Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.13 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 10290 185284 162949 2026-07-30T12:57:44Z Ohpuu 84 185284 wikitext text/x-wiki {{Elokäük | nimi = Franz Ferdinand | pilt = Franz ferdinand.jpg | sünnüaig = [[18. joulukuu päiv]] [[1863]] | sünnüpaik = [[Graz]], [[Austria]] | kuulmisaig = [[28. piimäkuu päiv]] [[1914]] | kuulmispaik = [[Sarajevo]], [[Serbiä]] | matmispaik = | ammõt = ertshertsog }} '''Franz Ferdinand''' (1863–1914) oll' Austria ertshertsog ja trooniperijä 1896–1914. Tä oll' ka [[Modena]] hertsoglidsõ perekunna pää perämädse hertsogi Francesco V tõstamendi perrä aastagast 1875. Timä maahalaskmisõ pääle 28. piimäkuu pääväl 1914 [[Sarajevo]]n kuulut' [[Austria-Ungari]] [[Serbiäle]] sõa. Tuu pääle kuulutiq Austria-Ungariga liidon olõvaq maaq ([[Kolmikliit]]) ja Serbiäga liidon olõva maaq ([[Antant]]) ütsütele sõa nink pääle naas' [[Edimäne ilmasõda]]. [[Katõgooria:Austria inemiseq]] rujanrmzyewmkukj6t3qyjy6e8td44l 0 14332 185282 185269 2026-07-30T12:54:48Z Ohpuu 84 185282 wikitext text/x-wiki {{Seto kiil}} '''Pokolduva''' (vinne keeli ''Поколодово'') om külä [[Setomaa|Setomaal]], mis parhilladsõl aol jääs [[Vinnemaa|Vinne Föderatsiooni]] [[Pihkva]] oblasti [[Petseri|Petseri rajooni]]. Pokolduva kuulus üteh tõisi selle kandi seto külliga [[Irboska nulk|Irboska nulka]]<ref>Anti Lillak. Nulgad. - Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Tartu, 2009. Lk 321.</ref> ja [[Mõla]] kerigu ala<ref>Lea Teedema. Kirikuelu. - Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Tartu, 2009. Lk 329.</ref>. Külä kõgõ tähtsämp pühä om [[mõlapäiv]], miä om [[Hainakuu|hainakuul]] edimäne pühäpäiv peräst [[Piitrepäiv|piitrepäivä]]. Mõla kerkoh toimus Vaga Mõla Annuhvrele vai Onufrile pühendedü’ teenstüs ja ristikäük, rahvas korjuss umatsidõ matussidõ pääle. Varõmbalt oll kommõ, et peräst keriguaiga läts lähembide külli seto rahvas edesi Pokolduvva kirmassõhe. Tsaariao lõpul käve Pokolduva Pihkva maakunna Irboska valla ala. Peräst [[Tarto rahu]]lepingut 1920. aastagal sai Setomaa [[Eesti|Eesti Vabariigi]] osast ni Pokolduva panti [[Petserimaa|Petseri maakunna]] [[Vilo vald|Vilo valla]] ala<ref>Liivi Uuet (2002). ''Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik''. Tallinn. Lk 35.</ref><ref>Leo Reissar. Setumaa läbi sajandite. Petserimaa. 1996. Lk 198.</ref>. 1928. aastagal sudit siseministri, et mitu seto külänimmõ tulõ ar’ muuta’ eesti kiräkeele perädsest; Pokolduva nimetedi’ taaga ümbrehe Tamme küläst<ref>Siseministri 6. novembri 1928 a. otsus Vilo valla külanimede muutmiseks. Riigi Teataja, nr. 92, 13. novembril 1928.</ref>. 1944. aastagal võtt Nõukogodõ võim suurõ jao hummogupoolsõst Petserimaast Vinne NFSV osast ja Pokolduva jäi tuust aost pääle Petseri rajooni<ref>Liivi Uuet (2002). ''Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik''. Tallinn. Lk 79–80. </ref>. Kõgõ vanõmba' andmõ' Pokolduva rahvaarvu kottalõ omma' 1849. aastagast, a nä' olõ-i viil peris täpsä' - Pihkva kubõrneri andmidõl elli küläh viieh taloh kokko 43 setot, a Irboska vallaval´tsusõ perrä õnnõ 14 setot<ref>Enn Ernits (2012). ''Fr. R. Kreutzwald lõunaeestlaste piire kompamas.'' - Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Võro Instituudi toimõndusõq, 26. Võro, 30–65. Lk 40.</ref>. [[Hurda Jakob|Jakob Hurda]] perrä elli 1902. aastagal Pokolduvah 82 inõmist<ref>Jakob Hurt (1919). ''Setukeste elukohad ja arv. Äratrük Dr. Hurti Setukeste laulude sissejuhatusest''. Tallinn: Ülemjuhataja staabi kirjastus. Lk V, XVII. </ref>. Pääle [[Tõõnõ ilmasõda|Tõist ilmasõta]] nakas rahvast aigupite vähembäst jäämä ni 2001. aastaga Vinne rahvaloenduse aost oll küläh õnnõ üts elänik<ref>"Данные Всероссийской переписи населения 2002 года: таблица № 02c. Численность населения и преобладающая национальность по каждому сельскому населённому пункту. М.: Федеральная служба государственной статистики, 2004.</ref>. == Viitõ' == <references /> [[Katõgooria:Setomaa küläq]] hjbny0uuxalbegznqkkyga16d1baqnk 185283 185282 2026-07-30T12:55:41Z Ohpuu 84 185283 wikitext text/x-wiki {{Seto kiil}} '''Pokolduva''' (vinne keeli ''Поколодово'') om külä [[Setomaa|Setomaal]], mis parhilladsõl aol jääs [[Vinnemaa|Vinne Föderatsiooni]] [[Pihkva]] oblasti [[Petseri|Petseri rajooni]]. Pokolduva kuulus üteh tõisi selle kandi seto külliga [[Irboska nulk|Irboska nulka]]<ref>Anti Lillak. Nulgad. - Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Tartu, 2009. Lk 321.</ref> ja [[Mõla]] kerigu ala<ref>Lea Teedema. Kirikuelu. - Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Tartu, 2009. Lk 329.</ref>. Külä kõgõ tähtsämp pühä om [[mõlapäiv]], miä om [[Hainakuu|hainakuul]] edimäne pühäpäiv peräst [[Piitrepäiv|piitrepäivä]]. Mõla kerkoh toimus Vaga Mõla Annuhvrele vai Onufrile pühendedü’ teenstüs ja ristikäük, rahvas korjuss umatsidõ matussidõ pääle. Varõmbalt oll kommõ, et peräst keriguaiga läts lähembide külli seto rahvas edesi Pokolduvva kirmassõhe. Tsaariao lõpul käve Pokolduva Pihkva maakunna Irboska valla ala. Peräst [[Tarto rahu]]lepingut 1920. aastagal sai Setomaa [[Eesti|Eesti Vabariigi]] osast ni Pokolduva panti [[Petserimaa|Petseri maakunna]] [[Vilo vald|Vilo valla]] ala<ref>Liivi Uuet (2002). ''Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik''. Tallinn. Lk 35.</ref><ref>Leo Reissar. Setumaa läbi sajandite. Petserimaa. 1996. Lk 198.</ref>. 1928. aastagal sudit siseministri, et mitu seto külänimmõ tulõ ar’ muuta’ eesti kiräkeele perädsest; Pokolduva nimetedi’ taaga ümbrehe Tamme küläst<ref>Siseministri 6. novembri 1928 a. otsus Vilo valla külanimede muutmiseks. Riigi Teataja, nr. 92, 13. novembril 1928.</ref>. 1944. aastagal võtt Nõukogodõ võim suurõ jao hummogupoolsõst Petserimaast Vinne NFSV osast ja Pokolduva jäi tuust aost pääle Petseri rajooni<ref>Liivi Uuet (2002). ''Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik''. Tallinn. Lk 79–80. </ref>. Kõgõ vanõmba' andmõ' Pokolduva rahvaarvu kottalõ omma' 1849. aastagast, a nä' olõ-i viil peris täpsä': Pihkva kubõrneri andmidõl elli küläh viieh taloh kokko 43 setot, a Irboska vallaval´tsusõ perrä õnnõ 14 setot<ref>Enn Ernits (2012). ''Fr. R. Kreutzwald lõunaeestlaste piire kompamas.'' - Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Võro Instituudi toimõndusõq, 26. Võro, 30–65. Lk 40.</ref>. [[Hurda Jakob|Jakob Hurda]] perrä elli 1902. aastagal Pokolduvah 82 inõmist<ref>Jakob Hurt (1919). ''Setukeste elukohad ja arv. Äratrük Dr. Hurti Setukeste laulude sissejuhatusest''. Tallinn: Ülemjuhataja staabi kirjastus. Lk V, XVII. </ref>. Pääle [[Tõõnõ ilmasõda|Tõist ilmasõta]] nakas rahvast aigupite vähembäst jäämä ni 2001. aastaga Vinne rahvaloenduse aost oll küläh õnnõ üts elänik<ref>"Данные Всероссийской переписи населения 2002 года: таблица № 02c. Численность населения и преобладающая национальность по каждому сельскому населённому пункту. М.: Федеральная служба государственной статистики, 2004.</ref>. == Viitõ' == <references /> [[Katõgooria:Setomaa küläq]] s0trllpyew9ib6xuuvbxkkqfzj4d98g 0 14465 185280 185276 2026-07-30T12:51:59Z Ohpuu 84 /* Seletüs */ 185280 wikitext text/x-wiki [[Pilt:GermanShep.jpg|pisi|300px|Esäne ja imäne s'aksa hunt]] '''S'aksa hunt''' om maailman üts populaarnõ [[pini]]sort. Seo ilma aigo om s'aksa hunt tiiet teenistüspini. Tuu pini om väega tark, sõnakullõja ja teküs. Timä ei olõq sohvapini, tuuperäst tä eiq passiq egalõ inemisele. S'aksa hunt nakas umma perremiist hoitma ja taht tähelepandmist. Seo ilma aigo om näid kattõ sorti: näütüse- ja tüüpiniq. ==Seletüs== S'aksa hundil om kõva kar'asund ja tä kullõs juhigu sõnna. Timä esiqolõminõ om eläv, tasakaalun ja hindäle kimmäs. S'aksa hunt om joulinõ, täl ommaq rängäq lihassõq, paks karvkatõq ja väega hää hõngutundminõ. Tä om pruun, musta sällä ja lõvva vai maskigaq. S'aksa hundi eloigä om umbõs 13 aastakka. Imäne pini kaald 22–37 kilogrammi, esäne pini 30–40 kilogrammi. Nii et piniq ommaq suurt kasvo. ==Aolugu== Taa pinisort om umbõs katssada aastakka vana. Sordi luuja oll’ ratsaväe kaptõn, s'akslanõ Max Emil Friedrich von Stephanitz. Luuja pandsõ pinele nime - ''Deutscher Schäferhund'', miä tähendäski s'aksa hunti. Edimält olliq piniq kar'an, sõs politsein tüül. Ku nakas' edimäne ilmasõda, sis olliq nääq näütüses kaq kullõrpiniq ja vahipidämise piniq. Perän edimäst ilmasõta saiq piniq väega kuulsas ja populaarsõs. Inemiseq naksiq kutsikit vällämaalõ viimä, et rahha tiiniq. [[katõgooria:pinitõvvoq]] 36lt0bxydn8irqek0dqe032auc7pb2f 185281 185280 2026-07-30T12:52:47Z Ohpuu 84 /* Aolugu */ 185281 wikitext text/x-wiki [[Pilt:GermanShep.jpg|pisi|300px|Esäne ja imäne s'aksa hunt]] '''S'aksa hunt''' om maailman üts populaarnõ [[pini]]sort. Seo ilma aigo om s'aksa hunt tiiet teenistüspini. Tuu pini om väega tark, sõnakullõja ja teküs. Timä ei olõq sohvapini, tuuperäst tä eiq passiq egalõ inemisele. S'aksa hunt nakas umma perremiist hoitma ja taht tähelepandmist. Seo ilma aigo om näid kattõ sorti: näütüse- ja tüüpiniq. ==Seletüs== S'aksa hundil om kõva kar'asund ja tä kullõs juhigu sõnna. Timä esiqolõminõ om eläv, tasakaalun ja hindäle kimmäs. S'aksa hunt om joulinõ, täl ommaq rängäq lihassõq, paks karvkatõq ja väega hää hõngutundminõ. Tä om pruun, musta sällä ja lõvva vai maskigaq. S'aksa hundi eloigä om umbõs 13 aastakka. Imäne pini kaald 22–37 kilogrammi, esäne pini 30–40 kilogrammi. Nii et piniq ommaq suurt kasvo. ==Aolugu== Taa pinisort om umbõs katssada aastakka vana. Sordi luuja oll’ ratsaväe kaptõn, s'akslanõ Max Emil Friedrich von Stephanitz. Luuja pandsõ pinele nime ''Deutscher Schäferhund'', miä tähendäski s'aksa hunti. Edimält olliq piniq kar'an, sõs politsein tüül. Ku nakas' [[edimäne ilmasõda]], sis olliq nääq näütüses kaq kullõrpiniq ja vahipidämise piniq. Perän edimäst ilmasõta saiq piniq väega kuulsas ja populaarsõs. Inemiseq naksiq kutsikit vällämaalõ viimä, et rahha tiiniq. [[katõgooria:pinitõvvoq]] qkk94do3v7piepn578xbdy9u0jl9ciw 4 14593 185285 170863 2026-07-30T20:02:32Z Túrelio 1813 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:HumanBrain308.jpg]] → [[File:Left side of the brain.jpg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Left side of the brain.jpg]] 185285 wikitext text/x-wiki {{Pääleht/Artiklivalik | pilt = Left side of the brain.jpg | artikkel = Inemise ai | tekst = '''[[Inemise ai]]''' vai '''ajo''' om [[inemine|inemise]] iho õrnõmb [[iho jago|jago]], miä om [[inemise pää|pää]] sisen. Ai om pehmeh, säsüsarnanõ, [[valgõ]] ja [[hahk]] ja täüt kõgõ aiukooba pää sisen. Tä om katõjaolinõ. Üts jago om suurõmb ja kutsutas '''suurõs aius''', tõnõ vähämb ja nimitetäs '''väikeses aius'''. Viimätsest lätt üte mulgu läbi pääluu põh'an üts aiuköüdüs alla, miä [[sälgruuts|sälgroodso]] toro täüt ja '''sälgroodso-säsüs''' nimitetäs. }}<noinclude>[[Katõgooria:Vikipeedia valitud artiklid]]</noinclude> 0bc2m7xq3qb92y62b8x0evt1csp64lc 0 16407 185286 182675 2026-07-30T21:10:43Z Mrmw 10385 ([[c:GR|GR]]) [[File:Autograph-VolodymyrZelensky.png]] → [[File:Autograph-VolodymyrZelensky.svg]] 185286 wikitext text/x-wiki {{Elokäük|nimi=Zelenski Volodõmõr|pilt=Владимир Зеленский (53700301709).jpg|umakeeline_nimi=Володимир Зеленський|allkiri=Autograph-VolodymyrZelensky.svg|sünnüpaik=[[Krõvõi Rih]], [[Ukraina NSV]]|sünnüaig=[[25. vahtsõaastakuu päiv]] [[1978]]|latsõq=2|rahvus=juut|ammõt=Ukraina president}} '''Zelenski Volodõmõr''' (<small>[[Ukraina kiil|ukraina keelen]]</small> Володимир Олександрович Зеленський, kirotõt ka '''Zelensky''' vai '''Zelenskõi'''; sündünüq [[25. vahtsõaastakuu päiv|25. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1978]]) om [[Ukraina]] poliitik ja inneskine näütelejä, [[2019]]. aastagast Ukraina kuvvõs ja parhillanõ president.<ref>[https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali Zelenski and' Ukraina presidendi ammõdivandõ ja saat' ülembäraada lakja]. ''ERR'' 20.05.2019. Pruugit 23.03.2023</ref> == Elokäük == Zelenski Volodõmõr sündü 1978. aastagal juudi perre Krõvõi Rihi liinan, miä tuud aigu oll' [[Ukraina Nõvvokogo Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõvvokogo Sotsialistligun Vabariigin]]. Timä esä, Zelenski Oleksandr, om prohvõsri ja puutriinemine; imä, Zelenska Rymma om olnuq insinöör. Vanaesä Zelenski Semjon om olnuq sõamiis. == Lätteq == [[Katõgooria:Ukraina inemiseq]] 1u3odf8bypv3w018gldl0yhru2m1fcv