Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4457 135931 127908 2026-10-08T20:32:33Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135931 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sanford_Robinson_Gifford_-_Two_Pears_on_a_Tabletop_-_2001.130.1_-_National_Gallery_of_Art.jpg|pisi|Sanford Robinson Gifford, "Kaks pirni laual" (u 1866)]] [[Pilt:Eugene_Remy_Maes_Two_cats_with_a_prey.jpg|pisi|Eugène Rémy Maes (1849-1931), "Kaks kassi", ''s.d.'']] [[Pilt:Camilla_Zach-Dorn_Zwei_Berner_Sennhunde.jpg|pisi|Camilla Zach-Dorn, "Kaks Berni karjakoera" (1888)]] [[Pilt:Marta_Shmatava_2014_Two_and_moon_100x80.JPG|pisi|Marta Šmatava, "Nemad kaks ja kuu" (2014)]] '''Kaks''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[üks|ühele]] ja eelneb [[kolm]]ele. Kaks märgitakse araabia numbriga 2 ja Rooma numbriga II. ==Proosa== * Võib öelda, et [[maailm]]as on kaht [[sort]]i [[inimene|inimesi]]: need, kes pidevalt jagavad kogu maailma inimesi kahte sorti, ja need, kes seda ei tee. Mõlemad sordid on [[seltskond]]likus suhtluses äärmiselt ebameeldivad, nii et maailma ei jäägi praktiliselt mitte kedagi, keda tunda tahaks. ** [[Robert Benchley]] ajakirjas Vanity Fair, veebruar 1920<ref>https://quoteinvestigator.com/2014/02/07/two-classes/</ref> * "Mina annan vormid lõputule tarkusele," ütles Kaks. "Ja tarkus vaatab nendes vormides ennast ja saab veel suuremaks. Ma olen elu jõud, sest ma olen peegel. Ma jagan ühtsuse kaheks. Ma paljundan ja annan elu." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 72 * Kahte [[lõpmatus]]t [[avastus|avastada]] pole võimalik, see oleks loogiline [[viga]]. Ja sel [[loogika]]l on absoluutne kehtivus. On kaks selgelt eristuvat konkreetset lõpmatust, näiteks mina ja sina, lugeja, ehkki tundub, et lõpmatusi saab olemas olla ainult üks. Aga näe, on juba kaks - ja siit hakkabki peale humanitaarne [[mõtlemine]]: kahe lõpmatuse mõistest. ** [[Jaan Undusk]], "Asju, mida ma arvan", rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest", Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 11 (Eesti mõttelugu 118) ==Luule== <poem> Kaks algust minus: [[süda]] ja mu [[liha]]. Neid ühendand on [[armastus]] ja [[viha]]. Käib [[ingel]] ühes [[maja]]s [[saatan]]aga. </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Kaks algust" (1912) ==Vanasõnad== * [[Aasta]] teeb [[mees|mehe]] [[vana]]ks, kaks [[laps]]e kavalaks. * [[Hea]] lugu laseb ennast kaks korda laulda. * Ei kaht asja või korraga teha. * Ei kahte [[hea]]d või saada. * Igal asjal kaks [[ots]]a. * [[Inimene]] läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. * Kaks [[kass]]i ei sünni ühte kotti. * Kaks [[kolm]]at ei jätä. * Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait. * Kaks leekuningat ei mahu ühe [[katus]]e alla. * Kaks [[silm]]a ulatuvad kaugemale kui [[üks]]. * Kaks [[uhkus|uhket]] ei või üheskoos käia. * Kui kaks kaubal, siis kolmas [[kõrv]]al. * Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt. * Kui kaks [[muna]] pärast tülis, pistab kolmas ta suhu. * [[Mees]] mehe vastu, kaks meest kahe vastu ([[kurat|kuradi]] vastu). * Olgu kas kaks [[suits]]u [[suu]]s, poiss jääb ikka poisiks. * Töötegijale teng, hoolekandjale kaks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] lyjta79fekrq7sugjax3k8rvae5cdnp 0 4710 135921 106819 2026-10-08T14:01:59Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135921 wikitext text/x-wiki [[Fail:Otepää linnavalitsuse hoone 03.JPG|pisi|Kell Otepää linnavalitsuse hoonel]] [[Pilt:Emil_Czech_Stillleben_mit_antiker_Uhr_1917.jpg|pisi|Emil Czech, "Vaikelu vanaaegse kellaga" (1917)]] [[Pilt:Rahel_Bodländer_-_Opstilling_med_en_bog,_konsolur,_tekop_og_blomster.png|pisi|Rahel Bodländer (1863-1942), "Vaikelu raamatu, kella, lillede ja teetassiga", ''s.d.'']] '''Kell''' on seadeldis, mis ütleb [[inimene|inimesele]], millal viimane võib midagi teha. ==Proosa== * Ainus asi, mida kell ei tea, on see, kas ta näitab päeva või öö tunde, sest minutiosuti on pimeda kepp, millega käies teed kombitakse. (lk 23) * Õnnelikel tundidel kella ei ole. (lk 19) * Kui kella üks osuti teise taha kinni jääb, näib peatuvat üleüldine aeg, kellega tehakse halba nalja, tirides teda rõivastest. (lk 37) * Kui lastaks müügile kell, mis teeb erilise helisignaali abil teatavaks meie eelviimase tunni, ei ostaks seda keegi. (lk 45) * Kell ajab endal habet, kuid jätab alles vurrud. (lk 52) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Omapärane ajamõõtmisvahend [[leivaküpsetamine|leivaküpsetamisel]] oli kakukell. Perenaine voolis leivanõu kraabetest väikese, umbes kanamunasuuruse munakese ja pistis selle kaussi vee sisse. Kui see vee peale kerkis, oli paras aeg [[leib]]ade ahjust välja võtmiseks. Kakukella kohta on andmeid üle terve Eesti. ** [[Hella Keem]], "Leivakünast ahjuluuani: Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest", EKSA, 2020, lk 44 * Me räägime kellast kui ajamõõtmise riistast. Platoni ja Aristotelese asjakorralduses oli [[aeg]] (χρόνος) ise omalaadi kell. ...Ühes kohas märgib Platon: "...inimesed mõistavad harva, et nende planeetide rändamine ongi aeg." ...sisuliselt tuleb aega pidada samaks kui planeetide liikumist. ** [[W. K. C. Guthrie]], "Kreeka filosoofia ajalugu", I köide, "Varased presokraatikud ja pütagoorlased" (1962) * Neljakandilises hallis [[kellatorn]]is lõi päikesest kullatud kell aeglaselt ja kiirustamata. Kuus lööki langesid orus asetsevasse külla nagu [[kast]]i, sulades metsaga kaetud mäenõlvakute rüppe. ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 41 * Soovist puhata, jäävad meie kellad [[pühapäev]]iti seisma. (lk 120) * [[Õun]], mis jääb talveks puu otsa, meenutab [[aednik]]ule, et ta kell käib taha. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * See, mis inimesi aja [[mõõtmine|mõõtmisel]] haaras, polnud mitte aeg ise, sest seda määrasid muud asjaolud. :See, mis neid haaras, oli kell. :Kella reeglipärasus oli [[universum]]i [[täpsus]]e võrdkuju. Jumala loomisväe täpsuse võrdkuju. Kell oli niisiis ennekõike võrdkuju. Nagu [[kunstiteos]]. Niimoodi oli see. Kell oli nagu kunstiteos, [[laboratoorium]]i, [[teadustöö]] küsimus. :Mingil hetkel see aga muutus. Mingil hetkel lakkas kell olemast [[küsimus]]. Selle asemel on temast saanud [[vastus]]. * [[Peter Høeg]], "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 58 * Aega on "aegade algusest" mõõdetud mõne sobivalt valitud loodusliku perioodilise protsessi perioodi kestusega, vaadates näiteks Päikese või tähtede näivat liikumist taevavõlvil. Hiljem tulid juurde tehislikud protsessid, nagu liiva või vee aeglane voolamine liiva- või veekellas, veel hiljem pendli võnkumine. Kas kõige täpsema kella konstrueerimine võib kunagi jõuda lõpuni, kas on võimalik loodusest leida tõeliselt parim kell? Jaatav vastus ei tundu usutav. * [[Piret Kuusk]], "Füüsikafilosoofia", Ilmamaa, 2026, lk 42 ==Luule== <poem> Lööb vaikselt vana kell, kui kutsuks [[vend]]. Soe, helde [[rahu]]. Ootab {{Sõrendus|oma}} [[säng]]. Ei ole [[hirm]]u enam. Tunnen end kui [[laps]]e, keda väsitanud [[mäng]]. </poem> * [[Marie Under]], "Nägemus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 35 <poem> seal aga tiksusid ainult [[onu]] paigatud kellad [[hobune|hobuste]] vanust mõõta enam ei saakski need need olid igivanad nüüd neid lihtsalt ei ole [[maja]]gi pole ja onu mujal vanemaks saab </poem> * [[Viiu Härm]], "*hobusekoppel tolmuse kruusatee ääres...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 28 <poem> ma olen [[Peipsi]]st [[mull]]ina tõusnud kell mille [[Osuti|osuteiks]] on [[haug]] ja pussiga jälitav [[Tint (kala)|tint]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 ==Allikata== * Kellad tapavad aega. Aeg on surnud niikaua, kuni seda tiksuvad väikesed rattad; alles siis, kui kell seisma jääb, ärkab aeg ellu. ** [[William Faulkner]] ==Vanasõnad== * [[Kahju]] ei tule, kell kaelas. * Kahju ja [[õnnetus]] ei sõida kellaga. * [[Kukk]] talupoja kell, [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * [[Kõht]] teab paremini kui kell oma [[aeg]]a. {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Mõõteriistad]] [[Kategooria:Pillid]] kxeojw5eraiw82gpyiuav7jalfuy9sq 0 6436 135936 126594 2026-10-08T21:13:41Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135936 wikitext text/x-wiki '''Seitse''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[kuus|kuuele]] ja eelneb [[kaheksa|kaheksale]]. Seitse märgitakse araabia numbriga 7 ja Rooma numbriga VII. ==Piibel== * Tal oli paremas [[käsi|käes]] seitse [[taevatäht]]e ning tema [[suu]]st välkus vahe kaheterane [[mõõk]] ning tema palged olid otsekui [[päike]], kui see paistab oma väes. ** [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 1, salm 16 ==Koraan== * [[Põrgu]]l on seitse [[värav]]at, iga äraeksinute liigi jaoks on oma värav. ** [[Koraan]], al-Hidžr 15:44 ==Proosa== * (3) Niisiis, kui [[Mooses]] ütleb "viis kuuendal päeval lõpule tööd", tuleb mõista, et ta ei anna ülevaadet mitte päevade hulgast, vaid [[Täiuslikkus|täiuslikust]] [[arv]]ust [[kuus]], kuna see on esimene, mis on võrdne iseenda osadega – poole, kolmandiku ja kuuendikuga –, ja see on kokku pandud kahe ebavõrdse [[tegur]]i, kahe ja kolme [[korrutamine|korrutamisest]]. Tõepoolest, [[kaks]] ja [[kolm]], erinevalt arvust üks, ei ole kehatu loomusega, sest esimene neist (kaks) kujutab ainet ja on jaotatav ja jagatav, nagu ainegi on, kolm aga kujutab [[tahke]]t keha, sest tahke on jaotatav kolme [[suund]]a. (4) Ja mitte ainult, vaid see (kuus) on seotud ka [[jäse]]metega [[loom]]ade [[Liikumine|liikumistega]]; sest jäsemetega keha on sündinud liikuma kuues suunas: ette ja taha, üles ja alla, paremale ja vasakule. Ta soovib niisiis näidata, et nii [[surelik]]ud kui ka hävimatud sood on kujundatud vastavalt arvudele, mis on neile omased. Ma ju olen öelnud, et ta mõõdab surelikke arvuga kuus ning õnnelikke ja õndsaid arvuga seitse. ** [[Aleksandria Philon]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/29019 "Esimese Moosese raamatu allegooriline tõlgendus"], tlk Kristin Klaus, Vikerkaar november 2022 * Timo. Õnnetuid Jukola pojukesi! Ja seitse tükki! Mis peame nüüd tegema? :Lauri. Küll ma tean, mis teen. :Juhani. Mina niisama. Igaüks [[nuga]] kurku! :Timo. Ära põrgu pärast! :Juhani. Mu puss, mu välkuva teraga puss! Verd lasen, nii et lainetab. :Aapo. Juhani! :Juhani. Joosku üheksainsaks lombiks seitsme mehe veri ja upume siis üheskoos [[punane|punasesse]] [[meri|merre]], nagu uppus kord kogu "[[Vana Testament|Vana testamendi]]" [[rahvas]]! Kus on mu pahkpea-puss, kõige, kõige lepitaja? :Aapo. Taltsuta oma meelt! :Juhani. Teelt ära sina mu eest ja lõpp sellele neetud elule! Puss siia! * [[Aleksis Kivi]], "[[Seitse venda]]". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 244 * Kui oled seitse aastat elanud ühel maal [[põgenik]]una, on raske ühel [[õhtu]]l äkki ette võtta ja välja minna [[turist]]ina... ** [[Karl Ristikivi]], "[[Hingede öö]]", Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 10 * Algul läks see [teerada] ümber [[kibuvits|kartuliroosipõõsa]], mis oli suur ja kuulus ning kandis nime ''Rosa rugosa''. Kui see kattus hiiglasuurte lihtsate roosidega, mis pidasid [[torm]]ile vastu, kuid kukkusid maha siis, kui heaks arvasid, tuli külarahvas teda vaatama. Roosipõõsal olid pikad ja lainete poolt puhtaks uhutud [[juur]]ed ning tema varte küljes oli adrut. Iga seitsme aasta tagant suri ''Rosa rugosa'' [[sool]]a ja toidupuuduse kätte, kuid siis kerkis läheduses tema [[laps]] [[liiv]]a seest välja ja kõik oli nagu ennegi. ** [[Tove Jansson]], "Suveraamat", tlk Tõnis Arnover, Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 79 * "Aidatud tarkusest ja mõistmisest, seaduse, õigluse ja ilu kaudu olen ma olemise võit olematuse üle," ütles Seitse. ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 73 * Ma pakun nüüd [[abielu]]nõustamise teenust. Kui kõik on hästi, kutsuge mind kohale. Seitsme sekundi pärast on kõik perses! ** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]] [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"], ERR, 04.02.2019 ==Luule== <poem> Kõmagu nüüd kõigi kaelad, Lahti löön kui [[laul]]u paelad, Lauldes seitsme venna võimust. </poem> * Toukola poiste pilkelaul, rmt: [[Aleksis Kivi]], "[[Seitse venda]]". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 32 <poem> Ku meä raku valla oma eilätse [[päev|päivä]], mis mä neist tükkest tii? Laiu ei ole laia ja [[mood|moe]] om muuttunu. Meä eläsi tönnin seitse aastat — üits ainuke [[aken|akan]] ja siigi [[põhi|põhja]] poole. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Ku meä raku valla oma eilätse päivä" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 57 <poem> Võimatu vilja maitse söövitas kõiki su huuli. Loobud ja lihtsustud, kuni kaks korda kaks on seitse. </poem> * [[Triin Soomets]], "* Pidevalt pöördes või purjus" kogus "Valitud omadused" (2016), lk 117 ==Vanasõnad== * [[Kuus]] viga, seitsmes [[surm]]. * [[Noor]] [[inimene]] on vanast seitse korda taga. * Seitse ei oota üht. * Seitse [[vend]]a elavad üheskoos [[rahu]]s, aga kahe vennanaise vahel kasvab [[sõda]]. (EVS) * Seitsmest ahjust juba [[leib]]a söönud, [[kaheksa]]s karask veel katsumata. * Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s, 1929 * Seitse [[täht]]e [[Plejaadid|taevasõelas]]. ** Eesti vanasõna ==Kirjandus== * [[Aleksis Kivi]], "[[Seitse venda]]" * [[Viivi Luik]], "[[Seitsmes rahukevad]]" ==Vaata ka== * "[[Seitsmes taevas]]", telesari * [[Seitse surmapattu]] * [[Seitse maailmaimet]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] thhpmlhuk6utfws8wq8fy2ojsulz7xf 0 6437 135935 126591 2026-10-08T21:08:53Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135935 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vincent_van_Gogh,_'Basket_With_Six_Oranges'.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Vaikelu korvi ja kuue apelsiniga" (1888)]] '''Kuus''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[viis|viiele]] ja eelneb [[seitse|seitsmele]]. Kuus märgitakse araabia numbriga 6 ja Rooma numbriga VI. ==Piibel== * Kuus [[päev]]a tee oma [[töö]]d, aga seitsmendal päeval puhka, et su [[härg]] ja [[eesel]] kosuksid, ja su teenija poeg ning [[võõras]] saaksid hingata! ** [[Teine Moosese raamat]], peatükk 23, salm 12 * Ja ma nägin, kui ta avas kuuenda pitseri, et sündis suur [[maavärin]] ning [[päike]] läks mustaks nagu leinariie ja [[kuu]] muutus nagu [[veri|vereks]]. ** [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 6, salm 12 ==Proosa== * (3) Niisiis, kui [[Mooses]] ütleb "viis kuuendal päeval lõpule tööd", tuleb mõista, et ta ei anna ülevaadet mitte päevade hulgast, vaid [[Täiuslikkus|täiuslikust]] [[arv]]ust kuus, kuna see on esimene, mis on võrdne iseenda osadega – poole, kolmandiku ja kuuendikuga –, ja see on kokku pandud kahe ebavõrdse [[tegur]]i, kahe ja kolme [[korrutamine|korrutamisest]]. Tõepoolest, [[kaks]] ja [[kolm]], erinevalt arvust üks, ei ole kehatu loomusega, sest esimene neist (kaks) kujutab ainet ja on jaotatav ja jagatav, nagu ainegi on, kolm aga kujutab [[tahke]]t keha, sest tahke on jaotatav kolme [[suund]]a. (4) Ja mitte ainult, vaid see (kuus) on seotud ka [[jäse]]metega [[loom]]ade [[Liikumine|liikumistega]]; sest jäsemetega keha on sündinud liikuma kuues suunas: ette ja taha, üles ja alla, paremale ja vasakule. Ta soovib niisiis näidata, et nii [[surelik]]ud kui ka hävimatud sood on kujundatud vastavalt arvudele, mis on neile omased. Ma ju olen öelnud, et ta mõõdab surelikke arvuga kuus ning õnnelikke ja õndsaid arvuga [[seitse]]. ** [[Aleksandria Philon]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/29019 "Esimese Moosese raamatu allegooriline tõlgendus"], tlk Kristin Klaus, Vikerkaar november 2022 * Ning mis on õieti [[mood]]? [[Kunst]]ilisest seisukohast vaadates on see tavaliselt [[inetus]]e liik, seejuures nõnda väljakannatamatu, et me peame seda iga kuue kuu tagant muutma. ** {{värvi|777|And, after all, what is a fashion? From the artistic point of view, it is usually a form of ugliness so intolerable that we have to alter it every six months.}} ** [[Oscar Wilde]], "The Philosophy of Dress", The New-York Tribune, 1885 * Kui arutatakse [[Bach]]i kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik [[inimene]] tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid [[tähed]] [[taevas]]. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad [[Jumal]] ja tema elupaik alati jutuks. ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", 1988 * "Õiglus on harmoonia ja puhas ilu," ütles Kuus. "Seepärast näen ma kõigis asjades, suurtes ja väikestes, maailmakorra ilu. Asjad igaüks eraldi nähtult on illusioon, mis sünnitab kahtlemist. Aga koos nähtult ehitavad need armastusest tehtud tellingutel maailma." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 73 * Oleme kuuenda massilise väljasuremise keskel ja väljasuremine toimub kuni 10 000 korda kiirem kui normaalseks peetakse, kuni 200 liiki sureb iga päev välja. ** [[Greta Thunberg]], kõne Euroopa Parlamendi ees Strasbourgis, 16. aprill 2019 ([https://www.kliimamuutused.ee/uudised/greta-thunbergi-koned-eesti-keeles Greta Thunbergi kõned eesti keeles] kliimamuutus.ee, 15. oktoober 2019, anonüümne tõlge) ==Luule== <poem> Kus me lähme kolmekesti, üle välja viiekesti? Läheme Loojale loole, [[Maarja|Maarijale]] heinamaale, Looja loogu võttemaie, Maari [[hein]]a niitemaie. Mis meil sealta annetakse? Kuus [[kuld|kullast]] vöökesta, sada saksa naastukesta. </poem> * Eesti rahvalaul "Kus me lähme vasta ööda?", üles kirjutatud Palamusel <poem> Risttee ringilt &nbsp;&nbsp;kõrvu kandub &nbsp;&nbsp;kuue tüdruku &nbsp;&nbsp;tantsusammu. &nbsp;&nbsp;Kolm on lihased neist, &nbsp;&nbsp;kolm hõbedast sekka pandud. &nbsp;&nbsp;Neid otsivad eilsed uned, &nbsp;&nbsp;kuid kuldse kükloobi karmus &nbsp;&nbsp;neid peab oma kaisus. Kitarr ju! </poem> * [[Federico García Lorca]], "Kitarrimõistatus", tõlkinud [[Ain Kaalep]] ("Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn: SE&JS, 2006, lk 893) ==Film== * Esimees: Päevakorra punkt kuus, elu mõte. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted. : Harry: Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju [[müts]]e. Teiseks, mateeria on energia. [[Universum]]is on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese [[hing]]e. Aga see hing ei eksisteeri [[algus]]est peale, nagu traditsiooniline kristlus õpetab, see peab sündima juhitava enesevaatluse käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel [[pisiasjad]]el end vaimsetelt teemadel kõrvale eksitada. : [Paus.] : Max: Mis värk nende mütsidega oli? * Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants" * [Javier]: See on imeline päev seiklusteks, Sancho. Vahest ei võta kuut päevagi, kui olen vallutanud mitu kuningriiki ja kroonin sinu ühe kuningaks. [[Kuningas]] Sancho! Hämmastavad juhtumised saadavad rändrüütleid. ** Filmis "[[Mees, kes tappis Don Quijote]]" (2018) == Vanasõnad == * Kuus viga, [[seitse|seitsmes]] [[surm]]. * Parem [[viis]] viljaga kui kuus [[nälg|näljaga]]. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] nwz647eimk75i6ninff51qjmqg02rvf 0 6440 135933 134359 2026-10-08T20:51:48Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135933 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Francisco_de_Zurbarán_-_Still_Life_with_Four_Vessels_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Francisco de Zurbarán (1598–1664), "Vaikelu nelja anumaga", ''s.d.'']] [[File:Shishkin, Ivan - Morning in a Pine Forest.jpg|thumb|Ivan Šiškin (mets), Konstantin Savitski (karud), "Hommik männimetsas" (1889)]] [[Pilt:Claudio_Rinaldi_-_Four_Monks.jpg|pisi|Claudio Rinaldi (1852–1909), "Neli munka", ''s.d.'']] [[File:Dartagnan-musketeers.jpg|thumb|Maurice Leloir, Jules Huyot, "Neli musketäri" (1894)]] [[Pilt:Egon_Schiele_094.jpg|pisi|Egon Schiele, "Neli puud ([[Kastan]]iallee sügisel)" (1917)]] [[Pilt:Anna_Maria_Kruijff_Vier_Poezen.jpg|pisi|Anna Maria Kruijff 1870-1946), "Neli kassi", ''s.d.'']] '''Neli''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[kolm]]ele ja eelneb [[viis|viiele]]. Neli märgitakse araabia numbriga 4 ja Rooma numbriga IV. ==Piibel== <poem> Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista: [[kotkas|kotka]] tee taeva all, [[madu|mao]] tee kalju peal, [[laev]]a tee keset [[meri|merd]] ja mehe tee neitsi juurde. </poem> * [[Õpetussõnad]] 30:18-19 ==Proosa== * Isegi [[Jumal]] ei saa teha nii, et kaks korda kaks poleks neli. ** [[Hugo Grotius]], ''cit. via'' Delbert D. Thiessen (toim.), "A Sociobiology Compendium: Aphorisms, Sayings, Asides", lk 18 * [[Liiklus|Liiklemise]] reeglite seas, härrased, oli siiski üks vana tava, mida kõik austasid: [[voorimees|voorimehel]], kelle rakendi esimesel [[hobune|hobusel]] olid kõik neli jalga valged, oli nii laskumise kui ka tõusu peal õigus sõita otse, vastutulijale teed andmata. Sellest on tulnud vanasõna: kel neli valget jalga all, see läheb igalt poolt läbi. ** [[Frederi Mistral]] "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 202 * [[Kitarr]] on nelja [[puus]]aga [[naine]]. (lk 18) * Kirglik [[embus]] on nelja käsivarre [[nurka]]de [[summa]]. (lk 19) * 4444 - need on numbrid, kes teevad võimlemisharjutusi. (lk 54) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, [[LR]]1974/2 * Aga ikka ja jälle tuleb [[ajalugu|ajaloos]] hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et [[kaks]] korda kaks on neli, karistatakse surmaga. ** [[Albert Camus]], "[[Katk (Camus)|Katk]]", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 213 * Neli [[jalg]]a [[hea]], [[kaks]] jalga [[halb]]! ** [[George Orwell]], "[[Loomade farm]]" * Vabadus on vabadus öelda, et [[kaks]] pluss kaks on neli. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest. ** George Orwell, "[[1984]]" * "Mul on hea meel teiega tutvuda, mister Vaim," ütles Carol. :"Mitte mister," vastas [[vaim]]. "Lihtsalt vaim. Ainult see ma olengi. Ja kõige koledam on see, et [[identiteet|ma ei tea, kelle vaim ma olen]]. Teiega [[tutvumine]] valmistab mulle suurt rõõmu. Nii mõnus, kui laua ääres on neli inimest. Neli on kuidagi kena ja tasakaalustatud arv." * [[Clifford D. Simak]], "[[Härjapõlvlaste kaitseala]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "[[Libainimesed]]; Härjapõlvlaste kaitseala", Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 198 * Mida otsisin õieti, kui minu jaoks juba oli olemas keiserriik, mis ulatus [[Praha]]st Salernosse ja Viinist Salamancasse. Selles riigis valitsesid samad [[seadus]]ed ja ühine keel, mida kõik mõistsid. See oli [[teadus]]e ja [[kunst]]i keiserriik, kus polnud vahet böömlase ja sitsiillase, isegi mitte kreeklase ja juudi vahel. Siin ei olnud piire ega sillamaksu, isegi laiad jõed ja kõrged mäed ei lahutanud meid. Kaks korda kaks on neli nii siin- kui sealpool Alpisid. Ja isegi kui meie teed sageli lahku läksid ja me nende pärast võitlesime — meie eesmärk oli ühine. ** [[Karl Ristikivi]] "[[Nõiduse õpilane]]", 1967, lk 282-283 * Peame leppima sellega, et [[minevik]] on ainult proloog ja et meie [[aeg]] algas, kui viimne rändav rüütel suri ja tuli [[Graal]]i templis kustus. Ja et me nüüd ise peame looma uue maailma oma [[nägu|näo]] järgi, nii hea või halva kui me suudame. Sest kes teab, võib-olla tuleb veel neljas ajajärk, mis on veelgi halvem praegusest ja mille vormivad kurjad deemonid. Ja siis on niihästi [[Leibniz]] kui ka [[Voltaire]] ühteviisi naerualused või hoopis unustatud. (17. mai) ** Karl Ristikivi, "[[Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik]]" * Kitsedel oli keerukas karjahierarhia ja neli [[magu]], mida vaiksetel [[öö]]del alati hoolega töötamas võis kuulda, ning Vanaemale oli alati tundunud, et säärast olevust näiteks Kullerkupuks nimetada oleks ülla [[loom]]a solvamine. ** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus", tlk Aet Varik, Varrak 1999, lk 37 * [[Empedokles]]e arvates esineb looduses ühtekokku neli algainet või "juurt", nagu ta neid nimetas. Need neli juurt on ''maa, [[õhk]], [[tuli]]'' ja ''[[vesi]]''. :Kõik muutused looduses toimuvad nende nelja aine segunemise ja lahknemise tõttu. Sest kõik koosneb maast, õhust, tulest ja veest, ainult et erinevates vahekordades. Kui [[lill]] või [[loom]] sureb, eemalduvad need neli ainet jälle üksteisest. Seda muutust võib hoomata ka palja [[silm]]aga. Aga nii maa, õhk, tuli kui ka vesi püsivad muutumatutena või "puutumatutena" kõigis segudes, milles nad esinevad. Niisiis pole õige, et "kõik" muutub. Sisuliselt ei muutu mitte midagi. Ainult neli erinevat ainet segunevad ja lahknevad jälle - et siis uuesti seguneda. * [[Jostein Gaarder]], "Sofie maailm" * "Ma olen arusaamine, seega midagi enamat kui tarkus, ütles Kolm. "Ma mõistan kosmose seaduse täiuslikkust. Selle ainsa seaduse mõistmine viib mind sammhaaval vabanemiseni." :"Aga alles mina lõikan mõistmisest kasu," ütles Neli. "Mõistes seadust, kasutan seda maailmas, annan sellele vormi ja ehitan korda. Ma ammutan universumi mõõtmatust rikkusest ning teen hingelised ja materiaalsed asjad kasulikuks ja vajalikuks. Igaüks saab nii palju, kui peab saama. Ei ole eksitust. On seadus." * [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 72 ==Luule== <poem> [[Impeerium]] on lääne poole teel. On neli vaatust juba läbi saand ja viies jäänud lõpetada veel. On [[aeg|aja]] õilsaim võsu viimane. </poem> * [[George Berkeley]], "Värsid väljavaatest viia [[Ameerika]]sse kunste ja õpetust" ("Verses on the Prospect of Planting Arts and Learning in America", 1726) ==Allikata== * Neli hääd seika on [[maailm]]as - [[vana]] puuront tuletegemiseks, vana [[vein]] [[tuli|tule]] ääres [[joomine|joomiseks]], vanad [[raamat]]ud lugemiseks ja vanad [[sõber|sõbrad]], keda võime usaldada. ** [[Alfonso Tark]] * Loevad vaid sõbrad, kellele kell neli [[hommik]]ul võid helistada. ** [[Marlene Dietrich]] * Üht hüvelist [[riik]]i hoiavad püsti neli [[voorus]]t: [[tarkus]], [[mehisus]], [[mõõdukus]] ja [[õiglus]]. ** [[Platon]] * On tõepoolest uskumatu, kuidas enamik inimesi laseb voolata oma [[elu]]l, mis on väliselt mittemidagiütlev ja tähenduseta ning seesmiselt tuhm ja mõtestamata. See on nüri [[igatsus]] ja piin, unenäoline tuikumine läbi nelja vanuseastme [[surm]]a poole, saatjaks igapäevased labased mõtted. ** [[Arthur Schopenhauer]] * On nelja tüüpi [[mõrv]]asid: kuritegelik, vabandatav, õigustatud ning kiiduväärt. ** [[Ambrose Bierce]] == Vanasõnad == * [[Inimene]] eksib [[sõna]] pealt, [[hobune]] nelja jala pealt. * Neli [[silm]]a näevad rohkem kui kaks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Vaata ka== {{Vikipeedia}} * "[[Neli tankisti ja koer]]" * [[Neljapäev]] [[Kategooria:Arvud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 3r60ao3k7c4qvghhp3aa9lozo2obw3c 0 6441 135932 109001 2026-10-08T20:35:02Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135932 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judith_Leyster_Merry_Trio.jpg|pisi|Judith Leyster, "Lõbus trio" (1630)]] [[Pilt:WMK_-_Amerling_Allegorie.jpg|pisi|Friedrich von Amerling, "''Drei köstlichsten Dinge - Wein, Weib und Gesang''" (1838)]] [[Pilt:Irma_Martin_-_The_three_women_on_the_tomb_of_Christ.jpg|pisi|Irma Martin, "Kolm naist Kristuse haual" (1843)]] [[Pilt:Henri_Fantin-Latour_-_Three_Peaches_on_a_Plate_A14830.jpg|pisi|Henri Fantin-Latour, "Kolm virsikut taldrikul" (1868)]] [[Pilt:Bertha_Jaques_Trillium.jpg|pisi|Bertha E. Jaques (1863-1941), "Kolmiklill", ''s.d.'']] '''Kolm''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[kaks|kahele]] ja eelneb [[neli|neljale]]. Kolm märgitakse araabia numbriga 3 ja Rooma numbriga III. ==Piibel== <poem> Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista: [[kotkas|kotka]] tee taeva all, [[madu|mao]] tee kalju peal, [[laev]]a tee keset [[meri|merd]] ja mehe tee neitsi juurde. </poem> * [[Õpetussõnad]] 30:18-19 ==Proosa== * Kui [[nõid]]u oli kolm, käis üks neist [[tüli]]de puhul teiste vahet ja lepitas nad jälle ära. Magrati käes kukkus see töö hästi välja. Ilma Magratita käisid Nanny Ogg ja Vanaema Weatherwax teineteisele närvidele. Koos Magratiga olid nad kolmekesi käinud närvidele absoluutselt kõigile teistele kogu laias ilmas, ja see oli hulga lõbusam. ** [[Terry Pratchett]], "Maskeraad", tlk Triinu Pakk-Allmann, 2005, lk 5 * "Ma olen arusaamine, seega midagi enamat kui tarkus, ütles Kolm. "Ma mõistan kosmose seaduse täiuslikkust. Selle ainsa seaduse mõistmine viib mind sammhaaval vabanemiseni." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 72 ==Luule== <poem> Kus me lähme kolmekesti, üle välja viiekesti? Läheme Loojale loole, [[Maarja|Maarijale]] [[heinamaa]]le, Looja loogu võttemaie, Maari [[hein]]a niitemaie. </poem> * Eesti rahvalaul "Kus me lähme vasta ööda", üles kirjutatud [[Palamuse]]l <poem> Risttee ringilt &nbsp;&nbsp;kõrvu kandub &nbsp;&nbsp;[[kuus|kuue]] tüdruku &nbsp;&nbsp;tantsusammu. &nbsp;&nbsp;Kolm on lihased neist, &nbsp;&nbsp;kolm hõbedast sekka pandud. &nbsp;&nbsp;Neid otsivad eilsed uned, &nbsp;&nbsp;kuid kuldse kükloobi karmus &nbsp;&nbsp;neid peab oma kaisus. [[Kitarr]] ju! </poem> * [[Federico García Lorca]], "Kitarrimõistatus", tlk [[Ain Kaalep]], rmt: "Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn: SE&JS, 2006, lk 893 == Vanasõnad == * Esimene [[tütar]] eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi. * Esimesel [[päev]]al [[võõras]] armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb. * Kahele surra liig, kolmele elada vähe. * Kaks kolmat ei jätä. * Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait. * Kohus on kolm [[päev]]a vanem kui [[maailm]]. * Kui [[kaks]] kaubal, siis kolmas [[kõrv]]al. * Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt. * Kui kaks [[muna]] pärast tülis, pistab kolmas ta suhu. * Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas [[suu]]s (hammaste vahel). * Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. * Pööra [[sõna]] suus enne kolm korda ümber kui välja ütled. * Sõna siit, teine säält, kolmas [[koer]]a hänna alt. * Üks [[hea]], teine kaunis, kolmas taga targem. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks [[vana]]s eas. * Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda. * On kolm lolli: [[kalamees]], [[jahimees]] ja kodu[[väimees]], sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] 2flm3nfyk4hlf8ur7nevhgbeofj3wdh 0 6442 135934 104659 2026-10-08T20:57:30Z Pseudacorus 2604 135934 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Paul_Sérusier_-_La_tapisserie_(les_cinq_tisseuses)_-_PPP3012_-_Petit_Palais.jpg|pisi|Paul Sérusier, "Gobelään (Viis kudujat)" (1924)]] [[Pilt:Viis_Punamütsikest_I.png|pisi|Maria Evestus, "Viis punamütsikest I" (2013)]] ''See artikkel räägib 5-st. Viisi kohta loe artiklist [[Meloodia]].'' '''Viis''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[neli|neljale]] ja eelneb [[kuus|kuuele]]. Viis märgitakse araabia numbriga 5 ja Rooma numbriga V. ==Piibel== * Ja Taavet pani tema [[mõõk|mõõga]] enesele [[riided|riiete]] peale vööle ja katsus kõndida, ta ei olnud ju nendega harjunud; aga Taavet ütles Saulile: „Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud.” Ja Taavet võttis need oma seljast ära. :40 Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat [[kivi]] ning pani need karjasepauna, mis oli tal lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta astus vilistile vastu. * [[Esimene Saamueli raamat]] 17:39-40 * Nemad aga ütlesid talle: „Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis [[leib]]a ja kaks [[kala]].” :18 Aga tema ütles: „Tooge need mulle siia!” :19 Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. :20 Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit. :21 Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed. * [[Matteuse evangeelium]] 14:17-21 ==Proosa== * "Ma olen [[arusaamine]], seega midagi enamat kui [[tarkus]], ütles Kolm. "Ma mõistan [[kosmos]]e seaduse [[täiuslikkus]]t. Selle ainsa [[seadus]]e mõistmine viib mind sammhaaval vabanemiseni." :"Aga alles mina lõikan mõistmisest kasu," ütles Neli. "Mõistes seadust, kasutan seda [[maailm]]as, annan sellele vormi ja ehitan [[kord]]a. Ma ammutan [[universum]]i mõõtmatust [[rikkus]]est ning teen hingelised ja materiaalsed asjad kasulikuks ja vajalikuks. Igaüks saab nii palju, kui peab saama. Ei ole eksitust. On seadus." :"Ei ole eksitust. On seadus," kordas Viis. "Mina tunnen muutumatu kosmilise [[õiglus]]e ilminguid kõigis [[sündmus]]tes, mis toimuvad maailmas. Miski ei toimu väljaspool seadust, miski ei ilmu mittemillestki. Ja kõigel on oma [[aeg]] ja [[koht]]. Ma mõistan [[paratamatus]]t ja seetõttu olen [[hirm]], [[mäss]] ja [[meeleheide]]. Ma olen pimeda jõu ilming, sest näitan kõigi ettevõtmiste piiri. Ma olen muutumatu õiglus." * [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 72-73 ==Luule== <poem> [[Impeerium]] on [[Lääs|lääne]] poole teel. On neli vaatust juba läbi saand ja viies jäänud lõpetada veel. On [[aeg|aja]] õilsaim võsu viimane. </poem> * [[George Berkeley]], "Värsid väljavaatest viia [[Ameerika]]sse kunste ja õpetust" ("Verses on the Prospect of Planting Arts and Learning in America", 1726) <poem> Kus me lähme kolmekesti, üle välja viiekesti? Läheme Loojale loole, [[Maarja|Maarijale]] heinamaale, Looja loogu võttemaie, Maari [[hein]]a niitemaie. </poem> * Eesti rahvalaul "Kus me lähme vasta ööda", üles kirjutatud [[Palamuse]]l == Vanasõnad == * Hädas leiab [[inimene]] viis nõu. * Nii ligidalt [[sugulane]] kui viies [[vesi]] taari peal. * Parem viis viljaga kui kuus [[nälg|näljaga]]. * [[Perenaine|Perenaise]] [[au]] enam kui vaese mehe viis [[lehm]]a. * Viis viga viibijal, [[kümme]] kõverust kõheldajal. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", tlk [[Mati Soomre]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] odjaa4w6q0q720bek78eausmhw70iti 0 6443 135937 132784 2026-10-08T21:15:08Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135937 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cyril_Power_The_Eight_1930.jpg|pisi|Cyril E. Power, "Kaheksa" (linoollõige, 1930)]] '''Kaheksa''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[seitse|seitsmele]] ja eelneb [[üheksa]]le. Kaheksa märgitakse araabia numbriga 8 ja Rooma numbriga VIII. ==Proosa== * 8 on numbrite [[liivakell]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 17 * Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte [[kurk]]idest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama [[õhk]]u jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]]. ** [[Jonathan Swift]], "[[Gulliveri reisid]]", III osa, V ptk, "Reis Laputasse" * "Oleksin ma [[lutikas]], koliksin siit minema," mõtles Malin. "Aga võib-olla ei küsi lutikad sellest, mis on [[ilu]] ja [[rõõm]], kui ainult on olemas neli [[voodi]]t kaheksa vallavaesega nendes, ja lisaks veel üks väike vallavaene põrandal." ** [[Astrid Lindgren]], "Heliseb mu [[pärn]]apuu, laulab minu [[ööbik]]", kogumikus "[[Päevanurme]]" * "Olemine on igavene," ütles Kaheksa. "Ma olen lõpmatus, milles sisaldub õitseng ja kustumine, liikumine mäkke ja mäest alla, lahtirullumine ja kokkutõmbumine. Ma olen universumi rütm, kus vastuolu on näiline, kõik on tegelikult kõige täienduseks." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 73 ==Draama== * [Remark:] Küll on tore olukord! Kaheksale tegelasele pole autor andnud mitte üht [[sõna]], mitte ainsat repliiki, ei "ohh'i" ega "ahh'i", nad on tummad nagu [[kala]]d või rekvisiidid, aga mina, Remark, see igavene vaikija, räägin, mis tahan ja kui palju tahan! ** [[Juhan Smuul]], "[[Polkovniku lesk]]" ==Allikata== * Tango ei ole meessoost, see on paar: viiskümmend protsenti [[mees]]t ja viiskümmend protsenti naist. Isegi kõige tähtsama sammu, "kaheksa", mis on tango [[süda]], teevad naised. Ükski teine populaarne tants ei jõua samale tasemele [[keha]]de vahelises suhtluses: emotsioon, energia, hingamine, embus, [[süda]]me pekslemine. Nõiaring, mis teeb võimalikuks improvisatsiooni. ** [[Miguel Ángel Zotto]] == Vanasõnad == * Seitsmest [[Ahi|ahjust]] juba [[leib]]a söönud, kaheksas karask veel katsumata. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 3r9crlbpq8goyrsfalbpue4shqypcmi 0 6444 135938 91354 2026-10-08T21:16:19Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135938 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rafael - El Parnaso (Estancia del Sello, Roma, 1511).jpg|pisi|[[Raphael]]i freskol "[[Parnass]]" (1511) kogunevad kuulsad luuletajad koos üheksa [[muusa]]ga [[Parnassos]]e mäele.]] [[Pilt:John_Frederick_Peto_-_Nine_Book_-_1972.131_-_Yale_University_Art_Gallery.jpg|pisi|John Frederick Peto, "Üheksa raamatut" (1890ndad)]] '''Üheksa''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[kaheksa]]le ja eelneb [[kümme|kümnele]]. Üheksa märgitakse araabia numbriga 9 ja Rooma numbriga IX. ==Proosa== * [[Töö]] on muinasjutuline üheksa peaga [[madu]], kellele ühe maharaiutud [[pea]] asemele üheksa uut kiiresti otsa kasvavad. ** [[Jakob Mändmets]], jutukogust "Isa talus" (1914), ''cit. via'' [[Jaan Tooming]], [https://kultuur.err.ee/315950/vana-hea-raamat-maaelu-voludest Vana hea. Raamat maaelu võludest] ERR, 24.02.2017 (arvustus) * "Minust algab tsükli lõpp," ütles Üheksa. "Ma olen eesmärgile jõudmine. Aga eesmärgile jõudmisega ei lõpe ükski püüdlus, igas lõpus on uue alguse idu ja igas alguses on lõpp." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 73 ==Luule== <poem> Pahklikust tüvest piilub drüaad, [[öö]]l on üheksa poega. Üheksa [[lill]]ega [[padi|padja]] all näed, et [[üksindus|üksi]] jääd. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "Sõnajalad" I kogus "Inimese teekond" ==Allikata== * [[Meetermõõdustik]] kukkus [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikides]] läbi, kui mitte arvestada üheksa-millimeetrise kuuli populaarsust. ** [[Dave Barry]] * Üheksa kümnendikku [[haridus]]est moodustab julgustamine. ** [[Anatole France]] == Vanasõnad == * Kuhu üheksa [[külv]]avad, ei kasva ühtigi. * Kui üks kord läheb [[õnn]]eks, tahad üheksa korda veel. * Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t. * [[Mees]] ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui [[naine]] põllega välja viib. * Narri [[põld]]u üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. * Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane. * Parem üks [[sant]] toita kui üheksa. * Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed. * Ööl on üheksa [[poeg]]a, [[päev]]al mõnda (mitu) mõtet. * Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. * Üheksa [[amet]]it, kümnes [[nälg]]. * Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. * Üheksa mehe jõud ja ühe mehe [[nõu]] on üks. * Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. * Üks teeb, üheksa kuulevad. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] lxu0jr2kbpcgylwkywa2r7zsnrv747b 0 6445 135939 108146 2026-10-08T21:17:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135939 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Melchior_Lorck_-_Ten_Women_from_Stralsund_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Melchior Lorck, "Kümme naist Stralsundist" (u 1571)]] '''Kümme''' on arv, mis täisarvuna järgneb [[üheksa]]le ja eelneb [[üksteist|üheteistkümnele]]. 10 järgarvuna märgitakse araabia numbriga 10 koos punktiga või rooma numbriga X. ==Piibel== * "Ja need kümme piima[[juust]]u vii tuhandepealikule ja vaata järele, kas su [[vend]]ade [[käsi]] käib hästi, ja võta neilt tõend!" ** [[Esimene Saamueli raamat]] 17:18 ==Proosa== * Iga kümne kohta tuleb kümme ühte. ** Munderi teoreem, raamatus [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 187 * Lõpuks tuli Markii juurde Kümme ja ütles: "Mina olen kuningriik, sest ühendan seda, mis on võimas, aga laialivalguv, sellega, mis on nõrk, aga konkreetne. Iga kõige pisemagi asja sees on võimas Hinge Kuningriik." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 73 * [P]raegu ilmub iga päev umbes kümme uut [[raamat]]ut, tähendab, iga elaniku kohta [[kolm]] raamatut aastas, iga [[pere]] kohta seega kuni kümme raamatut aastas. Laias laastus võib öelda, et iga eesti pere ostab iga kuu ühe raamatu – kas seda tehti okupatsiooniajal rohkem? Vaevalt küll. Praegu on lihtsalt valik pööraselt suur ja see on [[õnn]], mitte õnnetus. ** [[Kaarel Tarand]] ([https://epl.delfi.ee/kultuur/looja-ei-pea-kaupmehe-slangi-moistma?id=51024200 "Looja ei pea kaupmehe slängi mõistma"], EPL, 19. november 2005, Priit Hõbemäe intervjuu Kaarel Tarandiga) * Tänu e-Eesti võimalustele suudame me täna, kuigi meid on vaid pisut üle [[miljon]]i, teha kümne minutiga kümme miljonit makset, sooritada kümme miljonit päringut, allkirjastada kümme miljonit [[leping]]ut. Seda ei suuda meist ka kümme korda suuremad [[riik|riigid]]. Aga hea uudis on see, et kõigil on võimalik selle meie eksklusiivse klubiga liituda. Nüüd juba [[kaks]] aastat. Igaühele meist on antud kuni 100 aastat siin [[Maa (planeet)|planeedil]] elada – miks mitte kasutada seda [[aeg]]a palju efektiivsemalt? ** [[Kersti Kaljulaid]] tehnoloogiakonverentsil Slush [[Helsingi]]s 29. novembril 2016 (Helen Mihelson, [https://www.postimees.ee/3928997/kaljulaid-kutsus-tehnoloogiakonverentsi-slush-osalejaid-e-residentideks "Kaljulaid kutsus tehnoloogiakonverentsi Slush osalejaid e-residentideks"]. Postimees, 30. november 2016) ==Luule== <poem> Ku [[tee|tii]] om hahk, ku [[üü]] om pümme, ku [[taevas|taivas]] kottal täüdästummõ – kas mõistat minnä sammu kümme, kas näet viil luigakarva [[lumi|lummõ]]? </poem> * [[Paul Haavaoks]] "Ku tii om hahk", kogust "Suvised nurmed. Valik luuletusi 1962–1982" (1984) ==Allikata== * Usu, unista, tööta nii palju kui suudad ja mäleta, et suured asjad võtavad kaua [[aeg]]a. Iga kiire edu võtab kümme aastat aega. ** [[Kerli Kõiv]] * [[Arhitekt]] peab olema [[prohvet]] selle sõna tõelises tähenduses. Kui ta ei näe vähemalt kümme [[aasta]]t ette, siis ärge nimetage teda arhitektiks! ** [[Frank Lloyd Wright]] * Kümme rääkivat inimest lärmavad rohkem kui kümme tuhat vaikivat inimest. ** [[Napoleon Bonaparte]] == Vanasõnad == * Kümme [[kokk]]a kõrvetavad [[puder|pudru]] põhja. * Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. * Parem [[varblane]] peos kui kümme katusel. * Täna kümme paari [[härg]]i, homme ei ühtki. * [[Viis]] [[viga]] viibijal, kümme kõverust kõheldajal. * Üheksa [[amet]]it, kümnes [[nälg]]. * Üks [[suu]] ütleb, kümme [[kõrv]]a kuulevad; üks [[käsi]] teeb, [[sada]] suud mõistavad kohut. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme [[tuvi]] katusel. * Üks [[loll]] võib rohkem küsida, kui kümme [[tark]]a vastata. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] * Kuhu [[kotkas]] minna ei saa, leiab [[kärbes]] kümme teed. ** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]] * Kümme meest, kümme [[arvamus]]t. ** [[Jaapani vanasõnad|Jaapani vanasõna]] * [[Seen]]i ja [[luuletaja]]id on iga hea kohta kümme kõlbmatut. ** [[Itaalia vanasõnad]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] t9i5ocr4jflsbsqnn1z0websmsjueti 0 6446 135929 120888 2026-10-08T20:26:15Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135929 wikitext text/x-wiki [[Pilt:A_Potted_Plant_(Henri_Horace_Roland_de_la_Porte)_-_Nationalmuseum_-_22481.tif|pisi|Henri-Horace Roland Delaporte (1724–1793), "Potitaim", ''s.d.'']] '''Üks''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[null]]ile ja eelneb [[kaks|kahele]]. Üks märgitakse araabia numbriga 1 ja Rooma numbriga I. ==Piibel== <poem> Kuuskümmend on [[kuninganna]]sid, kaheksakümmend on liignaisi ja neitseid on arvutult. 9 Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke, oma ema ainus, oma sünnitaja lemmik. </poem> * [[Ülemlaul]], 6:8-9 * [Jeesus:] Kui keegi sunnib sind käima ühe [[miil]]i, mine temaga kaks! ** [[Matteuse evangeelium]] 5:41 ==Proosa== * Meie [[keel]] on kas mehaaniline, atomistlik või dünaamiline. Tõeliselt poeetiline keel peab aga olema orgaaniline, elav. Kui sageli tajutakse sõnade [[vaesus]]t, kui tahetakse tabada mitut [[idee]]d ühe hoobiga. ** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, [[LR]] 2006/19, lk 17 * Kõige kurvem on elus siis, kui järgmist korda ei tule, mõned asjad saavadki otsa üheainsa korraga. Sellega peab püüdma võimalust mööda arvestada, aga ega me palju suuda. See on see, mis toob ellu [[kurbus]]e põhitooni. (lk 8) ** [[Jaan Undusk]], "Asju, mida ma arvan". Rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest" (Eesti mõttelugu 118), 2016, lk 7-16 ==Luule== <poem> Õkva ku mao pilk miu jaoss om suure arvu nemä ku suure kaani unen joove miu verd. Mia ei ole tuhand. Mia ei ole miljun. Mia ole üits ja lugemede arv. </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Õkva ku mao pilk" kogus "Sinivald" (1990), lk 128 <poem> üks ei ole ühtegi nii ütleb vanasõna ja ah kuidas ta eksib ÜKS võib olla palju ÜKS võib olla väga palju ÜKS võib olla piisav ÜKS võib otsustada kõikk ÜKS võib muutta maailma või vähemalt kellegi maailma /---/ [[Reiner Brockmann]] oli ÜKS ja [[Forselius]] oli ÜKS ja [[Kristjan Jaak Peterson]] oli ÜKS [[Kreutzwald]] oli ÜKS ja [[Jakob Hurt]] ja [[Carl Robert Jakobson]] ja doktor Seppo Tõnismäelt Seppo kliinikust olid ÜKS igaüks meist võib samuti olla ÜKS me võime midagi suurt teha lihtsalt öeldes või tehes midagi väikest igaüks võib vallandada ahela mille teises otsas on suur samm inimesele või suur samm inimkonnale tõsta käsi ja öelda "jaa" kui kõikk teised vaikkivad "ei" või kui kõikk teised tõstavad "jaa" siis tõusta ja öelda "ei" </poem> * [[Wimberg]], "Üks" kogus "Just praegu" (2021) lk 5-7 ==Allikata== * Iga haritud inimene võib vähemalt ühe [[romaan]]i kirjutada - romaani iseenesest. ** [[A. H. Tammsaare]] * Ühe inimese [[surm]] on [[katastroof]], miljoni inimese surm aga [[statistika]]. ** Erich Maria Remarque, "Must obelisk" (1956); ekslikult omistatud ka [[Jossif Stalin]]ile. == Vanasõnad == * Kaks [[silm]]a ulatuvad kaugemale kui üks. * Kui üks kord läheb [[õnn]]eks, tahad üheksa korda veel. * Maad küntakse mitu korda, seemet [[külv]]atakse üks kord. * Narri [[põld]]u üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. * Olgu ikka üks pudrukeetja, [[teised]] pudrusööjad. * Olgu mis on, üks ta ikka on. * Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. * Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. * Parem paar pastlaid kui üks saabas. * Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane. * Parem üks [[sant]] toita kui üheksa. * Parem üks vana sõber kui kaks uut. * Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt. * Rebasel on enam kui üks urgas. * [[Seitse]] ei oota üht. * Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed. * Ühe hoobiga [[puu]] ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata. * Ühe [[kahju]], teise kasu. * Ühe käega ei saa sõlme siduda. * Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. * Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel [[õhtu]] (ei lähe päike looja). * Ühe [[õnnetus]], teise [[õnn]]. * Ühe [[surm]], teise [[leib]]. * Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. * Üheksa mehe jõud ja ühe mehe [[nõu]] on üks. * Ühele varblasele [[palju]], kahele vähe. * Ühest [[kõrv]]ast sisse, teisest välja. * Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma. * Üks [[ema]] toidab 9 [[poeg]]a, aga 9 poega ei toida üht ema. * Üks [[hea]], teine kaunis, kolmas taga targem. * Üks [[häda]] sööb teise ära. * Üks [[käsi]] ei pese üksi. * Üks kärnane [[lammas]] ajab kogu karja kärna. * Üks lammas määgib, kõik talled lähevad. * Üks mädamuna rikub kõige pudru ära. * Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas. * Üks "on" parem kui kaks "küll saad". * Üks [[pada]] sõimab teist mustaks. * Üks [[patt]] otsib teist taga. * Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. * Üks [[päev]] kaebab teist taga. * Üks pääsuke ei tee veel [[kevad]]et. * Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib [[koer]]a, teine koera hända. * Üks [[suu]] ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut. * Üks säh! parem kui kaks: küll saab. * Üks teeb kõikidele, kõik ühele. * Üks teeb, üheksa kuulevad. * Üks [[vana]]st väeti, teine [[noor]]est nõdruke. * Üks varas puuakse [[võllas|võlla]], teine tõstetakse [[tõld]]a. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda. * Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel. * Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] ==Kirjandus== * Luigi Pirandello, "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]. LR 47/48 1967 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ontp2mc3p7glf37bv91iv731cnmdc2u 135930 135929 2026-10-08T20:30:44Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135930 wikitext text/x-wiki [[Pilt:A_Potted_Plant_(Henri_Horace_Roland_de_la_Porte)_-_Nationalmuseum_-_22481.tif|pisi|Henri-Horace Roland Delaporte (1724–1793), "Potitaim", ''s.d.'']] '''Üks''' on [[arv]] ja [[number]], mis täisarvuna järgneb [[null]]ile ja eelneb [[kaks|kahele]]. Üks märgitakse araabia numbriga 1 ja Rooma numbriga I. ==Piibel== <poem> Kuuskümmend on [[kuninganna]]sid, kaheksakümmend on liignaisi ja neitseid on arvutult. 9 Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke, oma ema ainus, oma sünnitaja lemmik. </poem> * [[Ülemlaul]], 6:8-9 * [Jeesus:] Kui keegi sunnib sind käima ühe [[miil]]i, mine temaga kaks! ** [[Matteuse evangeelium]] 5:41 ==Proosa== * Meie [[keel]] on kas mehaaniline, atomistlik või dünaamiline. Tõeliselt poeetiline keel peab aga olema orgaaniline, elav. Kui sageli tajutakse sõnade [[vaesus]]t, kui tahetakse tabada mitut [[idee]]d ühe hoobiga. ** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, [[LR]] 2006/19, lk 17 * Seejärel tuli Üks ja ütles: "Ma olen elutahe, mis endiselt loob maailma ja hoiab seda käigus. Ma olen suu, mis ütleb: "Ma olen." Ma eksisteerin, et näha iseennast ja lõputult korrata pühasid sõnu "Ma olen". Minust saavad alguse kõik mõtted ja kõik sõnad. Ma määratlen, seega olen olemas. Ma tahan, seega olen olemas." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 72 * Kõige kurvem on elus siis, kui järgmist korda ei tule, mõned asjad saavadki otsa üheainsa korraga. Sellega peab püüdma võimalust mööda arvestada, aga ega me palju suuda. See on see, mis toob ellu [[kurbus]]e põhitooni. (lk 8) ** [[Jaan Undusk]], "Asju, mida ma arvan", rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest" (Eesti mõttelugu 118), 2016, lk 7-16 ==Luule== <poem> Õkva ku mao pilk miu jaoss om suure arvu nemä ku suure kaani unen joove miu verd. Mia ei ole tuhand. Mia ei ole miljun. Mia ole üits ja lugemede arv. </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Õkva ku mao pilk" kogus "Sinivald" (1990), lk 128 <poem> üks ei ole ühtegi nii ütleb vanasõna ja ah kuidas ta eksib ÜKS võib olla palju ÜKS võib olla väga palju ÜKS võib olla piisav ÜKS võib otsustada kõikk ÜKS võib muutta maailma või vähemalt kellegi maailma /---/ [[Reiner Brockmann]] oli ÜKS ja [[Forselius]] oli ÜKS ja [[Kristjan Jaak Peterson]] oli ÜKS [[Kreutzwald]] oli ÜKS ja [[Jakob Hurt]] ja [[Carl Robert Jakobson]] ja doktor Seppo Tõnismäelt Seppo kliinikust olid ÜKS igaüks meist võib samuti olla ÜKS me võime midagi suurt teha lihtsalt öeldes või tehes midagi väikest igaüks võib vallandada ahela mille teises otsas on suur samm inimesele või suur samm inimkonnale tõsta käsi ja öelda "jaa" kui kõikk teised vaikkivad "ei" või kui kõikk teised tõstavad "jaa" siis tõusta ja öelda "ei" </poem> * [[Wimberg]], "Üks" kogus "Just praegu" (2021) lk 5-7 ==Allikata== * Iga haritud inimene võib vähemalt ühe [[romaan]]i kirjutada - romaani iseenesest. ** [[A. H. Tammsaare]] * Ühe inimese [[surm]] on [[katastroof]], miljoni inimese surm aga [[statistika]]. ** Erich Maria Remarque, "Must obelisk" (1956); ekslikult omistatud ka [[Jossif Stalin]]ile. == Vanasõnad == * Kaks [[silm]]a ulatuvad kaugemale kui üks. * Kui üks kord läheb [[õnn]]eks, tahad üheksa korda veel. * Maad küntakse mitu korda, seemet [[külv]]atakse üks kord. * Narri [[põld]]u üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. * Olgu ikka üks pudrukeetja, [[teised]] pudrusööjad. * Olgu mis on, üks ta ikka on. * Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. * Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. * Parem paar pastlaid kui üks saabas. * Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane. * Parem üks [[sant]] toita kui üheksa. * Parem üks vana sõber kui kaks uut. * Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt. * Rebasel on enam kui üks urgas. * [[Seitse]] ei oota üht. * Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed. * Ühe hoobiga [[puu]] ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata. * Ühe [[kahju]], teise kasu. * Ühe käega ei saa sõlme siduda. * Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. * Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel [[õhtu]] (ei lähe päike looja). * Ühe [[õnnetus]], teise [[õnn]]. * Ühe [[surm]], teise [[leib]]. * Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. * Üheksa mehe jõud ja ühe mehe [[nõu]] on üks. * Ühele varblasele [[palju]], kahele vähe. * Ühest [[kõrv]]ast sisse, teisest välja. * Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma. * Üks [[ema]] toidab 9 [[poeg]]a, aga 9 poega ei toida üht ema. * Üks [[hea]], teine kaunis, kolmas taga targem. * Üks [[häda]] sööb teise ära. * Üks [[käsi]] ei pese üksi. * Üks kärnane [[lammas]] ajab kogu karja kärna. * Üks lammas määgib, kõik talled lähevad. * Üks mädamuna rikub kõige pudru ära. * Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas. * Üks "on" parem kui kaks "küll saad". * Üks [[pada]] sõimab teist mustaks. * Üks [[patt]] otsib teist taga. * Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. * Üks [[päev]] kaebab teist taga. * Üks pääsuke ei tee veel [[kevad]]et. * Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib [[koer]]a, teine koera hända. * Üks [[suu]] ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut. * Üks säh! parem kui kaks: küll saab. * Üks teeb kõikidele, kõik ühele. * Üks teeb, üheksa kuulevad. * Üks [[vana]]st väeti, teine [[noor]]est nõdruke. * Üks varas puuakse [[võllas|võlla]], teine tõstetakse [[tõld]]a. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda. * Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel. * Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] ==Kirjandus== * Luigi Pirandello, "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]. LR 47/48 1967 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] r437gzncxh5w3yhxv30dvg83zv1sk0h 0 8609 135927 98585 2026-10-08T20:24:17Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135927 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [D'Artagnan:] "Ma palun teilt vabandust seks puhuks, kui ma ei saa tasuda oma [[võlg]]a kõigile kolmele. Härra Athosel on õigus mind [[tapmine|tappa]] esimesena, mis vähendab tunduvalt minu võlakohustuse [[väärtus]]t teie suhtes, härra Porthos, ja teie suhtes, härra Aramis, muudab ta selle [[väärtus]]e nulliks." ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 50 * Nullid on munad, millest kooruvad välja ülejäänud numbrid. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 35 * Mõnelegi nullile näib, et ta on ellips, mida mööda maailm liigub. (lk 21) * Nullide rivist on hõlbus moodustada ahelat. (lk 30) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977 * "Mis nad veel välja mõelnud on?" :"Noh, näiteks..." Colon ragistas ajusid. "Näiteks al-gebra. See on nagu tähtedega rehkendamine. Selliste... selliste inimeste jaoks, kelle aju pole nii tark, et numbritega toime tulla." :"Tõesti või?" :"Selge see," vastas Colon. "Tegelikult," jätkas ta - nüüd juba pisut kindlamalt, sest teadis, kuhu suundub - "kuulsin ma, kuidas üks võlur sealt Ülikoolist ütles, et klatšialased leiutasid mitte millegi. See on nende suur panus matemaatikasse, ütles ta. Mina küsisin veel, et "mida?" ja tema ütles, et nemad mõtlesid välja nulli." :"See ei paista minu meelest küll eriti arukas," ütles Noobel. "Igaüks võib mitte midagi leiutada. Mina pole ka midagi leiutan’d." :"Täpselt!" nõustus Colon. "Ma ütlesin talle, et hoopis need, kes leiutasid ikka sellised numbrid nagu neli ja, ja..." :" - seitse - " :"... just, et nemad olid geeniused. Mitte midagit pole leiutada vaja. See on niigi olemas. Nemad tõenäoliselt lihtsalt leidsid selle üles." :"Kuna seal on igal pool kõrb," ütles Noobel. :"Just! Väga õige. Kõrb. Mis, nagu kõik teavad, ongi samahästi kui mitte midagi. Mitte midagi on Klatšias põhiline loodusvara. See on täiesti loogiline. Samas kui meie oleme rohkem tsiviliseeritud, eks ole, ja meil on rohkem kraami, mida üle lugeda, niisiis leiutasimegi me numbrid. See on täpselt samamoodi, nagu sellega, et... noh, {{Sõrendus|öeldakse}}, et klatšialased olevat leiutanud astronoomia..." :"Al-tronoomia," torkas Noobel abivalmilt vahele. :"Ei-ei... ei, Noobel, ma arvan, et selleks ajaks olid nad juba "s"-id ka avastanud, kindlasti panid need meilt pihta... ühesõnaga, nad pidid astronoomia leiutama, sest neil pole seal peale taeva mitte tühjagi vaadata. Igaüks oskab tähti vahtida ja neile nimesid panna." * [[Terry Pratchett]], "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 30-31 * Siis jõudsid Markiini arvud. :"Kogu vägi, mis on kunagi olnud ja saab kunagi olema, sisaldub minus," ütles Null. Ja ei ole midagi, mis oleks midagi suuremat kui mina. Ma olen see, mis on alati olnud, mis on praegu ja mis saab Igavesti olema. Ma olen see, millel ei ole piire ega omadusi, ja ometigi määratleb see kõike. Ma sisaldan endas kõike, mis on ettekujutatav ja ettekujutamatu. Ma olen algus ja lõpp. Ma olen seeme, millest kasvas maailm ja millesse see naaseb." * [[Olga Tokarzcuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 71-72 ==Luule== <poem> Hüljatud kundunud nurmel kas [[sisehääl]]t sundlikku kuuled: nüüd [[kõlblus]]t kõpitse, [[mees]], kustumas isade [[täht]]! [[Vabadus|Vabamaks]] enam ei saagi. Kõlblus ei asenda [[kõblas]]t, kui jäänud jõuetuks [[aeg]]; kõplast ja käsitsi[[töö]]st viimselt ehk abi, kui elukord aheneb, viletsus suurdub, ja kõlgasväärtuste reas [[mõistus]]e märgiks saab null? </poem> * [[Mats Traat]], "Valgus võtab ka ruumi" I. Looming nr 6/2012, lk 756 <poem> Lappan vanu [[unistus]]i: nende väärtus on null. [[Riik]]i, mis selle [[raha]] välja lasi, pole ammu enam. Üritan unistada uusi, aga [[inflatsioon]] on nii kiire, et ei jõua. </poem> * [[Tõnu Õnnepalu]], "17. mai" raamatus "Kevad ja suvi ja" (2009) ==Allikata== * [[Jumal]] on nulli ja [[lõpmatus]]e puutepunkt. ** [[Alfred Jarry]] * [[Kunstnik]]u [[tagasihoidlikkus]] tõstab tema teose [[väärtus]]t samal määral, nagu null tõstab arvu väärtust. ** [[Giovanni Lorenzo Bernini]] ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] gbdcfqazftkige3xmoc2tchsly1z4vi 135928 135927 2026-10-08T20:25:09Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135928 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [D'Artagnan:] "Ma palun teilt vabandust seks puhuks, kui ma ei saa tasuda oma [[võlg]]a kõigile kolmele. Härra Athosel on õigus mind [[tapmine|tappa]] esimesena, mis vähendab tunduvalt minu võlakohustuse [[väärtus]]t teie suhtes, härra Porthos, ja teie suhtes, härra Aramis, muudab ta selle [[väärtus]]e nulliks." ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 50 * Nullid on munad, millest kooruvad välja ülejäänud numbrid. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 35 * Mõnelegi nullile näib, et ta on ellips, mida mööda maailm liigub. (lk 21) * Nullide rivist on hõlbus moodustada ahelat. (lk 30) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[LR]] 48/1977 * "Mis nad veel välja mõelnud on?" :"Noh, näiteks..." Colon ragistas ajusid. "Näiteks al-gebra. See on nagu tähtedega rehkendamine. Selliste... selliste inimeste jaoks, kelle aju pole nii tark, et numbritega toime tulla." :"Tõesti või?" :"Selge see," vastas Colon. "Tegelikult," jätkas ta - nüüd juba pisut kindlamalt, sest teadis, kuhu suundub - "kuulsin ma, kuidas üks võlur sealt Ülikoolist ütles, et klatšialased leiutasid mitte millegi. See on nende suur panus matemaatikasse, ütles ta. Mina küsisin veel, et "mida?" ja tema ütles, et nemad mõtlesid välja nulli." :"See ei paista minu meelest küll eriti arukas," ütles Noobel. "Igaüks võib mitte midagi leiutada. Mina pole ka midagi leiutan’d." :"Täpselt!" nõustus Colon. "Ma ütlesin talle, et hoopis need, kes leiutasid ikka sellised numbrid nagu neli ja, ja..." :" - seitse - " :"... just, et nemad olid geeniused. Mitte midagit pole leiutada vaja. See on niigi olemas. Nemad tõenäoliselt lihtsalt leidsid selle üles." :"Kuna seal on igal pool kõrb," ütles Noobel. :"Just! Väga õige. Kõrb. Mis, nagu kõik teavad, ongi samahästi kui mitte midagi. Mitte midagi on Klatšias põhiline loodusvara. See on täiesti loogiline. Samas kui meie oleme rohkem tsiviliseeritud, eks ole, ja meil on rohkem kraami, mida üle lugeda, niisiis leiutasimegi me numbrid. See on täpselt samamoodi, nagu sellega, et... noh, {{Sõrendus|öeldakse}}, et klatšialased olevat leiutanud astronoomia..." :"Al-tronoomia," torkas Noobel abivalmilt vahele. :"Ei-ei... ei, Noobel, ma arvan, et selleks ajaks olid nad juba "s"-id ka avastanud, kindlasti panid need meilt pihta... ühesõnaga, nad pidid astronoomia leiutama, sest neil pole seal peale taeva mitte tühjagi vaadata. Igaüks oskab tähti vahtida ja neile nimesid panna." * [[Terry Pratchett]], "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 30-31 * Siis jõudsid Markiini arvud. :"Kogu vägi, mis on kunagi olnud ja saab kunagi olema, sisaldub minus," ütles Null. Ja ei ole midagi, mis oleks midagi suuremat kui mina. Ma olen see, mis on alati olnud, mis on praegu ja mis saab Igavesti olema. Ma olen see, millel ei ole piire ega omadusi, ja ometigi määratleb see kõike. Ma sisaldan endas kõike, mis on ettekujutatav ja ettekujutamatu. Ma olen algus ja lõpp. Ma olen seeme, millest kasvas maailm ja millesse see naaseb." * [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 71-72 ==Luule== <poem> Hüljatud kundunud nurmel kas [[sisehääl]]t sundlikku kuuled: nüüd [[kõlblus]]t kõpitse, [[mees]], kustumas isade [[täht]]! [[Vabadus|Vabamaks]] enam ei saagi. Kõlblus ei asenda [[kõblas]]t, kui jäänud jõuetuks [[aeg]]; kõplast ja käsitsi[[töö]]st viimselt ehk abi, kui elukord aheneb, viletsus suurdub, ja kõlgasväärtuste reas [[mõistus]]e märgiks saab null? </poem> * [[Mats Traat]], "Valgus võtab ka ruumi" I. Looming nr 6/2012, lk 756 <poem> Lappan vanu [[unistus]]i: nende väärtus on null. [[Riik]]i, mis selle [[raha]] välja lasi, pole ammu enam. Üritan unistada uusi, aga [[inflatsioon]] on nii kiire, et ei jõua. </poem> * [[Tõnu Õnnepalu]], "17. mai" raamatus "Kevad ja suvi ja" (2009) ==Allikata== * [[Jumal]] on nulli ja [[lõpmatus]]e puutepunkt. ** [[Alfred Jarry]] * [[Kunstnik]]u [[tagasihoidlikkus]] tõstab tema teose [[väärtus]]t samal määral, nagu null tõstab arvu väärtust. ** [[Giovanni Lorenzo Bernini]] ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Arvud]] 2gp38bq5uqngegtyb7n8fu85ngnj0r7 0 9669 135926 51004 2026-10-08T20:15:07Z Pseudacorus 2604 135926 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Veel selle sajandi algul keelasid eeskirjad [[naine|naisi]] astumast [[Põhja-Ameerika]] suhkrutehastesse, kui neil oli see, mida anglosaksid nimetavad needuseks (''the curse''), sest siis pidi [[suhkur]] mustaks minema. Saigonis aga ei kasutata naisi [[oopium]]i valmistamisel, sest [[menstruatsioon]] rikub toote, muutes selle mõruks. Sellised uskumused elavad veel paljudes Prantsuse maakohtades. Iga [[perenaine]] teab, et majonees ei õnnestu, kui tal endal või mõnel ligiduses oleval naisel on menstruatsioon. ** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 142-143, ptk "Müüdid" * "Kas te teate, et majoneesi, mida peetakse kastmete kuningaks, mõtles välja teie kardinal Richelieu ise?" oli Burling endiselt jutukas. "See on üks paljudest asjadest, tänu millele austan [[Prantsusmaa]]d ja prantslasi. Meie juures on majonees veel tundmata." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 53 [[Kategooria:Toiduained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kb4fd4xcngrcgzdamozi6hik5wokvn0 0 11654 135940 126190 2026-10-08T21:24:59Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135940 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giovan_francesco_caroto,_ritratto_di_giovane_con_disegno,_01.jpg|pisi|Giovanni Francesco Caroto, "Punapäine poiss joonistusega" (1523)]] [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Tütarlapse portree.jpg|pisi|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi joonistus ("Tütarlapse portree", 1887)]] '''Joonistus''' on selle tulem, kus ilus valge [[paber]] (või muu materjal) on käsitsi ja tahtlikult kaetud mingite joontega. ==Proosa== * Niisiis on [[lugu]] [[tragöödia]] alus ja otsekui [[hing]], [[iseloom]]ud on teisel kohal (sama on ka / [1450b1] [[maalikunst]]is: kui keegi korratuses kuhjaks ka kõige ilusamaid [[värv]]e, ei rõõmustaks see nii nagu lihtne joonistus); <tragöödia> o[[n tegevus]]e [[jäljendus]] ja eelkõige selle <tegevuse> pärast ka tegevuses olijate jäljendus. ** [[Aristoteles]], "Luulekunstist" ("Poeetika"), tlk [[Jaan Unt]], 2003, 6. ptk * "Ohoo!" hüüdis Topper. "Sul on õigus, Viggo. [[Silmapilgutus|Pilgutab silma]] jah! Sa poiss, ma pole elu sees näinud joonistatud [[ninasarvik]]ut, kes saab silma pilgutada. Küll on naljakas!" :"Minu arust pole siin naljakat midagi," ütles Viggo. :Samal silmapilgul möhatas ninasarvik seinal valju häälega ja pööras pead. :"Appi!" hüüdis Viggo ja kargas ehmatusest õhku. :"Tss, rahu!" ütles Topper. "Sa hirmutad ta ju ära, kui sa sedasi karjud. Tere, ninasarvik!" :"HRÜMP, ORH," vastas ninasarvik. :JA ASTUS SEEJÄREL SEINALT PÕRANDALE. :Viggo lõi kiire liigutusega ukse kinni. :"Mis... mis me siis nüüd peale hakkame?" sosistas ta. :"Vaatame teda muidugi mõista," ütles Topper ja tegi ukse uuesti lahti. :Ninasarvik oli akna juurde astunud ja näris kardinat. :See oli ilus suur ninasarvik, ja täpselt sama värvi kollane nagu sein. * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982, lk 25-26 * Kukeleegua oli selle [[linn]]akese [[nimi]], kus nad kõik elasid. Vist sellepärast oli linnale niisugune nimi pandud, et tema kõige suurema maja paraadukse kohale oli joonistatud uhke kirjude sulgedega [[kukk]]. Ja üldse oli kogu Kukeleegua joonistatud ning see asus Jooniamaal, see tähendab laste [[joonistusvihik]]uis. Et aga [[laps]]ed, kui nad midagi joonistavad, kujutavad kõike alati ette elavana nagu päriselt, siis elati ka Kukeleegua linnas ja kogu Jooniamaal nagu päriselt. ** [[Robert Vaidlo]], "Lood Kukeleegua linnast", 1983 (2. trükk), lk 3 * De Chevillon kohtas teda kord ühes galeriis ja juhatas ta klaaskapi juurde, kus tal oli palju Uccello joonistusi. De Chevillon oli ju näinud, millise mulje jättis Veronicale maal lohega. Siin oli erinevate asjade, rõivaste, peakatete, taimede ja fantastiliste loomade skitse. Veronicat vaimustasid kõige enam eri rakursi alt nähtud mitmetipuliste mütside joonistused. Teda kütkestas kunstniku kangekaelsus, kellele ei piisanud eseme joonistamisest nõnda, et oleks võinud imetleda täpsust, millega on see edasi antud. Teda isegi ei huvitanud eseme ja pildi sarnasus. Ta kujutas esemeid mitmekordselt, justkui aimates, et maalitud asja olemus, tuum, on midagi muud kui selle kujutis. Ta joonistas neid alt- ja ülaltvaates, külje pealt nähtult, diagonaalis, manipuleerides vaatepunktiga, ja kui joonistus pettis oma tinglikkusega tema ootusi, ei püüdnud seda isegi lõpetada. ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 78 * Pimeduse vürst ratsutas mustal hobusel, sooblinahkne keep tuules lehvimas. Mehe blonde lokke hoidis koos kuldne võru, tema ilus nägu oli lahingumöllus külm ja... :"Ja tema käsivars nägi välja nagu [[baklažaan]]," pomises Clary endamisi nördinult. Joonistus ei tahtnud kuidagi välja tulla. Ohates tõmbas ta plokist välja järjekordse lehe, kägardas kokku ja viskas vastu magamistoa oranži seina. * [[Cassandra Clare]], "Luude linn", tlk Krista Suits, 2013, lk 23 * Meil valitseb mõningane arengupeetus joonistuse hindamise osas. Osa kunstnikke ongi põhiliselt joonistajad, kelle puhul lihtsalt ei pääse selle ala tunnustamisest. ** [[Mai Levin]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuraatori-mured-ja-roomud/ "Kuraatori mured ja rõõmud"], Sirp, 22.02.2019 * Naeruväärne episood Emma kesise joonistusega, mida Mr Elton ülistab kui [[kunstiteos]]t ja laseb Londonis ära raamida, annab tunnistust tema [[ülipüüdlikkus]]est ja see ei ole härrasmehelik. [[Härrasmees]] tunneb mõõtu ja piire ja ei kunagi [[äärmus]]tesse. (lk 539–540) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548 ==Luule== <poem> kui lapsena televisioonis ma mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees </poem> * [[Juhan Viiding]], "Kui lapsena televisioonis", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 341 [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] aoduagqi6xf31221df5fa8t1van3yio 135941 135940 2026-10-08T21:25:19Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135941 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giovan_francesco_caroto,_ritratto_di_giovane_con_disegno,_01.jpg|pisi|Giovanni Francesco Caroto, "Punapäine poiss joonistusega" (1523)]] [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Tütarlapse portree.jpg|pisi|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi joonistus ("Tütarlapse portree", 1887)]] '''Joonistus''' on selle tulem, kus ilus valge [[paber]] (või muu materjal) on käsitsi ja tahtlikult kaetud mingite joontega. ==Proosa== * Niisiis on [[lugu]] [[tragöödia]] alus ja otsekui [[hing]], [[iseloom]]ud on teisel kohal (sama on ka / [1450b1] [[maalikunst]]is: kui keegi korratuses kuhjaks ka kõige ilusamaid [[värv]]e, ei rõõmustaks see nii nagu lihtne joonistus); <tragöödia> o[[n tegevus]]e [[jäljendus]] ja eelkõige selle <tegevuse> pärast ka tegevuses olijate jäljendus. ** [[Aristoteles]], "Luulekunstist" ("Poeetika"), tlk [[Jaan Unt]], 2003, 6. ptk * "Ohoo!" hüüdis Topper. "Sul on õigus, Viggo. [[Silmapilgutus|Pilgutab silma]] jah! Sa poiss, ma pole elu sees näinud joonistatud [[ninasarvik]]ut, kes saab silma pilgutada. Küll on naljakas!" :"Minu arust pole siin naljakat midagi," ütles Viggo. :Samal silmapilgul möhatas ninasarvik seinal valju häälega ja pööras pead. :"Appi!" hüüdis Viggo ja kargas ehmatusest õhku. :"Tss, rahu!" ütles Topper. "Sa hirmutad ta ju ära, kui sa sedasi karjud. Tere, ninasarvik!" :"HRÜMP, ORH," vastas ninasarvik. :JA ASTUS SEEJÄREL SEINALT PÕRANDALE. :Viggo lõi kiire liigutusega ukse kinni. :"Mis... mis me siis nüüd peale hakkame?" sosistas ta. :"Vaatame teda muidugi mõista," ütles Topper ja tegi ukse uuesti lahti. :Ninasarvik oli akna juurde astunud ja näris kardinat. :See oli ilus suur ninasarvik, ja täpselt sama värvi kollane nagu sein. * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982, lk 25-26 * Kukeleegua oli selle [[linn]]akese [[nimi]], kus nad kõik elasid. Vist sellepärast oli linnale niisugune nimi pandud, et tema kõige suurema maja paraadukse kohale oli joonistatud uhke kirjude sulgedega [[kukk]]. Ja üldse oli kogu Kukeleegua joonistatud ning see asus Jooniamaal, see tähendab laste [[joonistusvihik]]uis. Et aga [[laps]]ed, kui nad midagi joonistavad, kujutavad kõike alati ette elavana nagu päriselt, siis elati ka Kukeleegua linnas ja kogu Jooniamaal nagu päriselt. ** [[Robert Vaidlo]], "Lood Kukeleegua linnast", 1983 (2. trükk), lk 3 * De Chevillon kohtas teda kord ühes galeriis ja juhatas ta klaaskapi juurde, kus tal oli palju Uccello joonistusi. De Chevillon oli ju näinud, millise mulje jättis Veronicale maal lohega. Siin oli erinevate asjade, rõivaste, peakatete, taimede ja fantastiliste loomade skitse. Veronicat vaimustasid kõige enam eri rakursi alt nähtud mitmetipuliste mütside joonistused. Teda kütkestas kunstniku kangekaelsus, kellele ei piisanud eseme joonistamisest nõnda, et oleks võinud imetleda täpsust, millega on see edasi antud. Teda isegi ei huvitanud eseme ja pildi sarnasus. Ta kujutas esemeid mitmekordselt, justkui aimates, et maalitud asja olemus, tuum, on midagi muud kui selle kujutis. Ta joonistas neid alt- ja ülaltvaates, külje pealt nähtult, diagonaalis, manipuleerides vaatepunktiga, ja kui joonistus pettis oma tinglikkusega tema ootusi, ei püüdnud seda isegi lõpetada. ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 78 * Pimeduse vürst ratsutas mustal hobusel, sooblinahkne keep tuules lehvimas. Mehe blonde lokke hoidis koos kuldne võru, tema ilus nägu oli lahingumöllus külm ja... :"Ja tema käsivars nägi välja nagu [[baklažaan]]," pomises Clary endamisi nördinult. Joonistus ei tahtnud kuidagi välja tulla. Ohates tõmbas ta plokist välja järjekordse lehe, kägardas kokku ja viskas vastu magamistoa oranži seina. * [[Cassandra Clare]], "Luude linn", tlk Krista Suits, 2013, lk 23 * Meil valitseb mõningane arengupeetus joonistuse hindamise osas. Osa kunstnikke ongi põhiliselt joonistajad, kelle puhul lihtsalt ei pääse selle ala tunnustamisest. ** [[Mai Levin]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuraatori-mured-ja-roomud/ "Kuraatori mured ja rõõmud"], Sirp, 22.02.2019 * Naeruväärne episood Emma kesise joonistusega, mida Mr Elton ülistab kui [[kunstiteos]]t ja laseb Londonis ära raamida, annab tunnistust tema [[ülipüüdlikkus]]est ja see ei ole härrasmehelik. [[Härrasmees]] tunneb mõõtu ja piire ja ei kunagi [[äärmus]]tesse. (lk 539–540) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548 ==Luule== <poem> kui lapsena televisioonis ma mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees </poem> * [[Juhan Viiding]], "Kui lapsena televisioonis", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 341 [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ian7eva2q7co71j68urdecn5ij7gbhh 0 12949 135922 130021 2026-10-08T14:04:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135922 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Arvan [[maailm]]as seni elanud vaid kolm [[täiskasvanu]]d inimest, kes on jumalikuks tunnistatud seks, et vabandada enda jäämist kuueaastaseks. [[Laotse]], [[Buddha]] ja [[Jeesus|Kristus]]. Nende täiskasvanus avaldub selles, et nad eitavad kausaalse aheliku [[tunnetus]]likku väärtust. ** [[Uku Masing]], "Normaalse mõtlemise armetusest" * Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda "Tere, proua," või "Tänan, härra!". Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema [[käsk]]e täitma, teades, et kui [[nahatäis]] oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud [[koer]]tele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nagu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20-21) * [[Järeldus]] oli aga ikka seesama: [[temp]]u mitte enam korrata. Nii oli lugu ka Martine'i esimese iseseisva retkega läheduses asuvasse suurde metsa, mis lõppes talle tubli nahatäiega. Läinud juba varahommikul [[mets]]a, eksis ta seal ära ning jäi kadunuks kuni järgmise päeva hilisõhtuni. Kogu küla aeti otsekui [[ajujaht|ajujahiks]] jalule, aga viieaastane Martine magas ülesleidmise hetkel õndsalikus rahus suure [[tamm]]e all samblal. See sündmus tegi ta külas nii kuulsaks, et kõik hakkasid teda hüüdma metsa-kadunud-Martine'iks. Mõni teine tema asemel oleks näljast ja nutust nõrkenud, aga Martine'il polnud vähimatki häda! Kui ta pimedas üles äratati, ümbritsetuna laternaid käes hoidvaist inimestest ja koertest, sirutas ta naeratades käed vastu tema kohale kummarduvale võõrale. Tema [[seiklus]]est kirjutati kohalikes [[ajaleht]]edes ja isegi Pariisi ajalehtedes. Aga nahatäit, mis sellele [[kangelastegu|kangelasteole]] järgnes, seda mäletab Martine ülihästi! Muidugi oli see mälestusväärne ja tundus Martine'ile kõigele vaatamata täiesti loomulikuna nagu kõik teisedki saadud võmmud ja nahatäied kui täiesti vältimatud, sest suured inimesed olid palju tugevamad kui väikesed. Palju halvem oli aga see, et seda karmi kohtlemist polnud kuidagi võimalik ette näha ja nii Martine kui ka kõik tema vennad ja vanem õde ei suutnud leida mingit seost [[põhjus]]e ja [[tagajärg|tagajärje]] vahel. Näiteks, kuidas võis Martine teada, et metsas [[jalutamine]] ja puu all [[magamine]] toob endaga kaasa niisuguse keretäie? Ja miks ema tema tagumikku tuliseks sugedes ühtaegu naeris ja nuttis? (lk 21) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Veel oli üks tühi vaidlus, kumb oli enne, muna või kana, ja kas olud tegid inimesed või inimesed olud. Ühed inimesed tegid sellised olud, mis tegid teised inimesed — sellised, kes enam teisi olusid ei teinud. ** [[Paul-Eerik Rummo]], "Mälestusi", Looming 10/1968, lk 1589 * Teisalt ei nõustu ma DeLandaga [[atraktor]]ite ontoloogilise staatuse küsimuses. Matemaatilises mudeldamises võib tõepoolest olla kasulik mõelda neist kui millestki reaalsest, aga kujutleda neid reaalsetena maailmas on minu meelest ülepingutatud. Tähendab, [[linn]]ad ja kanepisuitsetamise peod on muidugi reaalsed entifitseeritavad üksused, aga nende atraktorsus, kui nii võib väljenduda, ei ole - iseeneses nad seda tüüpi kausaalset tõhusust ei oma. Teisisõnu, tõsiasja, et [[Ööliblikas|ööliblikad]] lendavad tulle, ei põhjusta mitte [[tuli]], vaid miski ööliblikate sees. Sellepärast ütleksin ma, et atraktorid ei ole protsessidega, mida nad mõjutavad, otseselt suhestatud. Tuli ei [[Vajadus|vaja]] ööliblikat, linn saab (valdava osa ajast) läbi ilma hiljuti linnastunud külaelaniketa ja kanepipläru ei hooli vähematki teda suitsetava [[tudeng]]i elust. ** [[Rein Raud]], "Olemise voog", tlk [[Triinu Pakk]], 2021, lk 201, joonealune märkus * Põhjuslikkus kvantmehaanikas on ühelt poolt väga lihtne ja teiselt poolt täiesti seletamatu. ** [[Piret Kuusk]], "Füüsikafilosoofia", Ilmamaa, 2026, lk 87 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ijsi2wx220bazqc032bphm7jb51ctnc 0 13211 135925 135493 2026-10-08T14:08:44Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135925 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Osakeste tõmbumise seadus: :Lendav osake otsib lähimat silma. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 40 * ... taum, mida seni peeti kõige väiksemaks võluosakeseks, koosneb tõelisuseosakestest ehk resonitest. Hiljutised uuringud on näidanud, et iga reson koosneb omakorda vähemalt viie "maitseaine" kombinatsioonist, mida tuntakse nimede all "ülal", "all", "külje peal", "seksapiil" ja "[[piparmünt]]". ** [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 103, joonealune * Nobeli preemia laureaat Leon Lederman avaldas 1993. aastal Higgsi bosonist aimeraamatu pealkirjaga "The God Particle". Pealkirja võib mõista mitmeti: jumala osake, jumalik osake, osake jumalast jne. Nimetus läks laialt käibele ajakirjanduses, kuid peaaegu üldse mitte füüsikute seas. Osake ise on inspireerinud ka kirjanikke, näiteks ilmus selsamal 2012. aastal eesti luuletaja Jürgen Rooste luulekogu "Higgsi boson", kaks aastat hiljem aga Taavi Jakobsoni pilaromaan "Tõeline jumalaosake". Praeguseks on Higgsi bosoni populaarsus kõvasti kahanenud, sest nüüd on ta oma kättesaamatuse oreooli kaotanud ja muutunud alusosakeste standardmudeli loomulikuks osaks. ** [[Piret Kuusk]], "Füüsikafilosoofia", Ilmamaa, 2026, lk 72-73 ==Luule== <poem> [[molekulaar-kineetiline teooria]] väidab et asjad koosnevad osakestest ja veel sedagi et osakesed on kaootilises liikumises ning ta läheb kaugemalegi tema arust osakesed [[mõju]]tavad yksteist õnneks me ei usu seda meil jätkub ju nii palju [[mõistus]]t et aru saada et kõik see on puhas [[sõgedus]]. Lootuses. Ott </poem> * [[Jim Ollinovski]], "Fyysikaõpetajale", lk 34, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elementaarosakesed| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Füüsika]] kfb4y96fc5uiga8kxjxaicbfakppd4o 0 20161 135944 132022 2026-10-08T22:59:04Z Raippa-Valli 5717 Link 135944 wikitext text/x-wiki '''Tiiu Kokla''' (sündinud 29. jaanuaril 1932) on eesti tõlkija, luuletaja ja toimetaja. Ta on tõlkinud [[soome keel|soome]], [[ungari keel|ungari]] ja [[saksa keel|saksa]] keelest luulet ja proosat. ==Intervjuud== * Oleksin läinud hoopis [[saksa keel]]t õppima, aga toona ei võetud kaks aastat germanistikasse vastu. Ja siis mõtlesin, et pärast saab ju üle ka minna. Ja sellepärast läksin eesti keelde – et võtan siis [[kirjandus]]e, sest ma olen ju lugenud kirjandust nagu hull, ja kirjandus oli nagunii number üks. Ma küll ei kujutanud ette, mis seal õppida on, aga kirjandus on kirjandus. Kuid siis räägiti meile [[eesti kirjandus]]est, [[kirjanik]]est ja nende [[minevik]]ust ja suhetest ja rühmitustest, koduloost ja [[intriig]]itsemistest, kes oli kellega ja kes oli kelle vastu, mil moel ja kõik need täpsustused. Ja mulle see isiklikuks minek ei meeldinud, kuigi sain aru, milleks on seda tarvis. Aga see tundus primitiivne ja robustne. Et mind huvitab kirjandus ja ma ei taha teada saada, kui suur pätt autor inimesena oli ja missugust elu ja mis suhteid ta harrastas. Ma ei tahtnud oma kirjanduse [[mõiste]]t kriimustada. (lk 192) * Mõtlesin, et olen hõimupatrioot, ja [[soome keel]], ja tuleb veel [[ungari keel]] ja see on väga põnev, kuigi ma teadsin ainult vaevalt midagi [[ungari kirjandus]]est. Aga kui see ungari keel viimaks tuli, siis see algas nagu mingi [[kriminull]], see tekitas minus niisugust huvi ja põnevust, et seda on endalegi raske seletada. Elasime kodus paljukesi ühes toas ja seal igaüks kääksutas mingit pilli või lõksutas [[kangasteljed|kangastelgedega]] või rääkis ja teises toas mängiti [[male]]t ja sealt kostis igasuguseid hääli, ja selles häältesegaduses kujunes mul oskus ennast [[müra]]st välja lülitada, mul on müra keskel hea olla, saan seal [[Keskendumine|keskenduda]] oma mõtetele, ja nõnda lugesin unelektüüriks kriminulli asemel hoopis ungari-vene [[sõnaraamat]]ut. Kui [[põnevus|põnev]] oli sõnaraamatut lugeda! Selle kasutaminegi oli alguses väga keeruline – kui veider keel, seda, mida otsid, ei saa isegi sõnaraamatust kätte, peab selleks mingit [[matemaatika]]t kasutama. (lk 192) * [Vepsa keelest:] [S]ee keel ka mulle hullupööra meeldis, selline kirju [[rosolje]] venehõngulisest sõnavarast soome-eesti kõlapildiga – enamasti sõnatüvi vene sõnast, aga paradigmaatilised muutevormid, sõnalõpud, läänemeresoome omad. Rääkides kuidagi nii endastmõistetav ja südamlik, isegi rohkem eesti kui soome moodi. Ma käisin kõigil ekspeditsioonidel kaasas, kus võimalik, kuigi teisel kursusel [[Valdai]] [[karjalased|karjalaste]] saarekese juures käik ei olnud meile veel kohustuslik, aga käisin teistega vabatahtlikuna kaasas, nii ka viiendal, viimasel aastal, veel [[liivlased|liivlaste]] juures Kuramaal. Ja niimoodi olin kaks suve vepslaste juures ja see keel jäi mulle külge, ma tahtsin seda rääkida, isegi kui läheb valesti, aga siis tekivad inimlikud suhted ja [[usaldus]], sest muidu nad sulle midagi ei räägigi, ja me siis kirjutasime üles, ilma tehnikata ja lihtsalt transkriptsioonimärkidega oma vihikusse. (lk 193) * Aga too diplomitöö oli [[häälikulugu]] ja ma kirjutasin seda väga kohusetundlikult, kuid ma ei saanud aru, mis mõte sel [[kirjeldus]]el on, sellel keelel polnud ju mingit eluperspektiivi, mitte mingit peale paratamatu pikaldase [[Lämbumine|lämbumise]]. Olen sellest kirjutanud ühe luuletuse minu ainsas [[luulekogu]]s, "Deskriptiivne", nii see oligi. (lk 194) * Meie ajal oli see traagiline lugu, et oli ametlik suunamine, sul on need kolm aastat kohustuslikku teenimist selle koha peal, kuhu sind määratakse. Professor [[Ariste]] kirjutas kõigi oma jüngrite kohta [[iseloomustus]]e ja juhendaja soovituse. Minule ta kirjutas, et kuna tema isa ja ema on mõlemad pedagoogid, siis läheb tema ka pedagoogiks, kuigi ta teadis väga hästi, et olin ägedalt kuulutanud, et ükskõik mis, ainult mitte [[õpetaja]]ks. (lk 194) * See kõlab nii veidralt, aga mind määrati ametlikult [[Karjala ANSV]] Ministrite Nõukogu juurde tõlgiks. Kuid mida ma siis oleks pidanud tõlkima – [[soome keel]]est vene keelde, [[vene keel]]est soome keelde või? See oli nii kurioosne ja ma käisin küll kaadriosakonnas vingumas, et ei, et kui vähegi saab, ma paluksin vabadiplomit. Seda ametlikult ei olnud ette nähtud, aga noh, rääkisin, et ma kavatsen abielluda ja mis kõik, et ma ei oska kuidagiviisi oma elu niimoodi sättida, kui ma peaksin ära Karjalasse minema. Aga siis [[saatus]]e sõrm oli mängus sedavõrd, et määramispäeval pidi sihtkoha esindaja kohale tulema, et saada oma [[ohver]] sellelt oksjonilt, aga minu järele kedagi ei tulnud ja ma saingi vabadiplomi, jäin määramata ja [[Vabakutseline|vabakutseliseks]] niimoodi. Või [[lindprii]]ks. Ja see sobis mulle väga hästi. (lk 194) * Aga see oli tudengiajal, ja kui ma siis nii-öelda eluvõitlusse sukeldusin, "Egeri tähed" sain ja, siis ei olnud enam kirest suurt jälgegi. Siis vaatasin, et millest ma üldse aru saan, ja [[tekst]]is oli nii palju [[türgi keel|türgi]] sõnu ja nii palju oli vaja kommenteerida ja kõigepealt aru saada ning osata ette kujutada, ja ega ma niisugusest suurest tõlkimisest siis põhimõtteliselt ikka midagi ei teadnud, ja kaua aega elasin selles lapselikus usus, et kui vaim peale tuleb – et ma ootan, et ta tuleks, ja usaldan oma vaimu! See oli minu algfaas tõesti ja mul on väga piinlik, aga nii see oli. Aga töö õpetab tegijat ise ka, mul oli kõrval ka venekeelne tõlge ja saksakeelne. Ja kuidas ma uurisin neid tundmatuid asju, oo, sõnaraamatuid alguses ju ei olnud. Pisike ungari-vene sõnaraamat, sellest polnud midagi kasu. Nii et ma istusin pikki aegu Tartus Toomel raamatukogus, suur vana Révai leksikon lahti, puurisin neid sõjariistu ja pilte ja lugesin ka vene keeles ja saksa keeles ja püüdsin ungari keelest aru saada ja niimoodi ma monteerisin seda asja. Praegu on jube mõelda, kuidas see käis, aga noorel inimesel on siiski paljud asjad võimalikud, mis hiljem tunduvad võimatud. (lk 195) * Õppisin ka oma toimetajalt [[Aino Pervik|Ainolt]] [Pervik], kellega me ülikoolis olime kursusekaaslased ja head sõbrannad. Tema oli siis juba mitu aastat enne mind [[kirjastus]]es ja [[toimetaja]], ja sai nüüd minu suht [[süüdimatus|süüdimatu]] ja liiga loomingulise teksti kallal kõva vatti. Aga see, kuidas me toimetajaks küpsesime tollal, see oli säärane praktiline isetegevus, uuri, kontrolli, võrdle, otsusta. Ega keegi otseselt toimetaja ametit vist ei õpetanud, tuli lihtsalt, tuli ise ennast [[kogemus]]e põhjal, [[katse-eksituse meetod]]il koolitada. (lk 195) * Nii kui ma selle olin käest ära andnud, sain ma [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudis]] soome-ugri keelte sektoris laborandiks, ma olin seal aasta aega ja siis sain kirjastusse [[korrektor]]iks. Alguses oli täitsa tore ja ilus, aga ma ikkagi tahtsin toimetajaks saada ja ma ei võinud kannatada, et see korrektoriaeg nii pikale venis. Juba kolmas aasta ja. Töö oli nii masinlik, kahekesi kõrvuti loed, üks loeb kõvasti ja teine vaikselt, siis vahetatakse, sa võid ainult korrektuurimärke teha, midagi lauselist mitte. Ja see hakkas õudselt pinna peale käima, et ma ei või [[lause]]ga midagi teha, kui ma näen, mida seal peaks tegema, paranda aga tähe- ja komavigu. Viimaks, kui ma olin lugenud korrektuuri kolmele paksule hiinlaste "[[Kolmevalitsus]]e" köitele, tundsin, et nüüd aitab, ja ma lasin kirjastusest jalga. (lk 195) * [Ungari 1956. aasta revolutsiooni mahasurumisest:] See ei olnud eriline üllatus, see oli selle kahepalgelise, pideva kahepaikse elu, mis siin oli juba käigus, selle rünnak ja võis just ametlikult avada uksi samase [[ideoloogia]] tähe all ning lihtsustada läbikäimist. Kui ma hiljemini pikemaks [[Ungari]]sse sattusin, siis mind hakkas häirima see, kui palju jälgi neil sellest Kádári ajast oli, sellest nurjatust süsteemikuulekusest, ja näiteks [[film]]e oli õudne vaadata, mida see vaim rahva hulgas korda saatis, millist [[vennatapp]]u ja [[reeturlikkus]]t produtseeris. Film võib olla kunstiliselt liialdatud, aga ma mäletan, et Pauliga arutasime, et Eestis ikka nii hull, nii mage ei olnud kui Ungaris, et [[ungarlased]] on oma temperamentses õhinas ikka päris hullud. Küllap see on nüüd ise hull jutt. (lk 196) * [Kirjastusest [[Eesti Raamat]]:] Ametlikult ei olnud [[kirjastus]]el õigust mingeid iseseisvaid kontakte pidada, ei tohtinud otse isegi ametlikku kirja Ungari kirjastustele saata, selleks oleks pidanud [[Moskva]]st vist eriluba taotlema. Aga selleks polnudki erilist vajadust, kuna kõik tegelikud suhted olid isiklikult minu nimel, palun väga, mina olin toimetaja ja justkui kirjastuse esindaja, ja kõik kirjastuste ja tuttavate raamatupakid saabusid kirjastusse minu nimele, nii ka mitmed kirjandusajakirjad ja nende Sirp, Élet és Irodalom. Oli ju isegi periood, kui Eestis sai Ungari [[ajaleht]]i tellida, ja kui enam ei saanud, siis tellisid-saatsid ungarlased ise, tähendab, ma olin tõesti nii-öelda ungarikeelne kõneisik Eesti ja Ungari kirjastuste vahel ja seega vastutav isik, mind komandeeriti nii mitugi korda tööülesannetes [[Budapest]]i värsket informatsiooni vahendama või tuli kutse sealtpoolt. Eriti head, isegi soojad suhted olid kirjastusega Európa, kes omakorda andis meelsasti välja eesti kirjandust – [[Tammsaare]]t, kaasaja autoreid, novelli- ja luuleantoloogiaid. Ja selle tõttu ka need üksikud sundkohustused, ei mäleta, kuivõrd käsu korras… Jah, küllap mõni nimi või teos sai ka sel kombel välja antud, et Moskva rahuneks, ja see oli jälle meie oma efektiivne kirjastamispoliitika. (lk 196) * [Kirjastusest Eesti Raamat:] Kas tead, kui osavasti ja diplomaatiliselt peatoimetaja [[Aksel Tamm]] nendel kõige raskematel aegadel tegutses ja manipuleeris ja mida kõike me saime välja anda või millele Moskva jälile ei saanud! Nii et kui päriselt nii saab juhtuda, et õige mees õigel ajal õiges kohas, siis tema see oli. (lk 196) * Moskvas oli Baltikumiga tegelev osakond ja neil olid ka omad välismaiste autorite salapärased [[must nimekiri|mustad nimekirjad]]. Loomulikult pidi kirjastus kõik oma väljaandmisplaanid Moskvale esitama ja [[peatoimetaja]] käis neid siis seal kaitsmas. Kaitstavat leidus kindlasti küllaga, aga samas esines ka kummalist ebaloogikat. Moskva kasutas ära meie informatsiooni ja küsis isegi meie käest tõlkimiseks originaali, aga ei küsinud, jumal tänatud, kust ja kuidas meie selle oleme saanud. Meenub tahtmatult üks endaga seotud kogemus, kus sain ootamatult kutse ilmuda, täpsemalt ei mäleta, kuhu, mingisse ametkondlikku keskasutusse koos ühe teatud Soome autori originaalteosega, mille tõlge mul äsja oli Eesti Raamatu väljaandel ilmunud. Mul oli minnes kõhe tunne, selgus, et Moskvast on tulnud signaal muretseda tõlkija käest see originaal ja saata Moskvasse tõlkijale see ja see, kuna Moskva tahab samuti seda välja anda... Teos oli [[Veikko Huovinen]]i "Koeraküüne lõikaja" ja aastanumber 1985. Siis niimoodi aeti kõrgeimal tasemel rahvusvahelisi asju! Niivõrd kardeti väliskontakte. (lk 197) * Aeg-ajalt kerkis parteikomitees või kus küsimus, kes on mõne lubamatu [[soovitus]]e taga. Ja ükskord tõesti sattusin ka mina selleks olema, kuna tahtsin välja anda [[György Konrád]]i, aga see asi summutati vaikselt, asendati mingi teise nimega. Ei viitsi mäletada neid asju ka. Ja ega kõike ei tea ka. Selles mõttes käis väga sisepatriootiline vendlus ja kollegiaalsus ja mõttetrust ja töökojad, kuidas teha nii, et saada seda või teist välja anda. Ungarlaste [maailmakirjanduse ajakirjast] Nagyvilágist sai palju andmeid selle kohta, mis mujal maailmas toimub. Aga julgeksin öelda, et mis ilukirjandusse puutub, siis üheksakümmend protsenti andsime välja seda, mida me tahtsime. Ja kui oligi üksikuid asju, mida nii-öelda pidi välja andma, siis see oli selle muu kõrval köömes. Või siis sai üht-teist suunatud [[Loomingu Raamatukogu]]le, kes ei allunud nii otsesele kontrollile, ei pidanud üksipulgi aru andma, oli ajakirja saba. (lk 197) * Mingit programmi ei ole olnud, on olnud see, mida õnnestub kirjandusest kätte saada ja millel õnnestub meeldida. Ehk siis [[juhus]], kokkusattumine. Ja ma tõesti pole mitte midagi, mitte midagi pole ma teinud ainult kohusetundest ja vastumeelselt, ja mida ma olen teinud, seda olen kõik ainult enda nimel teinud ja südamega, nii kuidas parajasti välja kukub või võime lubab. (lk 199) * Toimetajana olen püüdnud maksimaalselt [[Lugemine|lugeda]], aga see ausalt öelda kippus suurelt osalt jääma diagonaaliks – saan raamatu kätte, tutvun sellega, mul pole aega teda nii-öelda inimlikult sõna-sõnalt läbi lugeda, vaid süvenen diagonaalis, et aru saada, mis teosega tegemist on. Et kas see tuleb arvesse või mitte ja kas hakata siis andmeid koguma. Sest kui sa oled vastutav selle eest, mida välja antakse, siis see on möödapääsmatu. (lk 199) * Tõlkijad peaksid püüdma seda lõhkuda või vähemasti killustada, mitte nii väga juhinduma nendest kaanonitest, kaanoniteks kippuvatest tähistest. See peaks käima eriti kirjastajate kohta. Minu meelest, no ma ei tea, ma ei ole ju nii kursis, aga mulle nii tundub – et tänapäeva kirjastustel on punkt a, kas raamat müüb või ei müü, et esikohale on tõusnud valiku tegemisel see, et võib kindla peale välja minna. See, kas tal on juba mingisugune aupaiste küljes, mingisugune auhind, kuulus preemia. Tänapäeval kirjastaja on orienteeritud mingile bestsellerlikule müügiedule, aga millele sellega lugejat suunatakse, mida talle ette söödetakse? Talle söödetakse ette konkreetseid lugusid, üks lugu teise otsa, pingeväljas ei ole enam kirjanduslikud mõisted. (lk 199) * See on üks asi, mis mind uues kirjanduses häirib, et kõik seletatakse ära, sul on kohe selge, kes on kes või mis on mis, aga mulle meeldib selline lähenemine, selline kirjutamine, kus sulle ei tehta selgeks, vaid sulle jäetakse su enda oma. Ma olen ka varem kirjutanud, et peab usaldama ka lugejaid, ega [[lugeja]] ei pea olema loll, et sa talle kõik puust ette teed, ka tõlkimise puhul. Ka [[tõlge]]te toimetamisel olen märganud, et toimetajad on püüdnud valida lahendusi mõtlemisvaba [[lihtsustus]]e suunas, ja seda olen ma isiklikult omal nahal kogenud, et mind on püütud toimetada lihtsamaks. Et miks sa selle paranduse teed? Sest lugeja ei saa aru, lugejal peab olema lihtne kohe kätte saada. Aga nõudlik lugeja tahab ka mõtelda. Tõesti, lugeja tahab ka mõtelda ja jätkem liialt ära seletamata. (lk 200) * Alles nüüd mõne aasta eest ma tegin ühe niisuguse asja, kobina peale terve raamatu, sest see tekst, keelekasutus iseväärtusena lihtsalt on nii avar ja köitev ja tundlik ja rikkalik, samas ometi lahe ja jätab lugejale ruumi, ja tema struktuur on nii kirjanduslikult omapäraselt kaval, tähendab kõige paremas mõttes hea juturaamat. Aga mitu kirjastajat pole temast hoolida võtnud. Lapsed <!--//-->küsisid, et olen ma lolliks läinud või, mis sa sellega teed. [[Kari Hotakainen]]i "Jumalan sana". Ma nii väga tahtsin nimelt tõlkida. Ma tahtsin näha, kas see, mis mind [[soome keel]]es vaimustas, kas midagi sellest eesti keeles üldse järele jääb, et seda tasuks eestlasel lugeda. Vihjelisus, elliptika – kui erinev ja põnev! Sest see sugulaskeele [[lähedus]]e müstiline [[kaugus]] kõnepruugis, lauses, lauseloogikas, isegi sõnavaras on maagiline. Ning kui siis tundub, et paratamatuist kadudest hoolimata siiski ka eestikeelsena on väärt lugeda, siis pakun välja. Nii ta mul praegu koduriiulis puhkab. (lk 200-201) * Ma pidasin end ikka proosatõlkijaks, aga kui ma nüüd mõtlen siin viimases elujärgus, siis võiksin ennast ehk ka luuletõlkijaks nimetada. Ungari proosat olen ma tõlkinud lusti ja põnevusega ja olen seda teinud rohkem, aga ungari luules tunnen ma end kuidagi <!--//-->kindlamini kodus, on mingi soojem, ligidasem tunne, on … on nagu mingisugune nägemus. (lk 201-202) * Väga raske on rääkida [[põhimõte]]test niisama, pean siis ikka rääkima nähtustest, ja ma just tahan rääkida nähtustest, aga see kipub ikkagi niimoodi välja nägema, nagu ma kaebaksin tegijate peale. Ei! Võin oma aastakümnetepikkusest toimetamistegevusest öelda, kui palju [[kompromiss]]e ma olen <!--//-->pidanud lihtsalt tegema [[ajapuudus]]el, alatihti peab tegema valikuid. Ja kui palju on juhtumeid, kus olulist asja ei näe, sest tähelepanu on koondunud kuhugi mujale, mõnele teisele liinile. Jälgid midagi muud, mida on parasjagu tähtsam jälgida, ja siis vaatad edasi ja mõtled, et küll pärast teed, aga pärast läheb meelest ära. Palju asju on niimoodi ja mitte ainult ajas ei ole küsimus, mängu tuleb isikliku maitse küsimus ja muud kõrvalmomendid. (lk 202-203) * Ma olen öelnud päris mitu korda, et nii kummaline kui see ka pole, on ungari keelest kergem tõlkida kui soome keelest. Ometi soome keelt ma tunnen kõige sügavamalt, soome keel no on lähedane, aga süntaks on teine, läheduse kaugus. Asi pole sõnades, ja kui sa neid sõnu lähed tõlkima, siis tuleb hoopis kolmas asi välja. Kaugus teeb tähelepanelikumaks. (lk 203) * Aga mind ärritab ka noorte [[tõlketeooria|tõlketeoreetikute]] jutt [[Kodustamine|kodustavast]] tõlkest ja teadlikust tõlkesuuna valikust. Sirbis oli arutelu, kus öeldi, et võõra keelendi, grammatilise võtte [[ignoreerimine]] või [[mugandamine]] omakeelsemaks muudab lugejale esitatavat [[maailmapilt]]i. Ja tõsteti esile teksti, kus on õnnestunud koguni säilitada võõra keele [[süntaks]]. Aga mis mõte sellel on? Kas originaali keel ei ole autorile kodune? Kas meie peame jätma võõra mulje? Ma ei näe siin loogikat. (lk 203) * Kõige suurem ja mahukam ja kestvam kogemus on mul [[Mati Sirkel|Mati Sirkliga]]. See on omapärane, omaette ajalugu. Ma olen Mati tõlgete pealt ennast toimetajaks koolitanud, saanud temalt omamoodi ööülikooli. Kui mul seda nii-öelda Mati kogemust ei oleks, siis ma oleksin võib-olla jäänudki lihtsalt pooltooreks juhuste otsijaks, ja kui ma milleski olen selgusele jõudnud, kas või iseenda [[Identiteet|identiteedis]] tõlkijana, siis tänu Mati Sirklile. (lk 204) * Mul on siin mappide vahel igasuguseid sedeleid mõtetega tõlkimisest ja toimetamisest. Näiteks: "Hea toimetaja peab olema heale tõlkijale kirjanduslik [[konsultant]], [[audiitor]] keelevahendite valikul. Aga ka hea toimetaja, eriti väga hea toimetaja võib langeda niinimetatud tasalülitamise [[rutiin]]i. Teeb oma normaliseerivat keelt, aga keel ei ole nomenklatuurne, ei tohi tõlkija teksti enda omaks üle kirjutada. Kas väga hea toimetaja on ikka hea toimetaja?"; "Liiga hea toimetaja ei olegi enam hea toimetaja, sest ta normaliseerib keele nii korralikuks, et lausest saab [[grammatika]] näitelause ja see pole enam kirjandusliku sisuga laetud"; "Korralikult toimetades võib kaduma minna autori taotluslik [[stiil]]: sõnakordus ja muud sellised nüansid; kui on tajutav autori stiilitaotlus, siis ei tohi seda hetkekski ära unustada, neutraalse sõnavalikuga võib terve autori teos kaotada oma eesmärgi, stiilitaotluse edasiandmiseks tuleb tunda sõna; väsimatult peab toimetaja rääkima sõnast. [[Sõnaraamat]] annab esmajoones sõna põhitähenduse, aga vajaliku konkreetse tähenduse annab [[kontekst]]. Ei tohi asuda sõnupidi tõlkima"; "NB! Tõlge on alati ka [[tõlgendus]]"; "[[Nõudlikkus|Nõudlik]] lugeja tahab ka mõtelda"; "Hea toimetaja on see, kes võõrkeeles suudab mõista autorit ja emakeeles valvsalt jälgida tõlkijat – suutes vahet teha oluliste ja isiklike maitseparanduste vahel; seda kõike ikkagi autori nimel ja emakeelse keeletunde pinnal." (lk 204) * Teataval määral on paratamatu, et heal toimetajal tekib oma rutiin. Aga ideaalne oleks muidugi see, et sa pead toimetades lugema nagu tõlkija. Ja toimetades usaldama ka tõlkijat ja mitte oma versiooni paremaks pidama, ühesõnaga, tõlkijal on eesõigus. (lk 204) * Aga lugedes pead sa lugema nagu tõlkija. Seda on kõlav öelda. Aga noh, niisugust retsepti ei ole. Üldine [[kogemus]] muidugi loeb, aga iga kord alustad sa mingil moel nullist, [[Avastamine|avastad]] autorit. Mitte lugu pole tähtis, lugu kerib ennast iseenesest. Aga sa pead avastama selle, noh, registri või tonaalsuse. Lugu tuleb siis iseenesest, aga sa pead, sa pead selle võtmeks nimetatud, ma ei taha seda sõna <!--//-->kasutada, ta on äraleierdatud, aga ta on võti või register või tonaalsus, no ikkagi see hääl, see hääl. (lk 204-205) * Nii palju töötajaid ei saa üks kirjastaja endale lubada, et iga keele peal oleks [[spetsialist]]. See on ikkagi tinglik, on hea, kui sul on mitu keelt, ja tegelema peab ikkagi [[emakeel]]ega. [[Lembe Hiedel]] oli näiteks tõesti suurmeister selles osas, et ega ta kõiki neid keeli ometi ei osanud, aga tal toimetajana oli nii hea nina ja niisugune oma loogika, et ta tabas suurepäraselt ära kriitilisi kohti. (lk 205) * Et [[originaal]]i ei vaata? E-ei, see on täiesti võimatu! Ei saa teha head keelt ilma originaalita. Originaal igal juhul ja sellest ei saa loobuda, siis saad sa originaaliga pähe koksata tõlkijale – no vaata, poiss, mis siin on, mis sa oled teinud. [[Huumor]]iga pooleks, aga kähmelda on tore, teksti pärast. Ei pea kartma [[vastasseis]]u. (lk 205) * Aga kurb juhtum on see, kui sa tajud, et huvi ei ole võrdne, ja kui tõlkija ei saa aru, mille nimel asi käib, et asi ei ole mitte isiklikus hurjutamises. Asi on keeleasi, on keele tajumises. Aga kui sa saad aru, et keeletunne ei ole kuidagi sama, kui sa tunned, et teisel ei ole seda [[muusikaline kuulmine|muusikalist kuulmist]], mis sinul on… See ei ole sugugi haruldane. Ta on teinud kõik õigesti, ja ongi teinud õigesti. Aga kui ta ei saa aru, mis puudu, siis ega lõpuni ei saa minna. Toimetaja peab võtma selle teatavaks, kui tõlkija ei suvatse, või lihtsalt ei saa aru, mida sa temalt ootad ja mida tahad panna teda nägema. Siis annad kas järele, et tema nimi, tema asi, või kui see käib sulle endale au pihta, siis tuleb leida mingi kolmas võimalus. (lk 205) * [[Sõna]] ise peab ennast maksma panema ja see on väga kontekstitundlik, see, mida kontekst nõuab, sa pead selle ära tabama. Ja see on võrdlemisi peenike värk ja see on ka individuaalne. Ja see oleneb kõigest, kõigest-kõigest, ja ka sellest, kes parajasti seda loeb, ja igaüks võib lahendada selle omamoodi. Aga kuskil on piir, sa ei tohi võtta esimest ettejuhtuvat vastet, mis tähenduslikult on õige. (lk 206) * Sõna olemusele pööratakse vähem tähelepanu. Kõik niisugused üldistused on ju ikka utreerimine, aga niisugust sõnatundlikkust eriti küll ei märka. Kogu tähelepanu on keskendunud loole. No näiteks lugesin äsja poolkogemata mai lõpu Sirbist [[Kätlin Kaldmaa]] torelustakat kirjutist, kus ta rõkkab, et "olen kirjanik, ent mitte keele kirjanik. Olen mõtte kirjanik", kuid virutab lõppakordiks ootamatult lõplikult kõlava "keel ei ole muu kui suhtlemise ja enda arusaadavaks tegemise vahend. Oluline on lugu, ''mida sa selles keeles jutustad''." Missuguse järelduseni see viib, kui tõsiselt võtta, et tähtis pole keel, vaid mõte? No kuram, kuidas sa seda mõtet siis väljendad, missugust mõtet sa mulle serveerid, see ''missugusena'' – kuhu see jääb? See on ju see, see iva, see sädelus. (lk 206) * Mulle on tihti öeldud, et mis sa komplitseerid alati asja. Et asjad on lihtsamad, ära takerdu niimoodi. Aga ma olen ilmselt takerduja, ma ei tea, ma elan seda läbi, ja kui ma, kui ma leian niisuguse iva, mis on minu iva, no siis ma olen õnnelik. (lk 206) ** Tiiu Kokla, intervjuu: Lauri Eesmaa, "Sõnu tunda", rmt: "[https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2021/10/Tolkija-haal-VIII.pdf Tõlkija Hääl" VIII], lk 191-206 {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kokla, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] hb6uf5e142plfp0em1uzmu0olfmj5rx 0 20217 135924 103312 2026-10-08T14:06:47Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135924 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Nüüd aga kordas dekaan mantrat, millel on olnud läbi ajaloo nii suur mõju [[teadmine|teadmiste]] arengule. :"Aga kui segame lihtsalt kõik kokku ja vaatame, mis juhtub?" pakkus ta. :Ja Ridcully vastas sellele samuti täiesti traditsiooniliselt. :"Proovida tasub ikka," ütles ta. * [[Terry Pratchett]], "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 133 * Kuidas küll said meie esivanemad teada, mismoodi aitab üks või teine [[taim]] meil [[haigus]]test terveneda? Küllap ikka katse-eksituse meetodil, aga just mürgiste taimede puhul ei saanud palju eksida, sest muidu poleks need [[teadmised]] meieni kandunud. ** [[Kristel Vilbaste]], "Armastusega loodusest", 2020, lk 172 * [[Evolutsioon]]. See [[mehhanism]] ei ole [[eesmärgipärasus|eesmärgipärane]] ega kellegi juhitud, kuid oma pimedas ekslemises, katse-eksituse meetodil, on see viinud kõige selle ilusa, hea ja loova tekkimiseni, mida me maailmas näeme. ** [[Tuul Sepp]], [https://arvamus.postimees.ee/7700679/tuul-sepp-inimene-pole-kala-aga-akki-ikkagi-on "Inimene pole kala. Aga äkki ikkagi on?!"], Postimees, 28. jaanuar 2023 * Aastail 2011-2012 levis mitteametlikes teadusuudistes teade Euroopa Tuumauuringute Keskusest (CERN), et üks nende katse olevat näidanud neutriinode levikiirust suuremana kui valguse kiirus, mis erirelatiivsusteooria põhjal on ju suurim võimalik füüsikaline kiirus. Otsekohe ilmus suur hulk teoreetilisi töid, kus esitati rohkem või vähem põrutavaid ideid, kuidas muuta erirelatiivsusteooriat ja elektrodünaamikat nii, et valguse kiirusest suuremad kiirused oleksid lubatud. See tähendab: taheti leida uus üldine seaduspära, millest saaks järeldada neutriinode kiiruse väidetavalt mõõdetud väärtust. Kuid õnnetuseks selgus mõne kuu pärast, et tulemuse põhjustas katsekorralduse elektriühenduste ebakvaliteetsus ja valguse kiirust neutriinod siiski ei ületanud. Ometi pole neil autoritel tarvis tunda piinlikkust oma mõttetuks osutunud tööde pärast, sest tegemist oli tavapärase eesliini-füüsikaga, mis arenebki sellisel katse ja eksituse meetodil. Odavam on kõik teoreetilised võimalused läbi arvutada, enne kui kalleid katseseadmeid ehitama hakata. Tänapäeva füüsika eesliini-tegevus pole kindlasti mingitest kindlatest alusteooriatest järelduste tegemine ja nende katseline kontrollimine. Pigem on seal märgata pudrupaja moodi podisemist, kus alatasa kerkib uusi ootamatuid küsimusi, ükskõik kas uutest või parandatud katsetulemustest või mõne teooria nurgatagustest. Neile küsimustele pakutakse kõikvõimalikke vastuseid, millest paljud on ''ad hoc'', lootuses, et ehk hiljem selgub, millisest uuest senitundmatust üldisemast teooriast saaks neid järeldada. ** [[Piret Kuusk]], "Füüsikafilosoofia", Ilmamaa, 2026, lk 174 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7z4exr76ck2gozbn2ev8pcmba2s75w8 0 26016 135923 135913 2026-10-08T14:04:51Z Pseudacorus 2604 /* Füüsikafilosoofia */ 135923 wikitext text/x-wiki '''Piret Kuusk''' (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof. ==Aegruum== Piret Kuusk, "Aegruum", Tartu, Ilmamaa, 2019, sari "Eesti Mõttelugu" * Meid ümbritsev [[maailm]] on kohutavalt mitmekesine. Kuna [[füüsikud]] tahavad kõike väga täpselt [[kirjeldamine|kirjeldada]], ei tohiks neile pahaks panna, et nad pole kõige lihtsamatest asjadest - [[mateeria]] alusosakestest ja korrapärastest [[kristall]]idest — palju kaugemale jõudnud. (lk 16, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine" [1992]) * Siiski ei ole [[küsimus]]t {{sõrendus|miks}} võimalik täielikult eraldada küsimusest {{sõrendus|kuidas}}. Vaimumaailmas on absoluutselt ületamatuid piire tõmmata üldse raske kui mitte võimatu. Nii ei ole ka tänapäeva füüsikud kunagi suutnud päriselt hoiduda mõtisklemast asjade olemuse üle. Tõsi, füüsika [[filosoofia]] ei ole enamasti füüsika teadusprobleemide (mõõtmine + matemaatika!) lahendamiseks oluline ega vajalik. Alles siis, kui [[reaalsus]]e kirjeldamisel jõutakse niisuguste piirkondadeni, mis kangekaelselt ei taha sobida senisesse füüsikateaduslikku [[maailmapilt]]i, ei ole seda enam võimalik vältida. Siis osutuvad väga oluliseks ka niisugused küsimused nagu füüsikateoorias kasutatud matemaatiliste mõistete kui kirjeldamise keele "sõnade" [[tähendus]] ja nende vahekord tegelikkusega. Ei piisa enam [[keel]]e — [[matemaatika]] — virtuoossest valdamisest, ka kõige elegantsemad rehkendused võivad osutuda sisutühjaks, kui ei ole selge, mida on nendega kirjeldatud või miks neid üldse vaja on. (lk 17-18, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine") * Kirjeldama hakata saab ikkagi alles siis, kui on teada, mida kirjeldada. (lk 19, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine") * Tänapäeva [[teadus]] on konkurentsipõhine ja õhutab [[vaidlus]]i väga erinevate seisukohtade vahel, mida pole võimalik lihtsal viisil ühitada. Sellest siis avalikkuse järeldus, et ega teadlased ise ka ei tea, kuidas on lood tegelikult. Kuid parafraseerides [[Churchill]]i ütlust [[demokraatia]] kohta: kaasaegne loodusteadus on halvim mõeldav viis teadmiste hankimiseks, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. (lk 80, Piret Kuusk, Ave Mets, "Konstruktiivrealisti vaade teadusele ja selle rakendamine Ilya Prigogine’i loodusseaduste kontseptsioonile" [2009]) * Ühe oma varasema kirjatöö (Kuusk 2006) lõpetasin ma tõdemusega, et kui kesk- ja varauusaja loodusteaduses oli [[tõde|tõe]] garandiks [[jumal]], siis valgustusajastust alates on sellesse rolli üha enam astunud matemaatika. [[Filosoof]]idel ja loodusteadlastel peaks olema suur au kutsuda oma lauda ka matemaatikud, jumala asemikud teaduses. (lk 135, "Matemaatika, füüsika ja metafüüsika" [2011]) * Juba sõna {{sõrendus|maailmavaade}} ise viitab vaatleja olemasolu vajalikkusele — kelle vaade? Peale kirjelduse on alati see, kes kirjeldab, ja mitte kusagil pole tõestatud, et praegused, vaatluste ja katsetega kooskõlalised loodusnähtuste teaduslikud kirjeldused on ainuvõimalikud ja oma loojast täiesti sõltumatud. Võib-olla teistsuguse iseloomu ja elusaatusega teadlased oleksid teistsuguses vaimses keskkonnas samade nähtuste jaoks esitanud teistsugused teooriad. Makrokosmose kujutis mikrokosmoses ei pruugi sõltuda mitte ainult makrokosmosest, sellest, {{sõrendus|mida}} kujutatakse, vaid ka mikrokosmosest, sellest, {{sõrendus|kes}} kujutab. Oluliseks võib osutuda seegi, {{sõrendus|kus}} ja {{sõrendus|mil viisil}} oma maailmanägemus sõnastatakse. (lk 213, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia" [1991]) * Pole midagi hingekosutavamat kui vanade mõttetarkade kirjatööde lugemine. (lk 213, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia") * Tänapäeva teaduslik maailmapilt ei ole arvatavasti ainuvõimalik maailma süsteemse äraseletamise viis. Tal on küll suured teened tehnilise progressi arengus, kuid see ei tähenda veel, et inimesed endistel aegadel end oma maailma(de)s halvemini oleksid tundnud. (lk 214, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia") * ... teoreetilise füüsika keel on matemaatika ja et piltlikud kirjeldused on ainult väga väike ja ebaoluline osa teooriast. Et tõeliselt aru saada füüsikast ja kosmoloogiast, on kõigepealt vaja teha väga suurt tööd matemaatilise keele omandamiseks. Füüsikud võivad ja peavadki tõlkima oma tulemusi ning arusaamu igapäevakeelde, selleks et selgitada neid kõigile teistele. Kuid niisugused tavakeelsed kirjeldused ei ole füüsika. Neid ei saa iseseisvalt edasi arendada, sest siis on tulemus alati matemaatiliselt põhjendamata ja järelikult füüsikaliselt vale. Teadlase kreedo peab olema: ära valeta. See on ka üks põhilisi kriteeriume, mis eristab teadust pseudoteadusest. (lk 237, "Aja probleem kosmoloogias" [1991]) * Kõige usaldusväärsemad on teooriad, mille järgi me näeme vaatlustes just seda, mis teoorias on ette ennustatud suurima tõenäosusega. Kui me püüame järvest viis suurt kala järjest, on meil alust arvata, et ainult sellised kalad seal elavadki, mitte et meil oli õnn püüda ainsad viis suurt. Kui ahv trükib kirjutusmasinal soneti, on õigem kontrollida, kas ahv pole mitte ümberriietatud komödiant, kui pidada seda tähemärkide juhusliku valiku tulemuseks — kuigi tõenäosusteooria iseenesest ei välista ka ahvisonetti. (lk 238, "Aja probleem kosmoloogias") * Ei ole muidugi võimatu, et kunagi tulevikus osatakse inimteadvust kirjeldada samadel alustel ja samade meetoditega kui kõiki teisi loodusnähtusi. Kuid seni, kui seda veel ei osata, on füüsika probleemid inimeste maailmast oluliselt väljaspool. Kui nendega tegeleksid robotid või arvutid, ei oleks füüsika jaoks inimesi tõesti üldse vaja. (lk 369, "Inimene uusaegse füüsika maailmapildis" [1994]) * Mis on arusaamine, seda ei oska ma määratleda, kuid eks igaüks teab, mis tunne on, kui mõne raske lause mitmekordsel lugemisel lõpuks taipad, mida sellega on öeldud. Võib-olla hiljem asja üle järele mõeldes selgub, et arusaam ei olnud päris õige, et midagi jääb veel tabamatuks. Siis tuleb lauset — ja teisi lauseid selle ümber — lugeda veel ja veel mõtelda, mida ikkagi sellega on öelda tahetud. Ma arvan, et selline järelemõtlemine on kõige tulemuslikum oma emakeeles, mis, nagu juba ütlesin, ei ole ju mitte ainult kõne ja kommunikatsioon, vaid kuulub mõnes mõttes meie olemusse. (lk 390, "Emakeel ja teaduskeel" [2011]) ==Füüsikafilosoofia== Piret Kuusk, "Füüsikafilosoofia", Ilmamaa, 2026 * Aega on "aegade algusest" mõõdetud mõne sobivalt valitud loodusliku perioodilise protsessi perioodi kestusega, vaadates näiteks Päikese või tähtede näivat liikumist taevavõlvil. Hiljem tulid juurde tehislikud protsessid, nagu liiva või vee aeglane voolamine liiva- või veekellas, veel hiljem pendli võnkumine. Kas kõige täpsema kella konstrueerimine võib kunagi jõuda lõpuni, kas on võimalik loodusest leida tõeliselt parim kell? Jaatav vastus ei tundu usutav. (lk 42) * Nobeli preemia laureaat Leon Lederman avaldas 1993. aastal Higgsi bosonist aimeraamatu pealkirjaga "The God Particle". Pealkirja võib mõista mitmeti: jumala osake, jumalik osake, osake jumalast jne. Nimetus läks laialt käibele ajakirjanduses, kuid peaaegu üldse mitte füüsikute seas. Osake ise on inspireerinud ka kirjanikke, näiteks ilmus selsamal 2012. aastal eesti luuletaja Jürgen Rooste luulekogu "Higgsi boson", kaks aastat hiljem aga Taavi Jakobsoni pilaromaan "Tõeline jumalaosake". Praeguseks on Higgsi bosoni populaarsus kõvasti kahanenud, sest nüüd on ta oma kättesaamatuse oreooli kaotanud ja muutunud alusosakeste standardmudeli loomulikuks osaks. (lk 72-73) * Põhjuslikkus kvantmehaanikas on ühelt poolt väga lihtne ja teiselt poolt täiesti seletamatu. (lk 87) * Aastail 2011-2012 levis mitteametlikes teadusuudistes teade Euroopa Tuumauuringute Keskusest (CERN), et üks nende katse olevat näidanud neutriinode levikiirust suuremana kui valguse kiirus, mis erirelatiivsusteooria põhjal on ju suurim võimalik füüsikaline kiirus. Otsekohe ilmus suur hulk teoreetilisi töid, kus esitati rohkem või vähem põrutavaid ideid, kuidas muuta erirelatiivsusteooriat ja elektrodünaamikat nii, et valguse kiirusest suuremad kiirused oleksid lubatud. See tähendab: taheti leida uus üldine seaduspära, millest saaks järeldada neutriinode kiiruse väidetavalt mõõdetud väärtust. Kuid õnnetuseks selgus mõne kuu pärast, et tulemuse põhjustas katsekorralduse elektriühenduste ebakvaliteetsus ja valguse kiirust neutriinod siiski ei ületanud. Ometi pole neil autoritel tarvis tunda piinlikkust oma mõttetuks osutunud tööde pärast, sest tegemist oli tavapärase eesliini-füüsikaga, mis arenebki sellisel katse ja eksituse meetodil. Odavam on kõik teoreetilised võimalused läbi arvutada, enne kui kalleid katseseadmeid ehitama hakata. Tänapäeva füüsika eesliini-tegevus pole kindlasti mingitest kindlatest alusteooriatest järelduste tegemine ja nende katseline kontrollimine. Pigem on seal märgata pudrupaja moodi podisemist, kus alatasa kerkib uusi ootamatuid küsimusi, ükskõik kas uutest või parandatud katsetulemustest või mõne teooria nurgatagustest. Neile küsimustele pakutakse kõikvõimalikke vastuseid, millest paljud on ''ad hoc'', lootuses, et ehk hiljem selgub, millisest uuest senitundmatust üldisemast teooriast saaks neid järeldada. (lk 174) * Just füüsika tagala on see, mis kokkuvõttes toodab kõrgtehnoloogilist keskkonda. See peab koosnema töötavatest seadmetest, mis kinnitaks tagala positsiooni jõudnud füüsika mõttekust. Ei ole enam oluline, missuguse tõeteooria järgi tuleks sealset füüsikat tõeseks tunnistada ja mis mõttes üldse võiks ta olla väär, kui aparaadid ja masinad töötavad meie kasuks just nii, nagu nad on kavandatud. (lk 175) {{JÄRJESTA:Kuusk, Piret}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] 92xu4wflareisp3c7kmqemsv6x24zqy 135942 135923 2026-10-08T21:45:26Z Raippa-Valli 5717 Link 135942 wikitext text/x-wiki '''Piret Kuusk''' (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof. ==Aegruum== Piret Kuusk, "Aegruum", Tartu, Ilmamaa, 2019, sari "Eesti Mõttelugu" * Meid ümbritsev [[maailm]] on kohutavalt mitmekesine. Kuna [[füüsikud]] tahavad kõike väga täpselt [[kirjeldamine|kirjeldada]], ei tohiks neile pahaks panna, et nad pole kõige lihtsamatest asjadest - [[mateeria]] alusosakestest ja korrapärastest [[kristall]]idest — palju kaugemale jõudnud. (lk 16, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine" [1992]) * Siiski ei ole [[küsimus]]t {{sõrendus|miks}} võimalik täielikult eraldada küsimusest {{sõrendus|kuidas}}. Vaimumaailmas on absoluutselt ületamatuid piire tõmmata üldse raske kui mitte võimatu. Nii ei ole ka tänapäeva füüsikud kunagi suutnud päriselt hoiduda mõtisklemast asjade olemuse üle. Tõsi, füüsika [[filosoofia]] ei ole enamasti füüsika teadusprobleemide (mõõtmine + matemaatika!) lahendamiseks oluline ega vajalik. Alles siis, kui [[reaalsus]]e kirjeldamisel jõutakse niisuguste piirkondadeni, mis kangekaelselt ei taha sobida senisesse füüsikateaduslikku [[maailmapilt]]i, ei ole seda enam võimalik vältida. Siis osutuvad väga oluliseks ka niisugused küsimused nagu füüsikateoorias kasutatud matemaatiliste mõistete kui kirjeldamise keele "sõnade" [[tähendus]] ja nende vahekord tegelikkusega. Ei piisa enam [[keel]]e — [[matemaatika]] — virtuoossest valdamisest, ka kõige elegantsemad rehkendused võivad osutuda sisutühjaks, kui ei ole selge, mida on nendega kirjeldatud või miks neid üldse vaja on. (lk 17-18, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine") * Kirjeldama hakata saab ikkagi alles siis, kui on teada, mida kirjeldada. (lk 19, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine") * Tänapäeva [[teadus]] on konkurentsipõhine ja õhutab [[vaidlus]]i väga erinevate seisukohtade vahel, mida pole võimalik lihtsal viisil ühitada. Sellest siis avalikkuse järeldus, et ega teadlased ise ka ei tea, kuidas on lood tegelikult. Kuid parafraseerides [[Churchill]]i ütlust [[demokraatia]] kohta: kaasaegne loodusteadus on halvim mõeldav viis teadmiste hankimiseks, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. (lk 80, Piret Kuusk, Ave Mets, "Konstruktiivrealisti vaade teadusele ja selle rakendamine Ilya Prigogine’i loodusseaduste kontseptsioonile" [2009]) * Ühe oma varasema kirjatöö (Kuusk 2006) lõpetasin ma tõdemusega, et kui kesk- ja varauusaja loodusteaduses oli [[tõde|tõe]] garandiks [[jumal]], siis valgustusajastust alates on sellesse rolli üha enam astunud matemaatika. [[Filosoof]]idel ja loodusteadlastel peaks olema suur au kutsuda oma lauda ka matemaatikud, jumala asemikud teaduses. (lk 135, "Matemaatika, füüsika ja metafüüsika" [2011]) * Juba sõna {{sõrendus|maailmavaade}} ise viitab vaatleja olemasolu vajalikkusele — kelle vaade? Peale kirjelduse on alati see, kes kirjeldab, ja mitte kusagil pole tõestatud, et praegused, vaatluste ja katsetega kooskõlalised loodusnähtuste teaduslikud kirjeldused on ainuvõimalikud ja oma loojast täiesti sõltumatud. Võib-olla teistsuguse iseloomu ja elusaatusega teadlased oleksid teistsuguses vaimses keskkonnas samade nähtuste jaoks esitanud teistsugused teooriad. Makrokosmose kujutis mikrokosmoses ei pruugi sõltuda mitte ainult makrokosmosest, sellest, {{sõrendus|mida}} kujutatakse, vaid ka mikrokosmosest, sellest, {{sõrendus|kes}} kujutab. Oluliseks võib osutuda seegi, {{sõrendus|kus}} ja {{sõrendus|mil viisil}} oma maailmanägemus sõnastatakse. (lk 213, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia" [1991]) * Pole midagi hingekosutavamat kui vanade mõttetarkade kirjatööde lugemine. (lk 213, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia") * Tänapäeva teaduslik maailmapilt ei ole arvatavasti ainuvõimalik maailma süsteemse äraseletamise viis. Tal on küll suured teened tehnilise progressi arengus, kuid see ei tähenda veel, et inimesed endistel aegadel end oma maailma(de)s halvemini oleksid tundnud. (lk 214, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia") * ... teoreetilise füüsika keel on matemaatika ja et piltlikud kirjeldused on ainult väga väike ja ebaoluline osa teooriast. Et tõeliselt aru saada füüsikast ja kosmoloogiast, on kõigepealt vaja teha väga suurt tööd matemaatilise keele omandamiseks. Füüsikud võivad ja peavadki tõlkima oma tulemusi ning arusaamu igapäevakeelde, selleks et selgitada neid kõigile teistele. Kuid niisugused tavakeelsed kirjeldused ei ole füüsika. Neid ei saa iseseisvalt edasi arendada, sest siis on tulemus alati matemaatiliselt põhjendamata ja järelikult füüsikaliselt vale. Teadlase kreedo peab olema: ära valeta. See on ka üks põhilisi kriteeriume, mis eristab teadust pseudoteadusest. (lk 237, "Aja probleem kosmoloogias" [1991]) * Kõige usaldusväärsemad on teooriad, mille järgi me näeme vaatlustes just seda, mis teoorias on ette ennustatud suurima tõenäosusega. Kui me püüame järvest viis suurt kala järjest, on meil alust arvata, et ainult sellised kalad seal elavadki, mitte et meil oli õnn püüda ainsad viis suurt. Kui ahv trükib kirjutusmasinal soneti, on õigem kontrollida, kas ahv pole mitte ümberriietatud komödiant, kui pidada seda tähemärkide juhusliku valiku tulemuseks — kuigi tõenäosusteooria iseenesest ei välista ka ahvisonetti. (lk 238, "Aja probleem kosmoloogias") * Ei ole muidugi võimatu, et kunagi tulevikus osatakse inimteadvust kirjeldada samadel alustel ja samade meetoditega kui kõiki teisi loodusnähtusi. Kuid seni, kui seda veel ei osata, on füüsika probleemid inimeste maailmast oluliselt väljaspool. Kui nendega tegeleksid robotid või arvutid, ei oleks füüsika jaoks inimesi tõesti üldse vaja. (lk 369, "Inimene uusaegse füüsika maailmapildis" [1994]) * Mis on arusaamine, seda ei oska ma määratleda, kuid eks igaüks teab, mis tunne on, kui mõne raske lause mitmekordsel lugemisel lõpuks taipad, mida sellega on öeldud. Võib-olla hiljem asja üle järele mõeldes selgub, et arusaam ei olnud päris õige, et midagi jääb veel tabamatuks. Siis tuleb lauset — ja teisi lauseid selle ümber — lugeda veel ja veel mõtelda, mida ikkagi sellega on öelda tahetud. Ma arvan, et selline järelemõtlemine on kõige tulemuslikum oma emakeeles, mis, nagu juba ütlesin, ei ole ju mitte ainult kõne ja kommunikatsioon, vaid kuulub mõnes mõttes meie olemusse. (lk 390, "Emakeel ja teaduskeel" [2011]) ==Füüsikafilosoofia== Piret Kuusk, "Füüsikafilosoofia", Ilmamaa, 2026 * Aega on "aegade algusest" mõõdetud mõne sobivalt valitud loodusliku perioodilise protsessi perioodi kestusega, vaadates näiteks Päikese või tähtede näivat liikumist taevavõlvil. Hiljem tulid juurde tehislikud protsessid, nagu liiva või vee aeglane voolamine liiva- või veekellas, veel hiljem pendli võnkumine. Kas kõige täpsema kella konstrueerimine võib kunagi jõuda lõpuni, kas on võimalik loodusest leida tõeliselt parim kell? Jaatav vastus ei tundu usutav. (lk 42) * Nobeli preemia laureaat Leon Lederman avaldas 1993. aastal Higgsi bosonist aimeraamatu pealkirjaga "The God Particle". Pealkirja võib mõista mitmeti: jumala osake, jumalik osake, osake jumalast jne. Nimetus läks laialt käibele ajakirjanduses, kuid peaaegu üldse mitte füüsikute seas. Osake ise on inspireerinud ka kirjanikke, näiteks ilmus selsamal 2012. aastal eesti luuletaja Jürgen Rooste luulekogu "Higgsi boson", kaks aastat hiljem aga Taavi Jakobsoni pilaromaan "Tõeline jumalaosake". Praeguseks on Higgsi bosoni populaarsus kõvasti kahanenud, sest nüüd on ta oma kättesaamatuse oreooli kaotanud ja muutunud alusosakeste standardmudeli loomulikuks osaks. (lk 72-73) * Põhjuslikkus kvantmehaanikas on ühelt poolt väga lihtne ja teiselt poolt täiesti seletamatu. (lk 87) * Aastail 2011-2012 levis mitteametlikes teadusuudistes teade Euroopa Tuumauuringute Keskusest (CERN), et üks nende katse olevat näidanud neutriinode levikiirust suuremana kui valguse kiirus, mis erirelatiivsusteooria põhjal on ju suurim võimalik füüsikaline kiirus. Otsekohe ilmus suur hulk teoreetilisi töid, kus esitati rohkem või vähem põrutavaid ideid, kuidas muuta erirelatiivsusteooriat ja elektrodünaamikat nii, et valguse kiirusest suuremad kiirused oleksid lubatud. See tähendab: taheti leida uus üldine seaduspära, millest saaks järeldada neutriinode kiiruse väidetavalt mõõdetud väärtust. Kuid õnnetuseks selgus mõne kuu pärast, et tulemuse põhjustas katsekorralduse elektriühenduste ebakvaliteetsus ja valguse kiirust neutriinod siiski ei ületanud. Ometi pole neil autoritel tarvis tunda piinlikkust oma mõttetuks osutunud tööde pärast, sest tegemist oli tavapärase eesliini-füüsikaga, mis arenebki sellisel katse ja eksituse meetodil. Odavam on kõik teoreetilised võimalused läbi arvutada, enne kui kalleid katseseadmeid ehitama hakata. Tänapäeva füüsika eesliini-tegevus pole kindlasti mingitest kindlatest alusteooriatest järelduste tegemine ja nende katseline kontrollimine. Pigem on seal märgata pudrupaja moodi podisemist, kus alatasa kerkib uusi ootamatuid küsimusi, ükskõik kas uutest või parandatud katsetulemustest või mõne teooria nurgatagustest. Neile küsimustele pakutakse kõikvõimalikke vastuseid, millest paljud on ''ad hoc'', lootuses, et ehk hiljem selgub, millisest uuest senitundmatust üldisemast teooriast saaks neid järeldada. (lk 174) * Just füüsika tagala on see, mis kokkuvõttes toodab kõrgtehnoloogilist keskkonda. See peab koosnema töötavatest seadmetest, mis kinnitaks tagala positsiooni jõudnud füüsika mõttekust. Ei ole enam oluline, missuguse tõeteooria järgi tuleks sealset füüsikat tõeseks tunnistada ja mis mõttes üldse võiks ta olla väär, kui aparaadid ja masinad töötavad meie kasuks just nii, nagu nad on kavandatud. (lk 175) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kuusk, Piret}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] 6qmcqwin0qrm691ns7hd6tyq8951bel 135943 135942 2026-10-08T21:46:20Z Raippa-Valli 5717 Pilt 135943 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.jpg|pisi|Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011]] '''Piret Kuusk''' (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof. ==Aegruum== Piret Kuusk, "Aegruum", Tartu, Ilmamaa, 2019, sari "Eesti Mõttelugu" * Meid ümbritsev [[maailm]] on kohutavalt mitmekesine. Kuna [[füüsikud]] tahavad kõike väga täpselt [[kirjeldamine|kirjeldada]], ei tohiks neile pahaks panna, et nad pole kõige lihtsamatest asjadest - [[mateeria]] alusosakestest ja korrapärastest [[kristall]]idest — palju kaugemale jõudnud. (lk 16, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine" [1992]) * Siiski ei ole [[küsimus]]t {{sõrendus|miks}} võimalik täielikult eraldada küsimusest {{sõrendus|kuidas}}. Vaimumaailmas on absoluutselt ületamatuid piire tõmmata üldse raske kui mitte võimatu. Nii ei ole ka tänapäeva füüsikud kunagi suutnud päriselt hoiduda mõtisklemast asjade olemuse üle. Tõsi, füüsika [[filosoofia]] ei ole enamasti füüsika teadusprobleemide (mõõtmine + matemaatika!) lahendamiseks oluline ega vajalik. Alles siis, kui [[reaalsus]]e kirjeldamisel jõutakse niisuguste piirkondadeni, mis kangekaelselt ei taha sobida senisesse füüsikateaduslikku [[maailmapilt]]i, ei ole seda enam võimalik vältida. Siis osutuvad väga oluliseks ka niisugused küsimused nagu füüsikateoorias kasutatud matemaatiliste mõistete kui kirjeldamise keele "sõnade" [[tähendus]] ja nende vahekord tegelikkusega. Ei piisa enam [[keel]]e — [[matemaatika]] — virtuoossest valdamisest, ka kõige elegantsemad rehkendused võivad osutuda sisutühjaks, kui ei ole selge, mida on nendega kirjeldatud või miks neid üldse vaja on. (lk 17-18, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine") * Kirjeldama hakata saab ikkagi alles siis, kui on teada, mida kirjeldada. (lk 19, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine") * Tänapäeva [[teadus]] on konkurentsipõhine ja õhutab [[vaidlus]]i väga erinevate seisukohtade vahel, mida pole võimalik lihtsal viisil ühitada. Sellest siis avalikkuse järeldus, et ega teadlased ise ka ei tea, kuidas on lood tegelikult. Kuid parafraseerides [[Churchill]]i ütlust [[demokraatia]] kohta: kaasaegne loodusteadus on halvim mõeldav viis teadmiste hankimiseks, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. (lk 80, Piret Kuusk, Ave Mets, "Konstruktiivrealisti vaade teadusele ja selle rakendamine Ilya Prigogine’i loodusseaduste kontseptsioonile" [2009]) * Ühe oma varasema kirjatöö (Kuusk 2006) lõpetasin ma tõdemusega, et kui kesk- ja varauusaja loodusteaduses oli [[tõde|tõe]] garandiks [[jumal]], siis valgustusajastust alates on sellesse rolli üha enam astunud matemaatika. [[Filosoof]]idel ja loodusteadlastel peaks olema suur au kutsuda oma lauda ka matemaatikud, jumala asemikud teaduses. (lk 135, "Matemaatika, füüsika ja metafüüsika" [2011]) * Juba sõna {{sõrendus|maailmavaade}} ise viitab vaatleja olemasolu vajalikkusele — kelle vaade? Peale kirjelduse on alati see, kes kirjeldab, ja mitte kusagil pole tõestatud, et praegused, vaatluste ja katsetega kooskõlalised loodusnähtuste teaduslikud kirjeldused on ainuvõimalikud ja oma loojast täiesti sõltumatud. Võib-olla teistsuguse iseloomu ja elusaatusega teadlased oleksid teistsuguses vaimses keskkonnas samade nähtuste jaoks esitanud teistsugused teooriad. Makrokosmose kujutis mikrokosmoses ei pruugi sõltuda mitte ainult makrokosmosest, sellest, {{sõrendus|mida}} kujutatakse, vaid ka mikrokosmosest, sellest, {{sõrendus|kes}} kujutab. Oluliseks võib osutuda seegi, {{sõrendus|kus}} ja {{sõrendus|mil viisil}} oma maailmanägemus sõnastatakse. (lk 213, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia" [1991]) * Pole midagi hingekosutavamat kui vanade mõttetarkade kirjatööde lugemine. (lk 213, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia") * Tänapäeva teaduslik maailmapilt ei ole arvatavasti ainuvõimalik maailma süsteemse äraseletamise viis. Tal on küll suured teened tehnilise progressi arengus, kuid see ei tähenda veel, et inimesed endistel aegadel end oma maailma(de)s halvemini oleksid tundnud. (lk 214, "Nicolaus Cusanuse kosmoloogia") * ... teoreetilise füüsika keel on matemaatika ja et piltlikud kirjeldused on ainult väga väike ja ebaoluline osa teooriast. Et tõeliselt aru saada füüsikast ja kosmoloogiast, on kõigepealt vaja teha väga suurt tööd matemaatilise keele omandamiseks. Füüsikud võivad ja peavadki tõlkima oma tulemusi ning arusaamu igapäevakeelde, selleks et selgitada neid kõigile teistele. Kuid niisugused tavakeelsed kirjeldused ei ole füüsika. Neid ei saa iseseisvalt edasi arendada, sest siis on tulemus alati matemaatiliselt põhjendamata ja järelikult füüsikaliselt vale. Teadlase kreedo peab olema: ära valeta. See on ka üks põhilisi kriteeriume, mis eristab teadust pseudoteadusest. (lk 237, "Aja probleem kosmoloogias" [1991]) * Kõige usaldusväärsemad on teooriad, mille järgi me näeme vaatlustes just seda, mis teoorias on ette ennustatud suurima tõenäosusega. Kui me püüame järvest viis suurt kala järjest, on meil alust arvata, et ainult sellised kalad seal elavadki, mitte et meil oli õnn püüda ainsad viis suurt. Kui ahv trükib kirjutusmasinal soneti, on õigem kontrollida, kas ahv pole mitte ümberriietatud komödiant, kui pidada seda tähemärkide juhusliku valiku tulemuseks — kuigi tõenäosusteooria iseenesest ei välista ka ahvisonetti. (lk 238, "Aja probleem kosmoloogias") * Ei ole muidugi võimatu, et kunagi tulevikus osatakse inimteadvust kirjeldada samadel alustel ja samade meetoditega kui kõiki teisi loodusnähtusi. Kuid seni, kui seda veel ei osata, on füüsika probleemid inimeste maailmast oluliselt väljaspool. Kui nendega tegeleksid robotid või arvutid, ei oleks füüsika jaoks inimesi tõesti üldse vaja. (lk 369, "Inimene uusaegse füüsika maailmapildis" [1994]) * Mis on arusaamine, seda ei oska ma määratleda, kuid eks igaüks teab, mis tunne on, kui mõne raske lause mitmekordsel lugemisel lõpuks taipad, mida sellega on öeldud. Võib-olla hiljem asja üle järele mõeldes selgub, et arusaam ei olnud päris õige, et midagi jääb veel tabamatuks. Siis tuleb lauset — ja teisi lauseid selle ümber — lugeda veel ja veel mõtelda, mida ikkagi sellega on öelda tahetud. Ma arvan, et selline järelemõtlemine on kõige tulemuslikum oma emakeeles, mis, nagu juba ütlesin, ei ole ju mitte ainult kõne ja kommunikatsioon, vaid kuulub mõnes mõttes meie olemusse. (lk 390, "Emakeel ja teaduskeel" [2011]) ==Füüsikafilosoofia== Piret Kuusk, "Füüsikafilosoofia", Ilmamaa, 2026 * Aega on "aegade algusest" mõõdetud mõne sobivalt valitud loodusliku perioodilise protsessi perioodi kestusega, vaadates näiteks Päikese või tähtede näivat liikumist taevavõlvil. Hiljem tulid juurde tehislikud protsessid, nagu liiva või vee aeglane voolamine liiva- või veekellas, veel hiljem pendli võnkumine. Kas kõige täpsema kella konstrueerimine võib kunagi jõuda lõpuni, kas on võimalik loodusest leida tõeliselt parim kell? Jaatav vastus ei tundu usutav. (lk 42) * Nobeli preemia laureaat Leon Lederman avaldas 1993. aastal Higgsi bosonist aimeraamatu pealkirjaga "The God Particle". Pealkirja võib mõista mitmeti: jumala osake, jumalik osake, osake jumalast jne. Nimetus läks laialt käibele ajakirjanduses, kuid peaaegu üldse mitte füüsikute seas. Osake ise on inspireerinud ka kirjanikke, näiteks ilmus selsamal 2012. aastal eesti luuletaja Jürgen Rooste luulekogu "Higgsi boson", kaks aastat hiljem aga Taavi Jakobsoni pilaromaan "Tõeline jumalaosake". Praeguseks on Higgsi bosoni populaarsus kõvasti kahanenud, sest nüüd on ta oma kättesaamatuse oreooli kaotanud ja muutunud alusosakeste standardmudeli loomulikuks osaks. (lk 72-73) * Põhjuslikkus kvantmehaanikas on ühelt poolt väga lihtne ja teiselt poolt täiesti seletamatu. (lk 87) * Aastail 2011-2012 levis mitteametlikes teadusuudistes teade Euroopa Tuumauuringute Keskusest (CERN), et üks nende katse olevat näidanud neutriinode levikiirust suuremana kui valguse kiirus, mis erirelatiivsusteooria põhjal on ju suurim võimalik füüsikaline kiirus. Otsekohe ilmus suur hulk teoreetilisi töid, kus esitati rohkem või vähem põrutavaid ideid, kuidas muuta erirelatiivsusteooriat ja elektrodünaamikat nii, et valguse kiirusest suuremad kiirused oleksid lubatud. See tähendab: taheti leida uus üldine seaduspära, millest saaks järeldada neutriinode kiiruse väidetavalt mõõdetud väärtust. Kuid õnnetuseks selgus mõne kuu pärast, et tulemuse põhjustas katsekorralduse elektriühenduste ebakvaliteetsus ja valguse kiirust neutriinod siiski ei ületanud. Ometi pole neil autoritel tarvis tunda piinlikkust oma mõttetuks osutunud tööde pärast, sest tegemist oli tavapärase eesliini-füüsikaga, mis arenebki sellisel katse ja eksituse meetodil. Odavam on kõik teoreetilised võimalused läbi arvutada, enne kui kalleid katseseadmeid ehitama hakata. Tänapäeva füüsika eesliini-tegevus pole kindlasti mingitest kindlatest alusteooriatest järelduste tegemine ja nende katseline kontrollimine. Pigem on seal märgata pudrupaja moodi podisemist, kus alatasa kerkib uusi ootamatuid küsimusi, ükskõik kas uutest või parandatud katsetulemustest või mõne teooria nurgatagustest. Neile küsimustele pakutakse kõikvõimalikke vastuseid, millest paljud on ''ad hoc'', lootuses, et ehk hiljem selgub, millisest uuest senitundmatust üldisemast teooriast saaks neid järeldada. (lk 174) * Just füüsika tagala on see, mis kokkuvõttes toodab kõrgtehnoloogilist keskkonda. See peab koosnema töötavatest seadmetest, mis kinnitaks tagala positsiooni jõudnud füüsika mõttekust. Ei ole enam oluline, missuguse tõeteooria järgi tuleks sealset füüsikat tõeseks tunnistada ja mis mõttes üldse võiks ta olla väär, kui aparaadid ja masinad töötavad meie kasuks just nii, nagu nad on kavandatud. (lk 175) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kuusk, Piret}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] 9rrm2k40r9c4o7jhsg9vg7kgnzrgmpz