Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2003 135954 132572 2026-10-09T22:19:16Z Raippa-Valli 5717 135954 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jean-Paul Sartre FP.JPG|pisi|Jean-Paul Sartre (umbes 1950)]] '''Jean-Paul Charles Aymard Sartre''' (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse [[kirjanik]], [[filosoof]] ja [[kriitik]], eksistentsialist. 1964. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna, kuid keeldus seda vastu võtmast protestiks süsteemi vastu. * ''Monsieur le Secrétaire''. Olen kindlaist allikaist teada saanud, et mul on head väljavaated saada Teie preemiat. Ehkki seda on ebameeldiv teha enne hääletamist, pean ma Teile kirjutama, vältimaks arusaamatusi. Palun võtke kõigepealt vastu minu lugupidamine, ''Monsieur le Secrétaire'', selle preemia vastu, mida nii palju kirjanikke nii kõrgelt hindab. Siiski, personaalsetel ja enam vast objektiivsetel põhjustel ei soovi ma olla selle auhinna kandidaatide nimekirjas ei 1964. aastal ega hiljem. Palun võtke, ''Monsieur le Secrétaire'', vastu minu sügavad vabandused. ** Jean-Paul Sartre, Pariis, 14. oktoobril 1964 - äraütlemine Nobeli preemiast == "Kinnine kohus" == "Kinnine kohus" (prantsuse "Huis clos"), 1944 * [[Põrgu]], see on [[teised]] [[inimesed]]. * {{halliga|L'enfer, c'est les autres.}} ** 5. vaatus ** vaata ka [https://fr.wikipedia.org/wiki/Huis_clos_(Sartre)#%C2%AB_L'enfer_c'est_les_autres_%C2%BB_:_Commentaire_de_l'auteur Sartre'i kommentaari] =="Eksistentsialism on humanism"== Jean-Paul Sartre, "Eksistentsialism on humanism", tlk Vivian Bohl, 2007. * Kas selles õpetuses, mida ma teile selgitada püüan, pole [[hirm]]utavaks peamiselt asjaolu, et see jätab [[inimene|inimesele]] [[võimalus]]e [[valik|valida]]? (lk 21) * See, mis jääb alati samaks, on [inimese] [[paratamatus]] olla maailmas, siin tööd teha, olla teiste keskel ja olla surelik. =="Sõnad"== * Ma olen kaotanud usu, kuid pole murdnud tõotust: ma [[Kirjutamine|kirjutan]] ikka. Mida muud võiksin ma teha? : ''Nulla dies sine linea.''<ref> Ladina keeles "Ei ainsatki päeva reata."</ref> : See on harjumus ja see on minu amet. Kaua aega pidasin ma sulge mõõgaks, nüüd tunnen ma meie võimetust. Mis sellest: ma kirjutan ja kirjutasin edaspidigi raamatuid, seda on vaja; kasu on sellest ikka. Kultuur ei päästa ega õigusta kedagi ega midagi. Aga ta on inimese produkt: temas kujutab inimene ennast, temas tunneb inimene end ära, see kriitiline peegel on ainus, mis talle tema pilti näitab. ==Tema kohta== * Ja siin traavib lavale Sartre ja sooritab võluvalt eksistentsialistliku ''pas de bourrée''. Inimene ja tema tegude viljatus. Kaose mõttetus ja mõttetuse kaos - midagi tiirutamas millegi ümber, ei mäletagi, kumb kumma ümber; raamatukest "Eksistentsialism on humanism” lugesin ammu ja mitte eriti tähelepanelikult, aga ma tean, et meid rõhub ontoloogiline impotentsus, kavatsuste ja tagajärgede vastandlikkus, tragöödia pimedus, et kusagilt ei paista abi ega õiglust, et saatus on kibe üksindus. Ent sellest hoolimata soovitab Sartre pühendumist, tegusat seisukohta, omaenda väärtuse kogemust, olemise kinnitust. Tema ise valis kommunistide jalgade pesemise, pori puhastamise nende kontsadelt, millega surutakse ajusid mudasse. Ja mida peaks tegema see, kes valib hoopis teise tee? Võib teeselda idiooti, aga seda Sartre ei maini. Kaos teeb ülekohut, seda me teame, aga see võib olla ka õnnistatud varjupaik Jumala õigetele otsustele. ** [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 36 ===Eestlased Sartre'i ja [[Simone de Beauvoir]]i külaskäigust Eestisse 1964. aastal=== * Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi. Veine aitas valida [[Lennart Meri]], kes prantsuse keele hea oskuse tõttu neid kantseldas. ** Tõlkija [[Tatjana Hallap]] * Kirjanikepaar toodi Kuku klubisse, kus toimus pidulik ja rikkalik lõunasöök, millest Sartre tublisti osa võttis. Veini ja õlut maitses vähe. Külaline jättis võrdlemisi kuiva mulje. ** Kirjanik [[Uno Laht]] == Allikata == * Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid. * Kogu [[materialism]]i tulemus on see, et kõiki inimesi, kaasa arvatud seda, kes filosofeerib, koheldakse nagu objekte, määratud reaktsioonide ansamblit, mida mingil viisil ei eristata omaduste ja nähtuste ansamblist, mis moodustavad laua või tooli või kivi. * Ainult inimolendite puhul eelneb eksistents loomusele; inimene teeb end selleks, kes ta on. Kui [[Jumal]]at pole olemas, siis on vähemalt üks olend, kelles eksistents eelneb loomusele, olend, kes eksisteerib enne, kui teda saab ühegi mõiste abil defineerida ja see olend on [[inimene]]. Alguses inimene eksisteerib, ilmub, astub lavale ja alles hiljem defineerib ta end. * Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba. Me valime alati hea. * Olete vaba, valige, see tähendab – leiutage. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{Commons|Jean-Paul Sartre}} {{JÄRJESTA:Sartre, Jean-Paul}} [[Kategooria:Prantsusmaa filosoofid]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ds5urr9dd0kp9lqg4xwq2807xl3v0r5 0 8867 135953 114403 2026-10-09T22:17:43Z Raippa-Valli 5717 135953 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Simone De Beauvoir2.jpg|pisi|Simone de Beauvoir (1950)]] [[Pilt:Sartre and de Beauvoir at Balzac Memorial.jpg|pisi|[[Jean-Paul Sartre]] ja Simone de Beauvoir Balzaci monumendi juures (1939).]] '''Simone de Beauvoir''' (õieti Simonne Lucie Ernestine Marie Bertrand de Beauvoir (9. jaanuar 1908 Pariis – 14. aprill 1986 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja filosoof, eksistentsialist, publitsist, feminismi klassik. Eesti keeles on ilmunud tema jutustus "Väga kerge surm" (originaal 1964) ning üks tänapäeva feminismi alustekste "Teine sugupool" (originaal 1949). =="Teine sugupool"== Simone de Beauvoir, "Teine sugupool". Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997. * Kui naine peab end ebaoluliseks, kellest ei saa kunagi [[olulisus|olulist]], siis ei tee ta ise midagi oma seisundi muutmiseks. (Sissejuhatus, lk 18) * Peaaegu ühelgi maal pole naise õiguslik seisund sama mis mehel ja sageli on see tunduvalt halvem. Isegi kui naise õigusi abstraktselt tunnistada, siis takistab kauaaegne [[harjumus]] ikkagi neid konkreetselt ellu rakendamast. Majanduslikult kuuluvad mehed ja naised peaaegu kahte eri [[ühiskonnaklass|klassi]]. (Sissejuhatus, lk 20) * Seadusetegijad, [[preester|preestrid]], [[filosoof]]id, [[kirjanik]]ud ja [[teadlane|teadlased]] on innukalt ametis, tõestamaks, et naise allutatud seisund on taeva tahtmine ja maa peal [[kasulikkus|kasulik]]. (Sissejuhatus, lk 22) * Konservatiivne [[kodanlus]] näeb naise [[emantsipatsioon]]is ikka veel ohtu, mis ähvardab tema [[moraal]]i ja huve. (Sissejuhatus, lk 25) * Rõhuja privileegiks on see, et rõhumine tagab ka kõige viletsamale nende hulgast üleolekutunde. (Sissejuhatus, lk 25) * Naiselt [[laps|laste]] sünnitamist nõudes segatakse vahele naise ellu palju tõsisemalt kui [[kodanik]]e tegevust [[seadus]]tega sätestades: ükski [[riik]] pole kunagi julgenud ''coitus''’t kohustuslikuks muuta. Suguakti ja emadusega on seotud mitte üksnes naise [[aeg]] ja [[jõud]], vaid ka tema põhi[[väärtused]]. (Materialistlik ajalookäsitus, lk 55) * Mehed on alati juhtinud naiste saatust; otsuseid tehes pole nad arvestanud naise huve, vaid iseenda [[plaan]]e, hirme ja vajadusi. (Ajalugu, lk 120) * Õigupoolest küll [[geenius]]eks ei sünnita, vaid saadakse; naise elutingimused aga on teinud selleks saamise seniajani võimatuks. (Ajalugu, lk 125-126) * Kuis võiks Tuhkatriinu müüt oma võlujõudu kaotada? Veel tänapäevalgi julgustatakse tütarlast ootama [[rikkus]]t ja [[õnn]]e pigem "muinasjutuprintsilt" kui püüdma üksi raskes ja ebakindlas võitluses toime tulla. Eelkõige võib tütarlaps loota [[prints]]i läbi pääseda kõrgemasse ühiskonnaklassi ja sellist [[ime]]t ei taga talle isegi mitte eluaegne töö. (Ajalugu, lk 130) * Teine on olemas vaid siis, kui ta on olemas iseenda jaoks. Tõeline teine on minust lahusolev ennast identifitseeriv [[teadvus]]. (Müüdid, lk 133) * ... inimene saavutab tõeliselt moraalse hoiaku, kui ta loobub olemast, et võtta enda kanda oma eksistents. Selle sammuga ütleb ta lahti igasugusest omamisest, sest omamine on olemise otsimise viis. Kuid seda tõelist [[tarkus]]t ei leia inimene iial, ta peab kogu aeg selle poole püüdlema, see nõuab alatist pingutust. Võimetu end teostama üksinduses, on inimene omasugustega suheldes ometi pidevalt hädaohus: elu on raske ettevõtmine ja selle õnnestumine pole kunagi tagatud. (Müüdid, lk 134) * Naine on kõike seda, mida mees ei ole ja mida mees tahab endale saada, naine on mehe eitus ja tema olemise mõte. (Müüdid, lk 138) * Tavade ja kommetega on sageli püütud naise keha piiridesse suruda: hiinlanna oma kinniseotud [[jalg]]adega suudab hädavaevu kõndida, Hollywoodi staari lakitud kulli[[küüned]] jätavad ta kätest ilma; kõrged [[kontsad]], [[korsett|korsetid]], krinoliinvõrud ja kitsad [[seelik]]ud pole välja mõeldud niivõrd rõhutama naise [[keha]] kumerusi, kuivõrd suurendama selle abitust. (Müüdid, lk 148) * Kodanlikus ühiskonnas on naise üks rolle esinduslikkus: tema [[ilu]], [[sarm]], [[intelligentsus]] ja [[elegants]] on mehe edukuse välised märgid nii nagu tema [[auto]]gi. Kui mees on rikas, ehib ta naist [[karusnahk]]ade ja [[kalliskivi]]dega. Vaesem mees kiidab oma naise moraalseid omadusi ja perenaiseoskusi. Ka kõige vaesem mees arvab end omavat mingit maist [[varandus]]t, kui tal on naine, kes teda ümmardab. (Müüdid, lk 164) * [[Muusa]]d on naised. Muusa vahendab mehele neid looduse lätteid, millest too ammutab. Et naise hing on sügavalt seotud loodusega, püüab mees naise kaudu uurida [[vaikus]]e ja viljaka [[öö]] lõputust. Muusa ei loo ise midagi, ta on mõistuslikuks muutunud [[sibüll]], kes kuulekalt ümmardab oma isandat. Tema nõuanded on kasulikud isegi konkreetsetel ja praktilistel aladel. Mees soovib saavutada oma sihte ilma omataoliste abita, teise mehe nõuanded oleksid talle talumatud; mees kujutleb, et naine räägib teiste väärtuste ja talle tundmatu tarkuse nimel vaistlikumalt ja vahetumalt kooskõlas tegelikkusega. (Müüdid, lk 168) * Naine on samal ajal keha ja antikeha: ta kehastab nii Loodust kui Ühiskonda. (Müüdid, lk 169) * Pole ühtki naise võrdkuju, mis ei kutsuks otsekohe esile selle vastandit. Naine on Elu ja Surm, Loodus ja Tehislikkus, Valgus ja Öö. Mis tahes aspektist me naist ka ei vaataks, näeme me ikka sedasama asjade käiku; ebaoluline muutub tingimata oluliseks. Neitsi Maarjas ja Beatrices elavad edasi Eeva ja Kirke. (Müüdid, lk 171) * Kohustustega ülekoormatud lapsest võib liiga vara saada rõõmutu eluga nuheldud ori. (Kujunemine, lk 201) * Kui tüdruk esialgu oma naisekutsumusega lepib, siis mitte seetõttu, et ta on nõuks võtnud võimust loobuda: vastupidi - ta tahab valitseda. Ta ihkab olla matroon, sest matroonide ühiskond näib privilegeeritud; kui aga suhtlus, õpingud, mängud ja lugemisvara ta ema haardest välja rebivad, taipab ta, et maailma isandad ei ole sugugi mitte naised, vaid mehed. (Kujunemine, lk 202) * Ühe vaga väikse tüdruku suhe taevase isaga on samasugune nagu suhe maise isaga, ja kuna esimene elab kujutlustes, andub tüdruk talle koguni jäägitumalt. [[Katoliiklus]] avaldab tüdrukule iseäranis juhmistavat mõju. (Kujunemine, lk 206) * Kõik tüdrukud, orjameelseimast kõrgimani, õpivad ajapikku meeldimise nimel järele andma. Ema keelab neil kohelda poisse kamraadidena ja ise lähenemiskatseid teha, ta surub peale passiivse rolli. Kui nad soovivad alustada [[sõprus]]t või [[flirt]]i, peavad nad hoolikalt hoiduma näimast asja algatajaina, meestele ei meeldi ei poisitarid, sinisukad ega peaga naised; ülearune uljus, haritus, taip ja iseloom heidutab neid. Naiselik olla tähendab näida võimetu, tühine, passiivne ja kuulekas. (Kujunemine, lk 230) * ... sageli pannakse imeks, millise kergusega võib üks naine hüljata [[muusika]], õpingud, ameti, niipea kui on leidnud abikaasa; seda seetõttu, et ta ei võta oma tulevikuplaane kuigi tõsiselt ega leia nende teostamisest suuremat tulu. Kõik ohjeldab naise auahnust ja tohutu sotsiaalne surve kannustab teda otsima oma ühiskondlikku positsiooni ja õigustust abielus. Loomulikult ei püüagi ta omapäi otsida endale kohta maailmas või teeb seda vaid arglikult. Seni, kuni ei teostu täiuslik majanduslik [[võrdsus]] ning kuni tavad lubavad naisel abikaasa ja [[armuke]]sena meeste eesõigustest kasu lõigata, püsib naises unistus passiivsest edenemisest, mis pärsib tema eneseteostust. (Kujunemine, lk 254) * Indiviid soovib stabiilset suguelu ja järelkasvu ning ühiskond nõuab temalt panust elu jätkumisele. Ent mitte naise poole ei pea mees oma ettepanekuga pöörduma: loa eneseteostuseks abikaasa ja isana saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes orja või vasallina kuulub isade ja vendade valitsetud [[perekond]]a, on alati ühed isased teistega paari pannud. Ürgühiskonnas kohtles klann, isa suguselts, naist otsekui [[ese]]t: naine oli omavahel sõlmitud [[tehing]]ute üks objekte. (Abielu, lk 283) * Neiu valikuvabadus on alati olnud piiratud ja vallalisus - välja arvatud erandjuhtudel, mil see on kultuslik - alandab naise [[parasiit|parasiidi]] ja paaria seisusse; abielu on tema ainus elatis ja olemasolu ühiskondlik õigustus. (Abielu, lk 283) * Tegelikult on iga inimolu [[transtsendents]] ja immanents üheaegselt: et edasi pürgida, peab säilitama, et [[tulevik]]ku tungida, peab kaasama [[minevik]]u ning teistega suheldes peab leidma kindlust iseeneses. Need kaks momenti on omased igasugusele elutegevusele. (Abielu, lk 286) * Humanistlik [[moraal]] nõuab, et igal inimkogemusel oleks inimlik [[tähendus]], et see kätkeks vabadust; tõeliselt moraalne suguelu eeldab iha ja naudingu vabadust, see aga osutub võimalikuks, tunnistades teise ainulaadsust armastuses ja ihas. Kui seksuaalsuse õigustamiseks ei piisa enam indiviidist, vaid seda peab tegema Jumal või ühiskond, ei ole kahe partneri omavaheline suhe midagi muud kui loomalik. (Abielu, lk 297) * ... rõõmust, mida pakuvad ja saavad armastajad oma vabaduse vastastikusest teadvustamisest, ammutab füüsiline armastus oma väe ja [[väärikus]]e, nii ei ole siivutu miski, mida armastajad teevad, kuna kummagi jaoks ei ole see alistumine, vaid õilis tahe. Ent abielu kui selline on siivutu, sest ta muudab õigusteks ja kohustusteks vastastikuse suhte, mis peaks põhinema spontaansel tungil; käsitledes indiviide kui mistahes kehi, annab abielu neile instrumentaalse iseloomu ja alandab neid seega: mees jaheneb pahatihti mõttest, et ta täidab kohust ning naine tunneb [[häbi]], et on antud kellelegi, kes tema peal mingit õigust maksma paneb. (Abielu, lk 300) * Õnne [[ideaal]] on alati materialiseerunud majas, talus või kindluses, see kehastab kestvust ja eraldatust. (Abielu, lk 304) * Määratule hulgale naistest on saanud osaks lõputult korduv võitlus, mis iial võitu ei too. Parimalgi juhul pole see kunagi lõplik. Vähe on ülesandeid, mis sarnaneksid rohkem Sisyphose [[karistus]]ele kui majapidamistööd. Päev päeva järel tuleb nõusid pesta, [[tolm]]u pühkida, [[riided|riideid]] nõeluda, mis kõik homme taas määrdunud, tolmune ja rebenenud. (Abielu, lk 307) * Naine püüab luua jäävuse ja jätkuvuse universumit, mees ja lapsed püüavad tema loodust, mis neile on pelk enesestmõistetavas, välja pääseda. Keeldudes tunnistamast, et tegevus, millele ta on pühendanud kogu oma elu, ei loo midagi jäävat, tuleb naisel oma teeneid perekonnale väevõimuga peale suruda: emast ja perenaisest saab kiusukiskuja ja tülinorija. (Abielu, lk 315) * See, et kaks indiviidi teineteist põlgavad, suutmata ometi teineteiseta toime tulla, ei ole mitte õigeim ja liigutavaim, vaid haletsusväärseim kõigist inimsuhteist. Ideaal seevastu oleks, et kaks enesega täielikult rahulolevat inimolendit on omavahel seotud vaid armastuse vaba tahtega. (Abielu, lk 333) * Nii nagu mees tahab, et naine oleks [[voodi]]s ühtaegu kuum ja külm, nõuab ta ka, et naine täielikult anduks, muutumata seejuures koormavaks, naine peab mehe maa peale fikseerima ja vabaks jätma, tagama päevade üksluise kordumise ning mitte igavaks muutuma, olema pidevalt kohal ja mitte kunagi segama; mees tahab, et naine oleks tervenisti tema päralt, kuid ei taha ise naisele kuuluda, soovib elada paaris ja ometi üksi. (Abielu, lk 338) * Abielu ebaõnnestumises ei ole süüdi indiviidid: süüdi on - vastupidi sellele, mida väidavad Bonald, Comte ja [[Tolstoi]] - loomult väärastunud institutsioon ise. Kuulutada, et mees ja naine, kes pole teineteist valinudki, peavad kogu elu jooksul korraga igal moel teineteist rahuldama, on jabur ja sigitab vältimatult [[silmakirjalikkus]]t, [[vale]]t, vaenu ja õnnetust. (Abielu, lk 339-340) * Muuseas tuleb tähele panna, et ühiskond, kes nii innukalt kaitseb [[embrüo]] õigusi, kaotab laste vastu huvi niipea, kui nad on sündinud; avaliku hoolekande nime kandva kurikuulsa institutsiooni ümberkorraldamise asemel kiusatakse taga aborti teinud naisi. (Ema, lk 346) * ... embrüonaalsesse ellu kõige aupaklikumalt suhtuvad mehed on ka kõige varmamad täiskasvanuid sõjasurma saatma. (Ema, lk 346) * Nagu öeldud, on abielul lasuv needus see, et pahatihti ühinevad indiviidid oma [[nõrkus]]es, mitte tugevuses, teisisõnu, selle asemel et anda, tahab kumbki teiselt midagi saada. Veelgi eksitavam on lootus saada lapselt täiust, soojust ja väärtust, mida ise pole osatud luua; laps toob rõõmu vaid naisele, kes on suuteline isetult teisele head soovima ja omakasu taga ajamata otsib võimalusi ületada oma eksistentsi piirid. (Ema, lk 383) * On kuritegelik paradoks keelata naisele igasugune osalus avalikus elus, sulgeda tee mehelike ametite juurde, kuulutada ta võimetuks kõigis valdkondades ning usaldada talle siis delikaatseim ja tõsiseim kõigist üritustest, inimolendi kasvatamine. (Ema, lk 385) * Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. Kahuriliha, orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387) * Naisteajakirjad jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas nõusid pestes säilitada seksuaalne veetlus, kuidas raseduse ajal elegantseks jääda, kuidas sobitada koketerii, emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid nõuandeid kohusetruult järgides läheb naine peagi peast segaseks ja närbub. (Ema, lk 388-389) * Umbes viiekümneaastaselt on naine oma parimas jõus ja tal on rikkalikult kogemusi. Selles eas pääseb mees oma elus haripunkti, ta tõuseb kõige tähtsamatele ametikohtadele, kuid naine saadetakse pensionile. Talle on õpetatud üksnes eneseohverdamist, kuid seda ei vaja talt enam keegi. Ta tunneb end kasutuna, ta ei leia oma elule õigustust ja elada jäänud pikkadele tühjadele aastatele vaadates ohkab ta: "Keegi ei vaja mind enam!" (Küpsest east vanaduseni, lk 400) * Kaotades ühiskonnas funktsiooni, muutub mees täielikult kasutuks; naisel on vähemalt kodune majapidamine; ta on vajalik mehele, kellest talle endale on üksnes meelehärmi. Naised on uhked oma sõltumatuse üle; lõpuks ometi hakkavad nad maailma oma silmadega vaatama; nad annavad endale aru, et neid on kogu elu petetud; arukate ja umbusklikena muutuvad nad sageli nauditavalt küüniliseks. (Küpsest east vanaduseni, lk 412) * Kui naine kuulub eesõigustatud kõrgklassi, kellele on valitsevast korrast kasu, siis nõuab ta, et miski seda ei kõigutaks, ja on oma nõudmises leppimatu. (Naise olukord ja loomus, lk 418) * Pereema elab kasulikkuse tasandil, ta hindab end vaid siis, kui ta saab olla oma lähedastele kasulik. Kuid ükski inimolend ei saa rahulduda ebaolulise rolliga. Ta muudab otsekohe vahendid eesmärkideks (nagu seda võib täheldada poliitikutegi puhul) ja vahendi väärtus muutub tema silmis absoluutseks väärtuseks. Nii valitseb pereema taevas kasu, see on kõrgemal kui tõde, ilu ja vabadus; sellest seisukohast vaatleb ta kogu universumit ja võtab omaks Aristotelese kuldse kesktee ja keskpärasuse moraali. Kuidas võiks temas siis olla julgust, innukust, erapooletust ja suurust. Need omadused võivad esile kerkida ainult vabas indiviidis, kelle ees tulevik on avatud. (Naise olukord ja loomus, lk 420) * [[Pank]]uril, töösturil ja ka kindralil tuleb kannatada väsimust ja tunda muret, nad lähevad riski peale välja. Nad omandavad oma eesõigused ebaõiglaselt, kuid nad viivad vähemalt ka oma [[nahk|naha]] turule. Kuid nende naised ei maksa oma eesõiguste eest mitte millegagi ja seepärast nad nii pimedalt usuvadki oma võõrandamatutesse õigustesse. Nende tühine upsakus, täielik saamatus ja põikpäine [[rumalus]] teevad neist kõige kasutumad olendid, kõige suuremad [[null]]id, keda inimkond eales on sigitanud. (Naise olukord ja loomus, lk 441) * Kui naine on oma teenistusega rahul, jääb ta õigusteta inimeseks - tal on kehv [[korter]] ja ta käib halvasti riides, ka lõbustused ja armastus on talle keelatud. Vooruslikud inimesed jutlustavad talle asketismi; tegelikult on ta toitumisrežiim sageli sama range kui karmeliidil, ainult et igaüks ei saa Jumalat endale armsamaks võtta: naine peab meeldima meestele, et naisena oma eluga toime tulla. Nii muutub naine abivajajaks: sellega tööandja küüniliselt arvestabki talle näljapalka makstes. (Tee vabanemisele, lk 444) * ... kui mehed soostuksid armastama orjatari asemel omataolist - selleks on võimelised vaid need mehed, kes on ühtaegu vabad kõrkusest ja alaväärsuskompleksist -, oleksid naised palju vähem mures oma naiselikkuse pärast. (Tee vabanemisele, lk 451) ** Ükski naine ei ole kirjutanud "[[Protsess]]i", "[[Moby Dick]]i", "[[Ulysses]]’t" või "Seitset tarkusesammast". Naised ei eita inimolu, sest alles nüüd saavad nad seda täies ulatuses tunda. Sellega on seletatav, miks nende teostes puuduvad üldiselt metafüüsilised resonantsid ja must [[huumor]]; nad ei pane maailma sulgudesse, nad ei esita talle küsimusi ega kuuluta ta vastuolusid - nad võtavad teda tõsiselt. (Tee vabanemisele, lk 477) * Pole kindel, kas naiste "mõttemaailm" erineb meeste omast, sest naine saab vabaks, tunnistades meeste mõttemaailma; et teada saada, mil määral naine jääb iseendaks ja mil määral säilitab tähtsuse tema eripära, peame riskima julgete oletustega. On siiski kindel, et naise võimed on seniajani maha surutud ja need on läinud inimkonnale kaotsi ning nüüd on viimane aeg tema enda ja kõikide teiste huvides anda talle lõpuks kõik tema võimalused. (Tee vabanemisele, lk 481-482) ==Väga kerge surm== Simone de Beauvoir, "Väga kerge surm". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 49/1965 * Ainult et sellest ihust, mis nüüd kõigele alistunult polnud enam midagi muud kui tavaline inimkeha, oli säilinud vaid vrakk, hale kaitsetu skelett, mida kompasid ja liigutasid kutseliselt osavad käed; elu näis seal edasi tuksuvat vaid mingist juhmist inertsusest. Ema oli minu jaoks ju alati olemas olnud, ja ma ei olnud kunagi tõsiselt mõelnud, et ühel päeval ta kaob — ja üsna pea. Tema surm, nagu ta sündki, nihkus mütoloogiliste aegade hämarusse. Kui ma ütlesin: "Tal on aeg surra," siis olid need tühjad sõnad nagu nii paljud sõnad. Esimest korda nägin temas nüüd ajapikendust saanud laipa. (lk 16) * Jutustasin Sartre’ile, milline oli ema suu, kui ma seda hommikul nägin, ja kõigest sellest, mida ma sealt välja lugesin: igatsus keelatud maiusroa järele, peaaegu orjalik alandus, lootus, ahastus, üksindus — kogu ta surma ja kogu ta elu üksindus —, mida ta tunnistada ei tahtnud. Ja mu oma suu, nagu Sartre ütles, ei kuulanud enam sõna — ema nägu tuli minu näkku ja tahtmatult jäljendasin tema miimikat. Kogu ta isik, kogu ta elu väljendus selles, ja kaastundevalu muserdas mind. (lk 23) * ... keegi ei suuda öelda: "Ma ohverdan ennast," tundmata sealjuures [[Meelekibedus|kibedust]]. Ema üks peamisi [[vastuolu]]sid oli, et ta pidas end võimeliseks üllast ohvrit tooma, ja ometi oli tal soove, nõrkusi ja ihasid, mis olid liiga tugevad selleks, et mitte vihata kõike seda, mis teda rõhus. Ikka ja jälle tõstis ta [[mäss]]u kitsenduste ja puuduse vastu, millele ta oli end vabatahtlikult allutanud. On kahju, et [[eelarvamus]]ed ei lasknud tal jõuda [[lahendus]]eni, mille ta leidis kakskümmend aastat hiljem: tööle minna. (lk 26) * Ähmane vimm, mida ta eneses kandis, avaldus ründavas käitumises: jõhkras [[otsekohesus]]es, raskepärases [[iroonia]]s. Meie vastu näitas ta sageli üles [[õelus]]t, mis oli rohkem [[mõtlematus|mõtlematu]] kui sadistlik. Ta ei tahtnud meid õnnetuks teha, ta tahtis vaid endale oma [[võim]]u tõestada. (lk 29) * [[Uhkus]]est ja põhimõtte pärast ei tahtnud ta midagi paluda: samas aga kaebas, et saab liiga vähe. (lk 30) * Karm iseenda arvustamine on sageli viljakas. Emaga aga oli teine lugu. Ta ei [[jonn]]inud iseendaga, vaid oma eluga. Emal oli palju [[soov]]e, aga kogu energia kulutas ta nende mahasurumisele. See [[enesesalgamine]] pani ta raevutsema. (lk 31) * Nii mõnigi kord, nähes [[haige]]id pikka [[martüürium]]i läbi tegevat, olin olnud nördinud omaste inertsusest. "Mina tapaksin ta." Esimese [[katsumus]]e juures osutusin ise nõrgaks. Olin ise oma [[moraal]]i maha salanud ja ühiskondlikule moraalile alistunud. "Ei," ütles Sartre, "sinust sai võitu [[tehnika]]. Ja see [[lüüasaamine]] oli paratamatu." :Tõsi. Inimene satub [[masinavärk|masinavärgi]] rataste vahele, ta on jõuetu [[spetsialist]]ide poolt pandud [[diagnoos]]i, nende [[ettenägelikkus]]e ja [[meelekindlus]]e ees. (lk 40) * Ma olin aval [[laps]], aga varsti nägin, et [[täiskasvanu]]d elavad oma väikeste eralinnuste [[müür]]ide taga. Mõnikord murdsin müüri [[auk|augu]], aga see topiti kähku kinni. (lk 46) * [[Suremine]] on raske töö, kui nii väga armastatakse elu. (lk 54) * [[Religioon]] aitas ema niisama vähe kui mind lootus postuumsele [[kuulsus]]ele. Olgu [[surematus]] taevane või maine, seda, kes elu küljes ripub, see surmas [[Lohutamatus|ei lohuta]]. (lk 63) * Kui sureb keegi, keda me armastame, maksame tuhande kibeda [[kahetsus]]ega selle eest, et ise alles jäime. Surm näitab meile kadunu kordumatut [[ainulaadsus]]t. Ta muutub suureks nagu [[maailm]], mida tema [[puudumine|puudumise]] tõttu enam ei ole ja mis tervenisti olemas oli vaid koos temaga. (lk 64) * [[Asjad]]e võim on tuntud. Neis kivistub elu ja on materiaalsem kui üheski oma [[hetk]]es. Need orvuks jäänud tarbetud asjakesed lebasid mu laual, oodates kolikambrit või uut [[kodakondsus]]t. (lk 67) * Me võtsime osa omaenese [[matus]]te peaproovist. Ehkki see [[seiklus]] on meile kõigile ühine, peab igaüks selle üksinda läbi elama. (lk 68) * Kuigi mind polnud seal, kui ta hinge heitis, — ja ehkki ma olen kolmel korral [[surija]] [[viimane hingetõmme|viimast hingetõmmet]] kuulnud —, just tema voodipeatsis nägin ma võigaste tantsude [[Surm]]a, pilkavat ja [[nägu]] moonutavat õhtuste muinasjuttude Surma, kes koputab uksele, [[vikat]] käes, Surma, kes tuleb teadmata kust, [[võõras]] ja ebainimlik. Tal oli ema enese nägu, kui ta hambaid näidates naeratas laia [[teadmatus]]e [[naeratus]]t. (lk 72) * Pole olemas [[loomulikkus|loomulikku]] surma. See, mis inimesega juhtub, pole iial loomulik, sest terve maailm kardab. Kõik inimesed on surelikud: aga iga inimese jaoks on surm õnnetu juhtum, isegi kui seda teab ja sellega lepib, — alatu [[vägivald]]. (lk 72) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Beauvoir, Simone de}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]] bsxuwvxstpwc1of3zqd6wx1i07482rk 0 9395 135950 68691 2026-10-09T21:57:30Z Pseudacorus 2604 135950 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olga Tokarczuk (2018).jpg|pisi|Olga Tokarczuk, 2018.]] '''Olga Nawoja Tokarczuk''' (sündinud 29. jaanuaril 1962 Sulechówis) on Poola kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (2018). Ta on Poola rohelise partei Greens 2004 liige. Eesti keeles on temalt ilmunud: * jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (Kultuurileht, 2005; [[Loomingu Raamatukogu]] nr 40), tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] * romaan "Algus ja teised ajad" (2012), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "Päeva maja, öö maja" (2013), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "[[Aja oma atra läbi koolnute kontide]]" (2020), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "Ühe Raamatu otsijate teekond" (2022) tõlkinud Hendrik Lindepuu ==Ühe Raamatu otsijate teekond== Olga Tokarzcuk, "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022 * Ja Gauche’i [[maailm]] oli püsti magavate [[hobune|hobuste]] turjade vahel ja kasvas ülespoole, [[tall]]i katuse mitte eriti tihedate laudade poole, mille pragude vahelt paistis öine [[tähistaevas]]. Gauche teadis, et taevas on ilmatusuur. Arvatavasti rääkis talle sellest üks klarissidest ja see süstis temasse igaveseks [[kurbus]]e. Enne uinumist vaatas ta taevaviilu, võideldes raskete laugudega, ja nägi, et [[tähed]] ei ole üldse liikumatud, et need nihkuvad vaid endale teada suunas ja et järgmisel õhtul naasevad oma vanale kohale. Maailm on elus, mõtles Gauche uniselt, hingab samamoodi nagu hobused, nagu [[koer]], nagu ta ise, ja taevas on maailma [[kõht]], mis liigub selle aeglase hingamise tasases [[rütm]]is. (lk 9) * [[Alkeemia]] oli tollal midagi totaalse [[filosoofia]] sarnast, sest kätte olid jõudnud murrangulised ajad. Minevikku kadus üürike ja habras religioonivabaduse epohh, pakatamas müstitsismist, ja sündis ratsionalismiajastu, [[mõistus]]e marmorpeegellik kuningriik. Murranguaegadel ei jää üle muud, kui siirduda kõrgemale, lihtsate jaotuste kohale, ja leida [[keel]], mis laseb määratleda mingi kolmanda tee. (lk 12) * Maine [[armastus]] on selleks, et vältida silmitsiseismist [[Absoluut|Absoluudiga]]. (lk 14) * Markiisi elu oleks väärt omaette jutustust. See oleks jutustus sellest, kuidas mõned [[naised]] usuvad [[armastus]]e lunastavat ja ebatavalist jõudu, ja sellest, kuidas nad pettuvad. Kuidas nad ehitavad oma maailma [[ootus]]test, justkui [[vineer]]ile joonistatud teatridekoratsioonidest. Kuidas nad vananevad, kaotavad [[enesekindlus]]t ja vajuvad [[meeleheide|meeleheites]] kohutavasse naiselikku [[üksindus]]se. Kuidas nad desperaatselt võtavad võitluseks [[julgus]]e kokku, milles ainsateks [[relv]]adeks on õlakehitus, pisišantaaž, ühises [[voodi]]s magamisest keeldumine, teeseldud [[migreen]] ja viljatud, kõigile märkamatuks jäävad manipulatsioonid. Naiste peetud [[sõjad]] on väikeste poiste sõjad, puust vestetud sõdurite ja nende puumõõkade [[kangelaslikkus]]. (lk 15) * [[Intuitsioon]] võib olla üldise korra eelaimus, aga tunnetusteena on see siiski ääretult ebatäiuslik. See puhkeb ja kohe ka kaob. Allub sisemistele [[meeleolu]]dele ja välistele mõjudele. Seguneb [[eelarvamus]]te ja tavalise inimliku [[hirm]]uga. Süttib ja kustub. Intuitsioonil on [[tuli|tule]] loomus. (lk 21) * Kui [[imik]] on inimese ebatäiuslik vorm, siis naissoost imik on imiku ebatäiuslik vorm, see on midagi nii üleüldist kui [[nädal]]a kuus argipäeva. Kui sünnib [[poiss]], siis on ta nagu [[pühapäev]]. Väikesed [[tüdrukud]], kellele sünnib väikevend, kasvavad veendumuses, et nemad on üksnes [[sissejuhatus]]eks, avamäng millekski muuks, tähtsamaks eksistentsiks, sest venna ilmumine lükkab nad kohe varju. Just poisi üle tunnevad vanemad [[uhkus]]t, vaatavad õnnelikult, kui ta hakkab käima ja rääkima, ja kui ta sikutab vanemat [[õde]] punasest [[pats]]ist, nimetavad seda südikuseks, julguseks ja lõpuks [[mehisus]]eks. Ja sealtpeale tähendab mehisus vanematele õdedele teatud sorti kiusu maailma vaikse heakskiidu saatel. (lk 28) * Rännaku algul ei ole niivõrd tähtis [[eesmärk]], kui just ruumis ja ajas [[liikumine]]. Mõttel on siis nii palju ruumi, et see võib laisalt voolata, pilk sirutub avaral [[maastik]]ul kui õitsva [[moon]]i kroonlehed. [[Mure]]de ja hirmude nurgad kaotavad teravust, on ümaramad, justkui tinglikud. Liikuvalt [[vaatepunkt]]ilt nähtud maailm paistab harmoonilisem ja lõplikum. Rännak õpetab mitte kiinduma pisiasjadesse. Just [[detail]] on [[liikumatus]]e tuum, sest asja olemus ise on kogu aeg muutumises. [[Rändaja]] silmadega nähtud minevikuhetked saavad tihti uue [[tähendus]]e. Rändavad inimesed ei saa targemaks mitte üksnes seepärast, et aina kogevad uusi vaateid ja [[sündmus]]i, vaid seetõttu, et muutuvad iseenda jaoks mööduvaks maastikuks, millele võib vaadata rahustavalt distantsilt. Ja sel kombel märkavad nad enamat. (lk 41-42) * Talle meenusid oma lapsed: olevuste punt, kelles elasid tema enda ja ta naise jooned. Ja nüüd sünnib veel üks. Milline? [[Päike]] ja [[Veenus]] on Neitsi tähemärgis. See on hea tähtkuju, töökas ja konkreetne. Kui tuleb ilmale poiss, süs võib arvestada tema abiga [[äri]]s. Kui tüdruk, siis saab temast suurepärane koduperenaine. Tagasihoidlik, töökas, võib-olla veidi maine, aga naistel polegi vaja pilvedes hõljuda. Kui teha nii palju lapsi, mõtles ta, et igal oleks päike teises tähtkujus, siis oleks kodus terve [[sodiaak]]. Saaks uurida nendevahelisi suhteid ja see oleks kindlasti suurepärane materjal uurimistöö jaoks. Istuda jahedas [[raamatukogu]]s, juua apelsinimahla, märkida üles oma tähelepanekuid. (lk 44-45) * Üksnes lapsed, poolearulised ja [[võlur]]id teavad, kuidas on tegelikult. Nad tunnevad, et [[jumal]]al ei ole suurt midagi ühist maailmaga, ja ainus, mis selles maailmas otseselt Jumalalt tuleb, on iga asja olemise mõte ja meie [[unistus]] avastada, mis liidab need sündmuste ahelaks. Igal asjal, igal nähtusel on oma tähendus, mis on justkui selle olemus. Kui midagi juhtub, siis tuleneb see alati millestki, millel on sarnane tähendus. See meenutab [[doomino]]t. Ühesilmalise doominokivi külge passitatakse ka ühesilmne, teises otsas on sel mingi teine silmade arv ja sellele tuleb leida sama väärtusega kivi. Ja nõnda kivi kivi järel. [[Tegelikkus]] on konstrueeritud doomino põhimõttel. Asja tuum on üksnes selles, et õppida tundma silmade arvu kividel, mõista sündmuste tähendust. Sellesse tähendusse on kätketud Vägi. (lk 45-46) * Iga [[raamat]] võib olla Raamatu peegeldus, selle helk. See võib viia mõtte kõigile inimeste katsetele jõuda tõeni maailma kohta. Inimestele on kingitud aimus, et igal asjal, mis tundub neile kirjeldamist väärt, on mingi kosmiline või jumalik ning seega igavene mõõde. Seepärast koguvad inimesed kannatlikult nagu sipelgad sõnu, et asju nimetada. (lk 91) * Iga inimese kirjutatud raamat läheb väljapoole seda inimest ja on temast suurem. Kuidas on see võimalik? Inimene, kes kirjutab raamatu, ületab ennast, sest võtab ette enda määratlemise ja nimetamise. Ise on ta vaid tegutsemine, kaootiline liikumine, aga raamat määratleb ja nimetab seda tegutsemist ja seda liikumist, annab sellele tähenduse ja paigutab ta suhetesse teistega. (lk 91) * Kui ilmub armastus, siis teravneb anne näha asju, mis seni on jäänud varju. Aga samas hägustub see, mida enne oli nähtud teravalt ja selgelt. (lk 92) * Täiskasvanud inimeses elab kogu aja laps ja tema kannab kogu tõde inimesest — üksindust, kogetud hüljatust, tähelepanu- ja armastusevajadust, põhjendamatut hirmu - ja sellest algab nii tark ja suur [[poliitik]] kui ka lihtne inimene, igaüks. See, mida ta hiljem elus teeb, on pidev [[dialoog]] enda kui lapsega. (lk 96) * "Härra Delabranche, kas te kõiges selles leidsite mingi tähenduse, mingi üldise mõtte? Milleks luua homunkuluseid milleks muuta [[tina]] kullaks, milleks tundma õppida [[magnet]]it?" :"Ma tean, millest sa mõtled," vastas Delabranche, hoides [[tuul]]e käes oma määrdunud [[parukas|parukat]] kinni, "aga ma ei otsinud tähendust. Ma otsisin reeglit, seaduspärasust." (lk 150) * Markii uinus hetkeks või siis tundus talle, et uinus, sest kui ta silmad lahti tegi, oli kõik teistsugune. :Ta ei istunud enam kaljueendil rohelise oru kohal Ta andis endale aru, et ta on piiritus avaruses, mis paindub kergelt, tekitades keskele korrapärase nõo, justkui avatud raamat. Ja kõik, mida ta siiamaani oli tundnud, kujutas endast nüüd eraldi kirjatähti, ja ta ise oli ka üks väike täht mis ehitab [[sõna]], seejärel [[lause]]t ja tervet lõiku. Igal asjal oli siin oma märk - nagu eraldi hääl lõputus häältekooris. Ta oli üksainus täht ei olnud tähtis, milline, see ei läinud talle korda, tema rõõm tulvas mõistmisest et tal on tähendus, et ilma temata oleks sõna, mida ta koos teiste tähtedega moodustas, vigane. Võib-olla oli ta [[koma]], tavaline punkt, mis lõpetab pöördumatult lause, võib-olla iseendasse sulgunud "o" või sügavusse küünitav igrek, võib-olla lihtsalt sõnadevaheline tühi ruum, ilma milleta sõnade tähendus sulaks kokku või seguneks. Ta vaatas rahulikult sirget ja selget [[silmapiir]]i, mille moodustas ilmatusuure valge lehe serv, tuhandeid kirjatähti ühtlastes ridades, mis ulatusid [[lõpmatus]se. Ta mõtles siis, kelle jaoks on see raamat lahti tehtud ja mida see peaks teenima. Ta tõstis pilgu ja nägi, et taevas on miljoneid kordi suurem kui raamat ja seepärast sisaldab endas raamatut paljukordselt. Raamat oli avatud taeva jaoks. (lk 184-185) * Ei jääda mäletama pürgimusi, mäletatakse üksnes [[saavutus]]i. (lk 192) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tokarczuk, Olga}} [[Kategooria:Poola kirjanikud]] [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 21da6yk2amkwyp1ktc2pfntqi9d1bud 135951 135950 2026-10-09T21:58:02Z Pseudacorus 2604 /* Ühe Raamatu otsijate teekond */ 135951 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olga Tokarczuk (2018).jpg|pisi|Olga Tokarczuk, 2018.]] '''Olga Nawoja Tokarczuk''' (sündinud 29. jaanuaril 1962 Sulechówis) on Poola kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (2018). Ta on Poola rohelise partei Greens 2004 liige. Eesti keeles on temalt ilmunud: * jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (Kultuurileht, 2005; [[Loomingu Raamatukogu]] nr 40), tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] * romaan "Algus ja teised ajad" (2012), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "Päeva maja, öö maja" (2013), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "[[Aja oma atra läbi koolnute kontide]]" (2020), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "Ühe Raamatu otsijate teekond" (2022) tõlkinud Hendrik Lindepuu ==Ühe Raamatu otsijate teekond== Olga Tokarzcuk, "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022 * Ja Gauche’i [[maailm]] oli püsti magavate [[hobune|hobuste]] turjade vahel ja kasvas ülespoole, [[tall]]i katuse mitte eriti tihedate laudade poole, mille pragude vahelt paistis öine [[tähistaevas]]. Gauche teadis, et taevas on ilmatusuur. Arvatavasti rääkis talle sellest üks klarissidest ja see süstis temasse igaveseks [[kurbus]]e. Enne uinumist vaatas ta taevaviilu, võideldes raskete laugudega, ja nägi, et [[tähed]] ei ole üldse liikumatud, et need nihkuvad vaid endale teada suunas ja et järgmisel õhtul naasevad oma vanale kohale. Maailm on elus, mõtles Gauche uniselt, hingab samamoodi nagu hobused, nagu [[koer]], nagu ta ise, ja taevas on maailma [[kõht]], mis liigub selle aeglase hingamise tasases [[rütm]]is. (lk 9) * [[Alkeemia]] oli tollal midagi totaalse [[filosoofia]] sarnast, sest kätte olid jõudnud murrangulised ajad. Minevikku kadus üürike ja habras religioonivabaduse epohh, pakatamas müstitsismist, ja sündis ratsionalismiajastu, [[mõistus]]e marmorpeegellik kuningriik. Murranguaegadel ei jää üle muud, kui siirduda kõrgemale, lihtsate jaotuste kohale, ja leida [[keel]], mis laseb määratleda mingi kolmanda tee. (lk 12) * Maine [[armastus]] on selleks, et vältida silmitsiseismist [[Absoluut|Absoluudiga]]. (lk 14) * Markiisi elu oleks väärt omaette jutustust. See oleks jutustus sellest, kuidas mõned [[naised]] usuvad [[armastus]]e lunastavat ja ebatavalist jõudu, ja sellest, kuidas nad pettuvad. Kuidas nad ehitavad oma maailma [[ootus]]test, justkui [[vineer]]ile joonistatud teatridekoratsioonidest. Kuidas nad vananevad, kaotavad [[enesekindlus]]t ja vajuvad [[meeleheide|meeleheites]] kohutavasse naiselikku [[üksindus]]se. Kuidas nad desperaatselt võtavad võitluseks [[julgus]]e kokku, milles ainsateks [[relv]]adeks on õlakehitus, pisišantaaž, ühises [[voodi]]s magamisest keeldumine, teeseldud [[migreen]] ja viljatud, kõigile märkamatuks jäävad manipulatsioonid. Naiste peetud [[sõjad]] on väikeste poiste sõjad, puust vestetud sõdurite ja nende puumõõkade [[kangelaslikkus]]. (lk 15) * [[Intuitsioon]] võib olla üldise korra eelaimus, aga tunnetusteena on see siiski ääretult ebatäiuslik. See puhkeb ja kohe ka kaob. Allub sisemistele [[meeleolu]]dele ja välistele mõjudele. Seguneb [[eelarvamus]]te ja tavalise inimliku [[hirm]]uga. Süttib ja kustub. Intuitsioonil on [[tuli|tule]] loomus. (lk 21) * Kui [[imik]] on inimese ebatäiuslik vorm, siis naissoost imik on imiku ebatäiuslik vorm, see on midagi nii üleüldist kui [[nädal]]a kuus argipäeva. Kui sünnib [[poiss]], siis on ta nagu [[pühapäev]]. Väikesed [[tüdrukud]], kellele sünnib väikevend, kasvavad veendumuses, et nemad on üksnes [[sissejuhatus]]eks, avamäng millekski muuks, tähtsamaks eksistentsiks, sest venna ilmumine lükkab nad kohe varju. Just poisi üle tunnevad vanemad [[uhkus]]t, vaatavad õnnelikult, kui ta hakkab käima ja rääkima, ja kui ta sikutab vanemat [[õde]] punasest [[pats]]ist, nimetavad seda südikuseks, julguseks ja lõpuks [[mehisus]]eks. Ja sealtpeale tähendab mehisus vanematele õdedele teatud sorti kiusu maailma vaikse heakskiidu saatel. (lk 28) * Rännaku algul ei ole niivõrd tähtis [[eesmärk]], kui just ruumis ja ajas [[liikumine]]. Mõttel on siis nii palju ruumi, et see võib laisalt voolata, pilk sirutub avaral [[maastik]]ul kui õitsva [[moon]]i kroonlehed. [[Mure]]de ja hirmude nurgad kaotavad teravust, on ümaramad, justkui tinglikud. Liikuvalt [[vaatepunkt]]ilt nähtud maailm paistab harmoonilisem ja lõplikum. Rännak õpetab mitte kiinduma pisiasjadesse. Just [[detail]] on [[liikumatus]]e tuum, sest asja olemus ise on kogu aeg muutumises. [[Rändaja]] silmadega nähtud minevikuhetked saavad tihti uue [[tähendus]]e. Rändavad inimesed ei saa targemaks mitte üksnes seepärast, et aina kogevad uusi vaateid ja [[sündmus]]i, vaid seetõttu, et muutuvad iseenda jaoks mööduvaks maastikuks, millele võib vaadata rahustavalt distantsilt. Ja sel kombel märkavad nad enamat. (lk 41-42) * Talle meenusid oma lapsed: olevuste punt, kelles elasid tema enda ja ta naise jooned. Ja nüüd sünnib veel üks. Milline? [[Päike]] ja [[Veenus]] on Neitsi tähemärgis. See on hea tähtkuju, töökas ja konkreetne. Kui tuleb ilmale poiss, süs võib arvestada tema abiga [[äri]]s. Kui tüdruk, siis saab temast suurepärane koduperenaine. Tagasihoidlik, töökas, võib-olla veidi maine, aga naistel polegi vaja pilvedes hõljuda. Kui teha nii palju lapsi, mõtles ta, et igal oleks päike teises tähtkujus, siis oleks kodus terve [[sodiaak]]. Saaks uurida nendevahelisi suhteid ja see oleks kindlasti suurepärane materjal uurimistöö jaoks. Istuda jahedas [[raamatukogu]]s, juua apelsinimahla, märkida üles oma tähelepanekuid. (lk 44-45) * Üksnes lapsed, poolearulised ja [[võlur]]id teavad, kuidas on tegelikult. Nad tunnevad, et [[jumal]]al ei ole suurt midagi ühist maailmaga, ja ainus, mis selles maailmas otseselt Jumalalt tuleb, on iga asja olemise mõte ja meie [[unistus]] avastada, mis liidab need sündmuste ahelaks. Igal asjal, igal nähtusel on oma tähendus, mis on justkui selle olemus. Kui midagi juhtub, siis tuleneb see alati millestki, millel on sarnane tähendus. See meenutab [[doomino]]t. Ühesilmalise doominokivi külge passitatakse ka ühesilmne, teises otsas on sel mingi teine silmade arv ja sellele tuleb leida sama väärtusega kivi. Ja nõnda kivi kivi järel. [[Tegelikkus]] on konstrueeritud doomino põhimõttel. Asja tuum on üksnes selles, et õppida tundma silmade arvu kividel, mõista sündmuste tähendust. Sellesse tähendusse on kätketud Vägi. (lk 45-46) * Iga [[raamat]] võib olla Raamatu peegeldus, selle helk. See võib viia mõtte kõigile inimeste katsetele jõuda tõeni maailma kohta. Inimestele on kingitud aimus, et igal asjal, mis tundub neile kirjeldamist väärt, on mingi kosmiline või jumalik ning seega igavene mõõde. Seepärast koguvad inimesed kannatlikult nagu sipelgad sõnu, et asju nimetada. (lk 91) * Iga inimese kirjutatud raamat läheb väljapoole seda inimest ja on temast suurem. Kuidas on see võimalik? Inimene, kes kirjutab raamatu, ületab ennast, sest võtab ette enda määratlemise ja nimetamise. Ise on ta vaid tegutsemine, kaootiline liikumine, aga raamat määratleb ja nimetab seda tegutsemist ja seda liikumist, annab sellele tähenduse ja paigutab ta suhetesse teistega. (lk 91) * Kui ilmub armastus, siis teravneb anne näha asju, mis seni on jäänud varju. Aga samas hägustub see, mida enne oli nähtud teravalt ja selgelt. (lk 92) * Täiskasvanud inimeses elab kogu aja laps ja tema kannab kogu tõde inimesest — üksindust, kogetud hüljatust, tähelepanu- ja armastusevajadust, põhjendamatut hirmu - ja sellest algab nii tark ja suur [[poliitik]] kui ka lihtne inimene, igaüks. See, mida ta hiljem elus teeb, on pidev [[dialoog]] enda kui lapsega. (lk 96) * "Härra Delabranche, kas te kõiges selles leidsite mingi tähenduse, mingi üldise mõtte? Milleks luua homunkuluseid milleks muuta [[tina]] kullaks, milleks tundma õppida [[magnet]]it?" :"Ma tean, millest sa mõtled," vastas Delabranche, hoides [[tuul]]e käes oma määrdunud [[parukas|parukat]] kinni, "aga ma ei otsinud tähendust. Ma otsisin reeglit, seaduspärasust." (lk 150) * Markii uinus hetkeks või siis tundus talle, et uinus, sest kui ta silmad lahti tegi, oli kõik teistsugune. :Ta ei istunud enam kaljueendil rohelise oru kohal Ta andis endale aru, et ta on piiritus avaruses, mis paindub kergelt, tekitades keskele korrapärase nõo, justkui avatud raamat. Ja kõik, mida ta siiamaani oli tundnud, kujutas endast nüüd eraldi kirjatähti, ja ta ise oli ka üks väike täht mis ehitab [[sõna]], seejärel [[lause]]t ja tervet lõiku. Igal asjal oli siin oma märk - nagu eraldi hääl lõputus häältekooris. Ta oli üksainus täht ei olnud tähtis, milline, see ei läinud talle korda, tema rõõm tulvas mõistmisest et tal on tähendus, et ilma temata oleks sõna, mida ta koos teiste tähtedega moodustas, vigane. Võib-olla oli ta [[koma]], tavaline punkt, mis lõpetab pöördumatult lause, võib-olla iseendasse sulgunud "o" või sügavusse küünitav igrek, võib-olla lihtsalt sõnadevaheline tühi ruum, ilma milleta sõnade tähendus sulaks kokku või seguneks. Ta vaatas rahulikult sirget ja selget [[silmapiir]]i, mille moodustas ilmatusuure valge lehe serv, tuhandeid kirjatähti ühtlastes ridades, mis ulatusid [[lõpmatus]se. Ta mõtles siis, kelle jaoks on see raamat lahti tehtud ja mida see peaks teenima. Ta tõstis pilgu ja nägi, et taevas on miljoneid kordi suurem kui raamat ja seepärast sisaldab endas raamatut paljukordselt. Raamat oli avatud taeva jaoks. (lk 184-185) * Ei jääda mäletama pürgimusi, mäletatakse üksnes [[saavutus]]i. (lk 192) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tokarczuk, Olga}} [[Kategooria:Poola kirjanikud]] [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] h3p29c53plhu1vvmt9n4ss9udfqimfx 135952 135951 2026-10-09T22:00:06Z Pseudacorus 2604 /* Ühe Raamatu otsijate teekond */ 135952 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olga Tokarczuk (2018).jpg|pisi|Olga Tokarczuk, 2018.]] '''Olga Nawoja Tokarczuk''' (sündinud 29. jaanuaril 1962 Sulechówis) on Poola kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (2018). Ta on Poola rohelise partei Greens 2004 liige. Eesti keeles on temalt ilmunud: * jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (Kultuurileht, 2005; [[Loomingu Raamatukogu]] nr 40), tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] * romaan "Algus ja teised ajad" (2012), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "Päeva maja, öö maja" (2013), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "[[Aja oma atra läbi koolnute kontide]]" (2020), tõlkinud Hendrik Lindepuu * romaan "Ühe Raamatu otsijate teekond" (2022) tõlkinud Hendrik Lindepuu ==Ühe Raamatu otsijate teekond== Olga Tokarzcuk, "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022 * Ja Gauche’i [[maailm]] oli püsti magavate [[hobune|hobuste]] turjade vahel ja kasvas ülespoole, [[tall]]i katuse mitte eriti tihedate laudade poole, mille pragude vahelt paistis öine [[tähistaevas]]. Gauche teadis, et taevas on ilmatusuur. Arvatavasti rääkis talle sellest üks klarissidest ja see süstis temasse igaveseks [[kurbus]]e. Enne uinumist vaatas ta taevaviilu, võideldes raskete laugudega, ja nägi, et [[tähed]] ei ole üldse liikumatud, et need nihkuvad vaid endale teada suunas ja et järgmisel õhtul naasevad oma vanale kohale. Maailm on elus, mõtles Gauche uniselt, hingab samamoodi nagu hobused, nagu [[koer]], nagu ta ise, ja taevas on maailma [[kõht]], mis liigub selle aeglase hingamise tasases [[rütm]]is. (lk 9) * [[Alkeemia]] oli tollal midagi totaalse [[filosoofia]] sarnast, sest kätte olid jõudnud murrangulised ajad. Minevikku kadus üürike ja habras religioonivabaduse epohh, pakatamas müstitsismist, ja sündis ratsionalismiajastu, [[mõistus]]e marmorpeegellik kuningriik. Murranguaegadel ei jää üle muud, kui siirduda kõrgemale, lihtsate jaotuste kohale, ja leida [[keel]], mis laseb määratleda mingi kolmanda tee. (lk 12) * Maine [[armastus]] on selleks, et vältida silmitsiseismist [[Absoluut|Absoluudiga]]. (lk 14) * Markiisi elu oleks väärt omaette jutustust. See oleks jutustus sellest, kuidas mõned [[naised]] usuvad [[armastus]]e lunastavat ja ebatavalist jõudu, ja sellest, kuidas nad pettuvad. Kuidas nad ehitavad oma maailma [[ootus]]test, justkui [[vineer]]ile joonistatud teatridekoratsioonidest. Kuidas nad vananevad, kaotavad [[enesekindlus]]t ja vajuvad [[meeleheide|meeleheites]] kohutavasse naiselikku [[üksindus]]se. Kuidas nad desperaatselt võtavad võitluseks [[julgus]]e kokku, milles ainsateks [[relv]]adeks on õlakehitus, pisišantaaž, ühises [[voodi]]s magamisest keeldumine, teeseldud [[migreen]] ja viljatud, kõigile märkamatuks jäävad manipulatsioonid. Naiste peetud [[sõjad]] on väikeste poiste sõjad, puust vestetud sõdurite ja nende puumõõkade [[kangelaslikkus]]. (lk 15) * [[Intuitsioon]] võib olla üldise korra eelaimus, aga tunnetusteena on see siiski ääretult ebatäiuslik. See puhkeb ja kohe ka kaob. Allub sisemistele [[meeleolu]]dele ja välistele mõjudele. Seguneb [[eelarvamus]]te ja tavalise inimliku [[hirm]]uga. Süttib ja kustub. Intuitsioonil on [[tuli|tule]] loomus. (lk 21) * Kui [[imik]] on inimese ebatäiuslik vorm, siis naissoost imik on imiku ebatäiuslik vorm, see on midagi nii üleüldist kui [[nädal]]a kuus argipäeva. Kui sünnib [[poiss]], siis on ta nagu [[pühapäev]]. Väikesed [[tüdrukud]], kellele sünnib väikevend, kasvavad veendumuses, et nemad on üksnes [[sissejuhatus]]eks, avamäng millekski muuks, tähtsamaks eksistentsiks, sest venna ilmumine lükkab nad kohe varju. Just poisi üle tunnevad vanemad [[uhkus]]t, vaatavad õnnelikult, kui ta hakkab käima ja rääkima, ja kui ta sikutab vanemat [[õde]] punasest [[pats]]ist, nimetavad seda südikuseks, julguseks ja lõpuks [[mehisus]]eks. Ja sealtpeale tähendab mehisus vanematele õdedele teatud sorti kiusu maailma vaikse heakskiidu saatel. (lk 28) * Rännaku algul ei ole niivõrd tähtis [[eesmärk]], kui just ruumis ja ajas [[liikumine]]. Mõttel on siis nii palju ruumi, et see võib laisalt voolata, pilk sirutub avaral [[maastik]]ul kui õitsva [[moon]]i kroonlehed. [[Mure]]de ja hirmude nurgad kaotavad teravust, on ümaramad, justkui tinglikud. Liikuvalt [[vaatepunkt]]ilt nähtud maailm paistab harmoonilisem ja lõplikum. Rännak õpetab mitte kiinduma pisiasjadesse. Just [[detail]] on [[liikumatus]]e tuum, sest asja olemus ise on kogu aeg muutumises. [[Rändaja]] silmadega nähtud minevikuhetked saavad tihti uue [[tähendus]]e. Rändavad inimesed ei saa targemaks mitte üksnes seepärast, et aina kogevad uusi vaateid ja [[sündmus]]i, vaid seetõttu, et muutuvad iseenda jaoks mööduvaks maastikuks, millele võib vaadata rahustavalt distantsilt. Ja sel kombel märkavad nad enamat. (lk 41-42) * Talle meenusid oma lapsed: olevuste punt, kelles elasid tema enda ja ta naise jooned. Ja nüüd sünnib veel üks. Milline? [[Päike]] ja [[Veenus]] on Neitsi tähemärgis. See on hea tähtkuju, töökas ja konkreetne. Kui tuleb ilmale poiss, süs võib arvestada tema abiga [[äri]]s. Kui tüdruk, siis saab temast suurepärane koduperenaine. Tagasihoidlik, töökas, võib-olla veidi maine, aga naistel polegi vaja pilvedes hõljuda. Kui teha nii palju lapsi, mõtles ta, et igal oleks päike teises tähtkujus, siis oleks kodus terve [[sodiaak]]. Saaks uurida nendevahelisi suhteid ja see oleks kindlasti suurepärane materjal uurimistöö jaoks. Istuda jahedas [[raamatukogu]]s, juua apelsinimahla, märkida üles oma tähelepanekuid. (lk 44-45) * Üksnes lapsed, poolearulised ja [[võlur]]id teavad, kuidas on tegelikult. Nad tunnevad, et [[jumal]]al ei ole suurt midagi ühist maailmaga, ja ainus, mis selles maailmas otseselt Jumalalt tuleb, on iga asja olemise mõte ja meie [[unistus]] avastada, mis liidab need sündmuste ahelaks. Igal asjal, igal nähtusel on oma tähendus, mis on justkui selle olemus. Kui midagi juhtub, siis tuleneb see alati millestki, millel on sarnane tähendus. See meenutab [[doomino]]t. Ühesilmalise doominokivi külge passitatakse ka ühesilmne, teises otsas on sel mingi teine silmade arv ja sellele tuleb leida sama väärtusega kivi. Ja nõnda kivi kivi järel. [[Tegelikkus]] on konstrueeritud doomino põhimõttel. Asja tuum on üksnes selles, et õppida tundma silmade arvu kividel, mõista sündmuste tähendust. Sellesse tähendusse on kätketud Vägi. (lk 45-46) * Iga [[raamat]] võib olla Raamatu peegeldus, selle helk. See võib viia mõtte kõigile inimeste katsetele jõuda tõeni maailma kohta. Inimestele on kingitud aimus, et igal asjal, mis tundub neile kirjeldamist väärt, on mingi kosmiline või jumalik ning seega igavene mõõde. Seepärast koguvad inimesed kannatlikult nagu sipelgad sõnu, et asju nimetada. (lk 91) * Iga inimese kirjutatud raamat läheb väljapoole seda inimest ja on temast suurem. Kuidas on see võimalik? Inimene, kes kirjutab raamatu, ületab ennast, sest võtab ette enda määratlemise ja nimetamise. Ise on ta vaid tegutsemine, kaootiline liikumine, aga raamat määratleb ja nimetab seda tegutsemist ja seda liikumist, annab sellele tähenduse ja paigutab ta suhetesse teistega. (lk 91) * Kui ilmub armastus, siis teravneb anne näha asju, mis seni on jäänud varju. Aga samas hägustub see, mida enne oli nähtud teravalt ja selgelt. (lk 92) * Täiskasvanud inimeses elab kogu aja laps ja tema kannab kogu tõde inimesest — üksindust, kogetud hüljatust, tähelepanu- ja armastusevajadust, põhjendamatut hirmu - ja sellest algab nii tark ja suur [[poliitik]] kui ka lihtne inimene, igaüks. See, mida ta hiljem elus teeb, on pidev [[dialoog]] enda kui lapsega. (lk 96) * "Härra Delabranche, kas te kõiges selles leidsite mingi tähenduse, mingi üldise mõtte? Milleks luua homunkuluseid milleks muuta [[tina]] kullaks, milleks tundma õppida [[magnet]]it?" :"Ma tean, millest sa mõtled," vastas Delabranche, hoides [[tuul]]e käes oma määrdunud [[parukas|parukat]] kinni, "aga ma ei otsinud tähendust. Ma otsisin reeglit, seaduspärasust." (lk 150) * Markii uinus hetkeks või siis tundus talle, et uinus, sest kui ta silmad lahti tegi, oli kõik teistsugune. :Ta ei istunud enam kaljueendil rohelise oru kohal Ta andis endale aru, et ta on piiritus avaruses, mis paindub kergelt, tekitades keskele korrapärase nõo, justkui avatud raamat. Ja kõik, mida ta siiamaani oli tundnud, kujutas endast nüüd eraldi kirjatähti, ja ta ise oli ka üks väike täht mis ehitab [[sõna]], seejärel [[lause]]t ja tervet lõiku. Igal asjal oli siin oma märk - nagu eraldi hääl lõputus häältekooris. Ta oli üksainus täht ei olnud tähtis, milline, see ei läinud talle korda, tema rõõm tulvas mõistmisest et tal on tähendus, et ilma temata oleks sõna, mida ta koos teiste tähtedega moodustas, vigane. Võib-olla oli ta [[koma]], tavaline punkt, mis lõpetab pöördumatult lause, võib-olla iseendasse sulgunud "o" või sügavusse küünitav igrek, võib-olla lihtsalt sõnadevaheline tühi ruum, ilma milleta sõnade tähendus sulaks kokku või seguneks. Ta vaatas rahulikult sirget ja selget [[silmapiir]]i, mille moodustas ilmatusuure valge lehe serv, tuhandeid kirjatähti ühtlastes ridades, mis ulatusid [[lõpmatus]]se. Ta mõtles siis, kelle jaoks on see raamat lahti tehtud ja mida see peaks teenima. Ta tõstis pilgu ja nägi, et taevas on miljoneid kordi suurem kui raamat ja seepärast sisaldab endas raamatut paljukordselt. Raamat oli avatud taeva jaoks. (lk 184-185) * Ei jääda mäletama pürgimusi, mäletatakse üksnes [[saavutus]]i. (lk 192) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tokarczuk, Olga}} [[Kategooria:Poola kirjanikud]] [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] ka252ic7tyt0stircxgwck5s5qx5aoa 4 9571 135945 135894 2026-10-09T17:46:18Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135945 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%22%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 2 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Francis Bacon]] | data-sort-value="1561" | 1561-01-22 | data-sort-value="1626" | 1626-04-09 | [[:d:Q37388|Q37388]] |- | [[Hugo von Hofmannsthal]] | data-sort-value="1874" | 1874-02-01 | data-sort-value="1929" | 1929-07-15 | [[:d:Q51513|Q51513]] |- | [[Jevgeni Zamjatin]] | data-sort-value="1884" | 1884-01-20 | data-sort-value="1937" | 1937-03-10 | [[:d:Q204868|Q204868]] |- | [[Langston Hughes]] | data-sort-value="1901" | 1901-02-01 | data-sort-value="1967" | 1967-05-22 | [[:d:Q188093|Q188093]] |- | [[Magda Pihla]] | data-sort-value="1908" | 1908-02-01 | data-sort-value="1989" | 1989-05-31 | [[:d:Q16403290|Q16403290]] |- | [[Muriel Spark]] | data-sort-value="1918" | 1918-02-01 | data-sort-value="2006" | 2006-04-13 | [[:d:Q233956|Q233956]] |- | [[Eda Ahi]] | data-sort-value="1990" | 1990-02-01 | | [[:d:Q12361019|Q12361019]] |- | [[James Joyce]] | data-sort-value="1882" | 1882-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-01-13 | [[:d:Q6882|Q6882]] |- | [[Sirkka Turkka]] | data-sort-value="1939" | 1939-02-02 | data-sort-value="2021" | 2021-10-23 | [[:d:Q455651|Q455651]] |- | [[Tiiu Talvistu]] | data-sort-value="1955" | 1955-02-02 | data-sort-value="2020" | 2020-02-17 | [[:d:Q61110324|Q61110324]] |- | [[Mare Ainsaar]] | data-sort-value="1966" | 1966-02-02 | | [[:d:Q60603484|Q60603484]] |- | [[Santa Montefiore]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-02 | | [[:d:Q434823|Q434823]] |- | [[Andris Slavinskis]] | data-sort-value="1988" | 1988-02-02 | | [[:d:Q59877569|Q59877569]] |- | [[Samuel Butler (luuletaja)]] | data-sort-value="1612" | 1612-02-03 | data-sort-value="1680" | 1680-09-25 | [[:d:Q258766|Q258766]] |- | [[Gertrude Stein]] | data-sort-value="1874" | 1874-02-03 | data-sort-value="1946" | 1946-07-27 | [[:d:Q188385|Q188385]] |- | [[Georg Trakl]] | data-sort-value="1887" | 1887-02-03 | data-sort-value="1914" | 1914-11-03 | [[:d:Q78476|Q78476]] |- | [[Artur Adson]] | data-sort-value="1889" | 1889-02-03 | data-sort-value="1977" | 1977-01-05 | [[:d:Q333892|Q333892]] |- | [[Paul Ariste]] | data-sort-value="1905" | 1905-02-03 | data-sort-value="1990" | 1990-02-02 | [[:d:Q241324|Q241324]] |- | [[Simone Weil]] | data-sort-value="1909" | 1909-02-03 | data-sort-value="1943" | 1943-08-24 | [[:d:Q157309|Q157309]] |- | [[Ljubov Zabašta]] | data-sort-value="1918" | 1918-01-21 | data-sort-value="1990" | 1990-07-21 | [[:d:Q4981332|Q4981332]] |- | [[Aili Kogerman]] | data-sort-value="1933" | 1933-02-03 | data-sort-value="2023" | 2023-12-31 | [[:d:Q12358406|Q12358406]] |- | [[Raoul Kurvitz]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-03 | | [[:d:Q16404719|Q16404719]] |- | [[Indrek Tarand]] | data-sort-value="1964" | 1964-02-03 | | [[:d:Q930324|Q930324]] |- | [[Dana Levin]] | data-sort-value="1965" | 1965-02-03 | | [[:d:Q5214775|Q5214775]] |- | [[Katja Petrowskaja]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-03 | | [[:d:Q15440711|Q15440711]] |- | [[Amal Clooney|Amal Alamuddin]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-03 | | [[:d:Q16769592|Q16769592]] |- | [[Kliment Vorošilov]] | data-sort-value="1881" | 1881-01-23 | data-sort-value="1969" | 1969-12-02 | [[:d:Q186185|Q186185]] |- | [[Pitirim Sorokin]] | data-sort-value="1889" | 1889-01-23 | data-sort-value="1968" | 1968-02-10 | [[:d:Q319816|Q319816]] |- | [[Kustas Põldmaa]] | data-sort-value="1897" | 1897-02-04 | data-sort-value="1977" | 1977-08-02 | [[:d:Q61109974|Q61109974]] |- | [[Lula Lowe Weeden]] | data-sort-value="1918" | 1918-02-04 | data-sort-value="2013" | 2013-06-22 | [[:d:Q105516461|Q105516461]] |- | [[Lembit Remmelgas]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-04 | data-sort-value="1992" | 1992-07-25 | [[:d:Q13578482|Q13578482]] |- | [[Ülo Uluots]] | data-sort-value="1930" | 1930-02-04 | data-sort-value="1997" | 1997-07-18 | [[:d:Q17446840|Q17446840]] |- | [[Helle Karis]] | data-sort-value="1944" | 1944-02-04 | data-sort-value="2021" | 2021-06-05 | [[:d:Q12363746|Q12363746]] |- | [[Vilve Unt]] | data-sort-value="1956" | 1956-02-04 | | [[:d:Q61111577|Q61111577]] |- | [[Piret Kalda]] | data-sort-value="1966" | 1966-02-04 | | [[:d:Q14483665|Q14483665]] |- | [[Ene-Liis Semper]] | data-sort-value="1969" | 1969-02-04 | | [[:d:Q16404450|Q16404450]] |- | [[Tiit Tammaru]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-04 | | [[:d:Q24546325|Q24546325]] |- | [[Priit Pius]] | data-sort-value="1989" | 1989-02-04 | | [[:d:Q17362500|Q17362500]] |- | [[Kaisa Ling|Kaisa Maria Ling]] | data-sort-value="1990" | 1990-02-04 | | [[:d:Q72426109|Q72426109]] |- | [[Johan Ludvig Runeberg]] | data-sort-value="1804" | 1804-02-05 | data-sort-value="1877" | 1877-05-06 | [[:d:Q215339|Q215339]] |- | [[Adlai Stevenson]] | data-sort-value="1900" | 1900-02-05 | data-sort-value="1965" | 1965-07-14 | [[:d:Q311719|Q311719]] |- | [[Ilon Wikland]] | data-sort-value="1930" | 1930-02-05 | | [[:d:Q293162|Q293162]] |- | [[Susan Hill]] | data-sort-value="1942" | 1942-02-05 | | [[:d:Q269982|Q269982]] |- | [[Piret Hirv]] | data-sort-value="1969" | 1969-02-05 | | [[:d:Q115796926|Q115796926]] |- | [[Mirjam Hinrikus]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-05 | | [[:d:Q123999283|Q123999283]] |- | [[Oudekki Loone]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-05 | | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Karmen Turk]] | data-sort-value="1982" | 1982-02-05 | | [[:d:Q16407425|Q16407425]] |- | [[Anne Spencer]] | data-sort-value="1882" | 1882-02-06 | data-sort-value="1975" | 1975-07-27 | [[:d:Q4121378|Q4121378]] |- | [[Marie Reisik]] | data-sort-value="1887" | 1887-02-06 | data-sort-value="1941" | 1941-08-03 | [[:d:Q12369773|Q12369773]] |- | [[Jenny Siimon]] | data-sort-value="1905" | 1905-02-06 | data-sort-value="1982" | 1982-04-03 | [[:d:Q16404708|Q16404708]] |- | [[Ronald Reagan]] | data-sort-value="1911" | 1911-02-06 | data-sort-value="2004" | 2004-06-05 | [[:d:Q9960|Q9960]] |- | [[Elin Sütiste]] | data-sort-value="1975" | 1975-02-06 | | [[:d:Q16405796|Q16405796]] |- | [[Olena Zelenska]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-06 | | [[:d:Q59321885|Q59321885]] |- | [[Kristjan Kask]] | data-sort-value="1980" | 1980-02-06 | | [[:d:Q85992374|Q85992374]] |- | [[Luisa Rõivas]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-06 | | [[:d:Q3741148|Q3741148]] |- | [[Charles Dickens]] | data-sort-value="1812" | 1812-02-07 | data-sort-value="1870" | 1870-06-09 | [[:d:Q5686|Q5686]] |- | [[Laura Ingalls Wilder]] | data-sort-value="1867" | 1867-02-07 | data-sort-value="1957" | 1957-02-10 | [[:d:Q237514|Q237514]] |- | [[Hazel Hall]] | data-sort-value="1886" | 1886-02-07 | data-sort-value="1924" | 1924-05-11 | [[:d:Q13563275|Q13563275]] |- | [[Anna Świrszczyńska]] | data-sort-value="1909" | 1909-02-07 | data-sort-value="1984" | 1984-09-30 | [[:d:Q2659850|Q2659850]] |- | [[Karen Joy Fowler]] | data-sort-value="1950" | 1950-02-07 | | [[:d:Q4383379|Q4383379]] |- | [[Toomas Siitan]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-07 | | [[:d:Q16404730|Q16404730]] |- | [[Elina Pähklimägi]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-07 | | [[:d:Q16404598|Q16404598]] |- | [[Edith Karlson]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-07 | | [[:d:Q16406192|Q16406192]] |- | [[Kaupo Voormansik]] | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[:d:Q79083224|Q79083224]] |- | [[Kerli Kõiv]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-07 | | [[:d:Q233944|Q233944]] |- | [[Martin Buber]] | data-sort-value="1878" | 1878-02-08 | data-sort-value="1965" | 1965-06-13 | [[:d:Q84423|Q84423]] |- | [[Joseph Schumpeter]] | data-sort-value="1883" | 1883-02-08 | data-sort-value="1950" | 1950-01-08 | [[:d:Q78477|Q78477]] |- | [[Elizabeth Bishop]] | data-sort-value="1911" | 1911-02-08 | data-sort-value="1979" | 1979-10-06 | [[:d:Q235946|Q235946]] |- | [[Eila Pennanen]] | data-sort-value="1916" | 1916-02-08 | data-sort-value="1994" | 1994-01-23 | [[:d:Q6041788|Q6041788]] |- | [[Eila Kivikk'aho]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-08 | data-sort-value="2004" | 2004-06-21 | [[:d:Q533950|Q533950]] |- | [[Raimond Kolk]] | data-sort-value="1924" | 1924-02-08 | data-sort-value="1992" | 1992-11-03 | [[:d:Q1563851|Q1563851]] |- | [[Marina Silva]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-08 | | [[:d:Q237693|Q237693]] |- | [[Miina Härma]] | data-sort-value="1864" | 1864-02-09 | data-sort-value="1941" | 1941-11-16 | [[:d:Q438792|Q438792]] |- | [[Natsume Sōseki]] | data-sort-value="1867" | 1867-02-09 | data-sort-value="1916" | 1916-12-09 | [[:d:Q180903|Q180903]] |- | [[Tiia Toomet]] | data-sort-value="1947" | 1947-02-09 | | [[:d:Q16407195|Q16407195]] |- | [[Merike Kiipus]] | data-sort-value="1957" | 1957-02-09 | | [[:d:Q116940242|Q116940242]] |- | [[Helin Puksand]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-09 | | [[:d:Q120749639|Q120749639]] |- | [[Anna Roberta]] | data-sort-value="1999" | 1999-02-09 | | [[:d:Q125704563|Q125704563]] |- | [[Boriss Pasternak]] | data-sort-value="1890" | 1890-01-29 | data-sort-value="1960" | 1960-05-30 | [[:d:Q41223|Q41223]] |- | [[Bertolt Brecht]] | data-sort-value="1898" | 1898-02-10 | data-sort-value="1956" | 1956-08-14 | [[:d:Q38757|Q38757]] |- | [[Ilona Laaman]] | data-sort-value="1934" | 1934-02-10 | data-sort-value="2017" | 2017-06-26 | [[:d:Q1628354|Q1628354]] |- | [[Lea Mändmets]] | data-sort-value="1963" | 1963-02-10 | | [[:d:Q97215480|Q97215480]] |- | [[Thomas Alva Edison]] | data-sort-value="1847" | 1847-02-11 | data-sort-value="1931" | 1931-10-18 | [[:d:Q8743|Q8743]] |- | [[Heljo Mänd]] | data-sort-value="1926" | 1926-02-11 | data-sort-value="2020" | 2020-12-06 | [[:d:Q16404236|Q16404236]] |- | [[Maryse Condé]] | data-sort-value="1934" | 1934-02-11 | data-sort-value="2024" | 2024-04-02 | [[:d:Q464371|Q464371]] |- | [[Burt Reynolds]] | data-sort-value="1936" | 1936-02-11 | data-sort-value="2018" | 2018-09-06 | [[:d:Q202148|Q202148]] |- | [[Hardo Aasmäe]] | data-sort-value="1951" | 1951-02-11 | data-sort-value="2014" | 2014-12-29 | [[:d:Q3741462|Q3741462]] |- | [[Triinu Ojamaa]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-11 | | [[:d:Q12377257|Q12377257]] |- | [[Raija Siekkinen]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-11 | data-sort-value="2004" | 2004-02-07 | [[:d:Q2777773|Q2777773]] |- | [[Margit Mutso]] | data-sort-value="1966" | 1966-02-11 | | [[:d:Q6760597|Q6760597]] |- | [[Dagmar Lamp]] | data-sort-value="1984" | 1984-02-11 | | [[:d:Q65258742|Q65258742]] |- | [[Abraham Lincoln]] | data-sort-value="1809" | 1809-02-12 | data-sort-value="1865" | 1865-04-15 | [[:d:Q91|Q91]] |- | [[Charles Darwin]] | data-sort-value="1809" | 1809-02-12 | data-sort-value="1882" | 1882-04-19 | [[:d:Q1035|Q1035]] |- | [[Johan Laidoner]] | data-sort-value="1884" | 1884-02-12 | data-sort-value="1953" | 1953-03-13 | [[:d:Q433818|Q433818]] |- | [[David Graeber]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-12 | data-sort-value="2020" | 2020-09-02 | [[:d:Q1174579|Q1174579]] |- | [[Sarah Manguso]] | data-sort-value="1974" | 1974-02-12 | | [[:d:Q2224436|Q2224436]] |- | [[Keiti Kljavin]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-12 | | [[:d:Q105444267|Q105444267]] |- | [[Kössi Ahmala]] | data-sort-value="1889" | 1889-02-13 | data-sort-value="1918" | 1918-04-29 | [[:d:Q5495706|Q5495706]] |- | [[Dagmar Normet]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-13 | data-sort-value="2008" | 2008-10-16 | [[:d:Q293186|Q293186]] |- | [[Enn Soosaar]] | data-sort-value="1937" | 1937-02-13 | data-sort-value="2010" | 2010-02-10 | [[:d:Q5379121|Q5379121]] |- | [[Anna Jansson]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-13 | | [[:d:Q462283|Q462283]] |- | [[Katre Väli]] | data-sort-value="1984" | 1984-02-13 | | [[:d:Q17447317|Q17447317]] |- | [[Kristin Kongi]] | data-sort-value="1985" | 1985-02-13 | | [[:d:Q112247638|Q112247638]] |- | [[Balys Sruoga]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-02 | data-sort-value="1947" | 1947-10-16 | [[:d:Q571888|Q571888]] |- | [[Robert Vaidlo]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-14 | data-sort-value="2004" | 2004-10-01 | [[:d:Q7350560|Q7350560]] |- | [[Tsitsi Dangarembga]] | data-sort-value="1959" | 1959-02-14 | | [[:d:Q270837|Q270837]] |- | [[Eva Koldits]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-14 | | [[:d:Q20528393|Q20528393]] |- | [[Kaupo Kikkas]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-14 | | [[:d:Q16403103|Q16403103]] |- | [[Susan Brownell Anthony]] | data-sort-value="1820" | 1820-02-15 | data-sort-value="1906" | 1906-03-13 | [[:d:Q192245|Q192245]] |- | [[Alfred North Whitehead]] | data-sort-value="1861" | 1861-02-15 | data-sort-value="1947" | 1947-12-30 | [[:d:Q183372|Q183372]] |- | [[Henriëtte van Eyk]] | data-sort-value="1897" | 1897-02-15 | data-sort-value="1980" | 1980-11-21 | [[:d:Q2192985|Q2192985]] |- | [[Eno Raud]] | data-sort-value="1928" | 1928-02-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-10 | [[:d:Q1343524|Q1343524]] |- | [[Marge-Ly Rookäär]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-15 | | [[:d:Q12369679|Q12369679]] |- | [[Elizabeth Acevedo]] | data-sort-value="1988" | 1988-02-15 | | [[:d:Q56811491|Q56811491]] |- | [[Henry Adams]] | data-sort-value="1838" | 1838-02-16 | data-sort-value="1918" | 1918-03-27 | [[:d:Q458390|Q458390]] |- | [[George F. Kennan]] | data-sort-value="1904" | 1904-02-16 | data-sort-value="2005" | 2005-03-17 | [[:d:Q156058|Q156058]] |- | [[Lilli Promet]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-16 | data-sort-value="2007" | 2007-02-16 | [[:d:Q458049|Q458049]] |- | [[Lea Larin]] | data-sort-value="1967" | 1967-02-16 | | [[:d:Q12368373|Q12368373]] |- | [[Mõhhailo Podoljak]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-16 | | [[:d:Q108389921|Q108389921]] |- | [[Kristjan Ots]] | data-sort-value="1976" | 1976-02-16 | | [[:d:Q123529356|Q123529356]] |- | [[Keiti Vilms]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-16 | | [[:d:Q31278176|Q31278176]] |- | [[Eduard Bornhöhe]] | data-sort-value="1862" | 1862-02-17 | data-sort-value="1923" | 1923-11-17 | [[:d:Q717712|Q717712]] |- | [[Agnia Barto]] | data-sort-value="1901" | 1901-02-04<br/>1906-02-17 | data-sort-value="1981" | 1981-04-01 | [[:d:Q683485|Q683485]] |- | [[Andre Norton]] | data-sort-value="1912" | 1912-02-17 | data-sort-value="2005" | 2005-03-17 | [[:d:Q235899|Q235899]] |- | [[Lia Laats]] | data-sort-value="1926" | 1926-02-17 | data-sort-value="2004" | 2004-04-24<br/>2004-04-26 | [[:d:Q12368663|Q12368663]] |- | [[Stephen Kotkin]] | data-sort-value="1959" | 1959-02-17 | | [[:d:Q2042569|Q2042569]] |- | [[Jevgeni Griškovets]] | data-sort-value="1967" | 1967-02-17 | | [[:d:Q1688694|Q1688694]] |- | [[Liina Unt]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-17 | | [[:d:Q17447226|Q17447226]] |- | [[Kristiina Reidolv]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-17 | | [[:d:Q116618846|Q116618846]] |- | [[Kelly Sildaru]] | data-sort-value="2002" | 2002-02-17 | | [[:d:Q20921043|Q20921043]] |- | [[Ališer Navoii]] | data-sort-value="1441" | 1441-02-09 | data-sort-value="1501" | 1501-01-03 | [[:d:Q503340|Q503340]] |- | [[Leo Soonpää]] | data-sort-value="1903" | 1903-02-18 | data-sort-value="1979" | 1979-10-06 | [[:d:Q20933574|Q20933574]] |- | [[Juhan Smuul]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-18<br/>1922-01-18 | data-sort-value="1971" | 1971-04-13 | [[:d:Q1711542|Q1711542]] |- | [[Eeva Kilpi]] | data-sort-value="1928" | 1928-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[:d:Q528927|Q528927]] |- | [[Toni Morrison]] | data-sort-value="1931" | 1931-02-18 | data-sort-value="2019" | 2019-08-05 | [[:d:Q72334|Q72334]] |- | [[Māra Zālīte]] | data-sort-value="1952" | 1952-02-18 | | [[:d:Q2335963|Q2335963]] |- | [[Mihkel Mutt]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-18 | | [[:d:Q359339|Q359339]] |- | [[Tauno Vahter]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-18 | | [[:d:Q26234967|Q26234967]] |- | [[Snežana Stoljarova]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-18 | | [[:d:Q127220411|Q127220411]] |- | [[Karl Ast]] | data-sort-value="1886" | 1886-02-19 | data-sort-value="1971" | 1971-07-09 | [[:d:Q1684410|Q1684410]] |- | [[Carson McCullers]] | data-sort-value="1917" | 1917-02-19 | data-sort-value="1967" | 1967-09-29 | [[:d:Q230591|Q230591]] |- | [[Jaan Kross]] | data-sort-value="1920" | 1920-02-19 | data-sort-value="2007" | 2007-12-27 | [[:d:Q161842|Q161842]] |- | [[Siri Hustvedt]] | data-sort-value="1955" | 1955-02-19 | | [[:d:Q259543|Q259543]] |- | [[Helen Fielding]] | data-sort-value="1958" | 1958-02-19 | | [[:d:Q232359|Q232359]] |- | [[Fred Puss]] | data-sort-value="1976" | 1976-02-19 | | [[:d:Q59674919|Q59674919]] |- | [[Gori]] | data-sort-value="1894" | 1894-02-20 | data-sort-value="1944" | 1944-10-07 | [[:d:Q1538269|Q1538269]] |- | [[Louis Kahn]] | data-sort-value="1901" | 1901-02-20 | data-sort-value="1974" | 1974-03-17 | [[:d:Q210134|Q210134]] |- | [[August Palm]] | data-sort-value="1902" | 1902-02-20 | data-sort-value="1972" | 1972-04-02 | [[:d:Q12359985|Q12359985]] |- | [[Enriko Talvistu]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-20 | | [[:d:Q12362191|Q12362191]] |- | [[Kurt Cobain]] | data-sort-value="1967" | 1967-02-20 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | [[:d:Q8446|Q8446]] |- | [[Arnold Sinisalu]] | data-sort-value="1970" | 1970-02-20 | | [[:d:Q26944778|Q26944778]] |- | [[Piret Kalmus]] | data-sort-value="1971" | 1971-02-20 | | [[:d:Q123527596|Q123527596]] |- | [[Virgo Siil]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-20 | | [[:d:Q85988119|Q85988119]] |- | [[Sally Rooney]] | data-sort-value="1991" | 1991-02-20 | | [[:d:Q54861296|Q54861296]] |- | [[Anaïs Nin]] | data-sort-value="1903" | 1903-02-21 | data-sort-value="1977" | 1977-01-14 | [[:d:Q220018|Q220018]] |- | [[W. H. Auden]] | data-sort-value="1907" | 1907-02-21 | data-sort-value="1973" | 1973-09-29 | [[:d:Q178698|Q178698]] |- | [[John Rawls]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-21 | data-sort-value="2002" | 2002-11-24 | [[:d:Q172544|Q172544]] |- | [[Ljudmila Ulitskaja]] | data-sort-value="1943" | 1943-02-21 | | [[:d:Q266661|Q266661]] |- | [[Piret Kuusk]] | data-sort-value="1947" | 1947-02-21 | | [[:d:Q12372515|Q12372515]] |- | [[Ilmar Trull]] | data-sort-value="1957" | 1957-02-21 | | [[:d:Q16407365|Q16407365]] |- | [[Arthur Schopenhauer]] | data-sort-value="1788" | 1788-02-22 | data-sort-value="1860" | 1860-09-21 | [[:d:Q38193|Q38193]] |- | [[Konstantin Päts]] | data-sort-value="1874" | 1874-02-22 | data-sort-value="1956" | 1956-01-18 | [[:d:Q299114|Q299114]] |- | [[Edna St. Vincent Millay]] | data-sort-value="1892" | 1892-02-22 | data-sort-value="1950" | 1950-10-19 | [[:d:Q62134|Q62134]] |- | [[Märt Laarman]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-22 | data-sort-value="1979" | 1979-04-18 | [[:d:Q11787785|Q11787785]] |- | [[Terry Eagleton]] | data-sort-value="1943" | 1943-02-22 | | [[:d:Q315349|Q315349]] |- | [[Triin Vihalemm]] | data-sort-value="1968" | 1968-02-22 | | [[:d:Q17447196|Q17447196]] |- | [[Harun ar-Rašid|Hārūn ar-Rashīd]] | data-sort-value="766" | 766-02-19 | data-sort-value="809" | 809-03-24 | [[:d:Q131002|Q131002]] |- | [[Emma Willard]] | data-sort-value="1787" | 1787-02-23 | data-sort-value="1870" | 1870-04-15 | [[:d:Q175615|Q175615]] |- | [[Kazimir Malevitš]] | data-sort-value="1879" | 1879-02-11<br/>1879-02-23 | data-sort-value="1935" | 1935-05-15 | [[:d:Q130777|Q130777]] |- | [[Karl Jaspers]] | data-sort-value="1883" | 1883-02-23 | data-sort-value="1969" | 1969-02-26 | [[:d:Q76509|Q76509]] |- | [[Anna Raudkats]] | data-sort-value="1886" | 1886-02-23 | data-sort-value="1965" | 1965-04-12 | [[:d:Q12359271|Q12359271]] |- | [[Jaak Kikas]] | data-sort-value="1949" | 1949-02-23 | | [[:d:Q13607197|Q13607197]] |- | [[Irina Zahharenkova]] | data-sort-value="1976" | 1976-02-23 | | [[:d:Q3193842|Q3193842]] |- | [[Kristina Šmigun-Vähi]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-23 | | [[:d:Q231327|Q231327]] |- | [[Maris Männiste]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-23 | | [[:d:Q116940247|Q116940247]] |- | [[Irène Némirovsky]] | data-sort-value="1903" | 1903-02-24 | data-sort-value="1942" | 1942-08-17 | [[:d:Q168441|Q168441]] |- | [[Jane Hirshfield]] | data-sort-value="1953" | 1953-02-24 | | [[:d:Q6152382|Q6152382]] |- | [[Judith Butler]] | data-sort-value="1956" | 1956-02-24 | | [[:d:Q219368|Q219368]] |- | [[Urmas Kõljalg]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-24 | | [[:d:Q12377808|Q12377808]] |- | [[Gillian Flynn]] | data-sort-value="1971" | 1971-02-24 | | [[:d:Q311755|Q311755]] |- | [[Carolina Pihelgas]] | data-sort-value="1986" | 1986-02-24 | | [[:d:Q12360558|Q12360558]] |- | [[Galileo Galilei]] | data-sort-value="1564" | 1564-02-15 | data-sort-value="1642" | 1642-01-08 | [[:d:Q307|Q307]] |- | [[Lesja Ukrajinka]] | data-sort-value="1871" | 1871-02-13 | data-sort-value="1913" | 1913-08-01 | [[:d:Q298033|Q298033]] |- | [[Agnia Kuznetsova]] | data-sort-value="1911" | 1911-02-12 | data-sort-value="1996" | 1996-11-12 | [[:d:Q4245093|Q4245093]] |- | [[Ilmar Tammelo]] | data-sort-value="1917" | 1917-02-25 | data-sort-value="1982" | 1982-02-07 | [[:d:Q12349164|Q12349164]] |- | [[Juta Kaidla]] | data-sort-value="1923" | 1923-02-25 | data-sort-value="1968" | 1968-05-09 | [[:d:Q16405568|Q16405568]] |- | [[Raimond Kaugver]] | data-sort-value="1926" | 1926-02-25 | data-sort-value="1992" | 1992-01-24 | [[:d:Q2127706|Q2127706]] |- | [[Mavis Cheek]] | data-sort-value="1948" | 1948-02-25 | data-sort-value="2023" | 2023-06-14 | [[:d:Q6794242|Q6794242]] |- | [[Jaak Tamm]] | data-sort-value="1950" | 1950-02-25 | data-sort-value="1999" | 1999-01-04 | [[:d:Q1676750|Q1676750]] |- | [[Maian Kärmas]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-25 | | [[:d:Q6735242|Q6735242]] |- | [[Matt Barker]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-25 | | [[:d:Q16404623|Q16404623]] |- | [[Victor Hugo]] | data-sort-value="1802" | 1802-02-26 | data-sort-value="1885" | 1885-05-22 | [[:d:Q535|Q535]] |- | [[Andrei Ždanov]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-14 | data-sort-value="1948" | 1948-08-31 | [[:d:Q207879|Q207879]] |- | [[Ott Arder]] | data-sort-value="1950" | 1950-02-26 | data-sort-value="2004" | 2004-06-26 | [[:d:Q3740163|Q3740163]] |- | [[Mare Kõiva]] | data-sort-value="1954" | 1954-02-26 | | [[:d:Q12369653|Q12369653]] |- | [[Linnar Viik]] | data-sort-value="1965" | 1965-02-26 | | [[:d:Q6554584|Q6554584]] |- | [[Liisi Ojamaa]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-26 | data-sort-value="2019" | 2019-10-08 | [[:d:Q12368741|Q12368741]] |- | [[Viljar Arakas]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-26 | | [[:d:Q26720360|Q26720360]] |- | [[Henry Wadsworth Longfellow]] | data-sort-value="1807" | 1807-02-27 | data-sort-value="1882" | 1882-03-24 | [[:d:Q152513|Q152513]] |- | [[George Herbert Mead]] | data-sort-value="1863" | 1863-02-27 | data-sort-value="1931" | 1931-04-26 | [[:d:Q295978|Q295978]] |- | [[John Steinbeck]] | data-sort-value="1902" | 1902-02-27 | data-sort-value="1968" | 1968-12-20 | [[:d:Q39212|Q39212]] |- | [[Anne Veski]] | data-sort-value="1956" | 1956-02-27 | | [[:d:Q450134|Q450134]] |- | [[Heldur Meerits]] | data-sort-value="1959" | 1959-02-27 | data-sort-value="2025" | 2025-10-23 | [[:d:Q24546011|Q24546011]] |- | [[Ene-Reet Soovik]] | data-sort-value="1968" | 1968-02-27 | | [[:d:Q16405176|Q16405176]] |- | [[Iris Metsmägi]] | data-sort-value="1968" | 1968-02-27 | | [[:d:Q44814499|Q44814499]] |- | [[Priit Rohtmets]] | data-sort-value="1981" | 1981-02-27 | | [[:d:Q16406964|Q16406964]] |- | [[Karl Ernst von Baer]] | data-sort-value="1792" | 1792-02-17 | data-sort-value="1876" | 1876-11-16 | [[:d:Q57190|Q57190]] |- | [[Jaan Oks]] | data-sort-value="1884" | 1884-02-28 | data-sort-value="1918" | 1918-02-25 | [[:d:Q787000|Q787000]] |- | [[Ants Piip]] | data-sort-value="1884" | 1884-02-28 | data-sort-value="1942" | 1942-10-01 | [[:d:Q887682|Q887682]] |- | [[Juri Lotman]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-28 | data-sort-value="1993" | 1993-10-28 | [[:d:Q360084|Q360084]] |- | [[Rein Taagepera]] | data-sort-value="1933" | 1933-02-28 | | [[:d:Q1771205|Q1771205]] |- | [[Leena Krohn]] | data-sort-value="1947" | 1947-02-28 | | [[:d:Q693029|Q693029]] |- | [[Pilvi Rajamäe]] | data-sort-value="1960" | 1960-02-28 | | [[:d:Q105707237|Q105707237]] |- | [[Jacqueline Bishop]] | data-sort-value="1971" | 1971-02-28 | | [[:d:Q47542153|Q47542153]] |- | [[Urmas Vadi]] | data-sort-value="1977" | 1977-02-28 | | [[:d:Q12377823|Q12377823]] |- | [[Rudolf Jõks]] | data-sort-value="1896" | 1896-02-29 | data-sort-value="1979" | 1979-08-15 | [[:d:Q16405172|Q16405172]] |- | [[Ene Ergma]] | data-sort-value="1944" | 1944-02-29 | | [[:d:Q439102|Q439102]] |} {{Wikidata list end}} h5mc0ojftimq5cx5dcfd4zp7nf68cu3 0 9669 135955 135926 2026-10-09T22:25:43Z Raippa-Valli 5717 Link 135955 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Veel selle sajandi algul keelasid eeskirjad [[naine|naisi]] astumast [[Põhja-Ameerika]] suhkrutehastesse, kui neil oli see, mida anglosaksid nimetavad needuseks (''the curse''), sest siis pidi [[suhkur]] mustaks minema. Saigonis aga ei kasutata naisi [[oopium]]i valmistamisel, sest [[menstruatsioon]] rikub toote, muutes selle mõruks. Sellised uskumused elavad veel paljudes Prantsuse maakohtades. Iga [[perenaine]] teab, et majonees ei õnnestu, kui tal endal või mõnel ligiduses oleval naisel on menstruatsioon. ** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 142-143, ptk "Müüdid" * "Kas te teate, et majoneesi, mida peetakse kastmete kuningaks, mõtles välja teie kardinal Richelieu ise?" oli Burling endiselt jutukas. "See on üks paljudest asjadest, tänu millele austan [[Prantsusmaa]]d ja prantslasi. Meie juures on majonees veel tundmata." ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 53 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toiduained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kscuf7d1qpjyjvtf1yvv5mkemialv9r 0 11654 135956 135941 2026-10-09T22:29:10Z Raippa-Valli 5717 Link 135956 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giovan_francesco_caroto,_ritratto_di_giovane_con_disegno,_01.jpg|pisi|Giovanni Francesco Caroto, "Punapäine poiss joonistusega" (1523)]] [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Tütarlapse portree.jpg|pisi|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi joonistus ("Tütarlapse portree", 1887)]] '''Joonistus''' on selle tulem, kus ilus valge [[paber]] (või muu materjal) on käsitsi ja tahtlikult kaetud mingite joontega. ==Proosa== * Niisiis on [[lugu]] [[tragöödia]] alus ja otsekui [[hing]], [[iseloom]]ud on teisel kohal (sama on ka / [1450b1] [[maalikunst]]is: kui keegi korratuses kuhjaks ka kõige ilusamaid [[värv]]e, ei rõõmustaks see nii nagu lihtne joonistus); <tragöödia> o[[n tegevus]]e [[jäljendus]] ja eelkõige selle <tegevuse> pärast ka tegevuses olijate jäljendus. ** [[Aristoteles]], "Luulekunstist" ("Poeetika"), tlk [[Jaan Unt]], 2003, 6. ptk * "Ohoo!" hüüdis Topper. "Sul on õigus, Viggo. [[Silmapilgutus|Pilgutab silma]] jah! Sa poiss, ma pole elu sees näinud joonistatud [[ninasarvik]]ut, kes saab silma pilgutada. Küll on naljakas!" :"Minu arust pole siin naljakat midagi," ütles Viggo. :Samal silmapilgul möhatas ninasarvik seinal valju häälega ja pööras pead. :"Appi!" hüüdis Viggo ja kargas ehmatusest õhku. :"Tss, rahu!" ütles Topper. "Sa hirmutad ta ju ära, kui sa sedasi karjud. Tere, ninasarvik!" :"HRÜMP, ORH," vastas ninasarvik. :JA ASTUS SEEJÄREL SEINALT PÕRANDALE. :Viggo lõi kiire liigutusega ukse kinni. :"Mis... mis me siis nüüd peale hakkame?" sosistas ta. :"Vaatame teda muidugi mõista," ütles Topper ja tegi ukse uuesti lahti. :Ninasarvik oli akna juurde astunud ja näris kardinat. :See oli ilus suur ninasarvik, ja täpselt sama värvi kollane nagu sein. * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982, lk 25-26 * Kukeleegua oli selle [[linn]]akese [[nimi]], kus nad kõik elasid. Vist sellepärast oli linnale niisugune nimi pandud, et tema kõige suurema maja paraadukse kohale oli joonistatud uhke kirjude sulgedega [[kukk]]. Ja üldse oli kogu Kukeleegua joonistatud ning see asus Jooniamaal, see tähendab laste [[joonistusvihik]]uis. Et aga [[laps]]ed, kui nad midagi joonistavad, kujutavad kõike alati ette elavana nagu päriselt, siis elati ka Kukeleegua linnas ja kogu Jooniamaal nagu päriselt. ** [[Robert Vaidlo]], "Lood Kukeleegua linnast", 1983 (2. trükk), lk 3 * De Chevillon kohtas teda kord ühes galeriis ja juhatas ta klaaskapi juurde, kus tal oli palju Uccello joonistusi. De Chevillon oli ju näinud, millise mulje jättis Veronicale maal lohega. Siin oli erinevate asjade, rõivaste, peakatete, taimede ja fantastiliste loomade skitse. Veronicat vaimustasid kõige enam eri rakursi alt nähtud mitmetipuliste mütside joonistused. Teda kütkestas kunstniku kangekaelsus, kellele ei piisanud eseme joonistamisest nõnda, et oleks võinud imetleda täpsust, millega on see edasi antud. Teda isegi ei huvitanud eseme ja pildi sarnasus. Ta kujutas esemeid mitmekordselt, justkui aimates, et maalitud asja olemus, tuum, on midagi muud kui selle kujutis. Ta joonistas neid alt- ja ülaltvaates, külje pealt nähtult, diagonaalis, manipuleerides vaatepunktiga, ja kui joonistus pettis oma tinglikkusega tema ootusi, ei püüdnud seda isegi lõpetada. ** [[Olga Tokarczuk]], "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 78 * Pimeduse vürst ratsutas mustal hobusel, sooblinahkne keep tuules lehvimas. Mehe blonde lokke hoidis koos kuldne võru, tema ilus nägu oli lahingumöllus külm ja... :"Ja tema käsivars nägi välja nagu [[baklažaan]]," pomises Clary endamisi nördinult. Joonistus ei tahtnud kuidagi välja tulla. Ohates tõmbas ta plokist välja järjekordse lehe, kägardas kokku ja viskas vastu magamistoa oranži seina. * [[Cassandra Clare]], "Luude linn", tlk Krista Suits, 2013, lk 23 * Meil valitseb mõningane arengupeetus joonistuse hindamise osas. Osa kunstnikke ongi põhiliselt joonistajad, kelle puhul lihtsalt ei pääse selle ala tunnustamisest. ** [[Mai Levin]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuraatori-mured-ja-roomud/ "Kuraatori mured ja rõõmud"], Sirp, 22.02.2019 * Naeruväärne episood Emma kesise joonistusega, mida Mr Elton ülistab kui [[kunstiteos]]t ja laseb Londonis ära raamida, annab tunnistust tema [[ülipüüdlikkus]]est ja see ei ole härrasmehelik. [[Härrasmees]] tunneb mõõtu ja piire ja ei kunagi [[äärmus]]tesse. (lk 539–540) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548 ==Luule== <poem> kui lapsena televisioonis ma mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees </poem> * [[Juhan Viiding]], "Kui lapsena televisioonis", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 341 {{Vikipeedia|Joonistamine}} [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 8xevwc9txozx6whoryfvm8jt6f1bpeu 4 12807 135949 135868 2026-10-09T21:53:20Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135949 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%203%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 3 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Marcus Valerius Martialis|Martialis]] | data-sort-value="40" | 40-03 | data-sort-value="104" | 104 | [[:d:Q2098|Q2098]] |- | [[Georg Simmel]] | data-sort-value="1858" | 1858-03-01 | data-sort-value="1918" | 1918-09-26 | [[:d:Q76849|Q76849]] |- | [[Manfred Kyber]] | data-sort-value="1880" | 1880-03-01 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | [[:d:Q115335|Q115335]] |- | [[Gustav Janouch]] | data-sort-value="1903" | 1903-03-01 | data-sort-value="1968" | 1968-03-05<br/>1968-03-07 | [[:d:Q328537|Q328537]] |- | [[Helju Vals]] | data-sort-value="1929" | 1929-03-01 | data-sort-value="2011" | 2011-05-31 | [[:d:Q12363735|Q12363735]] |- | [[Jaak Leimann]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-01 | | [[:d:Q12364770|Q12364770]] |- | [[Astrid Reinla]] | data-sort-value="1948" | 1948-03-01 | data-sort-value="1995" | 1995-01-01 | [[:d:Q16406503|Q16406503]] |- | [[Anu Põldsam]] | data-sort-value="1981" | 1981-03-01 | | [[:d:Q61110126|Q61110126]] |- | [[Aro Velmet]] | data-sort-value="1988" | 1988-03-01 | | [[:d:Q101109463|Q101109463]] |- | [[Maria Listra]] | data-sort-value="1989" | 1989-03-01 | | [[:d:Q20528711|Q20528711]] |- | [[Friedebert Tuglas]] | data-sort-value="1886" | 1886-03-02 | data-sort-value="1971" | 1971-04-15 | [[:d:Q540155|Q540155]] |- | [[Muia Veetamm]] | data-sort-value="1907" | 1907-03-02 | data-sort-value="1995" | 1995-12-15 | [[:d:Q17446938|Q17446938]] |- | [[Mihhail Gorbatšov]] | data-sort-value="1931" | 1931-03-02 | data-sort-value="2022" | 2022-08-30 | [[:d:Q30487|Q30487]] |- | [[Raul Meel]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-02 | | [[:d:Q12373640|Q12373640]] |- | [[John Irving]] | data-sort-value="1942" | 1942-03-02 | | [[:d:Q310379|Q310379]] |- | [[Lembit Öpik]] | data-sort-value="1965" | 1965-03-02 | | [[:d:Q1055918|Q1055918]] |- | [[Triin Soomets]] | data-sort-value="1969" | 1969-03-02 | | [[:d:Q1431378|Q1431378]] |- | [[Kristina Ohlsson]] | data-sort-value="1979" | 1979-03-02 | | [[:d:Q2752505|Q2752505]] |- | [[Riina Reinsalu]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-02 | | [[:d:Q61706410|Q61706410]] |- | [[Silvia Rannamaa]] | data-sort-value="1918" | 1918-03-03 | data-sort-value="2007" | 2007-04-19 | [[:d:Q116228|Q116228]] |- | [[Jüri Allik]] | data-sort-value="1949" | 1949-03-03 | | [[:d:Q2517965|Q2517965]] |- | [[Riina Hein]] | data-sort-value="1955" | 1955-03-03 | | [[:d:Q12374032|Q12374032]] |- | [[Debra Allbery]] | data-sort-value="1957" | 1957-03-03 | | [[:d:Q5248437|Q5248437]] |- | [[Marju Luts-Sootak]] | data-sort-value="1966" | 1966-03-03 | | [[:d:Q24546300|Q24546300]] |- | [[Brian Cox]] | data-sort-value="1968" | 1968-03-03 | | [[:d:Q463581|Q463581]] |- | [[Eduard Vilde]] | data-sort-value="1865" | 1865-03-04<br/>1865-02-20 | data-sort-value="1933" | 1933-12-26 | [[:d:Q464207|Q464207]] |- | [[Kaarlo Uskela]] | data-sort-value="1878" | 1878-03-04 | data-sort-value="1922" | 1922-04-19 | [[:d:Q11868807|Q11868807]] |- | [[Ellen Vilbaste]] | data-sort-value="1893" | 1893-03-04 | data-sort-value="1974" | 1974-02-14 | [[:d:Q20528945|Q20528945]] |- | [[Enn-Arno Sillari]] | data-sort-value="1944" | 1944-03-04 | | [[:d:Q12362138|Q12362138]] |- | [[Airi Liimets]] | data-sort-value="1959" | 1959-03-04 | data-sort-value="2022" | 2022-07-22 | [[:d:Q16407619|Q16407619]] |- | [[Mart Kivastik]] | data-sort-value="1963" | 1963-03-04 | | [[:d:Q253049|Q253049]] |- | [[Khaled Hosseini]] | data-sort-value="1965" | 1965-03-04 | | [[:d:Q193116|Q193116]] |- | [[Kärt Anvelt]] | data-sort-value="1973" | 1973-03-04 | | [[:d:Q12367984|Q12367984]] |- | [[P. I. Filimonov]] | data-sort-value="1975" | 1975-03-04 | | [[:d:Q16404461|Q16404461]] |- | [[Karin Allik]] | data-sort-value="1998" | 1998-03-04 | | [[:d:Q113005438|Q113005438]] |- | [[Anna Paas]] | data-sort-value="1895" | 1895-03-05 | data-sort-value="1975" | 1975-02-11 | [[:d:Q116998525|Q116998525]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | data-sort-value="1933" | 1933-03-05 | data-sort-value="2017" | 2017-09-20 | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Lynn Margulis]] | data-sort-value="1938" | 1938-03-05 | data-sort-value="2011" | 2011-11-22 | [[:d:Q234583|Q234583]] |- | [[Robin Hobb]] | data-sort-value="1952" | 1952-03-05 | | [[:d:Q234403|Q234403]] |- | [[Giedra Radvilavičiūtė]] | data-sort-value="1960" | 1960-03-05 | | [[:d:Q12655365|Q12655365]] |- | [[Kaia Vask]] | data-sort-value="1969" | 1969-03-05 | | [[:d:Q123555191|Q123555191]] |- | [[Georg Salemann]] | data-sort-value="1597" | 1597-03-06 | data-sort-value="1657" | 1657-08-06 | [[:d:Q12362935|Q12362935]] |- | [[Elizabeth Barrett Browning]] | data-sort-value="1806" | 1806-03-06 | data-sort-value="1861" | 1861-06-29 | [[:d:Q228494|Q228494]] |- | [[Oskar Lõvi]] | data-sort-value="1892" | 1892-03-06 | data-sort-value="1977" | 1977-08-24 | [[:d:Q16407298|Q16407298]] |- | [[Caroline Mytinger]] | data-sort-value="1897" | 1897-03-06 | data-sort-value="1980" | 1980-11-03 | [[:d:Q5045169|Q5045169]] |- | [[Stanisław Jerzy Lec]] | data-sort-value="1909" | 1909-03-06 | data-sort-value="1966" | 1966-05-07 | [[:d:Q165680|Q165680]] |- | [[Valentõna Tkatšenko]] | data-sort-value="1920" | 1920-03-06 | data-sort-value="1970" | 1970-12-19 | [[:d:Q12161530|Q12161530]] |- | [[Mihhail Žvanetski]] | data-sort-value="1934" | 1934-03-06 | data-sort-value="2020" | 2020-11-06 | [[:d:Q1965002|Q1965002]] |- | [[Kadri Leivategija]] | data-sort-value="1961" | 1961-03-06 | | [[:d:Q124750164|Q124750164]] |- | [[Peeter Laurits]] | data-sort-value="1962" | 1962-03-06 | | [[:d:Q12372201|Q12372201]] |- | [[Kōbō Abe]] | data-sort-value="1924" | 1924-03-07 | data-sort-value="1993" | 1993-01-22 | [[:d:Q186273|Q186273]] |- | [[Heinz Valk]] | data-sort-value="1936" | 1936-03-07 | | [[:d:Q3737245|Q3737245]] |- | [[Eerik-Juhan Truuväli]] | data-sort-value="1938" | 1938-03-07 | data-sort-value="2019" | 2019-06-25 | [[:d:Q14571300|Q14571300]] |- | [[Alisson Kruusmaa]] | data-sort-value="1992" | 1992-03-07 | | [[:d:Q97213476|Q97213476]] |- | [[Amanda Gorman]] | data-sort-value="1998" | 1998-03-07 | | [[:d:Q52369134|Q52369134]] |- | [[Turid Farbregd]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-08 | | [[:d:Q3744771|Q3744771]] |- | [[Ann Must]] | data-sort-value="1953" | 1953-03-08 | | [[:d:Q12359256|Q12359256]] |- | [[Samanta Schweblin]] | data-sort-value="1978" | 1978-03-08 | | [[:d:Q7408607|Q7408607]] |- | [[Olga Ivaškevitš]] | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | [[:d:Q110880610|Q110880610]] |- | [[Tarass Ševtšenko]] | data-sort-value="1814" | 1814-02-25 | data-sort-value="1861" | 1861-02-26 | [[:d:Q134958|Q134958]] |- | [[Villem Reiman]] | data-sort-value="1861" | 1861-03-09 | data-sort-value="1917" | 1917-05-25 | [[:d:Q12083843|Q12083843]] |- | [[Marie Cardinal]] | data-sort-value="1928" | 1928-03-09 | data-sort-value="2001" | 2001-05-09 | [[:d:Q462810|Q462810]] |- | [[Juri Gagarin]] | data-sort-value="1934" | 1934-03-09 | data-sort-value="1968" | 1968-03-27 | [[:d:Q7327|Q7327]] |- | [[Mai Levin]] | data-sort-value="1942" | 1942-03-09 | | [[:d:Q18625037|Q18625037]] |- | [[Mona Sahlin]] | data-sort-value="1957" | 1957-03-09 | | [[:d:Q231413|Q231413]] |- | [[Michel de Montaigne]] | data-sort-value="1533" | 1533-02-28 | data-sort-value="1592" | 1592-09-13 | [[:d:Q41568|Q41568]] |- | [[Aleksander III]] | data-sort-value="1845" | 1845-02-26 | data-sort-value="1894" | 1894-10-20 | [[:d:Q120180|Q120180]] |- | [[Emily Pauline Johnson|Pauline Johnson]] | data-sort-value="1861" | 1861-03-10 | data-sort-value="1913" | 1913-03-07 | [[:d:Q2716914|Q2716914]] |- | [[Valter Ojakäär]] | data-sort-value="1923" | 1923-03-10 | data-sort-value="2016" | 2016-10-27 | [[:d:Q1725823|Q1725823]] |- | [[Tiiu Randviir]] | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | | [[:d:Q16405733|Q16405733]] |- | [[Mati Soomre]] | data-sort-value="1944" | 1944-03-10 | data-sort-value="2015" | 2015-06-14 | [[:d:Q20225256|Q20225256]] |- | [[Lauri Leesi]] | data-sort-value="1945" | 1945-03-10 | | [[:d:Q12368346|Q12368346]] |- | [[Heli Künnapas]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-10 | | [[:d:Q18753383|Q18753383]] |- | [[Anette Mäletjärv]] | data-sort-value="1997" | 1997-03-10 | | [[:d:Q129628804|Q129628804]] |- | [[Vannevar Bush]] | data-sort-value="1890" | 1890-03-11 | data-sort-value="1974" | 1974-06-28 | [[:d:Q299595|Q299595]] |- | [[Karl Krolow]] | data-sort-value="1915" | 1915-03-11 | data-sort-value="1999" | 1999-06-21 | [[:d:Q77753|Q77753]] |- | [[J. C. R. Licklider]] | data-sort-value="1915" | 1915-03-11 | data-sort-value="1990" | 1990-06-26 | [[:d:Q92778|Q92778]] |- | [[Douglas Adams]] | data-sort-value="1952" | 1952-03-11 | data-sort-value="2001" | 2001-05-11 | [[:d:Q42|Q42]] |- | [[Vahur Kraft]] | data-sort-value="1961" | 1961-03-11 | | [[:d:Q1630393|Q1630393]] |- | [[Leena Lehtolainen]] | data-sort-value="1964" | 1964-03-11 | | [[:d:Q267698|Q267698]] |- | [[Laur Vallikivi]] | data-sort-value="1978" | 1978-03-11 | | [[:d:Q116597523|Q116597523]] |- | [[Marii Väljataga]] | data-sort-value="1985" | 1985-03-11 | | [[:d:Q121484161|Q121484161]] |- | [[Ingrid Mugu]] | data-sort-value="1996" | 1996-03-11 | | [[:d:Q123126886|Q123126886]] |- | [[Inger Fridolin]] | data-sort-value="1999" | 1999-03-11 | | [[:d:Q65264398|Q65264398]] |- | [[Kertu Birgit Anton]] | data-sort-value="2003" | 2003-03-11 | | [[:d:Q108320812|Q108320812]] |- | [[Sylvi Kekkonen]] | data-sort-value="1900" | 1900-03-12 | data-sort-value="1974" | 1974-12-02 | [[:d:Q10971514|Q10971514]] |- | [[Raivo Trass]] | data-sort-value="1946" | 1946-03-12 | data-sort-value="2022" | 2022-06-07 | [[:d:Q4462206|Q4462206]] |- | [[Ain Seppik]] | data-sort-value="1952" | 1952-03-12 | | [[:d:Q9142838|Q9142838]] |- | [[Ignar Fjuk]] | data-sort-value="1953" | 1953-03-12 | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Jenny Erpenbeck]] | data-sort-value="1967" | 1967-03-12 | | [[:d:Q85361|Q85361]] |- | [[Epi Tohvri]] | data-sort-value="1970" | 1970-03-12 | | [[:d:Q31276321|Q31276321]] |- | [[Genki Kawamura]] | data-sort-value="1979" | 1979-03-12 | | [[:d:Q11478754|Q11478754]] |- | [[Egle Heinsar]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-12 | | [[:d:Q12361747|Q12361747]] |- | [[Dorothy Aldis]] | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1966" | 1966-07-04 | [[:d:Q5298287|Q5298287]] |- | [[Helju Mikkel]] | data-sort-value="1925" | 1925-03-13 | data-sort-value="2017" | 2017-10-05 | [[:d:Q20528690|Q20528690]] |- | [[Andres Ehin]] | data-sort-value="1940" | 1940-03-13 | data-sort-value="2011" | 2011-12-10 | [[:d:Q384529|Q384529]] |- | [[Tiit Made]] | data-sort-value="1940" | 1940-03-13 | | [[:d:Q4274273|Q4274273]] |- | [[Ülo Vilimaa]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-13 | data-sort-value="2021" | 2021-09-27 | [[:d:Q12379643|Q12379643]] |- | [[Silver Vahtre]] | data-sort-value="1953" | 1953-03-13 | | [[:d:Q95239450|Q95239450]] |- | [[Aivar Riisalu]] | data-sort-value="1961" | 1961-03-13 | | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Terje Põvvat]] | data-sort-value="1981" | 1981-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-01-12 | [[:d:Q12376768|Q12376768]] |- | [[Joosep Susi]] | data-sort-value="1989" | 1989-03-13 | | [[:d:Q111611136|Q111611136]] |- | [[Kristjan Jaak Peterson]] | data-sort-value="1801" | 1801-03-14 | data-sort-value="1822" | 1822-08-04 | [[:d:Q553307|Q553307]] |- | [[Albert Einstein]] | data-sort-value="1879" | 1879-03-14 | data-sort-value="1955" | 1955-04-18 | [[:d:Q937|Q937]] |- | [[Zulfiya]] | data-sort-value="1915" | 1915-03-01 | data-sort-value="1996" | 1996-08-01 | [[:d:Q228812|Q228812]] |- | [[Anu Kaipainen]] | data-sort-value="1933" | 1933-03-14 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[:d:Q4957815|Q4957815]] |- | [[H. Jackson Brown|H. Jackson Brown, Jr.]] | data-sort-value="1940" | 1940-03-14 | data-sort-value="2021" | 2021-11-30 | [[:d:Q3780346|Q3780346]] |- | [[Helle Meri]] | data-sort-value="1949" | 1949-03-14 | data-sort-value="2024" | 2024-11-08 | [[:d:Q5707090|Q5707090]] |- | [[Virve-Anneli Vihman]] | data-sort-value="1973" | 1973-03-14 | | [[:d:Q61685886|Q61685886]] |- | [[Meg Day]] | data-sort-value="1984" | 1984-03-14 | | [[:d:Q112603585|Q112603585]] |- | [[Michelangelo]] | data-sort-value="1475" | 1475-03-06 | data-sort-value="1564" | 1564-02-18 | [[:d:Q5592|Q5592]] |- | [[Augusta Gregory|Isabella Augusta Gregory]] | data-sort-value="1852" | 1852-03-15 | data-sort-value="1932" | 1932-05-22 | [[:d:Q239540|Q239540]] |- | [[Juri Bondarev]] | data-sort-value="1924" | 1924-03-15 | data-sort-value="2020" | 2020-03-29 | [[:d:Q700555|Q700555]] |- | [[Ruth Bader Ginsburg]] | data-sort-value="1933" | 1933-03-15 | data-sort-value="2020" | 2020-09-18 | [[:d:Q11116|Q11116]] |- | [[Susan Stewart]] | data-sort-value="1952" | 1952-03-15 | | [[:d:Q7648427|Q7648427]] |- | [[Jüri Ehlvest]] | data-sort-value="1967" | 1967-03-15 | data-sort-value="2006" | 2006-10-11 | [[:d:Q1312186|Q1312186]] |- | [[Anu Viltrop]] | data-sort-value="1980" | 1980-03-15 | | [[:d:Q134005581|Q134005581]] |- | [[Janet Laidla]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-15 | | [[:d:Q12365063|Q12365063]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | data-sort-value="1986" | 1986-03-15 | | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Aspazija]] | data-sort-value="1865" | 1865-03-04 | data-sort-value="1943" | 1943-11-05 | [[:d:Q257872|Q257872]] |- | [[Julius Oengo]] | data-sort-value="1901" | 1901-03-16 | data-sort-value="1941" | 1941-08-25 | [[:d:Q6333166|Q6333166]] |- | [[Annie Saumont]] | data-sort-value="1927" | 1927-03-16 | data-sort-value="2017" | 2017-01-29 | [[:d:Q434038|Q434038]] |- | [[Anti Liiv]] | data-sort-value="1946" | 1946-03-16 | data-sort-value="2025" | 2025-11-20 | [[:d:Q12359337|Q12359337]] |- | [[Alice Hoffman]] | data-sort-value="1952" | 1952-03-16 | | [[:d:Q452722|Q452722]] |- | [[Jens Stoltenberg]] | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[:d:Q57665|Q57665]] |- | [[Vanessa Springora]] | data-sort-value="1972" | 1972-03-16 | | [[:d:Q79940966|Q79940966]] |- | [[Nele-Liis Vaiksoo]] | data-sort-value="1984" | 1984-03-16 | | [[:d:Q1396509|Q1396509]] |- | [[Karl Gutzkow]] | data-sort-value="1811" | 1811-03-17 | data-sort-value="1878" | 1878-12-16 | [[:d:Q76755|Q76755]] |- | [[Mai Talvest]] | data-sort-value="1909" | 1909-03-17 | data-sort-value="2001" | 2001-09-22 | [[:d:Q61853299|Q61853299]] |- | [[Penelope Lively]] | data-sort-value="1933" | 1933-03-17 | | [[:d:Q262274|Q262274]] |- | [[Ann Quin]] | data-sort-value="1936" | 1936<br/>1936-03-17 | data-sort-value="1973" | 1973<br/>1973-08-27 | [[:d:Q4766633|Q4766633]] |- | [[Jarkko Laine]] | data-sort-value="1947" | 1947-03-17 | data-sort-value="2006" | 2006-08-19 | [[:d:Q6160283|Q6160283]] |- | [[William Gibson]] | data-sort-value="1948" | 1948-03-17 | | [[:d:Q188987|Q188987]] |- | [[Jüri Pihl]] | data-sort-value="1954" | 1954-03-17 | data-sort-value="2019" | 2019-02-03 | [[:d:Q1424510|Q1424510]] |- | [[Kristīne Želve]] | data-sort-value="1970" | 1970-03-17 | | [[:d:Q17447410|Q17447410]] |- | [[Ovidius]] | data-sort-value="-43" | -43-03-20 | data-sort-value="17" | 17 | [[:d:Q7198|Q7198]] |- | [[Madame de La Fayette]] | data-sort-value="1634" | 1634-03-18 | data-sort-value="1693" | 1693-05-25 | [[:d:Q237090|Q237090]] |- | [[Astolphe de Custine|markii de Custine]] | data-sort-value="1790" | 1790-03-18 | data-sort-value="1857" | 1857-09-25 | [[:d:Q727056|Q727056]] |- | [[Neville Chamberlain]] | data-sort-value="1869" | 1869-03-18 | data-sort-value="1940" | 1940-11-09 | [[:d:Q10664|Q10664]] |- | [[Elza Stērste]] | data-sort-value="1885" | 1885-03-18 | data-sort-value="1976" | 1976-04-19 | [[:d:Q16355991|Q16355991]] |- | [[Lidia Ginzburg]] | data-sort-value="1902" | 1902-03-18 | data-sort-value="1990" | 1990-07-17 | [[:d:Q2635034|Q2635034]] |- | [[Christa Wolf]] | data-sort-value="1929" | 1929-03-18 | data-sort-value="2011" | 2011-12-01 | [[:d:Q57382|Q57382]] |- | [[Marja-Leena Mikkola]] | data-sort-value="1939" | 1939-03-18 | | [[:d:Q4357310|Q4357310]] |- | [[Evald Raidma]] | data-sort-value="1953" | 1953-03-18 | | [[:d:Q16408232|Q16408232]] |- | [[Allar Jõks]] | data-sort-value="1965" | 1965-03-18 | | [[:d:Q12358921|Q12358921]] |- | [[Bruno Mölder]] | data-sort-value="1975" | 1975-03-18 | | [[:d:Q16404388|Q16404388]] |- | [[Heidy Purga]] | data-sort-value="1975" | 1975-03-18 | | [[:d:Q16404493|Q16404493]] |- | [[Minna Canth]] | data-sort-value="1844" | 1844-03-19 | data-sort-value="1897" | 1897-05-12 | [[:d:Q298027|Q298027]] |- | [[Maksõm Rõlski]] | data-sort-value="1895" | 1895-03-07<br/>1895-03-19 | data-sort-value="1964" | 1964-07-24 | [[:d:Q2638198|Q2638198]] |- | [[Lina Kostenko]] | data-sort-value="1930" | 1930-03-19 | | [[:d:Q274302|Q274302]] |- | [[Peep Lassmann]] | data-sort-value="1948" | 1948-03-19 | data-sort-value="2025" | 2025-11-27 | [[:d:Q3031423|Q3031423]] |- | [[Birute Klaas-Lang]] | data-sort-value="1957" | 1957-03-19 | | [[:d:Q16403505|Q16403505]] |- | [[Ly Lestberg]] | data-sort-value="1965" | 1965-03-19 | | [[:d:Q12369158|Q12369158]] |- | [[Mari Moora]] | data-sort-value="1966" | 1966-03-19 | | [[:d:Q29420287|Q29420287]] |- | [[Anzori Barkalaja]] | data-sort-value="1968" | 1968-03-19 | | [[:d:Q12359472|Q12359472]] |- | [[Ülo Niinemets]] | data-sort-value="1970" | 1970-03-19 | | [[:d:Q12379622|Q12379622]] |- | [[Nikolai Gogol]] | data-sort-value="1809" | 1809-03-19<br/>1809-04-01<br/>1809-03-20<br/>1809-03-31<br/>1809 | data-sort-value="1852" | 1852-02-21<br/>1852-03-04<br/>1852 | [[:d:Q43718|Q43718]] |- | [[Anna Sewell]] | data-sort-value="1820" | 1820-03-30<br/>1820-03-20 | data-sort-value="1878" | 1878-04-25 | [[:d:Q258741|Q258741]] |- | [[Siegfried von Vegesack]] | data-sort-value="1888" | 1888-03-20 | data-sort-value="1974" | 1974-01-26 | [[:d:Q614340|Q614340]] |- | [[Eduard Viiralt|Eduard Wiiralt]] | data-sort-value="1898" | 1898-03-20 | data-sort-value="1954" | 1954-01-08 | [[:d:Q1290386|Q1290386]] |- | [[Vera Panova]] | data-sort-value="1905" | 1905-03-07 | data-sort-value="1973" | 1973-03-03 | [[:d:Q262850|Q262850]] |- | [[Sirkka Selja]] | data-sort-value="1920" | 1920-03-20 | data-sort-value="2017" | 2017-08-17 | [[:d:Q11893717|Q11893717]] |- | [[Alfréd Rényi]] | data-sort-value="1921" | 1921-03-20 | data-sort-value="1970" | 1970-02-01 | [[:d:Q465715|Q465715]] |- | [[Evelyn Fox Keller]] | data-sort-value="1936" | 1936-03-20 | data-sort-value="2023" | 2023-09-22 | [[:d:Q239131|Q239131]] |- | [[Sapardi Djoko Damono]] | data-sort-value="1940" | 1940-03-20 | data-sort-value="2020" | 2020-07-19 | [[:d:Q2046283|Q2046283]] |- | [[Arvo Alas]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-20 | data-sort-value="2007" | 2007-09-18 | [[:d:Q12359779|Q12359779]] |- | [[Hans H. Luik]] | data-sort-value="1961" | 1961-03-20 | | [[:d:Q165879|Q165879]] |- | [[Emily Giffin]] | data-sort-value="1972" | 1972-03-20 | | [[:d:Q5372180|Q5372180]] |- | [[Elo Viiding]] | data-sort-value="1974" | 1974-03-20 | | [[:d:Q544460|Q544460]] |- | [[Aet Laigu]] | data-sort-value="1979" | 1979-03-20 | | [[:d:Q106640780|Q106640780]] |- | [[Silvia Pärmann]] | data-sort-value="1979" | 1979-03-20 | | [[:d:Q112223703|Q112223703]] |- | [[Jean Paul]] | data-sort-value="1763" | 1763-03-21 | data-sort-value="1825" | 1825-11-14 | [[:d:Q77079|Q77079]] |- | [[Jelena Ventsel]] | data-sort-value="1907" | 1907-03-08 | data-sort-value="2002" | 2002-04-15 | [[:d:Q201472|Q201472]] |- | [[Nizar Qabbani]] | data-sort-value="1923" | 1923-03-21 | data-sort-value="1998" | 1998-04-30 | [[:d:Q382312|Q382312]] |- | [[Slavoj Žižek]] | data-sort-value="1949" | 1949-03-21 | | [[:d:Q184750|Q184750]] |- | [[Mart Nutt]] | data-sort-value="1962" | 1962-03-21 | data-sort-value="2019" | 2019-06-02 | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Maire Raadik]] | data-sort-value="1963" | 1963-03-21 | | [[:d:Q16405239|Q16405239]] |- | [[Kati Saara Murutar|Kati Vatmann]] | data-sort-value="1967" | 1967-03-21 | | [[:d:Q12366604|Q12366604]] |- | [[Brenda Shaughnessy]] | data-sort-value="1970" | 1970-03-21 | | [[:d:Q4960761|Q4960761]] |- | [[Andreas Ventsel]] | data-sort-value="1976" | 1976-03-21 | | [[:d:Q17447176|Q17447176]] |- | [[Aveliina Helm]] | data-sort-value="1979" | 1979-03-21 | | [[:d:Q56433929|Q56433929]] |- | [[August Rei]] | data-sort-value="1886" | 1886-03-22 | data-sort-value="1963" | 1963-03-29 | [[:d:Q725322|Q725322]] |- | [[Johannes Semper]] | data-sort-value="1892" | 1892-03-22 | data-sort-value="1970" | 1970-02-21 | [[:d:Q1663442|Q1663442]] |- | [[Mircea Eliade]] | data-sort-value="1907" | 1907-03-09 | data-sort-value="1986" | 1986-04-22 | [[:d:Q41590|Q41590]] |- | [[Alastair Reid]] | data-sort-value="1926" | 1926-03-22 | data-sort-value="2014" | 2014-09-21 | [[:d:Q4708767|Q4708767]] |- | [[Billy Collins]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-22 | | [[:d:Q863057|Q863057]] |- | [[Aleida Assmann]] | data-sort-value="1947" | 1947-03-22 | | [[:d:Q111115|Q111115]] |- | [[Sigrid Nunez]] | data-sort-value="1951" | 1951-03-22 | | [[:d:Q7513133|Q7513133]] |- | [[Lauri Vahtre]] | data-sort-value="1960" | 1960-03-22 | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Karin Suursalu]] | data-sort-value="1962" | 1962-03-22 | | [[:d:Q16405628|Q16405628]] |- | [[Contra]] | data-sort-value="1974" | 1974-03-22 | | [[:d:Q10972555|Q10972555]] |- | [[Reese Witherspoon]] | data-sort-value="1976" | 1976-03-22 | | [[:d:Q44063|Q44063]] |- | [[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]] | data-sort-value="1984" | 1984-03-22 | | [[:d:Q29358554|Q29358554]] |- | [[Berit Petolai]] | data-sort-value="1985" | 1985-03-22 | | [[:d:Q116961026|Q116961026]] |- | [[Martha Rattus]] | data-sort-value="1988" | 1988-03-22 | | [[:d:Q120892281|Q120892281]] |- | [[Lidia Seifullina]] | data-sort-value="1889" | 1889-03-22<br/>1889-03-23 | data-sort-value="1954" | 1954-04-25 | [[:d:Q458215|Q458215]] |- | [[Erich Fromm]] | data-sort-value="1900" | 1900-03-23 | data-sort-value="1980" | 1980-03-18 | [[:d:Q57085|Q57085]] |- | [[Wernher von Braun]] | data-sort-value="1912" | 1912-03-23 | data-sort-value="1977" | 1977-06-16 | [[:d:Q57384|Q57384]] |- | [[Kadri Leppoja]] | data-sort-value="1953" | 1953-03-23 | | [[:d:Q16406299|Q16406299]] |- | [[Yōko Tawada]] | data-sort-value="1960" | 1960-03-23 | | [[:d:Q451058|Q451058]] |- | [[Tõnis Saarts]] | data-sort-value="1978" | 1978-03-23 | | [[:d:Q16408400|Q16408400]] |- | [[Aet Kuusik]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-23 | | [[:d:Q114719448|Q114719448]] |- | [[Johan Elm]] | data-sort-value="1991" | 1991-03-23 | | [[:d:Q116619463|Q116619463]] |- | [[Rasmus Puur]] | data-sort-value="1991" | 1991-03-23 | | [[:d:Q20528297|Q20528297]] |- | [[Ott Kurs]] | data-sort-value="1939" | 1939-03-24 | | [[:d:Q12371658|Q12371658]] |- | [[Kalle Lasn]] | data-sort-value="1942" | 1942-03-24 | | [[:d:Q543559|Q543559]] |- | [[Mart Kadastik]] | data-sort-value="1955" | 1955-03-24 | | [[:d:Q12369863|Q12369863]] |- | [[Steve Ballmer]] | data-sort-value="1956" | 1956-03-24 | | [[:d:Q181162|Q181162]] |- | [[Jaan Tätte]] | data-sort-value="1964" | 1964-03-24 | | [[:d:Q1676769|Q1676769]] |- | [[Klaarika Kaldjärv]] | data-sort-value="1973" | 1973-03-24 | | [[:d:Q130480620|Q130480620]] |- | [[Reet Hiiemäe]] | data-sort-value="1974" | 1974-03-24 | | [[:d:Q29420165|Q29420165]] |- | [[Krisli Melesk]] | data-sort-value="1986" | 1986-03-24 | | [[:d:Q113248568|Q113248568]] |- | [[Kaur Riismaa]] | data-sort-value="1986" | 1986-03-24 | | [[:d:Q12366670|Q12366670]] |- | [[Vera Poska-Grünthal]] | data-sort-value="1898" | 1898-03-25 | data-sort-value="1986" | 1986-01-29 | [[:d:Q12378482|Q12378482]] |- | [[Mary Douglas]] | data-sort-value="1921" | 1921-03-25 | data-sort-value="2007" | 2007-05-16 | [[:d:Q231349|Q231349]] |- | [[Uno Naissoo]] | data-sort-value="1928" | 1928-03-25 | data-sort-value="1980" | 1980-01-05 | [[:d:Q382267|Q382267]] |- | [[Luule Žavoronok]] | data-sort-value="1933" | 1933-03-25 | data-sort-value="2025" | 2025-01-02 | [[:d:Q17447408|Q17447408]] |- | [[Gloria Steinem]] | data-sort-value="1934" | 1934-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[:d:Q231178|Q231178]] |- | [[Aadu Must]] | data-sort-value="1951" | 1951-03-25 | data-sort-value="2023" | 2023-07-20 | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Ana Valdmann]] | data-sort-value="1964" | 1964-03-25 | | [[:d:Q114718825|Q114718825]] |- | [[Volodõmõr Klõtško]] | data-sort-value="1976" | 1976-03-25 | | [[:d:Q18797|Q18797]] |- | [[Maarja Merivoo-Parro]] | data-sort-value="1986" | 1986-03-25 | | [[:d:Q65262253|Q65262253]] |- | [[Robert Frost]] | data-sort-value="1874" | 1874-03-26 | data-sort-value="1963" | 1963-01-29 | [[:d:Q168728|Q168728]] |- | [[Viktor Frankl]] | data-sort-value="1905" | 1905-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-09-02 | [[:d:Q154723|Q154723]] |- | [[Harald Peep]] | data-sort-value="1931" | 1931-03-26 | data-sort-value="1998" | 1998-10-08 | [[:d:Q12363423|Q12363423]] |- | [[Wojciech Młynarski]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-26 | data-sort-value="2017" | 2017-03-15 | [[:d:Q1709537|Q1709537]] |- | [[Richard Dawkins]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-26 | | [[:d:Q44461|Q44461]] |- | [[Alar Karis]] | data-sort-value="1958" | 1958-03-26 | | [[:d:Q12358575|Q12358575]] |- | [[Maria Küchen]] | data-sort-value="1961" | 1961-03-26<br/>1961 | | [[:d:Q4960241|Q4960241]] |- | [[Ingrid Ulst]] | data-sort-value="1977" | 1977-03-26 | | [[:d:Q20933587|Q20933587]] |- | [[Piret Puppart]] | data-sort-value="1986" | 1986-03-26 | | [[:d:Q124034318|Q124034318]] |- | [[Heinrich Mann]] | data-sort-value="1871" | 1871-03-27 | data-sort-value="1950" | 1950-03-11 | [[:d:Q76480|Q76480]] |- | [[Marie Under]] | data-sort-value="1883" | 1883-03-27 | data-sort-value="1980" | 1980-09-25 | [[:d:Q154410|Q154410]] |- | [[Shūsaku Endō]] | data-sort-value="1923" | 1923-03-27 | data-sort-value="1996" | 1996-09-29 | [[:d:Q316217|Q316217]] |- | [[Ain Kallis]] | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | [[:d:Q16405855|Q16405855]] |- | [[Asta Õim]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-27 | | [[:d:Q12359838|Q12359838]] |- | [[Dubravka Ugrešić]] | data-sort-value="1949" | 1949-03-27 | data-sort-value="2023" | 2023-03-17 | [[:d:Q237416|Q237416]] |- | [[Mart Opmann]] | data-sort-value="1956" | 1956-03-27 | | [[:d:Q1902900|Q1902900]] |- | [[Peter J. King]] | data-sort-value="1956" | 1956-03-27 | | [[:d:Q87648475|Q87648475]] |- | [[Aimar Altosaar]] | data-sort-value="1959" | 1959-03-27 | | [[:d:Q50379605|Q50379605]] |- | [[Andu Rämmer]] | data-sort-value="1964" | 1964-03-27 | | [[:d:Q85985186|Q85985186]] |- | [[Fideelia-Signe Roots]] | data-sort-value="1976" | 1976-03-27 | | [[:d:Q12362612|Q12362612]] |- | [[Aristide Briand]] | data-sort-value="1862" | 1862-03-28 | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | [[:d:Q179888|Q179888]] |- | [[Veera Saar]] | data-sort-value="1912" | 1912-03-28 | data-sort-value="2004" | 2004-07-20 | [[:d:Q2805025|Q2805025]] |- | [[Vaino Väljas]] | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2024" | 2024-01-16 | [[:d:Q1848877|Q1848877]] |- | [[Mario Vargas Llosa]] | data-sort-value="1936" | 1936-03-28 | data-sort-value="2025" | 2025-04-13 | [[:d:Q39803|Q39803]] |- | [[Heido Vitsur]] | data-sort-value="1944" | 1944-03-28 | | [[:d:Q17447275|Q17447275]] |- | [[Jayne Ann Krentz]] | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | | [[:d:Q438345|Q438345]] |- | [[Riina Jesmin]] | data-sort-value="1958" | 1958-03-28 | | [[:d:Q12374033|Q12374033]] |- | [[Iris Chang]] | data-sort-value="1968" | 1968-03-28 | data-sort-value="2004" | 2004-11-09 | [[:d:Q234338|Q234338]] |- | [[Teet Kalmus]] | data-sort-value="1970" | 1970-03-28 | | [[:d:Q112035786|Q112035786]] |- | [[Julia Stiles]] | data-sort-value="1981" | 1981-03-28 | | [[:d:Q210120|Q210120]] |- | [[Anni Arro]] | data-sort-value="1983" | 1983-03-28 | | [[:d:Q12359310|Q12359310]] |- | [[Lady Gaga]] | data-sort-value="1986" | 1986-03-28 | | [[:d:Q19848|Q19848]] |- | [[Uuno Kailas]] | data-sort-value="1901" | 1901-03-29 | data-sort-value="1933" | 1933-03-22 | [[:d:Q2915529|Q2915529]] |- | [[Lennart Meri]] | data-sort-value="1929" | 1929-03-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-14 | [[:d:Q153149|Q153149]] |- | [[Sandra Harding]] | data-sort-value="1935" | 1935-03-29 | data-sort-value="2025" | 2025-03-05 | [[:d:Q469565|Q469565]] |- | [[Anu Lamp]] | data-sort-value="1958" | 1958-03-29 | | [[:d:Q16405566|Q16405566]] |- | [[Jo Nesbø]] | data-sort-value="1960" | 1960-03-29 | | [[:d:Q202693|Q202693]] |- | [[Tiit Palu]] | data-sort-value="1970" | 1970-03-29 | | [[:d:Q12376920|Q12376920]] |- | [[Ilona Faustova]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-29 | | [[:d:Q110504293|Q110504293]] |- | [[Francisco de Goya]] | data-sort-value="1746" | 1746-03-30 | data-sort-value="1828" | 1828-04-16 | [[:d:Q5432|Q5432]] |- | [[Paul Verlaine]] | data-sort-value="1844" | 1844-03-30 | data-sort-value="1896" | 1896-01-08 | [[:d:Q755|Q755]] |- | [[Vincent van Gogh]] | data-sort-value="1853" | 1853-03-30 | data-sort-value="1890" | 1890-07-29 | [[:d:Q5582|Q5582]] |- | [[Félix Guattari]] | data-sort-value="1930" | 1930-04-30<br/>1930-03-30 | data-sort-value="1992" | 1992-08-29 | [[:d:Q352465|Q352465]] |- | [[Yōko Ogawa]] | data-sort-value="1962" | 1962-03-30 | | [[:d:Q449473|Q449473]] |- | [[Märt Väljataga]] | data-sort-value="1965" | 1965-03-30 | | [[:d:Q17447326|Q17447326]] |- | [[Anu Tonts]] | data-sort-value="1969" | 1969-03-30 | | [[:d:Q29419818|Q29419818]] |- | [[Rait Avestik]] | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[:d:Q85994286|Q85994286]] |- | [[René Descartes]] | data-sort-value="1596" | 1596-03-31 | data-sort-value="1650" | 1650-02-11 | [[:d:Q9191|Q9191]] |- | [[Andrew Marvell]] | data-sort-value="1621" | 1621-03-31 | data-sort-value="1678" | 1678-08-16 | [[:d:Q365935|Q365935]] |- | [[Johann Sebastian Bach]] | data-sort-value="1685" | 1685-03-21 | data-sort-value="1750" | 1750-07-28 | [[:d:Q1339|Q1339]] |- | [[Juhan Luiga]] | data-sort-value="1873" | 1873-03-31 | data-sort-value="1927" | 1927-10-19 | [[:d:Q16407652|Q16407652]] |- | [[Kornei Tšukovski]] | data-sort-value="1882" | 1882-03-19 | data-sort-value="1969" | 1969-10-28 | [[:d:Q347685|Q347685]] |- | [[John Fowles]] | data-sort-value="1926" | 1926-03-31 | data-sort-value="2005" | 2005-11-05 | [[:d:Q214660|Q214660]] |- | [[Marge Piercy]] | data-sort-value="1936" | 1936-03-31 | | [[:d:Q273385|Q273385]] |- | [[Mai Murdmaa]] | data-sort-value="1938" | 1938-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-03-24 | [[:d:Q12369493|Q12369493]] |- | [[Ketlin Priilinn]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-31 | | [[:d:Q12366897|Q12366897]] |} {{Wikidata list end}} sxp84hsirks6tvkkdyej3olx11hqsae 0 26019 135946 2026-10-09T21:41:14Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: ''''"Aja oma atra läbi koolnute kontide"''' (''Prowadź swój pług przez kości umarłych'') on [[Olga Tokarczuk]]i romaan, mis ilmus 2009. aastal. =="Aja oma atra läbi koolnute kontide"== Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide". Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Halliste: Hendrik Lindepuu, 2020 * Esikulambi valguslaigus paistis [[lumesadu]] kui tasane ja unine [[dušš]]. Isevärk seisis minu kõrval vaikides, pikk, kõhetu, kondine - nagu kuju, mis visandatud...' 135946 wikitext text/x-wiki '''"Aja oma atra läbi koolnute kontide"''' (''Prowadź swój pług przez kości umarłych'') on [[Olga Tokarczuk]]i romaan, mis ilmus 2009. aastal. =="Aja oma atra läbi koolnute kontide"== Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide". Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Halliste: Hendrik Lindepuu, 2020 * Esikulambi valguslaigus paistis [[lumesadu]] kui tasane ja unine [[dušš]]. Isevärk seisis minu kõrval vaikides, pikk, kõhetu, kondine - nagu kuju, mis visandatud paari pliiatsitõmbega. Iga liigutusega langes temalt lund kui [[tuhksuhkur|tuhksuhkruga]] üle puistatud koogilt. * [[Taskulamp]]idega on alati nõnda, et neid leiab üles ainult päevavalgel. (lk 9) * Minu arvates oleks teda juba ammu pidanud mingi [[Karistus]] tabama, võib-olla isegi [[vangla]] näol. Ma ei tea, kuidas tema küll alati puhtalt pääses. Võib-olla valvasid teda mingid [[inglid]]; vahel juhtub, et need lähevad üle valele poolele. (lk 12) * Minu meelest peaks pärast [[Surm]]a saabuma [[mateeria]] annihilatsioon. See oleks [[keha]]le kõige õigem. Annihileeritud kehad naaseksid sel kombel [[must auk|musta auku]], kust nad on tulnudki. [[Hing]]ed rändaksid valguskiirusel [[valgus]]esse. Kui midagi sellist nagu Hing on üldse olemas. (lk 14) * Ma olen alati arvanud, et meie kõige intiimsem ja isiklikum kehaosa on [[jalalaba]]d, üldse siis mitte [[genitaalid]], mitte [[süda]], ega isegi mitte [[aju]], ilma sügavama tähenduseta organid, mida kiputakse üle hindama. Jalalabades on varjul kogu [[teadmine]] Inimesest, need annavad edasi kogu keha [[tähendus]]e, selle, kes me tõepoolest oleme ja kuidas me suhtume maasse. Kokkupuutes maaga, selles maa kontaktis kehaga on varjul kogu [[saladus]] - et oleme ehitatud mateeria elementidest ja samal ajal sellele võõras, sellest eraldatud. Jalalabad - need on meie kontaktpistikud. (lk 15) * [[Raev]] teeb [[mõistus]]e selgeks ja läbinägevaks, nii et see haarab rohkem. See allutab teised [[emotsioonid]] ja valitseb keha üle. Ei ole [[kahtlus]]t, et just Raevust tuleneb kogu [[tarkus]], sest Raev on võimeline ületama igasuguseid piire. (lk 20) * Milline [[kujutlusvõime]] puudus, kui asi on ees- ja perekonnanimedes! Need ei jää kunagi meelde, need on nii isikust endast eraldi ja banaalsed, et ei meenuta teda millegagi. /---/ Seepärast püüan ma mitte kasutada ees- ja perekonnanimesid, pigem määratlusi, mis tulevad justkui iseenesest pähe, kui näeme kedagi esimest korda. Ma olen veendunud, et just nii on [[keel]]t kõige õigem kasutada, mitte tähendusest tühjaks tuuseldatud [[sõna|sõnu]] loopida. (lk 23) * [[Taevas]] ripub meie kohal tumeda ja madalana, nagu määrdunud [[ekraan]], millel näidatakse [[pilv]]ede raevukaid [[lahing]]uid. Meie [[maja]]d selle jaoks ongi - et kaitsta meid selle taeva eest, muidu imbuks see meie kehadesse, kus, nähtavasti väikese klaaskuuli sees, asub meie Hing. Kui midagi sellist kui Hing on üldse olemas. (lk 26) * Vananedes vajuvad paljud [[mehed]] testosterooniautismi, mis ilmutab end sotsiaalse intelligentsuse ja suhtlusoskuse hääbumises, samuti raskendab mõtete väljendamist. Selle Vaevusega Inimene muutub vaikivaks ja näib mõttessevajununa. Teda hakkavad huvitama igasugu riistapuud ja [[masin]]avärgid. Teda köidavad [[Teine maailmasõda]] ja tuntud inimeste [[elulood]], kõige enam [[poliitik]]ute ja kurjategijate omad. Peaaegu täiesti kaob tema oskus lugeda [[romaan]]e, testosterooniautism häirib tegelaste psühholoogilist mõistmist. (lk 28) * Õlivärviga kaetud [[sein]]tele oli hulganisti kleebitud paberilehti ja kõigi päises ilutses sõnamonstrum "Avalik teadaanne". [[Politsei]] kasutab üldse palju eemaletõukavaid sõnu, selliseid nagu näiteks "vahialune" või "arestikamber". (lk 29) * [[Surm]] seisab [[värav]]as, mõtlesin ma. Aga surm on ju alati meie väravas, igal hetkel [[Päev]]al ja [[Öö]]sel, ütlesin ma endale. Sest kõige parem on rääkida ikka iseendaga. Vähemalt ei ole siis mingit vääritimõistmist. (lk 33) * Vahel on mul tunne, et me elame [[hauakamber|hauakambris]], suures, avaras ja ühises. Ma vaatasin [[hall]]i [[hämarus]]se mässitud [[maailm]]a, külma ja ebameeldivat. Vangla ei ole kusagil väljaspool, vaid see on igaühes meist. Võib-olla on nii, et me ei oska ilma selleta elada. (lk 35) * Mind panevad heldima satelliidipildid ja [[Maa (planeet)|Maa]] ümar joon. Kas on siis tõsi, et me elame [[kera]] pinnal, [[planeet]]ide [[pilk|pilgu]] all, jäetud suurde [[tühjus]]se, kus Inimese Langemise järel [[valgus]] purunes pisikesteks [[kild]]udeks ja laiali pritsis? Jah, see on tõsi. Meile tuleks seda iga päev meelde tuletada, sest me kipume seda unustama, meile tundub, et me oleme vabad ja et [[Jumal]] andestab meile. Ise arvan ma teisiti. Iga [[tegu]], muudetud [[footon]]ite värelemiseks, liigub lõpuks [[Kosmos]]esse kui [[film]] ja maailma lõpuni jäävad planeedid seda vaatama. (lk 44) * Ma oleksin endale veel soovinud kanalit [[täht]]edest ja planeetidest. "Kosmosemõjude TV". Selline kanal koosneks ka [[kaart]]idest, näiteks planeetide mõjujoontest. "Lugupeetud televaatajad, [[Marss]] hakkab tõusma ekliptika kohale ja liigub [[õhtu]]l läbi [[Pluuto]] mõjuvöö. Palume jätta [[auto]]d [[garaaž]]i ja katusealustesse [[parkla]]tesse, samuti peita [[noad]] ära, olla ettevaatlik keldritrepil, ja kuni see planeet ei ole väljunud Vähi tähtkujust, soovitame vältida kümblemist ja peretülisid," räägiks nääpsuke ja eeterlik [[diktor]]. (lk 45) * Ma silmitsesin Platoo mustvalget [[maastik]]ku ja mõistsin, et [[kurbus]] on väga tähtis sõna [[maailm]]a [[defineerimine|defineerimisel]]. See on fundamentaalne, see on viies ürgelement, [[kvintessents]]. (lk 48) * Dyzio, kes suutis täienisti sukelduda laialivalguvatesse arutlustesse [[William Blake|Blake'i]] veidrate [[sümbol]]ite üle, ei jaganud minu kirge [[Astroloogia]] vastu. Seda seepärast, et Dyzio on sündinud liiga hilja. Tema põlvkonnal on Pluuto Kaaludes, mis uinutab veidi nende valvsust. Ja nad arvavad, et võivad tasakaalustada [[põrgu]]t. Ma ei usu, et see neil õnnestub. Võib-olla oskavad nad kirjutada [[projekt]]e ja taotlusi, aga suurem osa nendest on kaotanud valvsuse. (lk 56) * Vana ja läbiproovitud võte [[košmaar]]ide vastu on selline, et tuleb neist valju [[hääl]]ega rääkida [[kempsupott|kempsupoti]] kohal ja siis [[vesi]] peale tõmmata. (lk 101) * Kui poes ühtegi klienti ei olnud, siis ta luges. Ma teadsin tema [[raamat]]uid, sest tal olid need [[riiul]]is ja ta laenutas neid [[kaltsukas|kaltsuka]] klientidele. Sünged õudukad, gooti romaanid kulunud kaantega, millel oli Nahkhiire pilt. Perversne [[munk]], kehast eraldi [[käsi]], mis tapab inimesi, tulvaveega [[surnuaed|surnuaialt]] välja uhutud [[kirst]]ud. Selliste asjade lugemine nähtavasti süvendas temas veendumust, et me ei ela kõigist maailmadest kõige hullemas, ja õpetas [[optimism]]i. (lk 116) * "Mis häda?" küsis [[Hambaarst]]. :Toolile istunu avas vastuse asemel [[suu]] ja Hambaarst heitis sinna pilgu. Ta tõmbus ehmunult tagasi, sõnades: "Oh sa perse!" See oli nähtavasti patsiendi [[hammas]]te seisu kohta kõige lühem hinnang. Ta katsus [[sõrmed]]ega hetke hambaid, siis küünitas enda taga oleva viinapudeli poole. :"Võta, joo. Hakkame välja tõmbama." (lk 124) * Terve olemine on üks ebakindel seisund ega ennusta midagi head. Parem on olla rahulikult haige, siis vähemalt teame, millesse sureme. (lk 148) * "Kas sa oled usklik?" Ma pidin seda temalt küsima. :"Jah," vastas ta uhkelt. "Ma olen [[ateist]]." :See tundus mulle huvitav. :Ma tõstsin tekiääre üles ja kutsusin ta enda kõrvale, aga kuna ma ei ole Hellake ega Sentimentaalne, siis ei hakka ma sellel pikemalt peatuma. (lk 149) * [[Puudlid]] on palju intelligentsemad, kui kõigile tundub, ehkki nad ei näe just sedamoodi välja. Seesama käib paljude teiste tarmukate Olendite kohta - me alahindame nende intelligentsi. (lk 156) * Kõik möödub. :Tark Inimene teab seda algusest peale ega kahetse midagi. (lk 157) * Ma ei suutnud tõrjuda muljet, et Inimene, kes kuritarvitab sõna "tõsi", valetab. (lk 163) * Ei, ei, inimesed meie riigis ei oska liituda ja luua [[kogukond]]a, isegi [[puravik]]ulipu all mitte. See on [[neurootilisus|neurootiliste]] [[individualism|individualistide]] maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut. (lk 165) * Nõnda toimus 1471. aastal Baselis kohtuprotsess [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja julmus on piiritud. (lk 167) * [[Politseinik]]ud ei suutnud hoiduda tähendusrikkalt teineteisele otsa vaatamast, mis minu arvates ei olnud üldse viisakas. Oma töös ei tohiks nad millegi üle imestada. Ma jätkasin siis täie enesekindlusega ja juba teadsin, et need minu ees on kaks parajat susserdist: :"Ma tegelen juba aastaid [[Astroloogia]]ga ja mul on rikkalikud kogemused. Kõik on seotud kõigega ja kõik me oleme otsapidi erinevate mõjude võrgus. Seda tuleks teile politseikoolis õpetada. See on auväärt ja vana traditsioon. Juba [[Swedenborg]]ist alates." :"Kellest?" küsisid nad koos. :"Swedenborg, rootslane." :Ma nägin, et üks neist kirjutas selle nime üles. (lk 189) * Ma nimelt arvan, et inimpsüühika tekkis selleks, et kaitsta meid nägemast [[tõde]]. Et see ei laseks meil näha alasti mehhanismi. [[Psüühika]] on meie kaitsesüsteem - kannab hoolt selle eest, et me kunagi ei mõistaks seda, mis on meie ümber. See tegeleb peamiselt informatsiooni filtreerimisega, ehkki meie [[mälu]] võimalused on tohutud. Sest teadmise raskust ei ole võimalik kellelgi kanda. Sest maailma iga pisimgi osa koosneb [[kannatused|kannatusest]]. (lk 196) * Alati, kui organiseeritakse mingeid kahtlasi ettevõtmisi, siis kistakse sellesse kõigepealt [[laps]]ed. (lk 202) * Vahel käisin ma [[kirik]]us ja istusin seal rahus koos teistega. Mulle meeldis asjaolu, et inimesed on koos ega pea omavahel rääkima. Kui nad oleksid võinud rääkida, siis oleksid hakanud latrama rumalusi ja kuulujutte, luiskama ja end upitama. Aga nõnda istuvad reas [[pink]]idel, igaüks oma mõtetega, vaatavad oma peas seda, mis viimati on juhtunud ja kujutavad ette, mis peatselt juhtub. Sel kombel kontrollivad oma elu. (lk 202) * Hea, et see [[Jumal]], kui ta olemas on, ja isegi kui teda olemas ei ole, annab meile sellise paiga, et saab rahulikult seal mõelda, sellel vist põhinebki [[palve]] - rahulikult mõelda, mitte midagi tahta, mitte midagi paluda; lihtsalt oma peas korda luua. Sellest peaks piisama. (lk 203) * Nüüd sai mulle selgeks, miks need jahipukid, mis meenutasid [[koonduslaager|koonduslaagrite]] vahitorne, meenutavad ka [[kantsel|kantslit]]. Kantslis asetab Inimene end teistest Olenditest kõrgemale ja võtab endale õiguse otsustada nende elu ja surma üle. Temast saab [[türann]] ja usurpaator. Ksjonds rääkis hingestatult, peaaegu vaimustusega: :Alistage maa enestele. Teile, [[jahimees]]tele, suunas Issand need sõnad, sest jumal teeb inimese oma kaastööliseks, et see osaleks loomise töös ja et tema töö jõuaks lõpule. Ma soovin, et teie selts edeneks, et see teeniks teisi inimesi ja kogu loodust... :Mul õnnestus pinkide vahelt välja pääseda. Ma läksin kummaliselt kangetel jalgadel peaaegu kantsli alla. :"Hei, sina, roni sealt alla," ütlesin. "Ja ruttu." (lk 210) * Minu elu vili ei ole millegi ehitusmaterjaliks, ei minu ajal, nüüd, ega ka mitte mingis teises ajas, mitte kunagi. :Aga miks me peaksime olema [[kasulik]]ud ja kellele? Kes jagas maailma kasulikeks ja kasututeks, ja mis õigusega? Kas [[ohakas|ohakal]] ei ole õigust elule, või [[Hiir]]el, kes sööb salves vilja, [[Mesilane|Mesilastel]] ja Leskmesilastel, [[umbrohi|umbrohul]] ja [[roos]]il? (lk 215) l1immugmycabxy0gf94jmp3nfqwm51r 135947 135946 2026-10-09T21:41:31Z Pseudacorus 2604 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Poola kirjandusteosed]] 135947 wikitext text/x-wiki '''"Aja oma atra läbi koolnute kontide"''' (''Prowadź swój pług przez kości umarłych'') on [[Olga Tokarczuk]]i romaan, mis ilmus 2009. aastal. =="Aja oma atra läbi koolnute kontide"== Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide". Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Halliste: Hendrik Lindepuu, 2020 * Esikulambi valguslaigus paistis [[lumesadu]] kui tasane ja unine [[dušš]]. Isevärk seisis minu kõrval vaikides, pikk, kõhetu, kondine - nagu kuju, mis visandatud paari pliiatsitõmbega. Iga liigutusega langes temalt lund kui [[tuhksuhkur|tuhksuhkruga]] üle puistatud koogilt. * [[Taskulamp]]idega on alati nõnda, et neid leiab üles ainult päevavalgel. (lk 9) * Minu arvates oleks teda juba ammu pidanud mingi [[Karistus]] tabama, võib-olla isegi [[vangla]] näol. Ma ei tea, kuidas tema küll alati puhtalt pääses. Võib-olla valvasid teda mingid [[inglid]]; vahel juhtub, et need lähevad üle valele poolele. (lk 12) * Minu meelest peaks pärast [[Surm]]a saabuma [[mateeria]] annihilatsioon. See oleks [[keha]]le kõige õigem. Annihileeritud kehad naaseksid sel kombel [[must auk|musta auku]], kust nad on tulnudki. [[Hing]]ed rändaksid valguskiirusel [[valgus]]esse. Kui midagi sellist nagu Hing on üldse olemas. (lk 14) * Ma olen alati arvanud, et meie kõige intiimsem ja isiklikum kehaosa on [[jalalaba]]d, üldse siis mitte [[genitaalid]], mitte [[süda]], ega isegi mitte [[aju]], ilma sügavama tähenduseta organid, mida kiputakse üle hindama. Jalalabades on varjul kogu [[teadmine]] Inimesest, need annavad edasi kogu keha [[tähendus]]e, selle, kes me tõepoolest oleme ja kuidas me suhtume maasse. Kokkupuutes maaga, selles maa kontaktis kehaga on varjul kogu [[saladus]] - et oleme ehitatud mateeria elementidest ja samal ajal sellele võõras, sellest eraldatud. Jalalabad - need on meie kontaktpistikud. (lk 15) * [[Raev]] teeb [[mõistus]]e selgeks ja läbinägevaks, nii et see haarab rohkem. See allutab teised [[emotsioonid]] ja valitseb keha üle. Ei ole [[kahtlus]]t, et just Raevust tuleneb kogu [[tarkus]], sest Raev on võimeline ületama igasuguseid piire. (lk 20) * Milline [[kujutlusvõime]] puudus, kui asi on ees- ja perekonnanimedes! Need ei jää kunagi meelde, need on nii isikust endast eraldi ja banaalsed, et ei meenuta teda millegagi. /---/ Seepärast püüan ma mitte kasutada ees- ja perekonnanimesid, pigem määratlusi, mis tulevad justkui iseenesest pähe, kui näeme kedagi esimest korda. Ma olen veendunud, et just nii on [[keel]]t kõige õigem kasutada, mitte tähendusest tühjaks tuuseldatud [[sõna|sõnu]] loopida. (lk 23) * [[Taevas]] ripub meie kohal tumeda ja madalana, nagu määrdunud [[ekraan]], millel näidatakse [[pilv]]ede raevukaid [[lahing]]uid. Meie [[maja]]d selle jaoks ongi - et kaitsta meid selle taeva eest, muidu imbuks see meie kehadesse, kus, nähtavasti väikese klaaskuuli sees, asub meie Hing. Kui midagi sellist kui Hing on üldse olemas. (lk 26) * Vananedes vajuvad paljud [[mehed]] testosterooniautismi, mis ilmutab end sotsiaalse intelligentsuse ja suhtlusoskuse hääbumises, samuti raskendab mõtete väljendamist. Selle Vaevusega Inimene muutub vaikivaks ja näib mõttessevajununa. Teda hakkavad huvitama igasugu riistapuud ja [[masin]]avärgid. Teda köidavad [[Teine maailmasõda]] ja tuntud inimeste [[elulood]], kõige enam [[poliitik]]ute ja kurjategijate omad. Peaaegu täiesti kaob tema oskus lugeda [[romaan]]e, testosterooniautism häirib tegelaste psühholoogilist mõistmist. (lk 28) * Õlivärviga kaetud [[sein]]tele oli hulganisti kleebitud paberilehti ja kõigi päises ilutses sõnamonstrum "Avalik teadaanne". [[Politsei]] kasutab üldse palju eemaletõukavaid sõnu, selliseid nagu näiteks "vahialune" või "arestikamber". (lk 29) * [[Surm]] seisab [[värav]]as, mõtlesin ma. Aga surm on ju alati meie väravas, igal hetkel [[Päev]]al ja [[Öö]]sel, ütlesin ma endale. Sest kõige parem on rääkida ikka iseendaga. Vähemalt ei ole siis mingit vääritimõistmist. (lk 33) * Vahel on mul tunne, et me elame [[hauakamber|hauakambris]], suures, avaras ja ühises. Ma vaatasin [[hall]]i [[hämarus]]se mässitud [[maailm]]a, külma ja ebameeldivat. Vangla ei ole kusagil väljaspool, vaid see on igaühes meist. Võib-olla on nii, et me ei oska ilma selleta elada. (lk 35) * Mind panevad heldima satelliidipildid ja [[Maa (planeet)|Maa]] ümar joon. Kas on siis tõsi, et me elame [[kera]] pinnal, [[planeet]]ide [[pilk|pilgu]] all, jäetud suurde [[tühjus]]se, kus Inimese Langemise järel [[valgus]] purunes pisikesteks [[kild]]udeks ja laiali pritsis? Jah, see on tõsi. Meile tuleks seda iga päev meelde tuletada, sest me kipume seda unustama, meile tundub, et me oleme vabad ja et [[Jumal]] andestab meile. Ise arvan ma teisiti. Iga [[tegu]], muudetud [[footon]]ite värelemiseks, liigub lõpuks [[Kosmos]]esse kui [[film]] ja maailma lõpuni jäävad planeedid seda vaatama. (lk 44) * Ma oleksin endale veel soovinud kanalit [[täht]]edest ja planeetidest. "Kosmosemõjude TV". Selline kanal koosneks ka [[kaart]]idest, näiteks planeetide mõjujoontest. "Lugupeetud televaatajad, [[Marss]] hakkab tõusma ekliptika kohale ja liigub [[õhtu]]l läbi [[Pluuto]] mõjuvöö. Palume jätta [[auto]]d [[garaaž]]i ja katusealustesse [[parkla]]tesse, samuti peita [[noad]] ära, olla ettevaatlik keldritrepil, ja kuni see planeet ei ole väljunud Vähi tähtkujust, soovitame vältida kümblemist ja peretülisid," räägiks nääpsuke ja eeterlik [[diktor]]. (lk 45) * Ma silmitsesin Platoo mustvalget [[maastik]]ku ja mõistsin, et [[kurbus]] on väga tähtis sõna [[maailm]]a [[defineerimine|defineerimisel]]. See on fundamentaalne, see on viies ürgelement, [[kvintessents]]. (lk 48) * Dyzio, kes suutis täienisti sukelduda laialivalguvatesse arutlustesse [[William Blake|Blake'i]] veidrate [[sümbol]]ite üle, ei jaganud minu kirge [[Astroloogia]] vastu. Seda seepärast, et Dyzio on sündinud liiga hilja. Tema põlvkonnal on Pluuto Kaaludes, mis uinutab veidi nende valvsust. Ja nad arvavad, et võivad tasakaalustada [[põrgu]]t. Ma ei usu, et see neil õnnestub. Võib-olla oskavad nad kirjutada [[projekt]]e ja taotlusi, aga suurem osa nendest on kaotanud valvsuse. (lk 56) * Vana ja läbiproovitud võte [[košmaar]]ide vastu on selline, et tuleb neist valju [[hääl]]ega rääkida [[kempsupott|kempsupoti]] kohal ja siis [[vesi]] peale tõmmata. (lk 101) * Kui poes ühtegi klienti ei olnud, siis ta luges. Ma teadsin tema [[raamat]]uid, sest tal olid need [[riiul]]is ja ta laenutas neid [[kaltsukas|kaltsuka]] klientidele. Sünged õudukad, gooti romaanid kulunud kaantega, millel oli Nahkhiire pilt. Perversne [[munk]], kehast eraldi [[käsi]], mis tapab inimesi, tulvaveega [[surnuaed|surnuaialt]] välja uhutud [[kirst]]ud. Selliste asjade lugemine nähtavasti süvendas temas veendumust, et me ei ela kõigist maailmadest kõige hullemas, ja õpetas [[optimism]]i. (lk 116) * "Mis häda?" küsis [[Hambaarst]]. :Toolile istunu avas vastuse asemel [[suu]] ja Hambaarst heitis sinna pilgu. Ta tõmbus ehmunult tagasi, sõnades: "Oh sa perse!" See oli nähtavasti patsiendi [[hammas]]te seisu kohta kõige lühem hinnang. Ta katsus [[sõrmed]]ega hetke hambaid, siis küünitas enda taga oleva viinapudeli poole. :"Võta, joo. Hakkame välja tõmbama." (lk 124) * Terve olemine on üks ebakindel seisund ega ennusta midagi head. Parem on olla rahulikult haige, siis vähemalt teame, millesse sureme. (lk 148) * "Kas sa oled usklik?" Ma pidin seda temalt küsima. :"Jah," vastas ta uhkelt. "Ma olen [[ateist]]." :See tundus mulle huvitav. :Ma tõstsin tekiääre üles ja kutsusin ta enda kõrvale, aga kuna ma ei ole Hellake ega Sentimentaalne, siis ei hakka ma sellel pikemalt peatuma. (lk 149) * [[Puudlid]] on palju intelligentsemad, kui kõigile tundub, ehkki nad ei näe just sedamoodi välja. Seesama käib paljude teiste tarmukate Olendite kohta - me alahindame nende intelligentsi. (lk 156) * Kõik möödub. :Tark Inimene teab seda algusest peale ega kahetse midagi. (lk 157) * Ma ei suutnud tõrjuda muljet, et Inimene, kes kuritarvitab sõna "tõsi", valetab. (lk 163) * Ei, ei, inimesed meie riigis ei oska liituda ja luua [[kogukond]]a, isegi [[puravik]]ulipu all mitte. See on [[neurootilisus|neurootiliste]] [[individualism|individualistide]] maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut. (lk 165) * Nõnda toimus 1471. aastal Baselis kohtuprotsess [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja julmus on piiritud. (lk 167) * [[Politseinik]]ud ei suutnud hoiduda tähendusrikkalt teineteisele otsa vaatamast, mis minu arvates ei olnud üldse viisakas. Oma töös ei tohiks nad millegi üle imestada. Ma jätkasin siis täie enesekindlusega ja juba teadsin, et need minu ees on kaks parajat susserdist: :"Ma tegelen juba aastaid [[Astroloogia]]ga ja mul on rikkalikud kogemused. Kõik on seotud kõigega ja kõik me oleme otsapidi erinevate mõjude võrgus. Seda tuleks teile politseikoolis õpetada. See on auväärt ja vana traditsioon. Juba [[Swedenborg]]ist alates." :"Kellest?" küsisid nad koos. :"Swedenborg, rootslane." :Ma nägin, et üks neist kirjutas selle nime üles. (lk 189) * Ma nimelt arvan, et inimpsüühika tekkis selleks, et kaitsta meid nägemast [[tõde]]. Et see ei laseks meil näha alasti mehhanismi. [[Psüühika]] on meie kaitsesüsteem - kannab hoolt selle eest, et me kunagi ei mõistaks seda, mis on meie ümber. See tegeleb peamiselt informatsiooni filtreerimisega, ehkki meie [[mälu]] võimalused on tohutud. Sest teadmise raskust ei ole võimalik kellelgi kanda. Sest maailma iga pisimgi osa koosneb [[kannatused|kannatusest]]. (lk 196) * Alati, kui organiseeritakse mingeid kahtlasi ettevõtmisi, siis kistakse sellesse kõigepealt [[laps]]ed. (lk 202) * Vahel käisin ma [[kirik]]us ja istusin seal rahus koos teistega. Mulle meeldis asjaolu, et inimesed on koos ega pea omavahel rääkima. Kui nad oleksid võinud rääkida, siis oleksid hakanud latrama rumalusi ja kuulujutte, luiskama ja end upitama. Aga nõnda istuvad reas [[pink]]idel, igaüks oma mõtetega, vaatavad oma peas seda, mis viimati on juhtunud ja kujutavad ette, mis peatselt juhtub. Sel kombel kontrollivad oma elu. (lk 202) * Hea, et see [[Jumal]], kui ta olemas on, ja isegi kui teda olemas ei ole, annab meile sellise paiga, et saab rahulikult seal mõelda, sellel vist põhinebki [[palve]] - rahulikult mõelda, mitte midagi tahta, mitte midagi paluda; lihtsalt oma peas korda luua. Sellest peaks piisama. (lk 203) * Nüüd sai mulle selgeks, miks need jahipukid, mis meenutasid [[koonduslaager|koonduslaagrite]] vahitorne, meenutavad ka [[kantsel|kantslit]]. Kantslis asetab Inimene end teistest Olenditest kõrgemale ja võtab endale õiguse otsustada nende elu ja surma üle. Temast saab [[türann]] ja usurpaator. Ksjonds rääkis hingestatult, peaaegu vaimustusega: :Alistage maa enestele. Teile, [[jahimees]]tele, suunas Issand need sõnad, sest jumal teeb inimese oma kaastööliseks, et see osaleks loomise töös ja et tema töö jõuaks lõpule. Ma soovin, et teie selts edeneks, et see teeniks teisi inimesi ja kogu loodust... :Mul õnnestus pinkide vahelt välja pääseda. Ma läksin kummaliselt kangetel jalgadel peaaegu kantsli alla. :"Hei, sina, roni sealt alla," ütlesin. "Ja ruttu." (lk 210) * Minu elu vili ei ole millegi ehitusmaterjaliks, ei minu ajal, nüüd, ega ka mitte mingis teises ajas, mitte kunagi. :Aga miks me peaksime olema [[kasulik]]ud ja kellele? Kes jagas maailma kasulikeks ja kasututeks, ja mis õigusega? Kas [[ohakas|ohakal]] ei ole õigust elule, või [[Hiir]]el, kes sööb salves vilja, [[Mesilane|Mesilastel]] ja Leskmesilastel, [[umbrohi|umbrohul]] ja [[roos]]il? (lk 215) [[Kategooria:Poola kirjandusteosed]] mawdeb1lhbxxav47gczezq2jt9qimvq 135948 135947 2026-10-09T21:43:57Z Pseudacorus 2604 135948 wikitext text/x-wiki '''"Aja oma atra läbi koolnute kontide"''' (''Prowadź swój pług przez kości umarłych'') on [[Olga Tokarczuk]]i romaan, mis ilmus 2009. aastal. Pealkiri on võetud William Blake'i luuletusest "Proverbs of Hell". =="Aja oma atra läbi koolnute kontide"== Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide". Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Halliste: Hendrik Lindepuu, 2020 * Esikulambi valguslaigus paistis [[lumesadu]] kui tasane ja unine [[dušš]]. Isevärk seisis minu kõrval vaikides, pikk, kõhetu, kondine - nagu kuju, mis visandatud paari pliiatsitõmbega. Iga liigutusega langes temalt lund kui [[tuhksuhkur|tuhksuhkruga]] üle puistatud koogilt. * [[Taskulamp]]idega on alati nõnda, et neid leiab üles ainult päevavalgel. (lk 9) * Minu arvates oleks teda juba ammu pidanud mingi [[Karistus]] tabama, võib-olla isegi [[vangla]] näol. Ma ei tea, kuidas tema küll alati puhtalt pääses. Võib-olla valvasid teda mingid [[inglid]]; vahel juhtub, et need lähevad üle valele poolele. (lk 12) * Minu meelest peaks pärast [[Surm]]a saabuma [[mateeria]] annihilatsioon. See oleks [[keha]]le kõige õigem. Annihileeritud kehad naaseksid sel kombel [[must auk|musta auku]], kust nad on tulnudki. [[Hing]]ed rändaksid valguskiirusel [[valgus]]esse. Kui midagi sellist nagu Hing on üldse olemas. (lk 14) * Ma olen alati arvanud, et meie kõige intiimsem ja isiklikum kehaosa on [[jalalaba]]d, üldse siis mitte [[genitaalid]], mitte [[süda]], ega isegi mitte [[aju]], ilma sügavama tähenduseta organid, mida kiputakse üle hindama. Jalalabades on varjul kogu [[teadmine]] Inimesest, need annavad edasi kogu keha [[tähendus]]e, selle, kes me tõepoolest oleme ja kuidas me suhtume maasse. Kokkupuutes maaga, selles maa kontaktis kehaga on varjul kogu [[saladus]] - et oleme ehitatud mateeria elementidest ja samal ajal sellele võõras, sellest eraldatud. Jalalabad - need on meie kontaktpistikud. (lk 15) * [[Raev]] teeb [[mõistus]]e selgeks ja läbinägevaks, nii et see haarab rohkem. See allutab teised [[emotsioonid]] ja valitseb keha üle. Ei ole [[kahtlus]]t, et just Raevust tuleneb kogu [[tarkus]], sest Raev on võimeline ületama igasuguseid piire. (lk 20) * Milline [[kujutlusvõime]] puudus, kui asi on ees- ja perekonnanimedes! Need ei jää kunagi meelde, need on nii isikust endast eraldi ja banaalsed, et ei meenuta teda millegagi. /---/ Seepärast püüan ma mitte kasutada ees- ja perekonnanimesid, pigem määratlusi, mis tulevad justkui iseenesest pähe, kui näeme kedagi esimest korda. Ma olen veendunud, et just nii on [[keel]]t kõige õigem kasutada, mitte tähendusest tühjaks tuuseldatud [[sõna|sõnu]] loopida. (lk 23) * [[Taevas]] ripub meie kohal tumeda ja madalana, nagu määrdunud [[ekraan]], millel näidatakse [[pilv]]ede raevukaid [[lahing]]uid. Meie [[maja]]d selle jaoks ongi - et kaitsta meid selle taeva eest, muidu imbuks see meie kehadesse, kus, nähtavasti väikese klaaskuuli sees, asub meie Hing. Kui midagi sellist kui Hing on üldse olemas. (lk 26) * Vananedes vajuvad paljud [[mehed]] testosterooniautismi, mis ilmutab end sotsiaalse intelligentsuse ja suhtlusoskuse hääbumises, samuti raskendab mõtete väljendamist. Selle Vaevusega Inimene muutub vaikivaks ja näib mõttessevajununa. Teda hakkavad huvitama igasugu riistapuud ja [[masin]]avärgid. Teda köidavad [[Teine maailmasõda]] ja tuntud inimeste [[elulood]], kõige enam [[poliitik]]ute ja kurjategijate omad. Peaaegu täiesti kaob tema oskus lugeda [[romaan]]e, testosterooniautism häirib tegelaste psühholoogilist mõistmist. (lk 28) * Õlivärviga kaetud [[sein]]tele oli hulganisti kleebitud paberilehti ja kõigi päises ilutses sõnamonstrum "Avalik teadaanne". [[Politsei]] kasutab üldse palju eemaletõukavaid sõnu, selliseid nagu näiteks "vahialune" või "arestikamber". (lk 29) * [[Surm]] seisab [[värav]]as, mõtlesin ma. Aga surm on ju alati meie väravas, igal hetkel [[Päev]]al ja [[Öö]]sel, ütlesin ma endale. Sest kõige parem on rääkida ikka iseendaga. Vähemalt ei ole siis mingit vääritimõistmist. (lk 33) * Vahel on mul tunne, et me elame [[hauakamber|hauakambris]], suures, avaras ja ühises. Ma vaatasin [[hall]]i [[hämarus]]se mässitud [[maailm]]a, külma ja ebameeldivat. Vangla ei ole kusagil väljaspool, vaid see on igaühes meist. Võib-olla on nii, et me ei oska ilma selleta elada. (lk 35) * Mind panevad heldima satelliidipildid ja [[Maa (planeet)|Maa]] ümar joon. Kas on siis tõsi, et me elame [[kera]] pinnal, [[planeet]]ide [[pilk|pilgu]] all, jäetud suurde [[tühjus]]se, kus Inimese Langemise järel [[valgus]] purunes pisikesteks [[kild]]udeks ja laiali pritsis? Jah, see on tõsi. Meile tuleks seda iga päev meelde tuletada, sest me kipume seda unustama, meile tundub, et me oleme vabad ja et [[Jumal]] andestab meile. Ise arvan ma teisiti. Iga [[tegu]], muudetud [[footon]]ite värelemiseks, liigub lõpuks [[Kosmos]]esse kui [[film]] ja maailma lõpuni jäävad planeedid seda vaatama. (lk 44) * Ma oleksin endale veel soovinud kanalit [[täht]]edest ja planeetidest. "Kosmosemõjude TV". Selline kanal koosneks ka [[kaart]]idest, näiteks planeetide mõjujoontest. "Lugupeetud televaatajad, [[Marss]] hakkab tõusma ekliptika kohale ja liigub [[õhtu]]l läbi [[Pluuto]] mõjuvöö. Palume jätta [[auto]]d [[garaaž]]i ja katusealustesse [[parkla]]tesse, samuti peita [[noad]] ära, olla ettevaatlik keldritrepil, ja kuni see planeet ei ole väljunud Vähi tähtkujust, soovitame vältida kümblemist ja peretülisid," räägiks nääpsuke ja eeterlik [[diktor]]. (lk 45) * Ma silmitsesin Platoo mustvalget [[maastik]]ku ja mõistsin, et [[kurbus]] on väga tähtis sõna [[maailm]]a [[defineerimine|defineerimisel]]. See on fundamentaalne, see on viies ürgelement, [[kvintessents]]. (lk 48) * Dyzio, kes suutis täienisti sukelduda laialivalguvatesse arutlustesse [[William Blake|Blake'i]] veidrate [[sümbol]]ite üle, ei jaganud minu kirge [[Astroloogia]] vastu. Seda seepärast, et Dyzio on sündinud liiga hilja. Tema põlvkonnal on Pluuto Kaaludes, mis uinutab veidi nende valvsust. Ja nad arvavad, et võivad tasakaalustada [[põrgu]]t. Ma ei usu, et see neil õnnestub. Võib-olla oskavad nad kirjutada [[projekt]]e ja taotlusi, aga suurem osa nendest on kaotanud valvsuse. (lk 56) * Vana ja läbiproovitud võte [[košmaar]]ide vastu on selline, et tuleb neist valju [[hääl]]ega rääkida [[kempsupott|kempsupoti]] kohal ja siis [[vesi]] peale tõmmata. (lk 101) * Kui poes ühtegi klienti ei olnud, siis ta luges. Ma teadsin tema [[raamat]]uid, sest tal olid need [[riiul]]is ja ta laenutas neid [[kaltsukas|kaltsuka]] klientidele. Sünged õudukad, gooti romaanid kulunud kaantega, millel oli Nahkhiire pilt. Perversne [[munk]], kehast eraldi [[käsi]], mis tapab inimesi, tulvaveega [[surnuaed|surnuaialt]] välja uhutud [[kirst]]ud. Selliste asjade lugemine nähtavasti süvendas temas veendumust, et me ei ela kõigist maailmadest kõige hullemas, ja õpetas [[optimism]]i. (lk 116) * "Mis häda?" küsis [[Hambaarst]]. :Toolile istunu avas vastuse asemel [[suu]] ja Hambaarst heitis sinna pilgu. Ta tõmbus ehmunult tagasi, sõnades: "Oh sa perse!" See oli nähtavasti patsiendi [[hammas]]te seisu kohta kõige lühem hinnang. Ta katsus [[sõrmed]]ega hetke hambaid, siis küünitas enda taga oleva viinapudeli poole. :"Võta, joo. Hakkame välja tõmbama." (lk 124) * Terve olemine on üks ebakindel seisund ega ennusta midagi head. Parem on olla rahulikult haige, siis vähemalt teame, millesse sureme. (lk 148) * "Kas sa oled usklik?" Ma pidin seda temalt küsima. :"Jah," vastas ta uhkelt. "Ma olen [[ateist]]." :See tundus mulle huvitav. :Ma tõstsin tekiääre üles ja kutsusin ta enda kõrvale, aga kuna ma ei ole Hellake ega Sentimentaalne, siis ei hakka ma sellel pikemalt peatuma. (lk 149) * [[Puudlid]] on palju intelligentsemad, kui kõigile tundub, ehkki nad ei näe just sedamoodi välja. Seesama käib paljude teiste tarmukate Olendite kohta - me alahindame nende intelligentsi. (lk 156) * Kõik möödub. :Tark Inimene teab seda algusest peale ega kahetse midagi. (lk 157) * Ma ei suutnud tõrjuda muljet, et Inimene, kes kuritarvitab sõna "tõsi", valetab. (lk 163) * Ei, ei, inimesed meie riigis ei oska liituda ja luua [[kogukond]]a, isegi [[puravik]]ulipu all mitte. See on [[neurootilisus|neurootiliste]] [[individualism|individualistide]] maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut. (lk 165) * Nõnda toimus 1471. aastal Baselis kohtuprotsess [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja julmus on piiritud. (lk 167) * [[Politseinik]]ud ei suutnud hoiduda tähendusrikkalt teineteisele otsa vaatamast, mis minu arvates ei olnud üldse viisakas. Oma töös ei tohiks nad millegi üle imestada. Ma jätkasin siis täie enesekindlusega ja juba teadsin, et need minu ees on kaks parajat susserdist: :"Ma tegelen juba aastaid [[Astroloogia]]ga ja mul on rikkalikud kogemused. Kõik on seotud kõigega ja kõik me oleme otsapidi erinevate mõjude võrgus. Seda tuleks teile politseikoolis õpetada. See on auväärt ja vana traditsioon. Juba [[Swedenborg]]ist alates." :"Kellest?" küsisid nad koos. :"Swedenborg, rootslane." :Ma nägin, et üks neist kirjutas selle nime üles. (lk 189) * Ma nimelt arvan, et inimpsüühika tekkis selleks, et kaitsta meid nägemast [[tõde]]. Et see ei laseks meil näha alasti mehhanismi. [[Psüühika]] on meie kaitsesüsteem - kannab hoolt selle eest, et me kunagi ei mõistaks seda, mis on meie ümber. See tegeleb peamiselt informatsiooni filtreerimisega, ehkki meie [[mälu]] võimalused on tohutud. Sest teadmise raskust ei ole võimalik kellelgi kanda. Sest maailma iga pisimgi osa koosneb [[kannatused|kannatusest]]. (lk 196) * Alati, kui organiseeritakse mingeid kahtlasi ettevõtmisi, siis kistakse sellesse kõigepealt [[laps]]ed. (lk 202) * Vahel käisin ma [[kirik]]us ja istusin seal rahus koos teistega. Mulle meeldis asjaolu, et inimesed on koos ega pea omavahel rääkima. Kui nad oleksid võinud rääkida, siis oleksid hakanud latrama rumalusi ja kuulujutte, luiskama ja end upitama. Aga nõnda istuvad reas [[pink]]idel, igaüks oma mõtetega, vaatavad oma peas seda, mis viimati on juhtunud ja kujutavad ette, mis peatselt juhtub. Sel kombel kontrollivad oma elu. (lk 202) * Hea, et see [[Jumal]], kui ta olemas on, ja isegi kui teda olemas ei ole, annab meile sellise paiga, et saab rahulikult seal mõelda, sellel vist põhinebki [[palve]] - rahulikult mõelda, mitte midagi tahta, mitte midagi paluda; lihtsalt oma peas korda luua. Sellest peaks piisama. (lk 203) * Nüüd sai mulle selgeks, miks need jahipukid, mis meenutasid [[koonduslaager|koonduslaagrite]] vahitorne, meenutavad ka [[kantsel|kantslit]]. Kantslis asetab Inimene end teistest Olenditest kõrgemale ja võtab endale õiguse otsustada nende elu ja surma üle. Temast saab [[türann]] ja usurpaator. Ksjonds rääkis hingestatult, peaaegu vaimustusega: :Alistage maa enestele. Teile, [[jahimees]]tele, suunas Issand need sõnad, sest jumal teeb inimese oma kaastööliseks, et see osaleks loomise töös ja et tema töö jõuaks lõpule. Ma soovin, et teie selts edeneks, et see teeniks teisi inimesi ja kogu loodust... :Mul õnnestus pinkide vahelt välja pääseda. Ma läksin kummaliselt kangetel jalgadel peaaegu kantsli alla. :"Hei, sina, roni sealt alla," ütlesin. "Ja ruttu." (lk 210) * Minu elu vili ei ole millegi ehitusmaterjaliks, ei minu ajal, nüüd, ega ka mitte mingis teises ajas, mitte kunagi. :Aga miks me peaksime olema [[kasulik]]ud ja kellele? Kes jagas maailma kasulikeks ja kasututeks, ja mis õigusega? Kas [[ohakas|ohakal]] ei ole õigust elule, või [[Hiir]]el, kes sööb salves vilja, [[Mesilane|Mesilastel]] ja Leskmesilastel, [[umbrohi|umbrohul]] ja [[roos]]il? (lk 215) [[Kategooria:Poola kirjandusteosed]] tnqm77in853ybtdcu7i1ylxmj33f391