Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 10622 185069 176744 2026-05-15T13:57:42Z Kruusamägi 2630 185069 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu_Inglisild_2015.jpg|pisi|300px|[[Inglisild]] ülevästpuult kaiaq]] '''Toomõmägi''' om luuduslinõ tsälkorgõga piiret mägi [[Tarto]] liinan [[Imäjõgi|Imäjõõ]] ürgoro hüä poolõ pääl. Toomõmäelt om algusõ saanuq Tarto liin. Arvatas, et 6.–8. aastagasaa ümbre tekkü Toomõmäele vana maaliin Tarbatu, minkast 11–12. aastagasaal kujosi vällä muinasmaakonna [[Ugandi]] üts katõst keskusõst. 1030. aastagal võtiq Tarbatu ärq vindläseq, a 1061. aastagal lüüdi nä nii Tarbatust ku tervest Ugandist vällä. Ristisõdijaq võtiq Tarbatu ärq aastagal 1223. Päält tuud, 1224. aastagal ehiteti muistidsõ maaliina varõmidõ pääle kivist Tarto piiskobiliin ni Toomõmäest sai [[Tarto piiskopkund|Tarto piiskopkunna]] keskus. Piiskobiliina mano ehitedi ka väkev [[Tarto tuumkerik|tuumkerik]]. Parhilladsõ tähetorni kotsil olnuq piiskobiliin jäi varõmihe [[Põh'asõda|Põh'asõa]] aigo. Päält [[Tarto Ülikuul|Tarto Ülikooli]] vahtsõst vallalõtegemist 1802. aastagal naksiq Toomõmäele kerküma ülikooli ehitüseq – klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]], [[Tarto Tähetorn|tähetorn]] jt. Tuumkerigu varõmidõ kooriruumi jago tetti ümbre Tarto Ülikooli Raamadukogos. Inämbüs Toomõmäest om täämbädsel pääväl katõt pargiga, miä panti kah kasuma 19. aastagasaal. Toomõmäel om Riigikohto maja ja oll' [[2009]]. aastagani Tarto sünnütüsmaja. Vanan Anatoomikumin tüüt' aastil 2000-2011 Tarto Ülikooli [[Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus]]. <gallery> Supreme Court of Estonia.JPG|[[Riigikohus|Riigikohto]] hoonõq Toomõmäel Musumägi 2008.JPG|[[Mus'omägi (Tarto)|Toomõmäe Mus'omägi]] Tartu Tähetorn veebrauaris 2012.JPG|Tarto tähetorn Anatomical Theatre, Tartu.JPG|Vana Anatoomikum Kuradisild talvel.JPG|[[Kuradisild]] Tartu Statue K.E. von Baer 02.jpg| Tartu Cathedral.jpg|[[Tarto tuumkerik]] </gallery> {{Commons|Category:Toomemägi}} {{koord}} [[Katõgooria:Tarto]] [[Katõgooria:Eesti mäeq]] qtci82xfxkziwt9pajyhf3qm74x0xef 0 17501 185076 185067 2026-05-15T14:18:21Z Kruusamägi 2630 185076 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pähkla allikas 2026. aasta mais.jpg|pisi|Läteq 2026. aastagal]] '''Pähkla (nõsõgi) läteq''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külän. Tuu om kõgõ suurõmb läteq keskkorgõmaa hummogokülel<ref name=":0">Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16–20 miitret. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjadsõ põh'agaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vooluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõti vooluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.<ref name=":0" /> == Kaitsminõ == [[Pilt:Põhjatu allikas Saaremaal.jpg|pisi|Läteq 2009. aastagal]] Pähkla läteq om kaitsmisalonõ läteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Läteq võeti kaitsmisõ ala 1926. aastagal ja jälq 1964. aasta nimekirägaq. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.<ref name=":1">Kultuurimälestiste register. 12397 Ohvriallikas Pöhatu allikas. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397</ref> == Paigaperimüs == [[Pilt:Ohvriallikas Põhjatu või Pühatu allikas.JPG|pisi|Tähüs lätte man]] Pähkla külä elonikkõ teedüsside perrä ommaq inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq<ref name=":1" />. Lätet om peet põh'atus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu läteq. Lätte süvvüse mõõtmisõs ollõv ütskõrd kokko köüdedüq kõik külä kablaq ni otsa kinnütet katõl. Katõl kablaga panti vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlan oll' verine lambapää. ''(Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.)''<ref>RKM II 4, 160/1 (16) < Kuressaare vanadekodu < Kaarma khk, Pähkla k - Helgi Kivi, s 1929 < Miina Uusmaa, 79 a (1947). https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=39334&jrk=2</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Saarõmaa vald]] j4an3ae8qfdcodeziun9ic2fps51jkq 0 17529 185074 185060 2026-05-15T14:06:34Z Kruusamägi 2630 185074 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võnnukerik.png|pisi|Võnnu kerik]] '''Võnnu''' om alõvik Tartomaal [[Kastrõ vald|Kastre vallan]]. Alõvigun om Võnnu kerik. Kerigu man om kah Võnnu Vabahussõa mälehtüssammas. Alõvigun om kats' matusaida, vahtsõmb jääs Imste küllä. Võnnu vahtsõlõ matusaida om matõt ka [[Savisaarõ Edgar]]. Alõvigun om ka Võnnu Keskkuul', latsiaid Värvuke, hoolõmaja Härmälang, söögipuut', rahvamaja ja raamadukogo, perretohtri ja hambatohtri. == Võnnu bussipiätüs == 2025. aastagal värmiti Kastre valla opilasmalõvan üle Võnnu bussipiätüs. Bussipiätüs värmiti kihlkunnalõ loomuperälidse joonõmustri värmegaq.<ref>https://infohunt.ee/vonnu-bussipeatus-sarab-taas-kihelkonna-triibumustris/</ref> == Suidsu Gustav == Võnnun sündü Eesti luulõtaja ja kirämiis' [[Suidsu Gustav]], kinkalõ om pant' kah mälehtüssammas ja timä pilt' om ka Võnno Keskkooli aulan. Alõvin om ka Suidsu Gustavi majamuusõum', vana Sõõro küläkooli majan.   == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Võnnu kihlkund]] [[Katõgooria:Kastrõ vald]] 6ztw89hd148s1qwpzt3wes38xij6u7h 0 17530 185073 185059 2026-05-15T14:05:44Z Kruusamägi 2630 185073 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riisa Bog.jpg|pisi|Riisa suu Soomaa riigipargin.]] '''Suumaa riigipark'''' (eesti keelen ''Soomaa rahvuspark'') om [[riigipark]]' Villändi- ja Pärnomaal. Riigipark' võtt hindä ala Kesk-Eesti suuq, niidüq ja mõtsaq. Niimuudu ommaq sääl paigapäälidseq liigiq ja kultuuriperändüs kaitstuq. Riigipargi suuq ommaq hoiõduq eräle vuulavidõ jõkigaq. Suumaa riigipark' luudi 1993. aastagal 8. joulukuu pääval. Riigipargi pinnasuurus om 398,4 km², minkast 51% ommaq suuq, 5% ommaq niidüq, 0,5% ommaq nurmõq, ülejäänuq ommaq mõtsaq. <ref>https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/soomaa-rahvuspark</ref> == Viies aastaaig == [[Pilt:Soomaa viies aastaaeg, Soomaa Rahvuspargis Viljandimaal.JPG|pisi|Vesi om väega korgõ. ]] '''Viies aastaaig''' om kõnnõkeelen tegünüq uma nimi Suumaa riigipargi luudusnättüsele, ku jõõq ajavaq üle. Suurõvii ala või ollaq nii 175 km². Päämidselt om viies aastaaig varra keväja (urbõkuust mahlakuuniq) ku lumi sulas ja vesi om jõõn korgõ. Viies aastaaig tähüstäs üleminekit talvõao päält keväjädse ao pääle. <ref>https://soomaa.com/et/viies-aastaaeg/</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[katõgooria:riigipargiq]] bqntdr41x88ic4e4ulzck6jn96ne3wx 0 17531 185068 185065 2026-05-15T13:56:46Z Kruusamägi 2630 185068 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mart Sander.jpg|pisi|Sanderi Mart]] '''Sanderi Mart''' (Martin Laurent Sander; sündünüq 10. põimukuu pääval 1967) om [[eesti]] muusigamiis’, näütlejä, lavastaja ja kirämiis’. == Elokäük’ == Sanderi Mart opp’ [[Tal’na Muusigakuul|Tal’na Muusigakoolin]] ja perän [[Otsa Georgi-nimeline Tal'na Muusigakuul|Otsa Georgi-nimelidsen Tal’na Muusigakoolin]]. Tä om lõpõtunuq [[Tal’na suur’kuul|Tal’na suurõkooli]] ja 2024. aastagal tä kaits’ ärq kah uma doktoritüü.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120301881/foto-suur-saavutus-mart-sander-kaitses-tallinna-ulikoolis-doktoritoo</ref> Niisamatõ om tä ka [[Eesti Kirämiihi Liit|Eesti Kirämiihi Liido]] ja katoligu kerigu kogohusõ liigõq. == Loomus ja aoviidüseq == Sanderi Mart om olnuq Estonia tiatrin koorilaulja ja lavastaja. Niisamatõ miildüs tälle muusiga luuminõ, kirotaminõ, tõlkminõ ja maal’minõ. Tä om tennüq muusikat filmele ja telesaatilõ, timä muusikat mängitäs ka raadion. Mart om mängnüq mitmõn filmin ja ka telesar'an “[[Kättetasomisõkontor]]’” (2011, 6. huuaig, kotusõq 4 ja 5). Sanderi Mart mõist eesti, soomõ, inglüse ja s'aksa kiilt. == Guinessi ilmarekord’ == Sanderi Mart võit’ 2024. aastagal [[Guinessi ilmarekord|Guinessi ilmarekordi]] filmigaq “Dr. Sanderi unõtohtõrdus” astmõn “Kõgõ inämb esiqsugumaidsin ossõn üten filmin mänginüq näütlejä”. Sanderi Mart mängse sääl 48 esiqsugust tegeläst.<ref>https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/11/insomniac-actor-makes-dream-come-true-by-playing-48-characters-in-own-gothic-horror</ref> == Hää läbisaaminõ Inglüsmaa kuningaimändägaq == [[Pilt:Mart Sander Queen's-Visit-small.jpg|pisi|Sanderi Mart ja Inglüsmaa [[kuningaimänd Elizabeth II]] ]] Sanderi Mart kirot’ 2003. aastagal Suur’britanniahe laulu “Soldiers of the Queen”, a briti raadiojaamaq ütliq tuu ettekandmisõst ärq. Tuuperäst Mart saat’ laulu hoobis õkva [[Inglüsmaa]] [[Kuningaimänd Elizabeth II|kuningaimändäle Elizabeth II]]. Kuningaimändäle tuu miildü, tuuperäst tä kuts’ Sanderi Mardi umalõ vastavõtulõ. Sääl nääq aiq paar’ sõna juttu ja Mart and’ kuningaimändäle uma inglüskeelidse raamadu “Lux Gravise”. Päält tuu alost’ Sanderi Mardi ja Elizabeth II kirävaihtus.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120064316/mart-sander-pidas-kuningannaga-kirjavahetust-nii-vagevat-ja-voimekat-monarhi-maailm-ilmselt-enam-ei-nae</ref> == Lätteq == <references /> [[katõgooria:Eesti lauljaq]] [[katõgooria:Eesti kunstniguq]] [[katõgooria:Eesti inemiseq]] 5o8xz898wia6xmt9l3fwqugalvxqayq 0 17537 185072 185061 2026-05-15T14:02:28Z Kruusamägi 2630 185072 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marmotte (Montréal).jpg|pisi|Koobaorrav]] '''Koobaorrav''' e '''hünisejä''' (''Marmota monax'') om [[Põh'a-Ameeriga|Põh’a-Ameeriga]] kõgõ suurõmb [[Orrav|orravlane]]. Neoq [[Jüräjä|jüräjäq]] ommaq kõgõ tegüsämbäq suvõaol ja talvõ nääq ommaq talvõunnõn. Nääq võivaq elläq kas mäki pääl vai hainamaal ja makasõq oosõn. == Vällänägemine == Koobaoravaq ommaq väegaq suurõq ja näil ommaq väikukõsõq, a jovvulidsõq jalaq ja jovvulinõ kihä. Täüskasunu koobaorrav om hariligult 40–65 cm suur’ (hand om 15 cm) ja tä om hariligult pia 2–4 kg rassõ. Koobaoravalõ miildüs saistaq, nii tä saa silmä pääl hoitaq ümbrekunnal. == Koobaorravaq meediän == 2007. aastagal tetti [[Film|joonisfilm']] “[[Alvin ja koobaorravaq]]” (inglüse keelen “Alvin and the Chipmunks”). Filmin ommaq [[Juttorrav|juttorravaq]], a nääq panti eesti kiilde ümbre koobaoravis. Periselt ommaq koobaoravaq ütsjago suurõmbaq ku juttorravaq, kiä ommaq kõgõst 13,5–18,5 cm suurõq. Arvadaq saiq tegeläseq keelelidse mugavusõ peräst koobaoravis, a mitte juttorravis. == ''Boodog'' == [[Pilt:Boodog made from a marmot.JPG|pisi|''Boodog'']] Koobaorravat tarvitõdas [[Mongoolia|Mongooliast]] peri söögin ''boodog.'' Tuu om Mongoolia rahvuslinõ ja pidolik süük, mink jaos küdsetäs koobaorrav ärq kuumõ kivve pääl.<ref>https://www.mongolfood.info/en/recipes/boodog.html</ref> Süüki tetäs päämidselt sügüse, ku koobaorrav om naanuq rasva talvõs kokko hoitma. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Imetäjäq]] [[Katõgooria:Mõtsaeläjäq]] p45hhnf06d1k3xg5tknuo7eojsr9vud 0 17538 185071 185051 2026-05-15T13:59:45Z Kruusamägi 2630 Kruusamägi nõst' leheküle [[Hüniseja]] päälkirä [[Hünisejä]] ala ümbresaatmist maaha jätmäldä 185051 wikitext text/x-wiki #suuna[[Koobaorrav]] fxmfouoxnhawfs3dedykzr06g0ajl6v 1 17541 185070 2026-05-15T13:58:20Z Kruusamägi 2630 Vahtsõnõ leht: Kas äkki oleks parem artiklinimi "Toomõmäe Mus'omägi"? ~~ 185070 wikitext text/x-wiki Kas äkki oleks parem artiklinimi "Toomõmäe Mus'omägi"? ~~ ftgq7rk5sdr43lrfcvfr40q8sgcj2zd 1 17542 185075 2026-05-15T14:09:21Z Kruusamägi 2630 Vahtsõnõ leht: Kas artikli nimi peaks äkki olema "Võnnu alõvik"? (või kuidas oleks Võnnü :) Põhiliselt on küsimus, mis nime all peaks olema artikkel Cēsisest. Vt ka: [[:et:Võnnu]]. ~~~~ 185075 wikitext text/x-wiki Kas artikli nimi peaks äkki olema "Võnnu alõvik"? (või kuidas oleks Võnnü :) Põhiliselt on küsimus, mis nime all peaks olema artikkel Cēsisest. Vt ka: [[:et:Võnnu]]. [[Pruukja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Pruukja arotus:Kruusamägi|arotus]]) 15. lehekuu 2026, kell 14:09 (UTC) 2b1ammnqgfdat4i23bf87wt0n0k23hv