Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.13 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 8171 185277 44295 2026-07-30T00:27:28Z Kruusamägi 2630 185277 wikitext text/x-wiki {{VõromaaJärv | nimi = Pärli tiik | pilt = | pildiallkiri = | kihlkund = Rõugõ | järve_juuskvaq = | järvest_juuskvaq_vällä = | suurus = | pikkus = | lakjus = | keskmäne_süvvüs = | kõgõ_suurõmb_süvvüs = | korgus_merepinnast = | lat_deg = 57 | lat_min = 43 | lat_sec = 06 | lon_deg = 26 | lon_min = 38 | lon_sec = 58 | vii_hulk = }} '''Pärli tiik''' om lump [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunnan]] [[Antsla vald|Antsla vallan]] [[Viirapalu]] külän. ==Viieläjäq ja -kasvoq== [[Katõgooria:Rõugõ kihlkunna järveq]] s2bg3r1bs7wekxi66veeo9zsba9t4bb 0 11254 185279 166770 2026-07-30T00:31:07Z Kruusamägi 2630 185279 wikitext text/x-wiki [[Pilt:House mouse.jpg|250px|thumb|Kodohiir (''Mus musculus'')]] {{Seo artikli| om näriliste seltsi perest; <!--sugukunna kotsilõ kaeq artiklit [[hiirlaseq]]; -->puutrisäedüse kotsilõ kaeq [[Puutrihiir]].}} '''Hiir''' (''Mus'') om näriliisi seltsi (''Rodentia'') hiirlaisi sugukunda (''Muridae'') kuuluv [[elläi|eläjide]] pereh. Peren ommaq 30 liiki, kõgõ levinümb om [[kodohiir]] (''Mus musculus''). [[Katõgooria:Imetäjäq]] 26avaf94sz7lqlm6lsrq49k33m5wkil 0 14465 185276 170343 2026-07-30T00:23:33Z Kruusamägi 2630 185276 wikitext text/x-wiki [[Pilt:GermanShep.jpg|pisi|300px|Esäne ja imäne s'aksa hunt]] '''S'aksa hunt''' om maailman üts populaarnõ [[pini]]sort. Seo ilma aigo om s'aksa hunt tiiet teenistüspini. Tuu pini om väega tark, sõnakullõja ja teküs. Timä ei olõq sohvapini, tuuperäst tä eiq passiq egalõ inemisele. S'aksa hunt nakas umma perremiist hoitma ja taht tähelepandmist. Seo ilma aigo om näid kattõ sorti: näütüse- ja tüüpiniq. ==Seletüs== S'aksa hundil om kõva kar'asund ja tä kullõs juhigu sõnna. Timä esiqolõminõ om eläv, tasakaalun ja hindäle kimmäs. S'aksa hunt om joulinõ, täl ommaq rängäq lihassõq, paks karvkatõq ja väega hää hõngutundminõ. Tä om pruun, musta sällä ja lõvva vai maskigaq. S'aksa hundi eloigä om umbõs 13 aastakka. Imäne pini kaald 22-37 kilogrammi, esäne pini 30-40 kilogrammi. Nii et piniq ommaq suurt kasvo. ==Aolugu== Taa pinisort om umbõs katssada aastakka vana. Sordi luuja oll’ ratsaväe kaptõn, s'akslanõ Max Emil Friedrich von Stephanitz. Luuja pandsõ pinele nime - ''Deutscher Schäferhund'', miä tähendäski s'aksa hunti. Edimält olliq piniq kar'an, sõs politsein tüül. Ku nakas' edimäne ilmasõda, sis olliq nääq näütüses kaq kullõrpiniq ja vahipidämise piniq. Perän edimäst ilmasõta saiq piniq väega kuulsas ja populaarsõs. Inemiseq naksiq kutsikit vällämaalõ viimä, et rahha tiiniq. [[katõgooria:pinitõvvoq]] lo5j2qfykupkn550upnqeo3iik8cbto 0 14510 185278 178580 2026-07-30T00:29:54Z Kruusamägi 2630 185278 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Standing-rib-roast.jpg|pisi|Liha]] '''Liha''' om söögis pruugit [[lihaskudõ]]. Piä kõik liha, midä poodist saaq ostaq, om eläjide luiõ küllen olnuq liha vai killediliha, aq lihassit om viil ka söögilõõrin ja sisemäidsin. Lihakari tooda lisäs lihalõ ka sisemäidsi, [[veri|verd]], [[nahk]]a ni luid. Kallo ja vähki lihha kotsalõ üteldäski sagõlõ ''kala'' ja ''vähk''. geuzdauitotlli3iqwqie3v4m1au74w