Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.14 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 25184 135642 133800 2026-08-09T19:08:39Z Juhan242 5677 /* */ 135642 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Annely Kolk 2022.jpg|pisi|Annely Kolk, 2022.]] '''Annely Kolk''' (sündinud 28. novembril 1976 Türil) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja [[jurist]], aastatel 2023–2026 [[Eesti suursaadik Ukrainas]]. ==Intervjuud== * [[Rünnak]]ud on aina jõhkramaks läinud, droone ja rakette, mida [[Venemaa]] suudab õhku paisata, on üle mõistuse suurtes kogustes. Venemaa on ise palju tootnud, kuid saanud suurt abi ka teistelt riikidelt. On päris selge, et nende sõjaplaan ei saanud tekkida 2014. või 2022. aastal. Sõja [[strateegia]]t on kindlasti palju varem planeeritud. * Ukrainas ei ole enam ühtegi [[perekond]]a, keda sõda poleks puudutanud; kes ei tunneks kedagi, kel on keegi lähedane sõjas viga saanud. Lääne pool on endiselt drooni- ja raketirünnakute mõttes rohkem kaitstud, sest need ei jõua nii kaugele – [[õhutõrje]] võtab need enne maha. * Et Venemaa [[jõhkrus]] ja [[alatus]] võib nii suur olla, seda ma ei teadnud. Sisuliselt toimub siin [[genotsiid]] Ukraina rahva vastu – pommitatakse tsiviilisikuid, infrastruktuure, energiataristuid... Nüüd üritatakse ukrainlasi külmaga hävitada. Massilistel pommitamistel energiainfrastruktuuri vastu oli ainult üks [[eesmärk]] – et inimestel oleks pime, külm, poleks toasooja. Jah, sellist jõhkrust ma ei kujutanud ette. * Aeg-ajalt räägin inimestele, kuidas näen aknast mööda lendavaid [[droon]]e. Arvatakse, et on väiksed Mavicud. Ei, need on ikka kaks korda kolm meetrit suured, lõhkelaengutega! * Et meie oleme suurema osa ajast [[Kiiev]]is ja siin on [[metroo]]d, on võimalus minna [[varjend]]isse. Neid me siin kasutame. Kui päeval oleme [[saatkond|saatkonnas]] ja tuleb [[õhuhäire]], siis läheme kogu saatkonna rahvaga alla keldrisse, kus asuvad meie tööruumid, seal saame tööd jätkata. Tunneme end sama [[Turvalisus|turvaliselt]] kui kõik [[ukrainlased]], kelle keskel me elame. * Ukrainas on väga palju [[laps]]i, kes polegi kunagi [[kool]]i jõudnud. Oli koroonakriis, siis sõda... ''Online''-õpe on tore, aga kui kodus ei ole elektrit, vett, [[internet]]iühendust ja kolme lapse peale on ehk üks [[arvuti]], siis... Lisaks sellele peavad naised olema [[Vaprus|vaprad]], kinnitama lastele, et isaga või vanaisaga on sõjas täna kõik korras, homse kohta ei teata... Ukraina naised elavad tohutu emotsionaalse [[pinge]] all. * Usun, et ukraina [[naised]] on sama tugevad nagu eesti naisedki. Leitakse vajaminev jõud ja neis on [[teadmine]], et ükskord saab see sõda läbi. On ka neid, kes võtavadki päev korraga. Inimese [[hing]]e lõpuni muidugi ei näe. Mäletan, et meil oli Eestist üks delegatsioon külas, olime õhtusöögil ühes kohalikus [[kohvik]]us. Naised teenindasid... Nägin, et üks [[teenindaja]] [[nutt|nutab]] koridoris. Läksin ja küsisin, mis juhtus. Ta rääkis, et mees hukkus rindel kaks kuud tagasi. Ta tuli tagasi, tegi oma töö ära... * Olen lugenud, et kui rindejoone äärest [[Evakuatsioon|evakueeritakse]] kodudest inimesi, siis on vanemad inimesed öelnud, et me jääme siia, meie siit ära ei lähe. Aga see pole käegalöömine, vaid... Tulgu mis tuleb. Kui pean [[Surm|surema]], siis suren vähemalt oma [[kodu]]s. * Me ei tea, mida toob aasta 2025 – mitmel pool on valimised, kas [[Euroopa]] püsib ühtne. Ukraina teab, et üksi nad ei suuda venelast tagasi tõrjuda. Loodetakse, et Euroopa tuleb rohkem taha. Olen ise [[Optimism|optimistlik]], et ta tuleb. ** Annely Kolk, intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120349174/annely-kolk-droonitabamuse-saanud-kiievi-kodust-toast-oue-joostes-nagin-et-korrus-korgemal-poleb-ja-terve-maja-umbrus-on-tais-rususid "Annely Kolk droonitabamuse saanud Kiievi kodust: toast õue joostes nägin, et korrus kõrgemal põleb ja terve maja ümbrus on täis rususid... "], Eesti Naine, 03.02.2025 * Aga Vene [[pomm]]id ja [[raketid]] ei ole mingid täppisrelvad ja [[venelased]] ei ole [[Täppisteadused|täppisteadlased]]. ** Annely Kolk, intervjuu: [[Marju Himma]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/120328058/suur-intervjuu-suursaadik-annely-kolk-ukraina-korruptsioonist-visast-voitlusest-ja-lahis-ida-konflikti-mojust "Suursaadik Annely Kolk Ukraina korruptsioonist, visast võitlusest ja Lähis-Ida konflikti mõjust"], Eesti Päevaleht, 11.10.2024 * Mõistame, et Ukraina võitleb [[Euroopa]] [[vabadus]]e eest, ja vabadus – see on kõik. Kui sul seda ei ole, pole sul võimalik saada [[Õigused|õigusi]] ega [[õiglus]]t. ** Annely Kolk, intervjuu: Roman Starapopov, [https://epl.delfi.ee/artikkel/120222761/intervjuu-eesti-uus-suursaadik-ukrainas-soja-alguses-nutsin-igal-ohtul-siis-sain-aru-et-see-ei-aita-tuleb-tegutseda "Eesti uus suursaadik Ukrainas: sõja alguses nutsin igal õhtul. Siis sain aru, et see ei aita, tuleb tegutseda"], Eesti Päevaleht, 10.08.2023 * Ma ei ütleks, et [[diplomaatia]] oleks [[digiajastu]]l kardinaalselt muutunud. Tuleb ikkagi [[Sõnaosavus|osata sõna seada]]. ** Annely Kolk, intervjuu: [[Jaanus Piirsalu]], [https://www.postimees.ee/7818887/nadala-persoon-annely-kolk-julges-minna-eesti-saadikuks-ukrainas "Annely Kolk julges minna Eesti saadikuks Ukrainas"], Postimees, 22.07.2023 * Praegu ei ole ilmselt ühtegi Eesti [[diplomaat]]i ega [[suursaadik]]ut, kes ei tegeleks igapäevaselt [[Ukraina]] [[Toetus|toetamisega]] ühel või teisel viisil. ** Annely Kolk, intervjuu: Lennart Käämer, [https://www.postimees.ee/7778683/nadala-vastaja-annely-kolk-tegelen-tasapisi-juba-ukraina-keele-oppimisega "Annely Kolk: tegelen tasapisi juba ukraina keele õppimisega"], Postimees, 20.05.2023 {{JÄRJESTA:Kolk, Anneli}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] osnbjv7pdk7zs4dqcj3u9zz2p3qa0hu 0 25986 135643 135624 2026-08-09T22:54:21Z Kruusamägi 873 135643 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nina Burton at Göteborg Book Fair 2017 02.jpg|pisi|Nina Burton 2017. aastal]] '''Eva Ulla Nina Burton''' (sündinud 5. oktoobril 1946) on Rootsi luuletaja ja esseist. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat "Livets tunna väggar" (2020). ==Elu õhukesed vaheseinad== Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022 * Ka minu [[keha]] [[prooton]]id ja [[elektron]]id olid kunagi [[mateeria]] või [[kiirgus]] maailmaruumis. Niisiis võib öelda, et olen surnud [[täht]]ede jääkprodukt, või siis pigem tähetoorainete kogum. ("Sinine lagi", lk 14) * Mõtlesin kurvalt sellele sondile, mis saadeti välja kahe inimese pildiga. Kas see polnud natuke häbematu, kui seda pakuti tähtsaima [[informatsioon]]ina [[Maa (planeet)|Maa]] kohta? Ja kui maa ilmaruumis üldse oleks [[keel]]i, siis oleks need kindla peale teistsugused, kui meie oma. See on maailm, millele saaks läheneda pigem [[matemaatika]] kui [[sõna]]dega. :Parem tutvustav materjal olnuks NASA poolt salvestatud maa elektromagnetiline vibratsioon. Ka see on heliks muudetud ja kui ma kunagi kuulsin seda alguse ja lõputa kohisevat harmooniat, olin eriliselt liigutatud. Kas niisugusena kujutatakse ette sfääride muusikat? Kepler arvas, et [[Saturn]] ja [[Jupiter]] on bassid, kuna Maa ja [[Veenus]] on aldid, [[Marss|Mars]] tenor ja [[Merkuur]] sopran. Kuidas need tegelikkuses kõlavad, ma ei tea, kuid NASA salvestis tekitas minus tunde nii meie planeedi kaunitest kui habrastest eluvariatsioonidest. ("Sinine lagi", lk 15) * Need olid väga suured [[kanad]], kes olid toime tulnud isegi ründava [[rebane|rebasega]], kuigi tookord kaotas [[kukk]] elu. Pärast seda toodi kanalasse noor kukk, kes tundus alguses paaniliselt kartvat oma suurekasvulist haaremit. Isegi minu pererahva noorim poeg kartis neid kanu, sest ta oli kuulnud, et [[linnud]] pärinevad [[dinosaurus]]test. Seda oli näha ka nendest hiigelkanadest. :Esimene [[teadlane]], kes seda oletas, oli [[Thomas Henry Huxley]]. Kui Huxley aastal 1868 dinosauruse [[skelett]]i uuris, sai ta kutse kalkunipraele. Teda üllatas sarnasus [[taldrik]]ul oleva reieluu ja [[labor]]is uuritava dinosauruse reieluu vahel. Hilisemad geneetilised analüüsid näitasid, et tal on õigus. Kanad ja [[kalkun]]id on tõepoolest dinosauruste lähimad järeltulijad. ("Sinine lagi", lk 22) * Tuvilavõrgustik ei olnud olemas mitte ainult suurustel nagu Reutersi uudistebüroo ja Rothchildi [[pank]]. [[Tuvid]] pidid väiksemas mahus edasi toimetama päevasõnumeid. Nii vahendati 19. sajandil purjeregattide tulemusi selliselt, et kirjatuvituvi viis sõnumid Stockholmi Päevalehe (Stockholms Dagblad) trükikotta, kus need ajalehetoimetuse aknale välja pandi. :Tuvidele usaldati ka tõsisemaid ülesandeid. [[Maadeavastajad]], [[spioonid]] ja sõjaväelased andsid neile ülesandeid, mis võisid tiivulistele kangelastele olla närvekõditavad [[romaan]]id. Nii näiteks läbis üks tuvi 1850. aastal neli tuhat kilomeetrit, et kohale toimetada sõnum polaarekspeditsioonilt, kuigi paber ise läks teekonnal õnnetul kombel kaduma. Esimese ja Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad pooled [[kirjatuvi]]sid, ja kuna linnud olid sõtta kaasatud, said mõned neist isegi vaprusemedali. Üks inglise tuvi jätkas stoiliselt ülesannete täitmist, kuigi ta [[tiib]] oli püssikuulist vigastatud. Saksa kirjatuvidel polnud kerge, sest nende vastu kasutati nii relvi kui rabapistrikke. ("Sinine lagi", lk 24) * Hanede peatuspaik oli juba pime, kuid tuletorni abil leidsin koha, kus rohi oli madal ja silmapiir lähedal. Kui olin end sisse seadnud, kostus telgi kohal nõrka sahinat. Olin näinud fotosid, kuidas miljonid linnud katavad radaril kogu rannikuala nii, et nad nagu õitseksid laskudes merepinnale. Praegu oligi minu kohal selline lendav rannajoon. :Sahina all lamasin magamiskotis nagu hane hõlmas. Kujutlesin, kuidas mered, jõed ja mäed ujuvad lendavate lindude mälus kiiremini kui mõnel koolilapsel. Nad peavad ju suutma siduda geograafilise laiuse pikkusega, kus need ka paiknevad. Nende meeled on avatud ja kuna nende silmad asuvad külje peal, on nende vaateväli avar. Üle mere tuleb lainete liikumisest ka infraheli, kuid kõige olulisem on maa tunnetamine. Sügaval maa sees voolab tuline raud, luues magnethoovusi, mille järgi linnud orienteeruvad nagu rauaviilipuru. See annab nende lennule selge suuna, mida võib rikkuda ainult linnade elektriaparaatide elektromagnetism. Linnud elavad maa ja päikese liikumistega kokku palju intensiivsemalt kui meie, inimesed. ("Sinine lagi", lk 37) * Lindude suhtlemine käib toonide kaudu ja [[inimene]] on selle kõrval pigem liik, kellel muusikaline kuulmine puudub. Me ei kuule ei ülemtoone ega seitsetsadat viitkümmet helikõrgust, mille esitamisega tuleb toime [[käblik]] ühe [[minut]]i jooksul. Isegi [[metsvint]] laseb kuuldavale finesse, mida me kuuleme ainult siis, kui laulu lindistust on kümme korda aeglustatud. ("Sinine lagi", lk 42–43) * Ka inimesed on õpetanud linnupoegi laulma. 1800. aastatel varastas saksa [[metsavaht]] [[leevike]]se pesast poegi ja vilistas neile järjekindlalt meloodiaid, ise neid toites. Kummalisel kombel võtsid linnupojad ettevilistatud tooni omaks, kuigi see võis olla näiteks mõni rahvalaulu või klassikalise muusika fragment ja pealegi ei ole leevike iseenesest kuigi suur laulumees. Rästad on veel paremad meloodiate matkijad, nii et [[Mozart]]il oli omal ajal kodustatud rästas, kes oli õppinud vilistama lühikest lõiku helilooja ühest klaverisonaadist. ("Sinine lagi", lk 45) * Ma tean, kui pehme [[kimalane|kimalase]] kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi [[dekoltee]]sse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna. :Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist [[kõrvahark|kõrvahargiga]]. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu [[lepatriinu]]l, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased – Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu [[orav]]al. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. ("Tiivasumin ukse juures", lk 52–53) * Pikapeale mõistsin, et seiklused ei pea toimuma eriti kaugel. Neid ei esine tingimata ainult imetajate juures, kuigi meil on end nendega kõige kergem samastada. Teine loomagrupp on nii suurim kui ka esimene, ja kui selle kohta lugeda, siis tundus see olevat puhas ''science fiction''. Seal oli olendeid, kellel võis olla viis tuhat silma, kuulmiselund põlveõndlas, maitsmismeel varvastel ja mõnel on kolmemõõtmeline lõhnameel. Nende keel võib koosneda keemiast või vibratsioonidest ja see oli tõeliselt keeruline. Nad olid juba 200 miljonit aastat tagasi kuulunud kõrgemasse loomaklassi, mis aja jooksul oli muutunud väga edukaks. Nüüd kaalus see kokku kolm korda enam, kui kõik imetajad, kalad, roomajad ja linnud kokku. Ka liike on selles grupis rohkem kui kõiki teisi loomi kokku ja üksiku tasemel oli neid täht-tähelt sada miljonit korda rohkem kui kõiki inimesi. ("Tiivasumin ukse juures", lk 53) * Elus võib paljugi sõltuda karvadest ja eriti mesilastel, sest õietolm jääb just karvade külge. Karvad aitavad kaasa ka mesilaste ja õite vastastikusele mõjule. Lennu ajal saab iga haruline karv positiivse laengu, kuid õite laeng on nõrgalt negatiivne. Nende vahel tekib seega jõuväli, mis omavahelisel kokkupuutel muutub intensiivsemaks. Nad tõepoolest sütitavad teineteist. ("Tiivasumin ukse juures", lk 56) * [[Taru]]sse kogutakse lennusaak. Seal prepareeritakse nektar ja sorteeritakse erinevat värvi [[õietolm]]. Seal valmib [[kitt]], millega tihendatakse [[pragu]]sid vahakärgedes ja kaitstakse pesa. Kitt tehakse enamasti lehtpuude vaiguste pungade ja okaspuude vaigust, seda peetakse teatavaks eluessentsiks. Sajakonna koostisosa seas on ka unts [[hõbe]]dat ja [[kuld]]a. Kitt tapab [[seen]]i ning [[viirus]]eid ja [[bakter]]eid, ja kui mõni sissetungija on tarus hinge heitnud, siis kaetakse ka tema desinfitseeriva kitiga. See pesa kaitseks loodud imeline materjal on propolis, mis ladina keeles tähendab „kogukonna heaks". ("Tiivasumin ukse juures", lk 69) * Nähtamatu elu ongi ju kõige tavalisem, sest miljonid anonüümsed olendid on enamuse asjade taga, nii siis, kui tegemist on [[ühiskond]]adega, kui siis, kui tegemist on [[raamat]]utega. Möödaminnes võib kedagi nimetada Väikeseks sipelgaks, ja järele mõeldes kõlab see nagu ülistus. ("Sipelgasein", lk 117) * [[Meri|Merel]] olles tekivad kergesti mõtted elust, sest maakera ongi ju tegelikult veekera. Vähe sellest, et kaks kolmandikku on kaetud merega. Kui liita laius ja sügavus, saab sellest üheksakümmend kaheksa protsenti maakera elusfäärist. ("Merevaade verandalt", lk 124) * Kuid [[trilobiit]]ide laialivalguv panoraam vees sai valitsevaks kolmesajaks miljoniks aastaks, kui meres domineeris nende tuhatkond liiki. Ka nemad surid, nagu kõik muudki isendid, ja heljusid oma lubjasisaldusega silmadega merepõhja, et ühineda [[tigu]]de ja [[korall]]idega. Miljonite aastate vältel pressiti see lubjakiviks, nagu oleks maa ajalugu ühe sekundiga muutunud püramiidideks, katedraalideks, teedeks, kunstväetisteks ja hambapastaks. ("Merevaade verandalt", lk 136–137) * Köögiaknal punus võrku devoniajastu ämblik. Väljas puu otsas siristas keegi dinosauruse järglane. Läksin välja oma elukogenud vanade mändide, sõnajalgade ja samblike juurde. Nende all on mereladestused ja ammu kadunud mägede fragmendid. Samblas ronivad mikroskoopilised loimurid nagu nähtamatud kaheksajalgsed Michelini-kutid. ("Merevaade verandalt", lk 141) * Üldse oli elu kulgemisel niisugused mõõtmed, et see tuleb nädalapikkuseks kokku suruda, et selle kohta üldse mingi ülevaade tekiks. Kui siis ühel pühapäeva öösel tekkis Maa hõõguv kera, sündis esimene elu teisipäeval. Need olid tsüaanbakterid, mis said planeedi endale kuni järgmise laupäevani, kui tulid mereloomad. Kuid seejärel muutus viimane pühapäev hektiliseks. Hommikul ronisid esimesed taimed maale ja paar tundi hiljem järgnesid neile amfiibid ja putukad. Pärastlõunal vallutasid maa suured roomajad ja pool tundi hiljem olid olemas imetajad, kuigi nad pidid neli tundi elama dinosauruste varjus. Linnud tulid õhtusöögi ajal. Enne südaööd ronisid inimahvid puudel ja kolmkümmend sekundit enne seda, kui kell lõi kaksteist, hakkas ''Homo sapiens'' kõndima kahel jalal. Kogu inimlugu mahtus sekundi murdossa. ("Merevaade verandalt", lk 143) * Suuremas perspektiivis on iga olend vool millestki, mis on teel millegi poole, mis ootab. ("Merevaade verandalt", lk 146) * Öös on mõistatuslikkust, mis hirmutab. Pimeduse saabudes paneme meie tuled põlema ja suleme ukse väljas võimust võtvale pimedusele. Varjude ja helide seas, mida me ei mõista, säravad röövloomasilmad. Ürgloomataolised nahkhiired lendlevad oma varjatud maailmas ja lõpuste abil hingavad mullakakandid ronivad välja, et muuta närbunud asju mullaks. Kõik nad liiguvad rahulikult ööpimeduses, mille eest inimene põgeneb. Kuid kuna ka nemad kuuluvad elusloodusesse, siis kohtume nendega kunagi niikuinii. ("Metsiku maa jõud", lk 173) * 18. sajandil markeeris muruplats mõne palee ees staatust, kuid tänapäeval leidub neid iga maja ees, ja USA-s katavad nad kolm korda suurema ala kui mandri kõik maisipõllud kokku. Nende korrashoidmine neelab miljardeid dollareid, miljoneid kilosid tõrjevahendeid ja suurema osa omanike joogiveevarudest. ("Majaõnne puu", lk 180) * Taimed teavad kõike aja kaduvusest ja määratusest. Nad võivad selle pakkida väikestesse seemnetesse ja levitada seda lõpmatult. Nad olid sada miljonit aastat olnud lakkamatult närbunud ja taassündinud, ja nende panus elu biomassis on ikka üheksakümmend üheksa protsenti. ("Majaõnne puu", lk 182) * Kui Teise maailmasõja ajal Briti muuseumi pommitati, hakkas katus läbi laskma ja äkki hakkasid ühes herbaariumis idanema mõned kolmesaja-aastased seemned. Nende vanemad olid elanud teises ajas ja teises maailma otsas, kuid nemad ise olid uutele võimalustele avatud. Seemnes võib sajand olla nagu üks hetk. ("Majaõnne puu", lk 183) * Parfüüme on loodud kroonlehtedest, puuviljakoortest, seemnetest ja lehtedest, isegi juurtest ja koorest. Nende eeterlikke essentse on võimalik kombineerida nagu heliakorde, nii nimetatakse neid baashelideks, südamehelideks ja kõrgeteks helideks. Keegi 19. sajandi parfüümitootja koostas skaala, kus d tähistas viiulit, e akaatsiat, f hüatsinti, g apelsiniõit, a värsket heina, h sidrunpuju ja c kamprit. Teised lillelõhnad võisid moodustada teisi skaalasid, kuna lõhnamaailmas on sama palju variatsioone kui muusikas. :Kõrged helid on need, mis tekivad alguses ninas ja mis esimesena ka haihtuvad. Südamehelid ulatuvad jasmiinist ja roosidest kuni vürtsinelgi teradeni. Baashelidest võib kuivatatud tammesammal lõhnata nagu mererand või vihmamärg mets. Kuid klassikaline bassiheli on sandlipuu. See on nii rahustav kui ka erootiliselt erutav, sest puuessentsid on soojad. :On ka animalistlikud baashelid, nagu ambra – müstiline essents, mida varem hinnati sama kõrgelt kui kulda ja orje. Ambra säilitab oma lõhna aastaid ja pärineb mereelu sügavusest. ("Majaõnne puu", lk 207) * Kirjalikke sõnu leiame surnud taimedel. Egiptuses näiteks kuivanud papüüruse-lõikeheinal, Põhjalas aga [[pöök|pöögil]]. Kui pöögipuu pinnale märgid sisse lõigati, tekkiski uus sõna „[[pookstav]]“ (rts ''bokstav'') ja peale seda on purustatud puidumassist valmistatud paberile kirjutatud miljardeid tähti. (Majaõnne puu", lk 209) {{JÄRJESTA:Burton, Nina}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] i17jq185s3wyoypto84rydyi2nl9j9z