Wikipiidiya gurwiki https://gur.wikipedia.org/wiki/P%C9%9Bgezure MediaWiki 1.47.0-wmf.5 first-letter Miidiya Zure Tɔgum Tuntuna Tuntuna tɔgum Wikipiidiya Wikipiidiya tɔgum Faali Faali tɔgum MiidiyaWiki MiidiyaWiki tɔgum Tɛmpileti Tɛmpileti tɔgum Suŋerɛ Suŋerɛ tɔgum Buuri buuri Buuri buuri tɔgum TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Yavuz Çakım 0 3388 23456 21879 2026-06-07T11:43:31Z Çalarsaatcim 2070 /* */ 23456 wikitext text/x-wiki [[Faali:Yavuz Cakim 20251225 004311.jpg|thumb]] '''Yavuz Çakım''' (*9. August 1973 in Bremen, Deutschland *) ist ein deutsch-türkischer Sänger, Komponist und Musikproduzent. Bekannt wurde er durch seine Arbeiten im arabesk-orientierten türkischen Pop sowie durch zahlreiche digitale Veröffentlichungen. == Leben == Yavuz Çakım wurde in Bremen als Sohn einer türkischen Gastarbeiterfamilie geboren. Seine Familie stammt ursprünglich aus der Türkei, aus der Region Schwarzes Meer. Ein Teil seiner Vorfahren kommt aus Trabzon, ein weiterer Teil aus Rize. Im 18. Jahrhundert zogen seine Vorfahren nach İzmit, das heute zur Provinz Kocaeli gehört. Bereits in jungen Jahren entwickelte Yavuz ein starkes Interesse an Musik und trat zunächst im familiären und lokalen Umfeld auf. Seine musikalische Prägung erfolgte durch arabeske Musik sowie durch türkischen und internationalen Pop. == Karriere == Seit den 1990er-Jahren ist Çakım musikalisch aktiv. 1997 veröffentlichte er das Album ''İstasyon'', das zu seinen frühen Veröffentlichungen zählt. In den folgenden Jahren erschienen weitere Alben und Singles, die über digitale Musikplattformen wie Spotify, Apple Music und SoundCloud verfügbar sind. Zu seinen bekannten Liedern zählen unter anderem: * ''İstasyon'' * ''Üzme Beni'' * ''Var Var'' * ''Vay Bana Vay'' Çakım ist sowohl als Sänger als auch als Komponist tätig und produziert einen Großteil seiner Musik selbst. == Musikstil == Der Musikstil von Yavuz Çakım verbindet Elemente aus Arabesk, türkischem Pop und modernen elektronischen Arrangements. Charakteristisch sind melodische, melancholische Themen sowie emotionale Gesangslinien mit Einflüssen traditioneller türkischer Musik. == Diskografie == === Alben === * ''Sen Misin Söyle / Sabır Allahım'' (1993) * ''İstasyon'' (1997) * ''Çıtır Esmer Güzeli'' (1999) * ''Aşkın ile'' (2015) * ''Arabesk’te Islahat'' (2023) === Singles und weitere Veröffentlichungen === * ''Üzme Beni'' * ''Var Var'' * ''Vay Bana Vay'' * ''O Beni Bulsun'' == Einzelnachweise == <references /> 6pfw2ztyinwvtc8au1vvb6p4s3ycds9 Kente Festival 0 3487 23405 23404 2026-06-06T11:59:36Z Nsobila Bia 1999 23405 wikitext text/x-wiki {{Bio}} '''Kente de'eŋo''' la de la yuunɛ woo dia dikirɛ de'eŋo ti Bonwire naduma la nɛreba la dɛ'ɛna bɔna Ejisu-Juaben tinbila e boi [[Ashanti region|Ashanti Region]] [[Gaana]] tiŋa puan.<ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-02|website=ghanaemberlin.de|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US}}</ref>Ba de'eni de'eŋɔ wa la Ko'oro ŋwariga puan<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>. Basɛba mi pa'alɛ ti ba de'eni e la Naakɛ'ɛsega bii Salurego<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>. == Kente De'eŋo == Ba de'eni e ti ba tɛra la kente yizuo la mia saŋa n boi Bonwire tiŋa gee mi kelum basɛ ti kente yɛla tole niŋa.<ref>https://www.yearofreturn.com/events/bonwire-kente-festival/</ref><ref>https://visitghana.com/blog/2018/12/14/colourful-2018-bonwire-kente-festival-held/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref> De'eŋo mia kelum bɔta ku basɛ ti nɛreba yɛɛra kente futo [[Gaana]] wa<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kente_Festival#cite_note-:1-6</ref>. Naduma la Bonwire nɛreba yɛɛri kente futo buuri buuri ti ba pɛ. == Tuulum Yɛla == Ba de'eni de'eŋo la ti ba tɛra la kente pi'ileŋɔ Bonwire tiŋa puan ti ba daa biŋɛ yuuma 300 n tole. == Viisegɔ lɔgerɛ == 1833lxmtf6p2b1pl8ariitxp742shlm Nyigbla Festival 0 3488 23438 23382 2026-06-07T11:11:48Z Akurugo Patrick Atanga 264 23438 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref>Nyigbla kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la ka nɛreba dita ka. Afife e lɛm Akatsi e boi "Volta Region" Ghana wa e diti kibesi wa.<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref> Guunfuko nambua la puan ti ba ni dita ka.<ref name=":0">https://www.easytrackghana.com/cultural-overview-ghana_festivals.php</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bɔ'ɔra ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.<ref name=":0" /> == Kibesi la tuulum (Significance) == Kibesi diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Anlo-Ewes yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba.<ref name=":0" /> == Viisegɔ Lɔgerɔ (References) == p70pb3xdhr7v6ua127m4hwak6ff3hwv 23439 23438 2026-06-07T11:12:20Z Akurugo Patrick Atanga 264 23439 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref><ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref>Nyigbla kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la ka nɛreba dita ka. Afife e lɛm Akatsi e boi "Volta Region" Ghana wa e diti kibesi wa.<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref> Guunfuko nambua la puan ti ba ni dita ka.<ref name=":0">https://www.easytrackghana.com/cultural-overview-ghana_festivals.php</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bɔ'ɔra ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.<ref name=":0" /> == Kibesi la tuulum (Significance) == Kibesi diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Anlo-Ewes yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba.<ref name=":0" /> == Viisegɔ Lɔgerɔ (References) == gnmjsqgblt7790edz6frnvgnip5fudp 23440 23439 2026-06-07T11:12:52Z Akurugo Patrick Atanga 264 References added 23440 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref><ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref><ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref>Nyigbla kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la ka nɛreba dita ka. Afife e lɛm Akatsi e boi "Volta Region" Ghana wa e diti kibesi wa.<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref> Guunfuko nambua la puan ti ba ni dita ka.<ref name=":0">https://www.easytrackghana.com/cultural-overview-ghana_festivals.php</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bɔ'ɔra ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.<ref name=":0" /> == Kibesi la tuulum (Significance) == Kibesi diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Anlo-Ewes yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba.<ref name=":0" /> == Viisegɔ Lɔgerɔ (References) == fzydnsv5ckohnmxb0nm0glg4p84bwx4 Bagri Festival 0 3490 23406 23361 2026-06-06T12:14:47Z Nsobila Bia 1999 Added interlink 23406 wikitext text/x-wiki Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.[1][2] De'eŋo (Celebrations) Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[3] Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5] Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] d3yzr1dbjoikxul6i5t6565fku8wq0s 23441 23406 2026-06-07T11:16:15Z Akurugo Patrick Atanga 264 23441 wikitext text/x-wiki Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> De'eŋo (Celebrations) Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[3] Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5] Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] 5l30kddj7q2wo0zlhi6gmq8xjehys5i 23442 23441 2026-06-07T11:16:50Z Akurugo Patrick Atanga 264 23442 wikitext text/x-wiki Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> De'eŋo (Celebrations) Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[3] Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5] Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] odllao3ywgt0xmdrno75krrewhgu1xc 23443 23442 2026-06-07T11:17:19Z Akurugo Patrick Atanga 264 23443 wikitext text/x-wiki Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> De'eŋo (Celebrations) Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5] Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] j5u3byl8awfsef11denblc8btce7snl 23444 23443 2026-06-07T11:18:15Z Akurugo Patrick Atanga 264 23444 wikitext text/x-wiki Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> De'eŋo (Celebrations) Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] 44l6mmmtdntq1pz8yx5xsjxi9fn78lb 23445 23444 2026-06-07T11:18:47Z Akurugo Patrick Atanga 264 Reference 23445 wikitext text/x-wiki <ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> De'eŋo (Celebrations) Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] aefrw8lvzrm72r4a7hfucitfdn8zy3t 23446 23445 2026-06-07T11:19:10Z Akurugo Patrick Atanga 264 23446 wikitext text/x-wiki <ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] s4o3s7tieunnjf7e6q7l7i3ylf0unad 23447 23446 2026-06-07T11:19:44Z Akurugo Patrick Atanga 264 23447 wikitext text/x-wiki <ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] Viisegɔ Lɔgerɔ (References) i6ra0fq4vyb3npxoraohz05jhwv7d49 23448 23447 2026-06-07T11:20:07Z Akurugo Patrick Atanga 264 23448 wikitext text/x-wiki <ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref> Viisegɔ Lɔgerɔ (References) "Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27. "National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27. "Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21. "The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21. "Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link] == Viisegɔ Lɔgerɔ (References) == rhqofp3tix1yi0rnz2pzlh9lh5hfqi2 Odambea Festival 0 3492 23449 23363 2026-06-07T11:23:01Z Akurugo Patrick Atanga 264 23449 wikitext text/x-wiki Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n  boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.[5] "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.[6][7] De'eŋo (Celebrations) Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[8] Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10] == Viisegɔ lɔgerɔ == fyxti9sj3zg0rum56bupnr3iiwov3e6 23450 23449 2026-06-07T11:23:38Z Akurugo Patrick Atanga 264 23450 wikitext text/x-wiki Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n  boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.[5] "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.[6][7] == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[8] Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10] == Viisegɔ lɔgerɔ == nmvi4w8wa2sig88a3kfcdtdnsukumzq 23451 23450 2026-06-07T11:25:00Z Akurugo Patrick Atanga 264 23451 wikitext text/x-wiki Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n  boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[8] Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10] == Viisegɔ lɔgerɔ == 5ydos9iq1rlp1sno82axv12y0mjnbyh 23452 23451 2026-06-07T11:26:33Z Akurugo Patrick Atanga 264 23452 wikitext text/x-wiki Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n  boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10] == Viisegɔ lɔgerɔ == 53304isy6h0i2le5wyghmvpy9k2zj2x 23453 23452 2026-06-07T11:27:27Z Akurugo Patrick Atanga 264 23453 wikitext text/x-wiki Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n  boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10] == Viisegɔ lɔgerɔ == 187w8xusubsprbomrbdpysojcpfoleq 23454 23453 2026-06-07T11:28:12Z Akurugo Patrick Atanga 264 23454 wikitext text/x-wiki Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n  boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. <ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10] == Viisegɔ lɔgerɔ == mzd9vobr7w0it2ytebfw4dzh1mfm1ir 23455 23454 2026-06-07T11:29:08Z Akurugo Patrick Atanga 264 23455 wikitext text/x-wiki Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n  boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> == De'eŋo (Celebrations) == Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Kibesi la tuulum (Significance) Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. <ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> == Viisegɔ lɔgerɔ == 70x65v14ts1sm5r2rv5y4depgvkc5e2 Akwantukese Festival 0 3499 23418 23370 2026-06-06T16:26:02Z Akoleko Atayinɛ 752 23418 wikitext text/x-wiki Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1] Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1] History The Akwantukese Festival commemorates the great migration of the Juabens and their allies from their ancestral homes in Asante to establish the New Juaben settlement in the Eastern Region specifically in Koforidua some 135 years ago.[2] They were led by one Asafo Adjei. This festival signifies hope and unity for the people of New Juaben. Viisegɔ Lɔgerɔ lgnrrd4eko4smidbc4fi7k0fd85tm3m 23419 23418 2026-06-06T16:26:41Z Akoleko Atayinɛ 752 23419 wikitext text/x-wiki Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1] Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[6] kwantukese Kibesi wa de la kwantukese n boi Eastern Region, Ghana la n diti ka. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna ti la tɛra ti ba ze'ele la Ashanti Region History The Akwantukese Festival commemorates the great migration of the Juabens and their allies from their ancestral homes in Asante to establish the New Juaben settlement in the Eastern Region specifically in Koforidua some 135 years ago.[2] They were led by one Asafo Adjei. This festival signifies hope and unity for the people of New Juaben. Viisegɔ Lɔgerɔ gbncio5s5gq6vyuyzltmy2yqtfqy4yo 23420 23419 2026-06-06T16:27:26Z Akoleko Atayinɛ 752 23420 wikitext text/x-wiki Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1] Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[6] kwantukese Kibesi wa de la kwantukese n boi Eastern Region, Ghana la n diti ka. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna ti la tɛra ti ba ze'ele la Ashanti Region History kwantukese Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini lagena taaba yɛsa la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region wa'am Eastern Region la zuo ti ba ita tɛra yelw miŋa. Viisegɔ Lɔgerɔɛ 72xqwwkvwcvgonpxj5ffi22eqyxzi46 23421 23420 2026-06-06T16:28:15Z Akoleko Atayinɛ 752 Demesego 23421 wikitext text/x-wiki Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1] Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[6] kwantukese Kibesi wa de la kwantukese n boi Eastern Region, Ghana la n diti ka. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna ti la tɛra ti ba ze'ele la Ashanti Region == Kibesi la tuusum == kwantukese Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra  Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini lagena taaba yɛsa la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region wa'am Eastern Region la zuo ti ba ita tɛra yelw miŋa. == Viisegɔ Lɔgerɔɛ == hoqrt6m3mexe81ab8173f0bg1y3auif Damba festival 0 3500 23430 23380 2026-06-06T17:03:39Z Akoleko Atayinɛ 752 23430 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == o1v9yikf9njffqjru10d5a2v5033ykc 23431 23430 2026-06-06T17:05:04Z Akoleko Atayinɛ 752 23431 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,[5] == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == 4ny4djeuahmcm97ofyewh1l60eaubu1 23432 23431 2026-06-06T17:05:55Z Akoleko Atayinɛ 752 23432 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == f46s8zvjst4wua5kiukep9npgmgfase 23433 23432 2026-06-06T17:06:32Z Akoleko Atayinɛ 752 23433 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == 6np7p5g8e1fzjk0tqs8a2qvzfqiyid7 23434 23433 2026-06-06T17:07:29Z Akoleko Atayinɛ 752 23434 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == dtm14wbwf0cf0sdszxjtqm9fj8ypnme 23435 23434 2026-06-06T17:08:12Z Akoleko Atayinɛ 752 23435 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ. Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == rbjoacn798sbqzj7s517nzj2zw3voig 23436 23435 2026-06-06T17:09:08Z Akoleko Atayinɛ 752 23436 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ. Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n  boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == d3tn8zsutllya9diku06mq7z4w8n6q4 23437 23436 2026-06-06T17:09:48Z Akoleko Atayinɛ 752 23437 wikitext text/x-wiki Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ. Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n  boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa.Dagomba, Dagaatis, Gonjas, Frafras (Bongo) la Burkina Faso tinsi wa n diti kibesi wa. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == 0au9nv7k12fz4ofrn1wdf9lryl59s07 Apafram Festival 0 3503 23407 2026-06-06T12:49:53Z Nsobila Bia 1999 Created an article 23407 wikitext text/x-wiki Apafram kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna Gaana tiŋa puan. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu] == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan. == Viisegɔ Lɔgerɛ == nijzhdaii9sp3cmep2aqtes7wiru4bv 23408 23407 2026-06-06T13:04:37Z Nsobila Bia 1999 Added interlink and reference 23408 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu] == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan. == Viisegɔ Lɔgerɛ == h8ig5uev164v9y2spnfm6rhk107cr3k 23409 23408 2026-06-06T13:18:28Z Nsobila Bia 1999 Added reference 23409 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu] == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan. == Viisegɔ Lɔgerɛ == n9229etw1eba6b2wapvbi4z91p12f0m 23410 23409 2026-06-06T13:25:34Z Nsobila Bia 1999 Added reference 23410 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu] == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan. == Viisegɔ Lɔgerɛ == qimvxhbna0cqkbn7w5jfnzw97du4m6k 23411 23410 2026-06-06T13:27:39Z Nsobila Bia 1999 Added reference 23411 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref> == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan. == Viisegɔ Lɔgerɛ == 4823m2jabrhnp1kawu4i6u20hvjj0sz 23412 23411 2026-06-06T13:29:24Z Nsobila Bia 1999 Added reference 23412 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref> == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan. == Viisegɔ Lɔgerɛ == l2hzyh333z2ustgmrlpeskhrenuu1p4 23413 23412 2026-06-06T13:31:29Z Nsobila Bia 1999 Added reference 23413 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-6</ref> == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan. == Viisegɔ Lɔgerɛ == gptu1j2m0cz7nw3b3ledvxx2pfzfu3q 23414 23413 2026-06-06T13:35:14Z Nsobila Bia 1999 Added reference 23414 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-6</ref> == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-7</ref>. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan<ref>added reference</ref>. == Viisegɔ Lɔgerɛ == 0rognswpkrjcpcauadgchss5oj187i6 23415 23414 2026-06-06T13:39:58Z Nsobila Bia 1999 N pa'asɛ la sɛla 23415 wikitext text/x-wiki '''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-6</ref> == Apafram De'eŋo == De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-7</ref>. == Apafram Tuulum == Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee kelum gu ba dɛŋa puan<ref>added reference</ref>. == Viisegɔ Lɔgerɛ == 8o9j60tdbpmlaox9jacqr90koeuajv0 Kobine Festival 0 3504 23416 2026-06-06T14:14:03Z Nsobila Bia 1999 maalɛ pɛgerɛ 23416 wikitext text/x-wiki '''Kobine kibesi''' de la kibesi ti Lawra nɛreba la naduma dɛ'ɛna ko n boi Apa Wɛsiti Gaana tiŋa puan. Kibesi wa de'eni la Fɔɔ ŋmarega la puan yuunɛ woo. == Viisegɔ Lɔgerɔ == s7xpfvv5yx8cw9zd93119vh6tjhbqi2 23417 23416 2026-06-06T14:19:34Z Nsobila Bia 1999 Added reference 23417 wikitext text/x-wiki '''Kobine kibesi''' de la kibesi ti Lawra nɛreba la naduma dɛ'ɛna ko n boi Apa Wɛsiti Gaana tiŋa puan. Kibesi wa de'eni la Fɔɔ ŋmarega la puan yuunɛ woo<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kobine_Festival#cite_note-Bak-1</ref>. == Viisegɔ Lɔgerɔ == 1nir1f1ryp79y2k0kmmqyc28r4mqjf0 Chale Wote Street Art Festival 0 3505 23422 2026-06-06T16:29:51Z Akoleko Atayinɛ 752 Created page with "Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]" 23422 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] 9gf9ay0bqgnwlblhjjxlb2e1996y0zd 23423 23422 2026-06-06T16:30:43Z Akoleko Atayinɛ 752 23423 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] Kibesi la tuusum Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla. acgjycj66sn8wnbjcukpty93bloxihf 23424 23423 2026-06-06T16:31:19Z Akoleko Atayinɛ 752 23424 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] Kibesi la tuusum Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la 28vc7xxevevepb4uxv73smdzlntaccn 23425 23424 2026-06-06T16:31:57Z Akoleko Atayinɛ 752 23425 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] Kibesi la tuusum Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2] bd97vdl0henozgvhqkzkq9k84mygjfc 23426 23425 2026-06-06T16:32:57Z Akoleko Atayinɛ 752 23426 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] == Kibesi la tuusum == Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2] == Viisegɔ Lɔgerɔ == q569ji26h9nz4l01kwrscwem6eo0eom 23427 23426 2026-06-06T16:39:03Z Akoleko Atayinɛ 752 23427 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] == Kibesi la tuusum == Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2] Nananawa teere CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12] == Viisegɔ Lɔgerɔ == 4ld9jzpiha4yjqnpgn99biywce0sngs 23428 23427 2026-06-06T16:40:02Z Akoleko Atayinɛ 752 23428 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] == Kibesi la tuusum == Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2] Nananawa teere CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12]. De'eŋo duma sɛba n yuum iŋɛ bini de la: Photo Exhibitions Street Painting Graffiti Murals Interactive Installations Street Boxing Movie Screening Procession of Cultures Design Labs Movie Screenings == Viisegɔ Lɔgerɔ == 4rekisqd3rjhvdyf88rgqq6adtef3l9 23429 23428 2026-06-06T16:40:38Z Akoleko Atayinɛ 752 23429 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] == Kibesi la tuusum == Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2] == Nananawa teere == CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12]. == De'eŋo duma sɛba n yuum iŋɛ bini de la: == Photo Exhibitions Street Painting Graffiti Murals Interactive Installations Street Boxing Movie Screening Procession of Cultures Design Labs Movie Screenings == Viisegɔ Lɔgerɔ == ts97cwth79rywboatj8s2sfnsagn61e