Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2363 136020 133863 2026-10-19T14:53:49Z CommonsDelinker 32 Removing [[:c:File:Shadows_Of_Truth._Oil_On_Canvas._1997._by_Ala_Bashir.jpg|Shadows_Of_Truth._Oil_On_Canvas._1997._by_Ala_Bashir.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] because: per [[:c:Commons:Deletion reques 136020 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nicolas_Poussin_-_Le_Temps_soustrait_la_Vérité_aux_atteintes_de_l'Envie_et_de_la_Discorde.jpg|pisi|Nicolas Poussin, "Aeg kaitseb Tõde Kadeduse ja Riiu eest" (1641)]] [[Image:La Vérité, par Jules Joseph Lefebvre.jpg|thumb|Jules Lefebvre, "Tõde" (1870)]] [[Image:Jean-Léon Gérôme - La Vérité sortant du puits MAB 78-1-1.jpg|pisi|Jean-Léon Gérôme, "Tõde tuleb kaevust välja" (u 1896)]] [[Pilt:La_Vérité_-_Luc-Olivier_Merson_-_musée_d'Orsay.jpg|pisi|Luc-Olivier Merson, "La Vérité" (1901)]] [[Pilt:Marian_Wawrzeniecki_-_Old_truth_lies_in_books_-_MP_946_-_National_Museum_in_Warsaw.jpg|pisi|Marian Wawrzeniecki, "Vana tõde peitub raamatuis" (1910)]] [[File:Statue of Truth.jpg|thumb|Walter Seymour Allward, ''Veritas'', 1920]] '''Tõde''' on tähendab tavaliselt asjade tegelikku seisu või siis tõeste väidete sisu. Üks levinumaid arusaamu tõest on, et see tähendab väite vastavust faktidele ehk tegelikus maailmas olevale (eeldusel, et tegelikkus on ühene ja üheselt kirjeldatav). ==Piibel== * Mis on tõde? ** [[Johannese evangeelium]] 18:38 (Pilaatuse küsimus Jeesusele) ==Proosa== * Kui sa oled tõeline tõeotsija, siis pead sa, nii palju kui võimalik, vähemalt korra oma [[elu]]s kõik [[kahtlus]]e alla seadma. ** [[René Descartes]], "[[Arutlus meetodist]]" ("Discours de la Methode") * Kas me siis ei tea, et kui juba [[keelamine|keelamiseks]] läheb, siis kõige tõenäolisemalt keelatakse esimeses järjekorras ära just tõde: oma algmises ilmuvuses pakub just tema meie [[eelarvamus]]test ja [[harjumus]]est töntsiks ja rähmaseks jäänud [[silm]]adele iseäranis vastikut ja ebausutavat vaatepilti, mida on raskem omaks võtta kui paljusid ebatõdesid. On ju ka nii mõnigi [[suurmees]] väljanägemise poolest samuti igerik ja vastumeelne. ** [[John Milton]], "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks", tlk [[Henno Rajandi]], [[Loomingu Raamatukogu]] 36/1987, lk 43 * Kui ma tunnen oma vahekorda iseendaga ja välismaailmaga, siis nimetan ma seda tõeks. Ja nii võib igaühel olla oma tõde, ja ometi on see alati üks ja sama tõde. (lk 21) * Tõde on [[tõrvik]], aga hirmus tõrvik; me kõik proovime seetõttu vaid silmi vidutades temast mööda minna, koguni kartes ennast kõrvetada. (lk 22) * Tõde on [[Jumal]]a sarnane. Ta ei tule nähtavale vahetult, me peame ta ära mõistatama tema avaldumisviisidest. (lk 22) * [[Eksitus]]t ära tunda on palju kergem kui tõde leida; esimene on pealispinnal, sellega saab hakkama; teine asub [[sügavus]]es ja ei ole igamehe asi selle üle juurelda. (lk 70) * Tõde on vastuolus meie loomusega, eksitus mitte, ja seda väga lihtsal põhjusel: tõde nõuab, et me tunnistaksime ennast piiratuks, eksitus meelitab meid, et me oleme ühel või teisel viisil piiramatud. (lk 70) ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974 * Paljas, alasti tõde mõjub enamikule inimestest ebatõena; rüütatuna muutub ta tõepärasemaks. (lk 35) * Kõik inimesed ajaksid tõtt taga, kui nad vaid kindlalt teaksid, et nad selle leiavad — näiteks mõnest [[ingel|inglite]] kirjutatud [[raamat]]ust. (lk 39) ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004 * [[Inimene]] püsib tõe najal. Kui ta tõe ohvriks toob, jätab ta end [[saatus]]e hooleks. Kes reedab tõe, reedab iseennast. Jutt ei käi siin [[vale]]tamisest, vaid oma veendumuste vastu tegutsemisest. ** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, LR 19/2006, lk 12 * Tõe osaks jääb ju ikka vaid lühike võidupidu kahe pika ajalõigu vahel — enne taunitakse teda kui paradoksi, hiljem põlatakse kui triviaalsust. Esimene saatus tabab tavaliselt ka autorit. — Ent elu on lühike, tõde aga mõjub kaugele ja elab kaua — kõnelgem tõtt. ** [[Arthur Schopenhauer]], "Maailm kui tahe ja kujutlus", I kd, tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2018, lk 16-17 * Kuid sügavikke on mõttetu populariseerida ja kõik tõed on sügavikud. ** [[Herman Melville]], "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 214 * On ju teada, ehkki mitte arusaadav, et [[venelased]] on kõige valelikumad inimesed terves maailmas, ise nad aga ei austa midagi nii väga kui tõtt, miski ei sümpatiseeri neile nii nagu tõde. ** [[Ivan Turgenev]], "Uudismaa", tlk [[Hans Luik]], Helgi Limberg, Armand Tungal, rmt: "Suits. Uudismaa", 1973, lk 335 * Hämmastav, kui vastupidavad on "tõed". Masendav pole mitte tõsiasi, et vana- ja keskaja targad tegid kohutavaid [[viga|vigu]], vaid [[tõsiasi]], et sajad samuti targad inimesed neid kordasid ja sajandite vältel akumuleerisid. Masendav on [[inimkond]], kes peab kangekaelselt kinni "tõest", hoolimata selle silmanähtavast paikapidamatusest. Mind ei tee rahutuks tõsiasi, et rooma[[katoliku kirik]] klammerdus mõningate vanaaja eksituste külge (nii paljude viljakate tõdede kõrval), vaid tõsiasi, et kirikut selle pärast rünnatakse. Inimesed peavad kirikut kangekaelselt tõveks, paheks — sest oma nooruses on nad omaks võtnud teadusliku "tõe", mis on neile kirikust ja usust säherdusi [[rumalus]]i rääkinud. :Tõed on niisama ohtlikud nagu eksitused. Hoides kramplikult kinni "tõest" (mille oled laenanud nooruses, enne vaimset luustumist), ei näe sa ümbritsevas [[tegelikkus]]es enam midagi muud. Sa ei saa enam kasvada ja oled määratud kogu elu "mõistma" seda reaalsuse sektorit, mille valisid oma tahkumise tunnil. * [[Mircea Eliade]], "Kogemata avastatud tõdedest", tlk Riina Jesmin, LR 32-33 2002, lk 70 * On olemas tõde ja on olemas [[vale]], ja kui sa hoiad kinni tõest kas või tervet [[maailm]]a trotsides, siis sa ei ole [[hull]]. ** [[George Orwell]], "[[1984]]" * Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk. Raevuhoos tundus, nagu kaoks pind ta jalge alt. See oli liig: [[võõras]] maa, võõras keel, ebaõnn ja Dickie [[vihkamine]]. Tom tajus võõrast [[vaenulikkus]]t. ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 63 * On ilmne, et [[võim]]u kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid. * Kuigi tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist [[aseaine]]t. [[Veenmine]] ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada. ** [[Hannah Arendt]], "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas", tlk [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]], 2012, lk 309 * Tõde on tõde olenemata sellest, kas seda ka teatakse. ** [[Richard Bach]], "There's No Such Place As Far Away", 1978 * Kingpool andis Muhvile näomoonutustega märku, et ta ometi kord vaikiks, kuid Muhv ei lasknud ennast eksitada. :"[[Luuletaja]] peab julgema tõele näkku vaadata," ütles ta. "Ja tõe nimel..." * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 86 * Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie [[närvid]] ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri tõe, vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 341-342 * Tõde võitleb oma [[kodumaa]]l. [[Vale]] on [[palgasõdur]]. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 118 * Tegelikku tõde ei ole kerge [[paber]]ile püüda. [[Ajalugu|Ajaloo]] pesuvannis on tõtt raskem hoida kui [[seep]]i, ja veelgi raskem on seda leida... ** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], 2001, lk 175 * Tõde on võib-olla kusagil olemas, kuid valed on kohe siinsamas inimeste [[pea]]des. ** Terry Pratchett, "[[Orikavana]]", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 171, joonealune * [Porgand:] "Meie [[relv]]aks on tõde. Mis võiks meile viga teha, kui me kanname tõde oma relvana?" :"Noh, näiteks ammunool võib mulle otse silma lennata ja kuklast välja tulla," ütles seersant Colon. * Terry Pratchett, "Relvis mehed" (1993), tlk Kaaren Kaer, 2003, lk 218 * "Vanaema nüüd küll tõtt ei rääkinud," ütles Agnes. :"Muidugi mitte, ta ei tee seda kunagi," vastas Magrat. "Ta tahab, et sa selle ise endale selgeks mõtleksid." * Terry Pratchett, "Carpe Jugulum" (1998), tlk Triinu Pakk-Allmann, 2006, lk 151 * Iga tõde - kui see tõesti on tõde - esitab ennast universaalsena, isegi kui see pole kogu tõde. Kui miski on tõene, siis peab see olema tõene kõigi inimeste jaoks ja igal ajal. * [[Filosoofia]] peab alluma omaenda reeglitele ja toetuma omaenda [[põhimõte]]tele; samas saab tõde siiski olla vaid üksainus. ** Paavst [[Johannes Paulus II]], entsüklika "[http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/encyclicals/documents/hf_jp-ii_enc_14091998_fides-et-ratio_en.html Fides et Ratio]", 14. september 1998 * Tõde. See on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb suure [[ettevaatus]]ega suhtuda. ** [[Albus Dumbledore]], [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja tarkade kivi", tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 254 * Pea meeles [[ilu]], mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et [[mõte]] tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Muidugi võib [[nimi|nimedele]] suvaliselt pookida üht-teist, mida annab pookida, aga teisalt on igas nimes pisike tõeseeme, mis otsib pakatamiseks vaid soodsat pinnast. ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007, lk 23 * Ainus võimalik viis näha mingitki tõde on näha natuke mõlemat poolt. Aga selle vältimatuks hinnaks on see, et sa ei kuulu kummalegi poole, ei kuulu kuhugi. Kuulumise hind on valetamine. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 276 * Tõehetked saavadki tulla ainult tundmatust kohast, sest tõe äratundmine tähendab alati purunemist, või siis vähemalt selle purunemist, mida me enne pidasime tõeks. ** Tõnu Õnnepalu, [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale) * [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll. ** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele "Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele"] ERR, 15.08.2020 * [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on [[vale]] pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja tõde. ** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool"] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist "[[Viimne reliikvia]]" tuntud repliigile "Meie reliikvia on vabadus!". * Ma ei arva, et [[Wikipedia]] esindaks tõde. Ma arvan, et see esindab seda, mida me mingil ajahetkel teame või mille suhtes me suudame kokku leppida. See ei tähenda, et see on vale, see tähendab lihtsalt, et tõe mõistel on teistlaadi kõla. Kui ma mõtlen sellele, mis on teadmised... siis see, mida Wikipedia pakub, on kontekst. Ja see eristabki Wikipediat sarnastest andmetest või originaaluurimustest, mitte et see ei oleks meie jaoks tähtis. ** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ "What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20"] Esquire, 20. oktoober 2020 * Ilu on üks kategooriaid, mis minu arvates on seotud tõega. Võib-olla on ilu tõe mingi külje [[peegeldus]]. Tõde kui selline ei ole meile [[tervik]]una vahetult kättesaadav, kui üldse. Aga ilu me tunneme ära siis, kui see mingil moel häälestub meie sisemise tõe- ja tõelisusetundega. [[Muusika]] tegemise ja muusika juures on kindlasti mitmeid tahke, mis iluga seostuvad. Ilus on tegeleda asjadega, mis on sinu jaoks kõige tähtsamad ja olulisemad. Ja eks see on kuulates ka tunda - kui [[helilooja]] on kirjutanud midagi väga [[aus]]alt, siis on see ka mingis sügavamas mõttes ilus, kuigi see ei pruugi vastata üldistele ilunormidele, mingile iluesteetikale. ** [[Helena Tulve]], intervjuu: Mari Hiiemäe, "Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest", Postimees, 7. september 2020, lk 18 * Vanas töökohas hakkasin ma riigiasutusi liigitama tõeasutusteks ja koostööasutusteks. Tõeasutused olid ropult veendunud, et neil on alati õigus. Nad polnud nõus [[viga|vigu]] tunnistama, sest vea tunnistamine tähendaks ju, et nad pole enam TÕEasutused. Nad olid üsna aeglased ja kinnised. Ikka samal põhjusel, et nad kartsid vigu teha või siis neid välja näidata. Sestap rääkisid nad ka keerulises Tõe Keeles. Hoolimata nende kramplikest [[pingutus]]test saadi neist asutustest aga pidevalt valesti aru! ** [[Daniel Vaarik]], [https://www.levila.ee/tekstid/asutaja-piinad/asutaja-piinad-toe-asemel-koostoo "Asutaja piinad. Tõe asemel koostöö"], Levila, oktoober 2021 * [[Vladimir Putin]] on alustanud [[sõda]] kahel rindel. Ta käigud on suunatud ka Vene ühiskonna vastu. Ulatusliku sisejulgeolekuoperatsiooni ühed esimesed ohvrid olid viimased sõltumatud meediakanalid nagu raadiojaam Ehho Moskvõ või telekanal Dožd. Neid kanaleid ei oleks suletud, kui [[diktaator]]id ei kardaks tõde. [[Venelased|Venelastel]] on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama? ** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama "Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama"], ERR, 07.03.2022 ==Luule== <poem> Üks on tõde. Mingi vale ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. </poem> * [[Juhan Viiding]] "Vana mehe laul". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil. ==Draama== * [Alceste:] Kas tõesti on [[maailm]] nii [[alatus|alatu]] ja õel,<br />et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel? ** [[Molière]], "Misantroop", esimese vaatuse esimene stseen. * Tõde? Te ei suudaks tõde taluda! * ''Truth? You can't handle the truth!'' ** [[Aaron Sorkin]], näidend "A Few Good Men", filmiversioonis (1992) lausus seda näitleja [[Jack Nicholson]] ==Vanasõnad== * Tõde on kõige kindlam vale. ** [[Juudi vanasõnad|Juudi vanasõna]] * [[Matus]]tel kuuleb veel rohkem valesid kui kohtus. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]] * [[Õli]] ja tõde tõusevad lõpuks pinnale. ** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia vanasõna]] * Valel ajal öeldud tõde on sama halb nagu vale. ** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]] * [[Mask]]ide tagant ei kosta tõtt. ** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]] * Keelevääratus on tõeilmutus. ** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]] * Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub). * Tõsi kui aamen kirikus. * Tõsi kui [[vesi]], vale kui vasikarokk. * Tõsi tõeks, vale valeks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == * [[Reaalsus]] == Kirjandus == * [[Simon Blackburn]] "Tõde: teejuht neile, kes segaduses". Tlk. [[Märt Väljataga]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015 * [[Terry Pratchett]] "Tõde" Tlk. Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2007 * [[Avenir Ujomov]]. "Tõde ja selle tunnetamise alused". Tlk. M. Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1978 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Epistemoloogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[ko:진실]] [[uk:Правда]] az2x7toaddu0fquibhuz0uj9nvrgokz 0 2529 136027 117359 2026-10-19T20:48:15Z Pseudacorus 2604 /* Tema kohta */ 136027 wikitext text/x-wiki [[Image:Albert_Edelfelt_-_Louis_Pasteur_-_1885.jpg|thumb|Albert Edelfelt, "Louis Pasteuri portree" (1885)]] '''Louis Pasteur''' (27. detsember 1822 – 28. september 1895) oli prantsuse keemik ja üks [[mikrobioloogia]] rajajaist. Tema eksperimendid kinnitasid, et [[nakkushaigus]]eid tekitavad organismivälised elusolesed. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese [[vaktsiin]]i marutõve vastu. * [[Universum]] on asümmeetriline ning ma olen veendunud, et [[elu]] meile tuntud kujul on selle [[asümmeetria]] otsene või kaudne tulemus. ** "Comptes Rendus de l'Académie des Sciences", 1. juuni 1874 * [[Juhus]] soosib vaid ettevalmistunud meeli. ** Loengus Lille'i ülikoolis (7. detsembril 1854) * [[Teadus]] ei tunnista riigipiire, sest [[teadmised]] kuuluvad [[inimkond|inimkonnale]] ning valgustavad tõrvikuna tervet maailma. * Ma olen täiesti kindel, et Teadmised ja [[Rahu]] võidavad Teadmatust ja [[Sõda]], et rahvad viimaks ühinevad, mitte selleks, et hävitada, vaid õpetada, ning tulevik kuulub neile, kes kannatava inimkonna heaks kõige rohkem on teinud. * [[Kannatused|Kannatajalt]] ei küsita tema päritolu ja usu kohta. Öeldakse vaid: "Sa kannatad, ja sellest on mulle küllalt..." ** Tsiteeritud René Jules Dubos' raamatus "Louis Pasteur, Free Lance of Science" (1960) == Allikata == * Ära lase viljatult [[skeptitsism]]il ennast rikkuda. * [[Teadus]] lähendab Inimesi [[Jumal]]aga. ==Tema kohta== * Teaduse [[ajalugu]] on veenvalt näidanud, et ei ole olemas ühtainsat õiget teed "tõe" leidmiseks, ning et üldiselt ei ole võimalik ilma järele proovimata ette teada, milline [[meetod]] või vaateviis tõotab edu ja millist ootab nurjumine. Väga paljud fundamentaalsed, kestva tähtsusega [[avastus]]ed on tehtud "tehislikes" tingimustes — asjaoludel, millel ei ole reaalses maailmas mingit vastet. Ning paljud probleemid, mis said alguse tegelikust elust, on lahendatud "tehislikes", laboratoorsetes tingimustes. Näiteks tegi Louis Pasteur, üks kõigi aegade suurimaid [[bioloog]]e, palju olulisi avastusi praktiliste probleemide lahendamise käigus, mille hulka kuulusid käärimise olemus, siidiussitõbi, siberi [[katk]] ja [[marutõbi]]. Kõik need probleemid kerkisid esile reaalses maailmas, põhjustades tohutul hulgal kannatusi, [[ahastus]]t ja rahalisi kaotusi. Ometi lahendas Pasteur nad [[laboratoorium]]is. Tihti jäi ta oma meetoditega naerualuseks; paljud pilkasid tema [[naiivsus]]t, milleks peeti tema püüdeid jõuda tegeliku elu probleemide mõistmisele kusagil kõrvalises laboratooriumis, kaugel eemal tegelikust elust. Kuid tal oli edu, ja seda mitte ainult tänu oma isiklikule geniaalsusele, vaid ka sellepärast, et ta rakendas uurimismeetodeid, mis annavad hoolikalt fikseeritud tingimustes paremaid tulemusi kui "välitöödel". ** [[Endel Tulving]], "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2017, lk 220 * Mis mind Pasteuri juures paelus, oli tema üleelusuurune reputatsioon. Teda loetakse üheks [[haigus]]te [[mikroob]]iteooria rajajaks. Isegi endistest koloniaalriikidest pärit inimesed, kes muidu Prantsuse [[kolonialism]]i ühemõtteliselt hukka mõistavad, leiavad, et vähemalt see, mida Pasteur tegi, oli hea. Et tema tõi [[vaktsiin]]id Prantsuse [[Indohiina]]sse ja Lääne-Aafrikasse, aitas parandada kohalikku [[hügieen]]i, teha joogivee analüüse jne. Ma tahtsin teada, mis selgub siis, kui nende instituutide tegevust läbi empiirilise andmestiku lähemalt vaadata. Loomulikult avanes palju keerukam pilt. * Pasteuri mikrobioloogid said koloniaalvõimudele pakkuda aga [[rahvatervis]]e teooriat, mis ütles vastupidiselt kõigele sellele, mis oli Prantsusmaal ja mujal arenenud maailmas aktsepteeritud teadmine, et [[keskkond]], kus sa elad, ei ole rahvatervise seisukohalt üldse oluline... [---] Oluline on see, kas sinu kehasse satuvad need haigust tekitavad mikroobid, ja kui me saame need mikroobid kuidagi hävitada või nende teekonna blokeerida, siis ei ole vahet, kas sa sööd palju või vähe, elad tihedalt või hõredalt asustatud kohas, kas sinu kõrvalt jookseb läbi mingisugune malaaria[[sääsk]]i täis kanal või on see kaetud ja suunatud maa alla – see kõik ei ole oluline. Oluline on see, et kui sul on vaktsiin, mis suudab [[tuberkuloos]]ipisikuid või [[kollapalavik]]uviirust hävitada, siis me ei pea nende haiguste pärast enam muretsema. Nende vaktsiinide väljatöötamine ja kasutamine oli vähemalt teoorias tunduvalt odavam ja universaalsem lahendus kui keskkonnatingimuste ja elutingimuste parandamine. ** [[Aro Velmet]] intervjuus: [[Kaur Maran]], [https://leht.postimees.ee/6881012/aro-velmet-bakterite-kolonialism-kummitab-tanase-paevani "Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani"] Postimees, 25. jaanuar 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Pasteur, Louis}} [[Kategooria:Prantsusmaa keemikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa bioloogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 201l5c58tmpcztsdaivrqtautdzfkio 0 5382 136021 135263 2026-10-19T20:31:24Z Pseudacorus 2604 136021 wikitext text/x-wiki '''Endel Tulving''' (kuni 19.08.1938 Tulff; 26. mai 1927 Petseri - 11. september 2023 Mississauga, Ontario provints) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane, tunnustatud [[mälu]]-uurija. ==Episoodilise mälu elemendid== Endel Tulving, "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2017 (sari "Eesti mõttelugu") * Nagu mitmete teistegi inimvaimu ilmingute, nii ka mälu uurimisele tõi suurt kahju vaade, mille järgi [[psühholoogia]] ei ole mitte [[teadus]] psüühikast, vaid teadus [[käitumine|käitumisest]]. Psühholoogid hakkasid uurima [[reaktsioon]]e ja kaotasid huvi läbielamiste mäletamise vastu. Ja kuna need kaks psühholoogiateadust — ühelt poolt käitumise-, teiselt poolt teadmisteteadus — ei ole veel seniajanigi jõudnud ühtseks [[tervik]]uks sulanduda, siis ei anna käitumise uurimine meile teadmiste kohta rohkem [[mõistmine|mõistmist]] kui teadmiste uurimine käitumise kohta. (lk 18-19) * Esiteks eeldan ma, et ei ole olemaski mingit "lihtsalt mälu", vaid et tuleb teha vahet mälu eri vormide vahel. Teiseks ei ole teabe ammutamine nagu mingisse kindlasse kohta metoodiliselt hoiule pandud objekti leidmine. Kolmandaks peitub [[eeldus]]es, et mäletaja teab, mida ta täpselt otsib, [[tautoloogia]]: kui ta juba teab, missugune on objekt, mida ta vajab, milleks seda siis veel otsida? Ja lõpuks, seda, mis inimesele mingi läbielatud [[sündmus]]e kohta meenub, ei määra kindlaks ainuüksi sündmuse mälujälg. Viimane on vaid üks mitmest tähtsast tegurist, millest meenutamine sõltub; teine ja sama tähtis on ammutusteave, mille abiga toimub jälje aktiveerumise protsess. (lk 21-22) * Püüd luua üldist mäluteooriat sarnaneb püüdega leida üldist [[teooria]]t näiteks elusolendite kulgemise kohta. Mälu tegeleb ühel ajal saabunud sisendandmete järelmõjudega, mis avalduvad hiljem mõnel teisel ajal; kulgemine tähendab asukoha vahetust, liikumist ühest kohast teise. Vaatleme nüüd probleemi, mille ees seisaks kulgemisteoreetik, uurides mitmesuguseid kulgemise vorme, mida tema teooria peab oskama seletada. Väga väikese näidisvaliku moodustaksid [[amööb]], kes liigub kogu oma protoplasma kuju muutes, [[vihmauss]], kes sõna otseses mõttes sööb end pinnasest läbi, ainurakne, kes sõuab vees vibureid pöörlema pannes, [[mollusk]], kes libistab end edasi iseenda eritatud limarajal, meripõis, keda tema ujupõis kannab mööda veepinda nagu purjekat, ning kõikvõimalikud [[putukad]], kes liiguvad ühest kohast teise ujudes, joostes, hüpates või lennates, rääkimata juba [[ämblik]]est, [[madu]]dest, [[ahv]]idest ja väikelastest. Mehhanismid, mida [[loodus]] on oma olenditele liikumisvõime andmiseks loonud, on peaaegu lõputult mitmekesised. Mis on kõigil neil kulgemisviisidel - neil ujumistel, roomamistel, kõndimistel, jooksmistel, lendamistel, hüppamistel, vonklemistel, liuglemistel, hõljumistel ja reaktiivliikumistel - veel ühist peale selle, et nad viivad olendi tema omal jõul ühest punktist teise ning et ta kulutab selleks [[energia]]t? :Ja mida ühist on peaaegu samavõrd lõputult mitmekesistel mäluvormidel - kui mõista mälu avaras mõttes - peale selle, et nad mahuvad otsitava definitsiooni alla ning et nad ilmutavad üht mõtleva [[mateeria]] põhilist omadust? (lk 23-24) * Tugev tõesustunne on [[mälestus]]es kuidagi otseselt sees, kuuludes lahutamatu osana minevikusündmuse juurde, mida inimene praegusel hetkel mäletab. [[Usk]], et mälestus sündmusest on tegeliku sündmusega vastavuses või et mälestus peegeldab tõetruult sündmuse neid aspekte, mida inimene praegu mäletab, ei pruugi tuleneda muudest teadmistest. Selle usu alus on suur [[saladus]]. Kuna mäletajal ei ole tavaliselt [[võimalus]]t võrrelda oma mälestust algse sündmusega, siis ei saa selle usu aluseks olla ühe või teise võrdlusprotsessi tulemus. Veel enam: kuna on täiesti võimalik tõesena "mäletada" ka seda, mis on faktiliselt väär, siis ei saa me väita, et inimese usk sellesse, tema mälestus mingist sündmusest vastab tõele, näitab lihtsalt mingi esialgse sündmuse toimumisajal jäädvustunud sisu alalolekut. (lk 70) * Ma olen kohanud inimesi, kes, kuuldes, et ma olen psühholoogia [[õppejõud]] Toronto ülikoolis, teatavad, et ka nemad on "kunagi" kuulanud üht või mitut psühholoogia-alast kursust. Mõnikord olen ma seepeale küsinud "Mis kursust?", ja nad ei ole osanud vastata. Nad ei mäleta kursusest ei nimetust, teemat, õppejõu nime ega midagi muud. [[Optimist]] võiks arvata, et ka nendel on tollest kunagisest õppimisest vaikimisi ikkagi üht-teist alles — mingid teadmised neil ikkagi on, kuigi nad ei oska neid võib-olla sõnadesse panna. [[Pessimist]] saab kinnitust kahtlustusele, et [[kool]]id ja [[ülikool]]id on vahendid, millega lapsi vanematel jalust ära toimetatakse ja noori liiga tihedast [[tööturg|tööturust]] eemal hoitakse. (lk 87) * Koolis omandatud [[vilumus]]ed ja toimingud - [[lugemine]], [[kirjutamine]] ja [[arvutamine]] ning nende ekvivalendid kõrgemal tasemel - jäävad inimestele paremini meelde ja toovad elus rohkem kasu kui enamik propositsionaalseid teadmisi. Inimene, kes on koolis õppinud [[õppimine|õppima]], teadmisi omandama, infoallikaid kasutama, probleeme lahendama jne., ning omandanud teisi sarnaseid oskusi, on teda koolijärgses elus ootavateks ülesanneteks palju paremini ette valmistatud kui hüpoteetiline indiviid, kellel oleks perfektselt meeles kõigi koolikursuste sisu. (lk 88) * Ka psühholoog on eraelus mäletaja; enne mälu teadusliku uurimise kallale asumist teab ta mälust sama palju kui mäletaja. Ei ole teada, kas sellest isiklikust teadmisest talle tema hüplikus [[dialoog]]is Loodusega oma uurimisobjekti üle ka kasu on. Ma ise kahtlustan, et intiimne tutvus omaenda psüühikaga pigem segab kui abistab psühholoogi. (lk 187) * Teaduse [[ajalugu]] on veenvalt näidanud, et ei ole olemas ühtainsat õiget teed "tõe" leidmiseks, ning et üldiselt ei ole võimalik ilma järele proovimata ette teada, milline [[meetod]] või vaateviis tõotab edu ja millist ootab nurjumine. Väga paljud fundamentaalsed, kestva tähtsusega [[avastus]]ed on tehtud "tehislikes" tingimustes - asjaoludel, millel ei ole reaalses maailmas mingit vastet. Ning paljud probleemid, mis said alguse tegelikust elust, on lahendatud "tehislikes", laboratoorsetes tingimustes. Näiteks tegi [[Louis Pasteur]], üks kõigi aegade suurimaid [[bioloog]]e, palju olulisi avastusi praktiliste probleemide lahendamise käigus, mille hulka kuulusid käärimise olemus, siidiussitõbi, siberi [[katk]] ja [[marutõbi]]. Kõik need probleemid kerkisid esile reaalses maailmas, põhjustades tohutul hulgal kannatusi, [[ahastus]]t ja rahalisi kaotusi. Ometi lahendas Pasteur nad [[laboratoorium]]is. Tihti jäi ta oma meetoditega naerualuseks; paljud pilkasid tema [[naiivsus]]t, milleks peeti tema püüdeid jõuda tegeliku elu probleemide mõistmisele kusagil kõrvalises laboratooriumis, kaugel eemal tegelikust elust. Kuid tal oli edu, ja seda mitte ainult tänu oma isiklikule geniaalsusele, vaid ka sellepärast, et ta rakendas uurimismeetodeid, mis annavad hoolikalt fikseeritud tingimustes paremaid tulemusi kui "välitöödel". (lk 220) * Episoodilise mälu teooriates peaks mälestuse subjektiivne külg olemagi peamiseks huviobjektiks - on see ju kesksel kohal protsessis, mida nad püüavad seletada ja mõista. Kõik need mis-, kuidas- ja miks-küsimused psüühika aspektide kohta, mida me nimetame ühtekokku mäletamiseks, käivad lõppeks just selle mõttelise materjali kohta, mille kohta inimene ütleb "ma mäletan". Ja ometi on psühholoogidel, nagu juba nägime, õnnestunud mälestuse subjektiivse küljega seonduvatest probleemidest mööda hiilida ning uurida mälu seda mainimata. Oletame, et te soovite teada saada, mida praegusaegsed mälu uurijad mälestuse subjektiivse külje kohta ütlevad — mis termineid te püüaksite siis otsida [[raamat]]ute aineregistritest, või mis märksõnu te otsiksite artiklite pealkirjadest ja resümeedest? Te leiaksite, et meeldetuletamist, äratundmist, värskus- ja sagedusotsustusi ning muidugi ammutamist mainitakse küll sageli, kuid kõik need terminid viitavad vaid mäletaja välisele käitumisele, iseloomustavad mitmesuguseid mäluülesandeid või tähistavad mälu- ja töötlusteooriate hüpoteetilisi komponente. (lk 275-276) * Peaaegu kõik nüüdisaegsed teooriad paigutavad kujutluspildid või nende allika mälu sellesse osasse, mida episoodilise ja semantilise mälu eristuse seisukohalt tuleb pidada semantiliseks. Seegi asjaolu on järjekordne tundemärk eksperimentaalpsühholoogide huvipuudusest mäletaja läbielamiste vastu. (Lk 277) * Üks minu paljudest publitseerimata [[katse]]test on tehtud ammutusvihjete toimivuse uurimise algupäevil. See katse on peaaegu kindlasti ainulaadne selle poolest, et kõigil 18 katseisikul oli psühholoogias doktorikraad ja kõik nad töötasid [[professor]]itena kuulsates Ühendriikide ja Kanada ülikoolides. Ainulaadne on ta ka selle poolest, et ma testisin kõiki katseisikuid isiklikult. :Katse koosnes kahest etapist. Esmalt paluti katseisikutel võimalikult kiiresti valjusti välja öelda [[kalendrikuu]]de nimetusi, ja mina võtsin aega. Selles olukorras nimetasid kõik katseisikud kalendrikuid nende loomulikus järjekorras; olenevalt keele painduvusest kulus neil selleks neli kuni kuus sekundit. Teises etapis paluti neil seda uuesti teha, võimalikult kiiresti ja ilma ühegi veata ning vigade korral parandusi tegemata, kuid seekord {{sõrendus|tähestiku järjekorras}}. Kõige kiirem aeg, millega minu nupukamad katseisikud suutsid jõuda "aprillist" "septembrini", oli 55 sekundit, keskmine oli ligikaudu kaks minutit. Tähtsam oli aga, et mitte ainuski katseisik ei suutnud nimetada neid 12 kuud ilma ühegi veata. (lk 307-308) * Kõigi alade teadlased tunnevad "kolme kaitseliini strateegiat", mida rakendatakse uutele [[fakt]]idele, mis olemasolevasse struktuuri ei mahu. Esiteks: see on väär; teiseks: see võib olla õige, kuid ei tähenda seda, mida ta näib tähendavat; kolmandaks: see võib tähendada seda, mida ta näib tähendavat, kuid midagi uut selles ei ole, me oleme seda alati teadnud. Sellisel strateegial on kaks eelist: esiteks garanteerib ta, et soovimatud faktid ei pääse mõjule, ja teiseks, et kui seda siiski juhtub, ei ole nad enam soovimatud. (lk 409) ==Mälu== Endel Tulving, "Mälu", Kupar, 1994 * [[Mälu]] kui sellise [[teooria]] peaks olema midagi sellist, nagu on [[valgus]]e või siis [[evolutsiooniteooria]], mis ütlevad, mis asjad need (valgus, [[evolutsioon]]) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule. ** Intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179 * Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas [[elu]]; [[taju]] ja [[mõtlemine]] on kaks ülejäänut. ** lk 15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tulving, Endel}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Kanada teadlased]] fi77iuk7b8w2sew9i2s734wvvvrvxik 136022 136021 2026-10-19T20:32:10Z Pseudacorus 2604 /* Episoodilise mälu elemendid */ 136022 wikitext text/x-wiki '''Endel Tulving''' (kuni 19.08.1938 Tulff; 26. mai 1927 Petseri - 11. september 2023 Mississauga, Ontario provints) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane, tunnustatud [[mälu]]-uurija. ==Episoodilise mälu elemendid== Endel Tulving, "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2017 (sari "Eesti mõttelugu") * Nagu mitmete teistegi inimvaimu ilmingute, nii ka mälu uurimisele tõi suurt kahju vaade, mille järgi [[psühholoogia]] ei ole mitte [[teadus]] psüühikast, vaid teadus [[käitumine|käitumisest]]. Psühholoogid hakkasid uurima [[reaktsioon]]e ja kaotasid huvi läbielamiste mäletamise vastu. Ja kuna need kaks psühholoogiateadust — ühelt poolt käitumise-, teiselt poolt teadmisteteadus — ei ole veel seniajanigi jõudnud ühtseks [[tervik]]uks sulanduda, siis ei anna käitumise uurimine meile teadmiste kohta rohkem [[mõistmine|mõistmist]] kui teadmiste uurimine käitumise kohta. (lk 18-19) * Esiteks eeldan ma, et ei ole olemaski mingit "lihtsalt mälu", vaid et tuleb teha vahet mälu eri vormide vahel. Teiseks ei ole teabe ammutamine nagu mingisse kindlasse kohta metoodiliselt hoiule pandud objekti leidmine. Kolmandaks peitub [[eeldus]]es, et mäletaja teab, mida ta täpselt otsib, [[tautoloogia]]: kui ta juba teab, missugune on objekt, mida ta vajab, milleks seda siis veel otsida? Ja lõpuks, seda, mis inimesele mingi läbielatud [[sündmus]]e kohta meenub, ei määra kindlaks ainuüksi sündmuse mälujälg. Viimane on vaid üks mitmest tähtsast tegurist, millest meenutamine sõltub; teine ja sama tähtis on ammutusteave, mille abiga toimub jälje aktiveerumise protsess. (lk 21-22) * Püüd luua üldist mäluteooriat sarnaneb püüdega leida üldist [[teooria]]t näiteks elusolendite kulgemise kohta. Mälu tegeleb ühel ajal saabunud sisendandmete järelmõjudega, mis avalduvad hiljem mõnel teisel ajal; kulgemine tähendab asukoha vahetust, liikumist ühest kohast teise. Vaatleme nüüd probleemi, mille ees seisaks kulgemisteoreetik, uurides mitmesuguseid kulgemise vorme, mida tema teooria peab oskama seletada. Väga väikese näidisvaliku moodustaksid [[amööb]], kes liigub kogu oma protoplasma kuju muutes, [[vihmauss]], kes sõna otseses mõttes sööb end pinnasest läbi, ainurakne, kes sõuab vees vibureid pöörlema pannes, [[mollusk]], kes libistab end edasi iseenda eritatud limarajal, meripõis, keda tema ujupõis kannab mööda veepinda nagu purjekat, ning kõikvõimalikud [[putukad]], kes liiguvad ühest kohast teise ujudes, joostes, hüpates või lennates, rääkimata juba [[ämblik]]est, [[madu]]dest, [[ahv]]idest ja väikelastest. Mehhanismid, mida [[loodus]] on oma olenditele liikumisvõime andmiseks loonud, on peaaegu lõputult mitmekesised. Mis on kõigil neil kulgemisviisidel - neil ujumistel, roomamistel, kõndimistel, jooksmistel, lendamistel, hüppamistel, vonklemistel, liuglemistel, hõljumistel ja reaktiivliikumistel - veel ühist peale selle, et nad viivad olendi tema omal jõul ühest punktist teise ning et ta kulutab selleks [[energia]]t? :Ja mida ühist on peaaegu samavõrd lõputult mitmekesistel mäluvormidel - kui mõista mälu avaras mõttes - peale selle, et nad mahuvad otsitava definitsiooni alla ning et nad ilmutavad üht mõtleva [[mateeria]] põhilist omadust? (lk 23-24) * Tugev tõesustunne on [[mälestus]]es kuidagi otseselt sees, kuuludes lahutamatu osana minevikusündmuse juurde, mida inimene praegusel hetkel mäletab. [[Usk]], et mälestus sündmusest on tegeliku sündmusega vastavuses või et mälestus peegeldab tõetruult sündmuse neid aspekte, mida inimene praegu mäletab, ei pruugi tuleneda muudest teadmistest. Selle usu alus on suur [[saladus]]. Kuna mäletajal ei ole tavaliselt [[võimalus]]t võrrelda oma mälestust algse sündmusega, siis ei saa selle usu aluseks olla ühe või teise võrdlusprotsessi tulemus. Veel enam: kuna on täiesti võimalik tõesena "mäletada" ka seda, mis on faktiliselt väär, siis ei saa me väita, et inimese usk sellesse, tema mälestus mingist sündmusest vastab tõele, näitab lihtsalt mingi esialgse sündmuse toimumisajal jäädvustunud sisu alalolekut. (lk 70) * Ma olen kohanud inimesi, kes, kuuldes, et ma olen psühholoogia [[õppejõud]] Toronto ülikoolis, teatavad, et ka nemad on "kunagi" kuulanud üht või mitut psühholoogia-alast kursust. Mõnikord olen ma seepeale küsinud "Mis kursust?", ja nad ei ole osanud vastata. Nad ei mäleta kursusest ei nimetust, teemat, õppejõu nime ega midagi muud. [[Optimist]] võiks arvata, et ka nendel on tollest kunagisest õppimisest vaikimisi ikkagi üht-teist alles — mingid teadmised neil ikkagi on, kuigi nad ei oska neid võib-olla sõnadesse panna. [[Pessimist]] saab kinnitust kahtlustusele, et [[kool]]id ja [[ülikool]]id on vahendid, millega lapsi vanematel jalust ära toimetatakse ja noori liiga tihedast [[tööturg|tööturust]] eemal hoitakse. (lk 87) * Koolis omandatud [[vilumus]]ed ja toimingud - [[lugemine]], [[kirjutamine]] ja [[arvutamine]] ning nende ekvivalendid kõrgemal tasemel - jäävad inimestele paremini meelde ja toovad elus rohkem kasu kui enamik propositsionaalseid teadmisi. Inimene, kes on koolis õppinud [[õppimine|õppima]], teadmisi omandama, infoallikaid kasutama, probleeme lahendama jne., ning omandanud teisi sarnaseid oskusi, on teda koolijärgses elus ootavateks ülesanneteks palju paremini ette valmistatud kui hüpoteetiline indiviid, kellel oleks perfektselt meeles kõigi koolikursuste sisu. (lk 88) * Ka psühholoog on eraelus mäletaja; enne mälu teadusliku uurimise kallale asumist teab ta mälust sama palju kui mäletaja. Ei ole teada, kas sellest isiklikust teadmisest talle tema hüplikus [[dialoog]]is Loodusega oma uurimisobjekti üle ka kasu on. Ma ise kahtlustan, et intiimne tutvus omaenda psüühikaga pigem segab kui abistab psühholoogi. (lk 187) * Teaduse [[ajalugu]] on veenvalt näidanud, et ei ole olemas ühtainsat õiget teed "tõe" leidmiseks, ning et üldiselt ei ole võimalik ilma järele proovimata ette teada, milline [[meetod]] või vaateviis tõotab edu ja millist ootab nurjumine. Väga paljud fundamentaalsed, kestva tähtsusega [[avastus]]ed on tehtud "tehislikes" tingimustes - asjaoludel, millel ei ole reaalses maailmas mingit vastet. Ning paljud probleemid, mis said alguse tegelikust elust, on lahendatud "tehislikes", laboratoorsetes tingimustes. Näiteks tegi [[Louis Pasteur]], üks kõigi aegade suurimaid [[bioloog]]e, palju olulisi avastusi praktiliste probleemide lahendamise käigus, mille hulka kuulusid käärimise olemus, siidiussitõbi, siberi [[katk]] ja [[marutõbi]]. Kõik need probleemid kerkisid esile reaalses maailmas, põhjustades tohutul hulgal kannatusi, [[ahastus]]t ja rahalisi kaotusi. Ometi lahendas Pasteur nad [[laboratoorium]]is. Tihti jäi ta oma meetoditega naerualuseks; paljud pilkasid tema [[naiivsus]]t, milleks peeti tema püüdeid jõuda tegeliku elu probleemide mõistmisele kusagil kõrvalises laboratooriumis, kaugel eemal tegelikust elust. Kuid tal oli edu, ja seda mitte ainult tänu oma isiklikule geniaalsusele, vaid ka sellepärast, et ta rakendas uurimismeetodeid, mis annavad hoolikalt fikseeritud tingimustes paremaid tulemusi kui "välitöödel". (lk 220) * Episoodilise mälu teooriates peaks mälestuse subjektiivne külg olemagi peamiseks huviobjektiks - on see ju kesksel kohal protsessis, mida nad püüavad seletada ja mõista. Kõik need mis-, kuidas- ja miks-küsimused psüühika aspektide kohta, mida me nimetame ühtekokku mäletamiseks, käivad lõppeks just selle mõttelise materjali kohta, mille kohta inimene ütleb "ma mäletan". Ja ometi on psühholoogidel, nagu juba nägime, õnnestunud mälestuse subjektiivse küljega seonduvatest probleemidest mööda hiilida ning uurida mälu seda mainimata. Oletame, et te soovite teada saada, mida praegusaegsed mälu uurijad mälestuse subjektiivse külje kohta ütlevad — mis termineid te püüaksite siis otsida [[raamat]]ute aineregistritest, või mis märksõnu te otsiksite artiklite pealkirjadest ja resümeedest? Te leiaksite, et meeldetuletamist, äratundmist, värskus- ja sagedusotsustusi ning muidugi ammutamist mainitakse küll sageli, kuid kõik need terminid viitavad vaid mäletaja välisele käitumisele, iseloomustavad mitmesuguseid mäluülesandeid või tähistavad mälu- ja töötlusteooriate hüpoteetilisi komponente. (lk 275-276) * Peaaegu kõik nüüdisaegsed teooriad paigutavad kujutluspildid või nende allika mälu sellesse osasse, mida episoodilise ja semantilise mälu eristuse seisukohalt tuleb pidada semantiliseks. Seegi asjaolu on järjekordne tundemärk eksperimentaalpsühholoogide huvipuudusest mäletaja läbielamiste vastu. (Lk 277) * Üks minu paljudest publitseerimata [[katse]]test on tehtud ammutusvihjete toimivuse uurimise algupäevil. See katse on peaaegu kindlasti ainulaadne selle poolest, et kõigil 18 katseisikul oli psühholoogias doktorikraad ja kõik nad töötasid [[professor]]itena kuulsates Ühendriikide ja Kanada ülikoolides. Ainulaadne on ta ka selle poolest, et ma testisin kõiki katseisikuid isiklikult. :Katse koosnes kahest etapist. Esmalt paluti katseisikutel võimalikult kiiresti valjusti välja öelda [[kalendrikuu]]de nimetusi, ja mina võtsin aega. Selles olukorras nimetasid kõik katseisikud kalendrikuid nende loomulikus järjekorras; olenevalt keele painduvusest kulus neil selleks neli kuni kuus sekundit. Teises etapis paluti neil seda uuesti teha, võimalikult kiiresti ja ilma ühegi veata ning vigade korral parandusi tegemata, kuid seekord {{sõrendus|tähestiku järjekorras}}. Kõige kiirem aeg, millega minu nupukamad katseisikud suutsid jõuda "aprillist" "septembrini", oli 55 sekundit, keskmine oli ligikaudu kaks minutit. Tähtsam oli aga, et mitte ainuski katseisik ei suutnud nimetada neid 12 kuud ilma ühegi veata. (lk 307-308) * Kõigi alade teadlased tunnevad "kolme kaitseliini strateegiat", mida rakendatakse uutele [[fakt]]idele, mis olemasolevasse struktuuri ei mahu. Esiteks: see on väär; teiseks: see võib olla õige, kuid ei tähenda seda, mida ta näib tähendavat; kolmandaks: see võib tähendada seda, mida ta näib tähendavat, kuid midagi uut selles ei ole, me oleme seda alati teadnud. Sellisel strateegial on kaks eelist: esiteks garanteerib ta, et soovimatud faktid ei pääse mõjule, ja teiseks, et kui seda siiski juhtub, ei ole nad enam soovimatud. (lk 409) ==Mälu== Endel Tulving, "Mälu", Kupar, 1994 * [[Mälu]] kui sellise [[teooria]] peaks olema midagi sellist, nagu on [[valgus]]e või siis [[evolutsiooniteooria]], mis ütlevad, mis asjad need (valgus, [[evolutsioon]]) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule. ** Intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179 * Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas [[elu]]; [[taju]] ja [[mõtlemine]] on kaks ülejäänut. ** lk 15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tulving, Endel}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Kanada teadlased]] 9o2odfejhq3igk45a3nv6av0pxh9c3o 136023 136022 2026-10-19T20:37:19Z Pseudacorus 2604 /* Episoodilise mälu elemendid */ 136023 wikitext text/x-wiki '''Endel Tulving''' (kuni 19.08.1938 Tulff; 26. mai 1927 Petseri - 11. september 2023 Mississauga, Ontario provints) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane, tunnustatud [[mälu]]-uurija. ==Episoodilise mälu elemendid== Endel Tulving, "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2017 (sari "Eesti mõttelugu") * Nagu mitmete teistegi inimvaimu ilmingute, nii ka mälu uurimisele tõi suurt kahju vaade, mille järgi [[psühholoogia]] ei ole mitte [[teadus]] psüühikast, vaid teadus [[käitumine|käitumisest]]. Psühholoogid hakkasid uurima [[reaktsioon]]e ja kaotasid huvi läbielamiste mäletamise vastu. Ja kuna need kaks psühholoogiateadust — ühelt poolt käitumise-, teiselt poolt teadmisteteadus — ei ole veel seniajanigi jõudnud ühtseks [[tervik]]uks sulanduda, siis ei anna käitumise uurimine meile teadmiste kohta rohkem [[mõistmine|mõistmist]] kui teadmiste uurimine käitumise kohta. (lk 18-19) * Esiteks eeldan ma, et ei ole olemaski mingit "lihtsalt mälu", vaid et tuleb teha vahet mälu eri vormide vahel. Teiseks ei ole teabe ammutamine nagu mingisse kindlasse kohta metoodiliselt hoiule pandud objekti leidmine. Kolmandaks peitub [[eeldus]]es, et mäletaja teab, mida ta täpselt otsib, [[tautoloogia]]: kui ta juba teab, missugune on objekt, mida ta vajab, milleks seda siis veel otsida? Ja lõpuks, seda, mis inimesele mingi läbielatud [[sündmus]]e kohta meenub, ei määra kindlaks ainuüksi sündmuse mälujälg. Viimane on vaid üks mitmest tähtsast tegurist, millest meenutamine sõltub; teine ja sama tähtis on ammutusteave, mille abiga toimub jälje aktiveerumise protsess. (lk 21-22) * Püüd luua üldist mäluteooriat sarnaneb püüdega leida üldist [[teooria]]t näiteks elusolendite kulgemise kohta. Mälu tegeleb ühel ajal saabunud sisendandmete järelmõjudega, mis avalduvad hiljem mõnel teisel ajal; kulgemine tähendab asukoha vahetust, liikumist ühest kohast teise. Vaatleme nüüd probleemi, mille ees seisaks kulgemisteoreetik, uurides mitmesuguseid kulgemise vorme, mida tema teooria peab oskama seletada. Väga väikese näidisvaliku moodustaksid [[amööb]], kes liigub kogu oma protoplasma kuju muutes, [[vihmauss]], kes sõna otseses mõttes sööb end pinnasest läbi, ainurakne, kes sõuab vees vibureid pöörlema pannes, [[mollusk]], kes libistab end edasi iseenda eritatud limarajal, meripõis, keda tema ujupõis kannab mööda veepinda nagu purjekat, ning kõikvõimalikud [[putukad]], kes liiguvad ühest kohast teise ujudes, joostes, hüpates või lennates, rääkimata juba [[ämblik]]est, [[madu]]dest, [[ahv]]idest ja väikelastest. Mehhanismid, mida [[loodus]] on oma olenditele liikumisvõime andmiseks loonud, on peaaegu lõputult mitmekesised. Mis on kõigil neil kulgemisviisidel - neil ujumistel, roomamistel, kõndimistel, jooksmistel, lendamistel, hüppamistel, vonklemistel, liuglemistel, hõljumistel ja reaktiivliikumistel - veel ühist peale selle, et nad viivad olendi tema omal jõul ühest punktist teise ning et ta kulutab selleks [[energia]]t? :Ja mida ühist on peaaegu samavõrd lõputult mitmekesistel mäluvormidel — kui mõista mälu avaras mõttes — peale selle, et nad mahuvad otsitava definitsiooni alla ning et nad ilmutavad üht mõtleva [[mateeria]] põhilist omadust? (lk 23-24) * Tugev tõesustunne on [[mälestus]]es kuidagi otseselt sees, kuuludes lahutamatu osana minevikusündmuse juurde, mida inimene praegusel hetkel mäletab. [[Usk]], et mälestus sündmusest on tegeliku sündmusega vastavuses või et mälestus peegeldab tõetruult sündmuse neid aspekte, mida inimene praegu mäletab, ei pruugi tuleneda muudest teadmistest. Selle usu alus on suur [[saladus]]. Kuna mäletajal ei ole tavaliselt [[võimalus]]t võrrelda oma mälestust algse sündmusega, siis ei saa selle usu aluseks olla ühe või teise võrdlusprotsessi tulemus. Veel enam: kuna on täiesti võimalik tõesena "mäletada" ka seda, mis on faktiliselt väär, siis ei saa me väita, et inimese usk sellesse, tema mälestus mingist sündmusest vastab tõele, näitab lihtsalt mingi esialgse sündmuse toimumisajal jäädvustunud sisu alalolekut. (lk 70) * Ma olen kohanud inimesi, kes, kuuldes, et ma olen psühholoogia [[õppejõud]] Toronto ülikoolis, teatavad, et ka nemad on "kunagi" kuulanud üht või mitut psühholoogia-alast kursust. Mõnikord olen ma seepeale küsinud "Mis kursust?", ja nad ei ole osanud vastata. Nad ei mäleta kursusest ei nimetust, teemat, õppejõu nime ega midagi muud. [[Optimist]] võiks arvata, et ka nendel on tollest kunagisest õppimisest vaikimisi ikkagi üht-teist alles — mingid teadmised neil ikkagi on, kuigi nad ei oska neid võib-olla sõnadesse panna. [[Pessimist]] saab kinnitust kahtlustusele, et [[kool]]id ja [[ülikool]]id on vahendid, millega lapsi vanematel jalust ära toimetatakse ja noori liiga tihedast [[tööturg|tööturust]] eemal hoitakse. (lk 87) * Koolis omandatud [[vilumus]]ed ja toimingud — [[lugemine]], [[kirjutamine]] ja [[arvutamine]] ning nende ekvivalendid kõrgemal tasemel — jäävad inimestele paremini meelde ja toovad elus rohkem kasu kui enamik propositsionaalseid teadmisi. Inimene, kes on koolis õppinud [[õppimine|õppima]], teadmisi omandama, infoallikaid kasutama, probleeme lahendama jne., ning omandanud teisi sarnaseid oskusi, on teda koolijärgses elus ootavateks ülesanneteks palju paremini ette valmistatud kui hüpoteetiline indiviid, kellel oleks perfektselt meeles kõigi koolikursuste sisu. (lk 88) * Ka psühholoog on eraelus mäletaja; enne mälu teadusliku uurimise kallale asumist teab ta mälust sama palju kui mäletaja. Ei ole teada, kas sellest isiklikust teadmisest talle tema hüplikus [[dialoog]]is Loodusega oma uurimisobjekti üle ka kasu on. Ma ise kahtlustan, et intiimne tutvus omaenda psüühikaga pigem segab kui abistab psühholoogi. (lk 187) * Teaduse [[ajalugu]] on veenvalt näidanud, et ei ole olemas ühtainsat õiget teed "tõe" leidmiseks, ning et üldiselt ei ole võimalik ilma järele proovimata ette teada, milline [[meetod]] või vaateviis tõotab edu ja millist ootab nurjumine. Väga paljud fundamentaalsed, kestva tähtsusega [[avastus]]ed on tehtud "tehislikes" tingimustes — asjaoludel, millel ei ole reaalses maailmas mingit vastet. Ning paljud probleemid, mis said alguse tegelikust elust, on lahendatud "tehislikes", laboratoorsetes tingimustes. Näiteks tegi [[Louis Pasteur]], üks kõigi aegade suurimaid [[bioloog]]e, palju olulisi avastusi praktiliste probleemide lahendamise käigus, mille hulka kuulusid käärimise olemus, siidiussitõbi, siberi [[katk]] ja [[marutõbi]]. Kõik need probleemid kerkisid esile reaalses maailmas, põhjustades tohutul hulgal kannatusi, [[ahastus]]t ja rahalisi kaotusi. Ometi lahendas Pasteur nad [[laboratoorium]]is. Tihti jäi ta oma meetoditega naerualuseks; paljud pilkasid tema [[naiivsus]]t, milleks peeti tema püüdeid jõuda tegeliku elu probleemide mõistmisele kusagil kõrvalises laboratooriumis, kaugel eemal tegelikust elust. Kuid tal oli edu, ja seda mitte ainult tänu oma isiklikule geniaalsusele, vaid ka sellepärast, et ta rakendas uurimismeetodeid, mis annavad hoolikalt fikseeritud tingimustes paremaid tulemusi kui "välitöödel". (lk 220) * Episoodilise mälu teooriates peaks mälestuse subjektiivne külg olemagi peamiseks huviobjektiks — on see ju kesksel kohal protsessis, mida nad püüavad seletada ja mõista. Kõik need mis-, kuidas- ja miks-küsimused psüühika aspektide kohta, mida me nimetame ühtekokku mäletamiseks, käivad lõppeks just selle mõttelise materjali kohta, mille kohta inimene ütleb "ma mäletan". Ja ometi on psühholoogidel, nagu juba nägime, õnnestunud mälestuse subjektiivse küljega seonduvatest probleemidest mööda hiilida ning uurida mälu seda mainimata. Oletame, et te soovite teada saada, mida praegusaegsed mälu uurijad mälestuse subjektiivse külje kohta ütlevad — mis termineid te püüaksite siis otsida [[raamat]]ute aineregistritest, või mis märksõnu te otsiksite artiklite pealkirjadest ja resümeedest? Te leiaksite, et meeldetuletamist, äratundmist, värskus- ja sagedusotsustusi ning muidugi ammutamist mainitakse küll sageli, kuid kõik need terminid viitavad vaid mäletaja välisele käitumisele, iseloomustavad mitmesuguseid mäluülesandeid või tähistavad mälu- ja töötlusteooriate hüpoteetilisi komponente. (lk 275-276) * Peaaegu kõik nüüdisaegsed teooriad paigutavad kujutluspildid või nende allika mälu sellesse osasse, mida episoodilise ja semantilise mälu eristuse seisukohalt tuleb pidada semantiliseks. Seegi asjaolu on järjekordne tundemärk eksperimentaalpsühholoogide huvipuudusest mäletaja läbielamiste vastu. (Lk 277) * Üks minu paljudest publitseerimata [[katse]]test on tehtud ammutusvihjete toimivuse uurimise algupäevil. See katse on peaaegu kindlasti ainulaadne selle poolest, et kõigil 18 katseisikul oli psühholoogias doktorikraad ja kõik nad töötasid [[professor]]itena kuulsates Ühendriikide ja Kanada ülikoolides. Ainulaadne on ta ka selle poolest, et ma testisin kõiki katseisikuid isiklikult. :Katse koosnes kahest etapist. Esmalt paluti katseisikutel võimalikult kiiresti valjusti välja öelda [[kalendrikuu]]de nimetusi, ja mina võtsin aega. Selles olukorras nimetasid kõik katseisikud kalendrikuid nende loomulikus järjekorras; olenevalt keele painduvusest kulus neil selleks neli kuni kuus sekundit. Teises etapis paluti neil seda uuesti teha, võimalikult kiiresti ja ilma ühegi veata ning vigade korral parandusi tegemata, kuid seekord {{sõrendus|tähestiku järjekorras}}. Kõige kiirem aeg, millega minu nupukamad katseisikud suutsid jõuda "aprillist" "septembrini", oli 55 sekundit, keskmine oli ligikaudu kaks minutit. Tähtsam oli aga, et mitte ainuski katseisik ei suutnud nimetada neid 12 kuud ilma ühegi veata. (lk 307-308) * Kõigi alade teadlased tunnevad "kolme kaitseliini strateegiat", mida rakendatakse uutele [[fakt]]idele, mis olemasolevasse struktuuri ei mahu. Esiteks: see on väär; teiseks: see võib olla õige, kuid ei tähenda seda, mida ta näib tähendavat; kolmandaks: see võib tähendada seda, mida ta näib tähendavat, kuid midagi uut selles ei ole, me oleme seda alati teadnud. Sellisel strateegial on kaks eelist: esiteks garanteerib ta, et soovimatud faktid ei pääse mõjule, ja teiseks, et kui seda siiski juhtub, ei ole nad enam soovimatud. (lk 409) ==Mälu== Endel Tulving, "Mälu", Kupar, 1994 * [[Mälu]] kui sellise [[teooria]] peaks olema midagi sellist, nagu on [[valgus]]e või siis [[evolutsiooniteooria]], mis ütlevad, mis asjad need (valgus, [[evolutsioon]]) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule. ** Intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179 * Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas [[elu]]; [[taju]] ja [[mõtlemine]] on kaks ülejäänut. ** lk 15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tulving, Endel}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Kanada teadlased]] 5ytwln4vw4v8p4z1croepd5mfki89g1 136024 136023 2026-10-19T20:39:53Z Pseudacorus 2604 /* Episoodilise mälu elemendid */ 136024 wikitext text/x-wiki '''Endel Tulving''' (kuni 19.08.1938 Tulff; 26. mai 1927 Petseri - 11. september 2023 Mississauga, Ontario provints) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane, tunnustatud [[mälu]]-uurija. ==Episoodilise mälu elemendid== Endel Tulving, "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2017 (sari "Eesti mõttelugu") * Nagu mitmete teistegi inimvaimu ilmingute, nii ka mälu uurimisele tõi suurt kahju vaade, mille järgi [[psühholoogia]] ei ole mitte [[teadus]] psüühikast, vaid teadus [[käitumine|käitumisest]]. Psühholoogid hakkasid uurima [[reaktsioon]]e ja kaotasid huvi läbielamiste mäletamise vastu. Ja kuna need kaks psühholoogiateadust — ühelt poolt käitumise-, teiselt poolt teadmisteteadus — ei ole veel seniajanigi jõudnud ühtseks [[tervik]]uks sulanduda, siis ei anna käitumise uurimine meile teadmiste kohta rohkem [[mõistmine|mõistmist]] kui teadmiste uurimine käitumise kohta. (lk 18-19) * Esiteks eeldan ma, et ei ole olemaski mingit "lihtsalt mälu", vaid et tuleb teha vahet mälu eri vormide vahel. Teiseks ei ole teabe ammutamine nagu mingisse kindlasse kohta metoodiliselt hoiule pandud objekti leidmine. Kolmandaks peitub [[eeldus]]es, et mäletaja teab, mida ta täpselt otsib, [[tautoloogia]]: kui ta juba teab, missugune on objekt, mida ta vajab, milleks seda siis veel otsida? Ja lõpuks, seda, mis inimesele mingi läbielatud [[sündmus]]e kohta meenub, ei määra kindlaks ainuüksi sündmuse mälujälg. Viimane on vaid üks mitmest tähtsast tegurist, millest meenutamine sõltub; teine ja sama tähtis on ammutusteave, mille abiga toimub jälje aktiveerumise protsess. (lk 21-22) * Püüd luua üldist mäluteooriat sarnaneb püüdega leida üldist [[teooria]]t näiteks elusolendite kulgemise kohta. Mälu tegeleb ühel ajal saabunud sisendandmete järelmõjudega, mis avalduvad hiljem mõnel teisel ajal; kulgemine tähendab asukoha vahetust, liikumist ühest kohast teise. Vaatleme nüüd probleemi, mille ees seisaks kulgemisteoreetik, uurides mitmesuguseid kulgemise vorme, mida tema teooria peab oskama seletada. Väga väikese näidisvaliku moodustaksid [[amööb]], kes liigub kogu oma protoplasma kuju muutes, [[vihmauss]], kes sõna otseses mõttes sööb end pinnasest läbi, ainurakne, kes sõuab vees vibureid pöörlema pannes, [[mollusk]], kes libistab end edasi iseenda eritatud limarajal, meripõis, keda tema ujupõis kannab mööda veepinda nagu purjekat, ning kõikvõimalikud [[putukad]], kes liiguvad ühest kohast teise ujudes, joostes, hüpates või lennates, rääkimata juba [[ämblik]]est, [[madu]]dest, [[ahv]]idest ja väikelastest. Mehhanismid, mida [[loodus]] on oma olenditele liikumisvõime andmiseks loonud, on peaaegu lõputult mitmekesised. Mis on kõigil neil kulgemisviisidel — neil ujumistel, roomamistel, kõndimistel, jooksmistel, lendamistel, hüppamistel, vonklemistel, liuglemistel, hõljumistel ja reaktiivliikumistel — veel ühist peale selle, et nad viivad olendi tema omal jõul ühest punktist teise ning et ta kulutab selleks [[energia]]t? :Ja mida ühist on peaaegu samavõrd lõputult mitmekesistel mäluvormidel — kui mõista mälu avaras mõttes — peale selle, et nad mahuvad otsitava definitsiooni alla ning et nad ilmutavad üht mõtleva [[mateeria]] põhilist omadust? (lk 23-24) * Tugev tõesustunne on [[mälestus]]es kuidagi otseselt sees, kuuludes lahutamatu osana minevikusündmuse juurde, mida inimene praegusel hetkel mäletab. [[Usk]], et mälestus sündmusest on tegeliku sündmusega vastavuses või et mälestus peegeldab tõetruult sündmuse neid aspekte, mida inimene praegu mäletab, ei pruugi tuleneda muudest teadmistest. Selle usu alus on suur [[saladus]]. Kuna mäletajal ei ole tavaliselt [[võimalus]]t võrrelda oma mälestust algse sündmusega, siis ei saa selle usu aluseks olla ühe või teise võrdlusprotsessi tulemus. Veel enam: kuna on täiesti võimalik tõesena "mäletada" ka seda, mis on faktiliselt väär, siis ei saa me väita, et inimese usk sellesse, tema mälestus mingist sündmusest vastab tõele, näitab lihtsalt mingi esialgse sündmuse toimumisajal jäädvustunud sisu alalolekut. (lk 70) * Ma olen kohanud inimesi, kes, kuuldes, et ma olen psühholoogia [[õppejõud]] Toronto ülikoolis, teatavad, et ka nemad on "kunagi" kuulanud üht või mitut psühholoogia-alast kursust. Mõnikord olen ma seepeale küsinud "Mis kursust?", ja nad ei ole osanud vastata. Nad ei mäleta kursusest ei nimetust, teemat, õppejõu nime ega midagi muud. [[Optimist]] võiks arvata, et ka nendel on tollest kunagisest õppimisest vaikimisi ikkagi üht-teist alles — mingid teadmised neil ikkagi on, kuigi nad ei oska neid võib-olla sõnadesse panna. [[Pessimist]] saab kinnitust kahtlustusele, et [[kool]]id ja [[ülikool]]id on vahendid, millega lapsi vanematel jalust ära toimetatakse ja noori liiga tihedast [[tööturg|tööturust]] eemal hoitakse. (lk 87) * Koolis omandatud [[vilumus]]ed ja toimingud — [[lugemine]], [[kirjutamine]] ja [[arvutamine]] ning nende ekvivalendid kõrgemal tasemel — jäävad inimestele paremini meelde ja toovad elus rohkem kasu kui enamik propositsionaalseid teadmisi. Inimene, kes on koolis õppinud [[õppimine|õppima]], teadmisi omandama, infoallikaid kasutama, probleeme lahendama jne., ning omandanud teisi sarnaseid oskusi, on teda koolijärgses elus ootavateks ülesanneteks palju paremini ette valmistatud kui hüpoteetiline indiviid, kellel oleks perfektselt meeles kõigi koolikursuste sisu. (lk 88) * Ka psühholoog on eraelus mäletaja; enne mälu teadusliku uurimise kallale asumist teab ta mälust sama palju kui mäletaja. Ei ole teada, kas sellest isiklikust teadmisest talle tema hüplikus [[dialoog]]is Loodusega oma uurimisobjekti üle ka kasu on. Ma ise kahtlustan, et intiimne tutvus omaenda psüühikaga pigem segab kui abistab psühholoogi. (lk 187) * Teaduse [[ajalugu]] on veenvalt näidanud, et ei ole olemas ühtainsat õiget teed "tõe" leidmiseks, ning et üldiselt ei ole võimalik ilma järele proovimata ette teada, milline [[meetod]] või vaateviis tõotab edu ja millist ootab nurjumine. Väga paljud fundamentaalsed, kestva tähtsusega [[avastus]]ed on tehtud "tehislikes" tingimustes — asjaoludel, millel ei ole reaalses maailmas mingit vastet. Ning paljud probleemid, mis said alguse tegelikust elust, on lahendatud "tehislikes", laboratoorsetes tingimustes. Näiteks tegi [[Louis Pasteur]], üks kõigi aegade suurimaid [[bioloog]]e, palju olulisi avastusi praktiliste probleemide lahendamise käigus, mille hulka kuulusid käärimise olemus, siidiussitõbi, siberi [[katk]] ja [[marutõbi]]. Kõik need probleemid kerkisid esile reaalses maailmas, põhjustades tohutul hulgal kannatusi, [[ahastus]]t ja rahalisi kaotusi. Ometi lahendas Pasteur nad [[laboratoorium]]is. Tihti jäi ta oma meetoditega naerualuseks; paljud pilkasid tema [[naiivsus]]t, milleks peeti tema püüdeid jõuda tegeliku elu probleemide mõistmisele kusagil kõrvalises laboratooriumis, kaugel eemal tegelikust elust. Kuid tal oli edu, ja seda mitte ainult tänu oma isiklikule geniaalsusele, vaid ka sellepärast, et ta rakendas uurimismeetodeid, mis annavad hoolikalt fikseeritud tingimustes paremaid tulemusi kui "välitöödel". (lk 220) * Episoodilise mälu teooriates peaks mälestuse subjektiivne külg olemagi peamiseks huviobjektiks — on see ju kesksel kohal protsessis, mida nad püüavad seletada ja mõista. Kõik need mis-, kuidas- ja miks-küsimused psüühika aspektide kohta, mida me nimetame ühtekokku mäletamiseks, käivad lõppeks just selle mõttelise materjali kohta, mille kohta inimene ütleb "ma mäletan". Ja ometi on psühholoogidel, nagu juba nägime, õnnestunud mälestuse subjektiivse küljega seonduvatest probleemidest mööda hiilida ning uurida mälu seda mainimata. Oletame, et te soovite teada saada, mida praegusaegsed mälu uurijad mälestuse subjektiivse külje kohta ütlevad — mis termineid te püüaksite siis otsida [[raamat]]ute aineregistritest, või mis märksõnu te otsiksite artiklite pealkirjadest ja resümeedest? Te leiaksite, et meeldetuletamist, äratundmist, värskus- ja sagedusotsustusi ning muidugi ammutamist mainitakse küll sageli, kuid kõik need terminid viitavad vaid mäletaja välisele käitumisele, iseloomustavad mitmesuguseid mäluülesandeid või tähistavad mälu- ja töötlusteooriate hüpoteetilisi komponente. (lk 275-276) * Peaaegu kõik nüüdisaegsed teooriad paigutavad kujutluspildid või nende allika mälu sellesse osasse, mida episoodilise ja semantilise mälu eristuse seisukohalt tuleb pidada semantiliseks. Seegi asjaolu on järjekordne tundemärk eksperimentaalpsühholoogide huvipuudusest mäletaja läbielamiste vastu. (Lk 277) * Üks minu paljudest publitseerimata [[katse]]test on tehtud ammutusvihjete toimivuse uurimise algupäevil. See katse on peaaegu kindlasti ainulaadne selle poolest, et kõigil 18 katseisikul oli psühholoogias doktorikraad ja kõik nad töötasid [[professor]]itena kuulsates Ühendriikide ja Kanada ülikoolides. Ainulaadne on ta ka selle poolest, et ma testisin kõiki katseisikuid isiklikult. :Katse koosnes kahest etapist. Esmalt paluti katseisikutel võimalikult kiiresti valjusti välja öelda [[kalendrikuu]]de nimetusi, ja mina võtsin aega. Selles olukorras nimetasid kõik katseisikud kalendrikuid nende loomulikus järjekorras; olenevalt keele painduvusest kulus neil selleks neli kuni kuus sekundit. Teises etapis paluti neil seda uuesti teha, võimalikult kiiresti ja ilma ühegi veata ning vigade korral parandusi tegemata, kuid seekord {{sõrendus|tähestiku järjekorras}}. Kõige kiirem aeg, millega minu nupukamad katseisikud suutsid jõuda "aprillist" "septembrini", oli 55 sekundit, keskmine oli ligikaudu kaks minutit. Tähtsam oli aga, et mitte ainuski katseisik ei suutnud nimetada neid 12 kuud ilma ühegi veata. (lk 307-308) * Kõigi alade teadlased tunnevad "kolme kaitseliini strateegiat", mida rakendatakse uutele [[fakt]]idele, mis olemasolevasse struktuuri ei mahu. Esiteks: see on väär; teiseks: see võib olla õige, kuid ei tähenda seda, mida ta näib tähendavat; kolmandaks: see võib tähendada seda, mida ta näib tähendavat, kuid midagi uut selles ei ole, me oleme seda alati teadnud. Sellisel strateegial on kaks eelist: esiteks garanteerib ta, et soovimatud faktid ei pääse mõjule, ja teiseks, et kui seda siiski juhtub, ei ole nad enam soovimatud. (lk 409) ==Mälu== Endel Tulving, "Mälu", Kupar, 1994 * [[Mälu]] kui sellise [[teooria]] peaks olema midagi sellist, nagu on [[valgus]]e või siis [[evolutsiooniteooria]], mis ütlevad, mis asjad need (valgus, [[evolutsioon]]) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule. ** Intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179 * Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas [[elu]]; [[taju]] ja [[mõtlemine]] on kaks ülejäänut. ** lk 15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tulving, Endel}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Kanada teadlased]] g2q809ghjfm8v34e0sk3btf11tte8s1 0 6467 136029 131517 2026-10-20T11:46:39Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136029 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muisto_by_Maria_Feodorova.jpg|pisi|Maria Fjodorova, "Mälestus" (1920ndad)]] [[Pilt:53_lola_and_memories_130x130.jpg|pisi|Lola Carr (1918-2009), "Mälestused", ''s.d.'']] [[Pilt:Deolinda_Fonseca,_Arcade_of_Memories,_2010.jpg|pisi|Deolinda Fonseca, "Mälestuste arkaad" (2010)]] '''Mälestus''' on mällu jäänud või ka üles tähendatud mälupilt või meenutus mingist sündmusest, asjast või isikust. ==Piibel== <poem> Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel [[aeg]]adel, mis on olnud enne meid. Ei ole vaid mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem. </poem> * [[Koguja raamat]] 1: 9-11 ==Proosa== * Aubrey polnud pärast üleelatud [[šokk]]i enam endine ja tema varasem silmapaistev [[vaimujõud]] näis olevat igaveseks hääbunud. Nüüd armastas ta [[vaikus]]t ja omaette olemist samamoodi nagu lord Ruthven, ent kuidas ta ka [[üksindus]]t ei igatsenud, Ateena ümbruses tema meeled rahu ei leidnud. Kui ta proovis leida [[hingerahu]] [[Varemed|varemete]] keskel, kus ta varem nii tihedasti viibis, tuli alati tema kõrvale Ianthe kuju. Kui ta jalutas metsa vahel, näis ka tüdruku kerge jalaast samblal sahisevat, otsides puude alt kannikeseõit. Kui noormees siis kiiresti ümber pöördus, nägi ta oma palavikulises vaimusilmas neiu kahvatut palet ja verist kaela, huultel värelemas kerge [[naeratus]]. Ta põgenes neist paikadest, kus iga detail tõi talle meelde kibedaid mälestusi armastatust. ** [[John William Polidori]], [https://algernon.ee/node/798 "Vampiir"], tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006 * [[Ruum]]id on tulvil [[tarkus]]t; [[ajad]] täis näilist korratust; ja ometi on [[inimene]] ilmselgelt loodud selleks, et püüda leida korda, et haarata [[pilk|pilguga]] oma aja[[hetk]]e, et rajada järelmaailm [[minevik]]ule: selle tarvis on tal mälestused ja [[mälu]]. ** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tlk Krista Räni, 2019, lk 16 * Sel, kes palju reisib, on teiste ees see eelis, et tema mälestuste objektid muutuvad peagi kaugeks; sel moel omandavad nad kiiresti selle [[ilu]] ja poeetilisuse, mida teistele annab vaid [[aeg]]. Sel, kes pole üldse reisinud, on see häda, et kõik tema mälestused käivad asjade kohta, mis on mingil määral kohal, kuna kohal on ka need paigad, millele tema [[mälu]] viitab. ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted" LXXXVII, tlk Maarja Kangro, LR 3–4, 2008, lk 99 * Enam ei möödunud ainustki [[päev]]a üksildase jalutuskäiguta, kus võis takistamatult nautida ebameeldivate mälestuste kogu mõnu. ** [[Jane Austen]], "[[Uhkus ja eelarvamus]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1985, lk 197 * Tuttavate asjade [[nägemine]] puudutab vahel salapärasel kombel meie [[mälu]] ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne mälestuse. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu [[Ariadne]] [[lõng]] mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 299 * Mu mälust, isegi tahtmatust mälust, oli [[armastus]] Albertine'i vastu kaduma läinud. Aga näib, et on olemas ka ihuliikmete tahtmatu mälu, tolle teise mälu kahvatu ja steriilne imitatsioon, mis elab kauem, nagu mõned mõistuseta [[loom]]ad või [[taim]]ed elavad kauem kui [[inimene]]. Kätes-jalgades peitub küllaga tuimunud mälestusi. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tlk [[Tõnu Õnnepalu]], 2004, lk 17 * "Minagi käisin paar korda teie pool," laskis Tom end mälestustest kaasa kiskuda. "Dickie [[Näitamine|näitas]] mulle oma laevamudeleid." :"Need tegi ta [[lapsepõlv]]es!" Härra Greenleaf säras. "Kas ta näitas teile ka oma majamakette? Või [[joonestus]]i?" :Neid polnud Dickie näidanud, kuid Tom kostis reipalt: "Jaa! Muidugi näitas. Sulejooniseid. Mõned olid võrratud." Tom polnud neid näinudki, aga äkitselt seisid need ta vaimusilma ees — iga joon, ühenduspunkt, kruvike joonestaja täpse käega paika pandud; tema silme ees oli joonestusi demonstreeriva Dickie naeratus; ta oleks võinud härra Greenleafi vaimustuseks tükk aega üksikasju kirjeldada, kuid hoidis end tagasi. (lk 8) * [Marge kirjas Dickie'le:] ''Suur tänu kõigi imeliste mälestuste eest. Need on nagu [[muuseumieksponaat|muuseumieksponaadid]] või merevaigukivistised, natuke isevärki. Küllap pead mindki niisuguseks.'' (lk 122) * Venezias otsustas Tom, et sellest tuleb [[kangelaslikkus|kangelaslik]] merereis. Ta läheb Kreeka saartele julge ja enesekindla isiksusena, mitte ümmarguse nullina Bostonist. Kui Pireuse politsei võtabki ta kinni, jääb talle mälestus päevadest, kui ta seisis laeva vööris meretuultes, seilas üle tintmusta mere nagu võidukalt retkelt naasev [[Iason]] või [[Odysseus]]. (lk 183) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Aga ma pole mitte alati olnud oma hea mäluga rahul ja mälestustega nii leplik. Oh ei! On mälestusi, milledest olen püüdnud igati lahti saada. Olen püüdnud neid [[aju]]st välja kihutada, — aga nad on sinna nagu kinni kasvanud. Olen püüdnud neid mõistusega peeneks näppida, muuta neid tühiseks eimillekski, — aga nad on teravad ja iga [[kild]] lõikab. Asjata olen ka lootnud ja oodanud, et aeg need enda alla matab ja lämmatab. Nad on elavad, õelad <!--//-->ja salakavalad. Sageli tõusevad nad esile just siis, kui tunnen end kas mingist [[ilu]]st või kellegi [[sangarlikkus]]est haaratult õilsamana ja puhtamana. Nad tulevad siis kui inetud irvitavad värdjad ja küsivad: "Aga kas sa tunned mind?" Ma võin neid ainult teiste ees maha salata. Mitte enda. Need on mu [[häbi]]ga sigitatud mälestused. :Teine asi on mälestustega, mis olen endale sigitanud [[pettumus]]e, [[kurbus]]e ja [[mure]]ga. Palju aastaid tegi nende puudutamine mulle haiget, siis aga õppisin nägema, et suur osa neist mälestustest pole midagi muud kui mu enese täitunud [[soov]]id. Ussitama läinud [[õnn]]ed. Ja ma ei kaebagi [[saatus]]e peale, et ta kõiki mu soove pole täitnud. Võib-olla on mind sellega säästetud. Kuid kõigi nende inetute ja kurbade mälestuste vahele on puistatud tillukesi kuldteri. Neid on vähe. Aga nad on seda ilusamad. Ja juba nende pärast olen tänulik, et mulle on antud hea mälu. * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 4-5 * Nad seisid verandadel ja proovisid uskuda [[Maa (planeet)|Maa]] [[olemasolu]]sse niisama palju, kui nad kunagi olid püüdnud uskuda Marsi olemasolusse; see oli pahupidi pööratud [[probleem]]. Maa oli nüüd niisama hästi kui surnud; nad olid sellelt ära kolm või neli aastat. [[Kosmos]] oli tuimestav; seitsekümmend miljonit miili [[avarus]]t teeb sind kangeks, uinutab mälestused, muudab Maa inimtühjaks, kustutab [[minevik]]u ja laseb neil inimestel siin oma tööd edasi teha. Aga nüüd, täna öösel, tõusid surnud üles, Maa rahvastus uuesti, mälestused ärkasid, korrati miljonit nime. Mida teeb see-ja-see täna õhtul Maa peal? Kuidas on lood selle või teisega? Inimesed verandadel heitsid üksteisele kõõrdpilke. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "November 2005: Vaatlejad", 1974, lk 154 * Ma ei ole tahtnud nimetada palju [[nimi|nimesid]], mitte sellepärast, et nad poleks väärt tulevaste põlvede mälestust, vaid mõeldes lugejale, keda võõrad nimed hirmutavad, kuna ta neid ei jõua korraga meelde jätta ja ütleb: "Mis lähevad mulle korda võõrad nimed ja võõrad inimesed, kes juba ammugi on surnud! Mul on küllaltki tegemist, et elavate inimeste nimesid meeles pidada." ** [[Karl Ristikivi]], "[[Viimne linn]]", Lund 1962, lk 148 * Me kõik mäletame seda [[aeg]]a. Minu jaoks oli see samasugune kui teistelegi. Ja ometi räägime üksteisele ikka ja jälle nende ühiselt läbi elatud [[sündmus]]te iseärasustest, otsekui ütleksime selle üha korduva kõnelemise ja kuulamisega: "Tähendab, teiegi meelest oli see niiviisi? See siis kinnitab, et jah, kõik oli tõepoolest nii, pidi nii olema, see ei olnud pelgalt minu [[kujutlus]]e vili." Me oleme kas ühel meelel või läheme vaidlema nagu inimesed, kes on reisil imepäraseid olevusi näinud: "Kas te seda suurt [[sinine|sinist]] [[kala]] nägite? Ah soo, teie nägite hoopis [[kollane|kollast]]!" Kuid [[meri]], millel me sõitsime, oli üks ja seesama ning ka see lõpueelne pikaleveninud [[rahutus]] ja pinevus oli ühesugune kõigile, kõikjal: nii meie suur[[linn]]ade eri osades – [[tänav]]atel, tornelamute kvartalis, hotellis – kui ka tervete linnade, [[rahvas]]te ja mandrite ulatuses... (lk 7) * [[Inimesed]] võrdlevad oma tähelepanekuid, otsekui soovides või lootes leida kinnitust millelegi, mida need sündmused ise ei olnud lubanud - kaugel sellest, paistis, et nad olid selle täiesti välistanud. (lk 7) * Igatahes kui sellises meeleolus [[minevik]]ku meenutada, siis näib seda ümbritsevat mingi ollus, mis möödunus vahetu osalemise ajal oli paistnud võõras, täiesti kõrvaline. Kas on võimalik, et tõelised mälestused sellest koosnevadki? (lk 7-8) ** [[Doris Lessing]], "Ellujäänu mälestused", tlk [[Krista Kaer]], 2. trükk, 2006 * Me ei tunne kunagi kogu oma mina, kuigi mõnikord, vilksamisi, tunnetame oma tõelist mina. Ma ise arvan, et mälestused kujutavadki endast neid [[hetk]]i, olgu või näiliselt tähtsusetuid, mis lasevad näha inimese sisimat olemust, inimest kõige tõelisemalt tema endana. :Täna olen ma seesama [[inimene]], kes omal ajal see tõsine rippuvatesse rullidesse keeratud kiharatega linalakk [[tüdruk]]uke. Koda, kus see vaim elutseb, kasvab ja arendab välja instinktid, maitsed, tunded ning vaimsed võimed, aga mina ise, tõeline Agatha, olen jäänud ikka sellekssamaks. Ma ei tunne kogu Agathat. Kogu Agathat tunneb vist ainult [[Jumal]]. (lk 9) * Jõudsime välja ühe [[aas]]a juurde, mis oli lausa nagu kuldsete [[tulilill]]ede meri. Käisime seal päris tihti — seda ma mäletan. Ma ei tea, kas see mälestus pärineb esimesest käigust või mõnest hilisemast ajast, kuid mäletan ja tunnen selgesti, kui ilus see oli. Mulle tundub, et ma pole enam kunagi näinud sellist tulililleaasa. Olen küll näinud aasu, kus kasvab mõningaid tulililli, kuid see on ka kõik. Aga suur varasuvine aas üleni täis kuldseid tulililli on tõesti midagi vaatamisväärset. See lummas mind siis, ja see lummab mind veel praegugi. (lk 66) * Mäletan Cauterets'd tervikuna — seda asulat, pikka orgu väikese raudtee ja metsaste nõlvadega, ja kõrgeid künkaid. Ma pole seal enam kunagi käinud. Selle üle on mul hea meel. Paari aasta eest kavatsesime seal [[suvepuhkus]]e veeta. Laususin päris mõtlematult: "Tahaksin sinna tagasi minna." See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul mälus püsib. Sa ei näe seda enam sellesama pilguga — isegi ebatõenäolisel eeldusel, et kõik on jäänud enam-vähem samaks. Mis on olnud, see on olnud. "Õnnelikud maanteed, kus ma kõndisin, ja kuhu ma enam kunagi tagasi ei tule..." :Ära kunagi mine tagasi kuhugi, kus sa oled õnnelik olnud. Kui sa seda pole teinud, püsib see sinu jaoks elavana. Kui lähed sinna tagasi, siis see hävib. (lk 86) * [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996 * [[Näitekunst]]i võlu seisneb selles, et see sünnib otse [[publik]]u silmade ees, et vaatajad saavad vahetult jälgida nii loominguprotsessi ennast kui ka selle resultaati. Kuid see on ühtlasi ka näitekunsti hellaks kohaks — ta sünnib ja hajub siinsamas. Jääb ainult mälestus. Jäävad ainult [[mulje]]d ja [[arvustus|retsensioonid]], ja need on paraku vägagi subjektiivsed. ** [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", 1973, lk 16 * Tugev tõesustunne on mälestuses kuidagi otseselt sees, kuuludes lahutamatu osana minevikusündmuse juurde, mida inimene praegusel hetkel mäletab. [[Usk]], et mälestus sündmusest on tegeliku sündmusega vastavuses või et mälestus peegeldab tõetruult sündmuse neid aspekte, mida inimene praegu mäletab, ei pruugi tuleneda muudest teadmistest. Selle usu alus on suur [[saladus]]. Kuna mäletajal ei ole tavaliselt [[võimalus]]t võrrelda oma mälestust algse sündmusega, siis ei saa selle usu aluseks olla ühe või teise võrdlusprotsessi tulemus. Veel enam: kuna on täiesti võimalik tõesena "mäletada" ka seda, mis on faktiliselt väär, siis ei saa me väita, et inimese usk sellesse, tema mälestus mingist sündmusest vastab tõele, näitab lihtsalt mingi esialgse sündmuse toimumisajal jäädvustunud sisu alalolekut. ** [[Endel Tulving]], "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2017, lk 70 * [[Lõhn]]ad lõhkevad meie [[mälu]]s hiljukesi otsekui paljude aastate ja [[kogemus]]te rohupuhmastesse peidetud [[meeleliigutus]]e [[maamiin]]id. Riiva vaid lõhna [[süütenöör]]i, ja otsekohe plahvatavad mälestused. Alustaimestikust paiskub üles keerukas nägemus. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 21 * [[Surm]]a juures pole häda mitte selles, et ta muudab [[tulevik]]ku. Pigem selles, et ta jätab meid üksi meie mälestustega. ** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 276 * Eile puhus tuttav [[tuul]]. Tuul, mida ma olin juba varem kohanud. :[[Kevad]] olid tulnud varem kui tavaliselt. Kõndisin tuules kindlal kiirel sammul nagu igal hommikul. Kuigi tegelikult tahtsin hoopis oma [[voodi]]sse tagasi pugeda ja lebada seal liikumatult, ilma midagi mõtlemata, midagi soovimata, [[Lamamine|lamada]], kuni tunneksin lähenevat seda, mis pole ei hääl, maitse ega lõhn, vaid kõigest üks väga ähmane mälestus, mis on pärit teiselt poolt [[mälu]] piire. (lk 5) * Kontrollisin mitu korda, kas [[uks]] on lukus, siis püüdsin sinu peale mõelda, et uinuda, aga sa olid vaid hall ja laialivalguv pilt, nagu teisedki minu mälestused. :Nagu mustad [[mäed]], mida ma ühel talveööl ületasin, nagu lagunenud [[talu]] magamiskamber, kus ma ühel hommikul ärkasin, nagu moodne tehas, kus ma juba kümme aastat töötan, nagu liiga tuttav [[maastik]], mida pole enam tahtmist vaadata. :Varsti polnud enam ühtegi asja, millele mõelda, jäid ainult need asjad, millele ma ei tahtnud mõelda. Oleksin tahtnud natuke nutta, aga ma ei saanud, sest polnud vähimatki [[põhjus]]t. (lk 12) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * ''Aeg enne'' ja ''Aeg pärast''. :Ta võis kalendris näidata, millal [[piir]] ületati, kuid tema sisemuses oli [[üleminek]] ähmasem ja pikem ning võttis kaua aega. Aeg, mil [[julgus]] teda pisitasa, päev-päevalt, piisk-piisalt maha jättis ja asendus arusaamaga, et kõik on kadunud. Et mitte miski ei saa talle kunagi piisavalt tähtis olema, et ta oleks valmis [[saatus]]ele väljakutset esitama. Valmis millegi eest võitlema, kuna ta teadis, et kõik on nagunii hiljaks jäänud. :Ja tema suurim [[mure]], mis muutis kõik ületamatuks, oli see, et ''Aeg enne'' oli jätnud tema mällu ebamäärased fragmendid, samas kui ''Aeg pärast'' oli kogu oma energia pühendanud sellele, et püüda nende mälestuste puudumist tähtsusetuks muuta. :Ta isegi ei teadnud enam, mis tal puudu on. * [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 19 * Mälestused on nagu [[unenäod]], mille kooslus on ebaloomulik ja kus sa viibid vales ajas ja vales kohas, ning alles [[ärkamine]] toob maa peale tagasi. (lk 5-6) * Mälestustega on kummaline lugu. Mälestused on nagu [[müüdid]], mis tekivad pealelangevast [[valgus]]est. (lk 8-9) * Aga praegu? Kui väike on praegu minu mälestuste kimp, mida olen korjanud [[lapsepõlv]]e aiast? Kas mu lapsepõlve [[aed]] on ka [[padrik]], mida ma praegu puhastan, et sinna alla saaksid uuesti kasvada [[ülased]]? (lk 9) * Ma olen oma mälestustes senini rääkinud rohkem isa varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu [[pilv]]ed, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab aega ja rahu. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. (lk 33) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Minu arvates on [[kirjanik]]u üks ülesandeid tabada [[aeg|aja]] õhustikku, seda fluidumit, mida pärast ei taasta. Ei teiste inimeste mälestustega, ei [[arhiiv]]idega, [[fakt]]ide reastamisega. Kirjaniku üks võimeid on kinni püüda see, mis kohe-kohe kaob, nagu [[näitleja]] mäng laval. ** [[Ene Mihkelson]], intervjuu: [[Jürgen Rooste]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ene-mihkelson-kirjandusele-ja-kunstile-ei-tohi-midagi-ette-kirjutada/ "Ene Mihkelson: "Kirjandusele ja kunstile ei tohi midagi ette kirjutada!""], Sirp, 21. oktoober 2010 * Ta ütles, et ma pean maitsma [[tomatipüree]]d, mida ta oli eelmisel suvel sisse teinud. Mõni [[purk]] oli veel alles, ja nüüd oli see kõige parem. Kui ta maldas [[Ootamine|oodata]] talve ja veel ühe suve, siis [[Paljastus|paljastasid]] [[tomat]]id oma tõelise [[aroom]]i. :Anna võttis klaaspurgil kaane pealt ja kööki täitis tugev tomatilõhn. Ta määris püreed [[leib|leiva]] peale, võidis hoolega ja ulatas leiva mulle. Ta keeras [[raadio]] vaiksemaks ja istus ootama. Hammustasin leiba ning tundsin suus tomatit ja [[pipar]]t. Hetke aega mekkinud, ütlesin ma, et mäletatavasti ei ole ma iialgi nii head tomatipüreed saanud. Anna naeratas ja ütles, et seda ütlevad kõik. Kui ma küsisin, mis on selle tomatipüree [[saladus]], siis ta naeris. Ta ütles, et tomatipüree saladus on mälestus. Kui ma ütlesin, et ei taipa hästi, seletas tema, et kui kasvatada tomateid kogu elu, siis on igas tomatis eelmise tomati saladus. [[Malmpott|Malmpotis]] oli eelmise [[sügis]]e mälestus ja igas tomatipurgis kõik see, mis oli olnud ja mis oli sel hetkel. Silmitsesin teda veidi lõbustatult ja ütlesin, et olin elu jooksul igasuguseid [[filosoofia]]id kuulnud, aga tomatifilosoofiat kuulsin esimest korda. (lk 94) * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk [[Hille Lagerspetz]], 2012 * [[Jevgeni Griškovets|Griškovetsi]] loomingu eripära seisneb selles, et ta kirjutab korraga kõigist ja konkreetselt igaühest. Inimesed ei mõtle just sageli sellele, et kogedes midagi oma elus esmakordselt, muutuvad isegi väiksed ja tähtsusetud episoodid nende [[mälu]]s olulisteks. [[Lõhn]]ad, [[tänav]]ad ja vanad [[sõber|sõbrad]] tunduvad nii tavalised, et mitte omistada neile suuremat [[tähendus]]t. Need näitemängud annavad kõigile võimaluse süveneda meie ühiste mälestuste pikka sleppi. ** [[Alina Babajeva]], tlk Sven Karja * Erinevalt [[Bernhard Giesen]]ist, kes mõistab [[triumf]]i ja [[trauma]]t kollektiivse ajalookogemuse ja ajalootõlgenduse ajaüleste antropoloogiliste kategooriatena, on ajaloolane [[Reinhart Koselleck]] rõhutanud ajaloolist pööret [[Auschwitz]]i-järgse aja rahvusmälu problemaatikas. Ta eristab kaht liiki negatiivseid mälestusi: neid, mis on seotud verise [[vägivald|vägivalla]] ja [[alistamine|alistamisega]], mida on maailma [[ajalugu]] täis, ent mida ei saa pidada "mõttetuteks", ja neid, mida saab siiski "võimaliku [[õiglus]]e mõõdupuuga mõõta või hinnata nõutava või kujutletava õigluse alusel." ** [[Aleida Assmann]], "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika", tlk Mari Tarvas, 2021, lk 14 * Magnus oli seda väikest tüdrukut ka varem märganud. Kord oli ta neile kahele järele läinud, et näha, kus nad elavad. See oli olnud [[Oktoober|oktoobris]], sest ta oli meenutanud vanu aegu, kui [[pühakutepäev]]a eelõhtul oli maskeerituna käidud kodust kodusse, kaalikalaternad käes. Magnus meenutas tihti vanu aegu. Mälestused varjutasid mõtteid ja ajasid [[segadus]]se. ** [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016, lk 27 * Kõndides meenutas ta nende suhte arengut, nende [[kirg|kire]] [[aastaaeg]]u. Ka see oli rituaal, mida ta kordas igal siiatulekul. Perez oli temaga kohtunud [[talv]]el, kui lumi oli maas ja jäises taevas tiirutasid näljased kaarnad. Seksini jõudsid nad [[suvi|suvel]], kui kaldakaljudel kriiskasid merelinnud ja Frani maja ees niidul laius põllulilledest vaip. [[Sügis]]e alguses tegi Fran Perezile ettepaneku [[abiellumine|abielluda]]. Perez peatus hetkeks, mälestusest uimane, ja taevas näis kõikuvat ning tema pea ümber tiirlevat, nii et ta ei saanud aru, kus lõpeb meri ja kus algab taevakumm. Frani väljakutsuv naeratus. "Noh, Jimmy? Mis sa arvad?" Ja ta suri [[sügis]]el, tormis, mis rappis Perezi kodu Fairi saarel, paisates kõrgele õhku merevahtu ja lõigates nad ära välismaailmast. ** Ann Cleeves, "Surnud vesi", tlk Lauri Vahtre, 2019, lk 9-10 * Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute [[kogemus]]te eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 ==Luule== <poem> Su kingist parem märkmik on mu aju, täis kirjutatud kestvat mälestust, mis iial nagu lehed need ei haju, vaid püsib ikka keset kaduvust - või seni, kuni elamast ei keela mu aju ja mu südant loodus veel ja põrm ning unustus neid veel ei neela: su pilti selgelt säilitab mu meel. /---/ Kui sinu meelespidamiseks vajaks ma abilist, end loeksin unustajaks. </poem> * [[William Shakespeare]], sonett 122, tlk Harald Rajamets, rmt: "Sonetid" 1987, lk 132 <poem> Ei mälestustel igatseda lasta, ei vallu sukelduda söanda meel — kui end kord jumalikku ängi kasta, kuis sallida siis ilmakära veel? </poem> * [[Emily Brontë]], "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180 <poem> Luikvalgeid [[pilv]]i [[tuul]]e tuua taamal; on valla [[org|oru]] [[roheline]] [[värav]]. Kõik on kui ammu - mälestustest särav: mind polnud kaua sellel osasaamal. </poem> * [[Marie Under]], "Mine!", rmt: "Uneretk", 1968, lk 21 <poem> Mälestusräbalaid ruttab, virvendab, katkeb ja vajub. [[Valu]] on kusagilt tuttav, aga teadmine - hajund. </poem> * [[August Sang]], "Emajõe unisel veerel" koondkogust "Emajõe unisel veerel" Tallinn: Vagabund 2003, lk 9-10 <poem> Kas minu jaoks on maailm tõesti valmis? Kui võtaks õige mõõga, ihuks haljaks ja mälestuste vastu hakkaks sõdima. Nad muidu röövivad mind päris paljaks. </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Korrutud hetk" kogus "Maa paistel" (1975), lk 7 <poem> + mälestus on maastik, mis muudab mered kõrbeks. + /---/ aeg nüristab su näo marmori mu mälust. mul ei ole sinust pilte, kuid öösel vajub kuu valge õis mu aknasse. </poem> * [[Triin Paja]], "Poeg" kogus "Nõges" (2018), lk 11 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] cmth4el1r6e5sn85xw5m9mczf7f55ck 0 9624 136030 95731 2026-10-20T11:48:57Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136030 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Umberto_boccioni,_studi_per_dinamismo_di_un_ciclista,_1913_(mi,_castello_sforzesco)_03.jpg|pisi|Umberto Boccioni, "Etüüd jalgratturi liikumisest" (1913)]] ==Proosa== * [[Lõpmatus|Lõpmatu]] liikumine, kõike täitev [[punkt]], puhkehetk: lõpmatu ilma kvantiteedita, jagamatu ja lõpmatu. ** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 232/682, osa "Kihlveo paratamatusest", tlk [[Kristiina Ross]], 1998, lk 130 * 65. Ja [[loodus]]e autor on osanud [''pu''] seda jumalikku ning lõputult imeväärset kunsti [''artifice''] praktiseerida, sest mateeria iga osa ei ole mitte üksnes lõputult jagatav, nagu antiiksed tunnistasid [''reconnu''], vaid ka tegelikult lõputult alajaotusteks jagatud [''sous-divisée''], iga osa osadeks, millest igaühel on mingi oma liikumine; muidu oleks võimatu, et mateeria iga osa saaks väljendada [[universum]]it. ** [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [https://et.wikisource.org/wiki/Monadoloogia "Monadoloogia"] * Võib läbi saada ka [[tants]]imata. On teada juhtumeid, kus noored inimesed on elanud mitu-mitu kuud ühtki balli külastamata ja sellest pole tõusnud märgatavat [[kahju]] nende ihule ega hingele, aga kui algus on juba tehtud, kui kasvõi vilksamisi on kogetud kiire liikumise mõnu, siis peab küll olema õige [[laiskus|laisk]] või [[kohmakus|kohmakas]], et mitte seda uuesti ja uuesti proovida. ** [[Jane Austen]], "Emma", tlk Urmas Rattus, 2002, lk 349 * Rahvatantsud pakuvad rohkesti liikumist (motsiooni), mille tõttu vere ringjooks kiireneb ja hingamistegevus laiema ulatuse omandab. Igasugune liikumine kutsub esile ka vaimlise tegevuse: tantsude eri tuuride meelespidamine eeldab tähelpanu, liigutused nõuavad kenadust ja keha üle valitsemist, asetumised täpsust ning korda. Tantsija unustab oma igapäevased hooled ja mured, tema meeleolu muutub rõõmsaks ning lõbusaks. Peale selle arendavad rahvatantsud oma harrastajais ühevää<!--//-->rilisuse ja ühtekuuluvuse tunnet ning äratavad neis armastust ja lugupidamist esivanemate kommete ja rahvapärase kunsti vastu. ** [[Anna Raudkats]], "Eesti rahvatantsud", 1926, lk 10-11 * Ta lebas, magades seisvas [[vesi|vees]]. Siiski ei tähendanud see, et tema maailm oleks olnud alati liikumatu. Oli kordi, mil ta tabas oma [[universum]]is liikumist, isegi ägedat [[liikumine|liikumist]]. Teda igast küljest ümbritsev soe vedelik võis teda õõtsutada sinna-tänna, pillutada teda isegi ringi, nii et ta sirutas oma [[käed]] instinktiivselt laiali, vehkis nendega ja ajas jalgu sprintiva [[konn]]a kombel laiali. Mitte et ta oleks konnadest midagi teadnud - selleks oli veel liiga vara. Liiga vara, et ta saanuks teada. [[Instinkt]] oli tolleks hetkeks ta ainuke [[tööriist]]. Suurema osa ajast oli ta vaikne, elavnedes vaid siis, kui tuli reageerida välisuniversumist tulevatele ootamatutel liikumistele. ** [[Pearl S. Buck]], "Igavene ime", tlk Elin Trélon, 2015, lk 17, romaani algus, kirjeldus Randolphist emaüsas * Kui te ei võta mu sõnu liiga tõsiselt, siis ütleksin: kui me eeldaksime kogu [[aine]] kadumist maailmast, siis enne [[relatiivsusteooria]]t usuti, et [[ruum]] ja aeg eksisteerivad tühjas maailmas jätkuvalt edasi. Kuid relatiivsusteooria järgi, kui aine ja selle liikumine kaob, siis pole ka enam ruumi ega aega. * {{halliga|If you don't take my words too seriously, I would say this: If we assume that all matter would disappear from the world, then, before relativity, one believed that space and time would continue existing in an empty world. But, according to the theory of relativity, if matter and its motion disappeared there would no longer be any space or time.}} ** [[Albert Einstein]] (1921), ''cit. via'': [[Philipp Frank]], Einstein, His Life and Times (1947), VIII ptk., lk 178. Vastuseks USA ajakirjaniku küsimusele "Kuidas saaks selgitada relatiivsusteooria sisu mõne lausega?" * Mees võttis reisikoti, tema liigutused olid ruttamatud, ja pani selle ettevaatlikult Sabina kappi. Tema liikumine näis lähtuvat kaljukindlast keskmest, gravitatsioonijõu täiuslikust tajust. Tema tunded ja mõtted pöörlesid ümber kindla tuuma nagu hästi korraldatud planeedisüsteem. :Sabina usaldus mehe ühtlaselt kõlava, sooja ja valeva hääle, tema harmooniliste, ei iial rabedate või äkiliste liigutuste, tema enne väljaütlemist hoolikalt kaalutud mõtte, tema arukate hinnangute vastu oli sedavõrd suur, et sarnanes enesest täieliku loobumisega mehe kasuks, tingimusteta andumisega. :Usalduslik, tänulik ja soe hoovus kandus Sabinast meheni. * [[Anaïs Nin]], "Spioon armastuse majas", tlk Anne Allpere, Loomingu Raamatukogu 46/47, 1993, lk 12 * Püüd luua üldist mäluteooriat sarnaneb püüdega leida üldist [[teooria]]t näiteks elusolendite kulgemise kohta. Mälu tegeleb ühel ajal saabunud sisendandmete järelmõjudega, mis avalduvad hiljem mõnel teisel ajal; kulgemine tähendab asukoha vahetust, liikumist ühest kohast teise. Vaatleme nüüd probleemi, mille ees seisaks kulgemisteoreetik, uurides mitmesuguseid kulgemise vorme, mida tema teooria peab oskama seletada. Väga väikese näidisvaliku moodustaksid [[amööb]], kes liigub kogu oma protoplasma kuju muutes, [[vihmauss]], kes sõna otseses mõttes sööb end pinnasest läbi, ainurakne, kes sõuab vees vibureid pöörlema pannes, [[mollusk]], kes libistab end edasi iseenda eritatud limarajal, meripõis, keda tema ujupõis kannab mööda veepinda nagu purjekat, ning kõikvõimalikud [[putukad]], kes liiguvad ühest kohast teise ujudes, joostes, hüpates või lennates, rääkimata juba [[ämblik]]est, [[madu]]dest, [[ahv]]idest ja väikelastest. Mehhanismid, mida [[loodus]] on oma olenditele liikumisvõime andmiseks loonud, on peaaegu lõputult mitmekesised. Mis on kõigil neil kulgemisviisidel — neil ujumistel, roomamistel, kõndimistel, jooksmistel, lendamistel, hüppamistel, vonklemistel, liuglemistel, hõljumistel ja reaktiivliikumistel — veel ühist peale selle, et nad viivad olendi tema omal jõul ühest punktist teise ning et ta kulutab selleks [[energia]]t? :Ja mida ühist on peaaegu samavõrd lõputult mitmekesistel mäluvormidel — kui mõista mälu avaras mõttes — peale selle, et nad mahuvad otsitava definitsiooni alla ning et nad ilmutavad üht mõtleva [[mateeria]] põhilist omadust? * [[Endel Tulving]], "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2017, lk 23-24 * [[Euroopa]] jaoks sümboliseerib [[meri]] tundmatust ning [[laev]]asõit on teekond ja [[seiklus]]. Sellel kujutelmal pole tegelikkusega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule. ** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 263 * Nagu kõik keelemaastikud, ei koosne ka aeg ainult [[sõna]]dest või keelelisest [[tähendus]]est. Seal on ka värvid, [[heli]]d, rütmid, puudutused, lõhnad, pinged ja pingelangus. :Oma kõige lihtsamas vormis on see [[äratundmine|äratundmise]] ja [[ootamatus]]e kirjeldamatu ühendus, mis tekib, kui teadvus tunnetab maailma liikumist. See on teadvustamine, et igas muutuses on midagi ennenägematut, unikaalset ja pöördumatut, ja midagi, mis jääb alati samaks. * Peter Høeg, "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 215 * [[Keha]] on [[reetur]], liikumine reedab isegi selle, kui inimene on maitselage. Kõike võib õppida, aga [[vaimukultuur]]i puudumist tehnika ei korva. ** [[Mai Murdmaa]], intervjuu: Lea Arme, [https://kodutohter.ee/mai-murdmaa-loojaks-loodud "Mai Murdmaa - loojaks loodud"], Kodutohter, 29. august 2012 * Visuaalse [[pilt|pildi]] saab ka mehaanilise liikumisega. Sellegi kohta võib öelda, et midagi see on, aga minu arvates on tähtis liikumise õigustatus. Ma ei saa teha liikumist, millel pole sisemist õigustust. Algul peab olema [[hing]]e [[liigutus]] ja siis alles tuleb füüsiline liigutus. Kui aga seda hinge liigutust ei ole, füüsiline liikumine tuleb lihtsalt ei kuskilt, siis ei ole see enam [[kunst]]. ** Mai Murdmaa, intervjuu: [https://elu.ohtuleht.ee/604028/mai-murdmaa-ma-olen-onneseen-sest-pole-teatris-intriigidega-paris-kokku-puutunud- "Mai Murdmaa: "Ma olen õnneseen, sest pole teatris intriigidega päris kokku puutunud""], Õhtuleht, 16. november 2014 * [[Laps|Laste]] fookusrühmadest on selgunud, et nad tegelikult tahavad liikuda, aga näiteks kas või [[vahetund]] on selleks lihtsalt liiga lühike. * Paljudele [[õpetaja]]tele, kes on juba kaua aega töötanud, meenub tunnis liikumispausidest rääkimisel kohe nõukogudeaegne kohustuslik liikumisminut. Või arvatakse, et tunni ajal liikumine ei ole hea, sest inimese [[tähelepanu]] hajub liialt. ** [[Margit Keller]]; Merilyn Säde, [https://novaator.err.ee/258016/inimeste-harjumuste-muutmiseks-ei-piisa-ainult-veenmisest "Inimeste harjumuste muutmiseks ei piisa ainult veenmisest"], ERR, 15.11.2015 ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise liikuda. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> trepist alla laskudes olen ma iseendast alati ühe sammu võrra ees. vastuolu liikuja ja liikumise vahel on lepitamatu - miks peaks kõik jääma samaks? miks peaks miski muutumise kaudu uuenema? </poem> * [[Maarja Pärtna]], "Trepp" kogus "Vivaarium" (2019), lk 40 ==Kirjandus== * [[George Berkeley]], "De motu" ("Liikumisest") [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Füüsika]] kyh9gebyulyyqby73m6lzueyvs8552m 4 22839 136028 136008 2026-10-20T09:18:35Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 136028 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dod WHERE { {?item wdt:P106 wd:Q36180 .} UNION { ?item wdt:P106 wd:Q482980 . } UNION { ?item wdt:P106 wd:Q49757 . } ?item wdt:P21 wd:Q6581072 . {?item wdt:P27 wd:Q191 .} UNION { ?item wdt:P172 wd:Q173302 . } OPTIONAL{?dod ^wdt:P570 ?item .} SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } ORDER BY ?item |columns=label:nimi,P106:amet,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback |sort=family_name |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! amet ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Aliis Aalmann]] | [[luuletaja]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1995" | 1995-12-16 | | [[:d:Q109689011|Q109689011]] |- | [[Kai Aareleid]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1972" | 1972-09-26 | | [[:d:Q12366044|Q12366044]] |- | [[Margit Adorf]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1974" | 1974-02-14 | | [[:d:Q16403440|Q16403440]] |- | [[Eda Ahi]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[riigiametnik]] | data-sort-value="1990" | 1990-02-01 | | [[:d:Q12361019|Q12361019]] |- | [[Keete Ainver]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1905" | 1905-12-29 | data-sort-value="1994" | 1994-01-28 | [[:d:Q15183064|Q15183064]] |- | [[Silvia Airik-Priuhka]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1926" | 1926-01-25 | data-sort-value="2014" | 2014-02-11 | [[:d:Q16324014|Q16324014]] |- | [[Diana Aitai]] | [[esperantist]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[polüglott]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1988" | 1988-09-03 | data-sort-value="2011" | 2011-01-26 | [[:d:Q11128097|Q11128097]] |- | [[Erika Aland-Vernik]] | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tekstiilikunstnik]]<br/>[[dramaturg]] | data-sort-value="1913" | 1913-05-03 | data-sort-value="2001" | 2001-05-25 | [[:d:Q28355015|Q28355015]] |- | [[Ruth Alas]] | [[majandusteadlane]]<br/>[[lektor]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1960" | 1960-08-05 | data-sort-value="2018" | 2018-01-23 | [[:d:Q23304625|Q23304625]] |- | [[Ave Alavainu]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-04 | data-sort-value="2022" | 2022-04-03 | [[:d:Q4827935|Q4827935]] |- | [[Aile Alavee]] | [[kirjanik]] | | | [[:d:Q65258690|Q65258690]] |- | [[Anu Allas]] | [[kunstiajaloolane]]<br/>[[autor]]<br/>[[kunstikriitik]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-08 | | [[:d:Q111744631|Q111744631]] |- | [[Heli Allik]] | [[tõlkija]]<br/>[[filoloog]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-27 | | [[:d:Q12363712|Q12363712]] |- | [[Tiina Alvarez]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1964" | 1964-04-29 | | [[:d:Q111754366|Q111754366]] |- | [[Anne-Mari Alver]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-12 | data-sort-value="2023" | 2023-05-08 | [[:d:Q124726341|Q124726341]] |- | [[Betti Alver]] | [[luuletaja]]<br/>[[romaanikirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1906" | 1906-11-23 | data-sort-value="1989" | 1989-06-19 | [[:d:Q253998|Q253998]] |- | [[Monika Anderson]] | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-07-16 | [[:d:Q57315241|Q57315241]] |- | [[Leili Andre]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-04 | [[:d:Q1815144|Q1815144]] |- | [[Eve Annuk]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | data-sort-value="1964" | 1964-05-13 | | [[:d:Q61702969|Q61702969]] |- | [[Epp Annus]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1969" | 1969-08-30 | | [[:d:Q12362203|Q12362203]] |- | [[Elisabeth Aspe]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1860" | 1860-12-15 | data-sort-value="1927" | 1927-08-25 | [[:d:Q1329746|Q1329746]] |- | [[Maarja Astover]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[:d:Q136113121|Q136113121]] |- | [[Elise Rosalie Aun|Elise Aun]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1863" | 1863-06-15 | data-sort-value="1932" | 1932-06-02 | [[:d:Q19502199|Q19502199]] |- | [[Aimée Beekman]] | [[lastekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ulmekirjanik]]<br/>[[filmioperaator]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-20 | | [[:d:Q405783|Q405783]] |- | [[Tania Alexander|Tatjana von Benckendorff]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[autobiograaf]] | data-sort-value="1915" | 1915-01-15 | data-sort-value="2004" | 2004-12-05 | [[:d:Q76328110|Q76328110]] |- | [[Maimu Berg]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kriitik]]<br/>[[poliitik]] | data-sort-value="1945" | 1945-08-27 | | [[:d:Q544472|Q544472]] |- | [[Piret Bristol]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[romaanikirjanik]] | data-sort-value="1968" | 1968-04-18 | | [[:d:Q12372512|Q12372512]] |- | [[Karin Britt]] | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[esseist]]<br/>[[lühijuttude kirjutaja]]<br/>[[genealoog]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-13 | | [[:d:Q124004071|Q124004071]] |- | [[Alide Dahlberg]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[riigiametnik]] | data-sort-value="1891" | 1891-10-12 | data-sort-value="1981" | 1981-09-22 | [[:d:Q16407717|Q16407717]] |- | [[Brigitta Davidjants]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[autor]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1983" | 1983-07-13 | | [[:d:Q24545832|Q24545832]] |- | [[Riina Dmohovski]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1931" | 1931-04-28 | data-sort-value="2009" | 2009-09-27 | [[:d:Q12374030|Q12374030]] |- | [[Hilda Dresen]] | [[esperantist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[radio operator]] | data-sort-value="1896" | 1896-05-11 | data-sort-value="1981" | 1981-02-05 | [[:d:Q11652358|Q11652358]] |- | [[Salme Dutt]] | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1888" | 1888-08-29 | data-sort-value="1964" | 1964-08-30 | [[:d:Q3740786|Q3740786]] |- | [[Elle Eha]] | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[teatrinäitleja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-26 | | [[:d:Q16403912|Q16403912]] |- | [[Kristiina Ehin]] | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1977" | 1977-07-18 | | [[:d:Q543845|Q543845]] |- | [[Salme Ekbaum]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1912" | 1912-10-21 | data-sort-value="1995" | 1995-09-10 | [[:d:Q2214761|Q2214761]] |- | [[Rutt Eliaser]] | [[kirjanik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1914" | 1914-11-25 | data-sort-value="1996" | 1996-12-21 | [[:d:Q12374358|Q12374358]] |- | [[Helmi Eller]] | [[õpetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1902" | 1902-12-08 | data-sort-value="1998" | 1998-07-18 | [[:d:Q16407774|Q16407774]] |- | [[Joanna Ellmann]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1988" | 1988-07-11 | | [[:d:Q16407776|Q16407776]] |- | [[Aama Elwe-Oja]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1949" | 1949-10-21 | | [[:d:Q12358077|Q12358077]] |- | [[Marje Ernits]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-14 | | [[:d:Q16404291|Q16404291]] |- | [[Alide Ertel]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]] | data-sort-value="1877" | 1877-07-25 | data-sort-value="1955" | 1955-12-20 | [[:d:Q12358891|Q12358891]] |- | [[Erika Esop]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1927" | 1927-06-02 | data-sort-value="1999" | 1999-12-24 | [[:d:Q12362260|Q12362260]] |- | [[Kadi Estland]] | [[kunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1973" | 1973-07-06 | | [[:d:Q109303356|Q109303356]] |- | [[Inna Feldbach]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1954" | 1954-06-30<br/>1954 | | [[:d:Q126178289|Q126178289]] |- | [[Koidu Ferreira]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[:d:Q136113111|Q136113111]] |- | [[Dina Gavrilova]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1962" | 1962-07-03 | | [[:d:Q85969550|Q85969550]] |- | [[Sveta Grigorjeva]] | [[koreograaf]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tantsija]] | data-sort-value="1988" | 1988-01-16 | | [[:d:Q20528632|Q20528632]] |- | [[Anna Haava]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[Meditsiiniõde|õde]]<br/>[[libretist]] | data-sort-value="1864" | 1864-10-15 | data-sort-value="1957" | 1957-03-13 | [[:d:Q468708|Q468708]] |- | [[Marie Haava]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1881" | 1881-07-25 | data-sort-value="1947" | 1947-05-10 | [[:d:Q135526007|Q135526007]] |- | [[Lehte Hainsalu]] | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-31 | | [[:d:Q12368437|Q12368437]] |- | [[Merike Hanni]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1949" | 1949-11-07 | | [[:d:Q12370167|Q12370167]] |- | [[Aime Hansen]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[reisikirjanik]] | data-sort-value="1962" | 1962-08-16 | | [[:d:Q12358413|Q12358413]] |- | [[Hille Hanso]] | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[aktivist]] | data-sort-value="1976" | 1976-05-03 | | [[:d:Q17446920|Q17446920]] |- | [[Airika Harrik]] | [[ulmekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[:d:Q16405376|Q16405376]] |- | [[Marie Heiberg]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1890" | 1890-09-10 | data-sort-value="1942" | 1942-02-15 | [[:d:Q1897371|Q1897371]] |- | [[Kärt Hellerma]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kirjanduskriitik]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-09 | | [[:d:Q12367983|Q12367983]] |- | [[Reet Hendrikson]] | [[rahvamuusik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1944" | 1944-06-21 | data-sort-value="2000" | 2000-10-21 | [[:d:Q85852047|Q85852047]] |- | [[Sirly Hiiemäe]] | [[kirjanik]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[Meditsiiniõde|õde]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kunstiajaloolane]] | data-sort-value="1976" | 1976-07-04 | | [[:d:Q16405866|Q16405866]] |- | [[Helen Hindpere]] | [[arvutimängukirjutaja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1995" | 1995-07-07 | | [[:d:Q115193536|Q115193536]] |- | [[Kadri Hinrikus]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[telesaatejuht]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1970" | 1970-06-22 | | [[:d:Q16405903|Q16405903]] |- | [[Miina Hint]] | [[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1945" | 1945-03-03 | | [[:d:Q42889033|Q42889033]] |- | [[Tui Hirv]] | [[kirjanik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusikakriitik]]<br/>[[muusik]]<br/>[[ooperilaulja]] | data-sort-value="1984" | 1984-05-05<br/>1984 | | [[:d:Q16405988|Q16405988]] |- | [[Lilian Härm]] | [[kunstnik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[illustraator]] | data-sort-value="1927" | 1927-09-18 | data-sort-value="2021" | 2021-10-24 | [[:d:Q20528728|Q20528728]] |- | [[Viiu Härm]] | [[teatrinäitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[näitleja]] | data-sort-value="1944" | 1944-07-03 | | [[:d:Q2524110|Q2524110]] |- | [[Ella Ilbak]] | [[kirjanik]]<br/>[[tantsija]]<br/>[[laulja]] | data-sort-value="1895" | 1895-11-12 | data-sort-value="1997" | 1997-08-08 | [[:d:Q4955613|Q4955613]] |- | [[Heli Illipe-Sootak]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1974" | 1974-11-16 | | [[:d:Q61110599|Q61110599]] |- | [[Kaie Ilves]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1966" | 1966-10-14 | | [[:d:Q123821807|Q123821807]] |- | [[Marje Ingel]] | [[luuletaja]]<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-22 | | [[:d:Q12369822|Q12369822]] |- | [[Birgit Itse]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1981" | 1981-04-18 | | [[:d:Q131541118|Q131541118]] |- | [[Inga Ivanova]] | [[lastekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1961" | 1961-12-13 | | [[:d:Q24546071|Q24546071]] |- | [[Piret Jaaks]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1980" | 1980-08-05<br/>1980 | | [[:d:Q18753377|Q18753377]] |- | [[Maire Jaanus]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1940" | 1940-01-22 | | [[:d:Q124460710|Q124460710]] |- | [[Heljo Jaik-Corradi]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1915" | 1915-09-11 | data-sort-value="2009" | 2009-10-31 | [[:d:Q136165278|Q136165278]] |- | [[Katrin Jakobi]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1909" | 1909-06-20 | data-sort-value="1986" | 1986-01-26 | [[:d:Q108419722|Q108419722]] |- | [[Tiina Jakobson]] | [[luuletaja]]<br/>[[muusik]] | data-sort-value="1960" | 1960-04-01 | | [[:d:Q16406699|Q16406699]] |- | [[Üllar Harald Joasoon]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1943" | 1943-07-07 | | [[:d:Q136101686|Q136101686]] |- | [[Larissa Joonas]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[dotsent]] | data-sort-value="1960" | 1960-06-04 | | [[:d:Q120968706|Q120968706]] |- | [[Velly Joonas]] | [[muusik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1955" | 1955-06-09 | | [[:d:Q44480166|Q44480166]] |- | [[Ruth Jyrjo]] | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1969" | 1969-07-05 | | [[:d:Q12374344|Q12374344]] |- | [[Mari Järve]] | [[teadlane]]<br/>[[geneetik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1983" | 1983-09-14 | | [[:d:Q28468791|Q28468791]] |- | [[Merle Jääger]] | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filminäitleja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1965" | 1965-10-19 | | [[:d:Q3744888|Q3744888]] |- | [[Helvi Jürisson]] | [[kirjanik]]<br/>[[arst]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1928" | 1928-10-05 | data-sort-value="2023" | 2023-09-16 | [[:d:Q16405262|Q16405262]] |- | [[Merike Jürjo]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1959" | 1959-02-23 | | [[:d:Q12370166|Q12370166]] |- | [[Mall Jürma]] | [[kirjanduskriitik]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[bibliograaf]]<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1901" | 1901-09-17 | data-sort-value="1984" | 1984-10-21 | [[:d:Q16405300|Q16405300]] |- | [[Aira Kaal]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-25 | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | [[:d:Q407943|Q407943]] |- | [[Anna Kaare]] | [[luuletaja]]<br/>[[raamatukoguhoidja]] | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[:d:Q109689372|Q109689372]] |- | [[Juta Kaidla]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1923" | 1923-02-25 | data-sort-value="1968" | 1968-05-09 | [[:d:Q16405568|Q16405568]] |- | [[Krista Kajar]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1943" | 1943-08-31 | data-sort-value="2013" | 2013-11-26 | [[:d:Q12367555|Q12367555]] |- | [[Katrina Kalda]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1980" | 1980 | | [[:d:Q12366625|Q12366625]] |- | [[Madde Kalda]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1903" | 1903-03-10 | data-sort-value="1984" | 1984-04-06 | [[:d:Q16405689|Q16405689]] |- | [[Hanneleele Kaldmaa]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1992" | 1992 | | [[:d:Q129167941|Q129167941]] |- | [[Kätlin Kaldmaa]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanduskriitik]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-30 | | [[:d:Q12368001|Q12368001]] |- | [[Ilona Kaldre]] | [[kirjanik]]<br/>[[selgeltnägija]] | data-sort-value="1969" | 1969-12-15 | | [[:d:Q19653538|Q19653538]] |- | [[Elvy Kalep]] | [[lendur]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[disainer]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1899" | 1899-06-26 | data-sort-value="1989" | 1989-08-15 | [[:d:Q19974772|Q19974772]] |- | [[Aino Kallas]] | [[kirjanik]]<br/>[[lühijuttude kirjutaja]] | data-sort-value="1878" | 1878-08-02 | data-sort-value="1956" | 1956-11-09 | [[:d:Q261223|Q261223]] |- | [[Ene Kallas]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1973" | 1973-07-12 | | [[:d:Q12362109|Q12362109]] |- | [[Helen Kallaste]] | [[luuletaja]]<br/>[[muinsuskaitsja]] | data-sort-value="1981" | 1981-06-02 | | [[:d:Q129168078|Q129168078]] |- | [[Põim Kama]] | [[suhtekorraldusjuht]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1985" | 1985-08-18 | | [[:d:Q114073503|Q114073503]] |- | [[Kristi Kangilaski]] | [[kirjanik]]<br/>[[illustraator]] | data-sort-value="1982" | 1982-05-24 | | [[:d:Q118612536|Q118612536]] |- | [[Helga Kangro]] | [[kirjanik]]<br/>[[arst]]<br/>[[lastepsühhiaater]] | data-sort-value="1924" | 1924-05-19 | data-sort-value="1999" | 1999-05-11 | [[:d:Q17361906|Q17361906]] |- | [[Maarja Kangro]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[libretist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-20 | | [[:d:Q468532|Q468532]] |- | [[Pille Kannisto]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q131180666|Q131180666]] |- | [[Maria Kapajeva]] | [[kunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-28 | | [[:d:Q123748113|Q123748113]] |- | [[Maria Karamzina]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1900" | 1900-01-19<br/>1900-01-07 | data-sort-value="1942" | 1942-05-17 | [[:d:Q4214006|Q4214006]] |- | [[Doris Kareva]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-28 | | [[:d:Q546926|Q546926]] |- | [[Helle Karis]] | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1944" | 1944-02-04 | data-sort-value="2021" | 2021-06-05 | [[:d:Q12363746|Q12363746]] |- | [[Hille Karm]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-08 | | [[:d:Q16406204|Q16406204]] |- | [[Sanna Kartau]] | [[luuletaja]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1993" | 1993-11-25 | | [[:d:Q116940474|Q116940474]] |- | [[Triinu Kartus]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1932" | 1932-03-29 | data-sort-value="2003" | 2003-05-31 | [[:d:Q16408189|Q16408189]] |- | [[Urve Karuks]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1936" | 1936-01-18 | data-sort-value="2015" | 2015-07-18 | [[:d:Q20741955|Q20741955]] |- | [[Ilona Karula]] | [[kirjanik]]<br/>[[esotericist]] | data-sort-value="1983" | 1983 | | [[:d:Q138010483|Q138010483]] |- | [[Berit Kaschan]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1985" | 1985-12-26 | | [[:d:Q16408195|Q16408195]] |- | [[Kristiina Kass]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1970" | 1970-05-14 | | [[:d:Q12367579|Q12367579]] |- | [[Elisabeth Kaukonen]] | [[keeleteadlane]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1995" | 1995-07-04 | | [[:d:Q117101354|Q117101354]] |- | [[Ludmila Kazarjan]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[:d:Q136031531|Q136031531]] |- | [[Juta Keevallik]] | [[kunstiajaloolane]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1943" | 1943-07-31 | | [[:d:Q124034242|Q124034242]] |- | [[Heli Kendra]] | [[muusikapedagoog]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1964" | 1964-06-15 | | [[:d:Q111381329|Q111381329]] |- | [[Ingeborg Kentmann]] | [[raamatukoguhoidja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1916" | 1916-05-01 | data-sort-value="1989" | 1989 | [[:d:Q55236628|Q55236628]] |- | [[Leida Kibuvits]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1907" | 1907-10-18 | data-sort-value="1976" | 1976-12-05 | [[:d:Q1814763|Q1814763]] |- | [[Kadri Kiho]] | [[kirjanik]]<br/>[[Ärimees|äriinimene]]<br/>[[arhitekt]] | data-sort-value="1991" | 1991-09-26 | | [[:d:Q131550632|Q131550632]] |- | [[Sirje Kiin]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1949" | 1949-08-23 | | [[:d:Q16403067|Q16403067]] |- | [[Tiina Kilkson]] | [[lastekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[psühholoog]] | data-sort-value="1980" | 1980-03-11 | | [[:d:Q24545727|Q24545727]] |- | [[Margit Kilumets]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[telesaatejuht]]<br/>[[raadiosaatejuht]] | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[:d:Q12369694|Q12369694]] |- | [[Odette Kirss]] | [[ajaloolane]]<br/>[[museoloog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[muuseumitöötaja]]<br/>[[koduloolane]] | data-sort-value="1934" | 1934-01-26 | | [[:d:Q26234994|Q26234994]] |- | [[Tiiu Kitsik]] | [[kirjanik]]<br/>[[illustraator]] | data-sort-value="1981" | 1981-12-19 | | [[:d:Q131210601|Q131210601]] |- | [[Aita Kivi]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-20 | | [[:d:Q12358467|Q12358467]] |- | [[Evelin Kivimaa]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-28 | | [[:d:Q16403415|Q16403415]] |- | [[Juta Kivimäe]] | [[kunstiajaloolane]]<br/>[[bibliograaf]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-10 | | [[:d:Q16403425|Q16403425]] |- | [[Kersti Kivirüüt]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1975" | 1975-05-28 | | [[:d:Q29419898|Q29419898]] |- | [[Veronika Kivisilla]] | [[luuletaja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[kirjanduskriitik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1978" | 1978-12-21 | | [[:d:Q17446964|Q17446964]] |- | [[Helena Koch]] | [[kirjanik]]<br/>[[kirjanduskriitik]]<br/>[[diplomaat]] | data-sort-value="1989" | 1989-03-04 | | [[:d:Q131212253|Q131212253]] |- | [[Eva Koff]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[:d:Q16403669|Q16403669]] |- | [[Helene Koff]] | [[luuletaja]]<br/>[[Meditsiiniõde|õde]] | data-sort-value="1894" | 1894-06-29 | data-sort-value="1918" | 1918 | [[:d:Q104628343|Q104628343]] |- | [[Liis Koger]] | [[maalikunstnik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1989" | 1989-12-23 | | [[:d:Q15039898|Q15039898]] |- | [[Lydia Koidula]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | data-sort-value="1843" | 1843-12-12 | data-sort-value="1886" | 1886-07-30 | [[:d:Q237056|Q237056]] |- | [[Agnes Kolga]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1999" | 1999 | | [[:d:Q65260033|Q65260033]] |- | [[Ilmi Kolla]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1933" | 1933-06-04 | data-sort-value="1954" | 1954-12-18 | [[:d:Q1276415|Q1276415]] |- | [[Aino Kolpakova]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1935" | 1935-09-08 | data-sort-value="2015" | 2015-10-19 | [[:d:Q38710027|Q38710027]] |- | [[Kristin Kongi]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1985" | 1985-02-13 | | [[:d:Q112247638|Q112247638]] |- | [[Anu Kree]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-14 | | [[:d:Q124034325|Q124034325]] |- | [[Tiia Kriisa]] | [[kirjanik]]<br/>[[näitleja]] | data-sort-value="1941" | 1941-09-21 | | [[:d:Q18752968|Q18752968]] |- | [[Mai Krikk]] | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[politseinik]]<br/>[[muuseumitöötaja]]<br/>[[Politseinikud]] | data-sort-value="1946" | 1946-05-17 | data-sort-value="2024" | 2024-02-16 | [[:d:Q61111473|Q61111473]] |- | [[Melania Krimm]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1894" | 1894-05-23 | data-sort-value="1978" | 1978-03-22 | [[:d:Q97285810|Q97285810]] |- | [[Amalie Krims-Kotkas]] | [[autor]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1887" | 1887-09-03 | data-sort-value="1977" | 1977-03-20 | [[:d:Q136163512|Q136163512]] |- | [[Mirt Kruusmaa]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kirjanduskriitik]] | data-sort-value="1992" | 1992-08-25 | | [[:d:Q130613832|Q130613832]] |- | [[Leida Kudisiim]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="2021" | 2021-12-11 | [[:d:Q16406190|Q16406190]] |- | [[Reet Kudu]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[koreograaf]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | data-sort-value="1949" | 1949-08-10 | | [[:d:Q12373697|Q12373697]] |- | [[Krista Kumberg]] | [[kirjanik]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>[[bibliograaf]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-06 | | [[:d:Q65262195|Q65262195]] |- | [[Kristiine Kurema]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1990" | 1990-12-01 | | [[:d:Q12367584|Q12367584]] |- | [[Kaisa Kuslapuu]] | [[muusik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1995" | 1995-01-11 | | [[:d:Q97224158|Q97224158]] |- | [[Helen Käit]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-28 | | [[:d:Q109689560|Q109689560]] |- | [[Maria Helen Känd]] | [[näituse kuraator]]<br/>[[kunstikriitik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-23 | | [[:d:Q112065891|Q112065891]] |- | [[Benita Kärt]] | [[esperantist]]<br/>[[perenaine]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1905" | 1905-12-18 | data-sort-value="1993" | 1993-02-10 | [[:d:Q107573687|Q107573687]] |- | [[Salme Kõiv]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1909" | 1909-11-08 | data-sort-value="2007" | 2007-08-29 | [[:d:Q16408407|Q16408407]] |- | [[Tiia Kõnnussaar]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-12 | | [[:d:Q29420153|Q29420153]] |- | [[Kadri Kõusaar]] | [[filmirežissöör]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1980" | 1980-09-08 | | [[:d:Q457999|Q457999]] |- | [[Raissa Kõvamees]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1907" | 1907-03-04 | data-sort-value="1989" | 1989-04-18 | [[:d:Q16407523|Q16407523]] |- | [[Heli Künnapas]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-10 | | [[:d:Q18753383|Q18753383]] |- | [[Mall Künnapuu]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1913" | 1913-01-19 | data-sort-value="1988" | 1988-03-01 | [[:d:Q16405264|Q16405264]] |- | [[Kristi Küppar]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[romaanikirjanik]] | data-sort-value="1975" | 1975-09-09 | | [[:d:Q141280226|Q141280226]] |- | [[Ilona Laaman]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1934" | 1934-02-10 | data-sort-value="2017" | 2017-06-26 | [[:d:Q1628354|Q1628354]] |- | [[Triinu Laan]] | [[kirjanik]]<br/>[[aktivist]]<br/>[[jurist]]<br/>[[juht]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1975" | 1975-05-06 | | [[:d:Q107496476|Q107496476]] |- | [[Tiina Laanem]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kirjastaja]] | data-sort-value="1974" | 1974-09-10 | | [[:d:Q16405350|Q16405350]] |- | [[Mari Laaniste]] | [[kirjanik]]<br/>[[kunstiajaloolane]] | data-sort-value="1977" | 1977-05-09 | | [[:d:Q12369740|Q12369740]] |- | [[Helle Laas]] | [[näitleja]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[nukunäitleja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1941" | 1941-11-05 | | [[:d:Q12363744|Q12363744]] |- | [[Leena Laid-Parker]] | [[luuletaja]]<br/>[[aktivist]]<br/>[[Poliitiline vang|poliitvang]] | data-sort-value="1902" | 1902-10-09 | data-sort-value="1942" | 1942-12-03 | [[:d:Q114457568|Q114457568]] |- | [[Siiri Laidla]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1959" | 1959 | | [[:d:Q61109687|Q61109687]] |- | [[Herta Laipaik]] | [[ulmekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Meditsiiniõde|õde]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1921" | 1921-01-29 | data-sort-value="2008" | 2008-01-17 | [[:d:Q16407548|Q16407548]] |- | [[Dagmar Lamp]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[blogija]] | data-sort-value="1984" | 1984-02-11 | | [[:d:Q65258742|Q65258742]] |- | [[Ene Lamp]] | [[autor]]<br/>[[kunstiajaloolane]]<br/>[[kunstikriitik]] | data-sort-value="1936" | 1936-09-17 | | [[:d:Q124331953|Q124331953]] |- | [[Ester Laos]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1931" | 1931-08-03 | data-sort-value="2018" | 2018-03-03 | [[:d:Q16405643|Q16405643]] |- | [[Käbi Laretei]] | [[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filminäitleja]]<br/>[[näitleja]] | data-sort-value="1922" | 1922-07-14 | data-sort-value="2014" | 2014-10-31 | [[:d:Q438786|Q438786]] |- | [[Diana Leesalu]] | [[kirjanik]]<br/>[[teatrilavastaja]] | data-sort-value="1982" | 1982-11-01 | | [[:d:Q12360825|Q12360825]] |- | [[Riste Lehari]] | [[kirjanik]]<br/>[[reklaamikirjanik]]<br/>[[näitleja]] | data-sort-value="1989" | 1989-05-21 | | [[:d:Q115496587|Q115496587]] |- | [[Ira Lember]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[Raamatupidaja]] | data-sort-value="1926" | 1926-05-21 | data-sort-value="2025" | 2025-08-01 | [[:d:Q16406076|Q16406076]] |- | [[Teele Lember]] | [[luuletaja]]<br/>[[advokaat]] | data-sort-value="1985" | 1985-08-09 | | [[:d:Q136031505|Q136031505]] |- | [[Mae Lender]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1981" | 1981-07-10 | | [[:d:Q16406110|Q16406110]] |- | [[Jana Lepik]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-28 | | [[:d:Q12365053|Q12365053]] |- | [[Kadri Lepp]] | [[näitleja]]<br/>[[teatrinäitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1979" | 1979-12-13<br/>1979 | | [[:d:Q12365978|Q12365978]] |- | [[Marta Lepp]] | [[kirjanik]]<br/>[[pedagoog]]<br/>[[poliitik]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-12 | data-sort-value="1940" | 1940-11-11 | [[:d:Q1676343|Q1676343]] |- | [[Katre Ligi]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1953" | 1953-08-18 | | [[:d:Q23059544|Q23059544]] |- | [[Emma Liiv]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | [[:d:Q16406466|Q16406466]] |- | [[Maria Lee Liivak]] | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1984" | 1984-12-28 | | [[:d:Q12369762|Q12369762]] |- | [[Maimu Linnamägi]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1922" | 1922-12-13 | data-sort-value="1988" | 1988-01-13 | [[:d:Q65260781|Q65260781]] |- | [[Madli Lippur]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[:d:Q43671217|Q43671217]] |- | [[Kairi Look]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1983" | 1983-04-19 | | [[:d:Q19911978|Q19911978]] |- | [[Viivi Luik]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[arhivaar]]<br/>[[raamatukoguhoidja]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-06 | | [[:d:Q299334|Q299334]] |- | [[Susan Luitsalu]] | [[kirjanik]]<br/>[[teleprodutsent]] | data-sort-value="1983" | 1983-10-18 | | [[:d:Q99317546|Q99317546]] |- | [[Inga Lunge]] | [[näitleja]]<br/>[[filminäitleja]]<br/>[[telesarjanäitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>[[diktor]] | data-sort-value="1981" | 1981-02-11 | | [[:d:Q12364540|Q12364540]] |- | [[Lilli Luuk]] | [[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstiajaloolane]] | data-sort-value="1976" | 1976-06-08<br/>1976 | | [[:d:Q106375022|Q106375022]] |- | [[Helena Läks]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1987" | 1987-09-04 | | [[:d:Q18753388|Q18753388]] |- | [[Eha Lättemäe]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1922" | 1922-09-02 | data-sort-value="2012" | 2012-11-14 | [[:d:Q16407239|Q16407239]] |- | [[Janika Läänemets]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1990" | 1990-09-28 | | [[:d:Q136165090|Q136165090]] |- | [[Annika Lõhmus]] | [[kirjanik]]<br/>[[laulja]] | data-sort-value="1978" | 1978-01-26 | | [[:d:Q97213549|Q97213549]] |- | [[Margit Lõhmus]] | [[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[videokunstnik]] | data-sort-value="1985" | 1985-04-05 | | [[:d:Q123236165|Q123236165]] |- | [[Jana Maasik]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1970" | 1970-03-26 | | [[:d:Q16407366|Q16407366]] |- | [[Reet Made]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1941" | 1941-05-04 | | [[:d:Q16407386|Q16407386]] |- | [[Aime Maripuu]] | [[kirjanik]]<br/>[[insener]] | data-sort-value="1934" | 1934-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-01-13 | [[:d:Q20933536|Q20933536]] |- | [[Gohar Markosjan-Käsper]] | [[arst]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1949" | 1949-07-14 | data-sort-value="2015" | 2015-09-10 | [[:d:Q5577575|Q5577575]] |- | [[Salme Masso]] | [[õpetaja]]<br/>[[kokk]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1909" | 1909-10-19 | data-sort-value="1990" | 1990-08-05 | [[:d:Q16403242|Q16403242]] |- | [[Küllike Maurer]] | [[luuletaja]]<br/>[[kriitik]] | data-sort-value="1959" | 1959-03-11 | | [[:d:Q121436248|Q121436248]] |- | [[Emo Mei]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1905" | 1905-08-26 | data-sort-value="1992" | 1992-12-02 | [[:d:Q16403411|Q16403411]] |- | [[Triinu Meres]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1980" | 1980-01-20 | | [[:d:Q12377256|Q12377256]] |- | [[Kersti Merilaas]] | [[keeleteadlane]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[libretist]] | data-sort-value="1913" | 1913-12-07 | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | [[:d:Q514281|Q514281]] |- | [[Lehti Metsaalt]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1933" | 1933-07-07 | data-sort-value="2003" | 2003-10-08 | [[:d:Q12368442|Q12368442]] |- | [[Helle-Iris Michelson]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ujuja]]<br/>[[sporditegelane]] | data-sort-value="1929" | 1929-11-04 | data-sort-value="2024" | 2024-02-12 | [[:d:Q24545662|Q24545662]] |- | [[Ene Mihkelson]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1944" | 1944-10-21 | data-sort-value="2017" | 2017-09-20 | [[:d:Q458017|Q458017]] |- | [[Tamara Miljutina]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1911" | 1911-07-01 | data-sort-value="2004" | 2004-07-04 | [[:d:Q4293872|Q4293872]] |- | [[Reed Morn]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1898" | 1898-08-19 | data-sort-value="1978" | 1978-10-17 | [[:d:Q1324795|Q1324795]] |- | [[Liisa Mudist]] | [[kujutav kunstnik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kriitik]] | data-sort-value="1994" | 1994-09-01 | | [[:d:Q117313037|Q117313037]] |- | [[Mudlum]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1966" | 1966-07-31 | | [[:d:Q61109906|Q61109906]] |- | [[Lilly Muik]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1906" | 1906-10-02 | data-sort-value="1983" | 1983-03-23 | [[:d:Q23942679|Q23942679]] |- | [[Helgi Muller]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1932" | 1932-10-05 | data-sort-value="1971" | 1971-12-06 | [[:d:Q30609322|Q30609322]] |- | [[Liisa Lotta Mumm]] | [[kirjanik]]<br/>[[kultuurikorraldaja]] | data-sort-value="1995" | 1995-12-22 | | [[:d:Q136121358|Q136121358]] |- | [[Külli Muna]] | [[luuletaja]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | data-sort-value="1960" | 1960-01-17 | data-sort-value="2003" | 2003-01-08 | [[:d:Q16404001|Q16404001]] |- | [[Ann Must]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1953" | 1953-03-08 | | [[:d:Q12359256|Q12359256]] |- | [[Helmi Mäelo]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1898" | 1898-04-01 | data-sort-value="1978" | 1978-07-17 | [[:d:Q12363765|Q12363765]] |- | [[Kristel Mägedi]] | [[luuletaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1981" | 1981-12-07 | | [[:d:Q17447017|Q17447017]] |- | [[Milla Mägi]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1949" | 1949-12-13 | | [[:d:Q12370349|Q12370349]] |- | [[Heljo Mänd]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1926" | 1926-02-11 | data-sort-value="2020" | 2020-12-06 | [[:d:Q16404236|Q16404236]] |- | [[Talvike Mändla]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1992" | 1992 | | [[:d:Q136094572|Q136094572]] |- | [[Lea Mändmets]] | [[õpetaja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1963" | 1963-02-10 | | [[:d:Q97215480|Q97215480]] |- | [[Juuli Mäoma]] | [[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1985" | 1985-03-18 | [[:d:Q61111127|Q61111127]] |- | [[Lembe Mõttus]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1970" | 1970-07-30 | | [[:d:Q129422586|Q129422586]] |- | [[Mare Müürsepp]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1958" | 1958-07-20 | | [[:d:Q16404503|Q16404503]] |- | [[Enda Naaber]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | | [[:d:Q78317139|Q78317139]] |- | [[Muš Nadii]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-11 | | [[:d:Q25517691|Q25517691]] |- | [[Eeva Niinivaara]] | [[kirjanik]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[keeleteadlane]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | data-sort-value="2000" | 2000-10-29 | [[:d:Q12361740|Q12361740]] |- | [[Ellen Niirman]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1907" | 1907-07-06 | data-sort-value="1970" | 1970-03-27 | [[:d:Q101434131|Q101434131]] |- | [[Ellen Niit]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1928" | 1928-07-13 | data-sort-value="2016" | 2016-05-30 | [[:d:Q432811|Q432811]] |- | [[Dagmar Normet]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[libretist]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[spordipedagoog]] | data-sort-value="1921" | 1921-02-13 | data-sort-value="2008" | 2008-10-16 | [[:d:Q293186|Q293186]] |- | [[Heneliis Notton]] | [[kriitik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="2001" | 2001-08-05 | | [[:d:Q121177089|Q121177089]] |- | [[Minni Nurme]] | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-30 | data-sort-value="1994" | 1994-11-22 | [[:d:Q1937405|Q1937405]] |- | [[Helga Nõu]] | [[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1934" | 1934-09-22 | | [[:d:Q1602252|Q1602252]] |- | [[Kerli Nõu]] | [[globetrotter]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1983" | 1983-11-02 | | [[:d:Q12366809|Q12366809]] |- | [[Kirsti Oidekivi]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1959" | 1959-05-21 | | [[:d:Q16405532|Q16405532]] |- | [[Silvi Oja]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1935" | 1935-09-15 | data-sort-value="2013" | 2013-12-25 | [[:d:Q16405642|Q16405642]] |- | [[Silvia Oja]] | [[psühholoog]]<br/>[[sports psychologist]]<br/>[[murdmaasuusataja]]<br/>[[treener]]<br/>[[sporditeadlane]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-28 | data-sort-value="2012" | 2012-05-07 | [[:d:Q12375032|Q12375032]] |- | [[Liisi Ojamaa]] | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanduskriitik]] | data-sort-value="1972" | 1972-02-26 | data-sort-value="2019" | 2019-10-08 | [[:d:Q12368741|Q12368741]] |- | [[Krista Ojasaar]] | [[luuletaja]]<br/>[[teadlane]] | data-sort-value="1975" | 1975-11-22 | | [[:d:Q109565884|Q109565884]] |- | [[Karen Orlau]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[:d:Q16406053|Q16406053]] |- | [[Virve Osila]] | [[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-10 | data-sort-value="2025" | 2025-08-07 | [[:d:Q18752979|Q18752979]] |- | [[Alma Ostra-Oinas]] | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[proosakirjanik]] | data-sort-value="1886" | 1886-09-16 | data-sort-value="1960" | 1960-11-02 | [[:d:Q4971452|Q4971452]] |- | [[Loone Ots]] | [[näitekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[folklorist]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-31 | | [[:d:Q12369020|Q12369020]] |- | [[Anna Paas]] | [[keemik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1895" | 1895-03-05 | data-sort-value="1975" | 1975-02-11 | [[:d:Q116998525|Q116998525]] |- | [[Eveliis Padar]] | [[sotsioloog]]<br/>[[social activist]]<br/>[[naisõiguslane]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]] | data-sort-value="1983" | 1983-10-02 | | [[:d:Q136113640|Q136113640]] |- | [[Triin Paja]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1990" | 1990-10-26 | | [[:d:Q97222083|Q97222083]] |- | [[Aili Paju]] | [[kirjanik]]<br/>[[arstiteadlane]]<br/>[[kergejõustiklane]]<br/>[[treener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arst]] | data-sort-value="1938" | 1938-09-08 | | [[:d:Q12358404|Q12358404]] |- | [[Imbi Paju]] | [[filmirežissöör]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1959" | 1959-06-03 | | [[:d:Q439087|Q439087]] |- | [[Leonora Palu]] | [[flötist]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1979" | 1979-02-20 | | [[:d:Q12368621|Q12368621]] |- | [[Milvi Panga]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1945" | 1945-04-22 | | [[:d:Q56186451|Q56186451]] |- | [[Eeva Park]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1950" | 1950-09-09 | | [[:d:Q1295719|Q1295719]] |- | [[Mirjam Parve]] | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[ehtekunstnik]]<br/>[[muusikapedagoog]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-08 | | [[:d:Q115111052|Q115111052]] |- | [[Katrin Pauts]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1977" | 1977-08-25 | | [[:d:Q24545905|Q24545905]] |- | [[Leonora Peets]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1898" | 1898-07-25 | data-sort-value="1995" | 1995-08-11 | [[:d:Q20528249|Q20528249]] |- | [[Liisa Perandi]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1879" | 1879-04-07 | data-sort-value="1946" | 1946-04-30 | [[:d:Q73135132|Q73135132]] |- | [[Aino Pervik]] | [[lastekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-22 | data-sort-value="2025" | 2025-08-12 | [[:d:Q299805|Q299805]] |- | [[Katerina Pesotski]] | [[bioloog]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1984" | 1984-08-28 | | [[:d:Q136154128|Q136154128]] |- | [[Mele Pesti]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1979" | 1979-04-25 | | [[:d:Q108765631|Q108765631]] |- | [[Margit Peterson]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1971" | 1971 | | [[:d:Q130737725|Q130737725]] |- | [[Berit Petolai]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1985" | 1985-03-22 | | [[:d:Q116961026|Q116961026]] |- | [[Epp Petrone]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kirjastaja]] | data-sort-value="1974" | 1974-07-20 | | [[:d:Q12362205|Q12362205]] |- | [[Helju Pets]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-06 | | [[:d:Q111512215|Q111512215]] |- | [[Kadri Pettai]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[ulmekirjanik]] | data-sort-value="1972" | 1972 | | [[:d:Q42900634|Q42900634]] |- | [[Carolina Pihelgas]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1986" | 1986-02-24 | | [[:d:Q12360558|Q12360558]] |- | [[Magda Pihla]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1908" | 1908-02-01 | data-sort-value="1989" | 1989-05-31 | [[:d:Q16403290|Q16403290]] |- | [[Kristi Piiper]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1983" | 1983-03-25 | | [[:d:Q65259094|Q65259094]] |- | [[Ene Pilliroog]] | [[muusikateadlane]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[pedagoog]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-20 | | [[:d:Q16403552|Q16403552]] |- | [[Vaike Pilvistu]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1926" | 1926-08-17 | data-sort-value="1993" | 1993-03-06 | [[:d:Q21468529|Q21468529]] |- | [[Nasta Pino]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1934" | 1934-07-01 | data-sort-value="2017" | 2017-12-15 | [[:d:Q46203560|Q46203560]] |- | [[Liina Ponetajev]] | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[illustraator]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1973" | 1973-02-06 | | [[:d:Q118169786|Q118169786]] |- | [[Helve Poska]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1925" | 1925-03-26 | data-sort-value="2020" | 2020-04-14 | [[:d:Q124790263|Q124790263]] |- | [[Reet Post]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1950" | 1950-09-07 | | [[:d:Q136031853|Q136031853]] |- | [[Ketlin Priilinn]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[raamatukoguhoidja]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-31 | | [[:d:Q12366897|Q12366897]] |- | [[Lilli Promet]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-16 | data-sort-value="2007" | 2007-02-16 | [[:d:Q458049|Q458049]] |- | [[Taimi Proos]] | [[arst]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1915" | 1915-04-21 | data-sort-value="2003" | 2003-06-03 | [[:d:Q16405898|Q16405898]] |- | [[Aleksandra Puks]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1993" | 1993-06-04 | | [[:d:Q17447171|Q17447171]] |- | [[Mirjam Puumeister]] | [[semiootik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[riigiametnik]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-04 | | [[:d:Q123513810|Q123513810]] |- | [[Siiri Pärkson]] | [[kirjanik]]<br/>[[arvutilingvist]] | data-sort-value="1979" | 1979-06-16 | data-sort-value="2024" | 2024-03-06 | [[:d:Q65267309|Q65267309]] |- | [[Helga Pärli-Sillaots]] | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | data-sort-value="1912" | 1912-09-23 | data-sort-value="1939" | 1939-12-21 | [[:d:Q16408172|Q16408172]] |- | [[Marge Pärnits]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-16 | | [[:d:Q61109897|Q61109897]] |- | [[Maarja Pärtna]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1986" | 1986-07-02 | | [[:d:Q12369388|Q12369388]] |- | [[Ursula Põks]] | [[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1919" | 1919-08-20 | data-sort-value="2006" | 2006-07-04 | [[:d:Q20528312|Q20528312]] |- | [[Asta Põldmäe]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kriitik]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | | [[:d:Q746254|Q746254]] |- | [[Piret Põldver]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanduskriitik]] | data-sort-value="1985" | 1985-01-29 | | [[:d:Q61110291|Q61110291]] |- | [[Ellen Liiv]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1921" | 1921-06-30 | data-sort-value="1995" | 1995-05-02 | [[:d:Q12361913|Q12361913]] |- | [[Maire Toom]] | [[autor]]<br/>[[kunstiajaloolane]]<br/>[[kunstikriitik]] | data-sort-value="1939" | 1939 | | [[:d:Q124850172|Q124850172]] |- | [[Piret Lindpere]] | [[autor]]<br/>[[kunstiajaloolane]] | data-sort-value="1963" | 1963 | | [[:d:Q125297712|Q125297712]] |- | [[Marta Männisalu]] | [[autor]]<br/>[[kunstiajaloolane]] | data-sort-value="1933" | 1933 | | [[:d:Q125304278|Q125304278]] |- | [[Mari Vallikivi]] | [[autor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kunstiajaloolane]] | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[:d:Q125305245|Q125305245]] |- | [[Liina Tammiste]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1979" | 1979-03-30 | | [[:d:Q125477230|Q125477230]] |- | [[Pille Õnnepalu]] | [[kunstipedagoog]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1958" | 1958-05-25 | | [[:d:Q125937524|Q125937524]] |- | [[Urve Tinnuri]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | [[Marina Tervonen]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-03 | | [[:d:Q125996271|Q125996271]] |- | [[Liis Sein]] | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | data-sort-value="1983" | 1983-03-09 | | [[:d:Q126013271|Q126013271]] |- | [[Aive Raudkivi]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-17 | data-sort-value="2004" | 2004-11-14 | [[:d:Q126074342|Q126074342]] |- | [[Kai-Mai Olbri]] | [[luuletaja]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | [[:d:Q126096687|Q126096687]] |- | [[Maarja-Liis Mölder]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kogemusnõustaja]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-08 | | [[:d:Q126098644|Q126098644]] |- | [[Liisa Hõbepappel]] | [[helilooja]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1994" | 1994-08-09 | | [[:d:Q127443169|Q127443169]] |- | [[Airis Erme]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1973" | 1973-05-10 | | [[:d:Q129167460|Q129167460]] |- | [[Häniläne]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1953" | 1953-01-13 | | [[:d:Q129168687|Q129168687]] |- | [[Katrin Johanson]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1972" | 1972-01-20 | | [[:d:Q129168793|Q129168793]] |- | [[Milvi Martina Piir]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[haridusteadlane]] | data-sort-value="1971" | 1971-01-30 | | [[:d:Q132188507|Q132188507]] |- | [[Valli Naelapea]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1934" | 1934-06-10 | data-sort-value="1989" | 1989-08-15 | [[:d:Q133643030|Q133643030]] |- | [[Kaie Talviste]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-14 | | [[:d:Q133661945|Q133661945]] |- | [[Alvi Schmuul]] | [[kriitik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | [[Vaike Saral]] | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1924" | 1924-08-25 | data-sort-value="2000" | 2000-08-17 | [[:d:Q134395409|Q134395409]] |- | [[Erna Linde]] | [[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]] | data-sort-value="1897" | 1897-01-17 | | [[:d:Q134823185|Q134823185]] |- | [[Theresia Henriette Ollik-Andevei-Parve]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1897" | 1897-05-04 | data-sort-value="1986" | 1986-06-02 | [[:d:Q134862100|Q134862100]] |- | [[Luule Luuse]] | [[kunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1937" | 1937-09-01 | | [[:d:Q134959049|Q134959049]] |- | [[Aidi Asumets]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1971" | 1971-05-11 | | [[:d:Q135917973|Q135917973]] |- | [[Helene Moss]] | [[kirjanik]] | | | [[:d:Q137375450|Q137375450]] |- | [[Ilme Ivand]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1927" | 1927-02-13 | | [[:d:Q137720128|Q137720128]] |- | [[Helgi Kauber]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1926" | 1926-10-08 | data-sort-value="2000" | 2000-02-16 | [[:d:Q137732838|Q137732838]] |- | [[Liidia Kompus]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1896" | 1896-11-19 | data-sort-value="1981" | 1981-04-03 | [[:d:Q137732972|Q137732972]] |- | [[Juuli Kotkas]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1902" | 1902-08-27 | data-sort-value="1976" | 1976-06-25 | [[:d:Q137733650|Q137733650]] |- | [[Marta Kuus]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1909" | 1909-08-05 | data-sort-value="1981" | 1981-05-01 | [[:d:Q137736063|Q137736063]] |- | [[Aino Müür]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1923" | 1923-03-25 | | [[:d:Q137753483|Q137753483]] |- | [[Heili Müüripeal]] | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-23 | | [[:d:Q137753489|Q137753489]] |- | [[Ada Otema]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1910" | 1910-07-20 | data-sort-value="1996" | 1996-02-06 | [[:d:Q137753756|Q137753756]] |- | [[Eve Peterson]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1964" | 1964-01-22 | | [[:d:Q137759155|Q137759155]] |- | [[Ella Rajari]] | [[luuletaja]]<br/>[[koduloolane]] | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | [[Katrin Reemet]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-24 | data-sort-value="1993" | 1993-12-27 | [[:d:Q137767984|Q137767984]] |- | [[Virve Rännang]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1904" | 1904-02-28 | data-sort-value="1942" | 1942-05-25 | [[:d:Q137775737|Q137775737]] |- | [[Terje Tõeveer]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1907" | 1907-02-22 | data-sort-value="1994" | 1994-10-28 | [[:d:Q137776930|Q137776930]] |- | [[Ilona Tominga]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1964" | 1964-01-15 | data-sort-value="2013" | 2013-09-29 | [[:d:Q137777159|Q137777159]] |- | [[Johann Sepp]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1867" | 1867-04-02 | data-sort-value="1937" | 1937-06-15 | [[:d:Q137782138|Q137782138]] |- | [[Virve Uuetoa]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1926" | 1926-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-10-13 | [[:d:Q137786669|Q137786669]] |- | [[Anni Oraveer]] | [[kirjanik]]<br/>[[cultural activist]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-27 | | [[:d:Q137900931|Q137900931]] |- | [[Maie Perve]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1939" | 1939-04-03 | data-sort-value="2022" | 2022-10-15 | [[:d:Q137925610|Q137925610]] |- | [[Irma Järvesalu]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1944" | 1944-06-30 | data-sort-value="2022" | 2022-03-08 | [[:d:Q138141157|Q138141157]] |- | [[Niina Klaas]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1910" | 1910-12-19 | data-sort-value="1982" | 1982-08-08 | [[:d:Q138141564|Q138141564]] |- | [[Tiina Linno]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1969" | 1969-05-20 | | [[:d:Q138141816|Q138141816]] |- | [[Doris Peucker]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1966" | 1966-01-07 | data-sort-value="2019" | 2019 | [[:d:Q138143684|Q138143684]] |- | [[Almi Tugev]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1946" | 1946-09-20 | | [[:d:Q138144348|Q138144348]] |- | [[Salme Tuulik]] | [[luuletaja]]<br/>[[cultural activist]] | data-sort-value="1925" | 1925-12-24 | data-sort-value="2015" | 2015-01-31 | [[:d:Q138144428|Q138144428]] |- | [[Ülle Lätte]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1955" | 1955-06-22 | | [[:d:Q138632776|Q138632776]] |- | [[Vaike Külvet]] | [[autor]]<br/>[[cultural activist]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-25 | | [[:d:Q139069141|Q139069141]] |- | [[Urve Tamberg]] | [[kirjanik]] | | | [[:d:Q139138110|Q139138110]] |- | [[Silvia Salasoo]] | [[biokeemik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[nunn]] | data-sort-value="1928" | 1928-02-20 | data-sort-value="2018" | 2018-12-23 | [[:d:Q139382760|Q139382760]] |- | [[Aino Tamjärv]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1918" | 1918-04-13 | data-sort-value="2016" | 2016-03-03 | [[:d:Q139394752|Q139394752]] |- | [[Helmi Mattiisen]] | [[majandusteadlane]]<br/>[[autor]] | data-sort-value="1927" | 1927-09-05 | data-sort-value="2018" | 2018 | [[:d:Q139589549|Q139589549]] |- | [[Meelike Eenpuu-Villup]] | [[autor]] | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[:d:Q139820521|Q139820521]] |- | [[Irja Vaher]] | [[muuseumitöötaja]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[assistant director]] | data-sort-value="1940" | 1940-03-14 | data-sort-value="2012" | 2012-02-15 | [[:d:Q140152338|Q140152338]] |- | [[Lea Pullerits]] | [[autor]] | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[:d:Q140352519|Q140352519]] |- | [[Tiina Linzbach]] | [[kunstiline juht]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1941" | 1941-02-04 | | [[:d:Q140604607|Q140604607]] |- | [[Triin Loide]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1988" | 1988 | | [[:d:Q16405012|Q16405012]] |- | [[Antonina Apollo]] | [[esperantist]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[illustraator]] | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1993" | 1993-01-15 | [[:d:Q20480159|Q20480159]] |- | [[Pille-Riin Purje]] | [[teatrikriitik]]<br/>[[produtsent]]<br/>[[filoloog]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-19 | | [[:d:Q24546165|Q24546165]] |- | [[Grethe Rõõm]] | [[kirjanik]]<br/>[[fotograaf]] | data-sort-value="1976" | 1976 | | [[:d:Q61109786|Q61109786]] |- | [[Maria Teiverlaur]] | [[psühholoog]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1955" | 1955-09-14 | | [[:d:Q97225034|Q97225034]] |- | [[Salme Raatma]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1915" | 1915-06-25 | data-sort-value="2008" | 2008-02-28 | [[:d:Q16405299|Q16405299]] |- | [[Kulle Raig]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[fennougrist]] | data-sort-value="1940" | 1940-12-02 | | [[:d:Q11873262|Q11873262]] |- | [[Inga Raitar]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-17 | | [[:d:Q16406449|Q16406449]] |- | [[Helmi Rajamaa]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1909" | 1909-01-08 | data-sort-value="2005" | 2005-07-27 | [[:d:Q16408239|Q16408239]] |- | [[Kerttu Rakke]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1970" | 1970-09-16 | | [[:d:Q1739724|Q1739724]] |- | [[Helene Ranna]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1897" | 1897-12-23 | data-sort-value="1946" | 1946-12-17 | [[:d:Q16405739|Q16405739]] |- | [[Silvia Rannamaa]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1918" | 1918-03-03 | data-sort-value="2007" | 2007-04-19 | [[:d:Q116228|Q116228]] |- | [[Vaike Rannet]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-19 | data-sort-value="1999" | 1999-01-23 | [[:d:Q20528344|Q20528344]] |- | [[Anu Raud]] | [[kunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tekstiilikunstnik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | [[:d:Q612179|Q612179]] |- | [[Liis Raud]] | [[lastekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kirjandusteadlane]] | data-sort-value="1903" | 1903-03-14 | data-sort-value="1984" | 1984-03-12 | [[:d:Q12368734|Q12368734]] |- | [[Piret Raud]] | [[maalikunstnik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[illustraator]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1971" | 1971-07-15 | | [[:d:Q7213774|Q7213774]] |- | [[Helju Rebane]] | [[kirjanik]]<br/>[[matemaatik]]<br/>[[lühijuttude kirjutaja]] | data-sort-value="1948" | 1948-07-18 | | [[:d:Q4391547|Q4391547]] |- | [[Marie Rebane]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1912" | 1912-04-23 | data-sort-value="2004" | 2004-02-29 | [[:d:Q126072905|Q126072905]] |- | [[Katrin Reimus]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1961" | 1961-02-23 | data-sort-value="2009" | 2009-12-10 | [[:d:Q16408310|Q16408310]] |- | [[Reeli Reinaus]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[young adult author]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-12 | | [[:d:Q12373690|Q12373690]] |- | [[Astrid Reinla]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1948" | 1948-03-01 | data-sort-value="1995" | 1995-01-01 | [[:d:Q16406503|Q16406503]] |- | [[Maie Remmel]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teadusajaloolane]] | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | | [[:d:Q16406656|Q16406656]] |- | [[Juta Renzer]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | | | [[:d:Q113626377|Q113626377]] |- | [[Birk Rohelend]] | [[kirjanik]]<br/>[[näitleja]] | data-sort-value="1981" | 1981-04-17 | | [[:d:Q12360354|Q12360354]] |- | [[Lille Roomets]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1977" | 1977-07-08 | | [[:d:Q136031859|Q136031859]] |- | [[Johanna Roos]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[kultuurikriitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="2001" | 2001-07-21 | | [[:d:Q134220915|Q134220915]] |- | [[Erika Rosimannus]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | data-sort-value="2021" | 2021-04-09 | [[:d:Q136031957|Q136031957]] |- | [[Kristina Ruder]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1977" | 1977-05-27 | | [[:d:Q109689624|Q109689624]] |- | [[Linda Ruud]] | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1932" | 1932-12-07 | data-sort-value="2010" | 2010-06-23 | [[:d:Q12368823|Q12368823]] |- | [[Katrin Ruus]] | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-13 | | [[:d:Q12366619|Q12366619]] |- | [[Ellinor Rängel]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanduskriitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1902" | 1902-06-16 | data-sort-value="1967" | 1967-08-14 | [[:d:Q27430370|Q27430370]] |- | [[Valeria Ränik]] | [[kirjanik]]<br/>[[insener]] | data-sort-value="1964" | 1964-08-19 | | [[:d:Q12378080|Q12378080]] |- | [[Mariann Rückenberg]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1988" | 1988-04-17 | | [[:d:Q136160186|Q136160186]] |- | [[Hilja Rüütli]] | [[kirjanik]]<br/>[[Meditsiiniõde|õde]]<br/>[[Velsker]] | data-sort-value="1921" | 1921-04-18 | data-sort-value="2009" | 2009-02-18 | [[:d:Q16403272|Q16403272]] |- | [[Olivia Saar]] | [[luuletaja]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-18 | data-sort-value="2025" | 2025-03-16 | [[:d:Q16403402|Q16403402]] |- | [[Veera Saar]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1912" | 1912-03-28 | data-sort-value="2004" | 2004-07-20 | [[:d:Q2805025|Q2805025]] |- | [[Tiina Saar-Veelmaa]] | [[psühholoog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[career counselor]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1972" | 1972-07-06 | | [[:d:Q101109564|Q101109564]] |- | [[Triina Saare]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1913" | 1913-07-04 | data-sort-value="2002" | 2002 | [[:d:Q12377254|Q12377254]] |- | [[Meelike Saarna]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[family therapist]] | data-sort-value="1959" | 1959-06-23 | | [[:d:Q26234982|Q26234982]] |- | [[Karin Saarsen]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | data-sort-value="2018" | 2018-01-25 | [[:d:Q47508262|Q47508262]] |- | [[Mari Saat]] | [[kirjanik]]<br/>[[majandusteadlane]] | data-sort-value="1947" | 1947-09-27 | | [[:d:Q543953|Q543953]] |- | [[Mare Sabolotny]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1990" | 1990-09-06 | | [[:d:Q12369660|Q12369660]] |- | [[Aija Sakova]] | [[kirjanduskriitik]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-05 | | [[:d:Q24546079|Q24546079]] |- | [[Evelin Samuel]] | [[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1975" | 1975-05-13 | | [[:d:Q450130|Q450130]] |- | [[Valve Saretok]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1911" | 1911-06-12 | data-sort-value="2004" | 2004-04-16 | [[:d:Q16404009|Q16404009]] |- | [[Elo Selirand]] | [[filmirežissöör]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1975" | 1975-07-09 | | [[:d:Q16404417|Q16404417]] |- | [[Tiia Selli]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-26 | | [[:d:Q16404433|Q16404433]] |- | [[Milvi Seping]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1929" | 1929-09-18 | data-sort-value="2022" | 2022-08-19 | [[:d:Q16404484|Q16404484]] |- | [[Ene Sepp]] | [[kirjanik]]<br/>[[young adult author]] | data-sort-value="1991" | 1991-07-17<br/>1991 | | [[:d:Q20528525|Q20528525]] |- | [[Kaja Sepp]] | [[kirjanik]]<br/>[[Suhtekorraldaja]]<br/>[[suhtekorraldusjuht]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-06 | | [[:d:Q123168741|Q123168741]] |- | [[Ly Seppel]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-30 | | [[:d:Q1878477|Q1878477]] |- | [[Elina Siilbek]] | [[haridustöötaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[juht]] | data-sort-value="1972" | 1972-11-10 | | [[:d:Q121434648|Q121434648]] |- | [[Merle Sild]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1960" | 1960-03-07 | | [[:d:Q12370186|Q12370186]] |- | [[Kaari Sillamaa]] | [[helilooja]]<br/>[[muusikapedagoog]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[libretist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Koolidirektor|koolijuht]]<br/>[[muusikaõpetaja]] | data-sort-value="1955" | 1955-01-27 | | [[:d:Q16404825|Q16404825]] |- | [[Marta Sillaots]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kirjanduskriitik]] | data-sort-value="1887" | 1887-05-12 | data-sort-value="1969" | 1969-07-15 | [[:d:Q1902935|Q1902935]] |- | [[Jelena Skulskaja]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[telesaatejuht]] | data-sort-value="1950" | 1950-08-08 | | [[:d:Q18635071|Q18635071]] |- | [[Kerttu Soans]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1961" | 1961-10-09 | | [[:d:Q16405015|Q16405015]] |- | [[Reet Sool]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1951" | 1951-12-01 | data-sort-value="2021" | 2021-12-30 | [[:d:Q24546351|Q24546351]] |- | [[Triin Soomets]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1969" | 1969-03-02 | | [[:d:Q1431378|Q1431378]] |- | [[Ester Spriit]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[maalikunstnik]] | data-sort-value="1923" | 1923-07-26 | data-sort-value="2006" | 2006-09-30 | [[:d:Q135454882|Q135454882]] |- | [[Camilla von Stackelberg]] | [[memuarist]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1894" | 1894-12-21 | data-sort-value="1978" | 1978-03-13 | [[:d:Q64025066|Q64025066]] |- | [[Lilli Suburg]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[naisõiguslane]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[pedagoog]] | data-sort-value="1841" | 1841-08-01 | data-sort-value="1923" | 1923-02-08 | [[:d:Q543970|Q543970]] |- | [[Maret Suits]] | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1914" | 1914-01-21 | data-sort-value="1956" | 1956-07-14 | [[:d:Q16405517|Q16405517]] |- | [[Marian Suitso]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[:d:Q136113120|Q136113120]] |- | [[Kadri-Ann Sumera]] | [[pianist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[muusikaõpetaja]] | data-sort-value="1977" | 1977-08-05 | | [[:d:Q12365976|Q12365976]] |- | [[Lagle Suursild]] | [[aednik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[:d:Q124128354|Q124128354]] |- | [[Elin Sütiste]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[semiootik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[illustraator]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1975" | 1975-02-06 | | [[:d:Q16405796|Q16405796]] |- | [[Agnes Taar]] | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[libretist]] | data-sort-value="1897" | 1897-09-17 | data-sort-value="1976" | 1976-12-07 | [[:d:Q66975631|Q66975631]] |- | [[Ave Taavet]] | [[animaator]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[karikaturist]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-16 | | [[:d:Q85985767|Q85985767]] |- | [[Leila Tael-Mikešin]] | [[kirjanik]]<br/>[[ulmekirjanik]] | data-sort-value="1984" | 1984-07-26 | | [[:d:Q29420593|Q29420593]] |- | [[Malle Talvet|Malle Talvet-Mustonen]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[libretist]] | data-sort-value="1955" | 1955-12-16 | | [[:d:Q12369610|Q12369610]] |- | [[Tiina Tamman]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-17 | | [[:d:Q20528677|Q20528677]] |- | [[Mari Tammar]] | [[rahvamuusik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1988" | 1988 | | [[:d:Q16406259|Q16406259]] |- | [[Triin Tammert]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1982" | 1982-01-20 | | [[:d:Q20528681|Q20528681]] |- | [[Katrin Tammik]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-21 | data-sort-value="1999" | 1999-02-17 | [[:d:Q16406336|Q16406336]] |- | [[Mari Tarand]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-14 | data-sort-value="2020" | 2020-10-05 | [[:d:Q12369753|Q12369753]] |- | [[Triin Tasuja]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1989" | 1989-07-28 | | [[:d:Q20528717|Q20528717]] |- | [[Alma Teder]] | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1908" | 1908-01-30 | data-sort-value="1990" | 1990-07-27 | [[:d:Q16406595|Q16406595]] |- | [[Andra Teede]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | data-sort-value="1988" | 1988-09-23 | | [[:d:Q16406636|Q16406636]] |- | [[Silvi Teesalu]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[cultural activist]] | data-sort-value="1947" | 1947 | | [[:d:Q24545974|Q24545974]] |- | [[Endla Tegova]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1922" | 1922-11-26 | data-sort-value="1987" | 1987-03-16 | [[:d:Q16406667|Q16406667]] |- | [[Maryliis Teinfeldt-Grins]] | [[tekstiilikunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1993" | 1993-12-23 | | [[:d:Q136116430|Q136116430]] |- | [[Elise Tenter]] | [[kirjanik]]<br/>[[aktivist]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1888" | 1888 | data-sort-value="1931" | 1931 | [[:d:Q123999116|Q123999116]] |- | [[Anne-Mai Tevahi]] | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1989" | 1989-01-29 | | [[:d:Q65265157|Q65265157]] |- | [[Aino Suits|Aino Thauvón-Suits]] | [[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[keeleteadlane]] | data-sort-value="1884" | 1884-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-08-08 | [[:d:Q11850183|Q11850183]] |- | [[Aino Thoen]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1913" | 1913-06-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-17 | [[:d:Q16406812|Q16406812]] |- | [[Aino Tigane]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[balletitantsija]] | data-sort-value="1912" | 1912-05-12 | data-sort-value="1991" | 1991-10-12 | [[:d:Q19834197|Q19834197]] |- | [[Leida Tigane]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajalehe toimetaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1908" | 1908-05-21 | data-sort-value="1983" | 1983-02-13 | [[:d:Q16406883|Q16406883]] |- | [[Nete Tiitsaar]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1989" | 1989-03-01 | | [[:d:Q136133416|Q136133416]] |- | [[Tuuli Tolmov]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1994" | 1994-03-07 | | [[:d:Q134313561|Q134313561]] |- | [[Ülle Toming]] | [[tantsija]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[tantsuõpetaja]]<br/>[[esineja]]<br/>[[kultuuriajaloolane]]<br/>[[autor]]<br/>[[variety artist]] | data-sort-value="1955" | 1955-02-16 | data-sort-value="2025" | 2025-08-06 | [[:d:Q107410398|Q107410398]] |- | [[Aino Toomaspoeg]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1916" | 1916-11-04 | data-sort-value="2003" | 2003-03-28 | [[:d:Q16407167|Q16407167]] |- | [[Elo-Mall Toomet]] | [[luuletaja]]<br/>[[illustraator]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1981" | 1981-07-25 | | [[:d:Q12361981|Q12361981]] |- | [[Tiia Toomet]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1947" | 1947-02-09 | | [[:d:Q16407195|Q16407195]] |- | [[Elin Toona]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1937" | 1937-07-12 | | [[:d:Q16407231|Q16407231]] |- | [[R. K. Topkin]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1984" | 1984-06-13 | | [[:d:Q136031984|Q136031984]] |- | [[Silvia Truu]] | [[lastekirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1922" | 1922-12-16 | data-sort-value="1990" | 1990-05-05 | [[:d:Q16407372|Q16407372]] |- | [[Irma Truupõld]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1903" | 1903-07-29 | data-sort-value="1980" | 1980-11-26 | [[:d:Q12364650|Q12364650]] |- | [[Leelo Tungal]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[libretist]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1947" | 1947-06-22 | | [[:d:Q432806|Q432806]] |- | [[Kelly Turk]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[:d:Q97215189|Q97215189]] |- | [[Elläi Tuulepäälse]] | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1975" | 1975-05-03 | | [[:d:Q124377903|Q124377903]] |- | [[Liidia Tuulse]] | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1912" | 1912-03-18 | data-sort-value="2012" | 2012-03-17 | [[:d:Q544552|Q544552]] |- | [[Tiina Tuvikene]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1924" | 1924-06-14 | data-sort-value="1999" | 1999-11-02 | [[:d:Q18752926|Q18752926]] |- | [[Irja Tähismaa]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1977" | 1977-05-11 | | [[:d:Q16407449|Q16407449]] |- | [[Kadri Tüür]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[semiootik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[muuseumitöötaja]]<br/>[[teadlane]] | data-sort-value="1975" | 1975-12-15 | | [[:d:Q24545669|Q24545669]] |- | [[Marie Under]] | [[luuletaja]]<br/>[[arhivaar]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1883" | 1883-03-27 | data-sort-value="1980" | 1980-09-25 | [[:d:Q154410|Q154410]] |- | [[Maarja Undusk]] | [[luuletaja]]<br/>[[nahakunstnik]]<br/>[[tekstiilikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-13 | | [[:d:Q61110530|Q61110530]] |- | [[Lii Unt]] | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1960" | 1960-03-15 | | [[:d:Q95211229|Q95211229]] |- | [[Leida Urbanik]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1913" | 1913-01-07 | data-sort-value="1978" | 1978-12-02 | [[:d:Q124306033|Q124306033]] |- | [[Silvia Urgas]] | [[luuletaja]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kriitik]] | data-sort-value="1992" | 1992-09-19 | | [[:d:Q26971721|Q26971721]] |- | [[Eia Uus]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1985" | 1985-02-15 | | [[:d:Q12361782|Q12361782]] |- | [[Debora Vaarandi]] | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | data-sort-value="1916" | 1916-10-01 | data-sort-value="2007" | 2007-04-28 | [[:d:Q543862|Q543862]] |- | [[Luise Vaher]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1912" | 1912-09-03 | data-sort-value="1992" | 1992-02-14 | [[:d:Q60179820|Q60179820]] |- | [[Miramii Maarja Vaher]] | [[luuletaja]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1987" | 1987 | | [[:d:Q12370379|Q12370379]] |- | [[Kätlin Vainola]] | [[kirjanik]]<br/>[[lastekirjanik]] | data-sort-value="1978" | 1978-09-30 | | [[:d:Q12368005|Q12368005]] |- | [[Reet Valgmaa]] | [[autor]]<br/>[[sulgpallur]]<br/>[[non-fiction writer]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[pedagoogikateadlane]] | data-sort-value="1952" | 1952-03-30 | | [[:d:Q2136608|Q2136608]] |- | [[Aidi Vallik]] | [[lastekirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1971" | 1971-05-11 | | [[:d:Q4102942|Q4102942]] |- | [[Mari Vallik]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1993" | 1993-03-14 | | [[:d:Q16403034|Q16403034]] |- | [[Mari Vallisoo]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-12 | data-sort-value="2013" | 2013-08-04 | [[:d:Q7217233|Q7217233]] |- | [[Kai Vare]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1968" | 1968-05-18 | | [[:d:Q17447086|Q17447086]] |- | [[Helene Varik]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1869" | 1869 | data-sort-value="1933" | 1933 | [[:d:Q121464334|Q121464334]] |- | [[Ruth Vassel]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[:d:Q17447116|Q17447116]] |- | [[Mariliin Vassenin]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1980" | 1980 | | [[:d:Q125959068|Q125959068]] |- | [[Kati Saara Murutar|Kati Vatmann]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | data-sort-value="1967" | 1967-03-21 | | [[:d:Q12366604|Q12366604]] |- | [[Merle Veesalu-Rand]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1977" | 1977-05-13 | | [[:d:Q17447134|Q17447134]] |- | [[Muia Veetamm]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[näitleja]] | data-sort-value="1907" | 1907-03-02 | data-sort-value="1995" | 1995-12-15 | [[:d:Q17446938|Q17446938]] |- | [[Susanna Veevo]] | [[kirjanik]]<br/>[[aktivist]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-10 | | [[:d:Q116619554|Q116619554]] |- | [[Tuuli Velling]] | [[luuletaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1986" | 1986-01-18 | | [[:d:Q17447162|Q17447162]] |- | [[Velli Verev]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1927" | 1927-10-16 | data-sort-value="1987" | 1987-02-03 | [[:d:Q106805016|Q106805016]] |- | [[Agnes Vesilo]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1900" | 1900-07-28 | data-sort-value="1985" | 1985-11-19 | [[:d:Q121464305|Q121464305]] |- | [[Leeni Vesterinen]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | data-sort-value="1886" | 1886-03-07<br/>1886-03-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-03 | [[:d:Q106323417|Q106323417]] |- | [[Elo Viiding]] | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1974" | 1974-03-20 | | [[:d:Q544460|Q544460]] |- | [[Ine Viiding]] | [[kirjanik]]<br/>[[kirjanduskriitik]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-30 | data-sort-value="1990" | 1990-09-30 | [[:d:Q106148668|Q106148668]] |- | [[Linda Viiding]] | [[tõlkija]]<br/>[[literaat]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1906" | 1906-11-17 | data-sort-value="2003" | 2003-12-24 | [[:d:Q12368826|Q12368826]] |- | [[Luule Viilma]] | [[arst]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[günekoloog]]<br/>[[parapsühholoog]] | data-sort-value="1950" | 1950-04-06 | data-sort-value="2002" | 2002-01-20 | [[:d:Q3739262|Q3739262]] |- | [[Kristina Viin]] | [[luuletaja]]<br/>[[illustraator]]<br/>[[kunstnik]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-22 | | [[:d:Q42888407|Q42888407]] |- | [[Piret Viires]] | [[kirjandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-11 | | [[:d:Q12372530|Q12372530]] |- | [[Aili Viitar]] | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[memuarist]] | data-sort-value="1904" | 1904-12-09 | data-sort-value="2000" | 2000-07-12 | [[:d:Q131412384|Q131412384]] |- | [[Livia Viitol]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjandusteadlane]] | data-sort-value="1953" | 1953-12-18 | | [[:d:Q12368905|Q12368905]] |- | [[Kristel Vilbaste]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[bioloog]] | data-sort-value="1965" | 1965-08-22 | | [[:d:Q20528947|Q20528947]] |- | [[Valeeria Villandi]] | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1924" | 1924-08-27 | data-sort-value="2021" | 2021-12-31 | [[:d:Q12378065|Q12378065]] |- | [[Viire Villandi]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[Korrektor|keeletoimetaja]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1955" | 1955-08-15 | data-sort-value="2015" | 2015-09-03 | [[:d:Q124081241|Q124081241]] |- | [[Keiti Vilms]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1983" | 1983-02-16 | | [[:d:Q31278176|Q31278176]] |- | [[Kihnu Virve]] | [[luuletaja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[rahvalaulik]] | data-sort-value="1928" | 1928-01-30<br/>1928 | data-sort-value="2022" | 2022-12-10 | [[:d:Q10975553|Q10975553]] |- | [[Ann Viskar]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1940" | 1940-03-06 | [[:d:Q12359261|Q12359261]] |- | [[Piret Voolaid]] | [[folklorist]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kulturoloog]] | data-sort-value="1971" | 1971-04-23 | | [[:d:Q28914118|Q28914118]] |- | [[Katrin Väli]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[toimetaja]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-11 | | [[:d:Q12366628|Q12366628]] |- | [[Linda-Mari Väli]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanduskriitik]]<br/>[[keskkonnakaitsja]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-03 | | [[:d:Q24545900|Q24545900]] |- | [[Elme Väljaste]] | [[kirjanik]] | data-sort-value="1952" | 1952-07-21 | | [[:d:Q12361979|Q12361979]] |- | [[Asta Willmann]] | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | data-sort-value="1916" | 1916-10-02 | data-sort-value="1984" | 1984-12-03 | [[:d:Q17362527|Q17362527]] |- | [[Hella Wuolijoki]] | [[poliitik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[etnoloog]] | data-sort-value="1886" | 1886-07-22 | data-sort-value="1954" | 1954-02-02 | [[:d:Q465937|Q465937]] |- | [[Jutta Zilliacus]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | data-sort-value="1925" | 1925-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[:d:Q3735570|Q3735570]] |- | [[Ursula Zimmermann]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-31 | | [[:d:Q125908999|Q125908999]] |- | [[Tatjana Zrjanina]] | [[luuletaja]] | data-sort-value="1910" | 1910-01-06 | data-sort-value="1998" | 1998-09-06 | [[:d:Q17447201|Q17447201]] |- | [[Merike Õim]] | [[autor]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1951" | 1951-07-09 | | [[:d:Q106858455|Q106858455]] |- | [[Helgi Öpik]] | [[botaanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[bioloog]] | data-sort-value="1936" | 1936 | | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | [[Pilvi Üllaste]] | [[helilooja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[raadiosaatejuht]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[popular science author]]<br/>[[illustraator]]<br/>[[muusik]] | data-sort-value="1917" | 1917-09-18 | data-sort-value="2003" | 2003-06-06 | [[:d:Q12372482|Q12372482]] |- | [[Kauksi Ülle]] | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | data-sort-value="1962" | 1962-09-23 | | [[:d:Q467145|Q467145]] |} {{Wikidata list end}} hgrsyemxr8pax8e7uwbsj7fkofrdu9x 4 26030 136025 2026-10-19T20:42:57Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Ka [[psühholoog]] on [[eraelu]]s mäletaja; enne [[mälu]] teadusliku uurimise kallale asumist teab ta mälust sama palju kui mäletaja. Ei ole teada, kas sellest isiklikust [[teadmine|teadmisest]] talle tema hüplikus [[dialoog]]is [[Loodus]]ega oma uurimisobjekti üle ka kasu on. Ma ise kahtlustan, et intiimne tutvus omaenda [[psüühika]]ga pigem segab kui abistab psühholoogi. ** [[Endel Tulving]], "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, 2017, lk 187' 136025 wikitext text/x-wiki * Ka [[psühholoog]] on [[eraelu]]s mäletaja; enne [[mälu]] teadusliku uurimise kallale asumist teab ta mälust sama palju kui mäletaja. Ei ole teada, kas sellest isiklikust [[teadmine|teadmisest]] talle tema hüplikus [[dialoog]]is [[Loodus]]ega oma uurimisobjekti üle ka kasu on. Ma ise kahtlustan, et intiimne tutvus omaenda [[psüühika]]ga pigem segab kui abistab psühholoogi. ** [[Endel Tulving]], "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, 2017, lk 187 6w52f4tiwg6kh76uysl1lfouvaqadlt 136026 136025 2026-10-19T20:43:12Z Pseudacorus 2604 136026 wikitext text/x-wiki * Ka [[psühholoog]] on [[eraelu]]s mäletaja; enne [[mälu]] teadusliku uurimise kallale asumist teab ta mälust sama palju kui mäletaja. Ei ole teada, kas sellest isiklikust [[teadmine|teadmisest]] talle tema hüplikus [[dialoog]]is [[Loodus]]ega oma uurimisobjekti üle ka kasu on. Ma ise kahtlustan, et intiimne tutvus omaenda psüühikaga pigem segab kui abistab psühholoogi. ** [[Endel Tulving]], "Episoodilise mälu elemendid", tlk Toomas Rosin, 2017, lk 187 o2wmri1a50h6zb6ej5eof8zb6r2uzi4