Eesti kiil

Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Eesti kiil 0 3313 177103 176978 2022-07-24T19:42:10Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki {{Kiil | nimi = Eesti kiil (''eesti keel'') | kon kõnõldas = [[Eesti]]n | kõnõlõjidõ arv = 1,1 mill'onat | kon om ammõtlinõ = [[Eesti]]n, [[Õuruupa Liit|ÕL-n]] | kiilkund = uurali | keelerühmäq = soomõ-ugri õdagumeresoomõ | iso1 = et | iso2 = est | iso3 = ekk }} '''Eesti kiil''' om [[soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri kiili]] [[õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] lõunarühmä [[Kiil (keeletiidüs)|kiil]]. Eesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq õdagumeresoomõ keeleq [[vad'a kiil|vad'a]], [[lõunõeesti kiil|lõunõeesti]] ja [[liivi kiil|liivi]] kiil. Eesti kiil om [[imäkiil|imäkeeles]] umbõs 1,1 mill'onalõ inemisele, kinkast inämbüs (umbõs 900 000) eläs [[Eesti]]n, kon eesti kiil om [[riigikiil|riigikeeles]]<ref>Helle Metslang 2022: North and Standard Estonian. ''The Oxford Guide to the Uralic Languages.'' Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press. lk 350.</ref>. [[2004]]. aastagast om eesti kiil üts [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] ammõtlikkõ kiili. [[:et:Vikipeedia:Esileht|Eestikiilne Vikipeediä]] oll' [[2022]]. aastaga hainakuun päält 200 000 artikligaq kõiki Vikipeedijide nimekirän 44. kotussõ pääl<ref>[[metawiki:List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles|Kõiki Vikipeedijide nimekiri]]. ''Wikimedia''. Pruugit 24.07.2022. (inglüse keelen)</ref>. == Aolugu == Eesti kiil om vällä kujonuq [[Õdagumeresoomõ algkiil|õdagumeresoomõ algkeele]] põh'aeesti hõimomurdõst, midä kõnõldi edimädse aastatuhandõ aigo seoilmaao Põh'a-Eestin. Eesti kiil om kokko putnuq mitmidõ kiiligaq, naidõ siän ka lõunõeesti keelega, miä kõik kiilt mõotanuq ommaq. Kõgõ rohkõmb om eesti kiil mõotõt [[Alambs'aksa kiil|alamb]]- ja [[S'aksa kiil|ülembs'aksa]] keelist, midä ülemb klass Eestin kaugu kõnõl'.<ref>Helle Metslang 2022: North and Standard Estonian. ''The Oxford Guide to the Uralic Languages.'' Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press. lk 350.</ref> Edimädseq üleskirotusõq eesti keelest ommaq ütsiguq sõnaq ja kotussõnimeq. Kõgõ edimäne teedäq üleskirotus om peri Hendriku Liivimaa kroonikast, ku [[1215]]. aastagal ollõv [[saarlasõq]] pappi piinanuq ni ütelnüq: ''Laula! Laula! Pappi!''<ref>Karl Kello: [https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/03/17/saarlased-laula-laula-pappi/ Saarlasõq: Laula, laula, pappi!] ''Saarte Hääl'' 17.03.2013. Pruugit 24.07.2022. (eesti keelen)</ref>. Põh'aeesti kiräkiil naas' kujjo võtma [[16. aastagasada|16. aastagasaal]], ku ilmu lutõri vaimon tettüt usokirändüst. == Kaeq viil == * [[Lõunaeesti kiil]] * [[Võro kiil]] * [[Seto kiil]] * [[Soomõ kiil]] == Lätteq == {{Uurali keeleq}} [[Katõgooria:Eesti kiil]] [[Katõgooria:Eesti]] [[Katõgooria:Keeleq]] bw8bgc0b8jga9v8nzb86g8ui60qqdc6 177104 177103 2022-07-24T21:42:59Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki {{Kiil | nimi = Eesti kiil (''eesti keel'') | kon kõnõldas = [[Eesti]]n | kõnõlõjidõ arv = 1,1 mill'onat | kon om ammõtlinõ = [[Eesti]]n, [[Õuruupa Liit|ÕL-n]] | kiilkund = uurali | keelerühmäq = soomõ-ugri õdagumeresoomõ | iso1 = et | iso2 = est | iso3 = ekk }} '''Eesti kiil''' om [[soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri kiili]] [[õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] lõunarühmä [[Kiil (keeletiidüs)|kiil]]. Eesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq õdagumeresoomõ keeleq [[vad'a kiil|vad'a]], [[lõunõeesti kiil|lõunõeesti]] ja [[liivi kiil|liivi]] kiil. Eesti kiil om [[imäkiil|imäkeeles]] umbõs 1,1 mill'onalõ inemisele, kinkast inämbüs (umbõs 900 000) eläs [[Eesti]]n, kon eesti kiil om [[riigikiil|riigikeeles]]<ref>Helle Metslang 2022: North and Standard Estonian. ''The Oxford Guide to the Uralic Languages.'' Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press. lk 350.</ref>. [[2004]]. aastagast om eesti kiil üts [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] ammõtlikkõ kiili. [[:et:Vikipeedia:Esileht|Eestikiilne Vikipeediä]] oll' [[2022]]. aastaga hainakuun päält 200 000 artikligaq kõiki Vikipeedijide nimekirän 44. kotussõ pääl<ref>[[metawiki:List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles|Kõiki Vikipeedijide nimekiri]]. ''Wikimedia''. Pruugit 24.07.2022. (inglüse keelen)</ref>. == Aolugu == Eesti kiil om vällä kujonuq [[Õdagumeresoomõ algkiil|õdagumeresoomõ algkeele]] põh'aeesti hõimomurdõst, midä kõnõldi edimädse aastatuhandõ aigo seoilmaao Põh'a-Eestin. Eesti kiil om kokko putnuq mitmidõ kiiligaq, naidõ siän ka lõunõeesti keelega, miä kõik kiilt mõotanuq ommaq. Kõgõ rohkõmb om eesti kiil mõotõt [[Alambs'aksa kiil|alamb]]- ja [[S'aksa kiil|ülembs'aksa]] keelist, midä ülemb klass Eestin kaugu kõnõl'.<ref>Helle Metslang 2022: North and Standard Estonian. ''The Oxford Guide to the Uralic Languages.'' Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press. lk 350.</ref> Edimädseq üleskirotusõq eesti keelest ommaq ütsiguq sõnaq ja kotussõnimeq. Kõgõ edimäne teedäq üleskirotus om peri Hendriku Liivimaa kroonikast, ku [[1215]]. aastagal ollõv [[saarlasõq]] pappi piinanuq ni ütelnüq: ''Laula! Laula! Pappi!''<ref>Karl Kello: [https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/03/17/saarlased-laula-laula-pappi/ Saarlasõq: Laula, laula, pappi!] ''Saarte Hääl'' 17.03.2013. Pruugit 24.07.2022. (eesti keelen)</ref>. Põh'aeesti kiräkiil naas' kujjo võtma [[16. aastagasada|16. aastagasaal]], ku ilmu lutõri vaimon tettüt usokirändüst. Aastit 1200–1700 peetäs eesti keeleaoluun suuri muutuisi aos<ref>Karl Pajusalu 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. Keel ja Kirjandus, nr 3. lk 158–159</ref>. Tuud aigu sündüq kümneq umavaihõl köüdedüq helü- ja vormimuutusõq (tähtsäq ommaq lõpu- ja sisekaoq), miä tegeväq eesti keelest tõisist õdagumeresoomõ keelist erälesaisva keele. Nii sündüq eesti keele kolm pikkusastõnd. 18. aastagasaa edeotsa eesti kiil oll' jo struktuuri ja helle poolõst pia sama ku seoilmaao eesti kiil, pääle tuud aigu ei olõq struktuurin muutuisi olnuq. == Kaeq viil == * [[Lõunaeesti kiil]] * [[Võro kiil]] * [[Seto kiil]] * [[Soomõ kiil]] == Lätteq == <references />{{Uurali keeleq}} [[Katõgooria:Eesti kiil]] [[Katõgooria:Eesti]] [[Katõgooria:Keeleq]] 7tag267uux1gzblpkytqrx53bun9x9y 177111 177104 2022-07-25T07:48:42Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki {{Kiil | nimi = Eesti kiil (''eesti keel'') | kon kõnõldas = [[Eesti]]n | kõnõlõjidõ arv = 1,1 mill'onat | kon om ammõtlinõ = [[Eesti]]n, [[Õuruupa Liit|ÕL-n]] | kiilkund = uurali | keelerühmäq = soomõ-ugri õdagumeresoomõ | iso1 = et | iso2 = est | iso3 = ekk }} '''Eesti kiil''' om [[soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri kiili]] [[õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] lõunarühmä [[Kiil (keeletiidüs)|kiil]]. Eesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq õdagumeresoomõ keeleq [[vad'a kiil|vad'a]], [[lõunõeesti kiil|lõunõeesti]] ja [[liivi kiil|liivi]] kiil. Eesti kiil om [[imäkiil|imäkeeles]] umbõs 1,1 mill'onalõ inemisele, kinkast inämbüs (umbõs 900 000) eläs [[Eesti]]n, kon eesti kiil om [[riigikiil|riigikeeles]]<ref>Helle Metslang 2022: North and Standard Estonian. ''The Oxford Guide to the Uralic Languages.'' Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press. lk 350.</ref>. [[2004]]. aastagast om eesti kiil üts [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] ammõtlikkõ kiili. [[:et:Vikipeedia:Esileht|Eestikiilne Vikipeediä]] oll' [[2022]]. aastaga hainakuun päält 200 000 artikligaq kõiki Vikipeedijide nimekirän 44. kotussõ pääl<ref>[[metawiki:List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles|Kõiki Vikipeedijide nimekiri]]. ''Wikimedia''. Pruugit 24.07.2022. (inglüse keelen)</ref>. == Aolugu == Eesti kiil om vällä kujonuq [[Õdagumeresoomõ algkiil|õdagumeresoomõ algkeele]] põh'aeesti hõimomurdõst, midä kõnõldi edimädse aastatuhandõ aigo seoilmaao Põh'a-Eestin. Eesti kiil om kokko putnuq mitmidõ kiiligaq, naidõ siän ka lõunõeesti keelega, miä kõik kiilt mõotanuq ommaq. Kõgõ rohkõmb om eesti kiil mõotõt [[Alambs'aksa kiil|alamb]]- ja [[S'aksa kiil|ülembs'aksa]] keelist, midä ülemb klass Eestin kaugu kõnõl'.<ref>Helle Metslang 2022: North and Standard Estonian. ''The Oxford Guide to the Uralic Languages.'' Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press. lk 350.</ref> Edimädseq üleskirotusõq eesti keelest ommaq ütsiguq sõnaq ja kotussõnimeq. Kõgõ edimäne teedäq üleskirotus om peri Hendriku Liivimaa kroonikast, ku [[1215]]. aastagal ollõv [[saarlasõq]] pappi piinanuq ni ütelnüq: ''Laula! Laula! Pappi!''<ref>Karl Kello: [https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/03/17/saarlased-laula-laula-pappi/ Saarlasõq: Laula, laula, pappi!] ''Saarte Hääl'' 17.03.2013. Pruugit 24.07.2022. (eesti keelen)</ref>. Põh'aeesti kiräkiil naas' kujjo võtma [[16. aastagasada|16. aastagasaal]], ku ilmu lutõri vaimon tettüt usokirändüst. Aastit 1200–1700 peetäs eesti keeleaoluun suuri muutuisi aos<ref>Karl Pajusalu 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. Keel ja Kirjandus, nr 3. lk 158–159</ref>. Tuud aigu sündüq kümneq umavaihõl köüdedüq helü- ja vormimuutusõq (tähtsäq ommaq lõpu- ja sisekaoq), miä tegeväq eesti keelest tõisist õdagumeresoomõ keelist erälesaisva keele. Nii sündüq eesti keele kolm pikkusastõnd vai väldet. 18. aastagasaa edeotsa eesti kiil oll' jo struktuuri ja helle poolõst pia sama ku seoilmaao eesti kiil, pääle tuud aigu ei olõq struktuurin muutuisi olnuq. == Mooduoppus == Kaeq artiklit [[Eesti keele morfoloogia|Eesti keele mooduoppus]]. === Astmõvaeldus === Nigu tõisilõgi [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] ja [[Saami keeleq|saami]] keelile, om eesti keelele loomuperäne astmõvaeldus. Sõnavormõn olõvaq tüvekujoq võivaq tõõnõtõõsõst esiqmuudu ollaq uma astmõ poolõst, tuu tähendäs pikkusastmõ, sisehelle vai mõlõmba poolõst. Tõisildõ üteldäq jagonõs astmõvaeldus eesti keelen katõs alambjaos – laadivaeldusõs ja pikkusvaeldusõs. Astmõvaeldusõn jagonõsõq tüvekujoq tugõva- ja nõrgaastmõliidsis. Tugõvaastmõlinõ tüvi om hariligult kolmandan välten ja nõrgaastmõlinõ tõõsõn välten. Ku astmõvaih om nätäq tuust, et üten tüvevariandin om peethelü või ''s'', midä tõõsõn olõ-õi, sõs om nõrgaastmõlinõ tuu, kon täüspeethellü vai ''s''-i olõ-õi, ni tuud pikkusastmõst huulmaldaq. Nõrgõmbasminejäs astmõvaeldusõs loetas muutust tugõvalt nõrgalõ astmõlõ, tugõvambasminejäs vastapidist. Nimisõnol om seo nätäq uma- ja osakäänüssest, tegosõnol olõvaaao ütsüse 3. käänüssest. Võro keelen om paralleelis tuud olõvaao ütsüse 1. käänüs, selle et tuu om eesti keelele lähkümb. === Nimisõnno käändmine === Nimisõnno om eesti keelen nellä liiki: perisnimisõnaq, [[arvsõnaq]], [[asõsõnaq]] ja [[umahussõnaq]] ja naaq kõik näütäseq [[Arv (keeleoppus)|grammatilist arvu]] (ütsüs vai mitmus) ni käänüst. Eesti keelen om 14 käänüst: kolm grammatilist käänüst (kolm edimäist), kuus kotussõkäänüst ja viis adverbilist käänüst<ref>Helle Metslang 2022: North and Standard Estonian. ''The Oxford Guide to the Uralic Languages.'' Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press. lk 353–354.</ref>. Mõnikõrd loetas käänüsses ka [[Viisikäänüs|viisikäänüst]] (nt paljajalu, meritsi), a säänest vormi saa moodustaq õnnõ ütsikist sõnost, tuuperäst ei saaq viisikäänüst erälde käänüsses kutsuq. {| class="wikitable" ! !Ütsüs !Mitmus |- ![[Nimekäänüs]] |tüdruk |tüdruku/d |- ![[Umakäänüs]] |tüdruku |tüdruku/te |- ![[Osakäänüs]] |tüdruku/t |tüdruku/i/d |- ![[Sissekäänüs]] |tüdruku/sse |tüdruku/te/sse |- ![[Seenkäänüs]] |tüdruku/s |tüdruku/te/s |- ![[Seestkäänüs]] |tüdruku/st |tüdruku/te/st |- ![[Päälekäänüs]] |tüdruku/le |tüdruku/te/le |- ![[Päälkäänüs]] |tüdruku/l |tüdruku/te/l |- ![[Päältkäänüs]] |tüdruku/lt |tüdruku/te/lt |- ![[Saajakäänüs]] |tüdruku/ks |tüdruku/te/ks |- ![[Piirikäänüs]] |tüdruku/ni |tüdruku/te/ni |- ![[Olõjakäänüs]] |tüdruku/na |tüdruku/te/na |- ![[Ilmakäänüs]] |tüdruku/ta |tüdruku/te/ta |- ![[Ütenkäänüs]] |tüdruku/ga |tüdruku/te/ga |} == Kaeq viil == * [[Lõunaeesti kiil]] * [[Võro kiil]] * [[Seto kiil]] * [[Soomõ kiil]] == Lätteq == <references />{{Uurali keeleq}} [[Katõgooria:Eesti kiil]] [[Katõgooria:Eesti]] [[Katõgooria:Keeleq]] pjzjoujkuflnuoz7s3qb2fx9xf6o7z5 NATO 0 10366 177105 176403 2022-07-24T23:10:48Z Kwamikagami 816 wikitext text/x-wiki [[file:NATO flag.svg|thumb|]] [[Pilt:North_Atlantic_Treaty_Organization_(orthographic_projection).svg|pisi|NATO riigiq]] '''Põh'a-Atlandi Lepüngi Organisats'uun''' (inglüse keelen ''North Atlantic Treaty Organization'' ('''NATO'''), prantsusõ keelen ''L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord'' ('''OTAN''')) om sõaväeline allianss, minkalõ panti alos [[4. mahlakuu päiv|4. mahlakuu pääväl]] [[1949]] Põh'a-Atlandi lepüngi vai Washingtoni lepüngiga. NATO kõgõ korgõmb organ om Põh'a-Atlandi Nõvvokogo, midä juht NATO pääsekretär. NATO pääsekretär om 2009. aastaga 1. põimukuu pääväst [[Rasmusseni Anders Fogh]], kiä valiti tuu ammõdi pääle sama aastaga 4. mahlakuu pääväl. [[Katõgooria:Riikevaihõlidsõq organisats'ooniq]] ikjo2p9oskqlg5h9x5m2uf35530de9n 2022 0 16020 177106 177074 2022-07-25T06:29:19Z 115.178.249.246 wikitext text/x-wiki '''2022.''' aastak [[Gregoriusõ kallendri]] perrä. '''10235.''' aastak [[sirvikallendri]] perrä. == Sündmüseq == === [[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa|Setomaal]] === * ... === [[Eesti|Eestin]] === * ... === Maailman === * ... == Sündünüq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq === * ... === Eesti inemiseq === * ... === Muu ilma inemiseq === * ... == Koolnuq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq[muuda | muuda lähteteksti] === * ... === Eesti inemiseq[muuda | muuda lähteteksti] === * ... === Muu ilma inemiseq[muuda | muuda lähteteksti] === * ... == Egäsugust == {{21aastagasada}} {{Aastagasaaq}} 2uhtml8kpl6fr9tp68yl8rsesbj1k9m 177107 177106 2022-07-25T06:30:04Z 115.178.249.246 /* Koolnuq */ wikitext text/x-wiki '''2022.''' aastak [[Gregoriusõ kallendri]] perrä. '''10235.''' aastak [[sirvikallendri]] perrä. == Sündmüseq == === [[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa|Setomaal]] === * ... === [[Eesti|Eestin]] === * ... === Maailman === * ... == Sündünüq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq === * ... === Eesti inemiseq === * ... === Muu ilma inemiseq === * ... == Koolnuq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] === * ... === Eesti inemiseq === * ... === Muu ilma inemiseq === * ... == Egäsugust == {{21aastagasada}} {{Aastagasaaq}} nfx7oaawon9sumd2atk3b569a2esvtv 1800 0 16034 177108 2022-07-25T06:38:12Z 115.178.249.246 Vahtsõnõ leht: '''1800. ''' aastak [[Gregoriusõ kallendri]] perrä. '''10013.''' aastak [[sirvikallendri]] perrä. ==Sündmüseq== ===[[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa]]l=== *Asotõdiq [[Võro]] liin *[[Räpinä]]l oll' [[Puuaiasõda]] ===Eestin=== *... ===Muial=== *... ==Sündünüq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq=== *... ===Eesti inemiseq=== *... ===Muu ilma inemiseq=== *... ==Koolnuq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja Setomaa inemi... wikitext text/x-wiki '''1800. ''' aastak [[Gregoriusõ kallendri]] perrä. '''10013.''' aastak [[sirvikallendri]] perrä. ==Sündmüseq== ===[[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa]]l=== *Asotõdiq [[Võro]] liin *[[Räpinä]]l oll' [[Puuaiasõda]] ===Eestin=== *... ===Muial=== *... ==Sündünüq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq=== *... ===Eesti inemiseq=== *... ===Muu ilma inemiseq=== *... ==Koolnuq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq=== *... ===Eesti inemiseq=== *... ===Muu ilma inemiseq=== *...  {{18aastagasada}} {{Aastagasaaq}} [[Katõgooria:18. aastagasada]] [[Katõgooria:1800| 1800]] 2at5t46e263nx1jnfvb1lap8u7et59c 1676 0 16035 177109 2022-07-25T06:43:12Z 115.178.249.246 Vahtsõnõ leht: '''1676. ''' aastak [[Gregoriusõ kallendri]] perrä. '''9889.''' aastak [[sirvikallendri]] perrä. ==Sündmüseq== ===[[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa]]l=== *Asotõdiq [[Võro]] liin *[[Räpinä]]l oll' [[Puuaiasõda]] ===Eestin=== *... ===Muial=== *... ==Sündünüq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq=== *... ===Eesti inemiseq=== *... ===Muu ilma inemiseq=== *... ==Koolnuq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja Setomaa inemis... wikitext text/x-wiki '''1676. ''' aastak [[Gregoriusõ kallendri]] perrä. '''9889.''' aastak [[sirvikallendri]] perrä. ==Sündmüseq== ===[[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa]]l=== *Asotõdiq [[Võro]] liin *[[Räpinä]]l oll' [[Puuaiasõda]] ===Eestin=== *... ===Muial=== *... ==Sündünüq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq=== *... ===Eesti inemiseq=== *... ===Muu ilma inemiseq=== *... ==Koolnuq== ===[[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq=== *... ===Eesti inemiseq=== *... ===Muu ilma inemiseq=== *...  {{17aastagasada}} {{Aastagasaaq}} [[Katõgooria:17. aastagasada]] [[Katõgooria:1676| 1676]] htx8ofqzdmn6e5b4xjouaw6z2ijzorn Eesti keele mooduoppus 0 16036 177110 2022-07-25T07:23:38Z Eluonilus 9440 Ümbresaatminõ lehele [[Eesti keele morfoloogia]] wikitext text/x-wiki #saadaq [[Eesti keele morfoloogia]] c08tc053ywcagobp1eo4ma3bs6n2qfw