Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 25295 60080 60078 2026-07-19T05:43:38Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60080 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk7"/>Wiimaks saadakse nimi siiski kätte ja kirjutatakse üles, et uut segadust ei tekkiks. Kiire taskuraamatus on nüüd „tähtsamate asjade“ all kaks punase pliiatsiga kirjutatud keeruliste ja weeruliste tähtedega sõna: Kolumbus Krisostomus. Ja sellest päewast peale algab Tootsi ja Kiire wahel liigutaw sõprus, mis teistele palju peamurdmise-tööd annab ja mis seda arusaamatum on, et kumbki mitte poole sõnagagi märku ei anna, mis nimelt käimas on. Nad on alati ühes ja jutt käib ringi (millele wist Wisak aluse pannud), et Toots tihti Kiirte pool söömas ja joomas käiwat, nagu omas kodus. See wõib ju wõimalik olla, sest Georg Adniel toob kooligi palju maiusasju kaasa, mis Tootsiga ühe suu tasa ära süüakse, kusjuures nii sõbralikult juttu puhutakse, et otse rõõm ja lust on waadata; wõib koguni seegi wõimalik olla, et Tootsi ülesleitud nimed Kiire abielupaari poolt heakskiitmist on leidnud, missugusel korral niisugust kostitamist sugugi paljuks ei tule panna. Aga aeg ja juhused toowad mõnegi asja kohta selgust, mis kaua saladuse katte all on puhkanud, ja harutawad wahel niisuguse umbsõlme lahti, et otse waata ja imesta; seejuures toimetab aeg pikkamisi ja kannatlikult, niit niidi järele lahti näpitsedes, kuna juhused kärsitud on ja enamasti ühe hoobiga saladuslikkuse sõlmi läbi raiduda armastawad. <section end="ptk7"/> <section begin="ptk8"/>{{keskel|{{suurem|VIII.}}}} Tulgu lugeja meiega waimus Kiusna küla poole kaasa, seal, poole tee peal, Kiusna ja Paunwere wahel, Supsi talu maa peal, sammu paarsada maanteest, on wäike, puudest ja põõsastest ümbritsetud majakene. Selles majakeses elab rättseppmeister Kiir oma perekonnaga ja ristib täna oma kolmandat poega. Juba kaugelt on märgata, et elu seal täna harilikku <section end="ptk8"/><noinclude><references/></noinclude> nsw75yo3h02djy45v96nbn24sgtcw7w 102 25297 60081 2026-07-19T05:46:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60081 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>rada ei käi; muidu nii waikne kohake kihab niihästi wanadest kui noortest. Majasse astudes on esimene wastutuleja kange kõrwenud raswa hais, mida köögist kõike kolme tuppa rohkesti sisse hoowab. Köögis, pliidi juures, auru ja suitsu sees, talitatakse kibedasti, ja emand Kiirel, kelle käes keetmise ja küpsetamise ülemjuhatus, on naispreestriga palju sarnadust: wanas Roomas wõis waewalt rohkem suitsu ja tossu olla, kui seal jumalatele ohwrit toodi. Aeg-ajalt aga omandab köök hoopis teise laadi, ja siis tuleb põrgu wiinaköök meelde, nagu seda wanades raamatutes kirjeldatakse: pottidel ja potukestel on nagu jalad all, wõi on põrgu põhilaual nii kange külgetõmbe wõim, aga priks ja praks kukuwad nad kiwist põrandale maha ja lähewad puruks, mispeale kohe äge siunamine kostab ja keegi paari silmapilguga nii palju aunimesid saab, nagu ta muidu neid aastate jooksul ära ei jõua korjata. Siis jookseb mõni teine naispreester suure rüsinaga sahwrist pliidi juurde ja karjub südant lõhestawa häälega: „Oh sa Jumal, mis siin ometigi kõrbeb!“ On muidugi halp küsimine, mis seal kõrbeb; kes seda teab, mis seal kõrbeb. Pliit on üleni kõiksugu anumaid ja anumakesi täis, siin säriseb ja seal säriseb, ja mine wõta sa niisuguse möllu sees kinni, missugust seal waja ümber segada, ehk missugust tulelt hoopis ära wõtta. Wahel sattub weel mõni riistapesu räbal wõi tuustik heledate pliidiraudade peale ja siis on koledat kärsa haisu kõik kohad täis, kas wihasta wõi seaks. Ja siis on ju weel üks nuhtlus kaelas: lapsed. Neid on siia täna nii rohkesti õnnistanud ja kõigil on nii kibe edasi-tagasi seerimine, et mitte ei tea, mis nende sisse on tükkinud; sa aja neid sada korda tuppa mängima, aga nad tulewad ikka ja jälle tagasi ja ei lähe jala eest, kas wõi kuku mõnele kuuma õunasupiga otsa. Georg Adniel on küll kindla käsu saanud, kohe, niipea kui wõõrad tulewad, grammofoni mängima panna, et sel kombel<noinclude><references/></noinclude> ph3l28bgdptbilqzxy8z21jo3b82kem 102 25298 60082 2026-07-19T05:49:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60082 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>piduliste aega wiita, aga punapea, muidu wäga sõnawõtlik, on täna weidi imelik; näib, nagu ei oleks tal aega. Ta käib Joosep Tootsiga, kes juba hommikust saadik pidumajas, toast tuppa, toast kööki, köögist sahwri ja näitab kooliwennale lõpmata söögi ja joogi tagawara, mis tähtsaks päewaks walmis muretsetud. Seejuures pugiwad mõlemad ühtelugu midagi süüa; mis nimelt, seda ei tea: taskust wõetakse, suhu pannakse ja näritakse ja näritakse, nagu oleksid mõlemil laenatud lõuapärad. Peame neid kahte natuke silmas. Praegu jõuawad nad juba kolmat woori sahwri ja jäewad uudishimulikult pudelite wirna ette seisma, mis omale kõrgel, peaaegu lae all, riiulil aset on leidnud. Nende nägudest ei ole waja juttu teha; kes lugu rebasest ja wiinamarjadest on lugenud, teab seda isegi, kes mitte, see mõtelgu ainult selle peale, et ülewal kirjude siltidega pudelid olid ja all Joosep Toots. Peale mõningase silmapilgu puudutab wiimane oma seltsimeest küünarnukiga, neelab imelikult, kusjuures tema kõrisõlm naljakalt „jonksti“ teeb, ja küsib: „Kes teab, mispärast nad nii kõrgele pandi?“ „Noh, sellepärast,“ wastab teine, „et siis ei saa need kätte, kes —“ „Kes?“ „Noh, paljugi, kes siin käiwad... Lapsed ja... Teewad wiimati mõne katki, ega muud. Hii, siin on mõned õige kallid pudelid, maksawad rubla seitsekümmend wiis kopikat. Ja see üks — Kas nääd, see, kellel see nagu liiw ümber on —“ „Jajah, nään küll, nään küll! Noh?“ „See maksab kaks rubla. Seda antasse ainult köstrile ja waderitele ja neile, kes nad seal nigu peenemad on, nigu õpetaja rentnik ja kaupmees ja... Teised, nigu willakraasija ja kohtu kassakas, need saawad rubla seitsmekümne wiielist. Kas nääd,<noinclude><references/></noinclude> 2i191q76vv6xfq1d3mfuv3mfhj7gzm7 102 25299 60083 2026-07-19T05:54:15Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60083 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>need walge siltide ja kuld tähtedega... Lati... Lati pats." „Mis see tähendab: Lati pats?“ „Hii, ei tea. Wõib olla, ehk on weini nimi.“ „Ei ole. Ma tean nüid küll — oota, mul oli kodus ühekorra niisamasugune pudel — Lati tähendab Prantsuse keeli — õige; ja pats — magus. Õige magus. See on seesama jah. Ma nüid tunnen ära küll selle pudeli, jah.“ „Hii, wõi õige magus?“ „Nojah, aga rubla seitsekümmend wiis kopikat on tükk raha kah, miks ta magus ei wõi olla. Need on needsamad pudelid küll. Mulle tuleb nüid selgesti meelde: just niisukesed kuld tähed ja punase plekiga pealt kinni. Needsamad jah. Aga ütle mulle nüid, Adniellikene, mis jagu see on, mis kõige seina pool on? Pagana ilusad sildid!“ „See on üheksakümne wiieline... Seda saawad nigu sugulased ja ... taluinimesed ja... Hii nemad s' teawad, neile anna kätte mis tahes, kui ta aga magus on ja purju teeb.“ „Magus on ja purju teeb...“ kordab Toots enese ette ja waatab mõttes ülespoole, kusjuures ta ühe silma kinni pigistab, küüsi närib ja teise käega kärsitult kondi otsa näpitseb, mis kausist süldi seest wälja wahib. „Aga kuda nad neid siis ise sealt kätte saawad?“ küsib ta wiimaks. „Hii, neil on ju redel,“ wastab sõber, mööda sahwrit ümber keksides. „Ah redel! Noo-jah, siis küll. Mis, redeliga too wõi taewa lakast weinipudelid maha, aga ... aga neid saab nii, ilma redelita, kah kätte.“ Toots waatab Kiirele küsiwalt otsa ja ootab, et see tema üteluse kohta kahtlust awaldaks, aga Kiir naeratab ainult paljutähendawalt enese ette, tõmbab küüru selga, paneb käed püksi tasku, lõdistab hambaid, nagu oleks tal korraga külm hakanud, kumar-<noinclude><references/></noinclude> ostoz3sbbyzy5w8lm7s6du2tsljgu0g 60084 60083 2026-07-19T05:54:56Z Ojassaar 4182 60084 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>need walge siltide ja kuld tähtedega... Lati... Lati pats." „Mis see tähendab: Lati pats?“ „Hii, ei tea. Wõib olla, ehk on weini nimi.“ „Ei ole. Ma tean nüid küll — oota, mul oli kodus ühekorra niisamasugune pudel — Lati tähendab Prantsuse keeli — õige; ja pats — magus. Õige magus. See on seesama jah. Ma nüid tunnen ära küll selle pudeli, jah.“ „Hii, wõi õige magus?“ „Nojah, aga rubla seitsekümmend wiis kopikat on tükk raha kah, miks ta magus ei wõi olla. Need on needsamad pudelid küll. Mulle tuleb nüid selgesti meelde: just niisukesed kuld tähed ja punase plekiga pealt kinni. Needsamad jah. Aga ütle mulle nüid, Adniellikene, mis jagu see on, mis kõige seina pool on? Pagana ilusad sildid!“ „See on üheksakümne wiieline... Seda saawad nigu sugulased ja ... taluinimesed ja... Hii nemad s' teawad, neile anna kätte mis tahes, kui ta aga magus on ja purju teeb.“ „Magus on ja purju teeb...“ kordab Toots enese ette ja waatab mõttes ülespoole, kusjuures ta ühe silma kinni pigistab, küüsi närib ja teise käega kärsitult kondi otsa näpitseb, mis kausist süldi seest wälja wahib. „Aga kuda nad neid siis ise sealt kätte saawad?“ küsib ta wiimaks. „Hii, neil on ju redel,“ wastab sõber, mööda sahwrit ümber keksides. „Ah redel! Noo-jah, siis küll. Mis, redeliga too wõi taewa lakast weinipudelid maha, aga ... aga neid saab nii, ilma redelita, kah kätte.“ Toots waatab Kiirele küsiwalt otsa ja ootab, et see tema üteluse kohta kahtlust awaldaks, aga Kiir naeratab ainult paljutähendawalt enese ette, tõmbab küüru selga, paneb käed püksi tasku, lõdistab hambaid, nagu oleks tal korraga külm hakanud, {{psa|kumar|kumardab}}<noinclude><references/></noinclude> deg9f36tp1zhu0b68ntof4ovqixf209 102 25300 60085 2026-07-19T05:57:44Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60085 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|dab|kumardab}} iga kausi üle ja katsub näpu otsaga, kas sült ka tõesti ära on angunud, ja ei wasta midagi. Muidu igas teises asjas hakkas Kiir tingimata wastu waidlema, et niisugust karutükki wõimata on korda saata, kuid siin on ta millegi pärast tumm. Ja see äritab Kentuki Lõwi. „Aga tõesti,“ algab ta mõne silmapilgu järele, „mina tooks nad ilma redelita kah maha; kui mitte rohkem, siis ühe ikke.“ Seejuures läheb tema waade rahutuks, silmad saawad imeliku, raswase läike ja suu hakkab tal järsku wett jooksma. Et Kiir selle peale ka midagi ei wasta, wõtab ta teise käiksest kinni ja sosistab talle midagi kõrwa sisse. Kuna kõneleja parem silm sõbra lumiwalge krae peal wiibib, mõõdab pahem hoolega sahwri kõrgust ja wiibib iseäralise armsusega laealuse riiuli peal. Kiir kuulab teise jutu endise naeratusega lõpuni ära, peab pisut aru, tõmbab siis pea õlgade wahele ja laseb kanna peal paar tiiru. „Ei tohi,“ ütleb ta ja raputab pead. Kuid ilmas on palju asju, mida teha ei tohi, mis aga siiski tehakse. Mõne minuti pärast näeme, kuidas Toots, nagu rähn puu küljes, jalgu alumiste riiulite peale toetades, kõige ülemise poole rühib. All seisab Kiir ja korraldab kausikesi ja potikesi, et ronija jalgade jaoks natuke ruumi {{par|jäeks|jääks}}, sest kui kergesti wõib jalg muidu kas wõi piima kaussi sattuda; ja kellele niisugust pahandust waja on. Kiir ei ole mitte täitsa rahulik, sest ettewõte, millesse ta nüüd on mässitud, ei ole sugugi ilma hädaohuta, ja teiseks on tema ise, nagu juba öeldud, sõnakuulelik laps, kes wanemate keelust naljalt üle ei astu. Et ta sellest segasest asjast ülepea osa wõtab, selles on kolm punkti süüdi: esiteks Toctsi hiilgaw kõneand, kui ta teisi oma nõusse tahab meelitada; teiseks tung näidata, et ka tema kõiksugu koerustükkide peale walmis on, ja kolmandaks, nagu see kõhklejatele hingedele omane, troost, et weinipudelid<noinclude><references/></noinclude> dkojjwu60b44gfe76nz6kwrfttfgof9 60086 60085 2026-07-19T05:59:17Z Ojassaar 4182 60086 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|dab|kumardab}} iga kausi üle ja katsub näpu otsaga, kas sült ka tõesti ära on angunud, ja ei wasta midagi. Muidu igas teises asjas hakkas Kiir tingimata wastu waidlema, et niisugust karutükki wõimata on korda saata, kuid siin on ta millegi pärast tumm. Ja see äritab Kentuki Lõwi. „Aga tõesti,“ algab ta mõne silmapilgu järele, „mina tooks nad ilma redelita kah maha; kui mitte rohkem, siis ühe ikke.“ Seejuures läheb tema waade rahutuks, silmad saawad imeliku, raswase läike ja suu hakkab tal järsku wett jooksma. Et Kiir selle peale ka midagi ei wasta, wõtab ta teise käiksest kinni ja sosistab talle midagi kõrwa sisse. Kuna kõneleja parem silm sõbra lumiwalge krae peal wiibib, mõõdab pahem hoolega sahwri kõrgust ja wiibib iseäralise armsusega laealuse riiuli peal. Kiir kuulab teise jutu endise naeratusega lõpuni ära, peab pisut aru, tõmbab siis pea õlgade wahele ja laseb kanna peal paar tiiru. „Ei tohi,“ ütleb ta ja raputab pead. Kuid ilmas on palju asju, mida teha ei tohi, mis aga siiski tehakse. Mõne minuti pärast näeme, kuidas Toots, nagu rähn puu küljes, jalgu alumiste riiulite peale toetades, kõige ülemise poole rühib. All seisab Kiir ja korraldab kausikesi ja potikesi, et ronija jalgade jaoks natuke ruumi {{par|jäeks|jääks}}, sest kui kergesti wõib jalg muidu kas wõi piima kaussi sattuda; ja kellele niisugust pahandust waja on. Kiir ei ole mitte täitsa rahulik, sest ettewõte, millesse ta nüüd on mässitud, ei ole sugugi ilma hädaohuta, ja teiseks on tema ise, nagu juba öeldud, sõnakuulelik laps, kes wanemate keelust naljalt üle ei astu. Et ta sellest segasest asjast ülepea osa wõtab, selles on kolm punkti süüdi: esiteks Tootsi hiilgaw kõneand, kui ta teisi oma nõusse tahab meelitada; teiseks tung näidata, et ka tema kõiksugu koerustükkide peale walmis on, ja kolmandaks, nagu see kõhklejatele hingedele omane, troost, et weinipudelid<noinclude><references/></noinclude> h6me79zx3vjoz5j6rtlnjwvqhsg36aj 102 25301 60087 2026-07-19T06:01:38Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60087 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ikkagi liig kõrgel on ja sõber neid kõige parema tahtmisega kätte ei saa; pärast on weel hea naerda ja teisele ette wisata, et see oma tegudes sugugi nii wägew ei ole kui sõnades. Aga Toots on wägew oma tegudes, ta ronib nagu kuutõbine ja sirutab juba käe wälja, et lähemat pudelit pihku haarata. „Mitte seda!“ hüüab Kiir alt, sest kohkudes näeb ta, et Toots just kaherublalise kallale kipub, mis köstrile ja waderitele on määratud. Toots laseb kahelise lahti ja kahmab järgmist pudelit. „Ei, seda kah mitte!“ hüüab Kiir uuesti, „see on rubla seitsmekümne wiieline. Wõta kõige seinapoolt!“ Kuid kõige seinapoolt wõtmine nõuab hirmsat jõupingutust ja Tootsi peast sähwatab mõte läbi, et pudelid hoopis walesti on üles seatud: harilikult on ikka kõige paremad asjad kõige raskemad kätte saada, siin oli see aga ümberpöördult. Mispärast? Ta tõuseb kikiwarbile, sirutab end ähkides nii pikaks kui wähegi wõib ja kobab umbkaudu seina poole, sest waatama ei ulata ta nii kaugele mitte. Asi on täbar, ainult sõrme otsad puutuwad pudelite külge; kõige rohkem, mis teha saaks, oleks see, et ta nad küljeli wõiks lükata. Seal aga tuleb weel see häda juurde, et seljas imelik nõksak käib ja parem jalg krampi hakkab kiskuma. „Ai, pagan, wist selja lüli läks lahti,“ kostab hädatsew hääl ülewalt. „Tule maha!“ hüüab Kiir, „sa wenitad enese pooleks.“ Punajuukselisel mehikesel tekkib inimese kehaehitusest silmapilgul imelik aime: see, mis inimese ülemist ja alumist poolt ühes hoiab, on tingimata selja kont, ehk roots, nagu seda kutsutakse; ja kui see kord lülidest lahti läheb, siis laguneb inimene ära. Ja et ka Toots inimene on, selle juures ei ole kahtlust: hull asi oleks, kui ta seal ülewal lagunema hakkab, siis langewad tükid alla ja teewad kõik pihuks ja põrmuks.<noinclude><references/></noinclude> otvnoep88r7sct6zs5ridp3cd4dycoh 102 25302 60088 2026-07-19T06:07:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60088 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Ei, ei, oota!“ wastatakse lae alt. „Ma katsun weel korra. Triigi mu parema jala sääre marja, see narr kisub krampi.“ Kiir näeb, et sõber kaljukindel on omas ettewõttes, ja triigib tema sääre marja. „Ai, tõbras, ära kõdita!“ röögatab Toots seepeale, ja läbi sahwri waikuse kõlab rabe naer nagu kitse piimarokk. „No mis ma s' teen?“ „Oota!“ Toots teeb wiimse meeleheitliku katse pudelit kätte saada ja hüppab. Riiulil tärisewad kausid ja taldrekud, kogu sahwer tunnukse põruwat ja laest langewad lubjakibemed. Ämblik poeb hirmuga pimedamasse nurka ja murrab pead, mis niisugune müra wõiks tähendada: wiimati tullakse weel tema wõrkusid, tema tööd ja waewa häwitama, ehk, mis weel pahem, wahest koguni teda ennast õnneks wõtma. Tootsi käes läigib midagi, ja käsi, mis seda „midagi“ peos hoiab, teeb paar abiotsiwat liigutust õhus. Siis langeb Toots. Ja tema langemine on suur. Ta ei tule ülewalt mitte tükikaupa, nagu Kiir kartnud, waid terwelt, nii pikk ja lai nagu ta harilikult on, see mees. Tee peal arwawad paar kaussi ka millegi pärast kiirele rändajale seltsiliseks tulla, ja hiirelõks justkui ootas seda aega, et siis plaksatades kinni karata. Igatahes on Tootsil seegi troost, et ta üksi ei kuku. Kui ta jälle peatama {{par|jäeb|jääb}}, on tema pahem jalg süldi kausis ja parem, kõige krambiga, Kiire taskus, mille üks külg õmblusest lahti on rebenenud, kuna põhi ja teine külg weel wastu peawad. Mõlemad on esiti keeletud ja wahiwad tardunud pilkuteega ülespoole, nagu ootaksid nad sealt weel midagi järele tulewat. Aga kõik, mis tulemas oli ja tulla tahtis, on juba tulnud ja Tootsi keelepaelad pääsewad warsti lahti. „Aga nää, ära tõin!“ ütleb ta ja sirutab käe üheksakümnewiielise veinipudeliga wälja.<noinclude><references/></noinclude> 8h37bco2vedkajre1okfng18th4r0sz 102 25303 60089 2026-07-19T06:11:33Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60089 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Nüid katsume, et sahwrist wälja saame!“ Seepeale on mõlemil suur rutt, ja ehk nad küll ainult kahekesi, on jalgu siiski nii palju, et Toots oma jalale mujal toetust ei leia, kui Kiire konnasilma peal. Kiir tõmbab enese waluga looka ja raputab jalga, justkui kass läbi pori minnes. Ukse peal tuleb neile keegi aurawa kausiga wastu, kuid kummalgi ei ole aega waadata, kes see nimelt on, ja mis kauss eneses sisaldab. „Kassi-raisk!“ ütleb Toots, nagu wabandades, ja surub pudeli, mille ta hõlma alla ära peitnud, kramplikult wastu külge. Mõne silmapilgu järel on nad juba õues ja pöörawad ümber nurga, toa taha. Seal jäewad nad kuulatades seisma ja waatawad üksteisele küsiwalt otsa. Siis toob Toots pudeli hõlma alt ettewaatlikult wälja, silmitseb seda igast küljest, raputab ja waatab wastu päikest. „On... See on hea wein,“ ütleb ta. „Waata, kui selge ta on. Настоящее русское —“ Nurga tagant kostab kõbin, Toots paneb Настоящее русское kähku hõlma alla tagasi ja mõlemad ootawad hirmuga waenlase ilmumist. Aga hirmul on suured silmad ja kui südametunnistus puhas ei ole, siis on neid tagaajajaid ja waenlasi ja äraandjaid nii palju, et neist katust wõib lüüa; kedagi ei ole tulemas; kes teab, mis lumeraas wõi jäätükike katuselt kukkus. Aegamööda lähewad sõbrad julgemaks, ja ehk Kiir küll weel ümber wahib ja kuulatab, on tal siiski lõpmata uudishimu end pudeli sisuga lähemalt tutwustada. Aga juba ongi Toots korgitõmbajaga ametis, mis tal tänagi igaks juhtumiseks kaasas on. Kiir waatab tema toimetust tähelepanelikult pealt, kiidab nuga ja küsib, kust teine selle toreda riistapuu saanud; aga Kentuki Lõwil, kes muidu iga niisuguse küsimise peale pika ja laia seletuse annab, ei ole nüüd aega wastata. Ta laseb endale natuke märjukest keele peale, matsutab suud, raputab pead,<noinclude><references/></noinclude> eke2qh8z5iqqgfrxdgkgxsomcpeg9cv 102 25304 60090 2026-07-19T06:14:01Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk8"/>naeratab ja waatab teisele paljutähendawalt otsa; paneb siis pudeli uuesti suu juurde ja ei tõtta ärawõtmisega. Pudeli kaelas teeb midagi kull-kull ja jooja kõrisõlm lööb iga neelu ajal nagu pump üles ja alla. Siis läheb pudel Kiire kätte, kes wähehaawal joob, see-eest aga mitu korda järgimööda wõtab. Natukese aega seisawad sõbrad weel püsti, istuwad siis lumesse maha ja toetawad seljad wastu maja seina. „Wäga hea on nii olla,“...' 60090 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk8"/>naeratab ja waatab teisele paljutähendawalt otsa; paneb siis pudeli uuesti suu juurde ja ei tõtta ärawõtmisega. Pudeli kaelas teeb midagi kull-kull ja jooja kõrisõlm lööb iga neelu ajal nagu pump üles ja alla. Siis läheb pudel Kiire kätte, kes wähehaawal joob, see-eest aga mitu korda järgimööda wõtab. Natukese aega seisawad sõbrad weel püsti, istuwad siis lumesse maha ja toetawad seljad wastu maja seina. „Wäga hea on nii olla,“ ütleb Toots. „Ja, aga kui nähakse, et —“ kahtleb Kiir. „Ei ole midagi,“ trööstib sõber, „ma ütlesin ju, et kass...“ <section end="ptk8"/> <section begin="ptk9"/>IX. Aga jätame sõbrad weini jooma, astume tuppa ja waatame, mis seal sünnib. Ehk talitused küll endise palawiku-sarnase ru- tuga edasi on kestnud, ei näi neil siiski lõppu tule- wat; ja kindel on, kui ristimist tund tunnilt edasi wõiks lükata, siis laps wiimsepäewa laupäewani ris- timata jäeks, sest naesed ei jõua oma töödega ja ettewalmistustega iialgi lõpule. Seal juures sünnitab ka juhtumine, sahwris wäikese segaduse ja wiiwitab nobedaid käsi ja jalgu. Nii mõnigi küsimine, et: kes ja kuna ja mil kombel ? kostab siit ja sealt. Aga need lendawad kõik tuulde, sest keegi ei tea õiget wastust anda, ja lähemaks järeluurimiseks on aeg napp. Papa Kiir on juba kõik grammofoni noodid kü- lalistele ette mänginud, mõnda koguni kaks-kolm korda, misläbi ta muidugi üleüldise imestuse kesk- punktiks on saanud. Ta seisab nagu kuningas teiste keskel, wäntab aeg-ajalt oma imelist pilli, wahetab nõelu ja nootisid ja teeb iga oma liigutuse juures mängusse puutuwaid tähendusi. Kõik on kobarasse tema ümber kogunud, kõik kuulawad waikides, ja mõned arwawad, et kasti sees wäike — ini- mene on, kes niisuguseid hääli teeb; ega siis ma- <section end="ptk9"/><noinclude><references/></noinclude> jkfwaitj4kz4436vl3yay6eip3mjh0q 60092 60090 2026-07-19T06:49:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60092 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk8"/>naeratab ja waatab teisele paljutähendawalt otsa; paneb siis pudeli uuesti suu juurde ja ei tõtta ärawõtmisega. Pudeli kaelas teeb midagi kull-kull ja jooja kõrisõlm lööb iga neelu ajal nagu pump üles ja alla. Siis läheb pudel Kiire kätte, kes wähehaawal joob, see-eest aga mitu korda järgimööda wõtab. Natukese aega seisawad sõbrad weel püsti, istuwad siis lumesse maha ja toetawad seljad wastu maja seina. „Wäga hea on nii olla,“ ütleb Toots. „Ja, aga kui nähakse, et —“ kahtleb Kiir. „Ei ole midagi,“ trööstib sõber, „ma ütlesin ju, et kass...“ <section end="ptk8"/> <section begin="ptk9"/>{{keskel|{{suurem|IX.}}}} Aga jätame sõbrad weini jooma, astume tuppa ja waatame, mis seal sünnib. Ehk talitused küll endise palawiku-sarnase rutuga edasi on kestnud, ei näi neil siiski lõppu tulewat; ja kindel on, kui ristimist tund tunnilt edasi wõiks lükata, siis laps wiimsepäewa laupäewani ristimata jäeks, sest naesed ei jõua oma töödega ja ettewalmistustega iialgi lõpule. Seal juures sünnitab ka juhtumine sahwris wäikese segaduse ja wiiwitab nobedaid käsi ja jalgu. Nii mõnigi küsimine, et: kes ja kuna ja mil kombel? kostab siit ja sealt. Aga need lendawad kõik tuulde, sest keegi ei tea õiget wastust anda, ja lähemaks järeluurimiseks on aeg napp. Papa Kiir on juba kõik grammofoni noodid külalistele ette mänginud, mõnda koguni kaks-kolm korda, misläbi ta muidugi üleüldise imestuse keskpunktiks on saanud. Ta seisab nagu kuningas teiste keskel, wäntab aeg-ajalt oma imelist pilli, wahetab nõelu ja nootisid ja teeb iga oma liigutuse juures mängusse puutuwaid tähendusi. Kõik on kobarasse tema ümber kogunud, kõik kuulawad waikides, ja mõned arwawad, et kasti sees wäike — inimene on, kes niisuguseid hääli teeb; ega siis {{psa|ma|masinavärk}} <section end="ptk9"/><noinclude><references/></noinclude> tfbnce3d1nn3kdlgoehazkkpxozw0r0 60093 60092 2026-07-19T06:53:30Z Ojassaar 4182 60093 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk8"/>naeratab ja waatab teisele paljutähendawalt otsa; paneb siis pudeli uuesti suu juurde ja ei tõtta ärawõtmisega. Pudeli kaelas teeb midagi kull-kull ja jooja kõrisõlm lööb iga neelu ajal nagu pump üles ja alla. Siis läheb pudel Kiire kätte, kes wähehaawal joob, see-eest aga mitu korda järgimööda wõtab. Natukese aega seisawad sõbrad weel püsti, istuwad siis lumesse maha ja toetawad seljad wastu maja seina. „Wäga hea on nii olla,“ ütleb Toots. „Ja, aga kui nähakse, et —“ kahtleb Kiir. „Ei ole midagi,“ trööstib sõber, „ma ütlesin ju, et kass...“ <section end="ptk8"/> <section begin="ptk9"/>{{keskel|{{suurem|IX.}}}} Aga jätame sõbrad weini jooma, astume tuppa ja waatame, mis seal sünnib. Ehk talitused küll endise palawiku-sarnase rutuga edasi on kestnud, ei näi neil siiski lõppu tulewat; ja kindel on, kui ristimist tund tunnilt edasi wõiks lükata, siis laps wiimsepäewa laupäewani ristimata jäeks, sest naesed ei jõua oma töödega ja ettewalmistustega iialgi lõpule. Seal juures sünnitab ka juhtumine sahwris wäikese segaduse ja wiiwitab nobedaid käsi ja jalgu. Nii mõnigi küsimine, et: kes ja kuna ja mil kombel? kostab siit ja sealt. Aga need lendawad kõik tuulde, sest keegi ei tea õiget wastust anda, ja lähemaks järeluurimiseks on aeg napp. Papa Kiir on juba kõik grammofoni noodid külalistele ette mänginud, mõnda koguni kaks-kolm korda, misläbi ta muidugi üleüldise imestuse keskpunktiks on saanud. Ta seisab nagu kuningas teiste keskel, wäntab aeg-ajalt oma imelist pilli, wahetab nõelu ja nootisid ja teeb iga oma liigutuse juures mängusse puutuwaid tähendusi. Kõik on kobarasse tema ümber kogunud, kõik kuulawad waikides, ja mõned arwawad, et kasti sees wäike — inimene on, kes niisuguseid hääli teeb; ega siis {{psa|ma|masinawärk}} <section end="ptk9"/><noinclude><references/></noinclude> e91l16s7kerzqmbgk34307ua4zqel9n 60098 60093 2026-07-19T07:02:47Z Ojassaar 4182 60098 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk8"/>naeratab ja waatab teisele paljutähendawalt otsa; paneb siis pudeli uuesti suu juurde ja ei tõtta ärawõtmisega. Pudeli kaelas teeb midagi kull-kull ja jooja kõrisõlm lööb iga neelu ajal nagu pump üles ja alla. Siis läheb pudel Kiire kätte, kes wähehaawal joob, see-eest aga mitu korda järgimööda wõtab. Natukese aega seisawad sõbrad weel püsti, istuwad siis lumesse maha ja toetawad seljad wastu maja seina. „Wäga hea on nii olla,“ ütleb Toots. „Ja, aga kui nähakse, et —“ kahtleb Kiir. „Ei ole midagi,“ trööstib sõber, „ma ütlesin ju, et kass...“ <section end="ptk8"/> <section begin="ptk9"/>{{keskel|{{suurem|IX.}}}} Aga jätame sõbrad weini jooma, astume tuppa ja waatame, mis seal sünnib. Ehk talitused küll endise palawiku-sarnase rutuga edasi on kestnud, ei näi neil siiski lõppu tulewat; ja kindel on, kui ristimist tund tunnilt edasi wõiks lükata, siis laps wiimsepäewa laupäewani ristimata jäeks, sest naesed ei jõua oma töödega ja ettewalmistustega iialgi lõpule. Seal juures sünnitab ka juhtumine sahwris wäikese segaduse ja wiiwitab nobedaid käsi ja jalgu. Nii mõnigi küsimine, et: kes ja kuna ja mil kombel? kostab siit ja sealt. Aga need lendawad kõik tuulde, sest keegi ei tea õiget wastust anda, ja lähemaks järeluurimiseks on aeg napp. Papa Kiir on juba kõik grammofoni noodid külalistele ette mänginud, mõnda koguni kaks-kolm korda, misläbi ta muidugi üleüldise imestuse keskpunktiks on saanud. Ta seisab nagu kuningas teiste keskel, wäntab aeg-ajalt oma imelist pilli, wahetab nõelu ja nootisid ja teeb iga oma liigutuse juures mängusse puutuwaid tähendusi. Kõik on kobarasse tema ümber kogunud, kõik kuulawad waikides, ja mõned arwawad, et kasti sees wäike inimene on, kes niisuguseid hääli teeb; ega siis {{psa|ma|masinawärk}} <section end="ptk9"/><noinclude><references/></noinclude> b10tp9k0dqg9lpye67gr95yabtyfkjo 0 25305 60091 2026-07-19T06:15:40Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VII|VII]] | järgmine=[[../IX|IX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=57 fromsection=ptk8 to=65 tosection=ptk8 />' 60091 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VII|VII]] | järgmine=[[../IX|IX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=57 fromsection=ptk8 to=65 tosection=ptk8 /> hd18e6up6fhisyu1xoj2a4u8p6ca9pv 102 25306 60094 2026-07-19T06:54:06Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60094 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|sinawärk|masinawärk}} — tehku ta muud mis ta teeb — laulda ikka ei saa. Kellegil on ettewaatamatus seda arwamist waljusti awaldada, mispeale paar wäiksemat last mänguriista juurest kohkunult kaugemale tulewad, pead ema sülle ära peidawad ja nutma hakkawad. Nii jõuab määratud tund kätte ja köster ilmub piduhoonesse. Seltskond jaguneb kolme osasse, milledest igaüks neist isikutest koos seisab, keda noor Kiir iga weinisordi juures ära tähendanud. Ainult willakraasija nihkub, rentnikuga juttu ajades, ka järgmisesse tuppa, kuhu rättseppmeister oma esimese järgu wõõrad wiisaka kumardusega palub. Selles toas, mis kogu majas kõige suurem, tahetakse ristimist toimetada. Eestoa maanteepoolse akna juurde {{par|jäewad|jääwad}} Kiire sell, õpipoiss, pagar, wallakasak ja keegi koju käima tulnud soldat, kuna teise akna läheduses talu peremehed halbadesaegade ja teenijate kõrgete palkade üle kaebawad. Naesed on osalt kööki, osalt lapsetuppa läinud ja püüawad majaemale kõigiti abiks olla. Keegi wana naesterahwas käib lapsenartsudega edasi-tagasi ja näib midagi otsiwat. Üks teine paks wanaeit, kaks küünalt käes, on tikutoosi ära kaotanud ja käib nüüd mureliku näoga toast tuppa, enese ette pomisedes: „Kus põrgu ma ta ometi pidin jätma?“ Õnneks saab ta rättseppmeistri keskmise pojaga kokku, kes, hambaid torkides, köögist parajasti tuppa astub, ja annab sellele käsu tikka muretseda. Friedrich läheb selle ülesandega kohe papa juurde, aga papa on külalistega nii elawas jutus, et ta teda niipea tähelegi ei pane. Wiimaks, kui ta aru saab, milles asi seisab, ütleb ta kähku „jah, jah,“ kobab taskudes masinlikult ümber ja pakub pojale paberossi karpi. Kusagilt kostab wäeti lapse nutt ja kellegi õrn trööstimine: „Oh sa waeneke, oh sa pisike! Ära nuta, ära nuta!“ Aga waimuliku mehe lähidus awaldab mõju: naesed saawad wiimaks ometi niikaugele, et Püha ristimine algada wõib. Hääled jääwad järsku {{psa|waikse|waiksemaks}}<noinclude><references/></noinclude> 1xnvs2792xew5y19vzhi9vgsmlh5tw7 102 25307 60095 2026-07-19T06:59:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60095 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|maks|waiksemaks}}, käiakse kikiwarbil; mõlema ukse juurde ilmuwad piduliste pühalikud näod ja suurde tuppa kogub kirju rahwahulk. Papa Kiir tõuseb püsti, teeb paari „ja-jaaga“ jutu lõpu ümarguseks, silitab oma mokahabet, kumardab köstri poole ja lausub weidi sunnitud naeratusega: „Wahest... hakkame peale.“ Seepeale tõuseb köster ka kohe üles ja on walmis oma kohust täitma. Enne wõtab ta aga piduperemehe käe alt kinni, wiib ta pisut kõrwale ja küsib lapse nime. „Jah-jah!“ wastab küsitaw, wõtab taskust kähku ühe kokkukäänatud paberilehekese ja naeratab kohmetult, nagu oleks ta milleski natuke süüdi. „Kolumbus Krisostomus.“ „Kudas, kudas? Kolumb — Kri — ?“ küsib köster uuesti ja paneb käe kõrwa juurde, et wähematki heli ütleja suust kinni püüda. „Kolumbus Krisostomus, jah,“ kordab rättseppmeister juba wabamalt kui enne ja waatab küsiwalt köstri otsa. „Ah soo, Kolumbus Krisostomus — Ahhaa! Soo-soo... Ahah, ahah... Nüüd ma saan aru küll, ja... Aga... Waadake.. Kas need just lähewad, sest... Kolumbus, näituseks, oli perekonna nimi, mitte ristinimi. Ja Krisostomus on ka üks... wäga wana ja wõõras nimi, mis nüüd enam kusagil tarwitusel ei ole. Kui te waliksite wast mõne teise... sest... need ei ole ikke kohased ja ei lähe mitte. Wast ütlete seda oma abikaasale, wõib olla, on temal weel teisi nimesid walmis mõeldud.“ Härra Kiir kahwatab ära ja tahab midagi ütelda, kuid ei saa; tema mokad käiwad küll, aga, nagu näha, ei wõta nad häält sisse ja käiwad tühjalt. Kui ta wiimaks kõnelemise wõime tagasi saab, kogeleb ta ruttu: „Ah soo, ah soo, see ei lähe siis mitte? Ei lähe siis mitte? Soo-soo-soo, ahah!“<noinclude><references/></noinclude> 2id6o4eiv90t233ec6lesi1b7wtnbgv 102 25308 60096 2026-07-19T07:01:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk9"/>Seega taganeb ta, köstrile sügawaid kumardusi tehes, ukse poole, kust lapse ema, waderid ja mõned ärawalitud pühalikus rongis wälja astuwad. Seal pöörab ta ümber ja annab tulejatele märku, et nad lapsetuppa tagasi läheksid. Minnakse lapsetuppa tagasi ja isand Kiir seletab asjaloo abikaasale kogeldes ära, kuna ta kätega liigutusi teeb, nagu oleks kõik kadunud. Abikaasa ehmatab wäga ära ja lööb kahte kätt kokku: nüüd sii...' 60096 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk9"/>Seega taganeb ta, köstrile sügawaid kumardusi tehes, ukse poole, kust lapse ema, waderid ja mõned ärawalitud pühalikus rongis wälja astuwad. Seal pöörab ta ümber ja annab tulejatele märku, et nad lapsetuppa tagasi läheksid. Minnakse lapsetuppa tagasi ja isand Kiir seletab asjaloo abikaasale kogeldes ära, kuna ta kätega liigutusi teeb, nagu oleks kõik kadunud. Abikaasa ehmatab wäga ära ja lööb kahte kätt kokku: nüüd siis, wiimsel minutil, peab weel uusi nimesid walima ! See on wõimata! Aga mida muuta ei saa, selle alla peab heitma, ütleb mõttetark; uusi nimesid peab siiski leidma, olgu aeg seks nii kasin kui ta iial on. Kõiki, peale kahe linnatädi ja emand Kiire õe, palutakse lapsetoast silmapilguks lahkuda, sest nimede walikus olla wäike eksitus juhtunud, mida tingimata waja olla parandada. Uks pannakse lukku, ja siis algab palawikusarnane nõupidamine nimede asjus, misjuures linnatädide maitsed sedawõrd lahku lähewad, et nende wahel äge sõnawahetus tekkib; wisatakse isegi ülemulluseid asju üksteisele ette ja mõlemad tahawad silmapilk ära sõita. Wiimaks, kaunis pika waieluse järele, lepitakse kokku, ja püha talitus wõib algada. <section end="ptk9"/> <section begin="ptk10"/>X. Toa taga walitseb sügaw rahu. Sõbrad on weini- pudeli peaaegu tühjaks joonud ja magawad nüüd ilmsüütult, nagu kaks inglit. Toots on oma pea Kiire õlale wajuda lasknud, kuna ta pahema käega tema kaela.ümbert kinni hoiab; paremas käes, põl- wede wahel, on weinipudel. Need on kaks wäsinud rändajat, kes, wõõrsilt kodumaale tõtates, puude wilus waikselt magama on uinunud ja ilusast isamaast 'und näewad. <section end="ptk10"/><noinclude><references/></noinclude> 583v1r9w5xxp1dqjvwuryuhpk6p57z9 60099 60096 2026-07-19T07:06:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60099 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk9"/>Seega taganeb ta, köstrile sügawaid kumardusi tehes, ukse poole, kust lapse ema, waderid ja mõned ärawalitud pühalikus rongis wälja astuwad. Seal pöörab ta ümber ja annab tulejatele märku, et nad lapsetuppa tagasi läheksid. Minnakse lapsetuppa tagasi ja isand Kiir seletab asjaloo abikaasale kogeldes ära, kuna ta kätega liigutusi teeb, nagu oleks kõik kadunud. Abikaasa ehmatab wäga ära ja lööb kahte kätt kokku: nüüd siis, wiimsel minutil, peab weel uusi nimesid walima ! See on wõimata! Aga mida muuta ei saa, selle alla peab heitma, ütleb mõttetark; uusi nimesid peab siiski leidma, olgu aeg seks nii kasin kui ta iial on. Kõiki, peale kahe linnatädi ja emand Kiire õe, palutakse lapsetoast silmapilguks lahkuda, sest nimede walikus olla wäike eksitus juhtunud, mida tingimata waja olla parandada. Uks pannakse lukku, ja siis algab palawikusarnane nõupidamine nimede asjus, misjuures linnatädide maitsed sedawõrd lahku lähewad, et nende wahel äge sõnawahetus tekkib; wisatakse isegi ülemulluseid asju üksteisele ette ja mõlemad tahawad silmapilk ära sõita. Wiimaks, kaunis pika waieluse järele, lepitakse kokku, ja püha talitus wõib algada. <section end="ptk9"/> <section begin="ptk10"/>{{keskel|{{suurem|X.}}}} Toa taga walitseb sügaw rahu. Sõbrad on weinipudeli peaaegu tühjaks joonud ja magawad nüüd ilmsüütult, nagu kaks inglit. Toots on oma pea Kiire õlale wajuda lasknud, kuna ta pahema käega tema kaela ümbert kinni hoiab; paremas käes, põlwede wahel, on weinipudel. Need on kaks wäsinud rändajat, kes, wõõrsilt kodumaale tõtates, puude wilus waikselt magama on uinunud ja ilusast isamaast und näewad. <section end="ptk10"/><noinclude><references/></noinclude> jjxqpftqlhuubpg31r8desvh9wcmusb 0 25309 60097 2026-07-19T07:02:19Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VIII|VIII]] | järgmine=[[../X|X]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=65 fromsection=ptk9 to=68 tosection=ptk9 />' 60097 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VIII|VIII]] | järgmine=[[../X|X]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=65 fromsection=ptk9 to=68 tosection=ptk9 /> teysx1vl33xlhd1xexuhat0i0faaexy 102 25310 60100 2026-07-19T07:11:42Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60100 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Ja Toots näeb tõesti und. Ta on kesawäljal ja hoiab sigu. Päike kõrwetab nii kuumalt, et pea walutab ja silmad kipitawad. Maast tõuseb aur, nagu ilmlõpmata peenike wõrk, wirwendades üles ja kaob sinawa taewa poole. Lõokesed lõõritawad üksteise wõidu, ja rukkiwäli laenetab tasa. Ümberringi on kõik waikne, ainult kaugelt, karjamaa poolt, kostab aeg-ajalt karjuste mitmewiisiline ae-ae, lehmade ammumine ja koerte haukumine. Tema, Toots, proowib praegu walmis saanud uut piitsa ja walib siga, kellele, nagu piitsa sisseõnnistuseks, esimest nähwakut anda. Walik langeb suure orika „Põpu“ peale, kes kõiges omas paksuses ja laiskuses siiski üliwirk on rukkis käima; selle paksud kintsud peawad kõige enne tunda saama, et Jossu piitsa punuda mõistab. Juba tõstab ta käe üles, juba wihiseb piits õhus, aga seal waatab Põpu temale niisuguste imeliste silmadega otsa, nagu tahaks ta küsida: „Nonoh, mis nüüd?“ Pagan, kuidas Põpu waatab! Kuidas seal, sel rumalatest rumalamal loomal, nii targad silmad on! Käsi wajub nagu iseenesest alla, sest wõimata on Põput täna lüüa. „No aga selle eest saab Õssu,“ arwab Toots ja läheneb wanale emisele, kes oma lotendawa ja nööbilise kõhuga, maltsasid ja piimohakaid otsides, ümber patseerib. Ossu on Tootsist wist palju wanem, sest juba siis, kui Toots alles pisike oli, nagu piibunõel, ja ämbliku wõrku kartis, oli tema ikka seesama Õssu. Loomade wanadust on wäljanägemise järele ülepea raske tunda. Inimese wanadus on näost kohe aru saada, aga katsu sea wanadust näo järele hinnata! Kuid jälle kena! Emis wahib juba suurelt kaugelt Tootsile wastu ja naerab. Seejuures näitab ta oma wigaseid hambaid, mis tal muidu ometi nii terwed ja walged on, nagu nad ainult seal olla wõiwad,<noinclude><references/></noinclude> otsvxael80yfkofgosf7s5qlm6cmsjk 102 25311 60101 2026-07-19T07:14:12Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60101 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ja liigutab naljakalt kärssa, et see nagu telje otsas wirinal ringi käib. „No see on ometi hull!“ mõtleb Toots. „Mis neil sigadel s' täna õieti on?“ Aga seal põrkab ta kohkunult paar sammu tagasi, sest see emis ei ole keegi muu, kui — kui — Jah, kes? Ei, see on päris tuttaw nägu, tuhat korda on ta seda näinud... Mädand, see on seesama, see mis ta n'd oligi... Noh, keele peal on just... Alati käib teine neil ja kaebab oma häda, et raha ei ole, ja mees joob ja kolab ümber, ja et sinna niipalju maksta, teisale niipalju maksta, ja... et kui lapsi ei oleks, siis läheks kus see ja teine ja... Põrgu ta nimi n'd oligi? — Ei tule meelde, kas tõmba wõi endale piitsaga wastu jalgu. Kuid see ei ole weel kõik. Emise jalad hakkawad korraga pikaks wenima ja lotendaw kõht tõuseb kõrgele, nagu pukkide otsa. Warsti kõnnib kogu kari nagu karkude peal; üks wäike, kirju saab koguni sellega walmis, et ta ühe jala peal ümber tiksib ja teistega naljakalt wehkleb, nagu juhataks ta mõnda muusikakoori. Toots tunneb seda wäikest kirjut küll, ja teab, et ta wäga tragi on teisi põrsaid molli kallalt ära ajama, kusjuures ta oma pikad harjased iga kord siili kombel püsti ajab. Tiksides põrkab ta noorema emise, Mimmiga, kokku ja kukub kukerpalli maha, kuna Mimmi oma lühikeste kõwerate jalgade peal ikka edasi taiutab, nagu mõni wana meremees. Seda Mimmit imestab Toots alati: kogu päewa jookseb ta ümber, närib konta ja kõiksugu prahti, ja ei mõtlegi rohusöömise peale, kaswagu wirn ja ohakad tal wõi üle pea, kui tahawad. Kodus ei söö ta ka, seal niriseb ta samuti ja närib teisi sabast; aga söönud ta on, kõht on tal alati punnakil, kuna mõni teine kõige puukimise peale waatamata tühi on nagu lest. „See on üks imelik asi!“ arwab Toots. „Eks nää, mis teised ütlewad, kui ma seda kodus räägin.“<noinclude><references/></noinclude> ackdy74hebcsufimkfiss8b6sfbvskw 102 25312 60102 2026-07-19T07:16:13Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60102 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Seal aga — oh häda! — näeb ta uue kohkumisega, kuidas sead, sitikate sumina saatel, ringimängu algawad, teda ümber piirawad ja ringiga kord korralt lähemale tulewad. Ühtlasi muutuwad nende targad silmad pisikesteks, kawalateks, ja näib, nagu waliksid nad ainult kohta, kust karjust kõige parem kinni oleks haarata. Löömise peale pole mõteldagi, selle asemel waatab Toots, kuidas ta minema saaks. Meeletus hirmus pistab ta jooksma. Kuid kõige sibamise peale ei edene maa põrmugi. Justkui umbne, tuhkjas lumi, wõi kohew muld hoiab jalgu tagasi ja takistab edasijõudmist; wahel jälle on tundmus, nagu kaoks jõud jalgest hoopis ära, nii et ta end waewalt püsti suudab hoida. Äkki kuuleb ta selja taga müdinat ja röhkimist. „Tuult nääwad,“ saab põgeneja waewalt mõtelda, siis tõstab teda keegi ratsukili oma turjale, ja algab niisugune pöörane sõit piku kesawälja, mille sarnast Toots kunagi enne näinud ei ole. Tuul wuhiseb kõrwus, sitikad ja kärbsed põrkawad potsudes wastu nägu, ja rukkipõld sirab mööda nagu roheline kangas. Ei kiwa ega lillesid, midagi pole enam üksikult näha, kõik sulawad mitmewärvwilisteks kriipsudeks ühte; näib, justkui läheks sõit mööda triibulist waipa. Ja kui ratsanik, pisut toibudes, pilgu oma ratsu peale heidab, näeb ta, et see keegi muu ei ole kui Õssu. Õssul on sadul seljas, tema, Toots, istub sadulas ja sõidab, nagu keskaja rüütel, jalad kindlasti sadularaudades — teadmata kuhu. Ainus asi, mis Õssul puudub, on waljad; aga selle eest on tal suured, lopsakad kõrwad, ja neist hoiab ratsanik kramplikult kinni. Parajasti, kui Toots mõttes aru pidama hakkab, kuidas niisugune sõit umbes lõppeda wõiks, jaguneb tema isik imelikul kombel nagu kaheks. Üks jagu kihutab Ossu seljas endiselt edasi, teine seisab kodus, karjaaias, wirtsa lombi ääres ja mõõdab witsaga selle sügawust.<noinclude><references/></noinclude> pysr39068c91flzdv3wphn9vmbpizlb 102 25313 60103 2026-07-19T07:20:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60103 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Aga päike kõrwetab kõik aeg, nii et mõlemal Tootsil, niihästi ratsanikul kui wirtsalombi mõõtjal, tundmus on, nagu oleksid nende pead kuuma putru täis. Wahepeal kukutakse kusagilt kõrgelt, kord üksi, kord kahekesi; hiirte ja rottidega on tegemist, ja keegi, keda enne tundagi ei ole, kes end aga pärast köstriks muudab, karjub koleda häälega: „Seisskärr! Seisskärr!“ Ja siis on ratsanik jälle ratsanik ja kihutab juba õuewärawast sisse, otse wirtsalombi poole. „Sinna siis!“ karjatab Toots ahastusega. „Seal riku ju silmanägemine ära!“ Sel silmapilgul tunneb ta end õhus lendawat ja kukub siis, pea ees, wirtsa lompi. Kõrwus algab kange kohin, rinnus on niisugune walus asi, nagu tükk kuuma rauda, suhu tekkib paha maik, süda läheb korraga nii pahaks, et surma mõtted pähe tulewad, ja hingamine — jah, kes seal s' weel hingata saab! Õnneks kukub ta just sel minutil, kui kõige pahem olla, jälle kuhugile alla, ja leiab, et tal seal parem on. Kui ta ümber waatab, on ta rehe all, asemel. Ase on millegi pärast rehealuse nurka maha tehtud; külm ja winge tuul puhub wärawatest sisse ja kõlgutab suurt sarja, mis päälispaku küljes ripub ja kuhjaga kõlkaid täis on. Pea kuumab küll weel, aga päike on kadunud ja keha wäriseb külma käes. Punasetriibuline waip, mis tal peal, on ka, nagu sari, suuri auke täis ja ei soojenda põrmugi; ja siis on tema kõrwal weel keegi teine, kes sedagi katet pealt ära püüab kiskuda. Toots kisub enese kringli kombel kõwerasse, nii et põlwenukid lõuga puudutawad; ta sõlmaks enese kas wõi mere sõlme, kui aga kuidagi sooja saaks. Aga sooja ei saa. Kusagilt kostab laul. Esiti tasa, siis kõwemini, ja pärast on nii, nagu läheks pritsimeeste {{psa|muusika|muusikakoor}}<noinclude><references/></noinclude> jm4ueo3qhbpz8eh2v5fi9k435ghfmxh 102 25314 60104 2026-07-19T07:31:08Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60104 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|koor|muusikakoor}} nende toast mööda. Nii ligidalt, nii selgelt kõlawad hääled, et — et — Toots teeb silmad lahti ja waatab kohkudes ringi. Ta saab küll kohe aru, et see kõik, mis ta praegu nägi ja kuulis, ainult unenägu oli, aga imestab wäga, et laul nüüd, ilmsi, ikka weel edasi kestab. Kes see s' laulab seal ometi? Ja kus ta ise õieti on? Tema kohkunud pilk langeb Kiire peale — Ah-haa, õigus jah, näe, tema on ju Kiire ristjatsil. Aga? Nojah, nojah, see oli ikke ilmsi jah, pudel on weel praegu siin maas. Pagan, kudas nad siia s' magama jäid? Toots ajab enese pikkamisi püsti, krimpsutab nägu, sülgab, äigab käega paar korda läbi oma sasis juuste, ringutab ja waatab mõttes Kiire peale, nagu peaks ta aru, mis selle mehega praegu kõige parem oleks peale hakata. Wiimaks wõtab ta sõbral õlast kinni ja raputab. „Kiir, Kiir, tõuse üles! Juba laulawad! Lähme sisse!“ Aga sõber tõmbab ainult korra sügawalt hinge, posiseb paar arusaamata sõna, teeb liigutuse, nagu tahaks ta enesele mahalangenud waipa peale tõmmata, ja magab siis nohisedes edasi. „Ei tõuse see. Sellele aja wõi kangid alla,“ arwab Toots, nähes, et iga äratuskatse nurja läheb. „Ei tule. Ei kanna raibe kuigi palju. Nää, mina —“ Ta wõtab weinipudeli maast üles, siimitseb seda igast küljest ja weerib. weel korra: Настоящее русское „Naljakas,“ arutab ta iseeneses, „see on Настоящее русское ja maksab üheksakümmend wiis kopikat, teine on Lati-pats ja maksab rubla seitsekümmend wiis — misuke wahe! Ja lati on nende keeli ‚õige‘ ja ,pats‘ on magus — misuke naljakas keel! Mis keel see niisuke peaks olema?“ „Mis ta muud on kui Ladina keel,“ trööstib ta end wiimaks ja peidab pudeli lumesse, uuriwat pilku toa nurga poole saates. Peale selle waatab ta<noinclude><references/></noinclude> jqjgkbsw5clpk93pj0e1qwse8vldcao 102 25315 60105 2026-07-19T07:34:11Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60105 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>oma aset lumes, nopib nina, nokutab peaga magawa sõbra poole, ja sammub siis, pisut kahewahel, toa tagast wälja. Peale lühikese kõhelemise läwel, astub ta eeskotta, nihutab enese aegapidi kööki ja kuulatab. Kõik on waikne, nagu Eelia ajal. Inimese hingegi ei ole kusagil näha ja ei lauleta ka enam. Aga kui ta kambri ukse pisut hirwakili teeb, kuuleb ta, kuidas järgmises, see on wahetoas, keegi walju ja kaebliku häälega midagi kõneleb. Toots läheb kikiwarbil tuppa, jäeb ahju nurga juurde seisatama ja kuulatab uuesti. Tal on suur himu teada saada, millest jutt on. Tema kõrwu kostawad sõnad: „Mina ristin sind... Bruno Benno Bernhard.“ „Mis see tähendab? Pruunu Pennu Pernart?“ kohkub ta ja waatab toas küsiwalt ringi. „Aga Kolumbus Krisostomus?“ Ta astub lähemale ja paneb kõrwa wastu ust. Kuid nüüd on seal juba hoopis teisest asjast jutt, ja nimesid ei korrata enam. „Ei, see ei ole õigus! Seal on wist üks teine laps weel peale Kolumbuse,“ arwab ta wiimaks õige seletuse leidnud olewat ja lööb käega. „Aga— aga—“ Seal läheb tal süda korraga õige pahaks. „Pangu minupärast talle wõi Pelsatsar nimeks, mis see minu asi on. Mina katsun, et ma —“ Just, kui ta, küürus ja wimmas, uksest wälja tahab minna ja weel korra toas ümber waatab, jäeb tema pilk grammofoni peale peatama. Südame pööritusest hoolimata seisatab ta ja peab aru, mis ühist on grammofoni mängul hobuse sõiduga; et midagi on, see on kindel, mispärast see s' talle muidu meelde tuli. Sõita on ainult siis tore, kui hobust ise saab ajada, ja grammofoni mängida, kui — Oi, oi, kui tore oleks teda kord ise, ilma teiste abita, käima panna! Aga teiselpool ust on praegu niisugune toimetus käsil, mida naljalt eksitada ei tohi, ja kui ta nüüd pilli ikka tõesti mängima paneks, siis kostaks teisele poole tingimata ära.<noinclude><references/></noinclude> rpau6w8haw8hhov93mu8knqh9xhlh02 102 25316 60106 2026-07-19T07:38:47Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60106 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Aga... wahest ei kosta. Joosep Tootsis wõitlewad walgus ja pimedus. Ja, nagu harilikult ikka, wõidab muidugi pimedus. Läbi pühaliku waikuse kostab grammofoni kägisew hääl ja nägemata laulukoor laulab täis waimustust ja tuld „Miinge üüles mägedeelle“. Piduliste näod weniwad korraga pikaks, waadatakse üksteisele otsa ja köstergi waikib paariks silmapilguks. Esiti ei ole arugi saada, kust see hääl tuleb ja mis hääl see üleüldse on, aga kui papa Kiir, nagu meelest segane, eeskambri ukse lahti kisub ja õnnetuse kohale tormab, on igal ühel selge, kust soowimata muusika kõlab. Kuid nüüd ei ole seda enam kauaks; kostab weel üks inetu kääks ja rättseppmeistri osaw käsi on osäwa liigutusega just seda wedru pööranud, mis kõik teised wedrud seisma paneb ja muusika waikima sunnib. Sel ajal seisab Toots ise ukse juures, närib küüsi ja paneb rättseppmeistri igat liigutust tähele; ja kui see, wihase näoga, paar sammu tema poole astub, lipsatab ta ruttu wälja, sest üks sisemine hääl ütleb talle, et piduperemehel head hõu ei ole. Kui ta sammu paarkümmend pidumajast eemal seisma {{par|jäeb|jääb}} ja tagasi waatab, seisab meister ukse peal ja ähwardab teda rusikaga. „Naljakas,“ mõtleb Toots, „mis see s' weel nii ära ei olnud, et selle pärast pahandati.“ Kui peremees läwelt ära kaob, ei tea ta isegi, mis teha: kas otsekohe koju minna wõi, kaugelt ringi, toa taha hiilida sõpra waatama. Lühikese järelmõtlemise peale teeb ta siiski otsuseks ära minna, sest pidumajas on ju weel see weininudel, mille pärast ütlemist wõib tulla, ja katki löödud kausid ja — ja ülepea — niipalju on Toots elust juba õppinud — kui asi kord halwa poole hakkab kiskuma, siis kisub ta ka lõpuni halwa poole, ja mistarwis siis just ise peaga tulle jooksta, kui muidu läbi saab.<noinclude><references/></noinclude> i3nj3lc1w548a8kungu7hroz727vcfa 102 25317 60107 2026-07-19T07:39:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk10"/>Koju! Sest kodus igaüks kuulsam, ahju peal ausam. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>XI. Samal õhtupoolikul ja umbes samal ajal wõit- lesid klassitoas kaks koolipoissi. Arno Tali tuli peale lõunat koolitoa juurde waa- tama, kas juba palju poissa kodust tagasi on jõud- nud. Seal ei olnud aga peale wäikse Jüri Kuslapi, ehk Tiuksu, kedagi. Imelik oli küüdimehega poodi wõi kuhugi mu- jale läinud ja Tiuk... 60107 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk10"/>Koju! Sest kodus igaüks kuulsam, ahju peal ausam. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>XI. Samal õhtupoolikul ja umbes samal ajal wõit- lesid klassitoas kaks koolipoissi. Arno Tali tuli peale lõunat koolitoa juurde waa- tama, kas juba palju poissa kodust tagasi on jõud- nud. Seal ei olnud aga peale wäikse Jüri Kuslapi, ehk Tiuksu, kedagi. Imelik oli küüdimehega poodi wõi kuhugi mu- jale läinud ja Tiuks istus üksipäini magadistoas oma sängi peal, luges wõi kirjutas midagi, kuna ta, selg ukse poole, oma töö üle kössi oli wajunud. »Tere !“ ütles Arno sisse astudes. »Tere!“ wastas teine waewalt kuuldawalt, waa- tas korra tuleja poole, ja wajus jälle endisesse ole- kusse. Tiuks rehkendas. Põlwedel oli tal suur, pu- nase raami ja katkise nurgaga tahwel, kuna ülesan- nete raamat teise woodi serwa peal tema ees lahti oli. »Mis sa teed siin?“ küsis Arno lähemale tulles. »Rehkendust, homseks.“ »Kas üksipäini oledki?“ »Ei. Imelik läks poodi.“ Kas rehkendus tuleb wälja ?“ abu »Ei tule? Mis tal on siis? Mina põle teda küll weel waadanud, aga mis tal s* ikke on. Sa ei mõista teha.“ Tiuks krimpsutas nägu, ohkas korra, pani siis tahwli kõrwale ja wõttis rehkenduse raamatu kätte. »Pane mulle see siit ümber,“ ütles ta ja hoidis näpu ülesande numbri juures. Arno pani rehkenduse ümber ja mõtles pisut. Kui raske oli teisel nii elada, kui tal iga wähema asja juures tõlkijat tarwis läks. ,, Ahah,“ ütles Tiuks, wõttis tahwli kätte, kustu- tas sealt kõik enne kirjutatud numbrid maha ja hak- <section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> ovehnpt4v7o5i8lkocu890nx0j37hcy 0 25318 60108 2026-07-19T07:40:29Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IX|IX]] | järgmine=[[../XI|XI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=68 fromsection=ptk10 to=76 tosection=ptk10 />' 60108 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IX|IX]] | järgmine=[[../XI|XI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=68 fromsection=ptk10 to=76 tosection=ptk10 /> 0a7x3ozh2ky01ajv73odw5drh0xixsu