Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.4 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 17545 185132 185111 2026-06-01T10:21:19Z Ohpuu 84 /* Mudsu */ 185132 wikitext text/x-wiki '''Varõs''' (''Corvus'') om [[tsirk]]e perekund varõslasti sugukunnast. Varõsõq eläse kõigil mandril, vällä arvat [[Antarktiga|Antarktikan]], Lõuna-Ameerika lõunapuulel ja mõningil saaril. [[Pilt:Dohle_(Corvus_monedula)_d1.jpg|pisi|[[Hakk']] (''Corvus monedula'')]] [[Pilt:Corvus_Frugilegus_Berlin-2.jpg|pisi|[[Künnivarõs]] (''Corvus frugilegus'')]] [[Pilt:Corvus_corax_ad_berlin_090516.jpg|pisi|[[Kaarnas]] (''Corvus corax'')]] [[Pilt:Corvus_cornix_-Berlin,_Germany-8.jpg|pisi|[[Hallvarõs]] (''Corvus cornix'')]] Eestin eläse järgmädse varõseliigiq: [[hakk']] (''Corvus monedula''), [[künnivarõs]] (''Corvus frugilegus''), [[hahkvarõs]] (''Corvus cornix'') ja [[kaarnas]] (''Corvus corax''). == Süümine == Elopaiga ni söögipoolidse puult olõ õiq varesõq nõudliku. Enamaste ommaq na segasüüjäq ni kõgõsüüjäq. Luudusen süüväq naaq nii väikuid imetäjäid, marjo, puuviljo, seemnit ni raipeid a mitmeq varõselidseq ommaq häste kohanõnu ka inemiisi tegemiidsiga – varõsõq eläse sakõstõ liinan ja süüvaq inimiisist jäänüq söögiperri näütüses leiba, kardokat ni pinisüüki. Talvel rändäse mitmeq varõsõq liinadehe, kos nääq ummasugustsest liigist tsirkega seltsingit moodustase’. Näütuses moodustase ummavaheliidsi seltsingit hakkq’, mustvarõdsõ ni hahkvarõsõ. == Mudsu == Varõsside ajju ja iho massi suhe om umbkaudu võrdne suuri ahve ni vaalalidsi umaga, kuigi seo jääs õkski veidükese alla inemise umale. Nääq ommava üte targempa tsiguq, kedä täämbädse päivani uurit om. Varõsside pojaq kasuse kavva aigu uma vanembidega üteh ja saavaq tiidmisi nii umma vannembilt ku tõisilt uma parve tsirkelt. Mõnõq varõsladseq luuvaq tugevit üttehoidvit kogokundi, kos noorõq varõslaseq ummavaihel keeroliidsi mänge mängisse. Naid mänge peetäs olulidses osas tsirke kohanemis- ni ellojäämisvõimõ edendämidsel. Iisraelih om täheldat, kuis varõsõq pillusse vette kallu püüdmidses leeväjäänussit. Ukedoonia varõssit om nähtu viskamah pähklit ni seemnit maantiile nii, et neoq massinite tsõõre all puros lännu. Austraalia varõsõq omma oppnu süüma mürgitsit aaga kunni, nii, et nääq käändva kunna selili, kuna kõtu pääl olõ õiq mürgissit näärmit. Joba antiikaost saadik om näutüsess ka [[Aisopos]]e valmideh kujotat varõssit ku taibukaid tsirke. Tuud ka eesti rahvaluumingun. [[Katõgooria:Tsirguq]] bkdxcsmiadtxpbvmh3ci7tmuoyck5me 185133 185132 2026-06-01T10:21:44Z Ohpuu 84 /* Mudsu */ 185133 wikitext text/x-wiki '''Varõs''' (''Corvus'') om [[tsirk]]e perekund varõslasti sugukunnast. Varõsõq eläse kõigil mandril, vällä arvat [[Antarktiga|Antarktikan]], Lõuna-Ameerika lõunapuulel ja mõningil saaril. [[Pilt:Dohle_(Corvus_monedula)_d1.jpg|pisi|[[Hakk']] (''Corvus monedula'')]] [[Pilt:Corvus_Frugilegus_Berlin-2.jpg|pisi|[[Künnivarõs]] (''Corvus frugilegus'')]] [[Pilt:Corvus_corax_ad_berlin_090516.jpg|pisi|[[Kaarnas]] (''Corvus corax'')]] [[Pilt:Corvus_cornix_-Berlin,_Germany-8.jpg|pisi|[[Hallvarõs]] (''Corvus cornix'')]] Eestin eläse järgmädse varõseliigiq: [[hakk']] (''Corvus monedula''), [[künnivarõs]] (''Corvus frugilegus''), [[hahkvarõs]] (''Corvus cornix'') ja [[kaarnas]] (''Corvus corax''). == Süümine == Elopaiga ni söögipoolidse puult olõ õiq varesõq nõudliku. Enamaste ommaq na segasüüjäq ni kõgõsüüjäq. Luudusen süüväq naaq nii väikuid imetäjäid, marjo, puuviljo, seemnit ni raipeid a mitmeq varõselidseq ommaq häste kohanõnu ka inemiisi tegemiidsiga – varõsõq eläse sakõstõ liinan ja süüvaq inimiisist jäänüq söögiperri näütüses leiba, kardokat ni pinisüüki. Talvel rändäse mitmeq varõsõq liinadehe, kos nääq ummasugustsest liigist tsirkega seltsingit moodustase’. Näütuses moodustase ummavaheliidsi seltsingit hakkq’, mustvarõdsõ ni hahkvarõsõ. == Mudsu == Varõsside ajju ja iho massi suhe om umbkaudu võrdne suuri ahve ni vaalalidsi umaga, kuigi seo jääs õkski veidükese alla inemise umale. Nääq ommava üte targempa tsiguq, kedä täämbädse päivani uurit om. Varõsside pojaq kasuse kavva aigu uma vanembidega üteh ja saavaq tiidmisi nii umma vannembilt ku tõisilt uma parve tsirkelt. Mõnõq varõsladseq luuvaq tugevit üttehoidvit kogokundi, kos noorõq varõslaseq ummavaihel keeroliidsi mänge mängisse. Naid mänge peetäs olulidses osas tsirke kohanemis- ni ellojäämisvõimõ edendämidsel. Iisraelih om täheldat, kuis varõsõq pillusse vette kallu püüdmidses leeväjäänussit. Ukedoonia varõssit om nähtu viskamah pähklit ni seemnit maantiile nii, et neoq massinite tsõõre all puros lännu. [[Austraalia]] varõsõq omma oppnu süüma mürgitsit aaga kunni, nii, et nääq käändva kunna selili, kuna kõtu pääl olõ õiq mürgissit näärmit. Joba antiikaost saadik om näutüsess ka [[Aisopos]]e valmideh kujotat varõssit ku taibukaid tsirke. Tuud ka eesti rahvaluumingun. [[Katõgooria:Tsirguq]] hpywcdftr6pelnvhz93nllstfj1pzl4