Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.18 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2627 135720 118214 2026-09-02T10:24:18Z Ehitaja 2563 135720 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tuleb pidada üldiseks [[aksioom]]iks, et kui just mitte lühikeseks ajaks, ei lakka inimene kunagi, olgu vastupidise kohta kui tahes kindlaid tunnistusi, isekeskis ja seda ehk kõigi teiste eest varjateski uskumast, et tõesed on need asjad, millesse uskumine on vajalik tema hingerahu jaoks, teisisõnu selleks, et ta saaks elada. /---/ maailmas pole piisavalt võltsi ega absurdset asja, mida kõige mõistlikumad inimesed ei peaks tõeseks iga kord, kui nende vaim ei suuda kohaneda vastupidisega ega rahu leida. ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008, lk 66 * Inimese [[elulugu]] on eelkõige kohanemine nende mustrite ja standarditega, mida tema kogukonnas traditsiooniliselt edasi antakse. Tavad, mis teda sündides ümbritsevad, vormivad tema [[kogemus]]t ja [[käitumine|käitumist]] algusest peale. Rääkima hakates on ta juba oma [[kultuur]]i pisike esindaja ning kui ta suureks kasvab ja suudab oma kultuuri tegevustest osa võtta, on selle [[harjumus]]ed ühtlasi tema harjumused, selle uskumused tema uskumused ja selle jaoks võimatud asjad on ka tema jaoks võimatud. Ta jagab neid kõigi samasse rühma sündinud lastega ja ükski mõnesse maakera teisel poolel asuvasse rühma sündinud [[laps]] ei suuda kunagi omandada neist isegi tuhandikku. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante, 2016, lk 26 * Seitsmekümnendal leheküljel hakkas Lal oletusi tegema, missugused [[organism]]id suudaksid [[Kuu]] tingimustes kohaneda. Kas leiduks [[taim]]i, mis võiksid Kuu pinna katta? [[Vesi]] ja [[süsihappegaas]] peaksid käepärast olema, [[temperatuur]]i äärmuslikku kõikumist tuleks taluda. [[Samblik]]ud, arvas Govinda, võiksid kõne alla tulla. Ka mõned kaktuste perekonna liikmed. Sobilik taim, sambliku ja [[kaktus]]e ristsugutis, oleks inimese silmale kindlasti veider vaadata. Aga eks eluvormide hulk ole juba praegugi kujuteldamatult kirev. ** [[Saul Bellow]], "Mr. Sammleri planeet", tlk Enn Soosaar, LR 8-11 1973, lk 89 * Kohanemine [[ellujäämine|ellujäämismoodusena]] pole mingi poliitiline vorm, vaid [[loodusseadus]]. ** [[Andres Langemets]], [https://www.sirp.ee/archive/1999/01.04.99/Sots/sots1-3.html "Infoühiskonna tulek Eestisse"] Sirp, 01.04.1999 * [[Eestlased]] ei ole oma uuemas ajaloos olnud sangarirahvas, vaid kohanejarahvas, muidu ei oleks ta alles jäänud. Ent kohaneminegi võib minna liiga kaugele, saada [[orjameelsus]]eks, ülepingutatud püüdeks uutele isandatele meeldida. Ülemäärane kohanemine ei ole enam õige kohanemine ja selle eest tuleb vahel maksta valusat hinda nii kohanejate ohvritel kui nendel endil, kui ajad muutuvad. ** [[Jaan Kaplinski]], "Mida need juudid ometi tahavad?" Vikerkaar 8/9 2001, lk 219 * Kuid kohanemine ja kodunemine on siiski võimalik; sellised äraolu- ja kuulumatusmõtisklused hõlmavad üldiselt suuremat ruumiüksust kui kodumaja, ning kui kitsamalt nähtud [[kodu]] tingimata määratleda veresidemete kaudu, siis on igati loogiline, et luulemina jaoks defineerivad seda eelkõige [[laps]]ed, kodu õiguspärased asukad ning peamised kodu markeerijad [[Jaan Kaplinski|Kaplinski]] luules. Ka siis, kui luuletaja oletab, et [[nomaadlus]] võiks olla inimestele geneetiliselt kaasa antud [---], ei tähenda see, et tähtsuse kaotavad kodusust toetavad elemendid, inimsuhted ja valgussõõr lõkketule ääres, kus samuti magavad lapsed ning mis bachelard'liku valgusvihuna vastandub mittekodu [[pimedus]]ele. (lk 100-101) ** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules"], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105 * Kõige loovam ja spontaanseni ühiskonnavorm oligi ilmselt [[korilus]]. [[Spontaansus]] nõuab suurt ajalist ja ruumilist ressurssi, kuid "[[vaba aeg]]a" ja "vaba ruumi" meil peaaegu enam polegi. Ja see varandus kahaneb [[tulevik]]us veelgi. [[Eesti]]s on siiski veel küllalt palju spontaansusressurssi. Ajalist spontaansust küll üha vähem, kuid ruumilist natuke veel on. Me oleme loomupäraselt harjunud, et astume [[uks]]est välja ja meie ümber on imeline pastoraalne [[tühjus]]. Me ei taha tegelikult kohaneda ühegi muu eluvormiga, mis ei paku priipärast ruumilist avarust. ** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", 2013, lk 146 * Arvatavasti saab ka [[teadlane|teadlasi]] [[Aretus|aretada]] ja peabki aretama. Praegu seda ju tehaksegi, ainult et väga sihikindlalt just süvenemisele vastassuunas, eklektilisuse ja [[pealiskaudsus]]e poole. Kogu tülgastuseni paljuräägitud projektipõhisus lihtsalt sunnib niisuguse suhtumise peale. Oskus kõike lennult haarata, pidevalt ümber orienteeruda ja uute olukordadega kohaneda on kindlasti oluline ja tarvilik [[kunst]], aga see võiks jääda ettevõtluse, [[äri]] jms asjaliku tegutsemise maailma. ** [[Kristiina Ross]] sünnipäevaintervjuus: [[Marju Lepajõe]], [http://kjak.eki.ee/ee/issues/2015/6/654 "Kristiina Ross 60: "XX ja XXI sajandit ma ei tunne""], Keel ja Kirjandus 6/2015 * [[Looduslik valik]] võimaldab kohastuda, kui liigil on arenemiseks aega. Kohastumine ei tule aga toime radikaalsete [[muutus]]tega. Selleks on see kaugelt liiga aeglane. [[Dinosaurus]]tel polnud võimalust valmistuda 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoroidi kukkumiseks Maale. Nad ei saanud kohastuda. Neil, kes elasid maismaal ja olid maa sisse pugemiseks liiga suured, polnud mitte kuskile minna. ** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 12 (p.o "meteoriidi"; meteoroidiks nimetatakse kuni ühemetrise läbimõõduga taevakehi) * On asju, millega ei usu end kunagi harjuvat, aga paratamatult harjud. Sellest saaks [[aforism]]i, kui ma veel vaevuksin neid kirjutama. [[Vananemine]] on kohanemine sellega, mida ei oleks endast kunagi uskunud. ** [[Johanna Venho]], "Esimene naine: romaan [[Sylvi Kekkonen|Sylvi Kekkosest]]", tlk [[Kai Aareleid]], 2021, lk 12 * Muidugi pole see töö, mida teen, kõige lihtsamate killast. Pideva [[pinge]] taustal elamine ja töötamine nõuab tugevat närvi ning esitab päris suuri [[väljakutse]]id. [---] Mulle meeldib see, mida ma teen ja et olen saanud sellesse süvitsi minna. Et ma ei ole kontoris kasvanud [[poliitik]] ja tulin poliitikasse eksperdi staatusest, võttis kohanemine mõnevõrra aega. ** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast ""Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga." Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast"], Anne & Stiil, 01.04.2022 * Mu kulmud kerkivad juuksepiirini. "Sa tutvusid enne meie siia sõitmist Prantsuse [[etikett|etiketiga]]?" Just selline on Rosie uute olukordadega toimetulemise viis: ta viib end kõigega ülipõhjalikult kurssi. :Ma oletan, et ta teab kõiki kehtivaid Prantsuse etiketinõudeid, kõige veidramad kaasa arvatud. :Ta pilk annab mõista, et ma olen tölbivõitu. "Otse loomulikult! Ja ka sina peaksid nendega tutvuma. On rohkesti kirjutamata reegleid, mille järgimine meile kasuks tuleks, kui siinse eluga sobituda tahame." :Ma polnud sobitumise vajaduse peale isegi mõelnud. "Kas see siis ei juhtugi loomulikul teel?" :"Oeh, sina ja Max ei pea oma päikeselise ja ligitõmbava loomuse tõttu nii palju pingutama kui teised. Kuid sellegipoolest, prantslastel on nii palju reegleid ja nendega tutvumine oli täitsa vahva. Kas sa tead, et kui [[õhtusöök|õhtusöögi]] lõppedes serveeritakse seltskonnale [[greip|greibimahla]], [[vihje|antakse nii mõista]], et vastuvõtja ootab [[Külaline|külaliste]] lahkumist? [[Vein]] kaob laualt ja ''voilà'', sulle tuuakse [[mahl]]aklaas, mis annab märku, et on aeg koju minema asutada. Kas see pole ''magnifique''? Ma ei või seda kannatada, kui külalised liiga kauaks jäävad. Minus on vist pisut prantslast." :"No sa ju õppisid [[Prantsuse köök|Prantsuse gastronoomiat]], niisiis oled sa sama hästi kui prantslane." :"''Oui''," ütleb ta tõsiselt. (lk 57-58) * [[Rebecca Raisin]], "Aria ratastel raamatupood", tlk Piret Lemetti, 2022 ==Luule== <poem> [[Nimi]]: Ütleme, et Noora. Noor. Väga noor, kohutavalt noor. Eidžismist lähtudes täiesti kortsuvaba. [[Iseloomustus]]: [[Iroonia|Irooniline]], vahel võib olla liiga otsekohene ja julm. Aga oskab endast esialgu parema [[mulje]] jätta (kohandumise eesmärgil, muidugi, seda temalt tahetakse, ja mitte just vähe). Usu aga usu. Oma väga kindlate [[eesmärk]]ide ja [[põhimõte]]tega (see on punasega alla joonitud, noh, nüüd siis teate!). </poem> * [[Elo Viiding]], "ISELOOMUSTUS (INTERNETIS)", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 25-26 ==Allikata== * [[Mõistlikkus|Mõistlik]] [[inimene]] kohaneb [[maailm]]aga, mõistmatu üritab kohandada maailma endaga. Seepärast sõltub kogu [[elu]] [[Maa (planeet)|maa]] peal mõistmatust inimesest. ** [[George Bernard Shaw]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] rx8qf09tzq3d04df7jeeocd0xjg0aug 0 2649 135709 133403 2026-09-02T09:55:08Z Ehitaja 2563 135709 wikitext text/x-wiki ==Konfutsius== <poem> Õpetaja ütles: "[[laul]]ud [[abi|aitavad]] tõusta [[kombed]] aitavad jalule [[muusika]] aitab täiuslikuks" </poem> * [[Konfutsius]], "Vesteid ja vestlusi", VIII.8, tlk [[Linnart Mäll]], 1988, lk 59 ==Piibel== <poem> Sa oled täiuslikult [[ilu]]s, mu kullake, ja sul pole ühtegi [[viga]]! </poem> * [[Ülemlaul]] 4:7 * Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik! ** [[Matteuse evangeelium]] 5:48 * [[Jeesus]] lausus talle: "Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma [[varandus]] ja anna [[Vaesus|vaestele]], ja siis on sul [[aare]] taevas, ning tule, järgne mulle!" ** Matteuse evangeelium 19:21 * [[Jumal]]at ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema [[armastus]] on saanud meis täiuslikuks. ** [[Johannese esimene kiri]] 4:12 ==Proosa== * XXI. Kes on [[elu]] piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat [[valu]] ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole [[vajadus]]t asjade järele, mis saavutatakse [[võitlus]]ega. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Täiuslikkus on käes, kui vajalik on sooritatud, [[ilu]] — kui vajalik on sooritatud, aga [[Peitmine|peidetult]]. * Täiuslikkus võib disproportsioonis püsima jääda, ilu ainult [[proportsioon]]is. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 38 * Armastuses ollakse [[Ülekohus|ebaõiglane]] sellepärast, et teist inimest peeti täiuslikuks. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni. [[LR]] 36/2004, lk 29 * Liiga kulukas [[rõivastus]] moodustab naise ümber omalaadse kaitseehitise, mis hoiab eemal [[imetlus]]e, mida ta muidu võiks pälvida. Tõeline riietumiskunst seisneb rõivaste seadmises nii täiuslikku [[kooskõla|kooskõlla]] välimuse ja [[figuur]]iga, et see samastub kandja [[iseloom]]uga. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus") * [[Näoilme]] muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "[[nägu]] on hinge [[peegel]]". [[Mõistus]]e harjutamine ja [[õilsus|õilsate]] [[tunne]]te arendamine on mõlema täiuslikkuse jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, [[kadedus]]t, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 {{RV}} * Ma ei luba midagi täiuslikku, sest iga asi, mis [[Eeldus|eeldatakse]] täiuslik olevat, peab juba samal põhjusel tingimata [[Puudulikkus|puudulik]] olema. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 160 * Mis puutus aga asjadesse, mille reeglite ja põhimõtete osas oli ta õpetust saanud oma emalt, viisi, kuidas mõnd rooga valmistada, [[Beethoven]]i sonaati mängida või armastusväärselt [[külaline|külalisi]] võõrustada, oli ta veendunud, et tal on täpne arusaam täiuslikkusest ja et ta suudab eristada, kui lähedale on keegi sellele jõudnud. Kusjuures kõigis kolmes asjas tähendas täiuslikkus enam-vähem sama asja: see oli teatud [[lihtsus]] vahendites, vaoshoitus ja [[sarm]]. Vanatädis tekitas õudust mõte, et lisatakse [[vürts]]e roogadesse, mis neid tingimata ei nõua, et [[klaver]]it mängitakse ülevoolavalt ja liigse hooga pedaale tallates, et "võõrustades" kaldutakse kõrvale [[loomulikkus]]est või räägitakse liiga palju iseendast. ** [[Marcel Proust]], "Lugemispäevad", tlk [[Triinu Tamm]], LR 28-30 2015, lk 56 * Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid millest pole midagi ära võtta. ** {{halliga|Il semble que la perfection soit atteinte non quand il n'y a plus rien à ajouter, mais quand il n'y a plus rien à retrancher.}} ** [[Antoine de Saint-Exupéry]], "[[Inimeste maa]]", III ptk * Olin mõelnud tema [[surm]]ast, kuid nüüd, ihates teda karistada, mõistsin, et mina olin see, kes surema pidi. Siis ei saaks ta kunagi enam end peeglist vaadates öelda neid sõnu, mida ta armastusest küllastununa ikka ütles: ''Ma olen täiuslikumaks saanud.'' (lk 16) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Võtame siinkohal näiteks mitte romaani, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) [[jutustus]]e. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :Täiuslik [[lugu]], kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 * [[Kukeseen]] on erinevalt [[inimene|inimesest]] kohe täiuslik. ** [[Valdur Mikita]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/646674/valdur-mikita-kukeseen-on-taiuslik "Valdur Mikita: kukeseen on täiuslik"], ERR/ETV "Ringvaade", 04.12.2017 * Tea, et [[soov]] olla täiuslik varjab endas tõenäoliselt mõnd teist soovi olla armastatud või vahest ka mitte surra. (lk 2202) * Tea, et ainult [[noolemäng]], milles tabatakse alati laua keskele, ja [[penalt]]iseeria, milles kõik löövad [[jalgpall|palli]] sisse, on täiuslikud. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Täiuslikkusega kaasneb üks alatine [[mure]]: kui miski on liiga lihvitud, siis tähendab see, et puuduvad konarused-õnarused. Kui ei ole konarusi-õnarusi, siis ei ole kuskilt kinni hakata. Kui ei ole kuskilt kinni hakata, võib hoitav ja käsitletav objekt sõrmede vahelt maha pudeneda. ** [[Kaupo Meiel]], [https://kultuur.err.ee/945450/arvustus-valge-on-valge-aga-see-kontekst ""Valge" on "Valge", aga see kontekst..." ERR, 25.05.2019 (Arvustus Andres Aule luulekogule "Valge hajub ridade vahel".) * Eks minagi olen pärit [[ajastu]]st, mis nõudis perfektsust, sest kuidas muidu nendest [[konkurss]]idest ja [[võistlus]]test läbi tulla. Tehnilised võimalused on koolkondadele ka oma pitseri vajutanud, ''a la'' et [[viga|vigu]] ei tohi teha. Vanu [[salvestus]]i kuulates kohtab vigu küll, aga ikkagi seal tuleb miski muu esile. Üldiselt on ju sedasi: perfektsus ei tohiks olla [[eesmärk]] omaette ja soovitav on, kui tuleb niimoodi välja, aga [[sõnum]] ei tohi kaduma minna, see on kuskil mujal ja milleski muus. Vigu teha on ikka lubatud, see on loomulik ja inimlik. [[Harjutamine|Harjutamise]] mõte on lõppude lõpuks ju ka ikkagi loominguline, kunstiline [[kavatsus]]. Kahtlemata harjutamisega paralleelselt kinnistub mingisugune tehnika, mis omakorda jälle tõstab tõenäosust, et kõik tuleb perfektselt välja, aga veel kord: see ei ole eesmärk. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 ==Luule== <poem> On hurmav [[juhus]]tele anduda ses sätendavas ulma[[bakhanaal]]is, nii [[elu]] täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges [[maal]]is. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Autoportree", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 8 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[de:Perfektion]] aotuxvqb7fye7kjzu485bx86474r47j 135716 135709 2026-09-02T10:05:51Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ 135716 wikitext text/x-wiki ==Konfutsius== <poem> Õpetaja ütles: "[[laul]]ud [[abi|aitavad]] tõusta [[kombed]] aitavad jalule [[muusika]] aitab täiuslikuks" </poem> * [[Konfutsius]], "Vesteid ja vestlusi", VIII.8, tlk [[Linnart Mäll]], 1988, lk 59 ==Piibel== <poem> Sa oled täiuslikult [[ilu]]s, mu kullake, ja sul pole ühtegi [[viga]]! </poem> * [[Ülemlaul]] 4:7 * Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik! ** [[Matteuse evangeelium]] 5:48 * [[Jeesus]] lausus talle: "Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma [[varandus]] ja anna [[Vaesus|vaestele]], ja siis on sul [[aare]] taevas, ning tule, järgne mulle!" ** Matteuse evangeelium 19:21 * [[Jumal]]at ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema [[armastus]] on saanud meis täiuslikuks. ** [[Johannese esimene kiri]] 4:12 ==Proosa== * XXI. Kes on [[elu]] piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat [[valu]] ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole [[vajadus]]t asjade järele, mis saavutatakse [[võitlus]]ega. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Täiuslikkus on käes, kui vajalik on sooritatud, [[ilu]] — kui vajalik on sooritatud, aga [[Peitmine|peidetult]]. * Täiuslikkus võib disproportsioonis püsima jääda, ilu ainult [[proportsioon]]is. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 38 * Armastuses ollakse [[Ülekohus|ebaõiglane]] sellepärast, et teist inimest peeti täiuslikuks. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni. [[LR]] 36/2004, lk 29 * Liiga kulukas [[rõivastus]] moodustab naise ümber omalaadse kaitseehitise, mis hoiab eemal [[imetlus]]e, mida ta muidu võiks pälvida. Tõeline riietumiskunst seisneb rõivaste seadmises nii täiuslikku [[kooskõla|kooskõlla]] välimuse ja [[figuur]]iga, et see samastub kandja [[iseloom]]uga. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus") * [[Näoilme]] muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "[[nägu]] on hinge [[peegel]]". [[Mõistus]]e harjutamine ja [[õilsus|õilsate]] [[tunne]]te arendamine on mõlema täiuslikkuse jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, [[kadedus]]t, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 {{RV}} * Ma ei luba midagi täiuslikku, sest iga asi, mis [[Eeldus|eeldatakse]] täiuslik olevat, peab juba samal põhjusel tingimata [[Puudulikkus|puudulik]] olema. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 160 * Mis puutus aga asjadesse, mille reeglite ja põhimõtete osas oli ta õpetust saanud oma emalt, viisi, kuidas mõnd rooga valmistada, [[Beethoven]]i sonaati mängida või armastusväärselt [[külaline|külalisi]] võõrustada, oli ta veendunud, et tal on täpne arusaam täiuslikkusest ja et ta suudab eristada, kui lähedale on keegi sellele jõudnud. Kusjuures kõigis kolmes asjas tähendas täiuslikkus enam-vähem sama asja: see oli teatud [[lihtsus]] vahendites, vaoshoitus ja [[sarm]]. Vanatädis tekitas õudust mõte, et lisatakse [[vürts]]e roogadesse, mis neid tingimata ei nõua, et [[klaver]]it mängitakse ülevoolavalt ja liigse hooga pedaale tallates, et "võõrustades" kaldutakse kõrvale [[loomulikkus]]est või räägitakse liiga palju iseendast. ** [[Marcel Proust]], "Lugemispäevad", tlk [[Triinu Tamm]], LR 28-30 2015, lk 56 * Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid millest pole midagi ära võtta. ** {{halliga|Il semble que la perfection soit atteinte non quand il n'y a plus rien à ajouter, mais quand il n'y a plus rien à retrancher.}} ** [[Antoine de Saint-Exupéry]], "[[Inimeste maa]]", III ptk * Olin mõelnud tema [[surm]]ast, kuid nüüd, ihates teda karistada, mõistsin, et mina olin see, kes surema pidi. Siis ei saaks ta kunagi enam end peeglist vaadates öelda neid sõnu, mida ta armastusest küllastununa ikka ütles: ''Ma olen täiuslikumaks saanud.'' (lk 16) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Võtame siinkohal näiteks mitte romaani, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) [[jutustus]]e. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :Täiuslik [[lugu]], kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 * [[Kukeseen]] on erinevalt [[inimene|inimesest]] kohe täiuslik. ** [[Valdur Mikita]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/646674/valdur-mikita-kukeseen-on-taiuslik "Valdur Mikita: kukeseen on täiuslik"], ERR/ETV "Ringvaade", 04.12.2017 * Tea, et [[soov]] olla täiuslik varjab endas tõenäoliselt mõnd teist soovi olla armastatud või vahest ka mitte surra. (lk 2202) * Tea, et ainult [[noolemäng]], milles tabatakse alati laua keskele, ja [[penalt]]iseeria, milles kõik löövad [[jalgpall|palli]] sisse, on täiuslikud. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Täiuslikkusega kaasneb üks alatine [[mure]]: kui miski on liiga lihvitud, siis tähendab see, et puuduvad konarused-õnarused. Kui ei ole konarusi-õnarusi, siis ei ole kuskilt kinni hakata. Kui ei ole kuskilt kinni hakata, võib hoitav ja käsitletav objekt sõrmede vahelt maha pudeneda. ** [[Kaupo Meiel]], [https://kultuur.err.ee/945450/arvustus-valge-on-valge-aga-see-kontekst ""Valge" on "Valge", aga see kontekst..." ERR, 25.05.2019 (Arvustus Andres Aule luulekogule "Valge hajub ridade vahel".) * Eks minagi olen pärit [[ajastu]]st, mis nõudis perfektsust, sest kuidas muidu nendest [[konkurss]]idest ja [[võistlus]]test läbi tulla. Tehnilised võimalused on koolkondadele ka oma pitseri vajutanud, ''a la'' et [[viga|vigu]] ei tohi teha. Vanu [[salvestus]]i kuulates kohtab vigu küll, aga ikkagi seal tuleb miski muu esile. Üldiselt on ju sedasi: perfektsus ei tohiks olla [[eesmärk]] omaette ja soovitav on, kui tuleb niimoodi välja, aga [[sõnum]] ei tohi kaduma minna, see on kuskil mujal ja milleski muus. Vigu teha on ikka lubatud, see on loomulik ja inimlik. [[Harjutamine|Harjutamise]] mõte on lõppude lõpuks ju ka ikkagi loominguline, kunstiline [[kavatsus]]. Kahtlemata harjutamisega paralleelselt kinnistub mingisugune tehnika, mis omakorda jälle tõstab tõenäosust, et kõik tuleb perfektselt välja, aga veel kord: see ei ole eesmärk. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 ==Luule== <poem> On hurmav [[juhus]]tele anduda ses sätendavas ulma[[bakhanaal]]is, nii [[elu]] täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges [[maal]]is. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Autoportree", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 8 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[de:Perfektion]] 5ijgfwj6quq7glu5h4tsivaoicd5ynf 0 6749 135717 127448 2026-09-02T10:06:23Z Ehitaja 2563 135717 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alice_Walker_The_Tale_of_The_Hunchback_A_Thousand_and_One_Nights_1862.jpg|pisi|Alice Walker (''fl''. 1860.) "Küüraka lugu ("Tuhat ja üks ööd")" (1862)]] [[Pilt:Hedwig_Öhring_Eine_heitere_Geschichte.jpg|pisi|Hedwig Öhring (1855-1907), "Lõbus lugu", ''s.d.'']] [[Pilt:Cuento_azul_(José_María_Tamburini_y_Dalmau).jpg|pisi|Josep Maria Tamburini i Dalmau, "Sinine lugu" (1898)]] ==Proosa== * Minu meelest on erinevus [[vale]] ja [[väljamõeldis|väljamõeldud]] loo vahel selles, et lugu kasutab ära [[tõde|tõe]] väliseid tunnusmärke ja vormi nii kuulaja kui rääkija huvides. Lugu ise ei taotle ei [[kasu]] ega kahju. Aga vale on kasusaamise või pääsemise vahend. ** [[John Steinbeck]], "Hommiku pool Eedenit" (1952), tlk [[Pille Runtal]], Tallinn: Varrak, 2001, lk 94 * [[Mõistus]]e/[[loodus]]e lugu on olnud [[lääne kultuur]]i isandlikkuse lugu. See on lugu, mis on rääkinud peamiselt [[Vallutamine|vallutamisest]] ja [[kontroll]]ist, hõivamisest ja kasutamisest, hävitamisest ja hõlmamisest. See lugu on nüüd jõuetustav lugu. Kui me seda ei muuda, võivad mõned praegustest noortest teada saada, mida tähendab elada hävitatud planeedil keset [[tsivilisatsioon]]i [[Varemed|varemeid]]. [[Võim]] selle valitseva [[draama]] lavastamiseks, [[näitleja]]te valikuks ja [[stsenaarium]]i kirjutamiseks on olnud kogu [[inimkond|inimkonnast]] ja inimkultuuridest vaid väikese vähemuse käes. Uute, vähem destruktiivsete juhtlugude jaoks saab palju [[inspiratsioon]]i ammutada muudest allikatest peale [[isand]]a, lääne kultuuri allutatud ja ignoreeritud osadest, nagu naiste hoolitsuslood. Need meie seast, kes pärinevad isandakultuurist ja kellel napib [[kujutlusvõime]]t, võivad saada uusi ideid nende kultuuride alalhoidvate lugude alandlikust ja kaastundlikust uurimisest, mida me oleme pidanud mõistusevälisteks. Kui tahame ellu jääda ja elamisväärsesse [[tulevik]]ku jõuda, peame võtma oma kätesse võimu luua, taastada ja uurida erinevaid lugusid uute peategelaste, paremate sündmustike ja vähemalt [[õnnelik lõpp|õnneliku lõpu]] võimalusega. ** [[Val Plumwood]], "Feminism ja võim looduse üle" ("Feminism and the Mastery of Nature"), London ja New York: Routledge, 1993, lk 196 {{RV}} * Võtame siinkohal näiteks mitte romaani, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) [[jutustus]]e. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :[[Täiuslikkus|Täiuslik]] lugu, kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 * Ja kui te tahate teada, mis lugu selle taga peitub, kuidas see kõik [[algus]]e sai, siis tuleb meeles pidada, et lood ei hargne kunagi lahti. Nad hoopis koovad end. [[Sündmus]]ed, mis on alanud erinevates paikades erinevatel aegadel, jõuavad kõik kokku ühte tillukesse [[punkt]]i aegruumis, mis on selleks [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[hetk]]. :Oletame, et üht [[Keiser|keisrit]] veendi kandma uusi [[Riided|rõivaid]], mille materjal oli nii peen. et ei olnud tavainimese silmale nähtav. Ja oletame, et üks väike poiss juhtis sellele kõva selge häälega kõigi tähelepanu... :Nii saame me loo keisrist, kes oli [[Alastus|alasti]]. :Aga kui me teaksime pisut rohkem, oleks see hoopis "Lugu poisist, kes sai isalt teenitud keretäie, sest [[Solvang|solvas]] kuningliku suguvõsa liiget, ja pandi luku taha". :Või "Lugu tervest rahvahulgast, kelle [[valvur]]id sisse piirasid ja ütlesid: "Midagi ei juhtunud, on selge? Kas keegi tahab vastu vaielda?"" :See võib olla ka lugu sellest, kuidas terve kuningriik taipas ühtäkki "uute riiete" eeliseid ning asus elavas ja värskendavas õhkkonnas innukalt tegelema tervislike [[sport|spordialadega]], need võitsid igal aastal palju uusi poolehoidjaid ja kõik see viis lõpuks tavapärase [[rõivatööstus]]e kokkuvarisemisest põhjustatud [[majanduslangus]]eni. :See võib isegi olla lugu "1909. aasta suurest [[kopsupõletik]]u-epideemiast". :Kõik sõltub sellest, kui palju me teame. * [[Terry Pratchett]], "[[Ajavaras]]" (2001), tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 4-5 * Sõnal "[[müüt]]" on topelttähendus; Buruma kasutatud variandis tähendab see ajalooliste [[fakt]]ide võltsimist, ajaloouurimine saab neid fakte kummutada; müüt on [[vale]] ja väära [[teadvus]]e manifestatsioon, mida dekonstrueerib loo [[tõde]], ning see pannakse tallele. Ent müüdi määratlemiseks on ka teisi võimalusi. See võib tähendada ka vormi, et [[ajalugu]] vaadatakse "[[identiteet|identiteedi]] silme läbi"; sellises variandis tähendab müüt omaenda loo afektiivset omaksvõttu. Selles tähenduses on müüt aluslugu, mis ei lahtu <!--//-->historiseerimisel, vaid on varustatud püsiva [[tähendus]]ega, mis hoiab [[ühiskond|ühiskonna]] [[möödanik]]ku [[olevik]]ulisena ja ammutab sellest [[tulevik]]u jaoks orienteerumisjõudu. Müüdiks ülendatud lugu on sotsiaalses [[tegelikkus]]es "selliselt kohal, et minevik ja olevik lähevad mingites kohtades ja määratlevates toimingutes teineteiseks üle." (lk 49-50) ** [[Aleida Assmann]], "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika" (2006), tlk Mari Tarvas, 2021 * Seal, hallikas kauguses, on [[New York]]. :Ma tunnen tänu oma voodi kohal rippuvale postrile linna [[siluett|silueti]] otsekohe ära. Sajad hallid, pruunid ja läiki­vad hooned moodustavad maailma kõige ilusama tulp[[diagramm]]i. Kui neid vaatan, keerutavad mu peas tant­sida kaks sõna: ''lõpuks ometi''. :Lugematul hulgal filme ja fotosid ja telesarju ja uudislugusid on mind selleks hetkeks [[Ettevalmistus|ette valmistanud]]. Kõik, mida olin seni vaid telekast näinud, on nüüd tõelisuses mu silme ees. Mul on tunne, nagu hoiaksin planeete liikumas. :Ja järsku taipan sedagi, miks Ameerika immigratsiooni[[ametnik]] tahtis, et mu räägitud lugu kõlaks tõeliselt. Ma näen maailmakuulsat siluetti oma ihusilmaga ja mõistan. :[[Ameerika]] ''ongi'' üks lugu. Siin astud justkui elusuuruses ekraani ette. Ja kui tahad ise [[film]]is osaleda, pead siia [[Kohanemine|sobi­tuma]]. * [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018, lk 27-28 * [[Inimene]] on looline olend. Kui kujutleda korraks inimest, kes tõstaks lugude vastu [[mäss]]u, hüüdes, et tema [[elu]]l pole mingit lugu, ei mingisugust sõnastamisväärset [[mõte]]t, siis kõlab see juba nagu huvitav, dramaatiline, eksistentsialistlik lugu. "Mõttetu mees" – sellise pealkirjaga raamatut loeks küll. * Mida rohkem on [[inimene]] kogenud lugusid, seda suurem juurdepääs on tal erinevatele viisidele asju väljendada. Asi on üks, tema [[sõnastus]]i lugematu arv. ** [[Jan Kaus]], [https://edasi.org/27535/jan-kaus-uheksa-teesi-lugemise-kohta/ "Üheksa teesi lugemise kohta"], Edasi, 19. juuli 2018 * Olen [[laps]]est peale kohutavalt palju [[lugemine|lugenud]] ja ilmselt on sellest midagi külge jäänud – samamoodi kui [[kakskeelsus|kakskeelsetele]] jääb külge mõlema vanema [[keel]]. Kui hakkad varakult lugema, kinnistub loo [[struktuur]], viis, kuidas rääkida, kus peab olema [[algus]], [[lõpp]] ja [[keskpaik]]. ** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Me kõik soovime kuhugi kuuluda, vajame müütilist Oma Lugu, soovime rohkemal või vähemal määral teistest eristuda. Kultuuriline [[mitmekesisus]] on ka [[üleilmastumine|üleilmastuvas]] maailmas sama vajalik kui näiteks [[elurikkus]] looduses – iga [[keel]]e kadumisega kaob selles keeles loodud vaimne maailm, mõtlemise eripära, lood ja laulud. Suuresti seetõttu võib väita, et [[21. sajand]] on ka [[kultuuripärand]]i väärtustamise sajand – [[üleilmastumine]] mõjub väikestele kultuuridele surmavalt. Ja lõpuks – eks meie tänane maailm tugineb rohkem või vähem eelläinud põlvede väärtustele ja hoiakutele. ** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: Iiris Viirpalu, [https://edasi.org/59980/folklorist-marju-koivupuu-me-koik-vajame-oma-lugu/ "Folklorist Marju Kõivupuu: "Me kõik vajame Oma Lugu"], Edasi.org, 20. mai 2020 * Ma olen harjunud kuulama. See nõuab alati palju [[jõud]]u. Mõhhailo [[kuulamine]] on raske. Kogetu purskub temast välja. Ta räägib järjest kolm tundi. Üksikutel hetkedel saan teda katkestada ja "peateema" juurde tagasi juhatada. Lugudel on omadus hargneda, nagu õunapuuokstel. Vahel on vaja neid tagasi lõigata. ** [[Vahur Laiapea]], [https://www.postimees.ee/7535358/3000-kilomeetrit-mariupoli-porgust-eestisse "3000 kilomeetrit Mariupoli põrgust Eestisse"], Postimees, 1. juuni 2022 [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] n3tyk9ntbrfqi2qi3pyve38kqx6wmw8 0 9030 135707 135685 2026-09-02T09:07:53Z Ehitaja 2563 135707 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Période_Jurassique,_Hans_Emmenegger.png|pisi|Hans Emmenegger, "Juura ajastu" (1895)]] ==Proosa== * "See esimene, see õige tore [[nimi]] on: Kolumbus." :"Kolumbus!" :"Jah. Ja teine on: Krisostomus." :"Krisostomus!" :"Jah." :Esimest nime on Kiir muidugi kuulnud ja teab väga hästi, kes niisuguse-nimeline mees olija mis ta tegi, aga teisega on täbar lugu. Tunni ajal püüab ta seda kramplikult meeles pidada, aga nimi tükib vägisi, justkui kiuste, käest sassi minema. Krisostomus, Krisostomus... Kripostosus... Kripposossus... Krippooppossum... Krii - Krii... Hii - Hii - Hipopotamus! Siis tuleb terve rida hirmsaid elukaid, millede sugugi maa pealt ära kadunud, ja Georg Adniel mõtleb hirmuga, et Toots mõne niisuguse on nimetanud. :Pterotaktiilus... Plesiosaurus... Ihtiosaurus... Saurus... Saurus... :Ta istub nagu kuumade süte peal, sest arusaamatu [[hirm]], nagu võiks tema vennakene end nimede kohaselt muutma hakata, tikub temast võitu saama; tunni lõpul läheb ta kohe Tootsi juurde ja palub nime kordamist. Seal aga tuleb uus õnnetus lisaks ja nimelt see, et Toots nime ise kah ära on unustanud ja nüüd, [[silmad]] vidukile, [[sõrm]] suus, kõiksugu loba ajab, nagu: Kristohvus, Krimpstohvus, Klimpstohvus, Kriukstohvus. Niuks-Piuks-Tiuks-prohvus... :"Prohvus?!" hüüab Kiir ja taganeb ütlejast paar sammu eemale. :"Ei, ei! Ma ütlesin prohvus, et ta meelde ei tule, see nimi." * [[Oskar Luts]], "Kevade", 2006, lk 141-142 * Nii siis: mina olen tähtsam kui ükski [[boamadu]]. Valmistasid saurused [[prillid|prille]] või olete kuulnud, et [[jõehobu]] mängiks [[viiul]]it? Aga minul on prillid ja ma mängin viiulit — paremini kui ükski teine teist. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXXIV "Tõde ja õigus" II], 34. peatükk{{viita}}<!--pole arusaadav, kes ütles--> * Kui ta üles [[Ärkamine|ärkas]], oli dinosaurus ikka veel seal. ** {{halliga|Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí.}} ** [[Augusto Monterroso]], "Dinosaurus", rmt: Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46<!--kontekst?--> * Mitu korda pidi Raamatukoguhoidja end vastu [[riiul]]it suruma, kui tesaurus kõminal mööda sammus. ** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 213 * Dinosaurused kadusid, sest nad ei suutnud [[Kohanemine|kohaneda]] muutuva [[keskkond|keskkonnaga]]. Meie kaome, kui me ei suuda kohaneda keskkonnaga, mis hõlmab nüüd [[kosmoselaev]]u, [[arvuti|arvuteid]] - ja termo[[tuumarelv]]i. ** [[Arthur C. Clarke]], eessõna raamatule "The Collected Stories" (juuni 2000){{viita}} * See [[lastetuba]]de nuhtlus. Nad ei teinud vahet [[musträstas|musträstal]] ja [[kuldnokk|kuldnokal]], küll aga teadsid peast väljasurnud suurreptiilide [[süstemaatika]]t. Nad võisid [[mälu]] järgi joonistada [[brahhüosauruse|brahhiosauruse]]. Varane surmavaimustus. Varsti mängivad nad enesetapumõtetega ja kummitavad öösiti [[surnuaed]]adel. [[Flirt]] [[teispoolsus]]ega. See oli pigem surmatrend kui surmaihalus. (lk 19) * Kui öeldi [[ürgaeg]], nägid nemad ainult korskavaid dinosaurusi ja [[mammut|välkuvate kihvadega takuseid elevante]], majakõrgusi hiidsisalikke elu ja surma peale võitlemas, [[hambad]] vastase [[selg]]a löönud maismaareptiilidest [[Gordioni sõlm|Gordoni sõlme]]. Võitluslusti täis koopainimesed talvisel maastikul, mammutijahil. Loomanahkades [[neandertallased]] laagrilõkke ääres nikerdamas. Nad ei õpiks kunagi mõtlema miljonites aastates. Mitte kunagi mõistma, et kõik see elav, mis neid ümbritses, oli tohutult pika aja jooksul toimunud imepisikeste sammude tulemus. Ettenägematu, krooniline, pikaajaline [[muutus]]te protsess, mida polnud võimalik jälgida ega kogeda, mida sai vaid kaudsete märkide põhjal vaevaliselt tuletada. Seal ei aidanud ka ükski arv ega peadpööritavalt pikk arvude rida. Seal oli lõppjaam. Aju läks maha. Ja [[fantaasia]]ga ei saanud ka edasi. Eriti just sellega mitte. (lk 143) * Üle üheksakümne üheksa protsendi kõigist liikidest, kes kunagi olid Maal elanud, olid [[Väljasuremine|välja surnud]]. Aga kõik mõtlesid ainult neile naeruväärsetele tennisepalli mõõtu ajuga neljakümnetonnistele loomadele, kes polnud võimelised isegi oma [[kehatemperatuur]]i reguleerima. (lk 145) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012<!--Kas tekstis on tõesti "brahhiosaurus" ja "Gordoni" sõlm?--> * [[Looduslik valik]] võimaldab kohastuda, kui liigil on arenemiseks aega. Kohastumine ei tule aga toime radikaalsete [[muutus]]tega. Selleks on see kaugelt liiga aeglane. Dinosaurustel polnud võimalust valmistuda 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoroidi kukkumiseks Maale. Nad ei saanud kohastuda. Neil, kes elasid maismaal ja olid maa sisse pugemiseks liiga suured, polnud mitte kuskile minna. ** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 12<!--Kas tekstis on kindlalt "meteoroid"? Meteoroidideks nimetatakse kuni ühemeetrise läbimõõduga kehi.--> * On kolm [[põhimõte]]t, mis kõik langevad kokku. :Esimene põhimõte kõlab inglise keeles ''shit happens'' – lihtsalt [[juhus|juhtub]], no tuli [[koroona]], juhtub. :Teine põhimõte on blondiini [[anekdoot|anekdoodist]]. Kui mehelt küsida, millised on võimalused protsentuaalselt, et kohtad [[tänav]]al dinosaurust, siis on vastus kindlasti 0,0000... protsenti. Küsid blondiinilt, tema ütleb ''fifty-fifty'', kas kohtad või ei kohta. See on väga tervislik. :Ja kolmanda põhimõtte omandasin [[Kabul]]i [[lennujaam]]as, oodates vahetevahel päevade kaupa [[lennuk]]it, ükskõik, kas lennates lõunasse või [riigist] välja. See on ''Inshallah'' – kui [[Allah]] tahab. Kui Allah tahab, siis lennuk läheb, kui ei taha, siis ei lähe. Elik – ära põe. :Võibolla, kui taolist lähenemist rakendada, siis muutuks ka [[elu]] lihtsamaks. Sa oled kõigeks valmis ja ei ehmata millegi üle. * [[Harri Tiido]], intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise"], ERR, 4. august 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia|Dinosaurused}} [[Kategooria:Väljasurnud loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] bqxfjy4kooc4vzvvrp59aygvk9zbtfv 135721 135707 2026-09-02T10:50:07Z Ehitaja 2563 135721 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Période_Jurassique,_Hans_Emmenegger.png|pisi|Hans Emmenegger, "Juura ajastu" (1895)]] '''Dinosaurused''' on soojavereliste reptiilide rühm, kes on Maal väga levinud alates mesosoikumist. Enamik neist suri välja umbes 66 miljonit aastat tagasi, kui Maalt kadus ligikaudu 3/4 toonastest taime- ja loomaliikidest. Ainsana jäid ellu lendsaurused, keda tänapäeval nimetatakse [[lind]]udeks. ==Proosa== * "See esimene, see õige tore [[nimi]] on: Kolumbus." :"Kolumbus!" :"Jah. Ja teine on: Krisostomus." :"Krisostomus!" :"Jah." :Esimest nime on Kiir muidugi kuulnud ja teab väga hästi, kes niisuguse-nimeline mees olija mis ta tegi, aga teisega on täbar lugu. Tunni ajal püüab ta seda kramplikult meeles pidada, aga nimi tükib vägisi, justkui kiuste, käest sassi minema. Krisostomus, Krisostomus... Kripostosus... Kripposossus... Krippooppossum... Krii - Krii... Hii - Hii - Hipopotamus! Siis tuleb terve rida hirmsaid elukaid, millede sugugi maa pealt ära kadunud, ja Georg Adniel mõtleb hirmuga, et Toots mõne niisuguse on nimetanud. :Pterotaktiilus... Plesiosaurus... Ihtiosaurus... Saurus... Saurus... :Ta istub nagu kuumade süte peal, sest arusaamatu [[hirm]], nagu võiks tema vennakene end nimede kohaselt muutma hakata, tikub temast võitu saama; tunni lõpul läheb ta kohe Tootsi juurde ja palub nime kordamist. Seal aga tuleb uus õnnetus lisaks ja nimelt see, et Toots nime ise kah ära on unustanud ja nüüd, [[silmad]] vidukile, [[sõrm]] suus, kõiksugu loba ajab, nagu: Kristohvus, Krimpstohvus, Klimpstohvus, Kriukstohvus. Niuks-Piuks-Tiuks-prohvus... :"Prohvus?!" hüüab Kiir ja taganeb ütlejast paar sammu eemale. :"Ei, ei! Ma ütlesin prohvus, et ta meelde ei tule, see nimi." * [[Oskar Luts]], "Kevade", 2006, lk 141-142 * [Mauruse kooli uue õpilase Solotarski kohta:] Õieti ei huvitanudki teda niipalju maakera ise, vaid need loomapeletised, kes millalgi elanud. Igal kohasel ja ka kohatul juhul viis ta kõne saurustele, nii et teda ennastki [[hüüdnimi|hüüti]] viimaks Sauruseks, mis talle näis väga meeldivat, sest ta armastas kõike, mis oli suur ja torkas silma. Saurustest oskas ta nii elavalt ja piltlikult jutustada, et teda kuulati aina ammuli suuga. (lk 489-490) * [Solotarski, rõhutades aju tähtsust:] Nii siis: minul on siin midagi. Minul on siin mitu tuhat korda rohkem kui mõnel mastodonil, dinoteeriumil või atlantosaurusel ja see tõstab mu — tähendab [[inimkond|inimsoo]], — tõstab tuhat korda kõrgemale kui olid kõik need esiaegsed peletised, nii et võib täie õigusega öelda: tõsine sauruste [[kuningas]] pole mitte mõni viieteistkümnesüllaline atlantosaurus või seitsmesüllane [[brontosaurus]], vaid mina siin teie ees, mina, Vladimir Solotarski. Teie naerate? Teie naerate, et mina nimetan iseennast sauruseks, aga ma mõtlen ju inimsugu. Või ei kõlba inimsugu võrrelda saurustega? Kes on kadunud ja kes valitseb ilma? Saurused on kadunud ja mina valitsen, mina Vladimir Solotarski, s. o. inimsugu üldse. Ilmas kuulub kõik minule või ta hävineb. Nõnda on minu tahe. Elevandid, lõvid, tiigrid, — maha! Saurustele järele! Metshärjad, põdrad, hirved, tuurad, kaljukitsed — kõik maha ja neist ei jää mälestustki! Nõnda tahan mina. Miks? küsite teie. Neid pole enam vaja — vastan mina. Mida vaja, seda kasvatan ise. Oli kord saurus, aga nüüd olen mina ja saurusi pole enam vaja, sest mina olen sauruste saurus. Jällegi naerate? Te unustate, et enesega mõtlen ma inimsugu üldse. (lk 491) * [Solotarski:] Nii siis: mina olen tähtsam kui ükski [[boamadu]]. Valmistasid saurused [[prillid|prille]] või olete kuulnud, et [[jõehobu]] mängiks [[viiul]]it? Aga minul on prillid ja ma mängin viiulit — paremini kui ükski teine teist. (lk 492) * [Solotarski:] Nii siis: arenemine on õpetus, et mina, Vladimir Solotarski, põlvnen saurustest, kes said viisteistkümmend sülda pikaks ja seitse kõrgeks. Mõistate? Mina, inimene, inimsugu. Rohkem pole vaja teada. Kes seda mõistab, mõistab mind ja Darwinit. Üliinimene aga — see on laste mäng, sest mis viga on inimesest üliinimene teha, aga eks katsu saurusest inimene saada. See on Nietzsche ja Darwini vahe. (lk 492-493) ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXXIV "Tõde ja õigus" II], Tartu: Noor-Eesti, 1929, 34. peatükk * Kui ta üles [[Ärkamine|ärkas]], oli dinosaurus ikka veel seal. ** {{halliga|Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí.}} ** [[Augusto Monterroso]], "Dinosaurus", rmt: "Obras completas (y otros cuentos)", 1959; ''cit. via'': [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 ** ''Kogu Monterroso jutustus koosneb sellest ainsast lausest. Mario Vargas Llosa analüüsib seda märksa suuremas mahus ning nimetab jutustust "täiuslikuks looks". Monterroso teksti peeti hispaaniakeelse kirjanduse lühimaks lühilooks, kuni 21. sajandil ilmus kolm veelgi lühemat.'' * Mitu korda pidi Raamatukoguhoidja end vastu [[riiul]]it suruma, kui tesaurus kõminal mööda sammus. ** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 213 * Dinosaurused kadusid, sest nad ei suutnud [[Kohanemine|kohaneda]] muutuva [[keskkond|keskkonnaga]]. Meie kaome, kui me ei suuda kohaneda keskkonnaga, mis hõlmab nüüd [[kosmoselaev]]u, [[arvuti|arvuteid]] - ja termo[[tuumarelv]]i. ** [[Arthur C. Clarke]], eessõna raamatule "The Collected Stories" (juuni 2000){{viita}} * See [[lastetuba]]de nuhtlus. Nad ei teinud vahet [[musträstas|musträstal]] ja [[kuldnokk|kuldnokal]], küll aga teadsid peast väljasurnud suurreptiilide [[süstemaatika]]t. Nad võisid [[mälu]] järgi joonistada [[brahhüosauruse|brahhiosauruse]]. Varane surmavaimustus. Varsti mängivad nad enesetapumõtetega ja kummitavad öösiti [[surnuaed]]adel. [[Flirt]] [[teispoolsus]]ega. See oli pigem surmatrend kui surmaihalus. (lk 19) * Kui öeldi [[ürgaeg]], nägid nemad ainult korskavaid dinosaurusi ja [[mammut|välkuvate kihvadega takuseid elevante]], majakõrgusi hiidsisalikke elu ja surma peale võitlemas, [[hambad]] vastase [[selg]]a löönud maismaareptiilidest [[Gordioni sõlm|Gordoni sõlme]]. Võitluslusti täis koopainimesed talvisel maastikul, mammutijahil. Loomanahkades [[neandertallased]] laagrilõkke ääres nikerdamas. Nad ei õpiks kunagi mõtlema miljonites aastates. Mitte kunagi mõistma, et kõik see elav, mis neid ümbritses, oli tohutult pika aja jooksul toimunud imepisikeste sammude tulemus. Ettenägematu, krooniline, pikaajaline [[muutus]]te protsess, mida polnud võimalik jälgida ega kogeda, mida sai vaid kaudsete märkide põhjal vaevaliselt tuletada. Seal ei aidanud ka ükski arv ega peadpööritavalt pikk arvude rida. Seal oli lõppjaam. Aju läks maha. Ja [[fantaasia]]ga ei saanud ka edasi. Eriti just sellega mitte. (lk 143; tegelikult p.o "Gordioni sõlm" ja "brahhüosaurus") * Üle üheksakümne üheksa protsendi kõigist liikidest, kes kunagi olid Maal elanud, olid [[Väljasuremine|välja surnud]]. Aga kõik mõtlesid ainult neile naeruväärsetele tennisepalli mõõtu ajuga neljakümnetonnistele loomadele, kes polnud võimelised isegi oma [[kehatemperatuur]]i reguleerima. (lk 145) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 * [[Looduslik valik]] võimaldab kohastuda, kui liigil on arenemiseks aega. [[Kohastumine]] ei tule aga toime radikaalsete [[muutus]]tega. Selleks on see kaugelt liiga aeglane. Dinosaurustel polnud võimalust valmistuda 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoroidi kukkumiseks Maale. Nad ei saanud kohastuda. Neil, kes elasid maismaal ja olid maa sisse pugemiseks liiga suured, polnud mitte kuskile minna. ** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 12 (p.o "meteoriidi"; meteoroidiks nimetatakse kuni ühemetrise läbimõõduga taevakehi) * On kolm [[põhimõte]]t, mis kõik langevad kokku. :Esimene põhimõte kõlab inglise keeles ''shit happens'' – lihtsalt [[juhus|juhtub]], no tuli [[koroona]], juhtub. :Teine põhimõte on blondiini [[anekdoot|anekdoodist]]. Kui mehelt küsida, millised on võimalused protsentuaalselt, et kohtad [[tänav]]al dinosaurust, siis on vastus kindlasti 0,0000... protsenti. Küsid blondiinilt, tema ütleb ''fifty-fifty'', kas kohtad või ei kohta. See on väga tervislik. :Ja kolmanda põhimõtte omandasin [[Kabul]]i [[lennujaam]]as, oodates vahetevahel päevade kaupa [[lennuk]]it, ükskõik, kas lennates lõunasse või [riigist] välja. See on ''Inshallah'' – kui [[Allah]] tahab. Kui Allah tahab, siis lennuk läheb, kui ei taha, siis ei lähe. Elik – ära põe. :Võibolla, kui taolist lähenemist rakendada, siis muutuks ka [[elu]] lihtsamaks. Sa oled kõigeks valmis ja ei ehmata millegi üle. * [[Harri Tiido]], intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise"], ERR, 4. august 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia|Dinosaurused}} [[Kategooria:Väljasurnud loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 3pnnl245zm8qhcasue6wi6kw0olv8y4 0 9422 135713 129637 2026-09-02T10:04:35Z Ehitaja 2563 135713 wikitext text/x-wiki '''Defineerimine''' ehk '''määratlemine''' on definitsiooni ehk määratluse moodustamine sõnadest, mille juures võiks, kuid ei pruugi arvestada ka sõnade tähendustega. Definitsioon on kohitsetud aforism. Selle ülesanne on kirjeldada mingit mõistet võimalikult ammendavalt; enamik mõisteid hakkab sellisele vägivallale vastu. ==Proosa== * On kirjanduslikke [[mõiste]]id, mis lasevad end vastutulelikult piiritleda ega kipu välja oma eluruumist. Teisi tuleb vaevaga püüda definitsioonivõrku ja kunagi pole neile ettenähtud elamispinnast küllalt. Niisugune on [[stiil]]i mõiste — vitaalne, tujukas, ekspansioonihimuline mõiste, juuri ajanud mitte ainult filoloogilistel, muusika ja kujutava kunsti aladel, vaid inimliku olemise ja tegemise muudeski seostes. (lk 7) ** [[Erna Siirak]], "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia", 1987, lk 7-34 * Ma silmitsesin Platoo mustvalget [[maastik]]ku ja mõistsin, et [[kurbus]] on väga tähtis sõna [[maailm]]a defineerimisel. See on fundamentaalne, see on [[viies element|viies ürgelement]], [[kvintessents]]. (lk 48) ** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020 ==Draama== * [Polonius:] Arutada,<br />mu kõrge [[kuningas]] ja auväärt emand,<br />mis olgu majesteet ja mis on kohus,<br />miks [[päev]] on päev, [[öö]] - öö, ning [[aeg]] on aeg,<br />on päeva, ööd ning aega raisata.<br />Et lühidus on vaimukuse [[hing]],<br />ent venitatus - kest ja välisehe,<br />teen lühidalt: te auväärt [[poeg]] on [[hull]].<br />Hull, ütlen; sest kui määratleda hullust,<br />mis on see muud kui lihtsalt olla hull?<br />Kuid olgu. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", 2. vaatus, 2. stseen{{viita}} [[Kategooria:Keel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] l386gp5pvmsoz2qynlt8p55y7i0gkyr 135714 135713 2026-09-02T10:04:53Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Filosoofia]] 135714 wikitext text/x-wiki '''Defineerimine''' ehk '''määratlemine''' on definitsiooni ehk määratluse moodustamine sõnadest, mille juures võiks, kuid ei pruugi arvestada ka sõnade tähendustega. Definitsioon on kohitsetud aforism. Selle ülesanne on kirjeldada mingit mõistet võimalikult ammendavalt; enamik mõisteid hakkab sellisele vägivallale vastu. ==Proosa== * On kirjanduslikke [[mõiste]]id, mis lasevad end vastutulelikult piiritleda ega kipu välja oma eluruumist. Teisi tuleb vaevaga püüda definitsioonivõrku ja kunagi pole neile ettenähtud elamispinnast küllalt. Niisugune on [[stiil]]i mõiste — vitaalne, tujukas, ekspansioonihimuline mõiste, juuri ajanud mitte ainult filoloogilistel, muusika ja kujutava kunsti aladel, vaid inimliku olemise ja tegemise muudeski seostes. (lk 7) ** [[Erna Siirak]], "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia", 1987, lk 7-34 * Ma silmitsesin Platoo mustvalget [[maastik]]ku ja mõistsin, et [[kurbus]] on väga tähtis sõna [[maailm]]a defineerimisel. See on fundamentaalne, see on [[viies element|viies ürgelement]], [[kvintessents]]. (lk 48) ** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020 ==Draama== * [Polonius:] Arutada,<br />mu kõrge [[kuningas]] ja auväärt emand,<br />mis olgu majesteet ja mis on kohus,<br />miks [[päev]] on päev, [[öö]] - öö, ning [[aeg]] on aeg,<br />on päeva, ööd ning aega raisata.<br />Et lühidus on vaimukuse [[hing]],<br />ent venitatus - kest ja välisehe,<br />teen lühidalt: te auväärt [[poeg]] on [[hull]].<br />Hull, ütlen; sest kui määratleda hullust,<br />mis on see muud kui lihtsalt olla hull?<br />Kuid olgu. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", 2. vaatus, 2. stseen{{viita}} [[Kategooria:Keel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Filosoofia]] ad45o4fcdu1p1hle2g8cbyh9jwna72h 0 10390 135718 123737 2026-09-02T10:07:03Z Ehitaja 2563 135718 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mind tõmbavad ligi ellipsis, ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik [[vaikimine]]. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve [[luuletus]] piirduks selle sõnavaraga. See sarnaneb nägematule: näiteks [[varemed|varemete]] väele, kahjustatud või lõpetamata kunstiteostele. Sellised [[teos]]ed viitavad paratamatult laiemale kontekstile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele [[aeg|ajale]], [[maailm]]ale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas [[hetk]]e, mil nende esimene [[kodu]] tunduks olevat muuseum. ** [[Louise Glück]], "Disruption, Hesitation, Silence", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 30 {{RV}} * Ja kui te tahate teada, mis [[lugu]] selle taga peitub, kuidas see kõik [[algus]]e sai, siis tuleb meeles pidada, et lood ei hargne kunagi lahti. Nad hoopis koovad end. [[Sündmus]]ed, mis on alanud erinevates paikades erinevatel aegadel, jõuavad kõik kokku ühte tillukesse [[punkt]]i aegruumis, mis on selleks [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[hetk]]. :Oletame, et üht [[Keiser|keisrit]] veendi kandma uusi [[Riided|rõivaid]], mille materjal oli nii peen. et ei olnud tavainimese silmale nähtav. Ja oletame, et üks väike poiss juhtis sellele kõva selge häälega kõigi tähelepanu... :Nii saame me loo keisrist, kes oli [[Alastus|alasti]]. :Aga kui me teaksime pisut rohkem, oleks see hoopis "Lugu poisist, kes sai isalt teenitud keretäie, sest [[Solvang|solvas]] kuningliku suguvõsa liiget, ja pandi luku taha". :Või "Lugu tervest rahvahulgast, kelle [[valvur]]id sisse piirasid ja ütlesid: "Midagi ei juhtunud, on selge? Kas keegi tahab vastu vaielda?"" :See võib olla ka lugu sellest, kuidas terve kuningriik taipas ühtäkki "uute riiete" eeliseid ning asus elavas ja värskendavas õhkkonnas innukalt tegelema tervislike [[sport|spordialadega]], need võitsid igal aastal palju uusi poolehoidjaid ja kõik see viis lõpuks tavapärase [[rõivatööstus]]e kokkuvarisemisest põhjustatud [[majanduslangus]]eni. :See võib isegi olla lugu "1909. aasta suurest [[kopsupõletik]]u-epideemiast". :Kõik sõltub sellest, kui palju me teame. * [[Terry Pratchett]], "[[Ajavaras]]" (2001), tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 4-5 * Preili Beedle istus jälle toolile ja kummardus Vimesile lähemale. "[[Härjapõlvlased|Härjapõlvlastel]] on kõige [[Keerukus|keerulisem]] [[keel]], mida võib ette kujutada, komandör. Iga sõna [[tähendus]] sõltub sõnadest enne ja pärast seda, kõnelejast, kuulajast, aastaajast, ilmast ja oi kui paljudest asjadest veel. Härjapõlvlastel on olemas ka midagi sellist, mida meie nimetaksime [[luule]]ks; nad kasutavad ja valitsevad tuld..." (lk 166) ** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 * Hattie oli pettunud, kuid püüdis seda mitte välja näidata. Algajaid erutasid nende esimesed leiud. [[Shetland]]i [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] leidsid nad ikka ja jälle luukilde, enamasti [[lammas]]te omi; kord oli tegemist ka [[Hobune|hobusega]], [[skelett]] oli peaaegu tervenisti säilinud. :Hattie hakkas seda Evelynile selgitama, rääkis, mida võib looma jäänuste paigutusest teada saada. :"Me ei saa lihtsalt eset välja kaevata," ütles ta. "Me peame seda kontekstis hoidma, kaevamist kihthaaval jätkama. See on hea õppetund. Ma jätan su sellega tegelema ja tulen hiljem tagasi." Ta mõtles, kui kohmetuna tema ennast kaevates tunneks, kui keegi üle ''tema'' õla vahiks. Pealegi oli tal oma töö teha. (lk 21) * [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018 * Järgmine tasand on zooarheoloogilise materjali ehk siis paljude-paljude luufragmentide koosanalüüsimine ja tõlgendamine laiemalt: mis meil ikkagi siin [[ühiskond|ühiskonnas]] toimus mingil teatud ajaperioodil. Arheoloogilised uurimused ja narratiivid, mida me oma minevikust loome – see kõik ju läheb sinna hulka. Miks meie [[loom]]ad on praegu sellised, nagu nad on? Miks meil mõnda looma enam ei ole? Kuidas on loomad mõjutanud [[keskkond]]a? Kõik need [[teadmised]] saavad üheks suureks kompotiks ja aitavad erinevaid nähtusi ajaloolisesse [konteksti paigutada. * Kui me roti enda luid leiame, siis nendega on juba natukene keerulisem. Ei pruugi olla kindel, et see [[rott]] on nüüd just täpselt [[keskaeg|keskajast]]. Väga tihti võib juhtuda, et rotid on mitu sada aastat hiljem kusagile pinnasesse pugenud. Arheoloogiline kontekst võib olla küll keskaegne, aga rotiluu ise on võib-olla hoopis 20. sajandist. ** [[Eve Rannamäe]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608718597/zooarheoloog-koduloomad-eestiga-esimesel-katsel-ei-kohanenud "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud"], ERR, 24.09.2022 [[Kategooria:Semiootika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] dpmsiga9p4kpj998560bn4pyjyvuxkt 135725 135718 2026-09-02T11:36:47Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135725 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mind tõmbavad ligi ellipsis, ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik [[vaikimine]]. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve [[luuletus]] piirduks selle sõnavaraga. See sarnaneb nägematule: näiteks [[varemed|varemete]] väele, kahjustatud või lõpetamata kunstiteostele. Sellised [[teos]]ed viitavad paratamatult laiemale kontekstile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele [[aeg|ajale]], [[maailm]]ale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas [[hetk]]e, mil nende esimene [[kodu]] tunduks olevat muuseum. ** [[Louise Glück]], "Disruption, Hesitation, Silence", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 30 {{RV}} * [[Kosmos]]esse tuleb saata terve hulk [[kunstnik]]ke ja loodusteadlasi, [[fotograaf]]e ja maalikunstnikke, kes pööravad [[peegel|peegli]] meie poole ja näitavad meile [[Maa (planeet)|Maad]] kui ühtainust planeeti, ühtset [[organism]]i, mis on elav, habras, õilmitsev, sumisev, täis vaatepilte, täis kütkestavaid inimesi — kõike, mida kalliks pidada. Võib-olla ei lõpeta kodu põhjalik tundmaõppimine kõiki [[sõda|sõdu]], kuid suurendab meie imetlust ja uhkustunnet. See meenutab meile, et inimlik kontekst pole pigistav nagu silmus, vaid avar nagu maailmaruum, milles meil on õnn elada. See muudab meie ettekujutust sellest, mis on lähikond. See veenab meid, et me oleme millegi pelkadest [[riik]]idest suurema ja sügavama [[kodanik]]ud, et oleme Maa kodanikud, ühtaegu selle lustisõitjad ja hooldajad, kes teeksid õigesti, kui üheskoos tema probleemidega tegeleksid. [[Vaade]] kosmosest pakub meile, evolutsioonilistele maimukestele, esimest korda võimaluse ületada kosmiline tänav, seista ning silmitseda oma kodu ja seda esimest korda selgelt nähes hämmastuda. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 323-324 * [[Tekst]]idel on kontekst, kontekst määrab teksti; kontekst, sama" lugu jutustatakse, võib täielikult teisendada selle [[tähendus]]t, nii nagu seda tegi veeklaas vanas toostis pagendatud [[kuningas|kuninga]] auks: kui James II ja James III [[Prantsusmaa]]l [[pagendus]]es viibisid, siis nende toetajad, keda sunniti tõstma toosti valitsevatele kuningatele, keda nad ei tunnustanud, tõstsid veiniklaasi ja ütlesid "Kuningale!", aga hoidsid klaasi veeklaasi kohal, nii et tegelikult andsid nad au "kuningale üle vee". ** [[Wendy Doniger]], "Mõista antud ämblik. Poliitika ja teoloogia müütides", tlk Aldo Randmaa, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024, lk 75 * Ja kui te tahate teada, mis [[lugu]] selle taga peitub, kuidas see kõik [[algus]]e sai, siis tuleb meeles pidada, et lood ei hargne kunagi lahti. Nad hoopis koovad end. [[Sündmus]]ed, mis on alanud erinevates paikades erinevatel aegadel, jõuavad kõik kokku ühte tillukesse [[punkt]]i aegruumis, mis on selleks [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[hetk]]. :Oletame, et üht [[Keiser|keisrit]] veendi kandma uusi [[Riided|rõivaid]], mille materjal oli nii peen. et ei olnud tavainimese silmale nähtav. Ja oletame, et üks väike poiss juhtis sellele kõva selge häälega kõigi tähelepanu... :Nii saame me loo keisrist, kes oli [[Alastus|alasti]]. :Aga kui me teaksime pisut rohkem, oleks see hoopis "Lugu poisist, kes sai isalt teenitud keretäie, sest [[Solvang|solvas]] kuningliku suguvõsa liiget, ja pandi luku taha". :Või "Lugu tervest rahvahulgast, kelle [[valvur]]id sisse piirasid ja ütlesid: "Midagi ei juhtunud, on selge? Kas keegi tahab vastu vaielda?"" :See võib olla ka lugu sellest, kuidas terve kuningriik taipas ühtäkki "uute riiete" eeliseid ning asus elavas ja värskendavas õhkkonnas innukalt tegelema tervislike [[sport|spordialadega]], need võitsid igal aastal palju uusi poolehoidjaid ja kõik see viis lõpuks tavapärase [[rõivatööstus]]e kokkuvarisemisest põhjustatud [[majanduslangus]]eni. :See võib isegi olla lugu "1909. aasta suurest [[kopsupõletik]]u-epideemiast". :Kõik sõltub sellest, kui palju me teame. * [[Terry Pratchett]], "[[Ajavaras]]" (2001), tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 4-5 * Preili Beedle istus jälle toolile ja kummardus Vimesile lähemale. "[[Härjapõlvlased|Härjapõlvlastel]] on kõige [[Keerukus|keerulisem]] [[keel]], mida võib ette kujutada, komandör. Iga sõna [[tähendus]] sõltub sõnadest enne ja pärast seda, kõnelejast, kuulajast, aastaajast, ilmast ja oi kui paljudest asjadest veel. Härjapõlvlastel on olemas ka midagi sellist, mida meie nimetaksime [[luule]]ks; nad kasutavad ja valitsevad tuld..." (lk 166) ** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 * Hattie oli pettunud, kuid püüdis seda mitte välja näidata. Algajaid erutasid nende esimesed leiud. [[Shetland]]i [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] leidsid nad ikka ja jälle luukilde, enamasti [[lammas]]te omi; kord oli tegemist ka [[Hobune|hobusega]], [[skelett]] oli peaaegu tervenisti säilinud. :Hattie hakkas seda Evelynile selgitama, rääkis, mida võib looma jäänuste paigutusest teada saada. :"Me ei saa lihtsalt eset välja kaevata," ütles ta. "Me peame seda kontekstis hoidma, kaevamist kihthaaval jätkama. See on hea õppetund. Ma jätan su sellega tegelema ja tulen hiljem tagasi." Ta mõtles, kui kohmetuna tema ennast kaevates tunneks, kui keegi üle ''tema'' õla vahiks. Pealegi oli tal oma töö teha. * [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018, lk 21 * Ma ei arva, et [[Wikipedia]] esindaks tõde. Ma arvan, et see esindab seda, mida me mingil ajahetkel teame või mille suhtes me suudame kokku leppida. See ei tähenda, et see on vale, see tähendab lihtsalt, et tõe mõistel on teistlaadi kõla. Kui ma mõtlen sellele, mis on teadmised... siis see, mida Wikipedia pakub, on kontekst. Ja see eristabki Wikipediat sarnastest andmetest või originaaluurimustest, mitte et see ei oleks meie jaoks tähtis. ** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ "What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20"] Esquire, 20. oktoober 2020 * Järgmine tasand on zooarheoloogilise materjali ehk siis paljude-paljude luufragmentide koosanalüüsimine ja tõlgendamine laiemalt: mis meil ikkagi siin [[ühiskond|ühiskonnas]] toimus mingil teatud ajaperioodil. Arheoloogilised uurimused ja narratiivid, mida me oma minevikust loome – see kõik ju läheb sinna hulka. Miks meie [[loom]]ad on praegu sellised, nagu nad on? Miks meil mõnda looma enam ei ole? Kuidas on loomad mõjutanud [[keskkond]]a? Kõik need [[teadmised]] saavad üheks suureks kompotiks ja aitavad erinevaid nähtusi ajaloolisesse [konteksti paigutada. * Kui me roti enda luid leiame, siis nendega on juba natukene keerulisem. Ei pruugi olla kindel, et see [[rott]] on nüüd just täpselt [[keskaeg|keskajast]]. Väga tihti võib juhtuda, et rotid on mitu sada aastat hiljem kusagile pinnasesse pugenud. Arheoloogiline kontekst võib olla küll keskaegne, aga rotiluu ise on võib-olla hoopis 20. sajandist. ** [[Eve Rannamäe]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608718597/zooarheoloog-koduloomad-eestiga-esimesel-katsel-ei-kohanenud "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud"], ERR, 24.09.2022 [[Kategooria:Semiootika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ceqx56hdc1wfbcjidftslvn43vqhhcl 0 13821 135723 96134 2026-09-02T10:52:34Z Ehitaja 2563 135723 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Seda printsiipi, et iga nõrk variatsioon säilitatakse, juhul kui see on kasulik, tähistan ma terminiga "looduslik valik" [''Natural Selection''], et tähistada selle sugulust inimese võimega [[valik]]uid teha. [[Herbert Spencer]]i sageli kasutatud väljend "kõige kohasemate ellujäämine" [''Survival of the Fittest''] on aga täpsemgi ning mõnikord samavõrra sobiv. ** {{halliga|I have called this principle, by which each slight variation, if useful, is preserved, by the term Natural Selection, in order to mark its relation to mans power of selection. But the expression often used by Mr. Herbert Spencer of the Survival of the Fittest is more accurate, and is sometimes equally convenient.}} ** [[Charles Darwin]], "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", tõlkinud [[Mart Niklus]], 2012, lk 96 ** ptk III: "Struggle For Existence", [http://darwin-online.org.uk/content/frameset?pageseq=101&itemID=F387&viewtype=image lk 72] * Kui inimene-aednik oleks arenenud maailma algusest peale loodusliku valiku põhimõttel, oleks temast kindlasti kujunenud mingi selgrootu. Milleks on [[aednik]]ul üldse [[selg]]? Ilmselt ainult selleks, et ta võiks aeg-ajalt selga sirutada ja ütelda: "Oh, kuidas selg valutab!" Mis puutub [[jalg]]adesse, siis neid on võimalik igat viisi asetada; aednik võib kükki laskuda, põlvili koogutada, jalad [[istmik]]u alla kerida või nad koguni [[kael]]a taha panna; [[sõrmed]] sobivad hästi konksudeks [[auk|augu]] kaapimisel, pihupesad murendavad mullakamakaid või loobivad [[kompost]]i laiali, kuna [[pea]] on selleks tarvilik, et sinna [[piip]]u torgata; ainult selgroog, mida aednik püüab asjata vajalikul viisil painutada, jääb sõnakuulmatuks. [[Muld|Mullas]] elavatel [[vihmauss]]idel ju pole selgroogu. Harilikult on aednikul kõige kõrgemale küündivaks kehaosaks tagumik; jalad on tal harali, [[käed]] töllakil, pea kusagil [[põlv]]ede vahel nagu [[karjamaa]]l sööval [[hobune|setukal]]. Ta pole mees, kes tahaks kas või tollikese pikemaks kasvada: vastupidi, ta murrab oma kere pooleks nagu käänispeaga [[nuga|noa]], kükitab maha ja katsub end igal kombel lühemaks teha; nagu näete, on ta vahel harva pikem kui meeter. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 27-28 * Vaevalt oleks Darwingi leidnud paremat näidet loodusliku valiku kohta kui [[resistentsus]]e mehhanismi tegevus. Algpopulatsiooni hulgast, mis oma liikmetes varieerub tugevasti struktuuri, käitumise või füsioloogia osas, tõusevad esile "sitked" putukad, kes elavad üle keemilise rünnaku. Pritsimine tapab nõrgad. Ellu jäävad ainult need putukad, kellel on mõni kaasasündinud omadus, mis päästab neid viga saamast. Nemad rajavad uue generatsiooni, kellel on lihtsa [[pärilikkus]]e kaudu olemas kõik oma esivanemate "vintsked" omadused. Siit järgneb paratamatult, et intensiivne pritsimine tugevatoimeliste kemikaalidega ainult komplitseerib lahendatavat probleemi. Mõne generatsiooni järel on tulemuseks nõrkade ja tugevate isendite segapopulatsioonist tekkinud populatsioon, mis koosneb ainult tugevatest, resistentsetest rassidest. ** [[Rachel Carson]], "Hääletu kevad". Tõlkinud [[Ain Raitviir]]. Tallinn: Valgus, 1968, lk 223 * Looduslik valik võimaldab kohastuda, kui [[liik|liigil]] on arenemiseks aega. Kohastumine ei tule aga toime radikaalsete [[muutus]]tega. Selleks on see kaugelt liiga aeglane. [[Dinosaurus]]tel polnud võimalust valmistuda 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoroidi kukkumiseks Maale. Nad ei saanud kohastuda. Neil, kes elasid maismaal ja olid maa sisse pugemiseks liiga suured, polnud mitte kuskile minna. ** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 12 (p.o "meteoriidi"; meteoroidiks nimetatakse kuni ühemetrise läbimõõduga taevakehi) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Bioloogia]] e9rafpkadotj3jk4ag5g6giyg8td2oy 0 14796 135710 109895 2026-09-02T10:01:30Z Ehitaja 2563 135710 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carl_Gussow_-_Erzählung_des_Reservisten_(1875).jpg|pisi|Carl Gussow, "Reservväelase jutustus" (1875)]] ==Proosa== * Karen naeratas: :"[[Mehed]] puuduvad, mu armas. Kloostrile ja [[kunst]]ile kuulub meie täielik [[lugupidamine]]. Aga pikapeale läheb see liiga igavaks. Tõelise [[pinge]] tekitamiseks peab olema mehi." :Charlotte ja Anne olid otsekohe nõus. Isegi Emily noogutas nõusolevalt. Virginia aga oli otsekui unest ärganud, ta pilgutas oma linnusilmi ja hüüatas haavunult: :"Kas ilma meesteta polegi pinget?" :Vita rõhutas tema skepsist: :"Kas siis mehed võivad mingit pinget tekitada?" :"Tjah," ütles Karen, "jutustustes läheb neid igatahes vaja." (lk 19) * "Noh, näete, mehi on vaja, kas või ainult vastasteks," ütles Victoria. "Jutustus päris ilma meesteta oleks kindlasti [[igav]]." :"Kas tõesti," mõtiskles Virginia. "Seda tasuks järele proovida." :"Keegi ei võtaks niisuguseid jutustusi tõsiselt," ütles Victoria. "See tunduks kuidagi niru." :"Mispärast?" küsis Charlotte keevaliselt. "Miks ei võiks jutustada väikesest ja [[Lihtsus|lihtsast]] ja tõsta selle kunsti kõrgusele? Ma olen unistanud niisugusest raamatust, mis kujutab ainult lihtsaid, argipäevaseid inimesi, miks mitte ainult naisi?" (lk 32) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 * Võtame siinkohal näiteks mitte romaani, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) jutustuse. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :[[Täiuslikkus|Täiuslik]] [[lugu]], kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Folkloor]] 471ixbfa20mbx8r58gfivnabf4s2ifd 135715 135710 2026-09-02T10:05:16Z Ehitaja 2563 135715 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carl_Gussow_-_Erzählung_des_Reservisten_(1875).jpg|pisi|Carl Gussow, "Reservväelase jutustus" (1875)]] ==Proosa== * Karen naeratas: :"[[Mehed]] puuduvad, mu armas. Kloostrile ja [[kunst]]ile kuulub meie täielik [[lugupidamine]]. Aga pikapeale läheb see liiga igavaks. Tõelise [[pinge]] tekitamiseks peab olema mehi." :Charlotte ja Anne olid otsekohe nõus. Isegi Emily noogutas nõusolevalt. Virginia aga oli otsekui unest ärganud, ta pilgutas oma linnusilmi ja hüüatas haavunult: :"Kas ilma meesteta polegi pinget?" :Vita rõhutas tema skepsist: :"Kas siis mehed võivad mingit pinget tekitada?" :"Tjah," ütles Karen, "jutustustes läheb neid igatahes vaja." (lk 19) * "Noh, näete, mehi on vaja, kas või ainult vastasteks," ütles Victoria. "Jutustus päris ilma meesteta oleks kindlasti [[igav]]." :"Kas tõesti," mõtiskles Virginia. "Seda tasuks järele proovida." :"Keegi ei võtaks niisuguseid jutustusi tõsiselt," ütles Victoria. "See tunduks kuidagi niru." :"Mispärast?" küsis Charlotte keevaliselt. "Miks ei võiks jutustada väikesest ja [[Lihtsus|lihtsast]] ja tõsta selle kunsti kõrgusele? Ma olen unistanud niisugusest raamatust, mis kujutab ainult lihtsaid, argipäevaseid inimesi, miks mitte ainult naisi?" (lk 32) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 * Võtame siinkohal näiteks mitte romaani, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) jutustuse. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :[[Täiuslikkus|Täiuslik]] [[lugu]], kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Folkloor]] 82fw1r01lmtqbsrtviww6xmgm9m7sbg 135724 135715 2026-09-02T11:26:55Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135724 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carl_Gussow_-_Erzählung_des_Reservisten_(1875).jpg|pisi|Carl Gussow, "Reservväelase jutustus" (1875)]] ==Proosa== * -[[Karen Blixen|Karen]] naeratas: :"[[Mehed]] puuduvad, mu armas. [[Klooster|Kloostrile]] ja [[kunst]]ile kuulub meie täielik [[lugupidamine]]. Aga pikapeale läheb see liiga [[igav]]aks. Tõelise [[pinge]] tekitamiseks peab olema mehi." :[[Charlotte Brontë|Charlotte]] ja [[Anne Brontë|Anne]] olid otsekohe nõus. Isegi [[Emily Brontë|Emily]] noogutas nõusolevalt. [[Virginia Woolf|Virginia]] aga oli otsekui unest ärganud, ta pilgutas oma linnusilmi ja hüüatas haavunult: :"Kas ilma meesteta polegi pinget?" :Vita rõhutas tema skepsist: :"Kas siis mehed võivad mingit pinget tekitada?" :"Tjah," ütles Karen, "jutustustes läheb neid igatahes vaja." (lk 19) * "Noh, näete, mehi on vaja, kas või ainult vastasteks," ütles Victoria. "Jutustus päris ilma meesteta oleks kindlasti [[igav]]." :"Kas tõesti," mõtiskles Virginia. "Seda tasuks järele proovida." :"Keegi ei võtaks niisuguseid jutustusi tõsiselt," ütles Victoria. "See tunduks kuidagi niru." :"Mispärast?" küsis Charlotte keevaliselt. "Miks ei võiks jutustada väikesest ja [[Lihtsus|lihtsast]] ja tõsta selle kunsti kõrgusele? Ma olen unistanud niisugusest [[raamat]]ust, mis kujutab ainult lihtsaid, argipäevaseid inimesi, miks mitte ainult naisi?" * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998, lk 32 * Võtame siinkohal näiteks mitte [[romaan]]i, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) jutustuse. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :[[Täiuslikkus|Täiuslik]] [[lugu]], kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Folkloor]] fgdk8ck2jjx5wiss7e1b9egd6w9ke2p 10 16844 135704 135641 2026-09-01T14:47:03Z Pseudacorus 2604 135704 wikitext text/x-wiki [[File:Notification-icon-Wikiquote.svg|30px|Vikitsitaadid|link=]] <big>[[Ain Kaalep]] 100</big></br> <big>[[Lilli Luuk]] 50</big></br> <big>[[Ingeborg Bachmann]] 100</big></br> <big>[[Karin Bachmann]] 50</big></br> <big>[[Astrid Ivask]] 100</big></br> <big>[[Lembe Hiedel]] 100</big></br> 8xhjqsc13ijot9cngtwx3nca13nn8s5 0 17091 135711 79517 2026-09-02T10:02:23Z Ehitaja 2563 135711 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Võtame siinkohal näiteks mitte romaani, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) [[jutustus]]e. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :[[Täiuslikkus|Täiuslik]] [[lugu]], kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 ** ''Mario Vargas Llosa analüüsib lugu märksa pikemalt. Monterroso teksti peeti hispaaniakeelse kirjanduse lühimaks lühilooks, kuni 21. sajandil ilmus kolm veelgi lühemat.'' * Sõna lühiduse ja [[sagedus]]e seos on tõesti selline, et mida sagedam on sõna, seda lühem ta on: suurest kasutamisest on sõnad justkui lühemaks [[kulumine|kulunud]]. [---] Niisiis on tõsi, et sõnu, mis vormilt on lihtsamad – siinsel juhul lühemad –, pruugitakse üldiselt meelsamini. [[Sidesõna]]d ja muud [[abisõna]]d kui kõige sagedasemad on kõigis keeltes ka kõige lühemad. (lk 13) ** [[Margit Langemets]], [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_02.pdf "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?"], Oma Keel 19/sügis 2009, lk 13-20 ==Draama== * [Polonius:] Arutada,<br />mu kõrge [[kuningas]] ja auväärt emand,<br />mis olgu majesteet ja mis on kohus,<br />miks [[päev]] on päev, [[öö]] - öö, ning [[aeg]] on aeg,<br />on päeva, ööd ning aega raisata.<br />Et lühidus on vaimukuse [[hing]],<br />ent venitatus - kest ja välisehe,<br />teen lühidalt: te auväärt [[poeg]] on [[hull]].<br />Hull, ütlen; sest kui määratleda hullust,<br />mis on see muud kui lihtsalt olla hull?<br />Kuid olgu. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", 2. vaatus, 2. stseen [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5tzhuvqpemxarx97uwv0qutozkmdh5e 135712 135711 2026-09-02T10:04:25Z Ehitaja 2563 135712 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Võtame siinkohal näiteks mitte romaani, vaid maailma võib-olla kõige lühema (ja ühe parima) [[jutustus]]e. [[Guatemala]] autori [[Augusto Monterroso]] "Dinosaurus" (''El Dinosaurio'') koosneb ühestainsast [[lause]]st: "Cuando despertό, el dinosaurio todavía estaba allí." ("Kui ta üles ärkas, oli [[dinosaurus]] ikka veel seal.") :[[Täiuslikkus|Täiuslik]] [[lugu]], kas pole? * [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16/2011, lk 46 ** ''Mario Vargas Llosa analüüsib lugu märksa pikemalt. Monterroso teksti peeti hispaaniakeelse kirjanduse lühimaks lühilooks, kuni 21. sajandil ilmus kolm veelgi lühemat.'' * Sõna lühiduse ja [[sagedus]]e seos on tõesti selline, et mida sagedam on sõna, seda lühem ta on: suurest kasutamisest on sõnad justkui lühemaks [[kulumine|kulunud]]. [---] Niisiis on tõsi, et sõnu, mis vormilt on lihtsamad – siinsel juhul lühemad –, pruugitakse üldiselt meelsamini. [[Sidesõna]]d ja muud [[abisõna]]d kui kõige sagedasemad on kõigis keeltes ka kõige lühemad. (lk 13) ** [[Margit Langemets]], [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_02.pdf "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?"], Oma Keel 19, sügis 2009, lk 13-20 ==Draama== * [Polonius:] Arutada,<br />mu kõrge [[kuningas]] ja auväärt emand,<br />mis olgu majesteet ja mis on kohus,<br />miks [[päev]] on päev, [[öö]] - öö, ning [[aeg]] on aeg,<br />on päeva, ööd ning aega raisata.<br />Et lühidus on vaimukuse [[hing]],<br />ent venitatus - kest ja välisehe,<br />teen lühidalt: te auväärt [[poeg]] on [[hull]].<br />Hull, ütlen; sest kui [[Määratlemine|määratleda]] hullust,<br />mis on see muud kui lihtsalt olla hull?<br />Kuid olgu. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", 2. vaatus, 2. stseen{{viita}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9pdil6iojljmpnatgbbskav0kfhjcji 0 17509 135722 126452 2026-09-02T10:51:09Z Ehitaja 2563 135722 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "See esimene, see õige tore [[nimi]] on: Kolumbus." :"Kolumbus!" :"Jah. Ja teine on: Krisostomus." :"Krisostomus!" :"Jah." :Esimest nime on Kiir muidugi kuulnud ja teab väga hästi, kes niisuguse-nimeline mees olija mis ta tegi, aga teisega on täbar lugu. Tunni ajal püüab ta seda kramplikult meeles pidada, aga nimi tükib vägisi, justkui kiuste, käest sassi minema. Krisostomus, Krisostomus... Kripostosus... Kripposossus... Krippooppossum... Krii - Krii... Hii - Hii - Hipopotamus! Siis tuleb terve rida hirmsaid elukaid, millede sugugi maa pealt ära kadunud, ja Georg Adniel mõtleb hirmuga, et Toots mõne niisuguse on nimetanud. :Pterotaktiilus... Plesiosaurus... Ihtiosaurus... Saurus... Saurus... :Ta istub nagu kuumade süte peal, sest arusaamatu [[hirm]], nagu võiks tema vennakene end nimede kohaselt muutma hakata, tikub temast võitu saama; tunni lõpul läheb ta kohe Tootsi juurde ja palub nime kordamist. Seal aga tuleb uus õnnetus lisaks ja nimelt see, et Toots nime ise kah ära on unustanud ja nüüd, [[silmad]] vidukile, [[sõrm]] suus, kõiksugu loba ajab, nagu: Kristohvus, Krimpstohvus, Klimpstohvus, Kriukstohvus. Niuks-Piuks-Tiuks-prohvus... :"Prohvus?!" hüüab Kiir ja taganeb ütlejast paar sammu eemale. :"Ei, ei! Ma ütlesin prohvus, et ta meelde ei tule, see nimi." * [[Oskar Luts]], "Kevade", 2006, lk 141-142 * [[Homoseksuaal]]il on ohtlik ennast minna lasta (''se laisser aller''), mine tea, mis purjus peaga ära teeb. Muutub äkki liiga julgeks. Igas olukorras tuleb säilitada [[kontroll]]. Tegelikult säilib see kontroll ka väga purjus olles (olen proovinud) ja ma ei usu eriti jutte mäluaukudest. Need on suhteliselt suhtelised ja peamiselt teenivad nad väljavabandamise eesmärki: ei mäleta, tähendab pole olnud, või kui ongi olnud, siis ei tähenda see midagi. Sellepärast ma üldiselt väldin ja põlgan ennast heteroseksuaalsetena identifitseerivate meeste purjus peaga tehtud lähenemiskatseid, kuigi ma usun, et need on täiesti siirad. Aga need on ka täiesti arad. Nad tahaksid selle asja ära proovida, aga nii, nagu seda polekski olnud. Mees, kes pärast midagi ei mäleta. Oleme näinud, täname, rohkem ei soovi. Võib-olla olen ma üldse liiga [[ettevaatlikkus|ettevaatlik]]. (lk 289) ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002 * [Rachel:] Tundub, nagu süda taoks kurgus, ebamugavalt ja valjusti. Suu on kuiv, valus on neelata. Keeran end külili, näoga akna poole. Kardinad on ette tõmmatud, kuid isegi hämar valgus teeb silmadele haiget. Tõstan käe näole; surun sõrmed laugudele ja püüan valu minema hõõruda. Küüned on räpased. :Miski on valesti. Hetkeks tundub, nagu ma vajun kusagile, nagu kaoks voodi mu keha alt ära. Eile õhtu. Midagi juhtus. Tõmban järsult õhku kopsudesse ja tõusen istukile - liiga kiire liigutus, süda taob, peas lõhub. :Ootan, et ilmuks mõni mälupilt. Mõnikord tuleb kaua oodata. Vahel on see mõne sekundiga mu silme ees. Mõnikord ei näe ma midagi. (lk 46) * [Rachel:] See on naeruväärne. Aga ma tean, et laupäeval juhtus midagi. Olin selles kindel, kui vaatasin sellesse süngesse raudteealusesse tunnelisse ja veri mu soontes tardus jäiseks veeks. :Mälulünki tuleb ikka ette, ja ma ei mõtle selliseid, kus sa ei mäleta selgesti, kuidas sa klubist koju jõudsid või mis asi see nii naljakas oli, kui pubis sai laterdatud. See on teistmoodi. Absoluutne [[pimedus]] — tunnid on täiesti kadunud ja neid on võimatu taastada. (lk 73) * [Rachel:] Tom ostis mulle selle kohta raamatu. Mitte just eriti romantiline, aga ta oli väsinud sellest, kui talle hommikuti ütlesin, kui kahju mul on, kuigi ma isegi ei teadnud, mille pärast mul võis kahju olla. Arvan, et ta tahtis, et ma näeksin, millist [[häving]]ut ma põhjustasin, milleks ma olin võimeline. Selle oli kirjutanud arst, aga mul pole aimugi, kas see jutt oli õige: autor väitis, et mäluauk ei ole lihtsalt juhtunu unustamine, vaid polegi üldse mälestusi, mida unustada. Tema teooria järgi satub aju sellisesse seisu, kus ta ei loo enam lühiajalisi mälestusi. Ja kui sa oled seal sügavas pimeduses, ei käitu sa nagu tavaliselt, sest reageerid lihtsalt kõige viimasele asjale, mis sinu arvates juhtus. Et sa ei loo mälestusi, ei pruugi sa tegelikult teada, mis see viimane asi oli, mis päriselt juhtus. Tal oli ka anekdoote ja hoiatavaid lugusid mäluaukudega joodikutele: üks mees New Jerseys jäi iseseisvuspäeva peol purju. Hiljem istus ta oma autosse, sõitis kiirteel mitu kilomeetrit vales suunas ja sõitis otsa [[kaubik]]ule, mis vedas seitset inimest. Kaubik süttis põlema ja kuus inimest hukkus. Purjus mehega oli kõik korras. Nagu ikka. Ta ei mäletanudki, et oli autosse istunud. (lk 73) * [Rachel:] Masendav, et ma ei suuda võib-olla kunagi meenutada, mis laupäeval juhtus. Paar tundi (nagu arvata võib, mitte kuigi põhjalikku) internetis tuhlamist täna pärastlõunal kinnitas, mida isegi kahtlustasin: [[hüpnoos]] ei ole üldiselt kasulik, kui tahetakse mälulünka täita, sest nagu väitis üks eelnevalt loetud artikkel, ei loo me mälukatkestuse ajal mingeid [[mälestus]]i. Seega lihtsalt polegi midagi mäletada. Mu ajaliinis on üks must auk ja see jääb sinna alatiseks. (lk 96) ** [[Paula Hawkins]], "Tüdruk rongis", tlk Evi Eiche, 2015 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 22tnstezif7dq1q0ut0azqwio0jn3hg 1 21730 135708 135649 2026-09-02T09:41:04Z Ehitaja 2563 135708 wikitext text/x-wiki == Žanri küsimus == Mina teadsin, et "Kevade" ja "Suvi" on ka jutustused? [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 28. juuni 2023, kell 16:25 (EEST) :Mõlemat moodi on nimetatud, jutustuseks ja romaaniks. Võimalik, et ka lühiromaaniks, kindlalt väita ei julge. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 30. juuni 2023, kell 23:33 (EEST) ::Seltsimees kirjandusteadlane tarvis. Tagasihoidlikum oleks jutustus, romaanis peab midagi toimuma ka, tähendab, rohkem kui silkude naelutamine eeskoja ukse külge. Karakteri areng. Sündmustik peab keerulisem olema ja kuhugi välja jõudma. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 14. august 2026, kell 21:05 (EEST) :::"Toimumine" ei pea olema äkšn. Ehkki ka seda on "Kevades" küllaga, koolitulistamine ja lahing ja mis kõik veel. Aga on ka tegelaste sisemine areng, Arno ja Tootsi puhul kohe kindlasti. Teisalt, areng ei ole ka jutustuses keelatud ning sündmustiku keerulisus (kuidas seda üldse mõõdetakse?) ei ole mingi üleüldiselt tunnustatud nõue. :::Mul pole hetkel mahti kirjandusloolisi ja -teoreetilisi määratlusi kokku tassida (ehkki artiklis "Romaan" kuluks see ära), ent olgu üks näide. Ian Watt, [https://en.wikipedia.org/wiki/Novel#cite_note-h011-18 "The Rise of the Novel"] (1957): Novel is a "fictional narrative in which an ordinary person's daily activities are the center of continuous literary attention". Kui tahad suuremasse segadusse sattuda, [https://en.wikipedia.org/wiki/Novel#Defining_the_genre pakub inglisviki head võimalust]. :::Mis puutub "toimumisse", siis seda hinnatakse väga erinevalt. Näiteks kirjutab Margaret Doody: "Bakhtin at least makes room for some discussion of Greek and Roman novels of antiquity, although he then rejects them as imperfect, indeed archaic, specimens. In placement and use of time (the "chronotope") these books are "static," "immobile," with "no potential for evolution, for growth, for change." I strongly disagree; a similar disagreement with Bakhtin's formulation here has been expressed by David Konstan (''Sexual Symmetry'', 11; 46-47). Bakhtin claims "the ancient world did not succeed in generating forms and unities that were adequate to the private individual and his life" (''The Dialogic Imagination'', trans. Emerson and Holquist, 110). Ancient novels have nothing important to say about the individual. In all that follows in Part I, I implicitly argue against this view. Bakhtin's language ("evolution," "growth") betrays the nineteenth-century origins of current views of literary kinds. The tendency to identify a past literature with the "static," the unchanging (in contrast to our own ebullient developmental change), is itself a form of pastoralism. Such idyllic notions have been useful to great industrial empires as they pursue their courses, murmuring "Better fifty years of Europe than a cycle of Cathay." (Margaret Anne Doody, [https://archive.org/details/truestoryofnovel0000dood/page/2/mode/2up "The True Story of the Novel"]. New Brunswick, NJ: Rutgers University Press, 1996, rept. 1997, p. 2) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2026, kell 12:40 (EEST) egaf6u2i5apy7zq0is1v7fkd2c2bo9a 0 22150 135705 114525 2026-09-02T08:31:51Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ 135705 wikitext text/x-wiki '''''Kinder, Küche, Kirche''''' ("Lapsed, köök, kirik") on saksakeelne loosung naiste traditsiooniliste soorollide kohta. Saksa Keisririigis levis see 1890. aastatel, tänapäeval on kasutusel peamiselt irooniliselt. Analoogsed konservatiivsed ideaalid on USA "paljasjalgne ja rase" ("barefoot and pregnant"), viktoriaanliku Suurbritannia "Naise koht on kodus" ("A woman's place is in the home") ja Meiji ajastu Jaapani "Hea naine, tark ema". ==Proosa== * Kui järjest enam kõlavad üleskutsed soodustada noorte [[ema]]de [[tööjõuturg|tööjõuturule]] naasmist, siis meie arvutusest järeldub sootuks vastupidine. Kaugemat tulevikku silmas pidades on [[riik|riigi]] otsestes ([[eelarve]]) huvides, et ema ei naaseks tööjõuturule enne kolmanda [[laps]]e sündi. ** [[Raul Eamets]], [[Kristjan Järvan]], [https://arvamus.postimees.ee/4370167/koduperenaine-voi-naiskombainer-ehk-mitu-last-on-puudu-eesti-kosmoseprogrammist "Koduperenaine või naiskombainer ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist?"], Postimees, 12. jaanuar 2018 * Miks ma sellest siin nii pikalt kirjutan? Võib-olla kuulun ma nende pahakspandavate isikute sekka, kes, nagu [[Hasso Krull|Krull]] väljendub, Suure Jumalanna [[müüt|müüdi]] vastu vihaselt sõdivad ja "kelle silmis ajalooline [[tõde]] ongi ainus healoomuline väärtus ning müüdid üksnes takistavad oleviku selgepilgulist hindamist" (lk 64). (Kuid siiski, nii [[James Frazer|Frazerit]] kui ka [[Robert Graves|Gravesi]] tõlkinult julgen kinnitada, et pean [[mütoloogia]]t vägagi healoomuliseks väärtuseks; ma lihtsalt ei poolda vanade mütoloogiliste kujutelmade sisustamist [[uususund]]ite toel – ega tõtt-öelda uususundeid üldse.) Võib-olla tunnen ma end petetuna, et mitmeski suhtes väga huvitav ja tähelepanu vääriv [[loomislaul]]u algupära otsing suubub lõpuks feministlikku [[müstitsism]]i – sest teisiti ei oska ma jumalannausku nimetada. Või tõukab mind Krulli lähenemise juures eemale nii raamatus viidatud kui ka viitamata, vihjamisi kohal jumalanna-ideoloogide kirjutistes alailma silma hakkav sõnade ''woman'' ja ''feminine'' paaripanek sõnakestega ''mystery'', ''secret'', ''intuition'', ''spirituality'', mis näib naised [[mõistus]]e vallast sama tõhusalt välja arvavat, kui seda omal ajal ja teises sfääris tegi ''Kirche'', ''Küche'', ''Kinder''. Isegi kui [[ratsionaalsus|ratsionaalne]], lihtlabaselt loomulik maailm tundub puhuti kõle, konfliktne ja lohutu, näib see mulle siiski parem kui üleloomulik pesake jumalanna tiiva all, kus naiste [[eneseteostus]]e oluliseks osaks on kogunemine [[täiskuu]]öödel ja kuu- või maajumalannade palveldamine veidravõitu riituste saatel loitsimistega, mis on pahatihti välja töötatud meeste kirjutatud [[esoteerika|esoteeriliste]] traktaatide põhjal. :Miks mulle näib, et selle pildi esilemanamise peale välgatasid korraks meie linnu hallikirjud hambad? * [[Triinu Pakk]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/loomislaulu-lind-ja-kirche-kueche-kinder/ "Loomislaulu lind ja ''Kirche, Küche, Kinder''"], Sirp, 25.10.2012 [[Kategooria:Perekond]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Poliitika]] m5ad71iiil818qizn4mzwblibwgof7f 0 25988 135706 2026-09-02T08:51:09Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Raul Eamets 2009.jpg|pisi|Raul Eamets, 2009.]] '''Raul Eamets''' (sündinud 5. juulil 1964 Pärnus) on Eesti majandusteadlane, Bigbanki peaökonomist. ==Intervjuud== * Asjad on natuke paremad kui [[tegelikkus|tegelikult]]. ** Raul Eamets, intervjuu: Mirko Ojakivi, "Uudis+", Vikerraadio, 17. august 2026, 02:48-02:54 ** ''Tsitaat liikus sotsiaalmeedias kontsentreeritud kujul: "Asjad on paremad kui tegelikkuses." Algse suulise kõne võib saatest transkribeerida ka pik...' 135706 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raul Eamets 2009.jpg|pisi|Raul Eamets, 2009.]] '''Raul Eamets''' (sündinud 5. juulil 1964 Pärnus) on Eesti majandusteadlane, Bigbanki peaökonomist. ==Intervjuud== * Asjad on natuke paremad kui [[tegelikkus|tegelikult]]. ** Raul Eamets, intervjuu: Mirko Ojakivi, "Uudis+", Vikerraadio, 17. august 2026, 02:48-02:54 ** ''Tsitaat liikus sotsiaalmeedias kontsentreeritud kujul: "Asjad on paremad kui tegelikkuses." Algse suulise kõne võib saatest transkribeerida ka pikema lausena: "Me saime teada, et asjad on natuke paremad kui tegelikult elu meie ümber on olnud."'' ** ''Laiemasse käibesse läinud ontoloogiline sentents pärineb kommentaarist uudisele, et Statistikaameti SKP revisjoni andmeil oli Eesti majanduse seis seniarvatust veidi parem, kuna statistikas oli inflatsiooninäitaja ülehinnatud, hinnakasvu mõju majandusele oli seniarvestatust väiksem. Intervjuus kinnitab Eamets korduvalt, et statistika metoodilise muudatuse üksikasjadest ta "päris hästi aru ei saa".'' ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Eamets, Raul}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] mga527lg6c60jeimp1pfc7syfsd2sy8 0 25989 135719 2026-09-02T10:21:46Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Kohanemine]] 135719 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kohanemine]] m2hx1abue7twfgf4qgrgsowix5seu5r