Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.20 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 6612 135803 135241 2026-09-21T15:47:35Z Pseudacorus 2604 /* Tsitaate */ 135803 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Michel_Foucault_1974_Brasil.jpg|pisi|Michel Foucault 1974. aastal]] '''Michel Foucault''' (15. oktoober 1926, Poitiers, Prantsusmaa – 25. juuni 1984, Pariis) oli prantsuse filosoof, kes käsitles peamiselt sotsiaal- ja poliitilist filosoofiat. Eesti keeles on ilmunud ridamisi Foucault' teoseid: *"[[Diskursuse kord]]: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970" (tõlkinud [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]) (Tallinn: Varrak 2005) ISBN 9985-3-1127-2 *"[[Hullus ja arutus]]: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]; toimetanud [[Tiiu Hallap]], [[Vaino Vahing]], [[Eve Võsu]]; järelsõna: Vaino Vahing) (Tartu: Ilmamaa 2003) ISBN 9985-77-025-0 *"[[Mis on autor?]]" (tõlkinud [[Katre Talviste]]) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], 2000, nr. 11-12, lk. 156-172 *"See ei ole piip: [[René Magritte]]'i kaks kirja ja neli joonistust" (tõlkinud [[Kaia Sisask]]) (Tallinn: Pelerine 2004) ISBN 9949-10-008-9 *"[[Seksuaalsuse ajalugu]]. 1, Teadmistahe" (tõlkinud [[Indrek Koff]]; järelsõna: Marek Tamm) (Tallinn: Valgus 2005) ISBN 9985-68-165-7 *"[[Teadmise arheoloogia]]" (tõlkija: [[Kaia Sisask]]; saateks: [[Leo Luks]]) (Tartu Ülikooli Kirjastus 2005) ISBN 9949-11-175-7 *"[[Valvata ja karistada]]: Vangla sünd" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Kirjastus Ilmamaa 2014) ISBN 978-9985-77-476-2 *"[[Sõnad ja asjad]]: inimteadmiste arheoloogia" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Varrak 2015) == Tsitaate == * Põhjuseks, miks äsja kirjeldatud töö tundus ühtaegu fragmentaarne, korduv ja katkendlik, võis olla miski mida ma nimetaksin “palavikuliseks loiduseks” - miski, mis tabab tüüpiliselt neid, kes on kiindunud raamatukogudesse, dokumentidesse, teatmeteostesse, tolmunud kirjutistesse, tekstidesse, mis vaevalt trükituna suletakse kohe taas uinuma riiulitele, kus neid ei puudutata enne kui paari sajandi pärast. Kõik see sobiks hästi nende inimeste rabeleva inertsusega, kes kuulutavad tühja teadmist, teatud liiki luksuslikku õpetatust, tõusiklikku rikkust, mille välised märgid ilmutavad ennast teatavasti joonealustes viidetes. See sobiks kõigile neile, kes tunnevad ühtekuuluvust läänemaailma kahtlemata ühe vanima ja iseloomulikuma, kummaliselt purustamatu salaühinguga, mida minu meelest antiikajal ei tuntud ning mis tekkis varases kristluses, ilmselt esimeste kloostrite aegu invasioonide, tulekahjude ja metsade ääremail - ma pean silmas suurt, sooja ja sõbralikku kasutu eruditsiooni vabamüürlust. (lk 284) * ... võimusuhted sellistena, nagu nad toimivad meie ühiskondades, põhinevad olemuslikult ühel kindlal, ajalooliselt määratletud sõja hetkel ja sõja kaudu kehtestunud konkreetsel jõudude vahekorral. Ja kui on tõsi, et poliitiline võim peatab sõja, kehtestab või üritab kehtestada tsiviilühiskonnas rahu, siis ei tee ta seda selleks, et kõrvaldada sõja tagajärgi või neutraliseerida sõja viimases lahingus ilmnenud tasakaalutust. Poliitilise võimu roll oleks selle hüpoteesi kohaselt põlistada see jõudude vahekord teatud vaikiva sõja kaudu, ning jäädvustada see institutsioonides, majanduslikus ebavõrdsuses, keelekasutuses, kuni inimeste kehadeni välja. (lk 292) * Alates 1970. – 1971. aastast olen püüdnud üldiselt määratleda [[võim]]u toimimise [[olemus]]t. Küsida, ''kuidas'' võim toimib, tähendab üritada tabada võimu [[mehhanism]]e [[kaks|kahe]] [[piir]]i vahel: ühelt poolt õigusreeglid, mis võimu formaalselt piiravad, ning teiselt poolt tõeavaldused, mida see võim produtseerib ja mis omakorda võimu uuesti kinnitavad. Seega [[kolmnurk]] ''võim-õigus-tõde''. (lk 295) * Tahan öelda seda, et ühiskonnas nagu meie oma - kuid tegelikult ükskõik millises ühiskonnas - läbistavad, iseloomustavad ja moodustavad ühiskondlikku keha mitmesugused võimusuhted, mis ei saa üksteisest eralduda, püsida ega toimida ilma tõese diskursuse tootmise, koondumise ja ringluseta. Ei saa olla mingit võimu teostamist ilma teatava tõediskursuste ökonoomikata, mis toimib selle võimu sees temast lähtudes ja tema kaudu. Me oleme allutatud tõe tootmisele ja me ei saa võimu teostada muidu kui üksnes tõe tootmise kaudu, seda arvatavasti teatud erilisel viisil. See kehtib kõigi ühiskondade puhul, kuid ma arvan, et meie ühiskonnas on see suhe võimu, õiguse ja tõe vahel kujunenud väga erilisel moel. (lk 296) * Võimu tuleb minu arvates analüüsida kui miskit, mis ringleb või mis pigem toimib üksnes [[ahel]]as; teda ei saa kunagi kusagil lokaliseerida, ta pole iialgi mingite [[isik]]ute valduses, teda ei omandata nagu [[rikkus]]t või [[vara]]. Võim funktsioneerib, ta teostub [[võrgustik]]una ja selles võrgustikus [[indiviid]]id mitte ei ringle, vaid on alati samaaegselt võimule allumas ja võimu tarvitamas; nad pole kunagi võimu liikumatu või leplik [[sihtmärk]], nad on alati ka võimu [[vahendaja]]d. Teisisõnu, võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. : Seega ei tule indiviidi käsitleda kui mingit elementaarset [[tuum]]a, algaatomit, erisugust ja [[tumm]]a [[materjal]]i, millele võim rakendub, mida ta tabab, indiviide alistades või neid purustades. See, et teatud kehasid, [[žest]]e, [[diskursus]]i, [[iha]]sid identifitseeritakse ja luuakse indiviididena, ongi üks võimu esmaseid [[avaldus]]i. See tähendab, et indiviid ei seisa võimu vastas, vaid on minu arvates üks selle esmastest avaldustest. Indiviid on võimu avaldus, olles samal ajal just selle tõttu ka võimu vahendaja: võim kandub edasi indiviidi kaudu, kelle ta on loonud. (lk 299-300) * "Kaks loengut", tlk [[Marri Amon]] rmt: "Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid". Tartu, 2002, lk 283-307, aluseks 7. jaanuaril 1976 ja 14. jaanuaril 1976 peetud loengud. * Ma tean väga hästi, ning ma arvan, et teadsin seda juba lapsest saati, et teadmiste abil [[maailm]]a muuta ei saa. [—] Ent samuti tean ma, et [[teadmine]] saab meid endid muuta, et [[tõde]] pole ainult maailma dešifreerimiseks (ja võib-olla ei dešifreeri see, mida me tõeks nimetame, üldse mitte midagi), vaid et kui ma tõde tean, siis see muudab mind. [—] Vaadake, just sellepärast ma töötangi nagu [[koer]] ning olen kogu elu nagu koer töötanud. Mind ei huvita mu tegevuse akadeemiline staatus, sest mina üritan hoopis ennast ümber teha. Ja see on ka põhjus, miks, kui keegi ütleb: "Kuulge, mõni aasta tagasi mõtlesite te seda- ja sedaviisi, aga nüüd räägite hoopis midagi muud," vastan ma … [''naerab''] "Kuulge, kas te tõesti arvate, et ma selleks olen kõik need aastad niiviisi vaeva näinud, et kogu aeg sama juttu rääkida ja mitte muutuda?". ** Michel Foucault, "An Interview by Stephen Riggins". - "The Essential Works", I, lk 130-131. Tlk [[Eik Hermann]]. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) * Raamatud, mida ma kirjutan, moodustavad minu jaoks kogemuse, millest ma soovin, et see oleks nii rikas kui võimalik. Kogemus on miski, millest sa väljud muutununa. Selles mõttes pean ma ennast rohkem eksperimentaatoriks kui teoreetikuks. (lk 27) * Inimesed, kes mind loevad, isegi need, kes peavad sellest lugu, mida ma teen, ütlevad tihtipeale mulle naeruga pooleks: "Aga lõppude lõpuks saad sa ju ise ka aru, et need asjad, millest sa räägid, ei ole muud kui väljamõeldised!" Ma vastan alati: aga kas on üldse mõni kirjutaja, kes arvaks, et ta kirjutab midagi muud peale väljamõeldiste? (lk 33) * Minu sihiks on ise midagi kogeda – käies läbi teatud ajaloolisest sisust –, kogeda seda, mis oleme meie tänasel päeval, seda, mis pole üksnes meie minevik, vaid ka olevik. Ning ma kutsun teisi sellest kogemusest osa saama. See tähendab, kogemusest meie nüüdisaja kohta, mis lubaks meil sellest väljuda teisenenuna. [—] See ongi minu jaoks "kogemusraamat", vastandatuna "tõe-" või "tõestusraamatule". (lk 33) * On ilmne, et sellise kogemuse saamiseks raamatust nagu "Hullus ja arutus" on vajalik, et seal väidetu oleks mingis mõttes "tõene", ajaloolise verifitseeritava tõe mõttes. Kuid põhiline ei peitu ajalooliste verifitseeritavate tõdede reas; see asub hoopis kogemuses, mille see raamat võimalikuks teeb. Ja kogemus pole ei õige ega vale: see on alati fiktsioon, midagi konstrueeritut, mis on olemas alles pärast seda, kui see on valmis tehtud, mitte enne; see ei ole miski, mis saaks olla "tõene", aga see on olnud tegelik. (lk 36) ** "Remarks on Marx: Conversations with Duccio Trombadori". NY: Semiotext(e), 1991. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) ==Diskursuse kord== Michel Foucault, "Diskursuse kord: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970", tlk [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]), Varrak, 2005 * Keskaja algusest peale on [[hull]] see, kelle diskursus ei või ringelda sama vabalt kui teiste oma: tema kõnet võidakse pidada tühiseks ja mõttetuks, millel puudub nii tõepõhi kui ka tähtsus; hull ei saa tunnistada kohtus ega kinnitada [[leping]]ut, ta ei saa isegi [[jumalateenistus]]e käigus läbi viia [[transsubstantsiatsioon]]i, leiva muutmist ihuks. Samas võidakse aga hullule omistada kummalisi võimeid: paljastada peidetud tõde, ennustada [[tulevik]]ku, näha oma [[lihtsameelsus]]es seda, mida teiste arukus ei võimalda taibata. On huvitav täheldada, et pikkade sajandite vältel hullu kõnet kas ei kuulatud üldse või siis võeti seda tervenisti tõe pähe. See kadus kas [[olematus]]se, tõrjutuna kohe pärast kuulmist, või siis loeti sellest välja naiivset või kavalat mõtet, mõistlikumat mõtet kui mõistlikel inimestel. (lk 11) * Mõistagi oleks absurdne eitada kirjutava ja loova [[indiviid]]i olemasolu. Ent ma leian, et vähemalt mingist ajast alates võtab indiviid, kes hakkab kirjutama teksti, mille silmapiiril hiilib tulevane [[teos]], enda peale [[autor]]i funktsiooni: kõik selle, mis ta kirjutab ja kõik selle, mida ta ei kirjuta, mida ta visandab, olgu või esialgse [[mustand]]ina, teose kavandina, ja kõik selle, millel ta laseb argikõnena unarusse kaduda, kogu selle [[erinevus]]te mängu sätestab autori funktsioon, mille indiviid pärib oma kaasajast või mida ta omakorda teisendab. Kuigi ta võib kummutada tavapärase ettekujutuse autorist, lähtub ta paratamatult mingist uuest autori positsioonist, kui ta lõikab oma teose veel võbiseva kontuuri välja kõigest sellest, mida ta võinuks öelda, kõigest sellest, mida ta iga päev ja igal hetkel ütleb. (lk 24) * Asjad sosistavad [[tähendus]]t, mida meie [[keel]] peab vaid üles korjama; ja see keel kõneles meile juba oma kõige algelisemas faasis [[olemine|olemisest]], millele ta on justkui selgrooks. (lk 38) * Mõistagi ei ole [[sündmus]] ei [[substants]] ega [[aktsidents]], ei kvaliteet ega [[protsess]]; sündmus ei kuulu kehade korda. Ent kummatigi pole ta ainetu, ta toimib ja avaldab mõju alati materiaalsuse tasandil, tal on oma paik ja ta peitub erinevate aineliste osiste vahekorras, koosolus, hajumises, haakumises, kuhjumises ja valikus; ta pole ei keha akt ega [[omadus]]; ta sünnib aine hajumise käigus ja tagajärjel. (lk 45) ==Tema kohta== * Tavaliselt oli kolm versiooni: kõigepealt vahetu versioon, see, mida ta teemast niisama arvas ja mis moodustas just nimelt selle, mida tuli arvamast lakata. Juhtumisi ei tulnud meil tema raamatute sünnilugu kunagi jutuks, aga ühes oma kirjas kirjutas ta mulle: "Olen raamatuga peaaegu ühel pool, sel pole enam mingit pistmist sellega, mida ma varem arvasin." … Järgmiseks murendas ta esimest versiooni vastavalt uurimiste käigus avastatule, see võis aega võtta hõlpsasti oma kolm aastat. Kui ta oli uurimisega ühele poole saanud, kirjutas ta kogu asja uuesti. … Uue käsikirja lasi Foucault seejärel kirjastaja juures ära trükkida ning kirjutas trükitud käsikirja peale kolmanda versiooni, mis oli ennekõike kirjandusliku lihvi andmine. ** Daniel Defert, ''cit. via'': Guillaume Bellon, "Je crois au temps: Daniel Defert légataire des manuscripts de Michel Foucault". – Revue Recto/Verso, nr 1, juuni 2007. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Foucault, Michel}} [[Kategooria:Prantsusmaa filosoofid]] 8slankd45s1ihxk4ef1d93khsny03rz 135804 135803 2026-09-21T15:48:01Z Pseudacorus 2604 /* Tsitaate */ 135804 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Michel_Foucault_1974_Brasil.jpg|pisi|Michel Foucault 1974. aastal]] '''Michel Foucault''' (15. oktoober 1926, Poitiers, Prantsusmaa – 25. juuni 1984, Pariis) oli prantsuse filosoof, kes käsitles peamiselt sotsiaal- ja poliitilist filosoofiat. Eesti keeles on ilmunud ridamisi Foucault' teoseid: *"[[Diskursuse kord]]: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970" (tõlkinud [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]) (Tallinn: Varrak 2005) ISBN 9985-3-1127-2 *"[[Hullus ja arutus]]: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]; toimetanud [[Tiiu Hallap]], [[Vaino Vahing]], [[Eve Võsu]]; järelsõna: Vaino Vahing) (Tartu: Ilmamaa 2003) ISBN 9985-77-025-0 *"[[Mis on autor?]]" (tõlkinud [[Katre Talviste]]) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], 2000, nr. 11-12, lk. 156-172 *"See ei ole piip: [[René Magritte]]'i kaks kirja ja neli joonistust" (tõlkinud [[Kaia Sisask]]) (Tallinn: Pelerine 2004) ISBN 9949-10-008-9 *"[[Seksuaalsuse ajalugu]]. 1, Teadmistahe" (tõlkinud [[Indrek Koff]]; järelsõna: Marek Tamm) (Tallinn: Valgus 2005) ISBN 9985-68-165-7 *"[[Teadmise arheoloogia]]" (tõlkija: [[Kaia Sisask]]; saateks: [[Leo Luks]]) (Tartu Ülikooli Kirjastus 2005) ISBN 9949-11-175-7 *"[[Valvata ja karistada]]: Vangla sünd" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Kirjastus Ilmamaa 2014) ISBN 978-9985-77-476-2 *"[[Sõnad ja asjad]]: inimteadmiste arheoloogia" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Varrak 2015) == Tsitaate == * Põhjuseks, miks äsja kirjeldatud töö tundus ühtaegu fragmentaarne, korduv ja katkendlik, võis olla miski mida ma nimetaksin “palavikuliseks loiduseks” - miski, mis tabab tüüpiliselt neid, kes on kiindunud raamatukogudesse, dokumentidesse, teatmeteostesse, tolmunud kirjutistesse, tekstidesse, mis vaevalt trükituna suletakse kohe taas uinuma riiulitele, kus neid ei puudutata enne kui paari sajandi pärast. Kõik see sobiks hästi nende inimeste rabeleva inertsusega, kes kuulutavad tühja teadmist, teatud liiki luksuslikku õpetatust, tõusiklikku rikkust, mille välised märgid ilmutavad ennast teatavasti joonealustes viidetes. See sobiks kõigile neile, kes tunnevad ühtekuuluvust läänemaailma kahtlemata ühe vanima ja iseloomulikuma, kummaliselt purustamatu salaühinguga, mida minu meelest antiikajal ei tuntud ning mis tekkis varases kristluses, ilmselt esimeste kloostrite aegu invasioonide, tulekahjude ja metsade ääremail - ma pean silmas suurt, sooja ja sõbralikku kasutu eruditsiooni vabamüürlust. (lk 284) * ... võimusuhted sellistena, nagu nad toimivad meie ühiskondades, põhinevad olemuslikult ühel kindlal, ajalooliselt määratletud sõja hetkel ja sõja kaudu kehtestunud konkreetsel jõudude vahekorral. Ja kui on tõsi, et poliitiline võim peatab sõja, kehtestab või üritab kehtestada tsiviilühiskonnas rahu, siis ei tee ta seda selleks, et kõrvaldada sõja tagajärgi või neutraliseerida sõja viimases lahingus ilmnenud tasakaalutust. Poliitilise võimu roll oleks selle hüpoteesi kohaselt põlistada see jõudude vahekord teatud vaikiva sõja kaudu, ning jäädvustada see institutsioonides, majanduslikus ebavõrdsuses, keelekasutuses, kuni inimeste kehadeni välja. (lk 292) * Alates 1970. – 1971. aastast olen püüdnud üldiselt määratleda [[võim]]u toimimise [[olemus]]t. Küsida, ''kuidas'' võim toimib, tähendab üritada tabada võimu [[mehhanism]]e [[kaks|kahe]] [[piir]]i vahel: ühelt poolt õigusreeglid, mis võimu formaalselt piiravad, ning teiselt poolt tõeavaldused, mida see võim produtseerib ja mis omakorda võimu uuesti kinnitavad. Seega [[kolmnurk]] ''võim-õigus-tõde''. (lk 295) * Tahan öelda seda, et ühiskonnas nagu meie oma - kuid tegelikult ükskõik millises ühiskonnas - läbistavad, iseloomustavad ja moodustavad ühiskondlikku keha mitmesugused võimusuhted, mis ei saa üksteisest eralduda, püsida ega toimida ilma tõese diskursuse tootmise, koondumise ja ringluseta. Ei saa olla mingit võimu teostamist ilma teatava tõediskursuste ökonoomikata, mis toimib selle võimu sees temast lähtudes ja tema kaudu. Me oleme allutatud tõe tootmisele ja me ei saa võimu teostada muidu kui üksnes tõe tootmise kaudu, seda arvatavasti teatud erilisel viisil. See kehtib kõigi ühiskondade puhul, kuid ma arvan, et meie ühiskonnas on see suhe võimu, õiguse ja tõe vahel kujunenud väga erilisel moel. (lk 296) * Võimu tuleb minu arvates analüüsida kui miskit, mis ringleb või mis pigem toimib üksnes [[ahel]]as; teda ei saa kunagi kusagil lokaliseerida, ta pole iialgi mingite [[isik]]ute valduses, teda ei omandata nagu [[rikkus]]t või [[vara]]. Võim funktsioneerib, ta teostub [[võrgustik]]una ja selles võrgustikus [[indiviid]]id mitte ei ringle, vaid on alati samaaegselt võimule allumas ja võimu tarvitamas; nad pole kunagi võimu liikumatu või leplik [[sihtmärk]], nad on alati ka võimu [[vahendaja]]d. Teisisõnu, võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. : Seega ei tule indiviidi käsitleda kui mingit elementaarset [[tuum]]a, algaatomit, erisugust ja [[tumm]]a [[materjal]]i, millele võim rakendub, mida ta tabab, indiviide alistades või neid purustades. See, et teatud kehasid, [[žest]]e, [[diskursus]]i, [[iha]]sid identifitseeritakse ja luuakse indiviididena, ongi üks võimu esmaseid [[avaldus]]i. See tähendab, et indiviid ei seisa võimu vastas, vaid on minu arvates üks selle esmastest avaldustest. Indiviid on võimu avaldus, olles samal ajal just selle tõttu ka võimu vahendaja: võim kandub edasi indiviidi kaudu, kelle ta on loonud. (lk 299-300) * "Kaks loengut", tlk [[Marri Amon]] rmt: "Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid". Tartu, 2002, lk 283-307, aluseks 7. jaanuaril 1976 ja 14. jaanuaril 1976 peetud loengud. * Ma tean väga hästi, ning ma arvan, et teadsin seda juba lapsest saati, et teadmiste abil [[maailm]]a muuta ei saa. [—] Ent samuti tean ma, et [[teadmine]] saab meid endid muuta, et [[tõde]] pole ainult maailma dešifreerimiseks (ja võib-olla ei dešifreeri see, mida me tõeks nimetame, üldse mitte midagi), vaid et kui ma tõde tean, siis see muudab mind. [—] Vaadake, just sellepärast ma töötangi nagu [[koer]] ning olen kogu elu nagu koer töötanud. Mind ei huvita mu tegevuse akadeemiline staatus, sest mina üritan hoopis ennast ümber teha. Ja see on ka põhjus, miks, kui keegi ütleb: "Kuulge, mõni aasta tagasi mõtlesite te seda- ja sedaviisi, aga nüüd räägite hoopis midagi muud," vastan ma … [''naerab''] "Kuulge, kas te tõesti arvate, et ma selleks olen kõik need aastad niiviisi vaeva näinud, et kogu aeg sama juttu rääkida ja mitte muutuda?". ** Michel Foucault, "An Interview by Stephen Riggins". - "The Essential Works", I, lk 130-131. Tlk [[Eik Hermann]]. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) * Raamatud, mida ma kirjutan, moodustavad minu jaoks kogemuse, millest ma soovin, et see oleks nii rikas kui võimalik. Kogemus on miski, millest sa väljud muutununa. Selles mõttes pean ma ennast rohkem eksperimentaatoriks kui teoreetikuks. (lk 27) * Inimesed, kes mind loevad, isegi need, kes peavad sellest lugu, mida ma teen, ütlevad tihtipeale mulle naeruga pooleks: "Aga lõppude lõpuks saad sa ju ise ka aru, et need asjad, millest sa räägid, ei ole muud kui väljamõeldised!" Ma vastan alati: aga kas on üldse mõni kirjutaja, kes arvaks, et ta kirjutab midagi muud peale väljamõeldiste? (lk 33) * Minu sihiks on ise midagi kogeda – käies läbi teatud ajaloolisest sisust –, kogeda seda, mis oleme meie tänasel päeval, seda, mis pole üksnes meie minevik, vaid ka olevik. Ning ma kutsun teisi sellest kogemusest osa saama. See tähendab, kogemusest meie nüüdisaja kohta, mis lubaks meil sellest väljuda teisenenuna. [—] See ongi minu jaoks "kogemusraamat", vastandatuna "tõe-" või "tõestusraamatule". (lk 33) * On ilmne, et sellise kogemuse saamiseks raamatust nagu "Hullus ja arutus" on vajalik, et seal väidetu oleks mingis mõttes "tõene", ajaloolise verifitseeritava tõe mõttes. Kuid põhiline ei peitu ajalooliste verifitseeritavate tõdede reas; see asub hoopis kogemuses, mille see raamat võimalikuks teeb. Ja kogemus pole ei õige ega vale: see on alati fiktsioon, midagi konstrueeritut, mis on olemas alles pärast seda, kui see on valmis tehtud, mitte enne; see ei ole miski, mis saaks olla "tõene", aga see on olnud tegelik. (lk 36) ** "Remarks on Marx: Conversations with Duccio Trombadori". NY: Semiotext(e), 1991. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) ==Diskursuse kord== Michel Foucault, "Diskursuse kord: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970", tlk [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]), Varrak, 2005 * Keskaja algusest peale on [[hull]] see, kelle diskursus ei või ringelda sama vabalt kui teiste oma: tema kõnet võidakse pidada tühiseks ja mõttetuks, millel puudub nii tõepõhi kui ka tähtsus; hull ei saa tunnistada kohtus ega kinnitada [[leping]]ut, ta ei saa isegi [[jumalateenistus]]e käigus läbi viia [[transsubstantsiatsioon]]i, leiva muutmist ihuks. Samas võidakse aga hullule omistada kummalisi võimeid: paljastada peidetud tõde, ennustada [[tulevik]]ku, näha oma [[lihtsameelsus]]es seda, mida teiste arukus ei võimalda taibata. On huvitav täheldada, et pikkade sajandite vältel hullu kõnet kas ei kuulatud üldse või siis võeti seda tervenisti tõe pähe. See kadus kas [[olematus]]se, tõrjutuna kohe pärast kuulmist, või siis loeti sellest välja naiivset või kavalat mõtet, mõistlikumat mõtet kui mõistlikel inimestel. (lk 11) * Mõistagi oleks absurdne eitada kirjutava ja loova [[indiviid]]i olemasolu. Ent ma leian, et vähemalt mingist ajast alates võtab indiviid, kes hakkab kirjutama teksti, mille silmapiiril hiilib tulevane [[teos]], enda peale [[autor]]i funktsiooni: kõik selle, mis ta kirjutab ja kõik selle, mida ta ei kirjuta, mida ta visandab, olgu või esialgse [[mustand]]ina, teose kavandina, ja kõik selle, millel ta laseb argikõnena unarusse kaduda, kogu selle [[erinevus]]te mängu sätestab autori funktsioon, mille indiviid pärib oma kaasajast või mida ta omakorda teisendab. Kuigi ta võib kummutada tavapärase ettekujutuse autorist, lähtub ta paratamatult mingist uuest autori positsioonist, kui ta lõikab oma teose veel võbiseva kontuuri välja kõigest sellest, mida ta võinuks öelda, kõigest sellest, mida ta iga päev ja igal hetkel ütleb. (lk 24) * Asjad sosistavad [[tähendus]]t, mida meie [[keel]] peab vaid üles korjama; ja see keel kõneles meile juba oma kõige algelisemas faasis [[olemine|olemisest]], millele ta on justkui selgrooks. (lk 38) * Mõistagi ei ole [[sündmus]] ei [[substants]] ega [[aktsidents]], ei kvaliteet ega [[protsess]]; sündmus ei kuulu kehade korda. Ent kummatigi pole ta ainetu, ta toimib ja avaldab mõju alati materiaalsuse tasandil, tal on oma paik ja ta peitub erinevate aineliste osiste vahekorras, koosolus, hajumises, haakumises, kuhjumises ja valikus; ta pole ei keha akt ega [[omadus]]; ta sünnib aine hajumise käigus ja tagajärjel. (lk 45) ==Tema kohta== * Tavaliselt oli kolm versiooni: kõigepealt vahetu versioon, see, mida ta teemast niisama arvas ja mis moodustas just nimelt selle, mida tuli arvamast lakata. Juhtumisi ei tulnud meil tema raamatute sünnilugu kunagi jutuks, aga ühes oma kirjas kirjutas ta mulle: "Olen raamatuga peaaegu ühel pool, sel pole enam mingit pistmist sellega, mida ma varem arvasin." … Järgmiseks murendas ta esimest versiooni vastavalt uurimiste käigus avastatule, see võis aega võtta hõlpsasti oma kolm aastat. Kui ta oli uurimisega ühele poole saanud, kirjutas ta kogu asja uuesti. … Uue käsikirja lasi Foucault seejärel kirjastaja juures ära trükkida ning kirjutas trükitud käsikirja peale kolmanda versiooni, mis oli ennekõike kirjandusliku lihvi andmine. ** Daniel Defert, ''cit. via'': Guillaume Bellon, "Je crois au temps: Daniel Defert légataire des manuscripts de Michel Foucault". – Revue Recto/Verso, nr 1, juuni 2007. Tlk Eik Hermann. (''Cit. via'': Eik Hermann, "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/michel-foucault-maitse/ "Michel Foucault' maitse"] Sirp, 10.06.2011) == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Foucault, Michel}} [[Kategooria:Prantsusmaa filosoofid]] d7ubqkr6i8f93nnb7mlydajl3uij12k 1 26001 135805 2026-09-22T04:47:16Z ~2026-50974-11 5715 /* Jack */ uus alaosa 135805 wikitext text/x-wiki == Jack == Loud [[Eri:Kaastöö/~2026-50974-11|~2026-50974-11]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-50974-11|arutelu]]) 22. september 2026, kell 07:47 (EEST) 35ihc3uvo9d1pddvl67k3vqyq06qvfm