Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.12 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 25317 60110 60107 2026-07-28T04:13:40Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60110 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk10"/>Koju! Sest kodus igaüks kuulsam, ahju peal ausam. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>{{keskel|{{suurem|XI.}}}} Samal õhtupoolikul ja umbes samal ajal wõitlesid klassitoas kaks koolipoissi. Arno Tali tuli peale lõunat koolitoa juurde waatama, kas juba palju poissa kodust tagasi on jõudnud. Seal ei olnud aga peale wäikse Jüri Kuslapi, ehk Tiuksu, kedagi. Imelik oli küüdimehega poodi wõi kuhugi mujale läinud ja Tiuks istus üksipäini magadistoas oma sängi peal, luges wõi kirjutas midagi, kuna ta, selg ukse poole, oma töö üle kössi oli wajunud. „Tere!“ ütles Arno sisse astudes. „Tere!“ wastas teine waewalt kuuldawalt, waatas korra tuleja poole, ja wajus jälle endisesse olekusse. Tiuks rehkendas. Põlwedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahwel, kuna ülesannete raamat teise woodi serwa peal tema ees lahti oli. „Mis sa teed siin?“ küsis Arno lähemale tulles. „Rehkendust, homseks.“ „Kas üksipäini oledki?“ „Ei. Imelik läks poodi.“ „Kas rehkendus tuleb wälja?“ „Ei.“ „Ei tule? Mis tal on siis? Mina põle teda küll weel waadanud, aga mis tal s' ikke on. Sa ei mõista teha.“ Tiuks krimpsutas nägu, ohkas korra, pani siis tahwli kõrwale ja wõttis rehkenduse raamatu kätte. „Pane mulle see siit ümber,“ ütles ta ja hoidis näpu ülesande numbri juures. Arno pani rehkenduse ümber ja mõtles pisut. Kui raske oli teisel nii elada, kui tal iga wähema asja juures tõlkijat tarwis läks. „Ahah,“ ütles Tiuks, wõttis tahwli kätte, kustutas sealt kõik enne kirjutatud numbrid maha ja {{psa|hak|hakkas}} <section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> cxshu6z2de1q08omq9guewgr62xg5yi 60118 60110 2026-07-28T04:32:36Z Ojassaar 4182 60118 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk10"/>Koju! Sest kodus igaüks kuulsam, ahju peal ausam. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>{{keskel|{{suurem|XI.}}}} Samal õhtupoolikul ja umbes samal ajal wõitlesid klassitoas kaks koolipoissi. Arno Tali tuli peale lõunat koolitoa juurde waatama, kas juba palju poissa kodust tagasi on jõudnud. Seal ei olnud aga peale wäikse Jüri Kuslapi, ehk Tiuksu, kedagi. Imelik oli küüdimehega poodi wõi kuhugi mujale läinud ja Tiuks istus üksipäini magadistoas oma sängi peal, luges wõi kirjutas midagi, kuna ta, selg ukse poole, oma töö üle kössi oli wajunud. „Tere!“ ütles Arno sisse astudes. „Tere!“ wastas teine waewalt kuuldawalt, waatas korra tuleja poole, ja wajus jälle endisesse olekusse. Tiuks rehkendas. Põlwedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahwel, kuna ülesannete raamat teise woodi serwa peal tema ees lahti oli. „Mis sa teed siin?“ küsis Arno lähemale tulles. „Rehkendust, homseks.“ „Kas üksipäini oledki?“ „Ei. Imelik läks poodi.“ „Kas rehkendus tuleb wälja?“ „Ei.“ „Ei tule? Mis tal on siis? Mina põle teda küll weel waadanud, aga mis tal s' ikke on. Sa ei mõista teha.“ Tiuks krimpsutas nägu, ohkas korra, pani siis tahwli kõrwale ja wõttis rehkenduse raamatu kätte. „Pane mulle see siit ümber,“ ütles ta ja hoidis näpu ülesande numbri juures. Arno pani rehkenduse ümber ja mõtles pisut. Kui raske oli teisel nii elada, kui tal iga wähema asja juures tõlkijat tarwis läks. „Ahah,“ ütles Tiuks, wõttis tahwli kätte, kustutas sealt kõik enne kirjutatud numbrid maha ja {{psa|hak|hakkas,}} <section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> 7zl53f5vfa2y9yofycavenh8tvjkjjr 60120 60118 2026-07-28T04:35:18Z Ojassaar 4182 60120 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk10"/>Koju! Sest kodus igaüks kuulsam, ahju peal ausam. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>{{keskel|{{suurem|XI.}}}} Samal õhtupoolikul ja umbes samal ajal wõitlesid klassitoas kaks koolipoissi. Arno Tali tuli peale lõunat koolitoa juurde waatama, kas juba palju poissa kodust tagasi on jõudnud. Seal ei olnud aga peale wäikse Jüri Kuslapi, ehk Tiuksu, kedagi. Imelik oli küüdimehega poodi wõi kuhugi mujale läinud ja Tiuks istus üksipäini magadistoas oma sängi peal, luges wõi kirjutas midagi, kuna ta, selg ukse poole, oma töö üle kössi oli wajunud. „Tere!“ ütles Arno sisse astudes. „Tere!“ wastas teine waewalt kuuldawalt, waatas korra tuleja poole, ja wajus jälle endisesse olekusse. Tiuks rehkendas. Põlwedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahwel, kuna ülesannete raamat teise woodi serwa peal tema ees lahti oli. „Mis sa teed siin?“ küsis Arno lähemale tulles. „Rehkendust, homseks.“ „Kas üksipäini oledki?“ „Ei. Imelik läks poodi.“ „Kas rehkendus tuleb wälja?“ „Ei.“ „Ei tule? Mis tal on siis? Mina põle teda küll weel waadanud, aga mis tal s' ikke on. Sa ei mõista teha.“ Tiuks krimpsutas nägu, ohkas korra, pani siis tahwli kõrwale ja wõttis rehkenduse raamatu kätte. „Pane mulle see siit ümber,“ ütles ta ja hoidis näpu ülesande numbri juures. Arno pani rehkenduse ümber ja mõtles pisut. Kui raske oli teisel nii elada, kui tal iga wähema asja juures tõlkijat tarwis läks. „Ahah,“ ütles Tiuks, wõttis tahwli kätte, kustutas sealt kõik enne kirjutatud numbrid maha ja {{psa|hak|hakkas}} <section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> cxshu6z2de1q08omq9guewgr62xg5yi 60122 60120 2026-07-28T04:40:25Z Ojassaar 4182 60122 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk10"/>Koju! Sest kodus igaüks kuulsam, ahju peal ausam. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>{{keskel|{{suurem|XI.}}}} Samal õhtupoolikul ja umbes samal ajal wõitlesid klassitoas kaks koolipoissi. Arno Tali tuli peale lõunat koolitoa juurde waatama, kas juba palju poissa kodust tagasi on jõudnud. Seal ei olnud aga peale wäikse Jüri Kuslapi, ehk Tiuksu, kedagi. Imelik oli küüdimehega poodi wõi kuhugi mujale läinud ja Tiuks istus üksipäini magadistoas oma sängi peal, luges wõi kirjutas midagi, kuna ta, selg ukse poole, oma töö üle kössi oli wajunud. „Tere!“ ütles Arno sisse astudes. „Tere!“ wastas teine waewalt kuuldawalt, waatas korra tuleja poole, ja wajus jälle endisesse olekusse. Tiuks rehkendas. Põlwedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahwel, kuna ülesannete raamat teise woodi serwa peal tema ees lahti oli. „Mis sa teed siin?“ küsis Arno lähemale tulles. „Rehkendust, homseks.“ „Kas üksipäini oledki?“ „Ei. Imelik läks poodi.“ „Kas rehkendus tuleb wälja?“ „Ei.“ „Ei tule? Mis tal on siis? Mina põle teda küll weel waadanud, aga mis tal s' ikke on. Sa ei mõista teha.“ Tiuks krimpsutas nägu, ohkas korra, pani siis tahwli kõrwale ja wõttis rehkenduse raamatu kätte. „Pane mulle see siit ümber,“ ütles ta ja hoidis näpu ülesande numbri juures. Arno pani rehkenduse ümber ja mõtles pisut. Kui raske oli teisel nii elada, kui tal iga wähema asja juures tõlkijat tarwis läks. „Ahah,“ ütles Tiuks, wõttis tahwli kätte, kustutas sealt kõik enne kirjutatud numbrid maha ja {{psa|hak|hakkas}}<section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> kk60d7jgyo62qmznkhd9y6hadvm5xf2 60124 60122 2026-07-28T04:41:07Z Ojassaar 4182 60124 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk10"/>Koju! Sest kodus igaüks kuulsam, ahju peal ausam. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>{{keskel|{{suurem|XI.}}}} Samal õhtupoolikul ja umbes samal ajal wõitlesid klassitoas kaks koolipoissi. Arno Tali tuli peale lõunat koolitoa juurde waatama, kas juba palju poissa kodust tagasi on jõudnud. Seal ei olnud aga peale wäikse Jüri Kuslapi, ehk Tiuksu, kedagi. Imelik oli küüdimehega poodi wõi kuhugi mujale läinud ja Tiuks istus üksipäini magadistoas oma sängi peal, luges wõi kirjutas midagi, kuna ta, selg ukse poole, oma töö üle kössi oli wajunud. „Tere!“ ütles Arno sisse astudes. „Tere!“ wastas teine waewalt kuuldawalt, waatas korra tuleja poole, ja wajus jälle endisesse olekusse. Tiuks rehkendas. Põlwedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahwel, kuna ülesannete raamat teise woodi serwa peal tema ees lahti oli. „Mis sa teed siin?“ küsis Arno lähemale tulles. „Rehkendust, homseks.“ „Kas üksipäini oledki?“ „Ei. Imelik läks poodi.“ „Kas rehkendus tuleb wälja?“ „Ei.“ „Ei tule? Mis tal on siis? Mina põle teda küll weel waadanud, aga mis tal s' ikke on. Sa ei mõista teha.“ Tiuks krimpsutas nägu, ohkas korra, pani siis tahwli kõrwale ja wõttis rehkenduse raamatu kätte. „Pane mulle see siit ümber,“ ütles ta ja hoidis näpu ülesande numbri juures. Arno pani rehkenduse ümber ja mõtles pisut. Kui raske oli teisel nii elada, kui tal iga wähema asja juures tõlkijat tarwis läks. „Ahah,“ ütles Tiuks, wõttis tahwli kätte, kustutas sealt kõik enne kirjutatud numbrid maha ja {{psa|hak|hakkas,}}<section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> lg19bqkhgo5nmorhrwpsawvyyj2d4bl 102 25319 60111 2026-07-28T04:17:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60111 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|kas|hakkas}}, näppu rida-realt ülesande arwude juures hoides, uuesti rehkendama. Lühikene, halb krihwliots tema peenikeste sõrmede wahel kriiksus wastu tahwlit ja ajas Arnol kananaha ihu peale, kuid teine ei teinud sellest wäljagi, waid kirjutas arwu arwu juurde, tõmbas kriipsusid ja rehkendas silmi pilgutamata edasi. „Ei, sa ei saa ta'ga wist toime,“ ütles Arno, kui ta tükk aega Kuslapi toimetust pealt oli waatanud. „Too siia, las' ma aitan!“ Ta wõttis tahwli serwast kinni ja oli kindel, et teine tahwli käest ära annab. Tiuks ei pidanud ka iseäranis wastu; ta nõlwus ühes tahwliga Arno poole, aga töötas, ilma et ta kaaslast kui ka selle sõnu tähele oleks pannud, edasi. Alles siis, kui Arno tahwli juba peaaegu terweni oma kätte oli wõtnud, ja temal halb oli kirjutada, tõmbas ta selle järsku oma põlwedele tagasi. „Noh, kui sa just ei taha,“ ütles Arno pool pahaselt, „tee siis ise.“ Seepeale läks ta pikkamisi klassituppa ja waatas aknast wälja jõe poole. Ikka weel talw. Ja jõge ei ole ikka weel näha; ainult puude ja põõsaste read kallastel lasksid aimata, kus ta oma wäsimata käiku jääkoore all edasi käis. Aga seal, kaugemal, pilliroo juures... Kas ei mustanud seal juba jäätus, nagu sügisel, kui Teele ja tema wette kukkusid. Seal oli midagi iseäralikku, mida süda-talwel mitte näha ei olnud. Seal oli ka õpetaja koolipoiste parw, see õnnetu parw, mille pärast ta nii palju muret oli tunnud. Mispärast muretses ta seekord nii palju? Nojaa, oli ju mispärast muretseda: Lible näituseks... Mis oleks Liblest saanud, kui ta lahti oleks lastud? Kui hea oli siis olla, kui see parwe lugu juba kaelast ära oli. Aga ei! Seda olita haiguse ajal ainult arwanud, et siis hea oleks; waewalt sai ta kooli tagasi, kui juba uued mured tulid. Häda-reo läheb<noinclude><references/></noinclude> s5sr3lizlbp44pjrzk4je36ms4mf2x9 60112 60111 2026-07-28T04:18:18Z Ojassaar 4182 60112 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|kas,|hakkas,}} näppu rida-realt ülesande arwude juures hoides, uuesti rehkendama. Lühikene, halb krihwliots tema peenikeste sõrmede wahel kriiksus wastu tahwlit ja ajas Arnol kananaha ihu peale, kuid teine ei teinud sellest wäljagi, waid kirjutas arwu arwu juurde, tõmbas kriipsusid ja rehkendas silmi pilgutamata edasi. „Ei, sa ei saa ta'ga wist toime,“ ütles Arno, kui ta tükk aega Kuslapi toimetust pealt oli waatanud. „Too siia, las' ma aitan!“ Ta wõttis tahwli serwast kinni ja oli kindel, et teine tahwli käest ära annab. Tiuks ei pidanud ka iseäranis wastu; ta nõlwus ühes tahwliga Arno poole, aga töötas, ilma et ta kaaslast kui ka selle sõnu tähele oleks pannud, edasi. Alles siis, kui Arno tahwli juba peaaegu terweni oma kätte oli wõtnud, ja temal halb oli kirjutada, tõmbas ta selle järsku oma põlwedele tagasi. „Noh, kui sa just ei taha,“ ütles Arno pool pahaselt, „tee siis ise.“ Seepeale läks ta pikkamisi klassituppa ja waatas aknast wälja jõe poole. Ikka weel talw. Ja jõge ei ole ikka weel näha; ainult puude ja põõsaste read kallastel lasksid aimata, kus ta oma wäsimata käiku jääkoore all edasi käis. Aga seal, kaugemal, pilliroo juures... Kas ei mustanud seal juba jäätus, nagu sügisel, kui Teele ja tema wette kukkusid. Seal oli midagi iseäralikku, mida süda-talwel mitte näha ei olnud. Seal oli ka õpetaja koolipoiste parw, see õnnetu parw, mille pärast ta nii palju muret oli tunnud. Mispärast muretses ta seekord nii palju? Nojaa, oli ju mispärast muretseda: Lible näituseks... Mis oleks Liblest saanud, kui ta lahti oleks lastud? Kui hea oli siis olla, kui see parwe lugu juba kaelast ära oli. Aga ei! Seda olita haiguse ajal ainult arwanud, et siis hea oleks; waewalt sai ta kooli tagasi, kui juba uued mured tulid. Häda-reo läheb<noinclude><references/></noinclude> qwbzbrk8w5v17pjm6z96dvwqqpwnorr 60121 60112 2026-07-28T04:35:46Z Ojassaar 4182 60121 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|kas|hakkas}}, näppu rida-realt ülesande arwude juures hoides, uuesti rehkendama. Lühikene, halb krihwliots tema peenikeste sõrmede wahel kriiksus wastu tahwlit ja ajas Arnol kananaha ihu peale, kuid teine ei teinud sellest wäljagi, waid kirjutas arwu arwu juurde, tõmbas kriipsusid ja rehkendas silmi pilgutamata edasi. „Ei, sa ei saa ta'ga wist toime,“ ütles Arno, kui ta tükk aega Kuslapi toimetust pealt oli waatanud. „Too siia, las' ma aitan!“ Ta wõttis tahwli serwast kinni ja oli kindel, et teine tahwli käest ära annab. Tiuks ei pidanud ka iseäranis wastu; ta nõlwus ühes tahwliga Arno poole, aga töötas, ilma et ta kaaslast kui ka selle sõnu tähele oleks pannud, edasi. Alles siis, kui Arno tahwli juba peaaegu terweni oma kätte oli wõtnud, ja temal halb oli kirjutada, tõmbas ta selle järsku oma põlwedele tagasi. „Noh, kui sa just ei taha,“ ütles Arno pool pahaselt, „tee siis ise.“ Seepeale läks ta pikkamisi klassituppa ja waatas aknast wälja jõe poole. Ikka weel talw. Ja jõge ei ole ikka weel näha; ainult puude ja põõsaste read kallastel lasksid aimata, kus ta oma wäsimata käiku jääkoore all edasi käis. Aga seal, kaugemal, pilliroo juures... Kas ei mustanud seal juba jäätus, nagu sügisel, kui Teele ja tema wette kukkusid. Seal oli midagi iseäralikku, mida süda-talwel mitte näha ei olnud. Seal oli ka õpetaja koolipoiste parw, see õnnetu parw, mille pärast ta nii palju muret oli tunnud. Mispärast muretses ta seekord nii palju? Nojaa, oli ju mispärast muretseda: Lible näituseks... Mis oleks Liblest saanud, kui ta lahti oleks lastud? Kui hea oli siis olla, kui see parwe lugu juba kaelast ära oli. Aga ei! Seda olita haiguse ajal ainult arwanud, et siis hea oleks; waewalt sai ta kooli tagasi, kui juba uued mured tulid. Häda-reo läheb<noinclude><references/></noinclude> s5sr3lizlbp44pjrzk4je36ms4mf2x9 60123 60121 2026-07-28T04:40:56Z Ojassaar 4182 60123 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|kas,|hakkas,}} näppu rida-realt ülesande arwude juures hoides, uuesti rehkendama. Lühikene, halb krihwliots tema peenikeste sõrmede wahel kriiksus wastu tahwlit ja ajas Arnol kananaha ihu peale, kuid teine ei teinud sellest wäljagi, waid kirjutas arwu arwu juurde, tõmbas kriipsusid ja rehkendas silmi pilgutamata edasi. „Ei, sa ei saa ta'ga wist toime,“ ütles Arno, kui ta tükk aega Kuslapi toimetust pealt oli waatanud. „Too siia, las' ma aitan!“ Ta wõttis tahwli serwast kinni ja oli kindel, et teine tahwli käest ära annab. Tiuks ei pidanud ka iseäranis wastu; ta nõlwus ühes tahwliga Arno poole, aga töötas, ilma et ta kaaslast kui ka selle sõnu tähele oleks pannud, edasi. Alles siis, kui Arno tahwli juba peaaegu terweni oma kätte oli wõtnud, ja temal halb oli kirjutada, tõmbas ta selle järsku oma põlwedele tagasi. „Noh, kui sa just ei taha,“ ütles Arno pool pahaselt, „tee siis ise.“ Seepeale läks ta pikkamisi klassituppa ja waatas aknast wälja jõe poole. Ikka weel talw. Ja jõge ei ole ikka weel näha; ainult puude ja põõsaste read kallastel lasksid aimata, kus ta oma wäsimata käiku jääkoore all edasi käis. Aga seal, kaugemal, pilliroo juures... Kas ei mustanud seal juba jäätus, nagu sügisel, kui Teele ja tema wette kukkusid. Seal oli midagi iseäralikku, mida süda-talwel mitte näha ei olnud. Seal oli ka õpetaja koolipoiste parw, see õnnetu parw, mille pärast ta nii palju muret oli tunnud. Mispärast muretses ta seekord nii palju? Nojaa, oli ju mispärast muretseda: Lible näituseks... Mis oleks Liblest saanud, kui ta lahti oleks lastud? Kui hea oli siis olla, kui see parwe lugu juba kaelast ära oli. Aga ei! Seda olita haiguse ajal ainult arwanud, et siis hea oleks; waewalt sai ta kooli tagasi, kui juba uued mured tulid. Häda-reo läheb<noinclude><references/></noinclude> qwbzbrk8w5v17pjm6z96dvwqqpwnorr 102 25320 60113 2026-07-28T04:20:54Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60113 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ikka ees ära, mine sa kuhu sa tahad — Kas polnud Liblel õigus, kui ta seda ütles? Arno tegi akna lahti ja nõjatas rinnuli aknalaua peale. Jaja, sealt jõe poolt... sealt tulid esimesed kewade sõnumid... Sealt wist hakkaski kewade peale ja läks edasi, sooja ja päikesepaistet ühes tuues... Ja muru, ja lillesid, ja õisi, palju lillesid ja õisi ühes tuues. Kas ei olnud õhuski juba kewade lõhna tunda? Wähe-wähe, waewalt arusaadawalt, on seda tunda, aga tema, Arno, tunneb siiski. Kewade lõhna tunnewad praegu weel wähesed, wõib olla mitte keegi, aga Arno tunneb seda. Ta on tulemas, ta on juba teel meie juurde — Tule ruttu, kewade! Klassitoas nagu käis keegi ja justkui oleks teda, Arnot, hõigatud. Arno pööris ümber ja waatas. Ühtegi hingelist polnud näha, ainult teiselpool maja otsas käidi ustest ja kostsid nõrgad, waewalt kuuldawad hääled. Klassitoa wana seinakell tiksus aeglaselt ja nukralt, nagu oleks ta omast pikast east wäsinud. Koolipoiste kappide ja kastide all piiksusid hiired ja ajasid üksteist krabinal taga. „Nii saab klassituba harwa näha,“ mõtles Arno, „homme, sel ajal, on siin juba niipalju kära, et küll saab. Toots ise lõugab mitme mehe eest. Ja mitte Toots üksi, waid paljud lõugawad. Mitmed on endale nagu kohuseks teinud wahetunni ajal karjuda, teistele wõmmusid selga jagada ja üksteist raamatutega peksta.“ Arno meelest oli niisugune märatsemine imelik. Korra oli ta teistele järel teha katsunud, oli paar korda hõisates ümber laudade jooksnud, ja see oli talle nii pentsik näidanud, et ta häbenedes wait jäi ja waikselt oma kohale istus. Tema ei pidanud waikseid poissa kärategijaist sugugi paremaks, kuid waikseist sai ta aru, miks need waikisid; mis lõbu aga käratsemisest tunti, seda ei suutnud ta endale ära seletada. Oleks ainult tema enese, Tiuksu, ja Tõnissoni laadi<noinclude><references/></noinclude> dads2lwteq4j85er88icr46ncysh7pq 102 25321 60114 2026-07-28T04:23:19Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60114 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>mehed klassis olnud, oleks muidugi kärbse lendamist tihti kuulda wõinud, aga wist oleks siis igawam olnud. Arno pani akna kinni ja läks magadistuppa tagasi. Seal istus Tiuks endiselt ülesande kallal, just nagu oleks ta oma kössis olekus ära kiwinenud. „Kas ikke weel ei saa?“ küsis ta ja tõi, ilma wastust ootamata, klassitoast esimese kättepuutuwa tahwli, istus sellega Tiuksu kõrwale ja hakkas rehkendama. Tükk aega ei olnud magadistoas muud kuulda kui krihwlite krõbinat, siis sülitas Arno pahaselt oma tahwli peale, kustutas kõik seni kirjutatud numbrid maha, ja algas uuesti. Tiuks tõstis pea üles, ja tema kahwatule näole tekkis midagi kahjurõõmsa naeratuse sarnast. „Mis sa wahid!“ käratas Arno, kes teise waadet wäga hästi märkas. „Mina teen ta ikke warsti walmis, sina aga pusid siin juba pool tundi ja ei saa edasi ega tagasi.“ „No tee walmis,“ wastas Kuslap tasa. „No teen jah, küll sa nääd!“ Ja jälle oli waikus. Kuslap ei kirjutanud enam ühtesoodu edasi, nagu enne; peale mõne üksiku arwu, mis ta tahwli nurka tegi, pidas ta wahet, pigistas ühe silma kinni, näris krihwliotsa ja wahtis mõttes enese ette. Arno selle asemel töötas täie hooga, aga kustutas tihti kõik tehtud töö jälle maha. Nähtawasti tikkus kärsitus temast wõimust saama, sest punased plekid tema palgedel ei tunnistanud kunagi head. Ta püüdis rehkendusest wägisi, nagu jõuga, üle saada. Seal läks Tiuksu nägu korraga elawaks, näis, nagu kuulataks ta kellegi sala juttu — kellegi sala juttu, keda ennast näha ei olnud. Wõib olla, oli see tema kaitsewaim, kes sel silmapilgul temale ülesande suurt saladust awaldas. Siis pööris ta kähku naabri poole ja küsis: „Kas tuleb wälja?“<noinclude><references/></noinclude> jyratoc5esspnobqzmbajac58i1c4pc 102 25322 60115 2026-07-28T04:25:33Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60115 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Küll ta tuleb, ära sa minu ette muretse, katsu kuda sa ise õigeks saad,“ wastas see pahaselt. „Minul on walmis.“ „Näita siia!“ Arno waatas umbusklikult teise tahwli peale. Seal ei olnud ka tõesti midagi, millest näha oleks wõinud, et rehkendus walmis oli. „Siin ei ole, aga ma tean nüid, kuda teha tuleb,“ ütles Tiuks. „Paljugi mis sa tead!“ Uuesti wajusid mõlemad wõistlejad kumargile oma tahwlite üle, ja Arno ei jõudnud eneses wiha kuidagi maha suruda halli mehikese wastu, kes tema kõrwal istus ja oma riietest winget suitsusegast lehku wälja saatis. See tahtis temast targem olla ja ülesandega ennem walmis saada! Seda ei tohtinud olla! Siis... Ta nägi üheainsa pilguga, mis Tiuks tegi. See oligi see terwe konks selle ülesande juures; nüüd teadis ta isegi, kuidas edasi teha, ja ruttu, nagu kihutaks teda keegi taga, hakkas ta sealt edasi tegema, kust ta Tiuksult õige tee salaja kätte oli saanud. Kuid suures ärewuses tegi ta ka seal wea sisse, kus ta enese kindla arwas olewat; kustutas, algas uuesti, arwas küll weel, et ta enne Tiuksu walmis saab, aga seal kõlas tema kõrwa ääres imelik peenike hääl, nagu oleks hiir klassitoas piiksatanud: „Walmis!“ Arno oleks kooliwenda hea meelega löönud. Alles tüki aja pärast, kui ta mõned ilma mingi tähenduseta arwud tahwlile oli kriipsutanud (ülesannet lõpuni walmis teha ei olnud ju nüüd enam mingit mõtet), wastas ta: „Mõni asi, nää mul kah!“ Tiuks waatas, nokutas peaga ja tähendas: „Nojah, seesama üks koht jah, see pidas kinni, muidu oleks ta mul juba ammu walmis olnd.“ Teisel ei olnud aga enam lusti renkendusest kõnelda, selle asemel küsis ta järsku:<noinclude><references/></noinclude> mrr5hxcsq9sxw6uu35qxvjqsndihopf 102 25323 60116 2026-07-28T04:29:10Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60116 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kas teie saunal korsten on?“ Kuslap wahtis Arnole silmapilgu aega otsa ja wastas siis süüdlase häälega: „Ei ole,“ „Sellepärast on su riietel suitsu hais juures.“ Kuslap ei wastanud. Wist leidis ta selle üsna loomuliku olewat, elas ta ju alati suitsus, nii kaugele kui tema mälestus tagasi ulatas. „Kas ei ole imelik,“ küsis Arno uuesti, „et klassituba praegu nii tühi ja wagane on, aga homme seda lärmi seal ära kuulata ei jõua?“ Ja kui teine wastuse asemel ainult nägu krimpsutas ja mokki liigutas, küsis ta weel kord: „No ütle siis, kas on imelik wõi ei ole?“ „Ei ole,“ wastas nüüd küsitaw. „Klass on tühi, pingid on tühjad...“ arutas Arno mõttes edasi, „ka see pink, kus Teele istub, on praegu tühi. Aga homme istub seal Teele...“ Lüli-lülilt läks mõtete ahel edasi. Järsku haaras Arno Kuslapi käewarrest kinnija pigistas nii kõwasti, et teine walu käes küüru kiskus. „Seda rehkendust ei tohi sa Imelikule näidata,“ ütles ta. „Ülepea ei tohi sa Imelikule enam ühtegi rehkendust näidata.“ „Miks?“ „Ei tohi, kas mõistad. Las ta teeb ise.“ „Ta ei mõista.“ „Siis jätku tegemata, aga sina ei tohi näidata. Ega sa ei näita?“ Wastuse asemel krimpsutas Kuslap nägu ja katsus käewart wabastada. „Sa ei tohi temale rehkendusi näidata,“ algas Arno uue hooga ja pigistas oma kaaslase peenikest käewart ikka kõwemini, „ei tohi! Kui sa Imelikule rehkendusi näitad ja enda pealt ära kirjutada lased, siis... siis löön ma sind. Ja kaeban kooliõpetajale ka. Ja siis aetakse sind koolist minema. Sa ära näita talle midagi. Mis siis, kui ta ei mõista, jätku<noinclude><references/></noinclude> m02dotw0pkxz00ei8kltg53mr299dgk 102 25324 60117 2026-07-28T04:31:23Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk11"/>tegemata ja istugu kinni, mis see sinu asi on. Ega sa ei näita?“ „Näitan.“ „Näitad? Mispärast sa näitad? Sa ei tohi näidata. Ma löön sind praegu, kui sa näitad. Ma löön!“ Arno ärgitas. Kuslap tõmbas enese küüru ja pigistas silmad kinni, nagu kass. Suuremad, kui Arno arwata wõis, olid põhjused, mispärast Jüri Kuslap Jaan Imelikku kooli asjades aitas ja ka muidu, nagu söögitegemises, asemekohendamises, pesuwee toomise...' 60117 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk11"/>tegemata ja istugu kinni, mis see sinu asi on. Ega sa ei näita?“ „Näitan.“ „Näitad? Mispärast sa näitad? Sa ei tohi näidata. Ma löön sind praegu, kui sa näitad. Ma löön!“ Arno ärgitas. Kuslap tõmbas enese küüru ja pigistas silmad kinni, nagu kass. Suuremad, kui Arno arwata wõis, olid põhjused, mispärast Jüri Kuslap Jaan Imelikku kooli asjades aitas ja ka muidu, nagu söögitegemises, asemekohendamises, pesuwee toomises, igapidi tema teenija oli. Sellest ei oleks teda ükski ähwardus tagasi hoida jõudnud, nii kaua kui ta elas. „Ma löön sind, ma löön sind!“ Aga selle asemel et lüüa, wõttis Arno teise mõnnetust kaelast mõlema käega kinni ja pigistas. „kase lahti!“ kuugistas Kuslap. „Ei lase enne kui sa lubad, et sa Imelikule rehkendust ei näita. Kas ei näita?" Arno pigistas kõwemini. Õieti oleks ta nüüd õige kõwasti pigistama pidanud, sest... Suwel oli Arno ühel liblikal, keda ta kinni püüda tahtis, kogemata tiiwa küljest ära tõmmanud ja siis liblika ruttu ära tapnud, et loom ei waewleks... <section end="ptk11"/> <section begin="ptk12"/>XI. Eeskoja uks käis, keegi tuli klassituppa ja komp- sis lumiseid jalgu wastu põrandat. Arno kehast käis walus juga läbi, tal oli tund- mus, nagu ärkaks ta pahast unenäost üies, ja, et sellest rutemini lahti saada, tõukas ta Kuslapi enesest järsku eemale. Kuslapile poleks tõuget wajagi olnud; juba oli ta nurgas ju puges seljaga ikka edasi, nagu oleks ta seina sisse warjule tahtnud minna. Magadistuppa astus Imelik. Kogu maailmaga ja enesega wäga rahul olles ja kõik asjaolud ikka ja <section end="ptk12"/><noinclude><references/></noinclude> 9vqoz3njsrl3gs6ae0phpx8da39nee0 60125 60117 2026-07-28T04:43:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60125 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk11"/>tegemata ja istugu kinni, mis see sinu asi on. Ega sa ei näita?“ „Näitan.“ „Näitad? Mispärast sa näitad? Sa ei tohi näidata. Ma löön sind praegu, kui sa näitad. Ma löön!“ Arno ärgitas. Kuslap tõmbas enese küüru ja pigistas silmad kinni, nagu kass. Suuremad, kui Arno arwata wõis, olid põhjused, mispärast Jüri Kuslap Jaan Imelikku kooli asjades aitas ja ka muidu, nagu söögitegemises, asemekohendamises, pesuwee toomises, igapidi tema teenija oli. Sellest ei oleks teda ükski ähwardus tagasi hoida jõudnud, nii kaua kui ta elas. „Ma löön sind, ma löön sind!“ Aga selle asemel et lüüa, wõttis Arno teise mõnnetust kaelast mõlema käega kinni ja pigistas. „kase lahti!“ kuugistas Kuslap. „Ei lase enne kui sa lubad, et sa Imelikule rehkendust ei näita. Kas ei näita?" Arno pigistas kõwemini. Õieti oleks ta nüüd õige kõwasti pigistama pidanud, sest... Suwel oli Arno ühel liblikal, keda ta kinni püüda tahtis, kogemata tiiwa küljest ära tõmmanud ja siis liblika ruttu ära tapnud, et loom ei waewleks... <section end="ptk11"/> <section begin="ptk12"/>{{keskel|{{suurem|XII.}}}} Eeskoja uks käis, keegi tuli klassituppa ja kompsis lumiseid jalgu wastu põrandat. Arno kehast käis walus juga läbi, tal oli tundmus, nagu ärkaks ta pahast unenäost üies, ja, et sellest rutemini lahti saada, tõukas ta Kuslapi enesest järsku eemale. Kuslapile poleks tõuget wajagi olnud; juba oli ta nurgas ju puges seljaga ikka edasi, nagu oleks ta seina sisse warjule tahtnud minna. Magadistuppa astus Imelik. Kogu maailmaga ja enesega wäga rahul olles ja kõik asjaolud ikka ja <section end="ptk12"/><noinclude><references/></noinclude> hfuarnftw1lpvjws8unkkabs6tu28wk 60136 60125 2026-07-28T05:17:00Z Ojassaar 4182 60136 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk11"/>tegemata ja istugu kinni, mis see sinu asi on. Ega sa ei näita?“ „Näitan.“ „Näitad? Mispärast sa näitad? Sa ei tohi näidata. Ma löön sind praegu, kui sa näitad. Ma löön!“ Arno ärgitas. Kuslap tõmbas enese küüru ja pigistas silmad kinni, nagu kass. Suuremad, kui Arno arwata wõis, olid põhjused, mispärast Jüri Kuslap Jaan Imelikku kooli asjades aitas ja ka muidu, nagu söögitegemises, asemekohendamises, pesuwee toomises, igapidi tema teenija oli. Sellest ei oleks teda ükski ähwardus tagasi hoida jõudnud, nii kaua kui ta elas. „Ma löön sind, ma löön sind!“ Aga selle asemel et lüüa, wõttis Arno teise mõnnetust kaelast mõlema käega kinni ja pigistas. „kase lahti!“ kuugistas Kuslap. „Ei lase enne kui sa lubad, et sa Imelikule rehkendust ei näita. Kas ei näita?" Arno pigistas kõwemini. Õieti oleks ta nüüd õige kõwasti pigistama pidanud, sest... Suwel oli Arno ühel liblikal, keda ta kinni püüda tahtis, kogemata tiiwa küljest ära tõmmanud ja siis liblika ruttu ära tapnud, et loom ei waewleks... <section end="ptk11"/> <section begin="ptk12"/>{{keskel|{{suurem|XII.}}}} Eeskoja uks käis, keegi tuli klassituppa ja kompsis lumiseid jalgu wastu põrandat. Arno kehast käis walus juga läbi, tal oli tundmus, nagu ärkaks ta pahast unenäost üles, ja, et sellest rutemini lahti saada, tõukas ta Kuslapi enesest järsku eemale. Kuslapile poleks tõuget wajagi olnud; juba oli ta nurgas ju puges seljaga ikka edasi, nagu oleks ta seina sisse warjule tahtnud minna. Magadistuppa astus Imelik. Kogu maailmaga ja enesega wäga rahul olles ja kõik asjaolud ikka ja <section end="ptk12"/><noinclude><references/></noinclude> 26r1j45u1xtggw6fdnutq4xcmcsubnw 0 25325 60119 2026-07-28T04:34:00Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../X|X]] | järgmine=[[../XII|XII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=76 fromsection=ptk11 to=82 tosection=ptk11 />' 60119 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../X|X]] | järgmine=[[../XII|XII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=76 fromsection=ptk11 to=82 tosection=ptk11 /> dnahgnx4za9vw3yixax12s1kfu49rkw 102 25326 60126 2026-07-28T04:50:28Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60126 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>igal ajal täiesti korres leides, naeratas ta waikselt ja tuli pikkamisi tahapoole. „Nüüd,“ oli Arnol esimene mõte, „kaebab Kuslap Imelikule ära, ja siis wõtab see mind esile.“ Aga Kuslap ei mõtelnudki kaebada. Kuslap oli nurgas wait, nagu siil, ja ei teinud ainsamatki häält ega liigutust. Ei, Kuslap ei mõtelnud kellegi peale kaebada; see oli üsna loomulik, et temale igaüks liiga wõis teha, kes selleks lusti tundis, oli ju tema sauniku poeg, kes siia, rikkamate hulka, hoopis kogemata kombel oli sattunud. Mis õigust wõis tema omale siin nõuda; see oli ainult tema õnn, mida wähem tal teiste poolt kannatada tuli. „Noh, Tali, sina kah siin,“ ütles Imelik ja ulatas Arnole teretuseks käe. Kuid Arno oli sel silmapilgul ülesannete raamatu lehitsemisega nii ametis, et ta seda tähele ei pannud, ja Imelik leidis sellegi üsna korras olewat: kust wõis teine tema kätt näha, kui ta „tere“ ei ütelnud. „Kas kompwekki tahad?“ küsis ta ja kobas taskudes ringi. „Ma käisin sulasega poodis, sõime kompwekka ja jõime mõdu.“ „Säh, wõta!“ Wiimaste sõnadega wiskas ta mõned kompwekid Arno ette woodi peale ja pööris siis Kuslapi poole. „Noh, Tiugu, mis sa nii nurka oled pugenud, ega Tootsi siin ei ole, kes sind suuretüki tulega kõrwetaks. Tule wälja, kombut sööma. Waata!“ imelik wõttis taskust kompwekka ja hoidis nad Kuslapi poole sirutatud käe peal. „Tule, tule wälja, kulla mees, ega sa siil ei ole. Siilid roniwad päewa ajal nurka ja kolawad öösi ümber, sina oled ju ученикъ Паунверскаго приходскаго училища. Wõi läksite Taliga tülli? Sul on jälle niisuke tige nägu... Teil on mõlemil naljakad näod... Wiimati läksitegi tülli, mis? No siis olid küll suured tülitsejad koos, peab ütlema. Ärge te tehke, saab Toots kudagi kuulda, hakkab {{psa|pahan-|pahandama,}}<noinclude><references/></noinclude> c29swvpgl41o5svc07kch58dy70gim1 102 25327 60127 2026-07-28T04:54:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60127 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|dama,|pahandama,}} et tema leiwa käest ära wõtate, sest waadake, Tootsi igapäewane leib on ju tüli ja kakelus. Tema mehike palub wist küll iga õhtu ja hommiku — kui ta põrguline üleüldse palub — et: ‚Armas Taewa Isa, tee nii, et jälle üks mõnus karwakiskumine tuleb, sest küüsed sügelewad, et kudagi ära ei jõua kannatada!' Mis? Kas läksite tülli? No kui läksite siis läksite, tulge nüüd ja leppige ära, siis hakkame üheskoos kompwekka sööma. Mis? Ega te s' mõned wihmakassid ei ole, kes kaua wiha kisuwad. Kahju, et Tootsi siin ei ole, muidu küsiks tema käest indianlaste rahupiibu. Temal ikke niisugust kraami tagawaraks on, nagu ülepea kõiki asju, mis indianlastesse puutub, ehk kudagi muudwiisi koledad ja hirmuäratawad on. Mõtelge, poisid, eila tuleb sunnik, Toots ikke, minu juurde, wõtab taskust lihtsa, no peris hariliku loomakondi wälja ja ütleb, see olla koolja luu. ,Mis koolja luu,“ ütlen mina, ,see on ju looma kont.‘ ‚Ei, sa ei tea,‘ ütleb tema, ,see ei ole mitte looma kont, see on koolja luu; osta ära ja mine uue kuu esimese neljapäewa öösi, kella kaheteistkümne ajal, Rudiwere ja Paunwere risttee peale, pane ta sinna maha, küll sa siis näed, kuda ta sipleb, mõlemast otsast werist wahtu wälja ajab ja „Umbluu! Umbluu!“ karjub.‘ No kas põle totter waim, misukest lori ajab suust wälja, peris naerma ajab, pime, wahel. Aga mine ütle talle, et ta totter on, siis wastab kohe, et tema seda sealt ja sealt raamatust on lugenud. Ja mis tema kord lugenud on, selle juures on ta kaljukindel, et see ka tõesti nii oli. Tule, tule wälja, Tiugu, hakkame rahupiipu kiskuma ja lepime ära. Ma räägin teile siis weel ühe loo, kuda... Tule, Tiugu, mis sa jõllitad nurgas, kas sina jõuad iga weikse asja pärast nurgas seista. Sel kombel ei saa sa nurgast wäljagi, kui sa iga weikse asja pärast nii pahandad. Tule, ma mängin teile kannelt, ma õppisin nüüd kodus ühe uue, õige ilusa tüki. Trimptimptidi, trimptimptidi...“<noinclude><references/></noinclude> cxbopo0l0rq63s8z9nktdt2klxn825n 102 25328 60128 2026-07-28T04:57:16Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60128 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Kuid mõlemad, nii hästi Kuslap kui Tali, on wait. Kompwekid woodi peal seisawad puutumata, asjata raputab Imelik ka Kuslapi jagu peo peal. Nurgasoleja pilk nagu hakkab juba lahkemaks minema, aga Tali pale on pilwine, nagu oktoobri wihmane öö. Imelik ei tea mis teha, et pahuratest poistest asja saaks; temal endal on ütlemata hea tuju, ja wäga mõnus oleks kolmekesi ühes istuda, juttu puhuda ja kompwekka süüa. Oh, tema oleks walmis kompwekka juurdegi tooma, kui nad aga nurgast wälja tuleksid ja kõnelema hakkaksid. Kuslapist saab ta ju pikapeale jagu, seda ta teab, aga Tali, see on hoopis iselaadi poiss. See ei ole temaga nädalate kaupa kõnelnud, ja ülepea kõneleb ta hirmus wähe. See ei wõi teisiti olla: kas ollakse talle kodus wäga kuri, wõi on mõni muu mure, mis teda alati waewab. Wõi on ennejõulune haigus tema peale nii mõjunud; see ei ole nalja asi, kui inimene mitu nädalat elu ja surma wahel waagub. Ehk on ta praegugi weel haige? Tema, Imelik, on paar korda tähele pannud, nagu oleks Tali raske kuulmisega, aga ta wõis eksinud olla, ja mis oli sellel ennejõuluse haigusega ühist. „Tali!“ Oo, kui ta selle tasase hüüdmise ära kuulis, siis polnud raskest kuulmisest juttugi, ennem wõis seda Kuslapist ütelda, see laskis end wahel küll mitu korda hõigata, enne kui ta wastas. „Tali, sa tahad alati kandle mängu kuulata, oled isegi muusikamees ja... Ma mängin sulle kannelt, kas tahad?“ Imelik tõi klassitoast kandle, istus woodi peale ja hakkas mängima. Ja, see oli ilus. Ja kui Imeliku paksud, walkjad juuksesalgud talle mängimise ajal silmi peale langesid, ja kui ta neid pea raputusega ära tõrjus, ka see oli ilus. Peaaegu oleks Arno mängija juurde läinud ja teda kaua, kaua mängida palunud, aga pidi ta siis<noinclude><references/></noinclude> 8umhydktp6gjlj0uw7x1jp3zzbijo6u 102 25329 60129 2026-07-28T04:59:41Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60129 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>minema ja lausa tunnistama, et ka Jaan Imelik millegi asja peale meister oli? Jaan Imelik oli ju laiskworst, kes kuhugile ei kõlbanud. Aga mida kauem ta mängis, seda rohkem sulasid kuulajate südamed. Kuslap liigutas end nurgas. Juba tõusis Arno üles, et mängijale lähemale istuda ja talle midagi sõbralikku ütelda, seal aga lendas tige wari üle tema palge, ja enre kui Imelik tema liigutust tähele oleks pannud, wõttis ta woodi pealt kompwekid ja wiskas mängijale näkku. „Mispärast sa nii teed?“ ütles Imelik, mängu seisma jättes ja teisele tõsiselt otsa waadates. „Mina ei taha neid,“ paristas Arno ruttu ja läks näost punaseks. „Söö ise, kui tahad, mina ei wõta.“ „Ei wõta — ei wõta, aga mis sa s' wiskad!“ „Wiskan sellepärast, et sa Kuslapi pealt ära kirjutad. Sina ei tohi teise pealt ära kirjutada, sa tead seda küll!“ „Mis see sinu asi on.“ „On aga minu asi. Kui sa weel korra ära kirjutad, lähen kohe ja kaeban kooliõpetajale.“ „Mine kaeba, kas ma keelan.“ „Kaeban jah.“ „Kaeba, kaeba.“ Imelik lükkas kandle peale kukkunud kompwekid kõrwale, raputas ühe, mis kandle sisse oli sattunud, wälja, tõmbas mõne korra üle keelte, ja mängis tasa edasi. Arno läks ühtelugu punasemaks, kaua tagasihoitud waen Imeliku wastu wõttis temas enam ja enam maad. Nüüd wihastas teda weel teise arusaamata rahu, millega ta tema ähwardused wastu wõttis. „Aga siis aetakse sind siit minema,“ algas ta uuesti, ärituse pärast wärisewa häälega, milles nutuline toon end selgesti tunda andis. See oli tema wiimne trump, millega ta teist hirmutada wõis; kui seegi ei mõjunud, siis... Jah, mis wõis ta siis weel teha? Juba seegi oli inetu, et ta pakutud kompwekid teisele wastu silmi wiskasja kaebama lubas minna.<noinclude><references/></noinclude> kg2p88kg8q7db9t7b4myjyqohpg9e8v 102 25330 60130 2026-07-28T05:02:12Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60130 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Mis siis, — kui aetakse, siis aetakse,“ wastas Imelik, „mis see sinu mure on. Kui sa juba kord kaebama lähed, siis on sul ju seda parem, mida halwemasti minul läheb. Aga ma ei usu, et mind sellepärast ära aetakse, seda teewad peale minu paljud teised kah, ja kooliõpetaja teab wäga hästi, et wahel teiste pealt ära kirjutatakse. See on alati nii olnud ja jäeb kah. Kas n'd kõik hakkawad, wõi saawadki ise rehkendusi teha — seda põle ollagi. Ega s' kõik nii targad ei ole, nagu sina, et nad kõiki koolitöösid ise saawad teha. Ja kui aetakse, siis aetakse; eks siis lähe kah. Ega siis sellepärast weel...“ Ta lõi käega ja naeratas. Nojah, kui aeti, siis aeti. Mis seal siis nii iseäralikku oli: koolisid on ilmas küllalt. Näe, juba praegugi oli ta kolmandas koolis — ja mis tal häda oli? Kuidagi ikka läbi saab. Oh, Jaan Imelik saab igalpool läbi, peaasi — hädatseda ei maksa. Läheb, wõtab oma kandle ja Tiugu ühes ja elab jälle. Ega s' igalpool niisugusid halbu poissa ole, kes kadeduse wõi kes teab mispärast kaebama lähewad. Ärakirjutamise pärast ei kaebatagi palju kunagi, see on rohkem siis, kui haiget tehakse wõi raamatuid lõhutakse, ehk kui midagi ära kaob, wõi nii... Kes teab, mis selle Tali sisse oli tükkinud, et ta korraga nii tigedaks läks. Seda poleks temast enne uskudagi wõinud, ja seni oli ta temast ainult head kuulnud. Koolis liikus jutt, et ta sügisel Tõnissoni ja kellamehe Lible eest õige südilt wälja olla astunud, wõi midagi sellesarnast; igatahes olla ta neile palju kasu toonud, kuna kellamees ainult tema tõttu oma kohale tagasi saanud ja Tõnisson kooli edasi jäetud. „Nojah,“ ütles ta, kätt kandle peale pannes ja ilma mingi waenluseta Arno poole waadates, „kui see just nii peab olema, ütle siis pealegi, et ma Kuslapist ära kirjutan; kui sa aga sellega endale paha ei tee: waata, kuda Kiirt pilgatakse ja naerdakse,<noinclude><references/></noinclude> 2u4e8xp7jpxa0wodnn3b3k35e4e75qc 102 25331 60131 2026-07-28T05:05:13Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60131 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>et ta teiste peale kaebamas käib. Nii wõiwad nad siis sinuga kah teha.“ Ja end ühes kandlega Arno poole nihutades, ja oma siniste silmadega otse Arno silmadesse waadates, küsis ta: „Ütle, mis ma sulle kurja olen teinud, et sa minu peale nii pahane oled?“ „Sa ei ole mulle midagi teinud,“ wastas Arno, waatas maha ja lisas siis tasa, peaaegu sosinal juurde: „aga ära kirjutada sa ei tohi.“ „Mispärast? Mispärast siis just mina ei tohi, ja teised tohiwad?“ „Ei tohi, noh.“ „Aga kui ma siiski kirjutan?“ „Siis —“ „Siis kaebad ära?“ „Jah.“ Imelik naeratas. „Kas sa oled ennemalt kunagi kellegi peale kaebanud?“ „Olen.“ Imelik mõõtis Arnot küsiwa pilguga ja naeratas jälle. — Waletas! Polnud ta kellegi peale kaebamas käinud ja ei lähe ka kunagi. See poiss oli täna lihtsalt halwas tujus ja noris esimese kokkupuutujaga tüli; nii oli ta siis ka Tiuksuga tülli sattunud. Oli ikka õigus, nagu ta juba enne oli arwanud, et Talile kodus wäga kuri oldi. Pealegi olid ju kaebajad kohe tunda, aga sellel poisil ei olnud kaebaja nägugi. Tali oli täna lihtsalt pahur, muud midagi. Nüüd sai ta temast aru, enne oleks teise peale peaaegu pahaseks saanud. Ja kui ta kandle ära oli pannud ja kompweki põrandalt üles wõtnud, pani ta käe Arno õlale ja ütles naerdes: „Tali, Tali, sa ei ole sugugi nii kuri, kui sa teed. Ma ei saanud esiti aru, arwasin, et sa ikke tõesti niisugune oled. Aga nüid näen, et — ooh!.. Nüid lepime kõik ära ja... Näe, Kuslap tuleb kah<noinclude><references/></noinclude> hbj5zfvfpjycsedme9y4bdgfc9q5t5g 102 25332 60132 2026-07-28T05:08:38Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60132 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>juba nurgast wälja, nagu wähk urkast peale päewa looja, ja ei ole enam sugugi nii mossis, kui sina. Noh, давай руку!“ Imelik wõttis Arno käe pool wägisi pihku, raputas tugewasti ja oli wäga rõõmus, et pahandus mööda oli. „Wõi tema tahab kaebama minna,“ ütles ta särawa näoga, „oh sina pisikene konn! Ei, ei, ära pahaseks saa — hea konn, mitte halb konn; pisikene ja hea konn oled sa! Eks ole?“ Ta wõttis teise ümbert kinni, pigistas, tõstis ta siis käte peale ja tantsis woodide wahel ringi, nii hästi kui kitsas ruum seda lubas. Arnolt olid sõjariistad wõetud. Enne oli Imeliku rahulik meel, mis ta wõimetuks tegi, nüüd wõitis hea sõna wõõra wäe. Tal oli isegi piinlik, et ta kooliwenna wastu nii ülekohtune oli olnud, ja et see teda nüüd meelitas, nagu wäikest last. Ainuke troost, mis üle jäi, oli teadmine, et Imelikul siiski õigus oli, sest kõigi ähwarduste peale waatamata ei oleks ta tema peale iialgi kaebama läinud. Eestkojast kostsid hääled, uks käis, ja magadistoa läwele ilmus Tõnisson. Seal tegi ta korra „ooh“ ja kadus siis jälle ära. Kui ta iwakese aja pärast uuesti ilmus, oli tal ühes käes tükk kapsa-piirakat ja teises üks komps, mille ta oma sängi peale wiskas. „Noh, Tõukre omad juba siin,“ ütles ta. „Ise kaugelt nurga mehed, aga kõige enne siin.“ „Kaugelt nurga mehed peawad warem tulema, muidu jäeb küüdimees hiljaks kodu minema,“ wastas Imelik. „Noo-jah,“ arwas Tõnisson ja istus Imeliku kõrwale, kes oma haraka-tantsu Arnoga wahepeal juba oli lõpetanud ja, kannel süles, woodi serwal istus. Arno kirjutas tahwli peale midagi ja saatis aeg-ajalt altkulmu pilkusid Kuslapi poole, kes enese juba akna juurde oli nihutanud ja nägu krimpsutades wälja wahtis. „On sul aga seda isukest,“ ütles Imelik, tasa<noinclude><references/></noinclude> qkmb8xi8o103szkt4zytcutu3rrwy2j 102 25333 60133 2026-07-28T05:11:44Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60133 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kandle keeli silitades, „kodust tuled, ja hakkad aga jälle wõtma.“ „Noh, lõunaaeg sai süia, ega pärast seda põle enam saand, ja sinna on juba tükk aega tagasi,“ wastas Tõnisson aeglaselt. „Söögiga ongi halb: söö siin terwe nädal seda kuiwa sööki — ei ole teine midagi wäärt. Oleks siin suppi saaks keeta, siis põleks kedagi. Kewade poole waja hakata jälle iga päew kodus käima, see on ikke kõige parem. Ma käiks nüidki kodus, aga wahel on tee nagu tuisand, annab enne sumpamist, kui läbi saab.“ „Wast ehk saab siin kah suppi keeta. Ostame homme weikse pajakese wõi kastruli ja hakkame keetma. Ministeeriumi koolis keetsime tihti-peale rosina suppi.“ „Rosina suppi? Mis asi see on?“ „Mis seal s' on ? Aja piim keema, pane rosinad sisse, keeda weel natuke — ja walmis. Wäga hea on.“ „No kas soola kah pannakse?“ „Mine ikke, kesse s' rosina supile soola paneb. Siis peaks kohwile ja teele kah soola panema.“ „Noh, kohw ja tee on teine asi. Aga siis ta ikke üks lurr on, see rosina supp, ega ta'st siis ikke kõhutäidet ei saa. Mina niisukest ei taha, minule on kõige parem, kui nii... peris kartuli wõi kapsa suppi saaks. Siis pane ikke tublisti soola sisse ja litsu kere täis — ja tead, et oled saand. Ja kus, rosinad on ju kallid, kes neid jõuab osta.“ Nende sõnadega pani Tõnisson wiimse piirakatüki suhu, pühkis lõua, mis tal süües alati läikima tikkus, puhtaks, ja istus tüki aega wagusalt, ilma et ta oimugi oleks liigutanud. Siis wõttis ta Kuslapi tahwli, waatas esiti selle raamisid, siis katkist nurka, ja leidis wiimaks, et tahwlil olewad arwud muud midagi ei tähendanud, kui homset rehkendus-ülesannet. Lühikese silmitsemise järele tõi ta klassitoast oma tahwli ja asus rehkendust ära kirjutama. Imelik hakkas suure häälega naerma.<noinclude><references/></noinclude> s33ugmoht00wa0g06l0luic7a30tiv1 102 25334 60134 2026-07-28T05:14:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk12"/>„Waata,“ ütles ta Talile, Tõnissoni peale tähendades, „waata, mis seal tehakse. Ja sina riidled minuga.“ „Tema wõib,“ wastas Arno ja püüdis end pahasena näidata, „tema teeb wahel ise kah. Sina aga ei tee kunagi. Ja seda rehkendust wõiwad kõik ära kirjutada, kes tahawad, sest ise nad seda keegi wälja ei tee, kas mingu nad wõi halliks seal kallal.“ Tõnisson tõstis pea üles ja waatas teistele nii ilmsüütult...' 60134 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk12"/>„Waata,“ ütles ta Talile, Tõnissoni peale tähendades, „waata, mis seal tehakse. Ja sina riidled minuga.“ „Tema wõib,“ wastas Arno ja püüdis end pahasena näidata, „tema teeb wahel ise kah. Sina aga ei tee kunagi. Ja seda rehkendust wõiwad kõik ära kirjutada, kes tahawad, sest ise nad seda keegi wälja ei tee, kas mingu nad wõi halliks seal kallal.“ Tõnisson tõstis pea üles ja waatas teistele nii ilmsüütult otsa, nagu oleks töö, mis ta praegu tegi, üsna loomulik ja iseenesest mõistetaw. Ja paari silmapilgu järel, nähtawasti otsusele jõudes, et sugugi temast jutt ei olnud ja teda tähelegi ei pandud, hakkas ta rahulikult edasi kirjutama. Tekkis waikus, mis tasaste kandlehelide läbi seda pühalikumaks muutus. Seal kostis klassitoast korraga kole hääl. Keegi karjus täiest kõrist: „Widrik, Widrik, kus sa oled?“ Kes see karjuja oli, ja mis edasi sündis, seda katsub minu nõrk sulg järgmises pildikeses kirjeldada. <section end="ptk12"/> <section begin="ptk13"/>XIII. Keegi karjus klassitoas: , Widrik, Widrik, kus sa oled ?“ Poisid waatasid üksteisele kohkunult otsa. See hääl oli neile wõõras ja ühtlasi ka tuttaw. Imelik pani kandle käest ja tõusis juba püsti, et klassituppa waatama minna, aga seal ilmus hüüdja ise ukse peale. See polnud keegi muu, kui kooliwend Joo- sep Toots. „Toots, pagan!“ hüüdis Imelik. ,Mis Widrikut sa otsid ?“ „Mis Widrikut ma ikke otsin,“ wastas Toots ja tuli õõtsudes lähemale, ,mina olen täna täis kui si- tikas ja märg nagu rääbis. Kurat, kas teate, poisid, praegu läksin Kiusna ojasse sisse nagu karmauh.“ <section end="ptk13"/><noinclude><references/></noinclude> souydps24sfa4q5dtnh5looddhrquip 60137 60134 2026-07-28T05:18:40Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60137 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk12"/>„Waata,“ ütles ta Talile, Tõnissoni peale tähendades, „waata, mis seal tehakse. Ja sina riidled minuga.“ „Tema wõib,“ wastas Arno ja püüdis end pahasena näidata, „tema teeb wahel ise kah. Sina aga ei tee kunagi. Ja seda rehkendust wõiwad kõik ära kirjutada, kes tahawad, sest ise nad seda keegi wälja ei tee, kas mingu nad wõi halliks seal kallal.“ Tõnisson tõstis pea üles ja waatas teistele nii ilmsüütult otsa, nagu oleks töö, mis ta praegu tegi, üsna loomulik ja iseenesest mõistetaw. Ja paari silmapilgu järel, nähtawasti otsusele jõudes, et sugugi temast jutt ei olnud ja teda tähelegi ei pandud, hakkas ta rahulikult edasi kirjutama. Tekkis waikus, mis tasaste kandlehelide läbi seda pühalikumaks muutus. Seal kostis klassitoast korraga kole hääl. Keegi karjus täiest kõrist: „Widrik, Widrik, kus sa oled?“ Kes see karjuja oli, ja mis edasi sündis, seda katsub minu nõrk sulg järgmises pildikeses kirjeldada. <section end="ptk12"/> <section begin="ptk13"/>{{keskel|{{suurem|XIII.}}}} Keegi karjus klassitoas: „Widrik, Widrik, kus sa oled?“ Poisid waatasid üksteisele kohkunult otsa. See hääl oli neile wõõras ja ühtlasi ka tuttaw. Imelik pani kandle käest ja tõusis juba püsti, et klassituppa waatama minna, aga seal ilmus hüüdja ise ukse peale. See polnud keegi muu, kui kooliwend Joosep Toots. „Toots, pagan!“ hüüdis Imelik. „Mis Widrikut sa otsid?“ „Mis Widrikut ma ikke otsin,“ wastas Toots ja tuli õõtsudes lähemale, „mina olen täna täis kui sitikas ja märg nagu rääbis. Kurat, kas teate, poisid, praegu läksin Kiusna ojasse sisse nagu karmauh.“ <section end="ptk13"/><noinclude><references/></noinclude> 2kys3pro1qpmsv5nrr9lcdf7sa3xqhg 0 25335 60135 2026-07-28T05:16:24Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XI|XI]] | järgmine=[[../XIII|XIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=82 fromsection=ptk12 to=91 tosection=ptk12 />' 60135 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XI|XI]] | järgmine=[[../XIII|XIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=82 fromsection=ptk12 to=91 tosection=ptk12 /> jw9bs7t76u5860fifrl2uaxkmkc152v 102 25336 60138 2026-07-28T05:28:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60138 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Toots tõstis teise jala üles ja lõi käega plaksti wastu märga püksireit. Ta oli tõesti märg ja oli omal lühikesel teekonnal, Kiusnast Paunweresse, wist weel midagi läbi elanud. „Mis sa sinna ojasse otsisid ja kus sa ennast siis nii täis wõtsid?“ küsis Imelik. „Kuula lori!“ ütles Tõnisson ja wiskas põlgliku pilgu Tootsi poole. Wiimane ei pannud seda tähelegi ja lällutas, Imeliku kuuenööbist kinni wõttes: „Ojasse noh, narr! Kas ma s' ega s' ma s' sinna meelega ei läind. Kukkusin sisse, noh, ja esimene asi — wälja. Mis sa s' arwad, ega ma sinna ometi suplema ei läind, nii rumal ma ikke ei ole. Purjus ja, purjus ma olen küll praegu, aga ega s' ma s' sellepärast ennast uputama ei hakka.“ Toots kakerdas nõrkadel jalgadel ümber, nagu peaks ta iga minut maha kukkuma, sülitas ühtelugu plirtsti ja plirtsti kuhu juhtus, ja silitas oma nägemata wurrusid. Ja suure suuga edasi patrades, nii et sülg Imelikule näkku pritsis, kujutas ta enda ojasse kukkumist järgmiselt: „Tulen, kurat,“ algas ta, „parajasti Kiire juurest pidust, täis ise nagu pinal, ja mõtlen, et: kust, kurat, saaks ühe suitsu. Näen, eespool, kraawis, läheb üks mees ja suitsetab.“ „Kraawis, mees?“ „Kraawis, kraawis jah. Noh, kurat, ega s' ma s' sulle waletama ei hakka, Imelik. Sa oled ju mõistlik mees. Tulen jah, ja näen, et mees läheb kraawis.“ „Ja suitsetab?“ „Ja suitsetab, jah. ‚Noh,‘ mõtlen, ‚wahest annab mulle kah, waja minna ruttu järele ja küsida.‘ Saan järele — Lible, kuriwaim. Teretan kõik ja, ja annan jõudu ja ... Ja küsin, et mispärast ta kraawis käib, et kas tema jaoks tee peal ruumi ei ole. ‚Miks ta ruumi ei ole,‘ wastab tema, ja ise kah täis niisama kui minagi. ,Miks ta ruumi ei ole jah, ruumi<noinclude><references/></noinclude> 5fa7osrcotflke0p4duvd5436ye9553 60140 60138 2026-07-28T05:36:54Z Ojassaar 4182 60140 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Toots tõstis teise jala üles ja lõi käega plaksti wastu märga püksireit. Ta oli tõesti märg ja oli omal lühikesel teekonnal, Kiusnast Paunweresse, wist weel midagi läbi elanud. „Mis sa sinna ojasse otsisid ja kus sa ennast siis nii täis wõtsid?“ küsis Imelik. „Kuula lori!“ ütles Tõnisson ja wiskas põlgliku pilgu Tootsi poole. Wiimane ei pannud seda tähelegi ja lällutas, Imeliku kuuenööbist kinni wõttes: „Ojasse noh, narr! Kas ma s' ega s' ma s' sinna meelega ei läind. Kukkusin sisse, noh, ja esimene asi — wälja. Mis sa s' arwad, ega ma sinna ometi suplema ei läind, nii rumal ma ikke ei ole. Purjus ja, purjus ma olen küll praegu, aga ega s' ma s' sellepärast ennast uputama ei hakka.“ Toots kakerdas nõrkadel jalgadel ümber, nagu peaks ta iga minut maha kukkuma, sülitas ühtelugu plirtsti ja plirtsti kuhu juhtus, ja silitas oma nägemata wurrusid. Ja suure suuga edasi {{par|patrades|padrates}}, nii et sülg Imelikule näkku pritsis, kujutas ta enda ojasse kukkumist järgmiselt: „Tulen, kurat,“ algas ta, „parajasti Kiire juurest pidust, täis ise nagu pinal, ja mõtlen, et: kust, kurat, saaks ühe suitsu. Näen, eespool, kraawis, läheb üks mees ja suitsetab.“ „Kraawis, mees?“ „Kraawis, kraawis jah. Noh, kurat, ega s' ma s' sulle waletama ei hakka, Imelik. Sa oled ju mõistlik mees. Tulen jah, ja näen, et mees läheb kraawis.“ „Ja suitsetab?“ „Ja suitsetab, jah. ‚Noh,‘ mõtlen, ‚wahest annab mulle kah, waja minna ruttu järele ja küsida.‘ Saan järele — Lible, kuriwaim. Teretan kõik ja, ja annan jõudu ja ... Ja küsin, et mispärast ta kraawis käib, et kas tema jaoks tee peal ruumi ei ole. ‚Miks ta ruumi ei ole,‘ wastab tema, ja ise kah täis niisama kui minagi. ,Miks ta ruumi ei ole jah, ruumi<noinclude><references/></noinclude> 5kpdjrt4myqebimoqlulhej26e7efnl 60150 60140 2026-07-28T06:09:59Z Ojassaar 4182 60150 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Toots tõstis teise jala üles ja lõi käega plaksti wastu märga püksireit. Ta oli tõesti märg ja oli omal lühikesel teekonnal, Kiusnast Paunweresse, wist weel midagi läbi elanud. „Mis sa sinna ojasse otsisid ja kus sa ennast siis nii täis wõtsid?“ küsis Imelik. „Kuula lori!“ ütles Tõnisson ja wiskas põlgliku pilgu Tootsi poole. Wiimane ei pannud seda tähelegi ja lällutas, Imeliku kuuenööbist kinni wõttes: „Ojasse noh, narr! Kas ma s' ega s' ma s' sinna meelega ei läind. Kukkusin sisse, noh, ja esimene asi — wälja. Mis sa s' arwad, ega ma sinna ometi suplema ei läind, nii rumal ma ikke ei ole. Purjus ja, purjus ma olen küll praegu, aga ega s' ma s' sellepärast ennast uputama ei hakka.“ Toots kakerdas nõrkadel jalgadel ümber, nagu peaks ta iga minut maha kukkuma, sülitas ühtelugu plirtsti ja plirtsti kuhu juhtus, ja silitas oma nägemata wurrusid. Ja suure suuga edasi {{par|patrades|padrates}}, nii et sülg Imelikule näkku pritsis, kujutas ta enda ojasse kukkumist järgmiselt: „Tulen, kurat,“ algas ta, „parajasti Kiire juurest pidust, täis ise nagu pinal, ja mõtlen, et: kust, kurat, saaks ühe suitsu. Näen, eespool, kraawis, läheb üks mees ja suitsetab.“ „Kraawis, mees?“ „Kraawis, kraawis jah. Noh, kurat, ega s' ma s' sulle waletama ei hakka, Imelik. Sa oled ju mõistlik mees. Tulen jah, ja näen, et mees läheb kraawis.“ „Ja suitsetab?“ „Ja suitsetab, jah. ‚Noh,‘ mõtlen, ‚wahest annab mulle kah, waja minna ruttu järele ja küsida.‘ Saan järele — Lible, kuriwaim. Teretan kõik ja, ja annan jõudu ja ... Ja küsin, et mispärast ta kraawis käib, et kas tema jaoks tee peal ruumi ei ole. ‚Miks ta ruumi ei ole,‘ wastab tema, ja ise kah täis niisama kui minagi. ,Miks ta ruumi ei ole jah, ruumi<noinclude><references/></noinclude> axj4yro06oduci18o6wp2hzm3leuckg 102 25337 60139 2026-07-28T05:33:30Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60139 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>on igal pool, aga kraawis on hea käia. Wõta aga kraawi serwast kinni ja mine nagu täismees kunagi, ei kukkumist karta ega kedagi‘ ‚Õigus jah,‘ ütlen mina ja ronin kah kraawi, ‚täis me mõlemad oleme — lähme ühes!‘“ „Ja siis läksite mõlemad kraawis?“ „Kraawis ikke. Pagana tore on kraawis käia, kui sa teaks. Lible läheb ees, nagu mõni suur soomuslaew, kurat, ja mina, pisike miinipaat, järel. Küsin suitsu. Lible annab suitsu ja tule kah otsa. Kuradi mõistlik mees see Lible! „Noh tuleme ikke tuleme niiwiisi Paunwere poole edasi, ühekorraga supsti! — Lible kaob ära.“ „Mis sa räägid, kuhu ta s' jäi?“ Tootsi jutt hakkas huwitawaks minema. Tali ja Tõnisson kuulasid ka juba ja närisid krihwliotsasid. Isegi Kuslap tuli akna juurest ära, istus teistest natuke eemale, woodi peale, ja wahtis Tootsi jalgu. „Kuhu ta jäi jah, see ongi see asi, kuhu ta jäi,“ jutustas Toots edasi. „Korraga supsti ! — ja kadunud. Oli mees, aga ei ole enam meest. Mine wõta kinni!“ „Einoh, supsti küll, seda sa juba ütlesid, aga kuhu ta s' jäi, ega ta s' ometi kadunuks ei jäänd. Ta tuli pärast ikke kuskilt wälja?“ „Noh, wälja küll, narr; miks ta wälja ei tulnud, kui ma tal kaks korda jää all järel käisin.“ „Jää all? Kus jää all?“ „Jää all, noh. Kas sa s' ei tea, mis jää on?“ „Pea n'd kinni, te olite ju kraawis, kust te sinna jää alla saite?“ „Toots luiskab,“ ütles Tõnisson ja seadis end edasi kirjutama. „Toots luiskab, jah! Mis ta sulle on luisanud. Lase ma räägin enne, ütle siis. Küsi Lible enda käest, kui sa mind ei usu.“ Toots oli teise tähenduse peale wäga pahane ja tõmbas mokad prunti, kuid see ei eksitanud teda sugugi oma juttu kohe jätkamast.<noinclude><references/></noinclude> felbydn9mlnoouqonbhlonmicfzmnj5 60151 60139 2026-07-28T06:10:42Z Ojassaar 4182 60151 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>on igal pool, aga kraawis on hea käia. Wõta aga kraawi serwast kinni ja mine nagu täismees kunagi, ei kukkumist karta ega kedagi.‘ ‚Õigus jah,‘ ütlen mina ja ronin kah kraawi, ‚täis me mõlemad oleme — lähme ühes!‘“ „Ja siis läksite mõlemad kraawis?“ „Kraawis ikke. Pagana tore on kraawis käia, kui sa teaks. Lible läheb ees, nagu mõni suur soomuslaew, kurat, ja mina, pisike miinipaat, järel. Küsin suitsu. Lible annab suitsu ja tule kah otsa. Kuradi mõistlik mees see Lible! „Noh tuleme ikke tuleme niiwiisi Paunwere poole edasi, ühekorraga supsti! — Lible kaob ära.“ „Mis sa räägid, kuhu ta s' jäi?“ Tootsi jutt hakkas huwitawaks minema. Tali ja Tõnisson kuulasid ka juba ja närisid krihwliotsasid. Isegi Kuslap tuli akna juurest ära, istus teistest natuke eemale, woodi peale, ja wahtis Tootsi jalgu. „Kuhu ta jäi jah, see ongi see asi, kuhu ta jäi,“ jutustas Toots edasi. „Korraga supsti ! — ja kadunud. Oli mees, aga ei ole enam meest. Mine wõta kinni!“ „Einoh, supsti küll, seda sa juba ütlesid, aga kuhu ta s' jäi, ega ta s' ometi kadunuks ei jäänd. Ta tuli pärast ikke kuskilt wälja?“ „Noh, wälja küll, narr; miks ta wälja ei tulnud, kui ma tal kaks korda jää all järel käisin.“ „Jää all? Kus jää all?“ „Jää all, noh. Kas sa s' ei tea, mis jää on?“ „Pea n'd kinni, te olite ju kraawis, kust te sinna jää alla saite?“ „Toots luiskab,“ ütles Tõnisson ja seadis end edasi kirjutama. „Toots luiskab, jah! Mis ta sulle on luisanud. Lase ma räägin enne, ütle siis. Küsi Lible enda käest, kui sa mind ei usu.“ Toots oli teise tähenduse peale wäga pahane ja tõmbas mokad prunti, kuid see ei eksitanud teda sugugi oma juttu kohe jätkamast.<noinclude><references/></noinclude> ejm4yw7bbwjlarinq11k0vlqa32f6zw 102 25338 60141 2026-07-28T05:44:06Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60141 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kraawis, noh, kraawis olime küll, see on õigus,“ seletas ta ja sülitas kogemata Tõnissoni saapa peale. „Miks me kraawis ei olnud, kes seda salgabki, et me kraawis olime, aga —“ „Siis istu wagaselt sängi peale ja ära kakerda ümber ja tatista teiste jalge peale. Ega sa nii purjus ei ole, kui sa teed,“ ütles Tõnisson pahaselt ja kraapis teise saapa tallaga sülge ära. „Ohoh! Joo sina, joo sina nii palju weini, nagu mina täna jõin, siis... Kahe kaherublase pudelile ajasime Kiirega päkad silma, mis sa mõtled! Narr, kui sa ise niipalju weini oleks joonud, siis oleks sa juba surnud. Aga näe, mina elan weel. Et ma jalge peal kõigun, see ei ole imeasi, teine mees minu asemel oleks ammugi pikali ja {{par|jäekski|jääkski}} pikali.“ „No kui te Kiirega jõite, siis on Kiir nüid surnud?“ pilkas Tõnisson ja naeratas oma terawuse üle. „Õige narr, mispärast ta s' surnud on,“ wastas Toots. „Aga, wõib olla, et on surnud, kes seda teab, minust ta toa taha pikali jäi. Kui mina ära tulin, siis hingas küll weel, aga mis ta praegu teeb, seda ma ei tea. Wõib olla, et on surnud.“ „Kuhu toa taha ta jäi pikali?“ „Nende oma toa taha, noh. Neil on täna ristjatsed. Wõib olla küll, et ta praegu juba surnud on, sest kui ma ära hakkasin tulema, siis... (Toots tegi peaga kahjatsewa liigutuse) siis hakkas teine werist wahtu wälja ajama. Jah.“ „No nüid sa küll waletad!“ hüüdis Imelik. „Sinul ajawad kõik asjad werist wahtu wälja; eila ütlesid, et see kont ajab, täna ajab juba Kiir, homme hakkawad aia roikad kah werist wahtu wälja ajama. Kas Kiir siplema ei hakanud ja umbluu! umbluu! ei karjunud?“ „Umbluu, umbluu!“ haugutas Toots. „Ega s' Kiir koolja luu ei ole, et ta umbluu karjub. Kuda sa nii narr oled, ega s' ma sulle ometi waletama ei hakka. Ise oled mõistlik mees.“<noinclude><references/></noinclude> kenx0ei3unq7thgu4dr4lte886gr36r 102 25339 60142 2026-07-28T05:48:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60142 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Hea nüid küll, olgu kõik kudas ta on, aga kuhu jäi ikke Lible? Supsti oli ja ära ta kadus, aga edasi? Ah soo, jää all käisid kah paar korda ära, jah, ja rebisid teda, aga seleta ometi, kust te korraga jää alla saite ja mis jää see oli? Te olite ju kraawis.“ „Kraawis jah noh, aga ega s' me kraawis ometi ei seisnud. Me läksime ju edasi. Purjus täis, nagu me olime, ei saanud arugi, kus me oleme ja mis me teeme. Alles siis, kui Lible juba sisse kukkus, siis waatasin mina, et jah, et juba oleme Kiusna silla juures: Nooja-noh, ja silla juurest on oja lahti, ja Lible sinna sulpsti sisse.“ „Ja sina jää alla järele?“ „Nooja-noh, narr, ega s' ma s' teda sinna ei wõinud jätta. Mõtlesin küll, et kurat, et — Aga wälja tõin. Kaks korda käisin järel, aga wälja tõin. Oja on ju silla juurest kole sügaw, kus pagan! põhja just kui ei olekski.“ „No ime, et sa ise nii kuiwaks jäid, kui sa kaks korda jää all käisid? Üks ainsam püksireis on märg, mujalt on igalt poolt kuiw.“ Imelik katsus Tootsi riideid, mis, peale püksireie, tõesti täiesti kuiwad olid. „Narr, kaua ma seal all siis olin — wiuh sisse, wiuh wälja, ja... Ja minu riided ei wõta nii ruttu wett külge, kui sa arwad. See on niisugune plink riie, mis ... Einoh, mis sa naerad, ega s' ma s' sulle waletama ei hakka, sa wõid ju Lible käest küsida, kui tahad.“ Toots oli niisuguses seletamise tuhinas, et ta oma purjusoleku ära unustas ja üsna rahulikult paigal seisis. Tema jalad ei olnud, nagu näha, sugugi nii nõrgad, et ta kakerdama oleks pidanud. „Plink riie, plink riie,“ uuris Imelik edasi, „kuda siis püksireis wett wõttis?“ „Püksireis? Püksireis on püksireis. Püksireie pealt on riie rohkem kulunud kui mujalt. Narr, kas<noinclude><references/></noinclude> edkfrjhacsstraezypqrk7l73k6sp2s 102 25340 60143 2026-07-28T05:53:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60143 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>sa seda ei tea siis, et kulunud riie rohkem wett külge wõtab, kui kulumata. Ta on ju sõre.“ „Hm... See wõib ju olla, aga enne, kui sa rääkima hakkasid, siis ütlesid, et sa ojasse kukkusid. Jää all käimisest ei olnud juttugi.“ „Nojaa, ma arwasin enne, et ma seda ei räägi, et plärate edasi, saab köster kuulda ja hakkab siunama. Julk-Jüri on ju niisuke hull mees, hakkab kohe tänitama, kui midagi on. Ma kardan juba isegi, et ta mind esile wõtab... Tema oli kah ristjatsel ja... Ja mina panin kramowoni mängima... Jajah.“ „No mis siis, kui sa kramowoni mängima panid?“ „Jah, aga just ristmise aeg. Ega ma ei teadnud, et ta kuriwaim niisukest lärmi hakkab lööma. Aga kus! Enne pani määksti, nagu lammas, ja siis hakkas ikke, et: Miiinge üüüles mägedeeelle. Kus, wana Kiir tuli wõlja, wihane nagu piisuni härg, ja näitas rusikat. Ma lassin jalga.“ „Haha, kuulge, poisid, Toots on ristmise ajal kramowoni mängima pannud! Mis te ütlete selle peale? No selle eest sa köstri käest saad, kulla Tootsikene, see on kindel.“ „Einoh, narr, ega s' ma teda peris mängima ei tahtnud pannagi, ma seadsin niisamuti, aga pagan teab, korraga pani minema.“ „Korraga pani minema — hahaha! No küll me homme Kiire käest kuuleme, kudas selle asjaga oli. Mis see oli, poiss wõi tüdruk?“ „Poisi-raisk.“ „Mis ta nimeks pandi?“ „Kolumbus.“ „Kolumbus?“ „Ei, ei olnud Kolumbus. Kolumbus pidi esti pandama, aga ei pandud. Pagana nimi see oligi mis talle pandi? Õigus — Peni!“ „Peni lapse nimeks!“ „Jah, nii ta oli... Peni wõi Penni wõi... Pennu wõi... Mina ei tea, mis ta oli.“<noinclude><references/></noinclude> omjb0vayk6fj6lq5irjbuyi0f5snyng 102 25341 60144 2026-07-28T06:00:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60144 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Oli ta mis ta oli, aga Peni ikke ei olnud.“ „No siis ei olnud Peni, noh. Siis ta oli midagi muud. Aga nii, seda moodi ta oli. Pagan neist aru sai, seal justku oleks teisi kaks tükki olnud, neid lapsi. Wõib olla, oli üks Kolumbus ja teine Peni... Wõi ... wõi... Mina ei tea, mina ei tea... Wõib olla, et oli ka üks... ainult see Peni, wõi mis ta oli...“ „Kas ta —“ tahtis Imelik midagi küsida, aga hakkas enne suure häälega naerma. „Kas ta werist wahtu wälja ei ajanud?“ „Kes?“ Wastuse asemel ei naernud enam Imelik üksi, waid kõik poisid. Toots sai aru, et teda pilgati, ta läks pahaselt kõrwale ja pomises: „Ise ajad sa werist wahtu wälja.“ Iwakese aja pärast, kui kõik juba naerust toibusid, ütles Imelik: „Näe, Toots on peris kaineks saanud. Enne, kui siia tuli, siis oli teine kaunis pohmeluses, nüid pane wõi nööri peal kõndima. Nojah, niisukene hea jutupuhumine, see nagu klaarib pead.“ Waewalt oli Imelik oma üteluse lõpetanud, seal hakkas Toots weel hullemini kaaberdama kui enne. Seejuures sülitas ta kui põrguline, jõllitas silmi ja ajas kõiksugu segast juttu, millest hunt ka aru ei saanud. Nüüd ei kartwat tema üleüldse enam kedagi, tulgu wõi kogu maailma köstrid kokku; siis tema alles ütleb neile weel, et — Ja ülepea, mis läheb temale kõik see kupatus korda, tema läheb nii kui nii warsti Wenemaale mõisawalitsejaks, paneb kaks hobust ette ja näitab Paunwere poole rusikat. Ja kui siis weel keegi peaks tulema ja temale midagi ütlema, siis ütleb tema kah, et — Ja kui Imelik tahab, wõib ta oma pikad jalad sõlme wäänata, et ta nina mitte sinna ei ulataks, kuhu tarwis ei ole. Ja et koolja luu umbluu! umbluu! karjub ja wer — Seda on ta kõik ise oma silmaga näinud, ja narrid<noinclude><references/></noinclude> 3hamtf684rsoi214nnuzd0g4s2ps97d 102 25342 60145 2026-07-28T06:02:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60145 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>wõiwad naerda nii palju kui nad tahawad, see kõik ei muuda asja mitte sõrme küüse wäärtki. Palju niisuguseid asju ütles Toots ja oleks, wõib olla, weel rohkem ütelnud, aga seal käis köstri kirjutustoa uks ja keegi tuli raskete sammudega magadistoa poole. See asjaolu pani Tootsi ohtrale kõnewoolule korraga tõkke ette. „Tuleb, sunnik,“ ütles ta tasa, tõmbas enese imelikult küüru ja waatas teistele nõuküsiwalt otsa. Imelik pööris jala kanna peal ümber, peitis näo taskurätiku sisse ära ja kõhistas naerda. Kui see nüüd köster oli, siis tuli ta tõesti parajal ajal! Oli ju Tootsil nüüd wõimalus näidata, et ta üleüldse midagi ei kartnud ja kogu maailma köstrid iseäranis. Tootsi põlwed nõksatasid; näis, nagu tahaks ta end weel wiimsel silmapilgul sängi alla ära peita; kuid oli juba hilja — köster seisis magadistoe läwel. Poisid teretasid. Köster wõttis terwituse wastu ja waatas toas ringi; läks siis otseteed Tootsi juurde, wõttis tema pinsaku hõlmadest kinni, waatas Tootsile silmi ja ütles pikkamisi ja selgelt: „Sind, Toots, on Jumal omas wihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Nii, nagu ta wiljaikaldusi saadab, rahet ja wihmawalinguid tulla laseb, nii lõi ta sind kohutawaks näituseks maailmale, kui kaugele inimeselaps langeda wõib, kui ta oma hinge eest hoolt ei kanna. Nii nuhtleb ta meid meie kurjuse eest ühe meie eneste sarnase läbi, et näidata, et häda ja wiletsuse juur just meie eneste keskel pesitab. Kui meie hakkame üles lugema kõiki neid wallatusi, mis sa siin selle mõne kuu jooksul korda oled saatnud, siis läheb Jumala päikene enne looja, kui meie sinu wallatuste registriga walmis saame. Ütle, mis pean ma sinuga tegema?“ Tootsi silmad wajusid auku ja läikisid, nagu tulised söed.<noinclude><references/></noinclude> 8nsjoj8gaat33vf9mc18opsvqsd4gza 102 25343 60146 2026-07-28T06:06:24Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60146 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Tali, Tõnisson ja Kuslap seisid tõsiste nägudega ja julgesid waewalt köhatada. Imelik wõitles naeruga ja oleks paar korda peaaegu turtsatanud, kui ta Tootsi õnnetu kogu peale waatas. Kus oli nüüd see suur ja wägew mõisawalitseja, kes kaks hobust ette pani ja Paunwere poole rusikat näitas? „Ütle, mis pean ma sinuga tegema?“ kordas köster. „Mõtle ainult oma tänase teo peale. Sa paned ristmise ajal pilli mängima ja eksitad püha talitust. Sa tead ometi, mis ristmine on? Wõi ei tea sa seda weel? Ei, sa tead kõik ja saad kõigest aru, mis hea wõi kuri on, aga sa ei taha oma jumalawallatut elu jätta ja elama hakata, nagu sind iga päew õpetatakse. Mis pean ma sinuga tegema? Waata, sa waikid, sa ei mõista mulle selle küsimise peale wastata. Ja... ka mina ei mõista selle küsimise peale wastata. Aga ma mõtlen järele ja püüan otsusele jõuda. Homme saad sa seda minu käest kuulda.“ Ta laskis Tootsi lahti ja tuli teiste juurde. „Noh, ja teie...“ ütles ta, „teie olete siis kah juba siin. Sina, Imelik, mängid muidugi rohkem kannelt kui sa õpid ja waatad niisama, kuda päewakene õhtusse saab. Tõnisson... Ahah, rehkenda, rehkenda... Ja Tali? Tulid kooliwendi waatama? Noh, waata, waata. Sina, Kuslap, wõta kah raamat kätte ja õpi; sa tead küll, kui puudulik sul Wene keel on.“ Wõis ju ka juttu puhuda wahel, kui aega oli; isegi kannelt wõis mängida — igatahes oli see parem ajawiide, kui ainult koeruste peale mõtelda, nagu Toots tegi — kuid ärgu kunagi unustatagu: igal asjal oma aeg. Waewalt oli köster ära läinud ja uks tema järel kinni, kui Toots suure robinaga nurgast wälja tuli ja, kätega weheldes, seletas: „Oh sa juudas, kes wõis arwata, et ta siia tuleb. Ma oleks sääred teind. Mis, mängimine põlnud kedagi, aga oleks ta weel seda teadnud, et me Kiirega<noinclude><references/></noinclude> g1irc26euwvl02ulv3f93zubr7e1k03 102 25344 60147 2026-07-28T06:07:46Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk 13"/>weinipudeli üle lõime, mitu süldikaussi puruks tegime ja endid täis wõtsime, kes teab mis ta siis weel oleks ütelnud! Aga pagan, sellest tema jutust ei jäänud mulle rohkem meelde, kui et ma oma hinge eest hoolt ei kanna. No ütle, Imelik, kuda ma pean hinge eest hoolt kandma? Ja kus-see hing üleüldse on? Kuda kantakse hinge eest hoolt?“ „Seo hing niidiga kaela.“ <section end="ptk 13"/> <section begin="ptk14"/>XIV, Nagu näha, on... 60147 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk 13"/>weinipudeli üle lõime, mitu süldikaussi puruks tegime ja endid täis wõtsime, kes teab mis ta siis weel oleks ütelnud! Aga pagan, sellest tema jutust ei jäänud mulle rohkem meelde, kui et ma oma hinge eest hoolt ei kanna. No ütle, Imelik, kuda ma pean hinge eest hoolt kandma? Ja kus-see hing üleüldse on? Kuda kantakse hinge eest hoolt?“ „Seo hing niidiga kaela.“ <section end="ptk 13"/> <section begin="ptk14"/>XIV, Nagu näha, on minule osaks langenud rohkem teiste äpardusist jutustada, kui nende kordaiäinud ettewõtteist. Aga mis on kogu elu muud, kui lõp- mata äparduste ahel, ja kas pole iga üksik päew ainult lüli selles ahelas. Onnelik, kes end äparduste ahelast köita ei lase. (ks niisugune lüli oli järgmine päew pärast eelmises pildikeses kirjeldatud sündmusi. Iseenesest ei alganud see esmapäew sugugi halwasti, aga ta läks aegapidi nii kurjaks kätte, et tahtmata küsimine tekkis: kelle hooleks oli sel päe- wal inimeste saatuse juhtimine antud? Näituseks polnud see sugugi paha, et Toots köstri käest ainult wäikese pigitamisega peasis; ta oli hommikul kooli tulles rohkema peale walmis olnud. Köster oli wahetunnil sea ära müünud ja wist rõõ- mustas kasulik kaup tema südant ja parandas tuju. Igatahes oli Toots selle numbriga wäga rahul, tema päewamure. kael oli katki murtud. Rehkendus-tunni eel ei leidnud Toots kusagilt oma tahwlit, kõik otsimised ja järelpärimised näisid asjata olewat; aga ka sellest ei olnud suuremat wiga: kuita tahwli magadistoast wiimati siiski üles leidis ja seda lähemalt waatles, leidis ta, et keegi hea ini- mene sinna tänase ülesande oli kirjutanud. Nagu <section end="ptk14"/><noinclude><references/></noinclude> am9tbkq4g7cowo6f9rggj00i8rckkd4 60148 60147 2026-07-28T06:09:20Z Ojassaar 4182 60148 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk13"/>weinipudeli üle lõime, mitu süldikaussi puruks tegime ja endid täis wõtsime, kes teab mis ta siis weel oleks ütelnud! Aga pagan, sellest tema jutust ei jäänud mulle rohkem meelde, kui et ma oma hinge eest hoolt ei kanna. No ütle, Imelik, kuda ma pean hinge eest hoolt kandma? Ja kus-see hing üleüldse on? Kuda kantakse hinge eest hoolt?“ „Seo hing niidiga kaela.“ <section end="ptk13"/> <section begin="ptk14"/>XIV, Nagu näha, on minule osaks langenud rohkem teiste äpardusist jutustada, kui nende kordaiäinud ettewõtteist. Aga mis on kogu elu muud, kui lõp- mata äparduste ahel, ja kas pole iga üksik päew ainult lüli selles ahelas. Onnelik, kes end äparduste ahelast köita ei lase. (ks niisugune lüli oli järgmine päew pärast eelmises pildikeses kirjeldatud sündmusi. Iseenesest ei alganud see esmapäew sugugi halwasti, aga ta läks aegapidi nii kurjaks kätte, et tahtmata küsimine tekkis: kelle hooleks oli sel päe- wal inimeste saatuse juhtimine antud? Näituseks polnud see sugugi paha, et Toots köstri käest ainult wäikese pigitamisega peasis; ta oli hommikul kooli tulles rohkema peale walmis olnud. Köster oli wahetunnil sea ära müünud ja wist rõõ- mustas kasulik kaup tema südant ja parandas tuju. Igatahes oli Toots selle numbriga wäga rahul, tema päewamure. kael oli katki murtud. Rehkendus-tunni eel ei leidnud Toots kusagilt oma tahwlit, kõik otsimised ja järelpärimised näisid asjata olewat; aga ka sellest ei olnud suuremat wiga: kuita tahwli magadistoast wiimati siiski üles leidis ja seda lähemalt waatles, leidis ta, et keegi hea ini- mene sinna tänase ülesande oli kirjutanud. Nagu <section end="ptk14"/><noinclude><references/></noinclude> 6l3pbnhryb2pxbcrijll5zrsy49qabb 0 25345 60149 2026-07-28T06:09:30Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XII|XII]] | järgmine=[[../XIV|XIV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=91 fromsection=ptk13 to=100 tosection=ptk13 />' 60149 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XII|XII]] | järgmine=[[../XIV|XIV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=91 fromsection=ptk13 to=100 tosection=ptk13 /> 8n3qn62qtsyeby1wcu8lyilt5vpancb