Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.18 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2027 135728 90122 2026-09-03T13:02:17Z Pseudacorus 2604 /* Tema kohta */ 135728 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Dostoevsky 1872.jpg|pisi|Fjodor Dostojevski, 1872.]] '''Fjodor Dostojevski''' (11. november ([[vana]] kalendri järgi 30. oktoober) 1821 – 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881) oli Vene [[kirjanik]]. Eesti keelde on tõlgitud rida tema teoseid, millest tuntuimate seas on "[[Kuritöö ja karistus]]" ning "Idioot". ==Proosa== * Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks "läänlaseks". Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna "poks" peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178) ** Fjodor Dostojevski, "Idioot", tlk [[Marta Sillaots]], 1975 ==Allikata== * [[Inimene]] on saladus. * See, kes valitseb halli argipäeva üle, on kangelane. ==Tema kohta== * Konstantin Konstantinovitš kõneles esimesena: :"Isegi Prantsusmaal pole kirjanikku, kes oleks võrdne meie Fjodor Mihhailovitšiga. Olen lugenud kõike, mis ta on avaldanud, ja usun, et lüürikudki võiksid temalt õppida, kuidas vene keelt kasutada." :"Kas lüürika keel pole siiski parim?" :"On muidugi," sõnas Konstantin Konstantinovitš. "Kuid Dostojevski keel pole prosaisti keel. Arva ära, missugusest tema teosest pean ma eriti lugu?" :Suurvürst mõtles tükk aega. Viimaks ütles ta: :"Vististi "Vaestest inimestest". Või siis "Valgetest öödest"." :Konstantin Konstantinovitš hakkas naerma. :"Sul on õigus. Ja ma muide mõistan, mida sa mõtled parima keele all. Poeesia on muidugi kirjanduse tipp, kuid Dostojevski keel on täiesti uskumatu. Eks ole! Kui ma seda loen, ütlen endale, et see ei ole ju ometi võimalik. Tema vene keel on nii võimatu, et selle ilu tajub alles tüki aja pärast." :Ta pahvis oma sigarit ja jätkas: :"Kuigi mind erutab veel rohkem tema juhtmõte." :"Juhtmõte?" ütles Nikolai Mihhailovitš hämmastunult. "Kas sa oled säärasegi leidnud? Minu arust on tal rohkesti ideid, kuid mingit juhtmõtet pole ma leidnud... Kui selleks ehk pole tema armastus Peterburi vastu." :Nikolai Mihhailovitš vajus nagu hetkeks oma mälestustesse, kuid lausus siis elavalt: :"Kui viibin Pariisis ja meenutan seal Peterburit, mõistan ma hästi selle linna ilu. Pariis on Peterburi kõrval vaene ja inetu. Poolõde... Dostojevski avas mu silmad selle nägemiseks." (lk 44) * "Minu arvates on "Idioot" raamat paradiisist," ütles Konstantin Konstantinovitš. "See on nagu maaliteos, aken täiuslikku ellu, mis on meie jaoks võimalik. Dostojevski läheb veel kaugemale, ta mitte üksi ei kujuta täiuslikku inimest selles maailmas, vaid ütleb, et meie, kes me elame siin ja praegu, juba oleme paradiisis ja et Peterburi on ainus koht maailmas, kus asub paradiis. Sellest tuleb see jumalik valgus." (lk 45) ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Dostojevski, Fjodor}} [[Kategooria:Venemaa kirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] mr4t908wpqu7442ml633h9qfwqowodv 0 13687 135733 64188 2026-09-04T10:50:47Z Pseudacorus 2604 135733 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fredrik_Ahlstedt_-_Matti_Burning_the_Brushwood_-_A_I_723_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Fredrik Ahlstedt, "Matti põletab alet" (1893)]] '''Ale''' (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, murretes ka saat ja sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel. ==Proosa== * Aga nõgiseid külakohti ja laanelt ärsitud põllulagedaid polnud teps mitte. Ei olnud seepärast, et ükski inimjalg polnud veel astunud metsade pehmerohelisele [[sammal|samblale]] ega ükski inimkäsi tõusnud laane enese vastu, et raadata põllumaad ja põletada alet. Samuti polnud ainsaltki kütivibult vihisenud [[nool]]t saakloomale pihta — nii noor oli veel [[maailm]]. :Ja küllap just seepärast oli kogu päratu maailmamets täis [[loom]]i ja [[lind]]e, kelle elukäigule üksnes laas ise omad [[seadus]]ed teinud ning kellele kütihirm veel päris tundmatu oli. * [[Aime Maripuu]], "Loomislugu" kogust "Jõgi ei peatu kunagi", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 3 * Aastatuhandeid on metsamaa lisaks kütte- ja ehituspuidule andnud muudki: seal karjatati ja niideti, tehti alet ja kütist, aeti [[tõrv]]a, põletati [[süsi|sütt]], korjati [[käbi]]sid, hagu, seeni ja marju, otsiti materjali igapäevaeluks vajalike pisiasjade jaoks, köideti [[viht]]u, lasti kasemahla ja tõmmati tohtu, koguti ravimtaimi, peeti [[mesilane|mesilasi]], kaevati turvast, jahiti ulukeid, kõneldi jumalate, kadunud hingede ja iseendaga. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 15, "Metsa mõiste" ==Luule== <poem> Lahja [[põld]] ja kadakane karjamaa - see on mu vanemate muremaa: alet seal põletas asuja [[kurbus]]est küdeva rinnaga. </poem> * [[Reinhold Kamsen]], "Murede maa". Rmt: "Sõnarine. Eesti luule antoloogia" I. Koostanud [[Karl Muru]]. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 354 <poem> Hoidkem [[võsa]], las ta vohab, las ta olla. Ükskord jälle põletame alet. Siis saab jälle põldu, väljapuhand maad. Hoia võsa, kui sa hoida saad. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Maa, mis võsa all" ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Põllumajandus]] q79pnkiq44edw2sg8az7idviw3l1zmk 0 16168 135734 119060 2026-09-04T10:54:29Z Pseudacorus 2604 135734 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bargain_Hunters_by_AD_Carse.jpg|pisi|A. Duncan Carse (1876–1938), "Sooduspakkumiste küttijad", ''s.d.'']] ==Proosa== * Ma ei ole juba paar nädalat ühtki [[raamat]]ut [[Ostmine|ostnud]] ja [[südametunnistus]] on natuke must. [[Raamatupood]]ides käivad ju müügikampaaniad ja [[kirjastus]]tele on aastalõpp parim müügiaeg. Raamatuid ostavad ka need, kes muul aja raamatuid koju ei soeta, [[jõul]]u eel aga siiski sundostu ära teevad, kuigi sageli mitte oma koju. Tõsi, ega uutele raamatutele kohe allahindlust tehta ja üldrahvaliku veendumuse järgi on nad liiga kallid. Eriarvamusel on ainult raamatute kirjutajad, [[kujundaja]]d, [[toimetaja]]d ja [[kirjastaja]]d, kelle [[töö]] allahindlus raamatu hinna sisse on kirjutatud. ** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/halvim-kink-on-raamat/ "Halvim kink on raamat"], Sirp, 08.12.2023 ==Luule== <poem> Kõik [[probleem]]id uskuge mind on [[valitsus]]e ja emade abiga lahendatavad ja kõik [[supermarket]]id tahavad et lapsed oma emasid austaksid tee oma emale rõõmu ja [[Kinkimine|kingi]] talle midagi odavat midagi mis maksab vähem kui viissada krooni sest su ema on selle ära teeninud sinu pärast kallis laps ei saa ta osta nahka pinguldavat kreemi vaid peab korvi laduma [[jogurt]]it [[kaerahelbed|kaerahelbeid]] või [[müsli]]t mine ja küsi tema käest see kolmsada krooni kingiraha ja osta talle üks tore noorendav [[emulsioon]] kõik emad naudivad ju [[emadepäev]]a allahindlust ning jätavad [[jõulukink]]ide pärast jaanuarikuu [[üür]]i maksmata </poem> * [[Elo Viiding]], "EMADEPÄEV", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 20-24 [[Kategooria:Kaubandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 82ym1d3v1cp6s8hzpf94851bxnb2d24 0 16561 135729 77161 2026-09-03T13:28:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135729 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Neis ringkondades, kus elasin varem, polnud iialgi juhtunud, et mehed oleksid end daamide juuresolekul purju joonud, äärmisel juhul läks mõni Ungari [[diplomaat]] sentimentaalseks ja hakkas kaunitaridega kurameerima või kuulutas nukralt, et keegi teda ei armasta. ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, [[LR]] 48-51 (1981), lk 113 * Ruum oli varsti väga väga täis ja kes need seal kõik olid? Rühmiti ungari [[kunstnik]]ke ja [[kirjanik]]ke, juhtumisi oli kord üks ungarlane sinna toodud ja tema suust levis jutt üle kogu [[Ungari]], ükskõik kus külas ka leidus mõni edasipüüdlik noormees, kuulis ta Fleurusi tänav 27-st ja siis elas ta vaid selle nimel, et sinna pääseda ja väga paljud pääsesidki. Neid oli seal alati, igas kujus ja suuruses, igas [[rikkus]]e ja [[vaesus]]e astmes, mõned väga võluvad, mõned lihtsalt tahumatud ning ikka ja jälle sekka mõni imekena noor talupoeg. Siis hulk [[sakslased|sakslasi]], keda eriti ei armastatud, sest neil oli alati kalduvus küsida näha kõike mis oli ära pandud, ja neil oli kalduvus asju [[lõhkumine|lõhkuda]] ning Gertrude Steinil on nõrkus purunevate asjade vastu, ta tunneb õudust inimeste ees, kes koguvad ainult purunematut. ** [[Gertrude Stein]], "Alice B. Toklase autobiograafia", tlk [[Malle Talvet]], 2008, lk 15-16 * "[[Kohv]]il on [[Budapest]]is traagiline [[ajalugu]]," märkis Helen tädi juttu [[inglise keel]]de ümber pannes. "Kaua aega tagasi, täpsemalt 1541. aastal kutsus vallutaja [[Suleiman I]] ühe meie kindralitest Balint Töröki oma [[telk]]i pidusöögile ning einetamise lõpus, kui [[kindral]] jõi kohvi — ta oli esimene ungarlane, kes kohvi maitsta sai —, teatas Suleiman talle, et nende einetamise ajal olid parimad türgi väeosad Buda [[loss]]i vallutanud. Kujutad ette, kui kibe see kohv võis olla." ** [[Elizabeth Kostova]], "Ajaloolane", tlk Hana Arras, 2006, lk 286 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Ungari]] klenhoboify07xp24ow9j14xd1nuu13 4 25990 135730 2026-09-03T13:30:37Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Mõnikord jaotatakse rahvusi ja nende rahvuslikke liikumisi selle järgi, kas vastavatel [[rahvas]]tel kunagi oli oma [[riik]] või mitte — ses mõttes kuuluvad "ajalooliste rahvuste" hulka [[tšehhid]], [[poolakad]], [[leedulased]], [[ungarlased]], horvaadid, norralased, "ajaloota rahvused" on olnud [[soomlased]], [[lätlased]], [[eestlased]], slovakid, sloveenid, kes oma rahvusideoloogiates on sunnitud olnud seetõttu tuginema "vaid etnilistele [[traditsioon]]idele ja...' 135730 wikitext text/x-wiki * Mõnikord jaotatakse rahvusi ja nende rahvuslikke liikumisi selle järgi, kas vastavatel [[rahvas]]tel kunagi oli oma [[riik]] või mitte — ses mõttes kuuluvad "ajalooliste rahvuste" hulka [[tšehhid]], [[poolakad]], [[leedulased]], [[ungarlased]], horvaadid, norralased, "ajaloota rahvused" on olnud [[soomlased]], [[lätlased]], [[eestlased]], slovakid, sloveenid, kes oma rahvusideoloogiates on sunnitud olnud seetõttu tuginema "vaid etnilistele [[traditsioon]]idele ja erilistele [[müüt]]idele". Ent kunagise riigi olemasolu pole tegelikult pidurdanud ühtki rahvast oma [[ajalugu|ajaloo]] dekoreerimisel või [[heroiseerimine|heroiseerimisel]] ega riigi puudumine kaunite romantiliste [[lugu]]de loomisel oma rahva kunagisest [[vabadus]]est, sõltumatusest ja vaimsest õitsengust. ** [[Ea Jansen]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195576/143140/page/4 "Muinaseesti Panteon. Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses"], Keel ja Kirjandus 12/1998, lk 802 o26x94lhw4jyoj7158xk2m2q93sqaj8 135731 135730 2026-09-03T13:30:58Z Pseudacorus 2604 135731 wikitext text/x-wiki * Mõnikord jaotatakse rahvusi ja nende rahvuslikke liikumisi selle järgi, kas vastavatel [[rahvas]]tel kunagi oli oma [[riik]] või mitte — ses mõttes kuuluvad "ajalooliste rahvuste" hulka [[tšehhid]], [[poolakad]], [[leedulased]], [[ungarlased]], horvaadid, norralased, "ajaloota rahvused" on olnud [[soomlased]], [[lätlased]], [[eestlased]], slovakid, sloveenid, kes oma rahvusideoloogiates on sunnitud olnud seetõttu tuginema "vaid etnilistele [[traditsioon]]idele ja erilistele [[müüt]]idele". Ent kunagise riigi olemasolu pole tegelikult pidurdanud ühtki rahvast oma [[ajalugu|ajaloo]] dekoreerimisel või heroiseerimisel ega riigi puudumine kaunite romantiliste [[lugu]]de loomisel oma rahva kunagisest [[vabadus]]est, sõltumatusest ja vaimsest õitsengust. ** [[Ea Jansen]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195576/143140/page/4 "Muinaseesti Panteon. Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses"], Keel ja Kirjandus 12/1998, lk 802 rhr158g8i96ywwu1our2ibayuw7tg2g 4 25991 135732 2026-09-03T13:48:33Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '<poem> Tundma sain tirtsusid ja [[janu]] ja naksuvaid karedaid [[sõrm]]i seatud aastaid [[teadmine|Teadmise]] tarvis &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Paberisse süüvinult&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;põhjatuis [[raamat]]uis &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;habrast köit pidi laskudes &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[öö]] järel öö ''otsisin [[valgus]]t [[pimedus]]e äärmise pingeni'' ''[[lootus]]t [[pisar]]ateni'' ''[[rõõm]]u meeleheite piirini'' </poem> * ...' 135732 wikitext text/x-wiki <poem> Tundma sain tirtsusid ja [[janu]] ja naksuvaid karedaid [[sõrm]]i seatud aastaid [[teadmine|Teadmise]] tarvis &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Paberisse süüvinult&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;põhjatuis [[raamat]]uis &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;habrast köit pidi laskudes &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[öö]] järel öö ''otsisin [[valgus]]t [[pimedus]]e äärmise pingeni'' ''[[lootus]]t [[pisar]]ateni'' ''[[rõõm]]u meeleheite piirini'' </poem> * [[Odysséas Elýtis]], "Õige on", tlk [[Kalle Kasemaa]], [[LR]] 48-49/1980, lk 28 9dojq0b9bc8skci9e5b4x6fiqgagapg