Wikipedia kcgwiki https://kcg.wikipedia.org/wiki/A%CC%B1tsak_Wat_Wu MediaWiki 1.47.0-wmf.3 first-letter Media Wat khwo A‌̱lyiat A‌̱tyunta̱m A‌̱lyiat a‌̱tyunta‌̱m Wukipedia A‌̱lyiat Wukipedia Fail A‌̱lyiat fail MediaWiki A‌̱lyiat MediaWiki Ta‌̱mpi‌̱let A‌̱lyiat ta‌̱mpi‌̱let Beang A‌̱lyiat beang Sa A‌̱lyiat nsa TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk A̱tak Ka̱duna 0 278 43429 39722 2026-05-26T08:21:06Z ~2026-30477-31 2872 43429 wikitext text/x-wiki {{Short description|fam a̱tak Si̱tet Ka̱duna, Naijeriya}} {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱tyap/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Utag Kəduna/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Ka̱tak Ka̱duna/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Utak Ka̱duna/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Utak Ka̱duna/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Utak Ka̱duna/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱tak Ka̱duna''' (á̱ ku ngyei '''A̱tak Zariya''' gbangbang)<ref>Kafewo, S. (2009). "[http://www.jstor.org/stable/27752105 Giving Voice: Instigating Debate on Issues of Citizenship, Participation, and Accountability]". Development in Practice. V. 19. No. 4/5. Pp. 678-687.</ref> yet fam a̱byin hwa da̱nang a̱di̱di̱t á̱niet ba̱ nwai yet A̱kpat a̱ni nshyia̱ di̱ swuat, di̱ fam A̱tak Tyokkpaa̱pyia̱ Zariya hu mami [[Si̱tet Ka̱duna]] ji. Ka̱ shyia̱ di̱ fam a̱byin [[Fam A̱ka̱wa̱tyia̱]] [[Naijeriya]] hwa. Á̱ghyang á̱niet fa nyia̱ fam a̱byin hu yet kyang ku yet a̱ni hwa da̱nian nnwap nhu nia a̱wot mat tangka̱i a̱vwuo ka̱ shyia̱ ma̱nyin hwa a̱ni bah, ma̱ a̱byin Naijeriya ka.<ref>Angerbrandt, Henrik (August 7, 2015). "[https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/02589001.2015.1066081?scroll=top&needAccess=true Religion, ethnicity and citizenship: demands for territorial self-determination in southern Kaduna]" (di̱n Shong). Journal of Contemporary African Studies. V. 33. No. 2.</ref> ==Susot a̱gwomna̱ti mali== * [[Cikun]] * [[Jaba]] * [[Jemaa]] * [[Ka̱ciya]] * [[Kaduna A̱za|Ka̱duna A̱za]] * [[Kaduna A̱tak|Ka̱duna A̱tak]] * [[Kagarko]] * [[A̱jure]] * [[Watyap]] * [[Ka̱uru]] * [[Lere]] * [[Sangga]] * [[Nietcen A̱fakan]] ==Nnwap== A̱tak Ka̱duna byia̱ [[nnwap]] na̱ la̱u bwoi bi̱n ma̱ng á̱ghyang a̱ni ma̱ng a̱bannwap ma̱ a̱di̱di̱t na̱ [https://www.entrepreneurindia.co/ ya] dundung di̱ kham [[taada á̱nietbishyi|taada]] a̱nyin ma̱ng [[nkhang gbangbang á̱nietbishyi|nkhang gbangbang]] a̱ni. James (2000) ku ka̱u á̱niet banii si̱sak ma̱ng bi̱n nwap ma̱ng a̱lyem mba a̱tafa a̱pyia̱ a̱lyiat ka "The [[Middle Belt]] (Composition of the [[Nok culture|Nok Culture Area]])", a̱wot a̱ si̱ tyia̱ mbaa mi̱ susot ma̱ng a̱basusot nang a̱si̱ ji̱ khwi a̱ni:<ref name=James>James, Ibrahim (2000). "The Settler Phenomenon in the Middle Belt and the Problem of National Integration in Nigeria: The Middle Belt (Ethnic Composition of the Nok Culture)".</ref> ===Kpa̱m nwap ma̱ng a̱lyem Proto-Pi̱lato hu=== '''I. ''Fam a̱za ki Sot Á̱niet Tswaywan''''' * [[á̱niet Á̱niet Tswaywan|Á̱niet Tswaywan]] (Adara) * [[Adara people|Ada]] (Kuturmi) * Ajure Adara (Kadara of Idon) * Anumafa Adara (Kadara Kateri) * Semi Ajure (Ankuwa, Gora) * [[Á̱niet A̱sunkurum|A̱sunkurum]] (Bakulu, Ikulu) '''II. ''Fam jenshyung ki Sot A̱koro''''' * [[Koro Wachi language|Koro Myamya]] * [[Koro Wachi language|Koro Achel, Ashe or Wachi]] * [[Koro Wachi language|Koro Ala or Agweshi]] * Koro Ham or Adong/Gbaham '''III. ''A̱da ki Sot A̱za-jenshyung''''' * [[Á̱niet A̱da|Ham Kpop]] (Jaba Kwoi) * Ham Ngat Ham (Jaban Katari) * Ham Shambang (Samban) * [[Duya language|Ham Duhyah]] (Jaban Lungu) * [[Gwong people|Ham Gwong]] (Kagoma) * Ham Kworri (Chori) * Ham Det (Faik/Kenyi) * Ham Netkun/Netwho - Gbaham * [[Nyankpa language|Ham Nyakpah]] (Yeskwa) * [[Á̱niet A̱byoot|Ham Kong/Rhuini]] (Kamantan) '''IV. ''Nienzi̱t ki Sot Kataf (Atyap)''''' * [[Á̱niet A̱tyap|A̱tyap]] (Kataf, Katab) * [[Á̱niet A̱jhyo|A̱jhyo]] (Kaje) * Agworok (Aegworok, Oegworok, Kagoro) * Asholyio (Osholio, Asholio, Moro'a) * [[A̱byin Fantswam|Fantswam]] (Kafanchan) * [[Á̱niet A̱sunkurum|A̱sunkurum]] (Bakulu, Ikulu) * [[Á̱niet A̱byoot|A̱byoot]] (Anghan, Kamantan) * A̱takad (A̱takat, Attakar) * A̱tyeca̱rak (Atyacherak, Attachirak, Kachechere) * A̱ca̱la (Challa, Ca̱ra Terri) * A̱tyuku (Atuku) '''V. ''Sot A̱tak-jenshyung (A̱ninka)''''' * A̱nghwom (Ninzam) * Mada A̱za * Gba̱ntu (Gwantu) * Nindem * A̱ku (Nikyob, Kaninkon) * Kanufi * Nungu * Buh - Ayu * Ningeshe * Nandu * Numana Susot tazwa jini nshyia̱ '''Kpa̱m Nwap ma̱ng A̱lyem Proto-Pi̱lato''' huhwa. Da̱ a̱kwonu a̱kya, á̱ si̱ ba̱ jhyi jii ca̱caat ma̱ng lilyem lyiat nji hu gba̱mgbam mbwak Blench (2008) nang a̱nii:<ref name="Blench2018">Blench, Roger M. (2018). "Nominal affixes and number marking in the Plateau languages of Central Nigeria". In John R. Watters (ed.), ''East Benue-Congo: Nouns, pronouns, and verbs'', 107–172. Berlin: Language Science Press. DOI: 10.5281/zenodo.1314325</ref> '''I. ''A̱za-jenshyung ki Sot Á̱niet Tswaywan''''' *[[Adara people|Eda, Ada]] *[[Adara people|Edra, Adara]] *[[Á̱niet A̱sunkurum|A̱sunkurum]] (Bakulu) *Ẹjẹgha (Idon) *Doka *Ẹhwa (Iku-Gora-Ankwe) '''II. ''Sot A̱tyap (Nerzit, Nienzi̱t)''''' *[[Á̱niet A̱jhyo|A̱jhyo]] *[[Á̱niet A̱tyap|Atyap]] *[[A̱byin A̱gwoot|Agworok]] (Kagoro) *Takad (Attakar) *Atyecarak (Kacicere) *Asholyio *[[A̱byin Fantswam|Fantswam]] (Kafancan) *Atyuku '''III. ''Sot A̱koro''''' *Ashe *Tinɔr (Waci-Myamya) *Idũ, Gwara *Nyenkpa-Barde '''IV. ''Sot A̱da''''' *Shamang *Cori *[[Á̱niet A̱da|A̱da]] *Zhire *Shang '''V. ''Sot Á̱niet Swak''''' *[[Gwong people|Gwong]] (Kagoma) *[[Á̱niet A̱byoot|A̱byoot]] (Anghan, Kamanton) '''VI. ''Sot A̱nghwom''''' *A̱nghwom (Ninzam, Ninzo) *Bu-Niŋkada *Mada *Numana-Nunku-Gbantu-Numbu *Ningye-Ninka *Anib *A̱ku (Nikyob) *Nindem *Nungu *Ayu '''VII. ''Sot Ndun''''' *Ndun (Nandu) '''VIII. ''Sot A̱lumu''''' *[[A̱lyem Sambe|Sambe]] *A̱ si̱ bu nyia̱ nyia̱ [[A̱lyem Nisam|Nisam]], nang á̱ ku kyiak ka̱ yet a̱lyem Pi̱lato kya nang á̱ ku lyiat mi̱ A̱bakeang, A̱si̱tet Ka̱duna, da̱ a̱kwonu a̱kya, á̱ si̱ mi̱n tak a̱vwuo nka ka di̱ sa Pi̱lato ji bah mat lyin deita a̱lyem, nang a̱tyonyiung wa ma̱nyin lyiat nkaa mi̱ 2005.<ref name="Blench2012">Blench, Roger M. 2012. [http://www.rogerblench.info/Language/Niger-Congo/BC/Plateau/Alumic/Akpondu.pdf Akpondu, Nigbo, Bəbər and Nisam: moribund or extinct languages of central Nigeria Babur] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210114040529/http://www.rogerblench.info/Language/Niger-Congo/BC/Plateau/Alumic/Akpondu.pdf |date=2021-01-14 }}.</ref> ===Kpa̱m nwap ma̱ng a̱lyem Proto-Kainji=== '''I. ''Sot A̱tyin Kainji I''''' * [[Á̱niet A̱tsamyio|Atsamyio]] (Chawai) * Amap (Amo) * Abisi (Piti) * Kuzamani (Shuwa-Zamani) * Ngmgbang (Ribam) * Dinani (Dingi) * Ribina '''II. ''Sot A̱tyin Kainji II''''' * Agbiri (Gure) * Aniragu (Kahugu) * [[Á̱niet A̱kurmi|A̱kurmi]] (Kurama) * Koonu (Kono) * Vono (Kiballo) * Tumi (Kitimi) * Nuno-Kaivi (Kaibi) * Mala-Ruma (Rumaya/Ruruma) * Abin (Binawa) * Kuvori (Surubu) * Atumu (Kinuku) * Shuwa-Zamani (Kuzamani) * Dungi (Dungu) ===Kpa̱m nwap ma̱ng a̱lyem Proto-Kwa=== ''' ''Sot Á̱niet Mangfwuo (Gbagyi)''''' * [[Á̱niet Mangfwuo]] (Gbagyi-Gbari)<ref name=James></ref> ===Kpa̱m nwap ma̱ng a̱lyem Proto-Jenshyung Cadik=== Bang ma̱ng ka̱u di̱ si̱sa si̱ James (2000) hwa myiai kang ma̱ng Kpa̱m Nwap ma̱ng A̱lyem Proto-Jenshyung Cadik: * Gwandara (sot afro-asiatic jhyang zang ja bwuo bi̱n ma̱ng [[Á̱niet A̱kpat|A̱kpat]] wu a̱ni<ref>[https://www.ethnologue.com/language/GWN Ethnologue entry on Gwandara].</ref>, nang á̱ nyia̱ ji̱ neet bai mi̱ [[Ka̱no]].) *[[Wp/jcg/A̱lyem Sha|Sha]] (neet bai mi̱ [[Bokot]], [[A̱si̱tet Pi̱lato]].) == Lilyem == A̱tak Ka̱duna byia̱ a̱cyuang susot nwap ma̱ng lilyem ma̱ a̱di̱di̱t, zang nia lyiat di̱ lilyem ku yet ma susot lilyem [[Naija–Konggo]] ma̱ng [[Jenshyung Cadi]] ja.<ref>"[https://www.fmprc.gov.cn/zflt/eng/zjfz/fzzl/t619829.htm|website=www.fmprc.gov.cn Languages of Africa]".</ref> A̱tatak kya lilyem hu ma̱ng zwályiat ji nang á̱niet A̱tak Ka̱duna ba lyiat a̱ni: {| class="wikitable sortable mw-collapsible" ! SA̱M !! Lilyem ma̱ng zwályiat |- | [[Cikun]] || [[Gbagyi language|Gbagyi]] |- | [[Jaba, Naijeriya|Jaba]] || [[Ashe language|Ashe]]; [[Duya language|Duya]]; [[Hyam language|Hyam]] |- | [[Jemaa]] || [[Ashe language|Ashe]]; [[Berom language|Berom]]; [[Duya language|Duya]]; [[A̱lyem Tyap|Fantswam]]; Gyong; [[A̱lyem Da|Da]]; [[A̱lyem Jhyo|Jhyo]]; Kanufi; Mada; [[Cori language|Kyoli]]; Ku-Nindem; [[Nghwom]]; Nungu; [[Nyankpa language|Nyankpa]]; Shamang; [[Wp/kch/A̱lyem Tyap|Tyap]]; [[A̱lyem Tyap|Tyuku]] [[Zhire]]; Numana |- | [[Kaciya]] || [[Adara language|Adara]]; Doka; [[Gbagyi language|Gbagyi]]; [[A̱lyem Da|Da]]; [[Iku-Gora-Ankwa]]; Sunkurum; [[A̱lyem Jhyo|Jhyo]]; [[A̱lyem Byoot|Byoot]]; [[Koro Wachi]]; [[Adara language|Ada]]; Shamang; [[A̱lyem Tyap|Tyap]]; [[Zhire]] |- | [[Kaduna ma̱ A̱za]] || [[Bacama language|Bacama]]; [[Gbagyi language|Gbagyi]]; [[A̱lyem Kpat|Kpat]]; [[Kanuri language|Kanuri]]; [[Yoruba language|Yoruba]] |- | [[Kaduna ma̱ A̱tak]] || [[Adara language|Adara]]; [[Gbagyi language|Gbagyi]]; [[A̱lyem Kpat|Kpat]]; [[Idoma language|Idoma]]; [[Igbo language|Igbo]]; [[A̱lyem Tyap|Tyap]]; [[Yoruba language|Yoruba]] |- | [[Kagarko]] || [[Ashe language|Ashe]]; [[Duya language|Duya]]; [[Gbagyi language|Gbagyi]]; [[Koro Wachi]] |- | [[A̱jure]] || [[Adara language|Adara]]; Ajiya; [[Gbagyi language|Gbagyi]]; [[Shuwa-Zamani language|Kuzamani]] |- | [[Watyap]] || [[A̱lyem Tyap|Gworok]]; [[Firan language|Firan]]; [[Iten language|Iten]]; [[A̱lyem Tyap|Takad]]; [[A̱lyem Tyap|Sholyio]]; [[A̱lyem Tyap|Tyap]] ma̱ng [[A̱lyem Tyap|Tyecaat]] (Tyeca̱rak) |- | [[Ka̱ura|Ka̱uru]] || [[Piti language|Bisi]]; [[Bina language|Bina]]; Dungu; [[Ikulu language|Ikulu]]; [[Kaivi language|Kaivi]]; [[Kinuku language|Kinuku]]; [[Kono language (Nigeria)|Koonu]]; [[Mala language|Mala]]; [[Ribam language|Mbang]]; [[A̱lyem Kuut|Kuut]]; [[Ruma language|Ruma]]; Sheni; [[Kurama language|T'kurmi]]; [[A̱lyem Tsamyio|Tsamyio]]; [[Tumi language|Tumi]]; [[A̱lyem Tyap|Tyap]]; [[Vono language|Vono]]; [[Vori language|Tuvori]] ma̱ng [[A̱lyem Kpat|Kpat]] |- | [[Lere, A̱si̱tet Ka̱duna|Lere]] || [[Kurama language|T'kurmi]], [[Map language|Timap]]; [[Bina language|Bina]]; Lere; [[Gbiri-Niragu|Tugbiri-Niragu]] ma̱ng [[A̱lyem Kpat|Kpat]] |- | [[Sangga, Naijeriya|Sangga]] || Ahwai; Ayu; Bu; [[Gwandara]]; [[Hasha language|Hasha]]; [[A̱lyem Nghwom|Nghwom]]; [[Numana language|Numana]]; [[Nungu language|Nungu]]; [[Sambe]]; Sha; Toro |- | [[Zangon Kataf]] || [[A̱lyem Sunkurum|Sunkurum]]; [[A̱lyem Jhyo|Jhyo]]; [[A̱lyem Byoot|Byoot]]; ma̱ng [[A̱lyem Tyap|Tyap]]; [[A̱lyem Tyap|Tyecaat]] (Tyeca̱rak) |}<ref name=e22>[https://www.ethnologue.com/country/NG Nigeria]. Ethnologue. 22 (Ed.).</ref> ==Ndá a̱byin== A̱khwukhwop minista Á̱kpa̱u Nkyang A̱byin Naijeriya, Leslie Obiora, tung lis á̱kpa̱u nkyang a̱byin ma̱ a̱mgba̱m a̱byin ka, zang hwa ntsa á̱kpa̱u nkyang a̱byin 74; 34 na̱ maai lung tat nkat ndyo kaswuo, A̱tak Ka̱duna si̱ byia̱ á̱kpa̱u nkyang a̱byin na̱ swak 30 ma̱ng si̱ nna na̱ maai lung na̱ swak kpa̱m nswak nfwuon (50%) a̱ni.<ref>Haruna, David Livingstone (February 20, 2020). [https://allafrica.com/stories/202002200873.html Nigeria: Southern Kaduna and Tale of Illegal Artisans, Miners]. All Africa.</ref> ==Khap== Mi̱ ndyo 1990 na, á̱nietkhap [[shita a̱byin]] ku fa̱k nyinyang kpangti̱n ji̱ neet lyiai nkyang nang ba̱ cak ni mat susot-nta̱m nta̱m shita a̱byin ji̱ ku nshyia̱ a̱ni koji di̱ fam hu, a̱wot a̱zafwun ka, ma̱ a̱di̱di̱t ma̱ng tangka̱i susot-nta̱m jiniaau ku nyim di̱ kwan bwuot ma̱ng a̱nji di̱ swuan da̱ a̱beam a̱gwomma̱ti ba.<ref>Isuwa, Sunday (December 16, 2013). "[https://allafrica.com/stories/201312160467.html The Lost Glory of Ginger in Southern Kaduna]". Abuja: Daily Trust.</ref> ==Tat-a̱pyia̱== ===A̱ca̱cet A̱ka̱vwuomyiam A̱fwun na=== * [[Air Force Institute of Technology (Nigeria)]], [[Ka̱duna]] * [[Yunivasti Greenfield]], Ka̱duna * [[Politeknik Ka̱duna]], [[Ka̱duna]] * [[Yunivasti Si̱tet Ka̱duna]], a̱yaakampus Ka̱duna ma̱ng [[A̱byin Fantswam|Fantswam]] * [[National Open University of Nigeria]], A̱vwuofang [[A̱byin A̱gwoot|Gwoot]] * [[Nigerian Defence Academy]] (NDA), [[Ka̱duna]] * [[Kaduna State College of Education]], Fantswam * School of Agricultural Technology, [[Nuhu Bamalli Polytechnic]], [[Cenkwon]] == A̱ca̱cet á̱niet == [[Lis á̱niet A̱tak Ka̱duna]] ==Bu nwuan== * [[Jhyá̱ Zangon Kataf 1992]] * [[Hyaai A̱byin Ka̱duna 2019]] * [[Bwuok Afan|Afan National Festival]] * [[A̱byintyok A̱tyap]] * [[Kafanchan Peace Declaration]] * [[Kajuru Castle]] * [[List of villages in Kaduna State]] * [[A̱byia̱ tityong]] * [[Tat-a̱ghyi Nok]] * [[Railway stations in Nigeria]] * [[Jhyá̱ A̱tak Ka̱duna]] ==A̱ya̱fang== {{reflist}} ==A̱ka̱fwuop nta== {{Commons category-inline|Southern Kaduna|A̱tak Ka̱duna}} [[Sa:Si̱tet Ka̱duna]] awt3bd869fzocdn0c7bb034kah8k1md Sila Tsuu A̱da̱mu 0 3647 43406 35178 2026-05-26T02:17:01Z InternetArchiveBot 45 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 43406 wikitext text/x-wiki {{Short description|a̱kwak a̱son Sot Byik Sot-á̱niet A̱tyap (2021)}} {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sila Tsuu A̱da̱mu/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sila Tsuu Ədəmu/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sila Tsuu A̱da̱mu/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sila Tsuu A̱da̱mu/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sila Tsuu A̱da̱mu/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sila Tsuu A̱da̱mu/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} A̱tyoli '''Sila Tsuu A̱da̱mu''' ([[Shong (a̱lyem)|Shong]]: ''Comrade'' '''Silas Adamu'''; byin 1958 - 8 Zwat Tsat 2021) ku yet a̱kwak a̱son Sot Byi̱k Sot-á̱niet A̱tyap ji (ku Atyap Community Development Association (ACDA) di̱n Shong) ma̱ a̱lyia̱ 2021.<ref>{{cite news|url=https://www.ndokwareporters.com/atyap-community-hails-el-rufai-for-appointing-kinsman-secretary-kaduna-legislative-service-commission/|title=Atyap Community Hails el-Rufai For Appointing Kinsman Secretary Kaduna Legislative Service Commission|publisher=Ndokwa Reporters|date=12 Zwat Sweang 2021|access-date=14 Zwat Jhyiung 2024}}</ref> Nang gu nsaan mbeang nggwon-a̱nap ma̱ng a̱kyuo nggu wu mi̱ Zwat Tsat 2021,<ref>{{cite news|url=https://daybreak.ng/tragedy-atyap-community-president-wife-daughter-die-in-ghastly-accident/|title=Tragedy: Atyap community president, Wife, Daughter die in ghastly accident|last=Udeh|first=Gabriel|location=[[Ka̱duna]]|date=9 Zwat Tsat 2021|publisher=Daybreak|access-date=24 Zwat A̱taa 2023|archive-date=2024-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20241127112030/https://daybreak.ng/tragedy-atyap-community-president-wife-daughter-die-in-ghastly-accident/|url-status=dead}}</ref> A̱tyoli [[Sa̱mwila A̱cyia̱]] si̱ yet a̱ci̱t nggu wu nang a̱kwak a̱son. Da̱ nggu, a̱ ku san cuk ji mbwak A̱tyoli [[Lucius Bamaiyi]] wa ma̱ a̱lyia̱ 2021. ==Kwi== A̱tyoli Tsuu khwu dundung ma̱ng nggwon-a̱nap nggu ka, Kubai Tonado, kiki, ma̱nang a̱da̱dei ma̱to mba lyui a̱ghyang di̱n vak A̱buja-Ka̱duna nang ba̱ bwuok neet da̱ a̱vwuoniat a̱ghyang mi̱ [[Si̱tet Ba̱yelsa]] ma̱ a̱tuk A̱nta̱nii 8 Zwat Tsat 2021. A̱kyuo nggu wu, Mercy, nang á̱ kyiak nat a̱sibiti si̱ labeang bah. Nggu ma si̱ ka nkhwi mba ma̱ a̱tyetuk a̱kya.<ref>{{cite web|url=https://headtopics.com/ng/acda-president-daughter-die-in-abuja-kaduna-auto-crash-19060930|title=ACDA President, Daughter Die In Abuja -Kaduna Auto Crash|last=Bulus|first=Israel|location=[[Ka̱duna]]|date=9 Zwat Tsat 2021|publisher=Leadership News|website=Headtopics|access-date=24 Zwat A̱taa 2023|archive-date=2023-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20230624212239/https://headtopics.com/ng/acda-president-daughter-die-in-abuja-kaduna-auto-crash-19060930|url-status=dead}}</ref> Á̱ si̱ niat mba ma̱ a̱tuk 18 Zwat Tsat 2021 mi̱ Ka̱duna. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:A̱tyap]] [[Sa:Byin 1958]] [[Sa:Kwi 2021]] [[Sa:Á̱niet Si̱tet Ka̱duna]] [[Sa:A̱yaakwak a̱son SBSA̱]] of910jk3j5zfnpnk99yv63okzp8w3yf Lyan 0 4179 43389 39306 2026-05-25T20:21:44Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43389 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Lyan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Lyan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Lyan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Lyan/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Lyan/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Lyan/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} ma̱ng kap vam a̱tyubishi, '''Lyan''' (shong:/ˈpiːnɪs/; Lɲ: '''Ɲdyan''' ku '''ɲlyan'''; Latin yei "''pēnis''," Di̱ li ntsa "li̱m")hu/hwa, yet kyang vam byin ngwon a̱sam hwa ku yet kap vam a̱ beang gu ka a̱chat koot a̱ntyak. A̱cuchuk kap wu wa yet a̱ni̱nan (yok a̱tyin); si̱ nat vam (tyiang chet); ma̱ng a̱tyin yong lyan mbeang li kwa ma̱ng tyiang nkwa-nyat (kwa-lyan) na khwi a̱pyia ndyan ka. Á̱ nyia vam lyan hu ma̱ng tyiang nkwa ntat nia: nfeang shyia ma̱ a̱pyia ndyan ka a̱wot ghyang tsatsak a̱chichyip si̱ kai kpa̱kpaan suk ji. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lyan a̱tyubishyi |- | colspan="2" |A̱ kpang ndyan, nca̱t kai koji na̱ng á̱ tin a̱sak di̱ nyia tyiet ta̱t kpasai. |- ! colspan="2" |Ta̱t kpassi |- !A̱son a̱gwak |Ta̱nta̱ri, bwong lyan |- !Á̱fiap |A̱ga̱sang a̱fiap |- !Artery |Penile artery, dorsal artery of the penis, deep artery of the penis, artery of the urethral bulb |- !A̱chip |A̱tsuung a̱chip, ghwut kpasai mi̱ vam lyan. |- !vak kpa̱am |Tyiang ji tei kpa̱am ming lyan |- !Lymph |Superficial inguinal lymph nodes |- ! colspan="2" |Tyisai |- !Latin |''penis, pudendum virile, membrum virile'' |- !MeSH |D010413 |- !TA98 |A09.4.01.001 |- !TA2 |3662 |- !FMA |9707 |- | colspan="2" |Anatomical terminology |} {{Wiktionary}} qo6qoq4e2urjb3kxguc44v1gjzof3ul 43390 43389 2026-05-25T20:23:21Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43390 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Lyan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Lyan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Lyan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Lyan/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Lyan/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Lyan/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} ma̱ng kap vam a̱tyubishi, '''Lyan''' (shong:/ˈpiːnɪs/; Lɲ: '''Ɲdyan''' ku '''ɲlyan'''; Latin yei "''pēnis''," Di̱ li ntsa "li̱m")hu/hwa, yet kyang vam byin ngwon a̱sam hwa ku yet kap vam a̱ beang gu ka a̱chat koot a̱ntyak.<ref name="SciencesMexico2010">{{cite book|author1=Janet Leonard|author2=Alex Cordoba-Aguilar R|title=The Evolution of Primary Sexual Characters in Animals|url=https://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC|access-date=20 July 2013|date=18 June 2010|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-971703-3|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131011093915/http://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC&printsec=frontcover#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=11 October 2013}}</ref> A̱cuchuk kap wu wa yet a̱ni̱nan (yok a̱tyin); si̱ nat vam (tyiang chet); ma̱ng a̱tyin yong lyan mbeang li kwa ma̱ng tyiang nkwa-nyat (kwa-lyan) na khwi a̱pyia ndyan ka. Á̱ nyia vam lyan hu ma̱ng tyiang nkwa ntat nia: nfeang shyia ma̱ a̱pyia ndyan ka a̱wot ghyang tsatsak a̱chichyip si̱ kai kpa̱kpaan suk ji. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lyan a̱tyubishyi |- | colspan="2" |A̱ kpang ndyan, nca̱t kai koji na̱ng á̱ tin a̱sak di̱ nyia tyiet ta̱t kpasai. |- ! colspan="2" |Ta̱t kpassi |- !A̱son a̱gwak |Ta̱nta̱ri, bwong lyan |- !Á̱fiap |A̱ga̱sang a̱fiap |- !Artery |Penile artery, dorsal artery of the penis, deep artery of the penis, artery of the urethral bulb |- !A̱chip |A̱tsuung a̱chip, ghwut kpasai mi̱ vam lyan. |- !vak kpa̱am |Tyiang ji tei kpa̱am ming lyan |- !Lymph |Superficial inguinal lymph nodes |- ! colspan="2" |Tyisai |- !Latin |''penis, pudendum virile, membrum virile'' |- !MeSH |D010413 |- !TA98 |A09.4.01.001 |- !TA2 |3662 |- !FMA |9707 |- | colspan="2" |Anatomical terminology |} {{Wiktionary}} t15nhfbe6f6c4sppm4ckp0usoza7x84 43391 43390 2026-05-25T20:24:47Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43391 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Lyan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Lyan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Lyan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Lyan/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Lyan/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Lyan/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} ma̱ng kap vam a̱tyubishi, '''Lyan''' (shong:/ˈpiːnɪs/; Lɲ: '''Ɲdyan''' ku '''ɲlyan'''; Latin yei "''pēnis''," Di̱ li ntsa "li̱m")hu/hwa, yet kyang vam byin ngwon a̱sam hwa ku yet kap vam a̱ beang gu ka a̱chat koot a̱ntyak.<ref name="SciencesMexico2010">{{cite book|author1=Janet Leonard|author2=Alex Cordoba-Aguilar R|title=The Evolution of Primary Sexual Characters in Animals|url=https://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC|access-date=20 July 2013|date=18 June 2010|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-971703-3|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131011093915/http://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC&printsec=frontcover#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=11 October 2013}}</ref><ref>{{cite journal|title=Mating behaviour in the sea slug Elysia timida (Opisthobranchia, Sacoglossa): hypodermic injection, sperm transfer and balanced reciprocity|year=2007|pmc=1934903|last1=Schmitt|first1=V.|last2=Anthes|first2=N.|last3=Michiels|first3=N. K.|journal=Frontiers in Zoology|volume=4|article-number=17|doi=10.1186/1742-9994-4-17|pmid=17610714 |doi-access=free }}</ref> A̱cuchuk kap wu wa yet a̱ni̱nan (yok a̱tyin); si̱ nat vam (tyiang chet); ma̱ng a̱tyin yong lyan mbeang li kwa ma̱ng tyiang nkwa-nyat (kwa-lyan) na khwi a̱pyia ndyan ka. Á̱ nyia vam lyan hu ma̱ng tyiang nkwa ntat nia: nfeang shyia ma̱ a̱pyia ndyan ka a̱wot ghyang tsatsak a̱chichyip si̱ kai kpa̱kpaan suk ji. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lyan a̱tyubishyi |- | colspan="2" |A̱ kpang ndyan, nca̱t kai koji na̱ng á̱ tin a̱sak di̱ nyia tyiet ta̱t kpasai. |- ! colspan="2" |Ta̱t kpassi |- !A̱son a̱gwak |Ta̱nta̱ri, bwong lyan |- !Á̱fiap |A̱ga̱sang a̱fiap |- !Artery |Penile artery, dorsal artery of the penis, deep artery of the penis, artery of the urethral bulb |- !A̱chip |A̱tsuung a̱chip, ghwut kpasai mi̱ vam lyan. |- !vak kpa̱am |Tyiang ji tei kpa̱am ming lyan |- !Lymph |Superficial inguinal lymph nodes |- ! colspan="2" |Tyisai |- !Latin |''penis, pudendum virile, membrum virile'' |- !MeSH |D010413 |- !TA98 |A09.4.01.001 |- !TA2 |3662 |- !FMA |9707 |- | colspan="2" |Anatomical terminology |} {{Wiktionary}} 1i7m1ogotj2vn9ws2tdmy8hw0gy92pc 43392 43391 2026-05-25T20:25:57Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43392 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Lyan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Lyan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Lyan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Lyan/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Lyan/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Lyan/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} ma̱ng kap vam a̱tyubishi, '''Lyan''' (shong:/ˈpiːnɪs/; Lɲ: '''Ɲdyan''' ku '''ɲlyan'''; Latin yei "''pēnis''," Di̱ li ntsa "li̱m")hu/hwa, yet kyang vam byin ngwon a̱sam hwa ku yet kap vam a̱ beang gu ka a̱chat koot a̱ntyak.<ref name="SciencesMexico2010">{{cite book|author1=Janet Leonard|author2=Alex Cordoba-Aguilar R|title=The Evolution of Primary Sexual Characters in Animals|url=https://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC|access-date=20 July 2013|date=18 June 2010|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-971703-3|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131011093915/http://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC&printsec=frontcover#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=11 October 2013}}</ref><ref>{{cite journal|title=Mating behaviour in the sea slug Elysia timida (Opisthobranchia, Sacoglossa): hypodermic injection, sperm transfer and balanced reciprocity|year=2007|pmc=1934903|last1=Schmitt|first1=V.|last2=Anthes|first2=N.|last3=Michiels|first3=N. K.|journal=Frontiers in Zoology|volume=4|article-number=17|doi=10.1186/1742-9994-4-17|pmid=17610714 |doi-access=free }}</ref> A̱cuchuk kap wu wa yet a̱ni̱nan (yok a̱tyin); si̱ nat vam (tyiang chet); ma̱ng a̱tyin yong lyan mbeang li kwa ma̱ng tyiang nkwa-nyat (kwa-lyan) na khwi a̱pyia ndyan ka. Á̱ nyia vam lyan hu ma̱ng tyiang nkwa ntat nia: nfeang shyia ma̱ a̱pyia ndyan ka a̱wot ghyang tsatsak a̱chichyip si̱ kai kpa̱kpaan suk ji.<ref name="Wake1992">{{cite book|author=Marvalee H. Wake|title=Hyman's Comparative Vertebrate Anatomy|url=https://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583|access-date=23 July 2013|date=15 September 1992|publisher=University of Chicago Press|isbn=978-0-226-87013-7|page=583|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231143932/http://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=31 December 2013}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lyan a̱tyubishyi |- | colspan="2" |A̱ kpang ndyan, nca̱t kai koji na̱ng á̱ tin a̱sak di̱ nyia tyiet ta̱t kpasai. |- ! colspan="2" |Ta̱t kpassi |- !A̱son a̱gwak |Ta̱nta̱ri, bwong lyan |- !Á̱fiap |A̱ga̱sang a̱fiap |- !Artery |Penile artery, dorsal artery of the penis, deep artery of the penis, artery of the urethral bulb |- !A̱chip |A̱tsuung a̱chip, ghwut kpasai mi̱ vam lyan. |- !vak kpa̱am |Tyiang ji tei kpa̱am ming lyan |- !Lymph |Superficial inguinal lymph nodes |- ! colspan="2" |Tyisai |- !Latin |''penis, pudendum virile, membrum virile'' |- !MeSH |D010413 |- !TA98 |A09.4.01.001 |- !TA2 |3662 |- !FMA |9707 |- | colspan="2" |Anatomical terminology |} {{Wiktionary}} izow15imjqzro4g4zz6v8i9y5cam93f 43393 43392 2026-05-25T20:26:43Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43393 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Lyan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Lyan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Lyan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Lyan/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Lyan/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Lyan/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} ma̱ng kap vam a̱tyubishi, '''Lyan''' (shong:/ˈpiːnɪs/; Lɲ: '''Ɲdyan''' ku '''ɲlyan'''; Latin yei "''pēnis''," Di̱ li ntsa "li̱m")hu/hwa, yet kyang vam byin ngwon a̱sam hwa ku yet kap vam a̱ beang gu ka a̱chat koot a̱ntyak.<ref name="SciencesMexico2010">{{cite book|author1=Janet Leonard|author2=Alex Cordoba-Aguilar R|title=The Evolution of Primary Sexual Characters in Animals|url=https://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC|access-date=20 July 2013|date=18 June 2010|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-971703-3|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131011093915/http://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC&printsec=frontcover#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=11 October 2013}}</ref><ref>{{cite journal|title=Mating behaviour in the sea slug Elysia timida (Opisthobranchia, Sacoglossa): hypodermic injection, sperm transfer and balanced reciprocity|year=2007|pmc=1934903|last1=Schmitt|first1=V.|last2=Anthes|first2=N.|last3=Michiels|first3=N. K.|journal=Frontiers in Zoology|volume=4|article-number=17|doi=10.1186/1742-9994-4-17|pmid=17610714 |doi-access=free }}</ref> A̱cuchuk kap wu wa yet a̱ni̱nan (yok a̱tyin); si̱ nat vam (tyiang chet); ma̱ng a̱tyin yong lyan mbeang li kwa ma̱ng tyiang nkwa-nyat (kwa-lyan) na khwi a̱pyia ndyan ka. Á̱ nyia vam lyan hu ma̱ng tyiang nkwa ntat nia: nfeang shyia ma̱ a̱pyia ndyan ka a̱wot ghyang tsatsak a̱chichyip si̱ kai kpa̱kpaan suk ji.<ref name="Wake1992">{{cite book|author=Marvalee H. Wake|title=Hyman's Comparative Vertebrate Anatomy|url=https://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583|access-date=23 July 2013|date=15 September 1992|publisher=University of Chicago Press|isbn=978-0-226-87013-7|page=583|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231143932/http://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=31 December 2013}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lyan a̱tyubishyi |- | colspan="2" |A̱ kpang ndyan, nca̱t kai koji na̱ng á̱ tin a̱sak di̱ nyia tyiet ta̱t kpasai. |- ! colspan="2" |Ta̱t kpasai |- !A̱son a̱gwak |Ta̱nta̱ri, bwong lyan |- !Á̱fiap |A̱ga̱sang a̱fiap |- !Artery |Penile artery, dorsal artery of the penis, deep artery of the penis, artery of the urethral bulb |- !A̱chip |A̱tsuung a̱chip, ghwut kpasai mi̱ vam lyan. |- !vak kpa̱am |Tyiang ji tei kpa̱am ming lyan |- !Lymph |Superficial inguinal lymph nodes |- ! colspan="2" |Tyisai |- !Latin |''penis, pudendum virile, membrum virile'' |- !MeSH |D010413 |- !TA98 |A09.4.01.001 |- !TA2 |3662 |- !FMA |9707 |- | colspan="2" |Anatomical terminology |} {{Wiktionary}} gs0cxa5n37o8b0o3b74ar80xcbo2qje 43394 43393 2026-05-25T20:27:22Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43394 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Lyan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Lyan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Lyan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Lyan/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Lyan/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Lyan/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} ma̱ng kap vam a̱tyubishi, '''Lyan''' (shong:/ˈpiːnɪs/; Lɲ: '''Ɲdyan''' ku '''ɲlyan'''; Latin yei "''pēnis''," Di̱ li ntsa "li̱m")hu/hwa, yet kyang vam byin ngwon a̱sam hwa ku yet kap vam a̱ beang gu ka a̱chat koot a̱ntyak.<ref name="SciencesMexico2010">{{cite book|author1=Janet Leonard|author2=Alex Cordoba-Aguilar R|title=The Evolution of Primary Sexual Characters in Animals|url=https://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC|access-date=20 July 2013|date=18 June 2010|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-971703-3|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131011093915/http://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC&printsec=frontcover#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=11 October 2013}}</ref><ref>{{cite journal|title=Mating behaviour in the sea slug Elysia timida (Opisthobranchia, Sacoglossa): hypodermic injection, sperm transfer and balanced reciprocity|year=2007|pmc=1934903|last1=Schmitt|first1=V.|last2=Anthes|first2=N.|last3=Michiels|first3=N. K.|journal=Frontiers in Zoology|volume=4|article-number=17|doi=10.1186/1742-9994-4-17|pmid=17610714 |doi-access=free }}</ref> A̱cuchuk kap wu wa yet a̱ni̱nan (yok a̱tyin); si̱ nat vam (tyiang chet); ma̱ng a̱tyin yong lyan mbeang li kwa ma̱ng tyiang nkwa-nyat (kwa-lyan) na khwi a̱pyia ndyan ka. Á̱ nyia vam lyan hu ma̱ng tyiang nkwa ntat nia: nfeang shyia ma̱ a̱pyia ndyan ka a̱wot ghyang tsatsak a̱chichyip si̱ kai kpa̱kpaan suk ji.<ref name="Wake1992">{{cite book|author=Marvalee H. Wake|title=Hyman's Comparative Vertebrate Anatomy|url=https://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583|access-date=23 July 2013|date=15 September 1992|publisher=University of Chicago Press|isbn=978-0-226-87013-7|page=583|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231143932/http://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=31 December 2013}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lyan a̱tyubishyi |- | colspan="2" |A̱ kpang ndyan, nca̱t kai koji na̱ng á̱ tin a̱sak di̱ nyia tyiet ta̱t kpasai. |- ! colspan="2" |Ta̱k kpasai |- !A̱son a̱gwak |Ta̱nta̱ri, bwong lyan |- !Á̱fiap |A̱ga̱sang a̱fiap |- !Artery |Penile artery, dorsal artery of the penis, deep artery of the penis, artery of the urethral bulb |- !A̱chip |A̱tsuung a̱chip, ghwut kpasai mi̱ vam lyan. |- !vak kpa̱am |Tyiang ji tei kpa̱am ming lyan |- !Lymph |Superficial inguinal lymph nodes |- ! colspan="2" |Tyisai |- !Latin |''penis, pudendum virile, membrum virile'' |- !MeSH |D010413 |- !TA98 |A09.4.01.001 |- !TA2 |3662 |- !FMA |9707 |- | colspan="2" |Anatomical terminology |} {{Wiktionary}} ih5pz4tw3787eabeev83vvekpf8zicp 43407 43394 2026-05-26T06:18:09Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43407 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Lyan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Lyan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Lyan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Lyan/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Lyan/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Lyan/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} ma̱ng kap vam a̱tyubishi, '''Lyan''' (shong:/ˈpiːnɪs/; Lɲ: '''Ɲdyan''' ku '''ɲlyan'''; Latin yei "''pēnis''," Di̱ li ntsa "li̱m")hu/hwa, yet kyang vam byin ngwon a̱sam hwa ku yet kap vam a̱ beang gu ka a̱chat koot a̱ntyak.<ref name="SciencesMexico2010">{{cite book|author1=Janet Leonard|author2=Alex Cordoba-Aguilar R|title=The Evolution of Primary Sexual Characters in Animals|url=https://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC|access-date=20 July 2013|date=18 June 2010|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-971703-3|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131011093915/http://books.google.com/books?id=PgtXj5R6OfMC&printsec=frontcover#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=11 October 2013}}</ref><ref>{{cite journal|title=Mating behaviour in the sea slug Elysia timida (Opisthobranchia, Sacoglossa): hypodermic injection, sperm transfer and balanced reciprocity|year=2007|pmc=1934903|last1=Schmitt|first1=V.|last2=Anthes|first2=N.|last3=Michiels|first3=N. K.|journal=Frontiers in Zoology|volume=4|article-number=17|doi=10.1186/1742-9994-4-17|pmid=17610714 |doi-access=free }}</ref> A̱cuchuk kap wu wa yet a̱ni̱nan (yok a̱tyin); si̱ nat vam (tyiang chet); ma̱ng a̱tyin yong lyan mbeang li kwa ma̱ng tyiang nkwa-nyat (kwa-lyan) na khwi a̱pyia ndyan ka. Á̱ nyia vam lyan hu ma̱ng tyiang nkwa ntat nia: nfeang shyia ma̱ a̱pyia ndyan ka a̱wot ghyang tsatsak a̱chichyip si̱ kai kpa̱kpaan suk ji.<ref name="Wake1992">{{cite book|author=Marvalee H. Wake|title=Hyman's Comparative Vertebrate Anatomy|url=https://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583|access-date=23 July 2013|date=15 September 1992|publisher=University of Chicago Press|isbn=978-0-226-87013-7|page=583|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231143932/http://books.google.com/books?id=VKlWjdOkiMwC&pg=PA583#v=onepage&q=penis&f=false|archive-date=31 December 2013}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lyan a̱tyubishyi |- | colspan="2" |A̱ kpang ndyan, nca̱t kai koji na̱ng á̱ tin a̱sak di̱ nyia tyiet ta̱t kpasai. |- ! colspan="2" |Ta̱k kpasai |- !A̱son a̱gwak |Ta̱nta̱ri, bwong lyan |- !Á̱fiap |A̱ga̱sang a̱fiap |- !Artery |Penile artery, dorsal artery of the penis, deep artery of the penis, artery of the urethral bulb |- !A̱chip |A̱tsuung a̱chip, ghwut kpasai mi̱ vam lyan. |- !vak kpa̱am |Tyiang ji tei kpa̱am ming lyan |- !Lymph |Superficial inguinal lymph nodes |- ! colspan="2" |Tyisai |- !Latin |''penis, pudendum virile, membrum virile'' |- !MeSH |D010413 |- !TA98 |A09.4.01.001 |- !TA2 |3662 |- !FMA |9707 |- | colspan="2" |Anatomical terminology |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} i7a9hqfk2vwkjz8ffa2fa8e1i9k91ma A̱byin Oyo 0 4264 43382 43240 2026-05-25T19:37:49Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43382 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006) |- !• kpam |5,580,894 |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632 cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] g7ev0k82imm6dm1j5fudf31uaq3vuw4 43383 43382 2026-05-25T20:05:42Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43383 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006) |- !• kpam |5,580,894 |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632 cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] egx15173cxlcjy14c233iw6oc2uv20y 43384 43383 2026-05-25T20:08:24Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43384 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894 |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632 cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 41a3p6ep44zqa50bbp117k9aacsyorz 43385 43384 2026-05-25T20:09:31Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43385 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632 cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] gjh9lcx6g2z3fjel69q3k25z3dz2evy 43386 43385 2026-05-25T20:13:37Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43386 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632 cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 48hx74mngvzmxi3gjx5si1qvrfyuczj 43387 43386 2026-05-25T20:16:04Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43387 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref><ref name="C-GIDD GDP">{{cite web |date=2022-10-13 |editor-last=Okeowo |editor-first=Gabriel |editor2-last=Fatoba |editor2-first=Iyanuoluwa |title=State of States 2022 Edition |url=https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |access-date=2023-03-07 |website=Budgit.org |publisher=BudgIT |publication-date=2022-10-13 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331012420/https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632 cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] fyqwnezhgmtb4vl3t15yej2gdm5ocnu 43388 43387 2026-05-25T20:18:44Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43388 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref><ref name="C-GIDD GDP">{{cite web |date=2022-10-13 |editor-last=Okeowo |editor-first=Gabriel |editor2-last=Fatoba |editor2-first=Iyanuoluwa |title=State of States 2022 Edition |url=https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |access-date=2023-03-07 |website=Budgit.org |publisher=BudgIT |publication-date=2022-10-13 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331012420/https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632<ref name="GlobalDataLab">{{Cite web|url=https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|title=Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab|website=hdi.globaldatalab.org|language=en|access-date=2018-09-13|archive-date=2018-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180923120638/https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|url-status=live}}</ref> cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] smww3fjq70epdtlybqlr170y0h6sj3d 43408 43388 2026-05-26T06:37:45Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43408 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref><ref name="C-GIDD GDP">{{cite web |date=2022-10-13 |editor-last=Okeowo |editor-first=Gabriel |editor2-last=Fatoba |editor2-first=Iyanuoluwa |title=State of States 2022 Edition |url=https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |access-date=2023-03-07 |website=Budgit.org |publisher=BudgIT |publication-date=2022-10-13 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331012420/https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632<ref name="GlobalDataLab">{{Cite web|url=https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|title=Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab|website=hdi.globaldatalab.org|language=en|access-date=2018-09-13|archive-date=2018-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180923120638/https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|url-status=live}}</ref> cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya, a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] hqrjgupdwze8i0cc23qjsx291nd0a9f 43409 43408 2026-05-26T06:42:35Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43409 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref><ref name="C-GIDD GDP">{{cite web |date=2022-10-13 |editor-last=Okeowo |editor-first=Gabriel |editor2-last=Fatoba |editor2-first=Iyanuoluwa |title=State of States 2022 Edition |url=https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |access-date=2023-03-07 |website=Budgit.org |publisher=BudgIT |publication-date=2022-10-13 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331012420/https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632<ref name="GlobalDataLab">{{Cite web|url=https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|title=Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab|website=hdi.globaldatalab.org|language=en|access-date=2018-09-13|archive-date=2018-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180923120638/https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|url-status=live}}</ref> cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya,<ref>{{Cite web|title=oyo, nigeria language|url=https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo,-nigeria-language-503501|access-date=2021-03-07|website=thehumanasia.com|archive-date=2021-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210302065543/https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo%2C-nigeria-language-503501|url-status=live}}</ref> a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] t4zku16xco5temlj75t4czge8igt3tr 43410 43409 2026-05-26T06:45:00Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43410 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref><ref name="C-GIDD GDP">{{cite web |date=2022-10-13 |editor-last=Okeowo |editor-first=Gabriel |editor2-last=Fatoba |editor2-first=Iyanuoluwa |title=State of States 2022 Edition |url=https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |access-date=2023-03-07 |website=Budgit.org |publisher=BudgIT |publication-date=2022-10-13 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331012420/https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632<ref name="GlobalDataLab">{{Cite web|url=https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|title=Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab|website=hdi.globaldatalab.org|language=en|access-date=2018-09-13|archive-date=2018-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180923120638/https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|url-status=live}}</ref> cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya,<ref>{{Cite web|title=oyo, nigeria language|url=https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo,-nigeria-language-503501|access-date=2021-03-07|website=thehumanasia.com|archive-date=2021-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210302065543/https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo%2C-nigeria-language-503501|url-status=live}}</ref> a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup><ref>{{Cite book |last=Falola |first=Toyin |title=History of Nigeria. |publisher=Cambridge University Press |year=2008 |location=New York}}</ref><ref>{{Cite book |last=Samuel |first=Johnson |url=https://books.google.com/books?id=7XSiGw4_qlAC |title=The History of the Yorubas: From the Earliest Times to the Beginning of the British Protectorate |publisher=Cambridge University Press |year=1966|isbn=978-1-108-02099-2 }}</ref> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896. Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] liu8rub3arwzzpx3ugg313ndqizag6v 43411 43410 2026-05-26T06:47:24Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43411 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref><ref name="C-GIDD GDP">{{cite web |date=2022-10-13 |editor-last=Okeowo |editor-first=Gabriel |editor2-last=Fatoba |editor2-first=Iyanuoluwa |title=State of States 2022 Edition |url=https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |access-date=2023-03-07 |website=Budgit.org |publisher=BudgIT |publication-date=2022-10-13 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331012420/https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632<ref name="GlobalDataLab">{{Cite web|url=https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|title=Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab|website=hdi.globaldatalab.org|language=en|access-date=2018-09-13|archive-date=2018-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180923120638/https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|url-status=live}}</ref> cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya,<ref>{{Cite web|title=oyo, nigeria language|url=https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo,-nigeria-language-503501|access-date=2021-03-07|website=thehumanasia.com|archive-date=2021-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210302065543/https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo%2C-nigeria-language-503501|url-status=live}}</ref> a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup><ref>{{Cite book |last=Falola |first=Toyin |title=History of Nigeria. |publisher=Cambridge University Press |year=2008 |location=New York}}</ref><ref>{{Cite book |last=Samuel |first=Johnson |url=https://books.google.com/books?id=7XSiGw4_qlAC |title=The History of the Yorubas: From the Earliest Times to the Beginning of the British Protectorate |publisher=Cambridge University Press |year=1966|isbn=978-1-108-02099-2 }}</ref> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896.<ref>{{Cite journal |last=Peter |first=Morton-Williams |title=THE ỌYỌ YORUBA AND THE ATLANTIC TRADE, 1670-1830 |url=https://www.jstor.org/stable/41856687 |journal=Journal of the Historical Society of Nigeria |jstor=41856687 |via=JSTOR}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Akinjogbin|first=I. A.|date=1966|title=THE OYO EMPIRE IN THE 18TH CENTURY–A REASSESSMENT|url=https://www.jstor.org/stable/41856706|journal=Journal of the Historical Society of Nigeria|volume=3|issue=3|pages=449–460|jstor=41856706|issn=0018-2540}}</ref> Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 4q1v931rwt6usocr04dj0o9kz7wxfo9 43412 43411 2026-05-26T06:50:20Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43412 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Si̱tet Oyo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Si̱tet Oyo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Si̱tet Oyo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Si̱tet Oyo/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Si̱tet Oyo/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Si̱tet Oyo/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Si̱tet Oyo''' yet kyai ha mi̱ a̱tak a̱ghyui Naijeria. A̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung wu wa yet Ibadan, yet a̱tat ma̱ a̱chechet a̱ka̱yeang tung a̱byin na a̱ si̱ bu ngyet a̱feang ma̱ng a̱chechet a̱ka̱yeang tung mi̱ a̱byin a̱dwundwung A̱niet. Si̱set Oyo kau gak ma̱ng a̱tak a̱za si̱set Kwara, a̱wot ma̱ng jenshyung si̱set Osun , mbeang a̱tak a̱ghyui si̱set Ogun ma̱ng a̱gba̱dang a̱ka̱yeang tung Benin. Ma̱ng mak shi a̱kpa kpam 7,840,864 mi̱ 2016, Si̱set Oyo hwa ku yet a̱fwuon ma̱ng shi a̱kpa mi̱ a̱byin Naijeriya.<ref name="Altman183">The Encyclopedia of African-American Heritage by Susan Altman, Chapter O, page 183</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Si̱set Oyo |- | colspan="2" |Si̱set |- | colspan="2" | |- | colspan="2" |Swan a̱byin ji Nkut |- | colspan="2" |A̱lyoot ngan: Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang |- | colspan="2" |Ngwat si̱ Si̱set Oyo mi̱ Naijeriya |- | colspan="2" |mak nkak: 8°00′N 4°00′E |- !A̱byin |Naijeriya |- !Mam jhyuk |3 zwat sweang 1976 |- !A̱ka̱yeang tung |Ibadan |- ! colspan="2" |A̱gwomna̱ti |- !• chet a̱byin |A̱gwomna̱ti Si̱set Oyo |- !• Gwomna̱ a̱byin wu |Oluwaseyi Makinde (PDP) |- !• Byiak Gwomna ji |Bayo Lawal (PDP) |- !• Sa kau a̱di̱dam |Si̱set Oyo á̱dum a̱mali ba |- !• Sa fak a̱lyiat |C: Teslim Folarin (APC) N: Abdulfatai Buhari (APC) S: Mohammed Kola Balogun (APC) |- !• Sa yong a̱kwonu fak a̱lyiat |Li̱t |- ! colspan="2" |Kak a̱byin |- !• kpam |28,454 km<sup>2</sup> (10,986 sq mi) |- ! colspan="2" |shi a̱kpa (2006)<ref>[http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090826174830/http://www.oyostate.gov.ng/about-oyo/brief-overview |date=2009-08-26 }} State overview</ref> |- !• kpam |5,580,894<ref name="PHC Tables">{{Cite web|url=http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|title=2006 PHC Priority Tables – NATIONAL POPULATION COMMISSION|website=population.gov.ng|language=en-US|access-date=2017-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/|archive-date=2017-10-10|url-status=dead}}</ref> |- ! colspan="2" |GDP (PPP) |- !• A̱lyia |2021 |- !• kpam |$23.8 billion<ref>{{Cite web |title=Oyo State: Subdivision |url=https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |access-date=2024-02-07 |website=www.citypopulation.de |archive-date=2024-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207103940/https://www.citypopulation.de/en/nigeria/admin/NGA031__oyo/ |url-status=live }}</ref><ref name="C-GIDD GDP">{{cite web |date=2022-10-13 |editor-last=Okeowo |editor-first=Gabriel |editor2-last=Fatoba |editor2-first=Iyanuoluwa |title=State of States 2022 Edition |url=https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |access-date=2023-03-07 |website=Budgit.org |publisher=BudgIT |publication-date=2022-10-13 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331012420/https://yourbudgit.com/wp-content/uploads/2022/10/2022-State-of-states_Official.pdf |url-status=live }}</ref> |- !• kuzang a̱tyan |$2,560 |- !Jen jet a̱vwuo ji |UTC+01 (WAT) |- !postal code |200001 |- !ISO 3166 code |NG-OY |- !HDI (2018) |0.632<ref name="GlobalDataLab">{{Cite web|url=https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|title=Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab|website=hdi.globaldatalab.org|language=en|access-date=2018-09-13|archive-date=2018-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180923120638/https://hdi.globaldatalab.org/areadata/shdi/|url-status=live}}</ref> cha̱chaat · 10th of 37 |- !Watbwoia̱lyiat |www.oyostate.gov.ng |} Kpam a̱niet á̱ lyen ma̱ng swat a̱byin Si̱set Oyo wu yet A̱ghwangkpang bya,<ref>{{Cite web|title=oyo, nigeria language|url=https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo,-nigeria-language-503501|access-date=2021-03-07|website=thehumanasia.com|archive-date=2021-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210302065543/https://thehumanasia.com/caoimhin-translation-ioib/oyo%2C-nigeria-language-503501|url-status=live}}</ref> a̱wot nwap Á̱ghwangkpang bya si̱ kai a̱byin ka. A̱lyoot ngan "Si̱set chong ma̱ng swat nyinyang", Jen-swak Si̱set Oyo shya mbwak tyok a̱pyia mba ha ba̱ ku nyia tyok si̱sa jhyang ma̱ng chet ngwon a̱byin.<sup>[''citation needed'']</sup><ref>{{Cite book |last=Falola |first=Toyin |title=History of Nigeria. |publisher=Cambridge University Press |year=2008 |location=New York}}</ref><ref>{{Cite book |last=Samuel |first=Johnson |url=https://books.google.com/books?id=7XSiGw4_qlAC |title=The History of the Yorubas: From the Earliest Times to the Beginning of the British Protectorate |publisher=Cambridge University Press |year=1966|isbn=978-1-108-02099-2 }}</ref> A̱tyu bang tyok wu ku yet tyokchet Á̱ghwangkpang a a̱ ku nyia ntyok da a̱kavwuo neet <abbr>c.</abbr> 1300 si̱ tat 1896.<ref>{{Cite journal |last=Peter |first=Morton-Williams |title=THE ỌYỌ YORUBA AND THE ATLANTIC TRADE, 1670-1830 |url=https://www.jstor.org/stable/41856687 |journal=Journal of the Historical Society of Nigeria |jstor=41856687 |via=JSTOR}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Akinjogbin|first=I. A.|date=1966|title=THE OYO EMPIRE IN THE 18TH CENTURY–A REASSESSMENT|url=https://www.jstor.org/stable/41856706|journal=Journal of the Historical Society of Nigeria|volume=3|issue=3|pages=449–460|jstor=41856706|issn=0018-2540}}</ref> Nok 1830s, A̱gba̱ndang a̱ka̱yeang tung Oyo wu á̱ si̱ khyiak nggu nang nok ngwon a̱byin ha, á̱ si̱ ngyei nang "Oyo a̱fai" (''Ọ̀yọ́ Àtìbà'') á̱ si̱ khyiak a̱pyia nggu nang a̱tyu byi shi a̱gba̱ndang a̱khwukhwop nok a̱za, 'A̱khwukhwop Oyo' (''Ọ̀yọ́-Ilé''). Alaafin a̱ si̱ Oyo si̱ ya a̱son ma̱ng dyep song a̱yet á̱ ku kpaat a̱tyin ka ma̱ a̱gba̱ndang a̱ka̱yeang mun dungdung wu. Si̱set Oyo á̱ lyuut nyia a̱ ja wa byia Univa̱siti ntsa Naijeria wu, Univa̱siti Ibadan, Á̱ ku shyia mi̱ 1948. Nkyayak si̱set na bwat a̱ shi di̱ nkpam nia nang ba̱ khap, mbeang a̱ka̱yeang tung ndung a̱tak a̱ghyui Shaki nang á̱ tak nyia a̱si̱set burodi a̱ceang wa. A̱cyi a̱ninan, kwakwa, ma̱ng ta̱ba̱ wa yet a̱gba̱ndang a̱cuchuk khap si̱ nkyakyak si̱set Oyo.<ref>{{Cite web|title=Association of Local Governments of Nigeria|url=https://algon.ng/Oyo.php|access-date=2021-06-03|website=algon.ng|archive-date=2021-06-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20210603080245/https://algon.ng/Oyo.php|url-status=live}}</ref> ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] oi7o0vnodprgl54wlqor9pnazhjyw53 A̱fa̱taa 0 4266 43413 38347 2026-05-26T06:53:53Z Danjuma Anthony 411 /* */ N mbeang ya̱fang hwa 43413 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%) |- !Guinea |4,544,000 (33.4%) |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%) |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%) |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 1to39vxzpz5q1wsevwicnhv2wodin0m 43414 43413 2026-05-26T06:56:03Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43414 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%) |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%) |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%) |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 46rj3psjthep88l1rhm2v20c39zuq8b 43415 43414 2026-05-26T06:57:25Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43415 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%) |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%) |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] j86p7ku3c8swxs85gfbl8trgkyc2j80 43416 43415 2026-05-26T06:59:13Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43416 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%) |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] h8th2rttt70wu9x8e6d294psstev67c 43417 43416 2026-05-26T07:05:07Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43417 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%) |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 990h8lvxljprzqxmm1ofqwysrwlxxc8 43418 43417 2026-05-26T07:06:46Z Danjuma Anthony 411 /* */ N mbeang ya̱fang hwa 43418 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] mr2anx2h5vw0cy4z0xs3e977dhnqtps 43419 43418 2026-05-26T07:08:39Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43419 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] my7m5tomuuayh47tbdm8m0gm048wjin 43420 43419 2026-05-26T07:09:12Z Danjuma Anthony 411 /* A̱ya̱fang */ 43420 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] cbhiry0y79wcsxxmuybgvateg7ri3og 43421 43420 2026-05-26T07:09:59Z Danjuma Anthony 411 /* A̱ya̱fang */ 43421 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%) |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 8n0f9kwdbgta3txf0mfansf9j3k35se 43424 43421 2026-05-26T07:27:57Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43424 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%) |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 48aylb4jgv6k2sz8i09lq2sei6b1x3j 43425 43424 2026-05-26T07:31:51Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43425 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%) |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 5htt6hnzwsbyaggp02exqxtphq401ku 43426 43425 2026-05-26T07:34:17Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43426 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%) |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] fe4lq3qt1k698f0il97mrh507omwjh4 43427 43426 2026-05-26T07:37:22Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43427 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%) |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] gr6e9jmuy5ad7jztdkz9j2zu7mfyzb1 43428 43427 2026-05-26T07:39:29Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43428 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%) |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] m015oaugqp0i73fq7vrij7savt37t8h 43436 43428 2026-05-26T10:50:07Z Danjuma Anthony 411 43436 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%) |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] rppg0g7swds2aweatvqkjho3rmc68n1 43437 43436 2026-05-26T10:50:56Z Danjuma Anthony 411 43437 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%) |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] g3pjams4eeif5musczyf8dde8p4938p 43438 43437 2026-05-26T10:51:48Z Danjuma Anthony 411 43438 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !CAR |250,000 (15%) |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 4hesvgqh6tgj59gbyc58vzy7op746b9 43440 43438 2026-05-26T10:55:04Z Danjuma Anthony 411 43440 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%) |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 1e1lbcvw6ox5rka9yheqpgrb4vv8zts 43441 43440 2026-05-26T10:56:45Z Danjuma Anthony 411 43441 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%) |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 6r91gdf2jwhhlygfj0z3fcyyeagkib6 43443 43441 2026-05-26T11:04:55Z Danjuma Anthony 411 43443 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%) |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 6iodivdvjy37izlf1tinqicyvpczqq8 43444 43443 2026-05-26T11:05:31Z Danjuma Anthony 411 43444 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Ga̱na |4,240 (0.01%) |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] i1h4bhxec8gf33apsysrnat0m9uo9i8 43445 43444 2026-05-26T11:07:09Z Danjuma Anthony 411 43445 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Gana |4,240 (0.01%)<ref name="Ffm">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/ffm/|title=Maasina Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%) |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] chojmvo3q7kyf3qm15bs2oa2wt64xk8 43446 43445 2026-05-26T11:08:16Z Danjuma Anthony 411 43446 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Gana |4,240 (0.01%)<ref name="Ffm">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/ffm/|title=Maasina Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%)<ref name="frstrategie.org"/> |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] f42uqgqm9mqp8wr5q0gld8pa42qzq5x 43448 43446 2026-05-26T11:14:04Z Danjuma Anthony 411 43448 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Gana |4,240 (0.01%)<ref name="Ffm">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/ffm/|title=Maasina Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%)<ref name="frstrategie.org"/> |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat<ref>{{cite encyclopedia | url=https://www.britannica.com/topic/Fulani | title=Fulani &#124; People, Religion, & Nigeria &#124; Britannica | encyclopedia=Encyclopedia Britannica | date=25 August 2023 }}</ref> |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg, kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] o2pmvpdcmuvvy048rchs0grqiu6h62z 43449 43448 2026-05-26T11:15:57Z Danjuma Anthony 411 43449 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱. Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25 ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Gana |4,240 (0.01%)<ref name="Ffm">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/ffm/|title=Maasina Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%)<ref name="frstrategie.org"/> |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat<ref>{{cite encyclopedia | url=https://www.britannica.com/topic/Fulani | title=Fulani &#124; People, Religion, & Nigeria &#124; Britannica | encyclopedia=Encyclopedia Britannica | date=25 August 2023 }}</ref> |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg,<ref>Francis Rodd (1926) – Origins of Tuareg people; H.R. Palmer (1914) – M. Delafosse's Account of the Fulani, Taylor White (1921)</ref> kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] hqhrlhgho4pvdb1nauhghtaor45cqks 43450 43449 2026-05-26T11:20:08Z Danjuma Anthony 411 N mbeang ya̱fang hwa 43450 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱.<ref name="Juang2008p492"/> Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25<ref name=Crowe>{{cite book|author=Felicity Crowe|title=Modern Muslim Societies|url=https://books.google.com/books?id=n4Eye4ilLVkC&pg=PA262|year=2010|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-7927-7|page=262}}</ref><ref name="Danver2015p31">{{cite book|author=Steven L. Danver|title=Native Peoples of the World: An Encyclopedia of Groups, Cultures and Contemporary Issues|url=https://books.google.com/books?id=vf4TBwAAQBAJ&pg=PA31|year=2015|publisher=Routledge|isbn=978-1-317-46400-6|pages=31–32}}</ref> ma̱ng 40 kap swanta hu. {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Gana |4,240 (0.01%)<ref name="Ffm">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/ffm/|title=Maasina Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%)<ref name="frstrategie.org"/> |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat<ref>{{cite encyclopedia | url=https://www.britannica.com/topic/Fulani | title=Fulani &#124; People, Religion, & Nigeria &#124; Britannica | encyclopedia=Encyclopedia Britannica | date=25 August 2023 }}</ref> |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg,<ref>Francis Rodd (1926) – Origins of Tuareg people; H.R. Palmer (1914) – M. Delafosse's Account of the Fulani, Taylor White (1921)</ref> kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] mlimf4x4ugcqbzoahy2ah7cl33cxxy4 43452 43450 2026-05-26T11:21:31Z Danjuma Anthony 411 43452 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Afa̱taa/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Afa̱taa/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱fa̱taa/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱.<ref name="Juang2008p492"/> Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25<ref name=Crowe>{{cite book|author=Felicity Crowe|title=Modern Muslim Societies|url=https://books.google.com/books?id=n4Eye4ilLVkC&pg=PA262|year=2010|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-7927-7|page=262}}</ref><ref name="Danver2015p31">{{cite book|author=Steven L. Danver|title=Native Peoples of the World: An Encyclopedia of Groups, Cultures and Contemporary Issues|url=https://books.google.com/books?id=vf4TBwAAQBAJ&pg=PA31|year=2015|publisher=Routledge|isbn=978-1-317-46400-6|pages=31–32}}</ref> ma̱ng 40 kap swanta hu.<ref>{{Cite web|url=https://homepage.univie.ac.at/martina.gajdos/Fulbe.html|title=Fulbe|website=homepage.univie.ac.at|language=de|access-date=30 August 2020|archive-date=24 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211124020817/https://homepage.univie.ac.at/martina.gajdos/Fulbe.html}}</ref> {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Gana |4,240 (0.01%)<ref name="Ffm">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/ffm/|title=Maasina Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%)<ref name="frstrategie.org"/> |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat<ref>{{cite encyclopedia | url=https://www.britannica.com/topic/Fulani | title=Fulani &#124; People, Religion, & Nigeria &#124; Britannica | encyclopedia=Encyclopedia Britannica | date=25 August 2023 }}</ref> |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg,<ref>Francis Rodd (1926) – Origins of Tuareg people; H.R. Palmer (1914) – M. Delafosse's Account of the Fulani, Taylor White (1921)</ref> kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 2udwt6qu0y07heusb71x0ibz3xsv3uq A̱kwi ntswam 0 4286 43395 28411 2026-05-25T20:32:03Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43395 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱kwi ntswam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱kwi ntswam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱kwi ntswam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[A̱kwi ntswam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[A̱kwi ntswam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱kwi ntswam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} '''A̱kwi ntswam''' yet kyang ntswan ha á̱ jhya nnyian tya̱ra̱m nyám. '''A̱kwi ntswam''' ku '''A̱tya̱ra̱m''' byia̱ fa: {{Databox}} ==== Nwuak zanang ==== '''A̱kwi ntswam''' ka (nsi̱ fang ma̱ng ''nsi̱ á̱ si̱ ma̱ nfang'', ''Á̱kpa:'' '''A̱kakwi ntswam na''')nia, yet a̱tya̱ra̱m ndong ku nkyang tswam njyang á̱ jhya di̱ ya̱baat nkyang a̱ni. # ma̱ng jen jhyang nyám ku di̱ fwun mba tyia mi̱ kyang ku ya̱baat bang kap vam hwa. #: Bu nwuan: Kyang tya̱ra̱m #: ''N tya̱ra̱m '''A̱kakwi ntswam''' jhyang mi̱ nwuo nung wu da̱nian nmak ma̱ng chywi ji̱ tyei nung a̱pyia-saat ka a̱ni.'' # Kyang hwa nang á̱ bat ku fuu mi̱ mumwang da̱nian á̱ ka nta̱bat a̱yin; a̱tya̱ra̱m. bu nwuan ▼ #: ''kat a̱i A̱tyuba wa si̱ kwa ma̱ '''A̱kwi ntswam''' ka Bala tya̱ra̱m a̱ni.'' #: #: 3. A̱nyiip ma̱ng bwung ku shya kpa̱sai. #: #: ''Tat '''A̱kwi ntswam ka''', kalak A̱yin a̱ du nkwa a̱ but tak.'' #: [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] es1j1bjjf4y41lek455a20lh50ifeud Sa̱tyim (kyangcet) 0 4304 43396 30112 2026-05-25T20:33:40Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43396 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni, ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai. Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] gs5dvxg0y5awluiw2sqam4ad7a2ij40 43397 43396 2026-05-25T20:35:59Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43397 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai. Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] cs1hlnx5qzdjhgjr27edpiucb14ffvw 43398 43397 2026-05-25T20:37:46Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43398 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref><ref name=Ferreira2019>{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A. |last4=Ivie |first4=Michael A. |title=Molecular data support the placement of the enigmatic ''Cheguevaria'' as a subfamily of Lampyridae (Insecta: Coleoptera) |journal=[[Zoological Journal of the Linnean Society]] |volume=187 |issue=4 |pages=1253–1258 |publisher=[[Oxford University Press]] |year=2019 |doi=10.1093/zoolinnean/zlz073 |doi-access=free }}</ref> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai. Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] 19g5jydjnt7ul1hszm92jbd4svzm85q 43399 43398 2026-05-25T20:39:30Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43399 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref>Cirrus Digit [http://www.cirrusimage.com/beetle_firefly_Photuris_lucicrescens.htm Firefly ''Photuris lucicrescens'']</ref><ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref><ref name=Ferreira2019>{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A. |last4=Ivie |first4=Michael A. |title=Molecular data support the placement of the enigmatic ''Cheguevaria'' as a subfamily of Lampyridae (Insecta: Coleoptera) |journal=[[Zoological Journal of the Linnean Society]] |volume=187 |issue=4 |pages=1253–1258 |publisher=[[Oxford University Press]] |year=2019 |doi=10.1093/zoolinnean/zlz073 |doi-access=free }}</ref> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai. Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] dvjpm7i657s5643ui78az9hrpx2yfaf 43400 43399 2026-05-25T20:41:05Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43400 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref>Cirrus Digit [http://www.cirrusimage.com/beetle_firefly_Photuris_lucicrescens.htm Firefly ''Photuris lucicrescens'']</ref><ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref><ref name=Ferreira2019>{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A. |last4=Ivie |first4=Michael A. |title=Molecular data support the placement of the enigmatic ''Cheguevaria'' as a subfamily of Lampyridae (Insecta: Coleoptera) |journal=[[Zoological Journal of the Linnean Society]] |volume=187 |issue=4 |pages=1253–1258 |publisher=[[Oxford University Press]] |year=2019 |doi=10.1093/zoolinnean/zlz073 |doi-access=free }}</ref><ref name="FerreiraEtAl">{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A |editor-last=Marvaldi |editor-first=Adriana |title=Multilocus Phylogeny Support the Nonbioluminescent Firefly Chespirito as a New Subfamily in the Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] |volume=4 |issue=6 |date=1 November 2020 |article-number=2 |doi=10.1093/isd/ixaa014 }}</ref><br/> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai. Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] a0hi1a7fnpq8efadkyksf2vydsty3e6 43401 43400 2026-05-25T20:42:23Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43401 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref>Cirrus Digit [http://www.cirrusimage.com/beetle_firefly_Photuris_lucicrescens.htm Firefly ''Photuris lucicrescens'']</ref><ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref><ref name=Ferreira2019>{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A. |last4=Ivie |first4=Michael A. |title=Molecular data support the placement of the enigmatic ''Cheguevaria'' as a subfamily of Lampyridae (Insecta: Coleoptera) |journal=[[Zoological Journal of the Linnean Society]] |volume=187 |issue=4 |pages=1253–1258 |publisher=[[Oxford University Press]] |year=2019 |doi=10.1093/zoolinnean/zlz073 |doi-access=free }}</ref><ref name="FerreiraEtAl">{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A |editor-last=Marvaldi |editor-first=Adriana |title=Multilocus Phylogeny Support the Nonbioluminescent Firefly Chespirito as a New Subfamily in the Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] |volume=4 |issue=6 |date=1 November 2020 |article-number=2 |doi=10.1093/isd/ixaa014 }}</ref><ref name="COL-BRN">{{Cite web |title=Catalogue of Life: taxon Lampyridae |url=https://www.catalogueoflife.org/data/taxon/BRN |website=Catalogue of Life |language=en |access-date=2025-09-05}}</ref> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai. Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] 41f9t2eussni9nb2qob6yn2ttfr5x4o 43402 43401 2026-05-25T20:43:56Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43402 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref>Cirrus Digit [http://www.cirrusimage.com/beetle_firefly_Photuris_lucicrescens.htm Firefly ''Photuris lucicrescens'']</ref><ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref><ref name=Ferreira2019>{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A. |last4=Ivie |first4=Michael A. |title=Molecular data support the placement of the enigmatic ''Cheguevaria'' as a subfamily of Lampyridae (Insecta: Coleoptera) |journal=[[Zoological Journal of the Linnean Society]] |volume=187 |issue=4 |pages=1253–1258 |publisher=[[Oxford University Press]] |year=2019 |doi=10.1093/zoolinnean/zlz073 |doi-access=free }}</ref><ref name="FerreiraEtAl">{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A |editor-last=Marvaldi |editor-first=Adriana |title=Multilocus Phylogeny Support the Nonbioluminescent Firefly Chespirito as a New Subfamily in the Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] |volume=4 |issue=6 |date=1 November 2020 |article-number=2 |doi=10.1093/isd/ixaa014 }}</ref><ref name="COL-BRN">{{Cite web |title=Catalogue of Life: taxon Lampyridae |url=https://www.catalogueoflife.org/data/taxon/BRN |website=Catalogue of Life |language=en |access-date=2025-09-05}}</ref> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai.<ref>[https://bugguide.net/node/view/85#names BugGuide: common names]</ref> Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] 58edy8my5h519fh38ndnznh66jcfu0d 43403 43402 2026-05-25T20:44:51Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43403 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref>Cirrus Digit [http://www.cirrusimage.com/beetle_firefly_Photuris_lucicrescens.htm Firefly ''Photuris lucicrescens'']</ref><ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref><ref name=Ferreira2019>{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A. |last4=Ivie |first4=Michael A. |title=Molecular data support the placement of the enigmatic ''Cheguevaria'' as a subfamily of Lampyridae (Insecta: Coleoptera) |journal=[[Zoological Journal of the Linnean Society]] |volume=187 |issue=4 |pages=1253–1258 |publisher=[[Oxford University Press]] |year=2019 |doi=10.1093/zoolinnean/zlz073 |doi-access=free }}</ref><ref name="FerreiraEtAl">{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A |editor-last=Marvaldi |editor-first=Adriana |title=Multilocus Phylogeny Support the Nonbioluminescent Firefly Chespirito as a New Subfamily in the Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] |volume=4 |issue=6 |date=1 November 2020 |article-number=2 |doi=10.1093/isd/ixaa014 }}</ref><ref name="COL-BRN">{{Cite web |title=Catalogue of Life: taxon Lampyridae |url=https://www.catalogueoflife.org/data/taxon/BRN |website=Catalogue of Life |language=en |access-date=2025-09-05}}</ref> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai.<ref>[https://bugguide.net/node/view/85#names BugGuide: common names]</ref> Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. ==A̱ya̱fang== {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] hopdk9syvxcytd6cet4q20s91r5d8l5 43404 43403 2026-05-25T20:45:26Z Danjuma Anthony 411 /* A̱ya̱fang */ 43404 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sa̱tyim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sa̱tyim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sa̱tyim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Sa̱tyim/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Sa̱tyim/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Sa̱tyim/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Lampyris Noctiluca (firefly) mating.gif|thumb|''[[Lampyris noctiluca]]'']] '''Sa̱tyim''' yet tangka̱i kyangcet hwa ku li nang a̱mumu a̱ni ku byia̱ kyang ku lan zwá 2,000 nang á̱ ku wa̱i a̱ni,<ref>Cirrus Digit [http://www.cirrusimage.com/beetle_firefly_Photuris_lucicrescens.htm Firefly ''Photuris lucicrescens'']</ref><ref name=Martin2019>{{cite journal |last1=Martin |first1=Gavin J. |last2=Stanger-Hall |first2=Kathrin F. |last3=Branham | first3=Marc A. |last4=Da Silveira |first4=Luiz F. L. |last5=Lower |first5=Sarah E. |last6=Hall |first6=David W. |last7=Li |first7=Xue-Yan |last8=Lemmon |first8=Alan R. |last9=Moriarty Lemmon |first9=Emily |last10=Bybee |first10=Seth M. |display-authors=3 |editor-last=Jordal |editor-first=Bjarte |title=Higher-Level Phylogeny and Reclassification of Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] ) |volume=3 |issue=6 |date=1 November 2019 |article-number=11 |doi=10.1093/isd/ixz024 }}</ref><ref name=Ferreira2019>{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A. |last4=Ivie |first4=Michael A. |title=Molecular data support the placement of the enigmatic ''Cheguevaria'' as a subfamily of Lampyridae (Insecta: Coleoptera) |journal=[[Zoological Journal of the Linnean Society]] |volume=187 |issue=4 |pages=1253–1258 |publisher=[[Oxford University Press]] |year=2019 |doi=10.1093/zoolinnean/zlz073 |doi-access=free }}</ref><ref name="FerreiraEtAl">{{cite journal |last1=Ferreira |first1=Vinicius S. |last2=Keller |first2=Oliver |last3=Branham |first3=Marc A |editor-last=Marvaldi |editor-first=Adriana |title=Multilocus Phylogeny Support the Nonbioluminescent Firefly Chespirito as a New Subfamily in the Lampyridae (Coleoptera: Elateroidea) |journal=[[Insect Systematics and Diversity]] |publisher=[[Oxford University Press]] |volume=4 |issue=6 |date=1 November 2020 |article-number=2 |doi=10.1093/isd/ixaa014 }}</ref><ref name="COL-BRN">{{Cite web |title=Catalogue of Life: taxon Lampyridae |url=https://www.catalogueoflife.org/data/taxon/BRN |website=Catalogue of Life |language=en |access-date=2025-09-05}}</ref> ma̱ a̱di̱di̱t ghwut ma̱ng sai.<ref>[https://bugguide.net/node/view/85#names BugGuide: common names]</ref> Ji̱ yet a̱mumu a̱ byia̱ a̱lilyiit vam wa a̱ni nang á̱ bu ngyei '''a̱kyemut''' a̱ni mat ghwut ndong mba hu kpa̱sai, mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t a̱tyetuk, mi̱ di̱ lu. Á̱ ku nyia̱ a̱di̱dam nyia̱ ghwut ndong sa̱tyim ku tsa nang a̱tsak a̱lama gba wa a̱ tak nyia̱ a̱ma̱njhyit wu yet a̱shi̱shi̱k nkyang wa; a̱wot a̱yaagwaklyensayen ba si̱ nyia̱ á̱ ku mun si̱ huni di̱n jen bwan a̱mat ja nang a̱lama cat wam wa ma̱ a̱ca̱cet ba. A̱wot ma̱ nang jen ji sweap swusweap a̱ni, shá̱p sa̱tyim ji si̱ jenut ''Photuris'' si̱ ta̱bat maat ki maat mya̱ra̱m tangka̱i sa̱tyim ji nang á̱ ngyei ''Photinus'' di̱n Shong, mat ji̱ sak a̱yaagbaak sa̱tyim ba a̱kwi-ntswam. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] [[Sa:Nyám]] 1ekag92wi8cq5n3blqyanycr0pe3dm6 Muwamet 0 5258 43381 31200 2026-05-25T19:33:14Z Danjuma Anthony 411 43381 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Muwamet/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Muwamet/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Muwamet/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Muwamet/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Muwamet/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Muwamet/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Muwamet''' ([[A̱rabi̱k]] : مُحَمَّد, [[A̱ri̱meniya]]<small>:</small> ''Muḥammad''; [[Shong (a̱lyem)]]: /moʊˈhɑːməd/; A̱rabi̱k: [mʊˈħæm.mæd]; <abbr>c.</abbr> 570 – 8 [[Zwat A̱taa]] 632 CE) ku yet [[Khwikpaa̱pyia̱]] A̱rap, swatbyia̱, ma̱ng kwak-a̱son si̱yasa ma̱ng a̱ ku ntei [[a̱musulumi̱]]. Si̱sak myiam nkpat, ku yet a̱tam a̱kwonu A̱gwaza nang [[A̱gwaza]] nyia̱ nggu a̱ma̱bwoi da̱nian gu ka nyia̱ tyiat ma̱ng nwak cucuk da tyiat tyai-a̱zanson si̱ [[A̱damu]], [[Ibrahim]], [[Musa]], [[Yesu]], ma̱ng [[A̱yaatam a̱kwonu A̱gwaza]] a̱ghyang. Á̱ shyim nggu nang nggu wa ngyet A̱tam A̱yaatam a̱kwonu A̱gwaza ntsa mami [[Khwikpaa̱pyia̱]], dudung ma̱ng [[Kuran]] ma̱ng tyiat ma̱ng nyian nggu hu nang ba nkpaat a̱tyin a̱cucuk si̱ [[Khwikpaa̱pyia̱]]. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Muwamet |- | colspan="2" |مُحَمَّد |- | colspan="2" |"Muwamet, a̱tam [[A̱gwaza]]" A̱lyuut á̱nunwai nsi̱ A̱li khwi a̱tam na mi̱ [[Medi̱na]] |- ! colspan="2" |Kyang nyiat |- !Byin |<abbr>c.</abbr> 570 CE (53 BH) Mecca, Hejaz, [[A̱ri̱bi̱ya]] |- !khwui |8 [[Zwat A̱taa]] 632 CE (11 AH; ndyia̱ 61–62) Medina, Hejaz, A̱ri̱bi̱ya |- !A̱vwufwung |Green Dome ma̱ng Tutu kpaa̱pyia̱ A̱tam, Medi̱na, A̱ri̱bi̱ya 24°28′03″N 39°36′41″E |- !A̱byii̱k |''Li Á̱nyiuk Muwamet ba'' |- !Mman |''Li mman Muwamet na'' |- ![[A̱nietmbyin]] | * Abdullah ibn Abd al-Muttalib ([[A̱tyia̱]]) * A̱mi̱na bint Wahb ([[A̱yang]]) |- !Á̱ lyem nang |A̱tyokpaat [[Khwikpaa̱pyia̱]] |- !Lilyoot ghyang | * Rasul Allah (' A̱tam si̱ [[A̱gwaza]]') * ''Li lilyoot ma̱ng lilyoot si̱ Muwamet'' |- !Á̱na̱nyiuk | * Ahl al-Bayt ('A̱tyia̱ mali wu') * ''li a̱kwon Mali Muwamet'' |- | colspan="2" |'''A̱lyoot A̱ri̱bi̱k''' |- !Kyang nyiat <small>(''Ism'')</small> |Muḥammad مُحَمَّد |- !A̱kpa̱nda̱ng za <small>(''Nasab'')</small> |Ibn ʿAbd Allāh ibn ʿAbd al-Muṭṭalib ibn Hāshim ibn ʿAbd Manāf ibn Quṣayy ibn Kilāb ٱبْن عَبْد ٱللَّٰه بْن عَبْد ٱلْمُطَّلِب بْن هَاشِم بْن عَبْد مَنَاف بْن قُصَيّ بْن كِلَاب |- !Teknonymic <small>(''Kunya'')</small> |Abū al-Qāsim أَبُو ٱلْقَاسِم |- !Epithet <small>(''Laqab'')</small> |Khātam al-Nabiyyīn ('Seal of the Prophets') خَاتَم ٱلنَّبِيِّين |} Á̱ ku byin Muwamet tyan mi̱ CE 570 mi̱ Ma̱ka. A̱ ku yet a̱fai A̱bdullah ibn Abd al-Muttalib ma̱ng A̱mi̱na bint Wahb. A̱tyia̱ nggu wu, Abdullah, a̱fai Quraysh A̱gwamnwap Abd al-Muttalib ibn Hashim, ku khwu di ba̱nzwat a̱wot á̱ byin Muwamet. A̱yang nggu wu A̱mi̱na ku khwu nang gu si̱ ngyet [[Zwat A̱taa|Zwat Á̱taa]], a̱ ghwon Muwamet nang [[A̱kuna̱k]]. A̱ ku shi ma̱ng cok mbwak [[A̱tyia̱-a̱khwop]] nggu kya, Abd al-Muttalib, ma̱ng a̱tyia̱feang gu, Abu Talib. A̱ka̱lyia̱ na chobai, di̱njen-di̱njen a̱ ni̱ ghyuai a̱pyia̱ gu mami [[kuu]] ghyang á̱ yei Hi̱ra da̱nian nyan [[Naai A̱gwaza]] gba̱mgba̱m. Nang gu ku ngyet A̱lyia̱ 40, shyimtat a̱lyia̱ si̱ 610 CE, Muwamet si̱ nwuak nkhyang nyia̱ [[Jibi̱ra̱lu]] bai da a̱vwuo gu di̱n njen nang gu nshyia̱ ma̱ng [[Kuu]] hu a̱ni a̱wot a̱ si̱ shyia̱ a̱ma̱bwoi ntsa da̱vwou [[A̱gwaza]]. Mi̱ 613, Muwamet si̱ nwo tyiet tyai-a̱zanson hu ni kpasai, a̱ shei nyia̱ "[[A̱gwaza]] yet a̱nyiung", su a̱hwa si̱ swak "tyiswatnyinyang" (''islām'') da [[A̱gwaza]] (''Allah'') wa yet a̱cucuk nvak nswuan (''dīn''), ma̱ng su a̱hwa a̱ ku yet A̱tam akwonu A̱gwaza ma̱ng a̱tyofwointam si̱ [[A̱gwaza]], tai A̱tam a̱kwonu A̱gwaza a̱ghyang mi̱ [[Khwikpaa̱pyia̱]]. A̱nietkhwi Muwamet ba di̱n ntsa ku shi a̱kpa bah, ma̱ng ba ku fa̱k-a̱bung neet di̱ a̱ka̱cyiat ma̱ka si̱ a̱khwukhwop a̱ka̱lyia̱ 13. Ba̱ ka shwot ya a̱son ma̱ng fwat, a̱ si̱ tam a̱ghyang ma̱ a̱nietkhwi nggu ba nat [[A̱bisi̱ni̱ya]] mi̱ 615, á̱ si̱n shya gu ma̱ng a̱nietkhwi si̱ sang neet ma̱ka si̱nat Medi̱na (di̱n jen a̱ ja á̱ lyen mba nang Yathrib) jenjhyang mi̱ 622. A̱ tung ka ni, a̱ Hijrah ba, tyi nyan da ntsa a̱ si̱ ka̱landa̱ [[Khwikpaa̱pyia̱]], á̱ bu lyen nhu meang nang [[Ka̱la̱nda Juliyot|Ka̱la̱nda]] Hijri. Mi̱ Medi̱na, Muwamet munpyi̱pyia̱ nnwap tafa cam si̱ Medi̱na. Mi̱ [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 629, li̱lyim ndyia̱ a̱nanaai á̱ shya di̱ kwan [[jhya]] ma̱ng nnwap Maka, Muwamet si̱ tung a̱nietzwang si̱ 10,000 [[A̱kpat]] si̱ bwak a̱wot ba̱ si̱ tat ma a̱keang si̱ Maka ka. Zwang ji ku naat di̱ mi̱n sang a̱gwolung, a̱wot Muwamet san a̱keang ka ma̱ng waam a̱sok ma̱da̱dai. Mi̱ 632, zwát ma̱da̱dai nang á̱ si̱ mbwok neet tutu byiat saak, a̱ si̱ kwa zwan a̱wot a̱ si̱ [[khwu]]. Ma̱ng jen a̱khwu nggu ji, a̱lyiak bibyin A̱ri̱bi̱ya a̱ghyang si bwak nang [[Khwikpaa̱pyia̱]]. Tyai-azanson (''ayat'') nyia̱ Muwamet shyiat nkhyang hat si̱ tat a̱khwu zwunzwuo Kuran, a̱su nang A̱kpa kyiak di̱ yong a̱lyiat " A̱lyiat [[A̱gwaza]]" zang hu hwa nang [[Khwikpaa̱pyia̱]] si̱ ntyifwuo. Zan ma̱ng Kuran ji, tyiet ma̱ng ntam Muwamet (''sunnah''), shya mi̱ nkhyang nang á̱ seang (hadith) ma̱ng mi̱ nkhyang a̱chet nggu (''sīrah''), á̱ bu bang na nang a̱kwonu a̱tyin cam [[Khwikpaa̱pyia̱]]. == A̱tyin Tyai Nkhyang A̱chet == === kuran === Kwambwat [[Kuran]] hu wa yet a̱ka̱wa̱tyia swanga̱lyiat [[Khwikpaa̱pyia̱|Nkhwikpaa̱pyia̱]]. [[A̱kpat]] nwuak a̱cucuk nang ku yong a̱kwonu swangà̱lyiat [[A̱gwaza]] ja a̱sai-a̱tam [[Ji̱bi̱ralu]] ku nbai da vwuo Muwamet a̱ni. Á̱ jhyuk Kuran ji ntswa jhyung "A̱tam [[A̱gwaza]]" a̱tyu nang á̱ nfa nyia̱ nggu yet Muwamwet mi̱ la̱mba zhwuzhwuo ji. Swangá̱lyiat Kuran na meang si̱ tyan si̱sa a̱nietkhwi ji mi̱ Yathrib lilyim nang a̱kuraisi̱wa ba ku nfin mba a̱ni, a̱wot a̱nia a̱ lai hyia ta̱ngkai myim ma̱ng [[A̱khwot Á̱kwop Naijeriya|A̱khwot Á̱kwop]] a̱ ya-[[a̱nywuan]] nang [[A̱kpat]] shya a̱ni ma̱ [[Ba̱dare]] mentions military encounters such as the Muslim victory at Badr == A̱ri̱bi̱ya á̱ si̱ Shya Khwikpaa̱pyia̱ == == Shichet == == A̱li == == Gado == == Bunwuan == == Nkyang ma̱mi == foidnz891vafdihv19edjztodqloeul Musa Di̱dam 0 5295 43371 35192 2026-05-25T19:18:01Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43371 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."'' {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]]. Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga. == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni. Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya. == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. aj320004a4t6jxprmf4cuoqi6y2axeb 43372 43371 2026-05-25T19:20:35Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43372 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]]. Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga. == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni. Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya. == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. 06lh6i9cnyih4vl98zwi3viuyqxyl2p 43373 43372 2026-05-25T19:21:34Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43373 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]]. Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga. == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni. Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya. == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. c91vfiyye41t5xw3sgl11y4f3oyjutj 43374 43373 2026-05-25T19:22:21Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43374 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]]. Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga. == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni. Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya. == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. dervnps0mn6j8x42n9kik6wab21cnhy 43375 43374 2026-05-25T19:25:00Z Danjuma Anthony 411 /* A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ */ 43375 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]].<ref name=Bio>{{Cite book |title=Biography section of Burial programme |publisher=Family}}</ref> Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga. == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni. Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya. == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. hkkadtu5dcivszr359i1xqxm2d6icic 43376 43375 2026-05-25T19:26:09Z Danjuma Anthony 411 /* A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ */ 43376 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]].<ref name=Bio>{{Cite book |title=Biography section of Burial programme |publisher=Family}}</ref> Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga..<ref name=Bio /> == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni. Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya. == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. 0vtnqhr88vic0017ymvunquj5oj0179 43377 43376 2026-05-25T19:27:29Z Danjuma Anthony 411 /* Tam */ 43377 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]].<ref name=Bio>{{Cite book |title=Biography section of Burial programme |publisher=Family}}</ref> Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga..<ref name=Bio /> == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni.<ref name=Bio /> Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya. == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. r86j8qasxbbxac1s8jv9c26ofjq53pf 43378 43377 2026-05-25T19:28:19Z Danjuma Anthony 411 /* Tam */ 43378 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]].<ref name=Bio>{{Cite book |title=Biography section of Burial programme |publisher=Family}}</ref> Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga..<ref name=Bio /> == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni.<ref name=Bio /> Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya.<ref name=Bio /> == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. e7o6dtz898viwixkrpwk7yxmvqc8lg1 43379 43378 2026-05-25T19:29:05Z Danjuma Anthony 411 /* A̱son A̱li */ 43379 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]].<ref name=Bio>{{Cite book |title=Biography section of Burial programme |publisher=Family}}</ref> Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga..<ref name=Bio /> == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni.<ref name=Bio /> Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya.<ref name=Bio /> == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. ==A̱ya̱fang== lahxwbqgztlb7nve3t0r8vnrtqg5f7c 43380 43379 2026-05-25T19:30:39Z Danjuma Anthony 411 /* A̱ya̱fang */ 43380 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]].<ref name=Bio>{{Cite book |title=Biography section of Burial programme |publisher=Family}}</ref> Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga..<ref name=Bio /> == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni.<ref name=Bio /> Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya.<ref name=Bio /> == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. ==A̱ya̱fang== {{Reflist}} 0q7bmss3hq87fj7z8phm4l3co74xfcx 43405 43380 2026-05-26T01:47:08Z InternetArchiveBot 45 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 43405 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Musa Di̱dam/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Musa Di̱dam/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Musa Di̱dam/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Musa Di̱dam/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Musa Di̱dam/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Musa Di̱dam/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Musa Di̱dam''' ([[Zwat Nyaai]] 14, 1933 - [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 6, 2018) wa ku yet a̱tyoshyityok Sot-a̱kpa [[A̱byin A̱wusi̱ka̱ra (a̱gba̱ndang fam-a̱byin)|A̱byintyok]] [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]] (Kafanchan Kewaye) Sot-a̱kpa, a̱wot mi̱ A̱lityok Jama'a ma̱ng lilyim [[A̱gwam]] si̱ a̱niet byia̱ a̱byin a̱ si̱ ntsa a̱ si̱ [[Fantswam (a̱byin)]](Kafanchan) A̱byintyok, si̱set taada [[Naijeriya]] ka shyia̱ a̱tak-a̱ghyui si̱set [[Ka̱duna]], [[Naijeriya]]. Á̱ bu lyen nggu ma̱ng a̱tsan-yei "''Mallam Musa Didam,"'' ''"Mr. Musa Didam"'' ma̱ng "''Agwam Fantswam I."''<ref>{{Cite web |url=https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |title=Composition of the State's Council of Chiefs, Kaduna State Government |access-date=11 August 2020 |archive-date=15 January 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210115175652/https://localgov.kdsg.gov.ng/?page_id=31 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url= https://royaltymagazine.com.ng/list-of-emirs-and-chiefs-in-kaduna-state-under-the-chairmanship-of-emir-of-zazzau/ |title=LIST OF EMIRS AND CHIEFS IN KADUNA STATE UNDER THE CHAIRMANSHIP IF EMIR IF ZAZZAU |date=25 June 2019 |website=Royalty Magazine |access-date=11 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |last=Ibrahim |first=Longtong |title=SOUTHERN KADUNA TRADITIONAL RULERS SUPPORT CHILD BIRTH SPACING |date=1 June 2016 |website=Africa Prime News |access-date=11 August 2020 |archive-date=28 January 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230128195452/https://africaprimenews.com/2016/06/01/health/southern-kaduna-traditional-leaders-support-child-birth-spacing/ |url-status=dead }}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Musa Di̠dam |- | colspan="2" |''A̱gwam Fantswam I'' |- ! colspan="2" |[[A̱gwam]] [[Fantswam (a̱balyem)|A̱fantswam]] (Kafanchan) A̱lityok ) Chiefdom |- !Mi̱ Ofi̱t |[[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 – [[Zwat Swak ma̱ng Sweang]] 6, 2018 |- !A̱ci̱t |A̠gwam (Dr.) [[Josiah Kantyok|Josi̱ya Kantyok]], ''A̠gwam Fantswam II'' |- ! colspan="2" |A̱gwam Haki̱mi si̱ [[Fantswam (a̱byin)]] |- !Bangtyok |1991 – [[Zwat Jhyiung]] 25, 2001 |- ! colspan="2" | |- !Byin |14 [[Zwat Nyaai]] 1933 Chen, Zikpak, Fantswam (Kafanchan), A̱tak Fam-a̱byin, British [[Naijeriya]] |- !A̱khwu |6 [[Zwat Swak ma̱ng Jhyiung]] 2018 (a̱lyia̱ 85) Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- !Nyiat [[Kwom]] |Zikpak, Fantswam, [[Si̱tet Ka̱duna]], [[Naijeriya]] |- ![[Nyeang]] |Akamai Didam (née Atyong) (<abbr>m.</abbr> 1954; a̱khwu 2020) |- !Jat |Hauwa Lydia Victor Angela Simon Usman Serah Gin Tuman Jang |- | colspan="2" | {| class="wikitable" ! colspan="2" |Liyyoot |- | colspan="2" |[[Shong (a̱lyem)]]: Musa Didam [[Fantswam (a̱balyem)|Fantswam (a̱balyem]] [[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]): Musa Di̱dam |} |- ![[A̱li (nok)]] |Zi̱kpak |- ![[A̱tyia̱]] |Didam Dadyi |- ![[A̱yang]] |Ndwan Kuhyeb |- ![[Khwi]] |Evangelical [[Khwikristi]] |- !Tam |Mathematician, [[Fang-a̱pyia̱]] |} {| class="wikitable" ! colspan="2" |Gan si̱ '''A̱gwam A̱fantswam I''' |- !Gan a̱lyiat |Shi chet A̱gwam |- !Lyiat di ngan |Shi chet ang A̱gwam |- !Di a̱lyem ɲtyap gan |[[Tyap (a̱lyem)|Tyap]]: ''A̱gwam'' (King) |} == A̱son shyicet ma̱ng tat-a̱pyia̱ == HRH [[A̱gwam]] Musa Di̱dam á̱ ku byin nggu mi̱ Chen (H. Kurmi), [[Zikpak]], [[Fantswam (a̱byin)|Fantswam]](Kafanchan), ma̱mi a̱ gbi̱ri̱ng Fam-a̱byin [[A̱za (fam)]], [[British]] [[Naijeriya]] (ma̱nini ''[[Fantswam (a̱byin)|A̱fantswam]]'' (Kafanchan), [[A̱tak Ka̱duna|A̱tak Si̱set Ka̱duna]], [[Naijeriya]], ma 14 [[Zwat Nyaai]] 1933. A̱tyia̱ nggu wu, Didam Dadyi ku yet a̱tyokhap ma̱ng A̱yang nggu wu, Ndwan Kuhyeb [[A̱byii̱k]] [[A̱li (nok)|A̱li]].<ref name=Bio>{{Cite book |title=Biography section of Burial programme |publisher=Family}}</ref> Nggwonseam Di̱dam fi̱n [[Tat-a̱pyia̱]] a̱di̱da̱i fang ma̱ng jen Sudan Interior Mission (SIM), mi̱ Fantswam (Kafanchan) a̱ja wa gu si̱ nswak nat Sudan Interior Mission (SIM), [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro), gu ka gaan fang tat-a̱pyia̱ a̱di̱da̱i fang nggu wu (a̱di̱da̱i fang). Ma̱nang gu ba nshya chet a̱ghwughwuut nang [[A̱tyia̱]] nwuak gu a̱ni, ma̱nang gu ntyak fang tat-a̱pyia ntsa nggu wu a̱ si̱ swak nat kwolet [[Ka̱tsi̱na]] da̱nian gu ka nyia̱ kwad a̱ka̱tat ma̱ng a̱si̱ a̱ka̱feang tsatsak 1958-1964. Ma̱mi a̱niet ba̱ shya kpankpaan ma̱ng a̱ngu nyianyan bya ba̱ mi̱n shya kwolet wu ndung a̱ni bya yet Mr. Micah Kalat, Col. Iliya (a̱tyokhwu) ma̱ng Mallam Abubakar Sanga..<ref name=Bio /> == Tam == Di̱dam kyiak tam mi̱ tat-a̱pyia̱ da yet a̱tyotyiet, a̱ vwuot a̱ ka tat yet a̱pyia̱khyi a̱li a̱di̱dai fang, Ancha sai lilyim, A̱di̱da̱i fang, Watyap (Kaura) tyan nang gu nghwot nkhyang a̱ni.<ref name=Bio /> Ma̱nang chat mi̱ fang tat-a̱yia̱ a̱ni, a̱ si̱ ya a̱son ma̱ng shyiat nkwa hyai tat-a̱pyia̱ si̱ A̱byin mi̱ kwolet a̱wot tat-a̱pyia̱ meang si̱ shya ma̱mi a̱yaagwak-á̱gwak lyen kyang mman kwolet si̱ a̱ tyiet KA̱KAP A̱NIETYIET KWOLET (Alll Teachers College (ATC), Kafanchan. A̱wot a̱ sii̱ du cyiat nat A̱hmadu Bello Uni̱vasi̱ti̱ (ABU), Zaria tyan nang gu nshya B.Ed. mi Mathematics. Da yong yet a̱tyotsot a̱lau ntak, a̱ si̱ bai yet a̱kwak-a̱son a̱lau ntak ma̱ng a̱lau shan ma̱ da tyaat a̱ kya.<ref name=Bio /> == A̱son A̱li == Di̱dam [[Nyeang]] nggwon-a̱nab A̱kamai A̱tyong a̱tyu nang myim ma̱ng [[Gwoot (a̱keang)|Gwoot]] (Kagoro) mi̱ 1954. A̱byii̱k ma̱ng A̱tyok wu ni ku byia̱ [[Mman]][[swak]] lilyoot: Hauwa, Lydia, Victor, Angela, Simon, Usman, Serah, Gin, Tuman and Jang. Da yet A̱tyia̱ ca̱t ma̱ng cok, a̱ si̱ nyap fwuo mman nggu na si̱ shya a̱cucuk tat-a̱pyia̱. Ku si̱ tat jen nyiat nggu ji, [[A̱gwaza]] nyia̱ gu shok ma̱ng [[A̱ka̱mbwon|Á̱ka̱mbwon]] 22 ma̱ng mman a̱ka̱mbwon [[A̱nanaai]]. ==A̱ya̱fang== {{Reflist}} 8f8of55fdxfxe9m9128zuui64yid27j Tuk 0 6699 43422 41740 2026-05-26T07:18:34Z Danjuma Anthony 411 /* Ya̱fang */ 43422 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Tuk/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Tuk/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Tuk/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Tuk/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Tuk/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Tuk/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} Tuk ({{pronunciation|Kcg-tuk.ogg|fa̱k|}}) yet kyayak hwa nang á̱ kpa a̱ni á̱ shyiat nhu jenshyung Afirika.<ref>{{Cite book |last=Ukegbu |first=Kavachi Michelle |title=The art of fufu : a guide to the culture and flavors of a West African tradition |date=2021 |others=Grubido |isbn=978-1-62634-596-6 |location=Austin, Texas |oclc=1241244901}}</ref><ref>{{Cite web |title=5 Popular Swallows Eaten By Ghanaians |url=https://www.modernghana.com/lifestyle/10257/5-popular-swallows-eaten-by-ghanaians.html |access-date=2022-05-03 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Yet swang a̱lyiat nTyap ja nang ma̱ng A̱tyap bibya yei a̱ni mi̱ a̱byin A̱tyap ka. Swang a̱lyiat ji nang ma̱nini kai nnwap ntai ji neet ma̱ng swang a̱lyiat kpak nang á̱ shyiat mi̱ bibyin A̱firika ghang ku mi̱n Sierra Leone, Liberiya, Cote D'Ivoire, Burkina Faso, Benin, Togo, Naijeriya, Cameroon, A̱keangtung kwai nfwuo á̱niet Congo, A̱ka̱wa̱tyia̱ A̱keangtung A̱fi̱rika, A̱keangtung a̱si̱ Congo, Angola ma̱ng Gabon. Ku bu mun nnwap ntai shyiit mi̱ Antilles ma̱ng A̱ka̱wa̱tyia̱ Amerika, a̱vwuo ma̱nang nkhang a̱taintuut A̱fi̱ka na byia̱ a̱swap.<ref>{{Cite web |last=Victoria |first=Akinola |date=2022-04-24 |title=5 Nigerian meals that have similar versions across African countries |url=https://www.pulse.ng/lifestyle/food-travel/5-nigerian-meals-that-have-similar-versions-across-african-countries/zj9jv8k |access-date=2022-05-03 |website=Pulse Nigeria |language=en}}</ref> Tuk shi mi̱ Jenshyung A̱fi̱rika a̱cywuang a̱ka̱keang wa kan shyia̱ lyen mi̱ swat a̱ta̱cyia̱ nang á̱ ku jhya̱ mbwak a̱tyulyuut nsa a̱vwu a̱wa. A̱ mi̱n á̱ tyia̱ a̱lyoot nggu mi̱ Chinua Achebe ''[[Nkyang Kwa A̱seang]]'', di̱ ki̱dee.<ref>{{Cite book |last=Achebe |first=Chinua |url=http://archive.org/details/thingsfallapart00ache_ldx |title=Things fall apart |date=1994 |publisher=New York : Anchor Books |others=Internet Archive |isbn=978-0-385-47454-2}}</ref> ==Mi̱ Afi̱rika == Á̱ si̱ du ba̱ shyia̱ a̱niet a̱bwuanng A̱potugat ba tat kyang kuyet rogo a̱ni ma̱ A̱fi̱rika neet Birazil mi̱ ce 16th, tuk á̱ ku nyian nhu ma̱ng a̱kamm, a̱yaba,a̱ng cyi.<ref>{{Cite web|url=https://www.fao.org/docrep/009/a0154e/A0154E07.htm|title=A review of cassava in Africa with country case studies on Nigeria, Ghana, the United Republic of Tanzania, Uganda and Benin|website=www.fao.org|access-date=2018-04-22}}</ref> Si̱sak ji á̱ ngya tuk ma̱ng a̱mali a̱ni ni ngyet a̱ ta̱shuk kpang tuk hu hwa ti̱n mi̱ gáshwong bwak yak a̱wot a̱ myiri̱m hu ntyia̱ a̱bakwang. A̱bakwang a̱kyakya ma̱nang á̱ si̱ na swuai mi̱ niung hu á̱ si̱ ya. ===Mi̱ Naijeriya === Mi̱ [[Naijeria]], ''tuk'' ku ''akpu'' yet a̱kpa̱sai kyayak hwa ma̱nang á̱ jhya̱ ma̱ng a̱bun rogo ku si̱ hu kan dyam a̱ni. Tangka̱i li tuk Naijeria hu vwuon ma̱ng si̱ Gana; a̱wot a̱nia, hu si̱ yet a̱tyin kyayak mi̱ kap bibyin hu.<ref name="fao_y5548e08">{{cite web | url=https://www.fao.org/docrep/007/y5548e/y5548e08.htm|title=A cassava industrial revolution in Nigeria |website=fao.org |access-date=2026-02-22}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-07-14 |title=HOW TO MAKE WATER FUFU FROM SCRATCH - CASSAVA FUFU |url=https://www.preciouscore.com/water-fufu-cassava-fufu/ |access-date=2022-05-12 |website=Precious Core |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-17 |title=How To Make Fufu From Scratch (Nigerian Fufu) |url=https://www.myactivekitchen.com/how-to-cook-fufu-from-scratch-nigerian-fufu/ |access-date=2022-05-12 |website=My Active Kitchen |language=en-GB}}</ref> Mi̱ Naijeria, tuk rogo hu nswak a̱ni, hwa yet akpu ([[A̱kum a̱cyi (nwap)|A̱kum a̱cyi]]), hu shyia̱ kpa̱sai ma̱ susot a̱ka̱vwuo njhyang mi̱ Naijeria. Jhya̱ nhu wu ma̱ng yaan hu shyia̱ tsuung mami mi̱ taada ma̱ng nta̱m [[wan|weang]] si̱ a̱ka̱keang a̱hwa. A̱weang tuk A̱ghwangnkpang hu ma bu vwuon da̱da̱i ma̱ng a̱kum susot a̱ka̱vwuo njhyang. Á̱ jhya̱ nhu ma̱ng rogo hu kan ta wa a̱ni si̱ nang a̱lyilyiit a̱kukum wu á̱ ni shuuk. A̱wot si̱tat ji á̱ si̱ na bwat a̱ni á̱ na wan a̱wot a̱ si̱ bu nyap ma̱ng kwon sai nang hu bwak lap.<ref>{{Cite journal |last1=Etejere |first1=Emmanuel O. |last2=Bhat |first2=Ramakrishna B. |date=1985 |title=Traditional Preparation and Uses of Cassava in Nigeria |url=https://www.jstor.org/stable/4254732 |journal=Economic Botany |volume=39 |issue=2 |page=161|doi=10.1007/BF02907839 |jstor=4254732 |issn=0013-0001|url-access=subscription }}</ref> Akpu, a̱ghwai yei hu shansham nang '''akpụ''' mi̱ nwap [[A̱kum a̱cyi (nwap)|A̱kum a̱cyi]], yet swanga̱lyiat ma̱nang A̱kum a̱cyi ngyei rogo a̱ni. Hu nin nkyiak mmam bat á̱ sii̱ jhya̱, á̱ ya akpu wu ma̱ng jen jhyang ma̱ [[niung egusi]] hwa. Á̱ jhya̱ Akpu wu di vak byai a̱wot a̱ kwui a̱bun rogo wu si̱ nang hu taak sai. Á̱ nin ntyia̱ rogo hu ma̱ng a̱sa̱khwot hu tat mmam 3–4 hu ka [[ta]] a̱wot hu tyia̱ nunuut.<ref>{{Cite web |title=Accelerate Tv - Under Maintenance |url=https://acceleratetv.com/how-to-make-cassava-fufu-akpu/ |access-date=2022-05-12 |website=acceleratetv.com }}{{Dead link|date=May 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref><ref>{{Cite web |title=Processing of akpu/fufu Recipe by Emryson's Kitchen |url=https://cookpad.com/ng/recipes/6663357-processing-of-akpufufu |access-date=2022-05-12 |website=Cookpad |date=9 January 2019 |language=en}}</ref> A̱wot á̱ si na wai hu ma̱ kham ku lariya (tata). Nyia̱ a̱nia a̱sa̱khwot na ni ghwot ma̱ a̱ngang ka̱nang á̱ koot a̱ta̱ta̱ga̱k wu ma̱ng bufu, ku ma̱ng a̱nia á̱ si̱ bu na̱ nyap ma̱ng a̱kpa̱p ku a̱kpa̱ta̱taai kyang (ki̱dee., byiri̱m ku a̱fang nuk). Á̱ si̱ na kpa a̱ta̱ta̱ga̱k wu a̱wot á̱ myiri̱m ntyia̱ a̱cicet a̱kugwang a̱wot á̱ bu tswot tat miti 30–60 s, a̱wot ka̱nang a̱tyak kpa hu á̱ nti̱n mwat hu, á̱ bu na myiri̱m mbeang nyia̱ a̱cicet a̱kukwang, á̱ wan di̱ miti 15–20, a̱wot á̱ kpa nhu ku tyia̱ lyilyiit.<ref>{{Cite web|url=https://www.nigeriagalleria.com/Health_Lifestyle/Recipe/Fufu/Akpu.html|title=Akpu Cassava Fufu Recipe:: Nigerian Dishes :: Galleria Health and Lifestyle, Nigeria|website=www.nigeriagalleria.com|language=en-NG|access-date=2018-05-05}}</ref><ref name="fao_y5548e08"/> == Ya̱fang == <references /> {{Wiktionary}} [[Sa:Feminizi̠m ma̠ng Tashikum/2026]] mhyb4ohap8qqy6p5qgnv6esu572cvta 43423 43422 2026-05-26T07:18:59Z Danjuma Anthony 411 /* Ya̱fang */ 43423 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Tuk/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Tuk/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Tuk/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Tuk/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Tuk/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[Tuk/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} Tuk ({{pronunciation|Kcg-tuk.ogg|fa̱k|}}) yet kyayak hwa nang á̱ kpa a̱ni á̱ shyiat nhu jenshyung Afirika.<ref>{{Cite book |last=Ukegbu |first=Kavachi Michelle |title=The art of fufu : a guide to the culture and flavors of a West African tradition |date=2021 |others=Grubido |isbn=978-1-62634-596-6 |location=Austin, Texas |oclc=1241244901}}</ref><ref>{{Cite web |title=5 Popular Swallows Eaten By Ghanaians |url=https://www.modernghana.com/lifestyle/10257/5-popular-swallows-eaten-by-ghanaians.html |access-date=2022-05-03 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Yet swang a̱lyiat nTyap ja nang ma̱ng A̱tyap bibya yei a̱ni mi̱ a̱byin A̱tyap ka. Swang a̱lyiat ji nang ma̱nini kai nnwap ntai ji neet ma̱ng swang a̱lyiat kpak nang á̱ shyiat mi̱ bibyin A̱firika ghang ku mi̱n Sierra Leone, Liberiya, Cote D'Ivoire, Burkina Faso, Benin, Togo, Naijeriya, Cameroon, A̱keangtung kwai nfwuo á̱niet Congo, A̱ka̱wa̱tyia̱ A̱keangtung A̱fi̱rika, A̱keangtung a̱si̱ Congo, Angola ma̱ng Gabon. Ku bu mun nnwap ntai shyiit mi̱ Antilles ma̱ng A̱ka̱wa̱tyia̱ Amerika, a̱vwuo ma̱nang nkhang a̱taintuut A̱fi̱ka na byia̱ a̱swap.<ref>{{Cite web |last=Victoria |first=Akinola |date=2022-04-24 |title=5 Nigerian meals that have similar versions across African countries |url=https://www.pulse.ng/lifestyle/food-travel/5-nigerian-meals-that-have-similar-versions-across-african-countries/zj9jv8k |access-date=2022-05-03 |website=Pulse Nigeria |language=en}}</ref> Tuk shi mi̱ Jenshyung A̱fi̱rika a̱cywuang a̱ka̱keang wa kan shyia̱ lyen mi̱ swat a̱ta̱cyia̱ nang á̱ ku jhya̱ mbwak a̱tyulyuut nsa a̱vwu a̱wa. A̱ mi̱n á̱ tyia̱ a̱lyoot nggu mi̱ Chinua Achebe ''[[Nkyang Kwa A̱seang]]'', di̱ ki̱dee.<ref>{{Cite book |last=Achebe |first=Chinua |url=http://archive.org/details/thingsfallapart00ache_ldx |title=Things fall apart |date=1994 |publisher=New York : Anchor Books |others=Internet Archive |isbn=978-0-385-47454-2}}</ref> ==Mi̱ Afi̱rika == Á̱ si̱ du ba̱ shyia̱ a̱niet a̱bwuanng A̱potugat ba tat kyang kuyet rogo a̱ni ma̱ A̱fi̱rika neet Birazil mi̱ ce 16th, tuk á̱ ku nyian nhu ma̱ng a̱kamm, a̱yaba,a̱ng cyi.<ref>{{Cite web|url=https://www.fao.org/docrep/009/a0154e/A0154E07.htm|title=A review of cassava in Africa with country case studies on Nigeria, Ghana, the United Republic of Tanzania, Uganda and Benin|website=www.fao.org|access-date=2018-04-22}}</ref> Si̱sak ji á̱ ngya tuk ma̱ng a̱mali a̱ni ni ngyet a̱ ta̱shuk kpang tuk hu hwa ti̱n mi̱ gáshwong bwak yak a̱wot a̱ myiri̱m hu ntyia̱ a̱bakwang. A̱bakwang a̱kyakya ma̱nang á̱ si̱ na swuai mi̱ niung hu á̱ si̱ ya. ===Mi̱ Naijeriya === Mi̱ [[Naijeria]], ''tuk'' ku ''akpu'' yet a̱kpa̱sai kyayak hwa ma̱nang á̱ jhya̱ ma̱ng a̱bun rogo ku si̱ hu kan dyam a̱ni. Tangka̱i li tuk Naijeria hu vwuon ma̱ng si̱ Gana; a̱wot a̱nia, hu si̱ yet a̱tyin kyayak mi̱ kap bibyin hu.<ref name="fao_y5548e08">{{cite web | url=https://www.fao.org/docrep/007/y5548e/y5548e08.htm|title=A cassava industrial revolution in Nigeria |website=fao.org |access-date=2026-02-22}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-07-14 |title=HOW TO MAKE WATER FUFU FROM SCRATCH - CASSAVA FUFU |url=https://www.preciouscore.com/water-fufu-cassava-fufu/ |access-date=2022-05-12 |website=Precious Core |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-17 |title=How To Make Fufu From Scratch (Nigerian Fufu) |url=https://www.myactivekitchen.com/how-to-cook-fufu-from-scratch-nigerian-fufu/ |access-date=2022-05-12 |website=My Active Kitchen |language=en-GB}}</ref> Mi̱ Naijeria, tuk rogo hu nswak a̱ni, hwa yet akpu ([[A̱kum a̱cyi (nwap)|A̱kum a̱cyi]]), hu shyia̱ kpa̱sai ma̱ susot a̱ka̱vwuo njhyang mi̱ Naijeria. Jhya̱ nhu wu ma̱ng yaan hu shyia̱ tsuung mami mi̱ taada ma̱ng nta̱m [[wan|weang]] si̱ a̱ka̱keang a̱hwa. A̱weang tuk A̱ghwangnkpang hu ma bu vwuon da̱da̱i ma̱ng a̱kum susot a̱ka̱vwuo njhyang. Á̱ jhya̱ nhu ma̱ng rogo hu kan ta wa a̱ni si̱ nang a̱lyilyiit a̱kukum wu á̱ ni shuuk. A̱wot si̱tat ji á̱ si̱ na bwat a̱ni á̱ na wan a̱wot a̱ si̱ bu nyap ma̱ng kwon sai nang hu bwak lap.<ref>{{Cite journal |last1=Etejere |first1=Emmanuel O. |last2=Bhat |first2=Ramakrishna B. |date=1985 |title=Traditional Preparation and Uses of Cassava in Nigeria |url=https://www.jstor.org/stable/4254732 |journal=Economic Botany |volume=39 |issue=2 |page=161|doi=10.1007/BF02907839 |jstor=4254732 |issn=0013-0001|url-access=subscription }}</ref> Akpu, a̱ghwai yei hu shansham nang '''akpụ''' mi̱ nwap [[A̱kum a̱cyi (nwap)|A̱kum a̱cyi]], yet swanga̱lyiat ma̱nang A̱kum a̱cyi ngyei rogo a̱ni. Hu nin nkyiak mmam bat á̱ sii̱ jhya̱, á̱ ya akpu wu ma̱ng jen jhyang ma̱ [[niung egusi]] hwa. Á̱ jhya̱ Akpu wu di vak byai a̱wot a̱ kwui a̱bun rogo wu si̱ nang hu taak sai. Á̱ nin ntyia̱ rogo hu ma̱ng a̱sa̱khwot hu tat mmam 3–4 hu ka [[ta]] a̱wot hu tyia̱ nunuut.<ref>{{Cite web |title=Accelerate Tv - Under Maintenance |url=https://acceleratetv.com/how-to-make-cassava-fufu-akpu/ |access-date=2022-05-12 |website=acceleratetv.com }}{{Dead link|date=May 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref><ref>{{Cite web |title=Processing of akpu/fufu Recipe by Emryson's Kitchen |url=https://cookpad.com/ng/recipes/6663357-processing-of-akpufufu |access-date=2022-05-12 |website=Cookpad |date=9 January 2019 |language=en}}</ref> A̱wot á̱ si na wai hu ma̱ kham ku lariya (tata). Nyia̱ a̱nia a̱sa̱khwot na ni ghwot ma̱ a̱ngang ka̱nang á̱ koot a̱ta̱ta̱ga̱k wu ma̱ng bufu, ku ma̱ng a̱nia á̱ si̱ bu na̱ nyap ma̱ng a̱kpa̱p ku a̱kpa̱ta̱taai kyang (ki̱dee., byiri̱m ku a̱fang nuk). Á̱ si̱ na kpa a̱ta̱ta̱ga̱k wu a̱wot á̱ myiri̱m ntyia̱ a̱cicet a̱kugwang a̱wot á̱ bu tswot tat miti 30–60 s, a̱wot ka̱nang a̱tyak kpa hu á̱ nti̱n mwat hu, á̱ bu na myiri̱m mbeang nyia̱ a̱cicet a̱kukwang, á̱ wan di̱ miti 15–20, a̱wot á̱ kpa nhu ku tyia̱ lyilyiit.<ref>{{Cite web|url=https://www.nigeriagalleria.com/Health_Lifestyle/Recipe/Fufu/Akpu.html|title=Akpu Cassava Fufu Recipe:: Nigerian Dishes :: Galleria Health and Lifestyle, Nigeria|website=www.nigeriagalleria.com|language=en-NG|access-date=2018-05-05}}</ref><ref name="fao_y5548e08"/> == Ya̱fang == <references /> {{Wiktionary}} [[Sa:Feminizi̠m ma̠ng Tashikum/2026]] svqvbbsfvcew4opz54db93b030tk58k A‌̱lyiat Wukipedia:Feminizi̠m ma̠ng Tashikum/2026 5 6712 43432 40352 2026-05-26T10:06:08Z Zichatmoses 2829 /* A̱nyiuk ma̱ng nkhang */ 43432 wikitext text/x-wiki == Lyulyoot a̱yaati̱kut == Ka̱nang a cat lyulyoot a̱yaati̱kut nang a maai bwuak neet mi̱ Wukipedia nShong ji mi̱ Wukipedia nTyap hu a̱ni, da̱ nwuan a̱tatak ka a li: === A̱nyiuk ma̱ng nkhang === {| class="wikitable" !La̱mba !Wukipedia nShong !Wukipedia nTyap |- |1 |[[:en:en:Aoua Kéita|Aoua Kéita]] |[[Awa Kéita]] |- |2 |[[:en:en:Sarraounia|Sarraounia]] |[[Sa̱ra̱uniya Ma̱nggu]] |- |3 |[[:en:en:Lalla Fatma N'Soumer|Lalla Fatma N'Soumer]] |[[Lala Fatma n Sumet]] |- |4 |[[:en:en:Émilie Busquant|Émilie Busquant]] |[[Emili Busi̱kan]] |- |5 |[[:en:en:Bibi Titi Mohammed|Bibi Titi Mohammed]] |[[Bibi Titi Mohammed]] |- |6 |[[:en:en:Ameyo Adadevoh|Ameyo Adadevoh]] |[[Ameyo Adadevo]] |- |7 |[[:en:en:Princess Inikpi|Princess Inikpi]] |[[Inikpi Nggwona̱gwam]] |- |8 |[[:en:en:Iyoba of Benin|Iyoba of Benin]] |[[Iyoba Bini]] |- |9 |[[:en:en:Queen mother (Africa)|Queen mother (Africa)]] |[[A̱yang-a̱gwam]] |- |10 |[[:en:en:Erelu Kuti|Erelu Kuti]] |[[Erelu Kuti]] |- |11 |[[:en:en:The Legend of Inikpi|''The Legend of Inikpi'']] |''[[The Legend of Inikpi]]'' |- |12 |[[:en:en:African-American folktales|African-American folktales]] |[[Tashikum Afi̱rika-A̱merika]] |- |13 |[[:en:en:The Conjure Woman|''The Conjure Woman'']] |''[[The Conjure Woman]]'' |- |14 |[[:en:en:Mami Wata|Mami Wata]] |[[Mami Wata]] |- |15 |[[:en:en:Swan maiden|Swan maiden]] |[[Fi̱ng nggwoneam a̱gwagwa]] |- |16 |[[:en:en:Yama-uba|Yama-uba]] |[[Yama-uba]] |- |17 |[[:en:en:Xana|Xana]] |[[Shana]] |- |18 |[[:en:en:Zana (mythology)|Zana (mythology)]] |[[Zana (tashikum)]] |- |19 |[[:en:en:Zână|Zână]] |[[Zana]] |- |20 |[[:en:en:Sabina Magliocco|Sabina Magliocco]] |[[Sabina Magi̱lyoco]] |- |21 |[[:en:en:Circe|Circe]] |[[Sa̱ri̱si]] |- |22 |[[:en:en:Dayan (witch)|Dayan (witch)]] |[[Dayan (a̱kut)]] |- |23 |[[:en:en:Hecate|Hecate]] |[[Heka̱ti]] |- |24 |[[:en:en:Medea|Medea]] |[[Mideya]] |- |25 |[[:en:en:Sorginak|Sorginak]] |[[Sori̱ginak]] |- |26 |[[:en:en:Amy Jacques Garvey|Amy Jacques Garvey]] |[[Amy Jacques Garvey]] |- |27 |[[:en:en:Claudia Jones|Claudia Jones]] |[[Claudia Jones]] |- |28 |[[:en:en:Queen Mother Moore|Queen Mother Moore]] |[[A̱yang-a̱gwam Moore]] |- |29 |[[:en:en:Peggy Antrobus|Peggy Antrobus]] |[[Peggy Antrobus]] |- |30 |[[:en:en:Jeanne Martin Cissé|Jeanne Martin Cissé]] |[[Jeanne Martin Cissé]] |- |31 |[[:en:en:Funmilayo Ransome-Kuti|Funmilayo Ransome-Kuti]] |[[Funmilayo Ransome-Kuti]] |- |32 |[[:en:en:Africana womanism|Africana womanism]] |[[Wumanizi̱m Afi̱rika]] |- |33 |[[:en:en:Feminism|Feminism]] |[[Feminizi̱m]] |- |34 |[[:en:en:Christian feminism|Christian feminism]] |[[Feminizi̱m Khwiki̱risi̱ti]] |- |35 |[[:en:en:Marie Maugeret|Marie Maugeret]] |[[Marie Maugeret]] |- |36 |[[:en:en:Katharine Bushnell|Katharine Bushnell]] |[[Katharine Bushnell]] |- |37 |[[:en:en:Catherine Booth|Catherine Booth]] |[[Catherine Booth]] |- |38 |[[:en:en:Delilah|Delilah]] |[[Delila]] |- |39 |[[:en:en:Asherah|Asherah]] |[[A̱shera]] |- |40 |[[:en:en:Dorcas|Dorcas]] |[[Ta̱bita]] |- |41 |[[:en:en:Athaliah|Athaliah]] |[[A̱talya]] |- |42 |[[:en:en:Hannah (biblical figure)|Hannah (biblical figure)]] |[[A̱na (a̱yang Sa̱mwila)]] |- |43 |[[:en:en:Esther|Esther]] |[[Esi̱ta]] |- |44 |[[:en:en:Eve|Eve]] |[[Awa]] |- |45 |[[:en:en:Sarah|Sarah]] |[[Sa̱ratu]] |- |46 |[[:en:en:Keturah|Keturah]] |[[Ketura]] |- |47 |[[:en:en:Naomi (biblical figure)|Naomi (biblical figure)]] |[[Nawomi (Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza)]] |- |48 |[[:en:en:Naomi Osaka|Naomi Osaka]] |[[Nawomi Osaka]] |- |49 |[[:en:en:Ruth (biblical figure)|Ruth (biblical figure)]] |[[Rut (Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza)]] |- |50 |[[:en:en:African Slave Trade Patrol|African Slave Trade Patrol]] |[[Khwo cam a̱bwuanng Afi̱rika]] |- |51 |[[:en:en:Middle Passage|Middle Passage]] |[[Vak A̱ka̱wa̱tyia̱]] |- |52 |[[:en:en:Things Fall Apart|Things Fall Apart]] |[[Nkyang Kwa A̱seang]] |- |53 |[[:en:en:Colonial Nigeria|Colonial Nigeria]] |[[Tyop cit Naijeriya]] |- |54 |[[:en:en:Culture of Africa|Culture of Africa]] |[[Taada si̱ Afi̱rika]] |- |55 |[[:en:en:International African Association|International African Association]] |[[Sot A̱tung A̱niet A̱fi̱rika Swanta]] |- |56 |[[:en:en:Abigail Marshall Katung|Abigail Marshall Katung]] |[[Abigail Marshall Ka̱tung]] |} === Nkyayak === {| class="wikitable" !La̱mba !Wukipedia nShong !Wukipedia nTyap |- |1 |[[:en:Amala|Amala]] |[[A̱ma̱la]] |- |2 |[[en:Swallow (food)|Swallow]] |[[Tuk]] |} -- [[A‌̱tyunta̱m:Kambai Akau|Kambai Akau]] ([[A‌̱lyiat a‌̱tyunta‌̱m:Kambai Akau|a̱lyiat]]) 04:09, 1 Zwat Sweang 2026 (WAT) ny9ehrnjgog61ihofi99n69bx77sjuh Dayan (a̱kut) 0 7631 43350 43349 2026-05-25T12:00:06Z Zichatmoses 2829 43350 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi as the succubi of Western folklore. They also resemble vampiresses based on their alleged feeding behaviours that require the blood or life-force of their victims. Powerful and older daayans are referred to as ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] evtvub6yt29javnl8p46xag4jy683s8 43351 43350 2026-05-25T12:04:13Z Zichatmoses 2829 43351 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. They also resemble vampiresses based on their alleged feeding behaviours that require the blood or life-force of their victims. Powerful and older daayans are referred to as ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] c0mym5z8v4zaz8qyzmyl10457jqyf6t 43352 43351 2026-05-25T12:17:10Z Zichatmoses 2829 43352 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire based on their alleged feeding behaviours that require the blood or life-force of their victims. Powerful and older daayans are referred to as ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] nufg8a92dk3p8389x6b8k60z3nmle4n 43353 43352 2026-05-25T12:22:24Z Zichatmoses 2829 43353 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire disisak jibang nyia ayak based on their alleged feeding behaviours that require the blood or life-force of their victims. Powerful and older daayans are referred to as ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] kbot73jh98yxcrtv610b1zhiiap0nj5 43354 43353 2026-05-25T12:27:16Z Zichatmoses 2829 43354 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire disisak jibang nyia ayak kunat ding nswok ku swan-caet of their victims. Powerful and older daayans are referred to as ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] chu0bnglxbuzdei1phos1iaty80hzjq 43355 43354 2026-05-25T12:35:57Z Zichatmoses 2829 43355 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire disisak jibang nyia ayak kunat ding nswok ku swan-caet ku acu nyia ykanghu shyia guanih. Powerful and older daayans are referred to as ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 353zxlrd4w3n5i96k27brw3fohchda6 43356 43355 2026-05-25T12:41:12Z Zichatmoses 2829 43356 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire disisak jibang nyia ayak kunat ding nswok ku swan-caet ku acu nyia ykanghu shyia guanih.acun caat ku ahuhob daayans are referred to as ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] fx3udzz2aelvl7rlq4otvgpwugouaf6 43357 43356 2026-05-25T12:43:05Z Zichatmoses 2829 43357 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire disisak jibang nyia ayak kunat ding nswok ku swan-caet ku acu nyia ykanghu shyia guanih.acun caat ku ahuhob daayans inbyibiah naat mu a ekayans in some places. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] sxdehqtoz3u2nmqrnh129dt61l4qv5y 43358 43357 2026-05-25T12:44:25Z Zichatmoses 2829 43358 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire disisak jibang nyia ayak kunat ding nswok ku swan-caet ku acu nyia ykanghu shyia guanih.acun caat ku ahuhob daayans inbyibiah naat mu a ekayans mung kavoh hyaegin. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 7jybngfiadm4ifjd5808bdfezqpekt0 43359 43358 2026-05-25T13:29:53Z Zichatmoses 2829 43359 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku succubi mu Western folklore. Bahbu tyia anabvampire disisak jibang nyia ayak kunat ding nswok ku swan-cet ku acu nyia ykanghu shyia guanih.acun caat ku ahuhob daayans inbyibiah naat mu a ekayans mang akavwuo gyeang. The primary source of a daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 8z2zaejblqpvv8q9jnh15j8vx01u9x7 43360 43359 2026-05-25T13:40:35Z Zichatmoses 2829 43360 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's power is described as her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 1ujazmix4wb1bw3frqfbfzcrent0i55 43361 43360 2026-05-25T13:44:30Z Zichatmoses 2829 43361 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang her unusually long braid (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] clh54w8rbbdoz7httb0mz45ug5rcgke 43362 43361 2026-05-25T14:03:55Z Zichatmoses 2829 43362 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), that is used as an additional limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 6neo8h934rwzze609ytes1p6179uj2y 43363 43362 2026-05-25T14:44:26Z Zichatmoses 2829 43363 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia amoreh aban limb, which can be flexed, stretched, retracted and regenerated to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] sjb35uyfn66k6qr9mj5moi0epss2ynh 43365 43363 2026-05-25T15:02:13Z Zichatmoses 2829 43365 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia anyia tam aban limb,a si nang ana fak nyiyang, naan,kwak ku shirip to do whatever the daayan pleases. The daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 1nsvmwapcyq1sta00q5eeraj8a7p9ih 43366 43365 2026-05-25T15:06:55Z Zichatmoses 2829 43366 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia anyia tam aban limb,a si nang ana fak nyiyang, naan,kwak ku shirip kuzang kyeag mang daayan masakut. mang daayan is also described as having long and monstrous black nails, and feet that face backwards. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 6x7ebho7swkyul7u97e6do2kui3eerl 43367 43366 2026-05-25T15:18:56Z Zichatmoses 2829 43367 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia anyia tam aban limb,a si nang ana fak nyiyang, naan,kwak ku shirip kuzang kyeag mang daayan masakut. mang daayan abu is also described as having ajungjung agafuo, ku gyeag bali malimba. It is said that once a daayan lays her evil eye on someone, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] d13lip4xnqju4khrx7zn1xpvpe5buwy 43368 43367 2026-05-25T15:24:34Z Zichatmoses 2829 43368 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia anyia tam aban limb,a si nang ana fak nyiyang, naan,kwak ku shirip kuzang kyeag mang daayan masakut. mang daayan abu is also described as having ajungjung agafuo, ku gyeag bali malimba.ku hyia nang ka daayan buwak agyi ngu ba an di ayin, it is a bad omen for the whole household of that person. Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] tcyrhv2pm3css93b07tnb7wudq5tdrh 43369 43368 2026-05-25T15:28:37Z Zichatmoses 2829 43369 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia anyia tam aban limb,a si nang ana fak nyiyang, naan,kwak ku shirip kuzang kyeag mang daayan masakut. mang daayan abu is also described as having ajungjung agafuo, ku gyeag bali malimba.ku hyia nang ka daayan buwak agyi ngu ba an di ayin, ku na yet abyebyia kyeang wa amali atyu a kha kakap . Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 41wm0hce68jt83kirayfkvya148hke2 43430 43369 2026-05-26T09:59:02Z Zichatmoses 2829 43430 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi<ref>{{Cite book |last=Blezer |first=Henk |url=https://books.google.com/books?id=6_f5xBtKYPgC&q=religion+and+secular+culture+in+Tibet |title=Religion and Secular Culture in Tibet |last2=Ardussi |first2=John |last3=Zadoks |first3=A. |last4=Buffetrille |first4=Katia |last5=Diemberger |first5=Hildegard |last6=Huber |first6=Toni |date= |publisher=Brill |year=2002 |isbn=90-04-127763 |pages=113–129 |language=en}}</ref> Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia anyia tam aban limb,a si nang ana fak nyiyang, naan,kwak ku shirip kuzang kyeag mang daayan masakut. mang daayan abu is also described as having ajungjung agafuo, ku gyeag bali malimba.ku hyia nang ka daayan buwak agyi ngu ba an di ayin, ku na yet abyebyia kyeang wa amali atyu a kha kakap . Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.[2] 0tyo50m0yu2leudej8mh0fya7prjnzt 43431 43430 2026-05-26T10:01:46Z Zichatmoses 2829 43431 wikitext text/x-wiki Dayan, Daayan, Ḍāin ku Ḍāiniaa yet asam abongbon toaih ku acushurt mu Indian folklore mu Pakistani folklore,yanayih hu agbiak wu ahu mu adidam yanayi nwai tyaik (ahu mu jan bin ngon,atyu hyait ayin). ku jan anshia anaat shong nang "atanyeag", fak kyang asheay anaat mu heay kyang kuyet aniba, gwan daayan gyia yawa lyean gyang ana tanta tswa, Alan ku abwok a gyatam mu vam a acuswang (kyeag ku nwai yet), zi yet chachat mu Western hyeah gyai bwouk. jan gyai daayan kyiak a anaat din Sanskrit tsyoak alyait dakini, naat mu avwou anab a ku swouk din jan tyei mu patala (ku swangalyeat). Dakinisa a hyia yanayi hu medieval Hindu hyuut manang ku Bhagavata Purana, Brahma Purana, Markandeya Purana ku Kathasaritsagara gyia anab fiendish tyoi kumiyam Kali ya din vam atyubishyi<ref>monier-williams, ''A Sanskrit dictionary'' 1899</ref> Daayans mu janyhang aning munkgu dundung mu acuyeah akakpaat anabtyoi ku achu byia kyeang hu shai ngu ani.achu cet ku akhukhop daayans inbyibyia naat mi a ekayans mang akavwuo gyeang.atyin avwou ka daayan's cet ngu hu a tyan hu nang nji taada nyim (choti), gyia anyia tam aban limb,a si nang ana fak nyiyang, naan,kwak ku shirip kuzang kyeag mang daayan masakut. mang daayan abu is also described as having ajungjung agafuo, ku gyeag bali malimba.ku hyia nang ka daayan buwak agyi ngu ba an di ayin, ku na yet abyebyia kyeang wa amali atyu a kha kakap . Daayans are regarded as one of the most powerful paranormal beings in Indian folklore.<ref>{{Cite book |last=Blezer |first=Henk |url=https://books.google.com/books?id=6_f5xBtKYPgC&q=religion+and+secular+culture+in+Tibet |title=Religion and Secular Culture in Tibet |last2=Ardussi |first2=John |last3=Zadoks |first3=A. |last4=Buffetrille |first4=Katia |last5=Diemberger |first5=Hildegard |last6=Huber |first6=Toni |date= |publisher=Brill |year=2002 |isbn=90-04-127763 |pages=113–129 |language=en}}</ref> 3kedhmma8qukyqbvlno5ffstf6r9vwn A̱ritote 0 7689 43364 43340 2026-05-25T15:01:29Z Danjuma Anthony 411 43364 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''A̱ritote''' (384–322&nbsp;BC) wa kuyet A̱khwukhwop a̱tyutyan A̱yahudawa gbangbang ma̱ng A̱tyu mai tsuung. Lyuut nggu hu na̱ap a̱cucuk sayin, tyan lyen, [[lyenlilyem]], [[zwa]], kwai nfwuo a̱niet, fang lyen a̱didam a̱niet, ma̱ng shap nkyang hu. Ma̱nang gu ngyet a̱tyu shyia̱ A̱vwuo fang Peripatetic a̱si a̱tyutyan mi̱ [[Lyceum (classical)|Lyceum]] wu ma̱ Á̱ten, a̱ ku tsa a̱kpai ka A̱ritoteliyan taada ji ku nkhwi, zang ji ja ku tip a̱kang nta̱m ka da̱nian ya a̱son ce sayin manini. Á̱ byia̱ a̱di̱dai lyen da̱ a̱ cyiet A̱ritote. A̱ ku byin nggu mi̱ a̱keang Sitagira mi̱ Calikidiki (a̱za a̱ghyi Greece) din njen garagajiya. A̱tyia̱ nggu wu, (a̱tyia̱ A̱ritote) Nicomachus, ku neet ma̱nang A̱ritote yet nggu, a̱wot a̱na̱bwuon wa ku ba̱ng nggu a̱ si nshi. Tsa̱tsak ndyia̱ swak ma̱ng a̱ninai na kan swak a̱ni, a̱ si̱ mun bwak ma̱ng a̱vwuo tyiet [[Plato]]<nowiki/>t mi̱ Á̱ten a̱wot a̱si swan a̱ ja ba̱tat ndyia̱ nswak tat ma̱ng a̱natat ({{circa| 347 BC}}). A̱labeang bah lyilyim a̱khwu Plato ka, A̱ritote wot A̱ten a̱wot, di cat filip II a̱si Macedon, a̱ tyiet nggwon nggu ka Alexander a̱shyicet wu tsa ma̱ 343 BC. A̱ ku khwuk saai nta̱ga̱da He established a library in the Lyceum, which helped him to produce many of his hundreds of books on [[papyrus]] scrolls. 3ucqi05n8lkq1zqu0u6ph6g8myhhue5 43370 43364 2026-05-25T19:13:35Z Danjuma Anthony 411 /* */ 43370 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱ritote/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱ritote/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱ritote/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Takad|[[Aritote/Takad|Takad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyecaat|[[Aritote/Tyeca̱rak|Tyeca̱rak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyuku|[[A̱ritote/Tyuku|Tyuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱ritote''' (384–322&nbsp;BC) wa kuyet A̱khwukhwop a̱tyutyan A̱yahudawa gbangbang ma̱ng A̱tyu mai tsuung. Lyuut nggu hu na̱ap a̱cucuk sayin, tyan lyen, [[lyenlilyem]], [[zwa]], kwai nfwuo a̱niet, fang lyen a̱didam a̱niet, ma̱ng shap nkyang hu. Ma̱nang gu ngyet a̱tyu shyia̱ A̱vwuo fang Peripatetic a̱si a̱tyutyan mi̱ [[Lyceum (classical)|Lyceum]] wu ma̱ Á̱ten, a̱ ku tsa a̱kpai ka A̱ritoteliyan taada ji ku nkhwi, zang ji ja ku tip a̱kang nta̱m ka da̱nian ya a̱son ce sayin manini. Á̱ byia̱ a̱di̱dai lyen da̱ a̱ cyiet A̱ritote. A̱ ku byin nggu mi̱ a̱keang Sitagira mi̱ Calikidiki (a̱za a̱ghyi Greece) din njen garagajiya. A̱tyia̱ nggu wu, (a̱tyia̱ A̱ritote) Nicomachus, ku neet ma̱nang A̱ritote yet nggu, a̱wot a̱na̱bwuon wa ku ba̱ng nggu a̱ si nshi. Tsa̱tsak ndyia̱ swak ma̱ng a̱ninai na kan swak a̱ni, a̱ si̱ mun bwak ma̱ng a̱vwuo tyiet [[Plato]]<nowiki/>t mi̱ Á̱ten a̱wot a̱si swan a̱ ja ba̱tat ndyia̱ nswak tat ma̱ng a̱natat ({{circa| 347 BC}}). A̱labeang bah lyilyim a̱khwu Plato ka, A̱ritote wot A̱ten a̱wot, di cat filip II a̱si Macedon, a̱ tyiet nggwon nggu ka Alexander a̱shyicet wu tsa ma̱ 343 BC. A̱ ku khwuk saai nta̱ga̱da He established a library in the Lyceum, which helped him to produce many of his hundreds of books on [[papyrus]] scrolls. qb3lkxtiisdz35pymc7kiu5g3so4lzu Mideya 0 7691 43433 2026-05-26T10:29:34Z Zichatmoses 2829 Created page with "mu nhang yawudawa , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; Ancient Greek: Μήδεια, <small>romanized:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> 'planner, schemer') is the daughter of King Aeëtes of Colchis. Medea is known in most stories as a sorceress, an accomplished ''pharmakís'', worker in ''pharmakeía'' (medicinal magic), and is often depicted as a high priestess of the goddess Hecate. She is a mythical granddaughter of the sun god Helios and a niece of Circe, an encha..." 43433 wikitext text/x-wiki mu nhang yawudawa , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; Ancient Greek: Μήδεια, <small>romanized:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> 'planner, schemer') is the daughter of King Aeëtes of Colchis. Medea is known in most stories as a sorceress, an accomplished ''pharmakís'', worker in ''pharmakeía'' (medicinal magic), and is often depicted as a high priestess of the goddess Hecate. She is a mythical granddaughter of the sun god Helios and a niece of Circe, an enchantress goddess. Her mother may have been Idyia. rg57muhfkt9hjbw7psk2mxxsju2d76y 43434 43433 2026-05-26T10:37:49Z Zichatmoses 2829 43434 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwo yawuda: Μήδεια, <small>romanized:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> 'planner, schemer') is the daughter of King Aeëtes of Colchis. Medea is known in most stories as a sorceress, an accomplished ''pharmakís'', worker in ''pharmakeía'' (medicinal magic), and is often depicted as a high priestess of the goddess Hecate. She is a mythical granddaughter of the sun god Helios and a niece of Circe, an enchantress goddess. Her mother may have been Idyia. 7ibfzh5f1xr470ybcdkpmqhm2vrxwt3 43435 43434 2026-05-26T10:49:52Z Zichatmoses 2829 43435 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwo yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') is the daughter of King Aeëtes of Colchis. Medea is known in most stories as a sorceress, an accomplished ''pharmakís'', worker in ''pharmakeía'' (medicinal magic), and is often depicted as a high priestess of the goddess Hecate. She is a mythical granddaughter of the sun god Helios and a niece of Circe, an enchantress goddess. Her mother may have been Idyia. 6z0vcqej9navs1uasrz0d6m3etli4d2 43439 43435 2026-05-26T10:53:55Z Zichatmoses 2829 43439 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwo yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress, an accomplished ''pharmakís'', worker in ''pharmakeía'' (medicinal magic), and is often depicted as a high priestess of the goddess Hecate. She is a mythical granddaughter of the sun god Helios and a niece of Circe, an enchantress goddess. Her mother may have been Idyia. dccw2re6h8ppveugppk8s33epnu8mzt 43442 43439 2026-05-26T11:02:12Z Zichatmoses 2829 43442 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwo yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress ,ku gwaninta ''pharmakís'', ntam mu ''pharmakeía'' (medicinal magic), and is often depicted as a high priestess of the goddess Hecate. She is a mythical granddaughter of the sun god Helios and a niece of Circe, an enchantress goddess. Her mother may have been Idyia. 7b3qeidingx47kq5ov7ptn23k5o5zca 43447 43442 2026-05-26T11:13:03Z Zichatmoses 2829 43447 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwo yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress ,ku gwaninta ''pharmakís'', ntam mu ''pharmakeía'' (kan siri), ku anat do di avwou bandang firistiya gu lan kuzank a bandang agwaza Hecate. She is a mythical granddaughter of the sun god Helios and a niece of Circe, an enchantress goddess. Her mother may have been Idyia. ddw8aa2tfor1j1ebwg4mjtts90keeti 43451 43447 2026-05-26T11:20:57Z Zichatmoses 2829 43451 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwo yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress ,ku gwaninta ''pharmakís'', ntam mu ''pharmakeía'' (kan siri), ku anat do di avwou bandang firistiya gu lan kuzank a bandang agwaza Hecate.akanbwon nhang mu aya the sun god Helios and a niece of Circe, an enchantress goddess. Her mother may have been Idyia. osw8nnj6d65x8k8m7za5z84gbv45282 43453 43451 2026-05-26T11:26:46Z Zichatmoses 2829 43453 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda , '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwo yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress ,ku gwaninta ''pharmakís'', ntam mu ''pharmakeía'' (kan siri), ku anat do di avwou bandang firistiya gu lan kuzank a bandang agwaza Hecate.akanbwon nhang mu aya nman agwaza Helios ku niece ku Circe, mu enchantress bandang agwaza.mma guwu kan nat Idyia. tuehnynl0n0qbz5h2u2hx86l9voyiax 43454 43453 2026-05-26T11:29:59Z Zichatmoses 2829 43454 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda, '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwop yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress ,ku gwaninta ''pharmakís'', ntam mu ''pharmakeía'' (kan siri), ku anat do di avwou bandang firistiya gu lan kuzank a bandang agwaza Hecate.akanbwon nhang mu aya nman agwaza Helios ku niece ku Circe, mu enchantress bandang agwaza.nma guwu kan nat Idyia. 27ul5x4rjqudhrfaw5jspjy2vohkw7z 43455 43454 2026-05-26T11:48:46Z Zichatmoses 2829 43455 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda, '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwop yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress ,ku gwaninta ''pharmakís'', ntam mu ''pharmakeía'' (kan siri), ku anat do di avwou bandang firistiya gu lan kuzank a bandang agwaza Hecate.akanbwon nhang mu aya nman agwaza Helios ku niece ku Circe, mu enchantress bandang agwaza.nma guwu kan nat Idyia. Afarah hut mu Hesiod's Theogony mu jan 700 BC,[3] but is best known from Euripides's 5th-century BC tragedy Medea and Apollonius of Rhodes's 3rd-century BC epic Argonautica. In the myth of the Argonauts, she aids Jason in his search for the Golden Fleece. Medea later marries him, but eventually kills their children and his other bride according to some versions of her story. 1jqulcald4f24cmcpfrzy2x12klpu6b 43456 43455 2026-05-26T11:56:20Z Zichatmoses 2829 43456 wikitext text/x-wiki mu nhang yawuda, '''Medea''' (/mɪˈdiːə/; akhwukhwop yawuda: Μήδεια, alyuat mu alyiam<small>:</small> ''Mḗdeia''; <abbr>lit.</abbr> tip makirci') ayat ngon agwam Aeëtes mu Colchis. Medea a yet ba mu nhang sorceress ,ku gwaninta ''pharmakís'', ntam mu ''pharmakeía'' (kan siri), ku anat do di avwou bandang firistiya gu lan kuzank a bandang agwaza Hecate.akanbwon nhang mu aya nman agwaza Helios ku niece ku Circe, mu enchantress bandang agwaza.nma guwu kan nat Idyia. Afarah hut mu Hesiod's Theogony mu jan 700 BC,[3]ngwa yet asham andan mu but Euripides's 5th-alyia BC tragedy Medea ku Apollonius mu Rhodes's 3rd-alyia BC epic Argonautica. In the myth of the Argonauts, she aids Jason in his search for the Golden Fleece. Medea later marries him, but eventually kills their children and his other bride according to some versions of her story. kic5x1c24d90hsfdhsgubxc1434tape