Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4472 135861 135827 2026-09-28T20:57:41Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135861 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stanza_degli_uccelli,_volta,_gatto_che_si_lecca.JPG|pisi|Jacopo Zucchi (1542–1596), seinamaal Villa Medicis Roomas]] [[Pilt:Frans_Snyders_-_Cats_fighting_in_a_larder,_with_loaves_of_bread,_a_dressed_lamb,_artichokes_and_grapes.jpg|pisi|Frans Snyders (1579–1657), "Kassid sahvris kaklemas", ''s.d.'']] [[Pilt:The_Cat's_Lunch.jpg|pisi|Marguerite Gérard (1761–1837), "Kassi eine", ''s.d.'']] [[File:Peder_Severin_Krøyer_-_En_lille_Pige,_staaende_hel_Figur_i_Bondedragt,_leger_med_en_Kat_-_1880.png|thumb|Peder Severin Krøyer, "Tütarlaps kassiga mängimas" (1880)]] [[Pilt:Auguste_Renoir_-_Julie_Manet_-_Google_Art_ProjectFXD.jpg|pisi|Auguste Renoir, "Julie Manet (tütarlaps kassiga)" (1887)]] [[Pilt:Kawanabe_Kyōsai_-_Cat_Catching_a_Frog_-_14.76.61.20_-_Metropolitan_Museum_of_Art.jpg|pisi|Kawanabe Kyōsai, "Kass konna püüdmas" (u 1887)]] [[Pilt:Carl_Kahler_-_My_Wife%27s_Lovers.jpg|pisi|Carl Kahler, "Minu naise kallimad" (1893, väidetavalt maailma suurim kassimaal, mõõdud 177,8x258,4 cm)]] [[Pilt:SarahAlliboneLeavitt.jpg|pisi|Cecilia Beaux, "Sita ja Sarita" (1896)]] [[Pilt:Henriette_Ronner-Knip_Katze_1897.jpg|pisi|Henriëtte Ronner-Knip, "Kass" (1897)]] [[Pilt:Les_coquettes_-_Jacqueline_Marval.jpg|pisi|Jacqueline Marval, ''Les coquettes'' (1903)]] [[Pilt:Sophie_Sperlich_Katzenkinder.jpg|pisi|Sophie Sperlich, "Kassipojad" (1906)]] [[Pilt:Mädi_mit_ihren_Kindern.jpg|pisi|Minna Stocks, "Mädi oma lastega" (1913)]] [[Pilt:Gwen_John_-_Young_Woman_Holding_a_Black_Cat_(Tate).jpg|pisi|Gwen John, "Naine musta kassiga" (1920ndad)]] [[Pilt:NY_Moma_klee_cat_and_bird.JPG|pisi|Paul Klee, "Kass ja lind" (1928)]] [[Pilt:A_cat_in_"gothic"_style._Gouache_by_Louis_Wain,_1925-1939._Wellcome_L0026931.jpg|pisi|Louis William Wain, "Kass "gooti" stiilis" (1925/1939)]] [[Pilt:Gertrude_Des_Clayes_La_Femme_et_le_chat.jpg|pisi|Gertrude des Clayes (1879–1949), "Naine kassiga", ''s.d.'']] '''Kass''' ehk kodukass (''Felis catus'') on suurepärase [[disain]]i ja [[koreograafia]]ga väike [[kiskja]], kes on edukalt [[kodustamine|kodustanud]] [[Inimene|inimese]] (''Homo sapiens''). ==Piibel== * Neid hõbe-, kuld- ja puujumalaid ehivad nad riietega nagu inimesi. Need aga ei suuda ennast kaitsta tuhmumise ja koide vastu. :11 Olgugi nad riietatud purpurrüüsse, tuleb nende palgeilt pühkida templi tolmu, mida nende peal on paksult. /---/ :19 Nendega on lugu nagu templi talaga: nende süda, nagu öeldakse, kõduneb. Maa järaskid närivad neid ja nende riideid, ilma et nad märkaksid. :20 Nende pale on mustunud templi suitsust. :21 Nende keha peale ja pähe lendavad nahkhiired, pääsukesed ja muud linnud. Kassidki istuvad sinna. :22 Sellest te mõistate, et need ei ole jumalad. Ärge kartke neid! :* [[Baaruki raamat]], 6. ptk, Jeremija kiri Paabeli jumalate kohta ==Proosa== * Ta imestas, et kasside kasukasse just sinna kohta, kus neil silmad asuvad, kaks auku on lõigatud. ** [[Georg Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], [[Loomingu Raamatukogu]] 28/1972, lk 47 * Õhus oli [[pipar]]t kindlasti ülemäära. Isegi Hertsoginna aevastas aeg-ajalt, ja mis puutub lapsesse, siis see aevastas ja karjus vaheldumisi hetkegi vaikimata. Kaks ainsat olevust köögis, kes ei aevastanud, olid köögitüdruk ja suur kass, kes istus leelõukal ja irvitas kõrvuni sui. :"Palun ütelge mulle," sõnas Alice natuke aralt, sest ta polnud päris kindel, kas on kombekas, et tema alustab kõnelust, "miks teie kass niimoodi irvitab?" :"Ta on irvikut tõugu, sellepärast," ütles Hertsoginna. "Põrsas!" :Viimase sõna põrutas ta nii ägedalt, et Alice lausa võpatas, kuid järgmisel hetkel sai ta aru, et see oli määratud imikule ja mitte talle, nii et ta võttis südame rindu ja jätkas: :"Ma ei teadnudki, et irvikud kassid alati irvitavad. Tõtt öelda ma ei teadnud, et kassid üldse oskavad irvitada." :"Nad oskavad seda kõik," ütles Hertsoginna, "ja suurem osa teeb seda." :"Mina ei tea ainsatki, kes seda teeks," lausus Alice üliviisakalt, ise rõõmus, et jutt on otsa lahti saanud. :"Sina ei tea pooli asju," ütles Hertsoginna, "see on kindel." (lk 48) * "Kui ta oleks suureks kasvanud," arutas Alice endamisi, "oleks temast tulnud hirmus inetu laps, aga ma<!-- // --> arvan, et tast tuleb päris nägus [[siga]]." Ta hakkas mõttes tuttavaid lapsi vaagima, kes väga hästi sigadeks sobinuksid, ning ütles endale parajasti: "Kui ainult teaks, kuidas neid moondada&nbsp;…" kui ta pisut jahmus, nähes Irvikut Kassi istumas puuoksal kõigest mõni jard eemal. :Kass muudkui irvitas, kui ta Alice'it silmas. Alice'i meelest paistis kass olevat heatahtlik, aga ometi olid tal {{sõrendus|väga}} pikad küüned ja hiiglamapalju hambaid, mistõttu Alice tundis, et teda tuleb aupaklikult kohelda. :"Irvik Kiisu," alustas Alice üsna ujedalt, sest ta ei teadnud, kas niisugune nimi kassile meeldib, aga see irvitas ainult veel veidi laiemalt. "Näe, esialgu on ta sellega rahul," mõtles Alice ja jätkas: "Kas sa ei tahaks mulle öelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?" :"See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda," ütles Kass. :"Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu —" vastas Alice. :"Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed," sõnas Kass. :"— kui ma ikka {{sõrendus|kuskile}} jõuan," lisas Alice seletuseks. :"Oh, selle peale võid kindel olla," ütles Kass, "kui sa ainult kõnnid küllalt kaua." (lk 51–52) * [[Lewis Carroll]], "[[Alice Imedemaal]]", tlk [[Jaan Kross]], Tallinn: Eesti Raamat, 1971 * Kass lasti sisse; see sarnanes küll rohkem [[külaline|külalise]] vastuvõtmisega, ja juba järgmisel päeval selgus, et [[maja|majja]] oli võetud pigem väike [[laps]], igatahes mitte lihtsalt kass: niisuguseid nõudmisi esitas peen [[loom]], kes ei andunud [[kelder|keldrite]] ja pööningute mõnudele, vaid viibis hetkekski lahkumata inimeste seltsis. ** [[Robert Musil]], "Portugallanna", kogust "Kolm naist", tlk [[Peeter Tulviste]], LR 12–13, 1972, lk 45 * Mind ängistas unes üksindustunne, mul hakkas endast hale ja ma ärkasin, pisarad silmas. Panin põlema väikese tolmuse lambi laua kohal. Lamp näitas mulle mu vaesust — odavat tindipotti, paari raamatut, vanade ajalehtede pakki. Vasak külg oli valus diivanivedrust, südant ahistas hirm. Ma tundsin, et suren siiasamasse laua taha. Kole surmahirm tegi mind nii armetuks, et ma ägasin ja vaatasin ähmiga ringi, otsides abi ja kaitset [[surm]]a vastu. Ja ma leidsingi abi. Kass, kelle ma kunagi väravast üles olin korjanud, näugatas tasakesi. Loom oli ärevil. Sekundi pärast istus ta juba ajalehtede virnal, vaatas mulle oma ümmarguste silmadega otsa ja küsis: mis juhtus? Lahja suitsukarva loom oli sellest eluliselt huvitatud, et midagi ei juhtuks. Tõepoolest, kes seda kassiniru söötma hakkab? :"See on [[neurasteenia]]," seletasin ma kassile. "See tõbi on mul kord juba küljes, areneb jõudsalt edasi ja paneb mu lõpuks nahka. Aga esialgu võib veel elada." * [[Mihhail Bulgakov]], "Teatriromaan", LR 19–21, 1966, lk 8 * "Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan priimust," ütles kass pahuralt, "ja pean oma kohuseks hoiatada, et kass on iidsest ajast puutumatu [[loom]]." ** [[Mihhail Bulgakov]], "Meister ja Margarita", tlk Maiga Varik ja Jüri Ojamaa, Tallinn: Perioodika, 1995, Europeia sari, nr 32, lk 287 * Kass vaatab [[seltskond]]a, otsekui teeks jutt teda uniseks. (lk 16) * Kassi silmadest paistab müsteeriumi alkoovi valgustatud lukuauk. (lk 26) * Kassid lakuvad katusekivide tassidest kuu piima. (lk 32) * [[Kruvi]]de kassi[[pilk]]. (lk 49) * Kassil olid juba väiksest peast valged vurrud. (lk 52) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], Loomingu Raamatukogu 2/1974 * Kass oli nüüd murule hüpanud ja varitses justkui paigale naelutatult saaki. Ümmargused kuldsed silmad vilasid pimeduses ringi, lehtedest kostis liikumist. Peagi hoidis kass hammaste vahel väikest liikumatut lindu, ta limpsas naudiskledes surnukeha haavast jooksvat verd. Ta sulges silmad ning tundis igast sooja vere sõõmust täit mõnu. Ta oli oma küünised linnu südamesse torganud ning neid aeglaste, rütmiliste liigutustega kord Õrna lihasse surunud, kord haaret lõdvendanud, kuni tilluke süda löömise lõpetas. Ta sõi lindu kiirustamata, pesi end vahepeal, hõõrus oma ilusa karvase saba läikima. Nüüd tundis ta eneses headusepuhangut – käppade vahelt läbi jooksvale karihiirele ei pööranud ta erilist tähelepanugi ning mutile virutas käpaga, nii et see verise ninaga poolsurnult lebama jäi, kuid sellega asi ka piirdus. Ta silmitses looma põlglikult, ninasõõrmed kergelt võbelemas, kuid ei puudutanud teda rohkem. Kassis oli tärganud teist sorti nälg, ta tõstis pea ning näugus veel kord. Näugumine lõppes võimuka ja käreda kräunatusega. Kanala katusel ilmus nähtavale end kuuvalgusse kerra tõmmanud vana emane kass. Lühike juuniöö hakkas lõpule jõudma, tähed kahvatusid, õhus hõljus piima ja niiske muru lõhna, pooleldi metsa taha vajunud kuust oli veel alles vaid udusse hajunud tuhmroosa sirp, kui kass väsinuna, kuid võidukana rohukõrt närides Jacqueline'i tuppa lipsas, tüdruku voodisse puges ja tema väikeste kõhnade jalgade otsas endale sooja koha otsis. Ta nurrus nagu veekeedukann. :Mõni hetk hiljem lendas õhku püssirohukelder. * [[Irène Némirovsky]], "Prantsuse süit", tlk Mirt Väli, Hea Lugu, 2012, lk 126–127 *"Kas {{sõrendus|iga}} kass võib [[Kuningas|kuningale]] otsa vaadata? Kas Michaeli kass võib?" päris Jane. :Mary Poppins tõstis pilgu. Tema [[Sinine|sinised]] [[silmad]] vaatasid kassi [[Roheline|rohelistesse]] [[silmad]]esse ja kass vaatas vastu. :Valitses [[vaikus]]. :"Iga kass," ütles Mary Poppins lõpuks. "Aga see kass rohkem kui ükski teine." (lk 233) * [Kuningas:] "Ja kes oled sina, ma tahaksin teada, et [[Julgus|julged]] Kuningaga niiviisi kõnelda?" :"Oh, lihtsalt kass," vastas Kass. "Neli [[käpp]]a ja [[saba]] ja [[vurrud]]." :"Seda näen ma isegi," nähvas Kuningas. "See mind ei huvita, missugune sa välja näed. Mind huvitab, kui palju sa tead." :"Oh, kõike," vastas kass [[rahu]]likult, lakkudes ise sabaotsa. :"Mis!" pahvatas Kuningas vihaselt. "Sa igavene [[Edevus|edev]], ennast täis elukas! Mul on suur himu su pea maha lüüa!" :"Seda te võite," nõustus Kass, "kuid iga asi omal ajal." :"Tead kõike! Sa [[häbematu]] loom! Mitte ükski elav hing – isegi mitte mina – ei saa nii [[Tarkus|tark]] olla!" :"Välja arvatud ainult kassid," ütles Kass. "Kõik kassid, ma kinnitan, teavad kõike!" (lk 243–244) *Kõik, kes teda olid kohanud, tundsid end [[Rikkus|rikkana]] ja [[õnn]]elikuna. Ta oli neile oma [[Roheline|roheliste]] [[sära|kiirgavate]] [[silmad]]ega otsa vaadanud ja nende [[elu]] oli võtnud uue [[Suund|suuna]]. (lk 256) *"Kui ta tagasi tuleb," ümises Jane endamisi, "Vaatan ma otse tema [[roheline|rohelistesse]] [[silmad]]esse!" :"Sind ja su rohelisi silmi küll! Parem vaata oma musta näkku ja pese see õhtusöögiks puhtaks!" Mary Poppins turtsatas. (lk 258) * [[P. L. Travers]], "[[Mary Poppins avab ukse]]", rmt: P. L. Travers, "Mary Poppins", tlk Tiia Rinne, 1971 * Laudalakast ronis [[redel]]it mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline kass. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. [[Tasakaal]]u saavutamiseks udises [[saba]] ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata. :Selle raske toimingu järel istus kass redeli alla hinge tõmbama. Oleks tal olnud [[taskurätt]], siis oleks ta tingimata [[higi]] pühkinud. Aga ühelgi kassil ei ole taskurätti. Seepärast siis Hintski rahuldus sellega, et istus otse keset päikesekiirt ja silus<!--//--> roosa keelekesega oma pisut sassiläinud valget rinnaesist. :Kaevu lähedal suure [[vaher|vahtra]] all [[muru]]l hüplesid läikivtumedad [[kuldnokad]] nagu vetruvad pallid. Hints vaatas neid altkulmu ja viskas tusaselt sabaga, seda jahisaaki ei tohtinud ta ju puutuda, vastasel korral hurjutaks teda kogu talupere, ja mõnikord ei lõppenud asi ainult hurjutamisega. Puhh! :Kassil hakkas veel praegugi halb sellele mõeldes. :* [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, lk 11–12 * Alles nädala pärast selgus mulle konsuli pideva tulistamise põhjus. Selleks olid kassid. Juudi linnaosas, nagu üldse kogu linnas, lasti kassidel piiramatult paljuneda. Ja neid oli sõna otseses mõttes sadu. Nad ei olnud kellegi omad ja keegi ei hoolitsenud nende eest, mistõttu nad olid suuremalt osalt lausa kohutavas seisukorras: vermeid täis, karv suurte tortidena välja langenud, liikmed rahhiidist kõverad. Kõik nad olid nii lahjad, et tuli imeks panna, kuidas neil üldse hing sees püsib. Konsul oli suur kassisõber, mida tõendasid ka tema kolm suurt ning hästi toidetud pärsia kassi. Kuid ta tundlik hing ei talunud näha, kuidas need nälgivad ja tõbedest vaevatud kaslased tema akna vastas mööda katuseharju ringi hiilivad. :"Ma ei suuda neid gõiki doita," seletas ta mulle. "Deen nad siis sellega õnnelikuks, et ma nad maha lasen. Neile on niiviisi barem, aga see deeb mu meele nii gurvaks." :Ta tegi tõesti väga vajalikku ja inimlikku tööd. Igaüks, kes neid kasse oleks näinud, arvaks sedasama. Sellepärast tuli mu õppetundides edaspidigi ette katkestusi, et konsul saaks akna juurde minna mõnd kassi õnnelikumatele jahimaadele saatma. Pärast püssipauku oli viimseks austusavalduseks lahkunule väike leinaseisak, siis nuuskas konsul häälekalt nina, ohkas traagiliselt, ja me sukeldusime taas prantsuse keele verbide rägastikku. :* [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007, lk 156–157 * Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved [[pühapäev]]ad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes. Ja kui isa mõni aasta hiljem uuesti abiellus, polnudki mul enam kedagi. Elasin nagu kassile kohane: edasi-tagasi, [[saba]] sorgus, saba püsti, nüüd on söögiaeg, nüüd on uneaeg; ainus erinevus oli selles, et kass ei pea hinge sees hoidmiseks [[töö]]l käima. Meie kodus polnud [[sõna]]dele kohta ja kõik, mida ma [[hing]]es kandsin, hirmutas mind, sest ma ei teadnud, kas seegi kuulub tegelikult minule... ** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, LR 21–23, 2014, lk 16 * [[Nukuteater]] on Lo Tui stiihia — tragikoomiline, [[grotesk]] ja tunnete ekstsentrika on tema loomuse orgaaniline pärisosa. Tema kangelasi iseloomustab ere [[individuaalsus]] ja katkematu elu [[sirm]]il. Vastavalt nukuteatri spetsiifikale tuleb sageli ka ühes ja samas [[lavastus]]es mitu vastakat kuju luua. Otsiv vaim ja suur [[tähelepanu]]võime on aluseks, mis lubavad loendamatutele kassidele, rebastele, huntidele, eitedele jt. igaühele oma kordumatu näo anda. (Näitleja on nii paljusid kasse mänginud, et tema enda arvates saaks nendest kuupaistelisel märtsiööl vägeva kasside [[koor]]i!) ** [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 26 * Kõuts oli lõpuks kuskilt välja hiilinud ja nühkis end vastu Valentini jalga, heitis siis selili ja seadis oma hallitriibulise vesti päikese kätte. Valentin pani [[sõrm]]e ta peene musta nahaga kaetud talla keskele. See oli neil vana [[mäng]], Kõuts sirutas sellisel puhul küüned hästi ettevaatlikult välja ja hoidis niiviisi Valentini sõrme nagu väikeses lõksus. ** [[Magda Szabó]], "Saaresinine", tlk [[Aino Pervik]], Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 10 * [[Ilves]] on hästi kodustatav. Ainukeseks [[koduloom]]aks, kellega ilvest ei olevat võimalik lepitada, on kass. Sugulaste asi... ** [[Fred Jüssi]], "Rebasetund", Tallinn: Valgus, 1981, lk 16 * Õues kräunusid kassid, nagu oleks [[märts]]ikuu. Või läks kasside [[ajaarvamine]] sassi, nagu oli sassi läinud Maie pea: Sassi õde ja Sass ise ja Sassi ema Nõmme Koss ja Sassi isa, kes lasti Naissaarel maha, ja kassid kisklesid omavahel nagu inimesed. Ent nemad ei kaevanud üksteise peale, nad kiskusid üksteiselt karvatuuste ja kriipisid silmad lõhki. ** [[Heljo Mänd]], "Metsseanahk", Tallinn: Eesti Raamat, 1993, lk 299 * [[Colette]], meie kassikirjanik ''par excellence'', kelle sulg on pühendanud sellele väärikale, viisakale olevusele mitusada lehekülge, ütles kunagi, et [[Pariis]] on kasside [[kontsentratsioonilaager]]. Ta ise tegi nii palju kui jõudis, et nende [[viletsus]]t leevendada. Korteriaken Palais Royal’i aeda oli sageli lahti, et mõni kodutu võiks tulla paariks tunniks sooja ahju juurde magama. Kass ei küsi midagi, ta kannatab vaikselt, ja ta oskab "surra delikaatselt, kui see, mis ta on endale valinud, jääb kättesaamatuks". ** [[Fanny de Sivers]], rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III", koostanud ja toimetanud Arne Hiob, Tallinn: Gallus, 2020, lk 525 * Aja jooksul läks [[šokk]] siiski üle ja valge Griša lasti välja, onu Tom aga viidi teise korpusesse, kus ta leidis endale kaitsja kassipoja näol, kellest ta enam ei lahkunud (mustavalgekirju kassipoeg), veel üks rõhutud rass, [[Ameerika]]s ei tohi olla hulkuvaid kassipoegi. ** [[Ljudmila Petruševskaja]], "Jumal Poseidon", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk [[Toomas Kall]], Tallinn: Tänapäev, 2012, lk 33 * "Ma mõtlesin," sõnas Ipslore mõrult, "et kas siin maailmas on midagi, mis muudab [[elu]] elamisväärseks?" :[[Surm]] mõtles selle üle järele. :KASSID, ütles ta lõpuks, KASSID ON TOREDAD. :"Käi sa õige..." :PALJUD ON SAATNUD, sõnas Surm rahulikult. * [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], Tallinn: Varrak, 2001, lk 7 * Tiffany vaatas lakke. Laes rippus kass, hoides kõigi nelja käpaga kinni. Kass vaatas Tiffanyt [[Pilk|Pilguga]], selles oli võimatu eksida. Kass, kellel on saanud sinnamaani ja kes on endiselt sealmaal, võib isegi [[nõid|nõiaga]] tõtt vahtida ja võita. ** Terry Pratchett, "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2011, lk 100 * "Kassid ajavad karva," ütleb emme kohe, kui ma hakkan kassidest rääkima. :"Nad kraabivad [[tugitool]]id ribadeks." :"Nad kasutavad iga võimalust, et jalga lasta." :"Nad kräunuvad öösel magamistoa ukse taga, kui tahavad sinu [[voodi]]s magada, aga see on keelatud." :"Nende liivakasti peab iga päev puhastama, või muidu hakkavad nad pissima vaipade ja diivanite peale. Ja seda ma sulle ütlen, et pole midagi hirmsamat, kui kassipissi järele haisev diivan!" :Emme leiab kassidest ainult halbu külgi. Aga minu arust on kassidel ainult head küljed. Nad on pehmed ja armsad ja neile meeldib paitamine ja mängimine. :* [[Kristiina Kass]], "Kassid, koerad ja muud loomad", rmt: "Petra lood", täiendatud trükk, Tallinn: Tänapäev, 2013, lk 21 * Kassid on [[Küünilisus|küünilised]] loomad. ** [[Keiti Vilms]], "@keitivilms", Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 27, lk 125 * Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seotud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näiteks vanad [[egiptlased]] võisid ju arvata, et [[must kass]] toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus kultuuris levima kiriku algatusel [[nõiajaht|nõiajahid]]. [[Tuleriit|Tuleriidale]] saadeti mitukümmend tuhat "nõida", suurem osa neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist sai halva õnne märk. * Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja seos kassidegagi pole kuhugi kadunud (vt "crazy cat lady"). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 * Kassid on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne [[maastik]] on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest [[ruum]]ist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"], Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Sest ma kõnelen nüüd kass Jeoffryst. Sest ta on Elava Jumala teener, kes teenib teda kohusetundlikult iga päev. Sest märgates Jumala hiilgust hommikukaares, teenib ta teda omal kombel. Sest ta teeb seda ringutades oma keha seitse korda elegantse väledusega. Sest ta hüppab siis kassinaerise järele, mis on Jumala tasu tema palvete eest. Sest ta veeretab seda mängeldes käppade all. </poem> * [[Christopher Smart]], "Jubilate agno", tlk [[Märt Väljataga]]], rmt: "Väike inglise luule antoloogia" (2018), lk 81–82 <poem> Mu kass, ära küünista mänguhoos, kui mu armund rind on su ase! Su silmis metall ja ahhaat on koos, mul nendesse süüvida lase. </poem> * [[Charles Baudelaire]], "Kass", tlk [[Ain Kaalep]], "Kurja lilled" (1967), lk 34 <poem> Magus-mugavat nurrumist-vurrumist kannab kass igasse nurgasse-urkasse siidhall ta on ja lämmi kui väljas laiutab ligane külm oma tühje käsi tema aga siruli kuival käpadki püsti karvaste ulmade salajane naba rahu raskuspunkt olemuse keskus </poem> * [[Ivar Ivask]], "* Magus-mugavat nurrumist-vurrumist" valikkogus "Elukogu" (1978), lk 121 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. [[Invasioon]]! Ja kräunu ja näugu hoovid korraga täis! </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. – Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> Nüüd ta rapleb, rumal tuvi. Roitjal kassil kerkib [[huvi]], [[Kaastunne|kaasatundvalt]] seisma jääb. Lõkkab-lokkab ürgne suvi, elulust ja eluhuvi. Kass sööb õrnul hambul tuvi. [[Mööduja]]d ei kuule-näe. </poem> * [[Hando Runnel]], "Liiga väikene mure", rmt: "Avalikud laulud", 1970, lk 52 <poem> Naiivne [[kollane]] kass aastate tagant meid vaatab [[Silm]]ad laisad ja süütud Soemüüridel [[kärbes]]te pirin püüridel kuumavad [[pea]]d Vihjed ja viited Nii palju naerunäost [[lootus]]t on läinud meist mööda Kassid on mustad ja ende- lised Keegi kõneleb kellestki mööda Kõik [[tee]]d on [[igavik]]u poole lookas </poem> * [[Ene Mihkelson]], "* Naiivne kollane kass aastate tagant" kogust "Elujoonis" (1989) <poem> Kassi nurinat ei kuula iial keegi, ja kui kuulabki, siis välja sest ei teegi, ja kui teebki, ei saa ikka miskit aru – liiga kitsuke on [[inimene|inimese]] aru. </poem> * [[Joel Sang]], "Kassi laul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele", Vagabund, 1991, lk 12 <poem> Mina ütlesin oma Kassile et ta on egotsentrik ja et ta ei tunne kaasa ikestatud kassidele põhjas lõunas jne. ... Kass ütles, et kui tema liigikaaslased-kaslased eriti need, kes elavad teatavasti [[Kuu]] tagumisel küljel, peaksid kannatama [[diskrimineerimine|diskrimineerimise]] ja lamppöidsuse ja kroonilise [[gonorröa]] all ning kellel ei ole lootustki et keegi ferdinand neile [[nuusktubakas|nuusu-tubakit]] pakuks siis ei kavatsevat tema sellest hoolimata veel mingiks tsentrikuks hakata. Kuigi asi ju kurb Tema tahaks lihtsalt edasi olla minu Kass ja mitte üks neist õnnetukestest seal Kuu teisel küljel. Nende nahas, jah, ei tahaks tema tõesti mitte olla </poem> * [[Enn Vetemaa]], "NAD ÜTLEVAD, ENN..." kogus "Varasügise aiad" (1996), lk 13 ==Vanasõnad== * Ega magajale kassile [[hiir]] suhu jookse. * Kass ja [[koer]] ei lepi iial kokku. * Kass paneb [[saba]] pandiks. * Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse. * Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu. * Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast [[laat|laadale]]. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[Kaarina Helakisa]], "Vähemalt miljon sinist kassi", tlk Sirje Ruutsoo, Tallinn: Eesti Raamat, 1983 * [[Sōseki Natsume]], "Mina olen kass", tlk Maret Nukke, Tallinn: Tänapäev, 2023 * [[Hiro Arikawa]], "Rändava kassi kroonikad", tlk Margit Juurikas, Tallinn: Tänapäev, 2019 * [[Hiro Arikawa]], "Kassid, kes valvavad meie üle", tlk Margit Juurikas, Tallinn: Tänapäev, 2022 * [[Genki Kawamura]], "Kui kassid maailmast kaoksid", tlk Margit Juurikas, Tallinn: Tänapäev, 2020 * [[Sōsuke Natsukawa]], "Lugu kassist, kes püüdis päästa raamatuid", tlk Maret Nukke, Tallinn: Varrak, 2022 * [[Gottfried Keller]], "Kassike Peegel", tlk August Sang, Tallinn: Eesti Raamat, 1982 * [[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]], "Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest", tlk Aino Toomaspoeg, Tallinn: Eesti Raamat, 1974 * [[Rudyard Kipling]], "Kass, kes kõndis omapead", tlk Auguste Pärn, Tallinn: Eesti Raamat, 1969 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Koduloomad]] m4g0j9dmkvrpezi9n3hlvktix2mto0u 0 7191 135851 40203 2026-09-28T15:30:11Z Pseudacorus 2604 135851 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elfriede jelinek 2004 small.jpg|pisi|Elfriede Jelinek (2004)]] '''Elfriede Jelinek''' (sündinud 20. oktoobril 1946 Mürzzuschlagis) on Austria romaani- ja näitekirjanik, 2004. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Eesti keeles on temalt ilmunud: * "Lõbu laialt", romaan, tõlkinud ja eessõna Hermann Sau. Tallinn: Kupar, 1995. Originaal: "Lust" (1989) *"Alpides", tõlkinud ja järelsõna Heli Mägar. Looming, 0134-4536, (2002) nr 11, lk 1635–1649 *"[[Klaveriõpetaja]]", romaan, tõlkinud Liina Truus-Mittermayr. Tartu: Elmatar, 2005. Originaal: "Die Klavierspielerin" (1983) ==Lõbu laialt== Elfriede Jelinek, "Lõbu laialt", tlk Hermann Sau, Kupar, 1995 * Need inimesed teevad kogu aeg ühtesid ja samu asju, aga ära ei õpi nad midagi peale paljunemise. (lk 18) * [[Perekond|Perekonnas]] ootab ikka keegi ilmaaegu või langeb võitluses oma osa pärast. (lk 18) * [[Elu]] koosneb suuremalt jaolt just sellest, et miski ei taha jääda sinna, kus ta parajasti on. S.t. et kõik tahab muutuda. Sel moel tekib [[rahutus]] ja inimesed püüdlevad üksteise poole, pidades aga iseennastki ikka kaasa lohistama. (lk 37) * [[Direktor]] tahab, et tal oleks alati, ka [[büroo]]s istudes,võimalus koju helistada ja kindlaks teha, kas tema peale ikka on mõeldud. Ta on möödapääsmatu nagu [[surm]]. Naine peab alati olema valmis oma [[süda]]nt rinnust rebima, seda armulaualeivana keele peale panema ja näitama, et ka ülejäänud [[keha]] on isanda jaoks ette valmistatud. Seda ootab ta naiselt. Nii juhib ta teda valjaid pidi ning annab talle maailmavaatelist abi oma [[kulm]]ude alt. (lk 53) * [[Sport]] on väikese inimese kindlus, millest ta teiste pihta tulistada saab! (lk 59) * [[Loodus]] ise jagab ja valitseb meid nii, et me sööme ära ta annid, meid aga söövad see-eest [[vabrik]]ute ja [[pank]]ade omanikud. [[Maksud]] õgivad meilt juuksekarvadki peast. Ainult seda, mida teeb [[vesi]], ei tea keegi. Mida meie veega teinud oleme, on kohe näha, kui tselluloosivabrik on tühjendanud end [[oja]]sse, mis aegaviitmata edasi kiirustab. Kusagile peab ta ju selle [[mürk|mürgi]] ju viima, ilmselt sinna, kus [[kala]]de laipu heameelega süüakse. (lk 62) * Meil tuleb õppida oma [[mets]]ade ja maavaradega ratsionaalselt ümber käima. [[Paber]]it on ikka vaja. Mõelge ise — ilma [[maakaart]]ideta viiksid teed meid [[kuristik]]ku. (lk 65) * Siin on tarandik taltsaste [[metskits]]ede jaoks, seal looduse õpperada. Ja juba orienteerumegi me jälle. Ükski [[kalju]] ei viska meid vihaselt alla — vastupidi, me vaatame tühjade piimapakkide ja konservikarpidega üle külvatud kaldale ning õpime tundma piire, mis loodus on meie [[tarbimine|tarbimisele]] seadnud. [[Kevad]] toob kõik päevavalgele. Selle kahvatu päikesepleki taevas ning veel mõne maa peal. Õhk on väga kuiv. Naisel külmub [[hingeõhk]] suus, mida ta [[roosa]] hommikumantli kraega katab. Põhimõtteliselt on elu kõigi jaoks avali ja ootel. (lk 79) * Enamuse sellest, mida me kanda suudame, oleme me kõik ära teeninud. (lk 110) * Ma loodan, et Teie [[saatus]]el on reguleeritav vöö ümbermõõt, siis mahub rohkem sisse! (lk 112) * Aeg, see loomise [[päevituskreem]], milles mõned, kaitstuna kahjuliku [[kiirgus]]e eest, mugavalt ja rahulikult säilida suudavad, on vaevu nähtav. (lk 131) * Taevasina suhtub [[maastik]]ku tõsiselt, [[äri]] õitseb. (lk 143) * Kui väärtuslik küll on [[noorus]] iseenese meelest! (lk 175) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Jelinek, Elfriede}} [[Kategooria:Austria kirjanikud]] [[Kategooria:Austria näitekirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] 8zj1ttddplizm22vc6ngzrkj0hv9ilv 0 19586 135860 135834 2026-09-28T20:07:26Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135860 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ogata_Korin_-_RED_AND_WHITE_PLUM_BLOSSOMS_(National_Treasure)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Ogata Kōrin (1658–1716), "Punased ja valged ploomiõied", ''s.d.'']] [[Pilt:Dupuis_Pierre_Nature_Morte.jpg|pisi|Pierre Dupuis, "Vaikelu ploomiokstega" (1663)]] [[Pilt:Claude_Monet_Prunieurs_en_fleurs_1879.jpg|pisi|Claude Monet, "Ploomipuu õites" (1879)]] [[Pilt:Camille_Pissarro_-_Flowering_Plum_Tree,_Eragny.JPG|pisi|Camille Pissarro, "Õitsev ploomipuu, Eragny" (1894)]] Harilik '''ploomipuu''' (''Prunus domestica'') on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu, mis hea õnne korral kannab ploome. ==Proosa== * Õitsevate [[puu]]de hulgas on kõige kaunimad ploomid, olgu nad siis hele- või tumepunased. Kirsiõite puhul võiksid [[kroonlehed]] olla suured, [[lehed]] tumedad ja [[oks]]ad peenikesed. Sinivihma [[õied]] on erakordsed siis, kui nad ripuvad pikkade kobaratena ning on tume[[lilla]]t värvi. ** [[Sei Shōnagon]], "Padjamärkmed", 34, tlk Alari Allik. Vikerkaar, november 2018 * Tüdruk sirutas käe ja murdis metsiku ploomi oksa, mis kaariku külge kraapas. :"Kas pole ilus? Mida see teepervelt alla kummarduv, puha [[valge]] ja pitsiline puu teile meelde tuletas?" küsis ta. :"Seda et, ma'i tea," vastas Matthew. :"Noh, [[pruut]]i muidugi — üleni valges pruuti ilusa õrna [[loor]]iga. Ma pole iial ühtegi pruuti näinud, aga ma võin ette kujutada, mismoodi ta välja näeb. Mina küll ei usu, et minust endast ükskord pruut saab. Ma olen nii inetu, et minuga ei taha keegi abielluda - kui just mõni [[mis­jonär]]. Ega misjonärid pole vist eriti valivad. Aga ma tõesti loodan, et ühel päeval saan endale valge [[kleit|kleidi]]. See on mu maise [[õndsus]]e kõrgeim [[ideaal]]. Mulle tohutult meeldivad ilusad rõivad. Ja nii kaua kui ma mäletan, pole mul eluski olnud ühtegi kaunist kleiti — aga seda enam on põhjust oodata ja loota, eks ju?" * [[Lucy Maud Montgomery]], "Roheliste Viilkatuste Anne", tlk Piret Ruustal, 2001, lk 24 * Olin juba lugenud ploomipuudest: kuidas [[Mao Zedong|Mao]] noore mehena võrdles [[Peking]]i parkides härmatanud [[paju]]sid õitsvate ploomipuudega, ja paljusid teisi luuletusi, kus ploomipuud õitsevad, juba kaks-kolm tuhat aastat tagasi, [[sild]]ade ja [[maantee]]de ääres, sümboliseerides ikka ja alati tagasipöörduvat [[elujõud]]u, uuenemist. :1920. aastatel käis Mao Pekingis ringi; kõht tühi ja [[tasku]]d täis [[Bakunin]]i teoseid, patseeris ta paleeaedades ja tehisjärvede kallastel. "Vana [[palee]] aedades nägin ploomipuu valgeid õisi, kui Põhjapoolne Järv oli veel jääkaane all. Ja ma nägin järve kohal rippuvaid härmas pajusid ja mulle meenus Tangi dünastia aegse poeedi Chen Ziangi pilt samast vaatest. Ta ütles talviste puude kohta Põhjapoolse Järve ääres, mis olid täis [[teemant]]idena sädelevaid jääkristalle ja lund, et need sarnanevad kümne tuhande õitsva virsikupuuga." * [[Lena Jackson]], "Päikeseratta all", tlk Anna Ydberg, LR 24-25 2003, lk 85-86 * Tavaliselt magas Harry tema kõrval sügavat und, kuid nüüd hakkas Harry temaga pimedas rääkima. Tema häälekõla ühtis selle paiga helidega ning kandis ta sinna tagasi, äratas kõik taas tema mälus. Harry hääl oli tume nagu [[ploom]] ning [[pimedus]] toas oli ploomipuu [[vari]]. Harry rääkis temaga uuesti ning Gwen tundis, otsekui oleks see hääl teda [[embus|emmanud]] ning selle kauge paiga tiiva alla viinud. ** [[Elizabeth Hay]], "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009, lk 284 * Ma nägin ka valvureid tänavatel edasi-tagasi kõndimas. Noored kollakasvalgete hammastega mehed valvasid suurte hoonete juures, väljakutel, kaupluste ees, peatustes, võssakasvanud pargis, üliõpilaste ühiselamute lähedal, veinikeldrites, jaamahoone juures. Nende ülikonnad ei sobinud nendele, need kas lotendasid või olid liiga kitsad. Nad teadsid igas piirkonnas, mida nad valvasid, kus ploomipuud kasvavad. Nad käisid ka kõrvalistel teedel, et ploomipuudest mööduda. Oksad rippusid raskelt alla. Valvurid korjasid rohelisi ploome ja toppisid taskud täis. Nad korjasid kiiresti ja täitsid nendega pintsakutaskud. Nad tahtsid ainult ühe korra korjata ja kaua süüa. Kui pintsakutaskud täis olid, eemaldusid nad kiiresti nendest puudest. Sest ploomiõgija oli sõimusõna. Ainult tõusikuid, enda mahasalgajaid, mitte millestki esile roomanud südametunnistuseta tüüpe ja üle laipade minevaid tegelasi nimetati niimoodi. Ka diktaatorit nimetati ploomiõgijaks. ** [[Herta Müller]], "Südameloom", tlk Vilma Jürisalu, 2010, lk 40-41 * Ploomikivike tudub viljalihas nagu hällis. Kivikest ei tohi ära süüa! See on mürgine. Selle sees on [[sinihape]], see võib inimese hetkega kutuks teha. Kui puruks hammustada. Kui mitte, siis pole midagi, saad kõhuvalu, aga kivi tuleb välja. Või veelgi hullem, kõhus võib kivist uus puu kasvama minna. Tuleb ette. Siis on inimesega jälle kutu, sest sirguv puu lõhub inimese pooleks. :Ploomikividega tuleb inimestel samuti tähelepanelik olla. Neid tuleb austada. Ploomipuu on kõik hästi välja mõelnud, kõike ette näinud. :Ploomipuu on tark. Sööge, inimesed, mu ploomikeste viljaliha, sööge niipalju kui kulub, egas mul kahju pole. Aga kivi jätke rahule! Selle sees on mu lapsuke, tulevane ploomipuuke. Katsuge vaid mu lapsukest ära süüa, siis hoidke küll piip ja prillid! Vaat siis alles saate mu käest! Annate ropsuga otsad, ei jää teist tuhka ega tolmugi järgi! :Laura on ploomipuuga kõiges nõus. Ta viskab kivi nii kaugele kui vähegi jaksab, et ploomilapsukesel oleks küllaga ruumi. * [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 95 ==Draama== <poem> SUFFOLK: Miks lonkad sa? SIMPCOX: Puu otsast kukkusin. NAINE: Jah, ploomipuult! GLOUCESTER: Kui kaua olid pime? SIMPCOX: Oh, sünnist saadik! GLOUCESTER: Noo, ja ronid puudel? SIMPCOX: Üksainus kord, kui olin alles noor. NAINE: Jah, ning see lõbu läks tal kalliks maksma. GLOUCESTER: Küll olid aga ploomidele maias, kui nõnda riskisid! SIMPCOX: Ah, kallis isand, mu naine himustas noid musti ploome ja sundis ronima, kas murra kael ... </poem> * [[William Shakespeare]], "Kuningas Henry Kuues", II osa, II vaatus, 1. stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 299 * POLONIUS: Ma mõtlen, mida te loete, prints. :HAMLET (''astub talle ligi, sundides Poloniuse taanduma''): Laimujutte, mu isand. Sest see satiiriline võllaroog siin ütleb, et vanadel meestel olevat hall habe, nende nägu olevat kortsus, silmad tilkuvat paksu rähma ja ploomipuu vaiku ning neil olevat ohtrasti puudu mõistusest ja ülilõdvad kintsud. * [[William Shakespeare]], "Hamlet", II vaatus, 2. stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1176 ==Luule== <poem> Pikerikümmargused sügisöö peeglikesed, tumesinised ümbrised, kus peidus päikene, imelised sügislinnu mu- nad: nõnda näisid su viljad, ploomipuu. Alati oli tore- dalt kurb maitstes su esimesi küpsi vilju. Teadsin siis, et pea võrutatakse suveväravaid, koerte ulvamine kõlab aina selgemini öövaikusse, silmapiirile ilmub taas sajune linn. Salved olid täis ning pirnidki maas, kui kuulsin unes su vilju kuksatamas rohtu. </poem> * [[Ivar Ivask]], "Ploomipuu" valikkogus "Elukogu" (1978), lk 24 <poem> see aed on kui Rooma pühaku mosaiik siin on vihma klaver ploomipuuoksad köidavad end taeva külge taevas mis ei suuda puudutada isegi mitte linde ehkki linnu rind on taevast tulvil </poem> * [[Triin Paja]], "Õitseme" kogus "Nõges" (2018), lk 37 {{Vikipeedia|Harilik ploomipuu}} [[Kategooria:Puud]] 11dayvkl8ay2mfqj1kuc0xisoawtrjt 0 26005 135850 2026-09-28T15:22:45Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: ''''"Klaveriõpetaja"''' (''Die Klavierspielerin'') on [[Elfriede Jelinek]]i romaan, mis ilmus 1983. aastal. =="Klaveriõpetaja"== Elfriede Jelinek, "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja [[laps]] ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on....' 135850 wikitext text/x-wiki '''"Klaveriõpetaja"''' (''Die Klavierspielerin'') on [[Elfriede Jelinek]]i romaan, mis ilmus 1983. aastal. =="Klaveriõpetaja"== Elfriede Jelinek, "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja [[laps]] ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla [[saladus]]i. (lk 4) * [[Aeg]] Erika ümber pitsitab teda nagu kipslahas. Juhtub ema sellele [[rusikas|rusikahoobi]] andma, mõraneb [[lahas]]est kohe rohmakaid kilde. Neil puhkudel tunneb Erika end kogu [[seltskond|seltskonna]] naerualusena. Ajamõrasid täis kipskrae peenikese [[kael]]a ümber, tuleb tal tunnistada, et ta peab nüüd [[kodu|koju]] minema. Erika on peaaegu alati koduteel, ükskõik, kus teda ka ei kohta. (lk 5) * [[Viin (linn)|Viin]] - [[muusika]] [[linn]]! See, mis end siiani selles linnas õigustanud on, õigustab ennast ka edaspidi. Ta [[rasv]]ast [[kultuur]]ivatsa katva [[vest]]i nööbid on lõhkemiseni pingul. Iga aastaga pundub ta veelgi paksemaks nagu uppunu, kes on kauaks [[vesi|vette]] ligunema jäänud. (lk 10) * Juhtubki Kohutite [[pere|perre]] uus [[sugulane]] tekkima, siis tõrjutakse ta perest eemale või eitatakse tema olemasolu. Niipea kui ta ennast tulutu muidusööjana on näidanud (mida oligi tarvis tõestada), katkestatakse temaga igasugune läbikäimine. Ema klõpsib kõik pere juurde kuuluvad sugulased haamrikesega pere küljest lahti ja sorteerib nad üksteise järel perest välja, mis tähendab nende kasutu kesta kõrvaleheitmist. Niimoodi lämmatatakse juba eos teatud sugulusparasiitlus. Sugulastele ei jäeta võimalust saada perelt midagi, mis kuulub perele endale. Kas meil pole, Erika, kahekesigi hea olla, milleks meile teisi tüliks vaja on? (lk 11) * Kavalehe [[sissejuhatus]] ajendab selliste [[kontsert]]ide külastajaid teistele kaaskuulajatele selgitama, miks ja kuidas tema sisemus muusika [[valu]]ga kaasa väriseb. Just nüüdsama on ta neid ja nendele sarnaseid ridu kuskil lugenud. [[Beethoven]]i valu, [[Mozart]]i valu, [[Schumann]]i ja [[Bruckner]]i valu, [[Wagner]]i valu. /---/ Ühele proua doktorile on sarnased muusikalised [[hirm]]ud juba ammu tuttavad. Juba [[kümme|kümnendat]] [[aasta]]t üritab ta Mozarti Reekviemi saladuse jälile jõuda. Senini pole tal õnnestunud oma uurimustes jalatäitki edasi astuda. Tegemist on põhjatu ja salapärase teosega. Meiesugune ei saagi seda teost mõista! /---/ Reekviemi sissemaksu tegi keegi [[must]]as [[mantel|kutsarimantlis]] saladuslik tundmatu. Proua doktor ja teised, kes on kõik ühte ja sedasama Mozarti elust jutustavat [[film]]i näinud, teavad - tegemist on [[surm]]a endaga! Selline [[mõte]] aitab [[kuulsus]]t kaitsvasse kesta [[auk]]u närida ja läbi selle augu kuulsuste külje alla pugeda. (lk 16) * Lihakaupluse omanikust [[härrasmees]] on ülimalt liigutatud. Kuigi [[veri|verevalamine]] kuulub mehe igapäevase töö juurde, on ta tundeliigutuste vastu kaitsetu. Mees on imestusest [[tumm]]. Ta ei oska [[kunst]]i ei luua ega tema vilju koristada, tema kuulminegi pole kiita, ent tal on võimalus end avalikul kontserdil silmata lasta. (lk 17) * Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma [[käsi|käe]] kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud [[kord]] teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja nuustikuga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab [[hakklihamasin]]a puhastamist. (lk 18) * Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19) * Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on [[klaver]]i soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõjuvõim selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28) * Kuulatava [[muusika]] kvaliteedi tõstmiseks avatakse lisaks akendele ka uksed. Klassikavool, mis peidab endas muuhulgas ka ebapuhtaid toone, pressib end maja kõikvõimalikest avaustest välja ja rajab üle nõlvade tee alla orgu. Naabrile peab jääma tunne, nagu seisaks ta keset muusikatulva ja tarvitseks tal vaid [[suu]] lahti teha, voolab sinna lüpsisoe [[Chopin]]. Pisut hiljem lisandub juba mainitule veel [[Brahms]], igavesti rahuldamatute muusika, seega eelkõige naistele kuulamiseks mõeldud. (lk 29) * [[Sukad]] tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast [[kott]] viiakse õue jalutama. Taftist [[seelik]]u all kahiseb ''petticoat''. [[Asjad]]e eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47) * Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika ema pressib end paari vahele, paludes see [[käesurumine]] jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - käepigistus võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. Käsi jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab türanniseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad piitsa ja kirepräänikut. (lk 54) 3a43x284afwoahzt5zi9ekspa33iw2f 135852 135850 2026-09-28T15:30:39Z Pseudacorus 2604 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Austria romaanid]] 135852 wikitext text/x-wiki '''"Klaveriõpetaja"''' (''Die Klavierspielerin'') on [[Elfriede Jelinek]]i romaan, mis ilmus 1983. aastal. =="Klaveriõpetaja"== Elfriede Jelinek, "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja [[laps]] ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla [[saladus]]i. (lk 4) * [[Aeg]] Erika ümber pitsitab teda nagu kipslahas. Juhtub ema sellele [[rusikas|rusikahoobi]] andma, mõraneb [[lahas]]est kohe rohmakaid kilde. Neil puhkudel tunneb Erika end kogu [[seltskond|seltskonna]] naerualusena. Ajamõrasid täis kipskrae peenikese [[kael]]a ümber, tuleb tal tunnistada, et ta peab nüüd [[kodu|koju]] minema. Erika on peaaegu alati koduteel, ükskõik, kus teda ka ei kohta. (lk 5) * [[Viin (linn)|Viin]] - [[muusika]] [[linn]]! See, mis end siiani selles linnas õigustanud on, õigustab ennast ka edaspidi. Ta [[rasv]]ast [[kultuur]]ivatsa katva [[vest]]i nööbid on lõhkemiseni pingul. Iga aastaga pundub ta veelgi paksemaks nagu uppunu, kes on kauaks [[vesi|vette]] ligunema jäänud. (lk 10) * Juhtubki Kohutite [[pere|perre]] uus [[sugulane]] tekkima, siis tõrjutakse ta perest eemale või eitatakse tema olemasolu. Niipea kui ta ennast tulutu muidusööjana on näidanud (mida oligi tarvis tõestada), katkestatakse temaga igasugune läbikäimine. Ema klõpsib kõik pere juurde kuuluvad sugulased haamrikesega pere küljest lahti ja sorteerib nad üksteise järel perest välja, mis tähendab nende kasutu kesta kõrvaleheitmist. Niimoodi lämmatatakse juba eos teatud sugulusparasiitlus. Sugulastele ei jäeta võimalust saada perelt midagi, mis kuulub perele endale. Kas meil pole, Erika, kahekesigi hea olla, milleks meile teisi tüliks vaja on? (lk 11) * Kavalehe [[sissejuhatus]] ajendab selliste [[kontsert]]ide külastajaid teistele kaaskuulajatele selgitama, miks ja kuidas tema sisemus muusika [[valu]]ga kaasa väriseb. Just nüüdsama on ta neid ja nendele sarnaseid ridu kuskil lugenud. [[Beethoven]]i valu, [[Mozart]]i valu, [[Schumann]]i ja [[Bruckner]]i valu, [[Wagner]]i valu. /---/ Ühele proua doktorile on sarnased muusikalised [[hirm]]ud juba ammu tuttavad. Juba [[kümme|kümnendat]] [[aasta]]t üritab ta Mozarti Reekviemi saladuse jälile jõuda. Senini pole tal õnnestunud oma uurimustes jalatäitki edasi astuda. Tegemist on põhjatu ja salapärase teosega. Meiesugune ei saagi seda teost mõista! /---/ Reekviemi sissemaksu tegi keegi [[must]]as [[mantel|kutsarimantlis]] saladuslik tundmatu. Proua doktor ja teised, kes on kõik ühte ja sedasama Mozarti elust jutustavat [[film]]i näinud, teavad - tegemist on [[surm]]a endaga! Selline [[mõte]] aitab [[kuulsus]]t kaitsvasse kesta [[auk]]u närida ja läbi selle augu kuulsuste külje alla pugeda. (lk 16) * Lihakaupluse omanikust [[härrasmees]] on ülimalt liigutatud. Kuigi [[veri|verevalamine]] kuulub mehe igapäevase töö juurde, on ta tundeliigutuste vastu kaitsetu. Mees on imestusest [[tumm]]. Ta ei oska [[kunst]]i ei luua ega tema vilju koristada, tema kuulminegi pole kiita, ent tal on võimalus end avalikul kontserdil silmata lasta. (lk 17) * Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma [[käsi|käe]] kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud [[kord]] teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja nuustikuga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab [[hakklihamasin]]a puhastamist. (lk 18) * Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19) * Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on [[klaver]]i soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõjuvõim selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28) * Kuulatava [[muusika]] kvaliteedi tõstmiseks avatakse lisaks akendele ka uksed. Klassikavool, mis peidab endas muuhulgas ka ebapuhtaid toone, pressib end maja kõikvõimalikest avaustest välja ja rajab üle nõlvade tee alla orgu. Naabrile peab jääma tunne, nagu seisaks ta keset muusikatulva ja tarvitseks tal vaid [[suu]] lahti teha, voolab sinna lüpsisoe [[Chopin]]. Pisut hiljem lisandub juba mainitule veel [[Brahms]], igavesti rahuldamatute muusika, seega eelkõige naistele kuulamiseks mõeldud. (lk 29) * [[Sukad]] tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast [[kott]] viiakse õue jalutama. Taftist [[seelik]]u all kahiseb ''petticoat''. [[Asjad]]e eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47) * Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika ema pressib end paari vahele, paludes see [[käesurumine]] jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - käepigistus võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. Käsi jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab türanniseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad piitsa ja kirepräänikut. (lk 54) [[Kategooria:Austria romaanid]] 031fs3bpznxrv4ha5e8h7pgwrgboj89 4 26006 135853 2026-09-28T15:32:48Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Meil tuleb õppida oma [[mets]]ade ja maavaradega ratsionaalselt ümber käima. [[Paber]]it on ikka vaja. Mõelge ise — ilma [[maakaart]]ideta viiksid teed meid [[kuristik]]ku. ** [[Elfriede Jelinek]], "Lõbu laialt", tlk Hermann Sau, 1995, lk 65' 135853 wikitext text/x-wiki * Meil tuleb õppida oma [[mets]]ade ja maavaradega ratsionaalselt ümber käima. [[Paber]]it on ikka vaja. Mõelge ise — ilma [[maakaart]]ideta viiksid teed meid [[kuristik]]ku. ** [[Elfriede Jelinek]], "Lõbu laialt", tlk Hermann Sau, 1995, lk 65 bqsl46wsjjg5layjwms64nutbz7scdc 0 26007 135854 2026-09-28T16:54:23Z TVKTVK 5721 Uus lehekülg: 'Kuivõrd defineerivad [[Mahatma Gandhi]] mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad [[Lennart Meri|Lennart Mere]] ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseo...' 135854 wikitext text/x-wiki Kuivõrd defineerivad [[Mahatma Gandhi]] mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad [[Lennart Meri|Lennart Mere]] ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul.<Artiklis: Sõltumatus vägivalda arvitamata. (Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015.> 86rw7dvkuei7ezjvql3p1gchftq6lay 135855 135854 2026-09-28T17:36:50Z TVKTVK 5721 135855 wikitext text/x-wiki '''Martti Kalda''' (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik, kes on teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm), tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse. '''[[Mahatma Gandhi]]''' ja '''[[Lennart Meri|Lennart Mere']]'' kohta: Kuivõrd defineerivad Mahatma Gandhi mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad Lennart Mere ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul. (Artiklis: Sõltumatus vägivalda tarvitamata. <ref>Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015</ref> '''[[Mahatma Gandhi]]''' kohta: Mahatma Gandhi oli kahtlemata suur mees, ja seda mitte kasvult (1,65 m), vaid vaimult. Samas oli ta ka tülikas pühamees, nagu iga kompromissitu idealist. Indias on neid kes Gandhit palavalt armastavad ja austavad, tema jälgedes käivad, ning ka neid kes teda sügavalt vihkavad. Peamine on mõista, et see polnud Gandhi üksi, kes Indiale iseseisvuse saavutas. Tal oli tuhandeid kaastöölisi, ja niisama palju suurmehi, kes töötasid teisel viisil ja kombel India iseolemise heaks. Ka Gandhi ise ei arvanud kunagi, et tema üksi on India vabastaja. Või peamine pühamees. Või ideaalne inimene. Küll aga uskus ta, et ideaalide saavutamine on võimalik. Ta oli idealist ja utopist, ning seepärast pole paljud (et mitte öelda enamus) tema ideedest tänaseni maailmas või Indias ellu rakendunud. Pigem oli ja on Gandhi mõõdupuu, mille järgi igaüks end ja oma inimlikkust mõõta saab. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 8.saade). Briti India: Tülikas pühamees. Esmakordselt eetris: 16.08.2022.</ref> '''[[Linnart Mäll]]i kohta''': Viimasena võiksid kõik mõista, et autoriteedid ja paleused nagu Linnart Mäll on vajalikud vaimses elus vaid senikaua kuni nende poole pürgitakse. Kui ollakse nende tasemeni jõutud, ei tohiks paigale jääda, vaid peaks edasi kõrgustesse kihutama. Sest nende jaoks, kes arvavad, et nemad ei saa eales nõnda headeks kui autoriteet, on õpetaja vaid takistuseks arengu teel. Tasalülitav faktor. Sel kombel võib isegi Buddha kui ideaal saada takistuseks kirgastumise teel. Õpetajast rääkimata. <ref>Artiklis: Linnart Mäll omas ajas ja kohas. (Teose Linnart Mäll, Tee ja vili (SE&JS, 2021) arvustus.) Sirp 17.09.2021</ref>   '''India defineermisest''': Indiat ei ole olemas. Läänes India nime kandev geograafilis-poliitilis-kultuuriline nähtus on nõnda kompleksne, et selle käsitamine ühe tervikuna on võimalik üksnes läänelike valgustus- ja koloniaalajastu mõttemallide järgi. [...] Keegi ei tea täpselt, millest India koosneb. On see vaid India vabariik või üksnes hinduistlik India? Või kuuluvad siia ka Indiast “rippuvad” riigid” (Pakistan, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Sri Lanka), mis moodustasid kunagi nn Suur-India? India vabariigi hiiglaslikul territooriumil elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli, ja järgivad kümneid erinevaid usundeid. Raske, kui mitte võimatu on mõista, mis ühendab Himaalaja mägedes paikneva Ladakhi mongoliidsest rassist tiibetlasest budisti Nicobari või Andamani saarestiku australoidsest rassist animistiga. Või mis ühist on Kesk-India džunglis elavatel jahimeestest ja korilastest hõimlastel urbaniseerunud Bombay (Mumbai), Calcutta (Kolkata), Madrase (Chennai), Delhi või Bangalore (Bengaluru) linnlaste, Goa portugallaste või Puducherry prantslaste järeltulijatega? Samas ühendab see seletamatu India neid ja eristab kõigist teistest. <ref>Artiklis: Indiat ei ole olemas. Vikerkaar 4-5/2010, lk 124.</ref>   '''Hiina ohust:''' Küsigem endilt näiteks kes vastutab siis kui mõni Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud koostööprojektidest hakkab ohustama Eesti julgeolekut? Mis saab siis kui Ningbo sadama kavandatav konteinersadam või Tallinna Ülikooli asutatud Konfutsiuse Instituut saavad mõjutama Eesti poliitikat? Kas immigratsioonipoliitika tuleks Hiina spetsialistide koheletoomise huvides läbi vaadata? Kas peaksime muutma hariduspoliitikat ning lõpetama Tiibetit ja Taiwani puudutavate teadustööde kirjutamise? Ehk peaksime vaatama üle Eesti välisuhtluse ning asuma arendama suhteid sääraste Hiina RV “sõpradega” nagu Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea? Kas viimaks ootab neid, kes tunnevad kaasa tiibetlaste saatusele, vangikong? Et seda ei juhtuks, tuleb säilitada valvsus. Sest Saatana suurim kavalus on väita, et teda pole olemas. <ref>Artiklis: Kui eetiline on suhelda diktatuuriga? "Ühe Hiina poliitika" ei tohiks tähendada finantskaalutlustel Hiina ees pugemist. – Postimees 23.11.2010.</ref> '''Afganistanist''': Milline on Afganistani tulevik? Kas saabub rahu? Ei tea. Ennustamine on tänamatu töö. Kas sõdade ajal sündinud inimpõlved oskavadki enam rahus elada? Kas lumepallina veerevat vägivalda ongi enam võimalik peatada? Vaid üks on selge: vihkamise seemnest kasvab surma vili, ning verega väetatud põllud vilja ei kanna. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 3.saade). Afganistan: suurriikide surnuaed. Esmakordselt eetris: 14.07.2018.</ref> '''Pakistanist:''' Keeruline on olukord Idamaade poliitikas. Eraelu ja avalik teenistus, sõjavägi ja tsiviilvõim põimuvad ja lähevad sassi. Nõnda ongi raske alati aru saada, milline rahakott on riigi, milline iseenda oma. Ja äri on poliitika ja poliitika äri. Kaootilises olukorras seisb igaüks ainult iseenda eest, üritades võimalikult kiiresti võimule ja rikkaks saada. Vahendeid valimata. Ning Pakistani poliitikud on tõeliselt osavad kaose piloodid. Kui ajalugu uskuda, ei tulegi sel segadusel eales lõppu. Kes tuult külvab, peab tormi lõikama. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 5.saade). Pakistan: kindralid ja kaos. Esmakordselt eetris: 28.07.2018</ref> '''Marokost''': Maroko kuningriik on hea näide sellest kuidas ka vastuoludest lõhestatud riik võib püsima jääda. Maroko pole ei Aafrika, Euroopa ega Aasia, samas on ta kõik need. Maroko kuningad pärinevad islami prohvetist, samas voolab nende soontes ka berberite, juutide ja neegrite veri. Maroko oli sisuliselt koloonia, ent jäi siiski iseseisvaks. Sisevaenlasi on palju, aga revolutsiooni pole toimunud. Kuningas on autokraat, ent demokraatia ei pääse võidule. Ilmselt ongi selles Maroko essents. Olla justnagu ajalik inimene, kes elab nii, nagu oleks ta igavene. Täis vastuolusid, kõhklusi ja kahtlusi, sellegipoolest kestma jäädes. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 2.saade). Maroko: Araablased Aafrikas. Esmakordselt eetris: 13.07.2019</ref> '''Tiibetist:''' Tiibetlased leiutasid aastasadade jooksul huvitava mooduse valida omale vaimseid liidreid. Selleks said ümbersündinud laamad, erivõimetega lapsed, kellest kasvatati õpetatud mungad, kloostrite ja koolkondade ülemad. Dalai-laamade traditsioonis jõuti aga ülimani, ideelisest juhist sai ka ilmalik valitseja. Vaim ja võim käsikäes. Äkki polegi see nii halb mõte? Kujutage, kui saaksime tuleviku peaministrid või presidendid kasvatada oma käe järgi ja alustada sellega juba täna? Ent siin on ka oht, nõnda võib ajale jalgu jääda, sest õpetus pärineb meil kõigil ju ikkagi lapsepõlvest. Üks on selge, Tiibeti ainulaadset võimu ja vaimu suhet tuleb hoida. Seepärast – Tiibet vabaks! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 7.saade). Tiibet: Dalai-laama – jumal inimkehas. Esmakordselt eetris: 17.08.2019</ref> '''Filipiinidest:''' Võimumeeste puhul on kõige kohutavam kui nende isik varjutab nende töö. Ja kui nad oma isiklikest tunnetest riigiasju ajades üle ei suuda olla. Ning mis kõige kohutavam – juhul kui nende abikaasa varjutab nende valitsusaega. Imelda Marcos ja Evita Peron on legendaarsed presidendiprouad, kes näitasid meile selgelt kuidas ametisse mittevalitud isik, suudab edukat võimu omastada. Seepärast vaadake alati, kellega on abielus, see kelle nime taha te valimiskabiinis risti teete. Sest tihti võivad kingad või kikilipsud muutuda presidentuuri puhul olulisemaks kui valitseja tehtud otsused. Ning maise vara ihalus ja ahnus, ning kuulsusejanu võivad hävitada ka kõige parema ja tugevama teotahte. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 8.saade). Filipiinid: Rahutu troopika. Esmakordselt eetris: 24.08.2019</ref> '''Apartheidist Lõuna-Aafrikas:''' Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvukalt probleeme. Ent nende ajalugu näitab üht; ka kõige kaugemas või tagurlikumas maanurgas jääb lõpuks peale õiglus. Ning kuigi igal rahval on kõige parem olla ja elada omal maal, ei saa üks grupp teiste üle lõpmatult domineerida. Kõigil inimestel on inimestena võrdsed õigused. Olgu nende nahk mistahes karva, sugu, seksuaalne sättumus või usk milline iganes. See on humanismi absoluutne alampiir, mille ületamist ei tohi kusagil ega kunagi taluda. Nüüd on Lõuna-Aafrika ees juba uus väljakutse; kuidas ja mismoodi oma saavutatud võrdsuse ja vabadusega edasi talitada. Kuidas neil läheb, näitab vaid aeg. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 2.saade). Lõuna-Aafrika: Kuusaim aafriklane. Esmakordselt eetris: 05.07.2021.</ref> '''Idi Aminist ja Ugandast:''' Kas Idi Amin oli kuri mees? Kahtlemata. Kas kõige kurjem? Ilmselt siiski mitte. Tegelikult on üsna kummastav, kuidas meedia ja ajalugu keskenduvad sageli kurjusele, seevastu et kõnelda headusest. Ent kuna tähelepanu juba kurjusel on, siis võtkem õppust kuidas mitte olla. Ning püüdkem vihavaenu ajel sooritatud kurjast hoiduda. Ning pidagem alati ja kõikjal meeles, et vägivald on lubatud vaid nõrgema kaitseks, mitte kunagi rünnakuks. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 3.saade). Uganda: Must on öö. Esmakordselt eetris: 12.07.2021</ref>   '''Zimbabwe ja Robert Mugabe kohta:''' Igaüks on omaenda muinasjutus kangelane, ning kellegi teise omas kurjam. Rober Mugabe saatus ja elukäik meenutab nii mõnegi teise pikaajalist võitlust pidanud riigijuhi oma. Tagasihoidlik algus, ja võitlus õigluse jalule seadmise eest. Ent siis võimuletulek, ning sellega kaasnevad pahed. Soov võimule jääda, ja osadus võimu hüvedest. Nõnda saabki Valguse Inglist - Pimeduse Vürst. Ning vaid kõige tugevamad suudavad kogu maailma ahvatlustele vastu seista. Näiteks Nelson Mandela. Zimbabwe õnnetuseks oli Robert Mugabe teisest puust. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 4.saade). Zimbabwe: Hirm on minu nimi. Esmakordselt eetris: 19.07.2021.</ref> '''Palestiinast:''' Pole kahtlustki, et Palestiinal ja palestiinlastel on õigus iseolemisele. Teisalt on raske leida terrorismile õigustust, olgu iseseisvusvõitluse aade kuitahes üllas. Ka Iisraelil on õigus olemas olla. Lähis-Ida keerdküsimuste sasipuntra kõik osapooled võiksid mõista üht; vägivald pole lahendus, ega kesta kaua. Ulatagem sõbra- ja abikäsi üle müüride, tülide ja sõdade, läbi tule ja muda. Ning mõistkem, et ajalugu ja minevikku ei saa muuta, küll aga tulevikku. Meie endi ja tulevaste põlvede tarvis. Sestap; rahu, ainult rahu! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 5.saade). Palestiina: Saatanlik Yāsir ʿArafat. Esmakordselt eetris: 26.07.2021.</ref> '''  Ema Teresa kohta:''' Kas ema Teresa Kolkatast oli usuhull ja tagurlane? – Loomulikult! Tegu oli ju 20.sajandi alul sündinud katoliku nunnaga. Usuhullus on pühaku töökirjeldusse sisse kirjutatud. Kõik pühakud olid usuhullud, tagurlased ja fanaatikud. Ilma kiriku kivinenud ilmavaadet kaitsmata poleks neid pühadeks kuulutatud. Ent kas tänapäev vajab pühakuid? – Raske öelda. Ent mis kindel, meie maailm vajab endiselt neid, kes osutavad meile oma eeskujuga, kuidas olla kaastundlik, ja heatahtlik, ning kuidas head teha. Selles oli ja on ema Teresa vaieldamatu ideaal. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 7.saade). India: Pühak poris. Esmakordselt eetris: 09.08.2021.</ref> '''Ji Xinpingi uuest Hiinast:''' Kord ja seadusekuulekus on toredad. Ent nood peavad alguse saama inimeste seest, sisemisest tahtest ja tundest, et nõnda on õige. Mitte hirmust riigi ja võimu ees, mitte kartusest et sind jälgitakse, ning üleastumise korral vangi pannakse, piinatakse või tapetakse. Sest riik on inimeste tarvis, mitte inimesed riigi jaoks. Seni, kuni me seda mõistame, pole Hiinaks muutumist tarvis karta. Ent olgem tähelepanelikud! Vastusseis totalitaarsusele peab olema igapäevane tegevus. Igas asjas läbimõeldud, ja kaalutud tegevus. Sõnavabaduse ja inimõiguste kaitse igal sammul ja hetkel. Sest alternatiiv on hirmus. Sest alternatiiv on Hiina; inimese iga sammu jälgiv, ahistav, ja piiritlev, ähvardav, ja karistav riik. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 2.saade). Hiina: Impeeriumi ihalus. Esmakordselt eetris: 05.07.2022.</ref>   '''Erdoganist ja Türgist:''' Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk unistas moodsast Türgist, euroopalikust ja ilmalikust. Demokraatlikust riigist, kus armee vajadusel poliitikuid ohjab. Recep Tayyip Erdogan on Türgi pööranud aga tagasi Itta, tugevdanud islamit ja autokraatiat, ning nõrgendanud demokraatiat ja armee võimu. Arusaadav, Türgi seisabki mitme maailma piiril. Euroopa ja Aasia, Lähis-Ida ja Ida-Euroopa, kristluse ja islami, bütsantsliku autokraatia ja euroopaliku demokraatia piirimail. Nüüd tuleb vaid türklastel aru saada, et kuigi Erdogan paistab riigi sees suur ja tähtis, peab ülejäänud ilm teda täispuhutud tülinorijaks. Ning et see diktatuuri lehkavat haisu täis lähker tuleb viivitamatult õhust tühjaks lasta! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 5.saade). Türgi: Sultan on tagasi. Esmakordselt eetris: 26.07.2022.</ref> '''Sudaani konfliktist:''' Mida Sudaani verine lugu meile siis õpetab? Esiteks loomulikult seda, et juhul kui sai oma riiki valitseda ei oska, siis on iseseisvusest vähe kasu. Teiseks aga seda, et rassism pole üksnes valgete põlgus mustade vastu, vaid ka mustade põlgus valgete suhtes. Ning pruunide viha mustade vastu, ja vastupidi. Ning et rassismi leidub ka Aafrikas (ja mujal maailmas), mitte üksnes Läänemaailmas. Ning kolmandaks seda, et kõige halvem on siis kui vaikivad hääled, ning kõnelema hakkavad relvad. Sest siis ei peatu sõja jälk hakklihamasin enne, kui seda ummistavad sadade, tuhandete, sadade tuhandete, ja vahel koguni miljonite laibad. – Sestap, rahu ja teineteise mõistmist! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 7.saade). Sudaan: Surm Sudaanis. Esmakordselt eetris: 09.08.2022.</ref>   '''Vasco da Gama kohta:''' Kes siis oli Vasco da Gama? Ordurüütel? Maadeavastaja? Krahv? Või hoopis peata kana, kes leidis kuldse tera? Kitsarinnaline kristlane, kes tappis valimatult muslimeid? Ning avastas meretee Indiasse tänu eellaste tugevale tööle, ja heale juhusele? – Vastus on lihtne; Vasco da Gama oli kõike seda, ja enamgi veel. Ent ennekõike oli ta oma ajastu ja kodumaa poeg; täis usulist indu ja usku Euroopa ülimuslikkusest, ahne raha, vürtside ja tiitlite järgi, ning samas ka kindlakäeline liider, sest mõni nõrgem lööks pähklikoorega ulgumere lainetel ulpides araks. Sestap; igavest mälestust, kuigi mitte plekitut mainet väärt mees. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 4.saade). Võidujooks vürtsidele. Esmakordselt eetris: 19.07.2023.</ref> '''David Livingstone’i kohta:''' Siinkohal on vale küsida; kes oli David Livingstone? Sest vastus vahib meile otse vastu; Livingstone’ oli u n i s t u s. Euroopalik unistus, et igaühest võib saada keegi, ajalehepoisist miljonär, ja harimata jõmpsikast suurmees. Aafriklaste jaoks oli Livingstone’ hea valge mehe võrdkuju, ning eurooplaste jaoks too leebe koolipapa ja misjonär, kes metslastest maailmakodanikud teeb. Ning see, kas Livingstone’ seda kõike ka päriselt oli, polegi enam tähtis, sest Livingstone’ist on saanud inimlikkuse ideaal, soov olla omaenda parem teisend. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 6.saade). Aafrika avarustes. Esmakordselt eetris: 02.08.2023.</ref> '''Vene avastustest Aasiast:''' On mõneti irooniline, et Venemaa suurim maadeavastaja oli poolakas. Samas väljendub selles suurepäraselt ajalooline tõde; Venemaa pole mingi ühtne kultuuriruum, vaid koloonia; koloonia, kuhu on kokku surutud erinevad Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Siberi rahvad, kelle üle domineerivad nood, kes nimetavad end „tõelisteks venelasteks“. See ongi „Vene maailm“. Aga see on illusioon, miskit ühtset „Vene ilma“ pole olemas, samamoodi nagu pole olemas „tõelist venelast“. On vaid impeeriumi ihalus, ja soov teisi koloniseerida. Ning kui teised Euroopa kolonisaatorid on oma kolooniad juba ammu vabaks andnud, ja imperiaalsest mõtlemisest loobunud, siis Venemaa mitte. Ning see tähendab, et nende mõtteilm on endiselt kinni möödanikus, ega vaata tulevikku. Sestap on õige vaid üks järeldus; Venemaa, kui rahvaste vangla, peab lagunema! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 8.saade). Aasia südames. Esmakordselt eetris: 16.08.2023.</ref>   '''Alpinismist:''' Olete kindlasti kuulnud ütlust, et kui mägi ei tule Muhamedi juurde, siis tuleb Muhamedil minna mäe manu? – Mida see tähendab? –Seda, et juhul kui asjalood ei lähe nii nagu te tahate, tuleb muuta oma suhtumist. Proovida asju teha teisiti, kasvada sisemiselt. – Peamine, mida Everesti vallutamise loost õppida tuleb on aga eneseületuse tähtsus. Alpinism on justnagu sport, ja alpinistid samaväärsed spordikuulsustega. Ent nende saavutused on mõnes mõttes veelgi väärtuslikumad, sest need ei toimu miljonite silme all, lihtsalt teistest parem olles, vaid sageli üksinda, ning eelkõige iseennast ületades. - Sest suurim mägi, mis meil kõigil vallutada tuleb asub meis endis! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 10.saade). Maailm katusel. Esmakordselt eetris: 30.08.2023.</ref> '''Gruusia saatusest:''' Mäherdune on siis Gruusia loo moraal? – Põhimõtteliselt alustasid kõik endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid 1991.aastal samalt kohalt. Gruusia kliima ja eeldused oli nii mõneski mõttes paremad kui Eestil. Aga läks teisiti, idamaine mentaliteet tõi kaasa omavahelised sõjad, taplused grusiinide endi keskel, ning abhaaside ja osseetidega. Lisaks veel korruptsioon, ja suutmatus ehitada üles toimivat ning euroopalikku riiki. Saakašvili presidentuur 21.sajandi algul tuli liiga hilja. Kaukaasia roos puhkes õitsele, ent peagi põletas Vene saatana tuli selle tuhaks. Ning Gruusia langes taas Venemaa mõjusfääri. Õnneks pääses Eesti napilt selle kurjami kihvade vahelt minema. Sestap; hoidkem seda, mis meil on! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VIII hooaeg, 9.saade). Kaukaasia roos. Esmakordselt eetris: 20.08.2024.</ref>   '''Mossadi kohta:''' Igal mündil on kaks külge. – Esmalt on Mossad kahtlemata riiklikult toetatud kriminaalne organisatsioon. Nad on rikkunud räigelt seadusi ja sooritanud hulga kuritegusid arvukates välisriikides; nad on röövinud ja mõrvanud ilma kohtu loata, ja süüdimõistva otsuseta, ning kindlasti murendab säärane tegevus maailma õiglustunnet. – Teisalt on aga Mossad võimas relv, mis kaitseb Iisraeli, päästab juute hädast ja maksab vajaduselt kätte. – Sest kui Eestil oleks säärane relv, siis poleks sõda ehk tarvis kartagi. - Sest kui Putin oleks Mossadi vaenlane, siis oleks ta juba ammu kastis ja Kremli müüri äärde maetud. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 6.saade). Pistoda ja oliivioks. Mossad. Esmakordselt eetris: 05.08.2025.</ref> '''Sri Lanka kodusõjast:''' Sri Lanka oli ja on troopiline paradiis. Ent nagu tõelises paradiisis ei ela siingi mitte üksnes Aadam ja Eeva, vaid ka vähemalt üks madu, kes kõik segi pöörab. – Kes see madu on? – See oli sallimatus. - See on singalite suutmatus olla tamilite vähemuse suhtes suuremeelne, ja lasta neilgi elada ja hingata, lubada neilegi kultuuri ja usu õitsengut. Ent see on ka tamilite vähemuse suutmatus mõista, et kuigi nad on maailmas suur rahvas, kel pikk ja kuulusrikas minevik, siis Sri Lanka saarel on nad vähemus, kes peab enamuse eelisasendiga arvestama. - Nagu isegi aru saate, on paralleelid Eestiga ilmsed. Ja samas on meie põhjamaises paradiisis kõik teisiti. – Ent kõige tähtsam on mõista mis on konfliktide peapõhjus, kes kõige kurjemad maod – kadedus, viha ja rumalus. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 7.saade). Lõvisaare tiigrid. Tamili Tiigrid. Esmakordselt eetris: 12.08.2025.</ref>   '''Hamasi kohta''': Siinkohal polegi oluline, mis Hamās on; vastupanuliikumine või terroristlik ühendus, poliitiline partei või religioosne salaselts. Sest kes vaenu külvab, see peab hukatust lõikama. – Hamās on käitunud nagu poisikene, kes harjunud istuma iga päev ühel mereäärsel kivirahnul. Ning kui ta leiab ühel päeval kivilt eest lõvi, siis ei jookse ta ära, vaid läheb metslooma oksaraoga torkima. Ning kui metselajas poisilt seepeale käe küljest kisub, siis jookseb poisikene külla, ja räägib kõigile, et talle tehti liiga. Mainimata poole sõnagagi seda, et tegelikult läks tema ise looma surkima. – Mis aga kõige kurvem; küla usub teda, saamata aru, et lõvi kaitseb end mistahes rünnaku eest, olgu see nõelatorge või mõõgahoop. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 9.saade). Jõest mereni? Hamās. Esmakordselt eetris: 27.08.2025.</ref> '''Keiser Aśokast:''' Aśoka oli humanist. Propagandast hoolimata. Hoolimata sellest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taimetoitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga oluline: Aśoka tuli toime Buddha õpetuse muutmisega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, mis sobilik kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus ja vägivaldses maailma nii vähe. Ta ei kõnelenud utoopilisest taevariigist maa peal (nagu Jeesus, Muhammed, Marx või Lenin), vaid moodsast heaoluühiskonnast. Kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga, ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt. Vähemalt ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus tänapäeva tarvis. <ref>Teoses: Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. TLÜ Kirjastus 2013, lk 118.</ref> '''Tõlkimisest:''' Igal tõlkijal on oma suhe tõlkimisse. Mina tõlgin mitte üksnes minevikust tänapäevale, vaid ka igavikust igavikku. Kui tõlkida hetke, siis on hetk tõlke ilmudes juba möödas. See mõjutab ka minu tõlkevalikut, kirjandusmoe vooludega ma kaasa ei lähe, ning ei tõlgi midagi pelgalt seepärast, et see on populaarne tänases ajas. <ref>Peatükis: Eesti Kultuurkapital, Mõttekirjanduse tõlge. Vastavad 2019.aasta nominendid Kristjan Haljak, Martti Kalda, Kalle Kasemaa, Laurits Leedjärv, Mirjam Lepikult, Krista Räni. Küsib Heli Allik. - Tõlkija Hääl VIII, lk 250</ref> 059p4k1je2cg6e65f3r2ino8k0u5885 135856 135855 2026-09-28T17:37:57Z TVKTVK 5721 135856 wikitext text/x-wiki '''Martti Kalda''' (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik, kes on teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm), tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse. '''[[Mahatma Gandhi]]''' ja '''[[Lennart Meri|Lennart Mere']]'' kohta: Kuivõrd defineerivad Mahatma Gandhi mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad Lennart Mere ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul. (Artiklis: Sõltumatus vägivalda tarvitamata. <ref>Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015</ref> '''[[Mahatma Gandhi]]''' kohta: Mahatma Gandhi oli kahtlemata suur mees, ja seda mitte kasvult (1,65 m), vaid vaimult. Samas oli ta ka tülikas pühamees, nagu iga kompromissitu idealist. Indias on neid kes Gandhit palavalt armastavad ja austavad, tema jälgedes käivad, ning ka neid kes teda sügavalt vihkavad. Peamine on mõista, et see polnud Gandhi üksi, kes Indiale iseseisvuse saavutas. Tal oli tuhandeid kaastöölisi, ja niisama palju suurmehi, kes töötasid teisel viisil ja kombel India iseolemise heaks. Ka Gandhi ise ei arvanud kunagi, et tema üksi on India vabastaja. Või peamine pühamees. Või ideaalne inimene. Küll aga uskus ta, et ideaalide saavutamine on võimalik. Ta oli idealist ja utopist, ning seepärast pole paljud (et mitte öelda enamus) tema ideedest tänaseni maailmas või Indias ellu rakendunud. Pigem oli ja on Gandhi mõõdupuu, mille järgi igaüks end ja oma inimlikkust mõõta saab. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 8.saade). Briti India: Tülikas pühamees. Esmakordselt eetris: 16.08.2022.</ref> '''[[Linnart Mäll]]i kohta''': Viimasena võiksid kõik mõista, et autoriteedid ja paleused nagu Linnart Mäll on vajalikud vaimses elus vaid senikaua kuni nende poole pürgitakse. Kui ollakse nende tasemeni jõutud, ei tohiks paigale jääda, vaid peaks edasi kõrgustesse kihutama. Sest nende jaoks, kes arvavad, et nemad ei saa eales nõnda headeks kui autoriteet, on õpetaja vaid takistuseks arengu teel. Tasalülitav faktor. Sel kombel võib isegi Buddha kui ideaal saada takistuseks kirgastumise teel. Õpetajast rääkimata. <ref>Artiklis: Linnart Mäll omas ajas ja kohas. (Teose Linnart Mäll, Tee ja vili (SE&JS, 2021) arvustus.) Sirp 17.09.2021</ref>   '''India defineermisest''': Indiat ei ole olemas. Läänes India nime kandev geograafilis-poliitilis-kultuuriline nähtus on nõnda kompleksne, et selle käsitamine ühe tervikuna on võimalik üksnes läänelike valgustus- ja koloniaalajastu mõttemallide järgi. [...] Keegi ei tea täpselt, millest India koosneb. On see vaid India vabariik või üksnes hinduistlik India? Või kuuluvad siia ka Indiast “rippuvad” riigid” (Pakistan, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Sri Lanka), mis moodustasid kunagi nn Suur-India? India vabariigi hiiglaslikul territooriumil elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli, ja järgivad kümneid erinevaid usundeid. Raske, kui mitte võimatu on mõista, mis ühendab Himaalaja mägedes paikneva Ladakhi mongoliidsest rassist tiibetlasest budisti Nicobari või Andamani saarestiku australoidsest rassist animistiga. Või mis ühist on Kesk-India džunglis elavatel jahimeestest ja korilastest hõimlastel urbaniseerunud Bombay (Mumbai), Calcutta (Kolkata), Madrase (Chennai), Delhi või Bangalore (Bengaluru) linnlaste, Goa portugallaste või Puducherry prantslaste järeltulijatega? Samas ühendab see seletamatu India neid ja eristab kõigist teistest. <ref>Artiklis: Indiat ei ole olemas. Vikerkaar 4-5/2010, lk 124.</ref>   '''Hiina ohust:''' Küsigem endilt näiteks kes vastutab siis kui mõni Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud koostööprojektidest hakkab ohustama Eesti julgeolekut? Mis saab siis kui Ningbo sadama kavandatav konteinersadam või Tallinna Ülikooli asutatud Konfutsiuse Instituut saavad mõjutama Eesti poliitikat? Kas immigratsioonipoliitika tuleks Hiina spetsialistide koheletoomise huvides läbi vaadata? Kas peaksime muutma hariduspoliitikat ning lõpetama Tiibetit ja Taiwani puudutavate teadustööde kirjutamise? Ehk peaksime vaatama üle Eesti välisuhtluse ning asuma arendama suhteid sääraste Hiina RV “sõpradega” nagu Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea? Kas viimaks ootab neid, kes tunnevad kaasa tiibetlaste saatusele, vangikong? Et seda ei juhtuks, tuleb säilitada valvsus. Sest Saatana suurim kavalus on väita, et teda pole olemas. <ref>Artiklis: Kui eetiline on suhelda diktatuuriga? "Ühe Hiina poliitika" ei tohiks tähendada finantskaalutlustel Hiina ees pugemist. – Postimees 23.11.2010.</ref> '''Afganistanist''': Milline on Afganistani tulevik? Kas saabub rahu? Ei tea. Ennustamine on tänamatu töö. Kas sõdade ajal sündinud inimpõlved oskavadki enam rahus elada? Kas lumepallina veerevat vägivalda ongi enam võimalik peatada? Vaid üks on selge: vihkamise seemnest kasvab surma vili, ning verega väetatud põllud vilja ei kanna. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 3.saade). Afganistan: suurriikide surnuaed. Esmakordselt eetris: 14.07.2018.</ref> '''Pakistanist:''' Keeruline on olukord Idamaade poliitikas. Eraelu ja avalik teenistus, sõjavägi ja tsiviilvõim põimuvad ja lähevad sassi. Nõnda ongi raske alati aru saada, milline rahakott on riigi, milline iseenda oma. Ja äri on poliitika ja poliitika äri. Kaootilises olukorras seisb igaüks ainult iseenda eest, üritades võimalikult kiiresti võimule ja rikkaks saada. Vahendeid valimata. Ning Pakistani poliitikud on tõeliselt osavad kaose piloodid. Kui ajalugu uskuda, ei tulegi sel segadusel eales lõppu. Kes tuult külvab, peab tormi lõikama. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 5.saade). Pakistan: kindralid ja kaos. Esmakordselt eetris: 28.07.2018</ref> '''Marokost''': Maroko kuningriik on hea näide sellest kuidas ka vastuoludest lõhestatud riik võib püsima jääda. Maroko pole ei Aafrika, Euroopa ega Aasia, samas on ta kõik need. Maroko kuningad pärinevad islami prohvetist, samas voolab nende soontes ka berberite, juutide ja neegrite veri. Maroko oli sisuliselt koloonia, ent jäi siiski iseseisvaks. Sisevaenlasi on palju, aga revolutsiooni pole toimunud. Kuningas on autokraat, ent demokraatia ei pääse võidule. Ilmselt ongi selles Maroko essents. Olla justnagu ajalik inimene, kes elab nii, nagu oleks ta igavene. Täis vastuolusid, kõhklusi ja kahtlusi, sellegipoolest kestma jäädes. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 2.saade). Maroko: Araablased Aafrikas. Esmakordselt eetris: 13.07.2019</ref> '''Tiibetist:''' Tiibetlased leiutasid aastasadade jooksul huvitava mooduse valida omale vaimseid liidreid. Selleks said ümbersündinud laamad, erivõimetega lapsed, kellest kasvatati õpetatud mungad, kloostrite ja koolkondade ülemad. Dalai-laamade traditsioonis jõuti aga ülimani, ideelisest juhist sai ka ilmalik valitseja. Vaim ja võim käsikäes. Äkki polegi see nii halb mõte? Kujutage, kui saaksime tuleviku peaministrid või presidendid kasvatada oma käe järgi ja alustada sellega juba täna? Ent siin on ka oht, nõnda võib ajale jalgu jääda, sest õpetus pärineb meil kõigil ju ikkagi lapsepõlvest. Üks on selge, Tiibeti ainulaadset võimu ja vaimu suhet tuleb hoida. Seepärast – Tiibet vabaks! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 7.saade). Tiibet: Dalai-laama – jumal inimkehas. Esmakordselt eetris: 17.08.2019</ref> '''Filipiinidest:''' Võimumeeste puhul on kõige kohutavam kui nende isik varjutab nende töö. Ja kui nad oma isiklikest tunnetest riigiasju ajades üle ei suuda olla. Ning mis kõige kohutavam – juhul kui nende abikaasa varjutab nende valitsusaega. Imelda Marcos ja Evita Peron on legendaarsed presidendiprouad, kes näitasid meile selgelt kuidas ametisse mittevalitud isik, suudab edukat võimu omastada. Seepärast vaadake alati, kellega on abielus, see kelle nime taha te valimiskabiinis risti teete. Sest tihti võivad kingad või kikilipsud muutuda presidentuuri puhul olulisemaks kui valitseja tehtud otsused. Ning maise vara ihalus ja ahnus, ning kuulsusejanu võivad hävitada ka kõige parema ja tugevama teotahte. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 8.saade). Filipiinid: Rahutu troopika. Esmakordselt eetris: 24.08.2019</ref> '''Apartheidist Lõuna-Aafrikas:''' Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvukalt probleeme. Ent nende ajalugu näitab üht; ka kõige kaugemas või tagurlikumas maanurgas jääb lõpuks peale õiglus. Ning kuigi igal rahval on kõige parem olla ja elada omal maal, ei saa üks grupp teiste üle lõpmatult domineerida. Kõigil inimestel on inimestena võrdsed õigused. Olgu nende nahk mistahes karva, sugu, seksuaalne sättumus või usk milline iganes. See on humanismi absoluutne alampiir, mille ületamist ei tohi kusagil ega kunagi taluda. Nüüd on Lõuna-Aafrika ees juba uus väljakutse; kuidas ja mismoodi oma saavutatud võrdsuse ja vabadusega edasi talitada. Kuidas neil läheb, näitab vaid aeg. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 2.saade). Lõuna-Aafrika: Kuusaim aafriklane. Esmakordselt eetris: 05.07.2021.</ref> '''Idi Aminist ja Ugandast:''' Kas Idi Amin oli kuri mees? Kahtlemata. Kas kõige kurjem? Ilmselt siiski mitte. Tegelikult on üsna kummastav, kuidas meedia ja ajalugu keskenduvad sageli kurjusele, seevastu et kõnelda headusest. Ent kuna tähelepanu juba kurjusel on, siis võtkem õppust kuidas mitte olla. Ning püüdkem vihavaenu ajel sooritatud kurjast hoiduda. Ning pidagem alati ja kõikjal meeles, et vägivald on lubatud vaid nõrgema kaitseks, mitte kunagi rünnakuks. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 3.saade). Uganda: Must on öö. Esmakordselt eetris: 12.07.2021</ref>   '''Zimbabwe ja Robert Mugabe kohta:''' Igaüks on omaenda muinasjutus kangelane, ning kellegi teise omas kurjam. Rober Mugabe saatus ja elukäik meenutab nii mõnegi teise pikaajalist võitlust pidanud riigijuhi oma. Tagasihoidlik algus, ja võitlus õigluse jalule seadmise eest. Ent siis võimuletulek, ning sellega kaasnevad pahed. Soov võimule jääda, ja osadus võimu hüvedest. Nõnda saabki Valguse Inglist - Pimeduse Vürst. Ning vaid kõige tugevamad suudavad kogu maailma ahvatlustele vastu seista. Näiteks Nelson Mandela. Zimbabwe õnnetuseks oli Robert Mugabe teisest puust. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 4.saade). Zimbabwe: Hirm on minu nimi. Esmakordselt eetris: 19.07.2021.</ref> '''Palestiinast:''' Pole kahtlustki, et Palestiinal ja palestiinlastel on õigus iseolemisele. Teisalt on raske leida terrorismile õigustust, olgu iseseisvusvõitluse aade kuitahes üllas. Ka Iisraelil on õigus olemas olla. Lähis-Ida keerdküsimuste sasipuntra kõik osapooled võiksid mõista üht; vägivald pole lahendus, ega kesta kaua. Ulatagem sõbra- ja abikäsi üle müüride, tülide ja sõdade, läbi tule ja muda. Ning mõistkem, et ajalugu ja minevikku ei saa muuta, küll aga tulevikku. Meie endi ja tulevaste põlvede tarvis. Sestap; rahu, ainult rahu! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 5.saade). Palestiina: Saatanlik Yāsir ʿArafat. Esmakordselt eetris: 26.07.2021.</ref> '''  Ema Teresa kohta:''' Kas ema Teresa Kolkatast oli usuhull ja tagurlane? – Loomulikult! Tegu oli ju 20.sajandi alul sündinud katoliku nunnaga. Usuhullus on pühaku töökirjeldusse sisse kirjutatud. Kõik pühakud olid usuhullud, tagurlased ja fanaatikud. Ilma kiriku kivinenud ilmavaadet kaitsmata poleks neid pühadeks kuulutatud. Ent kas tänapäev vajab pühakuid? – Raske öelda. Ent mis kindel, meie maailm vajab endiselt neid, kes osutavad meile oma eeskujuga, kuidas olla kaastundlik, ja heatahtlik, ning kuidas head teha. Selles oli ja on ema Teresa vaieldamatu ideaal. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 7.saade). India: Pühak poris. Esmakordselt eetris: 09.08.2021.</ref> '''Ji Xinpingi uuest Hiinast:''' Kord ja seadusekuulekus on toredad. Ent nood peavad alguse saama inimeste seest, sisemisest tahtest ja tundest, et nõnda on õige. Mitte hirmust riigi ja võimu ees, mitte kartusest et sind jälgitakse, ning üleastumise korral vangi pannakse, piinatakse või tapetakse. Sest riik on inimeste tarvis, mitte inimesed riigi jaoks. Seni, kuni me seda mõistame, pole Hiinaks muutumist tarvis karta. Ent olgem tähelepanelikud! Vastusseis totalitaarsusele peab olema igapäevane tegevus. Igas asjas läbimõeldud, ja kaalutud tegevus. Sõnavabaduse ja inimõiguste kaitse igal sammul ja hetkel. Sest alternatiiv on hirmus. Sest alternatiiv on Hiina; inimese iga sammu jälgiv, ahistav, ja piiritlev, ähvardav, ja karistav riik. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 2.saade). Hiina: Impeeriumi ihalus. Esmakordselt eetris: 05.07.2022.</ref>   '''Erdoganist ja Türgist:''' Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk unistas moodsast Türgist, euroopalikust ja ilmalikust. Demokraatlikust riigist, kus armee vajadusel poliitikuid ohjab. Recep Tayyip Erdogan on Türgi pööranud aga tagasi Itta, tugevdanud islamit ja autokraatiat, ning nõrgendanud demokraatiat ja armee võimu. Arusaadav, Türgi seisabki mitme maailma piiril. Euroopa ja Aasia, Lähis-Ida ja Ida-Euroopa, kristluse ja islami, bütsantsliku autokraatia ja euroopaliku demokraatia piirimail. Nüüd tuleb vaid türklastel aru saada, et kuigi Erdogan paistab riigi sees suur ja tähtis, peab ülejäänud ilm teda täispuhutud tülinorijaks. Ning et see diktatuuri lehkavat haisu täis lähker tuleb viivitamatult õhust tühjaks lasta! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 5.saade). Türgi: Sultan on tagasi. Esmakordselt eetris: 26.07.2022.</ref> '''Sudaani konfliktist:''' Mida Sudaani verine lugu meile siis õpetab? Esiteks loomulikult seda, et juhul kui sai oma riiki valitseda ei oska, siis on iseseisvusest vähe kasu. Teiseks aga seda, et rassism pole üksnes valgete põlgus mustade vastu, vaid ka mustade põlgus valgete suhtes. Ning pruunide viha mustade vastu, ja vastupidi. Ning et rassismi leidub ka Aafrikas (ja mujal maailmas), mitte üksnes Läänemaailmas. Ning kolmandaks seda, et kõige halvem on siis kui vaikivad hääled, ning kõnelema hakkavad relvad. Sest siis ei peatu sõja jälk hakklihamasin enne, kui seda ummistavad sadade, tuhandete, sadade tuhandete, ja vahel koguni miljonite laibad. – Sestap, rahu ja teineteise mõistmist! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 7.saade). Sudaan: Surm Sudaanis. Esmakordselt eetris: 09.08.2022.</ref>   '''Vasco da Gama kohta:''' Kes siis oli Vasco da Gama? Ordurüütel? Maadeavastaja? Krahv? Või hoopis peata kana, kes leidis kuldse tera? Kitsarinnaline kristlane, kes tappis valimatult muslimeid? Ning avastas meretee Indiasse tänu eellaste tugevale tööle, ja heale juhusele? – Vastus on lihtne; Vasco da Gama oli kõike seda, ja enamgi veel. Ent ennekõike oli ta oma ajastu ja kodumaa poeg; täis usulist indu ja usku Euroopa ülimuslikkusest, ahne raha, vürtside ja tiitlite järgi, ning samas ka kindlakäeline liider, sest mõni nõrgem lööks pähklikoorega ulgumere lainetel ulpides araks. Sestap; igavest mälestust, kuigi mitte plekitut mainet väärt mees. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 4.saade). Võidujooks vürtsidele. Esmakordselt eetris: 19.07.2023.</ref> '''David Livingstone’i kohta:''' Siinkohal on vale küsida; kes oli David Livingstone? Sest vastus vahib meile otse vastu; Livingstone’ oli u n i s t u s. Euroopalik unistus, et igaühest võib saada keegi, ajalehepoisist miljonär, ja harimata jõmpsikast suurmees. Aafriklaste jaoks oli Livingstone’ hea valge mehe võrdkuju, ning eurooplaste jaoks too leebe koolipapa ja misjonär, kes metslastest maailmakodanikud teeb. Ning see, kas Livingstone’ seda kõike ka päriselt oli, polegi enam tähtis, sest Livingstone’ist on saanud inimlikkuse ideaal, soov olla omaenda parem teisend. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 6.saade). Aafrika avarustes. Esmakordselt eetris: 02.08.2023.</ref> '''Vene avastustest Aasiast:''' On mõneti irooniline, et Venemaa suurim maadeavastaja oli poolakas. Samas väljendub selles suurepäraselt ajalooline tõde; Venemaa pole mingi ühtne kultuuriruum, vaid koloonia; koloonia, kuhu on kokku surutud erinevad Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Siberi rahvad, kelle üle domineerivad nood, kes nimetavad end „tõelisteks venelasteks“. See ongi „Vene maailm“. Aga see on illusioon, miskit ühtset „Vene ilma“ pole olemas, samamoodi nagu pole olemas „tõelist venelast“. On vaid impeeriumi ihalus, ja soov teisi koloniseerida. Ning kui teised Euroopa kolonisaatorid on oma kolooniad juba ammu vabaks andnud, ja imperiaalsest mõtlemisest loobunud, siis Venemaa mitte. Ning see tähendab, et nende mõtteilm on endiselt kinni möödanikus, ega vaata tulevikku. Sestap on õige vaid üks järeldus; Venemaa, kui rahvaste vangla, peab lagunema! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 8.saade). Aasia südames. Esmakordselt eetris: 16.08.2023.</ref>   '''Alpinismist:''' Olete kindlasti kuulnud ütlust, et kui mägi ei tule Muhamedi juurde, siis tuleb Muhamedil minna mäe manu? – Mida see tähendab? –Seda, et juhul kui asjalood ei lähe nii nagu te tahate, tuleb muuta oma suhtumist. Proovida asju teha teisiti, kasvada sisemiselt. – Peamine, mida Everesti vallutamise loost õppida tuleb on aga eneseületuse tähtsus. Alpinism on justnagu sport, ja alpinistid samaväärsed spordikuulsustega. Ent nende saavutused on mõnes mõttes veelgi väärtuslikumad, sest need ei toimu miljonite silme all, lihtsalt teistest parem olles, vaid sageli üksinda, ning eelkõige iseennast ületades. - Sest suurim mägi, mis meil kõigil vallutada tuleb asub meis endis! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 10.saade). Maailm katusel. Esmakordselt eetris: 30.08.2023.</ref> '''Gruusia saatusest:''' Mäherdune on siis Gruusia loo moraal? – Põhimõtteliselt alustasid kõik endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid 1991.aastal samalt kohalt. Gruusia kliima ja eeldused oli nii mõneski mõttes paremad kui Eestil. Aga läks teisiti, idamaine mentaliteet tõi kaasa omavahelised sõjad, taplused grusiinide endi keskel, ning abhaaside ja osseetidega. Lisaks veel korruptsioon, ja suutmatus ehitada üles toimivat ning euroopalikku riiki. Saakašvili presidentuur 21.sajandi algul tuli liiga hilja. Kaukaasia roos puhkes õitsele, ent peagi põletas Vene saatana tuli selle tuhaks. Ning Gruusia langes taas Venemaa mõjusfääri. Õnneks pääses Eesti napilt selle kurjami kihvade vahelt minema. Sestap; hoidkem seda, mis meil on! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VIII hooaeg, 9.saade). Kaukaasia roos. Esmakordselt eetris: 20.08.2024.</ref>   '''Mossadi kohta:''' Igal mündil on kaks külge. – Esmalt on Mossad kahtlemata riiklikult toetatud kriminaalne organisatsioon. Nad on rikkunud räigelt seadusi ja sooritanud hulga kuritegusid arvukates välisriikides; nad on röövinud ja mõrvanud ilma kohtu loata, ja süüdimõistva otsuseta, ning kindlasti murendab säärane tegevus maailma õiglustunnet. – Teisalt on aga Mossad võimas relv, mis kaitseb Iisraeli, päästab juute hädast ja maksab vajaduselt kätte. – Sest kui Eestil oleks säärane relv, siis poleks sõda ehk tarvis kartagi. - Sest kui Putin oleks Mossadi vaenlane, siis oleks ta juba ammu kastis ja Kremli müüri äärde maetud. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 6.saade). Pistoda ja oliivioks. Mossad. Esmakordselt eetris: 05.08.2025.</ref> '''Sri Lanka kodusõjast:''' Sri Lanka oli ja on troopiline paradiis. Ent nagu tõelises paradiisis ei ela siingi mitte üksnes Aadam ja Eeva, vaid ka vähemalt üks madu, kes kõik segi pöörab. – Kes see madu on? – See oli sallimatus. - See on singalite suutmatus olla tamilite vähemuse suhtes suuremeelne, ja lasta neilgi elada ja hingata, lubada neilegi kultuuri ja usu õitsengut. Ent see on ka tamilite vähemuse suutmatus mõista, et kuigi nad on maailmas suur rahvas, kel pikk ja kuulusrikas minevik, siis Sri Lanka saarel on nad vähemus, kes peab enamuse eelisasendiga arvestama. - Nagu isegi aru saate, on paralleelid Eestiga ilmsed. Ja samas on meie põhjamaises paradiisis kõik teisiti. – Ent kõige tähtsam on mõista mis on konfliktide peapõhjus, kes kõige kurjemad maod – kadedus, viha ja rumalus. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 7.saade). Lõvisaare tiigrid. Tamili Tiigrid. Esmakordselt eetris: 12.08.2025.</ref>   '''Hamasi kohta''': Siinkohal polegi oluline, mis Hamās on; vastupanuliikumine või terroristlik ühendus, poliitiline partei või religioosne salaselts. Sest kes vaenu külvab, see peab hukatust lõikama. – Hamās on käitunud nagu poisikene, kes harjunud istuma iga päev ühel mereäärsel kivirahnul. Ning kui ta leiab ühel päeval kivilt eest lõvi, siis ei jookse ta ära, vaid läheb metslooma oksaraoga torkima. Ning kui metselajas poisilt seepeale käe küljest kisub, siis jookseb poisikene külla, ja räägib kõigile, et talle tehti liiga. Mainimata poole sõnagagi seda, et tegelikult läks tema ise looma surkima. – Mis aga kõige kurvem; küla usub teda, saamata aru, et lõvi kaitseb end mistahes rünnaku eest, olgu see nõelatorge või mõõgahoop. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 9.saade). Jõest mereni? Hamās. Esmakordselt eetris: 27.08.2025.</ref> '''Keiser Aśokast:''' Aśoka oli humanist. Propagandast hoolimata. Hoolimata sellest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taimetoitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga oluline: Aśoka tuli toime Buddha õpetuse muutmisega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, mis sobilik kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus ja vägivaldses maailma nii vähe. Ta ei kõnelenud utoopilisest taevariigist maa peal (nagu Jeesus, Muhammed, Marx või Lenin), vaid moodsast heaoluühiskonnast. Kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga, ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt. Vähemalt ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus tänapäeva tarvis. <ref>Teoses: Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. TLÜ Kirjastus 2013, lk 118.</ref> '''Tõlkimisest:''' Igal tõlkijal on oma suhe tõlkimisse. Mina tõlgin mitte üksnes minevikust tänapäevale, vaid ka igavikust igavikku. Kui tõlkida hetke, siis on hetk tõlke ilmudes juba möödas. See mõjutab ka minu tõlkevalikut, kirjandusmoe vooludega ma kaasa ei lähe, ning ei tõlgi midagi pelgalt seepärast, et see on populaarne tänases ajas. <ref>Peatükis: Eesti Kultuurkapital, Mõttekirjanduse tõlge. Vastavad 2019.aasta nominendid Kristjan Haljak, Martti Kalda, Kalle Kasemaa, Laurits Leedjärv, Mirjam Lepikult, Krista Räni. Küsib Heli Allik. - Tõlkija Hääl VIII, lk 250</ref> bqwylgbbh1y10d6betr3ml1mostltgi 135857 135856 2026-09-28T17:41:08Z TVKTVK 5721 135857 wikitext text/x-wiki '''Martti Kalda''' (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik, kes on teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm), tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse. '''[[Mahatma Gandhi]]''' ja '''[[Lennart Meri|Lennart Mere']]'' kohta: Kuivõrd defineerivad Mahatma Gandhi mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad Lennart Mere ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul. (Artiklis: Sõltumatus vägivalda tarvitamata. <ref>Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015</ref> '''[[Mahatma Gandhi]]''' kohta: Mahatma Gandhi oli kahtlemata suur mees, ja seda mitte kasvult (1,65 m), vaid vaimult. Samas oli ta ka tülikas pühamees, nagu iga kompromissitu idealist. Indias on neid kes Gandhit palavalt armastavad ja austavad, tema jälgedes käivad, ning ka neid kes teda sügavalt vihkavad. Peamine on mõista, et see polnud Gandhi üksi, kes Indiale iseseisvuse saavutas. Tal oli tuhandeid kaastöölisi, ja niisama palju suurmehi, kes töötasid teisel viisil ja kombel India iseolemise heaks. Ka Gandhi ise ei arvanud kunagi, et tema üksi on India vabastaja. Või peamine pühamees. Või ideaalne inimene. Küll aga uskus ta, et ideaalide saavutamine on võimalik. Ta oli idealist ja utopist, ning seepärast pole paljud (et mitte öelda enamus) tema ideedest tänaseni maailmas või Indias ellu rakendunud. Pigem oli ja on Gandhi mõõdupuu, mille järgi igaüks end ja oma inimlikkust mõõta saab. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 8.saade). Briti India: Tülikas pühamees. Esmakordselt eetris: 16.08.2022.</ref> '''[[Linnart Mäll]]i kohta''': Viimasena võiksid kõik mõista, et autoriteedid ja paleused nagu Linnart Mäll on vajalikud vaimses elus vaid senikaua kuni nende poole pürgitakse. Kui ollakse nende tasemeni jõutud, ei tohiks paigale jääda, vaid peaks edasi kõrgustesse kihutama. Sest nende jaoks, kes arvavad, et nemad ei saa eales nõnda headeks kui autoriteet, on õpetaja vaid takistuseks arengu teel. Tasalülitav faktor. Sel kombel võib isegi Buddha kui ideaal saada takistuseks kirgastumise teel. Õpetajast rääkimata. <ref>Artiklis: Linnart Mäll omas ajas ja kohas. (Teose Linnart Mäll, Tee ja vili (SE&JS, 2021) arvustus.) Sirp 17.09.2021</ref>   '''India defineermisest''': Indiat ei ole olemas. Läänes India nime kandev geograafilis-poliitilis-kultuuriline nähtus on nõnda kompleksne, et selle käsitamine ühe tervikuna on võimalik üksnes läänelike valgustus- ja koloniaalajastu mõttemallide järgi. [...] Keegi ei tea täpselt, millest India koosneb. On see vaid India vabariik või üksnes hinduistlik India? Või kuuluvad siia ka Indiast “rippuvad” riigid” (Pakistan, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Sri Lanka), mis moodustasid kunagi nn Suur-India? India vabariigi hiiglaslikul territooriumil elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli, ja järgivad kümneid erinevaid usundeid. Raske, kui mitte võimatu on mõista, mis ühendab Himaalaja mägedes paikneva Ladakhi mongoliidsest rassist tiibetlasest budisti Nicobari või Andamani saarestiku australoidsest rassist animistiga. Või mis ühist on Kesk-India džunglis elavatel jahimeestest ja korilastest hõimlastel urbaniseerunud Bombay (Mumbai), Calcutta (Kolkata), Madrase (Chennai), Delhi või Bangalore (Bengaluru) linnlaste, Goa portugallaste või Puducherry prantslaste järeltulijatega? Samas ühendab see seletamatu India neid ja eristab kõigist teistest. <ref>Artiklis: Indiat ei ole olemas. Vikerkaar 4-5/2010, lk 124.</ref>   '''Hiina ohust:''' Küsigem endilt näiteks kes vastutab siis kui mõni Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud koostööprojektidest hakkab ohustama Eesti julgeolekut? Mis saab siis kui Ningbo sadama kavandatav konteinersadam või Tallinna Ülikooli asutatud Konfutsiuse Instituut saavad mõjutama Eesti poliitikat? Kas immigratsioonipoliitika tuleks Hiina spetsialistide koheletoomise huvides läbi vaadata? Kas peaksime muutma hariduspoliitikat ning lõpetama Tiibetit ja Taiwani puudutavate teadustööde kirjutamise? Ehk peaksime vaatama üle Eesti välisuhtluse ning asuma arendama suhteid sääraste Hiina RV “sõpradega” nagu Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea? Kas viimaks ootab neid, kes tunnevad kaasa tiibetlaste saatusele, vangikong? Et seda ei juhtuks, tuleb säilitada valvsus. Sest Saatana suurim kavalus on väita, et teda pole olemas. <ref>Artiklis: Kui eetiline on suhelda diktatuuriga? "Ühe Hiina poliitika" ei tohiks tähendada finantskaalutlustel Hiina ees pugemist. – Postimees 23.11.2010.</ref> '''Afganistanist''': Milline on Afganistani tulevik? Kas saabub rahu? Ei tea. Ennustamine on tänamatu töö. Kas sõdade ajal sündinud inimpõlved oskavadki enam rahus elada? Kas lumepallina veerevat vägivalda ongi enam võimalik peatada? Vaid üks on selge: vihkamise seemnest kasvab surma vili, ning verega väetatud põllud vilja ei kanna. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 3.saade). Afganistan: suurriikide surnuaed. Esmakordselt eetris: 14.07.2018.</ref> '''Pakistanist:''' Keeruline on olukord Idamaade poliitikas. Eraelu ja avalik teenistus, sõjavägi ja tsiviilvõim põimuvad ja lähevad sassi. Nõnda ongi raske alati aru saada, milline rahakott on riigi, milline iseenda oma. Ja äri on poliitika ja poliitika äri. Kaootilises olukorras seisb igaüks ainult iseenda eest, üritades võimalikult kiiresti võimule ja rikkaks saada. Vahendeid valimata. Ning Pakistani poliitikud on tõeliselt osavad kaose piloodid. Kui ajalugu uskuda, ei tulegi sel segadusel eales lõppu. Kes tuult külvab, peab tormi lõikama. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 5.saade). Pakistan: kindralid ja kaos. Esmakordselt eetris: 28.07.2018</ref> '''Marokost''': Maroko kuningriik on hea näide sellest kuidas ka vastuoludest lõhestatud riik võib püsima jääda. Maroko pole ei Aafrika, Euroopa ega Aasia, samas on ta kõik need. Maroko kuningad pärinevad islami prohvetist, samas voolab nende soontes ka berberite, juutide ja neegrite veri. Maroko oli sisuliselt koloonia, ent jäi siiski iseseisvaks. Sisevaenlasi on palju, aga revolutsiooni pole toimunud. Kuningas on autokraat, ent demokraatia ei pääse võidule. Ilmselt ongi selles Maroko essents. Olla justnagu ajalik inimene, kes elab nii, nagu oleks ta igavene. Täis vastuolusid, kõhklusi ja kahtlusi, sellegipoolest kestma jäädes. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 2.saade). Maroko: Araablased Aafrikas. Esmakordselt eetris: 13.07.2019</ref> '''Tiibetist:''' Tiibetlased leiutasid aastasadade jooksul huvitava mooduse valida omale vaimseid liidreid. Selleks said ümbersündinud laamad, erivõimetega lapsed, kellest kasvatati õpetatud mungad, kloostrite ja koolkondade ülemad. Dalai-laamade traditsioonis jõuti aga ülimani, ideelisest juhist sai ka ilmalik valitseja. Vaim ja võim käsikäes. Äkki polegi see nii halb mõte? Kujutage, kui saaksime tuleviku peaministrid või presidendid kasvatada oma käe järgi ja alustada sellega juba täna? Ent siin on ka oht, nõnda võib ajale jalgu jääda, sest õpetus pärineb meil kõigil ju ikkagi lapsepõlvest. Üks on selge, Tiibeti ainulaadset võimu ja vaimu suhet tuleb hoida. Seepärast – Tiibet vabaks! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 7.saade). Tiibet: Dalai-laama – jumal inimkehas. Esmakordselt eetris: 17.08.2019</ref> '''Filipiinidest:''' Võimumeeste puhul on kõige kohutavam kui nende isik varjutab nende töö. Ja kui nad oma isiklikest tunnetest riigiasju ajades üle ei suuda olla. Ning mis kõige kohutavam – juhul kui nende abikaasa varjutab nende valitsusaega. Imelda Marcos ja Evita Peron on legendaarsed presidendiprouad, kes näitasid meile selgelt kuidas ametisse mittevalitud isik, suudab edukat võimu omastada. Seepärast vaadake alati, kellega on abielus, see kelle nime taha te valimiskabiinis risti teete. Sest tihti võivad kingad või kikilipsud muutuda presidentuuri puhul olulisemaks kui valitseja tehtud otsused. Ning maise vara ihalus ja ahnus, ning kuulsusejanu võivad hävitada ka kõige parema ja tugevama teotahte. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 8.saade). Filipiinid: Rahutu troopika. Esmakordselt eetris: 24.08.2019</ref> '''Apartheidist Lõuna-Aafrikas:''' Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvukalt probleeme. Ent nende ajalugu näitab üht; ka kõige kaugemas või tagurlikumas maanurgas jääb lõpuks peale õiglus. Ning kuigi igal rahval on kõige parem olla ja elada omal maal, ei saa üks grupp teiste üle lõpmatult domineerida. Kõigil inimestel on inimestena võrdsed õigused. Olgu nende nahk mistahes karva, sugu, seksuaalne sättumus või usk milline iganes. See on humanismi absoluutne alampiir, mille ületamist ei tohi kusagil ega kunagi taluda. Nüüd on Lõuna-Aafrika ees juba uus väljakutse; kuidas ja mismoodi oma saavutatud võrdsuse ja vabadusega edasi talitada. Kuidas neil läheb, näitab vaid aeg. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 2.saade). Lõuna-Aafrika: Kuusaim aafriklane. Esmakordselt eetris: 05.07.2021.</ref> '''Idi Aminist ja Ugandast:''' Kas Idi Amin oli kuri mees? Kahtlemata. Kas kõige kurjem? Ilmselt siiski mitte. Tegelikult on üsna kummastav, kuidas meedia ja ajalugu keskenduvad sageli kurjusele, seevastu et kõnelda headusest. Ent kuna tähelepanu juba kurjusel on, siis võtkem õppust kuidas mitte olla. Ning püüdkem vihavaenu ajel sooritatud kurjast hoiduda. Ning pidagem alati ja kõikjal meeles, et vägivald on lubatud vaid nõrgema kaitseks, mitte kunagi rünnakuks. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 3.saade). Uganda: Must on öö. Esmakordselt eetris: 12.07.2021</ref>   '''Zimbabwe ja Robert Mugabe kohta:''' Igaüks on omaenda muinasjutus kangelane, ning kellegi teise omas kurjam. Rober Mugabe saatus ja elukäik meenutab nii mõnegi teise pikaajalist võitlust pidanud riigijuhi oma. Tagasihoidlik algus, ja võitlus õigluse jalule seadmise eest. Ent siis võimuletulek, ning sellega kaasnevad pahed. Soov võimule jääda, ja osadus võimu hüvedest. Nõnda saabki Valguse Inglist - Pimeduse Vürst. Ning vaid kõige tugevamad suudavad kogu maailma ahvatlustele vastu seista. Näiteks Nelson Mandela. Zimbabwe õnnetuseks oli Robert Mugabe teisest puust. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 4.saade). Zimbabwe: Hirm on minu nimi. Esmakordselt eetris: 19.07.2021.</ref> '''Palestiinast:''' Pole kahtlustki, et Palestiinal ja palestiinlastel on õigus iseolemisele. Teisalt on raske leida terrorismile õigustust, olgu iseseisvusvõitluse aade kuitahes üllas. Ka Iisraelil on õigus olemas olla. Lähis-Ida keerdküsimuste sasipuntra kõik osapooled võiksid mõista üht; vägivald pole lahendus, ega kesta kaua. Ulatagem sõbra- ja abikäsi üle müüride, tülide ja sõdade, läbi tule ja muda. Ning mõistkem, et ajalugu ja minevikku ei saa muuta, küll aga tulevikku. Meie endi ja tulevaste põlvede tarvis. Sestap; rahu, ainult rahu! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 5.saade). Palestiina: Saatanlik Yāsir ʿArafat. Esmakordselt eetris: 26.07.2021.</ref> '''  Ema Teresa kohta:''' Kas ema Teresa Kolkatast oli usuhull ja tagurlane? – Loomulikult! Tegu oli ju 20.sajandi alul sündinud katoliku nunnaga. Usuhullus on pühaku töökirjeldusse sisse kirjutatud. Kõik pühakud olid usuhullud, tagurlased ja fanaatikud. Ilma kiriku kivinenud ilmavaadet kaitsmata poleks neid pühadeks kuulutatud. Ent kas tänapäev vajab pühakuid? – Raske öelda. Ent mis kindel, meie maailm vajab endiselt neid, kes osutavad meile oma eeskujuga, kuidas olla kaastundlik, ja heatahtlik, ning kuidas head teha. Selles oli ja on ema Teresa vaieldamatu ideaal. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 7.saade). India: Pühak poris. Esmakordselt eetris: 09.08.2021.</ref> '''Ji Xinpingi uuest Hiinast:''' Kord ja seadusekuulekus on toredad. Ent nood peavad alguse saama inimeste seest, sisemisest tahtest ja tundest, et nõnda on õige. Mitte hirmust riigi ja võimu ees, mitte kartusest et sind jälgitakse, ning üleastumise korral vangi pannakse, piinatakse või tapetakse. Sest riik on inimeste tarvis, mitte inimesed riigi jaoks. Seni, kuni me seda mõistame, pole Hiinaks muutumist tarvis karta. Ent olgem tähelepanelikud! Vastusseis totalitaarsusele peab olema igapäevane tegevus. Igas asjas läbimõeldud, ja kaalutud tegevus. Sõnavabaduse ja inimõiguste kaitse igal sammul ja hetkel. Sest alternatiiv on hirmus. Sest alternatiiv on Hiina; inimese iga sammu jälgiv, ahistav, ja piiritlev, ähvardav, ja karistav riik. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 2.saade). Hiina: Impeeriumi ihalus. Esmakordselt eetris: 05.07.2022.</ref>   '''Erdoganist ja Türgist:''' Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk unistas moodsast Türgist, euroopalikust ja ilmalikust. Demokraatlikust riigist, kus armee vajadusel poliitikuid ohjab. Recep Tayyip Erdogan on Türgi pööranud aga tagasi Itta, tugevdanud islamit ja autokraatiat, ning nõrgendanud demokraatiat ja armee võimu. Arusaadav, Türgi seisabki mitme maailma piiril. Euroopa ja Aasia, Lähis-Ida ja Ida-Euroopa, kristluse ja islami, bütsantsliku autokraatia ja euroopaliku demokraatia piirimail. Nüüd tuleb vaid türklastel aru saada, et kuigi Erdogan paistab riigi sees suur ja tähtis, peab ülejäänud ilm teda täispuhutud tülinorijaks. Ning et see diktatuuri lehkavat haisu täis lähker tuleb viivitamatult õhust tühjaks lasta! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 5.saade). Türgi: Sultan on tagasi. Esmakordselt eetris: 26.07.2022.</ref> '''Sudaani konfliktist:''' Mida Sudaani verine lugu meile siis õpetab? Esiteks loomulikult seda, et juhul kui sai oma riiki valitseda ei oska, siis on iseseisvusest vähe kasu. Teiseks aga seda, et rassism pole üksnes valgete põlgus mustade vastu, vaid ka mustade põlgus valgete suhtes. Ning pruunide viha mustade vastu, ja vastupidi. Ning et rassismi leidub ka Aafrikas (ja mujal maailmas), mitte üksnes Läänemaailmas. Ning kolmandaks seda, et kõige halvem on siis kui vaikivad hääled, ning kõnelema hakkavad relvad. Sest siis ei peatu sõja jälk hakklihamasin enne, kui seda ummistavad sadade, tuhandete, sadade tuhandete, ja vahel koguni miljonite laibad. – Sestap, rahu ja teineteise mõistmist! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 7.saade). Sudaan: Surm Sudaanis. Esmakordselt eetris: 09.08.2022.</ref>   '''Vasco da Gama kohta:''' Kes siis oli Vasco da Gama? Ordurüütel? Maadeavastaja? Krahv? Või hoopis peata kana, kes leidis kuldse tera? Kitsarinnaline kristlane, kes tappis valimatult muslimeid? Ning avastas meretee Indiasse tänu eellaste tugevale tööle, ja heale juhusele? – Vastus on lihtne; Vasco da Gama oli kõike seda, ja enamgi veel. Ent ennekõike oli ta oma ajastu ja kodumaa poeg; täis usulist indu ja usku Euroopa ülimuslikkusest, ahne raha, vürtside ja tiitlite järgi, ning samas ka kindlakäeline liider, sest mõni nõrgem lööks pähklikoorega ulgumere lainetel ulpides araks. Sestap; igavest mälestust, kuigi mitte plekitut mainet väärt mees. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 4.saade). Võidujooks vürtsidele. Esmakordselt eetris: 19.07.2023.</ref> '''David Livingstone’i kohta:''' Siinkohal on vale küsida; kes oli David Livingstone? Sest vastus vahib meile otse vastu; Livingstone’ oli u n i s t u s. Euroopalik unistus, et igaühest võib saada keegi, ajalehepoisist miljonär, ja harimata jõmpsikast suurmees. Aafriklaste jaoks oli Livingstone’ hea valge mehe võrdkuju, ning eurooplaste jaoks too leebe koolipapa ja misjonär, kes metslastest maailmakodanikud teeb. Ning see, kas Livingstone’ seda kõike ka päriselt oli, polegi enam tähtis, sest Livingstone’ist on saanud inimlikkuse ideaal, soov olla omaenda parem teisend. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 6.saade). Aafrika avarustes. Esmakordselt eetris: 02.08.2023.</ref> '''Vene avastustest Aasiast:''' On mõneti irooniline, et Venemaa suurim maadeavastaja oli poolakas. Samas väljendub selles suurepäraselt ajalooline tõde; Venemaa pole mingi ühtne kultuuriruum, vaid koloonia; koloonia, kuhu on kokku surutud erinevad Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Siberi rahvad, kelle üle domineerivad nood, kes nimetavad end „tõelisteks venelasteks“. See ongi „Vene maailm“. Aga see on illusioon, miskit ühtset „Vene ilma“ pole olemas, samamoodi nagu pole olemas „tõelist venelast“. On vaid impeeriumi ihalus, ja soov teisi koloniseerida. Ning kui teised Euroopa kolonisaatorid on oma kolooniad juba ammu vabaks andnud, ja imperiaalsest mõtlemisest loobunud, siis Venemaa mitte. Ning see tähendab, et nende mõtteilm on endiselt kinni möödanikus, ega vaata tulevikku. Sestap on õige vaid üks järeldus; Venemaa, kui rahvaste vangla, peab lagunema! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 8.saade). Aasia südames. Esmakordselt eetris: 16.08.2023.</ref>   '''Gruusia saatusest:''' Mäherdune on siis Gruusia loo moraal? – Põhimõtteliselt alustasid kõik endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid 1991.aastal samalt kohalt. Gruusia kliima ja eeldused oli nii mõneski mõttes paremad kui Eestil. Aga läks teisiti, idamaine mentaliteet tõi kaasa omavahelised sõjad, taplused grusiinide endi keskel, ning abhaaside ja osseetidega. Lisaks veel korruptsioon, ja suutmatus ehitada üles toimivat ning euroopalikku riiki. Saakašvili presidentuur 21.sajandi algul tuli liiga hilja. Kaukaasia roos puhkes õitsele, ent peagi põletas Vene saatana tuli selle tuhaks. Ning Gruusia langes taas Venemaa mõjusfääri. Õnneks pääses Eesti napilt selle kurjami kihvade vahelt minema. Sestap; hoidkem seda, mis meil on! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VIII hooaeg, 9.saade). Kaukaasia roos. Esmakordselt eetris: 20.08.2024.</ref>   '''Mossadi kohta:''' Igal mündil on kaks külge. – Esmalt on Mossad kahtlemata riiklikult toetatud kriminaalne organisatsioon. Nad on rikkunud räigelt seadusi ja sooritanud hulga kuritegusid arvukates välisriikides; nad on röövinud ja mõrvanud ilma kohtu loata, ja süüdimõistva otsuseta, ning kindlasti murendab säärane tegevus maailma õiglustunnet. – Teisalt on aga Mossad võimas relv, mis kaitseb Iisraeli, päästab juute hädast ja maksab vajaduselt kätte. – Sest kui Eestil oleks säärane relv, siis poleks sõda ehk tarvis kartagi. - Sest kui Putin oleks Mossadi vaenlane, siis oleks ta juba ammu kastis ja Kremli müüri äärde maetud. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 6.saade). Pistoda ja oliivioks. Mossad. Esmakordselt eetris: 05.08.2025.</ref> '''Sri Lanka kodusõjast:''' Sri Lanka oli ja on troopiline paradiis. Ent nagu tõelises paradiisis ei ela siingi mitte üksnes Aadam ja Eeva, vaid ka vähemalt üks madu, kes kõik segi pöörab. – Kes see madu on? – See oli sallimatus. - See on singalite suutmatus olla tamilite vähemuse suhtes suuremeelne, ja lasta neilgi elada ja hingata, lubada neilegi kultuuri ja usu õitsengut. Ent see on ka tamilite vähemuse suutmatus mõista, et kuigi nad on maailmas suur rahvas, kel pikk ja kuulusrikas minevik, siis Sri Lanka saarel on nad vähemus, kes peab enamuse eelisasendiga arvestama. - Nagu isegi aru saate, on paralleelid Eestiga ilmsed. Ja samas on meie põhjamaises paradiisis kõik teisiti. – Ent kõige tähtsam on mõista mis on konfliktide peapõhjus, kes kõige kurjemad maod – kadedus, viha ja rumalus. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 7.saade). Lõvisaare tiigrid. Tamili Tiigrid. Esmakordselt eetris: 12.08.2025.</ref>   '''Hamasi kohta''': Siinkohal polegi oluline, mis Hamās on; vastupanuliikumine või terroristlik ühendus, poliitiline partei või religioosne salaselts. Sest kes vaenu külvab, see peab hukatust lõikama. – Hamās on käitunud nagu poisikene, kes harjunud istuma iga päev ühel mereäärsel kivirahnul. Ning kui ta leiab ühel päeval kivilt eest lõvi, siis ei jookse ta ära, vaid läheb metslooma oksaraoga torkima. Ning kui metselajas poisilt seepeale käe küljest kisub, siis jookseb poisikene külla, ja räägib kõigile, et talle tehti liiga. Mainimata poole sõnagagi seda, et tegelikult läks tema ise looma surkima. – Mis aga kõige kurvem; küla usub teda, saamata aru, et lõvi kaitseb end mistahes rünnaku eest, olgu see nõelatorge või mõõgahoop. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 9.saade). Jõest mereni? Hamās. Esmakordselt eetris: 27.08.2025.</ref> '''Keiser Aśokast:''' Aśoka oli humanist. Propagandast hoolimata. Hoolimata sellest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taimetoitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga oluline: Aśoka tuli toime Buddha õpetuse muutmisega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, mis sobilik kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus ja vägivaldses maailma nii vähe. Ta ei kõnelenud utoopilisest taevariigist maa peal (nagu Jeesus, Muhammed, Marx või Lenin), vaid moodsast heaoluühiskonnast. Kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga, ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt. Vähemalt ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus tänapäeva tarvis. <ref>Teoses: Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. TLÜ Kirjastus 2013, lk 118.</ref> '''Tõlkimisest:''' Igal tõlkijal on oma suhe tõlkimisse. Mina tõlgin mitte üksnes minevikust tänapäevale, vaid ka igavikust igavikku. Kui tõlkida hetke, siis on hetk tõlke ilmudes juba möödas. See mõjutab ka minu tõlkevalikut, kirjandusmoe vooludega ma kaasa ei lähe, ning ei tõlgi midagi pelgalt seepärast, et see on populaarne tänases ajas. <ref>Peatükis: Eesti Kultuurkapital, Mõttekirjanduse tõlge. Vastavad 2019.aasta nominendid Kristjan Haljak, Martti Kalda, Kalle Kasemaa, Laurits Leedjärv, Mirjam Lepikult, Krista Räni. Küsib Heli Allik. - Tõlkija Hääl VIII, lk 250</ref> ir2gdules1jdw5pv1qup8uf2qpnb7v5 135858 135857 2026-09-28T17:44:36Z TVKTVK 5721 135858 wikitext text/x-wiki '''Martti Kalda''' (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik, kes on teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm), tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse. '''[[Mahatma Gandhi]]''' ja '''[[Lennart Meri|Lennart Mere']]'' kohta: Kuivõrd defineerivad Mahatma Gandhi mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad Lennart Mere ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul. (Artiklis: Sõltumatus vägivalda tarvitamata. <ref>Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015</ref> '''[[Mahatma Gandhi]]''' kohta: Mahatma Gandhi oli kahtlemata suur mees, ja seda mitte kasvult (1,65 m), vaid vaimult. Samas oli ta ka tülikas pühamees, nagu iga kompromissitu idealist. Indias on neid kes Gandhit palavalt armastavad ja austavad, tema jälgedes käivad, ning ka neid kes teda sügavalt vihkavad. Peamine on mõista, et see polnud Gandhi üksi, kes Indiale iseseisvuse saavutas. Tal oli tuhandeid kaastöölisi, ja niisama palju suurmehi, kes töötasid teisel viisil ja kombel India iseolemise heaks. Ka Gandhi ise ei arvanud kunagi, et tema üksi on India vabastaja. Või peamine pühamees. Või ideaalne inimene. Küll aga uskus ta, et ideaalide saavutamine on võimalik. Ta oli idealist ja utopist, ning seepärast pole paljud (et mitte öelda enamus) tema ideedest tänaseni maailmas või Indias ellu rakendunud. Pigem oli ja on Gandhi mõõdupuu, mille järgi igaüks end ja oma inimlikkust mõõta saab. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 8.saade). Briti India: Tülikas pühamees. Esmakordselt eetris: 16.08.2022.</ref> '''[[Linnart Mäll]]i kohta''': Viimasena võiksid kõik mõista, et autoriteedid ja paleused nagu Linnart Mäll on vajalikud vaimses elus vaid senikaua kuni nende poole pürgitakse. Kui ollakse nende tasemeni jõutud, ei tohiks paigale jääda, vaid peaks edasi kõrgustesse kihutama. Sest nende jaoks, kes arvavad, et nemad ei saa eales nõnda headeks kui autoriteet, on õpetaja vaid takistuseks arengu teel. Tasalülitav faktor. Sel kombel võib isegi Buddha kui ideaal saada takistuseks kirgastumise teel. Õpetajast rääkimata. <ref>Artiklis: Linnart Mäll omas ajas ja kohas. (Teose Linnart Mäll, Tee ja vili (SE&JS, 2021) arvustus.) Sirp 17.09.2021</ref>   '''India defineermisest''': Indiat ei ole olemas. Läänes India nime kandev geograafilis-poliitilis-kultuuriline nähtus on nõnda kompleksne, et selle käsitamine ühe tervikuna on võimalik üksnes läänelike valgustus- ja koloniaalajastu mõttemallide järgi. [...] Keegi ei tea täpselt, millest India koosneb. On see vaid India vabariik või üksnes hinduistlik India? Või kuuluvad siia ka Indiast “rippuvad” riigid” (Pakistan, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Sri Lanka), mis moodustasid kunagi nn Suur-India? India vabariigi hiiglaslikul territooriumil elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli, ja järgivad kümneid erinevaid usundeid. Raske, kui mitte võimatu on mõista, mis ühendab Himaalaja mägedes paikneva Ladakhi mongoliidsest rassist tiibetlasest budisti Nicobari või Andamani saarestiku australoidsest rassist animistiga. Või mis ühist on Kesk-India džunglis elavatel jahimeestest ja korilastest hõimlastel urbaniseerunud Bombay (Mumbai), Calcutta (Kolkata), Madrase (Chennai), Delhi või Bangalore (Bengaluru) linnlaste, Goa portugallaste või Puducherry prantslaste järeltulijatega? Samas ühendab see seletamatu India neid ja eristab kõigist teistest. <ref>Artiklis: Indiat ei ole olemas. Vikerkaar 4-5/2010, lk 124.</ref>   '''Hiina ohust:''' Küsigem endilt näiteks kes vastutab siis kui mõni Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud koostööprojektidest hakkab ohustama Eesti julgeolekut? Mis saab siis kui Ningbo sadama kavandatav konteinersadam või Tallinna Ülikooli asutatud Konfutsiuse Instituut saavad mõjutama Eesti poliitikat? Kas immigratsioonipoliitika tuleks Hiina spetsialistide koheletoomise huvides läbi vaadata? Kas peaksime muutma hariduspoliitikat ning lõpetama Tiibetit ja Taiwani puudutavate teadustööde kirjutamise? Ehk peaksime vaatama üle Eesti välisuhtluse ning asuma arendama suhteid sääraste Hiina RV “sõpradega” nagu Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea? Kas viimaks ootab neid, kes tunnevad kaasa tiibetlaste saatusele, vangikong? Et seda ei juhtuks, tuleb säilitada valvsus. Sest Saatana suurim kavalus on väita, et teda pole olemas. <ref>Artiklis: Kui eetiline on suhelda diktatuuriga? "Ühe Hiina poliitika" ei tohiks tähendada finantskaalutlustel Hiina ees pugemist. – Postimees 23.11.2010.</ref> '''Afganistanist''': Milline on Afganistani tulevik? Kas saabub rahu? Ei tea. Ennustamine on tänamatu töö. Kas sõdade ajal sündinud inimpõlved oskavadki enam rahus elada? Kas lumepallina veerevat vägivalda ongi enam võimalik peatada? Vaid üks on selge: vihkamise seemnest kasvab surma vili, ning verega väetatud põllud vilja ei kanna. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 3.saade). Afganistan: suurriikide surnuaed. Esmakordselt eetris: 14.07.2018.</ref> '''Pakistanist:''' Keeruline on olukord Idamaade poliitikas. Eraelu ja avalik teenistus, sõjavägi ja tsiviilvõim põimuvad ja lähevad sassi. Nõnda ongi raske alati aru saada, milline rahakott on riigi, milline iseenda oma. Ja äri on poliitika ja poliitika äri. Kaootilises olukorras seisb igaüks ainult iseenda eest, üritades võimalikult kiiresti võimule ja rikkaks saada. Vahendeid valimata. Ning Pakistani poliitikud on tõeliselt osavad kaose piloodid. Kui ajalugu uskuda, ei tulegi sel segadusel eales lõppu. Kes tuult külvab, peab tormi lõikama. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 5.saade). Pakistan: kindralid ja kaos. Esmakordselt eetris: 28.07.2018</ref> '''Marokost''': Maroko kuningriik on hea näide sellest kuidas ka vastuoludest lõhestatud riik võib püsima jääda. Maroko pole ei Aafrika, Euroopa ega Aasia, samas on ta kõik need. Maroko kuningad pärinevad islami prohvetist, samas voolab nende soontes ka berberite, juutide ja neegrite veri. Maroko oli sisuliselt koloonia, ent jäi siiski iseseisvaks. Sisevaenlasi on palju, aga revolutsiooni pole toimunud. Kuningas on autokraat, ent demokraatia ei pääse võidule. Ilmselt ongi selles Maroko essents. Olla justnagu ajalik inimene, kes elab nii, nagu oleks ta igavene. Täis vastuolusid, kõhklusi ja kahtlusi, sellegipoolest kestma jäädes. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 2.saade). Maroko: Araablased Aafrikas. Esmakordselt eetris: 13.07.2019</ref> '''Tiibetist:''' Tiibetlased leiutasid aastasadade jooksul huvitava mooduse valida omale vaimseid liidreid. Selleks said ümbersündinud laamad, erivõimetega lapsed, kellest kasvatati õpetatud mungad, kloostrite ja koolkondade ülemad. Dalai-laamade traditsioonis jõuti aga ülimani, ideelisest juhist sai ka ilmalik valitseja. Vaim ja võim käsikäes. Äkki polegi see nii halb mõte? Kujutage, kui saaksime tuleviku peaministrid või presidendid kasvatada oma käe järgi ja alustada sellega juba täna? Ent siin on ka oht, nõnda võib ajale jalgu jääda, sest õpetus pärineb meil kõigil ju ikkagi lapsepõlvest. Üks on selge, Tiibeti ainulaadset võimu ja vaimu suhet tuleb hoida. Seepärast – Tiibet vabaks! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 7.saade). Tiibet: Dalai-laama – jumal inimkehas. Esmakordselt eetris: 17.08.2019</ref> '''Filipiinidest:''' Võimumeeste puhul on kõige kohutavam kui nende isik varjutab nende töö. Ja kui nad oma isiklikest tunnetest riigiasju ajades üle ei suuda olla. Ning mis kõige kohutavam – juhul kui nende abikaasa varjutab nende valitsusaega. Imelda Marcos ja Evita Peron on legendaarsed presidendiprouad, kes näitasid meile selgelt kuidas ametisse mittevalitud isik, suudab edukat võimu omastada. Seepärast vaadake alati, kellega on abielus, see kelle nime taha te valimiskabiinis risti teete. Sest tihti võivad kingad või kikilipsud muutuda presidentuuri puhul olulisemaks kui valitseja tehtud otsused. Ning maise vara ihalus ja ahnus, ning kuulsusejanu võivad hävitada ka kõige parema ja tugevama teotahte. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 8.saade). Filipiinid: Rahutu troopika. Esmakordselt eetris: 24.08.2019</ref> '''Apartheidist Lõuna-Aafrikas:''' Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvukalt probleeme. Ent nende ajalugu näitab üht; ka kõige kaugemas või tagurlikumas maanurgas jääb lõpuks peale õiglus. Ning kuigi igal rahval on kõige parem olla ja elada omal maal, ei saa üks grupp teiste üle lõpmatult domineerida. Kõigil inimestel on inimestena võrdsed õigused. Olgu nende nahk mistahes karva, sugu, seksuaalne sättumus või usk milline iganes. See on humanismi absoluutne alampiir, mille ületamist ei tohi kusagil ega kunagi taluda. Nüüd on Lõuna-Aafrika ees juba uus väljakutse; kuidas ja mismoodi oma saavutatud võrdsuse ja vabadusega edasi talitada. Kuidas neil läheb, näitab vaid aeg. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 2.saade). Lõuna-Aafrika: Kuusaim aafriklane. Esmakordselt eetris: 05.07.2021.</ref> '''Idi Aminist ja Ugandast:''' Kas Idi Amin oli kuri mees? Kahtlemata. Kas kõige kurjem? Ilmselt siiski mitte. Tegelikult on üsna kummastav, kuidas meedia ja ajalugu keskenduvad sageli kurjusele, seevastu et kõnelda headusest. Ent kuna tähelepanu juba kurjusel on, siis võtkem õppust kuidas mitte olla. Ning püüdkem vihavaenu ajel sooritatud kurjast hoiduda. Ning pidagem alati ja kõikjal meeles, et vägivald on lubatud vaid nõrgema kaitseks, mitte kunagi rünnakuks. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 3.saade). Uganda: Must on öö. Esmakordselt eetris: 12.07.2021</ref>   '''Zimbabwe ja Robert Mugabe kohta:''' Igaüks on omaenda muinasjutus kangelane, ning kellegi teise omas kurjam. Rober Mugabe saatus ja elukäik meenutab nii mõnegi teise pikaajalist võitlust pidanud riigijuhi oma. Tagasihoidlik algus, ja võitlus õigluse jalule seadmise eest. Ent siis võimuletulek, ning sellega kaasnevad pahed. Soov võimule jääda, ja osadus võimu hüvedest. Nõnda saabki Valguse Inglist - Pimeduse Vürst. Ning vaid kõige tugevamad suudavad kogu maailma ahvatlustele vastu seista. Näiteks Nelson Mandela. Zimbabwe õnnetuseks oli Robert Mugabe teisest puust. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 4.saade). Zimbabwe: Hirm on minu nimi. Esmakordselt eetris: 19.07.2021.</ref> '''Palestiinast:''' Pole kahtlustki, et Palestiinal ja palestiinlastel on õigus iseolemisele. Teisalt on raske leida terrorismile õigustust, olgu iseseisvusvõitluse aade kuitahes üllas. Ka Iisraelil on õigus olemas olla. Lähis-Ida keerdküsimuste sasipuntra kõik osapooled võiksid mõista üht; vägivald pole lahendus, ega kesta kaua. Ulatagem sõbra- ja abikäsi üle müüride, tülide ja sõdade, läbi tule ja muda. Ning mõistkem, et ajalugu ja minevikku ei saa muuta, küll aga tulevikku. Meie endi ja tulevaste põlvede tarvis. Sestap; rahu, ainult rahu! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 5.saade). Palestiina: Saatanlik Yāsir ʿArafat. Esmakordselt eetris: 26.07.2021.</ref> '''Ema Teresa kohta:''' Kas ema Teresa Kolkatast oli usuhull ja tagurlane? – Loomulikult! Tegu oli ju 20.sajandi alul sündinud katoliku nunnaga. Usuhullus on pühaku töökirjeldusse sisse kirjutatud. Kõik pühakud olid usuhullud, tagurlased ja fanaatikud. Ilma kiriku kivinenud ilmavaadet kaitsmata poleks neid pühadeks kuulutatud. Ent kas tänapäev vajab pühakuid? – Raske öelda. Ent mis kindel, meie maailm vajab endiselt neid, kes osutavad meile oma eeskujuga, kuidas olla kaastundlik, ja heatahtlik, ning kuidas head teha. Selles oli ja on ema Teresa vaieldamatu ideaal. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 7.saade). India: Pühak poris. Esmakordselt eetris: 09.08.2021.</ref> '''Ji Xinpingi uuest Hiinast:''' Kord ja seadusekuulekus on toredad. Ent nood peavad alguse saama inimeste seest, sisemisest tahtest ja tundest, et nõnda on õige. Mitte hirmust riigi ja võimu ees, mitte kartusest et sind jälgitakse, ning üleastumise korral vangi pannakse, piinatakse või tapetakse. Sest riik on inimeste tarvis, mitte inimesed riigi jaoks. Seni, kuni me seda mõistame, pole Hiinaks muutumist tarvis karta. Ent olgem tähelepanelikud! Vastusseis totalitaarsusele peab olema igapäevane tegevus. Igas asjas läbimõeldud, ja kaalutud tegevus. Sõnavabaduse ja inimõiguste kaitse igal sammul ja hetkel. Sest alternatiiv on hirmus. Sest alternatiiv on Hiina; inimese iga sammu jälgiv, ahistav, ja piiritlev, ähvardav, ja karistav riik. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 2.saade). Hiina: Impeeriumi ihalus. Esmakordselt eetris: 05.07.2022.</ref>   '''Erdoganist ja Türgist:''' Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk unistas moodsast Türgist, euroopalikust ja ilmalikust. Demokraatlikust riigist, kus armee vajadusel poliitikuid ohjab. Recep Tayyip Erdogan on Türgi pööranud aga tagasi Itta, tugevdanud islamit ja autokraatiat, ning nõrgendanud demokraatiat ja armee võimu. Arusaadav, Türgi seisabki mitme maailma piiril. Euroopa ja Aasia, Lähis-Ida ja Ida-Euroopa, kristluse ja islami, bütsantsliku autokraatia ja euroopaliku demokraatia piirimail. Nüüd tuleb vaid türklastel aru saada, et kuigi Erdogan paistab riigi sees suur ja tähtis, peab ülejäänud ilm teda täispuhutud tülinorijaks. Ning et see diktatuuri lehkavat haisu täis lähker tuleb viivitamatult õhust tühjaks lasta! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 5.saade). Türgi: Sultan on tagasi. Esmakordselt eetris: 26.07.2022.</ref> '''Sudaani konfliktist:''' Mida Sudaani verine lugu meile siis õpetab? Esiteks loomulikult seda, et juhul kui sai oma riiki valitseda ei oska, siis on iseseisvusest vähe kasu. Teiseks aga seda, et rassism pole üksnes valgete põlgus mustade vastu, vaid ka mustade põlgus valgete suhtes. Ning pruunide viha mustade vastu, ja vastupidi. Ning et rassismi leidub ka Aafrikas (ja mujal maailmas), mitte üksnes Läänemaailmas. Ning kolmandaks seda, et kõige halvem on siis kui vaikivad hääled, ning kõnelema hakkavad relvad. Sest siis ei peatu sõja jälk hakklihamasin enne, kui seda ummistavad sadade, tuhandete, sadade tuhandete, ja vahel koguni miljonite laibad. – Sestap, rahu ja teineteise mõistmist! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 7.saade). Sudaan: Surm Sudaanis. Esmakordselt eetris: 09.08.2022.</ref>   '''Vasco da Gama kohta:''' Kes siis oli Vasco da Gama? Ordurüütel? Maadeavastaja? Krahv? Või hoopis peata kana, kes leidis kuldse tera? Kitsarinnaline kristlane, kes tappis valimatult muslimeid? Ning avastas meretee Indiasse tänu eellaste tugevale tööle, ja heale juhusele? – Vastus on lihtne; Vasco da Gama oli kõike seda, ja enamgi veel. Ent ennekõike oli ta oma ajastu ja kodumaa poeg; täis usulist indu ja usku Euroopa ülimuslikkusest, ahne raha, vürtside ja tiitlite järgi, ning samas ka kindlakäeline liider, sest mõni nõrgem lööks pähklikoorega ulgumere lainetel ulpides araks. Sestap; igavest mälestust, kuigi mitte plekitut mainet väärt mees. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 4.saade). Võidujooks vürtsidele. Esmakordselt eetris: 19.07.2023.</ref> '''David Livingstone’i kohta:''' Siinkohal on vale küsida; kes oli David Livingstone? Sest vastus vahib meile otse vastu; Livingstone’ oli u n i s t u s. Euroopalik unistus, et igaühest võib saada keegi, ajalehepoisist miljonär, ja harimata jõmpsikast suurmees. Aafriklaste jaoks oli Livingstone’ hea valge mehe võrdkuju, ning eurooplaste jaoks too leebe koolipapa ja misjonär, kes metslastest maailmakodanikud teeb. Ning see, kas Livingstone’ seda kõike ka päriselt oli, polegi enam tähtis, sest Livingstone’ist on saanud inimlikkuse ideaal, soov olla omaenda parem teisend. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 6.saade). Aafrika avarustes. Esmakordselt eetris: 02.08.2023.</ref> '''Vene avastustest Aasiast:''' On mõneti irooniline, et Venemaa suurim maadeavastaja oli poolakas. Samas väljendub selles suurepäraselt ajalooline tõde; Venemaa pole mingi ühtne kultuuriruum, vaid koloonia; koloonia, kuhu on kokku surutud erinevad Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Siberi rahvad, kelle üle domineerivad nood, kes nimetavad end „tõelisteks venelasteks“. See ongi „Vene maailm“. Aga see on illusioon, miskit ühtset „Vene ilma“ pole olemas, samamoodi nagu pole olemas „tõelist venelast“. On vaid impeeriumi ihalus, ja soov teisi koloniseerida. Ning kui teised Euroopa kolonisaatorid on oma kolooniad juba ammu vabaks andnud, ja imperiaalsest mõtlemisest loobunud, siis Venemaa mitte. Ning see tähendab, et nende mõtteilm on endiselt kinni möödanikus, ega vaata tulevikku. Sestap on õige vaid üks järeldus; Venemaa, kui rahvaste vangla, peab lagunema! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 8.saade). Aasia südames. Esmakordselt eetris: 16.08.2023.</ref>   '''Gruusia saatusest:''' Mäherdune on siis Gruusia loo moraal? – Põhimõtteliselt alustasid kõik endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid 1991.aastal samalt kohalt. Gruusia kliima ja eeldused oli nii mõneski mõttes paremad kui Eestil. Aga läks teisiti, idamaine mentaliteet tõi kaasa omavahelised sõjad, taplused grusiinide endi keskel, ning abhaaside ja osseetidega. Lisaks veel korruptsioon, ja suutmatus ehitada üles toimivat ning euroopalikku riiki. Saakašvili presidentuur 21.sajandi algul tuli liiga hilja. Kaukaasia roos puhkes õitsele, ent peagi põletas Vene saatana tuli selle tuhaks. Ning Gruusia langes taas Venemaa mõjusfääri. Õnneks pääses Eesti napilt selle kurjami kihvade vahelt minema. Sestap; hoidkem seda, mis meil on! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VIII hooaeg, 9.saade). Kaukaasia roos. Esmakordselt eetris: 20.08.2024.</ref>   '''Mossadi kohta:''' Igal mündil on kaks külge. – Esmalt on Mossad kahtlemata riiklikult toetatud kriminaalne organisatsioon. Nad on rikkunud räigelt seadusi ja sooritanud hulga kuritegusid arvukates välisriikides; nad on röövinud ja mõrvanud ilma kohtu loata, ja süüdimõistva otsuseta, ning kindlasti murendab säärane tegevus maailma õiglustunnet. – Teisalt on aga Mossad võimas relv, mis kaitseb Iisraeli, päästab juute hädast ja maksab vajaduselt kätte. – Sest kui Eestil oleks säärane relv, siis poleks sõda ehk tarvis kartagi. - Sest kui Putin oleks Mossadi vaenlane, siis oleks ta juba ammu kastis ja Kremli müüri äärde maetud. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 6.saade). Pistoda ja oliivioks. Mossad. Esmakordselt eetris: 05.08.2025.</ref> '''Sri Lanka kodusõjast:''' Sri Lanka oli ja on troopiline paradiis. Ent nagu tõelises paradiisis ei ela siingi mitte üksnes Aadam ja Eeva, vaid ka vähemalt üks madu, kes kõik segi pöörab. – Kes see madu on? – See oli sallimatus. - See on singalite suutmatus olla tamilite vähemuse suhtes suuremeelne, ja lasta neilgi elada ja hingata, lubada neilegi kultuuri ja usu õitsengut. Ent see on ka tamilite vähemuse suutmatus mõista, et kuigi nad on maailmas suur rahvas, kel pikk ja kuulusrikas minevik, siis Sri Lanka saarel on nad vähemus, kes peab enamuse eelisasendiga arvestama. - Nagu isegi aru saate, on paralleelid Eestiga ilmsed. Ja samas on meie põhjamaises paradiisis kõik teisiti. – Ent kõige tähtsam on mõista mis on konfliktide peapõhjus, kes kõige kurjemad maod – kadedus, viha ja rumalus. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 7.saade). Lõvisaare tiigrid. Tamili Tiigrid. Esmakordselt eetris: 12.08.2025.</ref>   '''Hamasi kohta''': Siinkohal polegi oluline, mis Hamās on; vastupanuliikumine või terroristlik ühendus, poliitiline partei või religioosne salaselts. Sest kes vaenu külvab, see peab hukatust lõikama. – Hamās on käitunud nagu poisikene, kes harjunud istuma iga päev ühel mereäärsel kivirahnul. Ning kui ta leiab ühel päeval kivilt eest lõvi, siis ei jookse ta ära, vaid läheb metslooma oksaraoga torkima. Ning kui metselajas poisilt seepeale käe küljest kisub, siis jookseb poisikene külla, ja räägib kõigile, et talle tehti liiga. Mainimata poole sõnagagi seda, et tegelikult läks tema ise looma surkima. – Mis aga kõige kurvem; küla usub teda, saamata aru, et lõvi kaitseb end mistahes rünnaku eest, olgu see nõelatorge või mõõgahoop. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 9.saade). Jõest mereni? Hamās. Esmakordselt eetris: 27.08.2025.</ref> '''Keiser Aśokast:''' Aśoka oli humanist. Propagandast hoolimata. Hoolimata sellest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taimetoitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga oluline: Aśoka tuli toime Buddha õpetuse muutmisega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, mis sobilik kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus ja vägivaldses maailma nii vähe. Ta ei kõnelenud utoopilisest taevariigist maa peal (nagu Jeesus, Muhammed, Marx või Lenin), vaid moodsast heaoluühiskonnast. Kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga, ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt. Vähemalt ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus tänapäeva tarvis. <ref>Teoses: Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. TLÜ Kirjastus 2013, lk 118.</ref> '''Tõlkimisest:''' Igal tõlkijal on oma suhe tõlkimisse. Mina tõlgin mitte üksnes minevikust tänapäevale, vaid ka igavikust igavikku. Kui tõlkida hetke, siis on hetk tõlke ilmudes juba möödas. See mõjutab ka minu tõlkevalikut, kirjandusmoe vooludega ma kaasa ei lähe, ning ei tõlgi midagi pelgalt seepärast, et see on populaarne tänases ajas. <ref>Peatükis: Eesti Kultuurkapital, Mõttekirjanduse tõlge. Vastavad 2019.aasta nominendid Kristjan Haljak, Martti Kalda, Kalle Kasemaa, Laurits Leedjärv, Mirjam Lepikult, Krista Räni. Küsib Heli Allik. - Tõlkija Hääl VIII, lk 250</ref> pwlkxbjlo50y1xt80ovluynhhterdfk 135859 135858 2026-09-28T17:46:52Z TVKTVK 5721 135859 wikitext text/x-wiki '''Martti Kalda''' (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik, kes on teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm), tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse. '''[[Mahatma Gandhi]]''' ja '''[[Lennart Meri|Lennart Mere']]'' kohta: Kuivõrd defineerivad Mahatma Gandhi mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad Lennart Mere ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul. (Artiklis: Sõltumatus vägivalda tarvitamata. <ref>Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015</ref> '''[[Mahatma Gandhi]]''' kohta: Mahatma Gandhi oli kahtlemata suur mees, ja seda mitte kasvult (1,65 m), vaid vaimult. Samas oli ta ka tülikas pühamees, nagu iga kompromissitu idealist. Indias on neid kes Gandhit palavalt armastavad ja austavad, tema jälgedes käivad, ning ka neid kes teda sügavalt vihkavad. Peamine on mõista, et see polnud Gandhi üksi, kes Indiale iseseisvuse saavutas. Tal oli tuhandeid kaastöölisi, ja niisama palju suurmehi, kes töötasid teisel viisil ja kombel India iseolemise heaks. Ka Gandhi ise ei arvanud kunagi, et tema üksi on India vabastaja. Või peamine pühamees. Või ideaalne inimene. Küll aga uskus ta, et ideaalide saavutamine on võimalik. Ta oli idealist ja utopist, ning seepärast pole paljud (et mitte öelda enamus) tema ideedest tänaseni maailmas või Indias ellu rakendunud. Pigem oli ja on Gandhi mõõdupuu, mille järgi igaüks end ja oma inimlikkust mõõta saab. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 8.saade). Briti India: Tülikas pühamees. Esmakordselt eetris: 16.08.2022.</ref> '''[[Linnart Mäll]]i kohta''': Viimasena võiksid kõik mõista, et autoriteedid ja paleused nagu Linnart Mäll on vajalikud vaimses elus vaid senikaua kuni nende poole pürgitakse. Kui ollakse nende tasemeni jõutud, ei tohiks paigale jääda, vaid peaks edasi kõrgustesse kihutama. Sest nende jaoks, kes arvavad, et nemad ei saa eales nõnda headeks kui autoriteet, on õpetaja vaid takistuseks arengu teel. Tasalülitav faktor. Sel kombel võib isegi Buddha kui ideaal saada takistuseks kirgastumise teel. Õpetajast rääkimata. <ref>Artiklis: Linnart Mäll omas ajas ja kohas. (Teose Linnart Mäll, Tee ja vili (SE&JS, 2021) arvustus.) Sirp 17.09.2021</ref>   '''India defineermisest''': Indiat ei ole olemas. Läänes India nime kandev geograafilis-poliitilis-kultuuriline nähtus on nõnda kompleksne, et selle käsitamine ühe tervikuna on võimalik üksnes läänelike valgustus- ja koloniaalajastu mõttemallide järgi. [...] Keegi ei tea täpselt, millest India koosneb. On see vaid India vabariik või üksnes hinduistlik India? Või kuuluvad siia ka Indiast “rippuvad” riigid” (Pakistan, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Sri Lanka), mis moodustasid kunagi nn Suur-India? India vabariigi hiiglaslikul territooriumil elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli, ja järgivad kümneid erinevaid usundeid. Raske, kui mitte võimatu on mõista, mis ühendab Himaalaja mägedes paikneva Ladakhi mongoliidsest rassist tiibetlasest budisti Nicobari või Andamani saarestiku australoidsest rassist animistiga. Või mis ühist on Kesk-India džunglis elavatel jahimeestest ja korilastest hõimlastel urbaniseerunud Bombay (Mumbai), Calcutta (Kolkata), Madrase (Chennai), Delhi või Bangalore (Bengaluru) linnlaste, Goa portugallaste või Puducherry prantslaste järeltulijatega? Samas ühendab see seletamatu India neid ja eristab kõigist teistest. <ref>Artiklis: Indiat ei ole olemas. Vikerkaar 4-5/2010, lk 124.</ref>   '''Hiina ohust:''' Küsigem endilt näiteks kes vastutab siis kui mõni Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud koostööprojektidest hakkab ohustama Eesti julgeolekut? Mis saab siis kui Ningbo sadama kavandatav konteinersadam või Tallinna Ülikooli asutatud Konfutsiuse Instituut saavad mõjutama Eesti poliitikat? Kas immigratsioonipoliitika tuleks Hiina spetsialistide koheletoomise huvides läbi vaadata? Kas peaksime muutma hariduspoliitikat ning lõpetama Tiibetit ja Taiwani puudutavate teadustööde kirjutamise? Ehk peaksime vaatama üle Eesti välisuhtluse ning asuma arendama suhteid sääraste Hiina RV “sõpradega” nagu Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea? Kas viimaks ootab neid, kes tunnevad kaasa tiibetlaste saatusele, vangikong? Et seda ei juhtuks, tuleb säilitada valvsus. Sest Saatana suurim kavalus on väita, et teda pole olemas. <ref>Artiklis: Kui eetiline on suhelda diktatuuriga? "Ühe Hiina poliitika" ei tohiks tähendada finantskaalutlustel Hiina ees pugemist. – Postimees 23.11.2010.</ref> '''Afganistanist''': Milline on Afganistani tulevik? Kas saabub rahu? Ei tea. Ennustamine on tänamatu töö. Kas sõdade ajal sündinud inimpõlved oskavadki enam rahus elada? Kas lumepallina veerevat vägivalda ongi enam võimalik peatada? Vaid üks on selge: vihkamise seemnest kasvab surma vili, ning verega väetatud põllud vilja ei kanna. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 3.saade). Afganistan: suurriikide surnuaed. Esmakordselt eetris: 14.07.2018.</ref> '''Pakistanist:''' Keeruline on olukord Idamaade poliitikas. Eraelu ja avalik teenistus, sõjavägi ja tsiviilvõim põimuvad ja lähevad sassi. Nõnda ongi raske alati aru saada, milline rahakott on riigi, milline iseenda oma. Ja äri on poliitika ja poliitika äri. Kaootilises olukorras seisb igaüks ainult iseenda eest, üritades võimalikult kiiresti võimule ja rikkaks saada. Vahendeid valimata. Ning Pakistani poliitikud on tõeliselt osavad kaose piloodid. Kui ajalugu uskuda, ei tulegi sel segadusel eales lõppu. Kes tuult külvab, peab tormi lõikama. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 5.saade). Pakistan: kindralid ja kaos. Esmakordselt eetris: 28.07.2018</ref> '''Marokost''': Maroko kuningriik on hea näide sellest kuidas ka vastuoludest lõhestatud riik võib püsima jääda. Maroko pole ei Aafrika, Euroopa ega Aasia, samas on ta kõik need. Maroko kuningad pärinevad islami prohvetist, samas voolab nende soontes ka berberite, juutide ja neegrite veri. Maroko oli sisuliselt koloonia, ent jäi siiski iseseisvaks. Sisevaenlasi on palju, aga revolutsiooni pole toimunud. Kuningas on autokraat, ent demokraatia ei pääse võidule. Ilmselt ongi selles Maroko essents. Olla justnagu ajalik inimene, kes elab nii, nagu oleks ta igavene. Täis vastuolusid, kõhklusi ja kahtlusi, sellegipoolest kestma jäädes. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 2.saade). Maroko: Araablased Aafrikas. Esmakordselt eetris: 13.07.2019</ref> '''Tiibetist:''' Tiibetlased leiutasid aastasadade jooksul huvitava mooduse valida omale vaimseid liidreid. Selleks said ümbersündinud laamad, erivõimetega lapsed, kellest kasvatati õpetatud mungad, kloostrite ja koolkondade ülemad. Dalai-laamade traditsioonis jõuti aga ülimani, ideelisest juhist sai ka ilmalik valitseja. Vaim ja võim käsikäes. Äkki polegi see nii halb mõte? Kujutage, kui saaksime tuleviku peaministrid või presidendid kasvatada oma käe järgi ja alustada sellega juba täna? Ent siin on ka oht, nõnda võib ajale jalgu jääda, sest õpetus pärineb meil kõigil ju ikkagi lapsepõlvest. Üks on selge, Tiibeti ainulaadset võimu ja vaimu suhet tuleb hoida. Seepärast – Tiibet vabaks! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 7.saade). Tiibet: Dalai-laama – jumal inimkehas. Esmakordselt eetris: 17.08.2019</ref> '''Filipiinidest:''' Võimumeeste puhul on kõige kohutavam kui nende isik varjutab nende töö. Ja kui nad oma isiklikest tunnetest riigiasju ajades üle ei suuda olla. Ning mis kõige kohutavam – juhul kui nende abikaasa varjutab nende valitsusaega. Imelda Marcos ja Evita Peron on legendaarsed presidendiprouad, kes näitasid meile selgelt kuidas ametisse mittevalitud isik, suudab edukat võimu omastada. Seepärast vaadake alati, kellega on abielus, see kelle nime taha te valimiskabiinis risti teete. Sest tihti võivad kingad või kikilipsud muutuda presidentuuri puhul olulisemaks kui valitseja tehtud otsused. Ning maise vara ihalus ja ahnus, ning kuulsusejanu võivad hävitada ka kõige parema ja tugevama teotahte. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 8.saade). Filipiinid: Rahutu troopika. Esmakordselt eetris: 24.08.2019</ref> '''Apartheidist Lõuna-Aafrikas:''' Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvukalt probleeme. Ent nende ajalugu näitab üht; ka kõige kaugemas või tagurlikumas maanurgas jääb lõpuks peale õiglus. Ning kuigi igal rahval on kõige parem olla ja elada omal maal, ei saa üks grupp teiste üle lõpmatult domineerida. Kõigil inimestel on inimestena võrdsed õigused. Olgu nende nahk mistahes karva, sugu, seksuaalne sättumus või usk milline iganes. See on humanismi absoluutne alampiir, mille ületamist ei tohi kusagil ega kunagi taluda. Nüüd on Lõuna-Aafrika ees juba uus väljakutse; kuidas ja mismoodi oma saavutatud võrdsuse ja vabadusega edasi talitada. Kuidas neil läheb, näitab vaid aeg. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 2.saade). Lõuna-Aafrika: Kuusaim aafriklane. Esmakordselt eetris: 05.07.2021.</ref> '''Idi Aminist ja Ugandast:''' Kas Idi Amin oli kuri mees? Kahtlemata. Kas kõige kurjem? Ilmselt siiski mitte. Tegelikult on üsna kummastav, kuidas meedia ja ajalugu keskenduvad sageli kurjusele, seevastu et kõnelda headusest. Ent kuna tähelepanu juba kurjusel on, siis võtkem õppust kuidas mitte olla. Ning püüdkem vihavaenu ajel sooritatud kurjast hoiduda. Ning pidagem alati ja kõikjal meeles, et vägivald on lubatud vaid nõrgema kaitseks, mitte kunagi rünnakuks. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 3.saade). Uganda: Must on öö. Esmakordselt eetris: 12.07.2021</ref>   '''Zimbabwe ja Robert Mugabe kohta:''' Igaüks on omaenda muinasjutus kangelane, ning kellegi teise omas kurjam. Rober Mugabe saatus ja elukäik meenutab nii mõnegi teise pikaajalist võitlust pidanud riigijuhi oma. Tagasihoidlik algus, ja võitlus õigluse jalule seadmise eest. Ent siis võimuletulek, ning sellega kaasnevad pahed. Soov võimule jääda, ja osadus võimu hüvedest. Nõnda saabki Valguse Inglist - Pimeduse Vürst. Ning vaid kõige tugevamad suudavad kogu maailma ahvatlustele vastu seista. Näiteks Nelson Mandela. Zimbabwe õnnetuseks oli Robert Mugabe teisest puust. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 4.saade). Zimbabwe: Hirm on minu nimi. Esmakordselt eetris: 19.07.2021.</ref> '''Palestiinast:''' Pole kahtlustki, et Palestiinal ja palestiinlastel on õigus iseolemisele. Teisalt on raske leida terrorismile õigustust, olgu iseseisvusvõitluse aade kuitahes üllas. Ka Iisraelil on õigus olemas olla. Lähis-Ida keerdküsimuste sasipuntra kõik osapooled võiksid mõista üht; vägivald pole lahendus, ega kesta kaua. Ulatagem sõbra- ja abikäsi üle müüride, tülide ja sõdade, läbi tule ja muda. Ning mõistkem, et ajalugu ja minevikku ei saa muuta, küll aga tulevikku. Meie endi ja tulevaste põlvede tarvis. Sestap; rahu, ainult rahu! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 5.saade). Palestiina: Saatanlik Yāsir ʿArafat. Esmakordselt eetris: 26.07.2021.</ref> '''[[Ema Teresa]] kohta:''' Kas ema Teresa Kolkatast oli usuhull ja tagurlane? – Loomulikult! Tegu oli ju 20.sajandi alul sündinud katoliku nunnaga. Usuhullus on pühaku töökirjeldusse sisse kirjutatud. Kõik pühakud olid usuhullud, tagurlased ja fanaatikud. Ilma kiriku kivinenud ilmavaadet kaitsmata poleks neid pühadeks kuulutatud. Ent kas tänapäev vajab pühakuid? – Raske öelda. Ent mis kindel, meie maailm vajab endiselt neid, kes osutavad meile oma eeskujuga, kuidas olla kaastundlik, ja heatahtlik, ning kuidas head teha. Selles oli ja on ema Teresa vaieldamatu ideaal. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 7.saade). India: Pühak poris. Esmakordselt eetris: 09.08.2021.</ref> '''Ji Xinpingi uuest Hiinast:''' Kord ja seadusekuulekus on toredad. Ent nood peavad alguse saama inimeste seest, sisemisest tahtest ja tundest, et nõnda on õige. Mitte hirmust riigi ja võimu ees, mitte kartusest et sind jälgitakse, ning üleastumise korral vangi pannakse, piinatakse või tapetakse. Sest riik on inimeste tarvis, mitte inimesed riigi jaoks. Seni, kuni me seda mõistame, pole Hiinaks muutumist tarvis karta. Ent olgem tähelepanelikud! Vastusseis totalitaarsusele peab olema igapäevane tegevus. Igas asjas läbimõeldud, ja kaalutud tegevus. Sõnavabaduse ja inimõiguste kaitse igal sammul ja hetkel. Sest alternatiiv on hirmus. Sest alternatiiv on Hiina; inimese iga sammu jälgiv, ahistav, ja piiritlev, ähvardav, ja karistav riik. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 2.saade). Hiina: Impeeriumi ihalus. Esmakordselt eetris: 05.07.2022.</ref>   '''Erdoganist ja Türgist:''' Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk unistas moodsast Türgist, euroopalikust ja ilmalikust. Demokraatlikust riigist, kus armee vajadusel poliitikuid ohjab. Recep Tayyip Erdogan on Türgi pööranud aga tagasi Itta, tugevdanud islamit ja autokraatiat, ning nõrgendanud demokraatiat ja armee võimu. Arusaadav, Türgi seisabki mitme maailma piiril. Euroopa ja Aasia, Lähis-Ida ja Ida-Euroopa, kristluse ja islami, bütsantsliku autokraatia ja euroopaliku demokraatia piirimail. Nüüd tuleb vaid türklastel aru saada, et kuigi Erdogan paistab riigi sees suur ja tähtis, peab ülejäänud ilm teda täispuhutud tülinorijaks. Ning et see diktatuuri lehkavat haisu täis lähker tuleb viivitamatult õhust tühjaks lasta! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 5.saade). Türgi: Sultan on tagasi. Esmakordselt eetris: 26.07.2022.</ref> '''Sudaani konfliktist:''' Mida Sudaani verine lugu meile siis õpetab? Esiteks loomulikult seda, et juhul kui sai oma riiki valitseda ei oska, siis on iseseisvusest vähe kasu. Teiseks aga seda, et rassism pole üksnes valgete põlgus mustade vastu, vaid ka mustade põlgus valgete suhtes. Ning pruunide viha mustade vastu, ja vastupidi. Ning et rassismi leidub ka Aafrikas (ja mujal maailmas), mitte üksnes Läänemaailmas. Ning kolmandaks seda, et kõige halvem on siis kui vaikivad hääled, ning kõnelema hakkavad relvad. Sest siis ei peatu sõja jälk hakklihamasin enne, kui seda ummistavad sadade, tuhandete, sadade tuhandete, ja vahel koguni miljonite laibad. – Sestap, rahu ja teineteise mõistmist! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 7.saade). Sudaan: Surm Sudaanis. Esmakordselt eetris: 09.08.2022.</ref>   '''Vasco da Gama kohta:''' Kes siis oli Vasco da Gama? Ordurüütel? Maadeavastaja? Krahv? Või hoopis peata kana, kes leidis kuldse tera? Kitsarinnaline kristlane, kes tappis valimatult muslimeid? Ning avastas meretee Indiasse tänu eellaste tugevale tööle, ja heale juhusele? – Vastus on lihtne; Vasco da Gama oli kõike seda, ja enamgi veel. Ent ennekõike oli ta oma ajastu ja kodumaa poeg; täis usulist indu ja usku Euroopa ülimuslikkusest, ahne raha, vürtside ja tiitlite järgi, ning samas ka kindlakäeline liider, sest mõni nõrgem lööks pähklikoorega ulgumere lainetel ulpides araks. Sestap; igavest mälestust, kuigi mitte plekitut mainet väärt mees. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 4.saade). Võidujooks vürtsidele. Esmakordselt eetris: 19.07.2023.</ref> '''David Livingstone’i kohta:''' Siinkohal on vale küsida; kes oli David Livingstone? Sest vastus vahib meile otse vastu; Livingstone’ oli u n i s t u s. Euroopalik unistus, et igaühest võib saada keegi, ajalehepoisist miljonär, ja harimata jõmpsikast suurmees. Aafriklaste jaoks oli Livingstone’ hea valge mehe võrdkuju, ning eurooplaste jaoks too leebe koolipapa ja misjonär, kes metslastest maailmakodanikud teeb. Ning see, kas Livingstone’ seda kõike ka päriselt oli, polegi enam tähtis, sest Livingstone’ist on saanud inimlikkuse ideaal, soov olla omaenda parem teisend. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 6.saade). Aafrika avarustes. Esmakordselt eetris: 02.08.2023.</ref> '''Vene avastustest Aasiast:''' On mõneti irooniline, et Venemaa suurim maadeavastaja oli poolakas. Samas väljendub selles suurepäraselt ajalooline tõde; Venemaa pole mingi ühtne kultuuriruum, vaid koloonia; koloonia, kuhu on kokku surutud erinevad Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Siberi rahvad, kelle üle domineerivad nood, kes nimetavad end „tõelisteks venelasteks“. See ongi „Vene maailm“. Aga see on illusioon, miskit ühtset „Vene ilma“ pole olemas, samamoodi nagu pole olemas „tõelist venelast“. On vaid impeeriumi ihalus, ja soov teisi koloniseerida. Ning kui teised Euroopa kolonisaatorid on oma kolooniad juba ammu vabaks andnud, ja imperiaalsest mõtlemisest loobunud, siis Venemaa mitte. Ning see tähendab, et nende mõtteilm on endiselt kinni möödanikus, ega vaata tulevikku. Sestap on õige vaid üks järeldus; Venemaa, kui rahvaste vangla, peab lagunema! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 8.saade). Aasia südames. Esmakordselt eetris: 16.08.2023.</ref>   '''Gruusia saatusest:''' Mäherdune on siis Gruusia loo moraal? – Põhimõtteliselt alustasid kõik endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid 1991.aastal samalt kohalt. Gruusia kliima ja eeldused oli nii mõneski mõttes paremad kui Eestil. Aga läks teisiti, idamaine mentaliteet tõi kaasa omavahelised sõjad, taplused grusiinide endi keskel, ning abhaaside ja osseetidega. Lisaks veel korruptsioon, ja suutmatus ehitada üles toimivat ning euroopalikku riiki. Saakašvili presidentuur 21.sajandi algul tuli liiga hilja. Kaukaasia roos puhkes õitsele, ent peagi põletas Vene saatana tuli selle tuhaks. Ning Gruusia langes taas Venemaa mõjusfääri. Õnneks pääses Eesti napilt selle kurjami kihvade vahelt minema. Sestap; hoidkem seda, mis meil on! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VIII hooaeg, 9.saade). Kaukaasia roos. Esmakordselt eetris: 20.08.2024.</ref>   '''Mossadi kohta:''' Igal mündil on kaks külge. – Esmalt on Mossad kahtlemata riiklikult toetatud kriminaalne organisatsioon. Nad on rikkunud räigelt seadusi ja sooritanud hulga kuritegusid arvukates välisriikides; nad on röövinud ja mõrvanud ilma kohtu loata, ja süüdimõistva otsuseta, ning kindlasti murendab säärane tegevus maailma õiglustunnet. – Teisalt on aga Mossad võimas relv, mis kaitseb Iisraeli, päästab juute hädast ja maksab vajaduselt kätte. – Sest kui Eestil oleks säärane relv, siis poleks sõda ehk tarvis kartagi. - Sest kui Putin oleks Mossadi vaenlane, siis oleks ta juba ammu kastis ja Kremli müüri äärde maetud. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 6.saade). Pistoda ja oliivioks. Mossad. Esmakordselt eetris: 05.08.2025.</ref> '''Sri Lanka kodusõjast:''' Sri Lanka oli ja on troopiline paradiis. Ent nagu tõelises paradiisis ei ela siingi mitte üksnes Aadam ja Eeva, vaid ka vähemalt üks madu, kes kõik segi pöörab. – Kes see madu on? – See oli sallimatus. - See on singalite suutmatus olla tamilite vähemuse suhtes suuremeelne, ja lasta neilgi elada ja hingata, lubada neilegi kultuuri ja usu õitsengut. Ent see on ka tamilite vähemuse suutmatus mõista, et kuigi nad on maailmas suur rahvas, kel pikk ja kuulusrikas minevik, siis Sri Lanka saarel on nad vähemus, kes peab enamuse eelisasendiga arvestama. - Nagu isegi aru saate, on paralleelid Eestiga ilmsed. Ja samas on meie põhjamaises paradiisis kõik teisiti. – Ent kõige tähtsam on mõista mis on konfliktide peapõhjus, kes kõige kurjemad maod – kadedus, viha ja rumalus. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 7.saade). Lõvisaare tiigrid. Tamili Tiigrid. Esmakordselt eetris: 12.08.2025.</ref>   '''Hamasi kohta''': Siinkohal polegi oluline, mis Hamās on; vastupanuliikumine või terroristlik ühendus, poliitiline partei või religioosne salaselts. Sest kes vaenu külvab, see peab hukatust lõikama. – Hamās on käitunud nagu poisikene, kes harjunud istuma iga päev ühel mereäärsel kivirahnul. Ning kui ta leiab ühel päeval kivilt eest lõvi, siis ei jookse ta ära, vaid läheb metslooma oksaraoga torkima. Ning kui metselajas poisilt seepeale käe küljest kisub, siis jookseb poisikene külla, ja räägib kõigile, et talle tehti liiga. Mainimata poole sõnagagi seda, et tegelikult läks tema ise looma surkima. – Mis aga kõige kurvem; küla usub teda, saamata aru, et lõvi kaitseb end mistahes rünnaku eest, olgu see nõelatorge või mõõgahoop. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 9.saade). Jõest mereni? Hamās. Esmakordselt eetris: 27.08.2025.</ref> '''Keiser Aśokast:''' Aśoka oli humanist. Propagandast hoolimata. Hoolimata sellest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taimetoitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga oluline: Aśoka tuli toime Buddha õpetuse muutmisega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, mis sobilik kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus ja vägivaldses maailma nii vähe. Ta ei kõnelenud utoopilisest taevariigist maa peal (nagu Jeesus, Muhammed, Marx või Lenin), vaid moodsast heaoluühiskonnast. Kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga, ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt. Vähemalt ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus tänapäeva tarvis. <ref>Teoses: Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. TLÜ Kirjastus 2013, lk 118.</ref> '''Tõlkimisest:''' Igal tõlkijal on oma suhe tõlkimisse. Mina tõlgin mitte üksnes minevikust tänapäevale, vaid ka igavikust igavikku. Kui tõlkida hetke, siis on hetk tõlke ilmudes juba möödas. See mõjutab ka minu tõlkevalikut, kirjandusmoe vooludega ma kaasa ei lähe, ning ei tõlgi midagi pelgalt seepärast, et see on populaarne tänases ajas. <ref>Peatükis: Eesti Kultuurkapital, Mõttekirjanduse tõlge. Vastavad 2019.aasta nominendid Kristjan Haljak, Martti Kalda, Kalle Kasemaa, Laurits Leedjärv, Mirjam Lepikult, Krista Räni. Küsib Heli Allik. - Tõlkija Hääl VIII, lk 250</ref> 0pdm24t3k5wwi2nvbm9j1zh9k14xw3i 135862 135859 2026-09-28T22:28:50Z Raippa-Valli 5717 Link 135862 wikitext text/x-wiki '''Martti Kalda''' (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik, kes on teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm), tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse. '''[[Mahatma Gandhi]]''' ja '''[[Lennart Meri|Lennart Mere']]'' kohta: Kuivõrd defineerivad Mahatma Gandhi mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad Lennart Mere ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul. (Artiklis: Sõltumatus vägivalda tarvitamata. <ref>Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015</ref> '''[[Mahatma Gandhi]]''' kohta: Mahatma Gandhi oli kahtlemata suur mees, ja seda mitte kasvult (1,65 m), vaid vaimult. Samas oli ta ka tülikas pühamees, nagu iga kompromissitu idealist. Indias on neid kes Gandhit palavalt armastavad ja austavad, tema jälgedes käivad, ning ka neid kes teda sügavalt vihkavad. Peamine on mõista, et see polnud Gandhi üksi, kes Indiale iseseisvuse saavutas. Tal oli tuhandeid kaastöölisi, ja niisama palju suurmehi, kes töötasid teisel viisil ja kombel India iseolemise heaks. Ka Gandhi ise ei arvanud kunagi, et tema üksi on India vabastaja. Või peamine pühamees. Või ideaalne inimene. Küll aga uskus ta, et ideaalide saavutamine on võimalik. Ta oli idealist ja utopist, ning seepärast pole paljud (et mitte öelda enamus) tema ideedest tänaseni maailmas või Indias ellu rakendunud. Pigem oli ja on Gandhi mõõdupuu, mille järgi igaüks end ja oma inimlikkust mõõta saab. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 8.saade). Briti India: Tülikas pühamees. Esmakordselt eetris: 16.08.2022.</ref> '''[[Linnart Mäll]]i kohta''': Viimasena võiksid kõik mõista, et autoriteedid ja paleused nagu Linnart Mäll on vajalikud vaimses elus vaid senikaua kuni nende poole pürgitakse. Kui ollakse nende tasemeni jõutud, ei tohiks paigale jääda, vaid peaks edasi kõrgustesse kihutama. Sest nende jaoks, kes arvavad, et nemad ei saa eales nõnda headeks kui autoriteet, on õpetaja vaid takistuseks arengu teel. Tasalülitav faktor. Sel kombel võib isegi Buddha kui ideaal saada takistuseks kirgastumise teel. Õpetajast rääkimata. <ref>Artiklis: Linnart Mäll omas ajas ja kohas. (Teose Linnart Mäll, Tee ja vili (SE&JS, 2021) arvustus.) Sirp 17.09.2021</ref>   '''India defineermisest''': Indiat ei ole olemas. Läänes India nime kandev geograafilis-poliitilis-kultuuriline nähtus on nõnda kompleksne, et selle käsitamine ühe tervikuna on võimalik üksnes läänelike valgustus- ja koloniaalajastu mõttemallide järgi. [...] Keegi ei tea täpselt, millest India koosneb. On see vaid India vabariik või üksnes hinduistlik India? Või kuuluvad siia ka Indiast “rippuvad” riigid” (Pakistan, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Sri Lanka), mis moodustasid kunagi nn Suur-India? India vabariigi hiiglaslikul territooriumil elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli, ja järgivad kümneid erinevaid usundeid. Raske, kui mitte võimatu on mõista, mis ühendab Himaalaja mägedes paikneva Ladakhi mongoliidsest rassist tiibetlasest budisti Nicobari või Andamani saarestiku australoidsest rassist animistiga. Või mis ühist on Kesk-India džunglis elavatel jahimeestest ja korilastest hõimlastel urbaniseerunud Bombay (Mumbai), Calcutta (Kolkata), Madrase (Chennai), Delhi või Bangalore (Bengaluru) linnlaste, Goa portugallaste või Puducherry prantslaste järeltulijatega? Samas ühendab see seletamatu India neid ja eristab kõigist teistest. <ref>Artiklis: Indiat ei ole olemas. Vikerkaar 4-5/2010, lk 124.</ref>   '''Hiina ohust:''' Küsigem endilt näiteks kes vastutab siis kui mõni Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud koostööprojektidest hakkab ohustama Eesti julgeolekut? Mis saab siis kui Ningbo sadama kavandatav konteinersadam või Tallinna Ülikooli asutatud Konfutsiuse Instituut saavad mõjutama Eesti poliitikat? Kas immigratsioonipoliitika tuleks Hiina spetsialistide koheletoomise huvides läbi vaadata? Kas peaksime muutma hariduspoliitikat ning lõpetama Tiibetit ja Taiwani puudutavate teadustööde kirjutamise? Ehk peaksime vaatama üle Eesti välisuhtluse ning asuma arendama suhteid sääraste Hiina RV “sõpradega” nagu Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea? Kas viimaks ootab neid, kes tunnevad kaasa tiibetlaste saatusele, vangikong? Et seda ei juhtuks, tuleb säilitada valvsus. Sest Saatana suurim kavalus on väita, et teda pole olemas. <ref>Artiklis: Kui eetiline on suhelda diktatuuriga? "Ühe Hiina poliitika" ei tohiks tähendada finantskaalutlustel Hiina ees pugemist. – Postimees 23.11.2010.</ref> '''Afganistanist''': Milline on Afganistani tulevik? Kas saabub rahu? Ei tea. Ennustamine on tänamatu töö. Kas sõdade ajal sündinud inimpõlved oskavadki enam rahus elada? Kas lumepallina veerevat vägivalda ongi enam võimalik peatada? Vaid üks on selge: vihkamise seemnest kasvab surma vili, ning verega väetatud põllud vilja ei kanna. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 3.saade). Afganistan: suurriikide surnuaed. Esmakordselt eetris: 14.07.2018.</ref> '''Pakistanist:''' Keeruline on olukord Idamaade poliitikas. Eraelu ja avalik teenistus, sõjavägi ja tsiviilvõim põimuvad ja lähevad sassi. Nõnda ongi raske alati aru saada, milline rahakott on riigi, milline iseenda oma. Ja äri on poliitika ja poliitika äri. Kaootilises olukorras seisb igaüks ainult iseenda eest, üritades võimalikult kiiresti võimule ja rikkaks saada. Vahendeid valimata. Ning Pakistani poliitikud on tõeliselt osavad kaose piloodid. Kui ajalugu uskuda, ei tulegi sel segadusel eales lõppu. Kes tuult külvab, peab tormi lõikama. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 5.saade). Pakistan: kindralid ja kaos. Esmakordselt eetris: 28.07.2018</ref> '''Marokost''': Maroko kuningriik on hea näide sellest kuidas ka vastuoludest lõhestatud riik võib püsima jääda. Maroko pole ei Aafrika, Euroopa ega Aasia, samas on ta kõik need. Maroko kuningad pärinevad islami prohvetist, samas voolab nende soontes ka berberite, juutide ja neegrite veri. Maroko oli sisuliselt koloonia, ent jäi siiski iseseisvaks. Sisevaenlasi on palju, aga revolutsiooni pole toimunud. Kuningas on autokraat, ent demokraatia ei pääse võidule. Ilmselt ongi selles Maroko essents. Olla justnagu ajalik inimene, kes elab nii, nagu oleks ta igavene. Täis vastuolusid, kõhklusi ja kahtlusi, sellegipoolest kestma jäädes. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 2.saade). Maroko: Araablased Aafrikas. Esmakordselt eetris: 13.07.2019</ref> '''Tiibetist:''' Tiibetlased leiutasid aastasadade jooksul huvitava mooduse valida omale vaimseid liidreid. Selleks said ümbersündinud laamad, erivõimetega lapsed, kellest kasvatati õpetatud mungad, kloostrite ja koolkondade ülemad. Dalai-laamade traditsioonis jõuti aga ülimani, ideelisest juhist sai ka ilmalik valitseja. Vaim ja võim käsikäes. Äkki polegi see nii halb mõte? Kujutage, kui saaksime tuleviku peaministrid või presidendid kasvatada oma käe järgi ja alustada sellega juba täna? Ent siin on ka oht, nõnda võib ajale jalgu jääda, sest õpetus pärineb meil kõigil ju ikkagi lapsepõlvest. Üks on selge, Tiibeti ainulaadset võimu ja vaimu suhet tuleb hoida. Seepärast – Tiibet vabaks! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 7.saade). Tiibet: Dalai-laama – jumal inimkehas. Esmakordselt eetris: 17.08.2019</ref> '''Filipiinidest:''' Võimumeeste puhul on kõige kohutavam kui nende isik varjutab nende töö. Ja kui nad oma isiklikest tunnetest riigiasju ajades üle ei suuda olla. Ning mis kõige kohutavam – juhul kui nende abikaasa varjutab nende valitsusaega. Imelda Marcos ja Evita Peron on legendaarsed presidendiprouad, kes näitasid meile selgelt kuidas ametisse mittevalitud isik, suudab edukat võimu omastada. Seepärast vaadake alati, kellega on abielus, see kelle nime taha te valimiskabiinis risti teete. Sest tihti võivad kingad või kikilipsud muutuda presidentuuri puhul olulisemaks kui valitseja tehtud otsused. Ning maise vara ihalus ja ahnus, ning kuulsusejanu võivad hävitada ka kõige parema ja tugevama teotahte. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 8.saade). Filipiinid: Rahutu troopika. Esmakordselt eetris: 24.08.2019</ref> '''Apartheidist Lõuna-Aafrikas:''' Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvukalt probleeme. Ent nende ajalugu näitab üht; ka kõige kaugemas või tagurlikumas maanurgas jääb lõpuks peale õiglus. Ning kuigi igal rahval on kõige parem olla ja elada omal maal, ei saa üks grupp teiste üle lõpmatult domineerida. Kõigil inimestel on inimestena võrdsed õigused. Olgu nende nahk mistahes karva, sugu, seksuaalne sättumus või usk milline iganes. See on humanismi absoluutne alampiir, mille ületamist ei tohi kusagil ega kunagi taluda. Nüüd on Lõuna-Aafrika ees juba uus väljakutse; kuidas ja mismoodi oma saavutatud võrdsuse ja vabadusega edasi talitada. Kuidas neil läheb, näitab vaid aeg. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 2.saade). Lõuna-Aafrika: Kuusaim aafriklane. Esmakordselt eetris: 05.07.2021.</ref> '''Idi Aminist ja Ugandast:''' Kas Idi Amin oli kuri mees? Kahtlemata. Kas kõige kurjem? Ilmselt siiski mitte. Tegelikult on üsna kummastav, kuidas meedia ja ajalugu keskenduvad sageli kurjusele, seevastu et kõnelda headusest. Ent kuna tähelepanu juba kurjusel on, siis võtkem õppust kuidas mitte olla. Ning püüdkem vihavaenu ajel sooritatud kurjast hoiduda. Ning pidagem alati ja kõikjal meeles, et vägivald on lubatud vaid nõrgema kaitseks, mitte kunagi rünnakuks. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 3.saade). Uganda: Must on öö. Esmakordselt eetris: 12.07.2021</ref>   '''Zimbabwe ja Robert Mugabe kohta:''' Igaüks on omaenda muinasjutus kangelane, ning kellegi teise omas kurjam. Rober Mugabe saatus ja elukäik meenutab nii mõnegi teise pikaajalist võitlust pidanud riigijuhi oma. Tagasihoidlik algus, ja võitlus õigluse jalule seadmise eest. Ent siis võimuletulek, ning sellega kaasnevad pahed. Soov võimule jääda, ja osadus võimu hüvedest. Nõnda saabki Valguse Inglist - Pimeduse Vürst. Ning vaid kõige tugevamad suudavad kogu maailma ahvatlustele vastu seista. Näiteks Nelson Mandela. Zimbabwe õnnetuseks oli Robert Mugabe teisest puust. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 4.saade). Zimbabwe: Hirm on minu nimi. Esmakordselt eetris: 19.07.2021.</ref> '''Palestiinast:''' Pole kahtlustki, et Palestiinal ja palestiinlastel on õigus iseolemisele. Teisalt on raske leida terrorismile õigustust, olgu iseseisvusvõitluse aade kuitahes üllas. Ka Iisraelil on õigus olemas olla. Lähis-Ida keerdküsimuste sasipuntra kõik osapooled võiksid mõista üht; vägivald pole lahendus, ega kesta kaua. Ulatagem sõbra- ja abikäsi üle müüride, tülide ja sõdade, läbi tule ja muda. Ning mõistkem, et ajalugu ja minevikku ei saa muuta, küll aga tulevikku. Meie endi ja tulevaste põlvede tarvis. Sestap; rahu, ainult rahu! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 5.saade). Palestiina: Saatanlik Yāsir ʿArafat. Esmakordselt eetris: 26.07.2021.</ref> '''[[Ema Teresa]] kohta:''' Kas ema Teresa Kolkatast oli usuhull ja tagurlane? – Loomulikult! Tegu oli ju 20.sajandi alul sündinud katoliku nunnaga. Usuhullus on pühaku töökirjeldusse sisse kirjutatud. Kõik pühakud olid usuhullud, tagurlased ja fanaatikud. Ilma kiriku kivinenud ilmavaadet kaitsmata poleks neid pühadeks kuulutatud. Ent kas tänapäev vajab pühakuid? – Raske öelda. Ent mis kindel, meie maailm vajab endiselt neid, kes osutavad meile oma eeskujuga, kuidas olla kaastundlik, ja heatahtlik, ning kuidas head teha. Selles oli ja on ema Teresa vaieldamatu ideaal. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 7.saade). India: Pühak poris. Esmakordselt eetris: 09.08.2021.</ref> '''Ji Xinpingi uuest Hiinast:''' Kord ja seadusekuulekus on toredad. Ent nood peavad alguse saama inimeste seest, sisemisest tahtest ja tundest, et nõnda on õige. Mitte hirmust riigi ja võimu ees, mitte kartusest et sind jälgitakse, ning üleastumise korral vangi pannakse, piinatakse või tapetakse. Sest riik on inimeste tarvis, mitte inimesed riigi jaoks. Seni, kuni me seda mõistame, pole Hiinaks muutumist tarvis karta. Ent olgem tähelepanelikud! Vastusseis totalitaarsusele peab olema igapäevane tegevus. Igas asjas läbimõeldud, ja kaalutud tegevus. Sõnavabaduse ja inimõiguste kaitse igal sammul ja hetkel. Sest alternatiiv on hirmus. Sest alternatiiv on Hiina; inimese iga sammu jälgiv, ahistav, ja piiritlev, ähvardav, ja karistav riik. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 2.saade). Hiina: Impeeriumi ihalus. Esmakordselt eetris: 05.07.2022.</ref>   '''Erdoganist ja Türgist:''' Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk unistas moodsast Türgist, euroopalikust ja ilmalikust. Demokraatlikust riigist, kus armee vajadusel poliitikuid ohjab. Recep Tayyip Erdogan on Türgi pööranud aga tagasi Itta, tugevdanud islamit ja autokraatiat, ning nõrgendanud demokraatiat ja armee võimu. Arusaadav, Türgi seisabki mitme maailma piiril. Euroopa ja Aasia, Lähis-Ida ja Ida-Euroopa, kristluse ja islami, bütsantsliku autokraatia ja euroopaliku demokraatia piirimail. Nüüd tuleb vaid türklastel aru saada, et kuigi Erdogan paistab riigi sees suur ja tähtis, peab ülejäänud ilm teda täispuhutud tülinorijaks. Ning et see diktatuuri lehkavat haisu täis lähker tuleb viivitamatult õhust tühjaks lasta! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 5.saade). Türgi: Sultan on tagasi. Esmakordselt eetris: 26.07.2022.</ref> '''Sudaani konfliktist:''' Mida Sudaani verine lugu meile siis õpetab? Esiteks loomulikult seda, et juhul kui sai oma riiki valitseda ei oska, siis on iseseisvusest vähe kasu. Teiseks aga seda, et rassism pole üksnes valgete põlgus mustade vastu, vaid ka mustade põlgus valgete suhtes. Ning pruunide viha mustade vastu, ja vastupidi. Ning et rassismi leidub ka Aafrikas (ja mujal maailmas), mitte üksnes Läänemaailmas. Ning kolmandaks seda, et kõige halvem on siis kui vaikivad hääled, ning kõnelema hakkavad relvad. Sest siis ei peatu sõja jälk hakklihamasin enne, kui seda ummistavad sadade, tuhandete, sadade tuhandete, ja vahel koguni miljonite laibad. – Sestap, rahu ja teineteise mõistmist! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 7.saade). Sudaan: Surm Sudaanis. Esmakordselt eetris: 09.08.2022.</ref>   '''Vasco da Gama kohta:''' Kes siis oli Vasco da Gama? Ordurüütel? Maadeavastaja? Krahv? Või hoopis peata kana, kes leidis kuldse tera? Kitsarinnaline kristlane, kes tappis valimatult muslimeid? Ning avastas meretee Indiasse tänu eellaste tugevale tööle, ja heale juhusele? – Vastus on lihtne; Vasco da Gama oli kõike seda, ja enamgi veel. Ent ennekõike oli ta oma ajastu ja kodumaa poeg; täis usulist indu ja usku Euroopa ülimuslikkusest, ahne raha, vürtside ja tiitlite järgi, ning samas ka kindlakäeline liider, sest mõni nõrgem lööks pähklikoorega ulgumere lainetel ulpides araks. Sestap; igavest mälestust, kuigi mitte plekitut mainet väärt mees. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 4.saade). Võidujooks vürtsidele. Esmakordselt eetris: 19.07.2023.</ref> '''David Livingstone’i kohta:''' Siinkohal on vale küsida; kes oli David Livingstone? Sest vastus vahib meile otse vastu; Livingstone’ oli u n i s t u s. Euroopalik unistus, et igaühest võib saada keegi, ajalehepoisist miljonär, ja harimata jõmpsikast suurmees. Aafriklaste jaoks oli Livingstone’ hea valge mehe võrdkuju, ning eurooplaste jaoks too leebe koolipapa ja misjonär, kes metslastest maailmakodanikud teeb. Ning see, kas Livingstone’ seda kõike ka päriselt oli, polegi enam tähtis, sest Livingstone’ist on saanud inimlikkuse ideaal, soov olla omaenda parem teisend. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 6.saade). Aafrika avarustes. Esmakordselt eetris: 02.08.2023.</ref> '''Vene avastustest Aasiast:''' On mõneti irooniline, et Venemaa suurim maadeavastaja oli poolakas. Samas väljendub selles suurepäraselt ajalooline tõde; Venemaa pole mingi ühtne kultuuriruum, vaid koloonia; koloonia, kuhu on kokku surutud erinevad Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Siberi rahvad, kelle üle domineerivad nood, kes nimetavad end „tõelisteks venelasteks“. See ongi „Vene maailm“. Aga see on illusioon, miskit ühtset „Vene ilma“ pole olemas, samamoodi nagu pole olemas „tõelist venelast“. On vaid impeeriumi ihalus, ja soov teisi koloniseerida. Ning kui teised Euroopa kolonisaatorid on oma kolooniad juba ammu vabaks andnud, ja imperiaalsest mõtlemisest loobunud, siis Venemaa mitte. Ning see tähendab, et nende mõtteilm on endiselt kinni möödanikus, ega vaata tulevikku. Sestap on õige vaid üks järeldus; Venemaa, kui rahvaste vangla, peab lagunema! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 8.saade). Aasia südames. Esmakordselt eetris: 16.08.2023.</ref>   '''Gruusia saatusest:''' Mäherdune on siis Gruusia loo moraal? – Põhimõtteliselt alustasid kõik endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid 1991.aastal samalt kohalt. Gruusia kliima ja eeldused oli nii mõneski mõttes paremad kui Eestil. Aga läks teisiti, idamaine mentaliteet tõi kaasa omavahelised sõjad, taplused grusiinide endi keskel, ning abhaaside ja osseetidega. Lisaks veel korruptsioon, ja suutmatus ehitada üles toimivat ning euroopalikku riiki. Saakašvili presidentuur 21.sajandi algul tuli liiga hilja. Kaukaasia roos puhkes õitsele, ent peagi põletas Vene saatana tuli selle tuhaks. Ning Gruusia langes taas Venemaa mõjusfääri. Õnneks pääses Eesti napilt selle kurjami kihvade vahelt minema. Sestap; hoidkem seda, mis meil on! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VIII hooaeg, 9.saade). Kaukaasia roos. Esmakordselt eetris: 20.08.2024.</ref>   '''Mossadi kohta:''' Igal mündil on kaks külge. – Esmalt on Mossad kahtlemata riiklikult toetatud kriminaalne organisatsioon. Nad on rikkunud räigelt seadusi ja sooritanud hulga kuritegusid arvukates välisriikides; nad on röövinud ja mõrvanud ilma kohtu loata, ja süüdimõistva otsuseta, ning kindlasti murendab säärane tegevus maailma õiglustunnet. – Teisalt on aga Mossad võimas relv, mis kaitseb Iisraeli, päästab juute hädast ja maksab vajaduselt kätte. – Sest kui Eestil oleks säärane relv, siis poleks sõda ehk tarvis kartagi. - Sest kui Putin oleks Mossadi vaenlane, siis oleks ta juba ammu kastis ja Kremli müüri äärde maetud. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 6.saade). Pistoda ja oliivioks. Mossad. Esmakordselt eetris: 05.08.2025.</ref> '''Sri Lanka kodusõjast:''' Sri Lanka oli ja on troopiline paradiis. Ent nagu tõelises paradiisis ei ela siingi mitte üksnes Aadam ja Eeva, vaid ka vähemalt üks madu, kes kõik segi pöörab. – Kes see madu on? – See oli sallimatus. - See on singalite suutmatus olla tamilite vähemuse suhtes suuremeelne, ja lasta neilgi elada ja hingata, lubada neilegi kultuuri ja usu õitsengut. Ent see on ka tamilite vähemuse suutmatus mõista, et kuigi nad on maailmas suur rahvas, kel pikk ja kuulusrikas minevik, siis Sri Lanka saarel on nad vähemus, kes peab enamuse eelisasendiga arvestama. - Nagu isegi aru saate, on paralleelid Eestiga ilmsed. Ja samas on meie põhjamaises paradiisis kõik teisiti. – Ent kõige tähtsam on mõista mis on konfliktide peapõhjus, kes kõige kurjemad maod – kadedus, viha ja rumalus. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 7.saade). Lõvisaare tiigrid. Tamili Tiigrid. Esmakordselt eetris: 12.08.2025.</ref>   '''Hamasi kohta''': Siinkohal polegi oluline, mis Hamās on; vastupanuliikumine või terroristlik ühendus, poliitiline partei või religioosne salaselts. Sest kes vaenu külvab, see peab hukatust lõikama. – Hamās on käitunud nagu poisikene, kes harjunud istuma iga päev ühel mereäärsel kivirahnul. Ning kui ta leiab ühel päeval kivilt eest lõvi, siis ei jookse ta ära, vaid läheb metslooma oksaraoga torkima. Ning kui metselajas poisilt seepeale käe küljest kisub, siis jookseb poisikene külla, ja räägib kõigile, et talle tehti liiga. Mainimata poole sõnagagi seda, et tegelikult läks tema ise looma surkima. – Mis aga kõige kurvem; küla usub teda, saamata aru, et lõvi kaitseb end mistahes rünnaku eest, olgu see nõelatorge või mõõgahoop. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 9.saade). Jõest mereni? Hamās. Esmakordselt eetris: 27.08.2025.</ref> '''Keiser Aśokast:''' Aśoka oli humanist. Propagandast hoolimata. Hoolimata sellest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taimetoitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga oluline: Aśoka tuli toime Buddha õpetuse muutmisega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, mis sobilik kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus ja vägivaldses maailma nii vähe. Ta ei kõnelenud utoopilisest taevariigist maa peal (nagu Jeesus, Muhammed, Marx või Lenin), vaid moodsast heaoluühiskonnast. Kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga, ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt. Vähemalt ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus tänapäeva tarvis. <ref>Teoses: Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. TLÜ Kirjastus 2013, lk 118.</ref> '''Tõlkimisest:''' Igal tõlkijal on oma suhe tõlkimisse. Mina tõlgin mitte üksnes minevikust tänapäevale, vaid ka igavikust igavikku. Kui tõlkida hetke, siis on hetk tõlke ilmudes juba möödas. See mõjutab ka minu tõlkevalikut, kirjandusmoe vooludega ma kaasa ei lähe, ning ei tõlgi midagi pelgalt seepärast, et see on populaarne tänases ajas. <ref>Peatükis: Eesti Kultuurkapital, Mõttekirjanduse tõlge. Vastavad 2019.aasta nominendid Kristjan Haljak, Martti Kalda, Kalle Kasemaa, Laurits Leedjärv, Mirjam Lepikult, Krista Räni. Küsib Heli Allik. - Tõlkija Hääl VIII, lk 250</ref> {{Vikipeedia}} erhtbpxg738m2zhdmuhsm4gtmq3i9fg 135863 135862 2026-09-28T22:30:11Z Raippa-Valli 5717 Pilt 135863 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda (2018)]] '''Martti Kalda''' (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik, kes on teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm), tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse. '''[[Mahatma Gandhi]]''' ja '''[[Lennart Meri|Lennart Mere']]'' kohta: Kuivõrd defineerivad Mahatma Gandhi mõtted teda kui riigimeest? Kuigi Gandhit mäletatakse tänapäeval ehk eelkõige tema ideede tõttu, siis kuivõrd on võimalik teda ennast tema mõeldu ja öeldu abil määratleda? Võrdluseks: kas Eesti iseseisvuse taastamisel olid tähtsamad Lennart Mere ideed või tegevus? Arvan, et viimane, kuigi kahtlemata olid üliolulised ka meie esimese uue presidendi kandvad mõtted. (Kui lubate, siis sõnastan need: iseolemine, demokraatia ja inimlikkus.) Palju enam mõjutas meid aga tema konkreetne tegevus. Seesama käibib ka Gandhi puhul. (Artiklis: Sõltumatus vägivalda tarvitamata. <ref>Teose Mahatma Gandhi, Mõtteid ja vaateid (Ilmamaa, 2015) arvustus.) Sirp 24.09.2015</ref> '''[[Mahatma Gandhi]]''' kohta: Mahatma Gandhi oli kahtlemata suur mees, ja seda mitte kasvult (1,65 m), vaid vaimult. Samas oli ta ka tülikas pühamees, nagu iga kompromissitu idealist. Indias on neid kes Gandhit palavalt armastavad ja austavad, tema jälgedes käivad, ning ka neid kes teda sügavalt vihkavad. Peamine on mõista, et see polnud Gandhi üksi, kes Indiale iseseisvuse saavutas. Tal oli tuhandeid kaastöölisi, ja niisama palju suurmehi, kes töötasid teisel viisil ja kombel India iseolemise heaks. Ka Gandhi ise ei arvanud kunagi, et tema üksi on India vabastaja. Või peamine pühamees. Või ideaalne inimene. Küll aga uskus ta, et ideaalide saavutamine on võimalik. Ta oli idealist ja utopist, ning seepärast pole paljud (et mitte öelda enamus) tema ideedest tänaseni maailmas või Indias ellu rakendunud. Pigem oli ja on Gandhi mõõdupuu, mille järgi igaüks end ja oma inimlikkust mõõta saab. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 8.saade). Briti India: Tülikas pühamees. Esmakordselt eetris: 16.08.2022.</ref> '''[[Linnart Mäll]]i kohta''': Viimasena võiksid kõik mõista, et autoriteedid ja paleused nagu Linnart Mäll on vajalikud vaimses elus vaid senikaua kuni nende poole pürgitakse. Kui ollakse nende tasemeni jõutud, ei tohiks paigale jääda, vaid peaks edasi kõrgustesse kihutama. Sest nende jaoks, kes arvavad, et nemad ei saa eales nõnda headeks kui autoriteet, on õpetaja vaid takistuseks arengu teel. Tasalülitav faktor. Sel kombel võib isegi Buddha kui ideaal saada takistuseks kirgastumise teel. Õpetajast rääkimata. <ref>Artiklis: Linnart Mäll omas ajas ja kohas. (Teose Linnart Mäll, Tee ja vili (SE&JS, 2021) arvustus.) Sirp 17.09.2021</ref>   '''India defineermisest''': Indiat ei ole olemas. Läänes India nime kandev geograafilis-poliitilis-kultuuriline nähtus on nõnda kompleksne, et selle käsitamine ühe tervikuna on võimalik üksnes läänelike valgustus- ja koloniaalajastu mõttemallide järgi. [...] Keegi ei tea täpselt, millest India koosneb. On see vaid India vabariik või üksnes hinduistlik India? Või kuuluvad siia ka Indiast “rippuvad” riigid” (Pakistan, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Sri Lanka), mis moodustasid kunagi nn Suur-India? India vabariigi hiiglaslikul territooriumil elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli, ja järgivad kümneid erinevaid usundeid. Raske, kui mitte võimatu on mõista, mis ühendab Himaalaja mägedes paikneva Ladakhi mongoliidsest rassist tiibetlasest budisti Nicobari või Andamani saarestiku australoidsest rassist animistiga. Või mis ühist on Kesk-India džunglis elavatel jahimeestest ja korilastest hõimlastel urbaniseerunud Bombay (Mumbai), Calcutta (Kolkata), Madrase (Chennai), Delhi või Bangalore (Bengaluru) linnlaste, Goa portugallaste või Puducherry prantslaste järeltulijatega? Samas ühendab see seletamatu India neid ja eristab kõigist teistest. <ref>Artiklis: Indiat ei ole olemas. Vikerkaar 4-5/2010, lk 124.</ref>   '''Hiina ohust:''' Küsigem endilt näiteks kes vastutab siis kui mõni Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud koostööprojektidest hakkab ohustama Eesti julgeolekut? Mis saab siis kui Ningbo sadama kavandatav konteinersadam või Tallinna Ülikooli asutatud Konfutsiuse Instituut saavad mõjutama Eesti poliitikat? Kas immigratsioonipoliitika tuleks Hiina spetsialistide koheletoomise huvides läbi vaadata? Kas peaksime muutma hariduspoliitikat ning lõpetama Tiibetit ja Taiwani puudutavate teadustööde kirjutamise? Ehk peaksime vaatama üle Eesti välisuhtluse ning asuma arendama suhteid sääraste Hiina RV “sõpradega” nagu Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea? Kas viimaks ootab neid, kes tunnevad kaasa tiibetlaste saatusele, vangikong? Et seda ei juhtuks, tuleb säilitada valvsus. Sest Saatana suurim kavalus on väita, et teda pole olemas. <ref>Artiklis: Kui eetiline on suhelda diktatuuriga? "Ühe Hiina poliitika" ei tohiks tähendada finantskaalutlustel Hiina ees pugemist. – Postimees 23.11.2010.</ref> '''Afganistanist''': Milline on Afganistani tulevik? Kas saabub rahu? Ei tea. Ennustamine on tänamatu töö. Kas sõdade ajal sündinud inimpõlved oskavadki enam rahus elada? Kas lumepallina veerevat vägivalda ongi enam võimalik peatada? Vaid üks on selge: vihkamise seemnest kasvab surma vili, ning verega väetatud põllud vilja ei kanna. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 3.saade). Afganistan: suurriikide surnuaed. Esmakordselt eetris: 14.07.2018.</ref> '''Pakistanist:''' Keeruline on olukord Idamaade poliitikas. Eraelu ja avalik teenistus, sõjavägi ja tsiviilvõim põimuvad ja lähevad sassi. Nõnda ongi raske alati aru saada, milline rahakott on riigi, milline iseenda oma. Ja äri on poliitika ja poliitika äri. Kaootilises olukorras seisb igaüks ainult iseenda eest, üritades võimalikult kiiresti võimule ja rikkaks saada. Vahendeid valimata. Ning Pakistani poliitikud on tõeliselt osavad kaose piloodid. Kui ajalugu uskuda, ei tulegi sel segadusel eales lõppu. Kes tuult külvab, peab tormi lõikama. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (II hooaeg, 5.saade). Pakistan: kindralid ja kaos. Esmakordselt eetris: 28.07.2018</ref> '''Marokost''': Maroko kuningriik on hea näide sellest kuidas ka vastuoludest lõhestatud riik võib püsima jääda. Maroko pole ei Aafrika, Euroopa ega Aasia, samas on ta kõik need. Maroko kuningad pärinevad islami prohvetist, samas voolab nende soontes ka berberite, juutide ja neegrite veri. Maroko oli sisuliselt koloonia, ent jäi siiski iseseisvaks. Sisevaenlasi on palju, aga revolutsiooni pole toimunud. Kuningas on autokraat, ent demokraatia ei pääse võidule. Ilmselt ongi selles Maroko essents. Olla justnagu ajalik inimene, kes elab nii, nagu oleks ta igavene. Täis vastuolusid, kõhklusi ja kahtlusi, sellegipoolest kestma jäädes. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 2.saade). Maroko: Araablased Aafrikas. Esmakordselt eetris: 13.07.2019</ref> '''Tiibetist:''' Tiibetlased leiutasid aastasadade jooksul huvitava mooduse valida omale vaimseid liidreid. Selleks said ümbersündinud laamad, erivõimetega lapsed, kellest kasvatati õpetatud mungad, kloostrite ja koolkondade ülemad. Dalai-laamade traditsioonis jõuti aga ülimani, ideelisest juhist sai ka ilmalik valitseja. Vaim ja võim käsikäes. Äkki polegi see nii halb mõte? Kujutage, kui saaksime tuleviku peaministrid või presidendid kasvatada oma käe järgi ja alustada sellega juba täna? Ent siin on ka oht, nõnda võib ajale jalgu jääda, sest õpetus pärineb meil kõigil ju ikkagi lapsepõlvest. Üks on selge, Tiibeti ainulaadset võimu ja vaimu suhet tuleb hoida. Seepärast – Tiibet vabaks! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 7.saade). Tiibet: Dalai-laama – jumal inimkehas. Esmakordselt eetris: 17.08.2019</ref> '''Filipiinidest:''' Võimumeeste puhul on kõige kohutavam kui nende isik varjutab nende töö. Ja kui nad oma isiklikest tunnetest riigiasju ajades üle ei suuda olla. Ning mis kõige kohutavam – juhul kui nende abikaasa varjutab nende valitsusaega. Imelda Marcos ja Evita Peron on legendaarsed presidendiprouad, kes näitasid meile selgelt kuidas ametisse mittevalitud isik, suudab edukat võimu omastada. Seepärast vaadake alati, kellega on abielus, see kelle nime taha te valimiskabiinis risti teete. Sest tihti võivad kingad või kikilipsud muutuda presidentuuri puhul olulisemaks kui valitseja tehtud otsused. Ning maise vara ihalus ja ahnus, ning kuulsusejanu võivad hävitada ka kõige parema ja tugevama teotahte. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (III hooaeg, 8.saade). Filipiinid: Rahutu troopika. Esmakordselt eetris: 24.08.2019</ref> '''Apartheidist Lõuna-Aafrikas:''' Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvukalt probleeme. Ent nende ajalugu näitab üht; ka kõige kaugemas või tagurlikumas maanurgas jääb lõpuks peale õiglus. Ning kuigi igal rahval on kõige parem olla ja elada omal maal, ei saa üks grupp teiste üle lõpmatult domineerida. Kõigil inimestel on inimestena võrdsed õigused. Olgu nende nahk mistahes karva, sugu, seksuaalne sättumus või usk milline iganes. See on humanismi absoluutne alampiir, mille ületamist ei tohi kusagil ega kunagi taluda. Nüüd on Lõuna-Aafrika ees juba uus väljakutse; kuidas ja mismoodi oma saavutatud võrdsuse ja vabadusega edasi talitada. Kuidas neil läheb, näitab vaid aeg. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 2.saade). Lõuna-Aafrika: Kuusaim aafriklane. Esmakordselt eetris: 05.07.2021.</ref> '''Idi Aminist ja Ugandast:''' Kas Idi Amin oli kuri mees? Kahtlemata. Kas kõige kurjem? Ilmselt siiski mitte. Tegelikult on üsna kummastav, kuidas meedia ja ajalugu keskenduvad sageli kurjusele, seevastu et kõnelda headusest. Ent kuna tähelepanu juba kurjusel on, siis võtkem õppust kuidas mitte olla. Ning püüdkem vihavaenu ajel sooritatud kurjast hoiduda. Ning pidagem alati ja kõikjal meeles, et vägivald on lubatud vaid nõrgema kaitseks, mitte kunagi rünnakuks. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 3.saade). Uganda: Must on öö. Esmakordselt eetris: 12.07.2021</ref>   '''Zimbabwe ja Robert Mugabe kohta:''' Igaüks on omaenda muinasjutus kangelane, ning kellegi teise omas kurjam. Rober Mugabe saatus ja elukäik meenutab nii mõnegi teise pikaajalist võitlust pidanud riigijuhi oma. Tagasihoidlik algus, ja võitlus õigluse jalule seadmise eest. Ent siis võimuletulek, ning sellega kaasnevad pahed. Soov võimule jääda, ja osadus võimu hüvedest. Nõnda saabki Valguse Inglist - Pimeduse Vürst. Ning vaid kõige tugevamad suudavad kogu maailma ahvatlustele vastu seista. Näiteks Nelson Mandela. Zimbabwe õnnetuseks oli Robert Mugabe teisest puust. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 4.saade). Zimbabwe: Hirm on minu nimi. Esmakordselt eetris: 19.07.2021.</ref> '''Palestiinast:''' Pole kahtlustki, et Palestiinal ja palestiinlastel on õigus iseolemisele. Teisalt on raske leida terrorismile õigustust, olgu iseseisvusvõitluse aade kuitahes üllas. Ka Iisraelil on õigus olemas olla. Lähis-Ida keerdküsimuste sasipuntra kõik osapooled võiksid mõista üht; vägivald pole lahendus, ega kesta kaua. Ulatagem sõbra- ja abikäsi üle müüride, tülide ja sõdade, läbi tule ja muda. Ning mõistkem, et ajalugu ja minevikku ei saa muuta, küll aga tulevikku. Meie endi ja tulevaste põlvede tarvis. Sestap; rahu, ainult rahu! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 5.saade). Palestiina: Saatanlik Yāsir ʿArafat. Esmakordselt eetris: 26.07.2021.</ref> '''[[Ema Teresa]] kohta:''' Kas ema Teresa Kolkatast oli usuhull ja tagurlane? – Loomulikult! Tegu oli ju 20.sajandi alul sündinud katoliku nunnaga. Usuhullus on pühaku töökirjeldusse sisse kirjutatud. Kõik pühakud olid usuhullud, tagurlased ja fanaatikud. Ilma kiriku kivinenud ilmavaadet kaitsmata poleks neid pühadeks kuulutatud. Ent kas tänapäev vajab pühakuid? – Raske öelda. Ent mis kindel, meie maailm vajab endiselt neid, kes osutavad meile oma eeskujuga, kuidas olla kaastundlik, ja heatahtlik, ning kuidas head teha. Selles oli ja on ema Teresa vaieldamatu ideaal. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (V hooaeg, 7.saade). India: Pühak poris. Esmakordselt eetris: 09.08.2021.</ref> '''Ji Xinpingi uuest Hiinast:''' Kord ja seadusekuulekus on toredad. Ent nood peavad alguse saama inimeste seest, sisemisest tahtest ja tundest, et nõnda on õige. Mitte hirmust riigi ja võimu ees, mitte kartusest et sind jälgitakse, ning üleastumise korral vangi pannakse, piinatakse või tapetakse. Sest riik on inimeste tarvis, mitte inimesed riigi jaoks. Seni, kuni me seda mõistame, pole Hiinaks muutumist tarvis karta. Ent olgem tähelepanelikud! Vastusseis totalitaarsusele peab olema igapäevane tegevus. Igas asjas läbimõeldud, ja kaalutud tegevus. Sõnavabaduse ja inimõiguste kaitse igal sammul ja hetkel. Sest alternatiiv on hirmus. Sest alternatiiv on Hiina; inimese iga sammu jälgiv, ahistav, ja piiritlev, ähvardav, ja karistav riik. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 2.saade). Hiina: Impeeriumi ihalus. Esmakordselt eetris: 05.07.2022.</ref>   '''Erdoganist ja Türgist:''' Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk unistas moodsast Türgist, euroopalikust ja ilmalikust. Demokraatlikust riigist, kus armee vajadusel poliitikuid ohjab. Recep Tayyip Erdogan on Türgi pööranud aga tagasi Itta, tugevdanud islamit ja autokraatiat, ning nõrgendanud demokraatiat ja armee võimu. Arusaadav, Türgi seisabki mitme maailma piiril. Euroopa ja Aasia, Lähis-Ida ja Ida-Euroopa, kristluse ja islami, bütsantsliku autokraatia ja euroopaliku demokraatia piirimail. Nüüd tuleb vaid türklastel aru saada, et kuigi Erdogan paistab riigi sees suur ja tähtis, peab ülejäänud ilm teda täispuhutud tülinorijaks. Ning et see diktatuuri lehkavat haisu täis lähker tuleb viivitamatult õhust tühjaks lasta! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 5.saade). Türgi: Sultan on tagasi. Esmakordselt eetris: 26.07.2022.</ref> '''Sudaani konfliktist:''' Mida Sudaani verine lugu meile siis õpetab? Esiteks loomulikult seda, et juhul kui sai oma riiki valitseda ei oska, siis on iseseisvusest vähe kasu. Teiseks aga seda, et rassism pole üksnes valgete põlgus mustade vastu, vaid ka mustade põlgus valgete suhtes. Ning pruunide viha mustade vastu, ja vastupidi. Ning et rassismi leidub ka Aafrikas (ja mujal maailmas), mitte üksnes Läänemaailmas. Ning kolmandaks seda, et kõige halvem on siis kui vaikivad hääled, ning kõnelema hakkavad relvad. Sest siis ei peatu sõja jälk hakklihamasin enne, kui seda ummistavad sadade, tuhandete, sadade tuhandete, ja vahel koguni miljonite laibad. – Sestap, rahu ja teineteise mõistmist! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VI hooaeg, 7.saade). Sudaan: Surm Sudaanis. Esmakordselt eetris: 09.08.2022.</ref>   '''Vasco da Gama kohta:''' Kes siis oli Vasco da Gama? Ordurüütel? Maadeavastaja? Krahv? Või hoopis peata kana, kes leidis kuldse tera? Kitsarinnaline kristlane, kes tappis valimatult muslimeid? Ning avastas meretee Indiasse tänu eellaste tugevale tööle, ja heale juhusele? – Vastus on lihtne; Vasco da Gama oli kõike seda, ja enamgi veel. Ent ennekõike oli ta oma ajastu ja kodumaa poeg; täis usulist indu ja usku Euroopa ülimuslikkusest, ahne raha, vürtside ja tiitlite järgi, ning samas ka kindlakäeline liider, sest mõni nõrgem lööks pähklikoorega ulgumere lainetel ulpides araks. Sestap; igavest mälestust, kuigi mitte plekitut mainet väärt mees. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 4.saade). Võidujooks vürtsidele. Esmakordselt eetris: 19.07.2023.</ref> '''David Livingstone’i kohta:''' Siinkohal on vale küsida; kes oli David Livingstone? Sest vastus vahib meile otse vastu; Livingstone’ oli u n i s t u s. Euroopalik unistus, et igaühest võib saada keegi, ajalehepoisist miljonär, ja harimata jõmpsikast suurmees. Aafriklaste jaoks oli Livingstone’ hea valge mehe võrdkuju, ning eurooplaste jaoks too leebe koolipapa ja misjonär, kes metslastest maailmakodanikud teeb. Ning see, kas Livingstone’ seda kõike ka päriselt oli, polegi enam tähtis, sest Livingstone’ist on saanud inimlikkuse ideaal, soov olla omaenda parem teisend. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 6.saade). Aafrika avarustes. Esmakordselt eetris: 02.08.2023.</ref> '''Vene avastustest Aasiast:''' On mõneti irooniline, et Venemaa suurim maadeavastaja oli poolakas. Samas väljendub selles suurepäraselt ajalooline tõde; Venemaa pole mingi ühtne kultuuriruum, vaid koloonia; koloonia, kuhu on kokku surutud erinevad Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Siberi rahvad, kelle üle domineerivad nood, kes nimetavad end „tõelisteks venelasteks“. See ongi „Vene maailm“. Aga see on illusioon, miskit ühtset „Vene ilma“ pole olemas, samamoodi nagu pole olemas „tõelist venelast“. On vaid impeeriumi ihalus, ja soov teisi koloniseerida. Ning kui teised Euroopa kolonisaatorid on oma kolooniad juba ammu vabaks andnud, ja imperiaalsest mõtlemisest loobunud, siis Venemaa mitte. Ning see tähendab, et nende mõtteilm on endiselt kinni möödanikus, ega vaata tulevikku. Sestap on õige vaid üks järeldus; Venemaa, kui rahvaste vangla, peab lagunema! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VII hooaeg, 8.saade). Aasia südames. Esmakordselt eetris: 16.08.2023.</ref>   '''Gruusia saatusest:''' Mäherdune on siis Gruusia loo moraal? – Põhimõtteliselt alustasid kõik endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid 1991.aastal samalt kohalt. Gruusia kliima ja eeldused oli nii mõneski mõttes paremad kui Eestil. Aga läks teisiti, idamaine mentaliteet tõi kaasa omavahelised sõjad, taplused grusiinide endi keskel, ning abhaaside ja osseetidega. Lisaks veel korruptsioon, ja suutmatus ehitada üles toimivat ning euroopalikku riiki. Saakašvili presidentuur 21.sajandi algul tuli liiga hilja. Kaukaasia roos puhkes õitsele, ent peagi põletas Vene saatana tuli selle tuhaks. Ning Gruusia langes taas Venemaa mõjusfääri. Õnneks pääses Eesti napilt selle kurjami kihvade vahelt minema. Sestap; hoidkem seda, mis meil on! <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (VIII hooaeg, 9.saade). Kaukaasia roos. Esmakordselt eetris: 20.08.2024.</ref>   '''Mossadi kohta:''' Igal mündil on kaks külge. – Esmalt on Mossad kahtlemata riiklikult toetatud kriminaalne organisatsioon. Nad on rikkunud räigelt seadusi ja sooritanud hulga kuritegusid arvukates välisriikides; nad on röövinud ja mõrvanud ilma kohtu loata, ja süüdimõistva otsuseta, ning kindlasti murendab säärane tegevus maailma õiglustunnet. – Teisalt on aga Mossad võimas relv, mis kaitseb Iisraeli, päästab juute hädast ja maksab vajaduselt kätte. – Sest kui Eestil oleks säärane relv, siis poleks sõda ehk tarvis kartagi. - Sest kui Putin oleks Mossadi vaenlane, siis oleks ta juba ammu kastis ja Kremli müüri äärde maetud. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 6.saade). Pistoda ja oliivioks. Mossad. Esmakordselt eetris: 05.08.2025.</ref> '''Sri Lanka kodusõjast:''' Sri Lanka oli ja on troopiline paradiis. Ent nagu tõelises paradiisis ei ela siingi mitte üksnes Aadam ja Eeva, vaid ka vähemalt üks madu, kes kõik segi pöörab. – Kes see madu on? – See oli sallimatus. - See on singalite suutmatus olla tamilite vähemuse suhtes suuremeelne, ja lasta neilgi elada ja hingata, lubada neilegi kultuuri ja usu õitsengut. Ent see on ka tamilite vähemuse suutmatus mõista, et kuigi nad on maailmas suur rahvas, kel pikk ja kuulusrikas minevik, siis Sri Lanka saarel on nad vähemus, kes peab enamuse eelisasendiga arvestama. - Nagu isegi aru saate, on paralleelid Eestiga ilmsed. Ja samas on meie põhjamaises paradiisis kõik teisiti. – Ent kõige tähtsam on mõista mis on konfliktide peapõhjus, kes kõige kurjemad maod – kadedus, viha ja rumalus. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 7.saade). Lõvisaare tiigrid. Tamili Tiigrid. Esmakordselt eetris: 12.08.2025.</ref>   '''Hamasi kohta''': Siinkohal polegi oluline, mis Hamās on; vastupanuliikumine või terroristlik ühendus, poliitiline partei või religioosne salaselts. Sest kes vaenu külvab, see peab hukatust lõikama. – Hamās on käitunud nagu poisikene, kes harjunud istuma iga päev ühel mereäärsel kivirahnul. Ning kui ta leiab ühel päeval kivilt eest lõvi, siis ei jookse ta ära, vaid läheb metslooma oksaraoga torkima. Ning kui metselajas poisilt seepeale käe küljest kisub, siis jookseb poisikene külla, ja räägib kõigile, et talle tehti liiga. Mainimata poole sõnagagi seda, et tegelikult läks tema ise looma surkima. – Mis aga kõige kurvem; küla usub teda, saamata aru, et lõvi kaitseb end mistahes rünnaku eest, olgu see nõelatorge või mõõgahoop. <ref>Raadiosaates: Hommikumaa vägevad (IX hooaeg, 9.saade). Jõest mereni? Hamās. Esmakordselt eetris: 27.08.2025.</ref> '''Keiser Aśokast:''' Aśoka oli humanist. Propagandast hoolimata. Hoolimata sellest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taimetoitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga oluline: Aśoka tuli toime Buddha õpetuse muutmisega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, mis sobilik kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus ja vägivaldses maailma nii vähe. Ta ei kõnelenud utoopilisest taevariigist maa peal (nagu Jeesus, Muhammed, Marx või Lenin), vaid moodsast heaoluühiskonnast. Kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga, ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt. Vähemalt ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus tänapäeva tarvis. <ref>Teoses: Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. TLÜ Kirjastus 2013, lk 118.</ref> '''Tõlkimisest:''' Igal tõlkijal on oma suhe tõlkimisse. Mina tõlgin mitte üksnes minevikust tänapäevale, vaid ka igavikust igavikku. Kui tõlkida hetke, siis on hetk tõlke ilmudes juba möödas. See mõjutab ka minu tõlkevalikut, kirjandusmoe vooludega ma kaasa ei lähe, ning ei tõlgi midagi pelgalt seepärast, et see on populaarne tänases ajas. <ref>Peatükis: Eesti Kultuurkapital, Mõttekirjanduse tõlge. Vastavad 2019.aasta nominendid Kristjan Haljak, Martti Kalda, Kalle Kasemaa, Laurits Leedjärv, Mirjam Lepikult, Krista Räni. Küsib Heli Allik. - Tõlkija Hääl VIII, lk 250</ref> {{Vikipeedia}} o21ovoq8khr7lggltu7khohtlyb6yqx