Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.5 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Eddwaliro lya Mengo Hospital 0 8370 53190 35435 2026-06-04T10:37:15Z Ssemmanda will 3837 added a databox 53190 wikitext text/x-wiki '''<nowiki>{{Databox}}</nowiki>''' '''Eddwaliro lya Mengo Hospital''', era eritera okuyitibwa N'''amirembe Hospital''', lya bwannanyini nga lya Kkanisa ya Uganda era likozesebwa okutendekeramu abasawo mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekisinga obunene era ekikulu.<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda</ref> == We lisangibwa == [[File:A patient being driven from an ambulance at mulago.jpg|thumb]] Eddwaliro lino lisangibwa ku [[:en:Namirembe|kasozi Namirembe]] mu [[:en:Lubaga_Division|Divizoni y'e Lubaga]] mu bugwanjuba bwa Kampala, kirommita nga 5 okuva mu kibuga wakati era liri bukiikaddyo bw'eddwaliro ekkulu erya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]].<ref name="2R">https://www.google.com/maps/dir/Mengo+dental+laboratory,+Sir,+Albert+Cook+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.329171,32.5500085,14z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbca1c0467163:0xff380236eca4dca1!2m2!1d32.5589359!2d0.3125439!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> Emiwendo egiraga Mengo Hospital w'esangibwa giri 0°18'46.0"N, 32°33'30.0"E (Latitude:0.312778; Longitude:32.558333).<ref name="4R">https://www.google.com/maps/dir/Mengo+dental+laboratory,+Sir,+Albert+Cook+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.329171,32.5500085,14z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbca1c0467163:0xff380236eca4dca1!2m2!1d32.5589359!2d0.3125439!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> == Ebirala ebirikwatako == [[File:Exterior of the Wellcome dispensary at Mengo, Uganda Wellcome M0008549.jpg|thumb]] Eddwaliro lya Mengo Hospital lye lisinga obukadde mu Uganda. Lyatandikibwa [[:en:Albert_Ruskin_Cook|Albert Ruskin Cook]] mu 1897. Oluberyeberye, eddwaliro lino lyali lya kibiina kya baminsane ekya [[:en:Church_Missionary_Society|Church Missionary Society]]. Mu kiseera kino, eddwaliro lino lyalimu abaminsane abasawo bangi omwali [[:en:Algernon_Stanley_Smith|Algernon Smith]] ne [[:en:Leonard_Sharp_(doctor)|Leonard Sharp]], abaayamba ennyo mu kujjanjaba abantu n'okuligaziya. Mu kiseera kya Ssematalo eyasooka, aba African Medical Corps be baayambangako okuleeta abakozi mu ddwaaliro lino n'okubasasula. Mu 1958, Abaminsane baawaayo eddwaliro lino eri bboodi eyeetengeredde era erina n'abayima.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1301243/achievements-mengo-hospital-mengo-hospital-supplement</ref> Olwaleero lino lyafuuka ddwaliro erijjanjaba abantu bangi mu kibuga era lirina ebuntu ebipya binji ebisangibwa mu ddwaliro eriri ku mulembe mu ttundutundu eriri wansi w'eddungu Sahara. Lirimu awali ekyuma kya sikaani awayitibwa Ernest Cook Radiology Department, nga waatuumibwa watyo nga wabbulwa mu [[:en:Ernest_Cook|Ernest Cook]], kizibwe wa Albert Cook, eyaleeta ekyuma kya sikaani ekyasooka mu East Africa mu 1907 n'akiteeka mu Mengo Hospital. Ekifo awali ebyuma bya sikaani kisangibwa mu kizimbe kya Sr. Albert Cook Building. Ekitongole kino kirimu n'ettendekero lya Ernest Cook Ultrasound Research and Education Institute (ECUREI). ECUREI esomesa era n'etikkira abayizi mu Dipuloma ez'enjawulo mu by'ebifaananyi bya sikaani ([[:en:Ultrasonography|ultrasonography]]) kw'ossa okusomesa Diguli mu bifaananyi by'ekisawo. Ettendekero lino likolera wansi w'erya [[:en:Thomas_Jefferson_University|Thomas Jefferson University]] e [[:en:Philadelphia,_Pennsylvania|Philadelphia, Pennsylvania]], mu Amerika. Era likolagana ne Fontys University ey'e Netherlands mu kkoosi zaalyo ze litendeka abayizi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Philadelphia,_Pennsylvania</ref> [[File:Sir Albert cook in Mengo Hospital.jpg|left|thumb|Sir Albert cook in Mengo Hospital.jpg ]] == Essomero ly'abasawo. == [[File:Exterior of the Wellcome dispensary at Mengo, Uganda Wellcome M0008549.jpg|thumb]] Mu Gwokusatu 2016, olupapula lw'amawulire olwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' lwawandiika nti Mengo Hospital yali eteesa ne Yunivasity y'Ekkanisa eya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], ey'e [[:en:Mukono_Town|Mukono]] okutandikawo ettendekero ly'abasawo eddene ku ddwaliro lino. Kyokka tewali kiseera kigere kyassibwawo mu nteekateeka eno.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mengo-UCU-plan-joint-medical-school/-/688334/3122984/-/11rluouz/-/index.html</ref> == Laba na bino == * [[File:Church of the Uganda Martyrs at Namugongo.jpg|thumb]]Kampala Capital City Authority * Mengo Palace * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Hospitals in Uganda]] * Church of Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == External links == * Media related to Mengo Hospital at Wikimedia Commons * [http://www.mengohospital.org Mengo Hospital Homepage] 8r2q4mbp2nugwmkr4bec6ownrxq19zj 53191 53190 2026-06-04T10:37:49Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 53191 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Eddwaliro lya Mengo Hospital''', era eritera okuyitibwa N'''amirembe Hospital''', lya bwannanyini nga lya Kkanisa ya Uganda era likozesebwa okutendekeramu abasawo mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekisinga obunene era ekikulu.<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda</ref> == We lisangibwa == [[File:A patient being driven from an ambulance at mulago.jpg|thumb]] Eddwaliro lino lisangibwa ku [[:en:Namirembe|kasozi Namirembe]] mu [[:en:Lubaga_Division|Divizoni y'e Lubaga]] mu bugwanjuba bwa Kampala, kirommita nga 5 okuva mu kibuga wakati era liri bukiikaddyo bw'eddwaliro ekkulu erya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]].<ref name="2R">https://www.google.com/maps/dir/Mengo+dental+laboratory,+Sir,+Albert+Cook+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.329171,32.5500085,14z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbca1c0467163:0xff380236eca4dca1!2m2!1d32.5589359!2d0.3125439!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> Emiwendo egiraga Mengo Hospital w'esangibwa giri 0°18'46.0"N, 32°33'30.0"E (Latitude:0.312778; Longitude:32.558333).<ref name="4R">https://www.google.com/maps/dir/Mengo+dental+laboratory,+Sir,+Albert+Cook+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.329171,32.5500085,14z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbca1c0467163:0xff380236eca4dca1!2m2!1d32.5589359!2d0.3125439!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> == Ebirala ebirikwatako == [[File:Exterior of the Wellcome dispensary at Mengo, Uganda Wellcome M0008549.jpg|thumb]] Eddwaliro lya Mengo Hospital lye lisinga obukadde mu Uganda. Lyatandikibwa [[:en:Albert_Ruskin_Cook|Albert Ruskin Cook]] mu 1897. Oluberyeberye, eddwaliro lino lyali lya kibiina kya baminsane ekya [[:en:Church_Missionary_Society|Church Missionary Society]]. Mu kiseera kino, eddwaliro lino lyalimu abaminsane abasawo bangi omwali [[:en:Algernon_Stanley_Smith|Algernon Smith]] ne [[:en:Leonard_Sharp_(doctor)|Leonard Sharp]], abaayamba ennyo mu kujjanjaba abantu n'okuligaziya. Mu kiseera kya Ssematalo eyasooka, aba African Medical Corps be baayambangako okuleeta abakozi mu ddwaaliro lino n'okubasasula. Mu 1958, Abaminsane baawaayo eddwaliro lino eri bboodi eyeetengeredde era erina n'abayima.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1301243/achievements-mengo-hospital-mengo-hospital-supplement</ref> Olwaleero lino lyafuuka ddwaliro erijjanjaba abantu bangi mu kibuga era lirina ebuntu ebipya binji ebisangibwa mu ddwaliro eriri ku mulembe mu ttundutundu eriri wansi w'eddungu Sahara. Lirimu awali ekyuma kya sikaani awayitibwa Ernest Cook Radiology Department, nga waatuumibwa watyo nga wabbulwa mu [[:en:Ernest_Cook|Ernest Cook]], kizibwe wa Albert Cook, eyaleeta ekyuma kya sikaani ekyasooka mu East Africa mu 1907 n'akiteeka mu Mengo Hospital. Ekifo awali ebyuma bya sikaani kisangibwa mu kizimbe kya Sr. Albert Cook Building. Ekitongole kino kirimu n'ettendekero lya Ernest Cook Ultrasound Research and Education Institute (ECUREI). ECUREI esomesa era n'etikkira abayizi mu Dipuloma ez'enjawulo mu by'ebifaananyi bya sikaani ([[:en:Ultrasonography|ultrasonography]]) kw'ossa okusomesa Diguli mu bifaananyi by'ekisawo. Ettendekero lino likolera wansi w'erya [[:en:Thomas_Jefferson_University|Thomas Jefferson University]] e [[:en:Philadelphia,_Pennsylvania|Philadelphia, Pennsylvania]], mu Amerika. Era likolagana ne Fontys University ey'e Netherlands mu kkoosi zaalyo ze litendeka abayizi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Philadelphia,_Pennsylvania</ref> [[File:Sir Albert cook in Mengo Hospital.jpg|left|thumb|Sir Albert cook in Mengo Hospital.jpg ]] == Essomero ly'abasawo. == [[File:Exterior of the Wellcome dispensary at Mengo, Uganda Wellcome M0008549.jpg|thumb]] Mu Gwokusatu 2016, olupapula lw'amawulire olwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' lwawandiika nti Mengo Hospital yali eteesa ne Yunivasity y'Ekkanisa eya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], ey'e [[:en:Mukono_Town|Mukono]] okutandikawo ettendekero ly'abasawo eddene ku ddwaliro lino. Kyokka tewali kiseera kigere kyassibwawo mu nteekateeka eno.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mengo-UCU-plan-joint-medical-school/-/688334/3122984/-/11rluouz/-/index.html</ref> == Laba na bino == * [[File:Church of the Uganda Martyrs at Namugongo.jpg|thumb]]Kampala Capital City Authority * Mengo Palace * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Hospitals in Uganda]] * Church of Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == External links == * Media related to Mengo Hospital at Wikimedia Commons * [http://www.mengohospital.org Mengo Hospital Homepage] 5dtf9mueytafb8o8z9pwj3yi8p5x8tf 53192 53191 2026-06-04T10:41:16Z Ssemmanda will 3837 removed poorly placed photos 53192 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Eddwaliro lya Mengo Hospital''', era eritera okuyitibwa N'''amirembe Hospital''', lya bwannanyini nga lya Kkanisa ya Uganda era likozesebwa okutendekeramu abasawo mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekisinga obunene era ekikulu.<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda</ref> == We lisangibwa == Eddwaliro lino lisangibwa ku [[:en:Namirembe|kasozi Namirembe]] mu [[:en:Lubaga_Division|Divizoni y'e Lubaga]] mu bugwanjuba bwa Kampala, kirommita nga 5 okuva mu kibuga wakati era liri bukiikaddyo bw'eddwaliro ekkulu erya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]].<ref name="2R">https://www.google.com/maps/dir/Mengo+dental+laboratory,+Sir,+Albert+Cook+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.329171,32.5500085,14z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbca1c0467163:0xff380236eca4dca1!2m2!1d32.5589359!2d0.3125439!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> Emiwendo egiraga Mengo Hospital w'esangibwa giri 0°18'46.0"N, 32°33'30.0"E (Latitude:0.312778; Longitude:32.558333).<ref name="4R">https://www.google.com/maps/dir/Mengo+dental+laboratory,+Sir,+Albert+Cook+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.329171,32.5500085,14z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbca1c0467163:0xff380236eca4dca1!2m2!1d32.5589359!2d0.3125439!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> == Ebirala ebirikwatako == Eddwaliro lya Mengo Hospital lye lisinga obukadde mu Uganda. Lyatandikibwa [[:en:Albert_Ruskin_Cook|Albert Ruskin Cook]] mu 1897. Oluberyeberye, eddwaliro lino lyali lya kibiina kya baminsane ekya [[:en:Church_Missionary_Society|Church Missionary Society]]. Mu kiseera kino, eddwaliro lino lyalimu abaminsane abasawo bangi omwali [[:en:Algernon_Stanley_Smith|Algernon Smith]] ne [[:en:Leonard_Sharp_(doctor)|Leonard Sharp]], abaayamba ennyo mu kujjanjaba abantu n'okuligaziya. Mu kiseera kya Ssematalo eyasooka, aba African Medical Corps be baayambangako okuleeta abakozi mu ddwaaliro lino n'okubasasula. Mu 1958, Abaminsane baawaayo eddwaliro lino eri bboodi eyeetengeredde era erina n'abayima.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1301243/achievements-mengo-hospital-mengo-hospital-supplement</ref> Olwaleero lino lyafuuka ddwaliro erijjanjaba abantu bangi mu kibuga era lirina ebuntu ebipya binji ebisangibwa mu ddwaliro eriri ku mulembe mu ttundutundu eriri wansi w'eddungu Sahara. Lirimu awali ekyuma kya sikaani awayitibwa Ernest Cook Radiology Department, nga waatuumibwa watyo nga wabbulwa mu [[:en:Ernest_Cook|Ernest Cook]], kizibwe wa Albert Cook, eyaleeta ekyuma kya sikaani ekyasooka mu East Africa mu 1907 n'akiteeka mu Mengo Hospital. Ekifo awali ebyuma bya sikaani kisangibwa mu kizimbe kya Sr. Albert Cook Building. Ekitongole kino kirimu n'ettendekero lya Ernest Cook Ultrasound Research and Education Institute (ECUREI). ECUREI esomesa era n'etikkira abayizi mu Dipuloma ez'enjawulo mu by'ebifaananyi bya sikaani ([[:en:Ultrasonography|ultrasonography]]) kw'ossa okusomesa Diguli mu bifaananyi by'ekisawo. Ettendekero lino likolera wansi w'erya [[:en:Thomas_Jefferson_University|Thomas Jefferson University]] e [[:en:Philadelphia,_Pennsylvania|Philadelphia, Pennsylvania]], mu Amerika. Era likolagana ne Fontys University ey'e Netherlands mu kkoosi zaalyo ze litendeka abayizi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Philadelphia,_Pennsylvania</ref> [[File:Sir Albert cook in Mengo Hospital.jpg|left|thumb|Sir Albert cook in Mengo Hospital.jpg ]] == Essomero ly'abasawo. == Mu Gwokusatu 2016, olupapula lw'amawulire olwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' lwawandiika nti Mengo Hospital yali eteesa ne Yunivasity y'Ekkanisa eya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], ey'e [[:en:Mukono_Town|Mukono]] okutandikawo ettendekero ly'abasawo eddene ku ddwaliro lino. Kyokka tewali kiseera kigere kyassibwawo mu nteekateeka eno.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mengo-UCU-plan-joint-medical-school/-/688334/3122984/-/11rluouz/-/index.html</ref> == Laba na bino == [[File:A patient being driven from an ambulance at mulago.jpg|thumb|left]] * Kampala Capital City Authority * Mengo Palace * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Hospitals in Uganda]] * Church of Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == External links == * Media related to Mengo Hospital at Wikimedia Commons * [http://www.mengohospital.org Mengo Hospital Homepage] hh8dem80uw3bs8uddfwzxlzoj5xndrh Lubaga Hospital 0 8425 53193 37717 2026-06-04T10:47:33Z Ssemmanda will 3837 removed photos that were wrongly added to the article yet not related to it 53193 wikitext text/x-wiki '''Eddwaliro lya Uganda Martyrs' Hospital Lubaga''', erimanyiddwa ennyo nga '''Lubaga Hospital''', era nga lyasooka kuyitibwa '''Rubaga Hospital''', lya bwannannyini, eritakolera kufuna magoba, lya bantu bonna nga liri mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R">https://www.ucmb.co.ug/hospital/uganda-martyrs-hospital-lubaga/</ref> == Gye lisangibwa == Eddwaliro lino lisangibwa ku [[:en:Lubaga|kasozi Lubaga]], mu [[:en:Lubaga_Division|Divizoni y'e Lubaga]], mu bugwanjuba bwa Kampala. Liri kirommita nga 5.5 (ze mmayiro 3), okuva ku ddwaliro ekkulu erya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]].<ref name="2R">https://www.google.com/maps/dir/Lubaga+Hospital,+Mutesa+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.3324112,32.5555064,14z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbcb95a57c9af:0x56656c38af282afb!2m2!1d32.5525266!2d0.3042221!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> Era liri mmayiro 3 okuva mu kibuga wakati era [[:en:Central_business_district|Disitulikiti esingamu ebyobusuubuzi mu Uganda.]]<ref name="3R">https://www.google.com/maps/dir/Amber+House+Ltd,+Speke+Rd,+Kampala/Lubaga+Hospital,+Mutesa+Rd,+Kampala/@0.3071695,32.5596565,14z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc8088ae51ed:0xda1acac01440f031!2m2!1d32.5820395!2d0.3135936!1m5!1m1!1s0x177dbcb95a57c9af:0x56656c38af282afb!2m2!1d32.5525266!2d0.3042221!3e0</ref> Ennamba eddwaliro lya Lubaga Hospital kwe litudde ziri: 0°18'15.0"N, 32°33'10.0"E (Latitude:0.304167; Longitude:32.552778).<ref name="4R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B018'15.0%22N+32%C2%B033'10.0%22E/@0.3034258,32.5528277,139m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.3041667!4d32.5527778</ref> == Ebirikwatako == Lyatandikibwawo Ababiikira abaminsane aba Our Lady of Africa mu 1899. Kigambibwa nti ly'eddwaliro ly'Abakatoliki erisinga obukadde mu Uganda.<ref name="1R" /> Liri wansi W'[[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Kampala|essaza Ekkulu erya Kampala erya]] [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Kampala|Eklezia Katolika]] era lirungamizibwa olukiiko olutwala ebyobulamu olwa Eklezia Katolika mu Uganda olwa Uganda Catholic Medical Bureau (UCMB). Eddwaliro lino likulemberwa bboodi erondebwa Ssaabasumba w'essaza Ekkulu erya Kampala. Eddwaliro lya Lubaga Hospital liddukanyizibwa ttiimu ey'enjawulo ekyusibwa bwe wabaawo obwetaavu. Lino era likola ng'eddwaliro eryeyambisibwa mu kusomesa abasawo naddala okuva ku ttendekero lya ''Lubaga Health Training Institution'' eririri ekinnya n'empindi.<ref name="1R" /> == Ebirala ebirikwatako == We bwatuukira mu Gwekkumineebiri, 2019, eddwaliro lino lyalina ebitanda by'abalwadde 274, nga lisinga kuimirirawo ku ssente ezisasulwa abalwadde (83.3 ku buli 100) ate[[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] n'ereetayo 1.4 ku buli 100. Olwo eddwaliro lyennyini, oabantu ssekinnoomu abaliwa n'omuutemwa okuva mu Eklezia naddala Essaza Ekkulu erya Kampala, ne bikola omutemwa gwa bitundu 15.3 ku buli 100.<ref name="1R" /> Eddwaliro lya Lubaga Hospital lijjanjaba abalwadde abataweebwa bitanda 164,008 buli mwaka, bwe balwadde 450 buli lunaku,okuva ku Mmande okutuusa ku Ssande. Abalwadde 17,850 be baweebwa ebitanda ne bajjanjabirwa mu ddwaliro lino buli mwaka. Abaana 6,832 be bazaalibwa mu ddwaliro lino buli mwaka, ng'abakyala abalongoosebwa nga bazaala baweza ebitundu 25.6 ku buli 100. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa okuva ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20181001170841/http://www.monitor.co.ug/News/National/Lubaga-hospital-to-fundraise--for-Neonatal-unit/-/688334/2537488/-/bh0j1q/-/index.html Rubaga Hospital To Fundraise for Neonatal Unit] * [https://web.archive.org/web/20221207070833/http://www.policyproject.com/pubs/SEImpact/uganda.pdf Lubaga Hospital belongs to the 11 biggest hospitals in Uganda in terms of workload] * [https://web.archive.org/web/20230516201730/http://www.ugandatravelguide.com/rubaga-hill.html Profile of Rubaga Hill] d34k9cytgittutc1lrt8c331awlkleq 53194 53193 2026-06-04T10:48:16Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Eddwaliro lya Lubaga Hospital]] to [[Lubaga Hospital]]: Misspelled title 53193 wikitext text/x-wiki '''Eddwaliro lya Uganda Martyrs' Hospital Lubaga''', erimanyiddwa ennyo nga '''Lubaga Hospital''', era nga lyasooka kuyitibwa '''Rubaga Hospital''', lya bwannannyini, eritakolera kufuna magoba, lya bantu bonna nga liri mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R">https://www.ucmb.co.ug/hospital/uganda-martyrs-hospital-lubaga/</ref> == Gye lisangibwa == Eddwaliro lino lisangibwa ku [[:en:Lubaga|kasozi Lubaga]], mu [[:en:Lubaga_Division|Divizoni y'e Lubaga]], mu bugwanjuba bwa Kampala. Liri kirommita nga 5.5 (ze mmayiro 3), okuva ku ddwaliro ekkulu erya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]].<ref name="2R">https://www.google.com/maps/dir/Lubaga+Hospital,+Mutesa+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.3324112,32.5555064,14z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbcb95a57c9af:0x56656c38af282afb!2m2!1d32.5525266!2d0.3042221!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> Era liri mmayiro 3 okuva mu kibuga wakati era [[:en:Central_business_district|Disitulikiti esingamu ebyobusuubuzi mu Uganda.]]<ref name="3R">https://www.google.com/maps/dir/Amber+House+Ltd,+Speke+Rd,+Kampala/Lubaga+Hospital,+Mutesa+Rd,+Kampala/@0.3071695,32.5596565,14z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc8088ae51ed:0xda1acac01440f031!2m2!1d32.5820395!2d0.3135936!1m5!1m1!1s0x177dbcb95a57c9af:0x56656c38af282afb!2m2!1d32.5525266!2d0.3042221!3e0</ref> Ennamba eddwaliro lya Lubaga Hospital kwe litudde ziri: 0°18'15.0"N, 32°33'10.0"E (Latitude:0.304167; Longitude:32.552778).<ref name="4R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B018'15.0%22N+32%C2%B033'10.0%22E/@0.3034258,32.5528277,139m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.3041667!4d32.5527778</ref> == Ebirikwatako == Lyatandikibwawo Ababiikira abaminsane aba Our Lady of Africa mu 1899. Kigambibwa nti ly'eddwaliro ly'Abakatoliki erisinga obukadde mu Uganda.<ref name="1R" /> Liri wansi W'[[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Kampala|essaza Ekkulu erya Kampala erya]] [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Kampala|Eklezia Katolika]] era lirungamizibwa olukiiko olutwala ebyobulamu olwa Eklezia Katolika mu Uganda olwa Uganda Catholic Medical Bureau (UCMB). Eddwaliro lino likulemberwa bboodi erondebwa Ssaabasumba w'essaza Ekkulu erya Kampala. Eddwaliro lya Lubaga Hospital liddukanyizibwa ttiimu ey'enjawulo ekyusibwa bwe wabaawo obwetaavu. Lino era likola ng'eddwaliro eryeyambisibwa mu kusomesa abasawo naddala okuva ku ttendekero lya ''Lubaga Health Training Institution'' eririri ekinnya n'empindi.<ref name="1R" /> == Ebirala ebirikwatako == We bwatuukira mu Gwekkumineebiri, 2019, eddwaliro lino lyalina ebitanda by'abalwadde 274, nga lisinga kuimirirawo ku ssente ezisasulwa abalwadde (83.3 ku buli 100) ate[[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] n'ereetayo 1.4 ku buli 100. Olwo eddwaliro lyennyini, oabantu ssekinnoomu abaliwa n'omuutemwa okuva mu Eklezia naddala Essaza Ekkulu erya Kampala, ne bikola omutemwa gwa bitundu 15.3 ku buli 100.<ref name="1R" /> Eddwaliro lya Lubaga Hospital lijjanjaba abalwadde abataweebwa bitanda 164,008 buli mwaka, bwe balwadde 450 buli lunaku,okuva ku Mmande okutuusa ku Ssande. Abalwadde 17,850 be baweebwa ebitanda ne bajjanjabirwa mu ddwaliro lino buli mwaka. Abaana 6,832 be bazaalibwa mu ddwaliro lino buli mwaka, ng'abakyala abalongoosebwa nga bazaala baweza ebitundu 25.6 ku buli 100. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa okuva ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20181001170841/http://www.monitor.co.ug/News/National/Lubaga-hospital-to-fundraise--for-Neonatal-unit/-/688334/2537488/-/bh0j1q/-/index.html Rubaga Hospital To Fundraise for Neonatal Unit] * [https://web.archive.org/web/20221207070833/http://www.policyproject.com/pubs/SEImpact/uganda.pdf Lubaga Hospital belongs to the 11 biggest hospitals in Uganda in terms of workload] * [https://web.archive.org/web/20230516201730/http://www.ugandatravelguide.com/rubaga-hill.html Profile of Rubaga Hill] d34k9cytgittutc1lrt8c331awlkleq Herbert Kabafunzaki 0 12920 53179 48051 2026-06-04T08:35:05Z Ssebuufu 9882 53179 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obutobwe n’okusoma == Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} tnxz1t8p7umaotngruh34v4ebx10926 53180 53179 2026-06-04T08:40:12Z Ssebuufu 9882 /* Obutobwe n’okusoma */ 53180 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} jmazzdex4xcud80gc2p1kgngocy4hk2 53181 53180 2026-06-04T08:46:31Z Ssebuufu 9882 53181 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'Essaza ly'e Rubanda mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina kya Uganda, ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} qgfwcs1rk0iln8aru1irfn0r8iljyqi 53182 53181 2026-06-04T08:51:24Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 53182 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'Essaza ly'e Rubanda mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina kya Uganda, ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Ggombolola y'e Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga ,mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza ku misomo gya siniya. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} oc4f31l2gm9nyd6qensuzk69lfk7jro 53183 53182 2026-06-04T08:52:40Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gw’ebyobufuzi */ 53183 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'Essaza ly'e Rubanda mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina kya Uganda, ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Ggombolola y'e Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga ,mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza ku misomo gya siniya. == Emirimu gy’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} hh9kvntrq6u7bgsv3rcyq31k2jfwif3 53184 53183 2026-06-04T08:58:33Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy’ebyobufuzi */ 53184 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'Essaza ly'e Rubanda mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina kya Uganda, ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Ggombolola y'e Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga ,mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza ku misomo gya siniya. == Emirimu gy’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] mu 2016, yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni ( leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kujja nguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa Aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} 0z8uhhecs4cbvl1h3l21waelix9bjhv 53186 53184 2026-06-04T09:13:56Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy’ebyobufuzi */ 53186 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'Essaza ly'e Rubanda mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina kya Uganda, ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Ggombolola y'e Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga ,mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza ku misomo gya siniya. == Emirimu gy’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] mu 2016, yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni ( leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kujja nguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa AYA group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} qvfcexbtdq3eweizbs48gd41wzenlop 53187 53186 2026-06-04T09:26:12Z Ssebuufu 9882 /* Ebirala by’olina okulowoozaako */ 53187 wikitext text/x-wiki '''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'Essaza ly'e Rubanda mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina kya Uganda, ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Ggombolola y'e Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga ,mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza ku misomo gya siniya. == Emirimu gy’ebyobufuzi == Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] mu 2016, yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni ( leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kujja nguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa AYA group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebirala eby'okulowoozaako == Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen Business Systems kkampuni ya Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mu biseera ebyayita yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga , ow'ekibiina ekifuga omupiira mu ggwanga ki (Federation of Uganda Football Associations) <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] {{Reflist}} qcjn5j08trjldhdn7pmakns1smxicke Zerubabel Nyiira 0 12935 53188 47581 2026-06-04T09:30:49Z Ssebuufu 9882 53188 wikitext text/x-wiki   '''Zerubabel Mijumbi Nyiira''' mukugu mu by'obulimi era munnabyabufuzi, Munnayuganda .Yaweereza mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuusa nga 1 Ogwokusatu 2015 <ref name="Cabinet">{{cite web |author=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=24 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> era nga Minisita w'ebyobuvubi okuva nga 1 Ogwokusatu mu mwaka gwa 2015 <ref name="Shuffle">{{cite web |author=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |access-date=4 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> okutuusa nga 6 Ogwomukaaga mu 2016. Zerubabel Nyiira era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'Essaza lye Buruuli mu [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y'e Masindi]] .<ref name="Profile">{{cite web |date=2011 |title=Profile of Zerubabel Mijumbi Nyiira, Member of Parliament, Buruuli County, Masindi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=725&const=Buruuli++County&dist_id=60&distname=Masindi |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y’e Masindi]], [[:en:Western_Region,_Uganda|mu Bugwanjuba bwayuganda]] , nga 29 omwezi Ogw'okubiri mu mwaka gwa 1940. Yasomera pulayimale ye awamu ne siniya ye mu masomero gabulijo ku kyalo. Mu mwaka gwa 1964, ku myaka 24, yatikkirwa mu ttendekero erya [[:en:City_of_Westminster_College|Paddington Technical College]] mu [[:en:England|Bungereza]], n’afuna [[:en:Science|satifikeeti mubyobulamu ne Tekinologiya]] . Yafuna ddiguli ya [[:en:Agriculture|Bachelor mubwo'bulimi]] okuva mu [[:en:California_Polytechnic_State_University|Yunivasite enkulu mu California Polytechnic.]] mu [[:en:San_Luis_Obispo,_California|San Luis Obispo, mu Bungereza]], mu mwaka gwa 1968. Yakomawo mu Uganda naagenda mu maaso n’okusomakwe mu [[:en:Makerere_University|yunivasite ye Makerere]], yafuna [[:en:Master_of_Science|Ebbaluwa y'obuyigirizebwe ey'okubiri mu by’obulimi]] mu mwaka gwa 1970[[:en:Doctor_of_Philosophy|.Ebbaluwa y'obuyigirizebwe eya Doctor of Philosophy mu by’obulimi]] yajifuna mu mwaka gwa 1975, okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'omukibuga ekikulu eky'e Kenya]] <ref name="Profile" /> == Omulimu gwe == Omulimu gwe ogw’ekiseera ekiwanvu mu buweereza bwa gavumenti gwatandika mu mwaka gwa 1972, bwe yatandika okukola ne Minisitule y’ebyobulimi muyuganda ng’akulira okunoonyereza [[:en:Entomology|ku biwuka n’obuzaale bwabyo]] awamu [[:en:Nematology|n'eryekenneenya ensiringanyi,]] n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1978. Okuva mu mwaka gwa 1978 okutuusa mu mwaka gwa 1981, yalondebwa ng’akulira okunoonyereza ku by’obulimi mu Minisitule y'eby'obulimi. Okuva mu mwaka gwa 1981 okutuuka mu mwaka gwa 1983, yali munoonyereza mukulu mu [[:en:International_Food_Policy_Research_Institute|kitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku nkola y’emmere]] (IFPRI), mu kiseera ekyo ekyamanyibwa nga Ekitongole ky'ensi yonna ekinoonyereza kuby'obulimi (ISNAR). Okuva mu mwaka gwa 1983 okutuuka mu mwaka gwa 1985, yali mussaayansa omukulu mubyo'kunoonyereza mu [[:en:International_Centre_of_Insect_Physiology_and_Ecology|kitongole ky’ensi yonna ekikola ku by’obutonde bw’ebiwuka n’obutonde bw’ensi]] (ICIPE), Mukibuga ekikulu eky'e Kenya . Okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu mwaka gwa 1990, yeeyali Dayirekita w’ekibiina ky'obwegassi n’okutendeka mu nsi yonna mu ICIPE. Mu mwaka gwa 1992, yakomawo mu Uganda n’alondebwa okuba omuwandiisi omukulu ku kakyiko akakulu aka Uganda akeby'obulamu ne tekinologiya, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 2005. Okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu mwaka gwa 2010, yakola ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:United_Nations|kibiina ky’Amawanga Amagatte]] era ng’omuwabuzi ku by'obulamu n’ebyenfuna mu [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Okuva mu mwaka gwa 2006 okutuuka mu mwaka gwa 2010, era yakola nga Omuwereza omukulu ow’ekitongole kyebyo'kunonyereza mugwanga ekikulu awamu Neby'enkulakulana. Okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2011, yaliko [[:en:Chairperson|Ssentebe]] wa'[[:en:Gulu_University|kakyiko akalonde aka yunivasite y'e Gulu]] .<ref name="Profile" /> Mu mwaka gwa 2011, yalondebwa ku kifo kya palamenti mu ssaza ly’e Buruuli mu [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y’e Masindi]] . <ref name="Profile" /> Mu mwezi gwo'kuttano mu mwaka gwa 2011, yalondebwa ku bwa Minisita w’Ebyobulimi, <ref name="Cabinet" /> ng’adda mu bigere bya [[:en:Henry_Bagiire|Henry Bagiire]], eyagibwa mu Kabineti. Nga 1 omwezi gwo'kussatu mu mwaka gwa 2015, yakyusibwa n’atwalibwa mu kitongole ky’ebyobuvubi, nga Minisita w’eggwanga. <ref name="Shuffle" /> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Zerubabel Nyiira mufumbo. Ono wa kibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ye wa nzikiriza [[:en:Anglican|ya Anglican]] .<ref name="Profile" /> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti yayuganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti yayuganda]] * [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full of Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda May 2011] ce70310orm573awi6df6x5l56vmjvvb Joseph Konde-Lule, omuwandiisi w’ebitabo 0 13890 53163 2026-06-03T15:49:18Z Ssuuna Peter 6900 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342161496|Joseph Konde-Lule]]" 53163 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles><templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>   '''Joseph Konde-Lule''' munnayuganda omusawo omukugu mu [[:en:Epidemiology|mbeera z’abantu]] era nga yakola emirimu mingi ku bikwata ku nneeyisa y’akawuka ka siriimu mu byalo mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite book |last=Iliffe |first=John |date=1998-08-27 |title=East African Doctors: A History of the Modern Profession |url=https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-63272-0 |language=en}}</ref> == Obuvo == [[File:Makerere_University,_Main_Administration_Block(main_building).JPG|alt=|left|thumb|[[:en:Makerere_University|Makerere University]]]] Joseph Konde-Lule alina diguli mu by'okutabula eddagala n'okulongoosa wamu n'ebyobulamu by'abantu. Yali musomesa omuyambi mu kitongole kya Epidemiology & Biostatistics, kati wansi w’essomero ly’ebyobulamu mu ggwanga, mu Ssettendekero y’e Makerere mu Uganda okuva mu 1977 okutuuka mu 2014. Yaweerezaako ng’akulira ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |last=admin |date=2014-10-31 |title=Associate Professor Joseph Konde Lule says Adieu to Makerere University |url=https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200603191601/https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |archive-date=2020-06-03 |access-date=2020-06-03 |website=Makerere University College Of Health Sciences {{!}} MakCHS}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=The Experience and Recollections from the Faculties, Schools, Institutes and Centres |url=https://codesria.org |archive-url= |archive-date= |access-date=June 12, 2020 |website=}}</ref> Mu myaka gye gyonna, Konde-Lule akuŋŋaanyizza ebitabo ebisoba mu nsanvu mu bibiri ebituumiddwa erinnya lye, nga bingi ku byo bitunuulidde okutegeera ebisalawo ku siriimu mu mbeera z’abantu n’okusaasaana kwe mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Joseph KONDE-LULE {{!}} MBChB, MSc, DPH {{!}} Makerere University, Kampala {{!}} Department of Epidemic& Biostatistics |url=https://www.researchgate.net/profile/Joseph_Konde-Lule |access-date=2020-06-03 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> . Oluvannyuma yakozesa enkola eno ey’okunoonyereza okutegeera obungi bwa [[:en:Syphilis|kabotongo]] bwe yatandika okukola e Kasangati mu Uganda mu 1987. <ref name=":0">{{Cite book |last=Iliffe |first=John |date=1998-08-27 |title=East African Doctors: A History of the Modern Profession |url=https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-63272-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIliffe1998">Iliffe, John (1998-08-27). [https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 ''East African Doctors: A History of the Modern Profession'']. Cambridge University Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-521-63272-0|<bdi>978-0-521-63272-0</bdi>]].</cite></ref> == Okunoonyereza e Rakai mu byalo mu Uganda == [[File:Annual_Uganda_AIDS_deaths.svg|alt=|thumb|Abakwatibwa akawuka abapya buli mwaka, n’okufa mukenenya okubaawo mu mwaka mu Uganda; data okuva mu kitongole kya UNAIDS AIDSinfo]] Okutwalira awamu kikkirizibwa abakugu mu by’endwadde nti okukendeera kw’obungi bw’akawuka ka siriimu mu Uganda okusinga kwava ku kaweefube eyassibwa ku kukyusa enneeyisa; Akawuka ka siriimu mu kiseera kino akataliiko ddagala. N’olwekyo, okusaasaana okukendeera, n’omuwendo gw’abantu abalina obulwadde buno gulina okukendeera. Uganda yatonda "emu ku nteekateeka z'okusomesa mukenenya mu Afrika" mu kitundu olw'enkola ezigendereddwamu okukendeeza ku mukenenya ezaakolebwa okuva mu mirimu egyakolebwa e Rakai okutandika mu 1989. <ref name=":1">{{Cite journal |last1=Wawer |first1=Maria J. |last2=Sewankambo |first2=Nelson K. |last3=Berkley |first3=Seth |last4=Serwadda |first4=David |last5=Musgrave |first5=Stanley D. |last6=Gray |first6=Ronald H. |last7=Musagara |first7=Maako |last8=Stallings |first8=Rebecca Y. |last9=Konde-Lule |first9=Joseph K. |date=1994 |title=Incidence Of HIV-1 Infection In A Rural Region Of Uganda |url= |journal=BMJ: British Medical Journal |volume=308 |issue=6922 |pages=171–173 |doi=10.1136/bmj.308.6922.171 |issn=0959-8138 |jstor=29722250 |pmc=2542521 |pmid=8312767}}</ref> Pulojekiti ya Rakai yali kaweefube w’okunoonyereza eyassibwamu ssente okuva mu [[:en:Columbia_University|Ssettendekero y’e Columbia]] ne minisitule y’ebyobulamu mu Uganda okusobola okutegeera obulungi obulwadde buno n’okusaasaana kwabwo. Okusinziira ku mulimu ogwakolebwa enteekateeka eno ey’okunoonyereza, kyazuulibwa nti ebitundu bisatu bye bisinga okubeera mu bulabe bw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda: ebyo ebiriraanye ebifo eby’obusuubuzi, ebyalo ebitonotono ebiriraanye enguudo, n’ebyalo eby’ebyobulimi. <ref name=":2">{{Cite journal |last1=Konde-Lule |first1=Joseph K. |last2=Sewankambo |first2=N. |last3=Morris |first3=Martina |date=1997 |title=Adolescent sexual networking and HIV transmission in rural Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652295 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=89–100 |issn=1036-4005 |jstor=40652295 |pmid=10184747}}</ref> Obulung’amu bw’enteekateeka ya Uganda ey’okuziyiza akawuka ka siriimu kuzingiramu nti okunoonyereza ku siriimu kwali kutunuuliddwa ku ngeri y’okutangira okwongera okusaasaana kw’akawuka ka siriimu. Bwe kityo, ekiseera bwe kyagenda kiyitawo n’enteekateeka z’okunoonyereza ezigendereddwamu, abantu batono abakwatibwa akawuka ka siriimu era obusaasaana bwatandika okukendeera. <ref>{{Cite book |last=Epstein, Helen. |date=2013 |title=The invisible cure : why we are losing the fight against aids in africa |url=http://worldcat.org/oclc/872598501 |publisher=Farrar, Straus and Giroux |isbn=978-1-4299-2379-8 |oclc=872598501}}</ref> [[File:Rakai_District_in_Uganda.svg|left|thumb|Ekifo Rakai weri munda mu Uganda]] Entikko y’omulimu gwa Dr. Joseph Konde-Lule yagwawo mu mulimu gwe yakola ku Pulojekiti ya Rakai. Okunoonyereza kungi okwa Dr. Joseph Konde-Lule okwa Rakai kwafuba okuzuula abantu abali mu bulabe obw’amaanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda. Kino kyava ku kuzuula nti abantu bangi ssekinnoomu mu disitulikiti y’e Rakai baalaga nti bategeera bulungi mukenenya n’obukodyo bw’okuziyiza, okufaananako n’okukozesa kondomu, naye nga bakyafuna emiwendo mingi egy’okukwatibwa. <ref name=":0">{{Cite book |last=Iliffe |first=John |date=1998-08-27 |title=East African Doctors: A History of the Modern Profession |url=https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-63272-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIliffe1998">Iliffe, John (1998-08-27). [https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 ''East African Doctors: A History of the Modern Profession'']. Cambridge University Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-521-63272-0|<bdi>978-0-521-63272-0</bdi>]].</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite journal |last=Wawer |first=Maria J. |last2=Sewankambo |first2=Nelson K. |last3=Berkley |first3=Seth |last4=Serwadda |first4=David |last5=Musgrave |first5=Stanley D. |last6=Gray |first6=Ronald H. |last7=Musagara |first7=Maako |last8=Stallings |first8=Rebecca Y. |last9=Konde-Lule |first9=Joseph K. |date=1994 |title=Incidence Of HIV-1 Infection In A Rural Region Of Uganda |url= |journal=BMJ: British Medical Journal |volume=308 |issue=6922 |pages=171–173 |doi=10.1136/bmj.308.6922.171 |issn=0959-8138 |jstor=29722250 |pmc=2542521 |pmid=8312767}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWawerSewankamboBerkleySerwadda1994">Wawer, Maria J.; Sewankambo, Nelson K.; Berkley, Seth; Serwadda, David; Musgrave, Stanley D.; Gray, Ronald H.; Musagara, Maako; Stallings, Rebecca Y.; Konde-Lule, Joseph K. (1994). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2542521 "Incidence Of HIV-1 Infection In A Rural Region Of Uganda"]. ''BMJ: British Medical Journal''. '''308''' (6922): <span class="nowrap">171–</span>173. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1136/bmj.308.6922.171|10.1136/bmj.308.6922.171]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0959-8138 0959-8138]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/29722250 29722250]. [[PMC (identifier)|PMC]]&nbsp;<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2542521 2542521]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8312767 8312767].</cite></ref> Okusingira ddala, okunoonyereza kwazuula nti abantu abo ssekinnoomu abavunaanyizibwa ku maka baali mu bulabe bwa maanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu, ekiraga engeri obulwadde buno gye buyinza okukosa ebyenfuna n’enteekateeka y’embeera z’abantu mu maka. Ebintu ebirala eby’akabi mwalimu emirimu egyetaagisa okutambula n’okusenguka n’okwenyigira mu by’enfuna by’ensimbi. <ref>{{Cite journal |last1=Nalugoda |first1=Fred |last2=Wawer |first2=Maria J. |last3=Konde-Lule |first3=Joseph K. |last4=Menon |first4=Rekha |last5=Gray |first5=Ronald H. |last6=Serwadda |first6=David |last7=Sewankambo |first7=Nelson K. |last8=Li |first8=Chuanjin |date=1997 |title=HIV infection in rural households, Rakai District,Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652330 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=127–140 |issn=1036-4005 |jstor=40652330}}</ref> Ng’oggyeeko okuzuula ebibinja bino eby’akabi ennyo, omulimu gwa Konde-Lule mu Rakai gwafuba okutegeera emikutu gy’okwegatta egy’okusaasaana. Ekisinga okunyumira enkola ey’omu maaso mwalimu okuzuula nti abawala baalina omuwendo gw’abakwatibwa akawuka ka siriimu ogw’amaanyi ennyo okusinga abalenzi ab’emyaka gye gimu kirabika nga kiva ku kuba nti abawala baali basinga okwenyigira mu kwegatta n’abasajja abakulu, ekibinja ekyalina emiwendo gya siriimu egyalinnya edda bw’ogeraageranya n’abalenzi abato mu kitundu. Okugatta ku ekyo, abantu abafumbo baali balaga nti balina akawuka ka siriimu okusinga abantu abatali bafumbo, ekizuuliddwa ekyakontana n’okuteebereza okwaliwo emabegako. <ref name=":2">{{Cite journal |last=Konde-Lule |first=Joseph K. |last2=Sewankambo |first2=N. |last3=Morris |first3=Martina |date=1997 |title=Adolescent sexual networking and HIV transmission in rural Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652295 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=89–100 |issn=1036-4005 |jstor=40652295 |pmid=10184747}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKonde-LuleSewankamboMorris1997">Konde-Lule, Joseph K.; Sewankambo, N.; Morris, Martina (1997). [http://www.jstor.org/stable/40652295 "Adolescent sexual networking and HIV transmission in rural Uganda"]. ''Health Transition Review''. '''7''': <span class="nowrap">89–</span>100. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/1036-4005 1036-4005]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/40652295 40652295]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10184747 10184747].</cite></ref> == Ebituukiddwaako == Mu 1990, Konde-Lule yasiimibwa nga Takemi Fellow mu ssomero ly'ebyobulamu mu Harvard, okusiima omulimu omukulu gwe yakola okutumbula eby'obulamu by’abantu mu Uganda. <ref>{{Cite web |last1=Boston |first1=677 Huntington Avenue |last2=Ma 02115 +1495‑1000 |date=2012-08-27 |title=Takemi Fellows 1990-2000 |url=https://www.hsph.harvard.edu/takemi/takemi-felllows/takemi-fellows-group-photos-1990-2000/ |access-date=2020-06-10 |website=Takemi Program in International Health |language=en-us}}</ref> Mu 1990, era yafuna ensimbi z'okuvuganya eza ITAPS okuva mu Ssettendekero y'e California e San Francisco ku pulojekiti ye "Okukebera omutindo gw'okukulaakulana kw'okukwatibwa akawuka ka siriimu mu kibinja kya Uganda mu myaka 5 egy'okugoberera." <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2014 |title=UCSF EAST AFRICA INTEREST GROUP TRAINING IN RESEARCH FOR EAST AFRICAN SCIENTISTS: INVENTORY OF RESOURCES |url=https://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160429160323/http://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |archive-date=April 29, 2016 |access-date=June 6, 2020 |website=UCSF}}</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * Ebiwandiiko bya Joseph Konde-Luleku ku kunoonyereza kwa Gate * [https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university Omuko gwa Ssettendekero y'e Makerere] mu tterekero 2020-06-03 ku wayback Machine. * [https://www.nytimes.com/1996/04/07/world/a-ray-of-light-in-africa-s-struggle-with-aids.html Yogerwako mu ''The New York Times'']  5n7txnab3vfylzkyh0e16z2jf3ajdzw Kaddu Sebunya 0 13891 53164 2026-06-03T18:17:01Z Ssebuufu 9882 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345380867|Kaddu Sebunya]]" 53164 wikitext text/x-wiki   '''Kaddu Kiwe Sebunya''' (yazaalibwa 1965), mukulembeze w'abakuuma, okutaatira n'okuddukanya obutonde, ebisolo by'omunsiko, n'eby'obugagga ebyomuttaka, munnayuganda . Okuva mu 2019, Sebunya ye Ssenkulu ku kitongole kya [[:en:African_Wildlife_Foundation|African Wildlife Foundation]] (AWF), ekitongole ky’ensi yonna ekitaatira obutonde ekyatandikibwawo mu 1961 n’ekigendererwa eky’okukuuma ebisolo eby’omunsiko n’ebifo ebitonde mwebiwangaalira , ekisangibwa mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] Kenya. <ref>{{Cite web |last=Kagina |first=Alice |date=2022-07-22 |title=Up close with Kaddu Sebunya, the 'accidental' conservationist |url=https://www.newtimes.co.rw/article/201439/Events/up-close-with-kaddu-sebunya-the-aaccidentala-conservationist |access-date=2024-10-09 |website=The New Times |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, Sebunya yali pulezidenti wa [[:en:African_Wildlife_Foundation|AWF,]] okuva mu 2016. <ref>{{Cite web |date=2016-02-05 |title=Kaddu Sebunya Elected President of African Wildlife Foundation - PAN AFRICAN VISIONS |url=https://panafricanvisions.com/2016/02/kaddu-sebunya-elected-president-of-african-wildlife-foundation/ |access-date=2024-10-10 |website=panafricanvisions.com |language=en}}</ref> Omulimu gwa Sebunya guli mu kukuuma obutonde n'emirimu emirala egyekuusa ku nsonga eno, emabegako yakola ne [[:en:WaterAid|Water Aid]], [[:en:Oxfam|Oxfam]], [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN), [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]], ne [[:en:Conservation_International|Conservation International]]. <ref>{{Cite news|last=Linda|first=Hohnholz|date=2016-01-29|title=Kaddu Sebunya elected President of African Wildlife Foundation|url=https://eturbonews.com/kaddu-sebunya-elected-president-african-wildlife-foundation/}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Sebunya yazaalibwa mu 1965, era yakulira mu [[Kampala]], Uganda. Yasomera ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ku ddiguli ye eyasooka, gye yatikkirwa ddiguli esooka ekwata ku ku bantu, ebitundu mwebawangaalira nenkolagana y'abantu mu bitundu ebyo(a bachelor's degree in social sciences ) . Mu 2001, Sebunya yewandiisa ku ttendekero lya [[:en:Imperial_College_of_London|Imperia College of London]] mu [[:en:England|Bungereza]] okusoma ddiguli eddirira esooka , yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu kugeraageranya enkozesa yeby'obugaga eby'obutonde okukola ku byetaago ebiriwo ate nga bwe bikuumirwa emirembe egyomumaaso (Sustainable Resource Management and Policy) mu 2003. Sebunya neera alina ddiguli eyookubiri mu mateeka, enkola ne n'ebyekikungu okuva mu [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|The Fletcher School]], yinivasite y'e Tufts mu America. <ref name=":1">{{Cite news|date=2016-01-16|title=Kaddu Sebunya Elected President of African Wildlife Foundation|url=https://www.businesswire.com/news/home/20160127005327/en/Kaddu-Sebunya-Elected-President-of-African-Wildlife-Foundation}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news|date=2020-12-25|title=A big African voice for conservation|url=https://www.businessdailyafrica.com/bd/lifestyle/society/a-big-african-voice-for-conservation--2154738}}</ref> == Emirimu gye == Mu 1992, Sebunya yatandika emirimu gye ng’aweereza nga akulembera pulojejiti ya WaterAid mu Uganda. Okuva mu 1994 okutuuka mu 1996, yakola ng’omukungu mu nteekateeka y’okudduukirira abantu ku [[:en:Oxfam|Oxfam]] . Ekyaddirira , Sebunya yakwata ekifo nga omuyambi w'akulira [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu Uganda, omulimu gwe gwatandika okussa essira ku kukuuma ebitonde, okutuusa mu 1998. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, Sebunya yali muwabuzi mukulu ku nkola ku [[:en:Conservation_International|International Conservation]] . Mu 2006, Sebunya yagenda e Washington , DC n’afuuka Dayirekita wa Pulogulaamu ku kitongole kya [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN). Yabangawo era n’assa mu nkola enteekateeka y’amateeka okusikiriza ababaka ba Amerika abakola amateeka ku nsonga ezikosa okukuuma n’enkulaakulana mu Afirika. Mu 2013, Sebunya yafuuka ssenkulu ku Solimar International nga tannalondebwa nga pulezidenti wa [[:en:African_Wildlife_Foundation|African Wildlife Conservation]] mu 2016. Mmemba omujjumbize owa ,[[:en:East_African_Wildlife_Society|East African Wildlife Society]], ne European-Union High-level Group on Africa-Europe Partnership. <ref>{{Cite web |title=Kaddu Kiwe Sebunya {{!}} Conservation Strategy Fund |url=https://www.conservation-strategy.org/profile/kaddu-kiwe-sebunya |access-date=2025-09-29 |website=www.conservation-strategy.org}}</ref> == Obukulembeze ku AWF == Mu 2016, Sebunya yalondebwa ku bwa pulezidenti bw’ekitongole ekivunaanyizibwa ku kukuuma ebisolo byomu nsiko ekya [[:en:African_Wildlife_Foundation|African Wildlife Conservation]] (AWF) nga tannafuuka ssenkulu mu 2019, ekisangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. <ref>{{Cite news|last=Nigeria|first=Guardian|date=2016-01-29|title=Ugandan, Sebunya elected African Wildlife Foundation President|url=https://guardian.ng/news/ugandan-sebunya-elected-african-wildlife-foundation-president/|location=Lagos, Nigeria|access-date=2024-10-09|newspaper=[[The Guardian (Nigeria)|The Guardian]]|language=en-US}}</ref> African Wildlife Foundation kissa essira ku kukuuma ebisolo byomunsiko n’ebifo byobutonde mwebiwangaalira .Wansi w’obukulembeze bwe, AWF essira ebadde etadde ku kugatta okukuuma ebisolo n’enkulaakulana ya Afrika, ng’ekkaatiriza obwetaavu bw’okukuuma ebisolo by’omu nsiko okukwatagana n’enkula y’ebyenfuna bya ssemazinga n’embeera y’abantu baayoennungi <ref>{{Cite web |last=Kaven |first=Tesi |date=2024-09-20 |title=Can Africa balance development and conservation? |url=https://www.newtimes.co.rw/article/20271/news/environment/can-africa-balance-development-and-conservation |access-date=2024-10-09 |website=The New Times |language=en}}</ref> Akoze okuzimba enkolaganaa ne gavumenti za Afirika, ebitongole by’obwannannyini, ebitongole by’ensi yonna okukola ku nsonga ng’okufiirwa ebifo ebisolo mwebiwangaalira, [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y'obudde]] n’okukukusa ebisolo by’omu nsiko. <ref>{{Cite web |date=2016-07-29 |title='Time Is Now' to Save Africa's Animals From Poachers, Activist Says |url=https://www.voanews.com/a/africa-poaching/3440428.html |access-date=2024-10-09 |website=Voice of America |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2022, [[:en:African_Wildlife_Foundation|AWF]] Gavumenti ya Rwanda, ne [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|IUCN]] Africa, baayita wamu okutongoza olukiiko lwa IUCN Africa Protected Areas Congress (APAC). APAC lwayogerwako nga lwe lukuŋŋaana kw’abakulembeze b'Afirika, bannansi, n’ebibiina ebikwatibwako okukubaganya ebirowoozo ku mulimu gw’ebitundu ebikuumibwa mu kukuuma obutonde, okukuuma ebisolo by’omu nsiko ebimanyiddwa ennyo mu Afirika, okutuusa obuweereza obukulu obuyamba obulamu, okutumbula enkulaakulana ey’olubeerera ate nga bakuuma eby’obuwangwa n’ennono z'Afirika. <ref>{{Cite web |last=Kagina |first=Alice |date=2022-07-23 |title=APAC: Five key highlights from continental conservation congress |url=https://www.newtimes.co.rw/article/201462/News/apac-five-key-highlights-from-continental-conservation-congress |access-date=2024-10-10 |website=The New Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=APA |date=2021-12-14 |title=Rwanda set to host first African Protected Areas Congress in March 2022 |url=https://apanews.net/rwanda-set-to-host-first-african-protected-areas-congress-in-march-2022/ |access-date=2024-10-10 |website=APAnews - African Press Agency |language=en-US}}</ref> Sebunya akkiriza nti ebisolo byomunsiko n’ebifo eby’obutonde bya bugagga bikulu ebiyinza okutumbula eby’obulambuzi, okutondawo emirimu, n’okutumbula enteekateeka y’ensi yonna ey’okukuuma obutonde bw’ensi. <ref>{{Cite web |date=2022-06-30 |title=A Voice for African Wildlife: A Conversation with Kaddu Sebunya |url=https://www.globalissues.org/news/2022/06/30/31270 |access-date=2024-10-09 |website=www.globalissues.org |language=en-gb}}</ref> Alafuubanira enkola ng’obukulembeze bw'Afirika n’abantu b’ebitundu batwala obwannannyini ku kaweefube w’okukuuma, okukakasa ng’eby’obugagga eby’obutonde bikuumibwa ku lw'emirembe egyomumaaso. <ref name=":2">{{Cite web |title=Wildlife: The 'brand of Africa' – DW – 03/03/2017 |url=https://www.dw.com/en/wildlife-is-the-brand-of-africa-says-leading-conservationist/a-37566039 |access-date=2024-10-09 |website=dw.com |language=en}}</ref> == Obulwanirizi == Mu 2017, Sebunya yafulumira mu [[:en:Deutsche_Welle|DW]], yayogera nti ebisolo by’omu nsiko bya nkizo mu kumanyisa ki Afirika kyeri n’enkulaakulana y’ebyenfuna. Yakkaatirizza obwetaavu bw’obwannannyini bw;amanyi g'Afirika ag'okukuuma ebisolo n’alaga okukendeera okungi kw’ebika ng’enjovu, empologoma, n’enkula olw’okuyigga n’okusaanawo k'webifo mwe biwangaalira. Sebunya yasabye enkola eziwangaala ezigatta okukuuma ebisolo by’omu nsiko n’enkulaakulana y’ekitundu, ng’awagira enkola ey’obutalinda kizibu kugwawo okukakasa ng’eby’obuwangwa bya ssemazinga bikuumibwa ku lw'emirembe egijja. <ref name=":2">{{Cite web |title=Wildlife: The 'brand of Africa' – DW – 03/03/2017 |url=https://www.dw.com/en/wildlife-is-the-brand-of-africa-says-leading-conservationist/a-37566039 |access-date=2024-10-09 |website=dw.com |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.dw.com/en/wildlife-is-the-brand-of-africa-says-leading-conservationist/a-37566039 "Wildlife: The 'brand of Africa' – DW – 03/03/2017"]. ''dw.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-10-09</span></span>.</cite></ref> Sebunya afulumizza mu mikutu gy'Afirika egy’amawulire egy’enjawulo omuli [[:en:The_New_Times_(Rwanda)|The New times]] ne [[:en:Daily_Nation|Daily Nation]] ng'akubaganya ebirowoozo ku kusoomoozebwa kw’ebitonde bya ssemazinga ono n’ensonga ezigenda okutumbula enkola y'Afirika ey’okukuuma ebitonde n’ebirala. <ref>{{Cite web |last=Sebunya |first=Kaddu Kiwe |date=2022-02-17 |title=African leadership is our only chance at saving our biodiversity |url=https://www.newtimes.co.rw/article/193665/Opinions/african-leadership-is-our-only-chance-at-saving-our-biodiversity |access-date=2024-10-09 |website=The New Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-07-04 |title=Africa needs practical solutions, not promises to tackle climate change |url=https://nation.africa/kenya/blogs-opinion/opinion/africa-needs-practical-solutions-not-promises-to-tackle-climate-change-475780 |access-date=2024-10-09 |website=Nation |language=en}}</ref> 960tjhnsn22o885znb8dyuomvpaj4sb Crispin Kaheru 0 13892 53165 2026-06-03T21:55:20Z Nakisozi 10800 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1311877016|Crispin Kaheru]]" 53165 wikitext text/x-wiki [[File:Crispin_Kaheru.jpg|thumb|Crispin Kaheru, omusajja omulala]] '''Crispin Kugiza Kaheru''' (yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" /> == Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu == Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" /> Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Laba ne == * Rosa Malango * [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Shifrah Lukwago]] * [[Miria Matembe]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577] * [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:] numenb9vpz8fl7im9ecv4326oj1kz0r 53166 53165 2026-06-03T21:58:01Z Nakisozi 10800 /* Ebijuliziddwa */ 53166 wikitext text/x-wiki [[File:Crispin_Kaheru.jpg|thumb|Crispin Kaheru, omusajja omulala]] '''Crispin Kugiza Kaheru''' (yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" /> == Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu == Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" /> Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Laba ne == * Rosa Malango * [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Shifrah Lukwago]] * [[Miria Matembe]] == Ebijuliziddwa == * [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577] * [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:] otsep5ggxcasddbxedjt8y1c7l98yze 53167 53166 2026-06-03T22:03:30Z Nakisozi 10800 /* Ebijuliziddwa */ 53167 wikitext text/x-wiki [[File:Crispin_Kaheru.jpg|thumb|Crispin Kaheru, omusajja omulala]] '''Crispin Kugiza Kaheru''' (yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" /> == Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu == Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" /> Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Laba ne == * Rosa Malango * [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Shifrah Lukwago]] * [[Miria Matembe]] == Ebijuliziddwa == * [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577] * [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == ** [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/cispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577] ** https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaher gdb2wa18ghricl32udz8e9pir1cz9wv Ignatius K. Musaazi 0 13893 53168 2026-06-04T06:56:57Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53168 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa Uganda National Congress (UNC) nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[Abu Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]] eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. 1n6f1fgca7qv6jqaqdl1ap3a74k66zw 53169 53168 2026-06-04T06:58:43Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53169 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. bjbr7f0d9ll8qv7pfnrs173w0xz6bxl 53170 53169 2026-06-04T06:58:54Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53170 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == hhbzjdach68fx75d1n6nawj8wv1zj4a 53171 53170 2026-06-04T07:00:13Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53171 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] l23gfwokauwioag65m9k3y5rly1uwvv 53172 53171 2026-06-04T07:16:06Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53172 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu Buvanjuba bwa Africa, era yaziikibwa kuKololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949 ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale. Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] . dswyglg64k35nedhtml3v7vmn42baic 53173 53172 2026-06-04T07:17:31Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53173 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949 ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale. Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] . jbxh5dmfsqh7oidift4rvsrbigsxm8i 53174 53173 2026-06-04T07:19:33Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53174 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] . tr31dtnfzn09r4eeem8iy1310b60l1e 53175 53174 2026-06-04T07:19:53Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53175 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] . == Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 == f0o3lkhgpbwp9cfdrr8vsrftwllu9mj 53176 53175 2026-06-04T07:29:38Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53176 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] . == Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 == Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze. i6cj1b0x0slqlmdya5c8zm2ik2759dc 53177 53176 2026-06-04T08:01:52Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53177 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] . == Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 == Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze. == Uganda African Farmers Union ewerebwa == Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba. 20l5oennbua38vqivz997fk89mzbdmm 53178 53177 2026-06-04T08:02:25Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]" 53178 wikitext text/x-wiki '''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress. == Omuzira w'eggwanga == [[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]] I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] . == Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 == Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze. == Uganda African Farmers Union ewerebwa == Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba. == Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway == j4s1bk71hzy6kr2no4z6a4tksebs9zu Sarah Mukasa 0 13894 53185 2026-06-04T09:08:55Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347656782|Sarah Mukasa]]" 53185 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Sarah Mukasa''' (yazaalibwa mu Gwomukaaga 1963) Munnayuganda omulwanirizi we ddembe ly'abakyala, muzirakisa eri abantu, omukulembeze mu nsonga z'obwenkanya mu mbeera z’abantu, era mwogezi ku bukulembeze n’enzirukanya y’emirimu mu kitongole ekitali kya magoba mu Afrika ne Bulaaya. == Obulamu bwe n'eby'okusoma kwe == Mukasa yazaalibwa mu Uganda oluvannyuma lw’okufuna obwetwaze.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date=2026-03-09 |title=Celebrating Women Who Lead: African feminists redefining power and possibility |url=https://africasolutionsmediahub.org/2026/03/09/celebrating-women-who-lead-african-feminists-redefining-power-and-possibility/ |access-date=2026-03-25 |website=Africa Solutions Media Hub |language=en-US}}</ref> Mukasa alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:University_of_East_London|yunivasite y’e East London]] ne diguli eyookubiri mu by’okuddukanya [[:en:Non-governmental_organization|ebibiina ebitali bya gavumenti]] (NGO) okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|Ssomero Ekkulu ery’Ebyenfuna n’Eby’obufuzi mu London]].<ref>{{Cite web |title=Sarah Mukasa – CAPSI |url=https://www.capsi.wits.ac.za/team/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |language=en-GB}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2016-03-14 |title=Sarah Mukasa |url=http://www.africanfeministforum.com/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=[[African Feminist Forum]] |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye mu by'ekikugu == Yali Muduumizi w’Ekitongole ekivunaanyizibwa ku Ddembe ly’Abakyala mu Open Society-Africa okutuusa mu Gwolubereberye mu mwaka gwa 2024.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-08-16 |title=Sarah Mukasa |url=https://africanphilanthropyconference.com/awards_com_member/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=African Philanthropy Conference |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-03-08 |title=Sarah Mukasa on African philanthropy and why trust matters |url=https://www.civsourceafrica.com/news/2023/3/8/sarah-mukasa-on-african-philanthropy-and-why-trust-matters |access-date=2026-03-25 |website=CivSource-Africa |language=en-US}}</ref> Bwe yali mu Open Society Africa, yakulembera okukola pulogulaamu ezikwata ku bwenkanya mu kikula ky’abantu ng’atunuulira nkulungo z’amawanga, eggwanga, emyaka, kiraasi, obulemu, okwegatta n’okutegeera ekikula ky’abantu.<ref name=":2" /> Era yakolako mu Open Society Initiative for Eastern Africa nga Omumyuka w’Omuduumizi, gye yakola enteekateeka esooka ey’okutumbula obwenkanya mu by’obulamu bw’abasajja n’abakyala era n’ateekawo ensimbi ez’enjawulo ez’okuwagira enteekateeka eyo.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-08-16 |title=Sarah Mukasa |url=https://africanphilanthropyconference.com/awards_com_member/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=African Philanthropy Conference |language=en-GB}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://africanphilanthropyconference.com/awards_com_member/sarah-mukasa/ "Sarah Mukasa"]. ''African Philanthropy Conference''. 2024-08-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-25</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2016-03-14 |title=Sarah Mukasa |url=http://www.africanfeministforum.com/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=[[African Feminist Forum]] |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.africanfeministforum.com/sarah-mukasa/ "Sarah Mukasa"]. ''[[African Feminist Forum]]''. 2016-03-14<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-25</span></span>.</cite></ref> Yakola nga Dayirekita wa Pulogulaamu mu [[:en:African_Women's_Development_Fund|nsawo y’enkulaakulana y’abakyala mu Afrika]] gye yali asinziira mu kibuga Accra ekya Ghana.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Cite web |title=Sarah Mukasa |url=https://www.capsi.wits.ac.za/team/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=CAPSI |language=en-GB}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |last= |first= |date=2015-03-11 |title=Sarah Mukasa |url=https://awdf.org/director-of-programmes-sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=The African Women's Development Fund |language=en-GB}}</ref> Sarah era akoze ne [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]], [[:en:Danish_International_Development_Agency|DANIDA]], [[:en:Concern_Worldwide|Concern Worldwide]], [[:en:ActionAid|Action Aid International]] era yakolako n’Akakiiko k’Emirimu gy’Obwenkanya mu Uganda ku mutendera gw’obuwabuzi<ref name=":3" /><ref name=":1" /> Yakolera mu [[Akina Maama wa Afrika|Akina Mama wa Afrika]] nga Progammes Manager wa East Africa.<ref name=":1" /> Yeetaba mu lukungaana n’ab'amawulire e Kampala ku Mmande nga 23 Ogwokusatu 2026, wamu n’abalala abalwanirira eddembe ly’obuntu, nga bagaana ebyayogerwa gavumenti ebigamba nti ebibiina by’abatuuze ebyetongodde (CSOs) n’ebitongole ebitali bya gavumenti (NGOs) nga “Abakozi b’ebikolwa eby’obutujju” oba abaweereza b'ebiruubirirwa bya mawanga amalala.<ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2026-03-23 |title=NGOs are not Terrorists – CSOs Condemn Gov’t Crackdown |url=https://chimpreports.com/ngos-are-not-terrorists-csos-condemn-govt-crackdown/ |access-date=2026-03-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-03-23 |title=Uganda NGO Crackdown Sparks Outcry as New Funding Law Raises Alarm |url=https://panafricanvisions.com/2026/03/uganda-ngo-crackdown-sparks-outcry-as-new-funding-law-raises-alarm/ |access-date=2026-03-25 |website=Pan African Visions |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |last=ritu |date=2026-03-24 |title=New Ugandan Law Triggers Outcry Over NGO Funding - fundsforNGOs News |url=https://news.fundsforngos.org/2026/03/24/new-ugandan-law-triggers-outcry-over-ngo-funding/ |access-date=2026-03-25 |language=en-US}}</ref>[[Sarah Bireete|.]]<ref>{{Cite web |date=2026-03-23 |title=Civil society rejects govt's proposed NGO funding controls, cites threat to freedoms |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/civil-society-rejects-govt-s-proposed-ngo-funding-controls-cites-threat-to-freedoms-5400490 |access-date=2026-03-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":6" /><ref>{{Cite web |title=CIVIL SOCIETY REJECTS GOVT’S PROPOSED NGO FUNDING CONTROLS, CITES THREAT TO FREEDOMS – Radio Pacis Official Website |url=https://www.radiopacis.org/civil-society-rejects-govts-proposed-ngo-funding-controls-cites-threat-to-freedoms/ |access-date=2026-03-25 |language=en-GB}}</ref> Kino kyazingiramu okuwakanya okuva eri abalwanirira eddembe ly’obuntu mu bibiina by’abatuuze ebyetongodde (CSOs) n’ebitongole ebitali bya gavumenti (NGOs), nga mwe mwali Sarah Mukasa, Sarah Bireete, Andrew Karamagi, ne Job Kiija, abaawakanya enteekateeka za gavumenti ez’okufuga n’okukakasa ensimbi n’emirimu gy’ebitongole ebitali bya gavumenti. Baagamba nti enteekateeka ezo zijja kukendeeza ku ddembe ly’abatuuze okwenyigira mu nsonga z’eggwanga era n'okutyoboola eddembe eryaweebwa abantu mu ssemateeka wa Uganda. Okwetaba kwe mu kibiina ky’Amawanga Amagatte kwalimu okukwasaganya enkola z’okubunyisa amawulire mu bibiina ebiyamba abakyala nga African Women’s Caucus, n’ekibiina kya Solidarity for African Women’s Rights, kampeyini y’okukakasa n’okussa mu nkola endagaano y’endagaano ya [[:en:African_Charter_on_Human_and_Peoples'_Rights|Endagaano ya Afrika ku Ddembe ly’Obuntu n’Eddembe ly’Abantu]] ku Ddembe ly'Abakyala mu Afirika. Ye mmemba w'ekibiina ekikola ku nsonga z'abakyala ekya [[:en:African_Feminist_Forum|African Feminist Forum]].<ref name=":5">{{Cite web |last= |first= |date=2015-03-11 |title=Sarah Mukasa |url=https://awdf.org/director-of-programmes-sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=The African Women's Development Fund |language=en-GB}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://awdf.org/director-of-programmes-sarah-mukasa/ "Sarah Mukasa"]. ''The African Women's Development Fund''. 2015-03-11<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-25</span></span>.</cite></ref> Sarah era yaweerezaako nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Center for African Philanthropy.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2025-06-24 |title=Women’s movement urged to embrace global solidarity for greater gains - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/womens-movement-urged-to-embrace-global-solidarity-for-greater-gains/ |access-date=2026-03-25 |language=en-US}}</ref> Ye mutegesi w’abakyala mu Afirika.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date=2026-03-09 |title=Celebrating Women Who Lead: African feminists redefining power and possibility |url=https://africasolutionsmediahub.org/2026/03/09/celebrating-women-who-lead-african-feminists-redefining-power-and-possibility/ |access-date=2026-03-25 |website=Africa Solutions Media Hub |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://africasolutionsmediahub.org/2026/03/09/celebrating-women-who-lead-african-feminists-redefining-power-and-possibility/ "Celebrating Women Who Lead: African feminists redefining power and possibility"]. ''Africa Solutions Media Hub''. 2026-03-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-25</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Jessica Ejjembe]] * [[:en:Non-governmental_organization|Ekibiina ekitali kya gavumenti]] * [[:en:Bisi_Adeleye-Fayemi|Bisi Adeleye-Fayemi nga bagamba nti]] * [[CSBAG]] * [[:en:Amina_Doherty|Amina Doherty, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Jacqueline Asiimwe|Omuyimbi Jacqueline Asiimwe]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == === Ebitabo ebifulumizibwa === * [https://abovewhispers.com/author/sarah/ Okuteekawo n’okugaba ensimbi enteekateeka z’eddembe ly’obuntu ly’abakyala mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika] * [https://www.pambazuka.org/index.php/africa-importance-funding-our-own-movements Africa: Obukulu bw’okusonda ssente z’entambula zaffe] * [https://www.pambazuka.org/index.php/gender-minorities/challenges-domestication-protocol-african-charter-human-and-people%E2%80%99s-rights-rights Okusoomoozebwa kw’okufumbirwa mu maka: Enkola y’Endagaano ya Afrika ku ddembe ly’obuntu n’abantu ku ddembe ly’abakyala mu Afrika] * [https://www.pambazuka.org/index.php/governance/vagina-monologues-i-am-glad-they-have-banned-it Vagina Monologues: 'Ndi Musanyufu Bakiweze'.] === Emikutu gya yintaneeti === * [https://www.linkedin.com/in/sarah-mukasa-1388b71b1/ Sarah Mukasa] ku mukutu gwa [[:en:LinkedIn|LinkedIn]] * [https://staging-01.capsi.co.za/team/sarah-mukasa/ Sarah Mukasa - CAPSI] * [https://x.com/mukasa_sarah Sarah Mukasa] ku [[:en:X_(social_network)|X]] * [https://www.youtube.com/watch?v=-_4MaoBiFrE Sarah Mukasa | Ep 25 | Emboozi ku by'obuzirakisa mu Africa] * [https://southfeministfuturesfestival.org/participants/sarah-mukasa/ https://southfeministfuturesfestival.org/abeetabye mu mpaka zino/sarah-mukasa/] * [https://creators.spotify.com/pod/profile/runwaytofeministjustice/episodes/Episode-19-part-2-Legacy-series-with-Sarah-Mukasa-e2u2c69 Podcast ku Runway okutuuka ku bwenkanya bw'abakyala] * [https://africanphilanthropy.issuelab.org/resource/advancing-the-cause-of-women-through-the-arts-interview-with-sarah-mukasa.html Okutumbula ensonga z'abakyala nga tuyita mu by'emikono: Okwogera ne Sarah Mukasa] * https://www.sourcewatch.org/index.php/Sarah_Mukasa * [https://www.youtube.com/playlist?list=PLYzN4dGmxEcuyav2NN4dx98FeCjXCEeyG Abakyala mu by'obuzirakisa mu Africa] b4bs66y1mwrdpjy2p4394bhl8692fc5 Owiny Hakim 0 13895 53189 2026-06-04T10:03:08Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1338388287|Owiny Hakim]]" 53189 wikitext text/x-wiki   [[File:Hakim_Owiny_(dressed_in_a_black_Tshirt_and_green_helmet)_03.jpg|thumb|Hakim Owiny (ayambadde olugoye oluddugavu n’enkoofiira eya kiragala)]] '''Owiny Hakim''' (yazaalibwa 13 Ogwokuna 1986) musomesa wa bantu mu Uganda era nga mulwanirizi w'okukuuma obutonde bw'ensi. Yavuga obugaali kiromita nga 650–655 okuva [[Yuganda|e Uganda]] okutuuka [[:en:Nairobi|e Nairobi Kenya]] okumanyisa abantu ku mirongooti gy’obugaali egy’omu kibuga egy’obukuumi okutuuka ku mutimbagano gw’enguudo za Uganda mu mwaka gwa 2023 n’okwongera okwetaba mu lukiiko lwa Africa Climate Summit 2023 olwatuula e Nairobi mu Kenya okukubaganya ebirowoozo ku nkola z’okukendeeza ku nkyukakyuka y’obudde.<ref name=":0">{{Cite web |title=Ugandan cycling to Nairobi for bicycle lanes on roads |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_168722 |access-date=2023-12-02 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=KIU |title=.:: KIU'S Hakim Owiny is Cycling From Kampala to Nairobi to Curb Climate change {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=kius-hakim-owiny-is-cycling-from-kampala-to-nairobi-to-curb-climate-change |access-date=2023-12-02 |website=kiu.ac.ug |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2023-09-29 |title=Biking to Breathe: Ugandan Cycles Over 650 Kilometres for Clean Urban Transport Systems and Climate - InfoNile |url=https://infonile.org/en/2023/09/biking-to-breathe-ugandan-cycles-over-650-kilometres-for-clean-urban-transport-systems-and-climate/ |access-date=2023-12-02 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite news|accessdate=1}}</ref><ref>{{Cite web |title=.:: Emerging Profile of Post-COVID-19 Teachers {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://www.kiu.ac.ug/covid-19-research-page.php?i=27&a=emerging-profile-of-post-covid-19-teachers |access-date=2023-12-02 |website=www.kiu.ac.ug}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=admin |date=2023-10-10 |title=Uganda’s Owiny cycles from Kampala to Nairobi in six days to advocate for safe cycling lanes |url=https://youthblitz.com/ugandas-owiny-cycles-from-kampala-to-nairobi-in-six-days-to-advocate-for-safe-cycling-lanes/ |access-date=2023-12-02 |website=youth blitz |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" />​<ref name=":5">{{Cite web |last=Initiative |first=Young African Leaders |date=2022-10-04 |title=Meet the Fellow Countering Disinformation by Building Human Connections |url=https://yali.state.gov/meet-the-fellow-countering-disinformation-by-building-human-connections/ |access-date=2023-12-02 |website=Young African Leaders Initiative |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Uganda |first=U. S. Mission |date=2022-05-17 |title=Mandela Washington Fellowship 2022 Uganda Cohort |url=https://ug.usembassy.gov/mandela-washington-fellowship-2022-uganda-cohort/ |access-date=2023-12-02 |website=U.S. Embassy in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-29 |title=2021 Leadership in Public Management Institute |url=https://ramseyexecutive.asu.edu/content/2021-leadership-public-management-cohort |access-date=2023-12-02 |website=Bob Ramsey Executive Education |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, Owiny yatambula n’ebigere okutuuka e Addis Ababa mu Ethiopia okumala emyezi ebiri, ng’atambula olugendo lwa kiromita 2,421, ng’atumbula enteekateeka ya Afrika ey’amakula g’ensangi zino eyitibwa Agenda 2063. Era mu mwaka gwa 2021, yali mu balondebwa okwetaba mu pulogulaamu ya Mandela Washington Fellowship. == Obulamu bwe n’obuzaale == Ku ntandikwa y’emyaka gya 1980, yakulira mu nkambi z’ababundabunda (IDP) mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikakkono bwa Uganda]] eyeetooloddwa obukuubagano n’obutali butebenkevu mu by’obufuzi, [[:en:Disinformation|Obulimba obusaasaanyizibwa]] n’amawulire [[:en:Misinformation|amakyamu agatali matuufu]] byaleetawo effujjo, enjawukana mu bantu, n’obutabanguko olw’okusaasaana okuyitiridde kw’ebigambo eby’obulimba eby’abantu mu nkambi z’ababundabunda nti ba ffujjo.<ref name=":5">{{Cite web |last=Initiative |first=Young African Leaders |date=2022-10-04 |title=Meet the Fellow Countering Disinformation by Building Human Connections |url=https://yali.state.gov/meet-the-fellow-countering-disinformation-by-building-human-connections/ |access-date=2023-12-02 |website=Young African Leaders Initiative |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFInitiative2022">Initiative, Young African Leaders (2022-10-04). [https://yali.state.gov/meet-the-fellow-countering-disinformation-by-building-human-connections/ "Meet the Fellow Countering Disinformation by Building Human Connections"]. ''Young African Leaders Initiative''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-02</span></span>.</cite></ref><ref name=":6">{{Cite web |last=Nakabugo |first=Zurah |date=2016-11-16 |title=Akena survived Kony only to get killed in Kampala |url=https://observer.ug/news-headlines/47474-akena-survived-kony-only-to-get-killed-in-kampala |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231202115041/https://observer.ug/news-headlines/47474-akena-survived-kony-only-to-get-killed-in-kampala |archive-date=2023-12-02 |access-date=2023-12-02 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>​<ref name=":6" /> Owiny ne Akena bombi baagenda mu ttendekero lya Layibi College mu [[Gulu (disitulikit)|disitulikiti y’e Gulu]] oluvannyuma ne batuula ku ddaala ery’oku ntikko mu 2004.<ref name=":6" /> Owiny yasomera mu [[Kampala International University]] n'afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_administration|mu by’obuvunaanyizibwa bwa gavumenti]].<ref name=":1">{{Cite web |last=KIU |title=.:: KIU'S Hakim Owiny is Cycling From Kampala to Nairobi to Curb Climate change {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=kius-hakim-owiny-is-cycling-from-kampala-to-nairobi-to-curb-climate-change |access-date=2023-12-02 |website=kiu.ac.ug |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKIU">KIU. [https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=kius-hakim-owiny-is-cycling-from-kampala-to-nairobi-to-curb-climate-change ".:: KIU'S Hakim Owiny is Cycling From Kampala to Nairobi to Curb Climate change | Kampala International University, Uganda"]. ''kiu.ac.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-02</span></span>.</cite></ref><ref name=":4">{{Cite web |last=admin |date=2023-10-10 |title=Uganda’s Owiny cycles from Kampala to Nairobi in six days to advocate for safe cycling lanes |url=https://youthblitz.com/ugandas-owiny-cycles-from-kampala-to-nairobi-in-six-days-to-advocate-for-safe-cycling-lanes/ |access-date=2023-12-02 |website=youth blitz |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFadmin2023">admin (2023-10-10). [https://youthblitz.com/ugandas-owiny-cycles-from-kampala-to-nairobi-in-six-days-to-advocate-for-safe-cycling-lanes/ "Uganda's Owiny cycles from Kampala to Nairobi in six days to advocate for safe cycling lanes"]. ''youth blitz''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-02</span></span>.</cite></ref> == Okulwanirira eddembe ly’obuntu == Ye musomesa w’ekitundu awadde abavubuka amaanyi okwekenneenya okusoomoozebwa kw’ekitundu n’okunoonya okutangira ebizibu n’effujjo n’ekigendererwa ekikulu eky’okukulaakulanya ebitundu ebirina obukuumi era ebirimu abantu bonna eri omulembe oguddako.<ref name=":5">{{Cite web |last=Initiative |first=Young African Leaders |date=2022-10-04 |title=Meet the Fellow Countering Disinformation by Building Human Connections |url=https://yali.state.gov/meet-the-fellow-countering-disinformation-by-building-human-connections/ |access-date=2023-12-02 |website=Young African Leaders Initiative |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFInitiative2022">Initiative, Young African Leaders (2022-10-04). [https://yali.state.gov/meet-the-fellow-countering-disinformation-by-building-human-connections/ "Meet the Fellow Countering Disinformation by Building Human Connections"]. ''Young African Leaders Initiative''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-02</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Hilda Flavia Nakabuye|Hilda Flavia Nakabuye omusajja omulala]] * [[:en:Emmanuel_Niyoyabikoze|Emmanuel Niyoyabikoze, omusajja omulala]] * [[Vanessa Nakate|Vanessa Nakate, omusajja omulala]] * [[Leah Namugerwa]] * [[:en:Greta_Thunberg|Greta Thunberg, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[:en:Alexandria_Villaseñor|Alexandria Villaseñor, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Nyombi Morris]] * [[Evelyn Acham|Evelyn Acham, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[:en:Transport_in_Uganda|Ebyentambula mu Uganda]] * [[Boda-boda|Boda boda]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=530ae91a-32ae-45c4-b516-dd2bc3bf3912%3B1.0 * [https://www.youtube.com/watch?v=Aa58TsA9nEE Engeri Active Mobility Gyyinza Okukendeezaamu NCDs || Owiny Hakim - Emobility ESG Advocacy, Ebee Entambula Uganda _1] * [https://podcasts.apple.com/ug/podcast/episode-14-cycling-could-be-key-to-unlocking-kampalas/id1754572623?i=1000681902783 Ekitundu 14: Obugaali buyinza okuba ekisumuluzo mu kusumulula ebiseera bya Kampala eby’omu maaso mu nsi ekyuse embeera y’obudde] * [https://www.instagram.com/owiny_hakim/ Owiny Hakim ku mukutu gwa Instagram] * [https://www.linkedin.com/in/owiny-hakim-966064243/ Owiny Hakim ku mukutu gwa LinkedIn] * [https://x.com/Owiny123 Owiny Hakim ku pulogulaamu ya X] 05yfmelxk2k58v2uywczkvu88umbztx Eddwaliro lya Lubaga Hospital 0 13896 53195 2026-06-04T10:48:16Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Eddwaliro lya Lubaga Hospital]] to [[Lubaga Hospital]]: Misspelled title 53195 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Lubaga Hospital]] 8ov5cdf8no6thnkmigeadqqb4w0i3zm Tom Okurut 0 13897 53196 2026-06-04T11:01:41Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357557415|Tom Okurut]]" 53196 wikitext text/x-wiki   '''Tom Okia Okurut''' (6 Ogwolubereberye 1960 – 14 Ogwokuna 2024) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Climate_change_activist|omulwanirizi w'enkyukakyuka y'obudde]], omukuumi w’obutonde bw’ensi, [[:en:Environmentalist|omuteesiteesi w’ensonga z’obutonde]], omuwandiisi, era akola amateeka n’enkola za gavumenti.<ref name=":5">{{Cite web |date=19 April 2024 |title=Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2024-04-14 |title=Former NEMA boss, Dr Tom Okurut dies after brain surgery |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-nema-boss-dr-tom-okurut-dies-after-brain-surgery-4590530 |access-date=2024-05-30 |website=Monitor}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |date=2023-10-22 |title=Experts urge farmers to embrace one-acre model farming |url=https://www.kfm.co.ug/news/experts-urge-farmers-to-embrace-one-acre-model-farming.html |access-date=2024-05-31 |website=93.3 KFM}}</ref>[[National Environment Management Authority of Uganda|​]]<ref name=":1">{{Cite web |date=14 April 2024 |title=Former NEMA boss Dr Okurut dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2024-04-15 |title=Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot |url=https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ |access-date=2024-05-30 |website=ChimpReports}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=apofeed |date=2024-04-18 |title=Uganda: Plant trees in memory of fallen Ex - National Environment Management Authority (NEMA) Boss, Among urges public |url=https://african.business/2024/04/apo-newsfeed/uganda-plant-trees-in-memory-of-fallen-ex-national-environment-management-authority-nema-boss-among-urges-public |access-date=2024-05-30 |website=African Business}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=18 April 2024 |title=IHE Delft alumnus Tom Okurut Okia passes away |url=https://www.un-ihe.org/news/ihe-delft-alumnus-tom-okurut-okia-dies |access-date=2024-05-30 |website=www.un-ihe.org}}</ref><ref name=":5" /><ref name=":6" /> Yali muduumizi Omukulu ow'Ekitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kukuuma n’okuddukanya obutonde bw’ensi mu Uganda okumala emyaka 10, okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2021. Era yaliko Omuduumizi Omukulu mu Kitongole ekikola mu mawanga g'Obuvanjuba bwa Afirika okulwanyisa n’okukendeeza ku bizibu ebiva ku nkyukakyuka y’obudde. == Ensibuko n’okusoma kwe == Okurut yasomera mu Akadot Primary School okuva mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu mwaka gwa 1973, Gulu High School wakati w'omwaka gwa 1974 ne 1977, [[Teso College Aloet]] okuva mu mwaka gwa 1978 okutuuka mu mwaka gwa 1979.<ref name=":5">{{Cite web |date=19 April 2024 |title=Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 "Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon"]. ''New Vision''. 19 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> Okurut yeegatta ku Makerere University mu mwaka gwa 1980 era n’afuna diguli ya ssaayansi ng’asoma kemiko mu mwaka gwa 1983.<ref name=":6">{{Cite web |date=2023-10-22 |title=Experts urge farmers to embrace one-acre model farming |url=https://www.kfm.co.ug/news/experts-urge-farmers-to-embrace-one-acre-model-farming.html |access-date=2024-05-31 |website=93.3 KFM}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.kfm.co.ug/news/experts-urge-farmers-to-embrace-one-acre-model-farming.html "Experts urge farmers to embrace one-acre model farming"]. ''93.3 KFM''. 2023-10-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-31</span></span>.</cite></ref><ref name=":5" /><ref name=":6">{{Cite web |date=2023-10-22 |title=Experts urge farmers to embrace one-acre model farming |url=https://www.kfm.co.ug/news/experts-urge-farmers-to-embrace-one-acre-model-farming.html |access-date=2024-05-31 |website=93.3 KFM}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.kfm.co.ug/news/experts-urge-farmers-to-embrace-one-acre-model-farming.html "Experts urge farmers to embrace one-acre model farming"]. ''93.3 KFM''. 2023-10-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-31</span></span>.</cite></ref> Yafuna diguli eyookubiri mu by’obuyinginiya obuzzibwawo okuva mu [[:en:Urbino_University|Eni-Sogesta Institute Urbino]] mu Yitale.<ref name=":5" /> Wakati w'omwaka gwa 1987 okutuuka mu mwaka gwa 1988, yasoma [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu University of Ibadan mu Nigeria,<ref name=":5" /> era yasomera ne [[:en:IHE_Delft_Institute_for_Water_Education|IHE Delft Institute for Water Education]] mu Netherlands gye yakolera PhD ye mu Environmental Science and Technology okuva mu mwaka gwa 1995 okutuuka mu mwaka gwa 2000.<ref name=":5" /><ref name=":6" /><ref name=":1">{{Cite web |date=14 April 2024 |title=Former NEMA boss Dr Okurut dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 "Former NEMA boss Dr Okurut dead"]. ''New Vision''. 14 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2024-04-15 |title=Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot |url=https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ |access-date=2024-05-30 |website=ChimpReports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ "Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot"]. ''ChimpReports''. 2024-04-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> Okurut yafa nga 14 Ogwokuna 2024 mu ddwaaliro lya Platinum Hospital e [[Nakasero kasozi|Nakasero]] mu Kampala olw’ekizimba mu mutwe ekyali kituuse ku bwongo ekyamuviirako okulongoosebwa omutwe.<ref name=":1">{{Cite web |date=14 April 2024 |title=Former NEMA boss Dr Okurut dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 "Former NEMA boss Dr Okurut dead"]. ''New Vision''. 14 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2024-04-15 |title=Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot |url=https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ |access-date=2024-05-30 |website=ChimpReports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ "Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot"]. ''ChimpReports''. 2024-04-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":4">{{Cite web |last=apofeed |date=2024-04-18 |title=Uganda: Plant trees in memory of fallen Ex - National Environment Management Authority (NEMA) Boss, Among urges public |url=https://african.business/2024/04/apo-newsfeed/uganda-plant-trees-in-memory-of-fallen-ex-national-environment-management-authority-nema-boss-among-urges-public |access-date=2024-05-30 |website=African Business}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFapofeed2024">apofeed (2024-04-18). [https://african.business/2024/04/apo-newsfeed/uganda-plant-trees-in-memory-of-fallen-ex-national-environment-management-authority-nema-boss-among-urges-public "Uganda: Plant trees in memory of fallen Ex - National Environment Management Authority (NEMA) Boss, Among urges public"]. ''African Business''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Enuru |first=Eddy |date=2024-04-15 |title=Former NEMA Executive Director Dr. Tom Okurut, dies |url=https://nilepost.co.ug/news/195659/former-nema-executive-director-dr-tom-okurut-dies |access-date=2024-05-31 |website=Nilepost News}}</ref> Yafiira mu Intensive Care Unit olw’ebigambibwa nti oxygen teyali mu bwongo oluvannyuma lw’okulongoosebwa omutwe.<ref>{{Cite journal |last=Gapany |first=M. |date=January 2007 |title=Is Lack of Placement of Drains After Thyroidectomy With Central Neck Dissection Safe? A Prospective, Randomized Study |url=http://dx.doi.org/10.1016/s1041-892x(07)70194-4 |journal=Yearbook of Otolaryngology-Head and Neck Surgery |volume=2007 |pages=227–228 |doi=10.1016/s1041-892x(07)70194-4 |issn=1041-892X |url-access=subscription}}</ref> Yaziikibwa nga 20 Ogwokuna 2024 ku kyalo Akadot, mu ssaza ly'e Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]].<ref name=":5">{{Cite web |date=19 April 2024 |title=Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 "Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon"]. ''New Vision''. 19 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":6">{{Cite web |date=2023-10-22 |title=Experts urge farmers to embrace one-acre model farming |url=https://www.kfm.co.ug/news/experts-urge-farmers-to-embrace-one-acre-model-farming.html |access-date=2024-05-31 |website=93.3 KFM}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.kfm.co.ug/news/experts-urge-farmers-to-embrace-one-acre-model-farming.html "Experts urge farmers to embrace one-acre model farming"]. ''93.3 KFM''. 2023-10-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-31</span></span>.</cite></ref><ref name=":4" /> == Obulamu bwe == Okurut yali mufumbo ne Ademun Anna Rose Okurut akola nga Kaminsona w’ebyobulamu by’ebisolo mu [[:en:Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries_(Uganda)|minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi]] . Baazaala abaana 3.<ref name=":5">{{Cite web |date=19 April 2024 |title=Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 "Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon"]. ''New Vision''. 19 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":3">{{Cite web |date=18 April 2024 |title=IHE Delft alumnus Tom Okurut Okia passes away |url=https://www.un-ihe.org/news/ihe-delft-alumnus-tom-okurut-okia-dies |access-date=2024-05-30 |website=www.un-ihe.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.un-ihe.org/news/ihe-delft-alumnus-tom-okurut-okia-dies "IHE Delft alumnus Tom Okurut Okia passes away"]. ''www.un-ihe.org''. 18 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Okurut yatandika omulimu gwe ng’omusomesa omuyambi mu kitongole kya kemiko mu yunivasite y’e Makerere okuva mu mwaka gwa 1989 okutuuka mu mwaka gwa 1994 ng’amaze diguli esooka.<ref name=":5">{{Cite web |date=19 April 2024 |title=Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 "Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon"]. ''New Vision''. 19 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> Yeegatta ku National Water and Sewage Corporation mu mwaka gwa 2000 ng’omukugu avunaanyizibwa ku mutindo gw’amazzi okutuuka mu mwaka gwa 2001 mu kitongole ky’omutindo, okutendeka, okunoonyereza n’okukulaakulanya<ref name=":5" /><ref name=":2">{{Cite web |date=2024-04-15 |title=Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot |url=https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ |access-date=2024-05-30 |website=ChimpReports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ "Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot"]. ''ChimpReports''. 2024-04-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> era yali muwandiisi omukulu ow’akakiiko akavunaanyizibwa ku nnyanja Victoria Basin Commission e Kisumu, Kenya okuva mu mwaka gwa 2006 okutuuka mu mwaka gwa 2011 era n’akuzibwa n’afuulibwa omukungu wa pulogulaamu mu nteekateeka y’enkulaakulana y’ennyanja Victoria, [[:en:East_African_Community|East African Community]] secretariat esangibwa mu Arusha, mu ggwanga lya Tanzania.<ref name=":5" /><ref name=":1">{{Cite web |date=14 April 2024 |title=Former NEMA boss Dr Okurut dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 "Former NEMA boss Dr Okurut dead"]. ''New Vision''. 14 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> Okurut yalondebwa okubeera executive director wa NEMA <ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=One year later, Kilembe mines is yet to reopen |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/one-year-later-kilembe-mines-is-yet-to-reopen-1682830 |access-date=2024-05-31 |website=Monitor}}</ref> mu mwaka gwa 2011 okutuuka nga 1 Ogwomwenda 2021 bwe yasikirwa Akankwasah Barirega oluvannyuma lw’okuweereza mu Gavumenti bbiri ez'enjawulo.<ref name=":5">{{Cite web |date=19 April 2024 |title=Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 "Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon"]. ''New Vision''. 19 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2024-04-14 |title=Former NEMA boss, Dr Tom Okurut dies after brain surgery |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-nema-boss-dr-tom-okurut-dies-after-brain-surgery-4590530 |access-date=2024-05-30 |website=Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-nema-boss-dr-tom-okurut-dies-after-brain-surgery-4590530 "Former NEMA boss, Dr Tom Okurut dies after brain surgery"]. ''Monitor''. 2024-04-14<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |date=14 April 2024 |title=Former NEMA boss Dr Okurut dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_185877 "Former NEMA boss Dr Okurut dead"]. ''New Vision''. 14 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Enuru |first=Eddy |date=2024-04-15 |title=Former NEMA Executive Director Dr. Tom Okurut, dies |url=https://nilepost.co.ug/news/195659/former-nema-executive-director-dr-tom-okurut-dies |access-date=2024-05-31 |website=Nilepost News}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEnuru2024">Enuru, Eddy (2024-04-15). [https://nilepost.co.ug/news/195659/former-nema-executive-director-dr-tom-okurut-dies "Former NEMA Executive Director Dr. Tom Okurut, dies"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-31</span></span>.</cite></ref> Bwe yali mu National Environment Management Authority, kigambibwa nti yakola kinene mu kulongoosa enteekateeka z’ekitongole, ekyaleetera okweyongera kwa bajeti okutuuka ku bitundu 500% mu myaka 5, n’okukendeeza ku bucaafu n’obucaafu bw’obutonde okutuuka ku bitundu 50% nga akozesa enkola empya ey’okukwasisa amateeka agakwata ku butonde. Era yayimirizaawo n’okukubiriza okukolebwa amateeka n’ebiragiro ku mutindo gw’omukka mu bifo by’emirimu, n’akola ku mateeka agafuga okukozesa pulasitiika akozesebwe nga omulundi gumu.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-04-15 |title=Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot |url=https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ |access-date=2024-05-30 |website=ChimpReports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ "Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot"]. ''ChimpReports''. 2024-04-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> Okurut yaliko akulira ekitongole kya Climate Change Action for East Africa okuva mu mwaka gwa 2021 okutuusa lwe yafa nga 14 Ogwokuna 2024.<ref name=":5">{{Cite web |date=19 April 2024 |title=Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 |access-date=2024-05-30 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186285 "Agriculture ministry, NEMA mourn climate change icon"]. ''New Vision''. 19 April 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> Okurut served as the chairperson on the Appointment Board and Council member of [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]].<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-04-15 |title=Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot |url=https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ |access-date=2024-05-30 |website=ChimpReports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/ex-nema-boss-dr-tom-okurut-succumbs-to-brain-clot/ "Ex NEMA Boss Dr Tom Okurut Succumbs to Brain Clot"]. ''ChimpReports''. 2024-04-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> == Ebitiibwa == Mu kujjukira emirimu gya Okurut, Anita Among yasaba ababaka ba palamenti okusimba emiti egitakka wansi w'etaano (5) buli omu <ref name=":4">{{Cite web |last=apofeed |date=2024-04-18 |title=Uganda: Plant trees in memory of fallen Ex - National Environment Management Authority (NEMA) Boss, Among urges public |url=https://african.business/2024/04/apo-newsfeed/uganda-plant-trees-in-memory-of-fallen-ex-national-environment-management-authority-nema-boss-among-urges-public |access-date=2024-05-30 |website=African Business}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFapofeed2024">apofeed (2024-04-18). [https://african.business/2024/04/apo-newsfeed/uganda-plant-trees-in-memory-of-fallen-ex-national-environment-management-authority-nema-boss-among-urges-public "Uganda: Plant trees in memory of fallen Ex - National Environment Management Authority (NEMA) Boss, Among urges public"]. ''African Business''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-05-30</span></span>.</cite></ref> == Ebirabo == Okurut yafuna ekirabo kya UNESCO-IHE Delft Institute for Water Education Alumni Award 2014, ekitwalibwa abantu abaasoma e IHE Delft abeera akoze ennyo n’okwawukana mu mirimu gy’okuddukanya amazzi, n’okuweereza ng’eky’okulabirako eri abakugu abalala mu by’amazzi. <ref>[https://ihe-delft-ihe-website-production.s3.eu-central-1.amazonaws.com/s3fs-public/2024-04/update_dec2014e.pdf MAGAZINE UNESCO‑IHE INSTITUTE FOR WATER EDUCATION - 2014]</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] il7ig2bo1lzxt1t223g28xjvncf0fxs Geoffrey Wasswa 0 13898 53197 2026-06-04T11:56:32Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913782|Geoffrey Wasswa]]" 53197 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Geofrey Wasswa''' Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya ng'omuzibizi wa kiraabu ya Ethiopian Coffee eya Premier League ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Home - FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug |access-date=2018-06-30 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 February 2020 |title=Wasswa is Captain Fantastic as Vipers Go Five Points Clear |url=https://viperssc.co.ug/2020/02/02/wasswa-is-captain-fantastic-as-vipers-go-five-points-clear}}</ref> == Emirimu gye egy'ekivubuka == Wasswa omupiira yagutandika ng’akyali mwana muto mu Haka Academy gye yeeyongerayo mu mupiira gw’amasomero bwe yeegatta ku siniya ku St Mary’s Kitende yalondebwa ng’omuzannyi w’obuvanjuba asinga mu mpaka z’omupiira eza Airtel Raising Stars. Mu biseera bye eby’okusoma ku St Marys Kitende, Wasswa yawangula empaka za Copa Coca-Cola eziwerako ku lw’essomero n’amasomero ga East Africa. == Emirimu gya kiraabu == === Vipers SC === Yeegatta ku [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu 2015 ngalina emyaka 16. Yazannya emipiira 72 n’ateeba ggoolo 8, mu 2015–16 Wasswa yali mu ttiimu ya Junior era nga yali azannyirane mu ttiimu ya Senior. Wasswa yazannya mu bujjuvu mu ttiimu ya Vipers SC Senior mu 2016 nga battunka ne Bul FC mu kisaawe e Nakivubo mu mupiira Vipers SC gwe yawangula ggoolo 1-0<ref>{{Cite web |date=23 October 2019 |title=Vipers FC Star Wasswa Returns After 7 Months Due to Injury |url=https://www.spyuganda.com/vipers-fc-star-wasswa-returns-after-7-months-due-to-injury}}</ref> Awangudde engule eziwerako ne Vipers [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] 2018 Uganda Premier League.<ref>{{Cite web |title=Uganda Premier League |url=http://www.upl.co.ug |access-date=2018-06-30 |website=Uganda Premier League |language=en-US}}</ref> Mu sizoni ya 2016–17, yawangula ekikopo kya Uganda Cup mu Vipers sc era yasunsulwa ng’omuzannyi wa Uganda asinga okusuubiza okuva eri Azam, abavujjirizi ba liigi.<ref>{{Cite web |title=Uganda Premier League |url=http://www.upl.co.ug |access-date=2018-06-30 |website=Uganda Premier League |language=en-US}}</ref> Yazannya emipiira 18. Wasswa Geoffrey azannye mu Vipers SC ku mutendera gwa ssemazinga era azannye emipiira egiwerako mu CAF Confederations Cup ne CAF Champions League nga attunka ne El Merrichk owa Sudan ne CS Constantaine owa Algeria awaka ne ku bugenyi.<ref>{{Cite web |date=23 December 2018 |title=Vipers bow out of Champions League |url=http://www.pmldaily.com/sports/2018/12/vipers-bow-out-of-champions-league.html}}</ref> === SC Villa === Wasswa yegatta ku [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu January wa 2021. Ku mupiira gwe ogwasooka ne Ndejje University FC, yateeba okuva mu kifo kino n’ayamba kiraabu ye empya okulinnya lawundi y’ekikopo kya Uganda Cup. == Emirimu ku ddaal ly'ensi yonna == Ku myaka 18, Wasswa Geoffrey yatandika okuzannyira ttiimu z’Abali wansi w’emyaka mu biti ebiwerako, COSAFA U-20 Zambia ne Uganda, Lesthoso ne Uganda, Zimbabwe ne Uganda ne Uganda ne Egypt. Wasswa Geoffrey afunye okuyitibwa mu ttiimu y’eggwanga eya Uganda okuva ew’omutendesi Sébastien Desabre mu Gwokusatu 2018 mu luwummula lw’ensi yonna kyokka teyakola kusala ku ttiimu esembayo wabula n’alondoolebwa ttiimu y’ebyekikugu eya Cranes. == Ebijuliziddwa == ednd8slmcwqxwde3ktqb6ckwao6vqqy