Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2684 135843 124438 2026-09-26T22:06:21Z Raippa-Valli 5717 Pilt 135843 wikitext text/x-wiki [[File:Vladimir Putin (2020-02-20).jpg|thumb|Vladimir Putin (2020)]] [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|Vladimir Putin KGB vormis (umbes 1980).]] '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' (sündis 7. oktoobril 1952 Peterburis, endises Leningradis) on [[Venemaa]] diktaator ja sõjakurjategija. 2000–2008 oli ta Venemaa president, 2008–2012 peaminister ning 2012. aastast taas president. Ühtlasi on Putin Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. == Intervjuud ja pressisuhtlus == * Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid [[Tšetšeenia]]s üksnes [[terrorist]]ide baasidele, ja see jätkub – kus ka terroristid ei asuks. Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame [[Tualett|tualetis]], siis lööme nad peldikus kasti ("leotame neid peldikus"), lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult. * Российские самолеты наносят и будут наносить удары в Чечне исключительно по базам террористов, и это будет продолжаться, где бы террористы ни находились. Мы будем преследовать террористов везде. В аэропорту — в аэропорту. Значит, вы уж меня извините, в туалете поймаем, мы и в сортире их замочим, в конце концов. Всё, вопрос закрыт окончательно. * Kommenteerides pressikonverentsil Astanas eelmisel päeval toimunud Venemaa õhurünnakut Groznõile, 24. september 1999 * [https://www.bbc.com/russian/russia/2011/07/110715_putin_toilet_aforism Путин переживал из-за фразы "мочить в сортире"], BBC, 15. juuli 2011 ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%BE%D1%87%D0%B8%D1%82%D1%8C_%D0%B2_%D1%81%D0%BE%D1%80%D1%82%D0%B8%D1%80%D0%B5 Venekeelne Vikipeedia: Мочить в сортире]) * Ta uppus. ** Vastuseks [[Larry King]]i küsimusele: mis juhtus [[w:Kursk (allveelaev)|allveelaevaga]]? ** [https://web.archive.org/web/20051123042947/http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/0009/08/lkl.00.html CNN: Larry King Live], 8. september 2000 * Ma olen täiesti veendunud, et [[Ukraina]] ei jää kõrvale laienemise protsessidest, Põhja-Atlandi aliansiga suhtlemisest ning üldisemalt lääneliitlastega suhtlemisest. Ukrainal on oma suhted [[NATO]]ga – tegutseb Ukraina-NATO nõukogu. Lõppkokkuvõttes peavad selle otsuse langetama Põhja-Atlandi bloki organisatsioon ja Ukraina. See on kahe partneri omavaheline asi. * Я абсолютно убежден в том, что от процессов расширения взаимодействия с Североатлантическим альянсом, с западными союзниками в целом Украина не будет в стороне. Украина имеет свои взаимоотношения с НАТО, действует Совет Украина–НАТО. В конечном итоге это решение, которое должна принять организация Североатлантического блока и Украина. Это дело двух партнеров. ** Vastuseks ajakirjaniku küsimusele milliseid kvalitatiivseid muutusi ta näeb Ukraina ja NATO suhetes? Ning millisena ta näeb üldplaanis Ukraina-Venemaa-NATO suhteid tulevikus. ** [http://kremlin.ru/events/president/transcripts/21598 Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Leonid Kutšma ühine pressikonverents], 17. mai 2002 * [ [[Thomas Roth]]:] Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa välisminister härra [[w:Bernard Kouchner|Kouchner]] väljendas hiljuti muret, et järgmiseks konfliktiks võib saada Ukraina, täpsemalt Krimm ja Sevastopol kui Vene sõjalaevastiku mereväebaas. Kas Krimm ja Sevastopol on Venemaa sihtmärkideks. * [Putin:] [...] [[Krimm]] ei ole mittemingisugune vaidlusalune territoorium. Erinevalt [[w:Gruusia sõda|Lõuna-Osseetia ja Gruusia vahelisest konfliktist]] pole seal mingisugust etnilist konflikti olnud. Ja Venemaa on tänase [[Ukraina]] piire juba ammu tunnustanud. Tegelikult oleme oma piiriläbirääkimised üldiselt lõpetanud. Räägime piiri mahamärkimisest, aga need on juba tehnilised küsimused. Küsimus mõne sellise Venemaa eesmärgi kohta kannab minu arvates provokatiivset alatooni. Seal, ühiskonna sees, Krimmis, toimuvad keerulised protsessid. Probleeme on krimmitatarlastel, ukrainlastel, venelastel, slaavi elanikkonnal üldiselt. Kuid see on Ukraina enda sisepoliitiline probleem. Meil on Ukrainaga leping meie laevastiku viibimise kohta kuni 2017. aastani ja me lähtume sellest lepingust. * {{halliga|корр.: — Министр иностранных дел Франции, председательствующей в ЕС, господин Кушнер выразил недавно озабоченность, что следующим конфликтом может быть Украина, а именно Крым и Севастополь, как база российского Военно-Морского Флота. Является ли Крым и Севастополь такой целью для России? }} :{{halliga|— [...] Крым не является никакой спорной территорией. Там не было никакого этнического конфликта, в отличие от конфликта между Южной Осетией и Грузией. И Россия давно признала границы сегодняшней Украины. Мы, по сути, закончили в общем и целом наши переговоры по границе. Речь идёт о демаркации, но это уже технические дела. Вопрос о каких-то подобных целях для России, считаю, отдает провокационным смыслом. Там, внутри общества, в Крыму, происходят сложные процессы. Там проблемы крымских татар, украинского населения, русского населения, вообще славянского населения. Но это внутриполитическая проблема самой Украины. У нас есть договор с Украиной по поводу пребывания нашего флота до 2017 года, и мы будем руководствоваться этим соглашением. }} ** [https://www.youtube.com/watch?v=4VOJ7mEviQY Vladimir Putini intervjuu ARD-le], 29. august 2008 == Sõnavõtud == * Kõigepealt tuleb tunnistada, et [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemine oli [[20. sajand|sajandi]] suurim [[geopoliitiline]] katastroof. Vene rahvagi jaoks on sellest saanud tõeline draama. Kümned miljonid meie kaaskodanikud ja kaasmaalased osutusid olema väljaspool [[Venemaa]] territooriumi. Lagunemiseepideemia levis ka Venemaale endale. * {{halliga|Прежде всего следует признать, что крушение Советского Союза было крупнейшей геополитической катастрофой века. Для российского же народа оно стало настоящей драмой. Десятки миллионов наших сограждан и соотечественников оказались за пределами российской территории. Эпидемия распада к тому же перекинулась на саму Россию.}} ** [http://web.archive.org/web/20100820034601/http://archive.kremlin.ru/appears/2005/04/25/1223_type63372type63374type82634_87049.shtml Vladimir Putini pöördumine Venemaa parlamandi poole], 25. aprill 2005 ==Tema kohta== * Kui inimene on üle 15 aasta [[võim]]ul, siis tal sõidab katus minema, mitte ülekantud [[tähendus]]es, vaid meditsiinilises — tekivad [[suurusehullustus]] ja [[jälitusmaania]]. Inimene peab ennast suureks [[väejuht|väejuhiks]], kelle ümber on [[vaenlane|vaenlased]] ning ta vaatab kahtlustavalt igaühe otsa. ** {{halliga|Когда человек больше 15 лет у власти, у него едет крыша. Не в фигуральном смысле, а в медицинском — развивается мания величия и мания преследования, он кажется себе великим полководцем, вокруг которого враги, он с подозрением вглядывается в каждое лицо.}} ** [[Vladimir Voinovitš]], [https://gordonua.com/news/politics/voynovich-tolko-otstavki-putina-uzhe-nedostatochno-on-dolzhen-otvetit-za-svoi-prestupleniya-101138.html "Войнович: Только отставки Путина уже недостаточно. Он должен ответить за свои преступления"], 7. oktoober 2015 * See, kuidas kõik käitusid nii, nagu asjad peakski niimoodi käima, et võetakse väike hall mees, teatatakse, et temast saab nüüd president, ja vaadatakse kolm kuud hiljem, kuidas ta troonile tõuseb, ning kuidas keegi ennast sellest kõigutada ei lasknud, ajas Serjoža hulluks. Ta tundis end niimoodi üha sagedamini. :Moskva riiklikus ülikoolis, kus Serjoža nüüd programmeerimist õppis, näisid kõik olevat Putini tulekut oodanud. Serjoža ei pannud tähelegi, millal hakkasid seintele ilmuma Putini portreed koos muu patriootilise kraamiga, mida ta samuti polnud varem märganud: lippude, Ühtsuse lendlehtede, kõiki kiiruga väljakuulutatud presidendivalimistel osalema kutsuvate plakatitega. Need teeseldud valimised vaevu tuntud, kuid ette võitjaks kuulutatud kandidaadiga panid Serjoža tundma, nagu poleks teda õigupoolest olemaski. Küllap oli hea, et tema valitud erialal ei olnud peaaegu üldse vaja teiste üliõpilastega kokku puutuda: ta poleks nende tegelikkust mõistnud ka siis, kui oleks üritanud. (lk 203) * 2008. aastal oli Putin andnud presidendiameti üle Dmitri Medvedevile. Ta oli olnud president kaks põhiseadusega lubatud ametiaega ja tegi sama, mida kogu maailma autoritaarsed juhid selles olukorras ikka teevad: andis käest positsiooni, kuid mitte võimu. Putinist sai peaminister ja Dmitri Medvedevist, tema pikaajalisest kaastöölisest, sai nime poolest riigi president. Võimukese nihkus valitsusele, mida nüüd juhtis Putin. Üleöö muutus presidendi roll tseremoniaalseks, Medvedevil oli vaid väike meeskond ja polnud üldse praktilisi vahendeid, mille abil talle põhiseadusega antud võimu kasutada. Medvedevi amet pani talle kohustuse avalikkuse ees viibida. "Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi jaoks pole kodanikud valijad, vaid publik," kirjutas ajakirjanik Maksim Trudoljubov aastal 2009. "Vahe härra Putini ja härra Medvedevi vahel on aga selles, et neil on erinev publik." Putin töötas enamusega: keskealiste ja vanematega, keskmise sissetulekuga ja vaesematega, telekanalite laia vaatajaskonnaga. Medvedevile jäi kõrgema hariduse ja suuremate sissetulekutega vähemus, keda Putini kahe valitsemisaja jooksul oli suuresti ignoreeritud. Tähelepanunäljas publik vastas Medvedevi käikudele entusiasmiga, mis varieerus ettevaatlikust ekstaatiliseni. Kiiresti nimetasid nad uue ajastu "sulaks". (lk 248) ** [[Masha Gessen]], "Tulevik on ajalugu. Kuidas totalitarism Venemaal taas maad võttis", tlk Katrin Kern, Ühinenud Ajakirjad, 2019 * Vladimir Putin on alustanud sõda kahel rindel. Ta käigud on suunatud ka Vene ühiskonna vastu. Ulatusliku sisejulgeolekuoperatsiooni ühed esimesed ohvrid olid viimased sõltumatud meediakanalid nagu raadiojaam Ehho Moskvõ või telekanal Dožd. Neid kanaleid ei oleks suletud, kui [[diktaator]]id ei kardaks [[tõde]]. ** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama "Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama"], ERR, 07.03.2022 * Meil siin, läänes, on raske tunnistada, et kui ülejäänud [[Euroopa]] on üles ehitanud demokraatliku, õiglase ja rahumeelse korra, siis Venemaa on jäänud pidama aastasse 1939. Et kusagil on uhkes üksinduses [[diktaator]], kes sepitseb ebainimlikku [[sõda]]. Diktaator, kes peaks kuuluma ajalooraamatutesse, on tegelikult võimul. :Samal ajal kui meie, lääne inimesed tegeleme igapäevaselt sellega, et inimestel oleks tööd, et nad saaksid vaktsineeritud ega oleks suurte [[küttearve]]tega liigselt koormatud, on äkitselt [[genotsiid]] meil lausa ukse taga. * President Putini ekspansionistlik [[unistus]] luua suur Novorossija ei saa jääda püsima. Kui kaua veel võime küsida: kes on järgmine? Me peame sellele lõpu tegema. Praegu kannab iga inimene [[vastutus]]t võitlemise eest selle Euroopale suunatud ohu vastu ja Euroopa väärtuste nimel. ** [[Alar Karis]] Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, [https://www.err.ee/1608597871/alar-karis-kindlad-teod-on-ainus-heidutus-mis-toimib "Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib"], ERR, 15.05.2022 * [Vladimir Putinist:] Ta käitub täiesti jaburalt. Tema [[tegu]]del pole mõtet ja mitte midagi inimlikku. Ta on näidanud [[kurjus]]e palet. ** [[Sanna Marin]], intervjuu: Marju Rõmmel, [https://naine.postimees.ee/7506261/soome-peaminister-puhkes-soja-teemal-raakides-nutma-putin-on-naidanud-kurjuse-palet "Soome peaminister puhkes sõja teemal rääkides nutma: Putin on näidanud kurjuse palet"], Postimees/Ilta-Sanomat, 22. aprill 2022 * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Sõda Ukrainas]] pole ainult Putini sõda. Ukrainasse tuli 200 000 [[sõdur]]it, Venemaal toetab sõda 70 protsenti elanikkonnast. Mis Putin? :Vene sõdurid saab jagada kahte kategooriasse: ühed, kes ehmuvad ja tahavad otsa ümber pöörata, ning teised, kes on täielikud [[röövlid]], tulid rüüstama ja tapma. Nende [[nekrut]]id pole moraalselt tugevad. Nad satuvad [[paanik]]asse ega tea, mida teha. Paraku ei tea keegi, kes vastastest on tapja ja kes kardab. * Putin teeb seda kõike, sest ta ei suuda taluda enda piiri taga tugevat ja tänapäevast Ukrainat. Meil on ühist [[piir]]i tuhat kilomeetrit. Tinglikult võttes – kui Ukraina jõuaks oma arengus [[Poola]] tasemele, kukuks Venemaa kokku. Sest inimesed ületavad piiri ja näevad, kuidas me elame, lähevad tagasi ja näevad oma rämpsu. Kuidas nii? Meie oleme Venemaa, sama, mis Ukraina, aga neil seal on asjad paremini? See on Putini suurim probleem. * Putin peab surema. Teist võimalust pole. * Küsimus on selles, et maailm peab mõistma, et Putin [[Šantaaž|šantažeerib]] [[tuumarelv]]aga. Et kui keegi läheb Ukrainale appi, alustab ta [[tuumasõda]]. See on kohutav. ** [[Serhi Stahhovski]], intervjuu: Ville Arike, [https://leht.postimees.ee/7492928/endine-ukraina-esitennisist-voinuksin-sojast-korvale-hoida-aga-mida-ma-hiljem-oma-lastele-raakinuks "Endine Ukraina esitennisist: võinuksin sõjast kõrvale hoida, aga mida ma hiljem oma lastele rääkinuks?"], Postimees, 4. aprill 2022 * [[Diktaator|[D]iktaatorite]] lõpu[[agoonia]]s üldjuhul enam ratsionaalsetel [[argument]]idel kohta ei ole ja diktaatori jaoks poleks ka poole miljoni noormehe [[surm]] [[probleem]]iks. ** [[Teet Kalmus]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96335281/sojaraport-teet-kalmus-ilmnevad-uha-uued-sojakuriteod-venelased-aktiveerivad-viiendaid-kolonne-euroopas "Ilmnevad üha uued sõjakuriteod. Venelased aktiveerivad viiendaid kolonne Euroopas"], EPL, EPL, 05.04.2022 * Peateema oli loomulikult [[Ukraina sõda]]. Vladimir Putin, kuigi ta istub kuskil oma punkris, oli kõikides paneelides virtuaalselt kohal. Ilma tema käitumist arutamata ei saa kaasaja poliitikat arutada, vähemalt meie regioonis. * Suurem osa Venemaa elanikkonnast usaldab Putinit ja ei mõista hukka Ukraina aktsiooni. Ja see ei ole mitte ainult propagandast ja infopuudusest. Paljude venemaalaste jaoks ei ole probleem mitte see, et rünnati, vaid see, et ukrainlasi ei võideta. Siin on reeglina süvapsühholoogilised ajaloolised põhjused ja need ei tõota tulevikuks midagi head. ** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks "Balti kaevikust Põhja kindluseks"], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist) * Minu kogemus on, et Putiniga kohtumine on väga ohtlik asi. Te ei tohi kohtuda Putiniga ette valmistamata. Teda ei saa ära võluda, karismaga mõjutada. Ta on monstrum. Hästi treenitud KGB poolt. Ei mingeid tundeid. ** [[Petro Porošenko]] – [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120037592/video-intervjuu-ukraina-ekspresident-miljardar-porosenkoga-kes-kais-eestis-sojatoostuse-tooteid-ostmas "VIDEO | Intervjuu Ukraina ekspresident miljardär Porošenkoga, kes käis Eestis sõjatööstuse tooteid ostmas"] Eesti Ekspress, 25. juuli 2022 * Elatakse [[eitus]]es. [[Venelased]] eitavad oma sõjakoledusi ja [[sõda|sõja]] kaotamise perspektiivi. Lääs eitab oma sisimas kui mitte ametlikus retoorikas Venemaa tegelikku olemust ega soovi tuua ilmseid ja vajalikke paralleele, näiteks [[Natsi-Saksamaa]]ga. Mille poolest erineb Putini tegevus [[Ukraina]]s [[Hitler]]i omast? Hitler vallutas kogu Ukraina ja vägivallatses seal vahetult, kuid Putin saab seda teha "üksnes" okupeeritud territooriumidel ning korraldada vaba Ukraina vastu raketirünnakuid. * Venemaa [[poliitika]] ja [[ideoloogia]] on [[fašism]]i edasiarendus, mida mõni nimetab [[rašism]]iks. See on siililegi selge, kuid Putini režiimi nimetatakse ikkagi [[Autokraatia|autokraatlikuks]]. Venemaa vastab muidugi autokraatia tunnustele. Poliitiline [[võim]] on koondunud ühe inimese kätte, keda [[rahvusvaheline õigus]] ei kõiguta ning oma [[rahvas]] ei kontrolli ega suuda kõrvaldada, kuid oma olemuselt on ta fašistlik. ** [[Kalev Stoicescu]], [https://arvamus.postimees.ee/7679616/kalev-stoicescu-venemaa-kuritarvitab-laane-poliitkorrektset-kartlikkust "Venemaa kuritarvitab lääne poliitkorrektset kartlikkust"], Postimees, 28. detsember 2022 * 2014. aasta mais, pärast [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist]], [[Berliin]]is peetud kõnes võrdles Zabužko Putinit [[Hitler]]iga, mispeale tema [[mikrofon]] kiiresti välja lülitati. 8. märtsil 2022 tegi Zabužko omamoodi ajalugu, esinedes esimese inimesena, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega ametnik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] täiskogu ees. Ta kordas oma võrdlust – ning seekord talle aplodeeriti. "Palju elusid oleks võinud päästa," ütles ta, "kui EL ja USA oleksid ärganud kaheksa aastat tagasi, kui Putin tungis Krimmi. Uus Hitler oli valmis jätkama sealt, kus eelmine pooleli jäi. Kirjanikuna, kes teab keelest ühte koma teist, tahan teile öelda, et see on juba [[sõda]], mitte pelgalt kohalik konflikt. Uskuge Putinit, kui ta oma [[ambitsioon]]idest räägib." (lk 115) ** [[Veronika Einberg]], "Saateks", rmt: [[Oksana Zabužko]], "Ukraina seksi väliuuringud", LR 30-31/2023, lk 111–116 *<br> putin sinu [[langus]]<br> ei saa olema suur<br> sest sa oled väga väike<br> sa langed nagu [[puuleht]] <br> ja [[mäda]]ned<br> ja sind ei olnudki<br> /.../ *[[Mart Kangur]], "Pöörduks". Loomingu Raamatukogu 2024/7-8, SA Kultuurileht, lk 74. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa kurjategijad]] gvx0rf16qsuz6483juqwgpshbjphaj7 0 2738 135842 135427 2026-09-26T22:03:59Z Raippa-Valli 5717 Pilt 135842 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:George-W-Bush.jpeg|pisi|Bush (2003)]] [[File:Vladimir Putin and George W. Bush.jpg|thumb|right|200px|Bush ja [[Vladimir Putin]] (2007).]] '''George W. Bush''' (sündinud 6. juulil 1946) oli Ameerika Ühendriikide 43. president. === 2000 === * Ma arvan, et me oleme ühel meelel — [[minevik]] on möödas. ** {{halliga|I think we agree, the past is over.}} ** Pittsburgh, Pennsylvania, [https://slate.com/news-and-politics/2000/05/bushisms-of-the-week.html kohtumisel John McCainiga] 10. mai 2000 * Ma tean, et [[inimene]] ja kala võivad rahulikult koos eksisteerida. ** {{halliga|I know the human being and the fish can coexist peacefully. }} ** 29. september 2000, Saginaw, Michigan <ref>[http://www.youtube.com/watch?v=20Jcrk6jGfo]</ref> === 2001 === * Ei mingeid Müncheneid ja Jaltasid enam. (''No more Munichs. No more Yaltas''; 15. juunil 2001)<ref>[http://vip.latnet.lv/LPRA/bush.htm Riia kõne]</ref> * Me veetsime palju [[aeg]]a Aafrikast rääkides, nagu me pidimegi. Aafrika on rahvus, mis põeb uskumatut [[haigus]]t. ** Gothenburg, Rootsi, 14. juuni 2001 <ref>[http://www.nytimes.com/2001/06/15/world/deep-us-europe-split-casts-long-shadow-on-bush-tour.html]</ref> === 2004 === * Meie [[vaenlased]] on uuenduslikud ja suurte ressursidega - ning seda oleme ka meie. Nad ei peatu kunagi välja mõtlemast uusi viise, kuidas meie [[riik]]i ja rahvast kahjustada - ning seda ei tee ka meie. ** 5. august 2004.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/3541706.stm]</ref>,<ref>[http://www.youtube.com/watch?v=at56A5eg3vs]</ref> === 2007 === * Samad inimesed, kes Iraagis süütuid inimesi pommitavad, ründasid meid Ameerikas 11. septembril. ** Washington, 12. juulil 2007<ref>[http://www.rawstory.com/news/2007/Bush_Insurgents_in_Iraq_same_as_0712.html]</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{commons}} {{JÄRJESTA:Bush, George W.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide presidendid]] 87ks778u3as8xbprl6r5kqmouqwgcqt 0 12406 135844 117854 2026-09-27T10:02:19Z Oursana 3479 -+Edvard Munch - Starry Night - MM.M.00032 - Munch Museum (cropped).jpg 135844 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Starry_Night_by_Jean-François_Millet.jpeg|pisi|Jean-François Millet, "Tähine öö" (u 1850-1855)]] [[Pilt:Józef_Chełmoński_-_Noc_gwiaździsta.jpg|pisi|Józef Chełmoński, "Tähine öö" (1888)]] [[Pilt:VanGogh-starry_night_ballance1.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Tähine öö" (1889)]] [[Pilt:Sternschnuppen.jpg|pisi|Franz Stuck, "Langevad tähed" (1912)]] [[Pilt:Edvard Munch - Starry Night - MM.M.00032 - Munch Museum (cropped).jpg|pisi|Edvard Munch, "Tähine öö" (1922)]] ==Proosa== * Mõnede ööde tähelööve paneb meid uskuma, et taeval on tuulerõuged. (lk 34) * Viimselpäeval tõusevad meritähed taevasse. (lk 35) * Kui taevas on maha mänginud kõik tähed, viskab ta kuuga kulli ja kirja. (lk 40) * Koi muudab meie vesti tähistaevaks. (lk 51) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974 * [[Terviklikkus|Terviklikku]] maailmapilti kuulub paratamatult [[taevas]], [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle tähistaevas. ** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm "Tähistaeval põhinevatest uskumustest"] Mäetagused nr 1 * Ka mina leian, et [[kultuur]]/[[kirjandus]] on amorfne innovatiivse algega [[ette­aimamatus|ette­aimamatu]] valdkond, mis sageli kujutab elu ehedamalt kui [[statistika]]le tuginev [[teadustöö]] või põhjalik ajakirjanduslik uurimus. [[Kunst]]il selle sõna avaras tähenduses võib olla taastav, vabastav ja alternatiivset mõistmisruumi loov [[mõju]]. Küll aga ei usu ma, et [[värskus]] ja [[võimekus]] tuleneb sellest, et kultuur on sõltumatu muust inimtegevusest. Miks ei võiks kultuurist rääkida kui ühiskonna paratamatult politiseeritud osisest, kust nähtub elust pärinev, nii nagu loojad ja lugejad seda kogevad? Kust sugeneb mõttekäik, et kirjandust poliitilis-sotsiaalselt tõlgendades – seda inimellu asetades või selle inimelus asetsemist näidates – minetavad kirjandus ja [[kirjanduskriitika]] "toetuse ja toe" ning sulevad "tähistaeva" meie kohal? * Kirjanduse ja [[kirjanduskriitika]] – sümbiootiliste sõprade – vabadus seisnebki selles, et kirjandusel on [[sõnavabadus]] ja kriitikal on sõnavabadus ning peetakse agarat, ent sõbraliku tooniga [[vaidlus]]t. Ometi on meie kultuuriruumis ikka veel levinud arvamus, et poliitilistel, sealhulgas feministlikel kultuurikriitikutel on vähem [[sõnaõigus|sõna]]- ja valikuõigust kui väidetavalt apoliitilistel kirjutajatel. [[Lisa Rado]]le mõeldes ei saa ma siiski aru, miks mina – feminist – kirjandusest tähistaevast leida ei või, kui ma seda ometigi iga päev leian? Miks ei võiks tähistaevast koos ammutada? ** [[Merlin Kirikal]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ennatlikult-suletud-tahistaevas-ehk-eesti-kirjandusest-feministlikult/ "Ennatlikult suletud tähistaevas ehk Eesti kirjandusest, feministlikult"], Sirp, 26.02.2021 ==Luule== <poem> tunnete kuis õhus lõhnab odava magusa [[vein]]i järgi see tähendab et öösel on tähistaevas ja [[täiskuu]] </poem> * [[Jim Ollinovski]], "KYMME", lk 21, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 <poem> ei maksa võtta taevast nii täht-tähelt ei maksa näha taevas ainult langevaid tähti põrgusse langevaid tähti </poem> * [[Jim Ollinovski]], "KYMME", lk 25, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 <poem> mida enam [[sügis]]esse seda kirkamaks saab öine tähistaevas ei ole sellest piltlikumat vaatepilti [[taevas]]t paistab mõttetu [[mosaiik]] [[täht]]ede [[ürgaeg]]setest [[keskaeg]]setest või ka viie aasta vanustest kujuvõttudest [[lembitu]]-aegne ja [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] aegne on tähistaeva telgil lausa kõrvuti </poem> * [[Andres Ehin]], "See suur ja ilus illusioon" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 100 <poem> Ei ole juhus, et inimene on [[kõigesööja]], sest seda on ka [[varblane]]. [[Inimene]] nopib [[tarkus]]t tähistaevast. [[Lind]] nokib teri. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Meie seltskonnas kõik alati...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 20vu49dji43i0n9qk7keuhf80njg53n