Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.16 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 17564 185309 185259 2026-08-24T12:35:38Z Võrok 7 Toimõndus 185309 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaisi lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vad'alaisi vapp]] '''Vad'alasõq''' (hindä nimeq ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci)'' ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq [[Uurali keeleq|Uurali kiilkunna]] [[Soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri]] haro [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] [[Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühm|lõunõrühmä]] ala käüvät [[Vad'a kiil|vad'a kiilt]].<ref name="9oyDs">[[Piret Lotman]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LotmanPiret_Ingerimaa_vene_TUNA2010_3.pdf Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist], Tuna, 2003 nr 3</ref> Aoluulinõ vad'alaisi elomaa [[Vad'amaa]] om olnuq [[Ingerimaa|Ingerimaal]] [[Lauga jõgi|Lauga jõõ]] ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün. 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64.<ref name="aezy5">[https://web.archive.org/web/20160605223320/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm Информационные материалы об окончательных итогах Всероссийской переписи населения 2010 года] (veebiarhiivis)</ref> 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb.<ref name="Piirsalu">Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/595468#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] [[Eesti Päevaleht]], 1. aprill 2011</ref> 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast.<ref name="RL0428">[https://web.archive.org/web/20180107061049/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0428 RL0428: Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2018]. [[Statistikaamet]].</ref> Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit ([[Ingerläseq|ingerläisi]], [[Ingerikar'alasõq|ingerikar'alaisi]] ja [[Vindläseq|vindläisi]]). Vad'alaisi elomaa võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: [[Kesk-Ingeri korgõmaa]] rühmä kesküses oll' [[Kattila]] külä (vinne keelen Kotlõ), tõõnõ rühm oll' [[Süväjärvi|Süväjärvest]] (vinne keelen Glubokoje), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärvest]], [[Haapalajärvi|Haapalajärvest]] ja [[Babinajärvi|Babinajärvest]] kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm küllä [[Lauga jõgi|Lauga]] jõõsuust hummogu puul. [[Kukkuzi]] ja [[Itšäpäivä]] küläq jäiq naist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvidiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli.<ref name="usdAy">Ilmar Talve: Vatjalaista kansankulttuuria, s.9–10</ref> Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa. == Uur'minõ== [[Pilt:Votic_language_map.png|pisi|Vad'alaisi elomaa [[Ingerimaa]]l, märgit verevägaq]] Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva [[keriguopõtaja]] Friedrich Ludolph Treffurt [[1783]]. aastagal. 1856. aastagal ilmut' [[August Ahlqvist]] 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". [[Paul Ariste]] ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutõt kats'. [[Lauri Posti]] ilmut' 1980 [[Kukkuzi]] vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kor'atuist sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] kokko pant 180-leheküleline [[Mahu murrõ|Mahu murdõ]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pant lisas kats' iinpuul nimmatut sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali korjaminõ alost' joba 1930. aastagil. [[Eesti Kirändüsmuusõum|Eesti Kirändüsmuusõumin]] om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistüisi). [[Eesti Rahva Muusõum]]i kuun om 206 vad'alaisi asja. Asjo om ka rahvatiidüse muusõumõn [[Peterburg]]in, [[Kurõssaarõ]]n, [[Helsingi]]n ja [[Riia]]n.<ref name="so0ul">Mauno Jokipii: Itämerensuomalaiset – Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Jyväskylä 1995. ISBN 9519362800</ref> ==Lätteq== {{viited}} [[Katõgooria:Õdagumeresuumlasõq]] i0sq6144u6cf4qpewvrg1ney1greyom