Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 8943 185086 183129 2026-05-19T14:13:57Z ~2026-30088-33 16634 185086 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Hiiumaa vald 2017.svg|pisi|Hiiumaa kotus eesti kaardi pääl]] '''Hiiomaa''' (ka '''Hiio saar''') om suurudsõ poolõst tõnõ saar [[Eesti]]n perän [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaad]]. Hiiomaa om Õdagu-Eesti saarõstigu põh'apoolitsõmb saar. Hiiomaa piirdüs lõunõhummogu puul Väinämerega, põh'a puul ja õdagu puul suurõmerega. Saart eräldäs [[Saarõmaa|Saarõmaast]] Soela väin ja [[Vormsi]]st Hari kurk. Hiiomaa üten ümbrekaudu saariga kuulus [[Hiiomaa vald|Hiiomaa valla]] kuunsaiso. Saarõ suurus om 1018 km². Hiiomaal om pall'o puulsaari ja saari. Hiiomaa hummogu- ja lõunahummoguveere lähken om umbõs 200 saart, kõgõ suurõmb om [[Kassari]] (19,3 km²). Väikeisist saarõkõisist, miä jääseq Hiiomaast lõunahummogu poolõ, om kõgõ suurõmb [[Vohilaid]]. Hiiomaa kõgõ suurõmbaq puulsaarõq ommaq [[Tahkuna puulsaar]] saarõ põh'aosan ja [[Kõpu puulsaar]] saarõ õdaguosan. Rannaveere pikkus om 310 km ja taa om häste käändliganõ. Saarõ pind om tasanõ. Põh'aveeren om hulga liivarando. Ujomisõs sünnüseq Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ni Kalana rand ni Surfiparadiis. Pikält õdakulõ küünüs Kõpu puulsaar, mink keskkotus kerküs 67 miitrini. Kõpu puulsaarõ pääl om Baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn – [[Kõpu tulõtorn]], miä om ehitet 16. aastasaa edimädsel poolõl. Suurõmbat ossa Hiiomaast katt mõts. Kasvisto om väega rikas – piaaigo 1000 sorti suunkasvõ, naist hulga harvõ. Rahvas eläs ranna lähkün, keskkotussõn inemiisi ei eläq. Saarõ pääl eläs paarkümmend vahtsõst asustõdut [[Õuruupa naarits]]at. Hiiomaal om kats kahru. Üle saarõ lääväq tähtsäq tsirkõ rändämise tiiq. Käina laht om Hiiomaa kõgõ tähtsämb tsirkõ pesä- ja piätümispaik. Hiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus [[Hiio maakund]]a ja aoluulidsõ [[Läänemaa]] ala. 2017. aastaga andmidõ perrä eläs Hiiomaal 9335 inemist. Vana moodu perrä jagatas Hiiomaa neläst: [[Pühalepa kihlkund|Pühälepä kihlkund]], [[Käina kihlkund|Käinä kihlkund]], [[Reigi kihlkund|Reigi kihlkund]] ja [[Emmaste kihlkund|Emastõ kihlkund]]. Päält tuud om 50 ümbre [[hiidlaisi seldsiq|hiidlaisi seltse]], niguq ehthiidlasõq (Pühälepä kihlkunna rahvas), odratolgusõq (Käinä kandi rahvas), kohvilähkriq (Kärdlä liina rahvas) ja kassisaarlasõq (Kassari saarõ rahvas). Sõru museum <gallery> File:Tahkuna.jpg|Tahkuna puulsaar Pilt:Tahkunan majakka.jpg|Tahkuna tulõtorn Kõpu tuletorn. Vaade ülevalt.jpg|Kõpu tulõtorn Pilt:Talo Tammelan kylässä.JPG|Maatalu Pilt:Sorven museo.JPG|Sõru museum </gallery> [[katõgooria:Eesti saarõq]] [[katõgooria:Läänemaa]] 2ct0qheqpidbu8c0ywebvi6wivhhiap 185087 185086 2026-05-19T14:15:42Z ~2026-30088-33 16634 185087 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Hiiumaa vald 2017.svg|pisi|Hiiumaa kotus eesti kaardi pääl]] '''Hiiomaa''' (ka '''Hiio saar''') om suurudsõ poolõst tõnõ saar [[Eesti]]n perän [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaad]]. Hiiomaa om Õdagu-Eesti saarõstigu põh'apoolitsõmb saar. Hiiomaa piirdüs lõunõhummogu puul Väinämerega, põh'a puul ja õdagu puul suurõmerega. Saart eräldäs [[Saarõmaa|Saarõmaast]] Soela väin ja [[Vormsi]]st Hari kurk. Hiiomaa üten ümbrekaudu saariga kuulus [[Hiiomaa vald|Hiiomaa valla]] kuunsaiso. Saarõ suurus om 1018 km². Hiiomaal om pall'o puulsaari ja saari. Hiiomaa hummogu- ja lõunahummoguveere lähken om umbõs 200 saart, kõgõ suurõmb om [[Kassari]] (19,3 km²). Väikeisist saarõkõisist, miä jääseq Hiiomaast lõunahummogu poolõ, om kõgõ suurõmb [[Vohilaid]]. Hiiomaa kõgõ suurõmbaq puulsaarõq ommaq [[Tahkuna puulsaar]] saarõ põh'aosan ja [[Kõpu puulsaar]] saarõ õdaguosan. Rannaveere pikkus om 310 km ja taa om häste käändliganõ. Saarõ pind om tasanõ. Põh'aveeren om hulga liivarando. Ujomisõs sünnüseq Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ni Kalana rand ni Surfiparadiis. Pikält õdakulõ küünüs Kõpu puulsaar, mink keskkotus kerküs 67 miitrini. Kõpu puulsaarõ pääl om Baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn – [[Kõpu tulõtorn]], miä om ehitet 16. aastasaa edimädsel poolõl. Suurõmbat ossa Hiiomaast katt mõts. Kasvisto om väega rikas – piaaigo 1000 sorti suunkasvõ, naist hulga harvõ. Rahvas eläs ranna lähkün, keskkotussõn inemiisi ei eläq. Saarõ pääl eläs paarkümmend vahtsõst asustõdut [[Õuruupa naarits]]at. Hiiomaal om kats kahru. Üle saarõ lääväq tähtsäq tsirkõ rändämise tiiq. Käina laht om Hiiomaa kõgõ tähtsämb tsirkõ pesä- ja piätümispaik. Hiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus [[Hiio maakund]]a ja aoluulidsõ [[Läänemaa]] ala. 2017. aastaga andmidõ perrä eläs Hiiomaal 9335 inemist. Vana moodu perrä jagatas Hiiomaa neläst: [[Pühalepa kihlkund|Pühälepä kihlkund]], [[Käina kihlkund|Käinä kihlkund]], [[Reigi kihlkund|Reigi kihlkund]] ja [[Emmaste kihlkund|Emastõ kihlkund]]. Päält tuud om 50 ümbre [[hiidlaisi seldsiq|hiidlaisi seltse]], niguq ehthiidlasõq (Pühälepä kihlkunna rahvas), odratolgusõq (Käinä kandi rahvas), kohvilähkriq (Kärdlä liina rahvas) ja kassisaarlasõq (Kassari saarõ rahvas). Sõru museum <gallery> File:Tahkuna.jpg|Tahkuna puulsaar Pilt:Tahkunan majakka.jpg|Tahkuna tulõtorn Kõpu tuletorn. Vaade ülevalt.jpg|Kõpu tulõtorn Pilt:Talo Tammelan kylässä.JPG|Maatalu Tammela Pilt:Sorven museo.JPG|Sõru museum </gallery> [[katõgooria:Eesti saarõq]] [[katõgooria:Läänemaa]] n9zv794b0bpjsw5uk2l08jueu5j9d2w