Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Babungi Josephine Bebona 0 8116 51906 44336 2026-05-19T23:05:55Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51906 wikitext text/x-wiki [[File:Bebona Babungi Josephine.jpg|thumb|Bebona Babungi Josephine.]]   '''Babungi Josephine Bebona''' amanyikiddwa nga '''Josephine Babungi Bebona''' Munnayuganda, muzaalisa era Omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira [[:en:Bundibugyo_District|Disitulikiti y'e Bundibugyo]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu okuva mu Gwokusatu 2021.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bebona-babungi-josephine-10191/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/ea7afc52-f4c9-437a-b88d-acb066f14b5e/</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resisitance Movement (NRM)<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=348</ref> ng'era abadde mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2016.<ref name=":12">{{Cite web |url=https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |title=Archive copy |access-date=2022-04-04 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017090253/https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite news|title=NRM Parliamentary Caucus|work=NATIONAL RESISTANCE MOVEMENT|url=https://www.nrm.ug/party-organs/nrm-parliamentary-caucus|access-date=14 March 2021}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Babungi Josephine Bebona yazaalibwa nga 6 Ogusooka mu 1973 mu [[:en:Bundibugyo_District|Disitulikiti y'e Bundibugyo]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu by'Obukiikaddyo]] bwa Uganda nga kisalagana n'e [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. Yasomera ku Semuliki High School mu Bundibugyo, ng'eno gye yamaliriza emisomo gye egya siniya mu 1989. Yafuna satifikeeti y'okubeera omuzaalisa mu 1997 okuva kutendekero lya Kabale School of Nursing and Midwifery. Mu 2004, Babungi Josephine Bebona yafuna satifikeeti emukakasa n'okumuwandiisa ng'omuzaalisa atuukiridde okuva kutendekero lya Rubaga School of Nursing and Midwifery.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Babungi Josephine Bebona yali muzaalisa omuwandiise okuva mu 1999 okutuuka mu 2003. Yafuuka omusawo mu ddaala lya Gavumenti z'Ebitundu ku Disitulikiti y'e Bundibugyookuva mu 2005 okutuuka mu 2016. Ensangi zino awereza nga Omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bundibugyo okuva mu 2016 n'okutuuka kati.<ref name=":0" /> Ng'ogyeko emirimu gya Paalamenti, abadde ku bukiiko obw'enjawulo omuli: akalwanyisa akawuka kamukenenya, siriimu n'enddwadde endala, n'akakiiko k'eby'obulamu.<ref name=":0" /><ref name=":2">https://web.archive.org/web/20221207063844/https://www.mpscanug.com/wp-content/uploads/2020/07/2020ParliamentScorecard-2018-2019-draft-FINAL.pdf-Sent-for-Print-2020-7-21.pdf</ref> == Ebirala by'akoze == Babungi Josephine Bebona yayambako mu kutabaganya obutabanguko obwali mu mawanga wakati wa [[:en:Bakonjo|Bakonjo]] n'aba Bamba mu Disitulikiti y'e Bundibugyo.<ref name=":1">{{Cite web |url=https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |title=Archive copy |access-date=2022-04-04 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017090253/https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |url-status=dead }}</ref> Yeenyigira mu by'okutwaala ebikozesebwa eri amaka agaali gatawanyiziddwa amataba mu Bundibugyo, ng'ali wamu n'ekitongole ekiddukirira abantu abalina obuzibu munsi ekya [[:en:Uganda_Red_Cross_Society|Uganda Red Cross Society]], ne Gavumenti ya Uganda mu 2019<ref>https://web.archive.org/web/20211125231343/https://nbs.ug/2019/12/disaster-in-bundibugyo/</ref> era, yasaba ofiisi ya Ssaabaminista wa Uganda okuteeka Disitulikiti ya Bundibugyo munteekateeka z'okusengula Disitulikiti eno olw'okutaataganyizibwanga ebigwa bitalaze buli mwaka.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/where-your-mp-stands-on-age-limit-debate-1718482</ref> Yeetaba ne mu kuwakanya eby'okwongeza ebisanja ku myaka pulezidenti w'eggwanga by'alina okufuga wadde nga yasigala tasazeewo mu kaseera okukubaganya ebirowoozo kunsonga eno we kwakomekerezebwa mu 2017.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/where-your-mp-stands-on-age-limit-debate-1718482</ref> Babungi Josephine Bebona yeeyatandikawo pulojekiti y'okukulakulanya emirimu gy'abakyala egy'emikono, egyalina ekigendererwa eky'okuyamba abantu nadala abalina obulemu ku mibiri, nga oluvannyuma kyatongozebwa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda mu 2018.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2018/10/29/bundibugyo-district-on-the-spot-for-marginalizing-pwds/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-25 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513003623/https://theinsider.ug/index.php/2018/10/29/bundibugyo-district-on-the-spot-for-marginalizing-pwds/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubabadde ku kakiiko akalwanyisa akawuka kamukenenya n'enddwadde ya siriimu, wamu n'ensonga ezeekuusa ku kyo nga yasobola okufuna obubonero bwa 67.86.<ref name=":2" /> Yeenyigidde mu pulojekiti ez'enjawulo omwali okugulira abayisi b'ekibiina ekisooka ne P7 emifaliso, okuwa Dr. Bukombi ow'eddwaliro lya Kikyo Health Center n'erya Bundibugyo ekyuma ekijanjaba sukaali, yagaba embuzi n'ente eri abalimi abamu, yagaba obutebe bwa pulasitiika 30 wamu n'akakadde kamu (1,000,000) aka ssilingi za Uganda eri ekibiina kya Mijosa Group.<ref name=":2" /> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu]] * [[:en:Bundibugyo_District|Disitulikiti y'e Bundibugyo]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] * [[:en:Richard_Gafabusa|Richard Gafabusa]] * [[:en:Christopher_Kibanzaga|Christopher Kibanzanga]] == Ebijuliziddwaamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa Paalamenti ya Uganda] == Ebijuliziddwaamu == <references /> 680qublcmu03wty8a7um8pg60eikoge Cherif Al-Hassane Aidara 0 8559 51907 39957 2026-05-20T00:15:19Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51907 wikitext text/x-wiki '''Cherif Al-Hassane Aidara''' (yazalibwa mu 1917 mu Timbedra Mauritaniya: Naafa mu mwezi gwa ntenvu omwaka 2011 mu Darou Hidjiratou, Senegal.) yalimu omusaayi omumauritaniya nomusenegal era nga mukulembeze mu diini lya Shi'i nga we Tinjaniya Tariqa. Cherif Al-Hassane Aidara yava mu nsi ya Mauritaniya nagenda mu Senegal mu nkomekerero yemyaka gyomu 1930. Bweyatuuka mu Senegal, yayanirizibwa Thierno Siirajaddine Mohamed Said Ba owe Medina Gounass nomukulu wessaza Seydou Diao oluvanyuma nawasa Maimouna Diao muwala womukulembeze we ssaza.<ref>Elhadji Lonka Sabaly. [https://web.archive.org/web/20230106172159/http://www.dental.sn/index.php?lien=4&id_mil=384&titre=%20%20%20%20%20Ziarra%20Annuelle%20d%27Elhadji%20Thierno%20Tidiane%20Sadigui%20Diallo%20de%20Kounkan%E9%20%3A%20Un%20CLD%20pr%E9paratoire%20pour%20%20la%205%E9%20Edition Ziarra Annuelle d'Elhadji Thierno Tidiane Sadigui Diallo de Kounkané : Un CLD préparatoire pour la 5é Edition]. ''Le Dental''.</ref><ref>[https://www.laviesenegalaise.com/tag/cherif-alhassane-aidara Chérif Al-Hassane Aïdara]. ''La Vie Sénégalaise''.</ref><ref>[https://www.setal.net/Velingara-Ziarra-Annuelle-du-Guide-Religieux-Elhadji-Thierno-Tidiane-Sadigui-Diallo-de-Kounkane-Un-CLD-preparatoire-pour_a53179.html Vélingara : Ziarra Annuelle du Guide Réligieux Elhadji Thierno Tidiane Sadigui Diallo de Kounkané Un CLD préparatoire pour commémorer la 5é Edition]. ''Setal.net''.</ref> Yabera mu mukyalo kye ekiyitibwa Darou Hidjiratou nga yazikibwa mu mwezi gwa ntenvu (omwezi gwekumi nebiri) 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20200221153226/http://senenet.net/index.php/2019/05/07/sortie-du-maire-de-bonkontou-les-precisions-de-cherif-habibou-aidara/ SORTIE DU MAIRE DE BONKONTOU : Les précisions de Chérif Habibou Aïdara]. ''Senenet''.</ref> Omuzikiti omunene oguyitibwa Al Hassanayni (ekitegeza 'Ba Hassan ba biri') ogwa Hidjiratou gwazimbibwa ekitongole kya Mozdahir International Institute (IMI) ng'omukulembeze ye Cherif Mohamed Aly Aidara. Omuzikiti guno gwazimbibwa mu kitibwa kya Cherif Al-Hassane Aidara ne jajawe Imam Al-Hassane Al Mojtaba Ibn Ali, omuzukulu wa Nabbi Muhammad omuzukulu nakabirye wa Twelve Imams mu Twelver Shiism.<ref>[https://web.archive.org/web/20200412002234/http://www.seneweb.com/blogs/chiitesenegal/inauguration-une-nouvelle-mosquee-a-velingara-al-hassanayni-de-daroul-hijratou-voit-le-jour_b_18.html Inauguration une nouvelle Mosquée à Vélingara Al-Hassanayni de Daroul Hijratou voit le jour]. ''Seneweb''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20200412002235/https://news.sen360.sn/news/amp/478713 Inaugurantion d'une mosquée construite par l'Institut Mozdahir International : Le khalife de Médina Gounass bénit les actions de l'Ong chiite]. ''Sen360''. 2016-04-27.</ref> ==Abengaandaze== Cherif Al-Hassane Aidara taata wa Cherif Mohamed Aly Aidara omukubakulembeze mu diini lya Shi'i era eyatandikawo ekitongole kyobwananyini ekiyitibwa Mozdahir International Institute (IMI). Cherif Al-Hassane Aidara era tata wa Cherif Habib Aidara omukulembeze wekibuga Bonconto Commune.<ref>[https://www.scribd.com/document/49609394/Qui-est-Cherif-Mohamed-Aly-Aidara-1 Qui est Chérif Mohamed Aly Aïdara].</ref> ==References== <references/> lxm3f5hkcc9qsla9brabcv6d6ozbnzp Nimisha Madhvani 0 10706 52028 50124 2026-05-20T07:48:29Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → ., → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52028 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nimisha Jayant Madhvani''' munnabyabufuzi wa [[Yuganda|Uganda]], mu kiseera kino akola ng'omubaka wa Uganda mu [[Great Britain|Bungereza]]. Mu kusooka yali omubaka wa Uganda mu Amawanga ga Nordic era n'aweebwa olukusa mu [[Denimaaka|Denmark]], [[Finilandi|Finland]], [[Isilandi|Iceland]], [[Noowe|Norway]] ne [[Swiiden|Sweden]]. Yasooka kubeera mubaka wa Uganda mu [[United Arab Emirates]], [[International Renewable Energy Agency|n’ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku masannyalaze agazzibwawo]] (IRENA).<ref>{{Cite web |last=Kyatusiimire |first=Sharon |date=7 May 2018 |title=Nimisha Madhvani Appointed Uganda's Representative to IRENA |url=https://chimpreports.com/nimisha-madhvani-appointed-ugandas-representative-to-irena/ |access-date=28 November 2018 |publisher=Chimp Reports Uganda}}</ref> Nga kino tekinnabaawo, yali mubaka wa Uganda mu [[France]], [[Spain]], [[Portugal]] ne [[UNESCO]], ng'abeera mu [[Paris]].<ref>{{Cite web |last=Embassy of Uganda in Paris, France |date=21 April 2017 |title=Ambassador Nimisha Madhvani Meets Director General of UNESCO |url=https://paris.mofa.go.ug/data-dnews-43-AMBASSADOR-NIMISHA-MADHVANI-MEETS-DIRECTOR-GENERAL-OF-UNESCO.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129100157/https://paris.mofa.go.ug/data-dnews-43-AMBASSADOR-NIMISHA-MADHVANI-MEETS-DIRECTOR-GENERAL-OF-UNESCO.html |archive-date=29 November 2018 |access-date=28 November 2018 |publisher=Embassy of Uganda in Paris, France}}</ref> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa mu Uganda mu 1959 mu maka ga Meena Madhvani ne Jayant Madhvani, bombi Bannayuganda nga baava mu [[India|Buyindi]].<ref name="Bio">{{Cite web |last=Singh |first=Shubha |date=23 April 2008 |title=Uganda makes a point with Indian origin envoy |url=http://www.hindustantimes.com/india/uganda-makes-a-point-with-indian-origin-envoy/story-QNithxLsl8zyilFwrSeKQJ.html |access-date=9 November 2017}}</ref> Jayant yali mubereberye ku batabani abataano aba [[Muljibhai Madhvani|Mulji Prabhudas Madhvani]] (1894–1958), [[Industrialist|munnamakolero]], [[Entrepreneur|omusuubuzi]] eyatandikawo ekibiina kya [[Madhvani Group|Madhvani Group of Companies]] mu 1930.<ref name="Profile">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs |date=29 July 2008 |title=From India, Penniless, Madhvani Made A Fortune In Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1184391/india-penniless-madhvani-fortune-uganda |access-date=9 November 2017}}</ref> Nimisha yakulira mu maka g'abazadde b'e [[Kakira]], nga essaawa emu n'ekitundu okuva mu buvanjuba bw'ekibuga ekikulu, [[Kampala]]. Nakyemalira [[Idi Amin]] bwe yagoba [[Abayindi mu Uganda|Bannayuganda abava mu Asia]] mu 1972, bagenda e Bungereza ne famire ye, bwe yali wa myaka 13.<ref name="Bio" /> == Omulimu gw’obubaka == Ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] ekiriwo kati bwe kyawamba obuyinza mu myaka gya 1980, famire ya Madhvani yaddayo mu Uganda ne yeddiza eby’obugagga byabwe.<ref name="Bio"/> Mu myaka gya 1990 Nimisha yeegatta ku Uganda foreign service, yasooka kusindikibwa mu [[Washington, D.C.|Washington, DC]], nga omuwandiisi asooka ku kitebe kya Uganda eyo. Mu 2007, yakyusibwa n’atwalibwa mu kakiiko ka Uganda [[Embassy|High Commission]] mu Buyindi, akasangibwa e [[New Delhi]], ng’omumyuka.<ref>{{Cite web |last=TTOI |date=8 May 2007 |title=Minister sells Uganda to Gujaratis |url=https://timesofindia.indiatimes.com/world/Minister-sells-Uganda-to-Gujaratis/articleshow/2016162.cms |access-date=9 November 2017}}</ref> Nga wayise omwaka gumu, yalondebwa okuba High Commissioner omujjuvu, n'aweereza mu kifo ekyo okuva mu Gwokuna 2008.<ref>{{Cite web |last=Statehouse Uganda |date=12 April 2012 |title=President mourns Manubhai M. Madhvani |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2012/04/12/president-mourns-manubhai-m-madhvani |access-date=9 November 2017 |publisher=State House Uganda (SHU)}}</ref> Bwe yali eyo, mu kiseera kye kimu yakkirizibwa okugenda mu [[Bangladesh]], [[Bhutan]], [[Indonesia]], [[Malaysia]], [[Myanmar]], [[Singapore]], [[Sri Lanka]] ne [[Thailand]].<ref name="Bio" /> Mu summeer ya 2014 Nimisha yakyusibwa n’atwalibwa ku kitebe kya Uganda e Paris ekya Bufalansa ng’Omubaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2017. Bwe yali eyo, era yaweereza ng’omubaka w’eggwanga lye mu Portugal, Spain, [[Bureau of International Expositions|BIE]], [[OECD]] ne UNESCO.<ref name="Move" /> Mu Gwoluberyeberye 2017 yasindikibwa e Abu Dhabi ng’omubaka wa Uganda kyokka oluvannyuma n’ayitiibwa olw’okuleetawo akakuubagano wakati wa gavumenti ya UAE ne Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=16 May 2018 |title=UAE, Kampala row deepens as Arab country demands apology |url=https://observer.ug/news/headlines/57685-uae-kampala-row-deepens-as-arab-country-demands-apology |access-date=2021-03-15 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu kibuga Paris yasikizibwa [[Richard Nduhura]], eyali omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira ku kitebe ky'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'Amawanga Amagatte]] mu [[New York City|kibuga New York]].<ref name="Move">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=28 April 2017 |title=I will retire in Uganda - UNESCO Boss |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1452186/retire-uganda-unesco-boss |access-date=9 November 2017}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2018, yasindikibwa ku kitebe kya Uganda ekya Copenhagen, ekikkirizibwa mu [[Nordic countries|mawanga ga Nordic]], ng’adda mu bigere bya Ambasada Kibedi Zaake Wanume, eyasindikibwa mu [[Abu Dhabi]], mu United Arab Emirates. Mu 2020 yazzibwayo mu Kampala oluvannyuma [https://www.youtube.com/watch?v=EauPOJs1HCQ lw'amaloboozi agafuluma] nga [https://www.ft.com/content/617187c2-ab0b-4cf9-bdca-0aa246548745 Nimisha Madhvani yeekobaana ne banne mu kitebe ne babba n'okugaba ensimbi ezaaweebwayo okuyamba Bannayuganda ababundabunda abakoseddwa ekirwadde kya Covid-19 mu nsi yonna]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.mofa.go.ug/ Omukutu gwa Minisitule ya Uganda ey'ensonga z'ebweru] * [http://www.atlantadunia.com/dunia/Features/F166.htm Tide of Fortune: Enfumo y’Amaka] * [https://web.archive.org/web/20240228094254/https://mediacentre.go.ug/news/president-praises-madhvani-group Pulezidenti Atenderezza Ekibiina kya Madhvani] Archived * [http://www.monitor.co.ug/News/National/Envoy-asks-for-gun-as-intrigue--fights-intensify/688334-3028580-6ait34z/index.html Envoy asaba emmundu nga enkwe, entalo zeeyongera] 3k73hx6scq3o60vilngbftzanqcon05 Asaba Jumah 0 11103 51891 51813 2026-05-19T12:17:02Z Todduka 10803 /* Recognition and awards */ 51891 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}} |- | colspan="2" style="text-align:center;" | [[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]] {{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}} |- ! Born | {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Origin | {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Citizenship | {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}} |- ! Occupation | {{{occupation|Musician, actor}}} |- ! Years active | {{{years_active|2010-present}}} |- ! Known for | {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}} |- ! Spouse | {{{spouse|Nakanjako Naume}}} (m. {{{marriage_date|2025}}}) |- ! Website | {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}} |} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, and [[:en:musician|musician]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == [[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]] Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Personal life == [[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]] He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah. Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref> == Career == === Film === [[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]] Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref> His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === [[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]] In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref> * '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) - as Alex * '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato * '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah * '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix * '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref> * '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref> * '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) - as Alex * '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) - as Sound editor == Discography == * '''Am Feelinng Lonely''' (2026) * '''My Love''' (2026) * '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref> == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> === Awards === * '''Black Films Award''' - 2025 * '''IFF Award - 2026''' * '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref> == See also == * [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G]] * [[:en:November Tear|November Tear]] * [[:en:Kyenvu|Kyenvu]] == External links == * [http://www.asabajumah.top/ Official Website] *[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]] * [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]] * [https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290/ Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]] *[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]] * [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]] * [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]] * [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]] * [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]] * [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]] * [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]] * [https://youtube.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]] *[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]] * [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]] *[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]] == References == <references/> crjjfisdrmpy5skjnt1jr4zwvua3nsa 51892 51891 2026-05-19T12:17:36Z Todduka 10803 /* See also */ 51892 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}} |- | colspan="2" style="text-align:center;" | [[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]] {{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}} |- ! Born | {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Origin | {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Citizenship | {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}} |- ! Occupation | {{{occupation|Musician, actor}}} |- ! Years active | {{{years_active|2010-present}}} |- ! Known for | {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}} |- ! Spouse | {{{spouse|Nakanjako Naume}}} (m. {{{marriage_date|2025}}}) |- ! Website | {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}} |} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, and [[:en:musician|musician]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == [[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]] Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Personal life == [[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]] He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah. Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref> == Career == === Film === [[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]] Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref> His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === [[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]] In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref> * '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) - as Alex * '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato * '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah * '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix * '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref> * '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref> * '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) - as Alex * '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) - as Sound editor == Discography == * '''Am Feelinng Lonely''' (2026) * '''My Love''' (2026) * '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref> == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> === Awards === * '''Black Films Award''' - 2025 * '''IFF Award - 2026''' * '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref> == See also == * [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]] * [[:en:November Tear|November Tear]] * [[:en:Kyenvu|Kyenvu]] == External links == * [http://www.asabajumah.top/ Official Website] *[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]] * [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]] * [https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290/ Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]] *[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]] * [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]] * [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]] * [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]] * [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]] * [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]] * [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]] * [https://youtube.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]] *[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]] * [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]] *[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]] == References == <references/> np4gyireymovvke5xcnl1w5apm0uunn Absa Bank Uganda Limited 0 11958 51904 44240 2026-05-19T21:37:46Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51904 wikitext text/x-wiki   '''Absa Bank Uganda Limited''', eyali emanyiddwa nga '''Barclays Bank of Uganda Limited''', [[:en:Commercial_bank|bbaanka y’eby'obusuubuzi]] mu Uganda. Lyafuna layisiinsi okuva mu [[Bank of Uganda|Bbaanka ya Uganda enkulu]], mu ggwanga era evunaanyizibwa ku kulungamya bbaanka z’eggwanga. <ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Radio Network |date=12 November 2019 |title=ABSA Uganda Officially Drops Barclays Brand Name |url=https://www.monitor.co.ug/Business/Finance/ABSA-Uganda-officially-drops-Barclays-brand-tag/688608-5345780-mv8h5k/index.html |access-date=12 November 2019 |place=Uganda}}</ref> Bbaanka eno kampuni ya Absa Group Limited, [[:en:Conglomerate_(company)|ekitongole ekikola]] ku by’ensimbi, ekisangibwa mu South Africa, nga kirina kampuni za bbaanka mu mawanga ga Afrika 12 ne ofiisi ezikiikirira abantu mu mawanga amalala 2 aga Afrika. <ref>{{Cite web |year=2020 |title=Absa Group Limited: About Us |url=https://www.absa.africa/absaafrica/about-us/ |access-date=27 March 2020 |publisher=Absa Group Limited}}</ref> Absa Bank Group, emigabo gyayo gye gisuubulwa ku [[:en:JSE_Limited|JSE Limited,]] kyategeezebwa nti erina eby’obugagga byonna omugatte mu buwuumbi bwa doola za Amerika 91, wetwatukira mu Gwomwenda 2019. <ref>{{Cite web |last=Adrian Frey |date=23 October 2019 |title=Barclays in Mozambique rebranding as Absa Bank |url=https://clubofmozambique.com/news/barclays-in-mozambique-rebranding-as-absa-bank-145292/ |access-date=27 March 2020 |publisher=Club of Mozambique |archive-date=21 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200221125410/https://clubofmozambique.com/news/barclays-in-mozambique-rebranding-as-absa-bank-145292/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gyayo == Bbanka eno okusinga yeenyigira mu kutuukiriza ebyetaago bya by'abantu sekinoomu eby'okutereka mu bbaanka, [[:en:Small_and_medium-sized_businesses|bizineensi entonotono n’eza wakati]] (SMEs), n’ebitongole ebinene. Nga 2006 tannatuuka, bbaanka eira yalisa nga ku kutuukiriza byetaago bya bitongole ebinene byokka n’abantu sekinnoomu abalina ssente ennyingi. Esira eryo lyasumulula ne liyingizaamu SMEs ne bakasitoma ba bulijjo. <ref>{{Cite web |title=Overview of Barclays Bank Uganda |url=http://www.barclays.co.ug/personal/about-us/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140503065533/http://www.barclays.co.ug/personal/about-us/index.html |archive-date=3 May 2014 |access-date=2 May 2014 |website=Barclays Bank Uganda}}</ref> Webwatukira mu Gwekumineebiri 2023, eby’obugagga bya bbaanka eno byonna byali bibalirirwamu tuliriyooni za ssente za Uganda 4.5, nga bwebuwumbi bwa doola za Amerika 1.19. Nga 31 Ogwekumineebiri 2021, emigabo gya bannannyini gyali gibalirirwaamu obuwumbi bwa ssente za Uganda 521.956, nga bwebukadde bwa doola za Amerika 148. <ref name="21DataR">{{Cite web |last=Esiara Kabona |date=16 April 2022 |title=Absa Uganda profit up as bad debts shrink |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/absa-uganda-profit-up-as-bad-debts-shrink-3784114 |access-date=18 April 2022 |website=[[The EastAfrican]]}}</ref> Mu mwaka ogwo, amagoba ga bbaanka oluvannyuma lw’okusolooza omusolo gaali obuwumbi bwa ssente za Uganda 110, nga bwebukadde bwa doola za Amerika 31.2. <ref name="0R">{{Cite web |last=Javira Ssebwami |date=12 April 2022 |title=Absa Bank Uganda records UGX110 billion in profits in 2021 |url=https://www.pmldaily.com/business/2022/04/absa-bank-uganda-records-ugx110-billion-in-profits-in-2021.html |access-date=18 April 2022 |website=PML Daily}}</ref> Webwatukira 31 Ogwekumineebiri 2019, Absa Bank Uganda yali baanka ey'okusatu mu z'obusuubuzi ezisinga obunene mu ggwanga, okusinziira ku by’obugagga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Muhereza Kyamutetera |date=4 May 2020 |title=Absa Bank Uganda's Assets Reach UGX3.4 Trillion, Moves From Fifth To Third Largest Bank, By Assets |url=https://www.ceo.co.ug/absa-bank-ugandas-assets-reach-ugx3-4-trillion-moves-from-fifth-to-third-largest-bank-by-assets/ |access-date=5 May 2020 |website=CEO Magazine Online |archive-date=24 January 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124042037/https://www.ceo.co.ug/absa-bank-ugandas-assets-reach-ugx3-4-trillion-moves-from-fifth-to-third-largest-bank-by-assets/ |url-status=dead }}</ref> Webwatuukira Ogwekumineebiri 2022, Absa Bank Uganda yalina eby’obugagga ebibalirirwaamu obuwuumbi 4.23&nbsp;, nga zze doola za Amerika obuwwumbi 1.143, nga zino zaali ebitundu 9.31 ku 100 ku by’obugagga bya baanka byonna mu ggwanga mu kiseera ekyo. <ref name="2022DataR">{{Cite web |last=Taddewo William Senyonyi |date=9 May 2023 |title=Exclusive: Largest & Smallest Banks By Assets Named As Total Industry Assets Hit Shs45.4Tn In 2022 |url=https://businessfocus.co.ug/exclusive-largest-smallest-banks-by-assets-named-as-total-industry-assets-hit-shs45-4tn-in-2022/ |access-date=24 August 2023 |website=Business Focus Uganda}}</ref> == Ebikikwatako == Baanka eno yagulwaawo mu 1927, ng’erina amatabi gamirundi 2 mu kibuga ekikulu ekya [[Kampala]], ate limu e [[Jinja]], ekifo eky’okubiri mu bunene bw’eby'obusuubuzi mu biseera ebyo mu ggwanga. Mu 1969, baanka eno yafuna bizineensi ya Uganda eya [[:en:Commercial_Bank_of_Africa_Group|Commercial Bank of Africa.]] <ref name="Back">{{Cite web |last=Barclays Africa Group |date=31 December 2017 |title=Barclays Africa Group: Uganda: About Us: 1969 |url=https://www.ug.barclaysafrica.com/about-us/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180614071955/https://www.ug.barclaysafrica.com/about-us/ |archive-date=14 June 2018 |access-date=31 December 2017 |publisher=[[Barclays Africa Group]]}}</ref> Mu Gwokubiri 2007, baanka eno yamaliriza okugula kampuni ya [[:en:Nile_Bank_Limited|Nile Bank Uganda Limited]], n’enyweza okubeerawo kwayo mu ggwanga. <ref>{{Cite web |last=URN |date=20 December 2006 |title=Barclays Confirms Purchase of Nile Bank |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=8954 |access-date=4 August 2014 |publisher=[[Uganda Radio Network]] (URN)}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lori Chang |date=22 January 2007 |title=UK-Based Financial Services Group Barclays Buys Nile Bank of Uganda and Plans to Enter Microfinance Sector in Uganda |url=http://www.microcapitalmonitor.com/cblog/index.php?/archives/604-UK-Based-Financial-Services-Group-Barclays-Buys-Niles-Bank-of-Uganda-and-Plans-to-Enter-Microfinance-Sector-in-Uganda.html#extended |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161003215356/http://www.microcapitalmonitor.com/cblog/index.php?%2Farchives%2F604-UK-Based-Financial-Services-Group-Barclays-Buys-Niles-Bank-of-Uganda-and-Plans-to-Enter-Microfinance-Sector-in-Uganda.html#extended |archive-date=3 October 2016 |access-date=4 August 2016 |publisher=MicroCapital}}</ref> == Obwannannyini == Mu 1969, eby'amaguzi bya baanka eno byali ebitundu 51 ku 100 nga byali mu mikono gya [[:en:Barclays|Barclays]] ate ebitundu 49 ku 100 nga bidukannyizibwa [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda.]] <ref name="Back"/> Wetwatukira mu 2001, baanka eno yali efuuse kampuni edukannyizibwa aba Barclays. <ref>{{Cite web |date=30 August 2015 |title=Founding banks and building societies: Barclays Bank of Uganda Limited |url=https://www.archive.barclays.com/items/show/5358 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160308213400/https://www.archive.barclays.com/items/show/5358 |archive-date=8 March 2016 |access-date=30 August 2015 |publisher=[[Barclay Bank]]}}</ref> Okuva mu Gwokusatu 2016, baanka eno ebadde edukannyizibwa aba [[:en:Barclays_Africa_Group|Barclays Africa Group]]. <ref>{{Cite web |last=Khisa |first=Isaac |date=8 March 2016 |title=Uganda: Barclays to Get New Owners |url=http://allafrica.com/stories/201603072234.html |access-date=8 March 2016}}</ref> Olw'okuddamu okukyuusakyuusa mu [[:en:Barclays_Africa_Group|Barclays Africa Group]], mu 2018, Absa Bank Uganda ye kampuni ya [[:en:Absa_Group_Limited|Absa Group Limited]] ebitundu 100 ku 100. <ref>{{Cite web |last=Adengo |first=Jonathan |date=2 March 2018 |title=Barclays becomes Absa |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Barclays--becomes-Absa/688322-4325342-31vh0g/index.html |access-date=21 July 2018}}</ref> == Omukutu gw’amatabi == Ekitebe kya baanka eno ekikulu kisinganibwa ku 2 Hanington Road, ku [[:en:Nakasero|lusozi Nakasero,]] mu [[Kampala]]. Webwatukira mu Gwomusanvu 2013 , baanka eno yalabirira amatabi mu bifo bino wammanga: <ref>{{Cite web |title=List of Branches of Barclays Bank Uganda |url=http://www.barclays.co.ug/personal/branches/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140503063101/http://www.barclays.co.ug/personal/branches/index.html |archive-date=3 May 2014 |access-date=2 May 2014 |publisher=Barclays Bank Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alon |date=15 January 2013 |title=Barclays Closes Branches, ATMs |url=http://www.observer.ug/index.php?%20option=com_content&view=article&id=23162:barclays-closes-branches-atms&catid=79:businesstopstories |access-date=2 May 2014 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>   == Okukyusa amannya == Okutandika mu Gwomunaana 2019, Barclays Bank of Uganda yatandika okwekyuusa okufuuka Absa Bank Uganda Limited. <ref>{{Cite web |last=Alfred Ochwo |date=15 August 2019 |title=Barclays Bank Starts Rebranding To Absa |url=https://observer.ug/businessnews/61656-barclays-bank-starts-rebranding-to-absa |access-date=8 November 2019 |website=[[The Observer (Uganda)]] |place=Kampala}}</ref> Enkola eno yakomekerezebwa nga 11 Ogwekuminoogumu mu 2019, amannya ga baanka eno mu mateeka ne bizineensi bwe gakyuuka ne gafuuka Absa Bank Uganda Limited. <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa Alon |date=11 October 2019 |title=Barclays Uganda to Become Absa Uganda On November 11th |url=https://ugandaradionetwork.net/story/barclays-uganda-to-become-absa-uganda-on-november-11th |access-date=11 November 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |place=Kampala}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Paul Ampurire |date=11 November 2019 |title=BOU Issues Licence To Absa Uganda After Rebranding From Barclays Bank |url=https://www.softpower.ug/bou-issues-licence-to-absa-uganda-after-rebranding-from-barclays-bank/ |access-date=11 November 2019 |publisher=SoftPower Uganda |place=Kampala}}</ref> == Abagidukanya == Baanka eno edukanyizibwa olukiiko olufuzi. ssentebe w’olukiiko luno y’omu ku ba dayirekita abatali bakulu. Webwatukira mu Gwokuna April 2025, ssentebe yali Keith Kalyegira. Akulira emirimu era akulira ba maneja mu kifo ky’okukola emirimu ye David Wandera. <ref name="InteR">{{Cite web |date=16 December 2024 |title=Wandera named Absa interim chief executive after Mumba joins Stanbic |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/wandera-named-absa-interim-chief-executive-after-mumba-joins-stanbic--4859346 |access-date=4 March 2025 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu Gwokusatu 2020, eyali Akola nga Ssentebe yali Nadine Byarugaba. <ref>{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=19 March 2020 |title=Absa Uganda gets new Managing Director |url=https://nilepost.co.ug/2020/03/19/absa-uganda-gets-new-managing-director/ |access-date=19 March 2020 |website=Nile Post Uganda |place=Kampala}}</ref> Yavaayo mu Ogwekumineebiri 2024. <ref name="BidR">{{Cite web |last=Javira Ssebwami |date=2 December 2024 |title=Absa Bank Uganda bids farewell to outgoing board chairperson Nadine Byarugaba |url=https://www.pmldaily.com/business/2024/12/absa-bank-uganda-bids-farewell-to-outgoing-board-chairperson-nadine-byarugaba.html |access-date=3 December 2024 |website=PML Daily}}</ref> Okuva nga 1 Ogwokuna 2020 [[:en:Mumba_Kalifungwa|Mumba Kalifungwa]] yatandika okukola ng'akulira ba maneja eyali omusingi ng'era alina omugaso, ng'era y'Akulira Eby'emirimu. <ref name="NCeoR">{{Cite web |last=Ashita Chopra |date=19 March 2020 |title=Absa appoints Mumba Kalifungwa new Absa Uganda MD |url=https://www.monitor.co.ug/Business/Finance/Absa-Mumba-Kalifungwa-managing-director-Byarugaba-UK/688608-5496670-bdhnxy/index.html |access-date=19 March 2020}}</ref> Yavaayo mu Gwokusatu mu 2025 ne yeegatta ku [[Stanbic Bank Uganda Limited]] ng'akulira Eby'emirimu. <ref name="BidR" /> Ekyo nga tekinnabaawo, eyali akulira ba maneja yali ''Mian Nazim Mahmood''. Yalondebwa mu Gwomusanvu 2019, ng'eyali Akulira Eby'emirimu Ow'ekiseera, ate nga bwebanoonya akulira eby'emirimu era ng'alina omugaso . Nazim alina [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Diguli Mukudukanya Bizineensi]], eyaweebwa [[:en:University_of_Massachusetts,_Amherst|Yunivasite y’e Massachusetts, Amherst]] ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] mu By’ensimbi okuva kutendekero lya [[:en:Bentley_College|Bentley College]], mu [[:en:Waltham,_Massachusetts|Waltham,e Massachusetts]], byonna biri mu Amerika. <ref name="C-SuiteR">{{Cite web |last=Julius Businge |date=16 July 2019 |title=Barclays Bank Uganda Managing Director Rakesh Leaves |url=https://www.independent.co.ug/barclays-bank-of-uganda-managing-director-rakesh-leaves/ |access-date=11 November 2019}}</ref> Nga tekinabeerawo, ''Rakesh Jha'' yaweereza mu kifo ekyo. Alina diguli [[:en:MBA|ya MBA]] mu by’Okutunda gye yafuna okuva mu IMED ne diguli ya Bachelor of Arts (BA) gye yafuna okuva mu [[:en:University_of_Mumbai|Yunivasite y’e Mumbai]]. Amangu ddala nga tanalondebwa ku bw'akulira ba maneja, Jha yeeyali akulira ba maneja mu Barclays Bank ey'e Seychelles. <ref>{{Cite web |last=Nation Reporter |date=15 September 2014 |title=James Kinyany Appointed Barclays Seychelles' Interim Managing Director |url=http://www.nation.sc/article.html?id=242995 |access-date=9 September 2014}}</ref> Webwatukira mu Gwokusatu 2025, bamemba ku lukiiko luno bali nga bwe bawandiikiddwa mu kimeeza wansi. <ref name="NewbR">{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=28 October 2021 |title=Absa Bank Uganda appoints new board members |url=https://nilepost.co.ug/2021/10/28/absa-bank-uganda-appoints-new-board-members/ |access-date=28 October 2021 |website=Nile Post Uganda}}</ref> {| class="wikitable sortable" style="margin: 0.5em auto" |+Olukiiko olufuzi olwa Absa Bank Uganda ! Eddaala ! Memba ! Okunnyonnyola ! Ekifo ! Ebiwandiiko |- | 1. 1. |Keith Kalyegira | atali dayirekita omukulu | Ssentebe wa ssentebe | |- | 2. 2. | David Wandera | Executive Director | CEO & maneja dayirekita | <ref name="InteR"/> |- | 3. 3. | Alex Rugamba | atali dayirekita omukulu | Memba | <ref name="NewbR"/> |- | 4. 4. | Sophie Nkuutu | atali dayirekita omukulu | Memba | <ref name="NewbR" /> |- | 5. 5. |Phillip Aliker | atali dayirekita omukulu | Memba | <ref name="NewbR" /> |- | 6. 6. |Ina De Vry | atali dayirekita omukulu | Memba | <ref name="NewbR" /> |- | 7. 7. | Michael Segwaya | Executive Director | akulira ebyensimbi | <ref name="NewbR" /> |- | 8. |Edward Ocen | omuwandiisi wa kkampuni | Memba | <ref name="NewbR" /> |- | | '''Okugatta''' |{{center|'''8'''}} | | |- |} == Obuyiiya == Mu Gwekumineebiri 2021, Absa Bank Uganda kye kyali ekitongole ky’eby'ensimbi ekyasooka mu ggwanga okuleeta ebyuma bya ebisobola okukiriza ssente n'okuzifulumya ebiyitibwa ATM, nga bakozesa esimu sereza, nga tewali kaadi za byuuma bya ATM biriwo kati ezikozesa kaadi. Absa Banking App ekola ku QR Code,ng'eno kasitoma agiyisa kulutimbe lwa ATM oluvannyuma n’agikiriza okukola omulimu gw’ayagala. <ref name="CardR">{{Cite web |last=Lydia Labanya |date=15 December 2021 |title=New digital solution to ease banking experience |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/122400/new-digital-solution-to-ease-banking-experien |access-date=15 December 2021 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="NocardR">{{Cite web |last=Joan Banura |date=14 December 2021 |title=Absa Bank Customers Can Now Withdrawal Money Using QR Codes |url=https://pctechmag.com/2021/12/absa-bank-cardless-withdraw-functionality/#:~:text=Absa%20Bank%20Uganda%20has%20introduced,at%20any%20Absa%20ATM%20countrywide. |access-date=15 December 2021 |website=PCTechMag.com |place=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne ==   * [[:en:Banking_in_Uganda|Baanka mu Uganda]] * [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Olukalala lwa baanka mu Uganda]] * [[:en:Absa_Group_Limited|Ekibiina kya Absa Group Limited]] * [[:en:Asset_allocation_among_commercial_banks_in_Uganda|Engabanya y’eby'obugagga mu bbanka z’ebyobusuubuzi mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist|30em}} == Ewalala w'okubigya == * [http://businessfocus.co.ug/exclusive-ugandas-largest-banks-by-assets-revealed/ Exclusive: Baanka za Uganda Ezisinga Obunene Okusinziira ku By'obugagga Bizuuliddwa] Nga 24 Ogwokutaano 2017. * [https://www.pmldaily.com/business/2019/11/bou-hands-license-to-absa-uganda-to-formalise-name-change.html BoU ekwasizza Absa Uganda layisinsi okufuula okukyusa amannya mu butongole] Okuva nga 11 Ogwekuminoogumu 2019. 3al4to5uv6t64fih8jvh0teekwmxx88 Zohran Mamdani 0 12405 52049 46906 2026-05-20T08:55:59Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 52049 wikitext text/x-wiki [[File:Zohran Mamdani 05.25.25.jpg|thumb|Zohran Kwame Mamdani]]   '''Zohran Kwame Mamdani''' (yazaalibwa 18 Ogwekkumi, 1991) munnabyabufuzi Omumerika asibuka mu ggwanga [[Uganda]] era mu kiseera kino ye [[:en:Mayor-elect|meeya omulonde]] ow’ekibuga [[:en:New_York_City|New York]] . Memba w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(United_States)|Democratic Party]] wamu n'ekisinde ki [[:en:Democratic_Socialists_of_America|Democratic Socialists of America]]. Nga tannavuganya wamu n'okuwangula obwa Meeya bwa New York yasooka kuba mukiise mu lukiiko [[:en:New_York_State_Assembly|olukulu mu ssaza New York]] nga akiikirira ekintundu ekiyitibwa [[:en:New_York's_36th_State_Assembly_district|36th district]] okuva mu 2021. America efugibwa ku musingi gwa federo ero buli saza lilina olukiiko olwalyo nga bwolaba paalamenti. 36th district mu lukiiko lwa New York etwaaliramu ebintu omuli [[:en:Queens|Queens]] e [[:en:Astoria,_Queens|Astoria]] . Mamdani yazaalibwa mu ddwaliro e [[:en:Nsambya_Hospital|Nsambya]] kibuga [[Kampala]] era kitaawe ye kakensa [[:en:Mahmood_Mamdani|Mahmood Mamdani]] eyasomesako ku yunivasite e Makerere ate nyina ye muzanyi wa firimu [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] .<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/zohran-avoided-politics-while-working-with-daily-monitor-5254732#story</ref> <ref name="Roy2025">{{Cite web |last=Roy |first=Rajesh |date=5 November 2025 |title='Badhai!' In India, a celebration for Zohran Mamdani's New York mayoral win and his roots |url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/badhai-india-celebration-zohran-mamdanis-new-york-mayoral-127221396 |access-date=6 November 2025 |publisher=[[ABC News]] |language=en}}</ref> Nga wa myaka etaano famire ye yasenguka okudda mu kibuga [[:en:Cape_Town|Cape Town]], mu [[South Africa]]. Mamdani bwe yali aweza emyaka musanvu, bazadde be baasenguka nate era ku luno bagenda mu [[Amerika]], ne basenga mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |last=O'Regan |first=Victoria |date=November 5, 2025 |title=Former SA schoolboy Zohran Mamdani becomes New York City's first millennial mayor in 'historic' elections |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-11-05-former-sa-schoolboy-zohran-mamdani-becomes-new-york-citys-first-millennial-mayor-in-historic-elections/ |access-date=November 5, 2025 |website=Daily Maverick |language=en}}</ref> Mamdani yasomera ku [[:en:Bronx_High_School_of_Science|Bronx High School of Science]] gyeyava okwegatta ku [[:en:Bowdoin_College|Bowdoin College]] mu saza Maine era nasoma diguli ye esooka nga essira alitadde ku byafaayo, eby'obufuuzi n'embeera z'omuddugavu okutwaliza awamu mu lungereza ekiyitibwa [[:en:Africana_studies|Africana studies]] era natikkirwa mu 2014. Oluvannyuma lw'okukola nga kitunzi w'amayumba kwossa okuyimba, Mamdani yatandikiriza mpola okwetaba mu byobufuzi ebiri ku mutendera ogwessaza New York nga yatandika nga avunaanyizibwa ku nzirukanya ya kampeyini za munnabyabufuzi [[:en:Khader_El-Yateem|Khader El-Yateem]] wamu ne [[:en:Ross_Barkan|Ross Barkan]]. Oluvannyuma mu mwaka 2020 yeesowolayo okuvuganya okukiika mu lukiiko lw'essaza era bwatyo namegga [[:en:Aravella_Simotas|Aravella Simotas]] eyali amaze ebisanja bitaano mu kifo ekyo mu kamyufu the Democratic Party bwatyo naalondebwa okukiikirira Queens ku kisanja kya myaka 2 oluvannyuma yaddamu okuwangula mu mwaka 2022 and 2024 wonna nga tavuganyizibwa. Mu Gwekkumi 2024, Mamdani yalangirira nti yali waakuvuganya ku [[:en:Mayor_of_New_York_City|bwa meeya bw’ekibuga New York]] mu [[:en:2025_New_York_City_mayoral_election|kulonda kwa 2025]] . Mu Gwomukaaga 2025, Mamdani yawangula [[:en:2025_New_York_City_Democratic_mayoral_primary|akamyuufu]] mu kibiina kya Democratic party era nga wano yamegga [[:en:Andrew_Cuomo|Andrew Cuomo]], eyaliko Gavana w’essaza New York. Oluvannyuma lwa Cuomo obutamatira yasalawo okwesimbawo ku bwa namunigina wabula Mamdani yamumegga mu [[:en:General_election|kulonda]] okwaliwo nga 4 Ogwekuminoogumu 2025. Akalulu kano era kaalimu ne munna [[:en:Republican_Party_(United_States)|Republican]] [[:en:Curtis_Sliwa|Curtis Sliwa]]<nowiki/>wabula obululu 50.4% bwawa Mamdani obuwanguzi. <ref name="Decision Desk HQ">{{Cite web |title=New York City Mayor General Election |url=https://election-night.decisiondeskhq.com/date/2025-11-04/states/New%20York/race/268483 |access-date=November 4, 2025 |publisher=[[Decision Desk HQ]] |archive-date=2025-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251117022808/https://election-night.decisiondeskhq.com/date/2025-11-04/states/New%20York/race/268483 |url-status=dead }}</ref> <ref name="NBC News">{{Cite web |title=New York City Mayor Results 2025 |url=https://www.nbcnews.com/politics/2025-elections/new-york-city-mayor-results |access-date=November 4, 2025 |publisher=NBC News}}</ref> <ref name="AP News">{{Cite web |title=New York City Mayor |url=https://apnews.com/projects/election-results-2025/new-york/?r=35315 |access-date=November 4, 2025 |publisher=[[AP News]]}}</ref> Mamdani kampeyini ye yagyesigamya ku miramwa egiwerako omuli[[:en:Cost_of_living|ebbeeyi y’ebintu esoboka]] okussaawo entambula y'olukale eya [[:en:Free_public_transport|bbaasi nga ssi zakusasulira]], [[:en:Child_care#Non-profit_daycare|gavumenti okwenyigira mu ndabirira yabaana]], [[:en:Public_grocery_store|ekibuga okubeeramu amaduuka g'ebintu aga gavumenti]], [[:en:LGBTQ_rights_in_the_United_States|eddembe ly’abasiyazi nabalala abagwa mu ttuluba li LGBTQ]],omusaala ogw'essalira waakiri doola 30 buli mukozi obutasukka 2030 n'emiramwa emirala. Mamdani era awagira okwongeza emisolo ku bitongole n’ebizinensi eziyingiza amagoba agasukka akakadde ka doola omwaka . Obuwanguzi bwa Mamdani bwamufuula omuntu asooka mu byafaayo mu matuluba ageenjawulo omuli [[:en:Indian_Americans|Omuyindi-Omumerika]] , <ref name="The Washington Post-2025">{{Cite web |date=October 18, 2025 |title=How Zohran Mamdani is charming a famously hard-nosed city |url=https://www.washingtonpost.com/nation/2025/10/18/new-york-city-mamdani-cuomo-mayors-election/ |access-date=November 5, 2025 |website=[[The Washington Post]] |quote=The 2025 political menu includes someone altogether different: a 34-year-old democratic socialist, an Indian American born in Uganda}}</ref> <ref name="The Economic Times-2025">{{Cite web |date=June 24, 2025 |title=Zohran Mamdani set to become first Indian-American to lead New York as Mayor: Who is the 33-year-old Democratic socialist? |url=https://economictimes.indiatimes.com/news/international/global-trends/zohran-mamdani-set-to-become-first-indian-american-to-lead-new-york-as-mayor-who-is-the-33-year-old-democratic-socialist/articleshow/122060764.cms |access-date=June 26, 2025 |website=[[The Economic Times]]}}</ref> <ref name="Al Jazeera Media Network-2025" /> [[:en:Ugandan_Americans|Munnayuganda-Omumerika]] , <ref>{{Cite web |last=Mall |first=Rattan |date=November 5, 2025 |title=Zohran Mamdani will be Mayor of New York |url=https://voiceonline.com/zohran-mamdani-will-be-mayor-of-new-york/ |access-date=November 6, 2025 |website=Indo-Canadian Voice |language=en-CA}}</ref> [[:en:Muslim|Omusiraamu]] , <ref name="The Times of India-2025">{{Cite web |date=June 25, 2025 |title=Zohran Mamdani is the Indian-origin political heartthrob America didn't know it needed |url=https://timesofindia.indiatimes.com/etimes/trending/zohran-mamdani-is-the-indian-origin-political-heartthrob-america-didnt-know-it-needed/articleshow/122062206.cms |access-date=June 27, 2025 |website=[[The Times of India]] |quote=He's a practicing Muslim, he speaks Hindi in campaign videos, he talks openly about being an immigrant.}}</ref> <ref name="Al Jazeera Media Network-2025">{{Cite web |date=June 26, 2025 |title=Could Zohran Mamdani be NYC'S first Muslim and Indian American mayor? |url=https://www.aljazeera.com/video/newsfeed/2025/6/26/could-zohran-mamdani-be-nycs-first-muslim-and-indian-american-mayor |access-date=June 26, 2025 |publisher=[[Al Jazeera Media Network]] |language=en}}</ref> [[:en:Millennials|omuntu eyazaalibwa mu myaka gya '90]] okuwangula obwa meeya wa New York <ref name="The Statesman-2025">{{Cite web |date=November 5, 2025 |title=Who is Zohran Mamdani? Trailblazing left-wing leader and first Indian-American Muslim elected mayor of New York |url=https://www.thestatesman.com/world/who-is-zohran-mamdani-trailblazing-left-wing-leader-and-first-indian-american-muslim-elected-mayor-of-new-york-1503507731.html |access-date=November 5, 2025 |website=The Statesman |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Holloman |first=Christer |date=June 25, 2025 |title=What Zohran Mamdani Win Will Mean For Wall Street |url=https://www.forbes.com/sites/christerholloman/2025/06/25/what-zohran-mamdani-win-will-mean-for-wall-street/ |url-status=live |archive-url=https://archive.is/qvAb8 |archive-date=June 25, 2025 |access-date=June 27, 2025 |website=[[Forbes (magazine)|Forbes]] |language=en |quote=If Mamdani wins, he will become the first Muslim, first Asian, and first millennial mayor of New York City}}</ref> <ref name="Roy2025"/> Mamdani era ye munnakisinde ki democratic socialists owookubiri okufuuka meeya w'ekibuga New York nga eyasooka ye [[:en:David_Dinkins|David Dinkins]] . <ref>{{Cite web |last=Barbaro |first=Michael |date=October 16, 2025 |title=Zohran Mamdani Explains His Rise |url=https://www.nytimes.com/2025/10/16/podcasts/the-daily/zohran-mamdani-interview.html#:~:text=You%E2%80%99d%20be%20the%20second%20Democratic%20Socialist%20mayor%20after%20David%20Dinkins |access-date=June 26, 2025 |website=The Daily (The New York Times)}}</ref> Ye meeya ow'omusanvu okulondebwa mu kibuga New York nga tasibuka mu Amerika okuva mu 1834, ba meeya lwe baatandika okulondebwa mu kalulu ka bonna. <ref>https://www.nytimes.com/2025/10/29/nyregion/nyc-immigrant-mayors-mamdani.html</ref> <ref>{{Cite web |title=Mayors of the City of New York |url=https://www.nyc.gov/site/dcas/about/green-book-mayors-of-the-city-of-new-york.page |access-date=2025-11-06 |website=www.nyc.gov}}</ref> Asuubirwa okuyingira ofiisi nga 1 Ogwolubereberye, 2026. == Obuto n’emisomo == Mamdani yazaalibwa 18 Ogwekkumi, 1991, mu [[Kampala]], Uganda. Ye mwana yekka owa kakensa w'ebyobufuzi [[:en:Mahmood_Mamdani|Mahmood Mamdani]] n’omuzannyi wa firimu [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] . <ref name="Kitunzi-2025">{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref name="Marcelo-2025">{{Cite web |last=Marcelo |first=Philip |date=June 25, 2025 |title=Who is Zohran Mamdani? State lawmaker seeks to become New York City's first Muslim and Indian American mayor |url=https://apnews.com/article/nyc-mayoral-democratic-primary-zohran-mamdani-f87ea9d5b649cea8335ca7df6399c1f0 |access-date=June 27, 2025 |website=[[AP News]]}}</ref> Erinnya lye [[:en:Kwame|Kwame]] kitaawe yalimubbula mu munnabyabufuzi [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], [[:en:President_of_Ghana|pulezidenti wa Ghana]] eyasooka. <ref name="Jung-2025">{{Cite web |last=Jung |first=E. Alex |date=May 20, 2025 |title=Zohran Mamdani Crashes the Party |url=https://nymag.com/intelligencer/article/zohran-mamdani-nyc-mayor-polls-campaign-momentum.html |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250520095713/https://nymag.com/intelligencer/article/zohran-mamdani-nyc-mayor-polls-campaign-momentum.html |archive-date=May 20, 2025 |access-date=June 5, 2025 |website=Intelligencer |language=en}}</ref> <ref name="Davids-2024">{{Cite web |last=Davids |first=Monah |date=October 26, 2024 |title=Ugandan-Born Zohran Mamdani Announces Candidacy for Mayor of New York City |url=https://www.littleafricanews.com/zohran-mamdani-announces-candidacy-for-mayor-of-new-york-city/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250611163042/https://www.littleafricanews.com/zohran-mamdani-announces-candidacy-for-mayor-of-new-york-city/ |archive-date=June 11, 2025 |access-date=March 12, 2025 |website=Little Africa News}}</ref> Bazadde be bombi basibuka [[:en:Indian_people|Buyindi]] era kitaawe [[:en:Gujarati_Muslim|Musiraamu Omugujarati]] eyazaalibwa mu kibuga [[:en:Bombay|Bombay]] yadde nga yakulira mu Uganda, <ref name="Chen-2016">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |year=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> nnyina [[:en:Punjabi_Hindu|Muhindu Omupunjabi]] ow'ekika kya [[:en:Nayar_(name)|Nayyar]] <ref>{{Cite web |last=Dupont |first=Joan |date=September 21, 2001 |title=Mira Nair Peels Back Layers of Punjabi Society |url=http://www.iht.com/articles/33143.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20011201204013/http://www.iht.com/articles/33143.htm |archive-date=December 1, 2001 |access-date=July 15, 2025 |website=[[International Herald Tribune]] |quote=Nair, who dedicates "Monsoon Wedding," to her Punjabi family in New Delhi, was educated at Harvard, and has made her home in Kampala, Uganda, and New York.}}</ref> <ref>{{Cite news|date=Nair herself comes from a Hindu family, while her husband is Muslim.}}</ref> <ref>{{Cite news|date=My last name is actually Nayyar, but my grandfather used to spell it as Nair and we just continued the tradition.}}</ref> eyazaalibwa mu [[:en:Rourkela|Rourkela]] n'akulira mu [[:en:Bhubaneswar|Bhubaneswar]] . <ref>{{Cite web |last=Saigal |first=Shinibali Mitra |date=May 22, 2005 |title=Namesake a tribute to Ritwik Ghatak, says Mira Nair |url=http://cities.expressindia.com/fullstory.php?newsid=130459 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20051204013611/http://cities.expressindia.com/fullstory.php?newsid=130459 |archive-date=December 4, 2005 |access-date=July 13, 2025 |website=Kolkata Newsline}}</ref> Bajjajjaabe ku ludda lwa kitaawe bazaalibwa mu bitundu olwaleero awasangibwa eggwanga lya[[Tanzania]] . <ref name="Chen-2016" /> Jjajjaawe azaala nnyina Amrit Lal Nair, yaliko omuserikale mu kitongole kya Buyindi ki [[:en:Indian_Administrative_Service|IAS]] <ref>{{Cite web |title=Meet director whose father is an IAS officer, her film made it to the Oscars, and who married a Ugandan scientist, her name is… {{!}} India.com |url=https://www.india.com/entertainment/meet-director-mira-nair-whose-father-is-an-ias-officer-her-film-salaam-bombay-made-it-to-the-oscars-and-who-married-a-ugandan-scientist-her-name-is-7329833/ |access-date=November 5, 2025 |website=www.india.com |language=en}}</ref> ate jjajjaawe omulala Praveen Nair yali mu kuguku mu by'embeera z'abantu n'enkulakulana era ye mutandisi wa [[:en:Salaam_Baalak_Trust|Salaam Baalak Trust]] . <ref>{{Cite news|last=Janmohamed|first=Zahir|date=June 16, 2025|title=The NYC Mayoral Candidate Turning Meals Into a Movement|url=https://www.bonappetit.com/story/zohran-mamdani-interview-mayoral-election|archive-url=https://web.archive.org/web/20250701184737/https://www.bonappetit.com/story/zohran-mamdani-interview-mayoral-election|archive-date=July 1, 2025|access-date=July 28, 2025|work=Bon Appétit|language=en-US}}</ref> Mamdani yabeera mu Kampala okutuusa ku myaka etaano famire ye bweyasengukira mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], mu ssaza [[:en:Western_Cape|Western Cape]] . <ref name="Kitunzi-2025"/> Yasomera mu [[:en:St._George's_Grammar_School_(Cape_Town)|St. George's Grammar School]] e [[:en:Mowbray,_Cape_Town|Mowbray]] nga kitaawe asomesa mu [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] . <ref name="Davids-2024"/> <ref>{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=June 25, 2025 |title=Meet New York City's likely next mayor — with a South African connection |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-06-25-meet-new-york-citys-likely-next-mayor-a-former-sa-schoolboy/ |access-date=November 5, 2025 |website=Daily Maverick |language=en}}</ref> Oluvannyuma Mamdani n'enju ye baasengukira mu Amerika, nebasenga mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] nga Mamdani wa myaka musanvu, era n'akulira mukitundu ekiyitibwa [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] . <ref name="Haag-2025">{{Cite news|last1=Haag|first1=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|date=June 27, 2025|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|url-access=subscription|url-status=live|archive-url=https://archive.today/20250630082732/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=June 30, 2025|access-date=July 3, 2025|work=[[The New York Times]]|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Obulamu bweyakuliramu azze abwogeerako nga obw'omukisa olwokuba teyeyabeerako mu mbeera ya kwetaaga oba kwegomba yadde nga akimanyi nti bwegutyo sibweguli eri banna New York abalala bangi. <ref>{{Cite news|last=Fitzsimmons|first=Emma G.|date=June 10, 2025|title=10 Questions With Zohran Mamdani|url=https://www.nytimes.com/2025/06/10/nyregion/zohran-mamdani-interview.html|url-access=subscription|url-status=live|archive-url=https://archive.today/20250611113931/https://www.nytimes.com/2025/06/10/nyregion/zohran-mamdani-interview.html|archive-date=June 11, 2025|access-date=July 3, 2025|work=[[The New York Times]]|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Mamdani yasomera mu [[:en:Bank_Street_College_of_Education#Bank_Street_School_for_Children|ssomero lya Bank Street School for Children]] [[:en:Upper_West_Side|mu bugwanjuba]] bwa Manhattan, gye yataandiikiriza ebyobufuzi nga yeesimbawo ku bwannamunigina mu kulonda kwabayizi era naawangula ekifo. Emiramwa gye emikulu gyesigama ku kusaawo obwenkanya n'eddembe kwossa okuwakanya okussa ssente mu byentalo wabula zissibwe mu byenjigiriza. <ref>{{Cite web |last=Sassoon |first=Alessandro Marazzi |date=July 1, 2025 |title=I Went to Middle School With Zohran Mamdani. He Turned Our Election Upside Down Then Too. |url=https://slate.com/life/2025/07/zohran-mamdani-mayor-new-york-nyc.html |access-date=July 2, 2025 |website=Slate}}</ref> Mu 2003, yakomawo kko mu Kampala okumala omwaka mulamba nga ali ne kitaawe mu luwummula lweyalimu. <ref name="Chen-2016"/> Ba jjajjaabe ne ba ssenga ku ludda lwa kitaawe bbo bakyabeera mu kibuga Kampala era bayambako kitaawe okumulabirira bweyali nga awandiika ekitabo kye kyeyawa omutwe ''Good Muslim, Bad Muslim'' . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |year=2004 |title=Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror |publisher=Three Leaves Press |isbn=9782869781344 |pages=xiv |chapter=Acknowledgements}}</ref> === Ebyamusikiriza === Mamdani agamba nti bazadde be be baamusikiriza okwagala ebyobufuzi n’ensonga z’ensi yonna engeri gyekyali nti ensonga zino zaayogerwangako nnyo awaka. Mamdani era yasikirizibwa nnyo okwenyigira mu byobufuzi oluvannyuma lw'okulaba ebirowoozo bya [[:en:Bernie_Sanders|Bernie Sanders]] mu kampeyini ze ez'obwapulezidenti mu [[:en:Bernie_Sanders_2016_presidential_campaign|2016]] era nayingira ekisinde ki democratic socialists.<ref name="Mamdani-2021">{{Cite web |last=Mamdani |first=Zohran |last2=Thier |first2=Hadas |date=February 9, 2021 |title='We Have an Obligation to Ensure That Justice Is Not Defined by the Borders of Our District' |url=https://jacobinmag.com/2021/02/zohran-mamdani-new-york-state-assembly-queens |access-date=February 9, 2021 |website=[[Jacobin (magazine)|Jacobin]]}}</ref> Mu balala baayogerako nga abamusikiriza okugenda mu byobufuzi ye [[:en:Daniel_Hoan|Daniel Hoan]] ne [[:en:Victor_L._Berger|Victor L. Berger]], wamu ne meeya [[:en:Fiorello_La_Guardia|Fiorello La Guardia]] . Mu kampeyini ze ez’obwameeya, Mamdani yakakasa nga abalonzi nti obukulembeze bwe bwakufaananako nga obwa meeya wa Boston, [[:en:Michelle_Wu|Michelle Wu]] ne meeya wa Baltimore, [[:en:Brandon_Scott|Brandon Scott]] . <ref>{{Cite web |last=Beeferman |first=Jason |date=June 24, 2025 |title=Mamdani's Victory Would Signal Seismic Shift In National Politics and Test For Socialist Movement |url=https://www.politico.com/news/2025/06/24/mamdanis-victory-would-signal-seismic-shift-in-national-politics-and-test-for-national-socialist-movement-00419686 |access-date=September 17, 2025 |website=Politico}}</ref> Mu kampeyini, yatendereza Wu nga amwogwerako nga munnabyabufuzi munna DP asinga <ref>{{Cite web |last=Fitzsimmons |first=Emma G. |last2=King |first2=Maya |date=June 4, 2025 |title=5 Takeaways From the First N.Y.C. Mayoral Debate |url=https://www.nytimes.com/2025/06/04/nyregion/nyc-mayoral-debate-takeaways.html |access-date=September 7, 2025 |website=The New York Times}}</ref>olw'enkola ze omuli entambula [[:en:Free_public_transport_in_Massachusetts|ey’olukale etali yakusasulira]] ekintu naye kyeyasuubiza mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=September 21, 2025 |title=Momentum For Mamdani: Zohran Racks Up Dem Endorsements & Leads Cuomo By Double-Digits |url=https://www.youtube.com/watch?si=o6a5AO5KA30kzqdZ&v=XWP-_16PYMY&feature=youtu.be |access-date=September 23, 2025 |publisher=MSNBC |via=YouTube}}</ref> == Obulamu bwe obulala == Mamdani ayina obutuuze bwa nsi bbiri omuli [[Yuganda|Uganda]] ne [[Amerika]] era nga mu nsi ya Amerika yafuuka munnansi omujjuvu mu 2018. <ref>{{Cite news|date=He was naturalized as a U.S. citizen in 2018 and is now a dual citizen of the United States and Uganda.}}</ref> [[:en:Shia_Islam|Musiraamu omushia]] era agwa mu kiwayi ekiyitibwa [[:en:Twelver_Shi'ism|Twelver]] . <ref name="Shoki-2020">{{Cite web |last=Shoki |first=William |date=February 9, 2020 |title=Roti and Roses for All |url=https://jacobin.com/2020/02/zohran-mamdani-new-york-state-assembly-socialist-queens |access-date=March 25, 2025 |website=[[Jacobin]]}}</ref> Mu 2021, Mamdani yasisinkana omukozi w'obufaananyi bwa katuuni ate nga mukubi wa bifaananyi [[:en:Rama_Duwaji|Rama Duwaji]] ku mutimbagano omugatta bantu ogwa [[:en:Hinge_(app)|Hinge]] . <ref name="Pazmino-2025">{{Cite web |last=Pazmino |first=Gloria |last2=John |first2=Arit |date=November 2, 2025 |title=Rama Duwaji, Zohran Mamdani's wife, stays in the background by design |url=https://www.cnn.com/2025/11/02/politics/rama-duwaji-mamdani-wife-nyc-election |url-status=live |archive-url=https://archive.is/Gpom4 |archive-date=November 3, 2025 |access-date=November 4, 2025 |publisher=[[CNN]] |language=en-US}}</ref> <ref name="Hasan-2025">{{Cite web |last=Hasan |first=Sadiba |date=October 12, 2025 |title=When Your Hinge Date Is New York's Mayoral Front-Runner |url=https://www.nytimes.com/2025/10/12/style/rama-duwaji-zohran-mamdani-wife.html |url-access=subscription |access-date=November 5, 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Bakkaanya okufumbiriganwa mu Gwekkumi 2024, <ref name="Pazmino-2025" /> era n'ebakola [[:en:Marriage_in_Islam#Nikah_ceremony|omukolo ''gwa nikah'']] oluvannyuma lw’emyezi ebiri, <ref>{{Cite web |last=Noveck |first=Jocelyn |date=June 25, 2025 |title=Zohran Mamdani's wife Rama Duwaji is an animator, illustrator and ceramicist. And they met on Hinge |url=https://apnews.com/article/zohran-mamdani-mayor-rama-duwaji-ff8c7c448a95505c2a15d8c5ef154a7b |url-status=live |archive-url=https://archive.today/20250626103235/https://apnews.com/article/zohran-mamdani-mayor-rama-duwaji-ff8c7c448a95505c2a15d8c5ef154a7b |archive-date=June 26, 2025 |access-date=July 1, 2025 |language=en |agency=[[Associated Press]]}}</ref> era ne bafumbiriganwa mu Gwokubiri 2025 ku mukolo ogwali mu [[:en:New_York_City_Hall|New York City Hall]] <ref>{{Cite web |last=Craighead |first=Olivia |date=May 12, 2025 |title=Zohran Mamdani Hard-Launched His Wife |url=https://www.thecut.com/article/zohran-mamdani-wife-rama-duwaji.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250614170308/https://www.thecut.com/article/zohran-mamdani-wife-rama-duwaji.html |archive-date=June 14, 2025 |access-date=May 13, 2025 |website=[[New York (magazine)#The Cut|The Cut]] |language=en}}</ref> era baakola omukolo gwegumu mu Uganda mu Gwomusanvu 2025. <ref name="Hasan-2025" /> Mamdani ne mukyala we babeera mu Astoria, Queens, okumpi ne [[:en:Steinway_Street|Steinway Street]] . <ref name="Jung-2025"/> <ref name="Hasan-2025" /> Ng’oggyeeko Olungereza, Mamdani asobola okwogera ennimi endala ezitakka wansi wa ttaano ku mitendera egyenjawulo okuli [[:en:Hindustani_language|Hindi–Urdu]], [[:en:Bengali_language|Bengali]], [[:en:Spanish_language|Olusipaana]], [[Luganda]], n'[[:en:Arabic|Oluwarabu]] . <ref name="The Times of India-2025"/> <ref>{{Cite web |last=Louis |first=Errol |author-link=Errol Louis |date=June 25, 2025 |title=How Zohran Mamdani Turned Youth and Inexperience Into Assets |url=https://nymag.com/intelligencer/article/zohran-mamdani-youth-andrew-cuomo.html |url-access=subscription |access-date=June 26, 2025 |website=[[Intelligencer (website)|Intelligencer]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Saponara |first=Michael |date=June 18, 2025 |title=NYC Mayoral Candidate Zohran Mamdani's Old Rap Videos Are Going Viral |url=https://www.billboard.com/music/rb-hip-hop/zohran-mamdani-rap-videos-viral-nyc-mayoral-race-1236002154/ |access-date=November 5, 2025 |website=Billboard |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=November 3, 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=November 5, 2025 |website=AP News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Maag |first=Christopher |date=June 25, 2025 |title=Young Muslims Loved Zohran Mamdani, and Their Parents Listened to Them |url=https://www.nytimes.com/2025/06/25/nyregion/nyc-voters-muslim-zohran-mamdani.html |url-access=subscription |access-date=June 26, 2025 |website=[[The New York Times]] |language=en}}</ref> Muwagizi nnyo [[:en:Arsenal_F.C.|wa Arsenal]], naye era anyumirwa nnyo okulaba omuzannyo gwa [[:en:Cricket|cricket]], <ref>{{Cite web |last=Bakshi, Sahil |date=November 5, 2025 |title=The Cricket Connect To Zohran Mamdani's Historic NYC Mayoral Election Win |url=https://sports.ndtv.com/cricket/the-cricket-connect-behind-zohran-mamdanis-historic-nyc-mayoral-election-win-9579491 |access-date=November 5, 2025 |website=NDTV Sports |archive-date=November 17, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251117025638/https://sports.ndtv.com/cricket/the-cricket-connect-behind-zohran-mamdanis-historic-nyc-mayoral-election-win-9579491 |url-status=dead }}</ref> ekigwo ekizungu ki [[:en:All_Elite_Wrestling|All Elite Wrestling]], <ref>{{Cite web |last=Pasbani |first=Rob |date=June 25, 2025 |title=NYC's Next Mayor? He's a Wrestling Fan Like Us |url=https://929theticket.com/ixp/1236/p/all-elite-politics-zohran-mamdani-marked-out-for-danielson-vs-omega-on-his-way-to-a-primary-win/ |access-date=September 20, 2025 |website=92.9 The Ticket |language=en}}</ref> kwossa omuzannyo gw'ensero nga awagira kiraabu ya [[:en:New_York_Knicks|New York Knicks]]. <ref>https://www.nytimes.com/2025/11/03/nyregion/mamdani-knicks-nba-cuomo.html</ref> Mamdani era yaliko munnamawulire asaka ag'ebyemizanyo mu lupapula lwa Daily monitor mu Uganda<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/zohran-avoided-politics-while-working-with-daily-monitor-5254732#story</ref> == Laba ne == * [[:en:Indian_American_politicians|Bannabyabufuzi Abayindi mu Amerika]] * [[:en:Indians_in_the_New_York_metropolitan_area|Abayindi Abamerika mu kibuga New York]] * [[Abayindi mu Uganda]] * [[:en:List_of_Democratic_Socialists_of_America_public_officeholders|Olukalala lw’aba Democratic Socialists of America abalina ofiisi za gavumenti]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == 8spyjz2706o9bl8nx93qmrgw77m2i5a Kojo Adu Asare 0 12673 52002 45949 2026-05-20T06:17:29Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (5), → (7) using [[Project:AWB|AWB]] 52002 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Kojo Adu Asare''' (yazaalibwa 30, Sseboaseka, 1966) munnabyabufuzi okuva e Ghana era yaliko omubaka wa palamenti mu kitundu kya Adenta mu kitundu kya Greater Accra mu [[Ghana]].<ref name="GW1">{{Cite web |title=Kojo Adu-Asare, |url=https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 |access-date=2020-07-03 |website=MobileGhanaWeb.}}</ref> Asare yawangula ekifo kya palamenti ya ''Adenta'' mu '''kulonda kwa bonna okwa 2008''' ku tiketi ya National Democratic Congress, n'awangula Kwadjo Opare-Hammond ey'aliko. Ebyava mu kulonda biraga nti yafuna '''obululu 20,230''' okusinga obwa Opare-Hammond eyafuna obululu 16,646<ref>{{Cite web |title=Greater Accra Region - 2008 Results |url=https://www.modernghana.com/ghanahome/ghanavotes/2008/result_parliamentary_all_constituency.asp?region_id=5&utm_ |access-date=2026-02-22 |website=www.modernghana.com}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Asare ava mu kitundu kya Abirim Akuapem mu buvanjuba bwa Ghana.<ref name="GW1">{{Cite web |title=Kojo Adu-Asare, |url=https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 |access-date=2020-07-03 |website=MobileGhanaWeb.}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 "Kojo Adu-Asare,"]. ''MobileGhanaWeb''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">3 July</span> 2020</span>.</cite></ref> Yamaliriza siniya ey’okuntikko.<ref>{{Cite web |date=2016-08-07 |title=Complete Biography & Profile of Kojo Adu-Asare, Hon. |url=https://www.ghanastar.com/profiles/complete-biography-profile-of-kojo-adu-asare-hon/ |access-date=2020-07-03 |website=GhanaStar |language=en-US}}</ref> == Obukugu bwe == Asare y'akulira ekibiina ekivunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’ebitongole mu mbeera z’abantu.<ref>{{Cite web |title=I am clean to contest parliamentary elections - Ashong Narh |url=https://www.modernghana.com/news/177532/i-am-clean-to-contest-parliamentary-elections.html |access-date=2020-07-03 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Era yaliko akulira kkampuni ya Vital Concepts limited, erina amatabi mu Ghana, Sierra Leone ne Guinea.<ref name="GW1">{{Cite web |title=Kojo Adu-Asare, |url=https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 |access-date=2020-07-03 |website=MobileGhanaWeb.}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 "Kojo Adu-Asare,"]. ''MobileGhanaWeb''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">3 July</span> 2020</span>.</cite></ref> Yakolako ng'omumyuka w’omuwandiisi ow’ekibiina kya National Democratic Congress<ref>{{Cite web |title=Adu-Asare Joins NDC Race |url=https://www.modernghana.com/news/580805/adu-asare-joins-ndc-race.html |access-date=2020-07-03 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Adu Asare, mu kiseera kino, omukozi mu woffiisi ya pulezidenti, ali mu lwokaano n’omumyuka w’omuwandiisi, George Lawson era saako n'eyali akulira ebyempuliziganya bya Pulezidenti, Koku Anyidoho. Mu Gatonnya wa 2012, Adu Asare yawangulwa Emmanuel Nii Ashie Moore mu kalulu k'okusunsula ababka ba palamenti aka National Democratic Congress mu kitundu kya Adetan. Yafuna obululu 17, ate Moore n’afuna obululu 78 era ekibiina ne kimusunsula okukwata tiketi y'akyo. Abalala abaavuganya mu kalulu k'okusunsula kw'ekibiina kuliko Desmond Aryee-Boi eyafuna obululu 25, Paulina Delali Adinyirah eyafuna obululu 38, Alhaji Adam Mahama eyafuna obululu mukaaga, Herty Laura Ken eyafuna akalulu kamu, ne Samuel Anum Adjei ataafuna.<ref>{{Cite web |last=Dogbevi |first=Emmanuel |date=2012-01-28 |title=NDC MP for Adenta Constituency out |url=https://www.ghanabusinessnews.com/2012/01/28/ndc-mp-for-adenta-constituency-out/ |access-date=2026-02-22 |website=Ghana Business News |language=en-US}}</ref> Mu Mutunda wa 2025, yalangirira mu lujjudde nti agenda kuvuganya ku tiketi ya National Democratic Congress ' mu kulonda kwa 2028.<ref>{{Cite web |date=2025-09-24 |title=I will contest for NDC flagbearer in 2028 – Adu-Asare announces |url=https://www.ghanawebbers.com/GhanaHomePage/NewsArchive/I-will-contest-for-NDC-flagbearer-in-2028-8211-Adu-Asare-announces-2085746 |access-date=2026-02-22 |website=GhanaWebbers |language=en}}</ref> Mu 2025, Adu Asare mu lujjudde yanenya abakulu abaalondebwa mu kibiina kya National Democratic Congress (NDC) olw’okulagajjalira bannakibiina abasokerwako mu byalo era n’alaga obweraliikirivu ku ngeri yokuvujjirira saako okukuuma obwetengereze n'obuwagizi bw'ekibiina. Ono era yayogedde ku nkola y’ebyenjigiriza mu ggwanga, n’abuusabuusa enkyukakyuka mu nkola ya minisitule y’ebyenjigiriza ey’okuteeka abantu mu masomero.<ref>{{Cite web |date=2025-10-22 |title=School Placement issues: Don’t abandon a working system – Kojo Adu-Asare - Adomonline.com |url=https://www.adomonline.com/school-placement-issues-dont-abandon-a-working-system-kojo-adu-asare/ |access-date=2026-02-22 |language=en-US}}</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Asare yamenyeka ekisambi mu Kasambula wa 2024 era nabeera ku kitanda. Musajja Mukristaayo era mufumbo ng'alina abaana basatu.<ref>{{Cite web |title=Ghana MPs - MP Details - Adu-Asare, Kojo |url=https://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=35 |access-date=2020-07-03 |website=GhanaMps.}}</ref><ref>{{Cite web |last=Otchere |first=Gertrude Owireduwaah |date=2024-09-05 |title=I was bedridden - Former MP [Audio] - Adomonline.com |url=https://www.adomonline.com/i-was-bedridden-former-mp-audio/ |access-date=2025-08-14 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa ==<references /> {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Adu Asare, Kojo}} [[Category:Living people]] rqs30vdqrcqgqsjggvbyqh0csvrgb9j 52003 52002 2026-05-20T06:18:30Z Solomon Suubi 6901 52003 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Kojo Adu Asare''' (yazaalibwa 30, Sseboaseka, 1966) munnabyabufuzi okuva e Ghana era yaliko omubaka wa palamenti mu kitundu kya Adenta mu kitundu kya Greater Accra mu [[Ghana]].<ref name="GW1">{{Cite web |title=Kojo Adu-Asare, |url=https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 |access-date=2020-07-03 |website=MobileGhanaWeb.}}</ref> Asare yawangula ekifo kya palamenti ya ''Adenta'' mu '''kulonda kwa bonna okwa 2008''' ku tiketi ya National Democratic Congress, n'awangula Kwadjo Opare-Hammond ey'aliko. Ebyava mu kulonda biraga nti yafuna '''obululu 20,230''' okusinga obwa Opare-Hammond eyafuna obululu 16,646<ref>{{Cite web |title=Greater Accra Region - 2008 Results |url=https://www.modernghana.com/ghanahome/ghanavotes/2008/result_parliamentary_all_constituency.asp?region_id=5&utm_ |access-date=2026-02-22 |website=www.modernghana.com}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Asare ava mu kitundu kya Abirim Akuapem mu buvanjuba bwa Ghana.<ref name="GW1">{{Cite web |title=Kojo Adu-Asare, |url=https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 |access-date=2020-07-03 |website=MobileGhanaWeb.}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 "Kojo Adu-Asare,"]. ''MobileGhanaWeb''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">3 July</span> 2020</span>.</cite></ref> Yamaliriza siniya ey’okuntikko.<ref>{{Cite web |date=2016-08-07 |title=Complete Biography & Profile of Kojo Adu-Asare, Hon. |url=https://www.ghanastar.com/profiles/complete-biography-profile-of-kojo-adu-asare-hon/ |access-date=2020-07-03 |website=GhanaStar |language=en-US}}</ref> == Obukugu bwe == Asare y'akulira ekibiina ekivunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’ebitongole mu mbeera z’abantu.<ref>{{Cite web |title=I am clean to contest parliamentary elections - Ashong Narh |url=https://www.modernghana.com/news/177532/i-am-clean-to-contest-parliamentary-elections.html |access-date=2020-07-03 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Era yaliko akulira kkampuni ya Vital Concepts limited, erina amatabi mu Ghana, Sierra Leone ne Guinea.<ref name="GW1">{{Cite web |title=Kojo Adu-Asare, |url=https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 |access-date=2020-07-03 |website=MobileGhanaWeb.}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/people/person.php?ID=1235 "Kojo Adu-Asare,"]. ''MobileGhanaWeb''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">3 July</span> 2020</span>.</cite></ref> Yakolako ng'omumyuka w’omuwandiisi ow’ekibiina kya National Democratic Congress<ref>{{Cite web |title=Adu-Asare Joins NDC Race |url=https://www.modernghana.com/news/580805/adu-asare-joins-ndc-race.html |access-date=2020-07-03 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Adu Asare, mu kiseera kino, omukozi mu woffiisi ya pulezidenti, ali mu lwokaano n’omumyuka w’omuwandiisi, George Lawson era saako n'eyali akulira ebyempuliziganya bya Pulezidenti, Koku Anyidoho. Mu Gatonnya wa 2012, Adu Asare yawangulwa Emmanuel Nii Ashie Moore mu kalulu k'okusunsula ababka ba palamenti aka National Democratic Congress mu kitundu kya Adetan. Yafuna obululu 17, ate Moore n’afuna obululu 78 era ekibiina ne kimusunsula okukwata tiketi y'akyo. Abalala abaavuganya mu kalulu k'okusunsula kw'ekibiina kuliko Desmond Aryee-Boi eyafuna obululu 25, Paulina Delali Adinyirah eyafuna obululu 38, Alhaji Adam Mahama eyafuna obululu mukaaga, Herty Laura Ken eyafuna akalulu kamu, ne Samuel Anum Adjei ataafuna.<ref>{{Cite web |last=Dogbevi |first=Emmanuel |date=2012-01-28 |title=NDC MP for Adenta Constituency out |url=https://www.ghanabusinessnews.com/2012/01/28/ndc-mp-for-adenta-constituency-out/ |access-date=2026-02-22 |website=Ghana Business News |language=en-US}}</ref> Mu Mutunda wa 2025, yalangirira mu lujjudde nti agenda kuvuganya ku tiketi ya National Democratic Congress ' mu kulonda kwa 2028.<ref>{{Cite web |date=2025-09-24 |title=I will contest for NDC flagbearer in 2028 – Adu-Asare announces |url=https://www.ghanawebbers.com/GhanaHomePage/NewsArchive/I-will-contest-for-NDC-flagbearer-in-2028-8211-Adu-Asare-announces-2085746 |access-date=2026-02-22 |website=GhanaWebbers |language=en}}</ref> Mu 2025, Adu Asare mu lujjudde yanenya abakulu abaalondebwa mu kibiina kya National Democratic Congress (NDC) olw’okulagajjalira bannakibiina abasokerwako mu byalo era n’alaga obweraliikirivu ku ngeri yokuvujjirira saako okukuuma obwetengereze n'obuwagizi bw'ekibiina. Ono era yayogedde ku nkola y’ebyenjigiriza mu ggwanga, n’abuusabuusa enkyukakyuka mu nkola ya minisitule y’ebyenjigiriza ey’okuteeka abantu mu masomero.<ref>{{Cite web |date=2025-10-22 |title=School Placement issues: Don’t abandon a working system – Kojo Adu-Asare - Adomonline.com |url=https://www.adomonline.com/school-placement-issues-dont-abandon-a-working-system-kojo-adu-asare/ |access-date=2026-02-22 |language=en-US}}</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Asare yamenyeka ekisambi mu Kasambula wa 2024 era nabeera ku kitanda. Musajja Mukristaayo era mufumbo ng'alina abaana basatu.<ref>{{Cite web |title=Ghana MPs - MP Details - Adu-Asare, Kojo |url=https://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=35 |access-date=2020-07-03 |website=GhanaMps.}}</ref><ref>{{Cite web |last=Otchere |first=Gertrude Owireduwaah |date=2024-09-05 |title=I was bedridden - Former MP [Audio] - Adomonline.com |url=https://www.adomonline.com/i-was-bedridden-former-mp-audio/ |access-date=2025-08-14 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Adu Asare, Kojo}} [[Category:Living people]] q9e68rzuds8jjv1hdgdnwm3ukk8jlta Mahmoud Thabit Kombo, munnabyabufuzi 0 12681 52013 45984 2026-05-20T06:47:52Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → ., → (3), == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52013 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Mahmoud Thabit Kombo''' munnabyabufuzi mu ggwanga lya Tanzania nga ye minisita w'eggwanga ow'ensonga z'ebweru.<ref name=":0">{{Cite web |last=Said |first=Mariam |date=21 July 2024 |title=Kombo: Newly appointed Tanzania’s Minister for Foreign Affairs |url=https://dailynews.co.tz/kombo-newly-appointed-tanzanias-minister-for-foreign-affairs/ |access-date=28 July 2024 |website= |publisher=Daily News |quote=}}</ref><ref>{{Cite web |title=Heads Departments and Units {{!}} Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |url=https://www.foreign.go.tz/about/team/category/heads-departments-and-units |access-date=2026-03-04 |website=www.foreign.go.tz}}</ref> Yeenyigidde mu pulojekiti z’okukulaakulanya abantu okwetoloola eggwanga omuli okuzimba amasomero, enteekateeka z’obutonde bw’ensi ng’amazzi n’obuyonjo, wamu n’enteekateeka z’ebyobulamu n’okutereka ssente ezigendereddwamu okukendeeza obwavu.<ref name=":1">{{Cite web |title=Mahmoud Thabit Kombo {{!}} Tanzania Foreign Ministry Official List |url=https://www.tzembassy.go.tz/ambassadors/view/mahmoud-thabit-kombo |access-date=2026-03-04 |website=www.tzembassy.go.tz}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Kombo yazaalibwa mu Zanzibar ''',''' [[Tanzania]] ''',''' era yatandika okusoma mu butongole mu Nnasale ya Saateni nga tannagenda mu Pulayimale ya Tumekuja. Siniya yagimalira ku Hamamni Secondary School ne Lumumba College. Kombo yasomera mu yunivasite y’e Sunderland mu Bungereza, gy'eyafuna ddiguli mu by’okubala ebitabo bya bizinensi ne kompyuta. Oluvannyuma yafuna diguli eyookubiri mu "Applied ICT ne Artificial Intelligence " okuva mu Cables ne Wireless College e [[Great Britain|Bungereza]] ne Master of Arts mu nkolagana z'amawanga n'ensi yonna okuva mu Geneva School of Diplomacy and [[Essomamawanga|International Relations]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Said |first=Mariam |date=21 July 2024 |title=Kombo: Newly appointed Tanzania’s Minister for Foreign Affairs |url=https://dailynews.co.tz/kombo-newly-appointed-tanzanias-minister-for-foreign-affairs/ |access-date=28 July 2024 |website= |publisher=Daily News |quote=}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSaid2024">Said, Mariam (21 July 2024). [https://dailynews.co.tz/kombo-newly-appointed-tanzanias-minister-for-foreign-affairs/ "Kombo: Newly appointed Tanzania's Minister for Foreign Affairs"]. Daily News<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">28 July</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Mahmoud Thabit Kombo {{!}} Tanzania Foreign Ministry Official List |url=https://www.tzembassy.go.tz/ambassadors/view/mahmoud-thabit-kombo |access-date=2026-03-04 |website=www.tzembassy.go.tz}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.tzembassy.go.tz/ambassadors/view/mahmoud-thabit-kombo "Mahmoud Thabit Kombo | Tanzania Foreign Ministry Official List"]. ''www.tzembassy.go.tz''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-04</span></span>.</cite></ref> == Obukugu bwe == Kombo akoze kyamaanyi okulaba nga eby'obufuzi bya Tanzania n'enkolagana y'amawanga amalala etambula bulungi.<ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-05-22 |title=At the Heart of Global Diplomacy: Ambassador Kombo and the rise of Tanzania diplomacy in world Affairs: |url=https://www.africa-press.net/tanzania/all-news/at-the-heart-of-global-diplomacy-ambassador-kombo-and-the-rise-of-tanzania-diplomacy-in-world-affairs |access-date=2026-03-04 |website=Tanzania |language=en-US}}</ref> Abadde mu nkuŋŋaana z’abakungu eziwerako, omuli okubeera omugenyi omukulu ku mukolo gw’okukuza olunaku lw’eggwanga lya Japan.<ref>{{Cite web |last=Embassy of Japan in Tanzania |date=2025-03-05 |title=The birthday reception for His Majesty the Emperor of Japan (5 March 2025) |url=https://www.tz.emb-japan.go.jp/itpr_en/nationalday2025_000002.html |access-date=2026-03-04 |website=Embassy of Japan in Tanzania}}</ref> Kombo era yasisinkana Iwaya Takeshi, Minisita w’ensonga z’ebweru mu Japan, okuteesa ku kunyweza enkolagana wakati wa Japan ne Tanzania.<ref>{{Cite web |last=Press Releases |title=Japan-Tanzania Foreign Ministers’ Meeting |url=https://www.mofa.go.jp/press/release/pressite_000001_01584.html |website=Ministry of Foreign Affairs of Japan}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Kombo, Thabit}} [[Category:Living people]] 4ktzuwk89igacekuted1fvxv7b67d3k Kundo Mathew 0 12683 52006 46329 2026-05-20T06:30:16Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2), → (4) using [[Project:AWB|AWB]] 52006 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Kundo Mathew''', amanyiddwa nga '''Kundo Andrea Mathew''', munnabyabufuzi mu [[Tanzania]] era nga yaliko Minisita omubeezi ow'amawulire, empuliziganya ne tekinologiya era mu kiseera kino ye mubaka wa palamenti akiikirira e'kitundu kya Shinyanga Urban okuva mu Museenene 2020 ku tiketi ya Chama Cha Mapinduzi.<ref>{{Cite web |title=Kundo Andrea Mathew Member of Parliament Profile |url=https://www.parliament.go.tz/administrations/612 |access-date=2026-03-08 |archive-date=2022-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221001165709/https://www.parliament.go.tz/administrations/612 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Kundo's Government Cabinet Profile |url=https://www.mawasiliano.go.tz/administration/profile/4}}</ref><ref>{{Cite web |date=22 June 2023 |title=Team to study needs of proposed Tanzania satellite |url=https://dailynews.co.tz/team-to-study-needs-of-proposed-tanzania-satellite/}}</ref> Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi ow'amazzi mu Tanzania.<ref>{{Cite web |date=2025-11-17 |title=Here is the complete list of Tanzania’s new cabinet of 27 ministers and 29 deputies |url=https://www.thecitizen.co.tz/tanzania/news/national/here-is-the-complete-list-of-tanzania-s-new-cabinet-of-27-ministers-and-29-deputies-5268016 |access-date=2026-03-06 |website=The Citizen |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-05 |title=TANZANIA’S DEPUTY MINISTER PRAISES THE PRESENCE OF AN MP AT A MEETING |url=https://www.mwanakwetu.co.tz/2026/01/tanzanias-deputy-minister-praises.html |access-date=2026-03-06 |website=MwAnAkWeTu}}</ref> == Obuyigirize == Kundo Mathew ku ddaala ery'ewaggulu yasoma tekinologiya, okuddukanya pulojekiti [[Essomamawanga|n'enkolagana y'ensi yonna]] mu Tanzania, [[Cayina|China]] ne [[Great Britain|Bungereza]]. Yafuna diguli mu tekinologiya wa kompyuta okuva mu yunivasite ya Hunan (2004–2009). Oluvannyuma yamaliriza diploma mu kuddukanya enkolagana z’amawanga amalala ku [[:en:Centre for Foreign Relations|Centre for Foreign Relations]] (2015–2016). Mathew alina ddiguli bbiri eziri ku ddaala ery'okubiri: diguli eyookubiri mu kuddukanya amawulire okuva mu Yunivasite ya Coventry (2011–2012) ne diguli eyookubiri mu kulondoola n’okwekenneenya pulojekiti okuva mu Open University of Tanzania (2015–2017). Okusoma siniya ye, yasomera mu Tabora Boys, gye yamaliriza ebigezo bya Certificate of Secondary Education Examination (CSEE) (1997–2000), n’oluvannyuma n’asomera ku St. Anthony’s High School, gye y’amaliriza Advanced Certificate of Secondary Education (ACSE) (2001–2003).<ref>{{Cite web |title="Member of Parliament Profile" |url=https://polis.parliament.go.tz/members/612?utm_ |access-date=23 February 2026 |website=Bunge Polis}}</ref> == Obukugu == Kundo Mathew akoze mu byuma bikalimagezi, ebyempuliziganya, n’okuddukanya emirimu mu bitongole by’obwannannyini, ebibiina by’ensi yonna, ne gavumenti ya Tanzania. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2008, yaweereza ng’omukwanaganya w’ebyempuliziganya n'ebyuma bikalimagezi mu Web International China. Wakati wa 2009 ne 2010, yakola nga Omumyuka w'akulira eby'emirimu mu kkampuni ya Yongshun Construction Co. Ltd. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2014, Mathew yaweebwa omulimu gw'okwekeneenya ebyuma bikalimagezi era nga ow'ebyemirimu mu kitongole [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] ekivunaanyizibwa ku banoonyi b’obubudamu (UNHCR). Oluvannyuma yakola nga ey'ekeneenya ebyuma bikalimagezi mu minisitule y’ensonga z’omunda okuva mu 2014 okutuuka mu 2020 ''',''' ng’ayambako mu kuddukanya n’okwekenneenya ebyuma bikalimagezi ebya gavumenti. Kundo akkiriza nti abavubuka ba Tanzania balina okwettanira tekinologiya n'omutimbagano okuzuula ebigonjoolo ebinayamba enkyukakyuka mu mbeera z’abantu n’okufuuka eby’obugagga eri eggwanga.<ref>{{Cite news|title=Tanzania: Use Digital Technology for Addressing Social Challenges-Youth Told|url=https://allafrica.com/stories/202208180080.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20220819075301/https://allafrica.com/stories/202208180080.html|archive-date=2022-08-19|access-date=2026-03-06|work=allAfrica.com|language=en|url-status=live}}</ref> Akola nga Minisita omubeezi ow’amazzi, ng’akola ku kusoomoozebwa kw’amazzi mu Tanzania ng’agenda atalaaga ebitundu eby’enjawulo.<ref name=":0"/> Mu 2026, yalaga nti gavumenti yali emalirizza pulojekiti z’amazzi 3,714, nga pulojekiti 778 zikyagenda mu maaso, era nagumya abantu ku ngeri gy'akolamu obutaweera.<ref>{{Cite news|last=Said|first=Mariam|date=2026-02-05|title=Tanzania: Over 3,700 Water Projects Completed, More Underway|url=https://allafrica.com/stories/202602050311.html|access-date=2026-03-06|work=Tanzania Daily News|language=en}}</ref> == Ebijulizo ==<references /> {{Reflist}}{{Chama Cha Mapinduzi}}{{Cabinet of Tanzania}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 156us22lumd6wvrjeuwbwqigw4r49tw 52007 52006 2026-05-20T06:31:39Z Solomon Suubi 6901 52007 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Kundo Mathew''', amanyiddwa nga '''Kundo Andrea Mathew''', munnabyabufuzi mu [[Tanzania]] era nga yaliko Minisita omubeezi ow'amawulire, empuliziganya ne tekinologiya era mu kiseera kino ye mubaka wa palamenti akiikirira e'kitundu kya Shinyanga Urban okuva mu Museenene 2020 ku tiketi ya Chama Cha Mapinduzi.<ref>{{Cite web |title=Kundo Andrea Mathew Member of Parliament Profile |url=https://www.parliament.go.tz/administrations/612 |access-date=2026-03-08 |archive-date=2022-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221001165709/https://www.parliament.go.tz/administrations/612 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Kundo's Government Cabinet Profile |url=https://www.mawasiliano.go.tz/administration/profile/4}}</ref><ref>{{Cite web |date=22 June 2023 |title=Team to study needs of proposed Tanzania satellite |url=https://dailynews.co.tz/team-to-study-needs-of-proposed-tanzania-satellite/}}</ref> Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi ow'amazzi mu Tanzania.<ref>{{Cite web |date=2025-11-17 |title=Here is the complete list of Tanzania’s new cabinet of 27 ministers and 29 deputies |url=https://www.thecitizen.co.tz/tanzania/news/national/here-is-the-complete-list-of-tanzania-s-new-cabinet-of-27-ministers-and-29-deputies-5268016 |access-date=2026-03-06 |website=The Citizen |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-05 |title=TANZANIA’S DEPUTY MINISTER PRAISES THE PRESENCE OF AN MP AT A MEETING |url=https://www.mwanakwetu.co.tz/2026/01/tanzanias-deputy-minister-praises.html |access-date=2026-03-06 |website=MwAnAkWeTu}}</ref> == Obuyigirize == Kundo Mathew ku ddaala ery'ewaggulu yasoma tekinologiya, okuddukanya pulojekiti [[Essomamawanga|n'enkolagana y'ensi yonna]] mu Tanzania, [[Cayina|China]] ne [[Great Britain|Bungereza]]. Yafuna diguli mu tekinologiya wa kompyuta okuva mu yunivasite ya Hunan (2004–2009). Oluvannyuma yamaliriza diploma mu kuddukanya enkolagana z’amawanga amalala ku [[:en:Centre for Foreign Relations|Centre for Foreign Relations]] (2015–2016). Mathew alina ddiguli bbiri eziri ku ddaala ery'okubiri: diguli eyookubiri mu kuddukanya amawulire okuva mu Yunivasite ya Coventry (2011–2012) ne diguli eyookubiri mu kulondoola n’okwekenneenya pulojekiti okuva mu Open University of Tanzania (2015–2017). Okusoma siniya ye, yasomera mu Tabora Boys, gye yamaliriza ebigezo bya Certificate of Secondary Education Examination (CSEE) (1997–2000), n’oluvannyuma n’asomera ku St. Anthony’s High School, gye y’amaliriza Advanced Certificate of Secondary Education (ACSE) (2001–2003).<ref>{{Cite web |title="Member of Parliament Profile" |url=https://polis.parliament.go.tz/members/612?utm_ |access-date=23 February 2026 |website=Bunge Polis}}</ref> == Obukugu == Kundo Mathew akoze mu byuma bikalimagezi, ebyempuliziganya, n’okuddukanya emirimu mu bitongole by’obwannannyini, ebibiina by’ensi yonna, ne gavumenti ya Tanzania. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2008, yaweereza ng’omukwanaganya w’ebyempuliziganya n'ebyuma bikalimagezi mu Web International China. Wakati wa 2009 ne 2010, yakola nga Omumyuka w'akulira eby'emirimu mu kkampuni ya Yongshun Construction Co. Ltd. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2014, Mathew yaweebwa omulimu gw'okwekeneenya ebyuma bikalimagezi era nga ow'ebyemirimu mu kitongole [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] ekivunaanyizibwa ku banoonyi b’obubudamu (UNHCR). Oluvannyuma yakola nga ey'ekeneenya ebyuma bikalimagezi mu minisitule y’ensonga z’omunda okuva mu 2014 okutuuka mu 2020 ''',''' ng’ayambako mu kuddukanya n’okwekenneenya ebyuma bikalimagezi ebya gavumenti. Kundo akkiriza nti abavubuka ba Tanzania balina okwettanira tekinologiya n'omutimbagano okuzuula ebigonjoolo ebinayamba enkyukakyuka mu mbeera z’abantu n’okufuuka eby’obugagga eri eggwanga.<ref>{{Cite news|title=Tanzania: Use Digital Technology for Addressing Social Challenges-Youth Told|url=https://allafrica.com/stories/202208180080.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20220819075301/https://allafrica.com/stories/202208180080.html|archive-date=2022-08-19|access-date=2026-03-06|work=allAfrica.com|language=en|url-status=live}}</ref> Akola nga Minisita omubeezi ow’amazzi, ng’akola ku kusoomoozebwa kw’amazzi mu Tanzania ng’agenda atalaaga ebitundu eby’enjawulo.<ref name=":0"/> Mu 2026, yalaga nti gavumenti yali emalirizza pulojekiti z’amazzi 3,714, nga pulojekiti 778 zikyagenda mu maaso, era nagumya abantu ku ngeri gy'akolamu obutaweera.<ref>{{Cite news|last=Said|first=Mariam|date=2026-02-05|title=Tanzania: Over 3,700 Water Projects Completed, More Underway|url=https://allafrica.com/stories/202602050311.html|access-date=2026-03-06|work=Tanzania Daily News|language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Chama Cha Mapinduzi}}{{Cabinet of Tanzania}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] a0k8oqxghbwr0uli9z1gr6fbp9rf6fe Nusrat Hanje, omuwandiisi w’ebitabo 0 12684 52031 46331 2026-05-20T07:53:09Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: → (3), == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52031 wikitext text/x-wiki '''Nusrat Shabaan Hanje munnabyabufuzi'''  {{Databox}}Nusrat Hanje yazaalibwa nga 14, Museenene 1989. Munnabyabufuzi mu [[Tanzania]] era mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya CHADEMA.<ref>{{Cite web |last=allAfrica |date=2020-12-02 |title=Tanzania's Top Prosecutor Explains Controversial Acquittal of Chadema Politician |url=https://allafrica.com/stories/202012030146.html |access-date=2026-03-06 |website=allafrica.com}}</ref> Yalondebwa ng'omubaka ku bifo eby’enjawulo era ng’omubaka omukyala kyawerezzaamu okuva mu 2020.<ref name="Nursat Hanje">{{Cite web |title=Hon. Nusrat Shaaban Hanje |url=https://www.parliament.go.tz/administrations/804 |publisher=Parliament of Tanzania}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mdee aivimbia CHADEMA: "Hatuondoki, tumekuzwa Chadema tutapambana hadi mwisho" |url=https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |access-date=2026-03-08 |archive-date=2023-07-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230719231046/https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |url-status=dead }}</ref><ref name="wasafimedia.co.tz">{{Cite web |date=2025-05-18 |title=Mbunge Nusrat Hanje atangaza Kuhamia CCM |url=https://wasafimedia.co.tz/mbunge-nusrat-hanje-atangaza-kuhamia-ccm/ |access-date=2026-03-02 |language=en-US}}</ref> Hanje yakwatibwa mu 2020 ne bannakibiina kya Chadema 19 kyokka oluvannyuma n’ayimbulwa oluvannyuma lwa gavumenti okuggya enta mu musango guno.<ref>{{Cite web |title=From prison to Parliament: Nusrat narrates her ordeal. - Free Online Library |url=https://www.thefreelibrary.com/From+prison+to+Parliament:+Nusrat+narrates+her+ordeal.-a0700309479 |access-date=2026-03-06 |website=www.thefreelibrary.com}}</ref> == Obukugu bwe == Nga 18,Muzigo 2025, Nusrat eyali omubaka wa Palamenti ku kifo eky’enjawulo ng'akiikirira abavubuka mu kitundu ky’e Singida ng’ali ku tiketi y'ekibiina kya CHADEMA, yalangirira mu butongole nti ekibiina kye akivuddemu era n'eyegatta ku Revolutionary Party.<ref name="wasafimedia.co.tz"/><ref name=":0">{{Cite web |last=Dindai |first=Mkufi |date=2025-05-19 |title=Special Seats MP Nusrat Hanje Quits CHADEMA, Joins CCM |url=https://taifadaily.com/special-seats-mp-nusrat-hanje-quits-chadema-joins-ccm/ |access-date=2026-03-06 |website=Taifa Daily |language=en-US}}</ref> Yeegatta ku kibiina kino olw’enkulaakulana Pulezidenti Samia Suluhu Hassan zeyateekawo, ezikola ku byetaago by’abantu b’omu kitundu.<ref name=":0"/> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} qc1z1vz4z7ekw14p7rsm3trv6g4lrwd 52032 52031 2026-05-20T07:54:00Z Solomon Suubi 6901 52032 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Nusrat Hanje yazaalibwa nga 14, Museenene 1989. Munnabyabufuzi mu [[Tanzania]] era mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya CHADEMA.<ref>{{Cite web |last=allAfrica |date=2020-12-02 |title=Tanzania's Top Prosecutor Explains Controversial Acquittal of Chadema Politician |url=https://allafrica.com/stories/202012030146.html |access-date=2026-03-06 |website=allafrica.com}}</ref> Yalondebwa ng'omubaka ku bifo eby’enjawulo era ng’omubaka omukyala kyawerezzaamu okuva mu 2020.<ref name="Nursat Hanje">{{Cite web |title=Hon. Nusrat Shaaban Hanje |url=https://www.parliament.go.tz/administrations/804 |publisher=Parliament of Tanzania}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mdee aivimbia CHADEMA: "Hatuondoki, tumekuzwa Chadema tutapambana hadi mwisho" |url=https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |access-date=2026-03-08 |archive-date=2023-07-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230719231046/https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |url-status=dead }}</ref><ref name="wasafimedia.co.tz">{{Cite web |date=2025-05-18 |title=Mbunge Nusrat Hanje atangaza Kuhamia CCM |url=https://wasafimedia.co.tz/mbunge-nusrat-hanje-atangaza-kuhamia-ccm/ |access-date=2026-03-02 |language=en-US}}</ref> Hanje yakwatibwa mu 2020 ne bannakibiina kya Chadema 19 kyokka oluvannyuma n’ayimbulwa oluvannyuma lwa gavumenti okuggya enta mu musango guno.<ref>{{Cite web |title=From prison to Parliament: Nusrat narrates her ordeal. - Free Online Library |url=https://www.thefreelibrary.com/From+prison+to+Parliament:+Nusrat+narrates+her+ordeal.-a0700309479 |access-date=2026-03-06 |website=www.thefreelibrary.com}}</ref> == Obukugu bwe == Nga 18,Muzigo 2025, Nusrat eyali omubaka wa Palamenti ku kifo eky’enjawulo ng'akiikirira abavubuka mu kitundu ky’e Singida ng’ali ku tiketi y'ekibiina kya CHADEMA, yalangirira mu butongole nti ekibiina kye akivuddemu era n'eyegatta ku Revolutionary Party.<ref name="wasafimedia.co.tz"/><ref name=":0">{{Cite web |last=Dindai |first=Mkufi |date=2025-05-19 |title=Special Seats MP Nusrat Hanje Quits CHADEMA, Joins CCM |url=https://taifadaily.com/special-seats-mp-nusrat-hanje-quits-chadema-joins-ccm/ |access-date=2026-03-06 |website=Taifa Daily |language=en-US}}</ref> Yeegatta ku kibiina kino olw’enkulaakulana Pulezidenti Samia Suluhu Hassan zeyateekawo, ezikola ku byetaago by’abantu b’omu kitundu.<ref name=":0"/> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 75ezob5go5adotc2cfh9rqj6hsnrskh Salome Makamba 0 12685 52040 46295 2026-05-20T07:59:58Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → (5), == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52040 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Salome Wycliffe Makamba''' (yazaalibwa 18 Mukutulansanja 1987) munnabyabufuzi mu [[Tanzania]] era mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya CHADEMA.<ref>{{Cite web |last=Bunge |first=Polis |title=Member of Parliament Profile |url=https://polis.parliament.go.tz/members/379 |archive-date= |access-date=2026-03-08 |website=polis.parliament}}</ref> Yalondebwa nga Omubaka w'ebifo eky'enjawulo ng'omukiise w'abakyala era yaweereza mu palamenti okuva mu 2020.<ref name="SWM">{{Cite web |title=Hon. Salome Wycliffe Makamba |url=https://www.parliament.go.tz/administrations/379 |publisher=Parliament of Tanzania |access-date=2026-03-08 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127003925/https://www.parliament.go.tz/administrations/379 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Mdee aivimbia CHADEMA: "Hatuondoki, tumekuzwa Chadema tutapambana hadi mwisho" |url=https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |access-date=2026-03-08 |archive-date=2023-07-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230719231046/https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |url-status=dead }}</ref> == Obukugu bwe == Mu kiseera kino Makamba ye Minisita omubeezi ow’amasannyalaze mu [[Tanzania]] era nga mubaka wa Palamenti, nga muno akozsa obukugu bw'okulondoola pulojekiti, enkola z’amasannyalaze, n’okukwataganya n’abantu.<ref>{{Cite web |last=Kornelia |date=2026-02-22 |title=Hon. Salome Wycliffe Makamba - SADCSEW |url=https://sadcenergyweek.org/speaker/hon-salome-wycliffe-makamba/,%20https://sadcenergyweek.org/speaker/hon-salome-wycliffe-makamba/ |access-date=2026-03-08 |language=en-US}}</ref> Mu 2024, ng’ali wamu ne Hon. Cecil Mwambe,baayiitibwa ekitebe kya Nigeria ekikulu mu Abuja okwetaba ku mukolo gw'ababaka abakyala abali mu Palamenti mu nsi ezaafugibwako Bungereza ogukwata ku kumalawo obutabanguko n’okukakasa nti abakyala n’abawala bafuna obwenkanya.<ref>{{Cite web |title=The High Commission received Hon. Salome Makamba and Hon. Cecil Mwambe, Members of Parliament of the United Republic of Tanzania {{!}} High Commission of the United Republic of Tanzania Abuja, Nigeria |url=https://www.ng.tzembassy.go.tz/resources/view/the-high-commission-received-hon-salome-makamba-and-hon-cecil-mwambe-members-of-parliament-of-the-united-republic-of-tanzania |access-date=2026-03-08 |website=www.ng.tzembassy.go.tz}}</ref> Mu mwaka gwa 2026, Makamba yakulembera ekibinja kya bakungu okuva mu Tanzania okwetaba mu wiiki y’amasannyalaze mu Buyindi (IEW 2026)<ref>{{Cite web |title=India Energy Week Exhibition & Conference {{!}} Global Energy Event 2027 |url=https://www.indiaenergyweek.com/ |access-date=2026-03-08 |website=www.indiaenergyweek.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Checking your browser before redirecting. |url=https://ngsindia.org/event/india-energy-week-2026-27-30-january-2026-goa/ |access-date=2026-03-08 |website=ngsindia.org}}</ref> ku ngeri y'okusiga ensimbi n’okukozesa tekinologiya.<ref>{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Energy Deputy Minister leads Tanzania’s charge at India energy week 2026 |url=https://www.therespondents.co.tz/2026/01/deputy-minister-makamba-leads-tanzanias.html |access-date=2026-03-08 |website=THE RESPONDENT |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ii087f22lcuhmgfb6mypba03i7uf6s0 Victoria Lakshmi Hamah ye agamba nti 0 12687 52064 46026 2026-05-20T09:26:13Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52064 wikitext text/x-wiki '''Victoria Lakshmi Hamah''' munnabyabufuzi mu [[Ghana]] wansi wa tiketi y'ekibiina kya National Democratic Congress (NDC). Victoria Hamah munnakigo ky’Abahindu mu [[Afirika|Afrika]] okumala emyaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=2018-09-04 |title=Victoria Hamah, two others to represent Africa at 2nd World Hindu Congress |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Victoria-Hamah-two-others-to-represent-Africa-at-2nd-World-Hindu-Congress-682276 |access-date=2024-03-13 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref> == Ebyobufuzi == Mu kulonda kwa bonna okwa 2012, yavuganya ku kifo kya palamenti mu kitundu ky'Ebugwanjuba bwa Ablekuma. Yakola nga Minisita omubeezi ow'ebyempuliziganya mu gavumenti ya John Dramani Mahama okutuusa ku Lwokutaano lwa Museenene, nga 8, 2013.<ref>{{Cite web |date=2020-12-22 |title='You are a symbol of provocative male lust' – Lord Hamah fires his sister Victoria Hamah |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/You-are-a-symbol-of-provocative-male-lust-Lord-Hamah-fires-his-sister-Victoria-Hamah-1138895 |access-date=2022-08-27 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref> Mu kiseera kino addukanya ekibiina ky'obwannakyewa eky’abakyala ekiyitibwa Progressive Organization for Women’s Advancement (POWA).<ref>{{Cite news|title=Victoria Hammah led POWA celebrates International Women's Day|url=https://www.pulse.com.gh/news/local/victoria-hammah-led-powa-celebrates-international-womens-day/6fem24q}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 5tpe1ncuogxzs9nqh6aj7763lmx7yqu Victoria Lakshmi Hamah munnabyabufuzi 0 12688 52063 46027 2026-05-20T09:26:01Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52063 wikitext text/x-wiki '''Victoria Lakshmi Hamah''' munnabyabufuzi mu [[Ghana]] wansi wa tiketi y'ekibiina kya National Democratic Congress (NDC). Victoria Hamah munnakigo ky’Abahindu mu [[Afirika|Afrika]] okumala emyaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=2018-09-04 |title=Victoria Hamah, two others to represent Africa at 2nd World Hindu Congress |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Victoria-Hamah-two-others-to-represent-Africa-at-2nd-World-Hindu-Congress-682276 |access-date=2024-03-13 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref> == Ebyobufuzi == Mu kulonda kwa bonna okwa 2012, yavuganya ku kifo kya palamenti mu kitundu ky'Ebugwanjuba bwa Ablekuma. Yakola nga Minisita omubeezi ow'ebyempuliziganya mu gavumenti ya John Dramani Mahama okutuusa ku Lwokutaano lwa Museenene, nga 8, 2013.<ref>{{Cite web |date=2020-12-22 |title='You are a symbol of provocative male lust' – Lord Hamah fires his sister Victoria Hamah |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/You-are-a-symbol-of-provocative-male-lust-Lord-Hamah-fires-his-sister-Victoria-Hamah-1138895 |access-date=2022-08-27 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref> Mu kiseera kino addukanya ekibiina ky'obwannakyewa eky’abakyala ekiyitibwa Progressive Organization for Women’s Advancement (POWA).<ref>{{Cite news|title=Victoria Hammah led POWA celebrates International Women's Day|url=https://www.pulse.com.gh/news/local/victoria-hammah-led-powa-celebrates-international-womens-day/6fem24q}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 5tpe1ncuogxzs9nqh6aj7763lmx7yqu Samuel Abdulai Jabanyite omusajja omulala 0 12689 52068 46031 2026-05-20T09:29:51Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52068 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Samuel Abdulai Jabanyite''' munnabyabufuzi mu Ghana era mubaka wa Palamenti ey’omusanvu mu ggwanga lya [[Ghana]] ng’akiikirira essaza ly'e Chereponi mu bukiikakkono ku tiketi y’ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>{{Cite web |title=Ghana MPs - List of MPs |url=http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=5365 |access-date=2019-03-11 |website=GhanaMps.}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Abdulai yafuna diguli y'obusomesa (Ebyafaayo) okuva mu Yunivasite y’e Cape Coast, satifikeeti ya Master of Governance okuva mu bbanguliro ly'obukulembeze n'obufuzi " School of Governance and Leadership, GIMPA," satifikeeti ez'enjawulo okuva mu Yunivasite ye Cranfield, ebbanguliro ly'amaje, ebbanguliro ly'ebyobusuubuzi, ebbanguliro lya Gavumenti ez'ebitundu, ne Madison Pine mu Bungereza<ref>{{Cite web |last=GhanaWeb |title=Ghana Famous People |url=https://www.ghanaweb.com/person/Samuel-Abdulai-Jabanyite-2440 |website=GhanaWeb}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-06-12 |title=Peace in Chereponi will be sustained - MP |url=https://citinewsroom.com/2019/06/peace-in-chereponi-will-be-sustained-mp/ |access-date=2026-02-20 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} i4eo1xqxxzedvilhvq0i0aogbhe90ek Samuel Abdulai Jabanyite munn 0 12690 52069 46032 2026-05-20T09:30:02Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52069 wikitext text/x-wiki '''Samuel Abdulai Jabanyite''' munnabyabufuzi mu Ghana era mubaka wa Palamenti ey’omusanvu mu ggwanga lya [[Ghana]] ng’akiikirira essaza ly'e Chereponi mu bukiikakkono ku tiketi y’ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>{{Cite web |title=Ghana MPs - List of MPs |url=http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=5365 |access-date=2019-03-11 |website=GhanaMps.}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Abdulai yafuna diguli y'obusomesa (Ebyafaayo) okuva mu Yunivasite y’e Cape Coast, satifikeeti ya Master of Governance okuva mu bbanguliro ly'obukulembeze n'obufuzi " School of Governance and Leadership, GIMPA," satifikeeti ez'enjawulo okuva mu Yunivasite ye Cranfield, ebbanguliro ly'amaje, ebbanguliro ly'ebyobusuubuzi, ebbanguliro lya Gavumenti ez'ebitundu, ne Madison Pine mu Bungereza<ref>{{Cite web |last=GhanaWeb |title=Ghana Famous People |url=https://www.ghanaweb.com/person/Samuel-Abdulai-Jabanyite-2440 |website=GhanaWeb}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-06-12 |title=Peace in Chereponi will be sustained - MP |url=https://citinewsroom.com/2019/06/peace-in-chereponi-will-be-sustained-mp/ |access-date=2026-02-20 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} oka7h3gweg5vz2zdax18dbl3a10n5g9 Sani Yaya 0 12693 52042 46046 2026-05-20T08:01:45Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → (2), == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52042 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sani Yaya''' munnabyabufuzi mu Togo era abadde aweereza nga Minisita w’ebyensimbi mu gavumenti za Ssaabaminisita Komi Sélom Klassou ne Victoire Tomegah Dogbé okuva nga 1, Muwakanya, 2016.<ref>{{Cite web |title=Sani YAYA, Ministre de l'Economie et des Finances {{!}} Ministère de l'Economie et des Finances |url=http://finances.gouv.tg/node/305 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200322025504/http://finances.gouv.tg/node/305 |archive-date=2020-03-22 |access-date=2020-03-21 |website=finances.gouv.tg}}</ref><ref>{{Cite web |last=First |first=Togo |title=Sani Yaya calls out to African Solidarity Fund to help finance Togo's national development plan |url=https://www.togofirst.com/en/economic-governance/0306-3293-sani-yaya-calls-out-to-african-solidarity-fund-to-help-finance-togo-s-national-development-plan |access-date=2020-03-21 |website=www.togofirst.com |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |title=Togo - Budget Speech - 2018 – CABRI |url=https://www.cabri-sbo.org/en/documents/address-by-of-mr-sani-yaya-economy-minister-and-finance-on-the-occasion-of-signing-ceremony-of-the-project-financing-agreements-extension-of-the-lom%C3%A9-electricity-network-perel-and-the-rehabilitation-of-ural-tracks-and-capacity-b |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200321182647/https://www.cabri-sbo.org/en/documents/address-by-of-mr-sani-yaya-economy-minister-and-finance-on-the-occasion-of-signing-ceremony-of-the-project-financing-agreements-extension-of-the-lom%25C3%25A9-electricity-network-perel-and-the-rehabilitation-of-ural-tracks-and-capacity-b |archive-date=2020-03-21 |access-date=2020-03-21 |website=www.cabri-sbo.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-06-12 |title=Togo – Sani Yaya : " Tout est fait pour instaurer un climat de confiance " – Jeune Afrique |url=https://www.jeuneafrique.com/mag/785681/economie/togo-sani-yaya-tout-est-fait-pour-instaurer-un-climat-de-confiance/ |access-date=2020-03-21 |website=JeuneAfrique.com |language=fr-FR}}</ref><ref>{{Cite web |last=A |first=Didier |title=Sani Yaya: "les décisions d'Abidjan sont un tournant majeur vers l'ECO" - Togo Breaking News |url=https://togobreakingnews.info/index.php/economie/item/5332-sani-yaya-les-decisions-d-abidjan-sont-un-tournant-majeur-vers-l-eco |access-date=2020-03-21 |website=togobreakingnews.info |language=fr-fr}}</ref><ref>{{Cite web |title=Sani Yaya Archives |url=https://full-news.info/tag/sani-yaya/ |access-date=2020-03-21 |website=Full-News |language=fr-FR}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-12-17 |title=Togo : Sani Yaya nominé pour les 'Financial Afrik Awards' |url=https://l-frii.com/togo-sani-yaya-nomine-pour-les-financial-afrik-awards/ |access-date=2020-03-21 |website=L-FRII |language=fr-FR}}</ref><ref>{{Cite web |last=Alwihda |first=Info |title=Le ministre Sani YAYA lance les activités de la semaine de l'inclusion financière au Togo |url=https://www.alwihdainfo.com/Le-ministre-Sani-YAYA-lance-les-activites-de-la-semaine-de-l-inclusion-financiere-au-Togo_a79551.html |access-date=2020-03-21 |website=Alwihda Info - Actualités TCHAD, Afrique, International |language=fr}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Yaya yatikkirwa okuva ku ttendekero li Center for Financial, Economic and Banking Studies (CEFEB) e Paris. Yaya alina ddiguli ya DES mu by’okuddukanya emirimu okuva mu Yunivasite ya Paris 1 Panthéon-Sorbonne ne ddiguli eyookubiri mu Economics okuva mu Yunivasite ya Lomé. == Obukugu bwe == Obumanyirivu bwa Yaya mu by’ekikugu mulimu emyaka mukaaga ng'aweereza mu Bbanka Enkulu ey’amawanga ag'Ebugwanjuba bw'Afirika, n’akakiiko kaayo akayitibwa West African Economic and Monetary Union wamu n’emyaka kumpi mukaaga mu Ecobank (ETI) gye yakolera nga Dayirekita w’okubala ebitabo n’okugoberera amateeka era mmemba ku kakiiko akafuzi ak’ekibiina kino. Yaliko mu bifo eby’oku ntikko eby’akulira emirimu mu kibiina kya NSIA ekiri mu bya yinsuwa ne bbanka era yali mmemba ku kakiiko akafuzi ak’ekibiina kino. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’ebyenfuna n’ebyensimbi, yaliko Minisita omubeezi ow’embalirira. == Emirimu emirala == * Bbanka y’enkulaakulana mu Afrika, Memba w’olukiiko olufuzi (okuva mu 2016)<ref>[https://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Generic-Documents/AfDB_Annual_Report_2017_EN.pdf AfDB Annual Report 2017] [[African Development Bank]] (AfDB).</ref> * Bbanka ya ECOWAS ekola ku by’okusiga ensimbi n’enkulaakulana (EBID), Memba w’olukiiko olufuzi (okuva mu 2016)<ref>[http://bidc-ebid.org/en/home/board-of-governors/ Board of Governors] ECOWAS Bank for Investment and Development (EBID).</ref> * Ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku nsimbi (IMF), Memba w’olukiiko olufuzi (okuva mu 2016) * Bbanka y’enkulaakulana y’Obusiraamu (IsDB), Memba w’olukiiko olufuzi (okuva mu 2016) == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9xhwscik3milt3khky46cmz6jhwc7vv Aji Secka 0 12698 52076 46057 2026-05-20T09:41:37Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → , == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52076 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Aji Yam Secka''' (Ajaratou Mariama (Yamu) Secka; era amanyiddwa nga Mariama B. Secka) munnabyabufuzi [[Gambia|mu Gambia]] eyali omumyuka w’omukulembeze w’ekibiina kya United Democratic Party (UDP) era nga mukulembeze w’abakyala aludde ng’akola emirimu egy’enjawulo.<ref>{{Cite web |last=Sanneh |first=Sidi |date=2016-05-04 |title=Sidi Sanneh: Aji Yam Secka refuses to meet with Jammeh's emissaries |url=http://sidisanneh.blogspot.com/2016/05/aji-yam-secka-refuses-to-meet-with.html |access-date=2021-04-06 |website=Sidi Sanneh}}</ref> == Obukugu bwe == Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yali Ssaabawandiisi w’ekibiina ky'abakyala.<ref>{{Cite web |title=SHE-SHE-SHE: Woman of the Year 2016: She fights, lives & wins the Struggle - The Point |url=https://thepoint.gm/africa/gambia/article/she-she-she-woman-of-the-year-2016-she-fights-lives-wins-the-struggle |access-date=2021-04-06 |website=thepoint.gm |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-09-03 |title=Aji Yam Secka pays homage to Sir Dawda |url=https://standard.gm/aji-yam-secka-pays-homage-to-sir-dawda/ |access-date=2021-04-06 |website=The Standard Newspaper |language=en-US}}</ref> Yali mumyuka wa dayirekita wa UND okuva mu 2011 okutuuka mu 2018.<ref>{{Cite web |date=2020-08-28 |title=Halifa Sallah's Reaction to Aji Yam Secka's Comments Open Letter to Standard Newspaper |url=https://newdev.gambia.com/halifa-sallahs-reaction-to-aji-yam-seckas-comments-open-letter-to-standard-newspaper-2/ |access-date=2021-04-06 |website=Gambia.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Darboe |first=Sainey |date=2020-09-13 |title=UDP deputy leader, Aji Yam Secka dismisses Barrow threat, predicts 2021 victory |url=https://www.gunjuronline.com/post/udp-deputy-leader-aji-yam-secka-dismisses-barrow-threat-predicts-2021-victory |access-date=2021-04-06 |website=Gunjur Online |language=en}}</ref> Secka yafuuka akulira ekibiina kino mu 2016 omukulembeze w’ekibiina kino, Ousainou Darboe, bwe yakwatibwa naggalirwa gavumenti mu kkomera. Secka y'omu ku bakulembeze b'oludda oluvuganya gavumenti abaakola omukago ne bawagira okwesimbawo kwa Adama Barrow okukkakkana ng'awangudde Pulezidenti Yahya Jammeh ey'aliko.<ref>{{Cite web |date=2020-08-28 |title=Halifa Sallah's Reaction to Aji Yam Secka's Comments Open Letter to Standard Newspaper – Foroyaa Newspaper |url=https://foroyaa.net/halifa-sallahs-reaction-to-aji-yam-seckas-comments-open-letter-to-standard-newspaper/ |access-date=2021-04-06 |website=foroyaa.net |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} p93f6ia2tniqjloq1imgopfc72gtza9 MJ Mahlangu 0 12700 52010 46062 2026-05-20T06:39:19Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2), , → ,, → , == Ebijulizo == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52010 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Mninwa Johannes Mahlangu''' (yazaalibwa nga 8 Mukulukusabitungotungo 1952 – 24 Muwakanya, 2025) yali mukungu era munnabyabufuzi mu South Afrika. Yali mujjumbize mu byobufuzi bya Bantustan mu South Africa mu mulembe gw'enkola y'obusosoze, ng’aweereza ng’omubaka wa palamenti mu kitundu ekyali kiyitibwa Lebowa. Yali w'ekibiina ki African National Congress, era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko lw'amasaza olw'eggwanga okuva mu 2004 okutuuka mu 2014,<ref>{{cite news|url=http://www.iol.co.za/index.php?sf=13&set_id=1&click_id=3086&art_id=vn20090501064557407C435084|title=Five premiers to be female|date=1 May 2009|newspaper=The Independent|accessdate=24 November 2009}}</ref> era ng'omubaka wa Palamenti etaba Bamwoyo gw'Afirika. Wakati wa 23 Mukutulansanja,2015 ne Mugulansigo 2020, yaliko omubaka wa South Afrika mu Amerika. Mahlangu yafa nga 24 Muwakanya 2025, ku myaka 72. == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20120225022638/http://www.parliament.gov.za/live/content.php?Item_ID=462 Palamenti ya South Afrika profile - MJ Mahlangu] ax8vejgl0wl7wc1y5g9c3t5impmpny8 52067 52010 2026-05-20T09:29:31Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda using [[Project:AWB|AWB]] 52067 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Mninwa Johannes Mahlangu''' (yazaalibwa nga 8 Mukulukusabitungotungo 1952 – 24 Muwakanya, 2025) yali mukungu era munnabyabufuzi mu South Afrika. Yali mujjumbize mu byobufuzi bya Bantustan mu South Africa mu mulembe gw'enkola y'obusosoze, ng’aweereza ng’omubaka wa palamenti mu kitundu ekyali kiyitibwa Lebowa. Yali w'ekibiina ki African National Congress, era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko lw'amasaza olw'eggwanga okuva mu 2004 okutuuka mu 2014,<ref>{{cite news|url=http://www.iol.co.za/index.php?sf=13&set_id=1&click_id=3086&art_id=vn20090501064557407C435084|title=Five premiers to be female|date=1 May 2009|newspaper=The Independent|accessdate=24 November 2009}}</ref> era ng'omubaka wa Palamenti etaba Bamwoyo gw'Afirika. Wakati wa 23 Mukutulansanja,2015 ne Mugulansigo 2020, yaliko omubaka wa South Afrika mu Amerika. Mahlangu yafa nga 24 Muwakanya 2025, ku myaka 72. == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20120225022638/http://www.parliament.gov.za/live/content.php?Item_ID=462 Palamenti ya South Afrika profile - MJ Mahlangu] ap92ms1fezpkqlv4d3ln55tgmnw05pl Ahmed Attoumani Douchina,munnabyabufuzi 0 12703 52074 46075 2026-05-20T09:32:49Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → (3) using [[Project:AWB|AWB]] 52074 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Ahmed Attoumani Douchina''' (yazaalibwa Ogusooka 2, 1955) [[Politician|munnabyabufuzi]] wa Mahoran. Douchina yaweereza nga Pulezidenti [[Departmental Council of Mayotte|w'olukiiko lw'ekitongole olwa Mayotte]] wakati wa 20 Ogwokusatu 2009<ref>{{Cite web |title=malango-mayotte.com |url=http://ww38.malango-mayotte.com/info/article-ahmed_attoumani_douchina_elu_president_du_conseil_general_de_mayotte-3540.htm |access-date=2022-07-20 |website=ww38.malango-mayotte.com |language=en}}{{dead link|date=February 2025|bot=medic}}</ref> ne 3 Ogwokuna 2011, bwe yasikirwa [[Daniel Zaïdani]]. Zaudani yawangula Douchina ng'amusinze akalulu kamu kokka nga baafuna obululu 10 ku 9 mu kulonda kwa pulezidenti okwaliwo mu lukiiko luno.<ref>https://web.archive.org/web/20110406170829/http://www.malango-actualite.fr/article/mayotte__8211_daniel_zaidani_elu_de_justesse_a_la_tete_du_101eme_departement-7446.htm</ref> == Ebyafaayo == Kansala wa munisipaali ya [[Kani-Kéli]] okuva mu 1983 okutuuka mu 1989, yalondebwa okuba kansala omujjuvu mu canton ey’erinnya lye limu mu 2004, mu kuvuganya kwa basatu, n’afuna ebitundu 38.72 ku kikumi ku bululu.<ref>http://www.interieur.gouv.fr/sections/a_votre_service/resultats-elections/can2004/985/canton09.html</ref> Oluvannyuma lw’okufuuka omuwandiisi w’ekitongole mu kibiina kya [[Union for a Popular Movement]] (UMP), yekakanya mu kulonda kw’ababaka ba palamenti okwa 2007, bw'eyavuganya ne Mansour Kamardine eyali mu ntebe n’afuna obululu ebitundu 4.08%mu lwokaano olwasooka.<ref>http://www.interieur.gouv.fr/sections/a_votre_service/resultats-elections/LG2007/976/circons01.html</ref> Nga 20,Ogwokusatu 2008, yasikira [[Saïd Omar Oili]] ku bwapulezidenti bw’olukiiko olukulu olwa Mayotte olw’omukago wakati wa UMP n’ekibiina kya Mouvement départementaliste mahorais (MDM). Ebibiina bino byegatta okulwanyisa ekibiina kya New Impetus for Mayotte (NEMA) okusobola okutegeka amangu akalulu k’ekikungo ku ky’okugabanya ebitongole mu Mayotte. Mu kulonda kwa 2011 mu canton, Ahmed Attoumani Douchina yaddamu okulondebwa mu ngeri ennyangu ku bwakansala obujjuvu, kyokka abesimbawo ku kiwayi ya left wing baawangulira watono aba renewable cantons mu Mayotte, ekyavaako enkyukakyuka mu bungi mu lukiiko olukulu.<ref>http://elections.interieur.gouv.fr/CN2011/976/97609.html</ref> Nga 3,Ogwokuna 2011, nga wayise ennaku ssatu nga Mayotte afuuse ekitongole kya Bufalansa eky'e 101, Daniel Zaïdani yalondebwa okuba pulezidenti w'olukiiko olukulu, n'afuna obululu 10 okusinga obwa Ahmed Attoumani Douchina eyafuna 9.<ref>http://www.latribune.fr/actualites/economie/france/20110403trib000612702/outre-mer-mayotte-passe-a-gauche.html</ref> Nga 15,Ogwekkuminogumu 2012, yayabulira UMP ne yegatta ku [[Union of Democrats and Independents]]. Mu Gwokusatu gwa 2015, yalondebwa okuba kansala w’ekitongole mu [[Canton of Bouéni]] ng’ali wamu ne Afidati Mkadara. == Ebijuliziddwa == mrty2q0wssh5zv1u9b8dcmo4bnzzkgs Sidia Jatta 0 12705 52047 46086 2026-05-20T08:04:10Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4), → (3), == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52047 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sidia Sana Jatta''' (yazaalibwa 1945) munnabyabufuzi, muyivu era muwandiisi [[Gambia|Omugambia]]. == Ebyafaayo n'obuyigirize == Jatta [[Mandinka people|Omumandinka]], yazaalibwa [[Sutukoba]] mu [[Wuli District|Disitulikiti y'e Wuli]]. Yasomera mu kitundu kye saako ne ku Ssekendule ye Nungua,, okumpi ne [[Accra]], [[Ghana]] okuva mu 1961 okutuuka mu 1963, nga tannadda mu Gambia okugenda ku Yundum College okuva mu 1964 okutuuka mu 1966. Oluvannyuma lw’okukola ng’omusomesa mu masomero ag’enjawulo aga pulayimale ne siniya okutuusa mu 1972, yeewandiisa mu [[University of Grenoble|Yunivasite y’e Grenoble]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1978, n’afuna diguli esooka ne ne y'eddaala eryokubiri mu by’ennimi. Yaddayo e [[Bufalansa]] okwongera okusoma mu 1983.<ref>{{Cite book |last=Perfect |first=David |date=27 May 2016 |title=Historical Dictionary of The Gambia |url=https://books.google.com/books?id=9MknDAAAQBAJ&q=235 |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=9781442265264 |page=236}}</ref> == Obukugu bwe == Oluvannyuma lw’okudda mu Gambia, Jatta yakolera mu Curriculum Development Center okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, oluvannyuma n’afuuka omukungu omukulu mu kukulaakulanya eby'ensoma, era era yali munoonyereza mu [[International African Institute]], London okuva mu 1980 okutuuka mu 1982. Yalekulira gavumenti mu 1986&nbsp;ng’awakanya enkola ya gavumenti ya [[People's Progressive Party (Gambia)|People’s Progressive Party]] eyali mu buyinza. Jatta yatandikawo ekibiina kya [[People's Democratic Organisation for Independence and Socialism|People’s Democratic Organization for Independence and Socialism]] mu 1986, ekibiina ekivuganya pulezidenti ali mu buyinza Sir [[Dawda Jawara]] era y’alondebwa okuba ssentebe waakyo eyasooka mu 1987. Y'omu ku muwandiisi w’olupapula lw’ekibiina kino, ''[[Foroyaa]]''. Yeesimbawo mu Ssaza lye Wulli ng'akiikiridde PDOIS mu kalulu k’olukiiko lw’ababaka mu 1987 era naddamu mu 1992 kyokka obululu bwombi ye yasemba. Ng’ali wamu ne [[Halifa Sallah]], yagaana okuweebwa ekifo mu gavumenti ya [[Armed Forces Provisional Ruling Council]] mu 1994. Yasibwa okumala akaseera katono mu Gwomunaana 1994&nbsp;ng’ajeemera gavumenti okuwera emirimu gy'ebibiina by’ebyobufuzi. Mu 1997, Essaza lye Wulli lyagabanyizibwamu ebitundu bibiri (Wulli Eyobuvanjuba ne Wulli Eyobugwanjuba) era yawangula Wulli Eyobugwanjuba mu kulonda kw’olukiiko lw’eggwanga olukulu mu 1997. Oluvannyuma yafuuka omu ku bavumirira ennyo gavumenti ya APRC mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Mmemba mu [[National Assembly of the Gambia|lukiiko lw'eggwanga olukulu]] okuva e Wuli West. Jatta era ye Ssaabawandiisi w’ekibiina ekigatta abakulu ki Wulli Adult Literacy Development Association. == Ebijuliziddwa == f12gititfanskdc3ta5wfegw479ey9l Satang Jow 0 12706 52044 46092 2026-05-20T08:02:18Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → (3) using [[Project:AWB|AWB]] 52044 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Satang Jow (''' yazaalibwa 31,Ogwomunaana 1943) mu Banjul,[[Gambian people|Gambia]]. Munnabyanjigiriza era mukozi wa gavumenti eyaweerezaako nga minisita w'ebyenjigiriza n'abavubuka, obuwangwa n'emizannyo.<ref>https://standard.gm/is-our-education-system-preparing-ourchildren-for-the-21st-century-globalised-world/</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Satang Jow yazaalibwa nga 31,Ogwomunaana 1943, mu kibuga Banjul ekya Gambia. Muwala wa H.O Semega-Janneh. Olugendo lwa Jow olw’okusoma lwatandikira ku St. Joseph n'eyeyonerayo ku [[Gambia High School|ssomero lya The Gambia High School]], gye yateekawo omusingi omunywevu ku by’agenda okukola mu biseera eby’omu maaso. Mu kunoonya obuyigirize obw’awaggulu, yasomera ku [[Fourah Bay College]], University of Sierra Leone, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu 1966. Yagenda mu maaso n’okusoma ku Institute of Education, Yunivasite y'e London, n’afuna satifikeeti ya Postgraduate mu by’enjigiriza mu 1969.<ref name=":0" /> == Obukugu bwe == Satang Jow obudde bwe obusing yabumala mu by’anjigiriza. Yatandika okusomesa mu The Gambia High School mu 1966 okutuuka mu 1994. Yaweereza ng’omukulu w’essomero lya Gambia High School okuva mu 1989 okutuuka mu 1994. Omulimu gwe gwakyuka nnyo oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti mu 1994 mu The Gambia bwe yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakkalira (SoS) ow’ebyenjigiriza omukulembeze w’ekibiina ektawamba [[Yahya Jammeh]]. Mu myaka gya 1990, Jow yali minisita w’ebyenjigiriza n’abavubuka, emizannyo n’ebyobuwangwa mu gavumenti ya Gambia.<ref>{{Cite web |title=Gambia Ministers |url=https://www.guide2womenleaders.com/Gambia.htm}}</ref> Mu 1995, yafuuka SoS mu by’abavubuka, eby’obuwangwa, n’emizannyo, nga tannadda mu kitongole ky’ebyenjigiriza mu 1997. Mu bimu ku bye yasinga okukola nga minisita w’ebyenjigiriza kwe kutandikawo akakiiko ka Yunivasite, akaateekawo omusingi gw’okutondawo Yunivasite y’e The Gambia mu 1999.<ref name=":0" /> Jow yaweereza nga Kamisona mu [[Truth and Reconciliation Commission (Sierra Leone)|kakiiko k’amazima n’okutabagana mu Sierra Leone]] okuva Ogwokutaanu 2002 okutuuka mu Gwokuna 2004. == Obuvunaanyizibwa Obulala == Ng’oggyeeko okuweereza nga mimisita, Satang Jow yayamba nnyo mu kaweefube w’ekitundu mwali n’ensi yonna. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebigezo ka Gambia West African Examination Council era yeetaba mu bibiina eby’enjawulo ebyawagira ebyenjigiriza n’okutumbula embeera z’abantu. == Engule == Mu kusiima emirimu gye egy’amaanyi mu by’enjigiriza mu The Gambia, Yunivasite y’e Gambia yamuwa diguli ey’ekitiibwa ey’obusawo '''(''' honoris causa ''')'''. Okusiimibwa kuno kulaga obuweereza bwe obw’olubeerera ku buyigirize mu ggwanga.<ref>https://standard.gm/an-attack-on-a-vital-pillar-of-our-collective-security/</ref> == Ebijuliziddwa == i7x01pj63jz6zy7dnl78uo4vf7uys73 Omukuumi Proença 0 12707 52035 46093 2026-05-20T07:57:18Z Solomon Suubi 6901 /* top */ Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2), → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52035 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Helder Proença''' (yafa 5,Ogwomukaaga 2009) yali munnabyabufuzi mu Guinea-Bissau eyaweereza nga [[Minister of Defense|Minisita w'ebyokwerinda]] mu [[Guinea-Bissau]] mu kiseera ky'obufuzi bwa [[President of Guinea-Bissau|Pulezidenti]] [[João Bernardo Vieira]].<ref name="aje">http://english.aljazeera.net/news/africa/2009/06/20096573958404550.html</ref> Nga 5,Ogwomukaaga 2009, Proença, eyali mmemba w’olukiiko [[National People's Assembly of Guinea-Bissau|lw’abantu mu ggwanga]] mu kiseera ekyo,<ref name="nyt" /> yakubwa [[Shooting|amasasi]] n’attibwa [[Security forces|ab’ebyokwerinda]] ba gavumenti ku luguudo olugatta ekibuga [[Bula (Guinea-Bissau)|Bula]] mu bukiikakkono ne [[Bissau]], ekibuga ekikulu [[Guinea-Bissau]]. [[Baciro Dabó]], munnabyabufuzi era [[Presidential candidate|eyeesimbyewo ku bwapulezidenti]] mu [[2009 Guinea-Bissau presidential election|kulonda kwa Pulezidenti okwa June 2009]], naye yattibwa abajaasi ba gavumenti ku lunaku lwe lumu.<ref name="aje" /> Munnabyabufuzi owookusatu, eyali Ssaabaminisita [[Faustino Imbali]], naye yakwatibwa.<ref name="nyt" /> Ddereeva wa Proença [[Bodyguard|n'omukuumi]] nabo battibwa mu bulumbaganyi buno. Mu kiwandiiko, [[Interior Ministry|minisitule y’ensonga z’omunda]] mu ggwanga lya Guinea-Bissau yalumiriza Proença, Dabó ne Embali okubeera mu lukwe [[Coup|lw’okuwamba gavumenti]] olwaliwo. [[News agency|Ekitongole ky’amawulire]] ekya gavumenti ya [[Portugal]] [[Lusa news agency|ekya Lusa]], kyategeezezza nti omulambo gwa Proenca gwatwaliddwa mu ggwanika lye ddwaaliro lya Simao Mendes e Bissau oluvannyuma lw’okumutta. == Ebijuliziddwa == h4t03g695hdkp9hije9gub5wlkcoc48 Okere Adams 0 12715 52033 46123 2026-05-20T07:56:09Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (4), → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52033 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard" |- class="infobox-full-data" colspan="2" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" | |- class="nowrap" | colspan="2" class="infobox-full-data" | |} {{Databox}}'''Okere Adams''' yali munnabyabufuzi [[Sierra Leone|Omusierra Leone]]. Mu 2002, Adams yalondebwa nga Minisita w’ebyobugagga by’omunnyanja wansi wa [[Ahmed Tejan Kabbah]].<ref>{{Cite web |title=Sierra Leone Web - President Kabbah's Fourth Cabinet |url=https://www.sierra-leone.org/cabinet-kabbah4.html |access-date=2026-03-07 |website=www.sierra-leone.org}}</ref> == Obukugu bwe == Okere Adams yaweereza mu ofiisi za gavumenti enkulu eziwerako mu nfuga y’ekibiina kya [[Sierra Leone People's Party|Sierra Leone People’s Party]] (SLPP). Ku ntandikwa y’emyaka gya 2000: oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda okuggwa, Adams yalondebwa okuba [[Ministry of Marine Resources (Somalia)|Minisita w’ebyobugagga by’omunnyanja]]. Mu kiseera ekyo, yalabirira kaweefube w’okutumbula [[Fishing|eby’obuvubi]] mu Sierra Leone n’okukola ku nsonga ng’okuwa layisinsi n’emirimu gy’okuvuba okuva ebweru.<ref>{{Cite web |last=Fofana |first=Lansana |date=2004-09-07 |title=ECONOMY-SIERRA LEONE: Fishing Sector Reaps Profits – But at a Cost |url=https://www.ipsnews.net/2004/09/economy-sierra-leone-fishing-sector-reaps-profits-ndash-but-at-a-cost/ |access-date=2026-03-08 |website=Inter Press Service}}</ref> Mu Gwomwenda 2005, yakyusa ekifo ne Chernor Jalloh n’afuuka Minisita w’ebyobulambuzi n’ebyobuwangwa.<ref>{{Cite web |last=Vanguard |first=The Patriotic |date=2008-06-24 |title=Search for SLPP ministers ends: Dr. Chernor Jalloh located |url=https://thepatrioticvanguard.com/search-for-slpp-ministers-ends-dr-chernor-jalloh-located |access-date=2026-03-08 |website=The Patriotic Vanguard |language=en}}</ref> Adams yasikizibwa [[Hindolo Trye]] nga [[Ernest Bai Koroma]] afuuse pulezidenti mu Gwomwenda 2007. Adams yali wa ggwanga lya [[Temne people|Temne]]. Okere Adams Wakuziikibwa Enkya Ensonda mu famire zaakakasa mu 2019 nti Okere Adams yafa era yaziikibwa ku bujjajja bwe e Magburaka. Yafa ku Lwokutaano nga 8 Ogwokusatu 2019 mu ddwaaliro ly’amagye erya 34 e Freetown. Yaweereza mu bifo eby’enjawulo mu Kabineti mu bukulembeze bwa SLPP eyakulemberwa Tejan Kabbah wakati wa 1996 ne 2007. Era yaweerezaako nga National Organizing Secretary wa SLPP wakati wa 2002 ne 2008. Omugenzi Okere Adams yasomera mu ssomero lya gavumenti erya Ssekendule li Bo n’oluvannyuma Ssekendule ya Saint Edwards e Freetown. Yasomera mu matendekero aga waggulu agawerako mu Girimaani ne Switzerland oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu Bungereza. Yafudde ku myaka 77 egy’obukulu. == Ensonda == * [http://www.sierra-leone.org/cabinet.html Olukalala lwa kabineti ya Sierra Leone] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 23mf0wvs20etaq8l8eqcsy7ikhmhx0d Karefa Kargbo 0 12716 52070 46133 2026-05-20T09:30:26Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (5), → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52070 wikitext text/x-wiki {| class="infobox biography vcard" |- class="infobox-data" ! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn">Karefa Kargbo</div> |- class="infobox-data category" ! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa | class="infobox-data" | 1967 (emyaka&nbsp;58 &ndash; 59). |- class="infobox-label" scope="row" ! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze | class="infobox-data category" | Sierra Leone mu nsi yonna |- ! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu | class="infobox-data role" | Munnabyabufuzi omubaka wa gavumenti Minisita |- ! class="infobox-label" scope="row" | Omukulu | class="infobox-data org" | Olukiiko lw’eggwanga olufuzi olw’ekiseera |- ! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika&nbsp;-a | class="infobox-data" | Minisita w’ensonga z’ebweru n’enkolagana y’ensi yonna |} '''Karefa Kargbo''' (yazaalibwa mu Gwomunaana 1967) munnabyabufuzi [[Sierra Leone|Omusierra Leone]]. Yali minisita w’ensonga z’ebweru ku mulembe gwa [[Valentine Strasser]] mu 1993 ne 1994 wansi w’olukiiko lwa [[National Provisional Ruling Council]], olwawamba [[Joseph Saidu Momoh]] ku bwapulezidenti. Ye mubalirizi omukulu mu kitongole ekikola ku by'amafuta {PRU} nga yalondebwa [[Ernest Bai Koroma]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2011)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Ebyafaayo == Kargbo yaweereza mu [[Republic of Sierra Leone Armed Forces|magye ga Sierra Leone]] era oluvannyuma n’akugukaogw’ekikugu mu by’ensimbi n’okubala ebitabo.Obubalirizi bw'ebitabo abulinamu ebbaluwa era akoze mu bitongole bya gavumenti n’eby’obwannannyini, ng’afuna obumanyirivu mu [[Financial management|nzirukanya y’ebyensimbi]] n’enfuga y'ebitongole. Oluvannyuma yakola emirimu egy'oku ntikko egy'ebyensimbi n'okuddukanya emirimu mu [[Institution|bitongole bya gavumenti]] [[International organization|n'ebibiina by'ensi yonna]].<ref>{{Cite web |date=2018-10-05 |title=Speaker |url=https://events.nma.gov.sl/speaker/ |access-date=2026-03-06 |website=Mining Week & Exhibition |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kargbo |first=Karefa |last2=Leone |first2=Sierra |date=1993-09-28 |title=Record #356665 |url=https://digitallibrary.un.org/record/356665 |access-date=2026-03-06 |website=United Nations Digital Library System |language=en}}</ref> == Obukugu bwe == Mu kiseera ky’obufuzi bw’olukiiko olufuzi olw’ekiseera mu ggwanga, Kargbo yaweerezaako nga Minisita w’ensonga z’ebweru mu [[Sierra Leone]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1994, wansi wa Valentine Strasser.<ref>{{Cite web |title=Foreign ministers S-Z |url=https://www.rulers.org/fm4.html |access-date=2026-03-06 |website=www.rulers.org}}</ref> Nga [[Ministry of foreign affairs|minisita w’ensonga z’ebweru]], yakiikirira [[Sierra Leone]] mu [[Diplomacy|by’obufuzi by’ensi yonna]] era n’ayogera eri [[United Nations General Assembly|olukiiko lw’amawanga amagatte]] mu lutuula olw’omulundi ogwa 48 mu 1993, [[Sierra Leone]] mwe yeetaba mu kukubaganya ebirowoozo ku nsonga z’ebyobufuzi n’ebyenfuna by’ensi yonna. Yasikira [[Mohamed Lamin Kamara]] oluvannyuma n’asikizibwa Abass Bundu ku bwa minisita w'ensonga z'ebweru mu 1994. Oluvannyuma lw’okumalako ekisanja mu gavumenti, Kargbo yagenda mu maaso n’okukola mu by’okuddukanya ebyensimbi n’okuddukanya emirimu gya gavumenti. Oluvannyuma yaweereza mu mirimu egy’oku ntikko egyekuusa ku nzirukanya y’ekitongole ky’ebyobugagga eby’omu ttaka, omuli n’ebifo by’obukulembeze ebikwatagana n’ekitongole kya Sierra Leone Mines and Minerals Development and Management Corporation (SLMMDMC). == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 1w75lby10yxf3vcgxgbicy552q389vk Stella Ngwu 0 12722 52057 46306 2026-05-20T09:22:21Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → , == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52057 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Stella Uchenwa Obulageli Ngwu''' // ⓘ (yazaalibwa nga 9 Ogwomusanvu 1958) munnabyabufuzi Omunigeria okuva mu [[Enugu State|ssaza ly'e Enugu]] mu [[Nigeria]]. Ono enzaalwa y’e Ukehe mu kitundu kya [[Igbo Etiti|Igbo-Etiti]] mu ssaza ly’e Enugu. Yakiikirira Igbo-Etiti/ [[Uzo Uwani|Uzo-Uwani]] Federal Constituency mu [[House of Representatives (Nigeria)|lukiiko lw'ababaka]]<ref>Njoku, Lawrence (14 April 2018). [https://guardian.ng/politics/day-igbo-etiti-youth-wing-endorsed-gburugburu-for-second-term/ "Day Igbo-Etiti youth wing endorsed Gburugburu for second term".] Guardian. Retrieved 22 November 2020.</ref> okuva mu 2011 okutuuka mu 2019 wansi w'ekibiina kya[[People's Democratic Party (Nigeria)|People's Democratic Party]].<ref>Pulse (21 September 2019). [https://web.archive.org/web/20201129104859/https://www.pulse.ng/news/local/rep-decries-high-number-of-abandoned-constituency-projects-in-enugu-communities/5k4ghhb "Rep. decries high number of abandoned constituency projects in Enugu communities"]. Pulse Nigeria. Retrieved 22 November 2020.</ref><ref>[https://www.thisdaylive.com/index.php/2019/01/20/enugu-women-reiterate-support-for-ugwuanyis-re-election-bid/ "Enugu Women Reiterate Support for Ugwuanyi's Re-election Bid"]. ''[[This Day]]''. 20 January 2019. Retrieved 22 November 2020.</ref> Mu 2016, kkooti enkulu eya Federo, Abuja Division yamugoba mu Lukiiko kyokka n’awangula okuddamu kw'okulonda mu 2017.<ref>Onochie, Bridget Chiedu (19 October 2016). [https://guardian.ng/news/court-sacks-enugu-house-of-reps-members/ "Court sacks Enugu House of Reps' members"]. Guardian. Retrieved 22 November 2020.</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ox5cmht9s1xas1voahjpz5pf3bp8vdb Kola Adewusi 0 12723 52004 46166 2026-05-20T06:20:17Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . using [[Project:AWB|AWB]] 52004 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kola Adewusi''' (yazaalibwa 5 Ogwekkumi 1968) munnabyabufuzi mu Nigeria, eyaweereza ng'omumyuka wa Gavana [[:en:Osun State|w'essaza ly'e Osun]] okuva mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Adeyemo |first=Adeolu |date=21 March 2022 |title=Osun 2022: PDP Picks Adewusi As Adeleke’s Running Mate |url=https://tribuneonlineng.com/osun-2022-pdp-picks-adewusi-as-adelekes-running-mate/ |access-date=22 July 2022 |website=[[Nigerian Tribune]]}}</ref> Adewusi yalondebwa okuba omumyuka wa Gavana mu [[:en:2022 Osun State gubernatorial election|kulonda kwa gavana mu ssaza ly'e Osun mu 2022]].<ref>{{Cite web |last=Gbadebo |first=Bode |year=2022 |title=Osun Poll: PDP Group Congratulates Adeleke, Adewusi |url=https://leadership.ng/osun-poll-pdp-group-congratulates-adeleke-adewusi/ |access-date=30 July 2022 |website=[[Leadership (newspaper)|Leadership]]}}</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} p1r1t7j3ta46oy9s520cizd7azwxfnh 52005 52004 2026-05-20T06:20:50Z Solomon Suubi 6901 /* Ebijuliziddwamu */ 52005 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kola Adewusi''' (yazaalibwa 5 Ogwekkumi 1968) munnabyabufuzi mu Nigeria, eyaweereza ng'omumyuka wa Gavana [[:en:Osun State|w'essaza ly'e Osun]] okuva mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Adeyemo |first=Adeolu |date=21 March 2022 |title=Osun 2022: PDP Picks Adewusi As Adeleke’s Running Mate |url=https://tribuneonlineng.com/osun-2022-pdp-picks-adewusi-as-adelekes-running-mate/ |access-date=22 July 2022 |website=[[Nigerian Tribune]]}}</ref> Adewusi yalondebwa okuba omumyuka wa Gavana mu [[:en:2022 Osun State gubernatorial election|kulonda kwa gavana mu ssaza ly'e Osun mu 2022]].<ref>{{Cite web |last=Gbadebo |first=Bode |year=2022 |title=Osun Poll: PDP Group Congratulates Adeleke, Adewusi |url=https://leadership.ng/osun-poll-pdp-group-congratulates-adeleke-adewusi/ |access-date=30 July 2022 |website=[[Leadership (newspaper)|Leadership]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 0ngd0ungl8ez28thvggz0doi55842hh Nuno Gomes Nabiam, munnabyabufuzi 0 12726 52030 46180 2026-05-20T07:52:08Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (3), → (3), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52030 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nuno Gomes Nabiam''' (yazaalibwa 17 Ogwekkuminogumu 1966) munnabyabufuzi mu [[Guinea-Bissau|Bissau-Guinea]] era nga yaweerezako nga [[Prime Minister of Guinea-Bissau|Ssaabaminisita wa Guinea-Bissau]] okuva nga 28 Ogwokubiri 2020 okutuuka nga 8Ogwomunaana 2023.<ref>Hoije, Katarina (2 February 2020). [https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-29/guinea-bissau-president-appoints-nabiam-as-prime-minister "Guinea-Bissau President Appoints Nabiam as Prime Minister"]. ''Bloomberg News''. Retrieved 11 April 2020.</ref> == Obuyigirize bwe == Gomes Nabiam yasomera ku Kwame Nkrumah National High School. Yamaliriza diguli ye mu Higher Institute of Civil Aviation Engineering e [[Kyiv]], [[Ukraine]], era n’aweebwa sikaala okusoma eby’ennyonyi mu 1986. Oluvannyuma Gomes Nabiam yasomera mu [[Amerika]], gye yafunira diguli eyookubiri mu by’okuddukanya bizinensi. Nga 29 Ogwokuna 2020, ye ne baminisita basatu baakeberebwa ne basangibwa ne [[COVID-19]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-health-coronarivus-bissau-idUSKBN22B1YG "Guinea-Bissau PM and three ministers test positive for COVID-19".] ''Reuters''. 29 April 2020. Retrieved 5 June 2023.</ref> == Ebyobufuzi bwe == Gomes Nabiam yafuuka omulwanirizi w’eddembe mu kibiina [[African Youth Amílcar Cabral|ky’abavubuka mu Afrika Amílcar Cabral]] mu 1978. Mu 1980, yegatta ku kibinja ky'okulwanirira eddembe ekya [[PAIGC]]. Mu 2012, gavumenti ya Bissau-Guinea yamulonda okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’ekitongole ky’ennyonyi ekya Guinea-Bissau Civil Aviation Agency.<ref>{{Cite web |date=29 September 2019 |title=BIOGRAPHY AND THE APPLICANT'S MANIFESTO OF Eng. NUNO GOMES NABIAM! |url=https://ohafia-tv.com/biography-and-the-applicants-manifesto-of-eng-nuno-gomes-nabiam/29/09/2019/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191208065903/https://ohafia-tv.com/biography-and-the-applicants-manifesto-of-eng-nuno-gomes-nabiam/29/09/2019/ |archive-date=8 December 2019}}</ref> Nga 28 Ogwokubiri 2020, Gomes Nabiam yalondebwa ku bwa Ssaabaminisita wa Guinea-Bissau. Ono munnakibiina ky’ebyobufuzi ekya [./Assembly_of_the_People_Unitedhttps://en.wikipedia.org/wiki/Assembly_of_the_People_United Assembly of the People United].<ref>{{Cite web |title=Guinée Bissau: Nuno Gomes Nabiam nommé Premier ministre par le président Umaro Sissoco Embalo |url=https://www.dakaractu.com/Guinee-Bissau-Nuno-Gomes-Nabiam-nomme-Premier-ministre-par-le-president-Umaro-Sissoco-Embalo_a184590.html}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9f9m7m7dhpgxtii1xiv39ssltuuxhp4 Salvador Namburete munnabyabufuzi 0 12728 52041 46296 2026-05-20T08:00:33Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52041 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   [[File:Salvador_Namburete,_Mozambican_Minister_for_Energy_-_2012_(cropped).jpg|thumb|Salvador Namburete mu mwaka gwa 2012]] '''Salvador Namburete''' yali [[Minister of Mineral Resources and Energy (Mozambique)|Minisita w'amasannyalaze]] mu [[Mozambique]]<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/idUSLM49304820080922|title=Mozambique to approve $2.5 bln power line project|publisher=[[Reuters]]|author=Charles Mangwiro|date=2008-09-22|accessdate=2010-01-17}}</ref> wakati wa 2005 ne 2015, mu kiseera kya Pulezidenti [[Armando Guebuza]] eky'ebisanja ebibiri.<ref>Despacho Presidencial n.º 75/2005, 4 de Fevereiro. ''[https://web.archive.org/web/20241210220321/https://gazettes.africa/akn/mz/officialGazette/government-gazette-series-i-supplement/2005-02-04/5/por@2005-02-04 Boletim da República]'', [https://web.archive.org/web/20241210220321/https://gazettes.africa/akn/mz/officialGazette/government-gazette-series-i-supplement/2005-02-04/5/por@2005-02-04 Série, N.º 5, Suplemento, 4 de Fevereiro de 2005.]</ref><ref>Despacho Presidencial n.º 90/2010, 15 de Janeiro. [https://web.archive.org/web/20241222164345/https://gazettes.africa/akn/mz/officialGazette/government-gazette-series-i-supplement-no-2/2010-01-15/2/por@2010-01-15 ''Boletim da República'', I Série, N.º 2, 2.º Suplemento, 415 de Janeiro de 2010.]</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://siteresources.worldbank.org/INTENERGY/Resources/335544-1232567547944/speakers_2.htm#N Ebikwata ku bulamu bw'omuntu ku mukutu gwa Banka y'ensi yonna] tazubsdrllza3qil50ov8ss4pd2ql1f Maria Arruvaia, munnabyabufuzi 0 12730 52018 46189 2026-05-20T07:23:25Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52018 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Maria Virgínia Arruvaia''' yali munnabyabufuzi [[Mozambique|Omumozambique]]. Mu 1977 yali omu ku kibinja ky'abakyala abaasooka okulondebwa mu [[Assembly of the Republic (Mozambique)|lukiiko lw'abantu]]. == Ebyafaayo == Oluvannyuma lw'amefuga mu 1975, Arruvaia yali yeesimbyewo mu [[FRELIMO]] mu [[1977 Mozambican general election|kulonda kwa palamenti okwa 1977]],<ref>''[https://books.google.com/books?id=plZEAQAAIAAJ&pg=RA9-PA43 Translations on Sub-Saharan Africa]'' issues 1857–1867, p43</ref> mwe yali omu ku kibinja ky'abakyala 27 abaasooka okulondebwa mu lukiiko olukulu.<ref>Mart Martin (2000) ''The Almanac of Women and Minorities in World Politics'', p267</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} jlvl9nlrtoegapnxyl75o4lxiwi6jtk Maphoka Motoboli 0 12731 52016 46192 2026-05-20T07:19:06Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52016 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Maphoka Motoboli''' munnabyabufuzi mu [[Lesotho|ggwanga lya Lesotho]]. Motoboli mmemba [[National Assembly of Lesotho|w'olukiiko lw'eggwanga olukulu olwa Lesotho]],<ref>{{Cite web |date= |title=Members – The National Assembly of Lesotho |url=https://nationalassembly.parliament.ls/members/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Nationalassembly.parliament.ls}}</ref><ref>{{Cite web |last=Hon. Maphoka Motoboli |date= |title=Hon. Maphoka Motoboli – The National Assembly of Lesotho |url=https://nationalassembly.parliament.ls/team/hon-maphoka-motoboli/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Nationalassembly.parliament.ls}}</ref> olukiiko olwa wansi mu [[Parliament of Lesotho|Palamenti ya Lesotho]].  Motoboli yali Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2018-06-19 |title=Deputy Minister of Education Maphoka Motoboli and Chinese Ambassador Sun Xianghua being presented with blankets (2) |url=https://sundayexpress.co.ls/education-ministry-hails-chinese-support/dep-min-of-education-maphoka-motoboli-and-chinese-ambassador-sun-xianghua-being-presented-with-blankets-2/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Sunday Express}}</ref> == Laba ne == * [[Politics of Lesotho|Ebyobufuzi mu Lesotho]] == Ebijuliziddwa ==<references /> {{Reflist}} g6b34n439m56z162j658lpovmvw1cg4 52017 52016 2026-05-20T07:21:51Z Solomon Suubi 6901 52017 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Maphoka Motoboli''' munnabyabufuzi mu [[Lesotho|ggwanga lya Lesotho]]. Motoboli mmemba [[National Assembly of Lesotho|w'olukiiko lw'eggwanga olukulu olwa Lesotho]],<ref>{{Cite web |date= |title=Members – The National Assembly of Lesotho |url=https://nationalassembly.parliament.ls/members/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Nationalassembly.parliament.ls}}</ref><ref>{{Cite web |last=Hon. Maphoka Motoboli |date= |title=Hon. Maphoka Motoboli – The National Assembly of Lesotho |url=https://nationalassembly.parliament.ls/team/hon-maphoka-motoboli/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Nationalassembly.parliament.ls}}</ref> olukiiko olwa wansi mu [[Parliament of Lesotho|Palamenti ya Lesotho]].  Motoboli yali Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2018-06-19 |title=Deputy Minister of Education Maphoka Motoboli and Chinese Ambassador Sun Xianghua being presented with blankets (2) |url=https://sundayexpress.co.ls/education-ministry-hails-chinese-support/dep-min-of-education-maphoka-motoboli-and-chinese-ambassador-sun-xianghua-being-presented-with-blankets-2/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Sunday Express}}</ref> == Laba ne == * [[Politics of Lesotho|Ebyobufuzi mu Lesotho]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} fcsgwhdxb1f3c7dncmbk3411ejpx6so Rui Alberto de Figueiredo Soares, omuwandiisi w’ebitabo 0 12734 52039 46201 2026-05-20T07:59:37Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52039 wikitext text/x-wiki [[File:Cabo_Verde_Joins_Four_Key_WIPO_Treaties.jpg|thumb|Rui Alberto de Figueiredo Soares, Minisita w’ensonga z’ebweru, enkolagana n’okugatta ebitundu mu Cape Verde mu Gwokuna 2022]] '''Rui Alberto de Figueiredo Soares''' (yazaalibwa 1956) munnabyabufuzi [[Cape Verde|Omucape Verde]]. Figueiredo Soares yaweereza nga minisita w'ensonga z'ebweru mu Cape Verde ku mulembe gwa Pulezidenti [[António Mascarenhas Monteiro]] okuva nga 12 Ogwomunaana 1999 – 2002. Yalondebwa mu [[National Assembly of Cape Verde|lukiiko lw'eggwanga]] okukiikirira [[São Vicente, Cape Verde|São Vicente]] wansi w'ekibiina kya [[Movement for Democracy (Cape Verde)|Movement for Democracy]] mu [[2006 Cape Verdean parliamentary election|kulonda kwa palamenti okwa 2006]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} dnqhmsz3j80h0vz2mf17z8lt617zoea Maria Laice,munnabyabufuzi 0 12736 52019 46205 2026-05-20T07:37:09Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2), → (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52019 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Maria Laice''' yali munnabyabufuzi [[Mozambique|Omumozambique]]. Mu 1977 yali omu ku kibinja ky'abakyala abaasooka okulondebwa mu [[Assembly of the Republic (Mozambique)|lukiiko olukulu]]. == Ebyafaayo == Laice yeesimbawo mu [[1977 Mozambican general election|kulonda kwa Mozambique okwa bonna okwa 1997]] wansi wa [[FRELIMO]],<ref>[https://books.google.com/books?id=plZEAQAAIAAJ&pg=RA9-PA43 ''Translations on Sub-Saharan Africa''] issues 1857–1867, p43</ref> nga y'omu ku kibinja ky’abakyala 27 abaasooka okulondebwa mu lukiiko olukulu.<ref>Mart Martin (2000) ''The Almanac of Women and Minorities in World Politics'', p267</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} 8t87kt098laa6jygcthca4a8hwvr5ux Momodou Baboucar Njie Omusajja Omukulu 0 12739 52025 46222 2026-05-20T07:45:42Z Solomon Suubi 6901 /* top */ Nzigyemu amabanga, replaced: . → . using [[Project:AWB|AWB]] 52025 wikitext text/x-wiki '''Momodou Baboucarr Njie''' (Gwokubiri 10, 1929 – Gwokusatu 3, 2009) yali sipiika wa [[Gambia|Republic of the Gambia]] okumala ebisanja bibiri, era n'[[Senegambia confederation|omukago gwa Senegambia]] ogwamala akaseera katono. Yali omu ku batandikawo ekibiina ekigatta abasuubuzi n’amakolero mu Gambia (GCCI), ng’aweereza nga pulezidenti waakyo eyasooka, era ng'aweereza nga mmemba w’akakiiko k’abakozi ba gavumenti saako akakiiko k’abakadde Abasiraamu ab'e Banjul. Era yaliko General Manager wa British Petroleum (BP) mu Gambia, gye yava n’afuna erinnya lya ‘Njie BP’ oluvannyuma n’afuuka Ssentebe wa TotalFinaElf. Yakung’aanya obumanyirivu mu ofiisi ez’obwannannyini n’eza gavumenti. Bwe yafa nga 3 Ogwokusatu, 2009, yaweebwa okuziika okw’eggwanga okutongole Pulezidenti Alhajji Dr Yahya AJJ Jammeh owa Gambia. Yaleka abaana 8. g9eflh6quj65nurhfhxdeandmgk5xkh Momodou Baboucar Njie munnabyabufuzi 0 12740 52026 46224 2026-05-20T07:46:14Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52026 wikitext text/x-wiki {| class="infobox biography vcard" |- class="infobox-data" ! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn">Momodou Baboucarr Njie, Omuntu w'abantu</div> |- class="birthplace" style="display:inline" ! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa | class="infobox-data" |<div class="nickname" style="display:inline"> Momodou</div><br /><br /><br /><br /> <span style="display:none">( <span class="bday">1929-02-10</span> )</span> Omwezi gwokubiri 10, 1929<br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline"> Banjul</div> |- class="infobox-data category" ! class="infobox-label" scope="row" | Yafa | class="infobox-data" | Omwezi gwokusatu 3, 2009 <span style="display:none">(2009-03-03)</span> (emyaka&nbsp;80). |- class="infobox-data" ! class="infobox-label" scope="row" | Lala&nbsp;amannya | class="infobox-data nickname" | Alhaji |- ! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze | class="infobox-data category" | Eggwanga lya Gambia |- ! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu | class="infobox-data role" | Munnabyabufuzi |- ! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika&nbsp;-a | class="infobox-data" | Omubaka wa Palamenti ya Gambia |- ! class="infobox-label" scope="row" | Ekibiina ky'ebyobufuzi | class="infobox-data org" | Ekibiina kya People's Progressive Party |- ! class="infobox-label" scope="row" | Abaana | class="infobox-data" | 8. |} '''Momodou Baboucarr Njie''' (Gwokubiri 10, 1929 – Gwokusatu 3, 2009) yali sipiika wa [[Gambia|Republic of the Gambia]] okumala ebisanja bibiri, era [[Senegambia confederation|n'omukago gwa Senegambia]] ogwamala akaseera katono. Yali omu ku batandikawo ekibiina ekigatta abasuubuzi n’amakolero mu Gambia (GCCI), ng’aweereza nga pulezidenti waakyo eyasooka, era ng'aweereza nga mmemba w’akakiiko k’abakozi ba gavumenti saako akakiiko k’abakadde Abasiraamu ab'e Banjul. Era yaliko General Manager wa British Petroleum (BP) mu Gambia, gye yava n’afuna erinnya lya ‘Njie BP’ oluvannyuma n’afuuka Ssentebe wa TotalFinaElf. Yakung’aanya obumanyirivu mu ofiisi ez’obwannannyini n’eza gavumenti. Bwe yafa nga 3 Ogwokusatu, 2009, yaweebwa okuziika okw’eggwanga okutongole Pulezidenti Alhajji Dr Yahya AJJ Jammeh owa Gambia. Yaleka abaana 8. == Ebijuliziddwa == {{Gambian Legislature Speakers}} 8m3j6l7jcm7rn7ccoqi8razzpxuumb1 Stella Nkoro 0 12741 52058 46226 2026-05-20T09:22:37Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52058 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Stella Nkoro''' munnabyabufuzi Omunigeria era nga yaliko omukiise w'ekitundu ky'essaza ly'e [[Ikom]] II mu lukiiko lwa [[Cross River State House of Assembly]]. Oluvanyuma lw’okufa kwa bba [[Simon Nkoro]] ekifo kyafuuka kikalu, ekyaleetera okuddamu okulonda mu 2018. Stella Nkoro ye yekka eyeesimbawo mu kulonda kuno, ng’akiikirira ekibiina kya [[Peoples Democratic Party (Nigeria)|Peoples Democratic Party (PDP)]], era oluvannyuma n’alangirirwa ng’omuwanguzi okusinziira ku katundu 41 ak’etteeka ly’ebyokulonda erya 2010 (nga bwe lyakyusibwa). Olw’alondebwa, yafuuka omuntu owookubiri okujjuza ekifo kya bba omugenzi mu lukiiko lwa Cross River State House of Assembly.<ref>{{Cite web |last=Online |first=The Eagle |date=2018-12-03 |title=Another wife replaces late husband in Cross River Assembly {{!}} |url=https://theeagleonline.com.ng/another-wife-replaces-late-husband-in-cross-river-assembly/ |access-date=2025-03-01 |website=The Eagle Online |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=punchng |date=2018-11-09 |title=Widow wins husband’s legislative seat before election |url=https://punchng.com/widow-wins-husbands-legislative-seat-before-election/ |access-date=2025-03-01 |website=Punch Newspapers |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2018-12-03|title=Another wife replaces late husband in Cross River Assembly - Daily Trust|url=https://dailytrust.com/another-wife-replaces-late-husband-in-cross-river-assembly/|access-date=2025-03-01|newspaper=[[Daily Trust]]|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|title=Wife replaces late husband in Cross River Assembly|url=https://www.premiumtimesng.com/regional/south-south-regional/298917-wife-replaces-late-husband-in-cross-river-assembly.html|access-date=2025-03-01|newspaper=[[Premium Times]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> i177lvjwklhhypyh9o1uy4pcw6ya1ux Mary Nzimiro 0 12745 52020 47966 2026-05-20T07:38:47Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (3), → (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52020 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Mary Nzimiro''', erinnya ly'obuzaale '''Mary Nwametu Onumonu''', [[Member of the Most Excellent Order of the British Empire|MBE]] (1898–1993) yali [[Politician|munnabyabufuzi]], [[Feminism|omulwanirizi w'abakyala]] era omu ku bakyala abasooka mu [[Businessperson|busuubuzi]] mu [[Nigerians|Nigeria]].. Mu 1948, yalondebwa okuba omukiise omukulu owa [[United Africa Company of Nigeria|United Africa Company]] (UAC) mu buvanjuba bwa Nigeria, ate ng’alabirira amaduuka ge ag’eby’okwambala n’ebizigo mu [[Port Harcourt]], [[Aba, Abia|Aba]] ne [[Owerri]]. Emyaka gya 1950 we gyatandikira, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu Bugwanjuba Bw'afirika, n’afuuka omutuuze ku luguudo olw’enjawulo olwa Bernard Carr Street mu Port Harcourt. Ku ludda lw’ebyobufuzi, yali mmemba wa National Council of Nigeria and the Cameroons, n’afuuka mmemba ku kakiiko kaalwo akafuzi mu 1957 era omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ky’abakyala eky’obuvanjuba ekya NCNC mu 1962. Mu [[Nigerian Civil War|lutalo lw’omunda mu Nigeria]] (1967–1970), yategeka abakyala Abaigbo okuwagira aba Biafrans. N’ekyavaamu kufiirwa ebintu bye ebisinga obungi e Port Harcourt n’addayo ewaabwe mu [[Oguta]] gye yafiira mu 1993.<ref name="AkyeampongGates2012">{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |year=2012 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA3-PA526 |last2=Gates |first2=Henry Louis |last3=Niven |first3=Mr. Steven J. |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |pages=525–}}</ref><ref name="edotc">{{Cite web |title=Nzimiro, Mary (1898–1993) |url=https://www.encyclopedia.com/women/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/nzimiro-mary-1898-1993 |access-date=29 February 2020 |publisher=Encyclopedia.com |language=}}</ref><ref>{{Cite web |date=1 October 2019 |title=The History Of Mary Nzimiro, Who Left Unforgettable Business Marks In Southeastern Part of Nigeria |url=https://womenafrica.com/the-history-of-mary-nzimiro-who-left-unforgettable-business-marks-in-southeastern-part-of-nigeria/ |access-date=29 February 2020 |publisher=Women Africa |language=}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa nga 16 Ogwekkumi 1898 mu Oguta, [[Imo State]], Mary Nwametu Onumonu yali muwala w’omukulu [[Igbo people|w’Abaigbo]] Onumonu Uzoaru, omukulumbeze mu gavumenti y'abafuzi b’amatwale, ne mukyala we Ruth, omusuubuzi omukuukutivu mu kulima ebinazi. Yasooka ku baana mukaaga. Yasomera ku Sacred Heart School e Oguta n’adda ku Convent School mu [[Asaba, Delta|Asaba]], gye yatikkirwa mu 1920. Waayitawo akaseera katono n’afumbirwa Richard Nzimiro eyali akola ng’omuwandiisi mu kitongole kya UAC.<ref name="AkyeampongGates2012"/><ref name="edotc"/> == Obukugu == Yatendekebwa nnyina okuyingira bizinensi, omulimu gwa bba bwe gwabatwala e [[Illah]], yasuubulang omunnyo ne butto w'ebinazi bye yatunda mu butale bw’e Nkwo ne Eke. Oluvannyuma basenguka n'ebadda e [[Onitsha]] ne [[Opobo]], mpaka bwe bakkalira mu Port Harcourt mu makkati g’emyaka gya 1940.<ref name="edotc"/> Bba yawummula omulimu gwa ofiisi okumuyambako ku bizinensi ye. Mu kibuga ekyali kikulaakulanye mu by’obusuubuzi, yasobola okusuubula engoye, obuganga bw’emmundu n’ebizigo. Olw’okwagala bizinensi ye, erinnya n'obwesigwa, yafuuka agenti wa UAC, n’afuuka omukiise omukulu owa kkampuni eno mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Nigeria mu 1948. Mu kifo kino, yatunda ebyamaguzi mu bungi eri abasuubuzi b'aadduuka amanene n'amatono mu Nigeria, Ghana ne Sierra Leone. Era yaggulawo amaduuka ge ag’engoye n’ebizigo mu Port Harcourt n’ebibuga ebiriraanyewo.<ref name="AkyeampongGates2012"/> Badayirekita ba UAC baamutegekera okukola engendo za bizinensi eziwerako e London, Manchester ne Glasgow. Ng’oggyeeko ekyo, yaggulawo amasundiro g’amafuta abiri, emu ne [[Agip]] mu Port Harcourt, endala ne [[Total S.A.|Total]] e [[Lagos]]. Mary Nzimiro yafuuka omu ku bagagga mu Bugwanjuba Bw'afirika ng’alina eby’obugagga by’amayumba ebiwerako mu Port Harcourt, omuli n’amaka ge ku luguudo lwa Bernard Carr Street olw’enjawulo mu kibuga.<ref>{{Cite web |title=Meet first Igbo female millionaire |url=https://theneighbourhoodonline.com/2019/04/09/meet-first-igbo-female-millionaire/ |access-date=9 April 2019 |publisher=The Neighbourhood |language= |archive-date=1 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301104436/https://theneighbourhoodonline.com/2019/04/09/meet-first-igbo-female-millionaire/ |url-status=dead }}</ref> Yasobola okuwa abayizi sikaala era n’ayamba bangi ku bakyala be yali atendekebwa nabo okuyingira bizinensi. Ng’ali wamu ne bba, mu 1945 yaggulawo essomero mu Oguta, oluvannyuma ne lituumibwa Priscilla Memorial Grammar School okujjukira muwala we [[Priscilla Nzimiro]] eyafa nga yaakamala okutikkirwa mu by’obusawo ku [[University of Glasgow|Yunivasite y’e Glasgow]]. Mu 1966, oluvannyuma lw’okufa kwa bba eyafa mu 1959, yatandikawo essomero lya Nzimiro Memorial Girls Secondary School.<ref name="AkyeampongGates2012"/> Ku ludda lw’ebyobufuzi, yali mmemba wa National Council of Nigeria and the Cameroons, n’afuuka mmemba ku kakiiko kaalwo akafuzi mu 1957 era omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ky’abakyala eky’obuvanjuba ekya NCNC mu 1962. Mu lutalo lw’omunda mu Nigeria (1967–1970), yategeka abakyala Abaigbo okuwagira aba Biafrans. N’ekyavaamu kufiirwa ebintu bye ebisinga obungi e Port Harcourt n’addayo ewaabwe mu Oguta gye yafiira mu 1993.<ref name="AkyeampongGates2012" /> == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} oowv7z5zlo00nlqss36qgrcx9qmce55 Matilda Lambert 0 12746 52022 46282 2026-05-20T07:41:39Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (8), → (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52022 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Matilda Gogo Lambert''' muzannyi wa firimu Omunigeria,<ref name="auto">{{Cite web |date=16 March 2019 |title=Nude Pix Saga: How Couple Fleeced Nollywood Actress |url=https://pmexpressng.com/nude-pix-saga-couple-fleeced-nollywood-actress/ |access-date=12 January 2022 |website=P.M.EXPRESS |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=4 April 2022|title=Matilda Lambert educates students on environment, gives scholarship|url=https://www.vanguardngr.com/2022/04/matilda-lambert-educates-students-on-environment-gives-scholarship/|location=Lagos, Nigeria|access-date=20 July 2022|newspaper=[[Vanguard (Nigeria)|Vanguard]]|language=en-GB}}</ref> pulodyusa wa firimu, nnalulungi, era y'akulira kkampuni ya Tilda Goes Green Foundation.<ref>{{Cite web |date=9 June 2018 |title=All set as Matilda Lambert premiers new movie, InstaGuru |url=https://guardian.ng/saturday-magazine/all-set-as-matilda-lambert-premiers-new-movie-instaguru/ |access-date=12 January 2022 |website=The Guardian Nigeria News - Nigeria and World News |language=en-US}}</ref><ref name="auto1">{{Cite web |last=Isesele |first=Osaze |date=8 December 2020 |title=Matilda Lambert Shines Bright At Best Of Nollywood Awards 2020 - REPORT AFRIQUE International |url=https://reportafrique.com/entertainment/matilda-lambert-shines-bright-at-best-of-nollywood-awards-2020/ |access-date=12 January 2022 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dailytrust News, Sports and Business, Politics {{!}} Dailytrust |url=https://dailytrust.com/ |access-date=12 January 2022 |website=Daily Trust |language=en}}</ref> Yasooka kuzannya mu firimu ya ''The Celebrity'' ng'ali wamu ne [[Mike Ezuruonye]]. Ekifo kye yazannya mu firimu eno kyamufuula ow’ettutumu era n’afuna ebifo by'okumwanjo mu firimu endala eza [[Nollywood]].<ref>{{Cite news|date=1 April 2017|title=Matilda Lambert, Majid Michel go for broke in 'Deepest Cut'|url=https://www.vanguardngr.com/2017/04/matilda-lambert-majid-michel-go-broke-deepest-cut/|location=Lagos, Nigeria|access-date=12 January 2022|newspaper=[[Vanguard (Nigeria)|Vanguard]]|language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Matilda Gogo Lambert yazaalibwa nga 13 Ogwokuna era n'akulira mu kibuga [[Port Harcourt]]. Ono ava mu [[Andoni]] mu [[Rivers State|ssaza ly'e Rivers]].<ref name="auto">{{Cite web |date=16 March 2019 |title=Nude Pix Saga: How Couple Fleeced Nollywood Actress |url=https://pmexpressng.com/nude-pix-saga-couple-fleeced-nollywood-actress/ |access-date=12 January 2022 |website=P.M.EXPRESS |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://pmexpressng.com/nude-pix-saga-couple-fleeced-nollywood-actress/ "Nude Pix Saga: How Couple Fleeced Nollywood Actress"]. ''P.M.EXPRESS''. 16 March 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 January</span> 2022</span>.</cite></ref> Lambert yatandika okusoma ku ssomero lya Police Children Primary School, siniya yagisomera mu [[Federal Government Girls' College, Abuloma|Federal Government Girls’ College, Abuloma]] mu Port Harcourt. Yasomera ku [[University of Abuja|yunivasite y’e Abuja]] diguli ya Philosopy ate n'afuna diguli eyookubiri mu Philosophy w'embeera z'abantu okuva mu [[University of Nigeria, Nsukka|yunivasite y’e Nigeria, Nsukka]].<ref>{{Cite web |date=9 November 2019 |title=I stopped attending auditions after director demanded sex — Matilda Lambert |url=https://punchng.com/i-stopped-attending-auditions-after-director-demanded-sex-matilda-lambert/ |website=Punch Newspapers}}</ref> == Obukugu == Lambert yatandika okuzannya katemba mu mwaka gwe ogwokubiri ku yunivasite bwe yazannya mu firimu ya ''The Celebrity'' ng'ali wamu ne Mike Ezuruonye. Engeri gy'eyazannya mu firimu eno kyamututumula era n’atandika okuzannya mu firimu endala.<ref>{{Cite web |last=Akosubo |first=Tokoni |date=11 November 2019 |title=Actress Matilda Lambert Speaks on Sexual Advances by A Director |url=https://www.eelive.ng/matilda-lambert-shares-sexual-harassment-story/ |access-date=12 January 2022 |website=eelive |language=en-US}}</ref> Mu 2020, yafulumya firimu, ''[[Unroyal]]''<ref>{{Cite web |last=sandeep_ops |title=Unroyal on Netflix |url=https://www.binged.com/streaming-premiere-dates/unroyal/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250426022727/https://www.binged.com/streaming-premiere-dates/unroyal/ |archive-date=26 April 2025 |access-date=12 January 2022 |website=Binged |language=en-US}}</ref> mwe yazannyira mu kifo ekikulu nga Omumbejja Boma.<ref>{{Cite web |date=9 March 2020 |title=UNROYAL |url=https://genesiscinemas.com/unroyal/ |access-date=12 January 2022 |website=Genesis Cinemas |language=en-US}}</ref> Firimu eno yasooka kulagibwa mu Gwokusatu 2020 era n’efulumizibwa ku [[Netflix]] mu Gwomunaana mu mwaka gwe gumu.<ref>{{Cite web |title=Watch Unroyal {{!}} Netflix |url=https://www.netflix.com/title/81435717 |access-date=12 January 2022 |website=www.netflix.com |language=en}}</ref> Firimu eno yawangula engule ya "Best Use of Costume in a Movie" ne "Movie With the Best Sound" mu mpaka za [[2020 Best of Nollywood Awards]].<ref name="auto1">{{Cite web |last=Isesele |first=Osaze |date=8 December 2020 |title=Matilda Lambert Shines Bright At Best Of Nollywood Awards 2020 - REPORT AFRIQUE International |url=https://reportafrique.com/entertainment/matilda-lambert-shines-bright-at-best-of-nollywood-awards-2020/ |access-date=12 January 2022 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsesele2020">Isesele, Osaze (8 December 2020). [https://reportafrique.com/entertainment/matilda-lambert-shines-bright-at-best-of-nollywood-awards-2020/ "Matilda Lambert Shines Bright At Best Of Nollywood Awards 2020 - REPORT AFRIQUE International"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 January</span> 2022</span>.</cite></ref> Ebirala bye yakola okutuuka mu 2022 mulimu ''Deepest Cut'', ''Instaguru'' ne ''Kendra''. Addukanyizibwa Adenekan Mayowa.<ref>{{Cite news|last=|first=|date=February 25, 2022|title=Actress Lambert Hires 'Mayorspeaks' As New Manager|url=https://thenationonlineng.net/actress-lambert-hires-mayorspeaks-as-new-manager/amp/|location=Lagos, Nigeria|newspaper=[[The Nation (Nigeria)|The Nation]]|language=en}}</ref> == Okuzannya firimu == * Blood ''Vessel'' (2023) as Onyi's Mum * ''Stay Dead'' (2022) * ''Kendra'' (2021) as Kendra * ''Star Girl'' (2021) as Lilian * ''More Than a Moment'' (2020) as Steph * ''Ebere's Ordeal'' (2020) as Ozioma * ''[[Unroyal]]'' (2020) as Princess Boma * ''The Engagement'' (2016) as Joy * ''Ogbanta the Family Hunter'' (2015) as Amaka * ''Beauty of the Mind'' (2014) as Presenter 1 * ''Jackie Goes to School'' (2014) as Princess * T''he Celebrities'' * ''My Best Friend'' * ''From House Girl to Madam'' * ''My Virginity'' * ''Amanda'' == Ebijuliziddwa == <references /> sahp6c4hhsnravqaaifdt77jqjb0pxx Trinity College Nabbingo 0 12937 52060 47445 2026-05-20T09:25:07Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52060 wikitext text/x-wiki '''Trinity College Nabbingo''' ( '''TRICONA''' ) ssomero ly'akisulo nga ly'abawala bokka nga liva ku Siniya essooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga nga lisangibwa mu makati ga Uganda. == Ekifo == Essomero lino lisangibwa ku kasozi ku kyalo [[Nabbingo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], kilomita 20 (mailo 12), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene, okuva ku [[Kampala-Masaka Road|luguudo lwa Kampala-Masaka]].<ref>{{Cite web |last=Globefeed.com |date=17 June 2016 |title=Distance between Kampala Road, Kampala, Central Region, Uganda and Trinity College Nabbingo, Busiro, Central Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Trinity%20College%20Nabbingo%2C%20Busiro%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJCacTwgW5fRcRPuJJw9VOeWU&dt2=ChIJi23igbCjfRcRYSsVLpvqm1w |access-date=17 June 2016 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Ebyafaayo == TRICONA yatandikibwawo mu 1942 aba [[White Fathers]] nga balina akakwate ku [[Roman Catholic Church]]. Emyaka 36 emabega [[Kampala|,]] ekibiina ky’eddiini kye kimu kyali kyatandikawo [[St. Mary's College Kisubi|St.Mary's College Kisubi]] nga lino lyali lya balenzi bokka abali mu Siniya nga lisangibwa ku luguudo lwa [[Kampala]]-[[Entebbe]]. TRICONA yatandikibwawo, oluvannyuma lw'okukizuula nti okusoma kw’abawala Abakatoliki mu siniya kwali kwetaagibwa. Ebigendererwa byali bya kufulumya bakyala basomye "abalina empisa", "aboogi mu bwongo", "abasobola okukwatagana n'abantu n'emibiri emiramu olwo basobole okuweereza Katonda n'ensi yaabwe. Mu ntandikwa, enzirukanya y’essomero lino yali wansi w'ekibiina kya [[Missionary Sisters of Our Lady of Africa]] (White Sisters), oluvannyuma, mu 1960 ne bakikwasa Canoness Sisters of St. Augustine.<ref>{{Cite web |last=Ssenkaaba |first=Stephen |date=14 July 2007 |title=Nabbingo Savours 65-Year-Old Fruit |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/576022 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150211175100/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/576022 |archive-date=11 February 2015 |access-date=21 July 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa == Abakyala ab’enjawulo abaasomera ku Trinity College Nabbingo kuliko bano:<ref>{{Cite web |last=Ssenkaaba |first=Stephen |date=14 July 2007 |title=Partial List of Notable TRICONA Alumni |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/576022 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150211175100/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/576022 |archive-date=11 February 2015 |access-date=21 July 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> * [[Namirembe Bitamazire]] – eyali [[Minister of Education|Minisita w’ebyenjigiriza]] mu Uganda, 2005–2011 * [[Syda Bbumba]] – eyali Minisita w’ensonga z’ekikula ky’abantu n’embeera z’abantu mu Uganda, 2011–2012 * Dominica Dipio – Omusisita, omuzannyi wa firimu, omuwandiisi; pulofeesa wa Litulica ne Firimu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] * [[Joanita Kawalya]] – omuyiiya era omuyimbi mu kibiina kya [[Afrigo Band]] * [[Laeticia Kikonyogo]] – omumyuka w’omulamuzi wa Uganda, 2003–2010 * [[Jacqueline Mbabazi]] – omusomesa era munnabyabufuzi; mukyala w'eyali [[Prime minister|ssaabaminisita]] [[Amama Mbabazi]] ; ssentebe w’ekibiina ky’abakyala [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] * [[Maria Musoke]] – omukugu mu by’amawulire era omukugu mu by’ensoma; omukyala Munnayuganda eyasooka okufuna diguli eyookusatu mu by'amawulire ; omumyuka w’omumyuka wa Ccansala avunaanyizibwa ku nsonga z'ebyensomamu [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite y’e Kyambogo]], 2018–2023 * [[Hope Mwesigye]] – eyali Minisita w’ebyobulimi, obulunzi n’obuvubi mu Uganda, 2009–2011 * Margaret Nakatudde Nsereko – omusomesa era omuddukanya emirimu; omulayiki munnayuganda eyasooka okufuuka omukulu w’essomero lino; yaweereza 1971–1987<ref>{{Cite web |last=Mazinga |first=Mathias |date=16 March 2013 |title=Nakatudde, Nabbingo's First Ugandan Headmistress |url=http://www.newvision.co.ug/news/640691-nakatudde-nabbingo-s-first-ugandan-h-m.html |access-date=21 July 2014}}</ref> * [[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]] – Minisita wa kabineti avunaanyizibwa ku mirimu egy’enjawulo mu ofiisi ya Ssaabaminisita, okutandika ne 2016; yalondebwa ng'omukyala omubaka wa Palamenti mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bushenyi]], 2005–2021 * [[Bernadette Olowo]] – omukyala eyasooka okukkirizibwa ng’omubaka mu [[Holy See]] mu myaka egisukka mu 900 bwe yalondebwa mu 1975 * [[Judith Tukahirwa]] – omukugu mu by’obutonde bw’ensi, omukugu mu kubuulirira ku mazzi n’obuyonjo, era akulira enzirukanya y’emirimu; amyuka akulira ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]]<ref>{{Cite web |last=Brian Mayanja |first=and Juliet Waiswa |date=15 December 2012 |title=Musisi's Deputy Speaks Out on Graft, Disputes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311428/musisi-deputy-speaks-graft-disputes |access-date=17 June 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu mu Kampala mu Roman Catholic]] * [[Roman Catholicism in Uganda|Obukatoliki bwa Roma mu Uganda]] * [[St. Mary's College Kisubi|Ettendekero lya St. Mary's College Kisubi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebibijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20130818040456/http://trinitycollegenabbingo.ac.ug/ Omuko gw'awaka] cfozem8zw2zsctovrncapctk49guutv St. Mary's College Kisubi 0 12938 52054 47267 2026-05-20T09:15:17Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: , → , (2), → (6) using [[Project:AWB|AWB]] 52054 wikitext text/x-wiki '''St. Mary's College Kisubi''' (SMACK) ssomero lya bwannannyini, ery'ekisulo, erya siniya esooka okutuuka ku yoomukaaga nga lisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu makati ga Uganda. Yatandikibwawo mu 1906. == Ekifo == [[File:Here_now.jpg|thumb|Essomero lya SMACK]] Essomero lino liri [[Kisubi]] ku mabbali [[Kampala–Entebbe Road|g’oluguudo lwa Kampala–Entebbe]], nga liri kilomita 24(15&nbsp;mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwa Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene.<ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Kisubi With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kisubi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJI4tGXFSFfRcRCiLu0jp6Hls |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304205739/http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala,%20Central%20Region,%20Uganda&toplace=Kisubi,%20Central%20Region,%20Uganda,&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJI4tGXFSFfRcRCiLu0jp6Hls |archive-date=4 March 2016 |access-date=26 January 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Zino ziri nga kilomita 14 (8.7&nbsp;mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Entebbe International Airport]], ekisaawe ky’ennyonyi ekikulu eky’abantu baabulijjo n’amagye mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Entebbe And Kisubi With Route Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Entebbe%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kisubi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJswrCU7eGfRcRFCzMdcNQpaQ&dt2=ChIJI4tGXFSFfRcRCiLu0jp6Hls |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304204831/http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Entebbe%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kisubi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJswrCU7eGfRcRFCzMdcNQpaQ&dt2=ChIJI4tGXFSFfRcRCiLu0jp6Hls |archive-date=4 March 2016 |access-date=26 January 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkokola z'essomero lino ziri 0°07'17.0"N, 32°32'00.0"E (Latitude:0.121389; Longitude:32.533333). == Ebyafaayo == Essomero lya St. Mary lyatandikibwawo Reverend Raux Modeste ow’ekibiina kya White Fathers Congregation mu 1906 era lyatuumibwa erinnya ly’omuyambi waalyo, Saint Mary. Olwaleero Obusumba bw’Abakatuliki mu Kampala bwe bunnannyini St. Mary’s College Kisubi (SMACK). Ku ntandikwa ya 1899, abaami b’Abakatoliki mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]], nga bakulemberwa Omwami Stanislas Mugwanya, baaleeta ekibuuzo ky’okusomesa abavubuka Abakatoliki mu bwakabaka ku nsoma ya Siniya. Okusaba kwabwe kwateekebwa kwebyo eb'okutunulwamu olukiiko lwa August olwa [[White Fathers]] ' General Chapter e [[Algiers]] mu 1900. Mu kaweefube oyo, SMACK yatandikibwawo.<ref>{{Cite web |last=Kituuka Kiwanuka |first=William |date=15 April 2013 |title=Kituuka's Works on a History of St. Mary's College Kisubi (1906–2006) |url=http://hecarethforyou.blogspot.com/2013/04/kituukas-works-on-history-of-st-marys.html |access-date=26 January 2015 |publisher=HeCarethForYou.BlogSpot.Com}}</ref> == Ekitiibwa == Okusinziira ku alipoota eyafuluma mu 2018, St.Mary's College Kisubi ly'erimu ku ssomero ery'ekitiibwa mu Uganda olw'ebyenjigiriza ebiri ku mutindo ogwawaggulu saako okuteekateeka abayizi baabwe. Essomero lino liwa ebyenjigiriza ebikubiriza okulowooza okwetongodde n’okukulaakulana.<ref>{{Cite web |last=SAI |year=2013 |title=Top 10 Secondary Schools in Uganda: 2012 |url=http://serveafrica.info/uganda/top-5-secondary-schools |access-date=26 January 2015 |publisher=ServeAfrica.Info (SAI)}}</ref> St. Mary’s yatandika ng’erina ebizimbe nga 10 byokka. Ekisinga obukadde ku byo kyali kisulo kya myaliiro ebiri eky’abayizi ba Siniya esooka n'eyookubiri oluvannyuma kye basuula ne bazzaawo Chemistry Laboratory eriwo kati. Block y’okuddukanya emirimu yasigala nga tekyuse okuva emabega na kati. Nga eyimiridde wakati mu ttendekero lino, ekola nga bbulooka esinga okubeera wakati ku ssomero. == Ebisulo == Mu byafaayo byayo byonna, St. Mary's College Kisubi ekuumye ebisulo bina. Ekisulo ekyokutaano ki Centenary HSC, kirimu abayizi ba A’Level. # Lourdel House - eyatuumibwa erinnya lya Fr. Simon ''Mapeera'' Lourdel, Omuminsani wa Roman Catholic eyasooka mu Uganda # Mugwanya House - yatuumibwa erinnya lya Stanislaus Mugwanya, eyali Omulamuzi (Ssaabalamuzi) wa Buganda era nga ye mukulembeze w’Abakatoliki eyali ayambako Kabaka Daudi Chwa II # Kakooza House - yatuumibwa erinnya ly’omukulembeze w'abayizi Omunnayuganda/Omufirika eyasooka. # Kiwanuka House - yatuumibwa erinnya lya [[Joseph Kiwanuka|Ssaabalabirizi Joseph Kiwanuka]], [[Afirika|Omufirika]] enzaalwa eyasooka okulondebwa okuba [[Archbishop|Ssaabalabirizi w’ekelezia]] ya [[Roman Catholic Church]] mu [[East Africa|Buvanjuba Bw'afirika]] == Yunifoomu == Abayizi ba SMACK okuva mu 1906 okutuuka ku ntandikwa y’emyaka gya 1960 baayambalanga empale ennyimpi n’essaati enjeru nga yunifoomu yaabwe. Abaasobola okwetuusaako engatto baazambalanga ate abalala ne basigala mu bigere. Olw’emyaka emingi egy’okukulaakulana, yunifoomu n'akabonero bigenze bikyukakyuka mu ndabika. Abayizi olwaleero bambala essaati enjeru ng’eriko ettaayi ya bbululu nga bano ba O'level, ettaayi eriko emisono eri abayizi ba A'level n’empale enzirugavu. Blazers zaafuuka za tteeka eri abayizi bonna abali ku ddaala erya waggulu [[Lord Snowdon]], mu 1964, yaggulawo etterekero ly’ebitabo ery’ekijjukizo erya SMACK, oluvannyuma lw’okufa kw’abayizi 12 mu kabenje k’emmotoka. Abamu ku bayizi bano baali ku ttiimu y’omupiira ey’essomero eyali egenze okwetaba mu mpaka mwe baavaayo nga bawanguzi. Bwe baali bakomawo okuva mu mupiira nga bajaganya, amagye ga [[Milton Obote]] gaabateebereza okuba abayeekera era loole y'essomero eyali ne bbaasi y'essomero eyali yetisse abayizi, yatomerwa loole y'amagye n'egwa wansi. Ng’oggyeeko abantu 12 abaafa, omuwendo omunene ennyo gwalumizibwa ku lunaku olwo. Leero, emiti ekkumi n’ebiri egyasimbibwa nagyo okujjukira abayizi bano gikyayimiridde waggulu okumpi ddala ne block ya Siniya eyoomukaaga. Essomero lino erigenda likula buli kiseera, ng'ovudde ku kulaakulana yaayo ey’ebizimbe, lyatongoza emizannyo egiwerako nga ensero, omupiira gw'ebigere, okuwuga ne hockey. Ekizimbe kya St. Mary ekisinga obuto kitudde waggulu ku kasozi Kisubi ng’ekisinga obuwanvu n’okutuusa kati. Ekizimbe ekipya eky’emyaliiro esatu, nga kibalirirwamu obuwumbi Shs.2.9, ekola nga bbulooko empya eya HSC, ng’edda mu kifo kya bbulooko enkadde eya S5 ey’omwaliiro gumu eyayimirira nga yeegolodde okuva lwe yatongoza ensoma ku ddaala ya A'level mu SMACK mu biseera ebiyise. == Abayizi abasomeddeyo == Ekibiina ekigatta abayizi abasomerayo ekya SMACK Old Boys’ Association (SMACKOBA), ekyatandikibwawo mu 1918, kibadde kyenyigira mu kuddukanya essomero lino mu ngeri emu oba endala okuva lwe lyatandikibwawo mu kitundu ekisembayo eky’ekyasa eky’amakumi abiri. Nga bayitiddwa mu myaka gy'e 60, Old Boys yatwala obuvunaanyizibwa ku c ya circular profile, naye olw’omuwendo, enteekateeka eriwo kati yakwatibwa ng’eraga empungu omuzira ng’ebuuka. Abayizi abamanyiddwa ennyo mu St. Mary’s College Kisubi (Old Smackists) kuliko abamyuka ba Pulezidenti ba Uganda basatu, ba Ssaabaminisita ba Buganda bana, ba Ssaabawolereza ba Gavumenti babiri, Sipiika wa Palamenti, baminisita ba kabineti, abalamuzi, bannamateeka, abasuubuzi, abayiiya ab’ettutumu n’abasomesa ab’ebitiibwa. === Bannabyabufuzi === * [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]] – eyali omumyuka wa pulezidenti wa Uganda, 2011-2021, era eyali [[Speaker of Parliament|Sipiika wa Palamenti]], 2001-2011 * [[Gilbert Bukenya]] – eyali omumyuka wa pulezidenti wa Uganda, 2003 – 2011 * [[John Babiiha]] – eyali omumyuka wa pulezidenti wa Uganda, 1966-1971 * [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] – eyali omubaka wa palamenti eyakiikirira North Mengo, 1962–1966; Pulezidenti w’ekibiina kya Democratic Party 1972–1986 ne 2001–2005; eyavuganya ku bwapulezidenti mu 1986 ne 1996 * [[Henry Kajura]] – Omumyuka wa Ssaabaminisita owokubiri era Minisita w’abakozi ba gavumenti, okuva mu 2006 * [[Matia Kasaija]] – [[Minister of finance|Minisita w’ebyensimbi]] mu Uganda mu kiseera kino * [[Hilary Onek]] – [[Minisitule y'ebiggwa bitalaze n'ababundabunda mu Uganda|Minisita w’obuyambi, okwetegekera obutyabaga n’ababundabunda]] mu kiseera kino ; akiikirira Lamwo County mu Palamenti ya Uganda, okuva mu 2011 * Omara Atubo – eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga, 2006–2011; eyali omubaka wa palamenti mu Otuke County, 1987–2016 * Gerald Karuhanga – omubaka wa palamenti akiikirira munisipaali y’e Ntungamo, 2016–2031 * Vincent Kaheeru - omubaka wa palamenti wa Kyaka North mu kiseera kino * Solomon Osiya - mu kiseera kino omubaka wa palamenti mu Toroma County * Charles Ayume - omubaka wa palamenti mu Munisipaali y'e Koboko mu kiseera kino * Gerald Kasigwa - omubaka wa palamenti mu ssaza ly'e Kigorobwa mu kiseera kino * Shyaka Bashaija - omubaka wa palamenti mu Munisipaali y'e Entebbe mu kiseera kino * Otto Makmot - mu kiseera kino omubaka wa palamenti mu Agago County * Hassan Fungaroo - mu kiseera kino omubaka wa palamenti mu Obongi County * Michael Mabikke – eyali omubaka wa palamenti Makindye East, era eyali pulezidenti w’ekibiina kya Social Democratic Party * Baguma Isoke - eyali ssentebe w'akakiiko ka Uganda Land Commission, 2013-2019 * Andrew Ojok Oulanyah - omubaka wa palamenti akiikirira Omoro County, 2022 - 2031<ref>{{Cite web |title=New Omoro County MP Andrew Oulanyah Ojok takes Oath |url=https://www.parliament.go.ug/news/5953/new-omoro-county-mp-andrew-oulanyah-ojok-takes-oath |access-date=19 June 2024 |website=Ugandan Parliament |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> * Boniface Okot - Omubaka wa Palamenti y'abavubuka mu kitundu ky'obukiikakkono, 2021 - 2026 === Obwakabaka bwa Buganda === * [[Charles Peter Mayiga]] – Katikkiro (Ssaabaminisita) w’Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], May 2013–na kati * JB Walusimbi – Eyali Katikkiro (Ssaabaminisita) w’Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], 2008-2013 * Emmanuel Lujumwa Ssendaula - eyali akola nga Katikkiro (Ssaabaminisita) w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], 2007-2008 * Joseph Mulwanyamuli Ssemwogerere - Eyali Katikkiro (Ssaabaminisita) w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], 1994-2005 * Omulangira [[Kassim Nakibinge]], kabaka w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], akulira [[Cairo International Bank]], era "titular head" w'Abasiraamu mu Uganda * Omulangira Robert Masamba Kimera, mukulu wa Kabaka Ronald Muwenda Mutebi * Owek. Matayo Mugwanya, Ssaabalamuzi w’Obwakabaka bwa Buganda 1950-1955 * Owek. Rauli Kiwanuka, Mulamuzi ow’Obwakabaka bwa Buganda 1935-1945 era nga ye yali omujaasi wa WWI mu ggye lya African Native Medical Corps === Amateeka n’ekitongole ekiramuzi === * Francis M. Ssekandi, 1975-1981, Omulamuzi Kkooti Enkulu, Omulamuzi wa kkooti ejulirwamu. * [[Joseph Mulenga]] - eyali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]], 1986-1988, Omulamuzi wa kkooti ensukkulumu, 1996-2008. * [[William Byaruhanga]] – eyali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]], 2016-2021 * Remmy Kasule - omulamuzi eyakola nga Omulamuzi wa [[Court of Appeal of Uganda|kkooti ejulirwamu mu Uganda]] * Omulamuzi Oscar John Kihika, omulamuzi wa kkooti ejulirwamu. * John Mike Musisi - Omulamuzi wa kkooti ejulirwamu mu Uganda * Mike Elubu omulamuzi wa kkooti enkulu mu Uganda. * Phillip Mwaka- Omulamuzi wa kkooti enkulu mu Uganda. * Karoli Lwanga Ssemogerere - Akola nga omulamuzi wa kkooti enkulu mu Uganda * [[Isaac Ssemakadde]] - Kati ye Pulezidenti wa [[Uganda Law Society]], omutandisi & CEO wa Legal Brains Trust === Eby’ensoma === * [[Charles Olweny]], Chancellor wa [[Ssetendekero y’e Mbarara|Yunivasite y'e Mbarara]] * Dr. Alex Countinho, akulira ekitongole kya Partners in Health Uganda * [[Paul D'Arbela]], Pulofeesa w'obusawo era Dean w'okusoma diguli eyookubiri mu [[Uganda Martyrs University]] * [[Patrick Edrin Kyamanywa]], Omumyuka wa Chancellor wa [[Uganda Martyrs University]] * [[James Gita Hakim]], pulofeesa w’obusawo, omusawo w’omutima era omukugu mu kukebera akawuka ka siriimu * [[Micheal B. Nsimbi|Michael B. Nsimbi]] PhD, omukugu mu lulimi Oluganda era nga muwandiisi wa byafaayo * [[Francis Omaswa]], Omukugu mu kulongoosa omutima n’ekifuba. Pulofeesa w’obusawo n’okulongoosa * Gabriel Kariisa, PhD, Omukugu mu by’enfuna, eyali akulira ensi yonna ku mutendera ogw’oku ntikko, AfDB * [[John Ddumba Ssentamu]], munnabyanfuna, eyali omumyuka wa Cansala [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ne ssentebe w’olukiiko olufuzi [[Centenary Group|olwa Centenary Group]] === Ebyemizannyo === * [[William Frederick Blick, omuwandiisi w’ebitabo|William Blick]], Kati Ssentebe w’akakiiko ka [[Uganda Olympic Committee]], era eyali pulezidenti wa [[Uganda Rugby Union]], 2006-2013 * [[Ivan Magomu]], eyali kapiteeni wa ttiimu ya [./Uganda_national_rugby_union_teamhttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Rugby_Union Uganda National 15's Rugby Team] === Abawandiisi === * [[Okello Oculi]], omuwandiisi w’ebitabo, omutontomi era omuwandiisi w’ebyafaayo by’obulamu bw’ekyalo mu Afrika * [[Eneriko Seruma]], omuwandiisi era omuwandiisi w’emizannyo * [[Robert Serumaga]], omuwandiisi w’emizannyo === Abayiiya === * [[Roke Telkom (Uganda)|James Byaruhanga]], yoomu ku baatandikawo kkampuni ya [[Roke Telkom (Uganda)|Roke Telkom]]<ref>{{Cite web |date=27 March 2023 |title=James Byaruhanga: The Steward of Uganda's Date |url=https://innovateuganda.com/james-byaruhanga-the-steward-of-ugandas-data/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240324123721/https://innovateuganda.com/james-byaruhanga-the-steward-of-ugandas-data/ |archive-date=24 March 2024 |access-date=24 March 2024 |website=Innovate Uganda}}</ref> * Professor [[Patrick Ogwang|Patrick Engeu Ogwang]], omuyiiya w’eddagala lya Covidex, eddagala ly’omuddo eryategeezebwa [[National Drug Authority|ekitongole ky’eddagala mu ggwanga]] olw’obujjanjabi obuyamba mu kuddukanya obulwadde bw’akawuka. * Davis Musinguzi - Omutandisi era eyali akulira kkampuni ya Rocket Health Africa * Michael Okea - Omutandisi wa SynbioEco okutumbula omutindo gw’amazzi biosensors ku carcinogenic poly aromatic hydrocarbons === Amajje === * [[Muhoozi Kainerugaba]], mutabani wa Pulezidenti era [[Chief of Defence Forces (Uganda)|akulira amagye]] * [[Kale Kayihura]], munnamajje wa [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] eyawummula, eyali omuduumizi wa Poliisi 2005–2018<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Constantine |date=14 September 2010 |title=St. Mary's Kisubi Honours Kale Kayihura |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/731974 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140316063730/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/731974 |archive-date=16 March 2014 |access-date=26 January 2015}}</ref> === Abavuzi b’ennyonyi === * Captain [[Robert Wakheya|Robert Wakhweya]], Omugoba w'ennyonyi eya [[Uganda Airlines]] * Kapiteeni Patrick Mutayanjulwa, omuvuzi w’ennyonyi omukugu mu [[Uganda Airlines]] === Abasuubuzi / Abaddukanya emirimu === * [[Francis Kitaka]] – omutandisi era Ssentebe wa [[QCIL|kkampuni ya Quality Industries Limited]] * [[Frederick Kitaka]] – akulira ebyensimbi mu [[QCIL|Quality Chemical Industries Limited]], mu kiseera kino kkampuni yokka mu [[Sub-Saharan Africa]] ekola eddagala eriweweeza ku kawuka ka siriimu ery’emirundi esatu * [[Charles Mbire]] – omutandisi, omusuubuzi era munnamakolero; kigambibwa nti ye Munnayuganda enzaalwa asinga obugagga; alina emigabo era Ssentebe wa kkampuni ya [[MTN Uganda|MTN]] Communications Company * [[Vodacom Tanzania|Philip Besiimire]] - Maneja Dayirekita wa [./Vodacom_Tanzaniahttps://en.wikipedia.org/wiki/Vodacom_Tanzania Vodacom Tanzania] okuva mu October 2022<ref>{{Cite web |title=Philip Besiimire |url=https://www.bloomberg.com/profile/person/23470342 |access-date=23 March 2024 |website=Bloomberg}}</ref> * Joseph Yiga - Omutandisi wa kkampuni ya Steel and Tube Industries Ltd * [[Louis Kasekende]] - Omukugu mu by'enfuna, eyali omumyuka wa Gavana [[Bank of Uganda]] * [[Julius Kakeeto]] - akulira bbanka ya [[PostBank Uganda]], era ssentebe w'ekibiina ekigatta abasuubuzi ba bbanka ekya Uganda Banker's Association * Claver Serumaga - akulira [[NCBA Bank Tanzania|bbanka ya NCBA Tanzania]] * [[Simon Kagugube]] - eyali ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kitongole ky’omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]], 2016-2020, eyali Executive Director wa [[Centenary Bank]], 2003-2020 * [[Charlie Lubega]] - Nnannyini Club Guvnor == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] * [[St. Joseph's College, Ombaci|Ettendekero lya St. Joseph, Ombaci]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://maps.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=0.1225,+32.5340&aq=&sll=0.122255,32.533307&sspn=0.003326,0.011694&ie=UTF8&ll=0.134239,32.522449&spn=0.053215,0.187111&z=13 SMACK wesangibwa ku Google Maps] == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == Kituuka, William Kiwanuka, ''Ebyafaayo by’essomero lya'' [https://www.makula.mak.ac.ug:8080/lib/item?id=chamo:191949&theme=maklib1 St.Mary's College] bqtt0qej3zvwdlwt1vpeeiklkmsqnxx Vienna College Namugongo 0 12941 52065 48654 2026-05-20T09:26:30Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → using [[Project:AWB|AWB]] 52065 wikitext text/x-wiki '''Vienna College Namugongo''' ssomero lya nsi yonna erikolera mu Uganda, Kenya, Burundi, Tanzania ne Amerika.<ref>{{Cite web |title=About Us |url=http://www.vienna.ug/index.php/15-pages/31-about-us#:~:text=Vienna%20College%20Namugongo,%20is%20a,,%20its%20home%20setting%20%E2%80%93%20Uganda. |access-date=2024-08-30 |website=www.vienna.ug}}</ref> Essomero lino lyawandiisibwa wansi wa [[Ministry of Education and Sports (Uganda)|minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo mu Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Homepage |url=https://www.education.go.ug/ |access-date=2024-08-30 |website=Ministry of Education And Sports |language=en-US}}</ref> Essomero lino lisomesa ensoma eri ku musingi gwa [[British Curriculum]] of [[Cambridge International Examinations|Cambridge International]] Extermination syllabus nga erina Reg No. UG010 eri abayizi bonna.<ref>{{Cite web |title=Vienna College Namugongo: Details, Fees and Reviews |url=https://www.international-schools-database.com/in/kampala/vienna-college-namugongo-kampala |access-date=2024-08-30 |website=www.international-schools-database.com |language=en}}</ref><ref name="Vienna College Namugongo">{{Cite web |title=Vienna College Namugongo |url=https://schoolnet.africa/UG/lower/vienna-college/ |access-date=2024-08-30 |website=Schoolnet Uganda Portal |language=en-US |archive-date=2024-08-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240830123232/https://schoolnet.africa/UG/lower/vienna-college/ |url-status=dead }}</ref> Essomero lino lirina abayizi abatakka wansi wa 400.<ref name="Home">{{Cite web |title=Home |url=http://vienna.ug/ |access-date=2024-08-30 |website=vienna.ug}}</ref> Essomero lino lisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]] ku luguudo lw’e Namugongo.<ref>{{Cite web |title=Habari Search Web Directory |url=https://www.habariportal.com/directory/listing/vienna-college-namugongo |access-date=2024-08-30 |website=Habari Web Directory and Community Portal |language=en-US}}</ref> == Emizannyo n'okwewummuzaamu == Vienna College Namugongo erina ebifo eby’emizannyo eby'enjawulo omusobola okuzannyirwa table tennis, badminton, aerobic n’okuwuga.<ref name="Vienna College Namugongo"/><ref>{{Cite web |title=NOTICE FROM VIENNA COLLEGE NAMUGONGO |url=https://www.newvision.co.ug/opportunities/notices-3744 |access-date=2024-08-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-01 |title=What is your school’s co-curricular timetable? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/what-is-your-school-s-co-curricular-timetable--4675394 |access-date=2024-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Uganda |first=TheSpy |date=2024-01-10 |title=Vienna College Namugongo Soars To New Heights As Students Register Outstanding Performance In Cambridge Advanced Subsidiary Exams - TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/vienna-college-namugongo-soars-to-new-heights-as-students-register-outstanding-performance-in-cambridge-advanced-subsidiary-exams/ |access-date=2024-08-30 |language=en-GB}}</ref> Essomero lino litegeka emikolo gy’okutikkira abayizi okugenda ku mitendera emirala egy’obuyigirize.<ref name="Home"/><ref>{{Cite web |title=Vienna College Namugongo holds inaugural graduation - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/category/undefined/vienna-college-namugongo-holds-inaugural-grad-NV_190129 |access-date=2024-08-30 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> Essomero lino lyetaba mu mpaka z'eggwanga okugeza nga eza National Schools Basketball.<ref>{{Cite web |title=Vienna in ball finals |url=https://www.newvision.co.ug/news/1037074/vienna-ball-finals |access-date=2024-08-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Enkaayana eziriwo == Essomero lino ttendekero erikangavvula abayizi baayo n’okukola ku misango egiroopebwa gagikwata ku nneeyisa eteli nnungi. Mu mwaka gwa 2023, emisango gy’okutulugunya abantu, okukozesa ebiragalalagala ebimenya amateeka n’emirala gyeyongera. Essomero lino lyatuuza olukiiko n’abazadde okuteekawo enkola ezikuuma abaana okuva ku mpisa ez’obulabe, ekintu ekyagendererwamu okusiga empisa mu bayizi.<ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Vienna College holds emergency meeting over bullying, LGBT |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/vienna-college-holds-emergency-meeting-over-bullying-lgbt-4098262 |access-date=2024-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Vienna College Axes Expats |url=https://www.newvision.co.ug/news/1026595/vienna-college-axes-expats |access-date=2024-08-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[Taibah College School|Essomero lya Taibah College]] * [[Gayaza High School|Essomero lya Gayaza High School]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} m4s5fs839rp3zy23fnirlg5gicmpxq1 Mbale Secondary School 0 12943 52023 48846 2026-05-20T07:42:43Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (6) using [[Project:AWB|AWB]] 52023 wikitext text/x-wiki '''Mbale Secondary School''', eyatandikibwawo mu 1949 gavumenti y'amatwale ga Bungereza n'ekigendererwa kimu eky'okuweereza akabinja ka ba Asia, ssomero lya siniya erivujjirirwa gavumenti erisangibwa mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]], [[Yuganda|Uganda]]. Lino lye limu ku masomero agasingamu abaana abangi nga liri wakati wa (abayizi 8,000 - 20,000). Essomero lino erisangibwa mu Buvanjuba Bw'ayuganda, mu kusooka lyali lisangibwa kati ewali essomero lya North Road Primary School nga terinnakyuka kudda mu kifo we liri kati mu 1954, lisomesa ssaayansi n’ebyemikono, omuli ne [[Information technology|tekinologiya w’amawulire]].<ref>{{Cite web |date=2025-06-15 |title=Museveni calls for investment in science as Mbale SS celebrates 75 years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-calls-for-investment-in-science-as-mbale-ss-celebrates-75-years-5082536 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-05-09 |title=Mbale Secondary School wins National Schools Debate on citizen registration |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/mbale-secondary-school-wins-national-schools-debate-on-citizen-registration-5034662 |access-date=2025-07-03 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-05-10 |title=Mbale Secondary School wins 2025 NIRA schools debate |url=https://www.independent.co.ug/mbale-secondary-school-wins-2025-nira-schools-debate/ |access-date=2025-07-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-04-28 |title=Mbale SS to launch Shs4b Science hub |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-to-launch-shs4b-science-hub-5020520 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mbale SS teachers irk parents over projects |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1126227/mbale-ss-teachers-irk-parents-projects |access-date=2025-07-03 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-09-10 |title=Mbale SS shines in science subjects |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-shines-in-science-subjects-4364406 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Watala |first=Paul |date=2010-10-17 |title=Mbale SS Clerk Held Over Sh24million. |url=https://allafrica.com/stories/201010181217.html |archive-url= |archive-date= |access-date=2025-06-30 |website=Allafrica.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-15 |title=Museveni calls for investment in science as Mbale SS celebrates 75 years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-calls-for-investment-in-science-as-mbale-ss-celebrates-75-years-5082536 |access-date=2025-07-09 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Mbale SS Celebrates 75 Years of Academic Excellence |url=https://nilepost.co.ug/education/246780/mbale-ss-celebrates-75-years-of-academic-excellence |access-date=2025-07-09 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=•By |date=2022-04-25 |title=Historical building of the week: North Road Primary School, 1932 |url=https://crossculturalfoundation.or.ug/historical-building-of-the-week-north-road-primary-school-1932/ |access-date=2025-07-09 |website=crossculturalfoundation.or.ug |language=en-US}}</ref> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa mu byafaayo == * [[Nandala Mafabi]] - Munayuganda, munnamateeka era Munnabyabufuzi. * [[George Kirya]] - Munnabyanjigiriza era omukugu mu buwuka obutono obutalabika (Micro-biologist). * [[Miriam Mukhaye]] - Omubaka wa Palamenti (2022–2026). * [[Lanie Banks]] - Mucanada, Munnayuganda, muyimbi, muwandiisi w'ennyimba era omulwanirizi w'abantu. * [[Susan Amero]] - Omubaka omukyala owa Paalamenti ya Uganda. * [[Davinia Esther Anyakun]] - Omukugu mu by'okutambuza ebintu era munnabyabufuzi mu Uganda. == Abaddukanya emirimu abamanyiddwa mu byafaayo == * [[Canon Andrew Nyote]] - Ssentebe w'ekibiina ky'abasomesa n'abazadde (1988 - 2021). * [[Connie Galiwango Nakayenze]] - Omusomesa (1995 - 2003). == Laba ne == * [[Nabumali High School]]. * [[Namilyango College]]. * [[King's College, Budo|King's College, Buddo]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} p660spzrsp6i3cv011xdol6a4b50wd5 St. Joseph's College Layibi 0 12944 52052 47441 2026-05-20T09:13:02Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52052 wikitext text/x-wiki '''St. Joseph's College Layibi''' ssomero lya siniya ku ddaala lya O ne A'level nga ly'abalenzi bokka erisangibwa mu kibuga [[Gulu]], [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gulu]] mu bukiika kkono bwa[[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Otim Lucima |date=1 October 2012 |title=Layibi College Soldiered On During LRA War |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Layibi-college-soldiered-on-during-LRA-war/688336-1521608-k4o21g/index.html |access-date=20 August 2019}}</ref> == Ekifo == Ekibangirizi ky’essomero lino kisangibwa ku mu muluka gwa Layibi, mu kibuga Gulu, ekibuga ekisinga obunene mu bukkika kkono bwa Uganda. Essomero lino litudde ku luguudo lwa [[Kampala–Gulu Highway|Gulu–Kampala Highway]], nga ziri kiromita 329 (mailo 204), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene.<ref name="2R">{{Cite web |last=Globefeed.com |date=20 August 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Layibi, Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Layibi,%20Gulu,%20UGA |access-date=20 August 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'ebitundu by'ettendekero lya St. Joseph's College Layibi ziri:2°44'25.0"N, 32°17'53.0"E (Latitude:2.740278; Longitude:32.298056). == Mu bufunze == Essomero lino lyatandikibwawo mu 1953 ekibiina kya [[Verona Fathers]], ekibiina ky'abaminsani b'Abakatuliki ekisangibwa mu [[Yitale]], "okufulumya abagezi abali ku mutindo, abalina empisa ennungi ez'Ekikristaayo, abakugu mu by'ekikugu n'emizannyo". Ettendekero ly’ebyemikono eririmu abalenzi bokka, Layibi essira erissa ku misomo gy’ebyobusuubuzi omuli okukanika emmotoka, okubajja n’okuzimba.<ref name="1R"/> Okuva lwe yatandikibwawo, Layibi College yatandikibwa ng’essomero ly’ebyemikono aba Verona Fathers era abamanyiddwa nga [[Comboni Fathers]], nga lirimu emisomo omuli okuzimba, okubajja n’okukanika emmotoka. Abayizi abaasooka okuyingira buli mwaka baali 60. Wakati wa 1959 ne 1988 emisomo gy’ebyemikono gyokka gyasomesebwa ku O-Level ne A-Level, kyokka ne giyimirizibwa mu 1988.<ref name="1R"/> == Ekitiibwa == Mu myaka gya 2000 essomero lino lyateekebwawo nga "Centre for Excellence" [[Ministry of Education and Sports (Uganda)|Minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo mu Uganda]]. Mu 2012 lyafuulibwa essomero lya Siniya erijjudde("Comprehensive Secondary School").<ref name="1R"/> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa ennyo == Abaali abayizi ba St. Joseph's College Layibi, kuliko omumyuka wa Sipiika wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], omubaka wa palamenti, bayinginiya abawerako, abasawo n'abazannyi b'emizannyo. Abamu ku bayizi abamanyiddwa ennyo abaaliwo mu ssomero lino kuliko:<ref name="1R"/> * [[Anup Singh Choudry]] : Omuwandiisi era omulamuzi.<ref>{{Cite web |last=Anthony Wesaka |date=17 August 2014 |title=Justice Choudry's six years of controversy as judge |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Justice-Choudry-s-six-years-of-controversy-as-judge/689844-2421174-g5pbb7/index.html |access-date=24 January 2020 |place=Kampala |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601115012/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Justice-Choudry-s-six-years-of-controversy-as-judge/689844-2421174-g5pbb7/index.html |url-status=dead }}</ref> * omugenzi Jacob Oulanyah : Munnamateeka era munnabyabufuzi. Omumyuka wa Sipiika wa Palamenti ya Uganda, 2011 - 2023.<ref name="4R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=19 May 2016 |title=Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed |access-date=20 August 2019}}</ref> * [[Odonga Otto]] : Munnamateeka era munnabyabufuzi. Omubaka wa Palamenti, akiikirira Aruu County, [[Pader (disitulikit)|Pader District]], mu bukiika kkono bwa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=24 September 2013 |title=Meet Odonga Otto, A Pool Playing Legislator: About Odonga Otto |url=https://www.kawowo.com/2013/09/24/odonga-otto-a-poo-playing-mp/ |access-date=21 August 2019 |publisher=Kawowo.com}}</ref> == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://layibicollege.com Omukutu gwa St. Joseph's College Layibi] dkiun9jqjpnvt1ynl478rgedg11xd5l Soroti Secondary School 0 12945 52048 51388 2026-05-20T08:05:39Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3), → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52048 wikitext text/x-wiki '''Soroti Secondary School''' ssomero lya siniya erivujjirirwa gavumenti nga lisangibwa mu [[Soroti|kibuga Soroti]] mu buvanjuba [[Yuganda|bwa Uganda]]. Yatandikibwawo mu 1915, y’emu ku matendekero g’ebyenjigiriza agasinga obukadde mu [[Teso sub-region|kitundu ky’e Teso]]. Essomero lino lisomesa ku ddaala lya O-Level ne A-Level era nga lyawandiisibwa wansi wa minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo nga lirina code ya EMIS 10706.<ref name="EMIS">{{Cite web |title=Government Secondary Schools |url=https://www.education.go.ug/wp-content/uploads/2020/07/SEC-GOVT.pdf |access-date=23 May 2025 |publisher=Ministry of Education and Sports}}</ref> == Ebyafaayo == Essomero lino lyatandikibwawo mu 1915 ku [[Ebyafaayo bya Uganda|mulembe gw’amatwale]] era libadde liweerezza emirembe gy’abayizi okuva mu kitundu ky’e Teso n’okusingawo. Ekiseera bwe kigenze kiyitawo, likulaakulanye ne lifuuka essomero lya gavumenti erimanyiddwa ennyo olwokukola obulungi mu byenjigiriza ssaako n'ebyokwewumumuzaamu.<ref name="KAWA">{{Cite web |title=Soroti Secondary School New Curriculum Implementation, Teaching And Learning Resources, ICT Club, And UCE/UACE Results |url=https://kawa.ac.ug/soroti-secondary-school-uce-uace-results-location-facilities-and-enrollment/ |access-date=23 May 2025 |archive-date=24 June 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250624062910/https://kawa.ac.ug/soroti-secondary-school-uce-uace-results-location-facilities-and-enrollment/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyensoma == Essomero lya Soroti Secondary School ligoberera ensoma y'eggwanga nga bwe yateekebwawo ekitongole kya Uganda ekya National Curriculum Development Centre (NCDC). Eteekateeka abayizi okufuna [[Uganda Certificate of Education|satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Siniya eyookuna]] (UCE) ne [[Uganda Advanced Certificate of Education|satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Siniya eyoomukaaga]] (UACE). Essomero lino lyettanira ensoma empya eya siniya eya wansi eyatongozebwa mu 2020, ng’essira eriteeka ku kuyiga okwesigamiziddwa ku busobozi.<ref name="KAWA"/> == Ebikozesebwa == Essomero lino litudde ku kitundu ekigazi era nga lirimu: * Ebibiina 41 * Laabu za ssaayansi 6 * Etterekero ly’ebitabo 1 * Kaabuyonjo 98 (ez’abalenzi n’abawala). Ebikozesebwa bino biyamba abayizi abasukka mu 3,799, nga 3,153 be beewandiisiza mu O-Level ate 646 mu A-Level okutuuka mu 2022.<ref name="KAWA"/> == Obukulembeze == Okuva mu mwaka gwa 2022, essomero lino likulirwa omwami Papa Martin Okiria, era nga ye Ssentebe w’ekibiina ekigatta abakulu b’amasomero ga siniya mu Uganda (ASSHU) mu ggwanga lyonna.<ref name="KAWA"/> == Abayizi abaaliyo abamanyiddwa == * '''[[Christine Amongin Aporu]]''' – Eyali Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’e Teso era omubaka wa Palamenti mu Disitulikiti y’e Kumi.<ref name="Amongin">{{Cite web |title=Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=69 |access-date=23 May 2025 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> * '''[[Ibrahim Orit]]''' – Omuzannyi w’omupiira ow’ekikugu mu Vipers SC ne ttiimu y’eggwanga eya Uganda.<ref name="Orit">{{Cite web |title=Ibrahim Orit Profile |url=https://www.football256.com/player/ibrahim-orit/ |access-date=23 May 2025}}</ref> * '''[[Hellen Asamo]]''' – Omubaka wa Palamenti akiikirira abantu abaliko obulemu mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name="Asamo">{{Cite web |title=Hellen Grace Asamo |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=530 |access-date=23 May 2025 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Enkulaalkulana gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2025, essomero lya Soroti Secondary School lyasiima abayizi baayo abaasinga okukola obulungi mu bigezo by’eggwanga ebya [[Uganda Certificate of Education|UCE]] ne [[Uganda Advanced Certificate of Education|UACE]] nga bagaba ebirabo n’okubasiima. Omukulu w’essomero yasiima abayizi n’abakozi olw’okufuba n’empisa mu by’ensoma.<ref name="TNN">{{Cite web |title=Soroti SS Rewards Top UACE, UCE Students and Teaching Staff Luxuriously |url=https://tnnuganda.com/2025/04/17/soroti-ss-rewards-top-uace-uce-students-and-teaching-staff-luxuriously/ |access-date=23 May 2025}}</ref> == Okunoonyereza n’okusoomoozebwa == Okunoonyereza okwakolebwa ku ssomero lino kwalaga engeri obwavu gye butaataganya ensoma y’abayizi. Okunoonyereza kuno kwazuulaebintu ng’okulya obubi, obutaba na bikozesebwa mu ssomero, n’obuyambi obutamala okuva mu bazadde ng’ebintu ebikosa ebiva mu bayizi.<ref name="Research1">{{Cite web |title=Teaching Methods And Students' Performance Of Biology In Secondary Schools: A Case Study Of Soroti Secondary School |url=https://www.researchgate.net/publication/379154313 |access-date=23 May 2025}}</ref><ref name="Research2">{{Cite web |title=The Effects of Poverty Towards Students' Academic Performance in Secondary Schools: A Case Study on Soroti Secondary School |url=https://www.researchgate.net/publication/374170068 |access-date=23 May 2025}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references> cnbta43v6zoiwuq63qapx5g9xf7ps6v 52050 52048 2026-05-20T09:10:42Z Solomon Suubi 6901 52050 wikitext text/x-wiki '''Soroti Secondary School''' ssomero lya siniya erivujjirirwa gavumenti nga lisangibwa mu [[Soroti|kibuga Soroti]] mu buvanjuba [[Yuganda|bwa Uganda]]. Yatandikibwawo mu 1915, y’emu ku matendekero g’ebyenjigiriza agasinga obukadde mu [[Teso sub-region|kitundu ky’e Teso]]. Essomero lino lisomesa ku ddaala lya O-Level ne A-Level era nga lyawandiisibwa wansi wa minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo nga lirina code ya EMIS 10706.<ref name="EMIS">{{Cite web |title=Government Secondary Schools |url=https://www.education.go.ug/wp-content/uploads/2020/07/SEC-GOVT.pdf |access-date=23 May 2025 |publisher=Ministry of Education and Sports}}</ref> == Ebyafaayo == Essomero lino lyatandikibwawo mu 1915 ku [[Ebyafaayo bya Uganda|mulembe gw’amatwale]] era libadde liweerezza emirembe gy’abayizi okuva mu kitundu ky’e Teso n’okusingawo. Ekiseera bwe kigenze kiyitawo, likulaakulanye ne lifuuka essomero lya gavumenti erimanyiddwa ennyo olwokukola obulungi mu byenjigiriza ssaako n'ebyokwewumumuzaamu.<ref name="KAWA">{{Cite web |title=Soroti Secondary School New Curriculum Implementation, Teaching And Learning Resources, ICT Club, And UCE/UACE Results |url=https://kawa.ac.ug/soroti-secondary-school-uce-uace-results-location-facilities-and-enrollment/ |access-date=23 May 2025 |archive-date=24 June 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250624062910/https://kawa.ac.ug/soroti-secondary-school-uce-uace-results-location-facilities-and-enrollment/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyensoma == Essomero lya Soroti Secondary School ligoberera ensoma y'eggwanga nga bwe yateekebwawo ekitongole kya Uganda ekya National Curriculum Development Centre (NCDC). Eteekateeka abayizi okufuna [[Uganda Certificate of Education|satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Siniya eyookuna]] (UCE) ne [[Uganda Advanced Certificate of Education|satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Siniya eyoomukaaga]] (UACE). Essomero lino lyettanira ensoma empya eya siniya eya wansi eyatongozebwa mu 2020, ng’essira eriteeka ku kuyiga okwesigamiziddwa ku busobozi.<ref name="KAWA"/> == Ebikozesebwa == Essomero lino litudde ku kitundu ekigazi era nga lirimu: * Ebibiina 41 * Laabu za ssaayansi 6 * Etterekero ly’ebitabo 1 * Kaabuyonjo 98 (ez’abalenzi n’abawala). Ebikozesebwa bino biyamba abayizi abasukka mu 3,799, nga 3,153 be beewandiisiza mu O-Level ate 646 mu A-Level okutuuka mu 2022.<ref name="KAWA"/> == Obukulembeze == Okuva mu mwaka gwa 2022, essomero lino likulirwa omwami Papa Martin Okiria, era nga ye Ssentebe w’ekibiina ekigatta abakulu b’amasomero ga siniya mu Uganda (ASSHU) mu ggwanga lyonna.<ref name="KAWA"/> == Abayizi abaaliyo abamanyiddwa == * '''[[Christine Amongin Aporu]]''' – Eyali Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’e Teso era omubaka wa Palamenti mu Disitulikiti y’e Kumi.<ref name="Amongin">{{Cite web |title=Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=69 |access-date=23 May 2025 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> * '''[[Ibrahim Orit]]''' – Omuzannyi w’omupiira ow’ekikugu mu Vipers SC ne ttiimu y’eggwanga eya Uganda.<ref name="Orit">{{Cite web |title=Ibrahim Orit Profile |url=https://www.football256.com/player/ibrahim-orit/ |access-date=23 May 2025}}</ref> * '''[[Hellen Asamo]]''' – Omubaka wa Palamenti akiikirira abantu abaliko obulemu mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name="Asamo">{{Cite web |title=Hellen Grace Asamo |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=530 |access-date=23 May 2025 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Enkulaalkulana gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2025, essomero lya Soroti Secondary School lyasiima abayizi baayo abaasinga okukola obulungi mu bigezo by’eggwanga ebya [[Uganda Certificate of Education|UCE]] ne [[Uganda Advanced Certificate of Education|UACE]] nga bagaba ebirabo n’okubasiima. Omukulu w’essomero yasiima abayizi n’abakozi olw’okufuba n’empisa mu by’ensoma.<ref name="TNN">{{Cite web |title=Soroti SS Rewards Top UACE, UCE Students and Teaching Staff Luxuriously |url=https://tnnuganda.com/2025/04/17/soroti-ss-rewards-top-uace-uce-students-and-teaching-staff-luxuriously/ |access-date=23 May 2025}}</ref> == Okunoonyereza n’okusoomoozebwa == Okunoonyereza okwakolebwa ku ssomero lino kwalaga engeri obwavu gye butaataganya ensoma y’abayizi. Okunoonyereza kuno kwazuulaebintu ng’okulya obubi, obutaba na bikozesebwa mu ssomero, n’obuyambi obutamala okuva mu bazadde ng’ebintu ebikosa ebiva mu bayizi.<ref name="Research1">{{Cite web |title=Teaching Methods And Students' Performance Of Biology In Secondary Schools: A Case Study Of Soroti Secondary School |url=https://www.researchgate.net/publication/379154313 |access-date=23 May 2025}}</ref><ref name="Research2">{{Cite web |title=The Effects of Poverty Towards Students' Academic Performance in Secondary Schools: A Case Study on Soroti Secondary School |url=https://www.researchgate.net/publication/374170068 |access-date=23 May 2025}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references/> 2vm3q2ip97kf6s2vralm19ad6077yj9 Kampala German Language School 0 12960 52071 47377 2026-05-20T09:30:48Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . using [[Project:AWB|AWB]] 52071 wikitext text/x-wiki '''Kampala German Language School''' ttendekero ly’ennimi mu [[Yuganda|Uganda]] erisomesa emisomo gy’Olugirimaani okuva ku ntandikwa okutuuka ku mitendera egy’oku ntikko. Essomero lino lisomesa mu buntu ne ku yintaneeti era liteekateeka abayizi okukola ebigezo ebimanyiddwa mu nsi yonna, omuli ne [[Goethe-Zertifikat C2|Goethe-Zertifikat]]. Era eyambako okufuna viza, okulungamya ku by’obuwangwa, n’emikisa gy’okuwanyisiganya abayizi abeetegekera okusoma oba okukola mu Girimaani.<ref>{{Cite web |date=5 November 2025 |title=German Language School Kampala is a language education institution in Kampala, Uganda |url=https://www.pulse.ug/story/german-language-school-kampala-expands-opportunities-for-ugandan-students-2025110511281906019 |access-date=24 November 2025 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date=24 November 2025 |title=Across and Beyond Borders: German Language School Launches Regional Review Across Uganda, Rwanda and Kenya |url=https://theinvestigatornews.com/2025/11/across-and-beyond-borders-german-language-school-launches-regional-review-across-uganda-rwanda-and-kenya/ |access-date=24 November 2025 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last= |date=24 November 2025 |title=Study Highlights Shifts in Global Demand for German Language Skills |url=https://chimpreports.com/study-highlights-shifts-in-global-demand-for-german-language-skills/ |access-date=24 November 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-04-09 |title=Kampala German Language School opens doors through language, self-development |url=https://www.pulse.ug/story/kampala-german-language-school-opens-doors-through-language-self-development-2026040909551694619 |access-date=2026-04-21 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Ebifo == Ettabi ekkulu lisangibwa mu Kampala mu Uganda, ku Mabirizi Complex. Essomero lino era lirina amatabi e Nairobi mu Kenya ne Kigali mu Rwanda.<ref>{{Cite web |date=2026-04-14 |title=German language training gains traction as Kampala-based school grows footprint in region |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/german-language-training-gains-traction--5422934 |access-date=2026-04-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-04-08 |title=From Modest Beginnings to Regional Reach: The Kampala German language school story |url=https://www.independent.co.ug/from-modest-beginnings-to-regional-reach-the-kampala-german-language-school-story/ |access-date=2026-04-21 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> == Mu bufunze == Essomero lino lirina pulogulaamu z’olulimi Olugirimaani ezitegekeddwa, nga mw’otwalidde n’amasomo ag'ebbanga erimpi agategekeddwa okuyiga amangu. Essomero lino liwa amawulire agakwata ku kwetegekera entambula n’okulungamya eby’obuwangwa eri abayizi abagenderera okusoma oba okukola mu nsi ezoogera Olugirimaani.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date=24 November 2025 |title=Across and Beyond Borders: German Language School Launches Regional Review Across Uganda, Rwanda and Kenya |url=https://theinvestigatornews.com/2025/11/across-and-beyond-borders-german-language-school-launches-regional-review-across-uganda-rwanda-and-kenya/ |access-date=24 November 2025 |website=The Investigator News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://theinvestigatornews.com/2025/11/across-and-beyond-borders-german-language-school-launches-regional-review-across-uganda-rwanda-and-kenya/ "Across and Beyond Borders: German Language School Launches Regional Review Across Uganda, Rwanda and Kenya"]. ''The Investigator News''. 24 November 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 November</span> 2025</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=20 November 2025 |title=Working Professionals Drive Changing Enrollment Patterns in East African Language Centres |url=https://redpepper.co.ug/working-professionals-drive-changing-enrollment-patterns-in-east-african-language-centres/144406/ |access-date=24 November 2025 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last= |date=24 November 2025 |title=Study Highlights Shifts in Global Demand for German Language Skills |url=https://chimpreports.com/study-highlights-shifts-in-global-demand-for-german-language-skills/ |access-date=24 November 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/study-highlights-shifts-in-global-demand-for-german-language-skills/ "Study Highlights Shifts in Global Demand for German Language Skills"]. ''ChimpReports''. 24 November 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 November</span> 2025</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |title=International Teacher Exchange Brings Broader Expertise to German Language Classrooms – TowerPostNews |url=https://thetowerpost.com/2025/11/24/international-teacher-exchange-brings-broader-expertise-to-german-language-classrooms/ |access-date=24 November 2025 |website=thetowerpost.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=23 November 2025 |title=German Language School Kampala Empowers Ugandans for Global Opportunities |url=https://pmldaily.com/news/2025/11/german-language-school-kampala-empowers-ugandans-for-global-opportunities.html |access-date=24 November 2025 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> === Okwanirizibwa kwa bantu === Essomero lino lisikiriza abayizi ab’enjawulo, okuva ku bakugu mu by’obulamu okutuuka ku bantu abamanyiddwa ennyo, omuli omuyimbi era omuwandiisi w’ennyimba Munnayuganda Bruno Kiggundu (amanyiddwa nga [[Bruno K. Omuwandiisi w’ebitabo|Bruno K]] ), eyewandiisa mu misomo gy’olulimi egy’akaasameeme okusobola okugaziya emikisa gye mu by’ekikugu.<ref name=":2">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons |access-date=2026-04-04 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa == [[Bruno K. Omuwandiisi w’ebitabo|Bruno K]] – Omuyimbi era omukubi wa ggita Omunnayuganda<ref name=":2">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons |access-date=2026-04-04 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOdongo">Odongo, Jacobs Seaman. [https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons "Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-04-04</span></span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} m6ds8dyfx8mbyhyo9wdq08a4m6cwdac St. Kaggwa Bushenyi High School 0 12962 52053 47442 2026-05-20T09:13:57Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3), → (3) using [[Project:AWB|AWB]] 52053 wikitext text/x-wiki '''Kagwa Bushenyi High School''' ssomero lya balenzi eriyambibwako gavumenti nga lisangibwa mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bushenyi]], mu bugwanjuba bwa Uganda. Essomero lino lyatandikibwawo mu 1968 Obulabirizi bw’Abakatuliki [[Mbarara|e Mbarara]] oluvannyuma ne lifuna obuyambi bwa gavumenti mu 1976. Lyatuumibwa erinnya [[Charles Lwanga|ly’Omutukuvu Kalooli Lwanga]] (Omutukuvu Kagwa), omu ku [[Uganda Martyrs|Bajulizi ba Uganda]].<ref name=":3">{{Cite web |last=SchoolsUganda |title=St.Kagwa Bushenyi High school |url=https://schoolsuganda.com/schools/stkagwa-bushenyi-high-school |access-date=2025-12-19 |website=SchoolsUganda |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=St Kagwa Bushenyi High School Logo PNG Vector (PDF) Free Download |url=https://seeklogo.com/vector-logo/556192/st-kagwa-bushenyi-high-school |access-date=2025-12-19 |website=Seeklogo |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byamukama |first=Aloysius |date=2025-03-16 |title=Sports: Mujinya balances sports and studies to achieve 20 points in UACE |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/mujinya-balances-sports-and-studies-to-achiev-NV_207004 |access-date=2025-12-19 |website=New Vision}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=30 Students Expelled As St Kaggwa Bushenyi School Reopens After Strike : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/30-students-expelled-as-st-kaggwa-bushenyi-school-reopens-after-strike |access-date=2025-12-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://budget.finance.go.ug/sites/default/files/Indivisual%20LG%20Budgets/2020-2021_ApprovedWorkplanReport_777_Bushenyi-%20Ishaka%20Municipal%20Council_04062020154008.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220818084155/https://budget.finance.go.ug/sites/default/files/Indivisual%20LG%20Budgets/2020-2021_ApprovedWorkplanReport_777_Bushenyi-%20Ishaka%20Municipal%20Council_04062020154008.pdf |archive-date=2022-08-18 |access-date=2025-12-19 |website=budget.finance.go.ug |url-status=live }}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: Parents Ask Govt to Renovate St Kagwa High School |url=http://allafrica.com/stories/201111221572.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20111123155854/http://allafrica.com/stories/201111221572.html |archive-date=2011-11-23 |access-date=2025-12-19 |website=allafrica.com |url-status=live }}</ref> == Ebyafaayo == Essomero lya St. Kagwa Bushenyi High School lyatandikibwawo mu 1968 nga likulemberwa omugenzi Rev. Fr. Bruno Loiselle, mu kaweefube w’Obulabirizi bw’abaminsani abakatoliki okugaziya okufuna obuyigirize bwa siniya mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":3"/><ref name=":4"/> MU 1976, [[Politics of Uganda|Gavumenti ya Uganda]] yatandika okuwa essomero obuyambi, ekyagisobozesa okwenyigira mu kusasula abakozi, okulungamya enkola n’okuddukanya amasomero ng’eyita mu bukiiko obulondebwa. Emyaka bwe gizze giyitawo, essomero lino lizze likulaakulana nga liyambibwako ssente n’enzirukanya y’emirimu okuva mu gavumenti n’abazadde naddala nga liyita mu kibiina ekigatta abazadde n’abasomesa ki Parents-Teachers Association (PTA).<ref name=":3"/><ref name=":4"/><ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=St Kagwa Bushenyi High School |url=https://mknewslink.com/st-kagwa-bushenyi-high-school/ |access-date=2025-12-19 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref> == Enzirukanya y’emirimu n’enfuga == Ng’essomero eriyambibwako gavumenti, St. Kagwa Bushenyi High School likolera wansi wa minisitule ya Uganda ey’ebyenjigiriza n’emizannyo. Gavumenti esasula abasomesa abamu emisaala n’okulonda obukiiko obuvunaanyizibwa ku kulondoola n’okuddukanya emirimu. Abazadde bawaayo nga bayita mu bisale by’essomero, okuwagira ensaasaanya eyabuliojjo ne pulojekiti ez’okwekulaakulanya.<ref name=":3"/><ref name=":4"/><ref name=":1"/><ref name=":2"/> == Ebyokwewumuzaamu == Beetaba mu bintu ebyokwewumuzaamu omuli emizannyo, abayizi mwe beetaba mu mpaka z’emizannyo ez’enjawulo wakati w’amasomero ne disitulikiti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-03-11 |title=Sports: Bushenyi district secondary schools sports activities suspended |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/bushenyi-district-secondary-schools-sports-ac-NV_155676 |access-date=2025-12-19 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byamukama |first=Aloysius |date=2025-04-14 |title=Sports: St. Kagwa ends 14-year jinx to claim USSSA Ankole Zone football title |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/st-kagwa-ends-14-year-jinx-to-claim-usssa-ank-NV_208837 |access-date=2025-12-19 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byamukama |first=Aloysius |date=2025-03-27 |title=Sports: St. Kagwa and Kyeizooba retain USSSA Bushenyi district titles |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/st-kagwa-and-kyeizooba-retain-usssa-bushenyi-NV_207745 |access-date=2025-12-19 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-05-06 |title=Alinethu the hero as St Kagwa Bushenyi smile past Lira Town College in group F {{!}} 2025 USSSA Boys football |url=https://kawowo.com/2025/05/06/alinethu-the-hero-as-st-kagwa-bushenyi-smile-past-lira-town-college-in-group-f-2025-usssa-boys-football/ |access-date=2025-12-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[State school|Essomero lya gavumenti]] == Ebijuliziddwa == <references /> ktor11rmi1embq9vcbdpzapdqrp2aiy St. John Fisher Ibanda Secondary School 0 12963 52051 48027 2026-05-20T09:12:20Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → using [[Project:AWB|AWB]] 52051 wikitext text/x-wiki '''St. John Fisher Ibanda Secondary School''' ssomero lya siniya ery'ekisulo eriri ku musingi gw'Abakatoliki erisomesa abalenzi bokka mu [[Yuganda|Uganda]], lisangibwa mu kabuga [[Ibanda]] mu [[Ibanda (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ibanda]] mu bugwanjuba bwa Uganda.<ref name="lmb">{{Cite web |last=Staff |date=2 February 2016 |title=Des Écoles Mennaisiennes et Centres de Formation |trans-title=International Directory of Mennaisian Schools, Formation Centers |url=http://www.lamennais.org/common/pdf/ecoles/oeuvres.pdf |access-date=5 July 2016 |publisher=[[Brothers of Christian Instruction|La Mennais Brothers]] |page=50 |language=french |archive-date=12 August 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150812173332/http://www.lamennais.org/common/pdf/ecoles/oeuvres.pdf |url-status=dead }}</ref> == Ebyafaayo n’enkola y’emirimu == Essomero lino lyatandikibwawo ekibiina kya [[Brothers of Christian Instruction]] mu 1966. Omukulu w'essomero ye [[Brother (Christian)|Brother]] Tamale Herman. Mu Gwokubiri 2016, abayizi 648 be baali beewandiisizza era nga bali ku ssomero lino.<ref name="lmb"/> Essomero lino lyatuumibwa erinnya lya [[Saint John Fisher|Omutukuvu John Fisher]]. Essomero lya Ibanda Secondary School liri wansi wa Brothers of Christian Instruction. Limanyiddwa nnyo mu Uganda naddala mu Bugwanjuba bwa Uganda ng’essomero ery'abalenzi bokka. Ibanda secondary school ebadde emu ku masomero agasinze okukola obulungi mu byensoma, empisa n'ebyemizannyo mu disitulikiti ne Uganda okutwalira awamu okumala emyaka. Ibanda secondary school mu 2022 yeetaba mu mpaka z’omupiira gw’eggwanga era baakwata ekyokusatu mu kibinja kyabwe. == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[List of boarding schools|Olukalala lw’amasomero g’ekisulo]] * [[Olukalala lwa massomero mu Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]] * [[Roman Catholicism in Uganda|Obukatoliki bwa Roma mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [[Template:URL|ibandass.ac.ug]], the school's official website * [https://www.schoolnetuganda.com/highsecondary/st-john-fisher-ibanda-secondary-school/ schoolnetuganda.com], Uganda Schools' Portal 3kklpdhyvp3y876zj5rmj8hki9w66sm Serere Township Secondary School 0 12986 52045 47509 2026-05-20T08:02:42Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → (4) using [[Project:AWB|AWB]] 52045 wikitext text/x-wiki {{Infobox school|name=Serere Township Secondary School|native_name=|latin_name=|logo=|seal_image=|image=|image_size=|alt=|caption=|motto=|motto_translation=|location=|address=Plot 18-34 Block J<br>Serere Township<br>P.O Box 732 Soroti|country=Uganda|coordinates=|religious_affiliation=[[Christianity|Christian]]|denomination=|established={{Start date|1998|01|05|df=y}}|district=[[Serere District|Serere]]<ref>Serere District was created by Act of Parliament and became functional effective 1 July 2010. Prior to that, it was part of [[Soroti District]]. {{Cite news|title=A new admin district in Uganda raises people's hopes – but there's a catch|first=Richard M.|last=Kavuma|date=1 September 2010|work=[[The Guardian]]|location=London|url=https://www.theguardian.com/katine/2010/aug/26/katine-politics-development?INTCMP=SRCH|accessdate=23 April 2013}}</ref>|headmistress=|headmaster=|chaplain=|custodian=|staff=|faculty=|teaching_staff=|gender=[[Mixed-sex education|Mixed]]|lower_age=|upper_age=|age_range=|classes=|avg_class_size=|ratio=|hours_in_day=|classrooms=|houses=|colours=|colors=|sports=|school_number=PSS/A/36|accreditation=Uganda National Examination Board|website={{URL|http://www.townshipss.org/index.html}}}}{{Databox}} '''Serere Township Secondary School ssomero lya''' siniya ery'obwannanyini nga liyambibwako gavumenti mu [[Serere]], mu buvanjuba bwa Uganda. Essomero lino ly'abayizi abava e'waka n'abo ab'omukisulo.<ref>{{Cite web |title=Welcome to Serere Township Secondary School |url=http://www.townshipss.org/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150906021903/http://www.townshipss.org/index.html |archive-date=6 September 2015 |access-date=23 April 2013 |website=Serere Township Secondary School}}</ref> Siniya eya wansi emala emyaka 4 egy’okusoma nga ku nkomerero abayizi batuula ebigezo [[Uganda Certificate of Education|bya Uganda Certificate of Education]] (O-level) mu masomo agatuuka ku 8. Siniya ey’oku ntikko emala emyaka emirala 2 egy’okusoma nga ku nkomerero abayizi batuula ebigezo bya [[Uganda Advanced Certificate of Education]] (A-level) mu masomo agatuuka ku 3. == Ensoma == Ensoma y’essomero erimu:<ref name="about">{{Cite web |title=About Serere Township Secondary School |url=http://www.townshipss.org/about-us.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140521040808/http://www.townshipss.org/about-us.html |archive-date=21 May 2014 |access-date=23 April 2013 |website=Serere Township Secondary School}}</ref> * [[Ebyobuzimbe|Fizikisi]] * [[Ebyobuziba|Kemisitule]] * [[Essomabiramu|Ebiramu]] * [[English-language learner|Olulimi Oluzungu]] * [[Ekibalangulo|Okubala]] * Okusomesa Eddiini y’Ekikristaayo * Enkula y’ensi * Ebyafaayo * Amasomo ga Bizinensi * Okusoma ku Kompyuta == Ebyenjigiriza bya Siniya ebya bonna == Essomero lino liri mu nteekateeka ya Bonna basome (Universal Secondary Education) ng'abayizi abafuna obubonero obwenjawulo mu bibuuzo byabwe eby'akamalirizo ebya Pulayimale (PLE) basomera bwereere, nga gavumenti ya Uganda esasula essomero lino 41,000/ buli mwaka ku buli muyizi alina ebisaanyizo.<ref name="about">{{Cite web |title=About Serere Township Secondary School |url=http://www.townshipss.org/about-us.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140521040808/http://www.townshipss.org/about-us.html |archive-date=21 May 2014 |access-date=23 April 2013 |website=Serere Township Secondary School}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20140521040808/http://www.townshipss.org/about-us.html "About Serere Township Secondary School"]. </cite></ref> == Universal Post Ordinary Level Okusomesa n'okutendeka == Essomero lino lyetaba mu nteekateeka ya Universal Post Ordinary Level Education and Training (UPOLET) nga abayizi abatuuka ku bubonero obwenjawulo mu bigezo bisatu ebya O-level basomera ku A-level ku bwereere, era gavumenti ya Uganda esasula essomero buli mwaka ensimbi 80,000/ buli muyizi alina ebisaanyizo.<ref name="about">{{Cite web |title=About Serere Township Secondary School |url=http://www.townshipss.org/about-us.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140521040808/http://www.townshipss.org/about-us.html |archive-date=21 May 2014 |access-date=23 April 2013 |website=Serere Township Secondary School}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20140521040808/http://www.townshipss.org/about-us.html "About Serere Township Secondary School"]. </cite></ref> == Enteekateeka Connecting Classrooms == Essomero lino lyetaba mu nteekateeka ya [[British Council]] eya Connecting Classrooms wakati w'Ogwomusanvu 2009 n'Ogwokusatu 2012. Enteekateeka eno yakwataganya amasomero n'abakulira ebyenjigiriza mu ggombolola y'e [[Katine]] ne disitulikiti y'e [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] mu Uganda n'amasomero ga [[Sheffield]] mu Bungereza. Enteekateeka eno yagenderera "okusomooza endowooza ezitali za bulijjo mu bavubuka mu Afrika ne Bungereza, okugaziya endowooza y'ensi yonna ku bavubuka ku ssemazinga zombi n'okutumbula obukugu bw'abayizi n'abasomesa." == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lwa massomero mu Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * https://townshipss.ac.ug/ 3bp6vz1l0sjcbefu9eoel6ub0o6vfsi Nkuutu Memorial Secondary School 0 12988 52029 47517 2026-05-20T07:50:45Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → ., == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52029 wikitext text/x-wiki '''Nkuutu Memorial Secondary School''' '''(NMSS)''' ssomero eriyambibwako gavumenti mu [[Bugweri]], Uganda.<ref>{{Cite web |title=Google Maps |url=https://maps.google.co.ug/maps?hl=en&authuser=0}}</ref><ref>{{Cite web |title=Secondary Schools in Uganda - Best and Worst Schools in Uganda - Top Best/ Worst |url=http://www.uganda-visit-and-travel-guide.com/secondary-schools-in-uganda.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120831122749/http://www.uganda-visit-and-travel-guide.com/secondary-schools-in-uganda.html |archive-date=31 August 2012 |access-date=3 August 2012 |publisher=uganda-visit-and-travel-guide.com}}</ref> Essomero lino lyatandikibwawo ekkanisa era lyatandikibwawo nga Busesa Girls School nga likolera wamu ne Busesa Boys School ku ludda olulala olw'oluguudo (kati Busesa Mixed Primary School).Obwetaavu bw'essomero lya siniya bwe bwajja ne ligaziyizibwa ne lifuuka essomero lya siniya ne lituumibwa erinnya okujjukira Shaban Kirunda Nkuutu eyattibwa ku mulembe gwa [[Idi Amin]].<ref>{{Cite web |date=27 July 2012 |title=Shaban Nkutu: Tragedy of a cabinet minister with solid achievements |url=http://www.newvision.co.ug/news/633479-shaban-nkutu-tragedy-of-a-cabinet-minister-with-solid-achievements.html |access-date=3 August 2012 |website=New Vision}}</ref> Mu 2007 essomero lino lyalondebwa okubeera mu masomero agaasooka ku nteekateeka ya Universal Secondary education (USE).<ref>{{Cite web |title=Paper on Nkutu Mem. S.S. |url=http://www.education.go.ug/PApers%20for%20headteachers/Paper%20on%20Nkutu%20Mem.%20S.S..pdf |access-date=3 August 2012 |publisher=Ministry Of Education and Sports}}</ref> == Ebyafaayo == [[John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda|Minisita w’ensonga z’omunda mu ggwanga John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda]] yayambako okufuna ensimbi z’okuzimba essomero lino ku ntandikwa y’emyaka gya 1980.<ref>Mufumba, Isaac (17 August 2005). [https://allafrica.com/stories/200508170299.html "Uganda: Luwuliza: Busoga's Unsung Hero"]. ''All Africa: The Monitor''. The Monitor. Retrieved 7 May 2019.</ref> == Laba ne == * [[Makerere College School|Makerere College]] * [[Masaka Secondary School]] * [[Mengo Senior School]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 91b6ashg436bj5jxh18589dtxouomvv St. Peter's College Tororo 0 12991 52056 47527 2026-05-20T09:18:46Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), , → ,, → (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52056 wikitext text/x-wiki {{Infobox school|name=<span style="color:#E55e08">St. Peters College Tororo</span>|image=|motto=<span style="color:#003784">"Palma Sub Pondere Crescit"</span>|established=1942|type=[[State school|Public]] [[Middle School]] and [[High School]]|head_label=Headmaster|head='''[[Emuron Luke]]'''<ref>[http://newvision.co.ug/D/9/35/509737/Tororo%20College Mr. Emuron Luke Is Headmaster of Tororo College]</ref>|head_name2=|head2=|city=[[Tororo]]|state=[[Tororo District]]|country=[[Uganda]]|enrollment=|faculty=|athletics=[[Association football|Soccer]], [[cricket]], [[track and field|track]], [[volleyball]], [[lawn tennis]], [[table tennis]], [[field hockey|hockey]]|mascot=|free_label=|free_text=|website=[http://www.stpeterscollegetororo.ac.ug www.stpeterscollegetororo.ac.ug]}}'''St. Peters College Tororo (SPCT)''', era erimanyiddwa nga Tororo College, lya balenzi bokka abali mu kisulo era lisomesa okuva ku Siniya esooka okutuuka ku siniya eyoomukaaga mu buvanjuba bwa Uganda. == Ekifo == Essomero lino lisangibwa mu kibuga Tororo mu [[Eastern Region, Uganda|buvanjuba bwa Uganda]], kiromita 230 (mailo 140), ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]] era nga kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga. Ekifo kino kiri mu kiromita 3 (mailo1.9), ku luguudo, ebweru w’ekitundu ky’ebyobusuubuzi wakati ekya Tororo, ku luguudo lwa Kwapa. Ensengeka z'ekibangirizi ky'essomero ze zino: 0° 42' 18.00"N, 34° 12' 0.00"E (Latitude:0.7050; Longitude:34.2000). == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa == Abantu ab’amaanyi abaasomera mu Tororo College kuliko: * [[Charles Olweny]] - [[Physician|Omusawo]], [[Oncologist|omukugu mu by'obulwadde bwa kkansa]], [[Medical researcher|omunoonyereza ku by'obujjanjabi]] era [[Academic staff|omukugu mu by'ensoma]]. Mu kiseera kino [[Professor|Pulofeesa w'obusawo]] era eyali [[Vice Chancellor|omumyuka wa Chancellor wa Uganda Martyrs University]] (2006 - 2015). * [[Okello Oculi]] - [[Author|Omuwandiisi]], [[Poet|omutontomi]] era [[Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]]. * [[Opiyo Oloya]] - [[Educator|Omusomesa]], omuwandiisi, [[Newspaper columnist|omuwandiisi w'amawulire]] era omukulembeze w'ekitundu. Mu kiseera kino akulira amasomero nga [[York Catholic District School Board]], Ontario, Canada. * [[Raphael Owor]] - Omusawo, omukugu mu by’endwadde, mu by’ensoma, omunoonyereza, era omuddukanya w'ebyensoma, eyali Chancellor wa [[Ssetendekero y’e Mbarara|Yunivasite y’e Mbarara]], yaliko Dean wa [[Makerere University School of Medicine]] era akulira ekitongole ky’endwadde mu yunivasite y’e Makerere * [[Wilbrod Humphreys Owor]] - omusuubuzi, omukungu wa bbanka, era omuwi w'amagezi ku nzirukanya y'emirimu * [[Emmanuel Blayo Wakhweya]] - Minisita w'ebyensimbi mu gavumenti ya Idi Amin; ey'asinga okuwangaala mu kabineti ye * [[Amos Wekesa]] - omusuubuzi, omutandisi wa bizinensi era akulira amakampuni * [[Sam Kiwanuka]] - omuserikale omukulu mu magye ga Uganda People's Defence Forces. * [[Richard Musani]] - kitunzi, omuwi w’amagezi eri bizinensi entono, omukugu mu by’emmotoka era omuwandiisi w’amawulire ku bizinensi * [[Vinand Nantulya]] - omusawo, omukugu mu by'endwadde, omunoonyereza ku by'obujjanjabi, omusuubuzi era omuddukanya w'ebyensoma == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lwa massomero mu Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://maps.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=0.7050,+34.2000&aq=&sll=0.705682,34.207563&sspn=0.024889,0.093555&ie=UTF8&ll=0.711346,34.207649&spn=0.024889,0.093555&z=14&iwloc=near Ekifo St. Peters College Tororo Ku Google Maps] * [https://web.archive.org/web/20140416182653/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/576024 Peters College Tororo Efunye Laabu Empya Ya Sayansi] * [http://newvision.co.ug/D/8/17/507195/Tororo%20College Tororo College Efunye Ekisulo Ekipya] oi0yu9alj66185jw2qvf1hn0s9rvgrt Uganda Junior Staff College 0 12992 52062 47563 2026-05-20T09:25:45Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52062 wikitext text/x-wiki '''Uganda Junior Staff College''', [[Staff college|ttendekero ly'abakozi]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Bulijjo, abatikkirwayo baba baduumizi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). Amawanga ga Africa amalala nago gasindika abayizi baago mu ttendekero lino okutendekebwa. Abayizi abamaze okutikkirwa mu ttendekero lino bavudde e [[Kenya]], [[Tanzania]], [[Rwanda]], [[South Sudan]], n’amawanga ga Afirika amalala. == Ekifo == Ettendekero li junior staff college lisangibwa mu Qaddafi Barracks, mu kibuga [[Jinja]], kiromita 87(mailo 54), ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Jinja With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala_()&toplace=Jinja_(Jinja)&fromlat=0.3155556&tolat=0.4244444&fromlng=32.5655556&tolng=33.2041667 |access-date=24 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'ettendekero lino ziri 0°27'00.0"N 33°12'18.0"E (Latitude:0.4500; Longitude:33.2050).<ref>{{Cite web |last=Google |title=Location of Gaddafi Barracks at Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B027'00.0%22N+33%C2%B012'18.0%22E/@0.4546592,33.1972998,14z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=24 June 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == Okutondawo ettendekero lya Uganda Junior Staff College kyasooka kulangirirwa akulira amagye [[Aronda Nyakairima]] mu Gwokubiri 2006.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=6 February 2006 |title=25 Years of Tahere Sita |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/26/480439 |access-date=24 June 2014 |place=Kampala}}</ref> Mu Gwokutaano 2006, ettendekero lino lyatikkira ekibinja ekyasooka nga kirimu abaserikale 39. Ettendekero lino lyaggulwawo mu butongole [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], era nga ye [[Commander in chief|muduumizi w’eggye]] lya UPDF.<ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=12 September 2006 |title=General Museveni Politicises UPDF In Jinja |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/520679 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224065734/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/520679 |archive-date=24 February 2015 |access-date=14 July 2019 |place=Kampala |format=Archived from the original on 24 February 2015}}</ref> == Ekiruubirirwa == Ettendekero lino ligenderera okutendeka abaduumizi b’amagye ab’omu makkati mu bintu eby’enjawulo eby’obukugu basobole okufuna obukugu obwetaagisa okukulembera abalala mu lutalo ne mu mirimu gy’okukuuma emirembe. Ebisomesebwa mulimu [[International humanitarian law|amateeka g’ensi yonna agakwata ku bantu]], olulimi Olufaransa, [[Military Intelligence|ebisookerwako amagye mu bukessi]], n’omusomo gw’abaduumizi n’abakozi abakulu nga tebannaba kusoma, eri abo abagenda okukola obuvunaanyizibwa bw’abaduumizi ab’oku ntikko.<ref>{{Cite web |last=Kirya |first=Donald |date=21 December 2008 |title=UPDF Officers Graduate |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/665720 |access-date=24 June 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> == Laba ne == * [[National Resistance Army]] * [[Uganda Senior Command and Staff College]] * [[Uganda Military Academy]] * [[List of military schools in Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20150106160147/http://news.ugo.co.ug/ugandas-new-international-military-college/ Uganda's New International Military College] Archived plw08xbwbuc9qbwztf5k7y0ic0540wh Mackay Memorial College 0 12997 52011 47555 2026-05-20T06:40:34Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (3), → (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52011 wikitext text/x-wiki '''Mackay College''' ssomero lya siniya eriyambibwako gavumenti nga lisangibwa e [[:en:Nateete|Nateete]] ekimu ku bitundu bya [[Kampala]], mu ggombolola ye Lubaga, mu disitulikiti ye [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]].Liri kkiromita 8 okuva mu kibuga, ku luguudo lw'e Masaka, okumpi n'ekkanisa ya Mackay Church of Uganda Nateete mu Nateete Church Zooni. Essomero lino lyatandikibwawo mu 1967, lisomesa abayizi ku ddaala lya 'O' Level ne [[:en:A-level|'A' Level]] nga essira liteekebwa ku kusoma obulungi n'okutumbula obukugu mu bufaananye. Ettendekero lino liwa ensoma enzijuvu ku mitendera gyombi egya Ordinary (S.1–S.4) ne Advanced (S.5–S.6).<ref>{{Cite web |title=MackayMemorialCollege – The Leading Center of Academic Execellence in Uganda. |url=https://mackaycollege.sc.ug/ |access-date=2025-12-17 |language=en-US}}</ref> == Ensoma == Mu byava mu bigezo bya UCE mu 2023, essomero lino lyakola bulungi nga ebitundu 70% ku bayizi abaatulua baayitira mu ddaala erisooka n'eryookubiri. Essomero lino likola nnyo mu mpaka z’ebitundu, okufaananako n’empaka za URA Tax Poem, gye buvuddeko gye lyakwata ekifo eky’okusatu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2026)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Emirimu == Essomero lino liddukanya akayumba k’embizzi akatono abayizi mwe bayiga okulabirira embizzi z’awaka. Abayizi batendekebwa engeri y’okulima enva endiirwa (nga tebakozesezza bigimusa bya kicupuli) nga bayita mu pulojekiti [[:en:Organic farming|y’ennima ey’obutonde]] ekulemberwa omusomesa w’ebyobulamu Migadde Jane. Pulojekiti endala eziddukanyizibwa essomero lino, gamba ng’okukola [[:en:Briquette|briquette]], zinoonya okufulumya abayizi abeeyimirizaawo bokka n’abo abeekozesa okusobola okukendeeza ku bbula ly’emirimu mu kitundu. Ku bayizi abava e'waka (S.1–S.4), ebisale by’essomero biri nga 450,000/= buli ttaamu, nga tobaliddeemu yunifoomu n’ebyetaago ebirala. <sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="The time period mentioned near this tag is ambiguous. (March 2025)">ddi?</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Ebyafaayo == Essomero lino lyatandikibwawo mu 1967 ku musingi gw’obwannannyini oluvannyuma ne lifuuka eriyambibwako gavumenti mu 1980. Essomero lya siniya ery'abawala n'abalenzi abava ewaka mu ‘O’ ne ‘A’ level. Ennaku zino, lirimu abayizi nga 1100. Essomero lino lyatuumibwa erinnya lya [[:en:Alexander Murdoch Mackay|Alexander Murdoch Mackay]], omuminsani, omusomesa era yinginiya eyayamba ennyo okubunya Obukristaayo n’ebyenjigiriza mu Uganda. Mackay Memorial College ebadde efuna ensimbi eziwera okuva mu kibiina kya TEAA (Teachers for East Africa Alumni) nga zonna awamu ziwera doola 4400. Zino ziweereddwa mu byakompyuta, okusomesa abasomesa, ebitabo, n’embeera y'ebyakompyuta. Abantu ssekinnoomu mu kibiina kino bawaddeyo ssente ziyambeko eri abayizi wamu ne kompyuta.<ref>{{Cite web |title=List of TEAA Grants |url=http://www.tea-a.org/actions/grants.html |access-date=10 April 2013}}</ref> Gertrude Sekabira ye yali akulira essomero lya Mackay Memorial College okuva mu 2001 okutuuka mu Gwoluberyeberye 2021, lwe yafa ekirwadde kya COVID-19.<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Gertrude Sekabira beyond the blackboard |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/gertrude-sekabira-beyond-the-blackboard-1507168 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu Gwomukaaga 2022, Mary Mukasa Kalyango<ref>{{Cite web |date=2025-02-03 |title=Why you need to join a school club this new academic year |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/why-you-need-to-join-a-school-club-this-new-academic-year-4911392 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref> yalondebwa okukulira essomero lino. Yasanga okusoomoozebwa okuwerako ng’ebizimbe ebikadde n’amabanja. Ebifo nga laboratory, etterekero ly'ebitabo n’ebisulo byali mu mbeera mbi. Yaddaabiriza laboratory n’agiwa ebyuma ebituufu, etterekero ly'ebitabo nalyo nalijjuza n’ayongera ne ku basomesa. Kaweefube ono yayongera okulinnyisa omutindo gw'ebyensoma ku ssomero lino. Mu mwaka gwa 2023, essomero lino lyafuna abayizi 64 abaayitira mu ddaala erisooka 64 mu bigezo byabwe ebya [[:en:Uganda Certificate of Education|Uganda Certificate of Education]].<ref>{{Cite web |date=2025-08-27 |title=‘Passionate’ Kalyango puts down chalk |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/-passionate-kalyango-puts-down-chalk-5169206 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa == * [[Nambayo eno|Esta Nambayo]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era omulamuzi == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.mackaycollege.info/ Ettendekero ly’ekijjukizo erya Mackay] stjw4okbf6qudwk0lkds99riqy11p1b Shamim Murerwa 0 13004 52046 47609 2026-05-20T08:03:25Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52046 wikitext text/x-wiki '''Shamim Murerwa''' (yazaalibwa nga 27 Ogwomwenda,1999) muyimbi Munnayuganda era amanyiddwa n’erinnya lye erya siteegi '''Omega 256''', era ayogerwako nga nnaabagereka w’ebugwanjuba. [[Songwriter|Muwandiisi wa nnyimba]] era muyimbi akola live performance.<ref>{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Omega 256 Music, Songs, Videos, Mp3 Downloads and Biography |url=https://www.howwe.ug/Omega256 |access-date=2025-11-25 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref name="auto">{{Cite web |title=Omega 256 Songs, Biography, Music downloads {{!}} Blizz Uganda |url=https://blizz.co.ug/artist/1114/omega256 |access-date=2025-11-25 |website=blizz.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-03-02 |title=Manager Nash Weiz Rewards Omega 256 With Posh Ride (PHOTOS) |url=https://mbu.ug/2022/03/02/manager-nash-weiz-rewards-omega-256-with-posh-ride-photos/ |access-date=2025-11-25 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Shamim yatandika okuyimba ku myaka 17 era n'afulumya oluyimba lwe olwasooka, "Ninterwa," mu 2018. Oluvannyuma yafulumya ennyimba endala omuli "Weekend," "This Year," "Keeza," ne "Deep in Love." Pulayimale yagisomera ku Shalom Keben, siniya ku Sentah College oluvannyuma nadda ku mu mulimu gwe ogw’okuyimba era ayimbye mu bivvulu mu [[Kampala]] n’ebibuga ebinene mu [[Yuganda|Uganda]]. Ennyimba ze zirimu engeri za reggae, afrobeat, n'ennyimba z'ekinnansi ez'omu Uganda era zimufunidde abawagizi bangi mu Uganda ne mu nsi yonna..<ref name=":0">{{Cite web |last=ATILUK |first=NATHAN |date=2023-08-08 |title=I would be a doctor if I were not a musician – Omega 256 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/i-would-be-a-doctor-if-i-were-not-a-musician-omega-256/ |access-date=2025-11-25 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Omega 256 Biography, Profile, Facts, Life Story, About Omega 256 |url=https://pearltunes.ug/Omega256/biography |access-date=2025-11-25 |website=PearlTunes |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-02-27 |title=Western Uganda's Omega 256 thrills Kololo guests |url=https://www.newvision.co.ug/category/blogs/western-ugandas-omega-256-thrills-kololo-gues-NV_182260 |access-date=2025-11-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Morgan |date=2024-03-25 |title=Omega 256 {{!}}{{!}} Biography |url=https://www.zambianmusicpromos.co/omega-256-biography/ |access-date=2025-11-25 |website=Zambianmusicpromos}}</ref> == Obuto bwe == Murerwa yakulira mu [[Ankole]], ekitundu mu bugwanjuba bwa Uganda era yafiirwa nnyina ku myaka 5. Yagenda mu maaso n’okusoma okutuusa mu luwummula lwa Siniya eyookuna, lwe yatandika okukwata ennyimba ze mu situdiyo era eno ye yali entandikwa y'olugendo lwe olw’okuyimba.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2025-08-21 |title=Omega 256: Using Runyankore to share her language and culture with the world |url=https://mbu.ug/2025/08/21/omega-256-using-runyankore-to-share-her-language-and-culture-with-the-world/ |access-date=2025-11-25 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=ATILUK |first=NATHAN |date=2023-08-08 |title=I would be a doctor if I were not a musician – Omega 256 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/i-would-be-a-doctor-if-i-were-not-a-musician-omega-256/ |access-date=2025-11-25 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFATILUK2023">ATILUK, NATHAN (2023-08-08). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/i-would-be-a-doctor-if-i-were-not-a-musician-omega-256/ "I would be a doctor if I were not a musician – Omega 256"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-25</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Sheebah Karungi]] * [[John Blaq]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 4lmzlcm3yaj5mzxznwf8n7zeih8w1to Laika Umuhoza 0 13005 52008 48773 2026-05-20T06:35:55Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52008 wikitext text/x-wiki '''Laika Umuhoza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omuyimbi era amanyiddwa nga Laika. Muyimbi, [[:en:Songwriter|muwandiisi wa nnyimba]] era akwata alubaamu ze ku nnyimba nga afro-zouk [[:en:Afro-pop|afro-pop]], ne afro-RnB. Laika yakulira [[:en:Munyonyo|Munyonyo]], ekitundu ekisangibwa mu bitundu by’e [[Kampala]] kyokka nga yazaalibwa mu [[Kanungu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kanungu]] mu Bugwanjuba bwa Uganda. Abayimbi nga [[:en:Alicia Keys|Alicia Keys]], [[:en:Lauryn Hill|Lauryn Hill]] ne [[:en:Beyoncé|Beyonce]] omuli n'abayimbi ba Uganda nga [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]] be bamu ku baamusikiriza okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Laika Biography, Wiki, Profile, Life Story |url=https://www.howwe.ug/Laika/biography |access-date=2025-11-24 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Laika Biography, Profile, Facts, Life Story, About Laika |url=https://pearltunes.ug/Laika/biography |access-date=2025-11-24 |website=PearlTunes |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-26 |title=Singer Laika irked by fans claiming that she sleeps with manager |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-laika-irked-by-fans-claiming-that-she-NV_168533 |access-date=2025-11-24 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-04-21 |title=Singer Laika signs with Ray Pan Promotions |url=https://www.pulse.ug/story/singer-laika-signs-with-ray-pan-promotions-2024073109070591288 |access-date=2025-11-24 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == Laika Umuhoza yatandika okuyimba oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ttendekero lya America li [[:en:University of Virginia's College at Wise|University of Virginia’s College]] e Wise mu 2019 n’afuna diguli mu kubala ebitabo eya Bachelor's degree in accounting. Mu 2020, yafulumya oluyimba lwe olwasooka olwa "My type" era alubaamu ezaddirira ne zigoberera nga overdose, Netwalira, your body, love story, You single ne Nzuuno. Ennyimba ze zinyumira nnyo abawagizi ne bapulodyusa be.<ref>{{Cite web |title=Laika Umuhoza - The University of Virginia's College at Wise {{!}} WayUp |url=https://www.wayup.com/profile/Laika-Umuhoza-7a6e03e3b7/ |access-date=2025-11-24 |website=www.wayup.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Ibrahim Ibrahim Abbas |date=2025-01-08 |title=Bajjo Confesses Love for Laika Music |url=https://sanyufm.com/bajjo-confesses-love-for-laika-music/ |access-date=2025-11-24 |website=Sanyu FM 88.2 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Platform |first=Ugmuziki Online Audio Streaming |date=2023-08-25 |title=Laika Music Biography, Her Music Profile, Age,Education,Husband,Real Name,Net Worth - ugmuziki.com |url=https://www.ugmuziki.com/artists/laika-music |access-date=2025-11-24 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Laika Umuhoza yategeeza nti ajja kufumbirwa n’okufuna amaka mu myaka gye egy’obukulu 30.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2023-05-07 |title=I plan to give birth in my early 30s - Laika Music |url=https://mbu.ug/2023/05/07/i-plan-to-give-birth-in-my-early-30s-laika/ |access-date=2025-11-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Sheebah Karungi|Sheeba Karungi]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] n2v3zoddyt3q2fjmexolqn7fn4kplzi UNIFAT 0 13010 52061 51557 2026-05-20T09:25:23Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → , == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52061 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''UNIFAT''' ssomero lya pulayimale e [[Gulu]], [[Yuganda|Uganda]], eryatandikibwawo Abitimo Odongkara. Erinnya lyayo mu bujjuvu lye li Upper Nile Institute for Appropriate Technology.<ref>{{Cite web |last=Davis |first=Carolyn |date=2014-03-17 |title=Succored in Phila., a child of Uganda's war is growing up |url=https://www.inquirer.com/philly/news/20140317_Succored_in_Phila___a_child_of_Uganda_s_wars_is_growing_up.html |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20260221080201/https://www.inquirer.com/philly/news/20140317_Succored_in_Phila___a_child_of_Uganda_s_wars_is_growing_up.html |archive-date=2026-02-21 |access-date=2026-02-21 |website=Inquirer.com |language=en |quote=They befriended Odongkara and raised money for her school, UNIFAT - the Upper Nile Institute for Appropriate Technology. }}</ref> Ewa ebyenjigiriza eri: * Amawanga amatono nga bawalirizibwa okuyingira mu nkambi z’ababundabunda mu lutalo lw’omunda olukambwe. * Abaana abaawambibwa okufuuka abajaasi n’abaddu b’akaboozi mu ggye ly’abayeekera eriyitibwa [[Lord’s Resistance Army]]. * Bannansi abatiisibwatiisibwa abajaasi ba gavumenti n’abayeekera. * Abaana nga batambula mayiro nnyingi mu kibuga okwebaka mu bukuumi buli kiro. * Ekibonyoobonyo kya [[Siriimu|mukenenya]] Unified for Uganda kibiina kya bayizi ekisangibwa mu Greater [[Cincinnati]] High School nga kyewaayo okumanyisa abantu ku UNIFAT n’okuvujjirira abayizi okusomera ku UNIFAT nga bayita mu mikolo, okutunda, n’okusonda ssente. Amasomero agakwatibwako Mulimu [[Eastern High School (New Jersey)]], [[Moeller High School]], [[Mount Notre Dame High School]], [[Purcell Marian High School]], [[Sycamore High School (Cincinnati, Ohio)]], ne [[Madeira High School]], Anderson High School, Taylor High School, Wyoming High School, n’amalala okuva mu kitundu kya Greater Cincinnati. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} qsjuwqf1jvi3n2f5kc5aqin83007mea Teso College Aloet 0 13033 52059 48292 2026-05-20T09:24:43Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (6), → (21), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 52059 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[Preparatory school (United Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[Boarding school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]]. We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso. == Ebyafaayo == Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref name="Sassoon 1960 7–11">{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref> Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale).|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet. Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref name="Sassoon 1960 7–11"/> Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[Church of Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti. Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" /> == Ettabi == Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[Head teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi. Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref> Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref> Mulimu bano wammanga: * Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka. * Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960. * Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera. * Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ). * Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet. * Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]]. Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964. * Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa. * Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]]. Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu. * Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka. * Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level. * Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi). == Obulamu bw'eddiini mu Teso College == Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba. == Faamu ya Teso College == Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[Apiculture|n’okulunda enjuki]]. Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero. Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki. == Abakozi ba Teso College == Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17. Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa. == Ebitongole == '''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica''' Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako. '''Ekitongole ky’okubala''' Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. '''Ekitongole kya Physics''' Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE. '''Ekitongole ky’ebyobulimi''' Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise. '''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi''' Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise. '''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo''' Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level. '''Ekitongole kya Biology''' Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze. '''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu''' Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino. '''Ekitongole ky’ebyafaayo''' Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’. '''Ekitongole kya Geography''' Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’. '''Ekitongole ky’ebyemikono''' Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda. '''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi''' Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza. '''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).''' Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT. ==== Ekitongole kya Chemistry ==== Essomo lya Chemistry lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga. '''Ekitongole kya Physical Education''' Essomo lino lyaleetebwa mu ssomero n’eggwanga lyonna mu 2010. Mu kusooka lyali lirina kusomesebwa mu S.1 ne lidda mu S.2 mu 2011, naye lyatandikira mu S.1 okutuuka mu S.3 mu mwaka gwe gumu. Mu 2004, gavumenti ya Uganda yakkiriza enkola ya National Physical Education and Sports Policy (NPESP). Mu 2008, Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo yalagira nti okusomesa Ebyemizannyo ng’essomo erikulu kibeere kya tteeka mu masomero ga ssekendule gonna'''.''' Mu 2012, Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo yatandikawo amasomero 32 mu ggwanga lyonna agayitibwa Amasomero g'Ebyemizannyo. Teso College Aloet lye limu ku masomero ago agaalondebwa. Amasomero g'ebyemizannyo gajja kuwa embeera ennungi omuyinza okukuzibwa ebitone by'emizannyo ate ng'abayizi beeyongera okusoma. Ebyo ebisomesebwa mu masomero g'ebyemizannyo mulimu ebintu munaana ebikulu n'emizannyo musanvu egirondeddwa, nga buli ssomero lirondamu gumu. Ebintu ebikulu ebisomesebwa mulimu: okuzannya, omupiira, volleyball, basketball, rugby, okudduka, okuzannya tenesi, n'okuzannya emizannyo egikolebwa n'obwongo, gamba nga chess, Scrabble, Draft, ne mweso. Waliwo n'emizannyo emirala egisomesebwa, gamba nga netball, grass hockey, handball, cricket, lawn tennis, badminton, okuwuga, ne baseball (egisomesebwa mu ssomero lino) ne softball. Essomero lya Teso College lirina ettaka erimala okuzimbako ebikozesebwa. Mu kiseera kino lirina ebikozesebwa bino: ebisaawe by'omupiira musanvu (nga bitaano ku byo bikozesebwa),ebisaawe bya volleyball bibiri, ebisaawe by'omupiira gw'ensero bisatu, ekisaawe kya baseball kimu, table tennis bbiri, ekisaawe kya rugby kimu, ekisaawe ky'okuddukiramu kimu, n'emizannyo gy'obwongo nga Scrabble. ==== Ekitongole ky'ebyenfuna ==== Ebyenfuna ssomo erisomesebwa ku ddaala lya ‘A’. Abayizi abayise okubala, ebyobusuubuzi, okubala ebitabo, okutandikawo emirimu, n'ebyobulimi ku ddaala lya ‘O’ bakkirizibwa okusoma ebyenfuna ku ddaala lya ‘A’. ==== Ekitongole kya General Paper (GP) ==== Omukulu w'ekitongole kya General Paper (GP) akwatagana n'abasomesa abalala mu kitongole okukwasaganya ensonga eziri mu bitundu bye bamanyi obulungi. Okugeza, ensonga ekwata ku kifo ky'okulaakulanya ICT, ekwasaganyizibwa abasomesa ba ICT. == Etterekero ly'ebitabo == Teso College erina etterekero ly'ebitabo eririmu buli kimu, nga lirimu ebitabo eby'enjawulo ebisobola okuyamba abayizi mu kusoma kwabwe. Waliwo avunaanyizibwa ku tterekero lino, okulaba nti ebitabo ebisembebwa bibaawo, nti abayizi bamanyi engeri y'okubikozesaamu, era nti bamanyisibwa ku bintu ebipya ebibaawo. == Obukulembeze bw'abayizi == Teso College erina enkola y'obukulembeze bw'abayizi. Omukulembeze w'abakulembeze w'abayizi y'akulembera banne mu mirimu gyabwe, akulembera akakiiko k'abayizi, era akiikirira eddoboozi ly'abayizi n'essomero mu mikolo egy'enjawulo. Abakulembeze b'abayizi n'abakikkirira abayizi bakola omulimu gwa maanyi ku ssomero. Bakola ng'ababaka b'essomero. Abakulembeze b'abayizi bonna bayambako okulondoola abayizi abato n'okubakuumirako amaaso nga bayamba ku basomesa. Era basuubirwa okubeera abakuumi era ekyokulabirako eri abalala, nga bagoberera amateeka n'ebiragiro by'essomero, ate nga bavumirira ebikolwa ebikyamu n'ekitiibwa. == Eby'okwesanyusaamu n'okwewumuzaamu == Ebika by'ebintu eby'enjawulo ebisanyusa n'okwewumuzaamu ebikolebwa mu ssomero mulimu: '''Firimu''': Essomero liraga firimu buli lusoma. Ebika bya firimu eziragibwa mu ssomero mulimu ez'isomesa, eza documentary, ez'action, n'ez'okusanyusa. '''Ekibiina ky'okukubaganya ebirowoozo:''' Okukubaganya ebirowoozo kutegekebwa buli lusoma. Empaka z'okukubaganya ebirowoozo zitegekebwa wakati w'ebibiina. Okukubaganya ebirowoozo kugenderera okuyamba abayizi ab'enyigiramu okuyiga obukodyo bw'okwogera mu lujjudde, okuyitimusa obukugu bwabwe mu lulimi Olungereza n'okutumbula okunoonyereza n'okwekenneenya ebiwandiiko ku mitwe gy'okukubaganya ebirowoozo. '''Eby'okuyimba:''' Abayizi bayiga okuyimba. Abayizi abeenyigira mu by'okuyimba batera okuba abalokole era bayiga ennyimba z'eddiini. '''Ebyemizannyo:'''Teso College lyetaba mu mizannyo egy'enjawulo. Muno mulimu: emisinde, omupiira, omuzannyo gw'okubaka ne volleyball. '''Ekibiina kya Fizikisi:''' Okutandikibwawo kw'ekibiina kya Fizikisi kiviiriddeko okuyitimusa ebiva mu bigezo by'akamalirizo ebya UCE ne UACE. == Ebyemizannyo n'emisinde == Ebyemizannyo nga omupiira, volleyball ne basketball bimanyiddwa nnyo mu ssomero. Okumala emyaka, Teso College eyongedde okwenyigira mu mpaka z'omupiira n'omuzannyo gwa volleyball ku mutendera gwa disitulikiti ne zooni. PE ssomo lya buwaze, nga luno lwe lumu ku masomo agasinga obukulu mu kusoma kw'omuyizi. Essomero lirina ebisaawe eby'okuzannyiramu eby'amaanyi, omuli ekisaawe ky'omupiira ekinene ekiri ku West Wing, omuli ekisaawe ky'omupiira n'ekisaawe kya volleyball. Ekisaawe ky'essomero ekisingako obunene ekiri ku East Wing kirimu ebisaawe by'omupiira, ekisaawe kya volleyball, ekisaawe kya handball, n'ekisaawe kya rugby, awamu n'ekisaawe kya basketball. Ekisaawe ekikulu kitunudde mu kisulo ky'omukulu w'essomero nga kiriko ekisaawe kya badminton ne tennis. == Ebibiina ebigatta abayizi == '''Ekibiina by'Abawandiisi''' Oluvannyuma lw'ebbanga eddene nga tebafuna nkuŋŋaana, ekibiina ky'Abawandiisi kyaddamu okukungaana mu 2006 nga kirimu abantu 10. Mu 2011, ekibiina ky'Abawandiisi kyakuba magazini y'essomero eyasooka, eyitibwa Pelican, okuva mu magazini eyasembayo okukubibwa mu myaka gya 1960. Mu 2012, magazini ey'okubiri eya Pelican yakubibwa. Mu 2013, ekibiina ky'Abawandiisi kyawandiisa abantu nga 35. Ekibiina kifulumya Pelican buli mwaka, era kikola “cartoon networking”—okukuba katuni ezisaasaanya obubaka obukwata ku ssomero n’abayizi, eziteekebwa ku bipande by’okulangirirako buli wiiki.Ekibiina kino era kikuŋŋaanya amawulire agafulumizibwa mu lukuŋŋaana olw’awamu olubeerawo buli Mmande, era etendeka abayizi abalala ku kuwandiika n’okusunsula amawulire. '''Ekibiina kya CyberScience''' Ekibiina kya CyberScience kirimu abayizi ba ‘O’ Level. Nga bakozesa kompyuta ezibaweebwa ekitongole kya Cyber School Technology Solutions Uganda, nga bakolagana ne Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo, abayizi basobola okuyiga tekinologiya omupya. '''Ekibiina kya Scripture Union''' Ekibiina kirina bammemba abasukka mu 400 n'abakulembeze ab'okuntikko 40, abatuukiriza ebigendererwa by'ettabi ly'eggwanga ekkulu erya Scripture Union Uganda. '''Ekibiina ky'ebyokubala''' Kyazzibwawo mu 2011, ekibiina kino kirimu abayizi b'okubala n’abayizi abalala abalina obwagazi mu ssomo lino ku ddaala lya ‘O’ ne ‘A’. Ekigendererwa ky’ekibiina kino kwe kusobozesa abayizi okukola obulungi mu ssomo lino n’okubawa engeri y’okugonjoolamu ebizibu ebiriwo mu bulamu obwa bulijjo. '''Ekibiina kya Red Cross''' Ekibiina kya Red Cross kigoberera emisingi omusanvu egya HINIVUU omuli: Obuntu, Obutasosola, Obutabaako ludda, Okwetengerera, Obwannakyewa, Obumu n'Obwetwaze. Bannakyewa ba Red Cross batendekebwa mu bukugu obw'omugaso mu bulamu, okuddukanya pulojekiti n'obujjanjabi obusookerwako. N'obukugu buno obusookerwako, beenyigira mu kugaba obujjanjabi obusookerwako mu nnaku z'ebyemizannyo ku ssomero, emisinde gya disitulikiti n'ebirala. '''Ekibiina kya ba scout''' Ekibiina kya ba scout kya kyeyagalire, tekiriimu byabufuzi era kya byanjigiriza eri abavubuka. Kyaniriza buli muntu nga tewali kusosola mu mawanga wadde enzikiriza, okusinziira ku kigendererwa, emisingi n'engeri ebyannyonnyolwa Lord Baden Powell, ne mukyala we, Olivier ow'e Gilwell. Ekigendererwa ky'Abasikawutu kwe kuyigiriza abavubuka okuzimba ebitundu byabwe. Abasikawutu bayigirizibwa okubeera n'empisa ennungi eziragibwa mu ngeri 12 ez'Amateeka g'Abasikawutu, era b'eyongera okubeera n'empisa zino mu bukulu. Ekimu ku bintu ebikulu mu mpisa z'Abasikawutu kwe kubeera abeesigwa. '''Ekibiina kya Young Catholic Students (YCS)''' YCS mu kusooka kyali kiyitibwa Young Christian Students era oluvannyuma kyakyusibwa ne kifuuka Young Catholic Students Club, nga bammemba baakyo bali Bakatoliki bokka. Ekibiina kino kyatandikibwawo mu kyasa ekya 19 omusosodooti Omubirigi ayitibwa Fr Joseph C. ng’engeri y’okuzzaamu abavubuka essuubi n’obuvumu mu Bulaaya. Ekigendererwa ekikulu eky’ekibiina kino kwe kufuula ensi abavubuka gye babeeramu ekifo ekirungi era ekisanyusa okubeeramu, mu by’omwoyo ne mu by’omubiri. '''Ekibiina kya Straight Talk HIV-AIDS/WSWM/PIASY''' Nga balina bammemba abawera ebitundu 25% ku bayizi bonna, PIASY TCA basomesa era ne bategeeza abantu ku nsonga za siriimu. Kino bakikola nga bategeka emboozi ezikwata ku siriimu ne mukenenya mu lukuŋŋaana lw'essomero, nga bategeka enkiiko z'ebibiina by'essomero, nga bategeka empaka z'okuzannya emizannyo, nga bategeka emboozi ezikwata ku siriimu ne mukenenya mu kibiina, nga bakola obubaka obumanyisa abantu ku siriimu, nga bawa obulagirizi n'okubudaabuda era nga bakyalira amasomero amalala ne TASO Soroti. '''Ekibiina kya Patriotism''' Ekibiina kino kyatandikibwawo okusinziira ku mateeka ga gavumenti era abakulembeze b'essomero be bakiteekesa mu nkola. Okubeera mu kibiina ky'okwagala eggwanga kya tteeka eri buli muyizi oluvannyuma lw'okusasula ssente z'obwammemba. Kati abayizi 1,600 be beewandiisa. '''Ekibiina ky'ebikwata ku buwangwa''' Ekibiina ky'ebikwata ku buwangwa kyatandikibwawo nga 3 Ogwokutaano 2012 oluvannyuma lw'abayizi Abaiteeso okukizuula nti obuwangwa bwabwe, naddala olulimi, obulombolombo, empisa, ennono n'enzikiriza, byali biggwawo. Abayizi baabuliriza era ne basalawo okutandikawo ekibiina ky'ebikwata ku buwangwa ekiyitibwa Iteso Cultural Union (ICU). Ekibiina kino kimanyiddwa nnyo Owekitiibwa Papa Emorimor ow'ekibiina kya ICU ekikulu. Ekigendererwa kya ICU kwe kusikiriza abayizi abato mu kitundu kya Teso nga kibategeeza obwetaavu bw'okubeera mu mirembe n'abantu abava mu mawanga ag'enjawulo, nga bayita mu kubuulirira n'okukubaganya ebirowoozo ku nsonga ez'enjawulo n'empisa z'obuwangwa. == Abaasomerayo abamannyiddwa == * [[Musa Ecweru]], omubalirizi w'ebitabo era munnabyabufuzi * [[Charles Engola]], munnabyabufuzi * [[Andrew Mukooza]], munnamaggye * [[Wafula Oguttu]], munnamawulire era munnabyabufuzi == Laba ne == * [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.tesocollegealoet.sc.ug/ Official website] * [https://www.google.com/maps/place/Teso+College+Aloet+Eastern+Wing/@1.774494,33.630865,17z/data=!3m1!4b1!4m2!3m1!1s0x1779b7ee5c85b939:0x7ec0e06196a27d71// Location of Teso College Aloet, Eastern Wing - on Google Maps] [[Category:Pages with unreviewed translations]] tipgxp1b4plj7pwhlkucyls8ucuz8xo Mahmood Mamdani 0 13113 52012 49269 2026-05-20T06:44:43Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (13), , → , (2), → (16) using [[Project:AWB|AWB]] 52012 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia University|Yunivasite y'e Columbia]]. Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University of Cape Town|Yunivasite y'e Cape Town]]. Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge economy|by’ebyenfuna]]. Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu. Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New York City Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]]. == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome.<ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN (identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825] 7. Retrieved 13 July 2025.</ref><ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda,<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref><ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian diaspora in Southeast Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]]. Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref><ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar es Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga.<ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School.<ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili language|n'Oluswayiri]]. Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga.<ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics.<ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The Kennedy Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University of Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]]<ref name="codesria"/> mu 1967.<ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery, Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student Nonviolent Coordinating Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil rights movement|eddembe ly’obuntu]]. Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma to Montgomery marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy of Uganda, Washington, D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington, DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa.<ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI.<ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher School of Law and Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor of philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl Deutsch|Karl Deutsch]].<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."''<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu.. Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion of Asians from Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu.<ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University of Dar es Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania.<ref name="pambazuka"/><ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref><ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979.<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All Africa Conference of Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church of Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala.<ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="lrb2022"/><ref name="bio2"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986.<ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996.<ref name="cas2018"/><ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref><ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University of Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville, KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru Memorial Museum & Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96).<ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald Campbell Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University of Cape Town|Yunivasite y’e Cape Town]],<ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre for African Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS).<ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa".<ref name="cas2018"/><ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu Education Act, 1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] )<ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde.<ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization of higher education in South Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]]. Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ]<ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004.<ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025).<ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022.<ref name="bio2"/><ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War on terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter Lang (publishing company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN (identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen and Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]].<ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref> Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN (identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref> Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref> Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN (identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN (identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe".<ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira.<ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London Review of Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika, nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council for the Development of Social Science Research in Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway.<ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan North American Association (UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York.<ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir Square protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American University of Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University of KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976 Soweto uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976.<ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students for Justice in Palestine|Students for Justice in Palestine]].<ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB Davie Memorial Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi.<ref name="uwn2018" /><ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre for the Study of Developing Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda: The Untold Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How to Become a Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]).<ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo appearance|cameo]],mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The Reluctant Fundamentalist (film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The Reluctant Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza."<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect (magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect (magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN (identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR (identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding Fellow of the British Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu.<ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes Must Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma.<ref name="cas2018" /><ref name="uwn2018" /><ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen and Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas2018" /> * 1999: [[:en:University of Cape Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>[https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ "UCT Book Award"]. [[:en:University of Cape Town|University of Cape Town]]. Archived from t [https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ he original] on 4 April 2013. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International Studies Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H. F. Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award.<ref>[https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html "Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award"]. [[:en:School of International and Public Affairs, Columbia University|School of International and Public Affairs, Columbia University]]. 15 April 2011. Archived from [http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html the original] on 21 December 2012. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012.<ref name="diaspora" /> * 2021: ''[[:en:Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE Awards|PROSE Awards]]).<ref name="bio2" /> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University of Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris Causa|Honoris Causa]])<ref>[https://archive.today/20130421210222/http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx "Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate"]. [[:en:University of Johannesburg|University of Johannesburg]]. May 2010. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf "Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 25 May 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis Ababa University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa).<ref>[https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf "Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 24 July 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University of KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref name="kwazulu2012" /><ref>[https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx "Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel"]. [[:en:University of KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]]. 12 April 2012. Archived from [http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx the original] ([[:en:MS Word|MS Word]]) on 5 March 2016. Retrieved 21 March 2013.</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]].''<ref name=":1">Nair, Mira (2 December 2002). [https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind "Whirlwind"]. ''[[:en:The New Yorker|The New Yorker]]'' (Interview). Interviewed by Lahr, John. [https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind Archived] from the original on 22 October 2014. <q>Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.</q></ref><ref name="indian tele" /> Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia.<ref name="haag2025" /><ref>Goldberg, Emma (29 June 2025). [https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html "The High-Profile Parents Who Shaped an Upstart"]. ''[[:en:The New York Times|The New York Times]]''. p. A19. Retrieved 30 June 2025.</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu.<ref name=":1" /> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York.<ref name=":1" /> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor of New York City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New York State Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025.<ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref><ref>Helmore, Edward (1 January 2026). [https://www.theguardian.com/us-news/2026/jan/01/zohran-mamdani-sworn-in-mayor-new-york-city "Zohran Mamdani sworn in as mayor of New York City".] ''The Guardian''. [[:en:ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-3077 0261-3077]. Retrieved 1 January 2026.</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be.<ref name="haag2025" /> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen and Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither Settler nor Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians in the New York City metropolitan area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] [[Category:Pages with unreviewed translations]] ssb5q19ky9r62boczwv2kf8hj9c6ve4 Yetunde Arobieke 0 13191 52066 49023 2026-05-20T09:28:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → using [[Project:AWB|AWB]] 52066 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[Lagos State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[Ogun State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino.<ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Ssaza ly'e Lagos, mu kusooka, yalondebwa nga Kaminsona okuweereza mu Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, ng'alondebwa Gavana Sanwo-Olu mu 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu Minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Gwomwenda 2023.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">[https://guardian.ng/news/lagos-supports-2204-businesses-in-one-year-to-reduce-unemployment/ "Lagos supports 2,204 businesses in one year to reduce unemployment"]. ''[[The Guardian (Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. 2020-05-29. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bukulembeze bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos.<ref name=":1" /><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-54735945 "How to apply for Lagos state graduate internship programme"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>[https://www.pmnewsnigeria.com/2019/08/26/civil-servants-must-work-hard-to-actualise-sanwo-olus-vision-arobieke/ "Civil servants must work hard to actualise Sanwo-Olu's vision – Arobieke".] ''[[P.M. News]]''. Lagos, Nigeria. 2019-08-26. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|1}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * {{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — Honourable Commissioner – Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=wealthcreation.lagosstate.gov.ng}} j071fsnicd4la7eqt683j52lrxw15fe Roseline Konya 0 13196 52038 49277 2026-05-20T07:59:25Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3), → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52038 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Roseline Sonayee Konya''' [[Academic staff|munnabyanjigiriza]] era [[Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State. Pulofeesa mu [[Toxicology|by'obutwa]] [[Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[University of Port Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]] |archive-date=30 April 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160430071643/http://uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |url-status=dead }}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[Vanguard (Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[Rivers State Commissioner of Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]]<ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[The Guardian (Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[Executive Council of Rivers State|kabineti]] ya Gavana [[Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[Vanguard (Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[Civil service commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[Rivers State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[Nigerian Civil War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[Loughborough University]]. Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[Brunel University London|Brunel University, London]]. == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[University of Port Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[Brunel University London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu<ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref><ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi,<ref name="Konya Roseline">{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu.<ref name="Konya Roseline"/> Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu masaza g'e Rivers ne Bayelsa.<ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng |archive-date=1 September 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240901125052/https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 1leojb83rlmsbxd0644lqsm77052aec Ada Osakwe 0 13211 52072 49144 2026-05-20T09:31:31Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . using [[Project:AWB|AWB]] 52072 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[Corporate executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[Chief executive officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[Second Nigerian Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[University of Hull]], mu Bungereza ne [[Bachelor of Science]] mu [[Economics]]. Diguli ya [[Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[Master of Business Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[Kellogg School of Management]], mu [[Northwestern University]], e [[Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[investment banker]] mu kkampuni ya [[BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[Tunis]]. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[Private equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[New York City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[One Acre Fund]], [[Non-government organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ejicvoc2xy6qvlzlr5v8acwzzuyvtl6 Perez Ahabwe 0 13218 52037 49170 2026-05-20T07:59:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3) using [[Project:AWB|AWB]] 52037 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[2011 Ugandan general election|kulonda kwa bonna okwa 2011]]. Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkuminogumu 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]]. Ahabwe alina diguli ya [[Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[Research assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]]. Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[2011 Ugandan general election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> == Ebimukwatako == Ahabwe mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} sjj6ts0x5s26086swwxb725kkrn4o8g Les Ebdon 0 13231 52009 51335 2026-05-20T06:36:34Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52009 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order of the British Empire|CBE]] [[:en:Deputy Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton, London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University of Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira [[:en:OFFA|Office for Fair Access]]). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The Hemel Hempstead School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor of Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial College London|Imperial College London]]. == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield City Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University of Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981&nbsp;ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De Montfort University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University of Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access |archive-date=28 January 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170128025311/https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |url-status=dead }}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary of State for Business, Innovation and Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa [[:en:OFFA|Office for Fair Access.]] === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu [[:en:Think tank|think tank]] ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department for Environment, Food and Rural Affairs|DEFRA]]. Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander of the Order of the British Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018 Birthday Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire * [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk * [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma] {{S-start}} {{s-aca}} {{S-bef|before=[[Dai John (academic)|Dai John]]}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Luton|years=2003–2006}} {{S-aft|after=position abolished}} {{S-bef|before=new position}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Bedfordshire|years=2006–2012}} {{S-aft|after=[[Bill Rammell]]}} {{S-end}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] r83vjbo9uqjagoxz8p8vivzg5hv8o61 Sarah Bireete 0 13287 52043 51354 2026-05-20T08:02:10Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → (3) using [[Project:AWB|AWB]] 52043 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sarah Bireete''' [[Ugandan|Munnayuganda]] nga [[Lawyer|munnamateeka]] [[Human rights defender|omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu]] era [[Activism|omulwanirizi w’ebyobufuzi]] nga ye mutandisi era [[Executive director|akulira]] ekitongole ki Center for Constitutional Governance (CCG), [[Non-governmental organization|ekibiina ekitali kya gavumenti]] (NGO), era ye [[Chair (officer)|Ssentebe]] w’ekibiina ekirabirira eby’okulonda ki East and Horn of Africa Elections Observers Network.<ref name=":0">{{Cite web |date=2022-09-13 |title=DR. BIREETE SARAH |url=https://www.frontlinedefenders.org/en/profile/dr-bireete-sarah |access-date=2025-04-14 |website=Front Line Defenders |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-11-02 |title=Sarah Bireete |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sarah-bireete-4005966 |access-date=2025-04-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Sarah Bireete |url=https://ehorn.org/team/andrew-bowe/ |access-date=2025-04-14 |website=E-HORN |language=en-US |archive-date=2025-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250427001833/https://ehorn.org/team/andrew-bowe/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2025-02-18 |title=Women Activists Demand Urgent Medical Care for Dr. Besigye as Health Deteriorates |url=https://softpower.ug/women-activists-demand-urgent-medical-care-for-dr-besigye-as-health-deteriorates/ |access-date=2025-04-15 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Zbona |first=Ana |title=HRD Interview: Sarah Bireete, executive director of the Center for Constitutional Governance (CCG), Uganda |url=https://www.business-humanrights.org/en/latest-news/interview-with-sarah-bireete-executive-director-of-the-center-for-constitutional-governance-ccg/ |access-date=2025-04-15 |website=Business & Human Rights Resource Centre |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2022-05-07 |title=Dr Sarah Bireete Elected Chairperson of East and Horn of Africa Election Observers Network |url=https://softpower.ug/dr-sarah-bireete-elected-chairperson-of-east-and-horn-of-africa-election-observers-network/ |access-date=2025-04-15 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Mu kiseera kino Bireete ye [[Executive director|Executive Director]] wa Centre for Constitutional Governance (CCG). Yaliko omumyuka w’omukulembeze w’ekibiina ekyo okuva mu 2011 okutuuka mu 2019. Bireete akola nga [[Chair (officer)|Ssentebe]] w’ekitongole ki East and Horn of Africa Elections Observers Network. Yaweereza ng'omukwanaganya w'eggwanga mu lukungaana lw'ensi yonna lu [[International Conference on the Great Lakes Region|International Conference of the Great Lakes Region]] wansi wa [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|minisitule y'ensonga z'ebweru]]. Nga 2011 tannatuuka, yakolako [[Public defender|ng’omuwolereza w’olukale]] mu kibiina ekigatta abawolereza ku bwerere ekya Public Defenders Association of Uganda. [[Human rights activist|Mulwanirizi w’eddembe ly’obuntu]], [[Lawyer|munnamateeka]] era akola wamu ne kkampuni ya Dickens Kamugisha and Co. Advocates e [[Kampala]], Uganda. Ono [[Panelist|muteesa]] ku pulogulaamu y’ebyobufuzi eya [[Uganda Broadcasting Corporation]] (UBC) eyitibwa ''UBC Behind The Headlines'' ate era ne ku ttivvi ya Civic Space ku ''Chat Show UG.''<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref name=":2"/> Ye mmemba ku bukiiko bw’ebibiina obuwerako wamu n’obukiiko obufuga amasomero n’ebibiina by’abayizi. Ssentebe w’omukago gw’eggwanga oguvunaanyizibwa ku mbeera z’abantu mu Uganda, era mmemba mu kibiina ky’ensi yonna ekilwanirira eddembe ly’obuntu ekimanyiddwa nga Vuka Allies for Uganda. Alina okumanya n’okutegeera kungi ku nsonga [[Governance|z’enfuga]], n'addala mu bitundu by’enfuga ya [[Constitutionalism|ssemateeka]], eddembe ly’obuntu, Civic Space, [[Representative democracy|demokulasiya w’ebyokulonda]], eddembe ly’ettaka, okunoonyereza n’okubunyisa amawulire, [[Public interest law|emisango g’yabantu abateesobola]], wamu n’okugonjoola enkaayana.<ref name=":0"/><ref name=":1"/> == Enkaayana == Bireete yavunaanibwa kkooti elwanyisa enguzi omusango [[Embezzlement|gw'okubulankanya]] n'okukozesa [[Abuse|obubi ofiisi]] mu 2009 mu kifo kye ng'omukwanaganya w'olukiiko lw'ensi yonna lu International Conference of the Great Lake Regions mu [[Ministry of foreign affairs|minisitule y'ensonga z'ebweru]]. Omulamuzi wa kkooti enkulu yamusalira ekibonerezo kya kusibwa emyaka kkumi. Yajulira mu [[Court of Appeal (England and Wales)|kkooti ejulirwamu.]]<ref name=":3">{{Cite web |date=2023-07-21 |title=Dr. Sarah Bireete on Fighting For Democracy in Uganda |url=https://mwanzotv.com/dr-sarah-bireete-on-fighting-for-democracy-in-uganda/?cn-reloaded=1 |access-date=2025-04-15 |website=Mwanzo TV |language=en-US}}</ref> Mu 2016, [[Appellate court|kkooti ejulirwamu]] yamwejjeereza ku musango gw’okukozesa obubi ofiisi kyokka n’asigala ng’asingisibwa omusango gw’okubulankanya ssente. Bireete olwo n’ajulira ku nsala eno mu [[Supreme court|kkooti ensukkulumu]], gye bamwejjeereza awatali kuwakanya omusango gw’okubulankanya ssente.<ref name=":3"/> Mu kusalawo okwasinga obungi okw'abalamuzi bana ku omu, Prof. Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza, Eldad Mwangusya, Rubby Opio-Aweri, ne Paul Mugamba baasalawo nti omusango ogwali gumuvunaanibwa tegwali gwa maanyi, naddala olw'okuba tewaaliwo bujulizi bulaga nti yali afunye ssente ezo. N’olwekyo awatali kuwakana ne bamwejjeereza omusango gw’okubulankanya ssente.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NELSON MANDELA {{!}} PML Daily |date=2020-05-12 |title=Supreme Court acquits ex-Foreign Affairs official Bireete - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/05/supreme-court-acquits-ex-foreign-affairs-official-bireete.html#google_vignette |access-date=2025-04-15 |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwekkumineebiri 2025, Sarah Bireete yakwatibwa n’azzibwa mu kkomera e Luzira ku misango gy’okufuna n’okulaga ebikwata ku National Voters’ Register mu ngeri emenya amateeka.<ref>{{Cite web |date=31 December 2025 |title=Detention of Dr. Bireete Puts Uganda's 2026 Election Credibility in Focus – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/rights-lawyer-arrested-as-uganda-nears-high-stakes-2026-polls/ |access-date=2026-01-07 |website=parliamentwatch.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-07 |title=Fanon App for Knowing Your Polling Station in Uganda: Founder Were Salim Arrested - Nymy Net |url=https://nymynet.com/fanon-app-for-knowing-your-polling-station-in-uganda-founder-were-salim-arrested/ |access-date=2026-01-07 |language=en-GB}}</ref> Nga 28 Ogusooka 2026, Sarah Bireete yakkirizibwa Omulamuzi wa kkooti y’e Buganda Road okweyimirirwa oluvannyuma lw’okusindikibwa mu kkomera e Luzira.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-01-28 |title=Sarah Bireete granted bail |url=https://www.independent.co.ug/sarah-bireete-granted-bail/ |access-date=2026-01-29 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Agather Atuhaire]] * [[Sheila Kawamara-Mishambi|Sheila Kawamala Mishabi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} rxbyfej59i5fn5sfehaln2zurezmlkx Neo Masisi 0 13291 52027 49996 2026-05-20T07:46:54Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52027 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Neo Jane Masisi'''<ref>{{Cite web |last=Mandhry |first=Eddie |date=11 June 2019 |title=President Mokgweetsi Masisi of Botswana visits Yale |url=https://news.yale.edu/2019/06/11/president-mokgweetsi-masisi-botswana-visits-yale |access-date=9 August 2019 |website=Yale News |publisher=Yale University}}</ref> era amanyiddwa nga '''Mma Atsile''' ye yali [[First Lady of Botswana|Mukyala w'omukulembeze ly'a Botswana]] [[President (government title)|Pulezidenti]] [[Mokgweetsi Masisi]]<ref name="YB">{{Cite web |title=President Masisi clarifies First Lady's role |url=https://yourbotswana.com/2018/11/04/president-masisi-clarifies-first-ladys-role/ |access-date=9 August 2019 |website=Your Botswana}}</ref> == Obulamu ku bubwe == Neo Jane Masisi yazaalibwa mu Gwekkuminoogumu 1971 mu kibuga [[Francistown]], nga ye mukulu mu baana mukaaga aba Baruki ne Irene Maswabi. Bazadde be bombi baali baatikkirwa mu yunivasite. Yakula n’asomera e [[Gaborone]], bazadde be gye baali bakolera.<ref name="UN">[https://web.archive.org/web/20190809140926/https://www.uneca.org/sites/default/files/uploaded-documents/Staff_Union/Staff_Voice/uneca-staff-voice_issue12.pdf "Staff corner - Profile"] (PDF). ''UN Staff Voice''. No.&nbsp;6. June 2018. pp.&nbsp;36–39. Archived from [https://www.uneca.org/sites/default/files/uploaded-documents/Staff_Union/Staff_Voice/uneca-staff-voice_issue12.pdf the original] (PDF) on 9 August 2019. Retrieved 9 August 2019.</ref><ref>[https://dailynews.gov.bw/news-detail/41821 "Puisanyo le Mma Atsile"]. ''Botswana Daily News'' (in Tswana). 3 April 2018. Retrieved 9 August 2019.</ref> Yawasa Mokgweetsi Masisi mu 2002; balina omwana omuwala ayitibwa Atsile. == Emirimu gye == Masisi [[Accountant|mubalirizi wa bitabo]]. Yatendekebwa mu ttendekero eritendeka ababalirizi b'ebitabo ekya [[Debswana|Debswana Diamond Company]] gye yafunira obwammemba mu kibiina kya [[Chartered Institute of Management Accountants]]. Okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 yagenda mu maaso n’okusoma mu [[De Montfort University|yunivasite ya De Montfort]] mu Bungereza, gye yafunira diguli ya [[MBA]].<ref name="YB">{{Cite web |title=President Masisi clarifies First Lady's role |url=https://yourbotswana.com/2018/11/04/president-masisi-clarifies-first-ladys-role/ |access-date=9 August 2019 |website=Your Botswana}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://yourbotswana.com/2018/11/04/president-masisi-clarifies-first-ladys-role/ "President Masisi clarifies First Lady's role"]. ''Your Botswana''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 August</span> 2019</span>.</cite></ref> First Lady Neo Masisi mu 2019 yaweebwa Fellow Chartered Management Accountant, Pulezidenti wa CIMA mwami Steven Swientozielskyj e Gaborone.<ref>{{Cite web |title=Daily News.:. : : Masisi credits CIMA for success |url=https://dailynews.gov.bw/news-detail/48018 |access-date=2021-05-17 |website=www.dailynews.gov.bw}}</ref> Mu 2004 yeegatta ku [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky'amawanga amagatte]], yasooka kukola ku [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitebe ky'ekibiina ky'amawanga amagatte]] mu kibuga New York n'oluvannyuma mu [[United Nations Economic Commission for Africa|kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by'enfuna mu Afrika]] e [[Addis Ababa]].<ref>{{Cite web |title=H.E. Mrs Neo Jane Masisi |url=https://www.africanchild.report/index.php/speakers/speaker/27-mrs-neo-jane-masisi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221021110159/https://www.africanchild.report/index.php/speakers/speaker/27-mrs-neo-jane-masisi |archive-date=2022-10-21 |access-date=2021-05-17 |website=www.africanchild.report |language=en-gb}}</ref> Era yakolera ekibiina ky'amawanga amagatte mu [[Central African Republic]].<ref name="UN" /> Mu 2017 Masisi yasenguka n’adda e New York okukola ku Umoja, enkola ya pulogulaamu [[Enterprise resource planning|y’okuteekateeka eby’obugagga by’ebitongole]] egenda okukozesebwa ebitongole by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu nsi yonna.<ref name="Kgosikebatho">Kgosikebatho, Keitebe (7 January 2019). [https://web.archive.org/web/20200217124709/http://www.thepatriot.co.bw/news/item/6536-neo-masisi-inspires-women.html "Neo Masisi inspires Women"]. ''The Patriot on Sunday''. Gaborone. Archived from [http://www.thepatriot.co.bw/news/item/6536-neo-masisi-inspires-women.html the original] on 17 February 2020. Retrieved 9 August 2019.</ref> Yava mu kibiina ky’Amawanga Amagatte mu 2018 bba bwe yafuuka Pulezidenti wa Botswana. Omulimu gwe nga Mukyala w'omukulembeze okusinga gubeera gwa mikolo. Nga First Lady, Masisi essira alitadde ku nsonga ezikwata ku baana n'abavubuka, n'okunyweza abakyala. Mu 2018 yatongoza ''Eseng Mo Ngwaneng'', kaweefube w’ekibiina kya [[UNICEF]] okulwanyisa okutulugunyizibwa mu by’okwegatta n’okutulugunyizibwa.<ref>Mokgosi, Tshenolo (4 December 2018). [http://www.weekendpost.co.bw/wp-news-details.php?nid=5920 "First Lady Masisi launches campaign against sexual abuse"]. ''Weekend Post''. Gaborone. Retrieved 9 August 2019.</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 20i2yku71qs0nyqx053j2tftq89ikwd Moggie Mbaakanyi 0 13294 52024 50015 2026-05-20T07:43:27Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga using [[Project:AWB|AWB]] 52024 wikitext text/x-wiki '''Moggie Mbaakanyi''' munnabyabufuzi okuva e [[Botswana]] mu kibiina kya [[Botswana Democratic Party]].<ref>[https://www.sundaystandard.info/mbaakanyi-in-hot-soup-for-celebrating-her-primaries-victory/ "Mbaakanyi in hot soup for celebrating her primaries victory"]. ''[[Sunday Standard]]''. February 10, 2008. Retrieved February 28, 2024.</ref> Mbaakanyi yaweereza mu [[9th Parliament of Botswana|Palamenti ey'omwenda eya Botswana]]. Mbaakanyi akola nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta abakyala mu byobufuzi mu Botswana.<ref>Baputaki, Chandapiwa (October 22, 2010). [https://www.mmegi.bw/news/mbaakanyi-leads-new-womens-caucus/news "Mbaakanyi leads new women's caucus"]. ''[[Mmegi Online]]''. Retrieved February 28, 2024.</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} rfnpxlb3a9926g6m0tmsb800opiygdg Pelonomi Venson-Moitoi 0 13295 52036 50130 2026-05-20T07:57:32Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → ., → using [[Project:AWB|AWB]] 52036 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Pelonomi Venson-Moitoi''' munnamawulire era munnabyabufuzi mu Motswana eyaweereza nga Minisita w'ensonga z'ebweru mu Botswana okuva mu 2014 okutuuka mu Gwekkumineebiri 2018.<ref>{{Cite web |title=Botswana |url=https://www.berlinglobal.org/index.php?botswana |access-date=2022-10-04 |website=www.berlinglobal.org |language=en}}</ref> Yalondebwa mu [[National Assembly of Botswana|lukiiko lw'eggwanga olukulu olwa Botswana]] mu 1999&nbsp;ng'omu ku bammemba abana abaalondebwa mu ngeri ey'enjawulo era n'addamu okulondebwa mu [[2004 Botswana general election|kulonda kwa bonna okwa 2004]].<ref>{{Cite web |title=Parley elects special MPs |url=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20041108&i=Parley_elects_special_MPs |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20050321120314/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20041108&i=Parley_elects_special_MPs |archive-date=March 21, 2005 |access-date=2007-12-07 |publisher=Botswana Press Agency (BOPA)}}</ref> == Emirimu gye == Venson-Moitoi yali Minisita w’Ebyemirimu, Entambula n’Empuliziganya okuva mu 2001 okutuuka mu 2002 ate Minisita w’Ebyobusuubuzi, Amakolero, Ebisolo by’Ensiko n’Obulambuzi okuva mu 2002 okutuuka mu 2004.<ref>{{Cite web |title=Venson is new minister of works |url=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20011109 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20050210150947/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20011109 |archive-date=February 10, 2005 |access-date=2007-12-07 |publisher=Botswana Press Agency (BOPA)}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mogae reshuffles cabinet |url=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20020122 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20050306085843/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20020122 |archive-date=March 6, 2005 |access-date=2007-12-07 |publisher=Botswana Press Agency (BOPA)}}</ref> Yalondebwa okuba Minisita w’Empuliziganya, Sayansi, ne Tekinologiya mu 2004.<ref>{{Cite web |title=Mogae appoints cabinet -Ten new faces - Five women |url=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20041110 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20050210161325/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20041110 |archive-date=February 10, 2005 |access-date=2007-12-07 |publisher=Botswana Press Agency (BOPA)}}</ref> Mu kabineti ya 2009, Venson-Moitoi yali yalondebwa nga Minisita w’Empuliziganya, Sayansi ne Tekinologiya, oluvannyuma n’alondebwa okuba Minisita w’Ebyenjigiriza. Nga 17 Ogwekkumineebiri 2018, Venson-Moitoi yalangirira nti agenda kuvuganya ku bwapulezidenti [[Botswana Democratic Party|bw’ekibiina]]. Pulezidenti [[Mokgweetsi Masisi]] yamugoba mu kabineti enkeera. [[File:Mrs_Pelonomi_Binns_Administrative_Secretary_of_Ngwato_Land_Board,_1975_(courtesy_of_Kutlwano_Magazine).jpg|thumb|Pelonomi Venson-Moitoi bwe yali omuwandiisi mu Ngwato Land Board, 1975]] Nga 5 Ogwokuna 2019 yawandiikira Ssaabawandiisi w'ekibiina kya Botswana Democratic Party ebbaluwa ng'alaga nti avudde mu kuvuganya ku bwa Pulezidenti, ng'alumiriza nti akalulu "kaali kabiddwa okuva ku ntandikwa."<ref name="withdraw">{{Cite web |date=5 April 2019 |title=Botswana: Venson-Moitoi Withdraws From Race |url=https://allafrica.com/stories/201904050979.html |access-date=6 April 2019 |website=Daily News |publisher=All Africa}}</ref> [[High Court of Botswana|Kkooti enkulu]] yasooka n'ewakanya okusaba kwe nti ttabamiruka ow’okulonda okwongezebwayo, n’ekkiriziganya ne bannamateeka b’oludda oluvuganya nti yali tannakakasa oba obutuuze bwe obwa nga bwamazaalibwa oba buzaale.<ref name="withdraw" /> Okwesimbawo kwe kwali kuwagirwa eyali Pulezidenti [[Ian Khama]], eyalumiriza ekibiina ekiri mu buyinza "okufera, obutagumiikiriza n'okutiisatiisa."<ref>{{Cite web |last=Sguazzin |first=Antony |last2=Box |first2=Pauline |date=5 April 2019 |title=Khama Slams Botswana Ruling Party Amid Leadership Dispute |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-04-05/botswana-president-wins-battle-for-control-of-ruling-party |access-date=6 April 2019 |website=Bloomberg}}</ref> == Obulamu ku bubwe == Dr Venson-Moitoi yazaalibwa nga 13 Ogwokutaano1951 mu Botswana.<ref>{{Cite web |title=Botswana |url=https://www.berlinglobal.org/index.php?botswana |access-date=2024-09-30 |website=www.berlinglobal.org |language=en}}</ref> Mufumbo n’Omulangira Moitoi<ref>{{Cite web |last=Admin |date=2019-01-24 |title=Venson- Moitoi’s spouse ready to be ‘first gentleman’ |url=https://www.thegazette.news/news/venson-moitois-spouse-ready-to-be-first-gentleman/ |access-date=2024-09-30 |website=Botswana Gazette |language=en}}</ref> era balina abaana babiri.<ref>{{Cite web |last=Magazine |first=Botswana Youth |date=2017-01-27 |title=10 Things You Should Know About Botswana's AU Chairperson Aspirant, Dr Pelonomi Venson- Moitoi |url=https://www.botswanayouth.com/10-things-you-should-know-about-botswanas-au-chairperson-aspirant-dr-pelonomi-venson-moitoi/ |access-date=2024-09-30 |website=Botswana Youth Magazine |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20070808194238/http://www.mcst.gov.bw/mcstcontent.php?mcst=aboutmcst&catid=2 Profile ku mukutu gwa Minisitule y’Empuliziganya, Sayansi, ne Tekinologiya] Archived jn864sggrfjb5e6fkky4pc3aptg8xel Kevinah Taaka Wanaha Wandera 0 13305 52001 50096 2026-05-20T06:15:59Z Solomon Suubi 6901 /* top */ Nzigyemu amabanga, replaced: → (3) using [[Project:AWB|AWB]] 52001 wikitext text/x-wiki '''Kevinah Taaka Wanaha Wandera''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]<nowiki/>nga munnabyabufuzi era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] akiikirira [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]].<ref name="Parliament">{{Cite web |title=Mrs. TAAKA KEVINAH WANAHA WANDERA |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=759.000000&const=Busia+Municipality&dist_id=17.000000&distname=Busia |access-date=22 May 2016 |website=Parliament of Uganda |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo wansi wa bendera y'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2011 kyokka n'awangulwa [[Geoffrey Macho]] owa [[National Resistance Movement|NRM]] mu [[:en:2016 Ugandan general election|kulonda kwa bonna okwa 2016]].<ref>Hajusu, Egessa (6 July 2016). [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1428801/busia-macho-wins-election-petition "Busia's Macho wins election petition"]. ''New Vision''. Retrieved 3 June 2017.</ref> Era yaweereza nga [[:en:Ministry of Trade, Industry and Cooperatives (Uganda)|minisita ow’ekisiikirize ow’ebyobusuubuzi, amakolero n’ebibiina by’obwegassi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. == Obukiiko == Mu kiseera kye yamala mu Palamenti, Taaka yaweereza ku bukiiko obuwerako, gamba nga: * Akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obulambuzi, eby'obusuubuzi n'amakolero<ref name="Parliament">{{Cite web |title=Mrs. TAAKA KEVINAH WANAHA WANDERA |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=759.000000&const=Busia+Municipality&dist_id=17.000000&distname=Busia |access-date=22 May 2016 |website=Parliament of Uganda |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=759.000000&const=Busia+Municipality&dist_id=17.000000&distname=Busia "Mrs. TAAKA KEVINAH WANAHA WANDERA"]. ''Parliament of Uganda''. Parliament of Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">22 May</span> 2016</span>.</cite></ref> * Akakiiko akakola ku siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo<ref name="Parliament" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} oson4wvvwq3e0hhshkq9um53ykix57p Adison Kakuru 0 13306 51999 51311 2026-05-20T06:09:42Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (3), → (4) using [[Project:AWB|AWB]] 51999 wikitext text/x-wiki '''Adison Kakuru''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi, musuubuzi, mulimi, era omukugu mu by’obutonde. Ono ye yali omubaka omulonde mu Palamenti akiikirira Rukiga County mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omunaana. Era yakola nga ssentebe wa disitulikiti eyalondeddwa mu Disitulikiti y’e Kabale (ssentebe wa LC 5), sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e [[Kabale]], era mmemba ku lukiiko lwa disitulikiti y’e Kabale ng’akiikirira eggombolola y'e Rwamucucu. Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuziekya [[National Resistance Movement]].<ref>[http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble "Rukiga race: Independent candidate gives NRM trouble"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150706224502/http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble|date=6 July 2015}}. ''The Independent'', 23 March 2010</ref><ref>[http://allafrica.com/thread/comment/main/main/pkey/aans:post:201003260090.html Adison Kakuru Hands Over Kabale Office to Vice-Chairman]{{Dead link|date=May 2019|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Ebimukwatako == Kakuru yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 1962 mu Disitulikiti y’e Kabale.<ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Adison Kakuru Was Born in 14 April 1962]</ref> Yasomera ku [[:en:Kigezi College Butobere|Kigezi College Butobere]] ku ddaala lya O ne [[:en:A level|A]]. Kakuru yafuna diguli ya Bachelor of Science mu [[:en:Forestry|by’ebibira]], [[:en:Honours degree|et'ekiitiibwa]], okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1990. Era alina diguli eyookubiri mu by’obutonde n’okuddukanya eby’obugagga eby’omu ttaka okuva mu yunivasite y’e Makerere. Yasomera ku kitongole ky’ensi yonna eky’ebyobulimi, e [[:en:Wageningen|Wageningen]], Netherlands.<ref>[https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294 Profile At Commonwealth Business Council] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294|date=17 March 2012}}</ref> == Emirimu gye == Kakuru yaliko omukungu mu kitongole ekinoonyereza mu kitongole ky’ebibira era ng’omukozi munne mu kitongole kya Gavumenti ya Uganda ekinoonyereza ku bibira ekya Agroforestry Research Network for Africa (AFRENA). Mu kitongole kya Uganda ekya Uganda National Agricultural Research Organization, yakolako nga research officer/centre manager mu Forestry Research Institute era yakola ne ku pulojekiti endala.<ref>[http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7769:rukiga-by-elecetion-kakuru-pledges-to-unite-develop-rukiga "RUKIGA BY-ELECTION: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga"]. ''The Observer''.</ref> Yali akulira ekifo kya Kabale ki AFRENA. Era yaliko akulira ekitongole ky'ebyobugagga eby'omu ttaka ekya [[:en:Africare|Africare]]<ref name="Rwabwogo2007">{{Cite book |last=Mugisha Odrek Rwabwogo |year=2007 |title=Uganda Districts Information Handbook |url=https://books.google.com/books?id=vQkOAQAAMAAJ |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970024292}}</ref> wansi wa Africare/ [[:en:USAID|USAID]], Pulojekiti eya Title II Food for Peace eyassibwamu ssente eyitibwa Uganda Food Security Initiative. Ng’omukugu mu by’obutonde bw’ensi, Kakuru yakolera mu kitongole kya Regional Center for Services in Surveying, Mapping and Remote Sensing, e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]] ; [[:en:International Centre for Research in Agroforestry|ekitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu Nairobi; [[:en:International Atomic Energy Agency|ekitongole ky’ensi yonna eky’amaanyi ga atomu]] n’ekitongole [[:en:Food and Agriculture Organization|ky’emmere n’ebyobulimi]] mu kibuga Viennab ekya [[Austria]] ; [[:en:National Agricultural Research Organisation|ekitongole ky’eggwanga ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu [[Kampala]], Uganda; n’ekibiina ekigatta abantu b’oku nsozi mu nsi yonna mu kibuga Paris ekya Bufalansa. == Ebyobufuzi == Mu Gwokuna 1992, Kakuru yalondebwa okubeera mmemba ku lukiiko lw’eggombolola y’e Kabale, ng’akiikirira Rwamucucu. Ofiisi eno yagirimu okutuusa mu 2002, n’aweereza nga ssentebe w’akakiiko k’ebyenjigiriza mu disitulikiti n’akakiiko akakola ku by’okufulumya n’obutonde bw’ensi mu disitulikiti. Mu Gwokuna 1998, yalondebwa okubeera sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e Kabale, ekifo kye yalimu okutuusa mu Gwokusatu 2002, ate nga ye ssentebe w’akakiiko k’ebyobusuubuzi aka District Council. Kakuru yafuuka ssentebe wa Disitulikiti y'e Kabale mu Gwokuna 2002,<ref>[https://web.archive.org/web/20150211051754/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-112996396/kakuru-compromise-candidate-rugunda "Kakuru 'Compromise' Candidate – Rugunda."], '' Africa News Service'', 6 February 2004. via Highbeam</ref> ng'awangula Francis Runumi. Yaddamu okulondebwa mu ofiisi y’emu mu 2006. Mu Gwokusatu 2010, yalekulira okwetaba mu kulonda okwokujjuza ekifo okwa federo okwaliwo mu 2010 mu Rukiga county.<ref>[http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx "Mbale FDC win maintains NRM urban jinx"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211043516/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx|date=11 February 2015}}. ''The Independent''. 2 March 2010</ref> Mu Gwokusatu 2010, Kakuru yalondebwa okubeera omukiise mu Palamenti ya Uganda ey’omunaana, ng’akiikirira Rukiga County mu Disitulikiti y’e Kabale oluvannyuma lw’okuwangula Jack Sabiiti eyeesimbawo ku lw'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]].<ref>[http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7769&Itemid= Rukiga by-election: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga]</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642 "District winners"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211042312/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642|date=11 February 2015}}. ''New Vision''. 2 September 2010</ref> Bwe yali mu Palamenti, yaweereza ku kakiiko ak'enkalakkalira aka Physical Infrastructure n’akakiiko ka committee of Commissions, Statutory Authorities and Government Enterprises. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yawangulwa Jack Sabiiti.<ref>{{Cite web |last=joomlasupport |title=Was the election rigged? |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |access-date=2020-05-30 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231101035152/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Jack Sabiiti]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20120313104350/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=416&newsId=742589 Profile Ku mukutu gwa Newvision.co.ug] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011] * [https://web.archive.org/web/20100330010849/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/714209 Adison Kakuru akwasizza omumyuka wa ssentebe ofiisi y’e Kabale] * [http://allafrica.com/stories/201003290513.html Sisinkana Bannabyabufuzi Baffe-Adison Kakuru] 2obsqs29r7n2j0354fjspp8edk057yg 52000 51999 2026-05-20T06:12:44Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu mpandiika y'Oluganda 52000 wikitext text/x-wiki '''Adison Kakuru''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi, musuubuzi, mulimi, era omukugu mu by’obutonde. Ono ye yali omubaka omulonde mu Palamenti akiikirira Rukiga County mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omunaana. Era yakola nga ssentebe wa disitulikiti eyalondeddwa mu Disitulikiti y’e Kabale (ssentebe wa LC 5), sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e [[Kabale]], era mmemba ku lukiiko lwa disitulikiti y’e Kabale ng’akiikirira eggombolola y'e Rwamucucu. Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuziekya [[National Resistance Movement]].<ref>[http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble "Rukiga race: Independent candidate gives NRM trouble"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150706224502/http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble|date=6 July 2015}}. ''The Independent'', 23 March 2010</ref><ref>[http://allafrica.com/thread/comment/main/main/pkey/aans:post:201003260090.html Adison Kakuru Hands Over Kabale Office to Vice-Chairman]{{Dead link|date=May 2019|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Ebimukwatako == Kakuru yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 1962 mu Disitulikiti y’e Kabale.<ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Adison Kakuru Was Born in 14 April 1962]</ref> Yasomera ku [[:en:Kigezi College Butobere|Kigezi College Butobere]] ku ddaala lya O ne [[:en:A level|A]]. Kakuru yafuna diguli esooka mu ssayansi w'[[:en:Forestry|’ebibira]], okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1990. Era alina diguli eyookubiri mu by’obutonde n’okuddukanya eby’obugagga eby’omu ttaka okuva mu yunivasite y’e Makerere. Yasomera ku kitongole ky’ensi yonna eky’ebyobulimi, e [[:en:Wageningen|Wageningen]], Netherlands.<ref>[https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294 Profile At Commonwealth Business Council] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294|date=17 March 2012}}</ref> == Emirimu gye == Kakuru yaliko omukungu mu kitongole ekinoonyereza mu kitongole ky’ebibira era ng’omukozi munne mu kitongole kya Gavumenti ya Uganda ekinoonyereza ku bibira ekya Agroforestry Research Network for Africa (AFRENA). Mu kitongole kya Uganda ekya Uganda National Agricultural Research Organization, yakolako nga research officer/centre manager mu Forestry Research Institute era yakola ne ku pulojekiti endala.<ref>[http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7769:rukiga-by-elecetion-kakuru-pledges-to-unite-develop-rukiga "RUKIGA BY-ELECTION: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga"]. ''The Observer''.</ref> Yali akulira ekifo kya Kabale ki AFRENA. Era yaliko akulira ekitongole ky'ebyobugagga eby'omu ttaka ekya [[:en:Africare|Africare]]<ref name="Rwabwogo2007">{{Cite book |last=Mugisha Odrek Rwabwogo |year=2007 |title=Uganda Districts Information Handbook |url=https://books.google.com/books?id=vQkOAQAAMAAJ |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970024292}}</ref> wansi wa Africare/ [[:en:USAID|USAID]], Pulojekiti eya Title II Food for Peace eyassibwamu ssente eyitibwa Uganda Food Security Initiative. Ng’omukugu mu by’obutonde bw’ensi, Kakuru yakolera mu kitongole kya Regional Center for Services in Surveying, Mapping and Remote Sensing, e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]] ; [[:en:International Centre for Research in Agroforestry|ekitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu Nairobi; [[:en:International Atomic Energy Agency|ekitongole ky’ensi yonna eky’amaanyi ga atomu]] n’ekitongole [[:en:Food and Agriculture Organization|ky’emmere n’ebyobulimi]] mu kibuga Viennab ekya [[Austria]] ; [[:en:National Agricultural Research Organisation|ekitongole ky’eggwanga ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu [[Kampala]], Uganda; n’ekibiina ekigatta abantu b’oku nsozi mu nsi yonna mu kibuga Paris ekya Bufalansa. == Ebyobufuzi == Mu Gwokuna 1992, Kakuru yalondebwa okubeera mmemba ku lukiiko lw’eggombolola y’e Kabale, ng’akiikirira Rwamucucu. Ofiisi eno yagirimu okutuusa mu 2002, n’aweereza nga ssentebe w’akakiiko k’ebyenjigiriza mu disitulikiti n’akakiiko akakola ku by’okufulumya n’obutonde bw’ensi mu disitulikiti. Mu Gwokuna 1998, yalondebwa okubeera sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e Kabale, ekifo kye yalimu okutuusa mu Gwokusatu 2002, ate nga ye ssentebe w’akakiiko k’ebyobusuubuzi aka District Council. Kakuru yafuuka ssentebe wa Disitulikiti y'e Kabale mu Gwokuna 2002,<ref>[https://web.archive.org/web/20150211051754/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-112996396/kakuru-compromise-candidate-rugunda "Kakuru 'Compromise' Candidate – Rugunda."], '' Africa News Service'', 6 February 2004. via Highbeam</ref> ng'awangula Francis Runumi. Yaddamu okulondebwa mu ofiisi y’emu mu 2006. Mu Gwokusatu 2010, yalekulira okwetaba mu kulonda okwokujjuza ekifo okwa federo okwaliwo mu 2010 mu Rukiga county.<ref>[http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx "Mbale FDC win maintains NRM urban jinx"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211043516/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx|date=11 February 2015}}. ''The Independent''. 2 March 2010</ref> Mu Gwokusatu 2010, Kakuru yalondebwa okubeera omukiise mu Palamenti ya Uganda ey’omunaana, ng’akiikirira Rukiga County mu Disitulikiti y’e Kabale oluvannyuma lw’okuwangula Jack Sabiiti eyeesimbawo ku lw'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]].<ref>[http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7769&Itemid= Rukiga by-election: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga]</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642 "District winners"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211042312/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642|date=11 February 2015}}. ''New Vision''. 2 September 2010</ref> Bwe yali mu Palamenti, yaweereza ku kakiiko ak'enkalakkalira aka Physical Infrastructure n’akakiiko ka committee of Commissions, Statutory Authorities and Government Enterprises. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yawangulwa Jack Sabiiti.<ref>{{Cite web |last=joomlasupport |title=Was the election rigged? |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |access-date=2020-05-30 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231101035152/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Jack Sabiiti]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20120313104350/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=416&newsId=742589 Profile Ku mukutu gwa Newvision.co.ug] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011] * [https://web.archive.org/web/20100330010849/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/714209 Adison Kakuru akwasizza omumyuka wa ssentebe ofiisi y’e Kabale] * [http://allafrica.com/stories/201003290513.html Sisinkana Bannabyabufuzi Baffe-Adison Kakuru] dwjd9aajs6l6ty9z5drmkh8tu1fj37r 52073 52000 2026-05-20T09:32:12Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda using [[Project:AWB|AWB]] 52073 wikitext text/x-wiki '''Adison Kakuru''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi, musuubuzi, mulimi, era omukugu mu by’obutonde. Ono ye yali omubaka omulonde mu Palamenti akiikirira Rukiga County mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omunaana. Era yakola nga ssentebe wa disitulikiti eyalondeddwa mu Disitulikiti y’e Kabale (ssentebe wa LC 5), sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e [[Kabale]], era mmemba ku lukiiko lwa disitulikiti y’e Kabale ng’akiikirira eggombolola y'e Rwamucucu. Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuziekya [[National Resistance Movement]].<ref>[http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble "Rukiga race: Independent candidate gives NRM trouble"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150706224502/http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble|date=6 July 2015}}. ''The Independent'', 23 March 2010</ref><ref>[http://allafrica.com/thread/comment/main/main/pkey/aans:post:201003260090.html Adison Kakuru Hands Over Kabale Office to Vice-Chairman]{{Dead link|date=May 2019|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Ebimukwatako == Kakuru yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 1962 mu Disitulikiti y’e Kabale.<ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Adison Kakuru Was Born in 14 April 1962]</ref> Yasomera ku [[Kigezi College Butobere]] ku ddaala lya O ne [[A level|A]]. Kakuru yafuna diguli esooka mu ssayansi w'[[Forestry|’ebibira]], okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1990. Era alina diguli eyookubiri mu by’obutonde n’okuddukanya eby’obugagga eby’omu ttaka okuva mu yunivasite y’e Makerere. Yasomera ku kitongole ky’ensi yonna eky’ebyobulimi, e [[Wageningen]], Netherlands.<ref>[https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294 Profile At Commonwealth Business Council] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294|date=17 March 2012}}</ref> == Emirimu gye == Kakuru yaliko omukungu mu kitongole ekinoonyereza mu kitongole ky’ebibira era ng’omukozi munne mu kitongole kya Gavumenti ya Uganda ekinoonyereza ku bibira ekya Agroforestry Research Network for Africa (AFRENA). Mu kitongole kya Uganda ekya Uganda National Agricultural Research Organization, yakolako nga research officer/centre manager mu Forestry Research Institute era yakola ne ku pulojekiti endala.<ref>[http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7769:rukiga-by-elecetion-kakuru-pledges-to-unite-develop-rukiga "RUKIGA BY-ELECTION: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga"]. ''The Observer''.</ref> Yali akulira ekifo kya Kabale ki AFRENA. Era yaliko akulira ekitongole ky'ebyobugagga eby'omu ttaka ekya [[Africare]]<ref name="Rwabwogo2007">{{Cite book |last=Mugisha Odrek Rwabwogo |year=2007 |title=Uganda Districts Information Handbook |url=https://books.google.com/books?id=vQkOAQAAMAAJ |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970024292}}</ref> wansi wa Africare/ [[USAID]], Pulojekiti eya Title II Food for Peace eyassibwamu ssente eyitibwa Uganda Food Security Initiative. Ng’omukugu mu by’obutonde bw’ensi, Kakuru yakolera mu kitongole kya Regional Center for Services in Surveying, Mapping and Remote Sensing, e [[Nairobi]], [[Kenya]] ; [[International Centre for Research in Agroforestry|ekitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu Nairobi; [[International Atomic Energy Agency|ekitongole ky’ensi yonna eky’amaanyi ga atomu]] n’ekitongole [[Food and Agriculture Organization|ky’emmere n’ebyobulimi]] mu kibuga Viennab ekya [[Austria]] ; [[National Agricultural Research Organisation|ekitongole ky’eggwanga ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu [[Kampala]], Uganda; n’ekibiina ekigatta abantu b’oku nsozi mu nsi yonna mu kibuga Paris ekya Bufalansa. == Ebyobufuzi == Mu Gwokuna 1992, Kakuru yalondebwa okubeera mmemba ku lukiiko lw’eggombolola y’e Kabale, ng’akiikirira Rwamucucu. Ofiisi eno yagirimu okutuusa mu 2002, n’aweereza nga ssentebe w’akakiiko k’ebyenjigiriza mu disitulikiti n’akakiiko akakola ku by’okufulumya n’obutonde bw’ensi mu disitulikiti. Mu Gwokuna 1998, yalondebwa okubeera sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e Kabale, ekifo kye yalimu okutuusa mu Gwokusatu 2002, ate nga ye ssentebe w’akakiiko k’ebyobusuubuzi aka District Council. Kakuru yafuuka ssentebe wa Disitulikiti y'e Kabale mu Gwokuna 2002,<ref>[https://web.archive.org/web/20150211051754/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-112996396/kakuru-compromise-candidate-rugunda "Kakuru 'Compromise' Candidate – Rugunda."], '' Africa News Service'', 6 February 2004. via Highbeam</ref> ng'awangula Francis Runumi. Yaddamu okulondebwa mu ofiisi y’emu mu 2006. Mu Gwokusatu 2010, yalekulira okwetaba mu kulonda okwokujjuza ekifo okwa federo okwaliwo mu 2010 mu Rukiga county.<ref>[http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx "Mbale FDC win maintains NRM urban jinx"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211043516/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx|date=11 February 2015}}. ''The Independent''. 2 March 2010</ref> Mu Gwokusatu 2010, Kakuru yalondebwa okubeera omukiise mu Palamenti ya Uganda ey’omunaana, ng’akiikirira Rukiga County mu Disitulikiti y’e Kabale oluvannyuma lw’okuwangula Jack Sabiiti eyeesimbawo ku lw'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]].<ref>[http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7769&Itemid= Rukiga by-election: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga]</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642 "District winners"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211042312/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642|date=11 February 2015}}. ''New Vision''. 2 September 2010</ref> Bwe yali mu Palamenti, yaweereza ku kakiiko ak'enkalakkalira aka Physical Infrastructure n’akakiiko ka committee of Commissions, Statutory Authorities and Government Enterprises. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yawangulwa Jack Sabiiti.<ref>{{Cite web |last=joomlasupport |title=Was the election rigged? |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |access-date=2020-05-30 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231101035152/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Jack Sabiiti]] * Palamenti ya Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20120313104350/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=416&newsId=742589 Profile Ku mukutu gwa Newvision.co.ug] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011] * [https://web.archive.org/web/20100330010849/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/714209 Adison Kakuru akwasizza omumyuka wa ssentebe ofiisi y’e Kabale] * [http://allafrica.com/stories/201003290513.html Sisinkana Bannabyabufuzi Baffe-Adison Kakuru] 1prfokt0zwh34q5tjk44bbr8455lg94 Ashraf Mandela 0 13566 51905 51266 2026-05-19T22:55:14Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51905 wikitext text/x-wiki '''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022">{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Back where it all started: Mandela |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/15/back-where-it-all-started-mandela/ |access-date=12 September 2025 |website=Vipers SC}}</ref> == Enzannya ye == Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports |archive-date=5 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251005194931/https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |url-status=dead }}</ref> == Ebitiibwa == === Vipers SC === * Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025"/> * Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == '''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022"/> Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025"/> === Vipers SC === * Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025"/> * Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" /> * [[Ogama Baden Mujahid]] * [[Allan Okello]] * [[Reagan Mpande]] {{Reflist}} * [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}}'''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022"/> Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025"/> === Vipers SC === * Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025"/> * Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" /> * [[Ogama Baden Mujahid]] * [[Allan Okello]] * [[Reagan Mpande]] {{Reflist}} * [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore. == Laba ne == * Ogama Baden Mujahid * Allan Okello * Reagan Mpande g6u7qjpbvttf4gkricgbpho50xgus6e Edith Dankwa 0 13693 51998 50996 2026-05-20T06:01:17Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: → using [[Project:AWB|AWB]] 51998 wikitext text/x-wiki '''Edith Dankwa''' Munnaghana omusuubuzi, omuwi w’amagezi era akulira ekitongole kya Business and Financial Times Limited.<ref name=":02">{{Cite web |title=Mrs Edith Dankwa {{!}} Team - IDP Ghana |url=http://www.idpghana.com/mrs-edith-dankwa.html |access-date=2018-12-08 |website=www.idpghana.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ahead of the Curve |url=https://www.thebusinessyear.com/ghana-2018/ahead-of-the-curve/focus |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211021152914/https://www.thebusinessyear.com/ghana-2018/ahead-of-the-curve/focus |archive-date=2021-10-21 |access-date=2018-12-08 |website=The Business Year}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Edith Dankwa |url=https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329223217/https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ |archive-date=2019-03-29 |access-date=2018-12-08 |website=Sustainability |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Business & Financial Times |url=https://ghana.mom-rsf.org/en/media/detail/outlet/the-business-financial-times/ |access-date=2018-12-08 |website=ghana.mom-rsf.org |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=admin |title=GEF 2018: Economic growth must translate into development — Dr. Dankwa |url=http://ghanabusinessnfinance.com.gh/tag/dr-edith-dankwa/ |access-date=2018-12-08 |language=en-US}}{{Dead link|date=August 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Edith amanyiddwa nnyo mu kuwabula ku bizinensi era abadde mukugu mu kuwa amagezi bizinensi ezinoonya okugaziya emirimu gyazo mu Afrika. Addukanya olupapula lwa Business Times Africa Magazine (BT), Energy Today Magazine (ET) n’olupapula lw’amawulire olwa Business & Financial Times (B&FT) wansi wa kkampuni ye, Business and Financial Times Limited.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> == Okusoma kwe == Yafuna diguli ye eya Bachelor of Arts mu by'okuddukanya emirimu okuva mu yunivasite y'e Cape Coast, era n'ayongera okusoma diguli ya Executive MBA okuva mu GIMPA Business School. Alina Post Graduate Diploma mu by’okutunda okuva mu Chartered Institute of Marketing, Ghana ne diguli eyookubiri mu by’okuddukanya empapula z’amawulire okuva mu Inwent International Institute of Journalism, Germany. Edith era yali muyizi mu Institute of Certified Economist of Ghana era alina diguli y’obusawo mu Business Administration (International Business) okuva mu Walden University mu USA.<ref>{{Cite web |date=15 September 2018 |title=Managers of the economy are doing well – Financial Times boss {{!}} Business News 2018-09-15 |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/business/Managers-of-the-economy-are-doing-well-Financial-Times-boss-685262 |access-date=2018-12-08 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Edith Dankwa |url=https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329223217/https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ |archive-date=2019-03-29 |access-date=2018-12-08 |website=Sustainability |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20190329223217/https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ "Edith Dankwa"]. ''Sustainability''. Archived from [https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ the original] on 2019-03-29<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2018-12-08</span></span>.</cite></ref><ref name=":02">{{Cite web |title=Mrs Edith Dankwa {{!}} Team - IDP Ghana |url=http://www.idpghana.com/mrs-edith-dankwa.html |access-date=2018-12-08 |website=www.idpghana.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.idpghana.com/mrs-edith-dankwa.html "Mrs Edith Dankwa | Team - IDP Ghana"]. ''www.idpghana.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2018-12-08</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Dankwa yaweereza ku lukkiiko olufuzi olwa TV3, ekibiina ki International Chamber of Commerce(Ghana), ekitongole ky’amawulire ekya Ghana News Agency ne Unilever Ghana. <ref>{{Cite web |title=Unilever Ghana appoints three non-executive directors |url=https://www.modernghana.com/news/739112/unilever-ghana-appoints-three-non-executive-directors.html |access-date=2018-12-08 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |title=Mrs Edith Dankwa {{!}} Team - IDP Ghana |url=http://www.idpghana.com/mrs-edith-dankwa.html |access-date=2018-12-08 |website=www.idpghana.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.idpghana.com/mrs-edith-dankwa.html "Mrs Edith Dankwa | Team - IDP Ghana"]. ''www.idpghana.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2018-12-08</span></span>.</cite></ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Edith Dankwa |url=https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329223217/https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ |archive-date=2019-03-29 |access-date=2018-12-08 |website=Sustainability |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20190329223217/https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ "Edith Dankwa"]. ''Sustainability''. Archived from [https://blogs.thomsonreuters.com/sustainability/authors/edith-dankwa/ the original] on 2019-03-29<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2018-12-08</span></span>.</cite></ref> Y'omu ku batandikawo ekibiina kya Executive Women Network, ssentebe w’ekitongole kya African Business Leaders Foundation era pulezidenti w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana n’enkola.<ref name=":12" /><ref name=":02" /><ref>Zurek, Kweku (31 July 2017). [https://www.graphic.com.gh/news/general-news/meet-the-most-powerful-women-in-the-ghanaian-media.html "Meet the most powerful women in the Ghanaian media"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. Retrieved 2018-12-08.</ref> == Awaadi n'okusiimibwa == * Dankwa yafuna awaadi mu 2012 okuva mu kitongole kya Entrepreneurs Foundation of Ghana, nga 'Best Print Media Entrepreneur' mu mwaka gwa 2011.<ref name=":02">{{Cite web |title=Mrs Edith Dankwa {{!}} Team - IDP Ghana |url=http://www.idpghana.com/mrs-edith-dankwa.html |access-date=2018-12-08 |website=www.idpghana.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.idpghana.com/mrs-edith-dankwa.html "Mrs Edith Dankwa | Team - IDP Ghana"]. ''www.idpghana.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2018-12-08</span></span>.</cite></ref> * eTV Ghana yamusiima ng’omu ku bantu 100 abasinga okukola ennyo mu Ghana mu mwaka gwa 2013.<ref name=":02" /> * Abakyala 100 abasinga okusikiriza mu mwaka mu Glitz Awards<ref>{{Cite web |title=Glitz top 100 inspirational women – Page 100 – Glitz Africa Magazine |url=https://www.glitzafrica.com/glitz-top-100-inspirational-women/100/ |access-date=2022-05-28 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} bu4nl338flp5mis0gqhek2q6ebn1zcv Naana Eyiah Quansah 0 13761 51995 51421 2026-05-20T05:48:34Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51995 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q58175406}} '''Naana Eyiah''' munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party. Yali mubaka wa palamenti owa Gomoa Central Constituency mu Central Region of [[Ghana]].<ref>Nkrumah, Benedict Kweku. [https://www.modernghana.com/news/854369/mp-advocates-for-girl-child-education-in-gomoa-central.html "MP Advocates For Girl-Child Education In Gomoa Central"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 2018-11-02.</ref><ref>Agbey, Gilbert Mawuli. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/naana-eyiah-supports-gomoa-obuasi-health-centre.html "Naana Eyiah supports Gomoa Obuasi Health Centre"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2018-11-02.</ref><ref>[https://www.newsghana.com.gh/mp-settles-bills-of-55-gyaman-shs-students/ "MP settles bills of 55 Gyaman SHS students | News Ghana"]. ''NewsGhana''. Retrieved 2018-11-02.</ref> Yali omumyuka wa minisita w'ensonga z'omunda.<ref>[https://www.mint.gov.gh/police-ladies-association-calls-on-interior-deputy-minister/ "Police Ladies Association calls on Interior Deputy Minister"]. ''Ministry of the Interior│Republic of Ghana''. July 30, 2021. Retrieved 2022-12-02.</ref><ref>Agyeman, Nana Konadu (19 June 2021). [https://www.graphic.com.gh/news/politics/ghana-news-parliament-approves-second-batch-deputy-ministerial-appointees.html# "Parliament approves second batch deputy ministerial appointees"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2 December 2022.</ref><ref>GTonline (2022-09-09). [https://www.ghanaiantimes.com.gh/british-royal-army-member-donates-equipment-to-gnfs/ "British Royal Army member donates equipment to GNFS"]. ''Ghanaian Times''. Accra, Ghana. Retrieved 2022-12-02.</ref> == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Naana Eyiah yazaalibwa nga 14 Ogwokubiri 1963 era ava mu Gomoa Lome mu Masekkati ga Ghana. Yalina dipulooma mu by'okuddukanya pulojekiti mu 2017.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328052154/https://parliament.gh/mps?mp=26 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 2023-03-28. Retrieved 2024-08-29.</ref> == Emirimu == Eyiah ye yali akulira Naaba Company Limited.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328052154/https://parliament.gh/mps?mp=26 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 2023-03-28. Retrieved 2022-12-02. </ref> == Ebyobufuzi == Naana Eyiah mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.modernghana.com/news/842561/mp-commends-president-akufo-addo-for-creating-gomoa-central.html "MP Commends President Akufo Addo for creating Gomoa Central District Assembly"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 2022-12-02.</ref><ref>Allotey, Godwin Akweiteh (2016-10-07). [https://web.archive.org/web/20221202163739/https://citifmonline.com/2016/10/npps-gomoa-central-candidate-cant-unseat-appoh-dce/ "NPP's Gomoa Central candidate can't unseat Appoh – DCE"]. ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. Retrieved 2022-12-02.</ref> Yali omumyuka wa minisita w'ebyettaka n'ebyobugagga eby'omu ttaka.<ref>Agyeman, Adwoa (2020-12-14). [https://www.adomonline.com/central-region-gets-six-women-parliamentarians/ "Central Region gets six women Parliamentarians"]. ''Adomonline.com''. Retrieved 2022-12-02.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/deputy-minister-of-lands-and-natural-resources-breaks-ground-for-6-unit-classroom-block/ "Deputy Minister of Lands and Natural Resources breaks ground for 6-unit classroom block - MyJoyOnline.com"]. ''www.myjoyonline.com''. 2020-09-10. Retrieved 2022-12-02.</ref> === Okulonda kwa 2016 === Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa paliyamenti owa Gomoa Central Constituency n'obululu 14,178 ekyamufuula ebitundu 51.6% ku bululu bwonna obwakubibwa, ng'omubaka wa paliyamenti owa NDC Rachel Florence Appoh yalina obululu 12,858 ekyamufuula ebitundu 46.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa paliyamenti owa CPP Emmanuel Appoh Mensah yalina obululu 280 ekyamufuula ebitundu 1.0% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa paliyamenti owa PPP Grace Ignophia Appiah yalina obululu 174 ekyamufuula ebitundu 0.6% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230513002034/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/central/gomoa_central/ "2016 Election - Gomoa Central Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 2023-05-13. Retrieved 2022-12-02.</ref> === Okulonda kwa 2020 === Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo kya paalamenti ekya Gomoa Central Constituency n'obululu 20,527 ekyamufuula ebitundu 56.81% ku bululu bwonna obwakubibwa ate nga eyeesimba ku kifo kya paalamenti ekya NDC Jonamoah Moses Jehu-Appiah yalina obululu 14,568 ekyamufuula ebitundu 42.32% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate nga eyeesimba ku kifo kya paalamenti ekya GUM Hannah Chrissam yalina obululu 561 ekyamufuula ebitundu 1.6% ku bululu bwonna obwakubibwa ate nga eyeesimba ku kifo kya paalamenti ekya NDP Frank Otchere Painstil yalina obululu 476 ekyamufuula ebitundu 1.3% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230513002250/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/central/gomoa_central/ "2020 Election - Gomoa Central Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 2023-05-13. Retrieved 2022-12-02.</ref> === Obukiiko === Quansah ali ku kakiiko ka Gavumenti akakakasa n'akakiiko k'ebyobulamu. == Obulamu bw'omuntu == Naana Eyiah yeeyita Omukrisitaayo era mufumbo alina omwana omu.<ref>[http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=5375 "Ghana MPs - MP Details - Eyiah, Naana"]. ''GhanaMps''. Retrieved 2018-11-02.</ref> == Okuyamba == Mu Gwokutaano 2019, yawa abakyala abasukka mu 300 mu kitundu kye engoye, emmere n'ebyokunywa.<ref>[https://www.thepublisheronline.com/mothers-day-gomoa-central-mp-celebrates-mothers-in-grand-style/ "Mothers Day: Gomoa Central MP Celebrates Mothers In Grand Style"]. ''The Publisher Online''. 2019-05-15. Retrieved 2022-12-02.</ref> Mu Gwokubiri 2020, yawa amalwaliro mu Gomoa Central Constituency ebikozesebwa mu byobulamu n'ebikozesebwa mu ofiisi.<ref>[http://ghanahospitals.org/news/details.php?id=2557 "MP donates items to Health Facilities in Gomoa Central | 7th February, 2020 - Ghana Hospitals"]. ''Ghana hospitals online''. Retrieved 2022-12-02.</ref> Mu Gwokuna 2022, yawa abayizi 120 abaatikkirwa mu kitundu kye ebikozesebwa mu masomero nga bayingira mu masomero ga siniya.<ref>hammad (2022-04-17). [https://web.archive.org/web/20221202163916/https://ghanaonlinenews.com/deputy-interior-minister-supports-120-needy-students-in-gomoa-central-2/ "Deputy Interior Minister supports 120 needy students in Gomoa Central -"]. Archived from the original on 2022-12-02. Retrieved 2022-12-02.</ref><ref>[http://www.ghanadistricts.com/Home/ReaderDistrict/6426ed9-5218-4c73-a4 "120 needy students in Gomoa Central get support from MP"]. ''GhanaDistricts''. Retrieved 2022-12-02.</ref> == Ebyokulabirako == frd190eyl9uiyh3od5v2f20apvs9efh Remi Sonaiya 0 13765 52015 51500 2026-05-20T07:09:01Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 52015 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q25927162}} '''Oluremi Comfort Sonaiya''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokusatu 1955) munnabyabufuzi, munnabyanjigiriza era omuwandiisi Munayigiria.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2015/03/nigerias-first-female-presidential-candidate-done-with-cheerleading/ "Nigeria's first female presidential candidate done with 'cheerleading'"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. March 18, 2015. Retrieved July 17, 2016.</ref>Ye mukyala yekka mu Nigeria eyeesimbawo ku bwa pulezidenti mu kulonda kwa bonna okwa 2015 ng'ali ku kibiina kya KOWA Party.<ref>McBain, Will (March 26, 2015). [https://www.independent.co.uk/news/world/africa/nigeria-election-the-countrys-first-ever-female-presidential-candidate-hoping-to-inspire-other-women-10137107.html "Nigeria election: The country's first-ever female presidential candidate hoping to inspire other women to become politically active"]. ''The Independent''. Retrieved July 17, 2016.</ref><ref>[http://saharareporters.com/2015/02/07/exclusive-interview-professor-remi-sonaiya-kowa-candidate-president-nigeria "Exclusive Interview With Professor Remi Sonaiya, KOWA Candidate For President of Nigeria"]. ''Sahara Reporters''. New York City, United States. February 7, 2015. Retrieved July 17, 2016.</ref> Naye gye buvuddeko yaggyibwako Dr. Adesina Fagbenro Byron n'addamu okukiikirira ekibiina mu kulonda kwa 2019.<ref>[https://web.archive.org/web/20181002141911/https://opera.pulse.ng/news/politics/fagbenro-byron-emerges-as-kowa-partys-presidential-candidate-id8920523.html "Fagbenro Byron Emerges as (KOWA) partys President candidate"]. ''Pulse.ng''. Archived from the original on October 2, 2018. Retrieved February 11, 2020.</ref><ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/more-news/287560-2019-kowa-party-announces-presidential-candidate.html Sanni, Kunle (September 30, 2018). "2019: KOWA Party announces presidential candidate"]. ''Premium Times''. Retrieved March 11, 2019.</ref> == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Sonaiya yazaalibwa mu Ibadan, ekibuga ekikulu ekya Oyo State, gye yamalira pulayimale ne siniya ku St. Luke's Demonstration School, Ibadan ne St. Anne's School, Ibadan. Mu 1977, yamaliriza diguli ye esooka mu University of Ife (kati Obafemi Awolowo University), gye yasomera Olufalansa.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150109142701/http://www.remisonaiya.com/biography/ "Biography"]. ''remisonaiya.com''. February 14, 2015. Archived from the original on January 9, 2015. Retrieved March 22, 2025.</ref> Oluvannyuma yafuna diguli eyookubiri mu French Literature okuva mu Cornell University mu [[Amerika]], ne diguli eyookubiri mu linguistics okuva mu yunivasite emu mu Nigeria mu 1984. Yaddayo mu Cornell mu 1988 okusoma diguli eyookusatu mu Linguistics.<ref name=":0">Varghese, Johnlee (March 12, 2015). [http://m.ibtimes.co.in/nigeria-elections-2015-who-comfort-remi-sonaiya-only-female-presidential-candidate-626032 "Nigeria Elections 2015: Who is Comfort Remi Sonaiya, the Only Female Presidential Candidate?"]. ''International Business Times''. Retrieved July 17, 2016.</ref> == Emirimu == Mu 1982, yaweebwa omulimu ng'omuyambi w'omusomesa mu kitongole ky'ennimi z'ebweru, Obafemi Awolowo University nga tannalinnya kufuuka pulofeesa w'olulimi Olufalansa n'olulimi olugattabantu mu 2004.<ref>[http://dailytimes.ng/oau-students-jettison-ex-lecturer-sonaiya/ "OAU Students Jettison Ex-Lecturer Sonaiya"]. ''Daily Times of Nigeria''. March 28, 2015. Retrieved July 17, 2016.</ref><ref>Agbonkhese, Josephine (February 8, 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/02/im-rebuilding-nigeria-nation-works-remi-sonaiya-presidential-candidate/ "I'm rebuilding Nigeria into a nation that works— Remi Sonaiya, presidential candidate"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved July 17, 2016.</ref> Mmemba mu kibiina kya Alexander von Humboldt Foundation gye yalondebwa okubeera omubaka w'ekitongole kino okuva mu 2008 okutuuka mu 2014.<ref name=":0" /> Mu 2010, yawummula ekifo kye ku Obafemi Awolowo University era n'ayingira ebyobufuzi, n'ayingira ekibiina kya KOWA gye yalondebwa okubeera omukwanaganya w'ekibiina n'abantu, era n'agenda mu maaso n'okubeera omuntu eyeesimbyewo ku bwa pulezidenti mu 2015.<ref>[http://www.channelstv.com/2015/01/07/ordinary-citiziens-like-me-can-be-president-too-sonaiya/ "Ordinary Citiziens [''sic''<nowiki>] Like Me Can Be President Too – Sonaiya"</nowiki>]. ''Channels TV''. January 7, 2015. Retrieved July 17, 2016.</ref><ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/more-news/179172-soyinka-receives-presidential-candidate-remi-sonaiya-in-lagos.html "Soyinka receives Presidential Candidate, Remi Sonaiya, in Lagos"]. ''Premium Times''. March 26, 2015. Retrieved July 17, 2016.</ref><ref>Odunsi, Wale (May 25, 2016). [https://dailypost.ng/2016/05/25/2019-ignore-apc-pdp-explore-other-options-ex-presidential-candidate-remi-sonaiya-urges-nigerians/ "2019: Ignore APC, PDP, explore other options – Ex-presidential candidate, Remi Sonaiya urges Nigerians"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved July 17, 2016.</ref> Mu kulonda, Sonaiya yafuna obululu 13,076 era n'akwata ekifo eky'ekkumi n'ebibiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20170329051326/http://www.inecnigeria.org/wp-content/uploads/2015/04/summary-of-results.pdf "Summary of Results"] (PDF). Independent National Electoral Commission. p. 1. Archived from the original (PDF) on March 29, 2017. Retrieved July 18, 2016.</ref> == Ebitabo == Sonaiya muwandiisi wa mawulire ku The Niche,<ref>Johnson-Salami, Laila. [https://web.archive.org/web/20160806234214/https://africa.rizing.org/professor-remi-sonaiya-breaking-down-barriers-for-nigerian-women "Professor Remi Sonaiya, breaking down barriers for Nigerian women"]. ''rizing.org''. Archived from the original on August 6, 2016. Retrieved July 19, 2016.</ref><ref name=":2">[https://web.archive.org/web/20160623214332/http://www.olisa.tv/2015/04/25/worked-jonathan-kowa-partys-remi-sonaiya/ "There was no way I could have worked with Jonathan – KOWA Party's Remi Sonaiya – Olisa.tv"]. ''olisa.tv''. Retrieved July 19, 2016.</ref> olupapula lw'amawulire olw'oku mutimbagano olw'omu Nigeria, Sonaiya afulumizza ebitabo ebiwerako omuli: * Culture and Identity on Stage: Social-political Concerns and Enactments in Contemporary African Performing Arts (2001) <nowiki>ISBN 9789782015785</nowiki> * Language Matters: Exploring the Dimensions of Multilingualism (2007)<ref>Remi Sonaiya (2007). ''[https://books.google.com/books?id=kMcbAQAAIAAJ Language Matters: Exploring the Dimensions of Multilingualism]''. Obafemi Awolowo University Press.</ref> * A Trust to Earn – Reflections on Life and Leadership in Nigeria (2010)<ref name=":2" /> <nowiki>ISBN 9789115983</nowiki> * Igniting Consciousness – Nigeria and Other Riddles (2013) <nowiki>ISBN 9785108473</nowiki> * Daybreak Nigeria – This Nation Must Rise! (2014) ISBN 9789785205732 == Obulamu bwe == Mufumbo eri Babafunso Sonaiya, pulofeesa mu by'obulimi bw'ebisolo, era balina omwana omu omulenzi, omu omuwala n'omuzzukulu.<ref name=":1" /> == Ebijuliziddwa == huyz81zcryb4vdc4e3ttoiqby53qbds Mouammad Mpezamihigo 0 13768 51997 51536 2026-05-20T05:56:26Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 51997 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Mouhammad Mpezamihigo''' yazaalibwa (23 Ogwomusanvu 1954) Munnayuganda [[omukugu mu by'obulim]]i, Ssentebe wa Senate era mu kiseera kino ye Amyuka Cansala wa Equator University of Science and Technology mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Kampala International University |date= |title=Mouhammad Mpezamihigo |url=https://kiu.ac.ug/staff.php?i=900&sn=mouhamad-mpezamihigo |access-date=March 16, 2020 |publisher=kiu.ac.ug}}</ref> == Okusoma kwe == Yasomera ku [[Kigezi High School]] ku ddaala erya O-Level ne A-Level. Mpezamihigo yafuna [[diguli]] mu by’ebibira ne Master of Science mu [[Ebyamalimiro|by’obulimi]], byombi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] e Kampala Uganda. Alina diguli ya Ph.D. mu by'ebimuli n'okulabirira ebifo okuva mu yunivasite y'e Reading mu [[Great Britain|Bungereza]]. == Emirimu gye == Mouhammad Mpezamihigo mu kiseera kino ye mumyuka wa Cansala wa Equator University of Science and Technology, Masaka Uganda mu Buvanjuba bw'Afirika.<ref>{{Cite web |last=KIU |date= |title=The Vice Chancellor Welcomes You |url=https://kiu.ac.ug/about.php?i=the-vice-chancellor-welcomes-you |access-date=March 25, 2020 |publisher=kiu.ac.ug}}</ref> Mu kiseera we yalondebwa, Mpezamihigo yali amaze emyaka 9 (2015-2024) ng’omumyuka wa Cansala wa Kampala International University. Era yaliko Vice Rector ku [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] okuva mu 2005 okutuuka mu 2015.<ref>{{Cite web |last=The Observer |date=February 20, 2011 |title=Dr Mpezamihigo: IUIU's pillar |url=https://www.observer.ug/education/85-education/12230-dr-mpezamihigo-iuius-pillar |archive-url=https://web.archive.org/web/20200320070235/https://www.observer.ug/education/85-education/12230-dr-mpezamihigo-iuius-pillar |archive-date=20 March 2020 |access-date=March 20, 2020 |website=The Observer |publisher=observer.ug}} </ref> Era ye mumyuka wa ssentebe wa Kampala International University eTanzania.<ref>{{Cite web |last=Kampala International University Tanzania |date= |title=University Council |url=https://kiut.ac.tz/about-us/governance/university-council |access-date=March 16, 2020 |publisher=kiu.ac.tz}}</ref> == Awaadi n'okusiimibwa == Mu 2015, Mpezamihigo yafuna awaadi y’obukulembeze bw’ebyenjigiriza wansi wa World Education Congress Global Awards mu kibuga [[Mumbai]] ekya [[Buyindi]].<ref>{{Cite web |last=Mouhammad |first=Mpezamihigo |title=World Education Congress 2015 |url=https://worldeducationcongress.com/aboutpast2015.html |access-date=16 March 2020 |website=World Education Congress}}</ref> Era yafuna engule y’okusiima okuva mu kitongole ky’ebyenjigiriza ekya Uganda National Council of Higher Education (NCHE) mu kiseera 2007–201. == Ebiwandiiko ebifulumiziddwa mu kyapa == Haruna Kigongo ne M. Mpezamihigo (2013).. Factors Affecting Agro-Marketing in Budaka District, LAP Lambert Academic Publishing; Paper back 80 Pages.<ref>{{Cite book |last=Kigongo |first=Haruna |date=July 9, 2013 |title=Factors Affecting Agro-Marketing in Budaka District |url=https://www.morebooks.de/store/gb/book/factors-affecting-agro-marketing-in-budaka-district,-eastern-uganda/isbn/978-3-659-43168-5 |last2=Mpezamihigo |first2=Mouhammad |publisher=LAP Lambert Academic Publishing |isbn=9783659431685 |pages=80 |access-date=16 March 2020}}</ref> Aisha Namukwaya ne M. Mpezamihigo (2013). Exploring Electronic Learning for Distance Education in Uganda, LAP Lambert Academic Publishing; Paper back 56 Pages.<ref>{{Cite book |last=Namukwaya |first=Aisha |date=June 12, 2013 |title=Exploring Electronic Learning for Distance Education in Uganda |url=https://www.morebooks.de/store/gb/book/exploring-electronic-learning-for-distance-education-in-uganda/isbn/978-3-659-40750-5 |last2=Mpezamihigo |first2=Mouhammad |publisher=LAP Lambert Academic Publishing |isbn=9783659407505 |pages=56 |access-date=16 March 2020}}</ref> '''Ebiwandiiko ebirondeddwa''' Van Reisen, M., Amare, S. Y., Nalugala, R., Taye, G. T., Gebreselassie, T. G., Medhanyie, A. A., Schultes, E. & Mpezamihigo, M. (2023) Federated FAIR principles: Ownership, localisation and regulatory compliance (OLR). In: FAIR Connect, 1 (1), 1-7. IOS Press. DOI: [[doi:10.3233/FC-230506|https://doi.org/10.3233/FC-230506.]] Van Reisen, M., Oladipo, F., Mpezamihigo, M., Plug, R., Basajja, M., Aktau, A., Purnama Jati, P.H., Nalugala, R., Folorunso, S., Amare, Y.S., Abdulahi, I., Afolabi, O.O., Mwesigwa, E., Taye, G.T., Kawu, A., Ghardallou, M., Liang, Y., Osigwe, O., Medhanyie, A.A., Mawere, M.: Incomplete COVID-19 data: The curation of medical health data by the Virus Outbreak Data Network-Africa. Data Intelligence 4(4) (2022). doi: 10.1162/dint_e_00166 Van Reisen, M., Oladipo, F., Stokmans, M., Mpezamihigo, M.,  Folorunso, S., Schultes, E., Basajja, M., Aktau, A., Yohannes Amare, S., Tadele Taye, G., Hadi Purnama Jati, P., Chindoza, K., Wirtz, M., Ghardallou, M., van Stam, G., Ayele, W., Nalugala, R., Abdullahi, I., Osigwe, O., Graybeal, J., Abrha Medhanyie, A., Abubakar Kawu, A., Liu, F., Wolstencroft, K., Flikkenschild, E., Lin, Y., Stocker, J., Musen, M.A. (2021). Design of a FAIR digital data health infrastructure in Africa for COVID-19 reporting and research. In: Advanced Genetics, Volume 2, Issue 2. https://doi.org/10.1002/ggn2.10050 Basajja, M., Suchanek, M., Taye, F.O., Van Reisen, M. & Mpezamihigo, M. (2022) Proof of concept and horizons on deployment of FAIR Data Points in the COVID-19 pandemic. Data Intelligence 4(4) (2022). doi: 10.1162/dint_a_00179 Mpezamihigo, M. (2022) Critical Issues for AU-EU Collaboration on Health and Science Speaking Notes Prof Dr Mouhamed Mpezamihigo Vice Chancellor Kampala International University (KIU) At the occasion of the AU-EU Summit 17 February 2022https://raee.eu/wp-content/uploads/2022/02/Prof-Mouhamad- Mpezamihigo-VC-KIU-Reverse-Linkages-17-February-2022-.pdf Mpezamihigo, M. (2017). Ten years of milestones and unfinished business of the Uganda National Council for Higher Education (NCHE): A view from outside the Secretariat: In The National Council for Higher Education (NCHE) and the growth of the university sub-sector in Uganda, 2002 to 2012 by A.B.K. Kasozi with a Chapter by Mouhamad Mpezamihigo Mpezamihigo M: Challenges of maintaining quality education in private universities in Uganda: A case study of the Islamic University in Uganda. Paper presented 18th Conference of Commonwealth Education Ministers Mauritius, August 28–31. 2012. Mpezamihigo, M. (2011). A critical Analysis of Environmental Management derived from the Holy Quran: In International Symposium on Quran and Contemporary Issues conference proceedings 4–5 June 2011, Nairobi, pp 260–270 FAIR and GDPR Compliant Population Health Data Generation, Processing and Analytics Conference: 13th International Conference on Semantic Web Applications and Tools for Health Care and Life Sciences t: Leiden, Netherlands (January 2022) Mpezamihigo, M. and Wardah R. G (2014). Research, Publications and Innovations, in up coming African Universities, a paper presented to the International Network of Research Management Societies (INORMS), 2014. Washington DC, April, 2014 Mpezamihigo, M. (2014). Management and Leadership Development of Managers of Ugandan Universities- the Carnegie Journey in University Management and Leadership Magazine, National Council for Higher Educations, 1st Edition pp 27–29 Mpezamihigo, M. (2014). Towards strengthening Muslim Education Institutions, a keynote address to a Regional Education Conference on Muslim Education organized by Uganda Muslim Teachers Association (UMTA), 4–7 July 2014. Mpezamihigo, M. (2007), The Journey in and out of the University, Islamic University Student Union Publication, February 2007 == Ebirala by’olina okulowoozaako == Mpezamihigo aweereza ku kakiiko akakulu akagaba sikaala mu yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda ne ku kakiiko akagaba sikaala aka Alimiyya Sajjabi Foundation. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 0trbbfpx19dai29emx33c5jfw4j8n8t James P. M. Ntozi 0 13771 51996 51600 2026-05-20T05:49:21Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → ., → (2) using [[Project:AWB|AWB]] 51996 wikitext text/x-wiki '''James Patrick Manyenye Ntozi''' yali Munnayuganda eyawummula, omuyivu era omulimi. Yakola ng’omunoonyereza mu by’abantu n’ebibalo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Yuganda|Uganda]], ng’okunoonyereza kwe essira alitadde ku kirwadde kya [[siriimu]] mu [[Afirika]], okuzaala, okubala abantu, n’okukaddiwa n’enzirukanya y’obulamu. Omukugu mu busawo bw’abantu era omukugu mu by’emitindo omutendeke, obukugu bwe buli mu kwekenneenya ebyetaago, okwekenneenya, n’okukola okunoonyereza okusookerwako.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’okuwummula, yatandika okulima. Mu mwaka gwa 2011, ekitabo ''Demography of Uganda and Selected African Countries'' kyafulumizibwa nga kiwa ekitiibwa ebyo bye yakola mu kunoonyereza. Pulofeesa Ntozi yafa ku Lwokusatu nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda. == Okusoma kwe == Ntozi yasomera ku Mbarara Junior ne High School.<ref name=":2">Ntozi, James. "Professor James P.M. Ntozi Remarks on Launch of a Book Recognizing his Long Services." Makerere University. Makerere Main Hall, Uganda. 23 March 2017.</ref> Mu 1971, Ntozi yafuna diguli ya Bachelor of science mu by’enfuna n’ebibalo okuva mu ttendekero lya Institute of Statistics and Applied Economics mu yunivasite y’e Makerere. Ntozi yafuna diguli ye eya master mu ttendekero lino mu 1973.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ye eya PhD mu Medical Demography mu 1977 okuva mu [[yunivasite y’e London]].<ref name=":04" /><ref name=":2" /> Okuva mu 1977 okutuuka mu 1979, Ntozi yagenda mu [[yunivasite y’e Nairobi]] olw’obutabanguko mu byobufuzi ku mulembe gwa [[Idi Amin]].<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Kyokka banne bangi baavaayo ku ntandikwa y’obufuzi ku ntandikwa y’emyaka gya 1970&nbsp;ng'asigadde ku yunivasite.<ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Ntozi era yasomerako ku Bishop School Mukono, [[Busoga College]] Mwiri, gye yasisinkanira eyali Ssabaminisita wa Uganda [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], ne [[Oxford University]]. == Okunoonyereza == Ntozi alina emiko gya ssaayansi egisukka mu 75 egyekenneenyeddwa banne n’empapula ezisoba mu 70 eziyanjuddwa mu nkuŋŋaana. Asunsudde ebitabo ebisoba mu 15.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkoth">Okoth, Cecilia. [https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured "Retired Makerere Don honoured"]. ''www.newvision.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Mu myaka egyasooka nga Uganda yakeefuga, ebikwata ku bungi bw’abantu byali bitono. Ntozi yakola ku bikwata ku bungi bw’abantu mu kiseera kino era n’agezaako okutumbula okunoonyereza ku ludda olwo Okunoonyereza kwe mu bikwata ku bungi bw’abantu kubadde kusinga kukwata ku kuzaala, okufa, okusenguka, n’enkulaakulana.<ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkoth">Okoth, Cecilia. [https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured "Retired Makerere Don honoured"]. ''www.newvision.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Mu 1980, Ntozi yali kaminsona w’okubala abantu mu Uganda, ebyavaamu ne biviirako enkyukakyuka mu nkola ne gavumenti okusala ensalo z’ebitundu. Mu myaka gya 1990, Ntozi yakola okunoonyereza ku ngeri abantu gye bafumbiriganwamu, emiwendo gy’abaana abazaalibwa, n’ebyobuwangwa n'ebikwata ku kawuka ka siriimu. Okutandika ku nkomerero y’emyaka gya 1990, Ntozi yatandika okunoonyereza ku kukaddiwa. Okuva olwo, abadde awa emisomo mu nkuŋŋaana z’ensi yonna ku kunoonyereza kwe, asomesa emisomo ku kukaddiwa, n’okubuulirira abayizi basatu aba PhD mu ssomo lino.<ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkoth">Okoth, Cecilia. [https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured "Retired Makerere Don honoured"]. ''www.newvision.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Ntozi yayambako okwekenneenya pulojekiti ya PEPFAR mu [[Nigeria]] eri ekitongole kya Amerika ekya National Academy of Sciences (2005-2007).<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Okutandika mu myaka gya 2010, yatandika okunoonyereza ku ngeri akawuka ka siriimu gye kakwata ku bakadde ba Uganda.<ref name=":3">{{Cite web |title=Professor James P Ntozi |url=https://www.ageing.ox.ac.uk/people/view/337 |access-date=8 June 2020 |website=Oxford Institute of Population Ageing |language=en}}</ref> == Yunivasite y’e Makerere == Ntozi yaweereza mu biti ebyenjawulo ku Yunivasite y'e Makerere okuva mu 1979 okutuusa lwe yawalirizibwa okuwummula mu 2016, omuli okubeera omusomesa, omukulembeze w'ekitongole, omukulumbeze w'ensonga z'abayizi, omukiise wa senate ya yunivasite, n'omubaka wa yunivasite.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Ntozi yaweereza nga dayirekita w'ekitongole kya Institute of Statistics and Applied Economics okumala emyaka musanvu, era yasomesa nga Pulofesa wa Population Studies, gye yawummula mu 2016.<ref name=":04" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkoth">Okoth, Cecilia. [https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured "Retired Makerere Don honoured"]. ''www.newvision.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Era yaweereza nga pulofesa wa demographic statistics mu College ya Business and Management Studies era yaliko ku bukiiko bwa yunivasite bungii.<ref name=":04" /><ref name=":1" /> Ntozi yatandika okusomesa e Makerere mu 1971&nbsp;ng'omuyambi w'omusomesa ng'asoma diguli ye eyookubiri. Mu Gwekkumi1992, yaweebwa obwa pulofeesa obujjuvu, era mu 1995 yatuukiriza ekisaanyizo kya yunivasite ekya bapulofeesa okuwa omusomo ogw’okutongoza ng’ayanjula okunoonyereza kwe ku siriimu.<ref name=":2" /> Kyatwalibwa ng’ekitali kya bulijjo pulofeesa okumaliriza akakwakkulizo kano mu myaka esatu okuva lwe yakuzibwa okutuuka ku bwa pulofeesa obujjuvu.<ref name=":2" /> Mu kiseera kye nga pulofeesa, Ntozi abuuliridde abayizi abawera kkumi aba PhD mu by’obungi bw’abantu era ng’abuulirira abayizi abali mu bitongole ebikwatagana butereevu wamu n’okuva mu bitongole bya geography, sociology, okunoonyereza ku kikula ky’abantu, n’ebyobulamu by’abantu.<ref name=":2" /> Era abaddeko ku bukiiko bwa yunivasite bungi.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref><ref name=":2" /> Ntozi yali mu lukiiko lwa senate olwa yunivasite okumala emyaka egisoba mu 30. Bwe yali ku lukiiko lwa senate, yalwanirira ebitongole bya yunivasite mu bibalo n’okunoonyereza ku bungi bw’abantu. Mu 2016, yava ku kifo kye nga Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaweebwa akasiimo ki Makerere University Pensioners' Association (MUPA). Ntozi bwe yali ali mu kifo kino, yalwanirira emiganyulo n'akasiimo k'abawummudde emirimu gya Yunivasite.<ref name=":2" /> Ku yunivasite eno, yatandikawo ekitongole ekinoonyereza ku bungi bw’abantu.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Era yeyatandikawo pulogulaamu zonna eziriwo okutuuka mu 2017, ku ddaala lya undergraduate ne graduate, mu ssomero ly’ebyebibalo n’okuteekateeka. Emyaka gy’eyamala e Makerere, Ntozi yatumbula okunoonyereza ku bungi bw’abantu n’ebibalo by’abantu mu yunivasite eno era n’akungaanya ebyetaagibwa n'obuyambi eri ekitongolekino okuva mu kitongole kya Rockefeller Foundation, World Bank, International Development Research Center (IDRC), UNFPA, USAID, UNDP, ne Population Council wamu n’ebibiina ebirala.<ref name=":04" /> Wadde nga yaweebwa emirimu ku mutendera gw’ensi yonna, Ntozi yabigaana okusigala weyasomera. Olw'okuba Yunivasite y'e Makerere eyagala bapulofeesa okuwummula ku myaka 70, Ntozi yawummula okusomesa mu 2016 nadda mu kulima.<ref name=":2" /> Wabula bwe yawummula yasaba yunivasite okugenda mu maaso n’okumukkiriza okukola okunoonyereza n’okubuulirira abayizi ku Center for Population and Applied Sciences.<ref name=":2" /> == ''Omuwendo gw'abantu mu Uganda n'amawanga g'Afirika agasunsuddwa'' == Ekitabo eky’emiko 276 ekya ''Demography of Uganda and Selected African Countries: Towards more Sustainable Development Pathways'' kyafulumizibwa mu 2016 okujaguza obuweereza bwa Ntozi eri Makerere University, Uganda, ne Afirika yonna ng’ayita mu kunoonyereza kwe yakola ku bungi bw’abantu.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkoth">Okoth, Cecilia. [https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured "Retired Makerere Don honoured"]. ''www.newvision.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Ekitabo kino ekyawandiikibwa abamanyi mu kunoonyereza ku bungi bw’abantu n’omuwendo gw’abantu, kyogera ku byetaago by’abantu ba Uganda mu kiseera kino.<ref name=":04" /> Ekwata ku nsonga ezeetoolodde enkulaakulana, okuyimirizaawo, n’omuwendo gw’abantu ate nga era eyanjula ebizuuliddwa okuteesa ku nkyukakyuka mu nkola ne pulogulaamu.<ref name=":1" /> Abasunsuzi kuliko Pulofeesa John Oucho okuva mu Yunivasite y’e Nairobi ng’omusunsuzi omukulu, Associate Pulofeesa Dr. Gideon Rutaremwa, ne Pulofeesa Jockey Baker Nyakaana, n’abalala.<ref name=":04" /> Ekitabo kino kirimu abawandiisi 15 n’abasunsuzi 4 okuva mu mawanga n’ebibiina bingi nga Uganda, Tanzania, Kenya, Nigeria, France, n’ekitongole kya Uganda National Bureau of Standards.<ref name=":04" /> Okutongoza ekitabo kino kwaliwo nga 23 Ogwokusatu 2017 era nga kwategekebwa ettendekero lya Makerere College of Business and Management Sciences wamu n’ekitongole kya Center for Population and Applied Sciences.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Kyali mu kisenge ekikulu ekya Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":42">{{Cite web |last=Mundua |first=Patrick |title=Prime Minister Rugunda salutes Prof. Ntozi for his distinguished service |url=http://opm.go.ug/2017/03/30/prime-minister-rugunda-salutes-prof-ntozi-for-his-distinguished-service/ |access-date=8 June 2020 |website=Office of the Prime Minister |language=en-US}}</ref> [[Ssaabaminisita wa Uganda]] [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]] yasiima Ntozi olw’okunoonyereza kwe yakola, n’agamba nti kwayamba ku nkola za Uganda.<ref name=":12">{{Cite web |last= |first= |date=27 March 2017 |title=Retired Makerere Don Honoured |url=https://www.proquest.com/docview/1881304819 |archive-url= |archive-date= |access-date=10 June 2020 |id={{ProQuest|1881304819}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Abasajja bano bombi baali bamaze emyaka 51 nga ba mukwano mu kiseera kino, okuva lwe baali basisinkanye ku Busoga College Mwiri.<ref name=":42" /> Rugunda yategeeza nti emirimu gya Ntozi mu by'ebibalo byayamba Uganda okuva mu bwavu era natendereza Ntozi ng'omulwanirizi w'enkyukakyuka n'enkulaakulana.<ref name=":04" /><ref name=":42" /> Ssaabaminisita yakubiriza abakozi e Makerere okugoberera ebigere bya Ntozi, n'amatendekero amalala okugoberera ekyokulabirako kya Makerere.<ref name=":12" /><ref name=":04" /> Era yasaba Makerere erowooze ku kukozesa bapulofeesa abaawummula, nga Ntozi, okunoonyereza, nga bwe kitera okubeera mu Amerika ne Bungereza.<ref name=":42" /> Omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y’e Makerere Pulofeesa John Ddumba-Ssentamu yeebaza Ntozi olw’okusitula ekitiibwa kya yunivasite eno ku mutendera gwa wano n’ogwensi yonna.<ref name=":04" /> Ntozi naye yawa okwogera kwe, nga yeebaza abayizi be n’abawandiisi b’ekitabo kino olw’okumujjukira mu bulamu bwe.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Era yeebaza College of Business Management Sciences ne Center for Population and Applied Statistics olw’okufulumya ekitabo kino n’okutegeka omukolo ogwo.<ref name=":04" /> Ntozi yalaga okusiima kwe eri gavumenti ya Uganda olw’okuwagira abanoonyereza.<ref name=":04" /><ref>{{Cite web |title=Author Details {{!}} African Population Studies |url=https://aps.journals.ac.za/pub/search/authors/view?givenName=James%20P.M&familyName=Ntozi&affiliation=Makerere%20University,%20Kampala&country=UG&authorName=Ntozi,%20James%20P.M |access-date=2025-12-09 |website=aps.journals.ac.za}}</ref> Ntozi yafuna ekipande ku mukolo okuva mu kitongole kya [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS), ekyamukwasibwa Ssenkulu waakyo Ben Paul Mungyereza. Ekipande kino kyamuweebwa okusiima omulimu gwe yakola ku yunivasite y’e Makerere n’okuwagira UBOS. Ssaabaminisita Rugunda ye yakwasa Ntozi ekipande.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> == Ebituukiddwaako == Ntozi yalondebwa mu bifo bingi eby’ensi yonna mu ssetendekero n’amatendekero nga Visiting Scholar era ng'omunonyeereza.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> == Obukuubagano == Mu 2011, waaliwo okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde ku Planning House mu Kampala okukubaganya ebirowoozo ku kweyongera kw’omuwendo gw’abantu n’ebbula ly’emirimu.<ref name=":5">"Uganda Warned on Population Explosion." ''AllAfrica.com'', 26 October 2011''.''https://allafrica.com/stories/201110281170.html</ref> Alipoota "Demography and Economic Growth in Uganda" yayanjulwa n'enteekateeka y'okwongera ku bibuga okutumbula ebyenfuna n'okukendeeza ku nkula y'abantu.<ref name=":5" /> Ntozi yawakanya alipoota eno mu nteeseganya, n’agamba nti ebibuga tebireeta nkulaakulana mu by’enfuna nga bwe kirabibwa olw'obwavu obuliwo mu bibuga.<ref name=":5" /> Era teyakkiriziganya nti amasannyalaze mu byalo gandikendeeza ku kweyongera kw’abantu.<ref name=":5" /> Mu 2013, Ntozi yasaba wabeewo okubala abantu, ng’agamba nti kyetaagisa nnyo okukola enteekateeka y’enkulaakulana.<ref name=":6">{{Cite web |last=Musoke |first=Ronald |date=28 June 2013 |title=Planning in the dark |url=https://www.independent.co.ug/planning-in-the-dark/ |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.independent.co.ug}}</ref> Yawakanya abanoonyereza abaali bakola enteekateeka z'enkulaakulana mu Uganda nga basinziira ku kubala kw'abantu okwasembayo mu 2002.<ref name=":6" /> Ekibiina ki Makerere Retirement Benefits Scheme (MURBS) yatiisatiisa okwediima mu 2014 nga bawakanya yunivasite eno olw’okulwawo okubasasula.<ref name=":7">{{Cite web |last=Kamugisha |first=Samuel |date=25 March 2014 |title=Uganda: Makerere Staff Threaten to Strike Over Pension Arrears |url=https://allafrica.com/stories/201403260221.html |archive-url= |archive-date= |access-date= |website=AllAfrica}}</ref> Makerere yali eremereddwa okusasula ssente z’okuwummula okuggyako nga etwaliddwa mu kkooti, n’olwekyo MURBS yali eggudde emisango ku yunivasite eno okuva mu 2008.<ref name=":7" /> Ntozi yakubiriza abawummudde okukolera awamu n’okusaba emiganyulo gyabwe okuva ewa Makerere mu kkooti.<ref name=":7" /> == Obulamu ku bubwe == Ntozi yazaalibwa 25 Ogwomusanvu 1946 mu [[Mbarara (disitulikit)|disitulikiti y’e Mbarara]] mu ssaza ly’e Kashari mu Rwobynje.<ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkoth">Okoth, Cecilia. [https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured "Retired Makerere Don honoured"]. ''www.newvision.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Mu 1975, Ntozi yawasa Dokita. Ida Ntozi. Bombi bazaala abaana.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi "Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi"]. ''Makerere University News Portal''. 28 March 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, Ntozi yazuulibwa ne kookolo ow’omutendera ogw’okuna. Ntozi yafa nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-20 |title=Celebrated professor James Ntozi succumbs to cancer |url=https://www.independent.co.ug/celebrated-professor-james-ntozi-succumbs-to-cancer/ |access-date=2025-12-09 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Aine |first=Brian |date=2021-05-19 |title=Top Makerere University Academic, Prof James Ntozi is Dead |url=https://softpower.ug/top-makerere-university-academic-prof-james-ntozi-is-dead/ |access-date=2025-12-09 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] lgst9fru41nwp53p8ypsc560er8xz75 Andrew Bashaija 0 13772 51994 51829 2026-05-20T05:36:52Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → ., → using [[Project:AWB|AWB]] 51994 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Byabashaija''' Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi ku [[kkooti enkulu mu Uganda]]. Yalondebwa mu kkooti eyo pulezidenti [[Yoweri Museveni]] nga 17 Owomukaaga 2010.<ref name="One">{{Cite web |last=Milton Olupot |first=Mary Karugaba |date=17 June 2010 |title=Museveni appoints ten new judges |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1288213/museveni-appoints-judges |access-date=25 February 2018}}</ref> Nga omutandisi wa katemba mu Uganda, yaleeta eby’emikono mu bantu.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=August 10, 2025 |title=JOHN RUGANDA: THE VOICE THAT SPOKE TRUTH TO POWER |url=https://www.facebook.com/Africaninkpublishers/posts/john-ruganda-the-voice-that-spoke-truth-to-powerjohn-ruganda-19412007-is-remembe/1186763576802264/ |website=[[Facebook]] |publisher=African Ink Publishers Ltd}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="Source talks about completely different person (and is unreliable anyhow) (May 2026)">okukakasa kulemereddwa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yatikkirwa okuva mu Faculty of Law ey'e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obunene era enkadde mu Uganda, n'afuna diguli ya Mateeka, circa 1986. Omwaka ogwaddako, yaweebwa [[Dipuloma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda. Alina ne diguli [[eyookubiri mu by’enkulaakulana]], nayo okuva ku yunivasite y’e Makerere. Diguli ye eya Doctor of Philosophy mu [[by'obusuubuzi]] yagifuna okuva mu [[Washington International University]], ettendekero eriri ku yintaneeti eritaweebwanga lukusa erisangibwa mu bizinga bya [[British Virgin Islands]].<ref name="One">{{Cite web |last=Milton Olupot |first=Mary Karugaba |date=17 June 2010 |title=Museveni appoints ten new judges |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1288213/museveni-appoints-judges |access-date=25 February 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMilton_Olupot2010">Milton Olupot, Mary Karugaba (17 June 2010). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1288213/museveni-appoints-judges "Museveni appoints ten new judges"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 February</span> 2018</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Nga tannafuuka mulamuzi, Bashaija yali mukozi mu kitongole kya Pearl Advocates & Solicitors. Era yaweereza [[Omusomesa omukulu|ng'omusomesa omukulu]] mu [[Kampala International University]] School of Law era nga external examiner ku Law Development Centre.<ref name="One">{{Cite web |last=Milton Olupot |first=Mary Karugaba |date=17 June 2010 |title=Museveni appoints ten new judges |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1288213/museveni-appoints-judges |access-date=25 February 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMilton_Olupot2010">Milton Olupot, Mary Karugaba (17 June 2010). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1288213/museveni-appoints-judges "Museveni appoints ten new judges"]. ''New Vision''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 February</span> 2018</span>.</cite></ref> Yasooka okulondebwa ku bulamuzi mu 1992&nbsp;ng'omulamuzi ow'omutendera ogusooka. Oluvannyuma, mu mwaka gwa 2000, yalinnyisibwa eddaala n'aweebwa ekifo kya Registrar.<ref name="One" /> Ku kkooti enkulu, omulamuzi Andrew Bashaija y’akulira ekitongole ekikwata ku by'ettaka.<ref name="Two">{{Cite web |last=Judiciary of Uganda |date=15 August 2017 |title=The Honorable Judges Of The High Court |url=http://www.judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=25 February 2018 |publisher=[[Judiciary of Uganda]]}}</ref> == Laba ne == * [[Monica Mugenyi]] * [[Jane Kiggundu]] * [[Minisitule y’ebyamateeka ne ssemateeka (Uganda)]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.judiciary.go.ug/ Omukutu gw'ekitongole ekiramuzi mu Uganda] coy3xhl44bjgc3bve0r7s472oww245m Olukala lw'abayivu ku Yunivasite y'e Makerere 0 13774 52034 51856 2026-05-20T07:56:52Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . (2) using [[Project:AWB|AWB]] 52034 wikitext text/x-wiki Luno lwe lukalala lw'abasomesa n'abayizi abaaliko ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu [[Yuganda|Uganda]]. Lukoma ku abo abalina emiko ku Wikipedia. == A == * [[Eric Adriko]] * [[Thomas Aisu]] * [[Rubby Opio Aweri]] == B == * [[Waswa Balunywa]] * [[Noble Banadda]] * [[Venansius Baryamureeba]] * [[William Bazeyo]] * [[Gilbert Bukenya]] * [[Abed Bwanika]] * [[Pauline Byakika]] == C == * [[William Canby, omuwandiisi w’ebitabo|William Canby]] * [[Colin Chapman (omukugu mu by'enkuma n'amazike).|Colin Chapman]] * [[David Cook (omukenkufu mu by'ebiwandiiko).|David Cook]] == D == * [[Paul D'Arbela|Paul D’Arbela]] * [[Hugh Dinwiddy]] == E == * [[Les Ebdon]] * [[Moses Ebuk|Musa Ebuk]] * [[Eric Berry Edney]] == F == * [[Oliver Furley, omuwandiisi w’ebitabo|Oliver Furley]] == G == * [[Arthur Gakwandi]] == H == * [[Denis Hills]] == I == * [[Charles Ibingira]] * [[Richard Idro]] * [[Robert Ikoja-Odongo, omusajja omulala|Robert Ikoja-Odongo]] == J == * [[Yokaana F. Mugisha]] == K == * [[Charles Kabugo]] * [[Werikhe Kafabusa]] * [[Mondo Kagonyera]] * [[Senteza Kajubi]] * [[Richard Kanyerezi]] * [[James Katorobo]] * [[Elly Katunguka]] * [[Nehemiah Katusiime]] * [[Lawrence Kazibwe]] * [[Maggie Kigozi]] * [[Sarah Kiguli]] == L == * [[Peter Lwabi]] == M == * [[Kiddu Makubuya]] * [[Philemon Mateke|Filemoni Mateke]] * [[Ali Mazrui, omuwandiisi w’ebitabo|Ali Mazrui]] * [[Abigaba Cuthbert Mirembe]] * [[Joseph Mugisha]] * [[Maud Kamatenesi Mugisha]] * [[Florence Muranga]] == N == * [[Evelyn Nabunya]] * [[Jolly Nankunda]] * [[Barnabas Nawangwe|Barnaba Nawangwe]] * [[Grace Ndeezi]] * [[Apolo Nsibambi]] * [[Augusto Nuwagaba]] * [[Stella Nyanzi]] == O == * [[Celestino Obua]] * [[Ponsiano Ocama, omuwandiisi w’ebitabo|Ponsiano Ocama]] * [[Benjamin Josses Odoki]] * [[Phillip Wafula Ogutu|Wafula Oguttu]] * [[Charles Olweny]] * [[Anne Atai Omoruto]] * [[Jackson Orem]] * [[Mark Ouma]] * [[Denis Owen]] * [[Raphael Owor]] == P == * [[P'Bitek Okot|Okot p'Bitek]] == R == * [[John Ruganda]] == S == * [[Samuel Sejjaaka]] * [[Hakim Sendagire]] * [[David Serwadda]] == T == * [[Hilda Tadria]] * [[Sylvia Tamale]] * [[Justinian Tamusuza]] == W == * [[Fred Wabwire-Mangen]] * [[John Walugembe]] * [[Timothy Wangusa]] * [[Rhoda Wanyenze]] * [[Denis Williams, omuwandiisi w’ebitabo|Denis Williams]] == Laba ne == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 079eqt16gcarulf1d09pgpvp5vs0uxx Joseph Kizito (omuzannyi w'omupiira) 0 13775 51909 51880 2026-05-20T03:52:51Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51909 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Joseph Nestroy Kizito''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1982) Munnayuganda eyali [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era ng'azannya [[ng'omuzibizi]]. Ku mutendera gw’ensi yonna, Kizito yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] emirundi 39 wakati wa 2001 ne 2011, n’ateeba ggoolo emu. == Obuto bwe == Kizito yazaalibwa [[Mutukula]], Tanzania.<ref>{{Cite web |date=7 June 2015 |title=EXCLUSIVE: Nestroy Kizito on Why He is Still Fit |url=https://www.soka25east.com/exclusive-nestroy-kizito-on-why-he-is-still-fit/ |access-date=22 March 2017 |publisher=soka25east.com}}</ref> Yagenda e Uganda ng'akyali muto okusoma siniya e [[Kyotera]].<ref>{{Cite web |date=24 August 2022 |title=Nestory Kizito: consistent, calm, slow but sure |url=https://observer.ug/sports/nestory-kizito-consistent-calm-slow-but-sure/ |access-date=30 December 2024 |publisher=observer.ug}}</ref> == Omulimu gwa kiraabu == Oluvannyuma lw’okumala ekiseera ne Lukuli Hearts, Kizito yagenda mu maaso n’okuzannyira [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]], n’agiyamba okuwangula engule za kyampiyoni nnya ez’omuddiring’anwa ( [[2000 Super League|2000]], [[2001]], [[2002]], ne [[2002–03]] ) n’ebikopo [[by’eggwanga]] bibiri (2000 ne 2002). Era yawangula ekikopo kya [[Kagame Interclub Cup]] mu 2003, nga tannagenda Bulaaya. Ku ntandikwa ya 2004, ng’ali wamu ne munne [[Phillip Ssozi]], Kizito yatuuka mu Serbia ne Montenegro okwegatta ku kiraabu ya [[Srem]] eya [[Eya Liigi eyookubiri|Liigi eyookubiri]]. Omwaka gwonna yagumalayo, n’afuna okukyusibwa n’agenda mu [[Vojvodina]] eya [[Liigi esooka]] ku ntandikwa ya 2005. Ku nkomerero y’omwaka ogwo, Kizito ye yateeba ggoolo yokka ey'obuwanguzi bwe yawangula [[Red Star Belgrade]] ggoolo 1-0 . Bwatyo yayamba Vojvodina okuwangula mulabe we omulundi ogwasooka mu myaka 10.<ref>{{Cite web |date=27 November 2005 |title=Poraz Zvezde u Novom Sadu |url=https://www.b92.net/o/sport/fudbal/vesti?nav_id=181272 |access-date=18 October 2010 |publisher=b92.net |language=sr}}</ref> Olw'omutindo gwe yayolesa mu sizoni yonna eya 2005–06, Kizito yalondebwa abawagizi ba ''Vojvodina ng'omuzannyi asinze mu'' kiraabu eno. Yasigala azannyira ttiimu eno mu myaka egyaddirira, n’alabikira mu mipiira egisukka mu 100 egya liigi. Mu Gwoluberyeberye 2010, Kizito yaggyibwa ku ttiimu esooka oluvannyuma lw’okugaana okwongezaayo endagaano.<ref>{{Cite web |date=17 January 2010 |title=Kizito žrtva mobinga u Vojvodini? |url=https://www.b92.net/o/sport/fudbal/vesti?nav_id=404589 |access-date=18 October 2010 |publisher=b92.net |language=sr}}</ref> Oluvannyuma lw'okufuuka omuzannyi atalina kiraabu, Kizito yassa omukono ku ndagaano ya myaka ebiri ne Partizan nga 2 Ogwomusanvu 2010.<ref>{{Cite web |date=2 July 2010 |title=Kizito potpisao za Partizan! |url=https://mondo.rs/Sport/Fudbal/a176363/Kizito-potpisao-za-Partizan.html |access-date=30 December 2024 |publisher=mondo.rs |language=sr}}</ref> Yasooka okuzannyira ttiimu eno oluvannyuma lw'ennaku 19, n'azannya eddakiika 90 enzijjuvu mu mupiira gwe yawangula Pyunik bakyampiyoni ba Armenia ggoolo 1-0 ku bugenyi mu luzannya olwokubiri mu luzannya olwokubiri olwa UEFA Champions League 2010–11. Mu 2010–11 Serbian SuperLiga, Kizito yazannya emipiira 14, gyonna ng'agitandise, kiraabu eno w'eyawangula engule ya kyampiyoni. Era yayamba ttiimu eno okuwangula [[ekikopo kya Serbia ekya 2010–11]], bw'atyo n'akungaanya ebikopo bibiri. Mu Gwekkumi 2011, Kizito yasazaamu endagaano gye yalina ne Partizan nga bombi bakkiriziganyizza.<ref>{{Cite web |date=20 October 2011 |title=Raskid ugovora Partizana i Kizita |url=https://www.b92.net/o/sport/fudbal/vesti?nav_id=551202 |access-date=22 March 2017 |publisher=b92.net |language=sr}}</ref> Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda, Kizito yakola endagaano ne [[Kilaabu ya SC Victoria University|Victoria University]] eyali yaakakuzibwa mu liigi ya Super League mu Gwomunaana 2012, n’assa omukono ku ndagaano ya mwaka gumu.<ref>{{Cite web |date=16 August 2012 |title=Nestroy Kizito pens deal at SC Victoria University |url=https://kawowo.com/2012/08/16/nestroy-kizito-pens-deal-at-sc-victoria-university/ |access-date=30 December 2024 |publisher=kawowo.com}}</ref> Yatuuka n'amalayo emyaka esatu, nga tannavaayo mu Gwomusanvu 2015. Nga wayiseewo akaseera katono, Kizito yeegatta ku kiraabu ya Uganda eya [[Lweza FC|Lweza]] . == Okuzannya ku ddaala ly’ensi yonna == Kizito yasooka okuzannya ku ddaala ly'ensi yonna mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] mu 2001. Yagenda mu maaso n’azannya emipiira 39 mu Cranes mu myaka kkumi egyaddirira, n’ateeba omulundi gumu. Mu Gwokubiri 2012, Kizito yalangirira nti awummudde omupiira gw’ensi yonna.<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Kizito quits, pledges moral support to Cranes |url=http://www.fufa.co.ug/kizito-quits-pledges-moral-support-to-cranes/ |access-date=22 March 2017 |publisher=fufa.co.ug}}</ref> == Obulamu ku bubwe == Kizito muto wa muzannyi munne [[Manfred Kizito]] eyali omuzannyi wa Rwanda.<ref>{{Cite web |date=18 June 2010 |title=When football stands between brothers |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-941298-bql9vfz/index.html |access-date=22 March 2017 |publisher=monitor.co.ug |archive-date=23 March 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170323053301/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-941298-bql9vfz/index.html |url-status=dead }}</ref> == Ebitiibwa == '''Villa''' * [[Liigi ya Uganda Super League]] : 2000, 2001, 2002, 2002–03 * [[Ekikopo kya Uganda]] : 2000, 2002 * [[Ekikopo kya Kagame Interclub]] : 2003 '''Partizan''' * [[SuperLiga ya Serbia]] : 2010–11 * [[Ekikopo kya Serbia]] : 2010–11 '''Yunivasite ya Victoria''' * [[Ekikopo kya Uganda]] : 2013 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Joseph Kizito at Soccerway * Joseph Kizito at WorldFootball.net * Joseph Kizito at National-Football-Teams.com 5kdins5flit3557xhnd2cqy98wt0pmy 51993 51909 2026-05-20T05:24:40Z Solomon Suubi 6901 clean up, replaced: . → . (2) using [[Project:AWB|AWB]] 51993 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Joseph Nestroy Kizito''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1982) Munnayuganda eyali [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era ng'azannya [[ng'omuzibizi]]. Ku mutendera gw’ensi yonna, Kizito yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] emirundi 39 wakati wa 2001 ne 2011, n’ateeba ggoolo emu. == Obuto bwe == Kizito yazaalibwa [[Mutukula]], Tanzania.<ref>{{Cite web |date=7 June 2015 |title=EXCLUSIVE: Nestroy Kizito on Why He is Still Fit |url=https://www.soka25east.com/exclusive-nestroy-kizito-on-why-he-is-still-fit/ |access-date=22 March 2017 |publisher=soka25east.com}}</ref> Yagenda e Uganda ng'akyali muto okusoma siniya e [[Kyotera]].<ref>{{Cite web |date=24 August 2022 |title=Nestory Kizito: consistent, calm, slow but sure |url=https://observer.ug/sports/nestory-kizito-consistent-calm-slow-but-sure/ |access-date=30 December 2024 |publisher=observer.ug}}</ref> == Omulimu gwa kiraabu == Oluvannyuma lw’okumala ekiseera ne Lukuli Hearts, Kizito yagenda mu maaso n’okuzannyira [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]], n’agiyamba okuwangula engule za kyampiyoni nnya ez’omuddiring’anwa ( [[2000 Super League|2000]], [[2001]], [[2002]], ne [[2002–03]] ) n’ebikopo [[by’eggwanga]] bibiri (2000 ne 2002). Era yawangula ekikopo kya [[Kagame Interclub Cup]] mu 2003, nga tannagenda Bulaaya. Ku ntandikwa ya 2004, ng’ali wamu ne munne [[Phillip Ssozi]], Kizito yatuuka mu Serbia ne Montenegro okwegatta ku kiraabu ya [[Srem]] eya [[Eya Liigi eyookubiri|Liigi eyookubiri]]. Omwaka gwonna yagumalayo, n’afuna okukyusibwa n’agenda mu [[Vojvodina]] eya [[Liigi esooka]] ku ntandikwa ya 2005. Ku nkomerero y’omwaka ogwo, Kizito ye yateeba ggoolo yokka ey'obuwanguzi bwe yawangula [[Red Star Belgrade]] ggoolo 1-0. Bwatyo yayamba Vojvodina okuwangula mulabe we omulundi ogwasooka mu myaka 10.<ref>{{Cite web |date=27 November 2005 |title=Poraz Zvezde u Novom Sadu |url=https://www.b92.net/o/sport/fudbal/vesti?nav_id=181272 |access-date=18 October 2010 |publisher=b92.net |language=sr}}</ref> Olw'omutindo gwe yayolesa mu sizoni yonna eya 2005–06, Kizito yalondebwa abawagizi ba ''Vojvodina ng'omuzannyi asinze mu'' kiraabu eno. Yasigala azannyira ttiimu eno mu myaka egyaddirira, n’alabikira mu mipiira egisukka mu 100 egya liigi. Mu Gwoluberyeberye 2010, Kizito yaggyibwa ku ttiimu esooka oluvannyuma lw’okugaana okwongezaayo endagaano.<ref>{{Cite web |date=17 January 2010 |title=Kizito žrtva mobinga u Vojvodini? |url=https://www.b92.net/o/sport/fudbal/vesti?nav_id=404589 |access-date=18 October 2010 |publisher=b92.net |language=sr}}</ref> Oluvannyuma lw'okufuuka omuzannyi atalina kiraabu, Kizito yassa omukono ku ndagaano ya myaka ebiri ne Partizan nga 2 Ogwomusanvu 2010.<ref>{{Cite web |date=2 July 2010 |title=Kizito potpisao za Partizan! |url=https://mondo.rs/Sport/Fudbal/a176363/Kizito-potpisao-za-Partizan.html |access-date=30 December 2024 |publisher=mondo.rs |language=sr}}</ref> Yasooka okuzannyira ttiimu eno oluvannyuma lw'ennaku 19, n'azannya eddakiika 90 enzijjuvu mu mupiira gwe yawangula Pyunik bakyampiyoni ba Armenia ggoolo 1-0 ku bugenyi mu luzannya olwokubiri mu luzannya olwokubiri olwa UEFA Champions League 2010–11. Mu 2010–11 Serbian SuperLiga, Kizito yazannya emipiira 14, gyonna ng'agitandise, kiraabu eno w'eyawangula engule ya kyampiyoni. Era yayamba ttiimu eno okuwangula [[ekikopo kya Serbia ekya 2010–11]], bw'atyo n'akungaanya ebikopo bibiri. Mu Gwekkumi 2011, Kizito yasazaamu endagaano gye yalina ne Partizan nga bombi bakkiriziganyizza.<ref>{{Cite web |date=20 October 2011 |title=Raskid ugovora Partizana i Kizita |url=https://www.b92.net/o/sport/fudbal/vesti?nav_id=551202 |access-date=22 March 2017 |publisher=b92.net |language=sr}}</ref> Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda, Kizito yakola endagaano ne [[Kilaabu ya SC Victoria University|Victoria University]] eyali yaakakuzibwa mu liigi ya Super League mu Gwomunaana 2012, n’assa omukono ku ndagaano ya mwaka gumu.<ref>{{Cite web |date=16 August 2012 |title=Nestroy Kizito pens deal at SC Victoria University |url=https://kawowo.com/2012/08/16/nestroy-kizito-pens-deal-at-sc-victoria-university/ |access-date=30 December 2024 |publisher=kawowo.com}}</ref> Yatuuka n'amalayo emyaka esatu, nga tannavaayo mu Gwomusanvu 2015. Nga wayiseewo akaseera katono, Kizito yeegatta ku kiraabu ya Uganda eya [[Lweza FC|Lweza]]. == Okuzannya ku ddaala ly’ensi yonna == Kizito yasooka okuzannya ku ddaala ly'ensi yonna mu Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda mu 2001. Yagenda mu maaso n’azannya emipiira 39 mu Cranes mu myaka kkumi egyaddirira, n’ateeba omulundi gumu. Mu Gwokubiri 2012, Kizito yalangirira nti awummudde omupiira gw’ensi yonna.<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Kizito quits, pledges moral support to Cranes |url=http://www.fufa.co.ug/kizito-quits-pledges-moral-support-to-cranes/ |access-date=22 March 2017 |publisher=fufa.co.ug}}</ref> == Obulamu ku bubwe == Kizito muto wa muzannyi munne [[Manfred Kizito]] eyali omuzannyi wa Rwanda.<ref>{{Cite web |date=18 June 2010 |title=When football stands between brothers |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-941298-bql9vfz/index.html |access-date=22 March 2017 |publisher=monitor.co.ug |archive-date=23 March 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170323053301/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-941298-bql9vfz/index.html |url-status=dead }}</ref> == Ebitiibwa == '''Villa''' * [[Liigi ya Uganda Super League]] : 2000, 2001, 2002, 2002–03 * [[Ekikopo kya Uganda]] : 2000, 2002 * [[Ekikopo kya Kagame Interclub]] : 2003 '''Partizan''' * [[SuperLiga ya Serbia]] : 2010–11 * [[Ekikopo kya Serbia]] : 2010–11 '''Yunivasite ya Victoria''' * Ekikopo kya Uganda : 2013 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Joseph Kizito at Soccerway * Joseph Kizito at WorldFootball.net * Joseph Kizito at National-Football-Teams.com 70eht2712j0s3a4eouk98s20t4258ao Manfred Kizito 0 13776 52014 51890 2026-05-20T06:50:51Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, replaced: . → . using [[Project:AWB|AWB]] 52014 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Manfred Kizito''' (yazaalibwa 14 Ogwokusatu1980) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] eyawummula era nga yazannya nga [[muzannyi wa makkati]]. Yazaalibwa mu Uganda, yakiikirira ttiimu ya Rwanda ku mutendera gw’ensi yonna. == Omulimu gwa kiraabu == Kizito yazaalibwa mu [[Kampala]] mu Uganda, ebiseera ebyasooka omupiira yaguzannyira [[Police FC (Uganda).|Poliisi]] ne [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]], nga tannagenda Rwanda mu 2005 okuzannyira APR ne ATRACO.<ref name="NFT">[https://www.national-football-teams.com/player/7721.html "Manfred Kizito"]. ''National Football Teams''. Benjamin Strack-Zimmermann. Retrieved 15 July 2021.</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Wadde nga yazaalibwa mu Uganda, Kizito yaweebwa paasipooti ya Rwanda,<ref name="Reuters">{{Cite web |date=19 February 2008 |title=Family footballing rivalries — can you help? |url=http://blogs.reuters.com/soccer/2008/02/19/family-footballing-rivalries-can-you-help/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080221023523/http://blogs.reuters.com/soccer/2008/02/19/family-footballing-rivalries-can-you-help/ |archive-date=21 February 2008 |access-date=8 March 2011 |publisher=Reuters}}</ref> era n'akiikirira ttiimu yaayo ey'eggwanga, n'azannya emipiira 19 wakati wa 2004 ne 2007, nga kw'otadde n'emipiira mukaaga egy'okusunsulamu abalizannya World Cup.<ref>{{FIFA player|214766}}</ref> == Obulamu ku bubwe == Muganda we [[Joseph Kizito (omuzannyi w'omupiira)|Nestroy]] naye muzannyi wa mupiira.<ref name="Reuters">{{Cite web |date=19 February 2008 |title=Family footballing rivalries — can you help? |url=http://blogs.reuters.com/soccer/2008/02/19/family-footballing-rivalries-can-you-help/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080221023523/http://blogs.reuters.com/soccer/2008/02/19/family-footballing-rivalries-can-you-help/ |archive-date=21 February 2008 |access-date=8 March 2011 |publisher=Reuters}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20080221023523/http://blogs.reuters.com/soccer/2008/02/19/family-footballing-rivalries-can-you-help/ "Family footballing rivalries — can you help?"]. Reuters. 19 February 2008. Archived from [http://blogs.reuters.com/soccer/2008/02/19/family-footballing-rivalries-can-you-help/ the original] on 21 February 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2011</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ac490j2j05xe5ia5x5nvkktsq5e9z7o Asaba Jumah (musician) 0 13777 51893 2026-05-19T12:19:49Z Todduka 10803 /* */ 51893 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Asaba Jumah]] 7mqz9l66zeoqhhcreqomozrdt67wniz Joel Sserunjogi 0 13778 51894 2026-05-19T13:08:33Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1318418428|Joel Sserunjogi]]" 51894 wikitext text/x-wiki   '''Joel Sserunjogi''' (yazaalibwa 16 Ogwomukaaga 2002) Munnayuganda musambi wa mupiira ow'ekikugu era azannyira mu makkati mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu liigi ya Uganda Premier ne [[Yuganda|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira]].<ref>{{Cite web |date=2024-03-28 |title=Teen sensation Sserunjogi eases KCCA midfield dilemma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/teen-sensation-sserunjogi-eases-kcca-midfield-dilemma-4570634 |access-date=2025-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=1 August 2023 |title=Joel Sserunjogi completes move to KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/joel-sserunjogi-completes-move-to-kcca-fc/ |access-date=22 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> == Obuto bwe == Sserunjogi yakulira mu [[Yuganda|Uganda]], gye yazannyira mu mpaka z’omupiira gw’abavubuka. Yakiikirira [[Buddu]] n'oluvannyuma Busiro mu mpaka za Buganda Masaza Cup, n'ayamba Busiro okuwangula engule yaayo eyasooka mu 2022.<ref name=":1">{{Cite web |date=1 August 2023 |title=Joel Sserunjogi joins KCCA FC on a four-year deal |url=https://nnalubaalesports.com/joel-sserunjogi-joins-kcca-fc-on-a-four-year-deal/ |access-date=22 August 2025 |website=Nnalubaale Sports}}</ref> Yazannyirako ne Kajjansi United era yali omu tiimu y'abavubuka eya URA FC.<ref>{{Cite web |date=29 July 2023 |title=KCCA to unveil exciting midfield prospect |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/kcca-to-unveil-exciting-midfield-prospect-2023072905544082169 |access-date=22 August 2025 |website=Pulse Sports Uganda}}</ref> == Emirimu gye egya kiraabu == Mu Gwomunaana 2023, Sserunjogi yassa omukono ku ndagaano ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] ewangaala okutuusa mu 2026, ng’alina okusalawo okwongezaayo.<ref name=":0" /> Yamanyika olw’okulaba kwe, okuyisa obulungi, n’obusobozi bw’okuwereza omupiira.<ref>{{Cite web |title=KCCA secure highly rated midfielder Sserunjogi |url=https://nnalubaalesports.com/joel-sserunjogi-joins-kcca-fc-on-a-four-year-deal/ |access-date=22 August 2025 |website=Nnalubaale Sports}}</ref> Mu Gwokusatu 2024, Sserunjogi yafuna okusiimibwa okuva eri mutendesi [[Abdallah Mubiru]] oluvannyuma lw’oluzannya olw'omutindo okusinga Vipers SC.<ref>{{Cite web |date=16 March 2024 |title=Abdallah Mubiru lauds rising star Sserunjogi's stellar performance against Vipers |url=https://nbssport.co.ug/2024/03/16/abdallah-mubiru-lauds-rising-star-sserunjjogis-stellar-performance-against-vipers/ |access-date=22 August 2025 |website=NBS Sport}}</ref> == Emirimu gye egy'ensi yonna == Sserunjogi yasooka kuyitibwa mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] mu mwezi Gwokutaano mu 2024 mumpaka z'okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2026.<ref>{{Cite web |date=29 May 2024 |title=Uganda Cranes: Sserunjogi, Shaban summoned for national team |url=https://www.kccafc.co.ug/uganda-cranes-sserunjogi-shaban-summoned-for-national-team/ |access-date=22 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> Oluvannyuma yayingizibwa mu ttiimu y’empaka z’okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za Afrika eza 2025.<ref>{{Cite web |date=30 August 2024 |title=Sserunjogi and Mayanja summoned for national duty |url=https://www.kccafc.co.ug/sserunjogi-and-mayanja-summoned-for-national-duty/ |access-date=22 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> Mu 2025, yalondebwa ku ttiimu ya Uganda Cranes mu mpaka za2024 African Nations Championship CHAN) ezaategekebwa amawanga asatu aga East Africa; [[Kenya]], [[Tanzania]] ne Uganda.<ref>{{Cite web |date=4 August 2025 |title=CHAN 2024: Uganda Cranes 25-man squad profiled |url=https://kawowo.com/2025/08/04/chan-2024-uganda-cranes-25-man-squad-profiled/ |access-date=22 August 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-08-22 |title=The right mentality, work ethic & character has spurred Uganda Cranes' Joel Sserunjogi |url=https://kawowo.com/2025/08/22/the-right-mentality-work-ethic-character-has-spurred-uganda-cranes-joel-sserunjogi/ |access-date=2025-08-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-08-13 |title=Sserunjogi absence cracks Cranes midfield core |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/sserunjogi-absence-cracks-cranes-midfield-core-5153420 |access-date=2025-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == === Busiro === * Ekikopo kya Buganda Masaza: 2022<ref name=":1" /> == Laba ne ==   * Allan Okello * Reagan Mpande * Rogers Ochaki Torach == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [https://www.kccafc.co.ug/player/joel-sserunjogi/ Ebikwata ku bazannyi mu KCCA FC] * [https://www.cafonline.com/en/caf-african-nations-championship/ Empaka z'amawanga ga Afrika eza CAF] {{DEFAULTSORT:Sserunjogi, Joel}} ele8jdd8u25dn5kidhlqqnpwovgym5s Ronald Otti 0 13779 51895 2026-05-19T13:36:03Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354787455|Ronald Otti]]" 51895 wikitext text/x-wiki   '''Ronald''' '''Otti''' (yazaalibwa nga 6 Ogwekkuminebiri 2000) Munnayuganda musambi wa mupiira owekikugu[[Kitara FC|​]]​[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|​]] azannya nga omuzibizi mu [[Kitara FC]] mu liigi ya Uganda Premier ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'Eggwanga ey'omupiira]]. Yatumiibwa omuzibizi asinga mu liigi ya Uganda Premier mu sizoni ya 2023–24.<ref name=":0">{{cite news|title=Defender Otti becomes Kitara’s first signing|url=https://www.newvision.co.ug/category/people/defender-otti-becomes-kitaras-first-signing-NV_191302|work=New Vision|date=1 July 2024|access-date=23 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bernard |first=Musinguzi |date=2024-07-01 |title=Ronald Otti Joins Kitara on One-Year Deal |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/01/ronald-otti-joins-kitara-on-one-year-deal/ |access-date=2025-08-25 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2000-12-06 |title=Ronald Otti |url=https://upl.co.ug/player/ronald-otti/ |access-date=2025-08-25 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Otti yazaalibwa Namulonge, mu Disitulikiti y'e [[Wakiso Town|Wakiso]] mu Uganda. Yasomera Namulonge Primary School ne Namulonge Secondary School, nga tannamaliriza misomo gye ku Ubuntu High School.<ref name=":1">{{cite news|title=Otti wishes he can tread successful path with Cranes|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/otti-wishes-he-can-tread-successful-path-with-cranes-4644628|work=Daily Monitor|date=1 July 2024|access-date=23 August 2025}}</ref> == Emirimu gy'egya kiraabu == === Ekibuga Mbarara === Otti yatandika emirimu gye gy'omupiira mu Mbarara City FC, gye yazannyira okutuusa mu 2022.<ref>{{cite news|title=Mbarara City FC extend Otti’s contract|url=https://kawowo.com/player/ronald-otti-ocitti/|work=Kawowo Sports|date=19 January 2022|access-date=23 August 2025}}</ref> === BUL FC === Mu 2022, Otti yakola endagaano ya myaka ebiri ne BUL FC. Yalondebwa ng'omuzibizi asinga mu liigi ya Uganda Premier mu sizoni ya 2023–24.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Remmy |first=Kintu |date=2022-07-01 |title=OTTI RONALD COMPLETES MOVE TO BUL FC - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/otti-ronald-completes-move-to-bul-fc/ |access-date=2025-08-25 |language=en-US}}</ref> === Kitara FC === Mu mwezi Ogwomusanvu 2024, Otti yakola endagaano ya mwaka gumu ne Kitara FC.<ref>{{cite news|title=UPL Best Defender joins Kitara FC|url=https://sports.mtn.co.ug/2024/07/01/ronald-otti-upl-best-defender-joins-kitara/|work=MTN Sports|date=1 July 2024|access-date=23 August 2025}}</ref> == Emirimu gy’ensi yonna == Otti yasooka kuyitibwa mu bakulu mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga eya Uganda]] mu Gwomukaaga 2024 mu mpaka z’okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2026, n’adda mu bigere by’omuzibizi Bevis Mugabi eyali afunye obuvune.<ref name=":1" /> == Obukodyo bw'okuzannya == Otti okusinga muzibizi, amanyiddwa olw’obusobozi bwe obw’okubuuka mu bbanga, amaanyi g’omubiri n’okusoma omuzannyo.<ref>{{cite news|title=Kitara add defender Otti to their backline|url=https://kawowo.com/2024/07/01/kitara-add-defender-otti-to-their-backline/|work=Kawowo Sports|date=1 July 2024|access-date=23 August 2025}}</ref> == Ebitiibwa == Omuntu ssekinnomu * Omuzibizi asinga mu liigi ya Uganda Premier: 2023–24<ref name=":0" /> == Laba ne == * Allan Okello * Reagan Mpande == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [https://kawowo.com/player/ronald-otti-ocitti/ Ronald Otti profile at Kawowo Sports] 3zsv0dxzxouo2nryir2r4rh2f16z9di Mutwalibu Mugolofa 0 13780 51896 2026-05-19T14:55:18Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348062961|Mutwalibu Mugolofa]]" 51896 wikitext text/x-wiki   '''<big>Mutwalibi Mugolofa</big>''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 2000) [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] omukugu era Munnayuganda, azannya nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|omukwasi wa ggoolo]] mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier liigi ya Uganda.]]<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2000-11-01 |title=Mutwalibi MUGOLOFA - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/player/mutwalibi-mugolofa/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref><ref name="KCCA">{{cite web |date=31 January 2024 |title=New signing Mutwalibi Mugolofa is a Cityzen |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-mutwalibi-mugolofa-is-a-cityzen/ |access-date=26 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> == Obuto bwe == Mugolofa omupiira yagutandikira mu liigi ya FUFA Eyabato. Yagenda mu maaso ng’ayita mu nkola z’abavubuka eza kiraabu za Uganda eziwerako, omuli Vipers Junior Team, [[Kyetume FC]], [[Mbarara City FC]], ne [[Jinja North United FC]].<ref name="KCCA" /> == Emirimo gwa kiraabu == === KCCA FC === Mu Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2024, Mugolofa yegata ku [[Kampala Capital City Authority FC]] ku ndadano yakasera okuva ku [[Jinja North United FC]].<ref name="MTN">{{cite news|title=KCCA acquire goalkeeper Mutwalibu Mugolofa|url=https://sports.mtn.co.ug/2024/01/31/kcca-acquire-goalkeeper-mutwalibu-mugolofa/|work=MTN Sports|date=31 January 2024|access-date=26 August 2025}}</ref> Yali mukwasi wa ggoolo owokuna ku kiraabu, yalaga obukugu era nazanya bulungi kuntandikwa nawebwa endagano yamyaka ebiri okuva mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2024,okumukumira ku kiraabu okutusa mu mwaka gwa 2027.<ref>{{Cite web |date=2024-06-09 |title=KCCA tie down promising goalkeeper |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kcca-tie-down-promising-goalkeeper-4652730 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{cite news|title=Keeper Mugolofa commits to KCCA FC for three years|url=https://fourfourtwouganda.com/2024/06/07/keeper-mugolofa-commits-to-kcca-fc-for-three-years/|work=FourFourTwo Uganda|date=7 June 2024|access-date=26 August 2025}}</ref> Mu mwaka gwa 2024-25 sizoni ya Premier liigi ya Uganda, Mugolofa yafuuka omukwasi wa ggoolo mu KCCA eyasooka okulondebwa. Yakola clean sheets mukaaga mu mipiira musanvu egyasooka, n’ateebebwamu omulundi gumu gwokka. Okutwaliza awamu, mu mipiira kkumi n'esatu egyasooka, yasobodde okukwata ggoolo kkumi n’ateebwamu ggoolo ssatu.<ref>{{cite web |date=10 November 2024 |title=Mugolofa, three others summoned for national duty AFCON 2025 |url=https://www.kccafc.co.ug/mugolofa-three-others-summoned-for-national-duty-afcon-2025/ |access-date=26 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> Emipiira egy'amaanyi gyalimu okusisinkana [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu liigi mu mwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2025, gye yakola ebikulu ebyamanyi ebitaasa wadde ng'omupiira gwaggwa mu kukubwa kwabwe,<ref>{{cite news|title=KCCA FC 0–2 Vipers SC – Match report|url=https://viperssc.co.ug/2025/02/16/kcca-fc-0-2-vipers-sc-match-report/|work=Vipers SC|date=16 February 2025|access-date=26 August 2025}}</ref> n'omupiira gwe bazanya ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]] mu mwezi Ogwokuna mu mwaka gwa 2025.<ref>{{cite news|title=URA silences KCCA at Hamz Stadium in battle of authorities|url=https://kawowo.com/2025/04/16/ura-silences-kcca-at-hamz-stadium-in-battle-of-authorities-upl-2024-2025/|work=Kawowo Sports|date=16 April 2025|access-date=26 August 2025}}</ref> == Emirimo gye mu mawanga g'ebulaaya == Mu mwaka gwa 2024, yafuna okuyitibwa kwe okwasooka mu [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Mutwalibi Mugolofa - Uganda Goalkeeper - ESPN (UK) |url=https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/396133/mutwalibi-mugolofa |access-date=2025-08-26 |website=ESPN |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |first=NBS Sport |date=2024-11-08 |title=Mugolofa Buzzing For Uganda Cranes Duty |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/08/mugolofa-buzzing-uganda-cranes-duty/ |access-date=2025-08-26 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-11-06 |title=Youngster Dembe, goalkeeper Mugolofa named in Uganda Cranes squad to face South Africa, Congo |url=https://kawowo.com/2024/11/06/youngster-dembe-goalkeeper-mugolofa-named-in-uganda-cranes-squad-to-face-south-africa-congo/ |access-date=2025-08-26 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu mwezi Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 2024, Mugolofa yayitibwa mu ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda mu [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification|mupiira gw’okusunsulamu abalizannya mu mpaka za Africa Cup of Nations 2025]] nga battunka ne [[:en:South_Africa_national_soccer_team|South Afrika]] ne [[:en:Congo_national_football_team|Congo]],kyagufula omukisa gwe ogwasoose okuyitibwa okuzanyira ku tiimu enene.<ref name=":0" /><ref name="KCCA" /> == Obukodyo bw'okuzanya == Mugolofa amanyiddwa nnyo olw’obuvumu, okuddamu amangu, n’okuduumira ekitundu kya peneti. Likodi ye eyasooka mu KCCA FC, ezanya enungi kkumi mu mipiira kkumi n'esatu ejimufudde ow'erinnya ng’omuteebi eyeesigika. Abatendesi n’abakugu nabo basiimye obukkakkamu bwe ku puleesa n’obukugu mu kugaba omupiira.<ref name="MTN" /> == Ebibalo by'emirimo gye == * Kiraabu {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Clean sheets ! Ggoolo ezikubiddwa |- | 2023–24 | [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] | [[Premier Liigi ya Uganda]] | 4. 4. | 2. 2. | |- | 2024–25 | [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] | [[Premier Liigi ya Uganda]] | 9. 9. | 8. | 3. 3. |- | '''Omuwendo''' | | | '''13''' | '''10.''' | '''3. 3.''' |} == Engule == ; KCCA FC * '''[[:en:CECAFA_Kagame_Cup|Ekikopo kya CECAFA Kagame]]''' :Runner-up, mu mwaka gwa 2024<ref>{{cite news|title=KCCA fall short in Kagame Cup final|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kcca-fall-short-in-kagame-cup-final-4639208|work=Daily Monitor|date=12 August 2024|access-date=26 August 2025}}</ref> == Laba ne ==   * [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] * [[Joel Mutakubwa]] * [[Denis Onyango]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.kccafc.co.ug/player/mutwalibu-mugolofa/ Ekifo ku KCCA FC] {{DEFAULTSORT:Mugolofa, Mutwalibu}} c4etjn3sfa9v09gysms0z24n5zl9ncj 51897 51896 2026-05-19T14:58:18Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348062961|Mutwalibu Mugolofa]]" 51897 wikitext text/x-wiki   '''<big>Mutwalibi Mugolofa</big>''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 2000) [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] omukugu era Munnayuganda, azannya nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|omukwasi wa ggoolo]] mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier liigi ya Uganda.]]<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2000-11-01 |title=Mutwalibi MUGOLOFA - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/player/mutwalibi-mugolofa/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref><ref name="KCCA">{{cite web |date=31 January 2024 |title=New signing Mutwalibi Mugolofa is a Cityzen |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-mutwalibi-mugolofa-is-a-cityzen/ |access-date=26 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> == Obuto bwe == Mugolofa omupiira yagutandikira mu liigi ya FUFA Eyabato. Yagenda mu maaso ng’ayita mu nkola z’abavubuka eza kiraabu za Uganda eziwerako, omuli Vipers Junior Team, [[Kyetume FC]], [[Mbarara City FC]], ne [[Jinja North United FC]].<ref name="KCCA" /> == Emirimo gwa kiraabu == === KCCA FC === Mu Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2024, Mugolofa yegata ku [[Kampala Capital City Authority FC]] ku ndadano yakasera okuva ku [[Jinja North United FC]].<ref name="MTN">{{cite news|title=KCCA acquire goalkeeper Mutwalibu Mugolofa|url=https://sports.mtn.co.ug/2024/01/31/kcca-acquire-goalkeeper-mutwalibu-mugolofa/|work=MTN Sports|date=31 January 2024|access-date=26 August 2025}}</ref> Yali mukwasi wa ggoolo owokuna ku kiraabu, yalaga obukugu era nazanya bulungi kuntandikwa nawebwa endagano yamyaka ebiri okuva mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2024,okumukumira ku kiraabu okutusa mu mwaka gwa 2027.<ref>{{Cite web |date=2024-06-09 |title=KCCA tie down promising goalkeeper |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kcca-tie-down-promising-goalkeeper-4652730 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{cite news|title=Keeper Mugolofa commits to KCCA FC for three years|url=https://fourfourtwouganda.com/2024/06/07/keeper-mugolofa-commits-to-kcca-fc-for-three-years/|work=FourFourTwo Uganda|date=7 June 2024|access-date=26 August 2025}}</ref> Mu mwaka gwa 2024-25 sizoni ya Premier liigi ya Uganda, Mugolofa yafuuka omukwasi wa ggoolo mu KCCA eyasooka okulondebwa. Yakola clean sheets mukaaga mu mipiira musanvu egyasooka, n’ateebebwamu omulundi gumu gwokka. Okutwaliza awamu, mu mipiira kkumi n'esatu egyasooka, yasobodde okukwata ggoolo kkumi n’ateebwamu ggoolo ssatu.<ref>{{cite web |date=10 November 2024 |title=Mugolofa, three others summoned for national duty AFCON 2025 |url=https://www.kccafc.co.ug/mugolofa-three-others-summoned-for-national-duty-afcon-2025/ |access-date=26 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> Emipiira egy'amaanyi gyalimu okusisinkana [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu liigi mu mwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2025, gye yakola ebikulu ebyamanyi ebitaasa wadde ng'omupiira gwaggwa mu kukubwa kwabwe,<ref>{{cite news|title=KCCA FC 0–2 Vipers SC – Match report|url=https://viperssc.co.ug/2025/02/16/kcca-fc-0-2-vipers-sc-match-report/|work=Vipers SC|date=16 February 2025|access-date=26 August 2025}}</ref> n'omupiira gwe bazanya ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]] mu mwezi Ogwokuna mu mwaka gwa 2025.<ref>{{cite news|title=URA silences KCCA at Hamz Stadium in battle of authorities|url=https://kawowo.com/2025/04/16/ura-silences-kcca-at-hamz-stadium-in-battle-of-authorities-upl-2024-2025/|work=Kawowo Sports|date=16 April 2025|access-date=26 August 2025}}</ref> == Emirimo gye mu mawanga g'ebulaaya == Mu mwaka gwa 2024, yafuna okuyitibwa kwe okwasooka mu [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Mutwalibi Mugolofa - Uganda Goalkeeper - ESPN (UK) |url=https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/396133/mutwalibi-mugolofa |access-date=2025-08-26 |website=ESPN |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |first=NBS Sport |date=2024-11-08 |title=Mugolofa Buzzing For Uganda Cranes Duty |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/08/mugolofa-buzzing-uganda-cranes-duty/ |access-date=2025-08-26 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-11-06 |title=Youngster Dembe, goalkeeper Mugolofa named in Uganda Cranes squad to face South Africa, Congo |url=https://kawowo.com/2024/11/06/youngster-dembe-goalkeeper-mugolofa-named-in-uganda-cranes-squad-to-face-south-africa-congo/ |access-date=2025-08-26 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu mwezi Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 2024, Mugolofa yayitibwa mu ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda mu [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification|mupiira gw’okusunsulamu abalizannya mu mpaka za Africa Cup of Nations 2025]] nga battunka ne [[:en:South_Africa_national_soccer_team|South Afrika]] ne [[:en:Congo_national_football_team|Congo]],kyagufula omukisa gwe ogwasoose okuyitibwa okuzanyira ku tiimu enene.<ref name=":0" /><ref name="KCCA" /> == Obukodyo bw'okuzanya == Mugolofa amanyiddwa nnyo olw’obuvumu, okuddamu amangu, n’okuduumira ekitundu kya peneti. Likodi ye eyasooka mu KCCA FC, ezanya enungi kkumi mu mipiira kkumi n'esatu ejimufudde ow'erinnya ng’omuteebi eyeesigika. Abatendesi n’abakugu nabo basiimye obukkakkamu bwe ku puleesa n’obukugu mu kugaba omupiira.<ref name="MTN" /> == Ebibalo by'emirimo gye == * Kiraabu {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Clean sheets ! Ggoolo ezikubiddwa |- | 2023–24 | [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] | [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] | 4. 4. | 2. 2. | |- | 2024–25 | [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] | [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] | 9. 9. | 8. | 3. 3. |- | '''Omuwendo''' | | | '''13''' | '''10.''' | '''3. 3.''' |} == Engule == ; KCCA FC * '''[[:en:CECAFA_Kagame_Cup|Ekikopo kya CECAFA Kagame]]''' :Runner-up, mu mwaka gwa 2024<ref>{{cite news|title=KCCA fall short in Kagame Cup final|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kcca-fall-short-in-kagame-cup-final-4639208|work=Daily Monitor|date=12 August 2024|access-date=26 August 2025}}</ref> == Laba ne ==   * [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] * [[Joel Mutakubwa]] * [[Denis Onyango]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.kccafc.co.ug/player/mutwalibu-mugolofa/ Ekifo ku KCCA FC] {{DEFAULTSORT:Mugolofa, Mutwalibu}} 2si41jbif9qm011zogsfr5sq444ut3t Alex Isabirye Musongola 0 13781 51898 2026-05-19T15:12:07Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1296029272|Alex Isabirye]]" 51898 wikitext text/x-wiki   '''Alex Isabirye Musongola''' (yazaalibwa nga 15 Omwezi gwekkuminebiri, 1981) Munna Uganda era mutendesi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira]] nga addukanya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] mu liigi ya Uganda Premier . == Omulimu gwe == === Omuzannyi === Ng’omuzannyi, Isabirye yazannyirako mu kkampuni ya Nile Breweries Jinja, [[Express FC]], Scoul Lugazi, SC Villa ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] . <ref>{{Cite web |title=Isabirye resigns as Vipers coach after just four months in charge |url=https://nilepost.co.ug/news/164702/isabirye-resigns-as-vipers-coach-after-just-four-months-in-charge}}</ref> === Omulimu gw'obukulembeze === Isabirye abadde addukanya ttiimu ez'enjawulo omuli URA FC, BUL FC, Soana FC, Nyamityobora FC, Vipers SC, Express FC era mu kiseera kino y'addukanya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] okuva mu mwezi gwokutaano 2024. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=21 May 2024 |title=Alex Isabirye takes over at URA FC |url=https://www.independent.co.ug/alex-isabirye-appointed-new-ura-fc-coach/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=20 May 2024 |title=URA appoint Isabirye as coach |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/ura-appoint-isabirye-as-coach--4629150 |website=Monitor}}</ref> == Ekitiibwa ky'omuzannyi == '''SC Villa ya Uganda''' * '''Liigi ya Uganda eya Premier : 3''' :: 2002, [[2003 Uganda Super League|2003]], 2004. * '''Ekikopo kya Uganda : 1''' :: 2002. == Engule n’obuwanguzi bye yafuna ng’omutendesi == '''Yunivasite ya Victoria''' :: 2014 '''URA''' * '''Liigi ya Uganda eya Premier : 1''' :: [[2011 Uganda Super League|2011]] * '''Ekikopo kya Uganda : 1''' :: 2012. Omuwandiisi w’ebitabo '''Essaza ly'e Buganda''' * '''Empaka za FUFA Drum''' : 1 <ref>[https://www.fufa.co.ug/buganda-province-wins-inaugural-fufa-drum-trophy/ {{Cite web |date=20 May 2024 |title=URA appoint Isabirye as coach |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/ura-appoint-isabirye-as-coach--4629150 |website=Monitor}}]</ref> :: 2018 '''Ensigo y’embalaasi''' * Ekikopo kya General Da'ud : 1 <ref>[https://kawowo.com/2020/10/15/somalia-alex-isabirye-guides-horseed-to-2020-general-daud-cup-final/ https://kawowo.com/2020/10/15/somalia-alex-isabirye-guides-horseed-to-2020-general-daud-cup-fineal/]</ref> :: 2020 '''BUL''' * '''Ekikopo kya Uganda : 1''' :: 2022. 2022 '''Vipers''' * '''Liigi ya Uganda eya Premier : 1''' :: [[2022–23 Uganda Super League|2022–23]] * '''Ekikopo kya Uganda : 1''' :: 2023. 2023 6a81j4zvap09v1eidrl972p8u7a6ec1 Frank Ssebuufu 0 13782 51899 2026-05-19T16:12:46Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1306600972|Frank Ssebuufu]]" 51899 wikitext text/x-wiki   '''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Omwezi gwomwenda 2001) [[Omupiira ogw'ebigere|Munna Uganda era muzannyi wa mupiira]] mu Uganda nga azannya nga muteebi . == Omulimu gwa kiraabu == === Obutobwe nentandikwa y’omulimu gwe === Ssebuufu yazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Ssebuufu yatandika okuzannya omupiira ng'ali mu ttiimu ya Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, oluvannyuma yakola endagano n'agenda mu Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku Wakiso Giants FC . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref> === Wakiso Giants === Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda Premier League eya Wakiso Giants FC . Nga 7 Omwezi gwokutaano 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka mu Wakiso Giants bwe yawangula [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]] ggoolo taano ku bwerere (5-0) . <ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com}}</ref> Nga 30 Omwezi gwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinanamumusanvu(87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka e Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref> Nga 29 Omwezi gwekkunogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref> === New York Red Bulls II === Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro. . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Ssebuufu yalondebwa mu ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022okuva ewomutendesi Milutin Sredojević. <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gwoluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’eyambadde omujozi nnamba mwenda , era omupiira gwaggwa tewali ttiimu yateeba ggoolo (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref> == Ebibalo by’omurimu gwe == {{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka ! rowspan="2" | Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ]. ! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | rowspan="4" | Wakiso Giants FC | 2020–21 | Uganda Premier League | 8. | 1. 1. | 0. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | — | 8. | 1. 1. |- | 2021–22 | Uganda Premier League | 24. | 2. 2. | 0. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | — | 24. | 2. 2. |- | 2022–23 | Uganda Premier League | 15. | 3. 3. | 0. | 0. | 0. | 0. | 0. | 0. | 15. | 3. 3. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 47. Ebikwata ku nsonga eno ! 6. 6. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 47. Ebikwata ku nsonga eno ! 6. 6. |- | rowspan="3" | New York Red Bulls II | 2023. 2023 | MLS Ekiddako Pro | 26. | 8. | 0. | 0. | colspan="2" | — | 2 [ b ] . | 1. 1. | 28. | 9. 9. |- | 2024 | MLS Ekiddako Pro | 26. | 1. 1. | 1. 1. | 0. | colspan="2" | — | 0. | 0. | 27. | 1. 1. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 52. 52 ! 9. 9. ! 1. 1. ! 0. ! 0. ! 0. ! 2. 2. ! 1. 1. ! 55. Ebikwata ku nsonga eno ! 10. |- ! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu ! 99. Ebiragiro ! 15. ! 1. 1. ! 0. ! 0. ! 0. ! 2. 2. ! 1. 1. ! 102. 102 ! 16. |}   == Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia == * Frank Ssebuufu ku Soccerway * Frank Ssebuufu ku BeSoccer * [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile] * [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com] 5zsnli42c0joxdt0qaaglls8glc90bl 51908 51899 2026-05-20T02:15:11Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51908 wikitext text/x-wiki   '''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Omwezi gwomwenda 2001) [[Omupiira ogw'ebigere|Munna Uganda era muzannyi wa mupiira]] mu Uganda nga azannya nga muteebi . == Omulimu gwa kiraabu == === Obutobwe nentandikwa y’omulimu gwe === Ssebuufu yazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Ssebuufu yatandika okuzannya omupiira ng'ali mu ttiimu ya Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, oluvannyuma yakola endagano n'agenda mu Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku Wakiso Giants FC . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref> === Wakiso Giants === Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda Premier League eya Wakiso Giants FC . Nga 7 Omwezi gwokutaano 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka mu Wakiso Giants bwe yawangula [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]] ggoolo taano ku bwerere (5-0) . <ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref> Nga 30 Omwezi gwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinanamumusanvu(87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka e Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref> Nga 29 Omwezi gwekkunogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref> === New York Red Bulls II === Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro. . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Ssebuufu yalondebwa mu ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022okuva ewomutendesi Milutin Sredojević. <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gwoluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’eyambadde omujozi nnamba mwenda , era omupiira gwaggwa tewali ttiimu yateeba ggoolo (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref> == Ebibalo by’omurimu gwe == {{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka ! rowspan="2" | Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ]. ! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | rowspan="4" | Wakiso Giants FC | 2020–21 | Uganda Premier League | 8. | 1. 1. | 0. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | — | 8. | 1. 1. |- | 2021–22 | Uganda Premier League | 24. | 2. 2. | 0. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | — | 24. | 2. 2. |- | 2022–23 | Uganda Premier League | 15. | 3. 3. | 0. | 0. | 0. | 0. | 0. | 0. | 15. | 3. 3. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 47. Ebikwata ku nsonga eno ! 6. 6. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 47. Ebikwata ku nsonga eno ! 6. 6. |- | rowspan="3" | New York Red Bulls II | 2023. 2023 | MLS Ekiddako Pro | 26. | 8. | 0. | 0. | colspan="2" | — | 2 [ b ] . | 1. 1. | 28. | 9. 9. |- | 2024 | MLS Ekiddako Pro | 26. | 1. 1. | 1. 1. | 0. | colspan="2" | — | 0. | 0. | 27. | 1. 1. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 52. 52 ! 9. 9. ! 1. 1. ! 0. ! 0. ! 0. ! 2. 2. ! 1. 1. ! 55. Ebikwata ku nsonga eno ! 10. |- ! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu ! 99. Ebiragiro ! 15. ! 1. 1. ! 0. ! 0. ! 0. ! 2. 2. ! 1. 1. ! 102. 102 ! 16. |}   == Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia == * Frank Ssebuufu ku Soccerway * Frank Ssebuufu ku BeSoccer * [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile] * [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com] mleun2histm2gje1gy1qcr34t9oucvv Nicholas Mwere 0 13783 51900 2026-05-19T20:53:25Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345561864|Nicholas Mwere]]" 51900 wikitext text/x-wiki   '''<big>Nicholas Mwere</big>''' (yazaalibwa nga 13 Ogwokusatu mu mwaka gwa 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] omukugu era munnayuganda, azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[BUL Jinja FC|BUL FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'omupiira ey'eggwanga eya Uganda]]<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Mwere needs polishing at heart of defence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mwere-needs-polishing-at-heart-of-defence--5128508 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Saaka |first=Yekoyada |date=2025-07-22 |title=Uganda Cranes fall to Tanzania as CHAN 2024 preparations face early test |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/uganda-cranes-fall-to-tanzania-as-chan-2024-p-NV_214998 |access-date=2025-08-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nicholas Mwere Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ |access-date=2025-08-25 |website=upl.ug}}</ref> Era abadde akiikirira [[:en:Uganda|Uganda]] mu mupiira gwa beach ne [[:en:National_sports_team|ttiimu y'eggwanga]] eya [[:en:Uganda_national_beach_soccer_team|Sand Cranes]].<ref name=":0">{{cite web |title=Mwere hopes to replicate scoring form in Sand Cranes' forthcoming engagements |url=https://www.fufa.co.ug/mwere-hopes-to-replicate-scoring-form-in-sand-cranes-forthcoming-engagements/ |access-date=25 August 2025 |website=FUFA}}</ref> == Obuto bwe == Mwere yazaalibwa [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]].okusamba [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] yagutandikira mu kibiina kya JIPRA nga tannaba kwegatta ku Kakira Town Council mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref name="BUL">{{cite web |title=Mwere: Welcome to BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/mwere-welcome-to-bul-fc/ |access-date=25 August 2025 |website=BUL FC}}</ref> == Emirimo gya kiraabu == === Busoga United FC === Mwere yeegatta ku [[:en:Busoga_United_FC|Busoga United]] mu mwaka gwa 2021, n’azannya omupiira gwe ogusoose mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref name="Vision">{{cite news|title=Busoga's Mwere joins BUL FC|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/164864|work=New Vision|date=11 July 2023|access-date=25 August 2025}}</ref> === BUL FC === Mu mwaka gwa 2023, Mwere yakola endagaano ya myaka esatu ne [[BUL Jinja FC|BUL FC]].<ref name="Vision" /> Yazannyira kiraabu eno emipiira 22 mu liigi mu sizoni ya 2024–25, n’ateeba ggoolo emu n’okuwa asisiti bbiri.<ref name="AllAfrica">{{cite news|title=Rayon Sports in talks with BUL's Nicholas Mwere|url=https://allafrica.com/stories/202506050474.html|work=AllAfrica|date=5 June 2025|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-12-18 |title=BUL score late to earn point against leaders NEC |url=https://kawowo.com/2024/12/18/bul-score-late-to-earn-point-against-leaders-nec/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-12-23 |title=BUL see off Vipers at Kitende, move 5 points clear |url=https://kawowo.com/2023/12/23/bul-vipers-victory-kcc-villa/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mwere era yalondebwa mu ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] esooka mu sizoni ya 2023–24.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-01-08 |title=Ssenkatuka, Mwere and Kawowo's Team of the UPL First Round |url=https://kawowo.com/2024/01/08/uganda-premier-league-best-xi/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimo gye mu mawanga g'ebulaaya == === Omupiira gwa bbiici === Mwere abadde akiikirira [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Uganda] mu mupiira gwa beach. Mu mpaka z’okusunsulamu [[:en:2022_Africa_Beach_Soccer_Cup_of_Nations|ez’ekikopo kya Africa Beach Soccer Cup of Nations eza 2022]], yateeba ggoolo nnya, okuli n’okukuba hat-trick ku [[Comoros]], n’anyweza Uganda okusunsulamu.<ref name=":0" /> == Omusono gw’okuzannya == Mwere amanyiddwa olw’okubeerawo kwe mubuntu, obusobozi bwe mu bbanga, n’okukola ebintu bingi, ng’ayamba mu kuzibira n’okulumba okuva ku ludda olwa kkono.<ref name="BUL" /> == Ebibalo by’emirimo gye == ; Kiraabu {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Ggoolo |- | 2024–25 | BUL FC | Uganda Premier League | 22. | 1. 1. |} == Engule == * '''BUL FC''' ** Ekikopo kya Uganda: 2022–23 ( [[:en:Squad_number_(association_football)|mmemba wa ttiimu]] )<ref name="BUL" /> * '''Jinja Lions''' ** Omuteebi asinga mu sizoni ya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|FUFA]] Beach Soccer League 2022–23 n’ateeba ne ggoolo asatu mu mukaga.<ref>{{cite news|title=Nicholas Mwere leaves a mark unmatched as St Lawrence defend title|url=https://www.pulsesports.ug/football/story/nicholas-mwere-leaves-a-mark-unmatched-st-lawrence-university-defend-title-2023061913485229549|work=Pulse Sports|date=19 June 2023|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-06-17 |title=Mwere's goals earn Lions fear factor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/mwere-s-goals-earn-lions-fear-factor-4274154 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne ==   == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://bulfc.co.ug/player/nicholas-mwere/ Endabika ku BUL FC] * [https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ Uganda Premier League] d736mvfl400gyny1rbniekmkho42zmg 51901 51900 2026-05-19T20:55:49Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345561864|Nicholas Mwere]]" 51901 wikitext text/x-wiki   '''<big>Nicholas Mwere</big>''' (yazaalibwa nga 13 Ogwokusatu mu mwaka gwa 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] omukugu era munnayuganda, azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[BUL Jinja FC|BUL FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'omupiira ey'eggwanga eya Uganda]]<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Mwere needs polishing at heart of defence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mwere-needs-polishing-at-heart-of-defence--5128508 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Saaka |first=Yekoyada |date=2025-07-22 |title=Uganda Cranes fall to Tanzania as CHAN 2024 preparations face early test |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/uganda-cranes-fall-to-tanzania-as-chan-2024-p-NV_214998 |access-date=2025-08-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nicholas Mwere Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ |access-date=2025-08-25 |website=upl.ug}}</ref> Era abadde akiikirira [[:en:Uganda|Uganda]] mu mupiira gwa beach ne [[:en:National_sports_team|ttiimu y'eggwanga]] eya [[:en:Uganda_national_beach_soccer_team|Sand Cranes]].<ref name=":0">{{cite web |title=Mwere hopes to replicate scoring form in Sand Cranes' forthcoming engagements |url=https://www.fufa.co.ug/mwere-hopes-to-replicate-scoring-form-in-sand-cranes-forthcoming-engagements/ |access-date=25 August 2025 |website=FUFA}}</ref> == Obuto bwe == Mwere yazaalibwa [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]].okusamba [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] yagutandikira mu kibiina kya JIPRA nga tannaba kwegatta ku Kakira Town Council mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref name="BUL">{{cite web |title=Mwere: Welcome to BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/mwere-welcome-to-bul-fc/ |access-date=25 August 2025 |website=BUL FC}}</ref> == Emirimo gye mu kiraabu == === Busoga United FC === Mwere yeegatta ku [[:en:Busoga_United_FC|Busoga United]] mu mwaka gwa 2021, n’azannya omupiira gwe ogusoose mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref name="Vision">{{cite news|title=Busoga's Mwere joins BUL FC|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/164864|work=New Vision|date=11 July 2023|access-date=25 August 2025}}</ref> === BUL FC === Mu mwaka gwa 2023, Mwere yakola endagaano ya myaka esatu ne [[BUL Jinja FC|BUL FC]].<ref name="Vision" /> Yazannyira kiraabu eno emipiira 22 mu liigi mu sizoni ya 2024–25, n’ateeba ggoolo emu n’okuwa asisiti bbiri.<ref name="AllAfrica">{{cite news|title=Rayon Sports in talks with BUL's Nicholas Mwere|url=https://allafrica.com/stories/202506050474.html|work=AllAfrica|date=5 June 2025|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-12-18 |title=BUL score late to earn point against leaders NEC |url=https://kawowo.com/2024/12/18/bul-score-late-to-earn-point-against-leaders-nec/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-12-23 |title=BUL see off Vipers at Kitende, move 5 points clear |url=https://kawowo.com/2023/12/23/bul-vipers-victory-kcc-villa/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mwere era yalondebwa mu ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] esooka mu sizoni ya 2023–24.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-01-08 |title=Ssenkatuka, Mwere and Kawowo's Team of the UPL First Round |url=https://kawowo.com/2024/01/08/uganda-premier-league-best-xi/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimo gye mu mawanga g'ebulaaya == === Omupiira gwa bbiici === Mwere abadde akiikirira [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Uganda] mu mupiira gwa beach. Mu mpaka z’okusunsulamu [[:en:2022_Africa_Beach_Soccer_Cup_of_Nations|ez’ekikopo kya Africa Beach Soccer Cup of Nations eza 2022]], yateeba ggoolo nnya, okuli n’okukuba hat-trick ku [[Comoros]], n’anyweza Uganda okusunsulamu.<ref name=":0" /> == Omusono gw’okuzannya == Mwere amanyiddwa olw’okubeerawo kwe mubuntu, obusobozi bwe mu bbanga, n’okukola ebintu bingi, ng’ayamba mu kuzibira n’okulumba okuva ku ludda olwa kkono.<ref name="BUL" /> == Ebibalo by’emirimo gye == ; Kiraabu {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Ggoolo |- | 2024–25 | BUL FC | Uganda Premier League | 22. | 1. 1. |} == Engule == * '''BUL FC''' ** Ekikopo kya Uganda: 2022–23 ( [[:en:Squad_number_(association_football)|mmemba wa ttiimu]] )<ref name="BUL" /> * '''Jinja Lions''' ** Omuteebi asinga mu sizoni ya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|FUFA]] Beach Soccer League 2022–23 n’ateeba ne ggoolo asatu mu mukaga.<ref>{{cite news|title=Nicholas Mwere leaves a mark unmatched as St Lawrence defend title|url=https://www.pulsesports.ug/football/story/nicholas-mwere-leaves-a-mark-unmatched-st-lawrence-university-defend-title-2023061913485229549|work=Pulse Sports|date=19 June 2023|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-06-17 |title=Mwere's goals earn Lions fear factor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/mwere-s-goals-earn-lions-fear-factor-4274154 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne ==   == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://bulfc.co.ug/player/nicholas-mwere/ Endabika ku BUL FC] * [https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ Uganda Premier League] mxmr4prlpaz78yydvfg2wcrshauhczk 51902 51901 2026-05-19T20:57:02Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345561864|Nicholas Mwere]]" 51902 wikitext text/x-wiki   '''<big>Nicholas Mwere</big>''' (yazaalibwa nga 13 Ogwokusatu mu mwaka gwa 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] omukugu era munnayuganda, azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[BUL Jinja FC|BUL FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'omupiira ey'eggwanga eya Uganda]]<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Mwere needs polishing at heart of defence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mwere-needs-polishing-at-heart-of-defence--5128508 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Saaka |first=Yekoyada |date=2025-07-22 |title=Uganda Cranes fall to Tanzania as CHAN 2024 preparations face early test |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/uganda-cranes-fall-to-tanzania-as-chan-2024-p-NV_214998 |access-date=2025-08-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nicholas Mwere Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ |access-date=2025-08-25 |website=upl.ug}}</ref> Era abadde akiikirira [[:en:Uganda|Uganda]] mu mupiira gwa beach ne [[:en:National_sports_team|ttiimu y'eggwanga]] eya [[:en:Uganda_national_beach_soccer_team|Sand Cranes]].<ref name=":0">{{cite web |title=Mwere hopes to replicate scoring form in Sand Cranes' forthcoming engagements |url=https://www.fufa.co.ug/mwere-hopes-to-replicate-scoring-form-in-sand-cranes-forthcoming-engagements/ |access-date=25 August 2025 |website=FUFA}}</ref> == Obuto bwe == Mwere yazaalibwa [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]].okusamba [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] yagutandikira mu kibiina kya JIPRA nga tannaba kwegatta ku Kakira Town Council mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref name="BUL">{{cite web |title=Mwere: Welcome to BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/mwere-welcome-to-bul-fc/ |access-date=25 August 2025 |website=BUL FC}}</ref> == Emirimo gye mu kiraabu == === Busoga United FC === Mwere yeegatta ku [[:en:Busoga_United_FC|Busoga United]] mu mwaka gwa 2021, n’azannya omupiira gwe ogusoose mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref name="Vision">{{cite news|title=Busoga's Mwere joins BUL FC|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/164864|work=New Vision|date=11 July 2023|access-date=25 August 2025}}</ref> === BUL FC === Mu mwaka gwa 2023, Mwere yakola endagaano ya myaka esatu ne [[BUL Jinja FC|BUL FC]].<ref name="Vision" /> Yazannyira kiraabu eno emipiira 22 mu liigi mu sizoni ya 2024–25, n’ateeba ggoolo emu n’okuwa asisiti bbiri.<ref name="AllAfrica">{{cite news|title=Rayon Sports in talks with BUL's Nicholas Mwere|url=https://allafrica.com/stories/202506050474.html|work=AllAfrica|date=5 June 2025|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-12-18 |title=BUL score late to earn point against leaders NEC |url=https://kawowo.com/2024/12/18/bul-score-late-to-earn-point-against-leaders-nec/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-12-23 |title=BUL see off Vipers at Kitende, move 5 points clear |url=https://kawowo.com/2023/12/23/bul-vipers-victory-kcc-villa/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mwere era yalondebwa mu ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] esooka mu sizoni ya 2023–24.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-01-08 |title=Ssenkatuka, Mwere and Kawowo's Team of the UPL First Round |url=https://kawowo.com/2024/01/08/uganda-premier-league-best-xi/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimo gye mu mawanga g'ebulaaya == === Omupiira gwa beach === Mwere abadde akiikirira [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Uganda] mu mupiira gwa beach. Mu mpaka z’okusunsulamu [[:en:2022_Africa_Beach_Soccer_Cup_of_Nations|ez’ekikopo kya Africa Beach Soccer Cup of Nations eza 2022]], yateeba ggoolo nnya, okuli n’okukuba hat-trick ku [[Comoros]], n’anyweza Uganda okusunsulamu.<ref name=":0" /> == Omusono gw’okuzannya == Mwere amanyiddwa olw’okubeerawo kwe mubuntu, obusobozi bwe mu bbanga, n’okukola ebintu bingi, ng’ayamba mu kuzibira n’okulumba okuva ku ludda olwa kkono.<ref name="BUL" /> == Ebibalo by’emirimo gye == ; Kiraabu {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Ggoolo |- | 2024–25 | BUL FC | Uganda Premier League | 22. | 1. 1. |} == Engule == * '''BUL FC''' ** Ekikopo kya Uganda: 2022–23 ( [[:en:Squad_number_(association_football)|mmemba wa ttiimu]] )<ref name="BUL" /> * '''Jinja Lions''' ** Omuteebi asinga mu sizoni ya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|FUFA]] Beach Soccer League 2022–23 n’ateeba ne ggoolo asatu mu mukaga.<ref>{{cite news|title=Nicholas Mwere leaves a mark unmatched as St Lawrence defend title|url=https://www.pulsesports.ug/football/story/nicholas-mwere-leaves-a-mark-unmatched-st-lawrence-university-defend-title-2023061913485229549|work=Pulse Sports|date=19 June 2023|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-06-17 |title=Mwere's goals earn Lions fear factor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/mwere-s-goals-earn-lions-fear-factor-4274154 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne ==   == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://bulfc.co.ug/player/nicholas-mwere/ Endabika ku BUL FC] * [https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ Uganda Premier League] jaj91v3vyii9obvj1hvmrqfii4movpa 51903 51902 2026-05-19T20:58:07Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345561864|Nicholas Mwere]]" 51903 wikitext text/x-wiki   '''<big>Nicholas Mwere</big>''' (yazaalibwa nga 13 Ogwokusatu mu mwaka gwa 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] omukugu era munnayuganda, azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[BUL Jinja FC|BUL FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'omupiira ey'eggwanga eya Uganda]]<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Mwere needs polishing at heart of defence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mwere-needs-polishing-at-heart-of-defence--5128508 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Saaka |first=Yekoyada |date=2025-07-22 |title=Uganda Cranes fall to Tanzania as CHAN 2024 preparations face early test |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/uganda-cranes-fall-to-tanzania-as-chan-2024-p-NV_214998 |access-date=2025-08-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nicholas Mwere Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ |access-date=2025-08-25 |website=upl.ug}}</ref> Era abadde akiikirira [[:en:Uganda|Uganda]] mu mupiira gwa beach ne [[:en:National_sports_team|ttiimu y'eggwanga]] eya [[:en:Uganda_national_beach_soccer_team|Sand Cranes]].<ref name=":0">{{cite web |title=Mwere hopes to replicate scoring form in Sand Cranes' forthcoming engagements |url=https://www.fufa.co.ug/mwere-hopes-to-replicate-scoring-form-in-sand-cranes-forthcoming-engagements/ |access-date=25 August 2025 |website=FUFA}}</ref> == Obuto bwe == Mwere yazaalibwa [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]].okusamba [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] yagutandikira mu kibiina kya JIPRA nga tannaba kwegatta ku Kakira Town Council mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref name="BUL">{{cite web |title=Mwere: Welcome to BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/mwere-welcome-to-bul-fc/ |access-date=25 August 2025 |website=BUL FC}}</ref> == Emirimo gye mu kiraabu == === Busoga United FC === Mwere yeegatta ku [[:en:Busoga_United_FC|Busoga United]] mu mwaka gwa 2021, n’azannya omupiira gwe ogusoose mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref name="Vision">{{cite news|title=Busoga's Mwere joins BUL FC|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/164864|work=New Vision|date=11 July 2023|access-date=25 August 2025}}</ref> === BUL FC === Mu mwaka gwa 2023, Mwere yakola endagaano ya myaka esatu ne [[BUL Jinja FC|BUL FC]].<ref name="Vision" /> Yazannyira kiraabu eno emipiira 22 mu liigi mu sizoni ya 2024–25, n’ateeba ggoolo emu n’okuwa asisiti bbiri.<ref name="AllAfrica">{{cite news|title=Rayon Sports in talks with BUL's Nicholas Mwere|url=https://allafrica.com/stories/202506050474.html|work=AllAfrica|date=5 June 2025|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-12-18 |title=BUL score late to earn point against leaders NEC |url=https://kawowo.com/2024/12/18/bul-score-late-to-earn-point-against-leaders-nec/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-12-23 |title=BUL see off Vipers at Kitende, move 5 points clear |url=https://kawowo.com/2023/12/23/bul-vipers-victory-kcc-villa/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mwere era yalondebwa mu ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] esooka mu sizoni ya 2023–24.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-01-08 |title=Ssenkatuka, Mwere and Kawowo's Team of the UPL First Round |url=https://kawowo.com/2024/01/08/uganda-premier-league-best-xi/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimo gye mu mawanga g'ebulaaya == === Omupiira gwo ku beach === Mwere abadde akiikirira [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Uganda] mu mupiira gwa beach. Mu mpaka z’okusunsulamu [[:en:2022_Africa_Beach_Soccer_Cup_of_Nations|ez’ekikopo kya Africa Beach Soccer Cup of Nations eza 2022]], yateeba ggoolo nnya, okuli n’okukuba hat-trick ku [[Comoros]], n’anyweza Uganda okusunsulamu.<ref name=":0" /> == Omusono gw’okuzannya == Mwere amanyiddwa olw’okubeerawo kwe mubuntu, obusobozi bwe mu bbanga, n’okukola ebintu bingi, ng’ayamba mu kuzibira n’okulumba okuva ku ludda olwa kkono.<ref name="BUL" /> == Ebibalo by’emirimo gye == ; Kiraabu {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Ggoolo |- | 2024–25 | BUL FC | Uganda Premier League | 22. | 1. 1. |} == Engule == * '''BUL FC''' ** Ekikopo kya Uganda: 2022–23 ( [[:en:Squad_number_(association_football)|mmemba wa ttiimu]] )<ref name="BUL" /> * '''Jinja Lions''' ** Omuteebi asinga mu sizoni ya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|FUFA]] Beach Soccer League 2022–23 n’ateeba ne ggoolo asatu mu mukaga.<ref>{{cite news|title=Nicholas Mwere leaves a mark unmatched as St Lawrence defend title|url=https://www.pulsesports.ug/football/story/nicholas-mwere-leaves-a-mark-unmatched-st-lawrence-university-defend-title-2023061913485229549|work=Pulse Sports|date=19 June 2023|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-06-17 |title=Mwere's goals earn Lions fear factor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/mwere-s-goals-earn-lions-fear-factor-4274154 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne ==   == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://bulfc.co.ug/player/nicholas-mwere/ Endabika ku BUL FC] * [https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ Uganda Premier League] 1n9xixsfwpurxw3rwg6wsdqn5vcuxmr Joan Onyemaechi Mrakpor 0 13784 51910 2026-05-20T03:57:18Z MEvalyn 9841 Created page with "Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayuganda omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015." 51910 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayuganda omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015. fcqy530nkpbrzw4dubeu9gcyln0w9ft 51911 51910 2026-05-20T03:58:32Z MEvalyn 9841 51911 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015. 13aow49lyv6vkzz8cx4jxtsjbu38x5a 51912 51911 2026-05-20T03:59:55Z MEvalyn 9841 51912 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015. == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976. [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. 6xxnvzg05l8ogbetiq6mqev0a33mima 51913 51912 2026-05-20T04:02:50Z MEvalyn 9841 51913 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015. == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976. [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. ngl6n98b31sa3nu8wdurpsn44zmopr2 51914 51913 2026-05-20T04:07:39Z MEvalyn 9841 51914 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015. == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976. [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Makor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. d94t9gspgdscxayczfaqgb8jv27gb4n 51915 51914 2026-05-20T04:07:52Z MEvalyn 9841 51915 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015. == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976. [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. daitdawrd64x2asv1bglx5ovnysv5cz 51916 51915 2026-05-20T04:10:17Z MEvalyn 9841 51916 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976. [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == 658ib3muejkwh11jxj4ax4d0rdr2qj0 51917 51916 2026-05-20T04:10:50Z MEvalyn 9841 51917 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref>"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976. [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == r1aqccsh69cxmrecznwjekgjshsr2km 51918 51917 2026-05-20T04:11:37Z MEvalyn 9841 51918 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref>"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976. [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == b0plfwtjnbadwg5xwp9kv9f2fn61ng8 51919 51918 2026-05-20T04:11:52Z MEvalyn 9841 51919 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref>"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> [1] Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992. [2] Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == ij3o0ntd69avzga101fghmspb1d0we4 51920 51919 2026-05-20T04:12:16Z MEvalyn 9841 51920 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == ku13hbrco1mr2kc4uteidj7iw1gf6o3 51921 51920 2026-05-20T04:12:48Z MEvalyn 9841 51921 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == mlii7e7vi5pgtyf98sq2lxh3tt0z185 51922 51921 2026-05-20T04:13:51Z MEvalyn 9841 51922 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. "Committee of Women in Parliament". ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref> == Ebijuliziddwa == cytjmohhgjc81lxspmocbrg9denwa9x 51923 51922 2026-05-20T04:19:46Z MEvalyn 9841 51923 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">"Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills". ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. "Committee of Women in Parliament". ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5. == Ebijuliziddwa == 1rolzr8tuuf8uut2lfn8laojkmzkixo 51924 51923 2026-05-20T04:20:20Z MEvalyn 9841 51924 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20160723062321/http://deltastateassembly.gov.ng/fifth-assembly-june-2011-2015-motions-bills/ "Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills"]. ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">"Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor". ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. "Committee of Women in Parliament". ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5. == Ebijuliziddwa == m8zzveiv5cgetu1a0cjy5n57jd1qqiz 51925 51924 2026-05-20T04:20:49Z MEvalyn 9841 51925 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20160723062321/http://deltastateassembly.gov.ng/fifth-assembly-june-2011-2015-motions-bills/ "Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills"]. ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160817062450/http://www.nigerianbiography.com/2015/12/biography-of-joan-onyemaechi-mrakpor.html?m=1 "Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor"]. ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>"Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. "Committee of Women in Parliament". ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5. == Ebijuliziddwa == rpejiypgk94i9gwwkne1cunflstvb5t 51926 51925 2026-05-20T04:21:29Z MEvalyn 9841 51926 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20160723062321/http://deltastateassembly.gov.ng/fifth-assembly-june-2011-2015-motions-bills/ "Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills"]. ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160817062450/http://www.nigerianbiography.com/2015/12/biography-of-joan-onyemaechi-mrakpor.html?m=1 "Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor"]. ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2015/03/monarchs-flay-attacks-on-hon-mrakpor/ "Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. "Committee of Women in Parliament". ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5. == Ebijuliziddwa == rcro1jut7yq4741d2l55z5ni87h17z0 51927 51926 2026-05-20T04:21:59Z MEvalyn 9841 51927 wikitext text/x-wiki Joan Onyemaechi Mrakpor (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20160723062321/http://deltastateassembly.gov.ng/fifth-assembly-june-2011-2015-motions-bills/ "Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills"]. ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160817062450/http://www.nigerianbiography.com/2015/12/biography-of-joan-onyemaechi-mrakpor.html?m=1 "Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor"]. ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga Benin gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2015/03/monarchs-flay-attacks-on-hon-mrakpor/ "Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. [http://www.hcwip.org/hon-evang-mrs-joan-onyemaechi-mrakpor.html "Committee of Women in Parliament"]. ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5. == Ebijuliziddwa == 8qj4mswv749nv0isbs7dfqompzdip8v 51928 51927 2026-05-20T04:22:44Z MEvalyn 9841 51928 wikitext text/x-wiki '''Joan Onyemaechi Mrakpor''' (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20160723062321/http://deltastateassembly.gov.ng/fifth-assembly-june-2011-2015-motions-bills/ "Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills"]. ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160817062450/http://www.nigerianbiography.com/2015/12/biography-of-joan-onyemaechi-mrakpor.html?m=1 "Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor"]. ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga [[Benin]] gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2015/03/monarchs-flay-attacks-on-hon-mrakpor/ "Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. [http://www.hcwip.org/hon-evang-mrs-joan-onyemaechi-mrakpor.html "Committee of Women in Parliament"]. ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5. == Ebijuliziddwa == m0acvq351gio8tr6qb5cfouz8ennlia 51929 51928 2026-05-20T04:25:08Z MEvalyn 9841 Added infobox 51929 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q25938875}} '''Joan Onyemaechi Mrakpor''' (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20160723062321/http://deltastateassembly.gov.ng/fifth-assembly-june-2011-2015-motions-bills/ "Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills"]. ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160817062450/http://www.nigerianbiography.com/2015/12/biography-of-joan-onyemaechi-mrakpor.html?m=1 "Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor"]. ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Ebyenjigiriza == Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga [[Benin]] gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2015/03/monarchs-flay-attacks-on-hon-mrakpor/ "Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref> == Obulamu obw'obuntu == Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. [http://www.hcwip.org/hon-evang-mrs-joan-onyemaechi-mrakpor.html "Committee of Women in Parliament"]. ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5. == Ebijuliziddwa == 4sgtriehfguaomi2nsfnp6wd61g89kl Carolyna Hutchings 0 13785 51930 2026-05-20T04:29:20Z MEvalyn 9841 Created page with "Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi." 51930 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. flq9aob1jyk31sp424hdq2htdyo1kgk 51931 51930 2026-05-20T04:33:30Z MEvalyn 9841 51931 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. q7t1g1h0qtryo1tpfsl3lom2rh0szw7 51932 51931 2026-05-20T04:36:10Z MEvalyn 9841 51932 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] m0cqdq90bm56asa430xvndzeuaadrwm 51933 51932 2026-05-20T04:36:30Z MEvalyn 9841 51933 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. ds58r8crnrgw68gxmk04038v3vziu7t 51934 51933 2026-05-20T04:37:22Z MEvalyn 9841 51934 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. Okuyamba abantu Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. tnk3wvcjfb6ed0qqtmsztwljw5t2hyq 51935 51934 2026-05-20T04:37:40Z MEvalyn 9841 51935 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. 9g5muy8d71r9z5ewpj4eadq77mhf3sd 51936 51935 2026-05-20T04:39:20Z MEvalyn 9841 51936 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. Firimu ezimu Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: sxvwmtxdu171qiutk06w4zsg0zb9r6e 51937 51936 2026-05-20T04:39:38Z MEvalyn 9841 51937 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: n62fficn5sw8r9m6in6chya5y916wkh 51938 51937 2026-05-20T04:40:41Z MEvalyn 9841 /* Ebifaananyi bya firimu */ 51938 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' 89eehpm08248xshqumq2gj8dz1127d7 51939 51938 2026-05-20T04:42:12Z MEvalyn 9841 51939 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. o8u64k3t7uijy3zelu7heo0u24jp4ss 51940 51939 2026-05-20T04:43:05Z MEvalyn 9841 51940 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria. [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == d7x9niyf0owefkaigwa44vwxsqthez4 51941 51940 2026-05-20T04:45:24Z MEvalyn 9841 51941 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref> [1][2] Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 4wvoxd8fnc93xo173p2xduf4hsj6hsx 51942 51941 2026-05-20T04:45:59Z MEvalyn 9841 51942 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu, era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == nq6vzgrs1t370blbf4iyrqyf2drta5w 51943 51942 2026-05-20T04:46:33Z MEvalyn 9841 51943 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza. == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == jshf3806o1ygz5me7ml47jhdkq3do7b 51944 51943 2026-05-20T04:47:08Z MEvalyn 9841 51944 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. [1] Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 9r8f1lo5sul9j8p4s6n9sux0b8s0k0x 51945 51944 2026-05-20T04:47:49Z MEvalyn 9841 51945 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom. == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == fthhuev5wle0s53h55nk1e5diffsymc 51946 51945 2026-05-20T04:49:01Z MEvalyn 9841 51946 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba. == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == a11nuly7zeza0j16mjone2s6fat0dne 51947 51946 2026-05-20T04:49:37Z MEvalyn 9841 51947 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno. [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == sna9lmd8oe2e7ni9lct0gc689687c7a 51948 51947 2026-05-20T04:50:35Z MEvalyn 9841 51948 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref> [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == jluinfiej7narzifeksur56g5bza7eh 51949 51948 2026-05-20T04:51:05Z MEvalyn 9841 51949 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> [1] [2] Mu 2016, abafumbo bano baawukana. == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == j4a3q34fnlmmuijg4op9swqyr4jpum5 51950 51949 2026-05-20T04:51:48Z MEvalyn 9841 51950 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). "Caroline Danjuma is 34 years old". ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == p87r4rwpvhnwyvphvgqvlm4rubuhn2n 51951 51950 2026-05-20T04:52:36Z MEvalyn 9841 51951 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>"Nollywood actress Danjuma turns 33". ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 4mjtpc1a8dsu15wuqrddls6qb3g1srk 51952 51951 2026-05-20T04:53:34Z MEvalyn 9841 51952 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>"Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas". ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == m1pr8uv98rd1qnukaxyf1o3vypon3dw 51953 51952 2026-05-20T04:55:16Z MEvalyn 9841 51953 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>"I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma". ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 1sodwjhf9z8j58ly1d1n2wo3usrbdtm 51954 51953 2026-05-20T04:55:48Z MEvalyn 9841 /* Ebijuliziddwa */ 51954 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>"Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award". ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == steccv26vt1ekwy9a9duxajagy5ry36 51955 51954 2026-05-20T04:56:16Z MEvalyn 9841 51955 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>"Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom". ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 1q4v3wzc1dfk56r9tyswbx85yp51h61 51956 51955 2026-05-20T04:56:42Z MEvalyn 9841 51956 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>"HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN". Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == pijq0vzrrwj1veke1x4li8w2a53rm8t 51957 51956 2026-05-20T04:57:13Z MEvalyn 9841 /* Ebijuliziddwa */ 51957 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>"Caroline Ekanem stages comeback". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 4al64vbmxhwyyctws5fcr0xyuue15fx 51958 51957 2026-05-20T04:57:46Z MEvalyn 9841 /* Ebijuliziddwa */ 51958 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>"Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth". ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == goqvrmmt2dan2wha8eqskortc7wzbf4 51959 51958 2026-05-20T04:58:13Z MEvalyn 9841 51959 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>"Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In". ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == sqjwc0su5qblh82npy8b3ba6kmomvv9 51960 51959 2026-05-20T04:58:39Z MEvalyn 9841 51960 wikitext text/x-wiki Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 0r48jym458xaju9ipuxtearqj7nbut8 51961 51960 2026-05-20T04:59:50Z MEvalyn 9841 Added infobox 51961 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q24852311}} Carolyn Hutchings (eyali amanyidwa nga Caroline Ekanem ne Caroline Danjuma) muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == qsprhobdv80vi94ta62y4x5ieumfdt4 51962 51961 2026-05-20T05:01:15Z MEvalyn 9841 51962 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q24852311}} '''Carolyn Hutchings''' (eyali amanyidwa nga '''Caroline Ekanem''' ne '''Caroline Danjuma''') muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu Scotland ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == byeajyzv0r4fw490gop1z78x3oosbno 51963 51962 2026-05-20T05:01:45Z MEvalyn 9841 51963 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q24852311}} '''Carolyn Hutchings''' (eyali amanyidwa nga '''Caroline Ekanem''' ne '''Caroline Danjuma''') muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu [[Scotland County, Missouri|Scotland]] ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu Nigeria. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == kozpukpvqodma54fgll2buvx321qp8w 51964 51963 2026-05-20T05:02:14Z MEvalyn 9841 51964 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q24852311}} '''Carolyn Hutchings''' (eyali amanyidwa nga '''Caroline Ekanem''' ne '''Caroline Danjuma''') muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu [[Scotland County, Missouri|Scotland]] ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu [[Nigeria]]. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == 6mvnjoesyskr6vpzgwjpt0550s8kold 51965 51964 2026-05-20T05:03:27Z MEvalyn 9841 Edited introduction statement 51965 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q24852311}} '''Carolyn Hutchings''' (eyali amanyidwa nga '''Caroline Ekanem''' ne '''Caroline Danjuma''') ye munnakatemba Omuscotland-Nigeria, muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu [[Scotland County, Missouri|Scotland]] ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu [[Nigeria]]. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba Nigeria okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == inoa0h7xsrldziy14oqa97j31aaaz73 51966 51965 2026-05-20T05:04:23Z MEvalyn 9841 51966 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q24852311}} '''Carolyn Hutchings''' (eyali amanyidwa nga '''Caroline Ekanem''' ne '''Caroline Danjuma''') ye munnakatemba Omuscotland-Nigeria, muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Carolyn yazaalibwa mu [[Scotland County, Missouri|Scotland]] ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu [[Nigeria]]. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref> == Omulimu == Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba [[Nigeria]] okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref> Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref> == Okuyamba abantu == Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref> == Ebifaananyi bya firimu == Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu: * ''Stalker (2016) as Ella'' * ''Cold Feet (2020) as Counsellor'' * ''Come Alive (2021) as Meg'' * ''Mr Badmus (2019)'' * ''Minority Tension (2007)'' * ''The Captor (2006) as Gina'' * ''Deadly Kiss (2004) as Nina'' * ''In the Cupboard'' * ''Show Girls (2006)'' * ''Chameleon (2004)'' * ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle'' * ''Mass Destruction'' * ''The Journalist (2006)'' * ''Face of Africa (2005)'' * ''Colors of Emotions (2005) as Zelda'' * ''Missing Angel (2004) as Zarah'' * ''Fake Liars'' == Obulamu obw'obuntu == Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref> == Laba ne == * List of Nigerian film producers == Ebijuliziddwa == c7z5d9og9xh72tedhr4lbrr3acic8kj Sarah Reng Ochekpe 0 13786 51967 2026-05-20T05:08:33Z MEvalyn 9841 Created page with "Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015." 51967 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. 2nl7lnf8tbkgq135rqpp03g20g0cq3x 51968 51967 2026-05-20T05:09:47Z MEvalyn 9841 51968 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism. [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. le7ptdky2tt9er8ydo1ywemo5p5b64u 51969 51968 2026-05-20T05:10:05Z MEvalyn 9841 51969 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism. [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. i5lqw3whtsa58ya87zxy2e83zoub1yz 51970 51969 2026-05-20T05:11:07Z MEvalyn 9841 51970 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism. [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. Obulamu bwe obw'obuntu Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor mu yunivasite y'e Jos. tcjn53qtt6wmkj9geuj9by19k9n81ox 51971 51970 2026-05-20T05:11:54Z MEvalyn 9841 51971 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism. [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor mu yunivasite y'e Jos. tvfiznermcyl42fw83cmi96v45upmex 51972 51971 2026-05-20T05:12:21Z MEvalyn 9841 51972 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism. [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor mu yunivasite y'e Jos. Omulimu gw'ebyobufuzi Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita. [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu. [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . dg7n7xqbgrxx8jqi82x06kak2jxwbp4 51973 51972 2026-05-20T05:12:36Z MEvalyn 9841 51973 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism. [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita. [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu. [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . mwjtez6w42reawbvc7mwbwtirytqgfv 51974 51973 2026-05-20T05:13:39Z MEvalyn 9841 51974 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref>"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref> [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita. [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu. [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == nwhynfttjdamx3z2p4edfp0yx5tkudb 51975 51974 2026-05-20T05:14:13Z MEvalyn 9841 51975 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref>"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> [1][2] Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita. [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu. [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == sz9gg9z9afll5t5ke8r1z01f4gn21i6 51976 51975 2026-05-20T05:14:25Z MEvalyn 9841 51976 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref>"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita. [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu. [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == ie4okzc4mv7plmmo5hbddvj2m48hoqx 51977 51976 2026-05-20T05:14:55Z MEvalyn 9841 51977 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref>"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita. [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu. [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == dppvavee9etb4iy9wtw3n91jryrat4h 51978 51977 2026-05-20T05:15:35Z MEvalyn 9841 51978 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref>"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita. [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == n2zjy59tbww8oshleeqa1yro19ld6hl 51979 51978 2026-05-20T05:15:47Z MEvalyn 9841 51979 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == g0q3m1z5fp38f9hbm40zhe4rknqp4dw 51980 51979 2026-05-20T05:16:15Z MEvalyn 9841 51980 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref> [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == 7plx8lw1vvc35am3rh715bt0vfsgpwa 51981 51980 2026-05-20T05:16:54Z MEvalyn 9841 51981 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 . == Ebijuliziddwa == nvezsviyvykjty9qxu88004knwmc54u 51982 51981 2026-05-20T05:17:23Z MEvalyn 9841 51982 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> [1] Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> [1] [2] [3] Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == dgwj5cunof7w9k4z1gu1asecc3anfcv 51983 51982 2026-05-20T05:17:44Z MEvalyn 9841 51983 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">"Mrs Sarah Reng Ochekpe"</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == qw9j97kyseuyryd510htq5gm4gr9dox 51984 51983 2026-05-20T05:18:18Z MEvalyn 9841 51984 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). "The travails of Women Ministers". ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == qzghrlj3aid73225o4ehi1ytrl4i903 51985 51984 2026-05-20T05:18:50Z MEvalyn 9841 51985 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>"University of Jos – Governing Council | University of Jos". ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == 2nwdxvgyw2eus7i9uhyyl1t29qlu8pc 51986 51985 2026-05-20T05:19:34Z MEvalyn 9841 51986 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). "What becomes of Jonathan's women?". ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == 7shr8bviyo8eqczzlpgaidozi43sar3 51987 51986 2026-05-20T05:20:10Z MEvalyn 9841 51987 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>"Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work". January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == atvfdk16j26t1gd1kmi1cnzswfciupw 51988 51987 2026-05-20T05:20:47Z MEvalyn 9841 51988 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). "The task of regulating boreholes". ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == c904jxasylsl2phjloypjwjzyzpi1lh 51989 51988 2026-05-20T05:21:21Z MEvalyn 9841 51989 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport". ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == s95p4t2s90kjzsbn0lj620ffb4k3kp5 51990 51989 2026-05-20T05:21:48Z MEvalyn 9841 51990 wikitext text/x-wiki Sarah Reng Ocheke munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu Nigeria. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). [https://dailypost.ng/2018/02/13/alleged-n450m-fraud-court-seizes-ex-minister-ochekpes-international-passport/ "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == clb9fp66xrtpd8kc7cr39f1wxw1591f 51991 51990 2026-05-20T05:22:15Z MEvalyn 9841 51991 wikitext text/x-wiki '''Sarah Reng Ocheke''' munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu [[Nigeria]]. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). [https://dailypost.ng/2018/02/13/alleged-n450m-fraud-court-seizes-ex-minister-ochekpes-international-passport/ "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == s8t672bkt67d4eq0nq574dl95xj18w6 51992 51991 2026-05-20T05:23:31Z MEvalyn 9841 Added infobox 51992 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q52818701}} '''Sarah Reng Ocheke''' munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu [[Nigeria]]. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">[http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 "Mrs Sarah Reng Ochekpe"]</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). [https://dailypost.ng/2018/02/13/alleged-n450m-fraud-court-seizes-ex-minister-ochekpes-international-passport/ "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == pp9yy8sw6jnd66st05sv3fay1e1r7a5 52021 51992 2026-05-20T07:40:56Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 52021 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q52818701}} '''Sarah Reng Ocheke''' munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu [[Nigeria]]. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">{{Cite web |url=http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |title="Mrs Sarah Reng Ochekpe" |access-date=2026-05-20 |archive-date=2018-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180928024416/http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |url-status=dead }}</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land. == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). [https://dailypost.ng/2018/02/13/alleged-n450m-fraud-court-seizes-ex-minister-ochekpes-international-passport/ "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == rkwej8q420xn6ti6p0dqehgs24o7t4o 52084 52021 2026-05-20T11:09:25Z MEvalyn 9841 52084 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q52818701}} '''Sarah Reng Ocheke''' munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu [[Nigeria]]. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">{{Cite web |url=http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |title="Mrs Sarah Reng Ochekpe" |access-date=2026-05-20 |archive-date=2018-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180928024416/http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |url-status=dead }}</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land.<ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). [https://dailypost.ng/2018/02/13/alleged-n450m-fraud-court-seizes-ex-minister-ochekpes-international-passport/ "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == t35l2ia6gj40ot9ptdti22s03syj0os 52085 52084 2026-05-20T11:09:49Z MEvalyn 9841 52085 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q52818701}} '''Sarah Reng Ocheke''' munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu [[Nigeria]]. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015. == Obulamu bw'obuto n'obuyigirize == Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">{{Cite web |url=http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |title="Mrs Sarah Reng Ochekpe" |access-date=2026-05-20 |archive-date=2018-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180928024416/http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |url-status=dead }}</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land.<ref name=":0" /><ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obulamu bwe obw'obuntu == Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos. == Omulimu gw'ebyobufuzi == Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). [https://dailypost.ng/2018/02/13/alleged-n450m-fraud-court-seizes-ex-minister-ochekpes-international-passport/ "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref> == Ebijuliziddwa == 2e5s07b627qv57ha7n0lycrihvlp37g David Bagoole 0 13787 52055 2026-05-20T09:16:42Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1322160433|David Bagoole]]" 52055 wikitext text/x-wiki '''David Bagoole''' (yazaalibwa Ogwokuna 4, 1998) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ow'ekikugu era azannya [[:en:Midfielder|ng'omuwuwuttanyi]] mu [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . Amanyiddwa nnyo olw’ebiseera by’amaze mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]], emu ku kiraabu z’omupiira ez’oku ntikko mu Uganda. Bagoole ayitibwa "Tong Po" ne "The Animal," atenderezebwa nnyo olw'amanyi ge n'engeri gyakozesaamu omubiri gwe mu muzannyo, [[:en:Dribbling|okutambuza akapiira nga asala abazannyi]], n'obusobozi bwe obw'okuyisa.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-06-23 |title=David Bagoole returns to Vipers |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/david-bagoole-returns-to-vipers-2023062311164123837 |access-date=2024-11-30 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Bagoole yazaalibwa mu Gwokuna 4, 1998, e Busembatia mu [[Yuganda|Uganda]], gye yatandikira okuzannya omupiira ng’akyali muto. Omulimu gwe yagutandikira mu kiraabu y’ewaabwe, Busembatia Town Council. David Bagoole muto w’omugenzi Johnson Bagoole eyali omuzannyi wa Uganda Cranes.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-07-02 |title=Tong Po Bagoole's return to Vipers secured |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/tong-po-bagooles-return-to-vipers-secured-2023070214514543256 |access-date=2024-11-30 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Olugendo lwa Bagoole olw'ekikugu lwatandika ne Busembatia Town Council. Oluvannyuma yazannyira mu kiraabu za Uganda eziwerako, omuli [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], [[Police FC (Uganda) .|Police FC]], ne Baza Holdings. Mu mwaka gwa 2015, yagenda e Kenya okwegatta ku Sofapaka nga tannakola ndagaano ne La Passe e Seychelles mu mwaka gwa 2016. Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda mu mwaka gwa 2017, Bagoole yeegatta ku BUL FC oluvannyuma n’afuna akaseera katono mu OC wa DR Congo, Bukavu Dawa. Mu mwaka gwa 2019, yakola endagaano ne Busoga United, gye yazannyira okutuusa sizoni y'omwaka gwa 2019–20 lwe yaggwaako mu ngeri ey’ekikangabwa olw’ekirwadde [[:en:COVID-19_pandemic|kya COVID-19]] .<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-14 |title=Vipers officially unveil midfielder David Bagoole |url=https://kawowo.com/2020/08/14/vipers-officially-unveil-midfielder-david-bagoole/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Busoga United: We wish Tongo Po well |url=https://thetouchlinesports.com/busoga-united-we-wish-tongo-po-well/ |access-date=2024-11-30 |website=The Touchline Sports |language=en-US}}</ref> Nga 14 Ogwomunaana, 2020, Vipers SC yatongoza Bagoole mu butongole ng’omutendesi waayo omupya wansi w’omutendesi omukulu Fred Kajoba Kisitu. Mu mwaka gwa 2023, Bagoole yeegatta ku Wakiso Giants FC, n’agenda mu maaso n’omupiira gwe mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ng’omuzannyi omukulu mu kulumba.<ref>{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2023-06-22 |title=Transfers: Bagoole agrees terms to join former club |url=https://kawowo.com/2023/06/22/transfers-bagoole-agrees-terms-to-join-former-club/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Admin |date=2020-08-14 |title=Bagoole Sets Target After Completing Vipers Move |url=https://sportsnation.co.ug/2020/08/14/bagoole-sets-target-after-completing-vipers-move/ |access-date=2024-11-30 |website=Live from ground |language=en}}</ref> == Omusono gwe mu kuzannya == Bagoole amanyiddwa nnyo olw’enkola ye eyamaanyi ng'azannya , ng’atera okubikka ebitundu ebinene mu kisaawe. Mulungi nnyo mu kutambuza akapiira nga asala n'okuyita mu bazannyi n'okusindika paasi entuufu mu bbanga eggere. Erinnya lye ery'ekika, "Tong Po," liraga obugumu n'obukodyo bwe mu kisaawe.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-07-04 |title=Bagoole regrets past mistakes on return to Vipers SC |url=https://kawowo.com/2023/07/04/bagoole-regrets-past-mistakes-on-return-to-vipers-sc/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2020-08-15 |title=Vipers Unveil Midfielder David Bagoole |url=https://chimpreports.com/vipers-unveil-midfielder-david-bagoole/ |access-date=2024-11-30 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Enkaayana == Bagoole, muzannyi wa mu makkati, yawandiisibwa mu butongole ng’omuzannyi nga wa myaka 26, yazaalibwa mu mwaka gwa 1998, kyokka abawagizi bangi balaze okubuusabuusa okusinziira ku ndabika ye. Wadde nga waliwo okuteebereza, kigambibwa nti ebiwandiiko bye biyise mu kukeberebwa kwonna okwetaagisa mu Afirika, nga bimukakasa nti muzannyi wa myaka 26.<ref>{{Cite web |title=David Bagoole, 26? Ugandan footballer's age raises eyebrows on social media - News - Nogomania |url=https://en.nogomania.com/read/David-Bagoole-26-Ugandan-footballers-age-raises-eyebrows-on-social-media |access-date=2024-11-30 |website=en.nogomania.com |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> {{DEFAULTSORT:Bagoole, David}} n3ruq54xyvkfxkwn5i5zn0uxu3m1qrx Isa Mubiru 0 13788 52075 2026-05-20T09:37:38Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1324015397|Isa Mubiru]]" 52075 wikitext text/x-wiki    '''Isa Mubiru''' (yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1996) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omuzannyi w'omupiira era azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[Kampala Capital City Authority FC|kiraabu y'omupiira eya KCCA]]. Emabegako yazannyirako mu UPDF FC ne [[Kiraabu ya Vipers SC|VIPERS SC]] .<ref>{{Cite web |date=1996-10-09 |title=Isa MUBIRU - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/player/isa-mubiru/ |access-date=2025-07-23 |language=en-US}}</ref> Mu sizoni y'omwaka gwa 2020/2021, Mubiru yawangula emipiira 2 egya pilsner man of the match.<ref name=":1">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-29 |title=UPDF FC eyes left back Issa Mubiru |url=https://kawowo.com/2020/08/30/updf-fc-eyes-left-back-issa-mubiru/ |access-date=2025-07-29 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Mubiru yazaalibwa omukyala Nulu Nakazzi ( maama) ne Nsubuga Hamidu (taata) e [[Kajjansi]]. Pulayimale yagisomera mu ssomero lya Zana mixed school. Yagenda mu maaso n’okusoma ku ddaala lya siniya okuva ku Agro Link Namasuba, Buddo secondary school, ne Zana mixed ku ddaala lye erya O’level. Olw'obuyigirize bwe obwa A' level, Mubiru yasomera mu ssomero lya St.Mary's senior secondary school.<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-04-23 |title=Isa Mubiru: UPDF’s roving left back, poised for service above self |url=https://kawowo.com/2021/04/23/isa-mubiru-updfs-roving-left-back-poised-for-service-above-self/ |access-date=2025-07-23 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mubiru omulimu yagutandikira ku myaka emito ng’azannyira ttiimu z’omupiira ez’amasomero ze yagendamu mu pulayimale ne siniya. Yeegatta ku ttiimu ya soana eya [[FUFA League enkulu|FUFA]] ey'abato n'atuuka ku ttiimu ya soana ey'abakulu mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda premier league]].<ref name=":1">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-29 |title=UPDF FC eyes left back Issa Mubiru |url=https://kawowo.com/2020/08/30/updf-fc-eyes-left-back-issa-mubiru/ |access-date=2025-07-29 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2020">Isabirye, David (2020-08-29). [https://kawowo.com/2020/08/30/updf-fc-eyes-left-back-issa-mubiru/ "UPDF FC eyes left back Issa Mubiru"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-29</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye mu kiraabu == === Tooro United === [[Tooro United FC|Tooro United]] eyali emanyiddwa nga [[Tooro United FC|Soana FC]], Mubiru Isa gye yatandikira omupiira gwe ogw’ekikugu. Yali mpagi ya kiraabu eno mu kuzibira n’okulumba okumala sizoni bbiri.<ref name=":1">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-29 |title=UPDF FC eyes left back Issa Mubiru |url=https://kawowo.com/2020/08/30/updf-fc-eyes-left-back-issa-mubiru/ |access-date=2025-07-29 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2020">Isabirye, David (2020-08-29). [https://kawowo.com/2020/08/30/updf-fc-eyes-left-back-issa-mubiru/ "UPDF FC eyes left back Issa Mubiru"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-29</span></span>.</cite></ref> === UPDF FC === Yeegatta ku kiraabu ya Uganda People's Defence Force ( UPDF) oluvannyuma lw'endagaano ye mu [[Tooro United FC|Tooro United]] okuggwaako. Mu mipiira 19, Mubiru yateeba ggoolo 14. Mu sizoni y'omwaka gwa 2020-21 yafuna emirundi 2 engule ya pilsner " man of the match accolades" emu ku Express ate endala ku [[Busoga United Football Club|Busoga united]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-04-23 |title=Isa Mubiru: UPDF’s roving left back, poised for service above self |url=https://kawowo.com/2021/04/23/isa-mubiru-updfs-roving-left-back-poised-for-service-above-self/ |access-date=2025-07-23 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (2021-04-23). [https://kawowo.com/2021/04/23/isa-mubiru-updfs-roving-left-back-poised-for-service-above-self/ "Isa Mubiru: UPDF's roving left back, poised for service above self"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-23</span></span>.</cite></ref> === VIPERS SC === Mubiru yeegatta ku [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]] mu sizoni y'omwaka gwa 2022/2023 ng’omuzibizi wa kkono mu ttiimu eno ekyamuwa omukisa okwongera okutumbula obukugu bwe mu kuzibira.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2022-07-05 |title=Vipers SC sign left back Isa Mubiru |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/05/vipers-sc-sign-left-back-isa-mubiru/ |access-date=2025-07-29 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB}}</ref> === KCCA FC === Mubiru yakyusibwa n'agenda mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] oluvannyuma lwa sizoni y'omwaka gwa 2023/2024 mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]] . Atadde omukono ku ndagaano ya myaka 2 ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] ey’omwaka gwa 2025-2026.<ref>{{Cite web |date=2024-06-30 |title=New Signing {{!}} Isa Mubiru puts pen to paper - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-isa-mubiru-puts-pen-to-paper/ |access-date=2025-07-29 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kironde |first=Baron |date=2024-07-02 |title=KCCA FC Unveils Isa Mubiru |url=https://sportsnation.co.ug/kcca-fc-unveils-isa-mubiru/ |access-date=2025-07-23 |website=SportsNation |language=en}}</ref> == Laba ne ==   == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Isa Mubiru at Soccerway (archive) p8myczxidwo1ls800aegqtr0wriqaqb Umar Lutalo 0 13789 52077 2026-05-20T10:12:18Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343948700|Umar Lutalo]]" 52077 wikitext text/x-wiki    '''Umar Lutalo''' (yazaalibwa nga 15 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda [[:en:Football_player|omuzannyi w'omupiira]] ow'ekikugu era azannyira mu [[:en:Midfielder|makkati]] mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gwa Uganda]] . Yawangula ekikopo kya Uganda Premier League ne [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu sizoni y'omwaka gwa 2023/2024.<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Lutalo extends stay at KCCA FC |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/23/lutalo-extends-stay-at-kcca-fc/ |access-date=2025-08-23 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Yazannya mu [[:en:U-20_Africa_Cup_of_Nations|mpaka za Afirika eza U-20]] ezaategekebwa mu [[Egypt|Misiri]] mu mwaka gwa 2023 era nga era yali mu ttiimu ya Uganda cranes mu mpaka z'okusunsulamu ez'ekikopo ky'ensi yonna ez'omwaka gwa 2026 ne [[Botswana]], [[Somalia]] ne [[Guinea]]<ref name=":1">{{Cite web |title=Umar Lutalo (Kampala City) Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/lutalo-umar/C6K1Ffre/ |access-date=2025-08-21 |website=www.flashscore.com |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2025-07-23 |title=Lutalo extends his stay at KCCA FC - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/lutalo-extends-his-stay-at-kcca-fc/ |access-date=2025-08-23 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-23 |title=Lutalo Commits to KCCA with New Two-Year Deal |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/23/lutalo-commits-to-kcca-with-new-two-year-deal/ |access-date=2025-08-23 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == === SC Villa === Lutalo yeegatta ku [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] gye yazannyira emyaka esatu oluvannyuma lw'okudda okuva mu [[:en:Aspire_Academy|Aspire Academy]] e [[:en:Qatar|Qatar]] . Yayamba nnyo mu lugendo [[Kilaabu ya SC Villa|lwa SC villa]] okutuuka ku ngule ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda premium league]] ey'omulundi ogwa 17. Yazannya emipiira 54 n’ateeba ggoolo 10 mu ttiimu eno mu sizoni y'omwaka gwa 2023/2024.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-06-15 |title=SC Villa's Umar Lutalo announces departure |url=https://upl.co.ug/sc-villas-umar-lutalo-announce-departure/ |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Umar Lutalo Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/umar-lutalo-sc-villa-10/ |access-date=2025-08-19 |website=upl.ug}}</ref> ==== Kiraabu y'omupiira eya Kitara ==== Mu mwaka gwa 2024, Lutalo yeegatta ku [[Kitara FC|Kitara]] ku ndagaano y'omwaka gumu [[:en:Midfielder|ng’omuzannyi w'omu makkati]] gye yazannyira mu lawundi esooka mu sizoni y’omupiira ey'omwaka gwa 2024/2025.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-09-18 |title=Transfer Reports: Kitara complete the signing of Umar Lutalo |url=https://kawowo.com/2024/09/18/transfer-reports-kitara-complete-the-signing-of-umar-lutalo/ |access-date=2025-08-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-18 |title=Umar Lutalo: Kitara signs former SC Villa midfielder |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/09/18/umar-lutalo-kitara-signs-former-sc-villa-midfielder/ |access-date=2025-08-19 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2025-02-01 |title=NEW SIGNING {{!}} Umar Lutalo puts pen to paper - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-umar-lutalo-puts-pen-to-paper/ |access-date=2025-08-23 |language=en-US}}</ref> ===== Ekibiina ky'omupiira ekya Kampala Capital City Football Association ===== Lutalo yakyusibwa n’agenda mu [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority Football Club]] ku nkomerero ya sizoni y'omwaka gwa 2024–2025. Yayamba mu kifo [[:en:Midfield|ky'omu makkati]] n’omuzibizi wa kkono. Mu Gwomusanvu 2025,yayongereza ku ndagaano ye ne [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority Football Club]] okumala emyaka ebiri nga yeetegekera sizoni y'omwaka gwa 2025/2026.<ref name=":0">{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2025-07-23 |title=Lutalo extends his stay at KCCA FC - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/lutalo-extends-his-stay-at-kcca-fc/ |access-date=2025-08-23 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMagero2025">Magero, Moses (2025-07-23). [https://www.kccafc.co.ug/lutalo-extends-his-stay-at-kcca-fc/ "Lutalo extends his stay at KCCA FC - KCCA FC"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-23</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Lutalo yazannyira mu mpaka za Afirika eza U-20 ezaali mu [[Egypt|Misiri]] mu mwaka gwa 2023 era yabadde omu ku bali mu ttiimu ya Uganda cranes 2026 ezaasunsulamu abalyetaba mu [[:en:World_cup|mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna]] ne [[Botswana]], [[Somalia]] ne [[Guinea]]<ref name=":1">{{Cite web |title=Umar Lutalo (Kampala City) Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/lutalo-umar/C6K1Ffre/ |access-date=2025-08-21 |website=www.flashscore.com |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.flashscore.com/player/lutalo-umar/C6K1Ffre/ "Umar Lutalo (Kampala City) Stats - Flashscore.com"]. ''www.flashscore.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-21</span></span>.</cite></ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2025-07-23 |title=Lutalo extends his stay at KCCA FC - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/lutalo-extends-his-stay-at-kcca-fc/ |access-date=2025-08-23 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMagero2025">Magero, Moses (2025-07-23). [https://www.kccafc.co.ug/lutalo-extends-his-stay-at-kcca-fc/ "Lutalo extends his stay at KCCA FC - KCCA FC"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-23</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-23 |title=Lutalo Commits to KCCA with New Two-Year Deal |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/23/lutalo-commits-to-kcca-with-new-two-year-deal/ |access-date=2025-08-23 |website=NBS Sport |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKazibwe2025">Kazibwe, Hakim (2025-07-23). [https://nbssport.co.ug/2025/07/23/lutalo-commits-to-kcca-with-new-two-year-deal/ "Lutalo Commits to KCCA with New Two-Year Deal"]. ''NBS Sport''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-23</span></span>.</cite></ref> == Emirimu egikwata ku by’ebibalo == {| class="wikitable" |+Emizannyo omuzannyi gy’azannye ne goolo z'ateebye mu buli ttiimu y’eggwanga ne mu mwaka<ref name=":1">{{Cite web |title=Umar Lutalo (Kampala City) Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/lutalo-umar/C6K1Ffre/ |access-date=2025-08-21 |website=www.flashscore.com |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.flashscore.com/player/lutalo-umar/C6K1Ffre/ "Umar Lutalo (Kampala City) Stats - Flashscore.com"]. ''www.flashscore.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-21</span></span>.</cite></ref> !Ttiimu y'eggwanga !omwaka !omuwendo gw'emizannyo !goolo |- |SC Villa |2021/2022 |15 |1 |- |SC Villa |2022/2023 |16 |1 |- |SC Villa |2023/2024 |23 |8 |- |Kitara |2024/2025 |4 |0 |- |KCCA |2024/2025 |7 |1 |- |'''Omugatte''' | |'''65''' |'''11''' |} == Ebituukiddwako == Nnantameggwa wa Uganda Premier League (Sizoni y'omwaka gwa 2023/24): Lutalo yali mu ttiimu ya SC Villa eyawangudde Nnantameggwa wa Uganda Premier League.<ref>{{Cite web |date=2024-05-18 |title=SC Villa beat NEC to lift 17th League title |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/05/18/sc-villa-beat-nec-to-lift-17th-league-title/ |access-date=2025-10-25 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Denis_Omedi|Denis Omedi, omusajja omulala]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Umar Lutalo at Flashscore 2meh041m254681le9tqkkr249hc28mo Aisha Dikko 0 13790 52078 2026-05-20T10:59:12Z MEvalyn 9841 Created page with "Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai." 52078 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai. cpaqdr9crnfuv8nbd89s2sfjmgwdlll 52079 52078 2026-05-20T11:02:52Z MEvalyn 9841 52079 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai. == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988. == Omulimu == fuvyntrm77wvvt9qkyc09f15c6hkj9g 52080 52079 2026-05-20T11:04:52Z MEvalyn 9841 52080 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai. == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988. == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. bhp0rlndw8x2lezh2m13uupddcdyqji 52081 52080 2026-05-20T11:05:19Z MEvalyn 9841 52081 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai. == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988. == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. o8xvis4ap9gtiur1ie264n3exmtbtz2 52082 52081 2026-05-20T11:08:04Z MEvalyn 9841 52082 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref>"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai. == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988. == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == o93ezzl3m9p9753fkjypgjxvmza3czf 52083 52082 2026-05-20T11:08:56Z MEvalyn 9841 52083 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref>"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai. == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988. == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == phh1zy547oaog449453jl7rykoa4a0b 52086 52083 2026-05-20T11:11:31Z MEvalyn 9841 52086 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref>"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai. == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref>"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == 8q50yob80uphzdav6192lkuc5othx7c 52087 52086 2026-05-20T11:12:25Z MEvalyn 9841 52087 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref>"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref>"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == l3pc5wx8mz1zp2ndxaicezv0ml1u0ap 52088 52087 2026-05-20T11:13:30Z MEvalyn 9841 52088 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref>"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others". ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref>"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == ib08qy7oc5axo27x6hcoxvqckkgtk3j 52089 52088 2026-05-20T11:13:47Z MEvalyn 9841 52089 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others". ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref>"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka. == Ebijuliziddwa == 369t1x3u3yqnp24v60kguouqsd7opog 52090 52089 2026-05-20T11:14:31Z MEvalyn 9841 52090 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others". ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref>"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited. [1] Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>"Aisha Dikko – KIF". Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == m5z8lugrpm0n4u1eykq6c3iuqinzgei 52091 52090 2026-05-20T11:15:09Z MEvalyn 9841 52091 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">"Aisha Dikko Archives". ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others". ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>"Aisha Dikko – KIF". Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == k49w2l9co8csu5xtuoa94xoa272m7ql 52092 52091 2026-05-20T11:17:17Z MEvalyn 9841 52092 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>"El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna". ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others". ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>"Aisha Dikko – KIF". Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == dm4284yr0qnx8rjiefbceeztwjuczrf 52093 52092 2026-05-20T11:17:59Z MEvalyn 9841 52093 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others". ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>"Aisha Dikko – KIF". Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == kbrtgvvig6yaoh521rmpu12zto6o00i 52094 52093 2026-05-20T11:18:26Z MEvalyn 9841 52094 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others". ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>"Aisha Dikko – KIF". Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == iycdlg7z3xkfp1re1tdv39l9nu9p2du 52095 52094 2026-05-20T11:18:53Z MEvalyn 9841 52095 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). [https://www.blueprint.ng/kaduna-el-rufai-appoints-spokesman-as-internal-security-commissioner-10-others/ "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others"]. ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">"Aisha Dikko". ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>"Aisha Dikko – KIF". Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == 6wsjqxqq0daffzzmzdl6qzar2w4yx5y 52096 52095 2026-05-20T11:19:21Z MEvalyn 9841 52096 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). [https://www.blueprint.ng/kaduna-el-rufai-appoints-spokesman-as-internal-security-commissioner-10-others/ "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others"]. ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/ "Aisha Dikko"]. ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>"Aisha Dikko – KIF". Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == j6n39bu6njb2o9wdub0zff4r1a1wbzr 52097 52096 2026-05-20T11:19:45Z MEvalyn 9841 52097 wikitext text/x-wiki Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). [https://www.blueprint.ng/kaduna-el-rufai-appoints-spokesman-as-internal-security-commissioner-10-others/ "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others"]. ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/ "Aisha Dikko"]. ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/#:~:text=Aisha%20Dikko%20is%20the%20Kaduna,the%20Nigerian%20Bar%20in%201988. "Aisha Dikko – KIF"]. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == j4kje25730i9bu8rclnw8didv9asp32 52098 52097 2026-05-20T11:21:42Z MEvalyn 9841 Added infobox 52098 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q101417657}} Aisha Dikko ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref>[2] ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). [https://www.blueprint.ng/kaduna-el-rufai-appoints-spokesman-as-internal-security-commissioner-10-others/ "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others"]. ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/ "Aisha Dikko"]. ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/#:~:text=Aisha%20Dikko%20is%20the%20Kaduna,the%20Nigerian%20Bar%20in%201988. "Aisha Dikko – KIF"]. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == 97blepo5b7w3h34ylblh1ek405tgitf 52099 52098 2026-05-20T11:22:19Z MEvalyn 9841 52099 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q101417657}} '''Aisha Dikko''' ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref> ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). [https://www.blueprint.ng/kaduna-el-rufai-appoints-spokesman-as-internal-security-commissioner-10-others/ "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others"]. ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu Nigeria mu 1988.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/ "Aisha Dikko"]. ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/#:~:text=Aisha%20Dikko%20is%20the%20Kaduna,the%20Nigerian%20Bar%20in%201988. "Aisha Dikko – KIF"]. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == cu1jqxr0vdmlgtkh7rr7yk2vah1jef6 52100 52099 2026-05-20T11:22:41Z MEvalyn 9841 52100 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q101417657}} '''Aisha Dikko''' ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> [1] era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref> ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). [https://www.blueprint.ng/kaduna-el-rufai-appoints-spokesman-as-internal-security-commissioner-10-others/ "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others"]. ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu [[Nigeria]] mu 1988.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/ "Aisha Dikko"]. ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/#:~:text=Aisha%20Dikko%20is%20the%20Kaduna,the%20Nigerian%20Bar%20in%201988. "Aisha Dikko – KIF"]. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == grc1my2j4y7zouzs579atwh15hf8iio 52101 52100 2026-05-20T11:23:15Z MEvalyn 9841 52101 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q101417657}} '''Aisha Dikko''' ye yali Ssaabawolereza wa Gavumenti era Kaminsona w'ebyamateeka mu minisitule y'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna. Yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20201117160337/https://www.thecable.ng/tag/aisha-dikko "Aisha Dikko Archives"]. ''TheCable''. Archived from the original on 2020-11-17. Retrieved 2020-11-09.</ref> era Kaminsona w'ebyamateeka mu ssaza ly'e Kaduna nga 12 Ogwomusanvu 2019<ref>[https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/338519-breaking-el-rufai-nominates-11-commissioners-for-kaduna.html "El-Rufai nominates 11 Commissioners for Kaduna"]. ''Premium Times''. 2019-07-03. Retrieved 2020-11-09.</ref> ku mulembe gwa Nasser Ahmad el-Rufai.<ref name=":0" /><ref>[https://guardian.ng/news/el-rufai-swears-in-commissioners/ "El-Rufai swears in commissioners"]. ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref><ref>IV, Editorial (2019-07-03). [https://www.blueprint.ng/kaduna-el-rufai-appoints-spokesman-as-internal-security-commissioner-10-others/ "Kaduna: El-Rufai appoints spokesman as internal security commissioner, 10 others"]. ''Blueprint''. Abuja, Nigeria. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Obuyigirize == Dikko yattikirwa mu mateeka. Yafuna ddiguli ye okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello mu 1987, era oluvannyuma n'asoma mu ssomero ly'amateeka mu Nigeria, ku kizinga kya Victoria, mu Lagos. Yeegatta ku kibiina ky'abalamuzi mu [[Nigeria]] mu 1988.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/ "Aisha Dikko"]. ''Kashim Ibrahim Fellowship''. 2020-02-26. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-09.</ref> == Omulimu == Dikko yatandika omulimu gwe nga omutendesi mu kitongole ky'amateeka ekya Habib Bank Limited.<ref name=":1" />Yakolera mu kitongole kya bbanka okumala emyaka 17 era n'afuuka maneja omukulu. Oluvannyuma yeegatta ku kitongole ky'obwannannyini, n'afuuka munne omukulu mu kkampuni y'amateeka eya Messrs Dikko, Khalil & Co (Barristers and Solicitors). Yalondebwa Gavana w'essaza ly'e Kaduna ng'omuyambi omukulu ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka mu bakozi ba gavumenti. Oluvannyuma yafuuka omuwabuzi ow'enjawulo ku nsonga z'amateeka era akulira ekitongole kya Special Investigation and Prosecution Unit. Nga 12 Ogwomusanvu 2019 yalayizibwa nga Ssaabawolereza wa Gavumenti ne Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>[https://web.archive.org/web/20210522150519/https://kif.kdsg.gov.ng/aisha-dikko/#:~:text=Aisha%20Dikko%20is%20the%20Kaduna,the%20Nigerian%20Bar%20in%201988. "Aisha Dikko – KIF"]. Archived from the original on 2021-05-22. Retrieved 2020-11-18.</ref> == Ebijuliziddwa == jdhn4ythqybzbbdwxqnssbq6uyxib7o