Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.5
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Amerika
0
1553
53683
36589
2026-06-09T11:24:07Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53683
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Average precipitation in the lower 48 states of the USA.png|right|450px|]]
[[File:Flag of the United States.svg|right|thumb|]]
'''Amerika''' (oba '''Amereka''', ''United States of America'', '''USA'''), [[ensi]] mu [[North America]].
* Président: [[Donald Trump]]
* Vice-président: [[:en:JD Vance|JD Vance]]
* Awamu neekeri km²
* Abantu: 328,239,523 (2019)
* Ekibangirizi n'abantu: 35 km²
== Ekibuga (* abantu) ==
* [[New York City]] * 8,622,698 (2017)
* [[Los Angeles]] * 4,030,904 (2016)
* [[Chicago]] * 2,704,958 (2016)
* [[Washington, D.C.]] * 672,228 (2015) (ekikulu)
<gallery perrow="6">
Image:Apollo 15 flag, rover, LM, Irwin cropped.jpg
Image:United States Capitol west front edit2.jpg
Image:Castillo de Disneyland.jpg
Image:Golden Gate Bridge Clear.JPG
Image:Sears Tower ss.jpg
</gallery>
== Website ==
* Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:United_States]
[[Category:Ensi]]
[[Category:USA]]
ikl9l3lu35gkdxr1z16pfy6ijy0rt9n
20 (ennamba)
0
2793
53639
19662
2026-06-09T10:27:08Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53639
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 20
|-
|}
'''Amakumi abiri (20)''', [[ennamba]] (amakumi).
[[Category:Ennamba]]
ivr4jh5kzqjt4eovzvsff3c78tix82m
30 (ennamba)
0
2794
53655
28124
2026-06-09T10:33:56Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53655
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 30
|-
|}
'''Amakumi asatu (30)''', [[ennamba]] (amakumi).
[[Category:Ennamba]]
r118p93xlblxq7w89p8zrk4cvrgj734
Amakumi ana
0
2795
53649
19664
2026-06-09T10:31:14Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53649
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 40
|-
|}
'''Amakumi ana (40)''', [[ennamba]] (amakumi).
[[Category:Ennamba]]
cho5m7mn19b59l50eag0mgyt858in6v
21 (ennamba)
0
2803
53642
53342
2026-06-09T10:28:22Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53642
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''21''' ('''abiri mu emu''') namba, wakati wa [[Amakumi abiri|20]] ne [[22 (ennamba)|22]].
[[Category:Ennamba]]
76qjbmj01bv90n71hv32ur8hoeg5owo
22 (ennamba)
0
2805
53641
53341
2026-06-09T10:28:02Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53641
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''22''' ('''abiri mu bbiri''') namba, wakati wa [[21 (ennamba)|21]] ne [[Amakumi abiri mu ssatu|23]].
[[Category:Ennamba]]
t6tqje20bprj7o8moqx3toqbrsgh8be
23 (ennamba)
0
2837
53647
19681
2026-06-09T10:30:11Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53647
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 23
|-
|}
'''Amakumi abiri mu ssatu (23)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
m3w2zt0m9wrq85xrjixytjsj1d4vitn
25 (ennamba)
0
2892
53648
19683
2026-06-09T10:30:26Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53648
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 25
|-
|}
'''Amakumi abiri mu ttaano (25)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
i842jyhvfij0gp0oxaibz2qozaqb6zm
26 (ennamba)
0
2895
53643
19684
2026-06-09T10:28:37Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53643
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 26
|-
|}
'''Amakumi abiri mu mukaaga (26)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
8jnhzm9mex7aiym3scxziy1jisufsfx
27 (ennamba)
0
2896
53645
19685
2026-06-09T10:29:17Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53645
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 27
|-
|}
'''Amakumi abiri mu musanvu (27)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
qx2rsv1bfzu312j8mwoqeyyeh5qa7sz
28 (ennamba)
0
2898
53644
19686
2026-06-09T10:28:57Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53644
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 28
|-
|}
'''Amakumi abiri mu munaana (28)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
gsskv1icp0aszqqunvz5k76h46havzx
29 (ennamba)
0
2900
53646
19687
2026-06-09T10:29:36Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53646
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 29
|-
|}
'''Amakumi abiri mu mwenda (29)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
055vkqklz051wwijbw6qazkjbjkynj0
Amakumi asatu mu emu
0
2902
53657
19688
2026-06-09T10:34:21Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53657
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 31
|-
|}
'''Amakumi asatu mu emu (31)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
avlcddslwepo0n0i3zdilcow9u8dvpk
32 (ennamba)
0
2904
53656
19689
2026-06-09T10:34:07Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53656
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 32
|-
|}
'''Amakumi asatu mu bbiri (32)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
124qzgys8iywm0lhnn5aj9dg0uhac9m
Amakumi asatu mu ssatu
0
2906
53663
19690
2026-06-09T10:49:57Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53663
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 33
|-
|}
'''Amakumi asatu mu ssatu (33)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
t75llswfq2ba14gvaar9h5v330f6pfd
Amakumi asatu mu nnya
0
2908
53662
19691
2026-06-09T10:49:33Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53662
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 34
|-
|}
'''Amakumi asatu mu nnya (34)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
p1f4dtstnuxhg980qz7j9r17ip9gr8v
Amakumi asatu mu ttaano
0
2910
53664
26553
2026-06-09T10:50:19Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53664
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 35
|-
|}
'''Amakumi asatu mu ttaano (35)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
p15kle38ssdw5xd1q7dcmwvktaykhzl
Amakumi asatu mu munaana
0
2916
53658
19695
2026-06-09T10:34:41Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53658
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 38
|-
|}
'''Amakumi asatu mu munaana (38)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
orx58zpcjthvxjubc71r6k7pv3fxw0y
Amakumi asatu mu mwenda
0
2918
53661
19696
2026-06-09T10:49:16Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53661
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 39
|-
|}
'''Amakumi asatu mu mwenda (39)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
1bycl25w328tzi8n9v2w351wijaymxi
Amakumi ana mu emu
0
2920
53651
19697
2026-06-09T10:31:48Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53651
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 41
|-
|}
'''Amakumi ana mu emu (41)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
09iwtj4gkz1pfl4n157mdby3lw9i7lr
Amakumi ana mu bbiri
0
2922
53650
19698
2026-06-09T10:31:34Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53650
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 42
|-
|}
'''Amakumi ana mu bbiri (42)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
4f8x5b3wh8tjhdawriqbr5hdcx732w1
Amakumi ana mu ssatu
0
2924
53653
19699
2026-06-09T10:32:57Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53653
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 43
|-
|}
'''Amakumi ana mu ssatu (43)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
a21qzw47ytc0aamnun575v4lur4tp68
Amakumi ana mu nnya
0
2926
53652
19700
2026-06-09T10:32:41Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53652
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 44
|-
|}
'''Amakumi ana mu nnya (44)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
hqjxx93zv149wribcrpdgi7s65aksra
45 (ennamba)
0
2928
53654
53347
2026-06-09T10:33:12Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53654
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox" style="width: 20em;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 45
|-
|}
'''Amakumi ana mu ttaano (45)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba).
[[Category:Ennamba]]
njs6gshrfyoy81aqd89ycxigw331phy
Anastacia
0
3154
53699
26814
2026-06-09T11:35:45Z
Ssemmanda will
3837
added a databox
53699
wikitext
text/x-wiki
[[File:Anastacia1.jpg|thumb|right|250px|Anastacia, 2010]]
'''Anastacia''' ([[Chicago]], 17.09.1968) kiri muyimbi, [[Amereka|Amerika]].
----
* ''Not That Kind'' (1999)
* ''Freak of Nature'' (2001)
* ''Anastacia'' (2004)
* ''Pieces of a Dream'' (2005)
* ''Heavy Rotation'' (2008)
* ''It's A Man's World'' (2012)
* ''Resurrection'' (2014)
* ''Ultimate Collection'' (2015)
----
* 1993: One More Chance
* 1993: Forever Luv (duet with David Morales)
* 1998: Mi Negra, Tu Bombón (duet with Omar Sosa)
* 1998: Not That Kind
* 1999: Tienes Un Solo (duet with Omar Sosa)
* 1999: I'm Outta Love
* 2000: Saturday Night's Alright for Fighting (duet with Elton John)
* 2001: Let It Be (duet with Paul McCartney, Anastacia other artists)
* 2001: I Ask of You (duet with Luciano Pavarotti)
* 2001: What More Can I Give (duet with Michael Jackson and other artists)
* 2001: Love Is Alive (duet with Vonda Shepard)
* 2001: 911 (duet with Wyclef Jean)
* 2001: Cowboys And Kisses
* 2001: Made For Lovin' You
* 2001: Paid My Dues
* 2002: One Day in Your Life
* 2002: Boom
* 2002: Why'd You Lie To Me
* 2002: You'll Never Be Alone
* 2002: I Thought I Told You That (duet with Faith Evans)
* 2002: You Shook Me All Night Long (duet with Celine Dion)
* 2002: Bad Girls (duet with Jamiroquai)
* 2003: Love Is a Crime
* 2003: We Are the Champions, We Will Rock You, Amandla (duet with Queen, Beyoncé, Bono, Cast and David A. Stewart)
* 2004: Left Outside Alone
* 2004: Sick And Tired
* 2004: Welcome To My Truth
* 2004: Heavy On My Heart
* 2004: I Do (duet with Sonny Sandoval)
* 2005: Everything Burns (duet with Ben Moody)
* 2005: Pieces Of A Dream
* 2006: I Belong To You (duet with Eros Ramazzotti)
* 2007: Sing (duet with Annie Lennox and other artists)
* 2008: I Can Feel You
* 2008: Absolutely Positively
* 2009: Holding Back the Years (duet with Simply Red)
* 2009: Defeated
* 2009: Stalemate (duet with Ben's Brothers)
* 2010: Safety (duet with Dima Bilan)
* 2010: Burning Star (duet with Natalia Druyts)
* 2011: What Can We Do (A Deeper Love) (duet with Tiësto)
* 2012: If I Was Your Boyfriend (duet with Tony Moran)
* 2012: Dream on
* 2012: Best Of You
* 2014: Stupid Little Things
* 2014: Staring at the Sun
* 2014: Lifeline
* 2015: Take This Chance
2dhwlkdbi1p3antf48q3phk4cemgqqq
Amaaso agaleeta ebinyinyi
0
4325
53631
34774
2026-06-09T10:18:27Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53631
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
== Amaaso agaleeta ebinyinyi==.[[Conjuctivitis]]
Amaaso agaleeta ebinyinyi, oluusi nga mamyufu nnyo.
Kozesa [[molinga]] oba laba omusawo.
<ref:moringa oleifera/>
2rxmb2l3wwpdhchilohgm72jx6ff3bt
Aloi
0
5150
53615
19234
2026-06-09T10:05:41Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53615
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', ekibuga mu [[Yuganda]].
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
rff6auwb3nizr7a86uifrubcl04mbmx
Alokolum
0
5641
53618
20069
2026-06-09T10:07:36Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53618
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alokolum''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]].
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
a6xzx0n250zfq2sfqhodzw6z5z65jy9
Amaanyi g’Enjuba
0
5930
53629
33096
2026-06-09T10:16:14Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53629
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Amaanyi g’enjuba kye kitangaala n’ebbugumu ebiva ku Njuba. Amaanyi ago ge gakozesebwa mu ngeri ng’okufumba, okuwa ekitangaala n’okukola emirimu emirala egy’enjawulo egy’ekikugu nga tweyambisa tekinologiya ow’engeri ez’enjawulo.
Amaanyi gano ga buttoned era weegali mu bungi. Ky’ova olaba nga gettanirwa nnyo. Ekitongole kya Amerika eky’eby’Enkulaakulana, United Nations Development Programme kyakola okunoonyereza mu 2000 ne kizuula nti amaanyi g’enjuba gali mu kigero ky’obungi obwenkana 1,575–49,837 exajoules (EJ). Ekigero ekyo kisingira wala nnyo obungi bw’amaanyi obukozesebwa mu nsi obuwera nga 559.8 EJ nga bwe kyalabibwa mu mwaka gwa 2012.
Mu mwaka gwa 2011, Ekitongole ky’Ensi yonna ekikola ku Amaanyi agakozesebwa mu nsi, International Energy Agency kyagamba nti tekinologiya w’amaanyi g’enjuba agataggwaawo ate nga si ga buseere, bw’anaakulaakulanyizibwa obulungi tujja kuganyulwa nnyo. Kyayongerako nti tekinologiya ono ajja kusobozesa ensi obuteeraliikirira bikwata ku Maanyi nga balina amaanyi g’enjuba agatasalako era ge tutasobola kumalawo; kikendeeza ku kucaafuwaza obutonde, kikendeeza ku lubugumu olungi oluzze mu nsi n’emiganyulo emirala mingi. Ekitongole ekyo kigamba nti nti emiganyulo egyo gituuka mu buli nsi. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_energy </ref>
==Emiganyulo gy’amaanyi g’enjuba==
Amaanyi g’enjuba tusobola okugakozesa ebintu bingi. Tusobola okugakozesa okufumba amazzi. Kino kikolebwa nga tukozesa ekyuma ekifumba amazzi ekikolera ku maanyi g’enjuba.
Amaanyi g’enjuba era tusobola okugakozesa mu kufumba ne mu kugera ebbugumu. Mu Amerika, emirimu gy’okufumba n’okugera ebbugumu bikozesa amaanyi agaweza ebitundu 30% ku maanyi agakozesebwa mu bizimbe by’ebyobusuubuzi.
Ebifumbisa amaanyi g’enjuba bikozesa kitangaala kya njuba okufumba era n’okukaza. Waliwo n’ebikozesebwa mu kufumba ebikozesa amaanyi g’enjuba. Ekifumba ekikozesa amaanyi g’enjuba kyasooka kukolebwa Horace de Saussure mu 1767.
Ekirala ekikolebwa ku maanyi g’enjuba kwe kulongoosa amazzi. Okulongoosa amazzi kuno kukolebwa mu ngeri ya kufumba n’okusengejja nga bw’olaba bwe bafumba waragi okuva mu mwenge. Kino kikolebwa nga baddira obucupa obulimu amazzi ne bussibwa mu kasana okumala ebbanga eriwera. Eccupa zino zissibwa mu kasana okumala ebbanga okusinziira ku kasana akabaayo. Ebbanga liyinza okubeera wakati w’essaawa 6 n’ennaku ebbiri. Ekitongole ky’Ebyobulamu ekyensi yonna kisemba enkola eno. Abantu obukadde nga 2 mu nsi ezikyakula bakozesa enkola eno okulongoosa amazzi gaabwe ag’okunywa.
==Amasannyalaze==
Amaanyi g’enjuba era tugafunamu amasannyalaze. Amasannyalaze g’enjuba gaggyibwa mu kitangaala kya njuba. Kiteeberezebwa nti omwaka gwa 2050 we gunaatuukira, amasannyalaze g’enjuba ge gajja okusinga okukozesebwa mu nsi okusinga amasannyalaze ag’ebika ebirala.
Amaanyi g’enjuba era gakozesa ne mu tekinologiya w’ebyokulima.
==Entambula==
Okuviira ddala mu myaka 1980, waliwo kaweefube abaddenga akolebwa okukola ebidduka ebikozesa amaanyi g’enjuba. Waliwo Ssettendekero ez’enjawulo mu nsi ezizzenga zeetaba mu kaweefube ono ow’okuwanira okuvuga ebidduka ebikolera ku maanyi g’enjuba.
Tunajjukira nti ne mu Makerere University, waliwo abayizi abaakola bbaasi esaabaza abantu ng’ekolera ku maanyi g’enjuba (Kiira EV). Waliwo kaweefube akolebwa okulaba nti omulimu ogwo gukulaakulanyizibwa mu ggwanga.
N’emiganyulo emirala mingi egiri mu mu kukozesa amaanyi g’enjuba. Emiganyulo gino gijja kugenda nga gyeyongera okusinziira nga tekinologiya bw’agenda akulaakulanyizibwa.
9gib3ei5d4ayx47tc767dkrj22coekc
53630
53629
2026-06-09T10:17:35Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53630
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amaanyi g’enjuba''' kye kitangaala n’ebbugumu ebiva ku Njuba. Amaanyi ago ge gakozesebwa mu ngeri ng’okufumba, okuwa ekitangaala n’okukola emirimu emirala egy’enjawulo egy’ekikugu nga tweyambisa tekinologiya ow’engeri ez’enjawulo.
Amaanyi gano ga buttoned era weegali mu bungi. Ky’ova olaba nga gettanirwa nnyo. Ekitongole kya Amerika eky’eby’Enkulaakulana, United Nations Development Programme kyakola okunoonyereza mu 2000 ne kizuula nti amaanyi g’enjuba gali mu kigero ky’obungi obwenkana 1,575–49,837 exajoules (EJ). Ekigero ekyo kisingira wala nnyo obungi bw’amaanyi obukozesebwa mu nsi obuwera nga 559.8 EJ nga bwe kyalabibwa mu mwaka gwa 2012.
Mu mwaka gwa 2011, Ekitongole ky’Ensi yonna ekikola ku Amaanyi agakozesebwa mu nsi, International Energy Agency kyagamba nti tekinologiya w’amaanyi g’enjuba agataggwaawo ate nga si ga buseere, bw’anaakulaakulanyizibwa obulungi tujja kuganyulwa nnyo. Kyayongerako nti tekinologiya ono ajja kusobozesa ensi obuteeraliikirira bikwata ku Maanyi nga balina amaanyi g’enjuba agatasalako era ge tutasobola kumalawo; kikendeeza ku kucaafuwaza obutonde, kikendeeza ku lubugumu olungi oluzze mu nsi n’emiganyulo emirala mingi. Ekitongole ekyo kigamba nti nti emiganyulo egyo gituuka mu buli nsi. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_energy </ref>
==Emiganyulo gy’amaanyi g’enjuba==
Amaanyi g’enjuba tusobola okugakozesa ebintu bingi. Tusobola okugakozesa okufumba amazzi. Kino kikolebwa nga tukozesa ekyuma ekifumba amazzi ekikolera ku maanyi g’enjuba.
Amaanyi g’enjuba era tusobola okugakozesa mu kufumba ne mu kugera ebbugumu. Mu Amerika, emirimu gy’okufumba n’okugera ebbugumu bikozesa amaanyi agaweza ebitundu 30% ku maanyi agakozesebwa mu bizimbe by’ebyobusuubuzi.
Ebifumbisa amaanyi g’enjuba bikozesa kitangaala kya njuba okufumba era n’okukaza. Waliwo n’ebikozesebwa mu kufumba ebikozesa amaanyi g’enjuba. Ekifumba ekikozesa amaanyi g’enjuba kyasooka kukolebwa Horace de Saussure mu 1767.
Ekirala ekikolebwa ku maanyi g’enjuba kwe kulongoosa amazzi. Okulongoosa amazzi kuno kukolebwa mu ngeri ya kufumba n’okusengejja nga bw’olaba bwe bafumba waragi okuva mu mwenge. Kino kikolebwa nga baddira obucupa obulimu amazzi ne bussibwa mu kasana okumala ebbanga eriwera. Eccupa zino zissibwa mu kasana okumala ebbanga okusinziira ku kasana akabaayo. Ebbanga liyinza okubeera wakati w’essaawa 6 n’ennaku ebbiri. Ekitongole ky’Ebyobulamu ekyensi yonna kisemba enkola eno. Abantu obukadde nga 2 mu nsi ezikyakula bakozesa enkola eno okulongoosa amazzi gaabwe ag’okunywa.
==Amasannyalaze==
Amaanyi g’enjuba era tugafunamu amasannyalaze. Amasannyalaze g’enjuba gaggyibwa mu kitangaala kya njuba. Kiteeberezebwa nti omwaka gwa 2050 we gunaatuukira, amasannyalaze g’enjuba ge gajja okusinga okukozesebwa mu nsi okusinga amasannyalaze ag’ebika ebirala.
Amaanyi g’enjuba era gakozesa ne mu tekinologiya w’ebyokulima.
==Entambula==
Okuviira ddala mu myaka 1980, waliwo kaweefube abaddenga akolebwa okukola ebidduka ebikozesa amaanyi g’enjuba. Waliwo Ssettendekero ez’enjawulo mu nsi ezizzenga zeetaba mu kaweefube ono ow’okuwanira okuvuga ebidduka ebikolera ku maanyi g’enjuba.
Tunajjukira nti ne mu Makerere University, waliwo abayizi abaakola bbaasi esaabaza abantu ng’ekolera ku maanyi g’enjuba (Kiira EV). Waliwo kaweefube akolebwa okulaba nti omulimu ogwo gukulaakulanyizibwa mu ggwanga.
N’emiganyulo emirala mingi egiri mu mu kukozesa amaanyi g’enjuba. Emiganyulo gino gijja kugenda nga gyeyongera okusinziira nga tekinologiya bw’agenda akulaakulanyizibwa.
== Ebijuliziddwa ==
36jof31wyh4a5wjwxiexnhpe3tuksuc
Amateeka agafuga Empandiika y'Oluganda
0
5977
53677
36378
2026-06-09T11:08:29Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53677
wikitext
text/x-wiki
[[File:Symbols for all 26 letters - MiniScript Shorthand.png|thumb]]
== Amateeka agafuga empandiika y'Oluganda entongole ==
Empandiika y'Oluganda gye tugoberera yabagibwa mu mwaka gwa 1947. Empandiika eno erimu amateeka agawerako. Mu kiwandiiko kino tugenda kwogera ku mateeka ana.
# Etteeka erifuga enkozesa y’ennukuta ennene
# Etteeka erifuga ennukuta empeerezi
# Etteeka erifuga enkozesa y’ennukuta R ne L
# Ennukuta J ne GY
==Etteeka erifuga enkozesa y’ennukuta ennene==
Tukozesa ennukuta ennene mu ngeri zino wammanga:
1. Tukozesa ennukuta ennene ku ntandikwa ya sentensi okugeza;
* Omwana akaaba
* Enkuba yatonnye n’endala
2. Tukozesa ennukuta ennene ku ntandikwa y’erinnya ery’enkalakkalira okugeza:
* Namuli
* Mutebi
* Kato n’amalala
3. Tukozesa ennukuta ennene singa tuba tuwandiika emitwe emikulu okugeza;
* OKUBUMBA MU BUGANDA
* AGAFA E MAKERERE n’emirala.
4. Tukozesa ennukuta ennene singa mu sentensi mubaamu ekigambo eky’olulimi olulala nga tekyagandawazibwa okugeza;
* Leeta MACHINE eyo
* Ani abbye CALCULATOR yange?
5. Tukozesa era ennukuta ennene singa mu sentensi mubaamu ekigambo ekyetaaga okussaako essira okugeza:
* Mu kusoma, EMPISA kintu kikulu nnyo
* Ongulirayo essaati ENJERU bbiri.
==Etteeka erifuga ennukuta empeerezi==
[[File:Hexagram A-E-I-O-U.gif|thumb]]
Ennukuta empeerezi ezitafaanagana teziddiring'ana mu kigambo.
* Empeerezi eza nnabansasaana tezitandika era tezikomekkereza kigambo kya Luganda.
* Empeerezi zino “i” ne “u” tezitandika bigambo bya Luganda.
* Empeerezi A, E ne O ze zitandika ebigambo by’Oluganda ebitandisa empeerezi.
* Etteeka erifuga enkozesa y’ennukuta R ne L
* Tukozesa tutya ennukuta R?
* Ennukuta R tetandika kigambo kyonna kya Luganda.
*Empeerezi ebiri nga tezifanagana teziwandikibwa wamu mukigambo ekyo luganda.
Tukozesa ennukuta R singa ku kkono waayo wabeerayo empeerezi “i” okugeza;
* Okusirika
* Okulira
* Ebirime
* Emirembe
Tukozesa ennukuta r singa era ku kkono waayo wabeerayo empeerezi “e” okugeza;
* Omupeera
* Emmere
* Emmeeri
* Eriiso n’ebirala.
==Tukozesa tutya ennukuta L?==
Ennukuta L esobola okutandika ebigambo mu Luganda, okugeza:
* Luti
* Lutono
* Lwasama n’ebirala.
Tukozesa ennukuta eno singa ku kkono waayo wabeerayo empeerezi “a” okugeza:
* Okubala
* Ekibala
Tuwandiika ennukuta eno singa ku kkono waayo wabeerayo empeerezi “o’ okugeza:
* Omugole
* Okusola
* Okukola
Ennukuta L ewandiikibwa singa ku kkono waayo wabeerayo empeerezi “u”, okugeza:
* Okusuula
* Okukula
* Okufuula
Ennukukta zombi R ne L teziwandiikibwa za nnabansasaana mu kigambo, okugeza:
Lleeta oba Wulirra.
==Ennukuta J ne GY==
Ennukuta zino zitabula bangi mu kuwandiika Oluganda. Mu njogera ziwulikika nga ze zimu naye mu mpandiika y’Oluganda zaawukanira ddala era tulina engeri bbiri mwe tuyinza okuzaawulira singa tuba nga tuzikozesezza.
1. Engeri esooka yeeno nti: ekigambo ekirimu amakulu g’ekikolwa okujja (to come), tukiwandiika na nnukuta eya J okugeza;
i) Tujja mwattu
ii) Munajja enkya
iii) Temujjanga ewaffe
2. Ate ekigambo kyonna ekirimu amakulu g’okutwala oba okuggyamu ekintu oba abantu (to remove), tuwandiika nga tukozesa ennukuta GY (esobola okubeera ng'ekigambo mw'erabikira eggumira oba nedda), okugeza:
i) Ggyamu engoye
ii) Amatooke ago ng’ogaggyamu mu mmotoka weetegereze.
Wabula waliwo ebigambo nga bwe biba byogerwa omuntu awulira nga birimu “gy” ate ne biwandiikibwa n’ennukuta eya “g”, okugeza:
* Eggi (egg)
* Oluggi (door)
*Obuuggi (poriege)
gkaywa2xuff9jj279xzi0sbbv38if59
Aluminiyamu
0
6208
53627
33492
2026-06-09T10:14:24Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53627
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Gakuweebwa Charles Muwanga !! Akaziba ka Aluminiyamu era oyinza okukayita Atomu ya Aluminiyamu (Alminium atom) mu Luganda !
Aluminiyaamu:
• Akabonero: Al
• Namba ya akaziba: 13
• Kiva mu kya Lulattini alumen, oba"ekikaawa ennyo ".
Aluminiyamu bwe bumu ku buziba(atomu) obuzito ennyo , akatandikira okutondekebwa(okukolebwa) mu mulangaatira gw’enjuba omumyufu nga enjuba etandise okuzikira.
Akaziba (Atomu) ka aluminiyamu kaba n’obukontanyo 13, nampawengwa 14, n’obusannyalazo 13, n’olwekyo aluminiyamu kika kya “kyuma”. Mu kire ekyo ku ngulu mulimu obusannyalazo 3 ate ng’ekire kino kiyinza okwetikka obusannyalazo obutuuka ku kumi na munaana, ekitegeeza nti obusannyalazo buno obusatu buba buyayaanira okwegatta n’obusannyalazo okukola atomu endala eziriranyeewo.
Mu magombe g’ensi mulimu aluminiyamu mungi ddala. Mu butuufu aluminiyaamu y'endagakintu(element) esinga okusangibwa mu magombe g’Ensi, ng’ojjeko okisigyeni ne sirikoni. 8% ey’amagombe g’Ensi aba aluminiyamu kyokka aluminiyamu ono yenna yegattise n'obuziba obw’ebika ebirala kubanga aluminiyamu ng’ali yekka taba muggumivu (is unstable). Eky’okurabirako, endagakintu(elements) zino essatu ezisinga okukyaka zegatta okukola “ebbumba erya kooliini (kaolini clay), lino ng’ababumbi Abachina lye beyambisanga okukola “polisereeni“(Porcelain).
Mu nsi eyadda, abantu tebakozesanga aluminiyamu ku bubwe yekka kubanga tewaaliwo ngeri ya kumwawula n’ajjibwa mu atomu(obuziba) endala mw’asangibwa. Ku mulembe guno, tuyinza okwawula aluminiyamu nga tukozesea amasanyalaze ag’amaanyi amayitirivu. Tukozesa aluminiyamu mungi kubanga muwewufu ate nga mwangu okukolako ate nga tatalagga.
Ennyonyi okusinga zizimbibwa mu aluminiyamu era n’obukebe bwa sooda bukolebwa mu aluminiyamu. Eno y’ensonga lwaki kyetaagisa nnyo okuzza obugya (recycle) obukebe bwa soda okwewala okukozesa amasanyalaze ge wandikosezza okujja aluminiyaamu omujja mu atomu endala.
k38fq5ltz9xr6ue7yyh8sp1p5ube27k
Alubbaati Ansitayini
0
6286
53625
34249
2026-06-09T10:12:59Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53625
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Albert Einstein''' yali kakensa Munnassomabutonde (physicist) eyasooka okugereesa nti “buli kintu kusinziira” (everything is relative) era n'agamba nti :
(i)Okuva(motion) kusinziira ku busangiro (its position) bwa kintu n’obusangiro bw’omulabi.
(ii)Amasoboza(Energy) gasinziira ku nzitoya(mass)M
Ng’akkaatiriza endowooza ye ey’obusinziiro (relativity) , yayongera n’agereesa nti amasoboza nago gasinziira ku nzitoya (energy is also relative to the mass of an abject). Ekintu gye kikoma okubaamu enzitoya ennene(big mass) gye kikoma okubaamu amasoboza amatereke (potential energy) amangi.
Ekyo kye kiyitibwa Ekigereso kya Albert Einstein eky’Obusinziiro (Albert Einstein’s Theory of Relativity). Einstein yatondekawo ne nakyenkanyampuyi eraga ekigereeso kye.
Nakyenkanyampuyi ya albert Einstein ey’obusinziiro egamba nti:
"Amasoboza (energy) genkanankana Enzitoya (mass) nga okubisizzaamu emisinde gy’ekitangaala egya kyebiriga" (speed of light squared).
Waliwo abayivu Einstein be yatuukirira okubategeeza ku kigereeso kye kyokka ne bagezaako okumulemesa n’okumujja ku mulamwa n’alemerako ng’agamba nti “Its because of those who said no to me that I am doing it myself”.
Oluvannyuma kyazuulibwa nti ekigereeso kye kyali kituufu , abo abaali bamugyereegerera ne bafotooka.
Tovanga ku mulamwa kasita oba nga wekkirirzaamu olw'ekyo ky'Oliko !!!
[[Category:Gyenvuddewe]]
ifmoiaj1ktrb0yfc4gh89xvkymgiu0m
Amasannyalaze ag'entagenda
0
6329
53675
34872
2026-06-09T11:03:09Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53675
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Obutafaanana nga masanyalaze gabeera mu mugendo , "amasannyalaze ag'omugendo" (current electricity), amasanyalaze agali mu kiwummulo (static electricity) gasigala mu kifo kimu.
[[File:Balloons (static electricity).png|thumb|static electricity]]
Ddira baluuni erimu omukka ojikuube ku mpale oba ku nviiri zo. Bw’omala ogiteeka waggulu ku kisenge. Baluuni ejja kusigala yekutte waggulu ku kisenge ku bwayo. Siba obuwuzi ku nkomerere ya bbaluuni bbiri bwe ziti bw’omala okuubaganye balooni zino wamu ng’ozikwatidde ku buwuzi oziriraniganye. Buli emu ejja kuviira endala.
Okukuubaganya bbaluuni kiziwa amasanyalaze agatatambula agayitibwa amasannyalaze ege'entagenda(Static electricity). Bw’okuuba bbaluuni ku kintu ekirala nga enviiri zo oba empale, efuna obusannyalazo obulala okuva mu kintu ekyo ky’ojikuubyeko n’efuuka eya kyagi eya negatiivu. Kyagi oba ekisannyalazo ekya negatiivu mu baluuni kyesikira ku kyagi za pozitiivu mu kisenge.
Bbaluuni ebbiri eziri ku buwuzi zombi zirina kyaagi za negatiivu. Kyagi za negatiivu zesindikaganya (repel) okuva ku kyagi za negatiivu era mu ngeri y’emu kyagi za pozitiivu nazo zezekandula okuva ku kyagi za pozitiivu. N’olwekyo negatiivu kyagi eza bbaluuni zombi zesendika zeyongerayo buli emu okuva ku ndala.
Amasanyalaze ag'entagenda nago gakuba. Ssinga oyita ku kiwempe nga bwokululakulula ebigere byo ate n’okwata ku kintu eky'ekyuma, wayinza okubaawo ensasi(sipaaka) wakati wo n’ekintu eky'ekyuma. Bw’okulula ebigere byo ku kiwempe kireetawo okuyingiza obusannyalazo(electrons) obulala mu mubiri gwo gwonna era singa okwata ku kompyuta oyinza okugireetela okwononeka.
Ekika ekirala eky’amasanyalaze ekyewunyisa kye kya laddu oba ekimyanso mu kire ky’enkuba.
Ebire bifuna kyagi eya negatiivu olw’obukerenda bw’omuzira obuli munda mu kire okukuubagana. Mu kiseera kye kimu, ku ttaka, kyagi ya pozitiivu yeyongera. Ebire byeyongera okufuna kyagi ey’amaayi n’ekivaamu obusannyalazo(electrons) okwekubuuka mu bire okudda eri kyagi za pozitiivu ku ttaka oba okuva ku ttaka okudda mu kire oba okuva mu kire ekimu okudda mu kirala. Kino kireetawo ensansi(sipaaka) ey’amaayi ey’amasanyalaze ag'entagenda mu kikaayi /u lubaale (sky). Kino kye kireetawo ekimyansuko n'ekire okuvaamu eggulu okubwatuka.
[[Category:Amasannyalaze]]
48n28jfczosubhjan3i53sudy4zadu3
Amayengo
0
6349
53678
33820
2026-06-09T11:09:40Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53678
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Amayengo (Waves)
Amasoboza (Energy) ga bika binji ddala agatambulila mu mayengo. Ekyokulabilako:
(a) eddoboozi liba jjengo erijugumilira mu mpewo.
(b) Ekitangaala nalyo jjengo lya byebulungulo by’amasanyalaze ne magineeti.
(C)Waliwo n'amayengo ag'amazzi
Ekitangaala kika ky’amasoboza ekigendera oba ekitambulira mu mayengo; mu butuufu Ekitangaala kitundu kimu eky’ebyebulungulo bya erakitomagineeti ebijugumira. Ebyebulungulo bino biyitibwa ndaga ya elakitomagineeti oba mugendo gwa ndaga y’amasannyalaze ne magineeti (the electromagnetic spectrum).
Amayemgo ga erakitomagineeti gayita mu bwengula ku misinde egya 299,792 km/s (186,282 mairo/kasikonda). Kino kye kiyitibwa emisinde gy’ekitangaala (speed of Light).
Omugendo gw’amasoboza (flow of energy) gusinziira ku “buwanvu bwa jjengo” n’enziring’ana (frequency) yalyo. Obuwanvu bw’ejjengo bwe buwanvu obuli wakati w’entikko z’ejjengo ate enziringana gwe muwendo gw’amayengo oguyita buli sikonda. Ejjengo ly’ekitangaala gye likoma obuwanvu, n’enziringana gy’ekoma okubeera wansi era n’amaanyikasoboza agali mu jjengo lino gye gakoma okubeera amatono.
[[File:2010 mavericks competition edit1.jpg|thumb|amayengo]]
Nawe baako by'oyongereza oba okusunula ku nzivuunulo ya Charles Muwanga eno !!
2sn15wp8hihgza10dzjscet3fxnr6ep
Amelia Kyambadde
0
7470
53682
53287
2026-06-09T11:21:42Z
Ssemmanda will
3837
Added a reference
53682
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amelia Anne Kyambadde''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, muzirakisa era mulwanirizi w'eddembe ly'abakyala. Yaliko omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku nsonga z'amakolero. Yaliko Minisita w’Ebyobusuubuzi, Amakolero n’Ebibiina by’obwegassi mu Kabineeti ya Uganda okuva mu 2016-2021.<ref>{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state |access-date=2021-04-02 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Cabinet Secretariat - The Republic of Uganda |url=http://www.cabinetsecretariat.go.ug/data/staffdetails/42/Hon.%20Amelia%20Anne%20Kyambadde.html |access-date=2021-04-02 |website=www.cabinetsecretariat.go.ug |archive-date=2021-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210514073545/http://cabinetsecretariat.go.ug/data/staffdetails/42/Hon.%20Amelia%20Anne%20Kyambadde.html |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka wa Mawokota North Constituancy<ref>https://chimpreports.com/ex-ministers-ruhindi-kyambadde-return-to-parliament-after-years-in-political-wilderness/</ref>
Yalondebwa ku bukulu obwo nga 6 Ogwomukaaga 2016.Yaweerezaako nga Minisita w’Ebyobusuubuzi n’Amakolero wakati wa 27 Ogwokutaano 2011 ne nga 6 Ogwomukaaga 2016 .Yalya ekifo kino ng’asikira [[Kahinda Otafiire]], eyali alondeddwa nga Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka.<ref>{{cite web |author=Kavuma Kaggwa |date=23 November 2014 |title=What We Should Include In Uganda's New Constitution |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/What-we-should-include-in-Uganda-s-new-Constitution--/-/689844/2531506/-/o3ksdcz/-/index.html |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Amelia Kyambadde yaliko omubaka mu Paalamenti ya Uganda wakati wa 2011 ne 2021 ng'akiikirira abantu b’omu Bukiikakkono bw’essaza ly’e Mawokota mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] ku bisanja bibiri eby'akomekerera mu Gwokutaano 2021.
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa mu Gwomukaaga 1955, nga kitaawe ye omugenzi Serwano K. Kulubya ne nnyina ye Mary Kafureka, mu kitundu ekiyitibwa Guildford, Surrey, e Bungereza. Eyo gye yaggyibwa okudda e [[Yuganda|Uganda]], mu 1959, nga wa myaka ena egy’obuto.<ref>{{cite web |last=Ssempijja |first=David |date=3 August 2010 |title=Why Amelia Kyambadde Is Leaving State House for Peasants |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/727697 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141222180503/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/727697 |archive-date=2014-12-22 |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2020-06-23 |title=7 interesting things you didn't know about Trade Minister Amelia Kyambadde |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200623/94716/7-interesting-things-you-didnt-know-about-trade-minister-amelia-kyambadde.html |access-date=2021-04-02 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |title=Amelia Kyambadde: wild girl fighting for underprivileged |url=https://observer.ug/viewpoint/interview/39981-amelia-kyambadde-wild-girl-fighting-for-underprivileged |access-date=2021-04-02 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2021-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210506113045/https://observer.ug/viewpoint/interview/39981-amelia-kyambadde-wild-girl-fighting-for-underprivileged |url-status=dead }}</ref>
==Emisomo gye==
Yatandikira okusoma kwe ku Gayaza Primary School mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], Ssiniya yagisomera ku Sacred Heart High School mu [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]]. Oluvannyuma lwa ssekendule, yeegatta ku Aga Khan School of Secretarial Studies e Nairobi - [[:en:Kenya|Kenya]]. Amelia Kyambadde alina diguli mu by’okuddukanya bizinensi eya Bachelor of Business Administration, okuva ku Ssettendekero wa Makerere, Ssettendekero asinga obukadde mu Uganda eyatandikibwawo mu 1922. Amelia alina ne ddiguli ey’eddaala eryokubiri mu kuddukannya bizinensi eya Master of Business Administration gye yafunira ku Ssettendekero wa American InterContinental University e London mu Bungereza.<ref>{{cite web|url=http://amelia-kyambadde.org/node/37|title=Profile of Amelia Anne Kyambadde|date=2010|accessdate=22 December 2014|first=Amelia|last=Kyambadde|publisher=Amelia-Kyambadde.Org|archive-date=27 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160127223358/http://amelia-kyambadde.org/node/37|url-status=dead}}</ref>
==Gy’akoledde==
Yatandika okuweereza nga omukozi wa gavumenti ya Uganda mu 1979, nga wa myaka amakumi abiri mu ena (24).Yalinnyisibwa eddaala n’afuuka omuwandiisi w’Omukulembeze w’eggwanga ow’ekyama mu mwaka 2010; Oluvannyuma yasalawo n’alekulira ekifo ekyo nga aluubirira okwesimbawo ku kifo ky’omubaka akiikirira abantu b’omu Bukiikakkono bw’essaza ly’e Mawokota mu disitulikiti y’e Mpigi. Mu kulonda kwa Uganda okwa bonna okwaliwo mu 2011, Amelia yawangula ekifo ekyo era nga na kati y’akirimu. Nga ennaku z’omwezi 27 Ogwokusatu 2011, yalondebwa okuweereza eggwanga nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero.<ref>{{cite web|last=Parliament of Uganda|accessdate=22 December 2014|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=654&const=Mawokota+County+North&dist_id=6&distname=Mpigi|title=The Work History of Kyambadde Amelia Anne|date=2011|location=Kampala|publisher=[[Parliament of Uganda]]|archive-date=22 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141222173253/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=654&const=Mawokota+County+North&dist_id=6&distname=Mpigi|url-status=dead}}</ref>Ate nga 6 Ogwomukaaga 2016 yalondebwa okubeera, Minisita w’Ebyobusuubuzi, Amakolero n’ebibiina by’Obwegassi.<ref>{{cite web|accessdate=13 June 2016 |date=6 June 2016 | publisher=Scribd.com | url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |author=Uganda State House}}</ref>
==Ebimukwatako==
Amelia Anne Kyambadde mukyala mufumbo era bba ye Wilson Kyambadde. Baafumbiriganwa nga 1976. Balina ezzadde lya baana bataano. Ye muyima era omutandisi w’ekitongole ky’obwannakyewa ekiyitibwa Twezimbe Development Foundation (TDF), ekyatandikibwawo okukulaakulanya abantu b’ekitundu kyeyali akiikirira.<ref>{{cite web|url=http://www.twezimbe.org/|title=About Twezimbe Development Foundation|accessdate=22 December 2014|publisher=Twezimbe Development Foundation (TDF)|first=.|last=TDF|date=|archive-url=https://web.archive.org/web/20141218083654/http://twezimbe.org/|archive-date=2014-12-18|dead-url=yes|df=}}</ref>
==Ebijuliziddwa==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0o93lmlalq655c3thynm67271okqna7
Betty Nambooze
0
7472
53554
47935
2026-06-08T18:05:42Z
Ssebuufu
9882
53554
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Nambooze Bakireke''', amannyiddwa nga '''Betty Nambooze''', munnamawulire era munnabyabufuzi Munnayuganda, . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira [https://e-logrev.go.ug/mmc-headquarters/intranet/user/login/ Munisipaali y'e Mukono] mu [https://mukono.go.ug/ Disitulikiti y'e Mukono] mu lukiiko Paalamenti.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Nambooze yazaalibwa nga 13 Ogwomusanvu, 1969 mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]]. Yasomera ku Bishop's Senior Secondary School Mukono okutuusa mu mwaka gwa 1986.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] gye yasomera [[:en:Law|Dipuloma mu byamateeka]] era n'agimaliriza mu mwaka gwa 1998. Mu mwaka gwa 2010, yafuna [[:en:Development_studies|Dipuloma mu ''Development Studies'']] okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Matyrs University]] <ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Nambooze yasooka okulondebwa okugenda mu lukiiko lw'eggwanga olukulu mu mwaka gwa 2010 mu kulonda okwaddibwamu. Yajjira ku kkaada y'ekibiina kya Democratic Party n'awangula Peter Bakaluba Mukasa eyali ajjidde mu kibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web}}</ref> Okusinziira ku bimukwatako mu lukiiko lw'eggwanga, Nambooze yakolako nga omusasi w'amawulire wakati w'omwaka gwa 1993 ne 2000. Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2004, yakolako nga akwasisa amateeka. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2005, Nambooze yali akola nga akwasaganya ensonga z'abakozi ku mulimu. Yaweerezaako ku laadiyo wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009 era yali [[:en:Spokesperson|mwogezi]] w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] mu Uganda okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-4</ref>
Nga 24 Ogwokubiri, 2016, Nambooze yakwatibwa wamu n'omubaka eyali yaakalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga, Moses Kasibante oluvannyuma lw'okwanika ebiwandiiko ebyali binnyonnyola obubbi bw'akalulu obwali bugenda mu maaso mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda]] okwaliwo mu ggwanga.
Nambooze azze akawatibwa emirundi egiwerako ng'ateekebwako emisango egy'enjawulo egyekuusa ku byobufuzi naye n'okutuusa kaakano, tatwalibwangako mu kkooti y'amateeka yonna kusalirwa musango.<ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref>
Nga 13 Ogwomunaana 2020, Nambooze yalangirirwa nga Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya "[[National Unity Platform]]" nga beegatta mu maanyi n'omubaka wa Paalamenti "Kyagulanyi Sentamu Robert" amanyikiddwa nga "Bobi Wine" Omukulembeze w'ekibiina. Wamu ne bannakibiina abalala, Nambooze batumibwa ku mugendo ogwa "Mission 2021" omugendo ogwagenderera okusuuza ekibiina ekiri mu bukulembeze mu kulonda kwa 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-11</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/10/mp-nambooze-appeals-to-nup-losers-to-support-the-flag-bearers.html</ref>
Mukulonda kwa babaka mu 2021, Namboze yawangula ekisanja ekirala (2021-2026) okukiikirira Munisipalite y'e Mukono ku tiketi ya NUP oluvanyuma lw'okuwangula Mr George Fred Kagimu owa Democratic Party (DP) ne Abbas Ssozi owa National resistance Movement (NRM).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-14</ref>
== Emirimu gye mu lukiiko lw'eggwanga olukulu ==
Nambooze atuula ku kakiiko ka (a) Public Service and Local Government n'akakiiko ka (b) Local Government Accounts.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Mu mwezi gwa Museenene, 2002, Josephine Nambooze yafumbirwa Henry Bakireke gwe yali yasisisinkana mu ssomero nga basoma mu myaka gy'ekinaana (1980s). Bazadde era balina abaana abawerera ddala 26 nga mu bo, mulimu be bazaala n'abo be bayamba obuyambi.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2s09uifoy4bsiy1sbw470dkabjw11lv
Allan Ssewanyana
0
7970
53604
48214
2026-06-09T09:58:11Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53604
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumannyikwa nga '''‘Omusajja wa Bwino’.''' Munnayuganda, [[:en:Sports_journalism|Munamawulire ow'ebyemizannyo]], [[:en:Human_Resource_Management|avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi. Mubaka wa Paalamenti omulonde akiikirira Munisipaali y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye Eyobugwanjuba]]<ref name="LA2">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=164</ref> era akiikirira [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga okuvuganya gavumenti mu Uganda.<ref name="LA1">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Who-will-step-into-Kyanjo-s-large-shoes-in-Makindye-West-/688342-2347440-nuvhe2z/index.html</ref> Ali ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Akola nga Minisita w'Ebyemizannyo mu [[:en:Shadow_Cabinet|kabineeti ey'ekisikirize]].<ref name="LA1X">http://theinsider.ug/index.php/2017/05/12/govt-not-bothered-chinese-petty-traders-murdering-our-economy-mp-ssewanyana/</ref><ref name="LA1P">http://allafrica.com/stories/201604250755.html</ref>
[[File:Allan Ssewanyana.jpg|alt=Allan Ssewanyana|thumb|Allan Ssewanyana]]
Ssewanyana yaliko [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekidukanya emirimu mu kibuga kya Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira [[:en:Makindye_Division|munisipaali y'e Makindye]]; yaweerezaako ng'[[:en:Sports_journalism|omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] ku mukutu gwa ttivi ya Nile Broadcasting Services (NBS) ne Top Radio 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lwa [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]], ali ku kakiiko akakulu akadukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]], ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akakulu akadukanya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]].<ref name="AAL2">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Men-only-cheat-when-their-women-change/691230-2598572-plcy94/index.html</ref><ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde bbe ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3" />
[[File:Administration block (Ivory Tower) at Makerere University.jpg|thumb|'''Administration block (Ivory Tower) at Makerere University''']]
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]].
Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>
Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref>
"Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
d10441l2of0eip1jyx8vuprn937mcy6
53605
53604
2026-06-09T09:58:53Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53605
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumannyikwa nga '''‘Omusajja wa Bwino’.''' Munnayuganda, [[:en:Sports_journalism|Munamawulire ow'ebyemizannyo]], [[:en:Human_Resource_Management|avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi. Mubaka wa Paalamenti omulonde akiikirira Munisipaali y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye Eyobugwanjuba]]<ref name="LA2">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=164</ref> era akiikirira [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga okuvuganya gavumenti mu Uganda.<ref name="LA1">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Who-will-step-into-Kyanjo-s-large-shoes-in-Makindye-West-/688342-2347440-nuvhe2z/index.html</ref> Ali ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Akola nga Minisita w'Ebyemizannyo mu [[:en:Shadow_Cabinet|kabineeti ey'ekisikirize]].<ref name="LA1X">http://theinsider.ug/index.php/2017/05/12/govt-not-bothered-chinese-petty-traders-murdering-our-economy-mp-ssewanyana/</ref><ref name="LA1P">http://allafrica.com/stories/201604250755.html</ref>
Ssewanyana yaliko [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekidukanya emirimu mu kibuga kya Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira [[:en:Makindye_Division|munisipaali y'e Makindye]]; yaweerezaako ng'[[:en:Sports_journalism|omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] ku mukutu gwa ttivi ya Nile Broadcasting Services (NBS) ne Top Radio 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lwa [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]], ali ku kakiiko akakulu akadukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]], ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akakulu akadukanya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]].<ref name="AAL2">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Men-only-cheat-when-their-women-change/691230-2598572-plcy94/index.html</ref><ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde bbe ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]].
Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>
Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref>
"Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ishv8w1ao7jbfagm0mcy5esrbx1gubi
Amama Mbabazi
0
7986
53669
47933
2026-06-09T10:55:11Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53669
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''John Patrick Amama Mbabazi''', amanyiddwa nga Amama Mbabazi yazaalibwa nga 16 Ogusooka 1949. [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi eyaweerezaako mu Paalamenti ey'omwenda nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] wa Uganda okuva nga 24 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 19 Ogwomwenda 2014.yakola omulimu munene nyo mu gavumenti ez'enjawulo ezirwanyisa obufuzi bwa bamusibiramubbwa okuva mu (1972-1986) era y'omu ku batandisi b'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza kaakati.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>
Mbabazi yaweerezaako ng'omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] akiikirira konsityuwensi y'e Kinziki ey'Obuggwanjuba mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]][[Paalamenti.|.]] Ekifo kino yakibeeramu okuva mu 1996 okutuusa mu 2016<ref>https://web.archive.org/web/20121002055537/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/1163512/data/262039/-/whf62vz/-/parliament.pdf</ref> lwe yavuganya ku kifo ky'omukulembeze w'eggwanga naye n'awangulwa.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 16 Ogusooka 1949<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> ku kyalo Mparo mu Ssaza lye Rukiga kati eyafuuka [[:en:Rukiga_District|Kabaale Disitulikiti]]. Yasomerako mu matendekero ag'amaanyi era agamanyiddwa ennyo mu ggwanga mu kiseera eky'abafuzi b'amatwale ne mu kaseera nga Uganda efunye obwetwaze nga muno mulimu [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]]
[[File:Kigezi College Butobere.jpg|thumb|'''Kigezi College Butobere''']]
ne [[:en:Ntare_School|Ntare school]] ng'eno gye yamaliririza [[:en:A-level|siniya ey'omukaaga]] <ref>https://web.archive.org/web/20150715230626/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14694%3Ambabazi-mutebile-to-revive-former-school</ref>.Mbabazi yafuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli y'amateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere.]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> N'oluvanyuma n'afuna dipulooma mu kukozesa amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> Munnamateeka mu kkooti ya uganda enkulu era abadde mmemba w'ekibiina ekigatta bannamateeka bonna mu Uganda okuviira ddala mu mwaka gwa 1977<ref>https://web.archive.org/web/20140728232812/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=18&const=Kinkiizi+County+West&dist_id=65&distname=Kanungu</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kwesogga kisaawe ky'e byobufuzi, yaweerezaako nga [[:en:Attorney_General|Ssaabawolereza wa gavumenti]] okuva mu 1976 okutuuka mu 1978 era n'asuumusibwa okufuuka Ssaabawandiisi w'ekibiina ekigatta bannamateeka mu ggwanga okuva mu mwaka gwa 1977 okutuuka mu mwaka gwa 1979<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>
Wakati wa 1986 ne 1992, Mbabazi yaweerezaako ng'akulira [[:en:External_Security_Organisation|ekitongole ekirondoola eby'okwerinda bya Uganda n'ebweru waayo (ESO)]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>Wakati wa 1999 ne 2000, yaweerezaako nga Minisita omubeezi mu office y'omukulembeze w'eggwanga avunaanyizibwa ku nsonga z'eby'obufuzi.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref><ref>https://www.weforum.org/people/amama-mbabazi/</ref>
yafuuka ssaabawandiisi w'akakundi k'ekibiina kya NRM aka [[:en:Constituent_Assembly|Constituent Assembly]] <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Constituent_Assembly</ref>akaakola Ssemateeka wa 1995 wakati wa 1986 ne 1992.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20210520/114053/profile-who-is-amama-mbabazi-the-nrm-historical-likely-to-bounce-back-as-prime-minister-or-vice-president-in-musevenis-new-cabinet.html</ref>
Yaliko Minisita w'eggwanga ow'eby'okwerinda wakati wa 1986 ne 1992<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>era n'aweerezaako nga minisita omubeezi owa regional cooperation okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu 2001<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>. yaliko ssaabawolereza wa gavumenti ate nga Minisita w'obwenkanya okuva mu 2004 okutuuka mu 2006 ekifo ekyamuwanguza n'ekitiibwa ky'okubeera minisita asinze okukola obulungi (super minister).mu mwaka gwa 2006 Mbabazi yalondebwa okubeera minisita w'eby'okwerinda ekifo ky'eyabeeramu okutuusa lwe yafuulibwa minisita w'obutebenkevu mu 2009<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> era nga ekifo kino yakibeeramu okutuusa mu mwezi Gwokutaano mu mwaka gwa 2011 lwe yalondebwa ku kifo ky'obwa ssaabamininsita w'eggwanga.
Yaliko ssaabawandiisi w'ekibiina kya NRM okuva mu Gwekkuminobumu 2005 okutuusa mu Gusooka 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20150702082932/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/666515</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150716174439/http://www.theinsider.ug/court-dismisses-mbabazi-nrm-case/</ref>
=== Avuganya ku bwa Pulezidenti ===
Mukwano gwa Amama Mbabazi ow'omubuto<ref>http://www.newvision.co.ug/news/659918-ruhakana-rugunda-new-prime-minister.html</ref>,[[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]], yalondebwa ku kifo ky'obwa ssaabaminisita nga 18 Ogwomwenda 2014 ng'adda mu bigere bya Amama Mbabazi. okugobwa kwa Mbabazi kwalabibwa ng'ekibonerezo Museveni kye yali awadde Mbabazi oluvannyuma lw'engambo ezaali ziyitingana nti Mbabazi yali yegwanyiza entebe y'obukulembeze era yalina enteekateeka okwenyigira mu lw'okaano lw'okwesimbawo ku bukulembeze bw'eggwanga. Amangu ddala ng'ennaku z'omwezi 15 Ogwomukaaga 2015<ref>https://www.economist.com/news/middle-east-and-africa/21654666-ugandan-presidents-29-year-rule-coming-end-bored-big-man</ref> Mbabazi yalangirira okwesimbawo ku kifo ky'omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era nga yali mwetegefu okuvuganya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ku kifo ekyo ky'ennyini era nga kino yakyasanguliza mu lukungana lw'ekibiina olwatuula nga 4 Ogwokutaano 2015. Oluvannyuma Museveni yalangira Mbabazi okweyisa mu ngeri ey'ekito era atakkirizibwa bannakibiina ba NRM.<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Mbabazi-to-stand-as-independent/-/859108/2815094/-/kj26ocz/-/index.html</ref> Nga 31 Ogwomusanvu omwaka ogwo gwenyini,oluvannyuma lw'okulemererwa okutegeeragana wakati w'abakulembeze ab'okuntikko, Mbabazi yakawangammula bwe yalangirira nga bwe yali agenda okwesimbawo ku bukulembeze bw'eggwanga nga talina kibiina kyonna mw'ajjidde. wabula nga ekibiina kya the Democratic Alliance(TDA), kye kya muli emabega neewankubadde nga kyalabika nga ekitaalina busobozi bumala kuwangula ntebe ya bukulembeze bwa ggwanga.
Mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kalulu kabonna akaakubwa mu mwaka gwa 2016,]] Mbabazi yakwata ekifo kyakusatu oluvannyuma lw'okufuna obululu ebitundu 1.39 ku buli ku kikumi.<ref>https://web.archive.org/web/20160304012250/http://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/01-Summary_PRESIDENT_1_Final22-FEB-2016.pdf</ref>
== Obuweereza bwe mu mawanga g'ebweru. ==
Mbabazi yakiikirirako Uganda mu mawanga g'ebweru, nga eno yakolerayo bino, yatuula ku [[:en:United_Nations_Security_Council|kakiiko k'ebyokwerinda ak'amawanga amagatte]] era ng'eno gye yasabira nti eggye [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|lya uganda ekkuuma ddemmbe (UPDF)]] likkirizibwe okukwata abayeekera ba Konny ab'eggye lya Lord's Resistance Army. abaali mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|ggwanga lya congo]]<ref>https://web.archive.org/web/20150716103827/http://www.newvision.co.ug/D/8/14/494419</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2eu1payngmrzy5a8ytg0k4fz6kk3i7x
Alice Alaso
0
8083
53582
48233
2026-06-09T09:41:21Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53582
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Alice Alaso.png|alt=Alice Alaso|thumb|Alice Alaso]]
Al
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ice Alaso
Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]].
Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref>
Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]].
Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref>
Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://allafrica.com/stories/200712270975.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
e64yftxy6emst4bf3hqgse5i51ra2d2
53583
53582
2026-06-09T09:41:55Z
Ssemmanda will
3837
removed poorly placed photos
53583
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Al
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ice Alaso
Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]].
Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref>
Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]].
Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref>
Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://allafrica.com/stories/200712270975.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
r06ogiwsx2oo48skagu7e8haeor5evk
Alice Kaboyo
0
8089
53587
47932
2026-06-09T09:44:37Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53587
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>https://opm.go.ug/category/luwero-triangle-rwenzori/</ref>
== Ebyafaayo ==
Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]].
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Mu kukyala kwe e Kiruhura, Kaboyo yakkaatiriza obukulu bw'ebyobusuubuzi mu kukendeeza obwavu, okutumbula omwenkanonkano, n'okuzzaamu abakyala amaanyi mu bye bakola.
== Obukuubagano ==
Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ginhu1p8bbkzab0y1towq9xg8siagi4
Ampaire Shakira
0
8113
53697
36824
2026-06-09T11:34:22Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53697
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ampaire Shakira''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1991) mukyala munnayuganda omuzannyi wa Cheess nnakinku<ref>https://ratings.fide.com/profile/10002782</ref>. Awaniridde ekitiibwa kya [[Fide]] ekya Woman Candidate Master okuva mu mwaka 2018.
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Ampaire azaalibwa mwami Bagenyi Saidi n'omukyala Kyomugisha Gloria Ruth. Yafuna diguli mu mateeka okuva mu University ya Uganda christian [[University]] wakati w'omwaka gwa 2010 ne 2014, era n'afuna ne dipulooma y'eby'amateeka okuva ku [[Law]] [[Development]] [[Center]] wakati wa 2014 ne 2015.
== Emirimu gye. ==
Mukyala munnamateeka omutendeke. Yatandika emirimu gye ng'omuzannyi wa Chess ku myaka 11 egy'obukulu nga yasikirizibwa nnyina Kyomugisha Gloria Ruth. Waliwo lwe yayita ku lugwanyu okuwangula ekitiibwa kya Woman CandidatevMaster bwe yabuuzaako akatundutundu k'akabonero mu mpaka za Zone za 4.2 African Individual Chess Champions mu ggwanga lya Ethiopia kyokka ekyo tekyamuyinula ttama<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ratings.fide.com/tournament_report.phtml?event16=159531 |access-date=2022-04-03 |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327145155/https://ratings.fide.com/tournament_report.phtml?event16=159531 |url-status=dead }}</ref>.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ratings.fide.com/tournament_report.phtml?event16=159531 |access-date=2022-04-03 |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327145155/https://ratings.fide.com/tournament_report.phtml?event16=159531 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ratings.fide.com/tournament_report.phtml?event16=159531 |access-date=2022-04-03 |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327145155/https://ratings.fide.com/tournament_report.phtml?event16=159531 |url-status=dead }}</ref>Ampaire yawangula bannakibiina kya Women's section of Uganda Open Chess champions n'obubonero butaano bwokka, n'awangula bannantameggwa baagwo ba [[WFM]] [[Ivy]] [[Clare]] [[Amoko]], [[WFM]] [[Goretti]] [[Angolikin]] ne [[WFM]] Christine Namaganda<ref>https://kawowo.com/2017/11/16/winning-uganda-open-validation-hard-work-shakira-ampaire/</ref>. Yafuna ekitiibwa ky'omukyala asinze okuzannya Chess mu nsi yona ekya [[Woman]] [[Candidate]] [[Master]] bwe yeetaba mu mu mpaka za [[Chess]] Olympiad e Batumi mu [[Georgia]] [[mu]] mwaka gwa [[2018]] bwe yakiikirira [[Uganda]] mu mpaka ez'ekitiibwa mu nsi yona eza World Chess Olympiad.
=== Obuwanguzi n'ekitiibwa b'atuuseeko ===
* Akuumye ekitiibwa kya Woman Candidate Master okuva mu mwaka gwa 2018 nga kyamuweebwa International Federation of Chess(FIDE)
* Nantameggwa w'omuzannyo gwa Chess omukyala o ow'omwaka 2018 nga kyamuweebwa Uganda ChessFederation
* Yali omuzannyi asinga okussibwamu ekitiibwa (MVP)ng'ekitiibwa kino kyamuweebwa National Sports Association of Uganda mu mwaka gwa 2014.
*
* Ye dayirakita avunaanyizibwa ku kulaakulanya omuzannyi gwa Chess ng'ayita mu kibiina kya Uganda Chess Federation okuva mu mwaka gwa 2021 okutuusa kati.<ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Ampaire+Shakira&targettitle=Ampaire+Shakira</ref>
== Laba ne ==
* Uganda Chess Federation
* Nantameggwa wa Chess
* International Federation of Chess
== Okujuliza. ==
2whq2zqdjz627heam7zc7z6buny37bq
Aloisea Inyumba
0
8212
53616
30683
2026-06-09T10:06:02Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53616
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloisea Inyumba''' (28 gwa kkumi n'ebiri 1964 - 6 ogw'ekkumi n'ebiri 2012) yali [[:en:Rwanda|munnabyabufuzi w'e Rwanda]], eyali minisita w'eggwanga ow'okutumbula ekikula n'amaka era nga muwandiisi [https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html w'akakiiko k'obumu n'okuzzaawo emirembe].<ref name="Melvern">https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html</ref>
Bwe yali asoma eby'okukola ku nsonga z'abantu n'obukulembeze bw'abantu mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya Makerere]] mu [[:en:Uganda|Uganda]], yeegatta ku kibiina kya [[:en:Rwandan_Patriotic_Front|Rwandan Patriotic Front]].<ref name="Melvern"/>
Pulezidenti [https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html Paul Kagame] ye yasoma obubaka ku lumbe lwe .<ref name="Melvern"/>
== Obulamu bwe obwasooka ==
Aloisea Inyumba yazaalibwa nga 28 ogw'ekkumi n'ebiri 1964 mu [[:en:Uganda|Uganda]], mu bazadde be abazaalibwa mu Rwanda.<ref name="Melvern"/> Yazaalibwa oluvannyuma lw[https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html 'enkyukakyuka eyaliwo mu Rwanda] mu 1959, eyalaga okuteekebwawo kw'olukiiko olwali lufugibwa [[:en:Hutu|Abahutu]] abasinga obungi, n'okuyigganyizibwa kw'abantu abatono ab'ekika kya [[:en:Tutsi|Tutsi]]. Bazadde be bwe baali bakyali mu Rwanda, era nga tannazaalibwa, kitaawe yattibwa mu lutalo lw'Abatuusi; nnyina yadduka ne baganda be bataano n'ab'ab'omu maka ge ne baddukira mu Uganda.<ref name="Melvern" />
Inyumba yakulira mu Uganda, n'amaliriza emisomo gye, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html Kampala], nakusoma diguli mu mirimu gy'abantu n'obukulembeze bw'abantu.<ref name="Melvern"/> Mu 1985, yasisinkana [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame]], omulundi gwe ogwasooka ,omunoonyi w'obubudamu omulala owa Rwanda mu kiseera ekyo eyali aweereza mu ggye lya bayeekera erya [https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html Yoweri Museveni]. Nga wayiseewo omwaka gumu, Museveni yafuna obuyinza ku ggwanga era n'asindika Kagame ne munne ow'e Rwanda [[:en:Fred_Rwigyema|Fred Rwigyema]] okuba abakungu mu ggye ly'eggwanga lyabwe. Kagame ne Rwigyma baafuna ebifo bino, naye ekigendererwa kyabwe ekikulu kyali kya kudda mu ggwanga lyabwe, okusobola okuyambako okukomawo kw'abanoonyi b'obubudamu . Kagame ne Rwigyemabeegatta ne bawamba [[:en:Rwandan_Patriotic_Front|Rwandan Patriotic]] , ekitongole kyokwenunula era Inyumba kweyegatta .<ref name="LastRespects">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-10/60645/ |access-date=2022-10-04 |archive-date=2016-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161021005242/http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-10/60645/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Melvern" />
== Eby'obufuzi bwe ==
Oluvannyuma lw'obuwanguzi bwa RPF mu gw'omusanvu 1994, Inyumba yalondebwa mu gavumenti empya ey'ekiseera.<ref name="Melvern"/> Gavumenti eno yakulemberwa Pulezidenti [https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html Pasteur Bizimungu], naye eggwanga lyali likulemberwa [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame]]. Yalondebwa okubeera [[:en:Minister_of_Gender_and_Family_Promotion|Minisita w'okutumbula abakazi n'amaka]], era n'atandikawo entegeka ey'okwetegekera abakyala okuzimba Rwanda.<ref name="Melvern" /><ref name="Melvern" />
Mu 2011, yaddamu n'alondebwa mu kifo kye eky'emabega nga Minisita w'okutumbula ekikula n'okutumbuza amaka, ekifo kye yamala ng'akikola okutuusa lwe yafa mu 2012.<ref name="Melvern"/>
== Obulamu bwe n'okufa kwe ==
Inyumba yafumbirwa Dr. [https://web.archive.org/web/20130311012945/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/aloisea-inyumba-politician-who-played-a-key-role-in-the-rebuilding-of-rwanda-8527166.html Richard Masozera], eyaliko Director-General wa [[:en:Rwanda_Civil_Aviation_Authority|Rwanda Civil Aviation Authority]] (RCAA).<ref name="Rwirwahira">https://www.theeastafrican.co.ke/Rwanda/News/Kagame-leads-nation-in-eulogising-Inyumba/1433218-1643938-2i719r/index.html</ref> Abafumbo baatandika okwogerezeganya nga bombi bakyali bayizi mu [https://www.theeastafrican.co.ke/Rwanda/News/Kagame-leads-nation-in-eulogising-Inyumba/1433218-1643938-2i719r/index.html Makerere University] mu Kampala.<ref name="Rwirwahira" /> Baalina abaana babiri, omuwala n'omulenzi.<ref name="LastRespects"/>
Inyumba yafa nga 6 ogw'ekkumi neebiri 2012 mu maka ge e [https://www.theeastafrican.co.ke/Rwanda/News/Kagame-leads-nation-in-eulogising-Inyumba/1433218-1643938-2i719r/index.html Kigali].<ref>http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-07/60544/</ref> Yali mulwadde wa kkansa w'omubulago, era yali yakakomawo awaka oluvannyuma lw'okunoonya obujjanjabi mu [http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-07/60544/ Germany].<ref>http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-07/60544/</ref><ref name="LastRespects"/> Inyumba yaweebwa omukolo gw'okuziikibwa mu kizimbe kya [[:en:Parliament_of_Rwanda|Palamenti ya Rwanda]] mu Kigali era obubaka bwe bwasomebwa pulezidenti w'eggwanga, [https://web.archive.org/web/20161021005242/http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-10/60645/ Paul Kagame].<ref name="LastRespects" /> Kagame yamwogerako ng'omukulembeze afa ku bantu abalala nga "yali mulungi nnyo nga muyivu era ng'alina endowooza ennuŋŋamu".<ref name="LastRespects" /> Aboogezi abalala abaaliwo ku kuziikakwe okwali minisita w'ensonga z'akakiiko [https://web.archive.org/web/20161021005242/http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-10/60645/ Protais Musoni] n'omumyuka wa gavana wa [[:en:National_Bank_of_Rwanda|National Bank of Rwanda]], [[:en:Monique_Nsanzabaganwa|Monique Nsanzabaganwa]].<ref name="LastRespects" />
== Laba ne bino ==
* [https://web.archive.org/web/20161021005242/http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-12-10/60645/ Palamenti ya Rwanda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|3}}
=== Ebitabo ebijuliziddwa ===
*
*
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20210514153109/https://www.parliament.gov.rw/index.php?id=2 Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Rwanda]
hpcwcbp8cc3zs8qshmyjv6fsoqipumf
Angela Kalule
0
8241
53720
48779
2026-06-09T11:56:15Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53720
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angela Kalule''' Munnayuganda omuyimbi era aweereza ne ku laadiyo. Yawangula 'Oluyimba lw'omwaka' era n'awangula okubeera omuyimbi akuba bbandi y'obuliwo nga ali yekka mu awaadi za 2011 eza [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music.]]
== Ebyafaayo ==
Angela Kalule yazaalibwa nga 18 Ogwokubiri 1977 e [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yasomera ku ssomero lya Aga Khan nursery erisangibwa e Nairobi Kenya, Nakasero SS okuva mu 1992 okutuuka mu 1993 olwo n'agenda e [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School.]] Alina diguli mu byamawulire.
== Eby'okuyimba ==
Yatandika okuyimba nga akyasoma olwo n'atandikira ddala okuyimba mu 1997 nga ayambako abayimbi abalala mu kibiina kya Diamond Ensemble. Eyo gye yafulumiza oluyimba lwe olwasooka ‘Akamuli’. Mu 2006, yafulumya akatambi k'ennyimba nga kaliko ennyimba mukaaga nga ebbiri ziri mu Lungereza ate ennya mu Luganda. Kati ayimbira mu bbandi ye emanyikiddwa nga K’angie bbandi.
== Ennyimba eziri ku butambi ==
=== Ennyimba ===
* Kankwekumire
* Katikitiki
* Kantuntunu
* Highway
* Olimu Ssukkaali
=== Entambi z'ennyimba ===
* Dark Chocolate
* Kakondo
== Awaadi n'obumanyifu ==
* Oluyimba lw'omwaka mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awaadi mu]] 2011 olwa "Katikitiki"
* Asinga okukuba bbandi y'obuliwo nga ali yekka mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awaadi]] mu 2011 ku luyimba lwa "Katikitiki"<ref name="observeru" />
<references responsive="1"></references>
8s8ac1ee6gt57i9blebg9clxdvghznj
Alimansi Kadogo
0
8258
53592
27058
2026-06-09T09:48:15Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53592
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alimansi Kadogo''' (yazaalibwa nga 5 Ogwokubiri, 1982) muzannyi w'omupiira azannya mu makkati g'ekisaawe owa Uganda eyawummulako, eyazannyira [[:en:ATRACO_FC|ATRACO FC]] ne [[:en:Association_football|ttiimu y'omupiira]] ya [[Yuganda|Uganda]].<ref>https://www.bignewsnetwork.com/news/266623841/uganda-top-5-soccer-players-to-follow</ref>
Kadogo yazannyira [[:en:Police_F.C._(Rwanda)|Police F.C]]. eya Rwanda, n'agiyamba okumalira mu kifo eky'okubiri mu [[:en:2011–12_Rwanda_National_Football_League|2011-12 Rwanda National Football League]] n'okukiikaka mu mpaka za Africa eza [[:en:2013_CAF_Confederation_Cup|2013 CAF Confederation Cup]].<ref>http://www.police.gov.rw/uploads/tx_download/Magazine_No4.pdf</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* Alimansi Kadogo at National-Football-Teams.com
5geio1q5r8ytm2hvz9ytl81t0v2jxox
Ali Kimera
0
8288
53578
28127
2026-06-09T09:38:00Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53578
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Ali kimera
'''Ebimukwatako'''
Yazaalibwa ng'ennaku z'omwezi 4 omwezi ogwomusanvu omwaka gwa 1991. Aweza egy'obukulu 31
Yazaalibwa mu ggwanga lya Uganda
Ekifo ky'azannya; Mukuumi wa ggoolo.
Kiraabu gy'azannyira; Busoga United.
'''Ali Kimera''' munnayuganda [[omuzannyi w'omupiira ogw'ebigere omutendeke]] era azannya [[ng'omukuumi wa ggoolo]] owa Busoga United.<ref>{{Cite web}}https://kawowo.com/2020/03/03/tezikya-penalty-drives-busoga-united-to-fourth-place-after-slim-win-over-kyetume/</ref><ref name="Ug">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140222144719/http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html</ref>
== Byakoze ebweru w'eggwanga. ==
Mu mwezi gwolubereberye mu mwaka gwa 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita okwegatta ku ttiimu y'omupiira eya Uganda eya [[Uganda national football team]] mu mwaka gwa 2014 mu mpaka za [[African Nations Championship]].<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebimujuliziddwako. ==
{{Reflist}}
7ou26gu5q4gfhknboqtlarzbbunkeut
Allan Toniks
0
8379
53606
33111
2026-06-09T09:59:47Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53606
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Allan Toniks''' ng'amannya ge amatuufu gebaamuwa oluvannyuma lw'okumuzaala ye '''Allan Ampaire''' muyimbi [[:en:Uganda|omunayuganda]], awandiika ennyimba okusuna entongooli oba endongo wamu n'okufulumya ennyimba ezibeera zikwatiddwa ku butaambi.<ref name="musicuganda">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20170913102620/http://www.musicuganda.com/Toniks.html</ref><ref name="vmbgmusik">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150207040948/http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/</ref><ref name="sqoop">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150207041738/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/toniks-on-his-good-luck-music-and-swag.html</ref> Akozeeko n'ayimbako ku siteegi y'emu n'abayimbi bawano ssaako n'abensi z'ebweru okuli ebibiina by'abayimbi nga ekya [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], [[:en:P_Square|P Square]], General Ozzy okuva mu ggwanga lya [[:en:Zambia|Zambia]], Proff okuva mu [[:en:Kenya|Kenya]], Petersen Zagaze nga naye w'e Zambia, [[:en:Urban_Boyz|Urban Boyz]], [[:en:Gal_Level|Gal Level]] nga b'e [[:en:Namibia|Namibia]], [[:en:Beenie_Man|Beenie Man]], Genista, okuva mu [[:en:Jamaica|Jamaica]] [[:en:Sean_Paul|Sean Kingston]], [[:en:Jidenna|Jidenna]], [[:en:Sean_Paul|Sean Paul]], [[:en:Roberto_(Zambia)|Roberto okuva mu Zambia,]] [[:en:Stella_Mwangi|Stella Mwangi]] wamu ne [[:en:Flavour_N'abania|Flavour N'abania]] nga bano bombi b'e [[:en:Nigeria|Nigeria]].<ref name="vmbgmusik" /> Alondedwako wamu n'okuwangula ebirabo oba awaadi ez'enjawulo.<ref name="vmbgmusik" /> Asibuka mu bugwanjuba bwa Uganda nga muno mwemuli n'abayimbi abalala nga [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:en:Angella_Katatumba|Angella Katatumba]] ne [[:en:Ray_G|Ray G]].
== Obulamu bwe n'eby'okusoma ==
'''Toniks''' yazaalibwa Berinda Edward eyali omusawo nemukyala we Mrs Berinda Josephine mu disitulikiti y'e [[:en:Mbarara|Mbarara]] ng'era yatandika okuyimba ng'akyali kusomero ng'eno gyeyayigira n'okusuna entongooli oba giyite endoongo ng'era alina abaana bana. Yasomera ku Mbarara Preparatory School gyeyasomera pulayimale ng'era gyeyatuulira P.7, oluvannyuma neyeegata ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] ng'eno gyeyamaliriza S.4, wabula nga S.6 yagituulira ku [[:en:Ntare_School|Ntare School]]
[[File:Ntare School in Mbarara, Uganda.jpg|thumb|'''Ntare School in Mbarara, Uganda''']]
nga tanaba kwegata ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS) gyeyatikirwa mu mwaka gwa 2011 ne diguli mu bya bizineensi ku muntendera gw'ensi yonna.<ref name="sqoop" />
== Muziki ==
Ytandika okuyimba n'okuwandiika ennyimba bweyali akyali kusomero wabula ng'okwenyigiramu okwadala ekirowoozo yakifuna ali ku yunivasite<ref name="sqoop" /> gyeyakwatika akatambi ke akaali kasooka kebaali bayita B''eera nange.''<ref name="hipipo">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160304090703/http://www.hipipo.com/music/news/1412/Tugende-Tukyekole--New-Song-By-Allan-Toniks</ref> Asobola n'okusuna entogooli oba giyite endoongo<ref name="ourmusiq">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150207041501/http://ourmusiq.com/toniks-swag-meter-concert-and-feelingz/1268/m.aspx</ref> nga n'ebiseera ebisinga yeefulumiza ennyimba ezizze<ref name="musicuganda" /> wansi wa kampuni eyiye gyebayita '''Vibrations.'''<ref name="hipipo" /> Toniks atwala engeri gy'akubamu muziki we okubeera ng'agwa mutuluba lya Urban R&B.<ref name="sqoop" /> '''Toniks''' yeetaba, era n'awangula empaka z'omwaka gwa 2015 eza '''Airtel Trace Music Star Competition''', ezaali ez'okunoonyezaamu abayimbi abalto abalina ebitone zebaali bayita the ''Celebrity Edition''.<ref name="chano8">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150217154354/http://chano8.com/allan-toniks-wins-airtel-trace-stars-celebrity-edition/</ref><ref name="iconmagazine">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150217155755/http://www.iconzmagazine.com/allan-toniks-scoops-airtel-trace-star-celebrity-edition/</ref>
== Ennyimba zze ==
* Beera Nange
* Mu'ngatto
* That Girl
* Kampala Galz
* Yenze
* Nzewuwo
* Swag meter
* Itaano
* Ningyenda Yoona
* Tukyekole
* Nsubiza
* Regular
* Private Party
* Who You Are
* Sikyetaaga
* Baby Language
* Mulamwa
* Falling
* Romance
* Sunday
* Sikuleka
* Wonder Woman
* Ensonga
* Turn Around
== By'awangudde oba awaadi z'afunye ==
'''Mu mwaka gwa''' '''2008'''
* PAM Awards RnB:O luyimba 'womwaka (Yawangula).
* PAM Awards RnB: Omuyimbi w'omwaka (Yalondebwa ).
* MAMA Awards:Abawuliriza baamulonda(Yalondebwa )
* Kisma Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
* Buzz Teenies` Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya RnB (Yalondebwa).
* Buzz Teenies Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa''' '''2009'''
* Buzz Teenies Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2010'''
* SoundCity Music Video Awards( e Nigeria):Oluyimba olwali lugwa mu tuluba lya 'Pop' nebalulonda ku vidiyo eyali esinga ku semazinga wa Afrika.
* PAM Awards:Vidiyo eyali esinga omwaka (Yalondebwa).
* Buzz Teenies`Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2011'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka
* Namibian Music Awards: Vidiyo y'omwaka.
* Namibian Awards: Abayimbi ababiri abeegata nebafulumya oluyimba abaali basinga.
* Buzz Teenies` Awards Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga.
* PAM Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2012'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka.
* Namibian Music awards: Abayimbi ababiri abaali basinga oluvannyuma lw'okufulumya oluyimba nga bali babiri.
* Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga; buzz awards.
* Oluyimba olugwa mu tuluba lya RnB olwai lusinga; buzz awards.<ref name="koonadance">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160304055422/http://www.koonadance.co.ug/profiles/87/Toniks/</ref>
* Channel O Music Video Awards: Vidiyo y'oluyimba olugwa mutuluba lya 'pop' olwali lusinga ku semazinga wa Afrika(Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2013'''
* Club Music video Awards, Eyasinga okwambala n'okwolesa emisono mu vidiyo (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2019'''
* Zinna Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya 'RnB' abadde ng'ate waliwo n'abalala abayimba (Yalondebwa).
* HiPipo Music Awards: Oluyimba olugwa mu tuluba lya 'afro Pop' olwali lusinga.
'''Mu mwaka gwa 2020'''
* Hipipo Music awards:Oluyimba olugwa mutuluba lya 'RnB' olwali lusinga (Yalondebwa)
* Hipipo Music Awards Vidiyo y'omwaka (Yalondebwa)
drwvos7nmyaha4pkdu1npqap6dzdqk0
53608
53606
2026-06-09T10:01:56Z
Ssemmanda will
3837
corrected references
53608
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Allan Toniks''' ng'amannya ge amatuufu gebaamuwa oluvannyuma lw'okumuzaala ye '''Allan Ampaire''' muyimbi [[:en:Uganda|omunayuganda]], awandiika ennyimba okusuna entongooli oba endongo wamu n'okufulumya ennyimba ezibeera zikwatiddwa ku butaambi.<ref name="musicuganda">https://web.archive.org/web/20170913102620/http://www.musicuganda.com/Toniks.html</ref><ref name="vmbgmusik">https://web.archive.org/web/20150207040948/http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/</ref><ref name="sqoop">https://web.archive.org/web/20150207041738/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/toniks-on-his-good-luck-music-and-swag.html</ref> Akozeeko n'ayimbako ku siteegi y'emu n'abayimbi bawano ssaako n'abensi z'ebweru okuli ebibiina by'abayimbi nga ekya [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], [[:en:P_Square|P Square]], General Ozzy okuva mu ggwanga lya [[:en:Zambia|Zambia]], Proff okuva mu [[:en:Kenya|Kenya]], Petersen Zagaze nga naye w'e Zambia, [[:en:Urban_Boyz|Urban Boyz]], [[:en:Gal_Level|Gal Level]] nga b'e [[:en:Namibia|Namibia]], [[:en:Beenie_Man|Beenie Man]], Genista, okuva mu [[:en:Jamaica|Jamaica]] [[:en:Sean_Paul|Sean Kingston]], [[:en:Jidenna|Jidenna]], [[:en:Sean_Paul|Sean Paul]], [[:en:Roberto_(Zambia)|Roberto okuva mu Zambia,]] [[:en:Stella_Mwangi|Stella Mwangi]] wamu ne [[:en:Flavour_N'abania|Flavour N'abania]] nga bano bombi b'e [[:en:Nigeria|Nigeria]].<ref name="vmbgmusik" /> Alondedwako wamu n'okuwangula ebirabo oba awaadi ez'enjawulo.<ref name="vmbgmusik" /> Asibuka mu bugwanjuba bwa Uganda nga muno mwemuli n'abayimbi abalala nga [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:en:Angella_Katatumba|Angella Katatumba]] ne [[:en:Ray_G|Ray G]].
== Obulamu bwe n'eby'okusoma ==
'''Toniks''' yazaalibwa Berinda Edward eyali omusawo nemukyala we Mrs Berinda Josephine mu disitulikiti y'e [[:en:Mbarara|Mbarara]] ng'era yatandika okuyimba ng'akyali kusomero ng'eno gyeyayigira n'okusuna entongooli oba giyite endoongo ng'era alina abaana bana. Yasomera ku Mbarara Preparatory School gyeyasomera pulayimale ng'era gyeyatuulira P.7, oluvannyuma neyeegata ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] ng'eno gyeyamaliriza S.4, wabula nga S.6 yagituulira ku [[:en:Ntare_School|Ntare School]]
nga tanaba kwegata ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS) gyeyatikirwa mu mwaka gwa 2011 ne diguli mu bya bizineensi ku muntendera gw'ensi yonna.<ref name="sqoop" />
== Muziki ==
Ytandika okuyimba n'okuwandiika ennyimba bweyali akyali kusomero wabula ng'okwenyigiramu okwadala ekirowoozo yakifuna ali ku yunivasite<ref name="sqoop" /> gyeyakwatika akatambi ke akaali kasooka kebaali bayita B''eera nange.''<ref name="hipipo">https://web.archive.org/web/20160304090703/http://www.hipipo.com/music/news/1412/Tugende-Tukyekole--New-Song-By-Allan-Toniks</ref> Asobola n'okusuna entogooli oba giyite endoongo<ref name="ourmusiq">https://web.archive.org/web/20150207041501/http://ourmusiq.com/toniks-swag-meter-concert-and-feelingz/1268/m.aspx</ref> nga n'ebiseera ebisinga yeefulumiza ennyimba ezizze<ref name="musicuganda" /> wansi wa kampuni eyiye gyebayita '''Vibrations.'''<ref name="hipipo" /> Toniks atwala engeri gy'akubamu muziki we okubeera ng'agwa mutuluba lya Urban R&B.<ref name="sqoop" /> '''Toniks''' yeetaba, era n'awangula empaka z'omwaka gwa 2015 eza '''Airtel Trace Music Star Competition''', ezaali ez'okunoonyezaamu abayimbi abalto abalina ebitone zebaali bayita the ''Celebrity Edition''.<ref name="chano8">https://web.archive.org/web/20150217154354/http://chano8.com/allan-toniks-wins-airtel-trace-stars-celebrity-edition/</ref><ref name="iconmagazine">https://web.archive.org/web/20150217155755/http://www.iconzmagazine.com/allan-toniks-scoops-airtel-trace-star-celebrity-edition/</ref>
== Ennyimba zze ==
* Beera Nange
* Mu'ngatto
* That Girl
* Kampala Galz
* Yenze
* Nzewuwo
* Swag meter
* Itaano
* Ningyenda Yoona
* Tukyekole
* Nsubiza
* Regular
* Private Party
* Who You Are
* Sikyetaaga
* Baby Language
* Mulamwa
* Falling
* Romance
* Sunday
* Sikuleka
* Wonder Woman
* Ensonga
* Turn Around
== By'awangudde oba awaadi z'afunye ==
'''Mu mwaka gwa''' '''2008'''
* PAM Awards RnB:O luyimba 'womwaka (Yawangula).
* PAM Awards RnB: Omuyimbi w'omwaka (Yalondebwa ).
* MAMA Awards:Abawuliriza baamulonda(Yalondebwa )
* Kisma Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
* Buzz Teenies` Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya RnB (Yalondebwa).
* Buzz Teenies Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa''' '''2009'''
* Buzz Teenies Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2010'''
* SoundCity Music Video Awards( e Nigeria):Oluyimba olwali lugwa mu tuluba lya 'Pop' nebalulonda ku vidiyo eyali esinga ku semazinga wa Afrika.
* PAM Awards:Vidiyo eyali esinga omwaka (Yalondebwa).
* Buzz Teenies`Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2011'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka
* Namibian Music Awards: Vidiyo y'omwaka.
* Namibian Awards: Abayimbi ababiri abeegata nebafulumya oluyimba abaali basinga.
* Buzz Teenies` Awards Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga.
* PAM Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2012'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka.
* Namibian Music awards: Abayimbi ababiri abaali basinga oluvannyuma lw'okufulumya oluyimba nga bali babiri.
* Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga; buzz awards.
* Oluyimba olugwa mu tuluba lya RnB olwai lusinga; buzz awards.<ref name="koonadance">https://web.archive.org/web/20160304055422/http://www.koonadance.co.ug/profiles/87/Toniks/</ref>
* Channel O Music Video Awards: Vidiyo y'oluyimba olugwa mutuluba lya 'pop' olwali lusinga ku semazinga wa Afrika(Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2013'''
* Club Music video Awards, Eyasinga okwambala n'okwolesa emisono mu vidiyo (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2019'''
* Zinna Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya 'RnB' abadde ng'ate waliwo n'abalala abayimba (Yalondebwa).
* HiPipo Music Awards: Oluyimba olugwa mu tuluba lya 'afro Pop' olwali lusinga.
'''Mu mwaka gwa 2020'''
* Hipipo Music awards:Oluyimba olugwa mutuluba lya 'RnB' olwali lusinga (Yalondebwa)
* Hipipo Music Awards Vidiyo y'omwaka (Yalondebwa)
9o2919cpanig0vflfw9l0pltfz7hnwa
53609
53608
2026-06-09T10:02:43Z
Ssemmanda will
3837
added reference title
53609
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Allan Toniks''' ng'amannya ge amatuufu gebaamuwa oluvannyuma lw'okumuzaala ye '''Allan Ampaire''' muyimbi [[:en:Uganda|omunayuganda]], awandiika ennyimba okusuna entongooli oba endongo wamu n'okufulumya ennyimba ezibeera zikwatiddwa ku butaambi.<ref name="musicuganda">https://web.archive.org/web/20170913102620/http://www.musicuganda.com/Toniks.html</ref><ref name="vmbgmusik">https://web.archive.org/web/20150207040948/http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/</ref><ref name="sqoop">https://web.archive.org/web/20150207041738/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/toniks-on-his-good-luck-music-and-swag.html</ref> Akozeeko n'ayimbako ku siteegi y'emu n'abayimbi bawano ssaako n'abensi z'ebweru okuli ebibiina by'abayimbi nga ekya [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], [[:en:P_Square|P Square]], General Ozzy okuva mu ggwanga lya [[:en:Zambia|Zambia]], Proff okuva mu [[:en:Kenya|Kenya]], Petersen Zagaze nga naye w'e Zambia, [[:en:Urban_Boyz|Urban Boyz]], [[:en:Gal_Level|Gal Level]] nga b'e [[:en:Namibia|Namibia]], [[:en:Beenie_Man|Beenie Man]], Genista, okuva mu [[:en:Jamaica|Jamaica]] [[:en:Sean_Paul|Sean Kingston]], [[:en:Jidenna|Jidenna]], [[:en:Sean_Paul|Sean Paul]], [[:en:Roberto_(Zambia)|Roberto okuva mu Zambia,]] [[:en:Stella_Mwangi|Stella Mwangi]] wamu ne [[:en:Flavour_N'abania|Flavour N'abania]] nga bano bombi b'e [[:en:Nigeria|Nigeria]].<ref name="vmbgmusik" /> Alondedwako wamu n'okuwangula ebirabo oba awaadi ez'enjawulo.<ref name="vmbgmusik" /> Asibuka mu bugwanjuba bwa Uganda nga muno mwemuli n'abayimbi abalala nga [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:en:Angella_Katatumba|Angella Katatumba]] ne [[:en:Ray_G|Ray G]].
== Obulamu bwe n'eby'okusoma ==
'''Toniks''' yazaalibwa Berinda Edward eyali omusawo nemukyala we Mrs Berinda Josephine mu disitulikiti y'e [[:en:Mbarara|Mbarara]] ng'era yatandika okuyimba ng'akyali kusomero ng'eno gyeyayigira n'okusuna entongooli oba giyite endoongo ng'era alina abaana bana. Yasomera ku Mbarara Preparatory School gyeyasomera pulayimale ng'era gyeyatuulira P.7, oluvannyuma neyeegata ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] ng'eno gyeyamaliriza S.4, wabula nga S.6 yagituulira ku [[:en:Ntare_School|Ntare School]]
nga tanaba kwegata ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS) gyeyatikirwa mu mwaka gwa 2011 ne diguli mu bya bizineensi ku muntendera gw'ensi yonna.<ref name="sqoop" />
== Muziki ==
Ytandika okuyimba n'okuwandiika ennyimba bweyali akyali kusomero wabula ng'okwenyigiramu okwadala ekirowoozo yakifuna ali ku yunivasite<ref name="sqoop" /> gyeyakwatika akatambi ke akaali kasooka kebaali bayita B''eera nange.''<ref name="hipipo">https://web.archive.org/web/20160304090703/http://www.hipipo.com/music/news/1412/Tugende-Tukyekole--New-Song-By-Allan-Toniks</ref> Asobola n'okusuna entogooli oba giyite endoongo<ref name="ourmusiq">https://web.archive.org/web/20150207041501/http://ourmusiq.com/toniks-swag-meter-concert-and-feelingz/1268/m.aspx</ref> nga n'ebiseera ebisinga yeefulumiza ennyimba ezizze<ref name="musicuganda" /> wansi wa kampuni eyiye gyebayita '''Vibrations.'''<ref name="hipipo" /> Toniks atwala engeri gy'akubamu muziki we okubeera ng'agwa mutuluba lya Urban R&B.<ref name="sqoop" /> '''Toniks''' yeetaba, era n'awangula empaka z'omwaka gwa 2015 eza '''Airtel Trace Music Star Competition''', ezaali ez'okunoonyezaamu abayimbi abalto abalina ebitone zebaali bayita the ''Celebrity Edition''.<ref name="chano8">https://web.archive.org/web/20150217154354/http://chano8.com/allan-toniks-wins-airtel-trace-stars-celebrity-edition/</ref><ref name="iconmagazine">https://web.archive.org/web/20150217155755/http://www.iconzmagazine.com/allan-toniks-scoops-airtel-trace-star-celebrity-edition/</ref>
== Ennyimba zze ==
* Beera Nange
* Mu'ngatto
* That Girl
* Kampala Galz
* Yenze
* Nzewuwo
* Swag meter
* Itaano
* Ningyenda Yoona
* Tukyekole
* Nsubiza
* Regular
* Private Party
* Who You Are
* Sikyetaaga
* Baby Language
* Mulamwa
* Falling
* Romance
* Sunday
* Sikuleka
* Wonder Woman
* Ensonga
* Turn Around
== By'awangudde oba awaadi z'afunye ==
'''Mu mwaka gwa''' '''2008'''
* PAM Awards RnB:O luyimba 'womwaka (Yawangula).
* PAM Awards RnB: Omuyimbi w'omwaka (Yalondebwa ).
* MAMA Awards:Abawuliriza baamulonda(Yalondebwa )
* Kisma Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
* Buzz Teenies` Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya RnB (Yalondebwa).
* Buzz Teenies Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa''' '''2009'''
* Buzz Teenies Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2010'''
* SoundCity Music Video Awards( e Nigeria):Oluyimba olwali lugwa mu tuluba lya 'Pop' nebalulonda ku vidiyo eyali esinga ku semazinga wa Afrika.
* PAM Awards:Vidiyo eyali esinga omwaka (Yalondebwa).
* Buzz Teenies`Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2011'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka
* Namibian Music Awards: Vidiyo y'omwaka.
* Namibian Awards: Abayimbi ababiri abeegata nebafulumya oluyimba abaali basinga.
* Buzz Teenies` Awards Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga.
* PAM Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2012'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka.
* Namibian Music awards: Abayimbi ababiri abaali basinga oluvannyuma lw'okufulumya oluyimba nga bali babiri.
* Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga; buzz awards.
* Oluyimba olugwa mu tuluba lya RnB olwai lusinga; buzz awards.<ref name="koonadance">https://web.archive.org/web/20160304055422/http://www.koonadance.co.ug/profiles/87/Toniks/</ref>
* Channel O Music Video Awards: Vidiyo y'oluyimba olugwa mutuluba lya 'pop' olwali lusinga ku semazinga wa Afrika(Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2013'''
* Club Music video Awards, Eyasinga okwambala n'okwolesa emisono mu vidiyo (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2019'''
* Zinna Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya 'RnB' abadde ng'ate waliwo n'abalala abayimba (Yalondebwa).
* HiPipo Music Awards: Oluyimba olugwa mu tuluba lya 'afro Pop' olwali lusinga.
'''Mu mwaka gwa 2020'''
* Hipipo Music awards:Oluyimba olugwa mutuluba lya 'RnB' olwali lusinga (Yalondebwa)
* Hipipo Music Awards Vidiyo y'omwaka (Yalondebwa)
== Ebijuliziddwa ==
0j0bk1sxrf9bour49mdu8bywgmcrlh6
Aloysius Bugingo
0
8388
53617
44319
2026-06-09T10:07:13Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53617
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Omusumba Aloysius Bugingo''' munnayugandsa omusumba w'[[abalokole]] era omusuubuzi . <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> Ye nannyini w'amakampuni g'amawulire agakolera wansi wa salt media group, <ref>{{Cite web |title=pastor aloysius bugingo – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |language=en-US |archive-date=4 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804073524/https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |url-status=dead }}</ref> n'ekkanisa mu [[Makerere]], [[Kikon|Kikoni]] [[Kampala]], House of Prayer Ministries International (era emanyiddwa nga Canaan land). Yalondebwa ekitongole kya East Africa Book of Records ng'omubuulizi w'enjiri omulokole asinze okukyusa obulamu bw'abantu n'okubagattako. <ref>{{Cite web |title=Pr. Bujjingo appreciates Ugandans for voting him |url=https://saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |access-date=14 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=4 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200304120237/https://www.saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Why Pastor Aloysius Bujjingo Was Awarded The Most Admired And Influential Born Again Faith Leader In Uganda |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=12 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200312163649/https://saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pastor Aloysius Bugingo Archives |url=https://kyakala.com/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |website=Kyakala |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Aloysius Bugingo yazaalibwa mu [[Masaka]] era yakulira ne bajjajjaabe abazaala nnyina, abaamulabirira oluvannyuma lwa nnyina okugenda okubeera e [[Rwanda]], ne kitaawe Omunyarwanda. <ref name=":0"/> Kojja we yamuziyiza okugenda mu maaso n’obuyigirize obwa waggulu, era Bugingo okukkakkana yagenda e [[Kampala]] ng’akyali mutiini nga kiddirira okukijjanyizibwa kojjaawe. <ref name=":0" />
Ng'atuuse e Kampala , Bugingo mu kusooka yamaliriza ali ku luguudo, naye ng'ayita mu mikwano, yalagirirwa ewa Ssentongo Godfrey, eyawa Bugingo omulimu mu maka ge n’ekifo aw'okubeera. <ref name=":0"/> Yakola nga omukozi w'awaka ewa Ssentongo okumala akaseera, nga Ssentongo tannamuwa mulimu gwa kukola n'okutunda emberenge entulise mu katale ka [[Owino]] . Yatereka ssente ezimala okutandikawo bizinensi ye ey'[[okutembeeya]] ebintu ng'atunda ebintu by’awaka n'[[engoye z'abakyala ezisulwamu n'ezomunda]] (Dressing gowns) okwetooloola ekibuga Kampala. Yadda e Kazo ku nkingizi za Kampala, ng'apangisa akazigo akatono ak'ekisenge ekimu . <ref name=":0" />
Bugingo alina ddiguli esooka mu by’eddiini, <ref>{{Cite web |title=Pastor Bugingo Acquires Degree {{!}} Kampala Sun |url=https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=29 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190629143303/https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |url-status=dead }}</ref> ne satifikeeti mu nkola y'ekikulisitaayo eyokuzaamu amanyi n'okubudaabuda , gyeyafuna nga 28 Omwezi ogwomukaaga 2019 okuva mu yunivasite ya Kayiwa International University. <ref>{{Cite web |date=28 June 2019 |title=Pastor Bugingo Heeds Gov't Call, Acquires Degree |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-heeds-govt-call-acquires-degree/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> Yaweebwa awaadi olw’ettoffaali lyatadde ku nkulaakulana y'ekkanisa y'abalokole mu Uganda era yeeyasinga mu mwaka gweyatikkirwamu. <ref>{{Cite web |title=Pastor Bugingo Graduates in Theology – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=25 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925202343/https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'obusumba ==
Ng'enkeera ssekukkulu, 1992, Bugingo yayatula [[obulokozi]] mu KPC (nga y'ekkanisa ya Watoto kati eriwo leero) mu kulaga firimu y’ekikurisitaayo, ''Heaven’s Gates and Hell’s Flames'' . <ref name=":0"/>
Bugingo yatandika okuweereza ng'omusumba ku kifo Victory Christian Center [[Ndeeba kibuga|Ndeeba]] . <ref>{{Cite web |date=23 April 2017 |title=Aba Victory Christian Centre, Bujingo gye yava nga tasiibudde bavumiridde eky'okwokya Bayibuli |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |access-date=21 May 2020 |website=www.bukedde.co.ug |archive-date=27 April 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170427092116/http://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |url-status=dead }}</ref> Yatandika okwetaba ku [[radio eweereza eby'ekikulisitaayo]] esangibwa mu Ndeeba, Impact FM, ng’akuba amasimu ku mpewo. <ref name=":0"/> Bugingo yatandika okukola ng’omuyambi w’ekkanisa, ng’ategeka ekkanisa n’okukulembera okusinza. Joseph Sserwadda, omusumba akulembera ku Victory Christian Centre Ndeeba, yasiima emirimu gye n’amulonda ku busumba. Ng'ogasse ku buweerezaabwe ng’omusumba, Bugingo yakola emirimu emirala ku Impact FM, omuli okukubiriza pulogulaamu z’enzikiriza nga ''Manya Kyokkiriza'' . Bugingo yakolera ku Victory Christian Center ne Impact FM okutuusa nga 31 December 2010, lwe yalekulira, nga Sserwadda teyagadde. <ref name=":0" /> <ref name=":1"/>
Oluvannyuma lw'okuva ewa Joseph Sserwadda, Aloysius Bugingo ne mukyala we Teddy baatandikawo House of Prayer Ministry International (HPMI), <ref name=":7">{{Cite web |title=Canaan Land HOUSE OF PRAYER MINISTRIES, Central (+256 207 777777) |url=https://vymaps.com/UG/Canaan-Land-HOUSE-OF-PRAYER-MINISTRIES-9955/ |access-date=21 May 2020 |website=vymaps.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=17 January 2019 |title=Pastor Bugingo's Shs70b Church is the greatest religious fraud in Uganda |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190117/59407/pastor-bugingos-shs70b-church-is-the-greatest-religious-fraud-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Obuweereza bwabwe bwatandikira ku Bat Valley Theatre. <ref name=":0">{{Cite web |date=25 August 2019 |title=Profile: How Pastor Aloysius Bugingo became one of the most successful pastors in Uganda |url=https://flashugnews.com/pastor-aloysius-buggingo-profile-his-early-life-family-and-christian-ministry/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
HPMI yatongoza Salt FM mu 2014 ne SaltTelevision mu 2015. <ref>{{Cite web |title=Over 40000 Souls Turn to Jesus |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=5 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200305094917/https://saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |url-status=dead }}</ref> Ekibiina / abagoberezi b’ekkanisa n’abawuliriza ku Salt Radio beeyongera obutasalako okusingira ddala mu kusaba kwa Bugingo okw’ekiseera eky'amalya g'ekyemisana. Olumu ba mmemba b'ekkanisa baapangisa ekisaawe ekizannyirwamu eky'essomero lya Bat Valley erya pulayimale ,engeri gyekyali nti ssi buli omu nti yali asobola okuggya mu kkanisa. <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2 January 2015 |title=God has Always Protected Kampala – Afande Omala |url=https://chimpreports.com/god-has-always-protected-kampala-afande-omala/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Omuwendo gw'abagoberezi ba HPMI ogwali gukula gwaleetera okunoonya ettaka erisingako obunene okuteekako ekkanisa. <ref name=":0" />
Bugingo abadde mu nnyombo ez'olujjudde ezitaggwa n’abasumba abalala bangi mu Kampala. Oluusi akozesa okubuulira kwe okulumiriza basumba banne okubba abagoberezi baabwe, <ref>{{Cite web |title=Robbing, cunning pastors blasted |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311699/robbing-cunning-pastors-blasted |access-date=21 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Bugingo Tells Off Fellow Pastors: Let's Stop Mobile Money, Corona is Enough Burden for Christians Now |url=https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |access-date=21 May 2020 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=29 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200429014532/https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |url-status=dead }}</ref> ekivuddeko entalo wakati wa Bugingo n’abasumba abalala mu kibuga ezikyagenda mu maaso. Alumiriziddwa okugezaako okwonoona eneeyisa y’abasumba abalala okusikiriza abagoberezi baabwe okugenda mu kkanisa ye. <ref name=":0"/>
Bugingo yatandika okusomesa ku [[Nnyiriri ezibula mu Bayibuli|nnyiriri ezibula mu Bbayibuli]] za [[Good news]] bibles ne [[King James]] eziyita [[Omwoyo omutukuvu]] (Holy spirit) nga (Omuzimu Omutukuvu ) "Holy Ghost". Yasaba Abakulisitaayo okulekera awo okusoma Bbayibbuli zino kubanga zali zibawabya. Mu kifo ky’ezo yakubiriza abakulisitaayo okusoma eza King James, naye nga bamaze kukakasa nti buli lunyiriri mweluli era ng' Omwoyo Omutukuvu (Holy Spirit ) ssi ‘Muzimu Mutukuvu’ (Holy ghost). Mu ndaba ya Bugingo, omuzimu teguyinza kuba mutukuvu, ekitegeeza nti Bbayibbuli yonna eyogera ku Mwoyo Omutukuvu ng’omuzimu Omutukuvu ya [[sitaani]] . Mu 2017 Bugingo yalangirira okwokya Bbayibbuli za ‘sitaani’. <ref name=":6">{{Cite web |title=Pastor Bugingo under fire for burning 'deceptive' Bibles |url=https://observer.ug/news/headlines/52482-pastor-bugingo-under-fire-for-burning-deceptive-bibles |access-date=21 May 2020 |website=The Observer |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=24 April 2017 |title=Ugandan Pastor Under Fire for Burning 'Deceptive' Bibles |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |access-date=21 May 2020 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=18 April 2017 |title=Pastor Bugingo Burns Thousands of Holy Bibles at Makerere Kikoni |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-burns-thousands-holy-bibles-makerere-kikoni/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=30 April 2017 |title=Bible burning sparks outrage in Uganda |url=https://www.independent.co.ug/bible-burning-sparks-outrage-uganda/ |access-date=21 May 2020 |website=The Independent |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yawawaabirwa mu kkooti, <ref name=":7"/> naye neyeegana ebyali bimuwaayirizibwa ng'agamba nti yali tayogera ku muliro ogulabwako naye muliro ‘ogw’omwoyo’. Bugingo yawawaabirwa mu kkooti e Nabweru mu 2017 abakurisitu babiri okwali Aloysius Kizza Matovu n’omubuulizi w’enjiri Francisco Semugooma olw’okwokya Bayibuli. <ref name=":0"/> . <ref name=":0" /> Bugingo yawangula, ng'omulamuzi yagamba nti abaamuwayiriza baalemererwa okulaga obujulizi obulabwako nti Bugingo yali ayokyeza Bbayibbuli , era n'omuliro gwebaalaga ogwa Bbayibbuli tegwamulaga wantu wonna
Mu Mwezi ogwokubiri 2019, ekkanisa ya Bugingo yawawaabirwa mu [[Kkooti enkulu]] olwa kkerere. <ref>{{Cite web |title=Court gives Pastor Bugingo 60 days ultimatum |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1502867/court-pastor-bugingo-days-ultimatum |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
Bugingo yawaayo obukadde bwa siringi za uganda kikumi (Ushs100 million ) eri gavumenti ya Uganda okulwanyisa [[Lumiima mawugwe]] ([[COVID]] 19) . <ref>{{Cite web |date=21 April 2020 |title=How Pastor Bugingo outsmarted critics with his Shs100m COVID-19 donation to government |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200421/91138/how-pastor-bugingo-outsmarted-critics-with-his-shs100m-covid-19-donation-to-government.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
Mu Mwezi ogusooka 2024, Aloysius Bugingo yafuna ebisago mu bulumbaganyi obwatta omukuumi we. Poliisi ya Uganda yategeezezza nti yali enoonyereza ku bulumbaganyi buno ng'obwali "obw'okugezaako okutta omuntu". <ref>{{Cite web |date=3 January 2024 |title=Un célèbre pasteur ougandais blessé dans une "tentative de meurtre" |url=https://www.voaafrique.com/a/ouganda-un-pasteur-influent-soutien-du-pr%C3%A9sident-bless%C3%A9-dans-une-tentative-de-meurtre-/7424717.html |access-date=3 January 2024 |website=Voa Afrique |language=fr-FR}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1990, Bugingo yawasa Teddy Naluswa, era abaagalana bano baawangalira mu bwavu. <ref name=":0"/> Wadde nga waaliwo okusika omuguwa olw’enzikiriza ya Bugingo [[ey'obulokole]], baasigala bombi olw’abaana baabwe. <ref name=":0" /> Bugingo ne Naluswa balina abaana basatu ab'obuwala, Doreen Gift, Winnie, ne Jenifer Bugingo, n'omutabani omu Miracle Bugingo. <ref>{{Cite web |title=I'll stay discreet for my kids, in-laws' peace – Pr Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499754/stay-discreet-children-laws-peace-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=4 May 2019 |title=Profile: Who is Pastor Aloysius Bugingo? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190504/67416/profile-who-is-pastor-aloysius-bugingo.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
Obufumbo bwa Bugingo ne Teddy bwakola amawulire mu ggwanga , [[Yuganda|Uganda]] entalo z'abaagalana bwezaafuuka ez'olujjudde. Teddy ekyaddirira yalekeraawo okugenda mu kkanisa, <ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |title=Bugingo wife quits over church assets |url=https://mulengeranews.com/bugingo-wife-quits-over-church-assets/ |access-date=21 May 2020 |website=Mulengera News |language=en-US}}</ref> era Bugingo n’ategeeza abagoberezi b'ekkanisa nti ye (Teddy) ne muwala waabwe Doreen baali bakolerera okimenya obuweereza bwe era nga bagezaako okubba eby’obugagga by’ekkanisa. <ref name=":3">{{Cite web |last=Kigongo |first=Juliet |date=22 August 2019 |title=Court to hear Pastor Bujjingo's divorce case, dismisses wife's |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-to-hear-Pastor-Bujjingo-s-divorce-case/688334-5244822-6y48baz/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1"/> Bugingo yagamba nti Teddy yali asabye omugabo ku ttaka ly'ekkanisa ng'awaanyisiganya n'okwawukana. <ref>{{Cite web |date=11 July 2019 |title=No way back! Pastor Bugingo insists on divorce, offers to share UGX2b property with estranged wife |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/no-way-back-pastor-bugingo-insists-on-divorce-offers-to-share-ugx2b-property-with-estranged-wife.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Abakulembeze b’eddiini abalala tebaasiima nneeyisa ya Bugingo. <ref>{{Cite web |title=What religious leaders think of Pr. Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513332/religious-leaders-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title="Pastor Bugingo is teaching heresy about marriage – Flee", Rev. Onesimus Asiimwe {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |access-date=21 May 2020 |website=churchofuganda.org |archive-date=28 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228090854/https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |url-status=dead }}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Bugingo: Pastors speak out |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503679/bugingo-pastors-speak |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019,Bugingo yavumirirwa babuulizi banne ab'enjiri olw'okutyoboola mukazi we mu lujjudde ng'aggyayo ebyama by'obufumbo bwabwe
Teddy Bugingo yatongoza ekkanisa ye, Word of Salvation Ministries International (WSMI) mu Mwezi ogusooka 2020. <ref name=":5">{{Cite web |title=Teddy Bugingo launches own church |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512909/teddy-bugingo-launches-church |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Bugingo is mine and will return – Teddy Naluswa |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513666/bugingo-return-teddy-naluswa |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=6 January 2020 |title=Pastor Bugingo's wife Teddy Naluswa opens own church |url=https://flashugnews.com/pastor-bugingos-wife-teddy-naluswa-opens-new-church-word-of-salvation-ministries-international/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=Teddy Bugingo Starts Own Church |url=https://chimpreports.com/teddy-bugingo-starts-own-church/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu 2020, abasumba bataano bagambibwa nti baali bavudde mu HPMI ne bagenda mu kkanisa ya Teddy Bugingo. <ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=He is a disgrace! Five pastors leave Bugingo, join wife's new church |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/01/he-is-a-disgrace-five-pastors-leave-bugingo-join-wifes-new-church.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mu Mwezi ogwomwenda 2019 yakunyizibwa minisita Nakiwala ku by'[[okulagajjalira omwana]] . <ref>{{Cite web |date=18 September 2019 |title=Video: Bugingo quizzed by minister Nakiwala over child neglect |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/18/video-bugingo-quizzed-by-minister-nakiwala-over-child-neglect/ |access-date=14 May 2020 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
Bugingo ekyaddirira yayingira omukwano ne Susan Makula. Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, yalangirira nti ali lubuto lwa balongo.
Mu Mwezi ogwomukaaga 2021, kyategeezebwa nti yali akwatiddwa ekirwadde kya [[Lumiima mawugwe]] ([[COVID 19]]. <ref>{{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-14 |title=Pastor Bugingo Reportedly Battling with Covid -19 |url=https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |access-date=2021-11-15 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2021-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211115214757/https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |date=25 August 2019 |title=Profile: How Pastor Aloysius Bugingo became one of the most successful pastors in Uganda |url=https://flashugnews.com/pastor-aloysius-buggingo-profile-his-early-life-family-and-christian-ministry/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |date=4 May 2019 |title=Profile: Who is Pastor Aloysius Bugingo? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190504/67416/profile-who-is-pastor-aloysius-bugingo.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |title=pastor aloysius bugingo – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |language=en-US |archive-date=4 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804073524/https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Pr. Bujjingo appreciates Ugandans for voting him |url=https://saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |access-date=14 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=4 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200304120237/https://www.saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Why Pastor Aloysius Bujjingo Was Awarded The Most Admired And Influential Born Again Faith Leader In Uganda |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=12 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200312163649/https://saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Pastor Aloysius Bugingo Archives |url=https://kyakala.com/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |website=Kyakala |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Pastor Bugingo Acquires Degree {{!}} Kampala Sun |url=https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=29 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190629143303/https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=28 June 2019 |title=Pastor Bugingo Heeds Gov't Call, Acquires Degree |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-heeds-govt-call-acquires-degree/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Pastor Bugingo Graduates in Theology – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=25 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925202343/https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=23 April 2017 |title=Aba Victory Christian Centre, Bujingo gye yava nga tasiibudde bavumiridde eky'okwokya Bayibuli |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |access-date=21 May 2020 |website=www.bukedde.co.ug |archive-date=27 April 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170427092116/http://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Canaan Land HOUSE OF PRAYER MINISTRIES, Central (+256 207 777777) |url=https://vymaps.com/UG/Canaan-Land-HOUSE-OF-PRAYER-MINISTRIES-9955/ |access-date=21 May 2020 |website=vymaps.com}}
# {{Cite web |date=17 January 2019 |title=Pastor Bugingo's Shs70b Church is the greatest religious fraud in Uganda |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190117/59407/pastor-bugingos-shs70b-church-is-the-greatest-religious-fraud-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |title=Over 40000 Souls Turn to Jesus |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=5 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200305094917/https://saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=2 January 2015 |title=God has Always Protected Kampala – Afande Omala |url=https://chimpreports.com/god-has-always-protected-kampala-afande-omala/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Robbing, cunning pastors blasted |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311699/robbing-cunning-pastors-blasted |access-date=21 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Bugingo Tells Off Fellow Pastors: Let's Stop Mobile Money, Corona is Enough Burden for Christians Now |url=https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |access-date=21 May 2020 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=29 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200429014532/https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Pastor Bugingo under fire for burning 'deceptive' Bibles |url=https://observer.ug/news/headlines/52482-pastor-bugingo-under-fire-for-burning-deceptive-bibles |access-date=21 May 2020 |website=The Observer |language=en-gb}}
# {{Cite web |date=24 April 2017 |title=Ugandan Pastor Under Fire for Burning 'Deceptive' Bibles |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |access-date=21 May 2020 |website=allAfrica.com |language=en}}
# {{Cite web |date=18 April 2017 |title=Pastor Bugingo Burns Thousands of Holy Bibles at Makerere Kikoni |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-burns-thousands-holy-bibles-makerere-kikoni/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}
# {{Cite web |date=30 April 2017 |title=Bible burning sparks outrage in Uganda |url=https://www.independent.co.ug/bible-burning-sparks-outrage-uganda/ |access-date=21 May 2020 |website=The Independent |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Court gives Pastor Bugingo 60 days ultimatum |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1502867/court-pastor-bugingo-days-ultimatum |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=21 April 2020 |title=How Pastor Bugingo outsmarted critics with his Shs100m COVID-19 donation to government |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200421/91138/how-pastor-bugingo-outsmarted-critics-with-his-shs100m-covid-19-donation-to-government.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |date=3 January 2024 |title=Un célèbre pasteur ougandais blessé dans une "tentative de meurtre" |url=https://www.voaafrique.com/a/ouganda-un-pasteur-influent-soutien-du-pr%C3%A9sident-bless%C3%A9-dans-une-tentative-de-meurtre-/7424717.html |access-date=3 January 2024 |website=Voa Afrique |language=fr-FR}}
# {{Cite web |title=I'll stay discreet for my kids, in-laws' peace – Pr Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499754/stay-discreet-children-laws-peace-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |title=Bugingo wife quits over church assets |url=https://mulengeranews.com/bugingo-wife-quits-over-church-assets/ |access-date=21 May 2020 |website=Mulengera News |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Kigongo |first=Juliet |date=22 August 2019 |title=Court to hear Pastor Bujjingo's divorce case, dismisses wife's |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-to-hear-Pastor-Bujjingo-s-divorce-case/688334-5244822-6y48baz/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=11 July 2019 |title=No way back! Pastor Bugingo insists on divorce, offers to share UGX2b property with estranged wife |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/no-way-back-pastor-bugingo-insists-on-divorce-offers-to-share-ugx2b-property-with-estranged-wife.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}
# {{Cite web |title=What religious leaders think of Pr. Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513332/religious-leaders-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title="Pastor Bugingo is teaching heresy about marriage – Flee", Rev. Onesimus Asiimwe {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |access-date=21 May 2020 |website=churchofuganda.org |archive-date=28 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228090854/https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Bugingo: Pastors speak out |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503679/bugingo-pastors-speak |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Teddy Bugingo launches own church |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512909/teddy-bugingo-launches-church |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Bugingo is mine and will return – Teddy Naluswa |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513666/bugingo-return-teddy-naluswa |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=6 January 2020 |title=Pastor Bugingo's wife Teddy Naluswa opens own church |url=https://flashugnews.com/pastor-bugingos-wife-teddy-naluswa-opens-new-church-word-of-salvation-ministries-international/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |date=7 January 2020 |title=Teddy Bugingo Starts Own Church |url=https://chimpreports.com/teddy-bugingo-starts-own-church/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |date=7 January 2020 |title=He is a disgrace! Five pastors leave Bugingo, join wife's new church |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/01/he-is-a-disgrace-five-pastors-leave-bugingo-join-wifes-new-church.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}
# {{Cite web |date=18 September 2019 |title=Video: Bugingo quizzed by minister Nakiwala over child neglect |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/18/video-bugingo-quizzed-by-minister-nakiwala-over-child-neglect/ |access-date=14 May 2020 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=7 January 2020 |title=Pastor Bugingo Finally Parades Off Heavily Pregnant Suzan Makula, With Reports of Expecting Twins |url=https://eyalama.com/pastor-bugingo-finally-parades-off-heavily-pregnant-suzan-makula-with-reports-of-expecting-twins/ |access-date=14 May 2020 |website=eyalama.com |language=en-US |archive-date=25 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325075623/https://eyalama.com/pastor-bugingo-finally-parades-off-heavily-pregnant-suzan-makula-with-reports-of-expecting-twins/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-14 |title=Pastor Bugingo Reportedly Battling with Covid -19 |url=https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |access-date=2021-11-15 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2021-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211115214757/https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |url-status=dead }}
mgmofgszzp3r7yk0y2quwwosrect70z
Andrew Kayiira
0
8403
53712
42987
2026-06-09T11:49:45Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53712
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Lutaakome Kayiira''' Yazaalibwa Ogusooka, 30 1945 – n'afa nga 9 Ogwokusatu 1987. Ye yali akulira ekibinja ky'abalwanyi aba Uganda Freedom Movement (UFM), akyatandikibwa okulwanyisa Gavumenti ya [[Milton Obote]] n'eya [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] wakati wa 1980 ne 1986. Kayiira ne UFM baalabwanga ng'abalabe ba NRA oluvannyuma eyafuuka [[National Resistance Movement]] (NRM) abaali bakulemberwa [[Yoweri Museveni]], nga nayo yali mu lutalo olw'omu nsiko olwagenderera okuvuunika Gavumenti ya Obote n'eya Okello. NRM bwe yajja mu buyinza mu 1986, Kayiira yalondebwa Museveni okubeera Minisita w'amasannyalaze. Kyokka oluvannyuma Kayiira yakwatibwa n'avunaanyizibwa emisango gy'okulya mu nsi ye olukwe kyokka obujulizi obwali bumulumirirza bwe bwabula, kkooti n'emuyimbula. Kayiira yatemulwa bamukwatammundu abataamanyika nga 9 Ogwokusatu 1987.<ref>http://www.bugandapost.com/main/archives/1658</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-04 |archive-date=2012-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120426084313/http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |url-status=dead }}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe n'emirimu gye yasooka okukola ==
Kayiira yasomera mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] gye yava okuweebwa ekifo mu ttendekero lya Kubala mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] kyokka yasalawo okukolera Gavumenti mu kitongole ky'amakomera mwe yaweereza okutuuka ku ddaala lya assistant superintendent. Oluvannyuma yafuna sikaala n'agenda okusoma mu Bwakabaka bwa Bungereza (United Kingdom) gye yafuna Dipuloma mu Criminal Justice. Oluvannyuma yagenda mu Amerika n'asomera mu[[:en:University_of_Southern_Illinois|University of Southern Illinois]], gye yafunira Diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] degree in criminal justice n'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] kwossa eyookusatu eya [[:en:PhD|PhD]] in [[:en:Criminal_justice|criminal justice]] gye yasomera mu [[:en:University_at_Albany,_SUNY_School_of_Criminal_Justice|University at Albany School of Criminal Justice]].<ref name="Federo2">{{Cite web |title=Aloysius M. Lugira, "KAYIIRA: THE UGANDAN DEMOCRAT AND FEDERALIST". |url=http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222163434/http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |archive-date=2014-02-22 |access-date=2014-02-17}}</ref>
Olw'embeera y'obwannakyemalira eyaliwo ku mulembe gwa Idi Amin, Kayiira yakakibwa okuva mu Uganda n'awaŋŋangukira e mu Amerika. Yatuuka ku ddaala lya assistant professorship of criminal justice ku [[:en:University_of_New_Haven|University of New Haven]] mu ssaza lya [[:en:Connecticut|Connecticut]]. Ng'asinziira eyo, yasisinkana Bannayuganda abaali babeera mu Amerika. Yali nkola ye nti buli lwe yatuukanga mu kibuga nga talinaamu gw'amanyi, yasookanga kugenda ku masimu gaayo n'akeberamu amannya agawulirwa nga ga Bannayuganda n'abakubira n'akwatagana nabo.
Akakiiko akafuzi kaateekebwawo mu 1978, nga ssentebe waako ye ye yali ssaabawolererza wa Gavumenti, Godfrey Binaayiisa. Oluvannyuma ekibinja kino ekyali kisinziira e Boston omwali: Henry Bwambale, Kalu Kalumiya, [[Olara Otunnu]], Justine Sabiti, Mubiru Musoke, ne Aloysius Lugira, kyalaba nga kyali kisaanidde UFU okufuna obukulembeze obuggya. Kayiira yasembebwa okuvuganya ne Binaisa era mu ttabamiruka waabwe eyali New York, Kayiira yalondebwa n'afuuka ssentebe wa UFU.
== UNLF ==
Ekibinja kya Uganda National Liberation Front kyali kibinja kya byabufuzi ekyakolebwa Bannayuganda abaali babeera ebweru nga bawakanya enfuga ya Gavumenti ya Idi Amin. Kyakolanga n'ekya Uganda National Liberation Army (UNLA) n'ekigendererwa okuggya Uganda mu mukono gya Amin. Bano baalwana n'eggey lya Tanzania mu lutalo olw'okuvuunika Gavumenti ya Amin.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/low/africa/6237581.stm "Uganda opposition rally blocked"], BBC
* [https://www.theguardian.com/uganda/Story/0,,1994770,00.html "Pressure on Yard to release file on unsolved killing of politician 20 years ago"]. ''Guardian Unlimited''.
fhplmpp4fqxo446r7xe0xguztqyoyqy
Andorra
0
8564
53702
33124
2026-06-09T11:40:18Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53702
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andorra''' nsi esangibwa ku lukalu lwa [[Bulaaya]].
{{Bulaaya 2}}
[[Category:Bulaaya]]
dspdqznfie4q8jjv7dia86uoezqsrzm
Anderson County, Texas
0
8780
53701
27815
2026-06-09T11:39:58Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53701
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anderson County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
ba4afcaieinphadon2q9jq7eeyizkk3
Andrews County, Texas
0
8781
53717
27816
2026-06-09T11:52:58Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53717
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrews County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
2bm3oj50ih24xvfotslqphy32m66xfj
Angelina County, Texas
0
8782
53724
27817
2026-06-09T11:58:24Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53724
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angelina County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
jj542t4svqyioomg7aa2fcgd4pki6ad
Allen County, Kentucky
0
9233
53611
28657
2026-06-09T10:04:00Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53611
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Allen County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
d886ywrfs0ixibxcf33n8ac9otspa7f
Anderson County,Kentucky
0
9234
53700
28637
2026-06-09T11:36:23Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53700
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anderson County,Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
jqcwu9rckebwat29sfoccxmrdvmrvuj
Andrew County, Missouri
0
9357
53705
28760
2026-06-09T11:44:54Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53705
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Missouri}}
[[Category:Amagombolola g’e Missouri]]
[[Category:Missouri, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]]
[[Category:Missouri]]
[[Category:Add maps later]]
d222vd7jgry5lt8n9ymraevwdqrpue6
Allen County, Ohio
0
9473
53613
28875
2026-06-09T10:04:54Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53613
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Ohio in United States.svg|thumb|197x197px|[[Ohio]] munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Allen County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
hopdxkmk1qg52nz5817qosoeza77q7p
Alum Sandra Ogwang Santa
0
9631
53626
44058
2026-06-09T10:13:56Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53626
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alum Sandra Ogwang''' yazaalibwa 2 Ogwekkuminebiri 1972. Munnayuganda [[:en:Social_science|omukugu mu by’embeera z’abantu]], munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti.<ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q57829630</ref> Akiikirira abantu ba [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y'e Oyam]] ng'omubaka omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] ( UPC),<ref>https://www.observer.ug/component/content/article?id=13480:new-otuke-mp-appointed-upc-leader-in-house</ref> ekibiina ekikubirizibwa [[:en:Jimmy_Akena_Obote|Jimmy Akena]], nga ye mubaka wa palamenti owa [[:en:Lira,_Uganda|munisipaali y'e Lira]] <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/18/jimmy-akena-seeks-new-term-as-upc-president/</ref> era mutabani w'eyaliko pulezidenti [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] .<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515957/history-obote-president</ref>
== Okusoma ==
Alum pulayimale ye yagisomera ku Anai primary school gye yatuulira ebigezo bye eby'akamalirizo (PLE) mu 1987. Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu Ikwera girls secondary school okusoma O'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1990. Oluvannyuma yeegatta ku Bombo senior secondary school okusoma A'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1994. Yasomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli esooka mu kutereka ebitabo n’eby’amawulire mu 1998. Oluvannyuma yayongerako diguli ey'okubiri mu kikula ky'abantu mu 2010 mu yunivasite y’emu.<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref>
== Emirimu ==
Alum akola nga dayirekita/omuwandiisi wa Sysplus Limited okuva mu 1998 okutuuka kati.<ref>{{Cite web |url=https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |title=Archive copy |access-date=2025-09-14 |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125094015/https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2005 okutuuka 2006 yaliko ayingiza data mu yunivasite y'e Makerere Era yali mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti mu Disitulikiti y'e Oyam okuva mu 2006 okutuuka mu 2010. Mu 1998 yali musomesa mu ttendekero lya Almond College, [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] .
Ono abadde mubaka mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Mu Paalamenti, ye nnampala w’ekibiina kya Uganda People’s Congress (UPC)<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/role-of-government-chief-whip-in-question</ref> era akola ne ku kakiiko akakola ku by’obusuubuzi n’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’obulimi. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta ababaka abakyala mu Paalamenti ekya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).
Alum Santa mmemba mu kibiina kya Uganda parliamentary forum on social protection (UPFSP) olukiiko olulwanirira okukuuma embeera z’abantu naddala abantu ba Uganda abisinga okubeera mu kabaate.
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]]
* [[:en:Charles_Engola|Charles Okello Engola]]
* [[Betty Amongi|Ongom Amongi Omuyimbi Betty]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
lxjv5wrm7y6jiqlysyeczanymr1ot1f
Alice Muloki
0
9634
53589
45699
2026-06-09T09:45:35Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53589
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Muloki''' (19 Ogwekkumi n'ogumu 1929 – 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005) ye yali [[:en:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:en:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye yali omwagalwa wa [[:en:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:en:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:en:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga. Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]].
== Obulamu bwe ==
Alice Muloki yafumbirwa [[:en:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956. Abafumbo bano baalina abaana munaana - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv" />
Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga.
Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005. Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]]
* [[:en:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]]
* [[:en:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]]
3sgtr3bwutsdirkzyvh325633w0x7ne
Amina Nababi (Musambi wa Mupiira)
0
9635
53684
29115
2026-06-09T11:25:27Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53684
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amina Nababi''' yazaalibwa mu 1998 oba 1999, erinnya lye aliwandiika nga '''Aminah Nababi''', Munnayuganda azannya omupiira wano mu ggwanga mu mpaka za FUFA Women Super League azannyira ttiimu ya Makerere University WFC ne ku ttiimu y'abakazi ey'weggwanga ng'azannnya nga Muwuwuttanyi.
== Ttiimu mw'azannyidde ==
Nababi yaakazannyira ttiimu ya Makerere University mu Uganda.<ref>"Crested Cranes Final Squad To Feature At COSAFA Women's Championship Named"''.''</ref>
== Ku ttiimu y'eggwanga ==
Nababi yasamba mu mpaka z'abakyala eza [[:en:2019_CECAFA_Women's_Championship|CECAFA Women's Championship mu 2019]] ne [[:en:2021_COSAFA_Women's_Championship|2021 COSAFA Women's Championship]].
=== Ggoolo z'eggwanga ===
''Emipiira ne bwe gyaggwa ku lukalala lwa goolo ezasooka''
{| class="wikitable"
!No.
!Ennaku z'omwezi
!Ekifo
!Abamuvuganya
!Bwe gwaggwa
!Ebyavaamu
!Empaka
|-
| style="text-align:center;" |1
|17 Ogwekkuminogumu 2019
| rowspan="2" |[[:en:Chamazi_Stadium|Ekisaawe kya Chamazi, Mbagala, Tanzania]]
| Djibouti
| style="text-align:center;" |'''1?'''–0
| style="text-align:center;" |13–0
| rowspan="2" |[[:en:2019_CECAFA_Women's_Championship|2019 CECAFA Women's Championship]]
|-
| style="text-align:center;" |2
|25 Ogwekkuminogumu 2019
| Burundi
| style="text-align:center;" |'''1'''–0
| style="text-align:center;" |2–0
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebibanja bya Yintaneeti eby'ebweru ==
* Amina Nababi ku mukutu gwa Instagram
91djnt05lpx86oypo30g63tr8mwld4h
Alice Auma
0
9647
53584
29129
2026-06-09T09:42:22Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53584
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Alice_Auma_Lakwena_Behrend.jpg|thumb|313x313px|Ekibika ku katabo okuli n'ekifanannyi ]]
'''Alice Auma''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1956 n'afa ng'enaku z'omwezi 17 mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2007 nga yali musawuzi mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] eyali [[:en:Holy_Spirit_Movement|akulira ekibiina ky'abasamize ekya 'Holy Spirit Movement]] (HSM), yakulemberamu akabinja k'abaali baagala okumaamulako gavumeenti ya pulezidenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okuva mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 1986 okutuusa mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 1987. Omuzimu gweyakozesa ng'okuyisaamu ebyawongo bye gwali gw'eyali munamaggye eyali yafa eyali ammnyikiddwa nga "Lakwena", ekitegeeza omutume oba gwebasindise, abachooli kyebaali bakiririzaamu okubeera ng'abakatuliki mwebaakozesa ng'okuyisa [[:en:Holy_Spirit|omwoyo omutukirivu]].<ref name="aa">{{Cite journal|issue=5–36}}[[Template:Cite journal]]</ref> Eky'okubeera nga yali Alice Auma yali asobola okukola ebyawongo ng'ayita mu muzimu gwa Lakwena kyebatera okuyita "Alice Lakwena".<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Alice-Lakwena-fishmonger--rebel-leader-NRA-Okello-Lutwa/689844-4804780-6ewycnz/index.html</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1172728/rebel-chief-lakwena-dead</ref><ref>{{Cite news}}https://www.economist.com/obituary/2007/01/25/alice-lakwena</ref><ref>{{Cite news}}https://www.nytimes.com/2007/01/19/world/africa/19lakwena.html</ref> Ekibiina kya Auma ekyaali kyagala okugyako gavumenti baakiwangula mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 1987, amaggye ga Uganda agaali gakulembeddwamu Yoweri Museveni.
== Obulamu bwe ==
Alice Auma yazaalibwa mu mwaka gwa 1956, ng'era eyali akulira ekibinja ky'abayeekera ekya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] yagamba nti ye ne Auma yali kizibwe we era ng'amulinako omuganda. Naye nga teyatera kumusaba buyambi kuba ne Auma tetamusemberera nga kuba ebiseera ebisinga yayawukana okuva kundowooza za Kony n'endowooza zze.<ref>{{Cite journal}}[[Template:Cite journal]]</ref>
== Emirimu gye ==
Eky'okubeera nga yali tazaala oluvannyuma lw'obufumbo lwamirundi ebbiri , yayabulira ekyalo gyebaali bamuzaala. Yasobola okukyusibwa n'afuuka omukatuliki naye, ng'enaku z'omwezi 25 mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 1985, yagwamu akajabangu oba yafuna obulwadde ku bwongo, nga takyasobola kwogera wadde okuwulira, oluvannyuma n'ategeeza nga bweyali alinyiddwako omuzimu ku mutwe ogwa Lakwena. Kitaawe yamutwala ku balogo bamirundi 11, naye tewali yasobola kutereeza mbeera gyeyali alimu. Auma yategeeza nga Lakwena bweyamukulemberamu n'amutwala mu kuumiro ly'ebisolo[[:en:Paraa_National_Park|Paraa National Park]], gyeyabulira okumala enaku 40 n'akomawo ng'asobola okwogerezeganya n'emizimu and returned a spirit-medium, ng'akola ng'omusasuzi oba omusawo omuganda.
Nga tebanaba kuwangula [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]], Auma yali omu ku baali boogerezeganya n'abafu eyali akolerera okulinaana akabuga g'e [[:en:Gulu|Gulu]] ng'alina omusawuzi era eyali awonnya ng'ayita mu by'emizimu n'emisambwa. Yakolera nga mu bwegugungo bw'abayeekera abaali baagala b'amagye ga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) abaali bayeekera amagye ga [[:en:Uganda_People's_Democratic_Army|Uganda People's Democratic Army]], n'okubeera ng'okuyeekera kwa NRA kwali kweyongera. Olugero mu buyekera lugamba nti ng'enaku z'omwezi 6 mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 1986, Lakwena yalagira Auma okulekeraawo omulimu gwe g'omusawuzi n'omuwonya obutaalina makulu namulamwa munsonga z'olutalo, n'atandikawo ekibiinja ky'abayeekera ekya '[[:en:Holy_Spirit_Movement|Holy Spirit Movement]]' (HSM) okulwanyisa amasitaani n'okukomekereza okuyiwa omusaayi. Baali batambulira ku mulamwa gw'obwakatonda ogw'okuwamba ekibuga kya [[:en:Kampala|Kampala]], nga wano abachoolo webaali bagenda okwebulula okuva mu kutulugunya kwebaali batadde ku bayuuze b'omukitundu kya [[:en:Luwero_triangle|Luwero triangle]], nga baali bakuteeka bulamu bweyagaza oba bwesiimisa kunsi. Ebalu eyali esindikiddwa mu bamisaani yeeyali enyonyola enkyuka kyuka eno:<blockquote>Katonda omulungi yali yasindika Lakwena yasalawo okukyusa omulimu gwe okuva mu kubeera omusawo, n'amufuula omuduumizi w'amagye olw'ensonga emu eyali enyangu: tekigasa kuwonga musajja leero, ate n'atibwa olunaku oluddako. Kino kyafuuka kirubirirwa kye okuyimiriza okuyiwa omusaayi nga tanaba kwongerayo mulimu gwe ng'omusawo.</blockquote>Auma yakikaatiriza nti Lakwena yali amwetaaga okubeera ng'alinyibwako emizimu egiwerako okusobola okutuuka ku kirubirirwa kye. Kino kyali tekisangibwa sangibwa mu neeyisa y'abachooli ey'eby'emizimu.
Mu kaseera ako waliwo okumannyikwa kw'emizimu egyali gigambibwa nti gyali mu kitundu egyaliwo mu kaseera kekamu nga gy'ayagala okuwamba amagye g'omubukiika kkono. Obunkenke obwali bweyongera n'abantu okubeera nga baali bayitiridde okufa, baali bakikuusa okubeera ku bulogo. Okweyongerayo, abajaasi baali baabulira ekifo kino nga baddayo mu Acholi oluvannyuma lw'okubeera nga baali bawanguddwa mu Kampala abaagaana emikolo gy'obuwangwa egy'okubatukuza. Emikolo gino baali bakiriza nti gyali gya kukuuma bitundu bino n'abantu okuva eri emizimu gy'abantu abaali batibwa abajaasi egyali gy'agala [[:en:Vengeful_spirit|okuwoolera,]] naye abakulu baakizuula nti baali tebakyasobola kugoberera kiragiro kino kungeri gyebaali batekeddwa okukikola.but the elders found that they no longer had the authority to force compliance with the onvention.
Oluvannyuma lw'okuwangula okwomudiringanwa, Auma yakulembera akabinja k'abayekera akaali kayitibwa Holy Spirit Movement (HSM) mu bukiika kkono bw'ettaka [[:en:Acholiland|ly'abachooli]] abaali boolekera Kampala. Eno, gyeyafunira obuwagizi okuva mu bibiinja ky'abantu abaali balina obutakaanya ne gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]. Naye baafunamu obuzibu okuva mu magye ekyavirako abamu kubagoberezi b'ekibiinja kino abaali balumiriza Auma okubeera omulogo ng'akozesa emizimu okuleeta enkomerero y'ensi. Ekibiinja kya HSM bwekya funa okuwangulwa okwali kusembayo mu [[:en:Artillery|kuwanyisiganya amasasi]] okwali mu kibira okulinaana Kampala, Auma yaduka ng'agamba omuzimu gwa Lakwena gwali gumulekulidde.
== Obulamu bwe obulala ==
Auma yali abeera mu nkambi [[:en:Refugee|y'abanoonyi boobubuddamu]] eya Ifo okulinaana [[:en:Dadaab|Dadaab]] mu bukiika ddyo bw'eggwanga lya [[:en:Kenya|Kenya]] obulamu bwe obwali busigalidde, nga yali agamba emizimu gyali gyamulekulira. Mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 2004, yaliko mu by'okukukusa abaana okuva e Gulu okubatwala munkambi y'abanoonyi boobudamu. Mu mwaka gwa 2006, yagamba nga bweyali azudde eddagala eryali liwonya akawuka kasiriimu. Auma yafa ng'enaku z'omwezi 17 mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2007, oluvannyuma lw'okubeeta nga yali mulwadde okumala wiiki n'obulwadde obwali tebutegerekeka obwali buteberezebwa okubeera siriimu.
== Olugero lwa Paraa ==
Wadde nga Auma' okubeera nga yali akola ng'omuwaatwa nga yakadda mu Gulu teyagenda bulungi, olugero lwa Paraa yafuuka ensibuko y'ekibiinja kya HSM. Mu ngeri eno Lakwena yakyasanguza ng'abayeekera bwali bwetaaga okukulakulanya. Okusinziira ku lugero, Lakwena yasooka okubeera nenteseganya n'ebisolo ebyali mukuumiro okusobola okumannya olutalo luno kyerwali lutegeeza oba kwelwali lutambulira mu bukiika kkono, nemukukwonoona ebyali byetoloddewo n'abantu abaali tebakwatagana:<blockquote>Lakwena yagamba ebisolo: " bisolo mwe katonda yansindika okubabuuza oba mwemulina obuvunaanyizibwa kukuyiwa omusaayi okwali mu Uganda." Ebisolo byegaana era [[:en:African_Buffalo|embogo]] neeraga ekiwundu ekyali kukugulu, ate [[:en:Hippopotamus|envubu]] neeraga ekiwundu ekyali kumukono.</blockquote>Lakwena oluvannyuma yeebuza mu mazzi ku by'olutalo:<blockquote>Lakwena yagamba ekiyiira ky'amazzi: "Mazzi, nzijja kukubuuza ku [[:en:Sin|bibi]] n'okuyiwa omusaayi munsi eno." Awo amazzi wegagambira: "Abantu abalina amagulu abbiri bata baganda baabwe nebasuula emibiri gyabwe mu mazzi ." Omuzimu gwabuuza amazzi kiki kyekyakolera [[:en:Sin|aboonoonyi]], amazzi negagamba: " Nwanisa aboonoonyi, kuba beebanenyezebwa ku by'okuyiwa omusaayi. Genda olwanyise aboonoonyi, kuabnga beebakasuka baganda baabwe mu mazzi."</blockquote>
[[File:Acholiland,_Uganda.png|thumb|246x246px|[[:en:Acholiland|Ettaka ly'abachooli]]]]
Oluavnnyumwa lw'okudda kubuttaka bwe akaseera akatono, Lakwena yakulemberamu Auma nebagenda ku [[:en:Mount_Kilak|lusozi lwa Kilak]] okukwasaganya ensonga y'obulogo. Olusozi lwayaniriza okujja kwabwe n'okubaluka okw'amaanyi:<blockquote>Omuzimu gwa Lakwena gwagamba olusozi oba olwazi: "Katonda ansindise okuzuula lwaki waliwo obubbi munsi." Olusozi lwamuddamu: "Sirina wegenze, ng'era sirina mwana wa muntu yenna gwenzibye, naye abantu bajja wano wendi nebangamba amannya gaabo beembeera nina okutta nga mpita mukubaloga oba okubasindikira etalo. Abala bansaba ddagala okubaloga. Bino by'ebibi by'abantu.Njagala kukuwa mazzi okuwonya enddwadde. Naye olina okulwanyisa aboonoonyi."</blockquote>Kuntiko y'olugero, katonda kennyini alaga ani alina okunenyezebwa ku lw'okubonaabona n'okuyiwa omusaayi:<blockquote>Katonda yagamba nti waaliwo eggwanga ly'abantu mu Uganda eryali lyakyayibwa buli wamu. Eggwanga lino lyaali ly'abachooli. Era katonda naalagira akaliga akato kaweebweeyo ng'eky'okusadaaka, basobole okwenenya ebibi byabwe okusobola okukomekereza okuyiwa omusaayi mu Acholi.</blockquote>
== Laba ne bbino ==
* [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]]
* [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]]
* [[:en:Vincent_Otti|Vincent Otti]]
* [[:en:Caesar_Achellam|Caesar Achellam]]
* [[:en:Okot_Odhiambo|Okot Odhiambo]]
5ldfglez841mj287ig4acrgskrdh5c9
53585
53584
2026-06-09T09:43:05Z
Ssemmanda will
3837
removed poorly placed photos
53585
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Auma''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1956 n'afa ng'enaku z'omwezi 17 mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2007 nga yali musawuzi mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] eyali [[:en:Holy_Spirit_Movement|akulira ekibiina ky'abasamize ekya 'Holy Spirit Movement]] (HSM), yakulemberamu akabinja k'abaali baagala okumaamulako gavumeenti ya pulezidenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okuva mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 1986 okutuusa mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 1987. Omuzimu gweyakozesa ng'okuyisaamu ebyawongo bye gwali gw'eyali munamaggye eyali yafa eyali ammnyikiddwa nga "Lakwena", ekitegeeza omutume oba gwebasindise, abachooli kyebaali bakiririzaamu okubeera ng'abakatuliki mwebaakozesa ng'okuyisa [[:en:Holy_Spirit|omwoyo omutukirivu]].<ref name="aa">{{Cite journal|issue=5–36}}[[Template:Cite journal]]</ref> Eky'okubeera nga yali Alice Auma yali asobola okukola ebyawongo ng'ayita mu muzimu gwa Lakwena kyebatera okuyita "Alice Lakwena".<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Alice-Lakwena-fishmonger--rebel-leader-NRA-Okello-Lutwa/689844-4804780-6ewycnz/index.html</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1172728/rebel-chief-lakwena-dead</ref><ref>{{Cite news}}https://www.economist.com/obituary/2007/01/25/alice-lakwena</ref><ref>{{Cite news}}https://www.nytimes.com/2007/01/19/world/africa/19lakwena.html</ref> Ekibiina kya Auma ekyaali kyagala okugyako gavumenti baakiwangula mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 1987, amaggye ga Uganda agaali gakulembeddwamu Yoweri Museveni.
== Obulamu bwe ==
Alice Auma yazaalibwa mu mwaka gwa 1956, ng'era eyali akulira ekibinja ky'abayeekera ekya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] yagamba nti ye ne Auma yali kizibwe we era ng'amulinako omuganda. Naye nga teyatera kumusaba buyambi kuba ne Auma tetamusemberera nga kuba ebiseera ebisinga yayawukana okuva kundowooza za Kony n'endowooza zze.<ref>{{Cite journal}}[[Template:Cite journal]]</ref>
== Emirimu gye ==
Eky'okubeera nga yali tazaala oluvannyuma lw'obufumbo lwamirundi ebbiri , yayabulira ekyalo gyebaali bamuzaala. Yasobola okukyusibwa n'afuuka omukatuliki naye, ng'enaku z'omwezi 25 mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 1985, yagwamu akajabangu oba yafuna obulwadde ku bwongo, nga takyasobola kwogera wadde okuwulira, oluvannyuma n'ategeeza nga bweyali alinyiddwako omuzimu ku mutwe ogwa Lakwena. Kitaawe yamutwala ku balogo bamirundi 11, naye tewali yasobola kutereeza mbeera gyeyali alimu. Auma yategeeza nga Lakwena bweyamukulemberamu n'amutwala mu kuumiro ly'ebisolo[[:en:Paraa_National_Park|Paraa National Park]], gyeyabulira okumala enaku 40 n'akomawo ng'asobola okwogerezeganya n'emizimu and returned a spirit-medium, ng'akola ng'omusasuzi oba omusawo omuganda.
Nga tebanaba kuwangula [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]], Auma yali omu ku baali boogerezeganya n'abafu eyali akolerera okulinaana akabuga g'e [[:en:Gulu|Gulu]] ng'alina omusawuzi era eyali awonnya ng'ayita mu by'emizimu n'emisambwa. Yakolera nga mu bwegugungo bw'abayeekera abaali baagala b'amagye ga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) abaali bayeekera amagye ga [[:en:Uganda_People's_Democratic_Army|Uganda People's Democratic Army]], n'okubeera ng'okuyeekera kwa NRA kwali kweyongera. Olugero mu buyekera lugamba nti ng'enaku z'omwezi 6 mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 1986, Lakwena yalagira Auma okulekeraawo omulimu gwe g'omusawuzi n'omuwonya obutaalina makulu namulamwa munsonga z'olutalo, n'atandikawo ekibiinja ky'abayeekera ekya '[[:en:Holy_Spirit_Movement|Holy Spirit Movement]]' (HSM) okulwanyisa amasitaani n'okukomekereza okuyiwa omusaayi. Baali batambulira ku mulamwa gw'obwakatonda ogw'okuwamba ekibuga kya [[:en:Kampala|Kampala]], nga wano abachoolo webaali bagenda okwebulula okuva mu kutulugunya kwebaali batadde ku bayuuze b'omukitundu kya [[:en:Luwero_triangle|Luwero triangle]], nga baali bakuteeka bulamu bweyagaza oba bwesiimisa kunsi. Ebalu eyali esindikiddwa mu bamisaani yeeyali enyonyola enkyuka kyuka eno:<blockquote>Katonda omulungi yali yasindika Lakwena yasalawo okukyusa omulimu gwe okuva mu kubeera omusawo, n'amufuula omuduumizi w'amagye olw'ensonga emu eyali enyangu: tekigasa kuwonga musajja leero, ate n'atibwa olunaku oluddako. Kino kyafuuka kirubirirwa kye okuyimiriza okuyiwa omusaayi nga tanaba kwongerayo mulimu gwe ng'omusawo.</blockquote>Auma yakikaatiriza nti Lakwena yali amwetaaga okubeera ng'alinyibwako emizimu egiwerako okusobola okutuuka ku kirubirirwa kye. Kino kyali tekisangibwa sangibwa mu neeyisa y'abachooli ey'eby'emizimu.
Mu kaseera ako waliwo okumannyikwa kw'emizimu egyali gigambibwa nti gyali mu kitundu egyaliwo mu kaseera kekamu nga gy'ayagala okuwamba amagye g'omubukiika kkono. Obunkenke obwali bweyongera n'abantu okubeera nga baali bayitiridde okufa, baali bakikuusa okubeera ku bulogo. Okweyongerayo, abajaasi baali baabulira ekifo kino nga baddayo mu Acholi oluvannyuma lw'okubeera nga baali bawanguddwa mu Kampala abaagaana emikolo gy'obuwangwa egy'okubatukuza. Emikolo gino baali bakiriza nti gyali gya kukuuma bitundu bino n'abantu okuva eri emizimu gy'abantu abaali batibwa abajaasi egyali gy'agala [[:en:Vengeful_spirit|okuwoolera,]] naye abakulu baakizuula nti baali tebakyasobola kugoberera kiragiro kino kungeri gyebaali batekeddwa okukikola.but the elders found that they no longer had the authority to force compliance with the onvention.
Oluvannyuma lw'okuwangula okwomudiringanwa, Auma yakulembera akabinja k'abayekera akaali kayitibwa Holy Spirit Movement (HSM) mu bukiika kkono bw'ettaka [[:en:Acholiland|ly'abachooli]] abaali boolekera Kampala. Eno, gyeyafunira obuwagizi okuva mu bibiinja ky'abantu abaali balina obutakaanya ne gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]. Naye baafunamu obuzibu okuva mu magye ekyavirako abamu kubagoberezi b'ekibiinja kino abaali balumiriza Auma okubeera omulogo ng'akozesa emizimu okuleeta enkomerero y'ensi. Ekibiinja kya HSM bwekya funa okuwangulwa okwali kusembayo mu [[:en:Artillery|kuwanyisiganya amasasi]] okwali mu kibira okulinaana Kampala, Auma yaduka ng'agamba omuzimu gwa Lakwena gwali gumulekulidde.
== Obulamu bwe obulala ==
Auma yali abeera mu nkambi [[:en:Refugee|y'abanoonyi boobubuddamu]] eya Ifo okulinaana [[:en:Dadaab|Dadaab]] mu bukiika ddyo bw'eggwanga lya [[:en:Kenya|Kenya]] obulamu bwe obwali busigalidde, nga yali agamba emizimu gyali gyamulekulira. Mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 2004, yaliko mu by'okukukusa abaana okuva e Gulu okubatwala munkambi y'abanoonyi boobudamu. Mu mwaka gwa 2006, yagamba nga bweyali azudde eddagala eryali liwonya akawuka kasiriimu. Auma yafa ng'enaku z'omwezi 17 mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2007, oluvannyuma lw'okubeeta nga yali mulwadde okumala wiiki n'obulwadde obwali tebutegerekeka obwali buteberezebwa okubeera siriimu.
== Olugero lwa Paraa ==
Wadde nga Auma' okubeera nga yali akola ng'omuwaatwa nga yakadda mu Gulu teyagenda bulungi, olugero lwa Paraa yafuuka ensibuko y'ekibiinja kya HSM. Mu ngeri eno Lakwena yakyasanguza ng'abayeekera bwali bwetaaga okukulakulanya. Okusinziira ku lugero, Lakwena yasooka okubeera nenteseganya n'ebisolo ebyali mukuumiro okusobola okumannya olutalo luno kyerwali lutegeeza oba kwelwali lutambulira mu bukiika kkono, nemukukwonoona ebyali byetoloddewo n'abantu abaali tebakwatagana:<blockquote>Lakwena yagamba ebisolo: " bisolo mwe katonda yansindika okubabuuza oba mwemulina obuvunaanyizibwa kukuyiwa omusaayi okwali mu Uganda." Ebisolo byegaana era [[:en:African_Buffalo|embogo]] neeraga ekiwundu ekyali kukugulu, ate [[:en:Hippopotamus|envubu]] neeraga ekiwundu ekyali kumukono.</blockquote>Lakwena oluvannyuma yeebuza mu mazzi ku by'olutalo:<blockquote>Lakwena yagamba ekiyiira ky'amazzi: "Mazzi, nzijja kukubuuza ku [[:en:Sin|bibi]] n'okuyiwa omusaayi munsi eno." Awo amazzi wegagambira: "Abantu abalina amagulu abbiri bata baganda baabwe nebasuula emibiri gyabwe mu mazzi ." Omuzimu gwabuuza amazzi kiki kyekyakolera [[:en:Sin|aboonoonyi]], amazzi negagamba: " Nwanisa aboonoonyi, kuba beebanenyezebwa ku by'okuyiwa omusaayi. Genda olwanyise aboonoonyi, kuabnga beebakasuka baganda baabwe mu mazzi."</blockquote>
[[File:Acholiland,_Uganda.png|thumb|246x246px|[[:en:Acholiland|Ettaka ly'abachooli]]]]
Oluavnnyumwa lw'okudda kubuttaka bwe akaseera akatono, Lakwena yakulemberamu Auma nebagenda ku [[:en:Mount_Kilak|lusozi lwa Kilak]] okukwasaganya ensonga y'obulogo. Olusozi lwayaniriza okujja kwabwe n'okubaluka okw'amaanyi:<blockquote>Omuzimu gwa Lakwena gwagamba olusozi oba olwazi: "Katonda ansindise okuzuula lwaki waliwo obubbi munsi." Olusozi lwamuddamu: "Sirina wegenze, ng'era sirina mwana wa muntu yenna gwenzibye, naye abantu bajja wano wendi nebangamba amannya gaabo beembeera nina okutta nga mpita mukubaloga oba okubasindikira etalo. Abala bansaba ddagala okubaloga. Bino by'ebibi by'abantu.Njagala kukuwa mazzi okuwonya enddwadde. Naye olina okulwanyisa aboonoonyi."</blockquote>Kuntiko y'olugero, katonda kennyini alaga ani alina okunenyezebwa ku lw'okubonaabona n'okuyiwa omusaayi:<blockquote>Katonda yagamba nti waaliwo eggwanga ly'abantu mu Uganda eryali lyakyayibwa buli wamu. Eggwanga lino lyaali ly'abachooli. Era katonda naalagira akaliga akato kaweebweeyo ng'eky'okusadaaka, basobole okwenenya ebibi byabwe okusobola okukomekereza okuyiwa omusaayi mu Acholi.</blockquote>
== Laba ne bbino ==
* [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]]
* [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]]
* [[:en:Vincent_Otti|Vincent Otti]]
* [[:en:Caesar_Achellam|Caesar Achellam]]
* [[:en:Okot_Odhiambo|Okot Odhiambo]]
26jiy5pagw3wan6qqw4339qwi8zdzg7
Alleluya Rosette Ikote
0
9654
53610
41502
2026-06-09T10:03:13Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53610
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alleluya Rosette Ikote''' Munnayuganda, munabyabufuzi era yaliko omukiise mu Paalamenti ya Uganda. Ye yali omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Pallisa mu kakiiko ka National Resistance Council wakati w'omwaka 1989 okutuuka mu mwaka gwa 1996 n'omubaka wa Paalamenti okuva mu mwaka gwa 1997 okutuuka mu mwaka gwa 2001 mu konsitituwensi y'emu mu Paalamenti ya Uganda ey'omukaaga.
== Emirimu gye ==
=== Eby'obufuzi ===
Ikote yeesimbawo mu [[:en:1989_Ugandan_general_election|kulonda okwa bonna okwa 1989 mu Uganda]], era ye yali akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]] mu kakiiko ka National Resistance Council (NRC) mu mwaka gwa 1989.<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref> oluvannyuma ennyo nga yegasse ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]], yeesimbawo mu [[:en:1996_Ugandan_parliamentary_election|kulonda kw'ababaka mu Paalamenti okwa 1996]] ng'era akiikirira konsitituwensi y'emu mu Paalamenti ya Uganda ey'omukaaga okuva mu 1997 ne 2001<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf%3B1.0</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/1-879720-20-5</ref>
Yasikizibwa [[:en:Jenipher_Namuyangu|Jennifer Namuyangu]] eyamuwangula mu kulonda kwa Uganda okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2001.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1032096</ref>
=== Ng'anyuse eby'obufuzi ===
Ikote yakolerako mu kibuga ky'e Nairobi ng'eyali akulira ekitongole kya Amani Forum ekivunaanyizibwa ku by'emirembe .<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1115420</ref>
Oluvannyuma yalondebwa nga maneja addukanya ekitongole kya [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme (UNDP)]] mu ggwanga lya [[:en:South_Sudan|South Sudan]].<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]
* [[:en:Jenipher_Namuyangu|Jenipher Namuyangu]]
==Ebijuliziddwa==
2scjja751a8mevhwqs6vgc542g733px
Angela Musiimenta
0
9699
53722
31210
2026-06-09T11:57:05Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53722
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angela Musiimenta''' munasaayansi okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] eyawangula engule ya German-African Innovation Incentive Awardeyasooka.<ref>{{Cite web}}https://www.africanleadershipmagazine.co.uk/dr-angela-musiimenta-of-uganda-wins-150000-euros-award/</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210511143917/https://berlin.mofa.go.ug/data-dnews-107-UGANDAN-DOCTOR-RECEIVES-GERMAN-AWARD-FOR-HER-OUTSTANDING-RESEARCH-ACHIEVEMENTS.html</ref>
== Okusoma kwe ==
Musiimenta yafuna diguli mu bya sayaansi okuva mu [[:en:Mbarara_University|sentenkero ly'e Mbarara erya saayaansi ne tekinologiya]]. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu saayaansi nemu by'embuliziganya okuva mu [[:en:University_of_Leeds|yunivasite ya Leeds]] mu ggwanga lya Bungereza. Musiimenta esaawa zino aalina diguli ey'okusatu mu by'obulamu okuva mu [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y'e Manchester]] era mu ggwanga lya Bungereza.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321181019/https://fci.must.ac.ug/member/dr-angella-musiimenta/</ref>
f6smgp4a723eeuijlbxufcse3hb2y61
Angelina Atyam
0
9700
53723
41513
2026-06-09T11:58:02Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53723
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angelina Acheng Atyam''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1946 nga munayuganda omulwanirizi [[:en:Human_rights|w'eddembe ly'abantu]] era omuzaalisa.<ref>{{Cite web}}https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171</ref> Mu mwaka gwa 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 [[:en:Aboke_abductions|baawambibwa okuva mu somero lya Aboke]] abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA). Atyam yatandikawo ekibiina kya ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina kino, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina [[:en:United_Nations_Prize_in_the_Field_of_Human_Rights|ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="hrw">{{Cite web}}https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu mwaka gwa 2004.<ref>{{Cite web}}https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa ye Angelina Acheng mu [[:en:Bobi,_Uganda|Bobi]], mu ggwanga lya [[:en:Bobi,_Uganda|Uganda]] mu mwaka gwa 1946, Atyam alina [[:en:Luo_people|ensibuko ly'eggwanga lya Luo]]. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.
Ng'enaku z'omwezi 10 mu mwezi ogw'ekumi, mu mwaka gwa 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali bawambiddwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga batwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA). Okwebaza amaanyi n'obuvumu omukulmebezze w'esomero bweyateekamu, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baateebwa oba baasobola okubataasa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali kiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukazi we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl">{{Cite web}}https://faithandleadership.com/we-forgive</ref>
Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina ekyali abazadde abafaayo ekya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kukiruubirirwa ky'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaakaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{Cite web}}https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html</ref>
Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl" />
Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], gavumenti y'e Sudan, naabakyala wa Amerika oba mukyala wa pulezidenti wa Amerika [[:en:Hillary_Clinton|Hillary Clinton]], abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe .<ref name="(Organization)Staff1999">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87</ref>
Mu mwaka gwa 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Ng'enaku z'omwezi 23 mu mwezi ogw'ekumi ,mu mwaka gwa 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja ky'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182252/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom2018">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawula kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu oba enddwadde ezifunibwa nga ziyita mu mwegata. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC" />
Okuyuuka mu mwaka gwa 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba oba okwegadaanga.<ref name="Angom2018" />
Mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatolose okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{Cite web}}https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren</ref>
Atyam ajukirwa ol'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya Uganda okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'oba kyaloi kirina abaana nga bajaasi banji mu madaala g'abayeekera ba LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa Uganda.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182303/https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Aboke_abductions|Aboke abductions]]
* [[:en:Gulu_District|Gulu District]]
ti4uooxetrlrhelgpjtxor2rs75k4gu
Amaggunju
0
10424
53636
45006
2026-06-09T10:24:58Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53636
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amazina g'Amaggunju''' mazina ga kinnansi aga [[Baganda]], olubu lw'abatu olusinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web|title=Cultural dance: Celebrating unity in diversity|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined|access-date=2024-01-23|website=New Vision|language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web|date=2021-01-04|title=Why we dance the way we do|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/why-we-dance-the-way-we-do--1608312|access-date=2024-01-23|website=Monitor|language=en}}</ref> Amazina gano ag’obwakabaka gakolebwa ku mikolo emikulu gw’[[:en:Coronation|okutuuza kabaka ku Nnamulondo]], [[:en:Wedding|embaga]], n’emikolo emirala egy’obuwangwa. <ref name=":0">{{Cite web|title=Amaggunju dance -- [Digital Collection of East African Recordings]|url=https://diglib.library.vanderbilt.edu/displayitem.pl?RC=274|access-date=2024-01-23|website=diglib.library.vanderbilt.edu}}</ref> Ebikulu ebimanyiddwa ku mazina gano, y'engeri y'omudigido n'amaanyi amazina gano bwe gabiibizibwamu, nga gabiibizibwa abazinyi abasajja n’abakazi. <ref name=":0" /> <ref name=":5">{{Cite web|title=Akadinda Traditional Dances|url=https://akadinda1.tripod.com/traditionaldances.html|access-date=2024-01-23|website=akadinda1.tripod.com}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Amazina ga Amaggunju gaasibuka mu [[Baganda]] era galina amakulu ga'maanyi kuba gaasooka okuyiiyizibwa mu lubiri lwa [[kabaka]]. <ref name=":1">{{Cite web|title=Music & Dance in Buganda Culture – BEING AFRICAN|url=https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/|access-date=2024-01-23|language=en-US|archive-date=2023-11-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20231130170338/https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/|url-status=dead}}</ref> Ebyafaayo by’amazina gano binonyerezebwa nga gatandiikibwa mu mwaka gwa 1582, ku mulembe gwa [[:en:Mulondo_of_Buganda|Kabaka Mulondo]] . Yaseerers nga talese musika yenna newankubadde mu kiseera ekyo bakyalabe abawerako abaali embuto weyafiira. Abasawo abasajja, abalaguzi n'abasamize bagezaako okuteebereza ku bakyala abaali embuto ani yali alina olubuto lw'omwana omulenzi olw'ensonga nti kyali kikontana n'obuwangwa omwana omuwala okutuula ku Nnamulondo.<ref name=":32">{{Cite web |date=2021-01-04|title=Why we dance the way we do|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/why-we-dance-the-way-we-do--1608312|access-date=2024-01-23|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":1" /> N’ekyavaamu, Namulondo, omu ku bakyala bakabaka, eyali asuubira omwana omulenzi, yatuula ku entebe, era abantu ne bakitwala nti omwana eyali mu lubuto yeyali afuga mu kifo kye. Omulangira bwe yazaalibwa, yatandika obukulembeze bwe ng’atudde ku ntebe y'Obwakabaka. <ref name=":1" /> [[Baganda|Abaganda]] bakkiriza nti bakabaka tebalina kukulukusa maziga, anti kirowoozebwa nti kiyita ebikolimo n’emitawaana ku bwakabaka. N’olwekyo, okusobola okulaba ng’omwana omulangira asigala musanyufu n’okwewala okukaaba, ba kojja ne bassenga b’omwana omuwere bateekanga endege ku magulu amagulu gaabwe okwetaba mu mazina agasanyusa omulangira. <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web|last=Thoughts|first=Angel's|date=2016-07-27|title=WHEN UGANDANS DANCE|url=https://angelinahblog.wordpress.com/2016/07/27/when-ugandans-dance/|access-date=2024-01-23|website=AngeI'S THOUGHTS|language=en}}</ref> Amazina gano agamanyiddwa nga ‘amaggunju’, mu kusooka gaali gabiibizibwa abantu ab’ekika ky‘Obutiko’ ([[:en:Mushroom|Obutiko]]) era nga g'abiibizibwanga mu olubiri mwokka. Mu mulembe guno amazina gano geeyongedde okusaasaana, ng’abantu bangi aba bulijjo beetaba mu kugabiibya. <ref name=":1" />
== Emitendera gy'amazina n'okuyimba ==
Amazina gano gakolebwa ekibinja ky'abazinyi abatambula mu ngeri ey'enkulungo okwetoloola abakubi b'[[ENGOMA|engooma]] . Amazina gano gamanyiddwa olw’entambula zaago ez’amaanyi n’ennyimba ezikwatagana obulungi n’abazinyi abasajja n’abakazi. Bakwatagana entambula y’ebigere n’entambula y’emikono n’okukuba kw’engooma. <ref name=":4">{{Cite journal|last=Lubwama|first=Godfrey|date=Sep 2020|title=Visual Narratives of Traditional Royal Dances in Uganda: A case of claymated Amaggunju Dance|url=https://kyuspace.kyu.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12504/982/LUBWAMA%20COLLECTION%20%20GMID%202021.pdf?sequence=1|journal=Kyambogo University|access-date=2024-01-23|archive-date=2024-01-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20240123081326/https://kyuspace.kyu.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12504/982/LUBWAMA%20COLLECTION%20%20GMID%202021.pdf?sequence=1|url-status=dead}}</ref>
== Ebivuga ebikubibwa ==
[[File:Traditional drums.JPG|thumb|'''Engoma z'ekinnansi''']]
Amazina gano gawerekerwako n'ebivuga eby’enjawulo, nga obugoma,engoma ennene ez’amaloboozi ag’enjawulo, engalabi n'ensaasi. Engoma zikubibwa mu ngeri ey’ennyimba ezikwatagana ezituukana n’entambula z’abazinyi. Ensaasi zikubibwa okwongera okunyumisa omuziki.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
== Amakulu ==
Amazina gano makulu nnyo mu buwangwa bwa Baganda era gayitibwa amazina g’obwakabaka. Amazina gano ag’ekinnansi gakolebwa ku mikolo egy’amaanyi ng’okutuuza ku Kabaka ku Nnamulondo n’embaga, olw'engeri gye gabiibizibwamu n'enkuba y'engoma esikiriza, amazina gano ag'abalangira gabiibizibwa ku buli mukolo omukulu ogw'obuwangwa ogw'ekitiibwa nga gakola ng’ekkubo eri Abaganda okujaguza eby’obuwangwa byabwe eby’obugagga n’okukuuma empisa zaabwe eri emirembe egijja. Kiyimiridde ng’obujulizi ku nnono za bajjajjaabwe ez’Abaganda. <ref name=":4" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Baganda_music|Baganda music]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Soma ebisingawo ==
* [https://theschaefercenter.org/wp-content/uploads/2021/03/African_Child_Choir_Program-copy.pdf Olugendo Lw'essuubi mu Kivvulu]
* [https://libcat.kyu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=31097&shelfbrowse_itemnumber=69752 Ennyiriri ezirabika ku mazina g'obwakabaka ag'ennono mu Uganda]
* [https://www.jstor.org/stable/41700090 Okuddamu okuyiiya Omuziki n'amazina ga Baakisimba]
ocmld7z9frxc5cpgoika9heler9qx7e
53637
53636
2026-06-09T10:25:43Z
Ssemmanda will
3837
/* Ebyafaayo */ ntereezezzaamu
53637
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amazina g'Amaggunju''' mazina ga kinnansi aga [[Baganda]], olubu lw'abatu olusinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web|title=Cultural dance: Celebrating unity in diversity|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined|access-date=2024-01-23|website=New Vision|language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web|date=2021-01-04|title=Why we dance the way we do|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/why-we-dance-the-way-we-do--1608312|access-date=2024-01-23|website=Monitor|language=en}}</ref> Amazina gano ag’obwakabaka gakolebwa ku mikolo emikulu gw’[[:en:Coronation|okutuuza kabaka ku Nnamulondo]], [[:en:Wedding|embaga]], n’emikolo emirala egy’obuwangwa. <ref name=":0">{{Cite web|title=Amaggunju dance -- [Digital Collection of East African Recordings]|url=https://diglib.library.vanderbilt.edu/displayitem.pl?RC=274|access-date=2024-01-23|website=diglib.library.vanderbilt.edu}}</ref> Ebikulu ebimanyiddwa ku mazina gano, y'engeri y'omudigido n'amaanyi amazina gano bwe gabiibizibwamu, nga gabiibizibwa abazinyi abasajja n’abakazi. <ref name=":0" /> <ref name=":5">{{Cite web|title=Akadinda Traditional Dances|url=https://akadinda1.tripod.com/traditionaldances.html|access-date=2024-01-23|website=akadinda1.tripod.com}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Amazina ga Amaggunju gaasibuka mu [[Baganda]] era galina amakulu ga'maanyi kuba gaasooka okuyiiyizibwa mu lubiri lwa [[kabaka]]. <ref name=":1">{{Cite web|title=Music & Dance in Buganda Culture – BEING AFRICAN|url=https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/|access-date=2024-01-23|language=en-US|archive-date=2023-11-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20231130170338/https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/|url-status=dead}}</ref> Ebyafaayo by’amazina gano binonyerezebwa nga gatandiikibwa mu mwaka gwa 1582, ku mulembe gwa [[:en:Mulondo_of_Buganda|Kabaka Mulondo]] . Yaseerers nga talese musika yenna newankubadde mu kiseera ekyo bakyalabe abawerako abaali embuto weyafiira. Abasawo abasajja, abalaguzi n'abasamize bagezaako okuteebereza ku bakyala abaali embuto ani yali alina olubuto lw'omwana omulenzi olw'ensonga nti kyali kikontana n'obuwangwa omwana omuwala okutuula ku Nnamulondo.<ref name=":32">{{Cite web |date=2021-01-04|title=Why we dance the way we do|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/why-we-dance-the-way-we-do--1608312|access-date=2024-01-23|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":1" />
N’ekyavaamu, Namulondo, omu ku bakyala bakabaka, eyali asuubira omwana omulenzi, yatuula ku entebe, era abantu ne bakitwala nti omwana eyali mu lubuto yeyali afuga mu kifo kye. Omulangira bwe yazaalibwa, yatandika obukulembeze bwe ng’atudde ku ntebe y'Obwakabaka. <ref name=":1" /> [[Baganda|Abaganda]] bakkiriza nti bakabaka tebalina kukulukusa maziga, anti kirowoozebwa nti kiyita ebikolimo n’emitawaana ku bwakabaka. N’olwekyo, okusobola okulaba ng’omwana omulangira asigala musanyufu n’okwewala okukaaba, ba kojja ne bassenga b’omwana omuwere bateekanga endege ku magulu amagulu gaabwe okwetaba mu mazina agasanyusa omulangira. <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web|last=Thoughts|first=Angel's|date=2016-07-27|title=WHEN UGANDANS DANCE|url=https://angelinahblog.wordpress.com/2016/07/27/when-ugandans-dance/|access-date=2024-01-23|website=AngeI'S THOUGHTS|language=en}}</ref> Amazina gano agamanyiddwa nga ‘amaggunju’, mu kusooka gaali gabiibizibwa abantu ab’ekika ky‘Obutiko’ ([[:en:Mushroom|Obutiko]]) era nga g'abiibizibwanga mu olubiri mwokka. Mu mulembe guno amazina gano geeyongedde okusaasaana, ng’abantu bangi aba bulijjo beetaba mu kugabiibya. <ref name=":1" />
== Emitendera gy'amazina n'okuyimba ==
Amazina gano gakolebwa ekibinja ky'abazinyi abatambula mu ngeri ey'enkulungo okwetoloola abakubi b'[[ENGOMA|engooma]] . Amazina gano gamanyiddwa olw’entambula zaago ez’amaanyi n’ennyimba ezikwatagana obulungi n’abazinyi abasajja n’abakazi. Bakwatagana entambula y’ebigere n’entambula y’emikono n’okukuba kw’engooma. <ref name=":4">{{Cite journal|last=Lubwama|first=Godfrey|date=Sep 2020|title=Visual Narratives of Traditional Royal Dances in Uganda: A case of claymated Amaggunju Dance|url=https://kyuspace.kyu.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12504/982/LUBWAMA%20COLLECTION%20%20GMID%202021.pdf?sequence=1|journal=Kyambogo University|access-date=2024-01-23|archive-date=2024-01-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20240123081326/https://kyuspace.kyu.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12504/982/LUBWAMA%20COLLECTION%20%20GMID%202021.pdf?sequence=1|url-status=dead}}</ref>
== Ebivuga ebikubibwa ==
[[File:Traditional drums.JPG|thumb|'''Engoma z'ekinnansi''']]
Amazina gano gawerekerwako n'ebivuga eby’enjawulo, nga obugoma,engoma ennene ez’amaloboozi ag’enjawulo, engalabi n'ensaasi. Engoma zikubibwa mu ngeri ey’ennyimba ezikwatagana ezituukana n’entambula z’abazinyi. Ensaasi zikubibwa okwongera okunyumisa omuziki.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
== Amakulu ==
Amazina gano makulu nnyo mu buwangwa bwa Baganda era gayitibwa amazina g’obwakabaka. Amazina gano ag’ekinnansi gakolebwa ku mikolo egy’amaanyi ng’okutuuza ku Kabaka ku Nnamulondo n’embaga, olw'engeri gye gabiibizibwamu n'enkuba y'engoma esikiriza, amazina gano ag'abalangira gabiibizibwa ku buli mukolo omukulu ogw'obuwangwa ogw'ekitiibwa nga gakola ng’ekkubo eri Abaganda okujaguza eby’obuwangwa byabwe eby’obugagga n’okukuuma empisa zaabwe eri emirembe egijja. Kiyimiridde ng’obujulizi ku nnono za bajjajjaabwe ez’Abaganda. <ref name=":4" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Baganda_music|Baganda music]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Soma ebisingawo ==
* [https://theschaefercenter.org/wp-content/uploads/2021/03/African_Child_Choir_Program-copy.pdf Olugendo Lw'essuubi mu Kivvulu]
* [https://libcat.kyu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=31097&shelfbrowse_itemnumber=69752 Ennyiriri ezirabika ku mazina g'obwakabaka ag'ennono mu Uganda]
* [https://www.jstor.org/stable/41700090 Okuddamu okuyiiya Omuziki n'amazina ga Baakisimba]
8mx7fl9q32372021k5u52gjzpebmd83
Aloysius Mukasa
0
10436
53619
41511
2026-06-09T10:09:46Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53619
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG , '''yazaalibwa 1983. [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omutandisi wa bizineensi, musuubufuzi era [[:en:Member_of_Parliament|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Rubaga_Division|Rubaga ey'Obukiikaddyo]], mu [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026]]. Y'omu ku ba memba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]] ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power, Our Power movement.]]<ref>https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/</ref><ref>https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'abantu ng'akyali ku [[:en:Ndejje_University|yunivasite y'e Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga ey'Obukiikaddyo okubawa obujanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda .<ref>https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga ey'Obukiikakkono mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501 .<ref>https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali besimbyeewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebaluwa eri ekkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref> Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
i28okom5ktb247skxd484sitakc6x8u
53620
53619
2026-06-09T10:10:15Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53620
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG , '''yazaalibwa 1983. [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omutandisi wa bizineensi, musuubufuzi era [[:en:Member_of_Parliament|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Rubaga_Division|Rubaga ey'Obukiikaddyo]], mu [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026]]. Y'omu ku ba memba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]] ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power, Our Power movement.]]<ref>https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/</ref><ref>https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'abantu ng'akyali ku [[:en:Ndejje_University|yunivasite y'e Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga ey'Obukiikaddyo okubawa obujanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda .<ref>https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga ey'Obukiikakkono mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501 .<ref>https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali besimbyeewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebaluwa eri ekkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ehoq1qjepvz2oo18clozfio95irwfxr
Alice Nabatanzi
0
10511
53591
42433
2026-06-09T09:47:00Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53591
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Nora Nabatanzi''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1988), [[Yuganda|Munnayuganda]] Munnassomabimera, munnonyereza era omusomi.<ref name=":0">https://www.thecitizen.co.tz/tanzania/magazines/success/-she-earned-her-phd-at-just-28--2652636</ref> Mu mwaka gwa 2023, yawangula engule y'omutandisi asinga bwe yawandika akatabo ku nsengekera n'enogoosa y'amazzi empangaazzi. Nabatanzi era yemutandisi w'ekitongole kya Natural Products Industry Advancement Network Africa (NAPIANA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://plantscience.mak.ac.ug/Alice-Nabatanzi |access-date=2024-04-02 |archive-date=2024-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240310151349/https://plantscience.mak.ac.ug/Alice-Nabatanzi |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2022, Nabatanzi, eyali lecturer mu tendekero lya Sayansi w'Ensibo, nawangula<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pulse.ug/news/makerere-lecturer-wins-prestigious-shs200million-award/34n22e6 |access-date=2024-04-02 |archive-date=2024-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240310150035/https://www.pulse.ug/news/makerere-lecturer-wins-prestigious-shs200million-award/34n22e6 |url-status=dead }}</ref> the prestigious Organization for Women in Science for the Developing World (OWSD) eky'omuwendo gw'ensimbi za US$50,000.<ref name=":1" /> Yawangula n'engule endala ezenjawulo.<ref>{{Cite web |url=https://owsd.net/member/nabatanzi-alice |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2024-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240310152054/https://owsd.net/member/nabatanzi-alice |url-status=dead }}</ref><ref name="Correspondent">https://www.pmldaily.com/news/2018/12/south-african-top-university-awards-up-makerere-don-early-career-research-leader-fellowship.html</ref>
Mu by'emisomo, Nabatanzi awereza nga lecturer mu nsoma yenkwatagana y'abantu n'eneyisa n'emisago jy'ebimera (ethnobotany) ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'eMakerere]], Yunivasitte ya Gavumenti ye Uganda esinga obunene n'obukulu.<ref name=":3">https://scholar.google.co.za/citations?user=QTXvxvAAAAAJ&hl=en</ref> Yatandika okukola mu kifo kyalimu kati. nga yakamaliriza okutikibwa ne her PhD, mu mwaka gwa 2016 ku mwaka abiri mu munaana (28).
== Ebimukwatako ==
=== Obulamu obwasooka ===
Mu kubuuzibwa mu mwaka gwa 2018, yazaalibwa mu ntandikwa yo mwaka gwa 1988 eri Fred Ssempala eyali "omubazzi w'ebitabo ey'ekozesa", ne Annet Florence Ssempala, omukyala asiiba ewaka era omunnabizinesi. Ye mwana ow'okubiri mu Famire y'abaana battaano omuli abawala babiri n'abalenzi basattu.<ref name=":2">https://sig.ias.edu/rise/scientists/alice-nabatanzi.html</ref>
=== Emisomo ===
Nabatanzi yatikirwa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'eMakerere]] mu mwaka gwa 2011. Alina [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli ya Sayansi]] mu [[:en:Ethnobotany|Nkwatagana wakati w'abantu n'eneyisa ,emigaso n'embeera z'ebimera]] (Ethnobotany).<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/nabatanzi-earned-her-doctorate-at-28--1773782</ref> Yafuna diguli mu [[:en:Master_of_Science|Bukugu bwa Sayansi]] ne mu [[:en:Natural_product|Tekinoloogiya w'ebintu ebikolebwa mu bimera n'olujegere lw'emigaso]] (Natural Products Technology and Value Chains) mu mwaka gwa 2011 ne diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] diguli mu nsomabuziba obujibwa mu bimera (Phytochemistry) n'endagakintu ezigyibwa mu bimera nga bilina omugasso mu by'obulamu (Nutraceuticals), byona ku Yunivasitte y'eMakerere.<ref name="Correspondent"/>
Mu mwaka gwa 2018, Yasimibwa ne three-year post-doctoral fellowship eyamuweebwa [[:en:University_of_Pretoria|Yunivasitee ye Pretoria]] mu South Africa, ne saawa z'okunyonyereza zigabanyiziddwa wakati wa Yunivasitte ye Makerere University ne Yunivasitte ye Pretoria.<ref name=":4">https://news.mak.ac.ug/2018/12/dr-alice-nabatanzi-awarded-up-early-career-research-leader-fellowship/</ref> Emisomo gino jy'asasulibwa ne Carnegie Corporation of New York, wansi wa ''Regional Initiative in Science and Education'' (RISE), eyaliwo okuva 2008–2017, in the ''African Natural Products Network section'' (Rise-Afnet).<ref name=":4" />
== Emisomo ==
Mu luwumula wakati nga amaliriza Siniya n'okuingila mu Yunivasitte (luwumula lwa siniya y'omukaaga), yaweebwa omulimu ku ttendekero lya ''Makerere University College of Engineering, Design, Art and Technology'', mu puloojekitti yabwe eya "Makapads project".<ref name=":3"/>
== Ebirala eby'okumanya ==
Nambatya asomesa [[Ebyobuziba|essomabuziba]] (Chemistry) ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|ttendekolo lya Sayansi ow'obutonde]] n'essomamalagala ku [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ttendekero lya Sayansi w'ebyobulamu]], byombi ku Yunivasitte ye Makerere, [[:en:Public_university|Yunivasitte ya Gavumenti]] mu Uganda esinga obukulu n'obunene.<ref name=":3" />
Atuula ku boodi y'ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'amadaggala ekya [[:en:National_Drug_Authority|National Drug Authority]], okuva mu mwaka gwa 2008. Ye sentebe wa Public Private Partnership for Health (PPPH) Working Group. Mmemba wa ttiimu enzirukannyi ey'okuntikko mu[[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]], adamu eri Ssabawandiisi.<ref>https://sig.ias.edu/rise/scientists/alice-nabatanzi.html</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Patrick_Ogwang|Patrick Ogwang]]
* [[Grace Nambatya Kyeyune|Grace Nambatya]]
* [[:en:Maud_Kamatenesi_Mugisha|Maud Kamatenesi Mugisha]]
* [[:en:Nancy_Karigithu|Nancy Karigithu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20221206171032/https://www.futureafrica.science/index.php/profile/alice-nabatanzi/ Alice Nabatanzi PhD, Work & Research] As of 2021
67i9srt9gkk0e0fqggcvqz2rp9libtm
Alintuma Nsambu
0
10578
53593
42599
2026-06-09T09:48:57Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53593
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alintuma Nsambu''' amanyikiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] akiikirira eggwanga lye mu mawanga ge bweru amalala, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|mubaka mu Paalamenti]]. Yaweerezako nga Minisita omubeezi [[:en:Information_technology|ow'amawulire]] n'eby'empuliziganya okuva mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu 2011.<ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Yakyuusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaaliwo mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nsambu yasomera ku [[:en:United_States_International_University|United States International University]] mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University eya Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref>
Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto ery'Ebuvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kakulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref>
Nsambu yaweereza nga ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yamaliriza aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0" />
Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo gyeyawangulibwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party.
Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[:en:Kale_Kayihura|Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Nga akyaali Minisita, Nsambu akirizibwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa.
Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas.
Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri [[:en:Mahgreb_region|Maghreb region]] (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria).
== By'akoze ==
Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba ku kuzimba ebifo akuumirwa Kompyuta mu masomero ga Uganda nga ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State.
Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era ekyo ky'afuuka akabonero k'okutandikawo National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID).
Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011]
k7mpv2fmu4cbgbei2igaqxbu8u3kceu
Alice Komuhangi Khaukha
0
10582
53588
32590
2026-06-09T09:44:57Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53588
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Alice Komuhangi Khaukha'''</big> [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] era [[:en:Judge|mulamuzi]] ebiwaddeyo eri ekitongole ky'abannamateeka mu Uganda. Abaddeko mu ofiisi ez'enjawulo mu ya Ssabawaabi wa Gavumenti (ODPP) n'oluvanyuma n'afuuka omulamuzi wa Kkooti enkulu mu Divizoni ekwasaganya emisango gy'okumutendera gw'ensi yonna nga omulamuzi omukulu ow'emisango gy'okutulugunya abakyala SGBV.<ref name=":0">https://chimpreports.com/profile-who-is-alice-khaukha-the-newly-appointed-judge/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://staging.nilepost.co.ug/2021/08/19/museveni-appoints-five-high-court-judges/ |access-date=2024-04-10 |archive-date=2024-04-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240410071444/https://staging.nilepost.co.ug/2021/08/19/museveni-appoints-five-high-court-judges/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazalibwa mu Rujumbura, Disitulikiti y'e Rukungiri, Alaina Digula ya Institutional management and Leadership (MIML) okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), Diguli ey'okubiri mu mateeka (LLM) okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], Dipuloma ey'enyongereza mu kukola amateeka okuva ku Law Development Center ne Diguli mu mateeka (LLB) ng'omuyizi anwedde mu banne akendo okuva ku [[:en:Makerere_University|Settendekero wa Makerere]].
== Emirimu gye n'ebyeyafuna ==
Nga tannaba ku londebwa ng'omulamuzi, Omulamuzi Khaukha yaweereza nga Omumyuka wa Ssabawaabi wa Gavumenti (DPP), nga kalabaalaba eri Dayilekita w'okunoonyereza ku , Quality Assurance Research, n'okutendekebwa kwa Ssabawaabi wa Gavumenti (ODPP). Obumu ku buvunanyizibwa bwe mwalimu, okukakasa omutindo gw'emirimu egikolebwa, okutumbula enkwasaganya y'emisango n'okukakasa enkwasaganya y'amateeka ennungaamu. Ye yali omutwe omukulu mu kunoonyereza n'okutambuza emisango gya Global Fund, n'oluvanyuma akulira Dipaatimenti erwanyisa obulyake. Yegatta ku ODPP ng'omuwaabi wa Gavumenti ali kuddaala ly'obuyizi mu 1999 era mpola yalinnyisibwa eddaala okutuuka ku ddaala ly'Omuwolereza wa Gavumenti mu 2014. mu misango wakati wa Gavumenti n'abantu.<ref name=":0" />
Ye yali akulira Dipaatimenti y'emisango gy'ettaka (2013), nga yali avunangyizibwa ku kunonyereza ku nsonga ez;ekuusa ku ttaka okwetoloola Uganda. Akulira Dipaatimenti erwanisa obukenuzi (Ogwokuna 2018), ng'emisango egy'ekuusa mu bukenuzi n'okubulanakanya ensimbi ng'emisango egy'asingisibwa giri 80%. Era yawoma omutwe mu kutandiikawo Asset Recovery Network for Eastern Africa (ARIN-EA). Ebifo aw'akumirwa abaana ebya Child-Friendly Spaces and Training Curriculum, ng'eno gye yaleetera ekiteeso ky'okutandikawo awakuumibwa abaana mu sisitiimu y'amateeka. Yatandikawo ensomesa y'abaana ey'obwongo, n'okutendeka abaana mu biki ebikolebwa mu Kkooti okwetoloola Eggwanga lyonna. Kampala Regional Office Head (2013-2016) gyeyakulembera nga ODPP, nga yali akwasaganya emisango emikakali. Okuteesa ku ngeri y'okukwasaganyamu amateeka, nga yetaba mu kubaga amateeka nga etteeka elirwanyisa obulyake, etteeka elikwata ku bantu abalooba abalyake, n'enkola y'eggwanga obutawuliriza wadde okugumiikiriza obulyake. Mu 2017, yalondebwa ng'omumyuka wa Dayilekita w'emisango egibeera wakati wa Gavumenti n'abantu ba bulijjo.
== Emisango gy'eyakolako ==
* Global Fund cases.
* Abagalana okuva mu America nga babeera mu Uganda ng'abavunaanibwa olw'okutulugunya omulenzi.<ref>https://observer.ug/news/headlines/79611-american-couple-opts-to-plead-guilty-to-torturing-10-year-old-ugandan-boy</ref>
* Omusango gwa [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Ssegirinya]].<ref>https://www.independent.co.ug/ssegirinya-says-battling-skin-cancer-lung-infection/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssegirinya-suffers-acute-medical-condition-lawyer-4447148</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_157449</ref>
* Omusango gwa Omusinga wa Rwenzururu [[:en:Charles_Mumbere|Charles Wesley Mumbere]].<ref>https://kaseseguideradio.com/dpp-drops-charges-against-rwenzururu-king-charles-wesley-mumbere/</ref>
== Awaadi z'eyafuna ==
Nga 7 Ogwomusanvu 2020, yaweebwa Awaadi ya Governance Impact Award okuva ku Vine Academy egenderera okusiima abantu mu nzikiliza y'ekikulisitaayo abawaayo omuwendo mu bisaawe eby'enjawulo.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/06/deputy-dpp-komuhangi-receives-governance-impact-award.html</ref><ref>https://chimpreports.com/deputy-dpp-khaukha-scoops-vine-academys-governance-impact-award/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Lydia_Mugambe|Lydia Mugambe]]
* [[:en:Anna_Bitature_Mugenyi|Anna Bitature Mugenyi]]
* [[:en:Monica_Mugenyi|Monica Mugenyi]]
* [[:en:Olive_Kazaarwe_Mukwaya|Olive Kazaarwe Mukwaya]]
* [[:en:Irene_Mulyagonja|Irene Mulyagonja]]
* [[:en:Elizabeth_Musoke|Elizabeth Musoke]]
* [[:en:Faith_Mwondha|Faith Mwondha]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
7okj1gh628jkyrm65pqe1ktyjspu0uz
Amoit Judith Mary
0
10584
53686
32248
2026-06-09T11:27:29Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53686
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amoit Judith Mary''' (26 Ogwomukaaga 1976) Munnayuganda, munnabyabufuzi aweereza ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]] ng'akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uwopa-demand-investigation-into-police-recall-of-pregnant-officers</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/life-after-parliament--1665454</ref><ref>https://www.pmldaily.com/author/grace-judith-amoit</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe n'ebyafaayo by'emirimu gye ==
Bweyatambulamu okugenda mu lusirika lw'ekibiina kya NRM mu ttendekero lya Kyankwanzi-based National Leadership Institute, Judith yagwa ku kabenje akabulako katono okumutwalira obulamu.<ref>https://chimpreports.com/21459-another-mp-in-deadly-accident/</ref> Yali mmemba ku kakiiko ka NRM caucus akajulira Kyankwanzi okwesimbawo yekka nga bwe bavunaana omukulembeze w'ekibiina okuvvoola n'okuyisa olugaayu mu bya baba balonze.<ref>https://allafrica.com/stories/201505111787.html</ref> Yali omu ku bakyala ababaga amateeka abaleeta ekirowoozo ky'okukyusaamu mu tteka ly'okutulugunyizibwa mu maka.<ref>https://chimpreports.com/21134-women-legislators-seek-to-amend-domestic-violence-bill/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Judith Mary, Amoit}}
p1um5vcpx5v50o37uqxcmkp4v2esro0
Angela Atim Lakor
0
10710
53719
32794
2026-06-09T11:55:33Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53719
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angela Atim Lakor''' (yazaalibwa mu 1982), era '''Angela Lakor Atim''', Munnayuganda omukyaala [[:en:Community_activist|alwaanirira eddembe ly'essomabuvobwaawamu]], nga y'omu ku batandisi b'ekitogole kya ''Watye Ki Gen'' (Tulina Essuubi), ekiwanirira abakyaala abaali baawambibwa amaggye ga [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA). Ekitngole ekiyambako abakyaala abatoloka ne mu misomo gy'abaana baabwe era kiyamba famire okulwanisa entiisa gyebalina ku majje ga LRA.<ref name="One">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1465037/aboke-girl-honoured-fighting-stigma-abductees</ref>
== Ebimukwaatako n'emisomo ==
Yazaalibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bitundi byomu Mambuka]] ga Uganda mu 1982. Mu Gwekkumi 1996, ku myaaka kkumi neena, nga muyizi ku somero lya Saint Mary's College Aboke, essomero ly'abakatuliki ery'ekisulo ky'abawala wakati w'emyaaka kkumi neena okutuusa ku kkumi na mwenda, abayeekera ba LRA balumba essomero ne bawamba abawala 139 girls. Sister Rachele Fassera, omumyuuka w'akulira essomero eryo, yagoberera abayeekera mu nsiko, n'ateesa nabo okusumululako abawala 109 ku bonna bebaali bawambye. Abayeekera basigazza abawala 30. Angela Atim yali omu ku bawala 30.<ref name="Two">https://www.hrw.org/news/2016/10/07/remembering-wisdom-ugandas-aboke-girls-20-years-later</ref>
== Obuwambe ==
Mu buwambe, Angela ne banne batwaalibwa mu [[Sudaani|Sudan]]. "Baamufumbiza" eri omu ku baduumira LRA era n'abonaabona mu mbeera z'omubiri, ebilowoozo era n'akabasanyizibwa okumala emyaaka. Yalabirira abaana baabo abamukabaasanyanga bwe yali eyo.<ref>http://www.itv.com/news/2014-06-10/sexual-violence-survivor-speaks-of-hope-for-other-victims-at-start-of-summit/</ref>
== Emirimu nga avudde mu buwambe ==
Angela yasobola okuva mu buwambe bwa LRA mu 2012, oluvanyuma lw'emyaaka 16 bukyanga awambibwa. Yafuna obuyambi okuva mu kibiina ekigaba obudamu ekya Children of War Reintegration Centre mu kibuga kye [[:en:Gulu|Gulu]], that is operated by [[:en:World_Vision|World Vision]]. Oluvanyuma, yali omu ku batandikawo ekitongole kya Watye Ki Gen non-profit, ekiyamba bakyaala banne abava mu buwambe n'ensonga z'okweza obugya mu ntabaganya.<ref name="One">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1465037/aboke-girl-honoured-fighting-stigma-abductees</ref>
Mu kusiima amaanyi ge n'obukulembeza, yaweebwa engule ya '''Marsh Award for Peace Making and Peace Building''', okuva mu [[:en:Wilton_Park|Wilton Park]], ekitongole kya [[:en:United_Kingdom|United Kingdom Foreign and Commonwealth Office]]. Kyamuweebwa mu London mu Gwekkuminoogumu 2017. Engule y'omwaaka eya Marsh Award eweebwa abo abasunsuddwaamu mu bikolwa byaabwe eby'emirembe n'okukuuma eddembe.<ref name="One">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1465037/aboke-girl-honoured-fighting-stigma-abductees</ref><ref>https://www.christiantoday.com/article/former.child.soldier.in.lords.resistance.army.receives.peace.award/117584.htm</ref>
Mu Gwomukaaga 2014, Angela yayogera ne ba chief ba [[:en:United_Nations|United Nations]] era n'abakulemebeze mu Gaavumenti okuva mu nsi 140 ku mukolo ogwokulwanisa obikolwa by'okukabasanya abantu ogwa "Global Summit to End Sexual Violence in Conflict", ogw'ategekebwa mu London era ogwakulembewa sentebe [[:en:William_Hague|William Hague]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]].<ref name="One">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1465037/aboke-girl-honoured-fighting-stigma-abductees</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171107221912/https://www.basw.co.uk/resource/?id=5200</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Victoria_Nyanjura|Victoria Nyanjura]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [https://www.mcgill.ca/newsroom/channels/news/when-children-see-war-better-peace-267588 Children born of wartime rape in Northern Uganda endure post-war violence, stigma, social-exclusion]
3dkgtb2j0f5pxkd5j8gm5f1thyzqdi6
Amos Magezi
0
10866
53691
36106
2026-06-09T11:31:04Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53691
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Magezi'''<ref>https://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese/position.aspx?church=uganda&dio=northwest-ankole&pos=bishop-of-northwest-ankole&posID=20147[https://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese/position.aspx?church=uganda&dio=northwest-ankole&pos=bishop-of-northwest-ankole&posID=20147 Anglican Communion]</ref> [[:en:Church_of_Uganda|mulabirizi mu kkanisa ya Uganda]]:<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1508903/exodus-church-worries-northwest-ankole-bishop[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1508903/exodus-church-worries-northwest-ankole-bishop New Vision]</ref> ye [[:en:Diocese_of_Northwest_Ankole|mulabirizi wa Northwest Ankole]]<nowiki/>i okuva 2017.<ref>[https://web.archive.org/web/20181013012459/http://churchofuganda.org/news/rev-canon-amos-magezi-elected-as-1st-bishop-of-northwest-ankole-diocese Church of Uganda]https://web.archive.org/web/20181013012459/http://churchofuganda.org/news/rev-canon-amos-magezi-elected-as-1st-bishop-of-northwest-ankole-diocese</ref>
Magezi yazaalibwa nga 1963 e Kyeizooba, [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi District]]. Yasomera ku Rwatsinga School, [[:en:Reformed_Theological_Seminary|Reformed Theological Seminary]] ne [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University.]] Yalondebwa okukwanaganya okubuulira enjiri mu bulabirizi bwa Ankole mu 2001. [[:en:Uganda_Christian_University|omusosodooti]] ku [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] ne [[:en:Dean_(religion)|Dean]] ku St. James Cathedral [[:en:Kamukuzi_Division|Ruharo]] mu 2010. Magezi yatuzibwa nga 1 Ogwekkumi 2017 ku St. Paul's Cathedral, [[Ibanda]].
== Ebijuliiddwa ==
{{Reflist|1}}
ij0hgfkawigbujf5s583poadfrcvw9d
Andrew Kaggwa
0
10868
53707
37950
2026-06-09T11:47:04Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53707
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Kaggwa''' (oba Andrea Kaahwa) (1856 – Ogwokutaano nga 26, 1886) yali [[:en:Martyr|mujulizi]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. Yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] abangi abattibwa Ssekabaka [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] wakati wa 1885 ne 1887. Yali mugoma wa kabaka Mwanga, Omugowa.
Yabatizibwa nga 30 Ogwokuna 1882 nga Père Simon Lourdel [[:en:White_Fathers|M.Afr.]] (amanyiddwa nga Fr. Mapera) e Nabulagala.
Olunaku kwe yafiira, yakwatibwa mu maka ge ne bamutwala ewa Ssenkulu, eyalagira abatemu okumutema omukono. Omukono gwa Kaggwa gwasooka kumutemwako ne bagutwala ewa Mukasa nga tannatemwako mutwe n'okumutemeratemra e [[:en:Munyonyo|Munyonyo]] . Yafa akawungeezi k’Olwokusatu nga 26 Ogwokutaano 1886.
Kaggwa muyambi wa bakatekisi, abasomesa n’amaka. Ajjukirwa ng'omu ku [[:en:Martyrs_of_Uganda|bajulizi ba Uganda]] [[:en:Feast_day|ku nnaku z'ebikujjuko]] .
{| style="margin:auto"
|[[File:Painful_memory.jpg|left|thumb| Ekibumbe kyazimbibwa mu kifo Andrew Kaggwa we yafiira ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]]]]
|[[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb| Open amphitheatre eyazimbibwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu]]
|}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
{{commons category|Andrew Kaggwa}}
* [https://web.archive.org/web/20121112041523/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=34 Andrew Kaggwa]
* [http://www.dacb.org/stories/uganda/kaggwa_andrew.html Ebikwata ku bulamu bwa Andrew Kaggwa]
{{Subject bar|portal1=Saints|portal2=Biography|portal3=Catholicism|portal4=Uganda}}
c2c9w7nro8g964blm5tn5rznigg0s3o
Allan Kateregga
0
10933
53598
36701
2026-06-09T09:53:12Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53598
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Kateregga''' (yazaalibwa 3 Ogwomukaaga 1994) muzannyi wa mupiira munna Uganda era nga omupiira ogwensimbi yasemba kuguzannyira mu FC Saint-Éloi Lupopo eya Democratic Republic of Congo mu mwaka 2023 era endagaano ye bweyaggwako neyegatta ku Police FC eya [[Rwanda]]. Kateregga oba''''' 'Dancing Rasta'''''' nga bwatera okuyitibwa mu tiimu ya Poliisi e Rwanda aliyo nebanna Uganda abalala babiri okuli Ashraf Mandela ne Eric Ssenjobe era baayamba kiraabu eno eya Police Fc Rwanda okuwangula Ekikopo kya Rwanda Super Cup bwebawangula kiraabu ya APR FC mu gwomunaana omwaka 2024.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sportsnation.co.ug/2024/08/11/ugandan-trio-clinch-historic-title-in-rwanda/ |access-date=2024-09-08 |archive-date=2024-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240814122559/https://sportsnation.co.ug/2024/08/11/ugandan-trio-clinch-historic-title-in-rwanda/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.pulsesports.ug/football/story/out-of-contract-allan-kateregga-searching-for-next-dancing-stage-2023061310440255772</ref> <ref name="nft">https://www.national-football-teams.com/player/69605.html</ref> Ng’oggyeeko okuzannya omupiira mu ggwanga Uganda mu kiraabu nga Victoria University ne KCCA FC, Kateregga yasambako omupiira ogwensimbi mu Kenya (AFC Leopards), South Africa(Cape Town Fc, ne Maritzburg United), ne Iraq (Erbil SC).<ref>https://www.goal.com/en-ug/news/uganda-midfielder-kateregga-was-desperate-for-erbil-sports-club-deal/1trw62uheuflt1owx15y83dvfv</ref> <ref>[https://web.archive.org/web/20230329075357/https://www.the-sportsnation.com/2020/11/20/allan-kateregga-on-life-in-iraq-next-destination/ Allan Kateregga On Life In Iraq, Next Destination] the-sportsnation.com</ref>
Kateregga mu kisaawe azannya nga omuwuwutanyi (midfielder) alikiriza abateebi mu nnumba era nga ne ttiimu ya Uganda yali ajizannyiddeko
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Emirundi Kateregga gyazanyiddde [[Uganda Cranes|tiimu y'eggwanga]]
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="3" | [[Uganda Cranes|Uganda]]
| 2017
| 3
| 0.
|-
| 2018
| 3
| 0.
|-
| 2019
| 2
| 0.
|-
! colspan="2" | Omugatte
! 8.
! 0.
|}
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
0mfunvm0dtjzz7iho22hsztmr2dhrwh
53599
53598
2026-06-09T09:53:51Z
Ssemmanda will
3837
shaped the article
53599
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Kateregga''' (yazaalibwa 3 Ogwomukaaga 1994) muzannyi wa mupiira munna Uganda era nga omupiira ogwensimbi yasemba kuguzannyira mu FC Saint-Éloi Lupopo eya Democratic Republic of Congo mu mwaka 2023 era endagaano ye bweyaggwako neyegatta ku Police FC eya [[Rwanda]]. Kateregga oba''''' 'Dancing Rasta'''''' nga bwatera okuyitibwa mu tiimu ya Poliisi e Rwanda aliyo nebanna Uganda abalala babiri okuli Ashraf Mandela ne Eric Ssenjobe era baayamba kiraabu eno eya Police Fc Rwanda okuwangula Ekikopo kya Rwanda Super Cup bwebawangula kiraabu ya APR FC mu gwomunaana omwaka 2024.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sportsnation.co.ug/2024/08/11/ugandan-trio-clinch-historic-title-in-rwanda/ |access-date=2024-09-08 |archive-date=2024-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240814122559/https://sportsnation.co.ug/2024/08/11/ugandan-trio-clinch-historic-title-in-rwanda/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.pulsesports.ug/football/story/out-of-contract-allan-kateregga-searching-for-next-dancing-stage-2023061310440255772</ref> <ref name="nft">https://www.national-football-teams.com/player/69605.html</ref>
Ng’oggyeeko okuzannya omupiira mu ggwanga Uganda mu kiraabu nga Victoria University ne KCCA FC, Kateregga yasambako omupiira ogwensimbi mu Kenya (AFC Leopards), South Africa(Cape Town Fc, ne Maritzburg United), ne Iraq (Erbil SC).<ref>https://www.goal.com/en-ug/news/uganda-midfielder-kateregga-was-desperate-for-erbil-sports-club-deal/1trw62uheuflt1owx15y83dvfv</ref> <ref>[https://web.archive.org/web/20230329075357/https://www.the-sportsnation.com/2020/11/20/allan-kateregga-on-life-in-iraq-next-destination/ Allan Kateregga On Life In Iraq, Next Destination] the-sportsnation.com</ref>
Kateregga mu kisaawe azannya nga omuwuwutanyi (midfielder) alikiriza abateebi mu nnumba era nga ne ttiimu ya Uganda yali ajizannyiddeko
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Emirundi Kateregga gyazanyiddde [[Uganda Cranes|tiimu y'eggwanga]]
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="3" | [[Uganda Cranes|Uganda]]
| 2017
| 3
| 0.
|-
| 2018
| 3
| 0.
|-
| 2019
| 2
| 0.
|-
! colspan="2" | Omugatte
! 8.
! 0.
|}
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
b71mklcycvime1a27bmud6reqgjsp2d
Alphonse Watho-kudi
0
10936
53623
36046
2026-06-09T10:11:31Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53623
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alphonse Watho-kudi'''<ref>https://www.worldanglican.com/uganda/nebbi/the-church-of-the-province-of-uganda/the-rt-revd-alphonse-watho-kudi</ref> yali [[:en:Bishop|mulabirizi]] munzikiriza [[:en:Anglican|y'Obukulisitaayo]] mu [[:en:Church_of_Uganda|Uganda]]:<ref>https://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese/position.aspx?church=uganda&dio=nebbi&pos=bishop-of-nebbi&posID=16738</ref> yeeyali [[:en:Anglican_Diocese_of_Nebbi|Omulabirizi w'e Nebbi]]<ref>https://ug.linkedin.com/in/alphonse-watho-kudi-a1b663a3</ref> okuva mu 2004 okutuuka bweyafa mu 2021.
Yafa nga 10 Ogusooka, 2021 ku myaka 62, nga olumbe lwe lwaliwo nga 12 Ogusooka, 2021 ku kanisa ya St Stephen's Cathedral e Goli.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nebbi-diocese-bishop-wathokudi-dies--3252700</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/news/rise-in-glory-bishop-alphonse-watho-kudi |access-date=2024-09-09 |archive-date=2021-10-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211024191704/https://churchofuganda.org/news/rise-in-glory-bishop-alphonse-watho-kudi |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist|1}}
37g9lls1dwh1k8zxz59h3kolzh8dv2i
Andrew Mwesigwa
0
10962
53715
44457
2026-06-09T11:51:20Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53715
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Mwesigwa''' yazaalibwa nga 24 Ogwokuna, 1984 nga Munnayuganda eyali [[:en:Association_football|omuzannyi w'omupiira]] ku y'eggwannga eyazannya nga nga [[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi.]]
== Emirimu gye ==
=== Emirimu gye mu kiraabu ===
Mwesigwa yatandika okusamba omupiira mu 2002 mu ttiimu ya [[:en:Villa_SC|Villa SC]], nga tanaba kugenda mu kiraabu y'eggwanga Iceland eyitibwa [[:en:Íþróttabandalag_Vestmannaeyja|ÍBV]] mu 2006.<ref name=":0">http://allafrica.com/stories/201102110097.html</ref>
Oluvannyuma lw'okumala sizoni ya 2010 ne ttiimu mu ggwanga lya China emannyikiddwa nga [[:en:Chongqing_Lifan|Chongqing Lifan,]] mu Gwokubiri 2011, yateeka omukono kundagaano ya myaka ebbiri mu liigi y'eggwanga lya Kazakhstan eya babinywera emannyikiddwa nga [[:en:FC_Ordabasy|FC Ordabasy]].<ref>http://allafrica.com/stories/201102110097.html</ref>
Mu Gwokubiri, 2013, Mwesigwa yayongerayo endagaano ye ne Ordabasy,<ref>http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14862-mwesigwa-signs-contract-extension.html</ref> oluvannyuma lw'okuwangula empaka za Kazakhstan Super Cup ng'ali nabo mu 2012.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/629576-mwesigwa-wins-super-cup-final.html</ref> Mwesigwa yayabulira Ordabasy mu Gwekumineebiri mu 2014.<ref>http://sports.kz/news/endryu-mvesigva-pokinul-ordabasyi</ref>
Mu Gwokutaano 2015, kyali kigambibwa nti Mwesigwa yali atadde omukono kundagaano yamyaka esatu ne kiraabu ya [[:en:Bidvest_Wits_F.C.|Bidvest Wits]] [[:en:Premier_Soccer_League|ey'ekibinja ekyababinywera mu South Afrika]],<ref>http://www.kawowo.com/index.php/football/item/21931-bidvest-wits-sign-mwesigwa-on-three-year-deal.html</ref> naye enteseganya zaagaana okuyitamu era Mwesigwa teyateeka munkono kundagaano mu Bidvest Wits.<ref>https://web.archive.org/web/20160204115028/http://www.kickoff.com/news/57047/bidvest-wits-fail-to-agree-terms-with-andrew-mwesigwa</ref>
Oluvannyuma mu 2015, Mwesigwa yazannyira [[:en:Yenicami_Ağdelen_S.K.|Yenicami Ağdelen]] mu [[:en:KTFF_Süper_Lig|KTFF Süper Lig]],<ref>{{Cite web |url=http://www.soka25east.com/uganda-cranes-international-defender-andrew-mwesigwa-stars-in-yenicamis-0-3-win-over-bogazici/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-12 |archive-date=2016-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160204064639/http://www.soka25east.com/uganda-cranes-international-defender-andrew-mwesigwa-stars-in-yenicamis-0-3-win-over-bogazici/ |url-status=dead }}</ref> nga tanaba kulekulira mu Gusooka, 2016.<ref>http://www.kktcmedya.com/h8931-andrew_mwesigwa_yenicami_den_ayriliyor.html</ref>
Oluvannyuma lw'okulekulira Yenicami Ağdelen, Mwesigwa yagenda okugezesebwa mu kibinja ekisooka ekiyitibwa [[:en:V.League_1|V.League 1]] mu kiraabu ya [[:en:Hà_Nội_F.C._(2011)|Hà Nội]],<ref>https://web.archive.org/web/20160202052234/http://hanoifc.vn/clb-ha-noi-thu-viec-doi-truong-dt-uganda-n4126.html</ref> nga mu 2016, yagenda mu [[:en:Ho_Chi_Minh_City|Ho Chi Minh City]] nebagituuma Sài Gòn F.C.<ref>https://web.archive.org/web/20171114093102/http://www.vnleague.com/vdqg-vleague/thong-bao/6732-VPF-ban-hanh-Thong-bao-chinh-thuc-ve-viec-doi-ten-cua-CLB-Ha-Noi.html</ref> Yamala sizoni ya 2016 ne kiraabu ya Sài Gòn, nga yabazannyira emipiira gya liigi 23.<ref>http://allafrica.com/stories/201102110097.html</ref>
Mu Guwooka, 2017, Mwesigwa yagenda okugezesebwa mu kiraabu ya FC Ordabasy.<ref name=":1">http://www.sports.kz/news/mvesigva-na-prosmotre-v-ordabasyi</ref>
=== Emirimu gye ku y'eggwanga ===
Mwesigwa yasooka okuzannyira ttiimu y'eggwanga eya Uganda mu 2003.<ref name=":0" />
== Ebibalo bye gy'azze asambira ==
=== Kiraabu ===
{{updated|match played 18 September 2016}}<ref name="NFT"/><ref name = "SW">{{Soccerway|andrew-mwesigwa/32267|accessdate=15 December 2014}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
! rowspan="2" |Kiraabu
! rowspan="2" |Sizoni
! colspan="3" |Ligii
! colspan="2" |Ebikopo
! colspan="2" |Ewalala
! colspan="2" |Omuwendo
|-
!Ekibinja
!Emipiira gy'eyabazannyira
!Ggoolo zeyabateebera
!Emipiira gyeyabasambira
!Ggoolo zeyateeba
!Emipiira gyeyabazannyira
!Ggoolo gyeyabazannyira
!Emipiira gyeyabazannyira
!Ggoolo zeyateeba
|-
| rowspan="5" valign="center" |ÍBV
|2006
|Úrvalsdeild
|15
|0
|–
|–
|–
|–
|15
|0
|-
|2007
| rowspan="2" valign="center" |1. deild karla
|17
|0
|–
|–
|–
|–
|17
|0
|-
|2008
|15
|1
|–
|–
|–
|–
|15
|1
|-
|2009
|Úrvalsdeild
|15
|0
|–
|–
|–
|–
|15
|0
|-
! colspan="2" |Omugate
!62
!1
!0
!0
!0
!0
!62
!1
|-
| rowspan="1" valign="center" |Chongqing Lifan
|2010
|Chinese Super League
|8
|1
|–
|–
|–
|–
|8
|1
|-
| rowspan="5" valign="center" |Ordabasy
|2011
| rowspan="4" valign="center" |Kazakhstan Premier League
|30
|1
|5
|0
|0
|0
|35
|1
|-
|2012
|22
|3
|2
|0
|5
|0
|29
|3
|-
|2013
|26
|1
|0
|0
|0
|0
|26
|1
|-
|2014
|22
|2
|0
|0
|0
|0
|22
|2
|-
! colspan="2" |Omugate
!100
!7
!7
!0
!5
!0
!112
!7
|-
| rowspan="1" valign="center" |Yenicami Ağdelen
|[[KTFF Süper Lig 2015–16|2015–16]]
|KTFF Süper Lig
|13
|0
|–
|–
|–
|–
|13
|0
|-
| rowspan="1" valign="center" |Sài Gòn
|2016
|V.League 1
|23
|0
|–
|–
|–
|–
|23
|0
|-
! colspan="3" |Zonna omugate ng'azannya
!206
!9
!7
!0
!5
!0
!218
!9
|}
=== Ku ggwanga ===
{{updated|match played 19 November 2014}}<ref name="NFT">{{NFT player|pid=6924|accessdate=10 May 2017}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |Ttiimu y'eggwanga lya
|-
!Omwaka
!Emipiira gyeyagizannyira
!Ggoolo z'ateebye
|-
|2003
|1
|0
|-
|2004
|3
|0
|-
|2005
|3
|0
|-
|2006
|3
|0
|-
|2007
|6
|0
|-
|2008
|6
|1
|-
|2009
|9
|1
|-
|2010
|7
|2
|-
|2011
|8
|1
|-
|2012
|6
|1
|-
|2013
|5
|0
|-
|2014
|12
|0
|-
!Omugate
!69
!6
|}
=== Ggoolo zze ku ttiimu y'eggwanga International goals ===
: ''Olukalala lwa ggoolo n'ebyava mu muwendo gwa ggoolo za Uganda mu kusooka.''<ref name=":0" />
{| class="wikitable" style="font-size:85%;"
!Namba
!Enaku z'omwezi
!Ekifo
!Gwebaali bazannya
!Engeri gyegwagwaamu
!Ebyavaamu
!Empaka
|-
|1.
|14 Ogwokumineebiri 2002
|Addis Ababa Stadium, Addis Ababa, [[Ethiopia]]
| Sudan
| align="center" |'''1'''–2
| align="center" |1–2
|Empaka eziwakanirwamu amawanga okuva mu buvanjuba ne mu masekati ga Afrika mu 2004
|-
|2.
|14 Ogwomukaaga 2008
|[[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Mandela National Stadium]], [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]
| Angola
| align="center" |'''2'''–0
| align="center" |3–1
|Empaka z'okusunsula abali etaba mu kikopo ky'ensi yonna mu 2010
|-
|3.
|11 Oguwooka 2009
|Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| Burundi
| align="center" |'''2'''–0
| align="center" |5–0
|Empaka za 2008 ezeetabibwaamu amawanga okuva mu masekati ne mu Buvanjuba bwa Afrika
|-
|4.
|4 Ogwomwenda 2010
|Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| Angola
| align="center" |'''2'''–0
| align="center" |3–0
|Empaka za 2012 ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ekivuganyizibwaamu amawanga ga Afrika
|-
|5.
|5 Ogwekumineebiri 2010
|National Stadium, Dar es Salaam, [[Tanzania]]
| Kenya
| align="center" |'''2'''–0
| align="center" |2–0
|Empaka za 2010 ezeetabibwamu amawanga okuva mu masekati ne mu Buvanjuba bwa Afrika.
|-
|6.
|8 Ogwekumineebiri 2011
|National Stadium, Dar es Salaam, Tanzania
| Tanzania
| align="center" |'''1'''–1
| align="center" |3–1 (a.e.t.)
|Empaka za 2011 ezeetabibwamu amawanga okuva mu masekati ne mu Buvanjuba bwa Afrika.
|-
|7.
|16 Ogwomukaaga 2012
|Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| Congo
| align="center" |'''1'''–0
| align="center" |4–0
|Empaka za 2013 z'okusunsula abaali bagenda okwetaba kikopo ekiwakanirwa amawanga ga Afrika
|}
== Byeyawangula ==
; ÍBV
* [[:en:1._deild_karla_(football)|1. deild karla]] (1): [[:en:2008_1._deild_karla|2008]]<ref name=":1" />
; Ordabasy
* [[:en:Kazakhstan_Cup|Ekikopo ky'e Kazakhstan]] (1): 2011<ref name=":1" />
* [[:en:Kazakhstan_Super_Cup|Empaka za Kazakhstan Super Cup]] (1): 2012<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
ijmpcfwecxb2dkw2flr2qhutypoz4c4
Amanda Tumusiime
0
11167
53671
37128
2026-06-09T10:58:10Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53671
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amanda Tumusiime''' era amanyiddwa nga '''Amanda Evassy Tumusiime''' (yazaalibwa mu 1973) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munoonyereza, mulwanirizi wa ddembe lya bakyala, mulwanirizi wa ddembe lya buntu, munnabyanfaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Polofeesa mu byempuliziganya mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]].<ref name=":0">https://news.mak.ac.ug/2022/10/assoc-prof-amanda-tumusiime-takes-over-the-office-of-dean-at-mtsifa/</ref>
== Obuto bwe ==
Amanda Tumusiime yazaalibwa e Kaharo, mu Disitulikiti y'e [[Kabale]] mu [[Yuganda|Uganda]].
== Okusoma kwe ==
Yasomera mu ssomero lya Comboni Missionary School e [[Rukungiri]] era oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Maryhill_High_School|Mary Hill High school]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]] gye yali akiikirira [[:en:Red_Cross_Society|Ekibiina kya Red Cross Society]] ekya [[:en:International_Red_Cross_and_Red_Crescent_Movement|Red Crescent Movement Youth Expo]] ekisibuka e [[:en:Seville|Seville]] mu [[Spain]].<ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/news/1336909/tumusiime-taking-emancipation-canvas</ref> Tumusiime alina diguli eyookusatu eya doctorate of Literature and Philosophy in History of Art okuva mu [[:en:University_of_South_Africa|University of South Africa]], diguli esooka eya bachelor's degree Industrial and [[:en:Fine_art|Fine Arts]] ezaamutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], n'eyookubiri eya Master's in Arts okuva mu [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University for the Witwatersrand]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]].<ref name=":1">https://www.ru.ac.za/artsofafrica/people/researchassociates/dramandatumusiime/</ref>
== Omulimu gwe ==
Tumusiime ye yali Diini w'ettendekero lya Margaret Trowell School of Industrial and Fine Art (MTSIFIA) era omukulu w'ekitongole kya Sculpture and Drawing (2010-2011) era yaliko akulira ekitongole kya Visual, Communication, Design and Multimedia (20202-2022) mu Makerere University.<ref>https://www.acls.org/fellow-grantees/amanda-tumusiime/</ref><ref name=":3">https://softpower.ug/prof-amanda-tumusiime-appointed-dean-of-margaret-trowell-school-of-industrial-and-fine-art/</ref>
Tumusiime musiizi wa langi, munnabyafaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Pulofeesa mu Department of Visual Communication Design, Art and Multimedia. Mukugu era alina obumanyirivu mu kunoonyereza mu kitongole kya Rhodes University's Department of Fine Arts mu [[South Africa]].<ref name=":1" /> Akozesa obukugu bwe okuyambako mu kulwanirira eddembe ly'abakyala.<ref>https://www.ru.ac.za/latestnews/archives/2014%20archive/myloveforgrahamstownshinesthroughmyartwork.html</ref><ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552</ref>
== Engule ezimuweereddwa ==
Tumusiime afunye awaadi eziwera, omuli: eya [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]] mu ASA Presidential Fellowship eyategekebwa ku [[:en:Princeton_University|Princeton University]], okusomera obwereere mu sikaala ya [[:en:Fulbright_Program|Fulbright Scholarship]], ssaako sikaala endala bbiri eza postgraduate merit award mu University of the Witwatersrand.<ref name=":4">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552 "She paints the pain of the girl-child on canvas"]. ''Monitor''. 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-03-25</span></span>.</cite></ref>
Era munna kibiina kya Carnegie Next Generation of African Academics.
== Laba na bino ==
* [[Lilian Mary Nabulime|Lillian Mary Nabulime]]
* [[:en:Lydia_Mugambi|Lydia Mugambi]]
* [[Rose Kirumira]]
== Ebyawandiikibwa ebijulize ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ebijulize wabweru wa Wikipedia ==
* [https://mak.ac.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Makerere University]
* [https://www.ru.ac.za/ Omukutu gwa webusayiti gwa Rhodes University]
piupzduzemvnqrbqct59mkbrwm7v8rw
53672
53671
2026-06-09T10:58:53Z
Ssemmanda will
3837
/* Ebyawandiikibwa ebijulize */ Ntereezezzaamu katono
53672
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amanda Tumusiime''' era amanyiddwa nga '''Amanda Evassy Tumusiime''' (yazaalibwa mu 1973) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munoonyereza, mulwanirizi wa ddembe lya bakyala, mulwanirizi wa ddembe lya buntu, munnabyanfaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Polofeesa mu byempuliziganya mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]].<ref name=":0">https://news.mak.ac.ug/2022/10/assoc-prof-amanda-tumusiime-takes-over-the-office-of-dean-at-mtsifa/</ref>
== Obuto bwe ==
Amanda Tumusiime yazaalibwa e Kaharo, mu Disitulikiti y'e [[Kabale]] mu [[Yuganda|Uganda]].
== Okusoma kwe ==
Yasomera mu ssomero lya Comboni Missionary School e [[Rukungiri]] era oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Maryhill_High_School|Mary Hill High school]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]] gye yali akiikirira [[:en:Red_Cross_Society|Ekibiina kya Red Cross Society]] ekya [[:en:International_Red_Cross_and_Red_Crescent_Movement|Red Crescent Movement Youth Expo]] ekisibuka e [[:en:Seville|Seville]] mu [[Spain]].<ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/news/1336909/tumusiime-taking-emancipation-canvas</ref> Tumusiime alina diguli eyookusatu eya doctorate of Literature and Philosophy in History of Art okuva mu [[:en:University_of_South_Africa|University of South Africa]], diguli esooka eya bachelor's degree Industrial and [[:en:Fine_art|Fine Arts]] ezaamutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], n'eyookubiri eya Master's in Arts okuva mu [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University for the Witwatersrand]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]].<ref name=":1">https://www.ru.ac.za/artsofafrica/people/researchassociates/dramandatumusiime/</ref>
== Omulimu gwe ==
Tumusiime ye yali Diini w'ettendekero lya Margaret Trowell School of Industrial and Fine Art (MTSIFIA) era omukulu w'ekitongole kya Sculpture and Drawing (2010-2011) era yaliko akulira ekitongole kya Visual, Communication, Design and Multimedia (20202-2022) mu Makerere University.<ref>https://www.acls.org/fellow-grantees/amanda-tumusiime/</ref><ref name=":3">https://softpower.ug/prof-amanda-tumusiime-appointed-dean-of-margaret-trowell-school-of-industrial-and-fine-art/</ref>
Tumusiime musiizi wa langi, munnabyafaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Pulofeesa mu Department of Visual Communication Design, Art and Multimedia. Mukugu era alina obumanyirivu mu kunoonyereza mu kitongole kya Rhodes University's Department of Fine Arts mu [[South Africa]].<ref name=":1" /> Akozesa obukugu bwe okuyambako mu kulwanirira eddembe ly'abakyala.<ref>https://www.ru.ac.za/latestnews/archives/2014%20archive/myloveforgrahamstownshinesthroughmyartwork.html</ref><ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552</ref>
== Engule ezimuweereddwa ==
Tumusiime afunye awaadi eziwera, omuli: eya [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]] mu ASA Presidential Fellowship eyategekebwa ku [[:en:Princeton_University|Princeton University]], okusomera obwereere mu sikaala ya [[:en:Fulbright_Program|Fulbright Scholarship]], ssaako sikaala endala bbiri eza postgraduate merit award mu University of the Witwatersrand.<ref name=":4">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552 "She paints the pain of the girl-child on canvas"]. ''Monitor''. 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-03-25</span></span>.</cite></ref>
Era munna kibiina kya Carnegie Next Generation of African Academics.
== Laba na bino ==
* [[Lilian Mary Nabulime|Lillian Mary Nabulime]]
* [[:en:Lydia_Mugambi|Lydia Mugambi]]
* [[Rose Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ebijulize wabweru wa Wikipedia ==
* [https://mak.ac.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Makerere University]
* [https://www.ru.ac.za/ Omukutu gwa webusayiti gwa Rhodes University]
09pbdc5afbgadycbrpqz8re1mhsjhvs
Alice Mwesigwa
0
11180
53590
37275
2026-06-09T09:46:42Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53590
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Mwesigwa''' (yazaalibwa 1969) musomesa wa Uganda era musomesa mu Bishop Stuart University <ref>{{Cite web|date=2020-07-06|title=Can Lwanga break the silence?|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/can-lwanga-break-the-silence--1302366|access-date=2025-03-30|website=The EastAfrican|language=en}}</ref> ne [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]] . <ref>{{Cite web|title=Volume 8, Issue 4. – Journal of Research Innovation and Implications in Education|url=https://www.jriiejournal.com/volume-8-issue-4/|access-date=2025-04-17|language=en-US}}</ref> Yasomesa mu masomero ga siniya mangi omuli Ntare School Mbarara. <ref name=":0">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mwesigwa-the-teacher-mothering-generations-1742918 "Mwesigwa: The teacher mothering generations"]. ''Monitor''. 2021-02-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-17</span></span>.</cite></ref> Dr.Alice mukyala wa Bishop [[Sheldon Mwesigwa]] ow'essaza ly'e Ankole era maama <ref>{{Cite web|date=2021-02-01|title=Mwesigwa: The teacher mothering generations|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mwesigwa-the-teacher-mothering-generations-1742918|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref> .
== Ebyenjigiriza ensibuko ==
Alice Mwesigwa alina PhD mu by'enjigiriza, enzirukanya y'emirimu n'okuteekateeka okuva mu Dar es salaam Yunivesite, <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Masitazi mu nzirukanya y'ebyenjigiriza n'okuteekateeka okuva mu Leeds Yuniversite <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Diguli mu by'enjigiriza okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] Yunivasite ne Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu ITEK-Kyambogo <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-02-01|title=Mwesigwa: The teacher mothering generations|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mwesigwa-the-teacher-mothering-generations-1742918|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Going beyond her call as a teacher|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/going-beyond-her-call-as-a-teacher-1593310|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web|title=Determinants of Education System: by DR - Alice Mwesigwa {{!}} PDF {{!}} Race (Human Categorization) {{!}} Curriculum|url=https://www.scribd.com/presentation/585694126/Determinants-of-Education-System|access-date=2025-04-17|website=Scribd|language=en}}</ref> .
== Omulimu ==
Mu 1992 Alice Mwesigwa yatandika omulimu gw’obusomesa bwe yasindikibwa mu Kibubura Girls School nga patron wa Scripture Union. Alice y'egatta ku Ntare school gye yateekebwa mu buvunanyizibwa bw'ensonga z'okusaba mu 1995.<ref name=":1" />
Mu 2002, Alice bwe yamala Masitazi mu nzirukanya y'eby’enjigiriza n’okuteekateeka, yatandika okusomesa mu Uganda Christian University . Alice asomesa mu Bishop Stuart University ne [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]] gy'alungamiza abayizi mu by'omwoyo n'obuwereza bw'okubudabuda ekimuweseza erinnya lya Maama Alice mu bayizi be <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web|last=Asasira|date=2023-05-15|title=Buddo student’s visit to the Bishop of Ankole Diocese.|url=https://www.ankolediocese.org/buddo-students-visit-to-the-bishop-of-ankole-diocese/|access-date=2025-04-17|website=Ankole Diocese {{!}} Church of Uganda, Anglican|language=en-US}}</ref> .
Alice ye mukulembeze wa Mothers Union mu bulabirizi bw'Ankole, mumyuka w'omukulembeze owa Mothers’ Union Church of Uganda Province, Ssentebe w’akakiiko akafulumya ebiwandiko n'empuliziganya mu saaza lya Church of Uganda, Memba wa Church of Uganda Provincial Assembly <ref>{{Cite web|title=New Vision - Latest News|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ankole-diocese-commemorates-68-years-of-mothe-NV_207682|access-date=2025-04-17|website=www.newvision.co.ug}}</ref>, era ng'ali ku lukiiko lwa Provincial Assembly. .
== Laba ne ==
* [[Pauline Byakika]]
* Martha Kyoshaba
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
ognu61lc9n2bxp5zoq1d9jra704o91f
Allan Oyirwoth
0
11245
53603
38147
2026-06-09T09:57:43Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53603
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Oyirwoth''' yazaalibwa 23 Ogwolubereberye 2007 muzannyi wa mupiira munna Uganda nga omupiira ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu eya [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] mu kibinja eky'okuntikko mu ggwanga lya America ekiyitibwa [[:en:Major_League_Soccer|Major League Soccer]] Oyirwoth era azannya ne ku [[Uganda Cranes|ttiimu y’eggwanga Uganda ey’omupiira]] . <ref>https://uk.soccerway.com/players/allan-oyirwoth/942565/</ref>
== Obuto bwe ==
Oyirwoth asibuka Packwach mu kitundu kya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu Uganda. Yasomera ku Kibuli SS ne Amus College mu Uganda ate e Bungereza naasomera ku Brooke House College and Academy mu kibuga [[Leicester]]. <ref name="kWowo">https://kawowo.com/2024/03/12/allan-oyirwoth-dedicates-goal-against-senegal-to-mother-13th-african-games/</ref> Mu mpaka z'omupiira ezaali mu mu kibuga [[Fort Portal]] ye muzannyi eyasinga okwolesa omutindo era naweebwa engule. Mu mpaka zamasomero ez'ensi yonna mu mwaka 2023 e Morocco Oyirwoth yeeyasinga banne okuteeba ggoolo enyingi. <ref name="pulse">https://www.pulsesports.ug/football/story/youngster-allan-oyirwoth-off-to-england-for-further-nurturing-2024020618373453573</ref> <ref>https://kawowo.com/2024/02/06/allan-oyirwoth-moves-to-united-kingdom-for-further-development/</ref>
== Omupiira ku kiraabu ==
Kuntandikwa ya 2025, Oyirwoth yassa omukono ku ndagaano okuzannyira kiraabu ya [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] mu America . <ref>https://www.oursportscentral.com/services/releases/revolution-sign-ugandan-midfielder-allan-oyirwoth/n-6179240</ref> Endagaano eno ya myaka esatu wadde yateekebwamu akawaayiro ak'omwaka omulala gumu. <ref>https://www.masslive.com/sports/2025/01/revolution-add-17-year-old-ugandan-midfielder-allan-oyirwoth.html?outputType=amp</ref>
== Ku ttiimu y'egwanga ==
Oyirwoth ajjukirwa ku ttiimu [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 20]] eyatuuka ku fayinolo mu mizannyo egya [[:en:Football_at_the_2023_African_Games_–_Men's_tournament|All African games]] mu mwaka 2023 e [[Ghana]] era nga yeyateeba ggoolo nga Uganda emegga Senegal ggoolo 1-0 bwetyo nekulembera ekibinja. <ref>https://chimpreports.com/13th-african-games-uganda-hippos-come-from-goals-down-to-beat-congo-4-2/#</ref> <ref>https://kawowo.com/2024/03/12/allan-oyirwoth-wins-against-nigeria-senegal-are-a-testament-of-what-we-can-do-african-games-2023/</ref>
Omupiira gwe ogwasooka ku [[Uganda Cranes|ttiimu y’eggwanga]] enkulu yaguzannya mu 2023 era gwali mu mpaka z'okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2026 nga Uganda ezannya [[Somalia]] mu November wa 2023. <ref>https://uk.soccerway.com/matches/2023/11/21/africa/wc-qualifying-africa/somalia/uganda/4236939/</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
ifon4u8eky638yxumb5xjjwgthbiuuq
Amon Bazira
0
11280
53688
42811
2026-06-09T11:29:37Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53688
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amon Bazira''' oluusi ayitibwa '''Amon Kabunga Bazira''' ; <ref>"[https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese] - Daily Monitor". ''www.monitor.co.ug''. Retrieved 2019-05-16.</ref> yazaalibwa 1944–1993 yali mukulembeze wa Uganda [[:en:Pan-Africanist|ow'omwoyo gw'okulwanirira eddembe ly'Abafirika]] era eyateekawo [[:en:Intelligence|enkola ey'ekikessi]] ey'ekyama eyagenderera okuvuunika gavumenti y'eyali munnamagye era eyali [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti]] wa [[Yuganda|Uganda]], [[Idi Amin]]. Oluvannyuma lw’okuyambako okuggyako Idi Amin, Bazira yaweereza ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole ekikessi, n’oluvannyuma n’akola nga Dayirekita w’ekitongole ekikessi mu Uganda mu 1979. Yakola lipooti ya gavumenti ng’alagula nti waali wajja kubaawo [[:en:Genocide|ekittabantu]] mu [[Rwanda]] era kijja okuvaako akasambattuko mu Masekkati n’Obuvanjuba bwa Afrika, era n’ateesa okuwa obutuuze eri bannansi ba Rwanda n’Abafirika abalala mu Uganda, ng’engeri y’okuziyiza ekittabantu. Mu Gwomunaana 1993 Amon Bazira yatemulwa wakati w'ebibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]] ne [[:en:Nakuru|Nakuru]] mu Kenya. <ref>"[https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1993-08-21-mn-25901-story.html Uganda Rebel Chief Murdered in Kenya]". ''Los Angeles Times''. Nairobi, Kenya. Reuters. 21 August 1993.</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Amon Bazira yasomera mu [[Mpondwe|Bwera]] Junior Secondary School oluvvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]] mu Disitulikiti y'e [[Fort Portal]]. <ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=1XmiD3AsisMC&q=Amon+Bazira+%2CNyakasura&pg=PA37|title=Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda's Youngest Member of Parliament, 1980-1985|last=Kambere|first=Amos Mubunga|date=2010|publisher=Trafford Publishing|isbn=9781426930973|language=en}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Yunivasite y’e Makerere gye yasomera obufirosoofa, Ebyafaayo n’amateeka n’atikkirwa mu 1970.
== Emirimu gye ==
Amon Bazira yaweereza ng'omubaka mu Paalamenti owa Kosityuwensi ya Kasese ey'Obuggwanjuba wakati wa 1980 ne 1985 <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|title=Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-16|archive-date=2018-10-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1137452/princes-line-bakonzo-bamba-kingship|title=Four princes line up for Bakonzo/Bamba kingship|website=www.newvision.co.ug|access-date=2019-05-16}}</ref> .Era yaweereza nga Minisita omubeezi ow’ettaka, amazzi n’okupunta mu gavumenti ya Obote II, ekifo kye yalimu okutuusa gavumenti eyo lwe yagwa mu Gwomusanvu nga 27, 1985. <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|title=Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-16|archive-date=2018-10-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://reliefweb.int/report/uganda/ugandan-rebel-group-says-bomb-attacks-continue|title=Ugandan rebel group says bomb attacks to continue - Uganda|website=ReliefWeb|date=15 May 1999|language=en|access-date=2019-05-16}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Amon Bazira yali mufumbo eri Mary Bazira <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|title=Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-21|archive-date=2018-10-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|url-status=dead}}</ref> era ye taata wa Daniel Bazira Kashagama, <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Two-fight-Busongora-throne/688334-3448364-ardup5/index.html|title=Two fight for Busongora throne - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-21}}</ref> eyalondebwa okuba omukulembeze ow'ennono owa Busongora. <ref>{{Cite web|url=https://ugandaradionetwork.com/story/busongora-king-dead|title=Imara Dan Kashagama Ndahura II crowned as King of Busongora|website=Uganda Radio Network|access-date=2019-07-27}}</ref>
Era yali Ssezaala wa [[:en:Obiora_Chinedu_Okafor|Obiora Chinedu Okafor]] eyawasa muwala we Annette Atugonza. <ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=J6gBdEPaxS0C&q=Mary+Bazira+%2CAmon&pg=PR5|title=Re-Defining Legitimate Statehood: International Law and State Fragmentation in Africa|last=Okafor|first=Obiora Chinedu|date=2000-01-26|publisher=Martinus Nijhoff Publishers|isbn=9789041113535|language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
g87cbly5xddte53iyau0qt4ho1bvbrh
Ali Kony
0
11325
53580
38514
2026-06-09T09:39:43Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53580
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali Ssalongo Kony''' (yazaalibwa mu 1990) Munnayuganda munnamagye era yali mu kibiina kya LRA. Ono mutabani wa [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] .
== Obulamu bwe ==
Ali Ssalongo Kony yazaalibwa Gulu mu makkati g’emyaka egya 1990, eri Joseph Kony ne Medina Akulu. Akulu ye mukyala wa Kony ow'okusatu, nga yawambibwa mu 1989. Ku myaka mukaaga, yasenguka okuva e Gulu ne yeegatta ku LRA mu nsiko. <ref name="TNH">https://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kony</ref> <ref name="ASK">https://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kony</ref>
Nga mmemba wa LRA, Ali yali brigadier, n'afuna nom de guerre "Caesar" ne "Bashir". Yalina abakuumi basatu era yali musuubuzi ng’asuubula amasanga, zaabu n’enjaga okuva mu bayizzi, abasuubuzi n’abalimi era ng’abiguza abasuubuzi abanene e Songo. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kony</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kony</ref> Eggwanika lya Amerika yalambika nti Kony yaweebwa omulimu gw’okuteesa ku bbeeyi y’amasanga n’okulabirira okugabibwa kwago eri Joseph Kony olw’okutunda. Okuyitira mu busuubuzi bw’amasanga, ebibinja ebyo byafuna ebyokulwanyisa, emmere, n’amasasi. <ref name="KAF">https://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kony</ref> Ng’oggyeeko ekyo, era yaweereza nga minisita w’ensonga z’ebweru w’ekibiina kino, gye yali avunaanyizibwa ku kukola endagaano etali ya bulumbaganyi, okuwanyisiganya ebikessi, n’okusuubulagana n’abajaasi abalala abaali bakutte emmundu abaali bataayaaya mu bitundu bya LRA. <ref name="TNH" /> Mu October 2014, kigambibwa nti Ali yali agenda kwongera okwenyigira mu nteekateeka y’emirimu gya LRA.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kony</ref> Olw’omulimu gwe yakola mu LRA, [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|eggwanika lya Amerika]] lyassa envumbo ku Kony n’okusiba eby’obugagga bye mu Amerika nga 23 August 2016 olw’okutyoboola eddembe ly’obuntu eri abantu baabulijjo mu Central African Republic.
Mu July wa 2005, [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] yagamba nti Ali ng’ali wamu ne Lakati Owor battibwa amasasi mu kulwanagana okwaliwo e Beyogoya ne Palabek. Wabula kino tekyalina musingi kuba era yalondebwa ng’ayinza okuba omukulembeze wa LRA lumu kitaawe bwe yafa mu 2017.
=== Okulekulira ===
Mu June wa 2021, Ali yasalawo okuva mu LRA olw’obutakwatagana ne kitaawe, eyali atera okulwana ne nnyina n’okwagala okutandika obulamu obupya n’abaana ne mukyala we. Ekiro bwekyatuuka, bonna baamuka ekifo ekye [[:en:Kafia_Kingi|Kafia Kingi]]<nowiki/>okugenda e Songo kubanga tebayagala kukuba nduulu yonna. bweyatuuka mu Songo,yatandika obulamu obugya. Yafuuka omusuubuzi ng’alina amaduuka era ng’asuubula zaabu n’enjaga ng’omutabaganya. Ng’oggyeeko okufuuka omusuubuzi, yakola ng’omulimi n’okuvuga takisi. <ref name="TNH" />
Mu April 2023, [[:en:Sudanese_civil_war_(2023–present)|olutalo lw’omunda]] lwabalukawo mu Sudan. Ng’ayanukula akavuyo kano, Ali n’ab’omu maka ge baasalawo okugenda e Juba. Wakati mu lugendo lw’e [[:en:Juba|Juba]], omu ku baana be yafuna omusujja. Oluvannyuma lwa wiiki eziwera nga batambula, baatuuka e Juba nga tebalina ssente. Ng’atuuse e Juba, Kony yagenda mu kitebe kya Uganda ne yeeyanjula ng’omusuubuzi e Sudan. Olwo ekitebe kya Uganda ne kiwa Kony olukusa lw’okutambula, ne bagenda e Gulu. Bwe yatuuka e Gulu nga 1 July, yabeera mu nnyumba epangisibwa ne famire ye.
Ali ne famire ye baasisinkana [[Yoweri Museveni]] mu makaage, [[Entebbe]] nga 25 August 2023.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Juba</ref> Mu lukiiko luno, Museveni yasuubiza nti yali wakuwa Ali ettaka eriweza yiika 30, ffaamu, n'ennyumba. Wabula, ebisuubizo bya pulezidenti byali tebinnatuukirira era bakyalwana okugya mu bulamu obupya Ogw'okubiri ogwa 2025 wegwatuukira.
== Obulamu bwe ==
Kony mufumbo n’omukyala Omucongo ayitibwa Cecillia Akullu era abafumbo bano balina abaana bana. Amanyi bulungi Oluwarabu.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ensengeka y’ebitabo ==
* .
1fwb2vp24a6yl75w1qpte9fxguar3z3
Amos Nzeyi
0
11394
53694
41112
2026-06-09T11:32:18Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53694
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Nzeyi''' Munnayuganda, munnabizinensi, musuubuzi, era munnamakolero. Ono y'omu ku bantu abasinga obugagga mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2012/11/06/five-ugandan-multi-millionaires-you-should-know/</ref>
== Emirimu gy'akoze mu kisaawe kya bizinensi ==
Nzeyi alina bizinensi zino wammanga ezize n'ezo z'alinamu emigabo:
* ''Crown Beverages Limited'' – Omukozi w'amucupa g'[[:en:PepsiCo|eby'okunwa bya Pepsi]] . Okuva mu Gwokuna 2013, yali ssentebe w’olukiiko olufuzi era nga alinamu emigabo. <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=24723:-pepsico-chief-visits-uganda</ref>
* ''Hot Loaf Bakery'' – Edduuka ly’emigaati mu [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala mu Uganda]] . Ye nnannyini lukiiko era ssentebe w’olukiiko olufuzi. <ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/How-exile-inspired-Hot-Loaf-s-Nzeyi/-/688616/2342280/-/item/0/-/ejsuyh/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2019-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407182602/https://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/How-exile-inspired-Hot-Loaf-s-Nzeyi/-/688616/2342280/-/item/0/-/ejsuyh/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
* White Horse Inn – Wooteeri e [[:en:Kabale|Kabale]], Uganda. Okuva mu Gwokuna 2015, ye yali nnannyini wooteri eno. <ref>https://web.archive.org/web/20150703040750/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/426725</ref>
* Nandos Restaurant – Ekifo ekitunda eby’okulya eby’amangu mu Kampala wakati, Nzeyi kye yali akolagana nabo. <ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1664884/-/9b4bj7z/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2019-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407184108/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1664884/-/9b4bj7z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
* [[:en:National_Bank_of_Commerce_(Uganda)|National Bank of Commerce]] – Bbanka entono ey’ebyobusuubuzi, eyatandikibwawo mu 1991 bamusigansimbi ab’obwannannyini, oluvanyuma lw'okuggalwa bbanka enkulu eya [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]] . <ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Amos-Nzeyi-defends-change-of-Kigezi-bank/-/688334/2280902/-/bgqh1b/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2019-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407184105/https://www.monitor.co.ug/News/National/Amos-Nzeyi-defends-change-of-Kigezi-bank/-/688334/2280902/-/bgqh1b/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>http://www.newvision.co.ug/news/654764-nzeyi-explains-decisions-in-commerce-bank-case.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Ng’oggyeeko bizinensi ze ez’obuntu, Nzeyi abadde n’obuvunaanyizibwa ng'omukozi wa gavumenti obuvunanyizibwa [[:en:Fiduciary|obw’obwesige]] :
* Ono yaliko mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]] . <ref>https://web.archive.org/web/20150703013609/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/493591</ref>
* Nzeyi yaliko ssentebe w'ekibiina ekigatta abakola ebintu mu ggwanga ekya Uganda Manufacturers' Association. Yalondebwa ku kisanja eky'okubiri era ekisembayo eky'emyaka ebiri mu Gwokutaano 2015. <ref>http://www.monitor.co.ug/Business/Nzeyi-re-elected-as-UMA-board-chair--outlines-top-priorities/-/688322/2728082/-/lrkc8r/-/index.html</ref>
* Dr. Amos Nzeyi ye yali akiikirira Mauritius mu Kampala ekya Uganda. Ye yali [https://www.mauritiusconsulate.co.ug/ akiikirira Mauritius] eyasooka mu Uganda eyalondebwa mu 2018 oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Dr Amos Nzeyi nga ky'omukiise.
== Embeera eyabalukawo e Temangalo ==
Mu 2008, Nzeyi ne eyali minisita wa Uganda ow’ebyokwerinda [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] batunda ettaka lya yiika 464 (1.88 km ku bbeeyi ya doola za Amerika 12,000 buli yiika eri [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|ekitongole kya National Social Security Fund of Uganda]] (NSSF). Bbeeyi yonna awamu yali ya doola za Amerika 5,568,000.
Okunoonyereza okwaddirira ku nkolagana eno, emanyiddwa ennyo nga akasambatuko k'e Temangalo, kwazuula obutali bwenkanya mu nkolagana eno. Maneja wa NSSF n’omumyuka we bagombebwamu obwala olwa ssente ez'ayitingana. <ref>https://web.archive.org/web/20150703015505/http://www.independent.co.ug/cover-story/470-why-museveni-fired-jamwa</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20150703032226/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/723537</ref> Mu nkyukakyuka ezaddirira mu kabineeti,eyali Minisita w'ebyensimbi Ezra Suruma, nga minisitule ye yali evunaanyizibwa ku kulabirira n'okukkiriza enkolagana eno, yagobwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] .
Okuva mu Gwokusatu 2010, akasambatuko kano kali tekannagonjoolwa. yiika 272 (1.10 km ku ttaka eryogerwako, nga mw’otwalidde n’ekimu ku bifo bya Nzeyi ebitudde ku ttaka eryo, byali tebinnaba kukyusibwa ne biweebwa NSSF, wadde nga lyali lyasasulwa mu 2008. <ref>https://web.archive.org/web/20150703043227/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/653338</ref> <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1033220/-/cmg6sxz/-/index.html</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150703070311/http://www.newvision.co.ug/D/8/732/649678 Ebiwandiiko by'okulabikako kwa Amos Nzeyi mu kakiiko ka palamenti akanoonyereza ku nsonga z'e Temangalo]
* [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2012/11/06/five-ugandan-multi-millionaires-you-should-know/ Forbes – Bannayuganda Ba Bukadde Bataano Bwalina Okumanya]
1wyx0ouvkbgmp8rfoh272pi1ssyu9gu
Amos Twinomujuni
0
11401
53696
41979
2026-06-09T11:33:08Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53696
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Twinomujuni''' yaliko omulamuzi wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Justices of The Supreme Court of Uganda |url=http://www.ugandalawlibrary.com/ull/lawlib/justices_supreme.asp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140324054542/http://www.ugandalawlibrary.com/ull/lawlib/justices_supreme.asp |archive-date=2014-03-24 |access-date=2014-03-02}}</ref>
== Laba ne ==
* Ekitongole ekiramuzi ekya Uganda
== Ebijuiziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweeru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20140302233515/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/214-parliament-vets-appointed-judges Abasawo b'ebisolo mu Palamenti Balondeddwa Abalamuzi]
* [http://allafrica.com/stories/201305131196.html?viewall=1 Abalamuzi Abapya Be Baani?]
pzgfc7ifr80r7qw17iuhc16radv24to
Angela Leigh
0
11415
53721
40044
2026-06-09T11:56:44Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53721
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Angela Leigh''' (1927–2004) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyatandikawo ekibiina ky'abazinnyi b'amazina ga Ballet ekya National Ballet of Canada ng'omuzinyi omukulu era nga yali muzinyi omukulu era omuyimbi omu yekka mu Royal Ballet.<ref>https://www.imdb.com/name/nm0500167/</ref>
== Emirimu gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]], Leigh yatendekebwa era n’azina ne Royal Ballet e London. Eyo, Leigh yakolagana n’omuyiiya w'amazina John Cranko, era n’asisinkana omwami we eyasooka, Clayton Leigh, gwe yazaala naye omwana omuwala, Stephanie.<ref name="GentileNicholas2013">https://books.google.com/books?id=yWYCAQAAQBAJ&pg=PA195</ref>
Leigh yali omu ku bammemba abiri mu abataano abaatandikawo ekibiina kya National Ballet of Canada,<ref>https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2004-dec-03-me-passings3.1-story.html</ref> era yazina ng'omuzini atambulirwako olugero lw'amazina mu mazina ga kkampuni aga classical and modern repertoire<ref>http://fultonhistory.com/Newspapers%2021/Buffalo%20NY%20Courier%20Express/Buffalo%20NY%20Courier%20Express%201961/Buffalo%20NY%20Courier%20Express%201961%20a%20-%201642.pdf</ref><ref>http://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/barbara-allen-emc/</ref> ng’atera okuzina ne Joey Harris (aka Ivan Demidoff).<ref>https://www.theglobeandmail.com/arts/obituary-joey-harris-was-a-dramatic-dancer-and-an-exacting-teacher/article18293946/</ref> Ng’oggyeeko okusomesa n’okutendeka mu ssomero lya National Ballet school ne mu kkampuni, Leigh yali muyambi wa pulofeesa w’amazina mu York University<ref>http://digital.yorku.ca/i/68655/28</ref> ne George Brown College.
Ku ntandikwa y’omwaka gwa 1950, Leigh yazina mu sizoni y’omusana n’ekibiina kya Toronto Theatre Ballet.<ref name="Neufeld2011">https://books.google.com/books?id=SdalA20J_ewC&pg=PA40</ref>
Yalabikira mu kifo ekikulu mu firimu ya ''The Other Man''.<ref>{{Cite web |url=http://www.film.queensu.ca/cbc/One.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924012742/http://www.film.queensu.ca/CBC/One.html |url-status=dead }}</ref> Mu kuyiiya kw'omweso gwa mazina ga Leigh mulimu egy'essomero lya National Ballet School, Canadian Opera Company ne Ontario Ballet Theatre.
Obufumbo bwe obw’okubiri bwali n’omukozi wa firimu Omukanada (Canadian), Paul Almond. Leigh yalina omwana ow'obuwala omu Stephanie Leigh, naye nga muzinyi era musomesa.<ref>https://web.archive.org/web/20140513034126/http://national.ballet.ca/interact/virtual_museum/The_Tutus/#/#frame9</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.dcd.ca/general/collection-a.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-02-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150205161257/http://dcd.ca/general/collection-a.html |url-status=dead }}</ref>
Mu 2003 Leigh yayambako okutandikawo kkampuni ya Ballet Victoria, kkampuni ya baleedi ey’ekikugu eyasooka ku kizinga Vancouver, British Columbia, Canada. Mu kaseera we yafiira nga 30 Ogwekkuminogumu 2004 yali muwabuzi wa kkampuni eno ku by’amazina.<ref>{{Cite web |url=http://dancevictoria.com/wp-content/uploads/2013/03/dv05_fn08.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203193800/http://dancevictoria.com/wp-content/uploads/2013/03/dv05_fn08.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Leigh, Angela}}
shib8dil1se6mk0mjyxss06z3gpj2z8
Angelina Kakooza Mwesige
0
11430
53725
39066
2026-06-09T11:58:49Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53725
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angelina Kakooza Mwesige''' ye [[:en:Associate_professor|Associate Professor]] era omusawo w'obusimu bw'abaana okuva mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]]. Akola mu kitongole ky’abaana, gy’aweereza [[:en:Clinician|ng’omusawo]], [[:en:Lecturer|omusomesa]], era [[:en:Research|omunoonyereza]] ng’essira asinga alissa ku buzibu bw’enkula y’obusimu, [[:en:Epilepsy|ensimbu]],[[:en:Cerebral_palsy|okwesika]] [[:en:Autism|n'omwana afuna embeera ey'obutakwatagana nga kiva mu bwongo]],<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref> awamu n’endwadde ezisiigibwa nga siriimu ezikosa obulamu bw’obusimu mu baana.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Autism</ref><ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Autism</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Autism</ref>
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Angelina Kakooza yazaalibwa mu ddwaaliro e Mulago mu Kampala mu Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Autism</ref> Yasomera mu ttendekero lya Mount Saint Mary's college, Namagunga, Lugazi okusoma mu siniya (1980–1986). Yafuna [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|MB ye.]] Diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|Ch.B]] era yamaliriza residency mu Pediatrics mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University College]] mu 1999.
Oluvannyuma yatendekebwa mu [[:en:Epileptologist|Epileptology]] ne [[:en:Electroencephalography|EEG]] mu Institute of Clinical Neurology Bologna, Italy mu 2001. Era yakola emisomo egiwerako mu [[:en:Neuroscience|Neuroscience]] and [[Ensimbu|Epilepsy]] egyakolebwa ekitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku bwongo ( [[:en:International_Brain_Research_Organization|IBRO]] ) ng’ali wamu ne Society for Neuroscience in Africa mu bifo eby’enjawulo eby’okutendekebwa mu Kenya ne South Africa.
Mu 2016, yafuna diguli ye ey'okusatu ey'obusawo mu [[:en:Pediatric_neurology|by’obusimu bw’abaana]] nga diguli ey’awamu wakati wa Makerere University College of Health Sciences, Uganda ne Karolinska Institutet, Sweden mu dissertation ku [[:en:Cerebral_palsy|Cerebral palsy]] mu baana ba Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref>
== Emirimu ==
Ekkubo lye ery’ekikugu lyakolebwa nnyo olw’ebyo bye yayitamu ku bubwe; muganda we eyalina obulwadde bwa autism, cerebral palsy n’obulwadde bw’okusannyalala, yafa olw’okufa okw’amangu mu kusannyalala (SUDEP), okwamuviirako okuyingira mu mulimu gw’okujjanjaba obusimu bw’abaana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref><ref name=":1">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.autismspeaks.org/science-news/autism-speaks-welcomes-dr-angelina-kakooza-mwesige-science-advisory-committee "Autism Speaks welcomes Dr. Angelina Kakooza-Mwesige to the science advisory committee | Autism Speaks"]. ''www.autismspeaks.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-02</span></span>.</cite></ref> Yafuna diguli ye ey'okusatu ng’ayita mu pulogulaamu ey’awamu wakati wa Makerere University ne Karolinska Institute mu Sweden, ng’asoma obulwadde bw’okusannyalala kw’obwongo mu baana ba Uganda.<ref>{{Cite journal|issue=e1275–e1282}}</ref><ref>{{Cite journal|issue=963–971}}</ref>
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’okusoma n’okujjanjaba, abadde n’emirimu egy’obukulembeze egy’amaanyi, omuli okuweereza nga Pulezidenti w’ekitundu kya Afrika ekya International League Against Epilepsy (ILAE) era ssentebe w’akakiiko kaakyo akavunaanyizibwa ku nsonga za Afrika. Era yeenyigira mu bibiina eby’enjawulo, gamba nga African Child Neurology Association ne Autism Speaks’ Medical and Science Advisory Committee, ng’ayamba mu kaweefube w’ensi yonna okutumbula obulamu bw’abaana n’okumanyisa abantu ku bulwadde bw’okusannyalala mu Afrika. Omulimu gwe gugatta ku ndabirira y‟obujjanjabi, okunoonyereza, n‟okukwatagana n‟abantu b‟omukitundu, ebiseera ebisinga nga bivugibwa okwewaayo eri abantu abataweebwa buyambi bulungi.
== Ebifo byabaddemu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, Angelina yaliko omukungu w’abasawo, ekitongole ekitendeka abaana okuwangaala, ekitongole ky’abaana n’ebyobulamu by’abaana, [[Mulago National Specialised Hospital|mu ddwaaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . Mu 1996 okutuuka mu 1999, yaliko Senior House Officer mu kitongole ky’abaana n’ebyobulamu by’abaana mu ddwaaliro e Mulago Referral Hospital. Mu 1999 okutuuka mu 2008, yali Medical Officer Special Grade/Pediatrician, ekitongole ky’abaana n’ebyobulamu by’abaana mu ddwaaliro e Mulago Referral Hospital. Mu 2008 okutuuka mu 2016, yali Lecturer/Child neurologist, Department of Pediatrics and Child Health, Makerere College of Health Sciences; Kampala, Uganda. Okuva mu 2016 n’okutuusa kati, ye Senior Lecturer/ Child neurologist, Department of Pediatrics and Child Health, Makerere College of Health Sciences; Kampala, Uganda
== Obumanyirivu obulala ==
* Pulezidenti w’ekibiina ekilwaza obulwadde bw’okusannyalala Uganda (EPISOU)-Uganda (ettabi lya ILAE ).
* Memba w'ekibiina ekigatta abasawo abakyala mu Uganda.
* Memba w'ekibiina ekigatta abaana ekya Uganda Pediatric Association.
* Memba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abaana abakola ku busimu bwa African Child Neurology Association.
* Omuwanika era omutandisi mmemba w’ettendekero lya East African Academy on Childhood Disability. EAACD (Jan 2014 okutuuka kati). <ref name=":0" />
* Memba w’ekitongole ky’Amerika ekikola ku bulwadde bw’okusannyalala kw’obwongo n’obusawo bw’enkulaakulana AACPDM (Sept 2014 okutuuka kati). <ref name=":0" />
* Memba ku lukiiko olufuzi olw’akakiiko k’ekitundu kya Afrika ak’ekitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku bwongo (IBRO-ARC) okumala ebbanga lya 2014–2018. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref>
== Awaadi ==
Angelina Kakooza afunye awaadi ez’enjawulo ng’ayita mu mirimu gye.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref> ebimu ku byo biwandiikiddwa wano
# Omuwanguzi w’ekirabo kya Mentee –ow’enteekateeka y’okubuulirira okunoonyereza eya Collegium Internationale Neuropsychopharmacologicum (CINP). June 2005 okutuuka mu June 2008.
# Ekibiina ky’Amerika ekikola ku bulwadde bw’okusannyalala, (AES) Engule ya sikaala y’ensi yonna. November–December 2005.Kino kyakolebwa mu ddwaaliro ly’abaana Boston, Amerika <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref><ref>{{Citation|title=METHODOLOGY|date=2011|work=Guidelines on Neonatal Seizures|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK304091/|access-date=2025-04-02|publisher=World Health Organization|language=en}}https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref>
# Okwogerwako mu kitiibwa olw'engule ya Mentor-Mentee Pair asinga, eri Prof. Dirk Dhossche & Dr. Kakooza- Mwesige. Angelina ku myaka 50 egya CINP, XXVI CINP Congress Internationales congress, mu Munich, Germany, July 2008. Engule eno eweebwa ababiri abasinga okubuulirira n’ababuulirizi mu nteekateeka ya CINP ey’okubuulirira. <ref>{{Cite journal|issue=447–457}}</ref>
# Engule ya African Doctoral Dissertation Fellowship Award (ADDRF) eweebwa abanoonyereza ba Africa abasuubiza mu mwaka gwabwe ogw’okubiri oba ogw’okusatu mu misomo gyabwe egy’obusawo kibasobozese okumaliriza emisomo gyabwe. (Omwezi gw’okutaano 2011–14).<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref>
# ‘Charles C. Shepard Science Award’ olw’okulaga obulungi mu ssaayansi okuva mu kitongole ky’ebyobulamu n’obuweereza bw’abantu mu Amerika, Centers for Disease Control and Prevention, Agency for Toxic Substance and Disease Registry. Mu kusiima olupapula lwaffe olutuumiddwa “Okunoonyereza ku ndwadde eziyinza okuvaako obulwadde bw’okusitula omutwe mu Disitulikiti y’e Kitgum, Uganda” PLoS One 2013; 8 (6): E667419. Omwezi gwokutaano 6, 2014.<ref name=":2" />
# WWN/SFN Collaborative Research Network Program (CRNP) Research Award.-engule eweebwa abakyala bannassaayansi era nga enoonya okussaawo enkolagana wakati w’abakyala abakugu mu by’obusimu abali wakati w’emirimu nga balina ebifo by’abasomesa mu matendekero g’ebyenjigiriza mu nsi ezirina ssente entono n’eza wakati (December 2014-December 2015).
# AACPDM International scholarship award- eno ye Scholarship y’ensi yonna okuva mu American Academy for Cerebral Palsy and Developmental Medicine (AACPDM) eweebwa okwetaba mu lukiiko lw’omwaka olw’omulundi ogwa 69 mu Austin, Texas, nga October 21–24, 2015.<ref name=":2" />
# Engule y’okukosa abantu mu kitundu; omuwanguzi wa 2022 ku musingi gw'obulwadde bw'okusannyalala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref>
# Engule y'obukulembeze bw'omukago gwa Bass eyasooka <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_palsy</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Authority control}}
rxcqvfktfmeqpl6phs2ksnsdhx84fdw
Ambrosio Kibuuka
0
11469
53680
44321
2026-06-09T11:16:45Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53680
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ambrosio Kibuuka''' (1868 – Ogwomukaaga 3, 1886) <ref>Bisase, Arnold Spero (2012).</ref> aka ( '''Ambrose Kibuuka Katekamu, Kateka Mulundaggana)''', yali [[:en:Uganda|Munayuganda]], [[:en:Martyr|mujulizi]] [[:en:Catholic_Churc|Omukatoliki]] eyattibwa olw'enzikiriza ye. Yazaalibwa mu [[:en:Buganda|Buganda]] . Yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] abangi abattibwa Ssekabaka [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] wakati wa 1885 ne 1887. Olunaku lwe olw'okuttibwa lwali nga 3 Ogwomukaaga, lwe yayokebwa nga mulamu, era nga ajjukirwa ng'omu ku [[:en:Martyrs_of_Uganda|bajulizi ba Uganda]] ku [[:en:Feast_day|lunaku lw'embaga]] . <ref>https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuiziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20080516064651/http://saints.sqpn.com/sainta5f.htm Ambrosio Kibuuka bio]
* [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ The Uganda Martyrs from the August 2008 issue of ''The Word Among Us'' magazine]
* [https://web.archive.org/web/20220223055548/https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/index.php?ID=114 Ambrosio Kibuuka's profile from UgandaMartyrsShrine.org]
jfrf7v1mqtpf19whp1gemi5a8u3q0h2
53681
53680
2026-06-09T11:17:23Z
Ssemmanda will
3837
Added a reference
53681
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ambrosio Kibuuka''' (1868 – Ogwomukaaga 3, 1886) <ref>Bisase, Arnold Spero (2012).</ref> oba ( '''Ambrose Kibuuka Katekamu, Kateka Mulundaggana)''', yali [[:en:Uganda|Munayuganda]], [[:en:Martyr|mujulizi]] [[:en:Catholic_Churc|Omukatoliki]] eyattibwa olw'enzikiriza ye. Yazaalibwa mu [[:en:Buganda|Buganda]] . Yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] abangi abattibwa Ssekabaka [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] wakati wa 1885 ne 1887. Olunaku lwe olw'okuttibwa lwali nga 3 Ogwomukaaga, lwe yayokebwa nga mulamu, era nga ajjukirwa ng'omu ku [[:en:Martyrs_of_Uganda|bajulizi ba Uganda]] ku [[:en:Feast_day|lunaku lw'embaga]] . <ref>https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuiziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20080516064651/http://saints.sqpn.com/sainta5f.htm Ambrosio Kibuuka bio]
* [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ The Uganda Martyrs from the August 2008 issue of ''The Word Among Us'' magazine]
* [https://web.archive.org/web/20220223055548/https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/index.php?ID=114 Ambrosio Kibuuka's profile from UgandaMartyrsShrine.org]
aih7trca7wgq3dvcmlt3pc2t23gm8a0
Andrew Felix Kaweesi
0
11497
53706
45726
2026-06-09T11:45:09Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53706
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Felix Kaweesi''' yaliko [[:en:Assistant_Inspector_General_of_Police|omuyambi w’omuduumizi wa poliisi]] (AIGP) mu [[Yuganda|Uganda]], era nga [[:en:Policeman|muserikale]]. . Yaliko omwogezi wa poliisi okuva mu mwaka gwa 2016 omwezi ogw'omunaana okutuuka mu mwaka gwa 2017 lwe yattibwa. Yafiira ku ddaala lya Major General (eyenkana koodi ya NATO OF-7). <ref>{{cite news|title=In Pictures: Andrew Felix Kaweesi's life and times|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1448840/pictures-andrew-felix-kaweesis-life-times_|accessdate=12 January 2018|issue=17 March 2017}}</ref> Kaweesi yali omu ku bayingizibwa poliisi mu mwaka gwa 2001 era ye yasooka okufa mu bantu abo . <ref>'''{{cite news|title=Kaweesi first to die among 2001 police intake|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kaweesi-first-to-die-among-2001-police-intake/688334-3853472-td9vd0z/index.html|accessdate=12 January 2018}}'''</ref> Mu 2016, Kaweesi yalondebwa [["Kaweesi first to die among 2001 police intake".|omuduumizi wa Poliisi]] ( [[Kale Kayihura]] ) okubeera akulira ekitongole kya Poliisi ekikwatagana n’abantu. <ref>{{cite news|title=Uganda: Andrew Felix Kaweesi Appointed New Police Spokesperson|url=http://allafrica.com/stories/201608230561.html|accessdate=12 January 2018}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Kaweesi yazaalibwa [[:en:Kyazanga|Kyazanga]], mu disitulikiti y’e [[:en:Lwengo|Lwengo]]. . Bazadde be (Esther ne Alfonse Mutabazi) baafa ekyamuleka mu mikono gya b'oluganda lwaabwe. Bazadde ba Kaweesi baabalekera ettaka eriweza yiika 640 ku kyalo Kitwekyagonja mu disitulikiti y’e [[:en:Lwengo|Lwengo]] . Oluvannyuma Kaweesi yakunga baganda be okuteeka ekizimbe ku ttaka eryo. <ref>{{cite news|title=The Andrew Felix Kaweesi I knew|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/The-Andrew-Felix-Kaweesi-I-knew/688334-3855936-14muxio/index.html|accessdate=12 January 2018}}</ref> Oluvannyuma yawasa Annet Kaweesi gwe yazaala naye abaana bataano. Omwana waabwe ow'okutaano yazaalibwa ku lunaku nga Kaweesi amaze okuziikibwa. Omwana ono yatuumibwa erinnya lya Kaweesi okujjukira kitaawe. <ref>{{cite news|title=Kaweesi's last-born child Kaweesi Jr baptized|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1459314/kaweesis-born-child-kaweesi-jr-baptized|accessdate=12 January 2018}}</ref>
== Okusoma kwe ==
'''Kaweesi''' yasomera pulayimale ku St. Jude primary school okuva mu mwaka gwa 1982 okutuuka mu 1989. Yeegatta ku St. Benard college school, Kiswera okusoma O'level era yamaliriza A'level ku Kitante High school okuva mu 1994–1996. Kaweesi yasoma diguli mu by’enjigiriza ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okuva mu 1996 okutuuka mu 1999. Oluvannyuma yagenda ku diguli eyookubiri mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y’e Nkumba]] ne [[University of Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]] gye yasomera diguli eyookubiri mu nteekateeka n’okuddukanya ebyenjigiriza ne diguli ey'okubiri mu misomo egigatta amawanga <ref name="auto">{{cite news|title=BIOGRAPHY: WHO WAS ANDREW FELIX KAWEESI?|url=http://www.bugandanews.com/national/andrew-felix-kaweesi/|accessdate=12 January 2018|archive-date=13 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180113150342/http://www.bugandanews.com/national/andrew-felix-kaweesi/|url-status=dead}}</ref>
== Obuweereza bwe mu gavumenti ==
* 2015 okutuuka 2017: Dayirekita w’okutumbula abakozi/Omwogezi wa [[:en:Uganda_Police_Force|poliisi ya Uganda]]
* Mu mwezi ogw'omwenda mu mwaka gwa 2014: Dayirekita w’ebikwekweto mu [[Uganda Police Force|poliisi ya Uganda]].
* 2007–2010: Omuduumizi w’essomero eritendeka poliisi Kabalye.
* 2009: Omuduumizi w’essomero eritendeka poliisi Kabalye.
* 2006–2009: Omuyambi [[Inspector General|w’omuduumizi]] wa poliisi.
* 2005: Omuwabuzi ku kutendeka poliisi mu ttendekero lya amor Police Academy [[Somalia]] .
* 2004–2005: Omumyuka w’omuduumizi w’essomero eritendeka poliisi e [[:en:Masindi|Masindi]] .
* Okuva mu mwezi gw'okubiri- mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2004: Omuwi w’amagezi ku poliisi mu [[South Sudan|bugwanjuba bwa Sudan]] wansi w’ekitongole [[:en:International_Development|ky’enkulaakulana eky’ensi yonna]]
* 2002–2003: Omuserikale avunaanyizibwa ku poliisi ya Disitulikiti y’e [[Ntungamo]] .
* 2001: Omukulembeze wa ba kadeti mu ssomero eritendeka abaserikale e [[:en:Kibuli|Kibuli]] .
* 2000: Omuyambi wa Ssentebe wa Disitulikiti [[Masaka|y'e Masaka]] owa gavumenti y'ebitundu
* 1999: Dayirekita w’Emisomo era omusomesa mu ssomero lya St. Benard’s College Kiswera.
* 1997–1999: Ssentebe mu kibiina ekigatta abayizi abesasulira e Makerere (MUPSA)
== Emisomo gy’okuddukanya emirimu n’obukulembeze gyeyetabyemu ==
* Enzirukanya y’ebyokwerinda by’eggwanga 2015: Ekitongole ky’ensi yonna ekiddukanya emirimu mu Ggaliraaya.
* Omulabirizi w’okukuuma amateeka Course 2012: International Law Enforcement Academy.
* Okunoonyereza ku by’okwerinda eby’obukodyo Omusomo 2010–2011: National Defense College [[Nairobi]] .
* Omusomo gw’okukulaakulanya poliisi y’abakulira emirimu 2009: Interpol Lyon [[Bufalansa|France]] .
* Okukwasaganya okuyiga, Omusomo gw’okukola dizayini n’okukulaakulanya: 2008 person peacekeeping Centre- [[:en:Cairo|Cairo]] [[Egypt]] .
* Obukugu mu kulabirira 2004 [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] .
* Omusomo gw'obukodyo bw'okusomesa: Oct 2003 Essomero ly'okutendeka poliisi [[:en:Masindi|Masindi .]]
* Okuddukanya emirimu gy’okutendeka: June 2003 [[South Africa]] .
* Yagenda mu musomo gwa Police Officer Cadet Course 2001: Essomero ly'okutendeka poliisi [[:en:Kibuli|e Kibuli]] . <ref name="auto">{{Cite news}}</ref>
== Okuttibwa kwe ==
Kaweesi yatemulwa ku makya ga 17 omwezi gw'okussatu mu mwaka gwa 2017 bwe yali ava mu maka ge okugenda ku mulimu. Yali atambudde n’omu ku bakuumi be Kenneth Erau, ddereeva we Geoffrey Wambewo nabo abattibwa mita nga 100 okuva ku kikomera kya Kaweesi ekisooka. Okusinziira ku byava mu kukeberebwa emirambo gino ku [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] kyazuulibwa nti Kaweesi yakubibwa amasasi 27, omukuumi we, Kenneth Erau, 33 ate ddereeva we Geoffrey Wambewo yakubwa amasasi 11. Emmotoka ya poliisi abassatu bano mwebaali batambulira yasangibwamu ebituli by’amasasi 77. Okusinziira ku byalabibwa abaaliwo bagamba abalumbaganyi babbiri abaali batambulira ku pikipiki baava emabega waabwe ne babayitako ne babayimirira mu maaso oluvannyuma ne basindirira emmotoka Kaweesi mweyali amasasi ne gagiyitamu. Ddereeva wa Kaweesi yagezaako okwongera ku sipiidi y'emmotoka kyokka pikipiki ne zimusinza. [[Yuganda|Uganda]] ebadde efuna obutemu obw'engeri emu okuva mu mwezi ogw'ekkumi n'ogumu mu mwaka gwa 2016. Ekyokulabirako ye muserikale w’amagye Major Sulaiman Kiggundu eyakubwa amasasi mu mmotoka ye abazigu abaali ku pikipiki bbiri. Nga ebula ennaku bbiri afe, Kaweesi yabuulira faaza ku bubaka bwe yafuna ku ssimu ye nga bumutiisatiisa. Obubaka buno bwaali buva ku nnamba etaali mpandiise. Abantu 22 abateeberezebwa okukola ekikolwa kino bakwatibbwa era nga bakyavunaanibwa emisango gino.<ref>{{cite news|title=Uganda police spokesperson, two others shot dead in moving vehicle|url=http://www.africanews.com/2017/03/17/uganda-police-spokesperson-two-others-shot-dead-in-moving-vehicle//|accessdate=12 January 2018|archive-date=13 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180113093016/http://www.africanews.com/2017/03/17/uganda-police-spokesperson-two-others-shot-dead-in-moving-vehicle//|url-status=dead}}</ref>
== Okuziikibwa ==
Kaweesi yaziikibwa ku biggya bya bajjaajja be e [[:en:Kyazanga|Kyazanga]], mu disitulikiti y’e [[Lwengo]] ku Lwokubiri nga 21 March. Ekyo nga tekinatuukibwako, omulambo gwa Kaweesi gwatwalibwa ku kkanisa ya St. Andrew, [[:en:Kulambiro|Kulambiro]], [[:en:Ntinda|Ntinda]], [[Kampala]] ku Ssande nga 19 omwezi ogw'okussatu okusaba ku ssaawa 9 ez’olw'eggulo. Olumbe lwakumibwa mu maka ge e Kulambiro. Era ku lwa Kaweesi missa yategekebwa ku [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] ku Mmande nga 20 omwezi ogw'okussatu <ref>{{cite news|title=Kaweesi: Police release burial arrangements|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1448910/kaweesi-police-release-burial-arrangements|accessdate=12 January 2018}}</ref>
== Laba nabino ==
* [[:en:Uganda_National_Police|Poliisi y'eggwanga]]
* [[Olukalala lw'amasomero g'amaggye mu Uganda|Olukalala lw'amassomero g'amagye mu Uganda]]
* Eyaliko omuyizi omumanyifu ku[[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kaweesi, Andrew Felix}}
lyk03xl4pt61prkqszcju6vvaany5eu
Ali Kavuma
0
11502
53576
39458
2026-06-09T09:36:21Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53576
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali Kavuma''' (yazaalibwa 30 Omwezi gwokutaano 1967) . munnayuganda [[omusituzi w'obuzito]] .Yavuganya mu mizannyo gya [[Summer Olympics eggya 1988]] era ne Summer olympics za 1996
== Ebijuliziddwa ==
#
<references responsive="1"></references>
tv6f454brenohtq6pw6kbzqfn5zihf9
Amos Okot
0
11509
53695
44677
2026-06-09T11:32:38Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53695
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos John Okot''' Munnayuganda,musumba, munnabyabufuzi era mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Agago ey'Obukiikakkono ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yasooka kulondebwa mu 2011 mu Paalamenti ey’omwenda, kyokka n’alemererwa okuddamu okulondebwa mu 2016. Yaddamu okulondebwa mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>http://thekalongotimes.com/okot-john-amos-the-newly-elected-member-of-parliament-for-agago-north-sets-out-his-vision-for-his-constituency/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/agago-mp-explains-ambulance-withdrawal-from-hospital-1591260</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/okot-john-amos-6811/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/8eec0ad3-8774-485e-b103-f0b22c4933dd/</ref>
== Emulimu gye ogy'ebyobufuzi ==
Okot emirimu gye emikulumu byobufuzi gy'atandika mu 2011, bwe yawangula ekifo ky'omubaka akiikirira Agago ey'Obukiikakkono mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda, ng’adda mu bigere by’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu Paalamenti Ogenga Latigo. Yafuna okusoomozebwa mu by'obufuzi nga 18 Ogwokubiri 2016, bwe yawangulwa mu kalulu akaali kamutwala mu Paalamenti ey’ekkumi ng’avuganya ne, Ogenga Latigo eyafuna obululu 14,079 ate Okot naafuna obululu 10,420. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/prof-ogenga-latigo-bounces-back-in-agago-</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/professor-ogenga-plots-political-comeback</ref> Okot yawakanya ebyava mu kulonda mu kkooti ng’alumiriza okugulirira abalonzi, okutyoboola erinnya n’obutagoberera mateeka ga Paalamenti ag’okulonda ng'avunaana Ogenga Latigo n’akakiiko k’ebyokulonda kyokka n’alemererwa okukakasa ensonga ze era n’agobwa saako n'okuliyirira. <ref>{{Cite web |url=https://ulii.org/ug/judgment/election-petitions-uganda/2016/42 |title=Archive copy |access-date=2025-08-11 |archive-date=2021-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210922014034/https://ulii.org/ug/judgment/election-petitions-uganda/2016/42 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://observer.ug/news-headlines/44983-court-says-prof-latigo-was-rightly-elected |title=Archive copy |access-date=2025-08-11 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130062202/https://observer.ug/news-headlines/44983-court-says-prof-latigo-was-rightly-elected |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma Okot yakomawo mu by'obufuzi mu kulonda kwa bonna okwa 2021 era ne yeddiza ekifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Agago ey'Obukiikakkono okuva ku Latigo eyali amuwangudde mu 2016.
== Ebijuliziddwa ==
9r1gx61a0d6e1edx9e8cx7dhhgmzdwc
Alphonse Lamola
0
11561
53622
39873
2026-06-09T10:11:04Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53622
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alphonse Lamola''' (yazaalibwa c. 1971 mu Omeri, [[:en:Gulu_District|Gulu District]], [[:en:Northern_Region,_Uganda|Northern Uganda]] ) mujaasi mu ggye lya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] erya [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] erikolera mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]] ne [[:en:Central_African_Republic|Central African Republic]] .
Lamola yawambibwa mu makkati g’emyaka gya 1990, era 1999 weyatuukira, yali alinnye okutuuka ku ddaala lya Lieutenant mu [[:en:Battalion|kibinja ky’amagye]] ekya Meno mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]], ng’aduumirwa Owor Lakati. Oluvannyuma yeegatta ku kibinja ky'a magye ekya Safo nga kikulemberwa Raska Lukwiya.
Oluvannyuma lw’okumala ekiseera [[:en:Bodyguard|ng’omukuumi]] wa Kony, Lamola yakuzibwa n’afuuka omukuumi we omukulu bwe yasengukira mu kkuumiro ly’ebisolo erya [[:en:Garamba_National_Park|Garamba National Park]] mu biseera bya 2006. Oluvannyuma mu omwaka ogwo, yateekebwa ku kuvunaanyizibwa ku kitongole kya High Protection Unit (HPU), ekibiina ekikulu eky’ebyokwerinda ekirabirira ebitongole byonna ebyaweebwa omulimu gw’okukuuma Kony ne famire ze. Oluvannyuma yasikizibwa Otto Agweng, era n’aweebwa obukulembeze bw’ekibinja ekitono (ekimu ku bisatu ebikola ekitundu eky’ebweru ekya HPU) ekyaweebwa omulimu gw’okukuuma enkambi ya Kony. Lamola yateranga okulondebwa okugenda ne Kony e Nabanga n’okussaawo [[:en:Access_control|enzigotta y’ebyokwerinda]] nga Kony tannatuuka.
Lamola alabika yafuna obutakkaanya ne Kony mu makkati ga 2011 oluvannyuma n’ateekebwa wansi w'obukuumi bw'abaduumizi abato abali mu myaka amakumi abiri, nga bano bamukuuma n’okumutangira okuva mu kibiina.
Awo nga mu gw'okuna gwa 2013, ekibiina kya Lamola kyali kikolera mu kitundu ekirimu abantu abatono ddala nga kino ekigatta omigga Chinko ne Vovodo mu mambuka mu bitundu bya [[:en:Mbomou|Mbomou]] ne [[:en:Haute-Kotto|Haute]]-Kotto, mu masaza [[:en:Prefectures_of_the_Central_African_Republic|g'amasekkati ga ripabuliiki ya Afrika]] .Mu kiseera kino, ali ku ddaala lya kano.<ref>https://web.archive.org/web/20140826120144/http://www.lracrisistracker.com/command/alphonse-lamola</ref>
== Ebyakolebwa oluvannyuma lwa 2014 ==
Kiteeberezebwa nti Lamola akolera mu mambuka ga DRC okuva mu 2016. Mu gw'omwenda nga 5, 2016, Lamola yayimbula abakazi bana n’abaana basatu abaali bamaze ebbanga nga basibiddwa amagye ga LRA mu buwambe. <ref name="LRA CRISIS BRIEF">http://invisiblechildren.com/blog/2016/10/24/lra-crisis-tracker-brief-quarter-3/</ref>
fkdn015gnux10saqo3k6e7fvuu9u5aa
Allan Oboma
0
11794
53602
41094
2026-06-09T09:56:15Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53602
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gideon Allan Oboma''' ( 22 Omwezi ogwekkumi , 1932–2012) yali [[Mulabirizi]] [[Omukulisitaayo/Omupolotesitante]] mu Uganda .
Oboma yazaalibwa nga 22 Omwezi ogwekkumi 1932 e [[Atiak]] mu [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amuru]] era yasommera ku [[yunivasite ya]] [[Uganda Christian University]] . Eyali omusomesa, [[yatuuzibwa]] ku [[budinkoni]] mu 1967 era ne ku [[busumba]] mu 1969. Mu 1976 yalondebwa okuba [[Ddiini]] (Dean) wa [[Gulu]] . Yalondebwa okuba [[Omumyuka w'omulabairizi]] w'[[Obukiika ddyo bwa Uganda|Obukiika kkono bwa Uganda]] nga 14 Omwezi ogusooka 1979. Yawummula mu 1998.
== Ebijuliziddwa ==
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1016658/emulate-oloya-eur-bishop-oboma New Vision]
# [https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Gideon-Oboma-leaves-behind-a-legacy-similar-to-Bishop-Luwum-s/691232-1509086-qlnthjz/index.html Daily Minitor]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1016658/emulate-oloya-eur-bishop-oboma Diocese of Northern Uganda]
{{Reflist|1}}
0cat0nzspk90nx6srw1gbxxrhk08jho
Andy Kiwomya
0
11802
53718
41512
2026-06-09T11:53:17Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53718
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''[[:en:Heaton,_West_Yorkshire|Andrew]] Derek Bara Kiwomya''' (yazaalibwa 1 Ogw'ekkumi 1967) mutendesi [[Omupiira ogw'ebigere|wa mupiira mu kibiina]] kya Bungereza ekya pulofeesono era nga yaliko omuzannyi. Yazannya nga [[:en:Midfielder#Winger|omuwuwuttanyi wa kkono]] ate nga [[:en:Forward_(association_football)#Striker|ssita]] .
== Obulamu bwe ==
Andy yasomera mu [[:en:St_Bede's_Grammar_School|ssomero lya St Bede's Grammarl]] e [[:en:Heaton,_West_Yorkshire|Heaton]], [[:en:Bradford|Bradford]] .<ref>{{Cite web |title=Bantams youngster Devine feels just fine with senior service |url=https://www.thetelegraphandargus.co.uk/sport/14694272.bantams-youngster-devine-feels-just-fine-with-senior-service/ |access-date=18 April 2020 |website=Bradford Telegraph and Argus |language=en}}</ref> Yazannyira ttiimu y'omupiira gw'amasomero mu liigi ya ''Bradford Metropolitan District Schools' Football Association (BMDSFA)'', n'ateeba ggoolo 10 (nga kiyinzika okuba nga zisingako nga ggoolo 7 tezibaliriddwa) mu sizoni ya 1982/83. <ref>{{Cite web |title=The Story of Bradford Boys - Appendix IV |url=http://www.bradfordmdschoolsfa.co.uk/AppendixIV.htm |access-date=18 April 2020 |website=www.bradfordmdschoolsfa.co.uk |archive-date=5 November 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161105090240/http://www.bradfordmdschoolsfa.co.uk/AppendixIV.htm |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=The Story of Bradford Boys - Chapter 10 - Our ex-Bradford Boys as Professional Footballers |url=http://www.bradfordmdschoolsfa.co.uk/Chapter10.htm |access-date=18 April 2020 |website=www.bradfordmdschoolsfa.co.uk |archive-date=6 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231106023315/http://www.bradfordmdschoolsfa.co.uk/Chapter10.htm |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=The Story of Bradford Boys - Appendix VII |url=http://www.bradfordmdschoolsfa.co.uk/AppendixVII.htm |access-date=18 April 2020 |website=www.bradfordmdschoolsfa.co.uk |archive-date=5 November 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161105053629/http://www.bradfordmdschoolsfa.co.uk/AppendixVII.htm |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gw’okuzannya ==
Kiwomya yazaalibwa [[:en:Huddersfield|Huddersfield]], yazannya omupiira gwa Liigi mu Bungereza ne Scotland mu [[:en:Barnsley_F.C.|Barnsley]], [[:en:Sheffield_Wednesday_F.C.|Sheffield Wednesday]], [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]], [[:en:Rotherham_United_F.C.|Rotherham United]], [[:en:Halifax_Town_A.F.C.|Halifax Town]], [[:en:Scunthorpe_United_F.C.|Scunthorpe United]], [[:en:Bradford_City_A.F.C.|Bradford City]], [[:en:Luton_Town_F.C.|Luton Town]], [[:en:Burnley_F.C.|Burnley]] ne [[:en:Notts_County_F.C.|Notts County]].<ref name="PW">{{Cite web |title=Profile |url=http://www.neilbrown.newcastlefans.com/player6/andykiwomya.html |access-date=20 June 2011 |publisher=Post War English & Scottish Football League A - Z Player's Transfer Database}}</ref><ref name="SB">[[:en:Notts_County_F.C.|https://en.wikipedia.org/wiki/Notts_County_F.C.]]</ref>
Oluvannyuma yazannya omupiira ogutali gwa Liigi mu [[:en:Cambridge_City_F.C.|Cambridge City]], [[:en:Nuneaton_Town_F.C.|Nuneaton Town]], [[:en:Boston_United_F.C.|Boston United]], [[:en:Ilkeston_Town_F.C._(1945)|Ilkeston Town]] ne [[:en:Stocksbridge_Park_Steels_F.C.|Stocksbridge Park Steels]] .<ref name="PW"/><ref>{{Cite web |date=30 August 2004 |title=KIWOMYA JOINS STEELS |url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=20119 |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20121003124932/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=20119 |archive-date=3 October 2012 |publisher=NonLeagueDaily.com}}</ref>
== Omulimu gw’obutendesi ==
Yakozesebwa mu kkampuni ya [[:en:Huddersfield_Town_A.F.C.|Huddersfield Town]] ng’omutendesi omukulu ow’omutindo mu 2010.<ref>[[:en:Huddersfield_Town_A.F.C.|https://en.wikipedia.org/wiki/Huddersfield_Town_A.F.C.]]</ref>
Kiwomya yalangirirwa ng’omutendesi wa Sheffield FC mu May wa 2015, n’adda mu bigere bya Jordan Broadbent. <ref>{{Cite web |title=Kiwomya new boss of Sheffield FC - The Star |url=http://www.thestar.co.uk/sport/football/kiwomya-new-boss-of-sheffield-fc-1-7259017 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160224041358/http://www.thestar.co.uk/sport/football/kiwomya-new-boss-of-sheffield-fc-1-7259017 |archive-date=2016-02-24}}</ref> Yava mu kifo ky'obuddukanya emirimu mu March 2016, n'afuuka akulira enkulaakulana y'abavubuka. <ref>{{Cite web |title=Kiwomya Steps Down {{!}} Sheffield FC |url=http://www.sheffieldfc.com/news/kiwomya-steps-down |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160309070428/http://www.sheffieldfc.com/news/kiwomya-steps-down |archive-date=2016-03-09 |website=www.sheffieldfc.com}}</ref>
Mu April wa 2019, Kiwomya yeegatta ku ttiimu ya [[:en:Leeds_United_F.C.|Leeds United]] [[:en:EFL_Championship|eya EFL Championship]] ng’omutendesi wa Development Hub yaabwe okufuna sikaala y’okukulaakulanya abazannyi ab’ekika ekya waggulu.<ref>{{Cite web |title=JUSTIN TELLUS BECOMES DIRECTOR OF FOOTBALL FOR LEEDS UNITED HUB |url=http://maltesefootball.com/news/justin-tellus-joins-leeds-united/ |access-date=12 July 2019 |website=Maltese Football |language=en-GB |archive-date=12 July 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190712172456/http://maltesefootball.com/news/justin-tellus-joins-leeds-united/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Young Derbyshire players wanted for Leeds United's elite development scholarship |url=https://www.matlockmercury.co.uk/sport/football/young-derbyshire-players-wanted-for-leeds-united-s-elite-development-scholarship-1-9750464 |access-date=12 July 2019 |website=Matlock Mercury |language=en-GB}}</ref>
Mu December wa 2021 yafuuka akulira omutindo gwa kiraabu mu [[:en:Bradford_City_A.F.C.|Bradford City]], ng’amaze okukola emirimu egy’engeri eno mu Man City ne Nottingham Forest<ref>{{Cite web |title=Kiwomya back at Bradford City in new performance role |url=https://www.thetelegraphandargus.co.uk/sport/sportlatest/19766973.former-bradford-city-winger-kiwomya-club-performance-head/ |website=Bradford Telegraph and Argus}}</ref> Omutendesi wa Bradford City, [[:en:Derek_Adams|Derek Adams]] yategeezezza nti alowooza nti okulondebwa kwa Kiwomya kyandiyambye okutumbula omutindo gwa ttiimu.<ref>{{Cite web |title=Small improvements can make big difference for City with Kiwomya's arrival |url=https://www.thetelegraphandargus.co.uk/sport/sportlatest/19782327.adams-backs-kiwomya-improve-bradford-city-performances/ |website=Bradford Telegraph and Argus}}</ref> Yava mu kibuga Bradford mu July 2022.<ref>{{Cite web |title=Kiwomya leaves coaching role at Bradford City |url=https://www.thetelegraphandargus.co.uk/sport/sportlatest/20568499.kiwomya-leaves-coaching-role-bradford-city/ |website=Bradford Telegraph and Argus}}</ref>
== Obulamu bwe n'obw'oluvannyuma ==
Mutabani we ye [[:en:Alex_Kiwomya|Alex Kiwomya]] ate muganda we ye [[:en:Chris_Kiwomya|Chris Kiwomya]].<ref>{{Cite web |date=3 January 2015 |title=Chelsea's Kiwomya joins Barnsley as Ramage extends stay |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/30666674 |access-date=10 January 2015 |website=BBC Sport}}</ref><ref>{{Cite web |last=Doug Thomson |date=6 January 2015 |title=Barnsley loan move for son of former Huddersfield Town fitness coach Andy Kiwomya |url=http://www.examiner.co.uk/sport/barnsley-loan-move-son-former-8390379 |access-date=10 January 2015 |publisher=Huddersfield Daily Examiner}}</ref>
Ono wa mululyo olw'ensikirano mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Ugandan Alex Kiwomya plays for Chelsea Youth team |url=http://www.londoncranes.com/index.php/sport/football/686-ugandan-alex-kiwomya-plays-for-chelsea-youth-team |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120505025012/http://www.londoncranes.com/index.php/sport/football/686-ugandan-alex-kiwomya-plays-for-chelsea-youth-team |archive-date=5 May 2012 |access-date=23 August 2012}}</ref>
Kiwomya azzenga ayogera lunye mu lujjudde ku [[:en:Racism_in_association_football|bintu ebisosola mu mawanga mu muzannyo guno]] . <ref>{{Cite web |date=17 August 2001 |title=Football staff recruitment 'racist' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/1495744.stm |website=BBC News}}</ref>
Mu Ogw'ekkumi n'ogumu 2007, Kiwomya yeetaba mu mupiira gw’abazirakisa, ng’azannyira mu ttiimu ya Sheffield FC Masters XI ng’ettunka ne ttiimu y’abayimbi ba ssabbuuni. <ref>{{Cite web |date=29 November 2007 |title=SHEFFIELD FC MASTERS TAKE ON SOAP STARS FOR CHARITY |url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=46615 |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20121003124942/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=46615 |archive-date=3 October 2012 |publisher=NonLeagueDaily.com}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
mnnbvbfhfe77txr0qxq46etycolxzgs
Anas Kaliisa
0
11842
53698
41340
2026-06-09T11:35:04Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53698
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Dr. '''Sheikh Anas Kaliisa''' (1950- mu mwezi Ogw'ekkumi n'ogumu 4, 2020) yali mumanyi wa Busiraamu [[Yuganda|Uganda]], [[:en:Academician|musomi]], era [[:en:Political_analyst|omukenkufu mu by'obufuzi.]] <ref name=":1">{{Cite web |title=Sheikh Kaliisa is dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-05 |title=Mufti eulogizes the late Dr. Kaliisa |url=https://www.independent.co.ug/mufti-eulogizes-the-late-dr-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yali musomesa eri abaana [[Idi Amin|ba pulezidenti Idi Amin]]. Yaliko omusomesa era omumyuka w'akulira [[Islamic University in Uganda|yunivasite y'Obusiraamu mu Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Uganda (IUIU) |first=Islamic University in |title=ISLAMIC UNIVERSITY IN UGANDA MOURNS FORMER VICE RECTOR, DR. ABDULNOOR ANAS KALIISA |url=https://www.iuiu.ac.ug/news-page.php?i=75&a=islamic-university-in-uganda-mourns-former-vice-rector-dr-abdulnoor-anas-kaliisa |access-date=2024-01-24 |website=www.iuiu.ac.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-04 |title=Kin Kaliisa {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/tag/kin-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=SERUNKUMA |first=YUSUF |date=2021-12-08 |title=Costing Archbishop Lwanga, Sheikh Muzaata & Dr Anas Kaliisa |url=https://observer.ug/viewpoint/72111-costing-archbishop-lwanga-sheikh-muzaata-and-dr-anas-kaliisa |access-date=2024-01-24 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Obuto bwe n'eby'enjigiriza ==
Yazaalibwa 1950 mu bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda mu maka ga Hajii Abdunoor Kariisa ne Hajati Hanifa Kariisa. Emyaka gye egyasooka yagimala mu Sseke, ekibuga ekiriraanye [[Masaka]], mu Uganda, gye yasomera eddiini. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> Yawandiisibwa e Kawempe mu Kampala okusoma ssiniya. Bwe yamaliriza, yaweebwa sikaala okugenda mu [[:en:Islamic_University_of_Madinah|yunivasite y’e Madinah]] mu Saudi Arabia ku nkomerero y’emyaka gya 1960, gye yakugukira mu mateeka g’Obusiraamu. Oluvannyuma yasoma amateeka agatali ga ddiini era n'afuna diguli bbiri eziri ku mutendera ogwa waggulu omuli ne PhD okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" />
== Eby'emirimu ==
Kaliisa yasiimibwa nnyo olw’ebintu bye yakola ku lwa mateeka g’Obusiraamu n'okutegeera engeri amateeka gano gyegakolebwamu n'ensonga lwaki weegali. Ng’ogyeeko omulimu gwe yakola nga [[:en:Professor|pulofeesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne mu [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yaliko mu bifo ng’Omumyuka wa Mufti era Omukulu Kadhi [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|ow’olukiiko olukulu olw’abasiraamu mu Uganda]], Dayirekita w’ensonga z’eddiini, n’omumyuka w'akulira [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] . Kaliisa yaweereza ng’omukiise wa Afrika mu ttendekero lya International Islamic Fiqh Academy, ekitongole ekisomesa eby’amateeka g’Obusiraamu n'engeri gyegakolamu ekisangibwa mu kibuga Jeddah ekya Saudi Arabia. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> Kaliisa yali mulwanirizi w’ebyenjigiriza era yakola kinene mu kutandikawo amatendekero g’ebyenjigiriza ag’enjawulo mu Uganda. Yaliko Dayirekita mu Institute of Research and Training era nga y'omu ku batandisi navunanyizibwa ku nzirukanya ya House of Zakat ne Waqf mu Uganda ekitongole ekivunanyizibwa ku kusolooza omusolo mu ggwanga n'emirimu emirala emitongole. Era yaweereza nga Ssentebe w’ekitongole kya Salam Charity, ng’alabirira okuzimba amasomero n’ebifo eby’okusinzizaamu bingi okwetoloola Uganda. <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Dr Anas Kaliisa -was passionate about education |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/dr-anas-kaliisa-was-passionate-about-education-3020684 |access-date=2024-01-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Kaliisa yali omu ku bakyazibwanga ku ttivvi ya [[NBS Television (Uganda)|NBS Television Uganda]], ku pulogulaamu eyali erabibwa ennyo nga boogera ku nsonga enkulu okwetoloola ensi yona nga eragibwa buli Ssande akawungeezi. Era yali mwanjuzi wa pulogulaamu eziwerako ku Salam TV, ttivvi y’Obusiraamu esinga okulabibwa mu Uganda. <ref name=":0" />
== Okufa ==
Kaliisa yafiira mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu mwezi Ogw'ekuminogumu nga 4 mu 2020 wabula ekyamuviirako okufa tekinakakasibwa mu butongole n’okutuusa kati. <ref name=":1">{{Cite web |title=Sheikh Kaliisa is dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-24 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Sheikh Kaliisa is dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-24</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-05 |title=NBS Boss Kin Kaliisa Mourns Fallen Brother Dr A.A Kaliisa |url=https://thenilewires.com/nbs-boss-kin-kaliisa-mourns-fallen-brother-dr-a-a-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |website=The Nile Wires |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Trumpet |first=Admin |date=2020-11-04 |title=Breaking News: Dr Anas Kalisa has Died |url=https://trumpetnews.co.ug/2020/11/04/breaking-news-dr-anas-kalisa-has-died/ |access-date=2024-01-24 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Kaliisa, Anas}}
9an1s7yqq9vzlsdfhpoh9539wru66ff
Amos Lugoloobi
0
11901
53690
46228
2026-06-09T11:30:38Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53690
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Lugoloobi''' yazaalibwa 21 Ogwomukaaga 1961) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow’ebyensimbi n’enteekateeka era nga ye mubaka akiikirira Ntenjeru ey'oBukiikakkono, [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumin’emu.
Mu Gwekkumi, 2023, yavunaanibwa emisango egy'ali gy'ekuusa ku nguzi n'okubba amabaati, ekintu eky'atwaliramu abakungu ba gavumenti abawerako. <ref>https://apnews.com/article/uganda-corruption-scandal-ministers-charged-16cd8b6d0f433381fdd34b6dadfa30d5</ref> Akyagenda mu maaso n’okwegaana emisango gino. <ref>https://observer.ug/news/headlines/79573-minister-lugoloobi-stole-karamoja-iron-sheets-state-witnesses-tell-court</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Lugoloobi yazaalibwa nga 21 Ogwomukaaga, 1961 era mutabani wa Bwogi eyali dayirekita wa UTV ne Mary Bwogi mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] . Alina Diguli mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne Diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Master's Degree in Business Administration okuva ku [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]] (ESAMI). <ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/lugoloobiamos/</ref>
== Emirimu gye ==
Munnabyabufuzi era alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era nga mubaka mu Paalamenti. <ref name=":0"/> Addukanya pulojekiti ze ez’obuntu ezikwata ku mazzi amayonjo, emizannyo, ebyobulamu, ebyenjigiriza, pulogulaamu za sikaala eri abayizi n’enteekateeka z’okutumbula embeera z’abantu ng’okusima nayikondo n’okuziddaabiriza. <ref name=":0" />
== Emirimu gye mu Paalamenti ==
Mmemba omujjumbize ku kakiiko ka bizinensi, akakiiko k’ebyensimbi, okuteekateeka n’okutumbula eby'enfuna n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira. <ref name=":0"/> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/7fc1b51f-7f08-4ad6-b2b7-0f485801ebae/</ref> Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi ow’ebyensimbi. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lugoloobi-s-budget-full-speech-3432506</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Lugoloobi mufumbo eri Evelyne Nakimera. <ref>{{Cite web |url=https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302085513/https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://kayunga.go.ug/constituencies Omukutu gwa Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Kayunga]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Lugoloobi, Amos}}
f0luunemk18ssf1bvmo6fdjfd9mjfrt
Amarjit Singh Sandhu
0
11968
53674
41994
2026-06-09T11:00:47Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53674
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amarjit Singh Sandhu''' (yazaalibwa 18 Ogwekkumineebiri 1954) Munnayuganda muzannyi wa [[:en:Field_hockey|hockey ow'omukisaawe]]. Yavuganya mu [[:en:Field_hockey_at_the_1972_Summer_Olympics|mpaka z'abasajja]] mu [[:en:1972_Summer_Olympics|mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1972]] .
<ref name="SportsRef">https://web.archive.org/web/20200418115952/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/si/amarjit-singh-sandhu-1.html</ref> Muganda wa munnayuganda omuzannyi wa hockey ku mutendera gw'ensi yonna [[:en:Rajinder_Singh_Sandhu|Rajinder Singh Sandhu]] .
== Ebijuliziddwa ==
4pmrqwiioyqjhe94aonxlso8painh1b
All Saints University
0
11982
53594
42067
2026-06-09T09:49:24Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53594
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''All Saints University''', ng’erinnya lyayo mu bujjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emanyiddwa nga yunivasite ekitongole [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|ekivunaanyizibwa ku By'ensonga z'Amatendekero ga Wagulu]]. <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref>
== Wekisinganibwa ==
ASUL esinganibwa ku luguudo lwa Adoko, mu kitundu ky’omubukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], Mubitundu By'omubukiika kkono,kiromita 320, nga zino ze mayiro 200, singa obeera okozeseza luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Ebikikwatako ==
ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref>
== Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko ==
Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Eby'enjigiriza ==
Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL)}}</ref>
* Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira
* Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]]
* Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza
== Koosi ==
Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL:
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira ===
* Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza ===
* Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale
* Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu ===
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde
* Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu
* Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti
Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo.
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
cy85gvihga87clq06k4tcl1fr15jbhv
53595
53594
2026-06-09T09:50:04Z
Ssemmanda will
3837
/* Wekisinganibwa */ corrected title
53595
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''All Saints University''', ng’erinnya lyayo mu bujjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emanyiddwa nga yunivasite ekitongole [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|ekivunaanyizibwa ku By'ensonga z'Amatendekero ga Wagulu]]. <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref>
== Wekisangibwa ==
ASUL esinganibwa ku luguudo lwa Adoko, mu kitundu ky’omubukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], Mubitundu By'omubukiika kkono,kiromita 320, nga zino ze mayiro 200, singa obeera okozeseza luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Ebikikwatako ==
ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref>
== Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko ==
Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Eby'enjigiriza ==
Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL)}}</ref>
* Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira
* Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]]
* Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza
== Koosi ==
Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL:
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira ===
* Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza ===
* Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale
* Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu ===
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde
* Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu
* Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti
Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo.
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
jrx0tduvg9zx6t0fa92rvw9kzq7ngm1
Ali Kitonsa
0
12044
53579
42180
2026-06-09T09:38:43Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53579
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali Kitonsa''' (12 Ogwokutaano, 1939 – 23 Ogwokusatu, 2013) yali [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira gw'abigere]] mu Uganda nga yazannya nga [[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]]. Amanyiddwa ng’omuzannyi w’omupiira mu Uganda omukugu eyasooka era atwalibwa ng’omu ku bazannyi abasinga mu byafaayo by’omupiira gwa Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-03-23 |title=Ali Kitonsa: Remembering the first Ugandan to play professional football |url=http://kawowo.com/2020/03/23/ali-kitonsa-remembering-the-first-ugandan-to-play-professional-football/ |access-date=2023-08-23 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe mu kiraabu ==
Ali Kitonsa y'omu ku bazannyi abaasooka okuwandiisibwa omutandisi wa [[:en:Express_FC|Express,]] Joseph "Jolly Joe" Kiwanuka, eyalaba Kitonsa nga Kitonsa azannyira King's College Buddo Secondary School. Olwa ggoolo ze, [[:en:Express_FC|Red Eagles]] yatuuka ku ntikko mu 1961. Kitonsa mu butongole y’alina likodi y’okuteeba ggoolo ezisinga obungi mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] mu sizoni emu: ggoolo 54 mu mipiira 18 nga [[:en:Express_FC|Express]] ewangula [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Kampala First Division League]] mu 1964 . Sizoni eyaddako, Kitonsa yakola endagaano ne [[:en:Zamalek_SC|Zamalek SC]], n’afuuka omuzannyi w’omupiira mu Uganda omukugu eyasooka. Teyamala bbanga ddene, naddayo mu [[:en:Express_FC|Express FC]], n'asitula ebikopo bya liigi ebirala bibiri, mu 1974 ne 1975. Kiteeberezebwa nti Kitonsa yateeba ggoolo ezisoba mu 200 nga tannawummula mu 1979 ku myaka 40. <ref name="auto1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/kitonsa-a-striker-who-was-an-extraordinary-goal-machine-1539160</ref> <ref>http://kawowo.com/2020/03/23/ali-kitonsa-remembering-the-first-ugandan-to-play-professional-football/</ref> <ref>{{Cite web |last=Smyth |first=Andrew |date=February 23, 2022 |title=Top 5 Ugandan Strikers Of All Time |url=http://acefootball.com/football-news/ugandan-strikers/}}</ref>
=== Mawanga magatte ===
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika n'ebiruubirirwa okusinziira ku ttiimu y'eggwanga n'omwaka <ref>https://kawowo.com/2020/03/23/ali-kitonsa-remembering-the-first-ugandan-to-play-professional-football/</ref> <ref>https://www.rsssf.org/tableso/oeg-intres.html</ref>
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="13" | [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]]
|-
| 1961. 1961
| 1. 1.
| -
|-
| 1962. 1962. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1963. Omuwandiisi w’ebitabo
| 2. 2.
| 8.
|-
| 1964. Omuwandiisi w’ebitabo
| 5. 5.
| 11.
|-
| 1965. Omuwandiisi w’ebitabo
| 7. 7.
| 10.
|-
| 1966. Ebbaluwa
| -
| -
|-
| 1967. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1968. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1969. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1970. 1970
| -
| -
|-
| 1971. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1972. Omuwandiisi w’ebitabo
| 1. 1.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Omugatte gw’emirimu
! 16.
! 30.
|}
== Omulimu gwe ogw'ensi yonna ==
Kitonsa yakiikirira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1965, n’ateeba emipiira 27 mu mipiira 13 gyokka. Wabula ayinza okuba nga yatandika omupiira gwe ogw’ensi yonna nga bukyali okusinga bwe tumanyi okutuusa kati, olw’ebiwandiiko by’emizannyo obutafulumizibwa mu butongole. Ebibalo bye biyinza okulinnya olw’okunoonyereza okulala okukolebwa, yazannyira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] emipiira egibalirirwamu 30, ekiyinza okukakasibwa mu mpapula z’amawulire eza Uganda ez’ekiseera ekyo. <ref name="auto1" />
== Ebijuliziddwa ==
ix5xxjreviqsjdgjgw44hem4psetsa0
Fillbert Obenchan
0
12048
53569
53063
2026-06-09T07:08:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53569
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Filbert Obenchan</big>''' (yazaalibwa mu mwezi Ogwokubiri nga 7,mu mwaka gwa 1996) muzannyi wa mupiira era Munnayuganda, ng'okusinga azannya nga omuzibizi. Amanyiddwa nnyo olw'ebiseera by'amaze mu [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority (KCCA) FC]], gy'akoze kinene mu buwanguzi bwa ttiimu eno mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]].<ref>{{Cite web |date=1996-02-06 |title=Fillbert OBENCHAN - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-08-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250812154158/https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Obenchan omulimu gwokusamba omupiira yagutandikira mu ttendekero ly’omupiira erya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], gye yazannyira emyaka ebiri, okuva mu mwaka gwa 2015 okutuuka mu mwaka gwa 2017. Omutindo gwe yayolesezza mu ttendekero lino gwamufunira okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu mu mwaka gwa 2017, ne yeegatta ku bazannyi abalala abato nga [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] ne Peter Magambo.<ref>{{Cite web |title=MTN Sports - MTN Sports Home of UG Sports |url=https://sports.mtn.co.ug/ |access-date=2024-09-25 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye n'obukugu ==
Oluvannyuma lw’okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu, Obenchan yeewolebwa ku ttiimu ya UPDF FC mu sizoni ya 2017-2018. Wabula ebbanga lye yamala ku bbanja lyasalibwako, n’adda mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] wakati mu sizoni.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-07-07 |title=Obenchan departs KCCA after six seasons |url=https://kawowo.com/2021/07/07/obenchan-departs-kcca-after-six-seasons/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-01-05 |title=New Signing {{!}} Fillbert Obenchan returns to KCCA FC - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250604090939/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925045919/https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |url-status=dead }}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-06-09 |title=KCCA embedded in negotiations with utility player Obenchan |url=https://kawowo.com/2020/06/09/kcca-embedded-in-negotiations-with-utility-player-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> yakola omulimu omunene mukuzibira ttiimu,nabayambako okukuma omutindo n'erinnya omuli ekikoopo kimu ekya [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]] awamu ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Cup kikoopo lya Uganda] kimu,ekikoopo kyakiraabu kimu ekya [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA]],ne bikoopo bya Super bibiri ne kimu ekya 8 Super.<ref>{{Cite web |date=2022-01-05 |title=Transfers: KCCA confirm the return of Filbert Obenchan {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-kcca-confirm-the-return-of-filbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Obenchan yava k ttiimu ya KCCA FC mu mwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2021 oluvannyuma lw'endagaano ye okuggwaako. Kiraabu eno yasiima emirimu gye era n’esiima okwewaayo kwe ku ttiimu okumala emyaka. Wabula yaddamu okwegatta ku [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022 ku ndagaano ya myaka esatu n’ekitundu, ng’egenda okumukuumira mu kiraabu eno okutuusa mu mwaka gwa 2025, gye yaweebwa omujoozi nnamba 35.
== Omusono gw’okuzannya ==
Obenchan amanyiddwa olw’obukodyo obungi n'okuyiya mu kuzibira, okusobola okuzannya mu bifo ebiwerako ku mugongo. Obukugu bwe mu kuzibira n’okumanyiira obukodyo bimufudde omuzannyi eyeesigika mu KCCA FC mu banga ly'omulimu gwe lyonna.<ref name=":0" />
== Ebituukiddwaako ==
Mu kiseera kye yamala ku KCCA FC, Obenchan bye yakola byali bikulu nnyo mu buwanguzi bwa kiraabu eno mu mpaka ez’enjawulo, omuli:<ref name=":1" />
* 1 Ekikopo kya Uganda Premier League
* 1 Ekikopo kya Uganda
* 1 Ekikopo kya kiraabu ya CECAFA
* 2 Ebikopo bya Super
* 1 Ekikopo kya Super 8
Omutindo gwe era gwali gwa maanyi nnyo mu lugendo lwa [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] okugenda mu bibinja mu mpaka za CAF Champions League mu mwaka gwa 2018. <ref name=":1" />
== Emipiira ==
Emipiira egimu egyazannyibbwa;<ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
{| class="wikitable"
|+Emipiira gya KCCA FC Ejakazanyibwa
!Enaku/omwezi
!Gy'ebavuganya
!Ttiimu y'ewaka
!Ezitebeddwa
!Ttiimu z'ebweru
!Ggoolo
!Assists
!Ebivuddemu
|-
|20 Ogwomwenda 2023
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Premier_League Uganda Premier League]
|[[BUL Jinja FC|BUL FC]]
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|13 Ogwomwenda 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|1–0
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|18 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Ma Lu
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|14 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–0
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Wakiso_Giants_FC Wakiso Giants FC]
|
|
|
|-
|11 Ogwokutaano 2023
|Uganda Premier League
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|1–0
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|1 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|2–0
|[[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]
|
|
|
|-
|05 Ogwokuna 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–1
|[[Busoga United Football Club|Busoga United]]
|
|
|
|-
|15 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|0–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokubiri 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|NEC FC Bugolobi
|0–3
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|23 Ogwokubiri 2023
|Uganda Premier League
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|0–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Kitara_FC Airtel Kitara FC]
|
|
|
|-
|02 Ogwolubereberye 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|3–2
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|28 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Defense Forces
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|12 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–0
|[[Bright Stars FC|Bright Stars]]
|
|
|
|-
|06 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Mbarara City FC|Mbarara City]]
|2–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|01 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|6–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|
|
|
|-
|10 Ogwekkuminoogumu
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–1
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|
|
|
|-
|31 Ogwekkumi
2022
|Uganda Premier League
|[[:en:Arua_Hill_Sports_Club|Arua Hill SC]]
|1–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|26 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|0–2
|NEC FC Bugolobi
|
|
|
|-
|20 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kitara FC|Airtel Kitara FC]]
|3–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|}
== Embeera eriwo kati ==
Okuva mu mwaka gwa 2024, Filbert Obenchan akyagenda mu maaso n'okuzannyira [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], ng'avuganya mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]], gy'asigala nga muzannyi omukulu mu bazibizi ba kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/sports/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
5o1r1ngyerjs3gh5yjhea4w5706o7mt
Allan Musoke
0
12076
53601
42282
2026-06-09T09:55:50Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53601
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Musoke''' (yazaalibwa 1980) munnayuganda omuzannyi wa Rugby union mu Uganda. Azannya nga omuzanyi w'okumabbali g'ekisaawe. Mu by’ekikugu, mukugu ayigiriza n’okukulaakulanya akola nga eyebuuzibwako mu kukulembera n'okulabirira abakozi mu kkampuni ya Strategic Engagement Limited.
Musoke yagezesa emizannyo egiwerako okuva mu myaka gye egy’obuvubuka. Yazannyira DMark Power ensero (Basketbal) mu liigi ya FUBA, okuva mu 1996 okutuuka mu 1999, ng’omuteebi era abba emipiira ku bazibizi asobole okugiteeba (Shooting guard), n’ekisulo kya Nsibirwa ku yunivasite y’e Makerere omupiira gwebigere, okuva mu 2000 okutuuka mu 2002, ng’omuteebi, okutuusa lwe yasalawo okwewaayo mu kibiina kya rugby kyokka.
Musoke yali omu ku bazannyi ba Rugby bannayuganda abasinga obulungi, wadde teyazannyirako bweru wa ggwanga. Yakola obusuubuzi ne Kampala Old Boys (KOBs) RFC okutuusa mu 2012 lwe yawummula omuzannyo. Yaliko emirundi ebiri omuzanyi asinze okulabika obulungi mu muzannyo (MVP) owa liigi ya Uganda eya Rugby.
Ku mutendera gw'ensi yonna, yazannyira [[Uganda]], era mu kiseera kino ye muteebi akyasinze kuteebera ttiimu y'eggwanga (Cranes). Yali muzannyi wa nkizo mu ttiimu eyawangula ekikopo ky'Afirika ekya Rugby ki ([[CAR]] Africa Cup) nga 29 Omwezi ogwomwenda 2007, mu luwangula ku [[Madagascar]] olwa ggoolo 42-11, mu muzannyo mweyateebera ng'ateeka omupiira ku lukoloboze ku ttaka mu goolo ya tiimu yaabwe . <ref>{{Cite web |title=Uganda wins CAR Africa Cup |url=http://www.irb.com/newsmedia/news/newsid=2014723.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015182631/http://www.irb.com/newsmedia/news/newsid=2014723.html |archive-date=2012-10-15 |access-date=2011-07-06}}</ref>
Musoke nera yazannyira ttiimu ya [[African Leopards]] ey’amawanga amangi, nga 23,Omwezi ogwomusanvu 2005, mu kukubwa 15–30 ku bayizi ba South Affica, mu [[Ellis Park]], [[Johannesburg]] era oluvannyuma yali kitundu ku nnambula ebbiri ezaddirira e Bungereza (Amagye ga Bungereza) ne Bufalansa (Bufaransa ey'abali wansi w'emyaka amakumi abiri - U20).
Yasalawo okudda mu muzannyo gw'ensero nate era mu DMark Power mu liigi, ya [[Yuganda|Uganda]], ey'ekibiina ekitwala omuzannyo gw'ensero (FUBA) mu 2009, ate era nga bwagenda mu maaso n'emirimu gye egy'omuzannyo gwa [[rugby]] . Mu kaseera kano akatono ddala yawangula engule za liigi y’eggwanga bbiri mu 2010 ne 2011 ne Power.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Uganda wins CAR Africa Cup |url=http://www.irb.com/newsmedia/news/newsid=2014723.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015182631/http://www.irb.com/newsmedia/news/newsid=2014723.html |archive-date=2012-10-15 |access-date=2011-07-06}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&catid=44%3Asports&id=3107%3Aallan-musoke-i-cant-wait-to-play-basketball-&Itemid=80 Allan Musoke Okukubaganya ebirowoozo]
kr5ikbj88ppn9j0m52figpry6r6dw8g
George Mukasa
0
12085
53557
42298
2026-06-08T19:11:09Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1298911753|George Mukasa]]"
53557
wikitext
text/x-wiki
'''<big>George Mukasa</big>''' era amanyiddwa nga '''George Wagaba Mukasa''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1949) mutendesi [[Omupiira ogw'ebigere|wa mupiira mu bibiina]] bya Uganda eyawummula era nga [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira mu bibiina]] eyawummula era [[Munnayuganda]]. Yatendeka [[Uganda Cranes|Ttiimu y'eGgwanga]] wakati wa 1984 -1985.<ref name=":2">{{Cite web |last=Second; 1978 |first=Uganda NicknameThe Cranes Association Federation of Uganda Football Associations Sub-confederation CECAFAConfederation CAFHead coach Milutin Sredojević Captain Andrew Mwesigwa Home stadium Mandela National Stadium FIFA code UGA FIFA ranking 71 1Highest FIFA ranking 63Lowest FIFA ranking 121Elo ranking 79Highest Elo ranking 40Lowest Elo ranking 129First international Kenya 1–1 UgandaBiggest win Uganda 13–1 KenyaBiggest defeat Egypt 6–0 UgandaTunisia 6–0 UgandaAfrica Cup of Nations Appearances 5Best result |date=2015-05-11 |title=THE UGANDA CRANES{{!}} DETAILED INFORMATION |url=https://sportseyeug.wordpress.com/2015/05/11/uganda-cranes-namutima/ |access-date=2024-11-08 |website=SportsEye.ug |language=en}}</ref> era ne [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] okuva mu mwaka gwa 1982 okutuuka mu mwaka gwa 1985. Yali mukwasi wa ggoolo mu kiraabu z'omupiira ez'ebibiina omuli: [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], [[Express FC]], Coffee United SC.<ref name=":0">{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |title=George Mukasa (Coach) |url=https://www.national-football-teams.com/app.php/coach/89062/George_Mukasa.html |access-date=2024-11-07 |website=www.national-football-teams.com |language=en}}</ref> Yawummula omupiira gw'ebibiina mu mwaka gwa 1978.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=2021-12-11 |title=KCCA team of 1976: Where are they now? |url=https://observer.ug/sports/72143-kcca-team-of-1976-where-are-they-now |access-date=2024-11-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ebyeemabega ==
George Wagaba Mukasa yazaalibwa mu mwaka gwa 1949 e Mengo Kisenyi mu [[Kampala|disitulikiti y’e Kampala.]]<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
=== Omulimu gw'omupiira ===
Mukasa yeegatta ku [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] okuva mu [[Express FC]] mu mwaka gwa 1971 ng'omukwasi wa ggoolo . Yakuuma clean sheets ttaano mu kampeyini eno era yazannya emipiira 16. Mukasa yawummula okusamba omupiira mu mwaka gwa 1978 n’adda mu butendesi, ng’akwata kiraabu nga [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], [[Express FC]], Coffee United SC ne Nsambya FC n’ekiraabu endala.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=2021-12-11 |title=KCCA team of 1976: Where are they now? |url=https://observer.ug/sports/72143-kcca-team-of-1976-where-are-they-now |access-date=2024-11-07 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
=== Omulimu gw’obutendesi ===
==== SC Villa ====
Mukasa yawangula ekikopo kya liigi kimu ne SC Villa mu mwaka gwa 1982, Era yawangula ekikopo kya Uganda emirundi ebiri mu mwaka gwa 1983 ne [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] ate ne mu mwaka gwa 1985 ne [[Express FC]].
Nga 13th omwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 1983, [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] yazannya ne Millers FC mu liigi y’omupiira mu [[Ekisaawe kya Nakivubo|kisaawe e Nakivubo]], mu mupiira ogwo George Mukasa mwe yalagirwa okuva mu kisaawe olw’okweyisa obubi oluvannyuma lw’omu ku bazannyi be (Rogers Nsubuga) okufuna obuvune obutonotono ng’ebula akaseera katono ekitundu ekisooka okuggwa, oluvannyuma lw’okusaba enfunda eziwera referee Dick Nsubuga, bonna ne befula abatawulira.<ref name=":1">{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=2024-10-09 |title=Recalling Villa’s standoff with coach Mukasa in 1983 |url=https://www.observer.ug/index.php/viewpoint/82640-recalling-villa-s-standoff-with-coach-mukasa-in-1983 |access-date=2024-11-08 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Kino kyawalirizza Dick Nsubuga okusaba George Mukasa ave ku touchline nga ekitundu ekyokubiri tekinnatandika. Omupiira guno okukkakkana nga guwedde ggoolo 1-1.<ref name=":1" />
Ebikolwa bya George Mukasa byanyiiza abakungu ba [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] okuli ne Pulezidenti wa kiraabu mu kiseera ekyo (Patrick Kawooya),kino kyamuviirako okuyimirizibwa okumala omwezi gumu era nga tannadda, [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] nayo yamuwa ekibonerezo kya mwaka gumu olw’ebyo bye bimu ku Millers. oluvannyuma envumbo yaggyibwawo nga ekkiriza George Mukasa okuddamu okukola emirimu gye.
Mu mwezi Ogwomwenda nga 14, mu mwaka gwa 1984,yaddayo mu Villa Park kyokka nga kiraabu eno yali yagwa dda okuva mu kitiibwa kyayo era nga [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] yali erangiriddwa ng’ewangudde liigi.
==== Ttiimu y'eGgwanga ====
George Mukasa yatendeka [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu y'eGgwanga]] mu mwaka gwa 1984, n’alung’amya ttiimu eno okutuuka ku kikopo kya semi ya Cecafa, era yazannyira [[Uganda Cranes|ttiimu y’eggwanga]] okuva mu mwaka gwa 1971 okutuuka mu mwaka gwa 1976. <ref>{{Cite web |title=george wagaba mukasa at national team - Google Search |url=https://www.google.com/search?q=george+wagaba+mukasa+at+national+team&rlz=1C1JJTC_enUG1123UG1123&oq=george+wagaba+mukasa+at+national+team&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEU |access-date=2024-11-07 |website=www.google.com}}</ref> Mukasa yatendeka [[Uganda Cranes|Ttiimu y'eGgwanga]] wakati wa 1984 -1985.<ref name=":2" />
George Mukasa yaleeta omusono gw’okuzannya Kawowo ku [[Uganda Cranes|ttiimu y’eggwanga]] wakati wa 1984 ne 1985. Wadde kino kyali kya kusanyusa, tekyavaamu kivaamu [[Uganda Cranes|Ttiimu y'eGgwanga]] kuba yakubwa [[Malawi]] mu mipiira gya CECAF semi fayinolo egyali mu kisaawe kya Cranes, kino kyamuviirako okugobwa mu mwaka gwa 1985.<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=The tacticians who have taken charge of Crane |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/the-tacticians-who-have-taken-charge-of-crane-1501350 |access-date=2024-11-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Soma ne ==
* [[Tom Ikara]]
* [[Denis Onyango]]
* [[Ismail Watenga]]
== Ebijuliziddwa ==
tc0zc04asbn3rdrnumlahf683gcfsi2
Amos Mubunga Kambere
0
12175
53692
48011
2026-06-09T11:31:21Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53692
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Mubunga Kambere''' muwandiisi wa Uganda–Canada, omukugu mu by’enjigiriza, era eyali omubaka wa Palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Mu 1980, Amos Mubunga Kambere yafuuka omubaka wa Palamenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] asinga obuto ku myaka abiri mu mukaaga ng’akiikirira Bukiikaddyo bwa Kasese. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/what-nrm-can-do-to-regain-kasese-1861052</ref>
Muwandiisi era awandiise ekitabo ekiyitibwa Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda’s Youngest Member of Parliament, 1980–1985. Ekitabo kino kirina omuko ogw'okubiri ku [[:en:Amazon_(company)|mukutu gwa Amazon]] .
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Amos Mubunga Kambere yazaalibwa mu 1954 e Kyarumba [[:en:Kasese_District|mu Disitulikiti y’e Kasese]] mu Bugwanjuba bwa Uganda, nga yakulira ku nsozi za Rwenzori. Yasomerako ku Kyarumba Primary School nga tannayingira siniya mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[:en:Kampala|Kampala]] . Oluvannyuma yasoma eby’enfuna n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] College.
Mu 1978, Amos yagenda e [[:en:Kabale|Kabale]], disitulikiti eri mu kitundu ky’obukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda gye yasomesa ku ssomero lya Kigezi High School ng’akulira ekitongole ky'essomo ly’ebyobusuubuzi. Era yali akola nga kapiteeni wa ttiimu y’omupiira ey’omu kitundu eyitibwa Kabale Town Council (KTC).
== Ebyobufuzi bye ==
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono ng’omusomesa e Kabale, Amos yaddayo mu [disitulikiti y’e Kasese] gye yeesanga ng’ali mu byobufuzi oluvannyuma lw'okusunsulwa okukiikirira ekitundu ky’e Kasese South wansi w’ekibiina kya Uganda Peoples Congress ng’omukwasi wa bendera yaakyo.
Mu kiseera ekyo, Amos Mubunga yali yeegasse ku kibiina ky’ebyobufuzi [[:en:Uganda_People's_Congress|ekya Uganda Peoples Congress]] ekyali kikulirwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe yali mu Kigezi Highschool.
Amos Mubunga Kambere yayitamu mu [[:en:1980_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 1980]], ekyamufuula omubaka asinga obuto mu palamenti mu lukiiko lwa Uganda olwokusatu.
== Ebitabo bye ==
Amos Mubunga awandiise ebitabo ebiwerako omuli; Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda's Youngest Member of Parliament, 1980–1985, mw’awandiika olugendo lw’omutendera ku mutendera olwamutuusa ku kufuuka omubaka wa palamenti asinga obuto mu Uganda. <ref>https://books.google.com/books?id=ej5VzQEACAAJ</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=ej5VzQEACAAJ</ref> Mu kitabo kino ekyafulumizibwa mu 2011, era anyumya ku kitundu kya Rwenzori mu Uganda n’olutalo lwa Bakonzo olw’okusiimibwa.
== Obulamu obw’obuntu ==
Amos Kambere mufumbo ne Edith Kambere era bonna balina abaana bana ab’obulenzi. Babeera Canada gy’akyagenda mu maaso n’okuwagira abagwiira n’amaka g’ababundabunda ng’ayita mu kibiina kya Umoja Operation Compassion Society. <ref>https://bhayanafoundation.org/winner/amos-kambere/</ref> <ref>https://www.cbc.ca/news/canada/british-columbia/surrey-refugees-syrian-1.3315644</ref> <ref>https://www.surreynowleader.com/news/scholarship-program-launched-for-immigrant-youth-in-surrey/</ref> Mu Canada, Amos Mubunga yasoma eby’okuddukanya emirimu n’abakozi mu British Columbia Institute of Technology.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
p2gp3c1wkryb3scd0moj682dhojix6l
Allan Children's Foundation
0
12189
53596
42737
2026-06-09T09:50:28Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53596
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Children's Foundation''' kibiina ekisinganibwa mu Uganda [[:en:Non-governmental_organization|ekitadukanyizibwa gavumenti]]. Kyatandikibwaawo mu 2019 ng'era kisinganibwa mu Mawanga G'omubuvanjuba bwa Afrika mu Uganda mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]]. <ref name="auto2">{{Cite web |last=Mugisha |first=Mugibson |date=2 March 2023 |title=The Allan Children's Foundation, Raising A Beacon Of Hope For Abandoned Children - MUGIBSON |url=https://mugibson.com/the-allan-childrens-foundation-raising-a-beacon-of-hope-for-abandoned-children/ |website=mugibson.com}}</ref>
== Ebikikwatako ==
Allan Children's Foundation kibiina ekyatandikibwawo Allan Kato mu 2019. <ref name="auto1">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=5 September 2023 |title=Allan Children's Foundation: A Home of Hope for over 150 orphaned children |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/09/05/allan-childrens-foundation-a-home-of-hope-for-over-150-orphaned-children/}}</ref> Ekibiina kino kyategeeza nga bwekyali kiwa abaana abataka wansi wa 1000 obuyambi mu by’enjigiriza mu 2023. <ref>{{Cite web |last=Taremwa |first=Trevor |date=15 March 2023 |title=Allan Children's Foundation launches campaign to build home for underprivileged children |url=https://www.pulse.ug/lifestyle/allan-childrens-foundation-launches-campaign-to-build-home-for-underprivileged/6htl13d |website=Pulse Uganda}}</ref>
== Ekirubirirwa ==
Omubala gwa Allan Children’s Foundation gugamba nti ‘ ''Empowering lives through Education'' ’ oba gamba nti Okusitula Obulamu nga bayita mu By'enjigiriza, gulaga omulimu gwakyo ogw’okukola ku nsonga z’obwavu, eby'obulamu, nga bayita mu kulongoosa mu kufuna n’omutindo gw’ebyenjigiriza, ng’esira liteekeddwa ku mujiji gwa [[:en:Uganda|Uganda]] omuto. <ref name="auto2">{{Cite web |last=Mugisha |first=Mugibson |date=2 March 2023 |title=The Allan Children's Foundation, Raising A Beacon Of Hope For Abandoned Children - MUGIBSON |url=https://mugibson.com/the-allan-childrens-foundation-raising-a-beacon-of-hope-for-abandoned-children/ |website=mugibson.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugisha2023">Mugisha, Mugibson (2 March 2023). [https://mugibson.com/the-allan-childrens-foundation-raising-a-beacon-of-hope-for-abandoned-children/ "The Allan Children's Foundation, Raising A Beacon Of Hope For Abandoned Children - MUGIBSON"]. ''mugibson.com''.</cite></ref> Pulojekiti za Allan Children Foundation ziteeka esira okusuka ku mpeereza z’eby'enjigiriza ezisookerwaako okusobola okwongera okwetaba mu bintu ebitali bimu n’okukubiriza abaana okunoonyereza ku bye baagala okumannya n’ebyo bye baagala okutegeera. <ref name="auto1">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=5 September 2023 |title=Allan Children's Foundation: A Home of Hope for over 150 orphaned children |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/09/05/allan-childrens-foundation-a-home-of-hope-for-over-150-orphaned-children/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter2023">Reporter, Express (5 September 2023). [https://dailyexpress.co.ug/2023/09/05/allan-childrens-foundation-a-home-of-hope-for-over-150-orphaned-children/ "Allan Children's Foundation: A Home of Hope for over 150 orphaned children"].</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=23 March 2023 |title=How Allan Children's Foundation is Changing Lives |url=https://kampalaedgetimes.com/how-allan-childrens-foundation-is-changing-lives/}}</ref> Ebigendererwa by’ekibiina kino kwe kuwa abaana abatalina mwasirizi n’abatalina [[:en:Homeless|webabeera]] emikisa gy'okulaakulanya mu bujjuvu obusobozi bwabwe obw’omubiri, [[:en:Intellectual|obw’amagezi]] n’okuyiiya; <ref name="auto">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_170650|title=Allan Children's Foundation donates scholastic materials to 300 children|newspaper=[[New Vision]]|date=20 September 2023|accessdate=30 December 2024}}</ref> okuyamba n’okukolagana n’abantu sekinnoomu n’ebibiina ebikola ku by’enjigiriza n’embeera y’abaana enungi; <ref name="auto" /> okukuuma abaana abatulugunyizibwa n’okulagajjalirwa, n’okuzaawo enkolagana mu famire zaabwe; <ref name="auto2" /> n’okukola kakuyege w’okumanyisa abantu ku ddembe ly’abaana. <ref>{{Cite web |last=Mbabazi |first=Charity |date=29 August 2023 |title=Allan Children's Foundation Initiates Fundraising Campaign to Construct a Home of Hope for 150 Orphans |url=https://thetowerpost.com/2023/08/29/allan-childrens-foundation-initiates-fundraising-campaign-to-construct-a-home-of-hope-for-150-orphans/}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://thetowerpost.com/2023/08/29/allan-childrens-foundation-initiates-fundraising-campaign-to-construct-a-home-of-hope-for-150-orphans/ Allan Children's Foundation Kitandise Kaweefube w'Okusonda Ssente Okuzimba Amaka g'esuubi eri bamulekwa 150]
* [https://www.pulse.ug/lifestyle/allan-childrens-foundation-launches-campaign-to-build-home-for-underprivileged/6htl13d Allan Children's Foundation kitongozza kaweefube w'okuzimba amaka g'abaana abataliiko mwasirizi]
i45l01tt1949oxq9fqjvfb9jhx2yfck
Alykhan Karmali
0
12225
53628
42986
2026-06-09T10:15:02Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53628
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alykhan Karmali''' mutandisi wa mirimu, munnamakolero, era [[muzirakisa]] mu [[Yuganda|Uganda]] . Ye ssenkulu addukanya ekkolero lya Mukwano mu Uganda, kkampuni ekolera wansi w'ekibinja ky'[[amakampuni ga mukwano]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=Administrator |date=16 April 2004 |title=Uganda's Rich: Alykhan Karmali & Others |url=http://www.ismaili.net/html/modules.php?op=modload&name=phpBB2&file=viewtopic&t=422 |access-date=9 March 2016 |publisher=Ismaili.net Quoting [[Daily Monitor]]}}</ref> N'era yaweerezaako nga ssenkulu atali mu mirimu bulijjo owa(Non executive director ) owa [[Exim Bank mu Uganda|bbank ya Exim (Uganda)]], bbanka y’ebyobusuubuzi kkampuni gagadde eya Mukwano Group mwelina emigabo 36.5 ku buli 100. <ref>{{Cite web |last=EBU |date=7 March 2016 |title=Exim Bank (Uganda) Limited: Shareholding, Board of Directors & Senior Management |url=http://www.eximbank-ug.com/EXIM%20BANK%20UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160615070317/http://www.eximbank-ug.com/EXIM%20BANK%20UGANDA.pdf |archive-date=15 June 2016 |access-date=9 March 2016 |publisher=[[Exim Bank (Uganda)|Exim Bank Uganda]] (EBU)}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Sanya |first=Samuel |date=7 March 2016 |title=Tanzania's Exim bank takes over Imperial Bank |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418958/tanzania-exim-bank-takes-imperial-bank |access-date=9 March 2016}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Ali Mohamed Karmali, jjajja omusajja azaawa taata wa Alykhan , yali mutandisi wa mirimu ensibuko y'e Buyindi eyasenguka najja mu Uganda awo nga mu 1904 . Yakola ng’omuyambi w’edduuka mu [[Jinja]] nga tannasengukira [[Mbarara]] mu ttundutundu ly'obugwanjuba bwa Uganda . Oluvannyuma yasenga mu Bukandula mu [[Gomba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gomba]] leero mu ttundutundu lya Buganda mu Uganda,gye yakolera obusuubuzi bwa ppamba ne mwanyi obwamanyi "ng'akolagana n'amaka amalala g'Abayindi (Asian Families) ". Yalina emikwano mingi nnyo ekyamupaatisaako erinnya lya "Mukwano gwa Bangi" (Friend of Many). Amakaage gaalisalako nerifuuka "Mukwano" ne batuuma bizinensi y'amaka erinnya lye. [[Amirali Karmal]]<nowiki/>i, taata wa Alikhan yafa nga 10 Omwezi ogwomusanvu 2019 e [[Kololo]], ekitundu eky'omutindo ogwa waggulu ku muliraano mu [[Kampala]] .Yaziikibwa ku kiggya / limbo mu kitundu kye kimu, ku Lwomukaaga nga 13 Omwezi ogwomusanvu 2019. <ref name="PassingR">{{Cite web |last=Mpagi |first=Charles |date=11 July 2019 |title=Ugandan Business Magnate Mukwano Dies Aged 89 |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-business-magnate-amirali-karmali-mukwano-dies/4552908-5191884-11s4sa7z/index.html |access-date=14 July 2019 |place=Nairobi}}</ref> Mu 1995, Amirali yakwasa mutabani we Alykhan bizinensi y’amaka. <ref name="1R"/> <ref name="5R">{{Cite web |last=Eriasa Mukiibi Sserunjogi, Henry Lubega |first=and Gillian Nantume |date=26 July 2015 |title=The 100 Most Influential Ugandans |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/The-100-most-influential-Ugandans/689844-2807980-5splnb/index.html |access-date=14 July 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Administrator |date=16 April 2004 |title=Uganda's Rich: Alykhan Karmali & Others |url=http://www.ismaili.net/html/modules.php?op=modload&name=phpBB2&file=viewtopic&t=422 |access-date=9 March 2016 |publisher=Ismaili.net Quoting [[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=EBU |date=7 March 2016 |title=Exim Bank (Uganda) Limited: Shareholding, Board of Directors & Senior Management |url=http://www.eximbank-ug.com/EXIM%20BANK%20UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160615070317/http://www.eximbank-ug.com/EXIM%20BANK%20UGANDA.pdf |archive-date=15 June 2016 |access-date=9 March 2016 |publisher=[[Exim Bank (Uganda)|Exim Bank Uganda]] (EBU) |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Sanya |first=Samuel |date=7 March 2016 |title=Tanzania's Exim bank takes over Imperial Bank |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418958/tanzania-exim-bank-takes-imperial-bank |access-date=9 March 2016 |location=Kampala |newspaper=[[New Vision]]}}
# {{cite web |last=Mpagi |first=Charles |date=11 July 2019 |title=Ugandan Business Magnate Mukwano Dies Aged 89 |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-business-magnate-amirali-karmali-mukwano-dies/4552908-5191884-11s4sa7z/index.html |access-date=14 July 2019 |place=Nairobi |newspaper=[[The EastAfrican]]}}
# {{cite web |last=Eriasa Mukiibi Sserunjogi, Henry Lubega |first=and Gillian Nantume |date=26 July 2015 |title=The 100 Most Influential Ugandans |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/The-100-most-influential-Ugandans/689844-2807980-5splnb/index.html |access-date=14 July 2019 |place=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.mukwano.com/ Omukutu gwa Mukwano Group]
* [https://web.archive.org/web/20161031024538/http://www.eximbank-ug.com/ Omukutu gwa Exim Bank (Uganda)]
bgloi21vhfctbqgkyxv0docf2wby2nx
Peter Mugyenyi
0
12243
53570
43183
2026-06-09T07:42:52Z
Kinenkey
10423
Added a category "Munnayuganda"
53570
wikitext
text/x-wiki
[[category: Munnayuganda]]
'''Peter Ndimbirwe Mugyenyi''' Munnayuganda omusawo, [[:en:HIV/AIDS|munoonyereza wa siriimu]], [[:en:Administrator_(business)|addukanya eby’obujjanjabi]] era muwandiisi. Ye dayirekita omukulu era omu ku baatandikawo ekitongole kya [[:en:Joint_Clinical_Research_Centre|Joint Clinical Research Center]], era nga ky'ekitongole ekikulembedde mu kujjanjaba [[:en:HIV/AIDS|siriimu]] mu Africa. <ref name="WHO">https://web.archive.org/web/20131228154552/http://www.who.int/world-health-day/previous/2006/doctors/uga/en/</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Mugyenyi yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda, okuliraana 1949. Yasomerako mu [[:en:Kings_College_Budo|Kings College Budo]], essomero lya siniya ery'abawala n'abalenzi essomero ly'ekisulo, bwe yali tannaweebwa kifo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okusoma obusawo bw’abantu. Yatikkirwa diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’okusoma e Makerere, yalina okuva mu ggwanga ku ntandikwa y’emyaka gya 1970, ng’adduka poliisi ya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ey’ekyama. Yasenguka n’agenda mu Bungereza, gye yafunira [[:en:Pediatrics|Dipulooma mu by’obulamu bw’abaana]], ekitiibwa kya Fellow of the Royal College of Physicians of Ireland n’ekya Fellow of the Royal College of Physicians of Edinburgh. Mu 2003, yaweebwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Science|Doctor of Science]], okuva mu [[:en:Mbarara_University|yunivasite ya Mbarara]] mu Uganda. <ref name="Chancellor">{{Cite web |url=http://www.must.ac.ug/about-must/governance/chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-10-17 |archive-date=2015-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150728152903/http://www.must.ac.ug/about-must/governance/chancellor |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwe mu Bungereza ==
Bwe yali mu Bungereza, yafuuka [[:en:Pediatrician|omusawo w’abaana]] omukugu ey'ebuuzibwako. Wabula ku ntandikwa y’emyaka gya 1990, yaddayo ky'eyagalire mu Uganda gy’azaalibwa okuyambako eggwanga lye okulwanyisa ekirwadde kya mukenenya, ekyali kikyeyongera mu kiseera ekyo. Embeera y’emirimu yali mbi nnyo ate ng’omusaala, katundu katono ku nsimbi ze yali yafuna mu Bungereza. Yalina okutendekebwa okupya mu by’obulwadde bwa siriimu. <ref name="FIRE">https://web.archive.org/web/20181017001756/https://fireintheblood.com/the-contributors</ref>
== Obukulembeze mu lutalo lw'okujjanjaba akawuka ka siriimu mu Africa ==
Y’omu ku bantu abamanyiddwa abaasooka mu basawo mu nsi yonna okugamba nti [[:en:Ethnic_groups_of_Africa|Abafirika]] basobola, era bajja, okugoberera obulungi enkola z’[[:en:Antiretroviral_treatment|obujjanjabi obulwanyisa akawuka]] . Mu kiseera ekyo abantu batono abaali bakkiriza nti ekyo kyandibaddewo. Ebyafaayo bimukakasizza nti mutuufu. Mu 1992, Mugyenyi yali omu ku baatandikawo era n’afuuka [[:en:Medical_Director|Medical Director]] wa Joint Clinical Research Centre, ekifo ekisinga obunene mu Afrika ekijjanjaba n’okunoonyereza ku mukenenya. Amanyiddwa ng’omu ku bakulembedde mu kunoonyereza ku siriimu mu nsi yonna. <ref name="FIRE" />
Mu 2002, yalagira okusindikibwa kw'eddagala lya siriimu ku ssente entono okuva e Buyindi, ng’amenya obutereevu amateeka ga Uganda agakwata ku nsonga z'abakkirizibwa okulitumya, n’asomooza ab’obuyinza okumukwata n’agaana okuva ku kisaawe okutuusa ng’eddagala lino likkiriziddwa okuyingira mu ggwanga n’okuweebwa n’obukakafu nti n’eryali ligenda okuyingizibwa mu biseera eby’omu maaso nalyo lyali ly'akukkirizibwa. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Ekikolwa kino kyaviirako kumpi mu kiro kimu omuwendo gw’abantu abakozesa eddagala lya ARVs mu Uganda okweyongera emirundi kkumi, era ne kisobola okukomya okuziyiza eddagala lya mukenenya erya bulijjo ery’ebbeeyi entono okuyingira mu Afrika. Leero kumpi Abafirika bonna abali ku ddagala lya ARV bamira eddagala lya generics, ng’erisinga obungi ku lyo likyava Buyindi. Mugyenyi era yakola kinene eky’okwebuuza ku bantu mu kuteekawo enteekateeka ya [[:en:PEPFAR|PEPFAR]] (‘President’s Emergency Plan for AIDS Relief’), eyalangirirwa mu kwogera kwa Pulezidenti [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] okwa 2003 okwa [[:en:State_of_the_Union|State of the Union]]. Mugyenyi yali atudde ku mabbali ga [[:en:Laura_Bush|Laura Bush]] ng’okulangirira kuno kukolebwa, era Pulezidenti Bush n’amujuliza mu kwogera kwe. Okuva olwo PEPFAR etadde obukadde n’obukadde bw’Abafirika ku bujjanjabi obuziyiza siriimu era n'okutaasa obulamu, era abantu bangi bagitunuulira ng’omukululo ogumu ogusinga obulungi mu bisanja ebibiri George W. Bush bye yamala mu [[:en:White_House|White House]] . <ref name="FIRE" />
Mu Gwomwenda 2003, Mugyenyi yasiimibwa ekibiina ekigatta abasawo mu nsi yonna mu kujjanjaba mukenenya era n’aweebwa awaadi ya Hero in Medicine Award. <ref>http://www.msh.org/news-events/stories/dr-peter-mugyenyi-receives-the-coveted-hero-in-medicine-award</ref> Mu Gwokubiri 2014, yalondebwa nga Dayirekita eyeetongodde, ku Board ya [[:en:Cipla|Cipla]], kkampuni y’eddagala ey’e Buyindi ng’erina ekkolero erikola eddagala lya Siriimu mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |url=http://www.cipla.com/CiplaSite/Media/Images/Press-Release-Appointment-of-Dr-Mugyenyi-final-12th-Feb-Final-draft.pdf?ext=.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-10-17 |archive-date=2015-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150923203637/http://www.cipla.com/CiplaSite/Media/Images/Press-Release-Appointment-of-Dr-Mugyenyi-final-12th-Feb-Final-draft.pdf?ext=.pdf |url-status=dead }}</ref> Yakola nga Chancellor wa [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara University of Science and Technology]], <ref>http://allafrica.com/stories/200808220102.html</ref> emu ku yunivasite za gavumenti munaana eza Uganda okuva nga 22 Ogwomunaana 2008 okutuuka nga 28 Ogwekkumi 2017. <ref name="Chancellor" /> <ref>https://www.independent.co.ug/prof-olweny-new-mbarara-university-chancellor/</ref>
== Obuwandiisi bwe ==
Ekitabo kya Mugyenyi eky’naanyi ekyafulumizibwa mu 2008 ekya ''Genocide by Denial: How Profiteering from HIV/AIDS Killed Millions'' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-9970027538</ref> kiraga engeri gavumenti z’amawanga g’obugwanjuba ne kkampuni z’eddagala gye zaalondoola mu ngeri ey’obusaasizi okufa kw’obukadde n’obukadde bw’Abafirika abaali batayinza kugula ddagala lyabwe eribalagirwa. Ekitabo ekyaddiirira ekitabo ekyasooka, ekya ''A Cure Too Far: The Struggle to End HIV/AIDS'', kyafulumizibwa ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=640136&CatID=435</ref>
Omulimu gwa Mugyenyi mu lutalo lw’okulwanirira eddagala eriweweeza ku siriimu mu bungi mu Afrika gulagibwa mu firimu eyafulumizibwa mu 2013 eyitibwa ''[[:en:Fire_in_the_Blood_(2013_film)|Fire in the Blood]]'', <ref>https://www.imdb.com/name/nm2438287/?ref_=ttfc_fc_cl_t2</ref> era yayitibwa ba pulodyusa okubeera omugenyi ow’ekitiibwa firimu eno bwe yasooka okulabika mu [[:en:Sundance_Film_Festival|kivvulu kya Sundance Film Festival]] ekya 2013 mu [[:en:Park_City,_Utah|Park City]], Utah, mu Amerika. Okulabika kwe kwaleetawo abantu abawerako okumumanya mu Sundance. <ref name="FIRE" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Abakulembeze ba Yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_hospitals_in_Uganda|Amalwaliro ga Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
otknkzuvd9w8mk3w2h0f30v3h0yl7tv
Andrew Rugasira
0
12343
53716
43813
2026-06-09T11:52:08Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53716
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Rugasira,''' Munnayuganda omusuubuzi era omuwandiisi w'ebitabo.<ref name="theguardian">[https://www.theguardian.com/global-development/2013/feb/17/andrew-rugasira-interview-good-african-coffee "Andrew Rugasira: can coffee transform lives in Africa"] theguardian.com. Retrieved November 21, 2014.</ref> Ye muwandiisi w'ekitabo ekimannyikiddwa nga ''<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/A_Good_African_Story" rel="mw:ExtLink" title="A Good African Story" class="cx-link" data-linkid="51">A Good African Story: How a Small Company Built a Global Coffee Brand</a>''.<ref name="africaontheblog">[http://www.africaontheblog.com/book-review-a-good-african-story-by-andrew-rugasira/ "Book Review: “A Good African Story” by Andrew Rugasira"] africaontheblog.com. Retrieved November 21, 2014.</ref> Mu 2003, yatandikawo Good African Coffee, ekika kya kaawa ekyasooka nga kidukanyizibwa Afrika okuteekebwa mu zi semaduuka wa Bungereza n’abasuubuzi mu Amerika. Rugasira yaliko ssentebe w'ekibiina ekigata Abakola Kaawa Atukiridde mu Buvanjuba bwa Afrika, memba w’ekibiina kya kya Presidential Investor Roundtable (PIRT) mu Uganda era atuula ku kakiiko akafuzi aka [[:en:Maisha_Film_Lab|Maisha Film Lab]]. Rugasira abeera mu [[Kampala]] era taata w’abaana bataano.<ref name="randomstruik">[https://web.archive.org/web/20150204171531/http://www.randomstruik.co.za/about-the-author.php?authorID=5990&imprintID=7 "Book Review: “About Andrew Rugasira"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204171531/http://www.randomstruik.co.za/about-the-author.php?authorID=5990&imprintID=7|date=February 4, 2015}} randomstruik.co.za. Retrieved November 21, 2014.</ref><ref name="africaprosperity">[https://web.archive.org/web/20150204185651/http://africaprosperity.com/index.php/all-fellows/fellows-listing/items/view/andrew-rugasira "Our Distinguished Fellows"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204185651/http://africaprosperity.com/index.php/all-fellows/fellows-listing/items/view/andrew-rugasira|date=2015-02-04}} africaprosperity.com. Retrieved November 21, 2014.</ref>
== Obulamu bwe n'eby'enjigiriza ==
Rugasira yakulira [[Kampala]], mu [[Yuganda|Uganda]]. Yatikkirwa okuva ku [[:en:University_of_London|University of London]], ne diguli mu Mateeka n'eby'Enfuna mu 1992. Awandiise empapula eziwerako n'ebiwandiiko mu mpapula z’amawulire ng'olwa ''[[:en:The_Guardian|Guardian]]'' mu Bungereza, ''[[:en:Financial_Times|Financial Times]]'' mu Bungereza, ''Telegraph'' mu Bungereza, ne ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'' mu Uganda. Rugasira munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Arts|Royal Society of Arts]] e London ng'era ayogereddeyo kumulamwa ogugamba nti “ ''Trade not Aid for Africa'' .” oba <nowiki>'' Musuubuzi sosi kudukirira Afrika.'' Mu Gwomukaaga 2011, yamaliriza Diguli ye ey'</nowiki>okubiri Sayaansi mu misomo gya Afrika ku [[:en:University_of_Oxford|Oxford University]] e Bungereza.
== Good Africa Coffe ==
Good African Coffee yatongozebwa mu 2003, nekifuuka ekika kya kaawa ekyasooka okubeera nga kidukanyizibwa Afrika wabula nga kisinganibwa mu zisemaduuka wa Bungereza nga kuno kwaliko ekika kya Waitrose, Sainsbury’s ne Tesco. Kampuni eno ekolagana n’omukutu gw’abalimi ba kaawa abasoba mu 14,000 mu bugwanjuba bwa Uganda, ng'eno era kampuni eno gy’ekoledde n’ebifo 17 eby’okutereka n’okuwola ssente eri ebitundu ebyo eby’abalimi. Ng’oggyeeko okubeera nga asinganibwa mu zisemaduuka za Bungereza ezisoba mu 700 n’amaterekero g'eby'amaguzi agawera 500 mu Afrika, kati Good African Coffee kali asinganibwa ku mutimbagano gya yintaneeti mu Amerika.<ref name="monitor">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1270344/-/6b070z/-/ "Selling Ugandan coffee on US shelves: A story of persistence and constant lessons"] monitor.co.ug. Retrieved November 21, 2014.</ref><ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/news/18739-good-african-coffee-from-kasese-hills-to-american-malls.html "Good African Coffee: From Kasese hills to American malls"] newvision.co.ug. Retrieved November 21, 2014.</ref><ref name="africabookclub">[http://www.africabookclub.com/?p=14516 "Trade, not Aid – Andrew Rugasira Shares His Story as an African Entrepreneur"] africabookclub.com. Retrieved November 21, 2014.</ref>
== Ebifulumiziddwa ==
* {{Cite book |year=2013 |title=A Good African Story: How a Small Company Built a Global Coffee Brand |title-link=A Good African Story |publisher=Random House UK |isbn=978-1847922076}}
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.weforum.org/young-global-leaders/andrew-rugasira "Andrew Rugasira"]
* [https://www.nytimes.com/2012/04/08/magazine/can-coffee-kick-start-an-economy.html?pagewanted=all&_r=0 "Kaawa Asobola Okutandikaawo Eby'enfuna?"]
* [https://edition.cnn.com/2013/06/19/business/good-african-coffee-andrew-rugasira/index.html "Good African Coffee ayagala busuubuzi, so si buyambi".]
* [https://web.archive.org/web/20140210013523/http://www.thepromota.co.uk/businessman-andrew-rugasira-who-woke-up-and-smelt-the-coffee/ "Omusuubuzi, Andrew Rugasira eyazuukuse n'awunyiriza kaawa".]
* [https://web.archive.org/web/20141112034958/http://www.ideasfestival.co.uk/2013/events/andrew-rugasira/ "Emboozi Ennungi mu Afirika".]
* [https://web.archive.org/web/20160304061753/http://newafricanmagazine.com/fair-trade-is-not-the-solution/ "Andrew Rugasira: 'Obusuubuzi obw'obwenkanya si kye kigonjoola ensonga'".]
* [http://www.bellanaija.com/2013/06/25/impact-is-as-important-as-the-profit-ugandan-social-entrepreneur-andrew-rugasira-chats-with-ayeesha-durgahee-on-cnns-african-voices/ "“Ekikosa kikulu nnyo ng'amagoba” Munnayuganda Omusuubuzi w'embeera z'abantu Andrew Rugasira Ayogedde ne Ayeesha Durgahee ku pulogulaamu ya CNN eya “African Voices”".]
* [https://archive.today/20141121061104/http://www.transformourworld.org/en/blogs/131-andrew-rugasira-using-coffee-to-transform-uganda "Andrew Rugasira: Using Coffee to Transform Uganda "]
* [http://www.thehabarinetwork.com/profile-andrew-rugasira-founder-ceo-good-african-coffee ""Profile: Andrew Rugasira – founder & CEO Good African Coffee"]
* [https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2005/nov/13/foodanddrink.features10 "A good man in Africa"]
* [https://web.archive.org/web/20220608053732/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/19/author-andrew-rugasira-a-good-african-story-how-a-small-company-built-a-global-coffee-brand/ "Author – Andrew Rugasira | “A Good African Story”How A Small Company Built A Global Coffee Brand"]
* [https://www.telegraph.co.uk/finance/comment/8197708/When-it-comes-to-dealing-with-austerity-Africa-wrote-the-textbook.html#disqus_thread "When it comes to dealing with austerity, Africa wrote the textbook"]
* [https://www.bbc.co.uk/programmes/p01361jj "The Forum"]
q0epxyjs96z0ne9ifdxhsnkdh0d8hah
Alternate Warriors
0
12349
53624
43462
2026-06-09T10:11:54Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53624
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''''Alternate Warriors''''' ye [[:en:Alternate_history|kitabo ky'ebyafaayo]] ekirina ebiwandiiko eby'ediringana ekyasengekebwa [[:en:Mike_Resnick|Mike Resnick]], ekyafulumizibwa mu Amerika aba [[:en:Tor_Books|Tor Books]]. Ekitabo kino kirimu emboozi enyimpi 29, omuli eza Resnick zenyini "Mwalimu mu Squared Circle". Emboozi endala za bawandiisi ab’enjawulo, era ziraga embeera ey'ebiseera eby'obuliwo ng'abaleeta emirembe balwanyi mu ngeri etaaliwo mu bulamu obw’addala. <ref>{{Cite web |title=Uchronia: Mike Resnick anthologies |url=http://www.uchronia.net/label/resnaltern.html |website=www.uchronia.net}}</ref> Ekitabo kino kyafulumizibwa mu Gwomwenda nga 1, 1993. <ref>{{Cite web |title=Alternate Warriors by Mike Resnick |url=https://www.fictiondb.com/title/alternate-warriors~mike-resnick~104646.htm |website=www.fictiondb.com}}</ref>
== Emboozi ==
{| class="wikitable"
!Omutwe
!Omwandiisi
!Kwebasizniira okugiwandiika
|-
|"Mwalimu in the Squared Circle"
|[[:en:Mike_Resnick|Mike Resnick]]
|Mu 1979, mungeri y'okwagala okukomekereza olutalo wakati wa Uganda ne Tanzania, Julius Nyerere yakiri Idi Amin eyali amusabye bakubaganye mu luzannya lw'ebikonde. Wabula olw'okuba nga yali amusinga obuzito bwa pawuundi 200, Nyerere yalwana okusigala nga mulamu ng'ali mu kisaawe gyebazannyira ebikonde
|-
|"Jane's Fighting Ships"
|[[:en:Esther_Friesner|Esther Friesner]]
|Mu 1798, Napoleon, yalumba n'awanba Bungereza. Mu 1811, Jane Austen yasisinkana Davy Crockett nebakizuula nti baalina bingi byebaali bafanaganya nga mwemuli n'ebirubirirwa bya l'empereur byeyali tayagala ng'ebirubirirwa.
|-
|"Taking Action"
|[[:en:Lawrence_Schimel|Lawrence Schimel]]
|Mu 1955, oluvannyuma lw'okubeera nga yali atunudde mu biseera by'omumaaso ng'alina n'ebirubirira by'omu 1992, Rodney King ng'awangudde, Martin Luther King Jr. yasindikirizibwa mu kubo ly'obutabeera mu butabanguko, ekyavirako ekibiina ky'eddembe ly'abantu oluvannyuma lw'engeri ey'obutabanguko. Kino kyavirako enkolagana wakati w'Omukulembezze w'eby'obuwangwa ne gavana wa Alabama George Wallace.
|-
|"Because Thou Lovest the Burning-Ground"
|[[:en:Michael_P._Kube-McDowell|Michael P. Kube-McDowell]]
|Mu 1890, oluvannyuma lw'okugwa ebigezo bya yunivasite ebiwerako, Mohandas Gandhi, yesisinkana ab'ekibiina kya Thuggee eky'eraguza bweyali ku luguudo n'afuuka omugoberezi.Oluvannyuma lw'ekyo eby'enjigiriza bya Gandhi n'ekisinde ky'obutabanguko byatandika emyaka egyaddako oluvannyuma lw'okutibwa kw'abantu okwali e Jallianwala Bagh mu 1919. Olupapula lw'akatabo olusooka lwali lulaga Gandhi eyalina omubiri omunene nga mubusungu obungi akute ekikopola, ng'ajulirira olugero.
|-
|"Ballad of the Spanish Civil Guard"
|[[:en:Kathe_Koja|Kathe Koja]]
|
|-
|"The Vatican Outfit"
|[[:en:Laura_Resnick|Laura Resnick]]
|Mu 1978 Mafiosi yalabula Paapa Yowana Paul I olw'okutemulwakwe okwali kusoboka, era oluvannyuma lw'okugezaako okutemula, Paapa yafuna engeri empya eyali ey'okudukanya Eklezia.
|-
|"Tut’s Wife"
|[[:en:Maureen_F._McHugh|Maureen F. McHugh]]
|Oluvannyuma lw'okufa kw'omukulembezze w'enono Tuntankhamun mu 1352, eyali namwandu era nga bagata omuzadde omu Ankhesenamun yafuna omwami omulala amukuume n'okubuyisa enzikiriza ya Aten mu Misiri.
|-
|"Extreme Feminism"
|[[:en:Nicholas_A._DiChario|Nicholas A. DiChario]]
|Mu 1865, Susan B. Anthony yagula emundu era oluvannyuma lw'okwekalakaasa n'okubeera ng'alina byeyali byegwanyiza, yeesisinkana ng'afuuse omumenyi w'amateeka. Kino kyavirago eky'Abakazi okubeera nga basobola okwenyigira mu by'okulonda bya Amerika okusalika ekyavirako obutabanguko okweyongera.
|-
|"The Battle of All Mothers"
|[[:en:Jack_Nimersheim|Jack Nimersheim]]
|
|-
|"Jihad"
|[[:en:Mercedes_Lackey|Mercedes Lackey]]
|Mu 1918, oluvannyuma lwa Daraa T.E Lawrence yasisinkana enkyukakyuka, yakyuusa ediini n'afuuka omuyisiraamu era n'abuulira ku lutalo lw'ediini. Lawrence n'abawalabu baawamba Damascus nga tebawambuddwaako Bangereza.
|-
|"Sam Clemens and the Notable Mare"
|Mel. White
|Sam Clemens yakulembera Buvanjuba okuva mu kibuga kya Nevada mu 1864 era n’akwatibwa aba Quantrill's Raiders. Embalaasi ya Clemens yakola kinene nnyo okuwugula abayeekera amagyega Union bwegaali gatuuse.
|-
|"...But the Sword!"
|[[:en:Anthony_R._Lewis|Anthony R. Lewis]]
|Mu 1202, Francis of Assisi yafuuka omulwaanyi mu ntalo z’ediini my kifo ky’okubeera omubuulirizi w’enjiri , wabula n’abyabulira mungeri ey’enyinyibaza oluvannyuma lw’okulaba aba Constantinople nga bagobwa. Nga tetunatuuka kw’ekyo, Francis yalondebwa Paapa okukulembera ekisinde ky’amagye ekipya era n’okukulembera abalwanyi b’ediini abaddamu okuwamba ekibuga kya Yeruzaalemu mu 1221, nga kino oluvannyuma kyakivirako okutekebwa mu bibuga by’abatume.
|-
|"Fugato"
|[[:en:Barry_N._Malzberg|Barry N. Malzberg]]
|Mu biseera bya Sematalo Ow’okubiri mu 1942, Leonard Bernstein yatwalibwa mu magye ga Amerika n’asengekebwa nga 1A. Mu 1944, bweyali akwatiddwa mu kiyumba ekyali mu nimiro ya Ardennes, Bernstein yeekolera ekubo eryamutusaayo.
|-
|"The Firebringers"
|[[:en:David_Gerrold|David Gerrold]]
|Abaannyi ba ffiirmu okuva mu Hollywood, mu biseera eby’obuliwo bebaali ebika by’abasajja abaazannya mu ffirimu. Okugeza Coloneeri Gregory Peck yabuuza ennyonyi ekika eyali eriko bomu namuzisa ng’ayolekera ekibuga kya Berlin, wadde nga yalina endowooza endala era n’akayana ne Ronald Reagan, Humphrey Bogart n’abalala.
|-
|"Albert Schweitzer and the Treasures of Atlantis"
|[[:en:George_Alec_Effinger|George Alec Effinger]]
|
|-
|"Queen of Asia"
|[[:en:Judith_Tarr|Judith Tarr]]
|Mu myaka gya 332 BC, oluvannyuma lw’okubeera nga yali atawanyiziddwa mutabani we Darius II, olw’okulaga obutiitiizi mu mu lutalo lwa Alexander the Great, maama we Sisygambis yamuvirako okutibwa neyeegata ku muzukulu we Drypetis. Ng’eggwanga lya Persia liri wansi wa bukulembezze bwe, Sisygambis yabavirako okulumba Alexander the Great nga bamuva mabega ku kifo ekyali kiyitibwa Tyre, era n’afuna by’awandiika mu katabo ke akakwata ku musibe we.
|-
|"Zealot"
|[[:en:Bill_Fawcett_(writer)|Bill Fawcett]]
|Moses yakulembera Abayizirayiri okugenda mu lutalo lw’abayeekera nga bawakanya eyali Omukulembezze w’enono mu Misiri era oluvannyuma lw’emyaka esatu egy’okulwanagana, baawamba olubiri lw’omukulemzze olwe Gizan. Wabula, luvannyuma nebesingaana nga balumbiddwa amagye agaali tegasoboka.
|-
|"The Cold Warrior"
|[[:en:Jack_C._Haldeman_II|Jack C. Haldeman II]]
|
|-
|"For Love of God"
|[[:en:Michelle_Sagara|Michelle Sagara]]
|Mu 1170, Thomas Becket teyakomawo oluvannyuma lw’okuduka mu Bungereza, obutakaanya wakati we n’eyali mubukulembezze bwenono Henry II. Amagye agaali gakiikirira Bungereza ne Bufalansa gaasisinkana ku kifo ewaali olutalo mu Bufalansa, era Becket ajukira enkolagana ye ne Henry.
|-
|"Al Einstein — Nazi Smasher!"
|[[:en:Lea_Hernandez|Lea Hernandez]]
|Mu kifo ky’okufuuka munasayaansi Albert Einstein yafuuka omukubi wa myuziki omukugu era oluvannyuma n’abeera mbega. Eyaka nga giyiseewo ng’alina gyebamutumye okugenda okubega mu Peenemunde, Einstein yasisinkana Eva Braun omukazi eyali akema ne nakyemalira we Adolf Schicklgruber.
|-
|"Mind over Matter"
|[[:en:Jack_Nimersheim|Jack Nimersheim]]
|
|-
|"One by One"
|[[:en:Beth_Meacham|Beth Meacham]]
|Mu 1813, Tecumseh ne beyali akwatagana nabo bakyuukira Amerika ku lutalo olwali luyitibwa Battle of Thames nga bamulemesa obutatibwa. Kino kyavirako Amatwale G’omuBukiikakkono Bw’omubugwanjuba, eryafuuka essaza lya Amerika emyaka nga 10 oluvannyuma. Wadde nga wayise emyaka 100 ng’olutalo luwedde, obutabanguko wakati w’abeeru n’abamyuusu mu ggwanga ly’Abayindi kyavira ngako obutujju n’okuzaayo omuliro.,
|-
|"The Mark of the Angel"
|[[:en:Tappan_Wright_King|Tappan Wright King]]
|Oluvannyuma lw’okubeera nga yali afunye ebisago bweyali ava gyeyali atumiddwa e Rooma ne Paris mu 1943, Angelo Roncalli eyali takyalina kyajukira, mu biseera by’omumaaso eyalina okubeera Paapa Yowaha XXIII yeegata magye ga Bufalansa agaali gawakanya. Mu 1961, ajukizibwa ebiseera bye ng’ali mu magye agaali gajeemye.
|-
|"Standing Firm"
|[[:en:Barbara_Delaplace|Barbara Delaplace]]
|Mu 1938, Neville Chamberlain yasalawo okwengaana Adolf Hitler e Munich, nga muno mwemwali okwogerezeganya n’eyali amuwakanya Winston Churchill.
|-
|"A Sense of Loyalty, a Sense of Betrayal"
|[[:en:Brian_Thomsen|Brian Thomsen]]
|Mu 1918, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwa Sidney Reilly olw’okugezaako okugya Vladimir Lenin ne Leon Trotsky, yaweebwa eky’okusalawo.
|-
|"Unmerited Favor"
|[[:en:Brad_Linaweaver|Brad Linaweaver]]
|Mu myaa gya 30 AD, Yeesu Kulisitu yayogera ku nsonga eyali ey’ekijaasi. Oluvannyuma yawaayo eby’okulwanyisa eri abagoberezi bbe era n’abatwaala mu ddungu okwengaanga sitaani. Bangi banyiizibwa, wabula tebalumba Barooma.
|-
|"Death of a Dream"
|[[:en:Jack_C._Haldeman_II|Jack C. Haldeman II]]
|Mu 1963, J. Edgar Hoover yasalawo okusiiga Martin Luther King Jr. nga tanaba kwogera kisinga mujukirwaako, ekya ‘I Have a Dream’ oba Nina Ekirooto, ekyavirako ekisinde ekirwanirizi ky’eddembe ly’abantu okusasika. Nga wayise emyaka 10, King yategeka okutemula Pulezidenti Richard J.Daley eyali aleese obutebenvu n’eddembe, n’ayungula amaziga mu lutalo olwali limannyikiddwa nga race war olwali lumalawo Amerika.
|-
|"Monsieur Verne and the Martian Invasion"
|[[:en:Josepha_Sherman|Josepha Sherman]]
|Mu mungeri y’ebyafaayo ng’eri mungeri etategerekeka ey’ekyasa kye 19 , omuyiiya Jules Verne yakizuula era n’alwanagana n’aba Martians.
|-
|"The Arrival of Truth"
|[[:en:Kristine_Kathryn_Rusch|Kristine Kathryn Rusch]]
|Mu myaka gya 1850, Sojourner Truth yakumba ng’ayita mu Masaza G’omubukiikaddyo ng’abulira abaddu okutwaala ebyabwe, ekyavirako okujeema kw’abaddu.
|-
|}
== Ebyadibwaamu ==
* Ebyadubwaamu Mark R. Kelly mu 1993 mu [[:en:Locus_(magazine)|Locus]], #394 Ogwekuminoogumu 1993
* Ebyadibwaamu Leigh Grossman mu 1994 mu Ntiisa #1, Ogwoluberyeberye 1994
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_works_by_Mike_Resnick|Olukalala lw'emirimu gya Mike Resnick]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20080904221818/http://www.iblist.com/book41092.htm Okuyingira mu lukalala lw’ebitabo bya yintaneeti]
g28pay8zxf8xygpe0l8ersjkd0d6zn3
Aminah Zawedde
0
12366
53685
52464
2026-06-09T11:26:47Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53685
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Aminah Zawedde''', munnayuganda omukugu mu kukozesa kompyuta,omusomesa ku matendekero aga waggulu era omukulembeze mu wofiisi za gavumenti, aweereza ng'omuwandiisi ow'enkalakkalira owa minisitule ya Uganda eya tekinologiya w'eby'empuliziganya n'okulungamya eggwanga okuva nga 15 Omwezi ogwomusanvu(Kasambula) 2021. Ekyo nga tekinnabaawo Zawedde yali musomesa era omunoonyereza mu bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi (Computer ), ne tekinologiya w'ebyempuliziganya (School of Computing and Information Technology) ku Ssetendekero y'e Makerere, Ssetendekero ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R"/><ref name="2R">{{Cite web |last=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |website=ChimpReports}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu t[[tundutundu lya Buganda]] ekya Uganda mu myaka gya 1970. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya agoomukitundu, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]]. Yatikkirwa ddiguli esooka mu bibalo n'ebyefuna mu 2001. Kweyo yazzaako ddiguli eyokubiri mu [[nkola ennungamu era ezirimu tekinologiya eziteekateekebwa okukunganya, okulongoosa, okutereka n'okusaasanya obubaka oba amawulire]] ( Information Systems ) era nayo okuva mu yunivasite y’e Makerere.<ref name="1R"/><ref name="2R"/>
N'era yasomera ku [[Yunivasite y'e Cape Town]], n’atikkirwa ne [[dipuloma eddirira ku ddiguli esooka]] (Post graduate diploma ) mu tekinologiya w'ebyenjigiriza, mu 2014. Ddiguli ye eyokusatu PhD- ([[Doctor of Philosophy]]) yali mu [[kuzimba / okukola / oba okubaga ebiragiro ebiwa ebyuma bi kalimagezi / komupyuta eky'okukola]] (Software Engineering )gye yafuna okuva mu [[yunivasite y'e Eindhoven eya Tekinologiya]] (Eindhoven University of Technology) , mu Budaaki, mu 2016.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |website=Nile Post Uganda}}</ref><ref name="2R"/>
== Emirimu gye ==
Zawedde abadde musomesa era omunoonyereza ku bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi ne tekinologiya w'ebyempuliziganya e Makerere emyaka egisoba mu kkumi n'etaano. Emyaka etaano egyasooka, yali musomesa omuyambi. Okutandika n'Omwezi ogusooka 2011, okutuuka mu mwezi ogwomusanvu 2021 yali omusomesa ow’enkalakkalira alondoola abayizi abasoma ddiguli esooka n’eddiguli eziddirira esooka ku bbanguliro.<ref name="3R">{{Cite web |last=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |website=[[LinkedIn.com]]}}</ref>
Mu kiseera ekyo, yakola era naweereza nga tasasullwa mu bifo eby’enjawulo eby'okusomesa n’ebitali bitali bya kusomesa, omuli nga Omukozi akunganya ebikwata ku bantu n'ebitundu (Data officer ) mu [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|kakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]], ng'omuyizi asoma tekinologiya w'obubaka /ebyempuliziganya (IT) agezesebwa mu [[kitongole kya Uganda ekikunganya omusolo]] , ng'eyebuuzibwako ku tekinologiya w'obubaka / ebyempuliziganya mu [[kitongole ekirwanyisa endwadde ezisiigibwa]] (Infectious Diseases Institute ) era ng'omusomesa agenyiwalako okusomesa mu yunivasite ya KCA mu Nairobi, [[Kenya]].<ref name="3R"/>
Nga 15 Omwezi ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka engazi ezaakosa minisitule za kabineti eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’ekitundu ku nkyukakyuka ezo, Zawedde yaweebwa ogw'obuwandiisi obw'enkalakkalira owa minisitule y'a tekinologiya obubaka,empuliziganya n'okulungamya eggwanga (ICT) n’adda mu bigere bya ''Vincent Waiswa Bagiire'' eyatwalibwa mu [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|minisitule y’ensonga z’ebweru]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=PC Tech Magazine}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Zawedde awandiise oba yeegasse n'abawandiisi abalala okuwandiika ebiwandiiko ebikebeddwa era nebiyitwamu abakugu, mu bisaawe omuli obukugu bwe era n'agabana ebimu ku byo mu nkiiko z'ebitundu n'ez'eggwanga ezikungaanya abayizi, abayivu n'abakugu.<ref name="5R">{{Cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |website=Scholar.Google.com}}</ref>
Akola nga omukulu atali ku lukiiko lw'abakulu abaddukanya emirimu, aba [[Kkampuni ya DFCU|kkampuni ya DFCU Group]], kkampuni eyazaala [[DFCU Bank]] n;ekitongole ky'eggwanga Uganda eky'obubaka ne tekinologiya ki (NITA-U).<ref name="6R">{{Cite web |last=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=ExposedUganda.com |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Geraldine Ssali Busuulwa|Omuyimbi Geraldine Ssali Busuulwa]]
* [[Olukalala lwa minisitule za gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |work=Nile Post Uganda |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |work=ChimpReports |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |work=[[LinkedIn.com]]}}
# {{cite web |author=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=PC Tech Magazine |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |work=Scholar.Google.com}}
# {{cite web |author=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=ExposedUganda.com |location=Kampala, Uganda |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20211129140254/https://nita.go.ug/people/dr-amina-zawedde Dr. Aminah Zawedde: Munnakibiina kya NITA Uganda]
* [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021.
{{Authority control}}
rllmj2wugg97nppnvsos2ulutzdbagx
Amanda Ngabirano
0
12367
53670
43667
2026-06-09T10:57:14Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53670
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amanda Aziidah Ngabirano''' Munnayuganda [[:en:Urban_planner|omutegesi w’ebibuga]] era [[:en:Academic_staff|muyivu]], [[:en:Lecturer|musomesa]] era munoonyereza mu kitongole ky’okuzimba n’okuteekateeka mu ttendekero ly'okukanika, kukola dizayini, eby’emikono ne tekinologiya ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=CEDAT at Makerere University |date=October 2021 |title=Amanda Ngabirano: Brief Biography |url=https://cedat.mak.ac.ug/academic-staff/amanda-ngabirano/ |access-date=14 October 2021 |website=[[Makerere University]] |archive-date=17 July 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240717185608/https://cedat.mak.ac.ug/academic-staff/amanda-ngabirano/ |url-status=dead }}</ref>
Mutumbuzi wa ntambula y'obugaali mu bibuga, ng'alangirira engeri entambula eno gyeyinza "okukendeeza ku maloboozi n'obucaafu bw'empewo, okukendeeza ku ssente mu by'entambula, okukendeeza ku mugotteko mu bibuga, okutondawo ebifo ebirabika obulungi n'okutuuka ku ntambula erimu abantu bonna". <ref name="2R">{{Cite web |last=Abdul-Nasser Ssemugabi |date=18 September 2021 |title=Ngabirano: Urban planner who altered Kampala's traffic |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/ngabirano-urban-planner-who-altered-kampala-s-traffic-3554416 |access-date=14 October 2021 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo n'obuyigirize bwe ==
Ngabirano yazaalibwa mu [[Kasese|kibuga ky'e Kasese]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda mu myaka gya 1970. Yasomera ku Mubuku Primary School ne Hima Primary School nga tanaba kwegatta ku [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]], essomero lya ssiniya erya balenzi n'abawala, ery’ekisulo mu [[Kabale|kibuga Kabale]], mayiro nga 140 (225 km), okuva awaka. <ref name="2R"/>
Oluvannyuma lwa ssiniya, yasubwa enteekateeka ya gavumenti eya sikaala n’atasobola kuyingira yunivasite kubanga bazadde be tebaasobola kusasula ssente. Emyaka essatu egyaddirira yagimala mu ssomero ly'ebyemikono mu [[:en:Mbarara|kibuga Mbarara]], ng'asoma [[:en:Swahili_language|Oluswayiri]] . Ettendekero ly’abasomesa gye yasomera, Kakoba National Teacher’s College, kati kitundu ku [[Bishop Stuart University]], yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo. <ref name="2R"/>
Mu mwaka gwe ogusembayo e Kakoba, yaddamu okwewandiisa okukola ebigezo by’okuyingira yunivasite. Yatuula ebigezo ku [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St. Leo’s College, Kyegobe]], gyeyamalira ssiniya ey'omukaaga ku ssomero ly’Abakatuliki, erya balenzi boka, ery’ekisulo mu [[Fort Portal|kibuga Fort Portal]] . Yayita era naweebwa ekifo ku yunivasite y’e Makerere ku sikaala ya gavumenti, okusoma [[:en:Urban_planning|okutegekera ebibuga]], akatundu koka keyalonda mu kusaba kwe. Mu 2002, yayingira yunivasite y’e Makerere, n’atikkirwa oluvannyuma lw’emyaka essatu n’afuna ddiguli [[:en:Urban_planning|ya Bachelor of Urban Planning]] . <ref name="2R"/>
Oluvannyuma, yasomera mu [[:en:University_of_Greenwich|Yunivasite ya Greenwich]] mu Bungereza ne mu [[:en:Saxion_University_of_Applied_Sciences|Saxion University of Applied Sciences]] ku kampasi eri mu [[:en:Deventer|Deventer]], kilomitta nga 110 (68 mi) mu buvanjuba bw'oluguudo oluva e [[:en:Amsterdam|Amsterdam]].<ref name="3R">{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/Amsterdam,+Netherlands/Deventer,+Netherlands/@52.3328611,4.9854711,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x47c63fb5949a7755:0x6600fd4cb7c0af8d!2m2!1d4.9041389!2d52.3675734!1m5!1m1!1s0x47c7ebc9af5d5611:0xc1a40d18d98571e3!2m2!1d6.1552165!2d52.2660751!3e0|title=Road Distance Between Amsterdam, Netherlands And Deventer, Netherlands With Interactive Map|access-date=14 October 2021}}</ref> Yatikkirwa [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri mu kutegeka ebibuga, n'okuteekerateekera ebitundu]]. Mu mwezi Ogw'ekkumi mu 2021, Ngabirano yafuna ddiguli ya "doctorate" mu kutegekekera ebibuga n’ebitundu ng’ayita mu Saxion University of Applied Sciences. <ref name="2R"/>
== Emirimu gye ==
Ngabirano bwe yali asoma diguli eyookubiri e Makerere, yasomanga amawulire mu [[:en:Kiswahili|lulimi Olukiswahili]] ku ttivvi ya Uganda (UTV) emirundi ebbiri mu wiiki. <ref name="2R"/> Yatandika okusomesa e Makerere mu 2006 nga si mu mukozi mu bujuvu. Yalondebwa okubeera omusomesa omujjuvu mu 2010. <ref name="4R">{{Cite web |last=European Cyclists Federation |date=October 2021 |title=Amanda Ngabirano, Urban and Regional Planner |url=https://ecf.com/amanda-ngabirano-urban-and-regional-planner |access-date=14 October 2021 |website=European Cyclists Federation}}</ref>
Bwe yali asoma diguli ye eyookubiri e Bulaaya, yagula akagaali n’atandika okavuga mu magenda n'amadda wakati wa maka weyali asula ne yunivasite gyeyali asomera. Oluvannyuma lwa diguli ye ey'okubiri yakola ekiwandiiko "Okugatta entambula y'obugaali mu nteekateeka y'ekibuga: Okunoonyereza ku kibuga Kampala". Okunoonyereza kwe yakukola nga ayogera n'abavuzi b’obugaali ku nguudo z’omu Kampala. <ref name="2R"/>
Ekirowoozo kye yayiiya, omulungamya we okuva ku yunivasite yalowooza nti tekisoboke wabula kyakkirizibwa ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]]. Oluguudo olukulu mu kibuga lwalekerebwawo ku lw'abatambuze, obugaali bwa balema n'obwa bulijo ne kiziyiza entambula y’emmotoka. Oluguudo luno luyitibwa ''Namirembe Road'' . <ref name="2R"/>
== Okunoonyereza mu by’ensoma ==
Egimu ku mirimu gya Ngabirano mulimu (1) Okukyusa enkola z’okuteekateeka ebibuga n’ebivaamu nga tuyita mu nkola ez’obuyiiya. <ref>{{Cite journal |last=Cinderby |first=Steve |last2=de Bruin |first2=Annemarieke |last3=Cambridge |first3=Howard |last4=Muhoza |first4=Cassilde |last5=Ngabirano |first5=Amanda |date=2021 |title=Transforming urban planning processes and outcomes through creative methods |journal=Ambio |language=en |volume=50 |issue=5 |pages=1018–1034 |bibcode=2021Ambio..50.1018C |doi=10.1007/s13280-020-01436-3 |issn=0044-7447 |pmc=7882470 |pmid=33586051}}</ref> (2) Okusoomoozebwa kw’entambula okugumira embeera y’obudde okuzingiramu abantu bonna mu Afrika. <ref>{{Cite journal |last=Cinderby |first=Steve |last2=Haq |first2=Gary |last3=Opiyo |first3=Romanus |last4=Muhoza |first4=Cassilde |last5=Ngabirano |first5=Amanda |last6=Wasike |first6=Yusuf |last7=Mwamba |first7=Daniel |last8=Cambridge |first8=Howard |date=2022 |title=Inclusive Climate Resilient Transport Challenges in Africa |url=https://www.ssrn.com/abstract=4121988 |journal=SSRN Electronic Journal |language=en |doi=10.2139/ssrn.4121988 |issn=1556-5068 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Mu mwezi Ogwekkuminebbiri mu 2021, yalondebwa okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[National Physical Planning Board- Uganda]] Yali yaweebwa ekifo kino nga ow'ekiseera okuva nga 4 mu mwezi Ogwomusanvu mu 2020. <ref name="ChaR">{{Cite web |last=Maurice Muhwezi |date=30 December 2021 |title=Top Makerere Don Amanda Ngabirano Confirmed as National Physical Planning Board Chairperson |url=https://redpepper.co.ug/2021/12/top-makerere-don-amanda-ngabirano-confirmed-as-national-physical-planning-board-chairperson/ |access-date=31 December 2021 |website=[[Red Pepper (newspaper)|Red Pepper Newspaper]]}}</ref>
Emabegako yali yawerezaako nga omumyuka wa pulezidenti w'ekibiina [[:en:World_Cycling_Alliance|ekigatta abavuzi b'obugaali mu nsi yonna]] . Ono memba ku lukiiko oluwabuzi okugatta abaddukanya takisi mu Uganda wansi w’ekibiina kimu.Ono mufirika akolagana wamu n'ekitongole kya ''Move Mobility'', ekisangibwa mu kibuga Deventer ekya Budaaki. Ye mmemba w’ekibiina kya ''Collaboration for Active Mobility in Africa'' (CAMA). Ye mukwanaganya wa Uganda mu nteekateeka ya ''High Volume Transport Applied Research Program'' . <ref name="2R"/>
== Obulamu bwe ==
Mufumbo era nga alina abaana babbiri.<ref name="2R"/>
== Laba nabino ==
* [[Jennifer Musisi]]
* [[Judith Tukahirwa]]
* [[:en:Gorretti_Byomire|Gorretti Byomire, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
fb4246hxxi8i31do1lfsw5gdcfy4atr
Amakondere
0
12562
53638
45395
2026-06-09T10:26:32Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53638
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amakondere''' kika kya kkondeere ery'obutonde erisangibwa mu [[Yuganda|Uganda]] ne [[Rwanda]].<ref>{{Cite web |title=Amakondere and Enzamba |url=https://music.africamuseum.be/instruments/english/uganda/amakondere-enzamba.html |access-date=2025-07-14 |website=music.africamuseum.be}}</ref>
Ebivuga eby’amaloboozi agawansi bibajibwa okuva ku bikonge by’omuti gwamapaapaali era ne bifuuyibwa mu kifo nga bigoloddwa bulungi mu kamwa kokukatuli akali ku nkomerero. Mu nkugaana y'ebivuga bino, buli muzannyi akuba eddoboozi lye limu. Bino biva mu [[:en:Tribe|bika]] [[:en:Lugbara_people|by'Abalugwaara]] ne Kebu eby'omu [[:en:West_Nile_region|kitundu ky'omubugwanjuba bwa Nile]] . Zizannyibwa mu bibinja by’abantu musanvu oba okusingawo. Amayembe gano agafuuwa ku mabbali oluusi galina ekituli ky’engalo, nga kino kikozesebwa mu by’okuwunda ebifaananyi ebiwandikibwako muziki owenjawulo.
== <big>Laba ne</big> ==
* [[:en:Bunyoro_kingdom|Obwakabaka bwa Bunyoro]]
* ''Okuguruka Amakondere'' (amazina agazinibwa ku muziki wa Amakondeere)
* ''Abakondere'' (abakubi b’amakondeere ab’ekinnansi) .
* Amayembe ag’obutonde n’ekkondeere
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
crl9ymoagy7ezlwweeh1qrl0ncffn25
Amazina ga Kadodi
0
12582
53679
44851
2026-06-09T11:13:02Z
Ssemmanda will
3837
Added a category
53679
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amazina ga Kadodi''' mazina ga kinnansi agabiibizibwa abantu [[:en:Masaba_people|Bamasaba]] era abamanyiddwa ng'[[:en:Bagisu|Abagisu]] oba [[:en:Gisu|Gishu]], ababeera mu Buvanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ne mu Buggwanjuba bwa [[:en:Kenya|Kenya]] . <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/yearbook-for-traditional-music/article/abs/musicking-and-dancing-imbalu-at-namasho-enacting-indigenous-education-among-the-bagisu-uganda/47BBFBE5A253EC18B97BA2EA0113B864</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_159775</ref> Amazina ga Kadodi gazinibwa wamu ne [[:en:Imbalu|Imbalu]] omukolo gw’okukomola abasajja ogulaga okusajjakula kw'abaana abalenzi mu Bamasaba. <ref>https://books.google.com/books?id=MZJMlaisYmwC&q=bagisu+music&pg=PA63</ref> Amazina ga Kadodi era gakolebwa ku mikolo emirala, gamba ng’embaga, ebikujjuko, n’emikolo gy’ebyobuwangwa. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/kadodi-lights-up-uganda-museum-3808990</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=MZJMlaisYmwC&dq=kadodi+bagisu+&pg=PA63</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/bagisu-circumcision-on-knifes-edge/</ref>
== Ebyafaayo ==
Amazina ga Kadodi gateeberezebwa okuba nga gasibuka mu mikolo n’enkola ez’edda eza bajjajja b’Abamasaba, abaasenguka okuva mu [[:en:Nile|kitundu kya Nile]] ne basenga ku [[:en:Mount_Elgon|lusozi Elgon]] . Amazina ga Kadodi galaga obuwangwa bw’Abamasaba, endagamuntu, n’ebyafaayo naddala akakwate kaabwe mu kulunda ente n’ebyobulimi. Amazina ga Kadodi era galimu ebiva mu bitundu ebiriraanyewo, ng'[[:en:Baganda|Abaganda]], [[:en:Basoga|Abasoga]], [[:en:Banyole|Abanyole]], n'[[:en:Kalenjin_people|Abakalenjin]] . <ref>https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=12946</ref><ref>https://hal.science/hal-04076690</ref>
== Bwe gabiibizibwa ==
Amazina ga Kadodi gakolebwa ebibiina by’abazinyi, abasajja n’abakazi, nga bambala engoye eza langi ez’enjawulo n’eby’okwewunda,ng’embira, eby'oya, ensimbi, n’amaliba g’ebisolo. Abazinnyi batambula mu ngeri y'omwetoloolo nga bagoberera omudigido gw’engooma, [[:en:Flute|omulele]], amakondere, n’ensaasi. <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/yearbook-for-traditional-music/article/abs/musicking-and-dancing-imbalu-at-namasho-enacting-indigenous-education-among-the-bagisu-uganda/47BBFBE5A253EC18B97BA2EA0113B864</ref> Abazinnyi nabo bayimba, [[:en:Chant|okukuba obuluulu]], n'okukuba mu ngalo, nga bateekawo embeera y'okunyumisa n'okunyumirwa mu kifo. Amazina ga Kadodi gali enkola y'okukwatagana, ng’abalabi beegatta mu kuyimba, okusaakanya, okujaganya, n’okuzina. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_159775</ref><ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/23311886.2022.2047261</ref>
Amazina ga Kadodi gasendasenda bangi mu embeera, omukolo, n’abalabi. Omukolo ogusinga okumanyibwa era ogw’amakulu mu mazina ga Kadodi gwe Imbalu, omukolo gw’okukomola abasajja ogubeerawo buli mwaka. Mu kiseera ky’e [[:en:Imbalu|Imbalu]], abagenda okukomolebwa, abayitibwa ''basinde'', bawerekerwako abazinnyi ba Kadodi okuva mu maka gaabwe okutuuka mu kifo we bakomolebwa, ng'eno gyebakolera emikolo gy'okukomola. Abazinnyi ba Kadodi batendereza ''basinde'' olw’obuvumu, obuzira, n’okugumiikiriza, era nabo babajerega n’okubasomooza okulaga obusajja bwabwe. Abazinnyi ba Kadodi era basanyusa n’okusomesa abalabi, abava mu bika n’ebitundu eby’enjawulo, ku buwangwa n’empisa z’Abamasaba. <ref>http://hdl.handle.net/10019.1/100427</ref><ref>https://ojs.novus.no/index.php/MOT/article/view/2254</ref>
== Amakulu ==
Amazina ga Kadodi ga makulu nnyo mu kukuuma n’okutambuza obuwangwa bw’Abamasaba, endagamuntu, n’ebyafaayo. Amazina ga Kadodi gajaguza engeri y’obulamu bw’Abamasaba, ennono zaabwe, n’ebyo bye batuuseeko. <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/yearbook-for-traditional-music/article/abs/musicking-and-dancing-imbalu-at-namasho-enacting-indigenous-education-among-the-bagisu-uganda/47BBFBE5A253EC18B97BA2EA0113B864</ref> Amazina ga Kadodi era gakola ng’ensibuko y’okusanyusa, okusomesa, n’okubeera n’abantu eri Bamasaba n’ebitundu ebirala. Amazina ga Kadodi era gatumbula obumu, okwewaayo, n’okukwatagana mu Bamasaba, abafaanaganya [[:en:Ancestor|obujajja]], olulimi, n’obuwangwa. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_159775</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=MZJMlaisYmwC&q=bagisu+music&pg=PA63</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
hs990mv63w8yidecmw6whv7mvpzmt1c
Amadinda
0
12602
53634
45189
2026-06-09T10:23:41Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53634
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amadinda''' ( mu lulimi Olu Greek olw’edda ξύλον <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref> <ref>https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.04.0057:entry=cu/lon1</ref> lit. ' <span class="gloss-text">eddoboozi ly'obubaawo</span><span class="gloss-quot">'</span> ) kino [[:en:Musical_instrument|kivuga]] ekigwa mu ttuluba ly'ebivuga ebikolebwa mu emiti nga bikubibwa [[:en:Percussion_mallet|obuti]] okuvaamu amaloboozi. Buli kabaawo kaba [[:en:Idiophone|ddinda ly'anjawulo]] erikolebwa okusobola okuvaamu [[:en:Musical_scale|eddoboozi ery'enjawulo]] omuli erya [[:en:Pentatonic_scale|pentatonic]] oba [[:en:Heptatonic_scale|heptatonic]] mu mbeera y’ebivuga bingi eby’Afirica ne Asia, [[:en:Diatonic_scale|diatonic]] mu bivuga bingi eby’abaana ab’amawanga g’omubugwanjuba, oba [[:en:Chromatic_scale|chromatic]] okukozesebwa mu kibiina ky’abayimbi.
Erinnya amadinda liyinza okukozesebwa okutwalira awamu, okuzingiramu ebivuga byonna ng’ebyo okugeza nga [[:en:Marimba|marimba]], [[:en:Balafon|balafon]] kwossa ne [[:en:Semantron|semantron]] . Naye mu [[:en:Orchestra|kibiina ky’abayimbi]], ekigambo madinda kitegeeza nnyo ekivuga ekivaamu eddoboozi ery'awaggulu erisingako katono ku buwanvu era nga gaba gakoleddwa [[:en:Timbre|embaawo]] enkalu okusinga [[:en:Marimba|marimba]], era ebivuga bino ebibiri tebisaanidde kutabulwa. Omuntu akuba amadinda amanyiddwa nga ''xylophonist'' oba mu njogera ennyamgu ayitibwa ''mukubi w'amadinda''. <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref>
Erinnya lino era likozesebwa nnyo okutegeeza ebivuga ebifaanagana eby’ekika kya [[:en:Lithophone|lithophone]] ne [[:en:Metallophone|metallophone]] . Okugeza, [[:en:Pixiphone|Pixiphone]] n’eby’okuzannyisa bingi ebifaananako bwe bityo ababikola bye baayogerako nga amadinda agalina ebyuma mu kifo ky'embaawo, era bwe kityo mu [[:en:Organology|lulimi lw'ebivuga]] bitwalibwa nga [[:en:Glockenspiel|glockenspiels]] mu kifo ky'amadinda.
== Enzimba yaago ==
[[File:Xylophone-pjt1.jpg|left|thumb|E [[:en:Cameroon|Cameroon]], ~1914]]
Amadinda ag'omulembe mu bugwanjuba galina obubaawo obukolebwa mu miti nga [[:en:Rosewood|rosewood]], [[:en:Padauk|padauk]], [[:en:Cocobolo|cocobolo]], oba ebintu eby’enjawulo ebikoleddwa nga [[:en:Fiberglass|fiberglass]] oba [[:en:Fibre-reinforced_plastic|fiberglass-reinforced plastic]] ekisobozesa eddoboozi okuba waggulu. <ref name="made">{{Cite web |date=26 June 2000 |title=How xylophone is made |url=http://www.madehow.com/Volume-6/Xylophone.html |access-date=2011-11-01 |publisher=Madehow.com}}</ref> Agamu gasobola okuba amatono nga octaves zaago ziri nga 21/2 naye amadinda agakozesebwa mu bivvulu gatera okuba oba ne 31/2 oba 4 octaves. Okufaananako ne glockenspiel, xylophone [[:en:Transposing_instrument|kivuga ekikyusa]] : ebitundu byakyo biwandiikibwa octave emu wansi w’ennukuta eziwulikika. <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref>
Amadinda agakozrsebwa mu bivvulu gaba n' obuuma obwongeza amaloboozo wansi w’embaawo okutumbula tone n’okuyimirizaawo. Fuleemu zikolebwa mu mbaawo oba ttanka z’ekyuma ez’ebbeeyi entono: xylophones ez’ebbeeyi zirina okutereeza obuwanvu n’okunyweza ennyo mu siteegi. Mu buwangwa bw'ennyimba obulala enkyusa ezimu zirina ebikuta <ref name="made">{{Cite web |date=26 June 2000 |title=How xylophone is made |url=http://www.madehow.com/Volume-6/Xylophone.html |access-date=2011-11-01 |publisher=Madehow.com}}</ref> ebikola nga Helmholtz resonators . Endala za "trough" xylophones nga zirina omubiri gumu ogw'ekituli ogukola nga resonator eri ebbaala zonna. <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref> Enkola enkadde zaalimu okusengeka ebikondo ku bikuta by’obusaanyi ebisibiddwa, era, n’okutuusa kati kikolebwa n’okutuusa kati, okuteeka embaawo okumpi ne ndala mu nsengeka eringa amadaala. Ensigo ez’edda zaakolebwanga mu mbaawo z’omuti gwa willow nga ku nkomerero zazo kuliko ebibya ebiringa ekijiiko. <ref name="made" />
== Mallets ==
859m7uuzu88qdvtp3tbr0b8fyrnw11b
53635
53634
2026-06-09T10:24:24Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53635
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}} '''Amadinda''' ( mu lulimi Olu Greek olw’edda ξύλον <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref> <ref>https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.04.0057:entry=cu/lon1</ref> lit. ' <span class="gloss-text">eddoboozi ly'obubaawo</span><span class="gloss-quot">'</span> ) kino [[:en:Musical_instrument|kivuga]] ekigwa mu ttuluba ly'ebivuga ebikolebwa mu emiti nga bikubibwa [[:en:Percussion_mallet|obuti]] okuvaamu amaloboozi. Buli kabaawo kaba [[:en:Idiophone|ddinda ly'anjawulo]] erikolebwa okusobola okuvaamu [[:en:Musical_scale|eddoboozi ery'enjawulo]] omuli erya [[:en:Pentatonic_scale|pentatonic]] oba [[:en:Heptatonic_scale|heptatonic]] mu mbeera y’ebivuga bingi eby’Afirica ne Asia, [[:en:Diatonic_scale|diatonic]] mu bivuga bingi eby’abaana ab’amawanga g’omubugwanjuba, oba [[:en:Chromatic_scale|chromatic]] okukozesebwa mu kibiina ky’abayimbi.
Erinnya amadinda liyinza okukozesebwa okutwalira awamu, okuzingiramu ebivuga byonna ng’ebyo okugeza nga [[:en:Marimba|marimba]], [[:en:Balafon|balafon]] kwossa ne [[:en:Semantron|semantron]] . Naye mu [[:en:Orchestra|kibiina ky’abayimbi]], ekigambo madinda kitegeeza nnyo ekivuga ekivaamu eddoboozi ery'awaggulu erisingako katono ku buwanvu era nga gaba gakoleddwa [[:en:Timbre|embaawo]] enkalu okusinga [[:en:Marimba|marimba]], era ebivuga bino ebibiri tebisaanidde kutabulwa. Omuntu akuba amadinda amanyiddwa nga ''xylophonist'' oba mu njogera ennyamgu ayitibwa ''mukubi w'amadinda''. <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref>
Erinnya lino era likozesebwa nnyo okutegeeza ebivuga ebifaanagana eby’ekika kya [[:en:Lithophone|lithophone]] ne [[:en:Metallophone|metallophone]] . Okugeza, [[:en:Pixiphone|Pixiphone]] n’eby’okuzannyisa bingi ebifaananako bwe bityo ababikola bye baayogerako nga amadinda agalina ebyuma mu kifo ky'embaawo, era bwe kityo mu [[:en:Organology|lulimi lw'ebivuga]] bitwalibwa nga [[:en:Glockenspiel|glockenspiels]] mu kifo ky'amadinda.
== Enzimba yaago ==
[[File:Xylophone-pjt1.jpg|left|thumb|E [[:en:Cameroon|Cameroon]], ~1914]]
Amadinda ag'omulembe mu bugwanjuba galina obubaawo obukolebwa mu miti nga [[:en:Rosewood|rosewood]], [[:en:Padauk|padauk]], [[:en:Cocobolo|cocobolo]], oba ebintu eby’enjawulo ebikoleddwa nga [[:en:Fiberglass|fiberglass]] oba [[:en:Fibre-reinforced_plastic|fiberglass-reinforced plastic]] ekisobozesa eddoboozi okuba waggulu. <ref name="made">{{Cite web |date=26 June 2000 |title=How xylophone is made |url=http://www.madehow.com/Volume-6/Xylophone.html |access-date=2011-11-01 |publisher=Madehow.com}}</ref> Agamu gasobola okuba amatono nga octaves zaago ziri nga 21/2 naye amadinda agakozesebwa mu bivvulu gatera okuba oba ne 31/2 oba 4 octaves. Okufaananako ne glockenspiel, xylophone [[:en:Transposing_instrument|kivuga ekikyusa]] : ebitundu byakyo biwandiikibwa octave emu wansi w’ennukuta eziwulikika. <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref>
Amadinda agakozrsebwa mu bivvulu gaba n' obuuma obwongeza amaloboozo wansi w’embaawo okutumbula tone n’okuyimirizaawo. Fuleemu zikolebwa mu mbaawo oba ttanka z’ekyuma ez’ebbeeyi entono: xylophones ez’ebbeeyi zirina okutereeza obuwanvu n’okunyweza ennyo mu siteegi. Mu buwangwa bw'ennyimba obulala enkyusa ezimu zirina ebikuta <ref name="made">{{Cite web |date=26 June 2000 |title=How xylophone is made |url=http://www.madehow.com/Volume-6/Xylophone.html |access-date=2011-11-01 |publisher=Madehow.com}}</ref> ebikola nga Helmholtz resonators . Endala za "trough" xylophones nga zirina omubiri gumu ogw'ekituli ogukola nga resonator eri ebbaala zonna. <ref>https://web.archive.org/web/20201207215715/https://www.lexico.com/definition/xylophonist</ref> Enkola enkadde zaalimu okusengeka ebikondo ku bikuta by’obusaanyi ebisibiddwa, era, n’okutuusa kati kikolebwa n’okutuusa kati, okuteeka embaawo okumpi ne ndala mu nsengeka eringa amadaala. Ensigo ez’edda zaakolebwanga mu mbaawo z’omuti gwa willow nga ku nkomerero zazo kuliko ebibya ebiringa ekijiiko. <ref name="made" />
== Ebijuliziddwa ==
6qx4cslytxmen1reecm8b2k26dxeiad
Malakwang
0
12619
53665
45264
2026-06-09T10:52:37Z
Ssemmanda will
3837
Ssemmanda will moved page [[Amalakwang]] to [[Malakwang]]: Misspelled title
45264
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox hrecipe adr"
|+ class="infobox-title fn" id="4" |<span>Amalakwang</span>
|- alt="A bowl of smooth mashed vegetable" class="mw-file-element" data-file-height="791" data-file-type="bitmap" data-file-width="608" decoding="async" height="325" resource="./File:Malakwang_dish.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b8/Malakwang_dish.jpg/250px-Malakwang_dish.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b8/Malakwang_dish.jpg/500px-Malakwang_dish.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b8/Malakwang_dish.jpg/500px-Malakwang_dish.jpg 2x" width="250"
| colspan="2" class="infobox-image" |[[File:Malakwang_dish.jpg|frameless|A bowl of smooth mashed vegetable]]<div class="infobox-caption" style="padding-bottom:0.25em;border-bottom:1px solid #aaa;">Ebbakuli ya amalakwang.</div>
|- class="note"
! class="infobox-label" scope="row" style="line-height:1.15em;
padding-right:0.65em;" | Ekifo gy'ebasibuka
| class="infobox-data country-name" | Uganda
|}
'''Amalakwang''' oba '''Malakwang''' nva endiirwa esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] . <ref>https://glosbe.com/laj/en/amalakwang</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1129332/magnetism-northern-ugandan-dishes</ref> Kika ky'akimuli ekiliibwa ekiyitibwa [[:en:Roselle_(plant)|roselle]] ( ''Hibiscus sabdariffa'' ) <ref>https://niletimes.net/ex-prime-minister-starts-drive-to-preserve-lango-traditional-food-stuff/</ref> ekiteekebwateekebwa mu ngeri ez'enjawulo eziwerako. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/malakwang-a-bitter-sweet-delicacy-1523530</ref> <ref>https://globalindiannetwork.com/how-to-make-malakwang/</ref> Emu ku ngeri gy'ezifumbibwamu ye boyilo, endala zigattibwa mu binyebwa ebisekule (ekipooli) ne zigabulwa ne [[:en:Sweet_potato|lumonde]], [[:en:Ugali|akawunga]] n'[[:en:Rice|omuceere]] . <ref>https://amunafoods.com/ugandan-african-feast/</ref> <ref>https://invisiblechildren.com/blog/2012/08/29/acholi-cooking-lesson-with-doreen/</ref> Enva endiirwa zino zanikibwa okuzikuuma okumala ebbanga eliwerako. Era zikozesebwa ng'eddagala. <ref name=":1">https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196</ref> <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard</ref>
Era zisangibwa mu bitundu bya Uganda ebirala omuli [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]], [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] ne [[:en:Karamoja|Karamoja]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=‘Malakwang’, the medicinal delicacy in your backyard |url=https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard |access-date=2025-01-26 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard "‘Malakwang’, the medicinal delicacy in your backyard"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-26</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite journal |last=Nakaziba |first=Rebecca |last2=Anyolitho |first2=Maxson Kenneth |last3=Amanya |first3=Sharon Bright |last4=Sesaazi |first4=Crispin Duncan |last5=Byarugaba |first5=Frederick |last6=Ogwal-Okeng |first6=Jasper |last7=Alele |first7=Paul E. |date=2021 |title=Traditional Medicinal Vegetables in Northern Uganda: An Ethnobotanical Survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196 |journal=International Journal of Food Science |language=en |volume=2021 |issue=1 |doi=10.1155/2021/5588196 |issn=2314-5765 |pmc=8324382 |pmid=34336993 |doi-access=free |article-number=5588196}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNakazibaAnyolithoAmanyaSesaazi2021">Nakaziba, Rebecca; Anyolitho, Maxson Kenneth; Amanya, Sharon Bright; Sesaazi, Crispin Duncan; Byarugaba, Frederick; Ogwal-Okeng, Jasper; Alele, Paul E. (2021). [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196 "Traditional Medicinal Vegetables in Northern Uganda: An Ethnobotanical Survey"]. ''International Journal of Food Science''. '''2021''' (1) 5588196. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1155/2021/5588196|10.1155/2021/5588196]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/2314-5765 2314-5765]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8324382 8324382]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34336993 34336993].</cite></ref> <ref>https://glosbe.com/laj/en/amalakwang</ref>
== Laba ne bino ==
[[:en:Lugbara_cuisine|Emmere y'aba Lugbara]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
a60n68cudgao0lmx1l7f2l3f8u2rtxa
53667
53665
2026-06-09T10:53:47Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53667
wikitext
text/x-wiki
{{}Databox}
'''Malakwang''' nva endiirwa esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] . <ref>https://glosbe.com/laj/en/amalakwang</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1129332/magnetism-northern-ugandan-dishes</ref> Kika ky'akimuli ekiliibwa ekiyitibwa [[:en:Roselle_(plant)|roselle]] ( ''Hibiscus sabdariffa'' ) <ref>https://niletimes.net/ex-prime-minister-starts-drive-to-preserve-lango-traditional-food-stuff/</ref> ekiteekebwateekebwa mu ngeri ez'enjawulo eziwerako. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/malakwang-a-bitter-sweet-delicacy-1523530</ref> <ref>https://globalindiannetwork.com/how-to-make-malakwang/</ref> Emu ku ngeri gy'ezifumbibwamu ye boyilo, endala zigattibwa mu binyebwa ebisekule (ekipooli) ne zigabulwa ne [[:en:Sweet_potato|lumonde]], [[:en:Ugali|akawunga]] n'[[:en:Rice|omuceere]] . <ref>https://amunafoods.com/ugandan-african-feast/</ref> <ref>https://invisiblechildren.com/blog/2012/08/29/acholi-cooking-lesson-with-doreen/</ref> Enva endiirwa zino zanikibwa okuzikuuma okumala ebbanga eliwerako. Era zikozesebwa ng'eddagala. <ref name=":1">https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196</ref> <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard</ref>
Era zisangibwa mu bitundu bya Uganda ebirala omuli [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]], [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] ne [[:en:Karamoja|Karamoja]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=‘Malakwang’, the medicinal delicacy in your backyard |url=https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard |access-date=2025-01-26 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard "‘Malakwang’, the medicinal delicacy in your backyard"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-26</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite journal |last=Nakaziba |first=Rebecca |last2=Anyolitho |first2=Maxson Kenneth |last3=Amanya |first3=Sharon Bright |last4=Sesaazi |first4=Crispin Duncan |last5=Byarugaba |first5=Frederick |last6=Ogwal-Okeng |first6=Jasper |last7=Alele |first7=Paul E. |date=2021 |title=Traditional Medicinal Vegetables in Northern Uganda: An Ethnobotanical Survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196 |journal=International Journal of Food Science |language=en |volume=2021 |issue=1 |doi=10.1155/2021/5588196 |issn=2314-5765 |pmc=8324382 |pmid=34336993 |doi-access=free |article-number=5588196}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNakazibaAnyolithoAmanyaSesaazi2021">Nakaziba, Rebecca; Anyolitho, Maxson Kenneth; Amanya, Sharon Bright; Sesaazi, Crispin Duncan; Byarugaba, Frederick; Ogwal-Okeng, Jasper; Alele, Paul E. (2021). [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196 "Traditional Medicinal Vegetables in Northern Uganda: An Ethnobotanical Survey"]. ''International Journal of Food Science''. '''2021''' (1) 5588196. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1155/2021/5588196|10.1155/2021/5588196]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/2314-5765 2314-5765]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8324382 8324382]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34336993 34336993].</cite></ref> <ref>https://glosbe.com/laj/en/amalakwang</ref>
== Laba ne bino ==
[[:en:Lugbara_cuisine|Emmere y'aba Lugbara]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
auqrhi3x2eqjju8gbtjp938kzkzpl5l
53668
53667
2026-06-09T10:54:11Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53668
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Malakwang''' nva endiirwa esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] . <ref>https://glosbe.com/laj/en/amalakwang</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1129332/magnetism-northern-ugandan-dishes</ref> Kika ky'akimuli ekiliibwa ekiyitibwa [[:en:Roselle_(plant)|roselle]] ( ''Hibiscus sabdariffa'' ) <ref>https://niletimes.net/ex-prime-minister-starts-drive-to-preserve-lango-traditional-food-stuff/</ref> ekiteekebwateekebwa mu ngeri ez'enjawulo eziwerako. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/malakwang-a-bitter-sweet-delicacy-1523530</ref> <ref>https://globalindiannetwork.com/how-to-make-malakwang/</ref> Emu ku ngeri gy'ezifumbibwamu ye boyilo, endala zigattibwa mu binyebwa ebisekule (ekipooli) ne zigabulwa ne [[:en:Sweet_potato|lumonde]], [[:en:Ugali|akawunga]] n'[[:en:Rice|omuceere]] . <ref>https://amunafoods.com/ugandan-african-feast/</ref> <ref>https://invisiblechildren.com/blog/2012/08/29/acholi-cooking-lesson-with-doreen/</ref> Enva endiirwa zino zanikibwa okuzikuuma okumala ebbanga eliwerako. Era zikozesebwa ng'eddagala. <ref name=":1">https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196</ref> <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard</ref>
Era zisangibwa mu bitundu bya Uganda ebirala omuli [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]], [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] ne [[:en:Karamoja|Karamoja]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=‘Malakwang’, the medicinal delicacy in your backyard |url=https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard |access-date=2025-01-26 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1151621/-eur-malakwang-eur-medicinal-delicacy-backyard "‘Malakwang’, the medicinal delicacy in your backyard"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-26</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite journal |last=Nakaziba |first=Rebecca |last2=Anyolitho |first2=Maxson Kenneth |last3=Amanya |first3=Sharon Bright |last4=Sesaazi |first4=Crispin Duncan |last5=Byarugaba |first5=Frederick |last6=Ogwal-Okeng |first6=Jasper |last7=Alele |first7=Paul E. |date=2021 |title=Traditional Medicinal Vegetables in Northern Uganda: An Ethnobotanical Survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196 |journal=International Journal of Food Science |language=en |volume=2021 |issue=1 |doi=10.1155/2021/5588196 |issn=2314-5765 |pmc=8324382 |pmid=34336993 |doi-access=free |article-number=5588196}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNakazibaAnyolithoAmanyaSesaazi2021">Nakaziba, Rebecca; Anyolitho, Maxson Kenneth; Amanya, Sharon Bright; Sesaazi, Crispin Duncan; Byarugaba, Frederick; Ogwal-Okeng, Jasper; Alele, Paul E. (2021). [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1155/2021/5588196 "Traditional Medicinal Vegetables in Northern Uganda: An Ethnobotanical Survey"]. ''International Journal of Food Science''. '''2021''' (1) 5588196. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1155/2021/5588196|10.1155/2021/5588196]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/2314-5765 2314-5765]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8324382 8324382]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34336993 34336993].</cite></ref> <ref>https://glosbe.com/laj/en/amalakwang</ref>
== Laba ne bino ==
[[:en:Lugbara_cuisine|Emmere y'aba Lugbara]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
2tjh9osxarn6v1puorb0ldu5yrqjgsu
Amon Ashaba Mwiine
0
12667
53687
45941
2026-06-09T11:27:56Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53687
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amon Ashaba Mwiine''' Munnayuganda mulwanirizi [[:en:Gender|w’ekikula ky’abantu]] era omusomesa mu ssomero ly’abakyala n’ekikula ky’abantu, mu Yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]] . . Yagenda mu Yunivasite ya [[:en:Stellenbosch_University|Stellenbosch,]]<nowiki/>bukiika ddyo bwa Afirika gye yafunira diguli eyookusatu (eby'obulamu bwa'bantu). Mutendesi mu kibiina ekinonyereza ekikula ky'abantu nga balina ebikozesebwa okusobola okukyusa ebyolulimi(GREAT) enkyukakyuka ku nsonga z’ekisajja n’ebyobulimi n’enkola ezikyusa ekikula ky’abantu. <ref>{{Cite web |title=The ILO Participatory Gender Audit {{!}} ITCILO |url=https://www.itcilo.org/resources/ilo-participatory-gender-audit |access-date=2023-02-16 |website=www.itcilo.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=GREAT - Transform Your Research |url=https://greatagriculture.org/ |access-date=2023-02-16 |website=GREAT |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine |url=https://gender.cgiar.org/experts/amon-ashaba-mwiine |access-date=2023-02-15 |website=CGIAR Gender Platform |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine – School of Women and Gender Studies |url=https://womenstudies.mak.ac.ug/staff/amon-ashaba-mwiine/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US |archive-date=2023-02-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230215182256/https://womenstudies.mak.ac.ug/staff/amon-ashaba-mwiine/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine {{!}} College of Humanities and Social Sciences - Makerere University |url=https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine |access-date=2023-02-15 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2023-02-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230215182253/https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine |url-status=dead }}</ref>
[[:en:Research_fellow|Munonyereza omugenyi]] mu [[:en:Institute_of_Development_Studies|kitongole ekinonyereza ku nkulakulana]](IDS), [[:en:University_of_Sussex|yunivasite ye Sussex]] (2022). Alina emyaka essatu egya CHUSS/ [[:en:Andrew_W._Mellon_Foundation|MELLON mu ttendekero ly'ebyobuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu,]] Yunivasite e Makerere okutuuka ku kujjukira n'enkola y'obuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu (2022-2024). okunonyereza kwe kukwata ku basajja,obufumbo n'okujjukira era mu (2019-2021) olukungana lwa Mellon lwawagirwa omusingi gwa [[:en:Andrew_W._Mellon_Foundation|Andrew W. Mellon]] .
Mu kiseera kino ye mubalirizi w’ebitabo by’ekikula ky’abantu omukakafu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky’Amawanga Amagatte]] mu kwekennenya okussa mu nkola ekikula ky’abantu mu nkola z’ebitongole, okwegezaamu, n’okuyingira mu nsonga. Ebitabo bye gye buvuddeko mulimu Mwiine, AA et al. (2023) ''Okusumulula Okudda emabega mu Lugendo lw'okussaawo amateeka ku misango gy'okwegatta mu Uganda'' . <ref>{{Cite web |last=benoi |date=2023-01-19 |title=Countering gender backlash in Uganda's infamous Sexual Offences Bill |url=https://counteringbacklash.org/countering-gender-backlash-in-ugandas-infamous-sexual-offences-bill/ |access-date=2023-02-15 |website=Countering Backlash |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unravelling Backlash in the Journey of Legislating Sexual Offences in Uganda |url=https://www.ids.ac.uk/publications/unravelling-backlash-in-the-journey-of-legislating-sexual-offences-in-uganda/ |access-date=2023-02-15 |website=Institute of Development Studies |language=en-GB}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Amon Ashaba Mwiine yazaalibwa mu 1981, yakola era n’amaliriza [[:en:Bachelor's_degree|diguli eyasooka]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], BA (sayansi w'embeera z'abantu) n’afuna [[:en:British_undergraduate_degree_classification|diguli eyekifo ekisooka]] , ngakulembeza mu kunonyereza ku kikula ky'abantu nasembyayo enzirukanya y'embeera zaabwe okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":0"/> <ref name=":1">{{Cite web |title=Mwiine Amon {{!}} Stellenbosch University - Academia.edu |url=https://sun.academia.edu/MwiineAmon/CurriculumVitae |access-date=2023-02-15 |website=sun.academia.edu}}</ref>
Yafuna Satifikeeti mu kutendekebwa mu kunoonyereza n'okuwandiika mu kitongole ekinonyereza kunsonga enkulu, Kampala mu 2006. Era yakola n’okutendekebwa mu [[:en:United_Nations_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte]] ey’enkulaakulana mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetabamu Master of Art mu misomo gy’ekikula ky’abantu. (Ekitundu ky’okunoonyereza: Okuzimba n’okuddamu okuzimba endagamuntu y’ekikula ky’abantu mu bisulo by’abayizi okwetoloola Yunivasite e Makerere) okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":1"/>
Alina diguli eyookusatu (PhD) (eby'obulamu bw'abantu) okuva mu Yunivasite ye [[:en:Stellenbosch_University|Stellenbosch]] , South Africa. Pulojekiti ye eya PhD yanoonyereza ku kifaananyi kya ‘bannantameggwa abasajja’ - abasajja aboogera ku nsonga z’ekikula ky’abantu nga kirabika bali ku lw’abakyala - mu nkola z’amateeka. Mu kiseera kino musomesa mu ssomero ly’abakyala n’ekikula ky’abantu mu yunivasite e Makerere. <ref>{{Cite web |title=KAB Graduate Seminar Series: Guest Lecture(Dr. Amon Ashaba Mwiine) on Feminist research - Kabale University Events |url=https://events.kab.ac.ug/kab_event/kab-graduate-seminar-series-guest-lecturedr-amon-ashaba-mwiine-on-feminist-research/ |access-date=2023-02-15 |website=events.kab.ac.ug}}</ref> <ref name=":1"/>
{| class="wikitable"
|Yunivasite e Makerere, UGA
| BA (Hons), 2004. Omuwandiisi w’ebitabo
| Sayansi w’embeera z'abantu
|
|-
| Ekifo ekikola ku kunoonyereza okusookerwako (CBR) .
| Cert, 2006. Omuwandiisi w’ebitabo
| Obukugu mu kunoonyereza n’okuwandiika oluvannyuma lw’okusoma diguli
|
|-
| Yunivasite y’e Oldenburg mu Bugirimaani
| 2010
| Okussa mu nkola okunoonyereza ku by’okusenguka (IMMIS) .
|
|}
== Omulimu ==
=== Omulimu gw’okusoma ===
Mu gw'okubiri 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu (participatory Gender Audit) mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisitule y’okuteekateeka eby’ensimbi n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], [[:en:Politics_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Okuva mu mugulansigo okutuuka mu Kafumuulampawu 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu (participatory Gender Audit) okwa Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu, [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] . Mu mwezi gwa Kafumuulampawu 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetabamu mu kibiina kya [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|Forum for African Women Educationalists]] – Uganda Chapter (FAWEU). Mu Ssebaaseka 2012 yeetaba mu [[:en:Formulation|kuteekawo]] ensoma y’embalirira y’obwenkanya [[:en:Gender_equality|mu kikula ky’abantu]] ne minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. Mu Muwakanya 2012, yalondebwa okuba omusomesa omuyambi, Essomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]]. Mu Mutunda 2012, yali mukwanaganya w’okubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetaba mu [[:en:United_Nations_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] (UNDP – Uganda). <ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Fawe |title=Fawe Uganda |url=https://faweuganda.org/}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Uganda National Web Portal |url=https://www.gou.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |website=www.gou.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2016-06-23 |title=Home - Ministry of Local Government |url=https://molg.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US}}</ref>
Okuva mu Gatonya okutuuka mu Mukutulansanja 2013, yakola [[:en:Facilitator|ng’omulungamya]] mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu [[:en:Public_participation_(decision_making)|(participatory]] Gender Audit) mu Minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo mu Uganda.
=== Pulojekiti z’okunoonyereza ===
Mukulukusabitungotungo – Ntevu 2013 Ku ttiimu Okukola ensoma y’ekikula ky’abantu n’enkulaakulana ne [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|Minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] · Mutunda 2013 – 2014; Pulojekiti [[:en:Comparative_research|y’okunoonyereza okugeraageranya]] ku kikula ky’abantu eri The Effective States and Inclusive Development (ESID); omukago gw’ensi yonna ogw’okunoonyereza ogussibwamu ssente okuva mu kitongole [[:en:Department_for_International_Development|kya gavumenti ya Bungereza]] [[:en:Department_for_International_Development|ekikola ku nkulaakulana y’ensi yonna]] era nga gutegekebwa [[:en:University_of_Manchester|Yunivasite y’e Manchester]] mu Bungereza ne Center for Basic Research – Uganda· Ssebaaseka 2013 – Ntenvu 2013, [[:en:Researcher_(disambiguation)|Omunoonyereza]] ku [[:en:Islamic_State|Isis]] – pulojekiti ya WICCE ku Making a Difference:Towards Women ' s Substantive Engagement in Parliament and [[:en:Local_Council_(Uganda)|Local Council]] Decision Making in Uganda· Musenene 2012 – Ssebaaseka 2013, National Study to inform the Okuddamu okwetegereza enteekateeka y’eggwanga ey’okusomesa abawala mu Uganda · Muzigo 2012 – Muzigo 2013; Omunoonyereza ku Uganda ku myaka 50 egy’Ameefuga; Okugaziya amaloboozi ga bannansi, CBR· Okujaguza [[:en:Citizenship|Obutuuze]] obukola. 2012, Ekikula ky'abantu n'enkyukakyuka y'obudde, Disitulikiti z'e Mbale ne Sembabule· 2010 – 2012 Obumanyirivu bw’obwavu n’ensonyi mu mbeera z’obuwangwa ez’enjawulo, okunoonyereza [[:en:Multiculturalism|okukwata ku buwangwa obw’enjawulo]] okwasaganyizibwa [[:en:University_of_Oxford|Oxford University ·]] 2011, kwetaba mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku kulwanirira Enkola y’Ebyenjigiriza ku Lubuto lw’Essomero n’Okuva mu Masomero mu Uganda· 2011; Ekikula ky’abantu n’enkyukakyuka y’obudde: Okukebera ebikosa n’obukodyo bw’okukendeeza n’okutuukagana [[:en:Climate_change|n’enkyukakyuka y’obudde]] mu Uganda. Ntenvu 2010 okutuuka kati; okukolagana n'e kitongole ekivunanyizibwa ku nkola y'ekikula ky'abantu ku mbeera y’okwekenneenya ettaka ly’ekikula ky’abantu mu [[:en:Public_university|Yunivasite za Gavumenti]] e Kyambogo, Mbarara, Busitema ne Gulu. <ref>{{Cite web |title=University of Oxford |url=https://www.ox.ac.uk/ |access-date=2023-02-15 |website=www.ox.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The University of Manchester |url=https://www.manchester.ac.uk/ |access-date=2023-02-15 |website=www.manchester.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ministry of Gender Labour & Social Development – Empower Citizens to Maximize their Individual & Collective Potential |url=https://mglsd.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
=== Ebitabo essuula ===
Ahikire, J., ne Mwiine, A. (2019) nga bano. Ebirowoozo ebivuganya, okukwataganya ebisikiriza: Ebyobufuzi by’etteeka lya Uganda erikwata ku butabanguko mu maka (2010). Mu S. Nazneen, S. Hickey, & S. Eleni (Eds.), Okuteesa ku bwenkanya mu kikula ky’abantu mu bugwanjuba bw’ensi yonna: Ebyobufuzi by’enkola y’obutabanguko mu maka (pp. 67–87) ekyafulumizibwa London & New York City: Routledge. <ref>{{Cite journal |last=Amon |first=Mwiine |date=2019-01-01 |title=Contesting ideas, aligning incentives The politics of Uganda's Domestic Violence Act (2010 |url=https://www.academia.edu/38692577}}</ref>
Mwiine, A., & Bantebya-Kyobuhendo, abawandiisi b’ebitabo. (2015) (2015) nga bano. Obwavu "ekisiikirize" ekitalabika era ekitayawukana: Ebifumiitiriza okuva mu mawulire n'abalungi mu byalo Uganda. Mu E. Chase & Bantebya-Kyomuhendo (Eds.), ''Obwavu n’okuswala: Ebituuse ku nsi yonna'' (pp. 205–217) mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. Oxford: Ekitongole ky’amawulire [[:en:University_of_Oxford|ekya Yunivasite y’e Oxford]] . <ref>{{Cite journal |last=Caplan |first=Mary |date=2016-01-01 |title=Review of Poverty and Shame: Global Expereinces. Elaine Chase & Grace Bantebya-Kyomuhendo (Eds.). Reviewed by Mary A. Caplan |url=https://scholarworks.wmich.edu/jssw/vol43/iss1/12 |journal=The Journal of Sociology & Social Welfare |volume=43 |issue=1 |doi=10.15453/0191-5096.4004 |issn=0191-5096}}</ref>
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://womenstudies.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere essomero lyabakyala nekikula ky'omuntu]
* [https://web.archive.org/web/20230215182253/https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine Omukutu gwa Yunivasite e Makerere ettendekero ly'obuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu] omukutu gwa minisitule [https://www.education.go.ug/ y'ebyenjigiriza n'emizannyo]
* [https://molg.go.ug/ Minisitule ya Gavumenti z’ebitundu]
* [https://www.finance.go.ug/ Minisitule y’ebyensimbi okuteekateeka n’okutumbula ebyenfuna]
fitlvaj2czxd8hgn6cgoxjam5xvfhdg
Alice Boase
0
12837
53586
46785
2026-06-09T09:43:32Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53586
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Mary Boase''' MBE (nga ennaku z'omwezi 23 mu mwaka gwa 1910 – 1999) yali munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] . Ye ne [[:en:Barbara_Saben|Barbara Saben]] baalondebwa ku [[:en:Uganda_Legislative_Council|lukiiko lw’ababaka]] mu 1954, ne bafuuka bammemba baalwo abakyala abaasooka.
== Ebikwata ku bulamu bw’omuntu ==
Boase yazaalibwa nga ennaku z'omwezi 23 mu mwezigwokusaatu mu mwaka gwa 1910 mu [[:en:Dublin|kibuga Dublin]] . Bweyali ow'emyaka ebiri bazadde be nebasengukira e [[:en:Nyasaland|Nyasaland]] oluvannyuma lwa kitaawe [[Charles James Griffin|Charles]] okulondebwa okuba omulamuzi. Famire ye yasengukira mu Uganda . Charles bweyalondebwa kuba [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssaabalamuzi]] w’ettwale lino mu 1921. Mu 1929 Alice yawasa omusawo Arthur Boase (1901–1986); <ref name="RCS">This reference is used twice on this page.</ref> abafumbo bano baagenda mu maaso n’okuzaala abaana kkumi.<ref name="BE">https://www.britishempire.co.uk/library/whenthesunneverset.htm</ref>
Yakola nga pulezidenti w’olukiiko lw’abakyala mu Uganda okuva mu 1953 okutuuka mu 1955, <ref name="AMT" /> era n’atuula mu lukiiko olufuzi olwa Uganda Club. <ref name="KC" /> Boase ne bba bombi baafuuka bammemba mu kitongole kya Kampala Municipal Council. <ref name="KC">}This reference is used twi ce on this page.</ref> Mu 1954 Boase ne Barbara Saben baalondebwa ku lukiiko lw'ababaka, ne bafuuka bammemba baalwo abakyala abaasooka. <ref name="AMT">This reference is used twice on this page.</ref> Yava mu Uganda mu 1956 Arthur bwe yatandika okukola mu [[:en:Saint_John_Eye_Hospital_Group|ddwaaliro lya Saint John Eye Hospital]] e [[:en:Jerusalem|Yerusaalemi]] . <ref name="BE">[https://www.britishempire.co.uk/library/whenthesunneverset.htm When The Sun Never Set - A Family's Life In The British Empire] The British Empire</ref> Mu 1969 baawummula ne bagenda e Sussex mu Bungereza. <ref name="RCS">[https://livesonline.rcseng.ac.uk/client/en_GB/lives/search/detailnonmodal/ent:$002f$002fSD_ASSET$002f0$002fSD_ASSET:379312/one Boase, Arthur Joseph (1901 - 1986)] Royal College of Surgeons</ref> Boase yafiira mu [[:en:Haywards_Heath|Haywards Heath]] mu 1999. <ref name="EIEA">[http://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/default.asp?a=viewIndividual&pid=2&person=2117 BOASE, Alice Mary, Mrs] Europeans in East Africa</ref>
Muganda we [[John Bowes Griffin|John]] yali alondeddwa [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|okubeera Ssaabalamuzi wa Uganda]] mu 1952 era n’afuuka omwogezi w’olukiiko lw’ababaka mu 1958. Ekitabo ekigaziyiziddwa ekya Boase eky’ebijjukizo, ''When The Sun Never Set'', kyafulumizibwa mu mwaka gwa 2005. <ref name="BE">[https://www.britishempire.co.uk/library/whenthesunneverset.htm When The Sun Never Set - A Family's Life In The British Empire] The British Empire</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
2gna4826lhy4wr6clpar2lq9re9fwso
Allan Enyou
0
12867
53597
52826
2026-06-09T09:52:32Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53597
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Enyou''' (yazaalibwa 24 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era azannyira mu ttiimu y'e Spain eya [[:en:Tercera_Federación|Tercera Federación]] eya [[:en:CD_Leganés_B|Leganés B]].
== Obuto bwe ==
Enyou yazannya omupiira gw'abato ne [[Maroons FC]].<ref>{{cite web |last=King |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=KCCA FC sign S4 student |url=https://www.pulse.ug/sports/football/kcca-fc-sign-s4-student/00egrzd |work=Pulse}}</ref> Oluvannyuma yazannya ne ttiimu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] U20, n'abayamba okuwangula empaka za Cambiasso ne Rainbow U-20 ezategekebwa e Tanzania. <ref>{{cite web |date=March 1, 2023 |title=Uganda Defender Allan Enyou joins Spanish side |url=https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |work=Sports Mag |access-date=April 4, 2026 |archive-date=May 8, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240508013801/https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 2, 2023 |title=Allan Enyou: KCCA FC Budding Youngster Permanently Joins Elite Falcons In UAE |url=https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=Dribbler Sports |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153113/https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwa kiraabu ==
Mu July wa 2022, yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] eya [[Kampala Capital City Authority FC]] (KCCA) ku ndagaano ya myaka etaano. <ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=New Signing: Teenager Allan Enyou puts pen to paper until 2027 |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153121/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nassali |first=Sandrah |date=July 13, 2022 |title=KCCA unveil teenager Allan Enyou |url=https://thetowerpost.com/2022/07/13/kcca-unveil-teenager-allan-enyou/ |website=The Tower Post}}</ref> Mu September wa 2022, yawolwa mu kiraabu y'ekibinja ekyokusatu ekya [[:en:UAE_Third_Division_League|UAE Third Division League]] eya [[:en:Elite_Falcons_FC|Elite Falcons FC]], ng'alina eky'okugula. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=22 September 2022 |title=KCCA confirms loaning three teenagers abroad |url=https://kawowo.com/2022/09/22/kcca-confirms-loaning-three-teenagers-abroad/ |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=September 21, 2022 |title=Loan transfers: Teenagers Mwanje and Enyou to UAE, Juma to Spain |url=https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=April 13, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260413123413/https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |url-status=dead }}</ref>
Mu February wa 2023, yeegatta ku Elite Falcons ku ndagaano ey’enkalakkalira, n’akola endagaano ya myaka etaano. <ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=February 2, 2023 |title=Transfer: Teenager Allan Enyou Joins Elite Falcons in UAE |url=https://www.kccafc.co.ug/transfer-teenager-allan-enyou-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Raphael |date=February 2, 2023 |title=Transfers: Allan Enyou joins UAE club from KCCA in permanent move |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-allan-enyou-joins-uae-club-from-kcca-in-permanent-move/ |website=The Touchline Sports}}</ref> Wabula ku nkomerero y'omwezi ogwo, yakyuka n'agenda mu ttiimu ya Spain [[:en:CD_Leganés_B|eya CD Leganés B]] mu mutendera ogw'okuna [[:en:Segunda_Federación|ogwa Segunda Federación]] . <ref>{{Cite web |date=27 February 2023 |title=El Leganés 'B' incorpora a Allan Enyou para su defensa |trans-title=Leganés 'B' incorporates Allan Enyou for its defense |url=https://www.cdleganes.com/noticias/el-leganes-b-incorpora-a-allan-enyou-para-su-defensa |website=[[CD Leganés]] |language=es}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiyaga |first=Shafic |date=27 February 2023 |title=Former KCCA defender Enyou nets move to Leganes |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |website=Pulse Sports}}</ref> Mu July 2023, yawolwa mu [[:en:SK_Super_Nova|SK Super Nova]] mu mpaka za Latvia ez'omutendera ogusooka [[:en:Latvian_Higher_League|ogwa Virslīga]] . <ref>{{Cite web |date=July 20, 2023 |title=Pastiprinām sastāvu: uzreiz pieci jauni leģionāri |trans-title=We are strengthening the squad: five new legionnaires at once! |url=https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928073251/https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |archive-date=September 28, 2023 |website=[[SK Super Nova]] |language=lv}}</ref> <ref>{{Cite web |date=May 7, 2024 |title=Vancouver FC sign Ugandan defender Allan Enyou |url=https://canpl.ca/article/vancouver-fc-sign-ugandan-defender-allan-enyou |website=[[Canadian Premier League]]}}</ref> Mu May 2024, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Canadian_Premier_League|Vancouver FC]] [[:en:Canadian_Premier_League|eya Premier eya Canada]] ku bbanja omwaka mulamba. <ref>{{Cite web |date=May 6, 2024 |title=The Eagles bring international defender Allan Enyou to Vancouver |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/the-eagles-bring-international-defender-allan-enyou-to-vancouver |website=[[Vancouver FC]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=7 May 2024 |title=Vancouver FC Loans In Ugandan International Allan Enyou |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan/ |website=Northern Tribune}}</ref> Mu 2025, looni ye yayongezebwayo sizoni eyookubiri. <ref>{{Cite web |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC bring back Allan Enyou on loan through 2025 |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/6476 |website=[[Vancouver FC]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC Announces Return Of Allan Enyou for 2025 |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan-2025/ |website=Northern Tribune}}</ref>
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Mu January wa 2023, Enyou yalondebwa mu nkambi esooka ne [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ttiimu ya Uganda U20]].<ref>{{Cite web |last=King |first=Moses |date=January 13, 2023 |title=The 7 professionals in U20 team including Tottenham and Rangers FC stars |url=https://www.pulse.ug/sports/other-sports/the-7-professionals-in-u20-team-including-tottenham-and-rangers-fc-stars/yksbqh9 |website=Pulse}}</ref> Yatuumibwa erinnya mu nkambi endala omwezi ogwaddako. <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=February 15, 2023 |title=BYyekwaso summons Uganda U20 squad for All Africa Games |url=https://en.africatopsports.com/2024/02/15/byekwaso-summons-uganda-u20-squad-for-all-africa-games/ |website=Africa Top Sports}}</ref>
Mu May 2023, yayitibwa mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] omulundi gwe ogwasooka, mu nkambi esooka.<ref>{{Cite web |last=Ssenoga |first=Shafik |date=May 26, 2023 |title=Cranes squad summoned ahead of AFCON qualifier against Algeria |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/cranes-squad-summoned-ahead-of-afcon-qualifie-NV_161194 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
{{updated|22 October 2025}}<ref>{{soccerway|allan-enyou/907627}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center"
! rowspan="2" |Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'Awaka
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| Leganés B. 1999
| 2022–23
| Ekibiina kya Segunda Federación
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | –
| colspan="2" | –
| 1. 1.
| 0.
|-
| Super Nova (ebbanja) .
| 2023. 2023
| Virslīga nga bwe kiri
| 10.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 10.
| 0.
|-
| rowspan="3" | Vancouver FC (ebbanja)
| 2024
| rowspan="2" | Liigi ya Canada eya Premier
| 23.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 23.
| 0.
|-
| 2025
| 23.
| 0.
| 4. 4.
| 0.
| colspan="2" | –
| 27.
| 0.
|-
! colspan="2" | '''Okugatta'''
! 46. Ebikwata ku nsonga eno
! 0.
! 4. 4.
! 0.
! 0.
! 0.
! 50
! 0.
|-
! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu'''
! 57
! 0.
! 4. 4.
! 0.
! 0.
! 0.
! 61
! 0.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
2x1yzbw5cllo48yht71lp5f8452be6a
Amabidde
0
12882
53632
46950
2026-06-09T10:18:59Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53632
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Amabidde kiba kika mu matooke wabula nga go tegaliibwa mmere naye nga omulimu gwago guba gwa kuyiisa mwenge. Amabidde gano abamu bagayita kayinja abandi nti Musa wabula ekikulu kiri nti ebyo byonna bikozesebwa mu kusogola omwenge ogweyambisibwa mu kwabya olumbe era guno guyitibwa omwenge ogwessuunwa. Nga olumbe lubulayo Ssabiiti nga ziizo okwaba, Abatakansi nga bali wamu n'abantu okuva munju omugenda okwaba olumbe bagenda ne batema Embidde era ne baziwanika ku kibannyi abandi Embidde zino baaziziikanga mu ttaka n'ekigendererwa ekyokwengeza amabidde gano amangu. Nga embidde zengedde olwo ne bategeka okuzisogola nga beeyambisa eryato, oba olutyatya, essubi (olusenge) era n'omuwemba tegubulawo. Abasogozi omwonge guno bagulinyamu na bigere (Bagusogoza bigere) era Abaganda oluusi baguyita '''mwenge bigere.
'''OMWENGE'''
Okusogola omwenge kikolwa eky'okuggya omubisi mu mbidde ez'enjawulo ne gugattibwamu ebintu ebirala ng'omuwemba okugufuula omuka. (Ekikolwa ky'okugatta omuwemba mu mubisi ogukamuddwa kiyitibwa OKUSIWA)
Wano mu Buganda, omwenge gukozesebwa mu ngeri ez'enjawulo era ng'ezimu ku zzo ze zino wammanga. 1. Gukozesebwa mu kugulana. Abantu mu butale obw'enjawulo bagulangana ebintu nga bakozeza omwenge. 2. Gukozesebwa mu kuwasa omukyala. Ku buko, omwami atwala ekita ky'omwenge okusasula omukyala. 3. Mu kwabya ennyimbe. Omwenge gweyambisibwa nnyo mu kwabya onnyimbe. Omukeeze (omujjwa) mu luggya ajja n'ekita/endeku ng'erimu omwenge ogunywebwa mu kufulumya olumbe. 4. Okusamirira ba lubaale. Bajajja babayita okujja okulagula n'okutegeeza abazukulu ebizibu byabwe nga bakozesa omwenge. 5. Mu kwalula abaana. Ng'ennyuba/ekika kitudde okwalula abaana abapya, omwenge era gweyambisibwa. 6. Ntabaluganda. Era ng'erinnya lya gwo, guyamba okuleetawo obwa sseruganda mu bantu bwe batuula awamu okunywa.(Guzimba enkolagana mu bantu) 7.Gukozesebwa mu kwambulula. Abantu abamu bwe baba bambulula ebisiraani bagukozesa. 8. Gukola ng'akabonera akagatta abantu abalamu n'abafu. Bwe guggya oba abantu nga baagunywa, basooka kuguyiwako ku ttaka nti ne bajajja abaatusooka weebali era bafuneko.
OKUSOGOLA OMWENGE
Omwenge omuganda gusogolwa mu bika by'embidde ez'enjawulo.omulimo gw'okusogola guyita mu mitendera mingi,omuli okuwanika kukibanyi amabidde oba okugaziika.oluvannyuma nga gengedde, ekinnya kisimibwa omunaasogolerwa amabidde gano. Kino kiyitibwa olutyatya era nga mu lutyatya mubaamu akannya akayitibwa akattiro. kano keekannya akakunganiramu omubisi ogusose okummuka.Omubisi gusobola okummuka mungeri y'abika bibiri,embalule ne nakavundira.Embalule gwe mubisi ogummukka nga gutukula ng'amazzi ate Nakavundira gwe gummuka nga mukwafu oba nga gwakitaka
(Fredrick Muyanja Musajjawakabaka Balunginsimbi @ 0759157152)'''<ref>Fredrick Muyanja Musajjawakabaka Balunginsimbi @ 0759157152.</ref>
psrousv3nz1nren0m9i4t96cqqi6ds2
53633
53632
2026-06-09T10:21:42Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53633
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Amabidde kiba kika mu matooke wabula nga go tegaliibwa mmere naye nga omulimu gwago guba gwa kuyiisa mwenge. Amabidde gano abamu bagayita kayinja abandi nti Musa wabula ekikulu kiri nti ebyo byonna bikozesebwa mu kusogola omwenge ogweyambisibwa mu kwabya olumbe era guno guyitibwa omwenge ogwessuunwa. Nga olumbe lubulayo Ssabiiti nga ziizo okwaba, Abatakansi nga bali wamu n'abantu okuva munju omugenda okwaba olumbe bagenda ne batema Embidde era ne baziwanika ku kibannyi abandi Embidde zino baaziziikanga mu ttaka n'ekigendererwa ekyokwengeza amabidde gano amangu. Nga embidde zengedde olwo ne bategeka okuzisogola nga beeyambisa eryato, oba olutyatya, essubi (olusenge) era n'omuwemba tegubulawo. Abasogozi omwonge guno bagulinyamu na bigere (Bagusogoza bigere) era Abaganda oluusi baguyita '''mwenge bigere.
== Omwenge ==
Okusogola omwenge kikolwa eky'okuggya omubisi mu mbidde ez'enjawulo ne gugattibwamu ebintu ebirala ng'omuwemba okugufuula omuka. (Ekikolwa ky'okugatta omuwemba mu mubisi ogukamuddwa kiyitibwa OKUSIWA)
Wano mu Buganda, omwenge gukozesebwa mu ngeri ez'enjawulo era ng'ezimu ku zzo ze zino wammanga.
# 1. Gukozesebwa mu kugulana. Abantu mu butale obw'enjawulo bagulangana ebintu nga bakozeza omwenge.
# Gukozesebwa mu kuwasa omukyala. Ku buko, omwami atwala ekita ky'omwenge okusasula omukyala.
# Mu kwabya ennyimbe. Omwenge gweyambisibwa nnyo mu kwabya onnyimbe. Omukeeze (omujjwa) mu luggya ajja n'ekita/endeku ng'erimu omwenge ogunywebwa mu kufulumya olumbe.
# Okusamirira ba lubaale. Bajajja babayita okujja okulagula n'okutegeeza abazukulu ebizibu byabwe nga bakozesa omwenge.
# Mu kwalula abaana. Ng'ennyuba/ekika kitudde okwalula abaana abapya, omwenge era gweyambisibwa.
# Ntabaluganda. Era ng'erinnya lya gwo, guyamba okuleetawo obwa sseruganda mu bantu bwe batuula awamu okunywa.(Guzimba enkolagana mu bantu)
# Gukozesebwa mu kwambulula. Abantu abamu bwe baba bambulula ebisiraani bagukozesa.
# Gukola ng'akabonera akagatta abantu abalamu n'abafu. Bwe guggya oba abantu nga baagunywa, basooka kuguyiwako ku ttaka nti ne bajajja abaatusooka weebali era bafuneko.
== Okusogola omwenge ==
Omwenge omuganda gusogolwa mu bika by'embidde ez'enjawulo.omulimo gw'okusogola guyita mu mitendera mingi,omuli okuwanika kukibanyi amabidde oba okugaziika.oluvannyuma nga gengedde, ekinnya kisimibwa omunaasogolerwa amabidde gano. Kino kiyitibwa olutyatya era nga mu lutyatya mubaamu akannya akayitibwa akattiro. kano keekannya akakunganiramu omubisi ogusose okummuka.Omubisi gusobola okummuka mungeri y'abika bibiri,embalule ne nakavundira.Embalule gwe mubisi ogummukka nga gutukula ng'amazzi ate Nakavundira gwe gummuka nga mukwafu oba nga gwakitaka.'''<ref>Fredrick Muyanja Musajjawakabaka Balunginsimbi @ 0759157152.</ref>'''
t7on37ibqekkq9c7lneewdegxqh54ts
Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .
0
12913
53704
51178
2026-06-09T11:41:25Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53704
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Omuyimbi Andrew Benjamin Cohen''' KCMG KCVO OBE (7 Ogwekkumi 1909 – 17 Ogwomukaaga 1968) yali [[:en:List_of_Governors_of_Uganda|Gavana wa Uganda]] okuva mu 1952 okutuuka mu 1957.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
== Gold Coast ==
Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya [[:en:Colonial_Office|ofiisi y’amatwale]] mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Abafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |author=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor1=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref>
Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku byali bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ennongoosereza mu ssemateeka okutuuka ku bantu bangi. <ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref>
Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abakulu abawagira eggwanga]], omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast, n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>{{Cite journal |last=Arden-Clarke |first=Charles |date=1958 |title=Gold Coast Into Ghana: Some Problems of Transition |url=https://www.jstor.org/stable/2605866 |journal=International Affairs |volume=34 |issue=1 |pages=49–56 |doi=10.2307/2605866 |issn=0020-5850 |jstor=2605866}}</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" />
== Rhodesia ne Nyasaland ==
Nga [[:en:Secretary_of_State_for_the_Colonies|Colonial Office]] Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri [[:en:Federation_of_Rhodesia_and_Nyasaland|Rhodesias ne Nyasaland]] mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyalumwa ennyo [[:en:The_Holocaust|olw’ekitta ba Bayudaaya]], yali akontana n'obusosoze era nga mulwanirira eddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti [[:en:Southern_Rhodesia|Southern Rhodesia]], singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa.
Eri Cohen, obulabe bw’abazungu [[:en:Afrikaner|ab’Abafirika]] mu ngeri ey’obwakaburu kwaali kusomozebwa kunene okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku baali wakati wamu n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ensonga ezigaanye ko n'ezirimu okwekandaga ku njuuyi ezikwatibwako.
Nga ddala enteeseganya n’enkiiko zaali nzibu. Rhodesia ey'Maserengeta ne n'Amatwaale ag'Mumambuka zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu bibiina by’obwannakyewa. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna."
== Gavana wa Uganda ==
Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] .
Mu 1953, Olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] yanoonya obwetwaze okuva mu Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda eyawulwe okuva ku ttwaale era obuvunaanyizibwa budde eri [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|ofiisi y’ensonga z’ebweru]] . Nga 30 Ogwekkumi n'Ogumu Cohen yagoba Kabaka mu ntebe era n’alagira okuwangangusibwa e London. Okukaka okugenda kwe kwafuula Kabaka omujulizi ow’amangu mu maaso g’Abaganda, okwekutula kwabwe okukwese [[:en:Anticolonialism|n’okulwanyisa amatwale]] kwe kwaleetawo omuyaga ogw’okwekalakaasa. Ekikolwa kya Cohen kyali kidda emabega, era nga mu Baganda teyasobola kusanga muntu yenna eyeetegese oba asobola okukunga obuwagizi eri enkwe ze. Oluvannyuma lw'emyaka ebiri egyali gimalamu amaanyi egy'obulabe n'okulemesa Ganda obutasalako, Cohen yawalirizibwa okuzzaawo "Kabaka Freddie". <ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yaddayo mu Kampala nga 17 Ogwekkumi wa 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] y’omu ku baawerekera Sir Edward Mutesa okuva mu buwanganguse bwe e London mu 1955.
Enteeseganya ezaaviirako okudda kwa Kabaka, newankubadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Abaganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddakwe, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, Kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikibwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "Kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yafuuka pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962.
== Olukiiko lw’amawanga amagatte ==
Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugiwa essaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 Ogwekkumi 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kwanjulwa eri Olukiiko..
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
Cohen yali omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968.
== Ebijulizibwa ==
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali ava mu lulyo lwa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomesebwa mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
1hdu5g9am6e8jzddszcozt59tevxsh6
Simon Kaggwa Njala
0
12929
53555
47580
2026-06-08T18:13:40Z
Ssebuufu
9882
53555
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Kaggwa Njala''' munnamawulire era [[:en:Celebrity|omukugu mu by'amawulire]] munnayuganda . Asinga kumanyika mu nsi yonna olwa yintaviyu ye mu 2012 n’omulwanirizi w'eddembe ly'abenyigira mu mukwano ogw'ebikukujju ow[[:en:LGBTQ_rights_in_Uganda|’ekibiina kya LGBTQ]] [[Pepe Julian Onziema]] n’omusumba [[Martin Ssempa]] [[:en:Anti-LGBTQ_rhetoric|alwanyisa LGBTQ]], eyavaamu [[:en:Viral_video|akatambi akaasaasaana ennyo]].<ref>{{Cite web |last= |date=2022-06-30 |title=Ugandan Queer Lives Matter: Humanizing Peacebuilding for the Ugandan Gay Community Through Queer Fiction |url=https://kujenga-amani.ssrc.org/2022/06/30/ugandan-queer-lives-matter-humanizing-peacebuilding-for-the-ugandan-gay-community-through-queer-fiction/ |access-date= |website=Kujenga Amani |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}</ref>
== Obulamu obuto ==
Njala yazaalibwa mu maka ga [[Baganda]] [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|Abakatoliki]] e Karoli Jinja, [[:en:Parishes_of_Uganda|ekigo]] ky’e [[:en:Kawempe|Kawempe]], Kampala. Erinnya Njala, ekitegeeza "enjala" mu [[Luganda]], lyaggyibwa ku jjajja we. Bazadde be bombi baali basomesa, nga kitaawe y’abadde omukulu w’essomero lya Karoli Jinja Primary School, Njala naye gye yasomera.<ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |date=4 October 2015 |title=Uganda: Simon Njala Talks Straka and Gilbert Bukenya |url=https://allafrica.com/stories/201511041165.html |website=The Observer}}</ref> Njala yafuna satifikeeti ye eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] bwe yali asoma mu Kampala.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}</ref>
== Omulimu ==
Ng’akuze, Njala yakolera ku Radio One nga munnamawulire. Nga 12 Kafuumulampawu wa 2007, mu kuwa amawulire obutereevu ku kwekalakaasa kw’abalwanirizi [[:en:Environmentalism|b’obutonde bw’ensi]] mu Centenary Park mu Kampala nga bawakanya okusaanyaawo [[Mabira Forest|ekibira kya Mabira]], obujagalalo buno bwabaawo oluvannyuma lw’abamu ku beekalakaasi okulumba [[Abayindi mu Uganda|Bannansi ba Asia]], ne bakuba omuyindi amayinja n’afa. Njala yafuna ebisago, Omuyindi omulala bwe yadduka mu loole, natomela Njala n’abaana bana nga bonna basimattuka.<ref>{{Cite web |last=Ntabadde |first=Ashah |date=14 April 2007 |title=Fighting for His Life After Mabira Demo |url=https://allafrica.com/stories/200704160389.html |website=The Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=12 April 2007 |title=Asians attacked in Mabira forest demo |url=https://www.newvision.co.ug/news/1167179/asians-attacked-mabira-forest-demo |access-date= |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Natabdde |first=Ashah |date=17 April 2007 |title=Mabira Demo - 'I Narrowly Survived Death' |url=https://allafrica.com/stories/200704161630.html |website=The Monitor}}</ref> Mu 2008, bwe yali asoma mu yunivasite, Njala yafuuka omuwandiisi w’olupapula lw’amawulire olwa ''The Crusader'', olusangibwa mu Kampala. Oluvannyuma yakola nga omutegesi wa Radio One ne Akaboozi Ku Bbiri, ng’ategeka ''Uganda Speaks'' okutuuka mu 2011.<ref name=":0" /> Njala yeegatta ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] mu 2012, ng’ategeka pulogulaamu za ttivvi ez’emboozi ''Morning Breeze'' ne ''The Eagle Show''.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref>
Mu Ntenvu wa 2013, Njala yayimirizibwa ku Radio One ne Akaboozi ku kiragiro kya nnannyini mikutu gino, Minisita w’ebyensimbi [[Maria Kiwanuka]]. Njala yalekebwa wamu ne bannamawulire abalala abawerako oluvannyuma lw’okutegeka okukubaganya ebirowoozo ku byobufuzi nga bateesa ku [[:en:Impeachment|ky’okugoba]] [[:en:Lord_Mayor_of_Kampala|Lord Meeya wa Kampala]] [[Erias Lukwago]], eyagibwako omusango oluvannyuma lw’omusango okulangibwa [[:en:Null_and_void|nga tegulina makulu]], ng’okuyimiriza omusango guno gwabadde ngeri ya kwewala okuwawaabira emikutu gya leediyo egyayinza okuwawaabirwa.<ref>{{Cite book |year=2013 |title=Annual Report: Uganda Human Rights Commission |pages=91}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=2013-12-03 |title=Radio One Bosses Sacked Over Lukwago |url=https://redpepper.co.ug/radio-one-bosses-sacked-over-lukwago/29877/ |access-date= |website=Red Pepper Online |language=en-US}}</ref>
Mu Mugulansigo wa 2022, Njala yasaba Eklezia Katolika ewe n'obwerufu n’ebigambo ebitongole ebikwata ku bigambibwa nti akulira [[St. Mary's College Kisubi|essomero lya St. Mary's College Kisubi]] Deoedati Aganyira, eyali agambibwa okulya ebisiyaga, nga ogwo musango munene mu Uganda. Njala yawa ensonga nti obutaddamu okuva mu kkanisa kiyinza okutunuulirwa ng’okukkiriza omusango ekiyinza okwongera okwekenneenya ebitongole ebirala ebirina akakwate ku kkanisa;<ref>{{Cite web |last= |date=2022-03-30 |title=Simon Kaggwa Njala: Catholic Church's Silence On SMACK HM Homosexuality Dents More The Church Than Aganyira |url=https://thecapitaltimes.co.ug/simon-kaggwa-njala-catholic-churchs-silence-on-smack-hm-homosexuality-dents-more-the-church-than-aganyira/ |access-date= |website=The Capital Times |language=en-US}}</ref> okukkakkana ng’ebigambibwa Aganyira tebirina musingi era n’asigala mu kifo kye okutuusa lwe yawummula.<ref>{{Cite web |last= |date=2022-12-21 |title=Drama as archbishop blocks St Mary's College HM hand over ceremony |url=https://observer.ug/news/lubaga-stops-smack-handover/ |access-date= |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-01-01 |title=The Uganda national flag debate |url=https://www.independent.co.ug/the-uganda-flag-debate/ |access-date= |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Yintaviyu ''ya Morning Breeze'' ===
Mu kitundu kya 18 Ntenvu wa 2012 ku pulogulaamu ya ttivvi ''Morning Breeze'' ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]], Njala yabuuza omulwanirizi w’eddembe ly’aba LGBTQ [[Pepe Julian Onziema]] ku [[:en:LGBT_rights_by_country_or_territory|ddembe lya LGBTQ+]] mu Uganda. Oluvannyuma lw'okwanjula Onziema, Njala amangu ago n'abuuza nti, "Lwaki olya ebisiyaga?"
Njala olwo n’ayanjula omugenyi owookubiri, omusumba era alwanyisa ebisiyaga [[Martin Ssempa]] . Ng’atudde emitala wa Onziema, Ssempa yatandika okulambika n’okunenya ebikolwa eby’enjawulo ebigambibwa nti bikolebwa mu by’okwegatta eby’abantu aba LGBT nga bakozesa ebibala n’enva endiirwa ng’ebintu ebikozesebwa, ate ng’aleekaana mu [[Lungereza]] [[Luganda|n’Oluganda]].<ref>{{Cite web |last=Busey |first=Kelli |date=20 December 2012 |title=Ugandan TransMan Pepe Onziema Calls Out Hatefull Pastor |url=https://planettransgender.com/ugandan-transman-pepe-onziema-calls-out-hatefull-pastor/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210119213232/https://planettransgender.com/ugandan-transman-pepe-onziema-calls-out-hatefull-pastor/ |archive-date=19 January 2021 |access-date=8 February 2019 |website=Planet Transgender}}</ref> Yintaviyu eno eyamala eddakiika 70, yafuuka ensonga ya [[:en:Internet_memes|memes ez’enjawulo ku yintaneeti]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence ""Why Are You Gay?]</cite></ref><ref>{{Cite web |date=16 June 2022 |title=Explaining The "Why Are You Gay" Meme |url=https://gayety.co/explaining-the-why-are-you-gay-meme |access-date=31 March 2023 |website=Gayety}}</ref><ref>{{Cite web |last=Benjie |date=6 September 2024 |title=Andrew Tate endorses Simon Kaggwa Njala as VP candidate, sparking viral response on X |url=https://mbu.ug/2024/09/06/andrew-tate-simon-kaggwa-njala-vp/ |access-date=8 September 2024 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
Mu Mutunda wa 2024, Njala yatandika okutunda ebiteeteeyi ebiriko ebigambo "Why are you gay", oluvannyuma lwa [[:en:Andrew_Tate|Andrew Tate]] ku yintaneeti bweyakola ekiwandiiko ku mukutu gwa Twitter, mu ngeri ey'okusaaga n'alonda Njala ku bwa [[:en:Vice_President_of_the_United_States|Vice President wa Amerika]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref> Mu 2025, Njala yagamba nti yali ategese "ebibuuzo ebilowoozebwako", ng'asoma amateeka ga Uganda agakwata ku nsonga za LGBTQ ekiro ekyakeesa interview, kyokka okukkakkana ng'alemereddwa okubyanjula. Yintaviyu eno yagitunuulidde bulungi ng'atunudde emabega, okusinziira ku mbeera y'ebyobufuzi eyali eyongedde okulinnyisibwa n'etteeka [[:en:Anti_Homosexuality_Bill|ly'etteeka erya Anti-Homosexuality Bill]] eryaddamu okuleetebwa mu kiseera ekyo gye buvuddeko, eryasembayo okuyisibwa mu tteeka [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu 2014 ne lyeyongera amaanyi n'okuleeta [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|ekibonerezo ky'okusibwa obulamu bwe bwonna oba ekibonerezo ky'okufa olw'ebikolwa by'ebisiyaga mu 2023]], ng'agamba nti "I was too naive. I sounded silly by asking silly questions." ebibuuzo nti ‘Lwaki olya ebisiyaga?’. Ekyo si kya busirusiru?".<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence ""Why Are You Gay?]</cite></ref><ref>{{Cite web |last= |date=2025-05-16 |title=Njala regrets handling of LGBTQ debate interview on live TV |url=https://mbu.ug/2025/05/16/njala-reflects-lgbtq-interview-viral/ |access-date= |website=MBU |language=en-US}}</ref>
=== Ebyobufuzi ===
Mu 2016, Njala yeesimbawo nga [[:en:Independent_politician|independent]] ku kifo ky’omubaka wa Palamenti mu Busiro South Constituency mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref> Yawangulwa mu kulonda Peter Sematimba [nds] y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]], eyatwalibwa ng’omuwanguzi atasuubirwa. Okulonda kuno kwavaako obutakkaanya wakati wa Njala n’omubaka akwata ekifo ekyokubiri, Stephen Musisi Sekigozi ow’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], nga kitaawe Patrick Musisi ne muganda we JB Mutebi Musisi emabegako yaweereza nga omubaka wa Busiro South. Njala yali alumiriza Sekigozi okusonda ssente za kampeyini ze ng’akozesa ssente ezitannaba kutegeezebwa so nga bombi buli omu anenya munne olw’okwawula abalonzi ba DP.<ref>{{Cite web |date=2019-08-04 |title=NBS BOSS, CITY LAWYER IN NASTY WAR OVER BUSIRO SOUTH 2021 MP VOTE |url=https://mulengeranews.com/nbs-boss-city-lawyer-in-nasty-war-over-busiro-south-2021-mp-vote/ |access-date= |website=Mulengera News |language=en-US}}</ref> Mu 2022, Njala yeegatta mu lwatu ku kibiina kya Democratic Party(DP), naye n’anenya nnyo akulira ekibiina ekyo era [[:en:Ministry_of_Justice_(Uganda)|Minisita w’ebyamateeka]] [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]], ng’agamba nti Mao "yaleetera ekibiina okubulwa obuntu bwakyo’ era ‘yalimu n’obutaba na mpisa za muntu anywerera ku misingi gya dimokulasiya".<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2022-07-22 |title=Kaggwa Njala reveals shocking for DP's downfall, says party lost identity along the way |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/07/22/kaggwa-njala-reveals-shocking-reasons-for-dps-downfall-says-party-lost-identity-along-the-way/ |access-date= |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Njala era yesimbawo emirundi emirala ebiri mu 2021 ne 2025 ku bubaka bwa Busiro South, nga era emirundi gyombi yawangulwa Charles Matovu owa [[National Unity Platform]].<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Busiro South to give rise to new blood |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/busiro-south-to-give-rise-to-new-blood-1593262 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-01-11 |title=Busiro South: Sign of the times for Democratic Party |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busiro-south-sign-of-the-times-for-democratic-party-4885294 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-27 |title=What next for defeated MPs after 2026 elections? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/what-next-for-defeated-mps-after-2026-elections--5339882 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okuyimirizibwa okumala akaseera okuva ku ttivvi ya NBS ==
Nga 21 Sebaaseka wa 2024, Njala yategeka omukolo gw’okwebaza omubaka wa Uganda kuludda oluvuganya gavumenti mu palamenti, [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]], e [[Masaka]].<ref>{{Cite web |last=Nakamatte |first=Winnie |date=25 June 2024 |title=SHOCKER: NBS TV's Top Talk Show Host Simon Njala Kaggwa Suspended in Dramatic Crackdown! |url=https://www.ugstandard.com/shocker-nbs-tvs-top-talk-show-host-simon-njala-kaggwa-suspended-in-dramatic-crackdown/ |access-date=13 October 2024 |website=Ugstandard |language=en}}</ref> Njala era yaweereza obubaka obuwerako obuwagira Mpuuga n’obuwakanya [[National Unity Platform]] ku [[:en:Twitter|X]] (eyali emanyiddwa nga Twitter).<ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=26 June 2024 |title=Suspended Kaggwa Njala speaks out as Next Media reinforces social media policies |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/suspended-kaggwa-njala-speaks-out-as-next-media-reinforces-social-media-policies/h6bg7rg |access-date=14 August 2024 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=25 June 2024 |title=Kaggwa Njala Suspended By NBS TV |url=https://ugandanexclusive.com/kaggwa-njala-suspended-by-nbs-tv/ |access-date=13 October 2024 |website=Ugandan Exclusive |language=en}}</ref>
Nga wayise ennaku, mukama wa Njala, Next Media, yamuyimiriza okumala wiiki bbiri ku NBS TV n'asaasaanya ekiwandiiko ng'akikkaatiriza nti enkola za kkampuni eno ku mpisa ezikwata [[Journalistic impartiality|ku bugenderevu mu by'amawulire]] zigaana bannamawulire "okukolagana mu lujjudde n'ebibiina by'obufuzi, emikago, emikago, oba ensonga ezikwatagana nazo eziyinza okutyoboola emisingi gyaffe."<ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=26 June 2024 |title=Suspended Kaggwa Njala speaks out as Next Media reinforces social media policies |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/suspended-kaggwa-njala-speaks-out-as-next-media-reinforces-social-media-policies/h6bg7rg |access-date=14 August 2024 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
c7j3yhc83r4ph17zual4r414kwufwlg
Andrew Mwenda
0
12959
53714
47452
2026-06-09T11:51:03Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53714
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnamawulire wa Uganda mu mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini lupapula lwa [[:en:Newsmagazine|''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata]] ku nsonga ezikwata ku mulembe . Emabegako yaliko omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:The_Daily_Monitor|The Daily Monitor]]'', olumu mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/>
== Ensibuko ye n’obuyigirize bwe ==
Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant Gyenerali]] [[:en:Kayanja_Muhanga|Kayanja Muhanga]], omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita w’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yasomera mu siniya e Mbarara okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi ku Headmaster omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma n’akkirizibwa mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu kitundu kyebuvanjuba]] mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Busoga_College_Mwiri|Dipuloma ya Siniya]] e Mwiri. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Journalism|diguli eyookubiri mu by'amawulire]] .<ref name="2R"/>
Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref>
Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref>
Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref>
Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Ebyafaayo bye n’emirimu gye ==
Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/>
Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/>
Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref>
Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako.
Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref>
Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref>
Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/>
Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref>
Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref>
UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF.
== Engule ==
Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref>
== Ebiweereddwayo mu jano ==
* 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr.
* 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3
* 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC.
* 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC.
* 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006)
* 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67.
* 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003.
* 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ccpkuryglarqqxb28tg8jx2ggb8kwxl
Nobel Mayombo
0
12972
53573
47417
2026-06-09T08:16:43Z
Kinenkey
10423
Nyongedeko Etuluba "Munnayuganda"
53573
wikitext
text/x-wiki
[[:en:Brigadier|Brigadier]] '''Noble Mayombo''', (1965–2007), yali [[:en:Military_officer|muserikale wa magye ga]] Uganda, [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Legislator|omubaka wa palamenti]] .
== Ebikwata ku muntu ebyomunda ==
Yazaalibwa mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], [[:en:Toro_sub-region|mu kitundu kyeToro]], Bugwanjuba bwa Uganda, mu 1965. Yali mu Kika ky’Obwakabaka ekya Babiito mu Bwakabaka bwa Toro, ekimu ku bwakabaka obuna obwa ssemateeka mu Uganda ey’omulembe guno. <ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Bizimungu |date=2 May 2007 |title=Toro Mourns Fallen Brigadier Mayombo |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/563097 |access-date=19 February 2015}}</ref> Kitaawe, Canon James Rwabwoni, eyazaalibwa mu 1926, yali akyali mulamu mu 2007. Yafiira mu ddwaaliro e South Afrika nga 25 m gwekkuminebiri 2009. <ref>{{Cite web |last=Mafaranga |first=Hope |date=27 December 2009 |title=Uganda: Mayombo's Father Dies In South Africa |url=http://allafrica.com/stories/200912281064.html |access-date=19 February 2015}}</ref> Mayombo yali wa musanvu mu baana kkumi na babiri. Nnyaabwe omugenzi Beatrice Rwaboni Abwooli yafa mu 1997. <ref name="Parliament">{{Cite web |last=Maseruka |first=Josephine |last2=Candia |first2=Steven |date=3 May 2007 |title=Parliament Honours Brigadier Noble Mayombo |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/563335 |access-date=19 February 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Yasomera ku [[Nyakasura School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] ne [[Ntare School|Ntare]] e Mbarara . Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma Amateeka. Kyokka mu 1985, ku myaka 20, yava e Makerere n’agenda ne yeegatta ku ggye lya National Resistance Army (NRA), mu lutalo lwabwe olw’abayeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote|Obote II]] (1980–1985) n’ekibiina [[:en:Military_junta|ky’amagye]] (1985–1986) ekyamugoba.
Oluvannyuma lwa NRA okuwamba obuyinza mu 1986, Mayombo yaddayo mu yunivasite n’amaliriza diguli ye ey’amateeka,era n’atikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli eyookubiri mu mateeka]] ( [[:en:LLB|LLB]] ). Oluvannyuma yafuna [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], eyeetaagibwa okukola amateeka mu Uganda, okuva mu [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Yalina ne diguli ey'o [[:en:Master_of_Laws|kubiri mu byamateeka]] ( [[:en:Master_of_Laws|LLM]] ), ng’akuguse mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu, okuva mu yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |last=Kalinaki |first=Daniel |date=7 May 2007 |title=Brigadier Mayombo; The Death of An Enigmatic Officer And Gentleman |url=http://www.kalinaki.blogspot.com/2007/05/brig-mayombo-death-of-enigmatic-officer.html |access-date=19 February 2015 |publisher=Kalinaki.blogspot.com}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu gye ==
Mu 1994, yalondebwa [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|amagye ga Uganda]] okubeera omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika Ssemateeka wa Uganda eya 1995. Ku myaka 29, Lieutenant Mayombo ye yali asinga obuto mu lukiiko lwa Ssemateeka. <ref>{{Cite web |last=Ndawula |first=Andrew |last2=Allio |first2=Emmy |date=2 May 2007 |title=Mayombo Inspired Young Professionals Into The Army |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/562901 |access-date=19 February 2015}}</ref> Yeeyawula ng’omukubaganya ebirowoozo omunyiikivu ng’alina okumanya okunywevu ku mateeka era ng’alina okusesa. Oluvanyuma lw’okukakasa ssemateeka omupya, Mayombo yalondebwa okukiikirira amagye ga Uganda mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Olupot |first=Milton |last2=Mukasa |first2=Henry |date=28 April 2005 |title=Parliament Gallery Jammed |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/431798 |access-date=19 February 2015}}</ref> Yalekulira ekifo ekyo nga 30 ogwoluberyeberye mu 2006, n'agenda okulondebwa ng'Omuwandiisi ow'enkalakkalira mu Minisitule y'ebyokwerinda. <ref>{{Cite web |last=Olupot |first=Milton |date=6 February 2006 |title=Brigadier Noble Mayombo Resigns From Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/480505 |access-date=19 February 2015}}</ref>
Yalondebwa okubeera [[:en:Aide-de-camp|ADC]] ya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] gye yalaze okwewaayo n'obwesigwa obutamatira eri enkola ya gavumenti eya movementi .Ekimu ku bifaananyi ebisinga okuwangaala ye ADCng'efukamidde oluvannyuma lw'okulaba nga engatto za pulezidenti gisumuluddwa na'gisiba mangu .Yfuna okukuzibwa mu bwangu ng'ayita mu madaala ga'magye, n'asituka mangu ngayita mu Lieutenant, [[:en:Captain_(land)|Captain]], Major, [[:en:Lieutenant_Colonel|Lieutenant Colonel]] okutuuka ku full [[:en:Colonel|Colonel]] mu 2004. <ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Solomon |last2=Wasike |first2=Alfred |date=14 January 2004 |title=Ssempebwa Firm Takes Over Ghost Prosecution |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/333270}}</ref> Mu kiseera ekyo yali Dayirekita w’ekitongole ekikessi mu magye. Nga Dayirekita w’ekitongole ekikessi mu magye, yafuna ettutumu, gye yavunaanibwa [[:en:Torture|okutulugunya]] abantu abateeberezebwa okuba abayeekera. <ref>{{Cite web |date=4 May 2004 |title=Torture Not Government Policy |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/358129 |access-date=19 February 2015}}</ref> Mu kiseera kye kimu, ebitongole by'ebyokwerinda mu Uganda byavunaanibwa okutondawo n'okulabirira "amayumba agataliiko bulabe", ng'abakwatiddwa basibiddwa nga tebawuliziganya okusukka essaawa 48 ezaalagirwa mu mateeka, nga tewali musango gwonna guvunaanibwa mu kkooti. <ref>{{Cite web |last=Etyang |first=Jude |date=23 January 2004 |title=Dutch Ambassador Unhappy Over Safe Houses |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/335289 |access-date=19 February 2015}}</ref> Mu bufuzi bwa Brigadier Mayombo nga Dayirekita w’obukessi bw’amagye, eggye lya People’s Redemption Army eryali wansi wa Colonel [[Kizza Besigye|Kiiza Besigye]] lye lyasooka okutegeezebwa Bannayuganda. Kino oluvannyuma Besigye yabadde akyegaana n'ebimulumiriza ebirala ebimukwataganya n'eggye lya [[Joseph Kony]] erya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo bwa Uganda]] . Brigadier Mayombo yennyini yayomba ne Besigye ku pulogulaamu ya leediyo neya KFM eya ''Hot Seat'' akawungeezi akamu. Kino kyali kya kukendeeza ku buganzi bwa Besigye mpozzi n’okukosa omutindo gwe mu kulonda kwa Pulezidenti okuddako.
Mu gwekkumi ogwa 2005, Colonel Mayombo yakuzibwa nafuulibwa Brigadier nalondebwa okuba omuwandiisiwa mimisitule ye byo'kw'erinda.<ref>{{Cite web |last=Osike |first=Felix |date=24 October 2005 |title=Museveni Shuffles The Army |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/462512 |access-date=19 February 2015}}</ref> Mu gwekkuminogumu mu 2005, yalondebwa nga ssentebe w'olukiiko olufuzi mu [[:en:New_Vision_Group|New Vision Group]], abafulumya b'olupapula lwamawulire olw gavumenti ya Uganda [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] .<ref>{{Cite web |last=Odyek |first=John |date=25 November 2005 |title=Mayombo To Head New Vision Board |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/468005 |access-date=19 February 2015}}</ref>
== Ennaku ze ezisembayo ==
Ku Lwokuna nga 27 ogwokuna gwa 2007, Brigadier Mayombo yawulira bubi era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Kololo, eddwaaliro ettono ery’obwannannyini ku [[Kololo|lusozi Kololo]] . Yazuulibwa n’obulwadde bwa [[:en:Acute_pancreatitis|acute pancreatitis]], okuzimba okw’amangu mu lubuto, ekivaako ekitundu kino okukulukuta enziyiza zakyo mu bitundu ebikyetoolodde, ekivaako olubuto n’ebitundu ebikyetoolodde okutandika okwegaaya (autodigestion).
Enkeera ng’embeera ye yeeyongedde okwonooneka, n’atwalibwa mu [[:en:Intensive_Care_Unit|ddwaaliro]] lya [[International Hospital Kampala]] . Embeera ye yeeyongera okwonooneka era ku Ssande nga 29 ogwokuna 2007, ng’ali mu kkoma, ku nkola eziyamba obulamu, yatwalibwa mu [[:en:Aga_Khan_University_Hospital,_Nairobi|ddwaaliro lya Agha Khan Hospital]] e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]], yawadde olukusa emmeeri ya pulezidenti [[:en:Gulfstream_IV-SP|eya Gulfstream IV-SP]] ekozesebwe okubuusa ennyonyi Mayombo okuva [[Entebbe]] okutuuka e Nairobi. <ref>{{Cite web |date=30 April 2007 |title=Mayombo Flown To Kenyan Hospital |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/562731 |access-date=19 February 2015}}</ref> Ku Lwokubiri nga 1 May 2007 ku ssaawa 15.00 mu budde bw’ekitundu, Mayombo yafiira mu ddwaaliro lya Agha Khan e Nairobi olw’ebizibu ebyava ku bulwadde bw’olubuto obw’amaanyi. Yalina emyaka 42 egy’obukulu. <ref>{{Cite web |date=2 May 2007 |title=Brigadier Noble Mayombo Dies In Nairobi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/562944 |access-date=19 February 2015}}</ref>
== Oluvannyuma lw’okufa kwe ==
Okufa kwa Mayombo okw'amangu kwafunye ensisi mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Namutebi |first=Joyce |date=2 May 2007 |title=Mayombo's Body Arrives From Nairobi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/563105 |access-date=19 February 2015}}</ref> Waaliwo okuteebereza kungi nti yandiba nga yaweebwa obutwa ekyaleetera gavumenti ya Uganda okutandika okunoonyereza ku kyamuviiriddeko okufa. <ref>{{Cite web |last=Candia |first=Steven |last2=Ahimbisibwe |first2=Fortunate |date=2 May 2007 |title=Government Probes Brigadier Noble Mayombo's Death |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/563104 |access-date=19 May 2015}}</ref> Ttiimu y’abantu basatu yatuumiddwa okukola okunoonyereza kuno; bammemba baayo kuliko [[Peter Mugyenyi|Dr Peter Mugenyi]], mu kiseera ekyo eyali dayirekita w’ekitongole [[:en:James_Mugira|ekinoonyereza ku bujjanjabi ekya Joint Clinical Research Center]], Colonel [[James Mugira]], omuduumizi w’ekitongole kya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] Tank Unit, ne Lieutenant Tagaswire Rusoke, [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|omukugu mu by’obutonde]] mu UPDF. Ttiimu eno yakomekkereza okunoonyereza kwayo era lipoota yaayo n’ekwasa Pulezidenti Museveni mu November 2007.<ref>{{Cite web |last=Ahimbisibwe |first=Fortunate |date=28 November 2007 |title=M7 Gets Mayombo Death Probe |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/599506 |access-date=19 February 2015}}</ref> We bwazibidde mu gwokubiri 2015, ebizuuliddwa mu bujjuvu mu kunoonyereza okwo tebinnaba kufulumizibwa mu lujjudde.
Oluvanyuma lwokumala ebbanga nga batunula mu lujjudde ku kizimbe kya Palamenti mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[Kampala]],<ref name="Parliament">{{Cite web |last=Maseruka |first=Josephine |last2=Candia |first2=Steven |date=3 May 2007 |title=Parliament Honours Brigadier Noble Mayombo |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/563335 |access-date=19 February 2015}}</ref> omulambo gwa Mayombo gwatwaliddwa e Kololo Airstrip mu kuziika kw’eggwanga nga kwetabiddwamu [[Cabinet of Uganda|bammemba ba kabineti ya Uganda]], abakulu mu magye ga Uganda, bannamawulire abakkirizibwa mu Uganda n’ebikonge okuva mu mawanga agawerako omuli [[Rwanda]], [[Kenya]], [[:en:Government_of_Southern_Sudan_(2005–2011)|Southern Sudan]], [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], [[:en:East_African_Community|East Omukago gwa Afrika]] ne South Afrika.<ref>{{Cite web |last=Wasike |first=Alfred |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=5 May 2007 |title=Thousands Mourn Brigadier Mayombo |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/563449 |access-date=19 February 2015}}</ref> Yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe e [[Kijura]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], ku Lwomukaaga nga 5 ogwokutaano 2007.<ref>{{Cite web |date=6 May 2007 |title=Mayombo Was Not Corrupt At All - Museveni |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1165631/mayombo-corrupt-museveni |access-date=18 January 2020}}</ref> Yalese kitaawe, Canon James Rwaboni, nnamwandu, Mukyala Juliet Mayombo, mukulu we, Phillip Winyi, muto we Okwir Rwaboni n’abaana be omukaaga:<ref name="Parliament" />
# Charlene Komuntale, yazaalibwa mu 1991
# Samora Olimi, yazaalibwa mu 1992
# Isabelle Byanjeru, yazaalibwa mu 1995
# Natalie Kabasweka, yazaalibwa mu 2003
# Nicole Komukyeya, yazaalibwa mu 2005
# Kamurasi Noble Mayombo II, yazaalibwa mu 2006.
== Laba ne ==
* [[Eggye lya Uganda People's Defense Force]]
* [[:en:James_Mugira|Obwakabaka bwa Toro]]
* [[:en:James_Mugira|Obulwadde bw’olubuto obw’amaanyi]]
* [[:en:James_Mugira|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:James_Mugira|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
[[Category:Munnayuganda]]
cwv9axkrpaeydcim7oo51qe6gbjwlzw
Ayoo Tonny
0
12975
53502
53416
2026-06-08T12:49:52Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
53502
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina ebbaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebbaluwa y'obuyigirize mu misomo gy'ebyenkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
opnqwda47jchmf7vavggcfykqf06v74
53503
53502
2026-06-08T13:08:17Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
53503
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
hb4cth95vdsa00fh4fxepqx8h6a7lvf
53504
53503
2026-06-08T13:30:44Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi */
53504
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School okuyingira eby'obufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
07gk9dlck9u7gy6ddxiwwqmbe64jl7u
53505
53504
2026-06-08T13:47:19Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi */
53505
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School okuyingira eby'obufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’okumuliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkuminoogumu (11th) aka tekinologiya w'eby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4l3dlw328dd01jbpesknmh5nmsgrcdi
53506
53505
2026-06-08T13:55:22Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi */
53506
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School okuyingira eby'obufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku ttiketi y'ekibiina ekifuga ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era Yalondebwa ng'omubaka wa paalamenti ow'essaza lya Kwania mu Disitulikiti y'e Apac. Yawangula ekifo kyekimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’okumuliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkuminoogumu (11th) aka tekinologiya w'eby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
fls5duqddjtfa9781gsaakej76520ax
53507
53506
2026-06-08T14:13:47Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi */
53507
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School okuyingira eby'obufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku ttiketi y'ekibiina ekifuga ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era Yalondebwa ng'omubaka wa paalamenti ow'essaza lya Kwania mu Disitulikiti y'e Apac. Yawangula ekifo kyekimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yali mumyuka wa ssentebe w’akakiiko ak'okukola ennongoosereza y'etteeka ly'obwanannyini bw'ebiyiiye (erya 2006 ) era yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka paalamenti ey'omulundi ogw'ekkuminoogumu (11th) aka tekinologiya w'eby'empuliziganya (ICT) ne n'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
5vv1raywyh7fkqyoyoax868e7e870l5
53508
53507
2026-06-08T14:24:51Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi */
53508
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School okuyingira eby'obufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku ttiketi y'ekibiina ekifuga ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era Yalondebwa ng'omubaka wa paalamenti ow'essaza lya Kwania mu Disitulikiti y'e Apac. Yawangula ekifo kyekimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yali mumyuka wa ssentebe w’akakiiko ak'okukola ennongoosereza y'etteeka ly'obwanannyini bw'ebiyiiye (erya 2006 ) era yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka paalamenti ey'omulundi ogw'ekkuminoogumu (11th) aka tekinologiya w'eby'empuliziganya (ICT) ne n'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweerezza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga z'amawanga ag'obuvanjuba bw'Afirika era mmemba wa w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga ku kisanja kya 2024-2026. Mu gw'omukaaga 2024, w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
alx8i57qvnanfg2bhyc5edppc2d58oo
53509
53508
2026-06-08T14:27:55Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi */
53509
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School okuyingira eby'obufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku ttiketi y'ekibiina ekifuga ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era Yalondebwa ng'omubaka wa paalamenti ow'essaza lya Kwania mu Disitulikiti y'e Apac. Yawangula ekifo kyekimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yali mumyuka wa ssentebe w’akakiiko ak'okukola ennongoosereza y'etteeka ly'obwanannyini bw'ebiyiiye (erya 2006 ) era yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka paalamenti ey'omulundi ogw'ekkuminoogumu (11th) aka tekinologiya w'eby'empuliziganya (ICT) ne n'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweerezza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga z'amawanga ag'obuvanjuba bw'Afirika era mmemba wa w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga ku kisanja kya 2024-2026. Mu gw'omukaaga 2024, yalondebwa ng'omukwanaganya w’ekisinde kya Patriotic League Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|Ttundutundu ly'e Lango]].<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
gzkn08z4j4mgyfbh21bevvnm9kutst7
Andrew Kaluya
0
12993
53710
48584
2026-06-09T11:48:44Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53710
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref>
Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] .
Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences)
Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere.
== Omulimu gwe ==
[[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]]
Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza n'okwolesebwa ku kitundu ng' abaana b'abasibe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" />
Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi ku bwa namunigina . Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu ey'obukiika ddyo [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]] |access-date=2026-04-22 |archive-date=2018-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180606164625/http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |url-status=dead }}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya aweereza ng'omubaka w'akabondo k'ababaka abali ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku mukenenya / siriimu n'endwadde ezigwa mutuluba eryo.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>''
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]
3z2to0qxzpniiwl9iupuwo3gfkdds17
Andrew Baryayanga
0
12998
53703
47547
2026-06-09T11:40:41Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53703
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Aja Baryayanga''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1979, Munnayuganda Addukanya emirimu mu Uganda, alina [[:en:Microsoft_Certified_Professional|obukugu mu bya Kompyuta]], musuubuzi era munnabyabufuzi. Ono ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] owa Munisipaali y’e [[:en:Kabale|Kabale]] <ref name="AB26">{{cite web |title=Kabale scribes launch maternal health campaign |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1451421/kabale-scribes-launch-maternal-health-campaign |publisher=[[New Vision]]}}</ref> kati aweereza [[:en:Term_of_office|ekisanja]] kye kyakubiri era [[:en:Independent_politician|talina kibiina kya byabufuzi kyonna]] mu Uganda. <ref name="AB1">{{cite web |title=BARYAYANGA ANDREW AJA |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=344 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> <ref name="AB21">{{cite web |title=Kabale NRM Independents Reject Museveni's Request to Stand Down |url=https://ugandaradionetwork.com/story/kabale-nrm-independents-reject-musevenis-request-to-stand-down |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref>
Baryayanga yali [[:en:Whip_(politics)|Nampala w'ababaka abatalina bibiina]] <ref name="AB22">{{cite web |title=PAC expels MP over extortion |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/PAC-expels-MP-extortion/2466686-3460208-format-xhtml-14dnl1r/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> era yaweereza ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, State'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omuttaka'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="AB23">{{cite web |title=MPs want action on 'wetland degradation' in Kalungu district |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs-action--wetland-degradation--Kalungu-district/2466686-3393166-format-xhtml-iwx1g/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref name="AB25">{{cite web |date=14 October 2016 |title=Uganda, UK MPs to exchange visits |url=http://eagle.co.ug/2016/10/14/uganda-uk-mps-exchange-visits.html |publisher=Eagle Online}}</ref>
Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]], Baryayanga yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku bukiiko, abakulu mu gavumenti n’ebitongole by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu ttaka'' era mu kisanja kino, yawakanya okunoonyereza kwa [[:en:Inspector_general|Kaliisoliiso wa Gavumenti]] ku [[:en:Karuma_Hydroelectric_Power_Station|pulojekiti y'ebbibiro ly’amasannyalaze e Karuma]] mu [[:en:Constitutional_court|kkooti ya ssemateeka]] . <ref name="AB31">{{cite web |title=Baryayanga v Attorney General (CONSTITUTIONAL APPLICATION NO. 2 OF 2013) [2015] UGCC 1 (29 January 2015); |url=http://www.ulii.org/node/15896 |publisher=ULII}}</ref> <ref name="AB32">{{cite web |date=4 October 2013 |title=Questions over Karuma dam |url=https://www.independent.co.ug/questions-karuma-dam/ |work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}</ref> <ref name="AB27">{{cite web |date=22 July 2011 |title=Fire-fighting in energy ministry |url=https://www.independent.co.ug/fire-fighting-energy-ministry/ |work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}</ref> Baryayanga era ye yatandikawo ''kkampuni ya Baata Engineering Company evunaanyizibwa ku by'okuzimba'', kkampuni ekola emirimu gyaayo mu buvanjuba bwa Afrika. <ref name="AB29">{{cite web |title=About us |url=http://www.baataengineering.com/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211218095055/https://www.baataengineering.com/ |archive-date=18 December 2021 |publisher=Baata Engineering Company}}</ref>
== Obulamu bwe obwasooka n’okusoma ==
Baryayanga yazaalibwa mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] [[:en:Kigezi_sub-region|mu kitundu ky'e Kigezi]] nga 24 Ogwomwenda 1979 mu maka [[:en:Christians|g'Abakristaayo]] [[:en:Kiga_people|ag'Abakiga]] . Yasomera mu Kigezi High School Primary okusoma pulayimale ne [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gye yatuulira [[:en:O-level|siniya ey'okuna]] n'[[:en:GCE_Advanced_Level|eyomukaaga]]. <ref name="AB35">{{cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1995, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UCE]] mu 1999 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 2001.
Baryayanga yeeyongerayo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] [[:en:University_education|okusoma mu Ssettendekero]] gye yatikkirwa mu 2007 n’afuna diguli y'emisomo gy'obwoleke. Ng'akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Baryayanga yafuna satifikeeti [[:en:CCNA|CCNA]] mu 2008 okusinziira nti yali ayagala nnyo ebya tekinologiya w’amawulire mu kiseera ekyo. Yagenda mu maaso n’okutumbula okumanya kwe ku kompyuta ng’afuna satifikeeti ya [[:en:Microsoft_Certified_Professional|MCSE]] (2010) okuva mu [[:en:Tirat_Carmel|kkampuni ya Tirat Carmel]] mu Israel. <ref name="AB1">{{Cite web |title=BARYAYANGA ANDREW AJA |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=344 |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=344 "BARYAYANGA ANDREW AJA"]. Parliament of Uganda.</cite></ref>
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw’okufuna diguli mu 2007, Baryayanga yakola nga maneja wa kkampuni ya [[:en:LockPath|maneja w’okuwagira okugoberera amateeka]] mu kkampuni ya ''De Point Consultants Limited'' . Mu 2009, yatandikawo era n’aweereza ng'omutandisi wa ''kkampuni ya Baata Engineering Company'', ekifo ky’akyalimu.
Mu 2011, Baryayanga yeegatta ku by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde oluvannyuma lw’okugwa n’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya NRM]] mu kamyufu. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka era n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’omwenda]] ng’akiikirira Munisipaali y’e Kabale. Mu 2016, yaddamu n'awangula era akyagenda mu maaso n’okuweereza ekitundu kye kimu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] .
Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]], Baryayanga yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku bukiiko, abakulu mu gavumenti n’ebitongole by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu'' ttaka era mu kisanja kino, yasoomooza obuyinza bwa [[:en:Inspector_general|Kaliisoliiso wa Gavumenti]] okunoonyereza, okuteesa okusazaamu okugula ebintu ku bikwatagana ne [[:en:Karuma_Hydroelectric_Power_Station|pulojekiti y'ebbibiro ly’amasannyalaze e Karuma]] . <ref name="AB31">{{Cite web |title=Baryayanga v Attorney General (CONSTITUTIONAL APPLICATION NO. 2 OF 2013) [2015] UGCC 1 (29 January 2015); |url=http://www.ulii.org/node/15896 |publisher=ULII}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ulii.org/node/15896 "Baryayanga v Attorney General (CONSTITUTIONAL APPLICATION NO. 2 OF 2013) [2015] UGCC 1 (29 January 2015);"]. ULII.</cite></ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, yali [[:en:Whip_(politics)|Nampala w'ababaka abatalina bibiina]] era akyagenda mu maaso n'okuweereza ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku kakiiko, aka State Authorities & State Enterprises'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . Baryayanga alwanirira eddembe lya bannabyabufuzi abetongodde oba abatalina bibiina mu Palamenti era y’omu ku bakulu abaawandiika ''ebbago ly’etteeka erifuga amafuta erya 2014'' . <ref name="AB24">{{cite web |title=Chinese company demands top role in Karuma project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Chinese-company-demands-top-role-in-Karuma-project/-/688334/1902584/-/7mtapaz/-/%2523 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref name="AB34">{{cite web |date=February 2021 |title=Biofuels Bill 2014 promised, still pending |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Biofuels-Bill-2014-promised---still-pending/688342-3822256-l7w2kcz/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[:en:Kigezi_sub-region|Ekitundu ky'e Kigezi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20211218095055/https://www.baataengineering.com/ Omukutu gwa Baata Engineering]
a9gwn7um50vh18lviie8vutoooiphlo
Amos Betungura
0
13001
53689
47597
2026-06-09T11:30:22Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53689
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Betungura''' <ref name="observer">{{Cite web |title=The Observer – Uganda |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=1807:ankole-loses-language-icon |access-date=4 April 2020 |website=observer.ug}}</ref> yali mulabirizi wa Anglican mu Uganda . <ref name="allafrica">{{Cite web |title=All Africa |url=https://allafrica.com/stories/200812010318.html |access-date=4 April 2020 |website=allafrica.com}}</ref>
Betungura yasomera ku [[Uganda Christian University]] era y'atuuzibwa ku budyankoni mu 1957 ate n'afuulibwa omusosodooti mu 1960. Yatukuzibwa ng'Omulabirizi w'e Ankole nga 6 Ogwekuminebiri 1970. Yafa mu 2008. <ref name="observer">{{Cite web |title=The Observer – Uganda |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=1807:ankole-loses-language-icon |access-date=4 April 2020 |website=observer.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.observer.ug/component/content/article?id=1807:ankole-loses-language-icon "The Observer – Uganda"]. ''observer.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 April</span> 2020</span>.</cite></ref> <ref name="newvision">{{Cite web |title=Bishop Betungura Buried |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1175658/bishop-betungura-buried |access-date=4 April 2020 |website=New Vision}}</ref>
== Obuweereza bw’Ekkanisa n’Obukulembeze bw’Obulabirizi ==
Betungula yatukuzibwa ng'Omulabirizi w'e Ankole nga 6 Ogwekuminebiri 1970. <ref name=":0">{{Cite web |title=History timeline |url=https://www.ankolediocese.org/about-us/history-timeline/ |access-date=2025-12-19 |website=Ankole Diocese {{!}} Church of Uganda, Anglican |language=en-US}}</ref> yali Mulabirizi wa Ankole ow'okubiri . <ref name=":0" />
Mu bukulembeze bwe, omuwendo gw’abassaabalabirizi n’obusumba mu bulabirizi bw’e Ankole gweyongera nnyo ne guyamba abantu b’omu kitundu okufuna okusinza kw’Abakulisitaayo n’okulabirira obusumba. Ekiseera kye wa kyamanyibwa olw’okukula kw’ekkanisa, okutendeka bannaddiini n’okugaziya okutuuka ku buminsani. <ref name=":0">{{Cite web |title=History timeline |url=https://www.ankolediocese.org/about-us/history-timeline/ |access-date=2025-12-19 |website=Ankole Diocese {{!}} Church of Uganda, Anglican |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ankolediocese.org/about-us/history-timeline/ "History timeline"]. ''Ankole Diocese | Church of Uganda, Anglican''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Okuzimba ebitongole n’okukosa abantu ==
=== Eddwaaliro lya Ruharo Mission ===
Mu 1981, mu kiseera kye eky’obulabirizi, Betungura yakola kinene nnyo mu kutandikawo eddwaliro lya Ruharo Mission Hospital mu kibuga Mbarara eddwaliro ly’omukitundu eririna akakwate n’Ekkanisa ya Uganda erikola ku bujjanjabi obw’enjawulo, okulongoosa, enteekateeka z’okubunyisa amawulire n’okuddaabiriza abantu okwetoloola ekitundu ky’e Ankole .<ref>{{Cite web |title=History of Ruharo Mission Hospital – Ruharo Mission Hospital |url=https://rmh.org.ug/history-of-rmh/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma eddwaaliro lyagaziya kaweefube nga enteekateeka ya Organized Userful Services (OURS) eri abaana abaliko obulemu, nga kino kiraga okwolesebwa kwa Betungura okw’ebyobulamu ebigatta n’okuwagira abantu. <ref>{{Cite web |title=OURS Program – Ruharo Mission Hospital |url=https://rmh.org.ug/ours-program/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-06-16 |title=Ruharo Mission Hospital acquires Shs310m digital X-ray machine |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ruharo-mission-hospital-acquires-shs310m-digital-x-ray-machine-5083046 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref>
=== Ebiwandiiko n’Okwenyigira mu by’Obuwangwa ===
Era yali amanyiddwa nnyo olw’ebiwandiiko bye ku ddiini, [[:en:Marriage|obufumbo]], [[Ebyobuwangwa (Culture)|obuwangwa]] bw’ekitundu n’okutaputa enkola [[:en:Tradition|z’ennono]] ng’ayita mu lenzi y’eby’eddiini ey’Ekikristaayo . Omulimu gwe gwalimu ebitabo ebikwata ku byafaayo by’abantu mu Ankole, empisa z’obufumbo n’okuvvuunula mu nnimi z’omu kitundu, ebyayamba mu kufumiitiriza kw’ekkanisa n’okwogera kw’ebyobuwangwa mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite book |last=Betungura |first=Amos. |date=1996 |title=Obushwere n'Amagara Gaabwo |url=https://catalog.hathitrust.org/Record/007984472 |publisher=Fountain |isbn=978-9970-02-024-9 |location=Kampala, Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Fountain Publishers: Africa-Leading Publishing House |url=https://fountainpublishers.co.ug/book/enshobi-eziri-omu-mpandiika-nengamba-yorunyankore-rukiga |access-date=2025-12-19 |website=fountainpublishers.co.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Betungura |first=Amos |date=2003 |title=Beginnings of Prosperity |url=https://books.google.com/books?id=j3jZAAAAMAAJ |publisher=Archway Publications Limited |language=en}}</ref>
Era yatandikawo okuvvuunula [[baibuli]] okuva mu Lungereza okudda mu Runyankore - Rukiga nga bwe yasooka okuvvuunulwa mu Rutoro [[Luganda|n'Oluganda]] . <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Christians celebrate 55 years of Runyankole-Rukiga Bible |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/christians-celebrate-55-years-of-runyankole-rukiga-bible-1876778 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okufa ne by’alesse ==
Amos Betungura yafa nga 28 Ogwekuminebiri e Mbarara oluvannyuma lw'okulwanagana n'ekirwadde ekya kookolo w'enseke . Yaziikiddwa mu Lutikko ya St.James e Ruharo . <ref>{{Cite web |title=History timeline |url=https://www.ankolediocese.org/about-us/history-timeline/ |access-date=2025-12-19 |website=Ankole Diocese {{!}} Church of Uganda, Anglican |language=en-US}}</ref> Mu kuziika kwe, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yamutendereza ng'omuntu agatta abantu era agyawo enjawukana mu ddiini n'obuwangwa n'okunyweza obulamu bw'abantu mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=2023-12-01 |title=Museveni tells clerics to serve Christians holistically |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-tells-clerics-to-serve-christians-holistically-4450974 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Abalabirizi ba Uganda]]
* Ekkanisa ya Anglican Church of Uganda
* [[Wilberforce Kityo Luwalira|Wilderforce Kityo Luwalira nga bwe kiri]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
{{Reflist|1}}
1v0pntor0j7mv2rajvthe0e61dtpit1
Moses Muhwezi
0
13022
53558
48315
2026-06-08T19:43:12Z
Ssebugwawo louis
11252
Musomesa wa Luganda
53558
wikitext
text/x-wiki
SSEBUGWAWO LOUIS
Known as '''Musomesa wa Luganda"''' is a highly popular Ugandan online comedy character created by content creator '''Louis Kerod''', who recently transitioned into mainstream television news and entertainment. The character satirizes a strict, dramatic, and heartbreak-prone Luganda language schoolteacher. Louis was born in 2005 and attended school upto institute of Buganda Royal at Mengo Kakeeka
6ys68d6pf4ni6qwjlx58whm440dfs0q
53559
53558
2026-06-08T19:43:46Z
Tenshi Hinanawi
10318
Reverted edit by [[Special:Contributions/Ssebugwawo louis|Ssebugwawo louis]] ([[User talk:Ssebugwawo louis|talk]]) to last revision by [[User:Lillylove256|Lillylove256]]
48315
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Muhwezi''' (yazaalibwa 23.12.1970) munnayuganda [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]], [[:en:Accountant|mubalirizi w'ebitabo]], era [[:en:Auditor|muwandiisi w'ebitabo.]]<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Prof Muhwezi named acting Mubs principal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-muhwezi-named-acting-mubs-principal--1758748 |access-date=2025-10-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino ye mukulu w’ettendekero [[:en:Makerere_University_Business_School|lya Makerere University Business School]] (MUBS) era nga ye muntu owookubiri okukwata ekifo kino.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-11-07 |title=Celebrations as Museveni appoints Prof. Muhwezi MUBS principal |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/celebrations-as-museveni-appoints-prof-muhwez-NV_199223 |access-date=2025-10-23 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2024-11-07 |title=Museveni confirms Prof. Muhwezi as MUBS Principal |url=https://www.independent.co.ug/museveni-confirms-prof-muhwezi-as-mubs-principal/ |access-date=2025-10-23 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Ye yadda mu bigere bya Pulofeesa Wasswa Balunywa n'afuuka omukulu w'ttendekero lya [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]].<ref>{{Cite web |date=2024-09-23 |title=Mubs staff push for Prof Muhwezi's confirmation as principal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mubs-staff-push-for-prof-muhwezi-s-confirmation-as-principal-4772174 |access-date=2025-10-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Muhwezi yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwekkumi nebiri 1970 mu Uganda. Yasomera ku [[:en:Ntare_School|ssomero lya Ntare]] mu by’enjigiriza ebya siniya ne ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] n’asoma diguli ye mu by’obusuubuzi.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-11-08 |title=Museveni appoints Muhwezi as Mubs Principal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-muhwezi-as-mubs-principal-4816292 |access-date=2025-10-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yakola ne diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi (MBA) mu kubala ebitabo n’ebyensimbi okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]. Yamaliriza diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo mu kugula ebintu okuva ku [[:en:Maastricht_School_of_Management|Maastricht School of Management]], oluvannyuma yasoma diguli eyookusatu mu by’okugula ebintu okuva mu [[:en:University_of_Twente|yunivasite y’e Twente]] mu Budaaki.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Muhwezi yatandika omulimu gwe ogw'ebyenjigiriza ng’omuyambi w’abanoonyereza, n’akuzibwa n’afuulibwa omusomesa omukulu olwo n’afuulibwa omusomesa omuyambi. Yakola nga Omukulu wa Department (Management Science) oluvannyuma n’afuuka Dean (Faculty of Entrepreneurship and Business Administration), Deputy Principal era Acting Principal ng’ali mu MUBS.<ref name=":1">{{Cite web |last=Nalumu |first=Irene |title=Prof Moses Muhwezi is New MUBS Principal |url=https://nilepost.co.ug/education/225583/prof-moses-muhwezi-is-new-mubs-principal |access-date=2025-10-23 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Yaliko omumyuka wa Ssentebe wa [[:en:Chartered_Institute_of_Procurement_&_Supply|Chartered Institute of Purchasing and Supply]], Uganda Chapter. Ono ye mutandisi w’essomero lya Kirembe High School mu [[:en:Mitooma_District|disitulikiti y’e Mitooma]].<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2024-11-07 |title=Museveni confirms Prof. Muhwezi as MUBS Principal |url=https://www.independent.co.ug/museveni-confirms-prof-muhwezi-as-mubs-principal/ |access-date=2025-10-23 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Muhwezi mmemba mu bitongole eby’ekikugu eby’enjawulo, mu bino kuliko;
* Memba wa [[:en:Chartered_Institute_of_Procurement_&_Supply|Chartered Institute of Purchasing and Supply]] (MCIPS)
* Institute of Public Procurement Professionals in Uganda (IPPU)
* Dutch Procurement Association
* [[:en:Industrial_Marketing_and_Purchasing_Group|Industrial Marketing and Purchasing Group]] (IMP)
* Technical Committee of Procurement Experts COMESA States.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
pz0u8breu8wjl61tw0esmjw0i2tyff0
Amos Nyathirombo
0
13024
53693
48314
2026-06-09T11:31:50Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53693
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Nyathirombo''' (yazaalibwa mu 1969) Munnayuganda[[:en:Medical_doctor|musawo]], munoonyereza, era [[:en:Lecturer|musomesa]] eyakuguka mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]]. Amanyiddwa nnyo olw’okunoonyereza kwe ku ndabirira y’amaaso n’endwadde endala ez’omu bitundu eby’obutiti naddala [[:en:Onchocerciasis|okuziba amaaso]] (onchocerciasis).<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug-1762922 |access-date=2025-08-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Writer |first=DAVID MAFABI {{!}} PML Daily Senior Staff |date=2018-06-17 |title=Ugandan develops medicine to treat River blindness |url=https://pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-develops-medicine-to-treat-river-blindness.html |access-date=2025-08-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Amos Nyathirombo yazaalibwa mu [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]].<ref name=":0" /> Yasomera ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]] ku ddaala lye O, [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] ku ddaala lye erya A.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|eya Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery]] (MBChB) ne Master of Medicine (MMed) mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].<ref>[https://www.ughealthdirectory.com/kampala/doctors/dr-nyathirombo-amos Uganda Health Directory]</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka mmemba wa East African College of Ophthalmology (EACO).<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nyathirombo abaddeko ng'omusomesa mu kitongole ky'amaaso ku [[:en:Gulu_University|yunivasite y'e Gulu]]. Emabegako yakolera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era ng’alongoosebwa okuva mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaaliro ekkulu elya Arua]] n'elya Nyapea.<ref name=":0" />
== Okunoonyereza ==
Nyathirombo yali mu ttiimu ya bannassaayansi mu mawanga ga Afrika amalala agawerako abaavumbula wamu n’okugezesa obulungi bwa [[:en:Moxidectin|moxidectin]], eddagala ly’ebisolo eryaddamu okukozesebwa ng’eddagala erijjanjaba [[:en:River_blindness|amaaso g’omugga]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Frykberg |first=Mel |date= |title=African doctors involved in River Blindness research milestone |url=https://iol.co.za/news/africa/2018-06-18-african-doctors-involved-in-river-blindness-research-milestone/ |access-date=2025-08-19 |website=IOL |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr. Amos Nyathirombo to Be Honored in National Thanksgiving Ceremony for Groundbreaking Medical Contributions |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-amos-nyathirombo-to-be-honored-in-national-thanksgiving-ceremony-for-groundbreaking-medical-contributions |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Okunoonyereza okwamala emyaka mingi, okwassibwamu ssente [[:en:World_Health_Organization|ekitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] kwazuula nti [[:en:Moxidectin|moxidectin]] yali nnungi nnyo mu kukendeeza microfilariae okusinga [[:en:Ivermectin|ivermectin]], era ebyazuulibwa byafulumizibwa mu ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]''.<ref>{{Cite journal |last1=Bakajika |first1=Didier |last2=Kanza |first2=Eric M. |last3=Opoku |first3=Nicholas O. |last4=Howard |first4=Hayford M. |last5=Mambandu |first5=Germain L. |last6=Nyathirombo |first6=Amos |last7=Nigo |first7=Maurice M. |last8=Kennedy |first8=Kambale Kasonia |last9=Masembe |first9=Safari L. |last10=Mumbere |first10=Mupenzi |last11=Kataliko |first11=Kambale |last12=Bolay |first12=Kpehe M. |last13=Attah |first13=Simon K. |last14=Olipoh |first14=George |last15=Asare |first15=Sampson |date=2022-04-27 |title=Effect of a single dose of 8 mg moxidectin or 150 μg/kg ivermectin on O. volvulus skin microfilariae in a randomized trial: Differences between areas in the Democratic Republic of the Congo, Liberia and Ghana and impact of intensity of infection |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=16 |issue=4 |doi=10.1371/journal.pntd.0010079 |issn=1935-2735 |pmc=9084535 |pmid=35476631 |doi-access=free |article-number=e0010079}}</ref> Oral moxidectin (8 mg) yaweebwa layisinsi okuva mu [[:en:U.S._Food_and_Drug_Administration|kitongole ky’emmere n’eddagala mu Amerika]] mu 2018 eri abantu abakulu n’abaana ab’emyaka egiri waggulu w'ekkumi nebiri.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2018-06-18 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug - Alleastafrica |url=https://www.alleastafrica.com/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug/ |access-date=2025-08-19 |language=en-GB}}</ref>
== Ebyobulamu by’abantu ==
Nyathirombo abadde mu kutumbula endabirira y’amaaso mu West Nile. Ng’omukwanaganya wa pulojekiti ya Lions Club of West Nile Comprehensive Eye Care, yakulembera kaweefube ng’okuwaayo ekyuma ekikebera amaaso amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda kkumi na bubiri) n’ekyuma ekiziyiza amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda bubiri n'ekitundu) eri eddwaaliro ekkulu erya Nebbi mu kiseera ky’okubunyisa amawulire ku lunaku lw’okulaba mu nsi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Lions Club Donate Ophthalmic Microscope To Nebbi Hospital |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lions-club-donate-ophthalmic-microscope-to-nebbi-hospital |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Enteekateeka zino zayamba abantu abasoba mu 140 okwekebejja amaaso n’okulongoosebwa, okutereeza okulaba n’obuyambi bw’okuwulira.<ref name=":3" />
Era yaliko mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku bungi bw’obulwadde bwa trachoma okwategeeza enkola ya [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], okwanguyiza okutuusa obujjanjabi mu disitulikiti ezirimu obulwadde buno n’okuyamba okubumalawo ng’ensonga y’ebyobulamu mu ggwanga.<ref name=":4">{{Cite web |last=Pithua |first=Alex |date=2025-06-02 |title=Museveni to attend Dr Nyathirombo's thanksgiving prayers in Zombo district |url=https://thecooperator.news/museveni-to-attend-dr-nyathirombos-thanksgiving-prayers-in-zombo-district/ |access-date=2025-08-19 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2018, Nyathirombo yasiimibwa [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] n’ekirabo kya NACOBA Award for Service to one’s Calling- The Sciences in 2018.<ref>{{Cite web |title=Past Awardees |url=https://nacoba.ug/past-awardees/ |access-date=2025-08-19 |website=Nacoba |language=en-US}}</ref> Nga 8 omwezi Ogwokusatu 2025, ku lunaku lw’abakyala mu nsi yonna mu Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yawa Nyathirombo omudaali gwa Diamond Jubilee olw’omulimu gwe yakola mu by’obulamu bw’amaaso n’okuziyiza okuziba amaaso.<ref name=":4" />
Nga 20 omwezi Ogwomukaaga 2025, olukiiko lwa [[:en:Zombo_District|disitulikiti y’e Zombo]] lwategeka okusaba okwo kwebaza mu kitiibwa kwe ku ssomero lya Ukemu Primary School, Warr Town Council, era [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yali wa kubeerawo ku mukolo guno.<ref>{{Cite web |last=Rwothomio |first=Mike |date=2025-05-21 |title=President Museveni to attend thanksgiving ceremony for renowned ophthalmologist Dr. Amos Nyathirombo |url=https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |access-date=2025-08-19 |website=Whisper Eye |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwali gwa kujaguza myaka gye egy’obuweereza n’okuyamba okumalawo okuziba amaaso mu kitundu kino.<ref name=":4" />
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nyathirombo, Amos}}
i0ojgi2ogh3q6tx6vug8l8ruidl8bnp
Amasiro g'eWamala
0
13030
53676
47820
2026-06-09T11:03:53Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53676
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola ye Nabweru , [[Wakiso (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala City]] . Amasiro gano gegazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubili, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekimanyiddwa ekitongole kya [[:en:UNESCO|UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
[[Category:Buganda]]
21eylsiwrf8wcfe0p2ty345ns3jy4y1
Engalabi
0
13078
53567
48138
2026-06-09T06:22:19Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53567
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Engalabi,''' era emanyiddwa nga '''Engoma ensajja''', [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|kivuga ekikuba membranophone]] ekitera okukozesebwa mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Central Africa]], naddala mu Uganda. Kikwatagana n’ebika nga [[Baganda]], [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Banyankole]], Buzimba, ne Tagwenda.<ref name=":2">{{Cite web |title=Instruments that define Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1214805/instruments-define-uganda-eur |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref> Ekivuga kino era kyogerwako amannya amalala ag’enjawulo, omuli omugalabi, engaija, egaabi, omugudu, omugwabe, engoma empanvu, '''Engaabe''' (mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Lusoga]] ), ne '''emiidiri''' (mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Ateso]] ).<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=2014-02-11 |title=Sebunjo talks African music at Wazo |url=https://observer.ug/component/content/article?id=30068:-sebunjo-talks-african-music-at-wazo |access-date=2024-01-08 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Lwere drums his way to the banks |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/lwere-drums-his-way-to-the-banks-1886018 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |last=Makanga |first=Samuel |date=2018-01-26 |title=Musical Instruments of Uganda |url=https://www.primeugandasafaris.com/musical-instruments-of-uganda/ |access-date=2024-01-10 |website=Prime Uganda Safaris |language=en-US}}</ref>
== Okukuba ==
Engalabi ngoma mpanvu, nga ya ssiringi ng’ebikkiddwako olususu, ng’etera okusibuka mu bisolo ebikulukusiza nga [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|pythons]] oba [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|monitor lizards]], oba okuva mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|nsolo]], eziwanvuwa ku dowels zaayo ez’embaawo.<ref name=":2"/><ref name=":3">{{Cite web |date=2021-10-15 |title=Drum makers decry competition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/drum-makers-decry-competition-3584626 |access-date=2024-01-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Katikkiro Charles Peter Mayiga: Lover of nature and literature |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/katikkiro-charles-peter-mayiga-lover-of-nature-and-literature-1801518 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Bakisimba dance inspired by the drunkard's quick steps |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/bakisimba-dance-inspired-by-the-drunkard-s-quick-steps-1548384 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>[[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|]] Abamenya amateeka balina okusasula engassi oba okusibwa emyaka mukaaga. <ref name=":3" />
Engalabi basooka ku giteeka wakati wa maviivi ,okugikwata n'omukono ogumu ,oba okugisiba mu kiwato oba kubibegabega nga bakozesa olugoye ,oluwuzi lw'ebijanjaalo oba omusipi ogwamaliba g'ente. <ref name=":0"/><ref name=":1">{{Cite web |last=paresh |date=2015-03-20 |title=Engalabi: Long Drum – Percussion instrument |url=https://www.globalsoundmovement.com/blog/engalabi-long-drum-percussion-instrument/ |access-date=2024-01-08 |website=Global Sound Movement |language=en-GB}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Minisita Ssebuggwawo akubye engalabi n'acamula abali e Dubai |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_116338 |access-date=2024-01-08 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240108172059/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_116338 |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" />
== Enkozesa ==
Engalabi esinga kukozesebwa bika bya Uganda, omuli [[Baganda]], [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Banyankole, Bateso, Basoga]], Buzimba, ne Tagwenda. Kibeera mu bivvulu by’ennyimba, mu bivvulu by’amazina, era kikola ng’engeri y’okutuusa obubaka mu mikolo gy’ennono. Okugeza, kikubiddwa ekiro kyonna mu mukolo gwa " ''Okwabya Olumbe'' ", nga kivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Okwetaba mu kuziika," ne mu mikolo gy'okutongoza abalongo. Buli ddoboozi eriva mu Engalabi litwala amakulu mu Buganda; okugeza, " ''Gwanga Mujje'' ," ekivvuunulwa mu ngeri ey'ekibogwe nga "Ekitundu, mujje," ne " ''Sagala agalamidde'' ," ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Saagala muntu yenna kwebaka." <ref name=":3"/><ref name=":6"/> Era ekozesebwa abafulumya ennyimba mu Uganda mu kukola ennyimba ne mu kukola katemba, gamba ng’ebitontome. <ref name=":0">{{Cite web |title=Engalabi |url=https://music.africamuseum.be/instruments/french/uganda/engalabi.html |access-date=2024-01-08 |website=music.africamuseum.be}}</ref><ref name=":1"/><ref name=":2"/><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Poetry taken back in the days |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/theatre-cinema/poetry-taken-back-in-the-days-1581408 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu [[Buganda]], abakyala Abaganda baali bakugirwa okukuba Engalabi, anti mu buwangwa baagikubiranga wakati w’ebisambi by’omukubi w’engooma. Abakyala abaali bayonsa oba nga bagenda mu nsonga nabo tebakkirizibwanga kuzannya Engalabi.<ref name=":0"/> Kyokka mu [[Lubiri]], abakyala bakkirizibwanga okukuba Engalabi ku mukolo ogwa " ''Masiro'' " ogwaweebwayo eri abakulembeze ba Kabaka abakulembeze b'ekibiina ky'abayimbi ab'obwakabaka.<ref name=":0" /> Mu Buganda ey’omulembe guno, abakyala bakkirizibwa okukuba ebivuga byonna eby’ennono mu kuyimba, amazina, ne katemba.<ref name=":0" />
== Ekijjukizo ==
Ekijjukizo ky’Engalabi ekyawuddwamu ebitundu bibiri, kiyimiridde ku mita 11 obuwanvu ate nga kiweza mita 12.8. Kisangibwa ku nkulungo ku luguudo lwa Kabaka Anjagala, era olumanyiddwa nga Royal Mile oba King’s Way, e [[Lubaga divizoni|Rubaga]], okumpi ne [[Bulange]].<ref name=":5">{{Cite web |title=New Buganda monument gets tourism ministry nod |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=NEW BUGANDA MONUMENT GETS TOURISM MINISTRY NOD {{!}} Uganda Tourism Board |url=https://utb.go.ug/news-and-views/new-buganda-monument-gets-tourism-ministry-nod |access-date=2024-01-08 |website=utb.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=KCCA gives Kabaka junction face-lift |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kcca-gives-kabaka-junction-face-lift-1606554 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ekijjukizo kino kirimu endongo endala eziyitibwa ''Nankasa'' ku musingi gwakyo.<ref name=":5" /> Kyawulwamu ebitundu bibiri okusobola okufuna [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]], nga kikwatagana n'erinnya lye "Kabaka Nantawetwa."<ref name=":5" /> Royal Mile eva [[Bulange|e Bulange]] okutuuka e [[Lubiri]] .<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Omuziki gwa Uganda]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Obuwangwa bwa Uganda]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Endongo]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Olukalala lw'ebivuga mu Africa]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Bakisimba]]
== Ebijjuliziddwa ==
szd2vtgxierr6yhqlkhoef31jxrfoln
Ali Kiiza
0
13146
53577
48631
2026-06-09T09:37:03Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53577
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali Muhammed Kiiza''' ye [[:en:Major_General|mejja jeeno]] omunnayuganda eyawummula, mu ggye [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|ly'omu bbanga erya UPDF]], akola nga omuwabuzi omukulu owa maggye eri [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Ekyo nga tekinnatuuka, yakola nga avuga ennyonnyi omukulu eri abakulembeze b’amawanga mukaaga mu [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]], okuva mu 1973 okutuuka mu 2012.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
== obuvo bwe n’emisomo gwe ==
Kiiza yazaalibwa mu [[Masindi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masindi]], mu bugwanjuba bwa Uganda, nga 27 Ogwekumi 1944. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale, yagenda ku Masindi Secondary School (nga kati liyitiibwa Kabalega Secondary School), gye yamaliriza emisomo gye egya egya siniya ey'okunna mu 1965. Mu mwaka gwe gumu, yeewandiisa ku ssomero, okwegatta ku ggye lya Uganda Air Force.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
Oluvannyuma lw’okuyingizibwa, yagenda mu kutendekebwa okusookerwako e [[Jinja]], okumala emyezi nga ena mu 1966, nga tannakyusibwa ku genda [[Entebbe]], okutandika okusoma eby'ennyonyi, mu 1967. Yasooka kutendekebwa ng’akozesa ennyonyi ya [[:en:Piper_PA-18_Super_Cub|Piper PA-18 Super Cub]], nga tannatikkirwa mu [[:en:Fouga_CM.170_Magister|Fouga CM.170 Magister]] . Mu 1968, Kiiza yaweebwa omulimu gw’okubeera [[:en:Second_Lieutenant|Lieutenant owo'kubiri]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
== Omulimu gwe ==
Oluvannyuma yasindikibwa mu kitongole kya VIP Transport Division, mu ggye lya Uganda Army Air Force, ng’akozesa ennyonyi ya [[:en:Piper_PA-23|Piper PA-23]] . Bw’atyo bwe yasisinkana [[Idi Amin]], ng’ono akola ng’omuduumizi w’amagye. Ali yafuuka omuvuzi wa Amin ow’obuntu.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
Mu 1972, Ali yalaba olutalo lwa mu nsiko ya Uganda ne Tanzania, ennyonyi [[:en:Fouga_Magister|Fouga Magister]] gye yali avuga bwe yakubwa amasasi Bannayuganda abaali mu buwanganguse mu Bukiikakkono [[Tanzania|bwa Tanzania]]. Essasi lyayise mu ntebe ya co-pilot, mu kiseera ekyo nga tewali muntu yenna. Yaweereddwa omudaali gwa [[:en:Military_Cross|Military Cross]] olw’obuzira bwe.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
Era mu 1972, Uganda yafuna [[:en:Grumman_Gulfstream_II|Gulfstream II]], okutambula kwa pulezidenti. Kiiza, n’abalala basatu baasindikirwa mu FlightSafety Savannah Learning Center, e [[:en:Savannah,_Georgia|Savannah, Georgia]], Amerika, okuyiga okubuuka ennyonyi Gulfstream. Abalala abasatu bali [[:en:Andrew_Mukooza|Andrew Mukooza]], [[Paul Babula]] ne [[Patrick Bogere (pilot)|Patrick Bogere]] . Baagenda mu maaso n’okutendekebwa ku [[:en:Vero_Beach,_Florida|Vero Beach, Florida]], gye baafunira layisinsi zaabwe ez’okuvuga ennyonyi ez’obusuubuzi.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
Oluvannyuma lw’okutendekebwa mu Amerika, Kiiza yatandika okubeere nga co-pilot ku Gulfstream mu 1974, ng’abavuzi b’ennyonyi Abamerika be bafuga. Mu 1975, yabuusa ennyonyi eno n’agitwala e [[:en:Iraq|Iraq]], nga kapiteeni omulundi gwe ogwasooka. 1975 gwali mwaka gwa kola nnyo eri Kiiza. Yatendekebwa ennyonyi ennwaanyi mu Iraq, ng’alagirwa Russia ku nnyonyi ennwaanyi [[:en:Mikoyan-Gurevich_MiG-21|Mikoyan-Gurevich MiG-21]] (MiG-21). Olwo n'alondebwa okuba omuduumizi w'ekibinja ky'amagye g'omu bbanga ekya Uganda Army Air Force ekya MiG-21.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> ekimanyiddwa nga "Supersonic Fighter Squadron".<ref name="broadcast">{{cite news|title=Air Force officers (Editorial report)|journal=Summary of World Broadcasts: Non-Arab Africa|issue=5777|publisher=[[BBC Monitoring]]|date=1978|url=https://books.google.com/books?id=DB4sAQAAIAAJ&q=kiiza}}</ref>
Mu mwaka gwe gumu, Uganda yategeka olukung’aana lwa [[:en:Organisation_of_African_Unity|OAU Heads of State Summit]], mu [[Kampala]] . Yavuga [[:en:Yasser_Arafat|Yasser Arafat]] okuva [[:en:Damascus,_Syria|e Damascus, Syria]] okutuuka [[Entebbe|e Entebbe]], n’oluvannyuma n’agenda e [[:en:Khartoum|Khartoum]], Sudan. N’ekirala, jenero [[:en:Yakubu_Gowon|Yakubu Gowon]], mu kiseera ekyo pulezidenti wa [[Nigeria]], yajibwa mu ntebbe bwe yali mu Kampala, nga yeetabye mu lukiiko lwa olukiiko lwa OAU. Amin yawa Kiiza omulimu gw’okuvuga Gowon ku nnyonyi okugenda e [[:en:Lomé|Lomé]], Togo, gye yagenda mu buwanganguse.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> Mu 1978 we gwatuukira, Kiiza yali afuuse [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]].<ref name="broadcast" />
Wadde nga mu myaka gya 1970 ne 1980 waaliwo enkyukakyuka mu bukulembeze mu Uganda emirundi mingi, Kiiza yasigala akola ng’omuvuzi w’ennyonyi omukulu owa pulezidenti, olw’okutendekebwa n’obumanyirivu bwe. Yavuga [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]], [[Godfrey Binaisa]], [[Paulo Muwanga]] ne [[Milton Obote]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
== Okuva mu Uganda ne mu buwanganguse ==
Mu Gw'omukaaga 1981, Kiiza yawulira nga talina bukuumi mu Uganda. Yategeezezza Obote nti ennyonyi ya pulezidenti yeetaaga okukolebwako saaviisi mu Amerika. Ennyonyi yagivuga n’agitwala mu Amerika, oluvannyuma n’akyuka n’agivuga n’agizza e [[:en:London|London]], mu Bungereza. Kiiza yakwasa [[:en:Lieutenant_Colonel|Lieutenant Colonel]] ennyonyi ya pulezidenti Paul Babula (awumule mirembe), eyaavuga ennyonyi Gulfstream II okudda mu Uganda. Kiiza yasenga mu Amerika, [[:en:Gulfstream_Aerospace|ekitongole kya Gulfstream Aerospace]] gye kyamuwa omulimu. Yakomawo mu Uganda mu 1986, nga [[Yoweri Museveni]] amaze okufuuka pulezidenti.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
== Oluvannyuma lwa 1986 ==
Mu 1987, Kiiza yazzibwayo mu ggye ly’omu bbanga. Yakola nga muvuzi wa Museveni omukulu okuva mu 1987 okutuuka mu 2012. Mu kiseera kino, Kiiza bamuyitta okuvuga pulezidenti [[Nelson Mandela]], bwe yakyalira Uganda mu 1994. Yamuvuga okuva Entebbe n’agenda e [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]], Ethiopia, oluvannyuma n’amutwala e [[:en:Pretoria|Pretoria]], South Africa. Abasaabaze abalala abamanyiddwa kuliko pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
Mu Gw'omusavu mu 2018, Ali Muhammed Kiiza yawummula mu ggye lya UPDF ku ddaala lya Major General.<ref name="2R">{{Cite web |last=Malaba |first=Tom |date=28 December 2018 |title=11 Retired Generals Get Shs7 Billion Package |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/11-retired-generals-get-Shs7-billion-package-/688334-4912182-8oe4bw/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref><ref name="3R">{{Cite web |last=UPDF |date=4 July 2018 |title=Commander In Chief Retires Senior Officers |url=https://www.updfmil.go.ug/accord.php |access-date=22 April 2019 |publisher=[[Uganda People's Defence Forces]] (UPDF)}}</ref> Wabula yagenda mu maaso n'okuweereza ng'omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku nsonga z'amagye g'omu bbanga, omulimu gwe yasooka okulondebwa mu 1998.<ref name="1R">{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref>
== Laba ==
* [[:en:List_of_heads_of_state_of_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze b'amawanga ga Uganda]]
* [[Kasirye Ggwanga]]
== Ebijjuliziddwa ==
== Ebijjuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://nilepost.co.ug/2018/07/05/tears-as-museveni-retires-eleven-generals-from-the-army/ Amaziga nga Museveni awummudde ba Genero kkumi na omu okuva mu magye] Nga 5 July 2018.
{{Reflist}}
8z70g2zk04700dy8tx2td2s62wu8iqt
Andrew Kakooza
0
13182
53708
48967
2026-06-09T11:47:38Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53708
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Joet Mukooza''' (21 Ogwomusanvu 1944 – 24 Ogwokuna 1979) yali muserikale wa magye ga Uganda era omugoba w'ennyonyi ennwaanyi era nga ye yasembayo okukulira eggye ly'omu bbanga [[:en:Ugandan_Air_Force|ery'amagye ga Uganda]] nga terinnazikirizibwa mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] . Era yali muvuzi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu kiseera kye yafugiramu [[:en:Uganda|Uganda]] .
Mukooza yazaalibwa mu buvanjuba bwa Uganda, yeegatta ku ggye ly’omu bbanga ku [[:en:President_of_Uganda|mulembe]] gwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza mu 1971, Mukooza yasigala nga mwesigwa nnyo eri gavumenti ye, era ekyavaamu n’alinyisibwa amadaala. Oboolyawo yayamba Amin okuwangula [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|okugezaako okuwamba gavumenti mu 1977]], ekyaleetera aboludda oluvuganya mu Uganda okunyiiga. Olutalo lwa Uganda ne Tanzania bwe lwabalukawo, Mukooza yasooka kubuusa misoni ng’omugoba w’ennyonyi ennwaanyi era n’afuuka akulira eggye lya Uganda Army Air Force bwe lyatandika okusasika wakati mu kufiirwa okw’amaanyi mu lutalo, okwewaggula, n’okudduka. Oluvanyuma lw’okuwangulwa kwa Amin, Mukooza yeewaayo eri gavumenti ya Uganda empya ewagirwa Tanzania, kyokka n’attibwa mu mbeera ezitaali nambulukufu.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n'emirimu ===
[[File:Idi_Amin_cropped.jpg|alt=Photo of Idi Amin in combat uniform in 1977|left|thumb|Mukooza yasituka ng’ayita mu kulinyisibwa amadaala ku mulembe gwa [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] (mu kifanaanyi).]]
Andrew Joet Mukooza yazaalibwa Yoramu Mukooza ne mukyala we Erina e Mbulamuti, [[:en:Busoga|Busoga]], [[:en:Uganda_Protectorate|Ettwale lya Uganda]] nga 21 Ogwomusanvu 1944. Kitaawe yatemulwa amangu ddala nga Andrew amaze okuzaalibwa, ekyavaamu nnyina okuddamu okufumbirwa mulamu we Gershom Mukooza okusinziira ku mpisa za Busoga. Andrew yagenda mu maaso n'asomera mu [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]]. Oluvannyuma lwa [[:en:History_of_Uganda_(1962–71)|Amefuga ga Uganda]] , Mukooza yeegatta ku ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Ugandan_Air_Force|Uganda Army Air Force]] (UAAF), era n'asindikibwa mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] okutendekebwa ku [[:en:List_of_Mikoyan_and_MiG_aircraft|nnyonyi za MiG]] ezibuuka . Bwe yaddayo mu nsi ye, yatwalibwa mu [[:en:Gulu_Airport|ggye ly’omu bbanga e Gulu]] gye yasisinkanira Miriam Katumba, omusawo akolera mu ddwaaliro lya Gavumenti e Gulu. Ababiri bano baafumbiriganwa mu kaseera akamu wakati wa 1969 ne 1971 era ne bazaala abaana bana.
Mu mwezi Gwolubereberye 1971, omuduumizi w’amagye [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|yasuula gavumenti]] ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] n’eyetekawo nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Obote yaddukira mu buwanganguse, gye yava ne yeekobaana okuddamu okufuna obuyinza. Mukooza yawona okulongoosebwa kw’ebyobufuzi okwaddirira, era n’alondebwa ng’omu ku bavuzi b’ennyonyi ya Amin empya [[:en:Grumman_Gulfstream_II|eya Grumman Gulfstream II]] ey’obwannannyini. Okuyiga engeri y'okubuusa ennyonyi ya Gulfstream II, Mukooza n'abavuzi b'ennyonyi abalala basatu baasindikibwa mu [[:en:United_States|Amerika]] okutendekebwa mu ttendekero ly'okuvuga ennyonyi, [[:en:Savannah,_Georgia|Savannah]], era ne bafuna layisinsi z'okuvuga ennyonyi ku [[:en:Vero_Beach,_Florida|Vero Beach]] . Abana bano baakomawo ne Gulfstream II mu 1974, kyokka ne bagenda mu maaso n’okutendekebwa n’abasomesa Abamerika. <ref>{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> Mukooza ekyaddirira yasenguka ne famire nagenda e [[:en:Entebbe|Entebbe]] . Yayongera okutendekebwa ku kisaawe ky’ennyonyi mu kitundu kapiteeni wa [[:en:Grumman|Grumman]], Tom Friedrich, ate Miriam n’atandika okukola mu ddwaaliro lya Entebbe Grade A. <ref name="Magembe" />
Obufuzi bwa Amin bwasigala nga tebuteredde, ng’abavuganya Pulezidenti n’abaali wansi we abatali bamativu bamukolako olukwe. Okugezaako okuwamba gavumenti okwali okwamaanyi kwaliwo mu Gwomukaaga 1977, ng’abajaasi ba Uganda abaali batabuse ne bakola olukwe ne Bannayuganda abaali mu buwanganguse okutta Amin. Okugezaako kuno okuwamba gavumenti, kwatuumibwa erinnya lya code " [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] ", kwali kutegekeddwa bulungi, era katono kutuukirire. Ng’ebula essaawa ntono abaali mu lukwe lw'okuwamba gavumenti baayagala okukuba, ekitongole kya Uganda eky’ekyama, [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB) kyategeezebwa ne kitaasa obulamu bwa Amin. Ng'obulumbaganyi tebunnakolebwa, Mukooza yali atuukiridde eyali munne Anthony Bazaalaki n’abavuzi b’ennyonyi abalala Abasoga abaali bavudde ku ludda oluvuganya gavumenti. Baali bamusabye yeegatte ku kaweefube w’okutta omuntu, kyokka n’agaana. Oluvannyuma SRB yategeeza Amin nti Mukooza yali asigadde mwesigwa mu kiseera ky’okugezaako okuwamba gavumenti. Pulezidenti yasanyuka era n’akuza Mukooza n’afuuka [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] <ref name="Magembe" /> era omuduumizi w’ekibinja kya [[Mikoyan-Gurevich MiG-17|MiG-17]] mu Gwomunaana 1977.
=== Olutalo lwa Uganda–Tanzania n’okufa ===
[[File:Mikoyan-Gurevich_MiG-17_(19445401263).jpg|alt=Photo of a Mikoyan-Gurevich MiG-17 during the 2015 Oshkosh Air Show|right|thumb|Mukooza yabuusa ennyonyi MiG-17 (ekyokulabirako mu kifaananyi) mu [[:en:Air_campaign_of_the_Uganda–Tanzania_War|kampeyini z’omu bbanga mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] .]]
Obunkenke obwali bumaze ebbanga wakati wa Uganda ne Tanzania bwavaamu [[:en:Uganda–Tanzania_War|olutalo]] ku nkomerero ya 1978, oluvannyuma lw’amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera salient]] mu mbeera ezitategeerekeka. Eggye lya Uganda Ery'omubbanga lyayambako okulumba nga lilumba ebifo eby’amagye n’abantu baabulijjo mu bukiikakkono bwa Tanzania. Pulezidenti Amin yennyini yalagira Mukooza ne munne Levi Mugyenyi okubuusa ennyonyi ya bbomu ne MiG17 yaabwe. Ababiri bano baakola omulimu guno, kyokka katono bakubibwe amasasi aba Tanzanian anti-aircraft fire. Wadde nga UAAF yafuba, Abatanzania baagoba obulumbaganyi ku Kagera ne baddamu okulumba. Uganda yawangulwa nnyo emirundi egiwerako, era amagye gaayo ag’omu bbanga ne gaggwaawo mpolampola. Eggye lya UAAF lyafiirwa nnyo mu Gwokubiri 1979, era omuduumizi waalyo omukulu [[:en:Christopher_Israel_Umba_Gore|Christopher Israel Umba Gore]] n’abulawo. Enkomerero ya Gore tennategeerekeka bulungi; oba yaddukira [[:en:Sudan|Sudan]] oba yattibwa mu nkola ey'okuteega, n’aleka Mukooza ng’omuduumizi w’eggye ly’omu bbanga ery’amagye ga Uganda owakaseera. Mukooza yakitegeera nti gavumenti ya Amin yali egwa. Okusobola okukuuma amaka ge nga temuli bulabe, yabasindika e Kaababbi mu Busiro nga 25 Ogwokubiri 1979. Eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) bwe lyali lisemberera Entebbe, Mukooza yadduka mu kibuga n’ennyonyi nnamunkanga nga 6 Ogwokuna 1979, n’asengukira e Kimaka e Jinja. <ref name="Magembe" /> Lieutenant Colonel Cyril Orambi yasigala ng'avunaanyizibwa ku by'okwerinda bya Entebbe. [[:en:Battle_of_Entebbe|Olutalo lw'e Entebbe]] nga 7 Ogwokuna 1979 lwavaamu okusaanyaawo ekitundu ekisinga obunene ekya UAAF. Obunkenke bwasaasaana ku nfo z’ennyonyi endala, era ebyasigalawo ku ggye ly’omu bbanga erya Uganda Army Air Force ne bisanyizibwawo ddala. Kino kyaleka Mukooza nga talina ngeri gy’ayinza kugenda mu maaso na lutalo, n’asigala e Jinja. <ref name="Magembe" /> Olutalo lwa Uganda–Tanzania lwe lwaggwa, UAAF yalekebwa nga esaanyiziddwaawo ddala.
Ekibuga ekikulu [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala kyagwa mu mikono gya]] TPDF n’abayeekera ba Uganda nga 10–11 Ogwokuna 1979, [[:en:Battle_of_Jinja|n’eddirirwa Jinja]] nga 22 Ogwokuna 1979. Mu kusooka nga teyeekakasa kya kukola, Mukooza yasalawo okwewaayo eri gavumenti empya eyali ewagirwa Tanzania mu Kampala nga 24 Ogwokuna. Yagenda mu kibuga ekikulu ng’akozesa pikipiki ya mukwano gwe okwewala okukwatibwa ku bifo amagye we bakeberera. Mukooza bwe yatuuka ku Nile Mansions, Kampala, yawerekerwa mu ofiisi ya [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite-Ojok]], eyali akulira abajaasi ba [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] . Oyite-Ojok mu busungu yabuuza Mukooza lwaki teyegatta ku lukwe lwa Bazaalaki olukadde olw’okutta Amin mu 1977, ekyaleetera omugoba w’ennyonyi okuddamu nti yali agoberera mpisa ze ez’ekikugu ng’omujaasi. Oluvannyuma lw’okubuuzibwa ebibuuzo kuno, Oyite-Ojok yalagira munnamawulire wa Radio Uganda Mukalazi Kyobe okukwata ku by’okwewaayo kwa Mukooza. Oluvannyuma omuduumizi wa UAAF yattibwa mu nkukutu, omulambo gwe ne gusuulibwa mu kibangirizi [[:en:Mbuya_Military_Hospital|ky’eddwaliro ly’amagye e Mbuya]] . Okusinziira ku munoonyereza Muwonge Magembe, Bazaalaki yamatiza Oyite-Ojok okutegeka okumutta. Poliisi yanona omuniri gwe n’emutegeera okusinziira ku pamiti ye ey’okuvuga emmotoka. Wabula poliisi teyategeeza muntu yenna, mu kifo yawandiisa "omulambo gw'omusajja ogutategeerekese-omuwanvu omuddugavu" gwe baakwasizza eggwanika [[:en:Mulago_Hospital|ly'eddwaliro ly'e Mulago]] . Oboolyawo yaziikibwa mu ntaana y'abantu abangi e Bukasa okumpi ne Kirinya mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] nga 2 Ogwokutaano 1979. <ref name="Magembe" />
Oluvannyuma famire ye yatandika okunoonya gy’ali. Elly Malagala ne Barnabas baganda be baavuga emmotoka ne bagenda mu maka ge Entebbe nga basuubira nti bajja kumusanga nga mulamu. Ennyumba ya Mukooza yali efuuse matongo okuggyako embwa etaayaaya, wabula yali enyagiddwa n’okwonoonebwa. [[:en:Grumman|Grumman]] Corporation nayo yanoonya Mukooza, kuba yalina okufuna ddoola za Amerika 20,000 okuva mu [[:en:Provident_fund|nsawo ya kkampuni eno ekola ku by’okulabirira abantu]] . Ekitongole kino kyakakasa okufa kwe mu 1988.
== Obulamu bwe ==
Andrew Mukooza yalina bannyina abato babiri okuli Gertrude ne Kalivvamu n’abaana bana okuli Andrew, Becky, Thomas ne Peter. Yali mukwano gwa [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ow'oku lusegere .
== Ebiwandiiko ==
{{notelist}}
== Laba ne ==
* [[:en:Ali_Kiiza|Ali Kiiza]]
== Ebijuliziddwa ==
=== Ebijuliziddwa ===
{{Reflist}}
=== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ===
{{Refbegin}}
* {{Cite book |last=Cooper |first=Tom |date=2015 |title=Wars and Insurgencies of Uganda 1971–1994 |last2=Fontanellaz |first2=Adrien |publisher=Helion & Company Limited |isbn=978-1-910294-55-0 |location=[[Solihull]]}}
* {{Cite book |last=Rwehururu |first=Bernard |date=2002 |title=Cross to the Gun |publisher=Monitor |location=Kampala |oclc=50243051}}
* {{Cite book |date=2010 |title=Uganda: The Bloodstained Pearl of Africa and Its Struggle for Peace. From the Pages of Drum |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-036-2 |editor-last=Seftel |editor-first=Adam |location=Kampala}}
* {{Cite book |last=Voice of Uganda |date=19 September 1977 |title=Translations on Sub-Saharan Africa, No. 1803 |url=https://books.google.com/books?id=IFBEAQAAIAAJ&q=Mukooza |publisher=[[United States Joint Publications Research Service]] |location=Kampala |page=61 |chapter=President Amin promotes Air Force officers, 31 August 1977}}
{{Refend}}
592re9stugjt6srl25xga3rjm1m3pyv
53709
53708
2026-06-09T11:47:56Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53709
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Joet Mukooza''' (21 Ogwomusanvu 1944 – 24 Ogwokuna 1979) yali muserikale wa magye ga Uganda era omugoba w'ennyonyi ennwaanyi era nga ye yasembayo okukulira eggye ly'omu bbanga [[:en:Ugandan_Air_Force|ery'amagye ga Uganda]] nga terinnazikirizibwa mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] . Era yali muvuzi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu kiseera kye yafugiramu [[:en:Uganda|Uganda]] .
Mukooza yazaalibwa mu buvanjuba bwa Uganda, yeegatta ku ggye ly’omu bbanga ku [[:en:President_of_Uganda|mulembe]] gwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza mu 1971, Mukooza yasigala nga mwesigwa nnyo eri gavumenti ye, era ekyavaamu n’alinyisibwa amadaala. Oboolyawo yayamba Amin okuwangula [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|okugezaako okuwamba gavumenti mu 1977]], ekyaleetera aboludda oluvuganya mu Uganda okunyiiga. Olutalo lwa Uganda ne Tanzania bwe lwabalukawo, Mukooza yasooka kubuusa misoni ng’omugoba w’ennyonyi ennwaanyi era n’afuuka akulira eggye lya Uganda Army Air Force bwe lyatandika okusasika wakati mu kufiirwa okw’amaanyi mu lutalo, okwewaggula, n’okudduka. Oluvanyuma lw’okuwangulwa kwa Amin, Mukooza yeewaayo eri gavumenti ya Uganda empya ewagirwa Tanzania, kyokka n’attibwa mu mbeera ezitaali nambulukufu.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n'emirimu ===
[[File:Idi_Amin_cropped.jpg|alt=Photo of Idi Amin in combat uniform in 1977|left|thumb|Mukooza yasituka ng’ayita mu kulinyisibwa amadaala ku mulembe gwa [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] (mu kifanaanyi).]]
Andrew Joet Mukooza yazaalibwa Yoramu Mukooza ne mukyala we Erina e Mbulamuti, [[:en:Busoga|Busoga]], [[:en:Uganda_Protectorate|Ettwale lya Uganda]] nga 21 Ogwomusanvu 1944. Kitaawe yatemulwa amangu ddala nga Andrew amaze okuzaalibwa, ekyavaamu nnyina okuddamu okufumbirwa mulamu we Gershom Mukooza okusinziira ku mpisa za Busoga. Andrew yagenda mu maaso n'asomera mu [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]]. Oluvannyuma lwa [[:en:History_of_Uganda_(1962–71)|Amefuga ga Uganda]] , Mukooza yeegatta ku ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Ugandan_Air_Force|Uganda Army Air Force]] (UAAF), era n'asindikibwa mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] okutendekebwa ku [[:en:List_of_Mikoyan_and_MiG_aircraft|nnyonyi za MiG]] ezibuuka . Bwe yaddayo mu nsi ye, yatwalibwa mu [[:en:Gulu_Airport|ggye ly’omu bbanga e Gulu]] gye yasisinkanira Miriam Katumba, omusawo akolera mu ddwaaliro lya Gavumenti e Gulu. Ababiri bano baafumbiriganwa mu kaseera akamu wakati wa 1969 ne 1971 era ne bazaala abaana bana.
Mu mwezi Gwolubereberye 1971, omuduumizi w’amagye [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|yasuula gavumenti]] ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] n’eyetekawo nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Obote yaddukira mu buwanganguse, gye yava ne yeekobaana okuddamu okufuna obuyinza. Mukooza yawona okulongoosebwa kw’ebyobufuzi okwaddirira, era n’alondebwa ng’omu ku bavuzi b’ennyonyi ya Amin empya [[:en:Grumman_Gulfstream_II|eya Grumman Gulfstream II]] ey’obwannannyini. Okuyiga engeri y'okubuusa ennyonyi ya Gulfstream II, Mukooza n'abavuzi b'ennyonyi abalala basatu baasindikibwa mu [[:en:United_States|Amerika]] okutendekebwa mu ttendekero ly'okuvuga ennyonyi, [[:en:Savannah,_Georgia|Savannah]], era ne bafuna layisinsi z'okuvuga ennyonyi ku [[:en:Vero_Beach,_Florida|Vero Beach]] . Abana bano baakomawo ne Gulfstream II mu 1974, kyokka ne bagenda mu maaso n’okutendekebwa n’abasomesa Abamerika. <ref>{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> Mukooza ekyaddirira yasenguka ne famire nagenda e [[:en:Entebbe|Entebbe]] . Yayongera okutendekebwa ku kisaawe ky’ennyonyi mu kitundu kapiteeni wa [[:en:Grumman|Grumman]], Tom Friedrich, ate Miriam n’atandika okukola mu ddwaaliro lya Entebbe Grade A. <ref name="Magembe" />
Obufuzi bwa Amin bwasigala nga tebuteredde, ng’abavuganya Pulezidenti n’abaali wansi we abatali bamativu bamukolako olukwe. Okugezaako okuwamba gavumenti okwali okwamaanyi kwaliwo mu Gwomukaaga 1977, ng’abajaasi ba Uganda abaali batabuse ne bakola olukwe ne Bannayuganda abaali mu buwanganguse okutta Amin. Okugezaako kuno okuwamba gavumenti, kwatuumibwa erinnya lya code " [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] ", kwali kutegekeddwa bulungi, era katono kutuukirire. Ng’ebula essaawa ntono abaali mu lukwe lw'okuwamba gavumenti baayagala okukuba, ekitongole kya Uganda eky’ekyama, [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB) kyategeezebwa ne kitaasa obulamu bwa Amin. Ng'obulumbaganyi tebunnakolebwa, Mukooza yali atuukiridde eyali munne Anthony Bazaalaki n’abavuzi b’ennyonyi abalala Abasoga abaali bavudde ku ludda oluvuganya gavumenti. Baali bamusabye yeegatte ku kaweefube w’okutta omuntu, kyokka n’agaana. Oluvannyuma SRB yategeeza Amin nti Mukooza yali asigadde mwesigwa mu kiseera ky’okugezaako okuwamba gavumenti. Pulezidenti yasanyuka era n’akuza Mukooza n’afuuka [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] <ref name="Magembe" /> era omuduumizi w’ekibinja kya [[Mikoyan-Gurevich MiG-17|MiG-17]] mu Gwomunaana 1977.
=== Olutalo lwa Uganda–Tanzania n’okufa ===
[[File:Mikoyan-Gurevich_MiG-17_(19445401263).jpg|alt=Photo of a Mikoyan-Gurevich MiG-17 during the 2015 Oshkosh Air Show|right|thumb|Mukooza yabuusa ennyonyi MiG-17 (ekyokulabirako mu kifaananyi) mu [[:en:Air_campaign_of_the_Uganda–Tanzania_War|kampeyini z’omu bbanga mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] .]]
Obunkenke obwali bumaze ebbanga wakati wa Uganda ne Tanzania bwavaamu [[:en:Uganda–Tanzania_War|olutalo]] ku nkomerero ya 1978, oluvannyuma lw’amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera salient]] mu mbeera ezitategeerekeka. Eggye lya Uganda Ery'omubbanga lyayambako okulumba nga lilumba ebifo eby’amagye n’abantu baabulijjo mu bukiikakkono bwa Tanzania. Pulezidenti Amin yennyini yalagira Mukooza ne munne Levi Mugyenyi okubuusa ennyonyi ya bbomu ne MiG17 yaabwe. Ababiri bano baakola omulimu guno, kyokka katono bakubibwe amasasi aba Tanzanian anti-aircraft fire. Wadde nga UAAF yafuba, Abatanzania baagoba obulumbaganyi ku Kagera ne baddamu okulumba. Uganda yawangulwa nnyo emirundi egiwerako, era amagye gaayo ag’omu bbanga ne gaggwaawo mpolampola. Eggye lya UAAF lyafiirwa nnyo mu Gwokubiri 1979, era omuduumizi waalyo omukulu [[:en:Christopher_Israel_Umba_Gore|Christopher Israel Umba Gore]] n’abulawo. Enkomerero ya Gore tennategeerekeka bulungi; oba yaddukira [[:en:Sudan|Sudan]] oba yattibwa mu nkola ey'okuteega, n’aleka Mukooza ng’omuduumizi w’eggye ly’omu bbanga ery’amagye ga Uganda owakaseera. Mukooza yakitegeera nti gavumenti ya Amin yali egwa. Okusobola okukuuma amaka ge nga temuli bulabe, yabasindika e Kaababbi mu Busiro nga 25 Ogwokubiri 1979. Eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) bwe lyali lisemberera Entebbe, Mukooza yadduka mu kibuga n’ennyonyi nnamunkanga nga 6 Ogwokuna 1979, n’asengukira e Kimaka e Jinja. <ref name="Magembe" /> Lieutenant Colonel Cyril Orambi yasigala ng'avunaanyizibwa ku by'okwerinda bya Entebbe. [[:en:Battle_of_Entebbe|Olutalo lw'e Entebbe]] nga 7 Ogwokuna 1979 lwavaamu okusaanyaawo ekitundu ekisinga obunene ekya UAAF. Obunkenke bwasaasaana ku nfo z’ennyonyi endala, era ebyasigalawo ku ggye ly’omu bbanga erya Uganda Army Air Force ne bisanyizibwawo ddala. Kino kyaleka Mukooza nga talina ngeri gy’ayinza kugenda mu maaso na lutalo, n’asigala e Jinja. <ref name="Magembe" /> Olutalo lwa Uganda–Tanzania lwe lwaggwa, UAAF yalekebwa nga esaanyiziddwaawo ddala.
Ekibuga ekikulu [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala kyagwa mu mikono gya]] TPDF n’abayeekera ba Uganda nga 10–11 Ogwokuna 1979, [[:en:Battle_of_Jinja|n’eddirirwa Jinja]] nga 22 Ogwokuna 1979. Mu kusooka nga teyeekakasa kya kukola, Mukooza yasalawo okwewaayo eri gavumenti empya eyali ewagirwa Tanzania mu Kampala nga 24 Ogwokuna. Yagenda mu kibuga ekikulu ng’akozesa pikipiki ya mukwano gwe okwewala okukwatibwa ku bifo amagye we bakeberera. Mukooza bwe yatuuka ku Nile Mansions, Kampala, yawerekerwa mu ofiisi ya [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite-Ojok]], eyali akulira abajaasi ba [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] . Oyite-Ojok mu busungu yabuuza Mukooza lwaki teyegatta ku lukwe lwa Bazaalaki olukadde olw’okutta Amin mu 1977, ekyaleetera omugoba w’ennyonyi okuddamu nti yali agoberera mpisa ze ez’ekikugu ng’omujaasi. Oluvannyuma lw’okubuuzibwa ebibuuzo kuno, Oyite-Ojok yalagira munnamawulire wa Radio Uganda Mukalazi Kyobe okukwata ku by’okwewaayo kwa Mukooza. Oluvannyuma omuduumizi wa UAAF yattibwa mu nkukutu, omulambo gwe ne gusuulibwa mu kibangirizi [[:en:Mbuya_Military_Hospital|ky’eddwaliro ly’amagye e Mbuya]] . Okusinziira ku munoonyereza Muwonge Magembe, Bazaalaki yamatiza Oyite-Ojok okutegeka okumutta. Poliisi yanona omuniri gwe n’emutegeera okusinziira ku pamiti ye ey’okuvuga emmotoka. Wabula poliisi teyategeeza muntu yenna, mu kifo yawandiisa "omulambo gw'omusajja ogutategeerekese-omuwanvu omuddugavu" gwe baakwasizza eggwanika [[:en:Mulago_Hospital|ly'eddwaliro ly'e Mulago]] . Oboolyawo yaziikibwa mu ntaana y'abantu abangi e Bukasa okumpi ne Kirinya mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] nga 2 Ogwokutaano 1979. <ref name="Magembe" />
Oluvannyuma famire ye yatandika okunoonya gy’ali. Elly Malagala ne Barnabas baganda be baavuga emmotoka ne bagenda mu maka ge Entebbe nga basuubira nti bajja kumusanga nga mulamu. Ennyumba ya Mukooza yali efuuse matongo okuggyako embwa etaayaaya, wabula yali enyagiddwa n’okwonoonebwa. [[:en:Grumman|Grumman]] Corporation nayo yanoonya Mukooza, kuba yalina okufuna ddoola za Amerika 20,000 okuva mu [[:en:Provident_fund|nsawo ya kkampuni eno ekola ku by’okulabirira abantu]] . Ekitongole kino kyakakasa okufa kwe mu 1988.
== Obulamu bwe ==
Andrew Mukooza yalina bannyina abato babiri okuli Gertrude ne Kalivvamu n’abaana bana okuli Andrew, Becky, Thomas ne Peter. Yali mukwano gwa [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ow'oku lusegere .
== Ebiwandiiko ==
{{notelist}}
== Laba ne ==
* [[:en:Ali_Kiiza|Ali Kiiza]]
== Ebijuliziddwa ==
=== Ebijuliziddwa ===
{{Reflist}}
=== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ===
{{Refbegin}}
* {{Cite book |last=Cooper |first=Tom |date=2015 |title=Wars and Insurgencies of Uganda 1971–1994 |last2=Fontanellaz |first2=Adrien |publisher=Helion & Company Limited |isbn=978-1-910294-55-0 |location=[[Solihull]]}}
* {{Cite book |last=Rwehururu |first=Bernard |date=2002 |title=Cross to the Gun |publisher=Monitor |location=Kampala |oclc=50243051}}
* {{Cite book |date=2010 |title=Uganda: The Bloodstained Pearl of Africa and Its Struggle for Peace. From the Pages of Drum |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-036-2 |editor-last=Seftel |editor-first=Adam |location=Kampala}}
* {{Cite book |last=Voice of Uganda |date=19 September 1977 |title=Translations on Sub-Saharan Africa, No. 1803 |url=https://books.google.com/books?id=IFBEAQAAIAAJ&q=Mukooza |publisher=[[United States Joint Publications Research Service]] |location=Kampala |page=61 |chapter=President Amin promotes Air Force officers, 31 August 1977}}
{{Refend}}
mrz3wadrpw44guug8uttenstya2ej0b
Andrew Mukooza
0
13184
53713
48969
2026-06-09T11:50:48Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53713
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Joet Mukooza''' (21 Ogwomusanvu 1944 – 24 Ogwokuna 1979) yali muserikale wa magye ga Uganda era omugoba w'ennyonyi ennwaanyi era nga ye yasembayo okukulira eggye ly'omu bbanga [[:en:Ugandan_Air_Force|ery'amagye ga Uganda]] nga terinnazikirizibwa mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] . Era yali muvuzi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu kiseera kye yafugiramu [[:en:Uganda|Uganda]] .
Mukooza yazaalibwa mu buvanjuba bwa Uganda, yeegatta ku ggye ly’omu bbanga ku [[:en:President_of_Uganda|mulembe]] gwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza mu 1971, Mukooza yasigala nga mwesigwa nnyo eri gavumenti ye, era ekyavaamu n’alinyisibwa amadaala. Oboolyawo yayamba Amin okuwangula [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|okugezaako okuwamba gavumenti mu 1977]], ekyaleetera aboludda oluvuganya mu Uganda okunyiiga. Olutalo lwa Uganda ne Tanzania bwe lwabalukawo, Mukooza yasooka kubuusa misoni ng’omugoba w’ennyonyi ennwaanyi era n’afuuka akulira eggye lya Uganda Army Air Force bwe lyatandika okusasika wakati mu kufiirwa okw’amaanyi mu lutalo, okwewaggula, n’okudduka. Oluvanyuma lw’okuwangulwa kwa Amin, Mukooza yeewaayo eri gavumenti ya Uganda empya ewagirwa Tanzania, kyokka n’attibwa mu mbeera ezitaali nambulukufu.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n'emirimu ===
[[File:Idi_Amin_cropped.jpg|alt=Photo of Idi Amin in combat uniform in 1977|left|thumb|Mukooza yasituka ng’ayita mu kulinyisibwa amadaala ku mulembe gwa [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] (mu kifanaanyi).]]
Andrew Joet Mukooza yazaalibwa Yoramu Mukooza ne mukyala we Erina e Mbulamuti, [[:en:Busoga|Busoga]], [[:en:Uganda_Protectorate|Ettwale lya Uganda]] nga 21 Ogwomusanvu 1944. Kitaawe yatemulwa amangu ddala nga Andrew amaze okuzaalibwa, ekyavaamu nnyina okuddamu okufumbirwa mulamu we Gershom Mukooza okusinziira ku mpisa za Busoga. Andrew yagenda mu maaso n'asomera mu [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]]. Oluvannyuma lwa [[:en:History_of_Uganda_(1962–71)|Amefuga ga Uganda]] , Mukooza yeegatta ku ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Ugandan_Air_Force|Uganda Army Air Force]] (UAAF), era n'asindikibwa mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] okutendekebwa ku [[:en:List_of_Mikoyan_and_MiG_aircraft|nnyonyi za MiG]] ezibuuka . Bwe yaddayo mu nsi ye, yatwalibwa mu [[:en:Gulu_Airport|ggye ly’omu bbanga e Gulu]] gye yasisinkanira Miriam Katumba, omusawo akolera mu ddwaaliro lya Gavumenti e Gulu. Ababiri bano baafumbiriganwa mu kaseera akamu wakati wa 1969 ne 1971 era ne bazaala abaana bana.
Mu mwezi Gwolubereberye 1971, omuduumizi w’amagye [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|yasuula gavumenti]] ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] n’eyetekawo nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Obote yaddukira mu buwanganguse, gye yava ne yeekobaana okuddamu okufuna obuyinza. Mukooza yawona okulongoosebwa kw’ebyobufuzi okwaddirira, era n’alondebwa ng’omu ku bavuzi b’ennyonyi ya Amin empya [[:en:Grumman_Gulfstream_II|eya Grumman Gulfstream II]] ey’obwannannyini. Okuyiga engeri y'okubuusa ennyonyi ya Gulfstream II, Mukooza n'abavuzi b'ennyonyi abalala basatu baasindikibwa mu [[:en:United_States|Amerika]] okutendekebwa mu ttendekero ly'okuvuga ennyonyi, [[:en:Savannah,_Georgia|Savannah]], era ne bafuna layisinsi z'okuvuga ennyonyi ku [[:en:Vero_Beach,_Florida|Vero Beach]] . Abana bano baakomawo ne Gulfstream II mu 1974, kyokka ne bagenda mu maaso n’okutendekebwa n’abasomesa Abamerika. <ref>{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> Mukooza ekyaddirira yasenguka ne famire nagenda e [[:en:Entebbe|Entebbe]] . Yayongera okutendekebwa ku kisaawe ky’ennyonyi mu kitundu kapiteeni wa [[:en:Grumman|Grumman]], Tom Friedrich, ate Miriam n’atandika okukola mu ddwaaliro lya Entebbe Grade A. <ref name="Magembe" />
Obufuzi bwa Amin bwasigala nga tebuteredde, ng’abavuganya Pulezidenti n’abaali wansi we abatali bamativu bamukolako olukwe. Okugezaako okuwamba gavumenti okwali okwamaanyi kwaliwo mu Gwomukaaga 1977, ng’abajaasi ba Uganda abaali batabuse ne bakola olukwe ne Bannayuganda abaali mu buwanganguse okutta Amin. Okugezaako kuno okuwamba gavumenti, kwatuumibwa erinnya lya code " [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] ", kwali kutegekeddwa bulungi, era katono kutuukirire. Ng’ebula essaawa ntono abaali mu lukwe lw'okuwamba gavumenti baayagala okukuba, ekitongole kya Uganda eky’ekyama, [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB) kyategeezebwa ne kitaasa obulamu bwa Amin. Ng'obulumbaganyi tebunnakolebwa, Mukooza yali atuukiridde eyali munne Anthony Bazaalaki n’abavuzi b’ennyonyi abalala Abasoga abaali bavudde ku ludda oluvuganya gavumenti. Baali bamusabye yeegatte ku kaweefube w’okutta omuntu, kyokka n’agaana. Oluvannyuma SRB yategeeza Amin nti Mukooza yali asigadde mwesigwa mu kiseera ky’okugezaako okuwamba gavumenti. Pulezidenti yasanyuka era n’akuza Mukooza n’afuuka [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] <ref name="Magembe" /> era omuduumizi w’ekibinja kya [[Mikoyan-Gurevich MiG-17|MiG-17]] mu Gwomunaana 1977.
=== Olutalo lwa Uganda–Tanzania n’okufa ===
[[File:Mikoyan-Gurevich_MiG-17_(19445401263).jpg|alt=Photo of a Mikoyan-Gurevich MiG-17 during the 2015 Oshkosh Air Show|right|thumb|Mukooza yabuusa ennyonyi MiG-17 (ekyokulabirako mu kifaananyi) mu [[:en:Air_campaign_of_the_Uganda–Tanzania_War|kampeyini z’omu bbanga mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] .]]
Obunkenke obwali bumaze ebbanga wakati wa Uganda ne Tanzania bwavaamu [[:en:Uganda–Tanzania_War|olutalo]] ku nkomerero ya 1978, oluvannyuma lw’amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera salient]] mu mbeera ezitategeerekeka. Eggye lya Uganda Ery'omubbanga lyayambako okulumba nga lilumba ebifo eby’amagye n’abantu baabulijjo mu bukiikakkono bwa Tanzania. Pulezidenti Amin yennyini yalagira Mukooza ne munne Levi Mugyenyi okubuusa ennyonyi ya bbomu ne MiG17 yaabwe. Ababiri bano baakola omulimu guno, kyokka katono bakubibwe amasasi aba Tanzanian anti-aircraft fire. Wadde nga UAAF yafuba, Abatanzania baagoba obulumbaganyi ku Kagera ne baddamu okulumba. Uganda yawangulwa nnyo emirundi egiwerako, era amagye gaayo ag’omu bbanga ne gaggwaawo mpolampola. Eggye lya UAAF lyafiirwa nnyo mu Gwokubiri 1979, era omuduumizi waalyo omukulu [[:en:Christopher_Israel_Umba_Gore|Christopher Israel Umba Gore]] n’abulawo. Enkomerero ya Gore tennategeerekeka bulungi; oba yaddukira [[:en:Sudan|Sudan]] oba yattibwa mu nkola ey'okuteega, n’aleka Mukooza ng’omuduumizi w’eggye ly’omu bbanga ery’amagye ga Uganda owakaseera. Mukooza yakitegeera nti gavumenti ya Amin yali egwa. Okusobola okukuuma amaka ge nga temuli bulabe, yabasindika e Kaababbi mu Busiro nga 25 Ogwokubiri 1979. Eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) bwe lyali lisemberera Entebbe, Mukooza yadduka mu kibuga n’ennyonyi nnamunkanga nga 6 Ogwokuna 1979, n’asengukira e Kimaka e Jinja. <ref name="Magembe" /> Lieutenant Colonel Cyril Orambi yasigala ng'avunaanyizibwa ku by'okwerinda bya Entebbe. [[:en:Battle_of_Entebbe|Olutalo lw'e Entebbe]] nga 7 Ogwokuna 1979 lwavaamu okusaanyaawo ekitundu ekisinga obunene ekya UAAF. Obunkenke bwasaasaana ku nfo z’ennyonyi endala, era ebyasigalawo ku ggye ly’omu bbanga erya Uganda Army Air Force ne bisanyizibwawo ddala. Kino kyaleka Mukooza nga talina ngeri gy’ayinza kugenda mu maaso na lutalo, n’asigala e Jinja. <ref name="Magembe" /> Olutalo lwa Uganda–Tanzania lwe lwaggwa, UAAF yalekebwa nga esaanyiziddwaawo ddala.
Ekibuga ekikulu [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala kyagwa mu mikono gya]] TPDF n’abayeekera ba Uganda nga 10–11 Ogwokuna 1979, [[:en:Battle_of_Jinja|n’eddirirwa Jinja]] nga 22 Ogwokuna 1979. Mu kusooka nga teyeekakasa kya kukola, Mukooza yasalawo okwewaayo eri gavumenti empya eyali ewagirwa Tanzania mu Kampala nga 24 Ogwokuna. Yagenda mu kibuga ekikulu ng’akozesa pikipiki ya mukwano gwe okwewala okukwatibwa ku bifo amagye we bakeberera. Mukooza bwe yatuuka ku Nile Mansions, Kampala, yawerekerwa mu ofiisi ya [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite-Ojok]], eyali akulira abajaasi ba [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] . Oyite-Ojok mu busungu yabuuza Mukooza lwaki teyegatta ku lukwe lwa Bazaalaki olukadde olw’okutta Amin mu 1977, ekyaleetera omugoba w’ennyonyi okuddamu nti yali agoberera mpisa ze ez’ekikugu ng’omujaasi. Oluvannyuma lw’okubuuzibwa ebibuuzo kuno, Oyite-Ojok yalagira munnamawulire wa Radio Uganda Mukalazi Kyobe okukwata ku by’okwewaayo kwa Mukooza. Oluvannyuma omuduumizi wa UAAF yattibwa mu nkukutu, omulambo gwe ne gusuulibwa mu kibangirizi [[:en:Mbuya_Military_Hospital|ky’eddwaliro ly’amagye e Mbuya]] . Okusinziira ku munoonyereza Muwonge Magembe, Bazaalaki yamatiza Oyite-Ojok okutegeka okumutta. Poliisi yanona omuniri gwe n’emutegeera okusinziira ku pamiti ye ey’okuvuga emmotoka. Wabula poliisi teyategeeza muntu yenna, mu kifo yawandiisa "omulambo gw'omusajja ogutategeerekese-omuwanvu omuddugavu" gwe baakwasizza eggwanika [[:en:Mulago_Hospital|ly'eddwaliro ly'e Mulago]] . Oboolyawo yaziikibwa mu ntaana y'abantu abangi e Bukasa okumpi ne Kirinya mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] nga 2 Ogwokutaano 1979. <ref name="Magembe" />
Oluvannyuma famire ye yatandika okunoonya gy’ali. Elly Malagala ne Barnabas baganda be baavuga emmotoka ne bagenda mu maka ge Entebbe nga basuubira nti bajja kumusanga nga mulamu. Ennyumba ya Mukooza yali efuuse matongo okuggyako embwa etaayaaya, wabula yali enyagiddwa n’okwonoonebwa. [[:en:Grumman|Grumman]] Corporation nayo yanoonya Mukooza, kuba yalina okufuna ddoola za Amerika 20,000 okuva mu [[:en:Provident_fund|nsawo ya kkampuni eno ekola ku by’okulabirira abantu]] . Ekitongole kino kyakakasa okufa kwe mu 1988.
== Obulamu bwe ==
Andrew Mukooza yalina bannyina abato babiri okuli Gertrude ne Kalivvamu n’abaana bana okuli Andrew, Becky, Thomas ne Peter. Yali mukwano gwa [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ow'oku lusegere .
== Ebiwandiiko ==
{{notelist}}
== Laba ne ==
* [[:en:Ali_Kiiza|Ali Kiiza]]
== Ebijuliziddwa ==
=== Ebijuliziddwa ===
{{Reflist}}
=== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ===
{{Refbegin}}
* {{Cite book |last=Cooper |first=Tom |date=2015 |title=Wars and Insurgencies of Uganda 1971–1994 |last2=Fontanellaz |first2=Adrien |publisher=Helion & Company Limited |isbn=978-1-910294-55-0 |location=[[Solihull]]}}
* {{Cite book |last=Rwehururu |first=Bernard |date=2002 |title=Cross to the Gun |publisher=Monitor |location=Kampala |oclc=50243051}}
* {{Cite book |date=2010 |title=Uganda: The Bloodstained Pearl of Africa and Its Struggle for Peace. From the Pages of Drum |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-036-2 |editor-last=Seftel |editor-first=Adam |location=Kampala}}
* {{Cite book |last=Voice of Uganda |date=19 September 1977 |title=Translations on Sub-Saharan Africa, No. 1803 |url=https://books.google.com/books?id=IFBEAQAAIAAJ&q=Mukooza |publisher=[[United States Joint Publications Research Service]] |location=Kampala |page=61 |chapter=President Amin promotes Air Force officers, 31 August 1977}}
{{Refend}}
592re9stugjt6srl25xga3rjm1m3pyv
Andrew Kambugu
0
13186
53711
48979
2026-06-09T11:49:21Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53711
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Ddungu Kambugu''' Munnayuganda, musawo akola nga ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Uganda Infectious Disease Institute <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}</ref> era nga musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu Makerere University College of Sciences. <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}</ref> Era ye Adjunct Associate Professor mu [[:en:University_of_Minnesota|Yunivasite y'e Minnesota]] . <ref>{{Cite web |title=PROFILE: Makerere University's Prof. Waiswa appointed on WHO advisory board - Education News Uganda |url=https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20200517041557/https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-date=2020-05-17 |access-date=2020-12-18}}</ref> <ref name="auto3" /> Mu Gwomusanvu 2020, yalondebwa mu kibiina [[:en:United_Nations|ky’amawanga amagatte]] ekya 2021 Food System Scientific Group. <ref>{{Cite web |date=June 29, 2020 |title=Advisory Committee and Scientific Group for the 2021 Food Systems Summit |url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2020-06-29/advisory-committee-and-scientific-group-for-the-2021-food-systems-summit |website=United Nations Secretary-General}}</ref> <ref>{{Cite web |date=August 3, 2020 |title=The Executive Director, Dr Andrew Kambugu named on the UN 2021 Food Systems Summit - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/dr-andrew-kambugu-named-on-un-food-systems-summit/}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kambugu yazaalibwa nga 22 Ogwokubiri 1973 mu Kampala Uganda. Yasomera ku Buganda Road Primary School, King's College Budo ku madaala ga O & A era mu 1992 yawandiisibwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Uganda|Uganda]] okusoma diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine|mu by'obusawo]] [[:en:Surgery|n'okulongoosa]] ne [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Medicine|by'obusawo]] ng'akuguka mu by'obusawo bw'omunda n'atikkirwa mu 1997 ne 2002. <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Era mutendeke mu ndwadde ezisiigibwa okuva mu [[:en:University_of_Manitoba|yunivasite y'e Manitoba]] . <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref>
== Emulimu ==
Kambugu yakola okutendekebwa mu by’obusawo mu ddwaaliro lya Mulago National hospital mu Kampala (1997–98) era awerezza nga Medical Officer wa Uganda Telecom (1998–1999), nga Medical Resident mu kitongole ky’obusawo mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] Medical School (Ogwokkumi 1998-Ogwokkuminogumu 2002), <ref name="auto4">{{Cite web |title=Andrew Kambugu – Researchers for Global Health |url=https://www.researchersforglobalhealth.org/staff/andrew-kambugu/}}</ref> ng’omusawo akolera mu Ward 4B mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] (Ogwokkuminebiri 2002 - Ogwomunaana 2005) nga akulira enteekateeka y’okuziyiza n’okujjanjaba (2005–2012), <ref name="auto4" /> ng’akulira enteekateeka y’okunoonyereza (Ogwokutaano 2012- mpaka kati) era mu Gwokutaano 2013 yalondebwa nga Ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Infectious Disease Institute. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Kambugu musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu kitongole ky'obusawo mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref> Abadde ayogera mu nkuŋŋaana z’abasawo munda n’ebweru wa Uganda nga Retroviruses and Opportunistic Infections, Olukungaana lw’ensi yonna olwa mukenenya, The South Africa HIV Clinicians Society (2014, 2016), Omusomo gw’ensi yonna ku siriimu mu bifo ebiri obubi (2012, 2014, 2015 $2016). <ref>{{Cite web |date=July 9, 2020 |title=Makerere's Dr. Kambugu named on UN 2021 food systems summit scientific group |url=https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20201031220137/https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-date=October 31, 2020 |website=edge.ug}}</ref> Kambugu akola nga omuwi w'amagezi mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] ekivunaanyizibwa ku bujjanjabi obuziyiza akawuka okuva mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=July 1, 2020 |title=IDI's Dr. Kambugu Named on UN 2021 Food Systems Summit Scientific Group |url=https://news.mak.ac.ug/2020/07/idis-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |website=Makerere University News}}</ref>
== Okunoonyereza ==
Ajuliziddwa ng’alina [[:en:H-index|H-Index]] ya 39, i10 index ya 120 ate ng’ajuliziddwa 6598 mu bitabo ebisukka mu 120 ebikebereddwa banne mu bitabo bya ssaayansi. <ref>{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://scholar.google.com/citations?user=cXQx_e8AAAAJ&hl=en |access-date=2022-05-23 |website=scholar.google.com}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://www.researchgate.net/profile/Andrew_Kambugu}}</ref> Mmemba w’Olukiiko lwa African Centers of Excellence in Bioinformatics. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=22 April 2025 |title=Global Council | ACE |url=https://www.niaid.nih.gov:443/research/african-centers-excellence |website=ace.niaid.nih.gov}}</ref>
Ebimu ku biwandiiko bye ebisinga okujulizibwa biwandiikiddwa wansi;
* Ebiseera by’obujjanjabi bw’eddagala eriweweeza ku kawuka oluvannyuma lw’okuzuulibwamu obulwadde bwa cryptococcal meningitis <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Muzoora |first3=Conrad |last4=Rolfes |first4=Melissa A. |last5=Huppler Hullsiek |first5=Katherine |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Taseera |first7=Kabanda |last8=Nabeta |first8=Henry W. |last9=Schutz |first9=Charlotte |last10=Williams |first10=Darlisha A. |last11=Rajasingham |first11=Radha |date=2014-06-26 |title=Timing of Antiretroviral Therapy after Diagnosis of Cryptococcal Meningitis |journal=New England Journal of Medicine |volume=370 |issue=26 |pages=2487–2498 |doi=10.1056/NEJMoa1312884 |issn=0028-4793 |pmc=4127879 |pmid=24963568}}</ref>
* Ebiva mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis mu Uganda nga tebannaba kufuna bujjanjabi bwa antiretroviral obukola ennyo <ref>{{Cite journal |last=Kambugu |first=Andrew |last2=Meya |first2=David B |last3=Rhein |first3=Joshua |last4=O'Brien |first4=Meagan |last5=Janoff |first5=Edward N |last6=Ronald |first6=Allan R |last7=Kamya |first7=Moses R |last8=Mayanja-Kizza |first8=Harriet |author-link8=Harriet Mayanja-Kizza |last9=Sande |first9=Merle A |last10=Bohjanen |first10=Paul R |last11=Boulware |first11=David R |date=2008-06-01 |title=Outcomes of cryptococcal meningitis in Uganda before and after the availability of highly active antiretroviral therapy |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=46 |issue=11 |pages=1694–1701 |doi=10.1086/587667 |issn=1537-6591 |pmc=2593910 |pmid=18433339}}</ref>
* Okusigala mu kulabirirwa mu balwadde abalina akawuka ka siriimu mu bifo ebiri obubi: amagezi agagenda okuvaayo n’endagiriro empya <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Nash |first2=Denis |last3=Kambugu |first3=Andrew |last4=Zhang |first4=Yao |last5=Braitstein |first5=Paula |last6=Christopoulos |first6=Katerina A. |last7=Muyindike |first7=Winnie |last8=Bwana |first8=Mwebesa Bosco |last9=Yiannoutsos |first9=Constantin T. |last10=Petersen |first10=Maya L. |last11=Martin |first11=Jeffrey N. |date=2010-11-01 |title=Retention in Care among HIV-Infected Patients in Resource-Limited Settings: Emerging Insights and New Directions |journal=Current HIV/AIDS Reports |language=en |volume=7 |issue=4 |pages=234–244 |doi=10.1007/s11904-010-0061-5 |issn=1548-3576 |pmc=3021803 |pmid=20820972}}</ref>
* Ebisale by’okukebera antigen mu musaayi (serum Cryptococcal Antigen Screening) okuziyiza okufa mu bantu abalina akawuka ka siriimu abalina omuwendo gw’obutoffaali bwa CD4+ ≤100 Cells/ ''μ'' L Abatandika obujjanjabi bwa siriimu mu mbeera ezitali za bikozesebwa <ref>{{Cite journal |last=Meya |first=David B. |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Castelnuovo |first3=Barbara |last4=Cook |first4=Bethany A. |last5=Elbireer |first5=Ali M. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Kamya |first7=Moses R. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |last9=Boulware |first9=David R. |date=2010 |title=Cost-Effectiveness of Serum Cryptococcal Antigen Screening to Prevent Deaths among HIV-Infected Persons with a CD4+ Cell Count ≤100 Cells/μL Who Start HIV Therapy in Resource-Limited Settings |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=51 |issue=4 |pages=448–455 |doi=10.1086/655143 |pmc=2946373 |pmid=20597693}}</ref>
* Ebifaananyi by’obujjanjabi n’ebiraga obulamu mu musaayi mu bulwadde bwa siriimu obuzimba obuzimba oluvannyuma lw’obulwadde bwa cryptococcal meningitis: okunoonyereza okw’ekibinja okusuubirwa <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Bergemann |first3=Tracy L. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Rhein |first5=Joshua |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Lee |first7=Sarah J. |last8=Kambugu |first8=Andrew |last9=Janoff |first9=Edward N. |last10=Bohjanen |first10=Paul R. |date=2010-12-21 |title=Clinical Features and Serum Biomarkers in HIV Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome after Cryptococcal Meningitis: A Prospective Cohort Study |journal=PLOS Medicine |language=en |volume=7 |issue=12 |doi=10.1371/journal.pmed.1000384 |issn=1549-1676 |pmc=3014618 |pmid=21253011 |doi-access=free |article-number=e1000384}}</ref>
* Ebiteebereza okulemererwa kw’akawuka okumala ebbanga eddene mu baana n’abantu abakulu mu Uganda abajjanjabwa n’eddagala eriweweeza ku kawuka
* Obutono bw’okuzimba kw’amazzi g’omu bwongo mu kusooka mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis bukwatagana n’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuddamu okukola kw’abaserikale b’omubiri obuddirira <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Bonham |first2=Shulamith C. |last3=Meya |first3=David B. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Park |first5=Gregory S. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Janoff |first7=Edward N. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |date=2010 |title=Paucity of Initial Cerebrospinal Fluid Inflammation in Cryptococcal Meningitis Is Associated with Subsequent Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome |journal=The Journal of Infectious Diseases |volume=202 |issue=6 |pages=962–970 |doi=10.1086/655785 |issn=0022-1899 |jstor=20780210 |pmc=2924457 |pmid=20677939}}</ref>
* Okukebera eddagala eriweweeza ku siriimu ery’olunyiriri olwokubiri erijjanjaba siriimu mu Afrika <ref>{{Cite journal |last=Paton |first=Nicholas I. |last2=Kityo |first2=Cissy |last3=Hoppe |first3=Anne |last4=Reid |first4=Andrew |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Lugemwa |first6=Abbas |last7=van Oosterhout |first7=Joep J. |last8=Kiconco |first8=Mary |last9=Siika |first9=Abraham |last10=Mwebaze |first10=Raymond |last11=Abwola |first11=Mary |date=2014-07-17 |title=Assessment of Second-Line Antiretroviral Regimens for HIV Therapy in Africa |journal=New England Journal of Medicine |volume=371 |issue=3 |pages=234–247 |doi=10.1056/NEJMoa1311274 |issn=0028-4793 |pmid=25014688 |s2cid=2031064 |doi-access=free}}</ref>
* Okulemererwa kw’ekibumba okw’amaanyi n’ebintu eby’obulabe ebikwatagana n’okukosa ekibumba mu bantu abakulu abalina akawuka ka siriimu mu Afrika nga batandika eddagala eriweweeza ku siriimu <ref>{{Cite journal |last=Reid |first=Andrew |last2=Stohr |first2=Wolfgang |last3=Walker |first3=Sarah A. |last4=Williams |first4=Ian G. |last5=Kityo |first5=Cissy |last6=Hughes |first6=Peter |last7=Kambugu |first7=Andrew |last8=Gilks |first8=Charles F. |last9=Mugyenyi |first9=Peter |last10=Munderi |first10=Paula |last11=Hakim |first11=James |date=2008 |title=Severe Renal Dysfunction and Risk Factors Associated with Renal Impairment in HIV-Infected Adults in Africa Initiating Antiretroviral Therapy |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/316 |journal=Clinical Infectious Diseases |language=en |volume=46 |issue=8 |pages=1271–1281 |doi=10.1086/533468 |pmid=18444867 |doi-access=free}}</ref>
* Akafuba immune reconstitution inflammatory syndrome mu nsi ezirina eby’obugagga ebitono <ref name="CauseSpecific">{{Cite journal |last=Castelnuovo |first=Barbara |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Kiragga |first3=Agnes |last4=Kamya |first4=Moses |last5=Easterbrook |first5=Philippa |last6=Kambugu |first6=Andrew |date=2009 |title=Cause-Specific Mortality and the Contribution of Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome in the First 3 Years after Antiretroviral Therapy Initiation in an Urban African Cohort |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=49 |issue=6 |pages=965–972 |doi=10.1086/605500 |issn=1058-4838 |jstor=27799241 |pmid=19673615 |s2cid=19822326}}</ref>
* Okufa okusinziira ku nsonga n’omugabo gw’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuziyiza endwadde mu myaka 3 egisooka oluvannyuma lw’okutandika eddagala eriweweeza ku kawuka mu kibinja ky’Abafirika mu bibuga <ref name="CauseSpecific" />
* Okusigala mu kulabirirwa n‟ensonga eziloopebwa abalwadde ez‟okukyusa oba okuyimiriza okulabirira nga tebalina biwandiiko mu balwadde abalina akawuka ka siriimu ku bujjanjabi obuziyiza akawuka mu buvanjuba bwa Afrika: Okukozesa enkola eyesigamiziddwa ku sampuli <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Odeny |first2=Thomas A. |last3=Lyamuya |first3=Rita |last4=Nakiwogga-Muwanga |first4=Alice |last5=Diero |first5=Lameck |last6=Bwana |first6=Mwebesa |last7=Braitstein |first7=Paula |last8=Somi |first8=Geoffrey |last9=Kambugu |first9=Andrew |last10=Bukusi |first10=Elizabeth |last11=Wenger |first11=Megan |last12=Neilands |first12=Torsten B. |last13=Glidden |first13=David V. |last14=Wools-Kaloustian |first14=Kara |last15=Yiannoutsos |first15=Constantin |date=2016 |title=Retention in Care and Patient-Reported Reasons for Undocumented Transfer or Stopping Care Among HIV-Infected Patients on Antiretroviral Therapy in Eastern Africa: Application of a Sampling-Based Approach |url=https://academic.oup.com/cid/article/62/7/935/2462739 |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=62 |issue=7 |pages=935–944 |doi=10.1093/cid/civ1004 |pmc=4787603 |pmid=26679625 |access-date=2022-05-26}}</ref>
* Okukkiriza mu kuwonyezebwa okw’obwakatonda kuyinza okuba ekiziyiza okunywerera ku ddagala eriweweeza ku kawuka mu Uganda <ref>{{Cite journal |last=Wanyama |first=Jane |last2=Castelnuovo |first2=Barbara |last3=Wandera |first3=Bonnie |last4=Mwebaze |first4=Patricia |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Bangsberg |first6=David R. |last7=Kamya |first7=Moses R. |date=2007-07-11 |title=Belief in divine healing can be a barrier to antiretroviral therapy adherence in Uganda |journal=AIDS |language=en-US |volume=21 |issue=11 |pages=1486–1487 |doi=10.1097/QAD.0b013e32823ecf7f |issn=0269-9370 |pmid=17589198 |s2cid=7250684 |doi-access=free}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kambugu mufumbo ne Joyce Balagadde-Kambugu era balina abaana babiri. <ref>{{Cite web |date=July 17, 2018 |title=Dr. Andrew Kambugu - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/andrew-kambugu/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ Omukutu gw’ekitongole ky’endwadde ezisiigibwa]
0wynphzqgtezp6sjo108gjtkyn6dupd
Amanya Mushega
0
13275
53673
49671
2026-06-09T10:59:39Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53673
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nuwe Amanya Mushega''', amanyiddwa ennyo nga '''Amanya Mushega''', munnamateeka , munnabyabufuzi, munnamawulire omukozi wa gavumenti era Munna Uganda. Yaliko omuwandiisi omukulu ow’omukago gwa (East African Community) okuva mu 2001 okutuuka mu 2006.
== Ebuvo bwe ==
Yazaalibwa nga 28 Omwezi gwomukaaga 1946 mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]] mu Maserengeta ga Uganda .
== Okusomakwe ==
Mushega okusoma kwe yakutandikira mu Uganda . Yasomera ku [[Mbarara High School]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1966, n’gatanegata ku [[King's College, Budo|Kings College Budo]] mu 1967. Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu 1969 okusoma amateeka. Yafuna Diguli ye eya mateeka mu 1972 n’agenda mu maaso okusoma n’afuna Diguli eyokubiri mu mateeka okuva mu [[:en:Queen's_University_at_Kingston|Queen’s University]] e [[:en:Kingston,_Ontario|Kingston, Ontario]], Canada mu 1974. Ku nkomerero y’emyaka gye1970, Mushega yeewandiisa mu pulogulaamu ya Diguli eyokusatu ( Doctor of Philosophy ) mu London School of Economics kyokka n’alekawo pulogulaamu eyo bwe yeegatta ku [[National Resistance Movement]] mu 1981. <ref>{{dead link|date=July 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu Yunivasite y’e Dar es Salaam, yakomawo mu Uganda mu 1972 n’asomesa ng’omusomesa aliku ddala elisoka mu kitongole ky’amateeka mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma lw’okufuna Diguli ye eyookubiri mu 1974, yafuuka omusomesa mu kitongole ky’amateeka mu [[:en:University_of_Zambia|Yunivasite y’e Zambia]] e [[:en:Lusaka|Lusaka]] . Yaddayo mu Yunivasite y’e Makerere mu 1979 ng’omusomesa era n’agenda mu maaso n’omulimu ogwo okutuusa mu 1981.
Mu 1981, Mushega yeegatta ku [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] erya [[Yoweri Museveni]], gye yaweereza nga akulira ebyobufuzi mu ggwanga era n’alinnya ku ddaala lya coloneli . Wakati wa 1986 ne 2001, yaweereza ku mirimu gya baminisita egy’enjawulo, mu minisitule z’ebyokwerinda, gavumenti z’ebitundu, ebyenjigiriza, n’abakozi ba gavumenti. Mu kiseera ekyo era yaliko omubaka wa [[Parliament of Uganda|palaamenti]] ng’akiikirira Buvanjuba bwa Igara mu Disitulikiti y’e Bushenyi.
Mu 2001, yalondebwa abakulembeze b’amawanga ga EAC okuweereza ekisanja kya myaka etaano ng’omuwandiisi omukulu owa EAC. <ref>{{Cite web |title=Work History of Amanya Mushega |url=http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303201902/http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |archive-date=2016-03-03 |access-date=2011-04-21}}</ref>
== Ebikwata ebyomunda ==
Oluvannyuma lw’emirimu gye mu mu mukago okugaata amawanga ga East Africa (EAC), Mushega yakomawo mu Uganda era ng’ali wamu n’abalala, ne batandikawo kkampuni ya Mushega & Associates Consultants, kkampuni ey’obwannannyini egaba amagezi ag’ekikugu ku nsonga ez’enjawulo. <ref>{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}</ref> Oluvannyuma lw'ennongoosereza mu ssemateeka eyaggyawo ekkomo ku bisanja bya pulezidenti mu Uganda mu 2005, Mushega eyawakanya ennongoosereza eno, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] ne yeegatta ku [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC). <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/690773/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Left NRM Fo{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}r FDC]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Mu kiseera kino akola nga omumyuka wa pulezidenti wa FDC mu kitundu ku maserengeta ga Uganda. <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/672055/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Is High {{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}Ranking FDC Officer]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
4vpheko8j40y8cwesbpf0t0zeeclwjv
Ali Mazrui, omuwandiisi w’ebitabo
0
13307
53581
50120
2026-06-09T09:40:27Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53581
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali Al'amin Mazrui''' (24 Ogwokubiri 1933 – 12 Ogwekkumi 2014), yali muyivu, pulofeesa, era omuwandiisi w'ebyobufuzi mu Amerika enzaalwa y'e Kenya ku [[:en:African_studies|Afirika]] [[:en:Islamic_studies|n'omusomo gw'Obusiraamu]], n'enkolagana y'obukiikakkono n'obugwanjuba. Yazaalibwa mu kibuga [[:en:Mombasa|Mombasa]] mu [[:en:British_Kenya|Kenya]] . Ebifo bye mwalimu eky'akulira ekitongole ekikola ku by’obuwangwa mu nsi yonna mu [[:en:Binghamton_University|Ssettendekero ya Binghamton]] e [[:en:Binghamton,_New_York|Binghamton, New York]], n'Akulira ekitongole ekinoonyereza ku by’obuwangwa n’Abamerika n’Abafirika mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero wa Michigan]] . <ref>{{Cite web |last=Daily Nation |date=13 October 2014 |title=Professor Ali Mazrui Dies in US |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Prof-Ali-Mazrui-dies-in-US/-/688334/2484540/-/u900jwz/-/index.html |access-date=13 October 2014}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ian |date=13 October 2014 |title=Who Was Professor Ali Mazrui? |url=http://www.independent.co.ug/ugandatalks/2014/10/who-was-professor-ali-mazrui/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141016004156/http://www.independent.co.ug/ugandatalks/2014/10/who-was-professor-ali-mazrui/ |archive-date=16 October 2014 |access-date=14 October 2014}}</ref> Yateekateeka omuzannyo gw'ebiwandiiko ogwalagibwa ku ntimbe za ttivvi mu myaka gya 1980 ogwa ''[[:en:The_Africans:_A_Triple_Heritage|The Africans: A Triple Heritage]]'' .
== Obulamu bwe obwasooka ==
Mazrui yazaalibwa nga 24 Ogwokubiri 1933 mu kibuga [[:en:Mombasa|Mombasa]] mu [[:en:Kenya_Colony|ttwale ly'e Kenya]] . <ref>{{cite news|url=http://www.standardmedia.co.ke/thecounties/article/2000138049/professor-ali-mazrui-is-dead|title=Professor Ali Mazrui is dead|author=Cyrus Ombati|date=13 October 2014}}</ref> Yali mutabani wa Al-Amin Bin Ali Mazrui, Omulamuzi Omukulu w’Obusiraamu (Qadi) mu [[:en:Kadhi_courts|kkooti za Kadhi]] mu nga Kenya ekyatwalibwa Abangereza. Kitaawe era yali musomi era muwandiisi, era ekimu ku bitabo bye kivvuunuddwa mu Lungereza omusajja [[:en:Hamza_Yusuf|Hamza Yusuf]] nga ''The Content of Character'' (2004), Ali kye yawa ennyanjula. Famire ya Mazrui yali ava mu maka magagga mu byafaayo era ag'omugaso mu Kenya, nga emabegako baali bafuzi b’e Mombasa. Taata wa Ali yali mukungu wa Qadi e Kenya, omukungu asinga ku mateeka g’Obusiraamu. Mazrui yasiima kitaawe olw’okumussaamu okwagala okukubaganya ebirowoozo mu by’amagezi, kuba kitaawe teyakoma ku kwetaba mu misango gya kkooti wabula era yali muwandiisi wa bitabo omututumufu era nga mukubaganya wa birowoozo mu lujjudde. Mazrui, okuva mu buto, yagendanga ne kitaawe mu kkooti n’awuliriza okukubaganya ebirowoozo kwe okw’ebyobufuzi n’empisa. <ref name="ReferenceA">"Ali Mazrui: A Confluence of Three Cultures" from April/May 1982 Research News, Ali Mazrui Papers, Box 9, Bentley Library</ref> Mazrui yasooka kwagala kugoberera kkubo lya kitaawe ng'Omusiraamu n'okugenda mu maaso n'okusoma kwe mu [[:en:Al-Azhar_University|Ssettendekero lya Al-Azhar]] mu [[:en:Egypt|Misiri]] . <ref name="newsletter">{{cite journal |last=Adem |first=Seifudein |date=Spring 2008 |title=Ali A. Mazrui, Witness to History? |journal=Institute of Global Cultural Studies Newsletter |location=Binghamton, [[New York City|New York]] |publisher=Institute of Global Cultural Studies, [[Binghamton University]]}}</ref> Olw'okukola obubi mu bigezo bya Cambridge School Certificate mu 1949, Mazrui yagaanibwa okuyingira mu Makerere College (kati [[:en:Makerere_University|Ssettendekero Makerere]] ), ettendekero lyokka ery'awaggulu mu Buvanjuba bwa Africa ekiseera ekyo. Oluvannyuma yakolera mu ttendekero ly’ebyenjigiriza ly’Abasiraamu erya Mombasa (kati [[:en:Technical_University_of_Mombasa|Technical University of Mombasa]] ). <ref name="newsletter" />
== Okusoma kwe ==
Mazrui yasomera pulayimale e Mombasa, gye yayigira Olungereza mu ngeri ey’enjawulo okwetaba mu kukubaganya ebirowoozo mu butongole, nga tannakyusa kitone mu kuwandiika. Okusoma eby'amawulire okusinziira ku Mazrui, lye kkubo lye yasooka okukwata. Ng’oggyeeko Olungereza, Mazrui yali ayogera n’Oluswayiri n’Oluwarabu. <ref>{{Cite web |title=Africana Studies and Research Center | Africana Studies & Research Center Cornell Arts & Sciences |url=https://africana.cornell.edu/ |website=africana.cornell.edu}}</ref> Oluvannyuma lw'okufuna sikaala ya Gavumenti ya Kenya, <ref name="newsletter">{{cite journal |last=Adem |first=Seifudein |date=Spring 2008 |title=Ali A. Mazrui, Witness to History? |journal=Institute of Global Cultural Studies Newsletter |location=Binghamton, [[New York City|New York]] |publisher=Institute of Global Cultural Studies, [[Binghamton University]]}}</ref> Mazrui yayongera okusoma era n'afuna [[:en:B.A._degree|diguli ye mu byenfuna]] n'okuyitira waggulu okuva mu [[:en:Manchester_University|Ssettendekero ly'e Manchester]] e Bungereza mu 1960, [[:en:M.A.|MA]] okuva mu [[:en:Columbia_University|Ssettendekero ya Columbia]] e [[:en:New_York_City|New York]] mu 1961, ne ddiguli ey'okusatu ( [[:en:Doctor_of_Philosophy|DPhil]] ) okuva mu [[:en:Oxford_University|ssettendekero lya Oxford]] ( [[:en:Nuffield_College,_Oxford|Nuffield College]] ) mu 1966. <ref>{{cite web |last=Nabiruma |first=Diana |date=19 August 2009 |title=Ali Mazrui – In His Own Words |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=4764:ali-mazrui-in-his-own-words&catid=53:interview&Itemid=67 |access-date=14 October 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> Yakwatibwako ebirowoozo bya [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]] eby'okwagala Africa n'okugigatta eky'esigamizibwako okukubaganya ebirowoozo kwe ku "Africa's triple heritage" (Africanity, [[:en:Islam|Islam]] and [[:en:Christianity|Christianity]] ). <ref name="newsletter" />
== Emirimu mu kusoma kwe ==
Mazrui yatandikira okusoma kwe mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero lya Makerere]] mu Uganda, gye yali aloota okusomera okuva mu buto bwe. <ref name="ReferenceA">"Ali Mazrui: A Confluence of Three Cultures" from April/May 1982 Research News, Ali Mazrui Papers, Box 9, Bentley Library</ref> E Makerere, Mazrui yaweereza nga pulofeesa mu byobufuzi, era n'atandika okusiimibwa mu nsi yonna. Mazrui yawulira ng’emyaka gye yamala e Makerere gye gimu ku gisinga obukulu era egyavaamu ebibala mu bulamu bwe. Yategeeza omuwandiisi w'obulamu bwe kino mu 1967, bwe yafulumya ebitabo bisatu, gwe mwaka gwe yali alangirira eri ensi y'abayivu "nti nateekateeka okubeera omuyiiya ennyo – mu bulungi oba mu bubi!" Mu kiseera kye yamala e Makerere, Mazrui era yakubiriza pulojekiti ya World Order Models Project mu kitongole kya Ssayansi w’ebyobufuzi, pulojekiti eyagatta bannassaayansi b’ebyobufuzi okuva mu nsi yonna okukubaganya ebirowoozo ku kkubo ly’ensi yonna erigenda okuleeta emirembe gy'olubeerera okwetoloola ensi yonna.<ref>Correspondence with Hasu Patel, Conference Organiser, of conference on ''Africa in World Affairs in the Next Thirty Years'', December 1969. Ali Mazrui Papers, Box 7, Bentley Library.</ref>
Mazrui yafumiitiriza nti yawulira ng'awalirizibwa okuva mu Ssettendekero ly’e Makerere. <ref>Letter from Ali Mazrui to Merrick Posnansky. Ali Mazrui Papers, Box 7, Bentley Library.</ref> Okugenda kwe kirabika kyava ku kwagala kwe okusigala ng’atalina ludda lw’asoma mu maaso g’okunyigirizibwa okugatta ekitiibwa kye ekyeyongera ng’omulowooza w’ebyobufuzi ku kimu ku biwayi by’omu kitundu. Okusaba kwe okwasooka kwava eri [[:en:John_Okello|John Okello]], omukulembeze w’enkyukakyuka ya Zanzibar, eyajja ewa Mazrui mu 1968 okumusaba okwegatta ku nsonga ze. Okello yasooka kugezaako kumatiza Mazrui afuuke omuwabuzi we ate oluvannyuma okusaba kwe n'akussa mu bwandiike mu ssemateeka wa Zanzibar. Mazrui yategeeza Okello nti, wadde nga yali ayagala nnyo okusaasira ensonga eno, kyandibadde kutyoboola mulimu gwe n'empisa nga pulofeesa ate omuyivu okwegatta ku nteekateeka y’ebyobufuzi. Ekintu kino ekyaliwo kyalaga omutindo ogw’ekitiibwa mu nsi yonna Mazrui gwe yali amaze okukung’aanya. Okello yali amunoonyezza mu ngeri ey’enjawulo kubanga yali amanyi era ng’atwala erinnya lya Ali ng’omugezigezi alwanyisa obwakabaka. <ref>Report to the Principal, Makerere University, 6 November 1968. Ali Mazrui Papers, Box 8, Bentley Library.</ref>
Oluvannyuma Mazrui yatuukirirwa Idi Amin eyali pulezidenti wa Uganda bwe yali anaatera okwabulira Makerere. Amin okusinziira ku Mazrui yali ayagala afuuke omuwabuzi we ow’enjawulo. Mazrui yagaana okuyitibwa kuno, olw’okutya nti ayinza obutaba na bukuumi bumala, era mu kukola ekyo yafiirwa ekifo kye eky’ebyobufuzi mu Uganda. Kino kirabika kye kyamuwaliriza okwabulira Makerere. <ref name="nytimes.com">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/10/05/movies/looking-at-africa-through-an-african-s-eyes.html|title=Looking at Africa Through an African's Eyes|first=Herbert|last=Mitgang|newspaper=[[The New York Times]]|date=5 October 1986}}</ref> Mazrui yatera okugamba nti yandiyagadde okuddayo mu Uganda, kyokka n’alaga enkolagana ye ne gavumenti ya Uganda eyali etabuse, wamu n’obutabeera na mukwano eri munnabyabufuzi mu Kenya ng’ensonga ezimukuumira wala. <ref>Ali Mazrui correspondence with Ann Gourlay, Ali Mazrui Papers, Box 7, Bentley Library.</ref>
Mu 1974, Mazrui yapangisibwa okuba pulofeesa wa ssaayansi w’ebyobufuzi mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero lya Michigan]] . Mu kiseera kye yamala mu Michigan, Mazrui era yalina obwa pulofeesa mu [[:en:University_of_Jos|Ssettendekero lya Jos]] mu Nigeria. Yagamba nti okumala ebiseera ng’asomesa n’okubeera ekitundu ku mboozi mu Afrika kikulu obutafiirwa kutegeera kwe ku ndowooza ya Afirika. Okuva mu 1978 okutuuka mu 1981 Mazrui yaweereza ng'akulira ekitongole ekinoonyereza ku Bafirika Abamerika n'amasomo g'Africa mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]]. Wadde nga yalina ekiseera ekisirifu mu ntebe, okubeerawo kwe eyo kwali kukulu olw’ensonga bbiri. Esooka, yali ndowooza ye ey’omu makkati nti Omufirika Omumerika n’enkolagana y’Afirika yalina okunywezebwa. Yali alowooza nti ekkubo ery’okulongoosa Afrika kwe kusomesa Abafirika Abamerika mu by'obufuzi by’ensi yonna n’okunyweza enkolagana yaabwe ne Afrika, ebintu byonna ebiyinza okuba wansi w’obuyinza bwa CAAS. Wabula era yalabika ng’abuusabuusa obusobozi bwa pulogulaamu nga CAAS okutuukiriza ekintu kyonna. Mu myaka gye egyasooka mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y'e Michigan]] yanenya pulogulaamu ng'ezo ng'agamba nti, mu kwanukula okulwanirira abaddugavu, "amatendekero agamu gaakatandikawo pulogulaamu y'okusoma abaddugavu ng'erina ekika ky'okunyooma eby'obufuzi kye nnasanga nga kizibu nnyo okwegomba, okugamba nti." <ref>Interview with Ali Mazrui, "Race Relations in the United States". Ali Mazrui Papers, Box 7, Bentley Library.</ref>
Mazrui yasomesa mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] okutuusa mu 1989, lwe yafuna oluwummula lw’emyaka ebiri n’akkiriza obwa pulofeesa bwa Albert Schweitzer mu [[:en:SUNY_Binghamton|SUNY Binghamton]] . Okuva kwa Mazrui okuva mu Yunivasite y’e Michigan tekyalimu bintu bitono okusinga okugenda e Makerere. Mazrui yalangirira okulekulira kwe okuva mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] nga 29 Ogwokutaano 1991. Okutuuka ku ssa lino, waaliwo olutalo lw’okutunda olwali lumanyiddwa ennyo wakati wa [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] ne SUNY. Kigambibwa nti SUNY yawa Mazrui ssente za doola 500,000 nga kuliko omusaala gwa ddoola 105,000 (bw’ogeraageranya n’omusaala gwe ogwa ddoola 71,500 mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]]) wamu n’ensimbi za bapulofeesa basatu Mazrui be yalonda, abayambi basatu abamaze diguli, omuwandiisi, n’entambula. <ref>Julie Wiernik, "African expert quits U-M for SUNY post", ''The Ann Arbor News'', Thurs, 30 May 1991. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> Kigambibwa nti [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] yakwatagana n’okuwaayo kuno, naye Mazrui yasalawo nti kyali kitono nnyo ate nga kikeerezi nnyo. Yategeeza nti yali tamatiziddwa olw’okwewaayo kwa [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] okusoma ssaayansi w’ebyobufuzi mu mawanga agakyakula. Ye ne Gavana [[:en:Mario_Cuomo|Mario Cuomo]] okuva e New York ne Gavana [[:en:James_Blanchard|James Blanchard]] okuva e Michigan baakubira Mazrui amasimu mu buntu okumumatiza okulonda Ssettendekero mu masaza gaabwe. Omukwano guno gwonna gwaleeta ebibuuzo ku bintu nga kw’otadde n’obukulu bwa bapulofeesa ba zi Ssettendekero. <ref>Connie Leslie, "Let's Buy a Physicist or Two", ''Newsweek'', 12 February 1990. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref>
Okuvaawo kwe era kwaleeta emboozi ku njawulo mu mawanga mu Ssettendekero y’e Michigan; emboozi gye teyali kitundu kinene okumala emyaka kkumi n’etaano bwe yali ku ttendekero ly’e Michigan. Wadde nga [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] yafuba okusigaza Ali Mazrui, [[:en:James_Duderstadt|James Duderstadt]], pulezidenti wa Ssettendekero mu kiseera ekyo, yavumirira nnyo olw’obutakola kimala mu kusigaza pulofeesa Omuddugavu ow’ekitiibwa. Mazrui yali yapangisibwa mu 1974, ate nga Ssettendekero eno evumibwa nnyo naddala okuva mu kibiina eky'okubiri [[:en:Black_Action_Movement|ekya Black Action Movement]], olw’obutatuukiriza bisuubizo byayo eby’enjawulo mu kibiina ky'abayizi ne m'amasomero. Okwawukana ku ekyo, Duderstadt yagamba nti, mu 1989, Ssettendekero yali ekola omulimu omulungi ennyo ogw’okukyusakyusa ebintu eby’enjawulo. Baali bongeddeko abasomesa abatono 45 omwaka ogwo, ng'abasinga 13 okusinga omwaka oguwedde era College of Literature, Science ne Arts yali erabye "okuwandiika abantu abatono nga kweyongera nnyo." <ref>"LS&A’s skyrocketing minority recruitment", ''Ann Arbor Observer'', September 1989. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> Ne bwe kyali kikyaliwo okweraliikirira nti Ssettendekero yali etunuulidde okuyingiza abantu batono bokka, so si kubeesigamako. <ref>Taraneh Shafii, 'U' adds 45 new minority to faculty, ''Michigan Daily'', Monday 2 October 1989. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> <ref>Joe Stroud, "U-M can make fitting pledge to pluralism", ''Detroit News'', 5/14/89. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> <ref>Karen Grassmuck, "U-M accused of dawdling on diversity", ''The Ann Arbor News'', Friday 15 September 1989. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref>
== Okulondebwa kwe ==
Ng’oggyeeko okulondebwa kwe nga Pulofeesa wa Albert Schweitzer mu masomo g'obwoleke, Pulofeesa mu ssaayansi w'ebyobufuzi, Amasomo ku Africa, Obufirosofa, okutaputa obwangwa bwa Africa, n'okukulira ekitongole ky'okusoma eby'obuwanga(IGCS), Mazrui era yalina okulondebwa kw’abasomesa emirundi esatu mu kiseera kye kimu nga Pulofeesa w'a,asomo g'obwoleke mu [[:en:Albert_Luthuli|Albert Luthuli]] mu [[:en:University_of_Jos|Ssettendekero ya Jos]] e [[:en:Nigeria|Nigeria]], Andrew D. Pulofeesa Omuzungu Professor era omubuulizi omuwummuze nga mukugu omukulu mu masomo g'African mu [[:en:Cornell_University|Ssettendekero ya Cornell]], Ithaca, New York era Akulira [[:en:Jomo_Kenyatta_University_of_Agriculture_and_Technology|Ssettendekero wa Jomo Kenyatta ow'ebyobulimu n'obulunzi n'ebya Tekinologiya]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] . Mu 1999, Mazrui yawummula nga Pulofeesa wa [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]] eyasooka mu [[:en:University_of_Guyana|Ssettendekero y’e Guyana]], [[:en:Georgetown,_Guyana|Georgetown]], [[:en:Guyana|Guyana]] . Mazrui era yali mukenkufu mu [[:en:Stanford_University|Ssettendekero ya Stanford]], [[:en:University_of_Chicago|Ssettendekero wa Chicago]], [[:en:Colgate_University|Ssettendekero ya Colgate]], [[:en:McGill_University|Ssettendekero wa McGill]], [[:en:National_University_of_Singapore|Ssettendekero w'eggwanga lya Singapore]], [[:en:University_of_Oxford|Ssettendekero wa Oxford]], [[:en:Harvard_University|Ssettendekero wa Harvard]], [[:en:Bridgewater_State_College|Bridgewater State College]], [[:en:Ohio_State_University|Ssettendekero ly'essaza lya Ohio]], ne mu matendekero amalala mu [[:en:Cairo|Cairo]], [[:en:Australia|Australia]], [[:en:Leeds|Leeds]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Teheran|Teheran]], [[:en:Denver|Denver]], [[:en:London|London]], [[:en:Baghdad|Baghdad]], ne [[:en:Sussex|Sussex]], n'amalala. Mu mwaka gwa 2005, Ali Mazrui yalondebwa mu kifo kya 73 mu nsi yonna mu bantu 100 abasinga amagezi okusinziira ku katabo ka ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' ( [[:en:UK|UK]] ) ne ''[[:en:Foreign_Policy_(magazine)|Foreign Policy]]'' ( [[:en:United_States|United States]] ). <ref>{{cite web |last=Jowi |first=Frenny |date=13 October 2014 |title=Kenya's Ali Mazrui: Death of A Towering Intellectual |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-29599933 |access-date=13 October 2014 |publisher=[[BBC|BBC News]]}}</ref>
== Endowooza z’omu makkati ==
=== Obusika bwa Afrika obw'emirundi esatu ===
Ekintu ekyamusikiriza okukola omuzannyo gwe ogw’ebiwandiiko ''[[:en:The_Africans:_A_Triple_Heritage|The Africans: A Triple Heritage]]'' yali ndowooza ye nti ekitundu ekinene ekya Afrika ey’omulembe guno kiyinza okunnyonnyolwa olw’ebintu ebikulu ebisatu ebigikwatako:
# omukululo gw’amatwale n’obwannakyemalira ogw’amawanga g’obugwanjuba, .
# Enzikiriza y’Obusiraamu obw’omwoyo n’obuwangwa obusaasaana okuva ebuvanjuba, era
# Omukululo gwa Africa yennyini nnansangwa.
=== Enjawukana eziri mu Afrika ===
Mazrui yali alowooza nti waliwo enjawukana mukaaga enkulu mu kutegeera Afrika:
# Afirika ye yali enzaalwa y’abantu, naye ye ssemazinga asembayo (ng’oggyeeko Antarctica) okufuulibwa ow’okubeeramu mu ngeri ey’omulembe guno.
# Wadde ng’Abafirika si be basinga okuvvolebwa mu byafaayo eby’omulembe guno, be basinga okuyisibwamu amaaso.
# Africa y’esinga okwawukana ku mawanga g’obugwanjuba mu buwangwa, naye egenda efuuka ey’amawanga g’obugwanjuba mangu nnyo.
# Afirika erina obugagga obw’obutonde obuyitiridde, naye abantu baayo baavu nnyo.
# Afirika nnene nnyo, naye yeetemyetemyemu nnyo.
# Afrika eri wakati mu kutondebwa, naye mu by'obufuzi eri ku mabbali. <ref name="ReferenceA">"Ali Mazrui: A Confluence of Three Cultures" from April/May 1982 Research News, Ali Mazrui Papers, Box 9, Bentley Library</ref>
=== Ekizibu bya Afrika olw'okuyimirira ku balala ===
Mazrui yagamba nti, kasita Afrika esigala nga yeesigamye ku nsi ezaakulaakulana, tewali nkolagana wakati w’ensi ezaakulaakulana ne Afrika yandibadde ya mugaso eri Afrika. Mu mbeera [[:en:Détente|y'okutabuka]] wakati wa Amerika ne USSR (Russia), Mazrui yagamba nti: "Enjovu bwe zirwana, omuddo gwe gubonaabona. Kyokka enjovu bwe zikola omukwano, era omuddo gwe gubonaabona." <ref>Deborah Gilbert, News and Information Services, U/K Supplement 5/22/88. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref>
=== Eky'obugagga ekisinga obunene mu Afrika ===
Mazrui yali alowooza nti eky’obugagga ekisinga obunene Afirika kye yalina be bantu baayo. Okusingira ddala, yasonga ku [[:en:African_Americans|Bafirika Abamerika]], n’agamba nti balina okujjukira obusika bwabwe obw’Afirika n’okunoonya engeri gye bayinza okukozesaamu obuyinza bwabwe ku nkola ya Amerika ey’ensonga z’ebweru singa Afrika eba esuubira okulinnya okuva mu kifo kyayo eky’oku mabbali. Ali yannyonnyola mukwano gwe, [[:en:Kipyego_Cheluget|Dr Kipyego Cheluget]], nti obwa pulofeesa bwe obw’awamu mu Michigan ne Jos yali kaweefube we okubeera ekitundu ku kakwate ng’ako. <ref>Letter from Mazrui to Mr. Kipyego Cheluget, 19 June 1984. Ali Mazrui Papers, Box 9, Bentley Library.</ref>
== Ebibiina by’abakugu ==
Ng’oggyeeko okulondebwa mu by’ensoma, Mazrui era yaliko pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’obufuzi ekya [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]] (USA) n’omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina [[:en:International_Political_Science_Association|ekigatta ssaayansi w’ebyobufuzi mu nsi yonna]] era abaddeko omuwabuzi ow’enjawulo mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]] . Abaddeko ne ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:American_Muslim_Council|American Muslim Council]], [[:en:Washington,_D.C.|Washington, DC]]
== Emirimu ==
Mazrui bye yanoonyerezaako mwalimu eby'obufuzi bya Afrika, obuwangwa bw’ebyobufuzi bw’ensi yonna, Obusiraamu obw’ebyobufuzi n’enkolagana y’obukiikakkono n’obugwanjuba. Ye muwandiisi oba omuwandiisi omulala ow’ebitabo ebisoba mu makumi abiri. Mazrui era afulumya ebikumi n’ebikumi by'ebiwandiiko ebikulu ebikwata ku masomero ne mu mikutu gy’amawulire egy’olukale. Era yaliko ku lukiiko olufuzi olw'akatabo k’abayivu ak’ensi yonna ezisoba mu makumi abiri. Mazrui yeebuuzibwangako nnyo abakulembeze b’amawanga ne Gavumenti, emikutu gy’amawulire egy’ensi yonna n’ebitongole ebinoonyereza ku bukodyo bw’ebyobufuzi n’ebirowoozo ebirala.
Yasooka kulinnya mu kitiibwa ng’omuvumirira ezimu ku nkola ezikkirizibwa ez’abagezigezi mu Afrika mu myaka gya 1960 ne 1970. Yali avumirira enfuga ya [[:en:African_socialism|Africa eya naakalyako ani]] n'ebika byonna ebya [[:en:Marxism|Marxism]] . Yagamba nti enkola ya Nnaakalyako ani kyali kintu kya mawanga g’obugwanjuba ekiyingizibwa mu ggwanga nga tekisaanira mbeera ya Afirika ng’okugezaako kw’amatwale okwasooka okuteekawo gavumenti ez’ekika ky’Abazungu. Yagamba nti [[:en:Liberalism|enkola ey'eddembe]] erongooseddwamu esobola okuyamba ssemazinga ono era ne yeeyogerako ng'omuwagizi w'endowooza ey'enjawulo ey'obufuzi bwa ''Afrika obw'eddembe'' .
Mu kiseera kye kimu yali avumirira nnyo enteekateeka y’ensi eriwo kati. Yali alowooza nti enkola [[:en:Capitalism|sitakange]] eriwo kati yali ekozesa nnyo Afirika, era nti amawanga g’obugwanjuba tegatera kutuukana na ndowooza zaabwe ez’eddembe era nga gasobola okunnyonnyolwa ku nkola [[:en:Global_apartheid|y'ekikabbulumu nsi yonna]] . Yawakanya enkola z’amawanga g’obugwanjuba okuyingira mu nsi ezikyakula, gamba ng’olutalo [[:en:Iraq_War|lw’e Iraq]] . Era aludde ng’awakanya enkola nnyingi eza [[:en:Israel|Yisirayiri]], ng’omu ku baasoose okugezaako [[:en:Israel_and_apartheid|okukwataganya engeri Abapalestina gye bayisibwamu n’obusosoze mu ggwanga lya South Afrika]] . <ref>{{cite web |author=Hatem Bazian |date=18 October 2014 |title=An intellectual giant: Ali Mazrui (1933–2014) |url=http://www.aljazeera.com/indepth/opinion/2014/10/an-intellectual-giant-ali-mazru-201410177120665454.html |access-date=23 April 2015 |publisher=[[Al Jazeera English|Al Jazeera]]}}</ref>
Naddala mu myaka egiyise, Mazrui yafuuka omunnyonnyozi omumanyifu ku [[:en:Islam|Busiraamu]] [[:en:Islamism|n’Obusiraamu]] . Nga bw’agaana effujjo n’obutujju Mazrui yatendereza ezimu ku ndowooza ezirwanyisa obwakabaka ezikola ekinene mu nkola y’Obusiraamu ey’omulembe guno. Era yagamba, mu ngeri ey’okusika omuguwa, nti amateeka ga [[:en:Sharia|sharia]] tegakwatagana na demokulasiya. <ref>{{Cite web |last=Skipjen2865 |date=2014-10-22 |title=Biographies: A00256 - Ali Mazrui, Controversial Scholar of Africa |url=https://everettjenkinsbiographies.blogspot.com/2014/10/a00258-ali-mazrui-controversial-scholar.html |access-date=2020-05-25 |website=Biographies}}</ref>
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’okuwandiika, Mazrui era yali mutonzi w’omuzannyo gwa ttivvi ''[[:en:The_Africans:_A_Triple_Heritage|ogwa The Africans: A Triple Heritage]]'', ogwakolebwa wamu ekitongole kya [[:en:BBC|BBC]] ne [[:en:Public_Broadcasting_Service|Public Broadcasting Service]] (WETA, Washington) nga bakolagana n’[[:en:Nigerian_Television_Authority|ekitongole kya Ttivvi mu Nigeria,]] era nga kyaweebwa ensimbi okuva mu pulojekiti ya Annenberg/CPB. Ekitabo ekirina omutwe gwe gumu kyafulumizibwa wamu ekitongole kya BBC Publications ne Little, Brown ne Kkampuni mu 1986.
== Okusika omuguwa ==
''The Africans'' byali bitundutundu ebiroko enkaayana eri abamu. Mu Bungereza gye yafulumira ku mukutu gwa BBC, yaseerera ekitono oba ekinene wansi w'eddaala. Kyokka mu Amerika gye yafulumira ku mikutu gya PBS egimu, ''The Africans'' yafuna okwekenneenya okunene olw’okugambibwa nti yali ewakanya amawanga g’Obugwanjuba. Okusinziira ku bavumirira, ''The Africans'' ebizibu bya Afrika bingi nnyo ebiteeka ku bikolwa ebibi ebya Bulaaya ne Amerika, era okunenya okusinga kwava ku kulaga [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] ng’omukulembeze ow’empisa ennungi.
Omuntu eyasinga okuvumirira ebiwandiiko bino ye [[:en:Lynne_Cheney|Lynne Cheney]], mu kiseera ekyo eyali ssentebe w’ekitongole kya [[:en:National_Endowment_for_the_Humanities|National Endowment for the Humanities]] (NEH). Kino kyali kitadde ddoola 600,000 okusasula ''The Africans'' era Cheney yawulira nti Mazrui yali tanyweredde ku bukwakkulizo 'endowment' bwe yali ewadde ssente zino. Cheney agamba nti yasuubizibwa okubuuzibwa abantu ab’enjawulo nga balaga enjuyi ez’enjawulo mu mboozi eno, era yasunguwala nnyo bwe yali abuuzibwa ku pulogulaamu eno. Cheney yasaba erinnya n’akabonero ka NEH biggyibweko. Era yalina ebigambo "okwogerako" ebyayongerwa ku nkyusa y'Amerika ey'omuzannyo guno, wamu n'ebiwandiiko bya Mazrui.
Mu kwewozaako ku muzannyo guno n'ebigambibwa nti gwali gusosola, Mazrui yakola ekigambo kino: "Nnayitibwa PBS ne BBC okubuulira abantu b'Abamerika n'Abangereza ku bantu ba Afirika, endowooza okuva munda. Nneewuunya, n'olwekyo, nti abantu bennyamivu obutafuna ndowooza ya Amerika. Kaweefube yakolebwa okubeera ow'obwenkanya naye nga si kuwulikika ng'esikiriza eri Abamerika." Ward Chamberlain, pulezidenti w'omuzannyo guno n'omuyambi w'omuteesiteesi waagwo [[:en:WETA-TV|WETA]], naye yayingirawo okulwanirira omuzannyo guno mu lujjudde ne Mazrui ng’agamba nti, mu kunyumya ebyafaayo mu bwenkanya, ensi y’amawanga g’obugwanjuba tesaana kusuubirwa kuvaayo ng’erabika bulungi okusinziira ku ndowooza y’Afirika. <ref name="nytimes.com">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/10/05/movies/looking-at-africa-through-an-african-s-eyes.html|title=Looking at Africa Through an African's Eyes|first=Herbert|last=Mitgang|newspaper=[[The New York Times]]|date=5 October 1986}}<cite id="CITEREFMitgang1986" class="citation news cs1" data-ve-ignore="">Mitgang, Herbert (5 October 1986). [https://www.nytimes.com/1986/10/05/movies/looking-at-africa-through-an-african-s-eyes.html "Looking at Africa Through an African's Eyes"]. ''[[The New York Times]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=article&rft.jtitle=The+New+York+Times&rft.atitle=Looking+at+Africa+Through+an+African%27s+Eyes&rft.date=1986-10-05&rft.aulast=Mitgang&rft.aufirst=Herbert&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.nytimes.com%2F1986%2F10%2F05%2Fmovies%2Flooking-at-africa-through-an-african-s-eyes.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAli+Mazrui%2C+omuwandiisi+w%E2%80%99ebitabo" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref>Deborah Gilbert, ''The University Record'', 13 October 1986. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> <ref>Irvin Molotsky, "U.S. Aide Assails TV Series on Africa", ''The New York Times'', 5 September 1986. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref>
=== Enkaayana endala mu by’ensoma ===
Obumanyirivu bwe ng’omuntu yalina enkaayana mu ssemazinga bbiri. Bwe yali yeetooloddwa okusika omuguwa mu Ssettendekero ly’e Michigan (yalumiriza nti alwanyisa Abayudaaya, ng’alwanyisa Amerika, era okutwalira awamu omukambwe) yawandiikira banne Abafirika ng’agamba nti okukubaganya ebirowoozo kwali kusigadde mu ngeri eyeewuunyisa ey’obwannakyewa era ey’abayivu. <ref>Ali Mazrui letter to George Mendenhall, 4 December 1984. Ali Mazrui Papers, Box 9, Bentley Library</ref> Ate mu Jos, ebintu byabuguma nnyo ne kiba nti abasomesa ba yunivasite lumu baafulumya ekipapula ekitiisatiisa okubonereza abantu abavumirira Mazrui "mu ngeri y'okukuba ebikonde". Ekyewuunyisa, omuvvoola yali musosodooti ng’alumiriza Mazrui okuba omufuzi wa bwannakyemalira ekisusse olw’okwetaba mu nteeseganya z’amawanga g’obugwanjuba. <ref>Pamphlet by Raphaels Donjur, Ali Mazrui Papers, Box 9, Bentley Library.</ref>
==== Yisirayiri ne Palestina ====
Oboolyawo omuliro Mazrui gwe yasinga okukwata mu kiseera kye yamala mu Ssettendekero y’e Michigan gwali mu kwanukula endowooza ze ku [[:en:Israeli–Palestinian_conflict|lutalo lwa Yisirayiri ne Palestina]] . Mazrui yali muwagizi wa Palestina wa lwatu era okusinga ekyo, yali avumirira nnyo eggwanga lya Yisirayiri. Mazrui yakola ensonga nti Yisirayiri n’ekibiina ky’Abaziyoni beeyisa mu ngeri ya bwannakyemalira era nti baakozesa enzikiriza zaabwe eza Baibuli n’ebintu ebyaliwo mu kiseera ky’okuttibwa kw’abantu olw’okuganyulwa mu byobufuzi. Yatuuka n'okuyita gavumenti ya Yisirayiri "omufasisiti." mu nneeyisa yaayo. <ref name="Marc Brennan 1988">Marc Brennan, ''Michigan Daily'', Opinion Piece. 26 September 1988. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> Kino kyaleetawo okusika omuguwa. <ref>Mark Weisbrot, ''The Michigan Daily'', 23 September 1988. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> Abayudaaya abangi mu Ssettendekero y'e Michigan baali bavumirira nnyo ebigambo bino, nga bamulumiriza nti yali [[:en:Antisemitism|alwanyisa Abayudaaya]] . Mu lupapula lw'amawulire olwa ssettendekero, ''The Michigan Daily'', waaliwo okudda emabega okumala ebbanga eddene mu 1988. Omuyizi omu yawandiika nti: "Mazrui tamanyidde ddala ku bikwata ku nzikiriza n'ebyafaayo by'Abayudaaya. Okugeraageranya Yisirayiri ku Bugirimaani y'Abanazi kye kisinga okuvuma amawanga ... Okuva ku by'obufuzi okudda ku maloboozi agalwanyisa Abayudaaya kyokka kikuma omuliro gw'obukyayi." <ref name="Marc Brennan 1988" />
Ate mu bbaluwa ey'awamu eri ''Michigan Daily'', abakiise ku kakiiko k'okwegatta mu Palestine baawandiika nti: "Ebbaluwa gye buvuddeko erumiriza Dr. Ali Mazrui n'abawagizi be okulwanyisa Abayudaaya... tugaana okuvvoola kuno okw'obukambwe." <ref>"Judaism is not Zionism", Dallas Kenny, Chuck Abookire, Nuha Khoury, et al. (as members of the Palestine Solidarity Committee), letter to the ''Daily'', 18 October 1988. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref> Mazrui, mu kwewozaako kwe, yagamba mu ngeri etaliimu kubuusabuusa nti yali anti-Zionist, naye nti ekyo kyali kintu kya njawulo mu musingi ku anti-Semitism. Yakkirizza nti alina obuzibu ne gavumenti ya Yisirayiri n’ekibiina ky’Abaziyoni, kyokka n’agamba nti endowooza zino azikwata nga tezirina ndowooza yonna ku bantu b’Abayudaaya ng’eggwanga. <ref>Victoria Bauer, "A struggle for common ground", ''Michigan Daily'' Weekend Magazine, 17 March 1989. News and Information Services Faculty and Staff Files, Box 85, Bentley Library.</ref>
==== Okusaasaana kw’ebyokulwanyisa bya nukiriya ====
Mu myaka gye gyonna Mazrui yalina ekifo ekirimu okusika omuguwa nti engeri yokka ey'okutangira [[:en:Nuclear_holocaust|okuttibwa kwa nukiriya]] kwe kuwa "Amawanga agakyakula" (naddala Afrika) ebyokulwanyisa bya nukiriya. Eno yali ndowooza eyassibwako essira mu lupapula ''lwa The Africans'' . <ref name="nytimes.com">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/10/05/movies/looking-at-africa-through-an-african-s-eyes.html|title=Looking at Africa Through an African's Eyes|first=Herbert|last=Mitgang|newspaper=[[The New York Times]]|date=5 October 1986}}<cite id="CITEREFMitgang1986" class="citation news cs1" data-ve-ignore="">Mitgang, Herbert (5 October 1986). [https://www.nytimes.com/1986/10/05/movies/looking-at-africa-through-an-african-s-eyes.html "Looking at Africa Through an African's Eyes"]. ''[[The New York Times]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=article&rft.jtitle=The+New+York+Times&rft.atitle=Looking+at+Africa+Through+an+African%27s+Eyes&rft.date=1986-10-05&rft.aulast=Mitgang&rft.aufirst=Herbert&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.nytimes.com%2F1986%2F10%2F05%2Fmovies%2Flooking-at-africa-through-an-african-s-eyes.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAli+Mazrui%2C+omuwandiisi+w%E2%80%99ebitabo" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Ng’ayogera okusinga n’ebirowoozo ku by'obufuzi by’ensi yonna eby’olutalo olw’ebigambo, Mazrui yagamba nti ensi yeetaaga enjuyi ezisukka mu bbiri ezikutte emmundu za nukiriya. Olw’okuba ssemazinga ono yali wakati mu makkati n’obutakwatagana bulungi, yagamba nti Afrika yandibadde mukuumi atuukiridde ow’emirembe wakati w’Ebuvanjuba n’Ebugwanjuba. Ate era, kasita amawanga agakyakula tegalina busobozi bwa nukiriya, gandisigala nga gasuuliddwa ku bbali ku mutendera gw’ensi yonna. <ref>{{Cite web |last=Mazrui |first=Ali |date=12 December 1979 |title=Lecture 6: In Search of Pax Africana |url=https://downloads.bbc.co.uk/rmhttp/radio4/transcripts/1979_reith6.pdf |work=Reith Lectures 1979: The African Condition}}</ref> Endowooza eno yakubwamu ebituli okuva mu abo abaali balowooza nti amawanga gye gakoma okuba n’obusobozi bwa nukiriya, n’amawanga ago gye gakoma obutabeera mutebenkevu mu byobufuzi, akabi k’omukulembeze oba ekibiina ky’amagye ekimu okukuba mizayiro za nukiriya gye kikoma okuba ekinene. <ref>Oyvind Osterun, Article in ''Dagbladet'', 4 August 1981. Ali Mazrui Papers, Box 9, Bentley Library.
</ref>
== Ebifo bye yalimu ==
* Pulofeesa wa Sayansi w’Ebyobufuzi, [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero ya Michigan]], [[:en:Ann_Arbor|Ann Arbor]], [[:en:Michigan|MI]], Amerika
* Akulira ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Amerika n’Abafirika, Ssettendekero y’e Michigan, Ann Arbor, MI, Amerika
* Akulira ekitongole ekinoonyereza ku by’obuwangwa mu nsi yonna, [[:en:Binghamton_University|Ssettendekero ya Binghamton, Ssettendekero y’eggwanga eya New York]], [[:en:Binghamton,_New_York|Binghamton, New York]], Amerika
* [[:en:Albert_Schweitzer|Albert Schweitzer]] Pulofeesa mu by’obuntubulamu, Ssettendekero ya Binghamton, Ssettendekero y’eggwanga eya New York, Binghamton, New York, Amerika
* Pulofeesa mu Sayansi w’Ebyobufuzi, Okunoonyereza n’Obufirosoofo mu Afirika, Okuvvuunula n’Obuwangwa, Binghamton University, State University of New York, Binghamton, New York, Amerika
* Cansala [[:en:Jomo_Kenyatta_University_of_Agriculture_and_Technology|Ssettendekero ya Jomo Kenyatta ey’ebyobulimi ne tekinologiya]], [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi, Kenya]]
* [[:en:Albert_Lutuli|Albert Luthuli]] Pulofeesa Omukulu, [[:en:University_of_Jos|Ssettendekero y’e Jos]], [[:en:Jos,_Nigeria|Jos, Nigeria]]
* Omukugu omukulu mu by’okunoonyereza ku Africana era [[:en:Andrew_Dickson_White|Andrew D. White]] Pulofeesa-era omuwummuze, [[:en:Cornell_University|Ssettendekero wa Cornell]] , [[:en:Ithaca,_New_York|Ithaca, New York]], Amerika
* 2008–2009 M. Thelma McAndless Omumanyi ow’ekitiibwa, [[:en:Eastern_Michigan_University|Ssettendekero y’obuvanjuba bwa Michigan]], [[:en:Ypsilanti,_MI|Ypsilanti, MI]], Amerika
* Pulezidenti, Ekibiina ekigatta bannassaayansi b’Abasiraamu mu mbeera z’abantu mu Bukiikakkono bwa Amerika, [[:en:Washington,_D.C.|Washington, DC]], Amerika
== Obwammemba bw’ebibiina (1980–1995) . ==
* Mukiise mu, [[:en:African_Academy_of_Sciences|Ekitongole kya Sayansi mu Afrika]]
* Mukiise, Pan-African Advisory Council eri [[:en:UNICEF|UNICEF]] (Ekibiina ky’Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku baana)
* Omumyuka wa Pulezidenti, olukiiko lw’ensi yonna olw’abagezi abaddugavu
* Memba, [[:en:United_Nations_Commission_on_Transnational_Corporations|akakiiko k’amawanga amagatte akakola ku bitongole ebisukkulumye ku mawanga]]
* Pulofeesa Omugenyi ow’ekitiibwa, ku [[:en:Ohio_State_University|Ssettendekero ya Ohio State,]] [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus, Ohio]], Amerika (Olusana)
* Memba, Olukiiko lwa Banka olw’abawabuzi ku Afrika, [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] Washington, DC)
* Omumyuka wa Pulezidenti, [[:en:International_African_Institute|International African Institute]], [[:en:London|London]], Bungereza
* Memba ku lukiiko oluwabula abantu mu Detroit Chapter, [[:en:Africare|Africare]]
== Emikutu gy’amawulire ==
* Yalagibwa mu firimu ya 2010 ''[[:en:Motherland_(2010_film)|Motherland]]'', eyalagirwa Owen Alik Shahadah, nga mulimu abasomesa abakulu okuva mu ssemazinga wa Afrika. [[imdbname:3039811|Ali Mazrui mu firimu ya Nnyaffe]]
* Omuwi w'amagezi omukulu Omufirika era abuuzibwako ku ttivi, "Ekyafaayo ekigaaniddwa" mu muzannyo gwa ttivvi ku ''Lost Civilizations'' ( [[:en:NBC|NBC]] and [[:en:Time-Life|Time-Life]], 1996), USA
* "Obuddu bw'ensalo: Okwolekera okuddamu okunnyonnyola Afrika", mu lupapula lwa ''[[:en:The_Economist|The Economist]]'' (London) olw'emyaka 150 (Ogwomwenda 1993), Vol. 328, nnamba 7828.
* Omuwandiisi era omunyumya, ''The Africans: A Triple Heritage'', emizannyo gya ttivvi egya [[:en:BBC|BBC]] ne [[:en:Public_Broadcasting_Service|PBS]] nga bakolagana n’ekitongole [[:en:Nigerian_Television_Authority|kya ttivvi ekya Nigerian Television Authority]], 1986, nga kyaweebwa ssente okuva mu pulojekiti ya Annenberg/CPB.
* Omuwandiisi era omuweereza w’amawulire, ''Embeera ya Afrika'', BBC Reith abasomesa ba Radio , 1979, n’ekitabo eky’omutwe gwe gumu (New York: [[:en:Cambridge_University_Press|Cambridge University Press]], 1980)
* Omuwabuzi w’ekiwandiiko ekyawangula engule, ekyaweebwa ku mpewo ku PBS ''[[:en:Muhammad:_Legacy_of_a_Prophet|Muhammad: Legacy of a Prophet]]'' (2002), ekyakolebwa ekitongole kya [http://www.upf.tv/ Unity Productions Foundation] .
Mazrui yali awandiika bulijjo mu mpapula z’amawulire mu Kenya, Uganda, ne [[:en:South_Africa|South Africa]], okusinga okuli ''[[:en:Daily_Nation|Daily Nation]]'' (Nairobi), ''[[:en:The_Standard_(Kenya)|The Standard]]'' (Nairobi), ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' (Kampala), ne ''[[:en:City_Press_(South_Africa)|City Press]]'' (Johannesburg).
== Engule ==
* Millennium Tribute olw'okuweebwa sikaala ez'enjawulo, [[:en:House_of_Lords|House of Lords]], Ebizimbe bya Palamenti, London, June 2000
* Engule ey’enjawulo okuva mu kibiina ekigatta bannassaayansi b’embeera z’abantu abasiraamu (United Kingdom), essa ekitiibwa mu Mazrui olw’omulimu gwe yakola mu sayansi w’embeera z’abantu n’okusoma Obusiraamu, Ogwomukaaga 2000
* Ekitiibwa okuva mu matendekero ag’enjawulo mu bintu omuli Obwakatonda, Ebbaluwa ez’obuntubulamu, ne Sayansi w’Enkulaakulana
* Ekifaananyi ky’ekyasa eky’amakumi abiri, ekyalondebwa [[:en:Lincoln_University_(Pennsylvania)|Ssettendekero ya Lincoln]], [[:en:Pennsylvania|Pennsylvania]], Amerika, 1998
* Yalondebwa okuba Pulofeesa wa Walter Rodney, [[:en:University_of_Guyana|Ssettendekero y’e Guyana]], [[:en:Georgetown,_Guyana|Georgetown, Guyana]], 1998
* Ekifaananyi ky’ekirabo ky’ekyasa eky’amakumi abiri, [[:en:Lincoln_University_(Pennsylvania)|Ssettendekero ya Lincoln]], [[:en:Lincoln_University_(Pennsylvania)|Ssettendekero ya Lincoln, Pennsylvania]], 1998
* Engule ya DuBois-Garvey olw’obumu mu Afrika yonna, [[:en:Morgan_State_University|Ssettendekero ya Morgan State]] , [[:en:Baltimore,_Maryland|Baltimore, Maryland]], 1998
* Yalondebwa Ibn-Khaldun Professor-at-Large, [https://washtheocon.org/wtc_members/graduate-school-of-islamic-and-social-sciences/ Essomero erya Diguli erya Sayansi w’Obusiraamu n’Eby’Obulamu], [[:en:Leesburg,_Virginia|Leesburg, Virginia]], 1997–2001
* Engule y’obuwanguzi bw’abasomesa ab’ekitiibwa, [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]], [[:en:Ann_Arbor,_Michigan|Ann Arbor, Michigan]], Amerika 1988
* Yalondebwa okuba Pulofeesa ow’ekitiibwa Andrew D. White, [[:en:Cornell_University|Ssettendekero ya Cornell]], [[:en:Ithaca,_New_York|Ithaca, New York]], Amerika (1986–1992)
* Engule ya Rumi Forum ey’okwewaayo okw’enjawulo eri ebyenjigiriza, 2013
Mazrui yateekebwa ku lukalala [[:en:Public_intellectual|lw'abagezigezi]] 100 abasinga mu nsi yonna abasomi [[:en:Prospect_(magazine)|b'akatabo ka ''Prospect'']] (UK) Akatabo akakwata ku nkolagana z'amawanga g'ebweru (Washington, DC) (laba 2005 Global Intellectuals Poll).
Mu 2006, Ali Mazrui yawa okwogera okukulu mu ttabamiruka w’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref name="UNAA_PastConventions">{{cite web |title=Past UNAA Conventions |url=https://unaaonline.org/past-unaa-conventions/ |access-date=2026-02-18 |website=Ugandan North American Association (UNAA)}}</ref>
== Okufa ==
Okusinziira ku mawulire, Mazrui yali amaze emyezi egiwerako nga tawulira bulungi nga tannafa. <ref>{{cite web |last=Mghenyi |first=Charles |date=13 October 2014 |title=Kenya: Ali Mazrui To Be Buried at Monumental Family Graveyard Opposite Fort Jesus |url=http://allafrica.com/stories/201410133045.html |access-date=14 October 2014 |newspaper=[[The Star (Kenya)]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref> Yafa [[:en:Death_by_natural_causes|enfa eyaabulijjo]] mu maka ge e [[:en:Vestal,_New_York|Vestal]] mu kibuga[[:en:New_York_City|New York]] ku Ssande nga 12 Ogwekkumi 2014. <ref>{{cite web |date=October 2014 |title=Family Obituary of Ali Mazrui |url=https://www.asrc.cornell.edu/people/upload/Family-Obituary-of-Ali-Mazrui.pdf |access-date=19 October 2014 |publisher=[[Cornell Africana Studies and Research Center]]}}</ref> <ref>Douglas Martin, [https://www.nytimes.com/2014/10/22/us/ali-mazrui-scholar-of-africa-who-divided-us-audiences-dies-at-81.html "Ali Mazrui, Scholar of Africa Who Divided U.S. Audiences, Dies at 81"], ''The New York Times'', 20 October 2014.
</ref> Omulambo gwe gwaddizibwa mu kibuga gy'azaalwa e [[:en:Mombasa|Mombasa]], gye gwatuusibwa ku makya ga Ssande nga 19 Ogwekkumi. Yatwalibwa mu maka g’abazadde be gye [[:en:Islamic_funeral#Bathing_the_deceased|yanaazibwa]] ng’empisa y’Obusiraamu bw’eri. <ref>{{cite news|last=Mghenyi|first=Charles|date=17 October 2014|title=Prof Mazrui to be buried this Sunday|url=http://www.the-star.co.ke/news/article-194368/prof-mazrui-be-buried-sunday|newspaper=[[The Star (Kenya)]]|access-date=18 October 2014|archive-date=22 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022055625/http://www.the-star.co.ke/news/article-194368/prof-mazrui-be-buried-sunday|url-status=dead}}</ref> [[:en:Islamic_funeral#Funeral_prayer|Okusaba kw'okuziika]] kwali ku muzikiti gw'e Mbaruk mu [[:en:Mombasa_Old_Town|kibuga ekikadde]] era yaziikibwa ku biggya by'amaka gano erya Mazrui okwolekera [[:en:Fort_Jesus|Fort Jesus]] . Okuziika kwe kwetabibwamu omuwandiisi wa kabineti [[:en:Najib_Balala|Najib Balala]], omukulembeze w'ababaka abasinga obungi [[:en:Aden_Bare_Duale|Aden Bare Duale]], Gavana [[:en:Hassan_Ali_Joho|Hassan Ali Joho]] ; ne ba Senator Hassan Omar ne [[:en:Abu_Chiaba|Abu Chiaba]] . <ref>{{cite news|date=19 October 2014|title=Renowned scholar Mazrui laid to rest in Mombasa|url=http://www.capitalfm.co.ke/news/2014/10/renowned-scholar-mazrui-laid-to-rest-in-mombasa/|newspaper=Capital News|access-date=19 October 2014}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* 2008: ''Obusiraamu bwa Africa Experience'' [Omusunsuzi: Ali Mazrui, Patrick Dikirr, Robert Ostergard Jr., Michael Toler and Paul Macharia] (New Delhi: Sterling Paperbacks).
* 2008: ''Euro-Jews and [[:en:Afro-Arab|Afro-Arabs]]: The Great Semitic Divergence in History'' [editor: Seifudein Adem], (Washington DC: University of America Press).
* 2008: ''The Politics of War and Culture of Violence'' [editor: Seifudein Adem and Abdul Bemath] (Trenton, New Jersey: [[:en:Africa_World_Press|Africa World Press]]).
* 2008: ''Globalization and Civilization: Are they Forces in Conflict?'' [editor: Ali Mazrui, Patrick Dikirr, Shalahudin Kafrawi], (New York: Global Academic Publications).
* 2006: ''A Tale of two Africas: Nigeria and South Africa as contrasting Visions'' [editor: James N. Karioki] (London: Adonis & Abbey Publishers).
* 2006: ''Islam: Between Globalization & Counter-Terrorism'' [editors: Shalahudin Kafrawi, Alamin M. Mazrui and Ruzima Sebuharara] (Trenton, NJ and Asmara, Eritrea: Africa World Press).
* 2004: ''The African Predicament and the American Experience: a Tale of two Edens'' (Westport, CT and London: Praeger).
* 2004: Almin M. Mazrui and Willy M. Mutunga (eds). ''Race, Gender, and Culture Conflict: Mazrui and His Critics'' (Trenton, New Jersey: Africa World Press).
* 2003: Almin M. Mazrui and Willy M. Mutunga (eds). ''Governance and Leadership:Debating the African Condition'' (Trenton, New Jersey: Africa World Press).
* 2002: ''Black Reparations in the era of Globalization'' [with Alamin Mazrui] (Binghamton: The Institute of Global Cultural Studies).
* 2002: ''The Titan of Tanzania: Julius K. Nyerere's Legacy'' (Binghamton: The Institute of Global Cultural Studies).
* 2002: ''Africa and other Civilizations: Conquest and Counter-Conquest, The Collected Essays of Ali A. Mazrui'', Vol. 2 [series editor: Toyin Falola; editors: [[:en:Ricardo_Rene_Laremont|Ricardo Rene Laremont]] & Fouad Kalouche] (Trenton, NJ and Asmara, Eritrea: Africa World Press)
* 2002: ''Africanity Redefined, The Collected Essays of Ali A. Mazrui'', Vol. 1 [Series Editor: Toyin Falola; Editors: Ricardo Rene Laremont & Tracia Leacock Seghatolislami] (Trenton, NJ, and Asmara, Eritrea: Africa World Press).
* 1999: ''Political Culture of Language: Swahili, Society and the State'' [with Alamin M. Mazrui] (Binghamton: The Institute of Global Cultural Studies).
* 1999: ''The African Diaspora: African Origins and New World Identities'' [co-editors [[:en:Isidore_Okpewho|Isidore Okpewho]] and [[:en:Carole_Boyce_Davies|Carole Boyce Davies]]] (Bloomington: [[:en:Indiana_University_Press|Indiana University Press]]).
* 1998: ''The Power of Babel: Language and Governance in the African Experience'' [with Alamin M. Mazrui] (Oxford and Chicago: James Currey and [[:en:University_of_Chicago_Press|University of Chicago Press]]).
* 1995: ''Swahili, State and Society: The Political Economy of an African Language'' [with Alamin M. Mazrui] (Nairobi: East African Educational Publishers).
* 1993: ''Africa since 1935'': Vol. VIII of [[:en:UNESCO|UNESCO]] General History of Africa [editor; asst. ed. C. Wondji] (London: Heinemann and Berkeley: [[:en:University_of_California_Press|University of California Press]], 1993).
* 1990: ''Cultural Forces in World Politics'' (London and Portsmouth, N.H: James Currey and Heinemann).
* 1986: ''The Africans: A Triple Heritage'' (New York: Little Brown and Co., and London: BBC).
* 1986: ''The Africans: A Reader Senior Editor'' [with T.K. Levine] (New York: Praeger).
* 1984: ''Nationalism and New States in Africa: From about 1935 to the Present'' [with Michael Tidy] (Heinemann Educational Books, London).
* 1980: ''The African Condition: A Political Diagnosis'' [The Reith Lectures] (London: Heinemann Educational Books. and New York: Cambridge University Press).
* 1978: ''The Warrior Tradition in Modern Africa'' [editor] (The Hague and Leiden, The Netherlands: E.J. [[:en:Brill_Publishers|Brill Publishers]]).
* 1978: ''Political Values and the Educated Class in Africa'' (London: Heinemann Educational Books and Berkeley, CA: University of California Press).
* 1977: ''State of the Globe Report, 1977'' (edited and co-authored for World Order Models Project)
* 1977: ''Africa's International Relations: The Diplomacy of Dependency and Change'' (London: Heinemann Educational Books and Boulder: Westview Press).
* 1976: ''A World Federation of Cultures: An African Perspective'' (New York: Free Press).
* 1975: ''Soldiers and Kinsmen in Uganda: The Making of a Military Ethnocracy'' (Beverly Hills: Sage Publication and London).
* 1975: ''The Political Sociology of the English Language: An African Perspective'' (The Hague: Mouton Co.).
* 1973: ''World Culture and the Black Experience'' (Seattle: [[:en:University_of_Washington_Press|University of Washington Press]]).
* 1973: ''Africa in World Affairs: The Next Thirty Years'' [co-edited with Hasu Patel] (New York and London: The Third Press).
* 1971: ''The Trial of Christopher Okigbo'' [novel] (London: Heinemann Educational Books and New York: The Third Press).
* 1971: ''Cultural Engineering and Nation-Building in East Africa'' (Evanston, Illinois: [[:en:Northwestern_University_Press|Northwestern University Press]]).
* 1970: ''Protest and Power in Black Africa'' [co-edited with Robert I. Rotberg] (New York: [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]]).
* 1969: ''Violence and Thought: Essays on Social Tentions in Africa'' (London and Harlow: Longman).
* 1967: ''Towards a Pax Africana: A Study of Ideology and Ambition'' (London: Weidenfeld & Nicolson, and University of Chicago Press).
* 1967: ''On Heroes and Uhuru-Worship: Essays on Independent Africa'' (London: Longman).
* 1967: ''The Anglo-African Commonwealth: Political Friction and Cultural Fusion'' (Oxford: Pergamon Press).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebisingawo okusoma ==
<templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles>
* Adam, Hussein M. "Kwame Nkrumah: Leninist Czar or Leninist Garvey?" in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. xi–xvii.
* [[:en:Annan,_Kofi|Annan, Kofi]], "The Global African", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 339–340.
* Anwar, Etin, "Mazrui and Gender: On the Question of Methodology", in ''The Mazruiana Collection Revisited: Ali A. Mazrui debating the African condition''. An annotated and select thematic bibliography 1962–2003, compiled by Abdul Samed Bemath (Pretoria, South Africa: Africa Institute of South Africa and New Dawn Press Group, 2005), pp. 363–377.
* Anyaoku, Emeka, "Foreword", in ''The Mazruiana Collection Revisited: Ali A. Mazrui debating the African condition. An annotated and select thematic bibliography 1962–2003'', compiled by Abdul Samed Bemath (Pretoria, South Africa: Africa Institute of South Africa and New Dawn Press Group, 2005), pp. ix.
* Avari, Burjor, "Recollections of Ali Mazrui as an Undergraduate", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 291–296.
* Assensoh, A B., and Alex-Assensoh, Y. M. "The Mazruiana Collection Revisited: An Introduction", in ''The Mazruiana Collection Revisited: Ali A. Mazrui debating the African condition. An annotated and select thematic bibliography 1962–2003'', compiled by Abdul Samed Bemath (Pretoria, South Africa: Africa Institute of South Africa and New Dawn Press Group, 2005), pp. xxiii–xxviii.
* Ayele, Negussay. "Mazruiana on Conflict and Violence in Africa", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 105–119.
* Bakari, Mohamed. "Ali Mazrui’s Political Sociology of Language", in Robert Ostergard, Ricardo Rene Laremont and Fouad Kalouche (eds), ''Power, Politics, and the African Condition. Collected Essays of Ali A. Mazrui''. Vol. 3. Trenton, NJ, and Asmara, Eritrea: Africa World Press, 2004, pp. 411–429.
* Bemath, Abdul Samed. ''The Mazruiana Collection. A Comprehensive Annotated Bibliography of the Published Works of Ali A. Mazrui'' (1st edition 1998; 2nd edition 2005).
* Bemath, Abdul Samed. "In Search of Mazruiana", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 33–62.
* Dunbar, Robert Ann. "Culture, Religion, and Women’s Fate: Africa's Triple Heritage and Ali Mazrui’s Writings on Gender and African Women", in Robert Ostergard, Ricardo Rene Laremont and Fouad Kalouche (eds), ''Power, Politics, and the African Condition. Collected Essays of Ali A. Mazrui'', Vol. 3. Trenton, NJ, and Asmara, Eritrea: Africa World Press, 2004, pp. 431–452.
* Elaigwu, Isawa J. "The Mazruiana Collection: An Academic Introduction", in ''The Mazruiana Collection: A Comprehensive Annotated Bibliography of the Published Works of Ali A. Mazrui, 1962–1997'', compiled by Abdul Samed Bemath (Johannesburg, South Africa: Foundation for Global Dialogue, 1998), pp 1–8.
* [[:en:Toyin_Falola|Falola, Toyin]] and [[:en:Ricardo_René_Larémont|Ricardo Rene Laremont]]. "Editors' Note", in Ricardo Rene Laremont and Tracia Leacock Seghatolislami (eds), ''Africanity Redefined. Collected Essays of Ali A. Mazrui'', Vol. 1. Trenton, NJ, and Asmara, Eritrea: Africa World Press, 2004, pp. vii–viii.
* Frank, Diana. "Producing Ali Mazrui's TV Series", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 297–307.
* Gowon, Yakubu. "Foreword", in ''The Mazruiana Collection: A Comprehensive Annotated Bibliography of the Published Works of Ali A. Mazrui, 1962–1997'', compiled by Abdul Samed Bemath (Johannesburg, South Africa: Foundation for Global Dialogue, 1998), pp. vii–viii.
* Harbeson, John W. "Culture, Freedom and Power in Mazruiana", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 23–35.
* Juma, Laurence. "Mazrui's Perspectives on Conflict and Violence", in ''Africa Quarterly: Indian Journal of African Affairs'', Vol. 46, No. 3 (August–October 2006), pp. 22–33.
* Kalouche, Fouad. "The Nexus of the Triple Heritage and the Call for Justice in the Scholarship of Ali Mazrui", in Robert Ostergard, Ricardo Rene Laremont and Fouad Kalouche (eds), ''Power, Politics, and the African Condition. Collected Essays of Ali A. Mazrui'', Vol. 3 (Trenton, NJ and Asmara, Eritrea: Africa World Press, 2004), pp. 453–463.
* Kokole, Omari H. "Introduction", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. xxi–xxiii.
* Kokole, Omari H. "The Master Essayist", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 3–22.
* Kokole, Omari H. "Conclusion: The Master Essayist", in ''The Mazruiana Collection: A Comprehensive Annotated Bibliography of the Published Works of Ali A. Mazrui, 1962–1997'', compiled by Abdul Samed Bemath (Johannesburg, South Africa: Foundation for Global Dialogue, 1998), pp 290–311.
* Laremont, Ricardo Rene and Fouad Kalouche. "Editors' Note", in Ricardo Rene Laremont and Fouad Kalouche (eds), ''Africa and Other Civilizations. Conquest and Counter-Conquest. The Collected Essays of Ali A. Mazrui'', Vol. 2. Trenton, NJ, and Asmara, Eritrea: Africa World Press, 2002, pp. xi–x.
* Makinda, Samuel M. "The Triple Heritage and Global Governance", in ''The Mazruiana Collection Revisited: Ali A. Mazrui debating the African condition. An annotated and select thematic bibliography 1962–2003'', compiled by Abdul Samed Bemath (Pretoria, South Africa: Africa Institute of South Africa and New Dawn Press Group, 2005), pp 354–362.
* Mazrui, Alamin M. "The African Impact on American Higher Education: Ali Mazrui’s Contribution", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 3–22.
* Mazrui, Alamin M. "Mazruiana and Global Language: Eurocentrism and African Counter-Penetration", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 155–172.
* Mazrui, Alamin and Mutunga, Willy M., ''Race, Gender and Culture Conflict (Debating the African Condition: Ali Mazrui and His Critics)'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 2003).
* Morewedge, Parviz. "The Onyx Crescent: The Islamic/Africa Axis", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 121–149.
* Mowoe, Isaac J. "Ali A. Mazrui – 'The Lawyer'", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 145–155.
* Nyang, Sulayman. "The Scholar's Mansions", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 119–130.
* Nyang, Sulayman S. "Ali A. Mazrui: The Man and His Works", in ''The Mazruiana Collection: A Comprehensive Annotated Bibliography of the Published Works of Ali A. Mazrui, 1962–1997'', compiled by Abdul Samed Bemath (Johannesburg, South Africa: Foundation for Global Dialogue, 1998), pp. 9–40.
* Nyang, Sulayman S. "Postscript to Ali A. Mazrui: The Man and His Works", in ''The Mazruiana Collection: A Comprehensive Annotated Bibliography of the Published Works of Ali A. Mazrui, 1962–1997'', compiled by Abdul Samed Bemath (Johannesburg, South Africa: Foundation for Global Dialogue, 1998), pp. 41–50.
* Nyang, Sulayman S. ''Ali A. Mazrui and His Works'', Brunswick Pub. Co. 1981.
* Ogundipe-Leslie, Molara. "Beyond Hearsay and Academic Journalism: The Black Woman and Ali Mazrui", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 249–258.
* Okpewho, Isidore. "Introduction", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. xiii–xv.
* Ostergard, Robert, Ricardo Rene Laremont and Fouad Kalouche. "Editors' Note", in Robert Ostergard, Ricardo Rene Laremont and Fouad Kalouche (eds), ''Power, Politics, and the African Condition. Collected Essays of Ali A. Mazrui'', Vol. 3. Trenton, NJ and Asmara, Eritrea: Africa World Press, 2004, pp. xi–xiv.
* Salem, Ahmed Ali. "The Islamic Heritage of Mazruiana", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 63–99.
* Salim, Salim A. "Mazrui: The Teacher at 60", Appendix 1, in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 337–338.
* Sawere, Chaly. "The Multiple Mazrui: Scholar, Ideologue, Philosopher and Artist", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 269–289.
* Seifudein Adem. "Social Constructivism in African Political Thought: Ali A. Mazrui’s Contributions", paper presented at the 6th Seminar of the Special Project on Civil Society, State and Culture; 1 July 2005, University of Tsukuba, Japan.
* Seifudein Adem. "Ali A. Mazrui: A Postmodern Ibn Khaldun?", ''Journal of Muslim Minority Affairs'', vol. 23, no. 1, pp. 127–145.
* Seifudein Adem. ''Paradigm Lost, Paradigm Regained: The Worldview of Ali A. Mazrui'', Provo, Utah: Global Humanities Press, 2002.
* Seifudein Adem. "Mazruiana and the New International Relations", paper prepared for presentation at the African Studies Association of Australasia and the Pacific, 4–6 October 2001, Melbourne, Australia.
* Sklar, Richard L. "On the Concept of We Are All Americans", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'', (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 201–205.
* Thomas, Darryl C. "From Pax Africana to Global Africa", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 77–103.
* Thuynsma, Peter N. "On The Trial of Christopher Okigbo", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 185–200.
* Ufumaka, Jr., Akeh-Ugah. "Who Is Afraid of Ali Mazrui? One Year in the Life of a Global Scholar", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 23–31.
* Uwazurike, Chudi and Aba Sackeyfio. "One Year in the Life of Ali Mazrui", in Parviz Morewedge, ''The Scholar Between Thought and Experience'' by (Binghamton, NY: Institute of Global Cultural Studies, 2001), pp. 131–144.
* Wai, Dunstan M. "Mazruiphilia, Mazruiphobia: Democracy, Governance and Development", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 37–76.
* Welch, Claude E. "Human Rights in Mazruiana", in Omari Kokole (ed.), ''The Global African: A Portrait of Ali A. Mazrui'' (Trenton, NJ: Africa World Press, 1998), pp. 173–184.
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Official website
* [http://www.alimazrui.com Ali Mazrui] e IMDb
{{Pan-Africanism}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Mazrui, Ali}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
jdbr6nbdag6mn9lwtb369ag23htucis
Alex Isabirye Musongola
0
13781
53575
52536
2026-06-09T09:34:36Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53575
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Isabirye Musongola''' (yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminebiri, 1981) Munna Uganda era mutendesi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira]] nga addukanya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] mu liigi ya Uganda Premier .
== Omulimu gwe ==
=== Omuzannyi ===
Ng’omuzannyi, Isabirye yazannyirako mu kkampuni ya Nile Breweries Jinja, [[Express FC]], Scoul Lugazi, SC Villa ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] . <ref>{{Cite web |title=Isabirye resigns as Vipers coach after just four months in charge |url=https://nilepost.co.ug/news/164702/isabirye-resigns-as-vipers-coach-after-just-four-months-in-charge}}</ref>
=== Omulimu gw'obukulembeze ===
Isabirye abadde addukanya ttiimu ez'enjawulo omuli URA FC, BUL FC, Soana FC, Nyamityobora FC, Vipers SC, Express FC era mu kiseera kino y'addukanya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] okuva mu mwezi gwokutaano 2024. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=21 May 2024 |title=Alex Isabirye takes over at URA FC |url=https://www.independent.co.ug/alex-isabirye-appointed-new-ura-fc-coach/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=20 May 2024 |title=URA appoint Isabirye as coach |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/ura-appoint-isabirye-as-coach--4629150 |website=Monitor}}</ref>
== Ekitiibwa ky'omuzannyi ==
'''SC Villa ya Uganda'''
* '''Liigi ya Uganda eya Premier : 3'''
:: 2002, [[2003 Uganda Super League|2003]], 2004.
* '''Ekikopo kya Uganda : 1'''
:: 2002.
== Engule n’obuwanguzi bye yafuna ng’omutendesi ==
'''Yunivasite ya Victoria'''
:: 2014
'''URA'''
* '''Liigi ya Uganda eya Premier : 1'''
:: [[2011 Uganda Super League|2011]]
* '''Ekikopo kya Uganda : 1'''
:: 2012. Omuwandiisi w’ebitabo
'''Essaza ly'e Buganda'''
* '''Empaka za FUFA Drum''' : 1 <ref>[https://www.fufa.co.ug/buganda-province-wins-inaugural-fufa-drum-trophy/ {{Cite web |date=20 May 2024 |title=URA appoint Isabirye as coach |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/ura-appoint-isabirye-as-coach--4629150 |website=Monitor}}]</ref>
:: 2018
'''Ensigo y’embalaasi'''
* Ekikopo kya General Da'ud : 1 <ref>[https://kawowo.com/2020/10/15/somalia-alex-isabirye-guides-horseed-to-2020-general-daud-cup-final/ https://kawowo.com/2020/10/15/somalia-alex-isabirye-guides-horseed-to-2020-general-daud-cup-fineal/]</ref>
:: 2020
'''BUL'''
* '''Ekikopo kya Uganda : 1'''
:: 2022. 2022
'''Vipers'''
* '''Liigi ya Uganda eya Premier : 1'''
:: [[2022–23 Uganda Super League|2022–23]]
* '''Ekikopo kya Uganda : 1'''
:: 2023. 2023
qzus1ofle617bhumxd5kyld8t3lm4wr
James Begisa
0
13792
53574
52841
2026-06-09T09:20:37Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53574
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Penza Begisa''' (yazaalibwa 27 Ogwomwenda 2002) Munnayuganda [[Muzannyi w'omupiira|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuzibizi]] mu [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]] mu [[liigi ya Uganda Premier]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=James Penz Begisa Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/james-penz-begisa-ura-fc-2/ |access-date=2025-08-20 |website=upl.ug |archive-date=2026-01-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260119054329/https://upl.ug/player/james-penz-begisa-ura-fc-2/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=BEGISA JAMES PENZA – THE TAX COLLECTORS |url=https://urafc.co.ug/players/begisa-james-penza/ |access-date=2025-08-20 |language=en-US}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Begisa yatandika omupiira ogw’ekikugu mu [[Proline FC]] mu sizoni ya Uganda Premier League 2019–20, yazannya emipiira 21 n’ateeba ggoolo emu.<ref name="NFT">{{Cite web |title=James Begisa |url=https://www.national-football-teams.com/player/84931/James_Begisa.html |access-date=20 August 2025 |website=National Football Teams}}</ref>
Oluvannyuma yeegatta ku UPDF FC gye yazannyira sizoni bbiri wakati wa 2020 ne 2022, n’azannya emipiira gya liigi egisukka mu 30.<ref name="Kawowo2022">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=27 July 2022 |title=Right back Begisa joins URA FC |url=https://kawowo.com/2022/07/27/right-back-begisa-joins-ura-fc/ |access-date=20 August 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref> Bwe yali mu UPDF, yasiimibwa ng’omu ku bazibizi ba ddyo abasinga mu Uganda Premier League.<ref name="SportsNation2024">{{Cite web |date=3 June 2024 |title=Vipers, KCCA battling for James Begisa |url=https://sportsnation.co.ug/2024/06/03/vipers-kcca-battling-for-james-begisa/ |access-date=20 August 2025 |website=Sports Nation}}</ref>
Mu Gwomusanvu 2022, Begisa yassa omukono ku ndagaano ya myaka ebiri ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]], n’afuuka owookubiri okussa omukono ku ndagaano mu katale k'okukyusa abazannyi.<ref>{{Cite web |date=2024-07-03 |title=James Begisa: URA tie down roving right back |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/07/03/james-begisa-ura-tie-down-roving-right-back/ |access-date=2025-08-20 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref name="Kawowo2022"/><ref>{{Cite web |date=27 July 2022 |title=James Begisa: URA unveil right back |url=https://sportsnation.co.ug/2022/07/27/james-begisa-ura-unveil-right-back/ |access-date=20 August 2025 |website=Sports Nation}}</ref> Yazza obuggya endagaano ye mu Gwomukaaga 2024 wadde nga [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] zaali zimwagala.<ref>{{Cite web |date=27 June 2024 |title=James Begisa to stay at URA FC |url=https://swiftsportsug.com/2024/06/27/james-begisa-to-stay-at-ura-fc/ |access-date=20 August 2025 |website=Swift Sports Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-06-04 |title=Tuesday Transfer Gossip featuring Kimera, Lutalo, Begisa, Mbabazi, Dhata |url=https://kawowo.com/2024/06/04/tuesday-transfer-gossip-featuring-kimera-lutalo-begisa-mbabazi-dhata/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Okuzannyira ku ddaala ly’ensi yonna ==
Begisa yali mu ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 20 eyamalira mu kyokubiri mu mpaka z'Afirika ez'abali wansi w'emyaka 20 ezaali e Mauritania mu 2021.<ref>{{Cite web |date=28 July 2022 |title=URA make talented right back their second signing |url=https://nnalubaalesports.com/ura-make-talented-right-back-their-second-signing/ |access-date=20 August 2025 |website=Nnalubaale Sports}}</ref>
Yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga eya Uganda]] ey’abakulu mu 2021 era okuva olwo yalabikira mu mipiira esatu egy’ensi yonna.<ref name="NFT"/>
== Ebibalo by’emizannyo ==
; Kiraabu
{| class="wikitable"
!Ebiro
! Kiraabu
! Apps za liigi
! Goolo
|-
| 2019–20
| Proline (Proline) nga
| 21.
| 1. 1.
|-
| 2020–21
| UPDF
| 10.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| UPDF
| 27.
| 1. 1.
|-
| 2022–23
| URA
| 27.
| 2. 2.
|-
| 2023–24
| URA
| 21.
| 0.
|}
; Ku ddaala ly'ensi yonna
: Nga 30 Ogwomukaaga 2024
* Ttiimu y’abakulu: emipiira 3, ggoolo 0.<ref name="NFT"/>
== Ebitiibwa ==
'''Ttiimu ya Uganda ey'eggwanga ey'omupiira ey'abali wansi w'emyaka 20'''
* Omuwanguzi w'ekikopo kya Afrika ekya U-20: 2021<ref>{{Cite web |date=2 March 2021 |title=Uganda Hippos storm AFCON U20 final |url=https://www.cafonline.com/news-center/news/uganda-hippos-storm-afcon-u20-final |access-date=20 August 2025 |website=CAF Online}}</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.national-football-teams.com/player/84931/James_Begisa.html James Begisa] National-Football-Teams.com
* [https://web.archive.org/web/20260119054329/https://upl.ug/player/james-penz-begisa-ura-fc-2/ Uganda Premier League]
* [https://urafc.co.ug/players/begisa-james-penza/ Uganda Revenue Authority FC]
hkqsj09bx9ujfsh1hcijx3897oa4d7t
Allan Kyambadde
0
13831
53600
52516
2026-06-09T09:54:14Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53600
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Kyambadde''' (yazaalibwa nga 15 January 1996) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu Uganda era munna Uganda nga azannyira mu El Dhakeleya mu liigi ya Misiri .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Mu Gwomunaana wa 2019, Kyambadde yeegatta ku El Gouna FC eya Misiri mu Pulimiya okuva mu [[Kampala Capital City Authority FC]] . <ref>{{Cite web |last=McBride |first=Luke |date=8 August 2019 |title=El Gouna sign Uganda star Allan Kyambadde |url=https://www.kingfut.com/2019/08/08/el-gouna-sign-uganda-star-allan-kyambadde/ |access-date=12 August 2019 |website=KingFut}}</ref> <ref>{{cite web |last1=McBride |first1=Luke |date=8 August 2019 |title=El Gouna sign Uganda star Allan Kyambadde |url=https://www.kingfut.com/2019/08/08/el-gouna-sign-uganda-star-allan-kyambadde/ |accessdate=12 August 2019 |website=KingFut}}</ref>
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Mu Gwoluberyeberye wa 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yayita Kyambadde okubeera ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda]] mu mpaka z'amawanga ga Afirika mu 2014 . <ref>{{cite web |last1=Isabirye |first1=David |date=11 August 2019 |title=Uganda Cranes player Kyambadde officially unveiled at El Gouna |url=https://kawowo.com/2019/08/11/uganda-cranes-player-kyambadde-officially-unveiled-at-el-gouna/ |accessdate=12 August 2019 |website=Kawowo}}</ref> <ref name="jjj">{{cite web |title=Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |archive-date=11 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=kawowo.com}}</ref> Ttiimu eno yakwata kyakusatu mu kibinja ky'empaka zino oluvannyuma lw'okukuba Burkina Faso, negwa maliri ne Zimbabwe ate n'ekubwa Morocco . <ref>{{cite web |title=Uganda makes changes in squad for 2014 Africa Nations Championship |url=http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm |archive-date=21 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=xinhuanet.com}}</ref> <ref name="jikujuj">{{cite web |title=Uganda's impressive CHAN start |url=http://espnfc.com/blog/_/name/footballafrica/id/1365?cc=3888 |accessdate=11 February 2014 |publisher=espnfc.com}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
{{Updated|matches played on 12 August 2019}}<ref name="nft">{{NFT|54415}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku ttiimu y’eggwanga n’omwaka
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="6" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2014
| 2. 2.
| 0.
|-
| 2015
| 0.
| 0.
|-
| 2016
| 0.
| 0.
|-
| 2017
| 4. 4.
| 0.
|-
| 2018
| 5. 5.
| 0.
|-
| 2019
| 7. 7.
| 0.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 18.
! 0.
|}
: ''Obubonero n’ebivuddemu biraga nti ggoolo za Uganda ze zisooka okulagibwa, era ekitundu ky’obubonero kiraga obubonero oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Kyambadde.''
{| class="wikitable sortable"
|+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebeddwa Allan Kyambadde
! scope="col" | Nedda.
! scope="col" | Olunaku olw'omweezi
! scope="col" | Ekifo
! scope="col" | Omuvuganya
! scope="col" | Okuteeba
! scope="col" | Alizaati
! scope="col" | Empaka
|-
| align="center" | 1. 1.
| 3 Agusito 2019
| Ekisaawe kya Phillip Omondi, [[Kampala]], Uganda
| Somalia
| align="center" | 2–0
| align="center" | 4–1
| Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2020
|}
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Allan Kyambadde ku Soccerway
2kcd2x8cdb77wupo3vkws0vkto7tz0t
David Owori
0
13838
53564
52665
2026-06-09T04:47:31Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53564
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}'''<big>David Owori</big>''' (yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa1998) muzannyi wa mupiira era Munnayuganda, azannyira [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] ng'omuzannyi wa makkati.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-11-14 |title=Midfielder Owori replaces suspended Ochaya as Uganda Cranes depart for Nairobi |url=https://kawowo.com/2020/11/14/midfielder-owori-replaces-suspended-ochaya-as-uganda-cranes-depart-for-nairobi/ |access-date=2025-08-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=David-Owori-passes-the-ball |url=https://www.fufa.co.ug/uganda-cranes-contingent-safely-arrive-in-nairobi-set-for-south-sudan-duel/david-owori-passes-the-ball/ |access-date=2025-08-22 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-02-04 |title=David Owori signs SC Villa new contract |url=https://upl.co.ug/david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |access-date=2025-08-22 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2024-03-23 |title=Put's Cranes |url=https://observer.ug/sports/put-s-cranes/ |access-date=2025-08-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Owori yazaalibwa [[Tororo]], [[:en:Uganda|Uganda]], bazadde bbe ye mwami Eriasaf Osinde n'omukyala Bena Nyadio. Yasomera mu ssomero lya Christ the King Primary School (Nsambya), Mackey Memorial Nateete, Masaka Town College, Star SS Jeza, East High School Ntinda, ne Lubiri SS nga tannaba kwegatta [[:en:St._Lawrence_University_(Uganda)|ku yunivasite ya St. Lawrence]].<ref name="kawowo-profile">{{cite web |date=29 June 2020 |title=David Owori: SC Villa midfielder reveals life on and off the pitch |url=https://kawowo.com/2020/06/29/david-owori-life-on-and-off-the-pitch/ |access-date=19 August 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-06-29 |title=David Owori: My father inspired me to play football |url=https://kawowo.com/2020/06/29/david-owori-my-father-inspired-me-to-play-football/ |access-date=2025-08-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
=== Omulimu gwe yasooka okukola ===
Owori olugendo lw’omupiira yalutandikira mu Nsambya Young Stars Academy nga tannayingira Wembley Soccer Academy n’oluvannyuma Lukuli United, ttiimu y’ekitundu esangibwa mu Kampala.<ref name="kawowo-profile" />
=== Vipers SC ===
Yayingizibwa mu kiraabu ya [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu mwaka gwa 2016, gye yazannyira mu ttiimu z’abato n’abakulu, nga tannagenda mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2018.<ref name="globalsports">{{cite web |title=David Owori |url=https://globalsportsarchive.com/people/soccer/david-owori/434050/ |access-date=19 August 2025 |website=Global Sports Archive}}</ref>
=== SC Villa (omusomo ogusooka) ===
Owori yeegatta ku kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2018 era ne yeenyweza ng’omuzannyi akola emirimu mingi, asobola okuzannya mu [[:en:Midfielder|makkati]] awamu n'okubera [[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi.]]
=== Olugendo lw'e Bulaaya ===
Mu mwaka gwa 2021, Owori yakola endagano ne ttiimu ya Spanish side Vélez CF.<ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-03-23 |title=Midfielder David Owori Joins Spanish Entity Vélez |url=https://chimpreports.com/midfielder-david-owori-joins-spanish-entity-velez/ |access-date=2025-08-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=David Owori Biography - - ESPN (SG) |url=https://www.espn.com.sg/football/player/bio/_/id/310569/david-owori |access-date=2025-08-22 |website=- ESPN |language=en}}</ref> Omwaka ogwaddako, yagenda e Sweden okwegatta ku [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Utsiktens_BK tiimu ya Utsiktens BK] mu [[:en:Superettan|Superettan]], n'azannya omupiira gumu mu liigi.<ref name="espn">{{cite web |title=David Owori Bio |url=https://www.espn.com.sg/football/player/bio/_/id/310569/david-owori |access-date=19 August 2025 |website=ESPN}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-04-07 |title=Villa title surge healing Owori's Spanish nightmare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/villa-title-surge-healing-owori-s-spanish-nightmare--4192010 |access-date=2025-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
=== Okudda kwe mu SC Villa ===
Owori yaddamu okwegatta ku tiimu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu Ogwokubiri mu mwaka gwa 2023. Mu Gwokubiri mu mwaka gwa 2025, yassa omukono ku ndagano empya eyongezebwayo okutuusa mu mwezi Gwolubereberye mu mwaka gwa 2027. Yayamba nnyo kiraabu eno okuwangula ekikopo kya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]], ekisoose mu myaka 20.<ref name="upl-contract">{{cite web |date=4 February 2025 |title=David Owori signs new SC Villa contract |url=https://upl.co.ug/david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |access-date=19 August 2025 |website=Uganda Premier League}}</ref><ref name="kawowo-contract">{{cite web |date=4 February 2025 |title=Why David Owori's contract extension is important for SC Villa |url=https://kawowo.com/2025/02/04/why-david-owori-contract-extension-important-for-sc-villa/ |access-date=19 August 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2025-02-09 |title=Ugandan Premier League: David Owori signs SC Villa new contract - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2025/02/09/ugandan-premier-league-david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US |archive-date=2026-01-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260106055903/https://en.africatopsports.com/2025/02/09/ugandan-premier-league-david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya ==
Owori abadde akiikirira Uganda ku mutendera gw'abato kyokka n'okutuusa kati tannazannya mupiira gwe ogusoose mu bakulu mu [[:en:Uganda_national_football_team|tiimu y'e Ggwanga ey'omupiira.]]<ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2025-06-21 |title=CHAN 2024: Uganda Cranes Squad released, starts training on Monday - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2025/06/21/chan-2024-uganda-cranes-squad-released-starts-training-on-monday/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref>
== Omusono gw’okuzannya ==
Owori okusinga muzannyi wa makkati kyokka asobola n’okukola ng’omuzibizi wa ddyo oba amalayo mu makkati. Amanyiddwa nnyo olw’omutindo gw’emirimu gy’akola, okukangavvula obukodyo n’okukola ebintu bingi. <ref name="globalsports" />
== Ebibalo by’emirimu gye ==
; Kiraabu
Okuva mu mwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2025:<ref name="globalsports" />
* '''SC Villa (2024–25):''' Emipiira 27, ggoolo 2
* '''CAF Champions League:''' Emipiira 2 egyazanyibwa
* '''Utsiktens BK (Superettan, 2022):''' 1 ogwazanyibwa
== Laba ne ==
* [[Reagan Mpande]]
* [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://globalsportsarchive.com/people/soccer/david-owori/434050/ Ebikwata ku tterekero ly'ebyemizannyo mu nsi yonna]
9lu2q2tq7fwo6r050gfhx6qt0zqog59
Alpha Thiery Ssali, omusajja omulala
0
13850
53621
52653
2026-06-09T10:10:44Z
Ssemmanda will
3837
Added a databox
53621
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alpha Thierry Ssali''' (yazaalibwa nga 29 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] wa [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2025-09-06 |title=Ssali Alpha Thierry Joins KCCA FC, Carrying Forward a Storied Legacy - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/ssali-alpha-thierry-joins-kcca-fc-carrying-forward-a-storied-legacy/ |access-date=2025-09-07 |language=en-US}}</ref> Abadde akiikirira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'omupiira]] ku mitendera gy'abavubuka mu nsi yonna.
== Obulamu bwe ==
Alpha Thierry Ssali yazaalibwa nga 29 Ogwekkumineebiri 2003 mu Kampala mu Uganda.<ref>Soccerway (2003-12-29). "[https://int.soccerway.com/players/alpha-thierry-ssali/690126/ Alpha Ssali Profile]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Mutabani Wa Munnayuganda omuyimbi Moses Ssali (amanyiddwa mu by’ekikugu nga [[Bebe Cool]] ) ne Zuena Kirema.<ref name="bigeye.ug">BigEye Uganda (2024-06-20). "[https://bigeye.ug/bebe-cool-and-family-thrilled-after-son-alphas-debut-at-the-uganda-national-team/ Bebe Cool and family thrilled after son Alpha's debut at the Uganda national team]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Yatuumibwa erinnya mu kussa ekitiibwa ky'omuteebi w'omupiira ow'e Bufalansa [[:en:Thierry_Henry|Thierry Henry]].<ref name="bigeye.ug" />
Ssali obukugu bwe mu mupiira yabukulaakulanya mu ttendekero ly’omupiira erya Proline Soccer Academy, gye yakulemberera nga kapiteewni wa ttiimu y'abatasussa myaka 17.<ref name="bigeye.ug">BigEye Uganda (2024-06-20). "[https://bigeye.ug/bebe-cool-and-family-thrilled-after-son-alphas-debut-at-the-uganda-national-team/ Bebe Cool and family thrilled after son Alpha's debut at the Uganda national team]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
=== Proline FC ===
Ssali yazannya omupiira gwe ogusooka mu ttiimu enkulu eya [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu mpaka za Stanbic Uganda Cup nga 6 Ogwokuna 2021 era n’ateeba mu mupiira gwe obuwanguzi bwa MYDA FC ggoolo 4-1.<ref>Daily Express (2021-04-06). "[https://dailyexpress.co.ug/2021/04/06/bebe-cools-son-alpha-ssali-scores-beauty-as-proline-put-4-past-myda-fc-in-uganda-cup/ Bebe Cool’s son Alpha Ssali scores as Proline put 4 past MYDA FC in Uganda Cup]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== Express FC ===
Mu Gwomunaana 2023, yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[Express FC]], n’azannya emipiira 35 n’okuteeba ggoolo ssatu mu kiseera kye yamala.<ref>Pulse Sports Uganda (2023-08-13). "[https://www.pulsesports.ug/football/story/alpha-thierry-ssali-joins-premier-league-side-after-proline-exit-2023081309240802726 Alpha Thierry Ssali joins Premier League side after Proline exit]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
Mu Ogwekkumineebiri 2023, Express yakakasa nti Ssali yasubwa omupiira gwa liigi olw’omusujja.<ref>Pulse Sports Uganda (2023-12-08). "[https://www.pulsesports.ug/football/story/express-star-alpha-ssali-out-with-malaria-20231208 Express star Alpha Ssali out with malaria]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== NEC FC ===
Mu Gwolubereberye 2025, Ssali yeegatta ku [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]] ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref>The Sports Role (2025-01-27). "[https://thesportsrole.com/2025/01/27/nec-fc-officially-unveils-alpha-thierry-ssali-from-express-fc/ NEC FC officially unveils Alpha Thierry Ssali from Express FC]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Omutendesi omukulu Hussein Mbalangu yategeeza nti Ssali yali akyamanyiira sitayiro ya ttiimu eno nga tannazannya mupiira gwe ogusoose.<ref name="swiftsportsug.com">Swift Sports Uganda (2025-02-15). "[https://swiftsportsug.com/2025/02/15/alpha-is-yet-to-adapt-to-our-style-mbalangu/ Alpha is yet to adapt to our style – Mbalangu]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== Okugezesebwa mu Spain ===
Ku ntandikwa y'omwaka gwa 2025, Ssali yagezesebwa ne Khaled Catalunya Management mu [[Spain]], wadde nga kitaawe yatangaaza nti yali tannakola ndagaano na kiraabu ya Spain era ng’agenda kudda mu Uganda okumaliriza sizoni.<ref>Pulse Uganda (2025-01-13). "[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bebe-cool-breaks-silence-on-alpha-ssali-joining-spanish-club-2025011310305130957 Bebe Cool breaks silence on Alpha Ssali joining Spanish club]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Oluvannyuma amawulire gaamukwataganya n'okugenda mu [[:en:Racing_de_Ferrol|Racing Ferrol]] mu Spain eya [[:en:Segunda_División|Segunda División]].<ref>The Nerve Africa (2025-01-15). "[https://thenerveafrica.com/alpha-ssali-heads-to-spain-ahead-of-possible-move-to-racing-ferrol/ Alpha Ssali heads to Spain ahead of possible move to Racing Ferrol]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== KCCA FA ===
Nga 6 Ogwomwenda 2025, Kampala Capital City Authority FC yalangirira okussa omukono ku Alpha Ssali ku ndagaano ya myaka ebiri okutuusa mu mwaka gwa 2027.<ref name=":0">{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2025-09-06 |title=Ssali Alpha Thierry Joins KCCA FC, Carrying Forward a Storied Legacy - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/ssali-alpha-thierry-joins-kcca-fc-carrying-forward-a-storied-legacy/ |access-date=2025-09-07 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMagero2025">Magero, Moses (2025-09-06). [https://www.kccafc.co.ug/ssali-alpha-thierry-joins-kcca-fc-carrying-forward-a-storied-legacy/ "Ssali Alpha Thierry Joins KCCA FC, Carrying Forward a Storied Legacy - KCCA FC"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-07</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye okwetoolola ensi yonna ==
Ssali yasooka kuzannya mu ttiimu [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ya Uganda U20]] mu mwaka gwa 2020 mu mpaka za [[:en:CECAFA_U-20_Championship|CECAFA U-20 Championship]], mu mupiira gwe yazannya ne [[:en:Burundi_national_football_team|Burundi]]. Era abadde akiikirira Uganda ku mutendera gw'abali wansi w'emyaka 23 era abadde alowoozebwako mu ttiimu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ya Uganda Cranes]] enkulu.<ref>Pulse Sports Uganda (2024-02-14). "[https://www.pulsesports.ug/football/story/bebe-cools-son-alpha-ssali-part-of-ugandas-u20-squad-for-ghana-all-africa-games-2024021413545354209 Alpha Ssali part of Uganda’s U20 squad for All-Africa Games]". Retrieved 2025-09-03.</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2021-02-14 |title=Profiles of the Uganda players at AFCON U20 in Mauritania, 20 of them played in the FUFA Juniors League |url=https://www.fufa.co.ug/afcon-u20-all-about-the-uganda-hippos-players-in-mauritania/ |access-date=2025-09-04 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
== Omusono gwe mu kuzannya ==
Ssali okusinga ateekebwa mu mpaka za wingi, wadde ng’asobola n’okuzannya ng'omuteebi owookubiri. Abatendesi bamwogeddeko ng’omuzannyi ow'embiro, omukugu mu bifo ebyenjawulo eby'omumaaso alina obusobosi obulungi obw'okufuga n'okutambuzaomupiira ng'ayita ku bazannyi b'oku ludda oluvuganya.<ref>Swift Sports Uganda (2023-09-15). "[https://swiftsportsug.com/2023/09/alpha-ssali-tipped-to-become-ugandas-next-big-attacking-star/ Alpha Ssali tipped to become Uganda’s next big attacking star]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Omutendesi wa NEC, Hussein Mbalangu yasiima obusobozi bwe obw’ekikugu kyokka n’ategeeza nti akyagenda mu maaso n’ebyetaago by’omubiri eby’omupiira ogw’oku ntikko.<ref name="swiftsportsug.com" />
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Kiraabu ===
{| class="wikitable"
|+Emipiira gya kiraabu ne ggoolo
! Kiraabu
! Sizoni (s) .
! Liigi
! Apps
! Goolo
|-
| Proline FC, ttiimu ya Proline
| 2021–2023
| Uganda Division esooka
|
|
|-
| Express FC
| 2023–2025
| Uganda Premier League
| 35.
| 3. 3.
|-
| NEC FC
| 2025–Mu kiseera kino
| [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|
|
|}
=== Okwetooloola amawanga ===
{| class="wikitable"
|+Emipiira gy’ensi yonna n’ebiruubirirwa
! Ttiimu y'eggwanga
! Emyaka
! Apps
! Goolo
|-
| Uganda U20
| 2020–
| –
| –
|-
| Uganda U23
| 2022–
| –
| –
|-
| Uganda
| 2023–
| –
| –
|}
== Ebitiibwa ==
; Uganda U20
* [[:en:CECAFA_U-20_Championship|Empaka za CECAFA eza U-20]] : 2020 <ref>Swift Sports Uganda (2023-09-15). "[https://swiftsportsug.com/2023/09/alpha-ssali-tipped-to-become-ugandas-next-big-attacking-star/ Alpha Ssali tipped to become Uganda’s next big attacking star]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
== Obulamu bwe ==
Ssali mwana owookubiri ow'obulenzi owa Munnayuganda omuyimbi [[Bebe Cool]] ne Zuena Kirema Oluusi n’oluusi abadde ayimba ne kitaawe mu bivvulu. <ref>Pulse Sports Uganda (2023-12-27). "[https://www.pulsesports.ug/sports-gist/story/watch-express-star-alpha-ssali-wows-audience-as-he-performs-with-father-bebe-cool-on-stage-2023122708114285981 Express star Alpha Ssali wows audience as he performs with father Bebe Cool on stage]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
== Laba ne ==
* [[Reagan Mpande|Reagan Mpande, omusajja omulala]]
* [[:en:Allan_Okello|Allan Okello, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Rogers Torach|Rogers Ochaki Omubisi gw’enjuki]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://int.soccerway.com/players/alpha-thierry-ssali/690126/ Profile ku Soccerway]
* [https://www.pulsesports.ug/football/player/alpha-thierry-ssali Profile ku Pulse Sports Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
idfojqq1lz7c802l5iz0lbu1r9srn5h
Aaron Kirunda
0
13857
53561
52755
2026-06-09T00:58:17Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53561
wikitext
text/x-wiki
'''Aaron Kirunda''' (yazaalibwa 16 Ogwomukaaga 1985) munnayuganda o[[musuubuzi]]. Ye ssentebe w’ekibiina kya African Spelling Bee. y’omu ku baakitandikawo era [[Mukulu ow' okuntiko]] akulira enjuba<ref>{{Cite web |title=enjuba |url=http://www.enjuba.com |access-date=2016-03-11 |website=enjuba}}</ref><ref name="Leader">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs |date=27 July 2008 |title=The young global leader who is going places |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1184616/-eur-global-leader-eur |access-date=10 February 2016}}</ref> eno gy’awaayo emirimu gye okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kusomesa. enjuba y'eddukanya National Spelling Bee<ref>{{Cite web |title=enjuba Spelling Bee |url=http://www.spellingbee.ug |access-date=2016-03-11 |publisher=enjuba}}</ref> mu Uganda, enteekateeka ey’okutandikawo abayizi etuuka ku bukadde n’obukadde bw’abayizi mu masomero ga pulayimale, okubayamba okutumbula [[okusoma n’okuwandiika]], okukulaakulanya [[obukugu]] mu kyasa 21 . enjuba era efulumya ebitabo by'abaana n'okukola enteekateeka z'okutendeka abasomesa.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Aaron yazaalibwa mu [[Disitulikiti y’e Jinja]] era yasomera mu Katira Primary School ne Kasokoso Trading Centre Primary School nga tannayingira Kakira High School, okusoma O-Levels ne Muljibhai Madhvani College, Wairaka mu A-Levels gye yava ng’omuyizi eyasinga mu Disitulikiti y’e Jinja. Mu 2004, yafuna sikaala ya gavumenti okugenda mu [[yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli eyookubiri mu by’empuliziganya . Yatikkirwa mu 2008 n'afuna diguli ya Honors.<ref name="Leader" /> Ebiseera bye ebisinga ng’ava ku ssomero yabimala ng’akwatagana [[n’abavubuka]] ku [[bukulembeze]], okulwanirira abantu mu kitundu, naddala eri Abaana mu [[Bukiikakkono bwa Uganda]] mu kiseera ky’olutalo lwa LRA, okusinga ng’ayita mu GuluWalk<ref>{{Cite web |date=2008-11-04 |title=The Power of the GuluWalk |url=https://www.huffpost.com/entry/the-power-of-the-guluwalk_b_131563 |access-date=2021-01-19 |website=HuffPost}}</ref> n’endala, ng’awa basuubuzi amaanyi okukola ebintu eby’omutindo n’okukola dizayini y’ebikozesebwa mu mpuliziganya eri pulojekiti ezaaweebwa [[Gavumenti ya Uganda]], [[Gavumenti ya Rwanda]] ne [[Banka y’ensi yonna]] . Mu 2009, yakolagana n’abalala okukola pulogulaamu za leediyo ne leediyo ya yunivasite okusobozesa abayizi ba yunivasite okusalawo ebisinga obukulu mu bulamu bwabwe. Oluvannyuma yasenguka n’agenda e Kiwoko – [[Disitulikiti y’e Nakaseke]] okutandika n’okuddukanya Musana Fm,<ref>{{Cite web |title=Musana FM |url=http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001552/http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |archive-date=12 March 2016 |access-date=2016-03-11 |website=newhopeuganda.org}}</ref> leediyo y’abantu b’omukitundu egenderera okutondawo enkyukakyuka mu bantu. Ng’ali wano, yakola pulogulaamu za leediyo ezaawa abantu essuubi era n’azzaamu abawerako amaanyi okutandika emirimu egivaamu ssente, okudda ku masomero, n’okukola emitendera egy’omugaso okutuuka ku kubeera n’obulamu obulungi.<ref>{{Cite web |date=8 October 2010 |title=107.8 Musana Fm |url=http://newhopeuganda.org/new-hope-uganda-ministries-u-s/newsletter/107-8-musana-fm/ |access-date=2021-01-19 |website=New Hope Uganda}}</ref> Yakulembera okusimba emiti egisukka mu 20,000 mu kitundu nga kwotadde n’okukozesa leediyo ng’omukutu okusikiriza n’okusomesa abantu ku [[nsonga z’okuyingiza ssente]], okuyamba abantu okuyiga okukozesa amasimu gaabwe ng’ekintu ekikozesebwa si mu kukyusa ssente zokka wabula n’okutereka. Oluvannyuma yatongoza enjuba Credit,<ref name=":0">{{Cite web |title=enjuba Credit |url=http://www.enjubacredit.com |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910180132/http://www.enjubacredit.com/ |archive-date=10 September 2018 |access-date=2016-03-11 |website=enjuba Credit}}</ref> kampuni ekola ku by’ensimbi eyamba abantu ssekinnoomu okufuna ensimbi ez’amangu n’eri abasuubuzi abakula ennyo okufuna ensimbi n’obuyambi bw’okukulaakulanya bizinensi eri bizinensi zaabwe. Mu 2013, yaweebwa sikaala eya Commonwealth<ref>{{Cite web |title=Commonwealth Scholarship Commission in the UK |url=http://cscuk.dfid.gov.uk/ |access-date=2016-03-11 |website=cscuk.dfid.gov.uk |archive-date=2016-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001357/http://cscuk.dfid.gov.uk/ |url-status=dead }}</ref> okusoma [[enkola y’embeera z’abantu]] n’obuyiiya mu nkola ya bizinensi ku musingi gwa piramidi mu London School of Economics .
Era y’addukanya enjuba National Spelling Bee mu Uganda era ye Ssentebe w’ekibiina kya African Spelling Bee,<ref>{{Cite web |date=2014-10-27 |title=African Spelling Bee |url=https://africanspellingbee.com/ |access-date=2024-06-17}}</ref> empaka z’okuwandiika ezitegekebwa buli mwaka ku ssemazinga yenna n’ekigendererwa eky’okutumbula okusoma n’okuwandiika, okusumulula ebirowoozo by’abaana n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu ng’okwesiga, okukolera awamu, okulowooza ennyo n’okwanjula. Aaron yafuna engule ya Positive Inspiration Award okuva mu kkampuni ya YALDA (Youth Alliance for Leadership and Development in Africa). Yasiimibwa ng’omu ku bavubuka abakulembeze mu Afrika 101 mu lukiiko lw’abakulembeze ba bizinensi mu Afrika olw’omulundi ogw’okutaano. Ye muwanguzi w’empaka za Global Young Social Entrepreneurs Competition, 2007 era yatuuka ku fayinolo y’engule ya Young Achievers Award, 2010. Aaron era ye MIT GSW Fellow, LSE Program for African Leadership Fellow, Acumen East African Fellow mu 2016 era gye buvuddeko yasunsulwa okuwangula engule za New Vision 40 under 40.
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Aaron aweerezza mu bifo bino wammanga:<ref name="Leader" />
* Ssaabawandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte ekigatta abavubuka mu Uganda (UNYU).
* Omukwanaganya w’ekitundu, Global Demos, Uganda.
* Mukulu wa Pulojekiti, Empower, ekibiina ky’omukitundu ekisomesa obukugu mu ICT eri abavubuka abaavu.
* Co-founder and Chief Executive, enjuba a social company ekozesa ebikozesebwa ebiyiiya okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kuteeka ssente mu High Growth Enterprises n’okutumbula abaana okulongoosa okusoma n’okuwandiika n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu nga bayita mu njuki spelling bee.<ref>{{Cite web |last=ENJ |date=10 February 2016 |title=Enjuba: Our Story |url=http://www.enjuba.com/#our-story |access-date=10 February 2016 |publisher=Enjuba.com (ENJ)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
qxsoqk4ge1xeuxvef2d02rxtiifk1gj
Jude Ssemugabi
0
13879
53660
53019
2026-06-09T10:44:52Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53660
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Jude Ssemugabi</big>''' (yazaalibwa nga 3 omwezi Ogwokusatu mu mwaka gwa 1997) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] omukugu era Munnayuganda, azannya mu [[:en:Forward_(association_football)|maaso]] mu kiraabu ya [[:en:South_Sudan_Premier_League|Jamus mu South Sudan Premier League]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] .
Yasooka kuzannya mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] nga battunka ne Congo nga 11 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2024 mu [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification|mpaka za 2025 Africa Cup of Nations,]] mweyateebera ggoolo ey'okubiri eya ttiimu ya Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |date=2024-09-15 |title=UPL: Ssemugabi Puts Newbies Lugazi to the Sword |url=https://chimpreports.com/upl-ssemugabi-puts-newbies-lugazi-to-the-sword/ |access-date=2024-09-27 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-10 |title=Kayondo, Ssemugabi lead Cranes to victory - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/sports/kayondo-ssemugabi-lead-cranes-to-victory.html |access-date=2024-09-27 |language=en-US |archive-date=2024-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240923192135/https://www.kfm.co.ug/sports/kayondo-ssemugabi-lead-cranes-to-victory.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=AFCON 2025: Uganda Cranes beats Congo Brazzaville to move top of table |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/afcon-2025-uganda-cranes-beats-congo-brazzavi-NV_195544 |access-date=2024-09-27 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Ssemugabi yatandika omulimo gwe ogw'okusamba omupiira mu ttendekero lya Wabigalo Football Academy nga tannaba kwegatta ku Lake Victoria Soccer Academy e Entebbe.
=== Mbarara City FC ===
Mu mwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2018, Ssemugabi yegata ku [[Mbarara City FC|ttiimu ya Mbarara City FC]] oluvannyuma lw’okubeera omuteebi asinga owokuntiko mu mpaka za Masaza ga Buganda eza 2018 ne Ssaza lye Ssingo.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2018-08-31 |title=Mbarara City FC signs Masaza cup lead striker Ssemugabi |url=https://kawowo.com/2018/08/31/mbarara-city-fc-signs-masaza-cup-lead-striker-ssemugabi/ |access-date=2024-09-27 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kye yamala ku Mbarara City, yagiyamba okufuna okusitulwa mu liigi ey’oku ntikko mu sizoni ya 2023/24.<ref name=":2">{{Cite web |date=2025-06-03 |title=Jude Ssemugabi joins Vipers SC |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/03/jude-ssemugabi-joins-vipers-sc/ |access-date=2025-06-04 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Kitara FC ===
Mu mwezi Ogwomusanvu mu mwaka gwa 2023, Ssemugabi yassa omukono ku ndagaano ya mwaka gumu n’afuuka omuzannyi ow’okutaano ku ttiimu eno ku katale k’abazannyi oluvannyuma lw’okumala emyaka etaano (5) ku Mbarara City FC.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-07-16 |title=Kitara complete Jude Ssemugabi transfer |url=https://kawowo.com/2023/07/16/kitara-complete-jude-ssemugabi-transfer/ |access-date=2024-09-27 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yateeba ggoolo mukaaga (6) mu sizoni ye esooka eya 2023/24 n’abayamba okuwangula [[:en:Uganda_Cup|ekikopo kya Stanbic Uganda Cup]], ate Mu sizoni ye eyasembayo ne Kitara fc eya 2024/25 yateeba ggoolo kkumi(10).<ref name=":2" />
=== Vipers SC ===
mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2025, Yassa omukono ku [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] ku ndagaano ya myaka esaatu (3) okuva mu Kitara FC.<ref name=":2" />
== Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya ==
Mu mwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2024, Jude Ssemugabi yayitibwa mu ttiimu ya Coch [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Put Paul Put] ey'eggwanga (Uganda Cranes) okuttunka ne [[:en:South_Africa_national_soccer_team|ttiimu ya South Afrika]] ne [[:en:Congo_national_football_team|Congo]] mu mpaka za Africa Cup of Nations 2025.<ref>{{Cite web |date=2024-08-28 |title=Cranes coach Paul Put names squad for 2025 AFCON qualifiers |url=https://www.independent.co.ug/cranes-coach-paul-put-names-squad-for-2025-afcon-qualifiers/ |access-date=2024-09-27 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Paul Put adds more foreign-based players to Cranes squad |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/paul-put-adds-more-foreign-based-players-to-c-NV_194787 |access-date=2024-09-27 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Yasoose kuttunka ne [[:en:Congo_national_football_team|Congo]] mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya ez’ekikopo ky’Afrika 2025 bwe yazanya ng’omuyambi wa [[Muhammad Shaban]] mu kitundu ekisooka n’ateeba ggoolo ey'okubiri eya [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga]] [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|(Uganda Cranes)]] nga Uganda ekubye Congo ggoolo 2-0 mu [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|kisaawe kya Mandela National Stadium]],e Namboole.<ref>{{Cite web |date=2024-09-10 |title=Cranes dispatch Congo to continue bright Afcon qualification start |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/cranes-dispatch-congo-to-continue-bright-afcon-qualification-start-4755898 |access-date=2024-09-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2024-09-09 |title=Uganda Cranes dispatch Congo at Namboole {{!}} Afcon 2025 Qualifiers |url=https://kawowo.com/2024/09/09/uganda-cranes-dispatch-congo-at-namboole-afcon-2025-qualifiers/ |access-date=2024-09-27 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yali kitundu ku ttiimu y'eggwanga (Uganda Cranes) eyayitamu okugenda mu [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations|mpaka za Afrika Cup of Nations eza 2025]] e Morocco.<ref name=":2" />
== Ebibalo by’emirimu gye ==
=== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ===
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo ku ttiimu y’eggwanga n’omwaka
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Ggoolo
|-
| rowspan="2" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2024
| 4
| 1
|-
| 2025
| 10
| 3
|-
! colspan="2" | omugatte
! 14
! 4
|}
: ''Obukodyo n'ebyava mu kulonda Uganda bye yasoose.''
{| class="wikitable" style="font-size:100%;"
!omuwendo
! olunaku
! Ekifo
! Gwavuganya
! Ggoolo
! Alizaati
! Empaka
|-
| 1. 1. .
| 9 Ogwomwenda 2024
| rowspan="3" | [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda]]
| Congo
| align="center" | '''2''' –0
| align="center" | 2–0
| [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification_Group_K|2025 Africa Cup of Nations qualification]]
|-
| 2. 2. .
| 18 Omwezi gwomunaana 2025
| South Afrika
| align="center" | '''1''' –0
| align="center" | 3–3
| [[:en:2024_African_Nations_Championship|2024 African Nations Championship]]
|-
| 3. 3. .
| 8 Ogwomwenda 2025
| Somalia
| align="center" | '''2''' –0
| align="center" | 2–0
| rowspan="2" | [[:en:2026_FIFA_World_Cup_qualification_–_CAF_Group_G|2026 FIFA World Cup qualification]]
|-
| 4. 4. .
| 9 Ogwekkumi 2025
| [[:en:Obed_Itani_Chilume_Stadium|Ekisaawe kya Obed Itani Chilume, Francistown, Botswana]]
| Botswana
| align="center" | '''1''' –0
| align="center" | 1–0
|}
== Ebijuliziddwa ==
7d0jb2on3ark197etainzx42y3ekbdk
Filbert Obenchan
0
13884
53568
53066
2026-06-09T07:07:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53568
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Filbert Obenchan</big>''' (yazaalibwa mu mwezi Ogwokubiri nga 7,mu mwaka gwa 1996) muzannyi wa mupiira era Munnayuganda, ng'okusinga azannya nga omuzibizi. Amanyiddwa nnyo olw'ebiseera by'amaze mu [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority (KCCA) FC]], gy'akoze kinene mu buwanguzi bwa ttiimu eno mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]].<ref>{{Cite web |date=1996-02-06 |title=Fillbert OBENCHAN - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-08-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250812154158/https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Obenchan omulimu gwokusamba omupiira yagutandikira mu ttendekero ly’omupiira erya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], gye yazannyira emyaka ebiri, okuva mu mwaka gwa 2015 okutuuka mu mwaka gwa 2017. Omutindo gwe yayolesezza mu ttendekero lino gwamufunira okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu mu mwaka gwa 2017, ne yeegatta ku bazannyi abalala abato nga [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] ne Peter Magambo.<ref>{{Cite web |title=MTN Sports - MTN Sports Home of UG Sports |url=https://sports.mtn.co.ug/ |access-date=2024-09-25 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye n'obukugu ==
Oluvannyuma lw’okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu, Obenchan yeewolebwa ku ttiimu ya UPDF FC mu sizoni ya 2017-2018. Wabula ebbanga lye yamala ku bbanja lyasalibwako, n’adda mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] wakati mu sizoni.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-07-07 |title=Obenchan departs KCCA after six seasons |url=https://kawowo.com/2021/07/07/obenchan-departs-kcca-after-six-seasons/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-01-05 |title=New Signing {{!}} Fillbert Obenchan returns to KCCA FC - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250604090939/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925045919/https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |url-status=dead }}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-06-09 |title=KCCA embedded in negotiations with utility player Obenchan |url=https://kawowo.com/2020/06/09/kcca-embedded-in-negotiations-with-utility-player-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> yakola omulimu omunene mukuzibira ttiimu,nabayambako okukuma omutindo n'erinnya omuli ekikoopo kimu ekya [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]] awamu ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Cup kikoopo lya Uganda] kimu,ekikoopo kyakiraabu kimu ekya [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA]],ne bikoopo bya Super bibiri ne kimu ekya 8 Super.<ref>{{Cite web |date=2022-01-05 |title=Transfers: KCCA confirm the return of Filbert Obenchan {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-kcca-confirm-the-return-of-filbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Obenchan yava k ttiimu ya KCCA FC mu mwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2021 oluvannyuma lw'endagaano ye okuggwaako. Kiraabu eno yasiima emirimu gye era n’esiima okwewaayo kwe ku ttiimu okumala emyaka. Wabula yaddamu okwegatta ku [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022 ku ndagaano ya myaka esatu n’ekitundu, ng’egenda okumukuumira mu kiraabu eno okutuusa mu mwaka gwa 2025, gye yaweebwa omujoozi nnamba 35.
== Omusono gw’okuzannya ==
Obenchan amanyiddwa olw’obukodyo obungi n'okuyiya mu kuzibira, okusobola okuzannya mu bifo ebiwerako ku mugongo. Obukugu bwe mu kuzibira n’okumanyiira obukodyo bimufudde omuzannyi eyeesigika mu KCCA FC mu banga ly'omulimu gwe lyonna.<ref name=":0"/>
== Ebituukiddwaako ==
Mu kiseera kye yamala ku KCCA FC, Obenchan bye yakola byali bikulu nnyo mu buwanguzi bwa kiraabu eno mu mpaka ez’enjawulo, omuli:<ref name=":1"/>
* 1 Ekikopo kya Uganda Premier League
* 1 Ekikopo kya Uganda
* 1 Ekikopo kya kiraabu ya CECAFA
* 2 Ebikopo bya Super
* 1 Ekikopo kya Super 8
Omutindo gwe era gwali gwa maanyi nnyo mu lugendo lwa [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] okugenda mu bibinja mu mpaka za CAF Champions League mu mwaka gwa 2018. <ref name=":1"/>
== Emipiira ==
Emipiira egimu egyazannyibbwa;<ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
{| class="wikitable"
|+Emipiira gya KCCA FC Ejakazanyibwa
!Enaku/omwezi
!Empaka
!Ttiimu y'ewaka
!Okuteeba
!Ttiimu z'ebweru
!Ggoolo
!Assists
!Ebivuddemu
|-
|20 Ogwomwenda 2023
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Premier_League Uganda Premier League]
|[[BUL Jinja FC|BUL FC]]
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|13 Ogwomwenda 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|1–0
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|18 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Ma Lu
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|14 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–0
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Wakiso_Giants_FC Wakiso Giants FC]
|
|
|
|-
|11 Ogwokutaano 2023
|Uganda Premier League
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|1–0
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|1 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|2–0
|[[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]
|
|
|
|-
|05 Ogwokuna 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–1
|[[Busoga United Football Club|Busoga United]]
|
|
|
|-
|15 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|0–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokubiri 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|NEC FC Bugolobi
|0–3
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|23 Ogwokubiri 2023
|Uganda Premier League
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|0–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Kitara_FC Airtel Kitara FC]
|
|
|
|-
|02 Ogwolubereberye 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|3–2
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|28 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Defense Forces
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|12 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–0
|[[Bright Stars FC|Bright Stars]]
|
|
|
|-
|06 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Mbarara City FC|Mbarara City]]
|2–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|01 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|6–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|
|
|
|-
|10 Ogwekkuminoogumu
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–1
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|
|
|
|-
|31 Ogwekkumi
2022
|Uganda Premier League
|[[:en:Arua_Hill_Sports_Club|Arua Hill SC]]
|1–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|26 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|0–2
|NEC FC Bugolobi
|
|
|
|-
|20 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kitara FC|Airtel Kitara FC]]
|3–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|}
== Embeera eriwo kati ==
Okuva mu mwaka gwa 2024, Filbert Obenchan akyagenda mu maaso n'okuzannyira [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], ng'avuganya mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]], gy'asigala nga muzannyi omukulu mu bazibizi ba kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/sports/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
65e0637qi7mfn6jkkl7f9mu5w025yt7
Joseph Konde-Lule, omuwandiisi w’ebitabo
0
13890
53640
53163
2026-06-09T10:27:31Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53640
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles><templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Joseph Konde-Lule''' munnayuganda omusawo omukugu mu [[:en:Epidemiology|mbeera z’abantu]] era nga yakola emirimu mingi ku bikwata ku nneeyisa y’akawuka ka siriimu mu byalo mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite book |last=Iliffe |first=John |date=1998-08-27 |title=East African Doctors: A History of the Modern Profession |url=https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-63272-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo ==
[[File:Makerere_University,_Main_Administration_Block(main_building).JPG|alt=|left|thumb|[[:en:Makerere_University|Makerere University]]]]
Joseph Konde-Lule alina diguli mu by'okutabula eddagala n'okulongoosa wamu n'ebyobulamu by'abantu. Yali musomesa omuyambi mu kitongole kya Epidemiology & Biostatistics, kati wansi w’essomero ly’ebyobulamu mu ggwanga, mu Ssettendekero y’e Makerere mu Uganda okuva mu 1977 okutuuka mu 2014. Yaweerezaako ng’akulira ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |last=admin |date=2014-10-31 |title=Associate Professor Joseph Konde Lule says Adieu to Makerere University |url=https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200603191601/https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |archive-date=2020-06-03 |access-date=2020-06-03 |website=Makerere University College Of Health Sciences {{!}} MakCHS}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=The Experience and Recollections from the Faculties, Schools, Institutes and Centres |url=https://codesria.org |archive-url= |archive-date= |access-date=June 12, 2020 |website=}}</ref>
Mu myaka gye gyonna, Konde-Lule akuŋŋaanyizza ebitabo ebisoba mu nsanvu mu bibiri ebituumiddwa erinnya lye, nga bingi ku byo bitunuulidde okutegeera ebisalawo ku siriimu mu mbeera z’abantu n’okusaasaana kwe mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Joseph KONDE-LULE {{!}} MBChB, MSc, DPH {{!}} Makerere University, Kampala {{!}} Department of Epidemic& Biostatistics |url=https://www.researchgate.net/profile/Joseph_Konde-Lule |access-date=2020-06-03 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> . Oluvannyuma yakozesa enkola eno ey’okunoonyereza okutegeera obungi bwa [[:en:Syphilis|kabotongo]] bwe yatandika okukola e Kasangati mu Uganda mu 1987. <ref name=":0"/>
== Okunoonyereza e Rakai mu byalo mu Uganda ==
[[File:Annual_Uganda_AIDS_deaths.svg|alt=|thumb|Abakwatibwa akawuka abapya buli mwaka, n’okufa mukenenya okubaawo mu mwaka mu Uganda; data okuva mu kitongole kya UNAIDS AIDSinfo]]
Okutwalira awamu kikkirizibwa abakugu mu by’endwadde nti okukendeera kw’obungi bw’akawuka ka siriimu mu Uganda okusinga kwava ku kaweefube eyassibwa ku kukyusa enneeyisa; Akawuka ka siriimu mu kiseera kino akataliiko ddagala. N’olwekyo, okusaasaana okukendeera, n’omuwendo gw’abantu abalina obulwadde buno gulina okukendeera. Uganda yatonda "emu ku nteekateeka z'okusomesa mukenenya mu Afrika" mu kitundu olw'enkola ezigendereddwamu okukendeeza ku mukenenya ezaakolebwa okuva mu mirimu egyakolebwa e Rakai okutandika mu 1989. <ref name=":1">{{Cite journal |last1=Wawer |first1=Maria J. |last2=Sewankambo |first2=Nelson K. |last3=Berkley |first3=Seth |last4=Serwadda |first4=David |last5=Musgrave |first5=Stanley D. |last6=Gray |first6=Ronald H. |last7=Musagara |first7=Maako |last8=Stallings |first8=Rebecca Y. |last9=Konde-Lule |first9=Joseph K. |date=1994 |title=Incidence Of HIV-1 Infection In A Rural Region Of Uganda |url= |journal=BMJ: British Medical Journal |volume=308 |issue=6922 |pages=171–173 |doi=10.1136/bmj.308.6922.171 |issn=0959-8138 |jstor=29722250 |pmc=2542521 |pmid=8312767}}</ref>
Pulojekiti ya Rakai yali kaweefube w’okunoonyereza eyassibwamu ssente okuva mu [[:en:Columbia_University|Ssettendekero y’e Columbia]] ne minisitule y’ebyobulamu mu Uganda okusobola okutegeera obulungi obulwadde buno n’okusaasaana kwabwo. Okusinziira ku mulimu ogwakolebwa enteekateeka eno ey’okunoonyereza, kyazuulibwa nti ebitundu bisatu bye bisinga okubeera mu bulabe bw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda: ebyo ebiriraanye ebifo eby’obusuubuzi, ebyalo ebitonotono ebiriraanye enguudo, n’ebyalo eby’ebyobulimi. <ref name=":2">{{Cite journal |last1=Konde-Lule |first1=Joseph K. |last2=Sewankambo |first2=N. |last3=Morris |first3=Martina |date=1997 |title=Adolescent sexual networking and HIV transmission in rural Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652295 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=89–100 |issn=1036-4005 |jstor=40652295 |pmid=10184747}}</ref> Obulung’amu bw’enteekateeka ya Uganda ey’okuziyiza akawuka ka siriimu kuzingiramu nti okunoonyereza ku siriimu kwali kutunuuliddwa ku ngeri y’okutangira okwongera okusaasaana kw’akawuka ka siriimu. Bwe kityo, ekiseera bwe kyagenda kiyitawo n’enteekateeka z’okunoonyereza ezigendereddwamu, abantu batono abakwatibwa akawuka ka siriimu era obusaasaana bwatandika okukendeera. <ref>{{Cite book |last=Epstein, Helen. |date=2013 |title=The invisible cure : why we are losing the fight against aids in africa |url=http://worldcat.org/oclc/872598501 |publisher=Farrar, Straus and Giroux |isbn=978-1-4299-2379-8 |oclc=872598501}}</ref>
[[File:Rakai_District_in_Uganda.svg|left|thumb|Ekifo Rakai weri munda mu Uganda]]
Entikko y’omulimu gwa Dr. Joseph Konde-Lule yagwawo mu mulimu gwe yakola ku Pulojekiti ya Rakai. Okunoonyereza kungi okwa Dr. Joseph Konde-Lule okwa Rakai kwafuba okuzuula abantu abali mu bulabe obw’amaanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda. Kino kyava ku kuzuula nti abantu bangi ssekinnoomu mu disitulikiti y’e Rakai baalaga nti bategeera bulungi mukenenya n’obukodyo bw’okuziyiza, okufaananako n’okukozesa kondomu, naye nga bakyafuna emiwendo mingi egy’okukwatibwa. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> Okusingira ddala, okunoonyereza kwazuula nti abantu abo ssekinnoomu abavunaanyizibwa ku maka baali mu bulabe bwa maanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu, ekiraga engeri obulwadde buno gye buyinza okukosa ebyenfuna n’enteekateeka y’embeera z’abantu mu maka. Ebintu ebirala eby’akabi mwalimu emirimu egyetaagisa okutambula n’okusenguka n’okwenyigira mu by’enfuna by’ensimbi. <ref>{{Cite journal |last1=Nalugoda |first1=Fred |last2=Wawer |first2=Maria J. |last3=Konde-Lule |first3=Joseph K. |last4=Menon |first4=Rekha |last5=Gray |first5=Ronald H. |last6=Serwadda |first6=David |last7=Sewankambo |first7=Nelson K. |last8=Li |first8=Chuanjin |date=1997 |title=HIV infection in rural households, Rakai District,Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652330 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=127–140 |issn=1036-4005 |jstor=40652330}}</ref>
Ng’oggyeeko okuzuula ebibinja bino eby’akabi ennyo, omulimu gwa Konde-Lule mu Rakai gwafuba okutegeera emikutu gy’okwegatta egy’okusaasaana. Ekisinga okunyumira enkola ey’omu maaso mwalimu okuzuula nti abawala baalina omuwendo gw’abakwatibwa akawuka ka siriimu ogw’amaanyi ennyo okusinga abalenzi ab’emyaka gye gimu kirabika nga kiva ku kuba nti abawala baali basinga okwenyigira mu kwegatta n’abasajja abakulu, ekibinja ekyalina emiwendo gya siriimu egyalinnya edda bw’ogeraageranya n’abalenzi abato mu kitundu. Okugatta ku ekyo, abantu abafumbo baali balaga nti balina akawuka ka siriimu okusinga abantu abatali bafumbo, ekizuuliddwa ekyakontana n’okuteebereza okwaliwo emabegako. <ref name=":2"/>
== Ebituukiddwaako ==
Mu 1990, Konde-Lule yasiimibwa nga Takemi Fellow mu ssomero ly'ebyobulamu mu Harvard, okusiima omulimu omukulu gwe yakola okutumbula eby'obulamu by’abantu mu Uganda. <ref>{{Cite web |last1=Boston |first1=677 Huntington Avenue |last2=Ma 02115 +1495‑1000 |date=2012-08-27 |title=Takemi Fellows 1990-2000 |url=https://www.hsph.harvard.edu/takemi/takemi-felllows/takemi-fellows-group-photos-1990-2000/ |access-date=2020-06-10 |website=Takemi Program in International Health |language=en-us}}</ref> Mu 1990, era yafuna ensimbi z'okuvuganya eza ITAPS okuva mu Ssettendekero y'e California e San Francisco ku pulojekiti ye "Okukebera omutindo gw'okukulaakulana kw'okukwatibwa akawuka ka siriimu mu kibinja kya Uganda mu myaka 5 egy'okugoberera." <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2014 |title=UCSF EAST AFRICA INTEREST GROUP TRAINING IN RESEARCH FOR EAST AFRICAN SCIENTISTS: INVENTORY OF RESOURCES |url=https://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160429160323/http://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |archive-date=April 29, 2016 |access-date=June 6, 2020 |website=UCSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Ebiwandiiko bya Joseph Konde-Luleku ku kunoonyereza kwa Gate
* [https://web.archive.org/web/20200603191601/https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university Omuko gwa Ssettendekero y'e Makerere] mu tterekero 2020-06-03 ku wayback Machine.
* [https://www.nytimes.com/1996/04/07/world/a-ray-of-light-in-africa-s-struggle-with-aids.html Yogerwako mu ''The New York Times'']
pervez8ejvod49jlngheqa9fafmjajc
Crispin Kaheru
0
13892
53563
53167
2026-06-09T04:28:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53563
wikitext
text/x-wiki
[[File:Crispin_Kaheru.jpg|thumb|Crispin Kaheru, omusajja omulala]]
'''Crispin Kugiza Kaheru''' (yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0"/> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" />
== Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu ==
Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" />
Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0"/> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240724125519/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |url-status=dead }}</ref>
memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0"/> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* Rosa Malango
* [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Shifrah Lukwago]]
* [[Miria Matembe]]
== Ebijuliziddwa ==
* [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577]
* [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
** [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/cispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577]
** https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaher
oqh3icoqppy83vfnjwo0z04hd2taki6
Geoffrey Wasswa
0
13898
53571
53197
2026-06-09T07:43:36Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53571
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Geofrey Wasswa''' Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya ng'omuzibizi wa kiraabu ya Ethiopian Coffee eya Premier League ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Home - FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug |access-date=2018-06-30 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 February 2020 |title=Wasswa is Captain Fantastic as Vipers Go Five Points Clear |url=https://viperssc.co.ug/2020/02/02/wasswa-is-captain-fantastic-as-vipers-go-five-points-clear |access-date=4 June 2026 |archive-date=30 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230330093555/https://viperssc.co.ug/2020/02/02/wasswa-is-captain-fantastic-as-vipers-go-five-points-clear/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye egy'ekivubuka ==
Wasswa omupiira yagutandika ng’akyali mwana muto mu Haka Academy gye yeeyongerayo mu mupiira gw’amasomero bwe yeegatta ku siniya ku St Mary’s Kitende yalondebwa ng’omuzannyi w’obuvanjuba asinga mu mpaka z’omupiira eza Airtel Raising Stars. Mu biseera bye eby’okusoma ku St Marys Kitende, Wasswa yawangula empaka za Copa Coca-Cola eziwerako ku lw’essomero n’amasomero ga East Africa.
== Emirimu gya kiraabu ==
=== Vipers SC ===
Yeegatta ku [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu 2015 ngalina emyaka 16. Yazannya emipiira 72 n’ateeba ggoolo 8, mu 2015–16 Wasswa yali mu ttiimu ya Junior era nga yali azannyirane mu ttiimu ya Senior. Wasswa yazannya mu bujjuvu mu ttiimu ya Vipers SC Senior mu 2016 nga battunka ne Bul FC mu kisaawe e Nakivubo mu mupiira Vipers SC gwe yawangula ggoolo 1-0<ref>{{Cite web |date=23 October 2019 |title=Vipers FC Star Wasswa Returns After 7 Months Due to Injury |url=https://www.spyuganda.com/vipers-fc-star-wasswa-returns-after-7-months-due-to-injury}}</ref>
Awangudde engule eziwerako ne Vipers [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] 2018 Uganda Premier League.<ref>{{Cite web |title=Uganda Premier League |url=http://www.upl.co.ug |access-date=2018-06-30 |website=Uganda Premier League |language=en-US}}</ref>
Mu sizoni ya 2016–17, yawangula ekikopo kya Uganda Cup mu Vipers sc era yasunsulwa ng’omuzannyi wa Uganda asinga okusuubiza okuva eri Azam, abavujjirizi ba liigi.<ref>{{Cite web |title=Uganda Premier League |url=http://www.upl.co.ug |access-date=2018-06-30 |website=Uganda Premier League |language=en-US}}</ref> Yazannya emipiira 18.
Wasswa Geoffrey azannye mu Vipers SC ku mutendera gwa ssemazinga era azannye emipiira egiwerako mu CAF Confederations Cup ne CAF Champions League nga attunka ne El Merrichk owa Sudan ne CS Constantaine owa Algeria awaka ne ku bugenyi.<ref>{{Cite web |date=23 December 2018 |title=Vipers bow out of Champions League |url=http://www.pmldaily.com/sports/2018/12/vipers-bow-out-of-champions-league.html}}</ref>
=== SC Villa ===
Wasswa yegatta ku [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu January wa 2021. Ku mupiira gwe ogwasooka ne Ndejje University FC, yateeba okuva mu kifo kino n’ayamba kiraabu ye empya okulinnya lawundi y’ekikopo kya Uganda Cup.
== Emirimu ku ddaal ly'ensi yonna ==
Ku myaka 18, Wasswa Geoffrey yatandika okuzannyira ttiimu z’Abali wansi w’emyaka mu biti ebiwerako, COSAFA U-20 Zambia ne Uganda, Lesthoso ne Uganda, Zimbabwe ne Uganda ne Uganda ne Egypt.
Wasswa Geoffrey afunye okuyitibwa mu ttiimu y’eggwanga eya Uganda okuva ew’omutendesi Sébastien Desabre mu Gwokusatu 2018 mu luwummula lw’ensi yonna kyokka teyakola kusala ku ttiimu esembayo wabula n’alondoolebwa ttiimu y’ebyekikugu eya Cranes.
== Ebijuliziddwa ==
a77wgc6wzy1rl8yfouq3gyc8oiw043u
Achilla Orru
0
13943
53562
53407
2026-06-09T01:11:47Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53562
wikitext
text/x-wiki
'''King Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>[https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto "Subway musician passes"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto|date=2022-04-23}}. ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique.
== Omulimu ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani.
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
nu5cb02dkk6hzuwlfwrmocboybtptyw
Denis Omedi
0
13945
53565
53427
2026-06-09T04:54:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53565
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Denis Omedi</big>''' (yazaalibwa nga 13 omwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 1994) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] omukugu era Munnayuganda, azannya nga Omuwuwuttanyi mu kiraabu ya APR mu Rwanda Premier League ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Denis Omedi Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/denis-omedi-kitara-fc-24/ |access-date=2024-09-21 |website=upl.ug}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-01-08 |title=Omedi, Kiwanuka sign for Rwanda’s APR |url=https://kawowo.com/2025/01/08/omedi-kiwanuka-sign-for-rwandas-apr/ |access-date=2025-01-08 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Omedi omulimu gwe ogw'okusamba omupiira yagutandikira mu Booma FC esangibwa mu disitulikiti y’e [[Masindi (disitulikit)|Masindi]] . Oluvannyuma yeegatta ku [[Kitara FC]] mu sizoni ya 2023 okutuuka mu mwaka gwa 2024. Yeegatta ku kiraabu ya APR FC mu Rwanda Premier League mu mwaka gwa 2025. Yateeba ggoolo kkumi na taano(15) mu Uganda Premier League . Omedi yaweebwa engule y’omuzannyi w’omwezi mu mwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2024, mu mpaka za Real Stars Awards ezaakugira e Lugogo.<ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Kitara's Denis Omedi crowned footballer of February |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kitara-s-denis-omedi-crowned-footballer-of-february--4546816#google_vignette |access-date=2024-09-21 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-09-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240921082132/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kitara-s-denis-omedi-crowned-footballer-of-february--4546816#google_vignette |url-status=dead }}</ref><ref name=":2"/>
== Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya ==
Omedi azannye emipiira kkumi mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu y'eggwanga lya Uganda ;]] yateeba ggoolo ssatu n’okuwa asisiti nnya.<ref name=":1">{{Cite web |date=5 December 2024 |title=Omedi: I thought Puskás Award nomination was a dream |url=https://www.fifa.com/en/the-best-fifa-football-awards/2024/articles/denis-omedi-interview-puskas-award |access-date=10 December 2024 |website=FIFA}}</ref> Yayamba Uganda okufuna ekifo mu mpaka za African Cup of Nations 2025 ezaazannyibwa mu [[Morocco]] . Yateeba ggoolo nga bazanya Bafana Bafana mu mupiira gwa AFCON ogw’okusunsulamu ogwa 2025, ogwaggwa amaliri ga ggoolo 2-2.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-09-07 |title=How Uganda Cranes players rated in a four-goal thrilling draw with South Africa |url=https://kawowo.com/2024/09/07/how-uganda-cranes-players-rated-in-a-four-goal-thrilling-draw-with-south-africa/ |access-date=2024-09-21 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ==
{| class="wikitable"
!No.
! Olunaku/ omwezi
! Ekifo
! Gw'ebavuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
|-
| 1. 1. .
| 6 Ssebutemba 2024
| Ekisaawe kya Orlando, Johannesburg, South Afrika
| South Afrika
| align="center" | '''1''' –1
| align="center" | 2–2
| rowspan="2" | [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification_Group_K|2025 Africa Cup of Nations qualification]]
|-
| 2. 2. .
| 15 Okitobba 2024
| Ekisaawe kya Juba, Juba, South Sudan
| South Sudan
| align="center" | '''1''' –0
| align="center" | 2–1
|-
| 3. 3. .
| 23 Ddesemba 2025
| Ekisaawe kya Olympics e Rabat, Rabat, Morocco
| Tunisia
| align="center" | '''1''' –3
| align="center" | 1–3
| [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_Group_C|2025 Africa Cup of Nations]]
|}
== Engule n’okusunsulwa ==
Omedi yasunsulwa mu mpaka za FIFA Puskas Award 2024 olw’okukuba rabona ku [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA]] mu mpaka za [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] Super 8.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-12-02 |title=CAF Awards 2024: Omedi rabona strike earns another nomination |url=https://kawowo.com/2024/12/02/caf-awards-2024-omedi-rabona-strike-earns-another-nomination/ |access-date=2024-12-10 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":1"/><ref>{{Cite web |date=2024-12-09 |title=Omedi: Rabona goal was work from training ground |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/omedi-rabona-goal-was-work-from-training-ground-4851300 |access-date=2024-12-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 November 2024 |title=FIFA Puskás Award 2024 {{!}} Denis Omedi |url=https://www.fifa.com/en/watch/dXKI6AhEN0qjG3aynCPJnw |archive-date= |access-date=10 December 2024 |website=FIFA}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=29 November 2024 |title=Voting open for 2024 FIFA Puskás Award |url=https://www.fifa.com/en/the-best-fifa-football-awards/2024/articles/puskas-award-nominees |access-date=10 December 2024 |website=FIFA}}</ref> Ggoolo eno yavuganyizibwako mu bavuganya abalala 10 okuli Hassan Al Haydos, Terry Antonis, Yassine Benzia, Walter Bou, Michaell Chirinos, Federico Dimarco, Alejandro Garnacho, Mohammed Kudus, Jaden Philogene ne Paul Onuachu.<ref name=":0" /> Ggoolo ya rabona era yasunsulwa mu mutendera gwa Goal of the Year ogw’ekitiibwa mu mpaka za CAF Awards 2024, ekigifuula ggoolo yokka eya alongside Benzia's volley mu [[Algeria]] ne [[South Africa|South Afrika]] okufuna okusunsulwa kwombi mu CAF ne Puskas.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-12-02 |title=Omedi wonder goal vs. KCCA earns FIFA Puskas, Caf Awards nomination |url=https://upl.co.ug/omedi-wonder-goal-vs-kcca-earns-fifa-puskas-caf-awards-nomination/ |access-date=2024-12-10 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Kazi Njema |date=2024-12-02 |title=Kitara’s Omedi’s rabona strike earns another nomination in CAF Awards 2024 |url=https://kazi-njemanews.com/kitaras-omedis-rabona-strike-earns-another-nomination-in-caf-awards-2024/ |access-date=2024-12-10 |website=Kazi Njema News |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=admin |first=N. P. |date=2024-12-02 |title=Denis Omedi’s Rabona Strike Earns CAF Goal of the Year Nomination |url=https://nilepost.co.ug/sports/230345/denis-omedis-rabona-strike-earns-caf-goal-of-the-year-nomination |access-date=2024-12-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=#CAFAwards24 Goal of the Year shortlist revealed with fans to vote for the winner |url=https://www.cafonline.com/inside-caf/news/cafawards24-goal-of-the-year-shortlist-revealed-with-fans-to-vote-for-the-winner/ |access-date=2024-12-10 |website=#CAFAwards24 Goal of the Year shortlist revealed with fans to vote for the winner |language=en-GB}}</ref>
Mu mpaka za FIFA Puskás Awards eza 2024, omuteebi wa [[Kitara FC]] ne Ttiimu y'eggwanga lya Uganda yatuuka mu kifo kyakusatu n’obubonero 16. Okusunsulwa kwe kwajaguza ggoolo ye eya rabona gye yateeba nga bazannya ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC.]] Ensimbi zino zaaweebbwa Ttiimu y'ebulaaya eya [[:en:Manchester_United_F.C.|Manchester United]] ne Alejandro Garnacho owa Argentina, ggoolo ye n’ekwata ekifo ekisooka n’obubonero abiri mu mukaaga (26), n’addirirwa Yassine Benzia n’ateeba South Afrika, n’efuna obubonero abiri mu biri (22).<ref>{{Cite web |last=Okwi |first=Isaac |date=2024-12-17 |title=Omedi’s Rabona Magic Earns Sixth Place Finish in CAF Goal of the Year Race |url=https://nbssport.co.ug/2024/12/17/omedis-rabona-magic-earns-sixth-place-finish-in-caf-goal-of-the-year-race/ |access-date=2024-12-18 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
Ng’oggyeeko ekyo, Omedi yali muvuganya mu mpaka za CAF Awards eza 2024, gye yasunsulwamu mu mutendera gwa Goal of the Year. Wadde yakola bulungi, yamalira mu kyamukaaga mu kulonda n’obululu 13,766. Engule eno yawangulwa Mabululu owa [[Angola]].<ref>{{Cite web |last=Okwi |first=Isaac |date=2024-12-17 |title=Omedi’s Rabona Magic Earns Sixth Place Finish in CAF Goal of the Year Race |url=https://nbssport.co.ug/2024/12/17/omedis-rabona-magic-earns-sixth-place-finish-in-caf-goal-of-the-year-race/ |access-date=2024-12-18 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
Omedi okuyingizibwa mu ngule zino kimufudde omusaale era kyayongedde ku ssuubi lye okukyusibwa. Endagaano y’omulimu gw'eyalina ku [[Kitara FC]] mu kiseera kino yali ya kuggwaako ku nkomerero ya sizoni ya 2024, era yalina omukisa okuva mu Spain, Pyramids FC eya Misiri ne Gor Mahia owa Kenya . Yafuna omukisa okuva e [[South Africa|South Afrika]] ne [[Libya]] okuva mu katale k’abazannyi akasooka.<ref>{{Cite news|last=Gombe|first=David|date=2024|title=Denis Omedi set to leave Kitara FC|url=https://swiftsportsug.com/2024/12/02/denis-omedi-set-to-leave-kitara-fc/|work=Swiftsportsug}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
b8a4p122crrime151efpsqobx2i5xdw
Derrick Kakooza
0
13954
53566
53498
2026-06-09T04:57:35Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
53566
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Derrick Kakooza</big>''' (yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwekkumi mu mwaka gwa 2002) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], azannya nga muteebi wa Tërbuni Pukë mu Kategoria e Dytë .
== Omulimu gwe ku kiraabu ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], Kakooza omulimu gwe ogw'okusamba omupiira yagutandikira mu ttendekero lya Poliisi e Naguru, nga tannaba kwegatta [[Police FC (Uganda) .|ku Poliisi Kampala]].<ref name="tsn">{{cite web |date=16 September 2021 |title=Derrick Kakooza Starts Training With His New Club Valmiera |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/09/16/derrick-kakooza-starts-training-with-his-new-club-valmiera/ |accessdate=8 May 2022 |website=the-sportsnation.com |archive-date=28 October 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211028135630/https://the-sportsnation.com/2021/09/16/derrick-kakooza-starts-training-with-his-new-club-valmiera/ |url-status=dead }}</ref> Olw'okuba yakuzibwa n'agenda mu ttiimu esooka ne Poliisi, omutindo gwe ogw'ekitalo mu mpaka za Afrika eza U-20 eza 2021 gwamukwataganya n'okugenda mu ttiimu ya Belgian eya Anderlecht.<ref name="tsn" /><ref name=":0">{{cite web |last=Muyita |first=Joel |date=24 June 2021 |title=Striker Kakooza completes move to Belgian outfit |url=https://kawowo.com/2021/06/24/striker-kakooza-completes-move-to-belgian-outfit/ |accessdate=8 May 2022 |website=kawowo.com}}</ref> Omutindo gwe mu liigi nagwo gwali mulungi, yateeba ggoolo munaana mu mipiira kkumi na munaana mu sizoni bbiri.<ref>{{cite web |last=Jossen |first=Ndiwalana |date=6 July 2021 |title=Derrick Kakooza – The Ugandan Prodigy by Ndiwalana Jossen |url=https://footballtalentscout.net/2021/07/06/derrick-kakooza-the-ugandan-prodigy-by-ndiwalana-jossen/ |accessdate=8 May 2022 |website=footballtalentscout.net |archive-date=25 June 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220625024356/https://footballtalentscout.net/2021/07/06/derrick-kakooza-the-ugandan-prodigy-by-ndiwalana-jossen/ |url-status=dead }}</ref>
Oluvannyuma lw’okugenda mu Anderlecht okugwa, Kakooza yamaliriza okugenze mu Valmiera eya Latvia ku ntandikwa ya 2022 okuva mu [[Police FC (Uganda) .|Police FC]].<ref>{{cite web |last=Nalumansi |first=Dorothy |date=30 March 2022 |title=How AFCON U-20 Paved Way for Uganda’s Juniors |url=https://news247.co.ug/2022/01/17/how-afcon-u-20-paved-way-for-ugandas-juniors/ |accessdate=8 May 2022 |website=news247.co.ug}}</ref><ref>{{cite web |date=30 March 2022 |title=Ten Valmiera FC Players have Returned from National Teams |url=https://valmierafc.com/ten-valmiera-fc-players-have-returned-from-national-teams/ |accessdate=8 May 2022 |website=valmierafc.com}}</ref>
Olw'okuzannya omupiira gumu mu Finnish League Cup ne KuPS, Kakooza yakola endagaano ne ENPPI eya Misiri mu mwezi Ogwolubereberye mumwaka gwa 2023.<ref>{{cite web |last=Khaled |first=Mahmoud |date=2 February 2023 |title=OFFICIAL: ENPPI sign Uganda youngster Derrick Kakooza |url=https://www.kingfut.com/2023/02/02/enppi-sign-derrick-kakooza/ |accessdate=11 February 2023 |website=kingfut.com}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu gye ==
=== Kiraabu ===
{{updated|6 May 2025}}<ref name=wf/><ref>{{Soccerway|derrick-kakooza/690147}}</ref>nga 6 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2025<ref name="tsn" />
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Sizoni
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Ebirala
! colspan="2" | Omugatte
|-
! Okugabanya
! Apps
! Ggoolo
! Apps
! Ggoolo
! Apps
! Ggoolo
! Apps
! Ggoolo
! Apps
! Ggoolo
|-
| rowspan="3" | [[Police FC (Uganda) .|Poliisi Kampala]]
| 2019–20
| Uganda Premier League
| 6
| 4
| 0
| 0
| colspan="2" | –
| 0
| 0
| 6
| 4
|-
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 12
| 4
| 0
| 0
| colspan="2" | –
| 0
| 0
| 12
| 4
|-
! colspan="2" | '''Omugatte'''
! 18
! 8
! 0
! 0
! 0
! 0
! 0
! 0
! 18
! 8
|-
| Valmiera II
| 2022. 2022
| Liigi ya Latvia esooka
| 13
| 2. 2.
| colspan="2" | –
| 0
| 0
| 0
| 0
| 13
| 2. 2.
|-
| KuPS
| 2023. 2023
| [[:en:Veikkausliiga|Veikkausliiga]]
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
| 1[a]
| 0
| 1
| 0
|-
| ENPPI
| 2022–23
| Liigi ya Misiri eya Premier
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
| 0
|-
| [[:en:Ethiopian_Coffee_S.C.|Ethiopian Coffee]]
| 2023–24
| Liigi ya Ethiopia eya Premier
| 6
| 1
| colspan="2" | –
| colspan="2" | –
| colspan="2" | –
| 6
| 1
|-
| [[:en:KF_Tërbuni_Pukë|Tërbuni Pukë]]
| 2024–25
| [[:en:Kategoria_e_Dytë|Kategoria e Dytë]]
|
|
| colspan="2" | –
| colspan="2" | –
| colspan="2" | –
|
|
|-
! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu gye'''
! 37
! 11
! 0
! 0
! 0
! 0
! 1
! 0
! 38
! 11
|}
; Ebiwandiiko Endabika yakamalirizo mu kikopo kya Liigi
=== Mawanga magatte ===
{{updated|matches played 8 May 2022.}}<ref name=NFT>{{NFT player|pid=87018}}</ref>Emipiira egyazanyibwa nga 8 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2022.<ref name=":0" />
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Ggoolo
|-
| rowspan="1" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2022. 2022
| 5
| 0
|-
! colspan="2" | Omuwendo
! 5
! 0
|}
== Ebitiibwa ==
'''Uganda U20'''
* Ekikopo kya Afrika ekya U-20 ; Ekyokubiri: 2021
'''Omuntu ssekinnomu'''
* Engatto ya zaabu mu kikopo kya Afrika ekya U-20: 2021
== Ebijuliziddwa ==
5368ss5rapdst0ymtdtx9kib6seaehb
Bob Astles
0
13957
53510
2026-06-08T15:06:26Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53510
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924 <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012 <ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
7ky5bf3ckbfzzesrp2ina0bkvn5wypj
53511
53510
2026-06-08T15:06:54Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53511
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924 <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012 <ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
c34voiejuho71r1a7dp42ocw6gzhov9
53512
53511
2026-06-08T15:08:45Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53512
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924 <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012 <ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Ku buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’entalo zaabwe ez’okusiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .” <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yava mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
gxrmqyas9484h2ia6fl6lueye1t7baf
53514
53512
2026-06-08T15:17:13Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53514
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
btrwkm1u117az5qn3mkpzqaqnloom49
53515
53514
2026-06-08T15:17:36Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53515
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
akvzmvlxbol4f99oqx3zxhjmzjtt2e7
53516
53515
2026-06-08T15:19:47Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53516
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. Obwetwaze bwa Uganda bwe bwasemberera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Omu ku bano yakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okwefuga.
mxr1fz1g3zqchi9yj474902b1blct44
53517
53516
2026-06-08T15:22:03Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53517
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
mkq6xxxrrlhn9svgi3zqsg5dzlx9cpt
53518
53517
2026-06-08T15:22:30Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53518
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
rhmgdm3vsyu27dpqm3ucaezod8kit43
53519
53518
2026-06-08T15:24:49Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53519
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
e7jji7a1z4yamwk3rkc6e7k1nh0fxd8
53520
53519
2026-06-08T15:27:39Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53520
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeezezza nti, "Amin yampita 'obulo obuvunze' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga . Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuwangaala. Omukuumi omu yakubwa ekigwo n'afa olw'okunnyamba." <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
t310r649oiifd5o4v5zixwiytrbb3ks
53521
53520
2026-06-08T15:33:03Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53521
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
466ggik7vg4bt9fy1j5k40cv0vr6d1d
53522
53521
2026-06-08T15:34:49Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53522
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye njogera ku bye nnalaba, kye baali baagala". Astles bye yakola oba bye teyakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali muyimbi wa moderating presence. Ekyo kye kyali Astles yennyini kye yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely eyali aginyweza oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eri eyali omukono gwa Amin ogwa ddyo, yagambye nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – tewali nnyumba nnungi, tewali nkizo, tewali Mercedes-Benz . Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti si oluvannyuma lw’omulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles nzekka eyali asobola okugumira embeera ye Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubira essimu ne bagamba nti: ‘Osobola okujja mangu, avudde mu buyinza.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukkakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga." Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu. <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
hlx9sp482eykxxo9rplgkfj2km2golg
53523
53522
2026-06-08T15:38:57Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53523
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II .”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali muyimbi wa moderating presence. Ekyo kye kyali Astles yennyini kye yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely eyali aginyweza oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eri eyali omukono gwa Amin ogwa ddyo, yagambye nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – tewali nnyumba nnungi, tewali nkizo, tewali Mercedes-Benz . Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti si oluvannyuma lw’omulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles nzekka eyali asobola okugumira embeera ye Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubira essimu ne bagamba nti: ‘Osobola okujja mangu, avudde mu buyinza.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukkakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga." Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu. <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
k4eusmp8099e1zw4qzbip7rd8xol536
53524
53523
2026-06-08T15:41:18Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53524
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely eyali aginyweza oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eri eyali omukono gwa Amin ogwa ddyo, yagambye nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – tewali nnyumba nnungi, tewali nkizo, tewali Mercedes-Benz . Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti si oluvannyuma lw’omulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles nzekka eyali asobola okugumira embeera ye Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubira essimu ne bagamba nti: ‘Osobola okujja mangu, avudde mu buyinza.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukkakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga." Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu. <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
it8gdtjmtw25apb0osxc22xgy0dpryg
53525
53524
2026-06-08T15:46:53Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53525
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – tewali nnyumba nnungi, tewali nkizo, tewali Mercedes-Benz . Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti si oluvannyuma lw’omulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles nzekka eyali asobola okugumira embeera ye Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubira essimu ne bagamba nti: ‘Osobola okujja mangu, avudde mu buyinza.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukkakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga." Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu. <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
8niraksf27ppa6phh3d89srucpetumq
53526
53525
2026-06-08T15:52:13Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53526
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. nzekka eyali asobola okugumira embeera ye Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubira essimu ne bagamba nti: ‘Osobola okujja mangu, avudde mu buyinza.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukkakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga." Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu. <ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
01tfcsc92u8nfi0vnnjr17lbaj9a7la
53527
53526
2026-06-08T15:56:50Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53527
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga." Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
2au2fzowisxuhj3l6redxfxvuyutqrc
53528
53527
2026-06-08T15:57:16Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53528
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
trez2cws2a0ucpjoqydatrs74ihbxvb
53529
53528
2026-06-08T15:57:36Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53529
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
0la5tmo6bqknspdxymyy0834z2zw639
53530
53529
2026-06-08T15:58:25Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53530
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye agagatta amagye ga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin ku Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewaddeyo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira. Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi .
in4oays5kd189wps7fpdqman2r6ga5m
53531
53530
2026-06-08T16:04:03Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53531
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewaddeyo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira. Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi .
fuqyueze1cpuwtw6kaxynk5defvynfr
53532
53531
2026-06-08T16:05:35Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53532
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira. Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.
lb7o1d1c1v432gib8ohrwgmum0csw9h
53533
53532
2026-06-08T16:08:41Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53533
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
10je4id2xuc3qfeopj3yeulq6l3n4mu
53534
53533
2026-06-08T16:11:24Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53534
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
c402o8xxaofmvtsfkq70raucun7vsb0
53535
53534
2026-06-08T16:13:55Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53535
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
b4m4cz502dps3st1ziv4hxodqj0ibl8
53536
53535
2026-06-08T16:14:51Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53536
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana .<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
4k6g4pmsnrc8thdy1sltbqqudanx6ek
53537
53536
2026-06-08T16:17:35Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53537
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
bmj5anhnxa17nhe96os9bbqsu120kca
53538
53537
2026-06-08T16:19:15Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53538
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
8hgr7bdm99shk19ef4ka92u0reerxkp
53539
53538
2026-06-08T16:19:43Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53539
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
1fxol6m64irn0zyqa3wrrkldf8goe5l
53540
53539
2026-06-08T16:20:43Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53540
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
bqfj2p2jjdbqol831ck9h57iu2lh4xa
53541
53540
2026-06-08T16:23:20Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53541
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
qhf9nv63aalabdab7duhpwnojpeoj3e
53542
53541
2026-06-08T16:23:42Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53542
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ixfsacnpy9orit2b4qbyskctqcbg4p7
53543
53542
2026-06-08T16:25:45Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53543
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
1yxx33xqf88k2ba880y2a6v3z8cvwz1
53544
53543
2026-06-08T16:27:19Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53544
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa. Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
o1zhe3jbz72lopsf1be61fs017i0lw8
53545
53544
2026-06-08T16:28:20Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53545
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
dk9l6gbxi5nhsnies8ihdfj73uarnmg
53546
53545
2026-06-08T16:31:36Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53546
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
2j6t08eleazhrbvczkp9yiosii1zgvm
53547
53546
2026-06-08T16:32:29Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53547
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
t7o3nrd7ohgbh1q3smou0mcsgik615u
53548
53547
2026-06-08T16:36:45Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53548
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
Bob Astles yazannya nga Leonard Trolley mu firimu ya ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Amin: the Rise and Fall]]'' mu 1982. Omuzannyi wa Nicholas Garrigan omuyiiye mu kitabo ne firimu ''[[The Last King of Scotland]]'', okusinziira ku muwandiisi Giles Foden, yali yeesigamiziddwa ku bimu ku byaliwo mu bulamu bwa Astles. Foden yayogerezeganya ne Astles bwe yali awandiika ekitabo kye.<ref>{{Cite web |title=An Interview with Giles Foden |url=http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html |access-date=13 October 2014 |publisher=Random House}}</ref> Era yasinziira ku mboozi empanvu Vallely gye yayogera mu ''lupapula lwa The Times.''<ref>{{Cite web |title=The Last King of Scotland |url=https://prezi.com/8h5j3vmwxf6o/the-last-king-of-scotland/}}</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
bc0o4m4zmxyse0lqhm1uvpup9684frd
53549
53548
2026-06-08T16:37:09Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53549
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
Bob Astles yazannya nga Leonard Trolley mu firimu ya ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Amin: the Rise and Fall]]'' mu 1982. Omuzannyi wa Nicholas Garrigan omuyiiye mu kitabo ne firimu ''[[The Last King of Scotland]]'', okusinziira ku muwandiisi Giles Foden, yali yeesigamiziddwa ku bimu ku byaliwo mu bulamu bwa Astles. Foden yayogerezeganya ne Astles bwe yali awandiika ekitabo kye.<ref>{{Cite web |title=An Interview with Giles Foden |url=http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html |access-date=13 October 2014 |publisher=Random House}}</ref> Era yasinziira ku mboozi empanvu Vallely gye yayogera mu ''lupapula lwa The Times.''<ref>{{Cite web |title=The Last King of Scotland |url=https://prezi.com/8h5j3vmwxf6o/the-last-king-of-scotland/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
okwu4qrul2sarl6ekmxf4n7f9pdddpl
53550
53549
2026-06-08T16:38:15Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53550
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
Bob Astles yazannya nga Leonard Trolley mu firimu ya ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Amin: the Rise and Fall]]'' mu 1982. Omuzannyi wa Nicholas Garrigan omuyiiye mu kitabo ne firimu ''[[The Last King of Scotland]]'', okusinziira ku muwandiisi Giles Foden, yali yeesigamiziddwa ku bimu ku byaliwo mu bulamu bwa Astles. Foden yayogerezeganya ne Astles bwe yali awandiika ekitabo kye.<ref>{{Cite web |title=An Interview with Giles Foden |url=http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html |access-date=13 October 2014 |publisher=Random House}}</ref> Era yasinziira ku mboozi empanvu Vallely gye yayogera mu ''lupapula lwa The Times.''<ref>{{Cite web |title=The Last King of Scotland |url=https://prezi.com/8h5j3vmwxf6o/the-last-king-of-scotland/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
g74ouvwl49rbsreb3k8f9dd6cdbkhbn
53551
53550
2026-06-08T16:38:49Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53551
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
Bob Astles yazannya nga Leonard Trolley mu firimu ya ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Amin: the Rise and Fall]]'' mu 1982. Omuzannyi wa Nicholas Garrigan omuyiiye mu kitabo ne firimu ''[[The Last King of Scotland]]'', okusinziira ku muwandiisi Giles Foden, yali yeesigamiziddwa ku bimu ku byaliwo mu bulamu bwa Astles. Foden yayogerezeganya ne Astles bwe yali awandiika ekitabo kye.<ref>{{Cite web |title=An Interview with Giles Foden |url=http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html |access-date=13 October 2014 |publisher=Random House}}</ref> Era yasinziira ku mboozi empanvu Vallely gye yayogera mu ''lupapula lwa The Times.''<ref>{{Cite web |title=The Last King of Scotland |url=https://prezi.com/8h5j3vmwxf6o/the-last-king-of-scotland/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ama2agxis748hfp00xf2e2lk0gz6ohn
53552
53551
2026-06-08T16:42:48Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53552
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
Bob Astles yazannya nga Leonard Trolley mu firimu ya ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Amin: the Rise and Fall]]'' mu 1982. Omuzannyi wa Nicholas Garrigan omuyiiye mu kitabo ne firimu ''[[The Last King of Scotland]]'', okusinziira ku muwandiisi Giles Foden, yali yeesigamiziddwa ku bimu ku byaliwo mu bulamu bwa Astles. Foden yayogerezeganya ne Astles bwe yali awandiika ekitabo kye.<ref>{{Cite web |title=An Interview with Giles Foden |url=http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html |access-date=13 October 2014 |publisher=Random House}}</ref> Era yasinziira ku mboozi empanvu Vallely gye yayogera mu ''lupapula lwa The Times.''<ref>{{Cite web |title=The Last King of Scotland |url=https://prezi.com/8h5j3vmwxf6o/the-last-king-of-scotland/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*
* [http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html Interview with ''Last King of Scotland'' author Giles Foden]
* [http://www.blackstarnews.com/?c=122&a=2270 "Bob Astles' Memories"] by Norman S. Miwambo, ''Black Star News'' (New York), 30 July 2006
* Kakembo, Titus. "[http://www.newvision.co.ug/news/639819-bob-astles-joins-idi-amin-dada.html Bob Astles Joins Idi Amin Dada]." ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. 13 February 2013.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ptb6rdg4yuojb938e5p1t7ltspc0dyk
53553
53552
2026-06-08T16:43:33Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346919790|Bob Astles]]"
53553
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
Bob Astles yazannya nga Leonard Trolley mu firimu ya ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Amin: the Rise and Fall]]'' mu 1982. Omuzannyi wa Nicholas Garrigan omuyiiye mu kitabo ne firimu ''[[The Last King of Scotland]]'', okusinziira ku muwandiisi Giles Foden, yali yeesigamiziddwa ku bimu ku byaliwo mu bulamu bwa Astles. Foden yayogerezeganya ne Astles bwe yali awandiika ekitabo kye.<ref>{{Cite web |title=An Interview with Giles Foden |url=http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html |access-date=13 October 2014 |publisher=Random House}}</ref> Era yasinziira ku mboozi empanvu Vallely gye yayogera mu ''lupapula lwa The Times.''<ref>{{Cite web |title=The Last King of Scotland |url=https://prezi.com/8h5j3vmwxf6o/the-last-king-of-scotland/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*
* [http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html Interview with ''Last King of Scotland'' author Giles Foden]
* [http://www.blackstarnews.com/?c=122&a=2270 "Bob Astles' Memories"] by Norman S. Miwambo, ''Black Star News'' (New York), 30 July 2006
* Kakembo, Titus. "[http://www.newvision.co.ug/news/639819-bob-astles-joins-idi-amin-dada.html Bob Astles Joins Idi Amin Dada]." ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. 13 February 2013.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
owo5v2uzu3sjfh46a6i0u1lbgisflal
Martin Luther Nyanzi
0
13958
53513
2026-06-08T15:11:18Z
~2026-33970-83
11250
Notable page translated from Sw.wiki
53513
wikitext
text/x-wiki
'''Nyanzi Martin Luther''' (eyazaalibwa nga 5 Desemba 2009) musomi, munnabizinesi w'emikutu gy'amawulire, era omulwanirizi w’eddembe ly’abavubuka mu ggwanga lya Uganda.<ref name="observer">{{cite news |last=Reporter |title=Nyanzi Martin Luther: Uganda's Youngest Parliamentary Petitioner |url=https://www.observer.ug/ |newspaper=The Observer Uganda |date=2026}}</ref> Amanyiddwa ennyo ng’omutandisi era akulira ekitongole ky’amawulire ekya ''Apex Media Services'', ekiddukanya emikutu gy'oku mpewo n'okuweereza amawulire mu Uganda.<ref name="watchdog">{{cite news |title=Profile: Rising youth entrepreneur Nyanzi Martin Luther |url=https://www.watchdoguganda.com/business/ceos-entrepreneurs/20260111/187626/profile-rising-youth-entrepreneur-nyanzi-martin-luther.html |newspaper=Watchdog Uganda |date=2026-01-11}}</ref> Mu kisaawe ky’ennyimba n’okusanyusa abantu, akola nga DJ era amanyiddwa ku lulimi lw’emiziki nga '''Deejay Blockboy'''.<ref name="ghana">{{cite news |last=Elias |first=Kabugho |title=The Enduring Legacy of 'Martin Luther': From 16th-Century Reformation to Civil Rights Icon and Uganda's Teenage Media Entrepreneur |url=https://www.modernghana.com/news/1492232/uganda-teenagers-parliamentary-petition-over.html |newspaper=Modern Ghana |date=2026-05-11}}</ref>
== Obulamu bwe n’Okusoma kwe ==
Nyanzi yazaalirwa mu ddwaliro lya Nsangi Hospital erisangibwa mu Uganda, ne mu kukulira kwe yakulira mu kyalo Kisozi ekisangibwa mu Buddo, mu disitulikiti y'e Wakiso.<ref name="asante">{{cite news |title=Meet Nyanzi Martin Luther, The Ugandan Teen Sensation Behind Different Petitions |url=https://asantetimes.com/read-post.php?id=272 |newspaper=Asante Times |date=2026}}</ref> Abazadde be ye Ssekaayi Simon, omunnabizinesi, ne Joan Vumilia, omuwandiisi w'ebitabo era omukulu mu by'ensimbi.<ref name="asante" /><ref name="wp_joan">{{cite web |title=Joan Vumilia Biography: Exploring the Executive Career of Nyanzi Martin Luther's Mother |url=https://www.worldpulse.org/story/joan-vumilia-biography-exploring-the-executive-career-of-nyanzi-martin-luthers-mother-74210 |website=World Pulse |date=2025}}</ref> Alina bannyina babiri abamuddako aba: Nakaayi Dorcus ne Nabagulanyi Patricia.<ref name="asante" />
Yasomera mu masomero ag’enjawulo ag’emisingi (pulayimale) okuli St. Anne Junior School, Upendo Christian School, God's Hands Junior School Buddo, ne MK International School e Busega.<ref name="ghana" /> Ku ssomero lya MK International School kwe yakolera ebigezo eby’akamalirizo ebya Pulayimale (PLE) n’afuna obubonero 13.<ref name="ghana" /> Mu kaseera kano, asoma ku ssomero lya Kisozi High School mu disitulikiti y'e Wakiso gye ddaala erya Senior Three.<ref name="asante" />
== Emirimu n’Obunnabizinesi ==
Nyanzi yatandika emirimu gy’amawulire n’obunnabizinesi mu myaka emito ennyo ng'omutandisi w'ekitongole kya ''Apex Media Services'' mu mwaka gwa 2023, nga muno mwe muli ne leediyo ey'abavubuka eya Block FM 103.2.<ref name="ghana" /><ref name="grok">{{cite web |title=Nyanzi Martin Luther Profile and Career Operations |url=https://grokipedia.com/page/Nyanzi_Martin_Luther |website=Grokipedia |date=2026}}</ref> Ekitongole kino era kyayongera okukwatagana n'emikutu emirala okuli Homeboyz Radio Uganda ne Spark Media Uganda.<ref name="ghana" />
Mu mwaka gwa 2025, yatandikawo ekibiina ky’obuyambi ekitatunda magoba ekya ''Apex Digital Skills'' (ADS), ekigenderera okuwa abavubuka n'okusomesa abayizi tekinologiya n'obukodyo mu by’omutimbagano gwa yintaneeti.<ref name="wp_pulse">{{cite web |title=Youth-Led Initiative Sets December 5 Aside for Innovation and Enterprise |url=https://www.worldpulse.org/story/youthled-initiative-sets-december-5-aside-for-innovation-and-enterprise-76134 |website=World Pulse |date=2026}}</ref> Nyanzi era ayingira mu kibiina ky'eggwanga ekya ''National Association of Online Broadcasters and Publishers'' (NAoBP) ekirwanirira eddembe n'amateeka agafuga abasaasaanyi b'amawulire ku mutimbagano mu Uganda.<ref name="wp_joan" /> Ennyimba ze n'emiziki gye ng'omuwandiisi ne DJ (Deejay Blockboy) zisangibwa ku mikutu emikulu egy’emiziki n’ebivuga okuli Spotify.<ref name="ghana" />
== Okulwanirira eby’Obuntu n’Abavubuka ==
Nga 27 Febwali 2026, Nyanzi yafuna ettutumu mu ggwanga lyonna bweyateeka okusaba kwe (petition) mu Paalamenti ya Uganda, nga kano kakyasaba okutandikawo amateeka n'ensimbi z'eggwanga (National NGO Fund) z'okuwagira ebibiina by'abavubuka n'ebibiina eby'omubwongo ebitasaba magoba (CBOs) mu Uganda.<ref name="softpower">{{cite news |last=Reporter |title=Student Petitions Parliament to Fund Community Organisations |url=https://www.softpower.ug/ |newspaper=SoftPower News |date=2026-03-11}}</ref><ref name="newvision">{{cite news |title=16-year-old seeks legislation on CBOs state funding |url=https://www.newvision.co.ug/ |newspaper=New Vision |date=2026-05}}</ref> Okusaba kuno kwatandikawo emboozi n'okuwakana mu baminisita, ababaka ba paalamenti, n'ebibiina by'obwanakyewa ku nsonga y'obwetegevvu n'obulambalamba bw'ebibiina bino.<ref name="pan_african">{{cite news |title=Uganda Activist Revises NGO Funding Proposal Amid Debate Over Civil Society Independence |url=https://panafricanvisions.com/ |newspaper=Pan African Visions |date=2026-06-02}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{reflist}}
[[Category:Abantu bazaalibwa 2009]]
[[Category:Abantu b'omu Wakiso]]
[[Category:Bannabizinesi b'omu Uganda]]
[[Category:Abayimbi b'omu Uganda]]
5y7hows5mhectiurtytm1o42kvtvptq
Rogers Mato
0
13959
53556
2026-06-08T18:50:01Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354127293|Rogers Mato]]"
53556
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Rogers Mato Kassim</big>''' (yazaalibwa nga 10 omwezi Ogwekkumi mu mwaka gwa 2003)<ref name="KCCA FC profile">{{cite web |title=KCCA FC profile |url=https://www.kccafc.co.ug/player/rogers-mato/ |access-date=19 January 2022 |publisher=KCCA FC}}</ref> [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]] azannyira kiraabu ya Heart of Midlothian, ku bbanja okuva mu Vardar. Ono akiikirira.<ref>{{Soccerway|rogers-mato/793023}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Ng’akyali muto Mato yazannyirako [[Lweza FC|Lweza]] ne [[Maroons FC|Maroons]] mu liigi ya Uganda ey’abato. Mu mwaka gwa 2018 yeegatta ku kibiina ky'abavubuka ekya Proline mu [[FUFA League enkulu|FUFA Big League]]. Ku sizoni ya 2019–20, Mato yasitulwa n’agenda mu ttiimu y’abakulu, kyokka n’abolebwa mu ttiimu eno mu sizoni eyasuulibwa olw’ekirwadde kya COVID-19. Yafuuka omuzannyi omukulu mu kiraabu eno sizoni eyaddako, n’agikulembera mu kukuzibwa mu ‘playoffs’ nga tannaba kugwa wansi ng’akubwa Gaddafi. Mu mwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2021 kyalangirirwa nti omuzannyi ono yassa omukono ku ndagaano ya myaka ena ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA]], bakyampiyoni ba Uganda Premier League emirundi 13 ku ssente ezitamanyika.<ref name="KCCA FC">{{cite web |date=4 September 2021 |title=KCCA FC completes the signing of Proline FC forward Rogers Mato for an undisclosed fee. |url=http://nilepost.co.ug/2021/09/04/kcca-fc-completes-the-signing-of-proline-fc-forward-rogers-mato-for-an-undisclosed-fee/#:~:text=By%20Shafik%20Kiyaga-,Rogers%20Mato%2C%20a%20product%20of%20the%20FUFA%20Juniors%20League%20has,club%20with%20a%20big%20vision. |access-date=19 January 2022 |publisher=The Nile Post}}</ref>
Oluvannyuma lw'omwaka mulamba mu Şanlıurfaspor eya Turkey First League, Mato yagenda mu AP Brera eya [[North Macedonia]] 's First Football League mu mwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2024. Yasooka mu mpaka za kiraabu eno nga 18 omwezi Ogwokubiri mu mupiira gwa liigi ne Sileks.<ref name="winning debut">{{cite web |last1=Damba |first1=Allan |title=Rogers Mato makes winning debut at his new European outfit |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/rogers-mato-makes-winning-debut-at-his-new-european-outfit-2024021910314820357 |access-date=6 September 2024 |publisher=Pulse Sports}}</ref>
Nga 13 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2026, yakola endagaano nga tannakola ne kiraabu ya Scotland eya Heart of Midlothian mu Premier, mu kusooka yeegatta ku bbanja okumala sizoni ya 2025–26 eyasigalawo nga tannaba kwegatta ku ndagaano ya myaka esatu ey'enkalakkalira.<ref>{{Cite web |title=Rogers Mato agrees to join Hearts in summer |url=https://www.heartsfc.co.uk/blogs/news/rogers-mato-agrees-to-join-hearts-in-summer |access-date=13 January 2026 |website=www.heartsfc.co.uk |language=en}}</ref>
== Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya ==
Mu mwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2021 Mato yayitibwa ku ttiimu y'eggwanga ey'abakulu mu mupiira gwayo ogwa 2022 ogw'okusunsulamu abalizannya World Cup ne Rwanda.<ref name="2022 World Cup Qualifiers">{{cite web |last1=Sang |first1=Kiplagat |title=2022 World Cup Qualifiers: Sredojevic trims Uganda squad ahead of Rwanda duel |url=https://www.goal.com/en-au/news/2022-world-cup-qualifiers-sredojevic-trims-uganda-squad-ahead-of-/1raca5233x28d16pcprqnm6h4b/match/6i657ey6a9g5lkeegel1vnms4 |access-date=19 January 2022 |publisher=Goal}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'eggwanga]] mu mupiira ogw'okwegezangamu ne ttiimu ekiikirira abantu okuva mu Bukika kkono bwa Uganda. Mato ye yaggulawo ggoolo nga ttiimu y’eggwanga egenda mu maaso n’ewangula ne ggoolo 3-1.<ref name="impressive friendly">{{cite web |title=Cranes put up impressive friendly performance ahead of clash WC clash with Kenya |url=https://the-cleansheet.com/2021/11/05/cranes-put-up-impressive-friendly-performance-ahead-of-clash-wc-clash-with-kenya/?fbclid=IwAR3XjY-ermG5LgZ9Ofq5Ty90a39INPb-KPZIgQxqUA-PgOlhAIrDdvnGOj0 |access-date=19 January 2022 |publisher=the-cleansheet.com}}</ref> Mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022 yaddamu okuyitibwa okuzannya emipiira etaano egy'omukwano ne ttiimu z'eggwanga okuva e [[Bulaaya]] ne [[Asia]] nga Cranes egenda e [[Buturuki|Turkey]], Iraq ne Bahrain.<ref name="Friendlies in Europe, Asia">{{cite web |last1=Abdusalam |first1=Kigozi |date=3 January 2022 |title=Micho Summons 45-man squad for Friendlies in Europe, Asia |url=https://chimpreports.com/uganda-cranes-micho-summons-45-man-squad-for-friendlies-in-europe-asia/ |access-date=18 January 2022 |publisher=chimpreports.com}}</ref> Yagenda mu maaso n'azannya omupiira gwe ogwasooka mu bakulu mu mupiira ogwasooka ne [[Iceland]] nga 12 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022. Yatandika era n'azannya eddakiika kinaana mu mupiira ogwatuuka amaliri ga ggoolo 1-1.<ref name="NFT profile">{{cite web |title=NFT profile |url=https://www.national-football-teams.com/player/85251/Rogers_Mato.html |access-date=19 January 2022 |publisher=National Football Teams}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu gye ==
{{updated|match played 30 December 2025}}<ref name="NFT profile"/>Anti omupiira gwazanyibwa nga 30 omwezi Ogwekkumineebiri mu mwaka gwa 2025<ref name="NFT profile" />
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku ttiimu y’eggwanga n’omwaka
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Ggoolo
|-
| rowspan="4" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2022
| 9
| 1
|-
| 2023
| 12
| 2
|-
| 2024
| 10
| 1
|-
| 2025
| 10
| 4
|-
! colspan="2" | Omugatta
! 41
! 8
|}
: ''Obukodyo n'olukalala lw'ebyavaamu ggoolo ya Uganda esooka, omuko gw'obubonero ogulaga ggoolo oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Mato.''
{| class="wikitable sortable"
|+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebwa Rogers Mato
! scope="col" | No.
! scope="col" | Olunaku
! scope="col" | Ekifo
! scope="col" | Abauvuganya
! scope="col" | Okuteeba
! scope="col" | Alizaati
! scope="col" | Empaka
|-
| style="text-align:center" | 1
| 3 Ssebutemba 2022
| [[St. Mary's Stadium-Kitende|Ekisaawe kya St. Mary's Kitende, Entebbe, Uganda]]
| [[Tanzania]]
| style="text-align:center" | 3–0
| style="text-align:center" | 3–0
| [[:en:2022_African_Nations_Championship_qualification#Second_round|2022 African Nations Championship qualification]]
|-
| style="text-align:center" | 2
| 28 Omwezi gwokusatu 2023
| Ekisaawe ky'eggwanga, Dar es Salaam, Tanzania
| [[Tanzania]]
| style="text-align:center" | 1–0
| style="text-align:center" | 1–0
| [[:en:2023_Africa_Cup_of_Nations_qualification_Group_F|2023 Africa Cup of Nations qualification]]
|-
| style="text-align:center" | 3
| 21 Noovemba 2023
| [[:en:Stade_Municipal_de_Berkane|Stade Municipal de Berkane]], [[:en:Berkane|Berkane]], Morocco
| [[Somalia]]
| style="text-align:center" | 1–0
| style="text-align:center" | 1–0
| [[:en:2026_FIFA_World_Cup_qualification_–_CAF_Group_G|2026 FIFA World Cup qualification]]
|-
| style="text-align:center" | 4
| 6 Ssebutemba 2024
| Ekisaawe kya Orlando, Johannesburg, South Afrika
| [[South Africa|South Afrika]]
| style="text-align:center" | 2–2
| style="text-align:center" | 2–2
| [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification_Group_K|2025 Africa Cup of Nations qualification]]
|-
| style="text-align:center" | 5
| 9 Jjuuni 2025
| [[:en:Stade_de_Marrakech|Stade de Marrakech]], [[:en:Marrakech|Marrakech]], Morocco
| [[Gambia]]
| style="text-align:center" | 1–0
| style="text-align:center" | 1–1
| [[:en:Friendly_(association_football)|Friendly]]
|-
| style="text-align:center" | 6
| rowspan="2" | 5 Ssebutemba 2025
| rowspan="2" | [[:en:Mandela_National_Stadium|Mandela National Stadium]], [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda
| rowspan="2" | [[Mozambique]]
| style="text-align:center" | 2–0
| rowspan="2" style="text-align:center" | 4–0
| rowspan="2" | 2026 FIFA World Cup qualification
|-
| style="text-align:center" | 7
| style="text-align:center" | 3–0
|-
| style="text-align:center" | 8
| 30 Ddesemba 2025
| Ekisaawe kya Fez, Fez, Morocco
| [[Nigeria]]
| style="text-align:center" | 1–3
| style="text-align:center" | 1–3
| [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_Group_C|2025 Africa Cup of Nations]]
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Rogers Mato at National-Football-Teams.com
* [https://www.kccafc.co.ug/player/rogers-mato/ KCCA FC profile]
* Rogers Mato at Global Sports Archive
c4yymxt4wdybac3fwvq4epfhx465auv
Frank Gashumba
0
13960
53560
2026-06-08T22:30:21Z
Musuuza
11013
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354653162|Frank Gashumba]]"
53560
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Frank Mangumu Gashumba''' (yazaalibwa 3 Ogwekkumineebiri 1974) Munnayuganda omusuubuzi, omwogezi w'okubudaabuda n'okukubiriza, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu n'ebyenfuna. Gashumba akola nga ssentebe w’ekibiina kya Mali Group of Companies era nga ye mutandisi wa Sisimuka Uganda, kaweefube w’okutumbula enkulaakulana mu mbeera z’abantu. Gashumba amanyiddwa olw’emirimu gye egy’okuwolereza n’okulwanirira eddembe ly’[[:en:Banyarwanda|Abanyarwanda]] ababeera mu Uganda ng’ayita mu lukiiko lwa Abavandimwe<ref>{{Cite web |title=Abavandimwe – Official Website |url=https://abavandi.org/ |access-date=2026-05-14 |language=en-US}}</ref> era alina ekifo ky’obumyuka bwa Ssentebe w’ekitundu kya Central Region of the Patriotic League of Uganda (PLU).<ref>{{Cite web |last=Mega FM |date=2025-09-02 |title=PLU to Resume Political Activities With Establishment of Leadership Structures - |url=https://megafmug.com/plu-to-resume-political-activities-with-establishment-of-leadership-structures/ |access-date=2026-05-14 |language=en-US}}</ref> Ebigambo bye bivuddeko okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde mu kaweefube w’okubunyisa amawulire n’okunnyonnyola ensonga z’ebyobufuzi n’embeera z’abantu.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Gashumba yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1974 mu kibuga Villa Maria [[Masaka (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Masaka]], mu Uganda, mu maka ga Anthony ‘Antonio’ Kasumba ne Cissy Mukarubayiza nga bombi bava mu nsi [[Rwanda|ya Rwanda]] . Kitaawe yali nnannyini ttaka mu [[Buganda]] era nga musuubuzi.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref> Obuto bwe obusinga yabumala Masaka era oluvannyuma ku ntandikwa y'emyaka gya 90 n'agenda e [[Kampala]] .
Yasomera mu St. Francis Primary School, nga tannagenda mu Aga Khan Senior Secondary zombi e Masaka<ref>{{Cite web |last=Africa2Trust |first= |title=About AGA KHAN EDUCATION SERVICES UGANDA (Uganda) |url=https://www.africa2trust.com/B2BAfrica/uganda/courses-training/international-schools/aga-khan-education-services-uganda/Profile/AboutUs/1/1/17192/2/?l=1&c=1&glx=0&sid=17192&CatID=2 |access-date=2026-05-14 |website=www.africa2trust.com}}</ref> n’oluvannyuma n’atikkirwa mu [[Nkumba University]] n’afuna diguli mu by’obusuubuzi.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
=== Bizinensi ===
Gashumba ye ssentebe w’ekibiina kya Mali Group of Companies, ekirina obwagazi mu by’obulimi, empeereza y’obukugu, n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-03 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |access-date=2026-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatandika emirimu gye egy’obusuubuzi ku nkomerero y’emyaka gya 1990 ng’akola emirimu omuli Mali Mixed Farm.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
=== Okulwanirira emirimu n’okubunyisa amawulire ===
Gashumba abadde muwolereza era mulwanirizi amanyiddwa ennyo owa Bannayuganda abalina obuzaale okuva mu Rwanda oba [[:en:Banyarwanda|Abanyarwanda.]]
Yali mu bamu ku bassaawo ekibiina kya Council for Abavandimwe, ekibiina ekikiikirira n’okuwolereza ebyetaago by’Abanyarwanda mu Uganda n’ebweru waayo. Ng’ayita mu nkola eno, abadde akola kampeyini z’okulwanirira eddembe ly’obutuuze n’okusiimibwa, ng’ayambako mu kuyingirira kw’abakulira emirimu okwakola ku kusosola mu nkola z’okuwandiika ebiwandiiko mu ggwanga.<ref name="nilepost2024">{{Cite web |date=December 21, 2024 |title=Banyarwanda face statelessness |url=https://nilepost.co.ug/big-interview/233996/big-interview-banyarwanda-face-statelessness-over-names-and-physical-appearance-gashumba |website=Nile Post}}</ref><ref name="watchdog2025">{{Cite web |date=September 5, 2025 |title=Justice Came: Frank Gashumba Rallies Abavandimwe |url=https://www.watchdoguganda.com/community-news/20250820/182225/justice-came-frank-gashumba-rallies-abavandimwe-to-back-museveni-in-2026.html |website=Watchdog Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Stop discrimination against Banyarwanda, says Frank Gashumba |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/stop-discrimination-against-banyarwanda-says-frank-gashumba--4928702 |access-date=2026-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ategese emikolo gy'ebyobuwangwa nga Abavandimwe Carnival<ref>{{Cite web |last=Nsereko |first=Ranell Dickson |date=2026-01-06 |title=Ent. & Lifestyle: Abavandimwe Carnival lights up Lugogo in celebration of culture and unity |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/abavandimwe-carnival-lights-up-lugogo-in-cele-NV_225752_052026 |access-date=2026-05-14 |website=New Vision}}</ref>, ekitumbula obumu mu bantu era nga kirimu ebivvulu by'abayimbi ba Uganda okuli [[Eddy Kenzo]], [[Cindy Sanyu]], [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]], [[Sheebah Karungi|Sheebah]], [[Ray G]], ne [[Shamim Murerwa|Omega 256]] . <ref name="watchdog2025">{{Cite web |date=September 5, 2025 |title=Justice Came: Frank Gashumba Rallies Abavandimwe |url=https://www.watchdoguganda.com/community-news/20250820/182225/justice-came-frank-gashumba-rallies-abavandimwe-to-back-museveni-in-2026.html |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.watchdoguganda.com/community-news/20250820/182225/justice-came-frank-gashumba-rallies-abavandimwe-to-back-museveni-in-2026.html "Justice Came: Frank Gashumba Rallies Abavandimwe"]. ''Watchdog Uganda''. September 5, 2025.</cite></ref>
Gashumba yatandikawo Sisimuka Uganda (National Action for Awakening Uganda), enteekateeka etunuulidde okutumbula enkyukakyuka mu ndowooza, okutumbula, n’okutumbula embeera z’abantu.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
Ng’omumyuka wa Ssentebe w’ekitundu kya Central Region of the Patriotic League of Uganda (PLU),
Gashumba yeenyigidde mu kusikiriza n’okukubiriza abantu ku by’obufuzi, era abadde ayogera emirundi mingi ku nsonga ezikwata ku Banyarwanda, ng’afudde omu ku bawolereza b’abeetaaga obuyambi n’ababeera ku mabbali mu ggwanga.<ref name="chimpreports2024">{{Cite web |date=May 28, 2024 |title=PLU's Disciplinary Committee Summons Frank Gashumba |url=https://chimpreports.com/plus-disciplinary-committee-summons-frank-gashumba/ |website=ChimpReports}}</ref>
=== Emikutu gy’amawulire n’okukwatagana n’abantu ===
Gashumba alabiseeko mu kukubaganya ebirowoozo ku mikutu gy’amawulire ku byobufuzi bya Uganda n’ensonga z’embeera z’abantu.<ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=BIG INTERVIEW: Banyarwanda face statelessness over names and physical appearance - Gashumba |url=https://nilepost.co.ug/big-interview/233996/big-interview-banyarwanda-face-statelessness-over-names-and-physical-appearance-gashumba |access-date=2026-05-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Yeetabye mu nkuŋŋaana z’abantu era ng'ategeka n’ebiteeso n’ebibuuzo ebyogerwako ku nsonga ezikwata ku Banyarwanda n’eby’obufuzi mu ggwanga.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
== Ensonga z’amateeka n’okukeberebwa mu lujjudde ==
Gashumba abadde yeenyigira mu misango gy’amateeka. Laba ne: [[:en:Brian_Muhumuza_Bishanga|Brian Muhumuza Bishanga]]<ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-10-31 |title=Frank Gashumba arrested by CMI over impersonation |url=https://observer.ug/news/frank-gashumba-arrested-by-cmi-over-impersonation/ |access-date=2026-05-14 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Mu Gwekkumi mu mwaka gwa 2017, yakwatibwa ekitongole ekikessi ekya Chieftaincy of Military Intelligence (CMI) ku misango omuli okwefuula, okujingirira, okwekobaana okukola omusango omunene, n’okusangibwa n’ebiragalalagala mu ngeri emenya amateeka.<ref>{{Cite web |date=2021-01-14 |title=Court grants Gashumba bail |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-grants-gashumba-bail-1724808 |access-date=2026-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emisango gino gyava ku bigambibwa nti ye ne munne beefuula abakungu ba Minisitule y’ebyokwerinda ku bikwatagana ne ddiiru eyalimu loole z’amagye.<ref name="nilepost2017">{{Cite web |date=October 31, 2017 |title=Frank Gashumba allegedly 'found with' Marijuana, cocaine, fake passports |url=https://nilepost.co.ug/news/2749/gashumba-had-fake-updf-bank-stamps-found-with-marijuana-and-cocaine-cmi |website=Nile Post}}</ref> Gashumba yawakanya ebigambibwa nti byali bya nteekateeka za bya bufuzi. Oluvannyuma lw’emyaka ebiri egy’okuvunaanibwa mu kkooti, mu kiseera nga abawaabi b’emisango balemeddwa okuleeta abajulizi, Kkooti ya Buganda Road yasazaamu emisango gyonna mu Gwekkuminoogumu 2019.<ref name="chimpreports2019">{{Cite web |date=November 7, 2019 |title=Court Dismisses Fraud Charges Against Gashumba |url=https://chimpreports.com/court-dismisses-fraud-charges-against-gashumba/ |website=ChimpReports}}</ref>
Mu ngeri ey’enjawulo, mu mwaka gwa 2011 ne mu Gwolubereberye 2021, Gashumba yateekebwako ebigambibwa eby’obubbi n’okukoppa mu ddiiru y’okugula ebyuma by’okuzikiza omuliro (fire tenders) ebyali bikwatagana ne kkampuni ya Turkey. Yakwatibwa wamu n’abalala mu musango mu mwaka gwa 2021 kyokka n’asigala nga talina musango. Emisango gino tegyavaamu kusingisibwa misango, era oluvannyuma Gashumba n’agenda mu maaso n’emirimu gye egy’obusuubuzi n’okubunyisa amawulire.<ref name="monitor2021b">{{Cite web |date=January 24, 2021 |title=Gashumba arrested in another fraud case |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/gashumba-arrested-in-another-fraud-case-1501098 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Ebigambo bya Gashumba eby’ebyobufuzi nabyo bifunye okwekenneenya, ng’abamu ku bavumirira babuusabuusa enkyukakyuka mu bifo bye okumala ekiseera. Yaddamu okuyanukula ku kunenyezebwa okwo ng’asuubiza n’okunyweza okwewa amanyi mu bantu n’okulaba nti wabaawo obumu mu ggwanga lyonna.<ref name="chimpreports2024">{{Cite web |date=May 28, 2024 |title=PLU's Disciplinary Committee Summons Frank Gashumba |url=https://chimpreports.com/plus-disciplinary-committee-summons-frank-gashumba/ |website=ChimpReports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/plus-disciplinary-committee-summons-frank-gashumba/ "PLU's Disciplinary Committee Summons Frank Gashumba"]. ''ChimpReports''. May 28, 2024.</cite></ref>
== Obulamu bwe ==
Gashumba ye taata w'omuntu omumanyifu ennyo mu by'amawulire [[Sheilah Gashumba]] . Abadde yeenyigira mu mirimu gy’obuzirakisa, omuli okuwa obuyambi mu by’enjigiriza n’okuyimirizaawo obulamu bw’omwana Aisha Nabukeera eyayokebwa omuliro.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=June 12, 2019 |title=Aisha Nabukeera: Survivor To Thriver |url=https://zubanetwork.com/aisha-nabukeera-survivor-thriver/ |website=Zuba Network}}</ref> Mu Gwokutaano 2025, yakola omukolo ogw’ekinnansi ( ''gusaba'' ) ne munne Patience Mutoni Malaika.<ref name="monitor2021" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Gashumba yafuna engule ya African Public Service Optimum Award mu mwaka gwa 2023. <ref>{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2023-12-23 |title=Frank Gashumba named winner of African Public Service Optimum Award in Ghana |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20231223/163591/frank-gashumba-named-winner-of-african-public-service-optimum-award-in-ghana.html |access-date=2026-05-14 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
29mminptmip1tpncab03nfhrxkemyca
Category:Munnayuganda
14
13961
53572
2026-06-09T07:46:13Z
Kinenkey
10423
Nyongedeko Etuluba "Munnayuganda"
53572
wikitext
text/x-wiki
Olukalala lwa ba Nayuganda
p9amxufvtz4mngxncwegdt4jeqfytdk
Nince Henry
0
13962
53607
2026-06-09T10:00:40Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348806986|Nince Henry]]"
53607
wikitext
text/x-wiki
'''Ninsiima "Nince" Henry''' (yazaalibwa 1988 oba 1989<ref name="BigEye2013" /> ) atwalibwa ng'omuwandiisi w'ennyimba Omunnayuganda nnamba emu mu Uganda okuva 2010 era nga muyimbi.<ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref> Yasituka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda oluvannyuma lw'okuwandiikira abayimbi bonna abanene mu Uganda ennyimba eziwangula nga [[Bebe Cool]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]], n'abalala.<ref name="Hipipo" /> Ng'omuyimbi Nince Henry akoze ennyimba nnyingi nnyo ezikwatayo ennyo nga Cinderella, Mali yangu, mpola mpola n'endala. Atebenkeza okukolera abayimbi abalala emiziki ne ye kennyini ng’omuyimbi.<ref>{{Cite web |date=4 July 2011 |title=Cinderella; Video by Nince Henry |url=http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090713/http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |archive-date=4 March 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040157/https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |archive-date=4 March 2016 |access-date=23 April 2014}}</ref> Mu 2012, Nince yabaako ne puloojekiti yokuwandika enyimba ne Juliana, oluvannyuma lwokuwandika oluyimba "Sikyakaaba"<ref>{{Cite web |date=24 February 2012 |title=Juliana and Nince Henry in Song Battle |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |access-date=12 May 2014 |publisher=Uganda Online}}</ref>[[Juliana Kanyomozi|]] Juliana yali ateekedwa okufulumya oluyimba luno naye waaliwo obuteesigagana wakati w’abayimbi bano bombi. oluvanyuma juliana yafulumya oluyimba nga lwelumu n'oluyimba lwa Nince ku mutwe gwoluyimba n' ebigambo by'oluyimba <ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Uganda News, Entertainment news and Celebrity Gossip |url=http://www.ugandaonline.net/news/juliana?}}</ref> Mu 2013 Nince yategeka ekivvulu kye ekyasooka "MPOLA MPOLA CONCERT"
Nince yatandika omulimu gwe ogw’okuyimba ng’omuwandiisi w’ennyimba. <ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry "Nince Henry in the News"]. HiPipo. Archived from [http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry the original] on 15 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 May</span> 2014</span>.</cite></ref> Oluvanyuma lwokuwandikira abayimbi abalala enyimba enungi, naye naatandika okurecordings ez' enyimba. mu 2011 yafulumya oluyimba "Cinderella". oluyimba luno lwamuyambako okumutuusa ku Music Industry ya Uganda
== Ennyimba ==
* Cinderella<ref name="Observer">{{cite news|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27509:nince-henry-pulls-moderate-crowd-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74|title=Nince Henry pulls moderate crowd|date=15 September 2013|first=Alon|last=Mwesigwa|newspaper=The Observer|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Mpola mpola<ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647260-nince-henry-show-attracts-mammoth-crowd.html|title=Nince Henry show attracts mammoth crowd|date=15 September 2013|first=Solomon|last=Muleyi|newspaper=New Vision|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Sikyakaaba
* Kabiriti<ref name="Observer" />
* Kaberebere
* Taata womuntu<ref name="Observer" />
* Basusi bamenvu
* Mali Yangu
* Tobalabula
* Dora Dora, omuwandiisi w’ebitabo
* Omulundi
* Ekitundu ky'Omutemu
* Omubiri
* Abalungi Bawedeyo
* Madina
* Genda Genda
* Nfukilira
* Ofunda Nechupa, omuwandiisi w’ebitabo
* Emberenge
* Okwetegeka
* Ssente so si mazzi
* Entandikwa
* Tobawako
* Agenda jali
* Maama nomwana
* Kampala
* Kuti kuti
* Nyonhgeza
== Engule z'omuziki ==
Pam Awards - Omuwandiisi w'ennyimba asinga 2011,2012,2013 ne 2014
* 2014 Zinna Omuwandiisi w'ebigambo ebisinga obulungi
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
6hkkjpmtu7z0uvxdjz65o3k29qrkwkn
53612
53607
2026-06-09T10:04:14Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348806986|Nince Henry]]"
53612
wikitext
text/x-wiki
'''Ninsiima "Nince" Henry''' (yazaalibwa 1988 oba 1989<ref name="BigEye2013" /> ) atwalibwa ng'omuwandiisi w'ennyimba Omunnayuganda nnamba emu mu Uganda okuva 2010 era nga muyimbi.<ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref> Yasituka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda oluvannyuma lw'okuwandiikira abayimbi bonna abanene mu Uganda ennyimba eziwangula nga [[Bebe Cool]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]], n'abalala.<ref name="Hipipo" /> Ng'omuyimbi Nince Henry akoze ennyimba nnyingi nnyo ezikwatayo ennyo nga Cinderella, Mali yangu, mpola mpola n'endala. Atebenkeza okukolera abayimbi abalala emiziki ne ye kennyini ng’omuyimbi.<ref>{{Cite web |date=4 July 2011 |title=Cinderella; Video by Nince Henry |url=http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090713/http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |archive-date=4 March 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040157/https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |archive-date=4 March 2016 |access-date=23 April 2014}}</ref> Mu 2012, Nince yabaako ne puloojekiti yokuwandika enyimba ne Juliana, oluvannyuma lwokuwandika oluyimba "Sikyakaaba"<ref>{{Cite web |date=24 February 2012 |title=Juliana and Nince Henry in Song Battle |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |access-date=12 May 2014 |publisher=Uganda Online}}</ref>[[Juliana Kanyomozi|]] Juliana yali ateekedwa okufulumya oluyimba luno naye waaliwo obuteesigagana wakati w’abayimbi bano bombi. oluvanyuma juliana yafulumya oluyimba nga lwelumu n'oluyimba lwa Nince ku mutwe gwoluyimba n' ebigambo by'oluyimba <ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Uganda News, Entertainment news and Celebrity Gossip |url=http://www.ugandaonline.net/news/juliana?}}</ref> Mu 2013 Nince yategeka ekivvulu kye ekyasooka "MPOLA MPOLA CONCERT"
Nince yatandika omulimu gwe ogw’okuyimba ng’omuwandiisi w’ennyimba. <ref name="Hipipo" /> Oluvanyuma lwokuwandikira abayimbi abalala enyimba enungi, naye naatandika okurecordings ez' enyimba. mu 2011 yafulumya oluyimba "Cinderella". oluyimba luno lwamuyambako okumutuusa ku Music Industry ya Uganda
== Ennyimba ==
* Cinderella<ref name="Observer">{{cite news|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27509:nince-henry-pulls-moderate-crowd-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74|title=Nince Henry pulls moderate crowd|date=15 September 2013|first=Alon|last=Mwesigwa|newspaper=The Observer|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Mpola mpola<ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647260-nince-henry-show-attracts-mammoth-crowd.html|title=Nince Henry show attracts mammoth crowd|date=15 September 2013|first=Solomon|last=Muleyi|newspaper=New Vision|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Sikyakaaba
* Kabiriti<ref name="Observer" />
* Kaberebere
* Taata womuntu<ref name="Observer" />
* Basusi bamenvu
* Mali Yangu
* Tobalabula
* Dora Dora, omuwandiisi w’ebitabo
* Omulundi
* Ekitundu ky'Omutemu
* Omubiri
* Abalungi Bawedeyo
* Madina
* Genda Genda
* Nfukilira
* Ofunda Nechupa, omuwandiisi w’ebitabo
* Emberenge
* Okwetegeka
* Ssente so si mazzi
* Entandikwa
* Tobawako
* Agenda jali
* Maama nomwana
* Kampala
* Kuti kuti
* Nyonhgeza
== Engule z'omuziki ==
Pam Awards - Omuwandiisi w'ennyimba asinga 2011,2012,2013 ne 2014
* 2014 Zinna Omuwandiisi w'ebigambo ebisinga obulungi
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
17m79mrw0r5vw6rkny5xixsjnsiyrpp
53614
53612
2026-06-09T10:05:16Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348806986|Nince Henry]]"
53614
wikitext
text/x-wiki
'''Ninsiima "Nince" Henry''' (yazaalibwa 1988 oba 1989<ref name="BigEye2013" /> ) atwalibwa ng'omuwandiisi w'ennyimba Omunnayuganda nnamba emu mu Uganda okuva 2010 era nga muyimbi.<ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref> Yasituka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda oluvannyuma lw'okuwandiikira abayimbi bonna abanene mu Uganda ennyimba eziwangula nga [[Bebe Cool]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]], n'abalala.<ref name="Hipipo" /> Ng'omuyimbi Nince Henry akoze ennyimba nnyingi nnyo ezikwatayo ennyo nga Cinderella, Mali yangu, mpola mpola n'endala. Atebenkeza okukolera abayimbi abalala emiziki ne ye kennyini ng’omuyimbi.<ref>{{Cite web |date=4 July 2011 |title=Cinderella; Video by Nince Henry |url=http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090713/http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |archive-date=4 March 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040157/https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |archive-date=4 March 2016 |access-date=23 April 2014}}</ref> Mu 2012, Nince yabaako ne puloojekiti yokuwandika enyimba ne Juliana, oluvannyuma lwokuwandika oluyimba "Sikyakaaba"<ref>{{Cite web |date=24 February 2012 |title=Juliana and Nince Henry in Song Battle |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |access-date=12 May 2014 |publisher=Uganda Online}}</ref>[[Juliana Kanyomozi|]] Juliana yali ateekedwa okufulumya oluyimba luno naye waaliwo obuteesigagana wakati w’abayimbi bano bombi. oluvanyuma juliana yafulumya oluyimba nga lwelumu n'oluyimba lwa Nince ku mutwe gwoluyimba n' ebigambo by'oluyimba <ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Uganda News, Entertainment news and Celebrity Gossip |url=http://www.ugandaonline.net/news/juliana?}}</ref> Mu 2013 Nince yategeka ekivvulu kye ekyasooka "MPOLA MPOLA CONCERT"
Nince yatandika omulimu gwe ogw’okuyimba ng’omuwandiisi w’ennyimba. <ref name="Hipipo" /> Oluvanyuma lwokuwandikira abayimbi abalala enyimba enungi, naye naatandika okurecordings ez' enyimba. mu 2011 yafulumya oluyimba "Cinderella". oluyimba luno lwamuyambako okumutuusa ku Music Industry ya Uganda
== Ennyimba ==
* Cinderella<ref name="Observer">{{cite news|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27509:nince-henry-pulls-moderate-crowd-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74|title=Nince Henry pulls moderate crowd|date=15 September 2013|first=Alon|last=Mwesigwa|newspaper=The Observer|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Mpola mpola<ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647260-nince-henry-show-attracts-mammoth-crowd.html|title=Nince Henry show attracts mammoth crowd|date=15 September 2013|first=Solomon|last=Muleyi|newspaper=New Vision|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Sikyakaaba
* Kabiriti<ref name="Observer" />
* Kaberebere
* Taata womuntu<ref name="Observer" />
* Basusi bamenvu<ref>[http://www.ug2ube.com/.../nince-henry-basusi-bamenvu-official-hd-video-uga... Nince Henry] {{Dead link|date=February 2022}}</ref>
* Mali Yangu
* Tobalabula
* Dora Dora, omuwandiisi w’ebitabo
* Omulundi
* Ekitundu ky'Omutemu
* Omubiri
* Abalungi Bawedeyo
* Madina
* Genda Genda
* Nfukilira
* Ofunda Nechupa, omuwandiisi w’ebitabo
* Emberenge
* Okwetegeka
* Ssente so si mazzi
* Entandikwa
* Tobawako
* Agenda jali
* Maama nomwana
* Kampala
* Kuti kuti
* Nyonhgeza
== Engule z'omuziki ==
Pam Awards - Omuwandiisi w'ennyimba asinga 2011,2012,2013 ne 2014
* 2014 Zinna Omuwandiisi w'ebigambo ebisinga obulungi<ref>[http://www.monitor.co.ug/...Awards-held-at.../-/index.html Awards] monitor.co.ug {{dead link|date=June 2023}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
qzs84eui411yxoeqcucz933643t349q
Akalulu ka Uganda aka 2011
0
13963
53659
2026-06-09T10:40:31Z
Musuuza
11013
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1333677087|2011 Ugandan general election]]"
53659
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Screen reader-only/styles.css"></templatestyles> <templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css" /><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css" />Akalulu k’ebyobufuzi akaawamu kaakolebwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] nga 18 Ogwokubiri 2011. Pulezidenti eyali mu buyinza, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ow’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), yaddamu okulondebwa omulundi ogw’okusatu nga Pulezidenti, ng’abadde mu buyinza okuva mu mwaka gwa 1986. Ekibiina kya NRM era kyawangula ebifo 263 ku bifo 375 eby’Ababaka ba [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti]].
== Ebyeemabega ==
Museveni, eyali omuduumizi w’abayeekera, yali amaze emyaka kumpi 30 ng’afuga Uganda mu kiseera ky’okulonda. [[Kizza Besigye]] ne Museveni battunka omulundi ogw’okusatu, nga emabegako baali ba mukwano; Besigye yawangulwa Museveni mu kulonda kw'omwaka gwa [[:en:2001_Ugandan_presidential_election|2001]] ne [[:en:2006_Ugandan_presidential_election|2006]] .
== Okuvuganya ==
Mu kiseera ky’okulonda okwo, Uganda yali eyolekedde okusoomoozebwa okw’okuba nti amafuta agaazuulibwa gaali gayinza okuvaako enkyukakyuka ez’amaanyi mu by’enfuna n’ebyobufuzi (oil shock), era ensonga eno yafuuka emu ku nsonga enkulu ezavuganyizibwako mu kampeyini.<ref name="bloomberg">[https://www.bloomberg.com/news/2011-02-20/museveni-extends-25-year-rule-in-uganda-election-opponents-reject-result.html Uganda's Museveni Wins Vote; Opposition Rejects Result] Bloomberg, 20 February 2011</ref>
Abeesimbawo munaana be baavuganya mu kulonda kw'obwa pulezidenti,<ref>[https://web.archive.org/web/20110221041506/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/746968 Ugandans starts voting exercise] New Vision, 17 February 2011</ref> Ababaka bonna awamu 1,713 be beesimbawo mu kulonda kw’Ababaka ba Palamenti; ku bano, 1,270 baavuganya ku bifo by’amasaza (constituency seats), ate 443 baavuganya ku bifo eby’Ababaka abakazi.<ref>[http://www.ipu.org/parline-e/reports/arc/2329_11.htm Elections held in 2011] IPU</ref> Ekibiina kya (NRM) kyavuganya mu buli kifo kya ssaza ekyalondebwamu Omubaka wa Palamenti, nga kyasimbawo ababaka 364 bonna awamu. Ekibiina [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kya Forum for Democratic Change]] kyalonda abantu 288, [[Uganda People's Congress]] 135, [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] 120, Uganda Federal Alliance 66, [[People's Progressive Party]] 33, n'ekibiina kya People's Development Party 18.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1016073/ugandans-upbeat-voting-outcome Ugandans upbeat on voting outcome] New Vision, 18 February 2011</ref>
== Okulabiriza ==
Abatunuulizi b’omukago gwa Bulaaya bagamba nti okulonda kuno "Okulonda kwayonoonwa ensobi ezeewalika n’obulemu mu nteekateeka n’okutegeka emirimu, ekyaviirako Bannayuganda bangi nnyo okulemererwa okukozesa eddembe lyabwe ery’okulonda, ekintu ekyatwalibwa ng’ekitakkirizibwa." <ref name="bloomberg" />
== Alizaati ==
=== Omukulu w'eggwanga ===
{{Election results|cand1=[[Yoweri Museveni]]|party1=[[National Resistance Movement]]|votes1=5428369|cand2=[[Kizza Besigye]]|party2=[[Forum for Democratic Change]]|votes2=2064963|cand3=[[Norbert Mao]]|party3=[[Democratic Party (Uganda)|Democratic Party]]|votes3=147917|cand4=[[Olara Otunnu]]|party4=[[Uganda People's Congress]]|votes4=125059|cand5=Beti Kamya|party5=Uganda Federal Alliance|votes5=52782|cand6=[[Abed Bwanika]]|party6=People's Development Party|votes6=51708|cand7=[[Jaberi Bidandi Ssali]]|party7=[[People's Progressive Party (Uganda)|People's Progressive Party]]|votes7=34688|cand8=Samuel Lubega|party8=Independent|votes8=32726|invalid=334548|electorate=13954129|source=[http://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/2011_Pres_dis.pdf Electoral Commission]}}
=== Paalamenti ===
{{Election results|image=[[File:Uganda Parliament 2011.svg]]|firstround=Constituency|secondround=Women|seattype1=Appointed|seattype2=Total|seattype3=+/–|party1=[[National Resistance Movement]]|votes1=3883209|seats1=164|votes1_2=3803608|seats1_2=86|st1t1=13|st2t1=263|st3t1=+50|party2=[[Forum for Democratic Change]]|votes2=1070109|seats2=23|votes2_2=1242218|seats2_2=11|st1t2=0|st2t2=34|st3t2=–3|party3=[[Democratic Party (Uganda)|Democratic Party]]|votes3=476415|seats3=11|votes3_2=325660|seats3_2=1|st1t3=0|st2t3=12|st3t3=+4|party4=[[Uganda People's Congress]]|votes4=265568|seats4=7|votes4_2=237477|seats4_2=3|st1t4=0|st2t4=10|st3t4=+1|party5=[[Justice Forum]]|votes5=50120|seats5=1|votes5_2=10796|seats5_2=0|st1t5=0|st2t5=1|st3t5=0|party6=[[Conservative Party (Uganda)|Conservative Party]]|votes6=48276|seats6=1|votes6_2=1084|seats6_2=0|st1t6=0|st2t6=1|st3t6=0|party7=Uganda Federal Alliance|votes7=23585|seats7=0|votes7_2=34346|seats7_2=0|st1t7=0|st2t7=0|st3t7=New|party8=[[People's Progressive Party (Uganda)|People's Progressive Party]]|votes8=15692|seats8=0|votes8_2=26320|seats8_2=0|st1t8=0|st2t8=0|st3t8=New|party9=Forum for Integrity in Leadership|votes9=8871|seats9=0|st1t9=0|st2t9=0|st3t9=New|party10=Social Democratic Party|votes10=5664|seats10=0|st1t10=0|st2t10=0|st3t10=New|party11=Popular People's Democracy|votes11=3399|seats11=0|st1t11=0|st2t11=0|st3t11=New|party12=People's Development Party|votes12=2526|seats12=0|votes12_2=1853|seats12_2=0|st1t12=0|st2t12=0|st3t12=New|party13=Liberal Democratic Transparency|votes13=2035|seats13=0|votes13_2=3997|seats13_2=0|st1t13=0|st2t13=0|st3t13=New|party14=Green Partisan Party|votes14=297|seats14=0|st1t14=0|st2t14=0|st3t14=New|party15=Uganda Economic Party|votes15=207|seats15=0|st1t15=0|st2t15=0|st3t15=New|party16=Independents|votes16=2034250|seats16=30|votes16_2=1689389|seats16_2=11|st1t16=2|st2t16=43|st3t16=+3|row17=[[Uganda People's Defence Force]]|st1t17=10|st2t17=10|st3t17=0|row18=Vacant|seats18=1|st2t18=1|st3t18=–|total_st3t=+56|source=[https://www.ec.or.ug/2011-general-election Electoral Commission], [http://www.electionpassport.com/files/UG/UG.xlsx Election Passport]}}
== Ebyaddirira ==
Ssentebe w’ekibiina ekigatta ebibiina ebina ekya Inter-Party Cooperation, Kizza Besigye yategeeza ng’ebyava mu kulonda tebinnalangirirwa nti ab’oludda oluvuganya “baawakanyiza ddala ebinaava mu kulonda kuno.” Oluvannyuma yalabula nti Uganda yali etuuse mu mbeera eyali esobola okuvaamu [[:en:2011_Egyptian_revolution|okujeemera gavumenti okufaananako okwabadde mu Misiri]], oluvannyuma lwa Museveni eyali amaze emyaka egisukka mu abiri ng’ali mu buyinza<ref>[https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/8336879/Ugandan-president-comfortably-wins-re-election.html Ugandan president comfortably wins re-election] ''Daily Telegraph'', 20 February 2011</ref>.'''' Newankubadde, abawagizi b’okwekalakaasa tebasobola kukuŋŋaana mu bungi kubanga, nga bwe yalaga [[:en:The_Christian_Science_Monitor|The Christian Science Monitor]], obutaba na busobozi bwa kubala ebivudde mu kulonda nga bakozesa enkola yaabwe eya [[:en:Short_Message_Service|SMS]] bwayonoonebwa gavumenti, era n’akwataganya n’okukwata abakozi enkumi n'enkumi [[:en:Field_agent|ab’ekibiina ekyali mu kuvuganya mu by’okulonda]]. Bano era baawa amagezi nti Besigye teyakkiririza mu bye yayogera nti ye yaleetawo enkyukakyuka. Oluvannyuma lw’okuwangulwa emirundi ebiri eri Museveni — kyokka nga yali musawo we ow’obuntu era mukwano gwe omwesigwa — okugezaako kwe okwokusatu kulabika nga kumukosezza nnyo mu mutima era kumwennyamizza nnyo.<ref>[https://www.csmonitor.com/World/Africa/Africa-Monitor/2011/0222/Why-Uganda-s-Besigye-failed-to-deliver-Egypt-style-protests-after-election-defeat Why Uganda's Besigye failed to deliver Egypt-style protests after election defeat] Christian Science Monitor, 22 February 2011</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:1962_Ugandan_general_election|1962 mu kulonda kwa Uganda okwa bonna]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebyokusoma ebirala ==
* {{Cite journal |last=Gibb |first=Ryan |year=2012 |title=Presidential and parliamentary elections in Uganda, February 18, 2011 |journal=Electoral Studies |volume=31 |issue=2 |pages=458–461 |doi=10.1016/j.electstud.2012.02.003}}
{{Ugandan elections}}
fwfjgbp7ty62dnvhj3qbt5uhyh034fs
Amalakwang
0
13964
53666
2026-06-09T10:52:37Z
Ssemmanda will
3837
Ssemmanda will moved page [[Amalakwang]] to [[Malakwang]]: Misspelled title
53666
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Malakwang]]
suw0xjgjjn8skkpfnnph2rah5mcaroz