135608 131551 2026-07-31T17:02:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135608 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Julie (Julia Mathilda) Berwald, g - Nationalmuseum - 129607.tif|pisi|Maria Röhl, "Ooperilaulja Julie Berwaldi portree" (1860)]] ==Proosa== * Avar dekoltee on korgita lõhnaõlipudel. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 45 * Davidi käed higistasid ja ta pidi neid korduvalt pühkima, et mitte [[raamat]]u punasele [[samet]]ile higiplekke jätta. Ja Blanche hingas kiiresti, sest tornituba muutus päikeselõõsas kuumaks, võttis oma loor-õhukese [[rätik]]u [[kael]]ast ja lehvitas sellega tuult nii endale kui ka lugejale. Ta tuli seejuures noormehele nii lähedale, et ta kleidilõikest tõusev [[kuumus]] kõik jahutamiskatsed asjatuks tegi. ** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 117-118 * Mina pidin Suures lossis kohal olema kell kümme, täies [[õuedaam]]i varustuses. Selleks oli alt laienev, paksust valgest liiliamustrilisest [[brokaat|brokaadist]] [[kleit]]. Dekoltee oli sügav ja jättis õlad paljaks. Üle rinna käis helesinine õuedaami [[särp]], mis oli kinnitatud [[briljant]]idega. Teisel pool rinnal oli suur ehetega [[lehv]]. Seljalt laskus maani lahtine valgest sametist [[slepp]]. Sleppe oli mitu, kõigil käsitsi tikitud lillemustrid, ühel siiski linnud. ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996, lk 52 * Järsku oli mul seljas [[linane]] varrukateta kleit, ah-nii-prantsuse lõikega. Aga, oo õudust, [[nööbid]] ei järginud mu büsti kuju nii, nagu ette nähtud. Tunnistan, et see [[tähelepanek]] lausa lummas mind. Kui palju siin elus läheb raisku või osutub tarbetuks: supermarketite mitmekihilised [[pakend]]id, sügavad [[tunded]], metaangaas veisekasvatuses, pikad aastad [[abielu]] hoidmist. Aga dekoltee valdkonnas on iga niit detailselt läbi mõeldud. Nööbid paiknegu [[nibu]]de suhtes just nii ja mitte teisiti, et paraneda võiksid aja ja [[armastus]]e haavad, mille löömiseks piisab ühestainsast [[lause]]st: ''mul on keegi teine''. ** [[Elizabeth Buchan]], "Naise kättemaks", tlk Anne Kahk, 2003, lk 147 * Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi dekolteesse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. * [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Tiivasumin ukse juures", lk 52-53 [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 25bwha9t5xraxgwcvozcgbl0l68d0u4 0 14750 135606 114063 2026-07-31T17:01:06Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135606 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andreas_Lach_Traubenstillleben_mit_Hummel.jpg|pisi|Andreas Lach (1817-1882), "Vaikelu viinamarjade ja kimalasega", ''s.d.'']] [[Pilt:Edwin_John_Alexander_Honeysuckle_and_bee.jpg|pisi|Edwin John Alexander (1870-1926), "Kumalane kuslapuul", ''s.d.'']] '''Kimalane''' (''Bombus''), rahvakeeli ka '''kumalane''', '''maamesilane''', '''metsmesilane''' on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond. ==Proosa== * Kimalane ei põlga [[mai]]kuus ära ühtegi õitsvat [[taim]]e, kollaseid [[paju]]urbi, esimesi [[võilill]]i ega [[paiseleht|paiselehe]] kollast päikeseratast. Kõht peab täis saama ja selg [[päike]]sest laetud, et siis pühenduda pesarajamisele. Pesarajamise tantsu kardan igal aastal, sest tuppa tulnud maamesilase võid küll välja viia, aga veidi aja pärast on ta tagasi. Ta näitab maamajades kätte kõik hiireaugud ja vundamendipraod. Töötab tõhusamalt kui ükskõik milline vinge soojusandur.Ta otsib üles iga viimase avause majas, lootuses sinna oma pesa rajada. ** [[Kristel Vilbaste]], "Armastusega loodusest", 2020, lk 40 * Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi [[dekoltee]]sse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. * [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Tiivasumin ukse juures", lk 52-53 ==Luule== <poem> ... Ennäe, mina pagesin [[saar]]ele meres, justkui pöörise südamikku, [[lammas]]te seas mina leban ega see häiri neid, muutun halliks [[kivi]]ks ega keegi märka mind, kimalased mu [[juuksed|juustest]] kibavad lendu, põuest piiluvad väikesed [[lill]]ed, randauhutud puuks mind pleegitab päike, [[mure]]d pagevad kui kalaparved madalas vees. Kes küll võiks mind leida? ... </poem> * [[Aino Kallas]], "Tormisüda" kogus "Igaviku väraval: valitud luuletused", tlk Minni Nurme, 1979, lk 21 <poem> Äsja alles kumalane [[kurekell]]as kõikus, nüüd on südames ja rüpes [[Pihlakas|pihla]] verev lõikus. Äsja alles künkal leekis kuldne [[kukehari]]. - Vaata, nüüd on meelismaadel tuhi-tume [[vari]]! </poem> * [[Bernard Kangro]], "Sügis". "Eesti Looming" 1945 nr 3, lk 33 <poem> Aukiitust õitsmisjumalale ümiseb töömees-kumalane [[pirnipuu]]s, ja lõhnavad lambid tal eksida ei lase pühamu võlvide all. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Kumalased oma pühakojas" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 33 <poem> [[moon]]ides teevad [[kaheksa]] maamesilast koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Kirjandus== * [[Eino Sepp]], "Madis, maamesilane", 1974 * [[Torgny Lindgren]], "Kumalasemesi". Tõlkinud Tõnis Arnover, [[LR]] 22/23 1996 [[Kategooria:Putukad]] ak0bntoqj3imdul1ggzs5p9knt02o25 135607 135606 2026-07-31T17:01:26Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135607 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andreas_Lach_Traubenstillleben_mit_Hummel.jpg|pisi|Andreas Lach (1817-1882), "Vaikelu viinamarjade ja kimalasega", ''s.d.'']] [[Pilt:Edwin_John_Alexander_Honeysuckle_and_bee.jpg|pisi|Edwin John Alexander (1870-1926), "Kumalane kuslapuul", ''s.d.'']] '''Kimalane''' (''Bombus''), rahvakeeli ka '''kumalane''', '''maamesilane''', '''metsmesilane''' on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond. ==Proosa== * Kimalane ei põlga [[mai]]kuus ära ühtegi õitsvat [[taim]]e, kollaseid [[paju]]urbi, esimesi [[võilill]]i ega [[paiseleht|paiselehe]] kollast päikeseratast. Kõht peab täis saama ja selg [[päike]]sest laetud, et siis pühenduda pesarajamisele. Pesarajamise tantsu kardan igal aastal, sest tuppa tulnud maamesilase võid küll välja viia, aga veidi aja pärast on ta tagasi. Ta näitab maamajades kätte kõik hiireaugud ja vundamendipraod. Töötab tõhusamalt kui ükskõik milline vinge soojusandur.Ta otsib üles iga viimase avause majas, lootuses sinna oma pesa rajada. ** [[Kristel Vilbaste]], "Armastusega loodusest", 2020, lk 40 * Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi [[dekoltee]]sse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. * [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Tiivasumin ukse juures", lk 52-53 ==Luule== <poem> ... Ennäe, mina pagesin [[saar]]ele meres, justkui pöörise südamikku, [[lammas]]te seas mina leban ega see häiri neid, muutun halliks [[kivi]]ks ega keegi märka mind, kimalased mu [[juuksed|juustest]] kibavad lendu, põuest piiluvad väikesed [[lill]]ed, randauhutud puuks mind pleegitab päike, [[mure]]d pagevad kui kalaparved madalas vees. Kes küll võiks mind leida? ... </poem> * [[Aino Kallas]], "Tormisüda" kogus "Igaviku väraval: valitud luuletused", tlk Minni Nurme, 1979, lk 21 <poem> Äsja alles kumalane [[kurekell]]as kõikus, nüüd on südames ja rüpes [[Pihlakas|pihla]] verev lõikus. Äsja alles künkal leekis kuldne [[kukehari]]. - Vaata, nüüd on meelismaadel tuhi-tume [[vari]]! </poem> * [[Bernard Kangro]], "Sügis". "Eesti Looming" 1945 nr 3, lk 33 <poem> Aukiitust õitsmisjumalale ümiseb töömees-kumalane [[pirnipuu]]s, ja lõhnavad lambid tal eksida ei lase pühamu võlvide all. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Kumalased oma pühakojas" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 33 <poem> [[moon]]ides teevad [[kaheksa]] maamesilast koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Kirjandus== * [[Eino Sepp]], "Madis, maamesilane", 1974 * [[Torgny Lindgren]], "Kumalasemesi". Tõlkinud Tõnis Arnover, [[LR]] 22/23 1996 [[Kategooria:Putukad]] 94pfnleh4ywnogo92td49aje6yp2jxm 135611 135607 2026-07-31T17:08:55Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135611 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andreas_Lach_Traubenstillleben_mit_Hummel.jpg|pisi|Andreas Lach (1817-1882), "Vaikelu viinamarjade ja kimalasega", ''s.d.'']] [[Pilt:Edwin_John_Alexander_Honeysuckle_and_bee.jpg|pisi|Edwin John Alexander (1870-1926), "Kumalane kuslapuul", ''s.d.'']] '''Kimalane''' (''Bombus''), rahvakeeli ka '''kumalane''', '''maamesilane''', '''metsmesilane''' on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond. ==Proosa== * Kimalane ei põlga [[mai]]kuus ära ühtegi õitsvat [[taim]]e, kollaseid [[paju]]urbi, esimesi [[võilill]]i ega [[paiseleht|paiselehe]] kollast päikeseratast. Kõht peab täis saama ja selg [[päike]]sest laetud, et siis pühenduda pesarajamisele. Pesarajamise tantsu kardan igal aastal, sest tuppa tulnud maamesilase võid küll välja viia, aga veidi aja pärast on ta tagasi. Ta näitab maamajades kätte kõik hiireaugud ja vundamendipraod. Töötab tõhusamalt kui ükskõik milline vinge soojusandur.Ta otsib üles iga viimase avause majas, lootuses sinna oma pesa rajada. ** [[Kristel Vilbaste]], "Armastusega loodusest", 2020, lk 40 * Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi [[dekoltee]]sse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. ("Tiivasumin ukse juures", lk 52-53) * Kui meemesilane jääb enamasti alla 16 kraadi juures siseruumi, lendavad kimalased õues juba paari plusskraadi juures. Emane kimalane võib talvituda isegi maapinnal lumekihi all - seda tänu oma karvkattele ja veres sisalduvale glütseroolile, mis ei lase tal jäätuda. :Ta kaevub enamasti põhjapoolsesse nõlva, mistõttu ei ärka ta talveunest liiga vara. Kui kevadpäike on põhja pool maa juba üles soojendanud, on tärganud ka mõned lilled. Aasta esimene hommikusöök võetakse traditsiooni kohaselt raagremmelga peal, mille karvasel õiel on temaga teatud sarnasus. Emasõis annab energiarikast nektarit ja isasõis pakub toitaineterikast õietolmu. Seda on vaja, et emamesilase munad pärast eelmise aasta paaritumist saaksid edasi areneda. Kuigi kõigepealt peab ta leidma nendele turvalise pesa. ("Tiivasumin ukse juures", lk 57) * [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 ==Luule== <poem> ... Ennäe, mina pagesin [[saar]]ele meres, justkui pöörise südamikku, [[lammas]]te seas mina leban ega see häiri neid, muutun halliks [[kivi]]ks ega keegi märka mind, kimalased mu [[juuksed|juustest]] kibavad lendu, põuest piiluvad väikesed [[lill]]ed, randauhutud puuks mind pleegitab päike, [[mure]]d pagevad kui kalaparved madalas vees. Kes küll võiks mind leida? ... </poem> * [[Aino Kallas]], "Tormisüda" kogus "Igaviku väraval: valitud luuletused", tlk Minni Nurme, 1979, lk 21 <poem> Äsja alles kumalane [[kurekell]]as kõikus, nüüd on südames ja rüpes [[Pihlakas|pihla]] verev lõikus. Äsja alles künkal leekis kuldne [[kukehari]]. - Vaata, nüüd on meelismaadel tuhi-tume [[vari]]! </poem> * [[Bernard Kangro]], "Sügis". "Eesti Looming" 1945 nr 3, lk 33 <poem> Aukiitust õitsmisjumalale ümiseb töömees-kumalane [[pirnipuu]]s, ja lõhnavad lambid tal eksida ei lase pühamu võlvide all. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Kumalased oma pühakojas" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 33 <poem> [[moon]]ides teevad [[kaheksa]] maamesilast koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Kirjandus== * [[Eino Sepp]], "Madis, maamesilane", 1974 * [[Torgny Lindgren]], "Kumalasemesi". Tõlkinud Tõnis Arnover, [[LR]] 22/23 1996 [[Kategooria:Putukad]] mde92xslp4hy5trlh2oljhy0nt8x8yd 0 25986 135622 2026-07-31T17:43:10Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: 'Eva Ulla Nina Burton (sündinud 5. oktoobril 1946) on Rootsi luuletaja ja esseist. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat "Livets tunna väggar" (2020). ==Elu õhukesed vaheseinad== Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 * Ka minu [[keha]] [[prooton]]id ja [[elektron]]id olid kunagi [[mateeria]] või [[kiirgus]] maailmaruumis. Niisiis võib öelda, et olen surnud [[täht]]e...' 135622 wikitext text/x-wiki Eva Ulla Nina Burton (sündinud 5. oktoobril 1946) on Rootsi luuletaja ja esseist. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat "Livets tunna väggar" (2020). ==Elu õhukesed vaheseinad== Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 * Ka minu [[keha]] [[prooton]]id ja [[elektron]]id olid kunagi [[mateeria]] või [[kiirgus]] maailmaruumis. Niisiis võib öelda, et olen surnud [[täht]]ede jääkprodukt, või siis pigem tähetoorainete kogum. ("Sinine lagi", lk 14) * Mõtlesin kurvalt sellele sondile, mis saadeti välja kahe inimese pildiga. Kas see polnud natuke häbematu, kui seda pakuti tähtsaima [[informatsioon]]ina [[Maa (planeet)|Maa]] kohta? Ja kui maa ilmaruumis üldse oleks [[keel]]i, siis oleks need kindla peale teistsugused, kui meie oma. See on maailm, millele saaks läheneda pigem [[matemaatika]] kui [[sõna]]dega. :Parem tutvustav materjal olnuks NASA poolt salvestatud maa elektromagnetiline vibratsioon. Ka see on heliks muudetud ja kui ma kunagi kuulsin seda alguse ja lõputa kohisevat harmooniat, olin eriliselt liigutatud. Kas niisugusena kujutatakse ette sfääride muusikat? Kepler arvas, et [[Saturn]] ja [[Jupiter]] on bassid, kuna Maa ja [[Veenus]] on aldid, [[Marss|Mars]] tenor ja [[Merkuur]] sopran. Kuidas need tegelikkuses kõlavad, ma ei tea, kuid NASA salvestis tekitas minus tunde nii meie planeedi kaunitest kui habrastest eluvariatsioonidest. ("Sinine lagi", lk 15) * Need olid väga suured [[kanad]], kes olid toime tulnud isegi ründava [[rebane|rebasega]], kuigi tookord kaotas [[kukk]] elu. Pärast seda toodi kanalasse noor kukk, kes tundus alguses paaniliselt kartvat oma suurekasvulist haaremit. Isegi minu pererahva noorim poeg kartis neid kanu, sest ta oli kuulnud, et [[linnud]] pärinevad [[dinosaurus]]test. Seda oli näha ka nendest hiigelkanadest. :Esimene [[teadlane]], kes seda oletas, oli Thomas Henry Huxley. Kui Huxley aastal 1868 dinosauruse [[skelett]]i uuris, sai ta kutse kalkunipraele. Teda üllatas sarnasus [[taldrik]]ul oleva reieluu ja [[labor]]is uuritava dinosauruse reieluu vahel. Hilisemad geneetilised analüüsid näitasid, et tal on õigus. Kanad ja [[kalkun]]id on tõepoolest dinosauruste lähimad järeltulijad. ("Sinine lagi", lk 22) * Tuvilavõrgustik ei olnud olemas mitte ainult suurustel nagu Reutersi uudistebüroo ja Rothchildi [[pank]]. [[Tuvid]] pidid väiksemas mahus edasi toimetama päevasõnumeid. Nii vahendati 19. sajandil purjeregattide tulemusi selliselt, et kirjatuvituvi viis sõnumid Stockholmi Päevalehe (Stockholms Dagblad) trükikotta, kus need ajalehetoimetuse aknale välja pandi. :Tuvidele usaldati ka tõsisemaid ülesandeid. [[Maadeavastajad]], [[spioonid]] ja sõjaväelased andsid neile ülesandeid, mis võisid tiivulistele kangelastele olla närvekõditavad [[romaan]]id. Nii näiteks läbis üks tuvi 1850. aastal neli tuhat kilomeetrit, et kohale toimetada sõnum polaarekspeditsioonilt, kuigi paber ise läks teekonnal õnnetul kombel kaduma. Esimese ja Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad pooled [[kirjatuvi]]sid, ja kuna linnud olid sõtta kaasatud, said mõned neist isegi vaprusemedali. Üks inglise tuvi jätkas stoiliselt ülesannete täitmist, kuigi ta [[tiib]] oli püssikuulist vigastatud. Saksa kirjatuvidel polnud kerge, sest nende vastu kasutati nii relvi kui rabapistrikke. ("Sinine lagi", lk 24) * Hanede peatuspaik oli juba pime, kuid tuletorni abil leidsin koha, kus rohi oli madal ja silmapiir lähedal. Kui olin end sisse seadnud, kostus telgi kohal nõrka sahinat. Olin näinud fotosid, kuidas miljonid linnud katavad radaril kogu rannikuala nii, et nad nagu õitseksid laskudes merepinnale. Praegu oligi minu kohal selline lendav rannajoon. :Sahina all lamasin magamiskotis nagu hane hõlmas. Kujutlesin, kuidas mered, jõed ja mäed ujuvad lendavate lindude mälus kiiremini kui mõnel koolilapsel. Nad peavad ju suutma siduda geograafilise laiuse pikkusega, kus need ka paiknevad. Nende meeled on avatud ja kuna nende silmad asuvad külje peal, on nende vaateväli avar. Üle mere tuleb lainete liikumisest ka infraheli, kuid kõige olulisem on maa tunnetamine. Sügaval maa sees voolab tuline raud, luues magnethoovusi, mille järgi linnud orienteeruvad nagu rauaviilipuru. See annab nende lennule selge suuna, mida võib rikkuda ainult linnade elektriaparaatide elektromagnetism. Linnud elavad maa ja päikese liikumistega kokku palju intensiivsemalt kui meie, inimesed. ("Sinine lagi", lk 37) * Lindude suhtlemine käib toonide kaudu ja [[inimene]] on selle kõrval pigem liik, kellel muusikaline kuulmine puudub. Me ei kuule ei ülemtoone ega seitsetsadat viitkümmet helikõrgust, mille esitamisega tuleb toime [[käblik]] ühe [[minut]]i jooksul. Isegi [[metsvint]] laseb kuuldavale finesse, mida me kuuleme ainult siis, kui laulu lindistust on kümme korda aeglustatud. ("Sinine lagi", lk 42-43) * Ka inimesed on õpetanud linnupoegi laulma. 1800. aastatel varastas saksa [[metsavaht]] [[leevike]]se pesast poegi ja vilistas neile järjekindlalt meloodiaid, ise neid toites. Kummalisel kombel võtsid linnupojad ettevilistatud tooni omaks, kuigi see võis olla näiteks mõni rahvalaulu või klassikalise muusika fragment ja pealegi ei ole leevike iseenesest kuigi suur laulumees. Rästad on veel paremad meloodiate matkijad, nii et [[Mozart]]il oli omal ajal kodustatud rästas, kes oli õppinud vilistama lühikest lõiku helilooja ühest klaverisonaadist. ("Sinine lagi", lk 45) * Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi [[dekoltee]]sse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. ("Tiivasumin ukse juures", lk 52-53) * Pikapeale mõistsin, et seiklused ei pea toimuma eriti kaugel. Neid ei esine tingimata ainult imetajate juures, kuigi meil on end nendega kõige kergem samastada. Teine loomagrupp on nii suurim kui ka esimene, ja kui selle kohta lugeda, siis tundus see olevat puhas ''science fiction''. Seal oli olendeid, kellel võis olla viis tuhat silma, kuulmiselund põlveõndlas, maitsmismeel varvastel ja mõnel on kolmemõõtmeline lõhnameel. Nende keel võib koosneda keemiast või vibratsioonidest ja see oli tõeliselt keeruline. Nad olid juba 200 miljonit aastat tagasi kuulunud kõrgemasse loomaklassi, mis aja jooksul oli muutunud väga edukaks. Nüüd kaalus see kokku kolm korda enam, kui kõik imetajad, kalad, roomajad ja linnud kokku. Ka liike on selles grupis rohkem kui kõiki teisi loomi kokku ja üksiku tasemel oli neid täht-tähelt sada miljonit korda rohkem kui kõiki inimesi. ("Tiivasumin ukse juures", lk 53) * Elus võib paljugi sõltuda karvadest ja eriti mesilastel, sest õietolm jääb just karvade külge. Karvad aitavad kaasa ka mesilaste ja õite vastastikusele mõjule. Lennu ajal saab iga haruline karv positiivse laengu, kuid õite laeng on nõrgalt negatiivne. Nende vahel tekib seega jõuväli, mis omavahelisel kokkupuutel muutub intensiivsemaks. Nad tõepoolest sütitavad teineteist. ("Tiivasumin ukse juures", lk 56) * [[Taru]]sse kogutakse lennusaak. Seal prepareeritakse nektar ja sorteeritakse erinevat värvi [[õietolm]]. Seal valmib [[kitt]], millega tihendatakse [[pragu]]sid vahakärgedes ja kaitstakse pesa. Kitt tehakse enamasti lehtpuude vaiguste pungade ja okaspuude vaigust, seda peetakse teatavaks eluessentsiks. Sajakonna koostisosa seas on ka unts [[hõbe]]dat ja [[kuld]]a. Kitt tapab [[seen]]i ning [[viirus]]eid ja [[bakter]]eid, ja kui mõni sissetungija on tarus hinge heitnud, siis kaetakse ka tema desinfitseeriva kitiga. See pesa kaitseks loodud imeline materjal on propolis, mis ladina keeles tähendab „kogukonna heaks". ("Tiivasumin ukse juures", lk 69) * Nähtamatu elu ongi ju kõige tavalisem, sest miljonid anonüümsed olendid on enamuse asjade taga, nii siis, kui tegemist on [[ühiskond]]adega, kui siis, kui tegemist on [[raamat]]utega. Möödaminnes võib kedagi nimetada Väikeseks sipelgaks, ja järele mõeldes kõlab see nagu ülistus. ("Sipelgasein", lk 117) * [[Meri|Merel]] olles tekivad kergesti mõtted elust, sest maakera ongi ju tegelikult veekera. Vähe sellest, et kaks kolmandikku on kaetud merega. Kui liita laius ja sügavus, saab sellest üheksakümmend kaheksa protsenti maakera elusfäärist. ("Merevaade verandalt", lk 124) * Kuid [[trilobiit]]ide laialivalguv panoraam vees sai valitsevaks kolmesajaks miljoniks aastaks, kui meres domineeris nende tuhatkond liiki. Ka nemad surid, nagu kõik muudki isendid, ja heljusid oma lubjasisaldusega silmadega merepõhja, et ühineda [[tigu]]de ja [[korall]]idega. Miljonite aastate vältel pressiti see lubjakiviks, nagu oleks maa ajalugu ühe sekundiga muutunud püramiidideks, katedraalideks, teedeks, kunstväetisteks ja hambapastaks. ("Merevaade verandalt", lk 136-137) * Köögiaknal punus võrku devoniajastu ämblik. Väljas puu otsas siristas keegi dinosauruse järglane. Läksin välja oma elukogenud vanade mändide, sõnajalgade ja samblike juurde. Nende all on mereladestused ja ammu kadunud mägede fragmendid. Samblas ronivad mikroskoopilised loimurid nagu nähtamatud kaheksajalgsed Michelini-kutid. ("Merevaade verandalt", lk 141) * Üldse oli elu kulgemisel niisugused mõõtmed, et see tuleb nädalapikkuseks kokku suruda, et selle kohta üldse mingi ülevaade tekiks. Kui siis ühel pühapäeva öösel tekkis Maa hõõguv kera, sündis esimene elu teisipäeval. Need olid tsüaanbakterid, mis said planeedi endale kuni järgmise laupäevani, kui tulid mereloomad. Kuid seejärel muutus viimane pühapäev hektiliseks. Hommikul ronisid esimesed taimed maale ja paar tundi hiljem järgnesid neile amfiibid ja putukad. Pärastlõunal vallutasid maa suured roomajad ja pool tundi hiljem olid olemas imetajad, kuigi nad pidid neli tundi elama dinosauruste varjus. Linnud tulid õhtusöögi ajal. Enne südaööd ronisid inimahvid puudel ja kolmkümmend sekundit enne seda, kui kell lõi kaksteist, hakkas ''Homo sapiens'' kõndima kahel jalal. Kogu inimlugu mahtus sekundi murdossa. ("Merevaade verandalt", lk 143) * Suuremas perspektiivis on iga olend vool millestki, mis on teel millegi poole, mis ootab. ("Merevaade verandalt", lk 146) * Öös on mõistatuslikkust, mis hirmutab. Pimeduse saabudes paneme meie tuled põlema ja suleme ukse väljas võimust võtvale pimedusele. Varjude ja helide seas, mida me ei mõista, säravad röövloomasilmad. Ürgloomataolised nahkhiired lendlevad oma varjatud maailmas ja lõpuste abil hingavad mullakakandid ronivad välja, et muuta närbunud asju mullaks. Kõik nad liiguvad rahulikult ööpimeduses, mille eest inimene põgeneb. Kuid kuna ka nemad kuuluvad elusloodusesse, siis kohtume nendega kunagi niikuinii. ("Metsiku maa jõud", lk 173) * 18. sajandil markeeris muruplats mõne palee ees staatust, kuid tänapäeval leidub neid iga maja ees, ja USA-s katavad nad kolm korda suurema ala kui mandri kõik maisipõllud kokku. Nende korrashoidmine neelab miljardeid dollareid, miljoneid kilosid tõrjevahendeid ja suurema osa omanike joogiveevarudest. ("Majaõnne puu", lk 180) * Taimed teavad kõike aja kaduvusest ja määratusest. Nad võivad selle pakkida väikestesse seemnetesse ja levitada seda lõpmatult. Nad olid sada miljonit aastat olnud lakkamatult närbunud ja taassündinud, ja nende panus elu biomassis on ikka üheksakümmend üheksa protsenti. ("Majaõnne puu", lk 182) * Kui Teise maailmasõja ajal Briti muuseumi pommitati, hakkas katus läbi laskma ja äkki hakkasid ühes herbaariumis idanema mõned kolmesaja-aastased seemned. Nende vanemad olid elanud teises ajas ja teises maailma otsas, kuid nemad ise olid uutele võimalustele avatud. Seemnes võib sajand olla nagu üks hetk. ("Majaõnne puu", lk 183) * Parfüüme on loodud kroonlehtedest, puuviljakoortest, seemnetest ja lehtedest, isegi juurtest ja koorest. Nende eeterlikke essentse on võimalik kombineerida nagu heliakorde, nii nimetatakse neid baashelideks, südamehelideks ja kõrgeteks helideks. Keegi 19. sajandi parfüümitootja koostas skaala, kus d tähistas viiulit, e akaatsiat, f hüatsinti, g apelsiniõit, a värsket heina, h sidrunpuju ja c kamprit. Teised lillelõhnad võisid moodustada teisi skaalasid, kuna lõhnamaailmas on sama palju variatsioone kui muusikas. :Kõrged helid on need, mis tekivad alguses ninas ja mis esimesena ka haihtuvad. Südamehelid ulatuvad jasmiinist ja roosidest kuni vürtsinelgi teradeni. Baashelidest võib kuivatatud tammesammal lõhnata nagu mererand või vihmamärg mets. Kuid klassikaline bassiheli on sandlipuu. See on nii rahustav kui ka erootiliselt erutav, sest puuessentsid on soojad. :On ka animalistlikud baashelid, nagu ambra - müstiline essents, mida varem hinnati sama kõrgelt kui kulda ja orje. Ambra säilitab oma lõhna aastaid ja pärineb mereelu sügavusest. ("Majaõnne puu", lk 207) * Kirjalikke sõnu leiame surnud taimedel. Egiptuses näiteks kuivanud papüüruse-lõikeheinal, Põhjalas aga pöögil. Kui pöögipuu pinnale märgid sisse lõigati, tekkiski uus sõna „pookstav“ (rts ''bokstav'') ja peale seda on purustatud puidumassist valmistatud paberile kirjutatud miljardeid tähti. (Majaõnne puu", lk 209) {{JÄRJESTA:Burton, Nina}} 1y0gpam9154bipuyij1xd7e8rnk3gsd 135623 135622 2026-07-31T17:43:27Z Pseudacorus 2604 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] 135623 wikitext text/x-wiki Eva Ulla Nina Burton (sündinud 5. oktoobril 1946) on Rootsi luuletaja ja esseist. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat "Livets tunna väggar" (2020). ==Elu õhukesed vaheseinad== Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 * Ka minu [[keha]] [[prooton]]id ja [[elektron]]id olid kunagi [[mateeria]] või [[kiirgus]] maailmaruumis. Niisiis võib öelda, et olen surnud [[täht]]ede jääkprodukt, või siis pigem tähetoorainete kogum. ("Sinine lagi", lk 14) * Mõtlesin kurvalt sellele sondile, mis saadeti välja kahe inimese pildiga. Kas see polnud natuke häbematu, kui seda pakuti tähtsaima [[informatsioon]]ina [[Maa (planeet)|Maa]] kohta? Ja kui maa ilmaruumis üldse oleks [[keel]]i, siis oleks need kindla peale teistsugused, kui meie oma. See on maailm, millele saaks läheneda pigem [[matemaatika]] kui [[sõna]]dega. :Parem tutvustav materjal olnuks NASA poolt salvestatud maa elektromagnetiline vibratsioon. Ka see on heliks muudetud ja kui ma kunagi kuulsin seda alguse ja lõputa kohisevat harmooniat, olin eriliselt liigutatud. Kas niisugusena kujutatakse ette sfääride muusikat? Kepler arvas, et [[Saturn]] ja [[Jupiter]] on bassid, kuna Maa ja [[Veenus]] on aldid, [[Marss|Mars]] tenor ja [[Merkuur]] sopran. Kuidas need tegelikkuses kõlavad, ma ei tea, kuid NASA salvestis tekitas minus tunde nii meie planeedi kaunitest kui habrastest eluvariatsioonidest. ("Sinine lagi", lk 15) * Need olid väga suured [[kanad]], kes olid toime tulnud isegi ründava [[rebane|rebasega]], kuigi tookord kaotas [[kukk]] elu. Pärast seda toodi kanalasse noor kukk, kes tundus alguses paaniliselt kartvat oma suurekasvulist haaremit. Isegi minu pererahva noorim poeg kartis neid kanu, sest ta oli kuulnud, et [[linnud]] pärinevad [[dinosaurus]]test. Seda oli näha ka nendest hiigelkanadest. :Esimene [[teadlane]], kes seda oletas, oli Thomas Henry Huxley. Kui Huxley aastal 1868 dinosauruse [[skelett]]i uuris, sai ta kutse kalkunipraele. Teda üllatas sarnasus [[taldrik]]ul oleva reieluu ja [[labor]]is uuritava dinosauruse reieluu vahel. Hilisemad geneetilised analüüsid näitasid, et tal on õigus. Kanad ja [[kalkun]]id on tõepoolest dinosauruste lähimad järeltulijad. ("Sinine lagi", lk 22) * Tuvilavõrgustik ei olnud olemas mitte ainult suurustel nagu Reutersi uudistebüroo ja Rothchildi [[pank]]. [[Tuvid]] pidid väiksemas mahus edasi toimetama päevasõnumeid. Nii vahendati 19. sajandil purjeregattide tulemusi selliselt, et kirjatuvituvi viis sõnumid Stockholmi Päevalehe (Stockholms Dagblad) trükikotta, kus need ajalehetoimetuse aknale välja pandi. :Tuvidele usaldati ka tõsisemaid ülesandeid. [[Maadeavastajad]], [[spioonid]] ja sõjaväelased andsid neile ülesandeid, mis võisid tiivulistele kangelastele olla närvekõditavad [[romaan]]id. Nii näiteks läbis üks tuvi 1850. aastal neli tuhat kilomeetrit, et kohale toimetada sõnum polaarekspeditsioonilt, kuigi paber ise läks teekonnal õnnetul kombel kaduma. Esimese ja Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad pooled [[kirjatuvi]]sid, ja kuna linnud olid sõtta kaasatud, said mõned neist isegi vaprusemedali. Üks inglise tuvi jätkas stoiliselt ülesannete täitmist, kuigi ta [[tiib]] oli püssikuulist vigastatud. Saksa kirjatuvidel polnud kerge, sest nende vastu kasutati nii relvi kui rabapistrikke. ("Sinine lagi", lk 24) * Hanede peatuspaik oli juba pime, kuid tuletorni abil leidsin koha, kus rohi oli madal ja silmapiir lähedal. Kui olin end sisse seadnud, kostus telgi kohal nõrka sahinat. Olin näinud fotosid, kuidas miljonid linnud katavad radaril kogu rannikuala nii, et nad nagu õitseksid laskudes merepinnale. Praegu oligi minu kohal selline lendav rannajoon. :Sahina all lamasin magamiskotis nagu hane hõlmas. Kujutlesin, kuidas mered, jõed ja mäed ujuvad lendavate lindude mälus kiiremini kui mõnel koolilapsel. Nad peavad ju suutma siduda geograafilise laiuse pikkusega, kus need ka paiknevad. Nende meeled on avatud ja kuna nende silmad asuvad külje peal, on nende vaateväli avar. Üle mere tuleb lainete liikumisest ka infraheli, kuid kõige olulisem on maa tunnetamine. Sügaval maa sees voolab tuline raud, luues magnethoovusi, mille järgi linnud orienteeruvad nagu rauaviilipuru. See annab nende lennule selge suuna, mida võib rikkuda ainult linnade elektriaparaatide elektromagnetism. Linnud elavad maa ja päikese liikumistega kokku palju intensiivsemalt kui meie, inimesed. ("Sinine lagi", lk 37) * Lindude suhtlemine käib toonide kaudu ja [[inimene]] on selle kõrval pigem liik, kellel muusikaline kuulmine puudub. Me ei kuule ei ülemtoone ega seitsetsadat viitkümmet helikõrgust, mille esitamisega tuleb toime [[käblik]] ühe [[minut]]i jooksul. Isegi [[metsvint]] laseb kuuldavale finesse, mida me kuuleme ainult siis, kui laulu lindistust on kümme korda aeglustatud. ("Sinine lagi", lk 42-43) * Ka inimesed on õpetanud linnupoegi laulma. 1800. aastatel varastas saksa [[metsavaht]] [[leevike]]se pesast poegi ja vilistas neile järjekindlalt meloodiaid, ise neid toites. Kummalisel kombel võtsid linnupojad ettevilistatud tooni omaks, kuigi see võis olla näiteks mõni rahvalaulu või klassikalise muusika fragment ja pealegi ei ole leevike iseenesest kuigi suur laulumees. Rästad on veel paremad meloodiate matkijad, nii et [[Mozart]]il oli omal ajal kodustatud rästas, kes oli õppinud vilistama lühikest lõiku helilooja ühest klaverisonaadist. ("Sinine lagi", lk 45) * Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi [[dekoltee]]sse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. ("Tiivasumin ukse juures", lk 52-53) * Pikapeale mõistsin, et seiklused ei pea toimuma eriti kaugel. Neid ei esine tingimata ainult imetajate juures, kuigi meil on end nendega kõige kergem samastada. Teine loomagrupp on nii suurim kui ka esimene, ja kui selle kohta lugeda, siis tundus see olevat puhas ''science fiction''. Seal oli olendeid, kellel võis olla viis tuhat silma, kuulmiselund põlveõndlas, maitsmismeel varvastel ja mõnel on kolmemõõtmeline lõhnameel. Nende keel võib koosneda keemiast või vibratsioonidest ja see oli tõeliselt keeruline. Nad olid juba 200 miljonit aastat tagasi kuulunud kõrgemasse loomaklassi, mis aja jooksul oli muutunud väga edukaks. Nüüd kaalus see kokku kolm korda enam, kui kõik imetajad, kalad, roomajad ja linnud kokku. Ka liike on selles grupis rohkem kui kõiki teisi loomi kokku ja üksiku tasemel oli neid täht-tähelt sada miljonit korda rohkem kui kõiki inimesi. ("Tiivasumin ukse juures", lk 53) * Elus võib paljugi sõltuda karvadest ja eriti mesilastel, sest õietolm jääb just karvade külge. Karvad aitavad kaasa ka mesilaste ja õite vastastikusele mõjule. Lennu ajal saab iga haruline karv positiivse laengu, kuid õite laeng on nõrgalt negatiivne. Nende vahel tekib seega jõuväli, mis omavahelisel kokkupuutel muutub intensiivsemaks. Nad tõepoolest sütitavad teineteist. ("Tiivasumin ukse juures", lk 56) * [[Taru]]sse kogutakse lennusaak. Seal prepareeritakse nektar ja sorteeritakse erinevat värvi [[õietolm]]. Seal valmib [[kitt]], millega tihendatakse [[pragu]]sid vahakärgedes ja kaitstakse pesa. Kitt tehakse enamasti lehtpuude vaiguste pungade ja okaspuude vaigust, seda peetakse teatavaks eluessentsiks. Sajakonna koostisosa seas on ka unts [[hõbe]]dat ja [[kuld]]a. Kitt tapab [[seen]]i ning [[viirus]]eid ja [[bakter]]eid, ja kui mõni sissetungija on tarus hinge heitnud, siis kaetakse ka tema desinfitseeriva kitiga. See pesa kaitseks loodud imeline materjal on propolis, mis ladina keeles tähendab „kogukonna heaks". ("Tiivasumin ukse juures", lk 69) * Nähtamatu elu ongi ju kõige tavalisem, sest miljonid anonüümsed olendid on enamuse asjade taga, nii siis, kui tegemist on [[ühiskond]]adega, kui siis, kui tegemist on [[raamat]]utega. Möödaminnes võib kedagi nimetada Väikeseks sipelgaks, ja järele mõeldes kõlab see nagu ülistus. ("Sipelgasein", lk 117) * [[Meri|Merel]] olles tekivad kergesti mõtted elust, sest maakera ongi ju tegelikult veekera. Vähe sellest, et kaks kolmandikku on kaetud merega. Kui liita laius ja sügavus, saab sellest üheksakümmend kaheksa protsenti maakera elusfäärist. ("Merevaade verandalt", lk 124) * Kuid [[trilobiit]]ide laialivalguv panoraam vees sai valitsevaks kolmesajaks miljoniks aastaks, kui meres domineeris nende tuhatkond liiki. Ka nemad surid, nagu kõik muudki isendid, ja heljusid oma lubjasisaldusega silmadega merepõhja, et ühineda [[tigu]]de ja [[korall]]idega. Miljonite aastate vältel pressiti see lubjakiviks, nagu oleks maa ajalugu ühe sekundiga muutunud püramiidideks, katedraalideks, teedeks, kunstväetisteks ja hambapastaks. ("Merevaade verandalt", lk 136-137) * Köögiaknal punus võrku devoniajastu ämblik. Väljas puu otsas siristas keegi dinosauruse järglane. Läksin välja oma elukogenud vanade mändide, sõnajalgade ja samblike juurde. Nende all on mereladestused ja ammu kadunud mägede fragmendid. Samblas ronivad mikroskoopilised loimurid nagu nähtamatud kaheksajalgsed Michelini-kutid. ("Merevaade verandalt", lk 141) * Üldse oli elu kulgemisel niisugused mõõtmed, et see tuleb nädalapikkuseks kokku suruda, et selle kohta üldse mingi ülevaade tekiks. Kui siis ühel pühapäeva öösel tekkis Maa hõõguv kera, sündis esimene elu teisipäeval. Need olid tsüaanbakterid, mis said planeedi endale kuni järgmise laupäevani, kui tulid mereloomad. Kuid seejärel muutus viimane pühapäev hektiliseks. Hommikul ronisid esimesed taimed maale ja paar tundi hiljem järgnesid neile amfiibid ja putukad. Pärastlõunal vallutasid maa suured roomajad ja pool tundi hiljem olid olemas imetajad, kuigi nad pidid neli tundi elama dinosauruste varjus. Linnud tulid õhtusöögi ajal. Enne südaööd ronisid inimahvid puudel ja kolmkümmend sekundit enne seda, kui kell lõi kaksteist, hakkas ''Homo sapiens'' kõndima kahel jalal. Kogu inimlugu mahtus sekundi murdossa. ("Merevaade verandalt", lk 143) * Suuremas perspektiivis on iga olend vool millestki, mis on teel millegi poole, mis ootab. ("Merevaade verandalt", lk 146) * Öös on mõistatuslikkust, mis hirmutab. Pimeduse saabudes paneme meie tuled põlema ja suleme ukse väljas võimust võtvale pimedusele. Varjude ja helide seas, mida me ei mõista, säravad röövloomasilmad. Ürgloomataolised nahkhiired lendlevad oma varjatud maailmas ja lõpuste abil hingavad mullakakandid ronivad välja, et muuta närbunud asju mullaks. Kõik nad liiguvad rahulikult ööpimeduses, mille eest inimene põgeneb. Kuid kuna ka nemad kuuluvad elusloodusesse, siis kohtume nendega kunagi niikuinii. ("Metsiku maa jõud", lk 173) * 18. sajandil markeeris muruplats mõne palee ees staatust, kuid tänapäeval leidub neid iga maja ees, ja USA-s katavad nad kolm korda suurema ala kui mandri kõik maisipõllud kokku. Nende korrashoidmine neelab miljardeid dollareid, miljoneid kilosid tõrjevahendeid ja suurema osa omanike joogiveevarudest. ("Majaõnne puu", lk 180) * Taimed teavad kõike aja kaduvusest ja määratusest. Nad võivad selle pakkida väikestesse seemnetesse ja levitada seda lõpmatult. Nad olid sada miljonit aastat olnud lakkamatult närbunud ja taassündinud, ja nende panus elu biomassis on ikka üheksakümmend üheksa protsenti. ("Majaõnne puu", lk 182) * Kui Teise maailmasõja ajal Briti muuseumi pommitati, hakkas katus läbi laskma ja äkki hakkasid ühes herbaariumis idanema mõned kolmesaja-aastased seemned. Nende vanemad olid elanud teises ajas ja teises maailma otsas, kuid nemad ise olid uutele võimalustele avatud. Seemnes võib sajand olla nagu üks hetk. ("Majaõnne puu", lk 183) * Parfüüme on loodud kroonlehtedest, puuviljakoortest, seemnetest ja lehtedest, isegi juurtest ja koorest. Nende eeterlikke essentse on võimalik kombineerida nagu heliakorde, nii nimetatakse neid baashelideks, südamehelideks ja kõrgeteks helideks. Keegi 19. sajandi parfüümitootja koostas skaala, kus d tähistas viiulit, e akaatsiat, f hüatsinti, g apelsiniõit, a värsket heina, h sidrunpuju ja c kamprit. Teised lillelõhnad võisid moodustada teisi skaalasid, kuna lõhnamaailmas on sama palju variatsioone kui muusikas. :Kõrged helid on need, mis tekivad alguses ninas ja mis esimesena ka haihtuvad. Südamehelid ulatuvad jasmiinist ja roosidest kuni vürtsinelgi teradeni. Baashelidest võib kuivatatud tammesammal lõhnata nagu mererand või vihmamärg mets. Kuid klassikaline bassiheli on sandlipuu. See on nii rahustav kui ka erootiliselt erutav, sest puuessentsid on soojad. :On ka animalistlikud baashelid, nagu ambra - müstiline essents, mida varem hinnati sama kõrgelt kui kulda ja orje. Ambra säilitab oma lõhna aastaid ja pärineb mereelu sügavusest. ("Majaõnne puu", lk 207) * Kirjalikke sõnu leiame surnud taimedel. Egiptuses näiteks kuivanud papüüruse-lõikeheinal, Põhjalas aga pöögil. Kui pöögipuu pinnale märgid sisse lõigati, tekkiski uus sõna „pookstav“ (rts ''bokstav'') ja peale seda on purustatud puidumassist valmistatud paberile kirjutatud miljardeid tähti. (Majaõnne puu", lk 209) {{JÄRJESTA:Burton, Nina}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] px421iyxgac0y5i3c4klql0cjx73mql 135624 135623 2026-07-31T17:44:34Z Pseudacorus 2604 135624 wikitext text/x-wiki Eva Ulla Nina Burton (sündinud 5. oktoobril 1946) on Rootsi luuletaja ja esseist. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat "Livets tunna väggar" (2020). ==Elu õhukesed vaheseinad== Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 * Ka minu [[keha]] [[prooton]]id ja [[elektron]]id olid kunagi [[mateeria]] või [[kiirgus]] maailmaruumis. Niisiis võib öelda, et olen surnud [[täht]]ede jääkprodukt, või siis pigem tähetoorainete kogum. ("Sinine lagi", lk 14) * Mõtlesin kurvalt sellele sondile, mis saadeti välja kahe inimese pildiga. Kas see polnud natuke häbematu, kui seda pakuti tähtsaima [[informatsioon]]ina [[Maa (planeet)|Maa]] kohta? Ja kui maa ilmaruumis üldse oleks [[keel]]i, siis oleks need kindla peale teistsugused, kui meie oma. See on maailm, millele saaks läheneda pigem [[matemaatika]] kui [[sõna]]dega. :Parem tutvustav materjal olnuks NASA poolt salvestatud maa elektromagnetiline vibratsioon. Ka see on heliks muudetud ja kui ma kunagi kuulsin seda alguse ja lõputa kohisevat harmooniat, olin eriliselt liigutatud. Kas niisugusena kujutatakse ette sfääride muusikat? Kepler arvas, et [[Saturn]] ja [[Jupiter]] on bassid, kuna Maa ja [[Veenus]] on aldid, [[Marss|Mars]] tenor ja [[Merkuur]] sopran. Kuidas need tegelikkuses kõlavad, ma ei tea, kuid NASA salvestis tekitas minus tunde nii meie planeedi kaunitest kui habrastest eluvariatsioonidest. ("Sinine lagi", lk 15) * Need olid väga suured [[kanad]], kes olid toime tulnud isegi ründava [[rebane|rebasega]], kuigi tookord kaotas [[kukk]] elu. Pärast seda toodi kanalasse noor kukk, kes tundus alguses paaniliselt kartvat oma suurekasvulist haaremit. Isegi minu pererahva noorim poeg kartis neid kanu, sest ta oli kuulnud, et [[linnud]] pärinevad [[dinosaurus]]test. Seda oli näha ka nendest hiigelkanadest. :Esimene [[teadlane]], kes seda oletas, oli Thomas Henry Huxley. Kui Huxley aastal 1868 dinosauruse [[skelett]]i uuris, sai ta kutse kalkunipraele. Teda üllatas sarnasus [[taldrik]]ul oleva reieluu ja [[labor]]is uuritava dinosauruse reieluu vahel. Hilisemad geneetilised analüüsid näitasid, et tal on õigus. Kanad ja [[kalkun]]id on tõepoolest dinosauruste lähimad järeltulijad. ("Sinine lagi", lk 22) * Tuvilavõrgustik ei olnud olemas mitte ainult suurustel nagu Reutersi uudistebüroo ja Rothchildi [[pank]]. [[Tuvid]] pidid väiksemas mahus edasi toimetama päevasõnumeid. Nii vahendati 19. sajandil purjeregattide tulemusi selliselt, et kirjatuvituvi viis sõnumid Stockholmi Päevalehe (Stockholms Dagblad) trükikotta, kus need ajalehetoimetuse aknale välja pandi. :Tuvidele usaldati ka tõsisemaid ülesandeid. [[Maadeavastajad]], [[spioonid]] ja sõjaväelased andsid neile ülesandeid, mis võisid tiivulistele kangelastele olla närvekõditavad [[romaan]]id. Nii näiteks läbis üks tuvi 1850. aastal neli tuhat kilomeetrit, et kohale toimetada sõnum polaarekspeditsioonilt, kuigi paber ise läks teekonnal õnnetul kombel kaduma. Esimese ja Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad pooled [[kirjatuvi]]sid, ja kuna linnud olid sõtta kaasatud, said mõned neist isegi vaprusemedali. Üks inglise tuvi jätkas stoiliselt ülesannete täitmist, kuigi ta [[tiib]] oli püssikuulist vigastatud. Saksa kirjatuvidel polnud kerge, sest nende vastu kasutati nii relvi kui rabapistrikke. ("Sinine lagi", lk 24) * Hanede peatuspaik oli juba pime, kuid tuletorni abil leidsin koha, kus rohi oli madal ja silmapiir lähedal. Kui olin end sisse seadnud, kostus telgi kohal nõrka sahinat. Olin näinud fotosid, kuidas miljonid linnud katavad radaril kogu rannikuala nii, et nad nagu õitseksid laskudes merepinnale. Praegu oligi minu kohal selline lendav rannajoon. :Sahina all lamasin magamiskotis nagu hane hõlmas. Kujutlesin, kuidas mered, jõed ja mäed ujuvad lendavate lindude mälus kiiremini kui mõnel koolilapsel. Nad peavad ju suutma siduda geograafilise laiuse pikkusega, kus need ka paiknevad. Nende meeled on avatud ja kuna nende silmad asuvad külje peal, on nende vaateväli avar. Üle mere tuleb lainete liikumisest ka infraheli, kuid kõige olulisem on maa tunnetamine. Sügaval maa sees voolab tuline raud, luues magnethoovusi, mille järgi linnud orienteeruvad nagu rauaviilipuru. See annab nende lennule selge suuna, mida võib rikkuda ainult linnade elektriaparaatide elektromagnetism. Linnud elavad maa ja päikese liikumistega kokku palju intensiivsemalt kui meie, inimesed. ("Sinine lagi", lk 37) * Lindude suhtlemine käib toonide kaudu ja [[inimene]] on selle kõrval pigem liik, kellel muusikaline kuulmine puudub. Me ei kuule ei ülemtoone ega seitsetsadat viitkümmet helikõrgust, mille esitamisega tuleb toime [[käblik]] ühe [[minut]]i jooksul. Isegi [[metsvint]] laseb kuuldavale finesse, mida me kuuleme ainult siis, kui laulu lindistust on kümme korda aeglustatud. ("Sinine lagi", lk 42-43) * Ka inimesed on õpetanud linnupoegi laulma. 1800. aastatel varastas saksa [[metsavaht]] [[leevike]]se pesast poegi ja vilistas neile järjekindlalt meloodiaid, ise neid toites. Kummalisel kombel võtsid linnupojad ettevilistatud tooni omaks, kuigi see võis olla näiteks mõni rahvalaulu või klassikalise muusika fragment ja pealegi ei ole leevike iseenesest kuigi suur laulumees. Rästad on veel paremad meloodiate matkijad, nii et [[Mozart]]il oli omal ajal kodustatud rästas, kes oli õppinud vilistama lühikest lõiku helilooja ühest klaverisonaadist. ("Sinine lagi", lk 45) * Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi [[dekoltee]]sse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. ("Tiivasumin ukse juures", lk 52-53) * Pikapeale mõistsin, et seiklused ei pea toimuma eriti kaugel. Neid ei esine tingimata ainult imetajate juures, kuigi meil on end nendega kõige kergem samastada. Teine loomagrupp on nii suurim kui ka esimene, ja kui selle kohta lugeda, siis tundus see olevat puhas ''science fiction''. Seal oli olendeid, kellel võis olla viis tuhat silma, kuulmiselund põlveõndlas, maitsmismeel varvastel ja mõnel on kolmemõõtmeline lõhnameel. Nende keel võib koosneda keemiast või vibratsioonidest ja see oli tõeliselt keeruline. Nad olid juba 200 miljonit aastat tagasi kuulunud kõrgemasse loomaklassi, mis aja jooksul oli muutunud väga edukaks. Nüüd kaalus see kokku kolm korda enam, kui kõik imetajad, kalad, roomajad ja linnud kokku. Ka liike on selles grupis rohkem kui kõiki teisi loomi kokku ja üksiku tasemel oli neid täht-tähelt sada miljonit korda rohkem kui kõiki inimesi. ("Tiivasumin ukse juures", lk 53) * Elus võib paljugi sõltuda karvadest ja eriti mesilastel, sest õietolm jääb just karvade külge. Karvad aitavad kaasa ka mesilaste ja õite vastastikusele mõjule. Lennu ajal saab iga haruline karv positiivse laengu, kuid õite laeng on nõrgalt negatiivne. Nende vahel tekib seega jõuväli, mis omavahelisel kokkupuutel muutub intensiivsemaks. Nad tõepoolest sütitavad teineteist. ("Tiivasumin ukse juures", lk 56) * [[Taru]]sse kogutakse lennusaak. Seal prepareeritakse nektar ja sorteeritakse erinevat värvi [[õietolm]]. Seal valmib [[kitt]], millega tihendatakse [[pragu]]sid vahakärgedes ja kaitstakse pesa. Kitt tehakse enamasti lehtpuude vaiguste pungade ja okaspuude vaigust, seda peetakse teatavaks eluessentsiks. Sajakonna koostisosa seas on ka unts [[hõbe]]dat ja [[kuld]]a. Kitt tapab [[seen]]i ning [[viirus]]eid ja [[bakter]]eid, ja kui mõni sissetungija on tarus hinge heitnud, siis kaetakse ka tema desinfitseeriva kitiga. See pesa kaitseks loodud imeline materjal on propolis, mis ladina keeles tähendab „kogukonna heaks". ("Tiivasumin ukse juures", lk 69) * Nähtamatu elu ongi ju kõige tavalisem, sest miljonid anonüümsed olendid on enamuse asjade taga, nii siis, kui tegemist on [[ühiskond]]adega, kui siis, kui tegemist on [[raamat]]utega. Möödaminnes võib kedagi nimetada Väikeseks sipelgaks, ja järele mõeldes kõlab see nagu ülistus. ("Sipelgasein", lk 117) * [[Meri|Merel]] olles tekivad kergesti mõtted elust, sest maakera ongi ju tegelikult veekera. Vähe sellest, et kaks kolmandikku on kaetud merega. Kui liita laius ja sügavus, saab sellest üheksakümmend kaheksa protsenti maakera elusfäärist. ("Merevaade verandalt", lk 124) * Kuid [[trilobiit]]ide laialivalguv panoraam vees sai valitsevaks kolmesajaks miljoniks aastaks, kui meres domineeris nende tuhatkond liiki. Ka nemad surid, nagu kõik muudki isendid, ja heljusid oma lubjasisaldusega silmadega merepõhja, et ühineda [[tigu]]de ja [[korall]]idega. Miljonite aastate vältel pressiti see lubjakiviks, nagu oleks maa ajalugu ühe sekundiga muutunud püramiidideks, katedraalideks, teedeks, kunstväetisteks ja hambapastaks. ("Merevaade verandalt", lk 136-137) * Köögiaknal punus võrku devoniajastu ämblik. Väljas puu otsas siristas keegi dinosauruse järglane. Läksin välja oma elukogenud vanade mändide, sõnajalgade ja samblike juurde. Nende all on mereladestused ja ammu kadunud mägede fragmendid. Samblas ronivad mikroskoopilised loimurid nagu nähtamatud kaheksajalgsed Michelini-kutid. ("Merevaade verandalt", lk 141) * Üldse oli elu kulgemisel niisugused mõõtmed, et see tuleb nädalapikkuseks kokku suruda, et selle kohta üldse mingi ülevaade tekiks. Kui siis ühel pühapäeva öösel tekkis Maa hõõguv kera, sündis esimene elu teisipäeval. Need olid tsüaanbakterid, mis said planeedi endale kuni järgmise laupäevani, kui tulid mereloomad. Kuid seejärel muutus viimane pühapäev hektiliseks. Hommikul ronisid esimesed taimed maale ja paar tundi hiljem järgnesid neile amfiibid ja putukad. Pärastlõunal vallutasid maa suured roomajad ja pool tundi hiljem olid olemas imetajad, kuigi nad pidid neli tundi elama dinosauruste varjus. Linnud tulid õhtusöögi ajal. Enne südaööd ronisid inimahvid puudel ja kolmkümmend sekundit enne seda, kui kell lõi kaksteist, hakkas ''Homo sapiens'' kõndima kahel jalal. Kogu inimlugu mahtus sekundi murdossa. ("Merevaade verandalt", lk 143) * Suuremas perspektiivis on iga olend vool millestki, mis on teel millegi poole, mis ootab. ("Merevaade verandalt", lk 146) * Öös on mõistatuslikkust, mis hirmutab. Pimeduse saabudes paneme meie tuled põlema ja suleme ukse väljas võimust võtvale pimedusele. Varjude ja helide seas, mida me ei mõista, säravad röövloomasilmad. Ürgloomataolised nahkhiired lendlevad oma varjatud maailmas ja lõpuste abil hingavad mullakakandid ronivad välja, et muuta närbunud asju mullaks. Kõik nad liiguvad rahulikult ööpimeduses, mille eest inimene põgeneb. Kuid kuna ka nemad kuuluvad elusloodusesse, siis kohtume nendega kunagi niikuinii. ("Metsiku maa jõud", lk 173) * 18. sajandil markeeris muruplats mõne palee ees staatust, kuid tänapäeval leidub neid iga maja ees, ja USA-s katavad nad kolm korda suurema ala kui mandri kõik maisipõllud kokku. Nende korrashoidmine neelab miljardeid dollareid, miljoneid kilosid tõrjevahendeid ja suurema osa omanike joogiveevarudest. ("Majaõnne puu", lk 180) * Taimed teavad kõike aja kaduvusest ja määratusest. Nad võivad selle pakkida väikestesse seemnetesse ja levitada seda lõpmatult. Nad olid sada miljonit aastat olnud lakkamatult närbunud ja taassündinud, ja nende panus elu biomassis on ikka üheksakümmend üheksa protsenti. ("Majaõnne puu", lk 182) * Kui Teise maailmasõja ajal Briti muuseumi pommitati, hakkas katus läbi laskma ja äkki hakkasid ühes herbaariumis idanema mõned kolmesaja-aastased seemned. Nende vanemad olid elanud teises ajas ja teises maailma otsas, kuid nemad ise olid uutele võimalustele avatud. Seemnes võib sajand olla nagu üks hetk. ("Majaõnne puu", lk 183) * Parfüüme on loodud kroonlehtedest, puuviljakoortest, seemnetest ja lehtedest, isegi juurtest ja koorest. Nende eeterlikke essentse on võimalik kombineerida nagu heliakorde, nii nimetatakse neid baashelideks, südamehelideks ja kõrgeteks helideks. Keegi 19. sajandi parfüümitootja koostas skaala, kus d tähistas viiulit, e akaatsiat, f hüatsinti, g apelsiniõit, a värsket heina, h sidrunpuju ja c kamprit. Teised lillelõhnad võisid moodustada teisi skaalasid, kuna lõhnamaailmas on sama palju variatsioone kui muusikas. :Kõrged helid on need, mis tekivad alguses ninas ja mis esimesena ka haihtuvad. Südamehelid ulatuvad jasmiinist ja roosidest kuni vürtsinelgi teradeni. Baashelidest võib kuivatatud tammesammal lõhnata nagu mererand või vihmamärg mets. Kuid klassikaline bassiheli on sandlipuu. See on nii rahustav kui ka erootiliselt erutav, sest puuessentsid on soojad. :On ka animalistlikud baashelid, nagu ambra - müstiline essents, mida varem hinnati sama kõrgelt kui kulda ja orje. Ambra säilitab oma lõhna aastaid ja pärineb mereelu sügavusest. ("Majaõnne puu", lk 207) * Kirjalikke sõnu leiame surnud taimedel. Egiptuses näiteks kuivanud papüüruse-lõikeheinal, Põhjalas aga pöögil. Kui pöögipuu pinnale märgid sisse lõigati, tekkiski uus sõna „pookstav“ (rts ''bokstav'') ja peale seda on purustatud puidumassist valmistatud paberile kirjutatud miljardeid tähti. (Majaõnne puu", lk 209) {{JÄRJESTA:Burton, Nina}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] 0x2tzuqqxfnrtastm1uqy0foc0ns6d6 4 25987 135625 2026-07-31T17:47:37Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Suuremas perspektiivis on iga [[olend]] [[vool]] millestki, mis on [[tee]]l millegi poole, mis [[ootamine|ootab]]. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Merevaade verandalt", lk 146' 135625 wikitext text/x-wiki * Suuremas perspektiivis on iga [[olend]] [[vool]] millestki, mis on [[tee]]l millegi poole, mis [[ootamine|ootab]]. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Merevaade verandalt", lk 146 sa8t84zuxudgfzs7a77mj1ej3j7n5mz