Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 14 4188 177098 8319 2022-07-20T23:09:37Z Yupik 2616 [[Katõgooria:Võro kiil]] wikitext text/x-wiki Taa katõgooria ala käüväq [[albom]]iq, kon om pääl võrokeelitsit laulõ, juttõ, luulõtuisi vms., ja noid om vähämpält puul. [[Katõgooria:Albomiq keele perrä]] [[Katõgooria:Võro kiil]] q8njzxpka74zdjbs9i9pkgacjdbztx1 177100 177098 2022-07-20T23:10:26Z Yupik 2616 [[Katõgooria:Võro kiil|Albomiq]] wikitext text/x-wiki Taa katõgooria ala käüväq [[albom]]iq, kon om pääl võrokeelitsit laulõ, juttõ, luulõtuisi vms., ja noid om vähämpält puul. [[Katõgooria:Albomiq keele perrä]] [[Katõgooria:Võro kiil|Albomiq]] bttzzp4y9y5lwv0oa0h7ctspy7xfib9 14 4223 177097 8318 2022-07-20T23:08:29Z Yupik 2616 [[Katõgooria:Seto kiil|Albomiq]] wikitext text/x-wiki Taa katõgooria ala käüväq [[albom]]iq, kon om pääl setokeelitsit laulõ, juttõ, luulõtuisi vms., ja noid om vähämpält puul. [[Katõgooria:Albomiq keele perrä]] [[Katõgooria:Seto kiil|Albomiq]] s8c7y5rneqzb5vw18diqvs5yuvkoiya 14 4254 177099 8338 2022-07-20T23:09:54Z Yupik 2616 [[Katõgooria:Võro kiil|Albomiq]] wikitext text/x-wiki Taa katõgooria ala käüväq [[albom]]iq, kon om võrokeelitsit laulõ, juttõ, luulõtuisi vms., a noid om vähämp ku puul. [[Katõgooria:Albomiq keele perrä]] [[Katõgooria:Võro kiil|Albomiq]] ta5lmj91ogsx4c25pgr5tmfis1u2f5x 14 4255 177096 8337 2022-07-20T23:08:03Z Yupik 2616 [[Katõgooria:Seto kiil]] wikitext text/x-wiki Taa katõgooria ala käüväq [[albom]]iq, kon om setokeelitsit laulõ, juttõ, luulõtuisi vms., a noid om vähämp ku puul. [[Katõgooria:Albomiq keele perrä]] [[Katõgooria:Seto kiil]] 5b61wtr7upl13352rvdaxqugi7t3z2i 0 14563 177091 170748 2022-07-20T16:57:19Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Väärnimi''' vai '''priinimi''' vai '''perrenimi''' om inemise inämbjaolt [[Esä|esäst]] saaduq [[nimi]]. Väärnime perrä saa kaiaq sugulasõs olõmist. Väärnimi või tullaq ka imäst vai vanavanõmbist. Väärnimmi pandas egän kultuurin esimuudu – näütüses [[Skandinaavia]] riigen om vana kommõq, et väärnimes saa esänimi ja -''son'' (poig) vai -''dóttir'' (tütär). [[Island|Islandil]] om tuu kommõq viil alalõ. == Väärnimeq Vanal-Võromaal == Lõuna-Eestin panti inemiisile rohkõmb eesti- vai võrokeelitsit nimmi, Põh'a-Eestin rohkõmb s'aksakeelitsit. Vanal Liivimaal saiõq nimmis egäpäävädseq sõnaq – mõnõ puu (Tamm, Saar, Kask) vai eläjä (Ilves, Rebane, Jänes) nimi. Tuud om hästi nätäq ka seo ilma aigu, ku vana kiräkeele perrä ommaq alalõ viil lõunaeestikeelidseq nimeq nigu Mõttus, Kattai, aga ka Pähn, Mõtsnik, Hõrak jne. [[Katõgooria:Priinimeq]] rxik372w10jwtg9exah8q648z2hfy2f 0 15002 177088 173372 2022-07-20T16:37:04Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Piitre''' om [[Võro kiil|võrokeeline]] mehe edenimi. Algnimi tulõ üle [[Ladina kiil|ladina keele]] kuju Petrus [[Kreeka kiil|kreeka keelest]], kon inemisenimi πέτρος (''Pétros'') tähendäs kivvi, kaljut. Piitre kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq võro keelen ommaq aoluulidsõlt olnuq Peedo, Peeds'o, Piit ([[umasütlejä käänüs|umasütlejä]] Peedi) ja [[Peep]]<ref>Rajandi, Edgar 1966: ''Raamat nimedest.'' Tallinn, Eesti Raamat, märksõna ''Peter''.</ref> (umasütlejä Peebu), minkast ommaq saanuq umaette edenimeq. Lisas ommaq seto keelen hõikamisvormiq Petra ja Pet'o<ref>Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum 2013, lk 231–256.</ref>. Võrokõisi pruugit [[Piibli|Vastne testament]] kirot ristiusu apostli nimme edimält (1686) ''Peter'', ildamba ''Peetrus'', kõnnõkeelen om timä kottalõ üteld ka [[Pühä Piitre]], timä kerigupühä om [[piitrepäiv]]. Ristiusu arvosaamisi perrä om ka surma kutsut võro keelen "Liiva-Piitre" ja kikas ku Pühä Piitre sümbol om talo eläjide hulgan sakõstõ saanu nime Piitre. 1684. aastagal [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunnan]] oll' Piitre sagõhusõlt tõnõ talo peremehe edenimi (6,4 %)<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref> Vastussit tõisin kiilin: * Peeter, eesti kiil * Peter, s'aksa kiil * Pēteris, läti kiil * Пётр (''Pjotr''), vinne kiil *Пётра (''Pjotra''), Пятро (''Pjatro''), valgõvinne kiil *Piotr, poola kiil * Pekka, soomõ kiil * Peter, Pär, roodsi kiil * Péter, ungari kiil * Peter, inglüse kiil Võro keelen om kombõs pruukiq tunnõdu vai lähkü nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt [[Paani Piitre]] (Peter Pan), tsaar [[Piitre I]] (Пётр I), rektor [[Tulviste Piitre]] (Peeter Tulviste). == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Võrokiilseq edenimeq]] o2052jo8uroyryv5uuycq8rm8vdq101 0 15006 177084 173373 2022-07-20T16:31:56Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Jaan''' om mehe edenimi. Taa om tegünü mitmin keelin piiblinime [[Johannes]] lühenemisel, muuhulgan ka [[Alambs'aksa kiil|alambs'aksa]] keelen, kost lainati joba [[Keskaig|keskaol]] nii võro ku eesti kiilde. Ildambalt [[Uusaig|uusaol]] om Jaan tõisist Johannessõ muganduisist nigu [[Ants]], [[Hanss']], [[Ivvan]] ja [[Juhan]] erälde nimi. Võrokõisi pruugit [[Piibli|Vastne testament]] kirot [[Ristjä-Johannes|Ristjä-Johannessõ]], [[Apostli Johannes|apostli Johannessõ]] jt nimme edimält (1686) ''Jahn'', ildamba ''Jaan'' (umasütlejä ''Jani''). Vanna kesksuvõpühhä [[Jaanipäiv|jaanipäivä]] köüt kerik Ristjä-Johannessõga. 1684. aastagal [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunnan]] oll´ Jaan sagõhusõlt edimäne talo peremehe edenimi (6,8 %).<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref> Vastussit tõisin keelin: * Jaan, eesti kiil * Johannes, s'aksa kiil * Jānis, läti kiil * Иван (Ivan), vinne kiil * Ян (Jan), valgõvinne kiil * Jan, poola kiil * Janne, Jani, soomõ kiil * Jan, Roodsi kiil * János, ungari kiil * John, inglüse kiil == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Edenimeq]] gqv3heg4rbmz75qel7oxvg80e3hsr1s 0 15007 177077 173065 2022-07-20T16:24:09Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki [[File:Christian Ackermanni nikerdatud Püha Johannese kuju Juuru kirikus.png|thumb|Pühä Johannõsõ kujo Juuru kerigun Har'omaal.]] '''Johannes''' (Johannõs) om mehe edenimi. Taa om Johannes [[S'aksa kiil|s'aksa keelen]] ja Ioannes [[Ladina kiil|ladina keelen]], võet sinnäq üle [[Kreeka kiil|kreeka keele]] (Ἰωάννης ''Iōannēs''), [[Heebreä kiil|heebreä keele]] mehenimest Jochanan (<bdi>יֹוחָנָן</bdi> ''jôḥānān''), tähendüsega 'jummal (Jehoova) om armulinõ'. [[Piibli|Vahtsõn testamendin]] ommaq [[Ristjä-Johannes]] ja [[apostli Johannes]], viimäst pidä traditsioon [[Johannõssõ evangeelium|Johannõssõ evangeeliumi]] ja [[Johannõssõ ilmutus|Johannõssõ ilmutusõ]] kirotajas. Vahtsõ testamendi ümbrepandmisõl [[Tarto kiil|tarto kiilde]] pruugiti rahvaumast nimekujjo [[Jaan]] (''ristja Jaan'', ''Jani Ewangelium'', ''Jani awwaldamine''). Täüspiibli ümbrepandmisõ aigo [[Eesti kiil|eesti kiilde]] (1739) pruugiti nimekujjo ''Joannes'', ildamba ''Johannes,'' miä om [[Ristiusk|ristiusu]] as'ost kõnõldõn noq ka võro keelen tavalinõ. Haritu kiräpildiga edenimme Johannes naati Võromaal pandma 19. aastasaal. Inne oll' käügin edenimi [[Juhan]], midä kirotõdi ''Johan'', ''Juhhan'' jm muudu. Ku inemise ammõtlik edenimi om Johannes, ommaq kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq Juhan, viil lühembät [[Juss]] vai [[Juku]], vanast ka Jukk ja Juks. [[Katõgooria:Edenimeq]] fdw5cpxc2h8ef9e2jj7cs5rkxnvn522 0 15008 177085 173004 2022-07-20T16:35:12Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Juhan''' om mehe edenimi. Taa om lühendüs algnimest [[Johannes]], üts pall'odõst. Alostõn 17. aastasaast om taad kirotõt ''Johan'', ''Juhhan'' ja viil mitund muudu. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll´ Juhan (''Johan'') sagõdusõlt 15.−19. talo peremehe edenimi.<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref> Vastussit tõisin kiilin: * Johann, s'aksa kiil * Johan, roodsi kiil * Juhani, soomõ kiil == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Edenimeq]] d7uh7wjwp5kaw81tduej0tlvk2emx5l 0 15016 177087 173071 2022-07-20T16:36:37Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Peep''' om mehe [[edenimi]]. Võro keelen om [[Umasütlejä käänüs|umasütlejä]] kuju päämidselt '''Peebu''', ''o''-lõpuga '''Peebo''' om võimalik hummogu-võru keelen ja oll' harilik [[Tarto kiil|tartu kiräkeelen]] (kirotõdi ''Peebo'' vai vanan kiräviien ''Pebo''). 17. aastagasaal om seod nimme kirotõt ka ''Piep'', välläütlemine vast sõs [piip]? Nime periolõminõ olõ-i peris selge, a kõgõ tunnõtumb om arvaminõ, et Peep om olnuq edenime [[Piitre]] hõikamisvorm. 1563. aastagal Rõugõn ja Vahtsõliinan oll' taa edenimi harilik (kirja pant ''Пѣпъ''), selgele erälde edenimest Piitre (kirja pant ''Петръ'')<ref>Selart, Anti 2016: ''The Pskovo-Pechersky Monastery During the Livonian War (1558–1582). Holdings in Estonia. Псково-Печерский монастырь во время Ливонской войны (1558–1582 гг.). Землевладение в Эстонии.'' Verlag Dr. Kovač, Hamburg.</ref>. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Peep sagõdusõlt kolmas talo peremehe edenimi (5,2%)<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref>. 2021. a om edenime Peep sagõdus vanal Võromaal 0,06% ja 0,1% vaihõl<ref>https://www.stat.ee/nimed/peep</ref>. ==Lätteq== <references /> [[Katõgooria:Edenimeq]] th7eq3xjnrw9fo10f5sbhvj9gk2pd2u 0 15022 177090 173079 2022-07-20T16:37:50Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Toomas''' om mehe edenimi. [[Umasütlejä käänüs|Umasütlejä käänüsse]] vorm võro keelen om vanna muudu ''.Tuuma'', vahtsõt muudu ''Toomassõ''. Nimi om tulnuq [[Piibli|Vahtsõst testamendist]], kon Toomas oll' üts [[Jeesus|Jeesusõ]] jüngri, kedä es kutsuta perisnimega, a arameakeelidse hõigunimega Katsikõnõ (''Sis üttel Tomas, ke kutsutas katsikeses, omme kaasjüngridele...'' (Jh 11,16). [[Aramea kiil|Aramea keele]] ''te'oma'' (תאומא) 'katsikõnõ' om Vahtsõn testamendin ümbre kirotõt [[Kreeka kiil|kreeka kiilde]] Θωμᾶς (''thomas''). Eesti ja Soomõ alal sai ristiusu nimi Toomas populaarsõs lühenemäldä kujul, selle et taa läts kokko vannu umakeelidside nimmi (Ihamas, Vihtimas jt) ''mas''-lõpuga<ref>Saar, Evar 2020: Läänemeresoome mAs-isikunimed. ESUKA-JEFUL, 11, 1, 87−103.</ref>. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Toomas sagõdusõlt nelläs talo peremehe edenimi (5,1%)<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref>. 2021. aastagal oll' edenime sagõdus Vana-Võromaa ala pääl 0,5-0,6 %<ref>https://www.stat.ee/nimed/toomas</ref>. Vastussit tõisin kiilin: * Toomas, eesti kiil * Thomas, s'aksa kiil * Toms, läti kiil * Фома́ (Foma), vinne kiil * Фама (Fama), Тамаш (Tamaš), valgõvinne kiil * Tomasz, poola kiil * Tuomas, soomõ kiil * Tomas, roodsi kiil * Tamás, ungari kiil * Thomas, Tom, inglüse kiil ==Lätteq== <references /> [[Katõgooria:Edenimeq]] 6e5mumuwsqjvmpao0s76dzuhrfofmyu 0 15026 177079 173093 2022-07-20T16:27:17Z Eluonilus 9440 Väiku toimõndus võro kiräkeele standardi perrä, katõgooria. wikitext text/x-wiki '''Annõ''' om [[Võro kiil|võrokeeline]] naasõ [[edenimi]]. Kirja pantas taad nimme inämbäste [[Eesti kiil|eesti keele]] kiräpildiga: Anne. Annõs om võidu inemist kutsu, ku vanan, 17.–19. aastagasaa kirjapandmisõn om ''Anne'', a niisamatõ ''[[Ann]]'' vai ''An''. Algnimi om [[Piibli|Piiblist]] peri [[Anna]], midä joba [[Keskaig|keskaol]] [[Liivimaa|Liivimaal]] kirotõdi päämädselt [[Alambs'aksa kiil|alambs'aksa keele]] muudu ''Anne''. 19. aastasaa alostusõn oll' taa edenimi üts kõgõ hariligumbit naasõnimmi Võromaal. 19. aastasaa tõsõl poolõl naati s'aksa ja vinne iinkujo perrä andma edenimme Anna. 20. aastagasaa keskpaigan sai Anne jälq kõgõ populaarsõmbas varjantsis Annast algusõ saanuidõ edenimmi hulgan<ref>Hussar, Annika 2001: Eestlaste XX sajandi nimemood. – Oma Keel, nr 1, lk 28–33</ref>. ==Lätteq== <references /> [[Katõgooria:Võrokiilseq edenimeq]] qmiy2m5j5bfoye7adst0f5jg6myxirb 0 15027 177082 175421 2022-07-20T16:30:21Z Eluonilus 9440 Katõgooria. wikitext text/x-wiki '''Elts''' om võrokeeline naasõ [[edenimi]]. Kirja pandas taad inämbäste kujul '''Els'''. 17.–19. aastasaal om põhimõttõlidsõlt samma nimme kirja pant nii ''Els'' ku ''h''-ga alostusõn: ''Hels'', ''Hells'', ''Hils''. Algnimi om [[Heebreä kiil|heebreä keelest]] peri [[Elisabeth]]. [[Keskaig|Keskaigsõlt]] [[Liivimaa|Liivimaalt]] kirja pantu [[Alambs'aksa kiil|alambs'aksa]] naasõnimmi hulgan olliq joba hõikamisvormiq ''Elsbe'' ja ''Else''<ref>Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Herausgegeben von Hermann von Bruiningk und Nicolaus Busch. Kommissionsverlag von Jonck \et-märk\ Poliewsky. [Bd. I.] Riga 1908.</ref>. Võro ja eesti keelen tegünes ''l''-i ja ''s''-i vahele välläütlemise kerendämises -''t'': Els > Elts. == Lätteq == <references/> [[Katõgooria:Võrokiilseq edenimeq]] dxs58h2jn57vn547z3ttu7iy2w40i3c 0 15028 177089 173100 2022-07-20T16:37:28Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Rein''' om mehe edenimi. Taa om tegünü [[Liivimaa|Liivimaal]] ku mitmidõ [[Germaani keeleq|germaani]] nimmi, nt [[Reinhard]], [[Reinhold]] lühendüs. Alambs'aksa keelen om harilik Reinhardi kutsminõ olnuq Reineke, kon -''ke'' om [[hellätüslõpp]]. Võromaa talopoigõl oll' nimme Rein viil vähä 16. aastasaa lõpul, a hulga 17. aastasaa lõpul, ku seod nimme (''Rein'', ''Reyn'', ''Reen'') kandsõ 4,7 % [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunna]] taloperemiihhist (5. nimi sagõhusõ poolõst)<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref>. Võromaal kutsutas rebäst hõigunimega Rein, vrd s'aksa ''Reineke Fuchs'' ja [[Kreutzwaldi Friedrich Reinhold|Fr. R. Kreutzwaldi]] tuust mugandõt tegeläne eesti keelen, raamatun ''[[Reinuvader Rebane]]''. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Edenimeq]] 1i9gk1jvin9uvmcczm3rquymt50dtx3 0 15029 177083 173126 2022-07-20T16:31:28Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Hanss<nowiki>'</nowiki>''' om võrokeeline mehe edenimi. Harilik kiräpilt [[Võromaa|Võromaal]] om ja om varahampa olnuq Hans. [[Umasütlejä käänüs|Umasütlejä]] vorm võro keelen om Hansi. Nimi om tegünü s'aksa nime Hans mugandumisõl, tõnõ inämb levinü varjants om [[Ants]]. Algnimes om [[Johannes]], minka man Hans oll' joba keskaol tüüpilidselt [[Alambs'aksa kiil|alambs'aksa]] ja [[S'aksa kiil|s'aksa keele]] kutsmisvorm. Tõõsõ selletüse perrä võissi Hanss' kävvü kokko soomõ mehenimega Anssi, midä seletedäs tulnus germaani mehenimest [[Anselm]]. Tuul selletüsel olõssi nõrk põhi, selle et nime Anselm kandjat [[Keskaig|keskaigsõlt]] [[Liivimaa|Liivimaalt]] om väega rassõ löüdäq. Umatettü alkoholi nimetüse võro keelen [[hans'a]] varjantsiq ommaq ''hanss<nowiki>'</nowiki>'' ja ''nõrk Hanss<nowiki>'</nowiki>'', kon om luud köüdüs taa edenimega. [[Katõgooria:Võrokiilseq edenimeq]] tfeud3e2b7gb1ye43vzfgqx4rrv1ogx 0 15031 177081 173180 2022-07-20T16:29:12Z Eluonilus 9440 Väiku toimõndus võro kiräkeele standardi perrä, katõgooria. wikitext text/x-wiki '''Ants''' om mehe edenimi. [[Umasütlejä käänüs|Umasütlejä]] vorm [[Võro kiil|võro keelen]] om Andsu. Nii Ants ku [[Hanss' (Hans)|Hanss']] ommaq tegünüq s'aksa nime Hans mugandumisõl tõõnõ tõõsõl viisil. Algnimes om [[Johannes]]. Nime kirjapandmisõst tulõssi teedäq, et 17.–19. aastasaal kirotõdi Võromaal päämidselt ''Hans'' (varahampa ka ''Hansz''), a võidi kirotaq ka ''Ants'', ''Ans'', ''Antz'' jm muudu. 19. aastasaa lõpul ja 20. algusõn sündünü Andsu ammõtlik edenime kiräpilt oll' päämädselt ''Hans''. 1930. aastist pääle sai hariligus kiräpilt ''Ants''. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' seo edenimi (kiräpildiq ''Hans'' ja ''Ants'') taloperemiihhist 4,2 %-il (6.–7. kotus sagõhusõ poolõst)<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref>. 2021. aastagal Vana Võromaa pääle oll' edenime Ants kandjit 0,12–0,27 %<ref>https://www.stat.ee/nimed/Ants</ref>. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Edenimeq]] 5xpzh0hwa8h80n5jj8opr12kr07zaqs 0 15032 177086 173374 2022-07-20T16:35:47Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Mihkli''' om [[Võro kiil|võrokeeline]] mehe edenimi. Taa algnimes om [[Piibli|Piiblist]] peri [[Pääengli Miikael|Miikael]], pääengli nimi, [[Heebreä kiil|heebreä keelen]] <bdi>מיכאל</bdi> [miikaa'eel] tähendüsega 'kiä om nigu jummal'. Edimält võeti seo nimi võro ja eesti keelen umas [[Alambs'aksa kiil|alambs'aksa]] ja [[Roodsi kiil|roodsi]] kiili kaudu, kost om peri vannamuudu välläütlemine Mikli, Mikõl vai Mikal', niisamatõ lühenü nimevorm [[Mikk]]. Pääengli nime [[Vinne kiil|vinne keele]] kuju Михаил (Mihhail) ja 17. aastasaast pääle ka [[S'aksa kiil|s'aksa keele]] välläütlemise Michael [miihhael] mõol tegüsi seoilmaaignõ nimekuju, miä võro keelen om [[Umasütlejä käänüs|umasütlejä käänüsse]] kujul. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' taa nimi (kiräpiltega ''Michell'', ''Mickell'', ''Michall'') sagõhusõlt 20.–21. talo peremehe edenimi<ref>Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.</ref>. 19. aastasaa alostusõn oll´ kõgõ hariligumb kiräpilt ''Michel'', a nimi esiq võisõ kõlada nii Mihkli, Mihkle ku Mihkal, Hummogu-Võromaal lisas Mihal, Mihko, Mits'a jt, Harglõ kihlkunnan [[Mehka (edenimi)|Mehka]]. 20. aastasaa Võromaal kutsuti vindläst nimega Mihhail hõigunimega Miska. Vastussit tõisin kiilin: Mihkel, eesti kiil Michael, s'aksa kiil Miķelis, läti kiil Михаи́л (Mihhail), vinne kiil Міхал, Міхаiл, valgõvinne kiil Michał, poola kiil Mikael, soomõ kiil Mikael, Michael, roodsi kiil Mihály, ungari kiil Michael, inglüse kiil Võro keelen om tavas pruuki tunnõtu vai lähedäse nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt Gorba Mihkli ([[Gorbatšovi Mihhail|Mihhail Gorbatšov]]), [[Muti Mihkli]] (Mihkel Mutt), [[Oviiri Mihkli]] (Mihkel Oviir). == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Võrokiilseq edenimeq]] 8ttzv9iygbgkdraotvmzspoyegmx8b3 14 16028 177078 2022-07-20T16:24:23Z Eluonilus 9440 Vahtsõnõ leht: [[Katõgooria:Nimeq]] wikitext text/x-wiki [[Katõgooria:Nimeq]] e7f6nqwcwr9rxvqupe5juq1ubdv9njr 14 16029 177080 2022-07-20T16:27:31Z Eluonilus 9440 Vahtsõnõ leht: [[Katõgooria:Edenimeq]] wikitext text/x-wiki [[Katõgooria:Edenimeq]] qnwf224nzmzp3dl92k83juiln5kxm7i 14 16030 177092 2022-07-20T16:57:36Z Eluonilus 9440 Vahtsõnõ leht: [[Katõgooria:Nimeq]] wikitext text/x-wiki [[Katõgooria:Nimeq]] e7f6nqwcwr9rxvqupe5juq1ubdv9njr 0 16031 177093 2022-07-20T17:19:48Z Eluonilus 9440 Vahtsõnõ leht: '''Kõvask''' om [[Väärnimi|priinimi]]. [[Eesti|Eestin]] om seol nimel om [[2022]]. aastaga saisogaq 85 kandjat<ref>[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kõvask Priinime Kõvask statistiga]. ''Statistigaammõt''. Pruugit 20.07.2022. <small>(eesti keelen)</small></ref>. == Aolugu<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-kovask/ Priinime lugu: Kõvask]. ''Uma Leht'' 14.07.2022. Pruugit 20.07.2022.</ref> == [[Karula mõisa]] Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa t... wikitext text/x-wiki '''Kõvask''' om [[Väärnimi|priinimi]]. [[Eesti|Eestin]] om seol nimel om [[2022]]. aastaga saisogaq 85 kandjat<ref>[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kõvask Priinime Kõvask statistiga]. ''Statistigaammõt''. Pruugit 20.07.2022. <small>(eesti keelen)</small></ref>. == Aolugu<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-kovask/ Priinime lugu: Kõvask]. ''Uma Leht'' 14.07.2022. Pruugit 20.07.2022.</ref> == [[Karula mõisa]] Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talon ja [[Apja|Apja külän]] sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. [[1826]]. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi ''Kawask'' ja ''Kawast''. Karula keriguraamatin om algusõst pääle ''Köwwask'', miä ildampa om vahtsõhe kiräviisi ümbre kirotõt. Seo om kõgõ suurõmb Kõvaski suguvõsa. [[Liinamäe mõisa|Liinamäe mõisan]] [[Urvastõ kihlkund|Urvastõ kihlkunnan]] panti Kõvaski Jüri pojalõ, Lakovitsa talon elänüle Piitrele hingelugõmisõ nimi ''Köwwak'', a keriguraamatin om tuu ''Köwask''. Jääs tunnõq, et Piitre poigõst kedägi täüsiäni es eläq ja seo mõisa priinimi kuuli vällä. Kõvaski talo om külh alalõ, peris vana talonimi, 1834 ''Kewaske'', 1688 ''Kafwaske Andres Jaak''. Tuhalaane mõisan Paistun Mulgimaal panti hingelugõmistõ ''Kowack''. Nime saanul Jaak Jaasi pojal oll’ üts poig Piitre, kink nimme kirotõdi lutõri personaalraamatun ''Köwwask''. Mulgimaa Kõvaski nime edesiminemist näütäse ka Tuhalaane õigõuso kalmuaia havvakivi. Vana-Kavilda mõisan Puhjan Tartumaal panti hingelugõmistõ ''Kowwast'' ja ''Köwwast''. 1840. aastagal alustõt personaalraamat näütäs, et nime saajaq olliq velleq Märt ja Juhan ''Köwwask'', Paabu Märdi pojaq. Kõvaski perekunnanimel olõ-õiq täämbä üttegi tõist kirotusviisi, a hingelugõmisõ protokolli kandmisõgaq om hulga varjantse tegünüq. Mitu kõrda om kirotõt -''sk'' asõmal -''st'', miä või tullaq tuust, et kirotajalõ oll’ tutva Tartomaa Kavastu mõisa (saksa ''Kawast''). Maakiilt parõmbalõ kirotaq mõistvil keriguoppajil jälq es olõq üttegi hätä: kõik neli mõistiq kirotaq sõnna ''kõvask'' (vanan kiräviien ''köwwask''), miä tähendäs piinüterälist tahko. Näütüses [[Mulgi kiil|mulgi keelen]] om üteld: ''väitsä ihvets tahu pääl ja kõvas’ki pääl kõhudets üle''. Seosama sõna om olõman ka põh’aeesti keelen kujol ''kõvasi'' vai ''kõvas''. [[Soomõ kiil|Soomõ keelen]] om ''kovasin'', midä käänetäs [[Umasütlejä käänüs|umasütlejän]] ''kovasimen''. == Lätteq == [[Katõgooria:Priinimeq]] 3lpjomn7w78ttab0tl5d0nj5gagl483 177094 177093 2022-07-20T17:20:47Z Eluonilus 9440 Eluonilus nõst' leheküle [[Kõvask]] päälkirä [[Kõvask (priinimi)]] ala ümbresaatmist maaha jätmäldä: Kõvaskil hindäl om tähendüs. Artikli kõnõlõs nimest. wikitext text/x-wiki '''Kõvask''' om [[Väärnimi|priinimi]]. [[Eesti|Eestin]] om seol nimel om [[2022]]. aastaga saisogaq 85 kandjat<ref>[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kõvask Priinime Kõvask statistiga]. ''Statistigaammõt''. Pruugit 20.07.2022. <small>(eesti keelen)</small></ref>. == Aolugu<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-kovask/ Priinime lugu: Kõvask]. ''Uma Leht'' 14.07.2022. Pruugit 20.07.2022.</ref> == [[Karula mõisa]] Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talon ja [[Apja|Apja külän]] sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. [[1826]]. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi ''Kawask'' ja ''Kawast''. Karula keriguraamatin om algusõst pääle ''Köwwask'', miä ildampa om vahtsõhe kiräviisi ümbre kirotõt. Seo om kõgõ suurõmb Kõvaski suguvõsa. [[Liinamäe mõisa|Liinamäe mõisan]] [[Urvastõ kihlkund|Urvastõ kihlkunnan]] panti Kõvaski Jüri pojalõ, Lakovitsa talon elänüle Piitrele hingelugõmisõ nimi ''Köwwak'', a keriguraamatin om tuu ''Köwask''. Jääs tunnõq, et Piitre poigõst kedägi täüsiäni es eläq ja seo mõisa priinimi kuuli vällä. Kõvaski talo om külh alalõ, peris vana talonimi, 1834 ''Kewaske'', 1688 ''Kafwaske Andres Jaak''. Tuhalaane mõisan Paistun Mulgimaal panti hingelugõmistõ ''Kowack''. Nime saanul Jaak Jaasi pojal oll’ üts poig Piitre, kink nimme kirotõdi lutõri personaalraamatun ''Köwwask''. Mulgimaa Kõvaski nime edesiminemist näütäse ka Tuhalaane õigõuso kalmuaia havvakivi. Vana-Kavilda mõisan Puhjan Tartumaal panti hingelugõmistõ ''Kowwast'' ja ''Köwwast''. 1840. aastagal alustõt personaalraamat näütäs, et nime saajaq olliq velleq Märt ja Juhan ''Köwwask'', Paabu Märdi pojaq. Kõvaski perekunnanimel olõ-õiq täämbä üttegi tõist kirotusviisi, a hingelugõmisõ protokolli kandmisõgaq om hulga varjantse tegünüq. Mitu kõrda om kirotõt -''sk'' asõmal -''st'', miä või tullaq tuust, et kirotajalõ oll’ tutva Tartomaa Kavastu mõisa (saksa ''Kawast''). Maakiilt parõmbalõ kirotaq mõistvil keriguoppajil jälq es olõq üttegi hätä: kõik neli mõistiq kirotaq sõnna ''kõvask'' (vanan kiräviien ''köwwask''), miä tähendäs piinüterälist tahko. Näütüses [[Mulgi kiil|mulgi keelen]] om üteld: ''väitsä ihvets tahu pääl ja kõvas’ki pääl kõhudets üle''. Seosama sõna om olõman ka põh’aeesti keelen kujol ''kõvasi'' vai ''kõvas''. [[Soomõ kiil|Soomõ keelen]] om ''kovasin'', midä käänetäs [[Umasütlejä käänüs|umasütlejän]] ''kovasimen''. == Lätteq == [[Katõgooria:Priinimeq]] 3lpjomn7w78ttab0tl5d0nj5gagl483 0 16032 177095 2022-07-20T17:30:04Z Eluonilus 9440 Vahtsõnõ leht: '''Ehin''' om [[Väärnimi|priinimi]]. 2022. aastaga saisoga om seol nimel 25 kandjat<ref>[https://www.stat.ee/nimed/pere/Ehin Priinime Ehin statistiga.] ''Statistigaammõt''. Pruugit 20.07.2022. <small>(eesti keelen)</small></ref>, vällämaal või kandjit olla vast samavõrd<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-ehin/ Priinime lugu: Ehin]. ''Uma Leht'' 02.06.2022. Pruugit 20.07.2022. </ref>. == Aolugu<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/art... wikitext text/x-wiki '''Ehin''' om [[Väärnimi|priinimi]]. 2022. aastaga saisoga om seol nimel 25 kandjat<ref>[https://www.stat.ee/nimed/pere/Ehin Priinime Ehin statistiga.] ''Statistigaammõt''. Pruugit 20.07.2022. <small>(eesti keelen)</small></ref>, vällämaal või kandjit olla vast samavõrd<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-ehin/ Priinime lugu: Ehin]. ''Uma Leht'' 02.06.2022. Pruugit 20.07.2022. </ref>. == Aolugu<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-ehin/ Priinime lugu: Ehin]. ''Uma Leht'' 02.06.2022. Pruugit 20.07.2022.</ref> == Taa om õnnõ [[Kanepi kihlkund|Kanepi kihlkunna]] nimi. Vanan kiräviien kujol ''Ehhin'' pandsõ taa [[1809]]. aastagal Kanepi opõtaja Roth Vana-Piigandi mõisa Hanni Ado läsä Katri perrele, Hanni Hansu läsä Annõ perrele, koolnuq Hanni Piitre latsilõ ja Hüssi Kaarli poja Juhani perrele. Juhtu nii, et nimme jäi perrä­tulõjilõ edesi kandma õnnõ Hanni Ado ja Katri poig Mihkle, kiä om hingelugõmisõn 1834 hoobis tõsõ nimega ''Ehha'' ’eha’. [[Sõristõ mõisa|Sõristõ mõisalõ]] kolinult sai Mihkli ja poigõ [[1850]]. aasta hingelugõmisõ nimes ''Ehhi'', ildamb iks tagasi ''Ehhin'', vahtsõn kiräviien ''Ehin''. Praosk Roth pandsõ priinimmis küländ hulga harilikkõ maakeele sõnno, miä olõ-õs õnnõ "asju nime", a ka abstraktsõq sõnaq. Säändsit nimmi nigu Algus, Edesi, Heldus, Hengus, Kõrran jt panti muialpuul väega harva. Üts sääne sõna, midä küll [[võro kiräkiil]] ei tunnista, om ''õhhin''. A Roth es märgiq ''õ''-hellü ''e''-ga, tä pruuksõ küländ kimmält ''ö''-d (''Höbbe, Sönna, Wösso''). Õhina sõnast om olnuq ka tõistsugust kujjo – ''ehin'' (Wiedemanni sõnaraamatun). Ku sõna säändse algusõga olõs 19. aastasaa alostusõ kanepi keelen olõman olnu, olõs timä kuju ''*ehhin'', umastavan ''*ehinä''. Lisas sõnalõ ''õhk'' om olõman vana sõna ''õhk'' vai ''hõõhk'' kuuma hõõhkamisõ tähendüsen. Ku ahu õhkas kuuma ja verrev raud hõõhkas, sõs tuud ommaq nä tennüq joba aasta­tuhandit ja vastavaq sõnaq ommaq ka [[Soomõ kiil|soomõ]] (''hehkua'') ja [[Kar'ala kiil|kar’ala keelen]] (''hehkuo''). Ka Eestin om tunnõt e-algusõga sõnna ''ehama'' ’leuchten, glühen (heletämä, helkämä, hõõhkama)’, ''ehamine'' ’Entzündung (tulõsoetus, palanik)’. Või arvadaq, et hengelist ja meelelist üleslämmistätüst näütäjast sõnast ''õhhin'' om olnqu ka vanaperäne kujo ''*ehhin''. Sammamuudu põh’aeesti keelen, kon võro keele muutust ''–h'' > ''–hh'' ei tundaq, om sõna ''*ehin''. == Lätteq == [[Katõgooria:Priinimeq]] p9faq7jygiibdb7lin0bx4hr7gny2i8