Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 12808 185083 183871 2026-05-19T09:25:21Z Võrok 7 185083 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Basque Country.svg|pisi|Baskimaa lipp]] [[Pilt:Localización de la CA de Euskadi (NUTS ES1).png|pisi|Baskimaa kotus kaardi pääl]] '''Baskimaa''' om piirkund [[Pürenee]] mäki õdagujaon, miä küünüs Biskaia laheni katõl puul Pürenee mäki õdagujako [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]n. Baskimaa sais kuun säitsmest piirkunnast, nn aoluulidsõst alast. Neli piirkunda lõunan, Hispaania territooriumil ommaq kokko Hegoalde ehk Lõunõ-Baskimaa ni kolm piirkunda põh'ahummogun, Prantsusmaa territooriumil ommaq kokko Iparraide ehk Põh'a-Baskimaa. Baskimaa pääliin om Vitoria-Gasteiz. Lõunõ-Baskimaa piirkunnaq: Araba (hispaania Álava), Gipuzkoa (hispaania Guipúzcoa), Navarra ehk Ülem-Navarra (baski Nafarroa) ja Biskaia (baski Bizkaia, hispaania Vizcaya). Põh'a-Baskimaa piirkunnaq: Alamb-Navarra (baski Nafarroa Beherea), Labourd (baski Lapurdi) ja Soule (baski Zuberoa). Tõõnõkõrd rehkendedäseq Navarra ja Alamb-Navarra ütes piirkunnas. ==Aolugu== Baskimaal ommaq inemiseq elänüq kõik aig [[kiviaig|illatsõst paleoliitikumist]] pääle. 3. aastagasaal sai Baskimaa hindäperi riigis ja pidi vasta hummoguguutõ rünnäkile. Baskimaal tegünüq hertsogkund oll' vaihõpääl frangõst ja [[Akvitaania]]st vasallsõltuvusõn. Araablaisi vallutusõ aol vallut' hertsogkunna frankõ riigi valitsõja [[Karl Martell]]. Tuust aost om peri "[[Rolandi laul]]". Rolandi väesalga häödiki periselt ärq baskiq. Tekkü [[Navarra kuningkund]], miä liit' baskõ maid mõlõmbal puul Püreneid umbõs aastagil 805–1200. Suurõmba võimsuse sai taa Sancho III Suurõ aol 985–1035. Tuul aol olliq [[Aragón]] ja [[Kastiilia]] Navarra maakunnaq ni Sancho sai protektoraadi ka [[León]]i üle. Peräst Sancho surma jaeti riik timä poigõ vaihõl, kiä pästiq vallalõ veletaposõa. 1157. aastagal kuuli Navarra kuningadünastia vällä. 1512 võtt' Aragóni kuning [[Fernando II]] ärq Baskimaa lõunõjao. 1520 võtt' Prantsusmaa põh’ajao. Põh’ajago jäi Prantsusmaaga personaaluniuuni kooniq 1589. aastagani, ku Navarra kuning [[Henri IV]] perisi Prantsusmaa trooni. {{ÕuruupaMaaq}} [[katõgooria:Baskimaa]] [[katõgooria:Hispaania]] [[katõgooria:Prantsusmaa]] f24dqenr865uast37flbq4dm6t9vqs8 185084 185083 2026-05-19T09:27:17Z Võrok 7 185084 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Basque Country.svg|pisi|Baskimaa lipp]] [[Pilt:Localización de la CA de Euskadi (NUTS ES1).png|pisi|Baskimaa kotus kaardi pääl]] '''Baskimaa''' om piirkund [[Pürenee]] mäki õdagujaon, miä küünüs Biskaia laheni katõl puul Pürenee mäki õdagujako [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]n. Baskimaa sais kuun säitsmest piirkunnast, nn aoluulidsõst alast. Neli piirkunda lõunan, Hispaania territooriumil ommaq kokko Hegoalde ehk Lõunõ-Baskimaa ni kolm piirkunda põh'ahummogun, Prantsusmaa territooriumil ommaq kokko Iparraide ehk Põh'a-Baskimaa. Baskimaa pääliin om [Vitoria-Gasteiz] ja kõgõ suurõmb liin [Bilbo]. Lõunõ-Baskimaa piirkunnaq: Araba (hispaania Álava), Gipuzkoa (hispaania Guipúzcoa), Navarra ehk Ülem-Navarra (baski Nafarroa) ja Biskaia (baski Bizkaia, hispaania Vizcaya). Põh'a-Baskimaa piirkunnaq: Alamb-Navarra (baski Nafarroa Beherea), Labourd (baski Lapurdi) ja Soule (baski Zuberoa). Tõõnõkõrd rehkendedäseq Navarra ja Alamb-Navarra ütes piirkunnas. ==Aolugu== Baskimaal ommaq inemiseq elänüq kõik aig [[kiviaig|illatsõst paleoliitikumist]] pääle. 3. aastagasaal sai Baskimaa hindäperi riigis ja pidi vasta hummoguguutõ rünnäkile. Baskimaal tegünüq hertsogkund oll' vaihõpääl frangõst ja [[Akvitaania]]st vasallsõltuvusõn. Araablaisi vallutusõ aol vallut' hertsogkunna frankõ riigi valitsõja [[Karl Martell]]. Tuust aost om peri "[[Rolandi laul]]". Rolandi väesalga häödiki periselt ärq baskiq. Tekkü [[Navarra kuningkund]], miä liit' baskõ maid mõlõmbal puul Püreneid umbõs aastagil 805–1200. Suurõmba võimsuse sai taa Sancho III Suurõ aol 985–1035. Tuul aol olliq [[Aragón]] ja [[Kastiilia]] Navarra maakunnaq ni Sancho sai protektoraadi ka [[León]]i üle. Peräst Sancho surma jaeti riik timä poigõ vaihõl, kiä pästiq vallalõ veletaposõa. 1157. aastagal kuuli Navarra kuningadünastia vällä. 1512 võtt' Aragóni kuning [[Fernando II]] ärq Baskimaa lõunõjao. 1520 võtt' Prantsusmaa põh’ajao. Põh’ajago jäi Prantsusmaaga personaaluniuuni kooniq 1589. aastagani, ku Navarra kuning [[Henri IV]] perisi Prantsusmaa trooni. {{ÕuruupaMaaq}} [[katõgooria:Baskimaa]] [[katõgooria:Hispaania]] [[katõgooria:Prantsusmaa]] if15dfli2lhctj6fdm8qmyx8xhs2hx0 185085 185084 2026-05-19T09:27:59Z Võrok 7 185085 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Basque Country.svg|pisi|Baskimaa lipp]] [[Pilt:Localización de la CA de Euskadi (NUTS ES1).png|pisi|Baskimaa kotus kaardi pääl]] '''Baskimaa''' om piirkund [[Pürenee]] mäki õdagujaon, miä küünüs Biskaia laheni katõl puul Pürenee mäki õdagujako [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]n. Baskimaa sais kuun säitsmest piirkunnast, nn aoluulidsõst alast. Neli piirkunda lõunan, Hispaania territooriumil ommaq kokko Hegoalde ehk Lõunõ-Baskimaa ni kolm piirkunda põh'ahummogun, Prantsusmaa territooriumil ommaq kokko Iparraide ehk Põh'a-Baskimaa. Baskimaa pääliin om [[Vitoria-Gasteiz]] ja kõgõ suurõmb liin [[Bilbo]]. Lõunõ-Baskimaa piirkunnaq: Araba (hispaania Álava), Gipuzkoa (hispaania Guipúzcoa), Navarra ehk Ülem-Navarra (baski Nafarroa) ja Biskaia (baski Bizkaia, hispaania Vizcaya). Põh'a-Baskimaa piirkunnaq: Alamb-Navarra (baski Nafarroa Beherea), Labourd (baski Lapurdi) ja Soule (baski Zuberoa). Tõõnõkõrd rehkendedäseq Navarra ja Alamb-Navarra ütes piirkunnas. ==Aolugu== Baskimaal ommaq inemiseq elänüq kõik aig [[kiviaig|illatsõst paleoliitikumist]] pääle. 3. aastagasaal sai Baskimaa hindäperi riigis ja pidi vasta hummoguguutõ rünnäkile. Baskimaal tegünüq hertsogkund oll' vaihõpääl frangõst ja [[Akvitaania]]st vasallsõltuvusõn. Araablaisi vallutusõ aol vallut' hertsogkunna frankõ riigi valitsõja [[Karl Martell]]. Tuust aost om peri "[[Rolandi laul]]". Rolandi väesalga häödiki periselt ärq baskiq. Tekkü [[Navarra kuningkund]], miä liit' baskõ maid mõlõmbal puul Püreneid umbõs aastagil 805–1200. Suurõmba võimsuse sai taa Sancho III Suurõ aol 985–1035. Tuul aol olliq [[Aragón]] ja [[Kastiilia]] Navarra maakunnaq ni Sancho sai protektoraadi ka [[León]]i üle. Peräst Sancho surma jaeti riik timä poigõ vaihõl, kiä pästiq vallalõ veletaposõa. 1157. aastagal kuuli Navarra kuningadünastia vällä. 1512 võtt' Aragóni kuning [[Fernando II]] ärq Baskimaa lõunõjao. 1520 võtt' Prantsusmaa põh’ajao. Põh’ajago jäi Prantsusmaaga personaaluniuuni kooniq 1589. aastagani, ku Navarra kuning [[Henri IV]] perisi Prantsusmaa trooni. {{ÕuruupaMaaq}} [[katõgooria:Baskimaa]] [[katõgooria:Hispaania]] [[katõgooria:Prantsusmaa]] eibutijcb1ucx8fvpmykyb56b58x9m7