Wikipeetia
gucwiki
https://guc.wikipedia.org/wiki/Ee%27iyalaaya_a%27la%C3%BClaas%C3%BC
MediaWiki 1.47.0-wmf.13
first-letter
Ayaakuwapülee
Analayaapülee kasa
Yootirawaa
Ka'yataayakalü
Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü
Wikipeetia
Yootirawaa süchiki Wikipeetia
Anaajaalaa
Yootirawaa süchiki anaajaalaa
MediaWiki
Yootirawaa süchiki MediaWiki
Anouktia sukua'ipa
Yootirawaa süchiki anouktia akua'ipa
Akaaliijiaa
Yootirawaa süchiki akaaliijiaa
Akotchajülee sünülia
Yootirawaa süchiki akotchajülee anülia
TimedText
TimedText talk
Módulo
Módulo discusión
Evento
Evento discusión
Achajaya
0
21
18630
17167
2026-07-30T16:05:21Z
Rufo1994
1883
/* */
18630
wikitext
text/x-wiki
Achajaya( [[Alijunaiki]]: buscador ) Shia eree süchajanüin achiki wane putchi, ekei cheijain amuin sütuma wayuu, naa tepichi ekirajashikana, nachajayasü natareeyain , wainmma anaakaa apüla tü achajayapüleka.
Sülü esü waimaa sünulia pütchi, ekei achajanüin , susakitnuin emmatüsü süchikua sütüma, mapülesalü achajawa süka, moülia waima tü achajalapüleka , esü süpüla wane sünekaluin jetsüinjatuin süchajaa aka.
tü ekaa joülüin main süchajayain wayuu shi tü achajaya Firefox, otta Google jee musia waima Soomuin.
Es un sistema que fácilita información a cerca de una investigación que se está realizando, es dónde las personas tienen accesibilidad mas rápida, a la información que requieren al momento, es una herramienta factible y eficaz que nos brinda la tecnología.
En la actualidad existen varios tipos de buscadores, por lo cual los usuarios pueden utilizar el que les parezca más útil y que cumpla con sus expectativas al momento de realizar alguna búsqueda. Entre los buscadores más reconocidos a nivel global , podemos mencionar algunos; Google, Yahoo, Firefox, Opera, Explorer, Chrome entre otros.
=='''Tü achajaya'''==
'''Tü achajaya''' (del árabe kēme (kem, كيمياء), que significa 'tierra') a la ciencia que estudia tanto la composición, estructura y propiedades de la materia como los cambios que ésta experimenta durante las reacciones químicas y su relación con la energía. Históricamente la química moderna es la evolución de la alquimia tras la Revolución química (1733).
Las disciplinas de la química se han agrupado según la clase de materia bajo estudio o el tipo de estudio realizado. Entre éstas se tienen la química inorgánica, que estudia la materia inorgánica; la química orgánica, que trata con la materia orgánica; la bioquímica, el estudio de substancias en organismos biológicos; la físico-química, que comprende los aspectos energéticos de sistemas químicos a escalas macroscópicas, moleculares y atómicas; la química analítica, que analiza muestras de materia y trata de entender su composición y estructura. Otras ramas de la química han emergido en tiempos recientes, por ejemplo, la neuroquímica estudia los aspectos químicos del cerebro.
[[Akotchajülee sünülia:Achajaya| ]]
k2ra35e9bis7of5fx32ys5ssp7gxg5y
Iita
0
192
18633
18614
2026-07-30T16:25:19Z
Rufo1994
1883
/* */
18633
wikitext
text/x-wiki
Shiitain wayuu
[[Anaajaalaa:Sshiitain_wayuu.jpg|miniaturadeimagen|sshiitain wayuu <span class="mw-valign-text-top noprint" typeof="mw:File/Frameless"><a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:Sshiitain_wayuu.jpg#ooui-php-4" title="Edit this at Structured Data on Commons"><img alt="Edit this at Structured Data on Commons" src="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/20px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png" decoding="async" width="10" height="10" class="mw-file-element" data-file-width="20" data-file-height="20"></a></span>]]
[[Anaajaalaa:Iitachan.jpg|thumb|Iita.]]
'''Iita''' ([[alijunaiki]]: ''Totuma, taza'') shia sükorolo wayuu süpüla asaa wuin, kepein, uujolu, wunu'u, otta waneeirua. Ainjünüsü süka aliita, otta müsia pootchi a'lakajuushi. Eesia wanee süka kachueera sütüma alijuna, jaarü sünülia.<ref name=iita>[https://www.scielo.cl/scielo.php?pid=S0718-07642018000600013&script=sci_arttext_plus&tlng=es/ El Recurso Agua en las Comunidades Indígenas Wayuu de La Guajira Colombiana. Parte 1: Una Mirada desde los Saberes y Prácticas Ancestrales]</ref>
Tü iitakat cho'ujaashü ma'in sulu'u külikiru'u jo kusinapialu'u süpüla eekawaa otta müsia wasirüinjatüin wei'yo'u süntapa'a miichipa'amüin. Eesü miyo'ule shia, je ja'apütchon otta motsochon. Eesü süpüla asatia jo asesajia youla süpüla uujolu. Eesü wanee iita miyo'u süpüla shira otta süpüla eküülü. O'yotünalu'u jawaapia ma'aka eere ayuulee, otta müsia süpüla sunu'use majayüt. Eesüja'a süma'ana jieyuu süpüla anaajawa korolo jee shipi su'upunaa je paipai; wushu'u sünülia natuma.
Siawashe tu iitakarui natuma na wayuukana atijakajana sho'u sukua'ipa tu shiawashe tü iitakarü mai'mai Anasü natija malekana wayuu süpüla sho'upana tu iitakarui.
==Sulu'uku wane iita==
[[Anaajaalaa:Shiyaakuwa_iita.jpg|thumb|Usadas para diferentes actividades.]]
'''IIta süpüla asaa kepein:''' Shia wanee iita jo'uuchon. Katatawaisü müsü nei'tain waneeshiwai wayuu süpüla asaa kepein.
'''Iita süpüla asaa uujolu:''' Tüü shia wanee iita mülo'u süpüla asünaa uujolu, müsüka sa'in shiitain wayuu süpüla kepein katatawaisü waneeshiwai wayuu.
'''Iita süpüla asaa wuin:''' Tüü shia wanee iita ja'apüchon süpüla asaa wuin, eesü e'itaanüin sa'ato'u japüin otta jo sulu'ujatü piyutchonka.
'''Iita süpüla asaa jawaapia:''' Shia wanee iita jo'uuchon, o'yotunalu'ulu jawaapia, anaajünüsü sulu'u katto'ui.
'''Iita süpüla shira:''' Tüü shia wanee iita ja'apütchon eere o'yotünüin shira annerü, otta müsia shira shi'iruku pa'a, kepeshuuna, shaapülaana, po'oi.
'''Shiitain majayülü:''' Shia wanee iita aneekünüsü süpüla tü majayütchonkalü sünain süttüin shia. Akümajünüsü sümüin. Shiitainjatü süpüla sunu'use otta süpüla süsüin wuin, ookotuushi, otta uujolu ma'akasat.
'''Iita süpüla o'oojia:''' Tüü shia wanee iita ja'apütchon süpüla o'oojia, nnojotsü asünüin süka, yalasü waneepia sulu'u tü o'oojiapülee, otta müsia miirukumüin, alü'üjünüsü laairukümüin süpüla o'oojitnaa tepichi, jieyuu otta laülayuu.
'''Iita shiirapüle:''' Shia wanee iita mülo'u süpüla shiira, e'itaanüsü pa'ülü'ü, shiirapüleesü wayuu laülayuu otta wayuu ayuuisü, majayüt sünain sütta, shiitapanalu'u, ayutnusu anoo'ipa'amüin, maalii sütijiraapa wayuu.
'''Suwaapala:''' Shia wanee iita mootsopüt, kalu'usü mma, süpüla suwaa wayuu ayuuisu, laü'layuu, jiet ipootnüsü. E'itaanüsü paülü'ü napüla.<ref name=iita/>
== Iita sukurolo wayuu ==
[[Anaajaalaa:Japüinchon.jpg|thumb|left|upright=1.25|Formas y tamaños de iita]]
Shia tü shiitainkalü wayuu eetüjütkalia sulu'u nakua'ipa, nnojolüinwa'aya tü shiitaikalü alijuna. Tü iitaka eesü süpüla kasakalü süpüshüa'aya jee sulu'u saja'apuinkalü süpüshua'aya. Na'aya iita ja'uchenkana süpüla tü kasa ee yootchon jee palitchon, Müsüja'a tü mülo'uyuukalü süpüla kasa ee türa mülo'uin jee mainman.<ref name=iita/>
Müsüja'aya süka tü sukua'ipapakalü, akumajünüsü süpülajana kasairua makalaka tü wuin, jee tü soukalüinrua pünaja, otta waüyee, eekaja'a sukua'ipa sukumajia tü iitakaluirua süpüla tü eeinjatüin shia, palajana awajünüsü süka shi'ipa chajaruuta jee türa anain awalia, müsüja'a tü ootojünakalu sükasü o'jie, o'lojünaa münüsia shia, eesü tü a'lakajünakalü jee tü a'ajünakalü sa'aka pali'i. Mayasüja'a wulein shia awayajünüsü so'u wanee wuleshi.
== Saja'apüin tü iitakalü ==
[[Anaajaalaa:Iitachon.jpg|thumb|upright=1.5|Variedades de iita]]
Eekaja'a tü iitakalü mainma sukua'ipapalü jee sulu'u saja'apuin, eesü sulu'u lakayaain süma jo'uuchon aja'apüin, jee miyo'uin shia. Eesü sulu'u wayalaain shia. <ref name=iita/>
Eesü sulu'u yuttüin otta püchiratüin shia, ma'ayaka tüyaasa eesü sulu'u jo'uuchon aja'apüin jee miyo'uin shia.
Eekaja'a naa iita jo'uuchenkana naa lakayaakana naya naa jikala amünakana naya naa süpülajakana asajie tü a'alaajuushikala napüla naa jo'uuyuukana.
Otta shiyoolojia yootshi jee asajie koje'e.
Aniitaka'a tü iita ja'apüyuukalü, shia süpülajana tü eküülü jee asuushi anama'amüin makalaka wuin, ookotuushi, a'yajaawushi, o'oojia otta suttapala.
Eekaja'a tü iita miyo'uyuukalü eesü lakayaain shia, eesü sulu'u wayalaain shia, shia joolu'u tü kanüliakalü kawatshüsüin, shia tü apayeekalü jee anaajaleekalü kasairua miyo'uyuujain jee mainmain, shia tü sükotchajiakalü süchon a'attiyee jee tü wuinchi a'alaajuushikalü, müsüja'a türa ekayaakalü türa, irot, makalakalü po'oi, shaapülaana, atulujuushi jee manainsü shiayaasa.
Ani'isa joolu'u tü iita püchiramukalü süma jo'uuchen, ja'apüyuin jee miyo'u'yuin shia tü akumajünakalü aka alepü, japüin, sho'olo, tü alepükalü eesü sulu'u jo'uuchon, ja'apüin jee miyo'uin.
Sulu'u ja'apüin eesü süma wuinpalain, kojosüpalain, ouujotpalain jee waüyeepalain.
Sho'olo shia tü aja'itieekalü wuin, oyonoyeesü shiaayaasa. Tü süpülajana kasairua miyo'u'yuin jee mainmain.
== Shi'ipajee sukua'ipa ==
<references/>
[[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]]
1e2c6aen06vrwac6vpmd7fnq74mtk7l
Ishosü
0
202
18631
17911
2026-07-30T16:14:50Z
Rufo1994
1883
/* */
18631
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Jitpai_ishosü.jpg|miniaturadeimagen]]
[[Anaajaalaa:Color icon red.svg|thumb|Ishosü]][[File:Ishoo sümuin Wayuu.jpg|thumb|Ishoko sümüin wayuukalüirua[[Anaajaalaa:Ishosu_Süsi_Wunu'ulia.jpg|miniaturadeimagen|Ishosu Süsi Wunu'ulia]]]]
'''Ishosü''' ([[alijunaiki]]: ''Rojo'') es un color que se asemeja al color de la sangre. El rojo es uno de los cuatro colores psicológicos primarios, junto con el amarillo, el verde y el azul. Además, es considerado un color cálido, junto con el naranja, el amarillo y todas las coloraciones que tienden a éstos.
Tü Juna Ishokolu Müsuka Sain Shiawashe Wane Ashaa, Wainma , Watta Sa'ali Tü Ishokolu Eesu Sünain Süsi Wunu'ulia Je Kululu Süshein Wayuu.
Chi ishokey koojüs waamuin kaaja'müin kawat'sü shia , chi ishokey eeshi sutka laa'nia , eepa waane yonna ishoü tu wayuchein'ka , kojutsü maa chi ishokey kajamut sünajat tu wakuepaaka süülia kaasat moojut .
==Simbolismo del rojo==
*A nivel mundial, el rojo representa un "estado peligroso", la bandera roja indica peligro (frente a la bandera verde que tiene el significado contrario, por ejemplo en las playas), el "código rojo" significa emergencia y el "botón rojo" es, culturalmente, una última pero mortal opción.
*La identificación del comunismo con el rojo produjo expresiones durante la Guerra Fría tales como "la amenaza roja", la "China Roja" (en contraposición con la "China Nacionalista", la "China Libre" o Taiwán).
*En la cultura china, el rojo es el color de la buena suerte y se emplea para decoración. El dinero en las sociedades chinas se ofrece tradicionalmente en paquetes rojos.
*El rojo también se emplea para indicar deudas, como en la expresión "números rojos". La práctica procede de los contables italianos que usaban tinta roja para indicar las deudas y tinta negra para indicar los haberes.
*En la China de la dinastía Ming, el rojo era el símbolo del emperador y de la propia dinastía, por eso la ciudad prohibida tiene paredes rojas.
*En el Imperio Romano el símbolo de riqueza y bienestar económico era el rojo, solamente los emperadores y senadores llevaban algo de rojo en la vestimienta.
*En las culturas de extremo oriente, el rojo es el color del sur, del verano y del elemento fuego, representados por el fénix rojo, que es a la vez una constelación y un animal mítico.
*Para los pueblos aztecas, el rojo era el color del este, relacionado con el señor del cielo y de la tierra, llamado Tezcatlipoca.
[[Akotchajülee sünülia:Jüna]]
oyjpoj3pbm9wp8n30r4kp00o9gm4l8s
Je'episiya
0
216
18632
18157
2026-07-30T16:15:51Z
Rufo1994
1883
/* */
18632
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Susii_poloo.jpg|miniaturadeimagen|susii poloo <span class="mw-valign-text-top noprint" typeof="mw:File/Frameless"><a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:Susii_poloo.jpg#ooui-php-4" title="Edit this at Structured Data on Commons"><img alt="Edit this at Structured Data on Commons" src="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/20px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png" decoding="async" width="10" height="10" class="mw-file-element" data-file-width="20" data-file-height="20"></a></span>]]
[[Anaajaalaa:Color icon violet v2.svg|thumb|Je'episiya]][[Anaajaalaa:Je'episiya_Süsi_Kepeshuna.jpg|miniaturadeimagen|Je'episiya Süsi Kepeshuna]]
'''Je'episiya''' ([[alijunaiki]]: ''Morado'')
Tü Je'episiyakalu Wat'ta Saali Süküaipa Eesü Je'episiya Süsii Wünülia , Jee Aashein Külulu
Je'episiya Eesü sünain süsi iruwa ,otta Eesü Shia sünain je'episiya tü süpana Eechuwaa
[[Akotchajülee sünülia:Jüna]]
3jh1eetzd9lblf7aebwr58zm3k6vqiv
Aliuuka
0
1003
18629
18158
2026-07-30T15:54:57Z
Rufo1994
1883
/* */
18629
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Aliuuka_,_sirumatü_kalie.jpg|miniaturadeimagen|aliuuka , sirumatü kalie <span class="mw-valign-text-top noprint" typeof="mw:File/Frameless"><a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:Aliuuka_,_sirumat%C3%BC_kalie.jpg#ooui-php-4" title="Edit this at Structured Data on Commons"><img alt="Edit this at Structured Data on Commons" src="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/20px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png" decoding="async" width="10" height="10" class="mw-file-element" data-file-width="20" data-file-height="20"></a></span>]]
[[File:Aliuuka wajiirapa.jpg|thumb|Aliuuka cha wajira]]
[[Anaajaalaa:Aliuuka.jpg|miniaturadeimagen|250px|Süchikuu aliuuka]]
'''Ali''' ([[alijunaiki]]: ''tarde'') shia tü süyaawaseka tü ka'ikaa wanaa sümaa o'unuin nuwarala ka'i süpülapünaa nüntüin chi kashikai
Numottapena chi kaikái epiyujaasü makat ayawatünoulü sünaije acochirawaa tü murut, óta wuchiirüwa.
== Aliuuka sümüin wayuu ==
Na wayuukana akotchajiraashi nepialu süpülapünaa nu'unuin nuwarala chi ka'i jo müsia suulia ma'wain naya sa'aka piyuushi müleka nnojorülee kashikai. Wanaa sümaa sükojojoon piyuushika, na wayuukana a'lakaajashi neküin jo eesü süpüla nasüin ne'e [[uujolu]] süpüla neisalain süpüla atunkaa.
Aliuukapüna arüleejünüsü na mürütkana sulu'umüin nakulaatshe suulia machikin naya sainküinpünaa mmakalü, jo, eeshi wayuu eekai na'liichajüin namünüin makatka [[pa'a]], [[anneerü]] jo ka'ula shiale eein.
Na wayuukana namaiwa eisalaashi yaaulerü süchiki nu'unuin nuwarala chi ka'ikai süka jamüin atamaainjana naya eeiwa aika.
==Aapajaa kuwenta aipa'awai==
Wane wayuu numaiwa akuwentajapü'üshi süchikuu kasa sümüin nuchonyuu, nüsiipünuu jo müsia sümüin nüikeyuu müleka eera nüma'ana, sünain tia aapajaaka kache'eshii na tepichikana sutuma anashaatain tü nüküjaka achiki chi wayuukai. Na jutkatüshiikana asitnushii uujolu, ookotuushi jo jero'o, mapa natunkeepa, o'unushin naya sünain noula.
== Shi'ipajee sukuwa'ipa ==
<references/>
[[Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü]]
6xaqvqqn185h2ewv4u0bdtwsr5fikxu