Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 21036 136016 136014 2026-10-17T21:57:58Z Juppi lantteineen 5738 Link 136016 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helen_Whitney_Kelley_-_'Rice_Paddies',_watercolor,_1890,_Honolulu_Academy_of_Arts.jpg|pisi|Helen Whitney Kelley, "Riisipõld Havail" (1890)]] [[Pilt:The Rice Weeders (1897)., by Angelo Morbelli.jpg|pisi|Angelo Morbelli, "Riisikoristajad" (1897)]] [[Pilt:Cutting_the_rice_(1939),_by_Romualdo_Locatelli.jpg|pisi|Romualdo Locatelli, "Riisikoristus Indoneesias" (1939)]] [[Pilt:Eng_Tow,_Grains_of_Thought_(2015),_Kwek_Hong_Png_Wing,_Asian_Civilisations_Museum,_Singapore_-_20151114-04.jpg|pisi|Eng Tow, "Grains of Thought" (2015, Aasia tsivilisatsioonide muuseum Singapuris)]] '''Riis''' (''Oryza'') on taimeperekond kõrreliste sugukonnast, iidne kultuurtaim ja üks tähtsamaid teravilju. ==Proosa== * ''Tiffin''<nowiki>'</nowiki>il sõin tõelist karrit, kuulsat [[India]] rahvusrooga. Victorial ma seda süüa ei suutnud, aga need, kes teadsid, ütlesid, et see on äärmiselt hõrk roog, kui seda õigesti valmistatakse, sestap katsetasin seda kaldal. Kõigepealt asetati mu ette kaheosaline liud krevettide ja keedetud riisiga. Ma tõstsin kaks lusikatäit riisi oma [[taldrik]]ule ja panin selle peale lusikatäie krevette; karri lihaosas oli ka kana- ja veiseliha, aga mina võtsin ainult krevette. Siis ulatati mulle mitmeosaline liud konservpuuviljade, ''chuddah''<nowiki>'</nowiki> ja teiste piprast tuliste roogadega. Nagu juhendatud, võtsin kolm rooga sellest valikust ja asetasin nende peale, mille olin enne taldrikule tõstnud. Viimasena tulid kuivatatud tükikesed, mille lõhna tundsime enne, kui neid maitsta jõudsime, lõhn oli nii tugev ja ilmne. Seda nimetati Bombay pardiks. See pole midagi rohkemat ega vähemat kui väike [[kala]], millel lõigatakse kõht lõhki, ja kui see on täiesti kuivanud, pruugitakse seda karriroas. Sellega on võimalik harjuda. ** [[Nellie Bly]], "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma", tlk Riina Jesmin, [[LR]] 23–25/2021, lk 71–72 * Sellele järgnes ülihoolikas toiduvalmistamine, riisi pesemine ikka ja jälle, kuni pesuvees pole kübetki valget [[tärklis]]t, mis teeks selle kleepuvaks, kui see on täiuslikult kuivaks aurutatud; lilleõiteks lõigatud [[redis]]ed, kressi ja salatsiguri tükikesed, mis pidid kaunistama selget kanapuljongit, kala, mis tuli valmistada tervelt koos pea ja sabaga, sest peata kala, nagu [[ameeriklased]] seda serveerivad, ei kõlba lauale panna. ** [[Pearl S. Buck]], "Peidus lill", tlk Inna Feldbach, 2013, lk 167 * Me joonistasime tohutu suuri, [[mäestik]]est kurrulisi kaarte ja märkisime nende peal ära huvitavamad kohad koos seal leiduvate tähelepanuväärsemate [[loom]]ade piltidega. Nii ilmnes minu kaartide põhjal, et [[Tseilon]] toodab põhiliselt [[tapiir]]e ja [[tee (jook)|teed]], [[India]] - [[tiiger|tiigreid]] ja riisi, [[Austraalia]] - [[känguru]]id ja [[lammas|lambaid]], kuna [[ookean]]idesse joonistatud sinised hoovused kandsid niihästi [[vaal]]u, [[albatross]]e, [[pingviin]]e ja merihobuseid kui ka [[torm]]e, passaate ning head ja halba ilma. Meie kaardid olid tõelised [[kunstiteos]]ed. ** [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007, lk 97 * [[Palm]]idest palistatud [[rand|ranna]] võlu, troopilise taimestiku lopsakus ja puhkusemeeleolu lasevad meil liiga kergesti unustada, et siin nii noored kui vanad rasketes tingimustes ning primitiivsete vahenditega oma perekonnale ülalpidamist hangivad ja et see neil alati korda ei lähe. Ja väline kergus, millega nad töö kallale asuvad, ei lase meil nende vaeva alati märgata. Terved [[reisikirjanik]]e generatsioonid on meid uskuma pannud, et Tseiloni "[[looduslaps]]ed" on kadestamisväärselt vähenõudlikud. Oleks aga rumal arvata, et tseilonlane on oma [[õnn]]e tipul, kui ta elab <!--//-->nõiduslikult kauni [[loodus]]e keskel, pea kohal igavesti sinine taevas, kõhus aga ainult peotäis riisi. ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 37-38 * Rosaurale, kes köögitöödest eemale hoidus, sestpeale kui oli käed savipannil kõrvetanud, olid mõistagi tundmata nii see kui paljud muudki kokakunsti tarkused. Sellest hoolimata — kes teab, kas soovist oma mehele Pedrole muljet avaldada või tahes Titale tema tegevusalal konkurentsi pakkuda — otsustas ta ükskord toitu valmistada. Kui Tita teda lahkesti mõne nõuandega aidata tahtis, sai Rosaura pahaseks ja palus, et teda jäetaks [[köök]]i üksi. :Oli ilmne, et riis oli tal klimpi hakanud, [[liha]] üle soolatud ja [[magustoit]] põhja kõrbenud. Söögilauas ei söandanud keegi vähimatki [[rahulolematus]]t ilmutada, sest ema Elena oli mõjuvalt tähendanud: :"See oli Rosaural esimene kord süüa teha, ja ma leian, et ei olegi nii halvasti välja tulnud. Mis teie arvate, Pedro?" :Mees tegi ülima jõupingutuse ja julgemata abikaasat pahandada, vastas: :"Jah, esimese korra kohta pole väga vigagi." :Iseenesestmõista jäid tol pärastlõunal kõigil kõhud haigeks. * [[Laura Esquivel]], "Nagu šokolaadi keeduvesi", tlk Ilmar Seibe, 1994, lk 33 * Tee [[tarkus]]ele algab tõepoolest ühestainsast [[samm]]ust. :Eksivad inimesed selles, et ei tee välja tuhandetest teistest sammudest, mis selle teha tuleks. Nad teevad esimese sammu, otsustades, et saavad [[universum]]iga üheks, kuid mingil põhjusel unustavad tegemata järgmise loogilise sammu ning elada seitsekümmend aastat kusagil [[mägi|mäe]] otsas, süües iga päev ainult riisi ja juues jakivõiga [[tee (jook)|teed]] - mis annaks esimesele sammule mingi mõtte. Kuigi [[fakt]]id näitavad, et [[põrgu]]tee on sillutatud heade [[kavatsus]]tega, on need ilmselt kõik selle tee [[algus]]es. * [[Terry Pratchett]], "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 146-147 * "Toit peab ikka oma õues kasvama, siis on õige asi. Vaat ükspäev jälle [[raadio]]st kuulsin, et mõni loll õgib nüüd kuramuse suššit. Või mis riisisitt see on? Ise arvavad, et on kole peened." :"See on [[sushi]] ja pealegi väga maitsev," selgitab Ralf püüdlikult. :"Üks koerapask kõik! Ära tule rääkima, et see sulle maitseb," pahandab Kusti. "See pole muud kui peenutsemine. Kas mõni riis sul aias kasvab? Kuraditki!" * [[Tiina Laanem]], "Sidrunid ja siilid", 2009, lk 110 * Köök sai talle hetkega omaseks. See oli suur ja sipi-sopiline. Kunagi oli see olnud vanemmajakavahi elutuba, sellest [[kamin]] ja kaks merevaatega [[aken]]t. Ta oli kohe saabudes, juba enne [[kohver|kohvri]] tühjendamist otsustanud, et see sobib talle. Oli alles hooaja algus ja külastajaid veel ei olnud, kuid personali oli vaja toita. :"Mida te õhtusöögiks mõtlesite?" küsis ta oma puuvillase [[pluus]]i käiseid üles käärides ja oma pikka sinist lemmik[[põll]]e ette sidudes. Kui kohe vastust ei tulnud, heitis ta pilgu [[külmkapp]]i ja seejärel sügavkülma. Külmkapis oli roostevabast terasest kauss keedetud riisiga, puuviljakile üle tõmmatud, sügavkülmas natuke suitsutatud kilt[[tursk]]a. Ta segas kokku suure potitäie kala-riisisalatit, lisades sinna hinnast küsimata päris [[või]]d ja suuri kõvaks keedetud [[muna]] tükke. Söödi köögilaua taga. Jutt käis [[kivitäks]]ide pesadest ja merelindude arvukusest. Mitte keegi ei küsinud, miks ta Fairi saarele kokaks tuli. * [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 14 ==Luule== <poem> Kõik lähevad [[linn]]a ja linna. Nüüd linnavärgid on moes. Eks mina võin müüjaks minna ka meie Leihbergi poes. Seal müün teile [[jahu]] ja riisi, müün [[kinnas|kindaid]] ja [[kübar]]aid, müün huupi ja hulgaviisi [[pähkel|pähkleid]], [[mandel|mandleid]] ja [[rosin]]aid, müün [[sukk]]i, [[saabas|saapaid]] ja [[sall]]e, müün supikastruleid, [[suupill]]e ja [[pärl]]eid ja [[pall]]e ja papist hobuseid, müün kõike, mis hakkab teil silma, müün präänikuid [[suhkur|suhkrust]] ja [[mesi|meest]], poolmuidu ja päris ilma ja lepalehtede eest. </poem> * [[Betti Alver]], "Lähen müüjaks" (1965). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, lk 540-541 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toiduained]] [[Kategooria:Teraviljad]] kpo92n12qazld0bfliig64eq2xwj0ko 0 26024 136015 135995 2026-10-17T21:39:21Z Juppi lantteineen 5738 Pilt 136015 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Veikko Huovinen Lentua 2009-08-04.jpg|thumb|right|Veikko Huovinen (2009)]] '''Veikko Johannes Huovinen''' (7. mai 1927 Simo – 4. oktoober 2009 Sotkamo vald) oli soome kirjanik. ==Havukka-aho mõtleja== Veikko Huovinen, "Havukka-aho mõtleja", tlk Harald Lepik, LR 36/1959 * Sest Konsta [[kolju]] kuju oli pisut iseäralik. Pealuu kohta oli see üpris pikk, kui ristloodis võtta. See ei olnud muidugi mõista mitte otsmikust pikk, mis oleks olnudki liiaks tähelepanuväärne, kuid pea tagaosa kohalt oli see küll kopsakas. Pealpool kukalt paiskus ta veel tubli vaksa võrra tahapoole. Konsta pidi alati ostma suure [[kaabu]], ja jalamaid venis see vormist välja ning kübaraservad läksid kortsu, sest too pea oli lisaks veel õige kitsas... Niisiis oli see pikk ja kitsas. Tema silmakulmud olid suured ja esileulatuvad, need ümbritsesid tugeva raamina punnsilmi nagu mingeid läätsklaase. Nõnda siis meenutas tema pea mingisugust salapärast, uut tüüpi [[kiiker|kiikrit]], millega ta sihtis maakera, selle elu ja rohkeid imeväärsusi, inimesi, võimsaid rahvasteliikumisi, maailmaruumi ja selle taevakehi ning paljut muudki. (lk 5) * [[Lehmad]] olid lähedale tulnud. Nüri pilguga silmitses üks elatanud välimusega nudipea-küüdik mehe särki. Ta nuusutas riidehilpu oma tundlike sõõrmetega. Särk meeldis talle, ta rebis selle alla ja hakkas sööma... :Särgiomanik vaatas juhtumise kombel tagasi. Tema silmad pidid peaaegu pealuust välja tulema. :"Ära põrguline! At-sa! Arvad, et... Oota sa, reo!" :Ta kahmas jämeda tümika kätte ja kargas koletult pikkade hüpetega oma särki päästma. Vuhinal tantsis kuuseoks lehma laudjail ja veisekari põgenes mööda kõmisevat [[nõmm]]e minema. :Kuid särk oli räsitud välimusega. : Vaatas mees seal särgivaremeid ja tusatses: :Miks küll üks päev toob inimesele rohkem tülinat kaela kui teine? Mis seadus see on, et ükskord läheb kõik kullipersse, teinekord aga on nii mõnus olla? Miks jooksis tarakan hommikul tema jalgade juures, [[tiivad]] laiali? Mispärast hävitas lehmamullikas tema särgi? Ei ole temal neid söömiseks anda? Mis toit see särk ka olgu! Miks sööb lehm tema riideid? Söögu soost rohtu, mitte aga teise inimese särke. Häh! (lk 11-12) * Ta kummardus samblamätta poole, väänas end põlvili, laskus seejärel käpuli, juba oligi sirakil maas. Siis nägi ta pohlalehel rohelisevöödilist ussikest, "maamõõtjat". Ussike kõigutas pead. :Konsta püüdis ära arvata, mis on ussil mõttes. Küllap ta {{sõrendus|midagi ikka}} on vist taga ajamas. Tuiutab teine, poiss või tüdruk, na aruka näoga... :Aga mis on maamõõtja loomulik tähtsuseaste maailmasüsteemis? Mis on tal siin tegemist? Mis ta peaks jahtima säärases varvikus? :Ei ole vaja siia igasuguseid luurajaid, on juba parajal määral neid hiilijaid. Rändhiired, [[kirbud]], [[vares]]ed, [[krokodill|krokudillid]]... Ja kõige etem on see ussike. Kas see nüüd arengut palju edasi aitab, kui sihuke ühe suvise päeva männikus ringi kargab? Peaks selle üle nagu rõõmus olema ja naeru kõhistama? Ei ole meiesuguse seisukord nii kindla põhja peal, et tasuks vaeva tõugupojale tähelepanu raisata. Kui meiesugune lahendaks iga limuka mõistatuse, siis jääksid suuremad asjad varju... :Arvatavasti on too uss mingit asja ajamas. Kas ta hingab? Ei tema lähe küll lellelegi oma plaanidest rääkima, niisama vahib vaid rohumättaid ja risuhunnikuid. Ta mõõdab, kas üks mustikaleht on veidi pikem kui teine. Kes teab, ehk on neid hiilijaid saadetud siia väiksemateks mõõtmisülesanneteks otse Peastaabist, sest inimene ei jõua ju igale poole. Võib olla, et tõugul on täpsem silm niisuguse nokitsemistöö peale. Ja nõnda see kindlasti ongi! :Aga kas asi tuleb sinnapaika jätta? Ei, kui on tahtmine ussikese vastu aus olla! Sest ussike on paljude elukate ja tiivalehvitajate maiusroog. Seda, justament seda tuleb ilma eeltingimusteta arvesse võtta, muidu ei jõua põhitõeni. Üldiselt ei võta isegi mitte erakonnasiketäärid asju tarvilikul määral arvesse, kuigi maamunal on kõvasti oma miljon isesugust tarkust. Tuleks koostada nimekiri nende tarkuste omavahelisest tähtsuse järjekorrast, alles siis hakkaks õnn naeratama nii paljudegi rahvaste valitsusorganitele. Muidu aga kobatakse ringi nõgimustas öös, jah!... (lk 12) * Teel Havukka-ahole tundis Pylkkänen end iseäralikult rahutuna. Ta oli kindel, et suured mõtted ootasid väljapääsu tema peakolust. Need mornitsesid seal nagu äikesepilved ja rõhusid meeleolu madalaks. Just nüüd pidi ta saama rahus mõtteid mõlgutada! Aga kus sa saad rahu — eided karjuvad päikesetõusust peale, ja ka tööd tuleb teha. Ja siin laanepadrikutes on nii kitsas ja lämmatav. Kui oleks suur järveseljandik, siis küüniks pilk kaugemale ja pähe võiks lüüa sinine mõte... Siin on need nagu hallitanud lehmapiim. Lehmapiima-karva mõtte jätab ta küll poole peale, see on nii tülgas... :Ka tänane päev oli läinud peaaegu raisku, korralikult ei saanud arutuse alla võtta midagi muud peale maamõõtja. Kuid see oli ainult roheline mõte, roheline nagu roiskunud haugipurikas rannakividel. Kõige parem tema meelest on sinine mõte või säärane nagu taevas kõrvetava pakase ajal, ei punane ega ka kollane. Või siis niisugune nagu samagonniviin ruskes klaaspudelis, millel on peal vana konjakipudeli kork. Kuid sihukesi mõtteid tabab nendesugune nii haruharva... (lk 14) * Havukka-aho mõtleja vankus raskeid probleeme haududes tarre sööma. Ja ta ei kõnelnud kellegagi sõnakestki, vaid sõi ainult, närimislihased pingul, silmad pärani. Ta võttis soolasärje peosse, lõikas rootsu pussiteraga katki ja pistis kala suhu. Ja ta võttis kätte mureda kartuli, kooris selle sõrmede vahel ära, äigas kartulile võid peale ja pistis suhu. Kass istus tal süles ja vahtis kadedalt tema söömisliigutusi. Kiisu ketras mehkeldavalt ja kraapis küüntega Konsta pluusi. Pylkkänen andis Mikile soolast kange viidikapulga. Kass haaras selle hammaste vahele ja jooksis keset põrandat. Miki lõi hambad viidikasse. Kassi saba vonkles rahutult ja vasak kõrv oli lingus. Siis sülgas ta särtsatades, tõstis hänna püsti ja kargas äkk-kiirete, ootamatute hüpetega lahtisest aknast õue. Väljast kostis veel ta kaeblikku näugumist. (lk 15) * Vastu pilpakatust rabiseb suvine vihm. Räästa alt seinavahedest tuleb õrna tuulhõngu ja ämblikuvõrgud kõiguvad ning hõljuvad. Vahel käivad varblased katusel hüplemas. Hämaral pööningul valitseb salapärane meeleolu. Havukka-aho mõtleja arust on vihmaste ilmadega peaaegu kõige mõnusam pööningul viibida, vahelae täitematerjali lõhna nuusutada, kuulata tuule kohinat õue märjas haavapuus ja {{sõrendus|mõtteid mõlgutada}}, uurida igasuguseid asju. (lk 16) * Isegi armetu loom katsub oma hingenatukest hoida, rääkimata siis veel inimesest. Iseendast on see imelik, sest elu ei ole alati magus, välja arvatud samagonni ajamine, mis erineb selgel viisil muust elust. (lk 18) * Nõnda on see ka siin inimeste kusirautsikupesas, et kellel on vihasem veri ja rõõmsam iseloom, mõtleb teisele välja tööotsad ja kiusab nõdremat ühiskonnaliiget. Seesuguste hulka kuuluvad tiktaatorid. Ei neid tohi nöökida, sest nad on vihased ja oma võimu pärast hirmul. Nad sepitsevad oma kambrites maailmasõdasid, ja selleks pole palju põhjust tarviski. :Aga ega neile tea minna etteheiteid tegema, sest kui inimesed kuulukse nad olevat kõige heasüdamlikumad ja töökamad... Ja nad vist kirjutavad alla kodanike toidutellimistele, ka on neil tihtilugu ju proua ja lapsukesed. Aga sellegipärast on neil kummaline ja isevärki ülespidamine! :Ja teine liik inimesi on need, kellel on tasasem vereliikumine ja lihtlabasem mõistus. Need tõsisema loomuga inimesed püüaksid elurõõmu kinni päris igapäevastest asjadest, nagu näiteks liivamaa kartulist ja lutsusupist, kui see on talvine luts, mitte aga suvine hulgus. Säärane isik on kiusav kurat ainult sel mõõdul, kui normaalne inimene seda üldiselt on. (lk 19) * Viimaks ometi seisis ta nüüd, paljude aastate pärast, õõnsas püstijalal püsivas männikuivakas. Seal oli pisut hämaravõitu, kuigi ülevalt arvututest rähniaukudest tuli valgust. Õrn tuul kiigutas mändi, ta naksus ja õõnsuses kostis igavene mühin. Lõhnas tõrvase ja pehkinud puu järele. Õõnsuse seinad olid linnusõnnikust kirjud. Seal oli kitsas, ehkki puu oli tõpoolest võimas. Konsta vaatas toru mööda ülespoole, sinna, kus õõnsus ahenes ja kadus pimedusse. Kuskil üleval oli rähnil pesa, rähnipojad tiksutasid nagu sekundikell. :"Ah niimoodi näebki siin välja? Küll on iseäralik urgas. Seda ta on," imetles Konsta. "Ja siin on siis nende korter neil kirjutel ja mustadel rähnidel, tihastel ja öökullidel ja kärploomadel ja kes nad kõik on. Oi heldeke, on see ikka alIes torn! Tõepoolest, kummaline koht. No ei oleks uskunud, kuidagi ei oleks! Ja siit piiluvad need linnulapsukesed maailma ja ema toob toidupoolist, oi imet! Ja on tubli korter, lihtsalt mõnus. Mismoodi see elu siin passiks, kui ma oleksin rähn? Siin ma küll elaksin! See on rähnile nagu loodud. Seda ta on..." (lk 22) * Nagu valged viirastused lendlesid järve kohal kajakad, öö aeglane takt tiibades. (lk 24) * Konsta hakkas vestluskaaslasi küsimustega pommitama. :"Te teate ehk öelda, kas meri on ikka punnis nagu pall, näituseks Atland. Maateaduses räägitakse, et kui ookeanilaev tuleb sadamasse, siis on kõigepealt näha mastitipp, selle järel natuke purje, siis juba peaaegu kogu puri ja siis päris üleni. Varsti tuleb laev ise nähtavale. Kuramus, kas meri on tõesti kumer? Või kas ta ei võiks olla lausk, kuigi maa on kera? On see tõesti tõsi?" :Kalamehed kratsisid kuklatagust. Nad seletasid, et küllap meri pinnalt ikka vist kumer on. :"Nojah, ega maa ei olekski muidu kera," oli Konsta nõus. "Aga kuidas see vesi seal kõige kõrgemal kohal seisab? Lentua järv ei ole ju sugugi kuplis. Oulu järv võib aga juba olla veidi maokas. Pärgel, on see maa siis mingi kera? Siin ei olegi ju muud kui väikestviisi ülespidimäe ja alaspidimäe ja Himalaia on nagu torn. Kuskohas see maa siis selgemini ümmarguseks hakkab minema? Kas ülikooli raamatutes on sellest kirjutatud? On see tegelikus elus tõeks tehtud? (lk 27-28) * Mis sunnik see lendav kala on? On ta oma organismuse poolest lind voi kala? Mis asjamees ta säärane on, kui ei seisa veesega õhus? On tal kulli tiivad ja küüned või? Aga peab arvama, et need on nagu veelinnul. Mis mõte sel on, pagana pihta? Kastab esiti oma kasuka märjaks ja läheb siis lendama! Kas olete juhtunud teda loomamuusejumis nägema?" :Pylkkänen sai kuulda, et lendkala on tõepoolest kala, kel on vägevad uimed. :"Nõndaks, aga kuidas teda püütakse?" ei andnud Konsta järele. "Talle ei tea ju võrku ette seada, ta võib parajasti taeva all reisu peal olla! Ja kui pistad mõrra õhku, võib lendav kala olla just merepõhja minemas... Pagan võtaks, see peab ikka üks kaval võllaroog olema! Temaga jääb kalamees kurjal kombel vahele..." (lk 28) * Õigupoolest tuli Konsta igal suvel Moosese tallu just sellepärast, et Moosesel oli nii iseäralik naermisviis. Kui Mooses oma suunurgad laiali venitas, unustas Konsta alati oma kurbuse ja mured. Naerma hakates toristas Mooses nina, susises ja vusises. Kuid samas prahvatas kurgupõhjast kuuldavale jänesekääksumine, muutus oinamökitamiseks, alanes kähedaks kihistamiseks ja lõppes siis nagu haamrilöögiga naelapea pihta. Konsta meelest oli see lõpp kõige parem, sest käis otse paugatus, kui see ilma konksudeta lõppes. Kui ta nüüd Moosese taga metsateel sammus, tuli tal himu saada kuulda Moosese imenaeru. Ta otsustas jutustada toreda nalja: :"Oled sa, Mooses, uurinud, kas tänavu suvel tuleb soodesse palju kaarlaid?" :"Õisi oli õitsemise ajal küll väga palju." :"Oli õisi ja tuleb ka murakaid, kui A/S "Põhjamaa Reisibüroo" neid kõiki ära ei vii..." :"Põhjamaa Reisi...? Mis..." puhkis Mooses, kiskudes suunurki lootustandvalt viltu. :"Ma selle nimega vaid öökülma..." sõnas Konsta, kõrvad kikkis. :"Thrsi-trähp, knäh-knäh-knäh!" alustas Mooses. :Pylkkänen hüppas kärmesti tema kõrvale ja vahtis hoolega Moosese punetavaid põsenukke ja tema huulte liigutusi. Tema arust oli Mooses kõige täiuslikum naerumees maailmas. Kust ta küll võtab säärase susina ja kääksumise? Kas Mooses ongi normaalne? :"Kä-kä-kä-kii... jeh-jeh-hi-hih-hpä!" Mooses lõpetas oma keerutusteta naeru otsekui pakase külma naksatusega. :"Sul on vahva naer!" tunnistas Konsta vaimustatult. :"Igamees niimoodi juba ei naera!" oli Mooses uhkelt päri. :"Naera veel natuke, Mooses!" palus Konsta. :"Käsu järgi ma ei naera!" keeldus Mooses järsult. (lk 30) * Havukka-aho mõtleja lebas liikumatult ja silmitses puurivalt taevast. :"Kui maailmaruum," mõtles ta, "kui taevalaotus oleks veidigi suurem, kui ta praegu on, siis oleks ta üleliia suur... Aga loodus on otstarbekohane, ta ei käi oma telliskividega pillavalt ümber, välja arvatud ainult mõnikord. Mina arvan, et ilmaruum on tehtud karvapealt sedasi, et sinna mahub kõik, mis siin on... Kui mingil põhjusel ilmuks platsi uus täht, nagu seal Hommikumaal, siis on sellele oma pindala varuks valmis hoitud. Kui jälle sabaga täht oma reisudel kaob tühjusesse, siis ei tule sellestki mingit kahju... Mis ta läheb jukerdama! Seisku kodus... Ja eks vanale, soojale kohale või teha oma pesa uus täht." (lk 31) * Tarkuseõpetuse liigid on: kaugtarkus, mida minul on õige palju. Mis see on? See on, et asjad vaagitakse ette valmis ja sündmust kujutatakse endale niivõrd elavalt ette, et kui see kord aset leiab, on kursid selged. Seda liiki tarkust on harvadele osaks antud. Kellel seda on, see olgu omadega rahul! Kuid selles liigis on kaks santi viga: asi jääb naljaviluks toimumata või see juhtub isesugusel kombel. Kes oskab neidki arvesse võtta, sellele on maailmarand kerge läbi kõndida... :Seejärel tuleb teoreetiline tarkus, mis on ajalehtedes ja mujalgi. Seal maalitakse asi ette ühetoruliseks jahipüssiks, millel lukk on rikkis ja kust laeng võib prahvatada laskjale vastu silmi... Teoreetiline tarkus on kaugtarkuse vennapoeg, kuid läätsklaas on kehvem... :Praktiline tarkus on see, kui vana kavalpea-rebane joosta tipib ja oma jälgedesse astub. Kuid rajal võivad olla rebaserauad... Aga kui lisaks on hea haisutundmine, siis võib hakkama saada, maha arvatud jänes, kes läheb hea meelega silmusesse, kui see on osavasti üles seatud ega ole mitte juhmaka kätetöö. :Kõigist kõige parem ja magusam tarkuseliik on järeltarkus, sel alal saadetakse kõige rohkem korda. Seal on sündmus möödunud ajajärk, kuid see kujutletakse eesseisvaks ja selgitatakse hulganisti, kuidas oleks kõige parem talitada. Selles liigis on inimene oma tarkuse tipul. Järeltarga silm on kavalas kohas, see vaatab tahapoole... (lk 33-34) * Enne kui oma nahk maha müüa, on kõige etem erakonnasiketäri ja tiktaatorit tähelepanelikult jälgida. Aga kui saab hea hinna, mispärast siis mitte müüa! Ja kui inimene on ärivaimuga, siis müüb mitmele... Kui on vabatmees, siis sööb omast kotist. Kõik on nii suhteline, jah! Ainult surra on sunduslik! Kui tiktaator on nii inimesearmastaja ja seltskonnahaige, et tahab kõik maakera inimesed enda omaks, siis võib ta ju seda proovida, selle üle ei pruugi piinlikkust tunda. Ja ega nad nii häbelikud olegi. Kui keegi vastu punnib, siis võtab ta tossu välja. Seda on ju ajaloost nähtud, kas pole? Kuid enda alla ta hingesid ei saa, see on kindel! Hing silkab niivõrd nobedasti oma teed, et seda ei saa kätte õhulaevagagi, kuigi oleks nagu reaktiiv. :Ei saa tiktaator inimese hinge käperdada ega seda üles kaaluda oma vaagimisaparaadiga, millel on heeringasoolvett ja rukkijahu. Kas ei peaks kuskilpool ehk täpsem margapuu olema? Kindlasti on! On siin aga see päristõde? (lk 34) * Küll on loodus ikka otstarbekohane! Meri on parajalt sügav, et sõjalaev ei pruugiks põhjasavisse kinni jääda. Allveelaevadele on ta kõlvuliselt lai, et nad pimesikku mängides üksteisega vastamisi ei tonksaks. Rukkilaevu mahub sinna mitmeid ja mitmeid turduma ja Atlandi lutsud lähevad kamajahust paksuks. (lk 35) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Huovinen, Veikko}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] ehdlv7v0csja8mfvb422anq3022l4d3