Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.5
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
70 (ennamba)
0
2798
53453
19667
2026-06-07T09:14:14Z
NVNkz
11218
NVNkz moved page [[Nsanvu]] to [[70 (ennamba)]]
19667
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 70
|-
|}
'''Nsanvu (70)''', [[ennamba]] (amakumi).
[[Category:Ennamba]]
c1z5odh41hisoulwpileptxp6hoj85a
700 (ennamba)
0
2832
53455
19734
2026-06-07T09:14:36Z
NVNkz
11218
NVNkz moved page [[Lusanvu]] to [[700 (ennamba)]]
19734
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 700
|-
|}
'''Lusanvu (700)''', [[ennamba]] (bikumi).
[[Category:Ennamba]]
bklkjzsffr8zf49qtwkwd7sf9ijxvsx
Radio Simba
0
8306
53470
53161
2026-06-07T11:46:57Z
MathXplore
7662
Reverted edits by [[Special:Contributions/Abuja mose|Abuja mose]] ([[User talk:Abuja mose|talk]]) to last revision by [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]
31187
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox radio station|name=Radio Simba|city=[[Kampala]]|frequency={{ubl| {{Frequency|97.3|MHz}} (Kampala)| {{Frequency|92.1|MHz}} ([[Mubende]]) }}|language=[[Luganda]]|owner=Africa FM Limited<ref>{{cite web|url=https://www.ucc.co.ug/wp-content/uploads/2021/01/FINAL-LIST-OF-AUTHORISED-RADIO-BROADCASTERS-AS-OF-31st-DECEMBER-2020.pdf|title=List of Authorised Broadcasters as of 31st December 2020|date=31 December 2020|publisher=Uganda Communications Commission|access-date=28 March 2022|archive-date=29 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211229003621/https://www.ucc.co.ug/wp-content/uploads/2021/01/FINAL-LIST-OF-AUTHORISED-RADIO-BROADCASTERS-AS-OF-31st-DECEMBER-2020.pdf|url-status=dead}}</ref>|airdate={{Start date|1998|6|15|df=yes}}|website={{URL|https://www.radiosimba.ug/}}}}
'''Radio Simba''' ladiyo eweereza mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu lulimi [[:en:Luganda|Oluganda]], n'ebyuma ebikasuka amaloboozi mu kibuga [[:en:Kampala|Kampala]] ne [[:en:Mubende|Mubende]].
== Ebyafaayo ==
Radio Simba yatandiika okuweereza nga 15 Ogwomukaaga 1998, nga kyeyasooka okuweereza gw'ali mupiira gwa Germany–United States ogw'ekikopo ky'ensi yonna ekya[[:en:1998_FIFA_World_Cup|1998 FIFA World Cup]]; Abaweereza b'omupiira ku Simba bawamba obwongo bw'abawuliriza olw'empereza empya gy'ebaali baleese era nebateekawo enkola eyaabwe mu kuweereza omupiira.<ref name="groundwork">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Radio+Simba#:~:text=https%3A//www.observer.ug/lifestyle/45292%2Dradio%2Dsimba%2Dhow%2D1998%2Dworld%2Dcup%2Dlaid%2Dgroundwork%2Dfor%2Dstation</ref> Sitesoni eno yatandikibwaawo omwami Aga Sekalala Jr ne Isaac Mulindwa Jr, wamu ne [[:en:Gordon_Wavamunno|Gordon Wavamunno]].[2] Yateekawo okuvuganya ne ladiyo ya Buganda eya [[:en:CBS_FM_Buganda|CBS FM Buganda]], eyasooka okuweereza emyaka ebiri emabega.<ref>https://acme-ug.org/2013/12/31/20-years-of-fm-radio-stations-in-uganda/</ref>
Mu 2004, akakiiko ka Uganda Broadcasting Council, n'aka national broadcasting regulator, batanza ladiyo Simba olw'okuweereza pulogulaamu eyali ewerezebwa omusajja omuli w'ebisiyaga nga yagituuma "Okukontana n'eneyisa y'abantu bonna ne......obutakwatagana n'atteeka ely'aliwo mu kaseera ako".<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3712266.stm</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
1unw2z86lwvnu82vzvargsz69zme2v8
Hilda Tadria
0
9742
53386
30536
2026-06-06T13:57:56Z
Ssebuufu
9882
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344583565|Hilda Tadria]]"
53386
wikitext
text/x-wiki
'''Hilda M. Tadria''' mulwanirizi w’eddembe ly’abakyala,Munnayuganda mukugu mu nkulaakulana y’’embeera z’abantu, era nga ye dayirekita w'enkola ya [https://www.memprow.org/ Monitoring and Empowerment Programme for Young Women In Uganda] (MEMPROW). Awabudde ebitongole by’obwannakyewa mu nsi yonna ku kikula ky’abantu, enzirukanya y’ebitongole n’enkulaakulana y’embeera z’abantu, era abadde ku ddaala lya wakati wa pulofeesa omuyambi ne pulofeesa omujjuvu ( An associate professor) mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] .
== Okusoma kwe ==
Tadria alina ddiguli esooka mu ngeri abantu gyebawangaalira awamu mu bitundu n'engeri ebitundu gyebikosaamu endowooza yaabwe n'eneeyisa yaabwe (A bachelor's degree in sociology ) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ddiguli eyokubiri mu butya abantu bwebabeeramu , bwebeeyisa n'engeri gye bategekamu obulamu bwabwe mu buwangwa obw'enjawulo n'ebitundu ( master's degree in social anthropology ) okuva mu [[:en:Newnham_College,_Cambridge|Ttendekero lya Newnham College Cambridge]] , Bungereza, ne Ddiguli eyokusatu ( PhD) mu butya abantu bwebabeeramu, bwebeeyisa n'engeri gye bategekamu obulamu bwabwe mu buwangwa obw'enjawulo n'ebitundu okuva mu [[:en:University_of_Minnesota|Yunivasite y'e Minesota]] , Amerika. <ref name="africawln.org">{{Cite web |last= |date= |title=Hilda Tadria, Uganda |url=http://www.africawln.org/hilda-tadria/ |access-date=10 November 2017 |website=africawln.org}}</ref> <ref name="The Lancet">{{Cite journal |last=Shetty |first=Priya |date=October 2006 |title=Hilda Tadria: proponent of gender equality and maternal health |url=http://www.thelancet.com/pdfs/journals/lancet/PIIS0140-6736(06)69623-2.pdf |journal=The Lancet |volume=368 |issue=9546 |pages=1487 |doi=10.1016/S0140-6736(06)69623-2 |pmid=17071271 |s2cid=33082590 |access-date=10 November 2017}}</ref>
== Emirimu gye ==
Tadria akozeeko ng'eyeebuuzibwako ku nsonga z'ekikula ky’abantu, enzirukanya y’ebitongole n’enkulaakulana y’embeera z’abantu owa [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] ,[[:en:UNDP|UNDP]], [[:en:UNIFEM|UNIFEM]], gavumenti ya Uganda, N'ekitongole kya [[:en:Canadian_International_Development_Agency|Canadian International Development Agency]] (CIDA) ne [[:en:NOVIB|NOVIB]] . <ref name="africawln.org">{{Cite web |last= |date= |title=Hilda Tadria, Uganda |url=http://www.africawln.org/hilda-tadria/ |access-date=10 November 2017 |website=africawln.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.africawln.org/hilda-tadria/ "Hilda Tadria, Uganda"]. ''africawln.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 November</span> 2017</span>.</cite></ref>
Tadria yaliko omusomesa, ku ddaala lya wakati wa pulofeesa ne pulofeesa omujjuvu ( Associate professor ) mu kitongole ekisomesa ku ngeri abantu gyebawangaalira awamu mu bitundu n'engeri ebitundu gyebikosaamu endowooza yaabwe n'eneeyisa yaabwe (Sociology Department ) ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Ng’ali eyo, yatandikawo ekitongole ky'obwannakyewa (NGO), ki [[Action for Development]] (ACFODE). <ref name="africawln.org">{{Cite web |last= |date= |title=Hilda Tadria, Uganda |url=http://www.africawln.org/hilda-tadria/ |access-date=10 November 2017 |website=africawln.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.africawln.org/hilda-tadria/ "Hilda Tadria, Uganda"]. ''africawln.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 November</span> 2017</span>.</cite></ref>
Mu Gw'omwenda 2017, yakulembera omusomo gw'ekibinja ky'Abafirika abakulembeddemu okulwanirira obwenkanya bwabanyu ab'ekikula kyonna awatali kusosola (Feminists) ku kitongole kya South Africa ekya [https://www.escr-net.org/members/masimanyane-women-support-centre/ Masimanyane Women Rights International] , ng'ali wamu ne [[:en:Dorcas_Coker-Appiah|Dorcas Coker Appiah]] , ssenkulu w'ekitongole kya Ghana ki [[:en:Gender_Studies_and_Human_Rights_Documentation_Centre|Gender Studies and Human Rights Documentation Centre]], era n'awa "omusomo ogw'amaanyi ku nkola y'okusukkulumya abasajja . <ref>{{Cite web |date=2016-03-25 |title=Hilda Tadria » African Feminist Forum |url=http://www.africanfeministforum.com/hilda-tadria/ |access-date=2026-03-21 |website=African Feminist Forum |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date= |title=Masimanyane Women's Rights International |url=https://www.masimanyane.org.za/single-post/2017/09/11/Masimanyane-hosts-leading-African-feminists |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190502193127/https://www.masimanyane.org.za/single-post/2017/09/11/Masimanyane-hosts-leading-African-feminists |archive-date=2 May 2019 |access-date=10 November 2017 |website=Masimanyane Women's Rights International}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />
# {{cite web |author= |date= |title=Hilda Tadria, Uganda |url=http://www.africawln.org/hilda-tadria/ |accessdate=10 November 2017 |website=africawln.org}}
# {{cite journal |last1=Shetty |first1=Priya |date=October 2006 |title=Hilda Tadria: proponent of gender equality and maternal health |url=http://www.thelancet.com/pdfs/journals/lancet/PIIS0140-6736(06)69623-2.pdf |journal=The Lancet |volume=368 |issue=9546 |pages=1487 |doi=10.1016/S0140-6736(06)69623-2 |pmid=17071271 |s2cid=33082590 |accessdate=10 November 2017}}
# {{Cite web |date=2016-03-25 |title=Hilda Tadria » African Feminist Forum |url=http://www.africanfeministforum.com/hilda-tadria/ |access-date=2026-03-21 |website=African Feminist Forum |language=en-US}}
# {{cite web |author= |date= |title=Masimanyane Women's Rights International |url=https://www.masimanyane.org.za/single-post/2017/09/11/Masimanyane-hosts-leading-African-feminists |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190502193127/https://www.masimanyane.org.za/single-post/2017/09/11/Masimanyane-hosts-leading-African-feminists |archive-date=2 May 2019 |accessdate=10 November 2017 |website=Masimanyane Women's Rights International}}
{{Authority control}}
61nlwk4fm0ak36wuzakvltbb3wzalhs
Parliament of Uganda
0
11658
53463
51348
2026-06-07T10:16:02Z
Abuja mose
11226
/* Laba nebino */
53463
wikitext
text/x-wiki
[[File:2_May_2012_-_Ugandan_Parliament_-_2_Mai_2012_-_Senedd_UgandaVisit_(7999785956).jpg|thumb|Ssentebe wa [[:en:Senedd|Senedd]] ayaniriza ababaka okuva mu Palamenti ya Uganda; 2012]]
'''Palamenti ya Uganda''' lwe lukiiko lw'ababaka ba [[Yuganda|Palamenti olumu]] olukola amateeka. Ogumu ku mirimu gyayo emikulu kwe kuyisa amateeka agawagira enfuga ennungi mu ggwanga. Baminisita ba gavumenti balina okuddamu abakiise b’abantu ku mwaliiro gw’ennyumba era bayinza okulondebwa okuva mu bammemba baayo.
Okuyita mu bukiiko bwa palamenti obw’enjawulo, palamenti yeetegereza pulogulaamu za gavumenti naddala nga bwe kirambikibwa mu kwogera kw’Embeera ''y’Eggwanga'' <ref>{{Cite web |date=2021-06-04 |title=Is the State of the Nation address relevant? |url=https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |access-date=2021-06-12 |website=VINAS Businesses |language=en-US |archive-date=2021-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210612235731/https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |url-status=dead }}</ref> okukolebwa pulezidenti. Ensonga z’eby'ensiimbi, gamba ng’emisolo n’okuwola looni, zeetaaga okukirizibwa palamenti oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okutuufu. <ref>{{Cite web |title=Functions of The Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120419095437/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-date=2012-04-19 |website=The Parliament of Uganda}}</ref> Palamenti era erina obuyinza okukakasa okulondebw kw'apulezidenti era, okuyita mu [[:en:Motion_of_censure|kiteeso ky’okuvumirira]], kiyinza okuwaliriza Minisita okulekulira.
== Abasingaanibwaamu ==
Palamenti ey’ekkumi n’emu (2021–2026) erina ebifo 557, nga kuliko n’abakiise 353 abaalondebwa nga bakozesa okulonda okusooka okuyita mu kifo mu bitundu ebiwangudde omu. Nga bakozesa enkola y’emu, ebifo 146 biterekebwa nga bya bakyala, nga beebalina okubijuza, nga buli [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] erimu ekifo kimu. N’ekisembayo, ebifo 30 bijjuzibwa mu ngeri etali ya butereevu nga biyita mu matendekero ag’enjawulo ag’ebyokulonda: 10 nga bayita mu magye, 5 by'abavubuka, 5 by'abakadde, 5 ebibiina by’ababwegasi, 5 by'abantu abaliko obulemu, ate 28 [[:en:Ex_officio_member|ba Ex Officio Members]] . Mu buli kimu ku bibinja bino, waakiri omukazi omu alina okulondebwa (lwaakiri babiri ku kibinja ky’amagye). <ref>{{Cite web |last= |date=2018-01-18 |title=Composition of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/composition-parliament |access-date=2023-03-15 |website=parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Constitution |url=https://www.ilo.org/dyn/natlex/docs/ELECTRONIC/44038/90491/F206329993/UGA44038.pdf}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Electoral handbook |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129045142/https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |archive-date=2020-11-29 |access-date=2021-01-22}}</ref> <ref>{{Cite web |title=IFES Election Guide | Elections: Uganda National Assembly 2021 |url=https://www.electionguide.org/elections/id/3613/#_ftn1 |website=www.electionguide.org}}</ref>
Mu 2016, yalimu abakiise b’ebitundu 288, abakyala ba disitulikiti 121, abakiise b’eggye [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|lya Uganda People’s Defence Force]] kkumi, abakiise b'abavubuka bataano, abakiise baabaliko obulemu bataano, abakiise bataano ab’abakozi, n’abakiise kkumi na musanvu ''abaaba memba ba ex officio''. <ref>{{Cite web |title=Composition of Uganda's Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180421020206/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |archive-date=2018-04-21 |access-date=2014-12-13 |website=The Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebigikwatako ==
Palamenti ya Uganda yatandikibwawo mu 1962, amangu ddala nga eggwanga limaze okufuna ameefuga. <ref>{{Cite web |title=Chronology of the Parliaments of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=2017-10-29 |access-date=2012-07-02}}</ref>
=== Palamenti eyasooka (1962–1963) ===
[[File:The_tower_at_Uganda's_parliament.jpg|thumb|Omunaala ogwawula ekifo ky'omubuvanjuba n’ekizimbe eby’obukiika ddyo ku Palamenti ya Uganda. omunaala guno nga guli wamu ne palamenti gwazimbibwa gavumenti y’amatwale ga Bungereza ku nkomerero y’emyaka gya 1950 ng’ekirabo eri Uganda nga tebanaba kufuna bweetwaaze bwaabwe.]]
Ekibiina kino mu kiseera ekyo kyali kimanyikiddwa nga [[:en:Uganda_Legislative_Council|Olukiiko lw'Eggwanga]]. Kyali kirina bammemba 92 era nga kyali kikubirizibwa, nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], [[John Bowes Griffin|Sir John Bowes Griffin]], munnamateeka [[Great Britain|Omungereza]] era eyali Ssaabalamuzi wa Uganda .
=== Palamenti ey'okubiri (1963–1971) ===
Mu kiseera kino, Ssaabaminisita [[Milton Obote]] yasazaamu ssemateeka era neyeerangirira nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu 1966. Palamenti eno era yalaba obwakabaka bwa Uganda obw’ennono nga bujjibwaawo n’okulangirira Uganda [[:en:Republic|ng'eyeetwaala]] . Okusalawo kuno kwavirako olukiiko lw’amateeka gw'aba memba ba Palamenti [[:en:A._G._Mehta|A. G. Mehta]] oluvannyuma lw’olukiiko [[:en:Ugandan_Constitutional_Conference|lwa Semateeka ga Uganda]] Uganda mwe yafuuka eggwanga eryetongodde. <ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1437232 ''"Uganda Constitutional Conference, 1961"'']. ''New Vision''. October 2016.</ref> <ref>Great Britain, ed. (1961). ''Uganda: report of the Uganda Constitutional Conference, 1961 and text of the agreed draft of a new Buganda agreement initialled in London on 9th October, 1961''. Cmnd. London: H.M.S.O.</ref> Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey'okubiri yali [[:en:Narendra_M._Patel|Narendra M. Patel,]] Munnayuganda eyalina emirandika gya [[:en:India|Buyindi.]] Palamenti eno yakomekerezebwa oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti ya Milton Obote mu Gusooka mu 1971.
=== Palamenti ey'okusatu (1979–1980) ===
Oluvanyuma lw’okugobwa kwa Idi Amin mu Gwokuna mu 1979, ekibiina ekipya ekikola amateeka nga kamanyikiddwa nga Uganda Legislative Council katandikibwawo. Nga kalina bammemba abaasooka 30, oluvannyuma obwammemba bwayongezebwa okutuuka ku 120. Eno ye yali Palamenti ey’okusatu era nga yakubirizibwa nga [[Edward Rugumayo]] . Ekibiina kino ekikola amateeka kyeeyongera okukola okutuusa okulonda kwa bonna okw'omu Gwekumineebiri mu 1980.
=== Palamenti ey’okuna (1980–1985) ===
Ekiseera kino kyavirako okukomawo kwa [[Milton Obote]] mu buyinza n’ekibiina ky'eby'obufuzi ekiyitibwa [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), oluvannyuma lw’okulonda kw’eggwanga okwalimu obutakaanya mu 1980. Sipiika wa Palamenti ey’okuna yali [[Francis K. Butagira|Francis Butagira]], munnamateeka eyatendekebwa [[:en:Harvard_Law_School|mutendekero lya Harvard]] . Palamenti ey’okuna yakomekerera General [[Bazilio Olara-Okello|Basilio Olara Okello]] bwe yagoba Obote ne gavumenti ya UPC mu 1985.
=== Palamenti ey’okutaano (1986–1996) ===
Emanyikiddwa nga National Resistance Council (NRC), Palamenti ey’okutaano yatandikibwawo oluvannyuma lw'okugwa kw’olutalo [[:en:Ugandan_Bush_War|lw’omu nsiko mu Uganda]] (1980–1986). Nga batandikira ne bammemba 38 ab’ebyafaayo ab’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ne [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], akakiiko akakola amateeka kaagaziyizibwa mpolampola okutekebwaamu abakiise okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey’okutaano yali [[Yoweri Museveni]], nga naye mu kiseera kye kimu yaweereza nga Pulezidenti wa Uganda.
=== Palamenti ey’omukaaga (1996–2001) ===
Palamenti ey’omukaaga yatondebwaawo mu kiseera ky'eby’obufuzi bw’ekibiina ekimu (NRM). [[James Wapakhabulo]] yaweereza nga sipiika okuva mu 1996 okutuuka mu 1998. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, [[:en:Francis_Ayume|Francis Ayume]], omubaka wa Palamenti okuva mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]], yaweereza nga sipiika.
=== Palamenti ey’omusanvu (2001–2006) ===
Palamenti ey'omusanvu yakubirizibwa [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]] eyali Sipiika. Eteeka eryayisibwa mu kiseera kino eryasinga okuvaako obutakaanya kwe kukyusa semateeka mu kuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti by'alina okumala mu buyinza.
=== Palamenti ey’omunaana (2006–2011) ===
Kino kyaliu okugenda mu maaso okwa Palamenti ey’omusanvu, nga Edward Ssekandi ye sipiika ate Rebecca Kadaga ye mumyuka wa sipiika.{{#section-h:2006 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’omwenda (2011–2016) ===
Palamenti ey’omwenda yakubirizibwa [[Rebecca Kadaga]] nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], ne [[Jacob Oulanyah]] nga y'amyuuka sipiika.{{#section-h:2011 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’ekumi (2016–2021) ===
Mu Palamenti ey’ekumi, Rebecca Kadaga ne Jacob Oulanyah baasigadde mu bifo byabwe nga sipiika n’omumyuka wa sipiika.{{#section-h:2016 Ugandan general election|Parliament}}
==== Olutalo lwa Palamenti olwa 2017 ====
Mu Gwomwenda nga 27, 2017, olutalo lwabalukawo mu lutuula lw’ababaka ba palamenti ya Uganda olwaali olw'okukola amateeka. Eteeka eryali liteesebwaako mu kiseera ekyo lyali lya kugya komo ku myaka gya pulezidenti 75 okuva mu semateeka wa Uganda. Oluvannyuma lw’okulumiriza kwa sipiika wa palamenti eri ababaka abamu abakola amateeka mu kasenge akatabangula emirembe, waabalukawo olutalo olujjuvu mwe bakasukira obutebe, emisinde gy’amaloboozi nga gikozesebwa ng’emiggo, nga n’abamu ku bammemba bagyibwaako abaserikale b’eby'okwerinda abaali bambadde engoye eza bulijjo. <ref>{{Cite web |last=AP Archive |date=2 October 2017 |title=Fighting in parliament as Uganda ejects MPs |url=https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20200303103317/https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY&gl=US&hl=en |archive-date=3 March 2020 |access-date=16 March 2020 |website=YouTube }}</ref>
=== Palamenti ey’ekumi neemu (okuva 2021 paka kati) ===
Mu Gwokusatu 25, 2022, [[Thomas Tayebwa]] yalondebwa ng’omumyuka wa Sipiika wa Palamenti ya Uganda omuggya. <ref>{{Cite web |date=2022-03-25 |title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482 |access-date=2022-03-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>{{#section-h:2021 Ugandan general election|Parliament}}
== Amateeka ga Uganda ==
Eby’okulabirako by’amateeka ga Uganda mulimu:
* Ennongoosereza mu semateeka okuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti. <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">[ ''<span title="The text near this tag may need clarification or removal of jargon. (July 2024)">[[Wikipedia:Please clarify|okunnyonnyola kwetaagibwa]]</span>'' ]</sup>
* Eteeka ly’emirimu, 2006, eteeka 6 erya 2006 <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://web.archive.org/web/20250928002934/https://ulii.org/akn/ug/act/2006/6/eng%402006-06-08 Employment Act, 2006], accessed 10 June 2024</ref>
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2014|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga ebisiyaga, erya 2014]]
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga,erya 2023]]
Etendekero lya Uganda Legal Information Institute (ULII) lifulumya amateeka ga Uganda, nga gakiriza [[:en:Online|okugagoberera ku bweereere ku mikutu gya yintaneeti]]. <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://ulii.org/ Welcome to the Uganda Legal Information Institute], accessed 10 June 2024</ref>
== Laba nebino ==
* [[:en:List_of_legislatures_by_country|Olukalala lw’akakiiko akakola amateeka nga basinziira ku mawanga]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba sipiika ba Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Apollo_Ofwono|Apollo Ofwono]]
* [[Nyanzi Martin Luther.]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebiwandiiko ==
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
== Ebijulizidwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
{{Africa legislatures}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
s1hwy3jabcq0ro9gd0ugj5t5rq5ix1x
53467
53463
2026-06-07T11:39:45Z
MathXplore
7662
Reverted edit by [[Special:Contributions/Abuja mose|Abuja mose]] ([[User talk:Abuja mose|talk]]) to last revision by [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]
51348
wikitext
text/x-wiki
[[File:2_May_2012_-_Ugandan_Parliament_-_2_Mai_2012_-_Senedd_UgandaVisit_(7999785956).jpg|thumb|Ssentebe wa [[:en:Senedd|Senedd]] ayaniriza ababaka okuva mu Palamenti ya Uganda; 2012]]
'''Palamenti ya Uganda''' lwe lukiiko lw'ababaka ba [[Yuganda|Palamenti olumu]] olukola amateeka. Ogumu ku mirimu gyayo emikulu kwe kuyisa amateeka agawagira enfuga ennungi mu ggwanga. Baminisita ba gavumenti balina okuddamu abakiise b’abantu ku mwaliiro gw’ennyumba era bayinza okulondebwa okuva mu bammemba baayo.
Okuyita mu bukiiko bwa palamenti obw’enjawulo, palamenti yeetegereza pulogulaamu za gavumenti naddala nga bwe kirambikibwa mu kwogera kw’Embeera ''y’Eggwanga'' <ref>{{Cite web |date=2021-06-04 |title=Is the State of the Nation address relevant? |url=https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |access-date=2021-06-12 |website=VINAS Businesses |language=en-US |archive-date=2021-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210612235731/https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |url-status=dead }}</ref> okukolebwa pulezidenti. Ensonga z’eby'ensiimbi, gamba ng’emisolo n’okuwola looni, zeetaaga okukirizibwa palamenti oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okutuufu. <ref>{{Cite web |title=Functions of The Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120419095437/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-date=2012-04-19 |website=The Parliament of Uganda}}</ref> Palamenti era erina obuyinza okukakasa okulondebw kw'apulezidenti era, okuyita mu [[:en:Motion_of_censure|kiteeso ky’okuvumirira]], kiyinza okuwaliriza Minisita okulekulira.
== Abasingaanibwaamu ==
Palamenti ey’ekkumi n’emu (2021–2026) erina ebifo 557, nga kuliko n’abakiise 353 abaalondebwa nga bakozesa okulonda okusooka okuyita mu kifo mu bitundu ebiwangudde omu. Nga bakozesa enkola y’emu, ebifo 146 biterekebwa nga bya bakyala, nga beebalina okubijuza, nga buli [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] erimu ekifo kimu. N’ekisembayo, ebifo 30 bijjuzibwa mu ngeri etali ya butereevu nga biyita mu matendekero ag’enjawulo ag’ebyokulonda: 10 nga bayita mu magye, 5 by'abavubuka, 5 by'abakadde, 5 ebibiina by’ababwegasi, 5 by'abantu abaliko obulemu, ate 28 [[:en:Ex_officio_member|ba Ex Officio Members]] . Mu buli kimu ku bibinja bino, waakiri omukazi omu alina okulondebwa (lwaakiri babiri ku kibinja ky’amagye). <ref>{{Cite web |last= |date=2018-01-18 |title=Composition of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/composition-parliament |access-date=2023-03-15 |website=parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Constitution |url=https://www.ilo.org/dyn/natlex/docs/ELECTRONIC/44038/90491/F206329993/UGA44038.pdf}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Electoral handbook |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129045142/https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |archive-date=2020-11-29 |access-date=2021-01-22}}</ref> <ref>{{Cite web |title=IFES Election Guide | Elections: Uganda National Assembly 2021 |url=https://www.electionguide.org/elections/id/3613/#_ftn1 |website=www.electionguide.org}}</ref>
Mu 2016, yalimu abakiise b’ebitundu 288, abakyala ba disitulikiti 121, abakiise b’eggye [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|lya Uganda People’s Defence Force]] kkumi, abakiise b'abavubuka bataano, abakiise baabaliko obulemu bataano, abakiise bataano ab’abakozi, n’abakiise kkumi na musanvu ''abaaba memba ba ex officio''. <ref>{{Cite web |title=Composition of Uganda's Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180421020206/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |archive-date=2018-04-21 |access-date=2014-12-13 |website=The Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebigikwatako ==
Palamenti ya Uganda yatandikibwawo mu 1962, amangu ddala nga eggwanga limaze okufuna ameefuga. <ref>{{Cite web |title=Chronology of the Parliaments of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=2017-10-29 |access-date=2012-07-02}}</ref>
=== Palamenti eyasooka (1962–1963) ===
[[File:The_tower_at_Uganda's_parliament.jpg|thumb|Omunaala ogwawula ekifo ky'omubuvanjuba n’ekizimbe eby’obukiika ddyo ku Palamenti ya Uganda. omunaala guno nga guli wamu ne palamenti gwazimbibwa gavumenti y’amatwale ga Bungereza ku nkomerero y’emyaka gya 1950 ng’ekirabo eri Uganda nga tebanaba kufuna bweetwaaze bwaabwe.]]
Ekibiina kino mu kiseera ekyo kyali kimanyikiddwa nga [[:en:Uganda_Legislative_Council|Olukiiko lw'Eggwanga]]. Kyali kirina bammemba 92 era nga kyali kikubirizibwa, nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], [[John Bowes Griffin|Sir John Bowes Griffin]], munnamateeka [[Great Britain|Omungereza]] era eyali Ssaabalamuzi wa Uganda .
=== Palamenti ey'okubiri (1963–1971) ===
Mu kiseera kino, Ssaabaminisita [[Milton Obote]] yasazaamu ssemateeka era neyeerangirira nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu 1966. Palamenti eno era yalaba obwakabaka bwa Uganda obw’ennono nga bujjibwaawo n’okulangirira Uganda [[:en:Republic|ng'eyeetwaala]] . Okusalawo kuno kwavirako olukiiko lw’amateeka gw'aba memba ba Palamenti [[:en:A._G._Mehta|A. G. Mehta]] oluvannyuma lw’olukiiko [[:en:Ugandan_Constitutional_Conference|lwa Semateeka ga Uganda]] Uganda mwe yafuuka eggwanga eryetongodde. <ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1437232 ''"Uganda Constitutional Conference, 1961"'']. ''New Vision''. October 2016.</ref> <ref>Great Britain, ed. (1961). ''Uganda: report of the Uganda Constitutional Conference, 1961 and text of the agreed draft of a new Buganda agreement initialled in London on 9th October, 1961''. Cmnd. London: H.M.S.O.</ref> Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey'okubiri yali [[:en:Narendra_M._Patel|Narendra M. Patel,]] Munnayuganda eyalina emirandika gya [[:en:India|Buyindi.]] Palamenti eno yakomekerezebwa oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti ya Milton Obote mu Gusooka mu 1971.
=== Palamenti ey'okusatu (1979–1980) ===
Oluvanyuma lw’okugobwa kwa Idi Amin mu Gwokuna mu 1979, ekibiina ekipya ekikola amateeka nga kamanyikiddwa nga Uganda Legislative Council katandikibwawo. Nga kalina bammemba abaasooka 30, oluvannyuma obwammemba bwayongezebwa okutuuka ku 120. Eno ye yali Palamenti ey’okusatu era nga yakubirizibwa nga [[Edward Rugumayo]] . Ekibiina kino ekikola amateeka kyeeyongera okukola okutuusa okulonda kwa bonna okw'omu Gwekumineebiri mu 1980.
=== Palamenti ey’okuna (1980–1985) ===
Ekiseera kino kyavirako okukomawo kwa [[Milton Obote]] mu buyinza n’ekibiina ky'eby'obufuzi ekiyitibwa [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), oluvannyuma lw’okulonda kw’eggwanga okwalimu obutakaanya mu 1980. Sipiika wa Palamenti ey’okuna yali [[Francis K. Butagira|Francis Butagira]], munnamateeka eyatendekebwa [[:en:Harvard_Law_School|mutendekero lya Harvard]] . Palamenti ey’okuna yakomekerera General [[Bazilio Olara-Okello|Basilio Olara Okello]] bwe yagoba Obote ne gavumenti ya UPC mu 1985.
=== Palamenti ey’okutaano (1986–1996) ===
Emanyikiddwa nga National Resistance Council (NRC), Palamenti ey’okutaano yatandikibwawo oluvannyuma lw'okugwa kw’olutalo [[:en:Ugandan_Bush_War|lw’omu nsiko mu Uganda]] (1980–1986). Nga batandikira ne bammemba 38 ab’ebyafaayo ab’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ne [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], akakiiko akakola amateeka kaagaziyizibwa mpolampola okutekebwaamu abakiise okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey’okutaano yali [[Yoweri Museveni]], nga naye mu kiseera kye kimu yaweereza nga Pulezidenti wa Uganda.
=== Palamenti ey’omukaaga (1996–2001) ===
Palamenti ey’omukaaga yatondebwaawo mu kiseera ky'eby’obufuzi bw’ekibiina ekimu (NRM). [[James Wapakhabulo]] yaweereza nga sipiika okuva mu 1996 okutuuka mu 1998. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, [[:en:Francis_Ayume|Francis Ayume]], omubaka wa Palamenti okuva mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]], yaweereza nga sipiika.
=== Palamenti ey’omusanvu (2001–2006) ===
Palamenti ey'omusanvu yakubirizibwa [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]] eyali Sipiika. Eteeka eryayisibwa mu kiseera kino eryasinga okuvaako obutakaanya kwe kukyusa semateeka mu kuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti by'alina okumala mu buyinza.
=== Palamenti ey’omunaana (2006–2011) ===
Kino kyaliu okugenda mu maaso okwa Palamenti ey’omusanvu, nga Edward Ssekandi ye sipiika ate Rebecca Kadaga ye mumyuka wa sipiika.{{#section-h:2006 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’omwenda (2011–2016) ===
Palamenti ey’omwenda yakubirizibwa [[Rebecca Kadaga]] nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], ne [[Jacob Oulanyah]] nga y'amyuuka sipiika.{{#section-h:2011 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’ekumi (2016–2021) ===
Mu Palamenti ey’ekumi, Rebecca Kadaga ne Jacob Oulanyah baasigadde mu bifo byabwe nga sipiika n’omumyuka wa sipiika.{{#section-h:2016 Ugandan general election|Parliament}}
==== Olutalo lwa Palamenti olwa 2017 ====
Mu Gwomwenda nga 27, 2017, olutalo lwabalukawo mu lutuula lw’ababaka ba palamenti ya Uganda olwaali olw'okukola amateeka. Eteeka eryali liteesebwaako mu kiseera ekyo lyali lya kugya komo ku myaka gya pulezidenti 75 okuva mu semateeka wa Uganda. Oluvannyuma lw’okulumiriza kwa sipiika wa palamenti eri ababaka abamu abakola amateeka mu kasenge akatabangula emirembe, waabalukawo olutalo olujjuvu mwe bakasukira obutebe, emisinde gy’amaloboozi nga gikozesebwa ng’emiggo, nga n’abamu ku bammemba bagyibwaako abaserikale b’eby'okwerinda abaali bambadde engoye eza bulijjo. <ref>{{Cite web |last=AP Archive |date=2 October 2017 |title=Fighting in parliament as Uganda ejects MPs |url=https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20200303103317/https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY&gl=US&hl=en |archive-date=3 March 2020 |access-date=16 March 2020 |website=YouTube }}</ref>
=== Palamenti ey’ekumi neemu (okuva 2021 paka kati) ===
Mu Gwokusatu 25, 2022, [[Thomas Tayebwa]] yalondebwa ng’omumyuka wa Sipiika wa Palamenti ya Uganda omuggya. <ref>{{Cite web |date=2022-03-25 |title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482 |access-date=2022-03-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>{{#section-h:2021 Ugandan general election|Parliament}}
== Amateeka ga Uganda ==
Eby’okulabirako by’amateeka ga Uganda mulimu:
* Ennongoosereza mu semateeka okuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti. <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">[ ''<span title="The text near this tag may need clarification or removal of jargon. (July 2024)">[[Wikipedia:Please clarify|okunnyonnyola kwetaagibwa]]</span>'' ]</sup>
* Eteeka ly’emirimu, 2006, eteeka 6 erya 2006 <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://web.archive.org/web/20250928002934/https://ulii.org/akn/ug/act/2006/6/eng%402006-06-08 Employment Act, 2006], accessed 10 June 2024</ref>
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2014|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga ebisiyaga, erya 2014]]
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga,erya 2023]]
Etendekero lya Uganda Legal Information Institute (ULII) lifulumya amateeka ga Uganda, nga gakiriza [[:en:Online|okugagoberera ku bweereere ku mikutu gya yintaneeti]]. <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://ulii.org/ Welcome to the Uganda Legal Information Institute], accessed 10 June 2024</ref>
== Laba nebino ==
* [[:en:List_of_legislatures_by_country|Olukalala lw’akakiiko akakola amateeka nga basinziira ku mawanga]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba sipiika ba Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Apollo_Ofwono|Apollo Ofwono]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebiwandiiko ==
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
== Ebijulizidwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
{{Africa legislatures}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
bpivkizlh9ccfvwgj4k0w33rsw3nnkk
Mpologoma Clan
0
12557
53408
45773
2026-06-06T16:31:58Z
Ssebuufu
9882
/* Amannya agatuumibwa abaana 'abalenzi */
53408
wikitext
text/x-wiki
[[File:MPOLOGOMA_CLAN_Totem.jpg|thumb|Ekibumbe kino kabonero ka mpologoma omuziro gw'ekika ekisangibwa mu [[Mengo]] [[Kampala]]]]
Ekika ky'e '''Mpologoma''' kiri mu bika ebiri mu bwakabaka bwa Buganda eya leero ebikkirizibwa okuba nga byajja ne Kabaka Kintu <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tracing-the-historic-journey-of-kabaka-s-coronation-5138976#story</ref>. Mpologoma kigambo mu [[Luganda]] ekitegeeza empologoma . Buli muganda alina ekika mwava nga kino kirina kuba kika kya taata we, nga buli kimu kirina [[omuziro]]<ref>https://www.bugandauk.com/en/component/content/article/clans-of-buganda?catid=37&Itemid=395</ref> n'akabbiro bye batakkirizibwa kulya era emiziro gino gikuumibwa ng'akalira k'omwana. Kabaka wa Buganda era amanyiddwa nga "Mpologoma ya [[Buganda]] " <ref name="auto">{{Cite web |last=Makanga |first=Samuel |date=2015-06-24 |title=Mpologoma, more to the lion i thought i knew – Uganda safari news |url=https://www.primeugandasafaris.com/mpologoma-more-to-the-lion-i-thought-i-knew-uganda-safari-news/ |access-date=2024-01-25 |website=Prime Uganda Safaris |language=en-US}}</ref>
== Entandikwa y'ekika ky'empologoma ==
Ku kasozi Lwadda<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-fail-to-mediate-mpologoma-clan-gen-kayanja-land-dispute--4380928</ref> e Matugga<ref>https://lambula.net/location/matugga</ref> mu ssaza Kyadondo mu disitulikiti y'e Wakiso<ref>https://wakiso.go.ug/events-2/locations/</ref> Kabaka Kintu kwe yakuba olubiri lwe olukulu. Okulukuba , yasooka kuzuula nti ekifo kino kirungi nnyo bweyali ayigga ensolo okuva mu lubiri lwe olw'e Kanyanya. Ekika ky'empologoma kyatandika, Kabaka kintu<ref>https://www.youtube.com/watch?v=J3Hn6b6nMws&t=1249s</ref> bweyali mu lubiri lwe olw'e Lwadda empologoma neziwulugumira ku kasozi Kasalirwe akali okumpi n'akasozi Lwadda e Matugga mu ssaza ly'e Kyaddondo<ref>https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abessaza-kyadondo-balonze-nnalulungi-webyobul-BUK_135262</ref> mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]]<ref>https://wakiso.go.ug/about-us/</ref> leero mu Uganda. Abantu baali bawangaalira mu kutya olw'ensolo zino enkambwe era ne kabak kintu kkyamwenyamizanga .Kabaka Kintu bweyawulira okuwuluguma kwempologoma, yatumya mutabani omukulu ssebuganda eyali omuzizi w'ensolo kungwa agende azige empologoma ezo.
Bweyali agenda okusisinkana kitaawe eyali amuyise, Ssebuganda yayitira ku lubiri lwa kitaawe olw'e Kanyanya nanonayo nnyina Nambi Nantuttululu<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/dindo-hill-home-of-buganda-s-first-man-1514508</ref> eyali eyali olubuto ne bagenda bonna mu lubiri e Lwadda gye yasisinkanira Kabaka kintu .
Kigambibwa nti ne Kabaka Kintu omuyiggo yagwenyigiramu. Bwebaatuuka ku kyalo Nasse ku kasozi Kasalirwe omuyiggo kwe gwayindira , baatandika okusaggula n'okugoba enspolo zino era ensolo eyasooka okufubutuka okubalumba ,nga yonna esitudde ekikuzzi kyayo yali mpologoma nsajja era Ssebuganda naagiwuula omuggo gumu n'egwa wansi n'efa.Ng'amaze okutta eyo, nempologoma enkazi nayo yabalumba era nayo naagikuba omuggo neefa.
Kabaka kintu yamuleka ku ttale ng'abaaga empologoma naddayo mu lubiri. Bweyatuuka mu lubiri, yasanga mukyalawe akubyewo ezadde lya balongo.
Bwatyo Kabaka Kintu yatuma mukodomi we Kawuuzumo era gweyali afudde omumbowa<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/abambowa-the-men-who-protect-the-kabaka-1548844</ref> mu lubiri agende ku ttale mutabani we Ssebuganda gyeyali abaagira empologoma amutegeeze nga nnyina bweyali azadde abalongo nti era amuleetere ne ku nnyama y'empologoma n'omuggo gweyakozesa okutta empologoma.Ng'amaze okubaaga empologoma Ssebuganda nga bweyalagirwa kitaawe yakwata emu kunnyama n'omuggo gweyakozesa okutta empologoma naayolekera mu lubiri. Yasanga Kabaka Kintu ali mu lukiiko era naamuwa omuggo gweyattisa empologoma.Kabaka kintu olwamuwa omuggo yagukwata naagutunuulira n'amala naguteeka wansi.Ate naagujja wansi naddamu naagutunuulira era naaguzza wansi ..Yakola bwatyo emirundi egiwera era omulundi ogwasembayo yagukwta naddamu naagutunuulira nga bwagamba nti "'''''wamma guno ssi muggo buggo, luwagga'''''".
Ennyama y'empologoma gye yaleeta yafumbibwa, emu neeyokyebwa okuliibwa abantu abaali mu lukiiko ..Ssebuganda naye yatwalako ennyama ewuwe era emu neefumbibwa okuba eye'ekyeggulo ekiro ekyo n'emu neeyokyebwa. Ekyegulo nga kiyidde, batuula wansi nebeebaza jajja Ddungu<ref>https://www.youtube.com/watch?v=T7jZq1KPFos</ref> lubaale w'okuyigga mu Buganda ne balya. Oluvannyuma lw'okulya ku nnyama y'empologoma, abantu bonna mu lubiri lwa kabaka Kintu n'ewa Ssebuganda abaalya ku nnyama y'empologoma baafuna okukyankalana omwali embiro, okulumwa embuto era baasesema nnyo. Enkeera, kabaka Kintu yatuma omumbowawe Kawuuzuumo agende ategeeze mutabani we Ssebuganda Ssebuganda ku kukyankalana kwe baafuna n'ebizibu ebyabatuukako oluvannyuma lwokulya ennyama y'empologoma n'era amutegeeze nti omuggo gweyakozesa okutta empologome n'entebe gye yamusanga atuddemu ng'amuleetedde omuggo byali bifuuse amayinja. Mu ngeri y'emu Ssebuganda kyu makya okwo yasindika omubaka ategeeze kitaawe ekyali kimutuuseeko n'abeewuwe mu kiro bwe baalya ku nnyama y'empologoma, naye ababaka bano bombi baakozesa amakubo ganjawulo. Omumbowa Kawuuzuumo bweyatuuka ewa Ssebuganda nakitegeera nti n'ewa Ssebuganda baali bafunnye obuzibu bwe bumu oluvannyuma lw'okulya ku nnyama y'empologoma ng'abaali mu lubiri lwa Kabaka Kintu, teyeebuuza ku muntu yenna naye yakunganya bukunganya nnyama yonna eyali esigaddewo ewa Ssebuganda neyo eyali ku kyoto ku misito ng'eyokebwa nagenda nayo mu lubiri.Nera yakunganya ennyama yonna eyali esigaddewo mu lubiri obutaleka kifi kyonna mabega ,naagitwala yonna naagisuula mu mugga Nakiduduma.
Bweyalaba ekyali kimutuuseeko n'abantu be abaalya ku nnyama y'empologoma era ne bweyawulira ekyali kituuse ku ku bantu ewa mutabaniwe abaalya ku nnyama y'empologoma ,yalangirira ye kennyini ,abaana be n'abazukkulu obutaddamu kulya nnyama ya mpologoma ekyavaako ekika ky'empologoma okutandika. N'era kyakkirizibwa nti singa balya ennya\ma y'empologoma nate ,bandifuna okukyankalana okusingawo bwogeraageranya ne kwebaafuna<ref>{{Cite web |title=Mpologoma History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/mpologoma-history |access-date=2024-01-24 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240124191450/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/mpologoma-history |url-status=dead }}</ref><ref name="auto2">{{Cite web |last=Makanga |first=Samuel |date=2015-06-24 |title=Mpologoma, more to the lion i thought i knew – Uganda safari news |url=https://www.primeugandasafaris.com/mpologoma-more-to-the-lion-i-thought-i-knew-uganda-safari-news/ |access-date=2024-01-25 |website=Prime Uganda Safaris |language=en-US}}</ref>.
Abeddira empologoma ebiseera ebimu bayitibwa balangira na bambejja kubanga ekika kyabwe kyava mu mutabani wa kabaka Kintu omukulu ate nga kabaka azaala balangira na bambejja .
== Amasiga agakola ekika ky'empologoma ==
Nga mu bika byonna ebya Buganda, ne mu kika ky'empologpoma bwova ku Ssebuganda Namuguzi omukulu w'ekika ku ntikko ng'odda wansi mu nsengeka y'ekika, kirina amasiga abiri mu mwenda ( bwova ku w'akasolya ) era okusinzira ku buwangwa n'enonno za Buganda mu bika byonna ab'amasiga bano beebaba baali abaana ba jajja omukulu w'ekika ekyo eyasooka.Mu bika ebisinga ebya Buganda, obukulembeze mu masiga gano bwa nsikirano. Gano ge masiga abiri mwomwenda ag'ekika ky'empologoma wansi w'omukulu w'ekika Ssebuganda Namuguzi
# Tebwakedde
# Nnyalwa e Bbanda mu ssaza Buddu ( Mu disitulikiti y'e Masaka ennene eyawamu )
# Kiyuuka e Birongo mu ssaza Buddu ( Mu disoitulikiti y'e Masaka ennene eyawamu )
# Kimaka
# Masengere
# Lumeeme
# Mubbi Walutta e Bugiri Kkojja mu ssaza Kyaggwe ( Mu disitulikiti y'e Mukono )
# Katajjwa e Mitondo mu ssaza Buddu ( Mu disitulikiti y'e Masaka ennene eyawamu )
# Wassaggo e Lwadda mu ssaza Kyaddondo ( Mu disitulikiti y'e Wakiso )
# Ssembiro e Kkulambiro mu ssaza Kyaddondo ( Mu disitulikiti y'e Wakiso )
# Kirubaale e Ziroobwe mu ssaza Bulemeezi ( Mu disitulikiti y'e Luweero )
# Luguma
# Kabengwa e Bubengwa mu ssaza ly'e Bulemeezi ( Mu disitulikiti y'e Luweero )
# Kawemula e Buwemula mu ssaza ly'e Ggomba ( Mu disitulikiti y'e Ggomba )
# Kannajje e Kijujjusa mu ssaza ly'e Buddu ( Mu disitulikiti y'e Masaka ennene eyawamu )
# Ssegamwenge e Lwadda mu ssaza ly'e Kyaddondo ( Mu disitulikiti y'e Wakiso )
# Kasendwa e Kajuna mu ssaza ly'e Buddu ( Mu disitulikiti y'e Masaka ennene eyawamu )
# Lubanjwa e Lusiriba mu ssaza Mawokota (Mu disitulikiti y'e Mpigi)
# Makaayi e Namboole mu ssaza ly'e Kyaddondo <ref>https://baanabakintucultur.wixsite.com/baanabakintusa/single-post/2017/10/07/ssaabasajja-kabaka-agenda-alambula-ebifo-ebyenjawulo-mu-ssaza-lyekyadondo-ku-nkola-eya-bu</ref>( Mu disitulikiti y'e Wakiso )
# Mpuuta Kakadde e Mpuku mu ssaza ly'e Kyaggwe ( Mu disitulikiti y'e Mukono )
# Ggolooba
# Lule e Mpaffe mu ssaza Mawokota ( Mu disitulikiti y'e Mpigi )
# Ssagala at Butenzi mu ssaza ly'e Buddu (Mu disoitulikiti y'e Masaka ennene eyawamu)
# Kyalongo
# Kkukumba e Kibindu mu ssaza ly'e Buddu (Mu disitulikiti y'e Masaka ennene eyawamu)
# Ggonjaagabwe
# Lubyayi e Kasaka mu ssaza ly'e Buddu (Mu disitulikiti y'e Masaka<ref>https://masaka.go.ug/district-profile/</ref> ennene eyawamu)
# Mululu e Kasumba Kasalirwe Kyaddondo ( mu disitulikiti y'e Wakiso)
# Kiroomu e Katalemwa mu ssaza ly'e Kyaddondo ( mu disitulikiti y'e Wakiso<ref>https://www.internationalcitiesofpeace.org/cities-listing/wakiso-uganda/</ref>)
== Amannya g’ekika ==
Agamu ku mannya agatuumibwa mu kika ky'empologoma kuliko gano wammanga <ref>https://www.bugandauk.com/en/component/content/article/clans-of-buganda?catid=37&Itemid=395</ref>
=== '''Amannya agatuumibwa abaana 'abalenzi''' ===
* Ggenza
* Jjuuko
* Kalema
* Kasagga
* Kasalirwe
* Kayemba
* Kayondo
* Kibuule
* Mawanda
* Kimbugwe
* Kiyimba
* Kisekka
* Kitowoolo
* Lubuulwa
* Lubyayi<ref name=":0">https://www.youtube.com/watch?v=H_A0m6630rU</ref>
* Luwaga
* Luwemba
* Makaayi
* Mululu
* Ntale
* Ssebandeke
* Ssebuwufu
* Ssekibuule
* Ssembwa
* Sserwadda
* Ssuuna
=== '''Amannya agatuumibwa abaana abawala''' ===
* Nabadda
* Nabisere
* Nabuwufu
* Naggenza
* Najjuuko
* Nakalema
* Nakasagga
* Nakayondo
* Nakibuule
* Nakimbugwe
* Nakisozi
* Nakitowoolo
* Nakisekka
* Nakiyimba
* Nalubyayi<ref>https://www.youtube.com/watch?v=H_A0m6630rU</ref>
* Naluwaga
* Naluwemba<ref name=":0" />
* Nalwadda
* Namazzi
* Nantale
* Nassiwa
* Nassolol
* Nassuuna.
*
== Obubaka obukwata ku kika. ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Omuziro
| Mpologoma
|-
| Akabbiro
| Ngo
|-
| Obutaka bw'ekika
| Lwadda, Kyaddondo
|-
| Omubaka w'omukulu w'ekika e Bungereza
| Margaret D Ntale, omuwandiisi w’ebitabo
|-
| Omukulu w'ekika (Omukulu ow'akasolya)
| Ssebuganda Namuguzi
|-
| Omubala gw'ekika
| Ssebuganda Namuguzi Omutaka ffe Lwadda kyagaba tasaba tasaaga.
Ssebuganda Namuguzi Omutaka ffe Lwadda bwaba anatabaala asaabira ku kyoto. Ssebuganda Namuguzi Omutaka ffe Lwadda akaabira Kasagga. Ssebuganda Namuguzi Omutaka ffe Lwadda atambula masajja. Ggwe mpagi gwe Luwaga. <ref>https://www.bugandauk.com/en/component/content/article/clans-of-buganda?catid=37&Itemid=395</ref>
|-
|Omukulu w'ekika aliko okuva mu mwezi ogwomunaana 2024
|Erukaana Lukanga
|}
== Agamu ku mannya g'ekika ky'empologoma n'ebigambo n'ensibuko yaago ==
# '''''Namuguzi'':''' Erinnya Namuguzi lyatandikira ku Ssegamwenge, mutabani wa Ssebuganda eyawerekera omulangira Kalemeera okugenda e Bunyoro okukola .Ssegamwenge e Bunyoro yasuubulayo enkumbi nnyingi zeyaleeta naaziguza Abaganda ekyaviiraako okumutuuma Namuguzi nga bakiggya mu kigambo ky'oluganda okugula okutegeeza oyo agula enkumbi naaziguza Abaganda<ref>https://www.youtube.com/watch?v=H_A0m6630rU</ref>
# '''''Kassaga''''' : Erinnya lino lyava ku musajja omunyoro eyali amanyiddwa nga Misagga eyagobwa Ssekakbaka Jjuuko ne Namuguzi Ggenza Zziizziiri okuva mu e Bulemeezi . Kabaka Jjuuko bweyawa Namuguzi ekifo ekyo, ne kituumibwa Kasagga era nerifuuka erinnya ery'ekika okujjukira Misagga omunyoro eyali atuula e Bulemeezi<ref>https://www.youtube.com/watch?v=H_A0m6630rU</ref> .
# '''Luwaga :''' Erinnya lino lyatuumibwa omuggo Ssebuganda gweyattisa empologoma nga Kabaka Kintu agutendereza nti " ''guno ssi muggo wabula luwaga".''Okuva awo.luwaga neritandika okutuumibwa ng'erinnya mu kika ky'empologoma.
# '''Kawemula:''' Erinnya lino lyatandikira ku Ssekabaka Kateregga eyatuma mutabani wa Namuguzi okugenda okulwanyisa abanyoro e Ggomba kyokka ne bamuwangulirayo.Bino Kabaka Katergga olwamugwa mu matu naagamba omugabe nga awemudde Obuganda ,n'erinnya nerikala mu kika lwa mugabe oyo<ref>https://www.youtube.com/watch?v=H_A0m6630rU&t=244s</ref>
# '''Kireega:''' Erinnya lino lyava ku kiragiro kya Kintu eri Ssebuganda okuleega obugoma bubiri .Ssebuganda olwafuna ekiragiro kino, naye yalagira mutabani we Mululu Kireega okuleega engoma ezo Kabaka Kintu zeyali asabye era erinnya nerikala<ref>https://www.youtube.com/watch?v=J3Hn6b6nMws</ref>
== Oluyimba lw'ekika ky'empologoma ( Mpologoma clan Anthem) ==
Empologoma ye ffe, ffe mpologoma
Ensolo zonna zitya empologoma
Ffe bazzukulu ba Ssebuganda Namuguzi
e Lwadda mu Kyaddondo gyali..
Omutanda atumanyi ffe ab'empologoma
era kitwesimisa bwobeera gwe?
Wulira omubala <ref>https://buganda.or.ug/clan/mpologoma-clan/</ref>ogwaffe gwogera
'''"''Ssebuganda Namuguzi kyagaba, tasaaga'''''
'''''omutaka Ssebuganda Namuguzi atambula masajja'''''
'''''bwaba anaatabaala asaabira ku kyoto.'''''
'''''Ssebuganda Namuguzi omutaka w'e Lwadda'''''
'''''akaabira Kasagga. Gwe mpagi gwe luwaga....gwe mpagi gwe luwag''a""'''
Empologoma akabbiro y'engo
n'amasiga agaffe gali abiri mu munaana\
Omutaka Kireega ye katikkiro w'empologoma,
n'obwa Kireega bwa nsikirano
Ssegamwenge y'oyo ow'essiga
jajja Namuguzi mwava
alamula empologoma .
Wullira omubala ogwaffe gwogera
'''''"Ssebuganda Namuguzi kyagaba ,tasaaga'''''
'''''omutaka Ssebuganda Namuguzi atambula masajja'''''
'''''bwaba anaatabaala asaabira ku kyoto....'''''
'''''Ssebuganda Namuguzi omutaka w'e Lwadda'''''
'''''akaabira Kasagga....'''''
'''''Gwe mpagi gwe luwagaa...'''''
'''''Gwe mpagi... gwe luwagaa.....""'''''
Katajjwa, oyo wa ssiga, yaakomaga
olubugo olusumikirwa omutanda....
Lubyayi, mu Buddu eri e Kasaka
yakomaga olwa Nnaalinya lubuga....
Ab'empologoma kukola na kunnyweza
butaka ,e Lwadda jajja Namuguzi
gyali alinze.
Okuleega mujaguzo ogwo gwaffe,
era bwe bumu ku buweereza bwaffe
eri Kabaka.
Twenyumiriza okuleega
engoma zino mujaguzo
tetuva ku lusegere lw'omutanda...
Kale nno mujaguzo bwezivuga,
omutima ogwaffe gubuuka ffe ng'abempologoma.
Wulira omubala ogwaffe gwogera
'''''"Ssebuganda Namuguzi kyagaba ,tasaaga'''''
'''''omutaka Ssebuganda Namuguzi atambula masajja'''''
'''''bwaba anaatabaala asaabira ku kyoto....'''''
'''''Ssebuganda Namuguzi omutaka w'e Lwadda'''''
'''''akaabira Kasagga....'''''
'''''Gwe mpagi gwe luwaga....'''''
'''''gwe mpagi gwe luwaga""'''''
Empologoma kika kya kitiibwa
jajja Namuhuzi amuzaala
ye Kabaka Kintu
Ffe ab'empologoma
tuli bambejja n'abalangira abasibuka
mu kabaka Kintu.
Kino ekika kyaffe bakyegomba kuba
kya ttutumu, kwogatta ebyafaayo
lutotto
Empologoma nga ya kitiibwa
emanyi okweyiggira erina amanyi..
Bwendayira nnyinimu
kitegeeza mweri empologoma
twesiimye abeddira empologoma
Katonda jajjaffe amukuume
jajja Namuguzi, Obuganda
ne Mutaddwamu.
Wulira omubala ogwaffe gwogera
'''''"Ssebuganda Namuguzi kyagaba ,tasaaga'''''
'''''omutaka Ssebuganda Namuguzi atambula masajja'''''
'''''bwaba anaatabaala asaabira ku kyoto....'''''
'''''Ssebuganda Namuguzi omutaka w'e Lwadda'''''
'''''akaabira Kasagga....'''''
'''''Gwe mpagi gwe luwaga....'''''
'''''gwe mpagi gwe luwaga ""'''''
== Emirimu gy'ekika ky'empologoma mu bwakabaka bwa Buganda ==
* Ab'ekika ky'empologoma beebavunaanyizibwa ku kuleega engoma za mujaguzo mu bwakabaka bwa Buganda era omulimu guno gukulemberwamu omutaka mu kika ky'empologpoma ayitibwa Kasumba Kireega owokukasozi Kasalirwe era ngono nera ye katikkiro w'omukulu wekika era nga obuvunaanyizibwa buno bwa nsikirano.
* Ssebuganda Namuguzi omukulu w'ekika ky'empologoma yasooka okutema evvuunike wonna kabaka wabeera asiimye okukuba olubiri lwe..
* Ab'empologoma beebakomaga embugo za Kabaka n'abambejja
== Ebifo eby'ebyafaayo n'ebyobulambuzi ebiri ku Lwadda obutaka bw'ekika obukulu ==
# '''Entebe ey'ejinja''' awatikkirwa Ssebuganda ng'amaze okulondebwa ng'omukulu w'ekika engeri ekifo kino gyekiri eky'ensikirano
# '''Ekyoto ekigatta ebika byonna''' ebya Buganda era nga kiwanuuzibwa nti Kabaka Kintu ye yakikumanga okugattirako ebika bya Buganda
# '''Ejjinja Luwaga''' erigambibwa nti gwe gwali omuggo Ssebuganda gweyakozesa okutta empologoma nga bagenze okuziyigga<ref>https://www.youtube.com/watch?v=J3Hn6b6nMws</ref>
# Ejjinja Nakisozi
# '''Oluzzi''' oluyitibwa Nakibuule
# '''Enju''' ya Kabaka Kintu
== Kassaga obutaka obulala obwe'kika ky'emplogoma ==
Ekika ky'empologoma era kirina obutaka obulala e Kasagga mu ssaza Bulemeezi<ref>https://buganda.or.ug/counties/</ref> ng'ekigambo Kasagga bwekiwulirwa mu mubala gw'ekika nti "''Namuguzi akaabira Kasagga"''
== Laba ne ==
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky' eMpindi]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'ougave]]
== Ebijuliziddwa<ref>https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/omukulu-wekika-kyempologoma-omuggya-ayanjuddw-BUK_150781</ref> ==
# <ref>https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/omukulu-wekika-kyempologoma-omuggya-ayanjuddw-BUK_150781</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=7BWQNjBY0b4&list=RD7BWQNjBY0b4&start_radio=1</ref>{{Cite web |title=TOTEM Definition & Meaning {{!}} Dictionary.com |url=https://www.dictionary.com/browse/totem |access-date=2026-01-21 |website=www.dictionary.com}}
# {{Cite web |last=Makanga |first=Samuel |date=2015-06-24 |title=Mpologoma, more to the lion i thought i knew – Uganda safari news |url=https://www.primeugandasafaris.com/mpologoma-more-to-the-lion-i-thought-i-knew-uganda-safari-news/ |access-date=2024-01-25 |website=Prime Uganda Safaris |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Mpologoma History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/mpologoma-history |access-date=2024-01-24 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240124191450/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/mpologoma-history |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Lion/ Mpologoma clan |url=https://africanculture1.blogspot.com/2019/04/lion-mpologoma-clan.html |access-date=2024-01-24 |website=Lion/ Mpologoma clan}}
# {{Cite web |title=Mpologoma |url=https://www.obutaka.com/en/clans/mpologoma |access-date=2024-01-26 |website=www.obutaka.com}}
# https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/omukulu-wekika-kyempologoma-omuggya-ayanjuddw-BUK_150781
5fjq71fxe20fh80eblx7f697m9jr03c
Ayoo Tonny
0
12975
53409
48063
2026-06-06T17:59:23Z
~2026-33370-50
11240
53409
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), [[:en:Social_work|omukozi mukitongole ky'ensonga z'abantu]] era munnabyabufuzi munnayuganda. yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Omwezi gw'omukaga mu mwaka gwa1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda.Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebaluwa y'obuyigirize mumisomo jeby'enkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
72z635p261315ivtlqadggbl9hi4dya
53410
53409
2026-06-06T18:01:34Z
Ssebuufu
9882
53410
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), [[:en:Social_work|omukozi mukitongole ky'ensonga z'abantu]] era munnabyabufuzi munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Omwezi gw'omukaga mu mwaka gwa1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda.Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebaluwa y'obuyigirize mumisomo jeby'enkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
mlx44crraar644yotrfebcunna2bvgk
53411
53410
2026-06-06T18:03:40Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
53411
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), [[:en:Social_work|omukozi mukitongole ky'ensonga z'abantu]] era munnabyabufuzi munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga mu mwaka gwa1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda.Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebbaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebbaluwa y'obuyigirize mu misomo gy'ebyenkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
sycc9jn4woh4yn9e8z9362yxvlk1a8c
53412
53411
2026-06-06T18:10:20Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi */
53412
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga mu mwaka gwa1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda.Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebbaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebbaluwa y'obuyigirize mu misomo gy'ebyenkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3g9le0ahvp3azl08fgm5e2syq97qess
53413
53412
2026-06-06T18:11:15Z
Ssebuufu
9882
53413
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga mu mwaka gwa1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda.Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebbaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebbaluwa y'obuyigirize mu misomo gy'ebyenkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
lpz3dw6288k5qqu7sfgfyyg4w129hpa
53414
53413
2026-06-06T18:13:54Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi */
53414
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga mu mwaka gwa1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda.Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebbaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebbaluwa y'obuyigirize mu misomo gy'ebyenkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigirakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0rlntsojx6xi5vfn0jzkhqi3dxeeb3j
53415
53414
2026-06-06T18:15:22Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
53415
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebbaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebbaluwa y'obuyigirize mu misomo gy'ebyenkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigirakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
o2uswuub4lhxa55qwnzy9b0gsrkjdgc
53416
53415
2026-06-06T18:20:37Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'okwenyigirakwe mu by'obufuzi */
53416
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebbaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebbaluwa y'obuyigirize mu misomo gy'ebyenkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ngi4gz0tg6veueyw6q2o2weux53ko1s
Carol Nantongo
0
13047
53459
47959
2026-06-07T09:25:22Z
Ssebuufu
9882
53459
wikitext
text/x-wiki
'''Carol Nantongo''' (yazaalibwa 17 Ogwekkuminoogumu1995) [[:en:Singer_and_songwriter|muyimbi era muwandiisi wa nnyimba]] munnayuganda . Yasooka kufuna ttutumu nga mmemba w’ekibiina ky’abayimbi '''ekya Golden Band''' nga tannaba kweetongoza mu mirimu gye.<ref name="RedPepperLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Carol Nantongo leaves Golden Band to be a Solo artist |url=https://redpepper.co.ug/carol-nantongo-leaves-golden-band-to-a-solo-artist/98440/ |access-date=2025-06-20 |website=Red Pepper}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw'edoboozi lye n'olunyiriri lw'ennyimba ezikutteyo mu mutindo gwa "Band Music", engeri y'omuziki gwa Uganda ogumanyiddwa ennyo.
Ennyimba ze ezimaanyikidwa mulimu "Ndagilira," "Oliwa," "Kamese Tambula," ne "Tukiggale."<ref name="ViberateProfile">{{cite web |title=Carol Nantongo - Songs, Events and Music Stats |url=https://www.viberate.com/artist/carol-nantongo/ |access-date=2025-06-20 |website=Viberate}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Carol Nantongo yazaalibwa mu kititundu kya wakati mu Uganda nga bazadde be John Mugerwa ne Rose Namagembe. Yakulira mu bitundu by’e Kyaliwajjala ne Namugongo mu Kampala.<ref name="CharmarBio">{{cite web |date=2023-08-11 |title=Carol Nantongo Biography: Age, Family, career, education background |url=https://charmarnews.com/carol-nantongo-biography-age-family-career-education-background/ |access-date=2025-06-20 |website=Charmar News}}</ref> Mu yintaviyu, ayogedde ku kufuna obuzibu obw’amaanyi mu by’ensimbi mu buto bwe.<ref name="BigEyeChildhood">{{cite web |date=2025-03-27 |title=Carol Nantongo Shares Heartwarming Life Story of Being Raised by a Single Mother |url=https://bigeye.ug/carol-nantongo-shares-heartwarming-life-story-of-being-raised-by-a-single-mother/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref>
Yasomera mu Sunset Primary School ne [[:en:Kireka|Kireka]] Grammar Primary School okusoma pulayimale. Oluvannyuma yeegatta ku Kira Secondary School okusoma O-Levels kyokka n’atasobola kweyongerayo ku A-Level olw’obuzibu bw’ensimbi. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’okutendekebwa mu by’emikono mu kukola enviiri.<ref name="CharmarBio" /><ref name="BoomplayBio">{{cite web |title=Carol Nantongo Biography |url=https://www.boomplay.com/share/artist/748394 |access-date=2025-06-20 |website=Boomplay Music}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
=== Entandikwa ne Golden Band ===
Nantongo yatandika okuyimba mu kkwaaya z’ekkanisa n’amasomero. Omulimu gwe ogw'okuyimba ogw'ekikugu gwatandika nga mu mwaka gwa 2015 oluvannyuma lw'okumanyisibwa omuyimbi omukugu [[:en:Mesach_Semakula|Mesach Semakula]] dayirekita wa '''Golden Band''' . Oluvannyuma lw'okusunsula obulungi, yeegatta ku bbandi eno, eyali emu ku bibiina bya "band music" ebisinga okumanyika mu Uganda, nga yava mu kibiina kya Eagles Production ekyasooka.<ref name="BoomplayBio" />
Mu Golden Band, yafuna obumanyirivu obw’omuwendo ku siteegi era n’akwata ennyimba ze ezaasooka. Enkolagana ye ne muyimbi munne Dr. Hilderman ku luyimba "Ndagilira" lwe lwasooka okuwulikika ennyo era naamanyikikwa mu gwanga.<ref name="SunriseBio">{{cite web |date=2018-11-05 |title=Carol Nantongo; Diva with a Magnetic Body |url=https://sunrise.ug/life-style/201811/carol-nantongo-diva-with-a-magnetic-body.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref>
=== Okwetongola ku mulimu n'okuwangula ===
Mu Gwookubibiri ogwa 2020, Nantongo yalangirira mu butongole ng’ava mu Golden Band okussa essira ku mulimu gwe nga yeetongodde. Yayogera ku bwaagazi bwokwefuga okusinga mu kuyiiya n’obwetaavu bw’okutumbula omulimu gwe, kuba emirimu gya bbandi eno gyali gikendedde olw’abamu ku badayirekita okussa essira ku byobufuzi n’emirimu emirala.<ref name="RedPepperLeave" /><ref name="SunriseLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Why Carol Nantongo quit Golden Band |url=https://sunrise.ug/gossip/202002/why-carol-nantongo-quit-golden-band.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref>
Ng’omuyimbi eyetongodde, yatuuka ku buwanguzi obusingako awo. Yafulumya ennyimba ezimanyiddwa ennyo n'okukolagana, omuli "Tukiggale" ne [[:en:Eddy_Yawe|Eddy Yawe]] ne "Sirwana" ne [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] . Omuziki gwe gwanyweza ekifo kye ng'omuyimbi omukyala akulembedde mu "band music" circuit.<ref name="ViberateProfile" />
Mu Gwe kuminebiri ogwa 2024, yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ekyali kituumiddwa "Live in Concert," mu Hotel Africana e Kampala. Ekivvulu kino kyali kya buwanguzi mu by’obusuubuzi era nga abaali bamubuulirira okuva mu Golden Band baaliwo okulaga obuwagizi bwabwe. <ref name="NilePostConcert">{{cite web |date=2024-12-09 |title=Carol Nantongo registers success at maiden concert |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/228022/carol-nantongo-registers-success-at-maiden-concert |access-date=2025-06-20 |website=Nile Post}}</ref>
== Obuyiiya ==
Omuziki gwa Carol Nantongo gusimbye emirandira mu mutindo gwa Uganda ogwa "Band Music", ogugatta ebintu bya [[:en:Afrobeat|Afrobeat]], pop, n'okunyumya emboozi [[:en:Kadongo_Kamu|za Kadongo Kamu]] ez'ekinnansi. Amanyiddwa ku lwedoboozi lye elyaamanyi ate nga litegeerekeka obulungi era erikwata ku nneewulira. Ebigambo bye mu nyimba bitera okwogera ku miramwa gy’omukwano, okugumiikiriza, n’enkyukakyuka [[:en:Social_dynamics|mu mbeera z’abantu]], ekifudde omuziki gwe okukwatagana n’abawuliriza abangi.<ref name="ViberateProfile" /> Wadde ng'akabonero ka "band singer" oluusi kakozesebwa mu ngeri ey'okunyooma mu mulimu gw'omu kitundu, Nantongo agamba nti etuluba lino likyusizza obulamu bwe era nga agwenyumirizaamu.<ref name="BigEyeChildhood" />
== Enteekateeka ze Nyimba ==
Olukalala lw’ezimu ku nnyimba ze ezisinga okumanyika kuliko:
* "Ndagilira" (nga ali ne Dr. Hilderman)
* "Oliwa"
* "Tambula Kamese".
* "Tukiggale" (ne Eddy Yawe)
* "Sirwana" (ne Sheebah Karungi)
* "Misumaali".
* "Bitafutafu"
* "Ompuuba"
* "Ontuuka"
* "Nyiga Wano"
* "Kaweddemu".
* "Ensonga" (ne Kabuye Sembogga)
* "Ndabula" (nga bali ne B2C Entertainment)
== Engule n’okusunsulwa ==
Carol Nantongo asiimiddwa olw’emirimu gy’akola n’afuna engule eziwerako n’okusunsulwa okuva mu bitongole bya Uganda eby’enjawulo ebigaba engule z’ennyimba.
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
|+
! Omwaka
! Omukolo gw'ebirabo
! Etuluba
! Omulimu ogusunsuddwa
! Alizaati
! Ref.
|-
| 2017
| rowspan="4" | Engule za Zzina
| Omuyimbi Asinga Okumenyawo
| rowspan="3" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="Zzina2017">{{Cite web |date=2017-03-01 |title=Full List of Zzina Awards 2017 Nominees |url=https://www.howwe.biz/news/showbiz/19323/full-list-of-zzina-awards-2017-nominees |access-date=2025-06-20 |website=Howwe.biz}}</ref>
|-
| 2019
| Omuyimbi Omukyala Asinga| {{Nominated}}
| <ref name="Zzina2019">{{Cite web |date=2019-03-23 |title=Full List: Zzina Awards 2019 Winners |url=https://www.sqoop.co.ug/201903/four-one-one/full-list-zzina-awards-2019-winners.html |access-date=2025-06-19 |website=Sqoop}}</ref>
|-
| 2024
| Omuyimbi Asinga Ow'omulembe| {{Won}}
| <ref name="Zzina2024">{{Cite web |date=2024-03-09 |title=Zzina Awards 2024: Full List of Winners |url=https://flashugnews.com/zzina-awards-2024-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=Flash UG News}}</ref>
|-
| 2023. 2023
| Ttiimu y'abawagizi esinga
| Aba Nantongoholics| {{Won}}
| <ref name="Zzina2023">{{Cite web |date=2023-03-25 |title=Zzina Awards 2023: Full list of winners |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/zzina-awards-2023-full-list-of-winners-157053 |access-date=2025-06-20 |website=New Vision}}</ref>
|-
| 2017
| Engule za Uganda Entertainment Awards
| Omuyimbi Omukyala Asinga
| Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="UEA2017">{{Cite web |date=2017-09-10 |title=Uganda Entertainment Awards 2017: Here's the full list of winners |url=https://bigeye.ug/uganda-entertainment-awards-2017-heres-the-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref>
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Iryn Namubiru]]
* [[Rema Namakula]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
fzavb49owoy01jlehkd3peu4153ewf9
53460
53459
2026-06-07T09:37:39Z
Ssebuufu
9882
53460
wikitext
text/x-wiki
'''Carol Nantongo''' (yazaalibwa 17 Ogwekkuminoogumu1995) [[:en:Singer_and_songwriter|muyimbi era muwandiisi wa nnyimba]] munnayuganda . Yasooka okufuna ettutumu nga mmemba w’ekibiina ky’abayimbi '''ekya Golden Band''' nga tannaba kwetongola mu mirimu gye.<ref name="RedPepperLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Carol Nantongo leaves Golden Band to be a Solo artist |url=https://redpepper.co.ug/carol-nantongo-leaves-golden-band-to-a-solo-artist/98440/ |access-date=2025-06-20 |website=Red Pepper}}</ref> Amannyiddwa nnyo olw'edoboozi lye ery'amaanyi n'ennyimba eziwerako ezaakwatayo (Oba zi Hit songs) mu mutindo ez'ekika kya bbaandi ,ekika ekimanyiddwa ennyo mu Uganda .
Ennyimba ze ezimaanyikidwa mulimu "Ndagilira," "Oliwa," "Kamese Tambula," ne "Tukiggale."<ref name="ViberateProfile">{{cite web |title=Carol Nantongo - Songs, Events and Music Stats |url=https://www.viberate.com/artist/carol-nantongo/ |access-date=2025-06-20 |website=Viberate}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Carol Nantongo yazaalibwa mu kititundu kya wakati mu Uganda nga bazadde be John Mugerwa ne Rose Namagembe. Yakulira mu bitundu by’e Kyaliwajjala ne Namugongo mu Kampala.<ref name="CharmarBio">{{cite web |date=2023-08-11 |title=Carol Nantongo Biography: Age, Family, career, education background |url=https://charmarnews.com/carol-nantongo-biography-age-family-career-education-background/ |access-date=2025-06-20 |website=Charmar News}}</ref> Mu yintaviyu, ayogedde ku kufuna obuzibu obw’amaanyi mu by’ensimbi mu buto bwe.<ref name="BigEyeChildhood">{{cite web |date=2025-03-27 |title=Carol Nantongo Shares Heartwarming Life Story of Being Raised by a Single Mother |url=https://bigeye.ug/carol-nantongo-shares-heartwarming-life-story-of-being-raised-by-a-single-mother/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref>
Yasomera mu Sunset Primary School ne [[:en:Kireka|Kireka]] Grammar Primary School okusoma pulayimale. Oluvannyuma yeegatta ku Kira Secondary School okusoma O-Levels kyokka n’atasobola kweyongerayo ku A-Level olw’obuzibu bw’ensimbi. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’okutendekebwa mu by’emikono mu kukola enviiri.<ref name="CharmarBio" /><ref name="BoomplayBio">{{cite web |title=Carol Nantongo Biography |url=https://www.boomplay.com/share/artist/748394 |access-date=2025-06-20 |website=Boomplay Music}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
=== Entandikwa ne Golden Band ===
Nantongo yatandika okuyimba mu kkwaaya z’ekkanisa n’amasomero. Omulimu gwe ogw'okuyimba ogw'ekikugu gwatandika nga mu mwaka gwa 2015 oluvannyuma lw'okumanyisibwa omuyimbi omukugu [[:en:Mesach_Semakula|Mesach Semakula]] dayirekita wa '''Golden Band''' . Oluvannyuma lw'okusunsula obulungi, yeegatta ku bbandi eno, eyali emu ku bibiina bya "band music" ebisinga okumanyika mu Uganda, nga yava mu kibiina kya Eagles Production ekyasooka.<ref name="BoomplayBio" />
Mu Golden Band, yafuna obumanyirivu obw’omuwendo ku siteegi era n’akwata ennyimba ze ezaasooka. Enkolagana ye ne muyimbi munne Dr. Hilderman ku luyimba "Ndagilira" lwe lwasooka okuwulikika ennyo era naamanyikikwa mu gwanga.<ref name="SunriseBio">{{cite web |date=2018-11-05 |title=Carol Nantongo; Diva with a Magnetic Body |url=https://sunrise.ug/life-style/201811/carol-nantongo-diva-with-a-magnetic-body.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref>
=== Okwetongola ku mulimu n'okuwangula ===
Mu Gwookubibiri ogwa 2020, Nantongo yalangirira mu butongole ng’ava mu Golden Band okussa essira ku mulimu gwe nga yeetongodde. Yayogera ku bwaagazi bwokwefuga okusinga mu kuyiiya n’obwetaavu bw’okutumbula omulimu gwe, kuba emirimu gya bbandi eno gyali gikendedde olw’abamu ku badayirekita okussa essira ku byobufuzi n’emirimu emirala.<ref name="RedPepperLeave" /><ref name="SunriseLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Why Carol Nantongo quit Golden Band |url=https://sunrise.ug/gossip/202002/why-carol-nantongo-quit-golden-band.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref>
Ng’omuyimbi eyetongodde, yatuuka ku buwanguzi obusingako awo. Yafulumya ennyimba ezimanyiddwa ennyo n'okukolagana, omuli "Tukiggale" ne [[:en:Eddy_Yawe|Eddy Yawe]] ne "Sirwana" ne [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] . Omuziki gwe gwanyweza ekifo kye ng'omuyimbi omukyala akulembedde mu "band music" circuit.<ref name="ViberateProfile" />
Mu Gwe kuminebiri ogwa 2024, yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ekyali kituumiddwa "Live in Concert," mu Hotel Africana e Kampala. Ekivvulu kino kyali kya buwanguzi mu by’obusuubuzi era nga abaali bamubuulirira okuva mu Golden Band baaliwo okulaga obuwagizi bwabwe. <ref name="NilePostConcert">{{cite web |date=2024-12-09 |title=Carol Nantongo registers success at maiden concert |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/228022/carol-nantongo-registers-success-at-maiden-concert |access-date=2025-06-20 |website=Nile Post}}</ref>
== Obuyiiya ==
Omuziki gwa Carol Nantongo gusimbye emirandira mu mutindo gwa Uganda ogwa "Band Music", ogugatta ebintu bya [[:en:Afrobeat|Afrobeat]], pop, n'okunyumya emboozi [[:en:Kadongo_Kamu|za Kadongo Kamu]] ez'ekinnansi. Amanyiddwa ku lwedoboozi lye elyaamanyi ate nga litegeerekeka obulungi era erikwata ku nneewulira. Ebigambo bye mu nyimba bitera okwogera ku miramwa gy’omukwano, okugumiikiriza, n’enkyukakyuka [[:en:Social_dynamics|mu mbeera z’abantu]], ekifudde omuziki gwe okukwatagana n’abawuliriza abangi.<ref name="ViberateProfile" /> Wadde ng'akabonero ka "band singer" oluusi kakozesebwa mu ngeri ey'okunyooma mu mulimu gw'omu kitundu, Nantongo agamba nti etuluba lino likyusizza obulamu bwe era nga agwenyumirizaamu.<ref name="BigEyeChildhood" />
== Enteekateeka ze Nyimba ==
Olukalala lw’ezimu ku nnyimba ze ezisinga okumanyika kuliko:
* "Ndagilira" (nga ali ne Dr. Hilderman)
* "Oliwa"
* "Tambula Kamese".
* "Tukiggale" (ne Eddy Yawe)
* "Sirwana" (ne Sheebah Karungi)
* "Misumaali".
* "Bitafutafu"
* "Ompuuba"
* "Ontuuka"
* "Nyiga Wano"
* "Kaweddemu".
* "Ensonga" (ne Kabuye Sembogga)
* "Ndabula" (nga bali ne B2C Entertainment)
== Engule n’okusunsulwa ==
Carol Nantongo asiimiddwa olw’emirimu gy’akola n’afuna engule eziwerako n’okusunsulwa okuva mu bitongole bya Uganda eby’enjawulo ebigaba engule z’ennyimba.
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
|+
! Omwaka
! Omukolo gw'ebirabo
! Etuluba
! Omulimu ogusunsuddwa
! Alizaati
! Ref.
|-
| 2017
| rowspan="4" | Engule za Zzina
| Omuyimbi Asinga Okumenyawo
| rowspan="3" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="Zzina2017">{{Cite web |date=2017-03-01 |title=Full List of Zzina Awards 2017 Nominees |url=https://www.howwe.biz/news/showbiz/19323/full-list-of-zzina-awards-2017-nominees |access-date=2025-06-20 |website=Howwe.biz}}</ref>
|-
| 2019
| Omuyimbi Omukyala Asinga| {{Nominated}}
| <ref name="Zzina2019">{{Cite web |date=2019-03-23 |title=Full List: Zzina Awards 2019 Winners |url=https://www.sqoop.co.ug/201903/four-one-one/full-list-zzina-awards-2019-winners.html |access-date=2025-06-19 |website=Sqoop}}</ref>
|-
| 2024
| Omuyimbi Asinga Ow'omulembe| {{Won}}
| <ref name="Zzina2024">{{Cite web |date=2024-03-09 |title=Zzina Awards 2024: Full List of Winners |url=https://flashugnews.com/zzina-awards-2024-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=Flash UG News}}</ref>
|-
| 2023. 2023
| Ttiimu y'abawagizi esinga
| Aba Nantongoholics| {{Won}}
| <ref name="Zzina2023">{{Cite web |date=2023-03-25 |title=Zzina Awards 2023: Full list of winners |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/zzina-awards-2023-full-list-of-winners-157053 |access-date=2025-06-20 |website=New Vision}}</ref>
|-
| 2017
| Engule za Uganda Entertainment Awards
| Omuyimbi Omukyala Asinga
| Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="UEA2017">{{Cite web |date=2017-09-10 |title=Uganda Entertainment Awards 2017: Here's the full list of winners |url=https://bigeye.ug/uganda-entertainment-awards-2017-heres-the-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref>
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Iryn Namubiru]]
* [[Rema Namakula]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
5fc71dxi3pd9h3h5bdzeujmfm9iqeew
53472
53460
2026-06-07T11:52:57Z
Ssebuufu
9882
53472
wikitext
text/x-wiki
'''Carol Nantongo''' (yazaalibwa 17 Ogwekkuminoogumu1995) [[:en:Singer_and_songwriter|muyimbi era muwandiisi wa nnyimba]] munnayuganda . Yasooka okufuna ettutumu nga mmemba w’ekibiina ky’abayimbi '''ekya Golden Band''' nga tannaba kwetongola mu mirimu gye.<ref name="RedPepperLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Carol Nantongo leaves Golden Band to be a Solo artist |url=https://redpepper.co.ug/carol-nantongo-leaves-golden-band-to-a-solo-artist/98440/ |access-date=2025-06-20 |website=Red Pepper}}</ref> Amannyiddwa nnyo olw'edoboozi lye ery'amaanyi n'ennyimba eziwerako ezaakwatayo ( Hit songs) mu mutindo ez'ekika kya bbaandi ,ekika ekimanyiddwa ennyo mu Uganda .
Ennyimba ze ezimaanyikidwa mulimu "Ndagilira," "Oliwa," "Kamese Tambula," ne "Tukiggale."<ref name="ViberateProfile">{{cite web |title=Carol Nantongo - Songs, Events and Music Stats |url=https://www.viberate.com/artist/carol-nantongo/ |access-date=2025-06-20 |website=Viberate}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Carol Nantongo yazaalibwa mu ttundutundu ly'omumassekkati ga Uganda eri John Mugerwa ne Rose Namagembe ( Bazadde be ). Yakulira mu bitundu by’e Kyaliwajjala ne Namugongo mu nkingizi za Kampala.<ref name="CharmarBio">{{cite web |date=2023-08-11 |title=Carol Nantongo Biography: Age, Family, career, education background |url=https://charmarnews.com/carol-nantongo-biography-age-family-career-education-background/ |access-date=2025-06-20 |website=Charmar News}}</ref> Mu kubuuzibwa ebimukwatako (Interviews) , ayogedde ku kufuna obuzibu obw’amaanyi mu by’ensimbi mu buto bwe.<ref name="BigEyeChildhood">{{cite web |date=2025-03-27 |title=Carol Nantongo Shares Heartwarming Life Story of Being Raised by a Single Mother |url=https://bigeye.ug/carol-nantongo-shares-heartwarming-life-story-of-being-raised-by-a-single-mother/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref>
Yasomera mu Sunset Primary School ne [[:en:Kireka|Kireka]] Grammar Primary School okusoma pulayimale. Oluvannyuma yeegatta ku Kira Secondary School okusoma O-Levels kyokka n’atasobola kweyongerayo ku A-Level olw’obuzibu bw’ensimbi. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’okutendekebwa mu by’emikono mu kukola enviiri.<ref name="CharmarBio" /><ref name="BoomplayBio">{{cite web |title=Carol Nantongo Biography |url=https://www.boomplay.com/share/artist/748394 |access-date=2025-06-20 |website=Boomplay Music}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
=== Entandikwa ne Golden Band ===
Nantongo yatandika okuyimba mu kkwaaya z’ekkanisa n’amasomero. Omulimu gwe ogw'okuyimba ogw'ekikugu gwatandika nga mu mwaka gwa 2015 oluvannyuma lw'okumanyisibwa omuyimbi omukugu [[:en:Mesach_Semakula|Mesach Semakula]] dayirekita wa '''Golden Band''' . Oluvannyuma lw'okusunsula obulungi, yeegatta ku bbandi eno, eyali emu ku bibiina bya "band music" ebisinga okumanyika mu Uganda, nga yava mu kibiina kya Eagles Production ekyasooka.<ref name="BoomplayBio" />
Mu Golden Band, yafuna obumanyirivu obw’omuwendo ku siteegi era n’akwata ennyimba ze ezaasooka. Enkolagana ye ne muyimbi munne Dr. Hilderman ku luyimba "Ndagilira" lwe lwasooka okuwulikika ennyo era naamanyikikwa mu gwanga.<ref name="SunriseBio">{{cite web |date=2018-11-05 |title=Carol Nantongo; Diva with a Magnetic Body |url=https://sunrise.ug/life-style/201811/carol-nantongo-diva-with-a-magnetic-body.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref>
=== Okwetongola ku mulimu n'okuwangula ===
Mu Gwookubibiri ogwa 2020, Nantongo yalangirira mu butongole ng’ava mu Golden Band okussa essira ku mulimu gwe nga yeetongodde. Yayogera ku bwaagazi bwokwefuga okusinga mu kuyiiya n’obwetaavu bw’okutumbula omulimu gwe, kuba emirimu gya bbandi eno gyali gikendedde olw’abamu ku badayirekita okussa essira ku byobufuzi n’emirimu emirala.<ref name="RedPepperLeave" /><ref name="SunriseLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Why Carol Nantongo quit Golden Band |url=https://sunrise.ug/gossip/202002/why-carol-nantongo-quit-golden-band.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref>
Ng’omuyimbi eyetongodde, yatuuka ku buwanguzi obusingako awo. Yafulumya ennyimba ezimanyiddwa ennyo n'okukolagana, omuli "Tukiggale" ne [[:en:Eddy_Yawe|Eddy Yawe]] ne "Sirwana" ne [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] . Omuziki gwe gwanyweza ekifo kye ng'omuyimbi omukyala akulembedde mu "band music" circuit.<ref name="ViberateProfile" />
Mu Gwe kuminebiri ogwa 2024, yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ekyali kituumiddwa "Live in Concert," mu Hotel Africana e Kampala. Ekivvulu kino kyali kya buwanguzi mu by’obusuubuzi era nga abaali bamubuulirira okuva mu Golden Band baaliwo okulaga obuwagizi bwabwe. <ref name="NilePostConcert">{{cite web |date=2024-12-09 |title=Carol Nantongo registers success at maiden concert |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/228022/carol-nantongo-registers-success-at-maiden-concert |access-date=2025-06-20 |website=Nile Post}}</ref>
== Obuyiiya ==
Omuziki gwa Carol Nantongo gusimbye emirandira mu mutindo gwa Uganda ogwa "Band Music", ogugatta ebintu bya [[:en:Afrobeat|Afrobeat]], pop, n'okunyumya emboozi [[:en:Kadongo_Kamu|za Kadongo Kamu]] ez'ekinnansi. Amanyiddwa ku lwedoboozi lye elyaamanyi ate nga litegeerekeka obulungi era erikwata ku nneewulira. Ebigambo bye mu nyimba bitera okwogera ku miramwa gy’omukwano, okugumiikiriza, n’enkyukakyuka [[:en:Social_dynamics|mu mbeera z’abantu]], ekifudde omuziki gwe okukwatagana n’abawuliriza abangi.<ref name="ViberateProfile" /> Wadde ng'akabonero ka "band singer" oluusi kakozesebwa mu ngeri ey'okunyooma mu mulimu gw'omu kitundu, Nantongo agamba nti etuluba lino likyusizza obulamu bwe era nga agwenyumirizaamu.<ref name="BigEyeChildhood" />
== Enteekateeka ze Nyimba ==
Olukalala lw’ezimu ku nnyimba ze ezisinga okumanyika kuliko:
* "Ndagilira" (nga ali ne Dr. Hilderman)
* "Oliwa"
* "Tambula Kamese".
* "Tukiggale" (ne Eddy Yawe)
* "Sirwana" (ne Sheebah Karungi)
* "Misumaali".
* "Bitafutafu"
* "Ompuuba"
* "Ontuuka"
* "Nyiga Wano"
* "Kaweddemu".
* "Ensonga" (ne Kabuye Sembogga)
* "Ndabula" (nga bali ne B2C Entertainment)
== Engule n’okusunsulwa ==
Carol Nantongo asiimiddwa olw’emirimu gy’akola n’afuna engule eziwerako n’okusunsulwa okuva mu bitongole bya Uganda eby’enjawulo ebigaba engule z’ennyimba.
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
|+
! Omwaka
! Omukolo gw'ebirabo
! Etuluba
! Omulimu ogusunsuddwa
! Alizaati
! Ref.
|-
| 2017
| rowspan="4" | Engule za Zzina
| Omuyimbi Asinga Okumenyawo
| rowspan="3" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="Zzina2017">{{Cite web |date=2017-03-01 |title=Full List of Zzina Awards 2017 Nominees |url=https://www.howwe.biz/news/showbiz/19323/full-list-of-zzina-awards-2017-nominees |access-date=2025-06-20 |website=Howwe.biz}}</ref>
|-
| 2019
| Omuyimbi Omukyala Asinga| {{Nominated}}
| <ref name="Zzina2019">{{Cite web |date=2019-03-23 |title=Full List: Zzina Awards 2019 Winners |url=https://www.sqoop.co.ug/201903/four-one-one/full-list-zzina-awards-2019-winners.html |access-date=2025-06-19 |website=Sqoop}}</ref>
|-
| 2024
| Omuyimbi Asinga Ow'omulembe| {{Won}}
| <ref name="Zzina2024">{{Cite web |date=2024-03-09 |title=Zzina Awards 2024: Full List of Winners |url=https://flashugnews.com/zzina-awards-2024-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=Flash UG News}}</ref>
|-
| 2023. 2023
| Ttiimu y'abawagizi esinga
| Aba Nantongoholics| {{Won}}
| <ref name="Zzina2023">{{Cite web |date=2023-03-25 |title=Zzina Awards 2023: Full list of winners |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/zzina-awards-2023-full-list-of-winners-157053 |access-date=2025-06-20 |website=New Vision}}</ref>
|-
| 2017
| Engule za Uganda Entertainment Awards
| Omuyimbi Omukyala Asinga
| Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="UEA2017">{{Cite web |date=2017-09-10 |title=Uganda Entertainment Awards 2017: Here's the full list of winners |url=https://bigeye.ug/uganda-entertainment-awards-2017-heres-the-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref>
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Iryn Namubiru]]
* [[Rema Namakula]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
6svgqkf46rc7hzed2x64a0mcy8m1vi1
Ignatius K. Musaazi
0
13893
53371
53178
2026-06-06T13:22:06Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53371
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
f8fawg1nbbuupo7olwhl4r7utq4fn3o
53372
53371
2026-06-06T13:26:02Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53372
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
2izpqcaa5ke10rr3ablukz77cf82zap
53373
53372
2026-06-06T13:29:04Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53373
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
o8y1ttai9myx6ton34fmo379uo3j7us
53374
53373
2026-06-06T13:29:17Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53374
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Embeera y’obudde egenda mu maaso ==
hb4mymatzp1a19r9k1o2v4gfqrvvy0e
53375
53374
2026-06-06T13:36:57Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53375
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Embeera y’obudde egenda mu maaso ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba LEGCO – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo LEGCO yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa Bunyoro ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa Busoga ) LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
s8dfi7riuq139610iol18usnl63hr0x
53376
53375
2026-06-06T13:38:24Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53376
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Embeera y’obudde egenda mu maaso ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
bqmv1np28x3twgie3b8wwkw5jcpuvjd
53377
53376
2026-06-06T13:40:00Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53377
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
l6cafnxpde2f3p6zneqaqbxab9nzqsf
53378
53377
2026-06-06T13:42:14Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53378
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
eszooriou4qbd6iz82lshusw7z5yu3m
53379
53378
2026-06-06T13:46:18Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53379
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
Ekibiina kya UNC kyayawukana ne ky'ekolamu ebiwayi kyokka omusingi gwa Uganda okwefuga gwateekebwawo ekibiina kya UNC n’omutandisi waakyo, Ignatius Kangave Musaazi eyafiira mu 1990 ku myaka 85 mu ddwaaliro e Namirembe. Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kiseera kino ye muyambi wa IK Musaazi Memorial Foundation. Pulezidenti Museveni yaliwo era yayogera ku Musaazi, mu musomo ogwasooka okutegekebwa nga gwaali gutegekeddwa Omukenkufu George W. Shepherd okujjukira IK Musaazi buli mwaka ku Kampala Sheraton Hotel ku Lwokutaano nga 28 Ogwomwenda 2007.<ref>'''''"Museveni Honours Ignatius Musaazi"''''', Henry Mukasa, ''New Vision'' newspaper (Uganda), 30 September 2007.</ref>
gjeng33i2e9orwfp6zvks52ousn2nju
53380
53379
2026-06-06T13:47:49Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53380
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
Ekibiina kya UNC kyayawukana ne ky'ekolamu ebiwayi kyokka omusingi gwa Uganda okwefuga gwateekebwawo ekibiina kya UNC n’omutandisi waakyo, Ignatius Kangave Musaazi eyafiira mu 1990 ku myaka 85 mu ddwaaliro e Namirembe. Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kiseera kino ye muyambi wa IK Musaazi Memorial Foundation. Pulezidenti Museveni yaliwo era yayogera ku Musaazi, mu musomo ogwasooka okutegekebwa nga gwaali gutegekeddwa Omukenkufu George W. Shepherd okujjukira IK Musaazi buli mwaka ku Kampala Sheraton Hotel ku Lwokutaano nga 28 Ogwomwenda 2007.<ref>'''''"Museveni Honours Ignatius Musaazi"''''', Henry Mukasa, ''New Vision'' newspaper (Uganda), 30 September 2007.</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
3zhpynqtqcxrzjswofdcxnftzmpmv0r
53381
53380
2026-06-06T13:49:49Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53381
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
Ekibiina kya UNC kyayawukana ne ky'ekolamu ebiwayi kyokka omusingi gwa Uganda okwefuga gwateekebwawo ekibiina kya UNC n’omutandisi waakyo, Ignatius Kangave Musaazi eyafiira mu 1990 ku myaka 85 mu ddwaaliro e Namirembe. Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kiseera kino ye muyambi wa IK Musaazi Memorial Foundation. Pulezidenti Museveni yaliwo era yayogera ku Musaazi, mu musomo ogwasooka okutegekebwa nga gwaali gutegekeddwa Omukenkufu George W. Shepherd okujjukira IK Musaazi buli mwaka ku Kampala Sheraton Hotel ku Lwokutaano nga 28 Ogwomwenda 2007.<ref>'''''"Museveni Honours Ignatius Musaazi"''''', Henry Mukasa, ''New Vision'' newspaper (Uganda), 30 September 2007.</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
Musaazi yazaalibwa mu kyalo ekiyitibwa Timuna, okumpi ne Wobulenzi mu Uganda. Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] oluvannyuma n’afuna sikaala okusoma essomo ly'eddini erya divinity e Bungereza. Bwe yamaliriza emisomo gye e Bungereza ne bamutegeeza nti yali alina kutikkirwa mu nsi ye Uganda yokka.<ref>'''''"I.K Musaazi jailed 37 imes in pursuit of independence"''''', Kizito Musoke, ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 23 June 2012.</ref>
0yco6ofg63mllwyx1yrin5sqjj2vwax
53382
53381
2026-06-06T13:53:05Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53382
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
Ekibiina kya UNC kyayawukana ne ky'ekolamu ebiwayi kyokka omusingi gwa Uganda okwefuga gwateekebwawo ekibiina kya UNC n’omutandisi waakyo, Ignatius Kangave Musaazi eyafiira mu 1990 ku myaka 85 mu ddwaaliro e Namirembe. Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kiseera kino ye muyambi wa IK Musaazi Memorial Foundation. Pulezidenti Museveni yaliwo era yayogera ku Musaazi, mu musomo ogwasooka okutegekebwa nga gwaali gutegekeddwa Omukenkufu George W. Shepherd okujjukira IK Musaazi buli mwaka ku Kampala Sheraton Hotel ku Lwokutaano nga 28 Ogwomwenda 2007.<ref>'''''"Museveni Honours Ignatius Musaazi"''''', Henry Mukasa, ''New Vision'' newspaper (Uganda), 30 September 2007.</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
Musaazi yazaalibwa mu kyalo ekiyitibwa Timuna, okumpi ne Wobulenzi mu Uganda. Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] oluvannyuma n’afuna sikaala okusoma essomo ly'eddini erya divinity e Bungereza. Bwe yamaliriza emisomo gye e Bungereza ne bamutegeeza nti yali alina kutikkirwa mu nsi ye Uganda yokka.<ref>'''''"I.K Musaazi jailed 37 imes in pursuit of independence"''''', Kizito Musoke, ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 23 June 2012.</ref>
Musaazi yasisinkana Mary Ritah Nansikombi bwe yali mu [[King's College, Budo|King's College Budo]] ate ye yali ku [[Gayaza High School]]. Mu 1936 baagattibwa e Kenya. Baazaala abaana 11. Mary muzzukulu wa [[Apollo Kaggwa|Sir Apolo Kaggwa]] eyali Katikkiro (Ssaabaminisita) mu Gavumenti y'obwakabaka bwa Buganda, era muwala wa Mary ne Sepiriya Kaddumukasa. Ajjukira ebizibu ye ne famire ye byebayitamu olw'obumalirivu bwa bba okulwanirira obwetwaze bwa Uganda: "Omwami wange yasibwa emirundi 37.... yavunaanibwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe olw'okutegeka Bannayuganda okujeemera n'okuyeekera abafuzi b'amatwale".
ajzf2x1c17zwnixnxb8dc0y02m9d4mj
53383
53382
2026-06-06T13:53:48Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53383
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
Ekibiina kya UNC kyayawukana ne ky'ekolamu ebiwayi kyokka omusingi gwa Uganda okwefuga gwateekebwawo ekibiina kya UNC n’omutandisi waakyo, Ignatius Kangave Musaazi eyafiira mu 1990 ku myaka 85 mu ddwaaliro e Namirembe. Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kiseera kino ye muyambi wa IK Musaazi Memorial Foundation. Pulezidenti Museveni yaliwo era yayogera ku Musaazi, mu musomo ogwasooka okutegekebwa nga gwaali gutegekeddwa Omukenkufu George W. Shepherd okujjukira IK Musaazi buli mwaka ku Kampala Sheraton Hotel ku Lwokutaano nga 28 Ogwomwenda 2007.<ref>'''''"Museveni Honours Ignatius Musaazi"''''', Henry Mukasa, ''New Vision'' newspaper (Uganda), 30 September 2007.</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
Musaazi yazaalibwa mu kyalo ekiyitibwa Timuna, okumpi ne Wobulenzi mu Uganda. Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] oluvannyuma n’afuna sikaala okusoma essomo ly'eddini erya divinity e Bungereza. Bwe yamaliriza emisomo gye e Bungereza ne bamutegeeza nti yali alina kutikkirwa mu nsi ye Uganda yokka.<ref>'''''"I.K Musaazi jailed 37 imes in pursuit of independence"''''', Kizito Musoke, ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 23 June 2012.</ref>
Musaazi yasisinkana Mary Ritah Nansikombi bwe yali mu [[King's College, Budo|King's College Budo]] ate ye yali ku [[Gayaza High School]]. Mu 1936 baagattibwa e Kenya. Baazaala abaana 11. Mary muzzukulu wa [[Apollo Kaggwa|Sir Apolo Kaggwa]] eyali Katikkiro (Ssaabaminisita) mu Gavumenti y'obwakabaka bwa Buganda, era muwala wa Mary ne Sepiriya Kaddumukasa. Ajjukira ebizibu ye ne famire ye byebayitamu olw'obumalirivu bwa bba okulwanirira obwetwaze bwa Uganda: "Omwami wange yasibwa emirundi 37.... yavunaanibwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe olw'okutegeka Bannayuganda okujeemera n'okuyeekera abafuzi b'amatwale".<ref>'''''"I never enjoyed my marriage – Nansikombi"''''', ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 9 June 2012.</ref>
nc3ldme3quabvmoufnojgevcce5bc4u
53384
53383
2026-06-06T13:54:07Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53384
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
Ekibiina kya UNC kyayawukana ne ky'ekolamu ebiwayi kyokka omusingi gwa Uganda okwefuga gwateekebwawo ekibiina kya UNC n’omutandisi waakyo, Ignatius Kangave Musaazi eyafiira mu 1990 ku myaka 85 mu ddwaaliro e Namirembe. Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kiseera kino ye muyambi wa IK Musaazi Memorial Foundation. Pulezidenti Museveni yaliwo era yayogera ku Musaazi, mu musomo ogwasooka okutegekebwa nga gwaali gutegekeddwa Omukenkufu George W. Shepherd okujjukira IK Musaazi buli mwaka ku Kampala Sheraton Hotel ku Lwokutaano nga 28 Ogwomwenda 2007.<ref>'''''"Museveni Honours Ignatius Musaazi"''''', Henry Mukasa, ''New Vision'' newspaper (Uganda), 30 September 2007.</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
Musaazi yazaalibwa mu kyalo ekiyitibwa Timuna, okumpi ne Wobulenzi mu Uganda. Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] oluvannyuma n’afuna sikaala okusoma essomo ly'eddini erya divinity e Bungereza. Bwe yamaliriza emisomo gye e Bungereza ne bamutegeeza nti yali alina kutikkirwa mu nsi ye Uganda yokka.<ref>'''''"I.K Musaazi jailed 37 imes in pursuit of independence"''''', Kizito Musoke, ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 23 June 2012.</ref>
Musaazi yasisinkana Mary Ritah Nansikombi bwe yali mu [[King's College, Budo|King's College Budo]] ate ye yali ku [[Gayaza High School]]. Mu 1936 baagattibwa e Kenya. Baazaala abaana 11. Mary muzzukulu wa [[Apollo Kaggwa|Sir Apolo Kaggwa]] eyali Katikkiro (Ssaabaminisita) mu Gavumenti y'obwakabaka bwa Buganda, era muwala wa Mary ne Sepiriya Kaddumukasa. Ajjukira ebizibu ye ne famire ye byebayitamu olw'obumalirivu bwa bba okulwanirira obwetwaze bwa Uganda: "Omwami wange yasibwa emirundi 37.... yavunaanibwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe olw'okutegeka Bannayuganda okujeemera n'okuyeekera abafuzi b'amatwale".<ref>'''''"I never enjoyed my marriage – Nansikombi"''''', ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 9 June 2012.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
jgxa40mjcm5lpwj5pyj8q5jaym48pao
53385
53384
2026-06-06T13:54:34Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344416309|Ignatius K. Musaazi]]"
53385
wikitext
text/x-wiki
'''Ignatius Kangave Musaazi''' (1905–1990) ye yatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekyasooka mu Uganda. Ekyatuumibwa [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress (UNC)]] nga 2 Ogwokusatu 1952.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda:Building of a Nation |publisher=[[Vision Group]] |isbn=9789970447008 |location=Kampala, Uganda |pages=8–9}}</ref> Musaazi yafuuka pulezidenti waakyo eyasooka, era [[:en:Abu_Mayanja|Abubaker Kakyama Mayanja]] ye yali omuwandiisi w'ekibiina kino eyasooka. Abalala abakulu mu kibiina kino ekya UNC mwalimu [[Apollo Kironde|Apollo K. Kironde]]<ref>Engholm, Geoffrey: '''''"Political Parties and Uganda's Independence"''''', Pages 15–17, ''Transition'', 3 January 1962.</ref> eyali omuwabuzi w’ekibiina kino ku by’amateeka. Nga omwaka 1951 gunaatera okuggwaako, Musaazi yapangisa ekitundu ku mwaliiro ogwa wansi ku nnyumba eyali ku luguudo kati olumanyiddwa nga Musajjalumbwa Road okumpi ne n'Olubiri e Mengo. Ennyumba eno yali ya mugenzi Yakobo Musajjalumbwa eyali omuwanika mu bwakabaka bwa Buganda. Ennyumba eno yafuuka ekifo ekikulu eky’ebyobufuzi era mu 1952 yalaba okuzaalibwa kw’ekibiina kya Uganda National Congress.
== Omuzira w'eggwanga ==
[[File:Freedom_Tree_(Omuti_Gw’Eddembe)_06.jpg|thumb|300x300px|"Omuti ogulaga akabonero k'eddembe" obuwangwa bw'emboozi z'ebyobufuzi mwe bwatandikira mu Uganda. Bannabyabufuzi ab’omu kiseera ekyo nga Ignitious Kangave Nusazi baakuba enkung’aana eziwagira obwetwaze wansi w’omuti guno.]]
I.K. Musaazi omuzira w'eggwanga (1990), era nga kyakkiriziganyibwako nga ye Taata w’eggwanga, lya Uganda mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]], era yaziikibwa Kololo awaziikibwa abazira b'eggwanga (Kololo heroes ground) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yetaba mu bwegugungo mu Buganda obwaliwo mu 1945 ne 1949<ref>Law, D A: '''''"Buganda in Modern History"''''', P178, ''University of California Press'', 1971.</ref><ref>Shillington, Kevin (Ed): '''''"Encyclopaedia of African History"''''', ''Volume 1 A-G'', P1622, 2005.</ref> ekyavaamu okwokya amayumba ag’abaami ba Buganda abaali bawagira gavumenti z'amatwale.<ref>Byrnes, Rita M (Ed): '''''"A Country Study: Uganda – the Colonial Era: Issue of Independence"''''', ''Washington GPO for the Library of Congress'',1990.</ref> Buganda kitundu kya Uganda, era abantu ba baamu bayitibwa Baganda; era boogera [[Luganda]] .
== Obwegugungo mu Buganda – 1945 ne 1949 ==
Mu bufunze, ensibuko y’obwegugungo mu Buganda obwogeddwako waggulu, eri nti ab'egugunzi baali basaba bino wammanga: (1) eddembe ly’okuyita ku miwendo gy’okutunda ppamba ebweru w’eggwanga eryassibwawo gavumenti y’amatwale ga Bungereza, (2) Okuggyawo obwannannyini bwaba Asia mu kusunsula ppamba – Aba Asia mu Uganda baali baawebwa enkizo esukkulumye nga balina eddembe ery’enjawulo ku kusunsula n'okulongoosa ppamba, (3). Eddembe ly’okubeera n’ababaka baabwe mu gavumenti z’ebitundu era bwe batyo ne bakyusa abaami abaalondebwa Gavumenti y’amatwale ga Bungereza. Ignatius Musaazi yatunuulirwa abafuzi b’amatwale ga Bungereza nga eyali emabega w’obwegugungo buno. Gavana era omuduumizi wa Bungereza mu kiseera ekyo, Sir [[:en:John_Hathorn_Hall|John Hathorn Hall]], obwegugungo buno yabutwala ng’omulimu gw’Abakomunisiti. Yagaana okukkiriza okusaba kwabo abaali b'egugunze.
== Uganda African Farmers Union ewerebwa ==
Musaazi yali yatandikawo ekibiina ekigatta abalimi ekya Uganda African Farmers Union (UAFU) mu 1947 era UAFU ye yanenyezebwa ku lw'obwegugungo obwaliwo mu 1949 era ekyavaamu kwali kuwera kibiina kino. Abawagizi bangi baddukira mu kwekweka. Musaazi yennyini teyali mugenyi mu kkomera ng’abafuzi b’amatwale bagezaako okuyimiriza kaweefube gwe yakola okuleeta enkyukakyuka ng’ayamba abalimi b’Afirika ne Bannayuganda okutwaliza awamu. I.K. Musaazi yatondawo ekibiina ekigatta abalimi mu Afrika ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF) oluvannyuma lw’okuwera ekibiina kya Uganda African Farmers Union. Yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa mu dipatimenti y’ebyenjigiriza, mu kiseera ekyo eyali kolegi ya [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] (oluvannyuma eyafuuka Ssettendekero wa Makerere), okusobola okuyamba abalimi b’Afirika okuwakanya obutali bwenkanya obwaliwo mu by’obusuubuzi naddala ku ppamba.
== Obuyambi okuva mu LSE ne Fenner Brockway ==
I.K. Musaazi yagenda e London ekye Bungereza mu 1950 n’alwanirira Paalamenti ya Bungereza okuwagira FPUAF n’ebigendererwa byayo. Nga bangi ku bbo mu Paalamenti ya Bungereza eno baamuwagira nga muno mwe mwali ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Fenner_Brockway] Fenner Brockway], omubaka wa Paalamenti(MP) mu kibiina kya Labour Party mu Bungereza. Era yafuna obuwagizi okuva mu bagezigezi n'abayivu bangi naddala okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] (LSE), abaali ab'ekisa era nga bamuwagira. Musaazi bwe yali mu kibuga London, yafuna omukisa okwogera n’abayizi ba LSE era nga mu bano mwalimu Omumerika, George Shepherd eyali amaliriza PhD mu byobufuzi. George Shepherd yakkirizza okuyitibwa kwa Musaazi okuwa obuyambi obw’ekikugu mu FPUAF. Ekigendererwa ekikulu kyali kya kulwanyisa nkola z’ebyobulimi mu Uganda ebyali bitajunye Bafirika ne ziyamba Abaasia n’Abazungu.<ref>Musazi, Ndugga Buagu: '''''"The Untold story of I. K. Musazi’s Shepherd"''''', ''New Vision'' newspaper (Uganda), Wednesday 3 October 2007.</ref>
George W. Shepherd yatuuka mu Uganda mu 1951 ng’alina emyaka 25 gyokka. Okubeerawo kwe mu Uganda tekwayanirizibwa gavumenti ya Bungereza ey’amatwale. Wadde nga Musaazi yali yatunuulirwa dda ng’omuntu akyankalanya gavumenti y’amatwale, George Shepherd ne banne mu FPUAF basobola okutuuka ku buwanguzi ku nsonga eziwerako: (a) baddamu okutereeza ebitabo by’okubala ebya FPUAF, (b) amateeka ga FPUAF gaddamu okuwandiikibwa, (c) ensonga z’entambula ezikwata ku FPUAF ne zigonjoolwa. Ekikulu Shepherd ne banne mu FPUAF baagunjaawo enkola okugonjoola ensonga z’ebyobulimi ezitali za bwenkanya.
Enkola ya Shepherd ey’okutabaganya amawanga yali emu ku bintu ebikulu bye yakola eri Musaazi n’ekibiina kye ekya Federation of Partnerships of Uganda African Farmers (FPUAF), era ne Uganda okutwaliza awamu. Shepherd yali mu Uganda emyaka ebiri gyokka kyokka ng’ayambibwako banne aba FPUAF yaleka akabonero akakulu ku byobufuzi by’eggwanga.
== Enkyukakyuka ez'akolebwa ==
Okutuuka kwa Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen (Gavana wa Uganda, 1952–1957)]] mu Gwoluberyeberye 1952, kwawa embeera ey’okukulaakulana ennyo mu Uganda ey’amatwale. Sir Cohen yakola akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku kutunuulira okusaba n'ebyetaago bya balimi era yakkiriza ebisinga obungi. Nga Sir Cohen tannatuuka, waaliwo enkyukakyuka ezeetaagisa ennyo mu Uganda. Okutuuka ku kiseera ekyo ensonga bwezaali zikolebwako kasoobo, okugeza, okutuusa nga 23 Ogwekkumi 1945, Gavana omuggya mu kiseera ekyo, Sir John Hall, y’akkiriza okusunsulwa kw’Abafirika 3 nga bammemba ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] – Olukiiko olubaga n'okuteesa ku mateeka, mu Paalamenti y’ekiseera ekyo ey’amatwale. Okutuuka olwo [[:en:Uganda_Legislative_Council|LEGCO]] yali efugibwa Bazungu. Ababaka ba Africa abasatu abeegatta ku LEGCO baalayizibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1945. Baali: Michael Ernest Kawalya Kaggwa ( [[Katikkiro wa Buganda|Katikiro]], kwe kugamba Katikkiro mu gavumenti ya [[Buganda]] ), Petero Nyangabyaki (Katikiro owa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ), ne Yekonia Zirabamuzale (Ssaabawandiisi wa [[:en:Busoga|Busoga]] )<ref>'''''"History of Parliament"''''', ''Parliament of Uganda Website''.</ref> LEGCO yatandikibwawo abakulu b’amatwale mu Gwokusatu 1921 era ku ntandikwa y'ennyini kyali kibinja kitono ekyalimu Abazungu: gavana w’amatwale, abakungu bana, n’abatali bakungu 2 abaalondebwa.
== 1952 – UNC yatondebwawo, oluvannyuma n’eyawukana ==
Olw’obuwanguzi nti ensonga z'abalimi ezisinga zaali zikkiriziddwa Sir Andrew Cohen, Ignatius Kangave Musaazi ne Abubaker Kakyama Mayanja baatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] party (UNC) ku Ssande nga 2 Ogwokusatu 1952. Ekibiina kino kyali maanyi ga nkyukakyuka mu by'obufuzi mu Uganda ey’amatwale.
Ekibiina kya UNC kyayawukana ne ky'ekolamu ebiwayi kyokka omusingi gwa Uganda okwefuga gwateekebwawo ekibiina kya UNC n’omutandisi waakyo, Ignatius Kangave Musaazi eyafiira mu 1990 ku myaka 85 mu ddwaaliro e Namirembe. Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kiseera kino ye muyambi wa IK Musaazi Memorial Foundation. Pulezidenti Museveni yaliwo era yayogera ku Musaazi, mu musomo ogwasooka okutegekebwa nga gwaali gutegekeddwa Omukenkufu George W. Shepherd okujjukira IK Musaazi buli mwaka ku Kampala Sheraton Hotel ku Lwokutaano nga 28 Ogwomwenda 2007.<ref>'''''"Museveni Honours Ignatius Musaazi"''''', Henry Mukasa, ''New Vision'' newspaper (Uganda), 30 September 2007.</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
Musaazi yazaalibwa mu kyalo ekiyitibwa Timuna, okumpi ne Wobulenzi mu Uganda. Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] oluvannyuma n’afuna sikaala okusoma essomo ly'eddini erya divinity e Bungereza. Bwe yamaliriza emisomo gye e Bungereza ne bamutegeeza nti yali alina kutikkirwa mu nsi ye Uganda yokka.<ref>'''''"I.K Musaazi jailed 37 imes in pursuit of independence"''''', Kizito Musoke, ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 23 June 2012.</ref>
Musaazi yasisinkana Mary Ritah Nansikombi bwe yali mu [[King's College, Budo|King's College Budo]] ate ye yali ku [[Gayaza High School]]. Mu 1936 baagattibwa e Kenya. Baazaala abaana 11. Mary muzzukulu wa [[Apollo Kaggwa|Sir Apolo Kaggwa]] eyali Katikkiro (Ssaabaminisita) mu Gavumenti y'obwakabaka bwa Buganda, era muwala wa Mary ne Sepiriya Kaddumukasa. Ajjukira ebizibu ye ne famire ye byebayitamu olw'obumalirivu bwa bba okulwanirira obwetwaze bwa Uganda: "Omwami wange yasibwa emirundi 37.... yavunaanibwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe olw'okutegeka Bannayuganda okujeemera n'okuyeekera abafuzi b'amatwale".<ref>'''''"I never enjoyed my marriage – Nansikombi"''''', ''New Vision'' Newspaper (Uganda), 9 June 2012.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Musaazi, Ignatius K.}}
81lukgtod6prqup4ak8mfoypv46htyv
Dorrys Mutahunga
0
13939
53367
2026-06-06T12:21:37Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350613633|Dorrys Mutahunga]]"
53367
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Dorrys Mutahunga</big>''' muyimbi munnayuganda, [[omuwandiisi w’ennyimba]], [[omusomesa w’ennyimba]] era omuyimbi okuva mu disitulikiti y’e Mbarara.<ref name=":2">{{Cite web |last=Unit |first=Pepper Intelligence |date=2023-06-15 |title=Folk Diva, Dorrys Mutahunga, to present a double video premier for"Mwiine Rukaari" and "Sacrifice" songs tonight |url=https://redpepper.co.ug/folk-diva-dorrys-mutahunga-to-present-a-double-video-premier-formwiine-rukaari-and-sacrifice-songs-tonight/130525/ |access-date=2025-11-15 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=We call each other honey |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2016-12-22 |title=Musician Dorrys Mutahunga completes Masters Degree program |url=https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-completes-masters-degree-program/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe obuto n'obuyigirize ==
Mutahunga muwala wa Mabanga Godfrey eyali omusomesa mu [[yunivasite ya Bishop Stuart]] era nga ye Ssentebe w’olukiiko lw’ettaka mu [[disitulikiti y’e Mbarara]].<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2017-02-19 |title=Musician Dorrys Mutahunga loses her father |url=https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-loses-father/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza (Educational Administration & Planning) okuva mu Mbarara University of Science and Technology (MUST). Mutahunga yasoma ennyimba mu yunivasite, era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza.<ref name=":0">{{Cite web |title=We call each other honey |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey "We call each other honey"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 November</span> 2025</span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2016-12-22 |title=Musician Dorrys Mutahunga completes Masters Degree program |url=https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-completes-masters-degree-program/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBigEyeUg32016">BigEyeUg3 (22 December 2016). [https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-completes-masters-degree-program/ "Musician Dorrys Mutahunga completes Masters Degree program"]. ''BigEye.UG''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 November</span> 2025</span>.</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: numeric names: authors list ([[:Category:CS1 maint: numeric names: authors list|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: numeric names: authors list]]</ref>
== Omulimu ==
Mutahunga amanyiddwa nnyo olw’ennyimba za folk‐pop, heritage / traditional music, classical, ne gospel era awandiise n’okuyimba ennyimba za folk‐pop ezisukka mu 100. Ezimu ku nnyimba ze ezimanyiddwa ennyo kuliko ''Keitetsi'', ''Mugirenta'', ''Ninkukunda'', ''Barbara'', ''Kwera'', ''Believe.''<ref name=":2">{{Cite web |last=Unit |first=Pepper Intelligence |date=2023-06-15 |title=Folk Diva, Dorrys Mutahunga, to present a double video premier for"Mwiine Rukaari" and "Sacrifice" songs tonight |url=https://redpepper.co.ug/folk-diva-dorrys-mutahunga-to-present-a-double-video-premier-formwiine-rukaari-and-sacrifice-songs-tonight/130525/ |access-date=2025-11-15 |website=ONLINE |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUnit2023">Unit, Pepper Intelligence (15 June 2023). [https://redpepper.co.ug/folk-diva-dorrys-mutahunga-to-present-a-double-video-premier-formwiine-rukaari-and-sacrifice-songs-tonight/130525/ "Folk Diva, Dorrys Mutahunga, to present a double video premier for"Mwiine Rukaari" and "Sacrifice" songs tonight"]. ''ONLINE''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
Ng’oggyeeko ekyo, yalondebwa State House mu pulojekiti y’okutumbula abavubuka n’eby’emikono. Mutahunga yatandikawo bizinensi y’ebintu eby’okwewunda, ng’addukanya empeereza ya ‘mobile money’ mu Bugwanjuba bwa Uganda era nga ye mukama wa kkampuni ya Dove Entertainment.<ref>{{Cite web |title=Uganda Entertainment News Archives {{!}} BigEye.UG |url=https://bigeye74.rssing.com/chan-53489279/all_p189.html |access-date=2025-11-15 |website=bigeye74.rssing.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2017-11-01 |title=Singer Dorrys Mutahunga scoops State House deal |url=https://bigeye.ug/singer-dorrys-mutahunga-scoops-state-house-deal/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2014-10-01 |title=Western Uganda's Dorrys Mutahunga Starts Beauty Products Business. |url=https://bigeye.ug/western-ugandas-dorrys-mutahunga-starts-beauty-products-business/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Engule n'Ebitiibwa ==
Mutahunga yawangula omuyimbi asinga mu Bugwanjuba bwa Uganda mu mpaka za Western Music Awards (2014).<ref>{{Cite web |title=Mutahunga takes West by storm |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1217168/mutahunga-takes-west-storm |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}</ref>
Yasunsulwamu okuwangula engule ya Hipipo Award mu mutendera gw’ennyimba “Best Western Region”.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=Staff |date=2015-02-04 |title=Dorrys Tipped To Bag the Prestigious Hipipo Award |url=https://redpepper.co.ug/dorrys-tipped-to-bag-the-prestigious-hipipo-award/52589/ |access-date=2025-11-15 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref>
Mutahunga yawangula engule ya PAM Award mu muyimbi asinga okuyimba folk pop mu 2007.<ref name=":0">{{Cite web |title=We call each other honey |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey "We call each other honey"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Mutahunga mufumbo ne Vincent Mutahunga omubalirizi w’ebitabo by’omunda mu [[Mbarara University of Science and Technology]] (MUST).<ref name=":0">{{Cite web |title=We call each other honey |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey "We call each other honey"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
loxzgsgr3fyebx6m02iidk19nwtng06
53368
53367
2026-06-06T12:24:07Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350613633|Dorrys Mutahunga]]"
53368
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Dorrys Mutahunga</big>''' muyimbi munnayuganda, [[omuwandiisi w’ennyimba]], [[omusomesa w’ennyimba]] era omuyimbi okuva mu disitulikiti y’e Mbarara.<ref name=":2">{{Cite web |last=Unit |first=Pepper Intelligence |date=2023-06-15 |title=Folk Diva, Dorrys Mutahunga, to present a double video premier for"Mwiine Rukaari" and "Sacrifice" songs tonight |url=https://redpepper.co.ug/folk-diva-dorrys-mutahunga-to-present-a-double-video-premier-formwiine-rukaari-and-sacrifice-songs-tonight/130525/ |access-date=2025-11-15 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=We call each other honey |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2016-12-22 |title=Musician Dorrys Mutahunga completes Masters Degree program |url=https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-completes-masters-degree-program/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe obuto n'obuyigirize ==
Mutahunga muwala wa Mabanga Godfrey eyali omusomesa mu [[yunivasite ya Bishop Stuart]] era nga ye Ssentebe w’olukiiko lw’ettaka mu [[disitulikiti y’e Mbarara]].<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2017-02-19 |title=Musician Dorrys Mutahunga loses her father |url=https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-loses-father/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza (Educational Administration & Planning) okuva mu Mbarara University of Science and Technology (MUST). Mutahunga yasoma ennyimba mu yunivasite, era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Omulimu ==
Mutahunga amanyiddwa nnyo olw’ennyimba za folk‐pop, heritage / traditional music, classical, ne gospel era awandiise n’okuyimba ennyimba za folk‐pop ezisukka mu 100. Ezimu ku nnyimba ze ezimanyiddwa ennyo kuliko ''Keitetsi'', ''Mugirenta'', ''Ninkukunda'', ''Barbara'', ''Kwera'', ''Believe.''<ref name=":2" />
Ng’oggyeeko ekyo, yalondebwa State House mu pulojekiti y’okutumbula abavubuka n’eby’emikono. Mutahunga yatandikawo bizinensi y’ebintu eby’okwewunda, ng’addukanya empeereza ya ‘mobile money’ mu Bugwanjuba bwa Uganda era nga ye mukama wa kkampuni ya Dove Entertainment.<ref>{{Cite web |title=Uganda Entertainment News Archives {{!}} BigEye.UG |url=https://bigeye74.rssing.com/chan-53489279/all_p189.html |access-date=2025-11-15 |website=bigeye74.rssing.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2017-11-01 |title=Singer Dorrys Mutahunga scoops State House deal |url=https://bigeye.ug/singer-dorrys-mutahunga-scoops-state-house-deal/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2014-10-01 |title=Western Uganda's Dorrys Mutahunga Starts Beauty Products Business. |url=https://bigeye.ug/western-ugandas-dorrys-mutahunga-starts-beauty-products-business/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Engule n'Ebitiibwa ==
Mutahunga yawangula omuyimbi asinga mu Bugwanjuba bwa Uganda mu mpaka za Western Music Awards (2014).<ref>{{Cite web |title=Mutahunga takes West by storm |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1217168/mutahunga-takes-west-storm |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}</ref>
Yasunsulwamu okuwangula engule ya Hipipo Award mu mutendera gw’ennyimba “Best Western Region”.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=Staff |date=2015-02-04 |title=Dorrys Tipped To Bag the Prestigious Hipipo Award |url=https://redpepper.co.ug/dorrys-tipped-to-bag-the-prestigious-hipipo-award/52589/ |access-date=2025-11-15 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref>
Mutahunga yawangula engule ya PAM Award mu muyimbi asinga okuyimba folk pop mu 2007.<ref name=":0" />
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Mutahunga mufumbo ne Vincent Mutahunga omubalirizi w’ebitabo by’omunda mu [[Mbarara University of Science and Technology]] (MUST).<ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
d8pxferoncamsbxj633a7qg7d4om18m
Maro Uganda
0
13940
53369
2026-06-06T13:14:07Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350618439|Maro Uganda]]"
53369
wikitext
text/x-wiki
'''Ronald Magada''' (yazaalibwa mu Gwokutaano 7, 1987), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Maro Uganda''',<ref>{{Cite web |title=Be still and listen |url=https://www.sofarsounds.com/artists/maro |website=Sofar Sounds}}</ref> muyimbi, muwandiisi wa nnyimba era muyimbi wa Uganda, mu kiseera kino abeera mu Bonn Bad godesberg Germany.<ref>{{Cite web |title='Salvador is a traitor. He stole my idea' - Maro - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211207233017/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2021-12-07 |access-date=2021-03-03}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw'ennyimba ze, "Mubbi Bubbi" omuli [[David Lutalo]], "Rising star", "Kyokoba", "Anjagala" era akoze n'ennyimba z'ensi yonna nga "Chip in" ng'aline Mark Forster awamu ne [[Maurice Kirya]], "Imani" eya [[:de:BSMG|BSMG]], n'endala.<ref>{{Cite web |date=May 18, 2015 |title=Maro |url=https://www.musicinafrica.net/directory/maro |website=Music In Africa}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |title=Maro has arrived – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201308/features/maro-has-arrived.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasadah |first=Badru |date=June 29, 2017 |title=Singer Maro flies Uganda flag high in Germany |url=https://eagle.co.ug/2017/06/29/singer-maro-flies-uganda-flag-high-germany.html}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Maro yatongoza omulimu gwe ogw'okuyimba mu 2007, ng'akola juggling wakati w'emirimu mu cineplex cinemas garden city mall kampala, campus era n'afuna akakisa akaggya mu 2010 ne "Toneraga: nga mulimu Empress ne Mikie Wine<ref name="auto2">{{Cite web |title=Maro: Proud of his rags to RNB tale |url=https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |archive-date=2019-08-02 |access-date=2021-03-03}}</ref><ref>{{Cite web |title=Maro to release documentary – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201205023849/https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |archive-date=2020-12-05 |access-date=2021-03-03}}</ref> Mu 2011, yakola endagaano ne "West end entertainment" eya [[Aziz Azion]], omuyimbi omututumufu, omuwandiisi era... guitarist mu Uganda era n'afulumya oluyimba lwe olwasooka "Sulabulungi" olutegeeza "Good night", oluyimba lw'omukwano Luno lwaddirira oluyimba oluyitibwa Lusoga (olulimi lwe oluzaaliranwa) olwa "Biweewo" ekitegeeza okumaliriza n'ekintu, nga kirimu ebizibu mu laavu ye nkolagana ye eyookubiri yali ne Mya Baganda owa [[Blu*3]] mu 2012.<ref>{{Cite web |date=January 7, 2020 |title=RnB Singer Maro Gears Up to Mark His 10 Years of Music |url=https://chimpreports.com/rnb-singer-maro-gears-up-to-mark-his-10-years-of-music/ |website=Chimpreports.com}}</ref> Oluvanyuma yafulumya "Genda Ewamwe". emu ku nnyimba ze ez'amaanyi mu 2013<ref>{{Cite web |last=Muriisa |first=Habre |title=Maro Mark's 10 Years In Music As He Serenades Fans On Valentine's Day |url=https://chano8.com/maro-marks-10-years-in-music-as-he-serenades-fans-on-valentines-day/ |website=Chano8.com}}</ref> n'awangula omukisa mu kivvulu kye ekyasooka ekyaali ku Freedom City mu Gwomwenda 2013.<ref>{{Cite web |last=ABRAHAM MUTALYEBWA |date=January 7, 2020 |title=Maro to celebrate decade in music industry on Valentine's Day |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/01/maro-to-celebrate-decade-in-music-industry-on-valentines-day.html |website=Pmldaily.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=July 12, 2018 |title=Uganda's Maro goes on another humanitarian drive |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandas-maro-goes-another-humanitarian-drive |website=Music In Africa}}</ref> <ref name="auto2" /> Mu mwaka gwe gumu yasunsulwa mu mpaka za Buzz Teenies Awards era amangu ddala nga ekivvulu akiwangudde, yawangula engule y'okukolagana obulungi mu mwaka mu wiiki ezaddirira "Why" nga mulimu omunnayugandan era hip hop star " [[Gravity Omutujju]] mu mpaka za Club Music Video Awards ezaasooka okutegekebwa nga 20th September 2013. Yafulumya oluyimba oluyimba "Rising star" mu kujaguza obuwanguzi bwe, ng'ayogera ku lugendo lwe, ng'assaamu clips z'omukolo gw'okugaba engule n'okulambula ebivvulu ebikulu bye yalina we yatuukira.
=== Alubaamu za situdiyo ===
{| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center"
|+Olukalala lwa Alubaamu za Studio n'ebikwata ku birondeddwa
! scope="col" style="width:10em" | Omutwe
! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo
|-
! scope="row" | ''Sula Bulungi''<ref>{{Cite web |last=Ahumuza |first=Allan |title=Photos: When Maro Released The '98 Good Decisions' Album |url=https://chano8.com/photos-when-maro-released-the-98-good-decisions-album/ |website=Chano8.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2011
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Genda ewamwe''<ref name="auto4">{{Cite web |title='Salvador is a Traitor. He Stole My Idea' Maro |url=https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020181612/https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2020-10-20 |access-date=2021-03-03}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2013
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Kyokoba''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 2014
* Label: Eby'amasanyu ebya Maro
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Kamboyine''<ref>{{Cite web |date=December 3, 2020 |title=Maro Set to Release 16 Track Album this December |url=https://chimpreports.com/maro-set-to-release-16-track-album-this-december/ |website=Chimpreports.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2015
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Atwooki''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 2016
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''#89okusalawo okulungi''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 25 Ogwokuna 2018
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Okusimbula''<ref name="auto3">{{Cite web |title=Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=GILBERT KAZIBWE |date=December 25, 2020 |title=Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html |website=Pmldaily.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2020
* Ekiwandiiko: Magada Ronald
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|}
== Obulamu obuto n’obuyigirize ==
Maro yazaalibwa ku kyalo Buwolero, mu ssaza ly’e Kagoma e [[Jinja]] mu bazadde James Magada ne Janet Babuleka.<ref>{{Cite web |last=Lincolin |first=Zamboki Jr. |date=July 9, 2018 |title=Musician Maro Partners With Sole Hope To Kick Out Jiggers In Busoga |url=https://mbu.ug/2018/07/09/musician-maro-partners-with-sole-hope-to-kick-out-jiggers-in-busoga/ |website=Mbu.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://allafrica.com/stories/201509301554.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160528114838/http://allafrica.com/stories/201509301554.html |archive-date=2016-05-28 |access-date=2021-03-03}}</ref> Kitaawe akolera mu Poliisi ya Uganda. Ono ye mukulu mu baana 13. Maro yasomera mu Nsambya Barracks Nursery School, yeegatta ku St. Peter Nsambya Primary school, P.L.E yagikolera ku Bupadengo Primary School mu Disitulikiti y’e Kamuli, White Land College (mu kiseera kino emanyiddwa nga Seroma College) okumala omwaka gumu oluvannyuma ne yeegatta ku Light College Mukono ng’akola UACE ye.<ref>{{Cite web |date=September 12, 2013 |title=Ten Things You Did Not Know About Maro |url=https://bigeye.ug/ten-things-you-did-not-know-about-maro/}}</ref> Buloba High School gye yatuula UACE 2006.<ref>{{Cite web |last=Kasibante |first=Fahad |title=Maro celebrates a decade in the music industry – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/202001/maro-celebrates-a-decade-in-the-music-industry.html |website=Sunrise.ug}}</ref> Mu 2015, Maro yatikkirwa diguli mu by’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere . <ref>{{Cite web |title=Singer Maro Graduates from MUK |url=http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150124064443/http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |archive-date=2015-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=GILBERT KAZIBWE |date=December 25, 2020 |title=Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html |website=Pmldaily.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGILBERT_KAZIBWE2020">GILBERT KAZIBWE (December 25, 2020). [https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html "Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home"]. ''Pmldaily.com''.</cite></ref>
== Ebitiibwa ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Abasunsuddwa (abasunsuddwa) .
! Alizaati
! Ref.
|-
| 2015
| Engule za Uganda Music Awards
| Oluyimba lwa AfroPop olusinga obulungi
| Nzirango| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |last=Lawrence |first=Kalema |date=February 25, 2017 |title=Bobi Wine, Maro nominated in Oscar awards 2017 |url=https://www.ugandanbuzz.com/music/bobi-wine-maro-nominated-in-oscar-awards-2017.html |website=Ugandabuzz.com}}</ref>
|-
| 2015
| Engule za Uganda Music Awards
| Omuyimbi asinga mu kitundu
| Central| {{won}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |title=Winners at HiPipo Music Awards 2015 {{pipe}} TheLead |url=http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |website=Thelead.ug}}</ref>
|-
| 2016
| [[HiPipo Awards|Engule za HiPipo]]
| Oluyimba lwa Hiphop olusinga obulungi
| Eh Maama| {{won}}
! align="center" |
|-
| 2016
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa R&B olusinga obulungi
| Okwagala nyo| {{won}}
! align="center" | <ref name="auto" />
|-
| 2016
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa Afrobeat olusinga obulungi
| Kamboyine| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=December 7, 2015 |title=Uganda's HiPipo Awards unveil nominees for 2016 edition |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |website=Music In Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124221839/https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |archive-date=2025-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref>
|-
| 2019
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi
| Nsiima ft. Remah| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=March 19, 2019 |title=2019 HiPipo Music Awards Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/2019-hipipo-music-awards-uganda-all-winners |website=Music In Africa}}</ref>
|-
| 2020
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi
| Anjagala| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=June 1, 2020 |title=HiPipo Music Awards 2020: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/hipipo-music-awards-2020-all-winners |website=Music In Africa}}</ref>
|}
== Emirimu gy’ekitundu ==
Ye mmemba omujjumbize mu kibiina kya VIVA CONAGUA (ekitongole ky’obwannakyewa eky’ensi yonna ekisangibwa mu Girimaani) ekigaba amazzi amayonjo, okutumbula obuyonjo obutuufu nga bayita mu by’emikono n’emizannyo. Yakolagana ne Uganda Hands For Hope Namuwongo, Uganda Women Cancer Support Organisation, Inter Aid on Refugees ne PLAN International (Uganda) nga essira balitadde ku kuwa bawala amaanyi.<ref name="auto2">{{Cite web |title=Maro: Proud of his rags to RNB tale |url=https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |archive-date=2019-08-02 |access-date=2021-03-03}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ "Maro: Proud of his rags to RNB tale"]. Archived from [https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ the original] on 2019-08-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2021-03-03</span></span>.</cite></ref><ref name="auto3">{{Cite web |title=Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 "Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
7rjv2es29qsl1jmofocvy4husict2ln
53370
53369
2026-06-06T13:19:56Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350618439|Maro Uganda]]"
53370
wikitext
text/x-wiki
'''Ronald Magada''' (yazaalibwa mu Gwokutaano 7, 1987), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Maro Uganda''',<ref>{{Cite web |title=Be still and listen |url=https://www.sofarsounds.com/artists/maro |website=Sofar Sounds}}</ref> muyimbi, muwandiisi wa nnyimba era muyimbi wa Uganda, mu kiseera kino abeera mu Bonn Bad godesberg Germany.<ref>{{Cite web |title='Salvador is a traitor. He stole my idea' - Maro - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211207233017/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2021-12-07 |access-date=2021-03-03}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw'ennyimba ze, "Mubbi Bubbi" omuli [[David Lutalo]], "Rising star", "Kyokoba", "Anjagala" era akoze n'ennyimba z'ensi yonna nga "Chip in" ng'aline Mark Forster awamu ne [[Maurice Kirya]], "Imani" eya [[:de:BSMG|BSMG]], n'endala.<ref>{{Cite web |date=May 18, 2015 |title=Maro |url=https://www.musicinafrica.net/directory/maro |website=Music In Africa}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |title=Maro has arrived – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201308/features/maro-has-arrived.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasadah |first=Badru |date=June 29, 2017 |title=Singer Maro flies Uganda flag high in Germany |url=https://eagle.co.ug/2017/06/29/singer-maro-flies-uganda-flag-high-germany.html}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Maro yatongoza omulimu gwe ogw'okuyimba mu 2007, ng'akola juggling wakati w'emirimu mu cineplex cinemas garden city mall kampala, campus era n'afuna akakisa akaggya mu 2010 ne "Toneraga: nga mulimu Empress ne Mikie Wine<ref name="auto2">{{Cite web |title=Maro: Proud of his rags to RNB tale |url=https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |archive-date=2019-08-02 |access-date=2021-03-03}}</ref><ref>{{Cite web |title=Maro to release documentary – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201205023849/https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |archive-date=2020-12-05 |access-date=2021-03-03}}</ref> Mu 2011, yakola endagaano ne "West end entertainment" eya [[Aziz Azion]], omuyimbi omututumufu, omuwandiisi era... guitarist mu Uganda era n'afulumya oluyimba lwe olwasooka "Sulabulungi" olutegeeza "Good night", oluyimba lw'omukwano Luno lwaddirira oluyimba oluyitibwa Lusoga (olulimi lwe oluzaaliranwa) olwa "Biweewo" ekitegeeza okumaliriza n'ekintu, nga kirimu ebizibu mu laavu ye nkolagana ye eyookubiri yali ne Mya Baganda owa [[Blu*3]] mu 2012.<ref>{{Cite web |date=January 7, 2020 |title=RnB Singer Maro Gears Up to Mark His 10 Years of Music |url=https://chimpreports.com/rnb-singer-maro-gears-up-to-mark-his-10-years-of-music/ |website=Chimpreports.com}}</ref> Oluvanyuma yafulumya "Genda Ewamwe". emu ku nnyimba ze ez'amaanyi mu 2013<ref>{{Cite web |last=Muriisa |first=Habre |title=Maro Mark's 10 Years In Music As He Serenades Fans On Valentine's Day |url=https://chano8.com/maro-marks-10-years-in-music-as-he-serenades-fans-on-valentines-day/ |website=Chano8.com}}</ref> n'awangula omukisa mu kivvulu kye ekyasooka ekyaali ku Freedom City mu Gwomwenda 2013.<ref>{{Cite web |last=ABRAHAM MUTALYEBWA |date=January 7, 2020 |title=Maro to celebrate decade in music industry on Valentine's Day |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/01/maro-to-celebrate-decade-in-music-industry-on-valentines-day.html |website=Pmldaily.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=July 12, 2018 |title=Uganda's Maro goes on another humanitarian drive |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandas-maro-goes-another-humanitarian-drive |website=Music In Africa}}</ref> <ref name="auto2" /> Mu mwaka gwe gumu yasunsulwa mu mpaka za Buzz Teenies Awards era amangu ddala nga ekivvulu akiwangudde, yawangula engule y'okukolagana obulungi mu mwaka mu wiiki ezaddirira "Why" nga mulimu omunnayugandan era hip hop star " [[Gravity Omutujju]] mu mpaka za Club Music Video Awards ezaasooka okutegekebwa nga 20th September 2013. Yafulumya oluyimba oluyimba "Rising star" mu kujaguza obuwanguzi bwe, ng'ayogera ku lugendo lwe, ng'assaamu clips z'omukolo gw'okugaba engule n'okulambula ebivvulu ebikulu bye yalina we yatuukira.
=== Alubaamu za situdiyo ===
{| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center"
|+Olukalala lwa Alubaamu za Studio n'ebikwata ku birondeddwa
! scope="col" style="width:10em" | Omutwe
! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo
|-
! scope="row" | ''Sula Bulungi''<ref>{{Cite web |last=Ahumuza |first=Allan |title=Photos: When Maro Released The '98 Good Decisions' Album |url=https://chano8.com/photos-when-maro-released-the-98-good-decisions-album/ |website=Chano8.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2011
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Genda ewamwe''<ref name="auto4">{{Cite web |title='Salvador is a Traitor. He Stole My Idea' Maro |url=https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020181612/https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2020-10-20 |access-date=2021-03-03}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2013
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Kyokoba''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 2014
* Label: Eby'amasanyu ebya Maro
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Kamboyine''<ref>{{Cite web |date=December 3, 2020 |title=Maro Set to Release 16 Track Album this December |url=https://chimpreports.com/maro-set-to-release-16-track-album-this-december/ |website=Chimpreports.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2015
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Atwooki''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 2016
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''#89okusalawo okulungi''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 25 Ogwokuna 2018
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Okusimbula''<ref name="auto3">{{Cite web |title=Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=GILBERT KAZIBWE |date=December 25, 2020 |title=Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html |website=Pmldaily.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2020
* Ekiwandiiko: Magada Ronald
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|}
== Obulamu obuto n’obuyigirize ==
Maro yazaalibwa ku kyalo Buwolero, mu ssaza ly’e Kagoma e [[Jinja]] mu bazadde James Magada ne Janet Babuleka.<ref>{{Cite web |last=Lincolin |first=Zamboki Jr. |date=July 9, 2018 |title=Musician Maro Partners With Sole Hope To Kick Out Jiggers In Busoga |url=https://mbu.ug/2018/07/09/musician-maro-partners-with-sole-hope-to-kick-out-jiggers-in-busoga/ |website=Mbu.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://allafrica.com/stories/201509301554.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160528114838/http://allafrica.com/stories/201509301554.html |archive-date=2016-05-28 |access-date=2021-03-03}}</ref> Kitaawe akolera mu Poliisi ya Uganda. Ono ye mukulu mu baana 13. Maro yasomera mu Nsambya Barracks Nursery School, yeegatta ku St. Peter Nsambya Primary school, P.L.E yagikolera ku Bupadengo Primary School mu Disitulikiti y’e Kamuli, White Land College (mu kiseera kino emanyiddwa nga Seroma College) okumala omwaka gumu oluvannyuma ne yeegatta ku Light College Mukono ng’akola UACE ye.<ref>{{Cite web |date=September 12, 2013 |title=Ten Things You Did Not Know About Maro |url=https://bigeye.ug/ten-things-you-did-not-know-about-maro/}}</ref> Buloba High School gye yatuula UACE 2006.<ref>{{Cite web |last=Kasibante |first=Fahad |title=Maro celebrates a decade in the music industry – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/202001/maro-celebrates-a-decade-in-the-music-industry.html |website=Sunrise.ug}}</ref> Mu 2015, Maro yatikkirwa diguli mu by’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere . <ref>{{Cite web |title=Singer Maro Graduates from MUK |url=http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150124064443/http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |archive-date=2015-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=GILBERT KAZIBWE |date=December 25, 2020 |title=Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html |website=Pmldaily.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGILBERT_KAZIBWE2020">GILBERT KAZIBWE (December 25, 2020). [https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html "Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home"]. ''Pmldaily.com''.</cite></ref>
== Ebitiibwa ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Abasunsuddwa (abasunsuddwa) .
! Alizaati
! Ref.
|-
| 2015
| Engule za Uganda Music Awards
| Oluyimba lwa AfroPop olusinga obulungi
| Nzirango| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |last=Lawrence |first=Kalema |date=February 25, 2017 |title=Bobi Wine, Maro nominated in Oscar awards 2017 |url=https://www.ugandanbuzz.com/music/bobi-wine-maro-nominated-in-oscar-awards-2017.html |website=Ugandabuzz.com}}</ref>
|-
| 2015
| Engule za Uganda Music Awards
| Omuyimbi asinga mu kitundu
| Central| {{won}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |title=Winners at HiPipo Music Awards 2015 {{pipe}} TheLead |url=http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |website=Thelead.ug}}</ref>
|-
| 2016
| [[HiPipo Awards|Engule za HiPipo]]
| Oluyimba lwa Hiphop olusinga obulungi
| Eh Maama| {{won}}
! align="center" |
|-
| 2016
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa R&B olusinga obulungi
| Okwagala nyo| {{won}}
! align="center" | <ref name="auto" />
|-
| 2016
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa Afrobeat olusinga obulungi
| Kamboyine| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=December 7, 2015 |title=Uganda's HiPipo Awards unveil nominees for 2016 edition |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |website=Music In Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124221839/https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |archive-date=2025-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref>
|-
| 2019
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi
| Nsiima ft. Remah| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=March 19, 2019 |title=2019 HiPipo Music Awards Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/2019-hipipo-music-awards-uganda-all-winners |website=Music In Africa}}</ref>
|-
| 2020
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi
| Anjagala| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=June 1, 2020 |title=HiPipo Music Awards 2020: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/hipipo-music-awards-2020-all-winners |website=Music In Africa}}</ref>
|}
== Emirimu gy’ekitundu ==
Ye mmemba omujjumbize mu kibiina kya VIVA CONAGUA (ekitongole ky’obwannakyewa eky’ensi yonna ekisangibwa mu Girimaani) ekigaba amazzi amayonjo, okutumbula obuyonjo obutuufu nga bayita mu by’emikono n’emizannyo. Yakolagana ne Uganda Hands For Hope Namuwongo, Uganda Women Cancer Support Organisation, Inter Aid on Refugees ne PLAN International (Uganda) nga essira balitadde ku kuwa bawala amaanyi.<ref name="auto2">{{Cite web |title=Maro: Proud of his rags to RNB tale |url=https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |archive-date=2019-08-02 |access-date=2021-03-03}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ "Maro: Proud of his rags to RNB tale"]. Archived from [https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ the original] on 2019-08-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2021-03-03</span></span>.</cite></ref><ref name="auto3">{{Cite web |title=Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 "Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.instagram.com/marouganda/ Instagram]
* [https://www.howwebiz.ug/Maro Maro Music, Ennyimba, Vidiyo, Mp3 Downloads ne Biography]
* [https://www.musicinafrica.net/directory/maro Ebikwata ku bulamu bwa Maro]
* [https://www.cyclonetimes.com/maro-uganda-anjagala-live-concert-slated-for-14th-feb-2020/ Ekivvulu kya Maro Uganda Anjagala Live Concert kitegekeddwa nga 14th Feb 2020]
* [https://enewsuganda.com/interview-singer-maro-talks-about-his-new-studio/ INTERVIEW: Omuyimbi Maro ayogedde ku situdiyo ye empya]
* [https://theinsider.ug/index.php/2018/01/18/photos-singer-maro-lights-up-unplugged-in-style/ EBIFAANANYI: Omuyimbi Maro ayaka Unplugged mu sitayiro – theisider.ug]
* [https://chimpreports.com/kasuku-is-misleading-my-fans-maro-cries-out/ Kasuku Abuzaabuza Abawagizi Bange- Maro Akaaba]
* [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20180302/35303/producers-nasebless-singer-maro-lead-successful-esom-alumni-ugandas-music-indutry.html Bapulodyusa Nase, Bless n'omuyimbi Maro bakulembeddemu abayizi abaaliwo mu ESOM abawangudde mu nsiike y'okuyimba mu Uganda]
2dzyhmb4nfn036jgu01uxnsazu3cr04
Loodi Meeya wa Kampala
0
13941
53387
2026-06-06T14:16:43Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53387
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] naga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye Ronald Nsubuga Balimwezo ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).
gtjejj3vuwvh5qa7gsppps0jkswszuj
53388
53387
2026-06-06T14:17:51Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53388
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye Ronald Nsubuga Balimwezo ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
jqcpy6h4jz9mys2f4bep8v0x3e5gb1l
53389
53388
2026-06-06T14:18:53Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53389
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
7ozx8koqu2a417e47fqv2dhk9y2ep71
53390
53389
2026-06-06T14:19:12Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53390
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
4bfjjf8wou500386qdq4qmsrm5b4gvy
53391
53390
2026-06-06T14:23:37Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53391
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
71w5atf3kj5m8wcokibiix092ed2wsk
53392
53391
2026-06-06T14:25:46Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53392
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
or2oyssvyf2mcm76t26k725u7vm7umd
53393
53392
2026-06-06T14:25:58Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53393
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
e9xf9tv4nshu06f8dme4wmrl70rbb5j
53394
53393
2026-06-06T14:26:27Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53394
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
Ensonda ez'esigika: <ref>{{Cite web |last=Walakira |date=2012-08-09 |title=Full list of past mayors of Kampala, first woman mayor of Kampala, first woman acting mayor of Kampala, long serving mayor of Kampala - Uganda Multimedia News & Information |url=https://www.weinformers.com/2012/08/09/full-list-of-past-mayors-of-kampala-first-woman-mayor-of-kampala-first-woman-acting-mayor-of-kampala-long-serving-mayor-of-kampala/ |access-date=2025-07-24 |language=en-US}}</ref>
euqal3egubaapygq0n8wbuff852t8dv
53395
53394
2026-06-06T14:31:50Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53395
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
Ensonda ez'esigika: <ref>{{Cite web |last=Walakira |date=2012-08-09 |title=Full list of past mayors of Kampala, first woman mayor of Kampala, first woman acting mayor of Kampala, long serving mayor of Kampala - Uganda Multimedia News & Information |url=https://www.weinformers.com/2012/08/09/full-list-of-past-mayors-of-kampala-first-woman-mayor-of-kampala-first-woman-acting-mayor-of-kampala-long-serving-mayor-of-kampala/ |access-date=2025-07-24 |language=en-US}}</ref>
* Sir Amar Maini (1950-1955).
* K.H. Dale (1955–1956).
* C. Lewis (1956-1958).
* C.E. Develin (1958-1959)
* S.W. Kulubya (1959–1961).
* [[Barbara Saben]] (1961–1962).
* P.I. Patel (1962-1963).
* P.N. Kavuma (1961-1965)
* W.Y. Nega (1965-1968).
* [[A. G. Mehta]] (1968 – 10 Ogwokusatu 1969).
* E.W. Nakibinge (1969-–1971).
* George Franck Walusimbi Mpanga (1971-1982)
* Fred Ssemaganda (1982 - 1986)
* Yusuf Wasswa Ziritwawula (1987-1989)
* [[Christopher Iga]] (1989–1997).
* [[Nasser Sebaggala]] (1998 - 1999)
* [[John Ssebaana Kizito|Yokaana Ssebaana Kizito]] (1999–2006)
* [[Nasser Sebaggala]] (2006–2011).
* [[Erias Lukwago]] (2011–2026)
68r2p1xdczhqz3jox38nap3r74lg5p9
53396
53395
2026-06-06T14:32:47Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53396
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
Ensonda ez'esigika: <ref>{{Cite web |last=Walakira |date=2012-08-09 |title=Full list of past mayors of Kampala, first woman mayor of Kampala, first woman acting mayor of Kampala, long serving mayor of Kampala - Uganda Multimedia News & Information |url=https://www.weinformers.com/2012/08/09/full-list-of-past-mayors-of-kampala-first-woman-mayor-of-kampala-first-woman-acting-mayor-of-kampala-long-serving-mayor-of-kampala/ |access-date=2025-07-24 |language=en-US}}</ref>
* Sir Amar Maini (1950-1955).
* K.H. Dale (1955–1956).
* C. Lewis (1956-1958).
* C.E. Develin (1958-1959)
* S.W. Kulubya (1959–1961).
* [[Barbara Saben]] (1961–1962).
* P.I. Patel (1962-1963).
* P.N. Kavuma (1961-1965)
* W.Y. Nega (1965-1968).
* [[A. G. Mehta]] (1968 – 10 Ogwokusatu 1969).
* E.W. Nakibinge (1969-–1971).
* George Franck Walusimbi Mpanga (1971-1982)
* Fred Ssemaganda (1982 - 1986)
* Yusuf Wasswa Ziritwawula (1987-1989)
* [[Christopher Iga]] (1989–1997).
* [[Nasser Sebaggala]] (1998 - 1999)
* [[John Ssebaana Kizito|Yokaana Ssebaana Kizito]] (1999–2006)
* [[Nasser Sebaggala]] (2006–2011).
* [[Erias Lukwago]] (2011–2026).
* [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] (2026 currently)
ne2t7fa489nkp8rsord11brtrf9rgjy
53397
53396
2026-06-06T14:33:36Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53397
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
Ensonda ez'esigika: <ref>{{Cite web |last=Walakira |date=2012-08-09 |title=Full list of past mayors of Kampala, first woman mayor of Kampala, first woman acting mayor of Kampala, long serving mayor of Kampala - Uganda Multimedia News & Information |url=https://www.weinformers.com/2012/08/09/full-list-of-past-mayors-of-kampala-first-woman-mayor-of-kampala-first-woman-acting-mayor-of-kampala-long-serving-mayor-of-kampala/ |access-date=2025-07-24 |language=en-US}}</ref>
* Sir Amar Maini (1950-1955).
* K.H. Dale (1955–1956).
* C. Lewis (1956-1958).
* C.E. Develin (1958-1959)
* S.W. Kulubya (1959–1961).
* [[Barbara Saben]] (1961–1962).
* P.I. Patel (1962-1963).
* P.N. Kavuma (1961-1965)
* W.Y. Nega (1965-1968).
* [[A. G. Mehta]] (1968 – 10 Ogwokusatu 1969).
* E.W. Nakibinge (1969-–1971).
* George Franck Walusimbi Mpanga (1971-1982)
* Fred Ssemaganda (1982 - 1986)
* Yusuf Wasswa Ziritwawula (1987-1989)
* [[Christopher Iga]] (1989–1997).
* [[Nasser Sebaggala]] (1998 - 1999)
* [[John Ssebaana Kizito|Yokaana Ssebaana Kizito]] (1999–2006)
* [[Nasser Sebaggala]] (2006–2011).
* [[Erias Lukwago]] (2011–2026).
* [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] (2026 currently)
== Laba ne bino ==
* Loodi Meeya
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga ne tawuni mu Uganda]]
aqcafh7az5qq7dfsjv9l43kzlk0hidc
53398
53397
2026-06-06T14:34:12Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53398
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
Ensonda ez'esigika: <ref>{{Cite web |last=Walakira |date=2012-08-09 |title=Full list of past mayors of Kampala, first woman mayor of Kampala, first woman acting mayor of Kampala, long serving mayor of Kampala - Uganda Multimedia News & Information |url=https://www.weinformers.com/2012/08/09/full-list-of-past-mayors-of-kampala-first-woman-mayor-of-kampala-first-woman-acting-mayor-of-kampala-long-serving-mayor-of-kampala/ |access-date=2025-07-24 |language=en-US}}</ref>
* Sir Amar Maini (1950-1955).
* K.H. Dale (1955–1956).
* C. Lewis (1956-1958).
* C.E. Develin (1958-1959)
* S.W. Kulubya (1959–1961).
* [[Barbara Saben]] (1961–1962).
* P.I. Patel (1962-1963).
* P.N. Kavuma (1961-1965)
* W.Y. Nega (1965-1968).
* [[A. G. Mehta]] (1968 – 10 Ogwokusatu 1969).
* E.W. Nakibinge (1969-–1971).
* George Franck Walusimbi Mpanga (1971-1982)
* Fred Ssemaganda (1982 - 1986)
* Yusuf Wasswa Ziritwawula (1987-1989)
* [[Christopher Iga]] (1989–1997).
* [[Nasser Sebaggala]] (1998 - 1999)
* [[John Ssebaana Kizito|Yokaana Ssebaana Kizito]] (1999–2006)
* [[Nasser Sebaggala]] (2006–2011).
* [[Erias Lukwago]] (2011–2026).
* [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] (2026 currently)
== Laba ne bino ==
* Loodi Meeya
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga ne tawuni mu Uganda]]
== Ebiwandiiko ==
== Ebijuliziddwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://kcca.go.ug/ Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]
3vuu8reelgcvdg1zrqir3v9t6dn88w4
53399
53398
2026-06-06T14:39:55Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53399
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
Ensonda ez'esigika: <ref>{{Cite web |last=Walakira |date=2012-08-09 |title=Full list of past mayors of Kampala, first woman mayor of Kampala, first woman acting mayor of Kampala, long serving mayor of Kampala - Uganda Multimedia News & Information |url=https://www.weinformers.com/2012/08/09/full-list-of-past-mayors-of-kampala-first-woman-mayor-of-kampala-first-woman-acting-mayor-of-kampala-long-serving-mayor-of-kampala/ |access-date=2025-07-24 |language=en-US}}</ref>
* Sir Amar Maini (1950-1955).
* K.H. Dale (1955–1956).
* C. Lewis (1956-1958).
* C.E. Develin (1958-1959)
* S.W. Kulubya (1959–1961).
* [[Barbara Saben]] (1961–1962).
* P.I. Patel (1962-1963).
* P.N. Kavuma (1961-1965)
* W.Y. Nega (1965-1968).
* [[A. G. Mehta]] (1968 – 10 Ogwokusatu 1969).
* E.W. Nakibinge (1969-–1971).
* George Franck Walusimbi Mpanga (1971-1982)
* Fred Ssemaganda (1982 - 1986)
* Yusuf Wasswa Ziritwawula (1987-1989)
* [[Christopher Iga]] (1989–1997).
* [[Nasser Sebaggala]] (1998 - 1999)
* [[John Ssebaana Kizito|Yokaana Ssebaana Kizito]] (1999–2006)
* [[Nasser Sebaggala]] (2006–2011).
* [[Erias Lukwago]] (2011–2026).
* [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] (2026 currently)
== Laba ne bino ==
* Loodi Meeya
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga ne tawuni mu Uganda]]
== Ebiwandiiko ==
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://kcca.go.ug/ Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]
eq7a8wzxuid6atr7nrhthqd5brn7x43
53400
53399
2026-06-06T14:41:54Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272362|Lord Mayor of Kampala]]"
53400
wikitext
text/x-wiki
'''Lord Mayor w'ekibuga Kampala''' kye kitiibwa ekiweebwa Ssentebe w'ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]] nga kino kye kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kibuga [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . Eyakava mu ntebe okuva mu 2011, ye kansala [[Erias Lukwago]] nga ono yawangulwa mu kalulu ka bonna aka 2026 nga eyamuwangula ye [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>https://www.kcca.go.ug/news/1133/</ref><ref>https://ntv.co.ug/news/balimwezo-defeats-lukwago-to-become-new-kampala-lord-mayor</ref>
== Ebyafaayo ==
Ofiisi ya '''Loodi Meeya wa Kampala''' yatondebwawo mu 1950 gavumenti ya Uganda ey'amatwale, era nga yakulira olukiiko lwa Kampala City Council. Mu 1998, meeya yalondebwa butereevu omulundi ogwasooka. Ofiisi ya ''Meeya'' yasuumusibwa n’efuulibwa ''Loodi Meeya'' mu 2011 ekitongole ekyafuulibwa Kampala Capital City Authority. Omulimu gwakyo gwakendeezebwa era nga gwasigalira kulabibwa ku mikolo anti obuyinza bwonna bwakyusibwa ne bukwasibwa dayirekita omukulu, alondebwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], ne Minisita wa Kampala mu kabineeti.
== Emirimu ==
Ofiisi eno okusinga ya kabonero era obuvunaanyizibwa bwayo bubaamu okukubiriza enkiiko z’olukiiko lw’ekibuga n’okukiikirira ekibuga ku mikolo egy’olukale. Omumyuka wa Loodi Meeya ayamba Loodi Meeya mu kukola emirimu gye era mu ngeri endala ey'okumumyuka nga taliiwo.<ref>{{Cite web |title=About the Authority - KAMPALA CAPITAL CITY AUTHORITY {{!}} For a better City |url=https://www.kcca.go.ug/about-the-authority |access-date=2025-07-24 |website=www.kcca.go.ug}}</ref>
== Olukalala lwa bameeya ==
Ensonda ez'esigika: <ref>{{Cite web |last=Walakira |date=2012-08-09 |title=Full list of past mayors of Kampala, first woman mayor of Kampala, first woman acting mayor of Kampala, long serving mayor of Kampala - Uganda Multimedia News & Information |url=https://www.weinformers.com/2012/08/09/full-list-of-past-mayors-of-kampala-first-woman-mayor-of-kampala-first-woman-acting-mayor-of-kampala-long-serving-mayor-of-kampala/ |access-date=2025-07-24 |language=en-US}}</ref>
* Sir Amar Maini (1950-1955).
* K.H. Dale (1955–1956).
* C. Lewis (1956-1958).
* C.E. Develin (1958-1959)
* S.W. Kulubya (1959–1961).
* [[Barbara Saben]] (1961–1962).
* P.I. Patel (1962-1963).
* P.N. Kavuma (1961-1965)
* W.Y. Nega (1965-1968).
* [[A. G. Mehta]] (1968 – 10 Ogwokusatu 1969).
* E.W. Nakibinge (1969-–1971).
* George Franck Walusimbi Mpanga (1971-1982)
* Fred Ssemaganda (1982 - 1986)
* Yusuf Wasswa Ziritwawula (1987-1989)
* [[Christopher Iga]] (1989–1997).
* [[Nasser Sebaggala]] (1998 - 1999)
* [[John Ssebaana Kizito|Yokaana Ssebaana Kizito]] (1999–2006)
* [[Nasser Sebaggala]] (2006–2011).
* [[Erias Lukwago]] (2011–2026).
* [[Ronald Nsubuga Balimwezo]] (2026 currently)
== Laba ne bino ==
* Loodi Meeya
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga ne tawuni mu Uganda]]
* [https://kcca.go.ug/ Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]
== Ebiwandiiko ==
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
*
gdtcnxc00g6juztyut3525u9k1lwn5e
Richard Lusimbo
0
13942
53401
2026-06-06T14:49:03Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353416569|Richard Lusimbo]]"
53401
wikitext
text/x-wiki
[[File:Richard_Lusimbo.jpg|alt=Portrait of Richard Lusimbo taken in Mexico City at the ILGA World Conference 2014.|thumb|275x275px|Ekifaananyi kya Richard Lusimbo ekyakwatibwa mu kibuga Mexico mu lukuhhaana lwa ILGA World Conference 2014.]]
'''Richard Lusimbo''' (yazaalibwa 1986) munnayuganda mulwanirizi wa LGBT, omukozi wa firimu z'ebiwandiiko, era omwogezi mu lujjudde era yafuna okufaayo kw'ensi yonna bwe yafulumira mu lupapula lw'amawulire olwa tabloid mu Uganda olw'okubeera omusiyazi.<ref>{{Cite web |date=24 June 2014 |title=Outed Ugandan gay rights activist won't leave country despite risk |url=http://canadaam.ctvnews.ca/i-have-a-right-to-be-there-why-ugandan-gay-rights-activist-won-t-leave-1.1883624 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140703151145/http://canadaam.ctvnews.ca/i-have-a-right-to-be-there-why-ugandan-gay-rights-activist-won-t-leave-1.1883624 |archive-date=3 July 2014 |access-date=11 February 2016 |website=Canada AM}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Homosexuality Law: An Interview with Activist Richard Lusimbo |url=http://www.towleroad.com/2014/03/last-friday-richard-lusimbo-woke-up-to-discover-his-face-on-the-front-of-the-ugandan-tabloid-red-pepper-whod-been-outin/ |access-date=11 February 2016 |website=Towleroad}}</ref>
Akola nga Research and Documentation Officer mu Sexual Minorities Uganda, era alabiseeko mu ''New York Times'', ''The Washington Post'', ''CNN'', ''The Advocate'', ''The Guardian'', n’endala.<ref>{{Cite web |last=Anyangwe |first=Eliza |date=5 August 2015 |title=Celebrating gay pride in Uganda |url=https://edition.cnn.com/2015/08/05/africa/gay-pride-uganda-richard-lusimbo/ |access-date=11 February 2016 |publisher=CNN}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Richard Lusimbo, Ugandan Activist, Talks Life Under Uganda's Anti-Gay Law |url=http://www.huffingtonpost.com/2014/03/10/ugandan-activist-interview_n_4934374.html |access-date=11 February 2016 |website=HuffPost}}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Mu Gwomunaana 2011, Lusimbo yatandika okukola obwannakyewa mu kibiina kya Sexual Minorities Uganda (SMUG), ekibiina kya Uganda ekya LGBTI.<ref name=":0">{{Cite web |title=Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech |url=http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ |access-date=1 March 2016 |website=benetech.org}}</ref> Eyo gye yayitibwa okumatiza olukiiko lw’ebyobulamu olwa LGBTI, olwawagirwa ekibiina ky’ensi yonna ekya International HIV/AIDS Alliance Uganda. Omulundi ogwasooka, Lusimbo yali yeenyigira nnyo mu kibiina kya LGBTI mu Uganda, ng’akola nga Executive Assistant wa [[Frank Mugisha]],<ref>{{Cite news|url=http://www.newyorker.com/magazine/2012/12/24/out-in-africa|title=Out in Africa|last=Okeowo|first=Alexis|date=17 December 2012|newspaper=The New Yorker|issn=0028-792X|access-date=1 March 2016}}</ref> executive director wa SMUG. Mu 2012 Lusimbo yapangisibwa ng’akulira okunoonyereza n’okuwandiika ebiwandiiko mu SMUG.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} AboutSexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/about/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Eyo gye yatandikira okuwandiika ku kutyoboola eddembe ly’obuntu abantu aba LGBTI gye bayitamu mu Uganda, okufulumya lipoota z’enkola okulaga emisango n’ebiteeso ebirina okukolebwa ebibiina by’obwannakyewa n’eggwanga okulaba ng’ebyobulamu n’eddembe ly’abantu abaagalana (LGBTI).<ref name=":1">{{Cite web |title=And Still We Rise |url=http://andstillwerisedocumentary.blogspot.ug/ |access-date=1 March 2016 |website=andstillwerisedocumentary.blogspot.ug}}</ref>
Mu 2012 era yafuuka Ssentebe wa African Research Team for Envisioning Global LGBT Human Rights, era n’atandika okukola ekiwandiiko ekikwata ku kibiina ekirwanyisa ebisiyaga mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |title=And Still We Rise |url=http://andstillwerisedocumentary.blogspot.ug/ |access-date=1 March 2016 |website=andstillwerisedocumentary.blogspot.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://andstillwerisedocumentary.blogspot.ug/ "And Still We Rise"]. ''andstillwerisedocumentary.blogspot.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Kino kyawa Lusimbo omukisa okutambula mu ggwanga lyonna okwogera n’abantu aba LGBTI ku mutendera gw’obuntu. Nga tewannayita bbanga ddene ng'atandika okukola mu SMUG, mu 2013, Lusimbo yafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire olwa wano olwa "Red Pepper," ng'ali wamu n'abakozi abalala aba SMUG.<ref name=":0">{{Cite web |title=Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech |url=http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ |access-date=1 March 2016 |website=benetech.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ "Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech"]. ''benetech.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Oluvannyuma, ekifaananyi kye kyalabika wamu n’endagiriro ye ku kampeyini ya Uganda eya Facebook okulumba Bannayuganda aba LGBTI. Lusimbo yalina okuva mu maka ge n’asula ne mukwano gwe, oluvannyuma n’ava mu ggwanga okumala omwezi mulamba n’asigala mu Amerika. Lusimbo bwe yali mu Amerika, kino yakikozesa ng’omukisa okugabana emboozi ye n’abantu abalala aba Uganda aba LGBTI. Yawa okwogera mu Yunivasite y’e Vermont,<ref>{{Cite web |title=QVM |url=http://www.uvm.edu/~lgbtqa/?Page=news&storyID=15608&category=lgbtqa |access-date=1 March 2016 |publisher=University of Vermont}}</ref> ne Yunivasite y’e Rochester, ne mu Yunivasite y’e New York e Geneseo. Mu Gwokuna 2013, Lusimbo yaddayo e Uganda n’agenda mu maaso n’okukola mu SMUG, okutuusa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga lwe lyayisibwa mu palamenti mu Gwekkumineebiri 2013.
Nate mu 2014, oluvannyuma lw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga okuteekebwako omukono gwa Pulezidenti Museveni ne lifuuka etteeka, Lusimbo yafulumira ku lupapula lw'amawulire olumanyiddwa ennyo mu kitundu kino, "Red Pepper," n'omutwe ogugamba nti "Top Gays Speak Out: How I Became Homosexual."<ref name=":0">{{Cite web |title=Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech |url=http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ |access-date=1 March 2016 |website=benetech.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ "Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech"]. ''benetech.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 March</span> 2016</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Stewart |first=Colin |date=5 March 2014 |title=2 scary tales of Ugandan gay activists; you can help |url=http://76crimes.com/2014/03/05/2-scary-tales-of-ugandan-gay-activists-you-can-help/ |access-date=1 March 2016 |website=76 CRIMES}}</ref><ref>{{Cite web |title=A gay Ugandan lives a 'life of fear' after being outed by tabloid |url=http://www.cbc.ca/news/canada/worldpride-2014-a-gay-rights-activist-on-being-outed-in-uganda-1.2681185 |access-date=1 March 2016 |publisher=Canadian Broadcasting Corporation}}</ref><ref>{{Cite web |title=Shaken but not stirred: Ugandan LGBTI activist Richard Lusimbo |url=https://east-africa.hivos.org/news/shaken-not-stirred-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo |access-date=1 March 2016 |website=east-africa.hivos.org}}</ref> Kino kyaleeta okutya kungi. Lusimbo yafuna okutiisibwatiisibwa kungi, email ezirimu obusungu (hate mail) ku ssimu ye ne ku mikutu gya yintaneeti nga zimuwaliriza okwekweka.<ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Gay Law |url=http://www.huffingtonpost.com/2014/03/10/ugandan-activist-interview_n_4934374.html |access-date=1 March 2016 |website=HuffPost}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Homosexuality Law: An Interview with Activist Richard Lusimbo – Towleroad |url=http://www.towleroad.com/2014/03/last-friday-richard-lusimbo-woke-up-to-discover-his-face-on-the-front-of-the-ugandan-tabloid-red-pepper-whod-been-outin/ |access-date=1 March 2016 |website=Towleroad}}</ref>
Mu Gwokutaano 2014, Lusimbo yafuuka omukwanaganya w’eggwanga mu kitongole kya REAct (Rights, Evidence, Action).<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} REAct MEETS INTERNATIONAL HIV AIDS ALLIANCE TEAM AT SMUG OFFICES.Sexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/react-meets-aids-alliance-at-smug-offices/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Yakola nga omuwi w’amagezi okutendeka ku nkola y’eddembe ly’obuntu n’okulondoola, omuli endowooza y’eddembe ly’obuntu, okukyusakyusa ebibuuzo, obukugu mu kubuuza ebibuuzo n’okukozesa MARTUS okuwandiika emisango. Ekitundu ku ttiimu eyakola n’okugezesa REAct. Ebitongole by’okwebuuza ku bantu bimaliriziddwa bulungi n’omukago gw’ensi yonna ogwa siriimu n’abasajja abagaala ebisiyaga (Gay) n’abakazi abaagalana (Lesibians) mu Zimbabwe (GALZ), AIDS Legal Network (ALN), Community Health Alliance Uganda (CHAU).
Mu 2015, Lusimbo yasooka kulaga firimu ye eya documentary Film, "And Still We Rise" mu Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} And Still We RiseSexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/tag/and-still-we-rise/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Firimu eno ewandiika okuziyiza n’okugumira embeera y’abantu ba Uganda aba LGBTI mu kibiina kyonna ekya Anti-homosexuality movement. Ekiwandiiko kino kya ngeri ya kukola firimu eyeetabamu era nga kyatondebwawo abantu wakati mu lutalo lw’okulwanyisa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu Uganda.
Lusimbo ayongedde okuweereza ekitundu kye mu ngeri ez’enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web |title=Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech |url=http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ |access-date=1 March 2016 |website=benetech.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ "Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech"]. ''benetech.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Kuno kw’ogatta, Olukiiko lw’ensi yonna olw’okuteekateeka olukung’aana lw’okuteekateeka, Miami Out Games, Omukwanaganya wa Pride Uganda 2015,<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2015/aug/05/uganda-gay-pride-lgbt-kampala|title=Uganda's LGBT community celebrates Pride – discreetly|last=Shearlaw|first=Maeve|date=5 August 2015|newspaper=The Guardian|issn=0261-3077|access-date=1 March 2016}}</ref> Co-chair Alternate w’olukiiko lwa ILGA olwa 2014–2016 Pan-African ILGA Board,<ref>{{Cite web |title=Board Members – Panafrica |url=http://panafricailga.org/board-members/ |access-date=1 March 2016 |website=panafricailga.org}}</ref> Co-Secretary General Alternate w’olukiiko lw’ensi yonna olwa ILGA 2014–2016,<ref>{{Cite web |date=November 2014 |title=ILGA2014 international conference / The Third day : 6rang |url=http://6rang.org/english/2192 |access-date=1 March 2016 |website=6rang.org}}</ref> Omuwabuzi wa Benetech the designers wa pulogulaamu ya MARTUS ekozesebwa mu REAct,<ref name=":0" /> mmemba ku lukiiko olufuzi, Transgender Equality Uganda okuva mu 2012 okutuuka mu 2015, ne Boardchair okuva mu 2015 okutuusa kati.
Ekirala, Lusimbo yakulembera ekibinja kya Uganda ekyagenda mu Amerika mu musango gwa Sexual Minorities Uganda v. Scott Lively mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda v. Scott Lively |url=https://ccrjustice.org/home/what-we-do/our-cases/sexual-minorities-uganda-v-scott-lively |access-date=1 March 2016 |website=Center for Constitutional Rights}}</ref> Lusimbo. Lively oboolyawo kye kyokulabirako ekisinga okumanyika abakulembeze b’Abakristaayo abeenyigira mu kibiina ekilwanyisa ebisiyaga mu Uganda, era nga SMUG yabawaabira mu kkooti ya Amerika eya Federo olw’ebikolobero ebimenya obuntubulamu. oluvannyuma lw’okujja mu Uganda ne yeetaba mu kuwandiika etteeka erirwanyisa ebisiyaga. Lusimbo abaddeko ng’omujulizi mu musango guno, era yawa okwewozaako mu 2015.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} 76 CRIMES |url=http://76crimes.com/tag/sexual-minorities-uganda/ |access-date=1 March 2016 |website=76crimes.com}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Geoffrey Ogwaro|Omuyimbi Geoffrey Ogwaro]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
8ev4qhbqsn9a37q2hh8dbtculmfva4o
53402
53401
2026-06-06T14:53:27Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353416569|Richard Lusimbo]]"
53402
wikitext
text/x-wiki
[[File:Richard_Lusimbo.jpg|alt=Portrait of Richard Lusimbo taken in Mexico City at the ILGA World Conference 2014.|thumb|275x275px|Ekifaananyi kya Richard Lusimbo ekyakwatibwa mu kibuga Mexico mu lukuhhaana lwa ILGA World Conference 2014.]]
'''Richard Lusimbo''' (yazaalibwa 1986) munnayuganda mulwanirizi wa LGBT, omukozi wa firimu z'ebiwandiiko, era omwogezi mu lujjudde era yafuna okufaayo kw'ensi yonna bwe yafulumira mu lupapula lw'amawulire olwa tabloid mu Uganda olw'okubeera omusiyazi.<ref>{{Cite web |date=24 June 2014 |title=Outed Ugandan gay rights activist won't leave country despite risk |url=http://canadaam.ctvnews.ca/i-have-a-right-to-be-there-why-ugandan-gay-rights-activist-won-t-leave-1.1883624 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140703151145/http://canadaam.ctvnews.ca/i-have-a-right-to-be-there-why-ugandan-gay-rights-activist-won-t-leave-1.1883624 |archive-date=3 July 2014 |access-date=11 February 2016 |website=Canada AM}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Homosexuality Law: An Interview with Activist Richard Lusimbo |url=http://www.towleroad.com/2014/03/last-friday-richard-lusimbo-woke-up-to-discover-his-face-on-the-front-of-the-ugandan-tabloid-red-pepper-whod-been-outin/ |access-date=11 February 2016 |website=Towleroad}}</ref>
Akola nga Research and Documentation Officer mu Sexual Minorities Uganda, era alabiseeko mu ''New York Times'', ''The Washington Post'', ''CNN'', ''The Advocate'', ''The Guardian'', n’endala.<ref>{{Cite web |last=Anyangwe |first=Eliza |date=5 August 2015 |title=Celebrating gay pride in Uganda |url=https://edition.cnn.com/2015/08/05/africa/gay-pride-uganda-richard-lusimbo/ |access-date=11 February 2016 |publisher=CNN}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Richard Lusimbo, Ugandan Activist, Talks Life Under Uganda's Anti-Gay Law |url=http://www.huffingtonpost.com/2014/03/10/ugandan-activist-interview_n_4934374.html |access-date=11 February 2016 |website=HuffPost}}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Mu Gwomunaana 2011, Lusimbo yatandika okukola obwannakyewa mu kibiina kya Sexual Minorities Uganda (SMUG), ekibiina kya Uganda ekya LGBTI.<ref name=":0">{{Cite web |title=Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech |url=http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ |access-date=1 March 2016 |website=benetech.org}}</ref> Eyo gye yayitibwa okumatiza olukiiko lw’ebyobulamu olwa LGBTI, olwawagirwa ekibiina ky’ensi yonna ekya International HIV/AIDS Alliance Uganda. Omulundi ogwasooka, Lusimbo yali yeenyigira nnyo mu kibiina kya LGBTI mu Uganda, ng’akola nga Executive Assistant wa [[Frank Mugisha]],<ref>{{Cite news|url=http://www.newyorker.com/magazine/2012/12/24/out-in-africa|title=Out in Africa|last=Okeowo|first=Alexis|date=17 December 2012|newspaper=The New Yorker|issn=0028-792X|access-date=1 March 2016}}</ref> executive director wa SMUG. Mu 2012 Lusimbo yapangisibwa ng’akulira okunoonyereza n’okuwandiika ebiwandiiko mu SMUG.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} AboutSexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/about/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Eyo gye yatandikira okuwandiika ku kutyoboola eddembe ly’obuntu abantu aba LGBTI gye bayitamu mu Uganda, okufulumya lipoota z’enkola okulaga emisango n’ebiteeso ebirina okukolebwa ebibiina by’obwannakyewa n’eggwanga okulaba ng’ebyobulamu n’eddembe ly’abantu abaagalana (LGBTI).<ref name=":1">{{Cite web |title=And Still We Rise |url=http://andstillwerisedocumentary.blogspot.ug/ |access-date=1 March 2016 |website=andstillwerisedocumentary.blogspot.ug}}</ref>
Mu 2012 era yafuuka Ssentebe wa African Research Team for Envisioning Global LGBT Human Rights, era n’atandika okukola ekiwandiiko ekikwata ku kibiina ekirwanyisa ebisiyaga mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |title=And Still We Rise |url=http://andstillwerisedocumentary.blogspot.ug/ |access-date=1 March 2016 |website=andstillwerisedocumentary.blogspot.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://andstillwerisedocumentary.blogspot.ug/ "And Still We Rise"]. ''andstillwerisedocumentary.blogspot.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Kino kyawa Lusimbo omukisa okutambula mu ggwanga lyonna okwogera n’abantu aba LGBTI ku mutendera gw’obuntu. Nga tewannayita bbanga ddene ng'atandika okukola mu SMUG, mu 2013, Lusimbo yafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire olwa wano olwa "Red Pepper," ng'ali wamu n'abakozi abalala aba SMUG.<ref name=":0" /> Oluvannyuma, ekifaananyi kye kyalabika wamu n’endagiriro ye ku kampeyini ya Uganda eya Facebook okulumba Bannayuganda aba LGBTI. Lusimbo yalina okuva mu maka ge n’asula ne mukwano gwe, oluvannyuma n’ava mu ggwanga okumala omwezi mulamba n’asigala mu Amerika. Lusimbo bwe yali mu Amerika, kino yakikozesa ng’omukisa okugabana emboozi ye n’abantu abalala aba Uganda aba LGBTI. Yawa okwogera mu Yunivasite y’e Vermont,<ref>{{Cite web |title=QVM |url=http://www.uvm.edu/~lgbtqa/?Page=news&storyID=15608&category=lgbtqa |access-date=1 March 2016 |publisher=University of Vermont}}</ref> ne Yunivasite y’e Rochester, ne mu Yunivasite y’e New York e Geneseo. Mu Gwokuna 2013, Lusimbo yaddayo e Uganda n’agenda mu maaso n’okukola mu SMUG, okutuusa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga lwe lyayisibwa mu palamenti mu Gwekkumineebiri 2013.
Nate mu 2014, oluvannyuma lw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga okuteekebwako omukono gwa Pulezidenti Museveni ne lifuuka etteeka, Lusimbo yafulumira ku lupapula lw'amawulire olumanyiddwa ennyo mu kitundu kino, "Red Pepper," n'omutwe ogugamba nti "Top Gays Speak Out: How I Became Homosexual."<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Stewart |first=Colin |date=5 March 2014 |title=2 scary tales of Ugandan gay activists; you can help |url=http://76crimes.com/2014/03/05/2-scary-tales-of-ugandan-gay-activists-you-can-help/ |access-date=1 March 2016 |website=76 CRIMES}}</ref><ref>{{Cite web |title=A gay Ugandan lives a 'life of fear' after being outed by tabloid |url=http://www.cbc.ca/news/canada/worldpride-2014-a-gay-rights-activist-on-being-outed-in-uganda-1.2681185 |access-date=1 March 2016 |publisher=Canadian Broadcasting Corporation}}</ref><ref>{{Cite web |title=Shaken but not stirred: Ugandan LGBTI activist Richard Lusimbo |url=https://east-africa.hivos.org/news/shaken-not-stirred-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo |access-date=1 March 2016 |website=east-africa.hivos.org}}</ref> Kino kyaleeta okutya kungi. Lusimbo yafuna okutiisibwatiisibwa kungi, email ezirimu obusungu (hate mail) ku ssimu ye ne ku mikutu gya yintaneeti nga zimuwaliriza okwekweka.<ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Gay Law |url=http://www.huffingtonpost.com/2014/03/10/ugandan-activist-interview_n_4934374.html |access-date=1 March 2016 |website=HuffPost}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Homosexuality Law: An Interview with Activist Richard Lusimbo – Towleroad |url=http://www.towleroad.com/2014/03/last-friday-richard-lusimbo-woke-up-to-discover-his-face-on-the-front-of-the-ugandan-tabloid-red-pepper-whod-been-outin/ |access-date=1 March 2016 |website=Towleroad}}</ref>
Mu Gwokutaano 2014, Lusimbo yafuuka omukwanaganya w’eggwanga mu kitongole kya REAct (Rights, Evidence, Action).<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} REAct MEETS INTERNATIONAL HIV AIDS ALLIANCE TEAM AT SMUG OFFICES.Sexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/react-meets-aids-alliance-at-smug-offices/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Yakola nga omuwi w’amagezi okutendeka ku nkola y’eddembe ly’obuntu n’okulondoola, omuli endowooza y’eddembe ly’obuntu, okukyusakyusa ebibuuzo, obukugu mu kubuuza ebibuuzo n’okukozesa MARTUS okuwandiika emisango. Ekitundu ku ttiimu eyakola n’okugezesa REAct. Ebitongole by’okwebuuza ku bantu bimaliriziddwa bulungi n’omukago gw’ensi yonna ogwa siriimu n’abasajja abagaala ebisiyaga (Gay) n’abakazi abaagalana (Lesibians) mu Zimbabwe (GALZ), AIDS Legal Network (ALN), Community Health Alliance Uganda (CHAU).
Mu 2015, Lusimbo yasooka kulaga firimu ye eya documentary Film, "And Still We Rise" mu Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} And Still We RiseSexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/tag/and-still-we-rise/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Firimu eno ewandiika okuziyiza n’okugumira embeera y’abantu ba Uganda aba LGBTI mu kibiina kyonna ekya Anti-homosexuality movement. Ekiwandiiko kino kya ngeri ya kukola firimu eyeetabamu era nga kyatondebwawo abantu wakati mu lutalo lw’okulwanyisa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu Uganda.
Lusimbo ayongedde okuweereza ekitundu kye mu ngeri ez’enjawulo.<ref name=":0" /> Kuno kw’ogatta, Olukiiko lw’ensi yonna olw’okuteekateeka olukung’aana lw’okuteekateeka, Miami Out Games, Omukwanaganya wa Pride Uganda 2015,<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2015/aug/05/uganda-gay-pride-lgbt-kampala|title=Uganda's LGBT community celebrates Pride – discreetly|last=Shearlaw|first=Maeve|date=5 August 2015|newspaper=The Guardian|issn=0261-3077|access-date=1 March 2016}}</ref> Co-chair Alternate w’olukiiko lwa ILGA olwa 2014–2016 Pan-African ILGA Board,<ref>{{Cite web |title=Board Members – Panafrica |url=http://panafricailga.org/board-members/ |access-date=1 March 2016 |website=panafricailga.org}}</ref> Co-Secretary General Alternate w’olukiiko lw’ensi yonna olwa ILGA 2014–2016,<ref>{{Cite web |date=November 2014 |title=ILGA2014 international conference / The Third day : 6rang |url=http://6rang.org/english/2192 |access-date=1 March 2016 |website=6rang.org}}</ref> Omuwabuzi wa Benetech the designers wa pulogulaamu ya MARTUS ekozesebwa mu REAct,<ref name=":0" /> mmemba ku lukiiko olufuzi, Transgender Equality Uganda okuva mu 2012 okutuuka mu 2015, ne Boardchair okuva mu 2015 okutuusa kati.
Ekirala, Lusimbo yakulembera ekibinja kya Uganda ekyagenda mu Amerika mu musango gwa Sexual Minorities Uganda v. Scott Lively mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda v. Scott Lively |url=https://ccrjustice.org/home/what-we-do/our-cases/sexual-minorities-uganda-v-scott-lively |access-date=1 March 2016 |website=Center for Constitutional Rights}}</ref> Lusimbo. Lively oboolyawo kye kyokulabirako ekisinga okumanyika abakulembeze b’Abakristaayo abeenyigira mu kibiina ekilwanyisa ebisiyaga mu Uganda, era nga SMUG yabawaabira mu kkooti ya Amerika eya Federo olw’ebikolobero ebimenya obuntubulamu. oluvannyuma lw’okujja mu Uganda ne yeetaba mu kuwandiika etteeka erirwanyisa ebisiyaga. Lusimbo abaddeko ng’omujulizi mu musango guno, era yawa okwewozaako mu 2015.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} 76 CRIMES |url=http://76crimes.com/tag/sexual-minorities-uganda/ |access-date=1 March 2016 |website=76crimes.com}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Geoffrey Ogwaro|Omuyimbi Geoffrey Ogwaro]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
fabsqihyyvvkviqah8766mvjlcuu8x9
53403
53402
2026-06-06T14:55:30Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353416569|Richard Lusimbo]]"
53403
wikitext
text/x-wiki
[[File:Richard_Lusimbo.jpg|alt=Portrait of Richard Lusimbo taken in Mexico City at the ILGA World Conference 2014.|thumb|275x275px|Ekifaananyi kya Richard Lusimbo ekyakwatibwa mu kibuga Mexico mu lukuhhaana lwa ILGA World Conference 2014.]]
'''Richard Lusimbo''' (yazaalibwa 1986) munnayuganda mulwanirizi wa LGBT, omukozi wa firimu z'ebiwandiiko, era omwogezi mu lujjudde era yafuna okufaayo kw'ensi yonna bwe yafulumira mu lupapula lw'amawulire olwa tabloid mu Uganda olw'okubeera omusiyazi.<ref>{{Cite web |date=24 June 2014 |title=Outed Ugandan gay rights activist won't leave country despite risk |url=http://canadaam.ctvnews.ca/i-have-a-right-to-be-there-why-ugandan-gay-rights-activist-won-t-leave-1.1883624 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140703151145/http://canadaam.ctvnews.ca/i-have-a-right-to-be-there-why-ugandan-gay-rights-activist-won-t-leave-1.1883624 |archive-date=3 July 2014 |access-date=11 February 2016 |website=Canada AM}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Homosexuality Law: An Interview with Activist Richard Lusimbo |url=http://www.towleroad.com/2014/03/last-friday-richard-lusimbo-woke-up-to-discover-his-face-on-the-front-of-the-ugandan-tabloid-red-pepper-whod-been-outin/ |access-date=11 February 2016 |website=Towleroad}}</ref>
Akola nga Research and Documentation Officer mu Sexual Minorities Uganda, era alabiseeko mu ''New York Times'', ''The Washington Post'', ''CNN'', ''The Advocate'', ''The Guardian'', n’endala.<ref>{{Cite web |last=Anyangwe |first=Eliza |date=5 August 2015 |title=Celebrating gay pride in Uganda |url=https://edition.cnn.com/2015/08/05/africa/gay-pride-uganda-richard-lusimbo/ |access-date=11 February 2016 |publisher=CNN}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Richard Lusimbo, Ugandan Activist, Talks Life Under Uganda's Anti-Gay Law |url=http://www.huffingtonpost.com/2014/03/10/ugandan-activist-interview_n_4934374.html |access-date=11 February 2016 |website=HuffPost}}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Mu Gwomunaana 2011, Lusimbo yatandika okukola obwannakyewa mu kibiina kya Sexual Minorities Uganda (SMUG), ekibiina kya Uganda ekya LGBTI.<ref name=":0">{{Cite web |title=Q & A with Ugandan LGBTI Activist Richard Lusimbo « Benetech |url=http://benetech.org/2014/03/25/q-a-with-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo/ |access-date=1 March 2016 |website=benetech.org}}</ref> Eyo gye yayitibwa okumatiza olukiiko lw’ebyobulamu olwa LGBTI, olwawagirwa ekibiina ky’ensi yonna ekya International HIV/AIDS Alliance Uganda. Omulundi ogwasooka, Lusimbo yali yeenyigira nnyo mu kibiina kya LGBTI mu Uganda, ng’akola nga Executive Assistant wa [[Frank Mugisha]],<ref>{{Cite news|url=http://www.newyorker.com/magazine/2012/12/24/out-in-africa|title=Out in Africa|last=Okeowo|first=Alexis|date=17 December 2012|newspaper=The New Yorker|issn=0028-792X|access-date=1 March 2016}}</ref> executive director wa SMUG. Mu 2012 Lusimbo yapangisibwa ng’akulira okunoonyereza n’okuwandiika ebiwandiiko mu SMUG.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} AboutSexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/about/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Eyo gye yatandikira okuwandiika ku kutyoboola eddembe ly’obuntu abantu aba LGBTI gye bayitamu mu Uganda, okufulumya lipoota z’enkola okulaga emisango n’ebiteeso ebirina okukolebwa ebibiina by’obwannakyewa n’eggwanga okulaba ng’ebyobulamu n’eddembe ly’abantu abaagalana (LGBTI).<ref name=":1">{{Cite web |title=And Still We Rise |url=http://andstillwerisedocumentary.blogspot.ug/ |access-date=1 March 2016 |website=andstillwerisedocumentary.blogspot.ug}}</ref>
Mu 2012 era yafuuka Ssentebe wa African Research Team for Envisioning Global LGBT Human Rights, era n’atandika okukola ekiwandiiko ekikwata ku kibiina ekirwanyisa ebisiyaga mu Uganda.<ref name=":1" /> Kino kyawa Lusimbo omukisa okutambula mu ggwanga lyonna okwogera n’abantu aba LGBTI ku mutendera gw’obuntu. Nga tewannayita bbanga ddene ng'atandika okukola mu SMUG, mu 2013, Lusimbo yafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire olwa wano olwa "Red Pepper," ng'ali wamu n'abakozi abalala aba SMUG.<ref name=":0" /> Oluvannyuma, ekifaananyi kye kyalabika wamu n’endagiriro ye ku kampeyini ya Uganda eya Facebook okulumba Bannayuganda aba LGBTI. Lusimbo yalina okuva mu maka ge n’asula ne mukwano gwe, oluvannyuma n’ava mu ggwanga okumala omwezi mulamba n’asigala mu Amerika. Lusimbo bwe yali mu Amerika, kino yakikozesa ng’omukisa okugabana emboozi ye n’abantu abalala aba Uganda aba LGBTI. Yawa okwogera mu Yunivasite y’e Vermont,<ref>{{Cite web |title=QVM |url=http://www.uvm.edu/~lgbtqa/?Page=news&storyID=15608&category=lgbtqa |access-date=1 March 2016 |publisher=University of Vermont}}</ref> ne Yunivasite y’e Rochester, ne mu Yunivasite y’e New York e Geneseo. Mu Gwokuna 2013, Lusimbo yaddayo e Uganda n’agenda mu maaso n’okukola mu SMUG, okutuusa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga lwe lyayisibwa mu palamenti mu Gwekkumineebiri 2013.
Nate mu 2014, oluvannyuma lw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga okuteekebwako omukono gwa Pulezidenti Museveni ne lifuuka etteeka, Lusimbo yafulumira ku lupapula lw'amawulire olumanyiddwa ennyo mu kitundu kino, "Red Pepper," n'omutwe ogugamba nti "Top Gays Speak Out: How I Became Homosexual."<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Stewart |first=Colin |date=5 March 2014 |title=2 scary tales of Ugandan gay activists; you can help |url=http://76crimes.com/2014/03/05/2-scary-tales-of-ugandan-gay-activists-you-can-help/ |access-date=1 March 2016 |website=76 CRIMES}}</ref><ref>{{Cite web |title=A gay Ugandan lives a 'life of fear' after being outed by tabloid |url=http://www.cbc.ca/news/canada/worldpride-2014-a-gay-rights-activist-on-being-outed-in-uganda-1.2681185 |access-date=1 March 2016 |publisher=Canadian Broadcasting Corporation}}</ref><ref>{{Cite web |title=Shaken but not stirred: Ugandan LGBTI activist Richard Lusimbo |url=https://east-africa.hivos.org/news/shaken-not-stirred-ugandan-lgbti-activist-richard-lusimbo |access-date=1 March 2016 |website=east-africa.hivos.org}}</ref> Kino kyaleeta okutya kungi. Lusimbo yafuna okutiisibwatiisibwa kungi, email ezirimu obusungu (hate mail) ku ssimu ye ne ku mikutu gya yintaneeti nga zimuwaliriza okwekweka.<ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Gay Law |url=http://www.huffingtonpost.com/2014/03/10/ugandan-activist-interview_n_4934374.html |access-date=1 March 2016 |website=HuffPost}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2014 |title=Life Under Uganda's Anti-Homosexuality Law: An Interview with Activist Richard Lusimbo – Towleroad |url=http://www.towleroad.com/2014/03/last-friday-richard-lusimbo-woke-up-to-discover-his-face-on-the-front-of-the-ugandan-tabloid-red-pepper-whod-been-outin/ |access-date=1 March 2016 |website=Towleroad}}</ref>
Mu Gwokutaano 2014, Lusimbo yafuuka omukwanaganya w’eggwanga mu kitongole kya REAct (Rights, Evidence, Action).<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} REAct MEETS INTERNATIONAL HIV AIDS ALLIANCE TEAM AT SMUG OFFICES.Sexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/react-meets-aids-alliance-at-smug-offices/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Yakola nga omuwi w’amagezi okutendeka ku nkola y’eddembe ly’obuntu n’okulondoola, omuli endowooza y’eddembe ly’obuntu, okukyusakyusa ebibuuzo, obukugu mu kubuuza ebibuuzo n’okukozesa MARTUS okuwandiika emisango. Ekitundu ku ttiimu eyakola n’okugezesa REAct. Ebitongole by’okwebuuza ku bantu bimaliriziddwa bulungi n’omukago gw’ensi yonna ogwa siriimu n’abasajja abagaala ebisiyaga (Gay) n’abakazi abaagalana (Lesibians) mu Zimbabwe (GALZ), AIDS Legal Network (ALN), Community Health Alliance Uganda (CHAU).
Mu 2015, Lusimbo yasooka kulaga firimu ye eya documentary Film, "And Still We Rise" mu Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} And Still We RiseSexual Minorities Uganda |url=https://sexualminoritiesuganda.com/tag/and-still-we-rise/ |access-date=1 March 2016 |website=sexualminoritiesuganda.com}}</ref> Firimu eno ewandiika okuziyiza n’okugumira embeera y’abantu ba Uganda aba LGBTI mu kibiina kyonna ekya Anti-homosexuality movement. Ekiwandiiko kino kya ngeri ya kukola firimu eyeetabamu era nga kyatondebwawo abantu wakati mu lutalo lw’okulwanyisa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu Uganda.
Lusimbo ayongedde okuweereza ekitundu kye mu ngeri ez’enjawulo.<ref name=":0" /> Kuno kw’ogatta, Olukiiko lw’ensi yonna olw’okuteekateeka olukung’aana lw’okuteekateeka, Miami Out Games, Omukwanaganya wa Pride Uganda 2015,<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2015/aug/05/uganda-gay-pride-lgbt-kampala|title=Uganda's LGBT community celebrates Pride – discreetly|last=Shearlaw|first=Maeve|date=5 August 2015|newspaper=The Guardian|issn=0261-3077|access-date=1 March 2016}}</ref> Co-chair Alternate w’olukiiko lwa ILGA olwa 2014–2016 Pan-African ILGA Board,<ref>{{Cite web |title=Board Members – Panafrica |url=http://panafricailga.org/board-members/ |access-date=1 March 2016 |website=panafricailga.org}}</ref> Co-Secretary General Alternate w’olukiiko lw’ensi yonna olwa ILGA 2014–2016,<ref>{{Cite web |date=November 2014 |title=ILGA2014 international conference / The Third day : 6rang |url=http://6rang.org/english/2192 |access-date=1 March 2016 |website=6rang.org}}</ref> Omuwabuzi wa Benetech the designers wa pulogulaamu ya MARTUS ekozesebwa mu REAct,<ref name=":0" /> mmemba ku lukiiko olufuzi, Transgender Equality Uganda okuva mu 2012 okutuuka mu 2015, ne Boardchair okuva mu 2015 okutuusa kati.
Ekirala, Lusimbo yakulembera ekibinja kya Uganda ekyagenda mu Amerika mu musango gwa Sexual Minorities Uganda v. Scott Lively mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda v. Scott Lively |url=https://ccrjustice.org/home/what-we-do/our-cases/sexual-minorities-uganda-v-scott-lively |access-date=1 March 2016 |website=Center for Constitutional Rights}}</ref> Lusimbo. Lively oboolyawo kye kyokulabirako ekisinga okumanyika abakulembeze b’Abakristaayo abeenyigira mu kibiina ekilwanyisa ebisiyaga mu Uganda, era nga SMUG yabawaabira mu kkooti ya Amerika eya Federo olw’ebikolobero ebimenya obuntubulamu. oluvannyuma lw’okujja mu Uganda ne yeetaba mu kuwandiika etteeka erirwanyisa ebisiyaga. Lusimbo abaddeko ng’omujulizi mu musango guno, era yawa okwewozaako mu 2015.<ref>{{Cite web |title=Sexual Minorities Uganda {{!}} 76 CRIMES |url=http://76crimes.com/tag/sexual-minorities-uganda/ |access-date=1 March 2016 |website=76crimes.com}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Geoffrey Ogwaro|Omuyimbi Geoffrey Ogwaro]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
i56ygn5zrowanv5vj6av2igcgpb1rpq
Achilla Orru
0
13943
53404
2026-06-06T15:32:25Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1305029719|Achilla Orru]]"
53404
wikitext
text/x-wiki
'''King Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé. Ekika kye kyali kya Karamojong.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda. Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano), era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989. Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique.
== Omulimu ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani.
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka. Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
ljwsbn5a3ln0yibqy2n6bqw7f9w10tt
53405
53404
2026-06-06T15:34:10Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1305029719|Achilla Orru]]"
53405
wikitext
text/x-wiki
'''King Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano), era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989. Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique.
== Omulimu ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani.
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka. Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
bn683q8ujedapb64k1mvktiiiozj41k
53406
53405
2026-06-06T15:35:47Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1305029719|Achilla Orru]]"
53406
wikitext
text/x-wiki
'''King Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano), era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989. Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique.
== Omulimu ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani.
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
kjbbfqs8tsro0r8efz62v495n3uu964
53407
53406
2026-06-06T15:37:55Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1305029719|Achilla Orru]]"
53407
wikitext
text/x-wiki
'''King Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto "Subway musician passes"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto|date=2022-04-23}}. ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique.
== Omulimu ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani.
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
ik5g236sa9qhyw2a2wj4dnbmwbpuqb3
Opolot-Okwalinga Simon Peter
0
13944
53417
2026-06-06T18:46:50Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53417
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Uganda eyasooka Gen [[Muhoozi Kainerugaba]] . Opolot-Okwalinga yatandikawo ekifo ky’olukale ng’ayita mu mulimu ogwategeezebwa okukolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw’amaanyi mu tekinologiya mu gavumenti ya Uganda . Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu January 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi mu kulonda bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]] . <ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo "Endowooza y'abakuumi." <ref name=":1" />
q5ttzlmwqt9pbrgs1ivy09v9wtflpio
53418
53417
2026-06-06T18:48:00Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53418
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yatandikawo ekifo ky’olukale ng’ayita mu mulimu ogwategeezebwa okukolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw’amaanyi mu tekinologiya mu gavumenti ya Uganda . Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu January 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi mu kulonda bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]] . <ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo "Endowooza y'abakuumi." <ref name=":1" />
huboip9a504fqy3hc26ag367scxtmv6
53419
53418
2026-06-06T18:51:30Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53419
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]] . Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu January 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi mu kulonda bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]] . <ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo "Endowooza y'abakuumi." <ref name=":1" />
so4rrc9l71jkjyehaqhkus7hfb5klu6
53420
53419
2026-06-06T18:53:08Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53420
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]] . <ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo "Endowooza y'abakuumi." <ref name=":1" />
pozhovsw09pry79e0tfjetkka1gszuh
53421
53420
2026-06-06T18:54:10Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53421
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
7erkigreuvmezqg7s1e2ns90rmaoaao
53422
53421
2026-06-06T18:55:05Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53422
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
6kpz4dxw96sq4umyzx6bf0bog89uoi2
53423
53422
2026-06-06T18:55:29Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53423
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukongoro- Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera mu [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli eyookubiri mu by'obulamu n'asoma diguli eyookubiri mu Sociology . <ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okubiri kwawagirwa sikaala z’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya Commonwealth Scholarship and Fellowship okusoma mu Yunivasite y’e Leeds mu Bungereza, gye yafunira diguli eyookubiri mu by’emikono mu by’enteekateeka . <ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa Officer Cadet mu kibiina ekitendeka abaserikale ekya University Officers Training Corps (UOTC) wansi w’ettendekero ly’amagye erya Royal Military Academy Sandhurst (RMAS). <ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
bs33aou3tfqnjpzc4k39mxah8vyqm6e
53424
53423
2026-06-06T18:56:45Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53424
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera mu [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli eyookubiri mu by'obulamu n'asoma diguli eyookubiri mu Sociology . <ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okubiri kwawagirwa sikaala z’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya Commonwealth Scholarship and Fellowship okusoma mu Yunivasite y’e Leeds mu Bungereza, gye yafunira diguli eyookubiri mu by’emikono mu by’enteekateeka . <ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa Officer Cadet mu kibiina ekitendeka abaserikale ekya University Officers Training Corps (UOTC) wansi w’ettendekero ly’amagye erya Royal Military Academy Sandhurst (RMAS). <ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
dgyh8xn29pbhqkk734ez24hm9zolw8w
53425
53424
2026-06-06T18:58:47Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53425
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okubiri kwawagirwa sikaala z’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya Commonwealth Scholarship and Fellowship okusoma mu Yunivasite y’e Leeds mu Bungereza, gye yafunira diguli eyookubiri mu by’emikono mu by’enteekateeka . <ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa Officer Cadet mu kibiina ekitendeka abaserikale ekya University Officers Training Corps (UOTC) wansi w’ettendekero ly’amagye erya Royal Military Academy Sandhurst (RMAS). <ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
94r43nvf3gzkjpvumn3ikrnqyljej04
53426
53425
2026-06-06T19:03:13Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53426
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala z’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya Commonwealth Scholarship and Fellowship okusoma mu Yunivasite y’e Leeds mu Bungereza, gye yafunira diguli eyookubiri mu by’emikono mu by’enteekateeka . <ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa Officer Cadet mu kibiina ekitendeka abaserikale ekya University Officers Training Corps (UOTC) wansi w’ettendekero ly’amagye erya Royal Military Academy Sandhurst (RMAS). <ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
mb7bhdltsphyzlbmwvftk4pqo1uv1h8
53428
53426
2026-06-06T19:04:53Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53428
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya Commonwealth Scholarship and Fellowship okusoma mu Yunivasite y’e Leeds mu Bungereza, gye yafunira diguli eyookubiri mu by’emikono mu by’enteekateeka . <ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa Officer Cadet mu kibiina ekitendeka abaserikale ekya University Officers Training Corps (UOTC) wansi w’ettendekero ly’amagye erya Royal Military Academy Sandhurst (RMAS). <ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
70kcapwhbg8fdsoaudmilhy2rzvej2g
53429
53428
2026-06-06T19:07:54Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53429
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa Officer Cadet mu kibiina ekitendeka abaserikale ekya University Officers Training Corps (UOTC) wansi w’ettendekero ly’amagye erya Royal Military Academy Sandhurst (RMAS). <ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
kv6bdqw2nbn9j3so2a0j9u9c11740b3
53430
53429
2026-06-06T19:11:54Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53430
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
bkw6qq1pn162348yrujtzkeh4w2td4p
53431
53430
2026-06-06T19:13:35Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53431
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu nkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola y’ebyokwerinda.
1qt7zbnmgg8q0riddzlowxw23oez9p1
53432
53431
2026-06-06T19:14:46Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53432
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.
lmh8d6e7epiw54dsurq4s74x0up9m5x
53433
53432
2026-06-06T19:15:51Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53433
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
p9ani6u5rpqmt3tx79y8yf9y8sya64d
53434
53433
2026-06-06T19:16:58Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53434
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
i7dgoj151ncq8uz39bbys6y15x54n88
53435
53434
2026-06-06T19:20:27Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53435
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu byokwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi y'omukulu w'abakozi ab'awamu, <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF) <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine. <ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yatandikawo erinnya ng’omukugu mu by’ekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]] ow’obuntu, ng’amuwagira mu biseera bye ng’akulira amagye era Minisita w’ensonga z’omunda. <ref name=":1" />
aqd68stowtobsftr3stewh78n4kzy62
53436
53435
2026-06-06T19:22:41Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53436
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yatandikawo erinnya ng’omukugu mu by’ekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]] ow’obuntu, ng’amuwagira mu biseera bye ng’akulira amagye era Minisita w’ensonga z’omunda. <ref name=":1" />
i98yw6em9dfxzpmgy8kmjozf7rm35ej
53437
53436
2026-06-06T19:25:28Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53437
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]] ow’obuntu, ng’amuwagira mu biseera bye ng’akulira amagye era Minisita w’ensonga z’omunda. <ref name=":1" />
763vio84n3g3ww0earvx7ibz5ilct9z
53438
53437
2026-06-06T19:26:59Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53438
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
3ja3p4kcjwm5sjeeddk387003jyy1gi
53439
53438
2026-06-06T19:28:45Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53439
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era era yaweereza mu kitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti (IGG) wansi w’omulembe gwa [[Faith Mwondha|Justice Faith Mwondha]], embeera okuva olwo ebadde etegeeza ennyiriri ze ennywevu n’endowooza ye ey’obugumiikiriza obuli bw’enguzi. <ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
a5a56bmtqc3ycipq6b7u94xa7fkjv1a
53440
53439
2026-06-06T19:30:49Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53440
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], embeera okuva olwo ebadde etegeeza ennyiriri ze ennywevu n’endowooza ye ey’obugumiikiriza obuli bw’enguzi. <ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
dp2pc8zko4ppck93c2h3qos25bq4igb
53441
53440
2026-06-06T19:32:45Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53441
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
h50kryaa8ivrz0hra32fncpmlcbjd36
53442
53441
2026-06-06T19:37:32Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53442
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
9xe3ch9a4q4oreussfgk7x46jiddyqo
53443
53442
2026-06-06T19:41:50Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53443
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
9xif5otuzrxi620bfyarhcqw6a47dhc
53444
53443
2026-06-06T19:43:44Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53444
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga, <ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
cawxi671u734w4cj20s1d2dr83xozrt
53445
53444
2026-06-06T19:49:07Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53445
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti egenda okujja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyabaddewo kyokka abavumirira ebyobufuzi n'abakomentinga baakitunuulidde ng'ekiyinza okutandikawo "Muhoozi Project", <ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> enteekateeka ey'okusikira eyali eriko enkaayana nga Gen Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe. Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Gen David Sejusa mu 2013. <ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
ak4jxb8px1z5dxeg3vj0s0qfqloqwb1
53446
53445
2026-06-06T19:55:58Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53446
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti enajja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyaliwo kyokka abalondoola ebyobufuzi n'abekennenya ensonga baakitunuulira ng'emmanduso ya "Muhoozi Project",<ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> enteekateeka erii okusika omuguwa ey'okusikiza Genero Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe. Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Genero David Sejusa mu 2013.<ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
4txe8qbylur3tp6zshczxx0dy9nd4tj
53447
53446
2026-06-06T20:00:24Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53447
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti enajja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyaliwo kyokka abalondoola ebyobufuzi n'abekennenya ensonga baakitunuulira ng'emmanduso ya "Muhoozi Project",<ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.pearltimes.co.ug/muhoozi-project-final-phase-heres-what-it-would-mean-if-museveni-appointed-muhoozi-vice-president/ "Muhoozi Project final phase"]. ''Pearl Times''. Retrieved 2026-05-12.</ref> enteekateeka erii okusika omuguwa ey'okusikiza Genero Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-23029129 "Uganda's Muhoozi Kainerugaba denies 'monarchy' plan"]. ''BBC News''. 2013-06-24. Retrieved 2026-05-12.</ref> Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Genero David Sejusa mu 2013.<ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
nicn42m7pxnzpnlnodo4kw5cwi4h025
53448
53447
2026-06-06T20:04:31Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53448
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti enajja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyaliwo kyokka abalondoola ebyobufuzi n'abekennenya ensonga baakitunuulira ng'emmanduso ya "Muhoozi Project",<ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.pearltimes.co.ug/muhoozi-project-final-phase-heres-what-it-would-mean-if-museveni-appointed-muhoozi-vice-president/ "Muhoozi Project final phase"]. ''Pearl Times''. Retrieved 2026-05-12.</ref> enteekateeka erii okusika omuguwa ey'okusikiza Genero Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-23029129 "Uganda's Muhoozi Kainerugaba denies 'monarchy' plan"]. ''BBC News''. 2013-06-24. Retrieved 2026-05-12.</ref> Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Genero David Sejusa mu 2013.<ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna mu Gwoluberyeberye 2026, Opolot-Okwalinga yasigaza ekifo kye mu Kanyum County, n'awangula [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<sup class="mw-ref reference" cx-link="" data-linkid="99" href="./Teso_sub-region" rel="mw:WikiLink" title="Teso sub-region">Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall<nowiki>&</nowiki>quot;},<nowiki>&</nowiki>quot;url<nowiki>&</nowiki>quot;:{<nowiki>&</nowiki>quot;wt<nowiki>&</nowiki>quot;:<nowiki>&</nowiki>quot;<nowiki>https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026&quot;},&quot;access-date&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;2026-05-06&quot;},&quot;website&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;New</nowiki> Vision<nowiki>&</nowiki>quot;}},<nowiki>&</nowiki>quot;i<nowiki>&</nowiki>quot;:0}}]}\" data-ve-no-generated-contents=\"true\" id=\"mwAZE\"><nowiki>&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki><nowiki><cite about=\"#mwt71\" class=\"citation web cs1\" id=\"CITEREFOjore2026\" data-ve-ignore=\"\">Ojore, Godfrey (2026-01-19). <a class=\"external text\" href=\"https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026\" id=\"mwAZI\" rel=\"mw:ExtLink nofollow\">\"Ugandaelections2026: Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall\"</a></nowiki>. <nowiki><i id=\"mwAZM\">New Vision</i></nowiki><nowiki><span class=\"reference-accessdate\" id=\"mwAZQ\">. Retrieved <span class=\"nowrap\" id=\"mwAZU\">2026-05-06</span></nowiki><nowiki></span></nowiki>.<nowiki></cite></nowiki>"}}" id="cite_ref-19" rel="dc:references" typeof="mw:Extension/ref">[./Opolot-Okwalinga_Simon_Peter#cite_note-19 <span class="mw-reflink-text"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket"><nowiki>]</nowiki></span></span>]</sup><ref>{{Cite web |last=Ssentongo |first=Edrisa |title=NRM's Okwalinga Defeats FDC President Amuriat in Kanyum County Race |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314767/nrms-okwalinga-defeats-fdc-president-amuriat-in-kanyum-county-race |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-24 |title=FDC President Amuriat Finishes Fourth in Kanyum MP Race |url=https://chimpreports.com/fdc-president-amuriat-finishes-fourth-in-kanyum-mp-race/ |access-date=2026-05-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Obuwanguzi buno bwalagibwa bannamawulire ab'eggwanga lyonna n'ab'ekitundu ekyo, ng'ekizibu eky'amaanyi mu by'obufuzi olw'ekifo kya Amuriat ng'omukulembeze w'oludda oluvuganya era n'olw'ebyafaayo bya Teso ng'ekifo ekikulu eky'oludda oluvuganya naddala Forum for Democratic Change (FDC).<ref>{{Cite web |title=FDC Captures MP Seats from Teso |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-captures-mp-seats-from-teso |access-date=2026-05-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
nid9guexmo9i25g4ieeaci8nmjzvuap
53449
53448
2026-06-06T20:05:18Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53449
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti enajja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyaliwo kyokka abalondoola ebyobufuzi n'abekennenya ensonga baakitunuulira ng'emmanduso ya "Muhoozi Project",<ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.pearltimes.co.ug/muhoozi-project-final-phase-heres-what-it-would-mean-if-museveni-appointed-muhoozi-vice-president/ "Muhoozi Project final phase"]. ''Pearl Times''. Retrieved 2026-05-12.</ref> enteekateeka erii okusika omuguwa ey'okusikiza Genero Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-23029129 "Uganda's Muhoozi Kainerugaba denies 'monarchy' plan"]. ''BBC News''. 2013-06-24. Retrieved 2026-05-12.</ref> Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Genero David Sejusa mu 2013.<ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna mu Gwoluberyeberye 2026, Opolot-Okwalinga yasigaza ekifo kye mu Kanyum County, n'awangula [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<sup class="mw-ref reference" cx-link="" data-linkid="99" href="./Teso_sub-region" rel="mw:WikiLink" title="Teso sub-region">Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall<nowiki>&</nowiki>quot;},<nowiki>&</nowiki>quot;url<nowiki>&</nowiki>quot;:{<nowiki>&</nowiki>quot;wt<nowiki>&</nowiki>quot;:<nowiki>&</nowiki>quot;<nowiki>https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026&quot;},&quot;access-date&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;2026-05-06&quot;},&quot;website&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;New</nowiki> Vision<nowiki>&</nowiki>quot;}},<nowiki>&</nowiki>quot;i<nowiki>&</nowiki>quot;:0}}]}\" data-ve-no-generated-contents=\"true\" id=\"mwAZE\"><nowiki>&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki><nowiki><cite about=\"#mwt71\" class=\"citation web cs1\" id=\"CITEREFOjore2026\" data-ve-ignore=\"\">Ojore, Godfrey (2026-01-19). <a class=\"external text\" href=\"https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026\" id=\"mwAZI\" rel=\"mw:ExtLink nofollow\">\"Ugandaelections2026: Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall\"</a></nowiki>. <nowiki><i id=\"mwAZM\">New Vision</i></nowiki><nowiki><span class=\"reference-accessdate\" id=\"mwAZQ\">. Retrieved <span class=\"nowrap\" id=\"mwAZU\">2026-05-06</span></nowiki><nowiki></span></nowiki>.<nowiki></cite></nowiki>"}}" id="cite_ref-19" rel="dc:references" typeof="mw:Extension/ref">[./Opolot-Okwalinga_Simon_Peter#cite_note-19 <span class="mw-reflink-text"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket"><nowiki>]</nowiki></span></span>]</sup><ref>{{Cite web |last=Ssentongo |first=Edrisa |title=NRM's Okwalinga Defeats FDC President Amuriat in Kanyum County Race |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314767/nrms-okwalinga-defeats-fdc-president-amuriat-in-kanyum-county-race |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-24 |title=FDC President Amuriat Finishes Fourth in Kanyum MP Race |url=https://chimpreports.com/fdc-president-amuriat-finishes-fourth-in-kanyum-mp-race/ |access-date=2026-05-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Obuwanguzi buno bwalagibwa bannamawulire ab'eggwanga lyonna n'ab'ekitundu ekyo, ng'ekizibu eky'amaanyi mu by'obufuzi olw'ekifo kya Amuriat ng'omukulembeze w'oludda oluvuganya era n'olw'ebyafaayo bya Teso ng'ekifo ekikulu eky'oludda oluvuganya naddala Forum for Democratic Change (FDC).<ref>{{Cite web |title=FDC Captures MP Seats from Teso |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-captures-mp-seats-from-teso |access-date=2026-05-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
0ulfcj2puragwqmdyiwq7qip70ywgge
53450
53449
2026-06-06T20:06:39Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53450
wikitext
text/x-wiki
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti enajja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyaliwo kyokka abalondoola ebyobufuzi n'abekennenya ensonga baakitunuulira ng'emmanduso ya "Muhoozi Project",<ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.pearltimes.co.ug/muhoozi-project-final-phase-heres-what-it-would-mean-if-museveni-appointed-muhoozi-vice-president/ "Muhoozi Project final phase"]. ''Pearl Times''. Retrieved 2026-05-12.</ref> enteekateeka erii okusika omuguwa ey'okusikiza Genero Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-23029129 "Uganda's Muhoozi Kainerugaba denies 'monarchy' plan"]. ''BBC News''. 2013-06-24. Retrieved 2026-05-12.</ref> Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Genero David Sejusa mu 2013.<ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna mu Gwoluberyeberye 2026, Opolot-Okwalinga yasigaza ekifo kye mu Kanyum County, n'awangula [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<sup class="mw-ref reference" cx-link="" data-linkid="99" href="./Teso_sub-region" rel="mw:WikiLink" title="Teso sub-region">Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall<nowiki>&</nowiki>quot;},<nowiki>&</nowiki>quot;url<nowiki>&</nowiki>quot;:{<nowiki>&</nowiki>quot;wt<nowiki>&</nowiki>quot;:<nowiki>&</nowiki>quot;<nowiki>https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026&quot;},&quot;access-date&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;2026-05-06&quot;},&quot;website&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;New</nowiki> Vision<nowiki>&</nowiki>quot;}},<nowiki>&</nowiki>quot;i<nowiki>&</nowiki>quot;:0}}]}\" data-ve-no-generated-contents=\"true\" id=\"mwAZE\"><nowiki>&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki><nowiki><cite about=\"#mwt71\" class=\"citation web cs1\" id=\"CITEREFOjore2026\" data-ve-ignore=\"\">Ojore, Godfrey (2026-01-19). <a class=\"external text\" href=\"https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026\" id=\"mwAZI\" rel=\"mw:ExtLink nofollow\">\"Ugandaelections2026: Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall\"</a></nowiki>. <nowiki><i id=\"mwAZM\">New Vision</i></nowiki><nowiki><span class=\"reference-accessdate\" id=\"mwAZQ\">. Retrieved <span class=\"nowrap\" id=\"mwAZU\">2026-05-06</span></nowiki><nowiki></span></nowiki>.<nowiki></cite></nowiki>"}}" id="cite_ref-19" rel="dc:references" typeof="mw:Extension/ref">[./Opolot-Okwalinga_Simon_Peter#cite_note-19 <span class="mw-reflink-text"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket"><nowiki>]</nowiki></span></span>]</sup><ref>{{Cite web |last=Ssentongo |first=Edrisa |title=NRM's Okwalinga Defeats FDC President Amuriat in Kanyum County Race |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314767/nrms-okwalinga-defeats-fdc-president-amuriat-in-kanyum-county-race |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-24 |title=FDC President Amuriat Finishes Fourth in Kanyum MP Race |url=https://chimpreports.com/fdc-president-amuriat-finishes-fourth-in-kanyum-mp-race/ |access-date=2026-05-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Obuwanguzi buno bwalagibwa bannamawulire ab'eggwanga lyonna n'ab'ekitundu ekyo, ng'ekizibu eky'amaanyi mu by'obufuzi olw'ekifo kya Amuriat ng'omukulembeze w'oludda oluvuganya era n'olw'ebyafaayo bya Teso ng'ekifo ekikulu eky'oludda oluvuganya naddala Forum for Democratic Change (FDC).<ref>{{Cite web |title=FDC Captures MP Seats from Teso |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-captures-mp-seats-from-teso |access-date=2026-05-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
o1yhzvzqbtkxpktzs1uamwna3qhatsd
53451
53450
2026-06-06T20:07:19Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356342095|Opolot-Okwalinga Simon Peter]]"
53451
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti enajja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyaliwo kyokka abalondoola ebyobufuzi n'abekennenya ensonga baakitunuulira ng'emmanduso ya "Muhoozi Project",<ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.pearltimes.co.ug/muhoozi-project-final-phase-heres-what-it-would-mean-if-museveni-appointed-muhoozi-vice-president/ "Muhoozi Project final phase"]. ''Pearl Times''. Retrieved 2026-05-12.</ref> enteekateeka erii okusika omuguwa ey'okusikiza Genero Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-23029129 "Uganda's Muhoozi Kainerugaba denies 'monarchy' plan"]. ''BBC News''. 2013-06-24. Retrieved 2026-05-12.</ref> Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Genero David Sejusa mu 2013.<ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna mu Gwoluberyeberye 2026, Opolot-Okwalinga yasigaza ekifo kye mu Kanyum County, n'awangula [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<sup class="mw-ref reference" cx-link="" data-linkid="99" href="./Teso_sub-region" rel="mw:WikiLink" title="Teso sub-region">Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall<nowiki>&</nowiki>quot;},<nowiki>&</nowiki>quot;url<nowiki>&</nowiki>quot;:{<nowiki>&</nowiki>quot;wt<nowiki>&</nowiki>quot;:<nowiki>&</nowiki>quot;<nowiki>https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026&quot;},&quot;access-date&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;2026-05-06&quot;},&quot;website&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;New</nowiki> Vision<nowiki>&</nowiki>quot;}},<nowiki>&</nowiki>quot;i<nowiki>&</nowiki>quot;:0}}]}\" data-ve-no-generated-contents=\"true\" id=\"mwAZE\"><nowiki>&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki><nowiki><cite about=\"#mwt71\" class=\"citation web cs1\" id=\"CITEREFOjore2026\" data-ve-ignore=\"\">Ojore, Godfrey (2026-01-19). <a class=\"external text\" href=\"https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026\" id=\"mwAZI\" rel=\"mw:ExtLink nofollow\">\"Ugandaelections2026: Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall\"</a></nowiki>. <nowiki><i id=\"mwAZM\">New Vision</i></nowiki><nowiki><span class=\"reference-accessdate\" id=\"mwAZQ\">. Retrieved <span class=\"nowrap\" id=\"mwAZU\">2026-05-06</span></nowiki><nowiki></span></nowiki>.<nowiki></cite></nowiki>"}}" id="cite_ref-19" rel="dc:references" typeof="mw:Extension/ref">[./Opolot-Okwalinga_Simon_Peter#cite_note-19 <span class="mw-reflink-text"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket"><nowiki>]</nowiki></span></span>]</sup><ref>{{Cite web |last=Ssentongo |first=Edrisa |title=NRM's Okwalinga Defeats FDC President Amuriat in Kanyum County Race |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314767/nrms-okwalinga-defeats-fdc-president-amuriat-in-kanyum-county-race |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-24 |title=FDC President Amuriat Finishes Fourth in Kanyum MP Race |url=https://chimpreports.com/fdc-president-amuriat-finishes-fourth-in-kanyum-mp-race/ |access-date=2026-05-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Obuwanguzi buno bwalagibwa bannamawulire ab'eggwanga lyonna n'ab'ekitundu ekyo, ng'ekizibu eky'amaanyi mu by'obufuzi olw'ekifo kya Amuriat ng'omukulembeze w'oludda oluvuganya era n'olw'ebyafaayo bya Teso ng'ekifo ekikulu eky'oludda oluvuganya naddala Forum for Democratic Change (FDC).<ref>{{Cite web |title=FDC Captures MP Seats from Teso |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-captures-mp-seats-from-teso |access-date=2026-05-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
k08yamure4cj78tmh3ca2re8j0ft4ic
53452
53451
2026-06-06T20:18:06Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza reference
53452
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Opolot-Okwalinga Simon Peter''' munnabyabufuzi Omunnayuganda, era omukugu mu nteekateeka z'ebyokwerinda,<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> akola ng'omubaka wa Palamenti akiikirira Kanyum County,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> [[Kumi (disitulikit)|Kumi District]] . Memba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]], era mmemba w’ekibiina kya Patriotic League of Uganda(PLU),<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> ekibiina ky’obwannakyewa ekyatandikibwawo era nga kikulemberwa mutabani wa Pulezidenti wa Uganda Genero [[Muhoozi Kainerugaba]]. Opolot-Okwalinga yamanyibwa ng’ayita mu mirimu gye mu ku kolagana n’amagye/ebyokwerinda mu nteekateeka n’obuweereza obw'ekikugu eri [[gavumenti ya Uganda]]. Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwoluberyeberye 2026, yafuna obuwanguzi obw’amaanyi bwe yawangula Pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]], [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>{{Cite web |last=Opolot |first=Michael Odeng and Martin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: FDC's Amuriat loses Kanyum County seat to NRM's Okwalinga |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/fdcs-amuriat-loses-kanyum-county-seat-to-nrms-NV_226474_052026 |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}</ref> Era amanyiddwa olw'okuwandiika ekitabo ekimanyiddwa nga "Guardian Ideology."<ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opolot-Okwalinga yazaalibwa Mukongoro mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kumi]], mu buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> Yasomera ku [[St. Peter's College Tororo]] okusoma siniya nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences nakuguka mu Sociology.<ref name=":0" /> Okusoma kwe okw’okweyongerayo ng'amalirizza diguli kwawagirwa sikaala ku ddaala ly’ensi yonna eziwerako. Mu 2005, yaweebwa sikaala ya Commonwealth wansi w’enteekateeka ya [[Commonwealth Scholarship and Fellowship|Commonwealth Scholarship and Fellowship Plan]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Leeds]] mu [[Bungereza]], gye yafunira diguli eyookubiri eya Master of Arts in Strategic Studies.<ref name=":0" /> Mu kiseera ekyo, yatendekebwa mu by’amagye eby’ekikugu, n’amaliriza omusomo gwa [[Officer Cadet]] mu ttendekero eritendeka abaserikale li [[University Officers Training Corps (UOTC)]] wansi w’ettendekero ly’amagye erya [[Royal Military Academy Sandhurst]] (RMAS).<ref>{{Cite web |title=University Officers' Training Corps (UOTC) |url=https://www.army.mod.uk/support-and-training/our-schools-and-colleges/rma-sandhurst/ |access-date=2026-05-12 |website=The British Army}}</ref>
Mu 2010, yafuna sikaala okuva mu [[Germany Academic Exchange Service (DAAD)]] okusomera mu [[Yunivasite y’e Duisburg-Essen]], n’afuna diguli eyookubiri mu byenkulaakulana n’enfuga ng’akuguse mu kwekenneenya enkola z’ebyokwerinda.<ref>Sat, Sinan (2010-11-04). [https://www.waz.de/staedte/duisburg/sie-werden-die-elite-ihrer-heimat-id3903126.html "Sie werden die Elite ihrer Heimat"]. ''Westdeutsche Allgemeine Zeitung''. Retrieved 2026-05-06.</ref>
== Obukugu bwe n'obuweereza mu magye ==
Obukugu bwa Opolot-Okwalinga bugatiddwa wamu mu by'okwerinda n’enzirukanya y’emirimu mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> Yaweereza ku kitebe ky'amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces (UPDF)]] e Mbuya, naddala mu ofiisi ya Joint Chief of Staff ,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> [[ofiisi y'omukulu w'amagye (CDF)]] <ref name=":0" /> ne mu ofiisi y'enjigiriza y'amagye eya Commander Military Doctrine.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Defence and Veterans Affairs (MODVA) {{!}} UPDF |url=https://www.defence.go.ug/defence-doctrine/center-for-doctrine/ |access-date=2026-05-12 |website=Ministry of Defence and Veteran Affairs (MODVA) |language=en-US}}</ref> Yafuuka wattutumu bweyali ow'ebyekikugu ng’aweereza ng’Omuyambi w’omugenzi [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda Nyakairima]], mu biseera ng’akulira amagye era nga Minisita w’ensonga z’omunda.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okufa kwa [[Aronda Nyakairima|Gen Aronda]] okw’amangu, Opolot-Okwalinga yagenda mu maaso n’obumanyirivu bwe mu by’okuddukanya emirimu mu minisitule y’ensonga z’omunda ng’omukungu omukulu ow’okunoonyereza era omuwabuzi w’enkola eri minisita mu kiseera ekyo,<ref>{{Cite web |date=2019 |title=List of Participants: International Dialogue on Migration 2019 |url=https://www.iom.int/sites/g/files/tmzbdl486/files/our_work/ICP/IDM/2019_IDM/idm2019listofparticipants.pdf |access-date=2026-05-06 |website=International Organization for Migration (IOM)}}</ref> era yaweereza mu kitongole ekya [[Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG)]] wansi w’omulembe gw'Omulamuzi [[Faith Mwondha]], nga kino kiraga engeri gyali omunywevu mu kulwanyisa enguzi n'obukenuzi okuggwerwawo ddala.<ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=FULL LIST: MPs who signed censure motion |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-list-mps-who-signed-censure-motion-4657682 |access-date=2026-05-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=MPs question salary disparities in UPDF, puzzled with huge salaries of Generals who do "nothing" |url=https://nilepost.co.ug/news/153398/mps-question-salary-disparities-in-updf-puzzled-with-huge-salaries-of-generals-who-do-nothing |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu 2014, yawandiika era n'atongoza akatabo akayitibwa "Guardian Ideology" okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-11 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Why private security guards in Uganda should be made part of national public security architecture"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-11</span></span>.</cite></ref> enkola y'ebyobufuzi ng'ekakasa nti obukulembeze bulina okukola ng'engeri y'okulabirira oba "okukuuma." Endowooza eno yatuuka n'okuleetera abawagizi be okumujuliza n'erinnya Edaran Lo'Itunga ("Omukuumi w'abantu").
Oluvannyuma lw’okulondebwa mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu,<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-05-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtVR3J0em04NmVpOHIxZW5TUzB0NGc9PSIsInZhbHVlIjoibG8va0hld0l5Q1czQVd3Vk9xclk3Zz09IiwibWFjIjoiZjU4Mzg4ZGMxM2JjOWE4NWVkODgzZDY5ZjY0OTkxNDgwYzg0NWMxYmZkZjIzM2ZlMDFmMzcyZTIzYzI0YmUyZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-06</span></span>.</cite></ref> yafuuka omujjumbize mu kulondoola amateeka.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Defence ministry seeks Shs2.5bn to provide security to EACOP |url=https://nilepost.co.ug/news/185588/defence-ministry-seeks-shs25bn-to-provide-security-to-eacop |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaweereza ku bukiiko obuwerako, omuli akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,<ref>{{Cite web |date=January 2024 |title=Membership of the Committee on National Economy (January 2024 – May 2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY%20%20%5BJANUARY%202024%20-%20MAY%202026%5D.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda,<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Committee on Defence and Internal Affairs (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> akakiiko k’eddembe ly’obuntu, n’akakiiko akakola ku nsonga za Pulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Membership of the Committee on Presidential Affairs |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20PRESIDENTIAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=2026-05-06 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref>
Mu lutuula lwa kakiiko mu Gwokuna 2026, Opolot yasasamaza bannamawulire b'emikutu gy’eggwanga bwe yasemba addukanya amaka g'omukulembeze w'eggwanga, Jane Barekye awe amagezi omukulembeze w’eggwanga [[Yoweri Museveni]] aludde ng’aweereza, alonde mutabani we era Omukulu w’amagye ga Uganda, [[Muhoozi Kainerugaba|Gen Muhoozi Kainerugaba]] ng’omumyuka wa Pulezidenti mu kabineti enajja.<ref name=":3">{{Cite web |title=Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 |access-date=2026-05-12 |website=The Ultimate Post |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ultimatepost.dantty.com/post/7134 "Appoint Muhoozi Vice President – MP Tells Museveni"]. ''The Ultimate Post''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-05-12</span></span>.</cite></ref> Ekiteeso kino kyawagirwa mmemba omukulu owa Patriotic League of Uganda(PLU) Hon Twalla Fadil eyaliwo kyokka abalondoola ebyobufuzi n'abekennenya ensonga baakitunuulira ng'emmanduso ya "Muhoozi Project",<ref>{{Cite web |date=2022-06-07 |title=The 'Muhoozi Project' |url=https://www.independent.co.ug/the-muhoozi-project/ |access-date=2026-05-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.pearltimes.co.ug/muhoozi-project-final-phase-heres-what-it-would-mean-if-museveni-appointed-muhoozi-vice-president/ "Muhoozi Project final phase"]. ''Pearl Times''. Retrieved 2026-05-12.</ref> enteekateeka erii okusika omuguwa ey'okusikiza Genero Muhoozi atwale obwapulezidenti bwa Uganda oluvannyuma lwa kitaawe.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-23029129 "Uganda's Muhoozi Kainerugaba denies 'monarchy' plan"]. ''BBC News''. 2013-06-24. Retrieved 2026-05-12.</ref> Enteekateeka eno yasooka kwogerwako Genero David Sejusa mu 2013.<ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=Flashback: When Gen Sejusa was a madman and 'Muhoozi Project' a myth |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/flashback-when-gen-sejusa-was-a-madman-and-muhoozi-project-a-myth-5133214 |access-date=2026-05-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna mu Gwoluberyeberye 2026, Opolot-Okwalinga yasigaza ekifo kye mu Kanyum County, n'awangula [[Patrick Amuriat|Patrick Oboi Amuriat]].<ref>Ojore, Godfrey (2026-01-19). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/teso-voters-punish-underperformers-as-nrm-rec-NV_226494_052026 "Ugandaelections2026: Teso voters punish 'underperformers' as NRM reclaims ground, over 10 incumbents fall"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-05-06.</ref><ref>{{Cite web |last=Ssentongo |first=Edrisa |title=NRM's Okwalinga Defeats FDC President Amuriat in Kanyum County Race |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314767/nrms-okwalinga-defeats-fdc-president-amuriat-in-kanyum-county-race |access-date=2026-05-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-24 |title=FDC President Amuriat Finishes Fourth in Kanyum MP Race |url=https://chimpreports.com/fdc-president-amuriat-finishes-fourth-in-kanyum-mp-race/ |access-date=2026-05-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Obuwanguzi buno bwalagibwa bannamawulire ab'eggwanga lyonna n'ab'ekitundu ekyo, ng'ekizibu eky'amaanyi mu by'obufuzi olw'ekifo kya Amuriat ng'omukulembeze w'oludda oluvuganya era n'olw'ebyafaayo bya Teso ng'ekifo ekikulu eky'oludda oluvuganya naddala Forum for Democratic Change (FDC).<ref>{{Cite web |title=FDC Captures MP Seats from Teso |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-captures-mp-seats-from-teso |access-date=2026-05-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
gt9hlhrfupcynl1b9kcphfmyoec817b
Denis Omedi
0
13945
53427
2026-06-06T19:04:42Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1341874674|Denis Omedi]]"
53427
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Denis Omedi</big>''' (yazaalibwa nga 13 omwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 1994) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] omukugu era Munnayuganda, azannya nga Omuwuwuttanyi mu kiraabu ya APR mu Rwanda Premier League ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Denis Omedi Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/denis-omedi-kitara-fc-24/ |access-date=2024-09-21 |website=upl.ug}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-01-08 |title=Omedi, Kiwanuka sign for Rwanda’s APR |url=https://kawowo.com/2025/01/08/omedi-kiwanuka-sign-for-rwandas-apr/ |access-date=2025-01-08 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Omedi omulimu gwe ogw'okusamba omupiira yagutandikira mu Booma FC esangibwa mu disitulikiti y’e [[Masindi (disitulikit)|Masindi]] . Oluvannyuma yeegatta ku [[Kitara FC]] mu sizoni ya 2023 okutuuka mu mwaka gwa 2024. Yeegatta ku kiraabu ya APR FC mu Rwanda Premier League mu mwaka gwa 2025. Yateeba ggoolo kkumi na taano(15) mu Uganda Premier League . Omedi yaweebwa engule y’omuzannyi w’omwezi mu mwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2024, mu mpaka za Real Stars Awards ezaakugira e Lugogo.<ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Kitara's Denis Omedi crowned footballer of February |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kitara-s-denis-omedi-crowned-footballer-of-february--4546816#google_vignette |access-date=2024-09-21 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-01-08 |title=Omedi, Kiwanuka sign for Rwanda’s APR |url=https://kawowo.com/2025/01/08/omedi-kiwanuka-sign-for-rwandas-apr/ |access-date=2025-01-08 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite id="CITEREFMuyita2025" class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Muyita, Joel (2025-01-08). [https://kawowo.com/2025/01/08/omedi-kiwanuka-sign-for-rwandas-apr/ "Omedi, Kiwanuka sign for Rwanda's APR"]. ''Kawowo Sports'' (in American English)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-08</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Kawowo+Sports&rft.atitle=Omedi%2C+Kiwanuka+sign+for+Rwanda%E2%80%99s+APR&rft.date=2025-01-08&rft.aulast=Muyita&rft.aufirst=Joel&rft_id=https%3A%2F%2Fkawowo.com%2F2025%2F01%2F08%2Fomedi-kiwanuka-sign-for-rwandas-apr%2F&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ADenis+Omedi" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 American English-language sources (en-us)]]</ref>
== Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya ==
Omedi azannye emipiira kkumi mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu y'eggwanga lya Uganda ;]] yateeba ggoolo ssatu n’okuwa asisiti nnya.<ref name=":1">{{Cite web |date=5 December 2024 |title=Omedi: I thought Puskás Award nomination was a dream |url=https://www.fifa.com/en/the-best-fifa-football-awards/2024/articles/denis-omedi-interview-puskas-award |access-date=10 December 2024 |website=FIFA}}</ref> Yayamba Uganda okufuna ekifo mu mpaka za African Cup of Nations 2025 ezaazannyibwa mu [[Morocco]] . Yateeba ggoolo nga bazanya Bafana Bafana mu mupiira gwa AFCON ogw’okusunsulamu ogwa 2025, ogwaggwa amaliri ga ggoolo 2-2.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-09-07 |title=How Uganda Cranes players rated in a four-goal thrilling draw with South Africa |url=https://kawowo.com/2024/09/07/how-uganda-cranes-players-rated-in-a-four-goal-thrilling-draw-with-south-africa/ |access-date=2024-09-21 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ==
{| class="wikitable"
!No.
! Olunaku/ omwezi
! Ekifo
! Gw'ebavuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
|-
| 1. 1. .
| 6 Ssebutemba 2024
| Ekisaawe kya Orlando, Johannesburg, South Afrika
| South Afrika
| align="center" | '''1''' –1
| align="center" | 2–2
| rowspan="2" | [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification_Group_K|2025 Africa Cup of Nations qualification]]
|-
| 2. 2. .
| 15 Okitobba 2024
| Ekisaawe kya Juba, Juba, South Sudan
| South Sudan
| align="center" | '''1''' –0
| align="center" | 2–1
|-
| 3. 3. .
| 23 Ddesemba 2025
| Ekisaawe kya Olympics e Rabat, Rabat, Morocco
| Tunisia
| align="center" | '''1''' –3
| align="center" | 1–3
| [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_Group_C|2025 Africa Cup of Nations]]
|}
== Engule n’okusunsulwa ==
Omedi yasunsulwa mu mpaka za FIFA Puskas Award 2024 olw’okukuba rabona ku [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA]] mu mpaka za [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] Super 8.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-12-02 |title=CAF Awards 2024: Omedi rabona strike earns another nomination |url=https://kawowo.com/2024/12/02/caf-awards-2024-omedi-rabona-strike-earns-another-nomination/ |access-date=2024-12-10 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=5 December 2024 |title=Omedi: I thought Puskás Award nomination was a dream |url=https://www.fifa.com/en/the-best-fifa-football-awards/2024/articles/denis-omedi-interview-puskas-award |access-date=10 December 2024 |website=FIFA}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.fifa.com/en/the-best-fifa-football-awards/2024/articles/denis-omedi-interview-puskas-award "Omedi: I thought Puskás Award nomination was a dream"]. ''FIFA''. 5 December 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 December</span> 2024</span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=FIFA&rft.atitle=Omedi%3A+I+thought+Pusk%C3%A1s+Award+nomination+was+a+dream&rft.date=2024-12-05&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.fifa.com%2Fen%2Fthe-best-fifa-football-awards%2F2024%2Farticles%2Fdenis-omedi-interview-puskas-award&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ADenis+Omedi" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref><ref>{{Cite web |date=2024-12-09 |title=Omedi: Rabona goal was work from training ground |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/omedi-rabona-goal-was-work-from-training-ground-4851300 |access-date=2024-12-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 November 2024 |title=FIFA Puskás Award 2024 {{!}} Denis Omedi |url=https://www.fifa.com/en/watch/dXKI6AhEN0qjG3aynCPJnw |archive-date= |access-date=10 December 2024 |website=FIFA}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=29 November 2024 |title=Voting open for 2024 FIFA Puskás Award |url=https://www.fifa.com/en/the-best-fifa-football-awards/2024/articles/puskas-award-nominees |access-date=10 December 2024 |website=FIFA}}</ref> Ggoolo eno yavuganyizibwako mu bavuganya abalala 10 okuli Hassan Al Haydos, Terry Antonis, Yassine Benzia, Walter Bou, Michaell Chirinos, Federico Dimarco, Alejandro Garnacho, Mohammed Kudus, Jaden Philogene ne Paul Onuachu.<ref name=":0" /> Ggoolo ya rabona era yasunsulwa mu mutendera gwa Goal of the Year ogw’ekitiibwa mu mpaka za CAF Awards 2024, ekigifuula ggoolo yokka eya alongside Benzia's volley mu [[Algeria]] ne [[South Africa|South Afrika]] okufuna okusunsulwa kwombi mu CAF ne Puskas.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-12-02 |title=Omedi wonder goal vs. KCCA earns FIFA Puskas, Caf Awards nomination |url=https://upl.co.ug/omedi-wonder-goal-vs-kcca-earns-fifa-puskas-caf-awards-nomination/ |access-date=2024-12-10 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Kazi Njema |date=2024-12-02 |title=Kitara’s Omedi’s rabona strike earns another nomination in CAF Awards 2024 |url=https://kazi-njemanews.com/kitaras-omedis-rabona-strike-earns-another-nomination-in-caf-awards-2024/ |access-date=2024-12-10 |website=Kazi Njema News |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=admin |first=N. P. |date=2024-12-02 |title=Denis Omedi’s Rabona Strike Earns CAF Goal of the Year Nomination |url=https://nilepost.co.ug/sports/230345/denis-omedis-rabona-strike-earns-caf-goal-of-the-year-nomination |access-date=2024-12-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=#CAFAwards24 Goal of the Year shortlist revealed with fans to vote for the winner |url=https://www.cafonline.com/inside-caf/news/cafawards24-goal-of-the-year-shortlist-revealed-with-fans-to-vote-for-the-winner/ |access-date=2024-12-10 |website=#CAFAwards24 Goal of the Year shortlist revealed with fans to vote for the winner |language=en-GB}}</ref>
Mu mpaka za FIFA Puskás Awards eza 2024, omuteebi wa [[Kitara FC]] ne Ttiimu y'eggwanga lya Uganda yatuuka mu kifo kyakusatu n’obubonero 16. Okusunsulwa kwe kwajaguza ggoolo ye eya rabona gye yateeba nga bazannya ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC.]] Ensimbi zino zaaweebbwa Ttiimu y'ebulaaya eya [[:en:Manchester_United_F.C.|Manchester United]] ne Alejandro Garnacho owa Argentina, ggoolo ye n’ekwata ekifo ekisooka n’obubonero abiri mu mukaaga (26), n’addirirwa Yassine Benzia n’ateeba South Afrika, n’efuna obubonero abiri mu biri (22).<ref>{{Cite web |last=Okwi |first=Isaac |date=2024-12-17 |title=Omedi’s Rabona Magic Earns Sixth Place Finish in CAF Goal of the Year Race |url=https://nbssport.co.ug/2024/12/17/omedis-rabona-magic-earns-sixth-place-finish-in-caf-goal-of-the-year-race/ |access-date=2024-12-18 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
Ng’oggyeeko ekyo, Omedi yali muvuganya mu mpaka za CAF Awards eza 2024, gye yasunsulwamu mu mutendera gwa Goal of the Year. Wadde yakola bulungi, yamalira mu kyamukaaga mu kulonda n’obululu 13,766. Engule eno yawangulwa Mabululu owa [[Angola]].<ref>{{Cite web |last=Okwi |first=Isaac |date=2024-12-17 |title=Omedi’s Rabona Magic Earns Sixth Place Finish in CAF Goal of the Year Race |url=https://nbssport.co.ug/2024/12/17/omedis-rabona-magic-earns-sixth-place-finish-in-caf-goal-of-the-year-race/ |access-date=2024-12-18 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
Omedi okuyingizibwa mu ngule zino kimufudde omusaale era kyayongedde ku ssuubi lye okukyusibwa. Endagaano y’omulimu gw'eyalina ku [[Kitara FC]] mu kiseera kino yali ya kuggwaako ku nkomerero ya sizoni ya 2024, era yalina omukisa okuva mu Spain, Pyramids FC eya Misiri ne Gor Mahia owa Kenya . Yafuna omukisa okuva e [[South Africa|South Afrika]] ne [[Libya]] okuva mu katale k’abazannyi akasooka.<ref>{{Cite news|last=Gombe|first=David|date=2024|title=Denis Omedi set to leave Kitara FC|url=https://swiftsportsug.com/2024/12/02/denis-omedi-set-to-leave-kitara-fc/|work=Swiftsportsug}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
rbkj9010dcgzvr2nwqatn3kxzqp28xt
Nsanvu
0
13946
53454
2026-06-07T09:14:14Z
NVNkz
11218
NVNkz moved page [[Nsanvu]] to [[70 (ennamba)]]
53454
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[70 (ennamba)]]
7uw9cxxsbopfjuzufsg6ihcfz4ty129
Lusanvu
0
13947
53456
2026-06-07T09:14:36Z
NVNkz
11218
NVNkz moved page [[Lusanvu]] to [[700 (ennamba)]]
53456
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[700 (ennamba)]]
02o76m9ytafrqtrpqkfc6wwr6vkg6q4
55 (ennamba)
0
13948
53457
2026-06-07T09:18:42Z
NVNkz
11218
Created by translating the opening section from the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/466322|55 (alƙalami)]]"
53457
wikitext
text/x-wiki
[[Fayil:55kurin.jpg|thumb|55]]
{{Databox}}'''55''' ( '''ataano mu etaano''' ) namba, wakati wa [[54 (ennamba)|54]] ne 56 .
8kh6iphniw243e4ph7ntftq5jx6wiqn
Amakumi ataano mu ttaano
0
13949
53458
2026-06-07T09:19:53Z
NVNkz
11218
Redirected page to [[55 (ennamba)]]
53458
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[55 (ennamba)]]
ifja2hb7x8g7xb0zm1m23iyeqsbsgvu