Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.23 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2748 185419 183881 2026-10-12T12:16:20Z Eluonilus 9440 vahtsõnõ president 185419 wikitext text/x-wiki {{Country Infobox|Nimi=Eesti Vabariik|Lipp=Image:Flag of Estonia.svg|Genitiiv=Eesti|Vapp'=Image:Coat of arms of Estonia.svg|Tunnuslausõq=olõ-i|Kaart=Image:EU-Estonia.svg|Riigikiil'=[[eesti kiil]]|Pääliin=[[Talliin]]|Riigitüübi pää=president|Riigipää=[[Madise Ülle]]|Pääministri=[[Michali Kristen]]|Suurus=45 335 <ref>https://maaamet.ee/uudised/kingitus-eesti-sunnipaevaks-eesti-sai-95-saare-vorra-rikkamaks</ref>|Suurusõ perrä=129|Vett=2339|Rahva hulk=1 374 687 (2024) <ref>https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv</ref>|Tihehüs=30,3|Hindäperi-1=[[24. radokuu päiv]] [[1918]]|Hindäperi-2=[[20. põimukuu päiv]] [[1991]]|Raha=[[õuro]]|Aig=Hummogu-Õuruupa aig UTC+02:00 (EET)|Suvõaig=Hummogu-Õuruupa suvõaig UTC+03:00 (EET)|Riigihümn'=[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]|Internetitunnus=.ee|Telefonikuud'=+372|Rahva hulga perrä=148}} '''Eesti Vabariik''' om riik [[Õuruupa]]n, mink ümbre om õdagu ja põh'a puul [[Õdagumeri]] (põh'an [[Soomõ laht']]), lõunõ puul [[Läti]] ja hummogu puul [[Vinnemaa]]. [[Mereviir|Mereveere]] pikkus om 3794 km. Maapiiri pikkus om 633 km, säälhulgan 339 km Lätiga ja 294 km Vinnemaaga. Eesti pindala om täämbädsel pääväl 45,226 km², inne [[Tõõnõ ilmasõda|tõist ilmasõta]] oll' tuu põrõhõlladsõst suurõmb. Eesti kõgõ suurõmb liin om pääliin [[Talliin]]. 1,3 mill'oni inemisegaq om Eesti üts vähämbit [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] riike. Eesti oll' [[22. süküskuu päiv|22. süküskuu pääväst]] [[1921]] [[Rahvidõ Liit|Rahvidõ Liido]] liigõq ja kuulus põrõhõllaq [[17. süküskuu päiv|17. süküskuu päävast]] [[1991]] [[Ütistünüq Rahvaq|Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni]] ja [[Õuruupa Julgõolõki- ja Kuuntüüorganisats'uun|OSCE]]-he, [[13. märtekuu päiv|13. märtekuu pääväst]] [[1999]] [[WTO]]-ho, [[29. urbõkuu päiv|29. urbõkuu pääväst]] [[2004]] [[NATO]]-htõ, [[1. lehekuu päiv|1. lehekuu pääväst]] [[2004]] [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liito]], [[21. joulukuu päiv|21. joulukuu pääväst]] [[2007]] [[Schengeni ruum|Schengeni ruumi]], [[9. joulukuu päiv|9. joulukuu pääväst]] [[2010]] [[Majanduskuuntüü ja Arõngu Organisats'uun|OECD]]-he ja [[1. vahtsõaastakuu päiv|1. vahtsõaastakuu pääväst]] [[2011]] [[Õuroala|õurotsuuni]]. Eesti om alaq kirotanuq [[Kyōto protokoll|Kyōto protokollilõ]] ja [[Pariisi kliimaprotokoll|Pariisi kliimaprotokollilõ]]. Eestin eläseq inämbältjaolt eestläseq (68,5%), kõgõ suurõmb vähämbüsrahvus ommaq [[vindläseq]] (20,9%). == Nimi == Nimme ''Estonia'' köüdetäs vanno aestidõ nimega, kedä edimäst kõrda mainits Rooma aoluulanõ Tacitus umbõs aastagal [[98]] uman raamatun "Germania" kujol ''Aestiorum gentes'', ''Aestii'', ildampa om taad nimme kirotõt ''Hestis'' ([[Cassiodorus]], 523–526), ''Aesti'' ([[Jordanis]], 551), ''Aisti'' ([[Einhard]], 830), ''Esto'', ''Estum'' ([[Wulfstan]], 887), ''Iste'' (Widsith, 10. saj). Aestõ peetäs inämbältjaolt baltlaisis (kiä es kõnõlõq [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] kiilt) vai hoobis preisläisi hõimos, selle et seletüseq näide kotsilõ pandvaq nää põrõhõlladsõ Kaliningradi piirkunda. Viil om arvat, et ''aestiq'' olliq kõik rahvaq [[Õdagumeri|Õdagumerest]] hummogu poolõ, selle et nime ütes alusõs om peet germaani tüvve ''ost-'' (''öst-, est-''), miä tähendäs hummogut, päävä nõsõmisõ puult. Ao joosul võisõ nime tähendüs kitsembas muutudaq ja jäiäq lõpus tähendämä õnnõ põrõhõlladsõ Eesti alla ja taa kandi inemiisi. Niimuudu märgeq skandinaavlasõq, kiä ummi saagadõ seen (kirjä pant 13. aastagasaast alatõn, aq kõnõlõsõq 1. aastagatuhandsõ keskpaigast) kirodiq ''Aistland'' (Gutasaga) ja ''Eistland'' (Ynglingrite saaga, Saaga Harald Kaunishiusõst, Olaf Trygvessoni saaga, Saaga Olaf Pühäst, Svirrerasaaga, Örvar-Oddri saaga). 11. aastagasaa Roodsi ruunikivi pääl om kirän ''i estlatum,'' "Eesti maiõ pääl". Skandinaavlaisilt lätś taa nimi edesi [[Alambs'aksa kiil|alambs'aksa]] (''Ehstland'') ja [[ladina kiilde]] (''Estonia, Hestonia'') Lätläseq ütleseq Eesti kotsalõ ''Igaunija'' vana Ugandi muinasmaakunna perrä, suumlasõq ütleseq Viromaa maakunna perrä ''Viro''. == Aolugu == Eesti Vabariik kuulutõdi vällä [[23. radokuu päiv|23. radokuu]] pääväl [[1918]] [[Pärno]]n ja [[24. radokuu päiv|24. radokuu]] pääväl Talliinan. Aastagil 1918–1920 pidi Eesti [[Vabahussõda|Vabahussõta]] uma riigi püsümäjäämise iist [[Vinnemaa|Vinne]] inämbläisi ja baltis'akslaisi vasta. Kavvõmban aoluun oll' seo ilma ao Eesti üts osa Liivimaast ja kuulu jaoldõ vai tävveligult [[S'aksamaa|S'aksa]], [[Roodsi]], Vinnemaa, [[Taani]] ja [[Poola]] alaq. == Poliitiga == Eesti põhisäädüse perrä om Eesti esiqsaisva ja hindäperi demokraatlik vabariik, kon kõgõ korgõmba riigivõimu kandja om rahvas. Kõgõ korgõmbat riigivõimu tege teos rahva helüõiguslikõ kundlaisildõ [[Riigikogo]] valimisõ ja rahvahääletämisega. Eesti Vabariik om Õuruupa Liidon, Schengeni ruumin ja õurotsoonin, miä tähendäs, et Eesti Vabariik om tiidsä umast hindäperi olõmisõst osa ärq andnuq, näütüses uma raha, ja peri täütmä Õuruupa Liido õigusnormõ. Riigikohtu seletämse perrä om Õuruupa Liido õigus Eesti jaos kõgõ suurõmb, Eesti põhisäädüsest saa täütä tuud ossa, minkaq Õuruupa Liido normiq kuunkõlan ommaq vai tuud, midä Õuruupa Liido õigus ei kõrraldaq. Et Eesti om Õuruupa Liidon, ommaq kõik Eesti Vabariigi kundlasõq õkva ka Õuruupa Liido kundlasõq. [[Võimõ erälehoitminõ|Võimõ erälehoitmisõ]] mõttõ perrä ommaq [[säädüseandja võim]], [[täüdeviijä võim]] ja [[kohtuvõim]] ütstõõsõ tasakaalustamisõs. Eesti om parlamentaarnõ vabariik, kon säädüseandjat võimu tege teos [[parlament]] [[Riigikogo]], minkal om 101 liigõt. Riigikogo liikmõq valitas nelläs aastagas. Riigikogo vali egä 5 aastaga takast presidendi. Võim om jaet kolmõs haros: * [[Säädüseandja võim]]: Riigikogo võtt vasta säädüisi ja otsussit, kuulutas presidendi ettepanõkiga vällä sõasaisosõrra, miihi püssä ala tuumisõ ja lakja saatmisõ, võtt vasta riigi rahaplaani, astus Eesti rahva, riikevaiõliidsi ettevõttidõ ja tõisi riike ette avalduisi ja deklaratsioonõga ja aja kõrda muid riigielo küsümüisi. * [[Täüdeviijä võim]]: Vabariigi Valitus vii täüde riigi sise- ja välläpoliitikat, juhatas valitsusasutuisi tegemiisi, kõrraldas säädüisi, Riigikogo otsustõ ja presidente aktõ täütmist ni and säädüse perrä ja täütmises määrüisi ja kõrralduisi. * [[Kohtuvõim]]: I astmõ kohtuq ommaq maakohtuq ja tallituskohtuq, II astmõ kohtuq ommaq ringkunnakohtuq ja III astmõ kohus om Riigikohus, miä kaes kassatsiooniga läbi kohtulahendiid, parandas kohtuviko ja täüt põhisäädüse jerelevalvõt. Riigikohtun om 19 kohtunikku. Riigikogtu edimehe nimmas perlament presidendi ettepanõkiga. President om Eesti riigipää. President om Eesri riigikaitsmisõ kõgõ korgõmb juht ja tä kuulutas Eesti vasta suunat sõalidsõ opõratsiooni kõrral vällä sõasaisokõrra ja miisi püssä ala kutsmisõ. President om Eesti edüstäjä rahvidõvaihõlidsõn läbikäümisen, tä kuulutas vällä Riigikogo valimidsõq, and vällä säädüisi ja algatas põhisäädüse miitmist. President nimmas Riigikohtu ettepanõkil ammõtihe kohtuniguq, nimmas ja tege vallalõ valitsusõ ja kaitsõväe juhataja ettepanõkiga ammõtist kaitseväe juhtkunna, and riiklikke avvutasosot, sõaväeliisi ja diplomaatilisi avvuastmiid ni nimmas ammõtihe [[Kaitsõväe ülembjuhataja|kaitsõväe ülembäjuhataja.]] == Luudus == Eestit mõotas parravüü huuaolinõ kliima. Tuu tähendäs, et tan om selgehe neli aastagaaigo: suvi, talv, kevväi, süküs. Eesti keskmäne korgus on 50 meetrit merepinnast ja kõgõ korgõmb kotus om [[Suur Munamägi]] [[Võromaa]]l [[Haani]]n 317,4 miitrit üle merepinna. <gallery> Alutaguse forests.jpg Metsatee Mustoja maastikukaitsealal.JPG Osmusaare kagunurga maastik.JPG Malusi rändrahn.jpg Lüübnitsa.JPG Riisa raba varahommikul.jpg </gallery> == Valitsõmisjaotus == [[File:Estonia municipalities.png|left|thumb|Eesti jagonõminõ valitsõmisütsüisis]] Eesti Vabariik om jaet 15 [[maakund|maakunnas]]. Maakunnaq ommaq jaeduq [[vald|vallos]] ja [[liin]]os, miä ommaq paigapäälidse umavalitsusõ ütsüseq. Eesti valitsõmisjaotus om tegünüq aastagasato joosul ja tuud om vajahusõ perrä ao joosul muudõt. Suurõb jago põrõhõllõdsist maakunnist olliq olõman joba 18. aastagasaal. 20. aastagasaa edimädsel poolõl tetti kats vahtsõt maakunda: [[Valgamaa]] ja [[Petserimaa]]. Eesti oll' inne tõist ilmasõta jaet 11 maakunnas: Lääne-, Harju-, Järva-, Viro-, Pärno-, Villändi-, Tarto-, Valga-, Võro-, Petseri ja Saarõmaas. Tõõsõq, nigu Hiiumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Raplamaa ommaq tettüq ildampa tõisi maakundi lõikõn. Päält Eesti Vabariigi luumist 1918. aastagal säädüq vallaq Eesti tähtsämbis valitsõmisütsüisis. Varrampa olliq päämädsis ütsüisis aastagasato joosul säädünüq [[Kihlkund|kihlkunnaq]]. Valloga panti kokko ka mõisamaaq, miä innembi sinnäq es kuuluq. Tuust aost saadik om valdo kõrrast veidembäs jäänüq. 1939. aastagal tetti 248 vahtsõt valda. 2017. aastaga lõpuniq oll' egän maakunnan maavalitsus, midä juhti maavanõmb, kiä oll' paiga pääl riigi puult. Valitsus pand' maavanõmbaq ammõtihe viies aastagas. Valdo ja liino iistsaisus om volikogo, miä valitas võrdõlisõ valimissüseetmiga nelläs aastagas. Volikogo suurus olõnõs valla vai liina inemiisi arvust. Umavalitsuisi täüdesaatja organ om valla- vai liinavalitsus. Vallaq ja liinaq võivaq ütiste huvvõ kaitsmisõs ja täütmises tetä liite. == Majandus == Eesti raha om [[õuro]]. == Rahvastik == [[2011]]. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eesti elänikkunnast [[eestläseq|eestläisi]] 69,72%, [[vindläseq|vindläisi]] 25,2%, [[ukrainlasõq|ukrainlaisi]] 1,74%, [[Valgõvindläseq|valgõvindläisi]] 0,97%, [[suumlasõq|suumlaisi]] 0,59%, [[tatarlasõq|tatarlaisi]] 0,15%, [[juudiq|juutõ]] 0,15%, [[lätläseq|lätläisi]] 0,14%, [[leeduladsõq|leedulaisi]] 0,13% nink [[poolakõsõq|poolakõisi]] 0,13%. == Kultuur == [[Pilt:Radaja Seto Festival (2016) - 115.jpg|pisi|Seto]] Kõgõ vanõmbaq kultuurinättüseq Eesti maa pääl ommaq Pullist ja Kundast lövvet Kunda kultuuri välläkaibmisõl lövvedüq as'aq. Lõunõ-Eestin, esiqerälidselt [[Mulgimaa|Mulgimaal]], jäieq mitmõq vanaperälidseq kultuurinättüseq kõgõ kavvõmbas alalõ. Eesti rahvakultuuri saisukotusõst ommaq kõgõ kavvõmb pia tervel maal olnuq vana rahvalaul (vai [[Seto leelo|leelo]]), rehetarõ, rüäleib, pulma- ni joulukombõq ja hingiaig. Eesti kultuuriga ommaq köüdet ka [[Baltis'akslasõq|baltis'akslaisi]], [[Setoq|setokõisi]], [[Rannaruutslasõq|rannaruutslaisi]] ja [[Vinne vanausulisõq|vinne vanausuliisi]] kultuur. === Seo ilma ao kultuur === Seo ilma aigu ommaq eesti kultuuri umaq jäleq jätnüq kipõ tehniga edesiminek ja massikultuur. Säälsaman peetäs ka vanna rahvakultuuri tähtsäs, Eestin om kümnit tuhandit rahvakultuuriga köüdetüid inemiisi, lauldas vanno laulõ, mängitas pille, tetäs kasitüüd. Maalikunstin ommaq tunnõt [[Kasõ Alice]], [[Mäetammõ Marko]], [[Navitroll'a|Navitrolla]] ja [[Ole Kaido]], graafikan [[Alligu Peeter]]. 1992. aastagal luudi Seo ilma ao kunsti Eesti Keskus, 2006. aastagal Kumu kunstimuusõum. Filmikunstin ommaq tunnõt [[Iho Arvo]], [[Nügase Elmo]], [[Rao Ilmar]], [[Õunpuu Veiko]]. Seo ilma kirändüsen ommaq teedäq [[Kivirähä Andrus]], [[Hargla Indrek]] ja [[Õnnõpalu Tõnu]]. Luulõtajist ommaq tunnõt [[Contra]], [[Ehini Kristiina]], [[Kivisildnik]], [[Rooste Jürgen]], [[Wimberg]] jmt. == Lätteq == <references /> == Välislingiq == {{Õuruupa Liido riigiq}} {{ÕuruupaMaaq}} [[Katõgooria:Eesti| ]] [[Katõgooria:Õuruupa riigiq]] ly7oh620apfx1hdnerswg5gyiht9mp5 0 4911 185421 183971 2026-10-12T12:22:31Z Eluonilus 9440 vahtsõnõ president 185421 wikitext text/x-wiki '''12. rehekuu päiv''' om [[Gregoriusõ kallendri]] perrä [[kallendriaastak|aastaga]] 285. [[päiv (aomõõt)|päiv]] ([[liigaastak|liigaastagal]] 286. päiv). == Sündmüseq == === [[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa]]l === * ... === [[Eesti]]n === * [[2026]] – [[Eesti|Eesti Vabariigi]] presidendis saiõ [[Madise Ülle]] === Maailman === * ... == Sündünüq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq === * ... === Eesti inemiseq === * ... === Muu ilma inemiseq === * ... == Koolnuq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq === * ... === Eesti inemiseq === * ... === Muu ilma inemiseq === * [[1969]] – [[Henie Sonja]] == Pühäq ja tähtpääväq == * [[Maamihklipäiv]] ([[seto rahvakallendri]] tähtpäiv) == Välislingiq == * [http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/12 BBC taa päävä kotsilõ] {{Rehekuu}} [[Katõgooria:Rehekuu]] 5o1nmg7odre0jlr7bz3ue4a4gnffgmd 0 15271 185420 184011 2026-10-12T12:19:44Z Eluonilus 9440 ei olõq inämb president 185420 wikitext text/x-wiki {{Elokäük|nimi=Karisõ Alar|eestikeeline_nimi=Alar Karis|pilt=Alar Karis 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|sünnüaig=[[26. urbõkuu päiv]] [[1958]]|sünnüpaik=[[Tarto]]|haridus=[[Tarto Ülikuul]]|abikaasa=[[Karisõ Sirje]]|latsõq=3|iinkäüjä=[[Kaljulaiu Kersti]]|ammõt=6. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] president}}'''Karisõ Alar''' (Alar Karis, sündünüq [[26. urbõkuu päiv|26. urbõkuu pääväl]] [[1958]] [[Tarto|Tarton]]) om [[Eestläseq|eesti]] molekulaargeneetik ja arõngubioloog, inneskine [[Eesti Maaülikuul|Eesti Maaülikooli]] ja [[Tarto Ülikuul|Tarto Ülikooli]] rektri, [[2021]]–[[2026]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] president. Aastil [[2013]]–[[2018]] Karisõ Alar oll' riigikontrolör. Mahlakuust [[2018]] tüüt' tä [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktrin. [[31. põimukuu päiv|31. põimukuu pääväl]] [[2021]] valõ Riigikogo Karisõ [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendis]].<ref>[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks ERR: Riigikogo vali Karisõ Alari Eesti järgmädses presidendis. 31.08.2021. Pruugit 31.08.2021. (''eesti keelen'')]</ref> Timä ammõdiaig naas' pääle [[11. rehekuu päiv|11. rehekuu pääväl]] [[2021]] ja lõppi [[12. rehekuu päiv|12. rehekuu pääväl]] [[2026]]. Uman edimädsen presidendikõnnõn ütel' Karis, et miiq kõigi päämine ülesannõq om sisemädse ja välimädse rahu hoitminõ. Tä suuv', et kultuuri rohkõmb kullõldas, kaias ja et tuust arvo saias – tuu tege maailmapildi laembas. "Mu ideaalis om tark rahvas," ütel' Karis ja täpsüst', et tarkus ei tähendäq õnnõ ülikoolidiplomit – tark rahvas mõist ligimäst, mõist õigõl ja võlsil vaiht tetäq. "Tarkust Eestile!" oll' Karisõ kõnnõ viimäne suuv. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Eesti bioloogiq]] [[Katõgooria:Tarto Ülikuul]] [[Katõgooria:Sündünüq Tarton]] 0sjmzxm7tfd2jch31s14442548lp8gi 0 17600 185424 185417 2026-10-13T11:04:50Z Ohpuu 84 185424 wikitext text/x-wiki '''"Võro-Seto+Mulgi tähtraamat vai kallõndri 2026. aastaga pääle"''' om "[[Võro-Seto tähtraamat|Võro-Seto tähtraamadu]]" kolmõskümnes säitsmes aastagakäük. Edimäst kõrda võeti seon tähtraamadun ütte ka mulgi kultuuriruum ja kaastüüq. Tähtraamaduga es anta üten sainakallõndrilehte. Raamadu sääd' kokko [[Brauni Mihkli]], kunstnigutüü tekk' [[Metsa Loona]]. Tähetiidüsligu andmõq ja liikvaq pühäq rehkend [[Kasagu Enn]]. Võro ja seto kiilt kai [[Fastrõ Mariko]], mulgi kiilt [[Ilvese Kristi]]. == Sisokõrd == {| class="wikitable" |+ |Saatõs: kallõndrivahtsõndus. ''Brauni Mihkli'' |4 |- |TIIDÜSNULK: UURMIISI LÕUNÕ-EESTI ASJO KOTSILÕ | |- |Võro kirändüse ja aokirändüse andmõanalüüs. ''Nemvaldsi Laura'' |5 |- |Vana-Võromaa tandsukultuur 1930. aastil. ''Laugu Getter'' |12 |- |Seto mõtsaveli - pätt vai patrioot, suli vai sangar? ''Raudmetsa Carmen'' |20 |- |MAAILM JA MÕNDA, MIÄ SÄÄL SEEN LÖÜDÄ OM | |- |Soomõugrilaisi sais Vinnemaal sõa aol Ukrainan. ''Timmi Talis'' |27 |- |Kolm sünteesi Heibergi Marie allmeelen ehk Vana-Võromaa ku mi ütine murõlats. ''Raju Eliisabet'' |32 |- |Kuis minost sai kipõabitehnik. ''Freibergi Uku'' |36 |- |Footonidõ elo. ''Pinte Ida'' |43 |- |Juttõ arkeoloogiliidsi kotussidõ päält: viilkõrd kotussõpäälitsest muinasasju tiidmisest. ''Raudsepä Mait'' |47 |- |Nuursootska mõtõluisi. ''Bergi Emiilia'' |52 |- |LOOMINGUNULK | |- |tykykese mulgi elämuskeskuse letinaese päeväraamandust 2024. aaste suveaal. ''Õitspuu Hella'' |54 |- |Neli luku Võromaalt. ''Vaaba Janek'' |58 |- |Utsa järv. ''Lillaku Anti'' |62 |- |Luulõtuisi. ''Kuslapuu Kaisa, Liiberi Robin, Õitspuu Hella'' |66 |- |KALLÕNDRI JA TÄHETIIDÜSLIK TEEDÜS |73 |- |SIMUNAPÄÄVÄST SIMUNAPÄÄVÄNI |87 |} [[Katõgooria:Võro-Seto tähtraamaduq]] qbbzj7qxjbttdiuh1k921cbkabgw3l9 185425 185424 2026-10-13T11:05:21Z Ohpuu 84 /* Sisokõrd */ 185425 wikitext text/x-wiki '''"Võro-Seto+Mulgi tähtraamat vai kallõndri 2026. aastaga pääle"''' om "[[Võro-Seto tähtraamat|Võro-Seto tähtraamadu]]" kolmõskümnes säitsmes aastagakäük. Edimäst kõrda võeti seon tähtraamadun ütte ka mulgi kultuuriruum ja kaastüüq. Tähtraamaduga es anta üten sainakallõndrilehte. Raamadu sääd' kokko [[Brauni Mihkli]], kunstnigutüü tekk' [[Metsa Loona]]. Tähetiidüsligu andmõq ja liikvaq pühäq rehkend [[Kasagu Enn]]. Võro ja seto kiilt kai [[Fastrõ Mariko]], mulgi kiilt [[Ilvese Kristi]]. == Sisokõrd == {| class="wikitable" |+ |Saatõs: kallõndrivahtsõndus. ''Brauni Mihkli'' |4 |- |TIIDÜSNULK: UURMIISI LÕUNÕ-EESTI ASJO KOTSILÕ | |- |Võro kirändüse ja aokirändüse andmõanalüüs. ''Nemvaldsi Laura'' |5 |- |Vana-Võromaa tandsukultuur 1930. aastil. ''Laugu Getter'' |12 |- |Seto mõtsaveli – pätt vai patrioot, suli vai sangar? ''Raudmetsa Carmen'' |20 |- |MAAILM JA MÕNDA, MIÄ SÄÄL SEEN LÖÜDÄ OM | |- |Soomõugrilaisi sais Vinnemaal sõa aol Ukrainan. ''Timmi Talis'' |27 |- |Kolm sünteesi Heibergi Marie allmeelen ehk Vana-Võromaa ku mi ütine murõlats. ''Raju Eliisabet'' |32 |- |Kuis minost sai kipõabitehnik. ''Freibergi Uku'' |36 |- |Footonidõ elo. ''Pinte Ida'' |43 |- |Juttõ arkeoloogiliidsi kotussidõ päält: viilkõrd kotussõpäälitsest muinasasju tiidmisest. ''Raudsepä Mait'' |47 |- |Nuursootska mõtõluisi. ''Bergi Emiilia'' |52 |- |LOOMINGUNULK | |- |tykykese mulgi elämuskeskuse letinaese päeväraamandust 2024. aaste suveaal. ''Õitspuu Hella'' |54 |- |Neli luku Võromaalt. ''Vaaba Janek'' |58 |- |Utsa järv. ''Lillaku Anti'' |62 |- |Luulõtuisi. ''Kuslapuu Kaisa, Liiberi Robin, Õitspuu Hella'' |66 |- |KALLÕNDRI JA TÄHETIIDÜSLIK TEEDÜS |73 |- |SIMUNAPÄÄVÄST SIMUNAPÄÄVÄNI |87 |} [[Katõgooria:Võro-Seto tähtraamaduq]] k2nxb980w7osiynyyccu5fs8fcafufi 0 17603 185422 2026-10-12T12:30:42Z Eluonilus 9440 Vahtsõnõ artikli 185422 wikitext text/x-wiki {{Elokäük|nimi=Madise Ülle|eestikeeline_nimi=Ülle Madise|pilt=Ülle Madise in October 2024 (cropped).png|sünnüaig=[[11. joulukuu päiv]] [[1974]]|sünnüpaik=[[Tarto]]|ammõt=VII Eesti Vabariigi president}} '''Madise''' '''Ülle''' (Ülle Madise, neiupõlvenimega ''Ülle Anton''; sündünüq [[11. joulukuu päiv|11.]] [[11. joulukuu päiv|joulukuu pääväl]] [[1974]] [[Tarto|Tarton]]) om [[eesti]] jurist ja õigustiidläne, [[12. rehekuu päiv|12. rehekuu pääväst]] [[2026]] Vabariigi president. Muusiähn om Madise olnuq tüün [[Justiitsministeeriüm|Justiitsministeeriümin]], [[Riigikogu põhisäädükommisjon|Riigikogu põhisäädükommisjonin]], [[Riigikontroll|Riigikontrollin]]; olnuq [[Tarto Ülikuul|Tarto Ülikooli]] ja [[Talliina Tehnigaülikuul|Talliina Tehnigaülikooli]] prohvesri. Timä tegemiseq ja uur'misõq ommaq olnuq riigiõigusõst, valimiisist ja demokraatiast. [[Katõgooria:Eesti presidendiq]] [[Katõgooria:Eesti tiidläseq]] ovfo23ixximj0cw0yxnpw2nebed1ocq 0 17604 185423 2026-10-12T12:32:02Z Eluonilus 9440 Ümbresaatminõ lehele [[Madise Ülle]] 185423 wikitext text/x-wiki #saadaq [[Madise Ülle]] gaqhi5mtrpibv2yodfaj2n1kzh8uqrv