Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.3 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 8943 185091 185087 2026-05-20T23:04:04Z Kruusamägi 2630 185091 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Hiiumaa vald 2017.svg|pisi|Hiiumaa kotus eesti kaardi pääl]] '''Hiiomaa''' (ka '''Hiio saar''') om suurudsõ poolõst tõnõ saar [[Eesti]]n perän [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaad]]. Hiiomaa om Õdagu-Eesti saarõstigu põh'apoolitsõmb saar. Hiiomaa piirdüs lõunõhummogu puul Väinämerega, põh'a puul ja õdagu puul suurõmerega. Saart eräldäs [[Saarõmaa|Saarõmaast]] Soela väin ja [[Vormsi]]st Hari kurk. Hiiomaa üten ümbrekaudu saariga kuulus [[Hiiomaa vald|Hiiomaa valla]] kuunsaiso. Saarõ suurus om 1018 km². Hiiomaal om pall'o puulsaari ja saari. Hiiomaa hummogu- ja lõunahummoguveere lähken om umbõs 200 saart, kõgõ suurõmb om [[Kassari]] (19,3 km²). Väikeisist saarõkõisist, miä jääseq Hiiomaast lõunahummogu poolõ, om kõgõ suurõmb [[Vohilaid]]. Hiiomaa kõgõ suurõmbaq puulsaarõq ommaq [[Tahkuna puulsaar]] saarõ põh'aosan ja [[Kõpu puulsaar]] saarõ õdaguosan. Rannaveere pikkus om 310 km ja taa om häste käändliganõ. Saarõ pind om tasanõ. Põh'aveeren om hulga liivarando. Ujomisõs sünnüseq Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ni Kalana rand ni Surfiparadiis. Pikält õdakulõ küünüs Kõpu puulsaar, mink keskkotus kerküs 67 miitrini. Kõpu puulsaarõ pääl om Baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn – [[Kõpu tulõtorn]], miä om ehitet 16. aastasaa edimädsel poolõl. Suurõmbat ossa Hiiomaast katt mõts. Kasvisto om väega rikas – piaaigo 1000 sorti suunkasvõ, naist hulga harvõ. Rahvas eläs ranna lähkün, keskkotussõn inemiisi ei eläq. Saarõ pääl eläs paarkümmend vahtsõst asustõdut [[Õuruupa naarits]]at. Hiiomaal om kats kahru. Üle saarõ lääväq tähtsäq tsirkõ rändämise tiiq. Käina laht om Hiiomaa kõgõ tähtsämb tsirkõ pesä- ja piätümispaik. Hiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus [[Hiio maakund]]a ja aoluulidsõ [[Läänemaa]] ala. 2017. aastaga andmidõ perrä eläs Hiiomaal 9335 inemist. Vana moodu perrä jagatas Hiiomaa neläst: [[Pühalepa kihlkund|Pühälepä kihlkund]], [[Käina kihlkund|Käinä kihlkund]], [[Reigi kihlkund|Reigi kihlkund]] ja [[Emmaste kihlkund|Emastõ kihlkund]]. Päält tuud om 50 ümbre [[hiidlaisi seldsiq|hiidlaisi seltse]], niguq ehthiidlasõq (Pühälepä kihlkunna rahvas), odratolgusõq (Käinä kandi rahvas), kohvilähkriq (Kärdlä liina rahvas) ja kassisaarlasõq (Kassari saarõ rahvas). <gallery> File:Tahkuna.jpg|Tahkuna puulsaar Pilt:Tahkunan majakka.jpg|Tahkuna tulõtorn Kõpu tuletorn. Vaade ülevalt.jpg|Kõpu tulõtorn Pilt:Talo Tammelan kylässä.JPG|Maatalu Tammela Pilt:Sorven museo.JPG|Sõru muusõum </gallery> [[katõgooria:Eesti saarõq]] [[katõgooria:Läänemaa]] 2xk1yb9q0wx6t4dg87y1c61of5hqvem 0 12808 185088 185085 2026-05-20T16:35:24Z Ohpuu 84 /* Aolugu */ 185088 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Basque Country.svg|pisi|Baskimaa lipp]] [[Pilt:Localización de la CA de Euskadi (NUTS ES1).png|pisi|Baskimaa kotus kaardi pääl]] '''Baskimaa''' om piirkund [[Pürenee]] mäki õdagujaon, miä küünüs Biskaia laheni katõl puul Pürenee mäki õdagujako [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]n. Baskimaa sais kuun säitsmest piirkunnast, nn aoluulidsõst alast. Neli piirkunda lõunan, Hispaania territooriumil ommaq kokko Hegoalde ehk Lõunõ-Baskimaa ni kolm piirkunda põh'ahummogun, Prantsusmaa territooriumil ommaq kokko Iparraide ehk Põh'a-Baskimaa. Baskimaa pääliin om [[Vitoria-Gasteiz]] ja kõgõ suurõmb liin [[Bilbo]]. Lõunõ-Baskimaa piirkunnaq: Araba (hispaania Álava), Gipuzkoa (hispaania Guipúzcoa), Navarra ehk Ülem-Navarra (baski Nafarroa) ja Biskaia (baski Bizkaia, hispaania Vizcaya). Põh'a-Baskimaa piirkunnaq: Alamb-Navarra (baski Nafarroa Beherea), Labourd (baski Lapurdi) ja Soule (baski Zuberoa). Tõõnõkõrd rehkendedäseq Navarra ja Alamb-Navarra ütes piirkunnas. ==Aolugu== Baskimaal ommaq inemiseq elänüq kõik aig [[kiviaig|illatsõst paleoliitikumist]] pääle. 3. aastagasaal sai Baskimaa hindäperi riigis ja pidi vasta hummoguguutõ rünnäkile. Baskimaal tegünüq hertsogkund oll' vaihõpääl frangõst ja [[Akvitaania]]st vasallsõltuvusõn. Araablaisi vallutusõ aol vallut' hertsogkunna frankõ riigi valitsõja [[Karl Martell]]. Tuust aost om peri "[[Rolandi laul]]". Rolandi väesalga häödiki periselt ärq baskiq. Tekkü [[Navarra kuningkund]], miä liit' baskõ maid mõlõmbal puul Püreneid umbõs aastagil 805–1200. Suurõmba võimsuse sai taa Sancho III Suurõ aol 985–1035. Tuul aol olliq [[Aragón]] ja [[Kastiilia]] Navarra maakunnaq ni Sancho sai protektoraadi ka [[León]]i üle. Peräst Sancho surma jaeti riik timä poigõ vaihõl, kiä pästiq vallalõ veletaposõa. 1157. aastagal kuuli Navarra kuningadünastia vällä. Aastagal 1512 võtt' Aragóni kuning [[Fernando II]] ärq Baskimaa lõunõjao. 1520 võtt' Prantsusmaa põh’ajao. Põh’ajago jäi Prantsusmaaga personaaluniuuni kooniq 1589. aastagani, ku Navarra kuning [[Henri IV]] perisi Prantsusmaa trooni. {{ÕuruupaMaaq}} [[katõgooria:Baskimaa]] [[katõgooria:Hispaania]] [[katõgooria:Prantsusmaa]] d53q4oi2lx8uaszuoip49mu2hxnanxk 0 17262 185093 183328 2026-05-21T11:36:34Z Saarõhipp 11569 185093 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juhan Weizenberg.jpg|pisi|Weizenbergi Juhan]] '''Weitzenbergi Juhan''' (Juhan Witzenberg, sündünüq [[1838]]; koolnuq [[1877]]) oll' eesti laulukirotaja. Weitzenbergi kutsuti [[Kanepi]] kallis poig – tä väega hoit' ummi vanõmbit ja kodokanti. Timä abigaq sai külärahvas teedäq, kuis lajan ilman eletäs. Ku tä kodo tull', oll' tuu rahvalõ tähtsä päiv. Tulti kokko suurdõ rehetarrõ. Sääl selet' tä säädüisi, poliitikat ja muid laja ilma asjo. == Pereq == Weitzenbergi Juhani esä Hospodi Kusta oll' vaenõ kängsepp, kedä tunti timä vikurjuttõ peräst. Pereq elli Erästvere vallan Jakapi popsitarõn. == Elokäük == Juhan esiq oll' tark poiskõnõ. Kar'a man miildü tälle kivi otsan istuq ja piiblit uuriq. Juhani ristesä Treffneri soovitusõ pääle anniq sugulasõq ja [[Erästvere mõisa (külä)|Erästvere]] külämeheq targa puja [[Tarto|Tartohe]] kuuli minekis esäle võlgu. 17-aastadsõlt oll' nuurmiis kodokuulmeistres [[Adam Jakobson|Jakobsoni]] perren Torman. Päält tuud mõisa ja vallakohtu kirotajas Alatskivil. A [[Narva]] liinan sai timäst tüüstüse osanik ja tä kuuli 39-aastadsõlt ku peris rikas miis. Timä raha iist koolitõdi mereväe ohvitseeris noorõmb veli Piitre. Vanõmbaq elliq elo lõpuniq ilma puudusõldaq. Tä oll' edimäidsi, kiä nakas' [[Võro kiil|võro keel]]<nowiki/>i laulõ kirotama. 23-aastadsõlt pand' paprõ pääle umaq kuulsambaq lauluq "Tõnnis Laks ehk eestlaste isamaa" ja "Vana hopmanni Nutulaul Mõisavalitsust käest ära andes". Laulõ tegeläseq olliq periselt elänüq [[Alatskivi]] inemiseq. Vanastõ tiidse rahvas noid laulõ pääst. Tarto [[Eesti Kirändüsmuuseum|Kirändüsmuusõumin]] om alalõ Weitzenbergi 47 kirjä umilõ vanõmbilõ ja Erästvere rahvalõ. Ütte kirjä kirot' tä pia kuu aigu. Sis köüt' kiräleheq tähtraamadu muudu kokko ja joonist' esiq pildiq kah mano. Tä mõist' kiili ja pand' poliitigasõnomiq s'aksa ja vinne aolehist maakiilde ümbre. Kirjo seen oll' timä mõttit välämaa elost. Kanepi kooli muusõumin om alalõ kirä koopia, kon täl om punkti päält üles märgit esäle saadõt raha. Timä kirjo loeti terve külägaq pall'o kõrdu niguq aolehtigiq. Neläpäävä õdagu tulliq külätütriguq kokko kaasavarra tegemä. Sis loiq poisiq näile noid kirjo ja laulõ ette. Kodokant pidi meelen Weitzenbergi viimäst tahtmist. Ku timä kuulmisõst sai 100 aastakka, tuudi tä Narva vanast kalmuaiast võso seest ärq Kanepi Mäesurnuaida. {{Kodolugu}} [[Katõgooria:Kanepi kihlkund]] [[Katõgooria:Võromaa inemiseq]] ecdtsul92ppdzyy9i26slamr8vianud 0 17530 185092 185073 2026-05-20T23:05:37Z Kruusamägi 2630 185092 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riisa Bog.jpg|pisi|Riisa suu Suumaa riigipargin.]] '''Suumaa riigipark'''' (eesti keelen ''Soomaa rahvuspark'') om [[riigipark]]' Villändi- ja Pärnomaal. Riigipark' võtt hindä ala Kesk-Eesti suuq, niidüq ja mõtsaq. Niimuudu ommaq sääl paigapäälidseq liigiq ja kultuuriperändüs kaitstuq. Riigipargi suuq ommaq hoiõduq eräle vuulavidõ jõkigaq. Suumaa riigipark' luudi 1993. aastagal 8. joulukuu pääval. Riigipargi pinnasuurus om 398,4 km², minkast 51% ommaq suuq, 5% ommaq niidüq, 0,5% ommaq nurmõq, ülejäänuq ommaq mõtsaq. <ref>https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/soomaa-rahvuspark</ref> == Viies aastaaig == [[Pilt:Soomaa viies aastaaeg, Soomaa Rahvuspargis Viljandimaal.JPG|pisi|Vesi om väega korgõ. ]] '''Viies aastaaig''' om kõnnõkeelen tegünüq uma nimi Suumaa riigipargi luudusnättüsele, ku jõõq ajavaq üle. Suurõvii ala või ollaq nii 175 km². Päämidselt om viies aastaaig varra keväja (urbõkuust mahlakuuniq) ku lumi sulas ja vesi om jõõn korgõ. Viies aastaaig tähüstäs üleminekit talvõao päält keväjädse ao pääle. <ref>https://soomaa.com/et/viies-aastaaeg/</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[katõgooria:riigipargiq]] j1fxrv5ocn54k2z5no1ffyzxo9prxw2 1 17542 185089 185075 2026-05-20T16:57:50Z Eluonilus 9440 /* */ Vastus 185089 wikitext text/x-wiki Kas artikli nimi peaks äkki olema "Võnnu alõvik"? (või kuidas oleks Võnnü :) Põhiliselt on küsimus, mis nime all peaks olema artikkel Cēsisest. Vt ka: [[:et:Võnnu]]. [[Pruukja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Pruukja arotus:Kruusamägi|arotus]]) 15. lehekuu 2026, kell 14:09 (UTC) :Läti linn on kindlasti Võnnu, kas sellised täpsustused sulgudes nagu Võnnu (Läti liin) ja Võnnu (alõvik) on pigem taunitavad? [[Pruukja:Eluonilus|Eluonilus]] ([[Pruukja arotus:Eluonilus|arotus]]) 20. lehekuu 2026, kell 16:57 (UTC) e0aktgc2yt8bhn7srw5xp6bkeq7tyyz 185090 185089 2026-05-20T23:01:03Z Kruusamägi 2630 185090 wikitext text/x-wiki Kas artikli nimi peaks äkki olema "Võnnu alõvik"? (või kuidas oleks Võnnü :) Põhiliselt on küsimus, mis nime all peaks olema artikkel Cēsisest. Vt ka: [[:et:Võnnu]]. [[Pruukja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Pruukja arotus:Kruusamägi|arotus]]) 15. lehekuu 2026, kell 14:09 (UTC) :Läti linn on kindlasti Võnnu, kas sellised täpsustused sulgudes nagu Võnnu (Läti liin) ja Võnnu (alõvik) on pigem taunitavad? [[Pruukja:Eluonilus|Eluonilus]] ([[Pruukja arotus:Eluonilus|arotus]]) 20. lehekuu 2026, kell 16:57 (UTC) ::Antud juhul saaks pm kasutada ka artiklinime "Võnnu alõvik", aga muidu oleks jah tarvilik sulgude kasutamine. Samas saab "Võnnu" jätta lihtsalt Läti linnale: täpsustuslehekülgede tegemine on tarvilik pigem siis, kui vasteid on üle kahe. [[Pruukja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Pruukja arotus:Kruusamägi|arotus]]) 20. lehekuu 2026, kell 23:00 (UTC) c9un3v2vp1fb4bbyf0pkk5c0x1xibgu