Wikipiidiya
gurwiki
https://gur.wikipedia.org/wiki/P%C9%9Bgezure
MediaWiki 1.47.0-wmf.5
first-letter
Miidiya
Zure
Tɔgum
Tuntuna
Tuntuna tɔgum
Wikipiidiya
Wikipiidiya tɔgum
Faali
Faali tɔgum
MiidiyaWiki
MiidiyaWiki tɔgum
Tɛmpileti
Tɛmpileti tɔgum
Suŋerɛ
Suŋerɛ tɔgum
Buuri buuri
Buuri buuri tɔgum
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Yavuz Çakım
0
3388
23456
21879
2026-06-07T11:43:31Z
Çalarsaatcim
2070
/* */
23456
wikitext
text/x-wiki
[[Faali:Yavuz Cakim 20251225 004311.jpg|thumb]]
'''Yavuz Çakım''' (*9. August 1973 in Bremen, Deutschland *) ist ein deutsch-türkischer Sänger, Komponist und Musikproduzent. Bekannt wurde er durch seine Arbeiten im arabesk-orientierten türkischen Pop sowie durch zahlreiche digitale Veröffentlichungen.
== Leben ==
Yavuz Çakım wurde in Bremen als Sohn einer türkischen Gastarbeiterfamilie geboren. Seine Familie stammt ursprünglich aus der Türkei, aus der Region Schwarzes Meer. Ein Teil seiner Vorfahren kommt aus Trabzon, ein weiterer Teil aus Rize. Im 18. Jahrhundert zogen seine Vorfahren nach İzmit, das heute zur Provinz Kocaeli gehört. Bereits in jungen Jahren entwickelte Yavuz ein starkes Interesse an Musik und trat zunächst im familiären und lokalen Umfeld auf. Seine musikalische Prägung erfolgte durch arabeske Musik sowie durch türkischen und internationalen Pop.
== Karriere ==
Seit den 1990er-Jahren ist Çakım musikalisch aktiv. 1997 veröffentlichte er das Album ''İstasyon'', das zu seinen frühen Veröffentlichungen zählt. In den folgenden Jahren erschienen weitere Alben und Singles, die über digitale Musikplattformen wie Spotify, Apple Music und SoundCloud verfügbar sind.
Zu seinen bekannten Liedern zählen unter anderem:
* ''İstasyon''
* ''Üzme Beni''
* ''Var Var''
* ''Vay Bana Vay''
Çakım ist sowohl als Sänger als auch als Komponist tätig und produziert einen Großteil seiner Musik selbst.
== Musikstil ==
Der Musikstil von Yavuz Çakım verbindet Elemente aus Arabesk, türkischem Pop und modernen elektronischen Arrangements. Charakteristisch sind melodische, melancholische Themen sowie emotionale Gesangslinien mit Einflüssen traditioneller türkischer Musik.
== Diskografie ==
=== Alben ===
* ''Sen Misin Söyle / Sabır Allahım'' (1993)
* ''İstasyon'' (1997)
* ''Çıtır Esmer Güzeli'' (1999)
* ''Aşkın ile'' (2015)
* ''Arabesk’te Islahat'' (2023)
=== Singles und weitere Veröffentlichungen ===
* ''Üzme Beni''
* ''Var Var''
* ''Vay Bana Vay''
* ''O Beni Bulsun''
== Einzelnachweise ==
<references />
6pfw2ztyinwvtc8au1vvb6p4s3ycds9
Kente Festival
0
3487
23405
23404
2026-06-06T11:59:36Z
Nsobila Bia
1999
23405
wikitext
text/x-wiki
{{Bio}}
'''Kente de'eŋo''' la de la yuunɛ woo dia dikirɛ de'eŋo ti Bonwire naduma la nɛreba la dɛ'ɛna bɔna Ejisu-Juaben tinbila e boi [[Ashanti region|Ashanti Region]] [[Gaana]] tiŋa puan.<ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-02|website=ghanaemberlin.de|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US}}</ref>Ba de'eni de'eŋɔ wa la Ko'oro ŋwariga puan<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>. Basɛba mi pa'alɛ ti ba de'eni e la Naakɛ'ɛsega bii Salurego<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>.
== Kente De'eŋo ==
Ba de'eni e ti ba tɛra la kente yizuo la mia saŋa n boi Bonwire tiŋa gee mi kelum basɛ ti kente yɛla tole niŋa.<ref>https://www.yearofreturn.com/events/bonwire-kente-festival/</ref><ref>https://visitghana.com/blog/2018/12/14/colourful-2018-bonwire-kente-festival-held/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref> De'eŋo mia kelum bɔta ku basɛ ti nɛreba yɛɛra kente futo [[Gaana]] wa<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kente_Festival#cite_note-:1-6</ref>. Naduma la Bonwire nɛreba yɛɛri kente futo buuri buuri ti ba pɛ.
== Tuulum Yɛla ==
Ba de'eni de'eŋo la ti ba tɛra la kente pi'ileŋɔ Bonwire tiŋa puan ti ba daa biŋɛ yuuma 300 n tole.
== Viisegɔ lɔgerɛ ==
1833lxmtf6p2b1pl8ariitxp742shlm
Nyigbla Festival
0
3488
23438
23382
2026-06-07T11:11:48Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23438
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref>Nyigbla kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la ka nɛreba dita ka. Afife e lɛm Akatsi e boi "Volta Region" Ghana wa e diti kibesi wa.<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref> Guunfuko nambua la puan ti ba ni dita ka.<ref name=":0">https://www.easytrackghana.com/cultural-overview-ghana_festivals.php</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bɔ'ɔra ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.<ref name=":0" />
== Kibesi la tuulum (Significance) ==
Kibesi diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Anlo-Ewes yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba.<ref name=":0" />
== Viisegɔ Lɔgerɔ (References) ==
p70pb3xdhr7v6ua127m4hwak6ff3hwv
23439
23438
2026-06-07T11:12:20Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23439
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref><ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref>Nyigbla kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la ka nɛreba dita ka. Afife e lɛm Akatsi e boi "Volta Region" Ghana wa e diti kibesi wa.<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref> Guunfuko nambua la puan ti ba ni dita ka.<ref name=":0">https://www.easytrackghana.com/cultural-overview-ghana_festivals.php</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bɔ'ɔra ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.<ref name=":0" />
== Kibesi la tuulum (Significance) ==
Kibesi diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Anlo-Ewes yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba.<ref name=":0" />
== Viisegɔ Lɔgerɔ (References) ==
gnmjsqgblt7790edz6frnvgnip5fudp
23440
23439
2026-06-07T11:12:52Z
Akurugo Patrick Atanga
264
References added
23440
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref><ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref><ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref>Nyigbla kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la ka nɛreba dita ka. Afife e lɛm Akatsi e boi "Volta Region" Ghana wa e diti kibesi wa.<ref>http://www.ghanamps.com/constituency/details.php?id=2475</ref> Guunfuko nambua la puan ti ba ni dita ka.<ref name=":0">https://www.easytrackghana.com/cultural-overview-ghana_festivals.php</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bɔ'ɔra ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.<ref name=":0" />
== Kibesi la tuulum (Significance) ==
Kibesi diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Anlo-Ewes yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba.<ref name=":0" />
== Viisegɔ Lɔgerɔ (References) ==
fzydnsv5ckohnmxb0nm0glg4p84bwx4
Bagri Festival
0
3490
23406
23361
2026-06-06T12:14:47Z
Nsobila Bia
1999
Added interlink
23406
wikitext
text/x-wiki
Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.[1][2]
De'eŋo (Celebrations)
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[3]
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5]
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
d3yzr1dbjoikxul6i5t6565fku8wq0s
23441
23406
2026-06-07T11:16:15Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23441
wikitext
text/x-wiki
Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
De'eŋo (Celebrations)
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[3]
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5]
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
5l30kddj7q2wo0zlhi6gmq8xjehys5i
23442
23441
2026-06-07T11:16:50Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23442
wikitext
text/x-wiki
Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
De'eŋo (Celebrations)
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[3]
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5]
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
odllao3ywgt0xmdrno75krrewhgu1xc
23443
23442
2026-06-07T11:17:19Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23443
wikitext
text/x-wiki
Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
De'eŋo (Celebrations)
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.[5]
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
j5u3byl8awfsef11denblc8btce7snl
23444
23443
2026-06-07T11:18:15Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23444
wikitext
text/x-wiki
Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
De'eŋo (Celebrations)
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
44l6mmmtdntq1pz8yx5xsjxi9fn78lb
23445
23444
2026-06-07T11:18:47Z
Akurugo Patrick Atanga
264
Reference
23445
wikitext
text/x-wiki
<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
De'eŋo (Celebrations)
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
aefrw8lvzrm72r4a7hfucitfdn8zy3t
23446
23445
2026-06-07T11:19:10Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23446
wikitext
text/x-wiki
<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
s4o3s7tieunnjf7e6q7l7i3ylf0unad
23447
23446
2026-06-07T11:19:44Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23447
wikitext
text/x-wiki
<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
i6ra0fq4vyb3npxoraohz05jhwv7d49
23448
23447
2026-06-07T11:20:07Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23448
wikitext
text/x-wiki
<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>Bagri kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Jirapa n Lem Lawra Nandom boi "Upper West Region" [[Gaana|Ghana]] wa n diti kibesi wa. Dawalega la Sapɔɔlegɔ nambuusi la puan ti ba ni dita ka.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala.[<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini saana tiŋa la nɛreba yelebee'ro.<ref>https://web.archive.org/web/20200815054207/https://ghanaconsulatedubai.com/tourism.html</ref>
Viisegɔ Lɔgerɔ (References)
"Bagri Festival". www.blastours.com. Archived from the original on 2018-05-20. Retrieved 2020-08-27.
"National Commission on Culture - Ghana - Upper West Region". www.s158663955.websitehome.co.uk. Retrieved 2020-08-27.
"Major Festivals". www.ghanaembassyiran.com. Retrieved 2020-08-21.
"The Consulate General Of The Republic of GHANA in The United Arab Emirates (Dubai)". www.ghanaconsulatedubai.com. Archived from the original on 2020-08-15. Retrieved 2020-08-21.
"Bagri Festival". blastours.com. Retrieved 2020-08-27.[permanent dead link]
== Viisegɔ Lɔgerɔ (References) ==
rhqofp3tix1yi0rnz2pzlh9lh5hfqi2
Odambea Festival
0
3492
23449
23363
2026-06-07T11:23:01Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23449
wikitext
text/x-wiki
Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.[5] "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.[6][7]
De'eŋo (Celebrations)
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[8]
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10]
== Viisegɔ lɔgerɔ ==
fyxti9sj3zg0rum56bupnr3iiwov3e6
23450
23449
2026-06-07T11:23:38Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23450
wikitext
text/x-wiki
Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.[5] "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.[6][7]
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[8]
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10]
== Viisegɔ lɔgerɔ ==
nmvi4w8wa2sig88a3kfcdtdnsukumzq
23451
23450
2026-06-07T11:25:00Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23451
wikitext
text/x-wiki
Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[8]
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10]
== Viisegɔ lɔgerɔ ==
5ydos9iq1rlp1sno82axv12y0mjnbyh
23452
23451
2026-06-07T11:26:33Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23452
wikitext
text/x-wiki
Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10]
== Viisegɔ lɔgerɔ ==
53304isy6h0i2le5wyghmvpy9k2zj2x
23453
23452
2026-06-07T11:27:27Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23453
wikitext
text/x-wiki
Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10]
== Viisegɔ lɔgerɔ ==
187w8xusubsprbomrbdpysojcpfoleq
23454
23453
2026-06-07T11:28:12Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23454
wikitext
text/x-wiki
Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. <ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.[10]
== Viisegɔ lɔgerɔ ==
mzd9vobr7w0it2ytebfw4dzh1mfm1ir
23455
23454
2026-06-07T11:29:08Z
Akurugo Patrick Atanga
264
23455
wikitext
text/x-wiki
Odambea kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. Nkusukum n boi "Central Region" Salpond Ghana wa n diti kibesi wa. Sapɔɔlegɔ nambua la puan ti Anomabo duma ni dita kibesi wa.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> "Odambea" vuurɛ de la saŋa bii kumesegɔ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
== De'eŋo (Celebrations) ==
Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref> Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
Kibesi la tuulum (Significance)
Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. <ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini tiisa sansɛka ti Nkusukum duma yuum ze'ele Techiman bii Brong Ahafo region na la.<ref>https://web.archive.org/web/20210118192700/http://www.slutchtours.com/?page_id=21</ref>
== Viisegɔ lɔgerɔ ==
70x65v14ts1sm5r2rv5y4depgvkc5e2
Akwantukese Festival
0
3499
23418
23370
2026-06-06T16:26:02Z
Akoleko Atayinɛ
752
23418
wikitext
text/x-wiki
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]
History
The Akwantukese Festival commemorates the great migration of the Juabens and their allies from their ancestral homes in Asante to establish the New Juaben settlement in the Eastern Region specifically in Koforidua some 135 years ago.[2] They were led by one Asafo Adjei. This festival signifies hope and unity for the people of New Juaben.
Viisegɔ Lɔgerɔ
lgnrrd4eko4smidbc4fi7k0fd85tm3m
23419
23418
2026-06-06T16:26:41Z
Akoleko Atayinɛ
752
23419
wikitext
text/x-wiki
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[6] kwantukese Kibesi wa de la kwantukese n boi Eastern Region, Ghana la n diti ka. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna ti la tɛra ti ba ze'ele la Ashanti Region
History
The Akwantukese Festival commemorates the great migration of the Juabens and their allies from their ancestral homes in Asante to establish the New Juaben settlement in the Eastern Region specifically in Koforidua some 135 years ago.[2] They were led by one Asafo Adjei. This festival signifies hope and unity for the people of New Juaben.
Viisegɔ Lɔgerɔ
gbncio5s5gq6vyuyzltmy2yqtfqy4yo
23420
23419
2026-06-06T16:27:26Z
Akoleko Atayinɛ
752
23420
wikitext
text/x-wiki
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[6] kwantukese Kibesi wa de la kwantukese n boi Eastern Region, Ghana la n diti ka. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna ti la tɛra ti ba ze'ele la Ashanti Region
History
kwantukese Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini lagena taaba yɛsa la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region wa'am Eastern Region la zuo ti ba ita tɛra yelw miŋa.
Viisegɔ Lɔgerɔɛ
72xqwwkvwcvgonpxj5ffi22eqyxzi46
23421
23420
2026-06-06T16:28:15Z
Akoleko Atayinɛ
752
Demesego
23421
wikitext
text/x-wiki
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]
Akwantukese kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la la nɛreba dita ka. New Juaben n boi "Eastern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Ba tari ka tɛra la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region, Ghana la.[1]Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.[6] kwantukese Kibesi wa de la kwantukese n boi Eastern Region, Ghana la n diti ka. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna ti la tɛra ti ba ze'ele la Ashanti Region
== Kibesi la tuusum ==
kwantukese Kibesi wa diti ti ba tara tɛra la yelesi'a n tole la gee kelum tɛra Bagri la yaabeduma yɛla bii ba namesegɔ. La ni dɛna la saŋa ti buuri lagena taaba dee ti ba dɔla bini lagena taaba yɛsa la Juaben duma n ze'ele Ashanti Region wa'am Eastern Region la zuo ti ba ita tɛra yelw miŋa.
== Viisegɔ Lɔgerɔɛ ==
hoqrt6m3mexe81ab8173f0bg1y3auif
Damba festival
0
3500
23430
23380
2026-06-06T17:03:39Z
Akoleko Atayinɛ
752
23430
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
o1v9yikf9njffqjru10d5a2v5033ykc
23431
23430
2026-06-06T17:05:04Z
Akoleko Atayinɛ
752
23431
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la “bielkulsi”,[5]
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
4ny4djeuahmcm97ofyewh1l60eaubu1
23432
23431
2026-06-06T17:05:55Z
Akoleko Atayinɛ
752
23432
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
f46s8zvjst4wua5kiukep9npgmgfase
23433
23432
2026-06-06T17:06:32Z
Akoleko Atayinɛ
752
23433
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu.
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
6np7p5g8e1fzjk0tqs8a2qvzfqiyid7
23434
23433
2026-06-06T17:07:29Z
Akoleko Atayinɛ
752
23434
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema.
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
dtm14wbwf0cf0sdszxjtqm9fj8ypnme
23435
23434
2026-06-06T17:08:12Z
Akoleko Atayinɛ
752
23435
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ.
Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka.
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
rbjoacn798sbqzj7s517nzj2zw3voig
23436
23435
2026-06-06T17:09:08Z
Akoleko Atayinɛ
752
23436
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ.
Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa.
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
d3tn8zsutllya9diku06mq7z4w8n6q4
23437
23436
2026-06-06T17:09:48Z
Akoleko Atayinɛ
752
23437
wikitext
text/x-wiki
Damba kibesi wa sɛka m garege kibesi woo bɔna Ghana wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.[1]Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.[2][3][4]Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan.
Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla.
== De'eno (Activity) ==
Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la “bielkulsi”,[5]La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.[6] sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ.
Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa.Dagomba, Dagaatis, Gonjas, Frafras (Bongo) la Burkina Faso tinsi wa n diti kibesi wa.
== Damba 2023 yuunɛ de'eŋo ==
== Lagum bisɛ kalam (See also) ==
Bugum Chugu
Dagbon music and dance
World Damba Festival
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
0au9nv7k12fz4ofrn1wdf9lryl59s07
Apafram Festival
0
3503
23407
2026-06-06T12:49:53Z
Nsobila Bia
1999
Created an article
23407
wikitext
text/x-wiki
Apafram kibesi de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna Gaana tiŋa puan. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
nijzhdaii9sp3cmep2aqtes7wiru4bv
23408
23407
2026-06-06T13:04:37Z
Nsobila Bia
1999
Added interlink and reference
23408
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
h8ig5uev164v9y2spnfm6rhk107cr3k
23409
23408
2026-06-06T13:18:28Z
Nsobila Bia
1999
Added reference
23409
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
n9229etw1eba6b2wapvbi4z91p12f0m
23410
23409
2026-06-06T13:25:34Z
Nsobila Bia
1999
Added reference
23410
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
qimvxhbna0cqkbn7w5jfnzw97du4m6k
23411
23410
2026-06-06T13:27:39Z
Nsobila Bia
1999
Added reference
23411
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref>
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
4823m2jabrhnp1kawu4i6u20hvjj0sz
23412
23411
2026-06-06T13:29:24Z
Nsobila Bia
1999
Added reference
23412
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref>
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
l2hzyh333z2ustgmrlpeskhrenuu1p4
23413
23412
2026-06-06T13:31:29Z
Nsobila Bia
1999
Added reference
23413
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-6</ref>
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
gptu1j2m0cz7nw3b3ledvxx2pfzfu3q
23414
23413
2026-06-06T13:35:14Z
Nsobila Bia
1999
Added reference
23414
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-6</ref>
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-7</ref>.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee la ba kelum gu'u ba dɛŋa puan<ref>added reference</ref>.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
0rognswpkrjcpcauadgchss5oj187i6
23415
23414
2026-06-06T13:39:58Z
Nsobila Bia
1999
N pa'asɛ la sɛla
23415
wikitext
text/x-wiki
'''Apafram kibesi''' de la yuunɛ woo kibesi ti naduma la Akwamu nɛreba n ze'ele Eastern Region dɛ'ɛna [[Gaana]] tiŋa puan<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-3</ref>. Ba de'eni e la Ko'oro ŋmarega. [Beni daarɛ? Boti gãresigu]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-5</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-6</ref>
== Apafram De'eŋo ==
De'eŋo la puan, naduma lageseŋɔ boi. Ba ni tike la ma'asumtia bunkãtɛ nyaa tukɛ tiŋa la neŋaduma bini. Gulo ŋmi'a la wa'a mi kelum bɔna bini mɛ<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Apafram_Festival#cite_note-7</ref>.
== Apafram Tuulum ==
Ba de'eni de'eŋɔ wa la ba gu akaboifai vom yɛsera sɔyaabeduma zi'an gee kelum gu ba dɛŋa puan<ref>added reference</ref>.
== Viisegɔ Lɔgerɛ ==
8o9j60tdbpmlaox9jacqr90koeuajv0
Kobine Festival
0
3504
23416
2026-06-06T14:14:03Z
Nsobila Bia
1999
maalɛ pɛgerɛ
23416
wikitext
text/x-wiki
'''Kobine kibesi''' de la kibesi ti Lawra nɛreba la naduma dɛ'ɛna ko n boi Apa Wɛsiti Gaana tiŋa puan. Kibesi wa de'eni la Fɔɔ ŋmarega la puan yuunɛ woo.
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
s7xpfvv5yx8cw9zd93119vh6tjhbqi2
23417
23416
2026-06-06T14:19:34Z
Nsobila Bia
1999
Added reference
23417
wikitext
text/x-wiki
'''Kobine kibesi''' de la kibesi ti Lawra nɛreba la naduma dɛ'ɛna ko n boi Apa Wɛsiti Gaana tiŋa puan. Kibesi wa de'eni la Fɔɔ ŋmarega la puan yuunɛ woo<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kobine_Festival#cite_note-Bak-1</ref>.
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
1nir1f1ryp79y2k0kmmqyc28r4mqjf0
Chale Wote Street Art Festival
0
3505
23422
2026-06-06T16:29:51Z
Akoleko Atayinɛ
752
Created page with "Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]"
23422
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
9gf9ay0bqgnwlblhjjxlb2e1996y0zd
23423
23422
2026-06-06T16:30:43Z
Akoleko Atayinɛ
752
23423
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
Kibesi la tuusum
Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.
acgjycj66sn8wnbjcukpty93bloxihf
23424
23423
2026-06-06T16:31:19Z
Akoleko Atayinɛ
752
23424
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
Kibesi la tuusum
Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la
28vc7xxevevepb4uxv73smdzlntaccn
23425
23424
2026-06-06T16:31:57Z
Akoleko Atayinɛ
752
23425
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
Kibesi la tuusum
Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2]
bd97vdl0henozgvhqkzkq9k84mygjfc
23426
23425
2026-06-06T16:32:57Z
Akoleko Atayinɛ
752
23426
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
== Kibesi la tuusum ==
Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2]
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
q569ji26h9nz4l01kwrscwem6eo0eom
23427
23426
2026-06-06T16:39:03Z
Akoleko Atayinɛ
752
23427
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
== Kibesi la tuusum ==
Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2]
Nananawa teere
CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12]
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
4ld9jzpiha4yjqnpgn99biywce0sngs
23428
23427
2026-06-06T16:40:02Z
Akoleko Atayinɛ
752
23428
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
== Kibesi la tuusum ==
Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2]
Nananawa teere
CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12].
De'eŋo duma sɛba n yuum iŋɛ bini de la:
Photo Exhibitions
Street Painting
Graffiti Murals
Interactive Installations
Street Boxing
Movie Screening
Procession of Cultures
Design Labs
Movie Screenings
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
4rekisqd3rjhvdyf88rgqq6adtef3l9
23429
23428
2026-06-06T16:40:38Z
Akoleko Atayinɛ
752
23429
wikitext
text/x-wiki
Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. Accra n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5]
== Kibesi la tuusum ==
Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2]
== Nananawa teere ==
CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12].
== De'eŋo duma sɛba n yuum iŋɛ bini de la: ==
Photo Exhibitions
Street Painting
Graffiti Murals
Interactive Installations
Street Boxing
Movie Screening
Procession of Cultures
Design Labs
Movie Screenings
== Viisegɔ Lɔgerɔ ==
ts97cwth79rywboatj8s2sfnsagn61e