Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 9802 135966 134327 2026-10-12T15:52:03Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135966 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Joseph_van_Lerius_Cinderella.jpg|pisi|Joseph van Lerius (1823-1876), "Tuhkatriinu", ''s.d.'']] [[Pilt:Anna_biliinska_kopciuszek.jpg|pisi|Anna Bilińska-Bohdanowicz, "Tuhkatriinu" (1884)]] [[Pilt:Louise_Jopling_A_Modern_Cinderella_1875.jpg|pisi|Louise Jopling, "Moodne Tuhkatriinu" (1875)]] [[Pilt:Joseph_Bail_-_Cendrillon_-_PPP7_-_Musée_des_Beaux-Arts_de_la_ville_de_Paris.jpg|pisi|Joseph Bail, "Tuhkatriinu" (1900)]] ==Charles Perrault' "Tuhkatriinu"== Prantsuse kirjanik Charles Perrault' kirjutas arvatavasti tuntuima versiooni "Tuhkatriinu" muinasjutust (vähemalt enne [[Disney]] multifilme). * "Sa tahaksid kangesti [[pidu|peole]] minna, eks ole nii?" :"Oi jaa," vastas Tuhkatriinu õhates. :"Olgu nii!" sõnas [[ristiema]]. "Kui sa [[hea laps]] oled, lasen sul peole minna." :Ta viis Tuhkatriinu oma kambrisse ja ütles talle: :"Mine [[aed]]a ja too mulle üks [[kõrvits]]." :Tuhkatriinu läks sedamaid, otsis kõige ilusama kõrvitsa välja ja tõi selle ristiemale, ehk ta küll ei osanud arvata, kuidas kõrvits teda peole võiks aidata. Ristiema õõnestas kõrvitsa seest tühjaks, jättis ainult koore alles, puudutas seda [[võlukepike]]sega ja sealsamas muutus kõrvits uhkeks kuldseks [[tõld|tõllaks]]. * [[Charles Perrault]], "Tuhkatriinu", tlk [[Tatjana Hallap]], rmt: "Muinasjutud", 1979, lk 44 ==Proosa== * Kuis võiks Tuhkatriinu [[müüt]] oma võlujõudu kaotada? Veel tänapäevalgi julgustatakse tütarlast ootama [[rikkus]]t ja [[õnn]]e pigem "muinasjutuprintsilt" kui püüdma üksi raskes ja ebakindlas võitluses toime tulla. Eelkõige võib tütarlaps loota [[prints]]i läbi pääseda kõrgemasse ühiskonnaklassi ja sellist [[ime]]t ei taga talle isegi mitte eluaegne töö. ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 130, ptk "Ajalugu" * Meie [[maja]] asus [[väikelinn]]a servas. Samas lähedal elas oma elu soo. [[Mättad]] ja kõverad [[kased]]; [[kuused]] [[silmapiir]]il; [[kiivitaja]]te hale kisa; [[udu]], mida ei suutnud hajutada ka südasuvine [[päike]]. Udu lösutas laugaste kohal ning [[konnad]], kiivitajad, [[rohi]] paistsid otsekui saja-aastastest [[peegel|peeglitest]]. Ja kui neist soosilmadest oleks ilmunud Tuhkatriinu, poleks selles midagi imelikku olnud, Tuhkatriinu — [[suits]]ust läbiimbunud kaltsudes, [[korv]] käes, jalas punased kotad, mis soomudaga koos, [[pilk]] otsimas kuningapoega. ** [[Antanas Škėma]], "Valge palakas", tlk Mihkel Loodus, Loomingu Raamatukogu 20–22 1992, lk 68 * Vene psühholoog N. Lange võrdles möödunud sajandil emotsioonide olukorda psühholoogias muinasjutu Tuhkatriinuga, keda ei armastatud ja kes pidi töötama vanemate õdede — tahte ja mõistuse — heaks. Ka viimane poolsajand pole toonud olulisi muutusi. Kuigi Tuhkatriinul oleks juba aeg [[printsess]]iks saada, ei pööra tänapäeva uurijad talle küllalt tähelepanu. Emotsioonide psühholoogia on märgatavalt maha jäänud näiteks tunnetusprotsesside uurimisest. ** [[Aino Lunge]], "Emotsioonide psühholoogia", Tallinn: Valgus, 1980, lk 5 * Ma ei osta eriti disaineriasju. Mul on mõned kenad asjad, aga mul pole tegelikult väga sageli võimalust [[kõrgmood]]i kanda. Kui ma olen olukorras, kus tuleks peenemalt riietuda, mulle tavaliselt laenatakse midagi - mis tähendab, et ma pean selle keskööl tagasi andma nagu Tuhkatriinu. ** [[Emma Watson]], 7.-8. Potteri-filmi võtete aegne intervjuu: Derek Blasberg, [https://www.interviewmagazine.com/film/emma-watson "Emma Watson"], Interview, 16. aprill 2009 * Muinasjutus tahab hea ja kaunis Tuhkatriinu minna ballile, kuid ta teel on mõni takistus. Täpsemalt kuri võõrasema, kes ei taha, et Tuhkatriinu ballile läheks, sest nii tõmbaks too tähelepanu ära tema enda kahelt tütrelt. Kuid kas võõrasema ütleb Tuhkatriinule: "MITTE MINGIL JUHUL, Tuhkatriinu! Ma ei luba sul iialgi ballile minna. Mul on kaks inetut tütart, kelle ma pean mehele panema, ja viimane asi, mida ma tahan, on see, et sina ja su perfektsed juuksed ja tibatillukesed jalakesed ballisaalis tantsu keerutavad, mistõttu mu enda tütred näevad ISEGI VEEL HALVEMAD VÄLJA, KUI NAD NIIGI ON"? Ei! Ta ütleb Tuhkatriinule: "Loomulikult! Muidugi võid ballile minna! Ma lihtsalt tahan, et koristaksid esiku, peseksid põranda, lööksid läikima lauahõbeda, triigiksid salvrätid, peseksid kõik riided, niidaksid muru ja mõtleksid välja, kui palju ingleid mahub tantsima nööpnõelapea peale! Ja pärast seda võid otse loomulikult ballile minna. Ma isegi aitan sul juuksed soengusse sättida! Nii tore!" :Teisisõnu pakub võõrasema Tuhkatriinule võimaluse illusiooni ja Tuhkatriinu - kes, jumala eest, vajaks Machiavellit mitu korda rohkem kui haldjast võõrasema - jääb võõrasema uskuma ning asub kohusetundlikult nimekirjas olevaid ülesandeid täitma. Samal ajal on võõrasema saanud lotovõidu: ta vältis ebameeldivat vestlust, tõkestas Tuhkatriinu tee ballile ja sai endale puhtaimad põrandad kogu linnas. * [[Stacey Vanek Smith]], "Machiavelli naistele", tlk Kristel Weidebaum, 2022, lk 38 * Muide, kui jutt juba Supermani peale läks … Supermani mõtlesid välja vägagi minu inimesed: kaks juudi noormeest [[Toronto]]st. Neile maksti selle eest täpselt üks kord. Palgatšeki teisel küljel seisis: "Selle tšeki allkirjastamisega loovutan ma kõik õigused oma tööle." Mõlemad Supermani loojad surid [[vaesus]]es. :Aga mis siis, kui [[autoriõigus]] oleks kehtinud näiteks 15 aastat? Supermanist oleks saanud avalik omand üsna kähku ning tema loojad, kes tundsid seda tegelast paremini kui keegi teine, oleksid saanud hakata kirjutama oma Supermani-lugusid. Umbes nagu tänapäeval on meil 50 konkureerivat Tuhkatriinu loo versiooni. Meil oleks võinud olla 50 eri versiooni Supermanist ja üks versioon oleks võinud olla ka tema loojate oma – kes, ma tuletan jälle meelde, ei saanud oma loomingu eest sisuliselt mitte midagi. * [[Cory Doctorow]], intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2024 ==Luule== <poem> Kui [[rahvas]], harjund jooma halbu [[viin]]u, kõik pärlendavad [[mahl]]ad sõtkub poriks, ja nõuab [[luule]]lt, et kui tuhkatriinu ta muudkui [[pada]]des ja [[tolm]]us soriks - siis, pillamata ühtki etteheidet, kaob [[laulik]] purjus [[parisnik]]e salgust, et [[altar]]il, mis hulkade eest peidet, kui viimne [[usklik]] [[ümmardamine|ümmardada]] [[valgus]]t. </poem> * [[Betti Alver]], "Laulik", rmt: "Teosed" I (1989), lk 444 <poem> Ei mõista ma paljutki ole- masolevast, ja pahvatan ikka veel va- les kohas [[naer]]ma. Tõsi, selle, miks on [[Vajadus|tarvis]] Tuhkatriinu [[tuleriit|tuleriidal]] ära põ- letada, olen ma aastatega selgeks saa- nud. See kroonitud närakas väärib tõe- poolest tulesurma. Ent too halekoomili- ne [[Punamütsike]]? Kas on ikka otstarbeko- hane ka lihtne koogiviija [[timukas|timukate]] kät- te anda? </poem> * [[Toomas Liiv]], "Pärast näitemängu" kogus "Fragment" (1981), lk 8 <poem> minul on kukil hirmsamad [[taagad]] ei mingit [[küsimus]]t põen elukestvat ealist iseärasust mida täiendab järgmine [[diagnoos]] mul on südaööl [[Põgenemine|põgeneva]] tuhkatriinu [[sündroom]] </poem> * [[Veronika Kivisilla]], "* Euroopa on tuhaköhas" kogus "Veronica officinalis" (2012), lk 45 <poem> tuhkatriinu veetis kah päris lõbusa [[öö]] vahetult enne [[keskpäev]]a nööris [[saapad]] kõvemini kinni ja pani minema need juba nii lihtsalt maha ei jää ja kristallkingakesi ei ole suuruses 41 kuigi lihtne leida muide </poem> * [[Anna Kaare]], "disney" kogus "Inteграция" (2021), lk 14 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Väljamõeldud inimesed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] ac5152k91vc0j7ipu8gt0ihfwh91nwo 0 22469 135964 118553 2026-10-12T15:48:40Z Pseudacorus 2604 135964 wikitext text/x-wiki [[File:Portrait of Niccolò Machiavelli.jpg|thumb|Niccolò Machiavelli]] '''Niccolò Machiavelli''' (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja. == "[[Valitseja (Il Principe)|Valitseja]]" (1513) == Valitseja on Machiavelli 1513 kirjutatud teos. ==Tema kohta== * [[Machiavelli]] seevastu kirjeldab inimesi kui "alatuid ja halbu, ... tänamatuid, tujukaid, valelikke... [ja] saamahimulisi." Siin-seal "[[Valitseja (Il Principe)|Valitsejas]]" vaatab ta läbi sõrmede [[vale]]tamisele, uhkustamisele, laste [[tapmine|tapmisele]] ning noa selga löömiseks [[sõprus]]e teesklemisele. Raamatus on koht, kus ta tõeliselt külmavereliselt analüüsib kulutõhusal moel, kas poleks mitte õigem kohalikku elanikkonda pärast uue territooriumi enda [[võim]]ule allutamist täielikult hävitada. Tema auks tuleb tunnistada, et ta on siiski selle vastu ... kuid väga napilt. (lk 12) * Tegelikult usun ma, et "Valitseja" ei ole raamat, mille ajendiks oli küünilisus või nartsissism või võimuiha. Ma usun, et selle kirjutamise ajendiks oli [[armastus]]. Mitte armastus inimeste vastu (sest me oleme lõppude lõpuks ju põhiolemuselt kohutavad), vaid armastus ühe [[linn]]a vastu. Machiavelli armastas [[Firenze]]t. Ta ''tõepoolest'' armastas Firenzet. Ta ei hoolinud suurt soojadest, ebamäärastest tunnetest, kuid kirjutas päriselt ühes kirjas sõbrale: "Ma armastan kodulinna rohkem kui omaenda hinge." Ja Machiavelli kirjutas "Valitseja", püüdes päästa oma linna. (lk 17) * Machiavelli kirjutas "Valitseja" tibatillukeses külas Firenze lähistel — ta perekonnal oli seal väike räämas tavern ja lõbumaja —, eemal ühiskonna eliidist ja võimuhoobadest, mida ta nii väga armastas. Ta pühendas öötunnid vanade kirjutiste uurimisele, õppis tundma vanade aegade kuningaid ja sõdalasi - mehi, kes vallutasid riike ning lõid stabiilsed ja õitsvad kuningriigid. Machiavelli usaldas lähedasele kirjasõbrale, et nood ajalootegelased tundusid talle sõpradena ja näisid reaalsemad kui teda ümbritsenud päris inimesed, kellest suurem osa olid talunikud, väikekaupmehed ja prostituudid. Ta austas neid ajaloolisi tegelasi sedavõrd, et pani end enne lugema hakkamist viisakalt riide, ehkki lugedes oli ta üksi väikeses kiviseintega korteris taverni lähistel. (lk 30) ** [[Stacey Vanek Smith]], "Machiavelli naistele", tlk Kristel Weidebaum, 2022 == Välislingid == {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Machiavelli, Niccolo}} [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Itaalia filosoofid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 2dwjfbwn0kdbtdhq7dua1ef5ss8xj2d 135965 135964 2026-10-12T15:49:10Z Pseudacorus 2604 /* Tema kohta */ 135965 wikitext text/x-wiki [[File:Portrait of Niccolò Machiavelli.jpg|thumb|Niccolò Machiavelli]] '''Niccolò Machiavelli''' (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja. == "[[Valitseja (Il Principe)|Valitseja]]" (1513) == Valitseja on Machiavelli 1513 kirjutatud teos. ==Tema kohta== * Machiavelli seevastu kirjeldab inimesi kui "alatuid ja halbu, ... tänamatuid, tujukaid, valelikke... [ja] saamahimulisi." Siin-seal "Valitsejas" vaatab ta läbi sõrmede [[vale]]tamisele, uhkustamisele, laste [[tapmine|tapmisele]] ning noa selga löömiseks [[sõprus]]e teesklemisele. Raamatus on koht, kus ta tõeliselt külmavereliselt analüüsib kulutõhusal moel, kas poleks mitte õigem kohalikku elanikkonda pärast uue territooriumi enda [[võim]]ule allutamist täielikult hävitada. Tema auks tuleb tunnistada, et ta on siiski selle vastu ... kuid väga napilt. (lk 12) * Tegelikult usun ma, et "Valitseja" ei ole raamat, mille ajendiks oli küünilisus või nartsissism või võimuiha. Ma usun, et selle kirjutamise ajendiks oli [[armastus]]. Mitte armastus inimeste vastu (sest me oleme lõppude lõpuks ju põhiolemuselt kohutavad), vaid armastus ühe [[linn]]a vastu. Machiavelli armastas [[Firenze]]t. Ta ''tõepoolest'' armastas Firenzet. Ta ei hoolinud suurt soojadest, ebamäärastest tunnetest, kuid kirjutas päriselt ühes kirjas sõbrale: "Ma armastan kodulinna rohkem kui omaenda hinge." Ja Machiavelli kirjutas "Valitseja", püüdes päästa oma linna. (lk 17) * Machiavelli kirjutas "Valitseja" tibatillukeses külas Firenze lähistel — ta perekonnal oli seal väike räämas tavern ja lõbumaja —, eemal ühiskonna eliidist ja võimuhoobadest, mida ta nii väga armastas. Ta pühendas öötunnid vanade kirjutiste uurimisele, õppis tundma vanade aegade kuningaid ja sõdalasi - mehi, kes vallutasid riike ning lõid stabiilsed ja õitsvad kuningriigid. Machiavelli usaldas lähedasele kirjasõbrale, et nood ajalootegelased tundusid talle sõpradena ja näisid reaalsemad kui teda ümbritsenud päris inimesed, kellest suurem osa olid talunikud, väikekaupmehed ja prostituudid. Ta austas neid ajaloolisi tegelasi sedavõrd, et pani end enne lugema hakkamist viisakalt riide, ehkki lugedes oli ta üksi väikeses kiviseintega korteris taverni lähistel. (lk 30) ** [[Stacey Vanek Smith]], "Machiavelli naistele", tlk Kristel Weidebaum, 2022 == Välislingid == {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Machiavelli, Niccolo}} [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Itaalia filosoofid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] fentnpfnn45quga5kq0snyqbmd2okk2 0 25021 135959 129618 2026-10-12T15:39:50Z Pseudacorus 2604 135959 wikitext text/x-wiki '''Stacey Vanek Smith''' (sündinud 26. detsembril 1976 Boise'is Idahos USAs) on USA aja- ja aimekirjanik. =="Machiavelli naistele"== Stacey Vanek Smith, "Machiavelli naistele", tlk Kristel Weidebaum, 2022. * [[Machiavelli]] seevastu kirjeldab inimesi kui "alatuid ja halbu, ... tänamatuid, tujukaid, valelikke... [ja] saamahimulisi." Siin-seal "[[Valitseja (Il Principe|Valitsejas]]" vaatab ta läbi sõrmede [[vale]]tamisele, uhkustamisele, laste [[tapmine|tapmisele]] ning noa selga löömiseks [[sõprus]]e teesklemisele. Raamatus on koht, kus ta tõeliselt külmavereliselt analüüsib kulutõhusal moel, kas poleks mitte õigem kohalikku elanikkonda pärast uue territooriumi enda [[võim]]ule allutamist täielikult hävitada. Tema auks tuleb tunnistada, et ta on siiski selle vastu ... kuid väga napilt. (lk 12) * Nende viiesaja aasta jooksul, mis on möödunud ajast, mil Machiavelli "Valitseja" kirjutas, on palju asju muutunud. Meil on [[elekter]], sisepõlemismootor, [[lennuk]]id, [[arvutid]] ja [[antibiootikumid]]. Me oleme uurinud oma [[päikesesüsteem]]i kaugemaid soppe, Marsi pinda, ookeanipõhja ning oleme suutnud isegi aatomituuma lõhestada. Ent inimesed ei ole mitte põrmugi muutunud. Väiklane [[kadedus]], [[reetmine]], [[võimuiha|võimujanu]] ja [[agressiivsus]], mis olid inimestele omased 16. sajandil, ei ole kuhugi kadunud ja seda näeb ka nüüd töökohtades. (lk 13) * Tegelikult usun ma, et "Valitseja" ei ole raamat, mille ajendiks oli küünilisus või nartsissism või võimuiha. Ma usun, et selle kirjutamise ajendiks oli [[armastus]]. Mitte armastus inimeste vastu (sest me oleme lõppude lõpuks ju põhiolemuselt kohutavad), vaid armastus ühe [[linn]]a vastu. Machiavelli armastas [[Firenze]]t. Ta ''tõepoolest'' armastas Firenzet. Ta ei hoolinud suurt soojadest, ebamäärastest tunnetest, kuid kirjutas päriselt ühes kirjas sõbrale: "Ma armastan kodulinna rohkem kui omaenda hinge." Ja Machiavelli kirjutas "Valitseja", püüdes päästa oma linna. (lk 17) * Näiteks näitavad uurimused, et kui mees käitub tööl tujukalt, peetakse teda [[otsekohesus|otsekoheseks]] inimeseks. Inimestel on kombeks teda usaldada ja näha temas juhipotentsiaali. Kui naine käitub tujukalt, arvatakse, et ta on raske loomuga ja õel ning kindlasti ''ei'' sobi juhiks. Kui mees on lahke, kena ja abivalmis, suhtuvad kolleegid sellesse üsnagi positiivselt ning leitakse, et ta võiks olla hea keskastme juht. Kui naine on lahke, kena ja abivalmis, siis kaob ta teiste sekka ära. (lk 20) * Ma ei usu, et "võim" sellisel kujul, nagu me seda üldjuhul mõistame, on see, mida naised tahaksid: võime hävitada endast alamaid ei ole enamiku tasakaalukate inimeste elueesmärk. :Kuid see ei tähenda, et naised pole võimust huvitatud. Ma arvan, et see, mida naised töökohal tahavad, on rohkem seotud selle sõna algse tähendusega. Inglis- ja prantsuskeelne algne sõnatüvi "poeir" tähistab "võimet". Minu meelest on see väga kasulik määratlus. Võim tähendab, et meil on võimalik asju teha, et meil on toimejõud ja et me oleme oma [[saatus]]e sepad. Töötavad naised tahavad "olla võimelised". :Loomulikult on suuremas osas kirjapandud [[ajalugu|ajaloost]] naiseks olemine üldiselt tähendanud võime puudumist -, naine ei võinud omada vara, käia valimas, suitsetada, juhtida [[auto]]t, töötada enamikul kutsealadel, abielluda, kellega tahab, lugeda, mida tahab, üksi reisida, üksi elada või kuuluda [[valitsus]]se. [[Kirjandus]]es ja [[film]]ilinal on ikka olnud nii, et kui naised ei olnud lossitornis luku taga, paari pandud mõne poliitilise liidu kindlustamiseks või haldjaliku kangelanna kõrvalrollis mõne meeskangelase teekonnal, olid nad [[kodu]]s ja ootasid oma abikaasat, isa, venda, peigmeest või lapse isa koju tagasi. Naised ei olnud seal, kus tegevus käis. Naised [[ootamine|ootasid]]. (lk 26) * Vaadake vaid, kui erinevalt me kasutame sõnu "valitseja" ja "valitsejanna". Kui mees on "valitseja", siis on ta eeskujulik kodanik, teistest peajagu üle, ja kõik soovivad olla osa tema elust. Kui naine on "valitsejanna", siis on ta keeruline isiksus, privilegeeritud, nõudlik, ja sa kohe kindlasti ei soovi kuuluda tema kaaskonda. (lk 27) * Machiavelli kirjutas "Valitseja" tibatillukeses külas Firenze lähistel — ta perekonnal oli seal väike räämas tavern ja lõbumaja —, eemal ühiskonna eliidist ja võimuhoobadest, mida ta nii väga armastas. Ta pühendas öötunnid vanade kirjutiste uurimisele, õppis tundma vanade aegade kuningaid ja sõdalasi - mehi, kes vallutasid riike ning lõid stabiilsed ja õitsvad kuningriigid. Machiavelli usaldas lähedasele kirjasõbrale, et nood ajalootegelased tundusid talle sõpradena ja näisid reaalsemad kui teda ümbritsenud päris inimesed, kellest suurem osa olid talunikud, väikekaupmehed ja prostituudid. Ta austas neid ajaloolisi tegelasi sedavõrd, et pani end enne lugema hakkamist viisakalt riide, ehkki lugedes oli ta üksi väikeses kiviseintega korteris taverni lähistel. (lk 30) * Ühes uurimuses (mis muuseas pani mind ihu ja hingega tahtma olukorda muuta) anti katsealustele kaks (väljamõeldud) elulookirjeldust, mille olid esitanud ehitusettevõtte juhi ametikohale kandideerijad. "Naise" elulookirjelduses oli pikem hariduskäik ja "mehe" omas suurem töökogemus. Katsealustelt küsiti enne elulookirjelduste lugemist, kumb aspekt on töö seisukohast olulisem, ning rühm leidis hariduse olevat tähtsama. Kuid arvake ära, mis juhtus? Kui katsealused olid elulookirjeldusi lugenud, jäeti sõelale mehe oma, öeldes, et kogemused andsid talle eelise ja et naise haridusest sellega võrreldes ei piisanud. Ent kui elulookirjeldustel vahetati nimed ära ning mehel oli pikem hariduskäik ja naisel põhjalikum töökogemus, peeti paremaks mehe elulookirjeldust, väites, et haridus on tähtsam kriteerium. (lk 36) * Muinasjutus tahab hea ja kaunis Tuhkatriinu minna ballile, kuid ta teel on mõni takistus. Täpsemalt kuri võõrasema, kes ei taha, et Tuhkatriinu ballile läheks, sest nii tõmbaks too tähelepanu ära tema enda kahelt tütrelt. Kuid kas võõrasema ütleb Tuhkatriinule: "MITTE MINGIL JUHUL, Tuhkatriinu! Ma ei luba sul iialgi ballile minna. Mul on kaks inetut tütart, kelle ma pean mehele panema, ja viimane asi, mida ma tahan, on see, et sina ja su perfektsed juuksed ja tibatillukesed jalakesed ballisaalis tantsu keerutavad, mistõttu mu enda tütred näevad ISEGI VEEL HALVEMAD VÄLJA, KUI NAD NIIGI ON"? Ei! Ta ütleb Tuhkatriinule: "Loomulikult! Muidugi võid ballile minna! Ma lihtsalt tahan, et koristaksid esiku, peseksid põranda, lööksid läikima lauahõbeda, triigiksid salvrätid, peseksid kõik riided, niidaksid muru ja mõtleksid välja, kui palju ingleid mahub tantsima nööpnõelapea peale! Ja pärast seda võid otse loomulikult ballile minna. Ma isegi aitan sul juuksed soengusse sättida! Nii tore!" :Teisisõnu pakub võõrasema Tuhkatriinule võimaluse illusiooni ja Tuhkatriinu - kes, jumala eest, vajaks Machiavellit mitu korda rohkem kui haldjast võõrasema - jääb võõrasema uskuma ning asub kohusetundlikult nimekirjas olevaid ülesandeid täitma. Samal ajal on võõrasema saanud lotovõidu: ta vältis ebameeldivat vestlust, tõkestas Tuhkatriinu tee ballile ja sai endale puhtaimad põrandad kogu linnas. (lk 38) * Inimestel on väga tugevad eelarvamused selle kohta, milline on hea juht, ja juhilt eeldatavate omaduste seas on agressiivsus, iseteadlikkus, loogiline mõtlemine, enesekindlus, ambitsioonikus, tulevikunägemus, julgus ja nõudlikkus. Juhid ei hooli suurt inimeste arvamusest; nad on tegevusele orienteeritud ega karda endale tähelepanu tõmmata. Kui vaatate iseloomuomadusi, mida inimesed seostavad mehelikkusega, on kattuvus peaaegu sada protsenti. Ideaalne mees peaks olema agressiivne, ambitsioonikas, domineeriv, enesekindel ja jõuline, seejuures veel ka iseseisev ja individualistlik. Järeldus: hea mees ja hea juht on üks ja seesama. :Kui aga võrdleme juhiomadusi iseloomuomadustega, mida inimesed seostavad naiselikkusega, on pilt sootuks teine. Ideaalse naisega seostatakse järgm isi omadusi: südamlik, abivalmis, kaastundlik, delikaatne, leebe, malbe häälega, tagasihoidlik ja seab teised esikohale. :Need kõik on imetlusväärsed omadused, kuid need ei ole just omadused, mida soovite näha inimeses, kes asub näiteks lahingus vägesid juhtima või kelle otsustest operatsioonisaalis sõltub kellegi elu või surm. Ja mida see tähendab? Võite olla hea juht. Võite olla hea naine. Kuid te ei saa olla mõlemat. (lk 39-40) * Isegi rahast rääkimist peetakse naiste jaoks ohtlikuks teemaks. Dr Linda Babcock osutab, et supermodell Linda Evangelista sai 1990. aastal ränga kriitika osaliseks, kui oli öelnud oma legendaarsed sõnad, et ta ei tule vähema kui 10 000 dollari eest päevas isegi mitte voodist välja. Kümme aastat hiljem antud intervjuus rääkis ta: "Ma tunnen, et need sõnad pannakse mu hauakivile kirja... Ma palusin selle eest vabandust... Ütlesin, et see oli nali... Kas ma loodan, et ei ütle enam kunagi midagi seesugust? Jah." :Selsamal aastal, kui Linda oma kurikuulsad sõnad kuuldavale tõi, avaldas ajakiri Playboy pika persooniloo Donald Trumpist, kus too lõputult oma rikkusega uhkustas. "Ma maksin oma Khashoggi jahi eest 29 miljonit dollarit," rääkis ta ajakirjanikule. "Kahe aasta pärast müün ma selle üle 100 miljoni dollari eest maha ja hangin suurema." Trumpi sõnadele mitte ainult ei järgnenud mingisugust vastureaktsiooni, vaid me lõppkokkuvõttes valisime ta isegi presidendiks. Kui mees hoopleb rahaga, on see uhkeldamine ja uljaspäisus ja jätab temast eduka mulje. Kui naine seda teeb, peetakse teda ülbeks kullakaevajaks ja ta peab järgmised kümme aastat selle pärast vabandust paluma. (lk 59) * Ikka ja jälle ilmneb uurimustest, et mehed panevad oma tööle külge suurema hinnasildi kui naised. Ühes katses anti naistele ja meestele tööülesanne ning neil paluti määrata endale vääriline töötasu. Mehed maksid endale keskmiselt 63 protsenti rohkem kui naised ja olid seejuures tunduvalt ebaproduktiivsemad. (lk 78) * Loomulikult ei teki enesekindlus ega ka selle puudumine tühja koha pealt. Selle lähtekohaks on aastakümnete pikkune kinnistamine ja ühiskonnas edastatavad sõnumid. Mehi ärgitatakse olema enesekindel ja ülbe ning neile kinnitatakse nende väärtust tööl ja maailmas. Naisi seevastu ärgitatakse olema tagasihoidlik ja ennast alahindama ning seadma oma väärtust kahtluse alla. Neile edastatakse sõnum, et nende väärtus sõltub sellistest asjadest, nagu noorus, ilu, armsus, külgetõmbejõud ja oskus kõndida äärmiselt ebamugavates kingades, ning veel igasugustest muudest asjadest, mis võivad naises tekitada ärevust ja ebakindlust, ning otse loomulikult ei ole naine siis valmis müüma kellelegi 100 miljoni dollari eest süvamere puurmasinaid. (lk 79) * Austus. Seda võib olla raske mõõta, kuid te raudselt tunnete selle puudumist. Iga naine, keda on kutsutud "kullakeseks" (mind on!) või kelle riietust on koosolekul arvustatud (minu oma on!) või keda on katkestatud või kelle jutule vahele räägitud (Ruth Bader Ginsburgile on!), teab, mida ma silmas pean. Naistesse suhtutakse tööl austuseta igasugu suurematel ja väiksematel viisidel. Miks? Sest neid peetakse vähem võimu omavateks. Töökohta peetakse meeste mängumaaks ja naised on autsaiderid - tegemas selles keskkonnas lihtsaid tööotsi. (lk 96) * Osaliselt on võimendamise efektiivsus seotud millegagi, mida ma nimetan aktivisti ja advokaadi Erin Brockovichi järgi Erin Brockovichi erandiks. Erin oli kuulus krõbedate väljenduste ja agressiivsuse poolest, kuid teda imetleti ja armastati, sest ta asus võitlusse suurte korporatsioonidega, mis tegid liiga inimestele, kellel ei olnud mingit võimu. Asi on nimelt nii: ühiskonnana ei meeldi meile tülinorivad, jõulised naised, kuid nad meeldivad meile siis, kui nad on tülinorivad ja jõulised kellegi nimel võideldes. (lk 106) * Lõpuks, kõige levinum seksuaalse ahistamise vorm ei ole tingimata üldsegi seksuaalne: sugulisel käitumisel põhinev ahistamine. Tegemist on oma olemuselt negatiivsete või halvustavate märkustega naiste aadressil, nagu "naised on selle töö jaoks liiga emotsionaalsed" või et "naised ei ole sedalaadi töös nii head". :Sedalaadi ahistamist tuleb kogu aeg ette ja täiesti avalikult. Nobeli auhinna laureaat biokeemik Tim Hunt on kuulus oma sõnade poolest: ta nimelt väitis, et naisteadlased põhjustavad laboratooriumites probleeme, sest neil on kombeks nutta, kui neid kritiseeritakse, ja peale selle hakkavad kõik üksteisesse armuma. Kurikuulsas "Google’i memos", Google’i inseneri kirjutatud manifestis väidetakse, et põhjus, miks tehnoloogiasektoris on vähem naisi, seisneb selles, et naised on programmeerimises loomu poolest vähem võimekad. :Ja 2005. aastal püüdis kuulus majandusteadlane ja toonane Harvardi president Larry Summers selgitada naiste vähest esindatust ülikooli kõrgematel ametikohtadel loodusteaduse ja inseneriteaduse valdkonnas ning ütles, et mehed saavutavad loodusteaduse ja matemaatika valdkonnas paremaid tulemusi oma bioloogiliste erinevuste tõttu. :Need on üldtuntud näited ja igal juhul said mehed, kes need laused välja ütlesid, tohutu kriitika osaliseks, kuid nad tegelikult lihtsalt kordasid seda, mida inimesed kogu aeg räägivad, ehkki mitte nii kõrge kaliibriga ringkondades. (lk 117) * Ei ole lihtne välja mõelda, kuidas reageerida seksuaalsele ahistamisele. Ettevõtetes saadetakse teid personaliosakonda, kuid tahaksin siinkohal teie hoogu natuke maha võtta. Personaliosakonna eesmärk on ettevõtte kaitsmine ja see võib sageli tähendada võimul olevate inimeste kaitsmist. Juhul kui teid ahistav inimene on võimas või on tal organisatsioonis häid sidemeid, siis ei pruugi personaliosakond olla valmis või isegi suuteline sundima seda inimest käitumist muutma. (lk 119) * Kui mees annab korraldusi, siis ta on karm ja tugev ning teeb, mida vaja. Kui aga naine jagab korraldusi, on ta isiklikest huvidest ajendatud mõrd, kes suurema võimu nimel inimestel tallub. (lk 145) * Uuringud näitavad, et kuuldes naisest, kes on suutnud edu saavutada mingis traditsioonilises meeste valdkonnas, näiteks ajukirurgias või elektrotehnikas, eeldatakse, et ta ei ole nii meeldiv ega nii õnnelik ja on sotsiaalselt vähem atraktiivne kui naine, kes on edukas mõnel naistega seostatud elualal. Pealegi kasvab lahutuse oht, kui naisel on kõrgema staatusega töökoht kui ta meespartneril. (lk 171) * Ma olen edukalt läbi rääkinud asjade üle, mida olen väga soovinud, kuid läbirääkimistel nii-öelda naelapead olen tabanud siis, kui ma tegelikult ei hoolinud läbiräägitavast. Miks? Olin neil läbirääkimistel palju vähem kirglik. Ma peaaegu ei valmistunudki nendeks. Kord jäin hiljaks, unustasin pastaka kaasa võtta ja lõpuks sain kõik, mida vaid oskasin küsida. Põhjus? Ma kõndisin läbirääkimistele tundes, et olen tugev ja valitsen olukorda: ma ei kippunud lahingusse ega olnud lootusetu, ma ei olnud ebakindel ega hirmul. Ma olin uudishimulik, avatud meelega ja võtsin olukorda täiesti lõdvalt. Ma tundsin väga selgelt, mida ma väärt olen ja mida on väärt mu töö. (lk 278) * Edukate läbirääkimiste viimane komponent: ärge hoolige tulemusest mitte üks põrm. (lk 279) * Vaikuses peitub jõud. See on miski, mida olen reporteritööst õppinud. Inimesed ei suuda vaikust taluda - see ajab nad paanikasse. Nad hakkavad vaikuse vältimiseks teile igasugu asju rääkima. Kui suudate end vaikuses mugavalt tunda, on teil läbirääkimistel tugev eelis. Kui te ei tea, mida järgmisena öelda, kaaluge võimalust mitte midagi öelda. Näiteks juhul kui vastaspool väidab: "Meil lihtsalt ei ole seda raha," hoidke näoilme rahulik (ja ärge tehke mingit vihast ja ülbet nägu). Võib-olla naeratage pisut või vaadake kõrvale, justkui oleksite sügavas mõttes. Laulge mõttes mingit laulukest, kui vaja, lihtsalt ärge rääkige! Ja siis vaadake, mis juhtub. (lk 292) {{JÄRJESTA:Vanek Smith, Stacey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] jilyfnv3t0kgnzmjtyascsovcxnyiic 135961 135959 2026-10-12T15:42:06Z Pseudacorus 2604 /* "Machiavelli naistele" */ 135961 wikitext text/x-wiki '''Stacey Vanek Smith''' (sündinud 26. detsembril 1976 Boise'is Idahos USAs) on USA aja- ja aimekirjanik. =="Machiavelli naistele"== Stacey Vanek Smith, "Machiavelli naistele", tlk Kristel Weidebaum, 2022. * [[Machiavelli]] seevastu kirjeldab inimesi kui "alatuid ja halbu, ... tänamatuid, tujukaid, valelikke... [ja] saamahimulisi." Siin-seal "[[Valitseja (Il Principe)|Valitsejas]]" vaatab ta läbi sõrmede [[vale]]tamisele, uhkustamisele, laste [[tapmine|tapmisele]] ning noa selga löömiseks [[sõprus]]e teesklemisele. Raamatus on koht, kus ta tõeliselt külmavereliselt analüüsib kulutõhusal moel, kas poleks mitte õigem kohalikku elanikkonda pärast uue territooriumi enda [[võim]]ule allutamist täielikult hävitada. Tema auks tuleb tunnistada, et ta on siiski selle vastu ... kuid väga napilt. (lk 12) * Nende viiesaja aasta jooksul, mis on möödunud ajast, mil Machiavelli "Valitseja" kirjutas, on palju asju muutunud. Meil on [[elekter]], sisepõlemismootor, [[lennuk]]id, [[arvutid]] ja [[antibiootikumid]]. Me oleme uurinud oma [[päikesesüsteem]]i kaugemaid soppe, Marsi pinda, ookeanipõhja ning oleme suutnud isegi aatomituuma lõhestada. Ent inimesed ei ole mitte põrmugi muutunud. Väiklane [[kadedus]], [[reetmine]], [[võimuiha|võimujanu]] ja [[agressiivsus]], mis olid inimestele omased 16. sajandil, ei ole kuhugi kadunud ja seda näeb ka nüüd töökohtades. (lk 13) * Tegelikult usun ma, et "Valitseja" ei ole raamat, mille ajendiks oli küünilisus või nartsissism või võimuiha. Ma usun, et selle kirjutamise ajendiks oli [[armastus]]. Mitte armastus inimeste vastu (sest me oleme lõppude lõpuks ju põhiolemuselt kohutavad), vaid armastus ühe [[linn]]a vastu. Machiavelli armastas [[Firenze]]t. Ta ''tõepoolest'' armastas Firenzet. Ta ei hoolinud suurt soojadest, ebamäärastest tunnetest, kuid kirjutas päriselt ühes kirjas sõbrale: "Ma armastan kodulinna rohkem kui omaenda hinge." Ja Machiavelli kirjutas "Valitseja", püüdes päästa oma linna. (lk 17) * Näiteks näitavad uurimused, et kui mees käitub tööl tujukalt, peetakse teda [[otsekohesus|otsekoheseks]] inimeseks. Inimestel on kombeks teda usaldada ja näha temas juhipotentsiaali. Kui naine käitub tujukalt, arvatakse, et ta on raske loomuga ja õel ning kindlasti ''ei'' sobi juhiks. Kui mees on lahke, kena ja abivalmis, suhtuvad kolleegid sellesse üsnagi positiivselt ning leitakse, et ta võiks olla hea keskastme juht. Kui naine on lahke, kena ja abivalmis, siis kaob ta teiste sekka ära. (lk 20) * Ma ei usu, et "võim" sellisel kujul, nagu me seda üldjuhul mõistame, on see, mida naised tahaksid: võime hävitada endast alamaid ei ole enamiku tasakaalukate inimeste elueesmärk. :Kuid see ei tähenda, et naised pole võimust huvitatud. Ma arvan, et see, mida naised töökohal tahavad, on rohkem seotud selle sõna algse tähendusega. Inglis- ja prantsuskeelne algne sõnatüvi "poeir" tähistab "võimet". Minu meelest on see väga kasulik määratlus. Võim tähendab, et meil on võimalik asju teha, et meil on toimejõud ja et me oleme oma [[saatus]]e sepad. Töötavad naised tahavad "olla võimelised". :Loomulikult on suuremas osas kirjapandud [[ajalugu|ajaloost]] naiseks olemine üldiselt tähendanud võime puudumist -, naine ei võinud omada vara, käia valimas, suitsetada, juhtida [[auto]]t, töötada enamikul kutsealadel, abielluda, kellega tahab, lugeda, mida tahab, üksi reisida, üksi elada või kuuluda [[valitsus]]se. [[Kirjandus]]es ja [[film]]ilinal on ikka olnud nii, et kui naised ei olnud lossitornis luku taga, paari pandud mõne poliitilise liidu kindlustamiseks või haldjaliku kangelanna kõrvalrollis mõne meeskangelase teekonnal, olid nad [[kodu]]s ja ootasid oma abikaasat, isa, venda, peigmeest või lapse isa koju tagasi. Naised ei olnud seal, kus tegevus käis. Naised [[ootamine|ootasid]]. (lk 26) * Vaadake vaid, kui erinevalt me kasutame sõnu "valitseja" ja "valitsejanna". Kui mees on "valitseja", siis on ta eeskujulik kodanik, teistest peajagu üle, ja kõik soovivad olla osa tema elust. Kui naine on "valitsejanna", siis on ta keeruline isiksus, privilegeeritud, nõudlik, ja sa kohe kindlasti ei soovi kuuluda tema kaaskonda. (lk 27) * Machiavelli kirjutas "Valitseja" tibatillukeses külas Firenze lähistel — ta perekonnal oli seal väike räämas tavern ja lõbumaja —, eemal ühiskonna eliidist ja võimuhoobadest, mida ta nii väga armastas. Ta pühendas öötunnid vanade kirjutiste uurimisele, õppis tundma vanade aegade kuningaid ja sõdalasi - mehi, kes vallutasid riike ning lõid stabiilsed ja õitsvad kuningriigid. Machiavelli usaldas lähedasele kirjasõbrale, et nood ajalootegelased tundusid talle sõpradena ja näisid reaalsemad kui teda ümbritsenud päris inimesed, kellest suurem osa olid talunikud, väikekaupmehed ja prostituudid. Ta austas neid ajaloolisi tegelasi sedavõrd, et pani end enne lugema hakkamist viisakalt riide, ehkki lugedes oli ta üksi väikeses kiviseintega korteris taverni lähistel. (lk 30) * Ühes uurimuses (mis muuseas pani mind ihu ja hingega tahtma olukorda muuta) anti katsealustele kaks (väljamõeldud) elulookirjeldust, mille olid esitanud ehitusettevõtte juhi ametikohale kandideerijad. "Naise" elulookirjelduses oli pikem hariduskäik ja "mehe" omas suurem töökogemus. Katsealustelt küsiti enne elulookirjelduste lugemist, kumb aspekt on töö seisukohast olulisem, ning rühm leidis hariduse olevat tähtsama. Kuid arvake ära, mis juhtus? Kui katsealused olid elulookirjeldusi lugenud, jäeti sõelale mehe oma, öeldes, et kogemused andsid talle eelise ja et naise haridusest sellega võrreldes ei piisanud. Ent kui elulookirjeldustel vahetati nimed ära ning mehel oli pikem hariduskäik ja naisel põhjalikum töökogemus, peeti paremaks mehe elulookirjeldust, väites, et haridus on tähtsam kriteerium. (lk 36) * Muinasjutus tahab hea ja kaunis Tuhkatriinu minna ballile, kuid ta teel on mõni takistus. Täpsemalt kuri võõrasema, kes ei taha, et Tuhkatriinu ballile läheks, sest nii tõmbaks too tähelepanu ära tema enda kahelt tütrelt. Kuid kas võõrasema ütleb Tuhkatriinule: "MITTE MINGIL JUHUL, Tuhkatriinu! Ma ei luba sul iialgi ballile minna. Mul on kaks inetut tütart, kelle ma pean mehele panema, ja viimane asi, mida ma tahan, on see, et sina ja su perfektsed juuksed ja tibatillukesed jalakesed ballisaalis tantsu keerutavad, mistõttu mu enda tütred näevad ISEGI VEEL HALVEMAD VÄLJA, KUI NAD NIIGI ON"? Ei! Ta ütleb Tuhkatriinule: "Loomulikult! Muidugi võid ballile minna! Ma lihtsalt tahan, et koristaksid esiku, peseksid põranda, lööksid läikima lauahõbeda, triigiksid salvrätid, peseksid kõik riided, niidaksid muru ja mõtleksid välja, kui palju ingleid mahub tantsima nööpnõelapea peale! Ja pärast seda võid otse loomulikult ballile minna. Ma isegi aitan sul juuksed soengusse sättida! Nii tore!" :Teisisõnu pakub võõrasema Tuhkatriinule võimaluse illusiooni ja Tuhkatriinu - kes, jumala eest, vajaks Machiavellit mitu korda rohkem kui haldjast võõrasema - jääb võõrasema uskuma ning asub kohusetundlikult nimekirjas olevaid ülesandeid täitma. Samal ajal on võõrasema saanud lotovõidu: ta vältis ebameeldivat vestlust, tõkestas Tuhkatriinu tee ballile ja sai endale puhtaimad põrandad kogu linnas. (lk 38) * Inimestel on väga tugevad eelarvamused selle kohta, milline on hea juht, ja juhilt eeldatavate omaduste seas on agressiivsus, iseteadlikkus, loogiline mõtlemine, enesekindlus, ambitsioonikus, tulevikunägemus, julgus ja nõudlikkus. Juhid ei hooli suurt inimeste arvamusest; nad on tegevusele orienteeritud ega karda endale tähelepanu tõmmata. Kui vaatate iseloomuomadusi, mida inimesed seostavad mehelikkusega, on kattuvus peaaegu sada protsenti. Ideaalne mees peaks olema agressiivne, ambitsioonikas, domineeriv, enesekindel ja jõuline, seejuures veel ka iseseisev ja individualistlik. Järeldus: hea mees ja hea juht on üks ja seesama. :Kui aga võrdleme juhiomadusi iseloomuomadustega, mida inimesed seostavad naiselikkusega, on pilt sootuks teine. Ideaalse naisega seostatakse järgm isi omadusi: südamlik, abivalmis, kaastundlik, delikaatne, leebe, malbe häälega, tagasihoidlik ja seab teised esikohale. :Need kõik on imetlusväärsed omadused, kuid need ei ole just omadused, mida soovite näha inimeses, kes asub näiteks lahingus vägesid juhtima või kelle otsustest operatsioonisaalis sõltub kellegi elu või surm. Ja mida see tähendab? Võite olla hea juht. Võite olla hea naine. Kuid te ei saa olla mõlemat. (lk 39-40) * Isegi rahast rääkimist peetakse naiste jaoks ohtlikuks teemaks. Dr Linda Babcock osutab, et supermodell Linda Evangelista sai 1990. aastal ränga kriitika osaliseks, kui oli öelnud oma legendaarsed sõnad, et ta ei tule vähema kui 10 000 dollari eest päevas isegi mitte voodist välja. Kümme aastat hiljem antud intervjuus rääkis ta: "Ma tunnen, et need sõnad pannakse mu hauakivile kirja... Ma palusin selle eest vabandust... Ütlesin, et see oli nali... Kas ma loodan, et ei ütle enam kunagi midagi seesugust? Jah." :Selsamal aastal, kui Linda oma kurikuulsad sõnad kuuldavale tõi, avaldas ajakiri Playboy pika persooniloo Donald Trumpist, kus too lõputult oma rikkusega uhkustas. "Ma maksin oma Khashoggi jahi eest 29 miljonit dollarit," rääkis ta ajakirjanikule. "Kahe aasta pärast müün ma selle üle 100 miljoni dollari eest maha ja hangin suurema." Trumpi sõnadele mitte ainult ei järgnenud mingisugust vastureaktsiooni, vaid me lõppkokkuvõttes valisime ta isegi presidendiks. Kui mees hoopleb rahaga, on see uhkeldamine ja uljaspäisus ja jätab temast eduka mulje. Kui naine seda teeb, peetakse teda ülbeks kullakaevajaks ja ta peab järgmised kümme aastat selle pärast vabandust paluma. (lk 59) * Ikka ja jälle ilmneb uurimustest, et mehed panevad oma tööle külge suurema hinnasildi kui naised. Ühes katses anti naistele ja meestele tööülesanne ning neil paluti määrata endale vääriline töötasu. Mehed maksid endale keskmiselt 63 protsenti rohkem kui naised ja olid seejuures tunduvalt ebaproduktiivsemad. (lk 78) * Loomulikult ei teki enesekindlus ega ka selle puudumine tühja koha pealt. Selle lähtekohaks on aastakümnete pikkune kinnistamine ja ühiskonnas edastatavad sõnumid. Mehi ärgitatakse olema enesekindel ja ülbe ning neile kinnitatakse nende väärtust tööl ja maailmas. Naisi seevastu ärgitatakse olema tagasihoidlik ja ennast alahindama ning seadma oma väärtust kahtluse alla. Neile edastatakse sõnum, et nende väärtus sõltub sellistest asjadest, nagu noorus, ilu, armsus, külgetõmbejõud ja oskus kõndida äärmiselt ebamugavates kingades, ning veel igasugustest muudest asjadest, mis võivad naises tekitada ärevust ja ebakindlust, ning otse loomulikult ei ole naine siis valmis müüma kellelegi 100 miljoni dollari eest süvamere puurmasinaid. (lk 79) * Austus. Seda võib olla raske mõõta, kuid te raudselt tunnete selle puudumist. Iga naine, keda on kutsutud "kullakeseks" (mind on!) või kelle riietust on koosolekul arvustatud (minu oma on!) või keda on katkestatud või kelle jutule vahele räägitud (Ruth Bader Ginsburgile on!), teab, mida ma silmas pean. Naistesse suhtutakse tööl austuseta igasugu suurematel ja väiksematel viisidel. Miks? Sest neid peetakse vähem võimu omavateks. Töökohta peetakse meeste mängumaaks ja naised on autsaiderid - tegemas selles keskkonnas lihtsaid tööotsi. (lk 96) * Osaliselt on võimendamise efektiivsus seotud millegagi, mida ma nimetan aktivisti ja advokaadi Erin Brockovichi järgi Erin Brockovichi erandiks. Erin oli kuulus krõbedate väljenduste ja agressiivsuse poolest, kuid teda imetleti ja armastati, sest ta asus võitlusse suurte korporatsioonidega, mis tegid liiga inimestele, kellel ei olnud mingit võimu. Asi on nimelt nii: ühiskonnana ei meeldi meile tülinorivad, jõulised naised, kuid nad meeldivad meile siis, kui nad on tülinorivad ja jõulised kellegi nimel võideldes. (lk 106) * Lõpuks, kõige levinum seksuaalse ahistamise vorm ei ole tingimata üldsegi seksuaalne: sugulisel käitumisel põhinev ahistamine. Tegemist on oma olemuselt negatiivsete või halvustavate märkustega naiste aadressil, nagu "naised on selle töö jaoks liiga emotsionaalsed" või et "naised ei ole sedalaadi töös nii head". :Sedalaadi ahistamist tuleb kogu aeg ette ja täiesti avalikult. Nobeli auhinna laureaat biokeemik Tim Hunt on kuulus oma sõnade poolest: ta nimelt väitis, et naisteadlased põhjustavad laboratooriumites probleeme, sest neil on kombeks nutta, kui neid kritiseeritakse, ja peale selle hakkavad kõik üksteisesse armuma. Kurikuulsas "Google’i memos", Google’i inseneri kirjutatud manifestis väidetakse, et põhjus, miks tehnoloogiasektoris on vähem naisi, seisneb selles, et naised on programmeerimises loomu poolest vähem võimekad. :Ja 2005. aastal püüdis kuulus majandusteadlane ja toonane Harvardi president Larry Summers selgitada naiste vähest esindatust ülikooli kõrgematel ametikohtadel loodusteaduse ja inseneriteaduse valdkonnas ning ütles, et mehed saavutavad loodusteaduse ja matemaatika valdkonnas paremaid tulemusi oma bioloogiliste erinevuste tõttu. :Need on üldtuntud näited ja igal juhul said mehed, kes need laused välja ütlesid, tohutu kriitika osaliseks, kuid nad tegelikult lihtsalt kordasid seda, mida inimesed kogu aeg räägivad, ehkki mitte nii kõrge kaliibriga ringkondades. (lk 117) * Ei ole lihtne välja mõelda, kuidas reageerida seksuaalsele ahistamisele. Ettevõtetes saadetakse teid personaliosakonda, kuid tahaksin siinkohal teie hoogu natuke maha võtta. Personaliosakonna eesmärk on ettevõtte kaitsmine ja see võib sageli tähendada võimul olevate inimeste kaitsmist. Juhul kui teid ahistav inimene on võimas või on tal organisatsioonis häid sidemeid, siis ei pruugi personaliosakond olla valmis või isegi suuteline sundima seda inimest käitumist muutma. (lk 119) * Kui mees annab korraldusi, siis ta on karm ja tugev ning teeb, mida vaja. Kui aga naine jagab korraldusi, on ta isiklikest huvidest ajendatud mõrd, kes suurema võimu nimel inimestel tallub. (lk 145) * Uuringud näitavad, et kuuldes naisest, kes on suutnud edu saavutada mingis traditsioonilises meeste valdkonnas, näiteks ajukirurgias või elektrotehnikas, eeldatakse, et ta ei ole nii meeldiv ega nii õnnelik ja on sotsiaalselt vähem atraktiivne kui naine, kes on edukas mõnel naistega seostatud elualal. Pealegi kasvab lahutuse oht, kui naisel on kõrgema staatusega töökoht kui ta meespartneril. (lk 171) * Ma olen edukalt läbi rääkinud asjade üle, mida olen väga soovinud, kuid läbirääkimistel nii-öelda naelapead olen tabanud siis, kui ma tegelikult ei hoolinud läbiräägitavast. Miks? Olin neil läbirääkimistel palju vähem kirglik. Ma peaaegu ei valmistunudki nendeks. Kord jäin hiljaks, unustasin pastaka kaasa võtta ja lõpuks sain kõik, mida vaid oskasin küsida. Põhjus? Ma kõndisin läbirääkimistele tundes, et olen tugev ja valitsen olukorda: ma ei kippunud lahingusse ega olnud lootusetu, ma ei olnud ebakindel ega hirmul. Ma olin uudishimulik, avatud meelega ja võtsin olukorda täiesti lõdvalt. Ma tundsin väga selgelt, mida ma väärt olen ja mida on väärt mu töö. (lk 278) * Edukate läbirääkimiste viimane komponent: ärge hoolige tulemusest mitte üks põrm. (lk 279) * Vaikuses peitub jõud. See on miski, mida olen reporteritööst õppinud. Inimesed ei suuda vaikust taluda - see ajab nad paanikasse. Nad hakkavad vaikuse vältimiseks teile igasugu asju rääkima. Kui suudate end vaikuses mugavalt tunda, on teil läbirääkimistel tugev eelis. Kui te ei tea, mida järgmisena öelda, kaaluge võimalust mitte midagi öelda. Näiteks juhul kui vastaspool väidab: "Meil lihtsalt ei ole seda raha," hoidke näoilme rahulik (ja ärge tehke mingit vihast ja ülbet nägu). Võib-olla naeratage pisut või vaadake kõrvale, justkui oleksite sügavas mõttes. Laulge mõttes mingit laulukest, kui vaja, lihtsalt ärge rääkige! Ja siis vaadake, mis juhtub. (lk 292) {{JÄRJESTA:Vanek Smith, Stacey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] d2szpti8ynytlhk7j2c6eubvgmhkzrv 135962 135961 2026-10-12T15:42:43Z Pseudacorus 2604 /* "Machiavelli naistele" */ 135962 wikitext text/x-wiki '''Stacey Vanek Smith''' (sündinud 26. detsembril 1976 Boise'is Idahos USAs) on USA aja- ja aimekirjanik. =="Machiavelli naistele"== Stacey Vanek Smith, "Machiavelli naistele", tlk Kristel Weidebaum, 2022. * [[Machiavelli]] seevastu kirjeldab inimesi kui "alatuid ja halbu, ... tänamatuid, tujukaid, valelikke... [ja] saamahimulisi." Siin-seal "[[Valitseja (Il Principe)|Valitsejas]]" vaatab ta läbi sõrmede [[vale]]tamisele, uhkustamisele, laste [[tapmine|tapmisele]] ning noa selga löömiseks [[sõprus]]e teesklemisele. Raamatus on koht, kus ta tõeliselt külmavereliselt analüüsib kulutõhusal moel, kas poleks mitte õigem kohalikku elanikkonda pärast uue territooriumi enda [[võim]]ule allutamist täielikult hävitada. Tema auks tuleb tunnistada, et ta on siiski selle vastu ... kuid väga napilt. (lk 12) * Nende viiesaja aasta jooksul, mis on möödunud ajast, mil Machiavelli "Valitseja" kirjutas, on palju asju muutunud. Meil on [[elekter]], sisepõlemismootor, [[lennuk]]id, [[arvutid]] ja [[antibiootikumid]]. Me oleme uurinud oma [[päikesesüsteem]]i kaugemaid soppe, Marsi pinda, ookeanipõhja ning oleme suutnud isegi aatomituuma lõhestada. Ent inimesed ei ole mitte põrmugi muutunud. Väiklane [[kadedus]], [[reetmine]], [[võimuiha|võimujanu]] ja [[agressiivsus]], mis olid inimestele omased 16. sajandil, ei ole kuhugi kadunud ja seda näeb ka nüüd töökohtades. (lk 13) * Tegelikult usun ma, et "Valitseja" ei ole raamat, mille ajendiks oli küünilisus või nartsissism või võimuiha. Ma usun, et selle kirjutamise ajendiks oli [[armastus]]. Mitte armastus inimeste vastu (sest me oleme lõppude lõpuks ju põhiolemuselt kohutavad), vaid armastus ühe [[linn]]a vastu. Machiavelli armastas [[Firenze]]t. Ta ''tõepoolest'' armastas Firenzet. Ta ei hoolinud suurt soojadest, ebamäärastest tunnetest, kuid kirjutas päriselt ühes kirjas sõbrale: "Ma armastan kodulinna rohkem kui omaenda hinge." Ja Machiavelli kirjutas "Valitseja", püüdes päästa oma linna. (lk 17) * Näiteks näitavad uurimused, et kui mees käitub tööl tujukalt, peetakse teda [[otsekohesus|otsekoheseks]] inimeseks. Inimestel on kombeks teda usaldada ja näha temas juhipotentsiaali. Kui naine käitub tujukalt, arvatakse, et ta on raske loomuga ja õel ning kindlasti ''ei'' sobi juhiks. Kui mees on lahke, kena ja abivalmis, suhtuvad kolleegid sellesse üsnagi positiivselt ning leitakse, et ta võiks olla hea keskastme juht. Kui naine on lahke, kena ja abivalmis, siis kaob ta teiste sekka ära. (lk 20) * Ma ei usu, et "võim" sellisel kujul, nagu me seda üldjuhul mõistame, on see, mida naised tahaksid: võime hävitada endast alamaid ei ole enamiku tasakaalukate inimeste elueesmärk. :Kuid see ei tähenda, et naised pole võimust huvitatud. Ma arvan, et see, mida naised töökohal tahavad, on rohkem seotud selle sõna algse tähendusega. Inglis- ja prantsuskeelne algne sõnatüvi "poeir" tähistab "võimet". Minu meelest on see väga kasulik määratlus. Võim tähendab, et meil on võimalik asju teha, et meil on toimejõud ja et me oleme oma [[saatus]]e sepad. Töötavad naised tahavad "olla võimelised". :Loomulikult on suuremas osas kirjapandud [[ajalugu|ajaloost]] naiseks olemine üldiselt tähendanud võime puudumist -, naine ei võinud omada vara, käia valimas, suitsetada, juhtida [[auto]]t, töötada enamikul kutsealadel, abielluda, kellega tahab, lugeda, mida tahab, üksi reisida, üksi elada või kuuluda [[valitsus]]se. [[Kirjandus]]es ja [[film]]ilinal on ikka olnud nii, et kui naised ei olnud lossitornis luku taga, paari pandud mõne poliitilise liidu kindlustamiseks või haldjaliku kangelanna kõrvalrollis mõne meeskangelase teekonnal, olid nad [[kodu]]s ja ootasid oma abikaasat, isa, venda, peigmeest või lapse isa koju tagasi. Naised ei olnud seal, kus tegevus käis. Naised [[ootamine|ootasid]]. (lk 26) * Vaadake vaid, kui erinevalt me kasutame sõnu "valitseja" ja "valitsejanna". Kui mees on "valitseja", siis on ta eeskujulik kodanik, teistest peajagu üle, ja kõik soovivad olla osa tema elust. Kui naine on "valitsejanna", siis on ta keeruline isiksus, privilegeeritud, nõudlik, ja sa kohe kindlasti ei soovi kuuluda tema kaaskonda. (lk 27) * Machiavelli kirjutas "Valitseja" tibatillukeses külas Firenze lähistel — ta perekonnal oli seal väike räämas tavern ja lõbumaja —, eemal ühiskonna eliidist ja võimuhoobadest, mida ta nii väga armastas. Ta pühendas öötunnid vanade kirjutiste uurimisele, õppis tundma vanade aegade kuningaid ja sõdalasi - mehi, kes vallutasid riike ning lõid stabiilsed ja õitsvad kuningriigid. Machiavelli usaldas lähedasele kirjasõbrale, et nood ajalootegelased tundusid talle sõpradena ja näisid reaalsemad kui teda ümbritsenud päris inimesed, kellest suurem osa olid talunikud, väikekaupmehed ja prostituudid. Ta austas neid ajaloolisi tegelasi sedavõrd, et pani end enne lugema hakkamist viisakalt riide, ehkki lugedes oli ta üksi väikeses kiviseintega korteris taverni lähistel. (lk 30) * Ühes uurimuses (mis muuseas pani mind ihu ja hingega tahtma olukorda muuta) anti katsealustele kaks (väljamõeldud) elulookirjeldust, mille olid esitanud ehitusettevõtte juhi ametikohale kandideerijad. "Naise" elulookirjelduses oli pikem hariduskäik ja "mehe" omas suurem töökogemus. Katsealustelt küsiti enne elulookirjelduste lugemist, kumb aspekt on töö seisukohast olulisem, ning rühm leidis hariduse olevat tähtsama. Kuid arvake ära, mis juhtus? Kui katsealused olid elulookirjeldusi lugenud, jäeti sõelale mehe oma, öeldes, et kogemused andsid talle eelise ja et naise haridusest sellega võrreldes ei piisanud. Ent kui elulookirjeldustel vahetati nimed ära ning mehel oli pikem hariduskäik ja naisel põhjalikum töökogemus, peeti paremaks mehe elulookirjeldust, väites, et haridus on tähtsam kriteerium. (lk 36) * Muinasjutus tahab hea ja kaunis Tuhkatriinu minna ballile, kuid ta teel on mõni takistus. Täpsemalt kuri võõrasema, kes ei taha, et Tuhkatriinu ballile läheks, sest nii tõmbaks too tähelepanu ära tema enda kahelt tütrelt. Kuid kas võõrasema ütleb Tuhkatriinule: "MITTE MINGIL JUHUL, Tuhkatriinu! Ma ei luba sul iialgi ballile minna. Mul on kaks inetut tütart, kelle ma pean mehele panema, ja viimane asi, mida ma tahan, on see, et sina ja su perfektsed juuksed ja tibatillukesed jalakesed ballisaalis tantsu keerutavad, mistõttu mu enda tütred näevad ISEGI VEEL HALVEMAD VÄLJA, KUI NAD NIIGI ON"? Ei! Ta ütleb Tuhkatriinule: "Loomulikult! Muidugi võid ballile minna! Ma lihtsalt tahan, et koristaksid esiku, peseksid põranda, lööksid läikima lauahõbeda, triigiksid salvrätid, peseksid kõik riided, niidaksid muru ja mõtleksid välja, kui palju ingleid mahub tantsima nööpnõelapea peale! Ja pärast seda võid otse loomulikult ballile minna. Ma isegi aitan sul juuksed soengusse sättida! Nii tore!" :Teisisõnu pakub võõrasema Tuhkatriinule võimaluse illusiooni ja Tuhkatriinu - kes, jumala eest, vajaks Machiavellit mitu korda rohkem kui haldjast võõrasema - jääb võõrasema uskuma ning asub kohusetundlikult nimekirjas olevaid ülesandeid täitma. Samal ajal on võõrasema saanud lotovõidu: ta vältis ebameeldivat vestlust, tõkestas Tuhkatriinu tee ballile ja sai endale puhtaimad põrandad kogu linnas. (lk 38) * Inimestel on väga tugevad eelarvamused selle kohta, milline on hea juht, ja juhilt eeldatavate omaduste seas on agressiivsus, iseteadlikkus, loogiline mõtlemine, enesekindlus, ambitsioonikus, tulevikunägemus, julgus ja nõudlikkus. Juhid ei hooli suurt inimeste arvamusest; nad on tegevusele orienteeritud ega karda endale tähelepanu tõmmata. Kui vaatate iseloomuomadusi, mida inimesed seostavad mehelikkusega, on kattuvus peaaegu sada protsenti. Ideaalne mees peaks olema agressiivne, ambitsioonikas, domineeriv, enesekindel ja jõuline, seejuures veel ka iseseisev ja individualistlik. Järeldus: hea mees ja hea juht on üks ja seesama. :Kui aga võrdleme juhiomadusi iseloomuomadustega, mida inimesed seostavad naiselikkusega, on pilt sootuks teine. Ideaalse naisega seostatakse järgm isi omadusi: südamlik, abivalmis, kaastundlik, delikaatne, leebe, malbe häälega, tagasihoidlik ja seab teised esikohale. :Need kõik on imetlusväärsed omadused, kuid need ei ole just omadused, mida soovite näha inimeses, kes asub näiteks lahingus vägesid juhtima või kelle otsustest operatsioonisaalis sõltub kellegi elu või surm. Ja mida see tähendab? Võite olla hea juht. Võite olla hea naine. Kuid te ei saa olla mõlemat. (lk 39-40) * Isegi rahast rääkimist peetakse naiste jaoks ohtlikuks teemaks. Dr Linda Babcock osutab, et supermodell Linda Evangelista sai 1990. aastal ränga kriitika osaliseks, kui oli öelnud oma legendaarsed sõnad, et ta ei tule vähema kui 10 000 dollari eest päevas isegi mitte voodist välja. Kümme aastat hiljem antud intervjuus rääkis ta: "Ma tunnen, et need sõnad pannakse mu hauakivile kirja... Ma palusin selle eest vabandust... Ütlesin, et see oli nali... Kas ma loodan, et ei ütle enam kunagi midagi seesugust? Jah." :Selsamal aastal, kui Linda oma kurikuulsad sõnad kuuldavale tõi, avaldas ajakiri Playboy pika persooniloo Donald Trumpist, kus too lõputult oma rikkusega uhkustas. "Ma maksin oma Khashoggi jahi eest 29 miljonit dollarit," rääkis ta ajakirjanikule. "Kahe aasta pärast müün ma selle üle 100 miljoni dollari eest maha ja hangin suurema." Trumpi sõnadele mitte ainult ei järgnenud mingisugust vastureaktsiooni, vaid me lõppkokkuvõttes valisime ta isegi presidendiks. Kui mees hoopleb rahaga, on see uhkeldamine ja uljaspäisus ja jätab temast eduka mulje. Kui naine seda teeb, peetakse teda ülbeks kullakaevajaks ja ta peab järgmised kümme aastat selle pärast vabandust paluma. (lk 59) * Ikka ja jälle ilmneb uurimustest, et mehed panevad oma tööle külge suurema hinnasildi kui naised. Ühes katses anti naistele ja meestele tööülesanne ning neil paluti määrata endale vääriline töötasu. Mehed maksid endale keskmiselt 63 protsenti rohkem kui naised ja olid seejuures tunduvalt ebaproduktiivsemad. (lk 78) * Loomulikult ei teki enesekindlus ega ka selle puudumine tühja koha pealt. Selle lähtekohaks on aastakümnete pikkune kinnistamine ja ühiskonnas edastatavad sõnumid. Mehi ärgitatakse olema enesekindel ja ülbe ning neile kinnitatakse nende väärtust tööl ja maailmas. Naisi seevastu ärgitatakse olema tagasihoidlik ja ennast alahindama ning seadma oma väärtust kahtluse alla. Neile edastatakse sõnum, et nende väärtus sõltub sellistest asjadest, nagu noorus, ilu, armsus, külgetõmbejõud ja oskus kõndida äärmiselt ebamugavates kingades, ning veel igasugustest muudest asjadest, mis võivad naises tekitada ärevust ja ebakindlust, ning otse loomulikult ei ole naine siis valmis müüma kellelegi 100 miljoni dollari eest süvamere puurmasinaid. (lk 79) * Austus. Seda võib olla raske mõõta, kuid te raudselt tunnete selle puudumist. Iga naine, keda on kutsutud "kullakeseks" (mind on!) või kelle riietust on koosolekul arvustatud (minu oma on!) või keda on katkestatud või kelle jutule vahele räägitud (Ruth Bader Ginsburgile on!), teab, mida ma silmas pean. Naistesse suhtutakse tööl austuseta igasugu suurematel ja väiksematel viisidel. Miks? Sest neid peetakse vähem võimu omavateks. Töökohta peetakse meeste mängumaaks ja naised on autsaiderid - tegemas selles keskkonnas lihtsaid tööotsi. (lk 96) * Osaliselt on võimendamise efektiivsus seotud millegagi, mida ma nimetan aktivisti ja advokaadi Erin Brockovichi järgi Erin Brockovichi erandiks. Erin oli kuulus krõbedate väljenduste ja agressiivsuse poolest, kuid teda imetleti ja armastati, sest ta asus võitlusse suurte korporatsioonidega, mis tegid liiga inimestele, kellel ei olnud mingit võimu. Asi on nimelt nii: ühiskonnana ei meeldi meile tülinorivad, jõulised naised, kuid nad meeldivad meile siis, kui nad on tülinorivad ja jõulised kellegi nimel võideldes. (lk 106) * Lõpuks, kõige levinum seksuaalse ahistamise vorm ei ole tingimata üldsegi seksuaalne: sugulisel käitumisel põhinev ahistamine. Tegemist on oma olemuselt negatiivsete või halvustavate märkustega naiste aadressil, nagu "naised on selle töö jaoks liiga emotsionaalsed" või et "naised ei ole sedalaadi töös nii head". :Sedalaadi ahistamist tuleb kogu aeg ette ja täiesti avalikult. Nobeli auhinna laureaat biokeemik Tim Hunt on kuulus oma sõnade poolest: ta nimelt väitis, et naisteadlased põhjustavad laboratooriumites probleeme, sest neil on kombeks nutta, kui neid kritiseeritakse, ja peale selle hakkavad kõik üksteisesse armuma. Kurikuulsas "Google’i memos", Google’i inseneri kirjutatud manifestis väidetakse, et põhjus, miks tehnoloogiasektoris on vähem naisi, seisneb selles, et naised on programmeerimises loomu poolest vähem võimekad. :Ja 2005. aastal püüdis kuulus majandusteadlane ja toonane Harvardi president Larry Summers selgitada naiste vähest esindatust ülikooli kõrgematel ametikohtadel loodusteaduse ja inseneriteaduse valdkonnas ning ütles, et mehed saavutavad loodusteaduse ja matemaatika valdkonnas paremaid tulemusi oma bioloogiliste erinevuste tõttu. :Need on üldtuntud näited ja igal juhul said mehed, kes need laused välja ütlesid, tohutu kriitika osaliseks, kuid nad tegelikult lihtsalt kordasid seda, mida inimesed kogu aeg räägivad, ehkki mitte nii kõrge kaliibriga ringkondades. (lk 117) * Ei ole lihtne välja mõelda, kuidas reageerida seksuaalsele ahistamisele. Ettevõtetes saadetakse teid personaliosakonda, kuid tahaksin siinkohal teie hoogu natuke maha võtta. Personaliosakonna eesmärk on ettevõtte kaitsmine ja see võib sageli tähendada võimul olevate inimeste kaitsmist. Juhul kui teid ahistav inimene on võimas või on tal organisatsioonis häid sidemeid, siis ei pruugi personaliosakond olla valmis või isegi suuteline sundima seda inimest käitumist muutma. (lk 119) * Kui mees annab korraldusi, siis ta on karm ja tugev ning teeb, mida vaja. Kui aga naine jagab korraldusi, on ta isiklikest huvidest ajendatud mõrd, kes suurema võimu nimel inimestel tallub. (lk 145) * Uuringud näitavad, et kuuldes naisest, kes on suutnud edu saavutada mingis traditsioonilises meeste valdkonnas, näiteks ajukirurgias või elektrotehnikas, eeldatakse, et ta ei ole nii meeldiv ega nii õnnelik ja on sotsiaalselt vähem atraktiivne kui naine, kes on edukas mõnel naistega seostatud elualal. Pealegi kasvab lahutuse oht, kui naisel on kõrgema staatusega töökoht kui ta meespartneril. (lk 171) * Ma olen edukalt läbi rääkinud asjade üle, mida olen väga soovinud, kuid läbirääkimistel nii-öelda naelapead olen tabanud siis, kui ma tegelikult ei hoolinud läbiräägitavast. Miks? Olin neil läbirääkimistel palju vähem kirglik. Ma peaaegu ei valmistunudki nendeks. Kord jäin hiljaks, unustasin pastaka kaasa võtta ja lõpuks sain kõik, mida vaid oskasin küsida. Põhjus? Ma kõndisin läbirääkimistele tundes, et olen tugev ja valitsen olukorda: ma ei kippunud lahingusse ega olnud lootusetu, ma ei olnud ebakindel ega hirmul. Ma olin uudishimulik, avatud meelega ja võtsin olukorda täiesti lõdvalt. Ma tundsin väga selgelt, mida ma väärt olen ja mida on väärt mu töö. (lk 278) * Edukate läbirääkimiste viimane komponent: ärge hoolige tulemusest mitte üks põrm. (lk 279) * Vaikuses peitub jõud. See on miski, mida olen reporteritööst õppinud. Inimesed ei suuda vaikust taluda - see ajab nad paanikasse. Nad hakkavad vaikuse vältimiseks teile igasugu asju rääkima. Kui suudate end vaikuses mugavalt tunda, on teil läbirääkimistel tugev eelis. Kui te ei tea, mida järgmisena öelda, kaaluge võimalust mitte midagi öelda. Näiteks juhul kui vastaspool väidab: "Meil lihtsalt ei ole seda raha," hoidke näoilme rahulik (ja ärge tehke mingit vihast ja ülbet nägu). Võib-olla naeratage pisut või vaadake kõrvale, justkui oleksite sügavas mõttes. Laulge mõttes mingit laulukest, kui vaja, lihtsalt ärge rääkige! Ja siis vaadake, mis juhtub. (lk 292) {{JÄRJESTA:Vanek Smith, Stacey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] t1sn7rcs1641exkyjbr8w6k2ik61rca 135963 135962 2026-10-12T15:45:12Z Pseudacorus 2604 /* "Machiavelli naistele" */ 135963 wikitext text/x-wiki '''Stacey Vanek Smith''' (sündinud 26. detsembril 1976 Boise'is Idahos USAs) on USA aja- ja aimekirjanik. =="Machiavelli naistele"== Stacey Vanek Smith, "Machiavelli naistele", tlk Kristel Weidebaum, 2022. * [[Machiavelli]] seevastu kirjeldab inimesi kui "alatuid ja halbu, ... tänamatuid, tujukaid, valelikke... [ja] saamahimulisi." Siin-seal "[[Valitseja (Il Principe)|Valitsejas]]" vaatab ta läbi sõrmede [[vale]]tamisele, uhkustamisele, laste [[tapmine|tapmisele]] ning noa selga löömiseks [[sõprus]]e teesklemisele. Raamatus on koht, kus ta tõeliselt külmavereliselt analüüsib kulutõhusal moel, kas poleks mitte õigem kohalikku elanikkonda pärast uue territooriumi enda [[võim]]ule allutamist täielikult hävitada. Tema auks tuleb tunnistada, et ta on siiski selle vastu ... kuid väga napilt. (lk 12) * Nende viiesaja aasta jooksul, mis on möödunud ajast, mil Machiavelli "Valitseja" kirjutas, on palju asju muutunud. Meil on [[elekter]], sisepõlemismootor, [[lennuk]]id, [[arvutid]] ja [[antibiootikumid]]. Me oleme uurinud oma [[päikesesüsteem]]i kaugemaid soppe, Marsi pinda, ookeanipõhja ning oleme suutnud isegi aatomituuma lõhestada. Ent inimesed ei ole mitte põrmugi muutunud. Väiklane [[kadedus]], [[reetmine]], [[võimuiha|võimujanu]] ja [[agressiivsus]], mis olid inimestele omased 16. sajandil, ei ole kuhugi kadunud ja seda näeb ka nüüd töökohtades. (lk 13) * Tegelikult usun ma, et "Valitseja" ei ole raamat, mille ajendiks oli küünilisus või nartsissism või võimuiha. Ma usun, et selle kirjutamise ajendiks oli [[armastus]]. Mitte armastus inimeste vastu (sest me oleme lõppude lõpuks ju põhiolemuselt kohutavad), vaid armastus ühe [[linn]]a vastu. Machiavelli armastas [[Firenze]]t. Ta ''tõepoolest'' armastas Firenzet. Ta ei hoolinud suurt soojadest, ebamäärastest tunnetest, kuid kirjutas päriselt ühes kirjas sõbrale: "Ma armastan kodulinna rohkem kui omaenda hinge." Ja Machiavelli kirjutas "Valitseja", püüdes päästa oma linna. (lk 17) * Näiteks näitavad uurimused, et kui mees käitub tööl tujukalt, peetakse teda [[otsekohesus|otsekoheseks]] inimeseks. Inimestel on kombeks teda usaldada ja näha temas juhipotentsiaali. Kui naine käitub tujukalt, arvatakse, et ta on raske loomuga ja õel ning kindlasti ''ei'' sobi juhiks. Kui mees on lahke, kena ja abivalmis, suhtuvad kolleegid sellesse üsnagi positiivselt ning leitakse, et ta võiks olla hea keskastme juht. Kui naine on lahke, kena ja abivalmis, siis kaob ta teiste sekka ära. (lk 20) * Ma ei usu, et "võim" sellisel kujul, nagu me seda üldjuhul mõistame, on see, mida naised tahaksid: võime hävitada endast alamaid ei ole enamiku tasakaalukate inimeste elueesmärk. :Kuid see ei tähenda, et naised pole võimust huvitatud. Ma arvan, et see, mida naised töökohal tahavad, on rohkem seotud selle sõna algse tähendusega. Inglis- ja prantsuskeelne algne sõnatüvi "poeir" tähistab "võimet". Minu meelest on see väga kasulik määratlus. Võim tähendab, et meil on võimalik asju teha, et meil on toimejõud ja et me oleme oma [[saatus]]e sepad. Töötavad naised tahavad "olla võimelised". :Loomulikult on suuremas osas kirjapandud [[ajalugu|ajaloost]] naiseks olemine üldiselt tähendanud võime puudumist -, naine ei võinud omada vara, käia valimas, suitsetada, juhtida [[auto]]t, töötada enamikul kutsealadel, abielluda, kellega tahab, lugeda, mida tahab, üksi reisida, üksi elada või kuuluda [[valitsus]]se. [[Kirjandus]]es ja [[film]]ilinal on ikka olnud nii, et kui naised ei olnud lossitornis luku taga, paari pandud mõne poliitilise liidu kindlustamiseks või haldjaliku kangelanna kõrvalrollis mõne meeskangelase teekonnal, olid nad [[kodu]]s ja ootasid oma abikaasat, isa, venda, peigmeest või lapse isa koju tagasi. Naised ei olnud seal, kus tegevus käis. Naised [[ootamine|ootasid]]. (lk 26) * Vaadake vaid, kui erinevalt me kasutame sõnu "valitseja" ja "valitsejanna". Kui mees on "valitseja", siis on ta eeskujulik kodanik, teistest peajagu üle, ja kõik soovivad olla osa tema elust. Kui naine on "valitsejanna", siis on ta keeruline isiksus, privilegeeritud, nõudlik, ja sa kohe kindlasti ei soovi kuuluda tema kaaskonda. (lk 27) * Machiavelli kirjutas "Valitseja" tibatillukeses külas Firenze lähistel — ta perekonnal oli seal väike räämas tavern ja lõbumaja —, eemal ühiskonna eliidist ja võimuhoobadest, mida ta nii väga armastas. Ta pühendas öötunnid vanade kirjutiste uurimisele, õppis tundma vanade aegade kuningaid ja sõdalasi - mehi, kes vallutasid riike ning lõid stabiilsed ja õitsvad kuningriigid. Machiavelli usaldas lähedasele kirjasõbrale, et nood ajalootegelased tundusid talle sõpradena ja näisid reaalsemad kui teda ümbritsenud päris inimesed, kellest suurem osa olid talunikud, väikekaupmehed ja prostituudid. Ta austas neid ajaloolisi tegelasi sedavõrd, et pani end enne lugema hakkamist viisakalt riide, ehkki lugedes oli ta üksi väikeses kiviseintega korteris taverni lähistel. (lk 30) * Ühes uurimuses (mis muuseas pani mind ihu ja hingega tahtma olukorda muuta) anti katsealustele kaks (väljamõeldud) elulookirjeldust, mille olid esitanud ehitusettevõtte juhi ametikohale kandideerijad. "Naise" elulookirjelduses oli pikem hariduskäik ja "mehe" omas suurem töökogemus. Katsealustelt küsiti enne elulookirjelduste lugemist, kumb aspekt on töö seisukohast olulisem, ning rühm leidis hariduse olevat tähtsama. Kuid arvake ära, mis juhtus? Kui katsealused olid elulookirjeldusi lugenud, jäeti sõelale mehe oma, öeldes, et kogemused andsid talle eelise ja et naise haridusest sellega võrreldes ei piisanud. Ent kui elulookirjeldustel vahetati nimed ära ning mehel oli pikem hariduskäik ja naisel põhjalikum töökogemus, peeti paremaks mehe elulookirjeldust, väites, et haridus on tähtsam kriteerium. (lk 36) * Muinasjutus tahab hea ja kaunis Tuhkatriinu minna ballile, kuid ta teel on mõni takistus. Täpsemalt kuri võõrasema, kes ei taha, et Tuhkatriinu ballile läheks, sest nii tõmbaks too tähelepanu ära tema enda kahelt tütrelt. Kuid kas võõrasema ütleb Tuhkatriinule: "MITTE MINGIL JUHUL, Tuhkatriinu! Ma ei luba sul iialgi ballile minna. Mul on kaks inetut tütart, kelle ma pean mehele panema, ja viimane asi, mida ma tahan, on see, et sina ja su perfektsed juuksed ja tibatillukesed jalakesed ballisaalis tantsu keerutavad, mistõttu mu enda tütred näevad ISEGI VEEL HALVEMAD VÄLJA, KUI NAD NIIGI ON"? Ei! Ta ütleb Tuhkatriinule: "Loomulikult! Muidugi võid ballile minna! Ma lihtsalt tahan, et koristaksid esiku, peseksid põranda, lööksid läikima lauahõbeda, triigiksid salvrätid, peseksid kõik riided, niidaksid muru ja mõtleksid välja, kui palju ingleid mahub tantsima nööpnõelapea peale! Ja pärast seda võid otse loomulikult ballile minna. Ma isegi aitan sul juuksed soengusse sättida! Nii tore!" :Teisisõnu pakub võõrasema Tuhkatriinule võimaluse illusiooni ja Tuhkatriinu - kes, jumala eest, vajaks Machiavellit mitu korda rohkem kui haldjast võõrasema - jääb võõrasema uskuma ning asub kohusetundlikult nimekirjas olevaid ülesandeid täitma. Samal ajal on võõrasema saanud lotovõidu: ta vältis ebameeldivat vestlust, tõkestas Tuhkatriinu tee ballile ja sai endale puhtaimad põrandad kogu linnas. (lk 38) * Inimestel on väga tugevad eelarvamused selle kohta, milline on hea juht, ja juhilt eeldatavate omaduste seas on agressiivsus, iseteadlikkus, loogiline mõtlemine, enesekindlus, ambitsioonikus, tulevikunägemus, julgus ja nõudlikkus. Juhid ei hooli suurt inimeste arvamusest; nad on tegevusele orienteeritud ega karda endale tähelepanu tõmmata. Kui vaatate iseloomuomadusi, mida inimesed seostavad mehelikkusega, on kattuvus peaaegu sada protsenti. Ideaalne mees peaks olema agressiivne, ambitsioonikas, domineeriv, enesekindel ja jõuline, seejuures veel ka iseseisev ja individualistlik. Järeldus: hea mees ja hea juht on üks ja seesama. :Kui aga võrdleme juhiomadusi iseloomuomadustega, mida inimesed seostavad naiselikkusega, on pilt sootuks teine. Ideaalse naisega seostatakse järgm isi omadusi: südamlik, abivalmis, kaastundlik, delikaatne, leebe, malbe häälega, tagasihoidlik ja seab teised esikohale. :Need kõik on imetlusväärsed omadused, kuid need ei ole just omadused, mida soovite näha inimeses, kes asub näiteks lahingus vägesid juhtima või kelle otsustest operatsioonisaalis sõltub kellegi elu või surm. Ja mida see tähendab? Võite olla hea juht. Võite olla hea naine. Kuid te ei saa olla mõlemat. (lk 39-40) * Isegi rahast rääkimist peetakse naiste jaoks ohtlikuks teemaks. Dr Linda Babcock osutab, et supermodell Linda Evangelista sai 1990. aastal ränga kriitika osaliseks, kui oli öelnud oma legendaarsed sõnad, et ta ei tule vähema kui 10 000 dollari eest päevas isegi mitte voodist välja. Kümme aastat hiljem antud intervjuus rääkis ta: "Ma tunnen, et need sõnad pannakse mu hauakivile kirja... Ma palusin selle eest vabandust... Ütlesin, et see oli nali... Kas ma loodan, et ei ütle enam kunagi midagi seesugust? Jah." :Selsamal aastal, kui Linda oma kurikuulsad sõnad kuuldavale tõi, avaldas ajakiri Playboy pika persooniloo Donald Trumpist, kus too lõputult oma rikkusega uhkustas. "Ma maksin oma Khashoggi jahi eest 29 miljonit dollarit," rääkis ta ajakirjanikule. "Kahe aasta pärast müün ma selle üle 100 miljoni dollari eest maha ja hangin suurema." Trumpi sõnadele mitte ainult ei järgnenud mingisugust vastureaktsiooni, vaid me lõppkokkuvõttes valisime ta isegi presidendiks. Kui mees hoopleb rahaga, on see uhkeldamine ja uljaspäisus ja jätab temast eduka mulje. Kui naine seda teeb, peetakse teda ülbeks kullakaevajaks ja ta peab järgmised kümme aastat selle pärast vabandust paluma. (lk 59) * Ikka ja jälle ilmneb uurimustest, et mehed panevad oma tööle külge suurema hinnasildi kui naised. Ühes katses anti naistele ja meestele tööülesanne ning neil paluti määrata endale vääriline töötasu. Mehed maksid endale keskmiselt 63 protsenti rohkem kui naised ja olid seejuures tunduvalt ebaproduktiivsemad. (lk 78) * Loomulikult ei teki enesekindlus ega ka selle puudumine tühja koha pealt. Selle lähtekohaks on aastakümnete pikkune kinnistamine ja ühiskonnas edastatavad sõnumid. Mehi ärgitatakse olema enesekindel ja ülbe ning neile kinnitatakse nende väärtust tööl ja maailmas. Naisi seevastu ärgitatakse olema tagasihoidlik ja ennast alahindama ning seadma oma väärtust kahtluse alla. Neile edastatakse sõnum, et nende väärtus sõltub sellistest asjadest, nagu noorus, ilu, armsus, külgetõmbejõud ja oskus kõndida äärmiselt ebamugavates kingades, ning veel igasugustest muudest asjadest, mis võivad naises tekitada ärevust ja ebakindlust, ning otse loomulikult ei ole naine siis valmis müüma kellelegi 100 miljoni dollari eest süvamere puurmasinaid. (lk 79) * Austus. Seda võib olla raske mõõta, kuid te raudselt tunnete selle puudumist. Iga naine, keda on kutsutud "kullakeseks" (mind on!) või kelle riietust on koosolekul arvustatud (minu oma on!) või keda on katkestatud või kelle jutule vahele räägitud ([[Ruth Bader Ginsburg]]ile on!), teab, mida ma silmas pean. Naistesse suhtutakse tööl austuseta igasugu suurematel ja väiksematel viisidel. Miks? Sest neid peetakse vähem võimu omavateks. Töökohta peetakse meeste mängumaaks ja naised on autsaiderid - tegemas selles keskkonnas lihtsaid tööotsi. (lk 96) * Osaliselt on võimendamise efektiivsus seotud millegagi, mida ma nimetan aktivisti ja advokaadi [[Erin Brockovich]]i järgi Erin Brockovichi erandiks. Erin oli kuulus krõbedate väljenduste ja agressiivsuse poolest, kuid teda imetleti ja armastati, sest ta asus võitlusse suurte korporatsioonidega, mis tegid liiga inimestele, kellel ei olnud mingit võimu. Asi on nimelt nii: ühiskonnana ei meeldi meile tülinorivad, jõulised naised, kuid nad meeldivad meile siis, kui nad on tülinorivad ja jõulised kellegi nimel võideldes. (lk 106) * Lõpuks, kõige levinum seksuaalse ahistamise vorm ei ole tingimata üldsegi seksuaalne: sugulisel käitumisel põhinev ahistamine. Tegemist on oma olemuselt negatiivsete või halvustavate märkustega naiste aadressil, nagu "naised on selle töö jaoks liiga emotsionaalsed" või et "naised ei ole sedalaadi töös nii head". :Sedalaadi ahistamist tuleb kogu aeg ette ja täiesti avalikult. Nobeli auhinna laureaat biokeemik Tim Hunt on kuulus oma sõnade poolest: ta nimelt väitis, et naisteadlased põhjustavad laboratooriumites probleeme, sest neil on kombeks nutta, kui neid kritiseeritakse, ja peale selle hakkavad kõik üksteisesse armuma. Kurikuulsas "Google’i memos", Google’i inseneri kirjutatud manifestis väidetakse, et põhjus, miks tehnoloogiasektoris on vähem naisi, seisneb selles, et naised on programmeerimises loomu poolest vähem võimekad. :Ja 2005. aastal püüdis kuulus majandusteadlane ja toonane Harvardi president Larry Summers selgitada naiste vähest esindatust ülikooli kõrgematel ametikohtadel loodusteaduse ja inseneriteaduse valdkonnas ning ütles, et mehed saavutavad loodusteaduse ja matemaatika valdkonnas paremaid tulemusi oma bioloogiliste erinevuste tõttu. :Need on üldtuntud näited ja igal juhul said mehed, kes need laused välja ütlesid, tohutu kriitika osaliseks, kuid nad tegelikult lihtsalt kordasid seda, mida inimesed kogu aeg räägivad, ehkki mitte nii kõrge kaliibriga ringkondades. (lk 117) * Ei ole lihtne välja mõelda, kuidas reageerida seksuaalsele ahistamisele. Ettevõtetes saadetakse teid personaliosakonda, kuid tahaksin siinkohal teie hoogu natuke maha võtta. Personaliosakonna eesmärk on ettevõtte kaitsmine ja see võib sageli tähendada võimul olevate inimeste kaitsmist. Juhul kui teid ahistav inimene on võimas või on tal organisatsioonis häid sidemeid, siis ei pruugi personaliosakond olla valmis või isegi suuteline sundima seda inimest käitumist muutma. (lk 119) * Kui mees annab korraldusi, siis ta on karm ja tugev ning teeb, mida vaja. Kui aga naine jagab korraldusi, on ta isiklikest huvidest ajendatud mõrd, kes suurema võimu nimel inimestel tallub. (lk 145) * Uuringud näitavad, et kuuldes naisest, kes on suutnud edu saavutada mingis traditsioonilises meeste valdkonnas, näiteks ajukirurgias või elektrotehnikas, eeldatakse, et ta ei ole nii meeldiv ega nii õnnelik ja on sotsiaalselt vähem atraktiivne kui naine, kes on edukas mõnel naistega seostatud elualal. Pealegi kasvab lahutuse oht, kui naisel on kõrgema staatusega töökoht kui ta meespartneril. (lk 171) * Ma olen edukalt läbi rääkinud asjade üle, mida olen väga soovinud, kuid läbirääkimistel nii-öelda naelapead olen tabanud siis, kui ma tegelikult ei hoolinud läbiräägitavast. Miks? Olin neil läbirääkimistel palju vähem kirglik. Ma peaaegu ei valmistunudki nendeks. Kord jäin hiljaks, unustasin pastaka kaasa võtta ja lõpuks sain kõik, mida vaid oskasin küsida. Põhjus? Ma kõndisin läbirääkimistele tundes, et olen tugev ja valitsen olukorda: ma ei kippunud lahingusse ega olnud lootusetu, ma ei olnud ebakindel ega hirmul. Ma olin uudishimulik, avatud meelega ja võtsin olukorda täiesti lõdvalt. Ma tundsin väga selgelt, mida ma väärt olen ja mida on väärt mu töö. (lk 278) * Edukate läbirääkimiste viimane komponent: ärge hoolige tulemusest mitte üks põrm. (lk 279) * Vaikuses peitub jõud. See on miski, mida olen reporteritööst õppinud. Inimesed ei suuda vaikust taluda - see ajab nad paanikasse. Nad hakkavad vaikuse vältimiseks teile igasugu asju rääkima. Kui suudate end vaikuses mugavalt tunda, on teil läbirääkimistel tugev eelis. Kui te ei tea, mida järgmisena öelda, kaaluge võimalust mitte midagi öelda. Näiteks juhul kui vastaspool väidab: "Meil lihtsalt ei ole seda raha," hoidke näoilme rahulik (ja ärge tehke mingit vihast ja ülbet nägu). Võib-olla naeratage pisut või vaadake kõrvale, justkui oleksite sügavas mõttes. Laulge mõttes mingit laulukest, kui vaja, lihtsalt ärge rääkige! Ja siis vaadake, mis juhtub. (lk 292) {{JÄRJESTA:Vanek Smith, Stacey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] 5ee7p4teaaslskr7wmu7gbexod5xbkj 0 26020 135960 2026-10-12T15:41:31Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Niccolò Machiavelli]] 135960 wikitext text/x-wiki #suuna[[Niccolò Machiavelli]] rart5aqier97952qek6fh8cjhh2w7bk 0 26021 135967 2026-10-12T15:53:07Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Arvuti]] 135967 wikitext text/x-wiki #suuna[[Arvuti]] ievepvoc9c2qwp00m7dx4mrn15f90nc